2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

Majandusaasta aruanne 2025

aruandeaasta algus: 01.01.2025 aruandeaasta lõpp: 31.12.2025

ärinimi: osaühing Rail Baltic Estonia

registrikood: 12734109

tänava/talu nimi, maja ja korteri number: Veskiposti 2/1 linn: Tallinn maakond: Harju maakond posti sihtnumber: 10138

telefon: +372 6867067

e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.rbestonia.ee

3 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025

Sisukord Juhatuse esimehe pöördumine 5

Tegevusaruanne 8

Lühidalt Rail Baltic Estoniast 8

Missioon, visioon, väärtused 9

Olulisemad sündmused 2025. aastal 9

Sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkondlikud prioriteedid 13

Liikmelisus organisatsioonides 14

Raudteeohutusalane koostöö Operation Lifesaver Estoniaga (OLE) 14

Noorte kaasamine 14

Ettevõtte areng 15

Fookus inimeste arendamisel ja juhtimiskvaliteedi tõstmisel 15

Personalivaldkonna eesmärgid 2026. aastal 16

Keskkond 17

Keskkonnamõjude hindamine (KMH) ja hüvitusmeetmed 17

Keskkonnaseire 17

Keskkonnajärelevalve 18

Kliimamõju 19

Kestlikkuse juhtimine organisatsioonis 19

Keskkonnaalased eesmärgid 21

Sotsiaalsed eesmärgid 22

Juhtimisalased eesmärgid 22

Ülevaade projektidest 23

Muuga-Soodevahe opereerimislõik (16,4 km) 23

Tallinn-Pärnu opereerimislõik (144 km) 23

Pärnu-Eesti/Läti piir opereerimislõik (58,2 km) 25

Maade omandamine 27

Süsteemitehnika ja vastavuse tagamine 27

Rail Baltic Estonia 2026. aasta tegevuskava 27

Opereerimise ettevalmistus 2025 28

4 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025

Ettevõtte juhtimine ja finantsaruandlus 29

Omakapital 29

Ettevõtte peamised suhtarvud 29

Hea ühingujuhtimise tava aruanne 29

Üldkoosolek 30

Nõukogu 30

Juhatus 30

Juhatuse ja nõukogu koostöö 31

Teabe avaldamine 31

Finantsaruandlus ja auditeerimine 31

Raamatupidamise aastaaruanne 32

Raamatupidamise aastaaruande lisad 38

5 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025

Hea lugeja! Mul on hea meel juhatada sisse Rail Baltic Estonia järjekordne aastaraamat, mis pakub huvilistele põgusa ülevaate meie 2025. aasta tegevustest rahvusvahelise raudteeprojekti arendamisel.

Rail Baltica pakub oma unikaalsuses väljakutseid kahtlemata igal sammul nii täna kui tulevikus, kuid rõõm on tõdeda, et 2025. aastal õnnestus seljatada nii mitmedki neist ning astuda tubli samm lähemale esimese Euroopa standarditele vastava raudteeühenduse realisee- rimisele Eestis.

Rail Baltica Eesti põhitrassi ehitus on poole peal Kui vaadelda Rail Baltica arendamist kui maratonidistantsi, võiks väita, et jõudsime 2025. aastal praktiliselt poolele teele – valdav osa suuremahulisi ehitushankeid on välja kuulutatud ja lepingud töös. Raudtee põhitrassi alusehituse varasemalt sõl- mitud lepingute alusel tehtavad tööd on saavutanud korrapärase tempo ning lii- guvad lubatud graafikus. Lisaks sõlmisime 2025. aastal täiendavalt kolm põhitrassi alusehituse lepingut, millega ületasime kaks olulist teetähist – jõudsime põhitrassi ehitusjärjega Pärnu maakonda ning ületasime ehituses märgilise 100 km piiri. Täna- seks käib aktiivne töö seega RB Ülemiste rahvusvahelisest terminalist kuni Tootsi asulani Põhja-Pärnumaa vallas. Varasemalt looduskeskkonnas üksikute ja iseäralike monumentidena paistnud viaduktid-ökoduktid loovad kombinatsioonis raudtee põhitrassiga tänaseks juba üsna arusaadava terviku. Mastaapne Kangru liiklussõlm Tallinna linnapiiril on üks näide paljudest, kus raudteearendus aitab lisaks edukalt kaasa ka inimeste muude liikumisvõimaluste parendamisele.

Juhatuse esimehe pöördumine

6 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Arengud raudtee põhitrassi ehitamisel pakku- sid 2025. aastal muidki tähenduslikke hetki. Nii sõlmisime maikuus Eesti taristuehituse ajaloos pretsedenditu mahuga alliansslepingud, mille tulemusel on täielikult kaetud Rail Baltica alus- ja pealisehitus Tallinnast-Iklani. Koos optsiooni- dega on kahe alliansslepingu mahuks pea miljard eurot. Oluline on märkida, et kaks rahvusvahelist meeskonda, kellega lepingud sõlmisime, toovad Eestisse raudteesektori tippkompetentsi, mille toel saavad kasvada ning oma konkurentsivõi- met kasvatada ka meie oma Eesti töövõtjad ja alltöövõtjad. See avab meile uusi võimalusi järg- miste raudteeprojektide juures mujal Euroopas, aga miks mitte ka väljaspool meie majandus- ruumi. Sõlmitud lepingud asetasid meie regiooni selgelt ka globaalse raudteesektori huviorbiiti – koostööd hindav allianssmudel, mis pole veel kuigi levinud, kuid millest võiks saada mahukate ehituslepingute kuldstandard, on tekitanud huvi nii välisriikide ettevõtetes kui riiklikes taristuaren- dajates, kellega oleme oma kogemust jaganud.

Rõõmu valmistas 2025. aastal kahtlemata ka lõpliku selguse saabumine Lõuna-Pärnumaa trassikoridori suhtes. Selle tulemusena kehtes- tati raudtee arendamise eelduseks olev maa- konnaplaneering välja valitud raudteekoridoris ning anti roheline tuli projekteerimise ja ette- valmistavate töödega alustamiseks. Lisaks said kaante vahele kahe trassilõigu keskkonnamõju hindamise aruanded, mis on samuti eelduseks, et ehitustegevusega vastavatel lõikudel alustada. Tänaseks on Rail Baltica põhitrassi osas kiidetud heaks kaheksa keskkonnamõju hindamise aruan- net üheksast. Heas tempos liigume ka reisijate jaoks oluliste kohtobjektidega. 2025. aasta kevadel sõlmisime lepingu RB Ülemiste rahvusvahelise reisitermi- nali hoone ehitamiseks ning juunis saime anda reisijate ja riikliku rongioperaatori Elroni kasu- tusse Ülemiste terminali esimese ooteplatvormi. Ülemiste terminali ehitustööd edenevad jõudsalt ning 2026. aastal tahame sõlmida viimaste ehi- tusetappide lepingud ja alustada ehitust, et juba

2028. aastal tähistada mobiilsuskeskuse täielikku valmimist. Ülemiste terminali ehitus pakub üha suuremat huvi ka rahvusvaheliselt ning sellest on saanud programmi osa paljudele Tallinnat külastavatele kõrgetasemelistele delegatsioo- nidele/isikutele. Tuleviku kaubavedude vaatest omakorda on kriitilise tähtsusega Muuga sadama ühendamine Rail Baltica raudteega, millele lõime 2025. aastal vajaliku eelduse projekteerimisega alustamiseks – ehitusega võimaldab tänane plaan alustada 2027. aastal. 2025. aastale andis tooni ka eelduste loomine selleks, et jõuaksime ehitusega veelgi jõulisemalt ka Pärnu maakonda. Eeltööd eelkõige allianssle- pingu raames võimaldavad 2026. aastal lisaks põhitrassi ehitusele alustada nii Pärnu terminali ehitamise kui ka Pärnu jõge ületava raudteesilla rajamisega.

Märgilise tähtsusega oli 2025. aastal Baltikumi rahaliselt mahukaima lepingu sõlmimine Rail Baltica projekti raames – raudtee elektrifitseeri- mise leping, mis sõlmiti ühiselt kõigi projekti osa- poolte ja Hispaania ettevõtete Elecnor ja Cobra konsortsiumiga. Leping tagab selle, et Rail Baltica käitamiseks vajalikud elektrisüsteemid ning stan- dardid oleksid kogu liini osas ühtlustatud.

2025. aasta andis Rail Baltica prioriteetsusele taaskord tugeva poliitilise kinnituse Euroopa Liidu poolt. Euroopa Komisjoni 9. juuli raken- dusotsus, mis sätestab Rail Baltica üleeuroopali- sed verstapostid ja tähtajad, on oluline signaal: see projekt ei ole pelgalt Balti riikide unistus, vaid Euroopa ühenduvuse ja julgeoleku seisukohalt strateegiline prioriteet, mille elluviimist suuna- takse konkreetselt ja mõõdetavalt. Meie jaoks Eestis tähendab see selgemat “ühist keelt” rahas- tuse, ajakava ja tehniliste eelduste planeerimisel.

Kui 2024. aastal ulatusid Rail Baltica investeerin- gud enam kui 200 miljoni euroni, siis 2025. aasta lõpu seisuga on Rail Baltica projekti Eesti osas tehtud väljamakseid rohkem kui 490 miljoni eest ning lepingud sõlmitud pea 1,7 miljardi euro eest.

7 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

2025. aasta geopoliitiline heitlikkus ning jätkuv majandussurutis kombineeritult Euroopa Ühen- damise rahastu peatse ammendumisega käes- olevas EL-i mitmeaastases eelarveraamistikus ei ole jätnud ka Rail Baltica projekti mõjutamata, kuid riigipoolne tugi on olnud tõhus, jätkamaks raudteeühenduse tempokat arendamist ka järg- nevatel aastatel. Rail Baltica projekt on loonud Eestis olulise majandusliku väärtusahela, millest saavad tulu paljud ehitussektoriga otseselt või kaudselt seotud ettevõtted ja maksumaksjad nii meil kui mujal Euroopa Liidus.

Rail Baltic Estonia organisatsioonist on kuju- nemas tõeline kompetentsikeskus Rail Baltic Estonia jätkas 2025. aastal oma orga- nisatsiooni täiendamist. Organisatsioon koosneb tänaseks juba rohkem kui 162 spetsialistist, kes moodustavad unikaalse kompetentsikeskuse raudteeprojekti elluviimiseks. Oleme 2025. aastal organisatsioonina ühelt poolt jõuliselt panusta- nud oma spetsialistide professionaalsete oskuste arendamisse ning samas suutnud kaasata ka mitmeid uusi valdkondlikke eksperte. Organi- satsioon on agiilne, vastupidav ja kiirelt kohanev ka olukordades, mis tekitavad keerukaid välja- kutseid ja vajadusi uudsete lahenduste järele. Ehitussektoris muutub tööjõu konkurents üha tihedamaks. Seda põhjustab nii tippspetsialistide suhteline vähesus kui ka taristuehituses lisandu- vad mahud. Rail Baltic Estonia jaoks on motivee- ritud inimesed kõige tähtsam vara, kelleta uut raudteeühendust sündida ei saa. Eesmärgini viivad konkreetsed kokkulepped ja lubaduste pidamine 2025. aastale tagasi vaadates ei saa eirata tõsi- asja, et Rail Baltica pole pelgalt Eesti projekt. Kui Eesti arendust tuuakse pidevalt eeskujuks lõuna- naabritele, on põhjust olla mõõdukalt murelik – raudteeühenduse mõju ja kasu lõpp-tarbijale saab olema tõsiseltvõetav vaid kogu projekti rea- liseerudes, see tähendab katkematu joonena kul- gevat raudteeliini Tallinnast Varssavini. Täna tuleb

tõdeda, et oleme sellest eesmärgist veel kaugel, isegi, kui Eesti osa arendamisel oleme teinud märkimisväärseid edusamme. Meelsasti kordan oma eelmisel aastal öeldut, mis kehtib paraku endiselt ka tänases olukorras – tahan uskuda, et raudteede jätkuvast olulisusest inimeste ja kohtade ühendajana saavad aru nii tänased kui homsed otsustajad, kes peavad jõudma kokku- lepeteni, mis tagaks raudteede arenguks vajaliku rahastamise nii Baltikumis aga ka kõikjal mujal Euroopas. Anvar Salomets Rail Baltic Estonia juhatuse esimees

8 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025

Lühidalt Rail Baltic Estoniast Rail Baltic Estonia OÜ on 100% Eesti Vabariigi omandis olev äriühing, mis asutati 10.10.2014 seoses Rail Baltica projektiga, mille eesmärk on uue, Euroopa 1435 mm rööpmelaiusega trassi rajamine Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rail Baltica lahendab seni puuduva raudteeühenduse Euroopa Liidu riikidega, liites Eesti nii reisijate kui kaupadega TEN-T raudteevõrgustikku Põhjamere-Balti koridoris. Rail Baltic Estonia tegevust rahastatakse riigieelarvelistest vahenditest ja Euroopa Liidu kaasrahastusest.

Rail Baltic Estonia OÜ 2025. aasta tegevusaruanne

Rail Baltica struktuur

Kasusaajad – kolm ministeeriumi

Eesti – Kliimaministeerium Leedu – Transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumLäti – Transpordiministeerium

RB Raili aktsionärid

Lietuvos GeležinkeliaiEiropas Dzelzceļa linijas

Projekti keskne kordinaator

RB RAIL Rail Baltica Statyba

Riiklikud rakendus- asutused

Eesti LeeduLäti

Rail Baltic Estonia LTG InfraEiropas Dzelzceļa Līnijas

Rail Baltic Estonia

9 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Missioon, visioon, väärtused Rail Baltic Estonia missioon on rajada 2030. aastaks kiire, keskkonnasõbralik, turvaline ja toi- miv raudteeühendus Balti riikide ja ülejäänud Euroopa vahel.

Rail Baltic Estonia väärtused

Rail Baltic Estonia visioon on võimaldada nii reisijatele kui kaupadele kiiret, mugavat ja tur- valist liikumist Euroopas, põhjast lõunasse ning vastupidi.

KOOSTÖÖ  Vaatame ametijuhendist kaugemale.  Oleme parendustele orienteeritud (No Blame Culture).  Ei ole meie-teie, vaid meie!  Selged eesmärgid on koostöö aluseks.  “Rong ei välju peatusest enne, kui kõik tükid on koos!”

HOOLIVUS  Hoolime tervisest ja oma inimestest.  Austame üksteise aega, hoolime piisavalt, et kehtestada piire.  Hoolime trassiäärsest elukeskkonnast, otsides läbi koostöö parimaid lahendusi kõikidele osapooltele.  Märkame, tunnustame ja austame erinevusi.  Hoolime sellest, et elu on ka väljaspool RBE-d.

LÄBIPAISTVUS  Põhjendame ja kommunikeerime otsuseid.  Kõiki osapooli kohtleme võrdselt.  Julgeme tunnistada oma vigu, jagame õppetunde.  Suhtleme siiralt ja omakasupüüdmatult.  Jagame tõest ja asjakohast infot.  Tagame läbipaistvuse dokumenteerides kõiki otsuseid.

MINUST SÕLTUB  Minust sõltub ka teiste õnnestumine ja eesmärkide täitmine.  Julgeme võtta vastutust.  Minust sõltub rohkem, kui ma arvan.  Kui sulgub uks, leian akna!  Julgeme eksimustest rääkida ja õppida.

Olulisemad sündmused 2025. aastal 29. jaanuaril korraldasime Rae Kindluse koo- lis Soodevahe-Kangru ehituslõiku tutvustava infoõhtu.

14. veebruaril allkirjastas kliimaminister Yoko Alender määruse, millega riik võtab kaitse alla 13 uut metsise püsielupaika ja tugevdab veel viie olemasoleva ala kaitset.

19.-21. veebruaril korraldasime Eesti, Läti ja Leedu ajakirjanike pressireisi Poola, tutvumaks Rail Baltica arendamisega.

27. veebruaril võõrustasime Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi asedirek- tor Herald Ruijtersit ning tutvustasime Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ehitust.

10 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Rail Baltica mobiilsuskonverents 29.05.2025

Fo to

: A rn

o M

ik ko

r

28. veebruaril sõlmisime aktsiaseltsiga Tariston lepingu 15,8-kilomeetrise „Selja-Tootsi“ põhitras- silõigu ehitamiseks Pärnumaal.

4. märtsil võõrustasime Leedu Vabariigi trans- pordi- ja kommunikatsiooniminister Eugenijus Sabutist, aseminister Julijus Glebovast ja Leedu transpordiministeeriumi ametnikke Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ehitusmaal.

7. märtsil sõlmisime aktsiaseltsiga TREV-2 Grupp lepingu 14-kilomeetrise „Kärpla-Selja“ põhitrassi- lõigu ehitamiseks Raplamaal.

21. märtsil tunnistas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) nõuetele vastavaks Toot- si-Pärnu trassilõigu keskkonnamõju hindamise aruande, mis võimaldab alustada raudteelõigu ehitusega.

2. aprillil kehtestati Rail Baltica Pärnumaa trassi planeering.

10. aprillil toimus kohtumine Euroopa Komis- joni Rail Baltica projekti koordinaatori Catherine Trautmanniga Tallinnas.

16. mail sõlmisime kahe rahvusvahelise konsort- siumiga Eesti ajaloo suurimad taristulepingud – alliansslepingud. Esimene allianssleping hõlmab Ülemiste–Pärnu lõigu raudtee pealisehitust ning Tootsi–Pärnu lõigu alus- ja pealisehitust. Teine leping katab Pärnu–Ikla lõigu täieliku projektee- rimise ja ehitamise.

20. mail sõlmisime 1435 Rail Baltica raudteetrassi alusehituse lepingu Ülemiste jaamaalal.

21. mail sõlmisime aktsiaseltsiga Merko Ehi- tus Eesti Ülemiste rahvusvahelise reisiterminali hoone ehituslepingu.

29. mail toimus järjekorras teine Rail Baltica rahvusvaheline mobiilsuskonverents, mis tõstis sel korral fookusesse küsimuse: kas rongist võib saada nii mugav valik, et autot pole vaja?

1. juunil osales Rail Baltic Estonia Tallinna Loo- maaia lastekaitsepäeva programmis.

11 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

12. juunil avati esimene valminud osa Rail Bal- tica põhjapoolsest väravast – reisirongid ja reisi- jad suunati ümber uuele, Ülemiste Linda termi- nali ooteplatvormile.

18. juunil toimus Berliinis, Saksa Majandusma- jas (Haus der Deutschen Wirtschaft) Rail Bal- tica sidusrühmade seminar „Rail Baltica: värav Euroopa tulevikku ja vastupidavusse“.

20. juunil sõlmisime osaühinguga AllSpark Muuga kaubajaama projekteerimisleping.

2. juulil toimus koostöös Riigimetsa Majanda- mise Keskusega Surjus Venemurru-Tolkuse hüvi- tusmeetmete kava ja taastamisprojektide võrd- luse avalikustamine.

12. juulil osales Rail Baltic Estonia infopunktiga Raplamaa suurimal avalikul suveüritusel „Rapla melu“.

31. juulil sõlmisime aktsiaseltsiga Tref Nord ehituslepingu Eesti ühe tehniliselt keeru- kaima taristurajatise – Soodevahe liiklussõlme – väljaehitamiseks.

4. - 5. augustil korraldasime Rail Baltica noorte- kogukonnale külaskäigu Rail Baltica Riia keskvak- sali ehitusele.

16. augustil osalesime Kohila hoovikohvikute päeval.

18. augustil osalesime Uuesalu külaseltsi info- kohtumisel.

21. augustil külastasid Eestit Portugali taristu- valdkonna ajakirjanikud. Väisati Harju- ja Rapla- maa põhitrassi ja Ülemiste terminali ehitust, tut- vuti Muuga sadamaga ning ajakirjanikele andis intervjuu Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets.

28. augustil osales Rail Baltic Estonia Pärnumaa Omavalitsuste Liidu korraldatud augustiseminaril.

3. septembril andsime Eesti välisesindustes töötavatele diplomaatidele ja Välisministeeriumi töötajatele ülevaade Rail Baltica arengutest.

10. septembril toimus Harjumaa Omavalitsuste Liidu vahendatud kohtumine Soome maakonna- planeerijate delegatsiooniga.

10. septembril võttis Rail Baltic Estonia osa Ülemiste Citys toimuvast kogukondlikust perepäevast.

15. septembril allkirjastati Vilniuses ENE elektri- fitseerimisleping ning toimus Eesti, Läti ja Leedu ajakirjanike reis mööda Rail Baltica põhitrassi läbi kolme riigi.

Alliansslepingute allkirjastamine 16.05.2025 Fo to

: K ar

li Sa

ul

12 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

18. septembril korraldasime Järvakandis „Kär- pla-Selja“ ehituslõigu infoõhtu.

25. septembril korraldasime Rapla Kultuurikes- kuses Rail Baltica kohalike peatuste teemaõhtu.

28. septembril võõrustasime Rail Baltica Üle- miste reisiterminali ehitusel Euroopa Komisjoni volinikku Valdis Dombrovskist.

30. septembril korraldasime Kaisma rahvamajas „Selja-Tootsi“ ehituslõigu infoõhtu.

1. oktoobril korraldasime Tallinnas Öpiku Kon- verentsikeskuses B2B kiirkohtumiste formaadis Rail Baltica Alliansi esimese turudialoogi, kus osa- les pea 90 inimest rohkem kui 40 ettevõttest.

1. oktoobril osales Rail Baltic Estonia Rae ettevõtluspäeval.

2. oktoobril osales Rail Baltic Estonia Raplamaa Majandusfoorumil.

3. oktoobril võõrustasime Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ehitusel TEN-T Läänemere – Musta mere – Egeuse mere transpordikoridori koordi- naatorit Mario Maurot.

5. oktoobril võõrustasime välisriikide parlamen- tide Euroopa Liidu Asjade Komisjonide juhte Üle- miste terminali ehitusmaal. Ülevaate Rail Baltica arengutest tegi Rail Baltic Estonia tehniline juht Lauri Ulm.

9.-10. oktoobril osales Rail Baltic Estonia kesk- konnatiim Baltikumi suurimal mõju ja jätkusuut- likkuse festivalil Impact Day. Laval toimunud aru- telust võttis osa kestlikkuse juht Kärt Mae.

14. oktoobril toimus Helsingis Rail Balticat tut- vustav kolme Balti riigi ühiselt korraldatud semi- nar poliitikutele, julgeolekuametnikele, ettevõt- jatele ning diplomaatilise korpuse esindajatele.

15. oktoobril võõrustasime Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ehitusel Euroopa Komisjoni eelarve,

pettusevastase võitluse ja avaliku halduse voli- nikku Piotr Serafini. Lisaks kohtus Serafin ka Rail Baltic Estonia alliansspartnerluses osalevate rah- vusvaheliste ehitusettevõtete juhtliikmetega.

17. oktoobril osales Rail Baltic Estonia info- punktiga noorte elektrivaldkonna suurüritusel Positron.

23. oktoobril toimus kohalike omavalitsuste ja Rail Baltic Estonia kommunikatsioonitöötajate strateegiapäev Pärnus.

3. novembril osales Rail Baltic Estonia Lasna- mäe linnaosa valitsuse infokohtumisel kohalike elanikega.

6. novembril osales Rail Baltic Estonia noorte- konverentsil Lahe Koolipäev.

13. novembril toimus Rail Baltic Estonia ja Uuesalu külaseltsi infokohtumine.

19. novembril osales Rail Baltic Estonia Pärnu- maa Arenduskeskuse koostööpäeval.

24. novembril korraldasime Rail Baltica Tori infoõhtu.

26. novembril korraldasime Rail Baltica Rae infoõhtu.

4. detsembril võõrustasime Rail Baltica Ülemiste reisiterminali ehitusel Euroopa Komisjoni riigi- raportite koostamise eest vastutavate ametnike delegatsiooni.

10. detsembril korraldasime alliansi tarnijatele mõeldud rahvusvahelise infoseminari.

15. detsembril võõrustasime Ülemiste termi- nali ehitusel Leedu parlamendi esimees Juozas Olekast koos Riigikogu esimehe Lauri Hussari ja taristuminister Kuldar Leisiga.

17. detsembril korraldasime Rail Baltic Estonia kontoris aastalõpu pressibriifingu.

13 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Ohutus

Turvalisus

Ühiskondlik vastutus ja kogukondade kaasamine

Sotsiaalsed prioriteedid

Atraktiivsus tööandjana

Jätkusuutlik arendustegevus

Rahvusvahelise koostöö edendamine

Majanduslikud prioriteedid

Rohestruktuuride toimimine

Keskkonda säästev ehitustegevus

Materjalide taaskasutus

Keskkondlikud prioriteedid

Sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkondlikud prioriteedid

14 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Liikmelisus organisatsioonides Rohetiiger, Operation Lifesaver Estonia (OLE), Eesti Kaubandus–Tööstuskoda, Standardisee- rimise Tehniline Komitee, Rail Baltica Business Network Estonia (RBBN), Saksa-Balti Kaubandus- koda, Rail Freight Corridor 8 – North Sea-Baltic (vaatleja), PRIME (vaatleja), SA Raudteekutsed kutsekomisjon, Standardiseerimise komitee EVS/ TK 16.

Raudteeohutusalane koostöö Operation Lifesaver Estoniaga (OLE) Rail Baltic Estonia ja OLE edendavad heas koos- töös Eesti raudteeohutuse valdkonda. Rail Baltic Estonias on tänaseks 8 töötajat, kes on läbinud OLE raudteeohutussaadikute väljaõppe prog- rammi ja omavad vajalikke oskusi ning teadmisi raudteeohutuse koolituste läbiviimiseks.

2025. aastal osalesid Rail Baltic Estonia ohutus- saadikud kokku kuuel ennetusüritusel ning viisid aasta jooksul raudteeohutuse teadmisi ligi 400 lapseni.

Noorte kaasamine 2025. aastal oli koostöö noortega Rail Baltica pro- jektis jätkuvalt olulisel kohal, lähtudes eesmär- gist suurendada noorte teadlikkust kaasaegsest ja kestlikust transpordist. Noorte varajane kaa- samine toetab arusaama projekti pikaajalisest mõjust ning soodustab huvi raudtee-, taristu- ja liikuvusvaldkonna õpi- ja karjäärivõimaluste vastu.

„Tagasi Kooli“ vilistlasprogrammi raames külastati üheksat gümnaasiumi ning anti külalisloenguid mitmetes kutse- ja kõrgkoolides üle Eesti, mille käigus jõuti enam kui 1000 õpilaseni. Loengutes tutvustati Rail Baltica projekti, selle olulisust ja mõju. Lisaks jagasid Rail Baltic Estonia töötajad koolide vilistlastena oma karjäärilugusid.

Rail Baltica noortekogukond panustas 2025. aas- tal Euroopa Päeva ja elektrivaldkonna noortefes- tivali Positron õnnestumisse ning osales suvisel õppereisil, mille käigus külastati Riia terminali ehitusplatsi, RB Rail AS kontorit ja Riia raudtee- muuseumi. Noortekogukond kasvas aasta jook- sul märkimisväärselt, muuhulgas tänu osalemi- sele noortekonverentsil Lahe Koolipäev.

Rahvusvahelisel tasandil toetas Rail Baltic Estonia Erasmus+ DiscoverEU algatuse raames viit noort Euroopa avastamisel rongidega. Samuti võõrus- tati ettevõtte kontoris Kadrioru Saksa Gümnaa- siumi õpilasi ning Erasmus+ programmi TEAM (Transport in Europe including Alternative Mobi- lity) raames Eestisse saabunud noori Itaaliast, Saksamaalt ja Norrast.

Lisaks käivitas Rail Baltic Estonia 2025. aasta sügi- sel koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga kooli- tussarja „Meeskonnajuhtimine ja koostöö“, milles osales 25 raudtee-ehituse tudengit. Koolituse eesmärk oli arendada osalejate juhtimis- ja mees- konnatööoskusi ning seda viis läbi Rail Baltic Estonia süsteemide opereerimise ja ohutuse juhi Heigo Saare meeskond.

Koostöö noortega on Rail Baltica projektis stra- teegilise tähtsusega, kuna tänased noored on tulevased reisijad, spetsialistid ja otsustajad, kelle teadmised ja hoiakud mõjutavad projekti pika- ajalist väärtust ning rolli kestliku liikuvuse aren- damisel Eestis ja Euroopas.

15 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025

Ettevõtte areng

Fookus inimeste arendamisel ja juhtimiskvaliteedi tõstmisel Möödunud aastal jätkas ettevõte sihipärast arendusteekonda, mille keskmes on töötajate arendamine ja juhtimiskvaliteedi tõstmine. Eesmärgiks on luua tugev ja ühtne juhtimiskultuur, mis toetab nii töötajate arengut kui ka ettevõtte strateegilisi eesmärke. Ettevõtte väärtused on endiselt toeks, toimides ühtse juhtimisraamis- tikuna, mis suunab otsustusprotsesse, kujundab organisatsioonikultuuri ja tagab järjepideva käitumisstandardi kõikides meeskondades. Need väärtused aitavad luua selgust ootustes, toetavad koostöist töökeskkonda ning hoiavad fookuses ettevõtte pikaajalisi eesmärke.

Väärtuspõhise juhtimise toetamiseks koostati kompetentsimudelid kolmele erine- vale juhtimistasandile, mis kirjeldavad ootusi juhtidele ja annavad suuna ettevõtte arendustegevustele. Juhid said individuaalset tagasisidet ning struktureeritud soovitused juhtimisoskuste teadlikuks arendamiseks. Nende tegevuste eesmärk oli toetada juhtide professionaalset enesearengut ja soodustada tugevuste sihipä- rast rakendamist igapäevastes tööülesannetes. Arendustegevuste oluliseks osaks oli ka keskastmejuhtide mahukas talendiprogramm „Insenerist juhiks“, mis toetas spetsialistide üleminekut juhirolli ning aitas arendada nii juhtimis- kui ka enese- juhtimise kompetentse. Need sammud loovad tugeva aluse juhtide järjepidevaks arenguks ja kvaliteetseks inimeste juhtimiseks ka tulevikus.

2025. aastal astus Rail Baltic Estonia olulise sammu digitaalse õppimise suunas, võttes kasutusele e-õppe platvormi Coursy. E-õppe platvorm aitab hoida ja jagada väärtuslikku erialast oskusteavet ning annab töötajatele võimaluse läbida esma- seid ja kohustuslikke koolitusi endale sobival ajal ja tempos, toetades nii iseseisvat õppimist kui ka töö- ja eraelu paremat tasakaalu.

Oma töötajate rahulolu tõstmiseks, nende kaasamiseks ja juhtimiskvaliteedi aren- damiseks võeti kasutusele töötajate tagasiside portaal Moticheck. Portaali laekuv igapäevane tagasiside annab juhtidele väärtusliku ülevaate meeskondade rahul- olust ja võimaldab sellele kas vajadusel koheselt reageerida või tehtud ettepane- kud arenguplaanides arvesse võtta.

16 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

2025. aastal jätkus aktiivne värbamine ja seda eeskätt projektijuhtimisega seotud positsioo- nidele – ettevõttega liitus 46 uut töötajat. 2025. aasta lõpu seisuga töötas ettevõttes 162 inimest.

Ettevõttes toimus ka mitmeid sisemisi liikumisi, mille käigus võtsid töötajad vastu uusi vastutus- valdkondi ning asusid juhtima olulisi üksusi ja projekte. Mitmed eksperdid liikusid 2025. aastal töötajate arendustegevuste ja organisatsiooni- siseselt kujunenud võimaluste tulemusena edasi juhi rollidesse. Samuti kujundati välja selgemad karjäärivõimalused, et toetada töötajate profes- sionaalset kasvu ja tagada kompetentside areng organisatsiooni strateegiliste vajaduste suunas.

Personalivaldkonna eesmärgid 2026. aastal: 1. 2026. aasta personaliplaanis on üle 20

värbamise projektijuhtimise ja kasvavalt ka valmiva raudteega seotud positsioonidele.

2. Juhtimiskvaliteedi tõstmine (väärtuspõ- hisus, juhtimis- ja erialaste kompetentside areng, töötajate kaasamine).

3. Personaalsete arenguprogrammide koos- tamine 52 juhile nende potentsiaali raken- damiseks ja arendamiseks.

4. Sisekoolituste ja -koolitajate arenda- mine. Koostöö koolidega jätkub – Rail Baltic Estonia suurendab oma panust inseneeria ja raudtee erialade õppe populariseerimiseks läbi praktikakohtade loomise ning kohal- olu paljudes noortele suunatud projektides. Ettevõtte töötajatele on aegsasti tagatud talendipõhine edasiareng, tugevdades läbi personaalsete arenguplaanide nende kom- petentsi ja karjääritõusu.

Parila viadukt

17 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025

Keskkonnamõjude hindamine (KMH) ja hüvitusmeetmed 2025. aastal jõudis viimaks lõpule Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltica raud- tee trassikoridori asukoha määramine“ uuendamine. Planeeringu kehtestamise järgselt asuti koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega (RMK) viima ellu planee- ringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) osana tehtud Natura hindami- sega seotud hüvitusmeetmeid. Need hõlmavad nii uute metsise elupaikade kaitse alla võtmist kui ka metsisele sobivate metsaelupaikade taastamistöid. Püsielupai- kade kaitse alla võtmise menetlused on 2025. aasta lõpu seisuga ellu viidud. Taas- tamistööd on lõpetatud enamikel aladel, kuid jätkuvad kohati veel ka 2026. aastal.

Keskkonnamõju hindamine sai 2025. aastal lõpetatud Kablist Läti piirini kulgevas trassilõigus. Maakonnaplaneeringu kehtestamise järgselt sai algatada keskkonna- mõju hindamise menetluse Pärnu–Kabli trassilõigus, mis on viimane Rail Baltica põhitrassi puudutav KMH menetlus. KMH aruanne valmib eelduslikult 2026. aasta suve lõpuks ja aasta alguse seisuga on selleks vajalikud tegevused graafikus.

Keskkonnaseire Keskkonnaseirete teostamine on hoogsalt käimas. 2025. aastal tehti sõltuvalt asu- kohast ning põhitrassi ehitamise edenemisest nii eel- kui ehitusaegseid seireid, valminud kompensatsioonialade järelseireid ning hetkeolukorra väljaselgitami- seks ühekordseid inventuure. Jätkus veetasemete püsiseire Männiku, Rääma ja Lõo rabas. Seire käigus vaadeldi trassikoridori mõjualas mitme kaitsealuse liigi elupaiku, sealhulgas väike-konnakotkast, laanerähni, kassikakku ja käsitiivalisi ning Lõo raba kaitsealust linnustikku. Kahepaiksete elutingimusi hinnati nii ehitusaladel kui ka kompensatsioonialadel; metsiste puhul keskenduti kompensatsioonialadele.

Keskkond

18 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Esmakordselt kuulus Rail Baltic Estonia seirete hulka paksu jõekarbi ning jõesilmu seire Pirita jões, samuti kivisisaliku seire Pärnu lähistel. Inventuuridega sai hinnatud 2024. aastal tras- silt ärakolitud kuklasepesade ning kaitsealustest taimeliikidest Eesti soojumika ja laialehise neiu- vaiba kolimise edukust nende uues elupaigas. Kaardistati emaputke, niidu-kuremõõga ning siberi võhumõõga taimede levikut Rail Baltica trassikoridoris. Ka 2025. aastal oli lõviosa seirete teostajaks Keskkonnaagentuur (KAUR), kellel on pikaajaline kogemus ja vastutus riiklike seirete korraldamises ning kelle käe läbi jõuavad Rail Baltic Estonia seirete tulemused riiklikku kesk- konnaseire infosüsteemi KESE. Seiretesse lisan- dus pesi, mille olemasolu avastati pärast KMH-de valmimist ning mis seetõttu puudusid esialgsest seirekavast.

Kui seire kinnitab sihtliikide aktiivset piirkonna kasutust, siis annab see kinnitust projekteeri- misel asukohta ettenähtud liigispetsiifiliste lee- vendusmeetmete (nt nahkhiiri suunavad sei- nad või elektriliinide täiendav märgistamine) vajalikkusest. Kompensatsioonimeetmete alal teostatud seired näitavad, kas uued loodud elu- paigad on sobilikud ning kui kiirelt sihtliigid need omaks võtavad. Sõltuvalt sihtliigist võib

uute alade omaksvõtmine ja hõivamine toimuda pikema aja jooksul ning tulemusi ei pruugi näha aasta-kahega.

Keskkonnajärelevalve Rail Baltic Estonia keskkonnaüksus viis 2025. aasta kestel läbi pidevat keskkonnajärelevalvet ehituslepingutega töövõtjatele edasi antud kesk- konnakohustuste, sh KMH meetmete, elluviimise kontrollimiseks. Selleks teostati kõikides aktiivse- tes ehituslõikudes platsikontrolle vähemalt kord kuus, kuid vajadusel oluliselt tihedamini. Viidi läbi ka viis töövõtja auditit, milles kontrolliti nii kesk- konnameetmete täitmist kui riski maandamiseks ja õnnetuste vältimiseks vajalike juhtimissüstee- mide toimimist ehitusplatsil.

Keskkonnaalaseid kaebusi, mida kontrollisid ja vajadusel lahendasid kas töövõtja keskkonna- eksperdid või Rail Baltic Estonia töötajad, laekus 45 erinevat juhtu (sh pinna- või põhjavee kvali- teedi langus, tolm, lõhn, müra, vibratsioon, jäät- med, elustiku kahjustamine, valgustus jms). Rail Baltic Estonia keskkonnaüksus registreeris kokku 24 juhtumit, mille osas oli vajalik juurpõhjuse analüüs vältimaks edasise keskkonnakahju tekki- mist. Juhtumitena käsitletakse Rail Baltic Estonia

Juula viadukt

19 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Kestlikkuse juhtimine organisatsioonis 2025. aastal koostati organisatsioonile kestlikkus- strateegia, mille eesmärk on integreerida kesk- konna-, sotsiaalsed ja juhtimisalased põhimõtted organisatsiooni strateegilisse juhtimisse ja iga- päevastesse protsessidesse.

Strateegia aluseks on aastatel 2024–2025 läbi vii- dud kahese olulisuse analüüs, mis viidi läbi struk- tureeritud protsessina kooskõlas Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse nõuetega. Analüüsi käigus hinnati kestlikkusteemade mõju- ja finantsolu- lisust ning kaardistati nendega seotud mõjud, riskid ja võimalused kogu väärtusahela ulatuses. Kestlikkusteemade olulisuse analüüsi kaasati ka ettevõtte jaoks olulisi sidusrühmi.

Analüüsi tulemusena määratleti ettevõtte jaoks olulised kestlikkuse teemad, mis on aluseks organisatsiooni juhtpõhimõtete ja eesmärkide seadmiseks ning konkreetsete tegevuskavade loomiseks.

35914.49 t CO2 e

100%

Mõjuala 1 0.09% 31.78 t CO2 ekv

Mõjuala 2 0.04% 15.73 t CO2 ekv

Mõjuala 3 99.87% 35914.49 t CO2 ekv

Ülemiste reisiterminali platvormide avamine 12.06.2025

Fo to

: K ar

li Sa

ul

keskkonnajuhtimissüsteemis sündmust või asja- olude kogumit, mille tagajärjel on tekkinud, tekib või võib tekkida õhu-, vee-, müra- ja pinnasereos- tus või muu kahjulik keskkonnamõju, mis ei ole ehitustegevuse otsene jalajälg ja on meetmete rakendamisel välditav.

Kliimamõju Raudtee rajamisega kaasneb ehitusetapis nega- tiivne kliimamõju, mis tuleneb peamiselt maaka- sutuse muutusest, ehitusmaterjalide transpordist ja ehitustööde energiakasutusest. Kogu Eesti Rail Baltica taristu rajamise kumulatiivne heide on hinnanguliselt ligikaudu 484 000 t CO₂ ekvi- valenti. Samas on projektil kasutusetapis oluline positiivne kliimamõju, kuna reisijate- ja kaubaveo üleminek maanteetranspordilt elektrifitseeritud raudteele vähendab transpordisektori kasvuhoo- negaaside heidet. Rail Baltica arendamine toetab seeläbi Eesti ja Euroopa Liidu pikaajalisi kliimapo- liitilisi eesmärke ning üleminekut madala süsini- kuheitega transpordisüsteemile.

Organisatsiooni kasvuhoonegaaside jalajälg 2025. aastal oli 35 900,67 t CO₂ ekvivalenti, mil- lest pea kõik tuleneb mõjualast 3 ehk meie väär- tusahela tegevustest. Järgnevatel aastatel on eesmärk tõsta jalajälje arvutuse kvaliteeti ja and- mete detailsusastet ning luua Rail Baltic Estonia kliimamõju kompenseerimise tegevuskava.

20 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Va ld

ko nd

Teema Alamteema

Mõju olulisus

Finantsmõju olulisus

Po si

ti iv

ne

N eg

at iiv

ne

Võ im

al us

Ri sk

Ke sk

ko nd

Kliima- muutused

Kliimamuutustega kohanemine + + +

Kliimamuutuste leevendamine + + + +

Energia + + +

Saastus Õhusaaste + + +

Pinnase saastamine

Vee- ja mereressursid Vesi + +

Elurikkus ja ökosüsteemid

Elurikkuse kadumise otsesed mõjud + +

Mõjud liikide seisundile + + +

Mõjud ökosüsteemide suurusele ja seisundile +

Mõjud ökosüsteemi teenustele ja sõltuvus nendest + +

Ressursi- kasutus ja ringmajandus

Ressursside sisendvood, sealhulgas ressursside kasutamine + + + +

Toodete ja teenustega seotud ressursside väljundvood +

Jäätmed + + + +

So ts

ia al

ne

Oma töötajaskond

Töötingimused + + + +

Võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile + + +

Muud tööga seotud õigused + + +

Mõjutatud kogukonnad

Kogukondade kodanikud- ja poliitilised õigused + +

Kogukondade majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused + + + +

21 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Va ld

ko nd

Teema Alamteema

Mõju olulisus

Finantsmõju olulisus

Po si

ti iv

ne

N eg

at iiv

ne

Võ im

al us

Ri sk

So ts

ia al

ne

Tarbijad ja lõppkasutajad

Teabega seotud mõjud tarbijatele ja/või lõppkasutajale + + +

Tarbijate ja/või lõppkasutajate isiklik ohutus + + +

Tarbijate ja/või lõppkasutajate sotsiaalne kaasamine + + +

Ju ht

im in

e

Äriline käitumine

Ettevõttekultuur + +

Poliitiline aktiivsus ja lobitöö + +

Suhete haldamine tarnijatega, sh maksetavad + +

Korruptsioon ja altkäemaksu andmine + +

Kestlikkusstrateegia elluviimiseks on määratle- tud keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisalased eesmärgid, mis tulenevad ettevõtte jaoks olulis- test kestlikkusteemadest ning toetavad organi- satsiooni strateegiliste eesmärkide saavutamist. Oma tegevusega panustatakse ka ÜRO säästva arengu eesmärkidesse.

Rail Baltic Estonia eesmärk on olla arvestav, läbipaistev ja eetilise tegutsemisviisiga vastu- tustundlik ettevõte . Seda aitavad täita järgne- valt sõnastatud alameesmärgid.

Keskkonnaalased eesmärgid: } Ringmajanduse põhimõtteid rakenda-

takse kulutõhususe ja ressursikasutuse optimeerimiseks.

} Kliimariskid on juhitud ja kliimamõju vähen- datud kogu elutsükli jooksul, tagades inves- teeringute tulevikukindluse.

} Negatiivne keskkonnamõju on välditud või leevendatud ja keskkonnariskid on maan- datud viisil, mis toetab projekti tähtaegset elluviimist loodust hoides.

} Ettevõtte tegevus on looduspositiivne - aitame loodust taastada rohkem, kui seda kahjustame.

} EL jätkusuutliku rahastuse taksonoomiale ja muudele regulatsioonidele vastavuse kaudu juhitakse rahastusriske ning vähendatakse rahastuse piiramise tõenäosust.

22 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Sotsiaalsed eesmärgid: } Töötajate ja väärtusahela töötajate tööohu-

tuse ja -õiguste tagamiseks on kehtestatud juhtimis- ja järelevalvesüsteemid.

} Mitmekesisuse toetamise ja võrdse koht- lemise põhimõtted on integreeritud protsessidesse.

} Tööhõivekindluse ja ümberõppe kaudu tugevdatakse organisatsiooni ja väärtusa- hela suutlikkust projekti elluviimiseks vaja- liku ekspertsuse osas.

} Sidusrühmade kaasamine ja aus teavita- mine toetab usalduse kujunemist ning ava- liku toetust.

} Teenuste loomisel ja ehitamisel on raken- datud kaasava ja universaalse disaini põhimõtteid.

Juhtimisalased eesmärgid: } Kestlikkuse põhimõtted ja tegevused on

integreeritud organisatsiooni juhtimisse ja põhiprotsessidesse.

} Kestlikkusriskide juhtimine on integreeritud projektijuhtimise protsessi ja opereerimis- aegsetesse protsessidesse.

} Organisatsioon tagab infokaitse, sh küber- turvalisuse ja isikuandmete kaitse nõuete järgimise, rakendades riskipõhiseid juhti- mis- ja kontrollimeetmeid.

} Hangetes ja lepinguhalduses on rakendatud kestlikkuse kriteeriume.

} Kestlikkustegevuste elluviimiseks on kavan- datud rahastus ning arendatakse vajalikku organisatsioonilist võimekust.

} Organisatsioon on tunnustatud ja läbipais- tev oma kestlikkusalases tegevuses.

Soodevahe-Kangru ehituslõik

23 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025

Muuga-Soodevahe opereerimislõik (16,4 km) Muuga-Soodevahe põhitrassilõigu ja Muuga kaubajaama projekteerimiseks sõl- miti 20.06.2025 leping ettevõttega AllSpark OÜ. Lepingu maksumus on 2,89 mil- jonit eurot ning täitmise tähtaeg 20.09.2027. Ehitushankeid hakatakse ette valmis- tama 2026. aasta lõpus ning ehitustegevusega on kavas alustada 2027. aastal.

Tallinn-Pärnu opereerimislõik (144 km)

Valminud rajatised

2019. aastal alustati kiire ajakava rajatiste projekti raames viaduktide, ökoduktide ja raudteesildade ehitusega, millest tänaseks on Tallinn-Pärnu lõigus koostöös Trans- pordiametiga valminud 22 teeviadukti, 2 raudteesilda ja 7 ökodukti: Vaskjala - Üle- miste kanali raudteesild, Rae viadukt, Elveso viadukt, Põrguvälja viadukt, Assaku viadukt, Kangru liiklussõlm (Kangru viadukt, Raudalu viadukt, Raku viadukt, Män- niku kergliiklustee viadukt ja tunnel) Saustinõmme viadukt, Saustinõmme ökodukt, Saku-Tõdva viadukt, Tõdva-Hageri viadukt, Kirdalu-Kiisa viadukt, Tagadi-Kurtna via- dukt, Tagadi ökodukt, Tagadi viadukt, Urge ökodukt, Künka tee viadukt, Loone öko- dukt, Kuku viadukt, Seli-Koigi-Alu viadukt, Kalevi ökodukt, Sikeldi viadukt, Kodila jõe raudteesild, Alu viadukt, Parila viadukt, Juula viadukt, Põlma viadukt, Selja öko- dukt, Lepplaane ökodukt, Kivisilla viadukt.

2025. aastal valmisid: Kangru liiklussõlm, Saku-Tõdva viadukt, Tõdva-Hageri via- dukt, Kodila jõe raudteesild, Alu viadukt, Parila viadukt ja Juula viadukt.

Ülevaade projektidest

24 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Ülemiste reisiterminal ja jaamaala

2025. aastal jätkusid: } 1520 mm rööpmelaiusega raudteetaristu

rekonstrueerimise ehitustööd. } Ülemiste terminali raudteerajatiste

ehitustööd. } Tunnel nr 5 ehitustööd. } Terminali põhjapoolsete teede, tänavate ja

väljakute ehitustööd.

21.05.2025 sõlmiti Ülemiste reisiterminali ehi- tustööde leping. Töövõtjaks on AS Merko Ehitus Eesti ning lepingu maksumuseks 84,8 miljonit eurot. Tööd valmivad 2028. aasta sügisel.

Ülemiste veeremidepoo

2025. aastal jätkusid veeremidepoo I etapi ehitus- tööd (depoo seisuteede ja hooldusteede alune muldkeha ning ristuvad ja ümbertõstetavad teh- novõrgud) Harjumaa põhitrassi raudteetaristu I etapi Ülemiste-Soodevahe ehitustööde raames.

Pärnu reisiterminal

2025. aastal täpsustati Pärnu reisiterminali eel- datavat maksumust ja eelarvet ning alustati ter- minaliala ehitiste (platvormid, tunnelid, hoone) projekteerimisega Allianss 1 lepingu raames. 2026. aastal valmistatakse ette projekteerimis- ja ehitushanget terminalihoone, välialade ja juur- depääsude rajamiseks.

Põhitrass

Keskkonnamõjude hindamise aruanne Toot- si-Pärnu lõigus (KMH 7) tunnistati vastavaks 21.02.2025.

Tootsi-Pärnu lõigus sõlmiti koostöös Transpor- diametiga neli projekteerimise lepingut viaduk- tide (Tootsi, Paide mnt raudteeviadukt, Murru, Timmermanni) ja ökoduktide (Elbi ja Sanga) projekteerimiseks ning üks projekteerimise ja ehitusleping Raeküla jalg- ja jalgrattatee tunneli rajamiseks.

Ülemiste reisiterminali ehitus, detsember 2025

Fo to

: E st

fil m

P ro

du ct

io n

25 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Tallinn-Pärnu lõigus käivad raudtee muldkeha rajamise ehitustööd 107,3 km ulatuses. Esimesed põhitrassi lõigud valmivad 2027. aasta sügisel.

16.05.2025 sõlmiti allianssleping (Allianss 1) Üle- miste - Pärnu pealisehituse ja Tootsi - Pärnu lõigu alusehituse ja pealisehituse teostamiseks. Lepin- gupartneriteks on GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti, NGE CONTRAC- TING, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB, TSO SAS. Lepingu maksumus on 394 miljonit eurot.

Allianss 1 raames on käimas arendusetapiga seotud tegevused. 2025. aastal valmistati ette geotehniliste uuringute läbiviimist, kaardis- tati ajakriitilised tööd ning käivitati aktiivne projekteerimistegevus.

Pärnu-Eesti/Läti piir opereerimis- lõik (58,2 km)

Maakonnaplaneering ja keskkonnamõju hindamised

Pärnu - Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piirilõ- igus taaskehtestati Pärnu maakonnaplanee- ring „Rail Baltica raudtee trassikoridori asukoha

määramine“ 01.04.2025. Natura erandi rakenda- misega ettenähtud hüvitusmeetmed on suures ulatuses ellu viidud ning plaanitakse kogumahus lõpetada 2026. aasta esimeses kvartalis.

Pärnu – Kabli (KMH lõik nr 8) lõigu keskkon- namõju hindamise programm sai 2025. aastal vastavaks tunnistatud ja käimas on aruande koostamine.

Kabli – Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi piir (KMH lõik nr 9) lõigu keskkonnamõju hindamise aru- anne tunnistati vastavaks 2025. aasta detsembris.

Põhitrass

Koostöös Transpordiametiga sõlmiti lepingud ühe raudteesilla (Lemmejõe) ja seitsme ökodukti pro- jekteerimiseks. Projektid valmisid 2025. aasta lõpus.

16.05.2025 sõlmiti allianssleping (Allianss 2) Pärnu– Ikla (Läti piir) projekteerimiseks ja alus- ning pealisehituse teostamiseks. Lepingupartne- riteks on Bouygues Travaux Publics, Budimex S.A., INGEROP CONSEIL ET INGENIERIE (ICI), KMG Infra OÜ, WSP Finland OY. Lepingu maksumus on 332 miljonit eurot.

Harju-Loone ehituslõik

26 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Allianss 2 raames käivitati arendusetapiga seotud tegevused. Valmistati ette geotehnilisi uuringuid ja kaardistati ajakriitiliste tööde loetelu ning käi- vitati aktiivne projekteerimistegevus.

Kohalikud peatused

Tallinn-Pärnu lõiku jääb kümme kohalikku pea- tust: Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi ja Urge. Pärnu-Eesti/ Läti riigipiir lõiku jääb kaks kohalikku peatust: Surju ja Häädemeeste.

Detailplaneeringud

Harjumaa kohalikud peatused. Kurtna ja Saku kohalike peatuste detailplaneeringud kehtestati kohalike omavalitsuste poolt 2024. aastal ning Assaku peatuse detailplaneering 2025. aasta det- sembris. 2026. aastal jätkub Luige peatuse detail- planeeringu menetlus.

Raplamaa kohalikud peatused. Kohila, Rapla ja Järvakandi jaamade detailplaneeringud kehtes- tati kohalike omavalitsuste poolt 2024. aastal.

Pärnumaa kohalikud peatused. Kaisma, Tootsi ja Urge kohalike peatuste detailplaneeringud kehtestati kohalike omavalitsuste poolt 2024. aastal.

Projekteerimine ja ehitus

2025. aastal valmisid Harju- ja Pärnumaa kohalike peatuste (Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kaisma, Tootsi, Urge) eelprojektid.

2025. aasta juunis väljastati Luige, Saku ja Kurtna peatuste ooteplatvormide ja nendevahelistele ülepääsude ning altpääsu ehitusload. Luige ja Kurtna ehituslubadest said Eesti esimesed BIM-põhiselt taotletud raudteerajatiste ehitus- load, mille käigus tehti koostööd Maa- ja Ruumi- ameti ning Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametiga ning millega anti Rail Baltic Estonia poolne panus Ehitisregistri arendamisse. Koha- like omavalitsuste poolt väljastati Rapla ja Järva- kandi jaamahoonete, välialade ja juurdepääsude ehitusload. Tegu oli esimeste ehituslubadega, mis väljastati kohalike omavalitsuste poolt.

Saku-Tõdva viadukt

27 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Harju- ja Pärnumaa peatuste põhiprojektid koos- tatakse põhitrassi töövõtjate poolt. Põhitrassi alusehituse ja alliansi töövõtulepingute raames ehitatakse välja kohalike peatuste alt- ja üle- pääsude ning ooteplatvormide betoonkonst- ruktsioonid ja seonduvad tehnovõrgud. Lisaks põhiprojektide koostamisele oli 2025. aastal foo- kus ning eeltööd käimas ka ehitusperioodi ette- valmistuseks. 2026. aastal on kavas välja kuulu- tada kohalike peatuste ehitushange.

Maade omandamine Raudtee ehitamiseks vajalikust 1809. maaeraldi- sest on omandatud või riigi omandis 1549 ehk õigus ehitamiseks on saavutatud 86% ulatusel trassist. Maade omandamist viib läbi Maa- ja Ruu- miamet (MaRu) Kliimaministeeriumi tellimusel. Alustatud on järelmaakorralduse ja omandite jaotamise toimingutega.

Süsteemitehnika ja vastavuse tagamine

2025. aasta olulisemad tegevused

} Juurutati peamised protsessid, mis aitavad tõendada, et raudteesüsteem vastab nõue- tele (nõuete haldus, muudatuste juhtimine, testimine ja liideste haldus).

} Täiendati tehniliste muudatuste menetle- mise korda, et muudatused oleksid paremini jälgitavad ja hallatavad.

} Esimesed tööprojektid esitati sõltumatutele hindamisasutustele eelhindamiseks.

} Viidi läbi esimene riskipõhine koostööpart- nerite kvaliteediauditite voor.

Energiavarustus ja liiklusjuhtimine

} Kontaktvõrgu ja veoalajaamade projektee- rimise-ehituse leping sõlmiti 31.07.2025 (COBELEC PS). Eestis alustati eelprojekti koostamisega.

} Alustati kogu trassi energiavarustuse (NTPS) hanke ettevalmistamist, hange plaanis 2026 alguses.

} Jätkus signalisatsiooni ja liiklusjuhtimissüs- teemide (CCS) suurhange; nelja pakkujaga peeti läbirääkimisi, ettevalmistamisel on lõppfaas.

Rail Baltic Estonia 2026. aasta tegevuskava

Projekteerimis- ja ehitustegevus

} Jätkatakse Soodevahe-Muuga lõigu projekteerimisega.

} Tallinn-Pärnu lõigus jätkub põhitrassi alusehitus kõigis kaheteistkümnes põhitrassi ehituslõigus.

} Jätkub Ülemiste terminali ja jaamaala ehitus. } Allianss 1 ja Allianss 2 lepingute raames

jätkatakse projekteerimisega ja alustatakse ehitustegevustega, millest esmajärjekorras on juurdepääsude ja vete ärajuhtimise süs- teemide ning testlõikude rajamine.

} 2026. aasta suvel on kavandatud liiklusjuhti- missüsteemi (CCS) projekteerimise ja ehitus- lepingu sõlmimine.

Süsteemitehnika ja vastavuse tagamine

} Võetakse kasutusele spetsiaalne nõuete hal- damise tarkvara, et parandada jälgitavust ja kiirendada ülevaatusi.

} Luua ja juurutada süsteemide testimise ja kasutuselevõtu protsessid, sh süsteemide integreerimine.

} Jätkata koostööpartnerite kvaliteedikont- rolli ja auditeid.

Hanked

2026. aastal on kavas avaldada järgmised hanked:

} NTPS projekteerimise hange } Omanikujärelevalve hanked } Soodevahe-Muuga lõigu põhitrassi ehitus-

hange } Pärnu reisiterminali projekteerimise ja ehi-

tuse hange

28 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

} Kohalike peatuste projekteerimise ja ehituse hange

} Soodevahe ja Pärnu raudtee infrastruktuuri hoolduskeskuste hanked

} Juhtimiskeskuse (OCC) projekteerimise hange

} Ülemiste lõunapoolsete välialade ehitus- hange

} Kantsi tunneli ehituse hange } Veeremidepoo raudteeinfrastruktuuri muld-

keha, tehnovõrkude II etapi, platside ning juurdepääsude ning depoohoone ehitus- tööde hange

Opereerimise ettevalmistus 2025 2025. aastal keskenduti sellele, et Rail Baltica käivitamiseks vajalik töökorraldus, vastutu- sed ja põhimõtted oleksid ühtsed ja reaalselt rakendatavad.

Põhisammud:

} Täpsustati opereerimise ettevalmistamise plaani (Operational Readiness Plan) koos ajakava ja tegevustega, valideeriti need ohutus- ja reguleerivate asutustega.

} Koostöös Shadow Operatoriga loodi stan- dardsete tööprotseduuride (SOP) ja operat- siooniplaanide alus, tehti riskianalüüs ning kaardistati kriitilised ametikohad koos koo- litus- ja sertifitseerimisvajadusega.

} Alustati ühtse võrgustiku teadaande (Network Statement) esimese versiooni koostamist, et raudtee-ettevõtjad saaksid varakult planeerida. Esmane info avalda- takse 2026. alguses.

} Kujundati ühiseid põhimõtteid taristu kasu- tustasudele (TAC), lisateenustele ning ava- liku reisiveo ja avatud turu raamistikule.

Äriarendus

Fookus oli Rail Baltica kommertspotentsiaali ja väärtuspakkumise kujundamisel:

} arendati reisija- ja kaubaveoteenuste kontseptsioone

} kaasati turuosalisi ja kaardistati koostöö terminalides

} strateegilised analüüsid toetasid juhtimisotsuseid

Eestis arendati Ülemiste, Pärnu ja Muuga teenin- dusrajatisi, tehti kasutajavajaduste analüüse, täp- sustati hoolduskontseptsiooni, hooldusmasinate ning hooldus- ja päästeveeremi vajadust.

Tasuvus

Projekti ühiskondlik kasu ületab kulud:

} netomajanduslik kasu ~23,4 mld € } ENPV ~+10,2 mld € } iga 1 € kulu kohta ~1,8 € kasu

Kasu tuleb ajavõidust, paremast ohutusest, väik- semast keskkonnamõjust, tugevamast logistika- ja julgeolekuvõimekusest.

Ülemiste terminali ehituslepingu allkirjastamine 21.05.2025

Fo to

: K ar

li Sa

ul

29 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025

Omakapital Kliimaministeerium otsustas 05.12.2025 suurendada RBE omakapitali 1 euro võrra ning teha nimiväärtuse suurendamise eest sissemakse summas 4 000 000 eurot Rail Baltica projekti arendamise kulude katteks. Kanne Äriregistris tehtud 23.12.2025. Osakapitali suurendamise käigus tõusis ainuosanikele kuuluva osa nimiväärtus 1 euro võrra seniselt 2510 eurolt 2511 euroni ja ülekurss suurenes 3 999 999 euro võrra ulatudes seisuga 31.12.2025 25 225 754 euroni.

Ettevõtte peamised suhtarvud

31.12.2025 31.12.2024

Omakapitali tootlus (puhaskasum/ perioodi keskmine omakapital x 100) 67% 66%

Varade tootlus (puhaskasum/ perioodi keskmised koguvarad x 100) 55% 52%

Lühiajaliste kohustuste kattekordaja (käibevara/lühiajalised kohustused) 0,9 0,8

Omakapitali määr % (omakapital / varad kokku x 100) 84% 79%

Hea ühingujuhtimise tava aruanne Rail Baltic Estonia rakendab äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava. Hea ühingujuhtimise tava on äriühingu juhtimise ja kontrollimise süsteem, mida regu- leerivad nii kehtivad seadused, äriühingu põhikiri kui äriühingu koostatud sise- mised reeglid. Rail Baltic Estonia on pühendunud hea ühingujuhtimise tava stan- dardite järgimisele. Hea ühingujuhtimise tava, läbipaistvus, jätkusuutlikkus ning riskijuhtimine võimaldavad luua ja hoida ettevõtte huvigruppide usaldust.

Ettevõtte juhtimine ja finantsaruandlus

30 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Üldkoosolek 2025. majandusaasta jooksul oli Rail Baltic Esto- nia ainuosanik Eesti Vabariik. Aruandeaasta jook- sul tegi ainuosanik ettevõtte kohta järgnevad otsused:

} 05.12.2025 otsusega suurendati OÜ Rail Bal- tic Estonia osakapitali.

} 13.02.2025 otsusega muudeti OÜ Rail Baltic Estonia põhikirja.

Nõukogu Rail Baltic Estonia põhikirja p 3.3.2 järgi määrab ja kutsub nõukogu liikmed tagasi osanike koosolek. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust (põhi- kirja p 3.3.6).

2025. aastal osalesid Rail Baltic Estonia nõukogu koosseisus järgmised isikud: Andres Agukas (esimees) Mari Lahtmets Andres Lindemann Kaido Zimmermann

Tulenevalt riigivaraseaduse §-st 80 valitakse nõukogu liikmeks isik, kel on nõukogu liikme ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused, arvestades äriühingu tegevus- ning finantsvaldkonda ja võimelisust tegutseda temalt oodatava hoolsusega ning tema ametikohale esitatavate nõuete kohaselt, lähtudes äriühingu eesmärkidest ja huvidest ning vajadusest tagada riigi kui aktsionäri huvide tõhus kaitse.

Nõukogu liikmete tasumäärad ning tasustamise kord on määratud vastavalt rahandusministri määrusele.

Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Rail Baltic Estonia nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ette- võtte tegevuse planeerimise ja juhtimise korral- damisel ning otsustab igapäevase majanduste- gevuse raamest väljuvate tehingute tegemise.

Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte huvides.

Nõukogu peamine töövorm on koosolek. 2025. majandusaastal toimus 6 nõukogu koosolekut ja lisaks võeti vastu 32 otsust koosolekut kokku kutsumata. Juhatus informeerib nõukogu kõigist olulistest asjaoludest ja tehingutest.

Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele vähemalt 7 tööpäeva enne koosoleku toimumist, mis annab nõukogu liik- mele piisavalt aega koosolekul otsustamisele tulevates küsimustes oma seisukoht kujundada.

Nõukogu liikmed väldivad oma tegevuses huvide konflikti tekkimist ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi kui oma- niku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal.

Juhatus Rail Baltic Estonia juhatus esindab ja juhib ette- võtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ning põhikirja nõuetega. Juhatus võib vastu võtta kõiki osaühingu tege- vusega seotud otsuseid ja teha iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse ja põhikirjaga üld- koosoleku või nõukogu pädevuses.

Rail Baltic Estonia juhatus koosnes aruandeaas- tal kolmest liikmest, kelle vastutus on kirjeldatud riigivaraseaduses, äriseadustikus ja juhatuse liik- mega sõlmitud lepingus.

Ettevõtte juhatuse esimees aruandeaasta (1.01– 31.12) jooksul oli Anvar Salomets ning juhatuse liikmed Taavi Laja ja Lauri Ulm.

Juhatuse liikme tasumäärad ja lahkumishüvitised sisalduvad juhatuse liikmega sõlmitud lepingus, mille nõukogu on läbi arutanud ja kinnitanud. Lahkumishüvitist makstakse juhatuse liikmele

31 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

vaid juhul, kui nõukogu kutsub ta tagasi enne tema ametiaja lõppu, ning talle makstav hüvitis ei või ületada juhatuse liikme kolme kuu tasu. Juhatuse liikmele ei maksta lahkumishüvitist, kui ta kutsutakse juhatusest tagasi mõjuval põh- jusel, kuna ta on rikkunud seadust, põhikirja või juhatuse liikme lepingut või pole täitnud oma kohustusi.

Juhatuse liikmele täiendava tasu määramisel lähtub nõukogu äriühingu finantsnäitajatest, arvestades juhatuse liikme töö tulemuslikkust ja isiklikku panust osaniku püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisel. Majandu- saasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele makstud nelja kuu tasu.

Tulenevalt Rail Baltic Estonia põhikirja punktist 3.3.5.12 otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingi- mused, samuti õigusvaidluste pidamise juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu osaühingu esin- daja. 2025. aastal ei toimunud tehinguid juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isiku ja äriühingu vahel.

Juhatuse liige ei tegutse ettevõtluses äriühin- guga samal tegevusalal ega tegele muude opera- tiivsete tööülesannetega juhatuse liikme kohus- tuste täitmise kõrval.

Äriühingu juhatuse liige ega töötajad ei nõua ega võta isiklikul eesmärgil kolmandatelt isikutelt seoses oma tööga vastu raha ega teisi hüvesid ega tee kolmandatele isikutele õigusvastaseid või põhjendamatuid soodustusi äriühingu nimel.

Juhatuse ja nõukogu koostöö Juhatus ja nõukogu teevad Rail Baltic Estonia huvide parima kaitsmise eesmärgil tihedat koos- tööd. Koostöö aluseks on eelkõige avatud arva- muste vahetus juhatuse ja nõukogu vahel. Juha- tuse ja nõukogu vastastikune andmevahetus on regulaarne ja tõhus.

Teabe avaldamine Rail Baltic Estonia teabe avaldamine toimub pea- miselt ettevõtte veebilehe https://rbestonia.ee kaudu, kus tutvustatakse Rail Baltica projekti Eesti osa üldiselt ning avalikustatakse uuringuid, ana- lüüse ja muid avalikustatavaid dokumente. Rail Baltica ühisettevõtte veebileht, mis asub aad- ressil www.railbaltica.org, annab informatsiooni kogu projekti ajakava, struktuuri, tasuvuse ning hangete kohta.

Lisaks kasutatakse projekti tutvustamiseks ja progressist informeerimiseks eri massiteabeva- hendeid ja sotsiaalmeediakanaleid.

Andmed äriühingu põhikirja, juhtimisorgani liik- mete ja audiitori kohta on kättesaadavad ärire- gistri teabesüsteemi kaudu aadressil www.rik.ee ning ettevõtte kodulehel https://rbestonia.ee.

Finantsaruandlus ja auditeerimine Rail Baltic Estonia koostab finantsaruandeid vas- tavalt Eesti finantsaruandluse standardile. Juha- tuse koostatud 2025. majandusaasta aruannet kontrollib audiitor ja kiidab heaks nõukogu.

Ainuaktsionäri otsusega on 2025.–2027. majan- dusaasta aruannete audiitoriks kinnitatud audii- torettevõte KPMG Baltics OÜ.

Audiitorteenuse lepingu põhitingimused on heaks kiitnud osanik.

32 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD32 R il Baltic Estonia / Majandus sta aruanne 2025

Raamatupidamise aastaaruanne

33 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Bilanss (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Varad

Käibevarad

Raha 40 598 764 28 937 288 2

Nõuded ja ettemaksed 21 122 056 8 130 924 3

Kokku käibevarad 61 720 820 37 068 212

Põhivarad

Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 2 311 988 2 324 269 6,7

Nõuded ja ettemaksed 62 792 60 632 3

Materiaalsed põhivarad 414 780 552 209 743 895 8

Kokku põhivarad 417 155 332 212 128 796

Kokku varad 478 876 152 249 197 008

Kohustised ja omakapital

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 50 844 687 17 335 438 10

Sihtfinantseerimine 21 373 458 32 029 051 14

Kokku lühiajalised kohustised 72 218 145 49 364 489

Pikaajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 4 538 938 1 840 351 10

Kokku pikaajalised kohustised 4 538 938 1 840 351

Kokku kohustised 76 757 083 51 204 840

Omakapital

Osakapital nimiväärtuses 2 511 2 510 15

Ülekurss 25 225 754 21 225 755

Kohustuslik reservkapital 251 251

34 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 176 763 652 79 848 724

Aruandeaasta kasum (kahjum) 200 126 901 96 914 928

Kokku omakapital 402 119 069 197 992 168

Kokku kohustised ja omakapital 478 876 152 249 197 008

35 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Kasumiaruanne (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Muud äritulud 222 850 531 136 885 908 16

Mitmesugused tegevuskulud -11 889 887 -33 391 771 17

Tööjõukulud -9 308 010 -6 497 671 18

Põhivarade kulum ja väärtuse langus -351 675 -248 321 8

Muud ärikulud -1 605 503 -172 813 19

Kokku ärikasum (-kahjum) 199 695 456 96 575 332

Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt -12 281 -57 357 7

Intressitulud 444 429 396 960

Muud finantstulud ja -kulud -703 -7 21

Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 200 126 901 96 914 928

Aruandeaasta kasum (kahjum) 200 126 901 96 914 928

Sealhulgas:

Tulu varade sihtfinantseerimisest -207 726 088 -125 126 453 14

Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse langus 351 675 205 901

Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise netomeetodi korral -7 247 512 -28 005 624

36 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Rahavoogude aruanne (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Rahavood äritegevusest

Ärikasum (kahjum) 199 695 456 96 575 332

Korrigeerimised

Põhivarade kulum ja väärtuse langus  351 675 248 321 8

Kasum (kahjum) põhivarade müügist  0 0

Muud korrigeerimised  -214 781 789 -103 211 364 1

s.h sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -207 726 088 -125 126 453

Edasi antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 4 821 476 27 600 382

Sihtfinantseerimine tegevuskulude soetuseks -14 921 960 -8 140 417

Edasi antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 3 044 783 2 455 124

Kokku korrigeerimised  -214 430 114 -102 963 043

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus  -13 859 068 -2 056 583

Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus  -412 780 1 297 283

Makstud intressid  -703 -7 21

Muud rahavood äritegevusest  11 877 177 5 685 293

Kokku rahavood äritegevusest  -17 130 032 -1 461 725

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel  -167 760 041 -105 971 889

Laekumised sihtfinantseerimisest 197 074 560 139 180 547 14

s.h laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 206 453 864 139 180 547

tagasi makstud sihtfinantseerimine -9 379 304 0

Laekunud intressid 480 282 308 689

Muud väljamaksed investeerimistegevusest -5 003 293 -26 519 627

37 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Omakapitali muutuste aruanne (eurodes)

Osakapital nimi-

väärtuses Ülekurss

Kohustuslik reserv- kapital

Jaotamata kasum

(kahjum) Kokku

31.12.2023 2 508 14 225 757 251 79 848 724 94 077 240

Aruandeaasta kasum (kahjum)

0 0 0 96 914 928 96 914 928

Emiteeritud osakapital 2 6 999 998 0 0 7 000 000

31.12.2024 2 510 21 225 755 251 176 763 652 197 992 168

Aruandeaasta kasum (kahjum)

0 0 0 200 126 901 200 126 901

Emiteeritud osakapital 1 3 999 999 0 0 4 000 000

31.12.2025 2 511 25 225 754 251 376 890 553 402 119 069

2025 2024 Lisa nr

Kokku rahavood investeerimistegevusest  24 791 508 6 997 720

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest  4 000 000 7 000 000 15

Kokku rahavood finantseerimistegevusest  4 000 000 7 000 000

Kokku rahavood  11 661 476 12 535 995

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses  28 937 288 16 401 293 2

Raha ja raha ekvivalentide muutus  11 661 476 12 535 995

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus  40 598 764 28 937 288 2

38 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD38 R il Baltic Estonia / Majandus sta aruanne 2025

Raamatupidamise aastaaruande lisad

39 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Osaühing Rail Baltic Estonia (ettevõte) raamatu- pidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt suurettevõtte nõuetele ja Eesti finantsaruandluse standardile, lähtudes soetusmaksumusest, v.a. juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes on alljärgnevalt kirjeldatud teisiti. Eesti finantsaruandluse stan- dard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti raamatupida- mise seaduses ja Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad oluli- sed vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asja- olud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruande- perioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võe- tud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majan- dusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaaru- andes avalikustatud.

Kasutatud on kasumiaruande skeemi nr.1.

Rahavoogude aruande äritegevuse rahavood on koostatud kasutades kaudset meetodit, inves- teerimis- ja finantseerimistegevuse rahavood on esitatud aruandeperioodi brutolaekumiste ja -väljamaksetena.

Rahavoogude aruandes real “Muud korrigee- rimised” kajastatakse muud korrigeerimised järgnevalt:

2025. aastal 214 781 789 eurot, 2024. aastal 103 211 364 eurot

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 207 726 088 eurot, 2024. aastal 125 126 453 eurot. Edasi antud sihtfinantseerimine põhivara soetu- seks 4 821 476 eurot, 2024. aastal 27 600 382 eurot. Saadud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 14 921 960 eurot, 2024. aastal 8 140 417 eurot. Edasi antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 3 044 783 eurot, 2024. aastal 2 455 124 eurot.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Vigade korrigeerimine 1. Rahavoogude aruande äritegevuse raha-

vood on koostatud kasutades kaudset meetodit, investeerimis- ja finantseerimis- tegevuse rahavood on esitatud aruandepe- rioodi brutolaekumiste ja -väljamaksetena.

Rahavoogude aruandes real “Muud korri- geerimised” olid kajastatud muud korrigee- rimised järgnevalt:

y 2024. aastal 97 526 071 eurot y Saadud sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks 2024. aastal 125 126 453 eurot. y Edasi antud sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks 2024. aastal 27 600 382 eurot.

Käesolevas aruandes rahavoogude aruande real muud korrigeerimised on juurde lisatud:

y Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 8 140 417 eurot

y Edasi antud sihtfinantseerimine tegevus- kuludeks 2 455 124 eurot.

y Muude korrigeerimiste summa 2024. aasta rahavoogude aruandes on 103 211 364 eurot.

Lisarea nimetus 31.12.2024 Muutus 31.12.2024

Muud korrigeerimised -97 526 071 -5 685 293 -103 211 364

40 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

2. 2024. aasta rahavoogude aruandes on sihtfi- nantseerimisest laekunud 139 180 547 eurot kajastatud finantseerimistegevuse rahavoo- gude hulgas.

Käesolevas aruandes on sama summa (139 180 547 eurot) 2024. aasta kohta liigitatud investeerimistegevuse rahavoogude alla.

Raha Raha ja rahalähenditena kajastatakse lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on või- malik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning mille puhul puudub oluline turu- väärtuse muutuse risk, sh. panga arvelduskonto- del olev raha.

Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastami- sel võetakse aluseks tehingu toimumise päeval ametlikult kehtivad Euroopa Keskpanga valuuta- kursid. Välisvaluutas fikseeritud rahalised varad ja kohustised hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ümber eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursside.

Ümberhindamise tulemusena saadud kursikasu- mid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes, kusjuures ärituludes ja -kuludes kajastatakse valuutakursi kasumid ja kahjumid, mis on seotud tarnijate ja ostjate arveldustega, muud valuutakursist tulenevad erinevused kajas- tatakse aga finantstuludes ja -kuludes.

Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõte on avaliku sektori üksuste otsese või kaudse (st valitseva või olulise mõju all olevate üksuste kaudu) olulise mõju all olev juriidiline isik.

Sidusettevõtte osad on bilansis kajastatud kasu- tades kapitaliosaluse meetodit, s.t. et investeering võetakse algselt arvele tema soetusmaksumu- ses, mida järgmistel perioodidel korrigeeritakse investori osalusega muutustes sidusettevõtja omakapitalis.

Eelpool nimetatud korrigeerimistest tulenevad kasumid ja/või kahjumid moodustavad kapita- liosaluse meetodi kasumi/kahjumi, mida kasu- miaruandes kajastatakse real “Finantstulud ja -kulud”.

Nõuded ja ettemaksed Kõiki nõudeid (näit. nõuded ostjate vastu, viitlae- kumised ning muud lühiajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse bilansis üldjuhul korrigee- ritud soetusmaksumuses.

Lühiajaliste nõuete arvestus Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksu- mus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtu- sega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoli- selt laekuvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil).

Nõuete laekumise tõenäosuse hindamisel analüü- sitakse võlgniku maksevõimet. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii aruandekuupäevaks teada- olevaid kui ka aruandekuupäeva järgselt selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust.

Kui nõue on algselt hinnatud ebatõenäoliselt lae- kuvaks ning kantud tegevuskuludesse, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on täiesti ebarealist- lik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks, kui ettevõttel puuduvad igasugused võimalused nõude kogu- miseks (näit. võlgnikule on väljakuulutatud pank- rot ning pankrotipesas olevatest varadest ei piisa nõude tasumiseks).

Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate või lootusetute nõuete summa kohta hil- jem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodi kasumiaruandes ning mitte korrigeerides tagasiulatuvalt eelmisi perioode. Ebatõenäolise või lootusetu nõude laekumine näidatakse kulu vähendusena perioodis, mil laekumine toimub.

41 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Pikaajaliste nõuete arvestus Korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajas- tatavad nõuded hinnatakse alla juhul, kui on tõe- näoline, et nende kaetav väärtus on väiksem kui bilansiline jääkväärtus. Allahindlusi kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Individuaalselt oluliste finantsvarade allahindlust teostatakse iga objekti jaoks eraldi. Selliste finantsvarade, mis ei ole indi- viduaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, võib alla- hindlusi teostada kogumina.

Kui eelnevalt allahinnatud korrigeeritud soetus- maksumuse meetodil kajastatavate nõuete kae- tav väärtus järgnevatel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus.

Allahindluse tühistamisi kajastatakse kasumiaru- andes kulu vähendusena.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Alates 2022. aastast on põhivara soetusmaksu- muse alampiir 10 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmak- sumus on alla 10 000 euro, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kulusse. Väheolulise maksumusega vara üle pee- takse arvestust bilansiväliselt.

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta. Materiaalse põhi- vara kapitaliseerimise alampiir on 10 000 eurot, välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksuses arvele olenemata maksumusest.

Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähe- malt põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupi- damises arvele eraldi varadena.

Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks töö- seisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus,

projekteerimis- ja muud sarnased tasud, kulutu- sed transpordile, paigaldamisele, lammutusku- lud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järel- valve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldus- väärselt määratav või oluline. Samuti ei kapita- liseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive.

Juhul kui materiaalsete põhivarade objekti eest tasutakse tavapärasest maksetähtajast pikema aja jooksul (garantiiajaks tasumata kohustis), loe- takse objekti soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtust, kasutades diskontomäära 4% aastas. Vahet tasu nominaalväärtuse ja nüüdis- väärtuse vahel kajastatakse intressikuluna garan- tiiperioodi jooksul.

Arendustegevusega seotud väljaminekud kajas- tatakse kuluna nende tekkimisel, välja arvatud juhul, kui need on seotud iseseisva varaobjektiga, mis vastab vara kajastamise tingimustele.

Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasu- tusvalmis saamise hetkest (s.t alates hetkest, mil ta on juhtkonna poolt kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeri- tava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõp- liku eemaldamiseni kasutusest.

Immateriaalse põhivara objekt (v.a arendusvälja- minekuid) kajastatakse bilansis ainult juhul kui: (a) objekt on ettevõtte poolt kontrollitav; (b) on tõenäoline, et ettevõte saab objekti kasu-

tamisest tulevikus majanduslikku kasu; (c) objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt

hinnatav.

Immateriaalsed põhivarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koos- neb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest (sh kulutused, mis on vajalikud vara

42 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta). Immateriaalsete põhivarade soetusmaksumuse määramisel lähtutakse sarnastest põhimõtetest nagu materiaalsete põhivarade soetusmaksu- muse määramisel..

Uurimistegevus on uute teaduslike või tehniliste teadmiste või vastava informatsiooni kogumise eesmärgil läbiviidud uuringud ja teadustöö. Uuri- mistegevusega seotud väljaminekud (edaspidi uurimisväljaminekud) on seotud teadusliku või tehnilise aluse loomisega uute võimalike toodete

ja teenuste väljatöötamiseks ning need kajasta- takse kuluna nende tekkimise hetkel.

Arendustegevus on uurimistulemuste raken- damine uute toodete, teenuste, protsesside või süsteemide väljatöötamiseks, kujundamiseks või testimiseks. Arendustegevusega seotud väljami- nekuteks (edaspidi arendusväljaminekud) ei loeta selliseid väljaminekuid, mille tulemusel luuakse uus iseseisev varaobjekt. Uue iseseisva varaob- jekti loomiseks tehtud väljaminekud kapitalisee- ritakse vastava varaobjekti soetusmaksumuses.

Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot

Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)

Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga

Hooned 20-50 aastat

Rajatised 10-100 aastat

Kasutusrendile võetud varade remondiinvesteeringud 5-10 aastat

Masinad ja seadmed, transpordivahendid 5-10 aastat

Arvutustehnika 2-3 aastat

Muu materiaalne põhivara 2-10 aastat

Individuaalselt oluliste või ebastandardsete objektide puhul tuleb amortisatsioonimäär mää- rata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konk- reetse objekti eeldatavast kasulikust elueast.

Rendid Rendilepingut loetakse kapitalirendiks juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, vastasel juhul loetakse rendilepingut kasutusrendiks.

Kasutusrendi puhul kajastab renditavat vara oma bilansis rendileandja. Kasutusrendi maksed kajas- tatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.

Finantskohustised Finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustise eest saadud tasu õiglane väärtus. Edaspidi kajas- tatakse finantskohustisi nende korrigeeritud soetusmaksumuses.

Edasimüügi eesmärgil soetatud finantsko- hustisi kajastatakse nende õiglases väärtuses ning õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumiaruandes.

Finantskohustistega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna

43 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

kasumiaruande real ”intressikulud”. Finantsko- hustise kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohus- tisi, mis on avaldunud enne aruandekuupäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille rea- liseerumise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juht- konna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoli- selt vajamineva summa ning eraldise realiseeru- mise aja kohta.

Tingimuslik kohustis on võimalik või eksisteeriv kohustis, mille realiseerumine on vähemtõenäo- line kui mitterealiseerumine või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata. Tingimuslikke kohustisi ei kajastata ettevõtte bilansis vaid informatsioon nende kohta avali- kustatakse aastaaruande lisas.

Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine on teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetus, mille puhul määra- takse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aru- andlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi.

Sihtfinantseerimise liigid on: 1) kodumaine sihtfinantseerimine – residen-

tidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseerimine; kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine – toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab toetuse saajale lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele;

2) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresi- dentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt orga- nisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine.

Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfi- nantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama tea- tud põhivara.

Ettevõte kajastab sihtfinantseerimist, kuna koos- tab raamatupidamisaruandeid lähtudes Eesti finantsaruandluse standardist ning Avaliku sek- tori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist, järgmiselt - sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tin- gimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajas- tatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.

Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantsee- rimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäevall. Kui sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.

Kui sihtfinantseerimine põhivara soetuseks on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol kas lühiajalise või pikaajalise kohustisena. Kui põhi- vara on soetatud ja puudub sisuline toetuse lae- kumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena.

Alates 2020. aastast OÜ Rail Baltic Estonia vahen- dab siht- ja kaasfinantseeringut vastavalt sõl- mitud lepingule Transpordiametile. 2022. aasta lõpust vahendab OÜ Rail Baltic Estonia siht- ja kaasfinantseeringut Riigimetsa Majandamise Keskusele.

44 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õig- lases väärtuses.

Tulusid ja kulusid ei saldeerita omavahel kasu- miaruandes, välja arvatud mittepõhitegevusest tulenevad tulud ja kulud, mis on tekkinud ühest ja samast või mitmest sarnasest tehingust ja mis ei ole eraldivõetuna olulised.

Tegevuse sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja kui sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tin- gimused on täidetud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioo- dis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Olu- korras, kus sihtfinantseeringu tulu kajastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse sihtfi- nantseerimine bilansis kohustisena. Kohustise klassifitseerimine lühi- või pikaajalisena tuleneb sihtfinantseerimisega kaasnevate tingimuste täitmise ajast.

Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt.

Kulud Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajas- tatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekita- misel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks kulutused materiaalsele põhivarale). Kulutused, mis osalevad majandusliku kasu teki- tamisel aruande perioodil või ei osale majandus- liku kasu tekitamisel, kajastatakse kuluna nende tekkimise perioodil.

Maksustamine Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele ei maksus- tata Eestis registreeritud ettevõtete jaotamata kasumit. Tulumaksuga maksustatakse kasumi jaotamist, sealhulgas dividendide maksmist.

2024. aastal oli kehtiv tulumaksumäär 20% (20/80 makstavatest netodividendidest) ning kehtis eri- kord, mis nägi ette madalama tulumaksumäära 14% (14/86 dividendide netosummast) raken- damise regulaarsetele kasumijaotistele. Alates 1. jaanuarist 2025 on dividendide tulumaksumäär 22% (22/78 makstavatest netodividendidest). Regulaarsetele kasumijaotistele varem kehtinud soodusmäär 14% (14/86) on kaotatud ning kõigile dividendidele rakendub ühtne maksustamine.

Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ette- võtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioo- dil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulu- tatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.

Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväär- tuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasi- lükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksuko- hustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividen- dide väljamaksmisel.

Seotud osapooled Ettevõtte seotud osapoolteks on loetud: - ettevõtte tegev- ja kõrgem juhtkond ning

nende pereliikmed, kelleks loetakse vähe- malt abikaasa, elukaaslane ja laps;

- sihtasutused, mittetulundusühingud ja äri- ühingud, kelle üle eelmises punktis nimeta- tud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju.

Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapool- tega tehtud tehingute osas avalikustatakse läh- tuvalt riigi raamatupidamise üldeeskirjast raama- tupidamise aastaaruandes informatsioon nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või ettevõtte sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele.

45 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Lisa 2 Raha (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Arvelduskontod 40 598 764 28 937 288

Kokku raha 40 598 764 28 937 288

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul

Nõuded ostjate vastu 157 759 157 759 0

Ostjatelt laekumata arved 157 759 157 759 0 4

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 18 684 671 18 684 671 0 5

Muud nõuded 53 074 53 074 0

Intressinõuded 53 074 53 074 0

Ettemaksed 132 134 69 342 62 792

Tulevaste perioodide kulud 132 134 69 342 62 792

Käibemaksu deklareerimata ettemaks

1 320 193 1 320 193 0

Ettemaksed sidusettevõttele 837 017 837 017 0 22

Kokku nõuded ja ettemaksed 21 184 848 21 122 056 62 792

46 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul

Nõuded ostjate vastu 430 413 430 413 0

Ostjatelt laekumata arved 430 413 430 413 0 4

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6 179 265 6 179 265 0 5

Muud nõuded 88 927 88 927 0

Intressinõuded 88 927 88 927 0

Ettemaksed 104 380 43 748 60 632

31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul

Muud makstud ettemaksed 104 380 43 748 60 632

Käibemaksu deklareerimata ettemaks

409 708 409 708 0

Ettemaksed sidusettevõttele 148 939 148 939 0 22

Ettemakstud toetuse vahendus 829 924 829 924 0

Kokku nõuded ja ettemaksed 8 191 556 8 130 924 60 632

Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Ostjatelt laekumata arved 157 759 430 413 3

Nõuded leppetrahvide ja viiviste eest 156 473 336 994

Kulude hüvitamise nõuded 1 286 93 419

Kokku nõuded ostjate vastu 157 759 430 413

47 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Ettevõtte tulumaks 0 3 729 0 0

Käibemaks 11 024 502 0 4 451 980 0

Üksikisiku tulumaks 0 131 107 0 88 683

Erisoodustuse tulumaks 0 0 0 3 595

Sotsiaalmaks 0 209 748 0 155 365

Kohustuslik kogumispension 0 13 913 0 6 421

Töötuskindlustusmaksed 0 13 990 0 10 100

Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 3 221 0 2 640

Ettemaksukonto jääk 7 660 169 1 727 285

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18 684 671 375 708 6 179 265 266 804

Maksude ettemakse kajastub Lisa 3 rida 3 ja maksuvõlg kajastb Lisa 10 rida 3. Real Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad on kajastatud maksukohustus Läti Vabariigi maksuametile.

Lisa 6 Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 2 311 988 2 324 269 7

Kokku investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 2 311 988 2 324 269

48 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Lisa 7 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes)

Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon: 2025

Sidus- ettevõtja registrikood

Sidus- ettevõtja nimetus

Asukoha- maa

Põhitegevus- ala

Osaluse määr (%)

31.12.2024 31.12.2025

40103845025 RB Rail AS Läti Raudteede ja metroo ehitus 33.33 33.33

Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon

Sidusettevõtja nimetus 31.12.2024

Kasum (kahjum)

kapitaliosa- luse meetodil

31.12.2025

RB Rail AS 2 324 269 -12 281 2 311 988

Kokku sidusettevõtjate aktsiad ja osad, eelmise perioodi lõpus 2 324 269 -12 281 2 311 988

Vt. lisa 6.

2024. ja 2025. aastal Rail Baltic Estonia OÜ oma osalust RB Rail AS-is ei muutunud. 2025. aastal sai ettevõte osalusest RB Rail AS-is kahjumit kapita- liosaluse meetodil 12 281 ( 2024 : 57 357 kahjumit) eurot.

RB Rail AS on oma tegevust eelnevatel aastatel finantseerinud aktsionäride omakapitali teh- tud sissemaksetega ning CEF rahastuslepingute alusel saadud ettemaksetega, mis on eraldatud lepingutes kindlaks määratud eesmärkide täitmi- seks. 2025. aastal toimus RB Rail AS-i finantseeri- mine lisaks CEF rahastuslepingute alusel saadud maksetele ka aktsionäride poolt läbi riiklike toe- tuste, teenustasude, omakapitali sissemaksete ja sildfinantseerimise (lähtuvalt aktsionäride vahe- listest kokkulepetest).

RB Rail AS 2025.a majandusaasta aruanne on koostatud tegevuse jätkuvuse printsiibist lähtudes.

RB Rail AS-i kui kolme Balti riigi ühisettevõtte roll on projekti keskne koordineerimine ning OÜ Rail Baltic Estonia investeeringut sidusettevõtjasse ei saa hinnata võrdselt finantsilise osalusena, vaid peab lähtuma terviklikust panusest Rail Baltic projekti teostamisse. Projekti jätkusuutlikkust vaatame me tervikuna (st ühisettevõtte ja kõi- kide Balti riikide elluviijate lõikes) ning näitlikult öeldes ühe lüli vahelt ära jätmisel ei täidaks pro- jekt seatud eesmärke. Projekti elluviimine ning sellega seotud kohustiste võtmine toimub riiki- devaheliste kokkulepete põhjal ning juhatuse hinnangul on see üheks ettevõtete tegevuse jätkusuutlikkuse aluseks. Kui poliitiliste otsuste tagajärjel peaks toimuma projekti rakendatavate ettevõtete ümberstruktureerimine, siis ei muu- tuks selle tõttu juba läbiviidud investeeringute väärtus ning endiselt oleks projekti lõppeesmärk sama.

49 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Lisa 8 Materiaalsed põhivarad (eurodes)

Ehitised Masinad ja

seadmed

Muud mate riaalsed

põhivarad Lõpe tamata

projektid Ette maksed

Lõpe tamata projektid ja ettemaksed Kokku

31.12.2023

Soetusmak- sumus 20 586 599 0 196 782 69 969 128 8 225 680 78 194 808 98 978 189

Akumulee- ritud kulum -98 338 0 -49 200 0 0 0 -147 538

Jääkmak- sumus 20 488 261 0 147 582 69 969 128 8 225 680 78 194 808 98 830 651

Ostud ja parendused 0 0 0 98 983 711 12 174 792 111 158 503 111 158 503

Amortisat- sioonikulu -205 901 0 -39 358 0 0 0 -245 259

Ümberliigi- tamised 29 368 0 0 -29 368 0 -29 368 0

31.12.2024

Soetusmak- sumus 20 615 967 0 196 782 168 923 471 20 400 472 189 323 943 210 136 692

Akumulee- ritud kulum -304 239 0 -88 558 0 0 0 -392 797

Jääkmak- sumus 20 311 728 0 108 224 168 923 471 20 400 472 189 323 943 209 743 895

Ostud ja parendused 17 603 718 59 986 0 186 902 597 822 031 187 724 628 205 388 332

Amortisat- sioonikulu -300 488 -11 833 -39 354 0 0 0 -351 675

31.12.2025

Soetusmak- sumus 38 219 685 59 986 196 782 355 826 068 21 222 503 377 048 571 415 525 024

Akumulee- ritud kulum -604 727 -11 833 -127 912 0 0 0 -744 472

Jääkmak- sumus 37 614 958 48 153 68 870 355 826 068 21 222 503 377 048 571 414 780 552

50 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Lisa 9 Kasutusrent (eurodes)

Aruandekohustuslane kui rentnik

2025 2024

Kasutusrendikulu 1 300 098 1 117 656

Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest

31.12.2025 31.12.2024

12 kuu jooksul 966 236 873 211

1-5 aasta jooksul 1 262 714 715 937

Üle 5 aasta 120 460 0

Kasutusrendikulu sisaldab büroopinna eest tasutud renti Tallinna kontoris 336 318 eurot (2024 : 314 794 eurot), Tartu kontori renditasu 12 000 eurot (2024 : 8 700 eurot), muude ruumide renditasu 4 403 eurot (2024 : 2 193 eurot) ning 15 auto kasutusrent 109 289 eurot (2024 : 83 375 eurot 10 auto rent) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise riist-ja tarkvara rent ja majutusteenus 574 318 eurot (2024 : 706 384 eurot).

51 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Lisa 10 Võlad ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2025

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa nr12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul

Võlad tarnijatele 52 730 426 48 284 572 4 445 854

Võlad töövõtjatele 997 287 997 287 0 11

Maksuvõlad 375 708 375 708 0 5

Muud võlad 411 411 0

Muud viitvõlad 411 411 0 12

Täitmistagatis 93 084 0 93 084

Toetuste ja siirete kohustised 1 186 709 1 186 709 0

Kokku võlad ja ettemaksed 55 383 625 50 844 687 4 538 938

31.12.2024

Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa nr12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul

Võlad tarnijatele 15 789 315 14 042 048 1 747 267

Võlad töövõtjatele 818 825 818 825 0 11

Maksuvõlad 266 804 266 804 0 5

Muud võlad 9 311 9 311 0

Muud viitvõlad 9 311 9 311 0 12

Täitmistagatis 93 084 0 93 084

Toetuste ja siirete kohustised 2 198 450 2 198 450 0

Kokku võlad ja ettemaksed 19 175 789 17 335 438 1 840 351

52 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Lisa 11 Võlad töövõtjatele (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Töötasude kohustis 786 941 643 184

Puhkusetasude kohustis 210 346 175 641

Kokku võlad töövõtjatele 997 287 818 825 10

Lisa 12 Muud võlad (eurodes)

31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul

Muud viitvõlad 411 411 0

Krediitkaardi kohustis 411 411 0

Kokku muud võlad 411 411 0 10

31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi

Lisa nr 12 kuu jooksul 1–5 aasta jooksul

Muud viitvõlad 9 311 9 311 0

Tagatis 9 000 9 000 0

Krediitkaardi kohustis 311 311 0

Kokku muud võlad 9 311 9 311 0 10

53 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Lisa 13 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Tingimuslikud kohustised

Antud garantiid 3 743 000 3 743 000

Kokku tingimuslikud kohustised 3 743 000 3 743 000

Rail Baltic Estonia OÜ poolt on antud üks panga garantiikiri nr 2024016405, kus garantii saajaks on Pärnu Linnavalitsus ja garant on AS SEB Pank. Garantii aluseks on 20.06.2024 sõlmitud haldusleping nr 3-13.11/6, garantiisummaks on 3 743 000 eurot ning garantii kehtivus on 15.11.2024 – 15.11.2029

54 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Lisa 14 Sihtfinantseerimine (eurodes)

31.12.2023

Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud kasumi-

aruandes

Kajastatud varade soetus-

maksumuses

31.12.2024

Lisa nrKohustised Kohustised

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks

Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 0 3 947 809 0 3 947 809 0 0

Välismaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 0 18 650 731 0 18 650 731 0 0

Põhivara kaasfinantseerimiseks saadud ettemaksed -16 661 15 194 217 0 17 018 162 17 018 162 -1 840 606

Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 17 987 552 96 385 950 0 80 507 909 80 507 909 33 865 593

Kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 0 5 001 842 0 5 001 842 0 0

Kokku sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 17 970 891 139 180 549 0 125 126 453 97 526 071 32 024 987

55 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025

31.12.2023

Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud kasumi-

aruandes

Kajastatud varade soetus-

maksumuses

31.12.2024

Lisa nrKohustised Kohustised

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Välismaise sihtfintseerimise kaasfinantseerimine tegevuskuludeks 0 1 423 367 0 1 423 367 0 0

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 5 542 0 0 1 477 0 4 065

Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 0 820 1 545 -725 0 0

Välismaine sihtfinantseerimie tegevuskuludeks 0 6 620 411 0 6 620 411 0 0

Kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine tegevuskuludeks 0 95 887 0 95 887 0 0

Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 5 542 8 140 485 1 545 8 140 417 0 4 065

Kokku sihtfinantseerimine 17 976 433 147 321 034 1 545 133 266 870 97 526 071 32 029 052 16

SISUKORD

56 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

31.12.2024

Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud kasumi-

aruandes

Kajastatud varade soetus-

maksumuses

31.12.2025

Lisa nrKohustised Kohustised

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks

Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 33 865 593 130 424 932 8 808 422 144 767 928 144 767 928 10 714 175

Põhivara kaasfinantseerimiseks saadud ettemaksed -1 840 606 42 703 096 570 883 29 632 324 29 632 324 10 659 283

CO2 100% Kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 0 28 527 759 0 28 527 759 28 527 759 0

Kodumaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 0 750 659 0 750 659 0 0

Välismaise sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 0 3 426 811 0 3 426 811 0 0

Välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 0 620 607 0 620 607 0 0

Kokku sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 32 024 987 206 453 864 9 379 305 207 726 088 202 928 011 21 373 458

57 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025

31.12.2024

Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud kasumi-

aruandes

Kajastatud varade soetus-

maksumuses

31.12.2025

Lisa nrKohustised Kohustised

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 4 065 0 4 065 0 0 0

C02 100% Kodumaine sihtfin tegevuskuludeks 0 5 572 456 0 5 572 456 0 0

Kodumaise sihtfin vahendamine tegevuskuludeks 0 103 724 0 103 724 0 0

Välismaine sihtfin tegevuskuludeks 0 6 982 818 0 6 982 818 0 0

Välismaise sihtfin vahendamine tegevuskuludeks 0 480 979 0 480 979 0 0

Välismaise sihtfin kaasfin tegevuskuludeks 0 1 667 690 0 1 667 690 0 0

Välismaise sihtfin kaasfin vahendamine tegevuskuludeks 0 114 294 0 114 294 0 0

Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 4 065 14 921 961 4 065 14 921 961 0 0

Kokku sihtfinantseerimine 32 029 052 221 375 825 9 383 370 222 648 049 202 928 011 21 373 458 16

SISUKORD

58 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Lisa 15 Osakapital (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Osakapital 2 511 2 510

Osade arv (tk) 1 1

Osaühingu miinimumosakapital on 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot ja maksimumosakapital 10 000 (kümme tuhat) eurot.

Osaühing Rail Baltic Estonia omanik on Eesti Vabariik ja osade valitsejaks on Kliimaministeerium.

Asutamisel tasus omanik OÜ Rail Baltic Estonia omakapitali 890 000 eurot, sellest 2 500 eurot osakapitaliks ning 887 500 eurot ülekurssi.

Omanik on omakapitali suurendamiseks sooritanud sissemakseid: 16.11.2015 otsus summas 924 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 923 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 13.05.2016; 12.09.2016 otsus summas 650 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 649 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 01.11.2017; 31.10.2017 otsus summas 1 650 000 eurot (1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 649 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 24.04.2018; 02.11.2018 otsus summas 1 740 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 739 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 21.01.2019; 09.05.2019 otsus summas 1 740 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 1 739 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 20.05.2019. 29.10.2020 otsus summas 3 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 14.04.2021. 19.10.2021 otsus summas 3 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 05.11.2021. 05.10.2022 otsus summas 3 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 25.11.2022. 20.12.2023 otsus summas 3 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 2 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 1.02.2024. 05.11.2024 otsus summas 4 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 3 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 21.12.2024. 05.12.2025 otsus summas 4 000 000 eurot ( 1 euro osakapitali suurendamiseks ja 3 999 999 eurot ülekurssi), osakapitali suurendamine registreeritud Äriregistris 23.12.2025.

Seega moodustab ettevõtte osakapital 2 511 eurot ning ülekurss 25 225 754 eurot.

59 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Lisa 16 Muud äritulud (eurodes)

2025 2024 Lisa nr

Tulu sihtfinantseerimisest 222 648 049 133 266 870 14

Trahvid, viivised ja hüvitised 176 814 3 520 613

Muud 25 668 98 425

Kokku muud äritulud 222 850 531 136 885 908

Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)

2025 2024

Üür ja rent 348 318 323 494

Energia 50 078 40 734

Elektrienergia 23 748 20 430

Soojusenergia 10 654 10 936

Kütus 15 676 9 368

Veevarustusteenused 2 018 1 884

Mitmesugused bürookulud 901 486 833 413

Uurimis- ja arengukulud 590 948 826 741

Lähetuskulud 96 609 85 904

Koolituskulud 95 223 69 024

Riiklikud ja kohalikud maksud 0 172 813

Ostetud teenused 1 606 064 956 642

Antud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 3 044 783 2 455 124

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 4 821 476 27 600 382

Muud autasud 19 305 0

Liikmemaksud 11 850 11 295

Rajatiste majandamiskulud 301 729 14 321

Kokku mitmesugused tegevuskulud 11 889 887 33 391 771

60 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Lisa 18 Tööjõukulud (eurodes)

2025 2024

Palgakulu 8 022 555 5 753 234

Sotsiaalmaksud 2 793 220 1 924 289

Tööjõukulude kapitaliseerimine -1 660 534 -1 457 639

Muud 152 769 277 787

Kokku tööjõukulud 9 308 010 6 497 671

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 165 117

Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:

Töölepingu alusel töötav isik 160 119

Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja 3 0

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 7 6

Lisa 19 Muud ärikulud (eurodes)

2025 2024

Kahjum valuutakursi muutustest 361 204

Trahvid, viivised ja hüvitised 3 796 570

Keskkonnatasud 1 576 819 154 365

Riigilõivud 11 345 7 663

Maamaks 4 812 1 941

Reklaamimaks 8 030 8 052

Trahvid 0 18

Ettevõtte tulumaks 340 0

Kokku muud ärikulud 1 605 503 172 813

61 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Lisa 20 Intressitulud (eurodes)

2025 2024

Intressitulu hoiustelt 444 429 396 960

Kokku intressitulud 444 429 396 960

Lisa 21 Muud finantstulud ja -kulud (eurodes)

2025 2024

Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest -703 -7

Kokku muud finantstulud ja -kulud -703 -7

Lisa 22 Seotud osapooled (eurodes)

Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes

Lühiajalised 31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr

Võlad ja ettemaksed

Sidusettevõtjad 837 017 148 940 3

Kokku võlad ja ettemaksed 837 017 148 940

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused

2025 2024

Arvestatud tasu 451 668 315 549

62 Rail Baltic Estonia / Majandusaasta aruanne 2025 SISUKORD

Osaühing Rail Baltic Estonia omanik on Eesti Vabariik ja osade valitsejaks Kliimaministeerium.

Juhatuse liikmetele arvestatud tasud on 406 668 eurot ( 2024: 267 890 eurot), sealhulgas arvesta- tud juhatuse liikme tasu 382 850 eurot ( 2024: 251 500 eurot), muud hüvitised 23 818 eurot (2024: 16 390 eurot). Nõukogu liikmetele arvestati tasu 45 000 eurot (2024: 47 659 eurot).

Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi muudatuse kohaselt tuleb raamatupida- mise aastaaruannetes avalikustada lisaks tegevja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasudele ja olulistele soodustustele muude seotud osapool- tega tehtud tehingute osas informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusakti- dele või ettevõtte sisemiste dokumentide üldis- tele nõuetele või turutingimustele, tulenevalt 24.11.2014 jõustunud riigi raamatupidamise üldeeskirja muutustest (§ 49’1. Informatsioon seotud isikutega tehtud tehingute kohta).

Selliseid avalikustamisele kuuluvaid tehinguid 2025. ja 2024. aastal ei olnud.

Lisa 23 Tegevuse jätkuvus

Ettevõtte lühiajalised kohustused ületavad 31.12.2025 seisuga käibevara. Lühiajaliste kohus- tuste täitmiseks on planeeritud piisav rahastus ja rahavood. Ettevõtte tegevuse jätkuvusele juht- kond riski ei näe.

Lühiajalised kohustused on peamiselt sihtfinant- seering, millega ettevõtte likviidsuse muret ei kaasne (või hindame väga madalaks), sest see kajastub tuluna sihtfinantseerimise tingimuste täitumisel (ehitusobjekti akteerimisel) ning Klii- maministeeriumi ega ka Euroopa Komisjoni toe- tuslepingute kohaselt ei ole ajalisi ega muid kaas- nevaid toetuse tagastamise tingimusi sätestatud.

www.rbestonia.ee

KPMG Baltics OÜ Ahtri 4 Tallinn 10151 Estonia

Telephone Fax Internet

+372 6 268 700 +372 6 268 777 www.kpmg.ee

. SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Rail Baltic Estonia OÜ osanikule

Arvamus

Oleme auditeerinud Rail Baltic Estonia OÜ (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2025, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad· oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga". Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt a uditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud seilest faktist aru andma. Meil ei ole seilega seoses miilegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.

KPMG Baftics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms

affiliated with KPMG lnternational Cooperative ("KPMG lnternational"), a Swiss entity. Reg no 10096082.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

. . .

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame a uditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu a uditi käigus. Me teeme ka järgmist:

• teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase a uditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

• omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

• teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud a uditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, miilega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

AndrisJe {s Vandeal;~ri number 171

/

Siim Külasepp Vandeaudiitori number 698

KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Ahtri 4, 10151 Tallinn 20.03.2026

AINUOSANIKU OTSUS

Tallinn 08.04.2026 nr 1-3/26/9

OSAÜHING RAIL BALTIC ESTONIA

Registrikood: 12734109

Veskiposti tn 2/1, Tallinn 10138

Osaühingu ainuosanik on Eesti Vabariik

Ainuosaniku esindaja on osalust valitsev minister - taristuminister

Häälte arv: 2 511

OÜ Rail Baltic Estonia 2025. aasta majandusaasta

aruande kinnitamine

Tutvunud OÜ Rail Baltic Estonia 2025. aasta majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega,

kasumi jaotamise ettepanekuga, osaühingu nõukogu esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes

äriseadustiku § 168 lg 1 punktist 5 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust:

1. Kinnitada 2025. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus.

2. Kinnitada 2025. aasta puhaskasum summas 200 126 901 eurot ning kanda see eelmiste

perioodide jaotamata kasumiks. Eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist on

376 890 553 eurot.

3. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja

finantseesmärkide täitmise kohta 2025. aastal on väga hea.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Lisa: Juhatuse taotlus üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks.

Saata: OÜ Rail Baltic Estonia, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Andres Agukas, Andres

Lindemann, Kaido Zimmermann, Mari Lahtmets