2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

MAJANDUSAASTA ARUANNE

01. jaanuar 2025 kuni 31. detsember 2025

Osaühing Transpordi Varahaldus

Registrikood: 12927802

Suur-Ameerika 1

Tallinn, 10122

Eesti

E-post: [email protected]

Audiitor: KPMG Baltics OÜ

Majandusaasta algus: 01. jaanuar 2025

Majandusaasta lõpp: 31. detsember 2025

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

1

Sisukord Tegevusaruanne ............................................................................................................................................. 2

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................................................................................ 10

Kasumi- ja muu koondkasumi aruanne ................................................................................................... 10

Finantsseisundi aruanne .......................................................................................................................... 11

Omakapitali muutuste aruanne ................................................................................................................ 12

Rahavoogude aruanne ............................................................................................................................. 13

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ........................................................................... 14

Lisa 1. Arvestuspõhimõtted ................................................................................................................. 14

Lisa 2. Müügitulu ................................................................................................................................ 22

Lisa 3. Amortisatsioonikulud .............................................................................................................. 23

Lisa 4. Varade müügieelne hooldus, teenindus ja kindlustus .............................................................. 23

Lisa 5. Mitmesugused tegevuskulud ................................................................................................... 23

Lisa 6. Kahjum valuutakursi muutusest (ärikahjum) ........................................................................... 24

Lisa 7. Müügiootel varad ..................................................................................................................... 24

Lisa 8. Raha ja raha ekvivalendid ........................................................................................................ 25

Lisa 9. Finantsinstrumendid ................................................................................................................ 25

Lisa 10. Nõuded ja ettemaksed ............................................................................................................ 27

Lisa 11. Võlad ja ettemaksed............................................................................................................... 27

Lisa 12. Osakapital .............................................................................................................................. 27

Lisa 13. Nõuete ja kohustiste mahakandmised .................................................................................... 28

Lisa 14. Laenukohustised .................................................................................................................... 28

Lisa 15. Seotud osapooled ................................................................................................................... 29

Lisa 16. Finantsriskide juhtimine ........................................................................................................ 30

Lisa 17. Sündmused pärast aruandekuupäeva ..................................................................................... 32

Juhatuse liikmete allkirjad ........................................................................................................................... 33

KAHJUMI KATMISE ETTEPANEK ........................................................................................................ 34

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

2

Tegevusaruanne Asutamine Osaühing Transpordi Varahaldus (edaspidi "TVH" või "Äriühing") on äriühing, mis asutati 30. septembril 2015 Eesti Vabariigi kui ainuosaniku poolt eesmärgiga tegutseda investeerimisühinguna (IFRS 10 kohaselt pole tegemist investeerimisüksusega). Äriühing kanti äriregistrisse 9. oktoobril 2015. Omaniku ootused Eesti Vabariik on osaühingule Transpordi Varahaldus varasemalt seadnud eesmärgiks toimida investeerimisettevõtjana, kes finantseerib ja haldab investeeringuid põhivaradesse transpordisektoris (sealhulgas varade omandamine ja rendile andmine). Eesti Vabariik on otsustanud väljuda riigi äriühingutest, mille eesmärk on tulu teenimine ning ühtlasi puudub avalik eesmärk. Vabariigi Valitsus arutas riigi lennundusettevõtete, mh osaühingu Transpordi Varahaldus erastamise võimalusi 15.02.2024 ning 11.04.2024 valitsuskabineti nõupidamisel. Riigi eesmärgiks on olnud väljuda lennundusettevõtetest riigi jaoks kasumlikumal viisil. Eesmärgi täitmiseks algatas osaühing Transpordi Varahaldus äriühingu (varade) müügiprotsessid ning kaardistas kõige tulusamad müügivõimalused. Osaühing Transpordi Varahaldus on olnud aktsiaseltsi Nordic Aviation Group (pankrotis) igapäevane koostööpartner lennukite liisinguteenuste ning lennukite varuosade ja komponentide renditeenuste valdkonnas. Üksnes tulu teenimise tegevus ei ole riigi kui omaniku jaoks strateegiliselt vajalik. Võttes aluseks Nordica juhatuse poolt maksejõuetuse väljakuulutamise, otsustas omanik lennutegevuse ettevõtlusest terviklikult väljuda. Transpordi Varahalduse varade ja/või ettevõtte kaardistus näitas, et kõige otstarbekam viis ettevõtlusest väljumiseks on ettevõtte varade müük ja ettevõtte likvideerimine. Sellest tulenevalt viib äriühing lõpuni algatatud müügiprotsessid ning võõrandab ettevõtte varad parima võimaliku hinna eest. Ülevaade omaniku ootuste täitmisest Kehtivad omaniku ootused kinnitas Äriühingule ainuosaniku 20.11.2024 otsusega taristuminister: Omaniku ootus toimida investeerimisettevõtjana, kes finantseerib ja haldab investeeringuid põhivaradesse transpordisektoris – täidetud. Omaniku ootus väljuda lennundusettevõttest riigi jaoks kasumlikumal viisil – täidetud: Äriühing sõlmis 2025. aastal oma vara võõrandamiseks müügilepingud ning tänaseks on lepingud ka täidetud.. Omaniku ootus, et Äriühing peab varade realiseerimise tehingute tegemisel lähtuma parima võimaliku hinna saavutamise eesmärgist – täidetud: TVH lennukite ja mootorite müügiks viidi läbi kahe-etapilised läbirääkimistega enampakkumised, millega selgitati välja parimad pakkumised ning allkirjastati ostu- müügilepingud, mille tulemusena oli 31.12.2025 seisuga seitsmest Äriühingu lennukist ostjale üle antud kuus ning viis lennukimootorit kuuest. Ka seitsmes lennuk ja kuues lennukimootor on majandusaasta aruande kinnitamise kuupäevaks ostjale üle antud.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

3

Kapitali juhtimine 31.12.2025 seisuga on omakapitali ja koguvarade suhe 97%, arvestades omakapitali 25 358 tuhat eurot ning koguvarade summat 26 102 tuhat eurot (31.12.2024 seisuga – 67%, arvestades omakapitali 32 683 tuhat eurot ning koguvarade summat 48 887 tuhat eurot). Äriühingu juhtimine Vastavalt varasematele omaniku ootustele ei ole Äriühingul alates selle asutamisest olnud töötajaid ning kvaliteetset juhtimisteenust ostetakse vabalt turult sisse. TVH-d juhitakse kahe juhatuse liikme - Ergo Blumfeldt ja Tõnis Tamme poolt, kellega äriühing on sõlminud juhatuse liikme lepingud. Lisaks on advokaadibürooga TRINITI sõlmitud juhtimisteenuste osutamise leping. Äriühingu tegevust planeerib, korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle kolmeliikmeline nõukogu koosseisus: Maigi Pärnik-Pernik (esimees), Raoul Lättemäe ja Ave Henberg. Käesoleva aastaaruande perioodil pidas nõukogu 10 koosolekut ning kolmel korral võttis otsuseid vastu koosolekut kokku kutsumata, s.h võttis vastu järgmised olulisemad otsused:

- äriühingu 2024. majandusaasta aruande kinnitamine; - äriühingu 2024. majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku heakskiitmine; - nõukogu aruande 2024. majandusaasta kohta heakskiitmine; - äriühingu eelarve heakskiitmine; - juhatuse liikmete volituste ja teenistuslepingute pikendamine; - TVH lennukimootorite ja nendega seonduvate varade müügi heakskiitmine; - TVH lennukite müügi heakskiitmine; - AS-ga LHV Pank sõlmitud lepingu alusel võetud laenu ennetähtaegne tagastamine.

Äriühingu juhatus täidab oma kohustusi, mis on kooskõlas Finantsinspektsiooni poolt vastu võetud Hea Ühingujuhtimise Tava (CGP) soovituslike suunistega. Lisaks CGP-le kohaldub TVH-le ka riigivaraseadus, kuna 100% Äriühingu osadest kuulub Eesti Vabariigile. See tähendab, et kõiki CGP vorminõudeid ei pea ja ei saagi äriühing järgida, eriti nõudeid seoses ainuosaniku koosolekute kokkukutsumisega. Siiski on oluline märkida, et see ei mõjuta äriühingu võlausaldajate ja ainuosaniku õiguste kaitset.

Hea Ühingujuhtimise Tava (CGP) aruanne 2025.a majandusaasta kohta Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10 ja Äriühingu põhikirja punktist 5.2.1 on Äriühingul kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel CGP-d ning kirjeldada selle järgimist majandusaasta aruande koosseisus. CGP kohaselt on sealkirjeldatud põhimõtted emitendile täitmiseks soovituslikud ning iga emitent otsustab ise, kas ta võtab need põhimõtted enda juhtimise korraldamise aluseks või mitte. Emitent kirjeldab “täidan või selgitan” põhimõtte kohaselt emitendi juhtimistavasid CGP aruandes ning kinnitab, kas ta järgib CGP-d või mitte. Kui emitent ei järgi CGP-d, esitab ta aruandes mittejärgimise põhjused. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik (Eesti Vabariik), kuid CGP on järgimiseks eelkõige äriühingule, mille aktsiad on võetud kauplemisele börsil, siis mitmed CGP sätted on Äriühingu suhtes kohaldamatud või oleks nende kohaldamine ebamõistlik ning kulukas. Käesolev aruanne kirjeldab

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

4

Äriühingu juhtimist ning CGP järgimist juhtimises 2025.a majandusaastal, järgides CGP struktuuri.

1. Üldkoosolek 1.1. Aktsionäride õiguste teostamine

Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid aktsionäride/osanike õiguste teostamise ja nende tagamise põhimõtteid. Äriühingu kõrgeimaks juhtimisorganiks on osanike koosolek. Äriühingu ainuosanikuks on Eesti Vabariik, mille osanikuõigusi riigivara valitsema volitatud asutusena teostab Kliimaministeerium, mille esindajaks osanike koosolekul on taristuminister. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik, siis Äriühing ei järgi ega saagi järgida CGP-d osas, mis käsitleb nn kontrollivat aktsionäri/osanikku või aktsionäride/osanike ebavõrdse kohtlemise ärahoidmist. Äriühing järgib RVS §-s 82 (teabe vahetamine) sätestatut.

1.2. Üldkoosoleku kokkukutsumine ja avaldatav teave Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid osanike koosoleku kokkukutsumise ja avaldatava teabe põhimõtteid. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette koosoleku teate, koosoleku päevakorra ja sellega seonduva teabe avaldamise päevalehes ning veebis. Äriühing järgib nii üldkoosolekute kokkukutsumisel kui ka nende läbiviimisel Kliimaministeeriumi valitsemisel olevate riigi enamusosalusega äriühingute üldkoosolekute töökorda. Äriühing järgib RVS §-s 82 (teabe vahetamine) sätestatut.

1.3. Üldkoosoleku läbiviimine Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid osanike koosoleku läbiviimise põhimõtteid. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette koosolekute jälgimise sidevahendi kaudu (nt internet). Äriühingu osanike korraline koosolek toimub üks kord aastas. Muudel juhtudel vormistatakse ainuosaniku otsus vastavalt äriseadustiku nõuetele kirjalikult. Isikute osalemise puhul koosolekul (nt audiitor) lähtutakse äriseadustiku nõuetest.

2. Juhatus 2.1. Ülesanded

Äriühing järgib CGPs sisalduvaid juhatuse ülesannete täitmise ja kvaliteedi põhimõtteid.

2.2. Koosseis ja tasu Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid juhatuse koosseisu ja tasu põhimõtteid. Äriühingu juhatuse liikmeteks on Ergo Blumfeldt ja Tõnis Tamme. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on kaks juhatuse liiget, millisel juhul ei näe äriseadustik ette kohustust valida juhatuse esimeest, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette juhatuse esimehe valimise. Tulenevalt asjaolust et, Äriühingus puuduvad pikaajalised preemiasüsteemid, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis käsitleb preemiasüsteeme, aktsiaoptsioone, lahkumishüvitisi, jne ning nende kohaldumise põhimõtteid. Äriühingu juhatuse liikmete tasud 2025. aastal oli 15 000 eurot (bruto). Äriühing avaldab nimetatud tasude suurused ka oma veebilehel nõukogu aruande osana. Äriühing järgib RVS §-s 80 (nõuded juhtorgani liikme kandidaatidele) ja §-s 86 (juhatuse liikme tasustamine) sätestatut.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

5

2.3. Huvide konflikt

Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid juhatuse liikmete huvide konflikti vältimise kohustusi ja põhimõtteid. Seotud osapooltega tehingud on kajastatud Äriühingu majandusaasta aruandes. Äriühing järgib sisemist regulatsiooni korruptsiooniohu ennetamiseks – korruptsiooniohtu ennetavate meetmete rakendamise kord – mis on avaldatud Äriühingu veebilehel. Äriühing on RVS § 87 (sisekontroll ja siseaudit) alusel siseauditikohuslane, järgides vastavaid nõudeid ning siseauditi põhimäärust, mis on avaldatud Äriühingu veebilehel.

3. Nõukogu 3.1. Ülesanded

Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid nõukogu ülesannete täitmise ja kvaliteedi põhimõtteid. Äriühingu tegevust planeerib, juhtimist korraldab ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle kolmeliikmeline nõukogu. Äriühingu nõukogu poolt pole komiteesid (auditkomitee, tasustamiskomitee jmt) moodustatud. Äriühing järgib RVS §-s 84 (kohustused nõukogu liikmena) sätestatut.

3.2. Koosseis ja tasu Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid nõukogu koosseisu ja tasu põhimõtteid. Äriühingu nõukogu liikmed: Maigi Pärnik-Pernik (esimees), Raoul Lättemäe ja Ave Henberg. Äriühingu nõukogu liikmete tasud 2025. aastal olid järgmised:

- Maigi Pärnik-Pernik (nõukogu esimees) 8 400 eurot bruto; - Raoul Lättemäe 6 000 eurot bruto; - Ave Henberg 6 000 eurot bruto.

Äriühing avaldab nimetatud tasude suurused ka oma veebilehel. Äriühing järgib RVS §-s 80 (nõuded juhtorgani liikme kandidaatidele), §-s 81 (nõukogu liikme valimine ja tagasikutsumine), §-s 83 (andmete esitamine nõukogu liikme kandidaatide poolt) ja §-s 85 (nõukogu liikme tasustamine) sätestatut.

3.3. Huvide konflikt Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid nõukogu liikmete huvide konflikti vältimise kohustusi ja põhimõtteid. Seotud osapooltega tehingud on kajastatud Äriühingu majandusaasta aruandes. Äriühing järgib sisemist regulatsiooni korruptsiooniohu ennetamiseks – korruptsiooniohtu ennetavate meetmete rakendamise kord – mis on avaldatud Äriühingu veebilehel. Äriühing on RVS § 87 (sisekontroll ja siseaudit) alusel siseauditikohuslane, järgides vastavaid nõudeid ning siseauditi põhimäärust, mis on avaldatud Äriühingu veebilehel.

4. Juhatuse ja nõukogu koostöö Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid juhatuse ja nõukogu koostöö põhimõtteid.

5. Teabe avaldamine

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

6

Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid teabe avaldamise põhimõtteid. Tulenevalt asjaolust, et Äriühingul on üks osanik, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb aktsionäride teavitamise vähemalt kahe aktsionäri olemasolul, üldkoosoleku toimumist puudutava teabe avaldamist ning aktsionäridevaheliste kokkulepete avaldamist veebilehel. Tulenevalt asjaolust, et Äriühing ei ole börsiühing, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette nn finantskalendri ja sellega seonduvad kohustused, finantsanalüütiku teavitamise, analüütikutega andmevahetamise. Äriühing järgib teabe avaldamisel RVS §-s 97 (äriühinguid ja sihtasutusi puudutava teabe avaldamine) sätestatut. Äriühingu veebilehel on kajastatud omaniku ootused, mis sisaldavad muu hulgas Äriühingu üldisi strateegiasuundi.

6. Finantsaruandlus ja auditeerimine 6.1. Aruandlus

Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid aruandluse põhimõtteid ja nõudeid. Äriühing järgib RVS § 98 jj sisalduvaid aruandluse ja kontrolli nõudeid. Äriühing koostab finantsaruanded kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standardiga (IFRS) nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus.

6.2. Audiitori valimine ja raamatupidamise aastaaruande auditeerimine Äriühing järgib CGP-s sisalduvaid audiitori valimise ja raamatupidamise aastaaruande auditeerimise põhimõtteid ja nõudeid. Arvestades audiitorbüroo KPMG Baltics OÜ poolt rakendatava audiitorlepingu vormi (eritingimusi ja üldtingimusi), ei järgi Äriühing CGP-d punktide 6.2.1, 6.2.2 ja 6.2.4 osas. Tulenevalt asjaolust, et Äriühing ei ole arveldussüsteemi korraldaja, Eesti väärtpaberite registri pidaja, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja, kindlustusmaakler, reguleeritud väärtpaberiturule kauplemiseks võetud väärtpaberite emitent ja reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, siis Äriühing ei järgi CGP-d osas, mis näeb ette „Riikliku finantsjärelevalve teatud subjektide audiitorite rotatsiooni“ juhendi kohaldamise. Äriühing järgib RVS § 98 jj sisalduvaid aruandluse ja kontrolli nõudeid. Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse (ESG) aruanne 2025.a majandusaasta kohta

Tulenevalt riigivaraseaduse (RVS) § 88 lõike 1 punktist 10 ja osaühingu Transpordi Varahaldus (Äriühing) põhikirja punktist 5.2.1 on TVH-l kui riigi äriühingul kohustus rakendada ühingu juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldada nende järgimist majandusaasta aruande koosseisus.

RVS § 98 lg 12 sätestab, et RVS § 88 lõike 1 punktis 10 nimetatud jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta annab äriühing majandusaasta aruandes ülevaate tema hinnangul oma tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.

Eelnevast tulenevalt esitab Äriühing järgnevalt ülevaate oma tegevuse olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest. Arvestades Äriühingu majandustegevuse eripära (kirjeldatud

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

7

järgnevalt punktides 1-3) ning pärast põhjalikku analüüsi ja arutelu Äriühingu põhiliste koostööpartneritega, on Äriühing jõudnud arusaama ja hinnanguni, et Äriühingu tegevusega ei kaasne muid olulisi mõjusid, mis võiks mõjutada asjaomaseid huvirühmasid ja mis oleksid käesolevas aruandes kajastamata.

1. Majanduslikud mõjud

Eesti Vabariigi kui Äriühingu ainuosaniku ootuseks Äriühingule on muuhulgas olnud, et TVH toimiks investeerimisettevõttena transpordisektoris, omandaks ja/või omaks selleks õhusõidukeid või muud vara ning rendiks neid edasi turutingimustel. TVH on riigivaraseaduse alusel valdavalt tulu saamiseks asutatud äriühing ning sellel on ärilist huvi kandvad eesmärgid.

Eesti Vabariik on otsustanud väljuda riigi äriühingutest, mille eesmärk on tulu teenimine ning ühtlasi puudub avalik eesmärk. Taristuministri 20.11.2024 otsusega kinnitatud omaniku ootuste kohaselt on riigi eesmärgiks väljuda lennundusettevõtetest riigi jaoks kasumlikumal viisil. Omaniku ootus on, et äriühing viib läbi varade müügiprotsessid ning ettevõtte lõpetamiseks vajalikud tegevused, lähtudes varade realiseerimisel parima võimaliku hinna saavutamise eesmärgist.

2025. aastal viis Äriühing omaniku ootustest lähtuvalt läbi varade müügiprotsessid. Aruandeaasta jooksul sõlmiti kõigi seitsme lennuki müügileping ning perioodi lõpuks anti kuus neist ostjale üle. Samuti sõlmiti ja täideti TVH lennukivaruosade ja tööriistade müügileping, sõlmiti äriühingule kuuluvate lennukimootorite müügilepingud ning tagastati kogu laenujääk LHV Pangale.

Riigile kuuluva Äriühingu jaoks on üheks eesmärgiks ka ausa ja eetilise ärikultuuri loomine ja hoidmine. Äriühing lähtub oma igapäevategevuses omaniku ootustest, strateegilistest eesmärkidest, ausatest ja läbipaistvatest juhtimispõhimõtetest, õigusaktidest, põhikirjast, sisekordadest (n korruptsiooniohtu ennetavate meetmete rakendamise kord, siseauditi põhimäärus) ja heast ühingujuhtimise tavast.

Äriühingu lennukipark koosnes seitsmest Bombardier CRJ900NG tüüpi reaktiivmootoritega reisilennukist. Kõik lennukid olid registreeritud Eesti Transpordiameti õhusõidukite registris. Äriühing ise ei olnud lennukite käitaja, vaid oli need pikaajaliselt välja rentinud AS-ile Nordic Aviation Group (pankrotis) (Nordica).

Nordica oli TVH lennukid omakorda allrentinud oma tütarettevõttele Regional Jet OÜ (pankrotis) (Xfly). Seoses Nordica ja Xfly maksejõuetusega ning sellele järgnenud pankrotimenetlusega ütles Äriühing lennukite pikaajalised rendilepingud ennetähtaegselt üles. Rentnikult tagasivõetud lennukid pargiti pikaajaliselt Tallinna lennujaamas, teostades vajalikud lennukite konserveerimise ja parkimisaegse hoolduse tööd.

Äriühing finantseeris oma majandustegevust omavahenditest ja pangalaenu abil. 2025. aasta kolmandas kvartalis tagastati kogu pangalaen LHV Pangale ning aruandeaasta lõpu seisuga on Äriühing laenuvaba.

Äriühing on nii oma otsese majandustegevuse kui kaudselt ka oma varade müügi kaudu panustanud kõrge lisandväärtusega töökohtade loomisesse ja säilimisse Eestis nii lennukite käitamise, hoolduse ja remondi, lennujaamateenuste kui ka finants- ja nõustamisteenuste valdkondades.

2. Sotsiaalsed mõjud Eesti Vabariigi kui Äriühingu ainuosaniku ootuseks Äriühingule on aastaid muuhulgas olnud, et Äriühingus (arvestades selle funktsioone) on töötajate arv minimaalne ning kvaliteetset juhtimisteenust ning tegevusvaldkonna spetsiifikast tulenevaid ja eriteadmisi nõudvaid teenuseid ostetakse vabalt turult sisse. Äriühingul ei ole töötajaid. Erinevate teenuste osutamise kaudu on aga Äriühinguga majandusaasta jooksul erineva töökoormusega seotud 10-20 inimest.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

8

Äriühingu viiest juhtorgani liikmest (2 juhatuse liiget ja 3 nõukogu liiget) kolm on meessoost ja kaks naissoost.

Kaudsed sotsiaalsed mõjud seondusid varasematel perioodidel Äriühingu lennukite kasutamisest Nordica ja Xfly poolt nende majandustegevuses. Seoses Nordica ja Xfly maksejõuetuks muutumisega 2024. aasta lõpus on nimetatud kaudsed sotsiaalsed mõjud vähenenud ning 2025. aastal on need seondunud eelkõige lennukite pikaajalise parkimise, hoolduse ja müügiprotsesside ettevalmistuse ja läbiviimisega.

Äriühingul puuduvad oma koostööpartnerite suhtes mistahes eelarvamused ning misiganes alusel diskrimineerimine on teadlikult välistatud.

3. Keskkonnamõjud

Bombardier CRJ900NG lennukid, mis Äriühingule kuulusid, kuid mida Äriühing ise ei opereerinud, on reaktiivmootoritega regionaallennukite kategoorias kõige tõhusamat tüüpi lennukid (kütusekulu iga lennukilomeetri ning reisija istekoha suhtes).

Äriühingule kuuluvate lennukite regulaarsete hooldus- ja remonttööde teostamise kaudu tagas Äriühing müüdavate lennukite pika eluea (20-30 aastat), mis otseselt aitab vähendada Äriühingu keskkonnajalajälge, sest selle tulemusena väheneb vajadus ehitada uusi lennukeid, mis on suure negatiivse keskkonnamõjuga tegevus.

Tulenevalt asjaolust, et 2025. aastal tegeles Äriühing lennukite müügieelse ettevalmistusega, olid lennukid Tallinna lennujaamas valdavalt pikaaegses parkimises, mistõttu oli nende keskkonnamõju minimaalne. Seoses Äriühingu varade võõrandamise ning sisulise majandustegevuse lõpetamisega väheneb Äriühingu otsene ja kaudne keskkonnamõju miinimumini.

4. Ärikeskkond Erialakirjanduse (Airfinance Journal) hinnangul tõid probleemid lennukitööstuse tarneahelates kaasa lennukitootjate tarnete hilinemise, mis on loonud lähiaastateks soodsa keskkonna lennukite liisingule, kõrgematele liisingumääradele ja jätkuvale kõrgendatud nõudlusele kasutatud lennundusvarade järele. Ekspertide (Aircap) hinnangul pakkumise ja nõudluse suhe rendileandjate kasuks lähiajal jätkub. Mitsubishi otsused lõpetada oma uue regionaallennuki tüübi (MRJ) väljatöötamine ning mitte jätkata Bombardier´ilt omandatud CRJ-tüüpi regionaallennukite tootmist, nagu ka Sukhoi Superjet-100 tüüpi lennukite tootmise lõppemine Vene Föderatsioonis, on toonud kaasa olukorra, kus regionaallendudeks sobivaid uusi kuni 100 reisijakohaga reaktiivlennukeid toodavad vaid Embraer (Brasiilia) ja COMAC (Hiina Rahvavabariik). Brasiilia lennukivalmistaja õhusõidukid ületavad tehniliselt aga jätkuvalt USA-s suurte lennufirmade ja ametiühingute vaheliste kokkulepete järgsed stardimassi ja reisijakohtade piirangud (nn scope clauses), mistõttu nende kasutamine USA siselendudel ei ole siiani majanduslikult mõttekas. Scope clauses piirangutesse mahtuvad Bombardier CRJ tooteperekonna (CRJ-200/550/700/900/1000) lennukid moodustavad maailma regionaallennukite koguarvust tänaseks umbes 1/3, mis teevad nendest lennufirmade hulgas jätkuvalt soositud ning aktiivse järelturuga õhusõidukid. Eelkirjeldatud arengud lennundusturul annavad konkurentsis mõningase eelise suurema lennuulatusega regionaallennukitele, s.h TVH lennukiparki kuulunud Bombardier CRJ-tüüpi õhusõidukid, võrreldes propellermootoriga lennukitüüpidega nagu ATR, De Havilland, Fokker või SAAB.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

9

Juhtkonna hinnangul toetab eelkirjeldatud olukord lennundusturul, s.h scope-clauses piirangud maailma suurimal regionaallennukite turul USA-s, jätkuvalt järelturu nõudlust Äriühingu põhivarade osas ning seeläbi nende turuväärtust. Juhindudes omaniku ootustest ei ole juhtkond möödunud majandusaastal Äriühingu laiendamise potentsiaali analüüsiga tegelenud vaid on ette valmistanud Äriühingu erastamist selle varade müügi teel. Aruandeaastal ei algatanud äriühing teadus- ja arendustegevuse projekte, seega vastavad kulutused puudusid. Informatsioon TVH’le mõju avaldavate finantsriskide ja nende maandamise kohta on toodud Raamatupidamise aastaaruandes lisas 16.

Finantssuhtarvud 2025 2024 Lühiajaliste kohustiste kattekordaja 35,08 11,91 (a) Kohustiste ja omakapitali suhe 0,03 0,50 (b)

(a) käibevara/lühiajalised kohustised

(b) kohustised/omakapital

Lühiajaliste kohustiste kattekordaja kasvu ning kohustiste ja omakapitali suhte languse põhjustasid aruandeaastal toimunud laenu ennetähtaegne tagasimaksmine (lisa 14) ning Äriühingu varade müük.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

10

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Kasumi- ja muu koondkasumi aruanne Perioodi kohta, mis lõppes 31. detsembril 2025 (tuhandetes eurodes)

Lisad 01.01.2025- 31.12.2025

01.01.2024- 31.12.2024

Müügitulu renditeenustest 2 792 10 535 Lennukite ja lennukiosade amortisatsioonikulu 3 0 -5 512 Kahjum materiaalsete põhivarade väärtuse langusest 0 -4 176 Lennukite hooldus- ja teeninduskulu 0 -119 Brutokasum (-kahjum) 792 728 Kasum varade müügist 2 185 922 Varade müügieelne hooldus, teenindus ja kindlustus 4 -2 163 0 Kasum viivisest 67 1 005 Kahjum nõuete ja kohustiste mahakandmisest 13 -791 -2 874 Mitmesugused tegevuskulud 5 -512 -394 Kahjum valuutakursi muutusest 6 -3 915 -228 Muud äritulud/-kulud -1 0 Ärikahjum -6 338 -841 Intressitulu 145 52 Intressikulu 14 -488 -1 196 Kasum (kahjum) valuutakursi muutustest -644 488 Muud finantstulud ja -kulud 0 -537 Kahjum (kasum) enne tulumaksustamist -7 325 -2 034 Perioodi kahjum (kasum) ja muu koondkahjum (-kasum) -7 325 -2 034

Ettevõtte omanikule jaotatav perioodi kahjum (kasum) -7 325 -2 034

Lisad lehekülgedel 14-32 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

11

Finantsseisundi aruanne 31. detsembri 2025 seisuga (tuhandetes eurodes)

VARAD Lisad 31.12.2025 31.12.2024 Käibevara Müügiootel varad 7 3 387 39 729 Nõuded ja ettemaksed 10 641 102 Raha ja raha ekvivalendid 8 22 074 9 056 Käibevara kokku 26 102 48 887 VARAD KOKKU 26 102 48 887

KOHUSTISED JA OMAKAPITAL OMAKAPITAL Osakapital 12 1 000 1 000 Ülekurss 31 000 31 000 Kohustuslik reservkapital 300 300 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 383 2 417 Aruandeaasta kahjum/kasum -7 325 -2 034 OMAKAPITAL KOKKU 25 358 32 683 Pikaajalised kohustised

Laenukohustised 14 0 12 100 Pikaajalised kohustised kokku 0 12 100 Lühiajalised kohustised

Laenukohustised 14 0 3 800 Muud lühiajalised kohustised 13 0 67 Võlad ja ettemaksed 9,11 744 237 Lühiajalised kohustised kokku 744 4 104 KOHUSTISED KOKKU 744 16 204 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 26 102 48 887

Lisad lehekülgedel 14-32 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

12

Omakapitali muutuste aruanne perioodi kohta, mis lõppes 31. detsembril 2025 (tuhandetes eurodes)

Osakapital Ülekurss Kohustuslik reservkapital

Jaotamata kasum (kahjum) KOKKU

Saldo 31.12.2023 1 000 31 000 300 2 417 34 717 Aruandeperioodi kahjum 0 0 0 -2 034 -2 034 Saldo 31.12.2024 1 000 31 000 300 383 32 683 Aruandeperioodi kahjum 0 0 0 -7 325 -7 325 Saldo 31.12.2025 1 000 31 000 300 -6 942 25 358

Täpsem informatsioon osakapitali kohta on toodud lisas 12.

Lisad lehekülgedel 14-32 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

13

Rahavoogude aruanne perioodi kohta, mis lõppes 31. detsembril 2025 (tuhandetes eurodes)

Lisad 01.01.2025- 31.12.2025

01.01.2024- 31.12.2024

Rahavood äritegevusest Aruandeperioodi kahjum/kasum -7 325 -2 034 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 3 0 9 688 Kasum lennukite, mootorite, tööriistade ja muude varuosade müügist (sh valuutakursikahjum) 2, 6 3 588 922 Arvestuslik rent (lineaarse renditulu ja tegelike rendimaksete vahe) 0 6 022 Tekkepõhised intressikulud/tulud 343 1 144 Valuutakursi muutuste mõju 644 -488 Muutused käibekapitalis Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 10 -449 2 065 Tulevaste perioodide tulude muutus 0 -2 409 Äritegevusega seotud kohustiste muutus 11 465 -12 434 Kokku rahavood äritegevusest -2 734 2 476

Rahavood investeerimistegevusest Laekunud varade müügist 7 32 737 0 Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 0 -843 Laekunud intressid 56 49 Kokku rahavood investeerimistegevusest 32 793 -794 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenu tagasimaksed 14 -15 900 -3 800 Makstud intressid 14 -497 -1 198 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -16 397 -4 998 Rahavood kokku 13 662 -3 316 Raha ja raha ekvivalentide muutus 8 13 662 -3 316 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 9 056 11 884 Valuutakursside muutuste mõju -644 488 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 8 22 074 9 056

Lisad lehekülgedel 14-32 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

14

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1. Arvestuspõhimõtted OÜ Transpordi Varahaldus (edaspidi “TVH” või “Äriühing”) raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus. Äriühing on IFRS aruandluse arvestuspõhimõtted võtnud kasutusele alates Äriühingu asutamisest. Ülevaade olulisemate arvestus- ja aruandluspõhimõtete kohta, mida raamatupidamise aastaaruande koostamisel kohaldatakse, on esitatud allpool.

1.1 Üldine informatsioon

OÜ Transpordi Varahaldus on Eesti Vabariigis 09.10.2015.a asutatud äriühing. Ettevõtte registreeritud aadress on Tallinn, Suur-Ameerika tn 1, 10122, Eesti Vabariik. Ettevõtte põhitegevusaladeks on lennukite ja lennukitega seotud varuosade rendile andmine. Transpordi Varahaldus OÜ ainuosanik, Eesti Vabariik, on 2024. aastal otsustanud väljuda riigi äriühingutest, mille eesmärk on tulu teenimine ning ühtlasi puudub avalik eesmärk. Vabariigi Valitsus arutas riigi lennundusettevõtete, mh Transpordi Varahaldus OÜ erastamise võimalusi. Riigi eesmärgiks on olnud väljuda lennundusettevõtetest riigi jaoks kasumlikumal viisil. Transpordi Varahaldus OÜ ainus klient lennukite liisinguteenuste ning lennukite varuosade ja komponentide renditeenuste valdkonnas on olnud Aktsiaselts Nordic Aviation Group. Võttes aluseks Nordic Aviation Group juhatuse poolt pankroti välja kuulutamise, on Äriühingu omanik 2024. aasta novembris otsustanud lennutegevuse ettevõtlusest terviklikult väljuda. Transpordi Varahaldus OÜ varade ja äritegevuse kaardistus näitas, et kõige otstarbekam viis ettevõtlusest väljumiseks on Äriühingu varade müük ja ettevõtte likvideerimine. 2025. aastal realiseeris Äriühing enamiku oma varadest eesmärgiga saavutada parim võimalik müügihind. Müügiprotsessid viidi lõpule 2026. aastal. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolev raamatupidamise aastaaruanne koostatud tegevuse jätkuvuse eeldusest lähtuvalt. Äriühingu majandusaasta algas 01. jaanuaril 2025 ning lõppes 31. detsembril 2025. Raamatupidamise aastaaruanne on esitatud tuhandetes eurodes, kui ei ole öeldud teisiti. Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhatus peab vajalikuks, et võimaldada, kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Äriühingu juhatus kinnitas majandusaasta aruande 30. märtsil 2026. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule tuleb majandusaasta aruanne kinnitada nii Äriühingu nõukogu poolt kui ka ainuosaniku poolt üldkoosolekul. Ainuosanikul on õigus keelduda juhatuse poolt koostatud ning kinnitatud majandusaasta aruande kinnitamisest ning paluda uue aruande koostamist.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

15

1.2 Uute IFRS standardite ja tõlgenduste rakendamine Lisades 1.3-1.16 esitatud arvestuspõhimõtteid on rakendatud IFRS finantsaruannete koostamisel, perioodil, mis lõppes 31. detsembril 2025. Käesoleva aruande koostamise hetkeks on välja antud uusi rahvusvahelise finantsaruandluse standardeid ning olemasolevate standardite muudatusi ja tõlgendusi, mis on kohustuslikud aruandeaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2025 või hiljem. Ülevaade neist standarditest ning nende tõlgenduste mõjust raamatupidamise aruandele on välja toodud allpool.

(a) Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine

Äriühing hakkas rakendama alljärgnevaid standardeid alates 1. jaanuarist 2025:

 „Vahetatavuse puudumine“ (IAS 21 „Valuutakursside muutuste mõjud“ muudatused). Muudatuste rakendamine ei toonud kaasa olulist mõju Äriühingu raamatupidamise aruandele.

(b) Muud jõustumata standardid, tõlgendused ja avaldatud standardite muudatused Järgnevad uued standardid, tõlgendused ja muudatused ei kohaldu veel 31. detsembril 2025 lõppenud aruandeperioodile. Äriühing ei ole ühtki neist uutest või muudetud standarditest ennetähtaegselt kasutusele võtnud ja tema hinnangul ei avalda need jõustudes Äriühingu raamatupidamise aruandele olulist mõju. Euroopa Liit ei ole IFRS 18 ja IFRS 19 standardeid ja nende muudatusi veel heaks kiitnud.

 „Finantsinstrumentide liigitamise ja mõõtmise muudatused“ (IFRS 9 ja IFRS 7, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2026 või hiljem; lubatud on varasem rakendamine);

 „Loodusressurssidest sõltuva elektrienergiaga seotud lepingud“ (IFRS 9 ja IFRS 7, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2026 või hiljem; lubatud on varasem rakendamine);

 „Teabe esitamine ja avalikustamine finantsaruannetes“ (IFRS 18, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2027 või hiljem; lubatud on varasem rakendamine);

 „Avaliku aruandekohustuseta tütarettevõtjad: avalikustatav teave“ (IFRS 19, kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2027 või hiljem; lubatud on varasem rakendamine);

 „IFRS raamatupidamisstandardite iga-aastased edasiarendused – 11. köide“ (kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2026 või hiljem; lubatud on varasem rakendamine).

1.3 Koostamise alused Käesolev raamatupidamise aastaaruanne ei ole koostatud tegevuse jätkuvuse eeldusest lähtuvalt, kuna Äriühingu omanik on otsustanud ettevõtte tegevuse lõpetada ning varad realiseerida. Sellest tulenevalt on finantsaruanded koostatud lähtudes varade realiseerimise ja kohustiste täitmise põhimõttest, mille kohaselt kajastatakse varasid hinnangulises realiseerimisväärtuses ning kohustisi summas, mis eeldatavalt tuleb nende täitmiseks tasuda.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

16

1.4 Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse sularaha, nõudmiseni hoiuseid, arvelduskontode jääke ning kuni 3-kuulisi deposiite, millel puudub oluline väärtuse muutuse risk. Äriühingu rentnikult laekunud tagatisdeposiitide ja hooldustööde reservide summad kajastatakse piirangutega rahana („restricted cash“). Neid summasid hoitakse spetsiaalsetel kontodel, mida muudeks tehinguteks ei kasutata. Täpsem informatsioon raha ja raha ekvivalentide kirjete kohta on toodud lisas 8. 1.5 Tulude arvestus Renditulu Lennukite rendi puhul kajastatakse rendituluna rendi põhiosa maksed. Äriühingu rentniku pankrot 2025. aasta esimeses kvartalis tõi kaasa rendilepingute ennetähtaegset lõpetamist. Täpsem informatsioon rendilepingutest tulenevate maksete arvestuspõhimõtted on toodud lisas 1.8 „Rendid“. Intressitulu Intressitulu kajastatakse kasumi (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes kasutades sisemise intressimäära meetodit. Intressitulu koosneb peamiselt intressitulust pangakontodelt ja alla 3-kuulistelt deposiitidelt. 1.6 Välisvaluutas toimunud tehingud

(a) Arvestus- ja esitusvaluuta Äriühingu arvestus- ja esitusvaluutaks on euro.

(b) Tehingud ja saldod välisvaluutas Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustused hinnatakse ümber eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutas fikseeritud mittemonetaarsed finantsvarad ja kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse ümber eurodesse õiglase väärtuse hindamise päeval ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsete varade ja kohustuste ümberarvestamisel tekkivad kasumid ning kahjumid kajastatakse kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes perioodi tulu ja kuluna. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed ja materiaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.

1.7 Müügiootel varad ja materiaalne põhivara Müügiootel varad on varad, mis suure tõenäosusega müüakse aruandekuupäevast alates järgneva 12 kuu jooksul. Äriühingu müügiootel varad koosnevad eelmistel perioodidel ümebrklassifitseeritud materiaalsest põhivarast. Müügiootel vara kajastatakse finantsseisundi aruandes lühiajaliste varade hulgas ning selle väärtuseks on väiksem kahest näitajatest: bilansiline väärtus ja õiglane väärtus, millest on lahutatud müügikulud. Põhivara ümberklassifitseerimisega kaasnev vara väärtuse langus, kajastatakse ümberklassifitseerimise hetkel tekkinud kahjum kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

17

Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse Äriühingu enda majandustegevuses kasutatud varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasumid ja kahjumid, mis kaasnevad varade müügi või mahakandmisega (arvutatakse vastavalt vara võõrandamisest saadava tasu ning bilansilise väärtuse vahena) kajastatakse kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes hetkel, mil varad võõrandatakse või kantakse maha. Materiaalse põhivara kulumi arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgile ja lõpetatakse, kui jääkmaksumus on võrdne lõppväärtusega, vara lõplikul kasutusest eemaldamisel või ümberliigitamisel “Müügiootel põhivaraks”. Materiaalse põhivara väärtuse langus Äriühing hindab igal aruandekuupäeval, kas esineb materiaalse põhivara võimalikule väärtuse langusele esinevaid asjaolusid. Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline väärtus ületab selle kaetavat väärtust. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused, või kasutusväärtus, sõltuvalt sellest, kumb on kõrgem. Vara väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse kuluna perioodil, mil see tekib. Kui väärtuse hindamise tulemusena selgub, et vara üksuse kaetav väärtus on tõusnud, tühistatakse varasem allahindlus kuni summani, mis oleks kujunenud, kui vara väärtuse langust poleks eelnevatel aastatel kajastatud. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes kasumina põhivara eelmiste perioodide allahindluse tühistamisest.

1.8 Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Äriühingul on olnud kasutusrendilepingud, kus Äriühing oli rendileandjaks. Äriühingul puuduvad rendilepingud, kus Äriühing on rentnik. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul tuludes (lisa 1.5). Renditulu koosneb fikseeritud ja muutuvatest rendimaksetest, mis kajastatakse tuludes eraldi kirjetel. Fikseeritud on tulu, mis arvutatakse rendilepingute fikseeritud rendimaksete alusel lineaarselt rendiperioodi lõpuni. Muutuva renditulu suurus sõltub renditud varade kasutusest (lennutundidest ja -tsüklitest) ning see kajastatakse selle perioodi renditulus, millal leiab aset nimetatud makseid tingiv sündmus või tingimus. 1.9 Finantsinstrumendid

Finantsvarasid ja finantskohustisi kajastatakse ajahetkel, mil Äriühing saab vastavate lepingusätete osapooleks. Finantsvarad ja finantskohustised kajastatakse algselt õiglases väärtuses. Tehingukulud, mis otseselt seonduvad finantsvarade ja finantskohustiste omandamisega (välja arvatud finantsvarad ja finantskohustised, mida kajastatakse õiglases väärtuses läbi kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (- kahjumi) aruande) lisatakse või lahutatakse finantsvarade või finantskohustiste õiglasest väärtusest nende esmasel arvele võtmisel. Tehingukulud, mis seonduvad finantsvarade või finantskohustist omandamisega, mida kajastatakse läbi kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruande, kajastatakse koheselt kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

18

Finantsvarad Kõigi tavapärastel turutingimustel toimuvate finantsvarade ostude või müükide kajastamiseks ja kajastamise lõpetamiseks kasutatakse tehingupäevapõhist arvestust. Tavapärastel tingimustel toimuv ost või müük on finantsvara ost või müük tingimustel, mille kohaselt antakse vara üle ajavahemiku jooksul, mis on kas kehtestatud õigusaktidega või vastavalt turu praktikale. Kõiki kajastatud finantsvarasid mõõdetakse pärast esmast kajastamist tervikuna kas korrigeeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses, vastavalt konkreetse finantsvara liigile. Liigitamine ja esmase kajastamise järgne mõõtmine sõltub finantsvara juhtimiseks valitud ärimudelist ja finantsvara lepingupõhiste rahavoogude iseloomust. Korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad Võlainstrumente mõõdetakse pärast algset kajastamist korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit, ainult juhul, kui mõlemad järgmised kriteeriumid on täidetud: • finantsvara hoitakse ärimudeli raames, mille eesmärk on saada lepingupõhiseid rahavooge ja • finantsvara lepingutingimustest tulenevad rahavood, mis koosnevad ainult põhiosamaksetest ja põhiosa jäägilt arvestatud intressimaksetest kindlaksmääratud kuupäevadel. Äriühing liigitab korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavateks finantsvaradeks raha ja raha ekvivalendid, nõuded ostjate vastu ja intressinõuded. Sisemise intressimäära meetod on meetod võlainstrumendi korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamiseks ja intressitulude jaotamiseks vastavale lepinguperioodile. Sisemine intressimäär on määr, millega diskonteeritakse oodatavad tulevased laekumised võlainstrumendi eeldatava kehtivusaja või vajadusel lühema perioodi jooksul täpselt võlainstrumendi esmasel kajastamisel mõõdetud bruto bilansilisse väärtusesse (võttes arvesse kõiki makstud või saadud tasusid, mis on sisemise intressimäära olemuslikeks komponentideks, tehingukulutusi ja muid lisatasusid või allahindlusi, kuid jättes arvestusest välja eeldatavad tulevased krediidikahjumid). Intressitulu kajastatakse kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes kirjel „Finantstulud“. Finantsvarade ja -kohustiste jaotus kategooriatesse on toodud lisas 9. Finantsvarade väärtuse langus Äriühing moodustab reservi korrigeeritud soetusmaksumuses mõõdetavatesse võlainstrumentidesse tehtud investeeringute ja rendinõuete eeldatava krediidikahjumi (Expected Credit Loss) katteks. Finantsinstrumendi eeldatava krediidikahjumi summat uuendatakse igal aruandekuupäeval, et see peegeldaks pärast instrumendi esmast kajastamist toimunud krediidiriski muutusi. Äriühing kasutab ostjate vastu tekkinud nõuete ja rendinõuete nende kehtivusajal eeldatava krediidikahjumi kajastamiseks standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit. Kui Äriühingul tekib vajadus moodustada allahindlus nõuetele ostjate vastu ja rendinõuetele, siis allahindluse summa võrduks nõuete kehtivusaja jooksul eeldatavalt tekkiva krediidikahjumiga. Nimetatud varade eeldatava krediidikahjumi hindamiseks kasutatakse ajaloolist krediidikahjumi kogemust, mida korrigeeritakse konkreetsete deebitoridega seotud tegurite, üldiste majandustingimuste, aruandekuupäeval finantsvarale rakenduvate tegelike ja prognoositavate tingimuste ja nende suuna hinnanguga ning vajadusel ka raha ajaväärtusega. Kehtivusaja jooksul eeldatav krediidikahjum on eeldatav krediidikahjum, mis tuleneb kõigist finantsinstrumendi kehtivusajal võimalikest kohustuste täitmata jätmise juhtudest. Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui on toimunud üks või mitu sündmust, mis avaldavad selle finantsvara eeldatavatele tulevastele rahavoogudele negatiivset mõju. Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui leiab aset vähemalt üks järgnevatest sündmustest:

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

19

a) emitendi või deebitori olulised finantsraskused; b) lepingu rikkumine, nt kohustuse mittetäitmine; c) deebitori laenuandja(te) poolt deebitorile tema finantsraskustega seotud majanduslikel või lepingulistel põhjustel järeleandmis(t)e tegemine, mida muul juhul ei oleks tehtud; d) deebitori pankrot või muu finantsalane restruktureerimine või e) finantsvara aktiivse turu kadumine finantsraskuste tõttu.

Finantsvara krediidikvaliteeti hindamismudelil on kolm faasi, mis baseeruvad krediidiriski muutusel. Kui finantsinstrumendi krediidirisk ei ole pärast esmast kajastamist oluliselt suurenenud, kajastab Äriühing sellele allahindluse 12 kuu jooksul eeldatava krediidikahjumi summas (faas 1). Kui finantsinstrumendi krediidirisk on pärast esmast kajastamist oluliselt suurenenud (faas 2), kajastab Äriühing allahindluse kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Finantsvara liigub faasi 2, kui tegemist on makseviivitusega vahemikus >30 ja <90 päeva või finantsvaraga, mis on klassifitseeritud kõrgendatud jälgimise alla või on makseraskuste tõttu restruktureeritud. Meetod on sümmeetriline, st järgnevatel bilansipäevadel, kui finantsinstrumendi krediidikvaliteet paraneb selliselt, et enam ei ole täidetud oluline krediidiriski suurenemise kriteeriumid alates esmasest kajastamisest, siis finantsvara liigub tagasi faasi 1. Lootusetud finantsinstrumendid on faasis 3. Kõik finantsvarad, mis on faasis 3, on krediidikahjumiga. Äriühing hindab finantsvaraga seotud kohustuse mittetäidetuks, kui see vastab täielikult vara väärtuse languse mõistele või finantsvara on enam kui 90 päeva maksetähtaja ületanud, välja arvatud juhul, kui Äriühingul on toetavaid argumente, miks sellest pikem maksetähtaja ületamine on põhjendatud. Finantsvarade kajastamise lõpetamine Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui varad on tagasimakstud või Äriühing kaotab antud vara üle kontrolli (näiteks vara müügi või varaga seotud lepinguliste õiguste kustumise järel). Äriühing omab finantsvara üle kontrolli juhul, kui ta saab põhilise osa varaga seotud tuludest ning ta kannab põhilist osa varaga seotud riskidest. Kontroll varade üle säilib, kui vastaspoolel pole vara tervikuna võimalik müüa sõltumatule kolmandale osapoolele ilma müügipiirangute kehtestamiseta. Finantsvara eemaldamisel finantsseisundi aruandest kajastatakse finantsvara bilansilise väärtuse ja tema eest saadud tasu vahet kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes kuluna. Finantsvarade mahakandmine Äriühing kannab finantsvara maha, kui ilmneb teavet selle kohta, et tehingu vastaspoolel on tõsiseid rahalisi raskusi või finantsvara bilansilise väärtuse katmiseks ei ole realistlikke väljavaateid, nt kui tehingu vastaspoole suhtes on kuulutatud välja likvideerimismenetlus või pankrot ja Äriühingu juhtkonna hinnangul on summade laekumine ebatõenäoline. Ka siis, kui vara on maha kantud, võib Äriühing jätkata võla sissenõudmist, kasutades selleks oma võlgade sissenõudmisprotseduuridest tulenevaid meetmeid ning vajadusel ka õigusnõustajate abi. Laekunud, kuid varasemalt maha kantud summad, kajastatakse kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes. Finantskohustised Kõiki finantskohustisi (võlad tarnijatele, laen, muud lühi- ja pikaajalised kohustised) mõõdetakse esmasel kajastamisel õiglases väärtuses ja hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on bilansipäevale järgneva 12 kuu jooksul või Äriühingul puudub tingimusteta ühepoolne õigus lükata kohustise tasumist edasi hilisemaks kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva. Lühiajaliseks liigitatakse ka laenu või võlakirjadega seotud kohustised, mille tagasimakse tähtaeg on aruandekuupäevale järgneva 12 kuu jooksul. Samuti kajastatakse

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

20

lühiajalistena laenuga seotud kohustusi, mida laenuandjal oli õigus aruandekuupäeval lepingutingimuste rikkumise tõttu koheselt sisse nõuda. Finantskohustiste kajastamise lõpetamine Äriühing lõpetab finantskohustiste kajastamise siis, kui Äriühingu kohustised on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Finantskohustise eemaldamisel finantsseisundi aruandest kajastatakse kohustise bilansilise maksumuse ja tema eest makstud tasu vahet kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes tulu või kuluna. Kui finantskohustisega seotud tingimustes toimub oluline muudatus, lõpetatakse esialgse finantskohustise kajastamine ning arvele võetakse muudetud tingimustega finantskohustis. Sellisel juhul finantskohustise eemaldamisel finantsseisundi aruandest kajastatakse esialgse ja uue kohustise bilansilise maksumuse kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes tulu või kuluna. 1.10 Finantsvarade ja finantskohustiste saldeerimine

Finantsvarasid ja finantskohustisi saldeeritakse ja esitatakse finantsseisundi aruandes netosummas ainult juhul, kui Äriühingul on juriidiliselt rakendatav õigus kajastatud summasid saldeerida ja Äriühing kavatseb neid varasid saldeerida või realiseerida vara ja tasuda kohustise samaaegselt. Juriidiliselt rakendatav õigus ei tohi olla sõltuv tulevastest sündmustest ja peab olema rakendatav tavapärase äritegevuse käigus ning ka tehingupartneri poolsete lepingurikkumiste, maksejõuetuse ning pankroti korral. 1.11 Osakapital ja kohustuslik reservkapital Osad on kaasatud omakapitalis. Uute osade emiteerimisega seotud kulutused arvestatakse maha omakapitalist eeldusel, et tegemist on vältimatute lisakuludega, mis on otseselt tehinguga seotud. Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja Äriühingu põhikirjale on Äriühing kohustatud moodustama kohustusliku reservkapitali. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 osakapitalist. Vastavalt ainuosaniku otsusele võib kohustuslikku reservkapitali kasutada kahjumi katmiseks, samuti osakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid ainuosanikule. Lähtudes eelnevate aastate kasumi jaotamise ettepanekutest ning ainuosaniku poolt tehtud kasumi jaotamise otsusest ületab Äriühingu kohustuslik reservkapital seaduses ja põhikirjas sätestatud miinimummäära andes täiendava finantsstabiilsuse ettevõtte majandustegevusele. 1.12 Seotud osapooled Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks riigiasutusi, ettevõtteid ja riigi osalusega äriühinguid ning sidusettevõtteid. Võtmeisikutena on käsitletud Äriühingu nõukogu liikmeid ja juhatuse liikmeid. Samuti on loetud seotud osapoolteks võtmeisikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Täpsem informatsioon tehingutest seotud osapooltega on toodud lisas 15. 1.13 Maksustamine ja edasilükkunud tulumaks Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele ei maksustata Eestis registreeritud ettevõtete jaotamata kasumit. Tulumaksuga maksustatakse kasumi jaotamist. Vastavalt tulumaksuseadusele said ettevõtted kuni 31.12.2024 regulaarselt makstavatele dividendidele rakendada soodusmaksumäära 14%. Seda soodsamat maksumäära sai kasutada dividendimaksetele, mis ulatusid kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis olid maksustatud väljamakset tegeva äriühingu tasandil tulumaksuga. Alates

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

21

01.01.2025 tulumaksuseadust muudeti ja madalamat maksumäära enam rakendada ei saa. Äriühingu tulumaksumäär 2024. aastal oli 20/80 ning alates 01.01.2025 22/78. 1.14 Dividendid Dividende kajastatakse nende välja kuulutamisel jaotamata kasumi vähendusena ning kohustisena ainuosaniku vastu. 1.15 Rahavoogude aruanne

Rahavooge klassifitseeritakse rahavoogudeks äri, investeerimis- ning finantseerimistegevusest. Rahavoogude aruande koostamisel on rahavood äritegevusest kajastatud kasutades kaudset meetodit, rahavood investeerimis- ning finantseerimistegevusest on kajastatud kasutades otsemeetodit. 1.16 Sündmused pärast aruandekuupäeva Korrigeerivad sündmused – need, mis tõendavad aruandekuupäeval eksisteerinud asjaolusid, kajastatakse Äriühingu lõppenud aruandeaasta finantsseisundi- ning kasumi- (kahjumi-) ja muu koondkasumi (-kahjumi) aruandes. Mittekorrigeerivad sündmused – need, mis ei ole seotud aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludega ning on esitatud aastaaruande lisades.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

22

Lisa 2. Müügitulu (tuhandetes eurodes)

01.01.2025- 31.12.2025

01.01.2024- 31.12.2024

Renditulu 792 10 535 Renditulu lennukite rendist 631 8 439 Renditulu lennukite tööriistade ja varuosade (sh mootorite) rendist 161 211

2024. aasta oktoobris teatas Äriühingu rentnik makseraskustest tingitud tegevuse katkestamisest, millele 2025. aasta alguses järgnes rentniku pankrot. Lennukite rent: 2025. aasta jaanuaris lõpetas Äriühing kõik lennukite kasutusrendilepingud, mille esialgne keskmine kestus oli 12-13 aastat võimaluseta rentniku soovil lepinguid ennetähtaegselt lõpetada. Rendimaksete valuutaks aruandeperioodil oli EUR. Tööriistade ja varuosade rent: 2024. aasta detsembris lõpetas Äriühing tööriistade ja varuosade rendilepingu ning 2025. aasta veebruaris lõpetati mootorite rendilepinguid. Tööriistade ja varuosade rendimaksete valuutaks oli EUR ning lennukite mootorite rendivaluutaks oli USD. Informatsioon renditud varade kohta on toodud lisas 7. Varade müük: Aruandeaastal sõlmis Äriühing seitsme lennuki müügilepingu: kuus lennukit müüdi aruandeaastal ning ühe lennuki müük viidi lõpule 2026. aastal. Lisaks võõrandas Äriühing viis kasutatud lennukimootorit ning tööriistade ja varuosade kogumi.

01.01.2025- 31.12.2025

01.01.2024- 31.12.2024

Kasum varade müügist 185 922 Lennukid -962 0 Kasutatud mootorid 1 510 922 Tööriistade ja muude varuosade kogum -212 0 Müügitasud -151 0

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

23

Lisa 3. Amortisatsioonikulud (tuhandetes eurodes)

01.01.2025- 31.12.2025

01.01.2024- 31.12.2024

Lennukite ja lennukite komponentide amortisatsioonikulu 0 4 706

Mootorite amortisatsioonikulu 0 806 Amortisatsioonikulud kokku 0 5 512

Renditavate varade amortisatsiooni arvestati kuni 2024. aasta lõpuni. Seejärel klassifitseeriti Äriühingu renditavad varad müügiootel varadeks, millest suurem osa müüdi 2025. aastal (lisa 7).

Lisa 4. Varade müügieelne hooldus, teenindus ja kindlustus (tuhandetes eurodes)

01.01.2025- 31.12.2025

01.01.2024- 31.12.2024

Lennukite hooldus ja maapealne teenindus 1 854 0 Lennukite kindlustus 259 0 Muud lennukite ja varuosadega seotud teenused 50 0

Kokku 2 163 0

Lisa 5. Mitmesugused tegevuskulud (tuhandetes eurodes)

01.01.2025- 31.12.2025

01.01.2024- 31.12.2024

Teenused 463 338 Juhatuse ja nõukogu tasud (sh sotsiaalmaksud) 47 44 Muud kulud 2 12 Kokku 512 394

Tasusid maksti kolmele nõukogu liikmele ja kahele juhatuse liikmele. Äriühingus aruandeperioodil töötajaid ei olnud.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

24

Lisa 6. Kahjum valuutakursi muutusest (ärikahjum) 2024. aasta lõpus lennukite väärtuse komponendina kajastatud eeldatav lennukite müügihind põhines müügimenetluse käigus laekunud USA dollarites hinnapakkumisel. Aruandeaasta esimesel poolel peeti lõplikke läbirääkimisi müügitingimuste üle ning viidi läbi lennukite tehnilise seisundi kontroll. Kuue lennuki müügiprotsessi lõpetamine, sealhulgas lennukite üleandmine ja müügihinna laekumine, toimus 2025. aasta kolmandas ja neljandas kvartalis. Selleks ajaks oli EUR/USD vahetuskurss võrreldes aasta algusega keskmiselt 12% tõusnud, vähendades müügist laekunud USD-summade euroekvivalenti.

01.01.2025- 31.12.2025

01.01.2024- 31.12.2024

Valuutakursikahjum lennukite müügist -3 923 0

Muu valuutakursikasum (-kahjum) äritegevusest 8 -228

Kokku -3 915 -228 Informatsioon varade müügi kohta on toodud lisades 2 ja 7. Lisa 7. Müügiootel varad (tuhandetes eurodes) Pärast rentniku tegevuse lõpetamist 2024. aastal teatas Äriühingu omanik oma kavatsusest müüa Äriühingu põhivara, mille tulemusena klassifitseeriti põhivarad sama aasta lõpu seisuga müügiootel varadeks. Enamik varadest müüdi 2025. aasta jooksul. Müügiootel varade jääk aruandeaasta lõpu seisuga koosneb ühest lennukist ja ühest ressursi ammendunud mootoritest, mille müügiprotsess viidi lõpule 2026. aasta alguses.

Äriühingu müügiootel varad seisuga 31.12.2025 klassifitseeruvad õiglase väärtuse hierarhia 2. tasemele (31.12.2024 - klassifitseeruvad õiglase väärtuse hierarhia 3. tasemele). Lennukite väärtus seisuga 31.12.2025 vastab ostjaga kokkulepitud müügihinnale, mille arvestusvaluuta on USA dollar. USA dollari 1%-line tugevnemine või nõrgenemine euro suhtes suurendab või vähendab kasumi ja muu koondkasumi aruande lõpptulemit 34 tuhande euro võrra. Seisuga 31.12.2024 kasutas Äriühing vara väärtuse määramisel hinnapakkumisi. Lennukite eraldiseisvate mootorite ning tööriistade ja varuosade kogumi väärtuse määramisel seisuga 31.12.2024 lähtuti juhtkonna hinnangutest

31.12.2025 31.12.2024

Müügiootel vara 3 387 39 729 Lennukid (Bombardier CRJ900NG) 3 387 37 058 Lennukite eraldiseisvad mootorid 0 1 371 Lennukite tööriistade ja varuosade kogum 0 1 300

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

25

Informatsioon varade müügist tekkinud kasumi (kahjumi) kohta on toodud lisas 2.

Lisa 8. Raha ja raha ekvivalendid (tuhandetes eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Raha: raha pangakontodel Piiranguteta 22 074 929 Piirangutega 0 8 127 Raha ja raha ekvivalendid kokku (lisa 9) 22 074 9 056

Piiranguteta raha ja raha ekvivalentidena on kajastatud Äriühingu vabad rahalised vahendid. 2024. aastal olid osa Äriühingu pangakontodest ning nendega seotud rendilepingutest tulenevad laekumised koormatud pandiga LHV Pank AS kasuks. Aruandeaasta lõpu seisuga olid kõik Äriühingu pangakontod pandist vabastatud (lisa 14). Lisa 9. Finantsinstrumendid Finantsinstrumentide jaotus kategooriate lõikes (tuhandetes eurodes)

Finantsvarad 31.12.2025 31.12.2024 Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad: Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8) 22 074 9 056 Nõuded ja maksude ettemaksed (lisa 10) 584 6 Kokku 22 658 9 062 Finantskohustised 31.12.2025 31.12.2024 Finantskohustised: Laenud – lühiajalised kohustised (lisa 14) 0 3 800 Laenud – pikaajalised kohustised (lisa 14) 0 12 100 Võlad tarnijatele, juhatuse ja nõukogu liikmetele ning intressivõlad (lisa 11) 744 237 Kokku 744 16 137

01.01.2025- 31.12.2025

01.01.2024- 31.12.2024

Varade müük müügihinnas 32 737 922 Lennukid (Bombardier CRJ900NG) 28 768 0 Lennukite eraldiseisvad mootorid 2 882 922 Lennukite tööriistade ja varuosade kogum 1 087 0

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

26

Finantsvarade ja finantskohustiste jääkväärtus, millest on maha arvatud allahindlused, ei erine nende õiglasest väärtusest. Nõuete muutus tulenes peamiselt suurenenud intressi- ja maksutagastusnõuetest. Kohustiste muutuse tingis eelkõige laenu ennetähtaegne tagasimaksmine. Finantsvarade krediidikvaliteet (tuhandetes eurodes) Äriühing rakendab kõigi ostjate vastu tekkinud nõuete eeldatava krediidikahjumi kajastamisel standardis IFRS 9 sätestatud lihtsustatud meetodit, mis lubab moodustada allahindluse reservi kehtivusaja jooksul eeldatava krediidikahjumi summas. Selleks, et hinnata eeldatavat krediidikahjumit, jagatakse nõuded ostjate vastu ühiste krediidiriski tunnuste ja tähtaja ületanud päevade alusel gruppidesse. Hindamispõhimõtteid on kirjeldatud arvestusmeetodite lõigus „Finantsvarade väärtuse langus“ (lisa 1.9). Kui finantsvara ei ole tähtaega ületanud ja selle väärtus ei ole langenud, siis üldjuhul hinnatakse selle krediidikvaliteeti sõltumatute krediidireitingu agentuuride poolt kreeditoridele antud reitingute alusel (kui vastaspoolele on reiting antud).

Raha arvelduskontodel ja hoiused reitingute lõikes 31.12.2025 31.12.2024 Aa3 15 166 929 A3 6 908 8 127 Kokku 22 074 9 056

Rahaliste jääkide krediidikvaliteedi hindamisel kasutab Äriühing reitinguagentuuride Moody´s krediidireitinguid. Juhatus on hinnanud, et krediidiasutuste nõuded kannavad madalat krediidiriski, arvestades nende krediidireitingut, finantsseisundit ja lühiajalist majanduslikku väljavaadet. Äriühingu finantsvarades kajastatud nõuded seisuga 31.12.2025 koosnevad peamiselt ettemaksetest Maksu- ja Tolliametile ja tagastamisele kuuluvast käibemaksunõudest. Nõuete vanuseline jaotus:

Üle tähtaja 31.12.2025 31.12.2024 Kuni 30 päeva 95 6 Nõuded kokku (lisa 10) 95 6

Aruandeaasta lõpu seisuga kajastatud finantsvarade ja rahaliste jääkide võimalik krediidikahjum on ebaoluline ning ei olnud seisuga 31.12.2025 finantsseisundi aruandes kajastatud. Informatsioon nõuete mahakandmise kohta on toodud lisas 13.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

27

Lisa 10. Nõuded ja ettemaksed (tuhandetes eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 < 1 aasta < 1 aasta Rendinõuded 0 6 Lühiajalised intressinõuded 95 6 Nõuded kokku 95 6 Maksude ettemaksed 489 66 Käibemaksu tagastusnõuded 41 30 Ettemaksed 16 0 Ettemaksed kokku 546 96 Kokku 641 102

Lisa 11. Võlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes)

31.12.2025 31.12.2024 Võlad tarnijatele 737 222 Võlad juhatuse ja nõukogu liikmetele 3 3 Lühiajalised intressivõlad 0 8 Muud viitvõlad 4 4 Võlad ja ettemaksed kokku (lisa 9) 744 237

Tarnijatele võlgnevuste suurenemine tulenes peamiselt lennukite maapealse teeninduse kulude kasvust ning 2025. aasta juhtimisteenuse arvete maksete edasilükkamisest. Lisa 12. Osakapital

31.12.2025 31.12.2024 Osakapital (eurodes) 1 000 000 1 000 000 Osade arv 1 1 Osa nominaalväärtuses (eurodes) 1 000 000 1 000 000

Sissemakse osakapitali kajastati ühingu registreerimisel 9. oktoobril 2015. aastal. Ülekursina sissemakstud summa oli 31 000 tuhat eurot.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

28

Äriühingu jaotuskõlbulik omakapital seisuga 31.12.2025 on negatiivne: -6 942 tuhat eurot (31.12.2024: 383 tuhat eurot), mis võrdub 2025. aasta koondkahjumi ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi summaga. Lisa 13. Nõuete ja kohustiste mahakandmised (tuhandetes eurodes) Rendilepingute lõpetamisel aruandeaastal kanti maha kõik laekumata rendinõuded rentnike vastu (lisa 9). Aruandeaastal mahakantavaid kohustisi ei olnud. Aastalõpu seisuga tasaarveldas Äriühing rentniku makstud tagatisdeposiidist 67 tuhat eurot tasumata rendiviivisega (2024. aastal 1 005 tuhat eurot).

Lisa 14. Laenukohustised (tuhandetes eurodes) 2021. aastal sõlmisid Äriühing ja AS LHV Pank laenulepingu summas 23 000 tuhat eurot intressimääraga 2% + 6 kuu Euribor ning tagastamistähtajaga 2026. aastal. Aruandeaastal tasus Äriühing kõik laenu- ja intressikohustised ennetähtaegselt. Laenuperioodil olid Äriühingu pangakontod LHV pangas panditud laenuandja kasuks. Panditud arvelduskontodel puudusid otsesed rahakasutuse piirangud, välja arvatud laenulepingu rikkumise („Event of Default“) korral (lisa 8). Laenu ennetähtaegse tagasimaksmise tulemusena vabastati Äriühingu LHV pangakontod pandist ja kõigist piirangutest.

Saadud laenu jääk Saldo 31.12.2023 19 700 Saadud laenu tagasimaksed -3 800 Saldo 31.12.2024 (lisa 9) 15 900 Saadud laenu tagasimaksed -15 900 Saldo 31.12.2025 (lisa 9) 0

Kasum (kahjum) nõuete ja kohustiste mahakandmisest

01.01.2025- 31.12.2025

01.01.2024- 31.12.2024

Nõuded: -791 -16 606 Arvestuslikud rendinõuded (lisa 10) 0 -6 026 Rendinõuded -791 -10 580 Kohustised: 0 13 732 Hooldusreserv 0 11 319 Tulevaste perioodide tulud 0 2 413 Kokku kahjum mahakandmisest -791 -2 874

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

29

Saadud laenu intressikohustis Tekkepõhine intressikohustis 31.12.2023 11 2024. aasta intressikulu 1 196 2024. aastal välja makstud -1 198 Tekkepõhine intressikohustis 31.12.2024 9 2025. aasta intressikulu 488 2025. aastal välja makstud -497 Tekkepõhine intressikohustis 31.12.2025 0

Lisa 15. Seotud osapooled (tuhandetes eurodes) Aruandeperioodi jooksul hõlmasid seotud osapoolte tehingud tehinguid riigi omanduses olnud äriühinguga Nordic Aviation Group AS ja selle tütarühinguga Regional Jet OÜ kuni nende pankroti väljakuulutamiseni ning äriühinguga, mis osutab juhtimis- ja õigusabiteenust (Advokaadibüroo TRINITI OÜ).

31.12.2025 31.12.2024 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Muud riigi omandis olevad ettevõtted 0 0 0 67 Ettevõtted, kes osutavad juhtimisteenust 0 403 0 74 Kokku 0 403 0 141

01.01.2025-31.12.2025 01.01.2024-31.12.2024 Müügid Ostud Müügid Ostud Muud riigi omandis olevad ettevõtted* 792 2 16 629 4 724 Ettevõtted, kes osutavad juhtimisteenust 0 403 0 225 Kokku 792 405 16 629 4 949 * Müügid sisaldavad lennukite, lennukite tööriistade ja varuosade rendimakseid. Ostud sisaldavad lennukite mootorite ja Hooldusreservi tööde soetust.

Tagasimaksed hooldusreservist 01.01.2025- 31.12.2025

01.01.2024- 31.12.2024

Muud riigi omandis olevad ettevõtted 0 4 971

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused

01.01.2025- 31.12.2025

01.01.2024- 31.12.2024

Arvestatud tasu 35 33

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

30

Tegev- ja kõrgema juhtkonna koosseisu kuuluvad Äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmed. Juhatuse liikmetega sõlmitud kokkulepped ei näe ette hüvitist lepingu lõppemise korral. Lisa 16. Finantsriskide juhtimine (tuhandetes eurodes) Finantsriskid

Äriühingu laenukohustiste tagasimakse ning rendilepingute lõpetamine aruandeaastal muutsid Äriühingule mõju avaldavate finantsriskide kombinatsiooni. Oluliste riskide hulgas ei sisalda see enam laenu intressimääraga seotud riski, rentnikuga seotud krediidirisk on asendunud varade ostjate krediidiriskiga ning likviidsus- ja varade hinnarisk on märkimisväärselt vähenenud. Samal ajal on välisvaluutariski mõju endiselt suur. Finantsriskide juhtimise eesmärk on nende leevendamine ja finantstulemuste volatiilsuse vähendamine.

Krediidirisk kajastab potentsiaalset kahju, mis võib tekkida vastaspoole suutmatuse tõttu täita õigeaegselt oma kohustusi Äriühingu ees. Äriühingu peamine krediidirisk tuleneb varade ostja suutmatuse tõttu tasuda ostu-müügilepingust tulenevaid makseid. Kõik olemasolevad varade ostu-müügilepingud, mille Äriühing on sõlminud, näevad ette varade üleandmist alles pärast maksete laekumist.

Likviidsusrisk kujutab endast ohtu, et Äriühing ei suuda täita rahalisi kohustusi rahavoogude puudujäägi tõttu. Pärast varade müüki ja laenukohustiste tagasimaksmist on Äriühingu likviidsusrisk peaaegu kadunud. Äriühingu finantsvarade ja -kohustiste saldo on positiivne, kus finantsvarad ületavad finantskohustusi 21 914 tuhande euro võrra. Järgnevas likviidsusanalüüsis on esitatud Äriühingu finantsvarade ning lühi- ja pikaajaliste finantskohustiste jaotus tähtajaliselt:

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

31

Finantsvarad Intress <1 kuu 1-3 kuud

3-12 kuud

1-5 aastat

Kokku Väärtus finantsseisundi aruandes

31.12.2025 seisuga Intressi mittekandvad 7 786 24 0 0 7 810 7 810

Intressikandvad 1,75%- 3,7% 10 593 4 255 0 0 14 848 14 848

Kokku 18 379 4 279 0 0 22 658 22 658

Finantskohustised Intress <1 kuu 1-3

kuud 3-12 kuud

1-5 aastat

Kokku Väärtus finantsseisundi aruandes

31.12.2025 seisuga Intressi mittekandvad 744 0 0 0 744 744 Kokku 744 0 0 0 744 744 Finantsvarade ja - kohustiste saldo 31.12.2025 17 635 4 279 0 0 21 914 21 914

Finantsvarad Intress <1 kuu 1-3 kuud

3-12 kuud

1-5 aastat

Kokku Väärtus finantsseisundi aruandes

31.12.2024 seisuga Intressi mittekandvad 9 062 0 0 0 9 062 9 062 Kokku 9 062 0 0 0 9 062 9 062

Finantskohustised Intress <1 kuu 1-3

kuud 3-12 kuud

1-5 aastat

Kokku Väärtus finantsseisundi aruandes

31.12.2024 seisuga Intressi mittekandvad 165 72 0 0 237 237

Intressikandvad

2,65%- 4,25%+6k

uu EURIBOR 0 2 850 950 12 100 15 900 15 900

Kokku 165 2 922 950 12 100 16 377 16 377 Finantsvarade ja - kohustiste saldo 31.12.2024 8 897 -2 922 -950 -12 100 -7 074 -7 074

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

32

Varade hinnarisk väljendub selles, et aruandeaasta lõpu seisuga müügiks kantud vara müügihind võib muutuda. Aruandeaasta lõpu seisuga koosneb müügiootel varade saldo ühest lennukist, mille müügihind on ostu-müügilepinguga fikseeritud ning mille hinnamuutus on vähetõenäoline. Äriühing on valuutariski osas avatud nii tehingu- kui ka konverteerimisriskile. Suurem osa Äriühingu rahast hoitakse USA dollarites ning lennuki müügihinna valuutaks on samuti USA dollar. USA dollari 1%-line tugevnemine või nõrgenemine euro suhtes mõjutaks 2025. aasta kasumi ja muu koondkasumi aruande lõpptulemit keskmiselt 250 tuhande euro võrra (2024. aastal – 386 tuhande euro võrra). USD/EUR kursimuutus ei avalda kriitilist mõju Äriühingu võimekusele katta jooksvad kulud. Lisaks saab nimetatud riski leevendada, kasutades vajadusel tavapäraseid valuutariski maandamisinstrumente, näiteks valuuta forward- ja swap-tehinguid.

Raha arvelduskontodel valuutade lõikes 31.12.2025 31.12.2024 USD (tuhandetes USA dollarites) 25 442 7 049 EUR (tuhandetes eurodes) 421 2 271 Kokku (tuhandetes eurodes) 22 074 9 056

Varad (va raha) valuutade lõikes 31.12.2025 31.12.2024 USD (tuhandetes USA dollarites) 3 980 38 500 EUR (tuhandetes eurodes) 641 2 671 Kokku (tuhandetes eurodes) 4 028 39 729

Kohustised valuutade lõikes 31.12.2025 31.12.2024 USD (tuhandetes USA dollarites) 38 0 EUR (tuhandetes eurodes) 712 16 204 Kokku (tuhandetes eurodes) 744 16 204

Lisa 17. Sündmused pärast aruandekuupäeva

2026. aasta märtsis müüs Äriühing seitsmenda lennuki hinnaga 4 000 tuhat USA dollarit ning lennuressursi ammendanud remontivajava lennukimootori ning varuosad hinnaga 1 350 tuhat USA dollarit.

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

33

Juhatuse liikmete allkirjad Juhatus on koostanud Osaühingu Transpordi Varahaldus tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande 31. detsembril 2025 lõppenud perioodi kohta. Tõnis Tamme Juhatuse liige 30.03.2026 Ergo Blumfeldt Juhatuse liige 30.03.2026

Osaühing Transpordi Varahaldus Majandusaasta aruanne 2025

34

KAHJUMI KATMISE ETTEPANEK Osaühingu Transpordi Varahaldus puhaskahjum perioodil 01. jaanuar 2025 - 31. detsember 2025 oli -7 325 416 eurot. Juhindudes äriseadustiku §179 teeb juhatus ettepaneku katta Osaühingu Transpordi Varahaldus 2025. majandusaasta kahjumi -7 325 416 eurot alljärgnevalt:

-382 962 eurot - eelnevate perioodide jaotamata kasumi arvelt; -299 984 eurot – kohustusliku reservkapitali arvelt; -6 642 470 eurot – ülekursi arvelt.

Lugupidamisega, Ergo Blumfeldt Tõnis Tamme Juhatuse liige Juhatuse liige

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Osaühing Transpordi Varahaldus osanikule

Arvamus

Oleme auditeerinud Osaühing Transpordi Varahaldus (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab finantsseisundi aruannet seisuga

31.12.2025, kasumi- ja muu koondkasumi aruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud

aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas olulist informatsiooni arvestuspõhimõtete kohta.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2025

ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on

vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse

täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud

kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased

kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks

meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega

meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis

vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu

informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat

oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses

sätestatud nõuetega.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist

aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas

kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse

standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas

pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot,

kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud

juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate

oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus,

kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi

käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et

need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi

kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

— teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja

teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie

arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

— omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid

mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

— hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

— teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi

tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust

ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima

vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis

modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased

sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

— hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas

raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Indrek Alliksaar

Vandeaudiitori number 446

/digitaalselt allkirjastatud/

Vadim Titov

Vandeaudiitori number 730

KPMG Baltics OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 17

Ahtri tn 4, Tallinn, Harju maakond, 10151

31.03.2026

KPMG Baltics OÜ

Ahtri 4

Tallinn 10151

Estonia

Telephone +372 6 268 700

Internet www.kpmg.ee

KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a

member firm of the KPMG network of independent member firms

affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG

International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.

MÄRGUKIRI JUHATUSE JA NÕUKOGU ÄRIHUVIDE KONTROLLI KOHTA

Märgukiri on koostatud Osaühing Transpordi Varahaldus juhatusele ja nõukogule, esitamiseks Kliimaministeeriumile. Kokkuleppel Osaühing Transpordi Varahaldus (edaspidi „Ettevõte“) juhatusega oleme teostanud allpool loetletud protseduurid juhatuse poolt kehtestatud sisemise regulatsiooni vastavuse kohta korruptsioonivastase seaduse (edaspidi „KVS“) § 3 lõikest 3 tulenevate nõuetega, mis on suunatud Ettevõtte juhtorganite liikmete korruptsiooniohu ennetamiseks perioodil 1. jaanuar 2025 kuni 31. detsember 2025. Aruandeperioodil Ettevõttel töötajaid ei olnud.

Läbiviidud protseduurid

Vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 3 lõikele 3 tuleb tagada Ettevõtte kui avalik-õigusliku juriidilise isiku nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitvate ametiisikute korruptsiooni ennetamise alane teadlikkus ja kohustustest kinnipidamise kontroll.

Teostasime ärihuvide kontrolli Osaühing Transpordi Varahaldus nõukogu ja juhatuse liikmete osas, lähtudes korruptsioonivastasest seadusest ja Ettevõtte poolt kehtestatud sisemisest korruptsiooniohu ennetamise regulatsioonist.

Teostasime järgmised protseduurid:

1. Tegime juhtkonnale järelepärimisi sisemise regulatsiooni olemasolu ja rakendamise kohta juhtorganite liikmete korruptsiooniohu ennetamiseks, mis vastab KVS-le ja maandab võimalikke korruptsiooniriske Ettevõttes.

2. Tegime juhtkonnale järelepärimisi KVS-s esitatud asjakohaste põhimõtete rakendamise kohta:

— kas Ettevõttes on kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS;

— kuidas tuvastatakse ametiisikutega seotud osapooled ning nendega tehtud võimalikud tehingud;

— kuidas tagatakse KVS toimingupiirangutest kinnipidamine.

3. Küsisime juhtkonnalt seotud osapoolte nimekirja seisuga 31.12.2025 ning perioodil 01.01.2025 – 31.12.2025 seotud osapooltega tehtud tehingute nimekirja. Nimekirja täielikkust (completeness) me olulise väärkajastamise riskiks ei hinnanud ja seega protseduure selle väite kontrollimiseks ei teostanud.

4. Kontrollisime seotud osapoolte nimekirja kantud isikute asjakohasust ja seotud osapoolte nimekirjas esitatud tehinguid ning teostasime vajadusel sellekohaseid päringuid.

Tähelepanekud

Läbiviidud protseduuride tulemusena ei tuvastanud me asjaolusid, mida oleks vaja käesolevas märgukirjas eraldi esile tuua. Meie käesolev märgukiri on koostatud finantsauditi käigus Ettevõttes läbi viidud kontrolli kohta. Meie töö tugineb eelpool loetletud protseduuridel ja eeldusel, et kogu meile esitatud informatsioon on korrektne, kõikehõlmav ning mitte ühtegi parandust, muudatust ega täiendust ei ole dokumentidesse tehtud pärast nende meile esitamist. Kuna eespool kirjeldatud protseduurid ei kujuta endast auditit ega ülevaatust kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega või rahvusvaheliste ülevaatuse töövõttude standarditega, ei väljenda me mingit kindlust esitatud informatsiooni suhtes. Kui me oleksime läbi viinud lisatoiminguid, teostanud auditi või ülevaatuse kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega või rahvusvaheliste ülevaatuse töövõttude standarditega, oleksid võinud meile teatavaks saada muud asjaolud, mida oleksime teile aruandes kajastanud.

2

Kasutuspiirang

Märgukiri on koostatud Osaühing Transpordi Varahaldus juhatusele ja nõukogule ainult käesolevas märgukirjas kirjeldatud eesmärgil ning esitamiseks Kliimaministeeriumile ülevaate andmiseks teostatud protseduuride tulemuste kohta tehingutest seotud osapooltega ning mitte kasutamiseks mis tahes muul eesmärgil või jagamiseks mis tahes muudele osapooltele.

KPMG Baltics OÜ

Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17

/digitaalselt allkirjastatud/

Indrek Alliksaar

Vandeaudiitori number 446

Tallinn, 1. aprill 2026

AINUOSANIKU OTSUS

Tallinn 08.04.2026 nr 1-3/26/8

OSAÜHING TRANSPORDI VARAHALDUS

Registrikood: 12927802

Aadress: Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122

Ainuosanik: Eesti Vabariik

Ainuosaniku esindaja on osalust valitsev minister - taristuminister

Häälte arv: 1 000 000

OÜ Transpordi Varahaldus 2025. aasta

majandusaasta aruande kinnitamine

Tutvunud OÜ Transpordi Varahaldus 2025. aasta majandusaasta aruandega, audiitori

järeldusotsusega, kahjumi katmise ettepanekuga, osaühingu nõukogu esitatud kirjaliku aruandega

ning lähtudes äriseadustiku § 168 lg 1 punktist 5, §-st 179 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust:

1. Kinnitada 2025. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus.

2. Kinnitada 2025. aasta puhaskahjum summas 7 325 416 eurot ja eelmiste perioodide

jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 summas 382 962 eurot. Katta 2025. aasta

puhaskahjum järgmiselt:

(i) 382 962 eurot eelnevate perioodide jaotamata kasumi arvelt;

(ii) 299 984 eurot kohustusliku reservkapitali arvelt;

(iii) 6 642 470 eurot ülekursi arvelt.

3. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja

finantseesmärkide täitmise kohta 2025. aastal on hea.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Lisad:

1. OÜ Transpordi Varahaldus 2025. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus.

2. Audiitori märgukiri juhatuse ja nõukogu ärihuvide kontrolli kohta.

3. Nõukogu tegevuse ülevaade 2025. aasta majandusaasta aruande juurde.

Saata: OÜ Transpordi Varahaldus, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Maigi Pärnik-

Pernik, Ave Henberg, Raoul Lättemäe