Hankeleping

202060319_A_RKIK_Lisa_2_Müüja_pakkumus.xlsx

20260319_A_RKIK_Lisa_1_Hankelepingu_üldtingimused.pdf

1/8

Lisa 1

07.04.2026 lepingu nr 2-2/26/276 juurde

HANKELEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Hankelepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Hankeleping on sõlmitud lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Traatsidevarustus koos

lisavarustusega" (viitenumber 292004) ning seotud hanke „Kaablid“ (viitenumber 306972) alusdokumentidest ja eelnevalt nimetatud seotud hankes müüja esitatud pakkumusest.

1.2. Ostja on sõlminud hankelepingu müüjaga, tuginedes müüja esitatud pakkumusele, avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus müüja professionaalsust ja võimekust hankelepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb hankelepingu nõuetekohase täitmise eest ostja ees vastutavaks müüja.

1.3. Müüja avaldab ja kinnitab, et: 1.3.1. temal ja tema esindajal on hankelepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.3.2. ta on tutvunud hankelepinguga ja seotud hanke alusdokumentidega ning mõistab

täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; hankelepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida hankeleping ja seda nõuetekohaselt täita;

1.3.3. ta omab hankelepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on müüja kohustus ostjat sellest koheselt teavitada;

1.3.4. ostjale üleantava kauba suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus kauba suhtes maksma panna;

1.3.5. kaup ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnas rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.

1.4. Hankelepingu ese on kaup ja/või teenus, mis on kirjeldatud seotud hanke tehnilises kirjelduses.

1.5. Hankelepingu üldtingimustes (edaspidi üldtingimused) ja hankelepingus sätestatud tingimuste alusel müüja kohustub ostjale müüma kauba ja/või osutama teenust ning ostja kohustub kauba vastu võtma ja müüjale tasuma kauba ja/või teenuse ostuhinna rahas. Juhul, kui kaup soetatakse koos elutsüklit toetava teenusega vm teenusega, siis kohaldatakse teenusele võlaõigusseaduses sätestatud teenuse osutamise lepingute tingimusi ulatuses, mis ei ole reguleeritud riigihanke alusdokumentides.

1.6. Kauba liik või spetsifikatsioon, kogus, teenuse sisu, tarnekohad ja tarneajad sätestatakse seotud hanke pakkumuse esitamise ettepanekus ja/või ostutellimuses ja/või hankelepingu(te)s.

1.7. Kaup/teenus peab vastama seotud hanke tingimustele, pakkumuse esitamise ettepanekule ja müüja esitatud pakkumusele. Üleantav kaup/teenus peab vastama tingimustele, muu hulgas kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja koguse osas. Tingimustele peavad vastama ka kauba/teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.

1.8. Ostja jätab omale õiguse hankelepingu üldtingimusi vastavalt seotud hankele muuta.

2. Hankeleping ja selle osad 2.1. Hankelepingutena on käsitletavad ka ostutellimused, millega võetakse rahaline kohustus.

2/8

2.2. Hankelepingu lahutamatud osad on pakkumuse esitamise ettepanek, seotud hanke alusdokumendid, müüja pakkumus ning selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, poolte vahel edastatud teated, üldtingimused ning kõik sõlmitavad hankelepingu muudatused.

3. Ostja õigused ja kohustused 3.1. Ostjal on õigus jooksvalt kontrollida hankelepingust tulenevate kohustuste täitmist ja

kaupade/teenuste ostmisega seotud dokumente. 3.2. Ostjal on õigus kontrollida müüja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste

õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid. 3.3. Ostjal on õigus konsulteerida müüjaga kaubaga/teenustega, näiteks kauba tarne ja

kasutamine, seotud küsimustes. 3.4. Ostja kohustub tasuma puudusteta vastu võetud kauba/teenuse eest.

4. Müüja õigused ja kohustused

4.1. Müüja kohustub esitama ostja nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte müüjalt

ostetud kauba kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, kauba nimetus, kogus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või ostjaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

4.2. Müüja kohustub ostja nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui müüja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne hankelepingu sõlmimist, siis müüja peab ostjaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.

4.3. Müüja kohustub teavitama ostjat hankelepingu täitmist takistavatest asjaoludest. 4.4. Müüja kohustub viivitamata teavitama ostjat müüja vastu suunatud küberründest ja

küberintsidendist ning esitama ostja nõudmisel ostjale küberintsidendi raporti. 4.5. Müüja kohustub järgima hankelepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma

keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu. 4.6. Müüja kohustub sõlmima kindlustuslepingu juhul, kui see on hankelepingus kokku lepitud. 4.7. Müüjal on õigus saada ostjalt hankelepingu täitmiseks vajalikku teavet.

5. Kauba pakendamine ja markeerimine

5.1. Müüja on kohustatud tagama kaubale pakendi, mis kindlustab kauba säilimise

transportimisel ja ladustamisel muutumatul kujul. 5.2. Kauba pakendamisel ja markeerimisel tuleb järgida aluste ja aluse rühmapakendamise

märgistamise nõuded (DHS-i menetlustingimused Lisa 2) ning vajadusel ostja seotud hankes esitatud nõudeid.

6. Kauba/teenuse üleandmine ja vastuvõtmine

6.1. Kauba/teenuse vastuvõtuaeg on üldjuhul esmaspäevast neljapäevani ajavahemikus 8.30–

15.00, v.a rahvus- ja riigipühad ning nendele vahetult eelnevad tööpäevad ja iga kuu kolm viimast tööpäeva, v.a juhul, kui sõlmitavas hankelepingus ei sätestata teisiti.

6.2. Müüja edastab ostjale tarneteate hankelepingus nimetatud e-posti aadressile (koopia edastada e-posti aadressile [email protected]) kauba üleandmisest või teenuse osutamisest enne planeeritavat tarnet vähemalt 5 tööpäeva ette, kui pooled ei lepi hankelepingus/ostutellimuses kokku teisiti. Tarneteatesse märkida: 6.2.1. kauba/teenuse nimetus; 6.2.2. hankelepingu (ostutellimuse) number OTE-1265533; 6.2.3. riigihanke viitenumber 292004;

3/8

6.2.4. tarnitav kogus, sh aluste, konteinerite jms arv; 6.2.5. logistilise ühiku mõõtmed; 6.2.6. pakendamise viis (kilepakend, võrkpakend, euroalusel jne); 6.2.7. veovahendi liik, millega saadetis tarnitakse, ja kogus (kaubik, veoauto jne); 6.2.8. spetsiifilised nõuded või vajadused saadetise mahalaadimiseks; 6.2.9. saadetise planeeritav üleandmise kuupäev ja kellaaeg; 6.2.10. sihtkoha tarneaadress.

6.3. Müüja annab kauba/osutab teenust ostjale ning ostja võtab kauba/teenuse vastu kokkulepitud tingimustel.

6.4. Müüja esitab saatelehe koos tarneteatega või hiljemalt kauba üleandmise/teenuse osutamise hetkel. Saatelehele märkida:

6.4.1. müüja andmed; 6.4.2. ostja andmed; 6.4.3. hankelepingu (ostutellimuse) number OTE-1265533; 6.4.4. riigihanke viitenumber 292004; 6.4.5. toote/teenuse nimetus, tootekood ja kogus.

6.5. Müüja kohustub lisaks saatelehele andma ostjale üle kõik dokumendid, mis on vajalikud kauba/teenuse vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.

6.6. Ostja vormistab üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse kahepoolselt ja edastatakse ka müüjale.

6.7. Saatelehe puudumise korral on ostjal õigus vastav kaup enda valdusesse võtta, kuid üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatelehe kättesaamisel.

6.8. Täpsemad ja vajadusel teistsugused tingimused kauba/teenuse üleandmise ja vastuvõtmise kohta esitatakse seotud hankes.

7. Maksetingimused 7.1. Müüja kanda jäävad kauba/teenuse üleandmisest ja veost tulenevad kulud kuni

kauba/teenuse üleandmiseni. Müüja kanda jäävad ka kauba/teenusega seotud kulud ja koormatised kauba/teenuse üleandmiseni, v.a kulud, mis on põhjustatud ostjast tulenevast asjaolust, kui hankelepingus ei lepita teisiti kokku.

7.2. Müüja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud müüjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab hankelepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-formaadis arve juhul, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

7.3. Müüja esitab arve järgmiste andmetega: 7.3.1. Maksja andmed sätestatakse hankelepingus, ostjal on õigus lisada juurde maksjaid

vabatahtliku ja keskse hankimise kaudu: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, Järve 34a, 11314 Tallinn; Kaitsevägi, registrikood 70008641, Juhkentali 58, 15007 Tallinn;

7.3.2. Muud arvele märgitavad andmed: Kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); Seotud hanke lepinguosa viitenumber; Hankelepingu (ostutellimus) number; Kauba/teenuse kogus, nimetus, ühiku hind ja muu vajalik teave.

7.4. Ostja tasub vastuvõetud ja tingimustele vastava kauba/teenuse eest arvel esitatud

arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt ja/või saateleht, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisti.

7.5. Ostja ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta tingimustele. Sellisel juhul müüja esitab uue arve 7

4/8

päeva jooksul. 7.6. Ostja kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem,

tasumist müüja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib ostja tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit.

8. Vääramatu jõud 8.1. Hankelepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud

kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta hankelepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks müüja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust hankelepingut täita.

8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa hankelepingu mittetäitmise hankelepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on hankelepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt hankelepingus sätestatule.

8.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus hankeleping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava hankelepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.

8.6. Covid-19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid- 19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud hankelepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

8.7. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevalt mõju kauba tarnimise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid

9. Garantiikohustus 9.1. Garantiikohustus kehtib kaubale/teenusele, millele on võimalik garantiid anda. 9.2. Hankelepinguga müüja annab kaubale ja/või teenusele garantii vähemalt 24 kuud, kui

hankelepinguga ei ole sätestatud teisiti. 9.3. Garantii hakkab kehtima alates kauba ostjale üleandmise päevast (teenuse puhul üleandmis-

vastuvõtmise akti allkirjastamisest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti). 9.4. Juhul, kui kauba tootjagarantii on ostjale mistahes viisil soodsam (näiteks ajaliselt) kui

üldtingimustes või hankelepingus nimetatud garantiikohustus, siis müüja kohustub korraldama ostjale garantiinõude realiseerimise selle juhtumi ilmnemise korral ostjale soodsamatel tingimustel, mis tulenevad tootjagarantii tingimustest.

9.5. Garantiiga on hõlmatud kõik kaubal ja/või teenusel garantiiajal ilmnenud puudused, arvestades seejuures loomulikku kulumist juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti sätestatud.

9.6. Ostja kohustub teavitama müüjat ilmnenud puudustest müüja e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

9.7. Müüja kohustub puudustega kauba tasuta välja vahetama või osutatud teenuste puuduseid likvideerima hiljemalt 60 päeva jooksul alates ostja vastavasisulise põhjendatud

5/8

garantiinõude kättesaamisest, kui hankelepinguga ei ole sätestatud teisiti. 9.8. Müüja kannab kõik puudustega kauba väljavahetamisega seotud kulud või osutatud teenuste

puuduste likvideerimisega seotud kulud. 9.9. Garantiiajal välja vahetatud kaubale või osutatud teenusele antakse algse garantiiga sama

kestusega uus garantii.

10. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused 10.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled hankelepingu täitmisel teatavaks saanud teavet,

isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada ostja huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.

10.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama hankelepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet sh asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet. Pool kaitseb temale hankelepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.

10.3. Müüja kohustub mitte kasutama ostja kirjaliku nõusolekuta hankelepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud hankelepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale hankelepingu ja selle lisade on ostja omand ja kui ostja nõuab, on müüja kohustatud tagastama need talle pärast hankelepingu lõppemist.

10.4. Juhul, kui hankelepingu täitmiseks on müüjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis müüja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui müüja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada ostjaga ning ka neile rakenduvad kõik seotud hankes sätestatud julgeolekutingimused. Müüja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.

10.5. Avalikkusele suunatud hankelepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, ostjale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult ostja sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

11. Intellektuaalse omandi õigused 11.1. Juhul, kui kaup või selle osa (sh vastav dokumentatsioon) on kaitstud intellektuaalse omandi

õigustega, annab müüja ostjale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks kauba või selle osa (sh vastava dokumentatsiooni) üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta. Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus kokku leppida teisti.

11.2. Juhul kui riigihanke või lepingutäitmise käigus luuakse dokumentatsiooni (näiteks kasutusjuhendid, manuaalid, projektdokumentatsioon, joonised jm), see intellektuaalne omand kuulub ostjale ja ostja võib seda igal ajal oma äranägemise järgi kasutada teiste hankemenetluste ja soetuste tarbeks. Dokumentatsiooni loomise eest ei maksta täiendavat tasu.

12. Vastutus 12.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust hankelepingust tulenevate kohustuste

mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt üldtingimustele, riigihanke alusdokumentidele, hankelepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.

12.2. Kauba või teenuse omandiõigus ja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko lähevad müüjalt üle ostjale üldjuhul kauba nõuetekohasel üleandmisel või teenuse nõuetekohasel osutamisel, kui pooled ei ole hankelepingus teisiti kokku leppinud.

12.3. Müüja vastutab kauba või teenuse hankelepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste)

6/8

eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale ning kui kauba hankelepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (s.t et puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast nimetatud riisiko üleminekut ostjale.

12.4. Juhul, kui müüja täidab hankelepingut mittenõuetekohaselt, siis ostjal on õigus keelduda kauba ja/või teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada müüjale kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes müüjale mõistliku tähtaja hankelepingu täitmiseks. Nõuetekohase kauba ja/või teenuse üleandmiseni ostjale loetakse müüja üleandmisega viivitanuks. Täiendavat tähtaega ei anta, kui ostjal ei ole enam huvi selle kauba või teenuse vastu.

12.5. Kaup ei vasta hankelepingutingimustele muu hulgas juhul, kui kaubal ei ole kokkulepitud omadusi, kaupa ei ole võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel, kolmandal isikul on kauba suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada, kaup ei ole pakendatud kooskõlas hankelepingu tingimustega või puudub saateleht.

12.6. Teenus ei vasta lepingutingimustele muu hulgas juhul, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenuse tulemusel ei ole võimalik kaupa sihipäraselt kasutada või kui teenuse kohta ei ole esitatud arvet.

12.7. Ostja või ostja volitatud isik on kohustatud teavitama müüjat vähemalt e-posti teel kauba või teenuse hankelepingu tingimustele mittevastavusest (s.h kauba või teenuse puudujäägist) 60 päeva jooksul arvates sellest, kui ostja või ostja volitatud isik sai teada kauba lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub ostja nõudma müüjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi hankelepingu kohaseks täitmiseks müüjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 30 päeva.

12.8. Juhul, kui ostja ei teata müüjale kaubal või osutatud teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis müüja vabaneb vastutusest kauba või teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.

12.9. Juhul, kui ostjale üleantav kaup ei vasta hankelepingu tingimustele, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt mittevastava kauba asendamist hankelepingu tingimustele vastava kaubaga.

12.10. Kauba tähtaegselt üleandmata või teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba või osutamata teenuse maksumusest päevas iga üleandmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

12.11. Pooltel on õigus lisaks hankelepingu ülesütlemisele või hankelepingust taganemisele nõuda olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele.

12.12. Juhul, kui müüja rikub muud hankelepingu järgset kohustust kui tähtaegne tarnimine või teenuse osutamine, siis ostjal on õigus nõuda müüjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva kauba/teenuse maksumusest kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.

12.13. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.

12.14. Juhul, kui ostja viivitab arve tasumisega, on müüjal õigus nõuda ostjalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on ostjale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.

12.15. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta ostjalt õigust nõuda müüjalt hankelepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

12.16. Ostjal on õigus punktides 12.10, 12.12, 12.13 ja 12.14 leppetrahvi ja/või viivise määrasid muuta, mis tehakse teatavaks ja sätestatakse seotud hankes.

12.17. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 12.18. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Ostjal

on õigus arvestada ostja poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha müüjale tasumisele kuuluvast tasust.

12.19. Juhul, kui müüja ei asu täitma hankelepingut, siis ostjal on õigus sõlmida hankeleping seotud

7/8

hankes järgmiseks jäänud pakkujaga ning nõuda kahju hüvitamist müüja poolt esitatud pakkumuse ja uue eduka pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses.

12.20. Kauba koguselise puudujäägi korral on ostjal õigus vastav kaup vastu võtta ning nõuda müüjalt puuduoleva kauba koguse toimetamist ostja poolt määratud sihtkohta Eesti Vabariigi piires müüja kulul.

13. Hankelepingu lõpetamise alused 13.1. Ostja annab hankelepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel müüjale mõistliku tähtaja lepingu

täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Hankelepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.

13.2. Hankelepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel ostja võib esitada müüjale kirjaliku hankelepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Hankelepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ostja poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on ostja eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb ostja hankelepingu üles/taganeb ostja hankelepingust. Sel juhul lõpeb hankeleping ostja poolt hankelepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et müüja ei ole pakkunud ostjale kohast täitmist.

13.3. Poolel on õigus hankeleping täiendava tähtajata üles öelda või hankelepingust taganeda, kui pool on hankelepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sel juhul esitab üks pool teisele poolele kirjaliku hankelepingu ülesütlemis- /taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Hankelepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui pool on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte. Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui: 13.3.1. rikutakse üldtingimustest ja/või hankelepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või

raske hooletuse tõttu; 13.3.2. müüja on jätnud ostja antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 13.3.3. müüja edastab ostjale teate täitmisest keeldumise kohta; 13.3.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 13.3.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 13.3.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei

täida kohustust ka edaspidi; 13.3.7. müüjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi hankelepingu esemeks oleva

kauba müügi või teenuste osutamisega; 13.3.8. müüjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ning müüja ei pikenda neid; 13.3.9. müüja on enam kui 5 korral rikkunud üldtingimusi, seotud hanke ja/või

hankelepingu tingimusi.

13.4. Ostjal on õigus hankeleping erakorraliselt üles öelda juhul, kui müüja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või müüjal lõppevad kohustuste täitmiseks vajalikud load ja lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel.

13.5. Ostjal on õigus hankeleping igal ajal üles öelda, teatades sellest müüjale vähemalt 90 päeva ette, kui hankelepinguga ei ole sätestatud teisiti.

14. Lõppsätted 14.1. Hankeleping jõustub ostja allkirjastamisest, kui hankelepingu projekt on enne pakkumuse

esitamist tehtud kättesaadavaks müüjale ja viimane on esitanud sellega arvestades pakkumuse riigihangete seaduse mõistes või kui hankelepinguga ei ole teisiti sätestatud. Muul juhul jõustub hankeleping mõlemapoolsel allkirjastamisel.

14.2. Hankelepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

8/8

14.3. Hankelepingu täitmisel ja hankelepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.

14.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, välja arvatud juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud.

14.5. Hankelepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu hankelepingu või teiste sätete kehtetust.

14.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

14.7. Sõlmitud hankelepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.

14.8. Hankelepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

14.9. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

14.10. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta hankelepingu muudatuseks.

14.11. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.

14.12. Dokumentide hierarhia: seotud hanke tehniline kirjeldus, hankeleping, üldtingimused.

20260407_A_RKIK_Lisa_3_Markeerimisnõuded.pdf

1/4

Lisa 3

Sisukord

1. Üldnõuded ............................................................................................................................................ 2

2. Elektriseadmete märgistamine ........................................................................................................... 2

3. Markeerimisnõuded kaablitele ........................................................................................................... 2

3.1. Sildi üldised nõuded: ........................................................................................................................ 2

3.1.1. Silt peab olema selgelt loetav ning paigutatud kergesti nähtavale ja/või leitavale kohale. ....... 3

3.1.2. Silt peab olema külma- ja kuumakindel temperatuurivahemikus -40°C…+50°C. ................. 3

3.1.3. Silt peab olema välitingimustes kauakestev (kulumis-, vee- ja UV-kindel). ................................ 3

3.2. Märgistusandmed: ........................................................................................................................... 3

3.2.1. Kaabli identifikaator (toote nimetus, tootja tootekood, MS DAX kood). .................................... 3

3.2.2. Kaabli otstarve (nt toitekaabel, andmekaabel jne)...................................................................... 3

3.3. Märgistuse tüüp ja vormistus: ......................................................................................................... 3

3.3.1. Kasutada standardseid etikette, termokahanevaid torusid või muid vastupidavaid

markeerimismeetodeid. ................................................................................................................................ 3

3.3.2. Tekst peab olema selge ja hästi loetav, kasutades musta teksti valgel või kollasel taustal. ....... 3

3.3.3. Vajadusel kasutada värvikodeerimist lähtudes projekti juhistest. .............................................. 3

3.4. Sildi paigutus: ................................................................................................................................... 3

3.4.1. Silt tuleb paigutada kaabli otsale pistikust ca 20mm kaugusele. Kaabli ühendamisel tagada

markeeringu nähtavus. ................................................................................................................................. 3

3.4.2. Mõlemast otsast otsastatud kaablile paigutada silt mõlemasse otspunkti ca 20mm kauguselt

pistikust. 3

3.4.3. Pikemale kaablile (nt 100m) lisada täiendavaid märgistusi vahemaa kindlaks määramiseks nt

iga 1-2 jne meetri järel. Markeeritakse ainult Eesti Kaitseväe vajadusel. ..................................................... 3

3.5. Spetsifikatsioonide järgimine: .......................................................................................................... 4

3.5.1. Markeerimine peab vastama rahvusvahelistele standarditele ja kohalikele nõuetele (nt IEC või

ISO vastavad normid). ................................................................................................................................... 4

3.5.2. Projektis järgida ette antud spetsiifilisi nõudeid. ........................................................................ 4

3.6. Lisad: ................................................................................................................................................ 4

3.6.1. Toote tehniline dokumentatsioon ja joonised............................................................................. 4

3.7. Kinnitus ja ülevaatus: ....................................................................................................................... 4

3.7.1. Kõik markeerimise näidissildid kooskõlastada Eesti Kaitseväe esindajaga. ................................ 4

4. Näidismarkeerimised Eesti Kaitseväe ................................................................................................. 4

4.1. Kaabli markeerimine: ....................................................................................................................... 4

2/4

1. Üldnõuded

1.1. Märgistussildid peavad olema tehtud tugevast kulumiskindlast materjalist, mis on

vastupidavad kasutamiseks välitingimustes (-400 C … + 500 C, vihm, lumi, päike, tolm jne);

1.2. Märgistus peab olema paigaldatud nähtavale kohale;

1.3. Märgistus peab püsima seadmel selle kasutusea lõpuni;

1.4. Märgistus peab olema selgelt loetav ja nähtav, et ei peaks seadmeid demonteerima;

1.5. Kogu märgistus peab olema vastavuses paigaldise jooniste ja skeemide tähistustega;

1.6. Märgistus peab olema selgelt loetav ja nähtav (märgatav, sildid ülespoole – ladustaval

kaablil);

1.7. Märgistuse kirja fondiks Arial või Calibri, fondi suurus vähemalt 11, kirja värvus must, tausta

värvus valge või kollane;

1.8. Kõik kaablid peavad olema märgistatud mõlemast otsast (2 tk kaabli kohta) ja märgistus peab

asuma mitte kaugemal kui 20 mm pistiku/pesa otsast (et saaks vajadusel pistikut/pesa uuesti

ühendada);

1.9. Kõik tarnitud tooted, seadmed ja paigaldatud kaablid peavad olema selgelt ja üheselt

tuvastatavad vastava markeeringu alusel. Markeering peab vastama nii kasutusjuhendis kui

ka skeemidel toodud tähistustele. Lisaks peab iga markeering olema seotud konkreetse toote

(seadme, kaabli) tehnilise spetsifikatsiooniga, tagades sellega vajaliku teabe varuosade

tellimiseks ja asendamiseks.

1.10. Markeeringud peavad ühtima teostusjoonistel ja skeemidel toodud tähistega. Näidised

peavad olema kooskõlastatud Eesti Kaitseväe esindajaga, enne seeria tootmist. Kõik

markeeringud peavad olema teostatud vastavalt Eesti Kaitseväe nõudmistele.

1.11. Kõik tooted, seadmed ja kaablid peavad olema pakendatud vastavalt kehtivatele

pakkimisstandarditele, tagades toodete ohutuse transportimisel ja ladustamisel.

Pakendamisel tuleb arvestada kõiki Eesti Kaitseväe määratud nõudeid ja tagada, et tooted

jõuavad sihtkohta kahjustusteta. Pakendamise erisuste korral lepitakse täpne pakendamise

vajadus kokku Eesti Katiseväe esindajaga.

1.12. Kõikidele pakenditele tuleb paigaldada selged ja üheselt mõistetavad markeeringud, mis

näitavad, millega on tegemist. Markeeringud peavad olema vastavuses toote ja pakendi sisu

kirjeldusega, tagades kaupade õige tuvastamise ja käsitlemise kogu tarneahela jooksul.

Markeerimine peab sisaldama vajalikku teavet, sealhulgas toote nimetust, kogust, eripära

(MS DAX kood), hoiatusmärkide ja vastava kasutusjuhendi infot.

2. Elektriseadmete märgistamine

2.1. Kõik elektriseadmed (kilp, kaitsmed, RVK, ülepinge kaitsmed jne) peavad olema märgistatud

(nummerdatud, tähistatud, näiteks PK, JK-1, RVK-1, kaitse 1, 2 jne);

2.2. Elektrikilbi kaablite ja seadmete märgistus peab vastama joonisel olevale märgistusele;

2.3. Elektriseadmete (pistikud, lülitid jne) märgistus peab olema selgelt loetav ja vastupidav: vee-

ning kulumiskindel;

2.4. Kõik pistiku pesad, pistikud peavad olema tähistatud unikaalsete koodidega;

2.5. Märgistus peab asuma mitte kaugemal kui 50 mm pistiku/pesa otsast.

3. Markeerimisnõuded kaablitele

3.1. Sildi üldised nõuded:

3/4

3.1.1. Silt peab olema selgelt loetav ning paigutatud kergesti nähtavale ja/või leitavale

kohale.

3.1.2. Silt peab olema külma- ja kuumakindel temperatuurivahemikus -40°C…+50°C.

3.1.3. Silt peab olema välitingimustes kauakestev (kulumis-, vee- ja UV-kindel).

3.2. Märgistusandmed:

3.2.1. Kaabli identifikaator (toote nimetus, tootja tootekood, MS DAX kood).

3.2.2. Kaabli otstarve (nt toitekaabel, andmekaabel jne).

Toote nimetus: *****

Tootja tootekood: *****

MS DAX kood: ******

3.3. Märgistuse tüüp ja vormistus:

3.3.1. Kasutada standardseid etikette, termokahanevaid torusid või muid vastupidavaid

markeerimismeetodeid.

3.3.2. Tekst peab olema selge ja hästi loetav, kasutades musta teksti valgel või kollasel

taustal.

3.3.3. Vajadusel kasutada värvikodeerimist lähtudes projekti juhistest.

Näidis

3.4. Sildi paigutus:

3.4.1. Silt tuleb paigutada kaabli otsale pistikust ca 20mm kaugusele. Kaabli ühendamisel

tagada markeeringu nähtavus.

3.4.2. Mõlemast otsast otsastatud kaablile paigutada silt mõlemasse otspunkti ca 20mm

kauguselt pistikust.

3.4.3. Pikemale kaablile (nt 100m) lisada täiendavaid märgistusi vahemaa kindlaks

määramiseks nt iga 1-2 jne meetri järel. Markeeritakse ainult Eesti Kaitseväe

vajadusel.

4/4

3.5. Spetsifikatsioonide järgimine:

3.5.1. Markeerimine peab vastama rahvusvahelistele standarditele ja kohalikele nõuetele

(nt IEC või ISO vastavad normid).

3.5.2. Projektis järgida ette antud spetsiifilisi nõudeid.

3.6. Lisad:

3.6.1. Toote tehniline dokumentatsioon ja joonised.

3.7. Kinnitus ja ülevaatus:

3.7.1. Kõik markeerimise näidissildid kooskõlastada Eesti Kaitseväe esindajaga.

4. Näidismarkeerimised Eesti Kaitseväe

4.1. Kaabli markeerimine:

4.2. Seadme markeerimine:

20260407_A_RKIK_Lisa_4_Julgeolekutingimused_koos_lisadega.pdf

1/3

Lisa 4

07.04.2026 lepingu

nr 2-2/26/276 juurde

Julgeolekutingimused

Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest

tingimustest, õigustest ja kohustustest eesmärgiga selgitada lepingupartnerile poolte õigusi ja

kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.

1. MÕISTED

1.1 Julgeoleku eest vastutav isik (edaspidi JEVI) - konkreetsel KV JOA-l asuva riigihanke objekti

julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe allüksus või teenistuja.

1.2 Julgeolekualased nõuded - Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud

üldised julgeolekunõuded (lisa 5) ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku

tagamiseks kehtestatud nõuded.

1.3 Kaitseväe julgeolekuala (edaspidi KV JOA) - Kaitseväe valduses olev territoorium, Kaitseväe

laevad, lennuvahendid ja sõidukid.

1.4 Lepingupartneri kontaktisik - lepingu täitmise nõuete ja julgeolekualaste nõuete täitmise eest

vastutav lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja määratud isik.

1.5 Nõusolek – taustakontrolli tegemiseks vajalik eelnev kirjalik nõusolek, millega isik lubab

Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul

(KKS § 416) (lisa 2 eesti keeles ja lisa 3 inglise keeles).

1.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) kontaktisik - lepingujärgne isik, kelle kaudu

toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete,

nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

1.7 Riigihanke objekt - lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond.

1.8 Taustakontroll - Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku (edaspidi teenuseosutaja) KV

JOA-le lubamise otsustamiseks läbiviidav kontroll Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) §

413 alusel ja KKS §-s 41⁵ viisil.

1.9 Taustakontrolli taotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus

teenuseosutajale taustakontrolli tegemise algatamiseks (lisa 1).

1.10 Teenuseosutaja - lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse

taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul, seoses sissepääsuõiguse taotlemisega KV

JOA-le.

1.11 Turvaala - konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase taseme riigisaladuse või salastatud

välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemiseks lubatav ala.

1.12 Sissepääsutaotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus teenuseosutaja

KV JOA-le lubamiseks (lisa 4).

1.13 Sissepääsuõigus - õigus viibida KV JOA-l asuval riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega.

1.14 Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud isik, kelle sissepääs KV JOA-l asuvale

riigihanke objektile on otsustatud ning kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida KV JOA-l asuval

riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega.

2/3

2. LEPINGUPARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

2.1 Lepingupartneril, sh teenuseosutajal ja lepingupartneri kontaktisikul, on õigus riigihanke

objekti JEVI-lt saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni ja teavet KV

JOA-le sissepääsuõiguse saamise kohta. Konkreetse riigihanke objekti JEVI kontaktid edastab

lepingupartnerile esimesel võimalusel RKIK-i kontaktisik.

2.2 Lepingupartner kohustub:

2.2.1 mitte planeerima KV JOA-le teenust osutama teatamiskohustusega välisriikide

kodanikke. Teatamiskohustusega riikideks on lepingu sõlmimise hetkel siseministri

29.09.2023 käskkirja nr 1-3/112 alusel1:

Armeenia Vabariik;

Aserbaidžaani Vabariik;

Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad);

Iraani Islamivabariik;

Kasahstani Vabariik;

Kirgiisi Vabariik;

Korea Rahvademokraatlik Vabariik;

Tadžikistani Vabariik;

Türkmenistan;

Usbekistani Vabariik;

Valgevene Vabariik;

Venemaa Föderatsioon.

Juhul kui nimetatud siseministri käskkirjas tehakse muudatusi, siis teavitatakse sellest

lepingupartnerit ning vajadusel muudetakse käesolevaid julgeolekutingimusi;

2.2.2 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab taustakontrolli taotluse (lisa 1 koos

lisadega 2 ja/või 3) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö

teostamise alguskuupäeva ning taustakontrollile kuluvat aega (14 kalendripäeva), e-

posti aadressile [email protected];

2.2.3 tagama, et lepingupartneri kontaktisik lisab välismaalasele taustakontrolli algatamise

taotlusele juurde:

2.2.3.1 koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis

viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;

2.2.3.2 isiku kodukohariigi karistusregistri väljavõtte;

2.2.4 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab sissepääsutaotluse (lisa 4) esimesel

võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö teostamise alguskuupäeva ning

sissepääsutaotluse menetlemiseks kuluda võivat mõistlikku aega, RKIK kontaktisiku või

tema määratud isiku e-posti aadressile;

2.2.5 teavitama viivitamatult teenuseosutaja ennetähtaegse sissepääsuvajaduse

lõppemisest KV JOA-le e-kirja teel Kaitseväe taustakontrolli [email protected] ja

RKIK kontaktisikut;

2.2.6 täitma ja tagama teenuseosutaja julgeolekualaste nõuete järgimise KV JOA-l

kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise alltöövõtja poolt.

1https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Teatamiskohustusega%20v%C3%A4lisriikideni mekirja%20kehtestamine_0.pdf

3/3

3. KAITSEVÄE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

3.1 Kaitseväel on õigus:

3.1.1 teha taustakontrolli Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikule KV JOA-le lubamise

otsustamiseks;

3.1.2 anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes teenuseosutaja

sissepääsuõigus KV JOA-le;

3.1.3 jätta taustakontrolli taotlus läbi vaatamata haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras2;

3.1.4 keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest isikule, kellele ei ole

taustakontrolli tehtud, kes ei läbinud taustakontrolli või kellele ei ole võimalik seda teha;

3.1.5 piirata või keelduda sissepääsuõiguse andmisest julgeoleku- ja turvaaladele

kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes julgeolekukaalutlusest.

3.1.6 kontrollida riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist

sissepääsuõigust omava teenuseosutaja suhtes ning julgeolekualaste nõuete

mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata teenuseosutajal viibimine KV JOA-l.

3.2 Kaitsevägi kohustub:

3.2.1 teavitama taustakontrolli taotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas

vormis teenuseosutaja taustakontrolli tulemusest;

3.2.2 teavitama KV JOA-le sissepääsutaotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist

võimaldavas vormis teenuseosutajale sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest

piirangutest;

3.2.3 tutvustama teenuseosutajale KV JOA-l paikneva riigihanke objektil kehtivaid

julgeolekualaseid nõudeid;

3.2.4 teavitama RKIKi, kui teenuseosutaja ja/või lepingupartner rikub julgeolekutingimusi ega

järgi riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid (lisa 5);

3.2.5 teavitama vastavalt punktile 3.1.3 taotluse läbi vaatamata jätmisel kirjalikult.

4. LÕPPSÄTTED

4.1 Julgeolekutingimustes nimetatud kontaktisikud määratakse kindlaks hankelepingu

sõlmimisel ja nende muutumisest teavitatakse pooli e-kirja teel.

4.2 Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023031#para14

1/1

LISA 1: Näidis Taustakontrolli taotlus (e-kiri)

Taotlus saata e-posti aadressile [email protected]

PEALKIRI: Taustakontrolli taotlus (linnaku ja objekti nimetus)

TEKST:

Tere

Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx, sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan Kaitseväele taustakontrolli

tegemiseks allolevate isikute andmed.

Taustakontrolli dokumendid on lisatud e-kirja manusesse.

Lisainfo on tabelis:

Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte Osutatav

teenus

Teenuse

osutamise

objekt

Teenuse osutamise

perioodi algus

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamise

perioodi lõpp

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamine

turvaalal JAH/EI

Olen teadlik, et taustakontroll võib võtta nõuetekohase taotluse esitamisest aega kuni 14 kalendripäeva.

Lugupidamisega

Taotluse esitaja ees- ja perenimi

Ametikoht

Ettevõtte nimi

Kontakttelefon, e-posti aadress

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KAITSEVÄGI

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/2

LISA 2: NÕUSOLEKUVORM (eesti keeles)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Kaitsevägi

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi

koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 23.03.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/63 Lisa 2

ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS

(ees- ja perekonnanimi) Isikukood:

Luban Kaitseväel teostada minu suhtes taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 413 alusel ning KKS § 41⁵ sätestatud viisil käesoleva nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Olen teadlik, et:

1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS 416 lg 2 p 1);

2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu teenistusest või ametikohalt vabastamise või töölepingu ülesütlemise või minu või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteo- või distsiplinaarmenetluse (KKS 416 lg 2 p 2);

3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS 416 lg 2 p 3);

4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS 416 lg 2 p 4);

5. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja § 415 alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooni või töövaidluskomisjoni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS 416 lg 2 p 5).

6. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 417), siis on see minu taustakontrolli lõpetamise aluseks (KKS § 413);

7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4).

Olen teadlik, et Kaitseväe julgeolekualal(e) (s.o. Kaitseväe laevad, lennuvahendid, sõidukid ja Kaitseväe territoorium): 1. ei tohi viibida ilma Kaitseväe loata (KKS § 52 lg 1);

2. peab täitma Kaitseväes kehtivat korda ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2);

3. ei tohi pilti või kujutist salvestada ja edastada (KKS § 563);

4. ei tohi kasutada osaliselt või täielikult automaatset või kaugjuhitavat sõidukit (KKS § 52 lg2, KKS § 562);

5. ei tohi kasutada agressioonisümboleid (KarS § 1511);

6. on Kaitseväel õigus teostada minu, minuga kaasas oleva eseme ja sõiduki turvakontrolli (KKS § 56);

7. peab sõiduki pardakaamera olema kaetud ja video-ja helisalvestus välja lülitatud (KKS § 52 lg 2);

8. ei tohi tuua kolmandaid isikuid ega lemmikloomi (KKS § 52 lg 2);

9. ei tohi tuua ega tarvitada alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet ega viibida julgeolekualal selle tarvitamise kahtlusega või joobes (KKS § 52 lg 2);

2/2

10. ei tohi tuua relva, drooni, lõhke- ja süüteainet või -seadeldist või seda sisaldavat eset ja muud vahendit, mis võib ohustada alal viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid. Loetelu ei ole lõplik, Kaitseväel on õigus hinnata kaasatoodu ohtlikkust ja seda julgeolekualale mitte lubada (KKS § 52 lg 2);

Olen teadlik, et ma ei tohi avaldada mulle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, Kaitseväe teenistujate perekonna- ja eraelulisi andmeid ning muud Kaitseväega seotud teavet ilma Kaitseväe kirjaliku loata (KKS § 52 lg 2).

(päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]3

3 lubatud allkirjastada ka paberkandjal

1/2

LISA 3: NÕUSOLEKUVORM (inglise keeles)

FOR OFFICIAL USE ONLY Information owner: ESTONIAN DEFENCE FORCES

Restrictions on access to information were enforced when this document was created and are valid as long as

necessary but no longer than 75 years Legal grounds: Public Information Act clause 35 (1) 12)

Annex 3 APPROVED With the 23.03.2026 Directive of the Commander of the Estonian Defence Forces No 0.1-3.1/26/63

AUTHORISATION FOR BACKGROUND CHECK

(first and last name)

Personal identification code:

I hereby authorise the Estonian Defence Forces to perform a background check on me in accordance with section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act and in the manner specified in section 415 of the Estonian Defence Forces Organisation Act during five years as of my authorisation.

I am aware of the following conditions.

1. I have the right to refuse authorisation (clause 416 (2) 1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

2. I have the right to refuse to disclose information that might cause me being released from service or my position, or my employment contract being terminated, or that might lead to an offence or disciplinary proceeding for my loved ones or partner (clause 416 (2) 2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

3. I have the right to request the termination of data collection and inquiries about me (clause 416 (2) 3) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

4. I have the right to provide explanations about the information collected about me (clause 416 (2) 4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

5. I have the right to turn to the court, the Chancellor of Justice, the Data Protection Inspectorate, and the labour dispute committee to protect my rights and dispute the decision made about me based on the information collected on the grounds of section 415 to confirm whether the principles of protecting my basic rights and freedoms, and the code of good administration behaviour were followed (clause 416 (2) 5) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

6. If I refuse authorisation or request that data collection and inquiries were terminated (section 417 of the Estonian Defence Forces Organisation Act), it serves as the basis to end my background check (section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

7. The Estonian Defence Forces may restrict my rights to the personal data being processed (subsections 4110 (3) and (4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

2/2

I am aware of the following rules that apply on the restricted area of the Estonian Defence Forces (including vessels, aircraft, vehicles, and the territory of the Estonian Defence Forces).

1. Staying on the restricted area is not allowed without the permission of the Estonian Defence Forces (EDF) (subsection 52 (1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

2. Each person on the restricted area must follow the procedures in force in the Estonian Defence Forces and the orders given by a representative of the EDF (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

3. It is not allowed to take pictures or other images on the restricted area, or forward such pictures or images (section 563 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

4. It is not allowed to use partially or entirely automatic or remote-controlled devices on the restricted area (section 562 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

5. It is not allowed to display symbols of aggression on the restricted area (section 1511 of the Penal Code).

6. The Estonian Defence Forces has a right to perform a security check on any person, personal item or vehicle on the restricted area (section 56 of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

7. The board camera of a vehicle must be covered and any video and sound recording devices shut off on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

8. It is not allowed to bring third persons or pets to the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

9. It is not allowed to bring or use alcohol, narcotic or psychotropic substances, nor be under the influence of such substances on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

10. It is not allowed to bring a weapon, a drone, explosives, fuels or ignitions or anything that contains such substances, or any equipment that might endanger the people, technology and devices on the restricted area. This list is not conclusive, and the Estonian Defence Forces has the right to evaluate the hazards of any personal items and prevent any person from entering with a potentially dangerous item (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

11. It is not allowed to disclose to any third persons the information made available to a person on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act).

(day, month, year) [ signed digitally ]4

4 Could also be signed on paper.

1/1

LISA 4: Näidis Sissepääsutaotlus (e-kiri)

Taotlus saata lepingus määratud RKIK kontaktisiku või tema poolt määratud isiku e-posti aadressile.

PEALKIRI: Sissepääsutaotlus (linnaku ja objekti nimetus)

TEKST:

Tere

Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx,

sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan sissepääsutaotluse.

Lisainfo on manuses (NB! kasutada MS Exceli formaati):

Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte Osutatav

teenus

Teenuse

osutamise

objekt

Teenuse

osutamise

perioodi algus

pp.kk.aaaa

Teenuse

osutamise

perioodi lõpp

pp.kk.aaaa

Sõiduki mark ja reg

number

Taotluse esitaja on teadlik, et:

1. taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale;

2. Kaitseväel on õigus piirata isikute sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale.

Lugupidamisega

Taotluse esitaja ees- ja perenimi

Ametikoht

Ettevõtte nimi

Kontakttelefon, e-posti aadress

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KAITSEVÄGI

Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse

möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12

1/1

LISA 5: Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud üldised julgeolekunõuded.

Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) peab täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh

tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas

1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete

ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava

seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate

esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid,

tehnikat ja seadmeid;

2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid;

3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad

sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada;

4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel

Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe

julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja

(sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud

teenistuskoera abil;

5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe

julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe

julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist;

6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe

julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja

keskkonnas;

7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete

tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes;

8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukites) agressioonisümboleid.

20260407_Avalik_RKIK_2-2_26_276_Hankeleping.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TIAANA KALDA PNOEE-48110260277 2026-04-07 10:34:52