KMG OÜ keskkonnaloa nr KL-526332 andmine

DM-134982-13.pdf.bdoc

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KARINA LAASIK PNOEE-48504012263 2026-04-07 08:49:14

DM-134982-13.pdf

KORRALDUS

07.04.2026 nr DM-134982-13

KMG OÜ keskkonnaloa nr KL-526332 andmine

1. OTSUS

Arvestades KMG OÜ 08.01.2026 esitatud keskkonnaloa taotlust ja võttes aluseks veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2³ ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4, lg 2 p 3, otsustan:

Anda ettevõttele KMG OÜ (registrikood 16196755) tähtajaline keskkonnakaitseluba nr KL-526332 kehtivusega kuni 31.12.2027 aadressil 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Kangru küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond (katastritunnus 18803:001:0096, registriosa nr 8341450) Elbu oja kaldajoone muutmiseks. Määrata keskkonnaloas nr KL-526332 - veekäitlusnõuded loa vormidel V12, V16 ja V17. Määrata keskkonnaloale nr KL-526332 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. Korraldus jõustub ettevõttele KMG OÜ teatavakstegemisel.

2. ASJAOLUD

2.1 Taotluse läbivaatamine KMG OÜ esitas 08.01.2026 Keskkonnaametile taotluse nr T-KL/1031679 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 08.01.2026 numbriga DM-134982-1). Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1031679-2 (registreeritud KOTKASes numbriga DM-134982-3) esitati 02.02.2026. Menetluse aluseks on 02.02.2026 esitatud parandustaotlus nr T-KL/1031679-2 (registreeritud KOTKASes numbriga T-KL/1030876-3; edaspidi taotlus). Luba taotletakse aadressil 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Kangru küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond (katastritunnus 18803:001:0096, registriosa nr 8341450) Elbu oja kaldajoone muutmiseks. Ettevõte taotleb tähtajalist luba veekogu kaldajoone muutmiseks seoses uue Postioja silla (Kangru silla), silla nr 676, rajamisega. Elbu oja (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6115030020000/001) kuulub riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetellu [1]. Elbu oja muudetava voolusängi lõik asub osaliselt Kangru maaparandusehitistel (6115030020160/001; 6115030020170/001). Ettevõte taotleb tähtajalist luba veekogu kaldajoone muutmiseks.

2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 08.01.2026 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas ettevõtet menetluse algatamisest ning küsis kohalikult omavalitsuselt täiendavalt arvamust (registreeritud KOTKASes 03.02.2026 numbriga DM-134982-5) nõuetekohaseks tunnistatud taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus esitas 27.02.2026 teate, mille kohaselt palus taotlusele oma arvamuse andmise pikendamist seoses Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu istungi toimumisajaga (registreeritud KOTKASes 02.03.2026 numbriga DM-134982-9). Keskkonnaamet nõustus tähtaja pikendamisega (registreeritud KOTKASes 02.03.2026 numbriga DM-134982-10). Kohalik omavalitsus esitas loa taotlusele arvamuse 20.03.2026, kus toodi välja, et Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus nõustub projekti "Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 103,5-108,5 Halinga-Kangru 2+2 teelõigu ehituse" kohaselt Elbu oja kaldajoone muutmisega (registreeritud KOTKASes 20.03.2026 numbriga DM-134982-11).

Elbu oja kuulub riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude nimekirja. Kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, siis kooskõlastab Keskkonnaamet tegevuse Maa- ja Ruumiametiga (MaaParS § 50 lg 1). Loa andja edastas nõuetekohaseks tunnistatud taotluse Maa- ja Ruumiametile (registreeritud KOTKASes 03.02.2026 numbriga DM-134982-6). Maa- ja Ruumiamet teatas, et on tutvunud keskkonnaloa taotlusega nr T-KL/1031679-2 ja muude asjasse puutuvate dokumentidega ning neil puuduvad märkused või ettepanekud taotluse osas (registreeritud KOTKASes 12.02.2026 numbriga DM-134982-8). Loa andja teavitas Transpordiamet menetluse algatamisest (registreeritud KOTKASes 03.02.2026 numbriga DM-134982-5). Loa taotlusele esitas nõusoleku Transpordiamet (registreeritud KOTKASes vastavalt 05.02.2026 numbriga DM-134308-7). Transpordiamet tõi välja, et keskkonnaloa taotluses nr T-KL/1031679-2 olevad projekti osad vastavad riigihanke nr 297040 "Riigitee 4 (E67) Tallinn‒Pärnu‒Ikla km 103,5-108,5 Halinga-Kangru 2+2 teelõigu ehitus“ projektile. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 03.02.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Loa andja otsustas piirinaabreid mitte teavitada, kuna kavandataval tegevusel on väheoluline mõju (KeÜS § 46 lg 1¹). Ajalehes jäeti teade avaldamata, kuna kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Taotluse avalikustamise käigus ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid. Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal ettepanekuid ega

2(7)

vastuväiteid. Loa andja teavitas 23.03.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid. [1] Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 274 „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“

3. KAALUTLUSED

3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) ei ole kohustuslik, kuna kavandatav tegevus ei ole KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1). Samuti ei ole vaja anda eelhinnangut ega kaaluda KMH vajalikkust (KeHJS § 6 lg 2³). 3.2 Kaalutlused loa andmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). Keskkonnaluba antakse tähtajaliselt, kuna seda taotletakse (KeÜS § 53 lg 2 p 1) ja vee erikasutus tegevus on ühekordne (veeseadus § 189 lg 1 p 2 ja lg 2). Ettevõte taotleb luba tähtajaliselt, kehtivusega alates 02.03.2026 perioodiks 02.03.2026-31.12.2027. Arvestades avatud menetluse sätteid ei ole võimalik luba väljastada alates 02.03.2026. Seega annab Keskkonnaamet loa nr KL-526332 esimesel võimalusel ja see hakkab kehtima allkirjastamise kuupäevast ja kehtib kuni 31.12.2027. 3.2.1 Vee erikasutus 3.2.1.1 Lubatav tegevus Ettevõttel on luba vaja, kui muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, kaldajoont (VeeS § 187 p 17). Ettevõte taotleb luba Elbu oja (EELIS kood VEE1150300) kaldajoone muutmiseks eesmärgiga rajada uus Postioja sild (Kangru sild), silla nr 676. Töid teostatakse seoses Halinga-Kangru 2+2 teelõigu ehitusega. Sellega seoses tuleb lammutada olemasolev truup, mida mööda hetkel vesi

3(7)

maantee alt läbi voolab ja rajada truubi asemele uus laiem sild, kuna uus rajatav tee on poole laiem. Selle tööga seoses tuleb muuta Elbu oja voolusängi, kuna osa Elbu oja voolusängist jääb laiendatava tee alla. Tegevuse raames soovitakse muuta Elbu oja voolusängi ca 100 m pikkusel lõigul. Töö teostamisel rajatakse esmalt ajutine voolusäng ning peale silla ehitust uus voolusäng kuivades tingimustes ekskavaatori abil ning peale voolusängi rajamist suunatakse madalvee perioodil vesi uude voolusängi ning likvideeritakse oja vana säng. Elbu oja planeeritava uue voolusängi ja vana voolusängi ühenduskohtades teostatakse

süvendustöid minimaalselt ning tööde eeldatavaks mahuks võib arvestada 30-40 m3. Uue

voolusängi rajamisel on teostatavate pinnase kaevetööde maht hinnanguliselt ca 900 m3.

Kaevetööd teostatakse kuivades tingimustes ning sellest hinnanguliselt ca 400 m3 täidetakse tööde käigus samuti kuivades tingimustes jõe sängile kaldakindlustuse rajamisel. Uue Elbu oja silla ehituseks ning selle alla uue voolusängi rajamiseks soovitakse ehitustööde ajaks vooluvee suunata ajutise voolusängi abil ümber ehitusplatsi. Vee suunamiseks ajutisse voolusängi tuleb rajada ajutised pinnastammid. Silla ehituse raames on ette nähtud uue jõekalda kindlustamine maakividega läbimõõduga 10-50 cm. Kivikindlustuse rajamisel teostavate tööde maht, mis hiljem jääb veetasemest alla poole on

hinnanguliselt ca 400 m3. 3.2.1.2 Nõuded vee erikasutuseks Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 99,0-120,6 asuva Libatse-Nurme lõigu põhiprojekti raames viidi läbi keskkonnamõjude hindamine. Projektiga nähti ette põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu- Ikla (Via Baltica) teemaplaneeringutega kavandatud trassi asukohas 2+2 lahendusega põhimaantee projekteerimist. Skepast&Puhkim OÜ poolt on koostanud KMH aruanne „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn- Pärnu-Ikla km 99,0-120,6 Libatse-Nurme lõigu põhiprojekti keskkonnamõju hindamine“ (2020, edaspidi KMH aruanne, keskkonnaloa taotluse lisa 4). KMH aruande punktis 7.5.1 on välja toodud, et silla rajamisega üle Elbu oja on ehitusaegne mõju seotud ennekõike pinnavee kvaliteediga. Õgvendamiste käigus satub vooluveekogu vette heljumit. Kuna aleuriidi peenemad osad voolavas vees ei setti, siis kui setteid vooluvette satub, võib kõrgenenud heljumi mõju kesta kuni nädal. Setete sissekanne ja põhjast üleskandmine võib muuta vee värvust, läbipaistvust ja pH-d ning avaldada mõju elustikule. Setete tekke vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada kuival aastaajal vee madalseisu ajal, sest siis on vooluhulk väike ning aeglase voolu tõttu on heljumi edasikanne minimaalne. Tagada tuleb võimalikult vähene heljumi edasivool veekogudes. Voolava vee erodeerivale mõjule alluva peeneteralise materjali kasutamine ajutise täitematerjalina on keelatud.

4(7)

Mõju ei ole eeldatavalt oluline, kui ehitustööde läbiviimisel järgitakse õigusaktides ja KMH aruandes (ptk 8.1.3) esitatud veekaitsemeetmeid. Keskkonnaloas seatakse punktis 3.4. kõrvaltingimused kaldajoone muutmiseks. 3.2.1.3 Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks koostatakse iga vesikonna kohta veemajanduskavad (edaspidi VMK-d) ning nende juurde meetmeprogramm, mille põhieesmärgiks on kõigi vete hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine või säilitamine. Meetmeprogramm sisaldab vee kasutamise ja kaitse meetmeid, mille elluviimine aitab saavutada veepoliitika raamdirektiivis sätestatud põhieesmärki (VMK on leitavad: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027). Töid teostatakse Elbu ojal (EELIS kood VEE1150300). Elbu ojal on moodustatud pinnaveekogum Elbu (kood 1150300_1). Kehtivas Lääne-Eesti veemajanduskavas 2022-2027 (kinnitatud 07.10.2022 keskkonnaministri käskkirjaga nr 357) on Elbu pinnaveekogumi seisund hinnatud heaks. Veemajanduskomisjonile esitatud seletuskirja lisatabel Eesti pinnaveekogumite seisundi 2024. a vahehinnangu kohta „Eesti veekogumite koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2024.a. ajakohastatud hinnang“ kohaselt oli Elbu koondseisund 2024. aastal hea (Internetis kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo ). KMH aruande punktis 7.6 on hinnatud, et seoses silla ehitamisega võib saada mõjutatud Elbu pinnaveekogumi vee kvaliteet (vt ptk 7.5.1), kuid mõju on ajutine (kaldavööndis toimuvate tööde ajal). Mõju ei ole eeldatavalt oluline, kui ehitustööde läbiviimisel järgitakse õigusaktides ja käesolevas aruandes (ptk 8.1.3) esitatud veekaitsemeetmeid. Kasutusaegne negatiivne mõju veekogumi keemilisele ja ökoloogilisele seisundile ei ole tõenäoline, samuti ei takista kavandatav tegevus veekogumite hea seisundi säilitamist.

3.3 Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, VeeS § 192). 3.4 Kõrvaltingimuste seadmine Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnakaitseluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel. Keskkonnaamet lähtub nõuete seadmisel kehtivast seadusandlusest, taotlusmaterjalidest ja

5(7)

KMH-st. Keskkonnaloaga seatakse järgmised nõuded ja tingimused kaldajoone muutmiseks ja süvendamiseks:

Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut. Planeeritavaid töid ei tohi läbi viia kalade kude- ja rändeperioodil, vahemikus 15. märtsist – 31. maini. Töid teostada vastavalt taotlusmaterjalides ja KMH aruandes toodule. Kasutada tuleb ainult töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit. Veekogu seisundit (hägusust, setete allakannet) tuleb tööde ajal visuaalselt jälgida, seisundi halvenemisel võtta kasutusele abinõud olukorra parandamiseks (vajadusel tööd peatada, kasutada sette tõkkeid jms). Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 50 meetrit. Tööd tuleb katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut veekogus ning erosiooniohtu kaldal. Ehitusprahi veekogusse sattumisel tuleb see koheselt eemaldada. Tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Tööde tegemisel tuleb vältida vee-elustiku kahjustamist. Kui tööde tõttu jääb vee-elustik kuivale või lompidesse lõksu, tuleb need vette tagasi tõsta. Töid teostada lähtudes põhimõttest, mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt mõjutab see vee-elustikku. Juhul, kui olemasolevast kaevikust tuleb vett eemaldada, juhtida see ojja, olenevalt kogusest ja vajadusest, kasutades settebasseini ja vesi eelnevalt heljumist puhastada. Tööde järgselt tuleb kogu tööpiirkond korrastada

3.4.1 Kinnistu kasutusõigus

Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Taotlusele on lisatud alustamiskorraldus, mille kohaselt on Transpordiameti ja KMG OÜ vahel 11.11.2025 sõlmitud leping 3.2-3/25/1644-1 „Riigitee 4 (E67) Tallinn‒Pärnu‒Ikla km 103,5-108,5 Halinga-Kangru 2+2 teelõigu ehitus“. Transpordiamet on omandanud maad, kuhu on ehitustööd planeeritud ehk tegevus ei toimu eraomandites olevatel maadel. Samas on loa andjal muuhulgas vajalik arvestada asjaoluga, et tegevuskohaks oleva kinnistu omandi- või kasutusõigus võib muutuda või lõppeda. Loa andjal on õigus tunnistada haldusakt, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima (HMS § 66 lg 2 p 2). Kuivõrd loa andjal on õigus jätta luba andmata kui puudub tegevuskohaks oleva kinnistu kasutusõigus, peab loa andja põhjendatuks jätta endale õiguse tunnistada käesoleva korraldusega antav luba nr KL-526332 kehtetuks, kui tegevuskoha kasutamise õiguslik alus lõpeb (HMS § 53 lg 1 p 4).

6(7)

Tulenevalt eelnevast on põhjendatud määrata loa vormile V17 järgmine kõrvaltingimus: Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KL-526332 kehtetuks. 3.5 Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea".

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond

Lisad:

Teadmiseks: Maa- ja Ruumiamet, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Transpordiamet

Karina Karpa vanemspetsialist Veeosakond

1. Keskkonnaluba 2. V12. Kavandatava tegevuse graafiline lisa - Postioja_silla_üldjoonis.pdf

7(7)

Lisa 1 Keskkonnaluba nr KL-526332.pdf

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KL-526332

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi KMG OÜ

Registrikood / Isikukood 16196755

Tegevuskoha andmed

Nimetus Postioja sild (Kangru sild). Silla nr 676.

Aadress Kangru küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond

Katastritunnus(ed) 18803:001:0096

Territoriaalkood EHAK 2676

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Postijaama (18803:001:0165).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

07.04.2026

Lõppemise kuupäev 31.12.2027

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine

2/4

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine

Veekogu nimetus Elbu oja

Veekogu kood VEE1150300

Pinnaveekogumi nimetus Elbu

Pinnaveekogumi kood 1150300_1

Tegevuse tüüp Kaldajoone muutmine

Planeeritava tegevuse põhjendus ja kirjeldus Elbu oja kaldajoont muudetakse seoses Postioja silla (Kangru silla) rajamisega.

Vee erikasutuse ala Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee (18803:001:0096). Puudutatud veekogud: Elbu oja (VEE1150300).

Rajatava veekogu mõõtmed

Laiendatava veekogu mõõtmed

Vee või veekogu oluliste muudatuste kirjeldus Elbu oja voolusängi muudetakse ca 100 m pikkusel lõigul. Elbu oja planeeritava uue voolusängi ja vana voolusängi ühenduskohtades teostatakse süvendustöid hinnanguliselt ca 30-40 m3. Uue voolusängi rajamisel on teostatavate pinnase kaevetööde hinnanguliselt maht ca 900 m3, millest ca 400 m3 täidetakse tööde käigus jõe sängile kaldakindlustuse rajamisel (kuivades tingimustes). Uus jõekallas kindlustakse maakividega läbimõõduga 10-50 cm, hinnanguliselt on maht ca 400 m3.

Kavandatava tegevuse graafiline lisa Lisa 1: Postioja_silla_üldjoonis.pdf

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad3/4

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski vähendamise meetmed

1) Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut. Planeeritavaid töid ei tohi läbi viia kalade kude- ja rändeperioodil, vahemikus 15. märtsist – 31. maini. 2) Töid teostada vastavalt taotlusmaterjalides ja KMH aruandes toodule. 3) Kasutada tuleb ainult töökorras tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit. 4) Veekogu seisundit (hägusust, setete allakannet) tuleb tööde ajal visuaalselt jälgida, seisundi halvenemisel võtta kasutusele abinõud olukorra parandamiseks (vajadusel tööd peatada, kasutada sette tõkkeid jms). 5) Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 50 meetrit. 6) Tööd tuleb katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut veekogus ning erosiooniohtu kaldal. 7) Ehitusprahi veekogusse sattumisel tuleb see koheselt eemaldada. Tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. 8) Tööde tegemisel tuleb vältida vee-elustiku kahjustamist. Kui tööde tõttu jääb vee-elustik kuivale või lompidesse lõksu, tuleb need vette tagasi tõsta. 9) Töid teostada lähtudes põhimõttest, mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt mõjutab see vee-elustikku. 10) Juhul, kui olemasolevast kaevikust tuleb vett eemaldada, juhtida see ojja, olenevalt kogusest ja vajadusest, kasutades settebasseini ja vesi eelnevalt heljumist puhastada. 11) Tööde järgselt tuleb kogu tööpiirkond korrastada.

Kogu tööde perioodil.

2. Muud asjakohased meetmed 1) Juhul kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju Elbu ojale ja selle elustikule, on keskkonnaloa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi. 2) Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 3) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

Vajadusel.

3. Toimingud avarii korral 1) Avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Avariiolukorrast tuleb teavitada koheselt Keskkonnaametit ning reostusohtliku olukorra tekkimisel informeerida vajadusel Häirekeskust. 2) Tööde teostamise jooksul jälgida pidevalt võimalikku reostusohtu ning ohu ilmnemisel korraldada operatiivselt reostuse edasise leviku tõkestamine ning likvideerimine.

Olukorra tekkimisel viivitamatult.

4. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1) Elbu oja voolusängi muudetakse ca 100 m pikkusel lõigul seoses silla ehitusega. 2) Elbu oja planeeritava uue voolusängi ja vana voolusängi ühenduskohtades teostatakse süvendustöid hinnanguliselt ca 30-40 m3. 3) Uue voolusängi rajamisel on teostatavate pinnase kaevetööde maht hinnanguliselt ca 900 m3, millest ca 400 m3 täidetakse tööde käigus jõe sängile kaldakindlustuse rajamisel (kuivades tingimustes). 4) Uus jõekallas kindlustakse maakividega läbimõõduga 10-50 cm, hinnanguliselt maht ca 400 m3.

Kogu tööde perioodil.

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Muu vajalik informatsioon

Ettevõte on kohustatud teavitama loa andjat käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul pärast vastava muudatuse jõustumist või kasutusõiguse lõppemist. Kui tegevuskoha kasutusõigus lõpeb või muutub ning loa andjale ei ole esitatud uut tegevuskoha kasutusõigust tõendavat dokumenti, tunnistab loa andja loa nr KL-526332 kehtetuks.

Vajadusel.

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci V12. Kavandatava tegevuse graafiline lisa - Postioja_silla_üldjoonis.pdf Lisa 2: Postioja_silla_üldjoonis.pdf Jah

4/4

Lisa 2 Postioja_silla_üldjoonis.pdf

16.050 KVP 1%

1000

2000

3000

5100 5300

[7] 600 [8] 400

[9] 1000

[12] 1000

[13] 2100 [15] 200

600

LP7

1000

1950

3050

5100 5300

[7] 650 [8] 350

[9] 950

[12] 1100

[13] 2050 [15] 200

650

2300

PA63

1100 1400 1800

2700

5600

7000

[6] 700 [12] 400 [10] 300 [13] 400

[14a] 900

[13] 2900

[16] 1400

700

1400

PA9-R

16.650 16.65016.600

15.098

10.100

4000 12200 4000

12000

15.098

700700

450450

10.100

ø 1500 ø 150015.643

PÄRNUTALLINN

3: 1 3:1

49 98

0,2%

15.643

1:2.0 1:2.0

Maakivid d=10-50 cm geotekstiilil Kihi paksus min 70 cm

Multšisegu 50 mm Kruuspinnasest alus, segu nr 4 200 mm Keskliiv kf≥0,5 min 200 mm

Kallasraja konstruktsioon:

PA63 / LP7 tähised: Kiht 7 - Muld Kiht 8 - Mölline peenliiv, kesktihe Kiht 9 - Savi, sitke ja poolkõva Kiht 12 - Moreen, väheplastne kruusaga ja rohke liivaga savimöll, kõva Kiht 13 - Moreen, väheplastne rohke kruusaga mölline peenliiv, kõva Kiht 15 - Lubjakivi

Pinnasevee tase

PA9-R tähised: Kiht 6 - Muld Kiht 10 - Savimöll, sitke, plastne Kiht 12 - Savi, sitke-kõva, plastne Kiht 13 - Moreen: kruusaga möllsavi, sitke, sitke-kõva Kiht 14a - Moreen: kruusaga savimöll, pehme Kiht 16 - Lubjakivi

T4

1

2

PA9-R

LP7 PA63

Elbu oja

106+800106+760

1:2.0

1:2 .01:2

.0

30 00

35 00

15 00

30 00

35 00

15 00

15 0026

00 0

70 .0°

X 6491233.989 Y 530350.995

12000

17500

4000 12200 4000

11276

N

PÄRNU

TALLINN Olemasoleva sõidutee katendi piirjoon

Olemasoleva oja voolusäng

Olemasolev terastruup, d=3,0 m

A

B B

70 00

T4

1:2.0 1:2.0

550 55 0

9006001500350035003000600 6003000350035001500600900

123001100110012300

10.100 10.100

2.5% 2.5%

2.5%

18.227 18.245

15.750

8x1450= 11600 8x1450= 11600

11500300011500

150085001500

Olemasolev terastoru, d=3,0 m

Olemasolev oja ja kraavid

Maakividega kindlustatavad jõekaldad

Multšiseguga kaetud kallasrada

Projekteeritav truup (teeprojekti mahtudes)

Projekteeritav kraav

ELEMENT ARV MAHT KOKKU | m³

Raamsild koos külgtiibadega

Vaiad

KOKKU

32 29,1

2 300,5

376,5

Pealesõiduplaadid 4 45,6

Rennid nõlvadel 2 1,3

KONSTRUKTSIOON KESKKONNA- KLASS

KÜLMAKINDLUS- KLASS

BETOON

Vaiad C30/37 XC4; -

Otsasein külgtiibadega

Tekiplaat C35/45 XC4; XD3; XF4 KK4-100

C35/45 XC4; XD3; XF4 KK4-100

Pealesõiduplaat C30/37 XC4; XD1; XF2 KK2-100

Rennid nõlvadel C35/45 XC4; XD3; XF4 KK4-100

1. Sillal on arvestatud liikluskoormuse gruppidega gr1a, gr1b, gr2, gr5 (EVS-EN 1991-2). LM3 eriveoki kogukaal 3600 kN

2. Joonisel toodud silla lahendust vaadata koos teeprojekti joonisetega TL-01_TL-10003, leht 23/49. 3. Joonisel antud mõõtmed on esialgsed ja täpsustatakse põhiprojektis. 4. Silla piirded peavad vastama EVS-EN 1317 nõuetele. Piirde klass sillal H2W3 (või parem). Piirde kõrgus peab

olema vähemalt 1,10 meetri kõrgune mõõdetuna teepinnast. Üleminekul silla piirdelt tee piiretele kasutada tootja poolt heaks kiidetud lahendusi.

5. Tabelis "Betooni klassid" märgitud betooni tugevus- ja keskkonnaklass on määratletud standardis EVS-EN 206-1, külmakindlusklass EVS-EN 814.

6. Kasutada keevitatavat sarrusterast normvoolavustugevusega fyk=500 MPa ja venivusklassiga B vastavalt EVS-EN 10080.

7. Puurvaiad d=450 mm süvistada lubjakivi kihti vähemalt 2xd=900 mm ulatuses. 8. Maakiviga kindlustatavate jõekallaste pindala kokku ca 215 m² (nõlvustega arvestamata), arvestatud silla

mahtudes. 9. Kallasrajad on arvestatud silla mahtudes, ca 125 m². 10. Topo-geodeetilised tööd teostas REIB OÜ, töö nr TT-4609-2. 11. Ehitusgeoloogilised uuringud teostas OÜ REI Geotehnika, töö nr 4140-17/III-I ja Geotehnika Inseneribüroo GIB,

töö nr 2982-3. 12. Hüdroloogilised uuringud teostas Kobras AS, töö nr 2017-212. 13. Mõõtmed joonisel on millimeetrites, kõrgusarvud meetrites; 14. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis.

Projekt

Projekti osa

Joonise nimetus

Projekteerija Tellija

Staadium

Kuupäev

Mõõtkava Projekti nr

Joonis nr

Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12919 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 Fax. +372 664 5818 [email protected]

Transpordiamet Valge 4 11413 Tallinn EESTI Tel. +372 620 1200 [email protected]

Muudatus TegijaKuupäev Sisu

EP

12.06.2024 TS7-4-01

2017_0074-31:100 1:200

Projekteerija

Projektijuht

Margo Märdin

Vladimir Prokopovits

Peeter Škepast

Projekteerija

Silla üldjoonis

Kaust 3. Rajatised TS7 – Postioja sild km 106,8

Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 92,6-120,6 Libatse-Nurme lõigu projektid Libatse-Are lõik km 98,0-109,5

1 : 100

LÕIGE B-B

GEOLOOGIA TÄHISED

1 : 200

PLAAN

1 : 100

LÕIGE A-A

LEGEND

RAUDBETOONI MAHUD

3D KONSTRUKTSIOONID

3D VAADE

BETOONI KLASSID

MÄRKUSED

Keskkonnaluba nr KL-526332.pdf