Kiri

Palun reg

Tere

Oleme täiendava geodeesia kätte saanud (küll veel lõplikult kooskõlastamata) ja sellele vastavalt projekteerinud uue bussipeatuse asukoha. Palun vaadake see lahendus üle ja kui see võiks olla nüüd ka liikluskorralduslikult sobiv, siis paneme projekti muud osad ka kokku ja esitame kooskõlastamiseks.

Tere, Krista

Tänan põhjaliku selgituse eest! Annan teada, et oleme vallavalitsusega kokkuleppele jõudnud ja projekteerime bussipeatuse uude asukohta. Teeme täiendavad geodeetilised mõõdistused ja täiendame projekti ning edastame siis uuesti kooskõlastamiseks.

Tere,

Tänan teemasid selgitamast.

Peateemaks on liiklusohutus, kuna parkla kavandamisega kaasneb liiklusohtlik koht. Ajal, mil buss peatub ühesuunalisel riigiteel (peatuses) 11173, ei ole võimalik sõidukitega reisijate parklasse siseneda, mistõttu kaasneb parkimine väljaspool parklat või parklasse sisenemine näiteks vastassuuna vööndi kaudu.

Arutasime teemat laiemalt liikluskorraldajate ja meie üksuses ja oleme seisukohal, et toetame reisijate parkla rajamist kui väga kiiduväärt projekti, kuid parkla rajamisega kaasneb bussipeatuse ümbertõstmise vajadus, kuna  parkla peab olema igal ajahetkel ligipääsetav.

Kokkuvõtvalt, tegemist ei ole toimiva liikluskorralduse lahendusega.

Teeme ettepaneku bussipeatuse ümbertõstmiseks varem näidatud asukohta, tasku sügavus 3m, sirge osa pikkus ca 12 m, lisaks minimaalsed sisse-ja väljasõidu kiiluosad. Peatus on vaja ümber tõsta kavandatava parkla pärast, mis halvendab olukorda riigiteel.

Ühistranspordi seaduse § 13 lg 1 p 4 kohaselt korraldab omavalitsus ühistranspordi taristu objektide planeerimist, rajamist, korrashoidu ja kasutamist, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-e 1 kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks mh korraldada antud vallas või linnas valla- või linnasisest ühistransporti ning valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu.

Bussipeatuse „sobitamise“ all ei ole mõeldud peatuse ebaseaduslikkust, vaid  bussi ja reisijate jaoks ebaselget liikluskorraldust kitsendatud oludes (näiteks ooteplatvormi või tähistatud ooteala puudumist ja üldjuhul peab bussi esiosa olema kohakuti bussipeatust tähistava liiklusmärgiga).

„Bussipeatumine valgel paberil“ – märkus on toodud esimeses kooskõlastamiseks esitatud versioonis, kus puudub mistahes info bussi peatumise kohta ja markeering jne, kuigi bussipeatust tähistav liiklusmärk jääb projektalasse sisse, vt esimene versioon asendiplaanist.

Lugupidamisega,

Krista Einama

Transpordiamet

Tere, Krista

Oleme antud teemasid ka KOV-ga arutanud ja lisan siia meie täiendavad kommentaarid.

Transpordiamet on oma projekteerimise nõuetes (punktis 16) nõudnud parkla ja bussipeatuse vahelise jalgtee projekteerimist. Seega on ju selge, et Transpordiamet on kursis asjaoluga, et seal  hoone ees on bussipeatus ja selle peatuse asukoha peaks olema ju Transpordiamet igati kooskõlastanud, sest vastasel juhul ei tohiks seal seda bussipeatuse liiklusmärki ka olla. Asjaolu, et selle peatuse asukohta ei ole auditeeritud ei puuduta kuidagi käesolevat projekti ega kohalikku omavalitsust, sest kui see peatus on vaja ümber tõsta juba selle varasema vale paigutuse tõttu, siis tuleks see ümbertõstmine teha Transpordiameti poolt.

Allolev viide, et „bussi peatumine on valgel paberil“ ei ole päris korrektne, sest antud kohas on geodeesia kõrgusarvud kinni pandud ja seal riigitee ja jaamahoone vahel on kõik lihtsalt asfalteeritud ala. Alloleval väljavõttel on kõrgusarvud lahti tehtud. Lisaks on väljavõttel näidatud riigiteel olemasolev kattemärgistus, vastu jaamahoonet parkivad sõidukid ja bussi peatumise asukoht ajal, mil sõidukid seal pargivad. Buss peatub igal juhul sõidurajal ja keegi sellest mööda ei saa. Kui jaamahoone eest parkivaid sõidukeid ei ole, siis võib buss sõita jah veidi teest paremale, hoonele lähemale, aga siis peatusest välja sõites peaks buss sõitma üle katte serva, üle tugipeenra (nagu täna) ja üle parkla mahasõidu katte, mis kokkuvõttes ei ole mõistlik lahendus. Meie lahendusega on jalakäijad suunatud peatuvale bussile võimalikult lähedale ja parkla sissesõidu ja kõnnitee vahelise äärekiviga on ka takistatud bussi sõitmine üle tugipeenra. Lisaks saaksid bussilt mahatulevad inimesed kohe suunduda kõnniteele. Samuti on bussi ootavatel inimestel võimalik oodata kõnniteel või kõnnitee ja parkla sissesõiduvahelisel betoonkivikattega alal, mis antud kitsaid olusid arvestades on igati arvestatav koht.

Kui nüüd bussipeatus tahetakse nihutada ca 50m lõuna poole ja me peaksime parkla kõnnitee ühendama bussipeatusega, siis jääksid jalakäijad ikkagi liikuma mööda sõidutee katte serva, sest ilma Jaama tn 1b kinnistule minemata ei ole võimalik ühendada tulevast parkla kõnniteed juba väljaehitatud kõnniteega. All väljavõttel on näha riigimaantee ja Jaama tn 1b kinnistu piir punase joonega. Lisaks tuleks seal kõnnitee rajamiseks likvideerida hoone esine parkimine. Kuna Jaama tn 1b kinnistu kuulub Eesti Raudteele ja me sellele maal projektiga toimetada ei saa, siis kokkuvõttes tekitaksime bussipeatuse nihutamisega jalakäijatele ohtlikuma teekonna, kuna nad peaksid liikuma sõidutee servas ja parkivate autode taga. Iseküsimus on, et kui palju neid inimesi üldse on, kes parklast bussi peale ja bussi pealt parklasse liiguksid – pigem liigutakse bussipeatuse ja raudtee perrooni vahel.

Palun veelkord Transpordiameti arvamust antud teemal. Vajadusel võime teha ka kolmepoolse veebikoosoleku Transpordiameti ja KOV-i osalemisega, et saaksime antud teemaga operatiivselt läbi arutatud ja projektiga edasi liikuda.

Tere,

Tänan vastuste eest, samuti Lääne-Harju Vallavalitsuse info ja seisukoha edastamise eest. Toetame igati parkla rajamist parkimiskorralduse selgeks ja arusaadavaks muutmiseks, kuid peame projektiga lahendama järgneva peateema, kus parkla liikluskorralduse kavandamisega tekib uus olukord riigiteel 11173 olemasoleva bussipeatuse liikluskorralduses (vt ka e-kirja lõpus toodud kommentaar), millega

1. parkla kergliiklustee suunab raudteejaama suunduvad jalakäijad busside sõiduteele peatuva bussi ette ja mitte ootealale või jalakäijate alale. Tuleb detailsemalt ära ühendada olemasoleva jalg ja jalgrattateega nii, et jalakäijatele tekib turvaline ala ainult jalakäijate jaoks. Arutasime teemat ametisiseselt laiemalt, ei  nõustu Lääne-Harju vallavalitsuse seisukohaga : „Jalgtee asukoht bussipeatuse suhtes on ideaalne.“ Palun projekteerijal kui vallavalitsuse konsultandil samuti selgitada sellega vallavalitsusele kaasnevat liiklusohtu isegi siis, kui buss peatub 3 x päevas.

2. bussipeatuse tähistuse järgi peab buss peatuma veelgi kergliiklusteele ligemal. Bussi peatumine on valgel paberil, kuid puudub ooteplatvorm/ ooteala ja  ilmselgelt buss ilma tagurdamata peatusest välja sõita ei saa, mis halvendab liikluskorraldust.

Kokkuvõtvalt –olemasolev bussipeatus ei sobitu sellesse asukohta peale projektlahenduse valmimist liiklusohutuse kaalutlusel  ja bussipeatus tuleks liigutada teise asukohta käesoleva projekti mahus, kuna parkla projekt mõjutab bussipeatuse toimivust ja liiklusohutust.

Teeme ettepaneku bussipeatus tõsta ümber kergliiklustee ja sõidutee vahele asukohta, mis paikneb enne jaamahoonet, skemaatiliselt tähistatud allpool.

Kommentaar: vaatasin Vasalemma tee rekonstrueerimise projekti, koostatud 2017.a. Projektiga ei ole bussipeatust kavandatud, peatus on sobitatud sellesse asukohta hilisemalt, arvestamata bussipeatusele esitamata nõuetega  ja ei ole auditeeritud. Väljavõte 2017.a koostatud rekonstrueerimise projektist.

Tervitades,

Krista Einama

Tere, Krista

Tänan kiirete tähelepanekute eest! Vastasin märkuste järele rohelise tooniga. Lisaks palusin KOV-lt viimase märkuse osas ka täpsustusi. Erki Rubeni kiri ka siin edastatud. Palun Transpordiameti tagasisidet kommentaaridele, et teaksime, kuidas projektiga edasi läheme.

Tere

Taurit enam meil ei tööta. Suhtleme otse kahekesi edasi.

Viimase märkuse lisainfoks:

Peatust kasutab liin, P5, mille väljumissagedus on 3 reisi tööpäevadel. Tegemist ei ole lõpp-peatusega. Bussist möödumine ei ole peatuses seisva bussi korral probleem. Senine probleem, mida projekt lahendab, on peatuses parkivad sõiduautod.

Bussipeatus ei ole käesoleva projekti osa. Jalgtee asukoht bussipeatuse suhtes on ideaalne.

Tervitades

Erki Ruben

Tere, Tauri

Oleme saanud ka Transpordiametilt esmase tagasiside meie parkla projektile. Lisan allolevatele märkustele projekteerija kommentaarid rohelise tooniga, mida me vastaksime TRAM-le. Viimasele punktile vastamiseks oleks meil vaja ka sisendit valla poolt, et meil oleks olemas võimalikult ajakohane info, misjärel saadan kommetaarid ka TRAM-le.

Tere,

Parkla ristumiskohta on laiendatud ja lahendusel on järgmised puudused.

1. ristumiskoht on laiendatud olemasolevale ristumiskohale veelgi ligemale, millega kaasnev raadius  R=2m on väljapööramiseks ebasobiv, pööre hakkab toimuma parkla mahasõidu vastassuunavööndist või üle teepeenra.

Näha ette ristumiskoha lahendus, kus ristmikul on väljapöördeks sobiv raadius ja kanda peale pöördekoridor. Geoaluselt (vt allpool) on näha, millist maavajadust pööreteks kasutatakse  mahasõidult ja projektiga ei tohi olukorda halvendada.

Arvestades tee geomeetriat on antud kohas pöörde sooritamine küllaltki lihtne ja väike raadius ei piira pöörde sooritamist. Lisaks takistab teemaa ulatus sõidutee märkimisväärset nihutamist.

Lisasin alla väljavõttele sinise joonega kõrval olevast mahasõidust võimalikult kaugele nihutatud tee katte servad. Selliselt saab küll raadiuse suurendada 4,0 meetrini, kuid parkla juurdepääsutee muutub veelgi kõveramaks ning juurdepääsu mõlema suunaline samaaegne kasutamine muutub keerulisemaks, mistõttu ise me sellist lahendust ei eelistaks.

2. Parklasse viiv tee on laiusega 6m, ühel pool äärekivi, teisel pool peenar. Mahasõidu teepeenra poolset külge hakatakse tipptundidel kasutama parkimiseks, kas saab seda välistada?

Parkla sissesõidu tee ulatuses saame ette näha parkimise keelu. Samas on pideva valesti parkimise probleemi korral võimalik KOV-l parklat laiendada nagu ka projektis perspektiivselt näidatud on ning isegi sellest veel edasi.

3. Kanda peale nähtavuskolmnurk.

Seletuskirjas on viidatud nähtavuskolmnurga joonisel mitte näitamise kohta: „Riigiteega ristumisel ei ole näidatud nähtavuskolmnurka, sest riigitee paikneb selliselt, et parklast välja sõitjale on riigiteel liikuja otse nähtava ning kurvi tõttu on antud kohas eeldatavad liikumiskiirused väga madalad.” Lisan väljavõtte nõuetekohase nähtavuskolmnurgaga vastavalt lõigul kehtiva lubatud sõidukiirusele 50km/h. Tegelikud kiirused on seal kindlasti olulielt väiksemad ning selle tõttu ei pea vajalikuks normikohase nähtavuskolmnurga näitamist.

4. Kanda projekti joonistele bussipeatuse asukoht sh liiklusmärk ja siduda jalgtee bussipeatusega ja ootealaga. Kujutada buss peatuses ja näidata sõiduauto möödumise trajektoor bussist. Kuidas toimub parklasse minek siis, kui buss seisab peatuses, ilmselt bussigraafik on seotud rongi väljumisega. Vajab ka selgitamist, kui tihti buss peatub peatuses, kas see on lõppeatus, mis tähendab pikemat seisuaega kui 1minut. Teemad vajavad lahendamist/selgitamist sh seletuskirjas.

Vasalemma raudteejaama bussipeatuses puudub ooteplatvorm ja samuti konkreetne ooteala millega projekteeritud kõnniteed siduda. Olemasolev riigitee koos peatusega on varasemalt välja ehitatud ning projektis selle muutmist kavandatud ei ole. Bussipeatuse märk on A-kujulise masti toe juures – foto tehtud 07.08.2025. Parklasse juurdepääs on tagatud sarnaselt sellega, kuidas hetkel on riigitee läbimine tagatud peatuses seisva bussi puhul. Lisan väljavõtte bussi võimalikust peatumise kohast koos sellest mööduva sõiduautoga.

Tervitades,

Krista Einama

Tere

Koostame Lääne-Harju Vallavalitsuse tellimusel Vasalemma raudteejaama parkla ja jalgrattavarjualuse ehitusprojekti koos valgustusega. Põhiprojektid on lisatud manusesse.

Projekt koosneb kahest eraldi köitest;

• teedeehituslik osa (EXTech Design OÜ töö nr 25086)

• tänavavalgustuse osa (Insenerimaailm OÜ töö nr 250604).

Palun vaadake esitatud materjalid üle ja sobivuse korral kooskõlastage lahendus. Küsimuste või täpsustuste korral võtke palun ühendust.

Lugupidamisega

Indrek Kustavus

EXTech Design OÜ

Tel: +372 53 474 036