Majandusaasta aruande ja omaniku ootuste kinnitamine ning audiitori nimetamine

AINUAKTSIONÄRI OTSUS

Tallinn 08.04.2026 nr 1-3/26/4

AS SAARTE LIINID

Registrikood: 10216057

Aadress: Saare maakond, Saaremaa vald, Kuressaare linn, Rohu tn 5, 93819

Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik

Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – taristuminister

Häälte arv: 9 648 500

AS Saarte Liinid 2025. aasta majandusaasta

aruande ja omaniku ootuste kinnitamine ning

audiitori nimetamine

Tutvunud AS Saarte Liinid 2025. aasta majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega,

kasumi jaotamise ettepanekuga, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku ülevaatega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust:

1. Kinnitada 2025. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus.

2. Kinnitada 2025. aasta puhaskasum summas 2 011 732 eurot ja jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 summas 18 247 212 eurot ning jaotada see järgmiselt:

(i) 0 eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali;

(ii) 2 011 732 eurot jaotamata kasumisse.

Eelmiste perioodide jaotamata kasum kokku peale jaotamist on 20 258 944 eurot.

3. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta 2025. aastal on väga hea.

Äriseadustiku § 298 lõike 1 punkt 5 ja § 305 lõike 1 alusel:

4. Nimetada AS Saarte Liinid 2026-2028 majandusaasta aruannete audiitoriks audiitorühing

KPMG Baltics OÜ (registrikood 10096082).

Äriseadustiku § 298 lõike 1 punkt 10, § 305 lõike 1 ja riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punkt 71 alusel:

5. Kinnitada omaniku ootused AS-ile Saarte Liinid.

6. Lugeda kehtetuks majandus- ja taristuministri 12.04.2022. a otsusega nr 1.1-5/22-017

kinnitatud omaniku ootused.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Lisad:

1. AS Saarte liinid 2025. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori aruanne.

2. Audiitori märgukiri 2025. majandusaasta korruptsiooniohtu ennetavate meetmete

rakendamise kohta.

3. Nõukogu tegevuse ülevaade 2025. aasta majandusaasta aruande juurde.

4. Audiitori nõusolek.

5. Omaniku ootused AS-ile Saarte Liinid.

Saata: AS Saarte Liinid, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Jaano Vink, Siiri Odrats-Koni,

Triinu Tombak, Ivo Jaanisoo

AS SAARTE LIINID Majandusaasta aruanne

Majandusaasta algus: 01.01.2025

Majandusaasta lõpp: 31.12.2025

Ärinimi: AS SAARTE LIINID

Registrikood 10216057

Aadress: Rohu 5, Kuressaare linn Saaremaa vald, 93819 Saare maakond

Telefon: +372 453 0140

Elektronposti aadress: [email protected]

Interneti kodulehekülg: www.saarteliinid.ee

Põhitegevusalad: Sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevused (EMTAK 52221)

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

SISUKORD

2025. AASTA TEGEVUSARUANNE ........................................................................................................ 3

1. ETTEVÕTTE ÜLDTUTVUSTUS ........................................................................................ 3

2. OMANIKU OOTUSED ...................................................................................................... 3

3. ETTEVÕTTE TEGEVUSKESKKOND ................................................................................ 4

4. TEGEVUSTULEMUSED ................................................................................................... 5

5. INVESTEERINGUD, SOETUSED JA ARENGUVÄLJAVAATED ................................... 11

6. KVALITEEDI- JA KESKKONNAJUHTIMINE.................................................................. 12

7. IT- JA TEHNOLOOGIAJUHTIMINE ............................................................................... 12

8. ORGANISATSIOON JA PERSONAL .............................................................................. 13

9. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE ................................................................ 13

Finantsseisundi aruanne ....................................................................................................................... 15

Kasumi-ja koondkasumiaruanne .......................................................................................................... 16

Rahavoogude aruanne .......................................................................................................................... 17

Omakapitali muutuste aruanne ............................................................................................................ 18

Raamatupidamise aastaaruande lisad ................................................................................................. 19

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused ................................................. 19

Lisa 2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja otsused, peamised riskid .................... 23

Lisa 3 Uute ja muudetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kasutuselevõtt 30

Lisa 4 Raha ja raha ekvivalendid ............................................................................................... 31

Lisa 5 Nõuded ja ettemaksed .................................................................................................... 31

Lisa 6 Varud................................................................................................................................. 31

Lisa 7 Materiaalne põhivara ...................................................................................................... 32

Lisa 8 Immateriaalne põhivara ................................................................................................. 34

Lisa 9 Võlad ja ettemaksed ....................................................................................................... 34

Lisa 10 Maksuvõlad ja ettemaksed ........................................................................................... 34

Lisa 11 Laenukohustused ja netovõlg ...................................................................................... 35

Lisa 12 Rendid ............................................................................................................................. 39

Lisa 13 Sihtfinantseerimine ....................................................................................................... 40

Lisa 14 Omakapital ..................................................................................................................... 41

Lisa 15 Müügitulu ...................................................................................................................... 41

Lisa 16 Tulu sihtfinantseerimisest............................................................................................. 42

Lisa 17 Muude oluliste kasumiaruande kirjete all-liigendused .............................................. 42

Lisa 18 Finantstulud- ja kulud .................................................................................................... 43

Lisa 19 Laenude tagatised ja panditud varad .......................................................................... 44

Lisa 20 Tehingud ja saldod seotud osapooltega ..................................................................... 44

KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK ...................................................................................................... 45

JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2025 MAJANDUSAASTA ARUANDELE .......... 46

MÜÜGITULU JAOTUS VASTAVALT EESTI MAJANDUSE TEGEVUSALADE KLASSIFIKAATORILE (EMTAK) .................................................................................................................................................. 47

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

3

2025. AASTA TEGEVUSARUANNE

1. ETTEVÕTTE ÜLDTUTVUSTUS AS Saarte Liinid, mille ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik, esindatuna taristuministri poolt, on riigile kuuluv äriühing, mis keskendub riigi jaoks strateegiliselt oluliste sadamate haldamisele ja arendamisele. AS-i Saarte Liinid missiooniks on regionaalsete sadamate arendamine, k.a asukohtades ja valdkondades, kus erainvestorite huvi puudumine tooks kaasa turutõrked ning seeläbi panustada kohalike ettevõtete efektiivsesse, säästlikusse ja jätkusuutlikusse majandamisse. AS-i Saarte Liinid visiooniks on tagada kvaliteetsed ja keskkonnasäästlikud sadamad, mis loovad klientidele atraktiivseid võimalusi. Ettevõte väärtustab:

- avatust ja erinevate huvipooltega arvestamist,

- usaldusväärsust ja asjatundlikkust,

- nutikust ja uuendusmeelsust, - kliendikesksust teenuste

osutamisel, - keskkonnasõbralikkust ja

turvalisust. Ettevõtte peakontor asub Kuressaares. 2. OMANIKU OOTUSED Eesti Vabariigi peamised eesmärgid AS-i Saarte Liinid omanikuna on järgmised:

- kindlustada regulaarne parvlaevaliiklus saarte vahelise püsiühenduse tarbeks; - korraldada kvaliteetselt ja keskkonnasäästlikult nii regionaalsete kui ka tulu mittetoovate

sadamate haldamist ja arendamist, toetades ja elavdades seeläbi piirkondlikku elukorraldust;

- tagada püsiv kasumlikkus efektiivse majandustegevuse ning konservatiivse kapitalistruktuuri kaudu;

- hoida sadamapidamise parimat kompetentsi ja uuenduslikke ideid, toimides sektori arengumootorina;

- täita riigi poolt kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele;

- olla Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ja integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse;

- hinnata äriühingu (võimalikke ebaeetilisi) ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega ning loobuda sellistest ärisuhetest.

Ettevõte tagas sadamate toimimise ja avalike liinivedude teenindamiseks vajaliku taristu töökindluse, jätkas sadamate arendamist ning tegutses majandusaasta jooksul kasumlikult ja finantsiliselt stabiilselt. Ettevõtte tegevus oli kooskõlas kehtivate õigusaktide ja strateegiliste suunistega ning vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid järgitakse järjepidevalt.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

4

Arendades regionaalseid ja saartel asuvaid sadamaid, on oluline mõista, et otsused ei tohiks põhineda üksnes otsestel majanduslikel kaalutlustel ja efektiivsusnäitajatel. Tihti tuleb tegevuste kavandamisel arvestada avaliku huvi ning parvlaevaliinide kaudu pakutava ühistranspordi vajadustega. AS Saarte Liinid täidab olulist rolli Eesti piirkondliku ettevõtluskeskkonna säilitamisel ja edendamisel. Ettevõtte vastutusalaks on sadamate haldamine ja arendamine, eriti nendes asukohtades ja valdkondades, kus erainvestorite vähesest huvist võib tekkida logistilisi probleeme ja turutõrkeid. 3. ETTEVÕTTE TEGEVUSKESKKOND 2025. aasta Eesti tegevuskeskkonda kirjeldab suund innovatsioonile, jätkusuutlikule arengule ning keskkonnamõjude vähendamisele. AS Saarte Liinid panustas taastuvenergia projektidesse ja keskenduti jätkuvalt keskkonnasäästlikkusele. Majanduskeskkonnas püsis mõõdukas hinnakasv toodete ja teenuste lõikes. Intressikeskkond stabiliseerus võrreldes eelneva aastaga, mis hoidis finantskulud kontrolli all. Tarbijahindade muutus oli 2025. aastal mõõdukas +4,8%. 2025. aastal põhitegevus ja ärimudel olulisel määral ei muutunud – AS Saarte Liinid jätkas riigile strateegiliselt oluliste sadamate haldamist ja arendamist ning sadamateenuste osutamist liini-, kauba- ja väikelaevaliiklusele. Strateegiliste prioriteetide fookuses oli taristu töökindluse ja keskkonnahoidlikkuse parandamine, sh elektrilise parvlaeva kaldataristu ettevalmistamine, kaitserajatiste ehitus ning kaldaelektri ja taastuvenergia projektide käivitamine. Organisatsioonis olulisi struktuurimuudatusi majandusaastal ei toimunud. Lisaks omaniku poolt seatud ootustele on AS-l Saarte Liinid nõukogu poolt kinnitatud arengukava aastateks 2022-2030 ja 18 sadama arenguplaanid, millest ettevõte oma tegevuses juhindub. AS Saarte Liinid kaubasadamate kaudu lastitakse ja eksporditakse peamiselt kohalikku tooret, mille sihtturud on Skandinaavias, Saksamaal, Poolas ja Hollandis. Näiteks dolomiidi ja puisteturba ekspordi maht sõltub Saksamaa ja Poola keemiatööstuse ning Hollandi väetisetööstuse nõudlusest. Kaubasadamaid läbivad puidupõhised kaubad eksporditakse samuti rahvusvahelistele turgudele. Regionaalsetest sadamatest väljuvaid regulaarseid rahvusvahelisi reisilaevaliine ei ole. AS Saarte Liinid täidab riiklikku ülesannet, tagades sadamate kaudu võimaluse parv- ja liinilaevadega toimuvaks avalikuks liiniveoks. Kliendirahulolu 2025. aastal koguti kliendirahulolu kohta tagasisidet kahe küsitluse kaudu. Esimene küsitlus oli rahulolu hinnangud läbi Google keskkonna ning teine küsitluskampaania viidi läbi vahetult sadamates. Google keskkonna üldine hinnang inimeste poolt sadamakülastuse kogemusele on viiepallisüsteemis keskmise hindega 4.7. Küsitluskampaania viidi läbi augustis ühenädalase perioodina AS Saarte Liinid väikesadamates ning sihtgrupiks olid väikesadamate teenuseid tarbivad kliendid. Kampaania kokkuvõtliku tulemina hinnati väikesadamates pakutavate teenuste kasutuskogemust ehk rahulolu kõrgeks ja NPS (Net Promoter Score) ehk soovitusindeksiks 2025. aastal on 91%.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

5

4. TEGEVUSTULEMUSED AS-i Saarte Liinid sadamate poolt osutatavad sadamateenused ja muud teenused kaldalt, jaotuvad äriliinidesse järgnevalt:

- Liinilaevad (tulude osakaal 55%) - Kaubalaevad (34%) - Rent ja ujuvalused (5%) - Muud laevad või töölaevad (3%) - Väikelaevad (2%) - Muud teenused (2%)

Valik äriliinide tulemusnäitajaid 2025. aasta kohta:

Äriliin Mõõdik 2025 Võrreldes 2024

Liinilaevad Liinireisijate arv 2,77 milj reisijat Kasv 1% Sõidukite arv 1,31 milj sõidukit Kasv 3% Kaubalaevad Kaubamaht 775 tuh tonni Kasv 8% Väikelaevad Külastuste arv 8 tuhat külastust Langus 1%

Müügitulu 10,4 mln eurot (kasv 6%) Puhaskasum 2,0 mln eurot (kasv 22%) EBITDA 3,9 mln eurot (kasv 13%) EBITDA marginaal 38% (kasv 3%) EBITDA = müügitulu – põhitegevuse kulud EBITDA marginaal = põhitegevuskasum enne intressikulusid, makse, põhivara väärtuse langust ja amortisatsiooni/müügitulud kokku 4.1 Liinilaevade ärisuund AS-i Saarte Liinid tulubaas liinilaevade teenindamisel koosneb sadamatasudest, reisijatasudest ja muude teenuste vahendamise tasudest (vesi, elekter, jäätmed). Liinilaevade tulude kasv aastaga on olnud kokku 5%. Sadamatasud on seotud THI tõusuga, 2025. aastal tõusid THI-ga seotud sadamatasud 3,5%. Lisaks kasvasid aasta viimases kvartalis ühe laevaliini sadamatasud ja reisijatasud seoses lepingu pikendamisega. Arvestades asjaolu, et senised liinilaevade tarbeks tehtud investeeringud on valdavalt rahastatud Euroopa Liidu sihtrahastustest ning edaspidi sellised rahastusvõimalused kaide jm rajatiste rekonstrueerimiseks ja ehitustöödeks on piiratud, on sadamate jätkusuutlikkuse ning liinivedude senise teenustaseme tagamiseks vajalik sadamatasude tõstmine. Reisijate ja sõidukite mahud 2025 2 765 926 reisijat +1%

1 306 426 sõidukit +3% Suuremad liinid Reisijad Muutus Sõidukid Muutus Kuivastu–Virtsu 1 815 559 +2% 890 205 +5% Heltermaa–Rohuküla 676 317 -1% 324 656 +1%

Liinilaevad 55%

Kaubalaevad 34%

Rent ja ujuvaluste

tulu 5%

Muud teenused

2%

Väikelaevad 2% Muud

laevad 3%

Teenitud äriliinide müügitulu 2025

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

6

Suvine kõrghooaeg (juuni-august) 2025. aasta suvekuudel teenindati Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamates kokku:

 1 062 168 reisijat  462 256 sõidukit

Liinivedude ülevaade 2025 Liinide koondülevaade 2025. aasta suvine reisijate ja sõidukite arvu mõningane kasv peegeldab jätkuvat huvi Eesti suursaarte vastu nii kodu- kui ka välisturistide seas, mis on oluline indikatsioon turismi ja kohaliku majanduse arengu jaoks. 11-st laevaliinist saartele 7-l liinil saavutati eelmise aasta tulemustega võrreldes samaväärne või eelmist aastat ületav kasv ning 4-l liinil vähenemine. Ühendused Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Naissaare, Piirissaare ja Manilaiu saartele ning Saaremaa-Hiiumaa liini koguarvud olid samaväärsed või ületasid eelnevat aastat ning ülejäänud saartel reisijate koguarv vähenes. Suvine kõrghooaeg 3 kuud = 44% reisijatest ja 39% sõidukitest (rekordiline maht).

Suvi 44%Ülejäänud aasta

56%

Liinilaevade reisijate osakaalud 2025

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

7

4.2. Kaubalaevade ärisuund

Peamiste kaubaliikide ülevaade kaubasadamates. Vaadates Eesti sadamatest lastitavate kaubamahtude trendi, stabiliseerus 2022. aastal alanud langus 2024. aastaks. AS-i Saarte Liinid sadamate kaubaveo mahud 2025. aastal olid väikese tõusuga, kokku 8%. Kokku oli kaubalaevade külastusi 2025. aastal AS-i Saarte Liinid kaubasadamates 218 ning sadamate kaudu veeti 775 tuh tonni kaupa. 2025. aastal kaupade veomaht kasvas hakkepuidu, dolomiidi, freesturba väljaveo osas. Suurim kaubagrupp oli ümarpuit osakaaluga 42%, mille maht vähenes 11%, kuid teiste kaubagruppide kasv kompenseeris vähenemise. Kaubalaevade tulu suurenes 5% võrreldes eelmise aastaga (2024. aastal 3 341 tuh eurot, 2025. aastal 3 508 tuh eurot). Roomassaare kaubalaevade külastuste arv jäi samale tasemele võrreldes eelmise aastaga ehk 117 külastust, kaubakogus suurenes 5% (2024. aastal 380 tuh tonni, 2025. aastal 399 tuh tonni). Kauba kogus ühe laeva kohta on aasta võrdluses keskmiselt sarnane, kuid seda mõjutab erinevate erikaaludega kaupade osakaalude erinevus. Roomassaare kaubalaevade mõjutas kaubastruktuuri muutus – ümarpuit asendus hakkepuiduga, erinevatel kaubaliikide hinnad on erinevad. Tulud Roomassaare kaubalaevadelt kasvasid võrreldes eelmise aastaga 2% (2024. aastal 1 927 tuh eurot, 2025. aastal 1 975 tuh eurot).

Virtsu 22%

Roomassaare 56%

Heltermaa 20%

Ülejäänud sadamad

2%

Kaubalaevade tulude osakaal 2025

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

8

Virtsu kaubalaevade külastuste arv kasvas aastaga 6 laeva võrra (2024. aastal kaubalaevade arv 47, 2025. aastal kaubalaevade arv 53), kaubakogus kasvas 25% (2024. aastal 177 tuh tonni, 2025. aastal 221 tuh tonni). Kõige positiivsem oli dolomiidi väljaveo languse peatumine. Üle 5 aasta pikkuse languse asemel dolomiidi väljavedu kasvas 8% (2024. aastal 117 tuh tonni ning 2025. aastal 126 tuh tonni). Teine osa kasvust on seotud freesturba väljaveoga, mis kasvas 63% (2024. aastal 41 tuh tonni, 2025. aastal 67 tuh tonni). Tulud Virtsu kaubalaevadelt kasvasid võrreldes eelmise aastaga 11% (2024. aastal 694 tuh eurot, 2025. aastal 773 tuh eurot). Heltermaa kaubalaevade külastuste arv jäi samale tasemele võrreldes eelmise aastaga (2024. aastal kaubalaevade arv 48, 2025. aastal kaubalaevade arv 47), kaubakogus oli sarnasel tasemel eelmise aastaga, kahanedes 2% (2024. aastal 153 tuh tonni, 2025. aastal 150 tuh tonni). Heltermaa hakkepuidu väljaveo kogus suurenes 69% ja ümarpuidu väljavedu vähenes 18%. Tulud Heltermaa kaubalaevadelt tõusid 2% võrreldes eelmise aastaga (2024. aastal 689 tuh eurot, 2025. aastal 702 tuh eurot). Rohuküla sadamat külastas 2025. aastal 1 kaubalaev (2024. aastal 2 kaubalaeva). Rohuküla kaudu veeti 2025. aastal 3 tuh tonni kaupa, 2024. aastal 7 tuh tonni kaupa. Kaubalaevade tulud olid 2025. aastal 17 tuh eurot, 2024. aastal 29 tuh eurot. Teiste sadamate kaubalaevade tulud ulatusid 2025. aastal 41 tuhande euroni. Väikesadamate kaudu veeti väikesaartele kütuseid, ehitusmaterjali ja segakaupa. 4.3 Väikelaevade ärisuund AS Saarte Liinid aastasest tuluvoost moodustab väikelaevade tulu stabiilselt 2%. Võrreldes 2024. aastaga kasvasid väikelaevade tulud 2025. aastal 5% (2024. aastal 219 tuh eurot, 2025. aastal 230 tuh eurot). Sadamate külastuste arv suurenedes 1%. Naissaare sadam on jätkuvalt populaarseim väikelaevade sihtkoht – 2025. aastal toimus 1 741 väikelaeva külastust, mis on 11% vähem kui aasta varem. Rohuküla sadama väikelaevade tulud kasvasid 2025. aastal märkimisväärselt, suurenedes aastaga 29%.

Naissaare 15%

Ruhnu 11%

Roomassaare 11%

Kuivastu 11%

Rohuküla 12%

Kihnu 9%

Ülejäänud sadamad

31%

Väikelaevade tulude osakaal 2025

Külalistasud 48%

Hooajatasud 52%

Tulu jaotus tasude lõikes 2025

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

9

4.4 Muu äritegevus Muu äritegevus hõlmab peamiselt:

 Ruumide ja äripindade rent  Ujuvvahendite (Watermaster, Panda) kasutamine  Muude laevade teenindamine  Muud teenused (parkimine, slipp jm)

Rendilepingud on üldjuhul seotud tarbijahinnaindeksi (THI) koefitsiendiga. Renditulud kasvasid aastaga 1%. Rentnike leidmine sadamates asuvatele rendipindadele on muutunud keerulisemaks. Ujuvvahenditest teenitud tulu kasvas 2025. aastal 132%, peamiselt Watermasteri tööde mahu suurenemise tõttu. Töölaev Panda osutas puksiirteenuseid ja tellimussõite, tulud olid samas mahus kui eelneval aastal. Muude laevade teenindamisest saadud tulu kasvas 2025. aastal 47%. Kasvu toetas Kaitseväe ja Riigilaevastiku laevade suurem sadamakülastuste arv. Muude teenuste tulud vähenesid 25% seoses 2024. aasta vanametalli müügi ühekordse mõjuga. 4.5 Kasum ja rentaablus Puhaskasum 2025: 2 012 tuhat eurot (+366 tuhat eurot võrreldes 2024) Puhaskasumi marginaal 2025: 19% (2024: 17%) Mõju tootlusele ja investeeringuvajadus

 Ettevõtte tootluse hindamisel tuleb arvestada, et enamik sadamarajatiste rekonstrueerimistöid viidi läbi ligikaudu kümme aastat tagasi ning nende remondivajadus suureneb igal aastal.

 Lisaks jooksvale remondivajadusele on vajalikud ka suuremahulised investeeringud liinilaevade poolt kasutatavasse taristusse. Sihtrahastuse võimalused on piiratud ning Euroopa Liidu rahastustrendid viitavad toetuste edasisele vähenemisele.

 Sellest tulenevalt on vajalik sadamatasude suurendamine, et tagada piisav rahavoog investeeringute elluviimiseks.

Finantsvõimekuse näitajad Suhtarvud ja valemid 2025 2024

Laenud kohustustest = laenud/kohustused kokku 7% 7%

Omakapitali oodatav tootlus ROE = puhaskasum/omakapital 7% 6%

Omakapitali osakaal = omakapital/varad 47% 45%

Puhaskasumi marginaal = puhaskasum/müügitulu 19% 17%

2025. aastal vastasid AS Saarte Liinide finantsvõimekuse näitajad Rahandusministeeriumi poolt seatud ootustele. AS Saarte Liinid müügitulu kasvas 2025. aastal 6%, ületades Rahandusministeeriumi poolt seatud vähemalt 3% keskmise aastase tulude kasvu ootust. Puhaskasumiks kujunes 2,0 miljonit eurot ning puhaskasumi marginaal oli 19% (2024: 17%). Omakapitali tootlus (ROE) oli 7,0%, mis sisuliselt vastab 2025. aastaks seatud 7,2% oodatavale omakapitali tootlusele ja ületab Rahandusministeeriumi minimaalset 5% tootluse ootust. Tulemus paranes võrreldes eelneva aastaga (2024: 5,9%). Ettevõtte tegevuse rahavoopõhist tulemuslikkust iseloomustab EBITDA, mida kasutatakse põhitegevuse kuluefektiivsuse ja stabiilse rahavoo hindamisel. 2025. aastal ulatus EBITDA 3,9

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

10

miljoni euroni ning EBITDA marginaal oli 38%, ületades Rahandusministeeriumi poolt soovitusliku 30–35% vahemiku. Ettevõtte kapitalistruktuur püsis tugev. Omakapitali osakaal varadest oli 47%, ületades Rahandusministeeriumi soovituslikku 36–40% vahemikku, mis viitab konservatiivsele finantspoliitikale ja madalale riskitasemele. Laenude osakaal kohustustest moodustas 7%, mis viitab ettevõtte madalale võlakoormusele ning tagab laenuvõimekuse tulevaste perioodide investeeringute ja projektide elluviimiseks. AS Saarte Liinide finantsvõimekus 2025. aastal oli tugev. 4.6 Finantsinstrumentide finantsriskide maandamise eesmärgid ja põhimõtted AS Saarte Liinid teeb kõik arveldused eurodes, vähendades sellega oluliste valuutakursi kahjumite riski. Võimalikud riskid eri finantsinstrumentide puhul on järgmised:

1. Raha: AS-i Saarte Liinid vahendid on hoitud usaldusväärsetes rahvusvahelistes pankades, minimeerides seeläbi riski.

2. Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühiajalised ja pikaajalised nõuded: Ettevõttes on kehtestatud tõhus nõuete jälgimise poliitika, mistõttu on ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osakaal väga väike. Raamatupidamise aastaaruannetes ei ole nõudeid hinnatud ebatõenäoliselt. Ettevõte hindas majandusaastal lootusetuteks nõueteks 142 eurot.

3. Lühi- ja pikaajalised investeeringud väärtpaberitesse: AS-il Saarte Liinid puuduvad sellised investeeringud.

4. Võetud laenud: Juhtkond on hinnanud intressiriski keskmiseks, arvestades euribori tõusu ja laenulepingute intressimäärade seotust euriboriga. Muud laenudega seotud riskid puuduvad.

5. Võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised ja pikaajalised võlakohustused: Kuna kõik äritegevused toimuvad eurodes, siis märkimisväärseid riske selles valdkonnas ei esine.

6. Derivatiivsed finantsinstrumendid ja aktsiatega kauplemine: AS Saarte Liinid ei oma ega kauple derivatiivsete finantsinstrumentidega ning ettevõtte aktsiad ei ole vabalt kaubeldavad.

4.7 Peamised riskid ja riskijuhtimine AS Saarte Liinid riskijuhtimise eesmärk on tagada sadamateenuste järjepidevus, taristu töökindlus ja ohutus ning hoida finantsvõimekus kooskõlas omaniku ootustega. Olulisemad riskid ja nende maandamise põhimõtted on järgmised:

1. Taristu vananemise ja investeeringute rahastamise risk: sadamarajatiste vananemine suurendab remondivajadust ning rahastusvõimaluste vähenemine võib piirata investeeringute tempot. Riski maandatakse investeeringute prioriseerimise, projektipõhise rahastuse taotlemise ning tasude ja kulude juhtimisega.

2. Operatsioonirisk ja teenuse katkestuste risk: sadamate töökindlus sõltub kriitiliste süsteemide toimimisest ning sesoonsest koormusest. Riski maandatakse hooldus- ja remondiplaanide, varustuskindluse tagamise, operatiivse valmisoleku ning protseduuride ja koolitustega. Ettevõte on viinud oma tegevuse vastavusse ISO 9001 nõuetega.

3. Ohutus- ja keskkonnariskid: merelised ilmastikutingimused, tormid ning keskkonnanõuete karmistumine võivad mõjutada sadamate toimimist ja investeeringuvajadust. Riski maandatakse kaitserajatiste arendamise, keskkonnajuhtimissüsteemi (ISO 14001) ning keskkonnamõju vähendavate projektidega (kaldavool, reovee puhastamine, taastuvenergia). Ettevõte on välja töötanud ESG (Environmental, Social, Governance) põhimõtted, mis kajastavad ettevõtte keskkonna-, sotsiaalse vastutuse ja juhtimise praktikaid ning on aluseks kestliku ja vastutustundliku äritegevuse tagamisel.

4. Hanke- ja tarneahela risk: ehitus- ja taristuprojektid sõltuvad hangetest, turuhindadest ja tarnijate võimekusest. Riski maandatakse hankemenetluste planeerimise, lepinguliste

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

11

tagatiste ning projektijuhtimisega. 5. IT- ja infoturberisk: infosüsteemide tõrked ja küberintsidendid võivad mõjutada

tööprotsesse ja teenuse kvaliteeti. Riski maandatakse infoturbe nõuete rakendamise, süsteemide arendamise ja töökindluse parandamisega. Ettevõte on Eesti infoturbestandardi (E-ITS) kohuslane ning rakendab standardist tulenevaid infoturbemeetmeid.

6. Õigus- ja regulatiivne risk (sh kohtuvaidlused): tegevusvaldkonda mõjutavad regulatsioonid ja võimalikud vaidlused võivad tekitada täiendavaid kulusid või tingimuslikke nõudeid. Juhtkond jälgib regulatiivseid muudatusi, kasutab vajadusel õigusnõustamist ning hindab vaidluste võimalikku mõju aruandekuupäeva seisuga.

5. INVESTEERINGUD, SOETUSED JA ARENGUVÄLJAVAATED 2025. aastal suunas AS Saarte Liinid kokku 3,5 miljonit eurot uute infrastruktuuriobjektide väljaehitamisse, olemasolevate objektide parendamisse, seadmete soetamisse ning tulevaste investeeringuprojektide jaoks tehtavatesse planeeringutesse, uuringutesse ja projekteerimistesse. Investeeringuid rahastati mitmest allikast:

 ettevõtte omavahendid  Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond  Connecting Europe Facility (CEF)  CO₂ meede (kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutest)  Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)  Väikesaarte programm

Suuremad investeerimisprojektid, mida finantseeritakse omavahenditest ja välisvahenditest: Ühtekuuluvusfond - sadamate kaitserajatiste projekt

 Ühtekuuluvusfondi rahastus kokku 9,5 miljonit eurot  2025: alustati Ruhnu sadama kaitsemuulide rekonstrueerimist (jätkub 2026)  Rohuküla ja Heltermaa sadamates viidi läbi projekteerimine ja keskkonnamõjude

hindamised  Heltermaa sadamas koostati ehitusprojekt ja alustati hankemenetlust  2024. aastal valmis Kihnu kaitserajatis

CEF + CO₂ meede – elektriparvlaeva kaldataristu

 Viies elektriline parvlaev Virtsu–Kuivastu liinile, kus AS Saarte Liinid vastutab laadimistaristu rajamise eest Virtsu ja Kuivastu sadamasse

 Projekti kogumaksumus ~10 miljonit eurot (CEF 3 miljonit eurot, CO₂ meede 7,0 miljonit eurot)

 2025: sõlmiti töövõtulepingud sadamate elektrisüsteemide rekonstrueerimiseks  Alustati kaldalaadimissüsteemide hankemenetlust

CO₂ meede – kaldaelekter ja taastuvenergia  1 miljon eurot toetus kaldaelektritaristu rajamiseks ja olemasolevate rajatiste

parendamiseks  2025: projekteerimistööd ja ettevalmistused  Roomassaare sadamas sõlmiti elektrisüsteemi rekonstrueerimise hankeleping

KIK – keskkonnaprojekt

 Rohuküla sadama reoveepuhasti rekonstrueerimine, tööd lõpetati 2025. aastal  KIK toetus 99 tuhat eurot

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

12

Väikesaarte programm

 Manilaiu sadama kai varustuse uuendamine  Projekti toetus kuni 31 tuhat eurot  2025: ehitustööd, 2026: kaivarustuse paigaldus

2025. aastal jätkati omavahenditest Virtsu sadama keskkonnamõjude hindamisega, mis on aluseks lähitulevikus Virtsu sadamas kavandatavate arendustegevuste läbiviimiseks. Sõlmiti leping Virtsu sadama kai nr 6 ümberehitamise ja väikelaevasadama laiendamise ehitusprojekti koostamiseks. Laiendati Munalaiu sadama väikelaevade sadamaosa uute ujuvkaide lisamisega ning Papissaare sadamasse paigaldati ujuvkai, mis suurendab sildumiskohtade arvu. Rekonstrueeriti Ruhnu sadama kai nr 2, mida kasutavad suuremad külalisalused ja kütusetankla kliendid. Kaldarampidest rekonstrueeriti Kuivastu kaide nr 2 ja 3, Triigi sadama kai nr 1, Sõru sadama kai nr 1, Sviby sadama kai nr 1 ning Rohuküla sadama kai nr 6 teraskonstruktsioonid. Rekonstrueeriti Kuivastu sadama joogivee puhastusseadmete süsteem. 2026. aastal jätkatakse suuremate projektidena elektrilise parvlaeva kaldataristu arendusprojektiga Kuivastus ja Virtsus. Samuti jätkatakse kaitserajatiste rekonstrueerimistega: Ruhnu, Rohuküla ja Heltermaa sadamates. 6. KVALITEEDI- JA KESKKONNAJUHTIMINE 2025. aastal viidi läbi ISO 9001 ja ISO 14001 standardite nõuetele vastavuse kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi vaheaudit. Auditi tulemusel kinnitati süsteemide vastavus kehtivatele standardinõuetele ning pikendati vastavate sertifikaatide kehtivust. Järgmine vaheaudit on kavandatud 2026. aasta märtsikuusse. 2025. aastal töötati välja ettevõtte ESG- ja kestlikkuse strateegia. ESG-valdkonna eesmärgid ning nendega seotud sihtaastad on määratletud ESG ja kestlikkuse teekaardis perioodiks 2025–2030. Strateegia keskseks eesmärgiks on ettevõtte süsinikujalajälje süstemaatiline vähendamine, töötajatele usaldusväärse ja vastutustundliku tööandja rolli tugevdamine ning avalikkuse silmis kõrgetele ärieetika standarditele vastava organisatsiooni kujundamine. 2025. aastal viidi lõpule SA Keskkonnainvesteeringute Keskus merekeskkonna programmist rahastatud Rohuküla sadama reoveepuhasti rekonstrueerimise projekt. Projekti peamiseks eesmärgiks oli vähendada sadama reoveepuhastist merre juhitava heitvee keskkonnamõju. Pilootprojektina rakendati reovee puhastamisel uudset puhastustehnoloogiat. Projekt osutus edukaks ning saavutatud tulemused kinnitavad, et rekonstrueeritud reoveepuhasti tagab merre suunatava heitvee oluliselt väiksema negatiivse mõju merekeskkonnale. AS Saarte Liinid tegevusel on oluline majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju. AS Saarte Liinid tagab regionaalsete sadamate toimimise ja seeläbi saarte ning väikesaarte ühendused, toetades piirkondlikku ettevõtlust ja elanike liikuvust. Ettevõtte teenused on klientide poolt kõrgelt hinnatud ning ettevõte pakub piirkonnas stabiilset tööhõivet, suurenedes hooajaliselt navigatsiooni kõrghooajal. Keskkonnamõjude vähendamiseks rakendatakse süsteemset keskkonnajuhtimist. 7. IT- JA TEHNOLOOGIAJUHTIMINE 2025. aastal olid IT- ja tehnoloogiavaldkonna investeeringud suunatud eelkõige infoturbe nõuete täitmise jätkamisele, infosüsteemide arendamisele, sadamate digilahenduste arendamisele ning olemasoleva IT-taristu töökindluse ja funktsionaalsuse parandamisele. Fookuses oli eelnevalt alustatud E-ITS nõuete praktiline elluviimine, mille tulemusel viidi 2025. aastal läbi ettevõtte E-ITS põhiaudit ning auditi tulemus kinnitas vastavuse Eesti infoturbestandardile.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

13

Olulisemad investeeringud

 Infoturbe ja IT-taristu arendamine – jätkati ettevõtte IT-süsteemide ja tehnilise taristu arendamist, et tagada parem töökindlus, turvalisus ja vastavus kehtivatele infoturbenõuetele.

 Tarkvaraarendus ja infosüsteemide arendus – viidi läbi Harba süsteemi arendustöid ja kohandusi, mille eesmärk oli viia teenus vastavusse ettevõtte vajadustega ning luua integratsioon ettevõtte finantshalduse tarkvaraga Business Central.

2025. aasta investeeringud toetasid ettevõtte IT- ja tehnoloogiavaldkonna arengut ning aitasid parandada infoturvet ja digilahenduste valmisolekut tulevikus. 8. ORGANISATSIOON JA PERSONAL AS Saarte Liinid töötajate arv seisuga 31.12.2025 oli kokku 102 inimest, sealhulgas:

 1 juhatuse liige lepingu alusel;  97 tähtajatu töölepinguga töötajat;  4 tähtajalise töölepinguga töötajat, kellest 3 on asendustöötajad ja 1 on seotud talvise

hooajaga. Ettevõttes on 4 nõukogu liiget. Töötajate arv ettevõttes varieerub aasta jooksul, kasvades suvisel navigatsioonihooajal tähtajaliste hooajatöötajate ja asendajate lisandumise tõttu. Kõige suurem oli töötajate arv suvise hooaja tippkuudel, juunis ja juulis, mil töötajate arv kasvas võrreldes aasta alguse seisuga ca 14%. AS Saarte Liinid töötajaskonnast moodustavad mehed 66% ja naised 34%. 9. HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA ARUANNE Tulenevalt riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punktist 10, on riigile kuuluvatel äriühingutel, sealhulgas AS-il Saarte Liinid, kohustus rakendada Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) ja kirjeldada selle järgimist majandusaasta aruande koosseisus sisalduvas ühingujuhtimise aruandes. AS Saarte Liinid järgib äriühingu juhtimisel HÜTi soovituslikke juhiseid. Üldkoosolek 2025. aasta jooksul toimus 1 üldkoosolek - 15.05.2025 kinnitati aktsiaseltsi 2024 majandusaasta aruanne. Nõukogu AS Saarte Liinid nõukogus on 4 liiget: Jaano Vink (esimees), Triinu Tombak, Siiri Odrats-Koni ja Ivo Jaanisoo. Kuni 09.06.2025 oli nõukogu liikmeks Kaupo Läänerand. Ainuaktsionäri 02.06.2025 otsusega nr 1- 3/25/16 kutsuti Kaupo Läänerand nõukogust tagasi ning nõukogu liikmeks määrati Ivo Jaanisoo. Nõukogu liikmete volitused kestavad kolm aastat. 2025. aastal toimus 5 nõukogu koosolekut. Nõukogu vastutab juhatuse tegevuse järelevalve, ettevõtte planeerimise ja juhtimise eest ning teeb otsuseid igapäevase majandustegevuse raamidest väljuvate tehingute üle. Nõukogu liikmetele lahkumishüvitist ei maksta.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

14

Juhatus Vastavalt Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) punktile 2.2.7, esitatakse siin ülevaade 2025. aastal AS Saarte Liinid juhatuse liikmetele ja nõukogule makstud tasudest ning kirjeldatakse lahkumishüvitiste ja täiendavate tasude määramise süsteemi. Juhatuse liikmete tasud ja lahkumishüvitised on määratletud nende lepingus. Täiendava tasu ja lahkumishüvitise suuruse piirnormid on kehtestatud RVS-i alusel, mille järgi ei tohi riigile kuuluva äriühingu juhatuse liikmele makstava täiendava tasu kogusumma ületada nelja kuu tasu. Lahkumishüvitis makstakse juhatuse liikmele ainult juhul, kui ta kutsutakse tagasi nõukogu poolt enne ametiaja lõppu, ja sellisel juhul ei tohi hüvitis ületada kolme kuu tasu. 2025. aastal juhatuse koosseisus muudatusi ei toimunud. AS Saarte Liinid juhtorganitele (nõukogu ja juhatus) arvestati 2025. aastal tasu kokku 154 467 eurot. Finantsaruandlus ja auditeerimine AS Saarte Liinid koostab oma finantsaruanded vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele. Juhatuse poolt koostatud 2025. aasta majandusaasta aruannet auditeerib sõltumatu vandeaudiitor. Audiitoriks nimetati ainuaktsionäri otsusega KPMG Baltics OÜ. Siseauditi teenus ostetakse hanke korras ning AS Saarte Liinid siseaudiitoriks 2025. aastal oli audiitorettevõte Ernst & Young Baltic AS. Vastavalt riskihinnangule ning nõukogu poolt kinnitatud siseauditi tööplaanile viisid siseaudiitorid 2025. aastal läbi 2 siseauditit:

 Riskide hindamine.  Valitsemisprotsesside audit.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

15

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE FINANTSSEISUNDI ARUANNE

eurodes

BILANSS Lisa 31.12.2025 31.12.2024

Raha ja raha ekvivalendid 4 3 594 451 2 368 986 Nõuded ja ettemaksed 5 1 015 114 727 031 Varud 6 96 868 60 448 KÄIBEVARA KOKKU 4 706 433 3 156 464 PÕHIVARA Materiaalne põhivara 7 60 459 301 60 451 947 Immateriaalne põhivara 8 157 957 180 424 PÕHIVARA KOKKU 60 617 257 60 632 371 VARAD KOKKU 65 323 690 63 788 835 Lühiajalised laenukohustused 11, 12 745 759 742 723 Võlad ja ettemaksed 9, 10 1 122 301 900 646 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 1 868 060 1 643 370 Pikaajalised laenukohustused 11, 12 1 619 406 1 609 590 Sihtfinantseerimine 13 30 963 879 31 675 261 PIKAAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 32 583 284 33 284 851 KOHUSTUSED KOKKU 34 451 344 34 928 221 Aktsiakapital 14 9 648 500 9 648 500 Ülekurss 14 53 53 Kohustuslik reservkapital 964 850 964 850 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 14 18 247 212 16 601 626 Aruandeaasta kasum 14 2 011 732 1 645 586 OMAKAPITAL KOKKU 30 872 346 28 860 615 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 65 323 690 63 788 835

Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 19-44 moodustavad raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

16

KASUMI-JA KOONDKASUMIARUANNE

eurodes

KASUMIARUANNE Lisa 2025 2024

TULUD Müügitulu 15 10 393 656 9 775 755 Tulud sihtfinantseerimisest 16 1 872 939 1 966 601 Muud äritulud 17 24 042 38 587 KAPITALISEERITUD VÄLJAMINEKUD OMA TARBEKS PÕHIVARA VALMISTAMISEL

Tööjõukulude kapitaliseerimine 17 360 361 350 037 KULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 17 -2 533 443 -2 638 211 Mitmesugused tegevuskulud 17 -412 738 -395 535 Tööjõukulud 17 -3 850 300 -3 649 408 Põhivara amortisatsioon ja allahindlus 7,8 -3 681 033 -3 669 066 Muud ärikulud 17 -65 618 -25 780

ÄRIKASUM 2 107 866 1 752 979

Finantskulud 18 -96 134 -107 394 KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST 2 011 732 1 645 586 ARUANDEAASTA PUHASKASUM 2 011 732 1 645 586

Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 19-44 moodustavad raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

17

RAHAVOOGUDE ARUANNE

eurodes

RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST Lisa 2025 2024

Kasum 2 011 732 1 645 586 Põhivara amortisatsioon ja allahindlus 7,8 3 681 033 3 669 066 Saadud sihtfinantseerimise amortisatsioon 13 -1 872 939 -1 960 410 Finantskulud 18 96 134 107 394 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 5,18 -22 608 -124 589 Varude muutus 6 -36 420 -48 103 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksude muutus 9,10 123 759 39 834 Kokku rahavood äritegevusest 3 980 690 3 328 778 RAHAVOOD INVESTEERIMISEST Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 7,8 -3 479 831 -4 073 163 Kokku rahavood investeerimistegevusest -3 479 831 -4 073 163 RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST Saadud laenud 11 688 176 802 992 Saadud laenude tagasimaksed 11 -653 846 -653 846 Rendikohustiste tagasimaksed 12 -102 767 -85 000 Saadud varade sihtfinantseerimine 7,13 889 177 808 432 Makstud intressid 18 -96 134 -107 394 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 724 606 765 184 RAHAVOOD KOKKU 1 225 465 20 799 Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 2 368 986 2 348 187

Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 225 465 20 799 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul, sh 3 594 451 2 368 986 Sularaha 42 317 31 138 Arveldusarvete jäägid 2 541 229 1 831 953 Tähtajalised hoiused 1 010 906 505 895

Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 19-44 moodustavad raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

18

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

eurodes

Omakapitali muutuste aruanne Aktsia- kapital

Üle- kurss

Kohustuslik reserv- kapital

Jaotamata kasum KOKKU

Seisuga 31.12.2023 9 648 500 53 833 229 16 733 247 27 215 029 Kohustuslik reservkapitali suurendamine 0 0 131 621 -131 621 0 Aruandeaasta koondkasum 0 0 0 1 645 586 1 645 586 Seisuga 31.12.2024 9 648 500 53 964 850 18 247 212 28 860 615 Aruandeaasta koondkasum 0 0 0 2 011 732 2 011 732 Seisuga 31.12.2025 9 648 500 53 964 850 20 258 943 30 872 346

Täiendav informatsioon omakapitali komponentide kohta on avalikustatud lisas 14. Raamatupidamise aastaaruande lisad lehekülgedel 19-44 moodustavad raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

19

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused a) Teave äriühingu kohta AS Saarte Liinid on 1. juulil 1994 teede- ja sideministri 31. mai 1994 käskkirjaga nr 90 asutatud äriühing, mille põhiülesandeks on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine, eelkõige liinilaevaühenduse pidamise võimaluste kindlustamine mandri ja asustatud saarte vahel. AS Saarte Liinid on üldjuhul sadamate maa ja infrastruktuuri omanik või kasutab sadamaid pikaajaliste hoonestusõiguse lepingute alusel. Sadama pidajana ehitatakse taristu valmis kuni kaide, rampide, ootealade, laoplatside ja laadimisvõimalusteni. Samas osutab AS Saarte Liinid ise ka sadamateenuseid, kuna regionaalsete sadamate asukohad on seni välistanud stividorettevõtjate pikaajalise huvi. Äriühingu põhilisteks klientideks on parv- ja liinilaevadega sadamatevahelist reisijatevedu korraldavad operaatorettevõtted, sadamate kaudu veetavate kaupade omanikud ja laevaagendid. Majandusaasta lõpuks kuulus AS Saarte Liinid koosseisu 18 sadamat: Kuivastu, Roomassaare, Triigi, Abruka, Ruhnu, Papissaare ja Vikati Saare maakonnas; Heltermaa ja Sõru Hiiu maakonnas; Rohuküla, Sviby ja Virtsu Lääne maakonnas; Kihnu, Munalaid ja Manilaid Pärnu maakonnas; Piirissaare Tartu maakonnas; Laaksaare Põlva maakonnas ja Naissaare Harju maakonnas. Lisaks sadamatele kuuluvad äriühingu struktuuriüksuste hulka ujuvsüvendaja Watermaster ja töölaev Panda. Ettevõtte keskkontor asub äriühingu registreeritud aadressil Rohu 5, Kuressaare linn, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond, Eesti Vabariik. Finantsaruanded on juhatuse poolt avalikustamiseks heaks kiidetud 10. märts 2026 aastal. Aastaaruande vaatab läbi nõukogu ja kinnitab aktsionäri üldkoosolek. Aktsionäri üldkoosolekul on õigus teha aastaaruandes muudatusi. b) Üldpõhimõtted AS-i Saarte Liinid 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Euroopa Liidus kehtivate rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS). Äriühingu raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes ning lähtudes soetusmaksumusest, välja arvatud juhtudel, kui arvestuspõhimõtetes on alljärgnevalt kirjeldatud teisiti. c) Olulised arvestuspõhimõtted A. Finantsvarade klassifitseerimine Klassifitseerimine sõltub ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. Mõõtmine Korrigeeritud soetusmaksumus: varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Seisuga 1. jaanuar 2025 ja 31. detsember 2024 olid ettevõtte kõik finantsvarad klassifitseeritud selles kategoorias.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

20

(Lisa 1 järg) Väärtuse langus Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse:

 erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi,

 raha ajaväärtust,  aruande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja

põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.

Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent, rakendab ettevõte IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Ettevõte kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest. B. Materiaalne põhivara Materiaalse põhivarana võetakse arvele varasid maksumusega alates 10 000 eurost. Edaspidi kajastatakse materiaalset põhivara finantsseisundi aruandes tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust elueast. Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga ning lõppväärtust inventeeritakse igal aruandepäeval, hilisemate parenduste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral ettevõtte arenguplaanides. Muuhulgas kapitaliseerib ettevõte põhitegevusega seotud arendustegevusega väljaminekute hulgas tööjõukulud. Kapitaliseeritavate tööjõukulude suurus arvestatakse proportsionaalselt töötaja poolt vastava materiaalse põhivaraobjekti arendusega tegeletud aja osakaalust tema kogu tööajast. Kapitaliseerimise arvestuse aluseks on töötaja poolt raamatupidamisele esitatav arendustegevusega seotud tööaja arvestus. Kapitaliseerimine teostatakse majandusaasta jooksul perioodiliselt vastavalt vajadusele. Amortisatsioonimäärad aastas on põhivara gruppidele järgmised: Maa 0% Ehitised ja rajatised 2-20% Ujuvalused 2-10% Masinad ja seadmed (sh infovara) 5-25% Transpordivahendid 10-25% Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20-40%

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

21

(Lisa 1 järg) C. Finantskohustused Finantskohustused liigitatakse järgmiselt: laenukohustused, võlad ja ettemaksud korrigeeritud soetusmaksumuses. Ettevõte otsustab finantskohustuse liigitamise üle selle esmasel arvele võtmisel. Ettevõtte finantskohustused sisaldavad võlgu tarnijatele ja muid kohustusi ning saadud laene. D. Ettevõtte tulu maksustamine Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende. Alates 1. jaanuarist 2025 on dividendide tulumaksumäär 22% (22/78 makstavatest netodividendidest), kõigile dividendidele rakendub ühtne maksustamine. Kuna tulumaksu objektiks on ettevõtte kasumi asemel väljamakstavad dividendid, siis ei eksisteeri erinevusi varade ja kohustuste maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel, millelt tekiks edasilükkunud tulumaksu nõue või kohustus. Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustust ettevõtte vaba omakapitali suhtes, mis kaasneks vaba omakapitali väljamaksmisel dividendidena. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis võiks kaasneda dividendide väljamaksmisega, on ära toodud aruande lisas 14. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna. Tasumisele kuuluv tulumaksukohustus kajastatakse lühiajalise kohustusena. Juhatus teeb ettepaneku vastavalt omaniku senisele ootusele dividende mitte maksta. E. Kohustuslik reservkapital Vastavalt Eesti Vabariigi äriseadustikule ja AS Saarte Liinid põhikirjale teeb ettevõte iga aasta puhaskasumist vähemalt 5%-lise eraldise kohustuslikku reservkapitali kuni reservkapital moodustab vähemalt 10% aktsiakapitalist. F. Tulu kajastamine Tulu kajastatakse siis, kui kaup või teenus antakse kliendile üle, ning tulu kajastatakse tehinguhinnas. Koos müüdud kaubad ja teenused, mis on eristatavad, tuleb kajastada eraldi ja lepinguhinnast antavad hinnaalandused tuleb allokeerida eraldi elementidele. Äriühingu seisukohalt on AS Saarte Liinid müügitehingu põhiosutaja, välja arvatud elektrienergia edasimüügil laevadele ja teistele sadamate klientidele. Klientidele edasimüüdud elektrienergia tulu äriühingu müügituluna ei kajastata ja see saldeeritakse vastavate kuludega alates 01.01.2018. Saldeerimisel puudub mõju majandustegevuse tulemile. Tulu teenuse osutamisest Äriühingu põhitulu teenitakse sadamateenuste ja sadama tugiteenuste osutamisega ning sisuliselt on tegemist samaliigiliste teenustega, mille hinnad on fikseeritud ja määratakse pikaajaliste lepingute või hinnakirja alusel ja mille muutumise risk peale tehingu teostamist ei ole tõenäoline. Fikseeritud hinnaga lepingute puhul kajastatakse müügitulu vastavalt tegelikult osutatud teenustele aruandeperioodi lõpuks, kuna klient saab teenusest kasu samal ajal kui seda osutatakse.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

22

(Lisa 1 järg) Fikseeritud tasuga lepingute puhul tasub klient fikseeritud summad vastavalt lepingu ja/või hinnakirja alusel esitatud arvele. Kõik äriühingu poolt osutatavad teenused on eristatud, allokeeritud eraldi elementidele ja kajastatud vastavalt kirjeldatud printsiipidele. Eraldi mõõdetavaid ja majanduslikult olulisi kulutusi klientidega lepingute saamise tagamiseks AS Saarte Liinid ei tee ning seega selliseid kulusid ei kapitaliseerita ja amortiseerita. Finantseerimise komponent AS-il Saarte Liinid puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri ettevõte tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas. G. Rendiarvestus Ettevõte kui rentnik IFRS 16 alusel kvalifitseerunud sõidukite rendilepingute viimaseks lõpptähtajaks on 2030. a, hoone ja kontoripinna tähtajaks on arvestatud 2032. a. Hoone ja kontoripinna lepingute lõppemise tähtaeg saabub varasemalt, kuid juhatus on hinnanud 2022. aastal lepingute kehtivuseks 10 aastat ehk kuni aastani 2032. a. Lepingu sõlmimisel hindab ettevõte, kas tegemist on rendilepinguga või kas see sisaldab rendisuhet. Rendiperioodi alguse seisuga kajastab ettevõte kasutusõiguse alusel kasutatava vara ja rendikohustise. Ettevõte on otsustanud mitte arvele võtta kasutusõiguse alusel kasutatavat vara ja rendikohustisi lühiajaliste rentide puhul ja rendilepingute puhul, mille alusvara väärtus on väike. Selliste rentide puhul kajastab ettevõte rendimakseid kuluna lineaarsel meetodil rendiperioodi jooksul. H. Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, s.t sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses ning varade soetamise finantseerimiseks saadud summa kajastatakse finantsseisundi aruandes kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustust tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Sihtfinantseerimisega seotud tulud kajastatakse kasumiaruandes real „Tulud sihtfinantseerimisest”. I. Aruandekuupäeva järgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole aruandekuupäeva seisuga varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

23

Lisa 2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud ja otsused, peamised riskid AS-i Saarte Liinid finantsaruannete koostamisel on arvestatud ettevõtte juhtkonna poolt kaalutud eelduste ja prognoosidega ning nende alusel antud hinnangute ja tehtud otsustega. Tähelepanu pööratakse neile asjaoludele, kus nimetatud eeldused ja otsused võivad mõjutada kajastatud tulude, kulude, varade ja kohustuste rahalist väärtust. Kaalutud on võimalikke riskivaldkondi, kus juhtkonna poolt otsuste tegemisel või hinnangute andmisel kasutatud eeldused ja prognoosid ning nendega seotud ebakindlused võivad viia tulemusteni, mille tagajärjel mõjutatakse ettevõtte kohustusi või varasid määral, mis nõuavad nende bilansilise väärtuse ümberhindamist tulevastel perioodidel. AS Saarte Liinid juhatus pöörab kohustuste ja varaga seotud otsuste läbivaatamisele ja vajadusel ka ümberhindamisele tähelepanu aastaringselt. Hinnangute andmisel võetakse arvesse varasemate otsuste aluseks olnud asjaolud ning otsuste tegemisel kasutatud eelduste, oletuste ja prognooside antud ajahetkeks teadaolevad muutused. Juhatus tugineb kriitiliste ja oluliste raamatupidamisotsuste puhul ainult sellisele teabele, mille arvestamine on ettevõtte seisukohalt mõistlik. Vajadusel arvestatakse ka selliste asjaolude muutumisega, mis toimuvad väljapool ettevõtte poolt kontrollitavaid valdkondi. Siinkohal on silmas peetud riigis, regioonis või maalimas aruandeperioodil ja tulevikus teadaolevalt toimuvaid turumuudatusi, üldiste seadusandlike põhimõtete aruandeperioodil tehtud või tulevikus tehtavaid muudatusi ja seadusandluse muutunud tõlgendusi. 2025. aastal ja 2024. aastal on AS Saarte Liinid raamatupidamisaruannete osas kõrgema hinnangumääraga seotud või keerulisemad valdkonnad, kus eeldused ja hinnangud on olulised, järgmised:

 hinnangud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete, sealhulgas sihtfinantseerimise nõuete kohta;  hinnangud materiaalse põhivara kasuliku eluea kohta;  hinnang materiaalse põhivara kasutusotstarbe kohta;  materiaalse põhivara väärtuse hinnang.

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamine Nõudeid, mille osas juhtkond hindab nende laekumise tõenäosust madalaks, ettevõttel seisuga 31.12.2025 ei olnud (31.12.2024 seisuga selliseid nõudeid samuti ei olnud). Käesoleva lisa krediidiriski juhtimise kirjelduses on välja toodud ka juhtkonna hinnang maksetähtaja ületanud laekumata nõuete väärtuse kohta. AS Saarte Liinid on senise tegevuskogemuse põhjal sätestanud põhimõtte, mille kohaselt hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvaks üldjuhul need nõuded, mille maksetähtajast on möödunud üle 360 päeva ning mille katteallikad ei ole tagatud hagi, deposiidi või mõne muu tagatisega. Põhjus selliseks määratluseks tuleneb ettevõtte poolt osutatavate sadamateenuste sesoonsusest – konkreetsetel probleemsetel juhtudel on majandusaastal tekkinud tähtaja ületanud nõue tasutud hiljemalt järgmisel navigatsiooniperioodil, kuna sadamapidajate seas levinud praktika kohaselt on ettevõte keeldunud üldjuhul sadamateenuste jätkuvast osutamisest pikaajalistele võlgnikele. Samas hinnatakse konkreetsete probleemsete nõuete laekumise tõenäosust iga nõude osas individuaalselt. Piisava ja adekvaatse teabe omamisel nõude ebakindluse või laekumise tõenäosuse osas võib ettevõtte juhtkond hinnata nõudeid ebatõenäoliselt laekuvateks või lootusetuteks ka enne või siis peale 360 päeva saabumist. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse kiiremale langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused või maksetähtaegadest korduv mittekinnipidamine. 2025. aastal oli lootusetult laekumata arveid AS-l Saarte Liinid 142 eurot. Eelmisel, 2024. aastal, hinnati lootusetult laekumata arveteks 1 240 eurot.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

24

(Lisa 2 järg) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasulik eluiga Ettevõttel on seisuga 31.12.2025 materiaalseid ja immateriaalseid põhivarasid kokku summas 60 617 257 eurot (60 632 371 eurot seisuga 31.12.2024). Ettevõtte materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse kasutusele võetud põhivara iseloomust, selle valmistamiseks kasutatud tehnilistest lahendustest ja ettevõtte senisest kogemusest analoogse põhivara kasutamisel. Põhivara kasulik eluiga määratakse juhtkonna hinnanguna ettevõtte poolt soetatud või olemasoleva vara tegeliku kasutamisperioodi kohta. Põhiline osa 2025. aasta investeeringutest jääb varagruppi kasuliku elueaga 5 kuni 50 aastat, rekonstrueeritud ja ehitatud rajatised seejuures kasuliku elueaga 25-50 aastat. Põhivaradega seotud amortisatsioonikulud on jätkuvalt suurimaks spetsiifiliseks kulugrupiks AS Saarte Liinid majandustegevuses. Seisuga 31.12.2025 oli AS Saarte Liinid materiaalse põhivara jääkväärtus 60 459 301 eurot ja majandusaasta amortisatsioonikulu 3 647 978 eurot, seisuga 31.12.2024 olid vastavad näitajad 60 451 947 eurot ja 3 634 556 eurot. Põhivara olemasolu, tehnilist seisukorda ja kasulikku eluiga kontrollitakse igal majandusaastal vähemalt üks kord aastainventuuri käigus. Materiaalsele ja immateriaalsele põhivarale määratud kasuliku eluea määrasid hindab inventuurikomisjon ning teeb põhjendatud vajadusel juhatusele ettepanekuid nende muutmiseks. Materiaalse põhivara kasulikku eluiga ja amortisatsiooninorme muudeti seoses sadamate rajatiste rekonstrueerimistöödega, mille tulemusel paranes varade tehniline seisukord ning täpsustus nende tegelik kulum ja prognoositav kasulik tööiga. Kui AS Saarte Liinid põhivara amortisatsiooni- määrasid vähendada 10% võrra, väheneks aasta amortisatsioonikulu ning suureneks puhaskasum 364 798 euro võrra, võrreldaval 2024. aastal toonuks samalaadne muudatus kaasa amortisatsioonikulu vähenemise ning puhaskasumi suurenemise 363 456 euro võrra. Materiaalse põhivara kaetava väärtuse testid AS Saarte Liinid materiaalse põhivara väärtuse hindamisel kaalutakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Juhul, kui nimetatud asjaolud esinevad, hinnatakse konkreetse vara või raha genereeriva üksuse kaetavat väärtust ja võrreldakse seda ettevõtte finantsseisundi aruandes kajastatud vara maksumusega. Vara kaetavaks väärtuseks loetakse ühte alljärgnevast, olenevalt sellest, kumb on kõrgem:

 vara õiglast väärtust, millest on maha arvatud müügikulud;  vara kasutusväärtust.

Kui põhivara õiglast väärtust ei saa usaldusväärselt kindlaks määrata, siis koostatakse tulevaste rahavoogude mudel leidmaks vara kasutusväärtust. Mõlemal juhul eeldavad vara väärtuse kalkulatsioonid hinnangute kasutamist, mis põhinevad üldise majanduskeskkonna prognoosidel, konkreetsetel turusuundadel, projektipõhistel kauba- ja/või reisijate voogudel ning müüdavate teenuste hinnatasemel. Kui kasutatud hinnangud tulevikus muutuvad, siis kajastatakse täiendav väärtuse langus või tühistatakse eelnevalt kajastatud väärtuse langus kas osaliselt või täielikult. AS Saarte Liinid finantsaruannetes on materiaalse põhivarana kajastatud erinevad sadamarajatised, sh lainemurdjad, kaid, teed ja platsid, sadamate tehnilised seadmed, kuid samuti sadamate territoorium. Määrav osa äriühingu põhivarast ehitatud ja soetatud avaliku huvi teenuste osutamise tagamiseks (liinilaevaliikluse kindlustamine Eesti asustatud saartega) ja seejuures võib osade rajatiste kasulik eluiga olla kuni 50 aastat ja maal lõputu ning selliste varade väärtuse hindamiseks tuleks koostada väga pikaajalised prognoosid. AS Saarte Liinid juhatuse hinnangul ei ole võimalik ettevõtte tegevuse piiramine ühegi sadama arvelt. Seetõttu on äriühingu väikseim eristatav raha genereerimise üksus 18 sadamat, töölaev Panda ja ujuvsüvendaja Watermaster kokku, ehk AS Saarte Liinid tervikuna.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

25

(Lisa 2 järg) Lähtudes 2025. aasta majandusaastal ettevõtte juhtkonnale teada olnud infost, võib väita, et sisuliselt on tegemist turumõjudest sõltumatute investeeringutega, kuna potentsiaalsed konkurendid antud tegevusvaldkonnas ja –piirkonnas puuduvad. Äriühingu põhiliste koostööpartneritega sõlmitud sadamateenuste müügikokkulepped on pikaajalised ja risk käibemahtude languse osas piisaval määral maandatud. Seega on materiaalse põhivara majandustingimustest tulenev väärtuse languse risk ebaoluline ning juhatuse hinnangul ei ole materiaalse põhivara väärtuse testimine 2025. aasta majandusaasta aruande koosseisus vajalik. Hinnang materiaalse põhivara kasutusotstarbe kohta AS Saarte Liinid kasutab teatud sadamahooneid osaliselt materiaalse põhivara ning osaliselt kinnisvarainvesteeringuna. Ettevõte hindab nende objektide puhul proportsiooni, millises ulatuses kasutatakse objekti kui materiaalset põhivara ning mis ulatuses kinnisvarainvesteeringuna. Kuna aruandeperioodil ja sellele eelnevatel perioodidel välja renditud kinnisvaraobjektid ei ole eraldi võõrandatavad ja enda majandustegevuses kasutatav osa on oluline, kajastab ettevõte selliseid objekte 31.12.2025 ja 31.12.2024 seisuga materiaalse põhivarana. Tingimuslikud varad (kohtuvaidlused) AS-l Saarte Liinid on pooleliolevast kohtuvaidlusest tulenev võimalik nõue summas ligikaudu 277 tuhat eurot. Vastavalt standardile IAS 37 ei ole nõuet kajastatud finantsseisundi aruandes, kuna aruande koostamise seisuga ei ole majandusliku kasu laekumine piisavalt kindel. Nõude realiseerumine sõltub kohtumenetluse lõpptulemusest. Riskide juhtimine Arvestades AS Saarte Liinid põhitegevusega seotud investeeringute suurt osakaalu, mida rahastatakse nii omavahendite, sihtfinantseeritud vahendite kui ka laenude arvelt, kaasnevad olulised riskid eelkõige finantseerimistegevusest jagunedes järgmistesse äriühingu jaoks olulistesse gruppidesse: tururiskid (sealhulgas ka rahavoogude intressirisk), krediidirisk ja likviidsusrisk. AS Saarte Liinid juhatus aktsepteerib üldise seisukohana finantsturu pikaajalist prognoosimatust ja üritab vähendada võimalikke sellest tulenevaid ebasoodsaid mõjusid äriühingu finantstegevusele. Samas on ettevõttel riigile kuuluva äriühinguna kohustus jälgida riigihangete seadustest tulenevaid nõudeid ka finantseerimistegevuses ja finantsinstrumentide kasutamisel. Kuna äriühingu poolt kasutatud sihtfinantseeringute maht on väga suur, siis on juhtkonna poolt valitud konservatiivne lähenemine vabaturu tuletis- ja finantsinstrumentidele ja neid sisuliselt ei kasutata. Tururiskid

1. Valuutarisk Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus valuutavahetuskursi muutuste tõttu. AS Saarte Liinid valuutariski vältimise põhiinstrumendiks on majandustegevuse põhinemine eurol, kui alusvaluutal. Seda lihtsustab ettevõtte sihtturgude paiknemine eurotsoonis. Äriühingul puuduvad kohustused ja nõuded muudes valuutades. Kõik olemasolevad pikaajalised nõuded ja võlakohustused on noteeritud eurodes, mistõttu käsitletakse neid valuutariski vabadena. 2025. aastal toimusid kõik ettevõtte maksed ja laekumised eurodes. Võrreldaval 2024. aastal toimusid kõik ettevõtte maksed ja laekumised samuti eurodes, millele tuginedes võib kinnitada, et AS Saarte Liinid ei ole valuutariskile avatud.

2. Hinnarisk Vastavalt eelpool kirjeldatud põhimõtetele ei oma AS Saarte Liinid investeeringuid omakapitali instrumentidesse ning seega ei olda avatud finantsinstrumentidest tulenevale turuhinnariskile.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

26

(Lisa 2 järg)

3. Intressimäära risk AS Saarte Liinid intressimäära risk tuleneb ettevõtte investeeringute kaasrahastamiseks võetud pikaajalistest võlakohustustest, arvelduslaenu kasutamisest rahavoogude juhtimisel, tähtajalistest deposiitidest. AS-il Saarte Liinid oli 2025. aasta lõpu seisuga kaks kehtivat pikaajalist laenulepingut, millest üks on sõlmitud avatud hankemenetluse tulemustel ning teine on võetud pakkumiste alusel väljaspool hankemenetlust. Laenulepingute intressimäärad on seotud ujuva baasintressimääraga (6 kuu euribor), mis muudab äriühingu avatuks intressimäära riskile. Ettevõttel on põhimõtteline võimalus kasutada lühiajalisi finantsinstrumente (näiteks intressimäära ujuvast-fikseerituks vahetustehinguid) intressimäära riskide maandamiseks, kuid seniste pakkumistega saavutatud intressimarginaalide puudub vastav vajadus. Seisuga 31.12.2025 on ettevõtte lühi- ja pikaajalistest laenu- või liisingkohustustest ujuva intressimääraga seotud 100% (seisuga 31.12.2024 oli see samuti 100%). Intressiriskile avatud võlakohustuste osakaal oli kõigist kohustustest seisuga 31.12.2025 7% (seisuga 31.12.2024 7%).

Intressimäära riski hindamiseks kasutatakse tundlikkusanalüüsi, mis kirjeldab intressimäära riski mõju ettevõtte puhaskasumile turuga seotud intressimäära hinnangulise kõikumise kaudu. Arvestades majandusaasta keskmist intressimäära ja selle kujunemist (6 kuu euribor 2,20% aastas keskmiselt) oli ujuva intressimäära osatähtsus ettevõtte lepingute keskmises intressimääras 54% ja sellest sõltuv aastane intresside kulu on seisuga 31.12.2025 kokku 52 110 eurot. Võrreldaval perioodil 2024. aastal oli ujuva intressimäära (6 kuu euribor keskmiselt 3,274% aastas) osatähtsus ettevõtte lepingute keskmises intressimääras 63% ehk sellest sõltuv aastane intresside kulu on seisuga 31.12.2024 kokku 67 280 eurot. Kasutades majandusaastal tundlikkusanalüüsis turuintressimäära kõikumise hinnanguna 100 baaspunkti ehk 1 protsendipunkti võrra kõrgem/madalam, oleks äriühingu majandusaasta puhaskasum seisuga 31.12.2025 olnud arvestuslikult 23 686 eurot väiksem/suurem. Juhul, kui turuintressimäär oleks ka võrdlusaastal muutunud 100 baaspunkti, oleks äriühingu majandusaasta puhaskasum seisuga 31.12.2024 olnud arvestuslikult 60 458 eurot väiksem/suurem.

Baasintresside tase langes 2025. aastal ja põhinedes asjakohastele majandus-prognoosidele võib lähiaastatel oodata intressimäärade langust. Arvestades seda, et intressikulud moodustasid AS Saarte Liinid aruandeaastal kuludest 1,1% on intressimäärade riski mõju ettevõttele minimaalne.

Krediidirisk Krediidirisk on oht, et ettevõtte vastaspool ei täida finantssuhetest või kliendilepingutest tulenevaid kohustusi tuues rikkumisega kaasa võimaliku finantskahju. AS Saarte Liinid krediidirisk tuleneb põhiosas nõuetest ostjate vastu ja rahastamisotsustega eraldatud, kuid ettevõttele veel välja maksmata sihtfinantseeritud vahenditest. Krediidiriski maandamiseks viiakse enne suuremahuliste lepingute sõlmimist läbi kliendi taustauuring. Klientidega, kes kavandavad ettevõtte poolt pakutavate teenuste suuremahulist ja/või pikaajalist kasutamist, sõlmitakse kahepoolsed lepingud. Lepingutega täpsustatakse poolte kohustused ja maksekäitumise põhinõuded, samuti võimalikud sanktsioonid. Ülejäänud meetodid klientide krediidiriski juhtimiseks seisnevad nende igapäevase maksekäitumise jälgimises ja meetmete operatiivses rakendamises põhjendatud vajadusel. Klientidega seotud krediidiriski vähendamiseks on kasutatud avansiliste maksete nõuet klientidele, kelle maksevõimes on põhjust kahelda. Aastalõpu seisuga kantakse ebatõenäoliselt laekuvad nõuded lootusetuteks. Lootusetult laekuvad arved kantakse bilansist välja nõukogu otsusega peale juhatuse vastava hinnangu saamist. Finantsvarade krediidikvaliteedist 2025. aastal annab täpsema ülevaate käesoleva aruande lisa 4. Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 36 kuu kuni 31. detsember 2025 või vastavalt kuni 1. jaanuar 2024 maksedistsipliinil ning

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

27

(Lisa 2 järg) vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolisi kahjumeid korrigeeritakse põhjendatud vajadusel jooksva ning tulevikuinformatsiooni põhjal, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete tasumiseks. Ettevõtte hinnangul on siinkohal kõige relevantsemateks näitajateks SKP ja töötuse määr nendes riikides, kus toimub kaupade ja teenuste müük. Lähtudes oodatavatest antud näitajate muutusest korrigeeritakse vajadusel vastavalt ka ajaloolisi kahjumäärasid. Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 1. jaanuari 2025 ja 31. detsembri 2024 seisuga. Äriühingu jaoks oluline krediidirisk on nõuded ostjate vastu. Seisuga 31.12.2025 oli ettevõtte finantsseisundi aruandes krediidiriskile avatud nõudeid kokku summas 635 488 eurot ja võrreldava, 31.12.2024 seisuga, 552 869 eurot. Ettevõttele veel välja maksmata sihtfinantseeritud vahendeid seisuga 31.12.2025 oli summas 272 379 eurot, samas kui võrreldava, 31.12.2024 seisuga oli 0 eurot. Likviidsusrisk AS Saarte Liinid likviidsusrisk on seotud eelkõige lühiajaliste nõuete ja võlgadega. Ettevõtte eesmärgiks on tasakaalu säilitamine rahastamisallikate iseloomu, tähtaja, piisavuse ja paindlikkuse vahel. AS Saarte Liinid finantsvarad koosnevad nõuetest ostjate vastu ning laekumata sihtfinantseerimisest, vastavate kirjete olulisi muutusi aruandeaastal kirjeldati krediidiriski käsitlevas lõigus. Pikaajalisi finantsvarasid, investeeringuid ja väärtpabereid äriühing ei oma.

eurodes

Lühiajalised nõuded ja ettemaksed 31.12.2025 31.12.2024

Nõuded ostjate vastu 635 488 552 869 Muud lühiajalised nõuded sh 379 626 174 162 Saamata sihtfinantseerimine 272 379 0 Nõuded kokku 1 015 114 727 031

eurodes

Diskonteerimata rahavood1

Finantskohustused maksetähtaegade lõikes 31.12.2025 Saldo2

Järgmise 12 kuu jooksul

2-5 aasta jooksul

Enam kui 5 aasta jooksul Kokku

Võlad tarnijatele, töövõtjatele, maksuvõlad 1 122 301 1 122 301 0 0 1 122 301

Laenukohustused 2 365 165 746 461 1 571 484 47 219 2 365 165 KOKKU 3 487 466 1 868 762 1 571 484 47 219 3 487 466

Diskonteerimata rahavood1 Finantskohustused maksetähtaegade lõikes 31.12.2024 Saldo2

Järgmise 12 kuu jooksul

2-5 aasta jooksul

Enam kui 5 aasta jooksul Kokku

Võlad tarnijatele, töövõtjatele, maksuvõlad 900 646 900 646 0 0 900 646

Laenukohustused 2 352 313 734 363 1 556 282 61 668 2 352 313 KOKKU 3 252 960 1 635 010 1 556 282 61 668 3 252 960

1 Intressikulud on prognoositud kasutades vastaval bilansipäeval kehtinud intressimäärasid.

2 Finantskohustused korrigeeritud soetusmaksumuses.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

28

(Lisa 2 järg) AS Saarte Liinid võlad ja ettemaksed on tagasimakse tähtaegadega kuni 12 kuud, põhiosa võlgadest on seotud arvestatud tööjõukuludega ja jooksva majandustegevusega. Oma tegevuse rahastamiseks kasutab ettevõte arvelduslaene, kapitalirendi tingimustel renti ja pikaajalisi pangalaene. Ettevõtte põhimõtete kohaselt ei tohiks sõlmitud diskonteerimata laenukohustuste tagasimaksete lõpptähtajast rohkem kui 35% saabuda järgmise 12 kuu jooksul. 2025. aasta lõpus moodustasid järgneva 12 kuu jooksul saabuvad diskonteerimata laenukohustuste tähtajad 54% koguvõlgnevusest, 2-5 aasta jooksul saabuvad tähtajad 45% ja enam kui 5 aasta pärast saabuvad tähtajad 1%. AS Saarte Liinid juhtkonna hinnangul on saavutatud likviidsusriskide parem jaotumine järgnevatele perioodidele läbi võrdsete laenude lühiajaliste tagasimaksete, arvesse võtmata arvelduskrediidi lühiajalist jääki. Võrdlusperioodi, 2024. majandusaasta lõpuks olid võlakohustused restruktureeritud osakaalud samad - 12 kuu jooksul saabuvad tähtajad moodustavad 31% koguvõlgnevusest, 2-5 aasta jooksul saabuvad tähtajad 66% ja enam kui 5 aasta pärast saabuvad tähtajad 3% diskonteerimata koguvõlgnevusest. Tulenevalt lühiajaliste nõuete ja kohustuste vahekorrast oli AS Saarte Liinid majandusaasta käibekapital seisuga 31.12.2025 kokku summas 2 838 tuhat eurot. AS Saarte Liinid juhatus rakendab vajadusel äriühingu likviidsusriski maandamise tagamiseks lühiajalisi laenutooteid arvelduskrediidina. 31. detsember 2025 seisuga SEB Panga arvelduskrediiti kasutuses ei olnud. Äriühingu majandustegevus liinilaevade teenindamisel on kavandatud kasumlikuna ning korrektsed lepingupartnerid tagasid ka käibevahendite kasvu. Kapitali juhtimine ja finantsvõimendus AS Saarte Liinid kapitali juhtimisel on seatud eesmärgiks ettevõtte krediidivõimekuse püsimine piisaval tasemel, et vajadusel kaasata võõrkapitali investeerimistegevuse rahastamiseks. Äriühingu omakapital koosneb emiteeritud aktsiakapitalist, kohustuslikust reservkapitalist ja jaotamata kasumist. Ettevõtte kapitaliseeritust jälgitakse võlakohustuste ja omakapitali suhtarvude abil ning hinnates neid võrdluses ettevõtte investeerimis- ja finantseerimisvajadusega.

eurodes

Finantsvõimendus 31.12.2025 31.12.2024

Laenukohustised (lisa 11) 1 2 365 165 2 352 313 Varad kokku 65 323 690 63 788 835 Võlakordaja 4% 4% Omakapital kokku 30 872 346 28 860 615

Laenukohustiste ja omakapitali suhe 8% 8%

1 Intressi kandvad võlad Võlakordaja = laenukohustised/varad kokku Kohustiste ja omakapitali suhe = kohustised/omakapital kokku AS Saarte Liinid laenukohustuste suhe varadesse ehk võlakordaja oli 31.12.2025 seisuga 4% ning laenukohustuste ja omakapitali suhe 8%. Võrreldes 2024. aastaga on näitajad samad. Lühiajaliste kohustuste suhe käibevarasse ettevõttele probleeme ei tekita.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

29

(Lisa 2 järg) Finantsvõimenduse näitajad on jäänud võrreldes eelmise aastaga samale tasemele, peamiselt seetõttu, et investeeringuid rahastatakse suures osas omavahenditest. Suuremate taristuprojektide puhul, mis hõlmavad ka välisrahastusega projekte, rahastatakse omaosalusi aga võõrkapitaliga. Võõrkapitali osakaalu väike osakaal on osaliselt seotud ka AS Saarte Liinid uue arengukavaga perioodiks 2022-2030. Juhtkond peab oluliseks ettevõtte potentsiaalse laenuvõime maksimaalse võimekuse loomist, et seeläbi tagada investeerimis-võimekuse suurendamine ja realiseerida järgnevate aastate sihtfinantseerimise projektid. Õiglane väärtus Ettevõtte hinnangul ei erine bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarade (lisa 4) ja –kohustuste (lisa 9 ja 10) bilansilised väärtused seisuga 31. detsember 2025 ja 31. detsember 2024 oluliselt nende õiglasest väärtusest. Ettevõtte laenukohustused kannavad peamiselt ujuvat intressimäära, mis muutub vastavalt turu intressimäära kõikumistele. Juhtkonna hinnangul vastavad ettevõtte võlakohustuste intressimäärad turutingimustele. Sellest tulenevalt hindab juhatus, et pikaajaliste kohustuste õiglane väärtus ei erine oluliselt nende bilansilisest väärtusest. Muud finantsvarad ja -kohustused (nt nõuded ostjatele, võlad hankijatele) on lühiajalised, mistõttu juhtkonna hinnangul nende bilansiline väärtus on lähedane nende õiglasele väärtusele. Pikaajaliste finantskohustuse õiglane väärtus määratakse diskonteeritud tuleviku lepinguliste rahavoogude baasil kasutades turu intressimäära, mis on ettevõttele kättesaadav sarnaste finantsinstrumentide kasutamisel. See vastab finantsinstrumentide tasemele 3, mille puhul ümberhindluseks kasutatavad hindamismeetodid põhinevad mittejälgitavatel sisenditel.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

30

Lisa 3 Uute ja muudetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kasutuselevõtt Alljärgnevalt on esitatud ülevaade uutest ja muudetud rahvusvahelistest finantsaruandlusstandarditest ja tõlgendustest, mis on välja antud, kuid mis ei ole veel jõustunud või mille rakendamine ei ole avaldanud AS Saarte Liinid finantsaruannetele olulist mõju. Jõustunud standardid ja muudatused 1. jaanuaril 2025 jõustunud uued standardid, tõlgendused ja olemasolevate standardite muudatused ei avaldanud AS Saarte Liinid finantsaruannetele olulist mõju. Välja antud, kuid seni veel jõustumata standardid Järgmised uued ja muudetud standardid kohalduvad pärast 1. jaanuari 2025 algavatele aruandeperioodidele ja lubatud on varasem rakendamine. AS Saarte Liinid ei ole ühtki neist uutest või muudetud standarditest ennetähtaegselt kasutusele võtnud ja meie hinnangul ei avalda need jõustudes raamatupidamise aruandele olulist mõju, välja arvatud standard IFRS 18:  „Finantsinstrumentide liigitamise ja mõõtmise muudatused“ (IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused)  „Loodusressurssidest sõltuva elektrienergiaga seotud lepingud“ (IFRS 9 ja IFRS 7

muudatused)  IFRS 18 „Finantsaruannete esitamine ja avalikustamine“  IFRS standardite iga-aastased edasiarendused – 11. köide. IFRS 18 võimalik mõju Standard IFRS 18 asendab senise standardi IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ ning kehtestab uued nõuded finantsaruannete struktuurile ja teabe avalikustamisele. Standardi rakendamine võib tuua kaasa muudatusi põhiaruannete esitusviisis ning vajaduse avaldada täiendavat infot. AS Saarte Liinid hindab IFRS 18 rakendamisest tulenevat võimalikku mõju oma finantsaruannetele väheseks.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

31

Lisa 4 Raha ja raha ekvivalendid eurodes

Raha ja raha ekvivalendid 31.12.2025 31.12.2024

Raha kassas 42 317 31 139 Arveldusarved pankades 2 541 228 1 831 952 Lühiajalised hoiused 1 010 906 0 Pikaajalised hoiused 0 505 895 Raha ja raha ekvivalendid kokku 3 594 451 2 368 986

Lühiajaliste hoiustena kajastame 1- kuni 3-kuulise algse tähtajaga hoiuseid pangas, pikaajalisena üle 3-kuulise algse tähtajaga hoiuseid. Kõik sõlmitud hoiuse lepingud on kiirkorras enne tähtaegselt lõpetatavad. Kõik raha ja raha ekvivalentidena esitatud saldod on eurodes. Lisa 5 Nõuded ja ettemaksed

eurodes

Nõuded ja ettemaksed 31.12.2025 31.12.2024

Nõuded ostjate vastu 635 488 552 869 Muud lühiajalised nõuded sh 379 626 174 162 Saamata sihtfinantseerimine 272 379 0

Nõuded kokku 1 015 114 727 031

EL Ühtekuuluvusfondilt jäi aruandeaastal esitatud taotluste alusel saamata äriühingule eraldatud vahendeid põhivara sihtfinantseerimiseks 272 379 eurot (2024. aastal 0 eurot). AS Saarte Liinid tähtaja ületanud nõuded, mis ei ole kuluks kantud, moodustasid 31.12.2025 seisuga kokku 174 786 eurot (2024. aastal 67 030 eurot). Üle tähtaja nõuete krediidiriski hinnang on toodud lisas 2. Muude nõuete all on kajastatud AS Matsalu Veevärk Virtsu puhastusseadmete kasutamise eest tehtud ettemaks summas 1 750 eurot (2024. aastal 4 750 eurot). Papissaare elektriliitumine moodustab seisuga 31.12.2025 muudest nõuetest 8 842 eurot (31.12.2025 9 189 eurot). Vikati elektriliitumine moodustab 31.12.2025 seisuga muudest nõuetest 34 512 eurot (31.12.2024 35 839 eurot). Lisa 6 Varud

eurodes

Varud 31.12.2025 31.12.2024

Tooraine ja materjal 96 868 60 448

Varud kokku 96 868 60 448

Tooraine ja materjalina on ettevõtte sadamates arvele võetud tõkkepuud, vendrid, IT-varud ja vedelkütus veesõidukitele. Nii 2025. aastal kui ka 2024. aastal varude allahindlusi ei tehtud, varud võeti arvele vastavalt soetustele ja kanti kuluks vastavalt nende tegelikule kasutamisele.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

32

Lisa 7 Materiaalne põhivara eurodes

Ühtekuuluvusfondist eraldati aruandeaastal välisabi 761 320 eurot. Seda sihtfinantseerimist kasutati Ruhnu kaitserajatise ehituseks. Keskkonna Investeeringute keskuselt laekus Rohuküla reoveepuhasti rekonstrueerimise eest toetust 30 237 eurot. Ning CO2 vahendeid laekus 370 000 eurot kaldaelektri projekti tarbeks. 100% amortiseerunud põhivara, mis on seisuga 31.12.2025 endiselt kasutuses, on finantsseisundi aruandes kajastatud kokku soetusmaksumuses 6 166 795 eurot. Aruandeaastal põhivara ei müüdud. Materiaalset põhivara jääkväärtuses maha ei kantud.

Materiaalne põhivara Maa Ehitised ja rajatised

Masinad ja

seadmed

Muu materiaalne

põhivara

Lõpetamata ehitised

KOKKU

Soetusmaksumus 31.12.2024 737 488 97 815 959 5 826 517 130 003 2 599 047 107 109 014 Akumuleeritud kulum 31.12.2024 0 44 074 739 2 469 504 112 824 0 46 657 067

Jääkmaksumus 31.12.2024 737 488 53 741 219 3 357 014 17 179 2 599 047 60 451 947 Ostud 0 12 564 140 949 0 3 518 446 3 671 959 Mahakandmine 0 0 -77 952 0 0 -77 952 Ümberklassifitseerimine 0 1 831 845 67 964 0 -1 922 475 -22 666 Reklassifitseerimine IFRS 16 0 0 -6 039 0 6 039 0 Amortisatsiooni mahakandmine 0 83 991 0 0 83 991 Amortisatsioon ja allahindus 0 -3 235 879 -408 752 -3 348 0 -3 647 978 Soetusmaksumus 31.12.2025 737 488 99 660 368 5 951 440 130 003 4 201 057 110 680 355 Akumuleeritud kulum 31.12.2025 0 47 310 618 2 794 265 116 172 0 50 221 054

Jääkmaksumus 31.12.2025 737 488 52 349 750 3 157 175 13 831 4 201 057 60 459 301

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

33

(Lisa 7 järg) Eelmise aruande aastal toimunud tehingud materiaalse põhivaraga

eurodes

Ühtekuuluvusfondist eraldati aruandeaastal välisabi 676 060 eurot, lisaks laekus eelneva perioodi saamata jäänud toetus 36 343 eurot. Seda sihtfinantseerimist kasutati Kihnu kaitserajatise ehituseks ning Papissaare paviljoni ostmiseks. Väikesaarte programmist laekus eelneva perioodi eest Manilaiu hõljukikai projektile 27 262 eurot. Keskkonna Investeeringute keskuselt laekus Rohuküla reoveepuhasti rekonstrueerimise eest toetust 68 767 eurot. 100% amortiseerunud põhivara, mis on seisuga 31.12.2024 endiselt kasutuses, on finantsseisundi aruandes kajastatud kokku soetusmaksumuses 4 171 172 eurot. Aruandeaastal põhivara ei müüdud. Materiaalset põhivara jääkväärtuses maha ei kantud.

Materiaalne põhivara Maa Ehitised ja rajatised

Masinad ja

seadmed

Muu materiaalne

põhivara

Lõpetamata ehitised

KOKKU

Soetusmaksumus 31.12.2023 737 238 95 921 280 5 384 642 130 003 968 288 103 141 451 Akumuleeritud kulum 31.12.2023 0 40 816 355 2 198 450 107 367 0 43 122 171

Jääkmaksumus 31.12.2023 737 238 55 104 924 3 186 192 22 636 968 288 60 019 276 Ostud 250 21 639 58 355 0 4 007 741 4 087 984 Mahakandmine 0 -16 163 -83 500 0 0 -99 663 Ümberklassifitseerimine 0 1 889 204 473 944 0 -2 383 905 -20 757 Reklassifitseerimine IFRS 16 0 0 -6 924 0 6 924 0 Amortisatsiooni mahakandmine 16 163 83 500 0 0 99 663

Amortisatsioon ja allahindlus 0 -3 274 546 -354 551 -5 457 0 -3 634 554 Soetusmaksumus 31.12.2024 737 488 97 815 959 5 833 441 130 003 2 599 047 107 109 014 Akumuleeritud kulum 31.12.2024 0 44 074 737 2 476 428 112 824 0 46 657 067

Jääkmaksumus 31.12.2024 737 488 53 741 220 3 357 014 17 179 2 599 047 60 451 947

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

34

Lisa 8 Immateriaalne põhivara eurodes

Immateriaalne põhivara Arengu-

väljaminekud Tarkvara

Ettemaks immateriaalse põhivara eest

KOKKU

Soetusmaksumus 31.12.2023 71 442 174 709 11 328 257 479 Akumuleeritud kulum 31.12.2023 -25 404 -37 896 0 -63 300 Jääkmaksumus 31.12.2023 46 038 136 813 11 328 194 179 Ümberkvalifitseerimine 12 587 8 170 0 20 757 Amortisatsioon ja allahindlused -15 096 -19 416 0 -34 512 Soetusmaksumus 31.12.2024 84 030 182 878 11 328 278 236 Akumuleeritud kulum 31.12.2024 -40 500 -57 312 0 -97 812 Jääkmaksumus 31.12.2024 43 530 125 566 11 328 180 424 Ümberkvalifitseerimine 0 16 627 0 16 627 Amortisatsioon ja allahindlused -15 252 -23 843 0 -39 095 Soetusmaksumus 31.12.2025 84 030 199 506 11 328 294 864 Akumuleeritud kulum 31.12.2025 -55 752 -81 155 0 -136 907 Jääkmaksumus 31.12.2025 28 278 118 351 11 328 157 957

Lisa 9 Võlad ja ettemaksed

eurodes

Võlad ja ettemaksed Lisa 31.12.2025 31.12.2024

Võlad tarnijatele 403 654 359 567 sh võlad põhivara eest 105 825 1 025 Võlad töötajatele 475 326 328 262 Maksuvõlad 10 166 056 38 320 Muud kohustused ja eraldised 77 264 174 497 KOKKU 1 122 301 900 646

Lisa 10 Maksuvõlad ja ettemaksed

eurodes

Maksuvõlad ja ettemaksed Lisa 31.12.2025 31.12.2024

Kinnipeetud tulumaks 49 515 40 504 Sotsiaalmaks 81 480 73 291 Kinnipeetud kogumispensioni makse 3 676 2 232 Ettevõtte tulumaks 2 837 1 780 Töötuskindlustusmakse 4 904 4 379 Käibemaks 21 442 -86 423 Loodusressursside kasutamise ja saastetasude kohustis 2 200 2 558

KOKKU 9 166 055 38 320

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

35

(Lisa 10 järg) Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustused – maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli ettevõttes. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ja trahv. Juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma. Lisa 11 Laenukohustused ja netovõlg Kõikide laenukohustuste alusvaluutaks on euro. 2025. aastal jooksul tehti väljamakseid SEB investeerimislaenust, kuid vajadust arvelduskrediiti kasutada polnud. 2024. aastal tehti samuti väljamakseid SEB investeerimislaenust ning ka siis ei olnud arvelduskrediiti vaja kasutada. Aruandeperioodil tasus ettevõte laenude põhiosa makseid summas 653 846 eurot (2024. aastal tasuti laenude põhiosa makseid 653 846 eurot). Aruandeperioodi intressikulu laenudelt ja muudelt intressi kandvatelt võlakohustustelt moodustas 96 134 eurot (2024. aastal 107 394 eurot). Kasutamata arvelduskrediit oli 2025. aasta lõpus kokku 1 500 000 eurot (2024. aastal oli kasutamata arvelduskrediidi jääk 1 500 000 eurot). Arvelduskrediidi leping lõpptähtajaga 30.12.2026 on sõlmitud SEB Pangaga. AS Saarte Liinid ja laenuandjate vahelistes lepingutes on sätestatud piirangud või eritingimused, mille mittetäitmisel võib laenuandja nõuda ettevõttelt laenu ennetähtaegset tagasimaksmist, sealhulgas:

• piiratud õigused varade võõrandamiseks; • piiratud õigused täiendavate kohustuste võtmiseks; • piiratud õigused garantiide ja tagatiste andmiseks; • piiratud õigused dividendide väljamaksmise ja aktsiakapitali suurendamise otsuste

tegemisel. Nii seisuga 31. detsember 2025 kui ka seisuga 31. detsember 2024 olid ettevõte tegevus ja toimingud vastavuses laenulepingute tingimustega. Netovõlg

eurodes

Netovõlg 31.12.2025 31.12.2024

Raha ja raha ekvivalendid 3 594 451 2 368 986 Laenukohustused tagasimaksetähtajaga kuni 1 aasta -745 759 -742 723 Laenukohustused tagasimaksetähtajaga üle 1 aasta -1 619 406 -1 609 590 Netovõlg 1 229 286 16 673 Raha ja raha ekvivalendid 3 594 451 2 368 986 Ujuva intressimääraga võlakohustused -2 365 165 -2 352 313 Netovõlg 1 229 286 16 673

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

36

(Lisa 11 järg) Intressikandavad võlakohustused 31.12.2025 eurodes

Intressikandavad võlakohustused 31.12.2025

Tähtaeg Intressimäär Lühiajaline

osa Pikaajaline

osa

Võla- kohustused

kokku

Pikaajalised pangalaenud 2026-2033 6 kuu Euribor + 1,00%-1,15% 656 923 1 335 092 1 992 015

Rendikohustused 2028 6 kuu Euribor + 1,95%-2,29% 18 246 22 481 40 727

Kasutusõigusega varade seotud rendikohustused 1 2024-2032

6 kuu Euribor + 1,25%-1,95% 70 591 261 832 332 423

KOKKU 745 759 1 619 406 2 365 165 Intressikandavad võlakohustused 31.12.2024 eurodes

Intressikandvad võlakohustused 31.12.2024

Tähtaeg Intressimäär Lühiajaline

osa Pikaajaline

osa

Võla- kohustused

kokku

Pikaajalised pangalaenud 2026-2028 6 kuu euribor + 1,00%-1,15% 653 846 1 303 839 1 957 685

Rendikohustused 2028 6 kuu euribor + 1,95%-2,29% 13 333 26 328 39 661

Kasutusõigusega varade seotud rendikohustused 1 2024-2032

6 kuu euribor + 1,7%-2,3% 75 544 279 423 354 967

KOKKU 742 723 1 609 590 2 352 313

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

37

(Lisa 11 järg) Finantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused 2025. aastal

eurodes

Finantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused

Pika- ajalised panga- laenud

Rendi- kohus- tused

Sihtfinant- seerimise kohustused

Aktsia- kapital Reservid

Jaotamata kasum KOKKU

Saldo seisuga 31.12.2024 1 957 685 394 628 31 675 261 9 648 500 964 850 18 247 212 62 888 136 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused Saadud laenud 688 176 0 0 0 0 0 688 176 Laenude tagasimaksed -653 846 0 0 0 0 0 -653 846 Arvelduskrediidi muutus 0 0 0 0 0 0 0 Rendimaksete tasumine 0 -102 767 0 0 0 0 -102 767 Makstud intressid 0 0 0 0 0 -96 134 -96 134 Laekunud varade sihtfinantseerimine 0 0 889 177 0 0 889 177 Finantseerimisetegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku 34 330 -102 767 889 177 0 0 -96 134 724 606 Kohustusetega seotud muutused

Uued rendikohustused 0 81 289 0 0 0 0 81 289 Sihtfinantseerimise nõuded 0 0 272 379 272 379 Sihtfinantseerimise amortisatsioon 0 0 -1 872 939 -1 872 939 Makstud intressid 0 0 0 0 0 96 134 96 134 Kohustustega seotud muutused kokku 0 81 289 -1 600 560 0 0 96 134 -1 423 137 Omakapitaliga seotud muutused

Jaotamata kasum 0 0 0 0 0 2 011 732 2 011 732 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 0 2 011 732 2 011 732 Saldo seisuga 31.12.2025 1 992 015 373 150 30 963 879 9 648 500 964 850 20 258 943 64 201 337

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

38

(Lisa 11 järg) Finantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused 2024. aastal

eurodes

Finantseerimistegevusest tulenevate kohustuste muutused

Pika- ajalised panga- laenud

Rendi- kohus- tused

Sihtfinant- seerimise kohustused

Aktsia- kapital Reservid

Jaotamata kasum KOKKU

Saldo seisuga 31.12.2023 1 808 540 425 186 32 890 844 9 648 500 833 229 16 733 247 62 339 545 Finantseerimistegevuse rahavoogudest tingitud muutused

Saadud laenud 802 992 0 0 0 0 0 802 992

Laenude tagasimaksed -653 846 0 0 0 0 0 -653 846

Arvelduskrediidi muutus 0 0 0 0 0 0 0

Rendimaksete tasumine 0 -85 000 0 0 0 0 -85 000

Makstud intressid 0 0 0 0 0 -107 394 -107 394 Laekunud varade sihtfinantseerimine

0 0 808 432 0 0 0 808 432

Finantseerimisetegevuse rahavoogudest tingitud muutused kokku 149 145 -85 000 808 432 0 0 -107 394 765 184 Kohustusetega seotud muutused

Uued rendikohustused 0 54 442 0 0 0 0 54 442

Sihtfinantseerimise nõuded 0 0 -63 604 0 0 0 -63 604 Sihtfinantseerimise amortisatsioon

0 0 -1 960 410 0 0 0 -1 960 410

Makstud intressid 0 0 0 0 0 107 394 107 394 Kohustustega seotud muutused kokku 0 54 442 -2 024 013 0 0 107 394 -1 862 179 Omakapitaliga seotud muutused

Muud muutused 0 0 0 0 131 621 -131 621 0

Jaotamata kasum 0 0 0 0 0 1 645 586 1 645 586 Omakapitaliga seotud muutused kokku 0 0 0 0 131 621 1 513 965 1 645 586 Saldo seisuga 31.12.2024 1 957 685 394 628 31 675 261 9 648 500 964 850 18 247 212 62 888 136

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

39

Lisa 12 Rendid Rendikohustised (ettevõte kui rentnik)

eurodes

Rendikohustised 2025 2024

Aruande perioodi alguses 394 628 425 186 Võetud rendid 77 040 54 442

Makstud rendikohustised -98 518 -85 000 Aruandeperioodi lõpus 373 150 394 628 Tuleviku rendikohustiste miinimummaksed 373 150 394 628 sh makseperiood 1 aasta -88 837 -88 877 sh makseperiood alates 1 aastat -284 313 -305 751

Maksetähtaeg Viimase lepingu lõpp tähtaeg on arvestatud 31.12.2032

Viimase lepingu lõpp tähtaeg on arvestatud 31.12.2032

Intressimäär Vahemik 1,25%-1,95% Vahemik 1,39%-2,3% Alusvaluuta euro euro

Kasutusõigusega ja kapitalirendiga vara soetusmaksumus transpordivahendite, hoonete ja IT- seadmete osas IFRS 16 alusel oli seisuga 31.12.2025 641 710 eurot (31.12.2024 seisuga 635 974 eurot) ning jääkmaksumus 361 087 eurot (31.12.2024 seisuga 635 974 eurot). Ettevõte kui rendileandja

eurodes

Renditulu Lisa 2025 2024

Hooned, ruumid ja territoorium 249 249 247 741

KOKKU 15 249 249 247 741 Hoonete, ruumide ja territooriumi rendilepingud saab katkestada 3-6 kuulise etteteatamisaja jooksul, millele vastav renditulu moodustab 26 632 eurot (2024. aastal 22 466 eurot). Rendile antud hoonete, ruumide ja territooriumi soetusmaksumus on 2 916 268 eurot (2024. aastal 4 316 739 eurot) ja jääkmaksumus 1 463 202 eurot (2024. aastal 2 157 489 eurot). Rendile antud hoonete-ruumide jääkmaksumuse osatähtsus ehitiste jääkväärtusest on 11%.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

40

Lisa 13 Sihtfinantseerimine eurodes

Pikaajalise varadega sihtfinantseerimisega seotud kohustuste perioodi alguse seisuga 2025 2024

EL Ühtekuuluvusfond 21 136 618 22 120 268

EL Regionaalfond 3 609 597 3 857 017

Kodumaine sihtfinantseerimine (riigieelarve ja omavalitsuste vahendid) 5 160 748 5 164 348

Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 151 068 92 417

Ettevõtluse Arendamise SA 1 617 229 1 656 793

KOKKU 31 675 261 32 890 843

Sihtfinantseeringute liikumised aruandeperioodil kokku 1 161 557 744 827 Perioodi jooksul saamata põhivara sihtfinantseerimine sh Euroopa Ühtekuuluvusfondist 272 379 0 Perioodi jooksul saadud põhivara sihtfinantseerimine EL Ühtekuuluvusfond 488 940 676 060 Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 30 237 68 767 CO2 vahendid 370 000 0 Sihtfinantseerimisega seotud kohustuste arvestamine tulusse EL Ühtekuuluvusfond -1 584 235 -1 659 710 EL Regionaalfond -234 874 -247 420 Kodumaine sihtfinantseerimine (riigieelarve ja omavalitsuste vahendid) -3 600 -3 600 Keskkonnainvesteeringute Keskus SA -10 666 -10 116 Ettevõtluse Arendamise SA -39 564 -39 564 Pikaajalised varade sihtfinantseerimise muutused kokku -1 872 939 -1 960 410 Pikaajalise varadega sihtfinantseerimisega seotud kohustuste perioodi lõpu seisuga EL Ühtekuuluvusfond 20 313 703 21 136 618 EL Regionaalfond 3 374 724 3 609 597 Kodumaine sihtfinantseerimine (riigieelarve ja omavalitsuste vahendid) 5 157 148 5 160 748 Keskkonnainvesteeringute Keskus SA 170 639 151 068 Ettevõtluse Arendamise SA 1 577 665 1 617 229 CO2 vahendid 370 000 0 KOKKU 30 963 879 31 675 261

Nõudena on kajastatud sihtfinantseerimisi järgmistelt rahastajatelt: EL Ühtekuuluvusfond 2025. a 272 379 eurot (2024. a 0 eurot). AS Saarte Liinid hinnangul on käesolevas aruandes kajastatud sihtfinantseerimise rahastuste tingimused täidetud ning ettenägematuid asjaolusid ei esine.

eurodes Perioodi jooksul saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine 2025 2024 Kodumaine abi tegevuskuludeks 0 6 191 KOKKU 0 6 191

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

41

Lisa 14 Omakapital AS Saarte Liinid on äriühing, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused aktsiakapitali suurendamise või vähendamise ning dividendide jaotamise osas teeb Eesti Vabariik, keda ettevõtte üldkoosolekul omanikuna esindab taristuminister. AS Saarte Liinid põhikirja kohaselt on ettevõtte miinimumkapital 4 793 400 eurot ning maksimumkapital 29 000 000 eurot. Seisuga 31.12.2025 koosnes AS Saarte Liinid aktsiakapital 96 485 aktsiast nimiväärtusega 100 eurot kokku summas 9 648 500 eurot. Seoses suuremahuliste sihtfinantseeritud investeeringute teostamisega ei kuulu AS Saarte Liinid omaniku otsuse alusel dividendimaksjate hulka. Maksimaalselt võimalike dividendide suurus ning dividendide maksmisega kaasneva tulumaksukohustuse suurus on toodud alljärgnevas tabelis:

eurodes

Omakapital 31.12.2025 31.12.2024

Jaotamata kasum 20 258 943 18 247 212 Dividendimaksega kaasnev tulumaksukulu 4 456 968 4 014 387 Võimalik maksta netodividendidena 15 801 976 14 232 825

Lisa 15 Müügitulu

eurodes

Jaotumine tegevusalade järgi Lisa 2025 2024

EMTAK 52221 Sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevused 10 144 407 9 528 014

EMTAK 68201 Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 12 249 249 247 741

KOKKU 10 393 656 9 775 755 eurodes

Müügitulud riikide lõikes 2025 2024

Eesti 8 133 552 7 538 188 Taani 572 031 405 778 Soome 504 702 488 093 Rootsi 421 542 748 879 Saksamaa 352 781 193 297 Holland 206 219 134 934 Poola 35 671 56 303 Muud riigid 167 159 210 284 KOKKU 10 393 656 9 775 755

Ekspordi sihtriikide määratlemisel on lähtutud sadamateenuseid kasutanud laevade agenteerimisega tegelevate ettevõtete poolt edastatud andmetest sihtriikide kohta. Kõik AS Saarte Liinid müügitulud on 2025. aasta ja 2024. aasta saadud teenuste müügist.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

42

Lisa 16 Tulu sihtfinantseerimisest

eurodes

Tulu sihtfinantseerimisest

Lisa

2025 2024

Tulu põhivara sihtfinantseerimisest (kodumaine) 288 704 300 700 Tulu põhivara sihtfinantseerimisest (välisabi) 1 584 235 1 659 710 Tulu tegevuskulude sihtfinantseerimisest (kodumaine) 0 6 191 KOKKU 13 1 872 939 1 966 601

Lisa 17 Muude oluliste kasumiaruande kirjete all-liigendused

eurodes

Muud äritulud 2025 2024

Muud viivisintressitulud, leppetrahvid 24 042 38 587 KOKKU 24 042 38 587

eurodes

Kaubad, toore, materjal ja teenused 2025 2024

Laadimine, lossimine ja transport 985 199 968 741 Elekter 610 138 620 185 Edasi müüdud elekter -430 147 -439 267 Teenused 514 403 542 106 Remont ja hooldus 721 717 790 351 Kütus 117 457 126 313 Hoonete ja ruumide kasutusrent 10 015 21 733 Sõidukite kasutusrent 4 001 8 049 Maa rent 660 0 KOKKU 2 533 443 2 638 211

eurodes

Mitmesugused tegevuskulud 2025 2024

Majanduskulu 227 095 219 418 Sidekulud 35 351 34 549 IKT riist- ja tarkvara rent 143 475 132 846 Töömasinate ja seadmete rent 6 818 8 722 KOKKU 412 738 395 535

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

43

(Lisa 17 järg)

eurodes

Tööjõukulud 2025 2024

Palgakulu 2 869 274 2 718 036 Erisoodustused 18 510 17 071 Erisoodustuste tulumaks 6 778 6 181 Erisoodustuste sotsiaalmaks 9 123 8 315 Sotsiaalmaksud palkadelt 946 613 899 805 KOKKU 3 850 300 3 649 408

2025. aastal oli AS Saarte Liinid koosseisu kuuluvate töötajate arv kokku 102, neist: juhatuse liikmetena 1 inimene, koosseisuliste põhitöötajatena 98 inimest, lisaks 3 asendustöötajat. 2024. aastal oli AS Saarte Liinid koosseisu kuuluvate töötajate arv kokku 104, neist: juhatuse liikmetena 1 inimest, koosseisuliste põhitöötajatena 98 inimest, lisaks 5 asendustöötaja.

eurodes

Tööjõukulude kapitaliseerimine 31.12.2025 31.12.2024

Palgakulude kapitaliseerimine 269 328 261 435 Sotsiaalmaksude kapitaliseerimine 91 033 88 601 KOKKU 360 361 350 037

eurodes

Muud ärikulud 2025 2024

Maamaks 10 970 7 457 Riigilõivud 17 373 4 589 Loodusressursside kasutus- ja saastetasud 6 649 9 404 Lootusetuks hinnatud laekumata arved 142 1 240 Viivised ja intressid 5 735 3 090

KOKKU 40 868 25 780

Lisa 18 Finantstulud- ja kulud

eurodes

Finantstulud ja -kulud 2025 2024

Intressikulud 96 134 107 394 KOKKU 96 134 107 394

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

44

Lisa 19 Laenude tagatised ja panditud varad Kinnistule nr. 1010234 nimega „Kuivastu sadama” VI järjekohale, kinnistule nr. 1046932 nimega „Virtsu sadama” V järjekohale, kinnistule nr. 862832 nimega „Rohuküla sadam” III järjekohale, kinnistule nr. 896333 nimega „Heltermaa sadam ” V järjekohale ja kinnistule nr. 1649732 nimega „Virtsu sadama laiendus” II järjekohale on seatud ühishüpoteek AS SEB Panga kasuks summas 3 000 000 eurot. Laenude tagatiseks panditud varade soetusmaksumus on 31.12.2025 seisuga 54 211 388 eurot (31.12.2024 seisuga 52 970 329 eurot), kogunenud kulum 27 617 634 eurot (31.12.2024 seisuga 25 946 951 eurot) ja jääkmaksumus 26 593 753 eurot (31.12.2024 seisuga 27 023 377 eurot). Lisa 20 Tehingud ja saldod seotud osapooltega AS Saarte Liinid aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Aruandes on seotud osapooltena käsitletud ettevõtte omanikku, nõukogu ja juhatuse liikmeid ning muid ettevõtteid ja ametiasutusi, kelle üle nimetatud isikutel on kontroll või oluline mõju (sh üksused, kus riigil on kontroll või valitsev mõju). Juhatuse ja nõukogu liikmete tasu AS Saarte Liinid tööd suunab neljaliikmeline nõukogu, igapäevatööd juhib üheliikmeline juhatus. Juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestati aruandeaastal tasu summas 154 467 eurot (2024. aastal 154 516 eurot). Juhatuse ja nõukogu liikmed ei saa ettevõttelt pensioniga seotud õigusi.

Lahkumishüvitised Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tema tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses (RVS § 86 lg 3). 2025. aastal juhatuse liikmetele lahkumishüvitist ei makstud.

Tehingud seotud osapooltega Ettevõttel on teiste riigi kontrolli või olulise mõju all olevate üksustega tehinguid tavapärase äritegevuse käigus, millest olulises summas ostu- ja müügitehinguid aruandeperioodil ja võrreldaval perioodil on välja toodud käesoleva Lisa tabelites. Lisaks on ettevõte saanud omanikuga seotud ametiasutustelt materiaalse põhivara soetuseks toetusi. Lisas 13 välja toodud toetused aruandeperioodil (kokku summas 1 161 557 eurot) ning võrreldaval perioodil (kokku 744 827eurot) on kõik saadud omaniku kontrolli või valitseva mõju all.

eurodes

Tehingud seotud osapooltega 2025 Teenuste müük

Teenuste ost

Muud investeeringud / toetused Nõuete

saldo 31.12.2025

Kohustuste saldo

31.12.2025 Nimi Summa Summa Summa Juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud ettevõtted 0 30 0 0 0 Omanikuga seotud asutused ja ettevõtted 5 767 511 281 276 56 484 540 618 17 795 KOKKU 5 767 511 281 306 56 484 540 618 17 795

eurodes

Tehingud seotud osapooltega 2024 Teenuste müük

Teenuste ost

Muud investeeringud / toetused Nõuete

saldo 31.12.2024

Kohustuste saldo

31.12.2024 Nimi Summa Summa Summa Juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud ettevõtted 0 33 527 0 0 0 Omanikuga seotud asutused ja ettevõtted 4 793 613 289 713 894 524 150 117 16 983 KOKKU 4 793 613 323 240 894 524 150 117 16 983

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

45

KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK

Kasumi jaotamise ettepanek Eelmiste perioodide jaotamata kasum 18 247 212 Aruandeaasta koondkasum 2 011 732 KOKKU 20 258 943 Eelmiste perioodide jaotamata kasum peale jaotamist 20 258 943 KOKKU 20 258 943

Kaida Kauler juhatuse esimees (allkirjastatud digitaalselt) Kuressaare, 10. märts 2026. a.

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

46

JUHATUSE JA NÕUKOGU LIIKMETE ALLKIRJAD 2025 MAJANDUSAASTA ARUANDELE

Käesolevaga kinnitame majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust. AS Saarte Liinid 2025. majandusaasta aruanne on kinnitatud ainuaktsionäri poolt üldkoosolekul vastavalt digitaalse allkirjastamise kuupäevale.

(allkirjastatud digitaalselt) taristuminister Juhatus: Kaida Kauler juhatuse esimees (allkirjastatud digitaalselt) Nõukogu: Jaano Vink nõukogu esimees (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Odrats-Koni nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt) Triinu Tombak nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt) Ivo Jaanisoo nõukogu liige (allkirjastatud digitaalselt)

AS Saarte Liinid Majandusaasta aruanne 2025

47

MÜÜGITULU JAOTUS VASTAVALT EESTI MAJANDUSE TEGEVUSALADE KLASSIFIKAATORILE (EMTAK)

eurodes

Jaotumine tegevusalade järgi 2025 2024

Sadamate töö ja veeteede kasutamisega seotud tegevused (EMTAK 52221) 10 144 407 9 528 014

Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (EMTAK 68201) 249 249 247 741 KOKKU 10 393 656 9 775 755

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

aktsiaselts Saarte Liinid aktsionärile

Arvamus

Oleme auditeerinud aktsiaselts Saarte Liinid (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab finantsseisundi aruannet seisuga

31.12.2025 ning kasumi- ja koondkasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud

aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas olulist informatsiooni arvestuspõhimõtete kohta.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2025

ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on

vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse

täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud

kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased

kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks

meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega

meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis

vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu

informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat

oluliselt väärkajastatud.

Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist

aru andma.

Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas

raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste

finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et

võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot,

kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud

juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate

oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus,

kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi

käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et

need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi

kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja

teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie

arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid

mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali

põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte

suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori

aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima

oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või

tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas

raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Andris Jegers

Vandeaudiitori number 171

/digitaalselt allkirjastatud/

Ele Pajusaar

Vandeaudiitori number 652

KPMG Baltics OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 17

Ahtri 4, Tallinn 10151

10.03.2026

Märgukiri 31.12.2025 lõppenud majandusaasta korruptsiooniohu ennetavate meetmete rakendamise kohta

AS Saarte Liinid

3

Kliimaministeerium Suur-Ameerika tn 1 Tallinn 10122

/digiallkirjastamise kuupäev/

AS Saarte Liinid 2025. aasta auditi tähelepanekud tulenevalt suunisest vandeaudiitoritele raporteerimise osas seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega Vastavalt korruptsioonivastase seaduse (edaspidi „KVS“) §3 lõikele 3 peavad riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, nende asutatud sihtasutus ja KVS tähenduses avalik ettevõtja (st Kliimaministeeriumi valitsemisel riigiosalusega äriühingud) tagama nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ja kohustustest kinnipidamise kontrolli. Eelpool toodust tulenevalt oleme teostanud AS Saarte Liinid (edaspidi „Ettevõte“) 31. detsembril 2025 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande kontrolli raames Ettevõtte nõukogu ja juhatuse liikmete osas ärihuvide kontrolli, lähtudes KVS-ist ja Ettevõtte poolt kehtestatud sisemisest korruptsiooniohu ennetamise regulatsioonist. Järgnevalt toome Teieni auditi protseduuride teostamise käigus tekkinud kommentaarid ja tähelepanekud seoses www.audiitorkogu.ee lehel avaldatud dokumendiga „Suunised vandeaudiitorile raporteerimise osas Riigikontrollile ja/või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva äriühingu või sihtasutuse juhtorganile seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega“ (23. aprilli 2015 versioon) (edaspidi „Juhend“). Läbiviidud protseduurid Teostasime kontrollprotseduurid, mida pidasime vajalikuks arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande kohta vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. Auditi tõendusmaterjali kogumisel Ettevõtte vastavuse kohta seadustele ja regulatsioonidele teostasime ka Juhendis kirjeldatud protseduurid järgnevalt: 1. Teostasime järelepärimised Ettevõtte juhtkonnalt, mille käigus uurisime korruptsioonivastase seaduse (KVS) asjakohaste põhimõtete rakendamist Ettevõttes, mh kas on kehtestatud sisemine regulatsioon (sisekord), mis oleks kooskõlas kõikide KVS-i asjakohaste nõuetega ja mille tulemusena: - on Ettevõttes kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS; - on olemas protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega; - on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine. 2. Teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise osas. 3. Tuvastatud seotud osapoolte tehingute puhul teostasime pistelist testimist saamaks kinnitust, kuidas on tagatud KVS-i peatükis 3 kirjeldatud toimingupiirangutest kinnipidamine. Selleks küsisime Ettevõtte juhtkonnalt seotud osapoolte nimekirja seisuga 31.12.2025 ning perioodil 01.01.2025 kuni 31.12.2025 seotud osapooltega tehtud tehingute nimekirja. Juhendist lähtudes kokkuleppel Kliimaministeeriumiga-ga täielikkust (completeness) siinjuures olulise väärkajastamise riskiks ei ole hinnanud ning seega protseduure selle väite kontrollimiseks ei ole teostanud.

4

Järgnevalt on loetletud auditi käigus tuvastatud Ettevõttega tehingud seotud osapooltega:

Seotud osapool Seotud osapoolega seotud tehingu tegija

Tehingu kirjeldus

Summa (EUR)

Vandeaudiitori sooritatud toimingud Järeldused

Omanik (Eesti Vabariik) Riigilaevastik

Teenuste müük

162 663

1) palusime juhtkonna tuvastada kõik seotud osapooled ning esitada meile nimekiri seotud

osapooltest ning 2025. a seotud isikutega

tehingutest;

2) kontrollisime esitatud seotud osapoolte

korrektsust võrdlusena avaliku registrite infoga tuvastamaks nimekirjas

kajastamata seotud osapooli ning nendega sooritatud tehinguid;

3) võrdlesime esitatud

informatsiooni osutatud teenuste, ostetud

kaupade/põhivarade ja teenuste ning müükide kohta raamatupidamise

andmetega;

Olulisi erinevusi ei tuvastanud

Omanik (Eesti Vabariik) Riigimetsa Majandamise Keskus 24 243

Omanik (Eesti Vabariik)

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 330

Omanik (Eesti Vabariik) Enefit AS 560

Omanik (Eesti Vabariik) TS Laevad OÜ 5 577 694

Omanik (Eesti Vabariik) Enefit Green AS 2 021

Müügid kokku 5 767 511 Omanik (Eesti Vabariik) Eesti Keskkonnauuringute

Keskus

Teenuste ost

7 107 Omanik (Eesti Vabariik)

Riigilaevastik 82 036 Omanik (Eesti Vabariik) Enefit AS 157 253

Omanik (Eesti Vabariik) Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA 750

Omanik (Eesti Vabariik) Eesti Post AS 857

Omanik (Eesti Vabariik) Riigi Infosüsteemi Amet 24 713 Juhatuse ja nõukogu liikmetega seotud ettevõtted Muhu vallavalitsus 30

Omanik (Eesti Vabariik) TS Laevad OÜ 8 560

Omanik (Eesti Vabariik) Enefit AS Põhivarade ost 56 484

Ostud kokku 337 790 Teostatud protseduuride tulemusena ei tuvastanud me Ettevõtte sisestest toimingupiirangutest mitte kinnipidamist, korruptsioonijuhtumitele viitavaid asjaolusid ega tehinguid seotud osapooltega, mida ei oleks kajastatud Ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes. Levitamise ja kasutamise piirang Käesoleva aruande eesmärgiks on anda Ettevõtte juhatusele informatsiooni kirjeldatud kohustuste täitmise kohta ning selles aruandes sisalduv informatsioon ei ole mõeldud mistahes eesmärgil kasutamiseks teiste isikute poolt peale Ettevõtte juhatuse ja Kliimaministeeriumi. Käesolevat aruannet ega selle koopiaid ei tohi ei tervikuna ega ka osadena teha kättesaadavaks ühelegi kolmandale osapoolele ilma KPMG Baltics OÜ vastava kirjaliku loata. Andris Jegers Ele Pajusaar Vandeaudiitori number 171 Vandeaudiitori number 652 /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 Ahtri 4, Tallinn 10151

5

Meie kontaktandmed

KPMG Baltics OÜ Ahtri 4 Tallinn 10151, Estonia T +372 6 268 700 F +372 6 268 777

www.kpmg.ee

© 2025 KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative ("KPMG International"), a Swiss entity. All rights reserved.

The information contained herein is of a general nature and is not intended to address the circumstances of any particular individual or entity. Although we endeavour to provide accurate and timely information, there can be no guarantee that such information is accurate as of the date it is received or that it will continue to be accurate in the future. No one should act on such information without appropriate professional advice after a thorough examination of the particular situation.

The KPMG name and logo are registered trademarks or trademarks of KPMG International.

KPMG Baltics OÜ Ahtri tn 4 Tallinn 10151 Estonia

Telephone +372 6 268 700 Fax +372 6 268 777 Internet www.kpmg.ee

KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms

affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.

AS Saarte Liinid Rohu tn 5 Kuressaare, Saaremaa vald 93819 Saare maakond

13. märts 2026

Käesolevaga kinnitame nõusolekut audiitorühingu KPMG Baltics OÜ (registrikood

10096082; aadress: Ahtri tn 4, 10151 Tallinn; tegevusluba nr. 17) nimetamiseks AS Saarte

Liinid (registrikood 10216057) audiitoriks.

Juhtivaudiitoriks pakume Siim Külasepp (isikukood 38611162730, vandeaudiitori tegevusloa

nr 698).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Siim Külasepp Prokurist

Kinnitatud ainuaktsionäri otsusega

08.04.2026 nr 1-3/26/4

Omaniku ootused aktsiaseltsile Saarte Liinid

Riigi osalemise põhjused äriühingus

AS Saarte Liinid on äriühing, millel on avalikku, strateegilist ja ärilist huvi kandvad eesmärgid.

Äriühingu strateegiline eesmärk on kindlustada elanike, kaupade ja teenuste riigisisesed

liikumisvõimalused saarte ning saarte ja mandri vahel.

AS Saarte Liinid tegutseb sadamapidajana, kelle omandis või kasutuses on riigile regionaalselt

oluliste sadamate maa ja ehitised, et tagada oma klientidele ning partneritele kaasaegsed, ohutud

ja usaldusväärsed teenused.

Riik peab äriühingus osalemist vajalikuks, kuna Eesti saared, rannikuala ning seal paiknevad

sadamad omavad olulist rolli riigi regionaalses ja sotsiaalmajanduslikus arengus. Regionaalsete

sadamate haldamisel ja arendamisel ei ole võimalik lähtuda üksnes majanduslikust tasuvusest, vaid

sageli tuleb arvestada ka avaliku huvi ning piirkondlike ühenduste ja liikuvuse tagamise

vajadusega. Arvuliselt suurima sadamapidajana Eestis on äriühingul oluline roll eeskätt neis

piirkondades ja valdkondades, kus erainvestorite piisava huvi puudumine võib kaasa tuua

erinevaid turutõrkeid. Äriühing konkureerib teatud juhtudel ka teiste regionaalsete sadamatega

olukordades, kus sadamateenuste pakkumine mõjutab piirkondliku ettevõtluse toimimist ja

majanduslikku efektiivsust.

Riik tagab äriühingu kaudu:

▪ haldusterritoriaalselt oluliste regionaalsete sadamate haldamise ja arendamise;

▪ tingimused mandri ja saarte ning saarte vaheliseks liiniveoks;

▪ tingimused kaubaveoks läbi strateegiliselt määratletud sadamate.

Üldised ootused äriühingule

AS Saarte Liinid lähtub oma tegevuses heast ühingujuhtimise tavast ning integreerib

vastutustundliku ja kestliku juhtimise põhimõtted nii strateegiasse kui ka igapäevastesse

tegevustesse, olles eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse ning

kõrge ärikultuuri poolest.

AS Saarte Liinid tegevust peab toetama:

▪ toimiva kvaliteedijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi olemasolu, sh riskijuhtimise

põhimõtete järjepidev rakendamine, mis võimaldab riske regulaarselt hinnata ja tõhusalt maandada ning korruptsiooni ja huvide konflikte ennetada;

▪ läbipaistvus ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetest lähtumine, hinnates muuhulgas

ühingu ärisuhteid ja partnereid ning vältides mistahes ebaeetilisi ärisuhteid isikute ja institutsioonidega, kes ohustavad Eesti Vabariigi iseseisvust sh Vene Föderatsiooni ja

Valgevene Vabariigiga;

▪ majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõju arvestamine otsuste tegemisel, investeeringute planeerimisel, riskide kaardistamisel ning sisekontrolli- ja

juhtimissüsteemide kujundamisel;

▪ ettevõtte tegevusest tuleneva negatiivse keskkonnajalajälje vähendamine ning positiivse mõju tugevdamine majandusele, ühiskonnale ja looduskeskkonnale;

▪ ressursside jätkusuutlik ja tõhus kasutamine, rakendades energia- ja ressursisäästlikke

lahendusi, keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja ringmajanduse põhimõtteid;

▪ väärtuspõhise hankimise põhimõtetest lähtumine, tagades rahaliste vahendite läbipaistva

ja säästliku kasutamise ning eelistades innovaatilisi, keskkonnahoidlikke ja kliimakindlaid lahendusi;

▪ panustamine kauba- ja reisijateveo arengusse, hoides sadamapidamise parimat kompetentsi

ja uuenduslikke ideid ning toimides sektori arengumootorina, sh osaledes erialastes riiklikes ja/või piirkondlikes rahvusvahelistes ühingutes ja liitudes.

Valdkondilikud eesmärgid

Valdkondlike eesmärkide täitmisel peab äriühing lähtuma transpordi ja liikuvuse arengukavast

ning selle aladokumendist “Meremajanduse valge raamat 2022-2035".

Riigi kui omaniku valdkonnapõhised ootused äriühingule on järgmised:

1. Regionaalsete sadamate ja äriühingule kuuluvate väikesadamate kvaliteetne ning keskkonnasäästlik arendamine ja haldamine, sh:

▪ laevade, reisijate, sõidukite ning kauba liikumise kvaliteetne, ohutu ja efektiivne korraldamine;

▪ sadamate toimimiseks vajaliku taristu ning teenuste kestlik arendamine, mh

energiatõhusate ja keskkonnasäästlike lahenduste rakendamine;

▪ sadamate rolli edendamine regionaalses arengus ning sadamateenuste kättesaadavuse

parandamine kohalikele elanikele ja ettevõtjatele;

▪ tulu teenimine sadamateenuste osutamiselt, sh laevade ja muude transpordivahendite vastuvõtmiselt sadamates, kaupade lossimiselt, laadimiselt ja hoiustamiselt, reisijate

maaletuleku ja laevalemineku võimaldamiselt ning väikelaevaga sõitjatele osutatavatelt teenustelt;

2. Avalike teenuste osutamiseks vajaliku sadamataristu töökindluse tagamine mandri ja saarte ning saartevahelistele liinilaevaühendustele, sh:

▪ liinilaevaühenduste toimimiseks vajaliku sadamataristu olemasolu, töökindluse ja ohutuse

tagamine, mh ilmastikust tulenevate riskide maandamine;

▪ sadamataristu arendamine viisil, mis vähendab liinivedude tõrkeid ning loob eeldused uute,

keskkonnasäästlike ja alternatiivkütustel töötavate laevade teenindamiseks.

3. Kriisi- ja toimekindluse tugevdamine, rakendades investeeringuid ja meetmeid, mis vähendavad tehnoloogilisi, looduslikke ja inimtekkelisi riske. Parvlaevaühenduse

toimepidevuse tagamiseks mandri ja suursaarte vahel rakendatakse meetmeid, mis tagavad piisava autonoomsuse kriitiliste sadamateenuste toimimiseks ulatuslike elektri- ja

sidekatkestuste korral.

Mõõdikud:

1) elektrilaadimistaristu olemasolu Virtsu-Kuivastu liini uue elektriparvlaeva teenindamiseks aastaks 01.07.2028;

2) sadamataristu andmed, taristuga seotud haldusprotsessid ning sadamateenused on digitaliseeritud aastaks 2030, tagades ajakohase, ühtse ja andmepõhise taristuhalduse, teenuste kvaliteedi ning ohutuse;

3) reisitõrgete arv aastas on keskmiselt alla ühe tõrke 3000 reisi kohta. Reisitõrkeks loetakse avalikul liinireisil sadamarajatise sildumis- ja laadimistoimingu tõrge või sadamarajatise

mittevastavusest tingitud reisi/reiside ärajäämine;

4) ettevõttel on ajakohased ja rakendatavad hädaolukordade valmisoleku põhimõtted ja tegutsemisjuhised, mis hõlmavad keskkonnareostuse, elektri- ja sidekatkestuste korral

tegutsemist ning nende mõjude leevendamist. Plaani ja meetmeid vaadatakse regulaarselt üle ning ajakohastatakse vastavalt riskikeskkonnale ja organisatsiooni vajadustele.

Finantseesmärgid

Valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised

finantseesmärgid:

1. Kasumlikkus - juhtida äriühingut kasumlikult, tagades iga-aastaselt äriühingu omakapitali

tootluse vähemalt eelmise viie aasta keskmise omakapitali hinna tasemel. Omakapitali hinna järgnevateks aastateks (oodatava omakapitali tootluse) määrab Rahandusministeerium oma

iga-aastases Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes.

2. Efektiivsus - tegutseda võimalikult kuluefektiivselt, hoides kontrolli all personali- ja tegevuskulud tegemata mööndusi ohutuses. Defineerida tegevusvaldkonnale kohased

efektiivsusmõõdikud ning püüelda nende järkjärgulise parandamise poole.

3. Finantsriskide juhtimine - osaleda majandustegevuses keskmisest madalamate riskide ja

konservatiivse kapitalistruktuuriga:

▪ tagada optimaalne omakapitali ja varade suhe. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma, määrab

Rahandusministeerium Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes;

▪ hoida koguvõla ja EBITDA suhe igal ajahetkel madalam laenulepingutes määratud piirväärtustest.

4. Investeerimistegevus - tagada tegevuse jätkusuutlikkus investeerides stabiilselt

arendustegevusse. Arvestades suure avaliku huviga finantseerib ka riik põhjendatud vajadusel omapoolselt projekte, mis ei ole majanduslikult otseselt tasuvad, kuid on seotud regionaalselt

oluliste sadamate haldamise ja arendamisega. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud.

5. Dividendipoliitika – omanik ei oota äriühingult dividenditulu, kuna AS Saarte Liinid re-

investeerib kogu teenitud kasumi ettevõttele kuuluvate sadamate jätkusuutlikuks toimimiseks ning oluline osa avaliku teenuse osutamiseks teostatud investeeringutest kaetakse

sihtfinantseeritud vahendite arvelt.

Riigi poolt seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad äriühingu nõukogu ja juhatus. Erinevate

eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide pikaajalise kaitsmise eest vastutab äriühingu

nõukogu.

Käesolevas dokumendis sisalduvaid riigi kui omaniku ootusi vaatab ASi Saarte Liinid aktsiate

valitseja üle ning ajakohastab vähemalt igal kolmandal aastal.