Leping

1

HANKELEPING nr 3-9/4939-1

Lepingu osa viitenumber 302696 001 000 000

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70009770, aadress Pärnu

mnt 132, 11317 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel direktor Margus Arm ja

Osaühing IDAKOIDLIK, registrikood 10293121, aadress Ida-Viru maakond, Narva linn, Vahtra tn 2a- 12, 21003 ja WeMakeSoftware OÜ, registrikood 12904824, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja- Tallinna linnaosa, Vihuri tn 8-55, 10311, (edaspidi täitja), keda esindab volikirja alusel ühispakkujate volitatud esindaja Osaühing IDAKOIDLIK juhatuse liige Aleksandr Ivanov

edaspidi koos või eraldi nimetatud ka pool või pooled, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Lepingu eesmärk ja ese

1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke „Tervise infosüsteemi viljatusravi mooduli

detailanalüüsi- ja arendustööd“ (riigihanke viitenumber 302696) alusel sõlmitud lepingu

eesmärk on Tervise infosüsteemi mooduli tööde teostamine.

1.2. Lepingu esemeks on tervise infosüsteemi viljatusravi mooduli tööd (edaspidi tööd). Tööde

loetelu, lepingu täitmise tingimused ja tööde etapid ja nende tähtajad on sätestatud

tehnilises kirjelduses.

1.3. Lepingu tööde maht on maksimaalselt kuni 260 000 eurot (käibemaksuta) ning

hooldustööde maht on maksimaalselt kuni 20 000 eurot (käibemaksuta). Hooldustöid

tellitakse vajadusel. Leping jõustub sõlmimise hetkel ja kehtib kuni 26 kuud või kuni poolte

poolt oma kohustuste täitmiseni.

2. Üldtingimused

2.1. Lepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke

alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud

teated, mida lepingu lisadena eraldi ei allkirjastata.

2.2. Lepingu täitmisel lähtutakse lepingu ja selle juurde kuuluvate lahutamatute osade

tingimustest.

2.3. Pooled teevad lepingu täitmiseks ja lepingu eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled

kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita leping õigeaegselt ja vastavalt

kokkulepetele.

2.4. Pooled võivad kokkuleppel kaasata tööde kvaliteedi või tööde vastuvõtmise hindamiseks

mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatu eksperdi või audiitori. Kui tellija hinnang

tööde kvaliteedile või tööde vastuvõtmisele osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks,

hüvitab tellija ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tellija hinnangut kvaliteedile või

tööde vastuvõtmisele, jäävad ekspertiisikulud täitja kanda. Kui lepingu täitmisel tekivad

täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse lepingu eesmärkidest tellija seisukohalt.

2

2.5. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid lepingu täitmise kvaliteedi tõstmiseks.

Kui pool on esitanud teisele poolele lepingu täitmisega seotud küsimuses päringu, on pool

kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) võimalikult kiiresti,

kuid hiljemalt 5 tööpäeva jooksul, v.a juhul kui pöördumine nõuab täiendavat analüüsi või

info süstematiseerimist.

2.6. Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest tööde käigus tekkinud probleemide

lahendamiseks ja infovahetuseks tellija juures kohapeal või virtuaalselt. Töökoosolekutel

osalemist tellija ei tasusta, v.a juhul, kui lepingus on kokku lepitud teisiti.

2.7. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka lepingu sõlmimise, tellimuste,

töökoosolekute jm suhtluse ning tööde dokumenteerimise keel. Kui täitja soovib kasutada

tõlki, siis tellija neid kulusid ei hüvita, vaid need kulud jäävad täitja kanda.

2.8. Nõuded dokumentatsioonile ja kasutusjuhenditele tulenevad tellija poolt kodulehel

avaldatud vastavatest nõuetest.1

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Täitja kohustub:

3.1.1. teostama tööd lepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama tööde

õigeaegse alustamise, teostamise, valmimise ja tellijale üleandmise;

3.1.2. tagama lepingu täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, sh tagama lepingu täitmise

kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja metoodikate väga hea

tundmise ning tehtud tööde dokumenteerimise vastavalt tellija suunistele, samuti

omama lepingu täitmiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna juurde kuuluvaga, sh

kasutatava tarkvara litsentsid, või kasutama tellija olemasolevaid jagatud keskkondi;

3.1.3. jätkuarenduste puhul on täitja kohustatud litsentsimudeli valikul arvesse võtma tellija

varem soetatud tarkvara litsentsitingimusi või juhinduma tellija vajadustest;

3.1.4. tegema koostööd kolmandate osapooltega pidades silmas tellija vajadusi (nt

äritellijaga, teiste tellija arenduspartneritega jne);

3.1.5. teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis segavad

lepingus toodud tööde teostamist ja tähtaegadest kinnipidamist või püstitatud eesmärgi

saavutamist;

3.1.6. andma selgitusi ja konsultatsioone teostatud tööde kohta;

3.1.7. juhinduma tellija suunistest lepingu eesmärkide saavutamisel, pöördudes selleks

vajadusel tellija poole;

3.1.8. töö käigus tuvastatud vastuolu korral teavitab täitja vastuolu esinemisest tellijale

viivitamatult;

3.1.9. arvestama, et lepingu täitmiseks võib olla vajadus muuta ja täiendada olemasolevat

koodi ning tagama protsesside ja funktsionaalsuse tervikluse pärast koodi muutmist või

täiendamist;

3.1.10. kasutama lepingu täitmisel tellija tööajahalduse ja projektijuhtimiskeskkondi, mis on

täitjale kättesaadavaks tehtud;

3.1.11. tagama rakenduste hooldusteenuste osutamiseks valmisoleku ja omapoolse abi kuni

veaolukorra kõrvaldamiseni vastavalt tehnilises kirjelduses toodud tingimustele,

vajadusel ka väljakutse korras kohapeal;

1 https://www.tehik.ee/meist/meistnouded-arendustele/

3

3.1.12. osutama tellijale teostatud töö osas tuge, sh pakkuma konsultatsiooni kuni

garantiiaja lõpuni;

3.1.13. täitma kõiki tellija juures kehtivaid ja õigusaktidest tulenevaid andmekaitsealaseid ja

andmete turvalisust puudutavaid eeskirju, kui need on täitjale teatavaks tehtud;

3.1.14. teostama tööd kuni kokku lepitud tulemi üleandmise ja vastuvõtmiseni oma

ressursside arvel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti;

3.1.15. töötunni põhiselt tellitavate tööde (s.o hooldustööd) puhul esitama tellijale vähemalt

kord kuus eelmisel kuul lõpetatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt)

koos tööde ajaaruandega (väljavõttega Jirast);

3.1.16. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib

põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist;

3.1.17. viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberintsidendist ning esitama

täitja nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti;

3.1.18. teostama tööd kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja praktikale.

Tellija eeldab, et täitja on tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab aru ning

võtab teadlikult enda kanda lepingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete

täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. Sellest tulenevalt laieneb täitjale ka selliste

tööde tegemise kohustus, mida ei ole lepingus kokku lepitud, kuid mis oma olemusest

lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatud tööde tegemine ei kuulu

eraldi tasustamisele ning täitja teostab kirjeldatud tööd lepingu täitmise raames.

3.2. Täitjal on õigus:

3.2.1. saada lepingu täitmise eest kokkulepitud ulatuses ja korras tasu;

3.2.2. kasutada lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kooskõlastades alltöövõtjate kasutamise

eelnevalt tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja;

3.2.3. anda arve esitamise õiguse üle kolmandale isikule lepingu muudatust sõlmimata, kui

ta on tellijale esitanud sellekohase teate.

3.3. Tellija kohustub:

3.3.1. tasuma täitjale vastu võetud tööde teostamise eest kokkulepitud ulatuses ja korras;

3.3.2. tagama täitjale ligipääsu (sh kaugjuurdepääsu) lepingu täitmiseks oluliste tellija

hallatavate keskkondade olemasolu ja toimimise;

3.3.3. võtma aktiga vastu täitja poolt üle antud puudusteta tööd mõistliku aja jooksul või

vastavalt lepingus kokku lepitud tähtajale;

3.3.4. teavitama täitjale üle antud töödes esinevatest puudustest ja andma puuduste

kõrvaldamiseks mõistliku täiendava tähtaja, kui tähtaeg ei tulene muudest kokkulepetest.

3.4. Tellijal on õigus:

3.4.1. kontrollida jooksvalt lepingu täitmist ja anda täitjale selleks suuniseid või nõuda

täitjalt sellekohast informatsiooni;

3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud

nõuetekohaseid töid kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole objektiivselt

põhjendatud (nt on tegemist objektiivse põhjendusega, kui lepingu täitmine on viibinud

tellija või kolmanda osapoole tegevuse tõttu);

3.4.3. kaasata lepingu täitmiseks tellija poolel kolmandaid osapooli, nt teisi riigiasutusi.

Kolmanda osapoole kaasamine tellija poolt ei ole käsitletav lepingu muutmisena

riigihangete seaduse mõttes.

4

4. Tööde teostamise, üleandmise ja vastuvõtmise kord

4.1. Täitja annab tööd üle hiljemalt lepingus kokkulepitud tähtaegadel ja tingimustel. Koos

töödega antakse üle nõuetekohane dokumentatsioon, kommenteeritud lähtekood,

intellektuaalomandi õigused sh MIT litsents ja muu lepingus kokkulepitu.

4.2. Tööde tulemused ja vajadusel tööde teostamise käik dokumenteeritakse ning hallatakse

tellija dokumendihalduskeskkonnas ja/ või koodihalduskeskkonnas (näiteks wiki, gitlab,

SVN).

4.3. Tarne on lepingu alusel teostatud tööde paketina üleandmine, mis on toodangusse

paigaldamiseks korrektselt konfigureeritud ja koodihalduskeskkonda lisatud. Täitja lisab

tarne kirjelduse ja spetsifikatsiooni dokumendihalduskeskkonda. Täitja esitab tarne kohta

tarneteatise, lisades tarnega seotud testimise juhendi ja vastavalt lepingule

automaattestid.

4.4. Üleantavad tööd tuleb täitja poolt enne tellijale üle andmist testida, koostada testiraportid

ja testilood.

4.5. Täitja annab tööd üle omalt poolt allkirjastatud aktiga.

4.6. Tellija võtab tööd vastu akti allkirjastamisega pärast edukat vastuvõtutestimist.

4.6.1. Vaheetappide ja hooldustööde vastuvõtutestimine tuleb tellijal teostada vähemalt 30

päeva jooksul alates täitja allkirjastatud akti esitamisest;

4.6.2. Lõplik vastuvõtutestimine tuleb tellijal teostada vähemalt 2 kuu jooksul alates täitja

lõpliku töö üleandmisest allkirjastatud aktiga.

4.7. Tööd loetakse nõuetekohaselt teostatuks, kui tööd vastavad lepingule, vastuvõtutestid on

vigadeta läbitud ja tööd on aktiga tellija poolt vastu võetud.

4.8. Tellija võib tööd vastu võtta, kui töödes esineb üksikuid ja tellija jaoks väheolulisi

pisivigasid, mis fikseeritakse aktis. Tellija poolne pisivigadega tööde vastuvõtmine ei

vabasta täitjat kohustusest vead kõrvaldada ning üle anda vigadeta tööd. Tellija määrab

mõistliku tähtaja pisivigade parandamiseks.

4.9. Tellijal on õigus keelduda tööde vastuvõtmisest kui tööd ei vasta esitatud nõuetele ja/või

kvaliteedile või töödes esineb muid puudusi või vigu (vastuvõtutestide tulemus on

negatiivne).

4.10. Kui tellija esitab vastuväited töödele, eeskätt töö mittevastavuse kohta lepingu

tingimustele, peab täitja tegema töödes vastavad parandused, muudatused või

täiendused tellija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui täitja ei ole tellija antud

tähtaja jooksul kõrvaldanud avastatud vigu, võib tellija tööd ise parandada või lasta seda

teha kolmandatel isikutel ja nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

4.11. Alates teisest kordustestimisest võib tellija kordustestidega seotud kulutused (tellija

kulutatud tööaeg ja/ või tellija testimispartnerite poolt esitatud arvete alusel) täitjalt välja

nõuda või tasaarvestada.

5. Täitja meeskond

5.1. Lepingu täitmisel osalevad pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed, v.a juhul, kui täitjast

mittesõltuval asjaolul ei ole seda võimalik teha ja meeskonnaliige on asendatud tellija

kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul uue, hanke tingimustele vastava

meeskonnaliikmega.

5

5.2. Kui ilmneb vajadus vahetada meeskonnaliige, võib meeskonnaliikme asendada isikuga,

kes vastab hanke tingimustele, saades selleks tellijalt kirjalikku taasesitamist võimaldava

nõusoleku.

5.3. Täitja asendab tellija nõudmisel ja määratud tähtajaks meeskonnaliikme, kui isik osutub

tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks

ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine

kahjustab pidevalt lepingu täitmist. Täitja kannab kõik asendusega kaasnevad kulud.

5.4. Täitja võib tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid

meeskonnaliikmeid, kui riigihankes pakkumusega esitatud meeskonnaliikmed on tellitud

tööde täitmisega hõivatud. Täiendavalt kaasatud meeskonnaliikmed peavad vastama

rollile seatud hanketingimustele.

5.5. Täitjal on õigus nooremarendajat kasutada kokkuleppel hankijaga; eelkõige juhtudel, kui

meeskonda kuuluvad back-end ja front-end arendajad on hankija poolt määratud töödega

hõivatud või arendustööde iseloom ei eelda kõrgema kompetentsiga arendaja kaasamise

kogemust. Hooldustööde puhul nooremarendaja tunnihinna maksumus on 60%

tunnihinnast. Meeskonda peab kuuluma nooremarendaja kaasamisel vähemalt üks back-

end või front-end arendaja, kes on nooremarendaja tööde juhendajaks ja vastutab tööde

nõuetekohasuse eest. Juhendamist ja tööde nõuetekohasuse kontrollimist tellija eraldi ei

tasusta, selle eest vastutab täitja.

5.6. Meeskonda võib vajadusel lülitada ka muude rollide täitjaid, kuid nende kompetents ei

kuulu hindamisele ega vastavuse kontrollimisele, nt noorem-analüütik, noorem-

programmeerija, dokumenteerija jne. Lepingu täitmisel vastavustingimustele

mittevastava töötaja kaasamine on lubatud ainult hankija kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis esitatud nõusolekul ning tingimusel, et ta ei asenda põhi-meeskonna

liiget, vaid on kaasatud abitööjõuna või spetsiifilise eksperdina. Spetsiifilise eksperdi

kaasamise vajadus peab olema tingitud hankija poolt tellitud töö olemusest ning olema

põhjendatud. Täiendavalt lepingu p 5.6 alusel muudes rollides kaasatud isikute poolt

teostatud tööde eest tellija tasu ei maksa.

5.7. Täiendavalt kaasatud isikutele rakenduvad kõik konfidentsiaalsusnõuded.

5.8. Täitja garanteerib riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu

ja vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab

tööde teostajad nimeliselt lepingu sõlmimisel.

6. Lepingu hind

6.1. Hooldustööd (tellimine ei ole kohustuslik, tellitakse vajadusel):

6.1.1. Lepingu täitmine toimub töötunnipõhisel arvestusel, tellija tasub üksnes lepingu

alusel tellitud ja teostatud töötundide eest.

6.1.2. Ühe töötunni maksumuseks lepingu täitmisel on 30 (kolmkümmend) eurot

käibemaksuta.

6.1.3. Tellija tasub lepingu alusel tellitud tööde eest maksimaalselt 20 000 (kakskümmend

tuhat) eurot käibemaksuta (maksumus sõnadega) eurot käibemaksuta, mis

summeeritakse kõikide tellitud tööde alusel.

6

6.1.4. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast tööde aktiga vastu võtmist. Arvel tuleb märkida

riigihanke nimetus, lepingu osa viitenumber, lepingu number ja kontaktisiku andmed.2

6.1.5. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve

laekumisest.

6.2. Arendustööde maksumus

Tellija tasub lepingu alusel tellitud tööde eest kokku 216 732 (kakssada kuusteist tuhat seitsesada

kolmkümmend kaks) eurot käibemaksuta.

6.3. Tööd antakse üle vastavalt pakkumuse projektiplaanis toodud etappidele:

6.3.1. Etapp 1 – arendustööd, kestus 12 kuud:

6.3.1.1. Etapp 1.1 -Ettevalmistus, koostöökokkulepete tegemine ja protsesside tutvustus,

"kick-off" koosolekud ja projekti käivitamine – 464h

6.3.1.2. Arendus 1 – 1070h,

6.3.1.3. Arendus 2: doonorrakkude monitooringu mikroteenus – 624h,

6.3.1.4. Arendus 3: integratsioon TTO-st päringud – 486,4h,

6.3.1.5. Arendus 4: Kasutajaliidese tööd – 1616h,

6.3.1.6. Arendus 5: Muud integratsioonid – 1096h,

6.3.1.7. Arendus 6: TAI-le TJT ligipääsulahenduse loomine – 660h,

6.3.1.8. Testimine – 80h,

6.3.1.9. Reserv – 528h,

6.3.1.10. Juurutus ja dokumentatsiooni kooskõlastamine ning üleandmine – 120h;

6.3.2. Etapp 2 – Tellija vastuvõtu- ja turvatestimine, koolitused, kestus 2 kuud:

6.3.2.1. Testimine – 240h,

6.3.2.2. Tarne ja Täitja eel- ning järel tugi tarnel toodangu keskkonda – 80h,

6.3.2.3. Koolitused sihtrühmadele mooduli funktsionaalsuse kasutamiseks – 80h;

6.3.3. Etapp 3 – hooldustööd ja juurutuse lisatugi, kestus 12 kuud:

6.3.3.1. Post juurutamise lisatugi – 40h,

6.3.3.2. TIS kesksüsteemi diagnooside mikroteenusega seotud arendused (vajadusel) – 40h.

6.4. Punkti 6.3 alapunktides märgitud vahetähtaegu võivad pooled vajadusel kokkuleppel

muuta.

6.5. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast tööde aktiga vastu võtmist. Arvel tuleb märkida

riigihanke nimetus, lepingu osa viitenumber, lepingu number ja kontaktisiku andmed.3

6.6. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve

laekumisest.

7. Intellektuaalomand

7.1. Täitja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et talle kuuluvad lepingu täitmiseks vajalikud

autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud lepingu

järgsete tööde teostamiseks ja õiguste loovutamiseks tellijale ning nende suhtes ei ole

õigusi ega nõudeid kolmandatel isikutel.

2 Välisriigi pakkujad võivad esitada arve pdf-vormingus aadressil [email protected], kui e-arve esitamine ei ole võimalik. 3 Välisriigi pakkujad võivad esitada arve pdf-vormingus aadressil [email protected], kui e-arve esitamine ei ole võimalik.

7

7.2. Tasu intellektuaalse omandi varaliste õiguste loovutamise ja litsentsi andmise eest sisaldub

lepingu hinnas.

7.3. Täitja loovutab tellijale lepingu täitmise käigus loodud kõik mistahes vormis tööde osad,

mis puutuvad tööde teostamisse, kõik autori varalised õigused ning annab lihtlitsentsi

autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse

ajaks ilma geograafiliste piiranguteta tööde üleandmise hetkest, loobudes sellega lepingu

alusel üle antud originaalteoste osas õiguste kasutamisest.

7.4. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas

järgnevas ulatuses:

7.4.1. tellijal on õigus tööd kasutada mis tahes eesmärgil ja viisil;

7.4.2. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teha üle antud töödes

muudatusi ning neid täiendada;

7.4.3. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teostatud töid muuta või

töödele lisada tellija või kolmandate isikute poolt loodud töid;

7.4.4. tööde üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et tööd on üldsusele avaldamiseks valmis.

7.5. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused lepingu täitmise käigus loodavate tööde

kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajal, mil tööd on

vastuvõtutestimiseks üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt aktiga vastu võetud.

7.6. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste)

olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal

lepingu lõppedes üle võtta täitja funktsioonid.

7.7. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete töödega seotud

intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate

või koostööpartneritega, v.a. juhul, kui tarkvara või tarkvara osa litsentside soetamise

kohustus oli tellijal või kolmandal osapoolel. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijale rahaline või

muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama lepingu alusel teostatud ja

vastuvõetud tööde kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega kaasneva rahalise või

muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse töö loomist ilma täiendavat tasu nõudmata

võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tarkvara arendamises,

kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt.

7.8. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal

isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid

õigusi lepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja.

7.9. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks

pärast tööde vastuvõtmist.

8. Vigadest teavitamine ja veaparanduste teostamine

8.1. Tellija teavitab avastatud rakenduse ja tarkvara vigadest täitjat esimesel võimalusel, tehes

kande tööde halduskeskkonda või muul kokkulepitud viisil. Tellija registreerib vea, märkides

võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea parandamise tähtaja ning kriitilisuse, märkides lisaks,

kui tegemist on garantiilise tööga ja suunab selle täitjale.

8.2. Täitja võib omalt poolt avastatud vigadest tellijat teavitada, tehes kande tööde

halduskeskkonda. Täitja registreerib vea, märkides võimalusel vea põhjuse, eeldatava vea

8

parandamise tähtaja ning kriitilisuse, märkides lisaks, kas tegemist on garantiilise tööga

ning suunab selle tellijale. Tellija määrab edasise lahenduse käigu.

8.3. Täitja garanteerib tellijale teenindusajal veakahtluste korral veaallika tuvastamiseks vajaliku

konsultatsiooni.

8.4. Täitja on kohustatud veaparanduse teostama vähima võimaliku aja jooksul.

8.5. Maksimaalsed lahendusajad ja vigade eristamise kriitilisuse astmed:

8.5.1. kriitiline viga – tarkvaral põhinev teenus või süsteem ei toimi ega ole kasutatav.

Näiteks on andmed rikutud; esineb kasutajasessioonide ebanormaalne katkemine;

probleem mõjutab süsteemi käideldavust ja andmete terviklikkust; mõjutatud on

enamus tarkvara kasutajatest; tõsine finantsmõju. Lahendusaeg 8 tundi;

8.5.2. häiriv viga – tarkvaraga seotud probleem ei sega teatavate reservatsioonide

järgimisel igapäevast töötamist; mõjutatud ei ole kõik tarkvara kasutajad; väiksema

tähtsusega funktsionaalsused pole käideldavad, kasutatavad või süsteemi jõudlus on

madalamal maksimaalsest nõudest. Lahendusaeg 16 tundi;

8.5.3. pisiviga - väikesed puudused minimaalse mõjuga tööde kasutajatele või klientidele;

kosmeetilised probleemid (ekraanikomponendid on nihkes, kuid see ei takista

komponendi eesmärgipärast kasutamist); pikaajaline vastukaalu kasutamine

kasutajatele vastuvõetav. Lahendusaeg 40 tundi.

8.6. Kui veaparandus ei ole objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimalik maksimaalse

lahendusaja jooksul, kohustub täitja sellest tellijat informeerima kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, näidates ära põhjused, miks veaparandus ei ole nimetatud aja jooksul

võimalik ning esitades töö teostamise tähtaja, mille jooksul täitja on reaalselt võimeline vea

parandama.

8.7. Kui täitja annab vigade parandamise järgselt üle tööd, milles tellija vastuvõtutestimise käigus

esineb jätkuvalt vigu (teistkordne vigadega tööde üleandmine), võib tellija otsustada, kas

anda täitjale uus tähtaeg vigade parandamiseks või kõrvaldada vead ise või kolmanda isiku

kaasabil ja nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.

9. Garantii

9.1. Täitja annab hankelepingu alusel teostatud töödele garantii 12 kuud. Garantii hakkab

kehtima hetkest, millal tellija paneb tööd toodangukeskkonda. Kui tellija ei pane tööd

toodangukeskkonda 3 kuu möödumisel alates tööde vastuvõtmisest aktiga, algab garantii

nimetatud aja möödumisel.

9.2. Garantiiga on hõlmatud kõik garantii tähtaja jooksul tarkvaras ilmnevad vead ja

mittevastavused kokkulepitule, mis ei ole tekkinud tellija või kolmandate osapoolte

tegevuse tagajärjel. Garantiiga on hõlmatud ka kõigi tööde muudatused ja

modifikatsioonid, mis on tehtud täitja poolt ja mis ei ole oluliselt muutnud varasemalt

tehtud tööd.

9.3. Täitja kõrvaldab garantii kehtivuse ajal töödes avaldunud vead ja mittevastavused tasuta,

sealhulgas uuendab või asendab kõik seonduvad dokumendid.

9.4. Täitja on kohustatud garantii korras teostama eelkõige järgmist:

9.4.1. vea ilmnemisel vea otsimine, lokaliseerimine, veaolukorrale lahenduse leidmine ja vea

parandamine;

9.4.2. vea põhjuste analüüs ja ettepanekute tegemine ennetavate meetmete kasutusele

võtuks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

9

9.4.3. vea parandamisega seoses paigaldamise ja seadistamise tugi ning sellega seotud

konsultatsioonid.

9.5. Tellija määrab võimalusel, milline on vea kriitilisuse aste või kas tegemist on muu

garantiikohustusega hõlmatud puudusega ning võib määrata vea kõrvaldamiseks tähtaja,

lähtudes lepingus fikseeritud vigade kriitilisuse astmetest.

9.6. Reageerimis- ja lahendusaeg hakkab kulgema tellija poolt teate välja saatmise hetkest.

9.7. Kui tegemist on kriitilise veaga (blocker ja critical), teatab täitja hiljemalt 24 tunni jooksul

alates kriitilise vea kohta teate saamisest oma esialgse hinnangu kriitilise vea võimalike

põhjuste kohta ning juhtnöörid, kuidas tööde tulemit edasi kasutada. Kriitiline viga peab

saama kõrvaldatud hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates vea kohta teate saamisest, kui

pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

9.8. Kui tegemist on häiriva vea (major), pisivea (minor) või muu garantiikohustusega hõlmatud

puudusega, teatab täitja hiljemalt 48 tunni jooksul alates selle kohta teate saamisest oma

esialgse hinnangu häiriva vea, pisivea või muu puuduse võimalike põhjuste kohta ning

vajadusel juhtnöörid, kuidas tööde tulemit edasi kasutada. Häiriv viga peab saama

kõrvaldatud hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates vea kohta teate saamisest, kui pooled ei

ole kokku leppinud teisiti.

9.9. Kui täitja tõendab, et kõrvaldatud viga ei olnud garantiiga hõlmatud, hüvitab tellija täitja

kantud otsesed kulud seoses nimetatud vea kõrvaldamisega. Kulude hüvitamisel võetakse

aluseks lepingus, mille raames teostatud töödes on viga ilmnenud, fikseeritud tööde

teostamise ühe töötunni hind.

9.10. Tellija tagab täitjale kaasabi garantiikohustuse alla käivate vigade kõrvaldamisel tellija

võimekuse ja võimaluste piires.

9.11. Kui täitja ei suuda vigasid kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada, võib tellija nimetatud ise

kõrvaldada või korraldada nende kõrvaldamise kolmanda isiku kaasabil, teavitades sellest

täitjale. Tellijal on õigus täitjalt nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, mis tekkisid seoses

eelkirjeldatud viisil vea kõrvaldamisega, kui tegemist oli garantiiga hõlmatud veaga.

9.12. Garantii kaotab kehtivuse, kui tellija muudab lähtekoodi, välja arvatud tööde osale, mida

ei ole muudetud ning tellija suudab eristada lähtekoodis tehtud muudatusi.

10. Vastutus

10.1. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine

on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu. Nimetatud asjaolu

esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.

10.2. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt lepingu

täitmisse kaasatud isikute tegevusest.

10.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste

rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab

omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei

võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, pikendatakse tööde üleandmise

tähtaega vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele

tugineda soovib.

10.4. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust

tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele.

10

10.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud lepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei

kehti süülisel rikkumisel, sh süülisel rikkumisel seoses intellektuaalomandiõiguse või

andmekaitsealaste kohustustega.

10.6. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud

määras konkreetsete tööde eest maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud

kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetsete tööde eest tasumisele

kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult.

10.7. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus üle

antud tööd ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele, sh kokkulepitud hooldus-

või veaparandustööde tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi.

10.8. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille

suuruseks on kuni 200 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem

kui 25% lepingu kogumaksumusest. Kui lepingu täitmine on kokku lepitud etappide kaupa,

siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest.

10.9. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole tööde kasutuselevõtt enam realistlik

või vajalik, on tellijal õigus lepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lõikele 1

ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse.

10.10. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue kuni

10 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise lepingu rikkumise korral ei pea tellija

määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat

tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus leping üles öelda või lepingust taganeda.

10.11. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule muuhulgas:

10.11.1. mõjuva põhjuseta lepingu täitmise katkestamine või täitmisele mitte asumine;

10.11.2. valeinfo esitamine;

10.11.3. lepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi

õigused) puudumine;

10.11.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine;

10.11.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta

kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta;

10.11.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine;

10.11.7. lepingujärgsete kohustuste korduvat (vähemalt kahel korral) täitmata jätmist;

10.11.8. tähtaegselt lepingu täitmata jätmist selliselt, et tehnilises kirjelduses sätestatud

eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistik ja/või täitja poolse tegevuse või

tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada lepingu rahastamiseks ettenähtud

vahendeid;

10.11.9. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule ilma tellija

digiallkirjastatud nõusolekuta.

10.12. Tööde vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu

rikkumise eest.

10.13. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse

vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda

mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

10.14. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui

3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast

11

asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest

enne vastava kohtuotsuse jõustumist.

10.15. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 2 nädala jooksul alates tellija poolt vastava

nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti.

10.16. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale töö teostamise eest

tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi

tasumise kohustust.

11. Konfidentsiaalsuskohustus

11.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele

ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt

poolelt lepingu alusel tellitud tööde teostamise käigus või muul viisil või juhuslikult.

11.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks

organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas

kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid ja

isikustatud andmeid.

11.3. Kui lepingu täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad pooled

isikuandmete töötlemise tingimused kokku juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse4

artiklis 28 kirjeldatust.

11.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled igasugust informatsiooni (sh

ärisaladusi, isikuandmeid, lepingute andmeid, infosüsteeme, turvasüsteemide kirjeldusi,

riistvara ja tarkvara kirjeldusi, pakkumuse kirjeldusi, kasutatavaid tehnoloogiaid,

spetsifikatsioone jms), mis on saadud seoses lepingu täitmisega ja mille sattumine

kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või

kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse

korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust.

11.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise

kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku.

11.6. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on

tellitud tööde täitmisega otseselt seotud. Täitja kohustub tagama, et isikud, keda ta oma

kohustuste täitmisel kasutab, oleksid konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning

nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Vastutus

konfidentsiaalsuskohustuste täitmise eest lasub täitjal.

11.7. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni

oma huvides ega muul eesmärgil, kui tellitud tööde teostamiseks.

11.8. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis

sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, kas

rikkumine pandi toime lepingu kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise

järgselt.

11.9. Täitja on teadlik, et leping ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe

seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja

poolt ärisaladuseks.

4 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679.

12

11.10. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib tähtajatult.

12. Lepingu kehtivus

12.1. Leping jõustub sõlmimisel.

12.2. Lepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega lepinguga samas vormis,

arvestades riigihangete seaduses toodut ja kui see on riigihangete seaduses lubatud.

12.3. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või täitmisele

mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu ülejäänud

tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel asendatakse

kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimusega, mis on

sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule

mõjule.

12.4. Tellija võib lepingu igal ajal sõltumata põhjusest lõpetada, teatades sellest kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ette 30 päeva. Lepingu lõpetamine vabastab pooled

käesoleva lepinguga sätestatud kohustuste täitmisest.

12.5. Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda või sellest

taganeda, kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või juhul, kui täitja:

12.5.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus;

12.5.2. pankrot on välja kuulutatud;

12.5.3. täitja varad arestitakse;

12.5.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab

lepingu nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks.

12.6. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle andma

kogu tööga seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt kui paberkandjal,

samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud infokandjatele). Üleantav info

ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja on kohustatud andma

ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise kohta,

tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult.

13. Teadete edastamine ja kontaktisikud

13.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest selle

olemasolul. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral

loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas

näidatud saatmise kellaajal.

13.2. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud

digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib edastada ka

telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi.

13.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui

teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva.

13.4. Tellija kontaktisik(ud) on: …. …, telefon …., e-post: …. või tema asendaja;

13.5. Täitja kontaktisik(ud) on: …, …., telefon … e-post: …. või tema asendaja;

13

13.6. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma

pädevuse piires, anda nõusolek meeskonnaliikme vahetamiseks, kontrollida teostatud

lepingu kvaliteeti, anda lepingu ese üle ja võtta vastu ning allkirjastada akt.

13.7. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult.

14. Lõppsätted

14.1. Täitjal puudub volitus tegeleda lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid.

Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.

14.2. Lepingule kohaldub Eesti õigus.

14.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus

seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.

15. Lisad:

15.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus ühes lisadega;

15.2. Lisa 2 – Kodukord;

15.3. Lisa 3 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt;

15.4. Lisa 4 – Isikuandmete töötlemise tingimused;

15.5. Lisa 5 – Pakkumus (ei allkirjastata koos pakkumusega)

16. Poolte allkirjad

Tellija Täitja

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

1

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE TINGIMUSED

... (edaspidi volitaja), registrikood //, asukohaga //, keda esindab direktor //

ja

..... (edaspidi volitatud töötleja), registrikood //, asukohaga //, keda esindab juhatuse liige/volikirja alusel

//.

on sõlminud käesoleva isikuandmete töötlemise lepingu hankelepingu nr // lisana nr // (edaspidi leping):

1. Ese ja eesmärk

1.1 Lepingu esemeks on volitaja ja volitatud töötleja (edaspidi koos nimetatud kui pooled) vaheliste

tingimuste sätestamine seoses /...hankelepingu nimetus.../ tööde käigus käsitletavate andmete

töötlemisega.

1.2 Volitatud töötleja töötleb lepingus kirjeldatud isikuandmeid hankelepingu nr // täitmiseks, millele

on volitatud töötlejal õigus saada ligipääs hankelepingus määratletud tööde teostamiseks

vastavalt lepingus sätestatud piirangutele.

1.3 Lepingu täitmiseks on volitatud töötleja isikuandmete töötlemisega seotud tegevused lepingu

alusel piiratud hankelepingu täitmiseks vajalike tegevustega.

2. Isikuandmed

2.1 Volitatud töötlejale võivad hankelepingu täitmise käigus teatavaks saada volitaja poolt hallatavas

infosüsteemis või // andmekogus töödeldavad isikuandmed järgmises koosseisus:

2.1.1 /... Infosüsteemi nimetus .../ andmed vastavalt // pp.kk.aaaa määruse nr // /... määruse nimetus .../

peatükile nr // /... peatüki nimetus .../;

2.1.2 isiklikud andmed, nt inimese nimi, sünniaeg, isikukood, isikut tõendava dokumendi andmed;

2.1.3 kontaktandmed, nt aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

2.1.4 eriliigilised isikuandmed, nt andmed isiku või tema pereliikme terviseseisundi,

majandusliku seisundi või perekonna kohta;

2.1.5 ameti- ja kutsesaladust puudutav teave.

3. Volitatud töötleja kohustused

3.1 Volitatud töötleja on kohustatud:

3.1.1 tagama lepingueelsete läbirääkimiste ja lepingu täitmise käigus volitajalt ükskõik mis vormis

saadud isikuandmete konfidentsiaalsuse ja mitte edastama ega võimaldama sellele teabele

juurdepääsu kolmandale isikule ilma volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

2

3.1.2 tagama, et lepingu täitmise raames töödeldavaid isikuandmeid ei edastata väljapoole Euroopa

Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumi ilma volitaja

sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;

3.1.3 kasutama ja töötlema isikuandmeid üksnes hankelepingu täitmiseks ja volitaja dokumenteeritud

juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui volitatud töötleja on kohustatud teavet töötlema volitatud

töötleja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab volitatud töötleja

volitajat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist;

3.1.4 võimaldama juurdepääsu isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma

tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning järgivad

isikuandmete töötlemis alaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse

eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib

asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus;

3.1.5 teavitama volitajat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast lepingu punktis 3.1.4. sätestatud

konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest viivitamatult;

3.1.6 täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid

ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju;

3.1.7 rakendama alltoodud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid isikuandmete

kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise

eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise, sh

avalikustamise eest:

3.1.7.1 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

3.1.7.2 ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis,

samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;

3.1.7.3 ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et

tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati,

muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis

juurdepääs saadi;

3.1.7.4 tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks

lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

3.1.7.5 tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised

isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;

3.1.7.6 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel

ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist;

3.1.7.7 pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja

tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:

3.1.7.7.1 seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;

3.1.7.7.2 tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.

3.1.8 teavitama kirjalikult volitajat turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või

võib põhjustada töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise,

kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu viivitamata, kuid mitte

3

hiljem kui kakskümmend neli tundi pärast sellest teada saamist. Juhul, kui rikkumisest

teadasaamine langeb nädalavahetusele või riiklikule pühale, kohustub volitatud töötleja volitajat

kirjalikult teavitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa tundi pärast

rikkumisest teada saamist. Kirjeldatud teates tuleb vähemalt:

3.1.8.1 kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike

ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;

3.1.8.2 teatada andmekaitsespetsialisti või mõne teise täiendavat teavet andva kontaktisiku nimi ja

kontaktandmed;

3.1.8.3 soovitada meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike negatiivsete mõjude

leevendamiseks;

3.1.8.4 kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;

3.1.8.5 kirjeldada volitatud töötleja poolt pakutud või võetud meetmeid isikuandmetega seotud

rikkumisega tegelemiseks ja

3.1.8.6 esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et volitaja saaks täita kohaldatavaid andmekaitse

õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet,

mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.

3.1.9 lõpetama eelnevalt kirjeldatud rikkumised või tegema kõik endast oleneva nende lõpetamiseks

ja kohaldama meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse

korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks;

3.1.10 kustutama, niivõrd kui see on võimalik, lepingu lõppemisel kõik tööde teostamise käigus

teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui

õigusaktidest tuleneb teisiti;

3.1.11 tegema volitajale kättesaadavaks kogu teabe, mida volitaja peab vajalikuks lepingus sätestatud

kohustuste täitmise tõendamiseks;

3.1.12 võimaldama volitajal või volitaja poolt määratud audiitoril teha seoses isikuandmete

töötlemisega auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse.

4. Lõppsätted

4.1 Volitatud töötleja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata

oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut.

4.2 Isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus jääb kehtima ka pärast käesoleva lepingu

lõppemist tähtajatult.

4.3 Isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus ei laiene teabe avaldamisele volitatud

töötleja audiitorile ja advokaadile.

4.4 Leping on kehtiv poolte poolt allkirjastamisest kuni hankelepingu järgsete kohustuste täitmiseni,

v.a konfidentsiaalsuskohtustus, mis kehtib tähtajatult.

Poole allkirjad

4

Volitaja: Volitatud töötleja: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

1

Kodukord Riigihanke nimetus: Tervise infosüsteemi viljatusravi mooduli detailanalüüsi- ja arendustööd 1. Sissejuhatus

1.1 Kodukorra eesmärk on täpsustada poolte õiguseid ja kohustusi ja tööde teostamise korraldust.

2. Nõuete haldus 2.1 Antud peatüki eesmärk on kirjeldada kust ja kuidas nõuded tulevad, kuidas

nõuded kaardistatakse, kuidas neid hallatakse, kuidas hallatakse muudatusi, sh kuidas kinnitatakse muudatused, kuidas ärilised nõuded seotakse süsteeminõuetega ja kuidas süsteeminõuded seotakse arenduse taskide, testilugude jms-ga.

2.2 Projekti skoopi kuuluvad tööd on kirjeldatud hanke tehnilises kirjelduses ja selle lisades. Nende tööde teostamise jälgimiseks loob täitja projektijuht võimalikult sarnase töömahuga piletid projekti tööhalduskeskkonnas. Pileteid võib samadel tingimustel luua ka tellija. Projektis ei teostata töid, mida pole hanke tehnilises kirjelduses defineeritud (ja mille kohta ei ole seega tööhalduskeskkonnas piletit).

2.3 Tööde läbivaatamisel võib tellija tuua välja erinevaid muudatusvajadusi, mis defineeritakse projekti töörühma poolt tööhalduskeskkonna vastavas piletis nõuetena või uute tööpiletitena.

2.4 Dokumentatsiooni loomisel tuleb lähtuda suunistest mis on kättesaadaval aadressil https://tehik.ee/arendusjuhendid („Nõuded infosüsteemi dokumentatsioonile“).

3. Kommunikatsiooni haldus 3.1 Tellija projektijuht säilitab kogu projekti vältel toimuva kommunikatsiooni, mida on

võimalik kirjalikult taas esitada, projekti ja garantiiperioodi kehtivuse vältel. 3.2 Projekti kommunikatsiooni vormid on järgmised, kuid neile võib vastavalt

vajadusele kokkuleppeliselt lisanduda ka muid kommunikatsiooni vorme, mida pole alljärgnevas tabelis kirjeldatud:

2

Kommunikatsioo ni vorm

Sagedus Vastutav roll

Reeglid

Igapäevane teabevahetus

Jooksvalt Tellija PJ Täitja PJ

• Tööde läbiviimiseks lepib töörühm kokku vestluskanali (Teams vms), millesse kuuluvad kõik töörühma liikmed. Projektijuhid tagavad, et kõigil osalistel oleks kanalisse ligipääs.

• Vajadusel lepivad poolte projektijuhid kokku antud kanalis täiendavate alamgruppide loomise konkreetsete teemade arutamiseks.

• Poolte projektijuhid vastutavad, et ebaturvalistes peetavates vestluskanalites ei edastataks tundlikke andmeid (n delikaatsed isikuandmed, tellija rakenduste turvalisust puudutav info).

• Vestluskanalis tõstatatud küsimusele tuleb vastata koheselt või anda vastamise tähtaeg.

• Mõlema poole projektijuhid jälgivad jooksvalt vestluskanalit ning viivituste korral korraldavad vastamise enda poolel.

• Vestluskanalis langetatud otsused tuleb eraldi dokumenteerida projektidokumentatsioonis või tööde halduse keskkonnas.

Ad hoc koosolekud

Vastavalt vajadustele

Tellija PJ Täitja PJ

• Keerulisematele küsimuste arutamiseks võivad tellija ja täitja projektijuht kokku kutsuda eraldi koosoleku.

• Koosolekule võib kutsuda ka liikmeid väljastpoolt projekti töörühma. • Koosolekust antakse ette teada vähemalt 1 tööpäev. • Koosoleku kutsesse tuleb märkida päevakord, eesmärk ning toimumise

koht. • Koosolek võib toimuda nii kohapeal kui veebi vahendusel. • Koosoleku tulemina koostab koosoleku kokkukutsuja memo või delegeerib

selle koostamise mõnele koosolekul osalejale. • Kui koosolekul osalejad ei suuda leida vastust, eskaleerib koosoleku

kokkukutsuja otsustamise projekti töörühma üldkoosolekule. • Koosolekut võib tühistada poolte kokkuleppel hiljemalt 2-tunnise

etteteatamise ajaga

3

Projekti dokumentatsioon

Jooksvalt Tellija PJ Täitja PJ

• Projekti dokumentatsioon hoitakse tellija Confluence’i keskkonnas vastavas ruumis.

• Tellija PJ vastutab, et kõigil töörühma liikmetel oleks sinna ligipääs. • Dokumentatsiooni struktuur lepitakse kokku projekti töörühma koosolekul.

Igale dokumendile määratakse tellija ja täitja jälgija. • Projektijuhid vastutavad, et dokumendi jälgijad teostaksid dokumendi

kokkulepitud täiendused ja muudatused ning et dokumentatsioon püsiks ajakohane.

Projekti tööülesanded

Iganädalaselt Tellija PJ Täitja PJ

• Projekti kõiki tööülesandeid hallatakse tellija Jira keskkonna vastavas projektis. Selles keskkonnas registreerimata töid ei teostata ega arveldata.

• Tellija PJ vastutab, et kõigil töörühma liikmetel oleks tööhalduskeskkonda ligipääs.

• Igal teostamisele määratud ülesandel peab olema täitja. • Ülesande täitja vastutab ülesande täitmise staatuse ajakohasena hoidmise

eest. • Ülesanded vaadatakse läbi kord nädalas ning märgitakse juurde vastavad

tegevused. Lepingu täitmist puudutav teabevahetus

Vastavalt vajadusele

Tellija PJ Täitja PJ

• Lepingu täitmist puudutav ametlik teabevahetus, mis pole kaetud muude kommunikatsioonivormidega (n tööülesannete ja projektidokumentatsiooni haldus) toimub e-kirja teel.

• Ametlikud e-kirjad registreerib tellija projektijuht tellija dokumendihalduse keskkonnas

• Kui e-kirjale oodatakse vastust, tuleb see pealkirja real või kirja alguses üheselt määratleda.

• Vastust eeldavale e-kirjale tuleb vastata hiljemalt järgneva tööpäeva jooksul. Kui see ei ole võimalik, tuleb järgneva tööpäeva jooksul anda sisulise vastamise tähtaeg.

• Tööde üleandmis- vastuvõtu akt (ÜVA) tuleb tellija poolsele lepingu kontaktile edastada meili teel ja digitaalselt allkirjastatuna. Tellija korraldab ÜVA registreerimise ja allkirjastamise dokumendihaldussüsteemis ning täitjale meili

4

teel tagastamise. • Arved lepingu täitmise eest esitatakse e-arvete keskkonnas.

Erakorraline teabevahetus

Vastavalt vajadusele

Tellija PJ Täitja PJ

• Poolte vaheline teabevahetus, mis pole kaetud eelnevalt kirjeldatuga, lepitakse kokku tellija ja täitja PJ poolt vastavalt olukorrale.

• Projektijuhid lepivad kokku, millises vormis erakorraline kommunikatsioon edastada ning kuidas seda edasi käsitleda.

• Reeglina on erakorralise kommunikatsiooni vormiks ametlik e-kiri, mis registreeritakse tellija dokumendihalduse süsteemis.

• Kommunikatsioon kriisiolukorras on kirjeldatud käesoleva dokumendi punktis 5.

5

4. Projekti muudatuste haldus 4.1 Muudatustaotlused registreerib ja nende menetlemise seisu jälgib tellija

projektijuht projektidokumentatsiooni keskkonnas. 4.2 Registreeritud muudatustaotlused vaatavad poolte projektijuhid koos läbi,

konsulteerides vastavalt vajadusele projekti töörühmaga. Läbivaatuse käigus märgitakse taotlusse muudatuse mõju projekti tulemitele, ajakavale, eelarvele ning inimressursside kasutamisele.

4.3 Enne muudatustaotluse esitamist tuleb veenduda ja tagada, et on olemas vajalikud eeldused muudatuse teostamiseks ning järgida, et muudatus oleks kooskõlas töövõtulepingu eritingimuste punktiga 9 ja riigihangete seadusega.

4.4 Muudatuse realiseerimisega alustatakse alles peale vajalike kooskõlastuste saamist ning vajadusel hankelepingu muudatuse allkirjastamist mõlema poole poolt.

5. Probleemide haldus 5.1 Kriisiolukorraks loetakse olukorda, kus: 5.1.1 poolte esindajad ei suuda kokkuleppele jõuda; 5.1.2 on muutunud võimatuks võtmeisikute osalemine tööde teostamisel; 5.1.3 on ilmnenud muud asjaolud, mis võivad oluliselt mõjutada tööde edukat

elluviimist ja/või satuvad olulisse ohtu kokkulepitud tähtajad ja/või funktsionaalsus.

5.2 Kriisiolukorra tekkimisel on pool kohustatud sellest teise poole esindajat viivitamatult teavitama e-maili teel. Poole projektijuht helistab lisaks üle teise poole projektijuhi ning kontrollib meili kättesaamist.

5.3 Kui telefonikõnele pole võimalik vastata, tuleb tagasi helistada esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui järgmise tööpäeva lõpus.

5.4 Kriisi tekkel informeerib täitja projektijuht koheselt tellija projektijuhti või hanke eest vastutavat isikut (üldiselt osakonnajuhataja), kes rakendavad täiendavad meetmed kriisi lahendamiseks.

5.5 Kriisist väljumiseks teevad mõlemad pooled kõik endast sõltuva mõlemat poolt rahuldava lahenduse leidmiseks. Kriisi vältimise ja kriisist väljumise tegevuste edenemise eest vastutavad poolte projektijuhid.

5.6 Kriisisituatsioonis võivad projektijuhid kokku leppida vajalike isikute kättesaadavuse ka peale tööpäeva lõppu.

5.7 Kui eelnevate meetmete abil ei suudeta kriisist väljuda, kasutatakse täitja ja tellija vahelises lepingus sätestatud meetmeid.

6. Kvaliteedi tagamine 6.1 Juhtimise kvaliteet tagatakse käesolevas projektis läbi süstemaatilise ja aktiivse

projektijuhtimise, kus regulaarselt jälgitakse kokkulepitud tööplaani ja tööprotsesse ning muid hanke- ja projektidokumentatsioonis sõnastatud meetodeid, reegleid ja põhimõtteid.

6.2 Töö teostaja tagab, et projekti üle antavate tulemite kvaliteedi tagamiseks on tulemid (tarned) eelnevalt testitud vastu esitatud (sh funktsionaalseid ja mittefunktsionaalseid) nõudeid ning tuvastatud vead on parandatud enne tellijale üleandmist.

7. Tulemite valideerimine ja kinnitamine 7.1 Selliste tulemite nagu ärianalüüs, süsteemianalüüs, kliendiliidse arendused,

aruanded ja dokumentatsioon valideerimiseks vaatab tellija tulemid läbi ning

6

kinnitab tulemite vastavust enda ärivajadustele. Tööd ei võeta vastu enne, kui tellija või tema esindaja on kinnitanud loodud tulemi sobivust.

7.2 Laadimise koodi ja infodomeenile vastava andmemudeli vastavust nõuetele kontrollib tellija vastavalt vajadusele.

7.3 Dokumentatsiooni vastavust kehtivatele mittefunktsionaalsetele nõuetele kontrollib tellija projektijuht, kaasates vastavalt vajadusele täiendavaid spetsialiste.

8. Riskide haldus 8.1 Riskide haldus hõlmab: 8.1.1 riskide tuvastamist, analüüsi ja riskide prioriseerimist; 8.1.2 riskide juhtimistegevuste planeerimist; 8.1.3 riskide juhtimist; 8.1.4 riskide juhtimistulemuse kontrollimist ning otsustamist, kas risk on kontrolli all või

vajab lisategevusi. 8.2 Riskide halduse reeglid ja protsess on järgmine: 8.2.1 täitja projektijuht koos projektimeeskonnaga koostab esialgse riskiplaani vastavalt

alljärgnevale tabelile:

I D Vald- kond

Risk i kirje l- dus

Riski realise e- rumise taga- järg

Riski mõju (M)

Riski realise e- rumise tõenäo -sus (TN)

Skoo r (S)

Riski juhti- mise tegev u-sed

Vast u- taja

8.3 Riskiplaan sisaldab järgmist infot: 8.3.1 riski _ID; 8.3.2 riski valdkond (nt: kliendist tulenevad riskid, finantsidest tulenevad riskid,

ajahinnangutest tulenevad riskid, skoobist tulenevad riskid, tehnilisest lahendusest tulenevad riskid jne);

8.3.3 riski kirjeldus; 8.3.4 riski tagajärg; 8.3.5 riski mõju; 8.3.6 riski realiseerumise tõenäosus (TN); 8.3.7 riskikoefitsient/ skoor; 8.3.8 riski juhtimise tegevused ja vastutajad. 8.4 Riskiplaan arutatakse läbi kõigi seotud osapooltega. 8.5 Riskiplaani muudatusi haldab täitja projektijuht, küsides regulaarselt tagasisidet

projekti meeskonnalt ja tellija projektijuhilt. 8.6 Riskiplaanis olevad kõrge prioriteediga riskid ja nende juhtimise tegevused,

vastutajad ja seis vaadatakse üle projekti juhtrühmas. 8.7 Riskiplaani hoitakse ning hallatakse tellija dokumendihalduskeskkonnas

(Confluence). 8.8 Riskide hindamine: 8.8.1 Riskide hindamine hõlmab riskide tuvastamist, analüüsi ning

riskikoefitsiendi/skoori määramist. 8.8.2 Riskide hindamisel osalevad kõik täitja projektimeeskonna liikmed, projektijuhi

ülesanne on tulemused kaardistada ning tagada riskiplaani aja- ja asjakohasus.

7

8.8.3 Riskide hindamise reeglid on: 8.8.3.1 riski esinemise tõenäosus 3 palli süsteemis (madal - 1, keskmine – 2, kõrge - 3); 8.8.3.2 riski mõju 3 palli süsteemis (madal - 1, keskmine – 2, kõrge - 3); 8.8.3.3 skoor on riski esinemise tõenäosuse ja mõju korrutis (S = TN x M); 8.8.3.4 prioriteetsed riskid - koefitsiendiga 4-9 - kuuluvad alati ülevaatamisele projekti

juhtrühmas; 8.8.3.5 partneriga seotud riskide hindamisel kaasatakse partneri esindaja/ projektijuht,

kes vajadusel kaasab hindamisprotsessi omapoolsed spetsialistid. 8.9 Riskide kontroll: 8.9.1 Riskide kontroll hõlmab riskide juhtimise tulemuste kontrollimist ning otsustamist,

kas on lisandunud uusi riske, kas on muutunud mõne riski skoor, millised on abinõud riskide edasiseks juhtimiseks.

8.9.2 Konkreetsete tegevuste täitmise eest vastutajad ning tähtajad kannab täitja projektijuht üldisesse tööplaani. Nimetatud tegevuste täitmist kontrollib ja esitab ülevaate täitja projektijuht projekti edenemise seisu raportis.

9. Tööprotsessid 9.1 Antud peatüki eesmärk on kirjeldada olulisemad tööprotsessid selleks, et

meeskonnal oleks ühene arusaam, kes, mida, millal ja kuidas teeb. Nt protsess, kuidas toimub mingite nõuete ja analüüsitulemite ülevaatus ja kinnitamine projekti erinevate osapoolte vahel.

9.2 Projekti alguses toimub avakoosolek, kus moodustatakse töörühm (vajadusel mitu) ning luuakse kõigile osapooltele vajalikud ligipääsud tööde teostamiseks.

9.3 Täitja teostab arendustööd vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele ja selle lisadele.

9.4 Arendustööd teostatakse täitja poolt tellija poolses keskkonnas, millele tellija organiseerib täitja jaoks vajalikud ligipääsud.

9.5 Tööde tulemid peavad olema täitja poolt testitud ning vastama tehnilises kirjelduses ja selle lisades seatud ootustele vastavalt hankelepingus ja tehnilises kirjelduses ettenähtud ajaraamile ning tähtaegadeks.

9.6 Tööde registreerimiseks teavitab tellija täitjat töö vajadusest, esitades töö ettepaneku tööde / vigade halduskeskkonnas.

9.7 Täitja kirjeldab eelanalüüsi käigus vastavalt tellija poolt esitatud lähteülesandele tööle tehnilise lahenduskäigu ning annab tööle mahuhinnangu tundides.

9.8 Kui tööd ei ole võimalik enne teostamist hinnata, siis arendaja teavitab sellest tellijat.

9.9 Tellija kinnitusel võtab täitja sõltuvalt töö skoobist mõistliku mahu (4 kuni 8h) tööga tutvumiseks ja annab selle kohta teavituse töö piletisse enne tööga alustamist.

9.10 Täitja annab tööga tutvumise järgselt tööle seejärel lõpliku hinnangu alles peale mainitud aja jooksul tööga tutvumist. Kui töö nende tundide jooksul laheneb, siis täiendavat hinnangut ei teki.

9.11 Tellija kinnitab töö teostamise ja suunab selle töö pakkujale teostamiseks. 9.12 Tellijal on õigus pakutud mahuhinnang tagasi lükata või töö teostamine peatada

ning arendustööd mitte tellida. 9.13 Täitja teostab tööde osas aruandlust. 9.14 Täitja peab tööde osas arvestust rollide kaupa ja esitab tööde kohta aruande

tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktis sisalduva tabeli kujul. 9.15 Täitja esitab tellijale aruande iga etapi kohta, mis sisaldab täitja poolt veaparandus

ja/või tellimuste alusel tehtud tööde (sh garantiiliste tööde) nimekirja (sh. tarneid

8

ja vastuvõetud töid) ning mahtu (töötunnid). 9.16 Täitja peab salvestama tööde aruandlust (logima töö teostamiseks kulunud

aega) tööde/vigade halduskeskkonnas (Jira) kasutades selleks tellija poolt aktsepteeritud aja logimise lahendust (TEMPO).

9.17 Täitja peab tööde teostamiseks kulunud aega salvestama vastava töö pileti külge iga päev kui tööd on tehtud.

9.17.1 Ei ole aktsepteeritav, et täitja esitab ajaaruanded töö pileti tasemel suuremas mahus kui 1 päev (8 tundi) viivitusega.

9.18 Tööde aruandluse salvestamine tööde/vigade halduskeskkonda on kohustuslik ja on tööde akteerimise aluseks.

9.19 Täitja annab aruande alusel tööd üle aktiga. 9.20 Akteerimisele kuuluvad ainult tööd, mis on hinnatud või muul juhul tellija poolt

töösse kinnitatud ja peale täitja poolset tööde teostamist tellija poolt tööde / vigade halduskeskkonnas vastu võetud ja/või jõudnud muu resolutsioonini (nt. katkestatud, tühistatud, ...), kus tellija kinnitab teostatud tööde akteerimise.

9.21 Tellijal on õigus töösse eelnevalt kinnitamata täitja poolt raporteeritud töötunde mitte akteerida.

9.22 Täitja suunab tööga seotud pileti tellijale kui töö on valmis vastuvõtutestimiseks (test) keskkonnas.

9.23 Piletisse tuleb märkida seos nõuetega, vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele ja selle lisadele, mida see pilet mõjutab.

9.24 Piletisse tuleb lühidalt kirjeldada teostatud töö tulem ning võimalusel viidata tehtud tööle tellija keskkonnas ja/või koodi asukohale koodihalduskeskkonnas.

9.25 Piletisse tuleb märkida viide dokumentatsioonile, mida tööde käigus loodi, muudeti või täiendati.

9.26 Kulupõhise arvelduse puhul peab piletis olema tööde teostamiseks kulunud aeg (TEMPO).

9.27 Suunamise eest järgmisele täitjale vastutab vaikimisi isik, kelle nimel pilet on. 9.28 Uute piletite määramise eest täitjale vastutatavad tellija ja täitja projektijuhid. 9.29 Tööde tarnimine täitja keskkondadest tellija keskkondadesse toimub peale

täitjaga kooskõlastamist ning tarnete puhul lähtutakse tellija muudatuste halduse protsessist.

9.30 Tellija testib tulemeid esialgu võimalusel test keskkonnas. 9.31 Juhul kui töös esineb vigu, annab tellija omalt poolt tagasisidet täitjale, et täitja

saaks teha vajalikud parandused. 9.32 Tellija kinnitab tulemid, kui need vastavad tehnilises kirjelduses ja selle lisades

seatud ootustele tulemi suhtes.

1

Tehniline kirjeldus

Hankija nimi: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Riigihanke nimetus: Tervise infosüsteemi viljatusravi mooduli detailanalüüsi- ja arendustööd

Lühendid ja mõisted

Lühend/mõiste Kirjeldus

AUDIT Audit mikroteenus vastutab patsiendi andmete kohta sooritatud päringute

jälgimise eest ning võimaldab anda lõppkasutajatele ülevaate nende kohta

teostatud toimingutest Terviseportaali logiraamatus ning Andmejälgijas.

Andmepäringuid teostavad mikroteenused edastavad audit mikroteenusele

toiminguid kirjeldavaid audit logisid, mis salvestatakse andmebaasi.

Charon Autoriseerimise teenus, kus rakendused kasutavad charon-it tokeni

küsimiseks.

FHIR Fast Healthcare Interoperability Resources

FIS FHIR Intermediary Server on FHIREST baasil ehitatud FHIR server, mis

oskab ruutida FHIR REST päringud sihtserveritesse ja kombineerida

otsingu tulemusi mitmest serverist. Teenus on mõeldud kasutamiseks FHIR

api fassaadina.

KVEKS Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus

MIT Massachusettsi Tehnoloogiainstituut

Prometheus Monitooringu tööriist

PÜT/MPI Patsiendi üldandmete teenus (i.k. master patient index)

SPD Teenuseosutajate ja tööandjate andmete päringud

TAI Tervise Arengu Instituut

TEHIK Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

THEMIS Teenus, mis vastutab rakenduste/mikroteenuste ja nende privileegide

halduse eest. Võimaldab privileegide arvutamise funktsionaalsust

konkreetse rakenduse ja kasutaja sessiooni kontekstis.

TERM Terminoloogia lahendus hõlmab endas taaskasutatava komponendi loomist,

mis lihtsustab domeeniteenuste arendajatel teenuste loomisel liidestuda

TEHIKu terminoloogiaserveriga.

TIS Tervise infosüsteem

TJT Tervisejuhtimise töölaud

TTO Tervishoiuteenuse osutaja

UX/UI Kasutajakogemus (i.k. user experience/user interface)

1. Ülevaade tänasest olukorrast ja vajadusest

1.1. Taustainfo

Viljatusravi eesmärk on saavutada rasestumine neil, kellel on see loomulikul viisil raskendatud või

võimatu. Tehnilise kirjelduse fookuses on viljatusravi ravimeetod kunstlik viljastamine ja selle raames

tehtavad toimingud. Eestis osutab 2025. aasta detsembri seisuga tervishoiuteenusena kunstliku

viljastamise teenust kuus asutust: Elite kliinik AS, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna

Keskhaigla, Next Fertility Nordic, Nova Vita Kliinik AS (Ovumia Tallinn) ja SA Tartu Ülikooli

Kliinikum. Viljatusravi andmekogu loomiseks on Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskus (TEHIK) ja väline hankepartner koostanud lisas 1 leitava ärianalüüsi, mis

sisaldab hetkeolukorra, sihtrühmade vajaduste ja ootuste kaardistust ning tulevikuvisiooni kirjeldust.

Täpsema info valdkonna tutvustusest leiab lisa 1 ärianalüüsi 3. peatükist.

Viljatusravi teenust pakkuvad tervishoiuteenuse osutajad (edaspidi viljatusravi TTO) on Eestis

kohustatud kogutud andmeid jagama mitmel eesmärgil mitmele erinevale asutusele. Tervise

2

infosüsteem (TIS) kogub keskselt tervishoiuteenuste käigus saadud andmeid. Viljatusravi TTOdel on

kohustus TISi edastada viljatusravi saava naise ravi ravitsükli andmeid ambulatoorsel epikriisil.

Ravimiametile on kohustus kord aastas esitada sugurakkude ja embrüote hankimise ja käitlemise

aruanne. Perekonnaseisuasutustele on viljatusravi TTOd kohustatud esitama teabepäringu alusel infot

kunstliku viljastamise teel sündinud laste eostatuse kohta. Täpsema info viljatusravi TTOde kohustatud

andmete esitamisest leiab lisa 1 ärianalüüsi peatükkidest 4.5 ja 4.6. Lisaks eelnevalt mainitule edastavad

TTOd andmeid ka rahvusvaheliselt.

Kuigi viljatusravi TTOd on kohustatud oma andmeid erinevatele asutustele edastama, ei ole kunstliku

viljastamise andmete kogumine Eestis seni süsteemselt ja järjepidevalt korraldatud.

1.2. Probleemi kirjeldus

Eesti keskse viljatusravi andmekogu puudumine on viinud mitmete probleemideni. Andmekogu

puudumise tõttu pole võimalik kõikide viljatusravi TTOde üleselt täita kunstliku viljastamise ja

embrüokaitse seadusest (KVEKS) tulenevat kohustust – jagada ja jälgida mittepartnerist ja anonüümsete

doonorite sugurakkude kasutamise tagajärjel sündinud laste arvu, mis mõjutab viljatusraviteenuse

pakkumise ohutust. Andmete kogumine TISi ambulatoorsetel epikriisidel, kus struktureeritud andmete

osakaal on väike, on raskendanud andmete kasutamist esmaseks andmekasutuseks. Samuti pole praegu

TISi kogutud andmete põhjal võimalik teostada teisest andmekasutust. Ainuke võimalus viljatusravi

statistika loomiseks Eestis on Ravimiameti regulatiivse aruandluse käigus kogutud agregeeritud

andmed, mille põhjal on võimalik teha vaid väga piiratud andmeanalüüsi ja statistikat. Puudub täpne ja

kontrollitud viljatusravi statistika, mis annaks tervikliku ülevaate viljatusravi saavatest patsientidest,

ravitulemustest, tüsistustest, viljatusravi tulemusel sündinud laste arvust jm. Rohkem infot ärianalüüsis

tuvastatud viljatusravi probleemkohtadest leiab lisa 1 ärianalüüsi peatükist 4.7.

1.3. Hanke eesmärk

Hange on suunatud tarkvaraarenduse terviklahenduse töövõtjale detailanalüüsi- ja arendustööde

(edaspidi töö) teostamiseks. Hanke eesmärk on luua TISi viljatusravi moodul, kus asub Eesti keskne

viljatusravi andmekogu ja kuhu on kohustatud andmeid edastama kõik kunstliku viljastamise ning

sellega seotud rakkude ja kudede hankimiseks ja käitlemiseks Terviseameti ja Ravimiameti luba omavad

TTOd. Viljatusravi mooduli loomine tagab Eesti viljatusravi TTOde ülese doonorrakkude kasutamise

ja ühelt doonorilt sündivate laste arvu jälgitavuse vastavalt KVEKSile. Mooduli täpne ja kontrollitud

andmekogu võimaldab luua kvaliteetset Eesti kunstliku viljastamise meditsiinistatistikat tagades

patsientidele asjakohase ja eetilise info edastamise viljatusravi tulemuslikkusest ja ohutusest Eestis.

Moodulisse ühtsetel alustel kogutud ja kontrollitud andmete põhjal on võimalik luua Eesti ja

rahvusvahelist aruandlust, vähendades sellega ka viljatusravi TTOde töökoormust. Lisaks võimaldab

moodul teavitada viljatusravi TTOd patsiendi surmast, lihtsustada kunstliku viljastamise teel sündinud

lapsele tema eostamiseks kasutatud anonüümse doonori bioloogiliste ja sotsiaalsete andmete

väljastamist, näha viljatusravi TTOl anonüümse doonori varasemaid valitud andmeid teises kliinikus,

viia läbi teadusuuringuid, saada patsientidel väljavõte oma viljatusravi andmetest, töötada välja

tervisepoliitikat, hinnata viljatusravi kulutõhusust jm. Rohkem infot viljatusravi andmekogu

eesmärkidest leiab lisa 1 ärianalüüsi peatükist 6.1.

2. Eseme kirjeldus

2.1. TISi viljatusravi mooduli töövõtja ülesandeks on luua TISi infrastruktuuri autonoomne

viljatusravi moodul. Loodav moodul peab koosnema erinevatest mikroteenustest.

Mikroteenuste arv ja sisu luuakse vastavalt töövõtja visioonile. Soovituslik on kasutada

korduvkasutatavaid TIS mooduleid.

2.2. TIS viljatusravi moodulisse kogutakse kõiki lisas 2 toodud viljatusravi andmekoosseisu

andmeid. Andmekoosseisu täpsustatakse vajadusel arenduste käigus. TIS viljatusravi mooduli

andmekoosseisu üleviimine andmelattu, et TAI saaks koostada aruandlust, ei kuulu käesoleva

hanke skoopi.

2.3. Tellitav viljatusravi moodul järgib osaliselt lisa 1 ärianalüüsi peatükis 6.5 pakutud

lahendusvarianti. Olemasolevate TISi dokumentidega, millega viljatusravi andmeid praegu

3

kogutakse, saab koguda struktureeritult ainult kuni kolmandikku lisas 2 toodud viljatusravi

andmekoosseisu andmetest. Viljatusravi moodul arendatakse lähtuvalt sündmuspõhise

andmevahetuse põhimõtetest ja moodulisse kogutakse kõiki viljatusravi andmekoosseisu

andmeid praegustest TISi dokumentidest, millega viljatusravi andmeid kogutakse, eraldi.

Andmete edastamiseks kasutatavad standardid lepitakse kokku projekti käigus. Viljatusravi

mooduli loomisega säilib viljatusravi TTOdel paralleelselt kohustus edastada TISi kõiki

andmeid, mida praegu juba edastatakse.

2.4. Moodulisse peab viljatusravi kliinikutel olema võimalus edastada ja vaadata oma kliiniku

andmeid TEHIKu ja Tervisekassa arendatud tervisejuhtimise töölaua (TJT) kaudu.

2.5. TIS viljatusravi moodulis peavad ühe tsükliga seotud isikud (viljatusravi saav patsient, partner,

partnerannetaja, mittepartnerannetaja, anonüümne doonor, sugurakkude/koe säilitaja, laps)

olema omavahel seotud. Seosed peavad olema nähtavad ka TJT kasutajatele.

2.6. Moodulisse tuleb luua automaatne süsteem doonorrakkude kasutamise ja ühelt doonorilt

sündivate laste arvu jälgimiseks vastavalt lisa 1 ärianalüüsi peatükis 6.3 kirjeldatud visioonile.

Viljatusravi TTOdel peab tekkima ligipääs laste arvu seisule TJT kaudu.

2.7. Moodul peab võimaldama viljatusravi TTOde teavitamist samas kliinikus sugurakke annetanud

doonori, sugurakke säilitava patsiendi või doonorrakkudest sündinud lapse surma kohta TJT

kaudu.

2.8. Mooduli andmeid võivad sisestada ja vaadata viljatusravi TTOde arstid, õed, ämmaemandad ja

embrüoloogid. Vastavad viljatusravi TTO töötajad peavad TJTsse andmete sisestamiseks ja

vaatamiseks olema registreeritud MEDREs. Täpsema kirjelduse leiab lisas 2 toodud viljatusravi

andmekoosseisust.

2.9. Viljatusravi TTOdele peab tekkima ligipääs anonüümse doonori teise kliiniku varasematele

valitud andmetele isikukoodi alusel TJT kaudu. Täpsema kirjelduse leiab lisas 2 toodud

viljatusravi andmekoosseisust.

2.10. TAIle tuleb luua TJT ligipääs, millega on võimalik TAI töötajaid tuvastada ja vajalikke õiguseid

anda. Ligipääsuõiguse lahendus peab toimima MEDREst eraldi.

2.11. Kogu lisa 2 mooduli andmekoosseisule peab tekkima TAIl ligipääs TJT kaudu ja

andmekoosseisu põhjal peab TAI saama:

2.11.1. väljastada kunstliku viljastamise teel sündinud lapsele infot tema eostatuse kohta;

2.11.2. patsiendi nõudel võtta välja TJTs patsiendi kõikidest andmetest väljavõte.

2.12. Moodulisse andmete kogumisel tuleb arvestada TISi juba kogutavate andmetega ning

rakendada võimalusel ühekordse andmekasutuse printsiipi.

2.13. Moodul peab võimaldama teiste riiklike andmekogudega liidestumist (nt raseduse infosüsteem,

rahvastikuregister, surma põhjuste register).

2.14. Kesksüsteemi arendustena hangitakse viljatusravi andmete haldamiseks ette nähtud

mikroteenuste arendused, mis luuakse TISi juurde.

2.14.1. Arendustööd teostatakse arvestades tellija poolt esitatud arendusnõudeid „TEHIK nõuded

arendustele“ ja täiendavaid materjale asukohaga https://tehik.ee/arendusjuhendid (v.a

allkirjastamine);

2.14.2. Arendustööde tegemisel arvestatakse olemasolevate teenustega (vt Lisa 3 - TIS kesksüsteemi

FHIR mikroteenuse arhitektuur) ja nende korduvkasutamisega. Teenuste kirjeldused on

Lisadena kaasas:

 Lisa 4 PÜT/MPI;

 Lisa 5 THEMIS;

 Lisa 6 Charon;

 Lisa 7 SPD;

 Lisa 8 FIS;

 Lisa 9 TERM;

 Lisa 10 AUDIT.

2.14.3. TJT lähtekood on leitav koodivaramu kodulehelt;

2.14.4. Diagnooside pärimiseks ja salvestamiseks peab moodul olema valmis kasutama TEHIKu

loodavat TIS kesksüsteemi diagnooside mikroteenust. Kui mooduli arenduse vältel selgub, et

TIS diagnooside mikroteenus ei saa piisavalt kiiresti valmis, tuleb olla valmis vajaliku

4

diagnooside andmekoosseisu salvestamiseks otse mooduli mikroteenustesse ja hiljem TIS

diagnoosi mikroteenuse valmimisel lahenduse ümber tegemiseks hoolduse käigus.

2.14.5. Kesksüsteemi arendustes loodud andmeteenuseid peab saama kasutada ka ilma TJT-ta;

2.14.6. Olemasolevate teenuste korduvkasutusel teostab töövõtja arendaja teenustes vajalikud

arendused, kohandades teenused sobivaks vastavalt viljatusravi andmestikule.

2.15. Kasutajaliidese arendustena hangitakse TJT arendused TTOdele ja TAIle.

2.15.1. Arendustes on arvestatud TJT sessiooniülekande dokumentatsiooniga;

2.15.2. TJT mikro front-endid kasutavad loodavate kesksüsteemi viljatusravi mikroteenuste teenuseid;

2.15.3. Viljatusravi mooduli funktsionaalsused TJTs on viljatusravi TTOdele ja TAIle kättesaadavad

töövõtja teostatavate arenduste tulemusena.

3. Nõuded detailanalüüsi- ja arendustööde teostamisele

3.1. Arendustööde teostamisel tuleb lähtuda TEHIKu arendusjuhendite alt leitavatest

mittefunktsionaalsetest nõuetest ja arendustööde dokumenteerimisel nõuetest infosüsteemi

dokumentatsioonile. Arendustööde teostamisel tuleb lähtuda agiilsest arendusmetoodikast, kus

arenduste läbiviimine toimub teenuse funktsionaalsuse põhiselt. Sprindi pikkus on

maksimaalselt 2 nädalat.

3.2. Töövõtja arendaja võib arendustööde käigus pakkuda erinevates punktides välja ka omapoolseid

lahendusi arvestusega, et need saavad enne realisatsiooni TEHIK arhitekti poolse

kooskõlastuse. Andmekoosseisud täiendab töövõtja. TEHIK koostab andmekoosseisude põhjal

profiilid, mille töövõtja võtab aluseks FHIR teenuste väljatöötamisel. Juurutusjuhendi loomine

(TTOde infosüsteemide liidestuste jaoks) toimub koostöös TEHIKuga.

3.3. Hankeleping jõustub sõlmimise hetkel ja kehtib kuni 26 kuud, mille jooksul:

3.3.1. Esimeses etapis tuleb töövõtjal nõuetekohaselt teostada tehnilises kirjelduses kirjeldatud

viljatusravi mooduli arendustööd ja muud nimetatud tegevused ning lõplik töö tellijale üle anda

hiljemalt 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest;

3.3.2. Teises etapis tuleb tellijal teostada vastuvõtutestimine, võtta kvaliteetselt teostatud lõplik töö

vastu ja töö eest tasuda 2 kuu jooksul alates töövõtja poolt lõpliku töö üleandmisest;

3.3.3. Kolmandas etapis võib tellija vajadusel hankida töövõtjalt tervise infosüsteemi viljatusravi

mooduli hooldustöid 12 kuu jooksul alates lõpliku töö vastuvõtmisest. Hooldustööde osutamine

ja selle eest tasumine toimub töötunnipõhiselt.

3.4. Projektiplaanis märgitud vahetähtaegu võivad pooled vajadusel kokkuleppel muuta..

3.5. Töövõtjal tuleb arvestada, et teises etapis viiakse läbi tellija poolt korraldatud turvatestimine

ning töövõtjal tuleb tagada turvatestimisest välja tulnud vigade parandamine osana

arendustööde teostamisest (st vead, mis leitakse töövõtja teostatud töös, tuleb töövõtjal

parandada ilma täiendavat tasu nõudmata, kui tegemist on vigade esialgsetes töödes, mida ei ole

varem tuvastatud).

3.6. Käesoleva lepingu alusel tuleb töövõtjal teostada järgmised tööd infosüsteemi funktsionaalsuse

realiseerimiseks:

3.6.1. detailanalüüs, dokumentatsiooni koostamine;

3.6.2. programmeerimistööd (sh TJT);

3.6.3. UX/UI analüüs ja disain (TJT);

3.6.4. testimistööd;

3.6.5. juurutustööd sh:

3.6.5.1. teenuste tutvustus ja toetamine töövõtjalt;

3.6.5.2. töövõtja poolt viljatusravi TTOdele vähemalt kaks ja TAIle vähemalt üks koolitus TJT

viljatusravi mooduli funktsionaalsuse kasutamiseks;

3.6.5.3. tagada lahenduse garantii vastavalt hankelepingu tingimustele.

3.6.6. Töövõtja peab tegema koostööd TAI, Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi, viljatusravi

TTOde, Sotsiaalministeeriumi ja TEHIKuga.

3.6.6.1. Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Selts ja viljatusravi TTOd on viljatusravi infosüsteemist

väga huvitatud ja seetõttu on nad viljatusravi infosüsteemi loomisesse palju panustanud. Seltsi

liikmete ja viljatusravi TTOde kaasamisega projekti probleeme ei ole esinenud. Kuna seltsi

liikmed ja viljatusravi TTOd panustavad viljatusravi infosüsteemi loomisesse viljatusravi

5

kliiniku põhitöö kõrvalt, tuleb koosolekute planeerimisel arvestada, et eelistatakse koosolekuid

tööpäeva lõpus ja need tuleb võimalikult vara ette planeerida.

3.6.7. Arendustöö teostatakse tellija juures asuvas arenduskeskkonnas. Tellija tagab ligipääsu

vajalikele keskkondadele ja vajadusel omapoolse abi.

3.6.8. Hankelepingu alusel teostatavad hooldustöö tellimused esitatakse ja hallatakse tööde

halduskeskkonnas (Jiras).

3.6.9. Tööde tulemid antakse üle projektiplaanis esitatud tähtaegadel koos lisa 11 tööde üleandmise ja

vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt), nimetatu peab sisaldama:

3.6.9.1. viiteid dokumentatsioonile dokumendihalduskeskkonnas;

3.6.9.2. viited tehtud hooldustöödele (Jira piletitena);

3.6.9.3. viiteid koodile koodihalduskeskkonnas.

3.6.10. Töötunnipõhiselt tehtud tellimuste teostamiseks (hooldustööd) kuluv aeg dokumenteeritakse

töövõtja poolt iga Jira taski juures ning see on edaspidi aluseks tööde üleandmise-vastuvõtmise

aktide koostamisel.

3.6.11. Töö üleandmise aeg (hetk) on töö nõuetekohaseks teostamiseks vajaliku viimase dokumendi

salvestamise aeg (üldjuhul tarneteatis). Kui töö on jagatud etappideks, annab töövõtja etappide

tulemused tellijale üle vastavalt projektiplaanis kokkulepitud etappide tähtaegadele.

3.6.12. Tööde üleandmise, vastuvõtmise ja arve esitamise õiguse aluseks on kahepoolselt allkirjastatud

tööde üleandmise-vastuvõtmise akt.

3.6.13. Arendustööd teostatakse arvestades tellija poolt esitatud arendusnõudeid „TEHIK nõuded

arendustele“ ja täiendavaid materjale asukohaga https://tehik.ee/arendusjuhendid

3.6.14. Aktsepteeritud suhtluskanaliteks tellijaga on Teams ja e-mail.

4. Dokumenteerimise nõuded

4.1. Töövõtja ülesanded: Dokumenteerimine peab toimuma TEHIKu Wiki keskkonnas ja lähtuma

TEHIKu dokumenteerimisnõuetest.

4.2. Koodihalduskeskkond on tellija keskkonnas asuv rakendus (näiteks GitLab)

paigaldusjuhendite, lähtekoodide, konfiguratsioonide, skriptide jmt. haldamiseks, mis lepitakse

kokku poolte vahel lepingu täitmise käigus. Arenduse käigus tekkiva lähtekoodi halduse puhul

tuleb lähtuda versioonihalduse reeglistikust (lepitakse kokku poolte vahel projekti alguses),

TEHIKu arendusjuhendite alt leitavatest mittefunktsionaalsetest nõuetest ning töö käigus

tehtud kokkulepetest tellija ja töövõtja vahel.

4.3. TEHIKu Wiki keskkonnas peab iga dokument:

4.3.1. Olema teemade kaupa loogiliselt struktureeritud;

4.3.2. Olema kirjavigadeta ja üheselt arusaadava ja selge lauseehitusega;

4.3.3. Sisaldama sisukorda;

4.3.4. Olema selge ja ühtses stiilis viitamisega teistele.

4.4. Kõik otsused peavad olema dokumenteeritud (nt Wikis või Jira piletite all kommentaarides).

Detailanalüüsi käigus tekkiva dokumentatsiooni ja otsuste vastuvõtmine toimub TEHIKu Wiki

keskkonnas ja kooskõlastatakse lisa 11 Tööde üleandmise – vastuvõtmise akti alusel projekti

etappide kaupa, mis on märgitud pakkumuse projektiplaanis.

4.5. Töövõtjal on kohustus tutvustada tehtud arendusi tellija poolt korraldatud

koosolekutel/üritustel.

4.6. Töövõtja korraldab ja osaleb töö täitmiseks vajalikel koosolekutel ja kohtumistel. Koosolekud

võivad toimuda nii virtuaal- kui ka kontaktkohtumistena. Koosolekute protokollimise vajadus,

sagedus ja vorm lepitakse kokku töö käigus.

4.7. Töövõtja esitab töö tellijale detailanalüüsi lõpparuande TEHIK Wiki keskkonnas ja ka

allkirjastatud mittemuudetavas formaadis (soovitavalt .pdf) elektroonselt. Lõpparuanne

esitatakse tellijale eestikeelsena koos kõigi taustmaterjalide, andmete ja infoga, mida

detailanalüüsi teostamiseks koguti või loodi, sealhulgas analüüside, küsitluste ja intervjuude

tulemustega. Taustmaterjalid lisatakse Wiki lõpparuande juurde manustena.

5. Vigadest teavitamine

5.1. Vigadest teavitamine ja veaparanduste teostamine:

6

5.1.1. Avastatud vigadest võivad teavitada nii tellija kui ka töövõtja tööde halduskeskkonna kaudu aga

ka telefoni, e-kirja või mõne kokkulepitud suhtlustarkvara (Skype for Business, RocketChat

vms.) kaudu.

5.1.2. Vead registreeritakse tööde halduskeskkonnas (Jira). Tellija kontaktisik suunab veateated

töövõtjale täitmiseks tööde halduskeskkonna vahendusel.

5.1.3. Töövõtja garanteerib tellijale teenindusajal veakahtluste korral veaallika tuvastamiseks vajaliku

tasuta konsultatsiooni.

6. Testimine

6.1. Töövõtja annab tellijale üle omalt poolt testitud töö, milles on lähtutud TEHIKu

testimisstrateegiast, mis on leitav TEHIKu arendusjuhendite alt leitavatest

mittefunktsionaalsetest nõuetest ja IT-profiilist. Töövõtja koostab testimise käigus testiraportid

ja testilood. Tarne antakse üle paigaldatava paketina, mis on konfigureeritud korrektselt

toodangusse paigaldamiseks ning lisatud koodihalduskeskkonda. Töövõtja lisab tarne kohta

tarneteatise.

6.2. Tellija testib teostatud töid testkeskkonnas ja annab tagasisidet töövõtjale testimise tulemuste

kohta vaheetappide puhul hiljemalt 30 päeva ja lõpliku töö üleandmise puhul hiljemalt 2 kuu

jooksul alates tööde üleandmisest.

6.3. Üldjuhul viiakse töö test keskkonnast live keskkonda pärast vigade parandamist.

6.4. Akteerimisele kuulub töö, mis on edukalt läbinud vastuvõtu testimise (nt arendustöö) või, mida

kinnitab tellija (nt konsultatsioon või koolitus). Vastuvõetud tööd märgitakse tööde

halduskeskkonnas teostatuks (suletakse) tellija poolt.

6.5. Veaparandustöö loetakse vastuvõetuks kui tellija ei ole 10 tööpäeva jooksul veaparandustöö

puudusi välja toonud ja seda tööde halduskeskkonnas uuesti täitmisele suunanud.

7. Hooldustööd

7.1. Hooldusteenuse osutamine:

7.1.1. Hooldusteenuse raames tuleb töövõtjal vajadusel teostada TIS viljatusravi mooduli täiendavad

tarkvaraarendused ja dokumenteerimine ning läbi viia täiendavaid konsultatsioone ja koolitusi.

7.2. Hooldustööde tellimine:

7.2.1. Hooldustööd tellitakse tööde halduskeskkonnas Jira.

7.2.2. Tööde üle toimub arvestus jooksva töötunni alusel, töö lõppedes kannab töö teostaja töötunnid

Jirasse;

7.2.3. Hooldustööde teostamisel lähtub täitja reageerimis- ja lahendusaegadest. (vt hankeleping)

7.2.4. Tööde ajaaruanne sisaldab vähemalt: pileti numbrit, töö pealkirja, teostatud töötunde ja

teostajaid.

7.2.5. Hooldusjuhtumiks ei loeta garantiikorras vigade parandamist.

7.2.6. Kui hooldustöö teostamine hankelepingus märgitud lahendusaja jooksul ei ole võimalik,

teavitab täitja tellijat töö lahendamist tähtaegselt takistavatest asjaoludest ja annab teada,

millise aja jooksul on töö teostamine võimalik, mille alusel lepivad pooled kokku töö

teostamise aja. Pakkuja peab olema erand juhtudel valmis töid teostama ka töö välisel ajal.

Uuenduste, arenduste ja hooldustööde teostamine võib toimuda ka õhtul ja hankija eeldab ka

pakkuja valmisolekut tuge pakkuda. Teavitamise kanal lepitakse poolte vahel kokku. Täitjal

puudub õigus iseseisvalt ajastada tellitud tööde teostamine nädalavahetusele või riigipühale.

8. Tulemid

8.1. Tööde tulemiks on detailanalüüs ja sellest tulenevad arendustööd TISi viljatusravi mooduli

loomiseks. Detailanalüüs ja sellest tulenevad arendustööd hõlmavad endas viljatusravi TTOde

tehnilise hetkeolukorra AS-IS kaardistamist ja tulevikulahenduse TO-BE väljatöötamist.

8.2. Tellija eeldab tööde teostajalt läbimõeldud ja kvaliteetset tulemit, mis täidab hanke eesmärke ja

on kooskõlas riigi strateegiliste suundadega. Arendustega tuleb tagada, et nende tulemusel

kaasneks võimalikult vähesel määral andmete dubleerimist ja viljatusravi TTOde töökoormuse

kasvu.

7

8.3. Tellija ootab, et tulemini jõudmiseks teeb töövõtja järgnevalt loetletud töid. AS-IS olukorra osas

tehtavad tegevused:

8.3.1. Olemasoleva dokumentatsiooniga tutvumine (lisa 1 viljatusravi andmete kogumise ärianalüüs,

lisa 2 andmekoosseis jne);

8.3.2. Kirjeldada olemasolevad protsessid viljatusravi andmete kogumisel viljatusravi TTOdes ja

nende edastamisel TISi (sh millised lisa 2 andmekoosseisu andmed on kliinikute tarkvarades

juba olemas ja millisel kujul, olemasolevad logid, ligipääsud, andmete sisestajad, aruandluste

koostamine).

8.4. TO-BE lahenduste väljatöötamise osas tehtavad tegevused:

8.4.1. Viljatusravi kliinikute liidestumise vajaduse ja võimekuse analüüs viljatusravi mooduliga;

8.4.2. Vajadusel viljatusravi mooduli liidestumise analüüs surma põhjuste registri, rahvastikuregistri,

raseduse infosüsteemiga ja viljatusravi TTOde rakendustega;

8.4.2.1. Kui tegemist on uute liidestega, siis peavad vastuse saama järgnevad küsimused:

8.4.2.1.1. Kas liidestumine on vastastikku (teise osapoolega) läbi analüüsitud;

8.4.2.1.2. Kas on teada, milliseid liidestumiseks vajalikke teenuseid hakatakse kasutama (ehk

millised teenused on juba olemas);

8.4.2.1.3. Kas on teada, milliseid liidestumiseks vajalikke teenuseid tuleb juurde arendada;

8.4.2.1.4. Millised on need äriprotsessid, kus uued liidestused infosüsteemi mõjutavad;

8.4.2.1.5. Millised on liidestuvate infosüsteemide/teenuste sisendparameetrid ja

väljundparameetrid.

8.4.3. Kui detailanalüüsist tulenevalt selgub, et lisa 1 ärianalüüsis kaardistatud äriprotsesse on vaja

muuta, siis tehakse muudatused koostöös tellija ja TEHIKuga;

8.4.4. Kirjeldada ja visualiseerida tulevased andmevahetuse protsessid (Drawio, Lucidchart või muu);

8.4.4.1. Valideerida lisa 1 ärianalüüsi peatüki 6.5.5 esimeses punktis tõstatatud protsessilised

küsimused;

8.4.5. Andmeallikate kaardistamine;

8.4.6. Ärireeglite, kasutajalugude ja tarkvaranõuete (funktsionaalsed – ja mittefunktsionaalsed

nõuded) kirjeldamine;

8.4.6.1. Nõuete kirjeldamisel lähtuda ja vajadusel täiendada lisa 1 ärianalüüsi peatüki 6.2 nõuetest;

8.4.7. Logide kirjeldamine;

8.4.8. Loodava süsteemi tehnilise arhitektuuri visiooni loomine;

8.4.9. Tervishoiutöötajate rollide tuvastamine MEDREs;

8.4.10. TAIle TJT ligipääsulahenduse loomine;

8.4.11. Luua ja valideerida kogutavate andmekomplektide andmekoosseisud lähtudes FHIR

standardist, kaasates TEHIKu;

8.4.12. Kaardistada ja realiseerida võimalikud automaatkontrollid andmete sisestamisel ja edastamisel,

kaasates TEHIKu;

8.4.13. Kirjeldada lisa 2 andmekoosseisu muutmise protsess moodulis;

8.4.14. Detailanalüüsi dokumentatsiooni koostamine, mida on võimalik kasutada IT-arenduse

alusdokumendina;

8.4.15. TJT kasutajaliidese prototüübi koostamine koostöös TEHIKuga;

8.4.16. Arendused vastavalt detailanalüüsi tulemustele ja käesoleva dokumendi eseme kirjeldusele

(peatükk 2) sh:

8.4.16.1. Viljatusravi mooduli loomine, kuhu kogutakse kõiki lisas 2 toodud viljatusravi

andmekoosseisu andmeid;

8.4.16.2. Viljatusravi moodulis ühe tsükliga seotud isikute sidumine;

8.4.16.3. Viljatusravi moodulisse automaatse süsteemi loomine doonorrakkude kasutamise ja

ühelt doonorilt sündivate laste arvu jälgimiseks;

8.4.16.4. TJT arendused:

8.4.16.4.1. Luua viljatusravi TTOdele võimekus sisestada kõiki lisas 2 toodud viljatusravi

andmekoosseisu andmeid viljatusravi moodulisse manuaalselt läbi TJT;

8.4.16.4.2. Luua viljatusravi TTOdele võimekus vaadata TJTs oma kliiniku andmeid;

8.4.16.4.3. Luua viljatusravi TTOdele võimekus kontrollida doonorrakkude kasutamise ja ühelt

doonorilt sündivate laste arvu ja broneerida doonoreid läbi TJT;

8

8.4.16.4.4. Luua viljatusravi TTOdele ligipääs anonüümse doonori teise kliiniku varasematele

valitud andmetele isikukoodi alusel läbi TJT;

8.4.16.4.5. Viljatusravi TTOde teavitamine kliinikus sugurakke annetanud doonori, sugurakke

säilitava patsiendi või doonorrakkudest sündinud lapse surma kohta TJTs;

8.4.16.4.6. Luua viljatusravi TTOdele ja TAIle võimekus näha ühe tsükliga seotud isikuid;

8.4.16.4.7. Luua TAIle ligipääs kõikidele lisas 2 toodud viljatusravi andmekoosseisu andmetele

läbi TJT sh kunstliku viljastamise teel sündinud lapsele tema eostatuse kohta info

väljastamiseks;

8.4.16.4.8. Luua TAIle päring, et patsiendi nõudel võtta isikukoodi alusel väljavõte kõikidest

patsiendi viljatusravi andmetest läbi TJT.

8.4.17. Dokumenteerida TAIle teadusuuringuteks viljatusravi moodulist andmete väljastamise

protsess;

8.4.18. Juurutusjuhendite loomine TTOde infosüsteemide liidestuste jaoks koostöös TEHIKuga sh:

8.4.18.1. Lisas 2 toodud viljatusravi andmekoosseisu andmete edastamine viljatusravi

moodulisse otse viljatusravi TTOdes kasutusel olevatest infosüsteemidest;

8.4.18.2. Viljatusravi moodulisse oma kliiniku poolt edastatud andmete ja ühe tsükliga seotud

isikute seoste pärimine TTOdes kasutusel olevatesse infosüsteemidesse;

8.4.18.3. Doonorrakkude kasutamise ja ühelt doonorilt sündivate laste arvu pärimine viljatusravi

moodulist TTOdes kasutusel olevatesse infosüsteemidesse;

8.4.18.4. Anonüümse doonori teise kliiniku varasematele valitud andmete pärimine isikukoodi

alusel viljatusravi moodulist TTOdes kasutusel olevatesse infosüsteemidesse;

8.4.18.5. Kliinikus sugurakke annetanud doonori, sugurakke säilitava patsiendi või

doonorrakkudest sündinud lapse surma pärimine viljatusravi moodulist TTOdes kasutusel

olevatesse infosüsteemidesse.

8.4.19. Testiraportite ja testilugude koostamine.

9. Tööde üleandmine ja vastuvõtmine

9.1. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise kord on sätestatud hankelepingus.

10. Garantii

10.1. Garantiitingimused on sätestatud hankelepingus.

11. Lisad

Lisa 1 – Viljatusravi andmete kogumine - ärianalüüs

Lisa 2 – Viljatusravi mooduli andmekoosseis

Lisa 3 – TIS kesksüsteemi FHIR mikroteenuse arhitektuur

Lisa 4 – PÜT/MPI

Lisa 5 – THEMIS

Lisa 6 – Charon

Lisa 7 – SPD

Lisa 8 – FIS lahenduse arhitektuur

Lisa 9 – TERM arhitektuur

Lisa 10 – AUDIT

Lisa 11 – Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt

Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt 1. Sisu

Lähtudes Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, keda esindab ..... (edaspidi tellija) ja /ettevõtja nimi/, keda esindab .... (edaspidi täitja) vahel päev.kuu.aasta sõlmitud hankelepingu nr .... annab täitja üle ja võtab tellija vastu teostatud tööd.

1.1 Käesoleva aktiga annab täitja tellijale üle tööd, mis täitja on teostanud vastavalt hankelepingule ja tellija võtab käesolevas aktis nimetatud tööd vastu.

1.2 Tellija annab täitjale üle töödega seonduva dokumentatsiooni. Üleantud dokumentatsioon asub .... 1.3 Tellija kinnitab, et tema või tema esindajad on käesolevas aktis nimetatud tööd üle vaadanud ning

see vastab hankelepingule. 1.4 Käesolev akt on täitjale tasu maksmise aluseks. Poolte vaheline arveldamine toimub hankelepingu

alusel vastavalt käesolevas aktis sisalduvatele andmetele. 1.5 Käesoleva akti pooled kinnitavad, et aktis sisalduvad andmed on nende parima teadmise kohaselt

õiged.

2. Akteeritavad tööd

Nr Tööde loetelu Tunnid Maksumus km-ta

1

2

3

KOKKU:

3. Tööde üleandmise tähtaeg 3.1 Tööd on üle antud päev.kuu.aasta /etappide puhul ka etapid/. 3.2 Tööd teostati tähtaegselt. 4. Puudustega tööde nimekiri 4.1 Puuduseid töös ei esine./Esinevad järgmised puudused töös: 4.1.1 ….. 4.1.2 ….. 4.2 Puuduste põhjendus. 4.3 Puuduste kõrvaldamise tähtaeg on päev.kuu.aasta.

5. Poolte allkirjad Tellija: Täitja: Lepinguline kontaktisik lepinguline kontaktisik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/