Keskkonnaameti seisukoht planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Erkki Keldo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie 01.04.2026 nr 2-2/1209-1

Meie 08.04.2026 nr 1-5/26/31-2

Keskkonnaameti seisukoht planeerimisseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (strateegiliste

investeeringute ekspressrada) eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas Keskkonnaametile 01.04.2026

kooskõlastamiseks planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu.

Keskkonnaamet esitab eelnõule järgmised märkused:

1. Eelnõu § 1 punkt 7. Eelnõu PlanS § 272 lg 3 p 3 kohaselt, kui riigi eriplaneeringu koostamisel detailse lahenduse alusel on algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamine,

lähtutakse järgmisest erisusest - enne riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande esitamist kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks tuleb küsida käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuste ja isikute

seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes kogutava teabe ulatuse kohta.

Seletuskirjas lk 12 on „aruandes kogutava teabe ulatuse kohta“ kohta märgitud, et „asutused (oma pädevusvaldkonnast lähtuvalt) ja isikud annavad 30 päeva jooksul seisukoha selle kohta, mida tuleks KSH menetluses arvestada, sealhulgas millist olulist

keskkonnamõju hinnata.“ Samuti on analüüsitud KSH programmide koostamise teemat, sh KSH direktiivi nõuete valguses.

Keskkonnaamet rõhutab, et KSH programmi üks olulisimaid eesmärke on kaardistada ja välja

tuua, mis keskkonnamõjud on eeldatavalt olulised ja vajavad KSH käigus hindamist, kuidas mõju hindamine läbi viiakse, sh hindamismetoodika, mis valdkonna eksperte tuleb kaasata jm.

Eelnõus ja seletuskirjas tuleks välja tuua, et kui antud juhul KSH programmi ei koostata, siis millest KSH ekspert lähtub, et mis mõjud vajavad KSH käigus hindamist ja KSH aruandes käsitlemist ning kuidas seda tehakse.

Siin tuleb arvestada, et strateegiliselt oluliste ehitiste näol on tegemist suuremahulisemate

arendustega, mille hulka võivad kuuluda ka sellised, mille osas puudub Eestil ja asutustel kogemus. Seega, antud juhul ei saa nt analoogia korras lähtuda KMH reformi käigus tehtud ettepanekust (https://kliimaministeerium.ee/keskkonnamoju-hindamise-reform#tootati-val ja-

kmh-pr) jätta KMH programm koostamata nn standardsete juhtumite korral, kus keskkonnamõjud on teada ja uuringud olemas. Seetõttu ei saa eeldada, et MKM

2 (3)

kontaktpunktina või kaasatavad asutused suudaksid (alati) KSH ulatuse tervikuna ette anda,

sealhulgas määratleda hindamismetoodika. Asutused saavad ja peavad esitama kogu neile teada oleva teabe, kuid KSH eksperdirühm peab tõenäoliselt ka omalt poolt tegema pingutusi, et selgitada välja või täpsustada KSH ulatust (sh arvestades asutuste seisukohti) ning tagada kõigi

oluliste mõjude asjakohane hindamine.

2. Eelnõu § 1 punkt 7. Eelnõu PlanS § 272 lg 5 kohaselt tehakse riigi eriplaneeringu detailse

lahendusena kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt ühe aasta möödumisel

taotluse esitamisest arvates, kui taotlus vastab käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punkti 21 alusel kehtestatud määruse kohase menetluse kiirkorras läbiviimise taotluse nõuetele.

Seletuskirjas (lk 12) on selgitatud: „Viidatud määrus loob võimaluse läbida menetlus konkreetsetel eeldustel kiirkorras. See tähendab eeldust, et planeeringu koostamise taotluse

esitamise hetkel on tehtud vajalikud uuringud (nt elustiku-uuringud), analüüsid ja hinnangud ning menetluse käigus puudub vajadus oluliselt täiendavate uuringute

läbiviimiseks. Tegemist on tähtajaga, mida saab HMS-is ette nähtud juhtudel pikendada, kuid haldusorgan ei tohi sealjuures ise olla viivituses.“

Keskkonnaameti hinnangul tuleks seletuskirjas selgitada, mille alusel on jõutud järeldusele, et üks aasta on piisav riigi eriplaneeringu detailse lahenduse kehtestamise või kehtestamata jätmise otsuse tegemiseks. Seejuures tuleks täpsustada, millest lähtuvalt on seletuskirja lk 12

leitud, et taotluse esitamise ajaks on vajalikud uuringud (nt elustiku-uuringud), analüüsid ja hinnangud juba tehtud. Kuigi materjalides on selgitatud, et uuringuid ja muid vajalikke töid on

võimalik teha ka enne REPi ja KSH koostamist (nt KMH käigus), ei ole see käsitatav vältimatu eeltingimusena.

3. Eelnõu § 3 p 1. Eelnõu KeHJS § 284 sätestab strateegiliselt olulise ehitise keskkonnamõju

hindamise erisuse, seletuskirjas on selgitatud muudatuse vajalikkust ja sisu.

Seletuskirja lk 26 on kirjas: „Järgnevalt on täpsemalt selgitatud REP-i ning KSH ja KMH

menetluste koordineerimist. KMH algatamise järel koostatakse KMH programm (KMH ulatuse määramiseks). Strateegiliste investeeringute ehitiste erisusega programmi

koostamise õigusraamistikus muudatusi ette ei nähta.“ Lisaks on seletuskirjas ka kajastatud, mida peab KMH programm sisaldama.

Seega erinevalt käesoleva eelnõu § 1 punktis 7 toodust, on strateegiliselt olulise ehitise KMH

erisuse rakendamisel vaja siiski koostada KMH programm. Jääb arusaamatuks selline erinev lähenemine – REPi KSH korral ei ole programmi koostamine vajalik, kui kavandatavat lahendust soovitakse kehtestada detailse lahenduse alusel. Samas, strateegiliselt olulise ehitise

KMH korral peetakse programmi koostamist jätkuvalt vajalikuks. Seletuskirjas tuleks tehtud valikut selgitada.

4. Seletuskirja lk 28 (eelnõu § 3 punkt 3) on ekslikult kirjas: „Muudatus on seotud eelnõu

§ 1 punktiga 7, millega muudetakse PlanS § 27 lõiget 6, asendades senise imperatiivse kohustuse nõuda REP algatamisel alati KSH-d sellega, et KSH vajadus otsustatakse

kaalutlusõiguse alusel.“

See ei vasta eelnõule. Eelnõu kohaselt on edaspidi REPide korral KSH kohustuslik (KeHJS §

6 lg 1 tegevuste korral) või otsustatakse KSH vajadus kaalutlusõiguse alusel (muud tegevused),

3 (3)

st KSH vajadust ei otsustata alati kaalutlusotsuse alusel. Seletuskirja lk 27 on õigesti kirjas –

„Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 7, millega muudetakse PlanS § 27 lõiget 6, asendades senise imperatiivse kohustuse nõuda REP-i algatamisel alati KSH-d sellega, et KSH on kas kohustuslik või selle vajadus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel.“

5. Peatükk 6.5.2. Mõju riigiasutustele: Seletuskirja lk 63 on analüüsitud võimalikku koormust Keskkonnaametile: „Kuigi ka teised asutused (nt Keskkonnaamet) on mõjutatud, ei nõua strateegiliselt oluliste investeeringute menetlemise koondamine riigi tasandile

eeldatavalt täistööajaga ametnike lisamist asutustesse. Näiteks 2024. aastal algatas Keskkonnaamet 899 keskkonnamõju hindamise menetlust ja andis 501 arvamust

planeeringutele81 – seega ei tohiks 2–5 projekti lisandumine aastas tähendada ametile kuigi suurt töömahu suurenemist.“

Keskkonnaamet rõhutab, et seletuskirjas toodud info on ekslik, mistõttu seda tuleb parandada. Selgitame, et Keskkonnaamet tegi 2024. a 899 KMH algatamise ja algatamata jätmise otsust

(s.o 899 on KMH algatamise ja algatamata jätmise otsused kokku), millest 725 tehtud metsateatistele (lisan infona, et Keskkonnaametis on metsateatiste puhul eelhinnangu andmine tehtud paljuski juba automaatseks). 2024. aastal tegi Keskkonnaamet 10 KMH algatamise

otsust, mitte 899. 501 on Keskkonnaameti keskkonnakasutuse valdkonna planeeringutega seotud arvamuste

koguarv, kus oleme andnud arvamuse, seisukoha, esitanud ettepanekuid planeeringu lähteseisukohtade ja eskiisi kohta, andnud kooskõlastuse/jätnud kooskõlastamata planeeringu.

Seega, see number kajastab Keskkonnaametis 2025. aastal arvamuste-seisukohtade kirjade mahtu, mitte erinevate planeeringute menetluste arvu.

Palume seletuskirjas üle vaadata eelnõu rakendamise mõju hinnang Keskkonnaametile ja viia see tegelikkusega kooskõlla. Mõju hinnangusse lisada ka keskkonnakaitseload ja nende

andmine. Ühtlasi märgime, et igal aastal 2-5 suure arenduse lisandumine ei ole koormuse mõttes tühine. Võttes aluseks senise suuremate arenduste kogemuse, siis materjalide läbivaatamine ja seisukoha kujundamine ning koostöö tegemine nõuab erinevate valdkondade

spetsialistide aega ning töötunde. Palume korrigeerida ja täiendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Väino Vaidla juhataja

õigusosakond

Evelyn Jallai +372 5304 2764 [email protected]