Pöördumine

TEGURI 37B 50107 TARTU tel: 7 300 310; Fax: 7 300 315

www.kobras.ee

TÖÖ NR M001

Objekti asukoht: TARTU LINN

Tellija: TARTU LINNAVALITSUS

Projekti koostaja: KOBRAS AS

Planeerija: KATRIN MAASK (Kuumaastik OÜ)

TARTU 2004

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA

HIPODROOMI 3 DETAILPLANEERING

planeeringu I köide – seletuskiri ja joonised

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 2

SISUKORD SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 3 1.1. Detailplaneeringu koostamise alus ................................................................................................ 3 1.2. Detailplaneeringu eesmärk ............................................................................................................ 3 1.3. Planeeritava ala kruntide omanikud ja kruntide olemasolevad maakasutuse sihtotstarbed ......... 3 1.4. Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid ...................................... 3 1.5. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ...................................................................................... 3 1.6. Kirjavahetus ................................................................................................................................... 3 2. Olemasoleva olukorra iseloomustus ................................................................................................. 4 2.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed .................................. 4 2.2. Olemasoleva olukorra iseloomustus .............................................................................................. 4 2.3. Piirkonna geoloogilised tingimused ............................................................................................... 5 2.4. Käsitletava ala hüdroloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ................................................ 5 3. Planeerimisettepanek ....................................................................................................................... 5 3.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ........................................................................................... 5 3.2. Kruntide ehitusõigused ja arhitektuurinõuded ............................................................................... 9 3.3. Ratsaspordi- ja vabaajakeskuse planeerimise põhimõtted ......................................................... 11 3.4. Tänava maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted .......................................................................... 12 3.5. Säilitatav ja rajatav haljastus ja heakord ..................................................................................... 12 3.6. Tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse põhimõtted ......................................................................... 13 3.6.1. Sademevesi .............................................................................................................................. 13 3.6.2. Kanalisatsioon ........................................................................................................................... 13 3.6.3. Veevarustus .............................................................................................................................. 14 3.6.4. Tuletõrje veevarustus ............................................................................................................... 14 3.6.5. Elektrivarustus .......................................................................................................................... 14 3.6.6. Sidevarustus ............................................................................................................................. 14 3.6.7. Sooja- ja gaasivarustus ............................................................................................................ 14 3.7. Keskkonnakaitse .......................................................................................................................... 15 3.8. Servituudid ja kitsendused ........................................................................................................... 15 3.9. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............................................ 15 3.10. Planeeringu rakendamise võimalused ....................................................................................... 16 4. Kooskõlastuste kokkuvõte .............................................................................................................. 17 GRAAFILINE OSA Situatsiooni skeem M 1:16 000 ........................................................................................................ 18 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1: 5000 .................... 19 Olemasolev olukord M 1:2000 ......................................................................................................... 20 Planeeringu põhijoonis M 1:1000 .................................................................................................... 21 Tehnovõrkude planeering M 1 :1000 ............................................................................................... 22 Maakasutus M 1:3000 ...................................................................................................................... 23

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 3

1. Sissejuhatus 1.1. Detailplaneeringu koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tartu Linnavolikogu otsusega 13.02.2003 nr 73 kinnitatud lähteülesanne DP LÜ-29-02 ning linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahvena, AS Vallikraavi Kinnisvara esindaja Indrek Renteli, AS Kagureis esindaja Margus Timmo ja AS Kobras esindaja Urmas Uri vahel sõlmitud leping.

1.2. Detailplaneeringu eesmärk

Detailplaneeringu eesmärk on analüüsida võimalusi krundile Hipodroomi 3 väikeelamute kasutusotstarbega kruntide moodustamiseks, krundi Raeremmelga 1A arendamist polüfunktsionaalseks piirkonnaks, kus nähakse ette maa-alad avalikus kasutuses olevatele puhkealadele ja väikeelamutele ning määratakse ratsasporditegevusele vajalik territooriumi ulatus ja paiknemine.

1.3. Planeeritava ala kruntide omanikud ja kruntide olemasolevad maakasutuse sihtotstarbed

Raeremmelga t 1A (kinnistu nr 39160) – omanikud: AS Vallikraavi Kinnisvara (70%) OÜ Lignotoc (30%); pindala: 333495 m²; maakasutuse sihtotstarve: 95% üldmaa; 5% ühiskondlike hoonete maa;

Hipodroomi t 3 (kinnistu nr: 1698) – omanikud: OÜ Lignotoc (50%), AS Vallikraavi Kinnisvara (50%); pindala: 37654 m2; maakasutuse sihtotstarve: 100% üldmaa;

Hipodroomi t 3B – valdaja: AS Tartu Veevärk; pindala: 1637 m2; maakasutuse sihtotstarve: 95% üldmaa; 5% tootmishoonete maa;

Hipodroomi t 11 – valdaja: AS Tartu Veevärk; pindala: 1187 m2; maakasutuse sihtotstarve: 95% üldmaa; 5% tootmishoonete maa;

Hipodroomi t 13 – valdaja: AS Tartu Veevärk; pindala: 6407 m2; maakasutuse sihtotstarve: 100% üldmaa.

1.4. Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid

• Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 1999. a määrusega nr 99 kehtestatud Tartu linna üldplaneering; • Tartu Linnavolikogu 09.09.1999. a. määrusega nr 98 kehtestatud Vana-Ihaste üldplaneering, Tartu Linna Projektbüroo; • Vana-Ihaste I ehitusjärjekorra I etapi detailplaneering, AS K&H, mai 2002; • Ehitusgeoloogia aruanne- Ihaste veehaare Tartus, Riiklik Ehitusuuringute Instituut 1991 a; • Ehitusgeoloogia aruanne- Ihaste puurkaevude grupp 125/III Tartus, Riiklik Ehitusuuringute Instituut 1988 a; • Ehitusgeoloogia aruanne- Tartu Ihaste veetorustik, Riiklik Ehitusuuringute Instituut 1987 a; • Emajõe luhtade rekreatiivse potentsiaali uuring, Tartu Ülikool 1997 a; • Emajõe vee- ja kaldaalade arengu kontseptsioon, I. Ranniku; • Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste teemaplaneering, Kobras AS 2002 a; • Tartu ratsaspordibaasi planeerimisskeem, 1988 a.

1.5. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid

• Tartu linna geotehniline kaart (AS GIB, 1998); • Raeremmelga 1 ja Hipodroomi 3 digitaalne geodeetiline maa-ala plaan mõõtkavas 1:500

(koostanud OÜ Maamõõdukeskus, töö nr 22k013, mõõdistus on teostatud veebruar 2002.a).

1.6. Kirjavahetus

Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega on toodud planeeringu teises köites - planeeringu lisad.

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 4

2. Olemasoleva olukorra iseloomustus

2.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed

Planeeritav ala asub Tartu äärelinnas Suur-Emajõe vasakkaldal Ihaste linnaosa Vana-Ihaste endises suvilarajoonis, milline areneb aedlinna põhimõtete suunas, kuna viimastel aastatel on hulgaliselt suvilaid väikeelamuteks ümber ehitatud. Vana-Ihaste tänavad on suhteliselt kitsad, enamasti kruusa- ja pinnaskattega teed. Ehitusjoon on tänava suhtes enamasti väljakujunenud. Piirkond on rohkelt haljastatud.

Ihastet ühendavad Tartu linna keskusega Ihaste ja Lammi tee, toimib ka bussiühendus kesklinnaga. Ihaste linnaosa on Tartu linna kesklinnast kõige kaugemal asuv linnaosa ning seetõttu on side linnakeskusega nõrk. Ihaste linnaosa varustatus teenindusettevõtetega on peaaegu olematu.

Vana-Ihaste üldplaneeringu järgi kavandatakse kogu Vana-Ihaste asumis kesksete tehnorajatiste väljaehitamist, osaliselt on väljaehitatud linnavõrguga ühendatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud.

Planeeritavate kruntide vahetusse lähedusse jääb kavandatav Ropka-Ihaste luha maastikukaitseala.

AS Vallikraavi Kinnisvara ja AS Kagureis, kui Hipodroomi 3 ja Raeremmelga 1a kinnistute omanikud planeeringu algatamise staadiumis, on oma 19.09.2002 ja 10.09.2002 Tartu Linnavalitsusele suunatud kirjades (koopiad toodud planeeringu II köites– planeeringu lisad) esitanud põhjenduse maa-alade planeerimistegevuse algatamiseks ning esitanud ühtlasi ka nägemuse, kuidas kavandatakse krundil arendada välja inimsõbralik elukeskkond, kus oleks võimalik veeta vaba aega nii lastel kui täiskasvanuil ja ehitada välja elamurajoon.

2.2. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringusse kaasatavad krundid ja nende pindalad on: • Hipodroomi 3 – 37654 m2; • Raeremmelga 1a – 333495 m2; • Hipodroomi t 3b – 1637 m2; • Hipodroomi t 11 – 1187 m2; • Hipodroomi t 13 – 6407 m2.

Hipodroomi 3 krundil ei asu hooneid. Krundil asub heas elujõus kaasik ning tiik. Raeremmelga 1a krundil asub Ihaste ratsaspordikeskuse maneež, kaks elumaja, kelder, nn kohtunikemaja, kolm hobuste treeningväljakut, maastikurajad ning koplid. Krundil asub heas elujõus männik, mis väärib maksimaalset säilitamist.

Raeremmelga 1a jõepoolne osa on võsastunud ja liigniiske. Alale on rajatud kuivenduskraavide võrgustik. Krundi Hipodroomi tänava poolselt alalt on kaevandatud liiva, mistõttu ala on väga reljeefne. Hipodroomi 3 on suhteliselt tasane, suurem langus on krundi edelapoolsel osal jõe poole. Endine liivakarjäär ulatub krundi kaguosale. Maa-ala absoluutkõrgused Hipodroomi 3 krundil jäävad vahemikku 30.90-36.27 ning Raeremmelga 1a krundil vahemikku ca 30.50 - 37.88 m.

Mõlemat krunti läbib 110 kV kõrgepingeliin, millele kehtib kaitsevöönd 25 m ulatuses mõlemal pool liini telge. Eesti Energia AS liini ei kasuta ning planeerib liini demonteerida ajavahemikus aprill.2004- aprill.2005 (Liinide sektori Lõuna piirkonna käidukorraldaja J. Alekand e-mail 05.09.2003).

Tartu linna kehtiva üldplaneeringu järgi on kruntide maakasutuse sihtotstarve üldmaa- avalikus kasutuses olev vabaõhu puhkuseks kasutatav maa. 23. juunist 9. septembrini 2003 avalikustamisel olnud üldplaneeringu ettepaneku järgi on planeeritava maa sihtotstarbed väikeelamumaa, hajahoonestusega elamumaa, üldkasutatavate haljasalade maa ning puhke- ja virgestusrajatiste maa.

Käsitletavas piirkonnas on Tartu linna üldplaneeringu järgi Suur-Emajõe ehituskeeluvööndit suurendatud. Kuna Suur-Emajõgi kuulub suure üleujutusega jõgede hulka on

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 5

ehituskeeluvöönd määratud kõrgveepiiriga, mille vähendamiseks on enne üldplaneeringu muutmist vajalik keskkonnaministri nõusolek. Hipodroomi 3 krundist jääb ehituskeeluvööndisse ca 35% krundi pindalast. Raeremmelga 1a krundist jääb aga ehituskeeluvööndisse 84% krundist. Ehituskeeluvööndi ulatus on toodud olemasoleva olukorra joonisel. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd määratakse vastavalt Looduskaitseseaduse § 35 ja 38 ning selle suurendamist ja vähendamist reguleerib Looduskaitseseaduse § 40.

Raeremmelga 1a krundile seavad piirangud kruntidel Hipodroomi 3b ja Hipodroomi 11 asuvate puurkaevude kaitsetsoonid (50 m). Raeremmelga 1a krundi keskosas asuvad AS-i Tartu Veevärk valdusesse kuuluvad ruudukujulised krundid aadressiga Hipodroomi 13 ja Hipodroomi 11. AS Tartu Veevärk ei kavanda piirkonnas uute puurkaevude rajamist (AS Tartu Veevärk kirjad 02.12.2002 üld/1485, 21.01.2004 üld/71, kirjade koopiad planeeringu II köites).

Hipodroomi 3 krundil asub üldplaneeringu järgi mesoliitiline asula (kultuurimälestis). Raeremmelga krundist jääb väike lõik Hipodroomi tn ääres arheoloogilisse kaitsevööndisse. Arheoloogiline kaitsevöönd kehtib ka 10 m ulatuses Suur-Emajõe ääres. Kallasraja ulatus Emajõe ääres on 10 m.

2.3. Piirkonna geoloogilised tingimused

Käsitletav ala paikneb Emajõe ürgoru vasakpoolsel laugel veerul ja Emajõe lammialal jäädes ühtlasi Raadi-Ropka vagumuse kohale. Reljeefi üldine kallakus on edelasse, s.o. Emajõe suunas.

Üldgeoloogiliste uuringute põhjal jääb aluspõhi (D2ar) 20 ja enam meetri sügavusele. Pinnakate koosneb valdavalt jäätekkelisest moreenist, jääjärvelisest (ka jääjõelisest) savi- ja tolm- kuni kruusliivast ning pindmise kihina lammi- ja soosetetest. Turvas levib ala lääne- loodeosas ning olemasoleva tiigi ümbruses ala idaosas. Turvas on keskmiselt kuni hästilagunenud, lasub valdavalt peenliival ning turbaga kõrvuti või koos esineb ka turbamulda, mulda, täitepinnast. Lasundi paksus on valdavalt kuni 0.5 m, turba korral suurem, 0.8-1.8 m. Planeeringuala lääneosas, jõe kaldapervel esineb ka muda tolmliiva viirgudega, lasundi paksus 0.6-5.2 m.

2.4. Käsitletava ala hüdroloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused

Suur-Emajõgi kuulub kogu ulatuses suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistusse. Vastavalt Tartu Hüdroloogiajaama andmetele 1. juunist 2001. a tõenäosus, et veetase Emajões ületab 33,39 m on 1% ning tõenäosus, et veetase ületab 32,80 m on 5%. Keskmine kevadise suurveeperioodi veetase 1941. a-st kuni 2000. a-ni oli 31,99 m, keskmine veetase samal perioodil 30,56 m. Ajalooline kõrgeim veeseis Emajõel oli 33.46 m 06. mail 1867. a.

Käsitletava ala pinnasevee tase on kõrge ning sõltub Emajõe veetasemest. Planeeringuala jõepoolne osa on liigniiske. Alale on rajatud kuivenduskraavide võrgustik, kuid kraavid, milledes veevool on suunaga kagusse–jõe poole, pole Emajõega ühenduses. Teadaolevalt planeeringualal Emajõe vanajõgesid e. soote pole.

Arvestades planeeringuala geoloogilise ehituse ja hüdrogeoloogiliste tingimustega, on põhjavee kaitstuse seisukohalt tegemist keskmiselt kaitstud alaga.

3. Planeerimisettepanek 3.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Kehtiva üldplaneeringu järgi jääb suur osa planeeritavast alast Suur-Emajõe ehituskeeluvööndisse. Planeeringuga tehakse ettepanek viia ehituskeeluvöönd 50-nele meetrile Suur-Emajõest.

Üldjoontes jaotab planeering maa-ala kahe keskuse vahel: praeguse ratsaspordikeskuse hoonestuse ümbruse alal kuni Suur-Emajõeni, mis kujuneb vabaajakeskuseks ning Hipodroomi tn ja Suur-Emajõe vaheline ala, mis kujuneb elamupiirkonnaks.

Planeeringuga tehakse ettepanek jagada krundid Raeremmelga 1a ja Hipodroomi 3 154-ks eraldiseisvaks krundiks, millest 133 krunti on väikeelamumaa sihtotstarbega krundid. Ratsaspordi tegevuseks vajalik territoorium jääb kruntidele positsioon 148 ja 149, millistel on

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 6

võimalused uute ratsutamisväljakute rajamiseks. Täpsemalt on ratsaspordi arengut käsitletud peatükis 3.3 Ratsaspordi- ja vabaajakeskuse planeerimise põhimõtted.

Raeremmelga 1a krundi keskosas asuv kõrghaljastusega ala moodustab eraldiseisva krundi selliselt, et moodustub põhja- lõuna suunaline roheline koridor, mis ühendab teiselpool Hipodroomi tänavat asuva metsatuka Ihaste ratsaspordikeskuse maadega. Rohekoridor moodustub ka Suur-Emajõe äärde. Nimetatud alad jäävad avalikku kasutusse.

Naaberkruntide liitmine ei anna õigust püstitada suuremaid hooneid kui ühele krundile lubatud hoonealuse pinna piirmäär. Kruntide väiksemaks jagamine kui detailplaneeringuga kehtestatu on keelatud.

Tabel 1

Krundi aadress pindala sihtotstarve hoonete suurim lubatud ehitusalu ne pindala m2

Planeeringu eelne

Planeerin gu järgne (positsio oni nr)

Planeeringu eelne m2

Planeeringu järgne m2

Planeeringu eelne

Planeeri ngu järgne

Hipodroomi 3 1 37654 510 100% Ü EE 144 2 301 EE 144

3 301 EE 144

4 302 EE 144 5 302 EE 144

6 302 EE 144

7 303 EE 144 8 304 EE 144

9 2443 L -

10 1265 EE 260 11 1393 EE 260

12 1425 EE 260

13 1493 EE 260 14 1685 EE 350 15 1770 EE 350 16 1499 EE 260 17 1450 EE 260

18 1604 EE 260

19 1134 EE 260

20 1244 EE 260 21 1340 EE 260 22 1466 EE 300 23 1500 EE 300 54 1530 EE 300 55 1526 EE 300 56 1521 EE 300 57 30 T 25 154 2107 L -

Raeremmelga 1a

24 333495 1500 95%Ü 5%Üh EE 300 25 1500 EE 300 26 1500 EE 300 27 1500 EE 300 28 1500 EE 300 29 1500 EE 300 30 1777 EE 300 31 1712 EE 300 32 1518 EE 300

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 7

33 1758 EE 300

34 1366 EE 300

35 1651 EE 300

36 1900 EE 260 37 1646 EE 300 38 1756 EE 300 39 1733 EE 300

40 1760 EE 300

41 2063 EE 300

42 1950 EE 300 43 1950 EE 300 44 1915 EE 300 45 1996 EE 300 46 1892 EE 300 47 1637 EE 300 48 1401 EE 260 49 2137 EE 260 50 1664 EE 300 51 1507 EE 300

52 1516 EE 300

53 1313 EE 300 54 1544 EE 300 55 1507 EE 300 56 1516 EE 300

57 1526 EE 300

62 1965 EE 300 63 1773 EE 300

64 1616 EE 300

65 1433 EE 260 66 1436 EE 260 67 1202 EE 260 68 1526 EE 260 69 1666 EE 300 70 1420 EE 300 71 1377 EE 300 72 1639 EE 300 73 2028 EE 300 74 1822 EE 300 75 1995 EE 300 76 1738 EE 300 77 1228 EE 260 78 1411 EE 300 79 1373 EE 260 80 1687 EE 300 81 1586 EE 300 82 1483 EE 260 83 1453 EE 260

84 1385 EE 260

85 1318 EE 260

86 1416 EE 260 87 1099 EE 220 88 1368 EE 260 89 1453 EE 260

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 8

90 1536 EE 300 91 2094 EE 300 92 1624 EE 300 93 1601 EE 300 94 1763 EE 300 95 1558 EE 300 96 1500 EE 300 97 1453 EE 260 98 1506 EE 300 99 1648 EE 300 100 1811 EE 300 101 1839 EE 300 102 1621 EE 300 103 1602 EE 300 104 1384 EE 260 105 1441 EE 260 106 1473 EE 260 107 1504 EE 300 108 1536 EE 300

109 1567 EE 300

110 1598 EE 300 111 1547 EE 300

112 2007 EE 300

113 1859 EE 300 114 1787 EE 300 115 1661 EE 300 116 1500 EE 300

117 1476 EE 260

118 1609 EE 300

119 1635 EE 300

120 1806 EE 300

121 2176 EE 300

122 1611 EE 300 123 1404 EE 260 124 1442 EE 260

125 1391 EE 260

126 1352 EE 260

127 1595 EE 300

128 1944 EE 300 129 1567 EE 300 130 1563 EE 300 131 1557 EE 300 132 1604 EE 300 133 1735 EE 300 134 6763 L - 135 6150 L - 136 5513 L - 137 2603 L - 138 9819 L - 139 163 L - 140 382 L -

141 260 L -

142 230 L -

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 9

146 21323 Üm -

147 21187 Üm -

148 85201 Üm -

149 10499 70%Üm 30%Ä

3000

150 822 EE olemasolev

151 1377 EE olemasolev

152 2978 Ä 820

Hipodroomi 3b Hipodroo mi 3b

1637 1637 95% Ü 5% Th

95% Ü 5% Th

-

Hipodroomi 11 Hipodroo mi 11

1187 1187 95% Ü 5% Th

95% Ü 5% Th

-

Hipodroomi 13 143

6407 1664

100% Ü L -

144 35 T 25 145 4706 Üm -

- 153 - 2113 - Üm -

Märkus: maakasutuse sihtotstarbe esitamisel on aluseks Eesti Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a. määrus nr. 36 “Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine”. Sihtotstarvete tähised: EE- väikeelamumaa (0010); Ä- ärimaa (002); Th- tootmishoonetemaa (0030); Üm- üldmaa (0051); Üh- ühiskondlike hoonete maa (0050); L- transpordimaa (007). Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määrus nr 10 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ on lubatud ehitiste kasutamise otstarbed väikeelamumaa sihtotstarbega kruntidel üksikelamu (11101) ja ridaelamu (11221). Positsioon 147 ja 150 kasutamise otstarve on spordihall, võimla (12652), maneež (12655), muu spordihoone (12659).

3.2. Kruntide ehitusõigused ja arhitektuurinõuded

Hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust kooskõlastama eskiis- ja ehitusprojekti piirkonna arendajaga ja arendajat esindava arhitektuuribürooga ning Tartu LV arhitektuuri ja ehituse osakonnaga. Hoonestaja kohustub haljastama krundi vastavalt arendaja poolt kooskõlastatud haljastusprojektile.

Väikeelamumaa sihtotstarbega kruntidel on ehitusalad antud 5 meetrit krundipiirist, kui joonisel ei ole näidatud teisiti ning kohustuslik ehitusjoon 8 meetrit krundipiirist.

Elamurajooni hoonestamisel kasutatakse nelja erinevat ehitusõigustsooni (paiknemine näidatud põhijoonisel):

I TSOON 1. Krundi täisehituse % <=20% (260-300 m2); 2. Hoonete kõrgus 1-2 korrust, hoonel kohustuslik 2-korruselise mahuga osa. Põhimaht 2- korruseline, lisamaht 1-korruseline; 3. Sokli kõrgus täidetud maapinnast 15-45cm; 4. Räästa kõrgus täidetud maapinnast ~3 m ja ~7 m; 5. Elamute arv krundil 1(üks); 6. Majapidamishooned on ühendatud peahoonega müüride, variseinte või katusealustega; 7. Katusekalle 0 - <=1/5 (s.o. ca 11°). Kaldkatuste kasutamisel on lubatud ainult pultkatused;

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 10

8.Mahtudele võib lisada varimüüre, varjualuseid ja katuseterrasse. II TSOON 1. Krundi täisehituse % <=20% (260-300 m2); 2. Hoonete kõrgus 1 korruseline; 3. Sokli kõrgus täidetud maapinnast 15-45 cm; 4. Räästa kõrgus täidetud maapinnast ~3,0 m; 5. Elamute arv krundil 1(üks); 6. Majapidamishooned on ühendatud peahoonega müüride, variseinte või katusealustega; 7. Katusekalle 0 või 1/5 (s.o. ca 11°). Viilkatusega hoone korral on lubatud suurendada katusekallet <= 1/4 8. Mahtudele võib lisada varimüüre, varjualuseid ja katuseterrasse. III TSOON 1. Krundi täisehituse % <=20% (260-300 m2); 2. Hoonete kõrgus 1-2 korrust, hoonel kohustuslik 2-kordse mahuga osa. Põhimaht 2-kordne, lisamaht 1-kordne; 3. Sokli kõrgus täidetud maapinnast 15-45 cm; 4. Räästa kõrgus täidetud maapinnast ~3 m ja ~7 m; 5. Elamute arv krundil 1(üks); 6. Majapidamishooned on ühendatud peahoonega müüride, variseinte või katusealustega; 7. Katusekalle põhimahul 1/3 (s.o. ca 18°). Ühekordsel lisamahul lubatud katusekalle 0° või 1/3 (s.o. ca 18°). Põhimahul lubatud ainult viilkatused; 8.Mahtudele võib lisada varimüüre, varjualuseid ja katuseterrasse. IV TSOON 1. Krundi täisehituse %<=20% (260-300 m2); 2. Hoonete kõrgus 1-2 korrust, hoonel kohustuslik 2-kordse mahuga osa. Põhimaht 2-kordne, lisamaht 1-kordne. Lubatud soklikorrus; 3. Sokli kõrgus täidetud maapinnast 0,15 m - 3,0 m; 4. Räästa kõrgus arvestatuna hoone nullist (esimese korruse põrandast) ~3,0 m (abimahul) ja ~7,0 m (põhimahul); 5. Elamute arv krundil 1(üks); 6. Majapidamishooned on ühendatud peahoonega müüride, variseinte või katusealustega; 7. Katusekalle põhimahul 1/3 (s.o. ca 18°). Ühekordsel lisamahul lubatud katusekalle 0° või 1/3 (s.o. ca 18°). Põhimahul lubatud ainult viilkatused; 8. Mahtudele võib lisada varimüüre, varjualuseid ja katuseterrasse. Garaažide arv elamu mahus on vaba. Parkimise lahendus katusealuse või suletud seintega varjualuse või garaaži näol on vaba. Hoonete arhitektuur on määratud vastavalt ehitusõigustsooni kuuluvusega. Juhul kui hoonestaja projektis ettenähtud hoone välisilme ei sobi hoonestusreeglitega ega ole vastavuses lähiümbruse hoonetega, on arendajal õigus projekti mitte kinnitada ja nõuda ümberprojekteerimist. Hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust kooskõlastama eskiisprojekti ja ehitusprojekti. SOOVITAVAD NÕUDED VÄLISKUJUNDUSELE:

• välisviimistluses kasutada järgmiseid materjale: betooni, kivivoodrit (silikaattellised, savitellised, kolumbiakivi), krohvi, puitu. Värvitoonid peavad olema heledad, pastelsed, naturaalsetele materjalidele lähedased; • kaldkatuste kattematerjaliks kasutada rullmaterjale kivipuistetega, katusekive või plekkmaterjale (valtsplekk); • kasutada katuseaknaid; • rajada terrasse, rõdusid, variseinu ja –müüre.

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 11

KEELATUD ON: • püstitada vooderdamata mittepuhasnurksed palkhooneid; • kasutada võlve akende ja uste kohal; • kasutada tihedaid aknajaotuseid; • kasutada naturaalseid materjale imiteerivaid plast- ja plekkkatteid (vooderplast jms.).

EHITUSÕIGUS POS 149- POS 152 1. Krundi täisehituse % <=30% (pos 149- 3000 m2, pos 150- 142 m2, pos 151-260 m2, pos 152- 820 m2); 2. Hoonete kõrgus 1-2 korrust; 3. Räästa kõrgus täidetud maapinnast ~8m; 4. Hoonete arv krundil 2; 5. Katusekalle 0 - <=1/5 (s.o. ca 11°); 6. Mahtudele võib lisada varimüüre, varjualuseid ja katuseterrasse.

Elamule ehitusloa andmise eelduseks on vähemalt kuni krundi piirini ulatuva tänava, tänava sademetevee kanalisatsiooni, tänavavalgustuse ja tänava maa-alale kavandatud haljastuse kohta kinnitatud projekti ja ehitusloa olemasolu. Elamule kasutusloa andmise eelduseks on vähemalt kuni krundi piirini ulatuva on tänava, tänava sademetevee kanalisatsiooni, tänavavalgustuse ja tänava maa-alale kavandatud haljastuse rajamine. Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt Eesti Projekteerimisnormidele EPN 10.1 „Ehitiste tuleohutus“. TP 2 ja TP 3 tulepüsivusklassi kuuluvate hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 10 m. Kui see nõue ei ole täidetud on vajalik tulemüüri olemasolu. Antud planeeringus tulemüüri vajadust ei teki. Ehitusalad on planeeritud 5 m krundipiiridest. *Kruntide ehitusõigused ja arhitektuurinõuded koostatud koostöös arhitekt Andres Kadarikuga. 3.3. Ratsaspordi- ja vabaajakeskuse planeerimise põhimõtted

Ratsaspordi edendamise eesmärgil kasutatavad olemasolevad objektid on näidatud joonistel 2 ja 3. Planeeringualale jäävad sisemaneežid, üks olemasolev liivaväljak (pindalaga 2800 m2) ja kaks muruväljakut, millistest üks on kasutatav võistlusväljakuna (pindala ca 7000 m2), samuti jäävad alale hobuste koplid. Olemasolevad tallid ja nende abihooned jäävad planeeritavast alast välja naaberkrundile Raeremmelga 1. Positsioonidel 150 ja 151 asuvad olemasolevad elamud, mistõttu on kruntidele määratud elamumaa sihtotstarve.

Hipodroomi tn äärsete ratsaspordi muruväljakute ala hoonestamise eelduseks on samaliigiliste ja samase pindalaga ratsaspordiväljakute väljaehitamine planeeritud kohtadesse. Planeeringu järgi kavandatakse kahe olemasoleva muruväljaku hoonestamisel rajada tallidele ja maneeži lähedusse üks uus liivakattega väljak (positsioonile 149 pindalaga ca 3300 m2) ja murukattega võistlusväljak (positsioonile 148 pindala ca 3200 m2), lisaks veel üks väljak (planeeringus reserveeritud maa-ala positsioonil 148 pindalaga kuni 7200 m2), samuti rekonstrueerida olemasolev liivakattega väljak. Väljakute alune maapind tõsta vertikaalplaneerimise käigus Suur-Emajõe 5% üleujutustõenäosuse piirini, st. absoluutkõrgusele 32.80 m. Võistluste aegne parkimine lahendatakse Raeremmelga 1 asuva olemasoleva parkla ja krundile positsioon 148 kavandatavate parklate baasil.

Kavandatavate ratsaspordi väljakute, koplite ja Suur-Emajõe vahele on võimalik rajada matkarajad, milliste paiknemine, vajalikud lisarajatised ja vertikaalplaneerimine lahendada eraldi projektiga. Ratsaspordibaasi territoorium on ühendatud planeeringuala läbiva “rohelise koridori“ kaudu Vana-Ihaste teiste “roheliste aladega“ .

Lisaks olemasolevatele tallidele krundil Raeremmelga 1 on antud planeeringuga ehitusõigus uue talli ehitamiseks krundile positsioon 149. Olemasolevad tallid mahutavad ca 40 hobust ning kavandatav tall mahutaks lisaks ca 20 hobust.

Krundile positsioon 152 on määratud ärimaa sihtotstarve eesmärgiga rajada krundile erinevaid sportimisvõimalusi pakkuv sisehall.

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 12

3.4. Tänava maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted

Planeeritava ala kavandatavad tänavad ühendatakse Hipodroomi ja Salutähe tänavatega. Planeeritavate tänavate ühenduste projekteerimisel Salutähe tänavaga lahendada vertikaalplaneerimine selliselt, et planeeritavate tänavate sajuveed ei voolaks Salutähe tänavale ning ei tekitaks Sautähe tänava kui madalama tänava üleujutamist. Planeeringuala sadekanalisatsiooni rajamise käigus rajada sadekanalisatsioon ka Salutähe 5 krundi ulatuses Salutähe tänavale. Sademeveed Salutähe tn ja planeeritava tänava ühinemiskohas juhtida positsioon 14, 10 ja 1 rajatavasse kraavi. Tänavate, s.h. Salutähe tänava projekteerimisel tuleb anda sademetevee ärajuhtimise tehnilised lahendused arvestusega, kus vete lõppsuublaks on Suur- Emajõgi.

Ehitustegevuseks vajalik juurdepääs ei tohi toimuda mööda Salutähe tänavat. Salutähe tänava osas sätestada raskeveokite liikumise keeld. Salutähe tänava liigiks määrata juurdepääsutänav. Salutähe tänava projekteerimisel säilitada maksimaalselt kõrghaljastus. Kavandatud Salutähe tavaliikluseks avamise tingimuseks on olemasoleva tänavalõigu kõvakattega katmine. Salutähe tänava pikendusele kavandatud truubi asukoha ja laiuse määramisel arvestada olemasoleva Salutähe tänava ja haljastuse paiknemisega. Truubi projekteerimisel arvestada, et truupi ületab sõidutee ja selle idaküljel kõnnitee ning lääneküljele jäetakse olemasoleva Salutähe tänava sõidutee ja kruntide vahelise sadeveekraavi suubumise võimalus rajatavasse kogujakraavi.

Planeeringuga näidatakse ka perspektiivis ühendus kavandatava magistraaltänavaga. Hipodroomi tn äärde on planeeritud bussipeatuse asukoht. Tänavad ja tänavaäärsed jalgteed projekteerida asfaltkattega. Tänavate laiused on kavandatud vähendatud kiirusel (projektkiirus 40 km/h) liiklust arvestades. Soovitav on kasutada liiklust rahustavaid elemente.

Tänavate alune liiklusmaa on jagatud 10-neks (pos 134-144) tänavamaa krundiks. Hipodroomi 13 krunt on jagatud kaheks eraldiseisvaks krundiks. Moodustatud on liiklusmaa sihtotstarbega tänavamaa krunt positsioon 143 ja üldmaa sihtotstarbega krunt positsioon 145.

Parkimine elamurajoonis lahendatakse krundisiseselt. Tänaval parkimine on lubatud vastavalt Liikluseeskirjale. Krundile positsioon 148 on kavandatud kruusakattega parkla. Parklat ei liigendata haljastusega võimaldamaks seda kasutada vajadusel nt hobuvõistlustel hobuste mahalaadimiseks. Kruntidel positsioon 149 ja 152 on parkimine lahendatud kavandatavate parklate baasil. Parklate sadeveed tuleb juhtida läbi liiva-õlipüüdurite.

3.5. Säilitatav ja rajatav haljastus ja heakord

Säilitatava haljastuse ja avalikult kasutatava maa-ala määratlemisel on üldjoontes arvestatud Tartu Linnavalitsuse 17.12.2002.a protokollilist otsust nr 90 “Avalikku kasutusse jäävad vabaõhu puhkuseks kasutatavad maad Ihaste asumis”. Raeremmelga 1a krundi jagamisel on eraldi krundid moodustatud krundil asuva männituka alusele maale selliselt, et moodustub Ihaste ratsaspordikeskust ja Hipodroomi tänavast kirdesse jäävat metsatukka ühendav roheline koridor. Planeeringuga tehakse ettepanek muuta Hipodroomi 13 krundi sihtotstarvet ning võtta krunt kasutusele mängu- ja spordiväljakute otstarbel.

Pärast Emajõe äärse ala korrastamist on võimalik ka jõe ääres mugavalt liikuda. Emajõe äärsete kruntide taha on ette nähtud jalgtee rajamine. Üldiselt jääb maa-ala Emajõe ja kruntide vahel loodusliku ilmega. Kuna ala on ajutiselt üleujutatav ei ole sinna võimalik statsionaarseid rajatisi ette näha. Küll aga tuleb tagada kallasraja kasutamise võimalus, mille funktsiooni üleujutataval ajal täidab kruntide piiri äärne jalgtee. Emajõe äärde kavandatakse rajada paatide sildumiskoht ning kohaliku tähtsusega supluskoht. Paatide sildumine ning supluskoht lahendada vastava projektiga.

Krundid peavad olema heakorrastatud ja haljastatud. Vähemalt 50% krundi territooriumist peab olema loodusliku haljaskatte või kõrghaljastusega kaetud. Kui olemasolevaid puid ei ole võimalik säilitada, tuleb need asendada uutega piirkonna üldise haljastustaseme säilitamiseks. Tänavapoolne eesaed tuleb kujundada iluaiana. Ehitisele ettejäävaid puid on õigus likvideerida, kuid need tuleb asendada uute puudega. Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus (alus: Looduskaitseseadus).

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 13

Tänavapoolsete piirete kõrgus on 1,2 m planeeritud maapinnast. Tänavapoolsed piirded peavad olema läbipaistvad. Tänavatega külgnevad piirdeaiad on metallpostidel helehalli PVC- või tsinkkattega ruutvõrguga elementaiad, mis võivad toetuda betoonsoklile kõrgusega mitte üle 10 cm maapinnast. Jalg- ja sõiduväravate kujunduses võib kasutada müürifragmente vastavalt ehitusprojektiga esitatavatele lahendustele. Külgmised ja tagumised krundipiirete kõrgused ei tohi ületada 1,5 m. Külgmisteks ja tagumisteks piireteks võib kasutada võrkaedu või hekke ja ka mõlemaid koos. Piirete kujundusele võidakse arendaja poolt püstitada erinõudeid.

Planeeritava ala elamukruntide alune maa-ala kuulub suures osas täitmisele kaitsmaks elamuid üleujutuste eest. Elamute alune maapind tuleb tõsta vähemalt 33.39 m kõrguseni, so. veetaseme 1% ületustõenäosuse piir. Elamukruntide hoovialad võivad olla madalamad. Tänavate alune maapind täidetakse samuti 1% ületustõenäosuse piirini s.o. 33.39. Täidetava materjali raskuse mõjul surutakse turbakiht kokku ja seega turbakihi väljakaevandamise vajadus puudub. Hipodroomi 3 krundil teostada täitmine selliselt, et täitmise üleminek Salutähe tänava aadressiga kruntide, kui madalamal asuvate kruntide, suunas oleks ühtlane. Vajadusel rajada tugimüür.

Planeeringuga kavandatud täitmise osas on koostatud eksperthinnang, millisega antakse hinnang täitepinnase ladustamise mõju kohta planeeringuala ja naaberalade pinnasevee režiimile ning täitepinnase vajumise kohta. Eksperthinnang annab ka ehitusgeoloogilised tingimused hoonete projekteerimiseks.

Hoonestaja kohustub planeerima krundi maapinna vastavalt projekteeritavale tänavale. Planeeritav maapind krundil ei tohi ületada antud krundiga piirnevat projekteeritud tänava kõrgust rohkem kui 35 cm.

Krundi vertikaalplaneerimise lahendusega tuleb tagada sademevete äravool tänaval paiknevasse sadevete kanalisatsiooni või immutada krundil. Naaberkruntidele sademevete juhtimine on keelatud. Tänavatelt kogutud sademeveed suunatakse rajatava kanalisatsiooni kaudu kas otse või siis planeeritud kraavide kaudu olemasolevatesse kraavidesse.

Salutähe tn kruntide ja planeeritavate kruntide vahele kavandatud kraavi truubi pealne pind projekteerida madalam Salutähe tn olemasolevast kõrgusest. Kavandatud kogujakraav projekteerida põhimõttel, et kraav on nii olemasoleva tänava ja sellega piirnevate kruntide kui kavandatud tänava ja tänavaäärsete kruntide valgala suublaks ning et kraav oleks suuteline ära juhtima kogu nimetatud valgala sademete veed. Kraavituse projekteerimisel näha ette Salutähe tänava kruntide taga asuva tiigi isoleerimine sademetevee äravoolu kraavist.

Maapinna üleminek planeeritud täitekõrguseni teostada positsioonidel 10-16 ühtlase üleminekuna Salutähe tänava kruntide suunas.

Emajõe äärsete kruntide jõepoolsel küljel lahendada üleminek täidetud alalt maapinna olemasolevale kõrgusele tugimüüri abil. Puude ümber maapinda tõstes (täites) jätta tüve ümber maapind tõstmata, vajadusel lahendada tugimüüriga.

3.6. Tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse põhimõtted

3.6.1. Sademevesi

Tehnilised tingimused 09.04.2003 INF/490, AS Tartu Veevärk.

Sadekanalisatsioon ja kanalisatsioon on lahendatud lahkvoolsena. Tänavatelt kogutud sadeveed suunatakse rajatava sadekanalisatsiooni kaudu kraavidesse ning sealt edasi Emajõkke. Planeeringuala loode piirile kavandatav kraav suunab Emajõkke luhaalalt planeeringualale suunduvate kraavide veed.

3.6.2. Kanalisatsioon

Planeeringuala ei ole võimalik isevoolselt ühendada ühiskanalisatsioonivõrku. Planeeringuala olmekanalisatsioon on lahendatud kahe pumpla abil. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.mai 2001. a määrusele nr 171 „Kanalisatsiooni ja veekaitsenõuded“ on reoveepumpla kuja 20 m (kuja on kanalisatsiooniehitise lubatud kõige väiksem kaugus tsiviilhoonest). Olmekanalisatsiooni eesvooludeks on Hipodroomi ja Metsahaldja ristmiku lähedale rajatav reoveepumpla või isevoolne kanalisatsioonitorustik Kraavikalda-Hipodroomi ristmikul.

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 14

Tänavate maa-alale on planeeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik kuni pumplateni ning survetorustik pumplatest eesvooluks planeeritud pumplani.

3.6.3. Veevarustus

Veevarustus on lahendatud linnavõrgu baasil. Planeeritava elamurajooni vee ringtorustiku ühendused tehakse veetorustikku Männimetsa tee ja Hipodroomi ristmikul, Vana-Ihaste ja Ropka linnaosa vahelisel magistraaltorustikul Hipodroomi tn ja Emajõe vahelisel lõigul. Ratsaspordikeskuse veevarustuse ühendus tehakse Luigelahe ja Raeremmelga ristmikul asuvalt veetorustikult.

3.6.4. Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on planeeringualale kavandatud viis hüdranti.

3.6.5. Elektrivarustus

Tehnilised tingimused nr. 31602, Eesti Energia AS.

Antud detailplaneeringuga on ette nähtud eraldi maa-alad teenindusmaaga kahele planeeritavale komplektalajaamale. Planeeringuala teenindab ka olemasolev “Kaevu“ alajaam. Uute planeeritavate 10/0,4 kV alajaamade toide on planeeritud olemasolevate “Kaevu” ja “Hipodroomi” alajaamade kaudu ”Metsahaldja” ja “Kaaretee” alajaamade jaotusseadmetest 10 kV kaabelliinidega ning on omavahel seotud 10 kV kaabelliiniga. Projekteerimise käigus näha kruntide piirile ette 0,4 kV transiitkapid koos liitumiskilpidega üks kilp vähemalt kahe krundi kohta. Ka valgustusmastide täpne asukoht määrata projektiga.

3.6.6. Sidevarustus

Sidetehnilised tingimused nr. 2323084, AS Eesti Telefon.

Praegusel hetkel telefonisidevarustus Vana-Ihastes puudub. Planeeritava ala telefoniside on võimalik lahendada raadioside kaudu või tuua kaabel A.Starkopfi tn 11-13-lt.

3.6.7. Sooja- ja gaasivarustus

Planeeringuala lähiümbruse soojavarustuse lahendamiseks on Vana-Ihaste üldplaneeringus välja pakutud gaasikütet. Tänava alale on ette nähtud gaasitorustik survega 2,5 bar. Gaasitoide on võimalik tagada Uus-Ihastesse kavandatavast gaasitrassist või Mõisavahe tänaval asuvast trassist.

Alternatiivne kütteallikas on elekter, ka tahkeküte, kuid mitte raskeõlid ja kivisüsi, kui jääkaineid märkimisväärselt lendu laskvad kütteliigid.

Vastavalt ranna ja kaldakaitse seaduse § 9 lg 2 p 1 on rannal ja kaldal keelatud rajada ladusid, kus ladustatakse I, II ja III ohtlikkuse klassi kuuluvaid aineid, mistõttu ei saa käsitletavas piirkonnas rajada vedelkütuse hoidlat (Tartumaa Keskkonnateenistus kiri 17.12.2003 nr 41-12- 3/2784). Planeeritaval alal on kehtiva üldplaneeringu kohaselt ranna ja kalda ulatuse piiriks Hipodroomi tänav.

Trasside asukohad on näidatud tehnovõrkude plaanil.

Tabel 2. Tehnovõrkude rajamise koondtabel (pikkuste arvutamisel ei ole arvestatud majaühendusi)

Trass Ligikaudne pikkus m

veetorustik ~2300 kanalisatsioonitorustik ~3000 survekanalisatsioonitorustik ~550 sadekanalisatsioonitorustik ~3600 gaasitorustik ~3800 sidekaabel ~3900 madalpingekaabel ~3900 kõrgepingekaabel ~1400 valguskaabel ~4400

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 15

3.7. Keskkonnakaitse

Tartu linna üldplaneeringu kohaselt esinevad planeeritavatel kruntidel II kategooria kaitsealused taimeliigid aasnelk, mägi-piimputk ning III kategooria kaitsealused taimeliigid siberi võhumõõk ja emaputk. Tartu linna üldplaneeringus toodud andmed põhinevad 1999. aasta botaanilisel inventuuril (Tartumaa Keskkonnateenistuse kiri 03.06.2003 nr 41-12-3/443). Kaitstavate taimeliikide esinemisalal on teostatud pinnasetöid. Nii on kannatada saanud Hipodroomi 3 asuv kui ka Hipodroomi 11 lähedal asuv kaitstavate taimede kasvukoht. Hipodroomi 3 asuvale kasvukohale planeeritakse elamukrundid. Kaisealuste taimeliikide kaitse tagamiseks on vajalik positsioon 12 ja 13 alal esinevate kaitsealuste liikide ümberasustamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 25.03.2003 a määrusele nr 95.

Planeeringualal olevatel kinnistutel Hipodroomi 3b ja Hipodroomi 11 asuvad Anne veehaarde puurkaevugrupid, milliste sanitaarkaitseala on 50 meetrit.

Juhul kui Ihaste luht arvatakse Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu, tuleb sellega vahetult piirnevate kruntide ehitusprojekti koostamisel viia läbi keskkonnamõju hindamine (vastavalt Tartu Linnavalitsuse 10.06.2004 istungi protokolli nr 41 lisale).

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, ka ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Keskkonnamõju hindamine kavandatud tegevuste rakendamiseks ei ole vajalik.

Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse. Prügikonteinerite asukohad määratakse igale krundile eraldi vastavalt ehitusprojektile. Kõik ohtlikud jäätmed koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmete äravedu korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu.

Planeeringuala edelast piiravale Suur-Emajõele kehtivad kaitsevööndid on järgmised: • ranna ja kalda ulatus – kehtiva üldplaneeringu kohaselt on antud piirkonnas ranna ja

kaldaulatuse piiriks Hipodroomi tn, • veekaitsevöönd - 10 m tavalisest veepiirist, • ehituskeeluvööndi ulatus – määratud kõrgveepiiriga, • kallasraja laius - 10 m keskmise veeseisu piirjoonest.

3.8. Servituudid ja kitsendused

Servituutide seadmise vajadus Tabel 3

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ isik Servituut

Pos 150 Pos 149, 150, 151 Teeservituut Pos 1, 14, 10, 50, 103, 127

Pos 134, 139, 154, Salutähe 7 ja 5, Hipodroomi 1a

Liiniservituut sadevete ärajuhtimiseks

Pos 148, 149, 152, 76

Pos 148, 149, 150, 151, 152, 135

Liiniservituut

Hipodroomi 3 krundil asub üldplaneeringu järgi mesoliitiline asula (kultuurimälestis). Raeremmelga krundist jääb väike lõik Hipodroomi tn ääres arheoloogilisse kaitsevööndisse.

3.9. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik.

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 16

3.10. Planeeringu rakendamise võimalused Kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi igakordsete valdajate poolt. Hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust kooskõlastama eskiis- ja ehitusprojekti piirkonna arendajaga ja arendajat esindava arhitektuuribürooga ning Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnaga. Ühendused tehnovõrkudega rajab piirkonna arendaja kokkuleppel tehnovõrke valdava ettevõttega. Tehnovõrkude valdajatelt tuleb tellida vajalikud tehnilised tingimused. Hipodroomi tänava äärsete ratsaspordi muruväljakute ala hoonestamise tingimuseks on samaliigiliste ja samase pindalaga ratsaspordiväljakute väljaehitamine planeeritud kohtadesse. Elamule ehitusloa andmise eelduseks on vähemalt kuni krundi piirini ulatuva tänava, tänava sademevee kanalisatsiooni, tänavavalgustuse ja tänava maa-alale kavandatud haljastuse kohta kinnitatud projekti ja ehitusloa olemasolu. Elamule kasutusloa andmise eelduseks on vähemalt kuni krundi piirini ulatuva tänava, tänava sademevee kanalisatsiooni, tänavavalgustuse ja tänava maa- alale kavandatud haljastuse rajamine. Enne mullatööde algust tuleb arheoloogilises kaitsevööndis ja mesoliitilise asulakoha piires läbi viia seadusest tulenevad vajalikud uuringud. Proovikaevamiste käigus selgitada vastavate põhjalikemate uuringute vajadus ja ulatus ka väljaspool arheoloogilist kaitsevööndit ja mesoliitilist asulakohta, kuna planeeritaval alal asub kiviaja asulakoht, mille täpne ulatus pole teada. Hilisema projekteerimise käigus lahendada paatide sildumine ja supluskoht. Projekteerida võivad vastavat litsentsi omavad firmad või isikud. Planeeringuga kavandatavad tänava maa-alad antakse pärast tänavate lõplikku väljaehitamist tasuta üle Tartu linnale. Planeeringuga üldkasutusse jäetud vabaõhu puhkealad antakse tasuta üle Tartu linnale. Tänavate, üldkasutatava haljastuse ja haljasalade, välisvalgustuse, sademevete kanalisatsiooni, mängu- ja spordiväljakute rajaja määratakse hilisemate kokkulepete käigus. Avalikku kasutusse jäävate rajatiste - tänavate, jalgtänavate, haljasalade ja tänavavalgustuse hooldaja on pärast nende üleandmist Tartu linn. Salutähe tänava olemasolevat osa ei ole lubatud kasutada planeeritava ala kasutuselevõtuks vajalike ehitustööde transpordil. Enne Salutähe tänava otsas kruntidel 10 ja 14 asuva tiigi sulgemist tuleb tagada Salutähe tänava sademevee äravool rajatavatesse kraavidesse. Planeeringuala hoonestamine realiseeritakse kahes etapis. Enne esimeses etapis ette nähtud tänavate, tehnovõrkude ja välisvalgustuse lõplikku realiseerimist ei ole lubatud järgmises etapis kavandatud hoonete projekteerimine ja püstitamine. Etappide piirid on näidatud maakasutuse joonisel. Juhul, kui Ihaste luht arvatakse Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu, tuleb sellega vahetult piirnevate kruntide ehitusprojekti koostamisel viia läbi keskkonnamõju hindamine.

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 17

4. Kooskõlastuste kokkuvõte Tabel 2 Kooskõlas tuse kuupäev

Kooskõlastatava asutuse või ettevõtte nimetus

Kooskõlastuse tingimused Kooskõlastaja nimi ja amet

24.11.2003 Eesti Energia AS-I Jaotusvõrgu Tartu piirkond

Kooskõlastatud tingimusel: tööprojektid kooskõlastada täiendavalt (kooskõlastus asub tehnovõrkude joonisel, koopia planeeringu lisade kaustas)

Enn Kitsnik juhtivspetsialist

18.03.2004 Tartumaa Päästeteenistus

Kooskõlastatud (kooskõlastus asub põhijoonisel, koopia planeeringu lisade kaustas)

Pjotr Vorobjov peainspektor

09.03.2004 AS Tartu Veevärk Üle vaadatud. Tööd mitte enne heaks kiita, kui on valmis Vana-Ihaste sademevee põhiskeem. (kooskõlastus asub tehnovõrkude joonisel, koopia planeeringu lisade kaustas)

Andres Aruhein info- ja arendusosakonna juhataja

27.02.2004 Elion Ettevõtted AS Tutvunud Raeremmlega 1a ja Hipodroomi 3 detailplaneeringuga (kooskõlastus asub tehnovõrkude joonisel, koopia planeeringu lisade kaustas)

Valdur Lints sideliiniinsener

02.03.2004 AS Eesti Gaas Kooskõlastatud (kooskõlastus asub põhijoonisel, koopia planeeringu lisade kaustas)

Igor Orlov hooldusjuht

10.03.2004 ja 09.11.2004

Tartu LV linnamajanduse osakond

Kooskõlastatud (kooskõlastus asub planeeringu põhijoonisel, koopia planeeringu lisade kaustas)

Rein Haak juhataja

31.03. 2004

Tartumaa Keskkonnateenistus

Kooskõlastatud kirjaga (koopia planeeringu lisade kaustas)

Jalmar Mandel juhataja

16.03.2004 ja 09.11.2004

Tartu LV arhitektuuri ja ehituse osakond

Kooskõlastatud märkusega: Krundid pos 58-78 jätta avalikku kasutusse (kooskõlastus asub põhijoonisel, koopia planeeringu lisade kaustas)

Raivo Mändmaa juhataja

10.06.2004

Tartu LV arhitektuuri ja ehituse osakond

Kooskõlastatud märkusega: Planeeringu maa-alal asub kiviaja asulakoht, mille täpne ulatus pole teada. Sellepärast tuleb enne mullatööde algust igal hoonestusalal ja trasside alal teha arheoloogilised proovikaevamised ja vajadusel täiendavad arheoloogilised uuringud (kooskõlastus asub põhijoonisel, koopia planeeringu lisade kaustas)

Romeo Metsallik linnaarheoleoog

TEGURI 37B 50107 TARTU tel: 7 300 310; Fax: 7 300 315

www.kobras.ee

TÖÖ NR M001

Objekti asukoht: TARTU LINN

Tellija: TARTU LINNAVALITSUS

Projekti koostaja: KOBRAS AS

Planeerija: KATRIN MAASK (Kuumaastik OÜ)

TARTU 2004

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA

HIPODROOMI 3 DETAILPLANEERING

planeeringu I köide – seletuskiri ja joonised

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 2

SISUKORD SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 3 1.1. Detailplaneeringu koostamise alus ................................................................................................ 3 1.2. Detailplaneeringu eesmärk ............................................................................................................ 3 1.3. Planeeritava ala kruntide omanikud ja kruntide olemasolevad maakasutuse sihtotstarbed ......... 3 1.4. Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid ...................................... 3 1.5. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ...................................................................................... 3 1.6. Kirjavahetus ................................................................................................................................... 3 2. Olemasoleva olukorra iseloomustus ................................................................................................. 4 2.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed .................................. 4 2.2. Olemasoleva olukorra iseloomustus .............................................................................................. 4 2.3. Piirkonna geoloogilised tingimused ............................................................................................... 5 2.4. Käsitletava ala hüdroloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ................................................ 5 3. Planeerimisettepanek ....................................................................................................................... 5 3.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ........................................................................................... 5 3.2. Kruntide ehitusõigused ja arhitektuurinõuded ............................................................................... 9 3.3. Ratsaspordi- ja vabaajakeskuse planeerimise põhimõtted ......................................................... 11 3.4. Tänava maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted .......................................................................... 12 3.5. Säilitatav ja rajatav haljastus ja heakord ..................................................................................... 12 3.6. Tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse põhimõtted ......................................................................... 13 3.6.1. Sademevesi .............................................................................................................................. 13 3.6.2. Kanalisatsioon ........................................................................................................................... 13 3.6.3. Veevarustus .............................................................................................................................. 14 3.6.4. Tuletõrje veevarustus ............................................................................................................... 14 3.6.5. Elektrivarustus .......................................................................................................................... 14 3.6.6. Sidevarustus ............................................................................................................................. 14 3.6.7. Sooja- ja gaasivarustus ............................................................................................................ 14 3.7. Keskkonnakaitse .......................................................................................................................... 15 3.8. Servituudid ja kitsendused ........................................................................................................... 15 3.9. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............................................ 15 3.10. Planeeringu rakendamise võimalused ....................................................................................... 16 4. Kooskõlastuste kokkuvõte .............................................................................................................. 17 GRAAFILINE OSA Situatsiooni skeem M 1:16 000 ........................................................................................................ 18 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1: 5000 .................... 19 Olemasolev olukord M 1:2000 ......................................................................................................... 20 Planeeringu põhijoonis M 1:1000 .................................................................................................... 21 Tehnovõrkude planeering M 1 :1000 ............................................................................................... 22 Maakasutus M 1:3000 ...................................................................................................................... 23

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 3

1. Sissejuhatus 1.1. Detailplaneeringu koostamise alus

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tartu Linnavolikogu otsusega 13.02.2003 nr 73 kinnitatud lähteülesanne DP LÜ-29-02 ning linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahvena, AS Vallikraavi Kinnisvara esindaja Indrek Renteli, AS Kagureis esindaja Margus Timmo ja AS Kobras esindaja Urmas Uri vahel sõlmitud leping.

1.2. Detailplaneeringu eesmärk

Detailplaneeringu eesmärk on analüüsida võimalusi krundile Hipodroomi 3 väikeelamute kasutusotstarbega kruntide moodustamiseks, krundi Raeremmelga 1A arendamist polüfunktsionaalseks piirkonnaks, kus nähakse ette maa-alad avalikus kasutuses olevatele puhkealadele ja väikeelamutele ning määratakse ratsasporditegevusele vajalik territooriumi ulatus ja paiknemine.

1.3. Planeeritava ala kruntide omanikud ja kruntide olemasolevad maakasutuse sihtotstarbed

Raeremmelga t 1A (kinnistu nr 39160) – omanikud: AS Vallikraavi Kinnisvara (70%) OÜ Lignotoc (30%); pindala: 333495 m²; maakasutuse sihtotstarve: 95% üldmaa; 5% ühiskondlike hoonete maa;

Hipodroomi t 3 (kinnistu nr: 1698) – omanikud: OÜ Lignotoc (50%), AS Vallikraavi Kinnisvara (50%); pindala: 37654 m2; maakasutuse sihtotstarve: 100% üldmaa;

Hipodroomi t 3B – valdaja: AS Tartu Veevärk; pindala: 1637 m2; maakasutuse sihtotstarve: 95% üldmaa; 5% tootmishoonete maa;

Hipodroomi t 11 – valdaja: AS Tartu Veevärk; pindala: 1187 m2; maakasutuse sihtotstarve: 95% üldmaa; 5% tootmishoonete maa;

Hipodroomi t 13 – valdaja: AS Tartu Veevärk; pindala: 6407 m2; maakasutuse sihtotstarve: 100% üldmaa.

1.4. Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid

• Tartu Linnavolikogu 06. oktoobri 1999. a määrusega nr 99 kehtestatud Tartu linna üldplaneering; • Tartu Linnavolikogu 09.09.1999. a. määrusega nr 98 kehtestatud Vana-Ihaste üldplaneering, Tartu Linna Projektbüroo; • Vana-Ihaste I ehitusjärjekorra I etapi detailplaneering, AS K&H, mai 2002; • Ehitusgeoloogia aruanne- Ihaste veehaare Tartus, Riiklik Ehitusuuringute Instituut 1991 a; • Ehitusgeoloogia aruanne- Ihaste puurkaevude grupp 125/III Tartus, Riiklik Ehitusuuringute Instituut 1988 a; • Ehitusgeoloogia aruanne- Tartu Ihaste veetorustik, Riiklik Ehitusuuringute Instituut 1987 a; • Emajõe luhtade rekreatiivse potentsiaali uuring, Tartu Ülikool 1997 a; • Emajõe vee- ja kaldaalade arengu kontseptsioon, I. Ranniku; • Emajõe kalda- ja sildumisrajatiste teemaplaneering, Kobras AS 2002 a; • Tartu ratsaspordibaasi planeerimisskeem, 1988 a.

1.5. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid

• Tartu linna geotehniline kaart (AS GIB, 1998); • Raeremmelga 1 ja Hipodroomi 3 digitaalne geodeetiline maa-ala plaan mõõtkavas 1:500

(koostanud OÜ Maamõõdukeskus, töö nr 22k013, mõõdistus on teostatud veebruar 2002.a).

1.6. Kirjavahetus

Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega on toodud planeeringu teises köites - planeeringu lisad.

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 4

2. Olemasoleva olukorra iseloomustus

2.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed

Planeeritav ala asub Tartu äärelinnas Suur-Emajõe vasakkaldal Ihaste linnaosa Vana-Ihaste endises suvilarajoonis, milline areneb aedlinna põhimõtete suunas, kuna viimastel aastatel on hulgaliselt suvilaid väikeelamuteks ümber ehitatud. Vana-Ihaste tänavad on suhteliselt kitsad, enamasti kruusa- ja pinnaskattega teed. Ehitusjoon on tänava suhtes enamasti väljakujunenud. Piirkond on rohkelt haljastatud.

Ihastet ühendavad Tartu linna keskusega Ihaste ja Lammi tee, toimib ka bussiühendus kesklinnaga. Ihaste linnaosa on Tartu linna kesklinnast kõige kaugemal asuv linnaosa ning seetõttu on side linnakeskusega nõrk. Ihaste linnaosa varustatus teenindusettevõtetega on peaaegu olematu.

Vana-Ihaste üldplaneeringu järgi kavandatakse kogu Vana-Ihaste asumis kesksete tehnorajatiste väljaehitamist, osaliselt on väljaehitatud linnavõrguga ühendatud vee- ja kanalisatsioonitorustikud.

Planeeritavate kruntide vahetusse lähedusse jääb kavandatav Ropka-Ihaste luha maastikukaitseala.

AS Vallikraavi Kinnisvara ja AS Kagureis, kui Hipodroomi 3 ja Raeremmelga 1a kinnistute omanikud planeeringu algatamise staadiumis, on oma 19.09.2002 ja 10.09.2002 Tartu Linnavalitsusele suunatud kirjades (koopiad toodud planeeringu II köites– planeeringu lisad) esitanud põhjenduse maa-alade planeerimistegevuse algatamiseks ning esitanud ühtlasi ka nägemuse, kuidas kavandatakse krundil arendada välja inimsõbralik elukeskkond, kus oleks võimalik veeta vaba aega nii lastel kui täiskasvanuil ja ehitada välja elamurajoon.

2.2. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringusse kaasatavad krundid ja nende pindalad on: • Hipodroomi 3 – 37654 m2; • Raeremmelga 1a – 333495 m2; • Hipodroomi t 3b – 1637 m2; • Hipodroomi t 11 – 1187 m2; • Hipodroomi t 13 – 6407 m2.

Hipodroomi 3 krundil ei asu hooneid. Krundil asub heas elujõus kaasik ning tiik. Raeremmelga 1a krundil asub Ihaste ratsaspordikeskuse maneež, kaks elumaja, kelder, nn kohtunikemaja, kolm hobuste treeningväljakut, maastikurajad ning koplid. Krundil asub heas elujõus männik, mis väärib maksimaalset säilitamist.

Raeremmelga 1a jõepoolne osa on võsastunud ja liigniiske. Alale on rajatud kuivenduskraavide võrgustik. Krundi Hipodroomi tänava poolselt alalt on kaevandatud liiva, mistõttu ala on väga reljeefne. Hipodroomi 3 on suhteliselt tasane, suurem langus on krundi edelapoolsel osal jõe poole. Endine liivakarjäär ulatub krundi kaguosale. Maa-ala absoluutkõrgused Hipodroomi 3 krundil jäävad vahemikku 30.90-36.27 ning Raeremmelga 1a krundil vahemikku ca 30.50 - 37.88 m.

Mõlemat krunti läbib 110 kV kõrgepingeliin, millele kehtib kaitsevöönd 25 m ulatuses mõlemal pool liini telge. Eesti Energia AS liini ei kasuta ning planeerib liini demonteerida ajavahemikus aprill.2004- aprill.2005 (Liinide sektori Lõuna piirkonna käidukorraldaja J. Alekand e-mail 05.09.2003).

Tartu linna kehtiva üldplaneeringu järgi on kruntide maakasutuse sihtotstarve üldmaa- avalikus kasutuses olev vabaõhu puhkuseks kasutatav maa. 23. juunist 9. septembrini 2003 avalikustamisel olnud üldplaneeringu ettepaneku järgi on planeeritava maa sihtotstarbed väikeelamumaa, hajahoonestusega elamumaa, üldkasutatavate haljasalade maa ning puhke- ja virgestusrajatiste maa.

Käsitletavas piirkonnas on Tartu linna üldplaneeringu järgi Suur-Emajõe ehituskeeluvööndit suurendatud. Kuna Suur-Emajõgi kuulub suure üleujutusega jõgede hulka on

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 5

ehituskeeluvöönd määratud kõrgveepiiriga, mille vähendamiseks on enne üldplaneeringu muutmist vajalik keskkonnaministri nõusolek. Hipodroomi 3 krundist jääb ehituskeeluvööndisse ca 35% krundi pindalast. Raeremmelga 1a krundist jääb aga ehituskeeluvööndisse 84% krundist. Ehituskeeluvööndi ulatus on toodud olemasoleva olukorra joonisel. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd määratakse vastavalt Looduskaitseseaduse § 35 ja 38 ning selle suurendamist ja vähendamist reguleerib Looduskaitseseaduse § 40.

Raeremmelga 1a krundile seavad piirangud kruntidel Hipodroomi 3b ja Hipodroomi 11 asuvate puurkaevude kaitsetsoonid (50 m). Raeremmelga 1a krundi keskosas asuvad AS-i Tartu Veevärk valdusesse kuuluvad ruudukujulised krundid aadressiga Hipodroomi 13 ja Hipodroomi 11. AS Tartu Veevärk ei kavanda piirkonnas uute puurkaevude rajamist (AS Tartu Veevärk kirjad 02.12.2002 üld/1485, 21.01.2004 üld/71, kirjade koopiad planeeringu II köites).

Hipodroomi 3 krundil asub üldplaneeringu järgi mesoliitiline asula (kultuurimälestis). Raeremmelga krundist jääb väike lõik Hipodroomi tn ääres arheoloogilisse kaitsevööndisse. Arheoloogiline kaitsevöönd kehtib ka 10 m ulatuses Suur-Emajõe ääres. Kallasraja ulatus Emajõe ääres on 10 m.

2.3. Piirkonna geoloogilised tingimused

Käsitletav ala paikneb Emajõe ürgoru vasakpoolsel laugel veerul ja Emajõe lammialal jäädes ühtlasi Raadi-Ropka vagumuse kohale. Reljeefi üldine kallakus on edelasse, s.o. Emajõe suunas.

Üldgeoloogiliste uuringute põhjal jääb aluspõhi (D2ar) 20 ja enam meetri sügavusele. Pinnakate koosneb valdavalt jäätekkelisest moreenist, jääjärvelisest (ka jääjõelisest) savi- ja tolm- kuni kruusliivast ning pindmise kihina lammi- ja soosetetest. Turvas levib ala lääne- loodeosas ning olemasoleva tiigi ümbruses ala idaosas. Turvas on keskmiselt kuni hästilagunenud, lasub valdavalt peenliival ning turbaga kõrvuti või koos esineb ka turbamulda, mulda, täitepinnast. Lasundi paksus on valdavalt kuni 0.5 m, turba korral suurem, 0.8-1.8 m. Planeeringuala lääneosas, jõe kaldapervel esineb ka muda tolmliiva viirgudega, lasundi paksus 0.6-5.2 m.

2.4. Käsitletava ala hüdroloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused

Suur-Emajõgi kuulub kogu ulatuses suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistusse. Vastavalt Tartu Hüdroloogiajaama andmetele 1. juunist 2001. a tõenäosus, et veetase Emajões ületab 33,39 m on 1% ning tõenäosus, et veetase ületab 32,80 m on 5%. Keskmine kevadise suurveeperioodi veetase 1941. a-st kuni 2000. a-ni oli 31,99 m, keskmine veetase samal perioodil 30,56 m. Ajalooline kõrgeim veeseis Emajõel oli 33.46 m 06. mail 1867. a.

Käsitletava ala pinnasevee tase on kõrge ning sõltub Emajõe veetasemest. Planeeringuala jõepoolne osa on liigniiske. Alale on rajatud kuivenduskraavide võrgustik, kuid kraavid, milledes veevool on suunaga kagusse–jõe poole, pole Emajõega ühenduses. Teadaolevalt planeeringualal Emajõe vanajõgesid e. soote pole.

Arvestades planeeringuala geoloogilise ehituse ja hüdrogeoloogiliste tingimustega, on põhjavee kaitstuse seisukohalt tegemist keskmiselt kaitstud alaga.

3. Planeerimisettepanek 3.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Kehtiva üldplaneeringu järgi jääb suur osa planeeritavast alast Suur-Emajõe ehituskeeluvööndisse. Planeeringuga tehakse ettepanek viia ehituskeeluvöönd 50-nele meetrile Suur-Emajõest.

Üldjoontes jaotab planeering maa-ala kahe keskuse vahel: praeguse ratsaspordikeskuse hoonestuse ümbruse alal kuni Suur-Emajõeni, mis kujuneb vabaajakeskuseks ning Hipodroomi tn ja Suur-Emajõe vaheline ala, mis kujuneb elamupiirkonnaks.

Planeeringuga tehakse ettepanek jagada krundid Raeremmelga 1a ja Hipodroomi 3 154-ks eraldiseisvaks krundiks, millest 133 krunti on väikeelamumaa sihtotstarbega krundid. Ratsaspordi tegevuseks vajalik territoorium jääb kruntidele positsioon 148 ja 149, millistel on

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 6

võimalused uute ratsutamisväljakute rajamiseks. Täpsemalt on ratsaspordi arengut käsitletud peatükis 3.3 Ratsaspordi- ja vabaajakeskuse planeerimise põhimõtted.

Raeremmelga 1a krundi keskosas asuv kõrghaljastusega ala moodustab eraldiseisva krundi selliselt, et moodustub põhja- lõuna suunaline roheline koridor, mis ühendab teiselpool Hipodroomi tänavat asuva metsatuka Ihaste ratsaspordikeskuse maadega. Rohekoridor moodustub ka Suur-Emajõe äärde. Nimetatud alad jäävad avalikku kasutusse.

Naaberkruntide liitmine ei anna õigust püstitada suuremaid hooneid kui ühele krundile lubatud hoonealuse pinna piirmäär. Kruntide väiksemaks jagamine kui detailplaneeringuga kehtestatu on keelatud.

Tabel 1

Krundi aadress pindala sihtotstarve hoonete suurim lubatud ehitusalu ne pindala m2

Planeeringu eelne

Planeerin gu järgne (positsio oni nr)

Planeeringu eelne m2

Planeeringu järgne m2

Planeeringu eelne

Planeeri ngu järgne

Hipodroomi 3 1 37654 510 100% Ü EE 144 2 301 EE 144

3 301 EE 144

4 302 EE 144 5 302 EE 144

6 302 EE 144

7 303 EE 144 8 304 EE 144

9 2443 L -

10 1265 EE 260 11 1393 EE 260

12 1425 EE 260

13 1493 EE 260 14 1685 EE 350 15 1770 EE 350 16 1499 EE 260 17 1450 EE 260

18 1604 EE 260

19 1134 EE 260

20 1244 EE 260 21 1340 EE 260 22 1466 EE 300 23 1500 EE 300 54 1530 EE 300 55 1526 EE 300 56 1521 EE 300 57 30 T 25 154 2107 L -

Raeremmelga 1a

24 333495 1500 95%Ü 5%Üh EE 300 25 1500 EE 300 26 1500 EE 300 27 1500 EE 300 28 1500 EE 300 29 1500 EE 300 30 1777 EE 300 31 1712 EE 300 32 1518 EE 300

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 7

33 1758 EE 300

34 1366 EE 300

35 1651 EE 300

36 1900 EE 260 37 1646 EE 300 38 1756 EE 300 39 1733 EE 300

40 1760 EE 300

41 2063 EE 300

42 1950 EE 300 43 1950 EE 300 44 1915 EE 300 45 1996 EE 300 46 1892 EE 300 47 1637 EE 300 48 1401 EE 260 49 2137 EE 260 50 1664 EE 300 51 1507 EE 300

52 1516 EE 300

53 1313 EE 300 54 1544 EE 300 55 1507 EE 300 56 1516 EE 300

57 1526 EE 300

62 1965 EE 300 63 1773 EE 300

64 1616 EE 300

65 1433 EE 260 66 1436 EE 260 67 1202 EE 260 68 1526 EE 260 69 1666 EE 300 70 1420 EE 300 71 1377 EE 300 72 1639 EE 300 73 2028 EE 300 74 1822 EE 300 75 1995 EE 300 76 1738 EE 300 77 1228 EE 260 78 1411 EE 300 79 1373 EE 260 80 1687 EE 300 81 1586 EE 300 82 1483 EE 260 83 1453 EE 260

84 1385 EE 260

85 1318 EE 260

86 1416 EE 260 87 1099 EE 220 88 1368 EE 260 89 1453 EE 260

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 8

90 1536 EE 300 91 2094 EE 300 92 1624 EE 300 93 1601 EE 300 94 1763 EE 300 95 1558 EE 300 96 1500 EE 300 97 1453 EE 260 98 1506 EE 300 99 1648 EE 300 100 1811 EE 300 101 1839 EE 300 102 1621 EE 300 103 1602 EE 300 104 1384 EE 260 105 1441 EE 260 106 1473 EE 260 107 1504 EE 300 108 1536 EE 300

109 1567 EE 300

110 1598 EE 300 111 1547 EE 300

112 2007 EE 300

113 1859 EE 300 114 1787 EE 300 115 1661 EE 300 116 1500 EE 300

117 1476 EE 260

118 1609 EE 300

119 1635 EE 300

120 1806 EE 300

121 2176 EE 300

122 1611 EE 300 123 1404 EE 260 124 1442 EE 260

125 1391 EE 260

126 1352 EE 260

127 1595 EE 300

128 1944 EE 300 129 1567 EE 300 130 1563 EE 300 131 1557 EE 300 132 1604 EE 300 133 1735 EE 300 134 6763 L - 135 6150 L - 136 5513 L - 137 2603 L - 138 9819 L - 139 163 L - 140 382 L -

141 260 L -

142 230 L -

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 9

146 21323 Üm -

147 21187 Üm -

148 85201 Üm -

149 10499 70%Üm 30%Ä

3000

150 822 EE olemasolev

151 1377 EE olemasolev

152 2978 Ä 820

Hipodroomi 3b Hipodroo mi 3b

1637 1637 95% Ü 5% Th

95% Ü 5% Th

-

Hipodroomi 11 Hipodroo mi 11

1187 1187 95% Ü 5% Th

95% Ü 5% Th

-

Hipodroomi 13 143

6407 1664

100% Ü L -

144 35 T 25 145 4706 Üm -

- 153 - 2113 - Üm -

Märkus: maakasutuse sihtotstarbe esitamisel on aluseks Eesti Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a. määrus nr. 36 “Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine”. Sihtotstarvete tähised: EE- väikeelamumaa (0010); Ä- ärimaa (002); Th- tootmishoonetemaa (0030); Üm- üldmaa (0051); Üh- ühiskondlike hoonete maa (0050); L- transpordimaa (007). Vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. novembri 2002. a määrus nr 10 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ on lubatud ehitiste kasutamise otstarbed väikeelamumaa sihtotstarbega kruntidel üksikelamu (11101) ja ridaelamu (11221). Positsioon 147 ja 150 kasutamise otstarve on spordihall, võimla (12652), maneež (12655), muu spordihoone (12659).

3.2. Kruntide ehitusõigused ja arhitektuurinõuded

Hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust kooskõlastama eskiis- ja ehitusprojekti piirkonna arendajaga ja arendajat esindava arhitektuuribürooga ning Tartu LV arhitektuuri ja ehituse osakonnaga. Hoonestaja kohustub haljastama krundi vastavalt arendaja poolt kooskõlastatud haljastusprojektile.

Väikeelamumaa sihtotstarbega kruntidel on ehitusalad antud 5 meetrit krundipiirist, kui joonisel ei ole näidatud teisiti ning kohustuslik ehitusjoon 8 meetrit krundipiirist.

Elamurajooni hoonestamisel kasutatakse nelja erinevat ehitusõigustsooni (paiknemine näidatud põhijoonisel):

I TSOON 1. Krundi täisehituse % <=20% (260-300 m2); 2. Hoonete kõrgus 1-2 korrust, hoonel kohustuslik 2-korruselise mahuga osa. Põhimaht 2- korruseline, lisamaht 1-korruseline; 3. Sokli kõrgus täidetud maapinnast 15-45cm; 4. Räästa kõrgus täidetud maapinnast ~3 m ja ~7 m; 5. Elamute arv krundil 1(üks); 6. Majapidamishooned on ühendatud peahoonega müüride, variseinte või katusealustega; 7. Katusekalle 0 - <=1/5 (s.o. ca 11°). Kaldkatuste kasutamisel on lubatud ainult pultkatused;

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 10

8.Mahtudele võib lisada varimüüre, varjualuseid ja katuseterrasse. II TSOON 1. Krundi täisehituse % <=20% (260-300 m2); 2. Hoonete kõrgus 1 korruseline; 3. Sokli kõrgus täidetud maapinnast 15-45 cm; 4. Räästa kõrgus täidetud maapinnast ~3,0 m; 5. Elamute arv krundil 1(üks); 6. Majapidamishooned on ühendatud peahoonega müüride, variseinte või katusealustega; 7. Katusekalle 0 või 1/5 (s.o. ca 11°). Viilkatusega hoone korral on lubatud suurendada katusekallet <= 1/4 8. Mahtudele võib lisada varimüüre, varjualuseid ja katuseterrasse. III TSOON 1. Krundi täisehituse % <=20% (260-300 m2); 2. Hoonete kõrgus 1-2 korrust, hoonel kohustuslik 2-kordse mahuga osa. Põhimaht 2-kordne, lisamaht 1-kordne; 3. Sokli kõrgus täidetud maapinnast 15-45 cm; 4. Räästa kõrgus täidetud maapinnast ~3 m ja ~7 m; 5. Elamute arv krundil 1(üks); 6. Majapidamishooned on ühendatud peahoonega müüride, variseinte või katusealustega; 7. Katusekalle põhimahul 1/3 (s.o. ca 18°). Ühekordsel lisamahul lubatud katusekalle 0° või 1/3 (s.o. ca 18°). Põhimahul lubatud ainult viilkatused; 8.Mahtudele võib lisada varimüüre, varjualuseid ja katuseterrasse. IV TSOON 1. Krundi täisehituse %<=20% (260-300 m2); 2. Hoonete kõrgus 1-2 korrust, hoonel kohustuslik 2-kordse mahuga osa. Põhimaht 2-kordne, lisamaht 1-kordne. Lubatud soklikorrus; 3. Sokli kõrgus täidetud maapinnast 0,15 m - 3,0 m; 4. Räästa kõrgus arvestatuna hoone nullist (esimese korruse põrandast) ~3,0 m (abimahul) ja ~7,0 m (põhimahul); 5. Elamute arv krundil 1(üks); 6. Majapidamishooned on ühendatud peahoonega müüride, variseinte või katusealustega; 7. Katusekalle põhimahul 1/3 (s.o. ca 18°). Ühekordsel lisamahul lubatud katusekalle 0° või 1/3 (s.o. ca 18°). Põhimahul lubatud ainult viilkatused; 8. Mahtudele võib lisada varimüüre, varjualuseid ja katuseterrasse. Garaažide arv elamu mahus on vaba. Parkimise lahendus katusealuse või suletud seintega varjualuse või garaaži näol on vaba. Hoonete arhitektuur on määratud vastavalt ehitusõigustsooni kuuluvusega. Juhul kui hoonestaja projektis ettenähtud hoone välisilme ei sobi hoonestusreeglitega ega ole vastavuses lähiümbruse hoonetega, on arendajal õigus projekti mitte kinnitada ja nõuda ümberprojekteerimist. Hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust kooskõlastama eskiisprojekti ja ehitusprojekti. SOOVITAVAD NÕUDED VÄLISKUJUNDUSELE:

• välisviimistluses kasutada järgmiseid materjale: betooni, kivivoodrit (silikaattellised, savitellised, kolumbiakivi), krohvi, puitu. Värvitoonid peavad olema heledad, pastelsed, naturaalsetele materjalidele lähedased; • kaldkatuste kattematerjaliks kasutada rullmaterjale kivipuistetega, katusekive või plekkmaterjale (valtsplekk); • kasutada katuseaknaid; • rajada terrasse, rõdusid, variseinu ja –müüre.

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 11

KEELATUD ON: • püstitada vooderdamata mittepuhasnurksed palkhooneid; • kasutada võlve akende ja uste kohal; • kasutada tihedaid aknajaotuseid; • kasutada naturaalseid materjale imiteerivaid plast- ja plekkkatteid (vooderplast jms.).

EHITUSÕIGUS POS 149- POS 152 1. Krundi täisehituse % <=30% (pos 149- 3000 m2, pos 150- 142 m2, pos 151-260 m2, pos 152- 820 m2); 2. Hoonete kõrgus 1-2 korrust; 3. Räästa kõrgus täidetud maapinnast ~8m; 4. Hoonete arv krundil 2; 5. Katusekalle 0 - <=1/5 (s.o. ca 11°); 6. Mahtudele võib lisada varimüüre, varjualuseid ja katuseterrasse.

Elamule ehitusloa andmise eelduseks on vähemalt kuni krundi piirini ulatuva tänava, tänava sademetevee kanalisatsiooni, tänavavalgustuse ja tänava maa-alale kavandatud haljastuse kohta kinnitatud projekti ja ehitusloa olemasolu. Elamule kasutusloa andmise eelduseks on vähemalt kuni krundi piirini ulatuva on tänava, tänava sademetevee kanalisatsiooni, tänavavalgustuse ja tänava maa-alale kavandatud haljastuse rajamine. Ehitistevahelised kujad on lahendatud vastavalt Eesti Projekteerimisnormidele EPN 10.1 „Ehitiste tuleohutus“. TP 2 ja TP 3 tulepüsivusklassi kuuluvate hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 10 m. Kui see nõue ei ole täidetud on vajalik tulemüüri olemasolu. Antud planeeringus tulemüüri vajadust ei teki. Ehitusalad on planeeritud 5 m krundipiiridest. *Kruntide ehitusõigused ja arhitektuurinõuded koostatud koostöös arhitekt Andres Kadarikuga. 3.3. Ratsaspordi- ja vabaajakeskuse planeerimise põhimõtted

Ratsaspordi edendamise eesmärgil kasutatavad olemasolevad objektid on näidatud joonistel 2 ja 3. Planeeringualale jäävad sisemaneežid, üks olemasolev liivaväljak (pindalaga 2800 m2) ja kaks muruväljakut, millistest üks on kasutatav võistlusväljakuna (pindala ca 7000 m2), samuti jäävad alale hobuste koplid. Olemasolevad tallid ja nende abihooned jäävad planeeritavast alast välja naaberkrundile Raeremmelga 1. Positsioonidel 150 ja 151 asuvad olemasolevad elamud, mistõttu on kruntidele määratud elamumaa sihtotstarve.

Hipodroomi tn äärsete ratsaspordi muruväljakute ala hoonestamise eelduseks on samaliigiliste ja samase pindalaga ratsaspordiväljakute väljaehitamine planeeritud kohtadesse. Planeeringu järgi kavandatakse kahe olemasoleva muruväljaku hoonestamisel rajada tallidele ja maneeži lähedusse üks uus liivakattega väljak (positsioonile 149 pindalaga ca 3300 m2) ja murukattega võistlusväljak (positsioonile 148 pindala ca 3200 m2), lisaks veel üks väljak (planeeringus reserveeritud maa-ala positsioonil 148 pindalaga kuni 7200 m2), samuti rekonstrueerida olemasolev liivakattega väljak. Väljakute alune maapind tõsta vertikaalplaneerimise käigus Suur-Emajõe 5% üleujutustõenäosuse piirini, st. absoluutkõrgusele 32.80 m. Võistluste aegne parkimine lahendatakse Raeremmelga 1 asuva olemasoleva parkla ja krundile positsioon 148 kavandatavate parklate baasil.

Kavandatavate ratsaspordi väljakute, koplite ja Suur-Emajõe vahele on võimalik rajada matkarajad, milliste paiknemine, vajalikud lisarajatised ja vertikaalplaneerimine lahendada eraldi projektiga. Ratsaspordibaasi territoorium on ühendatud planeeringuala läbiva “rohelise koridori“ kaudu Vana-Ihaste teiste “roheliste aladega“ .

Lisaks olemasolevatele tallidele krundil Raeremmelga 1 on antud planeeringuga ehitusõigus uue talli ehitamiseks krundile positsioon 149. Olemasolevad tallid mahutavad ca 40 hobust ning kavandatav tall mahutaks lisaks ca 20 hobust.

Krundile positsioon 152 on määratud ärimaa sihtotstarve eesmärgiga rajada krundile erinevaid sportimisvõimalusi pakkuv sisehall.

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 12

3.4. Tänava maa-alad, liikluskorralduse põhimõtted

Planeeritava ala kavandatavad tänavad ühendatakse Hipodroomi ja Salutähe tänavatega. Planeeritavate tänavate ühenduste projekteerimisel Salutähe tänavaga lahendada vertikaalplaneerimine selliselt, et planeeritavate tänavate sajuveed ei voolaks Salutähe tänavale ning ei tekitaks Sautähe tänava kui madalama tänava üleujutamist. Planeeringuala sadekanalisatsiooni rajamise käigus rajada sadekanalisatsioon ka Salutähe 5 krundi ulatuses Salutähe tänavale. Sademeveed Salutähe tn ja planeeritava tänava ühinemiskohas juhtida positsioon 14, 10 ja 1 rajatavasse kraavi. Tänavate, s.h. Salutähe tänava projekteerimisel tuleb anda sademetevee ärajuhtimise tehnilised lahendused arvestusega, kus vete lõppsuublaks on Suur- Emajõgi.

Ehitustegevuseks vajalik juurdepääs ei tohi toimuda mööda Salutähe tänavat. Salutähe tänava osas sätestada raskeveokite liikumise keeld. Salutähe tänava liigiks määrata juurdepääsutänav. Salutähe tänava projekteerimisel säilitada maksimaalselt kõrghaljastus. Kavandatud Salutähe tavaliikluseks avamise tingimuseks on olemasoleva tänavalõigu kõvakattega katmine. Salutähe tänava pikendusele kavandatud truubi asukoha ja laiuse määramisel arvestada olemasoleva Salutähe tänava ja haljastuse paiknemisega. Truubi projekteerimisel arvestada, et truupi ületab sõidutee ja selle idaküljel kõnnitee ning lääneküljele jäetakse olemasoleva Salutähe tänava sõidutee ja kruntide vahelise sadeveekraavi suubumise võimalus rajatavasse kogujakraavi.

Planeeringuga näidatakse ka perspektiivis ühendus kavandatava magistraaltänavaga. Hipodroomi tn äärde on planeeritud bussipeatuse asukoht. Tänavad ja tänavaäärsed jalgteed projekteerida asfaltkattega. Tänavate laiused on kavandatud vähendatud kiirusel (projektkiirus 40 km/h) liiklust arvestades. Soovitav on kasutada liiklust rahustavaid elemente.

Tänavate alune liiklusmaa on jagatud 10-neks (pos 134-144) tänavamaa krundiks. Hipodroomi 13 krunt on jagatud kaheks eraldiseisvaks krundiks. Moodustatud on liiklusmaa sihtotstarbega tänavamaa krunt positsioon 143 ja üldmaa sihtotstarbega krunt positsioon 145.

Parkimine elamurajoonis lahendatakse krundisiseselt. Tänaval parkimine on lubatud vastavalt Liikluseeskirjale. Krundile positsioon 148 on kavandatud kruusakattega parkla. Parklat ei liigendata haljastusega võimaldamaks seda kasutada vajadusel nt hobuvõistlustel hobuste mahalaadimiseks. Kruntidel positsioon 149 ja 152 on parkimine lahendatud kavandatavate parklate baasil. Parklate sadeveed tuleb juhtida läbi liiva-õlipüüdurite.

3.5. Säilitatav ja rajatav haljastus ja heakord

Säilitatava haljastuse ja avalikult kasutatava maa-ala määratlemisel on üldjoontes arvestatud Tartu Linnavalitsuse 17.12.2002.a protokollilist otsust nr 90 “Avalikku kasutusse jäävad vabaõhu puhkuseks kasutatavad maad Ihaste asumis”. Raeremmelga 1a krundi jagamisel on eraldi krundid moodustatud krundil asuva männituka alusele maale selliselt, et moodustub Ihaste ratsaspordikeskust ja Hipodroomi tänavast kirdesse jäävat metsatukka ühendav roheline koridor. Planeeringuga tehakse ettepanek muuta Hipodroomi 13 krundi sihtotstarvet ning võtta krunt kasutusele mängu- ja spordiväljakute otstarbel.

Pärast Emajõe äärse ala korrastamist on võimalik ka jõe ääres mugavalt liikuda. Emajõe äärsete kruntide taha on ette nähtud jalgtee rajamine. Üldiselt jääb maa-ala Emajõe ja kruntide vahel loodusliku ilmega. Kuna ala on ajutiselt üleujutatav ei ole sinna võimalik statsionaarseid rajatisi ette näha. Küll aga tuleb tagada kallasraja kasutamise võimalus, mille funktsiooni üleujutataval ajal täidab kruntide piiri äärne jalgtee. Emajõe äärde kavandatakse rajada paatide sildumiskoht ning kohaliku tähtsusega supluskoht. Paatide sildumine ning supluskoht lahendada vastava projektiga.

Krundid peavad olema heakorrastatud ja haljastatud. Vähemalt 50% krundi territooriumist peab olema loodusliku haljaskatte või kõrghaljastusega kaetud. Kui olemasolevaid puid ei ole võimalik säilitada, tuleb need asendada uutega piirkonna üldise haljastustaseme säilitamiseks. Tänavapoolne eesaed tuleb kujundada iluaiana. Ehitisele ettejäävaid puid on õigus likvideerida, kuid need tuleb asendada uute puudega. Tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus (alus: Looduskaitseseadus).

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 13

Tänavapoolsete piirete kõrgus on 1,2 m planeeritud maapinnast. Tänavapoolsed piirded peavad olema läbipaistvad. Tänavatega külgnevad piirdeaiad on metallpostidel helehalli PVC- või tsinkkattega ruutvõrguga elementaiad, mis võivad toetuda betoonsoklile kõrgusega mitte üle 10 cm maapinnast. Jalg- ja sõiduväravate kujunduses võib kasutada müürifragmente vastavalt ehitusprojektiga esitatavatele lahendustele. Külgmised ja tagumised krundipiirete kõrgused ei tohi ületada 1,5 m. Külgmisteks ja tagumisteks piireteks võib kasutada võrkaedu või hekke ja ka mõlemaid koos. Piirete kujundusele võidakse arendaja poolt püstitada erinõudeid.

Planeeritava ala elamukruntide alune maa-ala kuulub suures osas täitmisele kaitsmaks elamuid üleujutuste eest. Elamute alune maapind tuleb tõsta vähemalt 33.39 m kõrguseni, so. veetaseme 1% ületustõenäosuse piir. Elamukruntide hoovialad võivad olla madalamad. Tänavate alune maapind täidetakse samuti 1% ületustõenäosuse piirini s.o. 33.39. Täidetava materjali raskuse mõjul surutakse turbakiht kokku ja seega turbakihi väljakaevandamise vajadus puudub. Hipodroomi 3 krundil teostada täitmine selliselt, et täitmise üleminek Salutähe tänava aadressiga kruntide, kui madalamal asuvate kruntide, suunas oleks ühtlane. Vajadusel rajada tugimüür.

Planeeringuga kavandatud täitmise osas on koostatud eksperthinnang, millisega antakse hinnang täitepinnase ladustamise mõju kohta planeeringuala ja naaberalade pinnasevee režiimile ning täitepinnase vajumise kohta. Eksperthinnang annab ka ehitusgeoloogilised tingimused hoonete projekteerimiseks.

Hoonestaja kohustub planeerima krundi maapinna vastavalt projekteeritavale tänavale. Planeeritav maapind krundil ei tohi ületada antud krundiga piirnevat projekteeritud tänava kõrgust rohkem kui 35 cm.

Krundi vertikaalplaneerimise lahendusega tuleb tagada sademevete äravool tänaval paiknevasse sadevete kanalisatsiooni või immutada krundil. Naaberkruntidele sademevete juhtimine on keelatud. Tänavatelt kogutud sademeveed suunatakse rajatava kanalisatsiooni kaudu kas otse või siis planeeritud kraavide kaudu olemasolevatesse kraavidesse.

Salutähe tn kruntide ja planeeritavate kruntide vahele kavandatud kraavi truubi pealne pind projekteerida madalam Salutähe tn olemasolevast kõrgusest. Kavandatud kogujakraav projekteerida põhimõttel, et kraav on nii olemasoleva tänava ja sellega piirnevate kruntide kui kavandatud tänava ja tänavaäärsete kruntide valgala suublaks ning et kraav oleks suuteline ära juhtima kogu nimetatud valgala sademete veed. Kraavituse projekteerimisel näha ette Salutähe tänava kruntide taga asuva tiigi isoleerimine sademetevee äravoolu kraavist.

Maapinna üleminek planeeritud täitekõrguseni teostada positsioonidel 10-16 ühtlase üleminekuna Salutähe tänava kruntide suunas.

Emajõe äärsete kruntide jõepoolsel küljel lahendada üleminek täidetud alalt maapinna olemasolevale kõrgusele tugimüüri abil. Puude ümber maapinda tõstes (täites) jätta tüve ümber maapind tõstmata, vajadusel lahendada tugimüüriga.

3.6. Tehnovõrkude ja rajatiste paigutuse põhimõtted

3.6.1. Sademevesi

Tehnilised tingimused 09.04.2003 INF/490, AS Tartu Veevärk.

Sadekanalisatsioon ja kanalisatsioon on lahendatud lahkvoolsena. Tänavatelt kogutud sadeveed suunatakse rajatava sadekanalisatsiooni kaudu kraavidesse ning sealt edasi Emajõkke. Planeeringuala loode piirile kavandatav kraav suunab Emajõkke luhaalalt planeeringualale suunduvate kraavide veed.

3.6.2. Kanalisatsioon

Planeeringuala ei ole võimalik isevoolselt ühendada ühiskanalisatsioonivõrku. Planeeringuala olmekanalisatsioon on lahendatud kahe pumpla abil. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.mai 2001. a määrusele nr 171 „Kanalisatsiooni ja veekaitsenõuded“ on reoveepumpla kuja 20 m (kuja on kanalisatsiooniehitise lubatud kõige väiksem kaugus tsiviilhoonest). Olmekanalisatsiooni eesvooludeks on Hipodroomi ja Metsahaldja ristmiku lähedale rajatav reoveepumpla või isevoolne kanalisatsioonitorustik Kraavikalda-Hipodroomi ristmikul.

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 14

Tänavate maa-alale on planeeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik kuni pumplateni ning survetorustik pumplatest eesvooluks planeeritud pumplani.

3.6.3. Veevarustus

Veevarustus on lahendatud linnavõrgu baasil. Planeeritava elamurajooni vee ringtorustiku ühendused tehakse veetorustikku Männimetsa tee ja Hipodroomi ristmikul, Vana-Ihaste ja Ropka linnaosa vahelisel magistraaltorustikul Hipodroomi tn ja Emajõe vahelisel lõigul. Ratsaspordikeskuse veevarustuse ühendus tehakse Luigelahe ja Raeremmelga ristmikul asuvalt veetorustikult.

3.6.4. Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevarustuse tagamiseks on planeeringualale kavandatud viis hüdranti.

3.6.5. Elektrivarustus

Tehnilised tingimused nr. 31602, Eesti Energia AS.

Antud detailplaneeringuga on ette nähtud eraldi maa-alad teenindusmaaga kahele planeeritavale komplektalajaamale. Planeeringuala teenindab ka olemasolev “Kaevu“ alajaam. Uute planeeritavate 10/0,4 kV alajaamade toide on planeeritud olemasolevate “Kaevu” ja “Hipodroomi” alajaamade kaudu ”Metsahaldja” ja “Kaaretee” alajaamade jaotusseadmetest 10 kV kaabelliinidega ning on omavahel seotud 10 kV kaabelliiniga. Projekteerimise käigus näha kruntide piirile ette 0,4 kV transiitkapid koos liitumiskilpidega üks kilp vähemalt kahe krundi kohta. Ka valgustusmastide täpne asukoht määrata projektiga.

3.6.6. Sidevarustus

Sidetehnilised tingimused nr. 2323084, AS Eesti Telefon.

Praegusel hetkel telefonisidevarustus Vana-Ihastes puudub. Planeeritava ala telefoniside on võimalik lahendada raadioside kaudu või tuua kaabel A.Starkopfi tn 11-13-lt.

3.6.7. Sooja- ja gaasivarustus

Planeeringuala lähiümbruse soojavarustuse lahendamiseks on Vana-Ihaste üldplaneeringus välja pakutud gaasikütet. Tänava alale on ette nähtud gaasitorustik survega 2,5 bar. Gaasitoide on võimalik tagada Uus-Ihastesse kavandatavast gaasitrassist või Mõisavahe tänaval asuvast trassist.

Alternatiivne kütteallikas on elekter, ka tahkeküte, kuid mitte raskeõlid ja kivisüsi, kui jääkaineid märkimisväärselt lendu laskvad kütteliigid.

Vastavalt ranna ja kaldakaitse seaduse § 9 lg 2 p 1 on rannal ja kaldal keelatud rajada ladusid, kus ladustatakse I, II ja III ohtlikkuse klassi kuuluvaid aineid, mistõttu ei saa käsitletavas piirkonnas rajada vedelkütuse hoidlat (Tartumaa Keskkonnateenistus kiri 17.12.2003 nr 41-12- 3/2784). Planeeritaval alal on kehtiva üldplaneeringu kohaselt ranna ja kalda ulatuse piiriks Hipodroomi tänav.

Trasside asukohad on näidatud tehnovõrkude plaanil.

Tabel 2. Tehnovõrkude rajamise koondtabel (pikkuste arvutamisel ei ole arvestatud majaühendusi)

Trass Ligikaudne pikkus m

veetorustik ~2300 kanalisatsioonitorustik ~3000 survekanalisatsioonitorustik ~550 sadekanalisatsioonitorustik ~3600 gaasitorustik ~3800 sidekaabel ~3900 madalpingekaabel ~3900 kõrgepingekaabel ~1400 valguskaabel ~4400

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 15

3.7. Keskkonnakaitse

Tartu linna üldplaneeringu kohaselt esinevad planeeritavatel kruntidel II kategooria kaitsealused taimeliigid aasnelk, mägi-piimputk ning III kategooria kaitsealused taimeliigid siberi võhumõõk ja emaputk. Tartu linna üldplaneeringus toodud andmed põhinevad 1999. aasta botaanilisel inventuuril (Tartumaa Keskkonnateenistuse kiri 03.06.2003 nr 41-12-3/443). Kaitstavate taimeliikide esinemisalal on teostatud pinnasetöid. Nii on kannatada saanud Hipodroomi 3 asuv kui ka Hipodroomi 11 lähedal asuv kaitstavate taimede kasvukoht. Hipodroomi 3 asuvale kasvukohale planeeritakse elamukrundid. Kaisealuste taimeliikide kaitse tagamiseks on vajalik positsioon 12 ja 13 alal esinevate kaitsealuste liikide ümberasustamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 25.03.2003 a määrusele nr 95.

Planeeringualal olevatel kinnistutel Hipodroomi 3b ja Hipodroomi 11 asuvad Anne veehaarde puurkaevugrupid, milliste sanitaarkaitseala on 50 meetrit.

Juhul kui Ihaste luht arvatakse Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu, tuleb sellega vahetult piirnevate kruntide ehitusprojekti koostamisel viia läbi keskkonnamõju hindamine (vastavalt Tartu Linnavalitsuse 10.06.2004 istungi protokolli nr 41 lisale).

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, ka ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi. Keskkonnamõju hindamine kavandatud tegevuste rakendamiseks ei ole vajalik.

Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse. Prügikonteinerite asukohad määratakse igale krundile eraldi vastavalt ehitusprojektile. Kõik ohtlikud jäätmed koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Olmejäätmete äravedu korraldada jäätmeluba omavate firmade kaudu.

Planeeringuala edelast piiravale Suur-Emajõele kehtivad kaitsevööndid on järgmised: • ranna ja kalda ulatus – kehtiva üldplaneeringu kohaselt on antud piirkonnas ranna ja

kaldaulatuse piiriks Hipodroomi tn, • veekaitsevöönd - 10 m tavalisest veepiirist, • ehituskeeluvööndi ulatus – määratud kõrgveepiiriga, • kallasraja laius - 10 m keskmise veeseisu piirjoonest.

3.8. Servituudid ja kitsendused

Servituutide seadmise vajadus Tabel 3

Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ isik Servituut

Pos 150 Pos 149, 150, 151 Teeservituut Pos 1, 14, 10, 50, 103, 127

Pos 134, 139, 154, Salutähe 7 ja 5, Hipodroomi 1a

Liiniservituut sadevete ärajuhtimiseks

Pos 148, 149, 152, 76

Pos 148, 149, 150, 151, 152, 135

Liiniservituut

Hipodroomi 3 krundil asub üldplaneeringu järgi mesoliitiline asula (kultuurimälestis). Raeremmelga krundist jääb väike lõik Hipodroomi tn ääres arheoloogilisse kaitsevööndisse.

3.9. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik.

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 16

3.10. Planeeringu rakendamise võimalused Kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi igakordsete valdajate poolt. Hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust kooskõlastama eskiis- ja ehitusprojekti piirkonna arendajaga ja arendajat esindava arhitektuuribürooga ning Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnaga. Ühendused tehnovõrkudega rajab piirkonna arendaja kokkuleppel tehnovõrke valdava ettevõttega. Tehnovõrkude valdajatelt tuleb tellida vajalikud tehnilised tingimused. Hipodroomi tänava äärsete ratsaspordi muruväljakute ala hoonestamise tingimuseks on samaliigiliste ja samase pindalaga ratsaspordiväljakute väljaehitamine planeeritud kohtadesse. Elamule ehitusloa andmise eelduseks on vähemalt kuni krundi piirini ulatuva tänava, tänava sademevee kanalisatsiooni, tänavavalgustuse ja tänava maa-alale kavandatud haljastuse kohta kinnitatud projekti ja ehitusloa olemasolu. Elamule kasutusloa andmise eelduseks on vähemalt kuni krundi piirini ulatuva tänava, tänava sademevee kanalisatsiooni, tänavavalgustuse ja tänava maa- alale kavandatud haljastuse rajamine. Enne mullatööde algust tuleb arheoloogilises kaitsevööndis ja mesoliitilise asulakoha piires läbi viia seadusest tulenevad vajalikud uuringud. Proovikaevamiste käigus selgitada vastavate põhjalikemate uuringute vajadus ja ulatus ka väljaspool arheoloogilist kaitsevööndit ja mesoliitilist asulakohta, kuna planeeritaval alal asub kiviaja asulakoht, mille täpne ulatus pole teada. Hilisema projekteerimise käigus lahendada paatide sildumine ja supluskoht. Projekteerida võivad vastavat litsentsi omavad firmad või isikud. Planeeringuga kavandatavad tänava maa-alad antakse pärast tänavate lõplikku väljaehitamist tasuta üle Tartu linnale. Planeeringuga üldkasutusse jäetud vabaõhu puhkealad antakse tasuta üle Tartu linnale. Tänavate, üldkasutatava haljastuse ja haljasalade, välisvalgustuse, sademevete kanalisatsiooni, mängu- ja spordiväljakute rajaja määratakse hilisemate kokkulepete käigus. Avalikku kasutusse jäävate rajatiste - tänavate, jalgtänavate, haljasalade ja tänavavalgustuse hooldaja on pärast nende üleandmist Tartu linn. Salutähe tänava olemasolevat osa ei ole lubatud kasutada planeeritava ala kasutuselevõtuks vajalike ehitustööde transpordil. Enne Salutähe tänava otsas kruntidel 10 ja 14 asuva tiigi sulgemist tuleb tagada Salutähe tänava sademevee äravool rajatavatesse kraavidesse. Planeeringuala hoonestamine realiseeritakse kahes etapis. Enne esimeses etapis ette nähtud tänavate, tehnovõrkude ja välisvalgustuse lõplikku realiseerimist ei ole lubatud järgmises etapis kavandatud hoonete projekteerimine ja püstitamine. Etappide piirid on näidatud maakasutuse joonisel. Juhul, kui Ihaste luht arvatakse Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu, tuleb sellega vahetult piirnevate kruntide ehitusprojekti koostamisel viia läbi keskkonnamõju hindamine.

KRUNTIDE RAEREMMELGA 1A JA HIPODROOMI 3

DETAILPLANEERING

KOBRAS AS 17

4. Kooskõlastuste kokkuvõte Tabel 2 Kooskõlas tuse kuupäev

Kooskõlastatava asutuse või ettevõtte nimetus

Kooskõlastuse tingimused Kooskõlastaja nimi ja amet

24.11.2003 Eesti Energia AS-I Jaotusvõrgu Tartu piirkond

Kooskõlastatud tingimusel: tööprojektid kooskõlastada täiendavalt (kooskõlastus asub tehnovõrkude joonisel, koopia planeeringu lisade kaustas)

Enn Kitsnik juhtivspetsialist

18.03.2004 Tartumaa Päästeteenistus

Kooskõlastatud (kooskõlastus asub põhijoonisel, koopia planeeringu lisade kaustas)

Pjotr Vorobjov peainspektor

09.03.2004 AS Tartu Veevärk Üle vaadatud. Tööd mitte enne heaks kiita, kui on valmis Vana-Ihaste sademevee põhiskeem. (kooskõlastus asub tehnovõrkude joonisel, koopia planeeringu lisade kaustas)

Andres Aruhein info- ja arendusosakonna juhataja

27.02.2004 Elion Ettevõtted AS Tutvunud Raeremmlega 1a ja Hipodroomi 3 detailplaneeringuga (kooskõlastus asub tehnovõrkude joonisel, koopia planeeringu lisade kaustas)

Valdur Lints sideliiniinsener

02.03.2004 AS Eesti Gaas Kooskõlastatud (kooskõlastus asub põhijoonisel, koopia planeeringu lisade kaustas)

Igor Orlov hooldusjuht

10.03.2004 ja 09.11.2004

Tartu LV linnamajanduse osakond

Kooskõlastatud (kooskõlastus asub planeeringu põhijoonisel, koopia planeeringu lisade kaustas)

Rein Haak juhataja

31.03. 2004

Tartumaa Keskkonnateenistus

Kooskõlastatud kirjaga (koopia planeeringu lisade kaustas)

Jalmar Mandel juhataja

16.03.2004 ja 09.11.2004

Tartu LV arhitektuuri ja ehituse osakond

Kooskõlastatud märkusega: Krundid pos 58-78 jätta avalikku kasutusse (kooskõlastus asub põhijoonisel, koopia planeeringu lisade kaustas)

Raivo Mändmaa juhataja

10.06.2004

Tartu LV arhitektuuri ja ehituse osakond

Kooskõlastatud märkusega: Planeeringu maa-alal asub kiviaja asulakoht, mille täpne ulatus pole teada. Sellepärast tuleb enne mullatööde algust igal hoonestusalal ja trasside alal teha arheoloogilised proovikaevamised ja vajadusel täiendavad arheoloogilised uuringud (kooskõlastus asub põhijoonisel, koopia planeeringu lisade kaustas)

Romeo Metsallik linnaarheoleoog

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

  Gunbrit Sulg   Aron Trumm   Vastused infopäringutele  

Teie  19.02.2026 Meie 06.03.2026 nr 9-3.1/DP-23-009

Vastame alljärgnevalt Teie kirjadele.   Esitatud arvamused Linna vastused 1. Gunbrit Sulg, Hobuseraua 26 (5 kirja), 18.02 kl 17.21 ja 18.12, 19.02 kl 4.08 ja 15.18, 25.02 1. Seoses Raeremmelga 11 kinnistu detailplaneeringuga on mul tekkinud täiendavad küsimused ning palun Teie kirjalikke selgitusi.   Mõistan, et 2005. aastal kehtestatud detailplaneeringut on muudetud ning hetkel on kehtiv 2017. aastal kehtestatud detailplaneering. Palun täpsustada, kust on võimalik tutvuda hetkel kehtiva detailplaneeringu tervikmaterjalidega (sh seletuskiri ja joonised).   Teie varasemas vastuses on märgitud, et varasemate detailplaneeringutega on üld- ja roheala juba vähendatud. Samas on Tartu linnapea 02.02.2021 korralduses nr 132 selgelt märgitud, et roheala ei vähendata. Palun selgitada, kuidas need seisukohad omavahel kooskõlas on.   Palun kinnitada, kas koostamisel olev detailplaneering lähtub Tartu linna üldplaneeringust 2040+. Samuti palun täpsustada seoses kavandatava roheala ümberpaigutamisega: millise ala arvelt roheala ümber paigutatakse; kuhu roheala kavandatakse; kas Tartu linna üldplaneeringus 2040+ määratud roheala jääb kehtima või kavandatakse selle muutmist.   Lisaks palun täpsustada korruselisuse küsimust. Üldplaneeringu kohaselt on piirkonnas VI3 maksimaalne lubatud korruselisus kaks korrust.

1.1. ja 1.2. Raeremmelga tn 11 krundil kehtib Tartu Linnavolikogu 20. jaanuari 2005 otsusega nr 385 kehtestatud Raeremmelga 1a ja Hipodroomi 3 detailplaneering.    Kehtiva detailplaneeringu muutmiseks algatati maaomaniku taotluse alusel uue detailplaneeringu koostamine Tartu Linnavalitsuse 01.04.2025 korraldusega nr 229. Detailplaneering algatati kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga 2040+   Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud üldplaneeringus ei vähenenud antud alal roheala suurus eelmise üldplaneeringuga võrreldes. Roheala suurus muudeti juba aastal 2017 kehtestatud üldplaneeringu menetluse käigus, kuna ratsaspordikeskuse maa omanikud soovisid ala muuta elamumaaks.   Teie viidatud 02.02.2021 korraldus, mis võeti vastu uue üldplaneeringu koostamise käigus arvestaski 2017. a üldplaneeringu lahendust ja ei muutnud seda. Korralduse preambulis on käsitletud roheala uut vähendamise ettepanekut ca 11 700 m² võrra, millega linn ei nõustunud.   Õiguskantsler viitab õigesti, et üldplaneering ei muuda automaatselt kehtivat detailplaneeringut. Detailplaneeringu muutmine toimub eraldi menetluses, käesoleval juhul uue detailplaneeringu koostamisega. Uue detailplaneeringu kehtestamisel muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.  

.

Minu arusaama kohaselt on korrusteks loetavad nii soklikorrus kui ka katusekorrus. Sellest tulenevalt saab lubatud lahendusi tõlgendada järgmiselt: soklikorrus ja üks maapealne korrus (kokku 2 korrust); esimene ja teine korrus (kokku 2 korrust); esimene korrus ja katusekorrus (kokku 2 korrust).   Palun selgitada, kuidas on koostamisel olevas lahenduses korruselisust arvestatud ning kuidas on see kooskõlas üldplaneeringu tingimustega. Samuti palun selgitada, kuidas tõlgendatakse olukorda, kus avalikkuses tajutakse kavandatavat hoonet neljakorruselisena.   Täiendavalt palun selgitada, millest tuleneb üldplaneeringus 2040+ piirkonnas „Vana- Ihaste 3“ hoone maksimaalseks kõrguseks 10 meetrit määramine, kui ülejäänud Vana-Ihaste piirkonnas on maksimaalne lubatud kõrgus 8,5 meetrit. Kas katusekorruse võimalus oli juba üldplaneeringu koostamisel arvestatud?   2. Viitan Teie 18.02.2026 kirjale nr 9-3.1/DP- 23-009, milles selgitate, et 2017. aastal kehtestatud üldplaneeringuga on vähendatud roheala ulatust võrreldes 2005. aastal kehtestatud detailplaneeringuga.   Juhin tähelepanu, et 2005. aastal kehtestatud detailplaneeringus on nimetatud ala määratud üldkasutatavaks maaks, kuhu käesoleval ajal soovitakse algatada uus detailplaneering. Samas nähtub Teie vastusest, et üldplaneeringuga on juba muudetud kehtiva detailplaneeringu lahendust.   Meedias kajastatu põhjal on õiguskantsler hiljuti asunud seisukohale, et üldplaneeringuga ei ole võimalik muuta kehtiva detailplaneeringu lahendust ilma, et detailplaneering oleks eelnevalt nõuetekohaselt muudetud või kehtetuks tunnistatud. Õiguskantsleri hinnangul tuleb planeeringute hierarhiast tulenevalt kehtiv detailplaneering esmalt kehtetuks tunnistada või muuta, enne kui seda saab üldplaneeringus teistsuguselt käsitleda.   Eeltoodust tulenevalt palun Teil selgitada:   Millisel õiguslikul alusel on 2017. aasta üldplaneeringus käsitletud roheala ulatust

Detailplaneeringu algatamisel on tehtud ettepanek üldplaneeringukohase roheala osaliseks ümbertõstmiseks eesmärgiga arvestada Ihaste Ratsaspordikeskuse tegevuseks vajalike tingimuste ja elamuarenduse terviklikkusega. Ettepaneku järgi vahetaksid asukohad elamumaa osa Raeremmelga tn 11 krundi põhjaosas ja roheala osa krundi lõunaosas ca 5760 m² pindvõrdse vahetusena. Seeläbi laieneks üldplaneeringukohane rohekoridori osa Raeremmelga tn 11 krundi põhjapoolses osas ja kitseneks lõuna pool, samas ei väheneks laius kõige kitsamas (32 m) kohas. Vastavalt PlanS § 142 lg 1 üldplaneeringut muutev detailplaneering on: (1) Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.   Käesoleval juhul ei saa sellist roheala nihutamist pidada ÜP põhilahenduse muutmiseks.   Üldplaneeringu ülesanne on määrata hoonestuse kõrguspiirang. Tartu linna üldplaneeringus on üldjuhul antud kõrguspiirang korruselisusena, mõnikord lisatud ka meetrid. Üldplaneeringu järgi on detailplaneeringu alal lubatud 2 korrust ja kõrgus 8,5-10 m, arvestatuna hoone ±0.00 kõrgusest.   Kõrguse määramisel on arvestatud ka alal kehtivaid detailplaneeringuid (Tartu Linnavalitsuse 31.05.2011 korraldusega nr 652 kehtestatud Raeremmelga tn 1, Raeremmelga tn 1a ja Raeremmelga tn 1c kruntide detailplaneering võimaldab Raeremmelga tn 9 krundil rajada hoone kõrgusega 10 m).   Üldplaneeringus on peetud silmas täiskorruseid. Detailplaneeringu koostamisel on võimalik kaaluda korruselisust meetrites etteantud kõrguse piires. Linn on pidanud sobivaks antud alal maksimaalselt 2+katusekorrus. Kuigi

erinevalt 2005. aastal kehtestatud detailplaneeringust?   Kas ja millal on algatatud või läbi viidud detailplaneeringu muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus osas, milles see on vastuolus hilisema üldplaneeringuga?   Kuidas on tagatud planeerimisseadusest tuleneva planeeringute hierarhia põhimõtte järgimine ning isikute õiguspärane ootus olukorras, kus kehtiv detailplaneering ja hilisem üldplaneering näevad ette erineva maakasutuslahenduse?   Soovin Teie seisukoha edastada õiguskantslerile täiendavaks analüüsiks.   3. Soovin saada täiendavat teavet Raeremmelga 11 arhitektuurivõistluse tulemuste kohta. Palun edastada järgmine informatsioon: Millised olid kaks ülejäänud (mittevõitnud) võistlustööd ning kus on võimalik nende kavandite, visualiseeringute ja seletuskirjadega tutvuda? Kes kuulusid nimetatud arhitektuurivõistluse žüriisse, kes tegi otsuse võidutöö valimise kohta? Kui võimalik, palun saata vastav dokumentatsioon või viide ametlikule veebilehele, kus nimetatud materjalid on kättesaadavad.   4. Seoses viimastel päevadel laekunud vastustega minu varasematele pöördumistele märgin, et esitatud seisukohtadest peegeldub selgelt linnavalitsuse huvi antud detailplaneeringu elluviimise vastu.   Palun selgitada, milles seisneb linnavalitsuse konkreetne huvi Raeremmelga 11 detailplaneeringu muutmise ja kavandatava arenduse toetamise osas.   Juhin tähelepanu, et vastavalt planeerimisseadusele ei ole kehtiva detailplaneeringu muutmine lubatud kergekäeliselt. Muutmise aluseks ei saa olla üksnes arendaja majanduslik huvi ega üldplaneeringu olemasolu. Detailplaneeringu muutmine eeldab selgelt põhjendatud avalikku huvi.    

tehniliselt võib katusekorrus arvesse minna kolmanda korrusena siis 2+katusekorruse puhul on tajutav maht siiski erinev võrreldes 3 täiskorrusega.   Vana-Ihastes on algselt olnud suvilad. Erinevatel ajastutel on lisandunud erinevad hoonetüübid ja lisanduvad veel. Vana-Ihaste ei ole miljööala (nagu nt Supilinn), eesmärk ei ole säilitada olemasolev hoonestus. Algatatud detailplaneeringu ala ei asu olemasolevate elamute vahel, vaid on eraldi käsitletav. Ka üldplaneeringus asub ala eraldi arhitektuuriüksuses VI3, erinevalt Hobuseraua ja Luigelahe tn kruntidest (VI2 ja VI1). Planeeringuala on eraldatud Luigelahe tänava elamutest Ihaste ratsaspordikeskuse ala ja ehitistega (kaugus ca 160 m), Hobuseraua tänava elamutest rohealaga (lähim hoone ca 50 m).   Üldplaneeringu koostamisel on ühiskondlikult kokku lepitud, et ridaelamud sobivad Vana- Ihastesse.   Märgime, et käesolevaks hetkeks detailplaneeringut ei ole veel koostatud ega linnale esitatud. Toimunud planeeringuvõistluse protokollis on öeldud: Edasisel planeerimisel tuleb kaaluda ja kirjeldada planeeritavate hoonete korruselisust. Kolmas korrus katusealuse korrusena on võimalik kaaluda, kui kolmas korrus säilitab katusekorruse iseloomu (kuni pool ehitisealusest pinnast) ja hoonete alla suletud mahuga soklikorrust ehk neljandat korrust ei teki   Protokollis öelduga tuleb planeeringu koostajal arvestada. Anname planeeringulahendusest teada siis, kui see on koostatud.   Üldplaneeringut on menetletud vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Roheala kavandamisel tuli linnal kaaluda nii avalikku kui erahuve ning leida tasakaalustatud lahendus. Maaomanikule seatavad kitsendused ja piirangud peavad olema proportsionaalsed. Avalikes huvides eraisikule kuuluva maa kasutamine rohealana tuleb maaomanikuga kokku leppida. 2017. a üldplaneeringu menetluses saavutati ühiskondlik kokkulepe maa ala edasise kasutamisotstarbe osas. Kolmandatel isikutel ei saa olla õigustatud ootust kasutada rohealana teisele isikule

  Palun selgitada: Millisele avalikule huvile tugineb kehtiva detailplaneeringu muutmise algatamine või toetamine? Kuidas on hinnatud piirkonna tegelikku võimekust sellise arenduse vastuvõtmiseks?   Tuletan meelde, et Ihaste piirkonnas puuduvad jätkuvalt kool ja lasteaed ning vajalik sotsiaalne ja tehniline taristu ei ole välja arendatud. Sellest tulenevalt palun põhjendada, kuidas on kavandatav suuremahuline arendus kooskõlas piirkonna arenguvajaduste ning avalike teenuste kättesaadavusega.   Palun esitada vastus kirjalikult ja viidetega õiguslikele alustele.   5. Esiteks soovitakse roheala ümber tõsta teisele kinnistule. Minu hinnangul on tegemist roheala vähendamisega, kuna Raeremmelga 9 kinnistule ei soovita täna detailplaneeringu kaudu ehitusõigust. Roheala vähendamise kohta on Tartu linnapea Urmas Klaas teinud 2021. aastal otsuse korraldusega nr 132. Palun selgitada, kuidas on kavandatav lahendus selle varasema otsusega kooskõlas. Samas ei ole põhjendatud roheala vähendamise ega ümbertõstmise vajadus.   Teiseks tekib küsimus, kuidas lahendatakse Raeremmelga 11 kinnistu kruntideks jagamine viisil, nagu seda näeb ette kehtiv üldplaneering. Võidutöös on kinnistut käsitletud ühe suure tervikuna. Palun selgitada sellist lahendust vastavalt kehtivale üldplaneeringule.   Korruselisuse osas palun selgitada järgmist vastust seaduse mõistes (Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused, § 18 „Korrus“): „Kolmas korrus katusealuse korrusena on võimalik kaaluda, kui kolmas korrus säilitab katusekorruse iseloomu (kuni pool ehitisealusest pinnast) ja hoonete alla suletud mahuga soklikorrust ehk neljandat korrust ei teki.“   Samuti tekib küsimus 2017. aastal kehtestatud üldplaneeringu muutmise kohta. Miks on üldplaneeringu uuendamise käigus maa kasutusotstarvet sellises mahus muudetud?  

kuuluvat maad ulatuses, mis ei ole rohealaks planeeringutega ette nähtud, kuid mis täna on hoonestamata. Linn on üldplaneeringu koostamisel järginud planeerimisseadusest tulenevaid kaasamisnõudeid. Nii on linn teavitanud igakülgselt nii avalikes suhtluskanalites üldplaneeringu menetlemise etappidest kui ka korraldanud avalikke arutelusid ja edastanud meediakajastusi. Selgitame, et üldplaneeringu koostamisel muudetakse paljude kruntide kas üldisi maakasutuse või ka ehitamise tingimusi.       Üldplaneeringu koostamisel on igal kinnistuomanikul võimalik anda enda soovidest teada. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse võimalusel esitatud ettepanekutega ega kanta tingimata sisse vanu kehtivaid detailplaneeringuid. Arvestada tuleb ajas toimuvate muutustega, detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus, seega pikema aja möödudes ei saa olla kindel, et omanikel on huvi detailplaneering endisel kujul ellu viia.   Tuleb arvestada, et üldplaneeringu muutmine toimub vastavas menetluses ja detailplaneeringu muutmine eraldi teises menetluses.   1.3. Võistlustingimused, esitatud tööd, žürii koosseis ja protokoll on leitavad lingil: https://gis.tartulv.ee/arhitektuurivoistlused/? data_id=dataSource_1- PI_Arhitektuuri_voistlused_avalik_4698% 3A1532%2CdataSource_1- PI_Arhitektuuri_voistlused_avalik_3974% 3A1206&page=page_1. Esitatud töid hindas žürii, kuhu kuulusid arendaja, linnavalitsuse esindajad ja sõltumatu arhitekt.   1.4. Linna huvi on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale kvaliteetse ruumilise terviklahenduse loomine. Linn on kohustatud menetlema detailplaneeringut, mis on kooskõlas üldplaneeringuga, kui maa omanik seda soovib.   Üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ja projekteerimise aluseks olevatele muudele haldusaktidele. Üldplaneering on linna strateegilise juhtimise tööriist, mis võimaldab suunata linna pikaajalist strateegilist

Tartu linn on varasemalt sarnastes olukordades vastanud, et arendus peab olema piirkonda sobituv ning sarnane ümbritseva hoonestuse laadiga. Olen lugenud selliseid seisukohti mitmetest dokumentidest. Palun põhjendada, mille poolest antud võidutöö sobitub sellesse piirkonda ning milliste ümberkaudsete hoonestusviisidega see kokku sobitub.

planeerimist ja ruumi kujundamist. Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ kehtestati linna visioon ning seati järgmiseks kaheks aastakümneks linna arengu strateegilised eesmärgid ning selle elluviimiseks vajalikud pikaajalise ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Üldplaneering on siduv õigusakt nii KOVile kui maa omanikele kui teistele puudutatud isikutele.   Detailplaneeringu muutmine algatatakse maaomaniku taotluse alusel ja koostamisel tuleb tasakaalustatult arvestada nii era kui avalikku huvi. Näiteks on avalikes huvides jalgtee kavandamine ja 3 ha suuruse maa ala avaliku kasutuse tagamine. Erahuvide kaalumine toimub ja/või nende võimalik riive selgub detailplaneeringu menetluses kaasamise käigus.   Detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.   Tartu Linnavalitsuse 03.06.2025 korraldusega nr 398 algatati Pallase pst 114 krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks lasteaed-algkoolile. Planeeringu avalik väljapanek on kavas sel kevadel. Soovi korral olla kaasatud, palume sellest teada anda.   1.5. Üldplaneeringukohase roheala pindala detailplaneeringuga ei vähendata.   Detailplaneeringu algatamisel on tehtud ettepanek üldplaneeringukohase roheala osaliseks ümbertõstmiseks eesmärgiga arvestada Ihaste Ratsaspordikeskuse tegevuseks vajalike tingimuste ja elamuarenduse terviklikkusega. Vastasel juhul jääks Raeremmelga tn 11 krundi põhjapoolne elamuala segama nii ratsaspordikeskuse tegevust kui rohekoridori toimimist. Samuti ulatub seal elamumaale veehaarde sanitaarkaitseala.   Kavandatav lahendus on Teie viidatud linnavalitsuse korraldusega kooskõlas. Korralduse preambulis on käsitletud uut roheala vähendamise ettepanekut ca 11 700 m² võrra, millega linn ei nõustunud ja seega 2021. a üldplaneering seda ei kajasta, vaid kajastab 2017. a kokkulepitud roheala ulatust.

  Detailplaneeringus lahendatakse kruntide moodustamine üldplaneeringuga kooskõlas.   Detailplaneeringuga määratakse hoonete absoluutkõrgus meetrites, vajadusel antakse ka korruselisus võrreldes ÜPga täpsemalt.   Seega kokkuvõttes Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud üldplaneeringus ei vähenenud roheala suurus eelmise üldplaneeringuga võrreldes. Roheala suurus muudeti juba aastal 2017 kehtestatud üldplaneeringu menetluse käigus, kuna ratsaspordikeskuse maa omanikud soovisid ala muuta elamumaaks.

2. Aron Trumm, 28, 20.02 1. Kirjutate oma vastuses- Detailplaneeringuala on eraldatud Luigelahe tänava elamutest Ihaste ratsaspordikeskuse ala ja ehitistega (kaugus ca 160 m), Hobuseraua ja Varsa tänava elamutest rohealaga (lähim ca 50 m), Ranna pst elamutest Raeremmelga tänava ja üksikelamu krundiga. Varsa tänaval asub muu hulgas ka 8 boksiga ridaelamu, moodustades 96 m pikkuse hoone kruntidel suurusega 361 kuni 544 m², kus ehitisealune pind on 142,7 kuni 144,1 m².   Varsa tänaval on tegemist 1-korruselise ridaelamuga, mitte 2-korruselise ega ka 3- korruselise ridaelamuga. Antud planeeringus on planeeritud ridaelamutel kolmas korrus lahendatud väliterrassina, mis tähendab selle kasutust täielikult 3-korruselisena. Samuti ei vastanud Te küsimusele, et kuidas sobituvad need hoonetüübid ümbritsevasse keskkonda? Kas ümbritsevad 1-korruselised ja 2- korruselised eramud on samasugused hoonetüübid?   2. Kirjutate oma vastuses- Raeremmelga tn 9 ja Raeremmelga tn 11 kruntidele on antud võimalus rajada ratsaspordiväljakud ja parkla (võistluste aegseks parkimiseks) ning määratud krundi kasutamise otstarbeks üldmaa. Uue detailplaneeringuga soovitakse rajada elamud osaliselt rajamata väljaku ja üldmaa asemele.   Kas see tähendab, et kui Ihaste Ratsakool soovib rajada väljaku, siis seda planeeringut ei tule?  

2. vt lisaks p 1 vastuseid. Ehitusõigus selgub planeeringu koostamisel. Planeeringuvõistlusele esitatud töid hindas žürii, kuhu kuulusid arendaja, linnavalitsust esindavad arhitektid ja sõltumatu arhitekt.   Võidutöö Asum oli nii kontseptuaalselt kui ka tulevikus arendatava naaberalaga sidumise osas tugevam, kui teised esitatud tööd. Kui teised tööd nägid ette maa-ala täitmise kogu ulatuses, siis Asumis on kavandatud hoonete nullkõrgus ja teed üleujutuspiirist kõrgemale, kuid ülejäänud ala jäetud looduslikule kõrgusele periooditi üleujutatavana. Asumi hoonestus on hästi liigendatud, välditud pikad hoonefrondid, tagatud läbipääsud ja vaated jõele, rohealale. Pakutud lahendus loob põneva asumi. Kuna tegu ei olnud hoonete arhitektuurivõistlusega, siis nähtavad hooned on illustratiivsed, hoone plaane ei koostatud. Arhitektid soovisid näidata viise ruumilise keskkonna monotoonsuse vältimiseks ja mitmekesistamiseks.   Märgime, et võidutöö on koostanud oma ala eksperdid, kes on töö koostamisel palju vaeva näinud. Puudused, mis žürii töös ära märkis, tuleb planeeringu koostamisel lahendada. Mööname, et võidutöö ilma žürii kommentaarideta ja linna selgitusteta võis tekitada avalikkuses segadust.   Juhul kui krundiomanikud soovivad realiseerida täna kehtiva detailplaneeringu (nt Ratsakool soovib rajada väljaku), siis see on võimalik. Uue detailplaneeringu kehtestamisel muutub samal alal varem kehtinud planeering kehtetuks. Ihaste Ratsaspordikeskus OÜ on üks detailplaneeringust huvitatud isikutest.

3. Kirjutate oma vastuses- Üldplaneering annab võimaluse kavandada alale üksik-, kaksik- või ridaelamud. Krundi suurim võimalik täisehitusprotsent on 30. Hoone suurim suhteline kõrgus 8,5-10 m, arvestatuna hoone ±0.00 kõrgusest.   Nagu kirjutate, siis seesama üldplaneering annab võimaluse alale kavandada ka üksikelamuid. See tähendab, et ei pea ehitama 77 ühikut 3-korruselisi ridaelamuid. Hoonete suurim suhteline kõrgus 8.5-10m ei arvesta kehtivat detailplaneeringut, kus kõrval asuvate kinnistute hoonete kõrgused on määratud räästakõrgustega 1-korruselistel 5-meetrit ja 2- korruselistel 7-meetrit.   4. Kirjutate oma vastuses- algatati Raeremmelga tn 11 krundi detailplaneering ja kinnitati lähteseisukohad. Korraldusega otsustati muu hulgas, et parima võimaliku keskkonda sobiva linnaruumilise lahenduse (hoonete mahud, paiknemine, haljastus, teedevõrk) leidmiseks tuleb planeeringu algatamise järgselt läbi viia vähemalt kolme kutsutud osalejaga planeeringuvõistlus.   Kuidas saab see olla parim võimalik keskkonda sobiv linnaruumiline lahendus? Ümberringi asuvad kõik 1-korruselised või 2-korruselised eramud. Ainuke, mis Te välja tõite oli Varsa tänava 1-korruselin ridaelamu, mis asub linnulennult 800m kaugusel. See tähendab ca 1km kaugusel asub 1-korruseline ridaelamu!   5. Kirjutate oma vastuses- Planeeringu koostamisel tuleb tasakaalustatult arvestada erinevate huvidega, seejuures ka planeeringust huvitatud isiku ja planeeringuala omanike huvidega, kes on soovinud kavandada ridaelamuid kooskõlas üldplaneeringuga.       Olen nõus, et tuleb arvestada tasakaalustatult erinevate huvidega. Probleemiks on siinkohal see, et arvestatud on arendaja maksimaalsete huvidega ja teiste huvitatud isikute minimaalsete huvidega. See kui arendaja on huvitatud ridaelamute ehitamisest ei tähenda, et seda peaks realiseerima. Seda põhjusel, et need ei sobi sinna keskkonda, kuna ümbruses ei ole ridaelamuid ja nii kõrgeid hooneid.

  Kirjutasite oma eelmises pöördumises muu hulgas ka Varsa tänava majadest, seetõttu vastasime selles osas samuti. Asjakohane on välja tuua, et Vana-Ihaste hoonestus on mitmekesine ehk hoone tüübid on erinevad, sh on ka ridaelamu, mis sobitub üksikelamute kõrvale.   Algatatud detailplaneeringu alal puudub vahetu kokkupuude Luigelahe ja Hobuseraua tn elamutega ning ka seal on erinev hoonestus erinevast ajastust. Linna hinnangul on antud asukohas omanäoliste ridaelamute kavandamine võimalik. Ridaelamu iseloom on pereelamu sarnane, pakkudes samas taskukohasemat eluaseme võimalust. Tihedam maakasutus linnaruumis aitab pidurdada ka valglinnastumist.   Detailplaneering on algatatud maaomaniku taotluse alusel ja koostamisel tuleb tasakaalustatult arvestada nii era kui avalikku huvi. Näiteks on avalikes huvides jalgtee kavandamine ja 3 ha suuruse maa ala avaliku kasutuse tagamine.    Vana-Ihastes on algselt olnud suvilad. Erinevatel ajastutel on lisandunud erinevad hoonetüübid ja lisanduvad veel. Vana-Ihaste ei ole miljööala (nagu nt Supilinn), eesmärk ei ole säilitada olemasolevaid hooneid.   Algatatud detailplaneeringu ala ei asu olemasolevate elamute vahel, vaid on eraldi käsitletav. Seetõttu ka üldplaneeringus asub ala eraldi arhitektuuriüksuses VI3, erinevalt Hobuseraua ja Luigelahe tn kruntidest (VI2 ja VI1). Üldplaneeringu koostamisel on ühiskondlikult kokku lepitud, et ridaelamud sobivad Vana-Ihastesse. Konkreetne ehitusõigus ja tihedus selgub planeeringu koostamise käigus.   Planeeringu koostamisel tuleb tasakaalustatult arvestada nii era kui avalikku huvi. Näiteks on avalikes huvides jalgtee kavandamine ja 3 ha suuruse maa ala avaliku kasutuse tagamine.   Detailplaneeringut ei ole veel koostatud. Anname edaspidi võimaluse avaldada detailplaneeringu kohta arvamust.  

  Üldplaneeringu järgi võib sinna lubada ka ainult eramuid- täpselt nii nagu kogu piirkonnas on siiani välja kujunenud. Kas linn arvestab ainult arendaja maksimaalsete huvidega ja lubab kolmekorruselisi ridaelamuid või 2 ja poole korruselisi ridaelamuid?   6. Kirjutate oma vastuses- Erinevalt Varsa tänava ridaelamust ei looda pikki tuime müürina mõjuvaid hoonefronte, vaid mitmekesine liigendatud hoonestus, kus tagatakse avatus, vaated, hoonetevahelised läbipääsud ja juurdepääsud jõele. Ümbritsevaga arvestav lahendus ei tähenda, et tuleb rajada identsed hooned läheduses asuvatega. Eeldatavalt rajatakse mitmekesiselt liigendatud põnev atraktiivne linnaruum.   Kirjutate halvustavalt Varsa tänava ridaelamust, mis on Teie hinnangul pikk tuim müürina mõjuv hoonefront. Antud hoone on tunnustatud ja auhinnatud arhitekti loodud hoone, mis on liigendatud ja erineb kõikidest teistest ridaelamutest. Antud võidutöös on välja toodud 2 erinevat hoonetüübi lahendust, mis just mõjub pika tuima müürina. Ümbruses asuvad hooned on kõik tunnustatud arhitektide poolt loodud hooned ja pole identseid hooneid. Tegemist on ühe kauneima piirkonnaga Tartus, mida linn soovib (erinevalt oma väidest) nüüd täita üheilmeliste ja keskkonda mittesobituvate ridaelamutega- 2 tüüpi ja 77 ühikut ridaelamuid ainulaadsete 1-korruseliste ja 2- korruseliste eramute vahele.   7. Kirjutate oma vastuses- Kokkuvõtvalt saame punktide 1.-5. osas vastata, et ridaelamute kavandamine on võimalik, kuna üldplaneering seda võimaldab, piirkonnas on juba olemas ridaelamu ja suuremaid hooneid ratsakompleksi koosseisus ning planeeringuala on käsitletav ka eraldi üksusena. Planeeritavate kruntide suurus, hoonestusalad, suurim lubatud ehitisealune pind ja kõrgus, seega ka hoonestustihedus selguvad detailplaneeringu koostamisel.   Vastavalt eelnevale välja toodud punktidele- kas tõesti linn planeerib lubada ridaelamuid eramute vahele?

Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Jiri Tintera Linnaarhitekt osakonna juhataja ülesannetes     Liis Randmets 736 1253 [email protected]  

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

  Hea planeeringumenetluses osaleja   Aron Trumm Gunbrit Sulg Katrin Sulg Anneli Tamme Hannes Tamme   Vastused esitatud arvamustele ja küsimustele  

Teie  09.03.2026 Meie 24.03.2026 nr 9-3.2/DP-23-009  

Asutusesiseseks kasutamiseks Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 - Eraelu puutumatust kahjustav teave Märge tehtud: 24.03.2026 Piirangu lõpp: 23.03.2101

Vastame alljärgnevalt Teie pöördumistele.   1. Aron Trumm, 9.03  Kirjutate oma vastuses-  Seeläbi laieneks üldplaneeringukohane rohekoridori osa Raeremmelga tn 11 krundi põhjapoolses osas ja kitseneks lõuna pool, samas ei väheneks laius kõige kitsamas (32 m) kohas.  Mis põhjusel on vaja laiendada põhjapoolset rohekoridori osa kui see on juba täna 30% suurem kui lõunapoolne osa. Loogiline oleks ju, et suurenema peaks lõunapoolne osa? Samas pole mitte ühtegi loogilist põhjust rohekoridori ümber tõstmiseks. Seda enam, et antud juhul tõstetakse see kohta, kus asub tänu Tartu Veevärgi pumbamajale ehituskeelu tsoon ehk sellest lükkest lähtub ehitusala suurendamine roheala arvelt.  Kirjutate oma vastuses-  Linn on pidanud sobivaks antud alal maksimaalselt 2+katusekorrus. Kuigi tehniliselt võib katusekorrus arvesse minna kolmanda korrusena siis 2+katusekorruse puhul on tajutav maht siiski erinev võrreldes 3 täiskorrusega.  Kui üldplaneering lubab ehitada 2 korrust, siis järelikult on tajutav maht erinev võrreldes 2+katusekorrus. Kas katusekorrus ei ole korrus?  Kirjutate oma vastuses-  Algatatud detailplaneeringu ala ei asu olemasolevate elamute vahel, vaid on eraldi käsitletav. Ka üldplaneeringus asub ala eraldi arhitektuuriüksuses VI3, erinevalt Hobuseraua ja Luigelahe tn kruntidest (VI2 ja VI1). Planeeringuala on eraldatud Luigelahe tänava elamutest Ihaste ratsaspordikeskuse ala ja ehitistega (kaugus ca 160 m), Hobuseraua tänava elamutest rohealaga (lähim hoone ca 50m).  Algatatud detailplaneering ei ole eraldi käsitletav ja asub olemasolevate elamute vahel. Näitena- Hobuseraua 17 ja 19 on omavahel otsapidi ühendatud krundid ja nende majade vaheline maa on 52m, sealt edasi Hobuseraua 13 ja 23 ning nende vaheline maa on 56m jne. Seega nende vahed on suuremad kui Hobuseraua krundi otsast 30m ja Teie poolt toodud ca 50m, mis võib ka olla väiksem. Algatatud detailplaneeringust paremal pool asuvad hooned- Raeremmelga 6, Ranna pst 40, Ranna pst 42 kuuluvad samuti VI3 arhitektuuriüksusesse. Nendest hoonetest üle tee asub VI1 ala ja lähim maja on 26 meetri kaugusel (Ranna pst 25). Jah, Luigelahe tänavast on algatatud detailplaneeringu ala eraldatud Ihaste ratsaspordikeskusega aga üldplaneeringu järgi on see ala samuti VI3 ja seega seotud otseselt algatatud detailplaneeringuga. Seega on Luigelahe tänava majad ca 30m kaugusel. Kõike eelnevat arvesse võttes  ei saa kuidagi väita, et algatatud detailplaneeringu ala ei asu olemasolevate elamute vahel ja saaks kuidagi eraldiseisvalt käsitleda.  

.

Kirjutate oma vastuses-  Kolmas korrus katusealuse korrusena on võimalik kaaluda, kui kolmas korrus säilitab katusekorruse iseloomu (kuni pool ehitisealusest pinnast) ja hoonete alla suletud mahuga soklikorrust ehk neljandat korrust ei teki  Kui üldplaneering lubab 2 korrust, siis miks peaks kaaluma kolmandat korrust?    Vastus  Oleme 06.03.2026 kirjas nr 9-3.1/DP-23-009 andnud põhjalikke selgitusi ja jääme jätkuvalt nende juurde.  Palume  oodata ära detailplaneeringu lahendus, mille saadame Teile tutvumiseks ja arvamuste esitamiseks.   2. Gunbrit Sulg, 9.03  Palun selgitada, kas detailplaneeringuga kavandatav üldplaneeringukohase roheala osaline vahetamise Raeremmelga tn 11 kinnistul toob kaasa ehitusõiguse või ehitusmahu suurenemise võrreldes üldplaneeringu lahendusega.  Palun täpsustada:  I. Kas detailplaneeringuga kavandatav roheala ja elamumaa osade vahetus võimaldab suuremat hoonestusmahtu, suuremat hoonestusala või suuremat elamuarendust, kui oleks olnud võimalik üldplaneeringu lahenduse alusel ilma roheala ümbertõstmiseta.  II. Kui ehitusmaht suureneb, siis kuidas on hinnatud, et tegemist ei ole Planeerimisseadus § 142 lg 1 tähenduses üldplaneeringu põhilahenduse muutmisega.  III. Milliste analüüside või kaalutluste alusel on järeldatud, et roheala ümberpaigutamine ei mõjuta üldplaneeringus määratud rohekoridori toimivust ega ruumilist lahendust.    Vastus  Ehitusõigus määratakse detailplaneeringuga, mida ei ole veel koostatud. Täna puudub vaidlustatav haldusakt või toiming. Palume oodata ära detailplaneeringu lahendus, mille saadame Teile tutvumiseks ja arvamuste esitamiseks.   3. Katrin Sulg, 09.03  Käesolevaga esitan vastuväite 02.03.2026 kell 17.00 Raekoja saalis toimunud Raeremmelga tn 11 krundi ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade ning planeeringu võistluse tulemuste tutvustamise koosoleku protokollile.  Vastuväide puudutab protokolli sisulist objektiivsust, menetluslikku korrektsust ning avalikkuse kaasamise nõuete järgimist detailplaneeringu menetluses.  Küsimuste ja vastuste puudulik kajastamine  Protokollis on küll loetletud küsimused, kuid:  * mitmete küsimuste vastused puuduvad või on esitatud väga üldiselt,  * ei ole võimalik tuvastada, milline linnavalitsuse esindaja millisele küsimusele vastas.  Vastavalt Avaliku teabe seadus § 12 peab avalik dokument olema täpne ja kontrollitav.  Sellest tulenevalt peaks protokoll sisaldama:  * selget küsimuse esitajat (vähemalt rolli või esindatavat huvigruppi)  * sisulist vastust  * arutelu kokkuvõtet  Planeeringu Võistluse tulemuste ja planeeringu seos * Protokollis märgitakse, et: * võidutööd ei kanta detailplaneeringusse 1:1  * lahendust alles arendatakse.  Sellisel juhul tekib küsimus,  millisel määral planeeringu võistluse tulemused mõjutavad detailplaneeringut.  Vastavalt Planeerimisseadus § 126 tuleb detailplaneeringu koostamisel: * lähtuda üldplaneeringust  * arvestada keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid * kaaluda alternatiivseid lahendusi. 

Seetõttu tuleb tagada, et planeeringu võistluse tulemus ei kujuneks faktiliseks eelotsuseks, mis piiraks detailplaneeringu menetluses avalikkuse tegelikku kaasamist.  Planeeringu tiheduse ja hoonestuse küsimus  Protokollis viidatakse, et üldplaneering võimaldab ridaelamuid.  Samas ei ole selgitatud: * kavandatavat hoonestustiheduse vahemikku * korterite arvu  * liikluskoormuse mõju.  Planeerimisseaduse § 126 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata:  * keskkonnamõjusid * sotsiaalseid mõjusid * majanduslikke mõjusid.  Seetõttu on vajalik, et planeeringu menetluses oleks selgelt esitatud mõjuanalüüsid, sh: * liiklusanalüüs * sotsiaalne mõju * haljastuse mõju  Ettepanekud  Palume:  I. täpsustada ja parandada koosoleku protokolli nii, et see oleks neutraalne ja faktipõhine; II. esitada planeeringu edasises menetluses selged mõjuanalüüsid ja alternatiivsed lahendused.  Kokkuvõte III. Käesoleva vastuväite eesmärk on tagada, et detailplaneeringu menetlus toimuks läbipaistvalt, õiguspäraselt ning kooskõlas Eesti õigusaktidega, tagades puudutatud isikute tegeliku kaasamise.   Palume vastata käesolevale vastuväitele kirjalikult.    Vastus  02.03. toimunud koosolek korraldati eesmärgiga tutvustada planeeringu algatamise lähteseisukohti ja planeeringuvõistluse võidutööd. Koosolekul ei koostatud detailset stenogrammi ja seda ka koosoleku alguses öeldi,  et pannakse  kirja  ettepanekud, mille protokollimist palutakse. Protokolli muutmist ei ole kavas, kuna see ei sisalda väärinfot. Planeeringulahendust ei ole veel koostatud. Kaasamine toimub vastavates menetlusetappides kooskõlas planeerimisseadusega. Palume oodata ära detailplaneeringu lahendus, mille saadame tutvumiseks ja arvamuste esitamiseks.    4. Gunbrit Sulg, 9.03  Esitan alljärgnevalt oma seisukohad ja küsimused seoses Raeremmelga tn 11 krundi ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade ning planeeringuvõistluse tulemuste tutvustamisega. Palun käsitleda käesolevat kirja ametliku pöördumisena planeerimisprotsessis ning anda esitatud küsimustele ja seisukohtadele sisuline vastus. I. Avaliku ürituse kajastamine ja väide tutvustuse katkestamise kohta  Avalikkuses on väidetud, et tutvustust ei olnud võimalik läbi viia, kuna seda segati vahele. Selliselt on olukorda kirjeldanud ka ruumiloome osakonna detailplaneeringute valdkonnajuht Aire Priks meedias. Samuti on viidatud, et üritust salvestati.  Kinnitan, et üritus salvestati. Tegemist oli avaliku kohtumisega, kuhu olid kutsutud elanikud ning kehtiva õiguse kohaselt ei ole sellise sündmuse salvestamine keelatud. Samuti ei ole minu hinnangul keelatud sellise avaliku arutelu salvestise jagamine või levitamine, kuivõrd tegemist oli avaliku üritusega, kus osalesid avaliku võimu esindajad oma ametikohustuste täitmisel.  Avaliku võimu tegevus peab olema läbipaistev ning avalike arutelude sisu dokumenteerimine ja avalikkusele vahendamine aitab tagada menetluse usaldusväärsuse ja läbipaistvuse.  Salvestiselt on selgelt kuuldav, et linnaametnikud said oma ettekanded esitada ning linnaarhitekt märkis ettekande lõpus, et saab alustada küsimustega. Seetõttu  palun Tartu Linnavalitsusel avalikult täpsustada või parandada väidet, et tutvustust ei olnud võimalik läbi viia. Avaliku arutelu käigu ebaõige kajastamine ei ole kooskõlas hea halduse põhimõtetega.

II. Linna tihendamise põhjendus  Tutvustusel ja meedias on linnaarhitekt põhjendanud arendust vajadusega tihendada linna. Juhin tähelepanu, et Vanaihaste piirkonnas on üldplaneeringu kohaselt võimalik hoonestust tihendada eelkõige VI-3 maakasutuse piirkonnas.  Seetõttu ei ole selge, kuidas kavandatav arendus antud asukohas aitab vältida valglinnastumist. Samuti tuleb arvestada, et 2017. aastal liideti Tartu linnaga endine Tähtvere vald, mille tulemusel suurenes linna territoorium märkimisväärselt. Linna arengut tuleks  käsitleda terviklikult ning kaaluda investeeringute ja arenduste suunamist ka nendesse uutesse linna piirkondadesse.  Palun selgitada, milliste analüüside või strateegiliste dokumentide põhjal on järeldatud, et just antud ala tihendamine on linna arengu seisukohalt põhjendatud. III. Ratsabaasi maa kasutus  Tutvustusel ja meedias on märgitud, et ratsabaasi omanikud on arendusplaanidest teadlikud ning neile jääb tegevuse jätkamiseks piisav maa-ala.  Palun selgitada, kas selle kohta on koostatud eskiis, skeem või muu ruumiline analüüs, kus on näidatud:  – ratsabaasi tegevuseks jääv maa-ala  – kavandatav hoonestus  – funktsioonide paiknemine planeeringualal  Kui sellist materjali ei ole koostatud, siis ei ole võimalik hinnata, kas avalikkusele esitatud väited vastavad tegelikule ruumilisele lahendusele. Palun vastavad materjalid koostada ja avalikkusele tutvustada.  I. Kavandatav hoonestus ja privaatsus  Arutelul käsitleti võimalust rajada alale ridaelamuid või eramuid. Viimaste aastate elamuarendused Tartu ümbruses on sageli lähtunud lahendusest, kus ridaelamud ja eramud on planeeritud viisil, mis tagab elanike privaatsuse ning väldib olukorda, kus erinevate hoonestustüüpide tagahoovid paiknevad vahetult vastamisi.  Peame oluliseks, et ka antud planeeringu koostamisel lähtutaks mitmekesisest ja tasakaalustatud hoonestusstruktuurist. Kohalikud elanikud peavad põhjendatuks lahendust, kus planeeringualal nähakse ette erinevad elamutüübid – eramud, paarismajad ning piiratud mahus ridaelamud.  Selline lahendus on kooskõlas piirkonna olemasoleva hoonestuslaadiga ning aitab säilitada elukeskkonna kvaliteeti, privaatsust ja piirkonnale omast ruumilist iseloomu. Ühetaoline ja intensiivne ridaelamute arendus ei oleks antud asukohas sobiv ega arvestaks piisavalt olemasoleva elukeskkonna ning kogukonna ootustega.  Seetõttu palume planeeringu koostamisel arvestada lahendusega, kus hoonestus on mitmekesine ning sisaldab nii era-, paaris- kui ka ridaelamuid, vältides ühe elamutüübi domineerimist planeeringualal.  II. Üldplaneeringus määratud roheala võimalik muutmine  Arutelul käsitleti võimalust muuta üldplaneeringus määratud roheala asukohta ja sihtotstarvet. Senini ei ole selle kohta esitatud selget selgitust.  Juhin tähelepanu, et juhul kui üldplaneeringus määratud roheala sihtotstarvet muudetakse selliselt, et selle arvelt suureneb hoonestusmaht, ei ole tegemist enam üldplaneeringu väikese täpsustamisega, vaid sisulise muudatusega. Sellisel juhul ei ole võimalik muudatust ellu viia üksnes detailplaneeringu kaudu.  Palun selgitada, millisel õiguslikul alusel nähakse ette üldplaneeringus määratud roheala võimalik muutmine. III. Joogivee puurkaevu sanitaarkaitseala ja joogivee kaitse  Samuti juhin tähelepanu Tartu Veevärgile kuuluvatele joogivee puurkaevudele, mis teenindavad nii kavandatava arendusala kui ka selle ümbruskonna elanikke. Joogivee kvaliteedi ja kaitse tagamine peab olema planeerimisel esmatähtis.  Minu hinnangul ei ole vähemalt ühe puurkaevu sanitaarkaitseala olukord piisavalt tagatud, kuna see ulatub osaliselt Vanaihaste tee sõiduteele. Tegemist on teega, mida kasutavad igapäevaselt nii Ihaste piirkonna kui ka  Veibri  küla elanikud ning mille liikluskoormus on viimastel aastatel kasvanud. 

Lisaks tekivad antud teel lume sulamise ja tugevate vihmade ajal olukorrad, kus sõiduteele koguneb vesi. Sellises olukorras sõidavad sõidukid läbi kogunenud vee ning saastunud pinnavesi imbub pinnasesse. Arvestades, et tegemist on joogivee puurkaevu sanitaarkaitsealaga, võib selline olukord pikemas perspektiivis kujutada ohtu piirkonna joogivee kvaliteedile.  Arvestades, et puurkaev teenindab nii kavandatavat arendusala kui ka laiemat ümbruskonda, palun hinnata põhjalikumalt sanitaarkaitseala tegelikku kaitstust ning selgitada, kuidas kavandatav arendus ja sellega kaasnev liikluskoormuse kasv on kooskõlas joogivee kaitse nõuetega.  Palun esitatud küsimustele ja seisukohtadele kirjalikku vastust.    Vastus  4.1. Oleme seisukohal, et hea tava on arutelul viibijaid teavitada salvestamisest ja küsida nende nõusolekut.  Samuti jääme seisukohale, et segasite ebaviisakalt esinejaid juba alates koosoleku sissejuhatamisest.  Seda tõid välja ka mitmed teised arutelul osalejad, kes teid korrale kutsusid. Mõistame, et võite jääda eriarvamusele.  4.2. Linna tihendamine on üldine põhimõte, mis kannab endaga maa tõhusamat ja efektiivsemat kasutamist, vähendades nõnda ka tegevuskulusid maaühiku kohta. Üldplaneeringu järgi sobivad Vana-Ihastes tihendamiseks lisaks üksik- ja kaksikelamutele ka ridaelamud. Ridaelamu iseloom on pereelamu sarnane, pakkudes samas taskukohasemat eluaseme võimalust. Ridaelamu on privaatsem kui korter, aga vähemkulukas kui maja ülalpidamine. Tartu linna üldplaneeringu koostamise ajal Tartu Ülikooli ja Popinvest OÜ poolt koostatud rakendusuuringus Tartu rahvastiku- ja elamuprognoos 2040 on muu hulgas välja toodud, et linnas on teatav alapakkumine ‘normaalse hinnaga’ uuemate ja suuremete korterite segmendis, mis viib paljud pered äärelinna ja eeslinna ridaelamutesse. Oleme seisukohal, et Vana-Ihaste on elamiseks väärtuslik piirkond, kuhu mahub elama uusi peresid ja on sobilik rajada ka ridaelamuid, pakkudes alternatiivi naabervaldadesse ehitatavatele ridaelamutele ja tagades seejuures kõigile Vana-Ihaste elanikele ka piisav rohealade kättesaadavus. Teie poolt pakutud endise Tähtvere valla aladele arenduste suunamine on samuti kavas. 4.3.  Ihaste Ratsaspordikeskus OÜ on  üks detailplaneeringust huvitatud isikutest. Ta  on planeeringu algatamisel kirjalikult kinnitanud, et planeeringu elluviimine tagab ratsutamisõppe ja võistlusspordi jätkusuutlikkuse ratsakeskuse tegutsemisel ning linnaelanike liikumisharrastuste edendamisel. Kiri on kättesaadav linna veebilehel:  https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/0/345b9882a6266ae6c2258c5e003315e6  4.4. Detailplaneeringu algatamise korralduses on muu hulgas sätestatud, et  krundi kasutamise lubatud sihtotstarbed on üksikelamu-, kaksikelamu-, ridaelamumaa, tee- ja tänavamaa, haljasala maa, puhke- ja spordirajatise maa.  4.5. Oleme 06.03. kirjas selgitanud, et detailplaneeringu algatamise taotlusega tehtud ettepanekut  üldplaneeringukohase roheala osaliseks ümbertõstmiseks eesmärgiga arvestada Ihaste Ratsaspordikeskuse tegevuseks vajalike tingimuste ja elamuarenduse terviklikkusega  ei saa pidada ÜP põhilahenduse muutmiseks. See tähendab, et detailplaneeringu koostamisel on esitatud ettepanekut võimalik kaaluda.  4.6. Detailplaneeringuga ei kavandata liikluskoormuse kasvu veehaarde sanitaarkaitsealas. Juurdepääs planeeritakse Raeremmelga tänava kaudu. Juhul kui üldplaneeringukohane elamumaa ja roheala tõstetakse osaliselt ümber, eemaldub elamumaa sanitaarkaitsealast.   Palume  oodata ära detailplaneeringu lahendus, mille saadame tutvumiseks ja arvamuste esitamiseks.    5. Anneli Tamme, 10.03  Kahjuks ei ole ma linnakodanikuna varem põhjalikult jälginud Tartu linna üldplaneeringu koostamist ja vastuvõtmise protsessi. Seetõttu tuli mulle planeeringumenetluses koosolekul üllatusena asumi märgis VI3.

Soovin täpsustada Tartu linna üldplaneeringu (kehtestatud 07.10.2021) koostamise käigus kujunenud asumi Vana-Ihaste (VI) ning eelkõige VI3 tekkimise asjaolusid.  Palun selgitada ja viidata vastavatele dokumentidele järgmistes küsimustes: I.  Millises Tartu linna üldplaneeringu koostamise etapis (nt eskiis, eelnõu, avalik väljapanek vms) tekkisid Vana-Ihaste asumid (VI)? II.  Kas alamtsoon  VI3  oli olemas juba esimestes avalikustatud planeeringumaterjalides või lisandus see menetluse käigus hilisemas etapis? Palun viidata vastavale planeeringu versioonile või dokumendile.  III. Kui VI3 lisandus menetluse käigus, siis: * millal see muudatus tehti, * millises planeeringu versioonis see esmakordselt kajastub,  * millise ettepaneku või menetlusdokumendi alusel see muudatus tehti. IV.  Palun täpsustada, kes esitas ettepaneku asumi  VI3  moodustamiseks (nt linnavalitsus, maaomanik, arendaja või muu isik/asutus).  Kas asumit VI3 esineb Vana-Ihastes ka mujal kui Raeremmelga tänava piirkonnas? Kui jah, siis palun tuua vastavad asukohad.  Palun lisada vastusele võimalusel viited dokumentidele (lingid või failid), kus nimetatud otsused või muudatused on kajastatud (nt planeeringu eskiisi materjalid, eelnõu versioonid, ettepanekute ja seisukohtade kokkuvõte või muud menetlusdokumendid). Mõistan, et üldplaneeringu menetluse ajal oli avalikkusel võimalus esitada ettepanekuid ja arvamusi. Siiski soovin tagantjärele saada täpsema ülevaate sellest, kuidas asum VI3 planeeringu koostamise käigus kujunes.    Vastus  5.  I-V  Kõik esitatud küsimused üldplaneeringu menetluse kohta ei muuda täna enam üldplaneeringu kehtivust. Seda ei saa vaidlustada ja tegemist on täitmiseks kohustusliku õigusaktiga. Üldplaneeringut saab muuta vaid uue üldplaneeringu koostamise menetluses. Kõik üldplaneeringuga seotud haldusaktid on  avalikud ja  linna veebilehel  dokumendiregistri kaudu kättesaadavad: https://www.tartu.ee/et/planeerimine-info#tartu-uldplaneering-2040+/Dokumendid   Asum VI3 kujunes üldplaneeringu koostamisel ja oli sarnaselt juba ÜP eelnõus (eskiisis) - Tartu  Linnavolikogu 11.06.2020. a. istungi protokollilise otsusega nr LVK-IP-0020 avalikule väljapanekule suunatud üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruand e eelnõu kaardirakendus: ÜP 2040+ eskiis. Samuti on võimalik tutvuda asumi VI3 alaga kehtivas üldplaneeringus: ÜP 2040+   6. Hannes Tamme, 10.03  Osalesime 2. märtsil raekojas peetud koosolekul. Seal paluti esitada küsimusi, kui miski on arusaamatu või selgitamist vajav. Seega esitame oma küsimused. I. Kuidas on "ühiskondlikult kokku lepitud", et ridaelamud sobivad Vana-Ihastesse? Elame siin mitukümmend aastat ja keegi pole kunagi sellekohast küsitlust või elanikke hõlmavat uuringut teinud.  II.  Miks on lubatud kavandatavatele hoonetele suurim kõrgus 10 meetrit ja millega seda põhjendatakse?  III. Linnaarhitekt rõhutas, et linna tuleb tihendada, pidurdada valglinnastumist ja segregatsiooni. Miks tuleb aedlinnas "linna tihendada", pealegi veel sellises kohas, kus pole kunagi hoonestust olnud?  IV. Üldplaneeringute valdkonnajuht Indrek Ranniku selgitas, et detailplaneeringuala ei asu olemasolevate hoonete vahel, vaid on eraldi käsitletav, millest tulenevalt on alale määratud ka üldplaneeringus eraldi arhitektuuritingimused. Kui see detailplaneering läbi läheb, siis on lihtsam tulevikus arendatavale naaberalale (praeguse ratsaspordibaasi territooriumile

Raeremmelga tn 9) saada samuti eraldi arhitektuuritingimused, sest see sobitub Raeremmelga 11- ga.  Raeremmelga tn 9 piirneb Luigelahe  tn-ga.  Meile kui naabritele on olulised hoonestuse tihedus, hoonete kõrgus, teed ja pinnase võimalik tõstmine.    Vastus 6.1. Üldplaneering on õiguslikult siduv ühiskondlik kokkulepe ja ridaelamud on üldplaneeringuga lubatud.  6.2. Üldplaneeringus on kõrguse määramisel arvestatud ka alal kehtivaid detailplaneeringuid.  Tartu Linnavalitsuse 31.05.2011 korraldusega nr 652 kehtestatud  Raeremmelga tn 1, Raeremmelga tn 1a ja Raeremmelga tn 1c kruntide detailplaneering võimaldab Raeremmelga tn 9 krundil rajada hoone suhtelise kõrgusega 10 m.  6.3. Linna tihendamine on üldine põhimõte, mis kannab endaga maa tõhusamat ja efektiivsemat kasutamist, vähendades nõnda ka tegevuskulusid maaühiku kohta. Üldplaneeringu järgi sobivad Vana-Ihastes tihendamiseks lisaks üksik- ja kaksikelamutele ka ridaelamud. Ridaelamu iseloom on pereelamu sarnane, pakkudes samas taskukohasemat eluaseme võimalust. Ridaelamu on privaatsem kui korter, aga vähemkulukas kui maja ülalpidamine. Tartu linna üldplaneeringu koostamise ajal Tartu Ülikooli ja Popinvest OÜ poolt koostatud rakendusuuringus Tartu rahvastiku- ja elamuprognoos 2040 on muu hulgas välja toodud, et linnas on teatav alapakkumine ‘normaalse hinnaga’ uuemate ja suuremete korterite segmendis, mis viib paljud pered äärelinna ja eeslinna ridaelamutesse. Oleme seisukohal, et Vana-Ihaste on elamiseks väärtuslik piirkond, kuhu mahub elama uusi peresid ja on sobilik rajada ka ridaelamuid, pakkudes alternatiivi naabervaldade ridaelamutele ja tagades seejuures kõigile Vana-Ihaste elanikele ka piisav rohealade kättesaadavus. 6.4. Luigelahe tänavaga piirnevale alale Raeremmelga tn 9 krundil elamuid hetkel ei kavandata. Detailplaneeringu algatamise ettepanekuga on soovitud osaliselt hoopis Luigelahe tn äärne elamumaa (Luigelahe tn 7 krundiga piirnev) asendada rohealaga. Planeeritavad elamud jääksid Luigelahe tn elamukruntidest ligikaudu 160 m kaugusele. Hoonestustihedust ja hoonete kõrgust reguleerivad üldplaneering, haljastus- ja parkimisnõuded. Teede kavandamisel tuleb arvestada kehtivate nõuetega ja tagada erinevate liikumisviiside turvaline liikumine. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada ala üleujutusohuga ja tagada hoonete nõuetekohane nullkõrgus. Juhul kui esitatakse ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine ülejäänud Luigelahe tn kruntidega piirnevale Raeremmelga tn 9 krundile, alustatakse uut detailplaneeringu menetlust, koostatakse uued lähetingimused ja tehakse koostööd naabritega.   Palume  oodata ära detailplaneeringu lahendus, mille saadame tutvumiseks ja arvamuste esitamiseks.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Jiri Tintera linnaarhitekt osakonna juhataja ülesannetes     Liis Randmets 736 1253 [email protected]  

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

  Vana-Ihaste Elanikud MTÜ   Vastus pöördumisele Raeremmelga tn 11 kinnistu detailplaneeringu ja rohealade (üldkasutatavate haljasalade) linnale üleandmise kohta  

Teie  17.03.2026 Meie 02.04.2026 nr 9-3.2/DP-23-009

Olete soovinud selgitusi Raeremmelga tn 11 kinnistu detailplaneeringu ja sellega seotud rohealade (üldkasutatavate haljasalade) kujunemise kohta seoses Tartu Linnavolikogu  20.01.2005 otsusega nr 385 kehtestatud Raeremmelga 1a ja Hipodroomi 3 detailplaneeringuga, mille kohaselt kavandati piirkonda ulatuslik väikeelamuarendus ning moodustati 133 väikeelamumaa krunti, lisaks puhke- ja virgestusalad ning ratsaspordi tegevuseks mõeldud krundid, sealhulgas Raeremmelga tn 9 ja Raeremmelga tn 11 (POS 148). Palute selgitada järgmisi küsimusi.   Kas planeeringus nimetatud rohealade ja puhkealade linnale üleandmine oli arendajaga sõlmitud kokkulepete või detailplaneeringu elluviimise tingimuste osa ning millistes konkreetsetes dokumentides (nt lepingud, kokkulepped või korraldused) on see fikseeritud? Kas Tartu linn on detailplaneeringu elluviimise käigus või hiljem teinud ettepaneku nende rohealade, sealhulgas Raeremmelga tn 11 (POS 148) kinnistu, linnale üleandmiseks või vajadusel nende väljaostmiseks? Millised olid põhjused, miks Raeremmelga tn 11 (POS 148) kinnistu ei läinud koos teiste planeeringuga kavandatud avaliku kasutuse aladega Tartu linna omandisse ning jäi eraomandisse, kuigi detailplaneering nägi ette üldkasutatavate puhkealade üleandmise linnale? Peame oluliseks saada selge ja terviklik ülevaade piirkonna rohealade kujunemisest, nende linnale üleandmise praktikast ning detailplaneeringu elluviimise käigust. See aitab nii kogukonnal kui ka linnal paremini mõista Raeremmelga tn 11 kinnistu tänast õiguslikku ja planeeringulist olukorda ning selle edasise planeerimise põhjendusi.   Vastus   Viidatud detailplaneeringus sätestati, et üldkasutusse jäetud vabaõhu puhkealad ja tänava maa- alad antakse tasuta üle Tartu linnale. Linnale anti üle üldmaa krundid Pos 145, Pos 146, Pos 147 ja transpordimaa krundid. Vastav leping edastati Teile 24.03.2026 kirjaga nr 21.3-1.2/04765.   Detailplaneeringus on kirjas, et ratsaspordi tegevuseks vajalik territoorium jääb kruntidele positsioon 148 ja 149, millistel on võimalused uute ratsutamisväljakute rajamiseks. Olemasolevad ja planeeritud ratsaspordi edendamise eesmärgil kasutatavad objektid on näidatud planeeringu joonistel. Planeeringualale jäävad sisemaneežid, üks olemasolev liivaväljak (pindalaga 2800 m²) ja kaks muruväljakut, millistest üks on kasutatav võistlusväljakuna (pindala ca 7000 m²), samuti jäävad alale hobuste koplid. Planeeringu järgi kavandatakse rajada tallidele ja maneeži lähedusse üks uus liivakattega väljak (positsioonile 149 pindalaga ca 3300 m²) ja murukattega võistlusväljak (positsioonile 148 pindala ca 3200 m²), lisaks veel üks väljak (planeeringus reserveeritud maa-ala positsioonil 148 pindalaga kuni 7200 m²), samuti rekonstrueerida olemasolev liivakattega väljak.  

.

Seega jäid krundid Pos 148 ja Pos 149 koos ratsaspordi edendamiseks vajalike objektidega Ihaste ratsaspordikeskusele, kuna need ei olnud mõeldud üldkasutusse jäetud vabaõhu puhkealadena, vaid ratsaspordi- ja vabaajakeskusele.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Maano Koemets juhataja     Liis Randmets 736 1253 [email protected]  

TARTU LINNAVALITSUS

KORRALDUS

  Tartu, Raekoda 01.04.2025 nr 229

Raeremmelga tn 11 krundi ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine     Emajõe Kuningriik OÜ on esitanud ettepaneku algatada Raeremmelga tn 9 krundi osa, Raeremmelga tn 11 krundi ja Raeremmelga tn 13 krundi detailplaneering eesmärgiga moodustada krundid ja määrata ehitusõigus kaksik- ja ridaelamute rajamiseks. Soovitakse rajada 24 hoonet - 7 paarismaja ja 17 ridaelamut (kokku 74 eluruumi), kokku hoonete ehitisealune pind ca 5476 m², suletud netopind 7400 m². Lisaks tehakse ettepanek üldplaneeringukohase roheala osaliseks ümbertõstmiseks eesmärgiga arvestada Ihaste Ratsaspordikeskuse tegevuseks vajalike tingimuste ja elamuarenduse terviklikkusega.   Olemasolev olukord Planeeringuala suurusega ligikaudu 6,5 ha asub Ihaste linnaosas. Raeremmelga tn 9 katastriüksuse (kü) sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa. Ehitisregistri andmetel asub krundil 1914 m² suuruse ehitisealuse pinnaga maneež ja harjutusväljakud. Raeremmelga tn 11 kü sihtotstarve on üldkasutatav maa, ala on hoonestamata. Raeremmelga tn 13 hoonestamata kü sihtotstarve on elamumaa. Juurdepääs kruntidele toimub Raeremmelga tänava kaudu. Naabruses asuvad üksikelamud, Ihaste Ratsaspordikeskus, roheala ja Emajõgi. Elamukrundi suurused on vahemikus 930 - 1895 m².   Planeeringualale ulatub Anne-Ihaste veehaarde sanitaarkaitseala, kus vastavalt veeseadusele on majandustegevus keelatud.   Keskkonnaministeerium on 18.06.2004 kirjaga nr 16-6/4785-2 vähendanud Emajõe kalda ehituskeeluvööndi Raeremmelga 1a ja Hipodroomi 3 detailplaneeringu alusel kogu planeeringuala ulatuses (st ka Raeremmelga tn 9 ja Raeremmelga tn 11) 50 meetrini põhikaardile kantud veekogu piirist alates.   Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 30.0 kuni 33.0 m. Tulenevalt Emajõe lähedusest, võib ala olla periooditi üleujutatav. Vastavalt Alkranel OÜ poolt aastal 2018 koostatud tööle Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel on piirkonnas 1% tõenäosusega üleujutusala piir absoluutkõrgusel 33.5 m.  

.

Kehtiv planeering Raeremmelga tn 9 (osaliselt) ja Raeremmelga tn 11 krundid jäävad alale, mille osas kehtib Tartu Linnavolikogu 20. jaanuari 2005 otsusega nr 385 kehtestatud Raeremmelga 1a ja Hipodroomi 3 detailplaneering. Planeeringuga moodustati 133 väikeelamumaa krunti ja kaks krunti (Raeremmelga tn 9 ja Raeremmelga tn 11) ratsaspordi tegevuseks ning jäeti põhja-lõunasuunaline rohekoridor, mis ühendab teisel pool Hipodroomi tänavat oleva metsatuka ratsaspordikeskuse maadega ja Emajõega. Raeremmelga tn 9 ja Raeremmelga tn 11 kruntidele on antud võimalus rajada ratsaspordiväljakud ja parkla (võistluste aegseks parkimiseks) ning määratud krundi kasutamise otstarbeks üldmaa. Planeeringu järgi kavandati kahe olemasoleva muruväljaku hoonestamisel rajada tallide ja maneeži lähedusse üks uus liivakattega väljak (olemas) ja murukattega võistlusväljak (olemas), lisaks veel üks väljak (realiseerimata). Planeeritud elamuarendus on suures osas realiseeritud. Uue taotlusega soovitakse rajada elamud osaliselt rajamata väljaku ja üldmaa asemele.   Tartu linna üldplaneering Tartu linna üldplaneeringu järgi on Raeremmelga tn 9 ja 13 kruntide juhtfunktsioon väikeelamu maa-ala. Toetav otstarve on piirkonda teenindav kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, spordihoone, haridus-, kultuuri-, kogunemis-, lasteasutuse ja puhkerajatise maa-ala, linnaaianduse maa-ala. Raeremmelga tn 11 krundi kasutamise juhtfunktsioonid on väikeelamu maa-ala ja roheala.   Seni hoonestamata uushoonestusalade kruntideks jaotamise põhimõtted määratakse detailplaneeringuga lähtudes olemasolevast ümbritsevast krundistruktuurist ja hoonestuslaadist ning üldplaneeringus sätestatud tingimustest.   Üldplaneering annab võimaluse kavandada alale üksik-, kaksik- või ridaelamud. Krundi suurim võimalik täisehitusprotsent on 30. Hoone suurim suhteline kõrgus 8,5-10 m, arvestatuna hoone ±0. 00 kõrgusest. Hoonete muud arhitektuurinõuded tuleb anda ühtsetena hoonegruppide kohta. Piirded tuleb lahendada kaasaegselt, sobilikuna piirkonna miljöösse, suurim kõrgus 1,2-1,5 m. Keelatud on plankaiad v.a liiklusmüra tõkestamiseks ristmike piirkonnas asuvatel kruntidel. Väravad ei tohi avaneda üle tänava joone.   Roheala on peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud, avalikult kasutatav, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, kuhu on lubatud väiksemahuliste puhkeotstarbeliste ehitiste, sh kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ajutise iseloomuga puhkeala teenindavate hoonete püstitamine juhul, kui üldplaneeringus pole sätestatud teisiti. Rohealadel asuvad metsad tuleb säilitada, alasid ei piirata, tagada tuleb juurdepääs hooldustehnikale.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja hindama planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang muu hulgas juhul, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse elurajooni.   Lemma OÜ poolt augustis 2024 koostatud KSH eelhinnangu tulemusel ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine detailplaneeringule vajalik.  

Keskkonnaamet on oma 04.11.2024 kirjas seisukohal, et KSH algatamine ei ole käesoleva informatsiooni alusel vajalik ja keskkonnatingimustega on võimalik arvestada planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel planeeringumenetluse käigus. Samas märgib, et ei toeta alade täitmisega üleujutusaladele ehitamist, kuna tegevus on ressursimahukas ja võib võimendada üleujutuste mõju näiteks Tartu linnas ülesvoolu.   Planeeringu koostamisele esitatavad tingimused Planeeringuala Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lg 7 tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes seaduses detailplaneeringu koostamisele ette nähtud nõuetest. Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama ala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.   Arvestades asjaolu, et soovitud detailplaneeringu ala hõlmab kehtiva detailplaneeringuga moodustatud elamurajooni ja ratsaspordikompleksi kõrval asuvat üldplaneeringukohast põhja- lõunasuunalist rohekoridori ja eraldiseisvat hoonestamata elamuala ning soovitu võimaldab planeeringu ellu viia kehtima jäävas osas, asub linn seisukohale, et on võimalik kaaluda uue detailplaneeringu koostamist väiksema ala ulatuses.   Planeeringuvõistlus Eesmärgiga tagada ehitustegevuse kavandamisel ruumiliselt ja arhitektuurselt parim võimalik lahendus, linnaehituslik sobivus, keskkondlik jätkusuutlikkus ning kõrge ehituskultuur, on üldplaneeringuga määratud võistluse kaalumise kohustusega alad ja juhud. Muu hulgas tuleb konkursi korraldamise vajadust kaaluda suuremate arenduste puhul (enam kui kolme hoone kogum Tartu linna asustusüksuses). Planeeringuvõistlus korraldatakse eesmärgiga leida alale parim ruumiline lahendus teedevõrgustiku, hoonete mahtude ja paiknemise ning haljastuse puhul.   Arvestades, et planeeritakse suuremat elamuarendust, alal väljakujunenud otstarvete ja keskkonna olulist muudatust (naabruse elanike ja ratsaspordikeskuse kasutajate harjumuspärane keskkond muutub), on planeeringuvõistluse läbiviimine pärast planeeringu algatamist vajalik ja põhjendatud.   Üldplaneeringukohase roheala kasutamine Ihaste Ratsaspordikeskus on planeeringu algatamisel andnud teada, et planeeringuga väheneb tänasel päeval Ihaste Ratsaspordikeskuse kasutuses olev territoorium nii hobuste koplite pindala kui ka treeningväljakutena kasutuses oleva roheala arvelt. Hetkel on tallides keskmiselt ülalpidamisel 40-45 hobust, koplitena on kasutuses ca 15000 m2. Hobuste tänapäevaseid ülalpidamistingimusi ja heaolu arvestades on arvestuslikult vaja tagada 100 m2 kopli pinda hobuse kohta, ehk kokku 4500 m2, mis on planeeringuga ka tagatav. Spordiala jätkusuutlikuks arenguks on oluline üldplaneeringukohase roheala sihtotstarbelise kasutamise jätkuv võimaldamine maastikusõidu õppeks ratsakooli õpilastele ning Eesti meistrivõistluste tasemel spordivõistluste läbiviimiseks.   Raeremmelga tn 11 krundi roheala on määratud avalikult kasutatavaks, mõeldud peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks, ala ei piirata, tuleb tagada juurdepääs hooldustehnikale jms. Linn on seisukohal, et üldplaneeringukohase roheala kasutamine ajutise spordivõistluse läbiviimiseks on igakordselt eraldi kokkulepitav. Muul ajal on roheala aga avalikus kasutuses, prioriteediks on jalakäijad, planeeringuga tagatakse mugav juurdepääs planeeritud supelrannale ja paadisadamale. Ratsaspordikeskuse poolt roheala maastikusõiduks kasutamisel tuleb eelnevaga arvestada.   Emajõe kalda üleujutusohuga ala maakasutus- ja ehitustingimused Planeeringu koostamisel tuleb arvestada üleujutuse riskipiirkonnaga ning rakendada ennetavaid, vältivaid ja valmisoleku meetmeid. Üleujutusohtu vähendavate leevendusmeetmete rakendamisel (nt maapinna täitmisel vms) ei tohi halvendada kõrvalasuvate alade/kinnistute seisundit (sh veerežiimi).

  Rajatiste väljaehitamine ja avalikult kasutatavate alade linnale tasuta võõrandamine Üldplaneeringuga on seatud esmaseks prioriteediks jalakäijate, jalgrattaga liiklejate ja ühistranspordikasutajate liikumisvõimaluste parandamine.   Raeremmelga tänav on kõrvaltänav, mis on välja ehitatud olemasolevas mahus taristu teenindamiseks. Arvestades planeeritud muudatusi ja kogu alale nõuetekohase juurdepääsu tagamise vajadust, tuleb planeeringuga ette näha Raeremmelga tänava rekonstrueerimise vajadus, sh planeerida Raeremmelga tänavale jalgtee kuni Hipodroomi tänavani. Lisaks tuleb planeerida alasisene tänavavõrk ja muud ala teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ning üldplaneeringukohane roheala.   Planeeringu realiseerimise eelduseks on avalike rajatiste väljaehitamine ning moodustatavate avalikult kasutatavate kruntide sh üldplaneeringukohase roheala krundi linnale tasuta üle andmine.   Tartu linn ei võta kohustust planeeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh sademevee kanalisatsiooni) väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Detailplaneeringu algatamise eelduseks on, et avalike rajatiste projekteerimine ja väljaehitamine on planeeringust huvitatud isiku/ planeeringuala kruntide igakordse omaniku kohustus. Kokkulepe avalike rajatiste väljaehitamiseks ja avalikult kasutatavate maade linnale tasuta üleandmiseks tuleb sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist.   Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna soovitakse muuta kehtivat detailplaneeringut. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu algatamise ettepanek vastab Tartu linna üldplaneeringule ning detailplaneeringu algatamine on võimalik, lähtudes Tartu linna üldplaneeringust ja arvestades otsuses toodut.   Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4, planeerimisseaduse § 128 lõiked 1, 5, 6, 7, Tartu Linnavolikogu 20.06.2024 määruse nr 82 "Ülesannete jaotus planeerimisel ja avalike rajatiste väljaehitamise kord" § 3 lg 2 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus   o t s u s t a b:   1. Algatada Raeremmelga tn 11 krundi ja lähiala detailplaneering eesmärgiga kaaluda võimalusi kruntide moodustamiseks ja väike-elamutele ehitusõiguse määramiseks.   2. Mitte algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist.   3. Parima võimaliku keskkonda sobiva linnaruumilise lahenduse (hoonete mahud, paiknemine, haljastus, teedevõrk) leidmiseks tuleb planeeringu algatamise järgselt läbi viia vähemalt kolme kutsutud osalejaga planeeringuvõistlus.   4. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "Raeremmelga tn 11 krundi ja lähiala detailplaneeringuala situatsiooniskeem".   5. Planeeringu algatamisega ei kaasne linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks.  

6. Planeering tuleb koostada arvestades riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 "Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded", Tartu linna üldplaneeringu ja järgnevate seisukohtadega: 6.1. planeeringu joonised (olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud) anda mõõtkavas M 1: 500. Geodeetiline alusplaan peab kajastama naabruses asuvaid hooneid, hoonete ehitisealust pinda ja kõrgust. Planeeringu koosseisus esitada planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.   6.2. Kruntide moodustamisel arvestada vajadusega: 6.2.1 moodustada üldplaneeringukohane roheala krunt ja elamuala teenindavad tänavamaa krundid, mis tuleb pärast tänavate väljaehitamist ja haljasalade rajamist linnale tasuta üle anda; 6.2.2 tagada igale elamukrundile juurdepääs avalikult kasutatavale tänavale.   6.3. Krundi ehitusõigus määrata järgmiselt: 6.3.1. krundi kasutamise lubatud sihtotstarbed on üksikelamu-, kaksikelamu-, ridaelamumaa, tee- ja tänavamaa, haljasala maa, puhke- ja spordirajatise maa; 6.3.2. hoonete suurim lubatud arv, ehitisealune pind ja absoluutkõrgus määrata planeeringuga, arvestades linnaehituslike seoste analüüsiga ning nõuetekohase haljastuse ja liikluskorralduse lahendamisega krundil.   6.4. Hoonete arhitektuurinõuded tuleb anda ühtsetena hoonegruppide kohta. Sätestada vajadus lahendada elamu mahus abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks.   6.5. Haljastuspõhimõtete määramisel tuleb: 6.5.1. kavandada üldplaneeringukohane roheala; 6.5.2. kavandada roheala ja elamute vahele sidusad jalgteed; 6.5.3. tagada sadama-ala ja elamumaa vahel vähemalt 10 m laiune roheala puhver; 6.5.4. eelistada olemasoleva väärtusliku kompaktse haljastuse säilitamist uue haljastuse rajamisele; 6.5.5. kavandada elamukrundile haljastatud ala vähemalt 40% krundi pindalast, kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast vähemalt 25%. Krundi haljastuse osakaalu määramisel ei loeta haljastuse hulka kitsaid siile krundi piiril, kraavi servi, jäätmaad, mis tekib näiteks hoone tagaseina ja piirde vahelisele alale jms. alasid. Elamukrundile tuleb kavandada laste mänguväljak; 6.5.6. haljastuslahendus peab arvestama standardikohaseid nõudeid kasvutingimuste tagamiseks.   6.6. Määrata vertikaalplaneerimise põhimõtted. Hoonestusalade ja kõrguste määramisel tuleb arvestada ala liigniiskuse ja üleujutusvõimalusega ning Alkranel OÜ koostatud tööga "Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel". Sätestada meetmed, mis välistavad liigniiskuse planeeritavates hoonetes. Lahendus tuleb siduda ümbritsevate alade maapinnakõrgustega. Üleujutusohtu vähendavate leevendusmeetmete rakendamisel ei tohi halvendada kõrvalasuvate alade/kinnistute seisundit.   6.7. Analüüsida sademevee lokaalse käitlemise ja viibesüsteemi rajamise võimalusi, arvestades mõjuala seoseid, planeeringuala geoloogilisi andmeid, hoonestuse iseloomu ja anda soovitused projekteerimiseks.   6.8. Analüüsida planeeringuala eeldusi taastuvate energiaallikate kasutamiseks ja anda soovitused projekteerimiseks.   6.9. Liikluskorralduspõhimõtete määramisel tuleb: 6.9.1. koostada planeeringuala ja selle mõjuala erinevate liikumisviiside analüüs, arvestades olemasolevat ja prognoositavat liikluskoormust;

6.9.2. kavandada Raeremmelga tänava rekonstrueerimise vajadus, arvestades planeeritavaid mahtusid ja sadamale nõuetekohase juurdepääsu tagamist ning jalgtee laiusega vähemalt 3,5 m kuni Hipodroomi tänavani; 6.9.3. planeerida kavandatava elamuarenduse teenindamiseks alasisene tänav (jalgtee, sõidutee, tänavahaljastus), teemaa laiuseks arvestada 12 m; 6.9.4. sätestada planeeringu elluviimise tegevuskava, sh seosed planeeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustusega; 6.9.5. kavandada juurdepääs ka üldplaneeringukohasele supelranna maa-alale, sh elamualalt otsepääs randa; 6.9.6. parkimine lahendada krundisiseselt, lähtudes Eesti Standardist EVS 843:2016 "Linnatänavad"; 6.9.7. lahendus peab kõrgeima prioriteedina tagama jalakäijate ja ratturite ohutuse, liikumismugavuse ja lühimad teekonnad.   7. Planeeringu seletuskirjas tuleb esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.   8. Planeeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.   9. Planeering kooskõlastada Keskkonnaametiga ja Lõuna-Eesti Päästekeskusega. Planeeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, sealhulgas naaberkruntide omanikud.   10. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.     (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Tamm abilinnapea linnapea ülesannetes

Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes

LISA Tartu Linnavalitsuse 01.04.2025. a

korralduse nr 229 juurde  

Raeremmelga tn 11 krundi ja lähiala detailplaneeringuala situatsiooniskeem

planeeringuala piir       (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes

12.3

2 7 .9

Raeremmelga tn 1

Raeremmelga tn 5

79517:043:0003

79517:010:0007

34.34

34.50

33.91

34.76

35.20

36.17

35.76

3 6 .6

8

3 5 .4

2

3 6 .4

0

3 6 .5

8

35.20

35.05

34.99

35.06

34.80

3 4 .7

9

34.99

35.36

35.19

K K

b e t.

b e t.

A.

3 7 .8

0 3 7 .8

4 3 7 .7

7

3 7 .4

2

3 7 .4

9

3 7 .5

3

37.50

36.51

3 5 .8

0

3 5 .7

9

3 5 .4

1

3 5 .3

6 3 5 .3

3

3 5 .0

8

34.86

35.47

35.35

3 5 .5

7

3 5 .6

4

35.82

35.75

35.75

36.36

36.06

34.85

3 4 .8

2 3 4 .8

1

34.59

33.91

34.40

34.59

34.43

34.38 34.52

34.55

34.85

35.20

35.07

35.01

35.07

35.18

34.77

36.01

35.87

35.39

34.89

35.50

35.39

35.26

35.86

36.53

36.50

36.46

36.36 36.20

36.96 35.63

35.94

35.68

35.63

3 5 .4

5

3 5 .3

4

35.28

35.50

36.36

3 6 .2

1

3 5 .9

3

36.04

3 6 .4

6

3 6 .2

7

34.89

35.19 3 5 .18

35.04

3 5 .0

2

35.13

35.06

35.04

3 5 .11

35.07

35.20

3 4 .9

6

3 4 .8

8

3 4 .8

9

3 6 .1 3

3 5 .0

2

35.02

35.20 35.41

35.17

36.44

3 4 .2

5 3 4 .2

7

35.61

35.58

35.56

35.86

3 5 .0

7

37.09

37.15

37.20

K K g a ra a zid

A.

A.

A.

35.99

A.

b et.

kr.

kr.

3 6 .6

0

3 6 .8

8

3 6 .9

2

79517:028:0005

Raeremmelga tn 1 A

79517:010:0001

Kesakanni tn 1A

79517:038:0019

79517:038:0007 Kesakanni tn 1

Raeremmelga tn 1

79517:043:0003

3 4 .4

8 3 4 .4

7

34.12

36.44

36.06

36.34

35.33

34.44

34.35

34.93

35.91

36.50

b e t.

Luigelahe 31

X = 3800

Y

= 1 2 9 5 0

2 K E

K E

K K

3 1

or ie nt .

b e t

R A E R E

M M E LG

A T N .

2 K

K

2 E

K K

2 2 .5

8 .8

39.8

2 .5

5.0 7.0 5.0

P-2

P-2

1596 m² H1

1668 m² H2

2493 m² H3

Ranna pst 31

Elulõnga tn 6

Luigelahe tn 27

Luigelahe tn 29

Ranna pst 27

Luigelahe tn 23

Luigelahe tn 31

Kesakanni tn 1

Koidutähe tn 1

Põhjatamme pst 2

Lepalinnu tn 3

Luigelahe tn 11

Koidutähe tn 3

Luigelahe tn 13

Luigelahe tn 25

Luigelahe tn 18

Luigelahe tn 9

Luigelahe tn 26

Luigelahe tn 24

Luigelahe tn 7

Ranna pst 29

Lepalinnu tn 4

Luigelahe tn 17

Luigelahe tn 6

Luigelahe tn 20

Lepalinnu tn 1

Lepalinnu tn 2

Luigelahe tn 16

Luigelahe tn 14

Luigelahe tn 15

Rannakajaka tn 5

Hipodroomi tn 11

Raeremmelga tn 4

Raeremmelga tn 6

Raeremmelga tn 2

Raeremmelga tn 13

Põhjatamme pst 1 Kiigemäe tn 2

Hobuseraua tn 10

Hobuseraua tn 12

Raeremmelga tn 3

Kuljuse tn 19

Ranna pst 40

Ranna pst 42

Kesakanni tn 4

Kesakanni tänav T1

Kesakanni tn 3

Luigelahe tn 5a

Raeremmelga tänav T1

Luigelahe tänav T1

Ranna puiestee T23

Luigelahe tn 19

Hobuseraua tn 19

Hobuseraua tn 17

Hobuseraua tn 30

Hobuseraua tn 28

Hobuseraua tn 26

Hobuseraua tn 24

Hobuseraua tn 22

Hobuseraua tn 32

Hobuseraua tn 20

Hobuseraua tn 14

Hobuseraua tn 16

Hobuseraua tn 18

Hobuseraua tn 11

Hobuseraua tn 13

Hobuseraua tn 15

Hobuseraua tn 21

Hobuseraua tn 23

Raeremmelga tn 11

Raeremmelga tn 5

Raeremmelga tn 7

Raeremmelga tn 9

Raeremmelga tn 15

Luigelahe tn 22

Hipodroomi tn 3e

1668 m² E2

2493 m²

E3

1596 m²

E1

(RATSAKESKUSELE) 1668 m²

10 m laune haljasala kor idor

KOORMUSINDEKS (KI) - 334 63 ELAMUÜHIKUT KOKKU ELAMUKRUNDID 21033 M²

O P ER

A TI IV

SÕ ID

U K IT

E V A R U JU

U R D EP

Ä Ä SU

TE E

tänavamaaga) (ümberkruntimine liidetav Raeremmelga 6-ga

KI - 272 3266 m²

KI - 283 3391 m²

KI - 391 1563 m²

KI - 310 2483 m²

KI - 377 2260 m²

KI - 340 3056 m²

KI - 464 1392 m²

KI - 339 1354 m²

KI - 436 2178 m²

3. 5

2. 0

5. 0

1. 5

5.0

3.5

5.0

3.0

3.5

TR IB

Ü Ü

N

TR IB

Ü Ü

N

VÄLJAK 1

VÄLJAK 2

VÄLJAK 3

KOPLID

TREILERID)

P (HOBUAUTOD,

P (R A TTA

D

P (KÜ LA

STA JA

D )

P (KÜLASTAJAD)

TREILERID) P (HOBUAUTOD,

A JU

T IN

E J

U U

R D E P Ä

Ä S

V Õ IS

T LU

S A E G

N E

SÄ ILIV A

LLEE, H O B U STE LIIKU

M IN

E

P (K

Ü LA

ST A JA

D )

JU U R D EPÄ

Ä SU

TEE

P (KÜ LA

STA JA

D )

P (KÜ LA

STA JA

D )

H

EV

EV

EV EV

EV

LS

Ä

SR

EV

EV

OT

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

  Gunbrit Sulg   Aron Trumm   Vastused infopäringutele  

Teie  19.02.2026 Meie 06.03.2026 nr 9-3.1/DP-23-009

Vastame alljärgnevalt Teie kirjadele.   Esitatud arvamused Linna vastused 1. Gunbrit Sulg, Hobuseraua 26 (5 kirja), 18.02 kl 17.21 ja 18.12, 19.02 kl 4.08 ja 15.18, 25.02 1. Seoses Raeremmelga 11 kinnistu detailplaneeringuga on mul tekkinud täiendavad küsimused ning palun Teie kirjalikke selgitusi.   Mõistan, et 2005. aastal kehtestatud detailplaneeringut on muudetud ning hetkel on kehtiv 2017. aastal kehtestatud detailplaneering. Palun täpsustada, kust on võimalik tutvuda hetkel kehtiva detailplaneeringu tervikmaterjalidega (sh seletuskiri ja joonised).   Teie varasemas vastuses on märgitud, et varasemate detailplaneeringutega on üld- ja roheala juba vähendatud. Samas on Tartu linnapea 02.02.2021 korralduses nr 132 selgelt märgitud, et roheala ei vähendata. Palun selgitada, kuidas need seisukohad omavahel kooskõlas on.   Palun kinnitada, kas koostamisel olev detailplaneering lähtub Tartu linna üldplaneeringust 2040+. Samuti palun täpsustada seoses kavandatava roheala ümberpaigutamisega: millise ala arvelt roheala ümber paigutatakse; kuhu roheala kavandatakse; kas Tartu linna üldplaneeringus 2040+ määratud roheala jääb kehtima või kavandatakse selle muutmist.   Lisaks palun täpsustada korruselisuse küsimust. Üldplaneeringu kohaselt on piirkonnas VI3 maksimaalne lubatud korruselisus kaks korrust.

1.1. ja 1.2. Raeremmelga tn 11 krundil kehtib Tartu Linnavolikogu 20. jaanuari 2005 otsusega nr 385 kehtestatud Raeremmelga 1a ja Hipodroomi 3 detailplaneering.    Kehtiva detailplaneeringu muutmiseks algatati maaomaniku taotluse alusel uue detailplaneeringu koostamine Tartu Linnavalitsuse 01.04.2025 korraldusega nr 229. Detailplaneering algatati kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga 2040+   Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud üldplaneeringus ei vähenenud antud alal roheala suurus eelmise üldplaneeringuga võrreldes. Roheala suurus muudeti juba aastal 2017 kehtestatud üldplaneeringu menetluse käigus, kuna ratsaspordikeskuse maa omanikud soovisid ala muuta elamumaaks.   Teie viidatud 02.02.2021 korraldus, mis võeti vastu uue üldplaneeringu koostamise käigus arvestaski 2017. a üldplaneeringu lahendust ja ei muutnud seda. Korralduse preambulis on käsitletud roheala uut vähendamise ettepanekut ca 11 700 m² võrra, millega linn ei nõustunud.   Õiguskantsler viitab õigesti, et üldplaneering ei muuda automaatselt kehtivat detailplaneeringut. Detailplaneeringu muutmine toimub eraldi menetluses, käesoleval juhul uue detailplaneeringu koostamisega. Uue detailplaneeringu kehtestamisel muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.  

.

Minu arusaama kohaselt on korrusteks loetavad nii soklikorrus kui ka katusekorrus. Sellest tulenevalt saab lubatud lahendusi tõlgendada järgmiselt: soklikorrus ja üks maapealne korrus (kokku 2 korrust); esimene ja teine korrus (kokku 2 korrust); esimene korrus ja katusekorrus (kokku 2 korrust).   Palun selgitada, kuidas on koostamisel olevas lahenduses korruselisust arvestatud ning kuidas on see kooskõlas üldplaneeringu tingimustega. Samuti palun selgitada, kuidas tõlgendatakse olukorda, kus avalikkuses tajutakse kavandatavat hoonet neljakorruselisena.   Täiendavalt palun selgitada, millest tuleneb üldplaneeringus 2040+ piirkonnas „Vana- Ihaste 3“ hoone maksimaalseks kõrguseks 10 meetrit määramine, kui ülejäänud Vana-Ihaste piirkonnas on maksimaalne lubatud kõrgus 8,5 meetrit. Kas katusekorruse võimalus oli juba üldplaneeringu koostamisel arvestatud?   2. Viitan Teie 18.02.2026 kirjale nr 9-3.1/DP- 23-009, milles selgitate, et 2017. aastal kehtestatud üldplaneeringuga on vähendatud roheala ulatust võrreldes 2005. aastal kehtestatud detailplaneeringuga.   Juhin tähelepanu, et 2005. aastal kehtestatud detailplaneeringus on nimetatud ala määratud üldkasutatavaks maaks, kuhu käesoleval ajal soovitakse algatada uus detailplaneering. Samas nähtub Teie vastusest, et üldplaneeringuga on juba muudetud kehtiva detailplaneeringu lahendust.   Meedias kajastatu põhjal on õiguskantsler hiljuti asunud seisukohale, et üldplaneeringuga ei ole võimalik muuta kehtiva detailplaneeringu lahendust ilma, et detailplaneering oleks eelnevalt nõuetekohaselt muudetud või kehtetuks tunnistatud. Õiguskantsleri hinnangul tuleb planeeringute hierarhiast tulenevalt kehtiv detailplaneering esmalt kehtetuks tunnistada või muuta, enne kui seda saab üldplaneeringus teistsuguselt käsitleda.   Eeltoodust tulenevalt palun Teil selgitada:   Millisel õiguslikul alusel on 2017. aasta üldplaneeringus käsitletud roheala ulatust

Detailplaneeringu algatamisel on tehtud ettepanek üldplaneeringukohase roheala osaliseks ümbertõstmiseks eesmärgiga arvestada Ihaste Ratsaspordikeskuse tegevuseks vajalike tingimuste ja elamuarenduse terviklikkusega. Ettepaneku järgi vahetaksid asukohad elamumaa osa Raeremmelga tn 11 krundi põhjaosas ja roheala osa krundi lõunaosas ca 5760 m² pindvõrdse vahetusena. Seeläbi laieneks üldplaneeringukohane rohekoridori osa Raeremmelga tn 11 krundi põhjapoolses osas ja kitseneks lõuna pool, samas ei väheneks laius kõige kitsamas (32 m) kohas. Vastavalt PlanS § 142 lg 1 üldplaneeringut muutev detailplaneering on: (1) Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.   Käesoleval juhul ei saa sellist roheala nihutamist pidada ÜP põhilahenduse muutmiseks.   Üldplaneeringu ülesanne on määrata hoonestuse kõrguspiirang. Tartu linna üldplaneeringus on üldjuhul antud kõrguspiirang korruselisusena, mõnikord lisatud ka meetrid. Üldplaneeringu järgi on detailplaneeringu alal lubatud 2 korrust ja kõrgus 8,5-10 m, arvestatuna hoone ±0.00 kõrgusest.   Kõrguse määramisel on arvestatud ka alal kehtivaid detailplaneeringuid (Tartu Linnavalitsuse 31.05.2011 korraldusega nr 652 kehtestatud Raeremmelga tn 1, Raeremmelga tn 1a ja Raeremmelga tn 1c kruntide detailplaneering võimaldab Raeremmelga tn 9 krundil rajada hoone kõrgusega 10 m).   Üldplaneeringus on peetud silmas täiskorruseid. Detailplaneeringu koostamisel on võimalik kaaluda korruselisust meetrites etteantud kõrguse piires. Linn on pidanud sobivaks antud alal maksimaalselt 2+katusekorrus. Kuigi

erinevalt 2005. aastal kehtestatud detailplaneeringust?   Kas ja millal on algatatud või läbi viidud detailplaneeringu muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus osas, milles see on vastuolus hilisema üldplaneeringuga?   Kuidas on tagatud planeerimisseadusest tuleneva planeeringute hierarhia põhimõtte järgimine ning isikute õiguspärane ootus olukorras, kus kehtiv detailplaneering ja hilisem üldplaneering näevad ette erineva maakasutuslahenduse?   Soovin Teie seisukoha edastada õiguskantslerile täiendavaks analüüsiks.   3. Soovin saada täiendavat teavet Raeremmelga 11 arhitektuurivõistluse tulemuste kohta. Palun edastada järgmine informatsioon: Millised olid kaks ülejäänud (mittevõitnud) võistlustööd ning kus on võimalik nende kavandite, visualiseeringute ja seletuskirjadega tutvuda? Kes kuulusid nimetatud arhitektuurivõistluse žüriisse, kes tegi otsuse võidutöö valimise kohta? Kui võimalik, palun saata vastav dokumentatsioon või viide ametlikule veebilehele, kus nimetatud materjalid on kättesaadavad.   4. Seoses viimastel päevadel laekunud vastustega minu varasematele pöördumistele märgin, et esitatud seisukohtadest peegeldub selgelt linnavalitsuse huvi antud detailplaneeringu elluviimise vastu.   Palun selgitada, milles seisneb linnavalitsuse konkreetne huvi Raeremmelga 11 detailplaneeringu muutmise ja kavandatava arenduse toetamise osas.   Juhin tähelepanu, et vastavalt planeerimisseadusele ei ole kehtiva detailplaneeringu muutmine lubatud kergekäeliselt. Muutmise aluseks ei saa olla üksnes arendaja majanduslik huvi ega üldplaneeringu olemasolu. Detailplaneeringu muutmine eeldab selgelt põhjendatud avalikku huvi.    

tehniliselt võib katusekorrus arvesse minna kolmanda korrusena siis 2+katusekorruse puhul on tajutav maht siiski erinev võrreldes 3 täiskorrusega.   Vana-Ihastes on algselt olnud suvilad. Erinevatel ajastutel on lisandunud erinevad hoonetüübid ja lisanduvad veel. Vana-Ihaste ei ole miljööala (nagu nt Supilinn), eesmärk ei ole säilitada olemasolev hoonestus. Algatatud detailplaneeringu ala ei asu olemasolevate elamute vahel, vaid on eraldi käsitletav. Ka üldplaneeringus asub ala eraldi arhitektuuriüksuses VI3, erinevalt Hobuseraua ja Luigelahe tn kruntidest (VI2 ja VI1). Planeeringuala on eraldatud Luigelahe tänava elamutest Ihaste ratsaspordikeskuse ala ja ehitistega (kaugus ca 160 m), Hobuseraua tänava elamutest rohealaga (lähim hoone ca 50 m).   Üldplaneeringu koostamisel on ühiskondlikult kokku lepitud, et ridaelamud sobivad Vana- Ihastesse.   Märgime, et käesolevaks hetkeks detailplaneeringut ei ole veel koostatud ega linnale esitatud. Toimunud planeeringuvõistluse protokollis on öeldud: Edasisel planeerimisel tuleb kaaluda ja kirjeldada planeeritavate hoonete korruselisust. Kolmas korrus katusealuse korrusena on võimalik kaaluda, kui kolmas korrus säilitab katusekorruse iseloomu (kuni pool ehitisealusest pinnast) ja hoonete alla suletud mahuga soklikorrust ehk neljandat korrust ei teki   Protokollis öelduga tuleb planeeringu koostajal arvestada. Anname planeeringulahendusest teada siis, kui see on koostatud.   Üldplaneeringut on menetletud vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Roheala kavandamisel tuli linnal kaaluda nii avalikku kui erahuve ning leida tasakaalustatud lahendus. Maaomanikule seatavad kitsendused ja piirangud peavad olema proportsionaalsed. Avalikes huvides eraisikule kuuluva maa kasutamine rohealana tuleb maaomanikuga kokku leppida. 2017. a üldplaneeringu menetluses saavutati ühiskondlik kokkulepe maa ala edasise kasutamisotstarbe osas. Kolmandatel isikutel ei saa olla õigustatud ootust kasutada rohealana teisele isikule

  Palun selgitada: Millisele avalikule huvile tugineb kehtiva detailplaneeringu muutmise algatamine või toetamine? Kuidas on hinnatud piirkonna tegelikku võimekust sellise arenduse vastuvõtmiseks?   Tuletan meelde, et Ihaste piirkonnas puuduvad jätkuvalt kool ja lasteaed ning vajalik sotsiaalne ja tehniline taristu ei ole välja arendatud. Sellest tulenevalt palun põhjendada, kuidas on kavandatav suuremahuline arendus kooskõlas piirkonna arenguvajaduste ning avalike teenuste kättesaadavusega.   Palun esitada vastus kirjalikult ja viidetega õiguslikele alustele.   5. Esiteks soovitakse roheala ümber tõsta teisele kinnistule. Minu hinnangul on tegemist roheala vähendamisega, kuna Raeremmelga 9 kinnistule ei soovita täna detailplaneeringu kaudu ehitusõigust. Roheala vähendamise kohta on Tartu linnapea Urmas Klaas teinud 2021. aastal otsuse korraldusega nr 132. Palun selgitada, kuidas on kavandatav lahendus selle varasema otsusega kooskõlas. Samas ei ole põhjendatud roheala vähendamise ega ümbertõstmise vajadus.   Teiseks tekib küsimus, kuidas lahendatakse Raeremmelga 11 kinnistu kruntideks jagamine viisil, nagu seda näeb ette kehtiv üldplaneering. Võidutöös on kinnistut käsitletud ühe suure tervikuna. Palun selgitada sellist lahendust vastavalt kehtivale üldplaneeringule.   Korruselisuse osas palun selgitada järgmist vastust seaduse mõistes (Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused, § 18 „Korrus“): „Kolmas korrus katusealuse korrusena on võimalik kaaluda, kui kolmas korrus säilitab katusekorruse iseloomu (kuni pool ehitisealusest pinnast) ja hoonete alla suletud mahuga soklikorrust ehk neljandat korrust ei teki.“   Samuti tekib küsimus 2017. aastal kehtestatud üldplaneeringu muutmise kohta. Miks on üldplaneeringu uuendamise käigus maa kasutusotstarvet sellises mahus muudetud?  

kuuluvat maad ulatuses, mis ei ole rohealaks planeeringutega ette nähtud, kuid mis täna on hoonestamata. Linn on üldplaneeringu koostamisel järginud planeerimisseadusest tulenevaid kaasamisnõudeid. Nii on linn teavitanud igakülgselt nii avalikes suhtluskanalites üldplaneeringu menetlemise etappidest kui ka korraldanud avalikke arutelusid ja edastanud meediakajastusi. Selgitame, et üldplaneeringu koostamisel muudetakse paljude kruntide kas üldisi maakasutuse või ka ehitamise tingimusi.       Üldplaneeringu koostamisel on igal kinnistuomanikul võimalik anda enda soovidest teada. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse võimalusel esitatud ettepanekutega ega kanta tingimata sisse vanu kehtivaid detailplaneeringuid. Arvestada tuleb ajas toimuvate muutustega, detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus, seega pikema aja möödudes ei saa olla kindel, et omanikel on huvi detailplaneering endisel kujul ellu viia.   Tuleb arvestada, et üldplaneeringu muutmine toimub vastavas menetluses ja detailplaneeringu muutmine eraldi teises menetluses.   1.3. Võistlustingimused, esitatud tööd, žürii koosseis ja protokoll on leitavad lingil: https://gis.tartulv.ee/arhitektuurivoistlused/? data_id=dataSource_1- PI_Arhitektuuri_voistlused_avalik_4698% 3A1532%2CdataSource_1- PI_Arhitektuuri_voistlused_avalik_3974% 3A1206&page=page_1. Esitatud töid hindas žürii, kuhu kuulusid arendaja, linnavalitsuse esindajad ja sõltumatu arhitekt.   1.4. Linna huvi on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale kvaliteetse ruumilise terviklahenduse loomine. Linn on kohustatud menetlema detailplaneeringut, mis on kooskõlas üldplaneeringuga, kui maa omanik seda soovib.   Üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ja projekteerimise aluseks olevatele muudele haldusaktidele. Üldplaneering on linna strateegilise juhtimise tööriist, mis võimaldab suunata linna pikaajalist strateegilist

Tartu linn on varasemalt sarnastes olukordades vastanud, et arendus peab olema piirkonda sobituv ning sarnane ümbritseva hoonestuse laadiga. Olen lugenud selliseid seisukohti mitmetest dokumentidest. Palun põhjendada, mille poolest antud võidutöö sobitub sellesse piirkonda ning milliste ümberkaudsete hoonestusviisidega see kokku sobitub.

planeerimist ja ruumi kujundamist. Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ kehtestati linna visioon ning seati järgmiseks kaheks aastakümneks linna arengu strateegilised eesmärgid ning selle elluviimiseks vajalikud pikaajalise ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Üldplaneering on siduv õigusakt nii KOVile kui maa omanikele kui teistele puudutatud isikutele.   Detailplaneeringu muutmine algatatakse maaomaniku taotluse alusel ja koostamisel tuleb tasakaalustatult arvestada nii era kui avalikku huvi. Näiteks on avalikes huvides jalgtee kavandamine ja 3 ha suuruse maa ala avaliku kasutuse tagamine. Erahuvide kaalumine toimub ja/või nende võimalik riive selgub detailplaneeringu menetluses kaasamise käigus.   Detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.   Tartu Linnavalitsuse 03.06.2025 korraldusega nr 398 algatati Pallase pst 114 krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks lasteaed-algkoolile. Planeeringu avalik väljapanek on kavas sel kevadel. Soovi korral olla kaasatud, palume sellest teada anda.   1.5. Üldplaneeringukohase roheala pindala detailplaneeringuga ei vähendata.   Detailplaneeringu algatamisel on tehtud ettepanek üldplaneeringukohase roheala osaliseks ümbertõstmiseks eesmärgiga arvestada Ihaste Ratsaspordikeskuse tegevuseks vajalike tingimuste ja elamuarenduse terviklikkusega. Vastasel juhul jääks Raeremmelga tn 11 krundi põhjapoolne elamuala segama nii ratsaspordikeskuse tegevust kui rohekoridori toimimist. Samuti ulatub seal elamumaale veehaarde sanitaarkaitseala.   Kavandatav lahendus on Teie viidatud linnavalitsuse korraldusega kooskõlas. Korralduse preambulis on käsitletud uut roheala vähendamise ettepanekut ca 11 700 m² võrra, millega linn ei nõustunud ja seega 2021. a üldplaneering seda ei kajasta, vaid kajastab 2017. a kokkulepitud roheala ulatust.

  Detailplaneeringus lahendatakse kruntide moodustamine üldplaneeringuga kooskõlas.   Detailplaneeringuga määratakse hoonete absoluutkõrgus meetrites, vajadusel antakse ka korruselisus võrreldes ÜPga täpsemalt.   Seega kokkuvõttes Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud üldplaneeringus ei vähenenud roheala suurus eelmise üldplaneeringuga võrreldes. Roheala suurus muudeti juba aastal 2017 kehtestatud üldplaneeringu menetluse käigus, kuna ratsaspordikeskuse maa omanikud soovisid ala muuta elamumaaks.

2. Aron Trumm, 28, 20.02 1. Kirjutate oma vastuses- Detailplaneeringuala on eraldatud Luigelahe tänava elamutest Ihaste ratsaspordikeskuse ala ja ehitistega (kaugus ca 160 m), Hobuseraua ja Varsa tänava elamutest rohealaga (lähim ca 50 m), Ranna pst elamutest Raeremmelga tänava ja üksikelamu krundiga. Varsa tänaval asub muu hulgas ka 8 boksiga ridaelamu, moodustades 96 m pikkuse hoone kruntidel suurusega 361 kuni 544 m², kus ehitisealune pind on 142,7 kuni 144,1 m².   Varsa tänaval on tegemist 1-korruselise ridaelamuga, mitte 2-korruselise ega ka 3- korruselise ridaelamuga. Antud planeeringus on planeeritud ridaelamutel kolmas korrus lahendatud väliterrassina, mis tähendab selle kasutust täielikult 3-korruselisena. Samuti ei vastanud Te küsimusele, et kuidas sobituvad need hoonetüübid ümbritsevasse keskkonda? Kas ümbritsevad 1-korruselised ja 2- korruselised eramud on samasugused hoonetüübid?   2. Kirjutate oma vastuses- Raeremmelga tn 9 ja Raeremmelga tn 11 kruntidele on antud võimalus rajada ratsaspordiväljakud ja parkla (võistluste aegseks parkimiseks) ning määratud krundi kasutamise otstarbeks üldmaa. Uue detailplaneeringuga soovitakse rajada elamud osaliselt rajamata väljaku ja üldmaa asemele.   Kas see tähendab, et kui Ihaste Ratsakool soovib rajada väljaku, siis seda planeeringut ei tule?  

2. vt lisaks p 1 vastuseid. Ehitusõigus selgub planeeringu koostamisel. Planeeringuvõistlusele esitatud töid hindas žürii, kuhu kuulusid arendaja, linnavalitsust esindavad arhitektid ja sõltumatu arhitekt.   Võidutöö Asum oli nii kontseptuaalselt kui ka tulevikus arendatava naaberalaga sidumise osas tugevam, kui teised esitatud tööd. Kui teised tööd nägid ette maa-ala täitmise kogu ulatuses, siis Asumis on kavandatud hoonete nullkõrgus ja teed üleujutuspiirist kõrgemale, kuid ülejäänud ala jäetud looduslikule kõrgusele periooditi üleujutatavana. Asumi hoonestus on hästi liigendatud, välditud pikad hoonefrondid, tagatud läbipääsud ja vaated jõele, rohealale. Pakutud lahendus loob põneva asumi. Kuna tegu ei olnud hoonete arhitektuurivõistlusega, siis nähtavad hooned on illustratiivsed, hoone plaane ei koostatud. Arhitektid soovisid näidata viise ruumilise keskkonna monotoonsuse vältimiseks ja mitmekesistamiseks.   Märgime, et võidutöö on koostanud oma ala eksperdid, kes on töö koostamisel palju vaeva näinud. Puudused, mis žürii töös ära märkis, tuleb planeeringu koostamisel lahendada. Mööname, et võidutöö ilma žürii kommentaarideta ja linna selgitusteta võis tekitada avalikkuses segadust.   Juhul kui krundiomanikud soovivad realiseerida täna kehtiva detailplaneeringu (nt Ratsakool soovib rajada väljaku), siis see on võimalik. Uue detailplaneeringu kehtestamisel muutub samal alal varem kehtinud planeering kehtetuks. Ihaste Ratsaspordikeskus OÜ on üks detailplaneeringust huvitatud isikutest.

3. Kirjutate oma vastuses- Üldplaneering annab võimaluse kavandada alale üksik-, kaksik- või ridaelamud. Krundi suurim võimalik täisehitusprotsent on 30. Hoone suurim suhteline kõrgus 8,5-10 m, arvestatuna hoone ±0.00 kõrgusest.   Nagu kirjutate, siis seesama üldplaneering annab võimaluse alale kavandada ka üksikelamuid. See tähendab, et ei pea ehitama 77 ühikut 3-korruselisi ridaelamuid. Hoonete suurim suhteline kõrgus 8.5-10m ei arvesta kehtivat detailplaneeringut, kus kõrval asuvate kinnistute hoonete kõrgused on määratud räästakõrgustega 1-korruselistel 5-meetrit ja 2- korruselistel 7-meetrit.   4. Kirjutate oma vastuses- algatati Raeremmelga tn 11 krundi detailplaneering ja kinnitati lähteseisukohad. Korraldusega otsustati muu hulgas, et parima võimaliku keskkonda sobiva linnaruumilise lahenduse (hoonete mahud, paiknemine, haljastus, teedevõrk) leidmiseks tuleb planeeringu algatamise järgselt läbi viia vähemalt kolme kutsutud osalejaga planeeringuvõistlus.   Kuidas saab see olla parim võimalik keskkonda sobiv linnaruumiline lahendus? Ümberringi asuvad kõik 1-korruselised või 2-korruselised eramud. Ainuke, mis Te välja tõite oli Varsa tänava 1-korruselin ridaelamu, mis asub linnulennult 800m kaugusel. See tähendab ca 1km kaugusel asub 1-korruseline ridaelamu!   5. Kirjutate oma vastuses- Planeeringu koostamisel tuleb tasakaalustatult arvestada erinevate huvidega, seejuures ka planeeringust huvitatud isiku ja planeeringuala omanike huvidega, kes on soovinud kavandada ridaelamuid kooskõlas üldplaneeringuga.       Olen nõus, et tuleb arvestada tasakaalustatult erinevate huvidega. Probleemiks on siinkohal see, et arvestatud on arendaja maksimaalsete huvidega ja teiste huvitatud isikute minimaalsete huvidega. See kui arendaja on huvitatud ridaelamute ehitamisest ei tähenda, et seda peaks realiseerima. Seda põhjusel, et need ei sobi sinna keskkonda, kuna ümbruses ei ole ridaelamuid ja nii kõrgeid hooneid.

  Kirjutasite oma eelmises pöördumises muu hulgas ka Varsa tänava majadest, seetõttu vastasime selles osas samuti. Asjakohane on välja tuua, et Vana-Ihaste hoonestus on mitmekesine ehk hoone tüübid on erinevad, sh on ka ridaelamu, mis sobitub üksikelamute kõrvale.   Algatatud detailplaneeringu alal puudub vahetu kokkupuude Luigelahe ja Hobuseraua tn elamutega ning ka seal on erinev hoonestus erinevast ajastust. Linna hinnangul on antud asukohas omanäoliste ridaelamute kavandamine võimalik. Ridaelamu iseloom on pereelamu sarnane, pakkudes samas taskukohasemat eluaseme võimalust. Tihedam maakasutus linnaruumis aitab pidurdada ka valglinnastumist.   Detailplaneering on algatatud maaomaniku taotluse alusel ja koostamisel tuleb tasakaalustatult arvestada nii era kui avalikku huvi. Näiteks on avalikes huvides jalgtee kavandamine ja 3 ha suuruse maa ala avaliku kasutuse tagamine.    Vana-Ihastes on algselt olnud suvilad. Erinevatel ajastutel on lisandunud erinevad hoonetüübid ja lisanduvad veel. Vana-Ihaste ei ole miljööala (nagu nt Supilinn), eesmärk ei ole säilitada olemasolevaid hooneid.   Algatatud detailplaneeringu ala ei asu olemasolevate elamute vahel, vaid on eraldi käsitletav. Seetõttu ka üldplaneeringus asub ala eraldi arhitektuuriüksuses VI3, erinevalt Hobuseraua ja Luigelahe tn kruntidest (VI2 ja VI1). Üldplaneeringu koostamisel on ühiskondlikult kokku lepitud, et ridaelamud sobivad Vana-Ihastesse. Konkreetne ehitusõigus ja tihedus selgub planeeringu koostamise käigus.   Planeeringu koostamisel tuleb tasakaalustatult arvestada nii era kui avalikku huvi. Näiteks on avalikes huvides jalgtee kavandamine ja 3 ha suuruse maa ala avaliku kasutuse tagamine.   Detailplaneeringut ei ole veel koostatud. Anname edaspidi võimaluse avaldada detailplaneeringu kohta arvamust.  

  Üldplaneeringu järgi võib sinna lubada ka ainult eramuid- täpselt nii nagu kogu piirkonnas on siiani välja kujunenud. Kas linn arvestab ainult arendaja maksimaalsete huvidega ja lubab kolmekorruselisi ridaelamuid või 2 ja poole korruselisi ridaelamuid?   6. Kirjutate oma vastuses- Erinevalt Varsa tänava ridaelamust ei looda pikki tuime müürina mõjuvaid hoonefronte, vaid mitmekesine liigendatud hoonestus, kus tagatakse avatus, vaated, hoonetevahelised läbipääsud ja juurdepääsud jõele. Ümbritsevaga arvestav lahendus ei tähenda, et tuleb rajada identsed hooned läheduses asuvatega. Eeldatavalt rajatakse mitmekesiselt liigendatud põnev atraktiivne linnaruum.   Kirjutate halvustavalt Varsa tänava ridaelamust, mis on Teie hinnangul pikk tuim müürina mõjuv hoonefront. Antud hoone on tunnustatud ja auhinnatud arhitekti loodud hoone, mis on liigendatud ja erineb kõikidest teistest ridaelamutest. Antud võidutöös on välja toodud 2 erinevat hoonetüübi lahendust, mis just mõjub pika tuima müürina. Ümbruses asuvad hooned on kõik tunnustatud arhitektide poolt loodud hooned ja pole identseid hooneid. Tegemist on ühe kauneima piirkonnaga Tartus, mida linn soovib (erinevalt oma väidest) nüüd täita üheilmeliste ja keskkonda mittesobituvate ridaelamutega- 2 tüüpi ja 77 ühikut ridaelamuid ainulaadsete 1-korruseliste ja 2- korruseliste eramute vahele.   7. Kirjutate oma vastuses- Kokkuvõtvalt saame punktide 1.-5. osas vastata, et ridaelamute kavandamine on võimalik, kuna üldplaneering seda võimaldab, piirkonnas on juba olemas ridaelamu ja suuremaid hooneid ratsakompleksi koosseisus ning planeeringuala on käsitletav ka eraldi üksusena. Planeeritavate kruntide suurus, hoonestusalad, suurim lubatud ehitisealune pind ja kõrgus, seega ka hoonestustihedus selguvad detailplaneeringu koostamisel.   Vastavalt eelnevale välja toodud punktidele- kas tõesti linn planeerib lubada ridaelamuid eramute vahele?

Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Jiri Tintera Linnaarhitekt osakonna juhataja ülesannetes     Liis Randmets 736 1253 [email protected]  

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

  Hea planeeringumenetluses osaleja   Aron Trumm Gunbrit Sulg Katrin Sulg Anneli Tamme Hannes Tamme   Vastused esitatud arvamustele ja küsimustele  

Teie  09.03.2026 Meie 24.03.2026 nr 9-3.2/DP-23-009  

Asutusesiseseks kasutamiseks Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 - Eraelu puutumatust kahjustav teave Märge tehtud: 24.03.2026 Piirangu lõpp: 23.03.2101

Vastame alljärgnevalt Teie pöördumistele.   1. Aron Trumm, 9.03  Kirjutate oma vastuses-  Seeläbi laieneks üldplaneeringukohane rohekoridori osa Raeremmelga tn 11 krundi põhjapoolses osas ja kitseneks lõuna pool, samas ei väheneks laius kõige kitsamas (32 m) kohas.  Mis põhjusel on vaja laiendada põhjapoolset rohekoridori osa kui see on juba täna 30% suurem kui lõunapoolne osa. Loogiline oleks ju, et suurenema peaks lõunapoolne osa? Samas pole mitte ühtegi loogilist põhjust rohekoridori ümber tõstmiseks. Seda enam, et antud juhul tõstetakse see kohta, kus asub tänu Tartu Veevärgi pumbamajale ehituskeelu tsoon ehk sellest lükkest lähtub ehitusala suurendamine roheala arvelt.  Kirjutate oma vastuses-  Linn on pidanud sobivaks antud alal maksimaalselt 2+katusekorrus. Kuigi tehniliselt võib katusekorrus arvesse minna kolmanda korrusena siis 2+katusekorruse puhul on tajutav maht siiski erinev võrreldes 3 täiskorrusega.  Kui üldplaneering lubab ehitada 2 korrust, siis järelikult on tajutav maht erinev võrreldes 2+katusekorrus. Kas katusekorrus ei ole korrus?  Kirjutate oma vastuses-  Algatatud detailplaneeringu ala ei asu olemasolevate elamute vahel, vaid on eraldi käsitletav. Ka üldplaneeringus asub ala eraldi arhitektuuriüksuses VI3, erinevalt Hobuseraua ja Luigelahe tn kruntidest (VI2 ja VI1). Planeeringuala on eraldatud Luigelahe tänava elamutest Ihaste ratsaspordikeskuse ala ja ehitistega (kaugus ca 160 m), Hobuseraua tänava elamutest rohealaga (lähim hoone ca 50m).  Algatatud detailplaneering ei ole eraldi käsitletav ja asub olemasolevate elamute vahel. Näitena- Hobuseraua 17 ja 19 on omavahel otsapidi ühendatud krundid ja nende majade vaheline maa on 52m, sealt edasi Hobuseraua 13 ja 23 ning nende vaheline maa on 56m jne. Seega nende vahed on suuremad kui Hobuseraua krundi otsast 30m ja Teie poolt toodud ca 50m, mis võib ka olla väiksem. Algatatud detailplaneeringust paremal pool asuvad hooned- Raeremmelga 6, Ranna pst 40, Ranna pst 42 kuuluvad samuti VI3 arhitektuuriüksusesse. Nendest hoonetest üle tee asub VI1 ala ja lähim maja on 26 meetri kaugusel (Ranna pst 25). Jah, Luigelahe tänavast on algatatud detailplaneeringu ala eraldatud Ihaste ratsaspordikeskusega aga üldplaneeringu järgi on see ala samuti VI3 ja seega seotud otseselt algatatud detailplaneeringuga. Seega on Luigelahe tänava majad ca 30m kaugusel. Kõike eelnevat arvesse võttes  ei saa kuidagi väita, et algatatud detailplaneeringu ala ei asu olemasolevate elamute vahel ja saaks kuidagi eraldiseisvalt käsitleda.  

.

Kirjutate oma vastuses-  Kolmas korrus katusealuse korrusena on võimalik kaaluda, kui kolmas korrus säilitab katusekorruse iseloomu (kuni pool ehitisealusest pinnast) ja hoonete alla suletud mahuga soklikorrust ehk neljandat korrust ei teki  Kui üldplaneering lubab 2 korrust, siis miks peaks kaaluma kolmandat korrust?    Vastus  Oleme 06.03.2026 kirjas nr 9-3.1/DP-23-009 andnud põhjalikke selgitusi ja jääme jätkuvalt nende juurde.  Palume  oodata ära detailplaneeringu lahendus, mille saadame Teile tutvumiseks ja arvamuste esitamiseks.   2. Gunbrit Sulg, 9.03  Palun selgitada, kas detailplaneeringuga kavandatav üldplaneeringukohase roheala osaline vahetamise Raeremmelga tn 11 kinnistul toob kaasa ehitusõiguse või ehitusmahu suurenemise võrreldes üldplaneeringu lahendusega.  Palun täpsustada:  I. Kas detailplaneeringuga kavandatav roheala ja elamumaa osade vahetus võimaldab suuremat hoonestusmahtu, suuremat hoonestusala või suuremat elamuarendust, kui oleks olnud võimalik üldplaneeringu lahenduse alusel ilma roheala ümbertõstmiseta.  II. Kui ehitusmaht suureneb, siis kuidas on hinnatud, et tegemist ei ole Planeerimisseadus § 142 lg 1 tähenduses üldplaneeringu põhilahenduse muutmisega.  III. Milliste analüüside või kaalutluste alusel on järeldatud, et roheala ümberpaigutamine ei mõjuta üldplaneeringus määratud rohekoridori toimivust ega ruumilist lahendust.    Vastus  Ehitusõigus määratakse detailplaneeringuga, mida ei ole veel koostatud. Täna puudub vaidlustatav haldusakt või toiming. Palume oodata ära detailplaneeringu lahendus, mille saadame Teile tutvumiseks ja arvamuste esitamiseks.   3. Katrin Sulg, 09.03  Käesolevaga esitan vastuväite 02.03.2026 kell 17.00 Raekoja saalis toimunud Raeremmelga tn 11 krundi ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade ning planeeringu võistluse tulemuste tutvustamise koosoleku protokollile.  Vastuväide puudutab protokolli sisulist objektiivsust, menetluslikku korrektsust ning avalikkuse kaasamise nõuete järgimist detailplaneeringu menetluses.  Küsimuste ja vastuste puudulik kajastamine  Protokollis on küll loetletud küsimused, kuid:  * mitmete küsimuste vastused puuduvad või on esitatud väga üldiselt,  * ei ole võimalik tuvastada, milline linnavalitsuse esindaja millisele küsimusele vastas.  Vastavalt Avaliku teabe seadus § 12 peab avalik dokument olema täpne ja kontrollitav.  Sellest tulenevalt peaks protokoll sisaldama:  * selget küsimuse esitajat (vähemalt rolli või esindatavat huvigruppi)  * sisulist vastust  * arutelu kokkuvõtet  Planeeringu Võistluse tulemuste ja planeeringu seos * Protokollis märgitakse, et: * võidutööd ei kanta detailplaneeringusse 1:1  * lahendust alles arendatakse.  Sellisel juhul tekib küsimus,  millisel määral planeeringu võistluse tulemused mõjutavad detailplaneeringut.  Vastavalt Planeerimisseadus § 126 tuleb detailplaneeringu koostamisel: * lähtuda üldplaneeringust  * arvestada keskkonna-, sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid * kaaluda alternatiivseid lahendusi. 

Seetõttu tuleb tagada, et planeeringu võistluse tulemus ei kujuneks faktiliseks eelotsuseks, mis piiraks detailplaneeringu menetluses avalikkuse tegelikku kaasamist.  Planeeringu tiheduse ja hoonestuse küsimus  Protokollis viidatakse, et üldplaneering võimaldab ridaelamuid.  Samas ei ole selgitatud: * kavandatavat hoonestustiheduse vahemikku * korterite arvu  * liikluskoormuse mõju.  Planeerimisseaduse § 126 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata:  * keskkonnamõjusid * sotsiaalseid mõjusid * majanduslikke mõjusid.  Seetõttu on vajalik, et planeeringu menetluses oleks selgelt esitatud mõjuanalüüsid, sh: * liiklusanalüüs * sotsiaalne mõju * haljastuse mõju  Ettepanekud  Palume:  I. täpsustada ja parandada koosoleku protokolli nii, et see oleks neutraalne ja faktipõhine; II. esitada planeeringu edasises menetluses selged mõjuanalüüsid ja alternatiivsed lahendused.  Kokkuvõte III. Käesoleva vastuväite eesmärk on tagada, et detailplaneeringu menetlus toimuks läbipaistvalt, õiguspäraselt ning kooskõlas Eesti õigusaktidega, tagades puudutatud isikute tegeliku kaasamise.   Palume vastata käesolevale vastuväitele kirjalikult.    Vastus  02.03. toimunud koosolek korraldati eesmärgiga tutvustada planeeringu algatamise lähteseisukohti ja planeeringuvõistluse võidutööd. Koosolekul ei koostatud detailset stenogrammi ja seda ka koosoleku alguses öeldi,  et pannakse  kirja  ettepanekud, mille protokollimist palutakse. Protokolli muutmist ei ole kavas, kuna see ei sisalda väärinfot. Planeeringulahendust ei ole veel koostatud. Kaasamine toimub vastavates menetlusetappides kooskõlas planeerimisseadusega. Palume oodata ära detailplaneeringu lahendus, mille saadame tutvumiseks ja arvamuste esitamiseks.    4. Gunbrit Sulg, 9.03  Esitan alljärgnevalt oma seisukohad ja küsimused seoses Raeremmelga tn 11 krundi ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade ning planeeringuvõistluse tulemuste tutvustamisega. Palun käsitleda käesolevat kirja ametliku pöördumisena planeerimisprotsessis ning anda esitatud küsimustele ja seisukohtadele sisuline vastus. I. Avaliku ürituse kajastamine ja väide tutvustuse katkestamise kohta  Avalikkuses on väidetud, et tutvustust ei olnud võimalik läbi viia, kuna seda segati vahele. Selliselt on olukorda kirjeldanud ka ruumiloome osakonna detailplaneeringute valdkonnajuht Aire Priks meedias. Samuti on viidatud, et üritust salvestati.  Kinnitan, et üritus salvestati. Tegemist oli avaliku kohtumisega, kuhu olid kutsutud elanikud ning kehtiva õiguse kohaselt ei ole sellise sündmuse salvestamine keelatud. Samuti ei ole minu hinnangul keelatud sellise avaliku arutelu salvestise jagamine või levitamine, kuivõrd tegemist oli avaliku üritusega, kus osalesid avaliku võimu esindajad oma ametikohustuste täitmisel.  Avaliku võimu tegevus peab olema läbipaistev ning avalike arutelude sisu dokumenteerimine ja avalikkusele vahendamine aitab tagada menetluse usaldusväärsuse ja läbipaistvuse.  Salvestiselt on selgelt kuuldav, et linnaametnikud said oma ettekanded esitada ning linnaarhitekt märkis ettekande lõpus, et saab alustada küsimustega. Seetõttu  palun Tartu Linnavalitsusel avalikult täpsustada või parandada väidet, et tutvustust ei olnud võimalik läbi viia. Avaliku arutelu käigu ebaõige kajastamine ei ole kooskõlas hea halduse põhimõtetega.

II. Linna tihendamise põhjendus  Tutvustusel ja meedias on linnaarhitekt põhjendanud arendust vajadusega tihendada linna. Juhin tähelepanu, et Vanaihaste piirkonnas on üldplaneeringu kohaselt võimalik hoonestust tihendada eelkõige VI-3 maakasutuse piirkonnas.  Seetõttu ei ole selge, kuidas kavandatav arendus antud asukohas aitab vältida valglinnastumist. Samuti tuleb arvestada, et 2017. aastal liideti Tartu linnaga endine Tähtvere vald, mille tulemusel suurenes linna territoorium märkimisväärselt. Linna arengut tuleks  käsitleda terviklikult ning kaaluda investeeringute ja arenduste suunamist ka nendesse uutesse linna piirkondadesse.  Palun selgitada, milliste analüüside või strateegiliste dokumentide põhjal on järeldatud, et just antud ala tihendamine on linna arengu seisukohalt põhjendatud. III. Ratsabaasi maa kasutus  Tutvustusel ja meedias on märgitud, et ratsabaasi omanikud on arendusplaanidest teadlikud ning neile jääb tegevuse jätkamiseks piisav maa-ala.  Palun selgitada, kas selle kohta on koostatud eskiis, skeem või muu ruumiline analüüs, kus on näidatud:  – ratsabaasi tegevuseks jääv maa-ala  – kavandatav hoonestus  – funktsioonide paiknemine planeeringualal  Kui sellist materjali ei ole koostatud, siis ei ole võimalik hinnata, kas avalikkusele esitatud väited vastavad tegelikule ruumilisele lahendusele. Palun vastavad materjalid koostada ja avalikkusele tutvustada.  I. Kavandatav hoonestus ja privaatsus  Arutelul käsitleti võimalust rajada alale ridaelamuid või eramuid. Viimaste aastate elamuarendused Tartu ümbruses on sageli lähtunud lahendusest, kus ridaelamud ja eramud on planeeritud viisil, mis tagab elanike privaatsuse ning väldib olukorda, kus erinevate hoonestustüüpide tagahoovid paiknevad vahetult vastamisi.  Peame oluliseks, et ka antud planeeringu koostamisel lähtutaks mitmekesisest ja tasakaalustatud hoonestusstruktuurist. Kohalikud elanikud peavad põhjendatuks lahendust, kus planeeringualal nähakse ette erinevad elamutüübid – eramud, paarismajad ning piiratud mahus ridaelamud.  Selline lahendus on kooskõlas piirkonna olemasoleva hoonestuslaadiga ning aitab säilitada elukeskkonna kvaliteeti, privaatsust ja piirkonnale omast ruumilist iseloomu. Ühetaoline ja intensiivne ridaelamute arendus ei oleks antud asukohas sobiv ega arvestaks piisavalt olemasoleva elukeskkonna ning kogukonna ootustega.  Seetõttu palume planeeringu koostamisel arvestada lahendusega, kus hoonestus on mitmekesine ning sisaldab nii era-, paaris- kui ka ridaelamuid, vältides ühe elamutüübi domineerimist planeeringualal.  II. Üldplaneeringus määratud roheala võimalik muutmine  Arutelul käsitleti võimalust muuta üldplaneeringus määratud roheala asukohta ja sihtotstarvet. Senini ei ole selle kohta esitatud selget selgitust.  Juhin tähelepanu, et juhul kui üldplaneeringus määratud roheala sihtotstarvet muudetakse selliselt, et selle arvelt suureneb hoonestusmaht, ei ole tegemist enam üldplaneeringu väikese täpsustamisega, vaid sisulise muudatusega. Sellisel juhul ei ole võimalik muudatust ellu viia üksnes detailplaneeringu kaudu.  Palun selgitada, millisel õiguslikul alusel nähakse ette üldplaneeringus määratud roheala võimalik muutmine. III. Joogivee puurkaevu sanitaarkaitseala ja joogivee kaitse  Samuti juhin tähelepanu Tartu Veevärgile kuuluvatele joogivee puurkaevudele, mis teenindavad nii kavandatava arendusala kui ka selle ümbruskonna elanikke. Joogivee kvaliteedi ja kaitse tagamine peab olema planeerimisel esmatähtis.  Minu hinnangul ei ole vähemalt ühe puurkaevu sanitaarkaitseala olukord piisavalt tagatud, kuna see ulatub osaliselt Vanaihaste tee sõiduteele. Tegemist on teega, mida kasutavad igapäevaselt nii Ihaste piirkonna kui ka  Veibri  küla elanikud ning mille liikluskoormus on viimastel aastatel kasvanud. 

Lisaks tekivad antud teel lume sulamise ja tugevate vihmade ajal olukorrad, kus sõiduteele koguneb vesi. Sellises olukorras sõidavad sõidukid läbi kogunenud vee ning saastunud pinnavesi imbub pinnasesse. Arvestades, et tegemist on joogivee puurkaevu sanitaarkaitsealaga, võib selline olukord pikemas perspektiivis kujutada ohtu piirkonna joogivee kvaliteedile.  Arvestades, et puurkaev teenindab nii kavandatavat arendusala kui ka laiemat ümbruskonda, palun hinnata põhjalikumalt sanitaarkaitseala tegelikku kaitstust ning selgitada, kuidas kavandatav arendus ja sellega kaasnev liikluskoormuse kasv on kooskõlas joogivee kaitse nõuetega.  Palun esitatud küsimustele ja seisukohtadele kirjalikku vastust.    Vastus  4.1. Oleme seisukohal, et hea tava on arutelul viibijaid teavitada salvestamisest ja küsida nende nõusolekut.  Samuti jääme seisukohale, et segasite ebaviisakalt esinejaid juba alates koosoleku sissejuhatamisest.  Seda tõid välja ka mitmed teised arutelul osalejad, kes teid korrale kutsusid. Mõistame, et võite jääda eriarvamusele.  4.2. Linna tihendamine on üldine põhimõte, mis kannab endaga maa tõhusamat ja efektiivsemat kasutamist, vähendades nõnda ka tegevuskulusid maaühiku kohta. Üldplaneeringu järgi sobivad Vana-Ihastes tihendamiseks lisaks üksik- ja kaksikelamutele ka ridaelamud. Ridaelamu iseloom on pereelamu sarnane, pakkudes samas taskukohasemat eluaseme võimalust. Ridaelamu on privaatsem kui korter, aga vähemkulukas kui maja ülalpidamine. Tartu linna üldplaneeringu koostamise ajal Tartu Ülikooli ja Popinvest OÜ poolt koostatud rakendusuuringus Tartu rahvastiku- ja elamuprognoos 2040 on muu hulgas välja toodud, et linnas on teatav alapakkumine ‘normaalse hinnaga’ uuemate ja suuremete korterite segmendis, mis viib paljud pered äärelinna ja eeslinna ridaelamutesse. Oleme seisukohal, et Vana-Ihaste on elamiseks väärtuslik piirkond, kuhu mahub elama uusi peresid ja on sobilik rajada ka ridaelamuid, pakkudes alternatiivi naabervaldadesse ehitatavatele ridaelamutele ja tagades seejuures kõigile Vana-Ihaste elanikele ka piisav rohealade kättesaadavus. Teie poolt pakutud endise Tähtvere valla aladele arenduste suunamine on samuti kavas. 4.3.  Ihaste Ratsaspordikeskus OÜ on  üks detailplaneeringust huvitatud isikutest. Ta  on planeeringu algatamisel kirjalikult kinnitanud, et planeeringu elluviimine tagab ratsutamisõppe ja võistlusspordi jätkusuutlikkuse ratsakeskuse tegutsemisel ning linnaelanike liikumisharrastuste edendamisel. Kiri on kättesaadav linna veebilehel:  https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/0/345b9882a6266ae6c2258c5e003315e6  4.4. Detailplaneeringu algatamise korralduses on muu hulgas sätestatud, et  krundi kasutamise lubatud sihtotstarbed on üksikelamu-, kaksikelamu-, ridaelamumaa, tee- ja tänavamaa, haljasala maa, puhke- ja spordirajatise maa.  4.5. Oleme 06.03. kirjas selgitanud, et detailplaneeringu algatamise taotlusega tehtud ettepanekut  üldplaneeringukohase roheala osaliseks ümbertõstmiseks eesmärgiga arvestada Ihaste Ratsaspordikeskuse tegevuseks vajalike tingimuste ja elamuarenduse terviklikkusega  ei saa pidada ÜP põhilahenduse muutmiseks. See tähendab, et detailplaneeringu koostamisel on esitatud ettepanekut võimalik kaaluda.  4.6. Detailplaneeringuga ei kavandata liikluskoormuse kasvu veehaarde sanitaarkaitsealas. Juurdepääs planeeritakse Raeremmelga tänava kaudu. Juhul kui üldplaneeringukohane elamumaa ja roheala tõstetakse osaliselt ümber, eemaldub elamumaa sanitaarkaitsealast.   Palume  oodata ära detailplaneeringu lahendus, mille saadame tutvumiseks ja arvamuste esitamiseks.    5. Anneli Tamme, 10.03  Kahjuks ei ole ma linnakodanikuna varem põhjalikult jälginud Tartu linna üldplaneeringu koostamist ja vastuvõtmise protsessi. Seetõttu tuli mulle planeeringumenetluses koosolekul üllatusena asumi märgis VI3.

Soovin täpsustada Tartu linna üldplaneeringu (kehtestatud 07.10.2021) koostamise käigus kujunenud asumi Vana-Ihaste (VI) ning eelkõige VI3 tekkimise asjaolusid.  Palun selgitada ja viidata vastavatele dokumentidele järgmistes küsimustes: I.  Millises Tartu linna üldplaneeringu koostamise etapis (nt eskiis, eelnõu, avalik väljapanek vms) tekkisid Vana-Ihaste asumid (VI)? II.  Kas alamtsoon  VI3  oli olemas juba esimestes avalikustatud planeeringumaterjalides või lisandus see menetluse käigus hilisemas etapis? Palun viidata vastavale planeeringu versioonile või dokumendile.  III. Kui VI3 lisandus menetluse käigus, siis: * millal see muudatus tehti, * millises planeeringu versioonis see esmakordselt kajastub,  * millise ettepaneku või menetlusdokumendi alusel see muudatus tehti. IV.  Palun täpsustada, kes esitas ettepaneku asumi  VI3  moodustamiseks (nt linnavalitsus, maaomanik, arendaja või muu isik/asutus).  Kas asumit VI3 esineb Vana-Ihastes ka mujal kui Raeremmelga tänava piirkonnas? Kui jah, siis palun tuua vastavad asukohad.  Palun lisada vastusele võimalusel viited dokumentidele (lingid või failid), kus nimetatud otsused või muudatused on kajastatud (nt planeeringu eskiisi materjalid, eelnõu versioonid, ettepanekute ja seisukohtade kokkuvõte või muud menetlusdokumendid). Mõistan, et üldplaneeringu menetluse ajal oli avalikkusel võimalus esitada ettepanekuid ja arvamusi. Siiski soovin tagantjärele saada täpsema ülevaate sellest, kuidas asum VI3 planeeringu koostamise käigus kujunes.    Vastus  5.  I-V  Kõik esitatud küsimused üldplaneeringu menetluse kohta ei muuda täna enam üldplaneeringu kehtivust. Seda ei saa vaidlustada ja tegemist on täitmiseks kohustusliku õigusaktiga. Üldplaneeringut saab muuta vaid uue üldplaneeringu koostamise menetluses. Kõik üldplaneeringuga seotud haldusaktid on  avalikud ja  linna veebilehel  dokumendiregistri kaudu kättesaadavad: https://www.tartu.ee/et/planeerimine-info#tartu-uldplaneering-2040+/Dokumendid   Asum VI3 kujunes üldplaneeringu koostamisel ja oli sarnaselt juba ÜP eelnõus (eskiisis) - Tartu  Linnavolikogu 11.06.2020. a. istungi protokollilise otsusega nr LVK-IP-0020 avalikule väljapanekule suunatud üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruand e eelnõu kaardirakendus: ÜP 2040+ eskiis. Samuti on võimalik tutvuda asumi VI3 alaga kehtivas üldplaneeringus: ÜP 2040+   6. Hannes Tamme, 10.03  Osalesime 2. märtsil raekojas peetud koosolekul. Seal paluti esitada küsimusi, kui miski on arusaamatu või selgitamist vajav. Seega esitame oma küsimused. I. Kuidas on "ühiskondlikult kokku lepitud", et ridaelamud sobivad Vana-Ihastesse? Elame siin mitukümmend aastat ja keegi pole kunagi sellekohast küsitlust või elanikke hõlmavat uuringut teinud.  II.  Miks on lubatud kavandatavatele hoonetele suurim kõrgus 10 meetrit ja millega seda põhjendatakse?  III. Linnaarhitekt rõhutas, et linna tuleb tihendada, pidurdada valglinnastumist ja segregatsiooni. Miks tuleb aedlinnas "linna tihendada", pealegi veel sellises kohas, kus pole kunagi hoonestust olnud?  IV. Üldplaneeringute valdkonnajuht Indrek Ranniku selgitas, et detailplaneeringuala ei asu olemasolevate hoonete vahel, vaid on eraldi käsitletav, millest tulenevalt on alale määratud ka üldplaneeringus eraldi arhitektuuritingimused. Kui see detailplaneering läbi läheb, siis on lihtsam tulevikus arendatavale naaberalale (praeguse ratsaspordibaasi territooriumile

Raeremmelga tn 9) saada samuti eraldi arhitektuuritingimused, sest see sobitub Raeremmelga 11- ga.  Raeremmelga tn 9 piirneb Luigelahe  tn-ga.  Meile kui naabritele on olulised hoonestuse tihedus, hoonete kõrgus, teed ja pinnase võimalik tõstmine.    Vastus 6.1. Üldplaneering on õiguslikult siduv ühiskondlik kokkulepe ja ridaelamud on üldplaneeringuga lubatud.  6.2. Üldplaneeringus on kõrguse määramisel arvestatud ka alal kehtivaid detailplaneeringuid.  Tartu Linnavalitsuse 31.05.2011 korraldusega nr 652 kehtestatud  Raeremmelga tn 1, Raeremmelga tn 1a ja Raeremmelga tn 1c kruntide detailplaneering võimaldab Raeremmelga tn 9 krundil rajada hoone suhtelise kõrgusega 10 m.  6.3. Linna tihendamine on üldine põhimõte, mis kannab endaga maa tõhusamat ja efektiivsemat kasutamist, vähendades nõnda ka tegevuskulusid maaühiku kohta. Üldplaneeringu järgi sobivad Vana-Ihastes tihendamiseks lisaks üksik- ja kaksikelamutele ka ridaelamud. Ridaelamu iseloom on pereelamu sarnane, pakkudes samas taskukohasemat eluaseme võimalust. Ridaelamu on privaatsem kui korter, aga vähemkulukas kui maja ülalpidamine. Tartu linna üldplaneeringu koostamise ajal Tartu Ülikooli ja Popinvest OÜ poolt koostatud rakendusuuringus Tartu rahvastiku- ja elamuprognoos 2040 on muu hulgas välja toodud, et linnas on teatav alapakkumine ‘normaalse hinnaga’ uuemate ja suuremete korterite segmendis, mis viib paljud pered äärelinna ja eeslinna ridaelamutesse. Oleme seisukohal, et Vana-Ihaste on elamiseks väärtuslik piirkond, kuhu mahub elama uusi peresid ja on sobilik rajada ka ridaelamuid, pakkudes alternatiivi naabervaldade ridaelamutele ja tagades seejuures kõigile Vana-Ihaste elanikele ka piisav rohealade kättesaadavus. 6.4. Luigelahe tänavaga piirnevale alale Raeremmelga tn 9 krundil elamuid hetkel ei kavandata. Detailplaneeringu algatamise ettepanekuga on soovitud osaliselt hoopis Luigelahe tn äärne elamumaa (Luigelahe tn 7 krundiga piirnev) asendada rohealaga. Planeeritavad elamud jääksid Luigelahe tn elamukruntidest ligikaudu 160 m kaugusele. Hoonestustihedust ja hoonete kõrgust reguleerivad üldplaneering, haljastus- ja parkimisnõuded. Teede kavandamisel tuleb arvestada kehtivate nõuetega ja tagada erinevate liikumisviiside turvaline liikumine. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada ala üleujutusohuga ja tagada hoonete nõuetekohane nullkõrgus. Juhul kui esitatakse ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine ülejäänud Luigelahe tn kruntidega piirnevale Raeremmelga tn 9 krundile, alustatakse uut detailplaneeringu menetlust, koostatakse uued lähetingimused ja tehakse koostööd naabritega.   Palume  oodata ära detailplaneeringu lahendus, mille saadame tutvumiseks ja arvamuste esitamiseks.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Jiri Tintera linnaarhitekt osakonna juhataja ülesannetes     Liis Randmets 736 1253 [email protected]  

TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND

______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU

tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]

  Vana-Ihaste Elanikud MTÜ   Vastus pöördumisele Raeremmelga tn 11 kinnistu detailplaneeringu ja rohealade (üldkasutatavate haljasalade) linnale üleandmise kohta  

Teie  17.03.2026 Meie 02.04.2026 nr 9-3.2/DP-23-009

Olete soovinud selgitusi Raeremmelga tn 11 kinnistu detailplaneeringu ja sellega seotud rohealade (üldkasutatavate haljasalade) kujunemise kohta seoses Tartu Linnavolikogu  20.01.2005 otsusega nr 385 kehtestatud Raeremmelga 1a ja Hipodroomi 3 detailplaneeringuga, mille kohaselt kavandati piirkonda ulatuslik väikeelamuarendus ning moodustati 133 väikeelamumaa krunti, lisaks puhke- ja virgestusalad ning ratsaspordi tegevuseks mõeldud krundid, sealhulgas Raeremmelga tn 9 ja Raeremmelga tn 11 (POS 148). Palute selgitada järgmisi küsimusi.   Kas planeeringus nimetatud rohealade ja puhkealade linnale üleandmine oli arendajaga sõlmitud kokkulepete või detailplaneeringu elluviimise tingimuste osa ning millistes konkreetsetes dokumentides (nt lepingud, kokkulepped või korraldused) on see fikseeritud? Kas Tartu linn on detailplaneeringu elluviimise käigus või hiljem teinud ettepaneku nende rohealade, sealhulgas Raeremmelga tn 11 (POS 148) kinnistu, linnale üleandmiseks või vajadusel nende väljaostmiseks? Millised olid põhjused, miks Raeremmelga tn 11 (POS 148) kinnistu ei läinud koos teiste planeeringuga kavandatud avaliku kasutuse aladega Tartu linna omandisse ning jäi eraomandisse, kuigi detailplaneering nägi ette üldkasutatavate puhkealade üleandmise linnale? Peame oluliseks saada selge ja terviklik ülevaade piirkonna rohealade kujunemisest, nende linnale üleandmise praktikast ning detailplaneeringu elluviimise käigust. See aitab nii kogukonnal kui ka linnal paremini mõista Raeremmelga tn 11 kinnistu tänast õiguslikku ja planeeringulist olukorda ning selle edasise planeerimise põhjendusi.   Vastus   Viidatud detailplaneeringus sätestati, et üldkasutusse jäetud vabaõhu puhkealad ja tänava maa- alad antakse tasuta üle Tartu linnale. Linnale anti üle üldmaa krundid Pos 145, Pos 146, Pos 147 ja transpordimaa krundid. Vastav leping edastati Teile 24.03.2026 kirjaga nr 21.3-1.2/04765.   Detailplaneeringus on kirjas, et ratsaspordi tegevuseks vajalik territoorium jääb kruntidele positsioon 148 ja 149, millistel on võimalused uute ratsutamisväljakute rajamiseks. Olemasolevad ja planeeritud ratsaspordi edendamise eesmärgil kasutatavad objektid on näidatud planeeringu joonistel. Planeeringualale jäävad sisemaneežid, üks olemasolev liivaväljak (pindalaga 2800 m²) ja kaks muruväljakut, millistest üks on kasutatav võistlusväljakuna (pindala ca 7000 m²), samuti jäävad alale hobuste koplid. Planeeringu järgi kavandatakse rajada tallidele ja maneeži lähedusse üks uus liivakattega väljak (positsioonile 149 pindalaga ca 3300 m²) ja murukattega võistlusväljak (positsioonile 148 pindala ca 3200 m²), lisaks veel üks väljak (planeeringus reserveeritud maa-ala positsioonil 148 pindalaga kuni 7200 m²), samuti rekonstrueerida olemasolev liivakattega väljak.  

.

Seega jäid krundid Pos 148 ja Pos 149 koos ratsaspordi edendamiseks vajalike objektidega Ihaste ratsaspordikeskusele, kuna need ei olnud mõeldud üldkasutusse jäetud vabaõhu puhkealadena, vaid ratsaspordi- ja vabaajakeskusele.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Maano Koemets juhataja     Liis Randmets 736 1253 [email protected]  

TARTU LINNAVALITSUS

KORRALDUS

  Tartu, Raekoda 01.04.2025 nr 229

Raeremmelga tn 11 krundi ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine     Emajõe Kuningriik OÜ on esitanud ettepaneku algatada Raeremmelga tn 9 krundi osa, Raeremmelga tn 11 krundi ja Raeremmelga tn 13 krundi detailplaneering eesmärgiga moodustada krundid ja määrata ehitusõigus kaksik- ja ridaelamute rajamiseks. Soovitakse rajada 24 hoonet - 7 paarismaja ja 17 ridaelamut (kokku 74 eluruumi), kokku hoonete ehitisealune pind ca 5476 m², suletud netopind 7400 m². Lisaks tehakse ettepanek üldplaneeringukohase roheala osaliseks ümbertõstmiseks eesmärgiga arvestada Ihaste Ratsaspordikeskuse tegevuseks vajalike tingimuste ja elamuarenduse terviklikkusega.   Olemasolev olukord Planeeringuala suurusega ligikaudu 6,5 ha asub Ihaste linnaosas. Raeremmelga tn 9 katastriüksuse (kü) sihtotstarve on ühiskondlike ehitiste maa. Ehitisregistri andmetel asub krundil 1914 m² suuruse ehitisealuse pinnaga maneež ja harjutusväljakud. Raeremmelga tn 11 kü sihtotstarve on üldkasutatav maa, ala on hoonestamata. Raeremmelga tn 13 hoonestamata kü sihtotstarve on elamumaa. Juurdepääs kruntidele toimub Raeremmelga tänava kaudu. Naabruses asuvad üksikelamud, Ihaste Ratsaspordikeskus, roheala ja Emajõgi. Elamukrundi suurused on vahemikus 930 - 1895 m².   Planeeringualale ulatub Anne-Ihaste veehaarde sanitaarkaitseala, kus vastavalt veeseadusele on majandustegevus keelatud.   Keskkonnaministeerium on 18.06.2004 kirjaga nr 16-6/4785-2 vähendanud Emajõe kalda ehituskeeluvööndi Raeremmelga 1a ja Hipodroomi 3 detailplaneeringu alusel kogu planeeringuala ulatuses (st ka Raeremmelga tn 9 ja Raeremmelga tn 11) 50 meetrini põhikaardile kantud veekogu piirist alates.   Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 30.0 kuni 33.0 m. Tulenevalt Emajõe lähedusest, võib ala olla periooditi üleujutatav. Vastavalt Alkranel OÜ poolt aastal 2018 koostatud tööle Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel on piirkonnas 1% tõenäosusega üleujutusala piir absoluutkõrgusel 33.5 m.  

.

Kehtiv planeering Raeremmelga tn 9 (osaliselt) ja Raeremmelga tn 11 krundid jäävad alale, mille osas kehtib Tartu Linnavolikogu 20. jaanuari 2005 otsusega nr 385 kehtestatud Raeremmelga 1a ja Hipodroomi 3 detailplaneering. Planeeringuga moodustati 133 väikeelamumaa krunti ja kaks krunti (Raeremmelga tn 9 ja Raeremmelga tn 11) ratsaspordi tegevuseks ning jäeti põhja-lõunasuunaline rohekoridor, mis ühendab teisel pool Hipodroomi tänavat oleva metsatuka ratsaspordikeskuse maadega ja Emajõega. Raeremmelga tn 9 ja Raeremmelga tn 11 kruntidele on antud võimalus rajada ratsaspordiväljakud ja parkla (võistluste aegseks parkimiseks) ning määratud krundi kasutamise otstarbeks üldmaa. Planeeringu järgi kavandati kahe olemasoleva muruväljaku hoonestamisel rajada tallide ja maneeži lähedusse üks uus liivakattega väljak (olemas) ja murukattega võistlusväljak (olemas), lisaks veel üks väljak (realiseerimata). Planeeritud elamuarendus on suures osas realiseeritud. Uue taotlusega soovitakse rajada elamud osaliselt rajamata väljaku ja üldmaa asemele.   Tartu linna üldplaneering Tartu linna üldplaneeringu järgi on Raeremmelga tn 9 ja 13 kruntide juhtfunktsioon väikeelamu maa-ala. Toetav otstarve on piirkonda teenindav kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, spordihoone, haridus-, kultuuri-, kogunemis-, lasteasutuse ja puhkerajatise maa-ala, linnaaianduse maa-ala. Raeremmelga tn 11 krundi kasutamise juhtfunktsioonid on väikeelamu maa-ala ja roheala.   Seni hoonestamata uushoonestusalade kruntideks jaotamise põhimõtted määratakse detailplaneeringuga lähtudes olemasolevast ümbritsevast krundistruktuurist ja hoonestuslaadist ning üldplaneeringus sätestatud tingimustest.   Üldplaneering annab võimaluse kavandada alale üksik-, kaksik- või ridaelamud. Krundi suurim võimalik täisehitusprotsent on 30. Hoone suurim suhteline kõrgus 8,5-10 m, arvestatuna hoone ±0. 00 kõrgusest. Hoonete muud arhitektuurinõuded tuleb anda ühtsetena hoonegruppide kohta. Piirded tuleb lahendada kaasaegselt, sobilikuna piirkonna miljöösse, suurim kõrgus 1,2-1,5 m. Keelatud on plankaiad v.a liiklusmüra tõkestamiseks ristmike piirkonnas asuvatel kruntidel. Väravad ei tohi avaneda üle tänava joone.   Roheala on peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks mõeldud, avalikult kasutatav, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, kuhu on lubatud väiksemahuliste puhkeotstarbeliste ehitiste, sh kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ajutise iseloomuga puhkeala teenindavate hoonete püstitamine juhul, kui üldplaneeringus pole sätestatud teisiti. Rohealadel asuvad metsad tuleb säilitada, alasid ei piirata, tagada tuleb juurdepääs hooldustehnikale.   Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Planeerimisseaduse § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja hindama planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang muu hulgas juhul, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse elurajooni.   Lemma OÜ poolt augustis 2024 koostatud KSH eelhinnangu tulemusel ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine detailplaneeringule vajalik.  

Keskkonnaamet on oma 04.11.2024 kirjas seisukohal, et KSH algatamine ei ole käesoleva informatsiooni alusel vajalik ja keskkonnatingimustega on võimalik arvestada planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel planeeringumenetluse käigus. Samas märgib, et ei toeta alade täitmisega üleujutusaladele ehitamist, kuna tegevus on ressursimahukas ja võib võimendada üleujutuste mõju näiteks Tartu linnas ülesvoolu.   Planeeringu koostamisele esitatavad tingimused Planeeringuala Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lg 7 tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes seaduses detailplaneeringu koostamisele ette nähtud nõuetest. Uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama ala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.   Arvestades asjaolu, et soovitud detailplaneeringu ala hõlmab kehtiva detailplaneeringuga moodustatud elamurajooni ja ratsaspordikompleksi kõrval asuvat üldplaneeringukohast põhja- lõunasuunalist rohekoridori ja eraldiseisvat hoonestamata elamuala ning soovitu võimaldab planeeringu ellu viia kehtima jäävas osas, asub linn seisukohale, et on võimalik kaaluda uue detailplaneeringu koostamist väiksema ala ulatuses.   Planeeringuvõistlus Eesmärgiga tagada ehitustegevuse kavandamisel ruumiliselt ja arhitektuurselt parim võimalik lahendus, linnaehituslik sobivus, keskkondlik jätkusuutlikkus ning kõrge ehituskultuur, on üldplaneeringuga määratud võistluse kaalumise kohustusega alad ja juhud. Muu hulgas tuleb konkursi korraldamise vajadust kaaluda suuremate arenduste puhul (enam kui kolme hoone kogum Tartu linna asustusüksuses). Planeeringuvõistlus korraldatakse eesmärgiga leida alale parim ruumiline lahendus teedevõrgustiku, hoonete mahtude ja paiknemise ning haljastuse puhul.   Arvestades, et planeeritakse suuremat elamuarendust, alal väljakujunenud otstarvete ja keskkonna olulist muudatust (naabruse elanike ja ratsaspordikeskuse kasutajate harjumuspärane keskkond muutub), on planeeringuvõistluse läbiviimine pärast planeeringu algatamist vajalik ja põhjendatud.   Üldplaneeringukohase roheala kasutamine Ihaste Ratsaspordikeskus on planeeringu algatamisel andnud teada, et planeeringuga väheneb tänasel päeval Ihaste Ratsaspordikeskuse kasutuses olev territoorium nii hobuste koplite pindala kui ka treeningväljakutena kasutuses oleva roheala arvelt. Hetkel on tallides keskmiselt ülalpidamisel 40-45 hobust, koplitena on kasutuses ca 15000 m2. Hobuste tänapäevaseid ülalpidamistingimusi ja heaolu arvestades on arvestuslikult vaja tagada 100 m2 kopli pinda hobuse kohta, ehk kokku 4500 m2, mis on planeeringuga ka tagatav. Spordiala jätkusuutlikuks arenguks on oluline üldplaneeringukohase roheala sihtotstarbelise kasutamise jätkuv võimaldamine maastikusõidu õppeks ratsakooli õpilastele ning Eesti meistrivõistluste tasemel spordivõistluste läbiviimiseks.   Raeremmelga tn 11 krundi roheala on määratud avalikult kasutatavaks, mõeldud peamiselt puhkamiseks ja virgestuseks, ala ei piirata, tuleb tagada juurdepääs hooldustehnikale jms. Linn on seisukohal, et üldplaneeringukohase roheala kasutamine ajutise spordivõistluse läbiviimiseks on igakordselt eraldi kokkulepitav. Muul ajal on roheala aga avalikus kasutuses, prioriteediks on jalakäijad, planeeringuga tagatakse mugav juurdepääs planeeritud supelrannale ja paadisadamale. Ratsaspordikeskuse poolt roheala maastikusõiduks kasutamisel tuleb eelnevaga arvestada.   Emajõe kalda üleujutusohuga ala maakasutus- ja ehitustingimused Planeeringu koostamisel tuleb arvestada üleujutuse riskipiirkonnaga ning rakendada ennetavaid, vältivaid ja valmisoleku meetmeid. Üleujutusohtu vähendavate leevendusmeetmete rakendamisel (nt maapinna täitmisel vms) ei tohi halvendada kõrvalasuvate alade/kinnistute seisundit (sh veerežiimi).

  Rajatiste väljaehitamine ja avalikult kasutatavate alade linnale tasuta võõrandamine Üldplaneeringuga on seatud esmaseks prioriteediks jalakäijate, jalgrattaga liiklejate ja ühistranspordikasutajate liikumisvõimaluste parandamine.   Raeremmelga tänav on kõrvaltänav, mis on välja ehitatud olemasolevas mahus taristu teenindamiseks. Arvestades planeeritud muudatusi ja kogu alale nõuetekohase juurdepääsu tagamise vajadust, tuleb planeeringuga ette näha Raeremmelga tänava rekonstrueerimise vajadus, sh planeerida Raeremmelga tänavale jalgtee kuni Hipodroomi tänavani. Lisaks tuleb planeerida alasisene tänavavõrk ja muud ala teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ning üldplaneeringukohane roheala.   Planeeringu realiseerimise eelduseks on avalike rajatiste väljaehitamine ning moodustatavate avalikult kasutatavate kruntide sh üldplaneeringukohase roheala krundi linnale tasuta üle andmine.   Tartu linn ei võta kohustust planeeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh sademevee kanalisatsiooni) väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Detailplaneeringu algatamise eelduseks on, et avalike rajatiste projekteerimine ja väljaehitamine on planeeringust huvitatud isiku/ planeeringuala kruntide igakordse omaniku kohustus. Kokkulepe avalike rajatiste väljaehitamiseks ja avalikult kasutatavate maade linnale tasuta üleandmiseks tuleb sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist.   Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna soovitakse muuta kehtivat detailplaneeringut. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu algatamise ettepanek vastab Tartu linna üldplaneeringule ning detailplaneeringu algatamine on võimalik, lähtudes Tartu linna üldplaneeringust ja arvestades otsuses toodut.   Võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4, planeerimisseaduse § 128 lõiked 1, 5, 6, 7, Tartu Linnavolikogu 20.06.2024 määruse nr 82 "Ülesannete jaotus planeerimisel ja avalike rajatiste väljaehitamise kord" § 3 lg 2 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 14.09.2017 otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus   o t s u s t a b:   1. Algatada Raeremmelga tn 11 krundi ja lähiala detailplaneering eesmärgiga kaaluda võimalusi kruntide moodustamiseks ja väike-elamutele ehitusõiguse määramiseks.   2. Mitte algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist.   3. Parima võimaliku keskkonda sobiva linnaruumilise lahenduse (hoonete mahud, paiknemine, haljastus, teedevõrk) leidmiseks tuleb planeeringu algatamise järgselt läbi viia vähemalt kolme kutsutud osalejaga planeeringuvõistlus.   4. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt lisale "Raeremmelga tn 11 krundi ja lähiala detailplaneeringuala situatsiooniskeem".   5. Planeeringu algatamisega ei kaasne linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks.  

6. Planeering tuleb koostada arvestades riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 "Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded", Tartu linna üldplaneeringu ja järgnevate seisukohtadega: 6.1. planeeringu joonised (olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrgud) anda mõõtkavas M 1: 500. Geodeetiline alusplaan peab kajastama naabruses asuvaid hooneid, hoonete ehitisealust pinda ja kõrgust. Planeeringu koosseisus esitada planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.   6.2. Kruntide moodustamisel arvestada vajadusega: 6.2.1 moodustada üldplaneeringukohane roheala krunt ja elamuala teenindavad tänavamaa krundid, mis tuleb pärast tänavate väljaehitamist ja haljasalade rajamist linnale tasuta üle anda; 6.2.2 tagada igale elamukrundile juurdepääs avalikult kasutatavale tänavale.   6.3. Krundi ehitusõigus määrata järgmiselt: 6.3.1. krundi kasutamise lubatud sihtotstarbed on üksikelamu-, kaksikelamu-, ridaelamumaa, tee- ja tänavamaa, haljasala maa, puhke- ja spordirajatise maa; 6.3.2. hoonete suurim lubatud arv, ehitisealune pind ja absoluutkõrgus määrata planeeringuga, arvestades linnaehituslike seoste analüüsiga ning nõuetekohase haljastuse ja liikluskorralduse lahendamisega krundil.   6.4. Hoonete arhitektuurinõuded tuleb anda ühtsetena hoonegruppide kohta. Sätestada vajadus lahendada elamu mahus abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks.   6.5. Haljastuspõhimõtete määramisel tuleb: 6.5.1. kavandada üldplaneeringukohane roheala; 6.5.2. kavandada roheala ja elamute vahele sidusad jalgteed; 6.5.3. tagada sadama-ala ja elamumaa vahel vähemalt 10 m laiune roheala puhver; 6.5.4. eelistada olemasoleva väärtusliku kompaktse haljastuse säilitamist uue haljastuse rajamisele; 6.5.5. kavandada elamukrundile haljastatud ala vähemalt 40% krundi pindalast, kõrghaljastuse osakaal haljastatud alast vähemalt 25%. Krundi haljastuse osakaalu määramisel ei loeta haljastuse hulka kitsaid siile krundi piiril, kraavi servi, jäätmaad, mis tekib näiteks hoone tagaseina ja piirde vahelisele alale jms. alasid. Elamukrundile tuleb kavandada laste mänguväljak; 6.5.6. haljastuslahendus peab arvestama standardikohaseid nõudeid kasvutingimuste tagamiseks.   6.6. Määrata vertikaalplaneerimise põhimõtted. Hoonestusalade ja kõrguste määramisel tuleb arvestada ala liigniiskuse ja üleujutusvõimalusega ning Alkranel OÜ koostatud tööga "Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel". Sätestada meetmed, mis välistavad liigniiskuse planeeritavates hoonetes. Lahendus tuleb siduda ümbritsevate alade maapinnakõrgustega. Üleujutusohtu vähendavate leevendusmeetmete rakendamisel ei tohi halvendada kõrvalasuvate alade/kinnistute seisundit.   6.7. Analüüsida sademevee lokaalse käitlemise ja viibesüsteemi rajamise võimalusi, arvestades mõjuala seoseid, planeeringuala geoloogilisi andmeid, hoonestuse iseloomu ja anda soovitused projekteerimiseks.   6.8. Analüüsida planeeringuala eeldusi taastuvate energiaallikate kasutamiseks ja anda soovitused projekteerimiseks.   6.9. Liikluskorralduspõhimõtete määramisel tuleb: 6.9.1. koostada planeeringuala ja selle mõjuala erinevate liikumisviiside analüüs, arvestades olemasolevat ja prognoositavat liikluskoormust;

6.9.2. kavandada Raeremmelga tänava rekonstrueerimise vajadus, arvestades planeeritavaid mahtusid ja sadamale nõuetekohase juurdepääsu tagamist ning jalgtee laiusega vähemalt 3,5 m kuni Hipodroomi tänavani; 6.9.3. planeerida kavandatava elamuarenduse teenindamiseks alasisene tänav (jalgtee, sõidutee, tänavahaljastus), teemaa laiuseks arvestada 12 m; 6.9.4. sätestada planeeringu elluviimise tegevuskava, sh seosed planeeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustusega; 6.9.5. kavandada juurdepääs ka üldplaneeringukohasele supelranna maa-alale, sh elamualalt otsepääs randa; 6.9.6. parkimine lahendada krundisiseselt, lähtudes Eesti Standardist EVS 843:2016 "Linnatänavad"; 6.9.7. lahendus peab kõrgeima prioriteedina tagama jalakäijate ja ratturite ohutuse, liikumismugavuse ja lühimad teekonnad.   7. Planeeringu seletuskirjas tuleb esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.   8. Planeeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.   9. Planeering kooskõlastada Keskkonnaametiga ja Lõuna-Eesti Päästekeskusega. Planeeringu koostamisse tuleb kaasata isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, sealhulgas naaberkruntide omanikud.   10. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.     (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Raimond Tamm abilinnapea linnapea ülesannetes

Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes

LISA Tartu Linnavalitsuse 01.04.2025. a

korralduse nr 229 juurde  

Raeremmelga tn 11 krundi ja lähiala detailplaneeringuala situatsiooniskeem

planeeringuala piir       (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Apuhtin õigusteenistuse juhataja linnasekretäri ülesannetes

12.3

2 7 .9

Raeremmelga tn 1

Raeremmelga tn 5

79517:043:0003

79517:010:0007

34.34

34.50

33.91

34.76

35.20

36.17

35.76

3 6 .6

8

3 5 .4

2

3 6 .4

0

3 6 .5

8

35.20

35.05

34.99

35.06

34.80

3 4 .7

9

34.99

35.36

35.19

K K

b e t.

b e t.

A.

3 7 .8

0 3 7 .8

4 3 7 .7

7

3 7 .4

2

3 7 .4

9

3 7 .5

3

37.50

36.51

3 5 .8

0

3 5 .7

9

3 5 .4

1

3 5 .3

6 3 5 .3

3

3 5 .0

8

34.86

35.47

35.35

3 5 .5

7

3 5 .6

4

35.82

35.75

35.75

36.36

36.06

34.85

3 4 .8

2 3 4 .8

1

34.59

33.91

34.40

34.59

34.43

34.38 34.52

34.55

34.85

35.20

35.07

35.01

35.07

35.18

34.77

36.01

35.87

35.39

34.89

35.50

35.39

35.26

35.86

36.53

36.50

36.46

36.36 36.20

36.96 35.63

35.94

35.68

35.63

3 5 .4

5

3 5 .3

4

35.28

35.50

36.36

3 6 .2

1

3 5 .9

3

36.04

3 6 .4

6

3 6 .2

7

34.89

35.19 3 5 .18

35.04

3 5 .0

2

35.13

35.06

35.04

3 5 .11

35.07

35.20

3 4 .9

6

3 4 .8

8

3 4 .8

9

3 6 .1 3

3 5 .0

2

35.02

35.20 35.41

35.17

36.44

3 4 .2

5 3 4 .2

7

35.61

35.58

35.56

35.86

3 5 .0

7

37.09

37.15

37.20

K K g a ra a zid

A.

A.

A.

35.99

A.

b et.

kr.

kr.

3 6 .6

0

3 6 .8

8

3 6 .9

2

79517:028:0005

Raeremmelga tn 1 A

79517:010:0001

Kesakanni tn 1A

79517:038:0019

79517:038:0007 Kesakanni tn 1

Raeremmelga tn 1

79517:043:0003

3 4 .4

8 3 4 .4

7

34.12

36.44

36.06

36.34

35.33

34.44

34.35

34.93

35.91

36.50

b e t.

Luigelahe 31

X = 3800

Y

= 1 2 9 5 0

2 K E

K E

K K

3 1

or ie nt .

b e t

R A E R E

M M E LG

A T N .

2 K

K

2 E

K K

2 2 .5

8 .8

39.8

2 .5

5.0 7.0 5.0

P-2

P-2

1596 m² H1

1668 m² H2

2493 m² H3

Ranna pst 31

Elulõnga tn 6

Luigelahe tn 27

Luigelahe tn 29

Ranna pst 27

Luigelahe tn 23

Luigelahe tn 31

Kesakanni tn 1

Koidutähe tn 1

Põhjatamme pst 2

Lepalinnu tn 3

Luigelahe tn 11

Koidutähe tn 3

Luigelahe tn 13

Luigelahe tn 25

Luigelahe tn 18

Luigelahe tn 9

Luigelahe tn 26

Luigelahe tn 24

Luigelahe tn 7

Ranna pst 29

Lepalinnu tn 4

Luigelahe tn 17

Luigelahe tn 6

Luigelahe tn 20

Lepalinnu tn 1

Lepalinnu tn 2

Luigelahe tn 16

Luigelahe tn 14

Luigelahe tn 15

Rannakajaka tn 5

Hipodroomi tn 11

Raeremmelga tn 4

Raeremmelga tn 6

Raeremmelga tn 2

Raeremmelga tn 13

Põhjatamme pst 1 Kiigemäe tn 2

Hobuseraua tn 10

Hobuseraua tn 12

Raeremmelga tn 3

Kuljuse tn 19

Ranna pst 40

Ranna pst 42

Kesakanni tn 4

Kesakanni tänav T1

Kesakanni tn 3

Luigelahe tn 5a

Raeremmelga tänav T1

Luigelahe tänav T1

Ranna puiestee T23

Luigelahe tn 19

Hobuseraua tn 19

Hobuseraua tn 17

Hobuseraua tn 30

Hobuseraua tn 28

Hobuseraua tn 26

Hobuseraua tn 24

Hobuseraua tn 22

Hobuseraua tn 32

Hobuseraua tn 20

Hobuseraua tn 14

Hobuseraua tn 16

Hobuseraua tn 18

Hobuseraua tn 11

Hobuseraua tn 13

Hobuseraua tn 15

Hobuseraua tn 21

Hobuseraua tn 23

Raeremmelga tn 11

Raeremmelga tn 5

Raeremmelga tn 7

Raeremmelga tn 9

Raeremmelga tn 15

Luigelahe tn 22

Hipodroomi tn 3e

1668 m² E2

2493 m²

E3

1596 m²

E1

(RATSAKESKUSELE) 1668 m²

10 m laune haljasala kor idor

KOORMUSINDEKS (KI) - 334 63 ELAMUÜHIKUT KOKKU ELAMUKRUNDID 21033 M²

O P ER

A TI IV

SÕ ID

U K IT

E V A R U JU

U R D EP

Ä Ä SU

TE E

tänavamaaga) (ümberkruntimine liidetav Raeremmelga 6-ga

KI - 272 3266 m²

KI - 283 3391 m²

KI - 391 1563 m²

KI - 310 2483 m²

KI - 377 2260 m²

KI - 340 3056 m²

KI - 464 1392 m²

KI - 339 1354 m²

KI - 436 2178 m²

3. 5

2. 0

5. 0

1. 5

5.0

3.5

5.0

3.0

3.5

TR IB

Ü Ü

N

TR IB

Ü Ü

N

VÄLJAK 1

VÄLJAK 2

VÄLJAK 3

KOPLID

TREILERID)

P (HOBUAUTOD,

P (R A TTA

D

P (KÜ LA

STA JA

D )

P (KÜLASTAJAD)

TREILERID) P (HOBUAUTOD,

A JU

T IN

E J

U U

R D E P Ä

Ä S

V Õ IS

T LU

S A E G

N E

SÄ ILIV A

LLEE, H O B U STE LIIKU

M IN

E

P (K

Ü LA

ST A JA

D )

JU U R D EPÄ

Ä SU

TEE

P (KÜ LA

STA JA

D )

P (KÜ LA

STA JA

D )

H

EV

EV

EV EV

EV

LS

Ä

SR

EV

EV

OT