Vastus kirjalikule küsimusele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Lauri Hussar

Riigikogu

Teie: 23.03.2026 nr 2-3/15-501

Meie: 08.04.2026 nr 1-9/1865-2

Vastus kirjalikule küsimusele

Austatud Riigikogu esimees

Edastasite vastamiseks Riigikogu liikme härra Jaak Valge esitatud kirjaliku küsimuse, milles

juhitakse tähelepanu relvaeksami regulatsiooni rakendamisel ilmnenud kitsaskohtadele.

Tänan sisukate ja põhjalike küsimuste eest. On oluline, et relvaeksami läbiviimine oleks

õigusselge, ühtlane ning tagaks isikute võrdse kohtlemise, samuti relva ohutu käsitsemise

oskuse objektiivse hindamise. Pöördumises toodud küsimused ja tähelepanekud on asjakohased

ning neid on ministeeriumis käsitletud nii järelevalvepraktika kui ka õigusloome

ettevalmistamise raames.

Leian, et kehtiv relvaeksami regulatsioon on põhjendatud ning täidab oma keskset eesmärki –

hinnata isiku võimet käsitseda relva ohutult, kontrollitult ja sihipäraselt. Regulatsioon on

kujundatud viisil, mis tagab ühtaegu nii õigusselguse kui ka halduspraktika ühtsuse üle Eesti.

Samas pean oluliseks ka regulatsiooni järjepidevat täiendamist, et kõrvaldada praktikas

ilmnenud kitsaskohad ning vähendada põhjendamatut halduskoormust. Sellest lähtuvalt on

Riigikogu menetluses relvaseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (855

SE), millega tehakse ka relvaeksamit puudutavaid muudatusi. Eelnõu § 1 punktiga 38

täiendatakse relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 35 lõikega 6¹, mille kohaselt vabastatakse

relvaeksami praktilise osa sooritamise kohustusest püssile relvaluba või soetamisluba taotlev

füüsiline isik, kelle jahiseadusest (edaspidi JahiS) tuleneva jahieksami käigus sooritatud

laskekatsest või suuruluki jahilaskekatse sooritamisest on möödunud vähem kui kuus kuud.

Muudatuse eesmärk on ühtlustada RelvS-i ja JahiS-i koostoimimist, vähendada halduskoormust

ning kõrvaldada kehtivas õiguses esinev topeltnõue. Muudatus on vajalik, kuna see väldib

samasisuliste laskekatsete topeltsooritamist, vähendab taotleja aja- ja rahalist koormust,

kahandab halduskoormust ja lühendab järjekordi. See ei vähenda avalikku turvalisust,

arvestades, et nõutav pädevus on juba värskelt ja usaldusväärselt tõendatud.

Täiendavalt juhin tähelepanu, et RelvS-i ja selle alusel kehtestatud siseministri 18.03.2015. a

määruse nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise

kord“ mõistes käsitatakse püssi ühtse relvaliigina, hõlmates nii sileraudseid kui ka vintraudseid

püsse. Samuti ei võimalda Politsei- ja Piirivalveameti kinnised lasketiirud ohutusnõuetest

tulenevalt täiskaliibriliste vintraudsete ega sileraudsete püsside kasutamist.

2 (6)

Järgnevalt vastused esitatud küsimustele:

1. Miks ei ole Siseministeerium ligi 11 aasta jooksul ajakohastanud määrust nr 13,

hoolimata selle ilmsetest puudustest ja praktilistest probleemidest relvaeksami

läbiviimisel?

Siseministri 18.03.2015 määrust nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning

soetamisloa ja relvaloa andmise kord“on ajas muudetud ja täpsustatud vastavalt vajadusele, sh

2018, 2020 ja 2023. aastal. Seetõttu ei vasta tõele väide, et määrus on ligi 11 aastat muutmata

püsinud.

Oluline on rõhutada, et regulatsiooni ajakohasust ei saa hinnata üksnes muudatuste sageduse

alusel, vaid eelkõige selle järgi, kas norm täidab oma eesmärki. Käesoleval juhul on

regulatsioon kujundatud üldnormidena, mis võimaldavad seda rakendada erinevates praktilistes

olukordades ilma pideva detailse ümberkirjutamise vajaduseta. Regulatsioon on jätkuvalt

asjakohane ning täidab oma eesmärki. Praktikas ilmnevad üksikküsimused ei anna alust

järeldada, et regulatsioon tervikuna vajaks muutmist.

2. Kas Siseministeerium on analüüsinud olukorda, kus sileraudsete püsside puhul

puuduvad täielikult laskekatse tingimused, mistõttu ei ole isikul võimalik täita seadusest

tulenevat kohustust ega tõendada oma relva ohutu käsitsemise oskust oma relva

kasutades?

Relvaeksami eesmärk ei ole kontrollida, kui hästi inimene oskab kasutada just ühte kindlat

relva. Eesmärk on hinnata, kas inimene oskab relva üldiselt ohutult käsitseda. See tähendab, et

eksamil vaadatakse näiteks, kas inimene järgib ohutusreegleid, kas ta käsitseb relva kindlalt ja

kas ta suudab sihtida ja tulistada kontrollitult.

Sileraudse püssiga (haavlitega) laskmisel ei ole võimalik tulemust täpselt ja objektiivselt

hinnata. Põhjus on selles, et haavlid hajuvad ja ei teki ühte selget tabamust märklehel. Seetõttu

oleks hindamine liiga subjektiivne ja tulemusi oleks raske omavahel võrrelda.

Võib tekkida küsimus, kas sileraudse relvaga ei saa üldse eksamit teha? Saab küll — aga teatud

tingimustel. Sileraudsest püssist võib lasta kuuliga, sest siis tekib selge tabamus märklehel ja

tulemust saab hinnata samamoodi nagu teiste relvade puhul.

Seadus ega määrus ei nõua kindlat relvatüüpi eksamil. Väiksekaliibrilist püssi kasutatakse, sest

sellega on lihtne ja ühtlane hinnata tulemusi ning see sobib hästi eksami korraldamiseks.

Eksami mõte ei ole kontrollida, kas inimene oskab kasutada ainult oma isiklikku relva. Oluline

on, et ta suudaks käsitseda relva ohutult ka üldiselt ning toime tulla ka sellise relvaga, millega

ta pole harjunud.

3. Arvestades, et relvaseaduse muudatused võtavad aega, miks ei ole siseministeerium

kasutanud oma olemasolevat volitust määruse muutmiseks, et lahendada probleemid

viivitamata ja vältida olukorda, kus ligi 60% eksami sooritajatest kukub läbi süsteemsete

puuduste tõttu?

Ei saa nõustuda, et relvaeksami läbimise nõuded oleksid liialt ranged või et eksami tulemused

viitaksid süsteemsetele puudustele kehtivas regulatsioonis.

3 (6)

Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on relvaeksami laskekatse sooritamise määr viimastel

aastatel olnud stabiilselt üle poole ning keskmiselt ligikaudu kaks kolmandikku

eksaminandidest sooritab eksami edukalt. Seega ei viita selline tulemus ebaproportsionaalselt

rangetele nõuetele ega süsteemsele tõrkele, vaid pigem sellele, et eksam täidab oma eesmärki

eristada piisava ettevalmistusega isikud nendest, kelle oskused ei vasta nõutavale tasemele.

Kehtiv regulatsioon, mille kohaselt teeb eksamineeritav kolm arvestuslikku lasku ning enne

seda on võimalik teha üks proovilask, on teadlikult kujundatud tasakaalustatud lahendusena.

See teenib mitut olulist eesmärki:

 välistab eksami kasutamise harjutusena ning tagab, et hinnatakse olemasolevat oskust;

 tagab eksami võrreldavuse ja ühtsuse kõigi eksamineeritavate vahel;

 võimaldab eksamit läbi viia mõistliku aja- ja ressursikuluga;

 toetab haldusmenetluse tähtaegadest kinnipidamist.

Ühe proovilasu eesmärk on anda eksamineeritavale võimalus hinnata relva omadusi, sealhulgas

sihiku ja tabamispunkti omavahelist suhet, ning vajaduse korral teha kohandus. Samas ei ole

eksami eesmärk võimaldada relva individuaalset „sisse laskmist“, kuna see tooks kaasa

eksamineeritavate ebavõrdse kohtlemise ning muudaks eksamitulemused raskemini

võrreldavaks.

Oluline on rõhutada, et relvaeksam ei ole tavapärane oskuse test, vaid puudutab otseselt

avalikku julgeolekut. Tulirelva kasutamine eeldab kõrget vastutust, täpsust ja ohutust ning

seetõttu peab eksam olema piisavalt nõudlik, et välistada olukorrad, kus relva omandab isik,

kelle oskused ei ole piisavad.

Eksamitulemusi mõjutavad lisaks regulatsioonile mitmed individuaalsed tegurid, nagu:

 eksamineeritava varasem ettevalmistus ja treening;

 praktiline laskekogemus;

 stressitaluvus eksamisituatsioonis;

 oskus kohaneda konkreetse relvaga.

Neid tegureid ei ole võimalik ega ka põhjendatud taandada regulatsioonile ega käsitada

süsteemse puudusena.

Leian, et kehtiv regulatsioon on proportsionaalne, eesmärgipärane ja piisav ning ei ole vajadust

seda määruse tasandil muuta pelgalt eksami läbimise protsendi põhjal. Samas jätkab

Siseministeerium koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga eksami praktika jälgimist ning on

valmis vajaduse korral kaaluma muudatusi, kui ilmnevad selged ja tõendatud probleemid

regulatsiooni toimimises.

4. Kas ja millal on plaanis kehtestada relvaeksami regulatsioonis selged, relvaliigipõhised

laskekatse tingimused, sealhulgas eraldi nõuded sileraudsetele püssidele?

Siseministeerium ei pea vajalikuks kehtestada täiendavaid relvaliigipõhiseid laskekatse

tingimusi. Ühtsete hindamiskriteeriumide kasutamine tagab:

 eksami tulemuste võrreldavuse;

 õiguse ühetaolise kohaldamise üle Eesti;

 halduspraktika läbipaistvuse ja kontrollitavuse.

Relvaliigipõhiste detailsete erisuste kehtestamine tooks kaasa keerukama ja killustatuma

süsteemi, kus erinevate relvade lõikes oleksid erinevad standardid. See omakorda raskendaks

nii eksami läbiviimist kui ka tulemuste võrdlemist ning võiks tekitada uusi võrdsusprobleeme.

4 (6)

5. Kuidas põhjendab Siseministeerium relvaomanike ebavõrdset kohtlemist võrreldes

jahimeestega ning kas sellist erinevust peetakse proportsionaalseks ja õiguspäraseks?

Jahimeeste ja enese ning vara kaitseks relvaluba omavate inimeste suhtes kehtivad erinevad

nõuded, sest nende tegevuse eesmärgid on erinevad. Jahimehed kasutavad relva kindlas

kontekstis – jahipidamisel, mis on reguleeritud eraldi reeglite ja koolitustega. Enesekaitseks

relva omavad isikud peavad olema valmis kasutama relva ettenägematutes olukordades, kus

esmatähtis on ohutus ja kiire, kaalutletud tegutsemine.

Selline eristamine on põhjendatud mitmel põhjusel. Esmalt seetõttu, et eesmärgid on erinevad

– jahipidamine on spetsiifiline tegevus, enesekaitse aga ettearvamatu olukord. Samuti on riskid

erinevad – enesekaitse olukorrad toimuvad sageli avalikus ruumis või ootamatult, mistõttu on

rõhk üldisel ohutusel, mitte kitsal erioskuse tasemel. Ka on õiguslik raamistik erinev. Jahindust

reguleerivad eraldi seadused ja nõuded, relvaluba enesekaitseks aga teised normid, mille

keskmes on avalik kord ja turvalisus.

Relvaeksami ja nõuete erinevus ei ole ebavõrdne kohtlemine, vaid erinevate olukordade

arvestamine. Peamine eesmärk on tagada, et iga relvaomanik – sõltumata eesmärgist – suudaks

relva käsitseda ohutult ja vastutustundlikult.

6. Kas Siseministeerium peab õiguspäraseks praktikat, kus haldusorgan kehtestab

sisekorraga täiendavaid piiranguid (näiteks relvatüübi või kaliibri osas), mida ei ole ette

nähtud seaduses ega ministri määruses?

Haldusorgan peab tegutsema üksnes talle seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega antud

volituste piires. Haldusorgan ei saa sisekorra eeskirjadega kehtestada isikute õigusi piiravaid

täiendavaid tingimusi ja kohustusi, millel puudub selge õiguslik alus seaduses või selle alusel

antud määruses. Selline põhimõte tuleneb nii seaduslikkuse põhimõttest kui ka õigusselguse ja

õiguspärase ootuse kaitse nõuetest.

Samas on haldusorganil õigus ja kohustus korraldada menetluse läbiviimist ning kehtestada

selleks tehnilisi ja korralduslikke reegleid, mis on vajalikud menetluse ühtseks, ohutuks ja

tõhusaks läbiviimiseks. Sellised reeglid ei tohi muuta ega kitsendada isikute õigusi võrreldes

kehtiva õigusega, vaid peavad jääma menetluse praktilise korralduse raamidesse.

Eristada tuleb kahte liiki regulatsioone:

1) sisulised piirangud, mis mõjutavad isiku õigusi või kohustusi ning peavad seetõttu

tulenema seadusest või selle alusel antud õigusaktist;

2) korralduslikud ja tehnilised täpsustused, mis on vajalikud haldusülesande praktiliseks

elluviimiseks ega muuda isiku õiguste ulatust.

Relvaeksami kontekstis on eksami praktiline läbiviimine paratamatult seotud teatud

korralduslike valikutega, näiteks:

 milliseid relvi konkreetses lasketiirus kasutada on võimalik ja ohutu;

 milline laskemoon on konkreetsetes tingimustes sobiv;

 kuidas tagada eksami ühtlane ja turvaline korraldus.

5 (6)

Sellised otsused võivad tuleneda objektiivsetest asjaoludest (nt lasketiiru tehnilised võimalused,

ohutusnõuded, varustuse kättesaadavus) ning on käsitatavad haldusorganisiseseks

töökorralduseks. Nende eesmärk on tagada eksami ohutu, sujuv ja võrreldav läbiviimine.

Oluline on siiski, et sellised korralduslikud täpsustused ei kitsendaks põhjendamatult isikute

õigusi võrreldes õigusaktides sätestatuga ega looks varjatud või sisuliselt uusi

kvalifikatsiooninõudeid. Samuti on oluline, et need oleksid objektiivselt põhjendatud ja

proportsionaalsed ning praktikas läbipaistvad ja ühtselt kohaldatavad.

Kui sisekorraga kehtestatud tingimus omab sisuliselt piirangu iseloomu (nt välistab teatud

relvatüübi kasutamise ilma selge õigusliku aluseta), tuleb selle kooskõla kehtiva õigusega eraldi

hinnata. Sellisel juhul ei ole välistatud vajadus vastavat praktikat muuta või täpsustada

regulatsiooni, et tagada õigusselgus ja ühetaoline kohaldamine.

Siseministeerium teeb koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga, et analüüsida relvaeksami

läbiviimise praktikat ning tagada selle vastavus kehtivale õigusele. Vajaduse korral

täpsustatakse kas rakenduspraktikat või õiguslikku regulatsiooni, et vältida erinevat

tõlgendamist ning tagada isikute võrdne kohtlemine.

Kokkuvõtvalt leian, et haldusorgan võib kehtestada üksnes selliseid korralduslikke täpsustusi,

mis on vältimatult vajalikud eksami läbiviimiseks ega muuda õigusaktidest tulenevate õiguste

ja kohustuste sisu.

7. Kas Siseministeerium peab vajalikuks kehtestada relvaeksami läbiviimisel ühtsed ja

kontrollitavad nõuded eksamirelvade tehnilise seisukorra, sihiseadistuse ning

mõõtmismetoodika osas?

Siseministeerium ei pea vajalikuks kehtestada täiendavaid õiguslikke nõudeid eksamirelvade

täpsuse sertifitseerimise, sihiseadistuse standardiseerimise ega eraldi mõõtmismetoodika osas,

kuna kehtiv regulatsioon koos rakenduspraktikaga tagab juba piisava objektiivsuse,

usaldusväärsuse ja võrreldavuse.

Esiteks tuleb arvestada, et tulirelva täpsus ei ole iseseisev ja konstantne omadus, mida oleks

võimalik üheselt sertifitseerida või standardiseerida. Lasketulemuse kujunemist mõjutab

mitmete tegurite koosmõju, sealhulgas laskuri oskused ja kogemus, kasutatav laskemoon, relva

individuaalsed omadused, samuti keskkonnatingimused (nt valgus, temperatuur,

lasketingimused).

Seetõttu ei ole võimalik luua süsteemi, mis tagaks igas konkreetses eksamisituatsioonis

mõõdetava ja võrreldava „absoluutse täpsuse“. Ka sertifikaadi olemasolu ei välistaks erinevusi

tegelikus eksamisituatsioonis ega suurendaks seega eksami objektiivsust.

Teiseks on oluline rõhutada, et relvaeksami eesmärk on hinnata isiku oskust relva ohutult ja

eesmärgipäraselt käsitseda, mitte relva tehnilisi omadusi. Eksami fookus on laskuri võimel

järgida ohutusnõudeid, käsitseda relva korrektselt ja tabada sihtmärki etteantud tingimustes.

Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud kehtestada nõudeid, mis nihutaksid hindamise

raskuskeskme relva tehnilistele parameetritele.

Kolmandaks on eksami läbiviijal – Politsei- ja Piirivalveametil – juba kehtiva õiguse alusel

kohustus tagada, et eksamil kasutatavad relvad oleksid tehniliselt korras, ohutud ja

sihtotstarbeliseks kasutamiseks sobivad. Relvade hooldus, kontroll ja vajaduse korral

seadistamine toimub asutuse sisekorra kohaselt ning selle eest vastutab vastava pädevusega

6 (6)

spetsialist (relvur). Tegemist on professionaalse ja pideva kontrollimehhanismiga, mis on

paindlikum ja tõhusam kui formaalne sertifitseerimiskohustus.

Neljandaks ei ole täiendavate tehniliste nõuete kehtestamine proportsionaalne. Arvestades

eksami eesmärki ja olemust, ei annaks relvade täpsuse sertifitseerimine või eraldi

mõõtmismetoodika kehtestamine sisulist lisaväärtust, kuid suurendaks halduskoormust ning

muudaks eksami korraldamise põhjendamatult keerukaks.

Sarnast lähenemist kasutatakse ka teistes riiklikes eksamites, kus hinnatakse isiku oskusi

standardtingimustes, mitte kasutatava vahendi individuaalseid omadusi. Näiteks sõidueksamil

hinnatakse juhi oskusi ja liikluskäitumist, mitte konkreetse sõiduki tehnilisi eripärasid, eeldusel

et sõiduk on tehniliselt korras ja ohutu.

Eeltoodust tulenevalt leiame, et kehtiv regulatsioon, mis kohustab tagama eksamirelvade

tehnilise korrasoleku ja ohutuse ning jätab praktilise kontrolli pädeva asutuse ülesandeks, on

piisav ega vaja täiendamist.

Kokkuvõttes leian, et kehtiv relvaeksami regulatsioon on eesmärgipärane, toimiv ning tagab

relva ohutu käsitsemise oskuse kontrolli. Regulatsiooni muutmine ei ole käesoleval ajal vajalik.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister