Aruanded

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2025

aruandeaasta lõpp: 31.12.2025

sihtasutuse nimi: sihtasutus Eesti Koostöö Kogu

registrikood: 90007081

postiaadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,

A. Weizenbergi tn 39

postisihtnumber: 15050

e-posti aadress: [email protected]

veebilehe aadress: http://www.kogu.ee

2

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 27

Bilanss 27

Tulemiaruanne 28

Raamatupidamise aastaaruande lisad 29

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 29

Lisa 2 Raha 30

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 31

Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 31

Lisa 5 Kasutusrent 32

Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 32

Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 33

Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 34

Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 34

Lisa 10 Tööjõukulud 34

Lisa 11 Seotud osapooled 35

Aruande allkirjad 36

Vandeaudiitori aruanne 37

Tegevus- ja mõjuaruanne 2025

Eesti Koostöö Kogu

Sisukord

9

6

5

12

16

19

23

Eessõna

Eesti Koostöö Kogu 2025. aastal

Eesti inimarengu aruanne 2026

Kodanikualgatused

Noorte kodanikuharidus

Arutelukultuur

Meie arvamused ja tegemised meedias ning olulisemad ettekanded

Foto: Eesti Koostöö Kogu tegevkontor ja nõukogu

5

Eessõna

Eesti Koostöö Kogu on heas vormis. Meil on

professionaalne meeskond, tugevad partne­

rid ning mõjukad tegevused üle Eesti.

2025. aasta sündmused nii Eestis kui ka

mujal tuletasid aga meelde, et ajal, mil

ühiskond likud pinged ja usaldamatus pane­

vad proovile meie kõigi kohanemisvõime, on

demokraatia tugevdamine kriitiliselt tähtis.

Nagu märkis Igor Taro Riigikogu arutelul:

„Kui räägime demokraatiast ja kodaniku­

ühiskonnast, siis räägime tegelikult oma

riigi kestlikkusest ja turvalisusest. See ei ole

luksus, vaid meie riigi tugevuse eeltingimus.“

Seetõttu on turbulentsel ajal eriti oluline toe­

tada formaate ja asutusi, mis demokraatiat

hoiavad ja tugevdavad. Üks selliseid formaa­

te on rahvaalgatus.ee. Üheksa aastaga on

platvormist saanud ainulaadne ühiskondlik

ventiil ja turvaline digiosaluskanal, mis on

kogunud üle miljoni digiallkirja ning toonud

kokku väga erinevad huvigrupid. 2025. aasta

augustis sündis portaali rekord – üks algatus

kogus koguni 98 580 toetusallkirja. On suur

kergendus, et riik otsustas 2026. aastal

suurendada Eesti Koostöö Kogu tegevustoe­

tust, tagades sellega platvormi stabiilsuse

ja või me süsteemsemalt tegeleda algatuste

seire, nõustamise ja kodanikuharidusega.

Meile märgiline sündmus toimus 20. novemb­

ril 2025 Riigikogus, kui olulise tähtsusega rii k ­

liku küsimusena arutati kodanikuühiskonna

arengu ja kollektiivsete pöördumiste teemat.

Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees

Külli Taro rõhutas oma ettekandes, et

ainuüksi di gi kanalite olemasolu ei taga

paremat kodanikuühiskonda – rahvaalgatus.

ee toetab, kuid ei asenda sisulist arutelu

poliitikakujundajate laua taga.

Töise aasta üks keskseid tegevusi oli 2026. aas tal ilmuva Eesti inimarengu aru ande „Haridus ühiskonna peeglis“ ette­ valmistamine. Peatoimetaja Eneli Kindsiko juhtimisel sündiv teos vaatleb haridust laie­ malt kui vaid koolisüsteemina, näidates selle mõju sotsiaal­, regionaal­ ja majanduspolii­ tikale. Rõõmustame, et aruanne on pälvinud laialdast tähelepanu ja peatoimetajast on saanud arvamusliider juba enne teose ilmumist.

Samuti tunneme uhkust meie noortedemo­ kraatia programmide üle. Tänu Haridus­ ja Teadusministeeriumi ligikaudu 50 000­eurosele toetusele saime teha arenguhüppe, laiene­ des koolidest ka kuue kohaliku omavalitsuse praktikasse. Koolide kaasav eelarve jõudis rekordarvu noorteni, andes lastele päriselu­ lise kogemuse, et nende ideed – olgu selleks uus malelaud või koolidisko – loevad ja muudavad koolielu paremaks.

2025. aastal astusime ka järgmise julge sammu arutelukultuuri edendamisel, valmis tades ette 2026. aasta üle­eestilisi dialoogiringe.

Siinkirjutajale antud Ene Hioni Fondi laureaadi tunnustus on märk Eesti Koostöö Kogu nähtavast rollist arutelukultuuri eden­ dajana. Oleme kindlad, et maailm vajab vähem debatte ja vastandumist ning rohkem dialoogi­ ja koostööoskusi.

Tänan südamest kolleege, meie nõukogu ja kõiki olulisi partnereid, kellega koos oleme saanud Eesti demokraatiat tugevamaks luua.

Koostöös on vägi!

Kairi Tilga Eesti Koostöö Kogu tegevjuht

6

Eesti Koostöö Kogu 2025. aastal

EESTI KOOSTÖÖ KOGU – VABARIIGI PRESIDENDI MÕTTEKODA

ÜHISKONNA SEIRE JA DEMOKRAATIA ARENDAMINE

SEIRE JA AVALIKU ARUTELU TEKITAMINE

EESTI INIMARENGU ARUANNE

• Ettevalmistamine ja kirjastamine

• Jätkutegevused

KODANIKUALGATUSED

• Rahvaalgatus.ee haldamine

• Algatuste mõju uurimine ja seire

• Rahvusvaheline koostöö

ARUTELUKULTUUR

Dialoogikoolitused ja valdkonda edendavad algatused

(IGAPÄEVA)DEMOKRAATIA ARENDAMINE

NOORTEDEMOKRAATIA

Noorte osalust edendavad programmid ja tööriistad

1 rekord- algatus

81 teadlast ja

eksperti

3 täht-

sündmust

Ligi

3800 noort digiallkirja

1 0

0 0

0 0

0 Märgilised numbrid

7

Meie meeskond

Kodanikualgatused: Avalikustatud algatuste arv kohaliku omavalitsuse suunal 65 ja Riigikogu (RK) suunal 137

Eesti inimarengu aruande 2026 tulevikutöötubade arv

Dialoogi- programmides osalenud inimeste arv

Noortedemokraatia programmides osalenud koolide arv

1 1 1

111

2

2

84 1

5 2

3 1

4 1

1

2 1 1

3 1

2

1

2 1 1

RK 137

20 12

5

1

1

1

1 1

1Meie 2025. aasta tegevuste regionaalne ulatus

Koostöö Kogu

juhtimine

9

Kodaniku- algatused

6

Arutelu- kultuur

4

Noorte demokraatia-

haridus

2

Teadus- põhine

poliitika- kujundamine

87

Koostöö Kogu

kommunikat- sioon

3

8

Meie strateegilised partnerid

Meie tegevuste mõju

246 000 rahvaalgatus.ee platvormil antud

digiallkirja

40 dialoogi-

koolitustel osalejat

3700+ noort said osa

kooli- demokraatia

programmidest

236 algatust

avalikustaatud 2025. aastal

13 kooli tegid kaasavat

eelarvet või korraldasid digivalimisi

1 uus

üleriigiline arutelukultuuri

edendamise algatus

1 olulise riikliku

tähtsusega küsimuse arutelu rahvaalgatuste

teema Riigikogus

1 tunnustus

arutelukultuuri arendamise eest

7 kohalikku

omavalitsust osalesid koolide kaasava eelarve

projektis

1 rahvaalgatuste

mõju omnibuss-

uuring

Vabariigi Presidendi Kantselei

Haridus- ja Teadusministeerium

Siseministeeriumi strateegiline partnerlus

Põhjamaade Ministrite Nõukogu

Riigikantselei

MTÜ Skaala Impact

9

Eesti inimarengu aruanne 2026 Tegevused

F o

to : A

ro n

U rb

(V

a b

a ri

ig i P

re si

d e

n d

i k a

n ts

e le

i)

81 teadlast,

poliitikakujundajat, praktikut

26 meediakajastust

5 ülikooli

Rahastaja: Haridus- ja

Teadusministeerium

19 asutust

3 ministeeriumi

Eelarve: 2025. aastal

213 956 eurot

* aastate 2024–2026 kogumaksumus

333 720 eurot

10

Panustajad: Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Acento, Arenguseire Keskus, Centar, Cybernetica, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Pank, Haridus- ja Noorteamet, Maarjamaa Hariduskolleegium, Praxis, Põlva Gümnaasium, Pärnu Maakohus, Rakvere Riigigümnaasium, Riigikogu, Saaremaa Riigigümnaasium, Statistikaamet, Tartu Ringkonnakohus, Tervise Arengu Instituut, Töötukassa, World Health Organization (WHO).

2023. aastal otsustas Eesti Koostöö Kogu

nõukogu koostöös Eesti Vabariigi presidendi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et

sihtasutuse väljaantav, järjekorras üheteist­

kümnes inimarengu aruanne võtab teadlaste,

valdkonna ekspertide ja poliitikakujundajate

abil luubi alla hariduse. Aruande „Haridus

ühiskonna peeglis“ sisulist poolt asus

2024. aasta märtsis juhtima peatoimetaja

Eneli Kindsiko (Tartu Ülikool), kes seadis

eesmärgiks haridusteemade valdkonnaülese

käsitluse, et näidata teaduspõhiselt, kuidas

haridus meie ühiskonna eri valdkondadest

tagasi peegeldub. Haridus on lisaks haridus­

poliitikale ka oluline osa sotsiaalpoliitikast,

regionaalpoliitikast, majanduspoliitikast jne.

2024. aasta tegevusega saab tutvuda siin.

2025. aastal oli läbivalt fookuses Eesti inim­

arengu aruande 2026 „Haridus ühiskonna

peeglis“ sisuline ja tehniline koostamine.

Peatükkide artiklitele peegeldajate leidmisel

lähtusime püstitatud strateegilisest eesmär­

gist kaasata autorkonda teadlaste kõrval ka

poliitikakujundajad ja praktikud. Aruande

kõiki artikleid peegeldavad valdkonna

eksperdid, poliitikud ja haridustöötajad, kelle

roll oli välja tuua ka lahendusi ja tuleviku­

vaadet. Sel viisil autorkonna laiendamine

on esmakordne, kuid hea võimalus jõuda

laiema ringi kasutajateni.

Inimarengu aruande teine strateegiline

eesmärk on olnud olla avalikkuses nähtav

kogu protsessi jooksul. See on väga hästi

õnnestunud, sest ilmunud on mõjukaid

analüütilisi arvamuslugusid ja peatoimetajat

on kutsutud esinema ettekannetega kon­

verentsidele, üritustele ja meediasse. Pikad

intervjuusaated näitavad, et peatoimetajast

on saanud hinnatud arvamusliider juba enne

aruande ilmumist.

2025. aasta sügisel käivitus koostöö mõju­

fondiga MTÜ Skaala Impact, kelle toel

tutvustame 2026. aastal inimarengu aruan­

de põhisõnumeid.

2025:

• mai: sisuartiklite valmimine

• mai–juuni: tulevikustsenaariumite regio­

naalsed töötoad, kus osales u 45 inimest

üle Eesti

• juuni–juuli: kokkulepped artiklite peegel­

dajatega ja peegelduste valmimine

• september: peatükkide toimetajate sisse­

juhatused

• november: peatoimetaja sissejuhatus ja

aruande põhisõnumid

• november: kohtumine Riigikogu kultuuri­

komisjoniga

11

• november: kohtumine president

Alar Karisega

• september–detsember: keeletoimetus,

kujundus­küljendus, korrektuur, digiaruan­

de kontseptsioon ja osaline teostus

• oktoober–detsember: esitluse ja tänu­

sündmuse ettevalmistavad tegevused

(koostöö Riigikoguga, kommunikatsioo­

niplaan, kõneisikute ettevalmistus, tänu­

ürituse ettevalmistused jms)

Mõju

Peatoimetaja ja mitmed autorid avaldasid

2025. aastal analüütilisi arvamuslugusid.

Aruannet puudutav meediakajastus on

koondatud siia.

Haridusliku ebavõrdsuse

probleemi on hakatud

laiemalt mõistma ja tõsiselt

võtma. Minu sellesisulised

artiklid ja intervjuud kõne-

tavad juba praegu ka era-

kondi ja poliitikuid. Pean

seda inimarengu aruande

erakordselt oluliseks mõjuks.“

Eneli Kindsiko

Peatoimetaja arvamuslugusid ja intervjuusid:

24.12.2025, KUKU pühaderaadio. Pühadesaade Eneli Kindsikoga

6.09.2025, ERR. Eneli Kindsiko,

Eesti üldhariduses on järjest selgemini

näha hariduslõhe

5.09.2025, Vikerraadio reedene intervjuu.

Anvar Samost ja Eneli Kindsiko

26.11.2025, ERR Novaator. Eneli Kindsiko,

Karjäärimudel kasvatab õpetajate järelkasvu

asemel bürokraatiat

22.01.2025, ERR. Eneli Kindsiko, Andres Kütt,

Kuidas 360 euroga hariduslõhe avastati

Eneli Kindsiko ettekandeid

8.04.2025 Harjumaa hariduse päev. Peaettekanne „Haridusjuhtimine tulevikus:

väljakutsed ja võimalused koolidele ja

lasteaedadele“

14.08.2025 Haridustreff 2025. Peaesineja

26.08.2025 Tartu linna õpetajate sügisfoo- rum 2025. Ettekanne „Eesti haridus murde­

punktis: inimeseks jäämise kunst tehisaru

ajastul“

22.10.2025 Haridusuuenduse konverents Saaremaal. Peaettekanne „Haridussüsteem

vajab hädasti tervislikku lahutamistehet“

28.11.2025 Noored Kooli aastakonverents „Haridustorm“. Ettekanne „Hariduslikust

ebavõrdsusest“

Fo to

: E es

ti Koostö

ö Kogu

12

Kodanikualgatused Tegevused

F o

to : E

ri k

P e

in a

r (R

iig ik

o g

u K

a n

ts e

le i)

246 000 allkirjastamist, +163 000 allkirja

võrreldes eelmise aastaga 66

saadetud algatust (uus rekord), +21 võrreldes

eelmise aastaga, sh Riigikogule 22

(sama 2024) ja kohalikele

omavalitsustele 44 (+21)

Platvormi ülalpidamise- ja arenduskulu

81 665

39 680 annetust,

+27 950 võrreldes eelmise aastaga

236 algatust avalikustatud

(uus rekord), +129 võrreldes

eelmise aastaga

13

2025. aasta oli rahvaalgatus.ee jaoks erakordne. Tähistasime ühe miljoni allkirja täitumist, kollektiivsete pöördumiste rolli ja mõju arutati Riigikogu suures saalis olulise tähtsusega riikliku küsimusena ning rahvaal­ gatuste teemad olid laialdaselt kajastatud meediapildis.

2025. aastal panid inimesi rahvaalgatus.ee kaudu allkirju andma eeskätt sotsiaalmajan­ duslikud teemad, nagu näiteks toiduainete käibemaks ja töölepinguseadus, kuid aastast aastasse on endiselt olulised ka loodus­ ja loomakaitseteemad. Kohalikul tasandil kerkisid esile energeetika ja ühistranspordiga seonduvad algatused. Juba teist aastat järjest oli kohalik tasand aktiivsem kui Riigikogu tasand. 2025. aastal on kohalikule omavalitsusele esitatud algatuste arv poole suurem kui Riigikogule esitatud algatuste arv.

Aasta alguses tuli meie ekspertidel tegeleda energeetikateemaliste algatuste lainega, mis tõi ka omavalitsustes nähtavaks kriitilise vajaduse tugevdada ja tõhustada oma osalusprotsesse. 2025. aasta jooksul saadeti Riigikogule 1 ning kohalikele omavalitsustele 12 tuuleenergiaga seotud algatust. Meie kasutajatugi tegeles pöördumiste tulvaga, kus osapooled otsisid vastuseid ja tuge konfliktsetes kaasamistes ning katkises dialoogis omavalitsuse või arendajaga. See näitab rahvaalgatus.ee laiemat kodanikuha­ riduslikku rolli selgitaja ja ühendajana.

Toiduainete hinnatundlikkuse teema viis Eesti ajaloos rekordilise 98 580 allkirja kogunud algatuse saatmiseni Riigikogule. See algatus suurendas märkimisväärselt avalikkuse ja ajakirjanduse huvi portaalis toimuva vastu. Pingete, usaldamatuse ja infomüra keskel

on rahvaalgatus.ee kujunenud unikaalseks

kanaliks, mille kaudu saab jõuda märkimis­

väärse osa ühiskonnani.

26. märtsil toimunud iga­aastase kohaliku

osaluse inspiratsioonipäeval rõhutati paneel­

aruteludes ja ettekannetes, et varajane

kaasamine aitab vältida konflikte ja valeinfo

levikut ning tugevdab kohalikke kogukondi.

Infosõja käsitlemise ja kaasamise teemaga

jätkasime arutelu ka Arvamusfestivalil Avatud Eesti Fondi paneelis. Selle tulemu­

sena moodustasime sügisel rahvusvahelise

konsortsiumi Leedu ja Soome vabaühendus­

tega, et taotleda ressursse, mille abil põhi­

õiguste teemadega tegelevaid vabaühendusi

tulevatel aastatel süsteemselt toetada.

Rahvusvahelisel tasandil tutvustasime oma

tegevusi Université Catholique de Lille’i

magistrantidele ja Open Society European Networkile ning osalesime Interreg CiviTeci üritustel. Võtsime osa Nordic+ avatud

valitsemise võrgustiku kohtumisest Vilniuses

ja tippkohtumisest Hispaanias. Levitasime

infot Euroopa Kodanikualgatuse kohta ja

andsime sisendit mitmele rahvusvahelisele

uurimisprojektile Euroopa demokraatia

arendamiseks.

Mõju

2025. aastal jätkasime rahvaalgatus.ee

ja kollektiivsete pöördumiste mõju uurimi­

sega. Selleks viisime teist korda läbi

küsitlusuuringu (omnibuss, valim = 1010) ja

jätkasime tööd rahvaalgatus.ee andmete

süstematiseerimisega. Tehtud analüüside

põhjal panime alguse rahvaalgatus.ee

mõju lehele, kus kuvame olulisemaid leide

portaali kasutamise mõjudest ja levikust.

14

Levitasime üleskutset ülikoolidele, et

ärgitada tudengeid materjale kasutama

ning osalusdemokraatia teemal kursuse­ ja

lõputöid kirjutama.

• Viimase 12 kuu jooksul on 15% eestimaa­

lastest allkirjastanud rahvaalgatusi. See

tähendab, et iga kuues täiskasvanu on

leidnud südamelähedase teema, mida

oma digiallkirjaga toetada.

• Rahvaalgatuste tõsiseltvõtmine suurendab

70% eestimaalaste silmis poliitiku usaldus­

väärsust.

Peaksimegi arutama,

kuidas rahvaalgatuse ja

kollektiivsete pöördumiste

süsteemi ajakohastada.

Siinkohal ei pea ma tingi-

mata silmas mingisuguste

piirangute kehtestamise

vajadust, vaid eesmärki

tugevdada selle tööriista

kvaliteeti, tõsiseltvõetavust

ja mõju. Rahvaesindajatelgi

peab tõstatatud küsimusi

või esitatud avalikke

pöördumisi käsitledes jääma

tunne ja veendumus, et nad

tegelevad laiema mõjuga

ning olulise probleemi

lahendamisega.“

Ando Kiviberg

20. novembril toimus põhiseaduskomisjoni

ettepanekul Riigikogu suures saalis olulise

tähtsusega riikliku küsimusena arutelu

„Kodanikuühiskonna arengust. Tugev koda­

nikuühiskond kui demokraatia alustala.

Kollektiivsete pöördumiste roll ja mõju“.

See, et nii kõrgel poliitilisel tasandil arutleti

kollektiivsete pöördumiste õiguse ja portaali

mõju üle, on tähelepanuväärne verstapost.

Poliitikud teadvustavad üha selgemini rah­

vaalgatuste tähendust ja mõju nende poliiti­

lisele kapitalile. See aitab muuta lähenemist

kollektiivsete pöördumiste menetlemisele ja

suurendab tundlikkust teemade suhtes, mis

erinevaid elanikkonnarühmi puudutavad.

F o

to : E

ri k

P e

in a

r (R

iig ik

o g

u K

a n

ts e

le i)

15

Kui toidukaupade käibe-

maksu alandamist toetab

98 500 inimest, väärib

selgitamist, miks Eestis

alandatud maksumäära

pole, miks seda ei plaanita

või miks tulemus ei vastaks

algatajate ootustele.“

Külli Taro

Rahvaalgatus.ee portaali on 2025. aastal

välja toodud vähemalt viies teadustöös.

Meid uuritakse jätkuvalt kui head näidet

demokraatia innovatsioonist ning e­osaluse

võimaluste kasutamisest üleriigilisel tasandil.

Eesti Koostöö Kogu jätkab rahvaalgatuste

süsteemi arendamiseks vajalike teadmiste

kogumist ja süstematiseerimist, mõjude

kaardistamist ja avalikkusele selgitamist.

See tugevdab Eesti demokraatiat.

Rahvaalgatused tõstavad

ka poliitikute vastutust.

Kui ikkagi näha, et mõnel

teemal, olgu see meele-

pärane või mitte, on

tuhandeid, isegi kümneid

tuhandeid toetajaid,

siis tekitab see surve

kuulata ja püüda mõista.

Püüda mõista vähemalt

seda, et see küsimus on

oluline.“

Pipi­Liis Siemann

F o

to : E

e st

i K o

o st

ö ö

K o

g u

F o

to : E

e st

i K o

o st

ö ö

K o

g u

16

Noorte kodanikuharidus Tegevused

F o

to : K

ri st

in a

H a

a n

22 töötuba

54 ideed

11 kooli

3 õpilasesinduste

digivalimist

2773 antud häält

7 kohalikku

omavalitsust

10 900 eurot koolide

kaasava eelarve ideedele

17

Eesti Koostöö Kogu ja Korruptsioonivaba Eesti jätkasid 2025. aastal koolide kaasava

eelarve programmi arendamist ja laienda­

mist. Aasta jooksul osales programmis 11

kooli: Antsla Gümnaasium, Haabneeme Kool,

Hugo Treffneri Gümnaasium, Miina Härma

Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium,

Tallinna Saksa Gümnaasium, Tallinna

Tõnismäe Reaalkool, Tamsalu Kool, Tartu

Forseliuse Kool, Tartu Katoliku Hariduskes­

kus, Tõrva Gümnaasium.

Tartus viidi esmakordselt läbi koolide ja linna

kaasava eelarve ühendatud pilootprojekt,

mille käigus said õpilased esitada ideid nii

kooli­ kui ka kogukonnaelu parandamiseks.

Projekti kogemusi ja õpitut koondati

29. aprillil toimunud ja juba traditsiooniks

saanud Koolidemokraatia osaluspäeval, mis

tõi kokku projektis osalenud koolide õpilased

ja õpetajad ning Tartu linnavalitsuse esin­

dajad. Osaluspäeva programm ühendas aru­

telud, kogemuste jagamise ja foorumteatri

meetodid, et toetada noorte kodanikujulgust

ja demokraatlikke hoiakuid.

2025. aasta sügisel käivitus Haridus- ja Tea- dusministeeriumi toel uus kaasava eelarve

hooaeg koostöös kuue omavalitsusega:

Antsla, Tallinn, Tapa, Tõrva, Viimsi ja Viljandi.

Toetus saadi „Noorte valimisaktiivsuse

toetamise ja koolidemokraatia võimestamise“

taotlusvoorust ning see võimaldas teha

programmis sisulise arenguhüppe.

Programmi toetuseks valmis uus kaasavat

eelarvet tutvustav animatsioon „Koolis

muudame“ ning projektiõppe kursuse kava,

mida saab kasutada eraldi kursusena või

lõimida ühiskonnaõpetuse tundidesse.

Septembris 2025 katsetasid kolm kooli

esmakordselt õpilasesinduste valimisel

digivalimiste platvormi vali.rahvaalgatus.ee.

Tegu on noortekogude valimiseks mõeldud

turvalise veebikeskkonnaga. Esimesed

ülekoolilised õpilasesinduste digivalimised

toimusid Rae Gümnaasiumis,

Saku Gümnaasiumis ja Tartu Forseliuse Koolis. Tartu Forseliuse Koolis kasutati

platvormi ühe klassi esindaja valimiseks.

Noorteteemadel olime kutsutud kaasa

arutama ka Arvamusfestivali noortepanee­

lis „Noored, Euroopa Liit ja geopoliitika. Kas

demokraatia köidab, kui maailm on liigestest

lahti?“.

Rahvusvahelisel tasandil panustasime

noorte osaluse teemade arengusse foorumil

„New Power in Youth“ Jūrmalas ning

Interreg Europe CIVITECi projekti partner­

kohtumisel Prantsusmaal. Rahvusvahelised

õpikogemused toetasid kogukondade ja

noorte koostöö ning digitaalse ja vahetu

kaasamise edasiarendamist Eestis.

Mõju

Koolide kaasava eelarve programmiga on

viie aasta jooksul jõutud 34 kooli ja rohkem

kui 8700 õpilaseni. Programmi tegevustesse

on kaasatud ka seitse kohalikku omavalit­

sust. Tartu pilootprojekt näitas, et noored on

valmis panustama laiemasse kogukonnaellu.

Koolidemokraatia osalus-

päeval osalenud 67%

noortest tõdes, et soovib

edaspidi olla aktiivsem

kooli- või kogukonnaelus.

18

Tartu kogemus näitab,

et kaasava eelarve protsessi

tutvustus ja läbimäng

koolide õppekava raames

on tõhus viis noortele

näidata, kuidas nende ideed

võivad saada reaalsuseks ja

mõjutada linna arengut. See

on olnud Tartu jaoks edukas

samm. Kutsun ka teisi

omavalitsusi julgelt sarnast

lähenemist rakendama,

et tuua noored linna

kujundamisele lähemale.“

Helen Siska, Tartu linna

noorsootöövaldkonna juht

Oleme üsna uus kool ja

tahtsime õpilasesinduse

valimisi teha nii, et see oleks

kõiki õppijaid ühendav

sündmus. Digivalimised

olid noorte jaoks põnev ja

tõsiseltvõetav kogemus, see

andis neile tunde, et nende

hääl päriselt loeb.“

Iiris Saluri, Rae Gümnaasiumi

kultuurijuht digivalimistest

2025. aasta sügisel tehtud mõjuanalüüs

kuues koolis kinnitas programmi positiivset

mõju noorte hoiakutele ja osalusvalmidusele.

Tulemused näitasid, et õpilaste arusaam

kooli eelarve toimimisest paranes keskmiselt

25 protsendipunkti. Teadlikkus võimalustest

koolielu ja kohaliku tasandi otsustes kaasa

rääkida kasvas 10–15 protsendipunkti ning

67% õpilastest soovis, et kaasava eelarve

programm nende koolis korduks.

Digivalimiste pilootprojekt pakkus noortele

turvalise ja mugava võimaluse valimis­

protsessi praktiseerimiseks. Hääletamas

käis Saku Gümnaasiumis 23% ja Rae Gümnaasiumis 36% gümnasistidest. Taga­

siside näitas, et digivalimine tekitas noortes

arusaama, et valimine on nii põnev kui ka

vajalik osa kaasaegsest koolikultuurist.

Isegi, kui minu esitatud idee

ei võitnud, sain ma enda

poolt anda edasi mõtte, mis

mulle on oluline.“

Inger Ojandu,

Tartu Forseliuse Kooli õpilane

F o

to : E

e st

i K o

o st

ö ö

K o

g u

19

Arutelukultuur Tegevused

F o

to : E

e st

i K o

o st

ö ö

K o

g u

1 uus

üleriigiline algatus

1 tunnustus

40 koolitustel

osalejat

2 dialoogijuhendit

1 strateegiline

partnerlus

1 avalik

dialoogikoolitus „Kuidas luua

edasiviivat dialoogi eri osapoolte vahel“

1 kohaliku omavalitsuse

arenguprogramm „Dialoog kogukonnaga“

20

2025. aastal jätkasime Siseministeeriumi kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendami­ se programmi partnerina ja viisime läbi teise

„Dialoog kogukonnaga“ arenguprogrammi omavalitsustele. Selle eesmärk oli arendada omavalitsusjuhtide ja töötajate oskusi dialoogiliste vestlusringide korraldamiseks ning soodustada kogukonnakeskset valitse­ mist. Neli kuud kestnud arenguprogrammi läbis 13 inimest eri omavalitsustest. Kokku koolitas sihtasutus selle programmi raames 2024–2025 perioodil 23 inimest kohalikest omavalitsustest.

26. augustil tegime koostöös Eesti Noorte- ühenduste Liiduga ühepäevase koolituse

„Noorte dialoog kogukonnaga“. „Oleviku otsustajad“ raames toimunud koolitus toetus spetsiaalselt noortele 2025. aasta kevadel välja töötatud vabavaralisele juhendile

„Noorte dialoog kogukonnaga“. Praktilise juhendi põhjal viisid noored Eesti eri paika­ des 2025. aasta sügisel läbi 15 dialoogiringi.

2025. aasta oktoobris katsetasime esimest korda ka tasulise avaliku koolituse pakkumist dialoogioskuste edendamiseks ühiskonnas. Koolitusel „Kuidas luua austavat ja edasivii­ vat dialoogi eri osapoolte vahel“ osales 11 eri valdkondade inimest. Kolme õpipäeva­ ga said osalejad sügavamalt uurida dialoogi kui mõtteviisi ja meetodi olemust ning harju­ tada ka dialoogiringi läbiviimist.

24.–25. septembril kohtus sihtasutus koostööprojekti „Fragile identities in fragile environments“ raames arutelukultuuri

edendavate partneritega Soomest, Eestist,

Lätist ja Leedust. Alanud koostöö eesmärk

on tugevdada ühiskonnas usaldust ja eden­

dada lugupidavaid vestlusi ajal, kui kasvab

poliitiline, sotsiaalne ja geopoliitiline pinge.

Rahvusvahelist koostööd juhib Läti Avatud Fond koos Soome Dialoogi Akadeemiaga.

Koostööd rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Koostöö raames toimub kõikides

partnerriikides üleriigiline dialoog. Eestis on

selle koostöö raames 2026. aasta kevadel

dialoogiringid „Kuidas ma hakkama saan?“.

Üleriigilise algatuse korraldaja on Eesti

Koostöö Kogu koos Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis, Tartu Ülikooli ja Riigikantseleiga.

F o

to : E

e st

i K o

o st

ö ö

K o

g u

21

Mõju

Eesti Koostöö Kogu on seadnud eesmärgi

toetada avaliku ja erasektori ning vaba­

ühenduste kaasamis­ ja dialoogivõimekust,

olla arutelukultuuri edendaja Eestis ning

soodustada selles valdkonnas koostööd.

2025. aastal saime kinnitust, et oleme

õigel teel, sest 12. novembril kuulutas MTÜ Kodanikukoolitus välja Ene Hioni Fondi XX

stipendiaadi, kelleks nimetati Eesti Koostöö Kogu tegevjuht Kairi Tilga sihikindla arutelu­

kultuuri edendamise eest.

Arenguprogrammi „Dialoog kogukonnaga“

raames tehti 11 kohalikku dialoogiringi, milles

osales kokku 115 inimest. 98% tundsid end

aruteludes turvaliselt ja kuulatuna ning 99%

pidas sellist dialoogivormi oma kogukonnas

vajalikuks.

Dialoogi pidamine õpetas

mulle, kui suur jõud on

kuulamisel, kohalolul ja

teadlikul ruumi loomisel.

Hästi toimiv dialoog ei

sünni juhuslikult – see vajab

ettevalmistust, usaldust

ja turvalist õhkkonda,

kus inimesed tunnevad

end väärtustatuna.“

Arenguprogrammis osaleja,

tagasiside ankeet

Koolitus andis julgust

ja tahet edasi tegutseda

ning praktilised töötavad

tööriistad, mida oma töös

kasutada.“

Arenguprogrammis osaleja,

tagasiside ankeet

2025. aasta sügisel viisid noored Eesti

Koostöö Kogu juhendi toel üle Eesti läbi

15 põlvkondadevahelist dialoogi, milles

osales 556 inimest. Tegemist oli noorte ja

vanemate põlvkondade ühisaruteludega,

mille eesmärk oli tuua olulistel teemadel

avatud vestlusesse kokku noored ja täiskas­

vanud.

F o

to : E

e st

i K o

o st

ö ö

K o

g u

22

Juhend oli

noortele väga

toetav, praktiline

ja kasutatav,

abistab ka vähese

kogemusega

noorte juhti

dialoogiringide

läbiviimisel.“

Dialoogide üks

suurimaid väärtusi

oli protsess,

kus eri põlvkonnad

suhtlesid

lugupidavalt ja

avastasid, et neid

ühendab rohkem

kui lahutab.“

Mitmest dialoogist

sündis kogukonnas

laiem positiivne

meeleolu ja

koostöövaim.“

Eesti Noorteühenduste Liidu

ürituste sarjas

„Noorte dialoog kogukonnaga”

osalejate tagasiside:

Koolitusel „Kuidas luua austavat ja edasivii­

vat dialoogi eri osapoolte vahel“ osalejate

tagasiside:

Koolitus võiks olla väärt

aeg kõigile, kes soovivad

võtta teadlikku toetavat

rolli erinevate inimeste

kokkutoomisel ja erinevate

mõtete nähtavaks-

kuuldavaks tegemisel.“

Triin Noorkõiv,

MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool

Soovitan koolitusel osaleda

kõigil, kes töötavad

kogukondadega või

peavad suhtlema erinevate

sihtgruppidega. See annab

praktilisi oskusi dialoogi

loomiseks ja aitab paremini

mõista inimeste vajadusi.“

Jevgeni Timoštšuk,

Integratsiooni Sihtasutus

23

Meie arvamused ja tegemised meedias ning olulisemad ettekanded:

13.12.2025, Võrumaa teataja. Koolidisko – täna rokin väljas

23.08.2025, ERR. Maarja­Leena Saar: rahvaalgatused on sild rahva ja poliitika vahel

13.08.2025, Vikerraadio Uudis+. Maarja­Leena Saar. Petitsioonid ja poliitikute usaldusväärsus

14.10.2025, Maaleht. Maarja­Leena Saar: 70% eestlastest annab selge sõnumi –

poliitikud peavad rahvaalgatusi tõsiselt võtma

12.10.2025, Maaleht. Sirle Poom: kas oled valmis andma oma õiguse käest? Mine valima!

03.10.2025, kogu.ee. Koolide kaasav eelarve annab hääle õpilaste ideedele kooli

ja kodukandi heaks

26.03.2025, Terevisioon. Rahvaalgatus.ee portaali mõju läbi üheksa aasta

25.03.2025, Sihik. Maarja­Leena Saar. Rahvaalgatus.ee tähistab üheksandat sünnipäeva

Ettekanded:

9.08.2025, Arvamusfestival. Maarja­Leena Saar paneelarutelus „Kaasamine infosõjas.

Mis tegelikult lõhestab Eesti ühiskonda?“

9.08.2025, Arvamusfestival. Kairi Tilga paneelarutelus „Noored, Euroopa Liit ja geopoliitika:

kas demokraatia köidab, kui maailm on liigestest lahti?“

1.10.2025, VATEKi vaimse tervise kuu avaüritus „Hooliv kogukond = Tervem ühiskond“.

Kairi Tilga ettekanne „Kogukonna roll inimese ja ühiskonna tervise kujundamisel“

16.05.2025, Tartu planeerimiskonverents. Kairi Tilga ettekanne

„Kohalike ankurasutuste „äratamine“ avab paikade potentsiaali ka keskustest kaugemal“

14.05.2025, maaeluvõrgustiku vebinar. Kairi Tilga ettekanne

„Tugevad kogukonnad ja parem dialoog kui kaitsevõrk demokraatiale“

1.05.2025, OGP Nordic+ 2025 konverents Vilniuses. Maarja­Leena Saare ja Karolin Martinsoni

ettekanne „Mis on kodanikualgatuse instrumentide mõju?“

Muutus algab koostööst! Koostas: Eesti Koostöö Kogu Kujundas: Janno Preesalu SA Eesti Koostöö Kogu www.kogu.ee

Eesti Koostöö Kogu tulud 2025. aastal kokku 587 220 eurot.

Tulem

2020. aastal ­19 942 eurot

2021. aastal +52 486 eurot

2022. aastal ­64 826 eurot

2023. aastal ­42 865 eurot

2024. aastal ­19 214 eurot

2025. aastal +1217 eurot

Suhtarvud:

Maksevõime üldine tase=

käibevara/lühiajalised kohustised = 1,13

Rahaliste vahendite tase= raha ja selle

ekvivalendid/lühiajalised kohustised =1,10

Riigieelarveline sihtfinantseerimine

2020. aastal – 230 082 eurot

2021. aastal – 230 082 eurot

2022. aastal – 184 066 eurot

2023. aastal – 184 066 eurot

2024. aastal – 184 066 eurot

2025. aastal – 184 066 eurot

27

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Varad

Käibevarad

Raha 163 999 136 694 2

Nõuded ja ettemaksed 3 802 5 159 3

Kokku käibevarad 167 801 141 853

Kokku varad 167 801 141 853

Kohustised ja netovara

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 42 811 18 371 6

Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 106 181 105 890 7

Kokku lühiajalised kohustised 148 992 124 261

Kokku kohustised 148 992 124 261

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 17 592 30 914

Aruandeaasta tulem 1 217 -13 322

Kokku netovara 18 809 17 592

Kokku kohustised ja netovara 167 801 141 853

28

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Tulemiaruanne (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Tulud

Annetused ja toetused 567 826 296 278 7

Tulu ettevõtlusest 19 394 1 360

Kokku tulud 587 220 297 638

Kulud

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -363 877 -112 212 8

Mitmesugused tegevuskulud -52 490 -34 197 9

Tööjõukulud -177 394 -170 443 10

Kokku kulud -593 761 -316 852

Põhitegevuse tulem -6 541 -19 214

Intressitulud 7 758 5 892

Aruandeaasta tulem 1 217 -13 322

29

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

SA Eesti Koostöö Kogu 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja avaliku

sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhenditega. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti

Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad riigi raamatupidamise üldeeskiri ja Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud

juhendid.

SA Eesti Koostöö Kogu tulemiaruande koostamisel on lähtutud RTJ 14 lisas toodud skeemist.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis „Raha“ kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke.

Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga

valuutakursid.

Nõuded ja ettemaksed

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu

kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on võrdne nende nominaalväärtusega.

Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ja muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete

korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused),

mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.

Rendid

Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.

Finantskohustised

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses.

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi

kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.

Annetused ja toetused

Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui:

(a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja

(b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud.

Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Vastavat kohustust

kajastatakse

bilansis lühi- või pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine.

Sihtfinantseerimisega kaasnevaid tingimusi ei loeta sisuliseks, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused on minimaalsed ning risk, et neid

ei täideta, on praktiliselt olematu.

Tulud

30

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Tulu toodete müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu

toodete müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu

on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.

Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel.

Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu

kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse

intressitulu kassapõhiselt.

Kulud

Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt, kui kaubad on kätte saadud või teenused osutatud.

Seotud osapooled

Aastaaruandes avaldatakse informatsioon järgmiste isikutega (edaspidi seotud isikud) tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või

raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele:

1) sihtasutuse kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;

2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline

mõju.

Aruandes avaldatakse seotud isikutega tehtud tehingute informatsioon seotud isikute gruppide kaupa järgmiste tehinguliikide lõikes:

1) tööjõukulu, sh erisoodustuste ja maksukulu;

2) toetuste andmine ja saamine;

3) kaupade ja teenuste ost-müük;

4) laenude andmine ja saamine;

5) garantiide ja tagatiste andmine ja saamine;

6) muud tehingud.

Samuti tuuakse eraldi välja seotud isikute gruppidega tehtud tehingute varade ja kohustiste saldod.

Lisa 2 Raha (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Arvelduskonto Riigikassas 163 999 136 694

Kokku raha 163 999 136 694

31

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 12 kuu jooksul Lisa

nr

Nõuded ostjate vastu 16 16

Ostjatelt laekumata

arved 16 16

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded 201 201 4

Muud nõuded 3 585 3 585

Intressinõuded 3 259 3 259

Viitlaekumised 326 326

Kokku nõuded ja

ettemaksed 3 802 3 802

31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa

nr

Nõuded ostjate vastu 1 716 1 716

Ostjatelt laekumata

arved 1 716 1 716

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded 455 455 4

Muud nõuded 2 988 2 988

Intressinõuded 2 303 2 303

Viitlaekumised 685 685

Kokku nõuded ja

ettemaksed 5 159 5 159

Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Käibemaks 0 22 0 5

Üksikisiku tulumaks 0 12 083 0 3 272

Erisoodustuse tulumaks 0 549 0 141

Sotsiaalmaks 0 19 389 0 5 664

Kohustuslik kogumispension 0 1 525 0 263

Töötuskindlustusmaksed 0 1 163 0 320

Ettemaksukonto jääk 201 455

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 201 34 731 455 9 665

32

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 5 Kasutusrent (eurodes)

Aruandekohustuslane kui rentnik

2025 2024

Kasutusrendikulu 3 750 10 980

Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest

31.12.2025 31.12.2024

12 kuu jooksul 0 915

Sihtasutus tegutses renditud ruumides Toom-Kooli tänaval, rendileping on lõppenud.

Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 12 kuu jooksul Lisa nr

Võlad tarnijatele 5 532 5 532

Võlad töövõtjatele 2 230 2 230

Maksuvõlad 34 731 34 731 4

Muud võlad 318 318

Muud viitvõlad 318 318

Kokku võlad ja ettemaksed 42 811 42 811

31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr

Võlad tarnijatele 2 395 2 395

Võlad töövõtjatele 3 640 3 640

Maksuvõlad 9 665 9 665 4

Muud võlad 2 671 2 671

Muud viitvõlad 2 671 2 671

Kokku võlad ja ettemaksed 18 371 18 371

33

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes)

31.12.2023 Laekunud Kajastatud

tulemiaruandes

31.12.2024

Kohustised Kohustised

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

VPK toetus 0 184 066 184 066 0

Haridus- ja

Teadusministeeriumi

toetus

0 52 030 52 030 0

Toetus

Rahvaalgatusveebile 18 641 11 729 2 958 27 412

Rahvaülikoolide Liidu

toetus 1 524 0 1 524 0

Riigikantselei toetus 38 000 78 478 38 000 78 478

ERASMUS projekti toetus 0 17 700 17 700 0

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

58 165 344 003 296 278 105 890

Kokku sihtotstarbelised

tasud, annetused ja

toetused

58 165 344 003 296 278 105 890

31.12.2024 Laekunud Kajastatud

tulemiaruandes

31.12.2025

Kohustised Kohustised

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

VPK toetus 0 184 066 184 066 0

Haridus- ja

Teadusministeeriumi

toetus

0 263 756 254 818 8 938

Toetus

Rahvaalgatusveebile 27 412 39 683 27 728 39 367

Riigikantselei toetus 78 478 0 78 478 0

Skaala Impact MTÜ 0 50 000 2 976 47 024

Põhjamaade Ministrite

Nõukogu 0 13 112 2 260 10 852

Eesti Rahvaülikoolide Liit 0 13 000 13 000 0

Eesti Noorteühenduste

Liit 0 4 500 4 500 0

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

105 890 568 117 567 826 106 181

Kokku sihtotstarbelised

tasud, annetused ja

toetused

105 890 568 117 567 826 106 181

34

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Uurimis- ja arengukulud 164 210 61 124

Tööjõukulud 175 692 46 924 10

Projekti ürituste ja tegevuste elluviimise kulud 23 975 4 164

Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide

otsesed kulud 363 877 112 212

Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)

2025 2024

Üür ja rent 4 575 11 608

Mitmesugused bürookulud 2 708 972

Uurimis- ja arengukulud 0 3 722

Lähetuskulud 4 399 1 627

Koolituskulud 1 257 773

Riiklikud ja kohalikud maksud 0 544

Tõlke- ja trükiteenused 0 247

Ürituste korraldamise kulud 2 500 767

Info ja PR teenused 6 569 150

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 22 430 2 951

Arvestus- ja auditeerimisteenused 3 117 8 430

Muud 4 935 2 406

Kokku mitmesugused tegevuskulud 52 490 34 197

Lisa 10 Tööjõukulud (eurodes)

2025 2024

Palgakulu 264 190 165 028

Sotsiaalmaksud 88 896 55 326

Kokku tööjõukulud 353 086 220 354

Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide

otsese kuluna 175 692 46 924

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 4 4

Tööjõukulud jagunesid aruandeaastal töövõtu liikide osas järgmiselt:

juhatuse liikme tasud 50 263.- (2024.a.: 49 000.-)

töötasud 123 452.- (2024.a.: 102 178.-)

töövõtulepingute tasud 90 475.- (2024.a.: 13 850.-)

Sihtasutuses oli keskmiselt 1 juhatuse liige ja 3 töötajat.

35

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 11 Seotud osapooled (eurodes)

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud

olulised soodustused

2025 2024

Arvestatud tasu 50 263 49 000

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu nõukogule

Arvamus

Oleme auditeerinud sihtasutus Eesti Koostöö Kogu (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2025 ning

ja tulemiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete

arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2025

ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse

täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest

sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud

eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse

andmiseks meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega

meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis

vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu

informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat

oluliselt väärkajastatud.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei

ole sellega seoses millegi kohta aru anda.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise

sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise

aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama

infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja

arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate

oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus,

kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi

käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et

need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi

kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja

teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie

arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid

mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali

põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse

suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori

aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima

oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või

tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas

raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kerle Lalin

Vandeaudiitori number 742

AUDIITORBÜROO ELSS OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 59

Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51003

19.03.2026

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2025

aruandeaasta lõpp: 31.12.2025

sihtasutuse nimi: sihtasutus Eesti Koostöö Kogu

registrikood: 90007081

postiaadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,

A. Weizenbergi tn 39

postisihtnumber: 15050

e-posti aadress: [email protected]

veebilehe aadress: http://www.kogu.ee

2

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 27

Bilanss 27

Tulemiaruanne 28

Raamatupidamise aastaaruande lisad 29

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 29

Lisa 2 Raha 30

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 31

Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 31

Lisa 5 Kasutusrent 32

Lisa 6 Võlad ja ettemaksed 32

Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 33

Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 34

Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud 34

Lisa 10 Tööjõukulud 34

Lisa 11 Seotud osapooled 35

Aruande allkirjad 36

Vandeaudiitori aruanne 37

Tegevus- ja mõjuaruanne 2025

Eesti Koostöö Kogu

Sisukord

9

6

5

12

16

19

23

Eessõna

Eesti Koostöö Kogu 2025. aastal

Eesti inimarengu aruanne 2026

Kodanikualgatused

Noorte kodanikuharidus

Arutelukultuur

Meie arvamused ja tegemised meedias ning olulisemad ettekanded

Foto: Eesti Koostöö Kogu tegevkontor ja nõukogu

5

Eessõna

Eesti Koostöö Kogu on heas vormis. Meil on

professionaalne meeskond, tugevad partne­

rid ning mõjukad tegevused üle Eesti.

2025. aasta sündmused nii Eestis kui ka

mujal tuletasid aga meelde, et ajal, mil

ühiskond likud pinged ja usaldamatus pane­

vad proovile meie kõigi kohanemisvõime, on

demokraatia tugevdamine kriitiliselt tähtis.

Nagu märkis Igor Taro Riigikogu arutelul:

„Kui räägime demokraatiast ja kodaniku­

ühiskonnast, siis räägime tegelikult oma

riigi kestlikkusest ja turvalisusest. See ei ole

luksus, vaid meie riigi tugevuse eeltingimus.“

Seetõttu on turbulentsel ajal eriti oluline toe­

tada formaate ja asutusi, mis demokraatiat

hoiavad ja tugevdavad. Üks selliseid formaa­

te on rahvaalgatus.ee. Üheksa aastaga on

platvormist saanud ainulaadne ühiskondlik

ventiil ja turvaline digiosaluskanal, mis on

kogunud üle miljoni digiallkirja ning toonud

kokku väga erinevad huvigrupid. 2025. aasta

augustis sündis portaali rekord – üks algatus

kogus koguni 98 580 toetusallkirja. On suur

kergendus, et riik otsustas 2026. aastal

suurendada Eesti Koostöö Kogu tegevustoe­

tust, tagades sellega platvormi stabiilsuse

ja või me süsteemsemalt tegeleda algatuste

seire, nõustamise ja kodanikuharidusega.

Meile märgiline sündmus toimus 20. novemb­

ril 2025 Riigikogus, kui olulise tähtsusega rii k ­

liku küsimusena arutati kodanikuühiskonna

arengu ja kollektiivsete pöördumiste teemat.

Eesti Koostöö Kogu nõukogu aseesimees

Külli Taro rõhutas oma ettekandes, et

ainuüksi di gi kanalite olemasolu ei taga

paremat kodanikuühiskonda – rahvaalgatus.

ee toetab, kuid ei asenda sisulist arutelu

poliitikakujundajate laua taga.

Töise aasta üks keskseid tegevusi oli 2026. aas tal ilmuva Eesti inimarengu aru ande „Haridus ühiskonna peeglis“ ette­ valmistamine. Peatoimetaja Eneli Kindsiko juhtimisel sündiv teos vaatleb haridust laie­ malt kui vaid koolisüsteemina, näidates selle mõju sotsiaal­, regionaal­ ja majanduspolii­ tikale. Rõõmustame, et aruanne on pälvinud laialdast tähelepanu ja peatoimetajast on saanud arvamusliider juba enne teose ilmumist.

Samuti tunneme uhkust meie noortedemo­ kraatia programmide üle. Tänu Haridus­ ja Teadusministeeriumi ligikaudu 50 000­eurosele toetusele saime teha arenguhüppe, laiene­ des koolidest ka kuue kohaliku omavalitsuse praktikasse. Koolide kaasav eelarve jõudis rekordarvu noorteni, andes lastele päriselu­ lise kogemuse, et nende ideed – olgu selleks uus malelaud või koolidisko – loevad ja muudavad koolielu paremaks.

2025. aastal astusime ka järgmise julge sammu arutelukultuuri edendamisel, valmis tades ette 2026. aasta üle­eestilisi dialoogiringe.

Siinkirjutajale antud Ene Hioni Fondi laureaadi tunnustus on märk Eesti Koostöö Kogu nähtavast rollist arutelukultuuri eden­ dajana. Oleme kindlad, et maailm vajab vähem debatte ja vastandumist ning rohkem dialoogi­ ja koostööoskusi.

Tänan südamest kolleege, meie nõukogu ja kõiki olulisi partnereid, kellega koos oleme saanud Eesti demokraatiat tugevamaks luua.

Koostöös on vägi!

Kairi Tilga Eesti Koostöö Kogu tegevjuht

6

Eesti Koostöö Kogu 2025. aastal

EESTI KOOSTÖÖ KOGU – VABARIIGI PRESIDENDI MÕTTEKODA

ÜHISKONNA SEIRE JA DEMOKRAATIA ARENDAMINE

SEIRE JA AVALIKU ARUTELU TEKITAMINE

EESTI INIMARENGU ARUANNE

• Ettevalmistamine ja kirjastamine

• Jätkutegevused

KODANIKUALGATUSED

• Rahvaalgatus.ee haldamine

• Algatuste mõju uurimine ja seire

• Rahvusvaheline koostöö

ARUTELUKULTUUR

Dialoogikoolitused ja valdkonda edendavad algatused

(IGAPÄEVA)DEMOKRAATIA ARENDAMINE

NOORTEDEMOKRAATIA

Noorte osalust edendavad programmid ja tööriistad

1 rekord- algatus

81 teadlast ja

eksperti

3 täht-

sündmust

Ligi

3800 noort digiallkirja

1 0

0 0

0 0

0 Märgilised numbrid

7

Meie meeskond

Kodanikualgatused: Avalikustatud algatuste arv kohaliku omavalitsuse suunal 65 ja Riigikogu (RK) suunal 137

Eesti inimarengu aruande 2026 tulevikutöötubade arv

Dialoogi- programmides osalenud inimeste arv

Noortedemokraatia programmides osalenud koolide arv

1 1 1

111

2

2

84 1

5 2

3 1

4 1

1

2 1 1

3 1

2

1

2 1 1

RK 137

20 12

5

1

1

1

1 1

1Meie 2025. aasta tegevuste regionaalne ulatus

Koostöö Kogu

juhtimine

9

Kodaniku- algatused

6

Arutelu- kultuur

4

Noorte demokraatia-

haridus

2

Teadus- põhine

poliitika- kujundamine

87

Koostöö Kogu

kommunikat- sioon

3

8

Meie strateegilised partnerid

Meie tegevuste mõju

246 000 rahvaalgatus.ee platvormil antud

digiallkirja

40 dialoogi-

koolitustel osalejat

3700+ noort said osa

kooli- demokraatia

programmidest

236 algatust

avalikustaatud 2025. aastal

13 kooli tegid kaasavat

eelarvet või korraldasid digivalimisi

1 uus

üleriigiline arutelukultuuri

edendamise algatus

1 olulise riikliku

tähtsusega küsimuse arutelu rahvaalgatuste

teema Riigikogus

1 tunnustus

arutelukultuuri arendamise eest

7 kohalikku

omavalitsust osalesid koolide kaasava eelarve

projektis

1 rahvaalgatuste

mõju omnibuss-

uuring

Vabariigi Presidendi Kantselei

Haridus- ja Teadusministeerium

Siseministeeriumi strateegiline partnerlus

Põhjamaade Ministrite Nõukogu

Riigikantselei

MTÜ Skaala Impact

9

Eesti inimarengu aruanne 2026 Tegevused

F o

to : A

ro n

U rb

(V

a b

a ri

ig i P

re si

d e

n d

i k a

n ts

e le

i)

81 teadlast,

poliitikakujundajat, praktikut

26 meediakajastust

5 ülikooli

Rahastaja: Haridus- ja

Teadusministeerium

19 asutust

3 ministeeriumi

Eelarve: 2025. aastal

213 956 eurot

* aastate 2024–2026 kogumaksumus

333 720 eurot

10

Panustajad: Eesti Maaülikool, Estonian Business School, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Acento, Arenguseire Keskus, Centar, Cybernetica, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Pank, Haridus- ja Noorteamet, Maarjamaa Hariduskolleegium, Praxis, Põlva Gümnaasium, Pärnu Maakohus, Rakvere Riigigümnaasium, Riigikogu, Saaremaa Riigigümnaasium, Statistikaamet, Tartu Ringkonnakohus, Tervise Arengu Instituut, Töötukassa, World Health Organization (WHO).

2023. aastal otsustas Eesti Koostöö Kogu

nõukogu koostöös Eesti Vabariigi presidendi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et

sihtasutuse väljaantav, järjekorras üheteist­

kümnes inimarengu aruanne võtab teadlaste,

valdkonna ekspertide ja poliitikakujundajate

abil luubi alla hariduse. Aruande „Haridus

ühiskonna peeglis“ sisulist poolt asus

2024. aasta märtsis juhtima peatoimetaja

Eneli Kindsiko (Tartu Ülikool), kes seadis

eesmärgiks haridusteemade valdkonnaülese

käsitluse, et näidata teaduspõhiselt, kuidas

haridus meie ühiskonna eri valdkondadest

tagasi peegeldub. Haridus on lisaks haridus­

poliitikale ka oluline osa sotsiaalpoliitikast,

regionaalpoliitikast, majanduspoliitikast jne.

2024. aasta tegevusega saab tutvuda siin.

2025. aastal oli läbivalt fookuses Eesti inim­

arengu aruande 2026 „Haridus ühiskonna

peeglis“ sisuline ja tehniline koostamine.

Peatükkide artiklitele peegeldajate leidmisel

lähtusime püstitatud strateegilisest eesmär­

gist kaasata autorkonda teadlaste kõrval ka

poliitikakujundajad ja praktikud. Aruande

kõiki artikleid peegeldavad valdkonna

eksperdid, poliitikud ja haridustöötajad, kelle

roll oli välja tuua ka lahendusi ja tuleviku­

vaadet. Sel viisil autorkonna laiendamine

on esmakordne, kuid hea võimalus jõuda

laiema ringi kasutajateni.

Inimarengu aruande teine strateegiline

eesmärk on olnud olla avalikkuses nähtav

kogu protsessi jooksul. See on väga hästi

õnnestunud, sest ilmunud on mõjukaid

analüütilisi arvamuslugusid ja peatoimetajat

on kutsutud esinema ettekannetega kon­

verentsidele, üritustele ja meediasse. Pikad

intervjuusaated näitavad, et peatoimetajast

on saanud hinnatud arvamusliider juba enne

aruande ilmumist.

2025. aasta sügisel käivitus koostöö mõju­

fondiga MTÜ Skaala Impact, kelle toel

tutvustame 2026. aastal inimarengu aruan­

de põhisõnumeid.

2025:

• mai: sisuartiklite valmimine

• mai–juuni: tulevikustsenaariumite regio­

naalsed töötoad, kus osales u 45 inimest

üle Eesti

• juuni–juuli: kokkulepped artiklite peegel­

dajatega ja peegelduste valmimine

• september: peatükkide toimetajate sisse­

juhatused

• november: peatoimetaja sissejuhatus ja

aruande põhisõnumid

• november: kohtumine Riigikogu kultuuri­

komisjoniga

11

• november: kohtumine president

Alar Karisega

• september–detsember: keeletoimetus,

kujundus­küljendus, korrektuur, digiaruan­

de kontseptsioon ja osaline teostus

• oktoober–detsember: esitluse ja tänu­

sündmuse ettevalmistavad tegevused

(koostöö Riigikoguga, kommunikatsioo­

niplaan, kõneisikute ettevalmistus, tänu­

ürituse ettevalmistused jms)

Mõju

Peatoimetaja ja mitmed autorid avaldasid

2025. aastal analüütilisi arvamuslugusid.

Aruannet puudutav meediakajastus on

koondatud siia.

Haridusliku ebavõrdsuse

probleemi on hakatud

laiemalt mõistma ja tõsiselt

võtma. Minu sellesisulised

artiklid ja intervjuud kõne-

tavad juba praegu ka era-

kondi ja poliitikuid. Pean

seda inimarengu aruande

erakordselt oluliseks mõjuks.“

Eneli Kindsiko

Peatoimetaja arvamuslugusid ja intervjuusid:

24.12.2025, KUKU pühaderaadio. Pühadesaade Eneli Kindsikoga

6.09.2025, ERR. Eneli Kindsiko,

Eesti üldhariduses on järjest selgemini

näha hariduslõhe

5.09.2025, Vikerraadio reedene intervjuu.

Anvar Samost ja Eneli Kindsiko

26.11.2025, ERR Novaator. Eneli Kindsiko,

Karjäärimudel kasvatab õpetajate järelkasvu

asemel bürokraatiat

22.01.2025, ERR. Eneli Kindsiko, Andres Kütt,

Kuidas 360 euroga hariduslõhe avastati

Eneli Kindsiko ettekandeid

8.04.2025 Harjumaa hariduse päev. Peaettekanne „Haridusjuhtimine tulevikus:

väljakutsed ja võimalused koolidele ja

lasteaedadele“

14.08.2025 Haridustreff 2025. Peaesineja

26.08.2025 Tartu linna õpetajate sügisfoo- rum 2025. Ettekanne „Eesti haridus murde­

punktis: inimeseks jäämise kunst tehisaru

ajastul“

22.10.2025 Haridusuuenduse konverents Saaremaal. Peaettekanne „Haridussüsteem

vajab hädasti tervislikku lahutamistehet“

28.11.2025 Noored Kooli aastakonverents „Haridustorm“. Ettekanne „Hariduslikust

ebavõrdsusest“

Fo to

: E es

ti Koostö

ö Kogu

12

Kodanikualgatused Tegevused

F o

to : E

ri k

P e

in a

r (R

iig ik

o g

u K

a n

ts e

le i)

246 000 allkirjastamist, +163 000 allkirja

võrreldes eelmise aastaga 66

saadetud algatust (uus rekord), +21 võrreldes

eelmise aastaga, sh Riigikogule 22

(sama 2024) ja kohalikele

omavalitsustele 44 (+21)

Platvormi ülalpidamise- ja arenduskulu

81 665

39 680 annetust,

+27 950 võrreldes eelmise aastaga

236 algatust avalikustatud

(uus rekord), +129 võrreldes

eelmise aastaga

13

2025. aasta oli rahvaalgatus.ee jaoks erakordne. Tähistasime ühe miljoni allkirja täitumist, kollektiivsete pöördumiste rolli ja mõju arutati Riigikogu suures saalis olulise tähtsusega riikliku küsimusena ning rahvaal­ gatuste teemad olid laialdaselt kajastatud meediapildis.

2025. aastal panid inimesi rahvaalgatus.ee kaudu allkirju andma eeskätt sotsiaalmajan­ duslikud teemad, nagu näiteks toiduainete käibemaks ja töölepinguseadus, kuid aastast aastasse on endiselt olulised ka loodus­ ja loomakaitseteemad. Kohalikul tasandil kerkisid esile energeetika ja ühistranspordiga seonduvad algatused. Juba teist aastat järjest oli kohalik tasand aktiivsem kui Riigikogu tasand. 2025. aastal on kohalikule omavalitsusele esitatud algatuste arv poole suurem kui Riigikogule esitatud algatuste arv.

Aasta alguses tuli meie ekspertidel tegeleda energeetikateemaliste algatuste lainega, mis tõi ka omavalitsustes nähtavaks kriitilise vajaduse tugevdada ja tõhustada oma osalusprotsesse. 2025. aasta jooksul saadeti Riigikogule 1 ning kohalikele omavalitsustele 12 tuuleenergiaga seotud algatust. Meie kasutajatugi tegeles pöördumiste tulvaga, kus osapooled otsisid vastuseid ja tuge konfliktsetes kaasamistes ning katkises dialoogis omavalitsuse või arendajaga. See näitab rahvaalgatus.ee laiemat kodanikuha­ riduslikku rolli selgitaja ja ühendajana.

Toiduainete hinnatundlikkuse teema viis Eesti ajaloos rekordilise 98 580 allkirja kogunud algatuse saatmiseni Riigikogule. See algatus suurendas märkimisväärselt avalikkuse ja ajakirjanduse huvi portaalis toimuva vastu. Pingete, usaldamatuse ja infomüra keskel

on rahvaalgatus.ee kujunenud unikaalseks

kanaliks, mille kaudu saab jõuda märkimis­

väärse osa ühiskonnani.

26. märtsil toimunud iga­aastase kohaliku

osaluse inspiratsioonipäeval rõhutati paneel­

aruteludes ja ettekannetes, et varajane

kaasamine aitab vältida konflikte ja valeinfo

levikut ning tugevdab kohalikke kogukondi.

Infosõja käsitlemise ja kaasamise teemaga

jätkasime arutelu ka Arvamusfestivalil Avatud Eesti Fondi paneelis. Selle tulemu­

sena moodustasime sügisel rahvusvahelise

konsortsiumi Leedu ja Soome vabaühendus­

tega, et taotleda ressursse, mille abil põhi­

õiguste teemadega tegelevaid vabaühendusi

tulevatel aastatel süsteemselt toetada.

Rahvusvahelisel tasandil tutvustasime oma

tegevusi Université Catholique de Lille’i

magistrantidele ja Open Society European Networkile ning osalesime Interreg CiviTeci üritustel. Võtsime osa Nordic+ avatud

valitsemise võrgustiku kohtumisest Vilniuses

ja tippkohtumisest Hispaanias. Levitasime

infot Euroopa Kodanikualgatuse kohta ja

andsime sisendit mitmele rahvusvahelisele

uurimisprojektile Euroopa demokraatia

arendamiseks.

Mõju

2025. aastal jätkasime rahvaalgatus.ee

ja kollektiivsete pöördumiste mõju uurimi­

sega. Selleks viisime teist korda läbi

küsitlusuuringu (omnibuss, valim = 1010) ja

jätkasime tööd rahvaalgatus.ee andmete

süstematiseerimisega. Tehtud analüüside

põhjal panime alguse rahvaalgatus.ee

mõju lehele, kus kuvame olulisemaid leide

portaali kasutamise mõjudest ja levikust.

14

Levitasime üleskutset ülikoolidele, et

ärgitada tudengeid materjale kasutama

ning osalusdemokraatia teemal kursuse­ ja

lõputöid kirjutama.

• Viimase 12 kuu jooksul on 15% eestimaa­

lastest allkirjastanud rahvaalgatusi. See

tähendab, et iga kuues täiskasvanu on

leidnud südamelähedase teema, mida

oma digiallkirjaga toetada.

• Rahvaalgatuste tõsiseltvõtmine suurendab

70% eestimaalaste silmis poliitiku usaldus­

väärsust.

Peaksimegi arutama,

kuidas rahvaalgatuse ja

kollektiivsete pöördumiste

süsteemi ajakohastada.

Siinkohal ei pea ma tingi-

mata silmas mingisuguste

piirangute kehtestamise

vajadust, vaid eesmärki

tugevdada selle tööriista

kvaliteeti, tõsiseltvõetavust

ja mõju. Rahvaesindajatelgi

peab tõstatatud küsimusi

või esitatud avalikke

pöördumisi käsitledes jääma

tunne ja veendumus, et nad

tegelevad laiema mõjuga

ning olulise probleemi

lahendamisega.“

Ando Kiviberg

20. novembril toimus põhiseaduskomisjoni

ettepanekul Riigikogu suures saalis olulise

tähtsusega riikliku küsimusena arutelu

„Kodanikuühiskonna arengust. Tugev koda­

nikuühiskond kui demokraatia alustala.

Kollektiivsete pöördumiste roll ja mõju“.

See, et nii kõrgel poliitilisel tasandil arutleti

kollektiivsete pöördumiste õiguse ja portaali

mõju üle, on tähelepanuväärne verstapost.

Poliitikud teadvustavad üha selgemini rah­

vaalgatuste tähendust ja mõju nende poliiti­

lisele kapitalile. See aitab muuta lähenemist

kollektiivsete pöördumiste menetlemisele ja

suurendab tundlikkust teemade suhtes, mis

erinevaid elanikkonnarühmi puudutavad.

F o

to : E

ri k

P e

in a

r (R

iig ik

o g

u K

a n

ts e

le i)

15

Kui toidukaupade käibe-

maksu alandamist toetab

98 500 inimest, väärib

selgitamist, miks Eestis

alandatud maksumäära

pole, miks seda ei plaanita

või miks tulemus ei vastaks

algatajate ootustele.“

Külli Taro

Rahvaalgatus.ee portaali on 2025. aastal

välja toodud vähemalt viies teadustöös.

Meid uuritakse jätkuvalt kui head näidet

demokraatia innovatsioonist ning e­osaluse

võimaluste kasutamisest üleriigilisel tasandil.

Eesti Koostöö Kogu jätkab rahvaalgatuste

süsteemi arendamiseks vajalike teadmiste

kogumist ja süstematiseerimist, mõjude

kaardistamist ja avalikkusele selgitamist.

See tugevdab Eesti demokraatiat.

Rahvaalgatused tõstavad

ka poliitikute vastutust.

Kui ikkagi näha, et mõnel

teemal, olgu see meele-

pärane või mitte, on

tuhandeid, isegi kümneid

tuhandeid toetajaid,

siis tekitab see surve

kuulata ja püüda mõista.

Püüda mõista vähemalt

seda, et see küsimus on

oluline.“

Pipi­Liis Siemann

F o

to : E

e st

i K o

o st

ö ö

K o

g u

F o

to : E

e st

i K o

o st

ö ö

K o

g u

16

Noorte kodanikuharidus Tegevused

F o

to : K

ri st

in a

H a

a n

22 töötuba

54 ideed

11 kooli

3 õpilasesinduste

digivalimist

2773 antud häält

7 kohalikku

omavalitsust

10 900 eurot koolide

kaasava eelarve ideedele

17

Eesti Koostöö Kogu ja Korruptsioonivaba Eesti jätkasid 2025. aastal koolide kaasava

eelarve programmi arendamist ja laienda­

mist. Aasta jooksul osales programmis 11

kooli: Antsla Gümnaasium, Haabneeme Kool,

Hugo Treffneri Gümnaasium, Miina Härma

Gümnaasium, Narva Eesti Gümnaasium,

Tallinna Saksa Gümnaasium, Tallinna

Tõnismäe Reaalkool, Tamsalu Kool, Tartu

Forseliuse Kool, Tartu Katoliku Hariduskes­

kus, Tõrva Gümnaasium.

Tartus viidi esmakordselt läbi koolide ja linna

kaasava eelarve ühendatud pilootprojekt,

mille käigus said õpilased esitada ideid nii

kooli­ kui ka kogukonnaelu parandamiseks.

Projekti kogemusi ja õpitut koondati

29. aprillil toimunud ja juba traditsiooniks

saanud Koolidemokraatia osaluspäeval, mis

tõi kokku projektis osalenud koolide õpilased

ja õpetajad ning Tartu linnavalitsuse esin­

dajad. Osaluspäeva programm ühendas aru­

telud, kogemuste jagamise ja foorumteatri

meetodid, et toetada noorte kodanikujulgust

ja demokraatlikke hoiakuid.

2025. aasta sügisel käivitus Haridus- ja Tea- dusministeeriumi toel uus kaasava eelarve

hooaeg koostöös kuue omavalitsusega:

Antsla, Tallinn, Tapa, Tõrva, Viimsi ja Viljandi.

Toetus saadi „Noorte valimisaktiivsuse

toetamise ja koolidemokraatia võimestamise“

taotlusvoorust ning see võimaldas teha

programmis sisulise arenguhüppe.

Programmi toetuseks valmis uus kaasavat

eelarvet tutvustav animatsioon „Koolis

muudame“ ning projektiõppe kursuse kava,

mida saab kasutada eraldi kursusena või

lõimida ühiskonnaõpetuse tundidesse.

Septembris 2025 katsetasid kolm kooli

esmakordselt õpilasesinduste valimisel

digivalimiste platvormi vali.rahvaalgatus.ee.

Tegu on noortekogude valimiseks mõeldud

turvalise veebikeskkonnaga. Esimesed

ülekoolilised õpilasesinduste digivalimised

toimusid Rae Gümnaasiumis,

Saku Gümnaasiumis ja Tartu Forseliuse Koolis. Tartu Forseliuse Koolis kasutati

platvormi ühe klassi esindaja valimiseks.

Noorteteemadel olime kutsutud kaasa

arutama ka Arvamusfestivali noortepanee­

lis „Noored, Euroopa Liit ja geopoliitika. Kas

demokraatia köidab, kui maailm on liigestest

lahti?“.

Rahvusvahelisel tasandil panustasime

noorte osaluse teemade arengusse foorumil

„New Power in Youth“ Jūrmalas ning

Interreg Europe CIVITECi projekti partner­

kohtumisel Prantsusmaal. Rahvusvahelised

õpikogemused toetasid kogukondade ja

noorte koostöö ning digitaalse ja vahetu

kaasamise edasiarendamist Eestis.

Mõju

Koolide kaasava eelarve programmiga on

viie aasta jooksul jõutud 34 kooli ja rohkem

kui 8700 õpilaseni. Programmi tegevustesse

on kaasatud ka seitse kohalikku omavalit­

sust. Tartu pilootprojekt näitas, et noored on

valmis panustama laiemasse kogukonnaellu.

Koolidemokraatia osalus-

päeval osalenud 67%

noortest tõdes, et soovib

edaspidi olla aktiivsem

kooli- või kogukonnaelus.

18

Tartu kogemus näitab,

et kaasava eelarve protsessi

tutvustus ja läbimäng

koolide õppekava raames

on tõhus viis noortele

näidata, kuidas nende ideed

võivad saada reaalsuseks ja

mõjutada linna arengut. See

on olnud Tartu jaoks edukas

samm. Kutsun ka teisi

omavalitsusi julgelt sarnast

lähenemist rakendama,

et tuua noored linna

kujundamisele lähemale.“

Helen Siska, Tartu linna

noorsootöövaldkonna juht

Oleme üsna uus kool ja

tahtsime õpilasesinduse

valimisi teha nii, et see oleks

kõiki õppijaid ühendav

sündmus. Digivalimised

olid noorte jaoks põnev ja

tõsiseltvõetav kogemus, see

andis neile tunde, et nende

hääl päriselt loeb.“

Iiris Saluri, Rae Gümnaasiumi

kultuurijuht digivalimistest

2025. aasta sügisel tehtud mõjuanalüüs

kuues koolis kinnitas programmi positiivset

mõju noorte hoiakutele ja osalusvalmidusele.

Tulemused näitasid, et õpilaste arusaam

kooli eelarve toimimisest paranes keskmiselt

25 protsendipunkti. Teadlikkus võimalustest

koolielu ja kohaliku tasandi otsustes kaasa

rääkida kasvas 10–15 protsendipunkti ning

67% õpilastest soovis, et kaasava eelarve

programm nende koolis korduks.

Digivalimiste pilootprojekt pakkus noortele

turvalise ja mugava võimaluse valimis­

protsessi praktiseerimiseks. Hääletamas

käis Saku Gümnaasiumis 23% ja Rae Gümnaasiumis 36% gümnasistidest. Taga­

siside näitas, et digivalimine tekitas noortes

arusaama, et valimine on nii põnev kui ka

vajalik osa kaasaegsest koolikultuurist.

Isegi, kui minu esitatud idee

ei võitnud, sain ma enda

poolt anda edasi mõtte, mis

mulle on oluline.“

Inger Ojandu,

Tartu Forseliuse Kooli õpilane

F o

to : E

e st

i K o

o st

ö ö

K o

g u

19

Arutelukultuur Tegevused

F o

to : E

e st

i K o

o st

ö ö

K o

g u

1 uus

üleriigiline algatus

1 tunnustus

40 koolitustel

osalejat

2 dialoogijuhendit

1 strateegiline

partnerlus

1 avalik

dialoogikoolitus „Kuidas luua

edasiviivat dialoogi eri osapoolte vahel“

1 kohaliku omavalitsuse

arenguprogramm „Dialoog kogukonnaga“

20

2025. aastal jätkasime Siseministeeriumi kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendami­ se programmi partnerina ja viisime läbi teise

„Dialoog kogukonnaga“ arenguprogrammi omavalitsustele. Selle eesmärk oli arendada omavalitsusjuhtide ja töötajate oskusi dialoogiliste vestlusringide korraldamiseks ning soodustada kogukonnakeskset valitse­ mist. Neli kuud kestnud arenguprogrammi läbis 13 inimest eri omavalitsustest. Kokku koolitas sihtasutus selle programmi raames 2024–2025 perioodil 23 inimest kohalikest omavalitsustest.

26. augustil tegime koostöös Eesti Noorte- ühenduste Liiduga ühepäevase koolituse

„Noorte dialoog kogukonnaga“. „Oleviku otsustajad“ raames toimunud koolitus toetus spetsiaalselt noortele 2025. aasta kevadel välja töötatud vabavaralisele juhendile

„Noorte dialoog kogukonnaga“. Praktilise juhendi põhjal viisid noored Eesti eri paika­ des 2025. aasta sügisel läbi 15 dialoogiringi.

2025. aasta oktoobris katsetasime esimest korda ka tasulise avaliku koolituse pakkumist dialoogioskuste edendamiseks ühiskonnas. Koolitusel „Kuidas luua austavat ja edasivii­ vat dialoogi eri osapoolte vahel“ osales 11 eri valdkondade inimest. Kolme õpipäeva­ ga said osalejad sügavamalt uurida dialoogi kui mõtteviisi ja meetodi olemust ning harju­ tada ka dialoogiringi läbiviimist.

24.–25. septembril kohtus sihtasutus koostööprojekti „Fragile identities in fragile environments“ raames arutelukultuuri

edendavate partneritega Soomest, Eestist,

Lätist ja Leedust. Alanud koostöö eesmärk

on tugevdada ühiskonnas usaldust ja eden­

dada lugupidavaid vestlusi ajal, kui kasvab

poliitiline, sotsiaalne ja geopoliitiline pinge.

Rahvusvahelist koostööd juhib Läti Avatud Fond koos Soome Dialoogi Akadeemiaga.

Koostööd rahastab Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Koostöö raames toimub kõikides

partnerriikides üleriigiline dialoog. Eestis on

selle koostöö raames 2026. aasta kevadel

dialoogiringid „Kuidas ma hakkama saan?“.

Üleriigilise algatuse korraldaja on Eesti

Koostöö Kogu koos Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis, Tartu Ülikooli ja Riigikantseleiga.

F o

to : E

e st

i K o

o st

ö ö

K o

g u

21

Mõju

Eesti Koostöö Kogu on seadnud eesmärgi

toetada avaliku ja erasektori ning vaba­

ühenduste kaasamis­ ja dialoogivõimekust,

olla arutelukultuuri edendaja Eestis ning

soodustada selles valdkonnas koostööd.

2025. aastal saime kinnitust, et oleme

õigel teel, sest 12. novembril kuulutas MTÜ Kodanikukoolitus välja Ene Hioni Fondi XX

stipendiaadi, kelleks nimetati Eesti Koostöö Kogu tegevjuht Kairi Tilga sihikindla arutelu­

kultuuri edendamise eest.

Arenguprogrammi „Dialoog kogukonnaga“

raames tehti 11 kohalikku dialoogiringi, milles

osales kokku 115 inimest. 98% tundsid end

aruteludes turvaliselt ja kuulatuna ning 99%

pidas sellist dialoogivormi oma kogukonnas

vajalikuks.

Dialoogi pidamine õpetas

mulle, kui suur jõud on

kuulamisel, kohalolul ja

teadlikul ruumi loomisel.

Hästi toimiv dialoog ei

sünni juhuslikult – see vajab

ettevalmistust, usaldust

ja turvalist õhkkonda,

kus inimesed tunnevad

end väärtustatuna.“

Arenguprogrammis osaleja,

tagasiside ankeet

Koolitus andis julgust

ja tahet edasi tegutseda

ning praktilised töötavad

tööriistad, mida oma töös

kasutada.“

Arenguprogrammis osaleja,

tagasiside ankeet

2025. aasta sügisel viisid noored Eesti

Koostöö Kogu juhendi toel üle Eesti läbi

15 põlvkondadevahelist dialoogi, milles

osales 556 inimest. Tegemist oli noorte ja

vanemate põlvkondade ühisaruteludega,

mille eesmärk oli tuua olulistel teemadel

avatud vestlusesse kokku noored ja täiskas­

vanud.

F o

to : E

e st

i K o

o st

ö ö

K o

g u

22

Juhend oli

noortele väga

toetav, praktiline

ja kasutatav,

abistab ka vähese

kogemusega

noorte juhti

dialoogiringide

läbiviimisel.“

Dialoogide üks

suurimaid väärtusi

oli protsess,

kus eri põlvkonnad

suhtlesid

lugupidavalt ja

avastasid, et neid

ühendab rohkem

kui lahutab.“

Mitmest dialoogist

sündis kogukonnas

laiem positiivne

meeleolu ja

koostöövaim.“

Eesti Noorteühenduste Liidu

ürituste sarjas

„Noorte dialoog kogukonnaga”

osalejate tagasiside:

Koolitusel „Kuidas luua austavat ja edasivii­

vat dialoogi eri osapoolte vahel“ osalejate

tagasiside:

Koolitus võiks olla väärt

aeg kõigile, kes soovivad

võtta teadlikku toetavat

rolli erinevate inimeste

kokkutoomisel ja erinevate

mõtete nähtavaks-

kuuldavaks tegemisel.“

Triin Noorkõiv,

MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool

Soovitan koolitusel osaleda

kõigil, kes töötavad

kogukondadega või

peavad suhtlema erinevate

sihtgruppidega. See annab

praktilisi oskusi dialoogi

loomiseks ja aitab paremini

mõista inimeste vajadusi.“

Jevgeni Timoštšuk,

Integratsiooni Sihtasutus

23

Meie arvamused ja tegemised meedias ning olulisemad ettekanded:

13.12.2025, Võrumaa teataja. Koolidisko – täna rokin väljas

23.08.2025, ERR. Maarja­Leena Saar: rahvaalgatused on sild rahva ja poliitika vahel

13.08.2025, Vikerraadio Uudis+. Maarja­Leena Saar. Petitsioonid ja poliitikute usaldusväärsus

14.10.2025, Maaleht. Maarja­Leena Saar: 70% eestlastest annab selge sõnumi –

poliitikud peavad rahvaalgatusi tõsiselt võtma

12.10.2025, Maaleht. Sirle Poom: kas oled valmis andma oma õiguse käest? Mine valima!

03.10.2025, kogu.ee. Koolide kaasav eelarve annab hääle õpilaste ideedele kooli

ja kodukandi heaks

26.03.2025, Terevisioon. Rahvaalgatus.ee portaali mõju läbi üheksa aasta

25.03.2025, Sihik. Maarja­Leena Saar. Rahvaalgatus.ee tähistab üheksandat sünnipäeva

Ettekanded:

9.08.2025, Arvamusfestival. Maarja­Leena Saar paneelarutelus „Kaasamine infosõjas.

Mis tegelikult lõhestab Eesti ühiskonda?“

9.08.2025, Arvamusfestival. Kairi Tilga paneelarutelus „Noored, Euroopa Liit ja geopoliitika:

kas demokraatia köidab, kui maailm on liigestest lahti?“

1.10.2025, VATEKi vaimse tervise kuu avaüritus „Hooliv kogukond = Tervem ühiskond“.

Kairi Tilga ettekanne „Kogukonna roll inimese ja ühiskonna tervise kujundamisel“

16.05.2025, Tartu planeerimiskonverents. Kairi Tilga ettekanne

„Kohalike ankurasutuste „äratamine“ avab paikade potentsiaali ka keskustest kaugemal“

14.05.2025, maaeluvõrgustiku vebinar. Kairi Tilga ettekanne

„Tugevad kogukonnad ja parem dialoog kui kaitsevõrk demokraatiale“

1.05.2025, OGP Nordic+ 2025 konverents Vilniuses. Maarja­Leena Saare ja Karolin Martinsoni

ettekanne „Mis on kodanikualgatuse instrumentide mõju?“

Muutus algab koostööst! Koostas: Eesti Koostöö Kogu Kujundas: Janno Preesalu SA Eesti Koostöö Kogu www.kogu.ee

Eesti Koostöö Kogu tulud 2025. aastal kokku 587 220 eurot.

Tulem

2020. aastal ­19 942 eurot

2021. aastal +52 486 eurot

2022. aastal ­64 826 eurot

2023. aastal ­42 865 eurot

2024. aastal ­19 214 eurot

2025. aastal +1217 eurot

Suhtarvud:

Maksevõime üldine tase=

käibevara/lühiajalised kohustised = 1,13

Rahaliste vahendite tase= raha ja selle

ekvivalendid/lühiajalised kohustised =1,10

Riigieelarveline sihtfinantseerimine

2020. aastal – 230 082 eurot

2021. aastal – 230 082 eurot

2022. aastal – 184 066 eurot

2023. aastal – 184 066 eurot

2024. aastal – 184 066 eurot

2025. aastal – 184 066 eurot

27

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Varad

Käibevarad

Raha 163 999 136 694 2

Nõuded ja ettemaksed 3 802 5 159 3

Kokku käibevarad 167 801 141 853

Kokku varad 167 801 141 853

Kohustised ja netovara

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 42 811 18 371 6

Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 106 181 105 890 7

Kokku lühiajalised kohustised 148 992 124 261

Kokku kohustised 148 992 124 261

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 17 592 30 914

Aruandeaasta tulem 1 217 -13 322

Kokku netovara 18 809 17 592

Kokku kohustised ja netovara 167 801 141 853

28

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Tulemiaruanne (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Tulud

Annetused ja toetused 567 826 296 278 7

Tulu ettevõtlusest 19 394 1 360

Kokku tulud 587 220 297 638

Kulud

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -363 877 -112 212 8

Mitmesugused tegevuskulud -52 490 -34 197 9

Tööjõukulud -177 394 -170 443 10

Kokku kulud -593 761 -316 852

Põhitegevuse tulem -6 541 -19 214

Intressitulud 7 758 5 892

Aruandeaasta tulem 1 217 -13 322

29

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

SA Eesti Koostöö Kogu 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja avaliku

sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhenditega. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti

Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad riigi raamatupidamise üldeeskiri ja Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud

juhendid.

SA Eesti Koostöö Kogu tulemiaruande koostamisel on lähtutud RTJ 14 lisas toodud skeemist.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis „Raha“ kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke.

Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga

valuutakursid.

Nõuded ja ettemaksed

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu

kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on võrdne nende nominaalväärtusega.

Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised ja muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete

korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused),

mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.

Rendid

Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.

Finantskohustised

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses.

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi

kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.

Annetused ja toetused

Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna siis, kui:

(a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja

(b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud.

Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse bilansis kohustusena. Vastavat kohustust

kajastatakse

bilansis lühi- või pikaajalisena olenevalt sellest, millal toimub sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmine.

Sihtfinantseerimisega kaasnevaid tingimusi ei loeta sisuliseks, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused on minimaalsed ning risk, et neid

ei täideta, on praktiliselt olematu.

Tulud

30

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Tulu toodete müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu

toodete müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu

on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.

Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel.

Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu

kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse

intressitulu kassapõhiselt.

Kulud

Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt, kui kaubad on kätte saadud või teenused osutatud.

Seotud osapooled

Aastaaruandes avaldatakse informatsioon järgmiste isikutega (edaspidi seotud isikud) tehtud tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või

raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele:

1) sihtasutuse kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps;

2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline

mõju.

Aruandes avaldatakse seotud isikutega tehtud tehingute informatsioon seotud isikute gruppide kaupa järgmiste tehinguliikide lõikes:

1) tööjõukulu, sh erisoodustuste ja maksukulu;

2) toetuste andmine ja saamine;

3) kaupade ja teenuste ost-müük;

4) laenude andmine ja saamine;

5) garantiide ja tagatiste andmine ja saamine;

6) muud tehingud.

Samuti tuuakse eraldi välja seotud isikute gruppidega tehtud tehingute varade ja kohustiste saldod.

Lisa 2 Raha (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Arvelduskonto Riigikassas 163 999 136 694

Kokku raha 163 999 136 694

31

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 12 kuu jooksul Lisa

nr

Nõuded ostjate vastu 16 16

Ostjatelt laekumata

arved 16 16

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded 201 201 4

Muud nõuded 3 585 3 585

Intressinõuded 3 259 3 259

Viitlaekumised 326 326

Kokku nõuded ja

ettemaksed 3 802 3 802

31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa

nr

Nõuded ostjate vastu 1 716 1 716

Ostjatelt laekumata

arved 1 716 1 716

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded 455 455 4

Muud nõuded 2 988 2 988

Intressinõuded 2 303 2 303

Viitlaekumised 685 685

Kokku nõuded ja

ettemaksed 5 159 5 159

Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Käibemaks 0 22 0 5

Üksikisiku tulumaks 0 12 083 0 3 272

Erisoodustuse tulumaks 0 549 0 141

Sotsiaalmaks 0 19 389 0 5 664

Kohustuslik kogumispension 0 1 525 0 263

Töötuskindlustusmaksed 0 1 163 0 320

Ettemaksukonto jääk 201 455

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 201 34 731 455 9 665

32

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 5 Kasutusrent (eurodes)

Aruandekohustuslane kui rentnik

2025 2024

Kasutusrendikulu 3 750 10 980

Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest

31.12.2025 31.12.2024

12 kuu jooksul 0 915

Sihtasutus tegutses renditud ruumides Toom-Kooli tänaval, rendileping on lõppenud.

Lisa 6 Võlad ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 12 kuu jooksul Lisa nr

Võlad tarnijatele 5 532 5 532

Võlad töövõtjatele 2 230 2 230

Maksuvõlad 34 731 34 731 4

Muud võlad 318 318

Muud viitvõlad 318 318

Kokku võlad ja ettemaksed 42 811 42 811

31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr

Võlad tarnijatele 2 395 2 395

Võlad töövõtjatele 3 640 3 640

Maksuvõlad 9 665 9 665 4

Muud võlad 2 671 2 671

Muud viitvõlad 2 671 2 671

Kokku võlad ja ettemaksed 18 371 18 371

33

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes)

31.12.2023 Laekunud Kajastatud

tulemiaruandes

31.12.2024

Kohustised Kohustised

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

VPK toetus 0 184 066 184 066 0

Haridus- ja

Teadusministeeriumi

toetus

0 52 030 52 030 0

Toetus

Rahvaalgatusveebile 18 641 11 729 2 958 27 412

Rahvaülikoolide Liidu

toetus 1 524 0 1 524 0

Riigikantselei toetus 38 000 78 478 38 000 78 478

ERASMUS projekti toetus 0 17 700 17 700 0

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

58 165 344 003 296 278 105 890

Kokku sihtotstarbelised

tasud, annetused ja

toetused

58 165 344 003 296 278 105 890

31.12.2024 Laekunud Kajastatud

tulemiaruandes

31.12.2025

Kohustised Kohustised

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

VPK toetus 0 184 066 184 066 0

Haridus- ja

Teadusministeeriumi

toetus

0 263 756 254 818 8 938

Toetus

Rahvaalgatusveebile 27 412 39 683 27 728 39 367

Riigikantselei toetus 78 478 0 78 478 0

Skaala Impact MTÜ 0 50 000 2 976 47 024

Põhjamaade Ministrite

Nõukogu 0 13 112 2 260 10 852

Eesti Rahvaülikoolide Liit 0 13 000 13 000 0

Eesti Noorteühenduste

Liit 0 4 500 4 500 0

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

105 890 568 117 567 826 106 181

Kokku sihtotstarbelised

tasud, annetused ja

toetused

105 890 568 117 567 826 106 181

34

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 8 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Uurimis- ja arengukulud 164 210 61 124

Tööjõukulud 175 692 46 924 10

Projekti ürituste ja tegevuste elluviimise kulud 23 975 4 164

Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide

otsesed kulud 363 877 112 212

Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)

2025 2024

Üür ja rent 4 575 11 608

Mitmesugused bürookulud 2 708 972

Uurimis- ja arengukulud 0 3 722

Lähetuskulud 4 399 1 627

Koolituskulud 1 257 773

Riiklikud ja kohalikud maksud 0 544

Tõlke- ja trükiteenused 0 247

Ürituste korraldamise kulud 2 500 767

Info ja PR teenused 6 569 150

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 22 430 2 951

Arvestus- ja auditeerimisteenused 3 117 8 430

Muud 4 935 2 406

Kokku mitmesugused tegevuskulud 52 490 34 197

Lisa 10 Tööjõukulud (eurodes)

2025 2024

Palgakulu 264 190 165 028

Sotsiaalmaksud 88 896 55 326

Kokku tööjõukulud 353 086 220 354

Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide

otsese kuluna 175 692 46 924

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 4 4

Tööjõukulud jagunesid aruandeaastal töövõtu liikide osas järgmiselt:

juhatuse liikme tasud 50 263.- (2024.a.: 49 000.-)

töötasud 123 452.- (2024.a.: 102 178.-)

töövõtulepingute tasud 90 475.- (2024.a.: 13 850.-)

Sihtasutuses oli keskmiselt 1 juhatuse liige ja 3 töötajat.

35

sihtasutus Eesti Koostöö Kogu 2025. a. majandusaasta aruanne

Lisa 11 Seotud osapooled (eurodes)

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud

olulised soodustused

2025 2024

Arvestatud tasu 50 263 49 000

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu nõukogule

Arvamus

Oleme auditeerinud sihtasutus Eesti Koostöö Kogu (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2025 ning

ja tulemiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete

arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2025

ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse

täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest

sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud

eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse

andmiseks meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega

meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis

vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu

informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat

oluliselt väärkajastatud.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei

ole sellega seoses millegi kohta aru anda.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise

sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise

aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama

infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja

arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate

oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus,

kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi

käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et

need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi

kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja

teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie

arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid

mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali

põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse

suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori

aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima

oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või

tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas

raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kerle Lalin

Vandeaudiitori number 742

AUDIITORBÜROO ELSS OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 59

Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51003

19.03.2026