Sissetulev kiri

1

Lisa KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva

riigivara valitsemise korra kinnitamine“

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemise kord

1. Üldsätted

1.1. Käesolev kord reguleerib Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ka ministeerium) riigivaratoiminguid ehk ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara üleandmist, kasutamiseks andmist (sh piiratud asjaõigusega koormamist), võõrandamist, mahakandmist, maakorraldustoimingute tegemist, vara riigile omandamist ja kasutamiseks võtmist, ehitustööde tegemist ning investeeringute taotlemist ja tegemist.

1.2. Ministeeriumi valitsemisalas on riigivara kasutamise eesmärgiks riigivõimu teostamine, kui konkreetse kinnisvara jaoks ei ole minister või kantsler või vallasvara jaoks ei ole volitatud asutuse juht määranud muud eesmärki.

1.3. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.3.1. riigivara üleandmine - riigivara üleandmine ühelt riigivara valitsejalt või volitatud

asutuselt teisele või riigivara valitsejalt volitatud asutusele või vastupidi. Riigivara üleandmisega võib kaasneda vara omandamise kulude kompenseerimine üleandjale;

1.3.2. riigivara kasutamiseks andmine või võtmine - vara võlaõigusliku või asjaõigusliku lepingu alusel kasutamiseks andmine või võtmine, sh kinnisasja koormamine hoonestusõiguse, kasutusvalduse, reaalservituudi, tehnovõrgu või -rajatisega ja avalikult kasutatava teega seotud isikliku kasutusõigusega. Riigivara kasutamiseks andmisena ei käsitleta käesolevas korras riigivaraga teenuste (nt majutusteenus s.h õpilaskodu- või ühiselamuteenus, toitlustusteenus, konverentsiteenus) osutamist, kui sellega ei kaasne püsivat valduse üleandmist;

1.3.3. maakorraldustoiming - kinnisasja või selle osa ümberkruntimine, kinnisasjade osade vahetamine, kinnisasja jagamine, kinnisasja piiri muutmine, kinnisasja piiri kindlaks tegemine, kinnisasja liitmine, kinnisomandi kitsenduste selgitamine.

1.4. Käesolevat korda ei kohaldata: 1.4.1. riigivaraseaduse § 37 lõike 2 punkti 2 alusel kinnisvara mitterahalise sissemaksena

üleandmisel eraõiguslikule juriidilisele isikule; 1.4.2. riigivara suhtes, mille kohta on riigivaraseaduses või teistes seadustes kehtestatud

eriregulatsioon; 1.4.3. eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemisele.

1.5. Volitatud asutus on kohustatud täitma tema valdusesse antud riigivara suhtes nõudeid, mis riigivaraseaduses on esitatud riigivara valitsejale. Volitatud asutus täidab riigivara valitseja ülesandeid riigivara valitseja nimel ja teostab riigivara valitseja õigusi käesolevas korras määratud ulatuses.

1.6. Volitatud asutuse kohustus on tagada, et tema valdusesse antud põhitegevuseks oluliseks hinnatud hooned on kindlustatud nende taastamisväärtuse summas kindlustusriskide tuli, vesi, vandalism ja loodusõnnetused vastu.

2

1.7. Ministeeriumi või volitatud asutuse valduses oleva vallasvara asutusesiseseks kasutamiseks andmise korra kehtestab vastava asutuse juht.

2. Asutusesiseselt isikute määramine, kes täidavad riigivara valitseja ülesandeid riigivara valitseja nimel

2.1. Riigivara puudutavad otsused teeb: 2.1.1. minister – kui vastavalt seadusele on sellise otsuse tegemine haridus- ja

teadusministri ainupädevuses või eeldab Vabariigi Valitsuse eelnevat nõusolekut;

2.1.2. kantsler või tema volitatud isik: 2.1.2.1. kinnisvaratoimingutes, v.a. punktides 2.1.1, 2.1.3 ja 2.2 nimetatud

juhtudel; 2.1.2.2. tehingute ja toimingute tegemisel vallasvaraga hariliku väärtusega üle

30 000 euro (vallasvarade summad on käesolevas korras toodud ilma käibemaksuta);

2.1.2.3. riigivara omandamisel kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel;

2.1.2.4. maakorraldustoimingute tegemisel; 2.1.2.5. maa riigi omandisse jätmiseks taotluste esitamine.

2.1.3. volitatud asutuse juht või volitatud isik: 2.1.3.1. vallasvara üleandmisel, kasutamiseks andmisel, võõrandamisel,

mahakandmisel, omandamisel ja kasutamiseks võtmisel hariliku väärtusega alla 30 000 euro;

2.1.3.2. vallasvara omandamisel ja kasutamiseks võtmisel piiramatu maksumusega, kui see vara sisaldub volitatud asutuse hankeplaanis ning selle vara eest tasumiseks on täies ulatuses vahendid asutuse eelarves või kinnitatud rahastamisotsuses;

2.1.3.3. ehitustööde tegemisel, kui need tööd sisalduvad volitatud asutuse hankeplaanis ning nende eest tasumiseks on täies ulatuses vahendid asutuse eelarves või kinnitatud rahastamisotsuses;

2.1.3.4. kui tegemist on kuni 100 m2 suurusega ruumide kasutamiseks andmisega või võtmisega ja kui kasutamiseks antakse või võetakse kuni üheks aastaks või kasutustasuga kuni 1000 eurot kalendriaastas;

2.1.3.5. kui tegemist on tööandja eluruumi kasutamiseks andmisega või võtmisega;

2.1.3.6. ministeeriumi volitatud asutuste vahel riigivara kasutamiseks andmisel ja võtmisel. Kokkuleppes kajastatakse kulude jaotamise kord ning kokkulepe vormistatakse kirjalikult;

2.1.3.7. kui tegemist on hoonestamata riigimaa osal ajaliselt piiritletud tegevuse lubamisega või ürituse korraldamisega sh spordiüritused, metsateede ja laoplatside kasutamine, otsinguloa taotlused ja jahiseltside lepingud, mille tulemusena ei kahjustata riigivara seisukorda ning millega ei kaasne rahalisi kohustusi. Volitatud asutusel on kohustus määrata tingimused riigivara kasutamiseks ning järgida tingimuste täitmist, et tagatud oleks vara säilimine.

2.2. Volitatud asutuse juht on kohustatud enne tööde algust, sh väljaspool ministeeriumi eelarvet taotletava investeeringu osas, kooskõlastama tegevused ministeeriumi riigivara valitsemise eest vastutava struktuuriüksuse juhiga, kui tööde tulemusena: 2.2.1 ehitatakse uus sisekliima tagamisega hoone;

3

2.2.2 suureneb üle 5% volitatud asutuse kasutuses oleva hoone köetav pind; 2.2.3 muudetakse olulisel määral hoone kasutusfunktsiooni.

2.3. Punktis 2.2 nõutavat kooskõlastamise kohustust ei ole, kui vastavate tööde eest tasub keskselt ministeerium või need tehakse üürileandja poolt remondikomponendi ulatuses. Volitatud asutuse juht võib uue hoone ehitamiseks või parendustöö tegemiseks olemasolevasse hoonesse väljapool ministeeriumi eelarvet esitada taotluse üksnes pärast nimetatud kooskõlastuse saamist.

2.4. Volitatud isiku volituste ulatus ning nende kestus tulenevad volitusest. Volituseks võib olla ka muu asutusesisene õigusakt (muu kord või juhend), kui selle on kinnitanud volituse andmiseks õigustatud isik. Käesolev kord ei välista, et kantsler või volitatud asutuse juht volitab tema pädevusse antud toimingu tegemise edasi, kui see on kooskõlas muude õigusaktidega.

2.5. Ministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste osas allkirjastab katastrile ja omavalitsusele esitatavad maakorraldust puudutavad dokumendid (sh lähteülesande taotlused, piiriprotokollid, maakorralduskavad, katastriõiendid, maakorraldustoimingute tegemise avaldused jne), naaberkinnisasjadega seotud kooskõlastused (sh detailplaneeringud ning ehitusprojektid) ning ministeeriumi valitsemisel olevate maade, hoonete või rajatiste osas projekteerimistingimuste, ehitus- või kasutusloa taotlused, kirjalike nõusolekute taotlused, kaevelubade taotlused, liitumislepingute taotlused, detailplaneeringute algatamise taotlused, ehitusprojektid ning kõik loetletud dokumentidega kaasnevad dokumendid ministeeriumi riigivara valitsemise eest vastutava struktuuriüksuse juht.

2.6. Ministeeriumi sõlmitavates kinnisvara kasutusele võtmise lepingutes ning kinnisvara korrashoiuteenuste osutamise lepingutes Riigi Kinnisvara AS-iga on lepingulistes küsimustes esindajaks ministeeriumi riigivara valitsemise eest vastutava struktuuriüksuse teenistuja ning kontaktisikuks volitatud asutuse töötaja, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Kontaktisiku ülesandeks on volitatud asutuse toimimiseks vajaliku keskkonna tagamisel anda teisele osapoolele infot teenuse osutamise ning vajaduste kohta, esitada pretensioone teenuse ning teenuse osutamisel teostatud tööde kvaliteedi kohta, teavitada avariidest objektil ning vastu võtta teenuse osutamise raames teostatud töid. Riigi Kinnisvara AS-iga sõlmitud kinnisvara kasutusele võtmise lepingutes või kinnisvara korrashoiuteenuste osutamise lepingutes remondifondi või -komponendi kasutamise kokkulepped allkirjastab ministeeriumi riigivara valitsemise eest vastutava struktuuriüksuse juht.

2.7. Riigi Kinnisvara AS-iga sõlmitud lepingute (sh kinnisvara korrashoiuteenuste osutamise lepingu remondifondi kasutamise kokkulepete) alusel tehtavate tööde üleandmise dokumentide koostamise korraldamise tagab ministeeriumi riigivara valitsemise eest vastutav struktuuriüksus.

2.8. Ministeeriumi bilansis kontol „Lõpetamata ehitised ja muud etapiviisilised soetused“ kajastatud soetuste üleandmise asutusele kinnitab ja allkirjastab ministeeriumi riigivara valitsemise eest vastutava struktuuriüksuse juht. Üleandmise tehingute kajastamisel lähtub asutus Haridus- ja Teadusministeeriumi raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatust.

2.9. Ministeeriumi hallatavates õppeasutustes elluviidavate projektide liitumislepingute ning nendega kaasnevate finantseerimiskokkulepete sõlmimisel, hoonete kasutamisega seotud teenuslepingute sõlmimisel, projektide kooskõlastamisel, ehituslubade ja kirjalike

4

kooskõlastuste ja kasutuslubade taotlemisel esindab ministeeriumit riigivara valitsemise eest vastutava struktuuriüksuse juht.

3. Riigivaratoimingute algatamine

3.1. Riigivaratoiming algatatakse ministeeriumi, volitatud asutuse või huvitatud isiku taotlusel. Vara osas, mille käsutamise otsustab minister või kantsler, esitatakse taotlus kantslerile.

3.2. Volitatud asutus või ministeerium selgitab enne punktis 3.1 nimetatud riigivaratoimingu algatamist välja, kas vara on vajalik ministeeriumile või teistele volitatud asutustele, v.a vara kasutamiseks andmisel või üleandmisel teisele volitatud asutusele või ministeeriumile. Vallasvara käsutamisele eelneval vara vajalikkuse väljaselgitamisel lähtutakse otstarbekuse ja mõistlikkuse põhimõttest ning volitatud asutus võib vajadusel küsida sellekohast hinnangut ministeeriumilt.

3.3. Riigivaratoimingu algatamiseks peab volitatud asutus või ministeerium koondama alljärgneva info, mis sisaldab: 3.3.1. vara kirjeldust (sh kinnisvara puhul kinnistusraamatu ja riigi kinnisvararegistri

andmeid); 3.3.2. riigivaratoimingu vajalikkuse põhjendust; 3.3.3. vara kasutamiseks andmise või kasutamiseks võtmise korral vara kasutamiseks

andmise või võtmise tähtaega või märget, et vara antakse või võetakse kasutamiseks tähtajatult;

3.3.4. tasu määramise tingimusi ja põhjendust ning tasu muutmise reegleid; 3.3.5. vara võõrandamise korral vara alghinna määramise ettepanekut, juhul kui

alghind määratakse; 3.3.6. vara omandamise korral ettepanekut vara omandamise hinna kohta; 3.3.7. ettepanekut võõrandamise või kasutamiseks andmise viisi kohta; 3.3.8. vara otsustuskorras kasutamiseks andmise või võõrandamise korral andmeid

õigustatud isiku kohta; 3.3.9. lisatingimusi valikpakkumisel; 3.3.10. ehitiste (sh hoonete või rajatiste) mahakandmisel mahakandmise põhjendusi,

ehitiste lammutuskulude ja tähtaegade prognoosi, vajadusel alternatiivse kasutuse analüüsi koos investeerimisvajaduse hinnanguga;

3.3.11. muid andmeid, mis on vajalikud riigivaratoimingu tegemise otsustamiseks, ning andmeid vajalike muudatuste kohta ministeeriumi või asutuse eelarves.

3.4. Kinnisvara kasutamiseks võtmise taotlusele tuleb lisada kinnisvara kasutamiseks võtmiseks võetud pakkumused koos pakkumuste hindamistulemustega või selgitus, miks ei ole võimalik vajalikku kinnisvara kasutamiseks võtta konkursi teel.

3.5. Hoonestusõiguse riigi kasuks seadmise taotlusele tuleb lisada väljavõte detailplaneeringust või detailplaneeringu kohustuse puudumise korral üldplaneeringust ning ehitise püstitamise aluseks olev ehitusprojekt või projekteerimistingimused. Kinnisasja reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega koormamise taotlemisel tuleb taotlusele lisada kinnisasja asendiplaan, millel on märgitud kasutatava maa-ala piirid ja pindala ning vajaduse korral juurdepääs kasutusalale. Tehnorajatise või -võrgu püstitamise ja avalikult kasutatava tee rajamise taotlemisel lisatakse taotlusele väljavõte

5

detailplaneeringust või tehnorajatise või tee ehitusprojektist. Kõik käesolevas punktis nimetatud dokumendid peavad olema kooskõlastatud riigivara volitatud asutusega ja ministeeriumi riigivara valitsemise eest vastutava struktuuriüksuse juhiga.

3.6. Maakorraldustoimingu tegemiseks tuleb volitatud asutusel esitada ministeeriumile vastavasisuline taotlus koos põhjendusega, vajadusel lisades asendiplaani.

3.7. Riigile kuuluva elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnisasja võõrandamisel asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele tuleb taotlusele lisada kohaliku omavalitsuse arengukava ja muud taotluse põhjendusi tõendavad dokumendid.

4. Riigivaratoimingu ettevalmistamine

4.1. Riigivaratoimingu ettevalmistamise käigus teeb korraldaja järgmised toimingud: 4.1.1. selgitab välja, kas esineb riigivaratoimingu tegemist välistavaid asjaolusid,

arvestades riigivaraseaduses, riigieelarve seaduses või teistes õigusaktides sätestatut;

4.1.2. kontrollib esitatud taotluse sisu vastavust kehtestatud nõuetele ja vajadusel nõuab taotluse esitajalt ning muudelt asjaomastelt isikutelt täiendavaid dokumente ja selgitusi;

4.1.3. selgitab välja, millisel viisil (avalikul enampakkumisel, valikpakkumisel või otsustuskorras) on põhjendatud riigivara kasutamiseks andmine või võõrandamine;

4.1.4. selgitab välja riigivara võõrandamise või kasutamiseks andmise tingimused, sh riigivaraseaduse § 43 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimused või §-s 73 sätestatud valikpakkumise korraldamisel rakendatavad lisatingimused;

4.1.5. valikpakkumise algatamise korral määrab kindlaks parima pakkumise väljaselgitamise alused;

4.1.6. selgitab välja harilikule väärtusele vastava kasutustasu või piiratud asjaõigusega koormamise tasu pindalaühiku kohta või riigivara hariliku väärtuse;

4.1.7. koostab riigivaraseaduse § 19 lõigetes 2 ja 3 ning § 37 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koos seletuskirjaga;

4.1.8. koostab riigivara kasutamiseks andmise, võõrandamise või vara riigile omandamise või kasutamiseks võtmise otsuse eelnõu ja vajadusel seletuskirja.

4.2. Riigivara omandamine või kasutamiseks võtmine viiakse läbi kooskõlas riigivaraseaduse, kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse, riigihangete seaduse ja ministeeriumi ning tema valitsemisala hankekorraga ning hallatava asutuse hankekorraga.

4.3. Riigivara antakse kasutamiseks vähemalt turupõhise kasutustasu eest ning võõrandatakse eelkõige müügi teel avaliku enampakkumise (kinnisvara reeglina kirjaliku ning vallasvara elektroonilise enampakkumise) korras vähemalt selle harilikule väärtusele vastava tasu eest rahas, kui riigivaraseaduses või selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 09.03.2023 määruse nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ ei ole sätestatud teisiti.

4.4. Vallasvara hariliku väärtusega alla 1000 euro on lubatud otsustuskorras võõrandada harilikule väärtusele vastava tasu eest rahas. Vastav otsus peab olema kirjalikult põhjendatud. Oma asutuse töötajale vallasvara (sh rahaliselt hinnatava õiguse)

6

võõrandamisel tuleb kõiki asutuse töötajaid eelnevalt mõistliku aja jooksul teavitada võõrandamise tingimustest ja korrast, sh valiku tegemise tingimustest.

4.5. Riigivara võib tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada riigivaraseaduse § 33 lõikes 1 nimetatud juhtudel. Vastav otsus peab olema kirjalikult põhjendatud.

4.6. Riigivara võib kasutamiseks anda turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta riigivaraseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud tingimusel, et kasutustasu katab vähemalt vara majandusliku säilimise kulud (ehk kulud vara haldamisele, tehnohooldusele, välisele heakorrale, remondile ja omanikukohustuste täitmisele) või kasutaja võtab endale kasutuslepinguga vastutuse vara majandusliku säilimise eest. Asutus võib eluruumi riigikooli töötajale kasutamiseks anda turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta ning sõlmida kokkuleppeid vara majanduslikku säilimist tagavate kulude katmise osas.

4.7. Riigivara kasutamiseks andmisel või võõrandamisel avaliku enampakkumise korras määratakse alghind, lähtudes riigivaraseaduse §-s 60 sätestatust. Vallasvara puhul võib alghinna määrata ka turupõhise hinnavaatluse alusel.

4.8. Riigivara kasutamiseks võtmisel või omandamisel määratakse hind vastavalt riigihankele, konkursi tulemustele ja võetud pakkumustele, hindamisaruandele või turupõhise hinnavaatluse tulemustele. Samuti võib riigivara kasutamiseks võtta või omandada tasuta.

4.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmise, võõrandamise või kinnisasja piiratud asjaõigusega, v.a tehnovõrgu või -rajatisega ja avalikult kasutatava teega seotud isikliku kasutusõigusega, koormamise korral saadetakse hindamisaruanne taotluse esitajale tutvumiseks ja tehakse ettepanek riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise tasu kohta. Kinnisasja koormamise harilikku aastatasu ei määrata juhtudel, kui seadusest tuleneb tasuta koormamise kohustus.

4.10. Riigivara avaliku enampakkumise või valikpakkumise teade avalikustatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt riigivaraseaduses sätestatud korrale. Vallasvara hariliku väärtusega alla 30 000 euro võõrandamisel ja kasutamiseks andmisel ei pea järgima riigivaraseaduse § 58 lõikes 1 sätestatut. Lisaks avaldatakse vajaduse korral enampakkumise või valikpakkumise kohta informatsiooni ka muude infokanalite vahendusel eesmärgiga tagada piisav informeerimine. Sobilik infokanal valitakse, lähtudes enampakkumise või valikpakkumise objektist ja sihtrühmast.

5. Riigivaratoimingu otsus

5.1. Riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise otsus peab sisaldama vastavalt riigivaraseaduse §-s 21, §-s 26, §-s 38 või § 71 lõikes 1 nimetatud andmeid ning vajadusel volituse andmist toimingu läbiviimiseks ja/või lepingu sõlmimiseks. Vallasasja, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, võõrandamisel või kasutamiseks andmisel ja riigivaraseaduse § 19 lõikes 4 nimetatud juhtudel riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmise korral ei ole otsusele kehtestatud vormi nõudeid ning nõutav ei ole riigivaraseaduses sätestatud andmete kajastamine. Riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise menetluse läbiviimise üksikasjalik kord lisatakse kinnisvara avaliku enampakkumise või valikpakkumise otsusele. Ülejäänud otsustele lisatakse see vastavalt vajadusele.

5.2. Riigivara üleandmisel või vastuvõtmise otsus või kokkulepe tuleb vormistada juhul, kui üleandmise-vastuvõtmise akti ei allkirjasta punkti 2.1 järgne otsustusõiguslik isik ise ning

7

sel juhul peab otsus sisaldama riigivaraseaduse § 13 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmeid ja volitust akti allkirjastamiseks.

5.3. Riigile kinnisvara kasutamiseks võtmisel vormistatakse otsus juhul, kui kasutamiseks võtmise lepingut ei allkirjasta lepingu allkirjastamiseks õigustatud isik. Kasutamiseks võtmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 5.3.1. kasutamiseks võetava vara kirjeldust; 5.3.2. vara kasutamiseks võtva volitatud asutuse nimetust; 5.3.3. kasutamiseks võtmise tähtaega või märget, et vara võetakse kasutamiseks

tähtajatult; 5.3.4. tasu määramise tingimusi ja põhjendust; 5.3.5. tasu muutmise reegleid; 5.3.6 kasutamiseks võtmise lisatingimusi; 5.3.7. volituse andmist lepingu sõlmimiseks.

5.4. Maakorraldustoimingu otsuses märgitakse: 5.4.1. toimingute eesmärk ning sisu; 5.4.2. toimingute loetelu; 5.4.3. toimingut puudutavad plaanid või projektid; 5.4.4 toimingute tegemiseks volitatud isik.

6. Riigivaratoimingute vormistamine ja lepingu sõlmimine

6.1. Enne lepingu sõlmimist on volitatud isik kohustatud kontrollima: 6.1.1. lepingu täitmise tagatiste nõuetekohast esitatust; 6.1.2. kõigi riigivaraseadusest, käesolevast korrast ja riigivaratoimingu otsusest

tulenevate lepingutingimuste sisaldumist lepingus.

6.2. Riigivaraga seotud lepingu või kokkuleppe vormistamisel tuleb lähtuda riigivaraseaduses sätestatud kohustuslikest vorminõuetest. Kui riigivaraseaduses kohustuslikku vorminõuet sätestatud ei ole eeldatakse, et riigivara leping või kokkulepe on sõlmitud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vallasvara omandamise ja võõrandamise lepingut ei pea sõlmima juhul, kui võõrandatava vallasvara harilik väärtus jääb alla asutuse määratud maksumuse, mille puhul asjade ostmisel kehtib kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu sõlmimise kohustus.

7. Riigivara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine

7.1. Riigivara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha riigivaraseaduse § 55 lõikes 1 sätestatud juhtudel, arvestades riigivaraseaduse §-des 55 ja 56 ning käesolevas korras sätestatut.

7.2. Riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise eeltingimus (kulumine, vargus, hävimine vm) peab olema tõestatud (nt inventuurikomisjoni otsus). Sõltumatu ekspertiisiakt vara kõlbmatuks tunnistamiseks tellitakse vara puhul, mille vigastuse põhjust, suurust ja selle parandamise võimalikkust ning kasumlikkust ei osata ise määrata. Ekspertiisiakti ei pea tellima vara puhul, mille soetusmaksumus on alla 5000 euro või mis on vanem kui viis aastat.

8

7.3. Kõlbmatuks tunnistatud asi hävitatakse võimalikult odavalt ja keskkonnasäästlikult.

8. Riigivaratoimingu taotluse, otsuse, lepingu ja muude dokumentide säilitamine

8.1. Riigivaratoimingu menetluses kogutud andmed ja dokumendid säilitatakse vastavalt asutusesisesele korraldusele.

9. Riigivara ja toimingute ning tehingute andmete kajastamine

9.1. Riigi kinnisvararegistrisse kantakse andmed ministeeriumi valitsemisel oleva kinnisvara ja sellega seotud menetluste kohta. Registrisse ei pea kandma andmeid lepingute kohta, mille tähtaeg on lühem kui kolm kuud.

9.2. Volitatud asutus tagab tema valdusse antud kinnisvara puudutavate andmete ning tehingute ja toimingute korrektse kajastamise riigi kinnisvararegistris.

9.3. Kasutajaõigused registriandmete ning registrikannete tegemise aluseks olevate andmete sisestamiseks annab ministeeriumi riigivara valitsemise eest vastutava struktuuriüksuse vastav teenistuja. Kasutajaõigusi omava isiku töölt lahkumisest tuleb teavitada ministeeriumi riigivara valitsemise eest vastutava struktuuriüksuse vastavat teenistujat hiljemalt andmete sisestaja töölt lahkumise päeval.

9.4. Lepingu sõlmimiseks volitatud isik on kohustatud sõlmitud lepingu esitama hiljemalt järgmisel tööpäeval volitatud asutusele, kes registreerib lepingu vastavalt asutusesisesele korraldusele. Volitatud asutus edastab lepingu ja muud majandustehinguid puudutavad dokumendid Riigi Tugiteenuste Keskusele finantsarvestuse toimemudelis kehtestatud tähtaegadel ja vormis. Kui leping sõlmiti kinnisvara suhtes, tuleb leping edastada ministeeriumi riigivara valitsemise eest vastutava struktuuriüksuse teenistujale, kes kannab selle riigi kinnisvararegistrisse.

9.5. Kõigis vajalikes registrites on tehtud hiljemalt dokumentide vormistamisele järgneval kuul.

10. Mälestised ja muud kunstiväärtusega vallasvara, sh kunsti-, ajaloo- ja teadusväärtusega vallasasjad, mille väärtus aja jooksul ei vähene

10.1. Mälestised ja muud kunstiväärtusega vallasvara, sh kunsti-, ajaloo- ning teadusväärtusega vallasasjad, mille väärtus aja jooksul ei vähene, võetakse arvele olenemata soetusmaksumusest. Mälestiste ja muud kunstiväärtusega vallasvara omandamisel on ministeeriumil ja volitatud asutustel kohustus eelnevalt hinnata selle ülalpidamise ja säilitamisega kaasnevaid kulusid. Vara omandatakse üksnes juhul, kui selle nõuetekohane ülalpidamine ja säilitamine on jõukohane.

10.2. Ministeerium ja volitatud asutused tagavad oma valduses oleva olulise kunsti- või ajalooväärtusega vallasvara turvalisuse ja säilitamistingimused.

10.3. Vallasvara kunsti- või ajalooväärtuse ja selle olulisuse ning turvalisuse ja säilitamistingimuste väljaselgitamiseks teevad volitatud asutused ja ministeerium vajadusel koostööd riigimuuseumide või riigile kuuluvat muuseumikogu halduslepingu alusel kasutavate muuseumitega.

10.4. Kui kunsti- või ajalooväärtusega vallasvara nõuetekohane hoidmine, hooldamine või säilitamine on valdajale koormav, on vara valdava asutuse juhil õigus selle valdamisest loobuda, tehes vastava ettepaneku kantslerile. Ettepanekule lisatakse kokkuleppe eelnõu

9

riigimuuseumi või riigile kuuluvat muuseumikogu halduslepingu alusel kasutava muuseumiga, kelle valdusesse vara üle antakse. Vara valdaja ei saa loobuda hoone või ruumiga püsivalt ühendatud vara valdamisest.

MINISTRI KÄSKKIRI

1.04.2026 nr 1.1-2/26/68

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemise korra kinnitamine

Riigivaraseaduse § 4 lõigete 1 ja 5, § 8 lõike 6, § 10 lõike 6, § 19 lõike 4, § 37 lõike 6, § 55 lõike 2 ja § 57 lõike 1, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 1 ja 3 ning lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 11 alusel:

1. Kinnitan Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemise korra (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks haridus- ja teadusministri 4. aprilli 2025. a käskkirja nr 90 „Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemise korra kinnitamine“.

Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister