Siseministeeriumi arvamus Riigikantseleile Euroopa Liidu droonide ja drooniturvalisuse tegevuskava kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

Teie: 03.03.2026 nr 3.1.1/26-0047/-2T

Meie: 08.04.2026 nr 5-1/43-2

Siseministeeriumi arvamus Riigikantseleile

Euroopa Liidu droonide ja drooniturvalisuse

tegevuskava kohta

Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/26-00463 edastab Siseministeerium arvamuse

Riigikantseleile seoses Euroopa Liidu (edaspidi: EL) droonide ja drooniturvalisuse tegevuskava

kohta, COM(2026) 81 (edaspidi: tegevuskava). Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja

välissuhete osakond ([email protected]) ning Politsei- ja Piirivalveameti

piirivalveosakond. Valdkonna eest vastutab Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler

Joosep Kaasik ([email protected]).

Siseministeerium toetab Euroopa Komisjoni algatatud droonide ja drooniturvalisuse

tegevuskava. Droonidest tulenevad riskid on kiirelt kasvamas, millest tulenevalt on vajalik, et

EL tasemel tekiks süsteemselt planeeritud sammud nende mitmekülgseks maandamiseks.

Siseministeerium nõustub tegevuskavas esitatud ettepanekute ja tegevustega ning soovime

täiendavalt lisada järgmist:

1. Tegevuskava punkti 2.2 kohaselt on õigesti väljatoodud, et droonipilootide ja käitajate

arv on kiires kasvus. Kuigi EL on kehtestanud põhjaliku alusregulatsiooni droonide

kasutamisele, siis nõustume, et aset leidnud intsidendid viitavad tugevalt droonide

identifitseerimisega seotud väljakutsele. Siseministeerium peab tähtsaks EL ettepanekut

seada droonidele kaaluga alates 100g identifitseerimisseadmete olemasolu ning nõuete

laiendamine. See aitab oluliselt suurendada õhuruumi läbipaistvust, mis omakorda

võimaldab tõhusamalt teostada õhuruumi järelevalvet, tagada ohustust ning suurendada

käitajate ning pilootide vastutus.

2. Lisaks eelnevale teeme ettepaneku, et Euroopa Komisjon analüüsiks kas ja kuidas oleks

võimalik seada avatud kategoorias lendavatele droonidele tehnilise võimekuse piire,

mida ei saaks lihtsustatult muuta. Uuringud on välja toonud, et kuigi droonidele on

seatud konkreetsed kõrguspiirangud, siis rikutakse seatud piiranguid. Statistika näitab,

et rikkumised leiavad aset eelkõige kõrgusvahemikus, mida jaekaubanduses müüdav

tehnoloogia võimaldab. Lihtsustatult öeldes, kui droon võimaldab lennata 500 m

kõrgusele, siis täpselt nii kõrgele enamus rikkumisi küündivad. Sellest lähtuvalt palume

hinnata, kas avatud kategoorias lennutatavatele drooni kategooriatele C0 – C4 tuleks

seada tehniliselt imperatiivne kõrguse piirang, mille eesmärk oleks vähendada

kõrguspiirangute rikkumisi.

2 (3)

3. Soovimaks täiendavalt suurendada õhuruumi läbipaistvust teeme ettepaneku täiendada

EL alusregulatsioone sättega, mis selgelt kohustaks kõigis liikmesriikides drooni

käitajat ja pilooti siduma temale väljastatud käitaja või piloodi andmed või muud

vajalikud isikuandmed drooni identifitseerimisseadmega. Konkreetse regulatsiooni

eesmärk oleks tagada kõigis liikmesriikides läbivalt sama nõude olemasolu, mis aitaks

vähendada teadmata päritolu ja omanikuga droonide lende.

4. Peame oluliseks Tegevuskava punktis 2.2.2. sätestatud plaani välja töötada juhised

kriitilise taristu objektide kaitseks. Juhiste väljatöötamisel tuleks kindlasti fokuseerida

lisaks passiivsetele lahendustele ka aktiivsete lahenduste rakendamisele. Kriitilise

taristu kaitsmine korral on vajalik selgelt raamistada taristu omanikele ja valdajatele

seatud ootused sõltumata sellest, milline on konkreetse liikmesriigi lähenemine

drooniriskide maandamisel. Kaaluda tuleks selgete seisukohtade väljatöötamist

eelkõige järgmistes teemades: lennupiirangualade seadmine kriitilise taristu kohal,

taristu valdajate õigused sekkuda drooni lendu tema objekti kohal, taristu valdajate

kohustused tagada piisav seirepilt tema objekti ümbruses.

5. Nõustume, et tegevuskava punktis 2.2.1. sätestatud eesmärk töötada geograafiliste

piirangu alade avalikustamise ja nn geofencing-u võimaluste laiendamine on vajalik, et

tagada läbipaistvam õhuruum drooni pilootidele ja käitajatele ning vältida juba

süsteemselt esinevaid vigu, kus näiteks teadmatusest rikutakse geograafilise piirangu

ala. Soovime aga rõhutada, et droonide arvu pidev kasv ning nende olemusest tulenev

keerukus inimesel selgelt näha/identifitseerida tema kohal või lähedal lendavaid

objekte, oluliselt mõjutab inimeste turvatunnet. See tähendab, et kui liiklusolukorras on

inimesel võimalik selgelt tuvastada sõidukit ning sellele kinnitatud numbrimärki, siis

droonide korral on see oluliselt tõkestatud. Inimese jaoks eeldab see vajaliku

tehnoloogia olemasolu. Esiteks sobiliku ja piisavalt võimeka mobiiltelefoni või muu

seade olemasolu, selles seadmes vastava aplikatsiooni installeerimist ja seadistamist

ning alles seejärel on võimalik tuvastada drooni edastatavat DRI või DID signaali, mis

droonide puhul asendab sõiduki numbrimärki. Sellest tulenevalt soovime, et EL võtaks

vajalikke samme ning töötaks välja juhised õhuruumi läbipaistvuse suurendamiseks EL

elanikele, et vähendada teadmatusest ning läbipaistmatusest tekkivat turvatunde

vähenemist.

6. Tegevuskavas on korduvalt rõhutatud koolituste ja väljaõppe olulisust. Peame oluliseks,

et EL toetaks õiguskaitse ametnikele ühtse ja süsteemse väljaõppemudeli loomist. Eesti

ametkondadel on vaja ühist väljaõppemudelit, mis hõlmab drooniohu tuvastamist, ohu

liigitamist, reageerimisprotseduure, tõendikäsitlust ning tsiviil- ja sõjaliste osapoolte

koostööd. Tegevuskava loob selleks põhimõttelise raamistiku, kuid vajab rakendusliku

tasandi täpsustusi, et see muutuks liikmesriikides ühtlaselt kasutatavaks.

7. Võttes arvesse valdkonna uudsust ning pidevat arengut tuleks luua EL ülese väljaõppe

koordineerimisele ning koolitusvõimaluste jagamisele suunatud tegevused. Eesti

Sisekaitseakadeemial nagu ka paljude teiste liikmesriikide haridusasutustel on erinevad

võimekused, mis võimaldavad neil täita sisulist rolli rakenduskõrghariduse,

täiendusõppe, metoodilise toe ja testimispõhise teadmussiirde partnerina.

Haridusasutused saavad toetada ametnike ja spetsialistide pädevusmudelite arendamist

3 (3)

kui ka valdkonnaüleste õppuste, stsenaariumipõhiste harjutuste ja järelanalüüsi

metoodikate väljatöötamist.

8. Teadmuspõhine võimestamine ei tohiks piirduda vaid tehnoloogia soetamisega ning

peab toetuma võimehindamisele, metoodiliselt juhitud katsetamisele ning tulemuste

süsteemsele ülekandmisele õppe- ja ametkondlikesse praktikatesse. Tegevuskava

rakendamisel tuleks arvestada akadeemiliste ja rakendusuuringu partnerite rolliga

laiemalt, mis aitaks koondada ning verifitseerida liikmesriikide praktikaid ning uut

tehnoloogiat.

9. Tulenevalt antud valdkonna kiirest arengust ning pakkumuse/pakkujate paljususest

tekib vajadusest oluliselt rohkem katsetada tehnoloogia praktilist rakendatavust. Seega

oleks meie hinnangul mõistlik luua EL rahastusmehhanism või ette näha vahendid

eksisteerivas mehhanismis, mis oleksid suunatud otseselt tehnoloogia rakendamise

katsetuste läbi viimiseks. See võimaldaks liikmesriikidel tagada, et soetatav tehnoloogia

vastab seatud eesmärkidele ning samas aitaks oluliselt kaasa ka EL tegutsevate

tehnoloogiaettevõtete arengule ning EL sisese tehnoloogilise võimekuse arengule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Joosep Kaasik

sisejulgeoleku asekantsler

Katarina Budrik 6125144

[email protected]