Kiri

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 8.10.2025

COM(2025) 723 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Tehisintellekti kasutamise strateegia

1

1. Sissejuhatus

Tehisintellekt areneb enneolematus tempos, luues võimalusi, mis võivad ümber kujundada

terved tööstusharud ja avaliku sektori1. Tehisintellektitehnoloogia (nagu tipptasemel

üldotstarbelised tehisintellektimudelid, tehisaruagendid, digiteisikud ja eriotstarbelised

väikesed tehisintellektimudelid) areng ja kasutuselevõtmine annab ELile ainukordse võimaluse

innovatsiooni edendamiseks, tootlikkuse kasvu kiirendamiseks ning oma konkurentsivõime ja

tehnoloogilise suveräänsuse suurendamiseks. Tugevast tööstusbaasist ja elujõulisest

idufirmade ökosüsteemist hoolimata on ELis tehisintellekti areng ja kasutuselevõtt senini

piiratud ning neid tehnoloogiaid kasutab vaid 13,5 % ettevõtjatest ja 12,6 % VKEdest,2 kes on

ELi majanduse alustala.

Tuginedes Euroopa tehisintellekti tegevuskavale ja ELi võetud kohustusele edendada

inimkeskset ja usaldusväärset tehisintellekti kooskõlas tehisintellektimäärusega,3

keskendutakse strateegias tehisintellekti ümberkujundava potentsiaali ärakasutamisele, mis

toimib kasvava vertikaalse integreerimise katalüsaatorina. Strateegia eesmärk on edendada

tehisintellekti kasutamist eelkõige VKEde ja väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga

ettevõtjate hulgas ning hõlbustada tehisintellekti integreerimist, et edendada eelkõige

Euroopa strateegiliselt tähtsamate tööstusharude konkurentsivõimet. Lisaks püütakse sellega

ära kasutada tehisintellektist saadavat laiemat ühiskondlikku kasu, mis ulatub tervishoiu

valdkonnas kiiremate ja täpsete diagnoosimisvõimaluste loomisest kuni avalike teenuste

tõhususe ja kättesaadavuse suurendamiseni, järgides seejuures mittediskrimineerimise

põhimõtet. Peale selle püütakse strateegia abil tugevdada ELi suutlikkust ja saavutada

eesliini tehisintellekti tipptaset.

Nende eesmärkide saavutamiseks püütakse strateegiaga muuta ettevõtjate ja avaliku sektori

organisatsioonide lähenemisviisi probleemide lahendamisele. Tehisintellekti esikohale

seadmise poliitika rakendamisega julgustatakse neid integreerima tehisintellekti, tuginedes

Euroopa lahendustele. Hinnates tehisintellektist saadavat võimalikku kasu ja sellega

kaasnevaid riske, saavad Euroopa ettevõtjad seda kasutusele võttes kohaneda tehisintellekti

ümberkujundava mõjuga, mis avaldub muu hulgas ka töökorraldusele ja koolitusvajadustele.

Selline lähenemisviis suurendab ettevõtete edukust, kuid samal ajal edendab see Euroopa

strateegilist kohalolekut tehisintellekti tehnoloogiavirnade4 eri kihtides, kaasates töötajaid

ning toetades tugevate ja suveräänsete ELi tehisintellekti ökosüsteemide loomist.

Viimastel kuudel peetud avalikest konsultatsioonidest5 ja valdkondlikest aruteludest6 saadud

teadmistele tuginedes on koostatud tehisintellekti kasutamise strateegia, mis koosneb kolmest

põhiosast7:

1 Vt nt Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse perspektiivaruanne, mis käsitleb generatiivset tehisintellekti:

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/9f7e0b86-477c-11f0-85ba-01aa75ed71a1/language-en. 2 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/isoc_eb_ai/default/table?lang=en. 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32024R1689. 4 Tehisintellekti tehnoloogiavirn on tehnoloogialahenduste, raamistike ja taristu kogum, mille komponendid toimivad koos, et luua, rakendada ja laiendada tehisintellektisüsteeme, hõlbustades nende kasutamist. 5 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy_en. 6 Mõne viimase kuu jooksul on korraldatud 17 struktureeritud valdkondlikku dialoogi ja kaks kõrgetasemelist poliitilist dialoogi; vt lisa tabel. 7 Strateegias esitatud meetmed ei piira Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 107 ja 108 ega asjakohaseid ELi konkurentsieeskirju.

2

• valdkondlike juhtalgatuste käivitamine, et edendada tehisintellekti kasutuselevõttu

ELi majanduse peamistes tööstusharudes ja avalikus sektoris;

• valdkondadevaheliste probleemide lahendamine, et toetada tehisintellekti

ulatuslikumat kasutusevõttu VKEde poolt, tagada tehisintellektivalmidusega tööjõud

kõikides valdkondades, suurendada tehisintellektialast võimekust ja tagada turu

usaldusväärsus;

• ühtse juhtimismehhanismi kehtestamine, et võtta esimesena kasutusele

sektoripõhine lähenemisviis ja edendada dünaamilist koostööd sidusrühmade vahel.

Samuti luuakse tehisintellekti vaatluskeskus, et töötada välja põhilised tulemusnäitajad

ning jälgida tehisintellekti arengut, mõju ja tulevikusuundumusi.

Tehisintellekti kasutamise strateegiaga kaasneb tehisintellekti teadusotstarbelise

rakendamise strateegia, milles esitatakse juhtalgatusena Euroopa tehisintellekti

teadusnõukogu (RAISE) loomine ja käsitletakse tehisintellekti kasutuselevõttu kõikides

teadusharudes. Sellele lisandub andmeliidu strateegia, mis avab kvaliteetsete suuremahuliste

andmekogumite näol uued allikad, mida on vaja algoritmide treenimiseks.

2. Valdkondlike juhtalgatuste käivitamine

Tehisintellektil on potentsiaali muuta viise, kuidas tööstusharud ja valitsused toimivad ning

kuidas luuakse majanduses väärtust. See võib edendada lihtsustamispüüdlusi, mis omakorda

suurendab tootlikkust ja konkurentsivõimet. Allpool kirjeldatakse juhtalgatusi, mille eesmärk

on pakkuda lahendusi suurematele valdkondlikele probleemidele ja toetada tehisintellekti

esikohale seadmise poliitika lähenemisviisi. Algatused tulenevad sidusrühmade algsest

tagasisidest, mida koguti avalike konsultatsioonide,8 tagasisidekorje9 ja valdkonna peamiste

osalistega peetud 17 struktureeritud tehnilise dialoogi (1. lisa) kaudu.

Tehisintellekti kasutamise strateegia vastuvõtmine on murrangulise teekonna algus ning

strateegiat hakatakse pidevalt ajakohastama ja laiendama, kasutades strateegia viimases osas

kirjeldatud juhtimismehhanismi abil saadud teavet. See tähendab, et allpool kirjeldatud

meetmeid võivad edaspidi täiendada uued algatused teistes valdkondades, näiteks rahanduse,

turismi ja e-kaubanduse alal. Käesolevas strateegias esitatud meetmete rakendamiseks võtab

komisjon oma rahastusprogrammidest10 kasutusele umbes miljard eurot, millel on sektorile

vastavalt oluline võimendav mõju.

2.1. Tervishoid, sealhulgas ravimid

Tehisintellektil on kõikjal Euroopas suur potentsiaal tervishoiu- ja ravimivaldkond ümber

kujundada ning inimeste elukvaliteeti parandada ja isegi inimeste elusid päästa. Tehisintellekt

saab toetada kiiremate ja täpsemate kliiniliste otsuste tegemist, vähendada tervishoiutöötajate

halduskoormust, toetada haldusprotsesse ja parandada patsientide ravitulemusi kogu

raviprotsessi kestel. Kuna tervishoiusüsteeme mõjutav surve üha suureneb, pakub tehisintellekt

konkreetseid vahendeid, millega saab suurendada tulemuslikkust ja parandada kvaliteeti ka

alateenindatud või äärepoolsetes piirkondades, kus napib haiglaid, spetsialiste või

8 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy/public-consultation_en. 9 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14625-Apply-AI-Strategy_en. 10 Sealhulgas programmid „Euroopa Horisont“, „Digitaalne Euroopa“, „EL tervise heaks“ ja „Loov Euroopa“.

3

diagnostikateenuseid. Nagu on rõhutatud meditsiiniliste vastumeetmete strateegias,11 edendab

komisjon tavapäraste tervishoiuteenuste kõrval tehisintellektivahendite kasutamist ka

kriisideks valmistumiseks ja neile reageerimiseks, sealhulgas terviseohtude kiiremaks

avastamiseks ja seireks, et võtta meditsiinilisi vastumeetmeid.

Tehisintellekti kasutuselevõtt kogu ELi tervishoiuvaldkonnas ja selle integreerimine

kliinilistesse ja haldusprotsessidesse on aga senini piiratud ja ebaühtlane12. Seda takistavad

kvaliteetsete andmete vähene kättesaadavus, taristu ebaühtlus, samuti tervishoiutöötajate

piiratud tehisintellektipädevus, oskused ja usaldus. Meetmeid on vaja selleks, et soodustada

investeerimist ja innovatsiooni ning edendada piiri- ja valdkonnaülest koostööd, nii et

tervishoiusüsteemid ja kodanikud saaksid tehisintellektist suurimat võimalikku kasu13.

Tervishoiu valdkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb

komisjon järgmist.

• Loob Euroopa tehisintellektipõhiste täiustatud sõeluuringute keskused, et

kiirendada tervishoiuasutustes haiguste ennetamisel ja diagnoosimisel uuenduslike

vahendite kasutusevõttu ning tagada tervishoiuteenused alateenindatud piirkondades.

Algatuse eesmärk on parandada eelkõige südame-veresoonkonna haiguste ja vähktõve

varajast avastamist ning tagada õigeaegne diagnoosimine. Seejuures järgitakse

lähenemisviisi, millega tagatakse, et tehisintellektipõhiste sõeluuringute ja

diagnoosimise käigus võetakse arvesse soopõhiseid tegureid14. Tehisintellektilahendusi

kasutades toetavad need keskused kliinilist valideerimist ja toimimise katsetamist

kohalikes tingimustes ning loovad võimaluse koguda tõendeid kliiniliseks

kasutuselevõtuks15. Nende tehisintellektipõhiste keskuste võrgustik parandab

juurdepääsu Euroopa terviseandmeruumil16 põhinevatele kvaliteetsetele

andmekogudele ja Euroopa vähktõve piltdiagnostika17 ja genoomiandmete18

digitaristule ning toetab paljutõotavate tehisintellektimudelite katsetamist ja

valideerimist personaliseeritud ennetamise eesmärgil. See tugineb asjakohastele

meetmetele, mis võetakse Euroopa vähktõvevastase võitluse kava, ELi bioteaduste

strateegia ja ELi tulevase südame-veresoonkonna tervist käsitleva kava alusel.

• Loob Euroopa pädevusvõrgustiku tervishoiuvaldkonnas tehisintellekti

kasutuselevõtuks, et koondada suuniseid ja parimaid tavasid. Selle abil koostatakse

käsiraamatuid tehisintellekti kasutuselevõtu kohta, suuniseid ja

kavandamispõhimõtteid kohaliku valideerimise (tulemuslikkus kliinilise kasutamise

korral) ja kasutuselevõtule järgneva seire kohta ning luuakse alus tervishoiuvaldkonnas

tehisintellekti kasutuselevõtu parimate tavade vahetamiseks.

11 COM(2025) 529 final. 12 https://op.europa.eu/et/publication-detail/-/publication/9ddf7bf8-62bf-11f0-bf4e-01aa75ed71a1/language-

en#:~:text=Using%20a%20mixed%20methods%20approach%2C%20entailing%20a%20literature,and%20business%20challenges%2C%20

and%20social%20and%20cultural%20barriers. 13 Näiteks Euroopa vähktõvevastase võitluse kava, vähivaldkonna ekspertide võrgustiku ning tunnustatud riiklikke terviklikke vähikeskusi

ühendava ELi võrgustiku kaudu. 14 Vt näiteks Gender medicine: effects of sex and gender on cardiovascular disease manifestation and outcomes | Nature Reviews Cardiology. 15 See töö põhineb tegevusel, mida rahastatakse tööprogrammi DEP 2025–2027 ja projekti COMPASS-AI raames. 16 https://health.ec.europa.eu/ehealth-digital-health-and-care/european-health-data-space-regulation-ehds_et. 17 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/cancer-imaging. 18 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/1-million-genomes.

4

Tehisintellekt on toonud kaasa murrangulisi muutusi ka ravimiarenduses – alates uute

ravimite väljatöötamisest nende kõrvaltoimete jälgimiseni. Tehisintellektipõhine

modelleerimine ja simulatsioon võivad kiirendada uudsete ravivõimaluste, näiteks uute

antibiootikumide väljatöötamist ja olemasolevate ravimite uute kasutusvõimaluste

kindlakstegemist ning täiustada ohutus- ja tõhususprognoose. Selle tulemusena suurenes

aastatel 2016–2024 igal aastal ELi liikmesriikides avaldatavate tervishoiuga seotud

tehisintellekti käsitlevate patentide arv 20 korda19. Ravimite väljatöötamisel tehisintellekti

potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks peab jätkuma tehisintellekti töökindlate alusmudelite

arendamine ning jõupingutused nende usaldusväärsuse, läbipaistvuse ja kliinilise asjakohasuse

tagamiseks, mis on esmatähtis eelkõige innovatsiooni edendamiseks biotehnoloogia

valdkonnas20.

Arvestades tervishoiusüsteemis praegu esinevaid probleeme, näiteks tööjõupuudust, võivad

tehisintellektil põhinevate meditsiiniseadmete kasutusvõimalused kaasa tuua tohutuid

edusamme tervishoiuteenuste osutamises. Tähtis on tagada, et ELi regulatiivne raamistik loob

innovatsiooni toetava keskkonna.

Tehisintellekti kasutuselevõtu toetamiseks ravimite väljatöötamisel teeb komisjon

järgmist.

• Korraldab konkursi tehisintellekti rakendamiseks ravimiarenduses, et töötada

välja uusi võimalikke ravimeid, mida saab kasutada täitmata ravivajaduste

rahuldamiseks ja raskesti ravitavate haiguste, näiteks Alzheimeri tõve või teatavat

liiki vähktõve ravimiseks. Võitjale tagatakse sihipärane juurdepääs

tehisintellektitehaste andmetöötlusressurssidele ja nõustamisele selle kohta, kuidas oma

avastatud vahendid turule tuua.

• Kavandab asjakohaseid meetmeid, et ühtlustada ja muuta kiiremaks

meditsiiniseadmete turule jõudmist, ilma et see kahjustaks seadmete ohutust.

2.2. Robootika

Euroopal, kus 2023. aastal paigaldati üle 90 000 tööstusroboti ja kus tegutseb üle

400 teenuserobotite tootja, on juhtroll robootikarevolutsioonis, füüsilise tehisintellekti

arendamises. Mehhatroonika, andurite ja mikrokontrollerite valdkonna tipptasemele tuginedes

võimaldab tehisintellekti integreerimine ELi arendajatel välja tulla mitmesuguste uuendustega

alates kognitiivrobotitest isejuhtivate droonideni, mis mõjutab mitmel moel töötlevat tööstust,

tervishoidu, põllumajandust, kaitsevaldkonda jne. ELi paistab eriti silma tööstusrobotite alal,

kus koostöörobotid loovad võimalusi inimese ja roboti vaheliseks ohutuks ja tulemuslikuks

suhtluseks, aitavad leevendada tööjõupuudust ja vähendavad töötajate osalust suurt pingutust

nõudvate ja ohtlike tööülesannete täitmises. Kui aga EL soovib jätkata selles valdkonnas

juhtpositsioonil, peab robootikat generatiivse tehisintellekti abil tingimata edasi arendama ja

võtma kasutusele ELi lahendusi.

Robootikavaldkonnas tehisintellekti kasutuselevõtu toetamiseks teeb komisjon järgmist.

19 Euroopa Komisjoni uuring tehisintellekti kasutuselevõtu kohta tervishoius, 2025. 20 Komisjon teeb selle nimel tööd ka uue Euroopa biotehnoloogia õigusaktiga, mille eesmärk on edendada innovatsiooni ja ELi

konkurentsivõimet biotehnoloogia sektorites.

5

• Loob Euroopa robootika kasutuselevõtu katalüsaatori, mis toob kokku arendajad ja

kasutavad tööstusharud, et kiirendada turuvajadustele vastavate Euroopa lahenduste

väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Seda tehakse koostöös tehisintellekti, andmete ja

robootika ühendusega21. Sellega seoses rahastab komisjon tehisintellektipõhiste

robotite kasutusevõttu kiirendavate sektoripõhiste projektide väljatöötamist,

milles keskendutakse suure mõjuga kasutusjuhtudele, mis on seatud esmatähtsaks

tihedas koostöös kasutavate tööstusharude esindajatega, ja millega tagatakse uuenduste

vastavus tegelikele vajadustele.

2.3. Töötlev tööstus, inseneeria ja ehitus

Euroopa töötleva tööstuse sektoris on 2,2 miljonit ettevõtjat, kellest enamik on VKEd,

kusjuures sektoris töötab 30 miljonit inimest ja see annab ligikaudu 14 % ELi sisemajanduse

koguproduktist22. Töötlev tööstus hõlmab mitmesuguseid omavahel seotud sektoreid alates

uute (keskkonnasäästlikumate) materjalide väljatöötamisest kuni tarneahela ja logistikani, mis

ulatuvad traditsioonilistest ja kõrgtehnoloogilistest tööstusharudest ehituse ja logistikani. Kuigi

ELil on suur võimekus keskmise tasemega ja kõrgtehnoloogilistes tootmissektorites, nagu

masinaehitus ja masinad, elektrotehnika ja keemiatööstus, viiakse tootmist järjest üle

väiksemate kuludega piirkondadesse, mis nõrgendab konkurentsivõimet, vastupidavust ja

strateegilist sõltumatust. Seda suundumust saab aga muuta, kasutades tehisintellekti

ümberkujundavat potentsiaali ja automatiseerimist.

Tehisintellekti abil saab suurendada efektiivsust, täpsust ja kohandatavust mitmesugustes

tootmisprotsessides. Selliste muutuste alustala on tehisintellektipõhiste digiteisikute

kasutamine, mille abil saavad ettevõtjad teha keerukaid simulatsioone ja koostada virtuaalses

keskkonnas hüpoteetilisi stsenaariume. Juba praegu kasutatakse digiteisikuid paljudes töötleva

tööstuse sektorites, kus nad hõlbustavad prognooshooldust23 ja aitavad kujundada ning

optimeerida tervete tarneahelate ja tootmisrajatiste toimimist ning peamisi tootmisprotsesse.

Luues ehitiste, toodete, masinate ja tootmisprotsesside arukaid digimudeleid saavad ettevõtjad

katsetada, täiustada ja reguleerida nende toimimist, enne kui nad teevad muudatusi tegelikes

olukordades.

Töötlevas tööstuses tehisintellekti kasutuselevõtu toetamiseks teeb komisjon järgmist.

• Toetab tootmiseks kohandatud eesliini tehisintellekti mudelite ja tehisaruagentide

arengut. Tuginedes tootmisandmeruumidele24 ja tulevasele andmeliidu strateegiale,

soodustab komisjon kõigilt tööstusvaldkonna osalistelt saadavate andmete koondamist

usaldusväärsete kolmandate isikute kaudu, et tagada treenimisandmete piisavat

mahtu, säilitades samal ajal intellektuaalomandi õigused ja andmeturbe ning kasutades

asjakohasel juhul tehisintellektitehaste andmelaboreid.

• Rahastab töötlevas tööstuses tehisintellekti kasutuselevõttu kiirendavate

projektide väljatöötamist, et ületada tulemuslikumalt lõhe teaduslabori ja

kasutuselevõtu vahel. Sellised projektid kiirendavad tööstusvaldkonna vajadustele

21 https://adr-association.eu. 22 2024, Maailmapank, Trading Economics. 23 Analüüsides võimalike rikete ennetamiseks masinast anduri kaudu saadud andmeid. 24 https://manufacturingdataspace-csa.eu/.

6

vastavate tehisintellektipõhiste tootmislahenduste väljatöötamist, pakkudes pidevat

tuge ja tagades, et need arenevad laboritasemelt reaalseteks rakendusteks sobiva kõrge

küpsusastmeni.

2.4. Kaitse, turvalisus ja kosmos

Tehisintellektist on saanud elutähtis murranguline tehnoloogia, millel on suur mõju

geopoliitikale ning julgeoleku- ja kaitsevaldkonnale. Nagu on rõhutatud valges raamatus

„Euroopa kaitsevalmidus 2030“,25 muudavad uued tehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekt,26

põhjalikult sõjategevuse olemust. Tehisintellekti roll kaitsevalmiduses muutub üha tähtsamaks,

võttes arvesse suurenenud huvi tehisintellektirakenduste kahesuguse kasutuse vastu ja eelkõige

eeldust, et eesliinimudelitel on potentsiaali pakkuda strateegilist ja sõjalist üleolekut. Tehisintellekt võib anda strateegilise eelise, kui seda kasutatakse mehitamata sõidukites,

olukorrateadlikkuse saavutamiseks ja kujutuvastuseks lahinguväljal, relvasüsteemide (näiteks

reaktiivlennukite) toetamiseks või automatiseeriva osana kaitseotstarbelistes toodetes, näiteks

droonides. Valges raamatus on teatavaks tehtud, et 2025. aasta lõpus esitletakse Euroopa

kaitsevaldkonna ümberkujundamise tegevuskava, mille eesmärk on soodustada elutähtsate

murranguliste tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti kiiremat lõimimist kaitsevõimesse, et

kooskõlas liidu majanduslike ja julgeolekuga seotud huvide ja eesmärkidega saavutada

Euroopa kaitsevalmidus 2030. aastaks.

Lisaks rahastab komisjon koos liikmesriikidega andmetöötlusvõime suurendamist, sealhulgas

koostoimes kaitsega. Liikmesriigid võivad oma riiklike kavade kaudu saada kasu ka

julgeolekumeetmete rahastamisvahendist (SAFE), et investeerida seeläbi tähtsaimatesse

kaitsevaldkondadesse, sealhulgas tehisintellektipõhistesse seadmetesse ja küberturvalisusse.

Lisaks on Euroopa kosmosemajanduse visioonis27 tunnistatud tehisintellekti olulist osa ELi

kosmosesektori konkurentsi- ja vastupanuvõime edendamisel. Tehisintellekt muudab

põhjalikult kosmosesüsteemide projekteerimist, tootmist ja käitamist. Samuti on tehisintellekt

väga oluline maismaataristu jaoks, et tulla toime tulevaste ülisuurte satelliidikogumitega ja

saavutada suurte kosmoseandmekogumite modelleerimisvõimekus. Seepärast edendab

komisjon ELi kosmosesüsteemide kogu potentsiaali ärakasutamiseks asjakohastel juhtudel

sellise keskkonna kujundamist, mis soodustab tehisintellektialase suutlikkuse ja

tehisintellektipõhiste tehnoloogiate integreerimist, et suurendada tulemuslikkust, tõhusust ja

ohutust. Sellega seoses toetab komisjon sõltumatute eesliinimudelite ja agendina toimivate

tehisintellektisüsteemide väljatöötamist, milles on tagatud konstruktsioonist tulenev turvalisus.

Kaitse- ja kosmosevaldkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks

teeb komisjon järgmist.

• Kiirendab Euroopa tehisintellektil põhineva olukorrateadlikkuse ning juhtimis-

ja kontrollivõimekuse arendamist ja kasutuselevõttu Euroopa Kaitsefondi (EDF)

kaudu, soodustades samal ajal kahesuguse kasutuse ja avatud arhitektuuriga lahenduste

kasutuselevõttu piirijulgeoleku tagamiseks ja elutähtsa taristu kaitsmiseks, millega

25 https://www.eeas.europa.eu/eeas/white-paper-for-european-defence-readiness-2030_en. 26 Ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames loob tulevane tehisintellekti rakendamise tegevuskava

raamistiku koordineeritud tegevuseks, et edendada julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas tehisintellektialast suutlikkust. 27 https://defence-industry-space.ec.europa.eu/vision-european-space-economy_en.

7

tagatakse kaitsealaseid juhtalgatusi, sealhulgas idatiiva seireprogrammi ja Euroopa

droonimüüri toetav koostalitlusvõime eelkõige selleks, et integreerida mitmesugustesse

lahendustesse autonoomseid funktsioone.

• Rajab turvalise andmetöötlusvõimsusega strateegilise ja sihtotstarbelise Euroopa

andmetöötlustaristu (nt tehisintellektitehas/gigatehas) kaitse- ja kosmosevaldkonnas

kasutatavate tehisintellektimudelite treenimiseks ja tehisintellektil põhinevate kaitse- ja

kosmoserakenduste väljatöötamiseks.

• Toetab ELi kosmosetööstuse ja -operatsioonide, sealhulgas orbiidil paikneva ja

maismaataristu vastavust tehisintellektinõuetele, kasutades selleks ära

kõrgtehnoloogilist tootmist, robootikat, sihtotstarbelist serv- ja orbiidil toimuvat

andmetöötlust, kosmosepõhiseid andmevõrgustikke, signaalitöötlusseadmeid ning

juhtimissüsteeme.

Komisjon ja Euroopa välisteenistus viivad eespool nimetatud prioriteetsed meetmed

vastavusse koordineeritud kohustuste, algatuste ja meetmetega, mida liikmesriigid on võtnud

kaitsevalmiduse tegevuskavade raames, samuti vastava raamistiku ja algatustega, mille

eesmärk on võtta tehisintellekt kasutusele kaitsevaldkonnas, sealhulgas Euroopa Kaitsefondi

ja Euroopa Kaitseagentuuri ELi kaitsevaldkonna innovatsioonikeskuse kaudu.

Nagu on rõhutatud Euroopa sisejulgeoleku strateegias ProtectEU,28 on tehisintellekt saamas

tähtsaks sisejulgeoleku ja küberturvalisuse tagamise vahendiks, sest nii riigid kui ka kodanikud

puutuvad üha sagedamini kokku keerukate ja kiiresti muutuvate digiohtudega. Terroristlikud

ja kuritegelikud organisatsioonid kasutavad üha enam tehisintellektipõhiseid tehnoloogiaid, et

kiirendada, suurendada ja laiendada oma ebaseaduslikku tegevust. Küberkuritegevus, sabotaaž

ja terrorism segunevad hübriidrünnakuteks, kus kuritahtlikud osalised kasutavad ära

tehisintellekti. Seepärast peame sisejulgeoleku ja küberturvalisuse saavutamiseks tagama

tehisintellektipõhiste lahenduste kiire kasutuselevõtu. See toetab ametiasutuste tööd keerukate

julgeolekuga seotud ülesannete täitmisel ja aitab võidelda tehisintellekti kasutamise vastu

kuritahtlikel eesmärkidel, avastada kõrvalekaldeid ning analüüsida ja reageerida juhtumitele

tõhusamalt. See loob võimaluse avastada kiiremini rünnakuid, teha paremaid otsuseid ja

kasutada ressursse tõhusamalt.

Sisejulgeoleku, sealhulgas küberturvalisuse valdkonnas tehisintellekti esikohale seadmise

poliitika toetamiseks teeb komisjon järgmist.

• Edendab tehisintellektilahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu29

sisejulgeoleku eesmärkidel, sealhulgas toetades rakendusuuringuid ja innovatsiooni

ning soodustades sisejulgeoleku eesmärgil kasutamiseks kohandatud

tehisintellektipõhiste lahenduste turule toomist.

• Rahastab projekte, mille eesmärk on töötada välja ja võtta kasutusele

tehisintellektil põhinevaid küberturvalisust suurendavaid vahendeid,

tehnoloogiaid ja teenuseid, mida saab kasutada ohtude ja haavatavuse avastamiseks,

28 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0148. 29 Andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu andmise tegevuskava, COM(2025) 349 final.

8

riskide maandamiseks, juhtumitest taastumiseks eneseparandamise kaudu ning

andmete analüüsimiseks ja jagamiseks.

• Toetab tehisintellekti koostalitlusvõimet ja usaldusväärset integreerimist

küberturvalisusega seotud struktuuridesse, taristusse ja ohuseiresse, sealhulgas

küberkeskustesse ja tulevastesse kaabliturvalisuse keskustesse, samuti kahesuguse

kasutusega ja kaitse seisukohalt olulistesse digikeskkondadesse.

2.5. Liikuvus, transport ja autotööstus

Liikuvussektor on Euroopa majanduse ja Euroopa kestliku ümberkujundamise jaoks väga

oluline. Tehisintellekti kasutatakse sektoris juba laialdaselt ja selle tugev mõju ulatub

marsruutide optimeerimisest kuni täiustatud juhiabisüsteemideni. Tehisintellektipõhiseid

automatiseeritud transpordi- ja liikuvustehnoloogiaid võetakse kõikide transpordiliikide puhul

kiiresti kasutusele. Need toetavad ohutumat ja kestlikumat liikuvust, parandades liiklusvoo

sujuvust, logistikat ja transpordi kavandamist. Näiteks võimaldavad automatiseeritud

sõidukid30 osutada paindlikumaid ja kuluefektiivsemaid teenuseid ja leevendada sõidukijuhtide

puudust31. Nende kasutuselevõttu takistavad aga tehnoloogilised, regulatiivsed ja

majanduslikud probleemid. Riikliku ja ELi taseme õigusnormide koosmõju raskendab

automatiseeritud sõidukite tegelikes olukordades testimist, nende heakskiitmist ja käitamist.

Lisaks raskendavad nende rakendamist usaldusküsimused, kvaliteetsete treeningandmete

kättesaadavuse probleemid ning transpordi- ja digitaristu ebapiisav kasutuselevõtt.

Liikuvussektoris tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks teeb komisjon

järgmist.

• Toetab tehisintellektitehaseid ja gigatehaseid, et kiirendada uuenduslike

tehisintellektimudelite ja ühiste tarkvaraplatvormide väljatöötamist

automatiseeritud sõidu- ja sõidukihaldussüsteemide jaoks Euroopa ühendatud ja

autonoomsete sõidukite liidu raames32.

• Käivitab algatuse „Autonomous Drive Ambition Cities“ (Autonoomse sõidu

ambitsiooniga linnad), et kiirendada rakendusteenuste kasutuselevõttu, milles

Euroopa teenuseosutajad tegutsevad osana suuremahulistest piiriülestest

katseplatvormidest, mis tehti teatavaks autotööstuse tegevuskavas. Tuginedes Euroopa

ühendatud ja autonoomsete sõidukite liidu antud soovitustele,33 keskendub algatus

tehisintellektipõhistele isejuhtivatele sõidukitele (robotsõidukitele) ja autonoomsele

ühest punktist teise sõitmisele linnades, milleks luuakse tegutsevaid ühisettevõtteid ja

kasutatakse tehisintellektimääruses ette nähtud innovatsioonimeetmeid, mis seostuvad

regulatiivliivakastide ja tegelikes tingimustes testimisega.

30 Termin „sõiduk“ hõlmab igat liiki transpordivahendeid, mida kasutatakse maantee-, raudtee-, õhu-, mere- ja siseveetranspordiks. 31 Teadusuuringute Ühiskeskus, „Requirements for Inclusive Automated Vehicle Services: Insights for Vehicle and Smartphone Application

Design“, 2025, https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC142261. 32 Tuginedes Euroopa autotööstuse tegevuskavale (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52025DC0095&qid=1761131676973). Seoseid kiipide, tehisintellekti ja robootikaga tugevdab veelgi

partneralgatuste 2Zero, CCAM ja BATT4EU vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum.

https://ec.europa.eu/commission/presscorner/api/files/document/print/en/ ip_25_2090/IP_25_2090_EN.pdf. 33 Avalik kutse liiduga ühinemiseks on kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/75555fa5-6d3c-253b-cefc-1c9b4f8daadf.

9

2.6. Elektrooniline side

Tehisintellekti integreerimine elektroonilise side sektorisse on viimastel aastatel

märkimisväärselt kiirenenud ja seda soodustab suurenev nõudlus automatiseerimise, võrgu

optimeerimise ja parema kliendikogemuse pakkumise järele. 65 % operaatoritest kogu

maailmas on loomas oma tehisintellektialaseid strateegiaid ning katsetavad aktiivselt

tehisintellektil põhinevaid lahendusi kogu võrgus ja klienditeenindusega seotud toimingutes34.

Tehisintellektil on suur potentsiaal, mida saab rakendada eelkõige nutikama võrguhalduse ja

uuenduslike teenuste kaudu35. Selle mõju kõnealuses valdkonnas on aga seni piiratud, sest

puuduvad avatud platvormid ja servseadmete võimekus.

Elektroonilise side valdkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks

teeb komisjon järgmist.

• Edendab ELi võimekust tehisintellektipõhiste servseadmete alal, pakkudes

sihtotstarbelist tuge nutivõrkude ja -teenuste ühisettevõtte ja Kiipide Ühisettevõtte

kaudu.

• Loob Euroopa telekommunikatsioonivõrgu operaatorite tehisintellektiplatvormi

(tehisintellekti tehnoloogiavirna katsemeede programmi „Digitaalne Euroopa“ raames)

telekommunikatsioonioperaatorite, müüjate ja kasutavate tööstusharude jaoks, et

luua36 koostöös tehisintellektikompleksi komponente (sealhulgas vahenduskihid,

andmetehnika, pilvandmetöötluse kasutajaliidesed) ja tehisintellektiteenuseid, mis

võivad olla avatud lähtekoodiga.

2.7. Energeetika

Tehisintellekt võib suurendada energiatõhusust kogu majanduslikus väärtusahelas, alates võrgu

paremast haldamisest ja taastuvenergia integreerimisest kuni olemasoleva taristu

tulemuslikuma kasutamise või salvestusvõimaluste optimeerimiseni. Tehisintellektil

põhinevad vahendid aitavad ettevõtjatel säästa energiat tänu ehitiste optimeeritud

projekteerimisele ja käitamisele ning energiakulu vähendamisele energia müümise ja ostmise

automatiseerimise kaudu. Peale selle annavad uued tehisintellektipõhised vahendid suurema

mõjuvõimu kodanikele ja ettevõtjatele, aidates neil reguleerida oma energiakasutust ja

orienteeruda mitmesuguste energia jaemüügipakkumuste vahel. Samal ajal on energeetika

elutähtis sektor, mis varustab Euroopa kasvavat digimajandust ja andmekeskusi energiaga,

mida need vajavad.

Tehisintellekti kasutatakse aga energeetikasektoris ebaühtlaselt. Võrgu haldamise, nõudluse

paindliku juhtimise37 ja taristu kavandamise38 alal on areng rangete ohutusnõuete, killustatud

juhtimise ja andmete vähese jagamise tõttu olnud aeglasem.

34 https://www.gsmaintelligence.com/research/telco-ai-state-of-the-market-q4-2024. 35 Sealhulgas mobiilseadmete ja servtöötluse kaudu. 36 Vajaduse korral järgides ELi konkurentsieeskirju, sealhulgas suuniseid ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta

horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes. 37 Nõudluse paindliku juhtimise all mõeldakse võimet kohandada välistele signaalidele (näiteks hinnamuutusele või võrgu nõudlusele)

reageerimiseks elektri tarbimist. See võimaldab tarbijatel muuta, vähendada või suurendada energia tarbimist konkreetses ajavahemikus,

eelkõige tipptundidel, et aidata tasakaalustada võrku ja vähendada vajadust suurendada tootmisvõimsust. 38 Iga kahe aasta tagant koostab Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) kümneaastase liiduülese elektrivõrgu

arengukava. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiivis (EL) 2019/944 (elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja

millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL) nähakse ette, et jaotusvõrguettevõtjad koostavad ja avaldavad korrapäraselt jaotusvõrgu arengukavasid.

10

Selleks, et edendada võrguhalduse ja energiatõhususe parandamiseks tehisintellekti

kasutamist, teeb komisjon järgmist.

• Toetab selliste tehisintellektimudelite väljatöötamist, mis edendavad

prognoosimist, optimeerimist, digiteisikuid ja süsteemi tasakaalustamist

energiasüsteemis. Sellise tegevuse toetamiseks võetakse kasutusele pilv- ja

servtöötluse ning esemevõrgu taristu, tarkvara ja tehisintellektivahendid, et need

moodustaksid energiasüsteemi kõigi varade digitaalse tugisamba, millega tagatakse

turvaline, tõhus ja usaldusväärne andmete jagamine kogu energeetika ökosüsteemis.

Tehisintellekt täiustab energia tarbimist ja tõhusust mitmes sektoris. Kuid ka täiustatud

tehisintellektimudelid ja -süsteemid tarbivad palju energiat, eelkõige andmekeskustes.

Tulevases strateegilises tegevuskavas energeetikasektori digitaliseerimise ja tehisintellekti

kohta täpsustatakse veelgi energiasüsteemides tehisintellekti kasutamist ning nii selles

tegevuskavas kui ka pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusaktis käsitletakse

strateegiaid, millega tagatakse tehisintellekti arendamiseks vajalike energiaallikate olemasolu

näiteks andmekeskuste energiatõhususe suurendamise kaudu. Lisaks on vaja paremini mõista

tehisintellekti algoritmide arhitektuuri mõju energiatarbimise suundumustele. Seepärast võtab

komisjon vastavalt tehisintellektimäärusele vastu standardimistaotluse ühtse aruandlus- ja

dokumenteerimisprotsessi kohta seoses tehisintellektisüsteemide ja üldotstarbeliste

mudelite mõjuga energiatarbimisele.

2.8. Kliima ja keskkond

Euroopas on palju kliima- ja keskkonnaalase innovatsiooni valdkonnas esirinnas olevaid

organisatsioone. Alates 2019. aastast on tehisintellekti valdkonna idufirmad neis sektorites

riskikapitalina kaasanud ligikaudu 700 miljonit eurot39. Eelkõige on tehisintellekti pikka aega

kasutatud keskkonnaseireks, prognoosimiseks ja Maa seireks. See võib täiustada tulekahjude,

üleujutuste, põua ja kuumalainete korral kasutatavaid varajase hoiatamise süsteeme, aidata

reageerida katastroofidele ja toetada veemajandust,40 aga ka vastupanuvõime ja

kliimamuutustega valmisolekuga seotud otsuste langetamist. Murrangulised algatused, nagu

„Destination Earth“41 ja maailmamere digiteisik,42 võimaldavad teha kõrgresolutsiooniga ja

interaktiivseid simulatsioone, millel on enneolematu prognoosivõimekus.

Hoolimata neist edusammudest ei ole kliima- ja keskkonnategevuses tehisintellekti täit

potentsiaali veel ära kasutatud, kuna tehisintellektipõhine kliima- ja keskkonnaalane

modelleerimine on teaduslikult ja tehnoloogiliselt keerukas ning kohalikel ametiasutustel,

VKEdel ja kodanikel ei ole sellega seotud suutlikkust ja oskusi. Kliima- ja keskkonnaalaste

tehisintellektivahendite, andmekogude ja teenuste killustatud ökosüsteem võimendab neid

probleeme veelgi ning takistab tehisintellekti laialdast kasutusevõttu ja mõju.

Kliima- ja keskkonnavaldkonnas tehisintellekti esikohale seadmise poliitika toetamiseks

teeb komisjon järgmist.

• Kasutab avatud lähtekoodiga tehisintellektipõhist Maa jälgimise süsteemi

eesliinimudelit ja sellega seotud tehisintellektipõhiseid rakendusi ja teenuseid, et

39 https://dealroom.co/eu-apply-ai-climate-environment. 40 2025. aasta juunis vastu võetud veekerksuse strateegia eesmärk on vähendada veejalajälge, sealhulgas andmetöötlusrajatiste puhul,

suurendades nende ringluspõhisust vee taaskasutuse, suurema tõhususe ja kuivjahutuse kaudu. 41 https://destination-earth.eu/. 42 https://www.edito.eu/.

11

parandada Maa seiret ning ilmaprognoose ja hüpoteetilisi stsenaariume, mis oleks

algatusele „Destination Earth“ järgnev etapp. Mudelit treenitakse üksnes ELi

tehisintellektitehastes, järgides valdkonnaülest lähenemisviisi ja lõimides

mitmesuguseid eksperditeadmisi. Selle mudeliga teeb komisjon kohalikele

ametiasutustele ja asjaomastele osalistele kättesaadavaks tehisintellektipõhised

kohalikud digiteisikud (millesse on lisatud ELile kuuluvad programmi Copernicus43

andmed), mis aitavad prognoosida ohte ja vähendada kliimamuutuse tekitatud mõju

parema valmisoleku ja vastupanuvõimelise linna- ja maastikuplaneerimise,44 samuti

teenuste kaudu, mis võimaldavad katastroofidega paremini toime tulla ja kriise

leevendada.

2.9. Põllumajanduslik toidutööstus

Tehisintellekt kujundab juba ümber põllumajandusliku toidutööstuse mitut tähtsat haru ja võib

muuta põhjalikult toidu tootmise viisi, hoolitsedes samal ajal keskkonna, kliima ja inimeste

eest45. See võib edendada täppispõllumajandust ja sellest võib olla kasu põllutöödeks

kasutatavates robotites ja masinates. Juba praegu toetavad põllumajandustootjaid

tehisintellektil põhinevad nõustamisvahendid, mis annavad konkreetsetele vajadustele

vastavaid personaliseeritud soovitusi.

Paljud täppispõllumajanduse rakendused ei jõua aga turule, sest puuduvad kvaliteetsed

andmed46 ja kokkulepitud formaadid või puudub koostalitlusvõime platvormide vahel, mis on

kinnised või seotud ühe müüjaga. Lisaks on põllumajandustootjad sageli tehisintellektipõhiste

lahenduste kasutusevõtmisel väga ettevaatlikud, sest neil napib aega ja oskusi, nad ei usalda

tehisintellekti, on vastutuse pärast ebakindlad ja kardavad kaotada kontrolli otsuste

langetamisel. Seepärast on tehisintellekti kasutuselevõtt jäänud Euroopa

põllumajandusettevõtetes piiratuks, eelkõige võrreldes teiste piirkondadega47.

Põllumajanduslikus toidutööstuses tehisintellekti esikohale seadmise poliitika

toetamiseks teeb komisjon järgmist.

• Edendab põllumajandusliku toidutööstuse tehisintellektiplatvormi loomist, mis

hõlbustab spetsiaalsete põllumajandustegevuses kasutatavate

tehisintellektipõhiste vahendite ja rakenduste kasutuselevõttu. Selline platvorm

hõlbustab rakenduste arendamist ja integreerimist, suurendab põllumajandustootjate

usaldust tehisintellektipõhiste rakenduste vastu ja soodustab avatud lähtekoodi

arendamist48.

43 https://www.copernicus.eu/en. 44 Tehisintellektil on ka suur potentsiaal toetada ja suurendada algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ väärtuste ja põhimõtete rakendamise

võimalust. 45 „Põllumajanduse ja toidu visioon. Kujundada üheskoos atraktiivne põllumajandus- ja toidusektor tulevastele põlvedele“. 46 Tehisintellekti edukale rakendamisele põllumajanduses aitaks väga kaasa põllumajandusettevõtete kordumatu tunnuskoodi süsteemi kehtestamine, mida on uurinud muu hulgas põllumajandus- ja toidusektori EDIC (Euroopa digitaristu konsortsium). Teiseks suurendaks

tehisintellekti edukust põllumajandusliku toidutööstuse sektoris maapiirkondade ühenduvuse parandamine. 47 2024. aastal tehtud McKinsey uuringus leiti, et ainult 27 % Euroopa põllumajandustootjatest kasutavad saagise seireks algoritme ja 49 % kasutavad täppispihustite juhtseadmeid. Seda on USA tootjatega võrreldes poole vähem

(https://www.mckinsey.com/industries/agriculture/our-insights/global-farmer-insights-2024?.com). 48 Neid püüdlusi toetavad ka olemasolevad vahendid, nagu Euroopa ühtne põllumajandusandmeruum (https://agridataspace-csa.eu/) ja programmi „Euroopa horisont“ kaasrahastatud partnerlus „Andmed ja põllumajandus“.

12

2.10. Kultuuri- ja loomesektor ning massiteabevahendid

Tehisintellekti potentsiaal kultuuri- ja loomesektoris suureneb ja loob uusi võimalusi

loometegevuseks. Tehisintellekt võib aidata filmide loojaid filmitootmise kõikides etappides,

lihtsustades näiteks süžeeskeemide ja eriefektide loomist. See võib parandada veebimeedia,

muusika ja kirjandusliku sisu leitavust, mis mitmekesistab tarbimist ja suurendab loojatele

jaotuvat tulu. See võib edendada kultuurilist mitmekesisust, pakkudes loojatele teadmisi ja

vahendeid, mida nad vajavad kaasavama ja eripalgelisema sisu loomiseks nii, et ka puuetega

inimestele on tagatud kaasatus ja sisu kättesaadavus. Tehisintellekt võib muuta sisu loomise

isikupärastatumaks ja parandada publiku kaasamist.

Lisaks toetab tehisintellekt kultuuripärandi säilitamist ja seda saab kasutada mitmesugustel

eesmärkidel, näiteks restaureerimiseks, ümberehitamiseks, säilitamiseks, virtuaalse loomingu

taaskasutamiseks ja kasutajate sisulisemaks kaasamiseks, toetades seeläbi kõiki teisi seotud

sektoreid, näiteks turismi49. Üldiselt loob tehisintellektimudelite kasutuselevõtt väärtuslikke

koostöövõimalusi kultuuri- ja loomesektori vahel, kusjuures videomängutööstus on mitme

tööstusharu vahel ülekantavate uuenduste tähtsaim katseplatvorm.

Hoolima tehisintellekti potentsiaalist on selle kasutusevõtt kultuuri- ja loomesektoris

ebaühtlane,50 mis on osaliselt tingitud ühistest probleemidest, nagu juurdepääs eetilistele,

läbipaistvatele, kaasavatele ja kvaliteetsetele mudelitele, eriotstarbeliste tehisintellektimudelite

rahaliselt väljendatud väärtus, mitmesuguste rahastamisallikate tagamine ja kõrgtasemel

oskuste arendamine. Lisaks teeb kultuuri- ja loomesektoris muret autoriõigusega kaitstud sisu

loata kasutamine generatiivse tehisintellekti mudelite treenimiseks ja mudelite väljundites, mis

võib kahjustada kultuurilist mitmekesisust, loovust ja meedia mitmekesisust51. Pealegi tekitab

suurte tehnoloogiafirmade domineerimine sektoris keeruka dünaamika, mis võib mõjutada

kultuurilist mitmekesisust ja väikeste organisatsioonide innovatsioonisuutlikkust.

Kultuuri- ja loomesektoris tehisintellekti kasutuselevõtu toetamiseks teeb komisjon

järgmist52.

• Edendab kogu ELis tehisintellektipõhisele virtuaalsele tootmisele

spetsialiseerunud mikrostuudiote arengut. Lisaks toetab komisjon investeeringuid

selliste Euroopa tehisintellektimudelite väljatöötamisse ja kasutuselevõttu, mis on

suunatud interaktiivsete ja süvalugude loomisele (k.a meedia) ning Euroopa muusika ja

kirjandusliku sisu leitavusele veebis53.

49 Kuigi turism ei ole tehisintellekti kasutamise strateegia sihtvaldkond, on see vaieldamatult Euroopa majanduses tähtis jõud, mis annab umbes 5 % kogulisandväärtusest, kus on 20 miljonit töökohta ja tegutseb üle kolme miljoni ettevõtja. Tehisintellekti kiire integreerimine

turismi muudab sektori toimimise viise nii tarbijate kui ka ettevõtjate seisukohalt. Seepärast edendab komisjon jätkuvalt turismisektoris

tehisintellekti kasutamist, järgides eetilisi tavasid ja andmete puutumatuse põhimõtet, toetab läbipaistvust ja kaasatust, hoogustades samal ajal kestlikku innovatsiooni. 50 51 % videomängutootjatest, 39 % audiovisuaalsektori ettevõtjatest ja 35 % uudismeediaettevõtjatest on võtnud kasutusele

tehisintellektipõhised lahendused. Ka 35 % muusikaloojatest on teatanud, et nad kasutavad oma töös tehisintellekti. Euroopa meediatööstuse väljavaate tulevane 2. väljaanne, „Technopolis Group based on the EMI Enterprise Survey“, 2024. 51 Seoses autoriõigusega on komisjon juba toetanud tegevusjuhendi väljatöötamist, et täpsustada tehisintellektimääruses üldotstarbelise

tehisintellekti eeskirju. Tegevusjuhend tunnistati piisavaks selleks, et pakkujad saaksid tõendada tehisintellektimääruse kontekstis oma kohustuste täitmist. Lisaks sellele ja veelgi tihedamalt autoriõigusega seoses on komisjon koostanud näidisvormi sisu jaoks, mida on kasutatud

üldotstarbelise tehisintellekti treenimiseks, samuti on käimas uuring teksti- ja andmekaeve erandi alusel loobumise registri teostatavuse kohta ja kavandatakse teist uuringut, et toetada digitaalsel ühtsel turul autoriõigusi käsitlevas direktiivis sätestatud normide, sealhulgas teksti- ja

andmekaeve erandi hindamist. Komisjon on algatanud ka protsessi tehisintellektiga loodud sisu läbipaistvuse kohta uue tegevusjuhendi

koostamiseks, võttes arvesse tehisintellektimääruse artiklit 50. 52 Loetletud meetmete täiendamiseks teeb komisjon ettepaneku kultuuri- ja loomesektori tehisintellekti strateegia väljatöötamiseks eesmärgiga

tagada kindlamalt, et tehisintellekt toetab ja tugevdab inimeste loovust ning aitab samal ajal kaitsta Euroopa kultuurilist ja keelelist

mitmekesisust. 53 Neid rahastatakse programmidest „Digitaalne Euroopa“ ja „Loov Euroopa“.

13

• Aitab luua üleeuroopalisi platvorme, milles kasutatakse mitmekeelseid

tehisintellektitehnoloogiaid, et teha professionaalsete meediaväljaannete

avaldatud uudised ja teave reaalajas kättesaadavaks laiemale publikule kõikjal

ELis. Tehisintellekti kasutatakse asjaomastele kanalitele (k. a ringhääling) sisu

tõlkimiseks, mis hõlmab sisu liigitamist, tuvastamist, keelelist analüüsi ja tõlkimist.

• Korraldab sihtuuringu, et selgitada välja tehisintellektiga loodud väljunditega

seotud õigusalased probleemid ja viisid, kuidas saaks kasutada tipptasemel

tehnoloogilisi kaitsemeetmeid ja tehnoloogiaid, sealhulgas tehisintellekti, et

ennetada ja leevendada autoriõigusi rikkuva sisu loomise ohtu, samuti sellist sisu

avastada ja tuvastada.

2.11. Avalik sektor

Tehisintellektil on suur potentsiaal muuta avaliku sektori juhtimine tõhusamaks54. Komisjoni

uuringus55 vastas 52 % avaliku sektori juhtidest, et nende juhtkond on juba rakendanud

vähemalt ühe tehisintellektilahenduse, 63 % aga teatas, et kavandatakse uusi

tehisintellektiprojekte. Ka avaliku sektori Tech Watch56 registreeris 2024. aastal üle

1 200 tehisintellekti kasutamise juhtumi ELi riikide haldusasutustes. Siiski on

tehisintellektilahenduste täiemahulise ja vastutustundliku kasutuselevõtu kohta selgete ja

kasutatavate suuniste andmine oluline, eelkõige neile asutustele, kus sellega alles alustatakse.

Tehisintellektipõhiste tehnoloogiate potentsiaali rakendamist tõkestavad aga seni konkreetsed

takistused, nagu avaliku sektori killustatud andmeallikad ja piiratud juurdepääs

usaldusväärsetele tehisintellektil põhinevatele vahenditele. Võimaliku kallutatuse uurimine,

taristusse ja oskustesse investeerimine ning läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamine on seega

avalikus sektoris tehisintellekti eduka rakendamise alus.

Haldusasutustele võib tehisintellekti esikohale seadmise poliitika olla kasulik mitte ainult

seepärast, et see tõhustab nende tööd ning vähendab halduskoormust ja bürokraatiat ettevõtjate

jaoks, vaid ka seetõttu, et suurenenud nõudlus Euroopas loodud avatud lähtekoodiga

tehisintellektilahenduste järele aitab laieneda tehisintellekti valdkonna idufirmadel. See võib

omakorda suurendada Euroopa suveräänsust tehisintellekti valdkonnas. Tehisintellekti ei

tohiks käsitleda eraldiseisva vahendina, vaid pigem institutsioonidesse ja teenustesse

integreeritud strateegilise varana57. Arvestades mõju, mida tehisintellekt võib avaldada

avalikule sektorile ja selle kaudu ka kodanikele, on tähtis hinnata ja säilitada turvalisust, samuti

autonoomset toimimist ja suveräänsust, ning teha seda tihedas koostöös liikmesriikidega.

Komisjon püüab siin olla eeskujuks, rakendades oma tehisintellektialast sisepoliitikat

uuenduslikult, vastutustundlikult ja usaldusväärselt (2. lisa).

Avalikus sektoris tehisintellektilahenduste kasutuselevõtu edendamiseks teeb komisjon

järgmist.

54 Vt nt Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne generatiivse tehisintellekti potentsiaali kohta avalikus sektoris:

https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC139825. Vt nt Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne generatiivse tehisintellekti

potentsiaali kohta avalikus sektoris: https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC139825. 55 https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC138684. 56 https://interoperable-europe.ec.europa.eu/collection/public-sector-tech-watch. 57 Kooskõlas nende põhimõtetega toetab näiteks CityVerse EDIC ELi tipptasemel tehisintellekti lahendusi linnade jaoks. Lisateavet võib leida aadressil https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/factpages/citiverse.

14

• Koostab haldusasutustele (sealhulgas kohtuasutustele58) suunatud

tehisintellektivahendite kogumi, mis sisaldab praktilisi avatud lähtekoodiga ja

taaskasutatavaid vahendeid ja lahendusi59 tehisintellekti koostalitlusvõime

toetamiseks60. Sellesse lisatakse ka tehisintellektilahendused, mis on ette nähtud

andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu andmise

tegevuskavas61. Peale selle algatatakse programm „PAIR Pathway“ (avaliku sektori

tehisintellekti- ja koostalitlusvalmiduse programm), et pakkuda etappide kaupa esitatud

praktilisi näiteid protsessidest, mida kasutaja läbib, et aidata haldusasutustel töötada

välja nende vajaduste alusel kohandatud teenuseid.

• Kiirendab Euroopa skaleeritavate ja korratavate generatiivse tehisintellekti

lahenduste kasutuselevõttu avalikus halduses,62 pöörates eeskätt tähelepanu

haridusele63 ja võttes arvesse selle valdkonna võimalikke riske. Selleks tuleb

kehtestada ulatuslikud tehnilised ja poliitilised meetmed, et toetada generatiivse ja

agentse tehisintellekti lahenduste arendamist64. Meetmega parandatakse kodanikele

osutatavate teenuste kvaliteeti.

• Muudab Euroopa koostalitlusvõime raamistikku, lisades suunised, mis

võimaldavad rakendada tehisintellekti esikohale seadmise poliitikat Euroopa

haldusasutustes.

3. Valdkondadevaheliste probleemide lahendamine

Tuginedes Euroopa tehisintellekti tegevuskavale käsitletakse tehisintellekti kasutamise

strateegias valdkondadevahelisi probleeme, et edendada tehisintellekti väljatöötamist ja

integreerimist kõigis strateegilistes valdkondades ning suurendada seeläbi tehnoloogilist

suveräänsust.

3.1. Euroopa VKEde võimaluste suurendamine

Euroopa VKEd, mis moodustavad üle 90 % Euroopa ettevõtjatest,65 puutuvad tehisintellekti

rakendamisel kokku raskustega. Paljud neist kardavad, et tehisintellekt on liiga keeruline või

kallis. Turupakkumised on suunatud suurettevõtjatele, VKEd vajavad aga nende vajaduste järgi

kohandatud tehisintellektilahendusi, mis võtavad arvesse ettevõtja suurust. VKEd vajavad

erapooletuid nõuandeid sobivate tehisintellektilahenduste kasutamise kohta. Selleks on

58 Konkreetsed meetmed tehakse teatavaks strateegias „Digitaalne õigusemõistmine @2030“ (DigitalJustice@2030), mille eesmärk on

tõhustada õigusemõistmist ning vähendada halduskoormust ja kulusid, edendades seeläbi majanduskasvu. 59 Näiteks andmete ja tehisintellekti arhitektuurimudelid, standardid ja tehnilised kirjeldused ning suurte keelemudelite registrid. 60 Need vahendid avaldatakse avaliku sektori Tech Watchi veebisaidil, tehisintellekti nõudeteenuse platvorm tutvustab seda aga osana oma

kasutusvalmite allikate kogumist, mis aitab haldusasutustel jõuda katseprojektidest toimivate tehisintellekti lahenduste täiemahulise

rakendamiseni. Programm „PAIR Pathway“ avaldatakse avaliku sektori Tech Watchi kaudu ja seda täiendavad Euroopa digitaalse innovatsiooni keskused, mis saavad vastava ettevalmistuse ja toetavad teadlikkuse suurendamist. 61 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0349. 62 Rakendatakse programmi „Digitaalne Euroopa“ algatuse „GenAI4EU“ kutse kaudu (2025–2026 DIGITAL-2025-AI-08 – Apply AI: GenAI for the public administrations). Kutse eesmärk on kiirendada skaleeritavate ja korratavate generatiivse tehisintellekti lahenduste

kasutuselevõttu haldusasutustes, toetades kuni nelja katseprojekti tähtsaimates tegevusvaldkondades, nagu andmetel põhinev otsuste tegemine,

asutusesiseste protsesside ja toimingute optimeerimine, kodanikega suhtlemise tõhustamine ning õigus- ja haldusmenetluste lihtsustamine. 63 Komisjon edendab programmi „Erasmus+“ kaudu avaliku ja erasektori partnerlust ning koostööd haridustehnoloogiasektoriga, et eetiliselt

kavandada, välja töötada ja kasutusele võtta õppetöös kasutatavaid tehisintellektivahendeid. Lisaks edendab komisjon mitme sidusrühma

kaasamist, et suunata haridus- ja koolitusvaldkonnas tehisintellekti tõhusat ja vastutustundlikku kasutuselevõttu, muu hulgas ka Euroopa digiõppekeskuste raames võetud sihtotstarbeliste meetmete kaudu. 64 Kasutades peamiselt Euroopas loodud avatud lähtekoodiga üldotstarbelisel tehnoloogial põhinevat tehisintellekti ja mitmekeelseid

suhtlusagente ja juturoboteid. 65 https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sbs_sc_ovw/default/table?lang=en&category=bsd.sbs.sbs_ovw.

15

komisjon koostöös liikmesriikidega loonud Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuseid.

Loodud on üle 250 keskuse, mis toetavad ettevõtjaid digitaliseerimisel ja katavad üle 85 % ELi

piirkondadest66.

Need keskused on praeguseks ümber kujundatud ja on nüüd tehisintellekti kogemuskeskused.

Keskused on olulised nõudluse ja pakkumise ühendamisel ja Euroopa tehisintellekti

tehnoloogiavirna edendamisel. Need toetavad ELi tehisintellekti esikohale seadmise

poliitikat, võttes arvesse VKEde töötajate oskuste täiendamist, ja toimivad Euroopa

tehisintellektialase innovatsiooni ökosüsteemi eelistatud kontaktpunktina67. Keskused

edendavad Euroopa lahendusi, mis kiirendavad ELi omamaiste mitmekeelsete tehisintellekti

ökosüsteemide laienemist, põhinedes peamiselt avatud lähtekoodil.

Euroopa tehisintellektilahenduste toetamiseks teeb komisjon järgmist.

• Esitab Euroopa ettevõtjatele osalemiskutse oma tehisintellektimudelite ja -

süsteemide jagamiseks Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste võrgustikuga,

mis võib edendada nende laialdast kasutuselevõttu kõigis Euroopa strateegilistes

valdkondades.

3.2. Tehisintellektivalmidusega tööjõu tagamine kõikides valdkondades

Tuginedes Euroopa tehisintellekti tegevuskava oskuste ja talendi sambale, käsitletakse

tehisintellekti kasutamise strateegias võimalusi ja ohte, mille on tekitanud tehisintellekti

põhjustatud muutused. Tehisintellekti tihedama integreerimisega ELi strateegilistesse

valdkondadesse saab veelgi automatiseerida rutiinseid ülesandeid ja suurendada tõhusust,

samuti edendada uuenduslikke lahendusi, loovust ja kognitiivset arutlusvõimet kõikidel

kutsealadel, sealhulgas arstide, õpetajate68 ja inseneride seas. Praegused andmed annavad alust

väita, et tehisintellekt toetab mitmesuguseid töid ja enamik Euroopa töötajatest (67 %) leiab,

et tehisintellekt on aidanud neil kiiremini ülesandeid täita69. Samal ajal tekitab aga jätkuvalt

muret see, kuidas tehisintellekt mõjutab töö kvaliteeti ja töötajate koondamist70.

Töötajad saavad kasutada tehisintellekti vastutustundlikult ja tulutoovalt, kui neil on selleks

piisavad oskused. Piisava tehisintellektipädevuse omandamine peaks algama juba varajases

kooliastmes71 ja jätkuma ka pärast tööturule sisenemist ümber- ja täiendõppe kaudu.

Iga strateegias käsitletud valdkonna jaoks teeb komisjon järgmist.

• Võimaldab juurdepääsu valdkondadele ja töötajatele kohandatud praktilistele

tehisintellektipädevuse koolitusprogrammidele tehisintellektioskuste akadeemia

66 Characteristics and regional coverage of the EDIH Network: discover the comprehensive report | European Digital Innovation Hubs

Network. 67 Selleks aidatakse organisatsioonidel saada juurdepääs taristule ja riistvarale, hõlbustatakse andmete kättesaadavust ja haldamist ning lihtsamate tehisintellektipõhiste vahendite (kuluefektiivset ja ohutut) käitamist kohalikes pilvesüsteemides, mis on võimaluse korral avatud

lähtekoodiga, ning pakutakse sihipäraseid koolitusprogramme. 68 Õpetajad kasutavad generatiivset tehisintellekti rohkem kui 90 % muude alade töötajatest (Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse perspektiivaruanne generatiivse tehisintellekti kohta). Õpetajate ja teiste haridustöötajate aitamiseks pakub komisjon praktilist tuge, täiendades

tehisintellekti kasutamist käsitlevaid eetikasuuniseid ning õpetamise ja õppimisega seotud andmeid: Eetikasuunised haridustöötajatele

tehisintellekti kasutamise kohta, Euroopa haridusruum. 69 Skills empower workers in the AI revolution | CEDEFOP (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus). 70 Generative AI and Jobs: A global analysis of potential effects on job quantity and quality | Rahvusvaheline Tööorganisatsioon. 71 Digiõppe ja -oskuste tuleviku tegevuskavaga aastani 2030 aitab komisjon haridussüsteemidel ja nende osalistel kohaneda tehisintellektil

põhinevate muutustega, edendab tehisintellektipädevuse ja oskuste omandamist formaalhariduse osana ning toetab Euroopa haridustehnoloogiasektorit.

16

kaudu,72 mis lisaks enda pakutule koondab teiste ELi vahendite raames korraldatud

koolitusprogramme. Programmi lõpetanud peaksid eelistatult saama

mikrokvalifikatsioonitunnistuse73.

• Julgustab tööstusharusid osalema tehisintellektialase täiend- ja ümberõppe

korraldamises, sealhulgas Euroopa oskuste pakti74 raames, ja looma töötajatele

juurdepääsu täiendavatele koolitusvõimalustele valdkondades, milles tehakse

ümberkorraldusi või milles võidakse koondada töötajaid muu hulgas ka tehisintellekti

tõttu, oskuste garantii kaudu, mille loomisest teatati teatises „Oskuste liit“75.

Peale selle julgustab komisjon praktikas kasutama ja laialdaselt kasutusele võtma asjakohaseid

pädevusraamistikke, nagu kodanike digioskuste raamistik, mis ajakohastatakse 2025. aasta

lõpuks, või tehisintellektipädevuse raamistik põhi- ja keskkoolidele ning ameti- ja

valdkonnapõhised raamistikud.

Seoses tugevalt digitaliseeritud valdkondadega, kus vajatakse tehisintellektialaseid

talente (näiteks liikuvus, energeetika, keskkond ning kultuuri- ja loomesektor, sealhulgas

meedia), teeb komisjon järgmist.

• Rahastab „AI for business“ (executive master) magistriprogramme, töötades välja

nn hübriidprofiile, nagu tööstusharu eriteadmistega tehisintellekti insener,76 programmi

„Digitaalne Euroopa“ raames ja programmi „Erasmus+“ võimalikul toel77.

• Loob nn tehisintellektiettevõtjate labori, tuginedes olemasolevatele algatustele (nt

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) ja Euroopa ülikoolide liidu

omadele),78 mis toob tehisintellekti erialal kõrghariduse omandanud talendid

kokku ettevõtjatest mentoritega olemasolevatest tehisintellektiettevõtetest, kes

otsivad võimalusi oma mudelite laiendamiseks või tulevaste partnerlussuhete

ettevalmistamiseks.

Olles teadlik mõjust, mida tehisintellekt avaldab tööjõule, ja selle mõju võimalikest

erinevustest rahvastikurühmade, sektorite ja piirkondade lõikes, jälgib komisjon hoolikalt

tehisintellekti mõju tööturul, et prognoosida turu vajadusi, avastada võimalikke häireid ning

toetada sobiva ja kaasava poliitika väljatöötamist, sealhulgas edendada oskussiiret ja

tasakaalustada struktuurilist ebavõrdsust (nt erinevusi sugude ja põlvkondade vahel). Tulemusi

kasutab oma töös Euroopa oskuste prognoosimise vaatluskeskus, mille loomisest teatati

teatises „Oskuste liit“.

Sellise seire täiendamiseks on oluline osaleda dialoogis tööandjate, töötajate ja teiste

sotsiaalpartneritega.

72 Oskuste liidu (COM(2025) 90 final) raames teatati ELi akadeemiate ümberkujundamisest eesmärgiga tagada, et need vastaksid praegustele vajadustele. 73 Mikrokvalifikatsioonitunnistused aitaksid tõendada väikesemahuliste kohandatud õpikogemuste tulemusi. Nõukogu kutsub oma 16. juuni

2022. aasta soovituses (2022/C 243/02) liikmesriike üles võtma vastu ELi ühtse määratluse ja lähenemisviisi. 74 Arvestades komisjoni lubadust kahekordistada oma oskuste liiduga seotud kohustusi (lubadusi). 75 Kooskõlas naiste õiguste tegevuskavaga: uus käik soolise võrdõiguslikkuse poole liikumisel; Euroopa Komisjon. 76 Teadusuuringute Ühiskeskuse aruandest selgub, et tehisintellekti ja masinõppe inseneri ametikohad kuuluvad kõige nõutavamate tehisintellektialaste ametiprofiilide hulka. Nende profiilide tugevdamine ja samal ajal selliste oskuste õpetamine mitmesugustes õppeainetes

võib suurendada tehisintellekti tungimist kõikidesse sektoritesse (https://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/handle/JRC143488). 77 Näiteks innovatsiooniliitude ja digitaalsete võimaluste praktikaprogrammide kaudu. 78 Nt EIT tehisintellektiloojate katseprojekt: https://www.eitdigital.eu/eit-ai-founders-club-2025/.

17

3.3. Tehisintellekti kui tootmisteguri toetamine

Tehisintellekt on tänases majanduses traditsiooniliste sisendite kõrval saamas oluliseks

tootmisteguriks ja võib esineda mitmesugusel kujul. Näiteks võivad üldotstarbelised

tehisintellektimudelid paindlikult täita mitmesuguseid ülesandeid, mistõttu võivad neil

põhineda paljud tehisintellektirakendused. Kõige edasiarenenumad mudelid edendavad tänu

oma tipptasemel võimetele tehisaruagentide, st selliste tehisintellektisüsteemide

väljatöötamist, mis suudavad iseseisvalt otsuseid teha ja tegutseda. Need on suutelised mõistma

keelt, arutlema ülesannete üle, tegutsema autonoomselt varem kindlaksmääratud eesmärkide

täitmiseks ja suhtlema neid ümbritseva keskkonnaga, juhtides näiteks ka suhtlust inimestega.

Peale üldotstarbeliste tehisintellektimudelite on ka eriotstarbelisi väiksemaid mudeleid, mida

on treenitud või kohandatud tulema toime konkreetses valdkonnas, nagu näiteks meditsiiniline

diagnoosimine, õigusalased uuringud ja tehisintellektipõhised lepingud, pakkudes kiiresti ja

tõhusalt asjatundlikku abi. Sellised eriotstarbelised mudelid ja rakendused luuakse tavaliselt

mudeli teadmiste destilleerimise/peenhäälestamisega ja ülekandmisega kergekujulisemasse

arhitektuuri, mis sobib sihtotstarbeliseks ja tõhusaks kasutamiseks, või muudesse vahenditesse,

näiteks välistesse teadmusbaasidesse integreerimisega79.

Peale selle saab digiteisikuid, mis on reaalsete objektide või protsesside virtuaalsed koopiad

(nagu tehase, ehitise või isegi inimkeha digitaalne koopia), täiendada kõrgtehnoloogilise

tehisintellektiga, et aidata prognoosida tulemusi ja optimeerida sooritust modelleerimise ja

simulatsioonidega; need võivad koostada ka sünteesitud andmeid, mis on väga kasulikud

tehisintellekti edasisel treenimisel.

Praegused edusammud valdkondades nagu mälu, arutlusvõime ja autonoomne käitumine

sillutavad teed üldisele tehisintellektile, mille all mõistetakse tehisintellekti, mis tuleb toime

kõikide kognitiivsete ülesannetega, mida suudab täita inimene. Tehnoloogia eesliinil olevad

tehisintellektimudelid, mida üldiselt nimetatakse eesliini tehisintellektiks, on saanud

strateegiliseks varaks ja tehisintellektipõhise tehnoloogiakompleksi olulisteks

komponentideks. ELis on esmatähtis tagada, et tipptasemel võimetega Euroopa mudelid

tugevdaksid suveräänsust ja konkurentsivõimet usaldusväärsel ja inimkesksel moel.

Tuginedes ELi tugevatele külgedele (maailmatasemel andmetöötlustaristu, tipptasemel

andekad teadlased, eriomane lähenemisviis, milles on selgelt esikohal avatud lähtekood ja

ohutus), teeb komisjon järgmist.

• Käivitab eesliini tehisintellekti algatuse ja koordineerib seda, et kiirendada

Euroopas eesliini tehisintellektiga seotud suutlikkuse arendamist, tuues kokku

Euroopa tööstuse ja akadeemiliste ringkondade juhtivad esindajad ning toetades

strateegilisi jõupingutusi80. Algatus on suunatud tipptasemel võimete ärakasutamisele

kõrgtehnoloogiliste tehisintellektiarhitektuuride ja kvaliteetsete andmete abil,

suurendades andmetöötlusvõimekust, mida võimaldavad tehisintellekti- ja gigatehased.

Osalemiskutse abil tuuakse koostöö edendamiseks kokku asjaomane kogukond.

79 Peenhäälestamine hõlmab suure eeltreenitud tehisintellektimudeli täiendavat treenimist valdkonnapõhiste andmetega (nt õigus,

meditsiin, rahandus), nii et mudeli tegevus oleks suunatud konkreetsele ülesandele või valdkonnale. Destilleerimine on mudeli tihendamise meetod, mille käigus väiksem mudel (nn õpilane) õpib matkima suurema mudeli (õpetaja) tegevust, kasutades suurema mudeli võimeid

kompaktsemas, tõhusamas vormis. See on kasulik eelkõige siis, kui tehisintellekti kasutatakse piiratud ressurssidega keskkonnas (nt

mobiilseadmes, servtöötluses). 80 See algatus seotakse Euroopa tehisintellekti teadusnõukoguga.

18

Algatuse kaudu leevendatakse ökosüsteemi kitsaskohti ja rahuldatakse Euroopa

tööstuse nõudlust, edendades nii konkurentsivõimet kui ka suveräänsust eesliini

tehisintellekti arendamisel.

Selle algatuse osana korraldab komisjon suured ELi-ülesed konkursid innovatsiooni

peamiseks tõukejõuks olevate eesliini tehisintellektimudelite väljatöötamiseks. Neile

projektidele tagatakse vaba juurdepääs Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse

ühisettevõtte superarvutitele ja nende avatud mudelid tehakse laialdaselt

kättesaadavaks ametiasutustele kogu Euroopas, samuti Euroopa teadus- ja

ettevõtluskogukondadele.

See meede täiendab ja toetab veelgi Euroopa idu- ja kasvufirmade strateegiat,81 mis hõlmab

Euroopa kasvufirmade fondi, et kaasata erasektori rahalisi vahendeid Euroopa tehnoloogilise

suveräänsuse saavutamiseks, ja algatust „Laborist üksiksarvikuks“. Lisaks sätestatakse

õigusaktiga tööstuse süsinikuheite kiiremaks vähendamiseks meetmed, mis on vajalikud

tootmisvõimsuse ja juhtivate turgude edendamiseks ELis. Euroopas loodud

tehisintellektilahenduste kasutuselevõtmisega suudab Euroopa tööstusbaas suurendada

tõhusust ning ajakohastada tootmismudeleid ja ökosüsteeme.

Kõrgtehnoloogiliste tehisintellektimudelite ja eriotstarbeliste rakendustega seotud

innovatsiooni edendamise nurgakivi on ELi teotahteline teadlaskond. Tulevases

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis82 seatakse järgmise põlvkonna

tehisintellektimudelite ja tehisaruagentide teadus- ja arendustegevus ning kasutuselevõtt

Euroopa strateegilisteks prioriteetideks, mida toetab jätkuv programm „Euroopa horisont“ ja

kavandatav Euroopa Konkurentsivõime Fond (järgmise mitmeaastase finantsraamistiku

raames). Sellega seoses on vaja toetada suveräänsete eesliini tehisintellektimudelite ja

tehisaruagentide väljatöötamist, mille lahutamatud tunnused on ohutus ja turvalisus.

Samal ajal on tähtis edendada tehisintellektialaseid rakendusuuringuid, et töötada välja

mitmesuguseid valdkondi mõjutavaid tehnoloogiaid. Selleks algatab komisjon praeguse

programmi „Euroopa horisont“ kaudu teadustegevuse, mis on suunatud tehisintellekti

peamiste rakendusvaldkondade jaoks kohandatud järgmise põlvkonna

tehisaruagentidele.

Kui tehisintellekti kasutamise strateegias käsitletakse tehisintellektialast teadustegevust, mille

eesmärk on edendada tehisintellektipõhiseid tehnoloogiaid ja nende kasutuselevõttu kõikides

valdkondades, siis koos käesoleva teatisega esitatud tehisintellekti teadusotstarbelise

rakendamise Euroopa strateegias keskendutakse tehisintellekti kasutuselevõtule kõikides

teadusharudes kogu Euroopas. Strateegias kirjeldatakse konkreetseid meetmeid, mis toetavad

ja soodustavad tehisintellekti kasutamist ja arendamist Euroopa teadusringkondades. Selleks

koondab Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu (RAISE) strateegilise ressursi (st rahalised

vahendid, andmetöötlus, andmed ja talendid), et laiendada tehisintellekti tehnoloogilisi piire ja

kasutada selle potentsiaali teaduslike läbimurrete saavutamiseks.

RAISE tugineb oma tegevuses kahele sambale: a) „Teadus tehisintellekti heaks“, mis toetab

alusuuringuid, et edendada tehisintellekti peamisi võimeid, eelkõige ohutut ja turvalist eesliini

81 https://research-and-innovation.ec.europa.eu/document/download/2f76a0df-b09b-47c2-949c-800c30e4c530_en?filename=ec_rtd_eu-

startup-scaleup-strategy-communication.pdf. 82 Teatis COM(2025) 543.

19

tehisintellekti; b) „Tehisintellekt teaduses“, mis edendab tehisintellekti kasutamist, et

saavutada edusamme mitmesugustes teadusharudes. Lisaks edendab RAISE aktiivselt

koostoimet nende kahe samba vahel, arendades samal ajal nii tehisintellekti kui ka teadust.

Sellega seoses jätkab komisjon RAISE edasiarendamist, sealhulgas selle juhtimisstruktuuri

täiustamist, ja alustab katsefaasi, mida selgitatakse põhjalikumalt tehisintellekti

teadusotstarbelise rakendamise strateegias. Selle töö ühe osana tuuakse kokku mõned Euroopa

juhtivad tehisintellektilaborid, et moodustada ainulaadne tehisintellektialane tippkeskus ja

aidata kaasa eesliini tehisintellekti algatuse elluviimisele.

3.4. Euroopa turul usalduse tagamine

Euroopa tehisintellekti tegevuskavas on väljendatud komisjoni kindlat plaani kohaldada

tehisintellektimäärust selgel, lihtsal ja innovatsiooni soodustaval viisil. Lubamatuid riske

tekitava tegevuse keeldu ja üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega seotud kohustusi juba

kohaldatakse. Kohaldatavaid õigusnorme selgitatakse näiteks üldotstarbelise tehisintellekti

tegevusjuhendis,83 komisjoni suunistes84 ja tehisintellekti paktis, millega toetatakse normide

kohaldamist. Siiski on sidusrühmade tagasisidest selgunud, et kõige rohkem takistab

tehisintellektimääruse kohaldamist ebakindlus ja juhiste puudumine, mis aeglustab ka

tehisintellekti kasutuselevõttu. Osana tehisintellekti kasutamise strateegiast suurendab

komisjon oma jõupingutusi tehisintellektimääruse järgimise tagamiseks.

Esiteks on komisjon Euroopa tehisintellekti tegevuskava järgides käivitanud

tehisintellektimääruse kasutajatoe85 ehk keskuse, mis võimaldab saada asjakohast teavet

tehisintellektimääruse kohta, sirvida selle sisu, mõista määruse kohaldamist ja saada

kohandatud vastuseid mis tahes küsimustele selle kohaldamise kohta. Kasutajatugi pakub

ühtset platvormi, mis sisaldab interaktiivseid vahendeid, eelkõige vastavuse kontrollimise

vahendit, mis aitab sidusrühmadel teha kindlaks, kas nende suhtes kehtivad õiguslikud

kohustused, ja mõista, milliseid meetmeid nad peavad määruse järgimiseks võtma.

Teiseks jätkab komisjon suuniste andmist tehisintellektimääruse kohaldamise kohta. Täpsemalt

on komisjoni prioriteediks:

• suunised kõrge riskitasemega tehisintellektisüsteemide liigitamise kohta;

• suunised tehisintellektimääruse koostoime kohta liidu muude õigusaktidega, mis

hõlmavad asjaomaseid valdkondi (nt transport, masinatööstus, raadioseadmed).

Paljudes liikmesriikides ei ole aga seni loodud vastutavaid riiklikke pädevaid ametiasutusi.

Komisjon võtab meetmeid selle tagamiseks, et kirjeldatud suundumused ei kahjustaks

tehisintellektimääruse kohaldamist.

4. Ühtse juhtimismehhanismi kehtestamine

Tehisintellekti kasutamise strateegia ei ole ülalt allapoole suunatud algatus, vaid ühine kaasav

jõupingutus. Tehisintellektialasele jätkuvale dialoogile struktuuri loomiseks ja valdkonna

83 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/contents-code-gpai. 84 Komisjon on avaldanud suunised, milles käsitletakse üldotstarbeliste tehisintellektimudelitega seotud kohustuste kohaldamisala,

tehisintellektisüsteemi määratlust ja tehisintellektimäärusega keelatud tavasid. 85 https://ai-act-service-desk.ec.europa.eu.

20

sidusrühmadele tehisintellektiga seonduva poliitika kujundamises aktiivse osalemise

võimaluste tagamiseks teeb komisjon järgmist.

• Muudab olemasoleva tehisintellekti liidu tehisintellekti kasutamise

sidusrühmade86 ja poliitikakujundajate kooskõlastusfoorumiks. Tehisintellekti

kasutamise liiduga ühinedes saavad sidusrühmad võimaluse väljendada avalikult huvi

valdkonna töövoos osalemise vastu ning vahetu kontakti poliitikakujundajatega, et

arutleda konkreetsete valdkonnapõhiste tehisintellektilahenduste mõju, tõkestavate

tegurite ja võimaluste üle. Kontaktpunktina toimiva liidu tegevus on tihedalt ja

vastastikku täiendavalt seotud teiste tehisintellektialaste nõuandvate algatustega

(sealhulgas sektoripõhiste, regulatiivsete, teadus- ja innovatsioonialgatustega), kaasates

sidusrühmi asjaomastesse aruteludesse87. See võimaldab luua võrgustikke valdkonna

spetsialistide ning tehisintellektilahenduste pakkujate ja kasutajate vahel, näiteks

vastavust kontrollivate vahendite arendajate ja hilisemate võimalike kasutajate vahel.

Euroopa tehisintellektiamet korraldab iga-aastaseid kohtumisi, mis on avatud

kõikidele valdkondadele, asjaomastele akadeemiliste ringkondade esindajatele ja

kodanikuühiskonna organisatsioonidele, et arutada tehisintellektialase innovatsiooni

poliitikat ja luua sektoripõhiseid kogusid strateegia rakendamise arutamiseks ja

kontrollimiseks. Tehisintellekti kasutamise liidu, Euroopa tehisintellektiameti ja

Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu pidev koostöö soodustab ka väärtuslike

teadusuuringute laienemist arendustegevusse ja tulemuste jõudmist Euroopa turule.

• Loob tehisintellekti vaatluskeskuse,88 et anda usaldusväärsed näitajad

tehisintellekti mõju hindamiseks praeguseks loetletud ja tulevastes valdkondades,

jälgida arengusuundi ja suundumusi ning muutusi, mida see võib tekitada tööturul.

Tuginedes järelevalvetoimingutele, teeb komisjon digikümnendi valguses ettepaneku

tehisintellektivaldkonnas avaliku ja erasektori investeerimiseesmärgi seadmiseks89.

Vaatluskeskus toetab ka valdkondlike arutelude korraldamist. Seda kasutatakse

poliitilisteks analüüsideks ja otsuste langetamiseks, samuti tehisintellektikogukonna ja

üldsuse teavitamiseks hiljutistest muutustest valdkonnas.

Tehisintellektimääruse alusel loodud tehisintellekti nõukoda jääb peamiseks foorumiks,90 kus

peetakse liikmesriikidega arutelusid tehisintellekti teemal, ja nõukojale antakse korrapäraselt

teavet tehisintellekti kasutamise liidu raames aset leidnud tegevusest. Nõukoja

innovatsioonirühma kaudu jätkatakse jõupingutusi riiklike tehisintellektistrateegiate

jälgimiseks ja parimate tavade vahetamise hõlbustamiseks liikmesriikide, sealhulgas

avaliku sektori asutuste vahel. Sellega seoses kutsub komisjon liikmesriike üles viima oma

86 Sidusrühmade hulka kuuluvad ettevõtjate ja tarbijate liidud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, ettevõtjad, nõustamisfirmad, kodanikud,

finantsasutused, avaliku sektori või valitsusasutused, teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid, sotsiaalpartnerid, ülikoolid ja muud kõrgkoolid,

usu- ja filosoofiliste kogukondade organisatsioonid. 87 Selle kaudu luuakse ühendus näiteks Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu (RAISE) juhtimisstruktuuri ja olemasoleva tehisintellekti,

andmete ja robootika alase Euroopa partnerlusega. Lisaks jääb tehisintellekti pakt peamiseks regulatiivsetel teemadel suhtlemise kanaliks,

kusjuures komisjon tagab sisendite täiendamise. 88 Tehisintellekti vaatluskeskus kasutab muu hulgas ametlikku statistikat selle kohta, kuidas eri majandussektorite ettevõtjad on võtnud

tehisintellekti kasutusele, ja muud statistikat tehisintellekti mõju kohta ühiskonnale, mille on juba avaldanud Eurostat ja ELi liikmesriigid. 89 Tehisintellekti kasutamise strateegiaga seoses on komisjon tihedas koostöös OECDga töötanud välja metoodika, mille järgi mõõta avaliku

ja erasektori investeeringuid tehisintellekti, mis on kooskõlas ELi tehisintellekti poliitilise käsitlusega

(https://www.oecd.org/en/publications/advancing-the-measurement-of-investments-in-artificial-intelligence_13e0da2f-en.html). 90 Nõukoja tehisintellektialase innovatsiooni ökosüsteem on peamine töörühm, mis tegeleb tehisintellekti kasutamise strateegia elluviimisega.

Meetmeid, mis on seotud tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava rakendamisega, kohaldatakse kooskõlas käesoleva strateegiaga.

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu jääb ka edaspidi peamiseks foorumiks, kus arutatakse andmetega seotud küsimusi, et toetada tehisintellekti ja laiemat digipoliitika raamistikku.

21

riiklikud tehisintellektistrateegiad vastavusse käesolevas teatises esitatud sektoripõhise

lähenemisviisiga.

EL peab tehisintellekti strateegiliseks üleilmseks tehnoloogiaks ja näeb ennast tulevikku

vaatava, koostööalti ja usaldusväärse partnerina, kes tahab anda eeskuju ja teha rahvusvahelist

koostööd, kaitstes samal ajal oma huve, turvalisust ja väärtusi. Tulevase rahvusvahelise osaluse

arendamisel ja laiendamisel tugineb EL kahepoolsele koostööle ja aktiivsele osalusele kõikides

asjaomastes tehisintellekti alastes rahvusvahelistes foorumites ja algatustes (G7, G20,

tehisintellekti alane ülemaailmne partnerlus, OECD, Euroopa Nõukogu, tehisintellekti ohutuse

ja turvalisusega tegelevate asutuste võrgustik, tehisintellekti alased tippkohtumised ja ÜRO

süsteem)91. EL jätkab tööd, et tagada usaldusväärne piiriülene andmeedastus (mis on

tehisintellekti arendamise äärmiselt tähtis aspekt) sarnaseid seisukohti jagavate partneritega

kahe- ja mitmepoolsete kaubanduslepete alusel, aga ka G7, G20 ja OECD raames. EL toetab

ka tehisintellekti tehnoloogiaid, mis toovad ühiskonnale palju kasu ja järgivad avaliku hüve

nimel rakendatava tehisintellekti põhimõtteid92.

Üleilmse keskkonna muutuste tõttu on jõuline osalemine tehisintellektiga seotud tegevuses,

sealhulgas kooskõlastatult meie lähimate liitlastega, tähtsam ja vajalikum kui kunagi varem

ning peab veelgi laienema. Euroopa Liit peab suurendama oma jõupingutusi, sest tehisintellekti

tehnoloogiavirna välissõltuvus, mida saab kasutada relvana, võimendab riiklike ja

valitsusväliste osalejate põhjustatud üha suurenevaid ohte tarneahelatele. Seega teeb EL nende

probleemide lahendamiseks liikmesriikidega tihedat koostööd mitmesugustes

majandusjulgeolekuga seotud töösuundades, sealhulgas seoses kavandatava

majandusjulgeoleku doktriiniga93.

91 Tuginedes 2024. aastal vastu võetud üleilmsele digikokkuleppele, toetab komisjon i) tehisintellekti haldamisega seonduvat üleilmset dialoogi, mis korraldatakse ÜRO kõrgetasemelise nädala raames 2025. aasta septembris, sealhulgas selle eesmärki luua ohutuid, turvalisi ja

usaldusväärseid tehisintellektisüsteeme; ii) tehisintellekti alase rahvusvahelise sõltumatu teaduskomisjoni loomist. 92 Näiteks osaleb komisjon kestliku arengu nimel rakendatava tehisintellekti keskuse töös (https://www.aihubfordevelopment.org/). 93 https://commission.europa.eu/document/download/4047c277-f608-48d1-8800-dcf0405d76e8_en.

22

Hiljutised ELi algatused, täpsemalt tehisintellektitehased ja tehisintellekti gigatehased, on järsk

pööre ELi jõupingutustes tugevdada vastupanuvõimet. Koos tugevate ja suurenevate

investeeringutega eesliini tehisintellekti valdkonnas on need algatused tähtsad ELi

kriisivalmiduse saavutamiseks. Lisaks Euroopa tehisintellektiameti järelevalvele

tehisintellektimääruse täitmise üle, mille eesmärk on maandada ohutusega seotud riske, teeb

EL rahvusvahelist koostööd selleks, et ühendada jõud ja võidelda kuritahtlike kasutajate

tekitatud ohtude vastu. Selles toetutakse ELi strateegilistele ressurssidele ja tugevatele

külgedele, nagu talent, teadusuuringud, tugev tööstus (sealhulgas tööstusandmed) ja

ühtlustatud eeskirjadega suur ühtne turg, arendatakse neid edasi ja kasutatakse rahvusvaheliselt

osana ELi tehnoloogiapakkumusest, et luua partnersuhteid ja liite kogu maailmas, nagu on

märgitud hiljutises ühisteatises Euroopa Liidu rahvusvahelise digistrateegia kohta94. Erilist

tähelepanu pööratakse potentsiaalile, mida pakub tehisintellekti integreerimine ja vastastikku

kasulik koostöö kandidaatriikide ning lähimate naaberriikidega, mis liituvad strateegiaga.

5. Kokkuvõte

Tehisintellekti kasutamise strateegia on kavandatud toetama tööstusharusid ja avalikku

sektorit, et nad mõistaksid paremini, mida tehisintellekt suudab, kus see annab tulemusi ja

kuidas saab sellega luua konkurentsieelise. Strateegia julgustab organisatsioone kasutama

tehisintellekti ulatuslikumalt oma probleemide lahendamiseks. Strateegias esitatud valdkonna-

ja sektoriülesed poliitikameetmed moodustavad raamistiku, mis toetab asjakohaste

tehisintellektilahenduste kasutuselevõttu ja laiendamist. Strateegiaga luuakse ühtne

juhtimismehhanism, mis annab hoogu dialoogile poliitikakujundajate ja mitmesuguste

sektoripõhiste kogukondade vahel. Strateegiaga ühendatakse ja tugevdatakse tehisintellektiga

seotud vahendeid, mistõttu on see ELi strateegilistes valdkondades tehisintellekti täieliku

kasutuselevõtu ja integreerimise aluseks, pakkudes kindlat tuge Euroopa tehisintellekti

tegevuskavale.

94 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/joint-communication-international-digital-strategy-eu.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 19.11.2025

COM(2025) 835 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ANDMELIIDU STRATEEGIA

TEHISINTELLEKTI ARENDAMISEKS ANDMETE KÄTTESAADAVAKS

TEGEMINE

1

1. Sissejuhatus – tehisintellekti arendamiseks andmete kättesaadavaks tegemine

Tehisintellekt muudab maailmamajandust ning EL vajab suurtes kogustes kvaliteetseid

andmeid, et olla konkurentsivõimeline ja edendada innovatsiooni. Ilma selliste andmeteta ei

saa EL luua töökindlaid tehisintellektimudeleid, optimeerida tervishoidu ega energiasüsteemi

ega säilitada tööstuses juhtpositsiooni. Parem juurdepääs andmetele on otsustava tähtsusega

eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seisukohast, et nad saaksid laiendada tegevust

ja säilitada konkurentsivõime.

EL on loonud tugeva aluse turvalise ja koostalitlusvõimelise ühtse andmeturu loomiseks,

toetudes peamistele selle valdkonna õigusaktidele nagu andmemäärus1 ning investeerides

ühtsetesse Euroopa andmeruumidesse2. Samal ajal on Euroopa tehisintellekti tegevuskava3 ja

tehisintellekti kasutamise strateegiaga4 loodud tingimused, et EL saaks olla tehisintellekti

arendamisel ja kasutuselevõtul esirinnas.

Siiski seisab EL silmitsi tehisintellekti arendamiseks vajalike andmete nappuse ja kasvava

geopoliitilise konkurentsiga, mis tähendab, et andmeid käsitatakse järjest rohkem strateegilise

varana. Palju väärtuslikke andmeid on endiselt isoleeritud või alakasutatud, muu hulgas

keerukate andmenormide tõttu, samal ajal kui ülemaailmsed konkurendid kasutavad andmeid

tehnoloogilise ja tööstusliku eelise saamiseks kiiremini ära.

Nõuete täitmise hõlbustamiseks ja prognoositavuse parandamiseks tehakse digivaldkonna

koondpaketis ettepanek lihtsustada andmete regulatiivset keskkonda, koondades neli

õigusakti ühtseks sidusaks andmeraamistikuks. Selleks et toetada ettevõtjaid ja lihtsustada

nõuete täitmist, lisatakse strateegiale andmemääruse kohane terviklik tugipakett.

Näidislepingutingimused ja pilvandmetöötluse lepingute tüüptingimused ning spetsiaalne

kasutajatugi aitavad eelkõige VKEdel kohustustes orienteeruda, vähendada õiguslikku

keerukust ja keskenduda innovatsioonile. Näidislepingutingimusi kohaldatakse nii ettevõtjate

ja riigi vaheliste kui ka ettevõtjatevaheliste suhete puhul, toetades andmete loomist, jagamist

ja lihtsamaid lepinguid5.

Andmeliidu strateegias nihkub rõhuasetus reeglitelt tulemustele. Selle saavutamiseks tegutseb

EL kolmes prioriteetses valdkonnas:

• tehisintellekti arendamiseks andmetele juurdepääsu laiendamine selliste

algatustega nagu andmelaborid, kus pakutakse usaldusväärseid

pseudonüümimisteenuseid ning koondatakse avaliku ja erasektori osalejate

andmeressursse, et pakkuda ettevõtjatele ja teadlastele kvaliteetseid andmestikke;

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2854 ühtlustatud õigusnormide kohta, millega

reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi

(EL) 2020/1828. 2 Euroopa Komisjoni talituste töödokument ühtsete Euroopa andmeruumide kohta, SWD(2024) 21 final, 24. jaanuar 2024. 3 Euroopa Komisjon (2025). Euroopa tehisintellekti tegevuskava. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. COM(2025) 165 final. Brüssel, Euroopa Komisjon. 4 Euroopa Komisjon, tehisintellekti kasutamise strateegia, COM(2025) 723 final, Brüssel, 8. oktoober 2025. 5 ELi tehisintellektimudeliga seotud lepingute ajakohastatud tüüptingimused | Avaliku sektori hankijad

2

• andmenormide ühtlustamine, et muuta andmete jagamine ettevõtjate ja teadlaste

jaoks lihtsamaks, sealhulgas küpsistega nõustumise reformimine, et muuta nõusoleku

andmine vähem häirivaks, kuid jätkata samal ajal õiguste kaitsmist;

• rahvusvahelistes andmevoogudes ELi ülemaailmse positsiooni tugevdamine,

kõrvaldades põhjendamatud kaubandustõkked, et Euroopa ettevõtjad saaksid

konkureerida kõikjal maailmas võrdsetel tingimustel.

2. Euroopa andmestrateegia (2020–2025) edasiarendamine

2020. aasta Euroopa andmestrateegiaga6 lõi EL turvalise ja õiglase ühtse andmeturu jaoks

õigusliku ja institutsioonilise aluse. Selle eesmärk oli vallandada andmete potentsiaal

innovatsiooni ja majanduskasvu edendamisel, kaitstes samal ajal õigusi. Generatiivse

tehisintellekti ja kasvava geopoliitilise konkurentsi tingimustes on aga selge, et EL peab

minema loodud alusest kaugemale.

Euroopa andmestrateegia põhjal on töötatud välja olulised õigusaktid, mille abil suurendada

kogu andmete väärtusahela ulatuses usaldust, edendada andmete jagamist ja selgitada norme.

Andmehalduse määrusega on loodud mehhanismid usaldusväärseks andmete jagamiseks,

reguleeritud vahendajate tegevust, kehtestatud raamistik, mille alusel ettevõtjad saavad üldistes

huvides andmeid vabatahtlikult jagada (vabatahtlik andmealtruism), ning tehtud teatavad

kaitstud avaliku sektori andmestikud avalikuks. Andmemäärusega tehakse kättesaadavaks

ühendatud toodete ja teenuste andmed ning selgitatakse juurdepääsu- ja kasutusõigusi.

Avaandmete direktiivi ja selle väärtuslike andmestike alase rakendusakti (mida kohaldatakse

alates 2024. aasta juunist) kohaselt tuli teatavad avaliku sektori andmestikud teha

masinloetavas vormingus vabalt ja avalikult kättesaadavaks. Kehtival õigusraamistikul on aga

ka lahendamata probleeme, muu hulgas selle ebaühtlane rakendamine liikmesriikides ja

ärisaladustega seotud ebakindlus.

Euroopa andmestrateegia raames kehtestatud toetusmeetmed hõlmavad koostööd Euroopa

Andmeinnovatsiooninõukoguga, et koordineerida liikmesriikide tegevust, ja

standardimistaotlust, et luua alus Euroopa usaldusväärsete andmete raamistikule7.

6 Euroopa andmestrateegia – Euroopa digituleviku kujundamine, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020, https://data.europa.eu/doi/10.2775/645928. 7 Euroopa Komisjoni 1. juuli 2025. aasta rakendusotsus C(2025) 4135 standardimistaotluse kohta, mis esitatakse Euroopa

standardiorganisatsioonidele seoses Euroopa usaldusväärsete andmete raamistikuga, et toetada Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2023/2854, kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/growth/tools-databases/enorm/mandate/614_en (vaadatud 27. oktoobril 2025).

3

Selleks et muuta Euroopa ühtne andmeturg reaalsuseks,

investeeris komisjon aastatel 2021–2024 riiklike ja

erasektori meetmete täiendamiseks 336 miljonit eurot 14

strateegilisse ühtsesse Euroopa andmeruumi, mis hõlmavad

peamisi majandussektoreid ja avalikku huvi pakkuvaid

valdkondi. Need andmeruumid pakuvad turvalist taristut ja

juhtimisraamistikke andmete vabatahtlikuks jagamiseks

kokkulepitud tingimustel. Nüüd on peamine väljakutse

sellealast tegevust tõhustada, et saavutada kogu ELi hõlmav

mõju.

3. Kolm väljakutset, millega EL peab kohe tegelema

Kuna tehisintellektitehnoloogia ja -teenused on ülemaailmset keskkonda ümber kujundamas,

peab EL kiiresti tegelema kolme uue strateegilise väljakutsega: andmete nappus, regulatiivne

keerukus ja kasvav ülemaailmne konkurents.

Andmete nappus: innovatsiooni struktuurne kitsaskoht

Generatiivse tehisintellekti, suurte keelemudelite ja tehisaruagentide8 esilekerkimise tõttu on

juurdepääs suuremahulistele, kvaliteetsetele, seninägematutele ja valdkonnapõhistele

andmestikele muutunud ülemaailmse konkurentsivõime seisukohast määravaks teguriks.

Epoch AI andmetel kahekordistub suurte keelemudelite treenimiseks kasutatavate andmestike

maht ligikaudu iga kuue kuu järel9.

Suured keelemudelid ja muud liiki üldotstarbelised tehisintellektimudelid nõuavad väga suurt

hulka mitmekesiseid treeningandmeid. Uuringud näitavad, et praeguste suundumuste jätkudes

võivad avalikult kättesaadavad treeningandmed aastatel 2026–2032 ammenduda10.

Sellega seoses on ELil kaks ülesannet: i) teha kvaliteetsed andmestikud, sealhulgas

sektoripõhised andmestikud, laiemalt kättesaadavaks ning ii) tagada, et nende andmestike

töötlemiseks vajalik andmetöötlustaristu on suuremahuliseks kasutamiseks kättesaadav.

Paljudel Euroopa ettevõtetel, eelkõige VKEdel ja idufirmadel, puudub andmete piisav maht ja

mitmekesisus ning juurdepääs Euroopa andmetöötlussuutlikkusele, mida on vaja

konkurentsivõimeliste tehisintellektilahenduste väljatöötamiseks. Kui EL ei suuda kiiresti

tegutseda, tekib oht konkurentidest maha jääda.

8 „Tehisaruagent on tehisintellektisüsteem, mis suudab iseseisvalt otsuseid teha ja tegutseda. See on suuteline mõistma keelt,

arutlema ülesannete üle, tegutsema autonoomselt varem kindlaksmääratud eesmärkide täitmiseks ja suhtlema ümbritseva

keskkonnaga, juhtides näiteks ka suhtlust inimestega.“ 9 Robi Rahman ja David Owen (2024), „The size of datasets used to train language models doubles approximately every six

months“. Avaldatud veebis aadressil epoch.ai. Kättesaadav aadressil: https://epoch.ai/data-insights/dataset-size-trend

[veebiallikas]. 10 Villalobos, P., Ho, A., Sevilla, J., Besiroglu, T., Heim, L., & Hobbhahn, M. (2024). Position: Will we run out of data? Limits

of LLM scaling based on human-generated data. K. Chaudhuri, S. Jegelka, L. Song, D. L. Silver, & Y. Ermon (Eds.),

Proceedings of the 41st International Conference on Machine Learning (Vol. 235, lk 42085–42101). PMLR.

https://proceedings.mlr.press/v235/villalobos24a.html.

Vähktõve piltdiagnostika

Euroopa andmeruum

sisaldab anonüümitud pilte

ja kommentaare. 2027.

aastaks on selles üle 60

miljoni vähiga seotud

meditsiinilise ülesvõtte.

4

Regulatiivne keerukus: killustatus takistab andmete laialdast kättesaadavust

2020. aasta Euroopa andmestrateegia tuules võttis EL vastu pöördelised määrused, mis

arendavad edasi olemasolevaid norme: andmehalduse määrus,11 andmemäärus ja

mitmesugused valdkondlikud õigusaktid, nagu Euroopa terviseandmeruumi määrus12. Iga

algatuse puhul keskenduti konkreetsetele küsimustele, nagu andmete jagamise mehhanismid,

väärtuse õiglane jaotamine ja koormavate lokaliseerimisnõuetega toimetulek. Isikuandmete

kaitse üldmääruse13 ja valdkondlike õigusaktide keerukas koosmõju ning ebaühtlane

rakendamine liikmesriikides lõid aga killustatud regulatiivse maastiku, tekitasid

õiguskindlusetust, sealhulgas avaliku sektori asutuste jaoks, ning suurendasid nõuete

täitmisega seotud kulusid, eelkõige idufirmade ja VKEde jaoks.

Näiteks andmevahendusteenuste – mis on suhteliselt uus valdkond – osutajate suhtes kehtivad

piiravad õiguslikud kohustused, mis seavad piirangud nende kasvuvõimele. Tuleb vältida uute

ökosüsteemide koormamist ebaproportsionaalsete nõuetega, mis takistavad

andmejagamismudelite ja andmeruumide kasutuselevõttu. Innovatsiooni soodustamiseks peab

EL andmetele juurdepääsu ja nende kasutamist reguleerivaid norme lihtsustama.

Ülemaailmne konkurents: andmed kui strateegiline vara

Tehisintellekti valdkonna konkurentsis on juurdepääs väärtuslikele andmetele üks peamisi

strateegilisi eeliseid. Andmetest on kogu maailmas saanud geopoliitiline vara ning andmetele

juurdepääsu, nende lokaliseerimist ja kontrolli kasutatakse üha enam võimu vahenditena.

Samal ajal kui EL edendab avatud, turvalisi, õiglasi ja usaldusväärseid andmevooge,

rakendavad teised jurisdiktsioonid jõulisi või protektsionistlikke strateegiaid. Andmete

lokaliseerimine ja välismaal kohaldatav piirav juurdepääsukord takistavad ELi juurdepääsu

ülemaailmsetele ressurssidele ning tekitavad ELi ettevõtjatele majandus- ja julgeolekuriske.

Euroopa tehisintellekti täieliku potentsiaali ärakasutamiseks peab liit käsitlema andmeid

strateegilise põhiressursina ning investeerima turvalistesse, kvaliteetsetesse ja

koostalitlusvõimelistesse andmestikesse, mis kajastavad Euroopa väärtusi ja standardeid. Nii

majanduse kui ka julgeoleku seisukohalt on hädavajalik suurendada Euroopa suutlikkust oma

andmeid koguda, hooldada ja kasutada. EL peab kindlustama kasulikud andmevood, kaitsma

ELis tundlikke isikustamata andmeid ja toetama digitaalset suveräänsust üha kasvavas

tehnoloogilises konkurentsis.

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/868 Euroopa andmehalduse kohta ning millega

muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L 152, 3.6.2022, lk 1). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2025. aasta määrus (EL) 2025/327, mis käsitleb Euroopa

terviseandmeruumi ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL ja määrust (EL) 2024/2847. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

5

4. Andmeliidu strateegia kolm sammast

I sammas. Tehisintellekti ja innovatsiooni

arendamiseks kvaliteetsetele andmetele

juurdepääsu parandamine

ELi konkurentsivõime tehisintellekti ja

digitaalse innovatsiooni valdkonnas sõltub

juurdepääsust kvaliteetsetele andmetele ning

taristust, mida saab kasutada andmete

laiaulatuslikuks ja turvaliseks jagamiseks ja

kasutamiseks. Ühtsete Euroopa

andmeruumide, juhtimisraamistike ning suurte

investeeringutega pilvtehnoloogiasse ja -

andmetöötlusse on EL juba loonud selleks

tugeva aluse. Nüüd tuleb minna

katseprojektidelt ja killustatud algatustelt üle

sujuvale, koostalitlusvõimelisele ja kestlikule

andmeökosüsteemile, mis soodustab

läbimurdelist innovatsiooni ja tugevdab ELi

digitaalset suveräänsust.

Selle saavutamiseks tegutseb komisjon kahel

üksteist täiendaval suunal. Esiteks käivitatakse

juhtalgatused, millega käsitleda ELi kõige

pakilisemaid kitsaskohti: piiratud juurdepääs

elutähtsatele andmestikele, ebapiisav taristu

ulatuslikuks tehisintellekti arendamiseks ja

vajadus usaldusväärse keskkonna, sealhulgas

andmelaborite järele, mis ühendaksid

andmeruume ja tehisintellekti arendajaid.

Need andmelaborid on spetsiaalsed

teenindusrajatised, mis pakuvad turvalist

keskkonda, praktilisi töövahendeid ja

eksperdituge andmete koondamiseks,

hooldamiseks, pseudonüümimiseks ja

anonüümimiseks. Need aitavad ettevõtjatel,

eelkõige VKEdel, muuta andmed

ressurssideks, mida saab kasutada

tehisintellekti treenimisel, säilitades samal ajal andmekontrolli. Need toimivad kooskõlas

tehisintellekti kasutamise strateegiaga ja tagavad, et andmete kättesaadavus toetab otseselt

tehisintellekti kasutuselevõttu ja innovatsiooni kõigis tööstusharudes ja avalikus sektoris.

Teiseks täiendatakse tegevust horisontaalsete tugisüsteemidega: õiguslik selgus andmete

Andmeruumid ja andmelaborid:

Euroopa tehisintellekti ökosüsteemi

alustalad

Ühtsed Euroopa andmeruumid on

pilvetaristul põhinevad andmete jagamise

ökosüsteemid. Neil on selged

juhtimiseeskirjad, millega määratakse

kindlaks, kes võib andmetele juurde

pääseda, neid kasutada ja jagada.

Andmeruumid pakuvad avaliku ja

erasektori osalejatele usaldusväärseid

mehhanisme, mille raames nii sektorite

sees kui ka vahel andmeid vahetada.

Andmelaborid on andmeteenuste

pakkujad, mis seovad need andmeruumid

tehisintellekti ökosüsteemiga.

Andmelaborid annavad ettevõtjatele ja

teadlastele turvalise ja praktilise

juurdepääsu kvaliteetsetele andmestikele ja

toetavad neid ELi normide järgimise

tagamisel. Samuti pakuvad need

töövahendeid, suuniseid ja usaldusväärset

keskkonda andmete koondamiseks,

hooldamiseks, märgendamiseks ja

pseudonüümimiseks.

Andmeruumid on usaldusväärsete andmete

struktureeritud allikad, samas kui

andmelaborid muudavad need andmed

ressurssideks, mida saab kasutada

innovatsiooni ja tehisintellekti

arendamiseks, ning tagavad sujuva

liikumise andmete kättesaadavusest nende

rakendamiseni.

6

koondamisel, andmekvaliteedi standardid ja investeeringud tehisandmete14 töötlemise

suutlikkusse, mis tagavad kõigis sektorites mastaabi, usalduse ja pikaajalise kestlikkuse.

i. Ühtsete Euroopa andmeruumide laiendamine

Ühtsed Euroopa andmeruumid on ühtse andmeturu loomisel keskse tähtsusega. Järgmises

etapis kavatsetakse neid laiendada ja ühendada need andmelaborite ja tehisintellektitehaste

kaudu tehisintellektitaristuga, et ELi andmevarade baasil usaldusväärset tehisintellekti

arendada. Tihedas koostoimes tehisintellekti kasutamise strateegiaga tagatakse nende

meetmetega, et andmeruumid võimaldavad otseselt tehisintellekti arendada ja kõigis sektorites

kasutusele võtta.

Pilvandmetöötluse vahevara Simpl15 võimaldab algatuste koostalitlusvõimet avatud

lähtekoodiga, modulaarse ja turvalise komponentide kogumi kaudu. See vähendab VKEde ees

seisvaid tõkkeid ja loob ökosüsteemide vahel kiiremaid ühendusi. Andmeruumide tugikeskus

toetab kasutuselevõttu, eelkõige VKEde seas, suurendades teadlikkust ja andes praktilisi

suuniseid.

Kui tulevikus hakatakse ühtsetele Euroopa andmeruumidele ELi rahalisi vahendeid eraldama,

seatakse esikohale avaliku huvi seisukohast olulised sektorid, nagu tervishoid, liikuvus,

energeetika, haldusasutused ja keskkond,

samal ajal kui sellistes väljakujunenud

valdkondades nagu tootmine ja rahandus

minnakse üle turupõhistele mudelitele.

Komisjon toetab seda üleminekut,

edendades standardimist,

koostalitlusvõimet ja kaasinvesteerimise

raamistikke. Peamisteks eesmärkideks

jäävad lõppkasutajate integreerimine,

tehisintellektialane valmisolek ja rahaline

kestlikkus.

Selleks et kiirendada tehisintellekti

kasutuselevõttu kõige olulisemates

sektorites ja toetada eesliini tehisintellekti

mudelite arendamist eesliini tehisintellekti

algatuse kaudu, rakendab EL

tehisintellekti kasutamise strateegia

juhtalgatustest eelkõige ühtsete Euroopa

andmeruumide algatust. Need meetmed

14 Tehisandmed on kunstlikult loodud andmed, mida ei koguta tegelike sündmuste käigus, vaid mis on loodud reaalse

andmestiku omaduste, mustrite ja seoste statistilise jäljendamise teel. 15 Simpl on avatud lähtekoodiga turvaline vahevara, mis toetab Euroopa andmealgatuste raames andmetele juurdepääsu ja

koostalitlusvõimet. See pakub mitut vabalt kasutatavat ühilduvat komponenti, mis vastavad andmete kvaliteedi ja jagamise

ühisele standardile; https://simpl-programme.ec.europa.eu/.

Euroopa terviseandmeruumiga seotud

järgmised sammud

Ühtsest Euroopa terviseandmeruumist saab

peamine ühenduslüli terviseandmete

ökosüsteemide ja tehisintellekti arendamise

vahel. See võimaldab andmelaboritel ja

tehisintellektitehastel kasutada usaldusväärses

töötlemiskeskkonnas anonüümitud ja

tehisandmete kogumeid.

Alates 2029. aasta märtsist hakatakse koos

enamiku terviseandmete teisese kasutusega

kõigi liikmesriikide vahel vahetama patsientide

terviseandmete kokkuvõtteid ja e-retsepte.

2031. aasta märtsiks hõlmab see ka

meditsiinilisi ülesvõtteid, laboriuuringute

tulemusi ja ravi lõpetamise teatisi ning

teiseseks kasutuseks lisatakse genoomiandmed

ja muid andmeid.

7

on tihedalt seotud muude tehisintellekti kasutamise juhtalgatustega, nagu tööstuse

üldotstarbeliste tehisintellektimudelite algatus, tehisintellektipõhine „Pharma Discovery“

algatus ja autonoomse sõidu ambitsiooniga linnade algatus. Kõik need tuginevad

valdkondlikele andmetele, mis on tehtud kättesaadavaks ühtsete Euroopa andmeruumide

kaudu. See lähenemisviis aitab jõuda konkreetsete rakendusteni: tehisintellektipõhised

tervishoiu sõeluuringukeskused, kus valideeritakse diagnostikavahendeid, kasutades Euroopa

terviseandmeruumi,16 usaldusväärne andmete koondamine Euroopa ühtse tootmisandmeruumi

kaudu, et treenida eriotstarbelisi ja eesliini tehisintellekti mudeleid, ning põllumajandusliku

toidutööstuse tehisintellektiplatvorm, mis toetab tehisintellektitoega põllumajandusvahendite

kasutuselevõttu Euroopa ühtse põllumajandusandmeruumi kaudu.

Alates 2026. aastast jätkatakse andmeruumide kasutuselevõtmist prioriteetsetes sektorites.

Seda toetavad käimasolevad ELi investeeringud, mida tehakse ligikaudu 100 miljoni euro

väärtuses ja mis võimaldavad tehisintellektirakendustes usaldusväärset ja ulatuslikku

andmekasutust. Euroopa ühtne terviseandmeruum toetab tehisintellektipõhist diagnostikat

ja personaalmeditsiini ning on peamine ühenduslüli terviseandmete ökosüsteemide ja

tehisintellekti arendamise vahel. See võimaldab andmelaboritel ja tehisintellektitehastel

kasutada usaldusväärses töötlemiskeskkonnas anonüümitud ja tehisandmete kogumeid; ühtne

Euroopa liikuvusandmeruum võimaldab ühendada sõidukeid, taristut ja logistikat, et

transport oleks ohutum ja keskkonnahoidlikum; energiaandmeruum hõlbustab arukate ja

paindlike energiateenuste pakkumist ning meediaandmeruum edendab tehisintellektil

põhineva kultuuriinnovatsiooni kaudu loomemajandust. Andmelaboritest saavad nendesse

andmeruumidesse praktilise sisenemise kohad, mis aitavad organisatsioonidel andmetele

juurde pääseda ning andmeid tehisintellekti arendamiseks tulemuslikult ette valmistada ja

kasutada. Selles raamistikus laiendab Euroopa õigusandmeruum Euroopa kohtulahendite ja

õigusaktide ühiste tunnuste ja metaandmete kaudu juurdepääsu õiguslikele ja kohtuandmetele,

võimaldades õigustehnoloogial neid andmeid kasutada. Sellega seoses uuritakse vajadust luua

automatiseeritud lepingute jaoks lepingutingimuste andmestu.

Komisjon kiirendab keskkonnaalast digiüleminekut roheleppeandmeruumi kaudu, mis

võimaldab digi-, rohe- ja tehnoloogiakogukonnal rakendada rohkem sektoriüleseid lahendusi,

kasutades taaskasutatavaid komponente ja kvaliteetseid andmestikke. Prioriteetsete meetmete

hulka kuuluvad andmepõhised teenused Euroopa veemajanduse kriisivalmiduse strateegia

jaoks, loamenetluste digiteerimine, tekstiili jälgitavuse ja looduse arvestusühikute

katseprojektid ning täiustatud metsaseire koos masinõppega avatud ja konfidentsiaalsete

andmete põhjal.

Euroopa kaitseandmeruum loob usaldusväärse keskkonna operatiiv-, tööstus- ja

teadusandmete koondamiseks, et arendada järgmise põlvkonna kaitsesüsteeme, suurendada

tööstuse suutlikkust ja tugevdada ELi tehnoloogilist suveräänsust, vähendades sõltuvust

kolmandate riikide teenuseosutajatest. Komisjon uurib koostöö- ja teadmiste vahetamise

16 Samuti tugineb see Euroopa vähitõrje tegevuskavale, bioteaduste strateegiale ja ELi südame-veresoonkonna tervist

käsitlevale kavale.

8

võimalusi, tuginedes Ukraina kogemustele andmepõhise kaitse valdkonnas. Algatus töötatakse

välja koos liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas ettevõtjatega. 17

ii. Andmelaborid

Nagu on kirjeldatud Euroopa tehisintellekti tegevuskavas, on andmelaborid spetsiaalsed

rajatised, mis ühendavad andmevaldajaid, ühtseid Euroopa andmeruume, valdkonnapõhiseid

andmeökosüsteeme ja ELi tehisintellekti ökosüsteemi. Andmelaborid18 pakuvad praktilisi

teenuseid, nagu andmete koondamine,19 hooldamine,20 märgendamine ja pseudonüümimine,21

et aidata organisatsioonidel, eelkõige idu- ja kasvufirmadel, andmeid turvaliselt jagada ja

kasutada. Samuti hõlbustavad need tehisintellektialast koostööd, toetavad

tehisintellektimudelite arendamist kõige olulisemates sektorites ning erinevate juhtimis- ja

litsentsimismudelite käsitlemist. Andmelaborite abil liigutakse kooskõlas tehisintellekti

kasutamise strateegiaga andmete kättesaadavuse juurest konkreetsete

tehisintellektirakendusteni. Andmelaborid toimivad praktiliste tugisüsteemidena, mis

kiirendavad katsetamist, kasutuselevõttu ja laiendamist. Neid saab kasutada ka selliste

ülesannete täitmiseks, mis nõuavad andmeruumide ja muude andmetaristute arendamiseks

täiustatud tehisintellektiressursse, näiteks tehisandmete tootmiseks või eraelu puutumatuse ja

ärisaladuste tõhusamaks kaitseks, et aidata organisatsioonidel andmeid turvaliselt jagada ja

kasutada.

Avaliku ja erasektori ressursside koondamisega aitavad andmelaborid ületada olulist

turutõrget: mitmekesiste ja kvaliteetsete andmete piiratud kättesaadavus ja vastuseis

eravalduses olevate andmete jagamisele tehisintellekti treenimiseks. Andmelaborid toimivad

olemasolevate juurdepääsukanalite ja -raamistike kaudu, ilma otsese andmeedastuseta.

Andmeruumid on usaldusväärsed taristud, kus andmeid valitsetakse ja need kättesaadavaks

tehakse, samal ajal kui andmelaborid võivad toimida operatiivliidesena, mis võimaldab

andmete ohutut ja lisaväärtust loovat kasutamist tehisintellekti arendamiseks.

Osalemine on vabatahtlik ning andmevaldajad otsustavad, kuidas, millal ja kes võib andmeid

kasutada. Andmeid ei edastata ilma sõnaselge nõusolekuta. Igasugune tegevus on kaitstud

rangete konfidentsiaalsuse kaitse meetmetega ning seda toetatakse eraelu puutumatuse

säilitamise ja detsentraliseeritud meetoditega, nagu liitõpe, homomorfne krüpteerimine ja

turvaline ühistöötlus. Andmeid võib töödelda kohapeal või sõlmedes, ilma et neid koondataks

ühte hoidlasse, tagades, et need jäävad algse valdaja kontrolli alla. See mudel on eriti kasulik

17 Algatuses juhindutakse Euroopa Kaitseagentuuri teostatavusuuringust, mis valmib 2025. aasta lõpuks. 18 Mõnes kontekstis kasutatakse mõistet „andmekonteinerid“, kui viidatakse sarnastele rajatistele, mis võimaldavad eri

keskkondades struktureeritud, turvalist ja usaldusväärset andmekasutust. Koos laiema mõistega „andmete konteinerdus“

esindavad need andmevahetuse korraldamise ja juhtimise täiendavat käsitust, milles on tähtsal kohal ELi tehisintellekti

ökosüsteemi koostalitlusvõime ja järjepidevus. 19 Mitmest allikast pärit andmete kombineerimine ühte kesksesse andmekogusse või ühisesse keskkonda ja nende jagamine

selles keskkonnas. 20 Andmete korraldamine, integreerimine, valideerimine ja säilitamine, sealhulgas nende märgendamine, et parandada nende

kättesaadavust ja kasutamist. 21 Määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkt 5: „isikuandmete töötlemine sellisel viisil, et isikuandmeid ei saa enam täiendavat

teavet kasutamata seostada konkreetse andmesubjektiga, tingimusel et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi ja andmete

tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga seostamise vältimise tagamiseks võetakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid“.

9

VKEdele ning toetab ELi andmekaitsenormide järgimist, kaitseb konfidentsiaalsust ja

suurendab usaldust, laiendades samal ajal andmete kasutamist tehisintellekti arendamiseks.

ELi andmetöötlussuutlikkus on arenenud ühisettevõtte EuroHPC raames toimuvast

teaduspõhisest kõrgjõudlusega andmetöötlusest tehisintellektitehasteks, mis laiendavad seda

kontseptsiooni, et toetada tehisintellekti arendamist, sidudes andmetöötlustaristu andmetele

juurdepääsu ja eksperimenteerimisega. Tulevased tehisintellekti gigatehased laiendavad

tehisintellektipõhise andmetöötluse rajatisi veelgi.

Selles raamistikus luuakse tehisintellektitehaste algatuse raames EuroHPC kaudu esimesed

andmelaborid, mis pakuvad turvalist keskkonda ja andmeteenuseid, et ühendada tehisintellekti

arendajad ühtsete Euroopa andmeruumidega sellistes valdkondades nagu tervishoid, tootmine

ja kliima. Edaspidi kavatsetakse andmelaboreid luua ka sellistes valdkondades nagu keeled,

küberturvalisus ja kultuuripärand. Tagamaks, et nende teenused jõuavad ettevõtjate ja

haldusasutusteni, teevad andmelaborid tihedat koostööd Euroopa digitaalse innovatsiooni

keskustega, mis toimivad kasutajatele suunatud kontaktpunktidena ja aitavad viia

andmevajadused vastavusse konkreetsete rakendustega.

Mõnes teises valdkonnas, näiteks energiasektoris, luuakse täiendavad sõltumatud

andmelaborid, et rahuldada konkreetseid valdkondlikke või teadusuuringutega seotud vajadusi.

Tulevaste tehisintellekti gigatehastega laiendatakse tehisintellektipõhise andmetöötluse rajatisi

veelgi ja valmistatakse andmelabori mudel ette kaubanduslikuks kasutuselevõtuks kogu ELis,

muutes selle iseseisvaks teenuste ökosüsteemiks, mis ühendab andmetöötlust, andmeid ja

tehisintellekti innovatsiooni.

Andmelaborid pakuvad teenuseid üheksas põhivaldkonnas.

• Ühenduslüli andmeruumide ja tehisintellekti ökosüsteemide vahel: praktiline

ühendus, mis võimaldab ettevõtjatel pääseda juurde kvaliteetsetele ja

koostalitlusvõimelistele andmetele, ühendades ühtsed Euroopa andmeruumid

tehisintellekti arendajate, taristute ja valdkondlike ökosüsteemidega.

• Tehniline taristu ja töövahendid: andmekonteinerid võimaldavad andmete tõhusat

säilitamist ja korraldamist, mida täiendab turvaline keskkond tundliku teabe

kohapealseks töötlemiseks, samuti kasutusvalmis töövahendid andmete

ettevalmistamiseks ning eraelu puutumatuse säilitamise meetodid anonüümimiseks ja

tehisandmete genereerimiseks. Kasutatavusele, kiirusele ja skaleeritavusele

kehtestatakse ranged nõuded, et töövahendid oleksid lihtsad, usaldusväärsed ja kergesti

kasutatavad.

• Andmete koondamine: ettevõtjate toetamine avaliku sektori ja piiratud allikatest pärit

andmete, eelkõige uuenduslikel eesmärkidel kasutatavate andmete koondamisel,

kasutades ühtsete Euroopa andmeruumide usaldusväärseid andmejagamismehhanisme.

Andmelaborid aitavad ettevõtjatel andmete vahetamisel ja koondamisel ELi

konkurentsiõigust järgida. Komisjon toetab selles rollis andmelaboreid sihtotstarbeliste

suunistega andmete vahetamise ja koondamise parimate tavade kohta, tuginedes

horisontaalsetele suunistele, millega antakse ettevõtjatele praktilisi juhiseid koostöö ja

10

jagatud ressursside kohta, ja neid suuniseid täiendades. Peale selle võivad andmelaborid

saada kohandatud suuniseid, kui nad esitavad selleks mitteametlike suuniste teatise

kohase taotluse.

• Pseudonüümimis- ja anonüümimisteenused: kõrgtehnoloogiliste vahendite ja

eksperditeadmiste pakkumine isikutunnuste eemaldamiseks või maskeerimiseks. Need

teenused hõlmavad muu hulgas pseudonüümimist, anonüümimist ja

diferentsiaalprivaatsust, millega tagatakse andmete ohutu taaskasutamine ja ühtlasi

säilitatakse analüütiline kasulikkus.

• Tehisandmete genereerimine: toetus kvaliteetsete tehisandmestike loomiseks.

Sellised andmestikud dubleerivad tegelike andmete statistilisi omadusi ilma tundlikku

või konfidentsiaalset teavet avaldamata. Andmelaborid pakuvad töövahendeid ja

eksperditeadmisi tehisintellektimudelite treenimiseks ja testimiseks vajalike

tehisandmete genereerimiseks, valideerimiseks ja võrdlemiseks, täiendades seeläbi

anonüümimismeetmeid ja parandades andmete kättesaadavust tundlikes valdkondades.

• Andmete hooldamine, märgendamine ja vektoriseerimine: igakülgne toetus

andmestike puhastamiseks, märgendamiseks, kommenteerimiseks, rikastamiseks ja

vektoriseerimiseks, et muuta need tehisintellekti treenimise seisukohast

usaldusväärseks, representatiivseks ja kasutatavaks. See hõlmab kvaliteedi tagamise

protsesse, läbipaistvat dokumentatsiooni ja koostööd ekspertide kogukondadega

domeenipõhise märgendamise valdkonnas.

• Regulatiivsed suunised ja koolitus: kohandatud nõuanded, et aidata ettevõtjatel

järgida ELi õigust, ning tehisintellekti arendajate koolitamine andmete kasutamise ja

juriidiliste kohustuste vallas, muu hulgas sellistel teemadel nagu tehisintellekti

reguleerivad normid, autoriõigused, ärisaladused ja konkurentsiõigus.

• Ühenduslüli andmeruumide ja tehisintellekti ökosüsteemide vahel: praktiline

ühendus, mis võimaldab ettevõtjatel pääseda juurde kvaliteetsetele ja

koostalitlusvõimelistele andmetele, ühendades ühtsed Euroopa andmeruumid

tehisintellekti arendajate, taristute ja valdkondlike ökosüsteemidega.

11

Andmetele juurdepääsu hõlbustamine: nõudluspõhine teenus, mille puhul idufirmad

ja VKEd saavad anda märku oma andmevajadustest. Andmelaborid aitavad neil leida

asjakohaseid andmestikke ja ületada turu-, õiguslikke või haldustõkkeid.

iii. Pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakt

Selleks et EL saaks käesolevas strateegias ettenähtud eesmärke täita, on vaja kestliku

võimsusega andmekeskust ning suveräänseid pilv- ja tehisintellektiteenuseid. Kuna luuakse

üha rohkem andmeid, suureneb ka vajadus neid andmeid koguda, säilitada, kombineerida ja

töödelda. Selleks et vähendada latentsusaega22 ja sõltuvust mujal maailmas asuvast taristust,

peavad ELil olema piisava võimsusega andmekeskused.

Selleks et tagada kestliku andmekeskuse taristu ning suveräänsete pilv- ja

tehisintellektiteenuste kättesaadavus ELi ettevõtjatele ja haldusasutustele, teeb komisjon 2026.

aasta esimeses kvartalis ettepaneku võtta vastu pilvandmetöötluse ja tehisintellekti

22 Latentsusaeg on aeg, mis kulub andmete edastamiseks võrgu ühest punktist teise.

Kuidas andmelabor praktikas toimiks?

Liikmesriigi X keskmise suurusega ettevõtja töötab elektrisõidukite jaoks välja

tehisintellektil põhinevaid ennetava hoolduse süsteeme, kuid tal on raske pääseda juurde

piisavalt kvaliteetsetele andureid käsitlevatele andmetele erinevate automudelite ja

laadimistaristute kohta. Tootjad ei soovi neid andmeid ärisaladuste, eraelu puutumatuse ja

konkurentsikaalutlustel jagada. Tehisintellektitehased pakuvad andmetöötlusressursse ja

oma integreeritud andmelaborite kaudu andmehaldusteenuseid, mida on vaja nende tõkete

ületamiseks.

Andmelabori kaudu oleks ettevõtjal juurdepääs usaldusväärsetele, anonüümitud ja

koondatud andmestikele, mis pärinevad eri allikatest, näiteks avalike laadimispunktide

käitajatelt ja osalevatelt algseadmete valmistajatelt, ning muudele Euroopa

liikuvusandmeruumi kaudu leitavatele andmetele.

Andmelabor pakuks tehisintellektitehase osana järgmist.

• Turvaline keskkond reaalajas saadavate anduriandmete analüüsimiseks liitõppe

kaudu, ilma et andmed lahkuksid algseadmete valmistaja süsteemidest.

• Anonüümimisteenused, millega tagatakse juhi ja sõiduki andmete kasutamine

vastavalt eraelu puutumatuse normidele.

• Regulatiivsed suunised andmetele juurdepääsu käsitlevate andmemääruse sätete

kohaldamise ja ärisaladuse kaitse haldamise kohta.

• Andmete hooldamise vahendid, millega ühtlustatakse erinevaid andurite vorme ja

kvaliteedistandardeid.

Seega toimiks labor ühenduslülina liikuvusandmeruumi ja tehisintellekti ökosüsteemi vahel,

võimaldades VKEdel treenida töökindlaid tehisintellektimudeleid, kaitstes samal ajal

tootjate konfidentsiaalsust.

12

arendamise õigusakt. Sellega toetatakse innovatsiooni kogu pilv- ja tehisintellektiteenuste

väärtusahelas, alates tipptasemel protsessorite integreerimisest ja lõpetades kestliku

jahutustehnoloogia ning tehisintellekti riist- ja tarkvaraga. Samuti kiirendatakse sellega

andmekeskuste kestliku võimsuse juurutamist ja tagatakse seeläbi, et ELil oleks turvaliste ja

suveräänsete pilv- ja tehisintellektiteenuste jaoks vajalik taristu.

iv. Strateegilised andmevarad: avalik sektor ning teadus-, kultuuri- ja keeleressursid

ELi konkurentsivõime tehisintellekti valdkonnas sõltub juurdepääsust kvaliteetsetele,

struktureeritud ja usaldusväärsetele andmetele. Teadus-, kultuuri- ja keeleandmestikud on

töökindlate tehisintellektimudelite, läbimurdeliste teadusuuringute ja tehnoloogilise

suveräänsuse olulised võimaldid.

Kavas on laiendada avaandmete direktiivi kohaseid avaliku sektori viiteandmestikke.

Väärtuslikud andmestikud23 tuleb teha rakendusliideste kaudu masinloetavas vormingus tasuta

kättesaadavaks, asjakohasel juhul hulgiallalaaditavate andmetena. 2026. aastal teeb komisjon

ettepaneku väärtuslike andmestike loetelu laiendada, et see hõlmaks õiguslikke, kohtu-, haldus-

ja muid andmeid. See on eriti kasulik idufirmadele ja VKEdele. Komisjon jälgib ka seda, kas

oleks vaja täiendavaid andmestikke.

Teadusandmete abil on juba saavutatud läbimurdelisi tulemusi, nagu näitas AlphaFold24. Hästi

struktureeritud andmebaasid vähendavad teadus- ja arendustegevuse kulusid, kiirendavad

innovatsiooni ning avavad uusi perspektiive materjalide, ravimite, energia ja biotehnoloogia

valdkonnas. Sel otstarbel jätkab komisjon olemasolevate andmebaaside kaardistamist, paneb

koostöös ekspertidega paika prioriteedid, tagab kasutusõigused ja rahastab uusi digitaristuid

vastavalt Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristute strateegiale. Sellega seoses luuakse teadus-

ja arendustegevuse ühtse Euroopa andmeruumina toimiva Euroopa avatud teaduse pilve

raames andmehoidlate ühendkogu, mis pakub usaldusväärset platvormi kvaliteetsete, leitavate,

juurdepääsetavate, koostalitlusvõimeliste ja taaskasutatavate teadusandmete, -vahendite ja -

teenuste piiriüleseks ja valdkondadevaheliseks jagamiseks ja taaskasutamiseks Euroopas. See

toetab Euroopa tehisintellekti teadusnõukogu (RAISE) tehisintellektiga seotud

teadustegevust25. Samal ajal tugevdatakse kavandatava ettepanekuga Euroopa teadusruumi

õigusakti kohta26 õiguslikke tingimusi, mille alusel jagada riiklikult rahastatud teadusuuringute

tulemusi, väljaandeid ja andmeid, neile juurde pääseda ja neid teaduslikel eesmärkidel

taaskasutada.

23 Kooskõlas avaandmete direktiivi I lisaga on väärtuslikud andmestikud jaotatud järgmistesse kategooriatesse: georuumilised

andmed, Maa seire ja keskkond; meteoroloogiateave; statistika, äriühingud ja äriühingu omandisuhted, liikuvus. Lisada võib

ka uusi kategooriaid. 24 AlphaFold on DeepMindi välja töötatud tehisintellektisüsteem, mis kasutab süvaõpet ja suuri andmehulki valgustruktuuride

prognoosimiseks. See aitab kiirendada läbimurdelisi teadusuuringuid mitmesugustes bioloogiavaldkondades. 25 Euroopa Komisjon (2025). Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa strateegia tehisintellekti

rakendamiseks teaduses. Tee sillutamine Euroopa tehisintellektipõhise teaduse ressurssidele (RAISE)“. Brüssel, 8. oktoober

2025, COM(2025) 724 final. 26 Euroopa Komisjon, „Forthcoming proposal for a European Research Area (ERA) Act“, välja kuulutatud komisjoni 2025.

aasta tööprogrammis, Brüssel, 11. veebruar 2025, kättesaadav aadressil: https://commission.europa.eu/strategy-and-

policy/strategy-documents/commission-work-programme/commission-work-programme-2025.

13

Laiendatakse ka ELi kultuuri- ja keeleressursse. Tehisintellekti arendamiseks tehakse

Europeana algatusele27 tuginedes kättesaadavaks üle 30 miljoni digiteeritud teose Euroopa

kultuuriasutustelt. Komisjon uurib, kuidas tugevdada koostööd ja soodustada litsentsimist

avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide ja tehisintellekti pakkujate vahel, et muuta

ringhäälinguorganisatsioonide audiovisuaalarhiivid tehisintellekti treenimiseks

kättesaadavaks, võttes arvesse õiguste omajatele tasu maksmist.

Euroopa ühtse keeleandmeruumi ja ALT-EDICi (digitaristu konsortsium

keeletehnoloogia liidu jaoks) katseprojektidega tellitakse valdkonnaspetsiifilised

andmestikud, mis sisaldavad ka väiksemaid keeli. Need lisanduvad 477 miljardile juba

kättesaadavale tokenile, mis on võrreldav juhtivate tehisintellekti treenimise andmestikega. See

aitab tagada ka vähemkasutatavate keelte kaasamise tehisintellekti suurte keelemudelite

väljatöötamisse, mis mõjutab tehisintellektisüsteemide tulemuste kvaliteeti nendes keeltes.

v. Horisontaalsed tugisüsteemid: tehisandmed, andmete koondamine ja standardid

Lisaks juhtalgatustele vajab EL ka horisontaalseid meetmeid, mis hõlmavad mitut sektorit ja

suurendavad kogu andmepõhise majanduse mastaapi.

Tehisandmed kui tehisintellekti edasiviiv jõud

Tehisandmed28 võivad teha tehisintellekti treenimise võimalikuks ka valdkondades, kus

andmed on napid või tundlikud, alates harvikhaiguste uurimisest ja lõpetades robootika või

autonoomsete sõidukite piiripealsete juhtumitega. See võimaldab arendada

tehisintellektimudeleid ilma isiklikku või ärisaladuse alla kuuluvat teavet avaldamata,

tugevdades nii konkurentsivõimet kui ka eraelu puutumatust austavat innovatsiooni.

Selle potentsiaali ärakasutamiseks töötab komisjon välja suunised ja standardid tehisandmete

usaldusväärseks kasutamiseks, uurib seonduvaid õiguslikke küsimusi, konsulteerib

vabatahtliku Euroopa sertifitseerimissüsteemi asjus ning uurib võimalust luua tehisandmete

tehas, et tagada suuremahulise andmestiku loomiseks juurdepääs kõrgjõudlusega

andmetöötlusele. Tehisandmete genereerimise valdkonna tipptasemel teadus- ja

arendustegevust rahastatakse ka programmist „Euroopa horisont“.

27 Europeana, The European digital platform for cultural heritage, kättesaadav aadressil: https://www.europeana.eu/en (vaadatud 27. oktoobril 2025). 28 Vt määratlus eespool.

14

Strateegilise andmete koondamise ettevalmistamine

Paljudel ettevõtjatel, näiteks tervishoiu, liikuvuse, energeetika, põllumajanduse ja tootmise

valdkonnas, puuduvad suured ja mitmekesised andmestikud, mida on vaja tipptasemel

tehisintellektimudelite treenimiseks. Toodete ja teenuste

tootmistsükli varajaste etappidega seotud andmete

koondamine võib tuua ühist kasu, kuid õiguskindlusetus

ja hirm konkurentsiõiguse rikkumise ees pärsivad

koostööd.

Komisjon jätkab tegutsemist, et tagada ettevõtjatele

õigusselgus kooskõlas Mario Draghi Euroopa

konkurentsivõime tulevikku käsitlevas aruandes esitatud

üleskutsega pöörata reeglid tulemusteks. 2023. aasta

horisontaalsetes suunistes konkurentidevaheliste

koostöölepingute kohta on juba selgitatud, millal on

andmete koondamine kooskõlas ELi

konkurentsiõigusega, ning esitatud praktilisi näiteid ja

kaitsemeetmed.

Selleks et seaduslikku ja tõhusat andmekoostööd andmelaborite kaudu hõlpsamaks muuta,

koostab komisjon sihtotstarbelised suunised andmete vahetamise ja koondamise parimate

tavade kohta.

Lisaks võib komisjon anda taotluse korral mitteametlike suuniste teatise alusel

konkurentsiõiguse küsimustes suuniseid konkreetsete mitut riiki hõlmavate andmetega seotud

projektide ja algatuste kohta, millega edendatakse piiriülest innovatsiooni, tööstuse

toimetulekut ja tehisintellekti arendamist. Muutes andmete koondamise usaldusväärseks ja

õiguslikult turvaliseks, saab EL tegevust tõhustada ja kiirendada kõige olulisemates sektorites

läbimurrete saavutamist.

Rangemad nõuded andmekvaliteedile ja andmehõivele

Ilma usaldusväärsete standarditeta võib andmete jagamine ka kõige ambitsioonikama eesmärgi

korral olla killustatud ja tagasihoidlik. Euroopa usaldusväärsete andmete raamistikus29 on juba

sätestatud normid andmete jagamise ja korraldamise ning metaandmete kohta, kuid

esilekerkivate probleemide lahendamiseks on vaja teha täiendavat tööd.

Komisjon esitab taotluse luua Euroopa andmekvaliteedi standard, mis hõlmaks andmete

täielikkust, järjepidevust, päritolu, semantilist selgust ja korraldust, andes ettevõtjatele,

reguleerivatele asutustele ja teadlastele usaldusväärsete andmestike ühised võrdlusalused. See

töö täiendab andmekvaliteedi ja dokumenteerimise standardimist, mida tehakse

tehisintellektimääruse alusel ja millega tagatakse andmehalduse ja tehisintellekti arendamise

nõuete sidusus.

29 Vt ka Euroopa Komisjoni rakendusotsus C(2025) 4135 Euroopa usaldusväärsete andmete raamistiku kohta.

Draghi aruanne: kuna ELil ei

ole suuri andmekogumeid,

tuleks tehisintellekti

treenimisel kasutada andmeid,

mida on vabalt jaganud mitu

teatavas sektoris tegutsevat

ELi ettevõtjat. Seda tuleks

toetada avatud lähtekoodiga

raamistikes, mis on kaitstud

konkurentsiasutuste poolt

konkurentsieeskirjade täitmise

tagamiseks võetavate

meetmete eest.

15

Käivitatakse sihtotstarbeline algatus, mille eesmärk on standardida kommenteerimise ja

märgendamise tavasid, muutes andmete leidmise, kombineerimise ja taaskasutamise

lihtsamaks ning tagades samal ajal usalduse nende päritolu ja kasutustingimuste vastu. See on

tehisintellekti treenimise laiendamise ja sektoritevahelise taaskasutamise seisukohast ülimalt

oluline. Mitme sidusrühma seminaril uuritakse ka ühendatud toodetest, anduritest ja

kaameratest pärit andmete hõive standardeid, sealhulgas valimivõttu, metaandmeid, ajatemplit,

kalibreerimist ja terviklust, et kõrvaldada andmete tõhusa koondamise ja taaskasutamise

peamised takistused.

Juhtalgatused

• Käivitada esimesed andmelaborid, et laiendada andmete kättesaadavust ja siduda need

tehisintellekti ökosüsteemidega (2025. aasta IV kvartal). Andmelaborid hakkavad pakkuma

ka usaldusväärseid pseudonüümimisteenuseid.

• Hankida tehisintellekti algatuse jaoks kvaliteetseid andmeid: laiendada avaandmete

direktiivi alusel väärtuslike andmestike loetelu (2026. aasta IV kvartal); luua koos avalik-

õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide ja tehisintellekti arendajatega sidusrühmade

foorum (2026. aasta II kvartal); teha tehisintellekti treenimiseks kättesaadavaks 30 miljonit

digiteeritud kultuuriväärtust (2026. aasta IV kvartal); käivitada valdkonnaspetsiifiliste

andmete ja väiksemate Euroopa keelte keeleandmete tellimise algatus (2026. aasta II

kvartal).

II sammas. Andmenormide ühtlustamine

ELi andmeraamistik peab jääma selgeks, praktiliseks ja innovatsioonisõbralikuks. Koormuse

vähendamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks esitab komisjon seadusandliku

ettepaneku digivaldkonna koondpaketi kohta, millega muu hulgas ajakohastatakse ja

konsolideeritakse ELi horisontaalset andmetealast õigustikku. Lisaks annab komisjon teada, et

töötab nõutava aruandluse automatiseerimiseks välja nõuete ühe klõpsuga täitmise lahenduse

ning kavandab andmemääruse toetuspaketti, mis sisaldab näidislepinguid, standardklausleid,

suuniseid hüvitiste ja ärisaladuste kohta ning õiguslikku kasutajatuge VKEdele.

i. ELi andmetealase õigustiku lihtsustamine

ELi regulatiivne andmeraamistik on kiiresti kasvanud, luues uusi õigusi, kuid suurendades ka

keerukust ja killustatust. Seda tuleb lihtsustada, et vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid,

hõlbustada normide kohaldamist ja toetada paremini innovatsiooni.

Sel otstarbel teeb komisjon ettepaneku eespool nimetatud digivaldkonna koondpaketi kohta.

Sellega ajakohastatakse õigustikku, kõrvaldades tarbetu koormuse, kuid kaitstes samal ajal ELi

andmepõhise majanduse aluspõhimõtteid. Koondpaketis keskendutakse järgmistele

prioriteetsetele reformidele.

16

• Aegunud normide väljajätmine. Koondpaketiga tunnistatakse kehtetuks isikustamata

andmete vaba liikumise määrus,30 mille funktsioone käsitletakse andmemääruses,

loobumata seejuures isikustamata andmete vaba liikumise põhimõttest ja andmete

põhjendamatu lokaliseerimise keelust.

• Andmejagamisnormide lihtsustamine. Koondpaketiga tunnistatakse kehtetuks

andmehalduse määrus ja kantakse selle olulised sätted üle andmemäärusesse.

Andmevahendajate kohustused muudetakse selgemaks, lihtsamaks ja vabatahtlikuks, et

võimaldada elujõulisi mudeleid ja laiemat kasutuselevõttu.

• Avaliku sektori andmete jagamise normide konsolideerimine. Normid, mis seni

olid jagatud andmehalduse määruse ja avaandmete direktiivi vahel, säilitatakse ja

koondatakse ühte andmemääruse peatükki.

See lihtsustab kohustuste täitmist, säilitades

samal ajal avatuse, läbipaistvuse ja õiglase

juurdepääsu. Lisaks käsitletakse uues

raamistikus võimu tasakaalustamatust

andmete jagamisel ning tagatakse õiglased

tingimused ja käegakatsutav kasu VKEdele.

Andmelaborites märgitakse ära paljulubavad

uued avaliku sektori andmestikud, mida ei ole

veel asjaomastes normides käsitletud.

• Küpsiseid ja sarnaseid tehnoloogiaid

käsitlevate normide ajakohastamine.

Koondpaketiga reformitakse praegu e-privaatsuse direktiivis sätestatud küpsiseid

käsitlevaid norme ja lisatakse need isikuandmete kaitse üldmääruse raamistikku. Välja

pakutakse praktilised lahendused: teatavatel väikese riskiga eesmärkidel kasutatavaid

küpsiseid ja sarnaseid tehnoloogiaid tuleks pidada seaduslikeks, samas kui muude

eesmärkide korral peaksid veebisaitide haldajad tuginema mõnele isikuandmete kaitse

üldmääruse kohasele õiguslikule alusele. Samuti lihtsustatakse selliste bännerite

kasutamist, mis võimaldavad kõigist küpsistest ühe klõpsuga loobuda. See kohustab

veebisaite arvesse võtma kasutajate eelistusi, sealhulgas veebilehitsejate kaudu. Lisaks

digivaldkonna koondpaketi vastuvõtmisele reformitakse e-privaatsuse raamistikku, et

tagada kehtivate normide vastavus tänapäeva vajadustele ning võimaldada inimeste ja

ettevõtjate tõhusat kaitset, kahjustamata põhiõigusi ja säilitades ajakirjanduse

sõltumatuse. Asjaomased sätted integreeritakse muudesse õigusaktidesse, mis

võimaldab direktiivi lõpuks kehtetuks tunnistada.

• Innovatsioonisõbraliku eraelu puutumatuse raamistiku väljatöötamine.

Isikuandmete kaitse üldmääruse sihipäraste muudatuste tulemusel selgitatakse

eelkõige isikuandmete mõistet, ühtlustatakse ELi tasandil, millal tuleks teha

andmekaitsealaseid mõjuhinnanguid, lihtsustatakse järelevalveasutustele

andmekaitsealasest rikkumisest teatamist, ühtlustatakse rikkumisest teatamist ühtse

30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1807, mis käsitleb isikustamata andmete

Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku.

Üks andmeliidu avalikus

konsultatsioonis osaleja: „E-

privaatsuse norme tuleb kiiresti

ajakohastada. Senised normid olid

koostatud täiesti teistsuguses

tehnoloogilises kontekstis ning

nendes ei võeta arvesse praeguseid

turuvajadusi.“

17

ELi kontaktpunkti kaudu, lihtsustatakse teabe jagamise kohustusi, kui on mõistlik alus

eeldada, et inimestel on teave juba olemas ja andmesubjektile avalduv risk on väike,

selgitatakse, et tehisintellekti treenimise, sealhulgas andmete eriliikide juhusliku

töötlemise õiguslik alus võib olla õigustatud huvi, ning selgitatakse automatiseeritud

töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemist käsitlevaid sätteid.

Üks oluline muudatus puudutab andmete vabaks laskmist, et arendada tehisintellekti

usaldusväärse anonüümimise kaudu. Praegu on peamine probleem ebakindlus, kas

isikuandmed on piisavalt anonüümitud, mis sageli pärsib andmete jagamist. Ettevõtjatel

on eelkõige raske kindlaks teha, millal pseudonüümitud andmed ei ole enam teatavate

üksuste isikuandmed. See ebakindlus muudab andmete jagamise keerulisemaks, kui

isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid täidetakse ettevaatusabinõuna. Komisjon

toetab ettevõtjaid, määrates kindlaks vahendid ja kriteeriumid, mille alusel teha

kindlaks, kas pseudonüümimisest tulenevad andmed kujutavad endast teatavate üksuste

isikuandmeid.

See hõlmab olemasoleva tehnika taseme hindamist ja tagasituvastuse ohu hindamise

kriteeriumide väljatöötamist. Kuigi ettevõtjad jäävad isikuandmete kaitse üldmääruse

järgimise eest täielikult vastutavaks, võivad nad kasutada neid vahendeid ja kriteeriume

tõendamaks, et andmete põhjal ei saa teha tagasituvastust Muudatused hõlbustavad ka

tehisintellektimudelite treenimist ja võimaldavad asjakohaseid kaitsemeetmeid.

Muudatuste eesmärk on tagada tehisintellekti arendamisel õigusselgus – sealhulgas

tundlike andmete juhusliku töötlemise korral, kui arendajad on teinud kõik selleks, et

sellised andmed eemaldada –, kaitstes samal ajal üksikisikute õigusi ja ettevõtjate

konkurentsivõimet.

• Andmemääruse täiustamine praktilise rakendamise otstarbel. Andmemääruse

põhijooni ei muudeta. Ettevõtjate ja valitsuste vaheline andmete jagamine piiratakse

aga hädaolukordadega. Nii vähendatakse koormust, kuid säilitatakse kriisidele

reageerimine. Sihipäraste lisakohandustega hoitakse ära andmete lekkimine väljapoole

ELi, kehtestatakse tellimuspilvteenuste jaoks kohandatud kord ja jäetakse välja

nutilepinguid käsitlevad sätted.

• Kasvufirmade koormuse vähendamine. Uue, väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate (250–749 töötajat) kategooria lisamisega

laiendatakse andmemääruse, avaandmete direktiivi ja andmehalduse määruse

integreeritud normide kohaseid sätteid, mis käsitlevad VKE-tüüpi majandusüksusi.

ii. Tulevikukindla andmeraamistiku loomine

Digitaalse toimivuse kontrolli raames jätkab komisjon ELi andmetealase õigustiku

läbivaatamist, et see oleks sidus, proportsionaalne ja innovatsioonisõbralik. Pöörates erilist

tähelepanu VKEdele, tehakse kindlaks kattuvused, lüngad ja ebaselged seosed, sealhulgas

valdkondlikke andmeid käsitlevate õigusaktidega, ning luuakse prognoositavam

valdkondadevaheline raamistik.

18

Lisaks ajakohastatakse digivaldkonna õigusakte ja andmekaitset31. Sihipärased kohandused

võivad lihtsustada nõuete täitmist ja parandada nende täitmise tagamist, toetades töökindlate ja

usaldusväärsete uuenduste väljatöötamist.

Andmevahendus (data brokerage) on üha problemaatilisem, sest teatavad ettevõtjad koguvad

ja koondavad isikuandmeid või kauplevad nendega andmesubjektide teadmata või ilma nende

sisulise nõusoleku või kontrollita. Sellised läbipaistmatud tavad õõnestavad andmekaitseõiguse

ja eraelu puutumatuse aluspõhimõtteid, moonutavad konkurentsi ning vähendavad üldsuse

usaldust digiturgude vastu. Kehtivate normide täitmise tagamist tuleb parandada. Komisjon

hindab, kas on vaja täiendavaid kaitsemeetmeid, et piirata selliseid tavasid, suurendada

andmekaubanduse läbipaistvust ning tagada, et üksikisikud ja ettevõtjad saavad usaldada seda,

kuidas andmetele juurdepääs ja nende vahetamine liidus toimub.

iii. Nõuete täitmine ühe klõpsuga

Ettevõtjad kulutavad nõuetele vastavuse protsessile märkimisväärselt aega ja raha. Isegi juba

digitaalsel kujul olevad andmed tuleb sageli ümber vormindada ja esitada uuesti mitmele

ametiasutusele, kus neid kontrollitakse käsitsi. Selline dubleerimine killustab järelevalvet ja

kulutab ressursse, mida muidu saaks innovatsiooniks kasutada.

EL investeerib lisaks normide lihtsustamisele nõuete täitmise protsessi automatiseerimise

tehnoloogiasse. Programmide „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“ kaudu toetatakse

ühiseid andmemudeleid, koostalitlusvõime raamistikke ja automatiseeritud analüüsi.

Katseprojektid on juba näidanud, kuidas reaalajas toimuv automatiseeritud vastavuskontroll

praktikas toimiks. Digitaalne tootepass on tooteid käsitlevates õigusaktides üks esimesi näiteid

sellest lähenemisviisist.

Nendele kogemustele tuginedes teeks nõuete täitmine ühe klõpsuga regulatiivsed nõuded

masinaga kontrollitavaks ning võimaldaks muuta ettevõtte andmed standarditud digitaalseteks

vastavussertifikaatideks, mis nii nagu digitaalsed tootepassid hõlbustavad toodete automaatset

nõuetele vastavuse kontrolli.

Nõuete täitmine ühe klõpsuga võib olla eriti väärtuslik sellistes valdkondades nagu

küberturvalisus, kus ettevõtjad peavad täitma küberturvalisuse 2. direktiivi,32 küberkerksuse

määruse33 ja muude raamistike nõudeid.

Euroopa ettevõtluskukru määrusest saab selle lähenemisviisi üks peamisi võimaldajaid. See

loob usaldusväärse ja koostalitlusvõimelise digikeskkonna kontrollitavate identimisandmete,

sealhulgas vastavussertifikaatide säilitamiseks, haldamiseks ja jagamiseks. Ettevõtjad võiksid

kasutada Euroopa ettevõtluskukrut selleks, et ennast digitaalselt tuvastada, tuvastada ja

valideerida ökosüsteemi kasutajaid ning tõendada vastavussertifikaatide esitamise kaudu

31 Komisjoni tööprogramm: EUR-Lex – 52025DC0870 – ET – EUR-Lex. 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada

küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi

(EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333,

27.12.2022, lk 80–152). 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2847, mis käsitleb digielemente sisaldavate

toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013 ja (EL) 2019/1020 ning

direktiivi (EL) 2020/1828 (küberkerksuse määrus) (ELT L 2847, 20.11.2024).

19

vastavust mitmele ELi normile. Avaliku sektori reguleerivad asutused saaksid valideeritud

teabele kohe turvalise juurdepääsu. Aja jooksul saab Euroopa ettevõtluskukrust ühine taristu,

millega toetatakse haldusprotsesse, nagu litsentsimine, riigihanked ja juurdepääs

rahastamisele, võimaldades kogu ühtsel turul ettevõtjate ja ametiasutuste vahel sujuvat

digitaalset suhtlust.

Usalduse ja õiguskindluse tagamiseks on oluline määrata kindlaks, kes vastutab vigade,

väärkasutuse või süsteemitõrgete eest: kas ettevõtja, sertifitseerija või reguleeriv asutus.

Seepärast arutab komisjon neid küsimusi eelseisva avaliku konsultatsiooni käigus, hinnates nii

võimalusi kui ka kaitsemeetmeid, mida on vaja usaldusväärse ja vastutustundliku

automatiseeritud nõuete täitmise ökosüsteemi loomiseks.

Lisaks VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate kulude vähendamisele annaks

selline süsteem poliitikakujundajatele ka ülevaate sellest, kuidas normid praktikas toimivad, ja

tugevdaks seeläbi tõenduspõhist reguleerimist. Nõuete täitmine ühe klõpsuga võiks saada ELi

digitaalse lihtsustamise tegevuskava nurgakiviks, viies konkurentsivõime ning usalduse ja

vastutuse omavahel kooskõlla.

iv. Ettevõtjate abistamine andmemääruse järgimisel

Andmemäärus on üks peamisi andmete kasutamist ja jagamist reguleerivaid normistikke.

Selleks et ettevõtjad, eelkõige VKEd ja väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad,

saaksid täielikult ära kasutada selle potentsiaali ja keskenduda bürokraatia asemel

innovatsioonile, on komisjon juba välja andnud korduma kippuvaid küsimusi sisaldava

dokumendi34 ja sõidukisiseseid andmeid käsitlevad suunised35 ning kavatseb neid veelgi

täiendada laiema toetusmeetmete paketiga.

Kohe võetavad meetmed:

• andmete jagamist käsitlevad näidislepingutingimused, et vähendada õiguslikku

keerukust ja tehingukulusid ning suurendada ettevõtjate enesekindlust uute partnerluste

sõlmimisel;

• pilvteenuseid käsitlevate lepingute tüüptingimused, et muuta teenuseosutaja

vahetamine lihtsamaks ja lepingud õiglasemaks, toetades Euroopa pilvandmetöötluse

turul konkurentsi ja innovatsiooni.

Järk-järgult võetavad meetmed:

• suunised mõistliku hüvitise kohta, mis annavad selgust selle kohta, mida võib andmete

jagamise eest nõuda, tagades õiguskindluse nii andmevaldajatele kui ka andmesaajatele

(2026. aasta I kvartal);

34 Euroopa Komisjon, korduma kippuvad küsimused – andmemäärus, versioon 1.3, Brüssel, 12. september 2025, kättesaadav

aadressil: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/library/commission-publishes-frequently-asked-questions-about-data-act

(vaadatud 27. oktoobril 2025). 35 Euroopa Komisjon, suunised sõidukiandmete kohta, lisatud määrusele (EL) 2023/2854 (andmemäärus), C(2025) 6119 final,

Brüssel, 12. september 2025.

20

• uued suunised andmemääruse teatavate mõistete kohta (2026. aasta I kvartal);

• andmemääruse õigusalane kasutajatugi, kes pakub ettevõtjatele otsest abi konkreetsetes

küsimustes selle kohta, kuidas uusi norme kohaldada, seades esikohale VKEd ja

tagades, et nende päringutele pööratakse erilist tähelepanu ja neile vastatakse kiiresti

(2025. aasta IV kvartal).

Kõik need meetmed lihtsustavad andmemääruses orienteerumist, vähendavad tarbetuid kulusid

ning annavad ettevõtjatele selguse ja kindluse, mida nad vajavad, et kasutada ära ELi

andmepõhise majanduse pakutavaid võimalusi. Komisjon jälgib tähelepanelikult lepinguliste

vahendite, eelkõige lepingute näidis- ja tüüptingimuste rakendamist ning vaatab need vajaduse

korral läbi, täiendab või kohandab neid vastavalt andmejagamisvaldkonna rahvusvahelistele

arengusuundumustele.

Komisjon püüab saavutada koostoime avaliku sektori hankijate ja Euroopa andmeruumide

vahel, et suurendada avaliku sektori tõhusust, tuginedes Euroopa terviseandmeruumi ja

tervishoiu tõhususega tegeleva suurhankijate töörühma koostatud kavale36.

Juhtalgatused

• Ettepanek konsolideerida andmeid käsitlevad õigusaktid (2025. aasta IV

kvartal)

• Ettepanek ajakohastada e-privaatsuse norme küpsiste ja sarnaste tehnoloogiate

kohta (2025. aasta IV kvartal)

• Ettepanek teha isikuandmete kaitse üldmääruses sihipäraseid kohandusi (2025.

aasta IV kvartal)

• Käivitada algatus „Nõuete täitmine ühe klõpsuga“ (alates 2025. aasta IV

kvartalist)

• Võtta kasutusele andmemääruse rakendamist toetavad meetmed (alates 2025. aasta

neljandast kvartalist)

III sammas. ELi andmesuveräänsuse kaitsmine strateegilise rahvusvahelise

andmepoliitika kaudu

Andmesuveräänsus on ELi digituleviku seisukohast keskne tegur. See tähendab, et EL peab

säilitama kontrolli selle üle, kuidas andmetele juurde pääsetakse ning kuidas neid nii liidu

territooriumil kui ka välismaal kasutatakse ja kaitstakse. Suveräänsus eeldab avatust

usaldusväärsetele partneritele, sealhulgas piiriülest andmevahetust, kuid seda õiglastel ja

turvalistel tingimustel, mis on kooskõlas ELi väärtuste ja huvidega. Olukord, kus

välisosalejatel on takistamatu juurdepääs ELi turule, samas kui Euroopa ettevõtjad seisavad

välismaal silmitsi põhjendamatute tõketega, ei tohi kesta.

Suveräänsuse kaitsmine tähendab ka ELi kerksuse kaitsmist. Küberründed, tehnoloogialekked,

jälgimine ja sunnitud sõltuvus seavad kriitilise tähtsusega andmed ohtu. EL peab tagama

36 Can the European Health Data Space enable better procurement? – Big Buyers are investigating | Avaliku sektori hankijad

21

tundlike andmestike kättesaadavuse, tervikluse ja turvalisuse, vältides nende väär- või

ärakasutamist, eelkõige väljaspool ELi asuvate osalejate poolt.

Selleks järgib komisjon strateegiat, milles on ühendatud avatus

ja tugevus ning mille eesmärk on muuta andmetele

juurdepääsu ja piiriülese edastamise õiglased tingimused

digikaubanduse tugisambaks, kaitsta selgete kaitsemeetmete

abil tundlikke ELi isikustamata andmeid ning süvendada

koostööd usaldusväärsete partneritega. Samuti tegutsetakse

selle nimel, et kujundada välja ülemaailmsed juhtimismudelid,

milles võetakse arvesse ELi huve ja väärtusi ning välditakse

killustumist konkureerivatesse valdkondadesse. See strateegia

täiendab ELi andmekaitsealases õigustikus välja töötatud

pikaajalist lähenemisviisi turvalistele isikuandmete voogudele.

Kuigi EL on loonud tugeva õigusraamistiku ja edendanud rahvusvahelisel tasandil

usaldusväärset andmete vaba liikumist, ähvardavad uued põhjendamatud andmete

lokaliseerimise nõuded, ekspordikontroll ja välismaal kohaldatavad diskrimineerivad normid

suveräänsust õõnestada. Seepärast kavatseb komisjon tegutseda jõulisemalt, et kaitsta ELi huve

ja regulatiivset autonoomiat, võttes juhul, kui avatust kuritarvitatakse või haavatavusi

kasutatakse relvana, proportsionaalseid meetmeid.

i. Õiglased piiriülesed andmevood ja ELi tundlike isikustamata andmete kaitse

meetmed

Komisjon lõimib õiglased tingimused ja tõhusa kontrolli piiriüleste andmevoogude üle

rahvusvahelisse digikaubandusse. Struktureeritud aruteludes, näiteks ELi digipartnerluste ja -

dialoogide raames, käsitletakse tasakaalustamatust olukorras, kus ELi andmed liiguvad

välismaale ilma piisavate kaitsemeetmeteta.

Kui probleemid püsivad, võtab komisjon objektiivsete kriteeriumide alusel proportsionaalseid

meetmeid, pidades seejuures täiel määral kinni liidu rahvusvahelistest kohustustest. Komisjon

avaldab 2026. aasta teises kvartalis suunised, kuidas hinnata ELi üksuste kohtlemist

kolmandate riikide poolt, ja töötab 2026. aasta esimeses kvartalis välja andmelekkevastase

meetmepaketi, mille abil käsitleda lokaliseerimisnõudeid, turult väljatõrjumist, ebapiisavaid

kaitsemeetmeid või mis tahes muud põhjendamatut kohtlemist. Selle meetmepaketi aluseks või

inspiratsiooniks võivad vastavalt asjaoludele olla sellised vahendid nagu kaubanduseeskirjade

täitmise tagamise määrus,37 survestamisvastane õigusakt38 ja majandusjulgeoleku kaalutlused

ning selle fookuses on tehnoloogia ja parimad tavad, mis aitavad tugevdada ELi kerksust. Kui

37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 654/2014, milles käsitletakse liidu õiguste rakendamist

rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade kohaldamisel ja jõustamisel ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 3286/94

(ELT L 189, 27.6.2014, lk 50–58). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2675, mis käsitleb liidu ja selle liikmesriikide

kaitset kolmandatest riikidest tuleneva majandusliku survestamise eest (survestamisvastane õigusakt) (ELT L 322,

27.11.2023).

75% sidusrühmade

küsitluses osalejatest oli

seisukohal, et EL peab

rakendama isikustamata

andmete rahvusvaheliste

voogude suhtes jõulisemat

lähenemisviisi.

22

struktuursete moonutuste või püsivate diskrimineerivate tavade probleemiga ei tegeleta, kaalub

komisjon vajaduse korral lisameetmeid, et tagada andmetele juurdepääsuks ja nende

kasutamiseks õiglased tingimused.

Komisjon kavatseb ka paremini kaitsta ELi tundlikke isikustamata andmeid, täiendades

isikuandmete kaitset, mis on tagatud isikuandmete kaitse üldmääruse ja kaitse piisavuse

otsustega. Koostöös sidusrühmadega ja põhjalike riskihindamiste tulemusi arvestades võtab

komisjon 2026. aasta kolmandaks kvartaliks vastu esimese sihipäraste meetmete paketi.

ii. ELi andmete jagamise ökosüsteemide sidumine sarnaselt meelestatud kolmandate

riikide ökosüsteemidega

ELi andmekaitse, küberturvalisuse, täitmise tagamise ja õiguskaitse õigusraamistik on

välismaiste andmevaldajate jaoks usaldusväärne alus. Komisjon edendab turvalisi, ühtseid ja

koostalitlusvõimelisi ühendusi ELi ja sarnaselt meelestatud partnerite andmeökosüsteemide

vahel, et meelitada ELi rohkem andmevooge.

Kavandatud meetmete hulgas on i) tugiteenused ja -taristu, nagu ühtsed Euroopa andmeruumid,

mis võimaldada sujuvat piiriülest jagamist; ii) selliste vahendite nagu lepingu tüüptingimuste

pakkumine, et aidata ettevõtjatel tagada seaduslik teabevahetus, ning iii) piiriülese andmete

jagamisega seotud kohustuste lõimimine kahe- ja mõnepoolsetesse rahvusvahelistesse

lepingutesse.

Lähenemise ja koostalitlusvõime tugevdamiseks populariseerib komisjon Euroopa

usaldusväärsete andmete raamistikku rahvusvahelistes dialoogides ja digipartnerluse

võrgustikus. Samuti uurib komisjon võimalust luua usaldusmärgis, mille võib siduda

andmeruumide suutvusküpsuse mudeliga – standardraamistik, millega hinnata andmeruumi

algatuste suutlikkust –, et toetada koostööd muude riikide valitsuste ja ettevõtjatega.

iii. ELi positsiooni tugevdamine ülemaailmses andmehalduses

Ülemaailmset andmehalduskeskkonda killustavad konkureerivad mudelid. Komisjon kavatseb

ELi lähenemisviise rahvusvahelisel tasandil rohkem propageerida, eelkõige loomisel olevates

raamistikes, ning tugevdada koalitsioone sarnaselt meelestatud partneritega.

Komisjon ja Euroopa välisteenistus süvendavad ja ühendavad kooskõlas rahvusvahelise

digistrateegiaga39 2026. aastaks andmehalduse digipartnerlusi, kooskõlastades oma tegevust

partneritega, kellel on samad eesmärgid, ning arendavad edasi digikaubanduslepinguid ja

traditsiooniliste kaubanduslepingute digipeatükke. EL jätkab aktiivset osalemist

rahvusvahelistel foorumitel, nagu G7, G20, OECD ja ÜRO, kasutades selliseid vahendeid nagu

OECD deklaratsioon valitsuse juurdepääsu kohta isikuandmetele.

Erilist tähelepanu pööratakse ELi lähenemisviiside edendamisele ja vastastikku kasulikule

koostööle kandidaatriikide, potentsiaalsete kandidaatriikide ja lähinaabritega. Samuti teeb EL

39 Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule

„Euroopa Liidu rahvusvaheline digistrateegia“, JOIN(2025) 140 final, Brüssel, 5. juuni 2025.

23

partneritega koostööd selleks, et uurida võimalust luua valitud väärtuslike avalike andmete (nt

kultuuripärand) jaoks jagatud platvorm ning saavutada usaldusväärsed kokkulepped tundlike

andmevoogude, valitsuse juurdepääsu ja valdkondlike normide küsimustes.

Juhtalgatused

• Anda välja suunised, kuidas hinnata ELi andmete õiglast kohtlemist välismaal

(2026. aasta II kvartal)

• Luua töövahendid andmete põhjendamatu lokaliseerimise, turult väljatõrjumise,

nõrkade kaitsemeetmete ja andmelekke vastu võitlemiseks (2026. aasta II kvartal)

ning võtta vastu meetmed tundlike isikustamata andmete kaitsmiseks (2026. aasta

III kvartal)

5. Andmeliidu strateegia: tehisintellekti arendamiseks andmete kättesaadavaks

tegemine

Selleks et tagada tehisintellekti ajastul konkurentsivõime, nihutatakse andmeliidu strateegias

rõhuasetus reeglite kehtestamiselt tulemuste saavutamisele. Strateegias hakatakse käsitlema

andmete nappuse, regulatiivse keerukuse ja ülemaailmse konkurentsi küsimusi, tuginedes

alates 2020. aastast kehtinud alustele.

Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu jääb keskseks juhtimisfoorumiks ja seda hakatakse

kasutama liikmesriikide ja sektoriga põhjalikumate tehniliste arutelude ja strateegilise dialoogi

pidamiseks. Tehisintellekti kasutamise liidust saab peamine valdkondliku tagasiside kanal ning

see tagab, et rakendamist kujundavad ettevõtjad, teadlased ja avaliku sektori osalejad.

Tehisintellekti vaatluskeskuses jälgitakse esilekerkivaid suundumusi ja võetakse neid arvesse

tegevuspõhimõtete väljatöötamisel.

Sihipäraste meetmetega suurendatakse kvaliteetsete andmete mahtu, lihtsustatakse

regulatiivset keskkonda ja tugevdatakse ELi rolli ülemaailmsetes andmevoogudes. VKEde ja

novaatorite jaoks tähendab see, et nõuete täitmine muutub odavamaks, juurdepääs andmetele

lihtsamaks ja rahvusvaheline keskkond soodsamaks.

Ära saab teha ainult mõõdetavaid asju. Seepärast on komisjon välja kuulutanud ühtse turu

tegevuskava, et protsesse kiirendada. Tegevuskava koostamisel võib vastavalt vajadusele

andmeliidu strateegiat arvesse võtta, et aidata poliitikakujundajatel ja sektoril, eelkõige

VKEdel, kõrvaldada tõkkeid ja viia lõpule ühtse andmeturu väljakujundamine.

Andmeliidu strateegia ja tehisintellekti kasutamise strateegiaga tagatakse, et ELi andmevarad

toetavad otseselt tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu kõigis sektorites.

Pikaajaline visioon on selge: suveräänne Euroopa andmemajandus, kus andmeid liigutatakse

turvaliselt ja vastutustundlikult ning mis aitab arendada tehisintellekti, edendada innovatsiooni

ja tugevdada konkurentsivõimet.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Eesti seisukohad EL andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia kohta Esitame Teile Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Eesti seisukohad Euroopa andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri 3. Kaasamistabel 4. Euroopa andmeliidu strateegia 5. EL tehisaru rakendamise strateegia Kristiina Krause 51933390 [email protected]

Meie 07.04.2026 nr 7-1/2746

1

KAASAMISTABEL Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise

strateegia kohta”

Nr Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine

1. Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus

Toetame mõlema strateegia üldisi eesmärke, sealhulgas andmete kvaliteedi

tõstmist, turvalise taaskasutuse tagamist ning tehisaru vastutustundliku ja

läbipaistva rakendamise põhimõtete järgimist. Nõustume, et andmehalduse

ja tehisaru poliitikaid tuleb käsitleda ühtse raamistikuna, kuna kvaliteetsed,

ajakohased ja usaldusväärsed alusandmed on eelduseks toimivale ning

ohutule tehisarule.

Arvestatud.

2. Arvestada tuleb sellega, et Eesti avaliku sektori infosüsteemid on valdavalt

tsentraalselt hallatud ning kompetents koondunud. EL-i raamistik peaks

olema piisavalt paindlik, et arvestada liikmesriikide erineva arenguastme,

infosüsteemide korralduse ja ressursibaasiga. Eesti jaoks on kriitiline, et EL

tasandi regulatsioonid ei looks täiendavaid bürokraatia- ega

raportikohustusi, mis dubleerivad juba toimivaid riiklikke protsesse. Samuti

on andmeruumide loomisel oluline tagada, et riigil säiliks kontroll oma

andmete kasutamise üle, sealhulgas metaandmete, juurdepääsu- ja

kasutuspoliitikate tasandil

Arvestatud.

Andmeliidu strateegia ei

näe ette täiendavat

raporteerimiskohustust.

(Andme)suveräänsus,

ehk andmevaldajate

kontroll oma andmete

üle, on juba andmeliidu

strateegias väga olulisel

kohal.

3. Andmeliidu strateegia rõhutab vajadust tagada turvalised

juurdepääsumehhanismid ning selged andmehalduse põhimõtted, sh üheselt

määratletud rollid ja ligipääsutasemed. Tehisaru rakendamisel muutub see

veelgi olulisemaks, kuna tehisaru süsteem pääseb kõikide andmeteni,

millele kasutajal on juurdepääs. Kui juurdepääsuõigused on liiga laiad või

halvasti hallatud, võivad tehisaru süsteemid töödelda ja kokku viia teavet,

mis ei ole ametniku tööülesannete täitmiseks vajalik, mis omakorda

suurendab nii turvariski kui ka õiguslikku riski.

Arvestatud.

Kommentaar puudutab

andmehalduse ja –turbe

praktilist rakendamist ja

on kooskõlas andmeliidu

strateegia põhimõtete

ning Eesti

seisukohtadega.

2

4. Sektoripõhiste andmeruumide kasutuselevõtt toob kaasa täiendavaid

turvariske. Kui üks süsteem või organisatsioon ei vasta nõutud turva- ja

andmekvaliteedistandarditele, võib see ohustada kogu andmeruumi –

haavatavused ja vigased andmed võivad kanduda üle teistele osalistele.

Seetõttu on oluline kehtestada ka selged ja ühtsed eeltingimused, millele

infosüsteemid peavad vastama enne liitumist andmeruumiga, näiteks

kohustuslik sõltumatu turvahindamine. Samas tuleb arvestada Eesti

väiksuse ja piiratuma spetsialistide ressursiga, mistõttu peavad nõuded

olema proportsionaalsed ning rakendatavad ka väiksema halduskoormuse

võimekuse korral.

Arvestatud.

Andmeruumide

arendamisel on

turvalisus ja

usaldusväärsus ülimalt

olulisel kohal, vastavad

põhimõtted on toodud nt

andmeruumide

standardmudelis (data

spaces blueprint) ja pole

mõistlik katta strateegia

või õigusandluse

tasandil.

5. Andmeruumide ja tehisaru kasutuselevõtu puhul tuleb pöörata oluliselt

enam tähelepanu alusandmete kvaliteedile ja täpsusele. Vigased, aegunud

või manipuleeritud andmed võivad tekitada ulatuslikke süsteemseid vigu,

põhjustada õigusvastaseid otsuseid ning vähendada usaldust avaliku sektori

teenuste vastu. Seetõttu on oluline luua lihtsad ja ühtsed mehhanismid

valeandmetest teavitamiseks ning vajadusel ka teavitamaks neid osapooli,

kes on juba ekslikke andmeid kasutanud. Eriti tuleb tähelepanu pöörata

andmete sihiliku manipuleerimise ennetamisele ja erinevatele data

poisoning ründevariantidele, mis võivad mõjutada nii treeningandmeid kui

ka operatiivseid otsustusmudeleid. Kuigi strateegiad käsitlevad põhjendatult andmete kättesaadavust ja

taaskasutust, on andmete säilitamise, kustutamise ja elutsükli haldamise

käsitlus vähem reguleeritud. Andmeruumide ja tehisaru laiapõhise

kasutuselevõtu kontekstis on hädavajalik luua selgem raamistik ka andmete

elutsükli juhtimiseks – sealhulgas 2/2 läbipaistvad säilitustähtajad, andmete

minimaalsuse põhimõtte järgimine ning mehhanismid andmete

Andmekvaliteedile

pöörab andmeliidu

strateegia juba piisavalt

tähelepanu, mh tuuakse

välja eesmärk luua ühtne

andmekvaliteedi

standard.

Eesti seisukohti on

täiendatud andmete

elutsükli põhimõtete

ühtlustamise vaatega.

3

kustutamiseks ka tehisaru süsteemidest, kus need võivad olla talletunud

mudelite parameetritesse või treeningkorpustesse.

6. Lisaks teeme ettepaneku, et tehisaru strateegia võiks rohkem kajastada

oskuste omandamise vajadust varases kooliastmes ja ümberõppimise

vajalikkust tööturul. 3.2 toob välja soovituse, aga võiks kaaluda ka seda, kas

riik peaks teatud juhtudel sellist õpet ise tagama.

7. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 1. Andmete kättesaadavus

Toetame eesmärki laiendada tehisintellekti arendamiseks vajalike andmete

kättesaadavust ning parandada nende kasutusvõimalusi. Ettevõtjate

igapäevane kogemus näitab siiski, et peamine kitsaskoht ei seisne andmete

formaalses puudumises, vaid nende killustatuses, ebastandardsetes

formaatides ja piiratud ligipääsus. Andmeliidu strateegias rõhutatud

andmeruumid ja tehnilised lahendused saavad olla tõhusad vaid siis, kui

need loovad reaalse ja prognoositava ligipääsu kvaliteetsetele andmetele.

Arvestatud.

Valdkondades ja -üleselt

andmemudelite ja

formaatide ühtlustamine

ongi andmeruumide

eesmärk.

8. 2. Koosvõime ja ühekordse küsimise põhimõte

Ettevõtjate seisukohast on andmete ühekordse küsimise põhimõtte

järjepidev rakendamine ning süsteemidevahelise koosvõime tagamine

keskse tähtsusega. Kui andmeid kogutakse ja esitatakse korduvalt erinevates

vormides, suureneb halduskoormus ning väheneb ettevõtete võimekus uusi

lahendusi arendada.

Tehisintellekti lisandväärtus tekib sageli erinevate süsteemide, näiteks e-

kaubanduse platvormide, ettevõtte ressursside planeerimise (ERP) tarkvara

lahenduste, logistika- ja turundussüsteemide, vahelises integratsioonis.

Strateegiate rakendamisel tuleks seetõttu pöörata tähelepanu sellele, et

tehnilised standardid lihtsustaksid integratsiooni, mitte ei looks uusi

kohandamiskohustusi ja üleminekukulusid. Koosvõime peab olema

praktiline ja ettevõtja jaoks majanduslikult teostatav.

Arvestatud.

Eesti seisukohti on

täiendatud RTE ja once-

only teemade olulisuse

rõhutamisega.

9. 3. Regulatiivne selgus Arvestatud.

4

Toetame eesmärki ühtlustada ja lihtsustada ELi andme-eeskirju ning

vähendada dubleerimist. Ettevõtjate jaoks on õigusselgus ja prognoositavus

investeerimisotsuste tegemisel olulise tähtsusega. Mitme paralleelse

regulatsiooni, sealhulgas andmekaitsenormide, andmemääruse,

sektoripõhiste õigusaktide ja tehisintellekti regulatsiooni, koostoime võib

praktikas osutuda keerukaks.

Strateegiate edukus sõltub sellest, kas rakendamise käigus väljatöötatavad

juhised ja näidistingimused on ettevõtjatele piisavalt selged, et need aitaksid

ettevõtjatel nõudeid ühtselt mõista ja kohaldada. Regulatiivne lihtsustamine

peab vähendama ebakindlust, mitte looma täiendavat tõlgendamisruumi.

Eriti oluline on tagada, et horisontaalsed ja valdkondlikud õigusaktid oleksid

omavahel kooskõlas ning ei tekitaks vastuolulisi kohustusi.

EL regulatsioonide

selguse ja samas

praktilise rakendatavuse

rõhutamine on juba Eesti

seisukohtades sees.

10. 4. Andmekvaliteet

Tehisintellekti lahenduste arendamise eelduseks on ligipääs kvaliteetsetele

andmetele ning võimalus neid turvaliselt kasutada. Toetame strateegilist

lähenemist andmekvaliteedile, kuid rõhutame, et kvaliteedinõuded peavad

olema riskipõhised ja proportsionaalsed. Erinevates sektorites ja

andmestikes on erinevad vajadused ning jäikade nõuete kehtestamine võib

kaasa tuua ebaproportsionaalse koormuse, eriti väiksematele ettevõtjatele.

Oluline on, et andmekvaliteedi parandamine ei muutuks iseseisvaks

eesmärgiks, vaid toetaks tegelikku andmete kasutatavust innovatsioonis.

Samuti peab olema selge, kuidas ettevõtjad saavad turvalises ja õiguspärases

raamistikus andmeid kasutada toodete arendamiseks ja testimiseks.

Arvestatud.

Eesti seisukohad

standardiseerimise osas

on laiendatud

ebaproportsionaalse

koormuse vältimise ja

praktilise rakendatavuse

vaatest.

11. 5. Andmelaborid ja turu toimimine

Andmelaborite kontseptsioon, mille eesmärk on aidata ettevõtjatel andmeid

koondada, töödelda ja kasutada tehisintellekti arendamiseks, on tervitatav.

Ettevõtjate vaatest on oluline, et sellised struktuurid täidaksid selgelt

määratletud turupuudujääki, näiteks olukordades, kus andmete jagamine ei

toimi või kus puudub vajalik tehniline kompetents.

Arvestatud.

Vastav seisukoht on juba

olemas.

5

Samas tuleb vältida olukorda, kus andmelaborid hakkavad dubleerima

erasektoris juba pakutavaid andmeteaduse ja tehisintellekti

arendusteenuseid. Riiklikult või ELi vahenditest toetatud struktuurid ei

tohiks vähendada erasektori investeerimisvalmidust. Läbipaistvad

ligipääsutingimused, selge rollijaotus ja majanduslik jätkusuutlikkus on siin

võtmetähtsusega.

12. 6. Rahvusvahelised andmevood

Ettevõtjate jaoks on oluline, et ELi andmepoliitika toetaks sujuvat ja

prognoositavat piiriülest andmevahetust. Tehisintellekti lahenduste

arendamine ning turustamine toimub sageli rahvusvahelises koostöös ning

ebaselgus andmete edastamise tingimustes võib piirata ettevõtete

kasvuvõimalusi. Toetame eesmärki, tugevdada ELi positsiooni

rahvusvahelises andmemajanduses, kuid peame oluliseks, et rahvusvahelise

andmeedastuse reeglid oleksid selged, ühtselt kohaldatavad ning ei looks

ettevõtjatele täiendavat õiguslikku ebakindlust. Tasakaal avatuse ja

strateegiliste huvide kaitse vahel peab olema proportsionaalne ning

võimaldama Euroopa ettevõtjatel tegutseda globaalsel turul

konkurentsivõimeliselt.

Arvestatud.

Eesti seisukohad seavad

küll esiplaanile Eesti ja

ELi digitaalse

suveräänsuse, kuid

rõhutavad, et see ei

tähenda isolatsiooni ja

protektsionismi vaid

võimaldavad ka andmete

vahetust usaldusväärsete

kolmandate osapooltega.

13. Toetame nii andmeliidu strateegia kui ka tehisintellekti kasutamise

strateegia üldist suunda ja eesmärki- tugevdada Euroopa konkurentsivõimet.

Ettevõtjate seisukohast sõltub strateegiate edu eelkõige sellest, kas nende

rakendamine loob reaalselt toimiva keskkonna, kus andmed on

kättesaadavad ja kasutatavad, regulatiivne raamistik on selge ja ühtne ning

tehnilised lahendused lihtsustavad, mitte ei muuda ettevõtete igapäevast

tegevust keerukamaks.

Arvestatud.

Kaasamine ja praktilisus

on Eesti seisukohtade

fookus.

14. Riigi Infosüsteemi Amet Tehisaru rakendamise strateegia üldine suund on tervitatav, kuna see

nihutab fookuse uute regulatsioonide loomiselt tehisaru tegelikule ja

praktilisele kasutuselevõtule. Positiivne on, et strateegias rõhutatakse

Arvestatud.

6

väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) toetamist, avaliku sektori

olulist rolli ning vajadust tagada tehisaru turvaline ja usaldusväärne

kasutamine.

15. Samas jääb strateegia mitmes aspektis üsna üldiseks ning praktilised

rakendusjuhised ei ole piisavalt selgelt välja toodud. Selleks, et strateegia

eesmärgid realiseeruksid igapäevases praktikas, oleks vajalik suuremat

selgust konkreetsete rakendusmehhanismide osas.

Eesti võiks strateegia edasiarendamisel teha kaks ettepanekut:

1. EL tasandil oleks vaja luua selged ja praktilised juhendmaterjalid

ettevõtetele ja avalikule sektorile tehisaru lahenduste

kasutuselevõtuks. Standardiseeritud riskihindamise mudelid,

andmehalduse põhimõtted ning näidisprotsessid aitaksid eriti

VKEdel AI-lahendusi kiiremini, turvalisemalt ja väiksema

halduskoormusega rakendada. Ühtsed juhised aitaksid vähendada ka

tõlgendamisruumi ning suurendada õiguskindlust.

2. Strateegias tuleks senisest enam rõhku panna tehisaru-alaste oskuste

arendamisele. Lisaks rahastusmeetmetele peaks Euroopa Liit

toetama ühiseid koolitusprogramme ning praktilisi õppeplatvorme,

mis aitaksid nii juhtidel kui ka spetsialistidel paremini mõista

tehisaru võimalusi, piiranguid ja riske. Ilma piisavate oskusteta ei

jõua strateegilised eesmärgid reaalsesse kasutusse ega loo oodatud

majanduslikku ja ühiskondlikku mõju.

16. Samuti soovime rõhutada, et juhul kui strateegia raames lisanduvad uued

sertifitseerimis- või turvanõuded, peab Eesti vaatest olema selgelt arusaadav

nende seos juba olemasoleva reguleeritud keskkonnaga. Oluline on vältida

kattuvaid auditeid, dubleerivat aruandlust ning liigset halduskoormust, mis

võiks pidurdada nii innovatsiooni kui ka tehisaru laiemat kasutuselevõttu.

Teadmiseks võetud.

7

17. Andmekaitse Inspektsioon Pseudonüümimine ja anonüümimine. Pseudonüümimise ja

anonüümimise piiritlemine vajab strateegias täpsustamist. Digivaldkonna

koondpaketi ettepanekuga soovitakse viia sisse võimalus, et teatud juhtudel

ei pruugi pseudonüümitud andmed olla käsitletavad isikuandmetena

konkreetse andmevaldaja vaates, kusjuures täpsemad tingimused soovitakse

määrata Komisjoni rakendusaktiga. Samas on Euroopa

Andmekaitsenõukogu (EAKN) ja Euroopa Andmekaitseinspektor (EDPS)

rõhutanud digivaldkonna koondpaketi ettepaneku ühisarvamuses, et selline

lähenemine võib minna vastuollu Euroopa Kohtu praktikaga ning tekitada

ohtliku pretsedendi, kus rakendusakt mõjutab sisuliselt isikuandmete mõiste

ulatust ja seeläbi ka isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

kohaldamisala. Seetõttu on vajalik üheselt selge ja objektiivne raamistik,

mis määratleb, millal pseudonüümimine on praktikas piisav ning kuidas

välditakse olukorda, kus andmete õiguslik staatus sõltub liigselt

subjektiivsest hinnangust ja tekitab taastuvastuse riski. Kuigi digivaldkonna

koondpaketi ettepanekuga kavandatakse anda Komisjonile volitus anda

välja rakendusakt pseudonüümimise selgitamiseks, puudutab see eeskätt

piiri isikuandmete ja konkreetse andmekaitse meetme vahel, mitte aga

pseudonüümitud ja anonüümsete andmete eristust, seega ei teki endiselt

selget kriteeriumit, millal tuleb andmeid pidada täielikult anonüümseteks.

See tähendab, et seadusandlikus raamistikus puudub jätkuvalt andmete

anonüümseks pidamise standard, mida praktikasse rakendada. Isikuandmete

ja isikustamata andmete eristamist ei saa taandada üksnes andmevaldaja

subjektiivsele hinnangule selle kohta, kas tal on mõistlikult tõenäolised

vahendid isiku tuvastamiseks. Selline lähenemine võib viia selleni, et sama

andmestik on ühe osapoole jaoks anonüümne, kuid teise jaoks

pseudonüümitud (st jätkuvalt isikuandmed), mis vähendab õiguskindlust.

Seetõttu on vaja objektiivseid ja tõendatavaid kriteeriume, mille tulemusena

saaks andmetöötleja tõsikindlalt väita, et andmed on anonüümsed.

Teadmiseks võetud Antud seisukohad on

digivaldkonna

koondpaketi raames juba

esitatud.

8

18. Tehisandmed Tehisandmetega seoses leiab AKI, et tervitatav on näha

strateegia rõhuasetust privaatsust tagavate tehnoloogiate (PET)

kasutamisele. Strateegia näeb andmelaborites ette töövahendid ning

eksperditeadmised tehisandmete genereerimiseks, valideerimiseks ja

võrdlemiseks. Strateegia kirjeldab andmelaboreid kui turvalisi keskkondi,

mis pakuvad praktilisi tööriistu ja tuge isikuandmete kaitseks kasutatavate

võtete rakendamiseks. Sealhulgas nähakse andmelaborite teenustena ette

tehisandmete loomine ja valideerimine tehisaru treenimiseks ja testimiseks.

Samas vajab täpsustamist väide, et tehisandmed täiendavad

anonüümimismeetmeid. Tehisandmed ei ole anonüümimise lisakiht, vaid

üks võimalikest meetoditest privaatsusriski vähendamiseks ja anonüümsuse

saavutamiseks. Strateegias endas on tehisandmete genereerimine paigutatud

teistest kaitsemeetmest eraldi (koos on sellised meetodid nagu

pseudonüümimine, anonüümimine ja diferentsiaalprivaatsus), mistõttu on

täpsem käsitleda tehisandmeid kui alternatiivset või täiendavat lahendust

sõltuvalt kasutusjuhust, mitte kui anonüümimise täiendust. Tehisandmete

kasutamine vajab õiguslikke ja tehnilisi täpsustusi, sest tehisandmete

genereerimine ei taga alati tegelikku anonüümsust, eriti väikeste, haruldaste

või muul viisil tundlike andmestike korral. Väikeste (nt harvikhaigused) ja

äärmuslike juhtumite puhul võib jääda alles taastuvastamise risk või võib

andmetes säilida unikaalne teave, mis võimaldab isiku taas tuvastamist. Ka

sünteetiliste andmete käsitlused rõhutavad, et kui tehisandmeid ei

genereerita ja hallata hoolikalt, võivad need lekitada tundlikku infot,

võimendada algandmete kallutatust või olla otsuste tegemisel eksitavad.

Strateegia küll rõhutab kvaliteeditagamise ja dokumenteerimise olulisust,

kuid vajab konkreetseid, rakendatavaid kriteeriume. Selgemalt tuleks

määratleda, millistel tingimustel võib tehisandmeid pidada anonüümseteks,

olles seega väljaspool IKÜM kohaldamisala. Praktikas on määrav küsimus,

kas ja millisel tasemel jääb alles andmesubjekti taastuvastamise risk, eriti

juhul, kui tehisandmed on loodud tegelike isikuandmete põhjal. Strateegias

võiks seetõttu täpsustada, milliseid tehnilisi ja metoodilisi kriteeriume

kasutatakse anonüümsuse hindamisel ning kuidas arvestatakse

Osaliselt arvestatud.

Eesti seisukohad

rõhutavad vajadust

vaadata privaatsust

tagavaid tehnoloogiaid

tervikuna, mitte eristada

tehisandmeid ja teisi

tehnoloogiaid.

Taastuvastamise riski

eraldi rõhutamine ei ole

Eesti seisukohtade

mõttes oluline, kuivõrd

see on tavapärane osa

kõikide PETide

rakendamisest.

9

tehisintellektist tulenevaid riske (nt võib mudel info meelde jätta ja sellest

tulenevalt võib olla lekkeoht). Ilma selliste selgete kriteeriumideta võib

tekkida ebaühtlane praktika, kus tehisandmeid kvalifitseeritakse

anonüümseks pelgalt nende tehisliku päritolu tõttu, kuigi tuvastatavuse risk

ei pruugi olla sisuliselt maandatud. Lisaks vajab selgitamist tehisandmete

loomise protsessi õiguslik käsitlus. Isegi kui lõpptulemusena loodud

andmestik on anonüümne, võib genereerimise etapis toimuda isikuandmete

töötlemine, millele kohaldub IKÜM koos kõigi sellest tulenevate nõuetega.

Seega tuleks selgemalt eristada sisendandmete töötlemise etappi (kus on

vaja õiguslikku alust, eesmärgipärasust, minimaalsust ja turvameetmeid) ja

väljundandmestiku staatust (kas anonüümne või endiselt isikuandmete alla

kuuluv). Ilma selle eristuseta võib praktikas kujuneda väärarusaam, et

tehisandmete kasutamine vabastab automaatselt andmekaitsenõuetest, kuigi

tegelik risk ja töötlemistoimingud võivad paikneda just genereerimise ja

valideerimise faasis.

19. Andmelaborid Andmelaborite õiguslik roll vajab täiendavat selgitust, kuna strateegias

kirjeldatakse andmelaboreid kui keskseid pseudonüümimise ja

andmetöötluse teostajaid, ent ei ole selge, kas nad tegutsevad vastutava

töötleja, volitatud töötleja või ühise vastutava töötlejana. Ebakindlus rollide

osas tekitab riske ka andmesubjektide õiguste tagamisel. Seetõttu on vaja

täpsustada, millised on andmelaborite õigused ja kohustused andmete

töötlemisel. Läbipaistvuse tagamine andmesubjektide jaoks eeldab selget

regulatiivset raamistikku ja praktilisi mehhanisme olukorras, kus

andmelaborites toimub ulatuslik pseudonüümimine, tehisandmete loomine

või andmete koondamine. Tuleb määratleda, millisel õiguslikul alusel

selline töötlemine toimub, kuidas täidetakse teavitamiskohustust ning

millises ulatuses on andmesubjektil võimalik saada arusaadavat teavet

töötlemise eesmärkide ja mõjude kohta. Eriti oluline on hinnata, kas ja

kuidas on tagatud andmesubjekti õigused. Samuti tuleb selgitada, kas ja

kuidas vastab andmelaborite tegevus õiguspärasuse, minimaalsuse ja

Arvestatud.

Eesti seisukohtades on

käsitletud vajadust

täpsustada

andmelaborite rolli

laiemas andmete

ökosüsteemis.

10

eesmärgipärasuse põhimõtetele. Lisaks tuleb hinnata riski, et

andmelaboritest kujuneb keskne andmekogum, kuhu koondub suur hulk

erinevatest allikatest pärinevaid andmeid. Selline koondumine võib

suurendada nii turvariske, sh volitamata juurdepääsu või andmeleket. Mida

suurem ja mitmekesisem on andmestik, seda suurem on ka

tagasituvastamise oht, eriti kui erinevaid andmekihte on võimalik omavahel

ristkasutada. Seetõttu on vajalik läbi viia põhjalik andmekaitsealane

mõjuhinnang ning selgelt piiritleda andmete säilitamise tähtajad ja

juurdepääsuõigused.

20. Isikustamata andmete edastamine kolmandatesse riikidesse On

tervitatav, et strateegia kohaselt hakatakse kaitsma ka isikustamata andmete

kolmandatesse riikidesse edastust. Strateegia kohaselt on plaanitud 2026.

aasta II kvartalis avaldada suunised, kuidas hinnata ELi üksuste kohtlemist

kolmandate riikide poolt, ning 2026. aasta I kvartalis töötada välja

andmelekkevastane meetmepakett. See loob olulise kaitsemeetme

olukordadeks, kus edastatavateks andmeteks pole ainult isikuandmed. Küll

aga võib isikuandmete kaitse seisukohast probleemseks osutuda, kui

digivaldkonna koondpaketi ettepaneku tulemusel hakatakse

pseudonüümitud andmeid teatud juhtudel käsitlema isikustamata

andmetena. Sellisel juhul tekib reaalne oht, et IKÜMiga ettenähtud

kolmandatesse riikidesse edastamise range raamistik (IKÜM V peatükk) ei

rakendu, kuna selle peatüki kohaldamine eeldab, et edastatavad andmed on

isikuandmed. Seetõttu on EAKN ja EDPS digivaldkonna koondpaketi

ettepaneku ühisarvamuses rõhutanud, et koondpaketi ettepanek mõjutab

otseselt IKÜM-i kohaldamisala ja tulemuseks võib olla kaitsetaseme

ebaühtlus. Kuigi praktikas võib ette tulla olukordi, kus teatud andmestik

liigitatakse isikuandmete asemel isikustamata andmeteks, on positiivne, et

strateegia järgi plaanib Komisjon tugevdada kaitset ka rahvusvaheliste

andmevoogude kontekstis, sh töötada välja andmelekkevastase

meetmepaketi ja suunised kolmandate riikide kohtlemise hindamiseks.

Seetõttu võib andmetele mõningane kaitse laieneda ka isikustamata kujul,

Arvestatud.

11

mis on tervitatav, arvestades isikustamata andmete kaitse kasvavat tähtsust

kolmandatesse riikidesse edastamisel, kuivõrd ka isikustamata andmeid on

võimalik isikustada või kasutada inimese või ettevõtte kohta järelduste

tegemiseks, eriti riikides, kus riigiasutustel on lai juurdepääs andmetele.

21. Vandeadvokaat Kaido Loor Viitan lisatud kutsele. Olen püüdnud aru saada „Tehisintellekti kasutamise

strateegiast“ https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52025DC0723, kuid tuleb

tunnistada, et tegemist on ülejuhitud ülalt-alla initsiatiiviga, mille skoop on

hoomamatu. Selle asemel (või lisaks) oleks vaja praktilisi (alt-üles)

lahendusi, mis päriselt sobiksid VKE-dele:

AI (tänapäeval tavaliselt siis keelemudelite) teenusepakkujatele keeldu

säilitada kasutajatelt tasulise teenuse pakkumisega kogutud andmeid

rohkemaks kui vastuse andmiseks; st tasulise teenuse pakkuja peab

kustutama kõik, mille hoidmisega kasutaja selgelt nõus ei ole;

Sellega saavutaksime teenuse suurema kasutamise; täna hoiab AI levikut

ärides tagasi konfidentsiaalsete andmete (teenusepakkuja kaudu) lekkimise

hirm; kui selle hirmu saaks maha (ja seda saab õiguskord leevendada), leviks

ka AI teenused paremini;

Teadmiseks võetud. Juhime tähelepanu, et

tasulistele materjalidele

kohaldub ka valdkondlik

õigus, sh intellektuaalse

omandi õigus. Seda AI

määrus ei muuda.

Sensitiivuse

eemaldamiseks

andmetest AI treenimisel

soovitame kasutada

privaatsustehnoloogiaid

Sellekohane seisukoht

koostatud.

22. Keelata ja kriminaliseerida teenusepakkuja kogutud/säilitatud andmete

lubamatu avalik avaldamine (teenusepakkujate andmehoidlate lekke kaudu

ärisaladuste levimise riski vähendamiseks). See on natuke nagu

pangasaladus (siis kui pangasaladus veel saladus oli: vahet pole, kelle käes

see on, see on saladus ja ei tohi avaldada, isegi kui avaldaja on ajakirjandus,

sotsiaalmeediaettevõtja vms);

Teadmiseks võetud.

23. Kui ülaltoodud garantiid oleks olemas, siis võiks õigusnorm ka lubada isegi

(kolmanda isiku) ärisaladuse avaldamist nt. EL-is asuvale AI teenuse

pakkujale; sellel oleks 3 efekti:

Kasutajat ei saaks vastutusele võtta kolmanda isiku ärisaladuse

„avaldamise“ eest AI teenuse ostmise käigus;

Teadmiseks võetud.

12

AI teenuse levik suureneb, väheneb (de)anonümiseerimise kulu ja sellest

tulenev ebatäpsus;

AI teenuse pakkujad pakuksid AI teenust EL-i tegevuskoha kaudu

(andmekeskused Euroopasse).

24. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Peame oluliseks ettepanekus esile toodud tehisaru andmetele juurdepääsu

laiendamist, et tagada ettevõtetele juurdepääs innovatsiooniks vajalikele

kvaliteetsetele andmetele. Tuleb jätkata andmete ühekordse küsimise

põhimõtte rakendamist ja tagada andmete koosvõime, et neid oleks võimalik

taas- ja ristkasutada. Peame oluliseks edendada tehisaru kasutuselevõttu ja

innovatsiooni kogu Euroopas. Oluline on jätkata erasektori andme- ja

tehisarupõhiste teenuste arendamist kogu ettevõtte ja teenuse elukaare

vältel.

Arvestatud

Eesti seisukohad

laiendatud once-only ja

RTE aspektidega.

25. Eesti poolt oleme pidanud oluliseks andmete kasutamise ja luua seeläbi

tulevikukindla andmemajanduse. Eesti vaates oleme pidanud vajalikuks

seada tingimused ja tagada, Eestis hallatakse, taaskasutatakse ja

väärindatakse andmeid, võimaldades andmepõhist otsustamist, vähendades

halduskoormust, vältides dubleerimist ja luues uusi innovatsioonivõimalusi

ettevõtetele, teadlastele ja avalikule sektorile et.

Arvestatud

26. Toetame eesmärki ühtlustada EL andme-eeskirjad ja lihtsustada nõuete

täitmist, et tagada ettevõtjatele õigusselgus ning vähendada halduskoormust

ja kulusid.

Selgitus: EL õigusaktidest tuleneva koormuse vähendamine on olnud Eesti

kauaaegne prioriteet. Seega saame nõustuda kavatsusega ühtlustada ja

lihtsustada EL andmeeeskirju, tagades samal ajal õigusaktide eesmärkide

jätkuva täideviimise. Samuti tervitame Euroopa Komisjoni plaani

kehtestada andmevaldkonnas täiendavaid juhendeid, näidistingimusi jne, et

tagada ettevõtjatele õigusselgus ja hõlbustada nõuete täitmist.

Arvestatud

27. Peame oluliseks tagada EL huvide ja väärtuste kaitse rahvusvahelistes

digikaubandussuhetes ning toetame andmevaldkonnas koostöö edendamist

strateegiliste partneritega.

Arvestatud

13

Selgitus: Eesti peab oluliseks digikaubanduse edendamist ja toetab

ambitsioonikate digikaubanduse peatükkide ja lepete sõlmimist EL

käimasolevatel ja tulevastel läbirääkimistel. Selgete ja prognoositavate

reeglite kokkuleppimine hõlbustab ettevõtjatele piiriülest

kaubandustegevust ja sellega kaasnevat andmevahetust, kuid lisaks reeglite

kehtestamisele on tähtis tagada ka nende tõhus rakendamine ja jõustamine.

Seega saab Eesti nõustuda teatises toodud kavatsusega aktiivsemalt jõustada

EL huvisid ja väärtuseid kaubandussuhetes kolmandate riikidega, mis

puudutab andmenõudeid (nagu andmelokaliseerimise nõuded või

turulepääsu piirangud). Peame oluliseks vähendada põhjendamatuid

takistusi EL ettevõtjatele ning tagada EL regulatiivne autonoomia,

sealhulgas ELi võime kujundada ja ajakohastada andmeid puudutavaid

reegleid Samuti toetame koostöö edendamist EL strateegiliste partneritega,

et arendada turvalisi piiriüleseid andmevooge.

28. Siseministeerium Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 2-5/25-02368 edastab

Siseministeerium arvamuse Justiits- ja Digiministeeriumile Euroopa Liidu

(edaspidi EL) andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia

kohta, COM(2025) 835 ning COM(2025) 723. Ülevaate koostasid

Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond, strateegia- ja arendusosakond,

digi- ja teabehaldusosakond ning sisejulgeolekuosakond

([email protected]). Arvamuse edastas ka Kaitsepolitseiamet, kelle seisukoht on arvestatud

Siseministeeriumi ülevaatesse. Valdkondade eest vastutab

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits

([email protected]).

Teadmiseks võetud

29. Siseministeerium toetab välja töötatud strateegiaid. Teatiste põhirõhk on

eesmärgi saavutamisel, kus andmed liiguvad EL-is turvaliselt, õiglaselt ja

tõhusalt, toetamaks tehisaru arendust ja kasutuselevõttu. Strateegiatega ei

looda uusi reegleid, vaid eeldatavasti püütakse olemasolevaid raamistikke

täiemahuliselt rakendada.

Teadmiseks võetud

14

Strateegiate rõhuasetus väljendub märksõnade „kiirus“, „usaldusväärsus“,

„turvalisus“ rohkes kasutusest. Samuti keskendutakse andmete liikumisele,

lähtudes lähenemisest, mida rohkem andmeid, seda paremad tulemused

tehisaru arendamisel ja kasutamisel. Samas ei ole keskne väljakutse täna

mitte andmete olemasolu või nende rohkus, vaid nende kasutus ja ligipääs:

kes tegelikult andmeid näeb, milleks kasutab, kas mudel “mäletab” midagi,

mida ta ei tohiks jne. Need küsimused jäävad ka neis strateegiates

käsitlemata või varjuvad deklaratiivsete mõistete – „trust“, „safeguards“ jne

– taha.

30. Kokkuvõtvalt on igati tervitatav, et püütakse raamistada EL-i ökosüsteemi

või ergutada liikmesriike juba kehtivaid õigusakte rakendama või

investeerima tehisaru lahendustesse. Samas on esitatud strateegiates

teatistele omaselt üsna suur hulk deklaratiivsust, mille tõttu on vajalik

edasiste õiguslikult siduvate õigusaktide välja töötamine, et luua praktilisi,

konkreetselt raamistatud meetmeid ja lahendusi.

Arvestatud

31. Sotsiaalministeerium Toetame Euroopa Komisjoni „Apply AI Strategy“ eesmärki kiirendada

tehisintellekti (TI) kasutuselevõttu strateegilistes sektorites, sealhulgas

tervisevaldkonnas. Toetame algatust üle vaadata ja otsida lihtsustuskohti

erinevates EL andmete valdkonda reguleerivates aktides ja GDPR-is.

Arvestatud

32. Peame oluliseks jätkata EL tasandil tööd regulatiivsete dubleerimiste

vähendamiseks ning rakenduslike juhiste väljatöötamiseks, mis toetaksid

õigusselget ja ühtset kohaldamist. Horisontaalsed ja valdkondlikud

õigusaktid, nt Euroopa Terviseandmeruumi määruses sätestatu, peaksid

olema omavahel võimalikult hästi kooskõlas. See on oluline, et vältida

muutuvate regulatsioonide osas vastuolusid ning otsida võimalusi muu

kõrval ka tervisevaldkonnas kiirendada tehisintellekti jt innovaatiliste

lahenduste kasutuselevõttu. Hetkel peavad valdkondlikku eriregulatsiooni

olemasolu valguses liikmesriigid ja ettevõtjad mõtestama erinevaid

regulatsioone, mis on keeruline ülesanne.

Arvestatud

15

33. Oluline on muu kõrval ka vähendada barjääre sektorite vahelises

andmekasutuses nagu tervis, sotsiaal, haridus, tööturg, siseturvalisus,

õiguskaitse jne. Tehisintellekti lahenduste väljatöötamise ja kliinilise

valideerimise eelduseks on juurdepääs kvaliteetsetele reaalelu andmetele ja

nende turvalise kasutamise võimalus. Tervisevaldkonnas on selleks loodud

oluline õiguslik ja institutsionaalne raamistik Euroopa terviseandmeruumi

määrusega.

Arvestatud

Andmeruumide vaheline

koostoime on Eesti

seisukohtades kaetud.

34. EL tasandil tuleks seega esmajärjekorras keskenduda määruse edukaks

rakendamiseks vajalike eeltingimuste loomisele, sh jätkuvalt toetada

liikmesriikides vajaliku taristu loomist ja andmehalduse võimekuse tõstmist.

Tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate laialdasem kasutamine

tervisevaldkonnas on kooskõlas Eesti tervishoiu arengusuundadega ja

valdkondlike arengukavadega (nt rahvastiku tervise arengukava,

haiglavõrgu arengukava, e-tervise strateegia).

Arvestatud

35. Eesti e-tervise strateegia seab keskseks eesmärgiks andmepõhise ja

inimesekeskse tervishoiu arendamise, kus digilahendused ja andmete

nutikas kasutamine toetavad nii tervishoiutöötajaid kui ka patsiente. Selleks

on kavas parandada andmete kvaliteeti ja ühilduvust ning suurendada

andmete edastamise kiirust ja kättesaadavust, et aidata kaasa andmete

esmasele ja teisesele kasutatavusele ja lisandväärtuse loomisele. Eestis

kasutatakse TI-d juba mitmel moel: ravimite koostoimete hindamine,

röntgen- ja kompuutertomograafia piltide analüüs, haiglate töö

planeerimine. Eesti ettevõtted arendavad uusi lahendusi, näiteks neeruvähi

varajaseks avastamiseks mõeldud tarkvara. Rinnavähi sõeluuringutes

kasutatakse TI-d „kolmanda arvamusena“ kahe radioloogi kõrval –

tulemusena on diagnoosid täpsemad, mittevajalikke kordusuuringuid on

vähem ja haigusi avastatakse varem.

Teadmiseks võetud

36. Sotsiaalministeeriumil on koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga ning

erialaliitude ja kõrgkoolidega välja töötamisel ka eraldi valdkondlik AI

strateegia, mis käsitleb tehisintellekti kasutamist tervishoius.

16

37. Haridus- ja Teadusministeerium HelpDesk, mis aitab SME-de õigusaktidega seonduvate muresid lahendada.

Kes selle eest vastutab, kas iga liikmesriik peab avama vastava teenuse?

(mainitud lk 1).

Hiljem mainitakse Data Act legal helpdesk-i. Ehk on seesama ning EL-

ülene?

Arvestatud

38. Strateegia eesmärk keskenduda tulemustele on tervitatav, kuid ühe põhilise

probleemina on välja toodud potentsiaalsete teenusepakkujate tehniliste

oskuste puudumine (lk1), kuid tehniliselt võimekamad ning juba turul

olevad teenusepakkujad toovad tihti välja suuremate teenusepakkujate

mittekoosvõimelisuse (nt poetšekid või terviseandmed, mida kogub kindel

suur teenusepakkuja), mistõttu ei saa väiksemad teenusepakkujad

lõppkliendile nende suurte poolt töödeldavate andmete alusel luua uusi

innovaatilisi teenuseid, kuna nad lihtsalt ei väljasta andmeid. Seega küsimus

on, kas see mainitud probleem on tegelikult tõestatud probleem. Hiljem

täpsemalt, kuid SMEd tihtilugu ei mõtlegi luua innovaatilisi lahendusi (s.o

tehnoloogiliselt innovaatilisi), mis on eraldiseisev probleem.

Teadmiseks võetud

39. Kas plaanis on ka toetusmeetmed, et aidata kaasa avaandmete direktiivist

ning rakendusaktidest tulenevate korralduste täitmisele? (lk 2, 11) Eriti kui

need suurenevad, nt suurendatakse väärtuslike andmestike nimekirja.

- Tuleb tekstis mainida, et avalik sektor saab ise ka kasu,

taaskasutades teiste avalikustatud andmeid, mitte et andmeid tuleb

avalikustada vaid SME-de jaoks. Samas, raha puudus andmete

avalikustamiseks ning inimeste teadlikkuse madal määr on väga

suured probleemid.

- Keelemudelite treenimine (lk 12): kas avalik sektor peab hakkama

keeleandmeid tootma/tagama, et saaks LLM-e treenida?

- Positiivse erandina saab välja tuua sünteetiliste andmete loomise,

mille jaoks on juba rahastusallikas määratud.

Osaliselt arvestatud

Eesti saab siseriiklikult

vajadusel vastavaid

toetusmeetmeid kaaluda,

nt keeleandmete kui

väärtuslike andmestike

avalikustamise

toetamiseks.

Eesti seisukohaks ei ole,

et KOM peaks tegema

toetusmeetmed avaliku

sektori asutustele

andmete avalikustamise

toetamiseks.

17

40. Sõnaselgelt tuleb välja tuua, et erasektori andmeid on ka vaja, avalik sektor

annab juba välja (või vähemalt on kindel nõue) avaandmete direktiivi jm

alusel.

Arvestatud.

Andmeruumide

koostalitus puudutab nii

era kui avalikku sektorit

41. Euroopa andmekvaliteedi strateegia – strateegiline lähenemine

andmekvaliteedile on tervitatav, kuid erinevate andmestike jaoks on

erinevad vajadused, nt mõni andmestik peab olema kättesaadav reaalajas,

mõni pea 100% terviklikkusega. Tekib küsimus, kuidas luua sobivad

nõuded, mis on kõigile vastuvõetavad (halduskoormuse tõus), kuid piisavalt

karmid, et tagada andmete kvaliteeti. Kellele need uued nõuded kohalduvad:

ainult avalikule sektorile?

Arvestatud.

42. The Omnibus will repeal the Data Governance Act (DGA) and migrate its

essential provisions into the Data Act. Obligations for data intermediaries

will be clearer, lighter and voluntary to enable viable models and wider

uptake. Väga kiiduväärt, kas võetakse arvesse ka arvamusi, mis anti DGAle,

aga algselt kõrvale jäeti?

Arvestatud.

Eesti esitas

kommentaarid

omnibussile eraldi

seisukohtadena.

43. Kas muudatusi tehakse ka tehisintellekti seadusandlusesse (AI Act): „clarify

that legitimate interest can be a legal basis for training AI, including the

incidental processing of special categories of data; clarify the provisions on

automated individual decision-making“, mis lihtsustaksid TI kasutamist?

Arvestatud.

Eesti esitas

kommentaarid

omnibussile eraldi

seisukohtadena.

44. Digital Fitness Check on väga tervitatav, kuid võiks hoida silma lahti ka

avaliku sektori halduskoormusele, sest nemad on suur sihtrühm, kellel palju

kohustusi pandud andmete valdkonna seadlusandlusega.

- Data Act legal helpdesk piletid peaksid olema sisendiks sellele.

Arvestatud.

45. EU prioritiseerimine on dokumendis tugevalt kaetud ja selle alatooniks, mis

on väga tervitatav, kuid tuleb leida võimalus, kuidas ausatel tingimustel teha

jätkuvalt koostööd suurte LLM pakkujatega, et need peegeldaksid ka

tulevikus Euroopa vaateid ja tõeseid fakte.

Arvestatud.

18

46. Ei ole 100% kindlust, et Simpl cloud middleware kasutuselevõtt

andmeturule sisenemise kergemaks teeks, sest ei ole toodud andmeid, kui

palju andmeühendusi on selle abil juba loodud ning kui paljud SMEd sellega

tuttavad on. Uurides allmärkust, on näha, et tegu on andmeruumide jaoks

arendatud teenuse/tarkvaraga, mis „will be gradually transferred to the

European data space community“, et pakkuda vabavaralist lahendust, mille

abil andmeruumid muuta üldistele nõuetele vastavaks (andmete jagamise

vaatest). See on parimal juhul pikaajaline protsess. Samuti jääb segaseks,

milliste kuludega peavad arvestama olemasolevate „ökosüsteemide“

omanikud, et olla koosvõimelised. (eriti juhul kui ökosüsteemi all ei ole

mõeldud juba andmeruumis olevaid sidusrühmasid.)

Teadmiseks võetud.

47. Data Lab loomine ning haldamine

Andmelaboritele on antud dokumendis määratud mitmeid põhirolle, kuid

arusaamatuks jääb, kes nende loomise eest vastutab ning millisesse

sektorisse kuulub andmelabor? Hetkel on need enamasti teadaolevalt

ülikoolide all. Tulevikus „…will be set up independently“, kuid kelle poolt.

(lk 8)

Arvestatud

48. Dokumendis (lk 5) mainitakse SMEsid, kes hakkavad andmelaboritelt abi

saama, et andmeid tehisintellekti rakenduste loomiseks/haldamiseks

turvaliselt kasutada, mis on üllas eesmärk, kuid millised SMEd need olema

peaksid? Tavalised SMEd ei ole Eestis tehisintellekti kasutuselevõtuga

hiilanud. Alustavad heade andmepõhiste ärimudelitega SMEd vajaksid aga

elujõulise teenuse/toote töös hoidmiseks andmelaborilt pikaajaliselt tuge.

Arvestatud

49. Tekib küsimus, milline on ühe andmelabori ärimudel. Kas nad peavad ise

endale kliente leidma, korraldama toetusvoorusid või

innovatsioonipäevasid, et kaasata SMEsid, kes nende teenuseid tahaksid

kasutada.

Arvestatud

50. Dokumendis läbivalt mainitud rollide täitmiseks on andmelabori

isikkoosseis kallis pidada, kuna seal peavad töötama kogenud

andmeteadlased ja -spetsialistid. Sellised inimesed töötavad juba

Arvestatud

19

arendusfirmades, kes on mingil määral erasektori vastus andmelaboritele.

Keeruline on aru saada, kust leitakse inim- ning ka rahaline ressurss, et

andmelaboreid luua ja töös hoida.

51. S.o dokumendist saab tuletada, et andmelabori eesmärk on aidata erasektoril

andmetele ligipääsu võimaldada, kuid samas on loetletud andmelabori tööde

nimekiri väga tehnilisest ülesannetest õiguslike teadmiste jagamiseni.

Andmelabor aitab „overcome various barriers“.

Kelle poolt luuakse „technical infrastructure and tools“, mis on

andmelaboritele lubatud/mõeldud?

Kas riigis peab olema kindel arv data labs?

Mis sellise teenuse hind ja hinnastamise mudel on? Kuidas käib kokku

hetkel andmeteaduse firmade pakkumusega?

Arvestatud

52. Küsitavad väited dokumendist:

1. Data labs will translate the availability of high-quality data into

concrete AI deployment, serving as practical enablers that accelerate

experimentation, adoption and scaling. – nõuab aega ja rahalisi

vahendeid, tulenevalt huvitatud osapoolte arvust võib

ressursivajadus kasvada ülisuureks.

Arvestatud

53. 2.Data labs will help overcome a key market failure: limited availability of

diverse, high-quality data and reluctance to share privately held data for AI

training. They will operate through existing access channels and frameworks

without requiring direct data transfer. In doing so, data spaces remain the

trusted infrastructures where data is governed and made available, while

data labs can act as the operational interface that enables its safe, value-

adding use for AI. – usaldusväärsed andmete jagamise teenused on

tänuväärt, kuid mitmed väljatoodud väited tekitavad küsimusi. Kes otsustab,

milline piiratud ligipääsuga andmestik tuleb kättesaadavaks teha (kohe, kui

üks SME seda palub?); millised veenmismehhanismid on ühel andmelaboril

(lisaks lubatud turvalisusele?), kui osavõtt on lõpuks ikkagi vabatahtlik.

Arvestatud

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

.04.2026

Päevakorrapunkt nr ...

Eesti seisukohad Euroopa andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia kohta

1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa andmeliidu

strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia kohta.

1.1 Seisukohad Euroopa andmeliidu strateegia kohta

1.1.1 Eesti peab oluliseks, et andmete vaba liikumine saaks Euroopa Liidus viiendaks

põhivabaduseks ning et seda rõhutataks tasakaalustava põhimõttena andmesuveräänsuse

kõrval.

1.1.2 Eesti toetab Euroopa andmeliidu strateegiat, ent peab oluliseks andmevaldkonna

terviklikku arendamist ning kvaliteetsete andmete kättesaadavust nii tehisaru arendamiseks kui

ka teisteks andmepõhisteks kasutusjuhtudeks. Eesti rõhutab, et andmete ühekordse küsimise

põhimõtte rakendamine ning ELi-ülese koosvõime tagamine peab olema keskne prioriteet.

1.1.3 Eesti toetab Euroopa Liidu suunda rahastada eelkõige avaliku huvi ja julgeolekuga seotud

andmeruume, kuid peab tähtsaks tegeleda selle kõrval ka andmeruumide ülese koostoime

arendamisega ning vajadust pöörata senisest rohkem tähelepanu andmevaldajate toetamisele

oma andmete turvalisel ja efektiivsel jagamisel.

1.1.4 Eesti toetab andmelaborite loomise mõtet, kuid peab vajalikuks liikmesriikide tihedat

kaasamist laborite loomise praktiliste küsimuste, näiteks andmelaborite ärilise ja õigusliku

vormi, korraldusmudeli, andmete kasutamise ja juurdepääsutingimuste osas.

1.1.5 Eesti peab vajalikuks, et loodavad andmelaborid on kättesaadavad kõigis liikmesriikides

ning toimivad detsentraliseeritud võrgustikuna, mis ei sõltu tehisaru tehaste ega muu taristu

paiknemisest ega koonda andmepõhist innovatsiooni üksikutesse liikmesriikidesse.

1.1.6 Eesti peab andmevaldkonna ja sünteetiliste andmete standardiseerimist oluliseks, kuid

nende standardite praktilisuse ja rakendatavuse parandamiseks peavad liikmesriigid olema

Euroopa Andmeinnovatsiooni Nõukogus senisest paremini kaasatud. Lisaks on vajalik luua

andmete elutsükli juhtimise raamistik, sealhulgas säilitustähtajad.

1.1.7 Eesti peab oluliseks, et andmete pakkujatel on Euroopa Liidus ligipääs koosvõimelistele

ning usaldusväärsetele andmevahetust võimaldavatele tarkvaralahendustele, nagu näiteks

andmete turuplatsile, privaatsustehnoloogiatele, andmejälgijale ja andmenõusolekuteenusele.

Euroopa Liit ei tohi toetada sama eesmärki täitvate tarkvaralahenduste korduvat arendamist.

1.1.8 Eesti leiab, et Euroopa Liidu andmeõiguse ühtlustamine peab soodustama innovatsiooni

ja aitama andmekasutust kontrollida, olles tulevikukindel ning arvestades tehnoloogilist

arengut ja julgeolekuolukorda. Eelkõige tuleb keskenduda kehtiva õiguse rakendamisele,

täiendava regulatsiooni loomine peab olema selgelt eesmärgipärane ning õigusruumi

ühtlustamise puhul tuleb vältida ülereguleerimist. Toetame Euroopa Komisjoni kavatsust

hakata ettevõtjatele pakkuma EL andmeõiguse rakendamisel kasutajatuge, mis peab olema

vajaduspõhine.

1.1.9 Eesti toetab andmesuveräänsuse põhimõtet, mille kesksel kohal on andmete vaba

liikumine ja taaskasutamine nii ELi sees kui usaldusväärsete partneritega, tagades samal ajal

andmesubjektidele ja andmevaldajatele praktilise kontrolli selle üle, kuidas andmetele juurde

pääsetakse ning kuidas andmeid kasutatakse ja kaitstakse. Seejuures mõistame

andmesuveräänsusena avatust usaldusväärsetele partneritele ning andmete

juurdepääsupiiranguteta (ehk avaandmete, mis ei kujuta riski julgeolekule, põhiõigustele ega

strateegilistele huvidele) piiriülest vaba liikumist ja taaskasutamist.

1.2 Seisukohad Euroopa tehisaru rakendamise strateegia kohta

1.2.1 Eesti jaoks on tähtis, et tehisaru rakendamine ELis toimub vastavalt küberturvalisuse,

intellektuaalomandi- ja andmekaitse nõuetele ega sea ohtu ELi väärtusi ega põhiõigusi.

Tehisaru lahenduste puhul on olulised algoritmiline läbipaistvus ja vastutusmehhanismid ning

tehisaru kasutamine peab olema eetiline ja auditeeritav. Kutsume Euroopa Komisjoni ja

liikmesriike üles hindama tehisaru kasutamisel pakutavaid õiguslikke võimalusi, sh

intellektuaalomandi valdkonnas ning vajadusel pakkuma välja uuendusi, mis parimal ning

tasakaalustatud moel tehisaru tõhusat rakendamist toetavad.

1.2.2 Eesti toetab tehisaru kasutuselevõttu pidurdavate takistuste terviklikku lahendamist,

eelkõige oskuste tõstmine ja spetsialistide koolitamine, parem ligipääs kvaliteetsetele

andmetele, inimeste usalduse suurendamine uute tehnoloogiate vastu ning tehisaru kasutamise

valmiduse kasvatamine läbi läbipaistva riskijuhtimise, selge õigusruumi ja testkeskkondade

pakkumise.

1.2.3 Eesti toetab tehisaru kasutuselevõtu edendamist VKEde ja väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate seas, et tehisaru kasutuselevõtt ei jääks vaid suurte ettevõtete

privileegiks.

1.3 Koondseisukohad Euroopa Liidu digisuveräänsuse kohta

1.3.1 Eesti peab Euroopa Liidu digisuveräänsuse tugevdamist oluliseks, rõhutades

tasakaalustatud, riskipõhist ja avatud lähenemist. Digisuveräänsust tuleb suurendada eelkõige

põhjendatud tehniliste, juriidiliste, majanduslike ja organisatoorsete meetmetega, vältides

laiaulatuslikke geograafilisi piiranguid. Eesti peab oluliseks, et EL digipoliitika keskenduks

tehnoloogilisele neutraalsusele, vältides „üks lahendus kõigile“ lähenemist päritoluriigi- või

asukohapõhiste piirangute puhul ning säilitades liikmesriikide otsustusvabaduse tehnoloogiate

kasutamise osas.

1.3.2 Eesti peab kriitiliste digitaristu kihtide (näiteks digitaalne identiteet ja riiklikud registrid)

puhul oluliseks tugevdada ELi digisuveräänsust avatud viisil, säilitades samal ajal

liikmesriikide otsustusvabaduse ning võimaluse kasutada mitme pilveteenuse pakkuja

lähenemist. Samas ei toeta Eesti lahendusi, mis piiraksid avaliku või erasektori hankeid üksnes

EL-i päritolu pilve- või tehisaru tehnoloogiatega.

1.3.3 Eesti leiab, et Euroopa Liit peab kasvatama oma strateegilist võimekust tehisaru

suurmudelite, avatud lähtekoodi, füüsilise tehisaru rakenduste (sh autonoomsete süsteemide) ja

läbipaistvate tarneahelate valdkonnas. Samas ei tohi sellega piirata liikmesriikide juurdepääsu

teistele maailma tehnoloogiatele. Eesti hinnangul on ELi tehnoloogilise autonoomia tõstmine

võimalik üksnes siis, kui Euroopas arendatakse välja konkurentsivõimelisi tehisaru

suurmudeleid ja avatud lähtekoodiga lahendusi, mille üle kontroll asub ELis ning mille

tarneahelad on läbipaistvad. Eesti rõhutab, et läbipaistvusnõuded, järelevalve ja kvaliteedi- ja

ohutusstandardid on tõhusamad vahendid ELi tehnoloogilise autonoomia saavutamiseks kui

päritolupõhiste piirangute kehtestamine.

1.3.4 Eesti hinnangul on tehnoloogiaettevõtetega läbirääkimisjõu suurendamiseks ning

killustatuse vähendamiseks oluline, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid tegutseksid

digivaldkonnas koordineeritult ja ühtselt. Selle saavutamiseks peab EL keskenduma ühiste

tehniliste standardite ja raamistike arendamisele, parimate praktikate vahetamisele ning

strateegiliste digitaristut puudutavate investeeringute ja poliitikameetmete paremale

koordineerimisele. Samal ajal peab säilima liikmesriikide otsustusautonoomia ning ELi uusi

tehnoloogiaid käsitlevad nõuded peavad põhinema selgetel mõjuanalüüsidel.

Kristen Michael Keit Kasemets

peaminister riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

“Eesti seisukohad Euroopa andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia

kohta”

Euroopa Komisjon avaldas 2025. aasta lõpus Euroopa andmeliidu strateegia ning tehisaru

rakendamise strateegia, osana laiemast digipaketist. Andmeliidu strateegia eesmärk on luua

ELi-ülene andmeliit, mis tagab kvaliteetsete, turvaliste ja kättesaadavate andmete liikumise

ning loob eeldused nende kasutamiseks tehisaru arendamisel ja rakendamisel, seeläbi

kiirendades tehisaru kasutuselevõttu kogu Euroopa Liidus.

Tehisaru rakendamise strateegia eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu võimekust olla tehisaru

arenduses ja kasutamises maailmas esirinnas ning soodustada tehisaru laiemat kasutuselevõttu

eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete seas. Strateegia tugineb olemasolevatele

õigusraamistikele, kuid keskendub eeskätt tehisaru praktilisele rakendamisele ja selle

mõjudele.

2025. aastal eelnesid strateegiate valmimisele Euroopa Komisjoni avalikud konsultatsioonid

ning Eesti esitas sisendi kahele strateegiale eraldiseisvalt. Praeguseks ning antud seletuskirja

raames käsitletakse andmete ja tehisaru poliitikat ühtse tervikuna, mis tagab valdkonnale

laiapindsema ja ühtsema lähenemise. Lisaks kujundatakse mõlemat strateegiat hõlmavad

koondseisukohad EL digisuveräänsuse osas. Digisuveräänsuse tõstmine on Euroopa Liidus

saanud üha kesksemaks aruteluküsimuseks, mistõttu on oluline defineerida Eesti põhimõtted

tehisaru arendamise, andme- ja pilveteenuste kättesaadavuse ning kriitilise digitaristu võtmes.

Eesti peamised seisukohad on järgnevad:

- Eesti toetab Euroopa andmeliidu strateegiat, rõhutades, et andmepoliitika peab lähtuma

andmete vaba liikumise põhimõttest ning andmete laiemast väärtusest, mitte keskenduma

üksnes tehisarule. Oluline on toetada andmevaldajaid andmete turvalisel ja efektiivsel

jagamisel ning parandada andmete kättesaadavust ja taaskasutust kogu Euroopa Liidus. Uute

algatuste, nagu andmelaborite, kujundamisel tuleb vältida ettevõtluskeskkonna moonutamist

ning tagada nende juurdepääsetavus kõigis liikmesriikides.

- Eesti toetab tehisaru rakendamise strateegia lähenemist, mille kohaselt tehisaru kasutamine

peab olema kooskõlas ELi väärtuste, põhiõiguste ja turvanõuetega. Liikmesriigid peavad

arendama tehisaru lahendusi ühtsete standardite, kvaliteedinõuete ja riskijuhtimise

põhimõtete alusel, tagades väikeettevõtetele piisava toe.

- Eesti peab Euroopa Liidu digisuveräänsuse tugevdamist oluliseks, rõhutades tasakaalustatud

ja avatud lähenemist, mis põhineb tehnoloogilisel neutraalsusel ja riskipõhistel otsustel.

Digisuveräänsust tuleb suurendada eelkõige põhjendatud tehniliste ja organisatoorsete

meetmetega, vältides laiaulatuslikke päritolu- ja asukohapõhiseid piiranguid. Tugevdada

tuleb Euroopa suveräänseid võimekusi kriitilistes digitaristu kihtides ja tehisaru arendamisel.

Samal ajal on oluline säilitada liikmesriikide otsustusvabadus ning ELi avatus

usaldusväärsetele globaalsetele partneritele.

2

1. Sissejuhatus

Euroopa Liidu konkurentsivõime tagamiseks on oluline panustada tehisaru innovatsiooni,

mistõttu on vajalik suur kogus kvaliteetseid andmeid. Ilma kvaliteetsete andmeteta ei saa

Euroopa Liit luua tugevaid tehisaruvõimekusi, optimeerida tervishoiu- või energiasüsteeme

ega säilitada tööstuslikku juhtpositsiooni maailma turul. Juurdepääs andmetele on otsustava

tähtsusega, et Euroopa Liidu väikese ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid kasvada ja

konkurentsis püsida.

Tehisaru on Euroopa Liidu tehnoloogiasektori olulisim tööstusharu, millel on potentsiaal

pakkuda sektoriüleseid uuenduslikke lahendusi. Konkurentsivõime säilitamiseks

ülemaailmsel turul on oluline tehisaru arendamise kvaliteet, mis sõltub andmekogudest.

Andmeliidu strateegias kirjeldatakse vajadust kvaliteetsete andmete järele Euroopas ning

vajadusest kujundada välja andmete ühtne turg. See hõlmab raamistikku, mis võimaldab

andmetel liikuda turvaliselt, standardiseeritult ja tõrgeteta üle liikmesriikide ning sektorite,

toetades nii innovatsiooni kui ka õiglast konkurentsi kogu andmete ühisel turul.

Andmeliidu strateegiaga soovitakse üle-Euroopa luua põhimõtted andmete ühtsele turule, mis

toetab tehisaru arendustegevusi. Strateegiaga soovitakse saavutada liidusisene andmete

liikuvus ja jagamine, lähtudes sarnastest printsiipidest nagu kaupade, teenuste, inimeste ja

kapitali puhul. Euroopa Liit on loonud tugeva aluse turvalise ja koostalitusvõimelise andmete

ühtse turu rajamiseks, võttes vastu õigusaktid, nagu andmeseadus1 ning investeerides ühiste

Euroopa andmeruumide2 loomisesse. Samal ajal on tehisaru maailmajao tegevuskava3 ja

tehisaru rakendamise strateegia4 loonud tingimused selleks, et Euroopa Liit saaks olla

tehisaru arendamise ja kasutuselevõtu eesrinnas.

Euroopa Liidu tehisaru arendamise väljakutse seisneb vajalike andmete puuduses ning üha

tihenevas globaalses konkurentsis. Paljud väärtuslikud andmed jäävad endiselt eraldatud või

alakasutatuks, mille on põhjustanud keerukas ja killustunud andmeregulatsioon. Mahajäämus

globaalsetest konkurentidest on tingitud Euroopa Liidu andmete ühtse turu puudumisest,

mistõttu on globaalsetel konkurentidel eelis tehnoloogilise tööstusliku edu saavutamisel.

Andmereeglite lihtsustamine ja ühtlustamine on Euroopa Liidu peamine fookus, tagamaks

Euroopa Liidu konkurentsivõime ja innovatsioonivõimekus. Andmeruumi killustatust ja

andmete kasutamist on reguleeritud ka digiomnibussiga, millega ühendati neli õigusakti üheks

terviklikuks andmeraamistikuks. Sellele raamistikule tugineb ka ettevõtjatele suunatud

ulatuslik tugipakett, mille eesmärk on lihtsustada andmeseadusest tulenevate kohustuste

täitmist. Tugipakett koondab tööriistad, mis aitavad ettevõtetel andmete jagamise ja

kasutamisega seotud nõudeid paremini mõista ja rakendada. Nende hulka kuuluvad

mudellepingutingimused, standardiseeritud pilveteenuste klauslid ja spetsiaalsed

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2854, 13. detsember 2023, andmete õiglase juurdepääsu ja kasutamise ühtlustatud

reeglite kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828. 2 Euroopa Komisjon, Komisjoni talituste töödokument ühiste Euroopa andmeruumide kohta, SWD(2024) 21 final, 24. jaanuar 2024. https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/library/second-staff-working-document-data-spaces 3 Euroopa Komisjon (2025). AI Continent Action Plan. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. COM(2025) 165 final. 4 Euroopa Komisjon, Apply AI Strategy, COM(2025) 723 final, 8. oktoober 2025.

3

tugikeskused aitavad eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele navigeerida

kohustuste vahel, vähendada õiguslikku keerukust ja keskenduda innovatsioonile.

Mudelklausleid saab kasutada nii B2G- kui ka B2B-suhetes, toetades andmete loomist,

jagamist ja lihtsamaid lepinguid. 5

Andmeliidu strateegia nihutab fookuse reeglitelt tulemustele. Selle saavutamiseks tegutseb

EL kolmes prioriteetses valdkonnas:

 Tehisaru jaoks vajaliku andmejuurdepääsu laiendamine, näiteks andmelaborite

loomise kaudu, mis pakuvad usaldusväärseid pseudonüümimise teenuseid ja koondavad

andmevarasid avaliku ja erasektori vahel, et pakkuda ettevõtetele ja teadlastele

kvaliteetseid andmekogumeid;

 Andmereeglite lihtsustamine, et muuta andmete jagamine ettevõtetele ja teadlastele

lihtsamaks, sealhulgas küpsiste nõusoleku reformimine, et vähendada nõusolekust

tekkivat väsimust, säilitades samal ajal põhiõiguste kaitse;

 Euroopa Liidu globaalse positsiooni tugevdamine rahvusvaheliste andmevoogude

valdkonnas, kõrvaldades põhjendamatud kaubandustõrked, et Euroopa ettevõtted saaksid

ülemaailmsel turul konkureerida võrdsetel tingimustel.

Materjalid tuginevad järgmistele varasemalt kujundatud Eesti seisukohtadele:

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi kohta

(kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2026. a istungil ning Riigikogu EL asjade

komisjoni 2. märtsi 2026. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa Liidu avaliku sektori digipoliitika kohta (kinnitatud Vabariigi

Valitsuse 17. oktoobri 2024. a istungil ning Riigikogu EL asjade komisjoni 21. oktoobri

2024. a istungil);

 Eesti seisukohad Euroopa digitaalse infrastruktuuri vajaduste valge raamatu kohta

(kinnitatud Vabariigi Valitsuse 30. mai 2024. a istungil ja Riigikogu EL asjade komisjoni

21. juuni 2024. a istungil);

 Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025-2027 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 19.

juuni 2025. a ja Riigikogu EL asjade komisjoni 8. septembri 2025. a istungil);

2. Koostajad

Seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö juht

Kristiina Krause, Euroopa Liidu asjade nõunik Sandra Kaljumäe, IT-õiguse talituse juhataja

Stina Avvo, andmehalduse programmijuht Kuldar Aas, Bürokrati teenuste projektijuht Allar

Laaneleht, IT arhitektuuri ja taristu nõunik Allan Allmere. Valdkondade eest vastutavad

5 Updated EU AI model contractual clauses | Public Buyers Community

4

digiarengu asekantsler Lauri Luht ja digitaristu- ja küberturvalisuse asekantsler Tõnu

Grünberg.

3. Sisu ja võrdlev analüüs

3.1 Euroopa andmeliidu strateegia kolm sammast

I sammas keskendub tehisaru ja innovatsiooni arendamise toetamisele, parandades

juurdepääsu kvaliteetsetele andmetele ning tugevdades andmetaristut kogu Euroopa Liidus.

Selle raames laiendatakse ja skaleeritakse Euroopa ühiseid andmeruume (ingl. k. common

European data spaces) erinevates sektorites, nagu tervishoid, transport, energia ja keskkond.

Samuti luuakse andmelaborid (ingl. k. data lab), mis aitavad ettevõtetel ja teadlastel andmeid

koguda, kureerida, märgendada, anonüümida ja kasutada AI arendamiseks. Täiendavalt

pööratakse tähelepanu strateegiliste andmeallikate arendamisele, sealhulgas avaliku sektori

andmestikud, teadusandmed, kultuuri- ja keeleandmed. Olulisteks horisontaalseteks

teemadeks on sünteetiliste andmete kasutamise edendamine, andmete koondamise

lihtsustamine, andmekvaliteedi standardite arendamine ning pilve- ja arvutusvõimekuse

tugevdamine, sealhulgas kavandatav pilveteenuse ja tehisaru määruse eelnõu (ingl. k. CADA

- Cloud and AI Development Act).

II sammas keskendub andmenormide ühtlustamisele ja lihtsustamisele, et vähendada

killustatust ning muuta andmete jagamine ja kasutamine ettevõtetele selgemaks ja

prognoositavamaks. Selleks avaldati andmeliidu strateegiaga samaaegselt nn digivaldkonna

koondpakett, millega konsolideeritakse ja lihtsustatakse olemasolevaid andmealaseid

õigusakte (nt andmehalduse määrus, avatud andmete direktiiv, isikuandmeteta andmete vaba

liikumise määrus) ning koondatakse teatud andmemääruse sätteid. Samuti tehti ettepanek

IKÜMi sihitud täpsustamiseks, et selgitada näiteks isikuandmete mõistet, pseudonüümimise

ja anonüümimise tingimusi ning tehisaru mudelitega seotud küsimusi. Lisaks ajakohastatakse

küpsiste ja e-privaatsuse reegleid, et ettevõtete halduskoormust vähendada. Samuti pakutakse

ettevõtetele täiendavat tuge andmemääruse rakendamisel, näiteks mudellepingute, juhendite

ja õigusabiteenuste kaudu. Komisjon plaanib EL digivaldkonna toimivuskontrolliga (ingl. k.

Digital Fitness Check) jätkata ja välistatud ei ole uute andmeõigust puudutavate

muudatusettepanekute esitamine tulevikus.

III sammas keskendub ELi andmesuveräänsuse tugevdamisele, kujundades strateegilist

rahvusvahelist andmepoliitikat, mis kaitseb Euroopa ettevõtete õiglast juurdepääsu

üleilmsetele andmevoogudele ja vähendab põhjendamatuid kaubandustõkkeid kolmandates

riikides. Selleks kavatseb Euroopa Komisjon edendada õiglasi piiriüleseid andmevooge

rahvusvaheliste digipartnerluste ja kaubandussuhete kaudu, luues töövahendid andmete

põhjendamatu lokaliseerimise, turult väljatõrjumise, nõrkade kaitsemeetmete ja andmelekke

vastu võitlemiseks (ingl. k. anti-data-leakage toolbox), mis aitab reageerida kolmandate

riikide diskrimineerivatele meetmetele, ning kehtestada täiendavaid kaitsemeetmeid Euroopa

Liidu tundlike mitte-isikuandmete käsitlemiseks. Samuti soovitakse tugevdada koostööd

sarnaseid väärtusi jagavate partneritega, et siduda Euroopa andmeökosüsteeme

5

rahvusvaheliste andmealgatustega ning kujundada ülemaailmseid andmehalduse standardeid

kooskõlas Euroopa Liidu väärtuste ja huvidega.

Euroopa Liit üritab antud strateegiaga pakkuda järgmisi lahendusi: muuta kvaliteetsed

andmekogud, sealhulgas sektoripõhised andmestikud, laiemalt kättesaadavaks ning tagada, et

nende andmete töötlemiseks vajalik arvutustaristu oleks kättesaadav piisavas mahus. Euroopa

Komisjon kavatseb rahvusvahelisse digikaubandusse integreerida õiglased tingimused ja

tõhusa kontrolli piiriüleste andmevoogude üle. ELi digipartnerluse dialoogide raames

käsitletakse puuduseid ELi andmete liikumisel kolmandatesse riikidesse. Komisjoni väitel

võetakse puudujääkide püsimise korral kasutusele objektiivsete kriteeriumite alusel

proportsionaalsed meetmed, järgides täielikult ELi rahvusvahelisi kohustusi. Komisjon

kavatseb avaldada 2026. aasta II kvartalis suunised, et hinnata kolmandate riikide kohtlemist

ELi ettevõtetes ning töötatakse välja andmelekete vastane tööriistakast (ingl. k. anti-data-

leakage toolbox).

3.2 Euroopa Liidu tehisaru rakendamise strateegia

Euroopa Liidu tehisaru rakendamise strateegia eesmärk on edendada tehisaru kasutuselevõttu

eelkõige väike- ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete hulgas ning tugevdada Euroopa

Liidu suutlikkust saavutada tehisintellekti valdkonnas eesliini tipptaset. Strateegia nihutab

fookuse reeglite ja raamistikute loomiselt tehisaru tegelikule rakendamisele, keskendudes

sellele, kuidas tehisaru lahendused jõuaksid igapäevasele tasandile nii avalikus kui

erasektoris. Selle eesmärk on tagada, et tehisaru arendamine ja kasutuselevõtt toimuks

kooskõlas Euroopa Liidu väärtuste, põhiõiguste ja turvanõuetega ning aitaks liikmesriikidel

saavutada ühtset ja turvalist lähenemist tehisaru rakendamisel.

Strateegia valdkonnapõhine lähenemine toetub juba olemasolevatele raamistikele, mis

tagavad tehisaru turvalise, usaldusväärse ja laiapõhjalise kasutuselevõtu kogu Euroopa Liidus.

See tugineb nii tehisaru õigusraamistikule (tehisaru määrus) kui ka andmepoliitika alustele,

kuid strateegia keskendub eelkõige rakendamisele ja tegelikule mõjule. Fookuse nihkumine

regulatsioonidelt tegelikule rakendamisele tähendab, et strateegia käsitleb

tehisarukasutuselevõttu terviklikult, sealhulgas meetmeid, mis aitavad ettevõtetel, avalikul

sektoril ja teadus- ning innovatsioonisektoril üheskoos luua kvaliteetseid, ühtseid ja

riskijuhtimise põhimõtetel põhinevaid tehisarulahendusi.

Strateegia hõlmab meetmeid, mis toetavad tehisarukasutuselevõttu avalikus sektoris, kus see

toimib nii kasutaja kui suunanäitajana erinevates valdkondades, sealhulgas tervishoius,

transpordis, õiguskaitses, hariduses ja halduses. Samal ajal keskendutakse erasektorile, eriti

VKEdele ja tööstusele, et soodustada tehnoloogia rakendamist ning innovatsiooni

kiirendamist, samuti teadus- ja innovatsioonisektorile, et toetada koostööd, oskuste

arendamist ja Euroopa konkurentsivõime tugevdamist. Rakendamise keskmes on tehisaru

riskipõhine lähenemine, mis määratleb kõrge riskiga süsteemide nõuded, läbipaistvuse

kohustused, järelevalvemehhanismid ja sertifitseerimisraamistiku, võimaldades

liikmesriikidel tagada usaldusväärne ja turvaline tehisaru kasutamine kogu liidus.

6

Strateegia tuvastab mitmeid takistusi, mis praegu pidurdavad tehisarukasutuselevõttu,

sealhulgas oskuste ja spetsialistide puuduse, ligipääsu vähesuse kvaliteetsetele andmetele,

ebakindluse ja usalduse puudumise uute tehnoloogiate suhtes ning ettevõtete madala

valmisoleku tehisaru rakendamiseks. Nende takistuste kõrvaldamiseks toetab strateegia

tehisaru arendamiseks vajaliku andmepõhja tugevdamist, sealhulgas juurdepääsu

kvaliteetsetele andmeruumidele ning andmete taaskasutust digitaristute kaudu. Lisaks

nähakse ette investeeringud tehisaru testimis- ja katsekeskkondadesse, oskuste arendamisse,

teaduskoostöösse ning innovatsiooni kiirenditesse, et tagada Euroopa konkurentsivõime ja

säilitada ELi juhtpositsioon tehisaruarenduses.

Strateegia rõhutab ka eetiliste ja regulatiivsete aspektide tähtsust, sealhulgas küberturvalisuse

tugevdamist, intellektuaalomandi kaitset, algoritmilist läbipaistvust ja vastutust ning tehisaru

kasutamise auditeeritavust. Kõik need elemendid on olulised, et tagada Euroopa Liidu

tehisaru rakendamine mitte ainult tehnoloogiliselt tipptasemel, vaid ka turvaliselt,

usaldusväärselt ja eetiliselt. Rakendamine toimub koordineeritult liikmesriikide vahel,

kasutades ELi rahastusprogramme (DIGITAL, Horizon Europe, RRF) ning nõudes riiklikke

tehisaru tegevuskavasid, mis tagavad ühtse lähenemise, koostalitluse ja järelevalve kogu

liidus.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia eesmärk on parandada andmete

kättesaadavust ja kasutatavust kogu Euroopa Liidus, et toetada tehisaru arendamist, tugevdada

innovatsiooni ning suurendada Euroopa Liidu majanduslikku konkurentsivõimet. Samuti on

strateegiate eesmärk suurendada Euroopa Liidu strateegilist autonoomiat digitehnoloogiate

valdkonnas ning tugevdada majanduslikku vastupanuvõimet kiiresti arenevas

andmemajandussektoris. Tegemist on strateegiliste poliitikadokumentidega, mis ei ole

õiguslikult siduvad, kuid millel on oluline suunav mõju Euroopa Liidu tulevastele

õigusaktidele, regulatiivsetele algatustele ja poliitikakujundamisele.

Strateegiad keskenduvad eelkõige kvaliteetsete andmekogude kättesaadavuse parandamisele,

tehisaru arendamiseks vajaliku arvutusvõimekuse ja digitaristu tugevdamisele ning andmete

turvalise ja usaldusväärse kasutamise võimaldamisele erinevates majandussektorites. Lisaks

käsitletakse andmepoliitika rahvusvahelist mõõdet, sealhulgas piiriüleste andmevoogude

toimimist ja Euroopa ettevõtete ligipääsu globaalsetele andmeturgudele.

Eesti jaoks on andme- ja tehisarupoliitika olulise tähtsusega, arvestades Eesti digiühiskonna

kõrget arengutaset, avaandmete küpsust ning riiklikke prioriteete tehisaru kasutuselevõtu

suurendamisel. Eesti on aktiivselt osalenud ka Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse

ühisettevõttes (EuroHPC) ning kujundanud seisukohad EuroHPC määruse muudatuse kohta,

toetades mh. EL tehisaru gigatehaste loomist hajusa arhitektuuri põhimõtte alusel, et tagada

Euroopa arvutusvõimekuse areng ja parem ligipääs tehisaru arendamiseks vajalikule taristule.

7

Arvestades Eesti tugevat positsiooni avaandmete valdkonnas ning riigi pikaajalist kogemust

digiteenuste arendamisel, võib andmeliidu strateegial olla oluline mõju riigisisestele

poliitikasuundadele ning tulevasele õigusloomele, eelkõige andmete kasutamise, digitaristu

arendamise ning tehisaru rakendamise valdkondades. Samas on tegemist pikaajalise

poliitikaraamistikuga, mille otsene mõju sõltub suurel määral Euroopa Liidu tasandi

kavandatavatest regulatiivsetest ja mitteregulatiivsetest ettepanekutest.

4.1 Mõju majandusele

Andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia mõju majandusele on peamisel

seotud andmete ja tehisaru tootlikkuse, innovatsiooni ja ettevõtete konkurentsi

suurendamisega. Tehisaru arendamiseks on vaja suuri andmestikke ning andmeliidu eesmärk

ongi teha andmed paremini kättesaadavaks ja kasutatavaks.

Eeldatavasti suureneb tootlikus, sest andmete kättesaadavuse suurendamisega ja tehisaru

kasutuselevõtuga võimaldatakse ettevõtetel automatiseerida protsesse, optimeerida tootmist

ja logistikat ning rakendada andmepõhist juhtimist. Seeläbi suureneb tööjõu tootlikus, mis

vähendab ettevõtete kulusid ja kiirendavad innovatsiooni. Antud strateegia jõustumisel ning

õigusliku raamistiku tekkimisel on eeldada uute turgude ja ärimudelite teket, aga ka uute

andmepõhiste teenuste teket (näiteks andmeplatvormid, tehisarupõhised tarkvarateenused ja

personaliseeritud teenused). See omakorda suurendab teadus- ja arendustegevusi, kiirendab

tehnoloogilist arengut ning hõlbustab ettevõtete ja teadusasutuste vahelist koostööd.

Euroopa andmeliidu strateegia teise samba alusel juba toimuv andmeõiguse lihtsustamine

annab muuhulgas senisest konkreetsemad ja selgemad alused avaliku sektori valduses olevate

andmete turvalise kasutatavuse parendamiseks. Sama eesmärk on ka Eestil – kõrge

digitaliseerituse tasemega riigina on meie andmekogudes olulises mahus andmeid, mille laiem

kasutusse andmine võimaldab parendada nii avalikke teenuseid kui ka soodustada

innovatsiooni erasektoris.

Eesti digiühiskonna arengukava 2035 kohaselt peab Eesti digiriigi õigusruum, tehnoloogia ja

andmete kasutus aitama muuta majanduse globaalselt konkurentsivõimelisemaks. Majanduse

konkurentsivõime tõstmiseks on oluline süsteemselt tõsta andmete ja tehisaru kasutust, et teha

andmepõhiseid otsuseid ja pakkuda parimaid tooteid ja teenuseid. Tuleviku personaalne riik

vajab platvormipõhiseid lähenemisi ja süsteemsemat koostalitusvõimet, mida võimaldab

andmete väärindamine, tõhus privaatsuskaitse ja kasutaja mugavust arvestav ühtne

kliendivärav. Tehisaru ajastul võidavad riigid, kus rakenduvad majanduses nutikad

lahendused.

4.2 Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

Andmeliidu ja tehisaru strateegia eesmärk on parendada andmete jagamist ja kasutamist kogu

Euroopa Liidus, millega soovitakse luua alused pilve- ja andmetaristule, andmeplatvormidele

ja andmeruumidele, superarvutite ja arvutusvõimekuse kasutamiseks. Eeldatav mõju

8

infotehnoloogiale seisneb pilve- ja andmehalduse lahenduse nõudluse kasvul, millest

tulenevalt IKT-ettevõtted arendavad uusi andmeplatvorme. Kasvab ka vajadus küberturbe ja

andmekaitse lahenduste järele.

Strateegia käsitleb ka andmete liikumist ja kontrolli, sealhulgas seda, kus andmeid

hoiustatakse, kes neid kasutada saab ning kuidas tagatakse andmete turvalisus ja terviklikkus.

See toob kaasa tugevama regulatsiooni pilve- ja andmeteenustele ning kõrgemad nõuded

andmete turvalisusele, kvaliteedile ja süsteemide omavahelisele toimivusele. Mõju

infoühiskonnale seisneb eelduslikult selles, et teenused saavad olema automatiseeritud ja

personaliseeritud. Selle mõju ulatub nii kodanikeni, avaliku sektorini kui ka erasektorini.

Eeldada on digitaalsete teenuste kvaliteedi paranemist, kui on võimalik suuremas koguses

analüüsida andmeid ning neid kasutada selleks, et muuta digiteenused täpsemaks, kiiremaks

ja kasutajasõbralikumaks. Mõjutatud saavad olema enamik Eesti riigi pakutavatest teenustest.

Kuid sellega kaasnevad ka riskid, sealhulgas algoritmiline kallutatus, privaatsuse ja

andmekaitse probleemid, tehnoloogiline sõltuvus suurtest platvormidest ja digilõhe

suurenemine.

Mõju infotehnoloogiale avaldub eelõige suunistes tugevdada turvanõudeid, suurendada

läbipaistvust ja koosvõimet. Mõjutatud saavad olema eelõige pilveteenuse pakkujad kui ka

riiklikud ja erasektori andmehaldussüsteemid. Infoühiskonnale tähendab digiteenuste

suuremat usaldusväärsust ning paremat kontrolli isikuandmete kasutamise üle, mis tugevdab

ELi digisuveräänsust ja vähendab sõltuvust kolmandate riikide tehnoloogiatest.

4.3 Mõju küberturvalisusele ja julgeolekule

Andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegia mõju küberturvalisusele ja

julgeolekule tuleneb peamiselt andmete suuremast liikumisest, tehisaru laiemast kasutamisest

ning digitaristu olulisuse kasvust. Andmete laiem jagamine ja kasutamine erinevate sektorite

vahel (nt tervishoid, transport, energia) tähendab, et digitaalsed süsteemid muutuvad

kriitilisemaks ja atraktiivsemaks sihtmärgiks küberrünnakutele ja vaenulikule

mõjutustegevusele.

Eelduste kohaselt kasvavad ettevõtete vajadused küberturbe ja andmekaitse lahenduste järele,

seeläbi peavad suurenema investeeringud küberturbe ja privaatsuskaitse tehnoloogiatesse

ning kompetentsi. Tehisaru laialdasem kasutuselevõtt suurendab sõltuvusi pilve- ja

andmetaristust, mis muudab need strateegiliselt veelgi olulisemaks. Digitaristu häirimine või

ründamine mõjutab kriitiliselt nii majanduse toimimist kui ka avalike teenuste kättesaadavust,

mistõttu kasvab vajadus tugevdada kriitilise digitaristu ja strateegiliste tehnoloogiate kaitset.

9

5. Eesti seisukohad

Eesti seisukohad on jaotatud alapeatükkidesse järgmiselt:

1. Seisukohad Euroopa andmeliidu strateegia kohta

2. Seisukohad Euroopa tehisaru rakendamise strateegia kohta

3. Koondseisukohad digisuveräänsuse kohta

5.1 Seisukohad Euroopa andmeliidu strateegia kohta

5.1.1 Eesti peab oluliseks, et andmete vaba liikumine saaks Euroopa Liidus viiendaks

põhivabaduseks ning et seda rõhutataks tasakaalustava põhimõttena

andmesuveräänsuse kõrval.

Selgitus: Andmete vaba liikumine on Euroopa Liidu siseturu toimimise keskne eeltingimus,

mida tuleks käsitleda viienda põhivabadusena olemasoleva nelja ehk kaupade, teenuste,

kapitali ja inimeste vaba liikumise kõrval. Euroopa siseturu tulevikku käsitlevas Enrico Letta

raportis rõhutatakse andmete vaba liikumise suurendamist kui võtmetegurit Euroopa

majanduse konkurentsivõime ja innovatsiooni tõstmiseks. Eesti leiab, et selline lähenemine

aitab tagada, et Euroopa andmepoliitika toetab avatust ja innovatsiooni, hoides tasakaalu

suveräänsuse tõstmisega ning vältides siseturu killustumist ja põhjendamatuid piiranguid

andmete liikumisele.

5.1.2 Eesti toetab Euroopa andmeliidu strateegiat, ent peab oluliseks andmevaldkonna

terviklikku arendamist ning kvaliteetsete andmete kättesaadavust nii tehisaru

arendamiseks kui ka teisteks andmepõhisteks kasutusjuhtudeks. Eesti rõhutab, et

andmete ühekordse küsimise põhimõtte rakendamine ning ELi-ülese koosvõime

tagamine peab olema keskne prioriteet.

Selgitus: Andmeliidu strateegia fookus on peamiselt suunal „andmed tehisaru jaoks“. Eesti

on nõus, et tehisaru arendamine nõuab tänasega võrreldes oluliselt suuremahulisemat

ligipääsu kvaliteetsetele andmetele. Samas ei tasu unustada, et andmetest saadav kasu ei piirne

ainult tehisaruga, vaid andmeid kasutatakse ka laiemalt (st tehisaru osaluseta), näiteks

andmemajanduse või reaalajamajanduse valdkondades, st riigi või ettevõtluse teenuste

kvaliteedi tõstmiseks, tarneahelate vm. töövoogude optimeerimiseks, andmepõhist juhtimist

toetavate juhtimislaudade ja analüüside läbiviimise jaoks jne. Eelnevat toetab andmete

ühekordse küsimise põhimõtte rakendamine ning andmete koosvõime tagamine, et neid oleks

võimalik taas- ja ristkasutada. Seega on Eesti seisukohal, et andmete haldamise ja

avalikustamise valikud peavad ka Euroopa Liidu tasemel lähtuma andmete laiemast

väärtusest ja liiduülestest vajadustest, mitte ainult kasulikkusest tehisaru jaoks.

5.1.3 Eesti toetab Euroopa Liidu suunda rahastada eelkõige avaliku huvi ja julgeolekuga

seotud andmeruume, kuid peab tähtsaks tegeleda selle kõrval ka andmeruumide ülese

koostoime arendamisega ning vajadust pöörata senisest rohkem tähelepanu

andmevaldajate toetamisele oma andmete turvalisel ja efektiivsel jagamisel.

10

Selgitus: Sarnaselt eelmisele EL andmestrateegiale jätkab andmeliidu strateegia

andmeruumide ning nende ülese koostoime olulisuse rõhutamist, kuid seab täpsema fookuse

avaliku huvi ja julgeolekuga seotud andmeruumidele (sh terviseandmeruum,

liikuvusandmeruum, meediaandmeruum, õigusandmeruum, kaitseandmeruum, roheleppe

andmeruum). Muuhulgas tähendab see, et strateegia alusel lõpetab Euroopa Komisjon

peamiselt ärilisel huvil põhinevate andmeruumide (näiteks tootmine ja rahandus) toetamise.

Eesti toetab Euroopa Komisjoni rahastusele (Digital Europe Programme) täpsema fookuse

seadmist, kuid rõhutab, et samaaegselt on oluline jätkata ka Euroopa andmeruumide

tugikeskuse tegevusega laiema andmeruumide standardiseerimise ja praktilise koostoime

tagamiseks. Valdkondlike andmeruumide (nt energeetika ja liikuvuse) vahelise koostoime

edendamiseks on oluline, et andmed oleksid piisavalt kvaliteetsed, standardiseeritud,

kirjeldatud, et valdkondlikud andmeruumid suudaksid omavahel koostööd teha. Ühtlasi on

oluline võtta fookusesse eelkõige just piiriülest andmete kättesaadavust ja taaskasutust

takistavate probleemide lahendamine.

Arvestades, et tänaseks on mitmed andmeruumid (näiteks Euroopa terviseandmeruum,

mitmed logistika ja liikuvusega seotud andmeruumid) saavutanud tehnilise ja operatiivse

küpsuse, on oluline järgmisel strateegilisel perioodil toetada senisest enam andmevaldajaid

andmete turvalisel ja efektiivsel avalikustamisel, mh planeerides rahastusmeetmeid olulise

väärtusega andmete valdajatele.

5.1.4 Eesti toetab andmelaborite loomise mõtet, kuid peab vajalikuks liikmesriikide

tihedat kaasamist laborite loomise praktiliste küsimuste, näiteks andmelaborite ärilise

ja õigusliku vormi, korraldusmudeli, andmete kasutamise ja juurdepääsutingimuste

osas.

Selgitus: Andmeliidu strateegia võtab kasutusele andmelaborite (ingl. k. data labs) loomise

kontseptsiooni:

„… andmelaborid [on] spetsiaalsed rajatised, mis ühendavad andmevaldajaid,

ühtseid Euroopa andmeruume, valdkonnapõhiseid andmeökosüsteeme ja ELi

tehisintellekti ökosüsteemi.“

Eesti on nõus, et andmelaboritele ette nähtav roll – sh andmete tehniline ettevalmistamine

tehisaru kasutuseks, privaatsustehnoloogiate rakendamine, ärimudelite väljatöötamine ja

rakendamine, õigusalane nõustamine – on oluline ning vastavate tehniliste ja ka juriidiliste

kompetentside puudumine asutustes ja ettevõtetes on üks põhjustest, miks andmed ei ole

laialdaselt kasutusele jõudnud. Samas rõhutame, et andmeliidu strateegias esitatud

andmelaborite kontseptsioon on küllalt üldine, muuhulgas ka isikuandmete kaitse,

küberturvalisuse ja liikmesriikide ning üksikute organisatsioonide andmesuveräänsuse

mõttes. Andmelaborite usaldusväärsuse tagamiseks on oluline, et nende praktiliste

toimimispõhimõtete välja töötamine toimub tihedas koostöös valdkonnaekspertide,

liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel.

Samuti on oluline kaaluda, kas andmelaboritele antavat ülesannete kogumit (sh nii tehnilist,

organisatsioonilist, juriidilist kui ärilist kompetentsi nõudvat) on mõistlik koondada ühte

11

keskusesse või võiksid andmelaborid koosneda mitmest eraldi kompetentsiga üksusest (nn

hajus-andmelaborite mudel).

Rõhutame, et Eesti eesmärk on toetada konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda, kus avalik

sektor täidab ärilist funktsiooni üksnes juhul, kui turul esineb turutõrge. Sellest tulenevalt on

andmelaborite loomisel oluline jälgida, et andmelaborid ei hakkaks ettevõtluskeskkonda

moonutama, ehk pakkuma teenuseid, mille jaoks on ettevõtetelt juba mõistlikud lahendused

olemas.

5.1.5 Eesti peab vajalikuks, et loodavad andmelaborid on kättesaadavad kõigis

liikmesriikides ning toimivad detsentraliseeritud võrgustikuna, mis ei sõltu tehisaru

tehaste ega muu taristu paiknemisest ega koonda andmepõhist innovatsiooni

üksikutesse liikmesriikidesse.

Selgitus: Loodavad andmelaborid peavad olema kujundatud detsentraliseeritud ja

võrgustikulise mudelina, mis tagab võrdse ligipääsu ettevõtjatele, teadusasutustele ja

avalikule sektorile kogu Euroopa Liidus. Andmelaborite kättesaadavus ei tohiks sõltuda

tehisaru tehaste või muu suuremahulise arvutusvõimsuse või muust taristu füüsilisest

paiknemisest, kuna andmelaborite põhifunktsiooniks on andmete ettevalmistamine,

haldamine, pseudonüümimine ja turvalise kasutuse võimaldamine, mitte arvutusressursside

koondamine. Selline lähenemine aitab vältida innovatsiooni ja andmetele juurdepääsu

koondumist üksikutesse keskustesse, toetab regionaalset tasakaalu ning võimaldab

liikmesriikidel arendada andmepõhist innovatsiooni lähtudes kohalikest oskustest ja

vajadustest. Samuti tugevdab see ELi andmeökosüsteemi vastupanuvõimet ja

koostalitlusvõimet, võimaldades andmelaboritel toimida sõltumatute, kuid omavahel

ühendatud võrgustikuna, mis on tihedas koostöös Euroopa andmeruumidega, kuid ei eelda

tehisaru tehastega struktuurset või geograafilist seotust.

5.1.6 Eesti peab andmevaldkonna ja sünteetiliste andmete standardiseerimist oluliseks,

kuid nende standardite praktilisuse ja rakendatavuse parandamiseks peavad

liikmesriigid olema Euroopa Andmeinnovatsiooni Nõukogus senisest paremini

kaasatud. Lisaks on vajalik luua andmete elutsükli juhtimise raamistik, sealhulgas

säilitustähtajad.

Selgitus: Andmeliidu strateegia on nimetanud (sammas I, punkt v) eesmärgi tõsta liiduüleselt

sünteetiliste andmete loomist ja tegeleda aktiivselt andmestandardite (sh Euroopa

andmekvaliteedi standardi) koostamisega.

Eesti toetab mõlemat suunda, kuid peab eelkõige standardiseerimisel oluliseks liikmesriikide

senisest paremat kaasamist, näiteks läbi laiendatud Euroopa Andmeinnovatsiooni Nõukogu

(EDIB) formaadi. Kahjuks ei ole eelmise Euroopa andmestrateegia perioodil 2020 – 2025

toimunud standardiseerimistegevustest (näiteks andmeruumide standardiseerimisinitsiatiiv)

liikmesriike alati piisavalt informeeritud ja kaasamisvõimalusi pakutud.

Eelkõige on laiapõhjaline kaasamine oluline selleks, et loodavad standardid oleksid ühelt

poolt võimalikult praktilised ja reaalses andmevahetuskeskkonnas rakendatavad. Loodavate

12

standardite rakendamine peab olema piisavalt lihtsalt ja väikeste kuludega võimalik ka

väikestele ja mikroettevõtetele.

Lisaks andmekvaliteedi standardiseerimisele on andmeruumide ja tehisaru laiapõhise

kasutuselevõtu kontekstis hädavajalik luua selgem raamistik ka andmete elutsükli juhtimiseks

– sealhulgas läbipaistvad reeglid säilitustähtaegade määramiseks ja haldamiseks ning andmete

minimaalsuse põhimõtte rakendamiseks.

5.1.7 Eesti peab oluliseks, et andmete pakkujatel on Euroopa Liidus ligipääs

koosvõimelistele ning usaldusväärsetele andmevahetust võimaldavatele

tarkvaralahendustele, nagu näiteks andmete turuplatsile, privaatsustehnoloogiatele,

andmejälgijale ja andmenõusolekuteenusele. Euroopa Liit ei tohi toetada sama

eesmärki täitvate tarkvaralahenduste korduvat arendamist.

Selgitus: Efektiivne tegevusalade ja andmeruumide ülene andmevahetus vajab lisaks

standardite olemasolule ka neid standardeid rakendavate, piisavalt kättesaadavate ja

koosvõimeliste, tarkvaralahenduste olemasolu. Näiteks saab tuua Euroopa Komisjoni

arendatava Simpl tehnilise vahekihi, mis võimaldab eri süsteemidel omavahel turvaliselt ning

ühtsete reeglite alusel andmeid jagada.

Eesti peab oluliseks, et (juba osaliselt toimivad) andmeruumid ja (loodavad) andmelaborid ei

tegeleks tarkvaralahenduste välja töötamisel isolatsioonis ning tulemuseks ei ole olukord, kus

igale andmelaborile andmete saatmiseks või igas andmeruumis andmete jagamiseks on

andmete pakkujal vaja kasutada erinevaid tarkvarasid. Muuhulgas peab kõige olulisemate

lahenduste puhul vältima nende korduvat arendamist erinevates liikmesriikides või

andmeruumides ja soosima nii palju kui võimalik kesksete lahenduste arendamist ning

korduvakasutamist.

Kõige olulisem on koostoimeliste lahenduste või EL tasandil ühe keskse lahenduse olemasolu

andmete turuplatsi, privaatsustehnoloogiate, andmenõusolekuteenuse ja andmejälgija puhul.

5.1.8 Eesti leiab, et Euroopa Liidu andmeõiguse ühtlustamine peab soodustama

innovatsiooni ja aitama andmekasutust kontrollida, olles tulevikukindel ning arvestades

tehnoloogilist arengut ja julgeolekuolukorda. Eelkõige tuleb keskenduda kehtiva õiguse

rakendamisele, täiendava regulatsiooni loomine peab olema selgelt eesmärgipärane ning

õigusruumi ühtlustamise puhul tuleb vältida ülereguleerimist. Toetame Euroopa

Komisjoni kavatsust hakata ettevõtjatele pakkuma EL andmeõiguse rakendamisel

kasutajatuge, mis peab olema vajaduspõhine.

Selgitus: Arvestades praeguse kiirelt muutuva tehnoloogilise ja julgeolekuolukorraga, on

oluline, et Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel oleks valmisolek ja võimekus luua

õigusruum, mis kaitseb pikaajaliselt Euroopa põhiväärtusi, kuid on samas piisavalt paindlik,

ei takista innovatsiooni ning aitab kontrollida andmekasutust. Samuti tuleb tagada ka õiguse

kasutajate normiteadlikkus ning võimekus norme järgida. Selleks peavad EL andmeõiguse

normid olema stabiilsed ja selged.

13

Lisaks on vaja tagada järjepidev liikmesriikide vaheline koostöö EL andmeõiguse nõuete

praktiliseks rakendamiseks vajalike juhiste loomisel. Eelkõige on oluline järjepidevalt jälgida,

et rakendatavad nõuded on vajalikud (reaalse mõjuga), võimalikult vähese lisakuluga

rakendatavad ning ei kasvata asutuste töökoormust ja ettevõtete halduskoormust. Olukorras,

kus sätted on juba olemas, tuleks esmajärjekorras keskenduda olemasolevate sätete

rakendamisele. Kui see pole võimalik või sätted ei ole enam asjakohased, siis saaks kaaluda

sätete ajakohastamist. Eesti ei toeta tarbetut regulatsiooni.

Eesti saab toetada Euroopa Komisjoni initsiatiivi hakata pakkuma ettevõtetele EL

andmemääruse rakendamisel kasutajatuge, kuid selline kasutajatugi peab lähtuma kasutajate

(ettevõtete) vajadustest.

5.1.9 Eesti toetab andmesuveräänsuse põhimõtet, mille kesksel kohal on andmete vaba

liikumine ja taaskasutamine nii ELi sees kui usaldusväärsete partneritega, tagades

samal ajal andmesubjektidele ja andmevaldajatele praktilise kontrolli selle üle, kuidas

andmetele juurde pääsetakse ning kuidas andmeid kasutatakse ja kaitstakse. Seejuures

mõistame andmesuveräänsusena avatust usaldusväärsetele partneritele ning andmete

juurdepääsupiiranguteta (ehk avaandmete, mis ei kujuta riski julgeolekule,

põhiõigustele ega strateegilistele huvidele) piiriülest vaba liikumist ja taaskasutamist.

Selgitus: Eesti leiab, et juurdepääsupiiranguteta andmete (avaandmete) puhul ei ole andmetele

juurdepääsukontrollide (kui ühe andmesuveräänsusega kaasneva õiguse) rakendamine

üldjuhul proportsionaalne. Andmed, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiiranguid ning

mille kasutamine ei kujuta endast riski julgeolekule, põhiõigustele ega strateegilistele

huvidele, peaksid saama vabalt liikuda ning olla taaskasutatavad ka piiriüleselt. Selliste

andmete liigne käsitlemine andmesuveräänsuse küsimusena looks tarbetuid tõkkeid

andmemajanduse arengule, innovatsioonile ja rahvusvahelisele teadus- ning erasektori

koostööle, kahjustades lõpuks lõppklientidele suunatud teenuste kvaliteeti.

Samas peab liikmesriikidele alles jääma praegune võimalus kaaluda andmete, sealhulgas

väärtuslike andmestike ja ruumiandmete, avalikustamisega seotud riske julgeolekule ning

põhjendatud juhtudel piirata neile ligipääsu.

5.2 Seisukohad Euroopa tehisaru rakendamise strateegia kohta

5.2.1 Eesti jaoks on tähtis, et tehisaru rakendamine ELis toimub vastavalt

küberturvalisuse, intellektuaalomandi- ja andmekaitse nõuetele ega sea ohtu ELi

väärtusi ega põhiõigusi. Tehisaru lahenduste puhul on olulised algoritmiline

läbipaistvus ja vastutusmehhanismid ning tehisaru kasutamine peab olema eetiline ja

auditeeritav. Kutsume Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles hindama tehisaru

kasutamisel pakutavaid õiguslikke võimalusi, sh intellektuaalomandi valdkonnas ning

vajadusel pakkuma välja uuendusi, mis parimal ning tasakaalustatud moel tehisaru

tõhusat rakendamist toetavad.

14

Selgitus: Eesti leiab, et tehisaru laialdane kasutamine saab olla jätkusuutlik ja usaldusväärne

üksnes siis, kui see vastab küberturbe-, andmekaitse- ja intellektuaalomandi kaitse nõuetele

ning ei sea ohtu Euroopa Liidu väärtuseid ega põhiõigusi. Eesti saab toetada võimalikke ELi

algatusi, mis vaataksid üle andmetega seonduva õigusruumi (küberturvalisus, andmekaitse ja

intellektuaalomandi kaitse), täpsustamaks, kas ja millistel tingimustel on tehisaru

rakendamisel võimalik andmeid (sh isikuandmed ja intellektuaalomandi õigustega kaitstud

sisu) kasutada. Eesti peab oluliseks, et õigusruumi võimalikul ülevaatamisel tagatakse ELi

väärtuste ja põhiõiguste jätkuv kaitse, tehisaru on läbipaistev ja andmetöötlus kontrollitav

asjaomaste andmete omanike poolt, kes juhivad enda andmete kasutamist ja andmete

kasutamise lubatavust erasektori poolt. Algoritmiline läbipaistvus ja selged

vastutusmehhanismid on eelduseks, et nii avalik kui erasektor saaksid tehisaru lahendusi

turvaliselt ja prognoositavalt kasutusele võtta. Samuti peab olema tagatud võimalus

sõltumatult auditeerida tehisaru süsteemide toimivust, täpsust ja riskikäitumist, et ennetada

kahjusid ja tugevdada usaldust uute tehnoloogiate vastu.

5.2.2 Eesti toetab tehisaru kasutuselevõttu pidurdavate takistuste terviklikku

lahendamist, eelkõige oskuste tõstmine ja spetsialistide koolitamine, parem ligipääs

kvaliteetsetele andmetele, inimeste usalduse suurendamine uute tehnoloogiate vastu

ning tehisaru kasutamise valmiduse kasvatamine läbi läbipaistva riskijuhtimise, selge

õigusruumi ja testkeskkondade pakkumise.

Selgitus: Eesti peab oluliseks, et tehisaru kasutuselevõtu keskseid takistusi käsitletakse

terviklikult, kuna need mõjutavad otseselt nii ettevõtete innovatsioonivõimet kui ka avaliku

sektori teenuste kvaliteeti. Oskuste ja spetsialistide nappus on EL-i ülene probleem, mistõttu

tuleb tugevdada alusharidust, koolitusprogramme, ümberõpet ja kompetentsikeskuste rolli.

Samuti on oluline tagada parem ligipääs kvaliteetsetele ja standardiseeritud andmetele, mis

on tehisaru arendamise eeltingimus ning mis vähendavad turule sisenemise takistusi.

Usalduse ja valmisoleku tõstmiseks on vajalik läbipaistev riskijuhtimine, selge õigusruum

ning testkeskkonnad, mis võimaldavad uusi tehnoloogiaid turvaliselt katsetada ja kasutusele

võtta.

5.2.3 Eesti toetab tehisaru kasutuselevõtu edendamist VKE-de ja väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate seas, et tehisaru kasutuselevõtt ei jääks vaid suurte

ettevõtete privileegiks.

Selgitus: Eesti peab äärmiselt oluliseks, et tehisaru jõuaks süsteemselt ka väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtete (VKEde) ning väikese ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjateni.

Need ettevõtted moodustavad suure osa Euroopa Liidu ja Eesti majandusest, kuid vajavad

eelkõige tuge märkimisväärsete takistuste ületamisel. Eestile on oluline, et hoolimata piiratud

investeerimisvõimekusest oleks ka VKE-dele võimaldatud ligipääs kvaliteetsetele

andmestikele ning et neid toetataks kompetentside tõstmisel ja spetsialistide koolitamisel.

Samuti on oluline tagada regulatiivse keskkonna selgus ning selles orienteerumiseks

abistavate tööriistade olemasolu.

15

5.3 Koondseisukohad Euroopa Liidu digisuveräänsuse kohta

5.3.1 Eesti peab Euroopa Liidu digisuveräänsuse tugevdamist oluliseks, rõhutades

tasakaalustatud, riskipõhist ja avatud lähenemist. Digisuveräänsust tuleb suurendada

eelkõige põhjendatud tehniliste, juriidiliste, majanduslike ja organisatoorsete

meetmetega, vältides laiaulatuslikke geograafilisi piiranguid. Eesti peab oluliseks, et EL

digipoliitika keskenduks tehnoloogilisele neutraalsusele, vältides „üks lahendus kõigile“

lähenemist päritoluriigi- või asukohapõhiste piirangute puhul ning säilitades

liikmesriikide otsustusvabaduse tehnoloogiate kasutamise osas.

Selgitus: Andmete vaba liikumine on Euroopa konkurentsivõime ja usaldusväärse tehisaru

arendamise eeldus. Eesti leiab, et asukohapõhised kohustused või piirangud pilveteenustele

ei toetaks Euroopa tehnoloogilist autonoomiat ega konkurentsivõime kasvu. Sellised nõuded

piiraksid tehisaru ja andmetöötluse tehnoloogiate kättesaadavust ning tõstaksid pilve- ja

andmeteenuste kasutuskulusid (nt taristu dubleerimise, erilahenduste või piiratud

teenusevaliku tõttu). Laiahaardelised nn. ELi eelistamise nõuded ja piirangud aeglustaksid

Euroopa innovatsioonivõimet ja andmeruumide arengut ning dubleeriksid olemasolevaid

riskijuhtimismeetmeid. Eestile on oluline leida ELi digisuveräänsuse tõstmisel

tasakaalustatud lähenemine, säilitades liikmesriikide otsustusautonoomia, mis arvestab

riskimaastiku ning riigi majandus- ja geopoliitilise olukorraga.

Eesti toetab lähenemist, kus turvalisus ja usaldusväärsus tagatakse tehniliste lahenduste abil

nagu krüptograafia, võtmehaldus, pseudonüümimine ja turvaline pilvearhitektuur, mis

võimaldavad riske juhtida sõltumata teenusepakkuja päritolust või asukohast ning ei takista

innovatsiooni. Kriitilistes infrastruktuurides (nt identiteediteenused, riiklikud registrid,

infosüsteemi andmekogud, võrgutaristu) võib vajaduse korral kohaldada rangemaid nõudeid,

kuid need peavad olema täpselt sihitud ja põhjendatud, mitte üldised ega koormavad.

Eesti liitus 18. novembril 2025 EL riikide ühisdeklaratsiooniga “Declaration for European

Digital Sovereignty”. Toetame digisuveräänsuse (sh andmesuveräänsuse) põhimõtteid, kuid

digisuveräänsus ei tohiks tähendada isolatsiooni ega protektsionismi, vaid eeldab avatust

usaldusväärsetele partneritele, mis on eeltingimus edukaks rahvusvaheliseks koostööks

vastastikustel ja jõustatavatel tingimustel ning kooskõlas Euroopa Liidu väärtusega.

5.3.2 Eesti peab kriitiliste digitaristu kihtide (näiteks digitaalne identiteet ja riiklikud

registrid) puhul oluliseks tugevdada ELi digisuveräänsust avatud viisil, säilitades samal

ajal liikmesriikide otsustusvabaduse ning võimaluse kasutada mitme pilveteenuse

pakkuja lähenemist. Samas ei toeta Eesti lahendusi, mis piiraksid avaliku või erasektori

hankeid üksnes EL‑i päritolu pilve- või tehisaru tehnoloogiatega.

Selgitus: Digisuveräänsus tähendab Euroopa jaoks eelkõige turvalisust ja sõltumatust

kriitilistes digitaristu kihtides ning suutlikkust säilitada riigi kriitiliste teenuste toimimine ka

kriisiolukorras. Eesti jaoks on digisuveräänsuse tagamine otseselt seotud riigi julgeoleku ja

toimepidevusega, hõlmates andmete kaitset, teenuste katkematut toimimist ning võimet

kriisides tegutseda ning neist taastuda. Eesti leiab, et ELis on oluline suurendada taristu

16

autonoomiat strateegilistes kihtides, nagu digitaalne identiteet, võtmesüsteemid, avalik

võtmetähtsusega infrastruktuur (ingl. k. PKI- Public Key Infrastructure), tuumikvõrgud,

riiklikud registrid ja muu infrastruktuur, mis on eelduseks riiklike teenuste toimivusele.

Sellistes kihtides on põhjendatud suurem sõltumatus ja kõrgemad turvanõuded, mida vastavalt

vajadusele rakendada.

Samas ei toeta Eesti avalike või erasektori hangete piiramist ainult EL päritolu pilve- või

tehisaru tehnoloogiatega. Mitme pilveteenuse pakkuja lähenemine ehk pakkujate

mitmekesisus on osa riskide hajutamisest ning kriisiolukorras tagavad need suurema

vastupidavuse kui ühe pakkuja kohustuslik kasutamine. Liikmesriikidele peab säilima õigus

valida tehnoloogiaid oma riski- ja vajadusanalüüsi alusel.

5.3.3 Eesti leiab, et Euroopa Liit peab kasvatama oma strateegilist võimekust tehisaru

suurmudelite, avatud lähtekoodi, füüsilise tehisaru rakenduste (sh autonoomsete

süsteemide) ja läbipaistvate tarneahelate valdkonnas. Samas ei tohi sellega piirata

liikmesriikide juurdepääsu teistele maailma tehnoloogiatele. Eesti hinnangul on ELi

tehnoloogilise autonoomia tõstmine võimalik üksnes siis, kui Euroopas arendatakse

välja konkurentsivõimelisi tehisaru suurmudeleid ja avatud lähtekoodiga lahendusi,

mille üle kontroll asub ELis ning mille tarneahelad on läbipaistvad. Eesti rõhutab, et

läbipaistvusnõuded, järelevalve ja kvaliteedi- ja ohutusstandardid on tõhusamad

vahendid ELi tehnoloogilise autonoomia saavutamiseks kui päritolupõhiste piirangute

kehtestamine.

Eesti hinnangul saab ELi tehnoloogilist autonoomiat suurendada üksnes siis, kui Euroopas

suudetakse luua konkurentsivõimelised tehisaru suurmudelid ja avatud lähtekoodiga

lahendused, mille üle säilib kontroll ELis ning mille tarneahelad on läbipaistvad. Eesti

tähtsustab ELis nende võimekuste arendamist ning selle toetamist ELi tasandil, kuna need

vähendavad pikaajalisi sõltuvusi ja võimaldavad kasutada kohalikke andmeruume tehisaru

treenimiseks.

Lisaks leiab Eesti, et EL peab pöörama rohkem tähelepanu ka füüsilise tehisaru rakendustele,

näiteks autonoomsetele sõidukitele, droonidele ning teistele AI juhitud füüsilistele

süsteemidele. Nende tehnoloogiate areng eeldab ühtseid ohutusstandardeid,

testimiskeskkondi ning liikmesriikide ja komisjoni koordineeritud tegutsemist. Euroopa

mahajäämine füüsilise AI vallas vähendab konkurentsivõimet võrreldes USA ja Aasia

riikidega, kes investeerivad sellesse valdkonda agressiivselt. Samuti on füüsilise AI puhul

kriitiline selle turvalisus ja usaldusväärsus, mistõttu on ELi koordineeritud lähenemine

oluline.

Samas ei tohiks ELi poliitikad piirata ettevõtete ja avaliku sektori ligipääsu kõige

võimekamatele globaalsetele tehisaru mudelitele ja pilvesüsteemidele. Kui tehnoloogia

päritolukriteeriumid (st ELi eelistamine) muutuks pakkujate valimisel määravaks, võib see

kitsendada nii avaliku sektori kui Eesti ettevõtjate ligipääsu tehnoloogiatele, mis on

turvalisuse, skaleeritavuse või küpsuse poolest paremad, kuid pärit väljastpoolt Euroopat.

Tehnoloogiline suletus aeglustaks innovatsiooni ja vähendaks Euroopa konkurentsivõimet.

17

Eesti on seisukohal, et läbipaistvusnõuded, järelevalve ja kvaliteedistandardid on

päritolupõhistest piirangutest tõhusamad vahendid nii digitaalse kui füüsilise tehisaru puhul.

5.3.4 Eesti hinnangul on tehnoloogiaettevõtetega läbirääkimisjõu suurendamiseks ning

killustatuse vähendamiseks oluline, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid tegutseksid

digivaldkonnas koordineeritult ja ühtselt. Selle saavutamiseks peab EL keskenduma

ühiste tehniliste standardite ja raamistike arendamisele, parimate praktikate

vahetamisele ning strateegiliste digitaristut puudutavate investeeringute ja

poliitikameetmete paremale koordineerimisele. Samal ajal peab säilima liikmesriikide

otsustusautonoomia ning ELi uusi tehnoloogiaid käsitlevad nõuded peavad põhinema

selgetel mõjuanalüüsidel.

Selgitus: Euroopa digipoliitikas on vajalik tegutseda ühtselt, et suurendada liidu

läbirääkimisjõudu suurte tehnoloogiaettevõtete suhtes. Väiksematel liikmesriikidel, nagu

Eesti, on keeruline saavutada soodsaid tingimusi või isegi pääseda läbirääkimiste laua taha,

mistõttu on oluline, et Euroopa Liit tegutseks tingimuste läbirääkimistel ning EL õigusaktide

rakendamise tagamisel ühiselt ja koordineeritult.

Eesti leiab, et tugevam koostalitlusvõime EL liikmesriikide ja komisjoni vahel on vajalik ning

aitaks vältida olukordi, kus iga liikmesriik peab eraldi välja töötama lahendusi, mida oleks

mõistlik teha ühiselt. Ühtsed standardid, raamistikud ja sertifitseerimismehhanismid

võimaldavad lahendusi jagada ja taaskasutada, vähendades kulusid ning toetades siseturu

toimimist.

Samas peab Euroopa õigusraamistik jätma liikmesriikidele piisava otsustusautonoomia, et

kohandada tehnilisi nõudeid vastavalt oma riskimaastikule ja majanduslikule olukorrale. Eesti

peab oluliseks, et kõik uued suveräänsusnõuded või tehnoloogiapoliitilised piirangud

põhineksid selgetel mõjuanalüüsidel, et vältida innovatsiooni pärssimist ja liigseid kulusid

ettevõtetele ning avalikule sektorile.

6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine

Justiits- ja Digiministeerium küsis seisukohtade ettevalmistamisel sisendit Haridus- ja

Teadusministeeriumilt, Kaitseministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt,

Kultuuriministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt,

Rahandusministeeriumilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Siseministeeriumilt,

Sotsiaalministeeriumilt, Välisministeeriumilt, Andmekaitseinspektsioonilt,

Arenguseirekeskuselt, AS Metrosertilt, Asutajate Liidult, Audiitorkogult, Eesti

Advokatuurilt, Eesti Andmekaitse Liidult, Eesti Elektroonikatööstuse Liidult, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidult, Eesti Kaitsetööstuse Liidult, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojalt, Eesti Kaupmeeste Liidult, Eesti Konkurentsiametilt, Ettevõtluse

Arendamise Sihtasutuselt (EAS), Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuselt,

18

Riigi Infosüsteemi Ametilt, Sihtasutuselt Eesti Teadusagentuur, Tallinna Tehnikakõrgkoolilt,

Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonnalt ning Tartu Ülikoolilt.

Arvamuse saatsid Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Andmekaitse

Inspektsioon, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus, Riigi Infosüsteemi Amet ning vandeadvokaat Kaido Loor.

Saabunud sisendid on esitatud kaasamistabelis (lisa 1) ning ettepanekutega on võimaluse

korral arvestatud. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud EL koordinatsioonikogus.