Siseministeeriumi arvamus elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Teie: 03.03.2026 nr JDM/26-0280/-1K

Meie: 08.04.2026 nr 1-7/87-7

Siseministeeriumi arvamus elektroonilise side

seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse

eelnõu kohta

Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium esitas Siseministeeriumile kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks elektroonilise side seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle

lisad. Käesolevaga esitab Siseministeerium omapoolsed ettepanekud eelnõu ning selle lisade

muudatusteks:

1. Teeme ettepaneku siduda raadioside piiramine riigiasutuste vastutusvaldkondadega ning

riigi enamusosalusega äriühingu või elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ETO) poolt

konkreetsete olukordadega:

1.1 Eelnõuga muudetav elektroonilise side seaduse (ESS) § 115 lg 1 p 1 sõnastus ei anna

piisavalt selget liigendust, millisel asutusel, millise vastutusvaldkonna ülesannete

täitmiseks raadioside piiramise õigus antakse. Loetellu tuleks vastutusvaldkonnana lisada

kuriteo tõkestamine julgeolekuasutuste seaduse (JAS) § 4 kohaselt ning asutuste loetelus

tuleks nimetada JAS alusel riigi julgeolekut tagavad asutused. Seetõttu leiame, et

ülesannete ja õiguste loetelu ei saa olla selliselt, nagu eelnõus pakutud on ja soovitame

loetelu koostamisel lähtuda lennundusseaduse § 41 analoogiast.

1.2 Eelnõuga muudetav ESS § 115 lg 1 p 3 sõnastus „riiklikult olulise objekti kaitseks“ on liialt

üldine ja kõikehõlmav, mistõttu tuleks sätestada ka konkreetsed situatsioonid, mille

realiseerumisel võib raadiosidet piirata. Minimaalselt tuleks nimetatud piirangud sätestada

seletuskirja juurde lisatud Vabariigi Valitsuse määruse „Raadioside piiramise tingimused

ja kord“ kavandis (edaspidi määruse kavand). Praegusel juhul ei täpsusta määruse kavand

riigi enamusosalusega äriühingu või elutähtsa teenuse osutaja poolt raadioside piiramise

2 (3)

aluseid. Määruse kavand § 4 lg 1 sätestab, et ETO võib raadiosidet piirata teenuse

osutamiseks vajaliku objekti kaitseks. Samuti sätestab määruse kavand § 4 lg 4, et riigi

enamusosalusega äriühing võib piirata raadiosidet enda tegevuseks olulise objekti kaitseks.

Seega laiendatakse raadioside piiramiseks küll õigustatud isikute ringi, kuid see õigus

jäetakse liialt üldiseks, mis võib tekitada praktikas ebaselgeid olukordi. Elektroonilise side

seaduses või vähemalt määruse kavandis tuleks selgelt loetleda konkreetsed situatsioonid,

mille korral ETO või riigi enamusosalusega äriühing tohib raadiosidet piirata (nt vahetu oht

objektile).

Eelnõu kohaselt antakse ESS § 115 lg 1 p 3 puhul õigus raadiosidet piirata riigi

enamusosalusega äriühingule või elutähtsa teenuse osutajale. On kaheldav, kas ESS § 115

lg 1 p 1 kavandatav sõnastus katab ära selle, et ESS § 115 lg 1 p 3 nimetatud objektide

kaitseks saavad raadioside piiramist kasutada ka asutused, kellel võib see vajadus olla, nt

Politsei- ja Piirivalveamet. Üksikut objekti puudutav oht ei pruugi olla alati selline, mis

mahub riigi julgeoleku tagamise alla, samuti võivad osad objektid asuda avalikkusele

piiratud ligipääsetavusega kohtades, kus ei ole seost avaliku korra tagamisega. Seetõttu on

otstarbekas sätestada ka riigiasutusete puhul raadioside piiramine objektide kaitseks

selgesõnaliselt. Analoogiaks võib siin võtta lennundusseaduse § 601 politsei poolt

valvatavate objektide osas.

1.3 Täiendavalt soovime märkida, et ETO-l riiklikult olulise objekti näitena on seletuskirjas

toodud elektritaristu – samas enamus kriitilisest elektritaristu objektidest on muutumas

riigikaitseobjektideks. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus (668SE) räägitakse

ajutiselt ja alaliselt kaitstavast olulisest objektist, mille ründamine, hõivamine,

kahjustamine või hävitamine takistab märkimisväärselt võimet või toob kaasa võimetuse

täita kriisiülesannet. Ehk need objektid peaks katma ka olulised ETO objektid ja

perspektiivis võiks ajutiselt ja alaliselt kaitstavad olulised objektid katta eelnõus pakutava

„riiklikult olulise objekti“. Seega vajaks mõiste „riiklikult oluline objekt“ kohendamist

ja/või seletuskirjas täpsemat selgitamist.

2. Juhime tähelepanu, et määruse kavand § 4 lg 4 kasutab terminit „enda tegevuseks oluline

objekt“, mis on oluliselt laiem kui eelnõuga muudetava ESS § 115 lg 1 p-s 3 kasutatav

„riiklikult oluline objekt“. Taoline terminoloogiline lahknevus võib jätta riigi

enamusosalusega äriühingule liialt vaba valiku, millistel objektidel raadiosidet piirata.

Seaduse eelnõu tasandil on raamistus kitsam, seega peaks ka määruse kavand selle järgi

joonduma.

3. Siseministeerium palub kaaluda raamistiku loomist selleks, et arendada ühtne e-teenus

sageduslubade taotluste esitamiseks, kooskõlastamiseks ja otsustamiseks. Praegune e-posti

ja dokumendihaldussüsteemide kaudu kooskõlastuste küsimine tekitab märkimisväärset

halduskoormust ning killustab teabevoogu. Keskne keskkond vähendaks koormust,

kiirendaks ja tõstaks menetluse läbipaistust. Sealjuures oleks võimalik kehtestada

tingimused reeglipõhise automaatse kooskõlastusringi loomiseks. Määruse kavand § 7

annab Siseministeeriumile õiguse seada piirangud raadioside piiramisele objekti põhiselt,

3 (3)

aga ei näe ette protseduuri, kuidas Siseministeerium saab teavet objektidest, kus piiramise

võimekust taotletakse või on taotletud.

4. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud järgmist: „Raadioside piiramine mõjutab selle

mõjupiirkonnas viibijate jaoks sideteenuste kättesaadavust, kuid seda vähesel määral.

Oluline on rõhutada, et raadioside piiramist rakendatakse üksnes vahetu ohu tõrjumise

hetkel ning raadioside piiramist võimaldavad seadmed ei tööta alaliselt. Ohu tõrjumisest

saadav kasu kaalub üle võimaliku kahju, mida võib kaasa tuua mobiilside lühiajaline

häirimine.“ Siseministeerium märgib, et raadioside piiramisega kaasnev mõju võib olla ka

näiteks ohuteavituse kanalite toimimise pärssimine. Näiteks võib ründedroonide

takistamise eesmärgil olla piiratud ka varjumishoiatuste jõudmine inimesteni, kes on

potentsiaalses rünnakalas. Samas on just sellisel ajahetkel oluline tagada, et mõjupiirkonnas

viibivaid isikuid rünnakust viivitamata teavitatakse. Seega tuleks täpsemalt hinnata, millist

mõju võib avaldada raadioside piiramine isikute suhtes, kes on potentsiaalses rünnakualas

ning mis protseduuri järgi on võimalik katkestada raadioside piiramine kui ohu tõrjumisest

tekkiv kahju on suurem kui saadav kasu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Tanel Vinkel 6125105

[email protected]