Majandusaasta aruande ja omaniku ootuste kinnitamine

AINUAKTSIONÄRI OTSUS

Tallinn 08.04.2026 nr 1-3/26/6

AKTSIASELTS EESTI RAUDTEE

Registrikood: 11575838

Aadress: Harju maakond, Tallinn, Telliskivi tn 60/2, 15073

Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik

Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – taristuminister

Häälte arv: 80 302 814

AS Eesti Raudtee 2025. aasta majandusaasta

aruande ja omaniku ootuste kinnitamine

Tutvunud AS Eesti Raudtee 2025. aasta majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega,

aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7

ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust:

1. Kinnitada 2025. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus.

2. Kinnitada 2025. majandusaasta puhaskasumiks 0 eurot. Kinnitada jaotamata kasum

seisuga 31.12.2025 summas 91 341 tuhat eurot ning otsustada jätta see jaotamata.

3. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja

finantseesmärkide täitmise kohta 2025. aastal on hea.

Äriseadustiku § 298 lõike 1 punkt 10, § 305 lõike 1 ja riigivaraseaduse § 88 lõike 1 punkt 71 alusel:

4. Kinnitada omaniku ootused AS-ile Eesti Raudtee.

5. Lugeda kehtetuks majandus- ja taristuministri 28.04.2022. a otsusega nr 1.1-5/22-032 kinnitatud omaniku ootused.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis taristuminister

Lisad:

1. AS Eesti Raudtee 2025. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus.

2. Nõukogu tegevuse ülevaade 2025. aasta majandusaasta aruande juurde.

3. Omaniku ootused AS-ile Eesti Raudtee.

Saata: AS Eesti Raudtee, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Marika Priske, Indrek

Laineveer, Anvar Salomets, Hannes Luts, Kaupo Raag.

Aastaraamat 2025

Aastaraamat 2025

Aastaraamat 2025 3

Aktsiaseltsi Eesti Raudtee 2025. aastaraamatus on esitatud hea ühingujuhtimise tava aruan- ne, tegevusaruanne ja raamatupidamise aastaaruanne, lisaks muu sidusrühmadele oluline teave. Samuti sisaldub aastaraamatus kestlikkusaruanne. Meie siht on pakkuda avatud ja ülevaatlikku teavet Eesti Raudtee eri tegevust puudutavate aspektide kohta. Aruanded on valminud ettevõtte juhtkonna ja valdkonnaspetsialistide koostööna.

Oleme aruanded koostanud kooskõlas Eesti raamatupidamise seaduse, Euroopa Liidu poolt vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS – International Financial Reporting Standards) ja Finantsinspektsiooni hea ühingujuhtimise tava (HÜT) nõuetega ning tuginedes Euroopa kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) standardite (ESRS) nõuetele.

Üldandmed

■ Ettevõtte nimi: aktsiaselts Eesti Raudtee

■ Äriregistri kood: 11575838

■ Majandusaasta algus: 1. jaanuar

■ Majandusaasta lõpp: 31. detsember

■ Juriidiline aadress: Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn, Eesti Vabariik

■ Telefon: (+372) 615 8610

■ E-post: [email protected]

■ Koduleht: www.evr.ee

■ Tegevusala: raudteeinfrastruktuuri majandamine

■ Juhatus: Kaido Zimmermann, Andrus Kimber, Arvo Smiltinš

■ Nõukogu: Marika Priske (esimees alates 23.01.2026), Rene Varek (esimees kuni 20.12.2025), Indrek Laineveer, Hannes Luts, Kaupo Raag, Anvar Salomets

■ Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers. 2025. aasta aastaraamatu kohta ei kehti kestlikkusaruande auditeerimise kohustus ja kestlikkusaruande osa ei ole auditeeritud kooskõlas kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) standarditega (ESRS)

Aastaraamat 2025 4

AASTARAAMAT

Eesti Raudteest lühidalt 8

Juhatuse pöördumine 10

Raamistik ja juhtimise alused 14

Eesmärgistatud juhtimine, visioon ja missioon 14

Väärtused ja juhtpõhimõtted 15

Organisatsiooni struktuur 17

Riskijuhtimine, ohutusjuhtimine ja kvaliteedijuhtimine 18

Hea ühingujuhtimise tava aruanne 20

2025. aasta tulemused 22

2025. aasta põhinäitajad 22

2025. aasta eesmärgid ja nende täitmine 24

Finantsnäitajad 26

Tegevusmahud 26

Taristu uuendamine ja hooldamine 29

2025. aasta olulisemad sündmused ja tunnustused 36

2026. aastaks seatud eesmärgid 38

SISUKORD

Aastaraamat 2025 5

KESTLIKKUSARUANNE 39

Üldine avalikustatav teave (ESRS2) 40

Kestlikkusaruande koostamise aluspõhimõtted 40

Kestlikkuse teemade integreerimine juhtimisse 40

Väärtusahel, strateegia ja ärimudel kestlikkuse vaates 44

Sidusrühmad ja olulised teemad 46

Keskkonnateemad (E) 50

Vastavus Euroopa Liidu taksonoomiale 50

Kliimamuutused (E1) 50

Energiatarbimine ja kasvuhoonegaasid (E1) 53

Saaste (E2) 55

Elurikkus ja ökosüsteemid (E3) 58

Ressursikasutus ja ringmajandus (E4) 60

Sotsiaalsed teemad (S) 64

Töötajatega seotud numbrilised näitajad (S1) 65

Töötajaskonnaga seotud eesmärgid ja nende täitmine (S1) 67

Oma töötajaskonnaga suhtlemine (S1) 68

Mõjutatud kogukonnad (S3) 78

Toimepidevus, turvalisus ja taastevõimekus (S3) 82

Taristu kasutajad ja koostööpartnerid (S4) 84

Valitsemine (G) 92

Äriline käitumine (G1) 92

KESTLIKKUSARUANDE LISAD 98

Lisa 1. ESRS2 GOV-4: avaldus kestlikkusalase hoolsuskohustuse kohta 98

Lisa 2. ESRS 2 BP-1: kestlikkusaruandest välja jäetud teemad 101

ja andmepunktid

MAJANDUSAASTA ARUANNE 103

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 112

Aastaraamat 2025 6

Aastaraamat 2025 7

Eesti Raudteest lühidalt

1175 km raudteed

(sh elektrifitseeritud rööbasteede pikkus 286 km)

61 jaama 136 reisijate ooteplatvormi

155 aastat ajalugu 704

töötajat üle Eesti

EESTI RAUDTEEST LÜHIDALT

Oleme Eesti riigile kuuluv raudteeinfrastruktuuri majandamisega tegelev äriühing (aktsiaselts). Meie põhi- ülesanded on raudtee läbilaskevõime jaotamine, raudteeinfrastruktuuri kasutada andmine ja infrastruktuuri kasutustasude kogumine raudteeseaduses kindlaks määratud korra alusel.

Eesti Raudtee kliendid on nii raudteekauba- kui ka -reisijateveoettevõtjad. Meie tegevus aitab esile tuua Eestit kui efektiivset ja usaldusväärset transiidikanalit.

Aastaraamat 2025 8

Juhatuse pöördumine

Aastaraamat 2025 9

Juhatuse pöördumine

JUHATUSE PÖÖRDUMINE

Eesti Raudtee ajaloo suurimate investeeringute aasta

Oleme ellu viimas ettevõtte ajaloo ambitsioonikaimat arengu- ja investeerimisprogram- mi, mille eesmärk on tõsta raudteetaristu kvaliteet uuele tasemele. 2025. aasta tähis- tas Eesti Raudtee jaoks murrangulist etappi. Meie põhitähelepanu all oli Tartu suuna moderniseerimine, et valmistada taristu ette uute elektrirongide liinile toomiseks 2026. aasta sügisel. On sümboolne, et see suurte muudatuste aasta langes kokku Eestis raudteeliikluse avamise 155. aastapäevaga.

Eesti Raudtee suurendab elektrifitseeritud teede osakaalu oma taristul enam kui 500 kilomeetrini, muutes raudteetranspordi kiiremaks ja keskkonnasõbralikumaks. 2025. aasta lõpuks valmis valdav osa Aegvii- du–Tapa–Tartu lõigu töödest: paigaldatud on vundamendid ja mastid ning pingestatud Tapa ja Jõgeva veoalajaamad. Aasta lõpus võeti Aegviidu ja Tapa vaheline kontaktvõrk ka kasutusse. Samuti uuendati kontaktvõrk Lagedi–Aegviidu lõigul ning alustati töödega Narva suunal.

Raudteevõrgu moderniseerimine on terviklik protsess: lisaks elektrifitseerimisele õgvendame kõveraid, ehi- tame ümber ooteplatvorme, jaamateid ja raudteeülesõite ning uuendame liiklusjuhtimissüsteeme. Meil on hea meel tõdeda, et kõik suuremad investeerimisprojektid on kaetud töövõtulepingutega, luues tugeva vundamendi edasiliikumiseks.

2026. aastal jätkuvad mahukad tööd Tartu ja Narva suundadel. Euroopa Liidu ja riigieelarve toel on meil plaanis investeerida 140,7 miljonit eurot, et pakkuda oma klientidele kvaliteetset ja kaasaegset raudtee- teenust.

Kaido Zimmermann

Juhatuse esimees-peadirektor

10 Aastaraamat 2025

Juhatuse pöördumine

Aastaraamat 2025 11

Väljakutsed turvangusüsteemide projektis, ohutus ja reisijakesksus

Kuigi taristu ehitustööd on kulgenud kiires tempos, on turvangusüsteemide uuendamine 160 km/h kiiruse saavutamiseks osutunud oodatust keerukamaks väljakutseks. Meie lepingupartneril Siemens Mobility Oy – GRK Suomi Oy konsortsiumil tekkis raskusi ohutusnõuete hindamise ja tehnilise dokumentatsiooniga.

Siiski saavutasime aasta lõpuks olulise töövõidu, viies lõpule Tapa jaama süsteemide uuendamise. Part- nerid on kinnitanud, et Tartu suuna tööd lõpetatakse 2026. aasta sügisel ning Narva suund 2028. aastaks. Vaatamata viivitustele oli meie prioriteet tagada Eesti Liinirongidele (Elron) võimalus uute Škoda rongide kasutuselevõtuks – detsembri keskpaigas alustasid need sõitu läänesuunal ning uue aasta alguses Tapa– Tallinn liinil.

Raudteeohutuse tagamiseks lisandus sel aastal taristule uusi tunneleid ja tõkkepuid. Teeme aktiivset enne- tustööd: meie spetsialistid viisid raudteeohutuskoolitusi läbi ligi 700 lapsele. Samuti oleme teinud etteval- mistusi toimepidevuse tagamiseks elutähtsa teenuse osutajana.

Kuna rahvusvahelised sanktsioonid on oluliselt mõjutanud kaubavedusid, on reisijate- veo arendamine muutunud veelgi prioriteetsemaks. Jätkame tihedat koostööd Elroniga, muutes ootekodasid ilmastikukindlamaks, lisades reisijate mugavuse suuren- damiseks reisiteabe tabloosid ja parandades liiklusgraafikute edastamise ajastust.

Arvo Smiltinš

Juhatuse liige-tehnikadirektor

Aastaraamat 2025 12

Juhatuse pöördumine

Kestlik areng ja kaasaegne töökeskkond

Elutähtsa teenuse osutajana on tulevikuvaade meile vältimatu. 2025. aastal uuendatud strateegiaga seadsime selged sihid nii investeeringutele, digipöördele kui ka küber- ja infoturbele, tagades samaaegselt toimepidevuse ja personali arengu. Kestlikkuse suunas liigume 2030. aastani ulatuva tegevuskava toel. Kuna üha süvenev digitali- seerimine toob kaasa uusi riske, laiendame infoturbe juhtimissüsteeme lisaks IT-le ka operatiivtehnoloogiatele ning toetame ettevõtte töötajaskonna digioskuste arendamist.

Aastani 2029 investeerime Euroopa Liidu ja Eesti riigi ning laenuvahendite abil pea 450 miljonit eurot taristu kvaliteeti, et suureneks nõudlus raudteetranspordi järele. 2025. aasta oli märgiline aasta – investeerisime 142,1 miljonit eurot elektrifitseerimisse, liiklusjuhtimise moderniseerimisse ja ohutuse tõstmisesse. Olulise sammuna sõlmisime Euroopa Investeerimispangaga 45 miljoni euro suuruse laenulepingu, mis kiirendab üleminekut säästvale transpordile.

Möödunud aasta suurprojektide kõrval tähistasime sügisel Keila uue liginullenergiahoone avamist, mis on taristu haldamise sõlmpunktiks läänesuuna 30 spetsialistile. Üle 700 töötajaga organisatsioonina kanname uhkusega peresõbraliku tööandja hõbemärgist ja vastutustundliku ettevõtluse kuldtaset. Panustame järje- pidevalt raudteelase ameti järelkasvu, et toetada sektori kiiret arengut.

Andrus Kimber

Juhatuse aseesimees-finantsdirektor

Juhatuse pöördumine

Aastaraamat 2025 13

Aastaraamat 2025

RAAMISTIK JA JUHTIMISE ALUSED Eesmärgistatud juhtimine, visioon ja missioon

Eesti Raudtee visioon on saada regiooni kaasaegseimaks raudteetaristu-ettevõtjaks.

Eesti Raudtee missioon on olla raudteealane kompetentsikeskus ning tagada ohutu ja efektiivne teenus raudteel. Eesti Raudtee nõukogu kinnitab igal aastal strateegiliste suundumuste saavutamiseks ettevõtte eesmärgid. Juhatus kinnitab selle alusel täpsemad struktuuriüksuste eesmärgid, millega moodustub tege- vuskava nende eesmärkideni jõudmiseks.

Ettevõtte tasand

Struktuuriüksuse tasand

Individuaalne tasand

Det ai

lsu se

k as

v

Panus strateegiliste eesm ärkide saavutam

isse

Strateegiline tasand

Operatiivne tasand

Funktsionaalne tasand

Visioon, missioon,

põhiväärtused

Eesti Raudtee strateegilised eesmärgid

Eesti Raudtee operatiivsed eesmärgid

Struktuuriüksuste eesmärgid

Individuaalsed eesmärgid

Funktsionaalsed strateegiad, tegevuskavad, tuleminäitajad

Raamistik ja juhtimise alused

14

Aastaraamat 2025 15

VÄÄRTUSED JA JUHTPÕHIMÕTTED Eesti Raudtee väärtused

Eesti riigi kui omaniku ootus Eesti Raudteele on tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutus- nõuetele ning avatud veoturule vastav kvaliteetne avalik teenus. Eesti Raudtee vastutab raudteeinfrast- ruktuuri majandamise eest ning kannab olulist rolli Eesti transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna. Tegemist on riigile strateegiliselt ja riigikaitseliselt olulise taristuettevõttega. Riik tagab läbi äriühingu kõiki- dele turuosalistele avatud ja läbipaistva juurdepääsu Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile ning tõrgeteta raudteeühenduse Eesti sadamate ja naaberriikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrkude vahel.

KOOSTÖÖ AUSUS

on Eesti Raudtee jaoks tähtis nii ettevõtte sees kui ka väljaspool, et töötajad väärtustaksid omavahelist suhtlust, arvestaksid kolleegide- ga ning lahendaksid tööülesandeid koos. Et- tevõtte koostöövalmidus peab peegelduma olemasolevatele ning potentsiaalsetele part- neritele ning avalikkusele.

on Eesti Raudtee tegevusvaldkonnas oluline väärtus. Tegemist on riigile kuuluva ettevõttega ning seda enam tahame olla eeskujulik ning aus oma tegudes ja otsustes. Eeldame ausat suhtumist ka oma koostööpartneritelt.

UUENDUSMEELSUS PROFESSIONAALSUS

on väärtus, mille poole ettevõte pürgib. Eesti Raudteel on käesoleva aruande koostamise hetkel rohkem kui 155 aastat ajalugu, kuid konkurentsivõime säilitamiseks tänapäeva maailmas tuleb ajaga kaasas käia ning oma protsesse jätkuvalt uuendada.

on ettevõtte tugisammas. Töötajad kannavad endas “raudtee tarkust” ning on oma valdkon- na tippspetsialistid. Meile on oluline töötajate arendamine, sest oma professionaalsust tõs- tes on töötajatel võimalik mõjutada ka ettevõt- te majandustulemusi.

Väärtused ja põhimõtted

Aastaraamat 2025 16

Väärtused ja põhimõtted

Eesti Raudtee juhtimissüsteemi, sh ohutuse, tööohutuse, infoturbe, varahalduse, kvali- teedi ja keskkonna-alased juhtpõhimõtted

■ Vastutustundliku ettevõttena peab Eesti Raudtee oluliseks ettevõtte jätkusuutlikku arengut ning strateegilist panustamist sotsiaalse ja looduskeskkonna arengusse.

■ Nullvisiooni põhimõttest lähtuvalt kujundatakse koos raudteetaristu majandamise ja kasutamisega seotud osapooltega ohutuse tagamine nii, et ka eksimuse korral inimesed ei hukkuks ega saaks raskelt vigastada.

■ Selgitatakse välja ohud, hinnatakse regulaarselt riske ja kavandatakse ennetavaid meetmeid (perioodilised hooldused, seire) selleks, et raudteetaristut oleks ohutu kasutada nii klientidel kui ka töötajatel ning see ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda.

■ Järgitakse kehtivaid rahvusvahelisi, riiklikke ning ettevõttesiseseid raudteeohutuse-, tööohutuse-, töötervishoiu-, infoturbe-, keskkonna- ja varahaldusalaseid ning muid kohalduvaid õigusakte ning vastavate juhtimissüsteemide standardite (sh ISO 9001:2015, ISO 45001:2018, ISO 27001:2022, ISO 14001:2015, ISO 55001:2015) nõudeid.

■ Kehtestatakse raudteetaristu korrashoiu ja kasutamise tingimused, ohutusnõuded ning kontrollitakse nende täitmist.

■ Jälgitakse töötajate ja koostööpartnerite küberhügieeni nõuete täitmist.

■ Kvaliteetse liiklusjuhtimise ja taristurikete minimeerimise kaudu tagatakse raudteetaristu maksimaalne läbilaskevõime ning varadega seotud tegevusi planeeritakse ja prioritiseeritakse andmepõhiselt.

■ Selgitatakse välja toimunud tööõnnetuste, raudteeohutust mõjutavate infoturbeintsidentide ja muude raudteeliiklust ohustanud juhtumite juurpõhjused ning rakendatakse meetmeid juhtumite vältimiseks.

■ Raudtee ehitamisel, remondil ja hooldamisel eelistatakse kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi ning keskkonnasõbralikumaid materjale, mis tagavad ohutu raudteeliikluse ja väldivad keskkonna saastumist.

■ Arendatakse järjepidevalt töötajate teadmisi ja oskusi raudteetaristu operatiivse, efektiivse, keskkonnasäästliku, ohutu ja sujuva toimimise ning majandamise tagamiseks. Tagatakse kaasaegsed töövahendid ja veebilahendused ning võimalused areneda digitaalseks ja automatiseeritud protsessidega ettevõtteks.

■ Kaasatakse töötajaid, töötajate esindajaid ja koostööpartnereid töötervishoiu ning töökeskkonna ohtude väljaselgitamisesse, analüüsi ja edasistesse kontrolltegevustesse.

■ Tagatakse töötajatele ja koostööpartneritele juhtpõhimõtete kättesaadavus. Juhtpõhimõtteid viivad ellu kõik ettevõtte töötajad.

■ Vastutatakse oma valdkonna varade (sh digitaalsete) ja info ajakohastamise, kaasaegsuse ja järjepidevuse tagamise eest.

■ Juhtimissüsteemi juhtpõhimõtted on osa Eesti Raudtee terviklikust sisekontrollisüsteemist, mida parendatakse järjepidevalt. Iga juhi kohustus on teha Eesti Raudtees need oma töötajatele mõistetavaks.

Riskijuhtimise, ohutusjuhtimise ja kvaliteedijuhtimise kohta leiab täpsemat teavet vastavas pea- tükis.

Aastaraamat 2025 17

Väärtused ja põhimõtted

ORGANISATSIOONI STRUKTUUR

Riskijuhtimise ja siseauditi osakond

Nõukogu

-

Finantsteenistus

Tehnikaosakond

Juhtimiskeskus IT operatsioonide

osakond

IT teenuste haldusosakond

Teabehalduse osakond

Rongiliikluse planeerimise

osakond

Jaamatöö osakond

Arendus- ja tehnoloogia-

osakond

LiiklusteenistusEhitusteenistus

Projektiosakond

Raudtee ehitusosakond

Rajatiste ehitusosakond

Kinnisvara haldusosakond

Digitaliseerimise ja innovatsiooni

osakond

Rahvusvaheliste suhete ja kommerts-

teenistus

Toimepidevuse osakond

Ohutusosakond

Rahvusvaheliste suhete osakond

Kommertsosakond

Vagunimajanduse osakond

Taristuteenistus IT teenistus

Juhatus

Liikluse automatiseerimise

osakond

Õigusosakond

Personaliosakond

Infoturbeosakond

Investeeringute osakond

Digiteenuste osakond

Kommunikatsiooni osakond

Telekomi ja turvangusüsteemide

amet

Teeamet

Elektrivõrkude amet

Eeelarve- ja analüüsiosakond

Raamatupidamise osakond

Hankeosakond

Rahahalduse osakond

Aastaraamat 2025 18

Väärtused ja põhimõtted

Riskijuhtimine, ohutusjuhtimine ja kvaliteedijuhtimine

Riskijuhtimine

Riskijuhtimine on Eesti Raudtee jaoks oluline juhtimisinstrument, mille kaudu saame kindluse, et stratee- giliste ja tegevuseesmärkide täitmine toimub kontrollitult ning võimalikud riskid on korrektselt ja mõjusate maandamismeetmetega kaetud. Ettevõtte riskide juhtimine on suunatud ennetamisele – riskid on kaardistatud ja konkreetse riski eest vastutaja on kohustatud rakendama parimaid meetmeid riski esile kutsuvate tegurite maandamiseks.

Riskijuhtimise põhimõtted on sõnastatud dokumendina, kus on kirjeldatud nii riskide juhtimise poliitika, riskijuhtimise protsess kui ka poolte rollid ja vastutusalad. Ettevõtte väljatöötatud riskijuhtimise lahendusele tuginedes on loodud ülevaatlik riskijuhtimise aruandlus. Riskide ja nende maandamistegevuste hindamine toimub koos töötajatega. Ühistes töötubades vaadatakse läbi riski mõjutavad ja esile kutsuvad tegurid ning analüüsitakse rakendatud maandamismeetmete sobivust ja tõhusust. Kõigi oluliste struktuuriüksuste juhid tutvustavad vähemalt kord aastas nõukogu auditikomiteele valdkonnaga seotud riske ning juhtimise- ga seotud kitsaskohti ja meetmeid nende haldamisel, et riskide realiseerumise tõenäosus ja mõju oleksid ettevõttele võimalikult väikesed. Nende tegevuste kaudu jälgib ettevõte, kas ja kui mõjusalt töötavad riskide maandamiseks rakendatud meetmed. Olulisemad parendustegevused on seotud perioodi isiklike eesmär- kidega. Juhid ja konkreetsete riskide eest vastutavad töötajad läbivad regulaarselt riskijuhtimise koolitusi. 2025. aastal digitaliseeriti uuendusena ka olulisemate suurprojektide riskihindamine.

Eesti Raudteel vastutab riskijuhtimise eest ettevõtte juhatus. Riskijuhtimise tegevuste ja protsessi järelevalve kohustus on ettevõtte nõukogul ja selle auditikomiteel ning koordineeriv roll Eesti Raudtee ris- kijuhtimise ja siseauditi osakonnal. Sisekontrollisüsteemis on määratud töötajad, kes vastutavad konkreet- sete riskide mõjusa juhtimise eest.

Oluline on märkida, et ettevõttes kehtestatud riskijuhtimise põhimõtteid peavad rakendama ka välised osapooled, kes on Eesti Raudteega lepingulises suhtes.

Aastaraamat 2025 19

Väärtused ja põhimõtted

Ohutusjuhtimine

Eesti Raudtee teeb kõik endast oleneva, et inimesed ei saaks raudteel raskelt vigastada ega hukkuks. Kõik Eesti Raudtee ja ettevõtte taristu kasutajate töötajad peavad kogemusele ja väljaõppele tu- ginedes olema teadlikud oma ülesannetega seotud võimalikest ohuteguritest ning hoiduma töö tegemisel teiste ohtu seadmisest.

Eesti Raudtee on pühendunud ohutuse juhtimissüsteemi toimimise tagamisele ja järjepidevale arenda- misele. Ettevõtte juhtkond innustab töötajaid tunnustuse ja motiveerimise kaudu lähtuma oma tegevuses ühistest väärtustest ning positiivsest ohutuskultuurist. Kõik Eesti Raudtee töötajad, alates juhatusest, vastu- tavad ohutuse tagamise eest.

Kvaliteedijuhtimine

Tegutsetakse kooskõlas Eesti Raudtee väärtuste ja strateegiaga, mis viivad ettevõtte pikaajaliste eesmärkide saavutamiseni. Juhtimist ja töökorraldust arendatakse järjepidevalt, lähtudes pideva paren- damise põhimõtetest ning jälgides tulemuslikkust selgelt määratletud tuleminäitajate kaudu.

Kvaliteedijuhtimisse kaasatakse nii oma töötajaid kui koostööpartnereid, et tagada terviklik ja süsteemne areng kogu väärtusahelas. Toetatakse uuendusmeelset mõtteviisi ning väärtustatakse innovatsiooni kui võtme- tegurit kvaliteedi, tõhususe ja teenuse usaldusväärsuse kasvatamisel.

Eesti Raudtee rakendab oma tegevustes protsessipõhist lähenemist. Eristatud on põhi-, tugi- ja juhtimis- protsessid. Igal protsessil on konkreetne vastutaja, üldjuhul vastava valdkonna struktuuriüksuse või vald- konnajuht. Protsesse kirjeldavad normdokumendid, sealhulgas põhimäärused, korrad ja juhised. 2025. aastal uuendati 79 normdokumenti, mis oli tingitud muudatustest erinevates valdkondades, näiteks in- foturbe juhtimissüsteemi uuele standardile üleminek ja infoturbe sertifitseerimise ulatuse laienemine ka operatsioonitehnoloogia protsessidele. Samuti pöörati 2025. aastal rohkem tähelepanu raudtee hoolduse ja järelevalve protsesside ajakohastamisele teeametis. Seoses sellega, et akende (ehk liiklusgraafikus taristutööde jaoks planeeritud tehnoloogiliste vaheaegade) haldamise protsess digitaliseeriti, vajas ka see uuendamist.

Protsessikaart

RAUDTEEINFRASTRUKTUURI MAJANDAMINE (RAUDTEEINFRASTRUKTUURI-ETTEVÕTJA JA VÕRGUVALDAJANA)

• Töö- ja liiklusohutus • Turvalisus, infoturve, küberturve • Hangete ja ostude korraldamine • Finants- ja kuluarvestus, raha- ja lepinguhaldus • Keskkonnahoid • Sise- ja väliskommunikatsioon • Personali korraldamine • Siseaudit ja -kontroll • IT korraldamine • Teabehalduse korraldamine • Varade haldamine

• Ehitiste ja seadmete korraldamine • Kvaliteedijuhtimine • Riskide korraldamine • Sidusrühmade korraldamine • Õigusalane teenindamine • Tehniliste tingimuste andmine ja projektide kooskõlastamine • Maakorralduse toimingud

Tugi- protsessid

Põhi- protsessid

Juhtimis- protsessid KAVANDAMINE, ORGANISEERIMINE, EESTVEDAMINE, MEHITAMINE, KONTROLLIMINE, MUUDATUSTE JUHTIMINE

Arendamine Ehitamine Uuendamine, ajakohastami- ne sh remont

Hooldamine ja järelevalve

Läbilaskevõime jaotamine ja

teabe edasta- mine

Läbilaskevõime kasutada and-

mine ja jaa- made tehniline teenindamine

Raudteeliikluse ja manöövritöö korraldamine

Kasutustasude määramine ja

kogumine

Lisa- ja abiteenus- te osutamine ning teenindusrajatiste kasutada andmine

Raudteeadministrat- siooni funktsiooni, sh piiriüleste lepin-

gute, täitmine

RAUDTEEHOID, RAUDTEE RAJATISTE JA HOONETE HOID RAUDTEEINFRASTRUKTUURI KÄITAMINE VEONDUSE TOETUSTEGEVUSED

Aastaraamat 2025 20

Väärtused ja põhimõtted

Ettevõtteüleste muudatuste haldamiseks korraldati suurprojektide meeskondadele sisekoolitus. Muuda- tuste juhtimise protsessi rakendati kahele suuremale digimuudatusele, et testida protsessi rakendamise võimalikkust.

2025. aastal toimusid erinevate juhtimissüsteemide korralised välisauditid, mille käigus külastati erinevaid piirkondi Eesti Raudtee taristul, sh Paldiskit, Tartut, Tapat ja Muugat. Ettevõttesiseseid juhtimissüsteemi auditeid viidi läbi viies valdkonnas. Aasta alguses kuulutati välja konkurss juhtimissüsteemi siseaudiitorite meeskonnaga liitumiseks ning huvi oli ettevõtteüleselt väga suur. Välja valiti kahekümnest soovijast viis kandidaati, kes osalesid aasta jooksul vähemalt kahel siseauditil ning kes on nüüdseks sulandunud juhti- missüsteemi siseaudiitorite meeskonda.

Hea ühingujuhtimise tava aruanne

Üldkoosolek

AS Eesti Raudtee ainuaktsionär on Eesti Vabariik ning aktsiakapitali suurus on 80 302 814 eurot.

Ainuaktsionäri esindajaks on osalust valitsev minister – taristuminister. Taristuminister kinnitas 28.05.2025 ainuaktsionäri otsusega AS Eesti Raudtee 2024. aasta majandusaasta aruande.

Nõukogu

2025. aastal kuulusid nõukogusse Rene Varek (esimees, kelle ametiaeg lõppes 20.12.2025), Indrek Laineveer, Hannes Luts, Kaupo Raag ja Anvar Salomets. 23.01.2026 valiti AS Eesti Raudtee nõukogu esi- meheks Marika Priske.

Nõukogu teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse planeerimise ja juhtimi- se korraldamisel ning otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate või nõukogu otsusega määratud juhatuse volituste piirmäära ületavate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja ainuaktsionäri huvides.

Nõukogu peamine töövorm on koosolek. 2025. aastal toimus kaheksa nõukogu koosolekut ja seitse otsust võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Üks nõukogu liige ei osalenud ühe nõukogu otsuse arutelul ja hääletamisel, kuna taandas end võimalike huvide konflikti riski tõttu.

Riik on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad ja tasustamise korra. Selle järgi on nõukogu esime- hel teistest nõukogu liikmetest kõrgem tasu. Nõukogu koosolekult puudunud liikmele nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Tasustamiskorra kohaselt makstakse lisatasu auditi- ja ohutuskomi- teesse kuuluvatele nõukogu liikmetele koosolekutel osalemise eest. Nõukogu liikmetele lahkumishüvitist ei maksta.

Auditikomitee

Auditikomitee osaleb nõukogu nõustava organina järelevalvega seotud küsimuste arutelus, jälgib ja analüüsib rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele.

2025. aastal kuulusid auditikomiteesse Roman Laidinen (esimees), Indrek Laineveer ja Kaur Kajak ning alates 28.01.2025 lisandus Hannes Luts. 2025. aastal toimus seitse auditikomitee koosolekut.

Aastaraamat 2025 21

Väärtused ja põhimõtted

Ohutuskomitee

Ohutuskomitee osaleb nõukogu nõustava organina ohutusjärelevalvega seotud küsimuste arutelus, lähtu- des raudtee eripärast. Ohutuskomitee koosseisu kuulusid 2025. aastal Tamo Vahemets (esimees), Dago Antov, Indrek Laineveer, Sirle Loigo ja Viktor Saaremets. 2025. aastal toimus neli ohutuskomitee koosolekut.

Juhatus

Juhatus esindab äriühingut ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirjaga. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada Eesti Raudtee jätku- suutlik areng seatud eesmärkide kohaselt, ning korraldab kontrolli ja aruandlust.

Eesti Raudtee juhatuse kehtestatud töökord sätestab juhatuse sisemise töökorralduse, otsuste vastuvõt- mise ja täitmise jälgimise korra ning muud juhatuse tegevuseks vajalikud regulatsioonid. 2025. aastal toi- mus 58 juhatuse koosolekut.

Aktsiaseltsi võivad kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees üksinda ja teised juhatuse liikmed kahekesi ühiselt. Edasivolitamise õigus on juhatuse esimehel üksinda ja kahel juhatuse liikmel ühiselt.

ASi Eesti Raudtee juhtis juhatuse esimehe ja peadirektorina Kaido Zimmermann, kes on ühtlasi OÜ Rail Baltic Estonia nõukogu liige. Juhatuse koosseisu kuulusid veel juhatuse aseesimees ja finantsdirektor And- rus Kimber ning juhatuse liige ja tehnikadirektor Arvo Smiltinš, kes on ka raudteeinseneri kutseid andva SA Raudteekutsed kutsekomisjoni liige ja hindamiskomisjoni esimees.

Juhatuse liikmete tasumäärad ja lahkumishüvitise maksmise tingimused sisalduvad juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. Juhatuse liikmetele täiendava tasu määramisel lähtub nõukogu ettevõtte finantstule- mustest, arvestades konkreetse juhatuse liikme töö tulemuslikkust ning isiklikku panust püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisel. 2025. aastal otsustas nõukogu juhatusele 2024. majandusaasta eest täiendavat tasu mitte maksta.

Teabe avaldamine

AS Eesti Raudtee avaldab oma veebilehel teateid ettevõtte tegevuse peamiste asjaolude ja sündmuste kohta seadustes ette nähtud korras.

Aastaraamat 2025 22

2025. aasta tulemused

2025. AASTA TULEMUSED 2025. aasta põhinäitajad

Müügitulu

31,2 mln eurot

(2024: 28,1)

EBITDA

37,2 mln eurot

(2024: 27,4)

Varad kokku

735,4 mln eurot

(2024: 596,5)

Omakapital

176,1 mln eurot

(2024: 176,1)

Investeeringud

142,1 mln eurot

(2024: 127,8)

Raudteel toimunud õnnetuste / kannatanute / hukkunute arv

2025: 13/8/6

(2024: 10/9/3)

Kohalike reisijate arv Eestis

7,7 mln reisijat

(2024: 7,8)

Elektrienergia tarve

10 871 MWh

(2024: 11 400 MWh)

Töötajate arv kokku

704 töötajat (naisi 278, mehi 426) (2024: 722 töötajat, neist naisi

284 ja mehi 438)

Aastaraamat 2025 23

2025. aasta tulemused

Aastaraamat 2025

2025. aasta tulemused

24

2025. aasta eesmärgid ja nende täitmine

Eesti Raudtee jätkas mullu taristu uuendamist, protsesside tõhustamist, ohutustaseme tõstmist ning töö- tajate arendamist ja vastutustundlikkuse edendamist. Eesti Raudtee jaoks oli positiivne, et riik on jätkuvalt leidnud võimaluse finantseerida ettevõtte eesmärkide täitmiseks vajalikke kulutusi ja jaganud suures ma- hus investeeringutoetusi.

Lähtuvalt ettevõtte strateegiast seati 2025. aastaks 12 tegevuseesmärki neljas kategoorias. Neist olulise- mate täitmise kohta annab ülevaate alljärgnev tabel.

2025. aasta eesmärgid ja tulemused

Kategooria Eesmärk Tulemus

Kulumieelne kasum (EBITDA) on vähe- malt 30,3 mln eurot

Investeeringute eelarvest on täidetud vähemalt 85%

Elektrifitseerimise projektis on Aegvii- du–Tapa–Tartu liini kontaktvõrk ja ala- jaamad on valmis elektrirongiliikluse avamiseks

Taristuüleses turvangusüsteemide (CCS) moderniseerimise suurprojektis on Tapa–Tartu liinil uus liiklusjuhtimise süsteem kasutusele võetud

Raudtee kapitaalremont/kiiruste tõst- mine 160 km/h: Tapa–Tartu liinil on ehitustööd lõpetatud, Tapa–Narva liini ehitustöödeks on hankeleping sõlmitud ja töödega on alustatud ning Palupe- ra–Puka–Keeni lõigu ehitustöödeks on hankeleping sõlmitud

Eesti Raudtee elektrienergia tarbimine jääb alla 13 GWh/aastas

Eesmärk täideti (37,2 mln eurot)

Eesmärk täideti 87,0%

Eesmärk täideti

Eesmärki ei täidetud, töövõtja hilineb töödega

Eesmärk täideti

Eesmärk täideti, elektrienergia omatarve oli 10,87 GWh

TARISTU

Aastaraamat 2025 25

2025. aasta tulemused

Reisijateveo aastane käive on 4,9 mln rongikilomeetrit

12 infotablood on paigaldatud Tapa–Tartu lõigule

Liiklusgraafiku täitmine on vähemalt 99,2% nii reisijate- kui kaubaveol

Eesti Raudtee taristu rikete tõttu ei hiline rohkem kui 250 rongi

Eesmärk täideti (5,2 mln rongikilomeet- rit)

Eesmärk täideti

Eesti Raudtee poolt mõjutatavast liik- lusgraafikust täideti 100% kaubaveol ning 99,7% reisirongide puhul

Eesmärk täideti, taristurikete tõttu hilines 156 rongi

Taristu hooldustööde ja sündmuste in- fosüsteemi (FSM) pilootprojekt on testitud Lääne-Harju ja Lõuna-Eesti piirkondades

ISO 27001 käsitlusala on laiendatud tele- komi ja turvangusüsteemide ameti (TTA) teenustega ja vastavalt resertifitseeritud

Ettevõtte toimepidevuse süsteem on vii- dud vastavusse uute hädaolukorra sea- duse ja elutähtsat teenust korraldava asu- tuse (ETKA) poolt kehtestatud nõuetega

Moderniseeritud on kõik 100 raudtee- ülesõidukohta

Raudteeülesõidukohtade ettevõtte poolt mõjutatavate rikete arv ei ületa 100

Elektrivõrkude ameti Aegviidu–Tapa–Tartu kontaktvõrgu varad on sisestatud varahal- duse moodulisse

Eesmärk täideti

Eesmärk täideti

Eesmärk täideti

Eesmärk täideti olulises osas, 95 üle- sõitu on valmis ehitatud, 5 tk jääb 2026. aasta esimesse poolde

Eesmärk täideti. Rikkeid oli 98

Eesmärk täideti

Liiklusteenistuse eesti keelt valdavate (keeleoskus vähemalt B2-kategooria ta- semel) töötajate osakaal on vähemalt 40%

Digimentorite võrgustik on loodud ja digi- mentorid on koolitatud, läbi on viidud vä- hemalt kaks koolitust töötajate digiteadlik- kuse kasvatamiseks

Küberhügieeni koolituse on läbinud ja tes- ti sooritanud 100% töötajatest, v.a taristu- teenistuse töötajatest vähemalt 70%

Ettevõttes on vähemalt 20 praktikanti, sh tööle asunud kolm praktikanti

Vastutustundliku ettevõtluse foorumi in- deksis on osaletud ja kuldtase on kaitstud

Töötaja ja peresõbraliku tööandja märgi- se hõbetase on säilitatud

Eesmärki ei täidetud, eesti keele oskus vähemalt B2-tasemel oli 36,1% töötaja- test

Eesmärk täideti

Eesmärk täideti, testi sooritasid 100% kõikidest töötajatest, v.a taristuteenis- tus, kus see oli üle 97%

Eesmärk täideti, 21 praktikanti oli, kel- lest 6 asusid tööle

Eesmärk täideti

Eesmärk täideti

SIDUS- RÜHMAD

PROTSESSID

TÖÖTAJAD

Aastaraamat 2025 26

2025. aasta tulemused

Finantsnäitajad

mln eurot 2025 2024 2023 2022 2021

Äritulud kokku 80,1 69,1 64,3 59,0 55,8

Müügitulu 31,2 28,1 28,6 29,4 32,8

sh infrastruktuuri kasutustasud 24,3 22,8 23,1 24,7 29,3

sh muud teenused 6,9 5,4 5,5 4,7 3,5

Muud äritulud 48,9 41,0 35,7 29,6 23,0

sh varade sihtfinantseerimine 13,4 9,6 7,9 7,9 7,1

sh sihtfinantseerimine tulemuseesmärkide saavutamiseks

35,0 30,7 25,9 20,7 14,6

sh muud äritulud 0,5 0,7 1,9 1,0 1,3

Kulumieelne ärikasum (EBITDA) 37,2 27,4 23,8 23,6 22,4

Puhaskasum 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0

Investeeringud 142,1 127,8 83,9 55,6 34,6

Varad aasta lõpus 735,4 596,5 486,2 417,4 374,4

Omakapital aasta lõpus 176,1 176,1 176,1 176,1 176,1

Intressikandvad kohustised aasta lõpus 141,1 102,9 70,8 49,2 34,8

Ärikulud kokku 80,7 69,7 64,6 58,7 55,5

sh kaubad, materjalid, teenused 10,7 10,7 12,1 11,9 9,8

sh mitmesugused tegevuskulud 5,8 5,8 4,8 4,4 3,5

sh tööjõukulud 26,0 24,8 22,1 19,5 18,7

sh põhivara kulum 37,8 27,9 24,2 23,3 22,1

sh muud ärikulud 0,4 0,5 1,4 -0,4 1,4

Tegevusmahud

Ettevõtte avalikuks kasutamiseks määratud infrastruktuuril tegutses liiniveol seitse kaubaveo-ettevõtjat (Operail, Sillamäe Sadam, Enefit Industry, GoRail, LDz Cargo Eesti filiaal, LTG Cargo AB ja Maardu Raud- tee) ning kaks reisijateveo-ettevõtjat (Elron ja Pasažieru vilciens (Vivi)).

Alates liiklusgraafikuperioodist 2021/2022 on Eesti Raudtee sõlminud infrastruktuuri kasutamise lepinguid ka mitteavaliku raudtee veo-ettevõtjatega (nt Skinest Rail), kes veavad kaubasaatjate ja -saajate kaupu üle avaliku ja mitteavaliku raudtee vahelise piiri.

2025. aastal veeti Eesti Raudtee taristul 2,87 mln tonni kaupu, mis on pea samapalju kui 2024. aastal. 36% kaupadest vedas raudteeveo-ettevõtja Operail (2024: 54%). Vähenesid kohalikud ning suurenesid import- ja eksportveod. Peamiselt veetakse Eesti avalikul raudteel mineraalseid kütuseid, põlevkivi, teravilja ja tai- meõlisid. Läti ja Leedu raudteeinfrastruktuuridel 2025. aastal kaubaveomaht vähenes.

Aastaraamat 2025 27

2025. aasta tulemused

Veomahud Balti riikide avalikel raudteedel 2024-2025 (tuh tonni)

Eesti Raudtee infrastruktuuril veeti 2025. aastal diisel- ja elektrirongidega 6,59 mln reisijat (–0,9%) ning Eestis kokku 7,66 mln reisijat (–1,3%). Rahvusvahelist reisirongiliiklust aastatel 2021–2025 ei toimunud. Teistest Baltimaadest oli kohalike raudteereisijate arv 2025. aastal Lätis 21,3 mln (2024: 19,4 mln) ja Leedus 5,3 mln (2024: 5,0 mln).

Kohalike reisijate kuine arv Eesti Raudtee infrastruktuuril 2023-2025 (arvestamata lõiku Tallinn/Tallinn-Väike, tuh)

Kokku oli reisirongide käive ettevõtte infrastruktuuril 5,16 mln rongikilomeetrit, mis moodustas 91,6% kõi- kide rongide kogukäibest (2024: 90,2%). Reisirongide käive kasvas võrreldes 2024. aastaga 3,7% ja kau- barongide käive vähenes 12,4%. Kuna kaubaveomaht püsis stabiilsena, näitab rongide käibe vähenemine lühikeste veoõlgade (nt Kohtla-Vaivara) osatähtsuse kasvu.

2025

2024 2 874

24 443 0,2%

-17,5%

-4,7%

11 465

2 868

25 662

9 454

Eesti Raudtee Läti Raudtee Leedu Raudtee

0

100

200

300

400

500

600

700

20242025 2023

41 0,

2 56

0, 1

52 4,

0 55

5, 1

53 3,

0 51

5, 2

58 0,

9 58

5, 0 63

7, 1

58 8,

9

57 2,

3 49

6, 0

48 4,

2 50

4, 1 55

7, 3

51 6,

3

60 8,

0 57

4, 1 61

5, 0

58 7,

5

57 9,

3 55

8, 1

54 8,

8 55

2, 6

49 1,

1

48 3,

3 55 4,

1

54 8,

4

61 7,

9

60 3,

0

51 0,

1 57 3,

6

59 4,

1

56 4,

8

57 6,

7

54 9,

6

Ja an

ua r

Vee bru

ar

Mär ts

Aprill Mai Ju

un i

Ju uli

Aug us

t

Sep tem

ber

Okto ob

er

Nov em

ber

Dets em

ber

Aastaraamat 2025 28

2025. aasta tulemused

Rongide käive (tuh rongikm)

Veeremi töö moodustas 2025. aastal Eesti Raudtee infrastruktuuril 1 709 mln bruto tonnkilomeetrit, seal- hulgas kaubarongide töö 892 mln bruto tonnkilomeetrit ehk 52,2% (2024: 55,7%). Võrreldes 2024. aastaga vähenes kaubarongide töö 9,8% ja reisirongide töö kasvas 3,7%.

Veeremi töö (mln bruto tonnkm)

Reisijatevedu

4 95

7

5 16

3

53 9

47 2

Kaubavedu

2025

20240

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

Reisijatevedu Kaubavedu

2025

2024

1 400

1 200

1 000

800

600

400

200

0

78 8

81 7 98

9

89 2

Aastaraamat 2025 29

2025. aasta tulemused

Taristu uuendamine ja hooldamine

Eesti Raudtee taristu seisukord 2025. aasta lõpuks:

■ teatud kiirusi võimaldavate raudteeliinide osakaalud: 8% – 140 km/h, 34% – 135 km/h ja 43% – 120 km/h;

■ raudteeülesõidukohtadest on 98% heas korras;

■ raudteeülesõidukohtadest on automaatse foorisignalisatsiooni ja tõkkepuudega varustatud 60%, ainult foorisignalisatsiooniga 26% ülesõidukohtadest;

■ teerajatistest (sillad, viaduktid, truubid) on 70% heas korras;

2025. aasta kvaliteedinäitajad:

■ raudtee piirijaamade läbilaskevõime suhteline kasutamine: Narva 7,5%; Koidula 5,0%; Valga 21,1% (2024: vastavalt 5,0%, 15,0% ja 21,1%);

■ reisirongide liiklusgraafiku täitmine 99,7% (2024: 99,3%);

■ kaubaveo töörežiimi järgimine 100% (2024: 100%);

■ rikete arv 2 286 (2024: 2 271)

Suurprojektid

Elektrifitseerimise projekti raames varustatakse 25 kV vahelduvvoolul töötava kontaktvõrguga raudteelõigud Aegviidust Tapani ning Tapalt Narva ja Tartuni. Lisaks uuendatakse täielikult kontaktvõrk Tallinnast Aegviiduni. 2025. aasta lõpu seisuga on edenemine olnud märgatav. Lagedi–Aegviidu lõigus on kontaktvõrk uuendatud. Aeg- viidust Tapani on uus kontaktvõrk kasutuses. Tapalt Tartuni on kontaktvõrgu ehitamine lõpetatud ning plaan on see 2026. aastal pingestada. Tapalt Narva suunas toimub kontaktvõrgu ehitamine ning paigaldatud on üle poole mastidest ning umbes pool kontaktjuhtmetest. Praeguse plaani järgi on kõik nimetatud liinid elektrirongiliikluseks valmis 2028. aastal.

Taristuülene turvangusüsteemide moderniseerimine. Projekti raames viiakse jaamades läbi ulatuslik turvanguseadmete uuendamine, mille käigus asendatakse olemasolevad seadmed, vahetatakse välja foorid ning pöörmeajamid ja rajatakse kaasaegne tehniline taristu uute liiklusjuhtimissüsteemide kasutuselevõtuks. Tööde eesmärk on suurendada raudteeliikluse ohutust, töökindlust ja vastavust kehtivatele tehnilistele ning ohutusnõuetele.

2025. aastal lõpetati Tapa jaamas turvanguseadmete ehitus- ja paigaldustööd. Jaa- ma piirkonda rajati uus kaablikanalisatsioon ning paigaldati vajalikud kaablitrassid. Kasutusele võeti uus seadmeruum haldushoones, kuhu lepingupartner paigaldas kaasaegsed liiklusjuhtimisseadmed. Pärast paigaldustööde lõppu alustati süsteemide katseekspluatatsiooniga, mille käigus kontrollitakse lahenduste toimivust ning valmis- olekut edasiseks püsikasutuseks.

Aastaraamat 2025 30

2025. aasta tulemused

Tapa–Tartu lõigul on turvangusüsteemide ehitustööd 2025. aasta lõpuks suuremas osas lõpetatud. Teosta- tud on põhilised välised ehitus- ja paigaldustööd ning loodud vajalik tehniline taristu. Jäänud on seadmete lõplik paigaldus, süsteemide testimine ja vastuvõtmine, mis viiakse läbi vastavalt kehtivatele protseduuri- dele ja ohutusnõuetele enne süsteemide täielikku kasutuselevõttu.

Seoses uute seadmeruumidega uuendati projekti käigus ka Eesti Raudtee fiiberoptilise kaabli võrku, taga- des töökindla andmeside nii jaamades kui jaamavahedes. Tehtud investeeringud loovad eeldused edasi- seks digitaalseks arenguks ning kaasaegsete liiklusjuhtimis- ja turvangulahenduste rakendamiseks kogu Tapa–Tartu suunal.

Liikluskorralduse automatiseerimine. Jätkus tervikliku liikluskorraldustarkvara arendus ja juurutamine. Aasta olulisimaks teetähiseks oli süsteemi teise etapi vastuvõtutestide läbiviimine ning ettevalmistused süsteemi ohutuse sertifitseerimiseks koostöös välise hindajaga. Töö jätkub testimise käigus tuvastatud puuduste likvideerimise ja süsteemi vastavusse viimisega Eesti Raudtee ohutusstandarditega. Samuti viidi lõpule teiste liiklusjuhtimise ja -kontrolli süsteemide täielik integreerimine liikluskorraldustarkvara platvormiga, vastuvõtutestid sooritati edukalt ning liidestused võeti ametlikult vastu.

Raudteeületuskohtade moderniseerimine. Ülesõidukohtade ja ülekäigukohtade uuendamise käigus lisatakse või vahetatakse välja olemasolevad tõkkepuud, foorid ja seadmed. Projekti koosseisus on kasu- tusele võetud ka uus seiresüsteem, mis annab reaalajas infot võimalikest riketest ning võimaluse neid ope- ratiivselt lahendada. Ohutuse suurendamiseks raudteeülesõidukohtadel, kus rongide kiirused on suure- mad, võeti kasutusele nelja tõkkepuuga lahendus. 2025. aasta lõpuks oli valmis ehitatud 95 ja aktiveeritud 60 moderniseeritud ülesõidukohta ning kasutusele võetud seitse nelja tõkkepuuga ülesõidukohta. Projekt lõpeb 2026. aasta esimeses pooles.

Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tallinn–Tartu–Koidula raudteeliinil. Tallinn–Tapa– Tartu suunal ehitatakse raudtee vastavaks reisirongide kiirustele kuni 160 km/h. 2025. aastal rekonstrueeriti Tapa–Tartu liinil 29 km peateed (sh tehti neli õgvendust 9,6 kilomeetril ja 19,4 km kapitaalremonti) ning 5,8 km jaamateid.

Projekt hõlmab ka raudteerajatiste ehitustöid. 2025. aastal valmisid Mullavere viadukt ning Vägeva ja Pedja ooteplatvormid. Samuti Kiltsi, Rakke, Tabivere ja Kärkna platvormid ja Alupere jalakäijate läbipääs. Pooleli on veel Lehtse, Nelijärve ning Jäneda platvormide ja tunneli (kokku kolm tunnelit ja kuus platvormi) ehitustööd.

Kohalike omavalitsustega tehakse koostööd uute tunnelite rajamiseks, Tartu linnaga on alustatud koostööd kahe uue jalakäijate tunneli rajamiseks. Aianduse-Maasika tunnel paigaldati 2025. aastal ning Väikese kaa- re tunnel paigaldatakse 2026. aastal.

Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tapa–Narva raudteeliinil. Tapa–Narva kapitaal- remondi käigus ehitati välja ning avati liiklusele kaks õgvendust (Tapa–Kadrina ja väike õgvendus enne

Aastaraamat 2025 31

2025. aasta tulemused

Püssit). Püssi–Kohtla õgvendusel rajati muldkeha, paigaldati truubid, veeti välja sõrestik ning tee ballasteeriti, töödega jätkatakse 2026. aastal, mil toimub õgvenduse ühendamine ja liiklusele avami- ne. Jõhvi–Oru õgvenduse ja sellele jääva truubi ehitustööd teostatakse 2026. aastal. Jaamade ümbe- rehitust ning kõrvalteede kapitaalremonti teostati Rakvere, Sonda, Kiviõli, Püssi, Jõhvi, Oru ja Narva jaamades, töödega jätkatakse 2026. aastal. Peatee pöörmed asendati betoonprussidel pöörmetega Kadrina, Kabala ja Püssi jaamades. 2026. aastal asendatakse betoonprussidel pöörmetega peatee pöörmed Sonda, Oru ja Soldina jaamades. Oru jaamas ehitatakse uus laiem ooteplatvorm. Õgvendus- tel asendatakse kaks olemasolevat silda truubiga ja ehitatakse kolm uut truupi, nelja truubi ehitustööd on lõpetatud.

Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tartu–Valga raudteeliinil kahese kasutuse ees- märgil. Tööde käigus teostatakse Palupere–Puka õgvendused (10,2 km) ning Puka–Keeni kapitaalremont (11,4 km), likvideeritakse Puka jaam ja ehitatakse seitse truupi. Ehitustöödega alustati 2025. aastal, mil teostati 1,6 km ulatuses peatee kapitaalremonti ning õgvenduste pinnasetöid. Tööde põhiraskus langeb 2026. aastale.

Raudtee hooldus Raudtee 2025. aasta plaaniliste hooldustööde eesmärgiks oli hoida ohutut rongiliiklust kehtestatud kiirustega. Põhilised hooldustööd olid järgmised:

■ raudtee toppimine masinaga 55,4 kilomeetril (-70% võrreldes 2024. aastaga);

■ 86 pöörme masinaga toppimine (+26%);

■ Fastclip-tüüpi rööpakinnituste korrashoid 12,8 kilomeetril (+6%);

■ 3 263 puitliipri (+18%) ja 862 pöörmeprussi (-47%) asendamine;

■ 73 termiitkeevituse (+40%) ja 42 riströöpa pealekeevituse (-37%) tegemine;

■ 242 kontaktkeevituse (+4%) tegemine;

■ 3 000 m pikkrööpa (+45%) asendamine.

Aastaraamat 2025 32

2025. aasta tulemused

2025. aastal tehti põhjalikud analüüsid raudteerajatiste seisukorra kohta, teisendades tulemused ühtsesse skaalasse (vt allpool).

SI (seisukorra indeks)

■ 0-25 punkti – vajab pidevat tähelepanu

■ 26-50 punkti – vajab tähelepanu

■ 51-75 punkti – heas seisukorras

■ 76-100 punkti – väga heas seisukorras

Keskmine hinnang Eesti Raudtee peateede rööbasteele oli 79 (+3 võrreldes 2024. aastaga), sildadele ja truupidele 62,1 (+1,8) ning raudteeületuskohtadele 84,3 (+0,8).

Eesti Raudtee rööbastee SI hinnang (kogupikkus km)

Eesti Raudtee teerajatised SI hinnanguga (tk)

2

50

100

150

200

250

300

350

36 2

43 9

49 2 52

0 55

18 5

16 7

14 7

12 9

11 8

10 6

28 9

21 9

14 9

14 5

3 2 0 1 1

400

450

500

550

2021 2022 2023 2024 2025

Hinnanguga 76-100

Hinnanguga 51-75

Hinnanguga 26-50

Hinnanguga 0-25

Hinnanguga 76-100

Hinnanguga 51-75

Hinnanguga 26-50

Hinnanguga 0-25

Hindamata

50

100

150

93

10 9 12

0

10 4 11

4

19 4 21

3

13 4

20 2

20 2

15 9

15 0

22 4

14 2

14 7

33

13 1015 16

1 1 38 6

2021 2024 20252022 2023

200

Aastaraamat 2025 33

2025. aasta tulemused

Eesti Raudtee ületuskohad SI hinnanguga (tk)

Elektrivõrgud

2025. aastal ehitati sarnaselt varasematele aastatele välja toitepunkte turvangusüs- teemidele. Lisaks ehitati mitmes kohas ringi jaotusvõrku, et kohandada seda uueneva raudteega, ning tugevdati toitevarustussüsteeme, et tagada suuremad läbilaskevõim- sused ning kõrgem töökindlus.

AS Eesti Raudtee tegeleb jätkuvalt elektrienergia vahendamisega, mis tähendab, et hangitavat elektrienergiat müüakse edasi alltarbijatele, kellest suurim on Elron. Nende elektrirongid sõidavad Eesti Raudtee poolt tarnitava 100% taastuvatest allikatest päri- neva elektrienergia toitel. 2026. aastal on plaanis viia läbi järjekordne riigihange kaheks aastaks taastuvatest allikatest pärineva elektrienergia ostuks mahus kuni 80 GWh.

Varasematel aastatel on investeeritud päikeseparkidesse, kuid seda protsessi oleme pidurdanud, sest elektrienergia hindade volatiilsus ning madal elektrienergia hind päi- keseenergia tootmiseks sobival ajal ei soosi ilma salvestuseta suurte päikeseparkide ehitamist. Jälgitakse tähelepanelikult energiaturul toimuvat ning võimaluste sobivusel on ettevõte valmis uusi investeeringuid kaaluma.

50

100

150

200

250

300

26 9

25 2

23 9

23 8 25

0

37

56

78 84 68

22 26 12 6 63 4 2 0 03 2 0 0 0

2021 2022 2023 2024 2024

Hinnanguga 76-100

Hinnanguga 51-75

Hinnanguga 26-50

Hinnanguga 0-25

Hindamata

Aastaraamat 2025 34

2025. aasta tulemused

Kinnisvara

Eesti Raudtee üheks suunaks on pakkuda oma töötajatele paremaid, mugavamaid ning kaasaegsemaid töötingimusi. Eesmärgi täitmiseks valmis 2025. aasta sügisel Keilas nullenergia põhimõttel ehitatud haldushoone. Aasta lõpus alustati Jõhvi uue haldushoone projekteerimishanke ettevalmistamisega.

Paremate töötingimuste loomiseks soovib Eesti Raud- tee Toompuiestee 35 kinnistule ehitada uue peahoone, selleks esitati kohalikule omavalitsusele detailplanee- ringu algatamise taotlus. Hetkel tegutseb ettevõte üüri- pinnal Telliskivi kvartalis, kus juba täna on probleemiks ruumikitsikus ning nähakse vajadust lisaruumi järele liik- lusjuhtimiskeskuse tulevikuvajaduste realiseerimiseks. Uus hoone on kavandatud peamiselt ettevõtte oma- kasutusse, samuti planeeritakse sinna kokku tuua seni erinevates asukohtades üle Tallinna paiknevad struk- tuurüksused.

Taristu optimeerimise raames lammutati 2025. aastal viis hoonet. Väljakutseks on kujunenud ajalooliste, jaa- makompleksi kuuluvate hoonete saatus. Suures osas on need kasutusotstarbeta, halvas seisukorras ja vaja- vad suuremahulist renoveerimist, teisalt püütakse enne korrastamist leida neile uus kasutusotstarve. Ühtegi ajaloolist jaamahoonet ei lammutata kergekäeliselt, eel- kõige otsitakse hoonetele uut võimalikku kasutust, nii

näiteks on mõnedesse neist paigaldatud liiklusjuhtimise seadmed (Tamsalu, Soldina, lähitulevikus ka Vaivara). Samuti on hooneid antud kohalikele omavalitsustele kasu- tada kogukonna jaoks. 2025. aasta taristuministri käskkirja alusel saab ettevõte leida uued kasutajad Vasalemma, Klooga, Kadrina ja Lehtse jaamahoonetele.

Heaks ajaloolise kultuuripärandi eest hoolitsemise näiteks oli 2024. aastal Tapa jaama veetorni fassaadi ja avatäidete remont. 2025. aastal renoveeriti Tapa jaamahoone ka- tus ning 2026. aastal jätkatakse jaamahoone fassaadi renoveerimisega. Eesti Raudtee loodab, et edaspidises koostöös Tapa linnaga saavad neist hoonetest kohaliku kogu- konna kogunemiskohad ning kultuuri edendamise vedurid.

Jätkatakse koostöös Tallinna Strateegiakeskusega Kopli kaubajaama tulevikulahen- duse panustamisega Põhja-Tallinna üldplaneeringusse. Lahenduse kohaselt jääb osa jaama territooriumist alles, kuid suur osa hoonestatakse või muudetakse rohealaks.

Innovatsioon ja digitaliseerimine

Alates 2023. aastast juhitakse Eesti Raudtee digimuutusi läbi digistrateegia. Stratee- gia on koostatud eesmärgiga maksimeerida tehnoloogia kasutamisest saadavat väär- tust, et saavutada Eesti Raudtee strateegilisi eesmärke. Digistrateegia elluviimiseks leidsid 2025. aastal aset järgmised olulised tegevused: juurutati tehnoloogia juhtimise rollid ning kinnitati infotehnoloogiliste toodete ja tooteportfelli juhtimise põhimõtted. Käivitati esimesed digiteenused: hoiatuste edastamise teenus (HES), mille piloot viidi läbi koos Elroniga, ning akende tellimise teenus.

Aastaraamat 2025 35

2025. aasta tulemused

Muudatuste elluviimiseks kasutab organisatsioon kogukonnapõhist mudelit, kutsudes ellu digimentorite kogukonna, kes toetab organisatsiooniülest digimuutust. Tooteoma- nike kogukond liidestati tooteportfelliga, et tagada ühtse standardi järgi juhitud info- tehnoloogilised tooted. Uute rollide juurutamisel on kogukondlik lähenemine ülioluli- ne, kuna läbi selle on võimalik kujuneda õppivaks organisatsiooniks, kus toetatakse üksteise kompetentside arengut, jagatakse häid tavasid, õpitakse väljakutsetest ning juhitakse muudatusega kaasnevat kommunikatsiooni.

Suurimad väljakutsed on protsessi ja muudatuste juhtimisel. Digistrateegiat juhitakse iga-aastaselt uueneva tegevuskavaga ning läbi strateegiapäevade, mis toimuvad üks kord kvartalis ning kus osalevad juhid ja valdkonnaspetsialistid. Päeva eesmärk on arutleda, kuidas ühiselt strateegiast tulenevaid väljakutseid lahendada ja eesmärke saavutada.

Taristu hooldustööde ja sündmuste infosüsteemi (Field Service Management) juurutamisel jõuti pilootfaasi, mille raames osales kokku üheksa meeskonda Lää- ne-Harjust ning Lõuna-Eesti kolmest taristuteenistuse struktuuriüksusest. Piloteerimi- ne hõlmas ulatuslikke arendustöid, meeskondade koolitusi ning süsteemi katsetamist reaalses töökeskkonnas. Samuti kinnitati muudatuste juhtimise plaan, mida rakenda- takse alates 2026. aastast.

Geoinfosüsteemi (GIS) osas valmis strateegia aastateks 2025–2029 ning ees seisa- vad suured väljakutsed digitaalse kaksiku suunal.

Pöörmeajamite analüüsiplatvormi Hitachi Rail TIRIS pilootprojekt viidi edukalt lõpule ning projekt lisati 2026. aasta plaanidesse edasiseks juurutamiseks Lääne-Har- ju liinidel, kus on kasutusel juba uued Mipro OY poolt paigaldatud turvangusüsteemid.

Eesti Raudtee tegevuse automatiseerimiseks ja digitaliseerimiseks võeti esimest korda kasutusele riigi andmevahetuskeskkond x-Tee, mille abil liidestati ERP-süsteem Dynamics 365 Tervisekassa ning Maksu- ja Tolliameti süsteemidega luues automaatse andmevahetuse. Lisandus või uuendati kolm ärianalüütika rakenduse PowerBI aruan- net, valmisid pilvepõhisel koostööplatvormil Sharepoint siseveeb, isikukaitsevahendite tellimise keskkond ja puhkuste rakendus.

Aastaraamat 2025 36

2025. aasta olulisemad sündmused

ρ Eesti Vabariigi taristuministriks sai Kuldar Leis, kelle haldusalas on ka Eesti Raudtee.

ρ Eesti Raudteelaste ametiühing ja AS Eesti Raudtee kirjutasid alla kollektiivlepin- gule, mis määras töötajate hüved aastaks 2025.

ρ AS Eesti Raudtee ja OÜ GoTrack sõlmisid 17,5 miljoni euro suuruse lepingu Tapa–Narva raudteeliini õgvenduste rajamiseks ja jaamade ümberehitamiseks. Raudteetööd on vajalikud, et luua eeldused piirkiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h ning Tapa–Narva raudteeliini elektrifitseerimiseks.

ρ Seati sisse ettevõttesisene töökeskkonna vihjeliin, et tagada paremad töötingi- mused ja teavitussüsteem.

ρ Eesti Raudtee kontoritöötajad korraldasid heategevusliku oksjoni. Kogutud summa annetati täies mahus SA Tartu Ülikooli Kliinikum Lastefondile, et toetada eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid ning seadmete soetamist haiglatele.

ρ AS Eesti Raudtee sõlmis LEONHARD WEISS OÜ-ga 8,9 miljoni euro suuruse lepingu Kiltsi–Rakke–Vägeva lõigu kapitaalremondiks ning Kiltsi ja Rakke jaama reisijate ooteplatvormide laiendamiseks.

ρ Toimus Tapa veoalajaama ja Aegviidu–Tapa kontaktvõrgu pingestamine. Tege- mist oli esimese 25 kV kontaktvõrgusüsteemi pingestamisega Eestis.

ρ Tapa jaamas toimus üritus „Laps tööle kaasa“, kus töötajate lapsed kuulasid ohutusloengut ja said tutvuda Eesti Raudtee päästetehnikaga.

ρ Eesti Raudtee pälvis Tapa valla “Aasta teo” Tapa raudteejaama veetorni ja de- poo renoveerimise eest.

ρ Töötajatele hakati pakkuma karjäärinõustamise võimalust.

ρ Toimus jalakäijatele suunatud raudteeohutuskampaania, millega juhiti tähelepanu läänesuunal tihenenud reisirongiliiklusele. Ohutuspäeval jagasid ohutusteavet Nõmme linnaosa suurima liiklusega raudteeülekäigukohtadel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA), Elroni, Eesti Raudtee ja Foruse töötajad.

ρ Eesti Raudtee taristul toimusid märkimisväärsed riiklikud suurõppused SIIL, KILP ja KÜÜSLAUK. Tegevused jagunesid Lõuna- ja Ida-Eesti vahel ning toi- musid tihedas koostöös Kaitseväe, Kaitseliidu, Päästeameti, Politsei- ja Piiri- valveameti ning teiste julgeolekusse panustavate asutustega.

ρ Euroopa mitmekesisuse kuu raames tähistati Eesti Raudteel mitmekesisuse päeva. Toimus seminar, kus tutvustati mitmekesisuse ja kaasamise põhimõtteid, mille on loonud meie oma mitmekesisuse töörühm.

ρ Kopli kaubajaamas toimus Eesti Raudtee talgupäev. Talgutele oli tulnud üle 20 töötaja, kes andsid oma panuse jaamaümbruse puhastamisesse ja Putukaväila rohekoridori ettevalmistamisesse.

ρ 23. mail kogunesid Eesti Raudtee töötajad koos lastega Tallinna Loomaaeda raudteeLASTEpäevale. Kohal oli ka Operation Lifesaver Estonia (OLE) ohutus- telk.

ρ Toimus ettevõttesisene töövarjunädal, kus 13 töötajat varjutasid kolleegi tööd.

VEEBRUAR

JAANUAR

MÄRTS

APRILL

MAI

2025. AASTA OLULISEMAD SÜNDMUSED

ρ Eesti Raudtee pälvis Kaitseministeeriumilt “Riigikaitsjate toetaja” hõbetaseme tunnustuse.

ρ Eesti Raudtee sai järjekorras neljanda vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgise Kestliku Ettevõtluse Liit KELL poolt.

JUUNI

Aastaraamat 2025 37

2025. aasta olulisemad sündmused

ρ AS Eesti Raudtee ja OÜ GoTrack sõlmisid 7,8 miljoni euro suuruse lepingu Palupera–Puka raudteelõigu õgvenduste ehituseks ja kapitaalremondi teosta- miseks, et luua eeldused piirkiiruse tõstmiseks kuni 160 km/h.

ρ Juuli lõpus toimus raudteelaste käsidresiinivõistlus Relsiralli, kus osales ka Eesti Raudtee esindustiim.

ρ Eesti Raudtee Tapa haldushoone sai jätkusuutliku jäätmekäitlussüsteemi eest ReThink hõbemärgise.

ρ Instari 2025. aasta uuringus valiti Eesti Raudtee tehnikatudengite TOP 10 atrak- tiivseima tööandja hulka.

ρ Eesti Raudtee sai pere- ja töötajasõbraliku tööandja hõbemärgise.

ρ Aegviidu–Tartu raudteelõigu elektrifitseerimine jõudis lõpusirgele, kõik elektrifit- seerimiseks vajalikud kontaktvõrgu juhtmed said paigaldatud.

ρ Eesti Raudtee ohutussaadikud koolitasid Euroopa Liikuvusnädalal Tapa vallas pea 500 last.

ρ Toimus ettevõttesisene vabatahtlikkuse päev, kus meie töötajad käisid Eesti Toidupangal abis.

ρ Tähistati 155. aasta täitumist rongiliikluse algusest Eestis.

ρ Eesti Raudtee Tapa haldushoone sai Rohelise Kontori sertifikaadi.

ρ Toimus Škoda uute elektrirongide esmaesitlus Balti jaamas.

ρ Toimus ettevõtte väline töövarjunädal, mille jooksul võõrustati kümmet õpilast erinevatest koolidest.

ρ Eesti Raudtee ja LEONHARD WEISS OÜ allkirjastasid pea 5,2 miljoni eurose lepingu Tartu–Reola jaamavahe ja Reola jaama peatee kapitaalremondi teosta- miseks ning liiklejate ohutuse tõstmiseks.

ρ Eesti Raudtee saavutas CV Keskuse Eesti ihaldusväärseimate tööandjate uuringus 8. koha transpordi- ja logistikasektori tööandjate seas.

ρ Tallinnas toimus Euroopa Liidu Raudteeagentuuri (ERA) ja Euroopa Liidu Küber- turvalisuse Ameti (ENISA) viies küberjulgeoleku konverents, mille kaaskorralda- jaks oli Eesti Raudtee.

ρ Eesti Raudtee osales Kaitseväe õppusel “Karujälg 2025”.

ρ Nõukogu kinnitas Eesti Raudtee uuendatud strateegia aastateks 2025-2029.

ρ Esitleti Škoda ronge, millega Elron alustas reisijate teenindamist Lääne-Harju piirkonnas. Valmis Tapa jaama uuendatud liiklusjuhtimissüsteem, mis lubas võtta uued Škoda elektrirongid kasutusse ka Tallinn–Tapa rongiliinil.

ρ Toimus Euroopa Investeerimispanga (EIB) ja AS Eesti Raudtee pressiüritus juulikuus sõlmitud 45 miljoni euro suuruse laenulepingu auks. Laenu abil viiakse ellu investeeringud, mis kiirendavad Eesti üleminekut säästvale transpordile.

ρ Lõppes „Eesti Raudtee 155 foto- ja joonistuskonkurss“ ning kuulutati välja võitjad.

ρ Eesti Raudtee avas Keilas uue, moodsa ja keskkonnasäästliku liginullenergia- hoone.

ρ Eesti Raudtee pälvis Peaasi.ee poolt väljastatava vaimset tervist väärtustava Õitseja märgise.

ρ Jagati välja ettevõtte väärtuste auhinnad ning toimus juubeliinfokonverents meie töötajatele.

JUULI

AUGUST

SEPTEMBER

OKTOOBER

NOVEMBER

DETSEMBER

Aastaraamat 2025

2026. AASTAKS SEATUD EESMÄRGID

LÄHTUDES EESTI RAUDTEE STRATEEGIAST, ON ETTEVÕTE SEADNUD 2026. AASTAKS 12 EESMÄRKI, SEALHULGAS:

■ kulumieelne kasum (EBITDA) on vähemalt 36,7 mln eurot;

■ investeeringute eelarvest on täidetud vähemalt 85% ehk 119,6 mln eurot;

■ turvangusüsteemide moderniseerimise suurprojektis (CCS) on Tapa–Tartu liinil uus liiklusjuhtimise süsteem kasutusele võetud;

■ liikluskorralduse automatiseerimise projektis (TTCMS) on automatiseeritud liiklusjuhtimise süsteem kasutusele võetud Lääne-Harju ja Reola–Koidula liinidel;

■ elektrifitseerimise projektis on Aegviidu–Tapa–Tartu raudteeliini kontaktvõrk ja alajaamad kasutusele võetud ning Tapa–Narva raudteeliini kontaktvõrk on valmis ehitatud;

■ kiiruste tõstmiseks kuni 160 km/h on Tapa–Narva raudteeliinil ja Palupera–Puka–Keeni lõigul õgvendused ja kapitaalremont lõpetatud ning Nelijärve, Jäneda ja Lehtse peatuskohtades on platvormid ja tunnelid valmis ehitatud ning kasutusele võetud;

■ elektrienergia omatarve ei ületa 12,5 GWh/aastas;

■ reisirongide aastakäive on 5,6 mln rongikilomeetrit, tagatud on liiklusgraafiku täitmine vähemalt 99% reisijateveol, Tallinna–Tartu kiirrongi sõiduaeg on 1 h 45 min, 15 infotablood on paigaldatud Lääne- Harju ja Tapa–Narva liinidel, platvormidele on rajatud 20 reisijate ootepaviljoni;

■ ettevõtte toimepidevuse süsteem on viidud vastavusse hädaolukorra seaduse ja elutähtsat teenust korraldava asutuse (ETKA) poolt kehtestatud nõuetega;

■ jätkusuutlikke väärtuspõhiseid riigihankeid on läbi viidud hangete koguarvust: keskkonnahoidlikke hankeid 30%, sotsiaalselt vastutustundlikke hankeid 7% ning innovatsiooni edendavaid hankeid 3%;

■ liiklusteenistuse eesti keelt valdavate (keeleoskus B2 kategooria tasemel) töötajate osakaal on vähemalt 45%;

■ moderniseeritakse viis raudteeülesõidukohta (algtase 95, lõpptase 100).

2026. aastaks seatud eesmärgid

38

Aastaraamat 2025 39

Kuigi Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiiv ei ole meile kohus-

tuslik, avaldame vabatahtlikult juba teise standarditele toetuva aruande.

ESRS aitab meil tagada andmete ajalise järjepidevuse ja võrreldavuse.

Lugejasõbralikkust silmas pidades oleme 2025. aasta aruandes võrrel-

des eelmisega vähendanud andmepunktide koodide ja vahepealkirjade

mahtu. Usume, et läbipaistvus ja vastutustundlikkus on parim viis vastata

ühiskonna ootustele.

Monika Lilles, Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht

KESTLIKKUSARUANNE

Kestlikkusaruanne

Aastaraamat 2025 40

Kestlikkusaruanne

SISSEJUHATUS KESTLIKKUSE TEEMADESSE EESTI RAUDTEEL

Kestlikkusaruande koostamise aluspõhimõtted

Peatükis on lähtutud ESRS2 standardist ja selle järgmistest osadest: BP-1, BP-2, MDR-P, MDR-A, MDR-M.

Käesolev Eesti Raudtee kestlikkusaruanne on koostatud toetudes Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiivile (CSRD) ja selle standarditele (ESRS).

Ärisaladuse või konfidentsiaalsuse tõttu välja jäetud andmeid Eesti Raudteel ei ole. Aruandest on välja jäetud teemad, mis ei ole kahese olulisuse analüüsi alusel Eesti Raudteele olulised või mille kohta teave puudub – need teemad on loetletud aruande lisas 2.

Aruandes ei ole spetsiaalselt eraldatud Eesti Raudtee enda ja väärtusahela tegevusi, kuid need on erista- tavad lähtuvalt teemast ja kontekstist. Eesti Raudtee käsitleb oma tegevust järjepidevalt kogu väärtusahela ulatuses. Kestlikkusaruanne ei kuulu konsolideerimisele ning see ei konsolideeri ühtegi teist aruannet.

Andmed on esitatud seisuga 31.12.2025, kui ei ole märgitud teisiti. Mõnel juhul on kirjeldatud ka 2026. aasta andmeid.

Kestlikkuse teemade integreerimine juhtimisse

Peatükis on lähtutud ESRS2 standardist ja selle osadest GOV-2, GOV-3, GOV-5.

Eesti Raudtee juhtorganite roll kestlikkuses

Eesti Raudtee haldus-, juht- ja järelevalveorganite rolle ning sõltumatust on kirjeldatud peatükis „Hea ühin- gujuhtimise tava aruanne“.

Haldus-, juht- ja järelevalveorganite koosseis, sealhulgas tegevjuhtkonda kuuluvate liikmete esindatus eri rollides, palgatöötajate ja muude töötajate esindatus, mitmekesisus ning pädevus, on esitatud tabelis lk 42-43.

Kuna kestlikkuse eesmärgid on osa Eesti Raudtee üldistest strateegilistest eesmärkidest, järgitakse ka juhtorganite valikul põhimõtteid, mis tagavad nende pädevuse ja teadlikkuse kestlikkusega seotud küsi- mustes. Eesti Raudtee ei arvesta juhtorganite valimisel mitmekesisuse aspekte eraldi, vaid lähtub vald- kondlikust pädevusest, mis on viidatud tabelis vastavalt välja toodud.

Olulisi kestlikkuse teemadest tõstatuvaid mõjusid, riske ja võimalusi võetakse arvesse Eesti Raudtee stra- teegia koostamisel, oluliste tehingutega seotud otsuste ja riskijuhtimisprotsessi järelevalves, arvestades sealjuures kestlikkuse aspektidega seotud kompromissidega.

Aastaraamat 2025 41

Kestlikkusaruanne

ESG juhtrühm, kuhu kuuluvad ka haldus,- juht- ja järelevalveorganite liikmed, vaatab olulised mõjud, riskid ja võimalused üle kord aastas. Protsessis osalesid järgmised ettevõtte haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmed: kommunikatsioonijuht, eelarve ja analüüsi peaspetsialist, personaliosakonna juhataja, ohutustee- nistuse juht, eelarve- ja analüüsiosakonna juhataja, juhatuse liikmed, kvaliteedijuht, keskkonnakaitse peas- petsialist, kommertsosakonna juhataja, riskijuhtimise ja siseauditi osakonna juhataja ning hankeosakonna juhataja. Protsess on täpsemalt lahti kirjutatud peatükis „Väärtusahel, strateegia ja ärimudel kestlikkuse vaates” ning “Lähtealused taristu kasutajatele avalduvate mõjude juhtimiseks“.

Kestlikkuse roll töötajate motivatsioonipaketis

Motivatsioonikava ehk stiimulite süsteem on mõeldud töötajate motiveerimiseks ja tulemuslikkuse suu- rendamiseks. Selle peamised omadused ja nende kehtestamise tasand on Eesti Raudtees kestlikkusega seotult järgmiselt.

Kestlikkuse aspektid on ettevõttes määratletud strateegilisel tasemel ja neist tulenevad aasta eesmärgid kinnitab nõukogu. Seejärel kinnitab juhatus struktuuriüksuste tegevuskava nõukogu poolt kinnitatud ees- märkide saavutamiseks, mille tulemusena on ka igal struktuuriüksusel omad eesmärgid ehk nii nõukogu, osakonna kui ka töötajate tasandil on kokku lepitud eesmärgid, mis seonduvad ka kestlikkusega.

Ettevõttes kehtib palgakomponendina tulemustasu, mis on seotud kokkulepitud aasta eesmärkide täitmi- sega. Igal kevadel hinnatakse nende täitmist ning võetakse vastu otsused tulemustasu maksmise kohta. Tulemustasu on töötaja töötasu muutuv komponent, mille maksmine ja suurus on seotud ettevõtte ja töö- taja kokkulepitud aasta eesmärkide täitmisega. Selle suurus on töötajate kaupa erinev. Tulemustasufond moodustab ca 5% ettevõtte töötasufondist (keskmine tulemustasu on u 60% töötaja kuupalgast). Eesmär- kide täitmise hindamine ja tasu maksmine toimub peale majandustulemuste auditeerimist kevadel.

Üldgrupi (nt liikluskorraldaja) ja operatiivtöötajate (nt tööjuht), spetsialistide (nt projektiinsener) gruppi kuu- luvatele töötajatele tulemustasu maksmise aluseks on töötaja tööülesannete kvaliteetne täitmine. Ope- ratiivtööjuhtide (nt teeosakonna juhataja), võtmetöötajate (nt teenusejuht), projektijuhtide ja juhtide grupi töötajatele tulemustasu maksmise aluseks on arvestusperioodiks planeeritud tegevuste ja eesmärkide saavutamine.

Tulemuslikkuse hindamisel võetakse arvesse kestlikkusega seotud eesmärke, mis on määratle- tud ettevõtte strateegias. Sellisteks eesmärkideks on näiteks:

■ elektrifitseeritud ja kaasaegse täisautomaatse liikluskorraldusega taristu;

■ sidusrühmade rahulolu;

■ väärtuspõhine juhtimine, kestlik ja sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte;

■ “nullvisioon” raudteetaristu ohutuses;

■ atraktiivne tööandja.

Aastaraamat 2025 42

Kestlikkusaruanne

Nimi Sünni- aasta

Haridustase Positsioon Positsioonile asumise aasta

Eelnev töökogemus

Rene Varek 1972 Tallinna Tehnika- ülikooli majan- dusteaduskonna ärijuhtimise baka- laureusekraad

Nõukogu esimees

2023. aastal valiti nõukogu esimeheks, varasemalt liige aastast 2020

Amserv Grupi AS tegevjuht. Vara- semalt töötanud muuhulgas Eesti Raudtee juhatuse liikmena ja turundusdirektorina ning ka raudteeveeremi renditeenuseid pakkuva Railcar OÜ juhatuse liikmena (Eesti Raudtee nõukogu esimehena ametiaeg lõppes 20.12.2025)

Indrek Laineveer 1978 Tallinna Tehnika- ülikooli majandus- teaduse bakalau- reusekraad

Nõukogu liige Auditikomitee liige Ohutuskomitee liige

2020 Kliimaministeeriumi raudtee vald- konnajuht, varasemalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi raudteetalituse juhataja

Hannes Luts 1988 Müncheni Tehni- kaülikooli trans- pordisüsteemide magistrikraad

Nõukogu liige ja alates 28.01.2025 auditikomitee liige

2023 Regionaal- ja põllumajandusminis- teeriumi ühistranspordiosakonna nõunik, transpordi- ja liikuvuskon- sultatsioone pakkuva OÜ Loco- smart konsultant. Varasemalt tööta- nud konsultandina Šveitsi ettevõttes Xrail AG

Kaupo Raag 1980 Tallinna Tehnika- ülikooli finants- alane magistri- kraad

Nõukogu liige

2023 Rahandusministeeriumi osaluspolii- tika ja riigiabi valdkonna juht, vara- semalt tegutsenud ka Eesti Geoloo- giakeskuse, Eesti Meremuuseumi, Lennuliiklusteeninduse, Rail Baltic Estonia (RBE), Nordica ja Levira nõukogude liikmena

Anvar Salomets 1983 Tallinna Tehnika- ülikooli transpor- ditehnika magist- rikraad

Nõukogu liige

2023 RBE juhatuse esimees, varasemalt töötanud nii Eesti Raudtee arendus- direktorina kui ka TTJA peadirektori asetäitjana

Roman Laidinen 1980 Sisekaitseaka- deemia tolli eriala bakalaureuse- kraad

Auditikomitee esimees

2016 Riskijuhtimise lektor Eesti Ettevõtlus- kõrgkoolis Mainor ning tegutsenud siseauditijuhina ettevõtetes IPF Digital AS, BLRT Grupp AS, Tallinna Vesi AS

Kaur Kajak 1974 Tallinna Ülikooli riigiteaduste magistrikraad

Auditikomitee liige

2022 Rahandusministeeriumi haldus- poliitika asekantsler, varasemalt töötanud TTJA peadirektorina ning Päästeameti järelevalveosakonna juhina

NÕUKOGU, JUHATUSE JA KOMITEEDE LIIKMED

Aastaraamat 2025 43

Kestlikkusaruanne

Nimi Sünni- aasta

Haridustase Positsioon Positsioonile asumise aasta

Eelnev töökogemus

Tamo Vahemets 1967 Olustvere Sov- hoostehnikum, agronoomia eriala, EBS ärijuhtimine, (õpingud pooleli)

Ohutuskomitee esimees

2015 OLE tegevjuht ning Eesti Energia turvalisuse ja tuleohutuse juht, varasemalt töötanud ka Eesti Raud- tee turvajuhina

Dago Antov 1956 Tartu Ülikooli geo- informaatika ja kartograafia doktorikraad

Ohutuskomitee liige

2017 Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi emeriit- professor ning varasemalt ka logis- tika ja transpordi teaduskeskuse juht

Sirle Loigo 1977 Sisekaitseakadee- mia politseikolledž

Ohutuskomitee liige

2020 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse juht, politseikolonelleitnant

Viktor Saaremets 1978 Tallinna Ülikooli organisatsiooni- käitumise magistri- kraad

Ohutuskomitee liige

2024 Päästeameti peadirektori asetäitja, varasemalt juhtinud päästetöö osa- konda ja ennetustöö osakonda

Kaido Zimmermann 1965 Tallinna Tehnika- ülikooli raudtee- ehituse magistri- kraad

Juhatuse esimees- peadirektor

2021 RBE nõukogu liige. Varasemalt RB Rail AS-is planeerimise ja projektee- rimise osakonna juht, Läti Raudtee peainsener, Eesti Raudtee juhatuse esimees aastatel 2007-2012

Andrus Kimber 1972 Tartu Ülikooli ra- handuse ja stra- teegilise juhtimise magistrikraad ning Tallinna Tehnika- ülikooli digimuu- tused ettevõttes magistrikraad

Juhatuse aseesimees- finantsdirektor

2017 Varasemalt Keskkonnainvesteerin- gute Keskus SA juhatuse liige, SEB Eesti Ühispank asepresident, kre- diidivaldkonna juht, juhatuse liige, SEB Ühisliisingu nõukogu esimees

Arvo Smiltinš 1969 Tallinna Tehnika- ülikooli raudtee- ehituse magistri- kraad

Juhatuse liige- tehnikadirektor

2021 SA Raudteekutsed kutsekomisjoni liige ja hindamiskomisjoni esimees. Varasemalt LEONHARD WEISS OÜ juhatuse liige ning Eesti Raudtee juhatuse liige ja infrastruktuuri direktor

Aastaraamat 2025 44

Kestlikkusaruanne

Ühised kestlikkusega seotud eesmärgid 2025. aastal

Eesti Raudtee strateegilistele eesmärkidele tuginedes määratakse koostöös osakondade juhtidega ette- võtteülesed aasta eesmärgid, sellisteks 2025. aasta eesmärkideks olid muuhulgas:

■ Aegviidu–Tapa–Tartu liini kontaktvõrk ja alajaamad on valmis elektrirongiliikluse avamiseks;

■ moderniseeritud raudteeületuskohti lisandub 28;

■ töötaja ja peresõbraliku tööandja märgise hõbetase on säilitatud;

■ mõjuala 3 ESG mõjude küsitlus on läbi viidud;

■ Vastutustundliku ettevõtluse foorumi indeksis on osaletud ja kuldtase on kaitstud;

■ 12 infotablood on paigaldatud Tapa–Tartu lõigule.

Riskijuhtimine ja kestlikkusalase teabe sisekontroll

Ettevõtte ESG juhtrühma kuulub riskijuhtimise ja siseauditi osakonna esindaja, kes osales ka oluliste mõju- de, riskide ja võimaluste (IRO) hindamisel. Mõjude, riskide ja võimaluste hindamise käigus tuvastatud riskid kattusid enamjaolt juba varasemalt riskijuhtimise protseduuride raames kaardistatud riskidega.

Eesti Raudtee ei rakenda kestlikkusaruandele eraldi sisekontrolli.

Väärtusahel, strateegia ja ärimudel kestlikkuse vaates

Peatükis on lähtutud ESRS2 standardi osast SBM-1.

Strateegia ja ärimudel

Eesti Raudtee on riigile kuuluv äriühing, mille põhitegevus on raudteeinfrastruktuuri majandamine – raudteeinfrastruktuuri ja liiklusjuhtimissüsteemide ehitamine, remont ja hooldamine, samuti raudtee- liikluse ja manöövritöö korraldamine. Eesti Raudtee jaotab raudtee läbilaskevõimet, võimaldab raud- teeveo-ettevõtjatel eraldatud läbilaskevõimet kasutada, kogub raudteeinfrastruktuuri kasutustasusid ning viib ellu taristuprojekte, et tagada ohutu, tõhus ja keskkonnasõbralik transpordivõrk. Seega on Eesti Raudtee ärimudel varakeskne.

Eesti Raudtee juhtimissüsteemi juhtpõhimõtted sätestavad muuhulgas, et vastutustundliku et- tevõttena peab Eesti Raudtee oluliseks ettevõtte jätkusuutlikku arengut ning strateegilist pa- nustamist sotsiaalse ja looduskeskkonna arengusse. Juhtimispõhimõtted tervikuna on välja toodud peatükis “Väärtused ja juhtpõhimõtted”.

Strateegiliselt keskendub Eesti Raudtee neljale strateegilisele suunale – taristu, sidusrühmad, töötajad ja protsessid, mis on omakorda seotud kestlikkuse eesmärkidega. Strateegilised suunad ja seosed on esi- tatud alloleval joonisel.

Eesti Raudtee kestlikkuse strateegia 2024–2030 ja selle rakenduskava sätestab kestlikkuse eesmärgid, tegevused ja vastutajad. Eesmärgid on välja toodud iga kestlikkusaruande teema all.

Aastaraamat 2025 45

Kestlikkusaruanne

KESKKOND

■ Kliimamõju vähendamine

■ Keskkonnamõju vähendamine

■ Korduskasutuse suurendamine

INIMESED

■ Reisijasõbraliku teenuse pakkumine

■ Teadlikkuse suurendamine raudtee- ohutusest

■ Kogukondadega koostöö edendamine

■ Töötajaskonna järelkasvu tagamine

■ Tööõnnetuste vältimine

■ Töötajate tervise edendamine

■ Töötaja- ja peresõbraliku ettevõtte kujundamine

■ Mitmekesise ja mittediskrimineeriva töökultuuri tagamine

JUHTIMINE

■ Ettevõtte väärtuste kinnistamine töötajates

■ Riskide haldamine

■ Korruptsiooni ennetamine

■ Vilepuhumise soodustamine

■ Tarneahela mõjude juhtimine

■ Jätkusuutliku hankimise rakendamine

■ Rohekontori arendamine

■ Teadlikkuse suurendamine infoturbest

■ Innovatsiooni toetamine

■ Protsesside modelleerimine

■ Ettevõtte kestliku arengu tagamine

KESTLIKKUSE EESMÄRGID 2030

Reisijatevedu Kaubavedu Kinnisvara Taristu ja liiklusjuhtimine

TARISTU SIDUSRÜHMAD TÖÖTAJAD PROTSESSID

■ Elektrifitseeritud ja kaas- aegse täisautomaatse liiklus- korraldusega taristu

■ Optimeeritud taristu

■ Tõhus ettevõte

■ Kvaliteetsed teenused

■ Sidusrühmade rahulolu

■ Raudteeliikluse kasv

■ Professionaalsed ja pühendunud töötajad

■ Väärtuspõhine juhtimine

■ Kestlik ja sotsiaalselt vastutustundlik ettevõte

■ Atraktiivne tööandja

■ Digitaliseeritud ja automati- seeritud protsessid

■ “Nullvisioon” raudteetaristu ohutuses

Eesti Raudtee strateegia seos kestlikkuse eesmärkidega

Aastaraamat 2025 46

Kestlikkusaruanne

Sidusrühmad ja olulised teemad

Peatükis on lähtutud ESRS teemapõhiste standardite osadest IRO-1 ning SBM-2–SBM-3.

Sidusrühmade huvid ja seisukohad

Eesti Raudtee peamised sidusrühmad, nende kaasatus ning kaasamise kategooriad, viisid ja eesmärgid on toodud järgnevas tabelis.

Reisijatevedu

Kaubavedu

Reisijate liikumine jaama

Kauba vedu jaama

Reisijate raudteevedu

Kauba raudteevedu

Raudtee- taristu

Raudtee- taristu

Liiklus- juhtimine

Liiklus- juhtimine

Teenindus- rajatised

Teenindus- rajatised

Veoelekter ja eel-

soojendus

Lisa- ja abiteenused

Eesti Raudtee poolt osutatavad teenused

Mõjuala 1 (oma sõidukid, katlamajad, F-gaasid)

Mõjuala 1

Mõjualad 2 (sh ostetud elektri- ja soojusenergia) ning 3 (sisenev, seesmine ja väljuv logistika)

Mõjualad 2 ja 3

Klientide jt sidusrühmade poolt osutatavad teenused

Väärtusahel

Eesti Raudtee väärtusahel hõlmab raudteeinfrastruktuuri kasutada andmist (nn minimaalne juurdepää- supakett ehk raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu tagavad põhiteenused) veo-ettevõtjatele reisijate- või kaubaveoks, samuti vajadusel teenindusrajatiste kasutada andmist, veoelektri vahendamist ning infrast- ruktuuri juurdepääsu tagavate lisateenuste ja juurdepääsu abiteenuste osutamist.

Eesti Raudtee väärtusahelad

Aastaraamat 2025 47

Kestlikkusaruanne

Sidusrühmad ja nende kaasamine

Rollid Näited Kaasamise eesmärk Kaasamise viisid

Kliendid Veoettevõtjad (Operail, LDz Cargo, LTG Cargo, Enefit Industry, GoRail, Elron, Vivi, Sillamäe Sadam (Silport), Maardu Raudtee jt), Tallin- na Sadam, HHLA TK Esto- nia jt

Kliendi tagasiside kogumi- ne, murekohtade lahenda- mine ning rahulolu suuren- damine

Iga-aastane kliendirahul- olu uuring ja regulaarsed kohtumised, töötoad

Lepingulised koostöö- partnerid

Töövõtjad (nt GoTrack, LEONHARD WEISS, GRK jne) tarnijad, rahvusva- helised organisatsioonid, raudteeadministratsiooni funktsioonide täitjad teistes riikides, avalikud raudteed (Edelaraudtee), mitteavali- ke raudteede valdajad (nt Valga Depoo), Kliimaminis- teerium, krediidiasutused (nt EIB), OLE, kõrgkoolid (Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia) jt

Koostöö arendamine, part- nerite vajaduste arvestami- ne, ühistegevuse kavan- damine, raudteeohutuse suurendamine

Regulaarsed töökohtumi- sed, töötoad

Sihtrühmad Reisijad, ekspedeerijad, kaubasaajad ja -saatjad, ministeeriumid (Rahandus- ministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministee- rium), valitsusasutused (eelkõige Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet), kohalikud omavalitsused jt

Regulatsioonidele vasta- vuse tagamine, sihtrühma vajaduste arvestamine, raudteeohutuse suurenda- mine

Regulaarsed kohtumised, töötoad, sotsiaalmeedia, ühised projektid ja üritu- sed, aruandluse esitamine

Töötajad Eesti Raudtee töötajad Töötajaskonna rahulolu suu- rendamine ja koostöös et- tevõtte arendamine

Ettevõtte rahulolu-uuring üle aasta, erinevad küsitlu- sed, ideepank ja töötoad, koolitused

Ametiühing Eesti Raudteelaste Ameti- ühing

Töötajate huvide kaitse ja rahulolu suurendamine, mu- rekohtade lahendamine

Regulaarsed kohtumised, üritused

Kogukonnad Luite Selts, koolid, jalgrat- turid, filmitegijad, kunsti- projektide eestvedajad jt

Informeerimine, vajaduste arvestamine, raudteeohu- tusteabe levitamine

Pressiteated, sotsiaalmee- dia, otsekontaktid ja ühised projektid, üritused

Meedia Veebi-, raadio- ja teleka- nalid

Informeerimine ja mure- kohtade lahendamine

Pressiteated, päringud ja intervjuud, sotsiaalmeedia, üritused

Aastaraamat 2025 48

Kestlikkusaruanne

Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste hindamine

Sünteesides Eesti Raudtee poolt 2024. aasta kevadel läbi viidud ühiskondliku mõju ja vastutuse hindamise tulemusi ning sama aasta suvel läbi viidud majandusliku olulisuse hindamise tulemusi, tuvastati peamised aspektid, mille põhjal arutati ettevõttes moodustatud töörühmas läbi teemad, mis peavad järgnevatel aas- tatel olema Eesti Raudtee tähelepanu keskmes.

Täpsustavalt on mõjude hindamine välja toodud peatükkides “Taristu kasutajad ja koostööpartnerid” ning “Elurikkus ja ökosüsteemid”.

Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste hindamise protsess

Eesti Raudtee oluliste mõjude, riskide ja võimaluste protsess viidi põhjalikult läbi 2024. aastal. Järgmisel läheküljel tabelis OLE olulised mõjud, riskid ja võimalused, millele tugineb ka standardi kestlikkusaspektide valik ehk käesoleva kestlikkusaruande ülesehitus. Olulist mõju ei tuvastatud väärtusahela töötajate ja vee- ja mereressursside suhtes.

Eesti Raudtee olulised mõjud, riskid ja võimalused (IRO)

Lisaks eelnevale on Eesti Raudtee strateegia tarbeks koostatud SWOT-TOWS analüüs, mis on täpsemalt kirjeldatud peatükis “Taristu kasutajad ja koostööpartnerid”.

Kuna Eesti Raudteel on sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14001, siis hindab ettevõte igal aas- tal oma keskkonnaaspekte ja mõjusid. Samad aspektid sisalduvad ka riskide hindamise ja ESG strateegia koostamise protsessis.

Aastaraamat 2025 49

Kestlikkusaruanne

KESKKONNATEEMAD (E) SOTSIAALSED TEEMAD (S) VALITSEMINE (G)

MÕJUD MÕJUD MÕJUD

Raudteevõrgu elektrifitseerimine Turvaline ja ohutu raudtee Aus, eetiline ja läbipaistev juhtimine,

korruptsioonivastane tegevus

Eluslooduse kaitsmine RISKID Vastutustundlik toodete ja teenuste

hankimine

Müra ja vibratsioon Veomahtude vähenemine

sanktsioonide tõttu RISKID

Reostus, lekked, kemikaalid Võimetus täita sidusrühmade ootusi

kiiremale raudteeühendusele Küberohu suurenemine

Energiatarbimine ja kasvuhoone- gaaside (KHG) emissioonid

Õnnetused inimestega (mitte töötajatega) liikluses, taristul jm

Sanktsioonide rikkumine

Jäätmed Kvalifitseeritud tööjõu puudus Kestlikkusteemade juhtimise vähese tulemuslikkuse mõju

finantseerimisele

RISKID VÕIMALUSED Täiendavad nõuded tarneahela

juhtimisele, sh hangetel

Ressursside hinnatõus Raudteeinfrastruktuuri arendamine VÕIMALUSED

Rangemad eluslooduse kaitse nõuded

Töötajate tervis ja ohutus Automatiseerimine ja

digitaliseerimine

Rangemad materjalide valiku ja jäätmekäitluse nõuded

Töötajate koolitus ja areng

Kasvuhoonegaaside emissioonid Täpne ja kvaliteetne teenus

Täiendavad aruandlusnõuded Tööandja maine ja töötajate järelkasv

Fossiilkütuste vähenenud tarbimise mõju veomahtudele

Aus palk ja atraktiivne motivatsioonipakett

Füüsilised kliimariskid Töötajate pühendumus, rahulolu

ja kaasamine

Vee- ja pinnasesaaste Transpordisektori arengu

eestvedamine

VÕIMALUSED Majanduslik mõju/panus

Eesti ühiskonda

Raudteetranspordi eelistamine (modaalnihe)

Huvigruppide kaasamine

Sääst materjalide taas- ja korduskasutusest

Mitmekesisus ja mitte-diskrimineerimine

Kohalike kogukondade toetamine

Aastaraamat 2025 50

Keskkonnateemad

KESKKONNATEEMAD (E)

Vastavus Euroopa Liidu taksonoomiale

Eesti Raudtee tegevus on seotud Euroopa Liidu taksonoomiamääruse (EL 2020/852) keskkonnaeesmärki- dest eelkõige kliimamuutuste leevendamise, kliimamuutustega kohanemise, saaste vältimise ja vähenda- mise, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ning ringmajandusele üleminekuga. Lähtudes taksonoomiakom- passis toodud sõelumiskriteeriumidest, panustab ettevõtte tegevus kahe esimesena nimetatud eesmärgi saavutamisse, ei põhjusta kahju teistele keskkonnaeesmärkidele ning vastab minimaalsetele sotsiaalsete- le tagatistele.

Eesti Raudtee kuulub taksonoomiamääruse kohaselt transpordi infrastruktuuri kategooriasse.

Kliimamuutused

Peatükis on lähtutud standardist ESRS E1 ning selle osadest E1-1, E1-2 ja E1-4, E1-7, E1-8.

Lähtealused kliimaneutraalsuse saavutamiseks

■ Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 on Eesti Raudteele seadnud eesmärgiks raudtee elektrifitseerimise, et vähendada kasvuhoonegaaside emissioone mõjualades 2 ja 3.

■ Eesti Raudtee on oma strateegilised eesmärgid joondanud riiklike eesmärkidega ettevõtte strateegias ja äriplaanis, õgvendades kõverad, remontides tee ning elektrifitseerides Tallinn–Tapa– Tartu (2026) ja Tapa–Narva (2028) raudteeliinid. Juba 2021. aasta algusest läks Eesti Raudtee täielikult üle taastuvatest allikatest pärineva elektrienergia kasutamisele ja vahendamisele, panustades sellega kliimaneutraalse liikuvuse suurendamisse.

■ Rohetiigri algatuse raames koostatud „Transpordi teekaardi 2040“ positiivse baasstsenaariumi kohaselt väheneb raudteetranspordi heide (kt CO2ekv) 2040. aastaks 66%, jõudes tasemeni 17,2 kt (2019: 50,2 kt). Tulemuslikkuse stsenaariumis peetakse võimalikuks heite vähenemist isegi kuni 90%. Stsenaariumide eelduseks on muu hulgas taktsõiduplaani rakendamine. Heitkogustega kauplemise süsteemist eraldatud riiklike vahendite toel on Eesti Raudtee alustanud vastavaid investeeringuid.

■ Eesti Raudtee tegevusest tekkiv õhusaaste mõjualas 1 on pigem vähene. Süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi, lämmastikoksiidi ja looduslike orgaaniliste ühendite heide tekib veel paari meie oma kontorihoone katlamaja kütmisel ning ettevõtte autopargi kasutamisel. Suund on võetud säästlike küttesüsteemide kasutamisele. Ettevõtte kestlikkusstrateegia eesmärkideks on muu hulgas lokaalsete energiatootmissüsteemide poolt toodetud elektrienergia kogus ja liginullenergia hoonete arv, millega ettevõte panustab energiatõhususse. Ka ettevõtte autopargi suhtes on kestlikkuse strateegias ära määratud keskkonnahoidlike sõidukite ja elektrisõidukite laadimisjaamade arvu suurendamine.

Aastaraamat 2025 51

Keskkonnateemad

■ Kaasnevalt on iga-aastaseks tegevuseesmärgiks vähendada elektrienergia tarbimist. Näiteks kasutatakse pöörmete elektersoojendussüsteeme kaalutletult, rakendades neid vajaduspõhiselt. Valgusteid vahetatakse kaasaegsete ja säästlike süsteemide vastu. Nimetatud tegevused aitavad kaasa ka kliimamuutustega kohanemisele, vähendades nende mõju inimestele ja elusloodusele.

■ Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest lähtuvalt on transpordi ja liikuvuse arengukavas siht vähendada 2035. aastaks transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 1 700 kilotonnini CO2ekv aastas ehk 669 kilotonni võrra võrreldes 2019. aastaga. Raudtee täielikul elektrifitseerimisel koosmõjus modaalnihke ja raudteeveeremi asendamisega oleks võit 103 kilotonni CO2ekv aastas, millega oleks võimalik saavutada ligikaudu 15% Eesti kliimaeesmärgist.

Eestis moodustas transpordi- ja liikuvuse sektor 2023. aastal 19% riigi kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis vastab 2,5 mln tonnile CO2ekv (2025. a valminud Kliimaministeeriumi kasvuhoonegaaside inventuur perioodi 1990–2023 kohta). Raudteetranspordi osakaal sellest suhteliselt väike, ca 2%. 2024. aastal kasutas Eestis raudteetransporti 3,9% reisijatest ning raudteel veeti 19,1% kaupadest, mis näitab, et raudtee näol on tegemist säästlikuma transpordiliigiga võrreldes nt maantee- ja õhuvedudega. Euroopa Komisjon on oma transpordipoliitika Valges raamatus sedastanud, et 30% maanteekaubavedudest tuleks asendada muude transpordiliikidega, näiteks raudtee- või veetranspordiga 2030. aastaks ja üle 50% kõnealustest vedudest tuleks asendada muude transpordiliikidega 2050. aastaks.

Eesti Raudtee ei osta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks süsinikukrediite.

Raamtegevused kliimamuutuste leevendamiseks ning nendega kohanemiseks on järgmised:

■ emissioonide kaardistamine väärtusahelaüleselt (kasvuhoonegaaside heide mõjualades 1–3);

■ kasvuhoonegaaside heite eesmärgistamine ja vähendamine.

Aastaraamat 2025 52

Keskkonnateemad

Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias

Eesmärk

Tuleminäitajad

2025

tegelik 2026 2027 2028 2029 2030

Lokaalsete energiatootmis- süsteemide (sh päikeseparkide ja CCS* konteinerite, Tapa Kauba 8 ja Keila uus hoone) poolt toode- tud elektrienergia, MWh

174 257 325 382 382 382

Taastuvenergia osakaal elektri- energia tarbimises mõjualas 1 ja 2 (ostetakse ja toodetakse vaid taastuvenergiat (alla 1% kogu Eesti Raudtee tarbimisest on Telliskivi kontoris kasutatava elektri- energia mittetaastuv osa)

99% 99% 99% 99% 99% 99%

Keskkonnahoidlike sõidu- autode (M1, N1) protsent soetata- vate autode koguarvust

50% hübriid

25% pistik- hübriid

25% pistik- hübriid

25% pistik- hübriid

25% pistik- hübriid

25% pistik- hübriid

Liginullenergia hoonete arv 2 (lisandus Keila hal- dushoone)

3 (+Jõhvi haldushoo- ne)

Elektrisõidukitele laadimisjaama- de arv

12 (+Üle- miste 2, Narva 2, Telliskivi 2, Tartu 4)

12 18 (Valga 2, Koidula 2, Keila 2)

18 18 18

*CCS (Control-Command and Signalling) on rongiliikluse kontrolli- ja juhtimissüsteem, mis tagab rongiliikluse ohutuse ja sujuvuse.

CCS konteinerid on ruumid vastavate seadmete mahutamiseks.

Aastaraamat 2025 53

Keskkonnateemad

Energiatarbimine ja kasvuhoonegaasid

Peatükis on lähtutud standardist ESRS E1 ning selle osadest E1-5 ja E1-6.

Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus

(1) Söel ja söetoodetel põhinev kütusetarbimine (MWh) 0

(2) Toornaftal ja naftasaadustel põhinev kütusetarbimine (MWh) 1 114 MWh

(3) Maagaasil põhinev kütusetarbimine (MWh) 0

(4) Muudest fossiilsetest allikatest pärit kütuse tarbimine (MWh) 0

(5) Fossiilsetest energiaallikatest toodetud ostetud või omandatud elektri-, soo- jus-, auru- ja jahutusenergia (MWh)

0

(6) Fossiilenergia tarbimine kokku (MWh) (arvutatakse ridade 1–5 summana) 1 114 MWh

Fossiilsete allikate osakaal energia kogutarbimises (%) 9,3%

(7) Tuumaallikatel põhineva energia tarbimine (MWh) 0

Tuumaenergia allikatest toodetud energia kogutarbimine energia kogutarbimises (%)

0

(8) Taastuvate allikate, sh biomass (mis hõlmab ka bioloogilist päritolu tööstus- ja olmejäätmeid, biogaasi, taastuvatest allikatest toodetud vesinikku jne), kütu- setarbimine (MWh)

0

(9)Taastuvatest energiaallikatest toodetud ostetud või omandatud elektri-, soo- jus-, auru- ja jahutusenergia tarbimine (MWh)

10 871 MWh

(10) Muuks kui kütuseks kasutatava enda toodetud taastuvenergia tarbimine (MWh)

0

(11) Taastuvenergia tarbimine kokku (arvutatakse ridade 8–10 summana) (MWh) 10 871 MWh

Aastaraamat 2025 54

Keskkonnateemad

Kasvuhoonegaaside heide (mõjualad 1-3)

Arvutamisel on kasutatud Kliimaministeeriumi jalajälje arvutusmudelit (Keskkonna ja KHG jalajälje hindamise 2025 mudel) ja seal esitatud eriheitetegureid. Teadaolev KHG heide tuleneb kergel kütteõlil töötavatest väikestest lokaalsetest katlamajadest, sõidukitest ja ostetud elektrienergiast ning klientide tegevusest.

Mõjuala 1 2024

Energia ja sõidukid (tonni CO2ekv) 1 246 1 402

Mõjuala 2

Asukohapõhiselt mõõdetud mõjuala 2 koguheide, ostetud elektrienergia KHG heide (tonni CO2ekv)

0 0

Mõjuala 3

Klientide KHG heide (reisijakilomeetrid elektrirongides ja diiselron- gides, bruto tonnkilomeetrid kaubaveol) (tonni CO2ekv)

36 081 40 440

KHG heide kokku (tonni CO2ekv) 37 327 41 842

1., 2. ja 3. mõjuala koguheide ning kasvuhoonegaaside koguheide

Tabelis on esitatud mõjualade 1 ja 2 kasvuhoonegaaside heide. Mõjuala 3 heitkoguse andmetest on tea- da klientide heitkogused. Andmete täiendava kogumisega hakati tegelema 2025. aastal.

2025

Aastaraamat 2025 55

Keskkonnateemad

Saaste ja müra

Peatükis on lähtutud standardist ESRS E2 ning selle osadest E2-1, E2-2, E2-3, E2-4 ja E2-5.

Lähtealused saaste ennetamiseks ja vähendamiseks

Eesti Raudtee suhtub saastetemaatikasse pühendunult ja on teinud palju ennetustegevusi. Kahese olu- lisuse hindamisel on saaste oluline nii keskkonna- kui ka ohutusriskina ja sellest lähtuvalt on kirjeldatud riski maandamise tegevusi. Eesti Raudteel on olemas taastekava reostusjuhtumite puhuks.

Ohtlike ainete kasutamise minimeerimine ja kahjude vähendamine

■ Ohtlike ainete kasutamist (taimekaitsevahenditena ja liiprite immutamisel) jälgitakse ning võimalusel piiratakse.

■ Reostusjuhtumite ja hädaolukordade vältimiseks tegeleb Eesti Raudtee veeremist tekkiva reostuse ennetusega. Kuigi seaduse järgi on reostuse likvideerimine reostuse põhjustaja kohustus, on Eesti Raudtee taristu valdajana siiski valmis reostusi vajadusel likvideerima – ohutusosakond teeb regulaarselt õppusi ja taristul toimuvate õnnetuste korral osutatakse abi.

■ Eesti Raudtee kasutab oma tegevuses kahte suuremat kemikaalirühma: umbrohutõrjevahendeid ja õlisid. Umbrohutõrjeks kasutatakse glüfosaadipõhiseid vahendeid, mille kasutamine jätkub ka edaspidi. Keskkonnamõju vähendamiseks järgitakse kindlaid meetmeid: glüfosaadipõhiseid tõrjevahendeid kasutatakse tuulekiirusega mitte üle 4 m/s, temperatuuriga mitte üle 25 kraadi, kuiva ilmaga ja tavaliselt öösiti. Pritsimine toimub vaid kuni kuue meetri kaugusel rööpapeast. Umbrohutõrjet ei tehta õitsvate taimede korral, et mitte häirida mesilasi. Mesinikke teavitatakse tööde teostamisest ette. Kestlikkuse tegevuskava eesmärk on vältida kasutatavate pestitsiidide koguse suurenemist.

■ Minimeerimaks kemikaalide kasutamise kahjulikku mõju inimesele ja keskkonnale, kasutatakse pöörmete määrimiseks biolagunevat määret ja survepritse, mille abil saab määrdeaine optimaalses koguses pöörmepadjale paigutada. Uued paigaldatavad pöörmed on juba määrdeainevabad.

■ Euroopa Liidus on kreosoot liigitatud kantserogeensete ainete nimekirja. Eesti Raudtee on võtnud vastu otsuse, et enam ei osteta juurde kreosoodiga immutatud liipreid ning need asendatakse järk- järgult betoon- ja komposiitliipritega.

Aastaraamat 2025 56

Keskkonnateemad

Müra minimeerimine ja vähendamine

■ Eesti Raudtee infrastruktuuril tekib müra peamiselt kas diiselrongide mootoritest või veeremi lihkelohkudega ratastest. Sellise müra vältimiseks saab Eesti Raudtee infrastruktuuriettevõttena kahjuks vähe midagi ette võtta, kuid sellegipoolest on rajatud müratõkkeid ja looduslikke müraseinu. Raudtee kõverates tuleb müra vältimiseks rööpaid regulaarselt määrida. Liiprite ja rööbaste vahele paigaldatavad aluslapid aitavad samuti müra vähendada.

■ Peamise vahendina vibratsiooni vähendamiseks kasutab Eesti Raudtee uute raudteelõikude rajamisel kokkukeevitatud rööpaid. Ka raudteetööd võivad olla mürarikkad, näiteks puhuritega lume- või lehekoristus. Sellise müra leevendamiseks ajastab ettevõte võimalusel tööd päevasele ajale.

■ Eesti Raudtee on teostanud müra modelleerimisi ning reaalseid müra ja vibratsiooni mõõtmisi peaaegu kogu oma taristu ulatuses. Kaardistatud on probleemsed asukohad ning toimub suhtlus sidusgruppidega – kohalike elanikega, kes on rongidest põhjustatud müra kohta kaebusi esitanud.

Saastega seotud eesmärgid

Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias on saaste vältimine ja vähendamine koondatud koos elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsega keskkonnamõju vähendamise eesmärgi alla.

Saastega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias

Eesmärk

Tulemi näitajad

Võtmetulemused ja/või sihttasemed

2025 tegelik

2026 2027 2028 2029 2030

Keskkonna- mõju vähen- damine

Müraga seotud juhtumite arv (seotud Eesti Raudtee tegevusest tuleneva müraga)

16 20 20 20 20 20

Utiliseeritud ohtlike jäätmete kogus, t

938 900 800 700 100 100

Pestitsiidide kasutuse kogus, l

2 005 3 000 3 000 3 000 3 000 3 000

Aastaraamat 2025 57

Keskkonnateemad

Õhu, vee ja pinnase saaste

Eesti Raudtee monitoorib veesaastet Muuga jaama sadeveeväljalasust võetud proovidest.

Saasteainete kogused

Saasteaine Kogus (kg)

Heljum 4

Nafta 0

BHT7 3

KHT 21

Üldfosfor (Püld) 0

Üldlämmastik (Nüld) 1

Tsink (Zn) 0,039

Ühtegi olulist pinnasesaaste juhtumit 2025. aastal ei esinenud, samuti on meie katlamajade õhusaaste kogused nii minimaalsed, et ei vaja mainimist.

Probleemsed ja väga ohtlikud ained

Eesti Raudtee kasutas 2025. aastal umbrohutõrjeks raudteelt ja selle ümbrusest (6 m raadiuses) 2 005 liitrit glüfosaadipõhist taimekaitsevahendit.

Müra

2024. aastal alustatud Terviseameti füüsika kesklabori abiga Läti veduri tekitatava müra mõõtmine Nõm- me ja Balti jaama piirkonnas jätkus 2025. aastal Laagri ja Kopli vahelises lõigus. Mitmes lõigus kehtestati seetõttu kaubarongidele kiiruspiirangud 50 km/h. Viidi läbi uurimistöö, kas betoonliiper tekitab suuremat müra kui puitliiper. Vastav kahtlus tekkis Tartus raudtee läheduses elavatel inimestel seoses Eesti Raudtee investeerimisprojektidega. OÜ Alkranel töö „Mürataseme ja vibratsiooni mõõtmine ja mürataseme model- leerimine Tartu–Reola ja Tartu–Ropka vahelistes raudtee lõikudes seoses puitliiprite väljavahetamisega be- toonliiprite vastu“ tulemusel saime kinnituse, et betoonliipritega teest ei tulene suurem müra ja vibratsioon, vaid see hoopis väheneb.

Aastaraamat 2025 58

Keskkonnateemad

Elurikkus ja ökosüsteemid

Lähtealused elurikkuse ja ökosüsteemide kaitses

Elurikkuse seisukohast tundlikke alasid mõjutab Eesti Raudtee tegevus kaudselt. Tavapäraselt tegutseb Eesti Raudtee oma taristu kaitsevööndi sees. Raudtee ääres on ka looduskaitsealasid, kuid need ei ulatu raudtee kaitsevööndisse. Näiteks on Valga–Koidula lõigul üks liblikate kaitseala, Tapa–Tartu suunal Põd- rangu looduskaitseala, Äntu maastikukaitseala, Seljamäe hoiuala ja Mustallika looduskaitseala. Neile on kehtestatud sihtkaitsevööndid, mille puhul on kaitsealal lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd.

Raudtee-ehitus võib kaasa tuua ka puude ja põõsaste raie, maapinna ja taimestiku tallamise ning pinnase ümberpaigutamise.

Meetmed elurikkuse kaitsel

■ Ettevõte on tellinud kaitsealuste taimede inventeerimisi ettevõtte tegevusalale jäävate kaitsealuste taimede leiukohtades, kus on kogutud asukohtade statistikat ja taotletud ka taimede ümberistutamist. Õgvendamiste ja kapitaalremontide puhul arvestatakse kõikide piirkonda jäävate kaitsealuste liikidega. Kõige sagedamini on ettevõtte ehitustöödel piiranguks kaitsealused linnud – kanakullid ja konnakotkad, kelle pesitsusajaga arvestatakse projektide teostamisel. Uute raudteelõikude rajamisel arvestab ettevõte ka loomade liikumistrajektooridega, rajades läbipääsudeks tunneleid.

■ Ökosüsteemide kaitseks planeerib Eesti Raudtee taristu ehitustegevust varasemate keskkonnauuringute alusel.

■ Vajadusel rakendatakse elurikkuse suhtes leevendusmeetmeid, mida on nõutud Eesti ja rahvusvahelistes normatiivaktides, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta; nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/92/EL (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) määratletud keskkonnamõju hindamine jm.

Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid

Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias on elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid koondatud koos saastet puudutavate eesmärkidega keskkonnamõju vähendamise eesmärgi alla.

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias

Eesmärk

Tulemi näitajad

Võtmetulemused ja/või sihttasemed

2025 tegelik

2026 2027 2028 2029 2030

Keskkonnamõju vähendamine

Niitmise tuleminäitaja (rohekoosluste pindala ha)

1 550 1 500 1 500 1 450 1 450 1 400

Rohetaristu projektide arv

1 - - - - -

Aastaraamat 2025 59

Keskkonnateemad

Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse

2025. aasta suvel kaardistati umbes pooltel niidetavatel platsidel kasvavad kaitsealused taimed. Samuti ka invasiivsed võõrliigid, mille tõrjumisega peab uuel aastal hakkama tegelema maaomanik.

2025. aasta suvel tegid Eesti Raudtee töötajad koostööd Tallinna Nõmme linnaosavalitsusega karuputke leviku tõkestamisel Laagri jaamas. Haljastusmullaga oli karuputke seeme jõudnud Eesti Raudtee raud- teemaale ja ehitusteenistuse töötajatega käidi raudteemaalt taimi välja kaevamas. Eesti Raudtee maal on levima hakanud ka teine invasiivne liik – pargitatar. Selle tõrje on samuti maaomaniku kohustuseks alates 2026. aastast, seega kevadel planeeritakse ka nende taimede tõrjetöid.

Aastaraamat 2025 60

Keskkonnateemad

Ressursikasutus ja ringmajandus

Peatükis on lähtutud standardist ESRS E5 ning selle osadest E5-1, E5-2, E5-3 ja E5-5.

Lähtealused ressursisäästlikkuses ja ringmajanduses

Eesti Raudtee ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud kahese olulisuse analüüsil tuvastatud oluline võimalus on sääst materjalide taas- ja korduskasutusest.

Üleminekul ringmajandusele lähtub Eesti Raudtee raudteematerjalide vastupidavusest ja kor- duskasutatavusest. Jäätmeid sorteeritakse liigiti ja ohtlikud jäätmed utiliseeritakse. Ohtlikke aineid si- saldavate materjalide asendamiseks ehitab ettevõte kõik uued raudteelõigud betoonliipritele, kuna varem kasutatud immutatud puitliiprid on olnud ettevõtte suurimaks ohtlike jäätmete tekke allikaks. Samuti taas- kasutatakse eelnevalt kindlaksmääratud ulatuses rööpaid, liipreid ja pööranguid. Järk-järgult suurendatak- se taaskasutatud materjalide osakaalu taristu ehitusel ning hooldusel.

Juba 2019. aastal juurutas Eesti Raudtee ettevõtte peahoones rohelise kontori juhtimissüsteemi, mis käsitleb küll ka teisi keskkonnaaspekte, kuid paistab eriti silma just ringmajanduse põhimõtete edukal rakendamisel inimeste igapäevases töökeskkonnas. 2025. aastal pälvis ka Tapa haldushoone Rohelise kontori sertifikaadi. Järgnevatel aastatel soovitakse süsteemi rakendada Keila ja Tartu piirkonna haldus- hoonetes.

Rohelise kontori põhimõtete järgimiseks:

■ sorteeritakse jäätmeid liigiti, et neid taaskasutada – köökides ja väljas asuvas prügimajas on konteinerid eri jäätmete jaoks;

■ välditakse asjatut dokumentide printimist;

■ juuakse ise ja pakutakse külalistele puhast kraanivett;

■ kasutatakse liikumisanduritega valgusteid, et säästa energiat.

Eesti Raudtee kogub liigiti nii tava- kui ohtlikke jäätmeid, valmistades neid ette jäätmekäitlejale üle and- miseks, kus need suunatakse taaskasutuseks või ümbertöötluseks. Jäätmete koguse teavet kogume nii ohtlike kui ka liigiti kogutud olmejäätmete kohta.

Eesti Raudtee suurimaks jäätmeprobleemiks on siiani olnud vanad, kasutuskõlbmatuks muutunud puit- liiprid, mis liigituvad ohtlike jäätmete hulka, sest need on immutatud kantserogeense aine kreosoodiga. Selliste männiliiprite eluiga on kuni 20 aastat ja nende nõuetekohane utiliseerimine on äärmiselt kulukas. Alates 2021. aastast ei hangi Eesti Raudtee enam uute ehitusprojektide raames puitliipreid. Kõik uued raudteelõigud ehitatakse betoonliipritele.

Eesti Raudteel on ka leping tootjavastutusorganisatsiooniga, kes tagab veo- ja rühmapakendi taaskasu- tusse võtmise, tagades nii kauba transpordiks ja grupiviisiliseks käsitsemiseks kasutatavate pakendite nõuetekohase ringlussevõtu.

Aastaraamat 2025

Keskkonnateemad

Ressursisäästlikkuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid

Kestlikkuse strateegia eesmärgiga „Korduskasutuse keskkonnamõju vähendamise edendamine“ on seo- tud võimalus materjalide taas- ja korduskasutuseks. Eesmärk on seotud järgmiste jäätmehierarhia tasan- ditega:

■ korduskasutuseks ettevalmistamine;

■ ringlussevõtt;

■ muu taaskasutamine.

61

Aastaraamat 2025 62

Keskkonnateemad

Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias

Eesmärk

Tulemi näitajad

Võtmetulemused ja/või sihttasemed

2025 tegelik

2026 2027 2028 2029 2030

Kordus- kasutuse suuren- damine/ ringma- janduse edenda- mine

Ringluses- se võetud materjalide osatähtsus taristu ehi- tuses

Tapa–Nar- va lõigul planeeritud taaskasu- tus: pöö- ranguid taaskasu- tatud 54%; rööpaid taaskasu- tatud 65%; liipreid taaskasu- tatud 65%

Tapa–Nar- va lõigul planeeritud taaskasu- tus: pöö- ranguid taaskasu- tatud 29%; rööpaid taaskasu- tatud 46%; liipreid taaskasu- tatud 46%

Jaamatee- de rekonst- rueerimisel taaska- sutatakse rööpaid ja liipreid vähemalt 80%

Jaamatee- de rekonst- rueerimisel taaska- sutatakse rööpaid ja liipreid vähemalt 80%

Jaamatee- de rekonst- rueerimisel taaska- sutatakse rööpaid ja liipreid vähemalt 80%

Jaamatee- de rekonst- rueerimisel taaska- sutatakse rööpaid ja liipreid vähemalt 80%

Ringluses- se võetud materjalide osatäht- sus taristu hoolduses

41% 45% 45% 45% 45% 45%

Rohekon- tori aren- damine ja laienda- mine Ees- ti Raudtee hoonetes

Rohe- kontori sertifikaati omavate hoonete arv

2 3 3 4 4 4

Aastaraamat 2025 63

Keskkonnateemad

Ressursikasutus

2025. aastal utiliseeriti vanu puitliipreid 888,15 tonni.

Teisi, liigiti kogutud ohtlikke jäätmeid oli 2025. a kokku 49,4 tonni. Sellest enamuse moodustas liipripuruga segunenud pinnas (40 tonni).

Veo- ja rühmapakendite kogused

Jäätme liik Kogus (tonni)

2025 2024

Tekitatud jäätmete koguhulk, sh 986,75 1 167,92

puitliiprid ja muud liigiti kogutud ohtlikud jäätmed 937,55 1 105,00

radioaktiivsed jäätmed 0,00 0,00

segaolmejäätmed 35,70 42,03

biojäätmed 1,63 2,75

paber ja papp, k.a müügipakend 0,34 0,29

segapakend 0,22 0,16

Veo- ja rühmapakend, sh 11,31 17,69

plast 0,26 0,11

paber ja kartong 0,52 0,34

mustmetall 0,95 1,28

puit 9,58 15,96

Eesti Raudtee panustab järjepidevalt ringmajandusse, suunates korduvkasutusse infrastruktuuri uuenda- mise käigus tekkivaid materjale. 2025. aastal realiseeriti vanametalli (nt peamiselt kasutusest kõrvaldatud rööpad) 5506 tonni (2024: 6896 tonni).

Aastaraamat 2025 64

Sotsiaalsed teemad

SOTSIAALSED TEEMAD (S)

Eesti Raudtee tööandjana

Peatükis on lähtutud standardist ESRS S1 ning selle osadest S1-1, S1-2, S1-3, S1-4, S1-5, S1-6, S1-8, S1-9, S1-10, S1-11, S1-12, S1-13, S1-14, S1-15, S1-16 ja S1-17.

Töötajaskonna üldised näitajad

Töötajate arvu käsitletakse inimeste arvuna, ilma osalise tööajaga töötajaid täistööajale teisaldamata.

Töötajate sooline jaotus

Kõigi 704 töötaja püsiv töökoht asub Eestis (Tallinnas ja Tartus ning Harju, Lääne-Viru, Ida-Viru, Valga, Põlva, Jõgeva, Võru maakondades).

704 426278

2024 • 438

2024 • 722

2024 • 284

65

Sotsiaalsed teemad

Töötajate voolavus

Omatöötajate voolavus, % 9,77

Ettevõttest lahkunud töötajate arv 80*

*sisaldab kõiki töölt lahkunuid, mitte ainult omal soovil

Võrdluseks oli aastal 2024 ettevõttest lahkunud töötajate arv 52. Omatöötajate voolavuse osakaal oli 5,25%. 2025. aasta voolavust tõstis pensionile suunduvate töötajate arvu suurenemine.

Töötajate andmed lepinguliikide kaupa soolise jaotuse alusel

Töötajate arv 278 426 704

Tähtajatu töölepinguga töötajate arv 271 422 693

Ajutiste (tähtajalise lepinguga) töötajate arv 7 3 10

Käsunduslepinguga (garanteerimata tööaeg) töötajate arv 0 1 1

Täistööajaga töötajate arv (alalised ja ajutised töötajad, välja arvatud osalise ajaga töötajad)

275 422 697

Osalise ajaga töötajate arv 3 3 6

TALLINN

399 60 58

56

9

68

8

39

7

LÄÄNE-VIRU HARJU

IDA-VIRU

JÕGEVA

TARTU

PÕLVA

VÕRU

VALGA

Töötajate arv piirkonniti

Aastaraamat 2025

Aastaraamat 2025 66

Sotsiaalsed teemad

Töötajate arv piirkonniti

Piirkond Töötajate

arv

Tähtajatu töölepinguga

töötajate arv

Ajutiste töötajate

arv

Garan- teerimata tööajaga töötajad

Täistöö- ajaga töö- tajate arv

Osaaja- töötajate

arv

Tallinn 399 391 8 396 3

Tartu 68 67 1 65 2

Harju 60 59 1 60

Lääne- Viru

58 58 58

Ida-Viru 56 56 56

Valga 39 39 39

Põlva 8 8 8

Jõgeva 9 9 9

Võru 7 6 1 6 1

Kokku 704 693 10 1 697 6

Vähenenud töövõimega isikud

Andmeid on kogutud vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlikele piirangutele. Teave vähenenud töövõime- ga inimeste osakaalu kohta töötajatest on avaldatud vähenenud töövõime tõttu võetud puhkuste alusel. 2025. aastal oli Eesti Raudtee töötajatest 2,14% vähenenud töövõimega.

Töövõimetuslehel olevate töötajate haiguspäevade arv aastal 2025 oli 4 838, 2024. a 4 547.

Aastaraamat 2025 67

Sotsiaalsed teemad

Töötajaskonnaga seotud eesmärgid ja nende täitmine

2025. aasta töötajatega seotud eesmärgid ja nende täitmine

Eesmärk Tulemus

Töötajatele kasutusmugavuse loomine koolituse iseteeninduskeskkonna arendamise kaudu

Koolituste iseteeninduskeskkond on valmis kasuta- miseks

Vabatahtliku tegevuse kampaaniate korraldamine Korraldati kaks üle-ettevõttelist vabatahtlikkuse kampaa- niat: töötajad käisid abis nii Toidupangas kui ka said korrastada Kopli kaubajaama alasid tuleviku Putuka- väila rohetaristu tarbeks

Ametikohapõhise sisseelamiskava loomine piloodi näitel

Uue töötaja sisseelamiskava sai ehitusteenistuse näitel valmis

Töötajate vaimse tervise tegevuskava koostamine ja läbiviimine

Vaimse tervise tegevuskava valmis. Koostati kiusamis- ja ahistamisvaba töökeskkonna põhimõtted (vaimse tervise hea tava), juhendmaterjalid psühholoogiliselt raskete olukordadega toimetulekuks, vaimse tervise toetamise juhend juhile. Oktoobris toimusid tervisekuu raames veebiloengud. Töötajatel on võimalus kasu- tada kolm korda aastas psühholoogi nõustamistee- nust

Digimentorite võrgustik on loodud ja digimentorid on koolitatud, läbi on viidud vähemalt kaks kooli- tust töötajate digiteadlikkuse kasvatamiseks

Digimentorite võrgustik on loodud, registreeris 16 kandidaati. Toimusid järgnevad koolitused: arvuti ka- sutamise praktilised nipid ja Sharepointi kasutamise koolitus

Juhtimiskvaliteedi ja tagasisidestamise tõstmine Juhtide klubi kontseptsioon käivitati ning juhtide arendamise tööriistaks valiti välja kovisioon. Tagasisi- destamise meistriklassi koolituse läbis 35 juhti

Mitmekesise organisatsioonkultuuri arendamine Tähistati mitmekesisuse päeva, mille raames tutvus- tati töötajatele mitmekesisuse kokkulepet ja põhimõt- teid, loodi mitmekesisuse kaardistamise küsimustik ning viidi läbi lapsepõlvepiltide näitus

Aastaraamat 2025 68

Sotsiaalsed teemad

Töötajatega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias

Eesmärk

Tulemi näitajad

Võtmetulemused ja/või sihttasemed

2025 tege-

lik 2026 2027 2028 2029 2030

Tööõnnetuse vältimine

Tööõnnetuste arv “null- visioon”

3 0 0 0 0 0

Töötajate tervise edendamine

Töövõimetuslehel olevate töötajate haiguspäevade arv

4 838 5 500 5 000 5 000 5 000 5 000

Töötaja- ja pere- sõbraliku ettevõtte kujundamine

Töötaja- ja peresõbraliku tööandja märgis

Hõbe Hõbe Hõbe Hõbe Kuld Kuld

Tööandja soovitusindeksi taseme hoidmine

86% 86% 86%

Kaugtööd võimaldavate töökohtade osakaal kontoritöötajate seas

100% 100% 100% 100% 100% 100%

Töötajaskonna järelkasvu tagamine

Praktikantide arv 21 25 25 25 25 25

Mitmekesise ja mitte- diskrimineeriva töö- kultuuri tagamine

Diskrimineerimise/töökiu- su kaebuste arv “null- visioon”

1 0 0 0 0 0

Sooline palgalõhe sa- madel ametikohtadel (määratletud nais- ja meestöötajate keskmi- se palgataseme erine- vusena ja väljendatud protsendina meestöötaja keskmisest palgatase- mest)

4% 10% 10% 10% 10% 10%

Naiste osakaal juhtivatel kohtadel

31% 30% 30% 30% 30% 30%

Lähtealused töötajatega suhtlemisel

Ettevõttes on teabevahetusprotsessid reguleeritud Eesti Raudtee kommunikatsioonistrateegiaga, mida uuendati 2025. aastal. Selles on sõnastatud kommunikatsiooni eesmärgid, peamised sõnumid ja vastu- tusvaldkonnad ning prioriteetsed sihtrühmad ja infokanalid, mis tagavad teabevahetuse järjepidevuse. Personaliosakonna juhataja vastutab töötajaskonnaga suhtlemise tagamise eest ning panustab sellesse, et ettevõte arvestab töötajatega eri tavade kujundamisel.

Töötajatega toimub kahepoolne suhtlus nii avatud kanalite ja rutiinide kui ka üks-ühele peetavate vestlus- te kaudu. Usume, et töötajad on rahulolevamad, kuna probleemidest räägitakse ja neid lahendatakse.

Aastaraamat 2025 69

Sotsiaalsed teemad

Eesti Raudtee on töötajate esindajaga sõlminud üldise raamlepingu kollektiivlepinguna. Eesti Raud- teelaste Ametiühinguga toimuvad igal aastal kollektiivlepingu läbirääkimised ja lisaks vajaduspõhised kohtumised. Kollektiivlepingus on kokku lepitud informeerimise ja konsulteerimise kord. Lepingu täitmist kontrollivad Eesti Raudtee ja Eesti Raudteelaste Ametiühingu volitatud isikud vastavalt kollektiivlepingu seadusele. Lepingu rikkumisest teavitavad pooled teinetest kirjalikult viie tööpäeva jooksul alates rikkumi- se ilmnemise päevast. Kui lepingu täitmisel tekib vastuolusid (näiteks streigi või töösulu kavandamise pu- hul), informeerib üks pool teist kolme tööpäeva jooksul ning kümne kalendripäeva jooksul moodustatakse töötüli lahendamise komisjon.

Suhtluskanalid ja rutiinid

■ Ideepank, kuhu saab edastada ettepanekuid ettevõtte arendamiseks. Ideed saadetakse lahendamiseks vastutava valdkonna esindajale ning asjakohase idee puhul need võimalusel ka teostatakse. Kõik ideed on talletatud ideepanga varamusse, et meie töötajate poolt välja toodud ideid tulevikus üha rohkem reaalsusesse viia (nt elektrooniline liiklusgraafik, infoturbepäev töövõtjatele).

■ Juhtumitest teavitamise ja nende registreerimise süsteem Pony, mille kaudu töötajad saavad teada anda negatiivsetest mõjudest (libedus, kontoritooli sobimatus, halb valgustus, ruumi sobimatu temperatuur jne).

■ Vihjekanalid, kuhu on võimalik anonüümselt murekohad esitada. Kanalid on kättesaadavad nii veebilahendusena (siseveebis ja ettevõtte veebilehel) kui ka telefoni teel. Vihjeliin võimaldab teostada järelevalvet esinenud probleemide ja nende lahendamise üle.

■ Üle aasta korraldatav töötajate pühendumuse ja rahulolu uuring (järgmine toimub 2026. aasta sügisel. 2024. aastal vastas 80,4% töötajatest, esitades lisaks hinnangutele ka 89 lehekülge kommentaare. 86% vastajatest soovitaks Eesti Raudteed tööandjana).

■ Iga-aastased infopäevad töötajate ühises infoväljas hoidmiseks.

■ Siseveeb (ja selle inforuumid) ettevõttesiseseks suhtluseks, siseekraanid suuremates jaamades ning kvartaalne siseleht regulaarseks teabejagamiseks. Teabevahetuskanalitena kasutatakse ka e-kirju, koosolekuid, tehnilisi õppusi, protokolle ja vahetuste-eelseid juhendamisi.

■ Töökeskkonnanõukogu koosolekud kord kvartalis, kus saab tõstatada erinevaid murekohti.

■ Regulaarsed aastavestlused (arenguvestlused), katseaja alguse ja lõpu vestlus ning töösuhte lõppemise vestlus.

Aastaraamat 2025 70

Sotsiaalsed teemad

• Sisselamise programm uutele töötajatele, mille raames saab uus töötaja muu hulgas osaleda töövarjupäeval kogenud koostöö- partnerist kolleegi juures. Igal uuel töötajal on mentor, kes toetab ja juhendab uut kolleegi aidates tal ettevõttesse sisse elada.

• Uutele töötajatele toimub juhtimissüsteemide koolituste sari, kus iga valdkonna eest vastutaja tutvustab oma valdkonda. Koolitu- sed toimuvad kaks korda aastas aprillis ja novembris.

• Töötajaid tunnustatakse ja motiveeritakse organisatsiooni väär- tuste järgimise eest. Igal aastal antakse välja väärtuste auhindu üheksas kategoorias valdkonna edendamise või silmapaistva tegevuse eest.

• Kõik ettevõtte töötajad on kaasatud sotsiaaldialoogi oma töö- piirkonnas, kuna Eesti Raudtees on kollektiivlepinguga kaetud kõik ettevõtte töötajad.

Sisekommunikatsiooni ja töötajate arendamisega seotud tegevused

■ 2025. aastal kolis Ideepank koos siseveebiga uude Sharepointi keskkonda, mis muutis ideede lisamise ja jälgimise töötajatele lihtsamaks. 2025. aastal laekus ideepanka 30 ideed. Aasta idee võitis fotokonkursi korraldamise idee, kus osalesid nii meie oma töötajad ja ka laiem avalikkus. Eesti Raudtee 2026. aasta kalendri kujunduses kasutati fotokonkursi võidutöid ning ühtlasi hakkavad Tapa haldushoone seinu kaunistama võidutööde fotod Eesti Raudteest. Samuti valiti teise poolaasta võitjaks idee säilitada Tapa mäeposti nostalgiatoas olev sisu.

■ 2025. aasta oktoobris viidi läbi ettevõtteülene infokonverents Tallinnas. Kokku osales üritusel üle 450 töötaja. Infopäeva sai vaadata voogedastuse vahendusel otseülekandena ja tagantjärele ettevõtte siseveebis, seda võimalust kasutati üle 200 korra.

■ Loodi eraldiseisev vihjeliin parema töökeskkonna loomise tarbeks. 2025. aastal esitati töötajate poolt 16 pöördumist (9 kaebust ja 7 ettepanekut töökeskkonna paremaks muutmiseks).

Aastaraamat 2025 71

Sotsiaalsed teemad

Arenguvestlustel ja koolitustel osalemine

Aastavestlusel osalenud töötajaid, % 100

Keskmine koolitustundide arv töötaja kohta 28,9

Lähtealused töönnetuste vältimiseks ja turvalise töökeskkonna tagamiseks

Töökeskkonnas toimuda võivaid õnnetusi, vigastusi, tööga seotud haigestumisi ning ebaturvalisi toiminguid ennetatakse töötajate ohutusteadlikkuse järjepideva suurendamise ja süsteemse töökeskkonnajuhtimise kaudu. Eesmärk on, et tervise, ohutuse ja heaoluga seonduv kultuur oleks Eesti Raudtee töötajate igapäevatöö loomulik osa ning et riskid oleksid juhitud enne, kui need realiseeruvad õnnetusteks.

Töökoha ohutumaks muutmise nimel tegutsetakse pidevalt. Selleks tehakse ohutusringkäike, kaardista- takse võimalikud ohuallikad ja hinnatakse riskide taset, vajadusel kogutakse lisainfot või tehakse mõõt- misi. Kaardistuse tulemusel koostatakse ja uuendatakse tegevuskava, kus on selgelt määratud riskide maandamise meetmed ning vastutajad.

Töökohtadele on paigaldatud selged märgised, juhendid ja ohutushoiatused. Töötajatele on tagatud sobivad isikukaitsevahendid (kiivrid, kaitseprillid, kõrvatropid, kindad, turvajalatsid, respiraatorid jne). Ole- mas on tööriiete ja töökaitsevahendite tellimise portaal, mis toetab kiiret ja ühtset varustamist. Korralda- takse töövahendite hooldusi, tehakse perioodilisi kontrolle ning jälgitakse masinate ja seadmete tehnilist korrasolekut, et ennetada rikkeid ja ohtlikke olukordi.

Töötajaid julgustatakse teatama kõikidest peaaegu juhtunud õnnetustest, ohtlikest olukordadest ja tähe- lepanekutest. Teated aitavad tuvastada riskid varakult ning võtta kasutusele ennetavad meetmed enne, kui tekib kahju. Juhtumeid analüüsitakse ning vajadusel muudetakse töökorraldust, täiendatakse juhen- deid, parandatakse töövahendeid või rakendatakse lisakaitseid. Tööõnnetusi dokumenteeritakse ning õn- netustest ja ohuolukordadest õpitakse organisatsioonina. Peame seega oluliseks, et töötajad märkavad ja raporteerivad ohuolukordi ning ennetustegevus muutub järjest täpsemaks – nii kujuneb ohutu töökesk- kond püsivaks osaks ettevõtte igapäevasest toimimisest.

Teadlikkust suurendatakse sisekoolituste ning sisemistes infokanalites avaldatud artiklitega. Eesmärk on, et igal töötajal oleks selge arusaam oma töö riskidest ja ohututest töövõtetest ning et otsesed juhid olek- sid aktiivsed ohutuse eestvedajad igapäevases töökorralduses.

Kõik tööohutusprotsessid on koondatud siseveebis ühte kohta. See aitab tagada, et töötajatel oleks vajalik info hõlpsasti kättesaadav, toimingud oleksid kiired ja mugavad ning töökeskkonnaspetsialistil ja juhtidel oleks täielik ülevaade oma vastutusvaldkonnast (riskid, tegevuskavad, juhendamised, kontrollid ja juhtumite käsitlus).

Lisaks ennetusele pööratakse tähelepanu valmisolekule: töökohal on tagatud vajalikud juhised, määratud esmaabiandjad ning töötajad teavad, kuidas ohu või õnnetuse korral tegutseda, kelle poole pöörduda ning kuidas vajadusel kiiresti abi kutsuda. Süsteemsete juhtimissüsteemi siseauditite käigus jälgitakse, et kokkulepitud meetmed toimiksid ka praktikas.

Toimunud tööõnnetuste korral analüüsitakse tekkepõhjuseid, et vältida samalaadse õnnetuse kordumist. Samal eesmärgil arutatakse töötajatega läbi ka peaaegu juhtunud õnnetused. Tööõnnetuste järel läbivad töötajad ohutusalase täiendjuhendamise.

Aastaraamat 2025 72

Sotsiaalsed teemad

50

100

150

27

53

64

25

16 1

2021 2024 20252022 2023

Pikema perioodiga võrreldes on näha, et aastatel 2020–2025 on tööõnnetuste arv aastatega vähene- nud ning viimase viieaastase perioodi vältel püsinud vahemikus 0–3.

Tulemuslik tööõnnetuste vältimine

■ 2025. aastal lisati uute töötajate tööohutusalase juhendamise protsessi võimalus läbida sissejuhatus videoloenguna, mis võimaldab seda korraldada ka otsesel juhil ilma töökeskkonnaspetsialisti juuresolekuta.

■ Töötati veebipõhise, interaktiivse e-õppe keskkonna loomine, mis võimaldaks hallata kogu õppesisu (õppematerjalid ja -ülesanded, juhendamise tagasiside, testid jne) ning toetada järjepidevat teadmiste värskendamist (tegevus jätkub 2026. aastal).

Töötervishoiu ja -ohutuse võtmetulemused

Omatöötajate osakaal, kes on hõlmatud tervishoiu- ja ohutus- juhtimissüsteemiga, %

100

Tõendatud tööõnnetuste arv, tk 3

Raskete tööõnnetuste arv, tk 2

Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv, tk 0

Tööõnnetusest põhjustatud kaotatud päevade arv, tk 64

Tööõnnetusest põhjustatud kaotatud tööpäevade arv aastate kaupa

Tööst põhjustatud haiguste info Eesti Raudteel puudub. Töötervishoiuarst teavitab Tööinspektsiooni, kes teeb üldkontrolli ilma konkreetseid haigestumisi avaldamata.

Aastaraamat 2025 73

Sotsiaalsed teemad

Lähtealused töötajate vaimse ja füüsilise tervise edendamiseks

Eesti Raudtee väärtustab oma töötajate heaolu ning peab esmatähtsaks turvalise ja toetava töökultuuri hoidmist, kus igaühel on julgus muredest rääkida ja juhtumitest teada anda.

Oleme loonud tervikliku vaimse tervise tugi- süsteemi, mille keskmes on siseveebis asuv inforuum „Vaimse tervise esmaabi“, kus on kättesaadavad nii praktilised juhendmater- jalid psühholoogiliselt raskete olukordadega toimetulekuks kui ka ametlik „Vaimse tervise hea tava“ ning spetsiaalne abimaterjal juhti- dele meeskondade toetamiseks.

Pingeliste olukordade lahendamiseks ja läbi- põlemise ennetamiseks kaasatakse profes- sionaalseid tööpsühholooge meeskondlikeks ja individuaalseteks nõustamisteks, kusjuu- res tööandja hüvitab töötajatele psühholoo- giteenuse kasutamise kulud.

Teadlikkuse kasvu toetame järjepidevalt läbi veebikoolituste ja juhtidele suunatud prog- rammide ning oleme loonud tugeva usaldusisikute võrgustiku, kuhu kuuluvad töökeskkonnavolinikud ja vaimse tervise saadikud. Võimalike probleemide korrektseks käsitlemiseks on meil paigas selge kaebuste menetlemise protsess koos määratud kontaktisikutega ning diskreetseks teavitamiseks on siseveebis loodud anonüümne vihjeliin, tagades seeläbi igale töötajale mitmekülgse ja turvalise tugivõrgustiku.

Selleks, et saada ülevaade töötajate vaimse tervise väljakutsetest, kaardistada hetkeseis ning rakendada tõhusamaid meetmeid töötajate heaolu toetamiseks, on rutiinseks saanud osalemine Peaasi.ee emotsio- naalse enesetunde testimises.

Samuti on tavaks saanud tervisenädal, kus pakutakse terviseloenguid, praktilisi koolitusi ja ühisüritusi.

Kõigil töötajatel on võimalus kasutada tervisekompensatsiooni 400 eurot aastas ning kolme tervisepäeva vastavalt vajadusele. Töötajad saavad lisapuhkepäevi erirežiimiga ja psühhoemotsionaalsest tööst välja puhkamiseks. Sotsiaalkaitsega (haigus, töötus, tööga seotud vigastus või puue, vanemapuhkus, pen- sion) on hõlmatud kõik Eesti Raudtee töötajad tulenevalt Eesti Vabariigi seadustest.

Keskendume ka töötajate spordiharrastuste toetamisele ja ettevõttes tegutseb juba aastaid spordiklubi.

Tegevused töötajate tervise edendamiseks

■ Osalemine Peaasi.ee emotsionaalse enesetunde testimises.

■ Tervisenädal toimus 2025. aastal terve oktoobrikuu vältel: käidi looduses matkamas, orienteerumas ning osaleti Sammujahis. Iganädalased Terviseratta väljakutsed innustasid töötajaid rohkem liikuma ja lisasid tööpäeva mängulisust. Toimunud loengud käsitlesid toitumist, ajutervist ja tööohutust. Jagati ka terviseartikleid, videoid ja retsepte, mis pakkusid inspiratsiooni heaolu parandamiseks.

■ Kontorisse paigaldati lauatennise lauad.

■ Peahoones tegutsev spordiklubi korraldas meie töötajatele 2025. aastal üle kümne sporditegevuse ning -võistluse (jooksuvõistlustest osavõtt, bowlinguturniir, uisutamine, korvpalli- ja võrkpallitreeningud, sari „Sportlikem riigiasutus“, suvespartakiaad jpm).

Aastaraamat 2025 74

Sotsiaalsed teemad

Lähtealused töötaja- ja peresõbraliku ettevõtte kujundamiseks

Eesti Raudtee on liitunud pere- ja töötajasõbraliku ettevõtte märgise programmiga. 2024. aastal loodi töögrupp tegevuskava täitmiseks ja arendamiseks. Töögrupi igakuistel kohtumistel käsitletakse teemasid, mis aitavad muuta ettevõtte pere- ja töötajasõbralikumaks, kuna tegeletakse otseselt töötaja kogemuse parendamisega.

Eesti Raudteel on Pere- ja töötajasõbraliku ettevõtte hõbemärgis. Töörahulolu ja pühendumuse uuringu tulemuste põhjal on koostatud tegevuskava, mille täitmist jälgitakse jooksvalt.

Ettevõte pakub kontoritöötajatele kaugtöö võimalust. Töötajatelt küsitakse tagasisidet, neid peetakse meeles juubelitel, tööjuubelitel, perekondlikel sündmustel, staažikate töötajate ettevõttest lahkumisel.

Töötaja- ja peresõbraliku ettevõtte kujundamisega seotud tegevused ja tuleminäitajad

■ 2025. aastast alates loodi töötajatele võimalus võtta üks tasustatud tööpäev enda poolt valitud vabatahtliku tegevuse jaoks.

■ 2025. aastast alates pakutakse töötajatele karjäärinõustamise võimalust.

■ 2025. aastal kaitsti 2024. aastal omistatud Pere- ja töötajasõbraliku ettevõtte hõbemärgist.

Aastaraamat 2025 75

Sotsiaalsed teemad

4,11%

2,13% 1,98%

Lähtealused mitmekesise ja mittediskrimineeriva töökultuuri tagamiseks

Eesti Raudtee koondab ja avalikustab andmed diskrimineerimise/töökiusu kaebuste, soolise palgalõhe ja juhtivatel kohtadel töötavate naiste osakaalu kohta.

2024. aastal liitusime mitmekesisuse kokkuleppega, mis kannab endas sõnumit, et ettevõtte väärtustab töötajaid olenemata meie erinevustest. Kokkuleppega kooskõlas loodi 2025. aastal mitmekesisuse põhi- mõtted, mis aitavad töötajatel igapäeva tööelus lihtsamini kokkulepet lahti mõtestada ja juhivad ettevõtte püüdlusi kaasamisest teadlikuma töökeskkonna poole. Samuti oleme loonud mitmekesisuse töörühma, kuhu kuulub 10 eri valdkonna töötajat. Eesti Raudtee mitmekesisuse ja kaasamise põhimõtted kinnitavad, et ettevõte väärtustab iga töötaja ainulaadsust, tuginedes põhimõttele “erinevus rikastab”. Selle põhifoo- kused on järgnevad.

■ Laiem vaade mitmekesisusele: see ei ole ainult sugu või rahvus, vaid ka erinevad kogemused, vanus, mõtteviisid ja uskumused.

■ Õiglane värbamine ja areng: otsused põhinevad vaid oskustel ja töösooritusel. Välditakse isiklikke ja tundlikke küsimusi (pere, usk, vaated) ning soositakse meeskonna täiendamist erinevate isiksustega.

■ Kaasav juhtimine ja läbipaistvus: infot jagatakse avatult, töötajaid kaasatakse muudatustesse varakult ning tagatakse kõigile võrdsed arenguvõimalused ja ligipääs infole.

■ Eelarvamuste ja stereotüüpide vältimine: teadvustatakse varjatud eelarvamusi (nt “meeste/naiste tööd”) ning hoidutakse sildistamisest ja sobimatutest naljadest.

■ Märkamine ja toetamine: igaühe kohustus on märgata diskrimineerimist ja sellele reageerida.

Mitmekesisuse näitajad ja mitmekesise ja mittediskrimineeriva töökultuuri edendamine

2025. aasta maikuus tähistati Eesti Raudtees mitmekesisuse päeva. Selle päeva ja tegelikult kogu maikuu eesmärgiks oli ettevõttes märgata ja väärtustada iga inimese tähtsust ja erakordsust nii töökeskkonnas kui ühiskonnas laiemalt. Kuu alguses kutsuti kõiki töötajaid osalema lõbusas mitmekesisuse küsimustikus. Töötajatel oli võimalik vastata küsimustele nii alates oma suhtluskanalite eelistuste kuni igapäevaste har- jumusteni välja.

Töö- ja eraelu tasakaalu võtmetulemused

Perepuhkuse võtnud töötajad

Aastaraamat 2025 76

Sotsiaalsed teemad

Sooline jaotus tippjuhtkonnas

Tippjuhtkonda kuuluvad ettevõtte juhatus ning üksuste juhid

Palgatöötajate vanuseline jaotus

Palgalõhe ja aastase kogutöötasu suhtarv

Sooline palgalõhe, % 4%

Aastase kogutöötasu suhtarv Info puudub

Ahistamisjuhtumid

Ahistamisjuhtumite koguarv 0

Kaebuste arv, mis on esitatud töötajaskonnale mõeldud probleemidest teatamise kanalite kaudu

1

1 7

31–50– AASTASED

227

KUNI 30– AASTASED

57

ÜLE 50– AASTASED

420

2024 • 56 2024 • 244 2024 • 422

Aastaraamat 2025 77

Sotsiaalsed teemad

Lähtealused töötajaskonna järelkasvu tagamiseks

Kvalifitseeritud töötajaskonna järelkasvule keskendumine maandab kvalifitseeritud tööjõu puuduse riski.

Et tutvustada Eesti Raudteed tööandjana, osaletakse karjäärimessidel, käiakse koolides ja kutsutakse koole külla. Oleme aktiivse suhtluse tulemusena leidnud igal aastal paarkümmend noort, kes läbivad oma praktika Eesti Raudtees. Praktika juhendajad on oma ala professionaalid. Nende vastutusrikast tööd tun- nustatakse ja tõstetakse esile teiste töötajate seas.

Töötajate järelkasvu tagamiseks tehakse koostööd ülikoolide, kõrgkoolide ja kutsekoolidega. Eel- nevatel aastatel oleme välja andnud ka stipendiume Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) energeetika ja mehhatroonika ning teedeehituse eriala üliõpilastele. Valdkonna eksperdina kuulub ettevõtte tööta- jaid TalTechi logistika ja kestliku juhtimise magistriõppekavade, samuti logistika ja liikuvuse ning ärin- duse bakalaureuseõppekavade programminõukodadesse. Eesti Raudtee töötajad on paljudes õppe- ainetes lektoriteks, lõputööde juhendajateks või kuuluvad lõputööde kaitsmiskomisjonide koosseisu nii Tallinna Tehnikakõrgkoolis kui TalTechis.

Traditsiooniks on saanud ettevõttesisesed töövarjupäevad, mille raames saavad töötajad “varjutada” kolleege. Töövarjupäevade eesmärkideks on üksteise töö parem tundmaõppimine ning erinevate ametikohtade ja tööde vahel ühisosa leidmine, samuti koostöö parandamine ettevõttes.

Iga kahe aasta tagant osaletakse tööandja atraktiivsuse uuringus ja lähtuvalt uuringu tulemustest koosta- takse tegevuskava tööandja maine tõstmiseks.

Tegevused kvalifitseeritud töötajaskonna järelkasvu tagamiseks

■ Võimaldasime Eesti Raudtees läbida praktika 21-l soovijal, kellest alustas pärast praktikat tööd kuus noort.

■ Eesti Raudtee osales Tööandjate Keskliidu korraldatud konkursil Parim Praktikant. Korraldati õpilastele töövarjupäevi ja külaskäike.

Lähtealused tasustamisel

Ettevõtte töötasusüsteemi ees- märk on toetada kvalifitseeritud töötajate värbamist ja hoidmist, makstes töötajatele konkurent- sivõimelist ja õiglast töötasu. Tasustatakse töö tulemuslikkust, kvaliteeti, ettevõtte väärtustest lähtuvaid ning töös väljenduvaid hoiakuid ja käitumist.

Piisava töötasu määratlemiseks osaleb Eesti Raudtee Figure pal- gauuringus, et võrrelda oma töö- tajate töötasusid turu mediaanide- ga.

Eesti Raudtee maksab õhtu- ja öötundide eest suuremat lisatasu, kui seadus ette näeb.

Aastaraamat 2025 78

Sotsiaalsed teemad

Mõjutatud kogukonnad Peatükis on lähtutud standardist ESRS S3 ning selle osadest S3-1, S3-3, S3-4 ja S3-5

Lähtealused kogukondadele avalduva mõju juhtimises

Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitustöödest tingitud müra või töövõtjate vaegtööd (nt peale ehitus- töid taastamata jäetud pinnas). Pöördumised on seotud ka ülesõitude tehnika helisignalisatsiooni tugevu- sega või valgusreostuse küsimusega raudteetaristu läheduses.

Võimalusel arvestame kohalike kogukondadega ja palume näiteks töövõtjatel pinnas korda teha, helisig- nalisatsiooni tugevust vaiksemaks või valgustust reguleerida.

Regulaarselt toimuvad müra ja vibratsiooni mõõtmised raudteeäärsetes piirkondades, kus elanikud on kaebusi esitanud. Õgvenduste jm ehitustegevuste puhul modelleeritakse müra ja piirväärtuste ületamise korral rakendatakse leevendusmeetmeid.

Kogukondadele avalduva negatiivse mõju maandamiseks korraldatakse raudteeohutuskoolitusi ning ja- gatakse avalikkuses raudteeohutusteavet. Samaaegselt reisirongide kiiruse ja liiklussageduse kasvuga maandame sellest tulenevaid ohte ja riske liiklejatele ning reisijatele.

Paigaldame üle Eesti taristule lisatõkkepuid ning foori- ja helisignalisatsiooniseadmeid, et suurendada raudteeohutust. Meie asutatud mittetulundusühing OLE koondab pea kõiki Eesti raudtee-ettevõtjaid. Igal aastal korraldatakse nii lasteaedades kui ka koolides raudteeohutuse teavituskoolitusi. 2025. aastal jagati ohutusteavet 1850le lapsele. Neist 700 last koolitasid Eesti Raudtee töötajad.

Kogukondade heaolule suunatud meetmete hulka kuulub ka ootekodade ümberehitus ilmastikukindla- maks.

Kogukondadega seotud eesmärgid

Kogukondadega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias

Eesmärk Tulemi näitajad Võtmetulemused ja/või sihttasemed

2025 tegelik

2026 2027 2028 2029 2030

Kogukondadega koostöö edendamine

Vabatahtlikuks tööks annetatud tundide arv

300 300 300 400 400 400

Loe raudteeohutuse, turvalisuse ja kasutajamugavusega seonduvate eesmärkide kohta peatükkidest „Toimepidevus, turvalisus ja taastevõimekus“ ning „Taristu kasutajad ja koostööpartnerid“. Müraga seotud lisainfo on leitav keskkonnasektsiooni peatükist „Saaste ja müra“.

Aastaraamat 2025 79

Sotsiaalsed teemad

Lähtealused kogukondadega suhtlemises

Koostöö kogukondadega toimub nii projekti- kui ka vajaduspõhiselt. Suurem suhtlus käib läbi kohalike omavalitsuste või ettevõtte otsekontaktide. Hindame suhtluse tulemuslikkust probleemide lahendamise kaudu ja kogukonna esindajate rahulolu otsesuhtluse teel.

Eesti Raudteel on ametlikud kanalid, mille kaudu saab pöörduda ettevõtte poole murekohtade lahenda- miseks, info saamiseks või ettevõtte kaasamiseks eri protsessidesse. Kõik taolised päringud saadetakse ettevõtte kommunikatsiooniosakonda, mis kaasab vastava valdkonna töötajaid küsimuste ja ettepanekute lahendamisse.

Kohalike omavalitsustega suhtlevad otse nii juhatus kui ka teenistuste ja osakondade juhid. Samuti suhel- dakse kohalike kogukondadega ka otsekontaktide kaudu.

Kogukondade seisukohad olid aluseks ka ettevõteüleste oluliste teemade kaardistamisel ja kestlikkuse strateegia kujundamisel.

■ Ööpäevaringne telefoninumber 615 8778, mis on välja toodud kõikidel ülesõitudel ja ka kodulehel. Sellel numbril saab Eesti Raudtee juhtimiskeskuse dispetšerile teatada juhtumitest raudteel.

■ Infopäevad seoses suurte raudteetaristu ehitustöödega.

■ Regulaarsed ohutuskampaaniaid ja teavitustöö koolides, lasteaedades ja avalikel üritustel koostöös operatiivpartnerite ning OLE esindajatega.

Aastaraamat 2025 80

Sotsiaalsed teemad

Koostöö kogukondadega

■ 2025. aastal toimus tihe suhtlus Tapa linnaga, kes kaasas Eesti Raudteed tegevustesse nii Euroopa Liikuvusnädala raames kui ka ettevõtluse päevade raames. Samuti aitas Eesti Raudtee Tapa jaamas korraldada külastuse Ukrainast pärit Tapa linna sõprusgrupile. Linnaga tehakse koostööd ka Tapa vaksalihoone ja veetorni renoveerimisel, et kohalik kogukond leiaks pinnale hea otstarbe. Vastavalt Eesti Raudtee ja Tapa kokkuleppele antakse ehitised pärast fassaadi restaureerimist ning veetorni konserveerimist vallavalitsuse kasutusse.

■ Koostöös Tapa muusika- ja kunstikooliga muudeti Tapa veetorn kunstitorniks, kus terve suve vältel oli huvilistel võimalik näha noorte kunstike töid.

■ Samuti suheldi aktiivselt Nõmme linnaosavalitsusega. Aasta lõpus olid tähelepanu all ohutusmeetmed koostöös omavalitsuse ja koolidega.

■ Tallinna linnaga on üheks arutelukohaks Kopli kaubajaama pinna vähendamine putukaväila ehitami- seks ning Endla tänava kergliiklustunnelite ehitus 2026. aastal.

■ Tartu linnaga on jätkuvalt käimas ühisprojekt kahe uue tunneli rajamiseks.

■ Augustikuus andis Eesti Raudtee filmitegijatele kasutada Puka jaama hoone ning selle ümbruse dokumentaalfilmi „Vabaduse sõda“ jaoks. Filmi stsenarist on Mart Laar ning režissöör Ain Mäeots.

■ Kogukondi toetati ka vabatahtlikult, näiteks käisid meie töötajad abiks Lavassaares asuva Eesti Muuseumraudtee ürituste korraldamisel ja muuseumieksponaatide parandamisel, osaleti Kõinas- tul kogukonna ja Metsamõisas Puhta Vee teemapargi heakorratöödes, aidati Eesti Rahvusarhiivis digitaliseerimistööde ettevalmistamisel, Tallinna Südalinna raamatukogus ürituste korraldamisel, Toidupangas pakkide kokku panemisel jm.

Aastaraamat 2025 81

Sotsiaalsed teemad

Aastaraamat 2025 82

Sotsiaalsed teemad

Toimepidevus, turvalisus ja taastevõimekus Lähtealused toimepidavuse, turvalisuse ja taastevõimekuse tagamiseks

Ettevõtte ülese toimepidevuse süsteemi eesmärk on tagada Eesti Raudtee eesmärkide saavuta- mine ning jätkusuutlikkus lühemas ja pikemas perspektiivis nii üldhuviteenusena, kui ka eriolu- kordades (sh kõrgendatud kaitsevalmiduse olukorras).

2025. aastal uuendasime ja täiendamise mitmel korral Eesti Raudtee turvakontseptsiooni. Ühe olulisema muudatusena on Eesti Raudtee objektid nüüd jaotatud erinevatesse turvaklassidesse – jaotamise aluseks olid nende olulisus ja mõju ettevõtte toimepidevusele, millele vastavalt planeeritakse nende füüsilist ja tehnilist kaitsmist.

Eesti Raudtee omab taastevõimekust päästerongi kujul, millega on tagatud ööpäevaringne valmidus rea- geerida raudteel toimunud juhtumitele ja kriisiolukordadele ning likvideerida nende tagajärgi. Päästerong koosneb Tallinna ja Tapa avariigruppidest, kelle põhivarustusse kuuluvad muu hulgas kolm raudteekraa- nat, raudteel sõitmise võimekusega eriautod, raudteeveeremi rööbastele tagasitõmbamiseks vajalik eri- tehnika ja keemiahaagis ohtlike kaupadega tekkinud juhtumitele reageerimiseks.

Päästerongi raudteekraanad aitasid kaasa ka infrastruktuuri ehitustöödel. 2024. aastal tehti hange ja sõl- miti leping uue raudteekraana saamiseks, mis tarnitakse 2026. aasta lõpuks Eestisse. Kaasaegne raud- teekraana võimaldab teha palju tõhusamalt ehitus- ja taastamistöid eelkõige elektrifitseeritud raudteel ning tulevikus ka Rail Baltica taristul.

Eesti Raudtee viib koostöölepingute alusel läbi partneritele (sh Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, kiirabi, Kaitsevägi) koolitusi ja korraldab õppusi eesmärgiga vältida õnnetusjuhtumeid ning tagada nende tagajärgede leevendamiseks ja raudteeliikluse kiiremaks taastamiseks eri osapoolte võimalikult kiire ja professionaalne tegutsemine.

Tegevused toimepidavuse, turvalisuse ja taastevõimekuse suunal

2025. aastal olid märksõnadeks toimepidevuse ja elutähtsa teenuse osutaja staatuseks valmis- tumine.

Kevadel 2025 viidi Eesti Raudtee taristul läbi viimaste aegade ühed märkimisväärsemad riiklikud eriope- ratsioonid. Tegevused jagunesid Lõuna- ja Ida-Eesti vahel ning toimusid tihedas koostöös Kaitseväe, Kaitseliidu, Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste julgeolekusse panustavate asutustega. Õp- pused olid järgnevad.

■ Suurõppus SIIL– logistilise võimekuse proovilepanek Lõuna-Eestis. Ettevalmistused rahvus- vaheliseks suurõppuseks SIIL hõlmasid Lõuna-Eestis unikaalseid taristuga seonduvaid tegevusi, mida pole varem iseseisva Eesti ajaloos tehtud. Liitlasvägede siirdamisoperatsiooni peamiseks ülesandeks oli luua mahalaadimise võimekus piiratud valmidusega keskkonnas.

■ Õppus “Küüslauk” – Tartu raudteejaama kaitsmine. Eesti Raudtee ja kaitseväelaste koostöös loodi kiiresti võimekused ja võimalused, et ülesanne saaks operatiivselt täidetud.

■ Õppus KILP – Narvas ja Rakveres viidi koostöös Kaitseväe, Kaitseliidu, Naiskodukaitse ja Pääste- ametiga läbi ulatuslik evakuatsiooniõppus. Kohal oli ka Eesti siseminister.

■ Suurõppuse lõppmäng Rakveres – haavatute evakuatsioon ja esmaabi andmine. Suurõppuse “KILP” kulminatsioon leidis aset Rakvere jaamas, kus harjutati haavatute vastuvõtmist raudteejaamas. Eesti Raudtee tegutses partnerina koos päästjate, politsei, kiirabi, Rakvere Haigla ja Kaitseliiduga.

■ Kaitseväe õppuse “Karujälg 2025” raames harjutati detsembrikuus Sauel läbi erinevate ülesannete lahendamist. Raudteesektori poolt loodud tingimused (reisirong, taristu kasutamine) andsid kaitseväelastele võimaluse reaalses olukorras proovida keerukate ülesannete lahendamist.

Aastaraamat 2025 83

Sotsiaalsed teemad

Operatiivpartneritega samaväärselt oluline on toimepidevuse ja kriisivalmiduse koolitused ja lauaõppused ettevõtte siseselt oma töötajatele. Toimepidevuse süsteemi üks suurimaid väljakutseid on, et kõik töötajad oleks teadlikud ja annaksid oma panuse, et ettevõtte toimekindlus oleks tagatud ning ollakse valmis pa- nustama operatiivselt teenuste taastamisse.

Selleks loodi 2025. aastal juhtkonna poolt Eesti Raudtee struktuuris eraldi toimepidevuse osakond, et vastavaid teemasid paremini juhtida ning rakendada.

Raudteeohutusega seotud juhtumid

Raudteeohutusega seotud juhtumid klassifitseeritakse vastavalt raudteeseadusele tõsisteks õnnetusjuh- tumiteks, õnnetusjuhtumiteks, vahejuhtumiteks ja tehnilisteks juhtumiteks.

Tõsiseid õnnetusjuhtumeid 2025. aastal ei olnud. Õnnetusjuhtumeid koos suitsiididega oli 13 (2024: 10), nendes sai vigastada kokku kaheksa inimest (2024: 9), sh kuus (2024: 3) hukkus.

Vahejuhtumeid oli kokku kolm (2024: 8), sh üks veduri mahaminek, üks valesti valmistatud matk ning üks vedurijuhi tegevusest tingitud ohuolukord.

Tehnilisi juhtumeid oli 2025. aastal 377 (2024: 368). Ligikaudu kaks kolmandikku tehnilistest juhtumitest olid seotud side- ja turvanguseadmete riketega.

Vandalismijuhtumeid oli 2025. aastal kokku 184 (2024: 154), sh 38 tõkkepuude mahasõitmist (2024: 32). Aastases võrdluses näeme mõningast tõkkepuude mahasõitmise kasvu, mis on peamiselt tingitud tõkke- puudega varustatud raudteeülesõidukohtade lisandumisest.

Aastaraamat 2025 84

Sotsiaalsed teemad

Taristu kasutajad ja koostööpartnerid Peatükis on lähtutud standardist ESRS S4 ning selle osadest SBM-3, S4-1, S4-2, S4-3, S4-4 ja S4-5.

Lähtealused taristu kasutajatele avalduvate mõjude juhtimiseks

Eesti Raudtee on lisaks kahese olulisuse analüüsile analüüsinud taristu kasutajatega seonduvalt ettevõtte välis- ja sisekeskkonna negatiivseid ja positiivseid mõjusid SWOT–TOWS analüüsis, mille tulemused on toodud allolevas tabelis. TOWS-analüüs näitab, et SWOT-maatriksis toodud tugevused on loonud eeldu- sed ühiskonnale oluliste investeerimisprojektide elluviimiseks kas iseseisvalt või koostöös teiste taristuet- tevõtetega. Investeerimisprojektid on suunatud ka seniste tehnoloogiliste nõrkuste likvideerimisele, mis kätkevad endas poliitilise riski kõrval peamist ohtu ettevõtte jätkusuutlikkusele. Toimivad rahvusvahelised suhted on aidanud teatud ulatuses kaasa kaubaveomahtude säilimisele. Teadmussiire on peamiseks või- maluseks digitaliseerimisel ja automatiseerimisel.

Aastaraamat 2025 85

Sotsiaalsed teemad

SWOT–TOWS analüüsi tulemusel tuvastatud välis- ja sisekeskkonna negatiivsed ja positiivsed mõjud

Sisemised tugevused Sisemised nõrkused

■ Juhtkonnapoolne strateegiline eestvedamine

■ Pühendunud, kompetentsed ja missiooni- tundega töötajad

■ Usaldustloov juhtimiskultuur

■ Kestlik ettevõte

■ Raudtee on transpordipoliitiliselt soositud ja madalate väliskuludega veoliigi infrastruktuur kauba- ja reisijateveol

■ Piisav läbilaskevõime, võimekus käidelda pikk- ja raskekaubaronge ning teenindada kaitseotstarbelisi vedusid

■ Olemasolevad või taastatavad ühendused potentsiaalsete kaubasaajate/-saatjatega

■ Toimivad rahvusvahelised suhted

■ Tarnijate usaldus

■ Liiklusjuhtimise tehnoloogiline tase

■ Taristu rikked, mis häirivad tõhusat liikluskorraldust

■ Koostööpartnerite ebakindel tegevus

■ Sõltuvus välisest sihtfinantseerimisest

■ Investeeringute, eelkõige eri valdkondade samaaegsete projektide elluviimise suutlikkus, k.a. võimatus neid ellu viia raudteeliiklust katkestamata

■ Koostööpartnerite ebakindel tegevus

■ Teenuste ja protsesside vähene seostatus ning ebapiisav automatiseerituse tase

■ Info- ja koostööbarjäärid struktuuriüksuste vahel

■ Töötajate järelkasvu puudumne

■ Ettevõtte tuntus, kuid vähene atraktiivsus noorte seas

■ Keskastmejuhtide juhtimisvõimekus

■ Töötajate vähesed üldpädevused (keeleoskus, digikompetentsid)

Välised võimalused Välised ohud

■ Ühiskonnale oluliste investeerimisprojektide elluviimine

■ Osalemine nii 1435 mm kui 1520 mm rööpme- laiusega raudteevõrkude rahvusvaheliste töögruppide töös

■ Koostöö Rail Baltic projekti raames

■ Modaaljaotuste muutumine reisijate ja kaupade veol, sh uute veoviiside (nt kiire raudteelogistika, kombineeritud veod) võimaldamine infra- struktuuril

■ Kolmandate riikide transiitvedude säilimine

■ Teadmus- ja tehnoloogiasiire töövõtjatele ja teistele raudteedele ning vastupidi

■ Koostöö teadus- ja haridusasutustega

■ Koostöö digiriigi algatustega

■ Ühistranspordi rahastamise ebakindlus

■ Kaubaveomahtude järsk vähenemine poliitilise ja/või majandusliku riski realiseerumisel

■ Sõltuvus partneritest tehnoloogiate valikul, mis toob kaasa kõrged omamiskulud

■ Taristuehituse turu küllastumine üheaegsete suurinvestreeringute tõttu

■ Pikaajaliste investeerimisprojektide ebakindel rahastus

■ Sisendhindade, sh tööjõukulude, kontrollimatu kasv

■ Haridusasutuste tagasihoidlik huvi raudtee-erialade vastu

■ Raskused võtmepositsioonide mehitamisel tööjõuturu piiratuse tõttu

Aastaraamat 2025 86

Sotsiaalsed teemad

Selleks, et tagada taristu kasutajate ohutus, kehtivad Eesti Raudtee riskijuhtimise põhimõtted kõigi osa- poolte suhtes ja neid peavad rakendama ka välised huvirühmad, kellel on sõlmitud Eesti Raudteega lepinguline suhe. Teadlikkuse tagamiseks tutvustatakse raudteeveo ettevõtjatele Eesti Raudtee riskijuh- timise põhimõtteid ning regulaarsetel ohutusteemalistel kohtumistel vaadatakse läbi ohtude ja riskide aruandlus. Raudteehoiu töövõtjatega käsitletakse riskijuhtimise põhimõtteid projektdokumentatsioonis ja töötehnoloogiates ning regulaarsetel projektimeeskondade töökoosolekutel.

Lepinguid sõlmides ja tööloa protsessi järgides teavitab Eesti Raudtee koostööpartnereid oma tegevuse- ga ning laiemalt raudteega kaasnevatest ohtudest, millega koostööpartnerite töötajad võivad tööülesan- deid täites kokku puutuda ning nendest hoidumise abinõudest.

Tõhusa toimimise, ohutuse ja kvaliteedi tagamiseks toimub koostööpartneritega pidev infovahetus. Analüüsitakse andmeid ja töötatakse välja parendusmeetmeid selleks, et vältida või leevendada juh- tumeid, mis võivad kahjustada raudteevõrgu ja kõikide teiste teenuste tõhusat toimimist. Juhtumid registreeritakse Eesti Raudtee juhtumite registris, muu oluline info ja kokkulepped registreeritakse teabehaldussüsteemis ning toimingute elluviimist jälgitakse.

Lähtealused taristu kasutajate ja koostööpartneritega suhtlemises

Eesti Raudtee soovib olla usaldusväärne partner kõikidele sidusrühmadele.

Eesti Raudteel on oma sotsiaalmeedia kanalid (Facebook, Instagram, LinkedIn, YouTube), mille jälgi- jaskond pidevalt kasvab ning kus jagatakse informatsiooni raudteeohutuse, ettevõtte, selle hangete ja projektide kohta. Samuti esitletakse Eesti Raudteed kui potentsiaalset tööandjat. Jagatakse operatiivselt teavet ka kohalike omavalitsuste veebilehtede ja reisijaid teenindava veoettevõtja kodulehe kaudu. Sot- siaalmeedias pöörduti Eesti Raudtee poole kõige enam seoses ohutusettepanekutega, aga ka platvormi- de heakorratööde ja riketest teavitamise asjus.

Eesti Raudtee korraldab oma klientidele anonüümseid rahulolu-uuringuid. 2025. aasta ei olnud selles osas erandiks. Saab öelda, et ettevõtte sidusrühmade tagasiside üldisele rahulolule raudteeinfrastruktuuri teenustega oli 75% ulatuses hinnatud heaks või väga heaks.

Ettevõtte kodulehel on anonüümne võimalus teavitada ebaseaduslikust tegevusest ja/või väärtegudest ning muudest asjaoludest, mis puudutavad Eesti Raudtee. Vilepuhumise ehk rikkumisest teavitamise vih- jeliin on üks tööriist, mis suurendab läbipaistvust, aitab riske vähendada ning toetab ettevõtte väärtusi ja eetilist töökultuuri.

Soovi korral on info teatajal võimalik jätta oma kontaktandmed, et juhtumi menetluse kohta tagasisidet saada. Infot töödeldakse vastavalt isikuandmete kaitse määrusele ning seejuures tagatakse vihje saatja konfidentsiaalsus. Samuti on olemas telefoninumber, kuhu soovi korral helistada. Vihjemenetlus toimub sõltumatuse printsiipide järgi, mis tähendab, et sellega ei ole seotud tegevjuhtkond.

Lisaks on seadusandja näinud veoettevõtjatele ette võimaluse pöörduda raudteeinfrastruktuuriettevõtja otsustega seotud päringutega Konkurentsiameti poole, kellel on vastav voli, vastutus ja kompetents nen- de menetlemiseks.

Liikluse planeerimise ümarlaud toob osapooled kokku kvaliteetse ja efektiivse liiklusgraafiku loomisel.

Suhtlus taristu kasutajate ja koostööpartneritega

Huvi Eesti Raudtee tegevuse vastu on tõusvas trendis, mistõttu oleme järjest enam keskendu- nud elanikkonna ohutusteadlikkuse suurendamisele ja ennetava teabe jagamisele. 2025. aastal kasvas avalikkuse huvi taristu ümberehituste, uute rongide kasutuselevõtu, liiklusgraafikute muudatuste, elektrifitseerimise edenemise ja ootekodade ümberehitamise plaanide vastu.

Aastaraamat 2025 87

Sotsiaalsed teemad

2025. aastal oli kommunikatsioonis oluline jagada informatsiooni nii raudteega seotud plaanide, tööde kui ka arengusuundade kohta, samuti ohutuse ning suuremahuliste Tapa–Tartu ja Tapa–Narva raudtee ehi- tustööde ja piirangute kohta, mis mõjutasid reisirongide sõiduplaane. Sanktsioonide tõttu oli jätkuv huvi raudteel veetavate kaubagruppide, veeremimärgistuse ja veoettevõtjate vastu.

Kliendisuhtluses domineerisid läbivalt kaks peamist teemat: raudteetööde valmimisega seotud tähtajad ja raudteetöödest tingitud ajutised liikluspiirangud. Fookus on liikunud aina enam reisija- teveole. Mõlemad mõjutegurid on dünaamilise iseloomuga ja eeldavad ebastandardsetes oludes pidevat kohanemist. Peamiseks suhtlusvormiks on kujunenud operatiivsed võrguülesed töögrupi kohtumised, mis võimaldavad tuua lühikese etteteatamisega ühisesse inforingi laia spektri asjaosalisi.

Operatiivsete tegevuste taustal loodi ministeeriumite, raudtee ja reisijateveoettevõtja osalusel 2025. aastal liikluse planeerimise ümarlaud, mille kaudu otsitakse optimaalset tegevusplaani, mis tagaks kvaliteetse ja efektiivse liiklusgraafiku reisijaid, raudtee alltöövõtjaid ja ühistranspordi korraldajaid arvestaval moel.

Ohutuse tagamise ja kasutajamugavusega seotud tegevused

■ OLE raudteeohutustelk koos Eesti Raudtee ohutussaadikutega osales muu hulgas 2025. aasta maikuus loomaaias lasteüritusel.

■ 2025. aastal ehitati ümber kümme ootekoda Tallinna piirkonnas.

■ 2025. aastal teostasime paikvaatlused tööde ja materjali mahtude hindamiseks, et kõik ülekäigukohad viia vastavusse kehtestatud nõuetega. Raudteeohutuse tagamiseks likvideerisime mõningad ülekäigukohad ja alustasime tunnelite ehitusega – kaks tunnelit Tartu linnas, samuti tunnelid Nelijärvel, Lehtses ning Jänedal. Tondi ja Mullavere raudteeülesõidukohad ehitati eritasandilisteks.

■ Viisime 2025. aastal koostöös OLEga läbi mitmeid avalikke kampaaniaid raudteeohutuse suurendamiseks, keskendudes raudteeületajate panusele ohutuse suurendamisel (nt „Sind oodatakse jõuluks koju“ ja „TULE TÕUKERATTALT MAHA ja LASE RONG LÄBI“ kampaaniad). Toimus ka raudteeohutusnädal, osaleti raudteeohutusele pühendatud sektoriülesel Relsirallil ja koolitati juurde seitse uut raudteeohutusaadikut.

Aastaraamat 2025 88

Sotsiaalsed teemad

Ohutuse tagamisega seotud näitajad

20 jalakäijate

tunnelit ehitatud viimaste aastate jooksul

Pea 70 km rajatud

piirdeaedu raudtee vales

kohas ületamise takistamiseks

90 tõkkepuuga varustatud

raudteeülesõitu (147st),

aastaks 2026 saavad tõkke-

puud 98 ülesõitu

129 automaatse

foorisignalisat- siooniga varustatud

raudteeülesõitu (147st)

Rohkem kui 14,6 miljo-

nit eurot

investeeritakse uue ohutus- varustuse

paigaldamiseks 110-le

raudteeülesõidu- kohale

Pea 400 isikut

(Eesti Raudtee ja töövõtjate

töötajat, esma- reageerijat)

sai ohutusalast koolitust 2025.

aastal (2024: 460)

Pea 700 kooli- ja

lasteaialast said 2025. a

meie töötajatelt raudteeohutuse alast koolitust (2024: 2 000)

Aastaraamat 2025 89

Sotsiaalsed teemad

Taristu kasutajatega seotud eesmärgid

Ohutusalased eesmärgid määratakse kindlaks valdkonnapõhiselt, et ohutustaset säilitada ja võimalusel tõsta. Omaniku ootustest tulenevate taristu arendustööde abil on eesmärk viia raudteeinfrastruktuuri kva- liteet, liiklusjuhtimine ja ohutus uuele tehnoloogilisele tasemele. Peaaegu kõik strateegiliste suundu- muste eesmärgid ning iga-aastased täpsemad struktuuriüksuste eesmärgid, tegevuskavad ja nendega seotud tegevused sisaldavad raudteeohutust parendavat komponenti.

Taristu kasutajate ja koostööpartneritega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias

Eesmärk Tulemi näitajad Võtmetulemused ja/või sihttasemed

2025 tegelik

2026 2027 2028 2029 2030

Reisijasõbra- liku teenuse pakkumine

Renoveeritud lisanduvate oo- tekodade arv

10 20 selgu- misel

selgu- misel

selgu- misel

selgu- misel

Lisanduvate eritasandiliste raudteeületus- kohtade arv

2 4 selgu- misel

selgu- misel

selgu- misel

selgu- misel

Infoturbe tead- likkuse tõst- mine

Õngitsustestides sisestatud pa- roolide osakaal (mitte rohkem kui)

12% 13% 11% 10% 10% 10%

Raudteeohutu- se teadlikkuse kasv

Koolitatud laste arv aastas

670 500 500 500 500 500

Raudteeohutus- aktsioonide arv/ OLE avalike ohu- tuskampaaniate arv/OLE väli üri- tuste arv

1 akt- sioon/3 ohutus- kam- paa- niat/10 väliüri- tust

1 akt- sioon/3 ohutus- kam- paa- niat/10 väliüri- tust

1 akt- sioon/3 ohutus- kam- paa- niat/10 väliüri- tust

1 akt- sioon/3 ohutus- kam- paa- niat/10 väliüri- tust

1 akt- sioon/3 ohutus- kam- paa- niat/10 väliüri- tust

1 akt- sioon/3 ohutus- kam- paa- niat/10 väliüri- tust

Ohutuskoolituse ja juhendamise läbinud töötajate arv

200 200 200 200 200 200

Aastaraamat 2025 90

Sotsiaalsed teemad

Küberturvalisuse tagamine

Kuna raudtee ettevõtte küberturvalisuse tase ja teenuste töökindlus mõjutavad otseselt ka sidusrühmi (reisijad, kliendid, partnerid ja avalik sektor), oli küberturvalisus 2025. aastal Eesti Raudtee jaoks jätkuvalt kõrge prioriteediga valdkond. Fookuses oli nii rahvusvahelise koostöö ja teadmussiirde tugevdamine kui ka infoturbe juhtimissüsteemi arendamine ning kriitiliste tehnoloogiate, sh OT/ICS (operatsioonitehnoloogia) keskkondade, küpsuse tõstmine riskipõhiselt.

Olulise rahvusvahelise sündmusena toimus Tallinnas 5. ERA–ENISA konverents „Cybersecurity in Railways”, mille korraldasid Euroopa Liidu Raudteeagentuur (ERA) ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA) Eesti Raudtee toetusel. Konverents toimus 1.–2. detsembril 2025 ning oli märgiline ka seetõttu, et üritus toimus esmakordselt väljaspool seniseid tavapäraseid toimumispaiku (Lille ja Atee- na), tuues Euroopa raudtee- ja küberturbe kogukonna Eestisse. Konverentsi raames käsitleti raud- teesektori küberturvalisuse arenguid, parimaid tavasid ja väljakutseid ning jagati kogemusi nii poliiti- kauuenduste (mh küberturvalisuse direktiiv NIS2 ja küberkerksuse määrus CRA) kui ka sektori koostöö ja võimekuse kasvatamise teemadel.

Lisaks viidi 2025. aastal läbi OT/ICS taristu turvahindamine ENISA toetusemeetme raames. See andis hinnangu keeruka OT taristu küberriskidele ning tuvastas haavatavusi ja ohte Eesti Raudtee OT infrastruktuuris. Raporti kohaselt kasutati hindamise raamistikuna muuhulgas standardeid IEC 62443 ja IEC TS 50701 ning arvestati NIS2 lähenemist, et kaardistada ründepindu, hinnata ohte ja pakkuda rakendatavaid soovitusi küberturvalisuse vastupidavuse tugevdamiseks.

Aastaraamat 2025 91

Sotsiaalsed teemad

2025. aastal toimus ka infoturbe juhtimissüsteemi ISO/IEC 27001 resertifitseerimine, mille tulemusel väljastati Eesti Raudteele uus sertifikaat järgmiseks kolmeaastaseks perioodiks. Resertifitseerimi- se käigus laiendati sertifitseerimise ulatust OT-süsteemidele, mistõttu lisaks IT-teenustele hõlmab sertifitseerimise käsitlusala ka kogu Lääne-Harju liiklusjuhtimissüsteemi. See kinnitas, et nimetatud kriitiline süsteem on käsitletud organisatsiooni infoturbe halduse süsteemi (ISMS) raamistikus ning sellele rakenduvad infoturbe juhtimise, riskijuhtimise ja kontrollimeetmete põhimõtted sertifitseeritud ulatuses.

Olulise praktilise suunana käsitleti 2025. aastal jätkuvalt töötajate teadlikkuse tõstmist ja turvakultuuri arendamist, kuna inimfaktor on küberturbe toimivuse seisukohalt kriitiline. Korraldati infoturbealaseid koolitusi ja teadlikkuse tõstmise tegevusi, sh kohustuslik küberhügieeni koolitus ettevõtte koolitusplat- vormil ning infoturbealased teavitused ja juhendmaterjalid. Oktoobris korraldati ettevõttes ka Infotur- bepäev, kus esinesid erinevate valdkondade eksperdid ning käsitleti teemasid alates küberhügieenist ja sotsiaalmeedia ohtudest kuni tehisintellekti riskide, kriisijuhtimise ja kriitilise taristu kaitse praktiliste kogemusteni.

Rahvusvahelise koostöö süvendamiseks ja sektori trendide paremaks jälgimiseks liitus Eesti Raudtee Euroopa raudteesektori infoturbejuhtide kogukonnaga EU CISO Forum for Rail. CISO Forumi raames toimub regulaarne infojagamine ja trendide vahetamine, mis toetab Eesti Raudtee küberturvalisuse arendamist Euroopa raudteesektori ühises vaates.

Aastaraamat 2025 92

Valitsemine

VALITSEMINE

Äriline käitumine ja ettevõtluskultuur

Peatükis on lähtutud standardist ESRS G1 ning selle osadest G1-1, G1-2, G1-3 ja G1-4.

Lähtealused seoses hea ühingujuhtimise tavaga

Eesti Raudtee juhtimiskultuur lähtub viiest äriühingute valitsemise kuldreeglist:

■ ettevõttes on kinnitatud väärtused ja eetikakoodeks;

■ sõnastatud on strateegilised eesmärgid, mis on asja- ja ajakohased ning ettevõttesiseselt teadvustatud;

■ strateegiline juhtimine on läbipaistev ning selle abil viiakse ellu pikaajalisi eesmärke, kuhu on kaasatud kõik ettevõtte struktuuriüksused;

■ töötajatel on vastutus oma ülesannete täitmise eest;

■ ettevõttes on toimiv aruandlussüsteem ja sisemine kommunikatsioon.

Ärilise käitumise ja ettevõtluskultuuri kohta saab ülevaate peatükkidest “Raamistik ja juhtimise alused” ning “Hea ühingujuhtimise tava aruanne”.

Aastaraamat 2025 93

Valitsemine

Valitsemisega seotud eesmärgid Eesti Raudtee kestlikkuse strateegias

Eesmärk

Tulemi näitajad

Võtmetulemused ja/või sihttasemed

2025 tegelik

2026 2027 2028 2029 2030

Keskkonnasõbraliku- mate hangete põhi- mõtete rakendamine

Jätkusuutlike hangete osatähtsus kogu han- gete arvust

37% 30% 30% 30% 30% 30%

Ettevõtte kestliku arengu tagamine

Vastutustundliku ette- võtluse indeksi tulemus

Kuld- tase

Kuld- tase

Kuld- tase

Kuld- tase

Kuld- tase

Kuld- tase

Vilepuhumise ehk rikkumisest teavita- mise soodustamine

Vilepuhumise kanalite kättesaadavus on taga- tud

100% 100% 100% 100% 100% 100%

Eetilise ja läbipaistva juhtimise tagamine, korruptsioonienneta- mine

Korruptsioonitõkestami- se koolitustel osalenud hangetega seotud töö- tajate osakaal

100% 100% 100% 100% 100% 100%

Ettevõtte väärtuste kinnistamine töötajates

Väärtuste teadlikkuse osakaal töötajaskonnas

Uuring toimub 2026

80% 80% 80% 80% 80%

Tarneahela mõjude juhtimine

ESG mõjusid raportee- rivate tarnijate arv

19 10 10 10 20 20

Innovatsiooni toetamine

Ideepanka laekunud teostatud ettepanekute osakaal

30% 30% 30% 30% 30% 30%

Protsesside model- leerimine

Modelleeritud võtme- protsesside osakaal

0% (tehnilise vahendi

hankimine)

25% 40% 50% 80% 100%

Riskide haldamine Kriitiliste riskide osakaal 12% 12% 12% 10% 8% 8%

93

Aastaraamat 2025 94

Valitsemine

Lähtealused korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamiseks ja avastamiseks

Eesti Raudtee rakendab korruptsiooniennetusel kõiki vajalikke meetmeid, et vähendada võimalikke pettu- se- ja korruptsioonijuhtumeid. Olulisemad neist on:

■ väärtuste ja eetika koodeks;

■ regulaarne riskide, kontrolli ja siseauditi toimimise, struktuuriüksuste tegevuse ülevaatus juhatuses, auditikomitees ja/või nõukogus;

■ pettuse- ja korruptsiooniriskide tuvastamine riskiregistris;

■ huvide konflikti vältimise kord ja huvide regulaarne deklareerimine (kord aastas);

■ kingituste tegemise ja vastuvõtmise piirmäärade ning põhimõtete kehtestamine;

■ pisteline taustakontroll töötajatele seadusega lubatud ulatuses ja avalikest andmebaasidest;

■ kindlaks määratud vastutus ja volitused, vastutuse hajutamine eri juhtimistasemetel;

■ regulaarne ostu- ja müügireskontro analüüs;

■ hankekorra kinnitamine ja iganädalaste hankekoosolekute läbiviimine sõltumatute liikmete osalusel;

■ koostöö õiguskaitseametite ja MTÜga Korruptsioonivaba Eesti;

■ väärkäitumisest teavitamise juhendi (sh väärkäitumise menetluse) kehtestamine ja kanalite (telefon, e-post, vihjeliin, ankeet) määratlemine;

■ juhtumite laiapõhjalisem registreerimine, mis tähendab, et lisaks taristu intsidentidele registreeritakse näiteks hangete ebaõnnestumisi, lepingu rikkumisi, töötajate hooletusi;

■ arvete puhul kehtivad mitme silmapaari kinnitusreeglid ja allkirjaõigus;

■ vihjekanalid ettevõtte kodulehel;

■ pikaajalise koolitusplaani (korruptsiooniennetus ja riskide juhtimine) koostamine ning regulaarsete koolituste korraldamine vastavalt vajadusele ja sihtrühmale.

Töötajaid teavitatakse korruptsioonialastest reeglitest läbi regulaarsete koolituste ja si- semiste infokanalite. Töötajad on ettevõtte väärtuste kogumist teadlikud. Eraldi pööra- takse tähelepanu korruptsiooni ja pettuse ennetamisele.

Eesti Raudtee väärtuspõhised ootused laie- nevad nii töötajatele kui ka ettevõtte partne- ritele. Korruptsiooni ennetuse, vähendamise ja juhtumitele reageerimise eest vastutab riskijuhtimise ja siseauditi osakond, kes teeb regulaarset riskide, kontrolli ja siseau- diti toimimise ning struktuuriüksuste tege- vuse ülevaatust juhatuses, auditikomitees ja/või nõukogus.

6

Aastaraamat 2025 95

Valitsemine

Korruptsiooni ja altkäemaksujuhtumite käsitlemine

■ 2025. aastal tehti vihjeliinile kokku kaheksa pöördumist, mille puhul ei olnud alust täiendavat menetlust alustada.

■ 2025. aastal ei esinenud ühtegi ettevõttega seotud korruptsioonijuhtumit ega muud olulist seadustele mittevastavust.

Lähtealused seoses poliitilise mõju ja lobitööga

Eesti Raudtee suhtleb riigiga valdkondades, mis tulenevad ettevõtte omandisuhetest ja omaniku ootus- test. Peamised teemad on seotud infrastruktuuri investeerimisprojektide, nende rahastamise, raudtee ohutusnõuete täitmise ning ettevõtet mõjutavate seaduste ja määrustega.

Eesti Raudtee tegutseb järgmistes riiklikes ja rahvusvahelistes erialaliitudes:

■ Euroopa Raudteede Ühendus (CER – Community of European Railway and Infrastructure Companies) asukohaga Brüsselis;

■ Euroopa raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate koostööplatvorm PRIME;

■ Põhjamere-Balti raudteekaubaveo koridori (RFC NS-B) korralduskogu;

■ Euroopa raudteetaristuettevõtjate ühendus RNE (RailNetEurope) asukohaga Viinis;

■ Eesti Kaubandus-Tööstuskoda;

■ MTÜ Logistika ja Sadamate Liit;

■ MTÜ Rail Baltic Business Network;

■ MTÜ Operation Lifesaver Estonia;

■ Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA);

■ Eesti Personalijuhtimise Ühing (PARE);

■ MTÜ Kestliku Ettevõtluse Liit KELL;

■ MTÜ Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit;

■ SA Raudteekutsed;

■ SA Rohetiiger;

■ Ausa Ettevõtluse Võrgustik (MTÜ Korruptsioonivaba Eesti).

Ainuaktsionäri (Eesti Vabariik) volituse alusel tegutseb Eesti Raudtee järgmistes organisatsioonides:

■ Rahvusvaheline Raudteede Koostööorganisatsioon (OSJD – Organisation for Co-operation between Railways) asukohaga Varssavis;

■ Raudteetranspordi Nõukogu.

Aastaraamat 2025 96

Tarneahel, hanked ja maksetavad

TARNEAHEL, HANKED JA MAKSETAVAD Peatükis on lähtutud standardist ESRS G1 ning selle osadest G1-5 ja G1-6.

Lähtealused seoses tarneahela juhtimise ja hangete läbiviimisega

Eesti Raudtee tegutseb valdkonnas, kus määrava tähtsusega on ohutus ja keskkonnahoid ning seda võetakse arvesse ka riigihanke alusdokumentide koostamisel. Hangetel osalejatelt ja koostööpartneritelt eeldatakse korrektset ja lepingutingimustele vastavat teenuse osutamist.

Tihti on keskkonnanõuded kirjeldatud hanketingimustes, näiteks hangitavad, teenuse osutamisel või töö tegemisel kasutatavad materjalid peavad vastama nõutud sertifikaatidele. Võimaluse korral rõhutakse hangetes materjalide taaskasutusele. Hanketingimuste koostamisel lähtutakse elutsükli kuludest, arvesta- des näiteks soetatavate materjalide vastupidavust ja hilisemaid hoolduskulusid.

Eesti Raudtee korraldab igal aastal hankeid ligi saja miljoni euro väärtuses: tellime ehitus- ja remonditöid, liiklusjuhtimise ja turvangusüsteemide arendustöid, mitmesuguseid teenuseid, ostame seadmeid, varuosi, tehnikat jne, et arendada raudtee infrastruktuuri ja tagada selle kvaliteet.

Hangete läbiviimise tulemused

2025. aastal sõlmiti kokku 200 hankelepingut maksumusega ligikaudu 87 mln eurot (2024: 299 lepingut maksumusega ligikaudu 158 mln eurot). Lepingutest valdav enamus ehk 92% (2024: 95%) on sõlmitud Eesti ettevõtjatega või Eesti ettevõtja on ühispartner välismaa ettevõtjaga. See protsent on läbi aastate püsinud sarnasel tasemel, seega Eesti Raudtee kui hankija panus kohalikku majandusse on stabiilselt oluline.

Riigihangete protsess on seadusandlikul tasandil detailselt reguleeritud ning hankijana järgib Eesti Raud- tee kõiki nõudeid, mida on korduvalt kinnitanud ka mitmed auditid ja järelevalveasutused. Hangete kor- raldamisel järgitakse, et oleks tagatud riigihangete üldpõhimõtted, sealhulgas läbipaistvus ja proportsio- naalsus, pakkujate võrdne kohtlemine ja huvide konflikti vältimine, konkurentsi efektiivne ärakasutamine ning rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine.

Lisaks soovib Eesti Raudtee edendada väärtuspõhiseid hankeid ja keskkonnateadlikku mõtteviisi. Hanke alusdokumentide kriteeriumid aitavad hinnata pakkumuste kvalitatiivseid näitajaid ning jätkusuutlikkust.

Kui riiklikult on eesmärgiks seatud, et keskkonnahoidlike hangete osakaal kõikidest hangetest kasvaks 2025. aastaks 9%-ni ja 2035. aastaks 20%-ni, siis Eesti Raudteel oli see näitaja juba 2023. aastal 16%, 2024. aastal 27% ning 2025. aastal koguni 37% kõigist meie hangetest.

Aastaraamat 2025 97

Tarneahel, hanked ja maksetavad

Tarneahela mõju juhtimine

2025. aasta lõpus viis Eesti Raudtee läbi tarnijate kestlikkusalase küsitluse, mille tulemused selgusid 2026. aasta veebruaris. Küsitlus saadeti sajale kõige suuremale tarnijale 2025. aastal lepingumahu poo- lest. Vastused laekusid 19-lt tarnijalt (2024. aastal saadi 41-lt tarnijalt vastused), mis näitab, et seoses kestlikkuse regulatsioonide muudatustega on valmisolek jagada infot valdkonnas vähenenud.

Küsitlus aitas hinnata, millistes keskkonnaalastes, sotsiaalsetes ja ärijuhtimise teemades võib tarnijate tegevus tekitada negatiivset mõju ja riske ka Eesti Raudtee tegevusele. Keskkonnateemades tuvastati potentsiaalne kõrgem risk 33% hinnatud teemades, samas kui sotsiaalsetes teemades vaid 13% ning äritavate ja kestlikkuse juhtimise teemades 18% teemades. Seega vajaks tarnijate seas enim tähelepanu keskkonnaaspektide tugevam juhtimine, et ka Eesti Raudteel oleks võimalik läbi tarneahela edasikandu- vat keskkonnajalajälge ning sellest tulenevaid äririske maandada.

Keskkonnateemades on vaid 21% tarnijatest hinnanud nende äritegevust ähvardavaid kliimariske (ning täiendavad 16% plaanivad seda teha 2026. aastal), mis võivad edasi kanduda ka Eesti Raudteele. 58% tarnijatest ei mõõda oma kliimamõjusid, 74% tarnijatest ei kasuta üldse või kasutab väga vähesel määral energiat, mis on pärit taastuvatest allikatest ning ringmajanduse põhimõtteid ei järgi üldse 19% tarnijatest. Need lahendused aitaksid kaasa ka Eesti Raudtee jalajälje vähendamisele.

Sotsiaalses valdkonnas on tulemused tugevamad – 42%-l on töötervishoiu ja -ohutuse juhtimine sertifitseeritud näiteks ISO 45001 või muude sarnaste juhistega ning vaid 11%-l esines eel- misel aastal tööõnnetusi. 74% kasu- tavad püsiva töölepinguga töötajaid, 47% tarnijatest moodustavad naised juhtkonnast vähemalt veerandi, 89% kaasab oma töötajaid läbi erinevate meetmete nagu rahulolu-uuringud ja regulaarsete vestluste. 95% tarnijatest pole tuvastanud oma ettevõtte nega- tiivset mõju kogukondadele.

Ärijuhtimise tavade osas tegeleb 68% tarnijatest teadlikult korruptsiooni- ja altkäemaksujuhtumite ennetamise- ga, enamasti käitumiskoodeksite ja töötajate koolitamise kaudu. Ühegi tarnijaga ei ole viimase aasta jooksul seotud korruptsioonijuhtumi. ESG-ga seonduvaid nõudeid oma tarneahelas kehtestas 53% tarnijatest.

Lähtealused seoses maksetavadega

Ostulepingute üldtingimustes on fikseeritud 30-päevane maksetähtaeg. Raudteeinfrastruktuuri kasutami- se lepingu üldtingimustes on standardne maksetähtaeg klientidele kümme päeva. Eesti Raudtee kasutab arvete haldamiseks e-arvete süsteemi Finbite, mille kaudu saadetakse arved asjakohastele töötajatele üle vaatamiseks ning kinnitamiseks.

Maksekäitumine

Hilinenud maksetega seotud pooleliolevaid kohtumenetlusi või süüdimõistetud kohtuotsuseid 2025. aas- tal ei olnud.

98

Kestikkusaruande lisa

KESTLIKKUSARUANDE LISA

Lisa 1. ESRS2 GOV-4: avaldus kestlikkusalase hoolsuskohustuse kohta

Kestlikkusalase hoolsuskohustuse ülevaade

Hoolsuskohustuse põhielemendid

Kestlikkusaruande punktid

Hoolsuskohustuse in- tegreerimine valitsemisse, strateegiasse ja ärimudelisse

■ ESRS2 BP-1 Kestlikkusaruannete koostamisest

■ ESRS2 BP-2 Ajaperspektiivid

■ ESRS2 GOV-1 Haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll kestlikkuses

■ ESRS2 GOV-2 Ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkuse aspektid

■ ESRS2 GOV-5 Riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll

■ ESRS2 SBM-1 Strateegia, ärimudel ja väärtusahel

■ ESRS E1 GOV-3 Kliimamuutused: kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse

■ ESRS E1 E1-2 Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika

■ ESRS E1 E1-4 Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid

■ ESRS E2 E2-1 Saastega seotud poliitika

■ ESRS E2 E2-3 Saastega seotud eesmärgid

■ ESRS E4 SBM-3 Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

■ ESRS E4 E4-2 Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika

■ ESRS E4 E-4 Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid

■ ESRS E5 E5-1 Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika

■ ESRS E5 E5-3 Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid

■ ESRS S1 SBM-3 Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

■ ESRS S1 S1-1 Oma töötajaskonnaga seotud poliitika

■ ESRS S1 S1-5 Oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

■ ESRS S3 S3-1 Mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika

■ ESRS S3 S3-5 Oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

■ ESRS S4 S4-1 Tarbijate ja lõppkasutajatega seotud põhimõtted

■ ESRS S4 S4-5 Oluliste negatiivsete mõjude juhtimise, positiivsete mõjude suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

■ ESRS G1 G1-1 Ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur

■ ESRS G1 G1-2 Tarneahela juhtimine

■ ESRS G1 G1-6 Maksetavad

Raamatupidamise aastaaruanne

99

Mõjutatud sidus- rühmade kaasamine hoolsuskohustuse kõi- gisse olulistesse etappi- desse

■ ESRS2 GOV-3 Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsiooni- kavadesse

■ ESRS2 SBM-2 Sidusrühmade huvid ja seisukohad

■ ESRS S1 S1-6: ettevõtja palgatöötajate tunnuse

■ ESRS S1 S1-8 Hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog

■ ESRS S1 S1-9 Mitmekesisuse näitajad

■ ESRS G1 G1-5 Poliitiline mõju ja lobitöö

Kahjulike mõjude tuvastamine ja hindamine

■ ESRS2 SBM-3 Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende koostoime strateegia ja ärimudeli(te)ga

■ ESRS2 IRO-1 Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

■ ESRS E1 E1-5 Energiatarbimine ja energiaallikate jaotus

■ ESRS E1 E1-6 1., 2. 3. mõjuala koguheide ning KHG koguheide

■ ESRS E2 E2-4 Õhu, vee ja pinnase saaste

■ ESRS E2 E2-5 Probleemsed ja väga ohtlikud ained

■ ESRS E5 E5-5 Ressursside väljundvood

■ ESRS G1 G1-3 Korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine

Raamatupidamise aastaaruanne

100

Meetmete rakendamine nende kahjulike mõjude leevendamiseks

■ ESRS E1 E1-1 Üleminekukava kliimaneutraalsuse saavutamiseks

■ ESRS E1 E1-3 Kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid

■ ESRS E1 E1-7 KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse süsinikukrediitide kaudu

■ ESRS E1 E1-8 Ettevõttesisene süsinikuheite hinnastamine

■ ESRS E2 E2-2 Saastega seotud meetmed ja ressursid

■ ESRS E5 E5-2 Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid

■ ESRS S1 S1-2 Protsessid oma töötajate ja töötajate esindajatega suhtlemiseks mõjude teemal

■ ESRS S1 S1-3 Protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajaskonnal probleeme tõstatada

■ ESRS S1 S1-4 Meetmete rakendamine seoses oluliste mõjudega oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

■ ESRS S1 S1-10 Piisav töötasu

■ ESRS S1 S1-11 Sotsiaalkaitse

■ ESRS S1 S1-12 Vähenenud töövõimega isikud

■ ESRS S3 S3-2 Protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõjude teemal

■ ESRS S3 S3-3 Protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada

■ ESRS S3 S3-4 Meetmete rakendamine seoses oluliste mõjudega ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus

■ ESRS S4 S4-2 Protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõjude teemal

■ ESRS S4 S4-3 Protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada

■ ESRS S4 S4-4 Meetmete võtmine seoses oluliste mõjudega tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid oluliste riskide juhtimiseks ja tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

Raamatupidamise aastaaruanne

101

Nende jõupingutuste tõhususe jälgimine ja sellest teavitamine

■ ESRS E4 E4-5 Elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad

■ ESRS S1 S1-13 Koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud

■ ESRS S1 S1-14 Tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud

■ ESRS S1 S1-15 Töö- ja eraelu tasakaalu mõõdikud

■ ESRS S1 S1-16 Tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutöötasu)

■ ESRS S1 S1-17 Juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduvad tõsised mõjud

■ ESRS G1 G1-4 Korruptsiooni- ja altkäemaksu juhtumid

Lisa 2. ESRS 2 BP-1: kestlikkusaruandest välja jäetud teemad ja andmepunktid

■ ESRS E3 Vee- ja mereressursid (ei ole vastavalt kahese olulisuse analüüsile oluline teema)

■ ESRS S2 Töötajad väärtusahelas (ei ole vastavalt kahese olulisuse analüüsile oluline teema)

■ ESRS E1 E1-9 Olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning potentsiaalsetest kliimaga seotud võimalustest tulenev oodatav finantsmõju (analüüsi ei ole täielikult läbi viidud)

■ ESRS E2 E2-6 Saastega seotud mõju, riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju (analüüsi ei ole täielikult läbi viidud)

■ ESRS E4 E4-1 Üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvestamine strateegias ja ärimudelis (analüüsi ei ole täielikult läbi viidud)

■ ESRS E4 E4-3 Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid (analüüsi ei ole täielikult läbi viidud)

■ ESRS E4 E4-6 Elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju (analüüsi ei ole täielikult läbi viidud)

■ ESRS E5 E5-4 Ressursside sisendvood (analüüsi ei ole täielikult läbi viidud)

■ ESRS E5 E5-6 Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõjude, riskide ja võimaluste oodatav finantsmõju (analüüsi ei ole täielikult läbi viidud)

■ ESRS S1 S1-7 Ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate tunnused (analüüsi ei ole täielikult läbi viidud)

Raamatupidamise aastaaruanne

102

AS EESTI RAUDTEE 2025. MAJANDUSAASTA ARUANNE

Raamatupidamise aastaaruanne

103

SISUKORD

Tegevusaruanne 104

Raamatupidamise aastaaruanne 108

Finantsseisundi aruanne 108

Koondkasumiaruanne 109

Omakapitali muutuste aruanne 110

Rahavoogude aruanne 111

Raamatupidamise aastaaruande lisad 112

Lisa 1. Raamatupidamise arvestuspõhimõtted 112

Lisa 2. Finantsriskide juhtimine 121

Lisa 3. Materiaalne põhivara 126

Lisa 4. Immateriaalne põhivara 128

Lisa 5. Varud 129

Lisa 6. Nõuded ja ettemaksed 129

Lisa 7. Omakapitali muutused 130

Lisa 8. Laenud ja liisingukohustised 130

Lisa 9. Võlad tarnijatele ja muud kohustised 132

Lisa 10. Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 132

Lisa 11. Müügitulu ja muud äritulud 133

Lisa 12. Ärikulud 134

Lisa 13. Finantstulud ja -kulud 135

Lisa 14. Tulumaks 135

Lisa 15. Tingimuslikud ja siduvad tulevikukohustised

ning tingimuslikud varad 136

Lisa 16. Tehingud seotud osapooltega 138

Lisa 17. Sihtfinantseerimine 139

Kasumi jaotamise ettepanek 140

Juhatuse liikmete allkirjad 140

Tegevusalade loetelu 141

Raamatupidamise aastaaruanne

104

TEGEVUSARUANNE

Tegevusvaldkond

Eesti Raudtee (edaspidi ka Ettevõte või ettevõte) tegutseb korraga mitmes rollis: võrguvaldaja ja raud- teeinfrastruktuuri-ettevõtjana majandame, käitame, hooldame, uuendame ja aitame kaasa avaliku raud- tee arendamisele. Raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannetena jaotab Eesti Raudtee endale kuuluva avaliku raudtee läbilaskevõimet, annab seda kasutada veo-ettevõtjatele ja kogub infrastruktuuri kasutustasusid.

24.02.2022 algas Venemaa Föderatsiooni agressioon Ukraina Vabariigis. Omaniku ootustes aktsiaseltsile Eesti Raudtee (28.04.2022) anti ettevõttele juhis hinnata Venemaa ja Valgevene ettevõtjatega ärisuhete eetilisust ning loobuda sellistest ärisuhetest, mis ei ole vältimatult vajalikud piiriülese raudteeliikluse ja avaliku raudtee toimepidevuse tagamiseks ning seaduses ja rahvusvahelistes lepingutes ettenähtud ko- hustuste täitmiseks. Jätkuvalt täidab Ettevõte osalust valitseva ministri volitusel 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrgu osana raudteeadministratsiooni funktsiooni piiriülesel koostööl kolmandate riikide ja teiste Baltimaadega.

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika teostamiseks on Euroopa Liit kokku leppinud mitmed sanktsioonide paketid Venemaa ja Valgevene kaupadele, pankadele, ettevõtetele ja eraisikutele. Sanktsiooninimekirja on kantud ka AS Venemaa Raudteed, kes täidab Venemaa Föderatsiooni raudteeadministratsiooni funkt- sioone. Keelatud on investeerimisteenused Venemaa Raudteedele. Nimetatud teenuseid Eesti Raudtee ei osuta. Piiravate meetmete elluviimiseks töötas Ettevõte välja rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise korra ja moodustas ettevõttesisese tööorganina rahvusvaheliste sanktsioonide komisjoni. See tegeleb rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamisega seotud küsimuste lahendamisega, teostab järelevalvet rah- vusvaheliste sanktsioonide rakendamise üle ning hindab rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega seotud riske ettevõttes.

Sanktsioonide järgimine tõi 2025. aastal kaasa veomahtude jätkuva languse Lätis ja Leedus. Eestis jäi kaubaveomaht samale tasemele võrreldes 2024. aastaga, kuid kinnistus raudteeinfrastruktuuri ümberkuju- nemine peamiselt massveostele orienteeritud kaubaraudteest euroopalikuks reisiraudteeks. Eesti Raudtee taristul veeti 2025. aastal diisel- ja elektrirongidega 6,59 mln reisijat ning Eestis kokku 7,66 mln reisijat, mis on lähedane COVID-eelsele 2019. aasta tasemele, kuid protsendipunkti võrra vähem võrreldes 2024. aastaga. Transpordi ja liikuvuse arengukavas aastateks 2021–2035 on eesmärgiks jõuda 2035. aastal 20 miljoni raudteereisijani. Selleks peavad Eesti raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad, sh Eesti Raudtee tõstma 1520 mm rööpmelaiusega raudtee kiiruseid, et vähendada aegruumilisi vahemaid Eesti suuremate tõm- bekeskuste vahe.

Äritulud

AS Eesti Raudtee müügitulu oli 2025. aastal 31,23 mln eurot (2024: 28,13 mln eurot). Müügitulust 73,8% moodustasid tulud infrastruktuurile juurdepääsu tagavatest põhiteenustest ehk minimaalsest juurde- pääsupaketist (2024: 75,9%). 22,6% infrastruktuuri kasutustasudest saadi kaubaveo-ettevõtjatelt (2024: 25,1%). Aastaga vähenes kaubaveo-ettevõtjatelt saadav infrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste eest 2,7% ja reisijateveo-ettevõtjatelt saadav kasutustasu suurenes 11,5%.

Ülejäänud osa müügitulust saadi peamiselt teenindusrajatiste (veeremi seisuteed, reisiteabe tablood, ooteruumid Tartu ja Narva vaksalites) kasutada andmisest, infrastruktuurile juurdepääsu tagavate lisatee- nuste ja juurdepääsu abiteenuste osutamisest, samuti kinnisvara, fiiberoptilise kiu ja vagunite rendist ning vanametalli ja elektrienergia müügist.

Muudest ärituludest (48,89 mln eurot) moodustab 71,5% raudteetaristu-ettevõtja nõue Eesti Vabariigi vas- tu tulemuseesmärkide riigieelarvelise sihtfinantseerimise eest. Ettevõtte pikaajalise jätkusuutlikkuse ning

Raamatupidamise aastaaruanne

105

raudteeinfrastruktuuri kvaliteedi tagamiseks sõlmiti 2015. aasta lõpul Eesti Vabariigiga finantseerimisle- ping riigieelarveliste vahendite eraldamiseks. Lepinguga tagatakse, et ettevõtte tulud (mille moodustavad infrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ning riigi või muude isikute eral- datud vahendid) ning raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud on tasakaalus.

Seisuga 31.12.2025 oli raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tulude ja kulude tasakaal ajavahemiku 2015-2024 kohta tagatud. Nimetatud finantseerimisleping on ka Eesti Raudtee likviidsusriski maandavaks instrumen- diks raudteekaubaveo katkemise või kaubandusembargo puhul.

Ärikulud

Eesti Raudtee ärikulud olid 2025. aastal 80,72 mln eurot (2024: 69,68 mln eurot), suurenedes aastaga 15,8%. Kaupade, materjalide ja teenuste kulud vähenesid võrreldes 2024. aastaga 0,2% ja muud ärikulud 22,2%. Mitmesugused tegevuskulud suurenesid 0,4%, tööjõukulud 5,0% ning kulum 35,5%, viimane eel- kõige suuremahuliste investeeringute tulemusena lisandunud amortisatsiooni tõttu.

Seoses Euroopa Liidu sanktsioonidega Venemaa ja Valgevene vastu puuduvad otsesed rahalised suhted Eesti Raudtee ning Venemaa ja Valgevene tarnijate vahel.

Aastatulem

Eesti Raudtee kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 2025. aastal 37,25 mln eurot, mida on 9,87 mln eurot rohkem kui 2024. aastal. Arvestades Eesti Raudtee kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tulude kujunemise loogikat võrdub tema kulumieelne ärikasum kulumi ja puhta finantstulu vahega. Puhaskasumit või -kahju- mit selliste arvestusmeetodite juures Ettevõte ei teeni.

Dividendide väljamaksmise otsustab ettevõtte üldkoosolek, kellena tegutseb Eesti Vabariigi taristuminis- ter. Arvestades kaubaveomahu järjepidevat vähenemist, põhimõtet raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramisel järgida erinevate turusegmentide võimet seda tasu maksta ja suurt investeerimisvajadust eel- dab ainuaktsionär, et AS Eesti Raudtee ei teeni lähiaastatel kasumit. Omaniku ootustes on sõnastatud, et kuna Ettevõte ei ole vabaturul tegutsev äriühing, siis riik ei oota Eesti Raudteelt stabiilseid dividende, vaid vastav otsus tehakse, arvestades ettevõtte võimalusi pikaajalises plaanis.

Ettevõttel oli seisuga 31.12.2025 varasid 735,36 mln eurot (31.12.2024: 596,54 mln eurot), millest 601,58 mln eurot ehk 81,8% (31.12.2024: vastavalt 498,88 mln eurot ja 83,6%) moodustas põhivara. Tähtsamad kreedito- ride nõutavad rahandussuhtarvud vastasid kokkulepitule (vt raamatupidamise aastaaruande Lisa 2.6).

2025. majandusaastal valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske ei realiseerunud. Täpsemalt käsitatakse finantsinstrumentide arvestuspõhimõtteid raamatupidamise aastaa- ruande Lisas 1.6. ja finantsriske Lisas 2. Finantsriskide juhtimise eesmärgiks on ennetavate maandamis- meetmete väljatöötamine ja rakendamine, et tagada Ettevõtte likviidsus ja krediidikõlbulikkus.

Investeeringud

Eesti Raudtee kui infrastruktuuri-ettevõtja strateegiliseks ülesandeks on omaniku ootustes seatud teh- noloogilise mahajäämuse vähendamine ja kaasaegsete lahenduste kasutusele võtmine liikluskorral- duses ja taristu majandamises. Selle saavutamiseks investeeritakse aastatel 2025–2029 ca 450 mln eurot, sh 215,6 mln eurot raudtee elektrifitseerimiseks, 125,0 mln eurot turvangu- ja liiklusjuhtimissüs- teemide uuendamiseks ning 53,2 mln eurot raudtee ja raudteerajatiste rekonstrueerimiseks võimalda- maks kiiruste tõstmist. Kõik investeerimisprojektid sisaldavad endas ka toimepidevust ja raudteeohu- tust parendavaid komponente.

Raamatupidamise aastaaruanne

106

2025. aastal investeeriti 142,1 mln eurot (2024: 127,8 mln eurot). Aasta suuremad projektid olid alljärgne- vad.

■ Avaliku raudtee elektrifitseerimine – 82,7 mln eurot

■ Taristuülene turvangusüsteemide moderniseerimine (CCS) ja liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine (TTCMS) – 16,3 mln eurot

■ Taktsõiduplaani rakendamiseks vajalikud investeeringud – 10,5 mln eurot

■ Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tallinn–Tartu–Koidula, ja maade omandamine Tartu– Valga raudteeliinidel – 10,5 mln eurot

■ Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tallinn–Narva liinil – 8,0 mln eurot

■ Raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade renoveerimine – 3,2 mln eurot

■ Raudtee kapitaalremont Tartu–Valga liinil kahese kasutuse eesmärgil – 2,7 mln eurot

■ Raudtee tõsteremont – 1,7 mln eurot

Vastutustundlik tegevus

Eesti Raudtee on vabatahtlikult koostanud Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) ja stan- dardite (ESRS) nõuetele tugineva kestlikkusaruande (mida ei ole auditeeritud), milles on käsitatud ette- võtte tegevust ja peamisi tuleminäitajaid riskijuhtimise, inimressursi juhtimise, inimõiguste järgimise ja korruptsioonivastase võitluse valdkondades, samuti ettevõtte tegevuse keskkonnamõjusid. Nimetatud aruandest on näha, et 2025. aastal ei olnud ettevõtte ega tema tarnijatega seotud ühtegi korruptsioonijuh- tumit. Eesti Raudtee tegevuse mõju keskkonnale on ettevõtte suurust arvestades mõõdukas, nt kasutab Ettevõte taastuvatest allikatest pärinevat elektrienergiat ning selle tarbimine vähenes 2025. aastal võrrel- des 2024. aastaga 5,0%.

Raamatupidamise aastaaruanne

107

Raamatupidamise aastaaruanne

108

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2025 31.12.2024

VARAD

Põhivara

Materiaalne põhivara 3 571 581 471 633

Immateriaalne põhivara 4 13 621 11 703

Ettemaksed põhivara eest 3 16 373 15 541

Pikaajalised nõuded 4 5

Põhivara kokku 601 579 498 882

Käibevara

Varud 5 12 157 11 651

Nõuded ja ettemaksed 6 39 582 52 885

Raha ja pangakontod 2.3 82 046 33 122

Käibevara kokku 133 785 97 658

VARAD KOKKU 735 364 596 540

OMAKAPITAL JA KOHUSTISED

Omakapital

Aktsiakapital 80 303 80 303

Kohustuslik reservkapital 4 473 4 473

Jaotamata kasum 91 341 91 341

Omakapital kokku 7 176 117 176 117

Pikaajalised kohustised

Laenukohustised 8 135 558 86 951

Sihtfinantseerimine 17 383 520 280 919

Muud võlad 0 128

Eraldised 252 313

Pikaajalised kohustised kokku 519 330 368 311

Lühiajalised kohustised

Laenukohustised 8 5 507 15 949

Võlad ja ettemaksed 9 32 806 35 312

Sihtfinantseerimise ettemaksed tegevustoetuseks 17 770 136

Eraldised 834 715

Lühiajalised kohustised kokku 39 917 52 112

Kohustised kokku 559 247 420 423

OMAKAPITAL JA KOHUSTISED KOKKU 735 364 596 540

Lisad lehekülgedel 112-140 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad

Raamatupidamise aastaaruanne

109

Koondkasumiaruanne

tuhandetes eurodes Lisa 2025 2024

ÄRITULUD

Müügitulu 31 231 28 125

Muud äritulud 48 890 41 001

ÄRITULUD KOKKU 11 80 121 69 126

ÄRIKULUD

Kaubad, materjal ja teenused 12.1 10 691 10 714

Mitmesugused tegevuskulud 12.2 5 800 5 775

Tööjõukulud 12.3 26 005 24 773

Põhivara kulum ja väärtuse langus 3,4 37 843 27 934

Muud ärikulud 380 487

ÄRIKULUD KOKKU 80 719 69 683

ÄRIKASUM/-KAHJUM -598 -557

Finantstulud ja -kulud 13 598 557

ARUANDEAASTA KASUM 0 0

ARUANDEAASTA PUHASKASUM 0 0

ARUANDEAASTA KOONDKASUM 0 0

Lisad lehekülgedel 112-140 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad

Raamatupidamise aastaaruanne

110

Omakapitali muutuste aruanne

tuhandetes eurodes

Aktsia- kapital

Kohustuslik reserv- kapital

Jaotamata kasum KOKKU

SALDO SEISUGA 31.12.2023 80 303 4 473 91 341 176 117

2024. aasta koondkasum 0 0 0 0

SALDO SEISUGA 31.12.2024 80 303 4 473 91 341 176 117

2025. aasta koondkasum 0 0 0 0

SALDO SEISUGA 31.12.2025 80 303 4 473 91 341 176 117

Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete osas toodud Lisas 7.

Lisad lehekülgedel 112-140 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad

Raamatupidamise aastaaruanne

111

Rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes Lisa 2025 2024

RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST

Aruandeaasta kasum 0 0

Põhivara kulum ja väärtuse langus 3,4 37 843 27 934

Põhivara sihtfinantseerimise amortisatsioon 17 -13 412 -9 639

Kasum/kahjum põhivara müügist ja likvideerimisest 3,4 60 448

Eraldiste korrigeerimine/ümberhindlus 15 23

Hoonestusõiguse tasu -128 -128

Riigieelarveline tegevustoetus -34 954 -30 685

Kasum/kahjum finantstuludelt/-kuludelt 13 -598 -557

Muud korrigeerimised 0 75

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 6 1 405 -2 982

Varude muutus 5 -506 -1 914

Kasutatud varud põhivara ehitusel 3 -2 065 -1 526

Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 9 2 018 2 534

Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine riigieelarvest 17 46 838 14 903

Saadud intressitulu 13 1 576 1 617

Makstud intressid 13 -977 -1 058

RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST KOKKU 37 114 -955

RAHAVOOD INVESTEERIMISEST

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 3,4 -142 125 -110 249

Laekunud materiaalse põhivara müügist 3 60 281

Saadud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 17 35 928 18 021

Saadud põhivara sihtfinantseerimine 17 81 290 55 864

Antud laenude tagasimaksed 1 0

RAHAVOOD INVESTEERIMISEST KOKKU -24 846 -36 083

RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST

Saadud laenud 8 40 483 30 000

Saadud laenude tagasimaksed 8 -2 143 -2 291

Kapitalirendi osamaksed 8 -1 684 -1 553

RAHAVOOD FINANTSEERIMISEST KOKKU 36 656 26 156

RAHAVOOD KOKKU 48 924 -10 882

Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 33 122 44 004

Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 82 046 33 122

RAHA JA RAHA EKVIVALENTIDE MUUTUS 48 924 -10 882

Lisad lehekülgedel 112-140 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad

Raamatupidamise aastaaruanne

112

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Üldine informatsioon

AS Eesti Raudtee on Eesti Vabariigis 14.01.2009 registreeritud 100% riigile kuuluv äriühing. Ettevõte kuu- lub Eesti Vabariigi Kliimaministeeriumi haldusalasse.

AS Eesti Raudtee raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 13. märtsil 2026.

Ettevõtte omanikul puudub pärast aruande kinnitamist õigus aastaaruannet muuta.

Lisa 1. Raamatupidamise arvestuspõhimõtted

1.1 Arvestusmeetodid ja hindamisalused ning nende muutused

Ettevõtte 2025. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaru- andluse standarditega (IFRS – International Financial Reporting Standards), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud soetusmaksumuse meetodil. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Muutused arvestuspõhimõtetes

Rakendatud arvestuspõhimõtted ja tõlgendused Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse järjepidevuse ja võrreldavuse põhimõtete alusel, mis tähendab, et Ettevõte järgib alati samu arvestuspõhimõtteid ja esitlusviisi. Arvestuspõhimõtteid ja esitlusviisi muudetakse üksnes juhul, kui seda nõutakse uute või muudetud rahvusvaheliste finant- saruandlusstandardite (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja nende tõlgenduste alusel või kui uus arvestuspõhimõte või esitusviis annab objektiivsema ülevaate grupi finantsseisust, finantstulemustest ja rahavoogudest. Käesoleva aruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõt- ted on samad, mida kasutati Ettevõtte 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta raamatupidami- se aruandes.

Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine

Alates 01. jaanuarist 2027 hakkab kehtima IFRS 18 “Finantsaruannete esitamine ja neis avalikustatav teave”, mida kohaldatakse tagasiulatuvalt 2026. aasta võrdlusandmetele.

Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) andis välja uue standardi IFRS 18 finantsaruannetes esita- mise ja neis avalikustatava teabe kohta, keskendudes kasumiaruande uuendamisele. IFRS 18-s kasutu- sele võetud peamised uued mõisted on seotud:

■ kasumiaruande struktuuriga;

■ kohustusliku avalikustamisega finantsaruannetes teatud kasumi või kahjumi tulemuslikkuse näitajate kohta, mis on esitatud väljaspool ettevõtte finantsaruandeid (st juhtkonna määratletud tulemusnäitajad);

■ täiustatud agregeerimise ja jaotamise põhimõtetega, mida kohaldatakse peamiste finantsaruannete ja lisade suhtes üldiselt.

Raamatupidamise aastaaruanne

IFRS 18 asendab IAS 1; paljud teised standardis IAS 1 olemasolevad põhimõtted jäetakse väheste muu- datustega alles. IFRS 18 ei mõjuta finantsaruannete kirjete kajastamist ega mõõtmist, kuid see võib muu- ta seda, mida ettevõte kajastab oma „ärikasumi või -kahjumina“. Ettevõtte hinnangul uue skeemi alusel moodustuv äritegevuse tulem võrdub praeguse ettevõtte ärikasumiga, erisus tekib finantstulude/-kulude jaotuses, mis uue struktuuri järgi jagatakse investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse tulude/kulu- de vahel.

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole Ettevõttele eelda- tavasti olulist mõju.

1.2 Olulised raamatupidamislikud hinnangud

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kasutatud mitmeid juhtkonnapoolseid raamatupidamis- hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustusi. Hinnangutes on juhtkond lähtunud oma parimast teadmisest ning need ei pruugi kokku minna hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodil koondkasumiaruandes.

Alljärgnevad hinnangud omavad suurimat mõju 2025. aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioo- nile.

a) Põhivara kasuliku eluea määramine

Materiaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasu- tamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusiga osutub üldjuhul pikemaks kui varade hinnanguline eluiga.

Põhivara kaalutud keskmine amortisatsioonimäär on 3,81% põhivara soetusmaksumusest. Amortisat- sioonimäärade muutus ühe protsendipunkti võrra muudaks amortisatsioonikulu 7,7 miljoni euro võrra aastas.

b) Põhivara väärtuse langus

Vara väärtus on langenud juhul, kui raamatupidamises kajastatav väärtus ületab varaobjekti tegelikku tulevaste tuludega kaetavat väärtust. Sellisel juhul tuleb teha vara väärtuse allahindlus.

Seoses kaubavedude olulise vähenemisega hindas juhtkond alla Muuga jaama ja terminali ning Nar- va ja Koidula piirijaamade varade väärtused (vt Lisa 3).

c) Põhivara kaetava väärtuse määramine

Ettevõte koostas seisuga 31. detsember 2025 põhivara kaetava väärtuse testi Ettevõtte põhivarale tervikuna, leides diskonteeritud tulevaste rahavoogude meetodil varade kasutusväärtuse. Tulevaste rahavoogude hulgas võeti arvesse riigipoolset kulude ja varade sihtfinantseerimist.

Kasutades diskontomäärana regulatiivset kapitali kaalutud keskmist hinda 4,204% (2024. aastal 4,079%), mille omakapitali hinna komponendist elimineeriti beetakordaja võimendus 2, ja jätkukas- vumäärana Rahandusministeeriumi poolt prognoositud pikaajalist aastakeskmist inflatsioonimäära (2,179%), ületab põhivara kaetav väärtus nende bilansilist jääkmaksumust.

Juhtkonna hinnangul ei põhjustaks mõistlikult võimalikud muutused kaetava väärtuse testi peamistes sisendites vara väärtuse langust alla bilansilise jääkmaksumuse.

113

Raamatupidamise aastaaruanne

114

1.3 Materiaalne põhivara

Soetusmaksumus

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses.

■ Ostetud põhivara soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta.

■ Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha ettevalmistamise kuludest, valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele ja teenustele ning hüvitistest tööjõule.

■ Põhivara soetusmaksumusse kapitaliseeritakse laenukasutusekulud täies ulatuses, kui laen on võetud investeerimisprojektide finantseerimiseks. Laenukasutuskulude kapitaliseerimine lõpetatakse peale põhivara kasutuselevõtmist.

Kulum

Materiaalse põhivara objekti iga osa, millel on oluliselt erinev kasulik eluiga ning mille soetusmaksumus on oluline võrreldes selle objekti kogumaksumusega, amortiseeritakse eraldi.

Põhivara kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa, mida ei amortiseerita.

Materiaalse põhivara kasulikud eluead vaadatakse üle vähemalt iga majandusaasta lõpus põhivara aas- tainventuuri käigus ning korrigeeritakse vajadusel põhivarade eluigasid edasiulatuvalt. Kui vara hinnan- guline kasulik eluiga erineb oluliselt kehtestatust, muudetakse vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum.

Põhivara kasulik eluiga

Põhivara kasulik eluiga määratakse lähtudes juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Ettevõttes kasutatavad põhivaraobjektide eeldatavad kasulikud eluead on järgmised:

Ehitised

Hooned 10 - 100 aastat

Rajatised 5 - 100 aastat

Raudteed 20 - 50 aastat

Masinad ja seadmed 2 - 30 aastat

Muu inventar 3 - 15 aastat

1.4 Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivara all kajastatakse tarkvara, mis on piiratud kasuliku elueaga. Kapitaliseeritavad tark- vara arenduskulud sisaldavad tööjõukulusid ja muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Tarkvara ku- lud amortiseeritakse lineaarsel meetodil 5 aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel.

Raamatupidamise aastaaruanne

115

1.5 Varud

Varude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit.

1.6 Finantsinstrumendid

Finantsvarad

Klassifitseerimine

Ettevõte klassifitseerib finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses mõõtmiskategooriasse. Klassifit- seerimine sõltub Ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest.

Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuu- päeval, millal Ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.

Finantsvarade kajastamine lõpetatakse kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõppevad või antakse üle ja Ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.

Mõõtmine

Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.

Võlainstrumendid

Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ning finantsvarade lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogu- miseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes ärituludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.

Ettevõtte kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskate- gooriasse.

Omakapitaliinstrumendid

Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.

Väärtuse langus

Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate võlainstrumentide oodatavat kredii- dikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: (i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, (ii) raha ajaväärtust ja (iii) aru- ande perioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud

Raamatupidamise aastaaruanne

116

informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimus- te prognooside kohta.

Ettevõte mõõdab väärtuse langust järgmiselt:

■ nõudeid ostjate vastu summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega;

■ sularaha ja raha ekvivalente, mille krediidiriski aruandeperioodil on hinnatud madalaks summas, mis võrdub 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumitega;

■ kõigi muude finantsvarade puhul 12 kuu jooksul oodatavate krediidikahjumite summas, kui krediidirisk (st finantsvara eeldatava eluea jooksul esinev maksejõuetuse risk) ei ole pärast esmast kajastamist märkimisväärselt suurenenud; kui risk on märkimisväärselt suurenenud, mõõdetakse krediidikahjumit summas, mis võrdub eluea jooksul oodatavate krediidikahjumitega.

Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui on toimunud üks või mitu sündmust, mis avaldavad selle finantsvara eeldatavatele tulevastele rahavoogudele negatiivset mõju. Finantsvara krediidikvaliteet on langenud, kui leiab aset vähemalt üks järgnevatest sündmustest:

■ deebitori olulised finantsraskused;

■ lepingu rikkumine, nt kohustuse mittetäitmine või tähtajaks tasumata jätmine;

■ deebitori laenuandja(te) poolt deebitorile tema finantsraskustega seotud majanduslikel või lepingulistel põhjustel järeleandmis(t)e tegemine, mida muul juhul ei oleks tehtud;

■ deebitori pankrot või muu finantsalane restruktureerimine;

■ finantsvara aktiivse turu kadumine finantsraskuste tõttu.

Ettevõte kannab finantsvara maha, kui ilmneb teave selle kohta, et tehingu vastaspoolel on tõsiseid raha- lisi raskusi või finantsvara bilansilise väärtuse katmiseks ei ole realistlikke väljavaateid, nt kui vastaspoole suhtes on välja kuulutatud likvideerimismenetlus või pankrot ja ettevõtte juhtkonna hinnangul on summa- de laekumine ebatõenäoline. Peale finantsvara mahakandmist või ettevõte siiski jätkata võla sissenõud- mist, kasutades selleks võlgade sissenõudmiseks tulenevaid meetkedi ning vajadusel ka õigusnõustajate abi. Laekunud mahakantud summad kajastatakse kasumiaruandes.

Finantskohustised

Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, saadud laenud, viitvõlad ja muud võlad) võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mille hulka kuuluvad tehingutasud. Edaspidi hinnatakse finantskohusti- sed korrigeeritud soetusmaksumuses kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaal- väärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustistega kaasnevad intressikulud kajastatak- se finantskuluna.

Pikaajaliste kohustistena on finantsseisundi aruandes kajastatud kohustised, mille maksetähtaeg on hiljem kui üks aasta peale bilansikuupäeva või kui Ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandeperioodi lõppu. Ülejäänud kohustised on kajastatud lühiajalistena.

Viitvõlgadena on kajastatud lepingu või mõne muu alusdokumendi alusel tekkepõhiselt arvestatud võlad, mis tasutakse järgmisel perioodil.

Raamatupidamise aastaaruanne

117

1.7 Mittefinantsvara väärtuse langus

Igal aruande kuupäeval hinnatakse kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata varade, välja arvatud kinnisvarainvesteeringud, väärtuse langusele. Kui ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähene- misest, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test.

Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse, kui vara või selle raha teeniva üksuse raamatupidamisväärtus ületab vastava vara kaetava väärtuse. Varade väärtuse vähenemisest tulenev kahjum kajastatakse perioodi kuludes.

Ettevõtte põhivarade kaetav väärtus on suurem kahest näitajast: kas vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või kasutusväärtus. Vara kasutusväärtuse hindamisel diskonteeritakse hinnanguli- sed tulevased rahavood nende nüüdisväärtuseni, kasutades diskontomäära, mis peegeldab nii hetke turuhinnangut raha väärtuse muutumisele ajas, kui ka varaga seonduvaid spetsiifilisi riske. Vara pu- hul, mis ei genereeri oluliselt iseseisvaid rahavoogusid, leitakse kaetav väärtus raha teeniva üksuse kohta, mille koosseisu nimetatud vara kuulub.

Põhivarade osas tühistatakse varasemad allahindlused juhul, kui on indikaatoreid, mille kohaselt vara väärtuse langust enam ei eksisteeri ja toimunud on muudatused hinnangutes, mis olid aluseks vara kaetava väärtuse leidmisel.

Varasem allahindlus tühistatakse ainult sellises ulatuses, et allahindluse tühistamise järgne vara jääkväärtus ei ületaks vara jääkväärtust, mis oleks kujunenud, arvestades normaalset amortisatsioo- ni, kui vara allahindlust tehtud ei oleks.

1.8 Tulude kajastamine

Müügitulu on tulu, mis tekib Ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehin- guhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Ettevõte kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Tulud raudteeinfrastruktuuri kasutada andmisest

Eesti Raudtee tagab kõigile raudteeveo-ettevõtjatele raudteeseaduses kindlaks määratud korras tee- nused, milleks on üldistatult Ettevõttele kuuluva infrastruktuuri kasutamise võimaldamine. Teenuseid osutatakse vastavalt raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingule, mis sõlmitakse läbilaskevõime saa- nud raudteeveo-ettevõtjatega iga aasta detsembrikuu teisel pühapäeval algavaks ja järgmise aasta detsembrikuu teisele pühapäevale eelneval laupäeval lõppevaks liiklusgraafikuperioodiks.

Raudteeinfrastruktuuri kasutustasud juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning juurdepääsu abiteenuste eest määratakse vastavalt majandus-ja taristuministri poolt kehtestatud metoodikale TTJA peadirektori poolt terveks liiklusgraafikuperioodiks segmentide kaupa. Kasutustasu teenindus- rajatiste kasutada andmise eest määratakse Ettevõtte juhatuse poolt samuti terveks liiklusgraafiku- perioodiks. Tulu raudteeinfrastruktuuri kasutusest kajastatakse perioodil, mil Ettevõte on teenuseid osutanud.

Kinnisvarateenused

Kinnisvarateenustena kajastatakse renditulu, mis on saadud ruumide rendist ja renditud pindade kommu- naalteenuste vahendamisest. Kinnisvarateenuse tulu kajastatakse teenuse osutamise perioodis.

Varude müük

Ettevõte kajastab varude müügina peamiselt vanametalli müüki, mis tekib infrastruktuuri uuendamise protsessis vanade materjalide vahetamisel uute vastu. Lisaks vanametallile realiseerib ettevõte oma tege- vuseks mittevajalikuks osutunud varusid ja materjale. Müügitulu varade müügist kajastatakse kui kontroll vara üle on kliendile üle antud.

Raamatupidamise aastaaruanne

118

Muud teenused

Muude teenustena käsitletakse erinevaid teenuseid, kus Ettevõte on teenuse põhiosutaja, näiteks vaguni- te kasutada andmist, tasusid eksamineerimiste läbiviimisest jmt. Teenustasu kajastatakse teenuse osuta- mise perioodil.

1.9 Töötajate hüvitised

Töötajatega seotud lühiajalised kohustised (palgavõlad, puhkusetasude kohustis, tulemustasude reserv) kajastatakse diskonteerimata väärtuses ning tekkepõhiselt vastavalt töötajate poolt teenuse osutamisele. Palgavõla ja puhkusetasude kohustise tekkimise aluseks on töötajatega sõlmitud lepingud ning töölepin- guid reguleerivad seadused, millest tuleneb Ettevõttele juriidiline kohustis teha väljamakseid.

Töösuhte lõpetamise hüvitised on töövõtja hüvitised, mida makstakse, kui Ettevõte otsustab lõpetada töösuhte töövõtjaga enne tavapärast pensionile jäämise kuupäeva või kui töövõtja otsustab töölt lahkuda vabatahtlikult, saades vastutasuks nimetatud hüvitised. Kohustis tekib eeskätt töösuhte lõpetamise ta- gajärjel, seetõttu peab Ettevõte kajastama töösuhte lõpetamise hüvitisi ainult siis, kui Ettevõte on selgelt kohustunud lõpetama töösuhte töövõtja või töövõtjatega enne nende tavapärast pensionile jäämise kuu- päeva või maksma töösuhte lõpetamise hüvitisi, et soodustada vabatahtlikku töölt lahkumist ja Ettevõte ei saa pakkumist tagasi võtta.

Kui hüvitis kuulub väljamaksmisele enam kui 12 kuud pärast aruande kuupäeva, on hüvitist diskonteeritud selle nüüdisväärtuseni.

Puhkusetasu võlg on kajastatud kohustise tekkimise perioodil, see tähendab siis, kui töötajal tekib nõude- õigus. Väljateenitud puhkusetasu või selle muutus on kasumiaruandes kajastatud kuluna ning finantssei- sundi aruandes arvele võetud lühiajalise kohustisena.

Ettevõte kajastab preemiate maksmisega seotud eeldatavaid kulusid siis ja ainult siis, kui tal on juriidiline või faktiline kohustis teha selliseid makseid ja kui kohustist on võimalik usaldusväärselt hinnata.

1.10 Tulumaks

Tulumaks erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kajastatakse tegevuskuludes tekkepõhiselt.

1.11 Rendiarvestus

Ettevõte kui rendileandja

Rendile antud varad kajastatakse finantsseisundi aruandes materiaalse põhivarana. Rendile antud põhivara amortiseeritakse vara kasuliku eluea jooksul analoogselt muu sarnase varaga. Renditulu (miinus rendilevõt- jale antud soodustused) näidatakse kasumiaruandes aruandeperioodi tuluna.

Ettevõte kui rentnik

Esmane mõõtmine

Esmasel kajastamisel mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara soetusmaksumuse rendipe- rioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumus sisaldab:

Raamatupidamise aastaaruanne

119

■ rendikohustise algsel mõõtmisel kindlaks tehtud summat;

■ kõiki rendiperioodi alguses ja enne seda tehtud rendimakseid, millest on lahutatud saadud rendistiimulid;

■ kõiki rentniku esmaseid otsekulutusi;

■ rentniku hinnangulisi kulutusi, mis tekivad seoses alusvara lammutamise ja teisaldamisega, selle asukoha taastamisega või alusvara seisundi taastamisega vastavalt rendi tingimustele.

Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes kirjel „Materiaalne põhivara“.

Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüü- disväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara.

Rentniku alternatiivse laenuintressimäära leidmisel on ettevõte kasutanud kolmanda osapoole poolt saa- dud laenu intressimäära.

Edasine mõõtmine

Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mudeli järgi.

Rendikohustise ümberhindamiseks diskonteerib rentnik muudetud rendimaksed muudetud diskontomää- raga juhul, kui esineb üks järgmistest olukordadest:

■ muudetakse rendiperioodi. Rentnik teeb muudetud rendimaksed kindlaks muudetud rendiperioodi põhjal; või

■ muutub alusvara ostuõiguse hinnang. Rentnik teeb kindlaks muudetud rendimaksed, et need vastaksid ostuõiguse alusel tasumisele kuuluvate summade muutusele.

Rentnik teeb järelejäänud rendiperioodi muudetud rendimaksed kindlaks muudetud lepinguliste maksete põhjal. Selleks kasutab rentnik muutmata diskontomäära, välja arvatud juhul, kui rendimaksete muutus on tingitud muutuvate intressimäärade muutusest.

Ettevõte on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepin- gute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiaja- lised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud või lühem. Väikese väärtusega rendi- lepingud on IT-seadmete rendilepingud.

1.12 Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Eraldistena kajastatakse finantsseisundi aruandes aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel tekkinud ko- hustisi, millel on seaduslik või lepinguline alus, mis nõuab tulevikus varast loobumist ja mille maksumust saab usaldusväärselt määrata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud.

Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangust, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute eksperti- de hinnangutest. Pikaajaline eraldis kajastatakse finantsseisundi aruandes selle diskonteeritud väärtuses.

Ettevõttel lasub kohustus tasuda Ettevõtte süül töövõime kaotanud isikutele nende eluea jooksul töövõi- me kaotuse hüviseid. Eraldise hindamisel on aluseks võetud hüviseid saavate isikute arv, väljamaksete eeldatav periood ja hüvitise suurus.

Raamatupidamise aastaaruanne

120

Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused, mille realiseerumine on vähem tõenäoline kui mittereali- seerumine või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aruande lisades (Lisa 15) tingimuslike kohustustena ning neid ei kajastata Ettevõtte fi- nantsseisundi aruandes.

1.13 Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimine võetakse arvele selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõtte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset.

Varade sihtfinantseerimine

Ettevõte lähtub varade sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist, mille kohaselt sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse arvele tema soetusväärtuses ning varade soetamise toetuseks saadud siht- finantseerimise summas kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustisena kui tulevaste pe- rioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse saadud vara kasuliku eluea jooksul.

Tegevuskulude sihtfinantseerimine

2015. aasta lõpus sõlmitud finantseerimislepingu alusel tagab riik, et tavapärastes äritingimustes on Ette- võtte tulud, mille moodustavad infrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute poolt eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud viieaas- tase perioodi arvestuses tasakaalus.

Tegevuskulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse finantseerimislepin- gus ettenähtud tulemuseesmärkide täitmise hetkel. Tegevuskulude sihtfinantseerimisel kasutab Ettevõte brutomeetodit, mille kohaselt kajastatakse kompenseeritavat kulu ja saadud toetust eraldi vastavalt kulu- des ja tuludes.

1.14 Aruandeperioodi lõpu järgsed sündmused

Varade ja kohustiste hindamisel on arvestatud oluliste asjaoludega, mis ilmnesid raamatupidamise aas- taaruande koostamisperioodil ning mis on seotud aruandeperioodil või eelnevatel perioodidel toimunud tehingutega.

Aruandeperioodi lõpu sündmused, mida ei ole varade ja kohustiste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades.

1.15 Rahavoogude aruanne

Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigee- ritud puhaskasumit/-kahjumit, elimineerides mitterahaliste tegevuste mõju ja äritegevusega seotud käibe- varade ja lühiajaliste kohustiste saldode muutused. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.

Raamatupidamise aastaaruanne

121

Lisa 2. Finantsriskide juhtimine

2.1 Finantsriskide tegurid

Ettevõtte tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid:

■ tururisk, mis hõlmab valuutakursiriski, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära riski ja hinnariski;

■ krediidirisk,

■ likviidsusrisk. Ettevõttes kinnitatud finantsriskide juhtimise kord kehtestab reeglid finantsriskide maandamiseks ettevõt- tesiseselt. Suurimaks riskiks Eesti Raudteele on likviidsusrisk, et suuta täita kõik ettevõttele võetud kohus- tused ning tagada jätkusuutlik investeeringute tase.

2.2 Tururisk

Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Varasid ja kohustusi, mis on nomineeritud eurodes, loetakse valuutariski suhtes neutraal- seteks varadeks ja kohustusteks. Ettevõte on avatud valuutariskidele eelkõige seoses Šveitsi frangi ja Vene rublaga.

31. detsembri 2024 ja 31. detsembri 2025 seisuga puudusid Ettevõttel olulised valuutakursiriskid, sh ko- hustised olid valdavalt eurodes.

Järgnevas tabelis on esitatud Ettevõtte avatud valuutapositsioonid aruande kuupäeval:

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

CHF RUB CHF RUB

Raha ja rahaekvivalendid 182 0 184 0

Nõuded 2 0 24 0

Kohustised -22 -29 -40 -19

Netopositsioonid 162 -29 168 -19

Nende valuutade netopositsioonid on Ettevõtte seisukohalt ebaolulised ning võimalikud valuutakursimuu- tused ei omaks olulist mõju Ettevõtte finantsaruannetele.

1.16. Tehingud seotud osapooltega

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks AS Eesti Raudtee nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja ettevõtjad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada ettevõt- te finants- ja äriotsuseid. Lisaks loetakse seotud osapoolteks eespool loetletud isikute lähikondlased ja nendega seotud ettevõtted. Kuna AS Eesti Raudtee aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile, on raama- tupidamise aastaaruande koostamisel loetud seotud osapoolteks ka Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad raudteeveoga seotud ettevõtted.

Raamatupidamise aastaaruanne

122

Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu.

Rahavoogude intressimäära risk tekib Ettevõtte ujuva intressimääraga võlakohustustest ja seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad.

Ettevõte on Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenu väljamaksmisel kasutanud nii fikseeritud intressi- määrasid kui ujuvat intressimäära, et vähem sõltuda EURIBORi muutumistest. Intressimäärad on toodud Lisas 8.

Sensitiivsus intressimäärade muutusele

Ettevõttel on kolm ujuva intressimääraga laenukohustist, ujuva intressimäära mõju on avaldatud järgmi- ses tabelis.

tuhandetes

eurodes

Intressi- määr

Saldo 31.12.2025

Keskmine intressi-

määr 2025. aastal

Mõju 2025. aasta

intressi- kulule, kui EURIBOR muutuks +/-1 PP

võrra Saldo

31.12.2024

Keskmine intressi-

määr 2024. aastal

Mõju 2024. aasta

intressi- kulule, kui EURIBOR muutuks +/-1 PP

võrra

Swedbank laenu- leping

6 kuu EURIBOR + 0,95% 18 794 3,51% 188 12 844 4,84% 128

EIB laenu- leping V

6 kuu EURIBOR + 0,319% 30 000 2,88% 300 30 000 3,96% 300

EIB laenu- leping VI

6 kuu EURIBOR + 0,462% 15 000 3,02% 150 0 0% 0

Sensitiivsustest ei võta arvesse intressimäära muutumise tõenäosust.

2.3 Krediidirisk

Krediidirisk seisneb ettevõtte võimalikus kahjus, mis on põhjustatud finantsinstrumendi teise osapoole võimetusest oma kohustusi täita. Krediidiriskile on avatud raha arvelduskontodel, deposiitidel, nõuded ostjate vastu, sihtfinantseerimisega seotud nõudeid ja muud nõuded.

Krediidirisk tuleneb peamiselt nõuetest ostjate vastu, rahast ja raha ekvivalentidest ning üle 3-kuulise tähtajaga deposiitidest. Seisuga 31.12.2025 oli ettevõtte maksimaalne krediidirisk summas 121 628 tuhat eurot (31.12.2024: 86 007 tuhat eurot).

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Arvelduskontod ja alla 3-kuulise algse tähtajaga hoiused pankades 82 046 33 122

Ostjatelt laekumata arved* (Lisa 6) 1 665 1 668

Sihtfinantseerimise nõuded (Lisa 6) 29 991 41 889

Muud nõuded (lisa 6) 7 926 9 328

121 628 86 007

* Ostjatelt laekumata arvetest on maha arvatud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Raamatupidamise aastaaruanne

123

Klientidega seotud krediidiriski vähendamiseks nõutakse teatud tehingute puhul klientidelt ettemakset, suuremahuliste tehingute puhul tehakse klientidele taustauuring. Muud klientidega seotud krediidiriski juhtimise meetodid on klientide maksekäitumise pidev jälgimine ja vajalike meetmete operatiivne raken- damine.

Aruande kuupäeva seisuga on ostjatelt laekumata nõuete osas moodustatud allahindluse reserv nende arvete osas, mille maksetähtajad on oluliselt ületatud. Oodatava krediidikahjumi eraldise moodustamisel on arvestatud asjaoluga, et Ettevõttel on õiguslik alus nõuete sissenõudmiseks ning allahinnatud nõuete osas on algatatud või algatamisel kohtumenetlused.

Nõuete allahindlus ostjatelt laekumata nõuete osas seisuga 31.12.2025:

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 0 0

Aruandeperioodi allahindlused (Lisa 12.2) 1 0

Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 1 0

Sihtfinantseerimisega seotud nõuded on finantsseisundi aruandes kajastatud vaid selles osas, milles esi- neb kindlus nende nõuete laekumises, kuna Ettevõtte poolt on täidetud kõik tingimused, mis on seatud sihtfinantseerimislepingus. Võttes arvesse sihtfinantseerimislepingu partneri varasemat maksekäitumist ja finantsseisu, puudub Ettevõttel kahtlus nõuete laekumise osas, mistõttu krediidikahjumi mõju Ettevõtte hinnangul puudub.

Kuigi raha ja raha ekvivalendid ning üle 3-kuulise tähtajaga pangadeposiidid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31. detsembri 2024 ja 31. detsembri 2025 seisuga.

Ettevõtte raha ja raha ekvivalente ning üle 3-kuulise tähtajaga hoiuseid hoitakse suurpankades Swed- bank, SEB Pank ning Luminor Eesti.

Arvelduskontod ja deposiidid

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024 Reiting Moody’s järgi

Swedbank 50 874 12 754 Aa2

SEB Pank 16 683 10 330 Aa3

Luminor Eesti 14 489 10 038 A2

82 046 33 122

Arvestades pangareitinguid, hindab juhatus raha ja raha ekvivalentidega seotud krediidiriski minimaalseks.

2.4 Likviidsusrisk

Likviidsusrisk seisneb ohus, et Ettevõttel ei ole piisavalt finantsvarasid oma kohustuste tähtajaliseks täit- miseks.

Likviidsuse tagamiseks peab Ettevõte omama likviidsuspuhvrit (vabade vahendite mahtu) minimaalselt 2 miljoni euro väärtuses. Vabu vahendeid on lubatud paigutada ainult deposiitidesse, vahendite paigutami- se muudesse instrumentidesse otsustab nõukogu.

Likviidsusriski juhtimiseks kasutatavad instrumendid on laenud ja võlakirjad, kasutus- ja kapitalirent, müü- gi-tagasirent, faktooring, garantii, akreditiiv ja derivatiivid, rahavoogude järjepidev jälgimine ning finants- varade ja -kohustiste tähtaegade ühildamine. Ettevõte hajutab oma rahalisi vahendeid erinevate pankade vahel.

Alljärgnevas tabelis on toodud finantskohustiste analüüs maksetähtaegade kaupa, sealhulgas hinnangu- lised tuleviku intressimaksed seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024.

Raamatupidamise aastaaruanne

124

31.12.2025

tuhandetes eurodes

Bilansiline maksu-

mus

Lepingu- lised

rahavood Kuni 1 aasta

1-2 aastat

2-5 aastat

Üle 5 aasta Lisa

Pangalaenud 130 961 165 934 6 358 7 880 39 860 111 836 8

Swedbank 18 794 20 937 1 635 1 641 17 661 0

EIB 112 167 144 997 4 723 6 239 22 199 111 836

Kapitalirendi kohustised 10 103 12 004 2 868 2 726 3 892 2 518 8

Võlad tarnijatele 25 520 25 520 25 520 0 0 0 9

Muud võlad 344 344 344 0 0 0

Kokku 166 928 203 802 35 090 10 606 43 752 114 354

31.12.2024

tuhandetes eurodes

Bilansiline maksu-

mus

Lepingu- lised ra- havood

Kuni 1 aasta

1-2 aas- tat

2-5 aas- tat

Üle 5 aasta Lisa

Pangalaenud 92 622 116 762 14 785 3 904 16 007 82 066 8

Swedbank 12 844 13 468 13 468 0 0 0

EIB 79 778 103 294 1 317 3 904 16 007 82 066

Kapitalirendi kohustised 10 278 12 607 2 510 2 553 4 553 2 991 8

Võlad tarnijatele 29 436 29 436 29 436 0 0 0 9

Muud võlad 96 96 96 0 0 0

Kokku 132 432 158 901 46 827 6 457 20 560 85 057

2.5 Tegevusrisk

Ettevõte näeb tegevusriskina eelkõige äri katkemist ja varade olulist kahjustamist. Ettevõte on kindlusta- tud varakahju ja ärikatkestuse vastu ning omab tegevuse vastutuskindlustust, kaitseks kolmandate isikute nõuete eest. Lisaks omab ettevõte kindlustuslepinguid juhtkonna (juhatus, nõukogu, juhtivtöötajad) vastu- tuse ja tööandja vastutuse kaitseks. Päästerongi töötajad on kindlustatud õnnetusjuhtumi vastu. Ettevõte omab kindlustuslepinguid ka küberturvalisuse kaitseks ning mootorsõidukite kahjustuse vastu.

2.6 Kapitali juhtimine

Kapitali juhtimise eesmärgil koosneb ettevõtte kapital põhikirjajärgsest kapitalist (seisuga 31.12.2025 80 303 tuhat eurot), kohustuslikust reservkapitalist (4 473 tuhat eurot) ja jaotamata kasumist (91 341 tuhat eurot). Ettevõtte kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või vähendamise osas teeb Eesti Vabariik Kliimaministeeriumi kaudu.

Lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta on Eesti Raudtee klassifitseeritud keskvalitsuse juriidiliseks isikuks. Riigieelarve sätestab, et majandusaasta lõpu seisuga võib keskvalitsuse juriidilise isiku netovõlakoormus moodustada kuni 40% sama majandusaasta põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormuse üle 40% suurenemise lubamise otsustab Vabariigi Valitsus, kes oma 25.09.2025 korraldusega andis Eesti Raudteele loa ületada 2025. majandusaastal nimetatud piiri. Vastavalt sellele korraldusele võis Eesti Raudtee netovõlakoormuse ja põhitegevuse tulude suhe olla kuni 116%.

Raamatupidamise aastaaruanne

125

Laenulepingutes kokkulepitud finantskovenandid peavad vastama järgmistele tingimustele:

■ võla teenindamise kattekordaja ≥ 1,3;

■ omakapital/varad ≥ 35% EIB laenude korral (sh pikaajalisi sihtfinantseeringuid käsitatakse omakapitalina); vastav näitaja Swedbanki lepingus ≥ 30% (sh pikaajalisi sihtfinantseeringuid, mille osas puudub tagasinõudeõigus, käsitatakse omakapitalina);

■ netovõlg/EBITDA ≤ 4,5.

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Võlakohustised (Lisa 8) 141 064 102 900

Raha ja raha ekvivalendid (Lisad 2.3 ja 8) 82 046 33 122

Netovõlg (võlakohustised - raha ja raha ekvivalendid) (Lisa 8) 59 018 69 778

Omakapital 176 117 176 117

Kogukapital (netovõlg + omakapital) 235 135 245 895

Võlakohustiste suhe kogukapitali 60% 42%

Netovõla suhe kogukapitali 25% 28%

2.7 Õiglane väärtus

IFRS 7-s määratakse kindlaks õiglase väärtuse hindamistehnikate hierarhia, mis põhineb sellel, kas hindamistehnika sisendid on jälgitavad või mitte. Jälgitavad sisendid kajastavad sõltumatutest allikatest saadud turuandmeid; mittejälgitavad sisendid kajastavad oletusi turu kohta. Nende kahte liiki sisendite alusel on loodud järgmine õiglase väärtuse mõõtmise hierarhia:

1. tase – (korrigeerimata) noteeritud hinnad identsetele varadele või kohustistele aktiivsetel turgudel.

2. tase – muud sisendid kui 1. tasemel sisalduvad noteeritud hinnad ja mis on vara või kohustise osas jälgitavad kas otse (s.t hindadena) või kaudselt (s.t on tuletatud hindadest).

3. tase – vara või kohustise sisendid, mis ei põhine jälgitavatel turuandmetel (mittejälgitavad sisendid).

Ettevõtte hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja -kohustiste õiglased väärtused oluliselt Ettevõtte finantsseisundi aruandes, seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024, kajastatavatest jääkväärtustest, va võlakohustiste osas. Avalikustamise ees- märgil leitakse võlakohustiste õiglane väärtus diskonteerides tulevasi lepingulisi rahavooge Eesti Vabariigi võlakirja intressimääraga 3,3%.

Ostjate vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete jääkväärtus, millest on maha arvatud alla- hindlused, võrdub hinnanguliselt nende õiglase väärtusega.

Võlakohustiste finantsseisundi aruandes kajastatud bilansilise väärtuse ja õiglase väärtuse võrdlus*

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Bilansiline väärtus 141 064 102 900

Õiglane väärtus 134 648 56 607

*kasutatud sisenditest tulenevalt liigituvad kõik mõõtmised õiglase väärtuse hierarhias 2. tasemele.

Raamatupidamise aastaaruanne

126

Lisa 3. Materiaalne põhivara

tuhandetes eurodes

Maa ja ehitised

Kasutus- õigusega

rendi- pinnad

Masinad ja

seadmed

Kasutus- õigusega sõidukid

Muu inventar

Lõpe- tamata ehitus Kokku Lisa

Saldo seisuga 31.12.2023

Soetusmaksumus 529 267 10 337 93 111 0 929 55 624 689 268

sh EL ja KOV toetus 215 445 0 22 525 0 0 0 237 970

Akumuleeritud kulum -246 940 -2 601 -52 310 0 -823 0 -302 674

sh EL ja KOV toetus -57 214 0 -3 715 0 0 0 -60 929

Jääkmaksumus 31.12.2023 282 327 7 736 40 801 0 106 55 624 386 594

2024. a toimunud muutused

Ostud ja parendused 135 -777 1 834 2 132 6 107 227 110 557

sh kapitalirendi tingimustel 0 0 732 0 0 0 732

Kasutusõigusega varade muutus 0 228 0 0 0 0 228

Ümberklassifitseerimised 49 031 0 7 466 0 0 -56 761 -264

sh EL ja KOV toetus 38 324 0 2 811 0 0 -41 135 0

Ümberklassifitseerimised varudest 0 0 0 0 0 1 526 1 526 Müüdud ja mahakantud varad jääkväärtuses -85 0 -77 -34 0 0 -196

Kulum ja põhivara väärtuse langus* -20 276 -784 -5 473 -190 -50 -39 -26 812

sh EL ja KOV toetus -8 463 0 -1 176 0 0 -9 639 17

Saldo seisuga 31.12.2024

Soetusmaksumus 569 798 9 788 96 270 2 097 408 107 577 785 938

sh EL ja KOV toetus 253 663 0 25 293 0 0 0 278 956

Akumuleeritud kulum -258 666 -3 385 -51 719 -189 -346 0 -314 305

sh EL ja KOV toetus -65 572 0 -4 849 0 0 0 -70 421

Jääkmaksumus 31.12.2024 311 132 6 403 44 551 1 908 62 107 577 471 633

2025. a toimunud muutused

Ostud ja parendused 33 -513 2 828 0 11 132 581 134 940

sh kapitalirendi tingimustel 0 0 1 448 0 0 0 1 448

Kasutusõigusega varade muutus 0 163 0 0 0 0 163

Ümberklassifitseerimised 78 117 0 13 047 0 0 -91 366 -202

sh EL ja KOV toetus 72 415 0 281 0 0 -72 696 0

Ümberklassifitseerimised varudest 0 0 0 0 0 2 065 2 065 Ümberklassifitseerimine kuludesse 0 0 0 0 0 -22 -22 Müüdud ja mahakantud varad jääkväärtuses 0 0 0 0 0 0 0

Kulum ja põhivara väärtuse langus* -28 962 -836 -5 157 -267 -19 -1 755 -36 996

sh EL ja KOV toetus -12 008 0 -1 239 0 0 -13 247 17

Saldo seisuga 31.12.2025

Soetusmaksumus 641 769 9 437 108 165 2 097 419 149 080 910 967

sh EL ja KOV toetus 324 461 0 25 447 0 0 0 349 908

Akumuleeritud kulum -281 449 -4 220 -52 896 -456 -365 0 -339 386

sh EL ja KOV toetus -75 964 0 -5 961 0 0 0 -81 925

Jääkmaksumus 31.12.2025 360 320 5 217 55 269 1 641 54 149 080 571 581

* 2025. aastal hinnati varasid alla 6 804 tuhande euro ulatuses (2024 allahindlus 1 479 tuhat eurot).

Raamatupidamise aastaaruanne

127

2025. aastal müüdi põhivara müügihinnaga 60 tuhat eurot (2024 müügitulu: 281 tuhat eurot). Kasum varade müügist on kajastatud koondkasumiaruandes muude äritulude all summas 60 tuhat eurot (2024: 231 tuhat eurot), vt ka Lisa 11.3.

Ettevõttel on 0-väärtuseni amortiseerunud põhivarasid nende soetusmaksumuses alljärgnevalt:

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Ehitised (hooned ja rajatised) 44 270 43 410

Masinad ja seadmed 20 408 18 826

Muu inventar 279 278

Kokku 64 958 62 514

Seisuga 31. detsember 2025 ja 31. detsember 2024 Ettevõtte põhivarasid laenu tagatiseks panditud ei olnud.

Raamatupidamise aastaaruanne

128

Lisa 4. Immateriaalne põhivara

tuhandetes eurodes

Immateriaalne vara

Lõpetamata tarkvara- projektid

Kokku immateriaalne

vara

Saldo seisuga 31.12.2023

Soetusmaksumus 4 426 6588 11 014

Akumuleeritud kulum -2 718 0 -2 718

Jääkmaksumus 31.12.2023 1 708 6 588 8 296

Ostud ja parendused 596 3690 4 286

Ümberklassifitseerimised 2 204 -1940 264

sh EL ja KOV toetus 432 -432 0

Mahakantud vara jääkväärtuses -21 0 -21

Kulum ja põhivara väärtuse langus* -1122 0 -1 122

Saldo seisuga 31.12.2024

Soetusmaksumus 6 814 8338 15 152

sh EL ja KOV toetus 432 0 432

Akumuleeritud kulum -3 449 0 -3 449

sh EL ja KOV toetus

Jääkmaksumus 31.12.2024 3 365 8 338 11 703

Ostud ja parendused 369 2 192 2 561

sh EL ja KOV toetus 0

Ümberklassifitseerimised 226 -24 202

sh EL ja KOV toetus 0 0 0

Mahakantud vara jääkväärtuses 0 0 0

Kulum ja põhivara väärtuse langus* -846 0 -846

sh EL ja KOV toetus -122 0 -122

Saldo seisuga 31.12.2025

Soetusmaksumus 7 264 10 506 17 770

sh EL ja KOV toetus 899 0 899

Akumuleeritud kulum -4 150 0 -4 272

sh EL ja KOV toetus -122 0 -122

Jääkmaksumus 31.12.2025 3 114 10 506 13 620

* 2025. ja 2024. aastal immateeriaalse vara allahindlusi ei toimunud.

Lõpetamata tarkvaraprojektides kajastuvad liiklusjuhtimissüsteemi arendustööd, mille eeldatav valmimine on planeeritud 2029. aastaks.

Lõpetamata tarkvaraprojektides sisalduvad kapitaliseeritavad tööjõukulud seisuga 31.12.2025 summas 751,9 tuhat eurot (31.12.2024 354,5 tuhat eurot).

31.12.2025 seisuga koostatud põhivara kaetava väärtuse testis on hinnatud ka lõpetamata tarkvarapro- jektide väärtuseid ning selle käigus ei tuvastatud varade väärtuse langust (Lisa 1.2).

Raamatupidamise aastaaruanne

129

Lisa 5. Varud

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Teeameti varuosad 5 096 5 051

Telekomi- ja turvanguameti varuosad 6 607 5 677

Elektrivõrkude varuosad 324 818

Muud varud 130 105

Varud kokku 12 157 11 651

Aruandeperioodil nagu ka eelneval perioodil ei olnud vajadust varusid alla hinnata. 2025. aastal on mater- jale kasutatud põhivara ehitusel summas 2 065 tuhat eurot (2024: 1 526 tuhat eurot), materjalide kulu on kapitaliseeritud põhivara soetusmaksumusse.

Lisa 6. Nõuded ja ettemaksed

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Ostjatelt laekumata arved 1 665 1 668

Laekumata tegevuskulude toetus (Lisa 17) 18 801 30 685

Sihtfinantseerimisnõuded (Lisa 17) 11 190 11 204

Maksude ettemaksed (Lisa 10) 7 024 8 618

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 875 639

Muud lühiajalised nõuded 27 71

Nõuded ja ettemaksed kokku 39 582 52 885

Ebatõenäoliselt laekuvate arvete liikumine

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 0 0

Aruandeperioodi allahindlused (Lisa 12.2) 1 0

Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 1 0

Raamatupidamise aastaaruanne

130

Lisa 7. Omakapitali muutused

7.1 Aktsiakapital

Kõik AS Eesti Raudtee aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende valitsejaks ja aktsionäriõiguse teostajaks on Kliimaministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul taristuminister.

Seisuga 31. detsember 2025 on ettevõtte aktsiakapital 80 303 tuhat eurot (2024: 80 303 tuhat eurot), mis koosneb 80 302 814 üheliigilisest lihtaktsiast nimiväärtusega 1 euro aktsia kohta. Kõigi aktsiate eest on täielikult tasutud.

Iga aktsia annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte aktsionäride üldkoosolekul ning annab võrd- selt ühe hääle otsuste tegemisel. Kõigil aktsiatel on võrdsed õigused kasumi jaotamisel ning likvideeri- misjaotisele Ettevõtte võimaliku likvideerimise korral.

Ettevõtte põhikirjas fikseeritud maksimaalne lubatud lihtaktsiate arv on 127 823 296 ja maksimaalne akt- siakapital 127 823 tuhat eurot.

7.2 Kohustuslik reservkapital

Aastal 2025 nagu ka 2024 kohustuslikku reservkapitali sissemakseid ei tehtud.

Lisa 8. Laenud ja liisingukohustised

Võlakohustised seisuga 31.12.2025

tuhandetes eurodes Saldo sh pika-

ajaline osa sh lühi-

ajaline osa tagasimakse-

tähtaeg intressimäär

Swedbank laenuleping 18 794 17 745 1 049 15.12.2029 6 kuu EURIBOR

+ 0,95%

EIB laenuleping I 9 333 8 889 444 31.12.2047 0,32%

EIB laenuleping II 14 334 13 667 667 31.12.2047 1,16%

EIB laenuleping III 15 000 14 333 667 31.12.2048 3,37%

EIB laenuleping IV 10 000 9 778 222 31.12.2048 3,23%

EIB laenuleping V 30 000 30 000 0 31.12.2049 6 kuu EURIBOR

+ 0,319%

EIB laenuleping VI 15 000 15 000 0 04.03.2050 6 kuu EURIBOR

+ 0,462%

EIB laenuleping VII 18 500 18 500 0 25.11.2050 3,13%

Kapitalirendikohustised 10 103 7 646 2 457 Keskmine 3,07%

Kokku võlakohustised 141 064 135 558 5 506

Raamatupidamise aastaaruanne

131

Võlakohustised seisuga 31.12.2024

tuhandetes eurodes Saldo sh pika-

ajaline osa sh lühi-

ajaline osa tagasimakse-

tähtaeg intressimäär

Swedbank laenuleping 12 844 0 12 844 15.12.2025

6 kuu EURIBOR

+ 0,95%

EIB laenuleping I 9 777 9 333 444 31.12.2047 0,32%

EIB laenuleping II 15 000 14 333 667 31.12.2047 1,16%

EIB laenuleping III 15 000 15 000 0 31.12.2048 3,37%

EIB laenuleping IV 10 000 10 000 0 31.12.2048 3,23%

EIB laenuleping V 30 000 30 000 0 31.12.2049 6 kuu EURIBOR

+ 0,319%

Kapitalirendikohustised 10 279 8 285 1 994 keskmine 3,69%

Kokku võlakohustised 102 900 86 951 15 949

2025. aastal kajastati kasumiaruandes pangalaenude ning võlakirjade intressikulu 632 tuhat eurot (2024: 698 tuhat eurot) (Lisa 13).

Netovõlg

tuhandetes eurodes

Raha ja raha ekvivalendid

Võlakohustised tagasimaksega

kuni 1 aasta

Võlakohustised tagasimaksega

üle 1 aasta Kokku

Netovõlg 31.12.2023 44 004 -4 234 -70 161 -30 391

Saadud laenud ja liisingud 0 0 -33 126 -33 126

Laenude ümberhindlus 0 651 126 777

Tagasimaksed 0 3 844 0 3 844

Klassifitseerimine pikaajalisest lühiajaliseks 0 -16 210 16 210 0

Netovõlg 31.12.2024 33 122 -15 949 -86 951 -69 778

Saadud laenud ja liisingud 0 0 -42 456 -42 456

Laenude ümberhindlus 0 562 -97 465

Tagasimaksed 0 3 827 0 3 827

Klassifitseerimine lühiajalisest pikaajaliseks 0 6 054 -6 054 0

Netovõlg 31.12.2025 82 046 -5 506 -135 558 -59 018

Ettevõttel on sõlmitud laenuleping EIB-ga 113,5 miljoni suuruse laenu võtmiseks 25-aastase tähtajaga. Seisuga 31.12.2025 on laen täies mahus välja võetud.

Raamatupidamise aastaaruanne

132

Ettevõte sõlmis Swedbankiga 10.01.2025 laenulepingu muudatuse laenulimiidi suurendamiseks 19 827 tuhande euroni tagasimaksetähtajaga 15.12.2029.

Lisaks sõlmiti 29.07.2025 uus laenuleping EIB-ga 45,0 miljoni suuruse laenu saamiseks, mille väljamak- sed peavad toimuma järgneva nelja aasta jooksul. Seisuga 31.12.2025 ei olnud laenu kasutusele võetud.

Laenu eesmärgiks on finantseerida ettevõtte investeerimiskava Eesti raudteevõrgu kaasajastamiseks. Osalt on väljamaksetele kinnitatud fikseeritud intress, et maandada EURIBOR-i muutusest tingitud mõju- sid.

Lisa 9. Võlad tarnijatele ja muud kohustised

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Võlad kaupade ja teenuste eest 25 520 29 436

sh võlad tarnijatele põhivara eest 19 843 23 733

Muud võlad 285 96

Viitvõlad töötajatele 4 772 3 748

Maksuvõlad 1 006 998

Tulevaste perioodide tulud 1 223 1 034

Kokku 32 806 35 312

Lisa 10. Maksude ettemaksed ja maksuvõlad

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Käibemaks 5 482 0 4 776 0

Üksikisiku tulumaks 0 366 0 340

Erisoodustuse tulumaks 0 6 0 9

Sotsiaalmaks 0 577 0 597

Kogumispensionimakse 0 19 0 14

Töötuskindlustusmakse 0 38 0 38

Muud maksud 0 0 0 0

Ettemaksukonto jääk (Lisa 6) 1 542 0 3 842 0

Kokku 7 024 1 006 8 618 998

Raamatupidamise aastaaruanne

133

Lisa 11. Müügitulu ja muud äritulud

11.1 Müügitulu tegevusalade lõikes

tuhandetes eurodes 2025 2024

Infrastruktuuriteenused 24 945 23 299

Renditulud (kinnisvaratulud) 445 496

Varude müük 4 045 2 390

Muud teenused* 1 796 1 940

Kokku müügitulud 31 231 28 125

* Muude teenustena kajastatakse fiiberoptilise kiu renti, vahendatud elektri müüki ning muid teenuseid (eksamineerimine, vagunitoimingud jne).

11.2 Müügitulu geograafiline jaotus

tuhandetes eurodes

Müük Euroopa Liidu riikidele 2025 2024

Eesti 31 073 27 916

Läti 91 95

Leedu 13 13

Muud riigid 4 19

Müük väljapoole Euroopa Liidu riike

Venemaa 50 81

Muud riigid 0 1

Kokku müügitulud 31 231 28 125

11.3 Muud äritulud

tuhandetes eurodes 2025 2024

Tegevuskulude sihtfinantseerimine (Lisa 17) 34 954 30 685

Tuludesse arvestatud varade sihtfinantseerimine (Lisa 17) 13 412 9 639

Trahvid, viivised, hüvitised 170 138

Kasum põhivara müügist 60 231

Muud äritulud 294 308

Kokku äritulud 48 890 41 001

Raamatupidamise aastaaruanne

134

Lisa 12. Ärikulud

12.1 Kaubad, materjal ja teenused

tuhandetes eurodes 2025 2024

Raudtee remont ja hooldus 3 260 2 420

Energiakandjad 1 783 2 082

Materjalid, varuosad ja töövahendid 911 1 094

Turvateenused 1 085 1 104

Kinnisvara hooldus 999 912

Müügi eesmärgil ostetud kaubad 683 683

Masinate ja seadmete hooldus 746 778

Side-, elektri- ja turvangusüsteemide hooldus 774 485

Muud raudteeinfrastruktuuriga seotud teenused 450 1 156

Kaubad, materjal ja teenused kokku 10 691 10 714

12.2 Mitmesugused tegevuskulud

tuhandetes eurodes 2025 2024

IT kulud 1 878 1 609

Kommunaalkulud 1 053 1 229

Töötajatega seotud kulud 601 641

Üüri-, rendi- ja hoonestusõiguse kulud 73 34

Mitmesugused äriteenused 314 414

Bürookulud 257 353

Riiklikud ja kohalikud maksud 428 343

Transpordikulud 409 341

Kindlustuskulud 265 222

Koolituskulud 182 180

Lähetuskulud 151 146

Keskkonnakulud 94 174

Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete eraldis (Lisa 6) 1 0

Muud kulud 94 89

Kokku tegevuskulud 5 800 5 775

Raamatupidamise aastaaruanne

135

12.3 Tööjõukulud

tuhandetes eurodes 2025 2024

Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 22 578 21 097

Tööjõukuludelt arvestatud maksud 6 857 6 660

Tööjõukulude kapitaliseerimine -2 558 -2 229

Tööjõukuludelt arvestatud maksude kapitaliseerimine -872 -755

Kokku tööjõukulud 26 005 24 773

Töötajate arv

Töötajate arv perioodi algul 724 707

Töötajate arv perioodi lõpul 704 724

Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 713 710

Lisa 13. Finantstulud ja –kulud

tuhandetes eurodes 2025 2024

Intressitulud 1 576 1 617

Intressikulud -977 -1 058

sh intressikulu laenudelt -2 868 -2 356

intressikulu kapitalirendilt -346 -359

intressikulude kapitaliseerimine 2 237 1 657

Kasum/kahjum valuutakursi muutustest -1 -2

Finantstulud ja -kulud kokku 598 557

Lisa 14. Tulumaks

Finantsseisundi aruandes ei kajastata potentsiaalset tulumaksukohustist Ettevõtte vaba omakapitali suh- tes, mis kaasneks vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisel. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna.

Ettevõtte jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2025 on 91 341 tuhat eurot. Võttes arvesse äriseadus- tikus ette nähtud kohustust kanda vähemalt 5% aruandeaasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali on seisuga 31. detsember 2025 võimalik jaotamata kasumist teha väljamakseid summas kuni 91 341 tuhat eurot (2024: 91 341 tuhat eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustise summa, mis kaasneb kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena 31. detsembri 2025 seisuga, on 20 095 tuhat eurot (2024: 20 095 tuhat eurot) ning netodividendid 71 246 tuhat eurot (2024: 71 246 tuhat eurot).

Ettevõtte juhatuse kasumi jaotamise ettepaneku kohaselt ei maksta 2025. aastal välja dividende.

Raamatupidamise aastaaruanne

136

Lisa 15. Tingimuslikud ja siduvad tulevikukohustused ning tingimuslikud varad

Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised:

Maksuhaldur ei ole algatanud ega läbi viinud Ettevõtte maksurevisjoni ega üksikjuhtumi kontrolli perioodil 01.01.2025-31.12.2025. Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, int- ressid ning trahvi. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata riigile kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava summa.

Ehituslepingutest tulenevad kohustused

Ettevõttel on seisuga 31. detsember 2025 aastateks 2026 kuni 2045 sõlmitud lepinguid, millest lepingu- perioodi lõpuni tulenevaid kohustusi on kokku 288,1 miljonit eurot (2024: 350,2 miljonit eurot).

Olulisemad sõlmitud ehituslepingud on seotud järgmiste investeerimisprojektidega:

■ avaliku raudtee elektrifitseerimine;

■ taristuülene turvangusüsteemide moderniseerimine;

■ kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont;

■ liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine.

Sihtfinantseerimisest tulenevad kohustused

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondil on sihtfinantseerimise lepingu rikkumisel õigus vahendid tagasi küsida. Ettevõte on kohustatud tagama sihtfinantseeritud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlbulikkuse perioodi lõppemisest. 31.12.2025 seisuga oli välismaist sihtfi- nantseeringut saadud 369,6 miljonit eurot (31.12.2024: 294,0 miljonit eurot), millest 274,2 miljoni euro ula- tuses ei olnud nimetatud viieaastane tähtaeg veel saabunud.

Pooleliolevad kohtuvaidlused

1) Harju Maakohtu menetluses on Capital Kinnisvara OÜ avaldus kinnistule Tehnika tn 16 kinnistu kaudu avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu saamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes. Kuna praegu pääseb Capital Kinnisvara OÜ enda kinnistule läbi Toompuiestee 37//Tallinn-Balti ja Toompuiestee 35/Tehnika tn 16d kinnistute, millest esimene on Eesti Raudtee hoonestusõiguse all olev raudteemaa ja teine Eesti Raudteele kuuluv ärimaa, on Eesti Raudtee kaasatud menetlusse puudutatud isikuna, kuna kohus kaalub ühe võimaliku lahendusena juurdepääsutee servituudi määramist läbi nimetatud kinnistute. Eesti Raudtee vaidles avaldusele vastu esitades kohtule selgitused, miks ei ole võimalik juurdepääsutee servituuti selliselt seada.

28.10.2025 tegi kohus määruse, millega otsustas määrata juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt (Tallinn, Toompuiestee) tähtajatult läbi Toompuiestee 37 ja Toompuiestee 35 kinnistute ning määras AS-ile Eesti Raudtee juurdepääsutee kasutamise eest iga-aastase tasu 2 000 eurot.

12.11.2025 esitas AS Shnelli Ärimaja määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 28.10.2025 määruse.

2) Eesti Raudtee vaidlustas Jõelähtme Vallavalitsuse 31.08.2023 korralduse nr 745, millega vallavalitsus Eesti Raudtee hinnangul ebaõigesti määras kinnistutele Nuudi tee 19, Maardu raudteejaam ja Keldrimäe uueks sihtotstarbeks tootmismaa (varasemalt transpordimaa), kuna tootmismaa maamaksumäär on kõr- gem kui transpordimaa maamaksumäär. Kõne all olevaid katastriüksusi ei kasutata tegelikult mitte millegi tootmise eesmärgil, seal ei ladustata toodangut ning katastriüksustel puuduvad tootmis- ja tööstusehitised. 05.07.2024 rahuldas Tallinna Halduskohus Eesti Raudtee kaebuse. 05.08.2024 esitas Jõelähtme vald otsu-

Raamatupidamise aastaaruanne

137

sele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtusse. Eesti Raudtee on enda seisukohad esitanud ning menetlus on pooleli. Võimalikku rahalist mõju ja menetluse tulemusi ei ole võimalik hetkel prognoosida.

3) JN Assets OÜ esitas Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Raudtee vastu tarbimiskohal aadressiga Tal- linn, Rahumäe 27, kinnistu elektrivarustusega varustamise jätkamise nõudes. Poolte vahel on 15.03.1999 sõlmitud elektrienergiaga varustamise leping nr 753, mis on ühtlasi samastatav ka võrguteenuse lepingu- ga. Eesti Raudtee soovis nimetatud lepingut üles öelda ja elektriliitumise lõpetada, kuna: 1) Eesti Raudtee ei ole jaotusvõrguettevõtja ja ei tohi seetõttu võrguteenust osutada; 2) kinnistul on olemas ka teine liitumine, mille kaudu hageja elektrit saab. Vaidlus on tekkinud seetõttu, et vaatamata ELTS § 64 lg 1 sätestatud regulatsioonile, millest tuleneb Eesti Raudtee kohustus võrk kohalikule jaotusvõrguettevõttele (Elektrilevi) üle anda, on Elektrilevi juba aastaid keeldunud võrgu või tarbija ülevõtmisest.

Harju Maakohus tegi 26.02.2025 otsuse, millega keelas Eesti Raudteel 15.03.1999 elektrienergia varus- tamise lepingu järgse hageja elektrivarustuse katkestamise. Sama otsusega kohustas Harju Maakohus Eesti Raudteed jätkama hagejale elektrienergia müüki vastavalt 15.03.1999 elektrienergiaga varustamise lepingule.

Eesti Raudtee esitas apellatsioonkaebuse, kuid Tallinna Ringkonnakohus tegi 29.01.2026 otsuse, millega jättis Eesti Raudtee apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Harju Maakohtu otsuse muutmata.

Nimetatud vaidlusel ei ole Eesti Raudteele olulist rahalist mõju.

4) Mipro Oy esitas 23.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse nõudes AS-ilt Eesti Raudtee Mipro Oy ka- suks põhivõlana töövõtutasu 144 633,89 euro ja viiviste väljamõistmist. Mipro Oy nõuab AS-ilt Eesti Raud- tee 144 633,89 euro väljamõistmist põhjendusega, et vastavas ulatuses ületavad AS-i Eesti Raudtee poolt Mipro Oy-lt nõutud leppetrahvid hankelepinguga kokku lepitud leppetrahvide maksimumsummat ehk piirmäära. Põhimõtteliselt on vaidlus selle üle, milliselt summalt leppetrahve arvutada, kas algselt lepin- gusummalt või lepingu täitmise käigus suurendatud lepingusummalt. AS Eesti Raudtee on seisukohal, et leppetrahvid on arvutatud ja sissenõutud vastavalt lepingu tingimustele. 31.10.2025 tegi Harju Maakohus otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud Mipro Oy kanda. 28.11.2025 esitas Mipro Oy kohtuotsusele apellatsioonkaebuse. AS Eesti Raudtee ei nõustu apellatsioonkaebusega ja vaidleb sellele vastu.

Raamatupidamise aastaaruanne

138

Lisa 16. Tehingud seotud osapooltega

Ettevõtte juhatus avalikustab tehingud juhtimisorgani liikmetega ja nende lähikondsetega seotud ettevõ- tetega ning tehingud Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevate rauteevaldkonna ettevõtetega.

Juhatuse liikmete lepingutes on ette nähtud juhatuse liikme tagasikutsumise korral lahkumishüvitis 3 kuu tasu ulatuses.

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Nõuded

Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 16 4

Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad raudtee- ettevõtted 1 089 1 079

Kohustised

Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 2 1

Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad raudtee- ettevõtted 803 720

Tehingud seotud osapooltega

tuhandetes eurodes 2025 2024

Müüdud teenused

Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 41 90

Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad raudtee- ettevõtted 20 661 22 230

Ostetud teenused

Tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtted 27 33

Eesti Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad raudtee- ettevõtted 19 28

2025 2024

Juhtimisorgani liikmetele arvestatud tasud 430 523

Seotud osapoolte nõuetele ei ole tehtud allahindluseid.

Juhtimisorgani liikmetele ei ole kohaldatud muid lühi- ega pikaajalisi soodustusi.

Raamatupidamise aastaaruanne

139

Lisa 17. Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimise nõue (Lisa 6)

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Saamata põhivara sihtfinantseerimine 11 190 11 204

Riigieelarvest saamata tegevuskulude toetus 18 801 30 685

Tegevuskulude sihtfinantseerimine

tuhandetes eurodes 2025 2024

Riigieelarvest määratud sihtotstarbeline toetus tulude-kulude tasa- kaalu tagamiseks (Lisa 11.3) 34 954 30 685

Muude sihtfinantseerimiseprojektide tulud 8 10

Varade sihtfinantseerimine

tuhandetes eurodes 2025 2024

Varade sihtfinantseerimisega seotud kohustused perioodi al- guses 281 055 211 771

EL fondid (soetatud põhivarad) 174 860 148 282

EL fondid (saadud ettemaksed) 49 136 24 578

Kodumaine sihtfinantseerimine 49 539 37 706

Ettemakstud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 7 520 1 205

Liikumised arvestusperioodil

Soetatud põhivarade sihtfinantseerimiskohustuse lisandumine 116 646 78 923

EL fondid 80 899 59 281

Kodumaine sihtfinantseerimine 35 747 19 642

Sihtfinantseerimisega soetatud kohustuste arvestamine tulusse -13 412 -9 639

EL fondid (Lisa 11.3) -10 901 -8 145

Kodumaine sihtfinantseerimine -2 511 -1 494

Pikaajalised varade sihtfinantseerimisega seotud kohustused perioodi lõpul 384 289 281 055

EL fondid (soetatud põhivarad) 224 301 174 860

EL fondid (saadud ettemaksed) 69 693 49 136

Kodumaine sihtfinantseerimine 74 284 49 539

Ettemakstud põhivara sihtfinantseerimine riigieelarvest 16 011 7 520

Raamatupidamise aastaaruanne

140

Ettevõte ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sõlmisid 28. detsembril 2015 finantseerimis-le- pingu, millega tagatakse ettevõtte tegevuskulude finantseerimine 5-aastase tulu-kulu tasakaalu taga- miseks 5-aastase perioodi jooksul. Leping on pikendatud kuni 31.12.2030. Finantseerimisel on olulised üldised kasutajakesksed tulemuslikkuse eesmärgid järgmistes valdkondades: rongiliikluse tulemuslikkus rongiliini kiiruse ja töökindluse seisukohast, võrgustiku läbilaskevõime, ohutuse tase, tegevuse maht, keskkonnakaitse ning tarbijate rahulolu. Kuna nimetatud lepingus seatud eesmärgid ei seondu otseste põhivarade soetamisega kajastatakse saadud vahendeid tegevuskulude sihtfinantseerimisena.

2023. aasta jaanuaris allkirjastati rahastusotsused EL programmiperioodi 2021-2027 investeeringupro- jektide finantseerimiseks kokku summas 319 miljonit eurot, millest 85% finantseeritakse EL ühtekuulu- vusfondist ning 15% riigieelarvest. Programmi raames viiakse ellu raudtee elektrifitseerimise ja kõverate õgvendamise ja raudtee kapitaalremont vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud „Avaliku raud- teeinfrastruktuuri arendamist suunavale tegevuskavale aastateks 2021-2028“.

KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK

AS Eesti Raudtee 2025. aasta puhaskasum oli 0 eurot.

AS Eesti Raudtee juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku kinnitada jaotamata kasumi jää- giks 91 341 tuhat eurot.

JUHATUSE LIIKMETE ALLKIRJAD

AS Eesti Raudtee 31. detsembril 2025 lõppenud majandusaastate aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, sõltumatu vandeaudiitori aruandest ja kasumi jaotamise ettepanekust.

Aktsiaseltsi juhatus on koostanud tegevusaruande, raamatupidamise aastaaruande ja kasumi jaotamise ettepaneku.

Kaido Zimmermann

Juhatuse esimees-peadirektor

Andrus Kimber

Juhatuse aseesimees-finantsdirektor

Arvo Smiltinš

Juhatuse liige-tehnikadirektor

13. märts 2026

Raamatupidamise aastaaruanne

141

TEGEVUSALADE LOETELU

tuhandetes eurodes

Tegevusala EMTAK kood 2025 2024

Muud maismaaveondust teenindavad tegevusalad 52219 24 335 22 759

Raudteeveeremi rentimine ja kasutusrent 77391 359 326

Elektrienergia ja maagaasi maaklerite ja vahendajate tegevus 35401 761 864

Muud elektroonilise side teenused 61901 609 540

Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus 68201 445 497

Jäätmete ja jääkide hulgikaubandus, taara ja pakendite kokkuost 46871 4 044 2 335

Muude kindlate kaupade hulgimüügi vahendusteenus 46181 1 55

Muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused 82991 677 749

31 231 28 125

Aastaraamat 2025

Raamatupidamise aastaaruanne

142

Aastaraamat 2025 143

Aastaraamat 2025 144

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

AS Eesti Raudtee aktsionärile

Arvamus

Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS Eesti Raudtee (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31.

detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse

standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Mida me auditeerisime

Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

• finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2025;

• koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;

• omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;

• rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja

• raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d (EE)). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on

täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“.

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Me oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sealhulgas sõltumatuse standarditega), mille

on vastu võtnud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (eetikakoodeks (Eesti)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt

eetikakoodeksi (Eesti) nõuetele.

Muu informatsioon

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab aastaraamatut, kestlikkusaruannet, kestlikkusaruande lisasid ja

tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu

informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul

viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas

tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:

• tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta

raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja

• tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande või muu informatsiooni osas tehtud töö põhjal järeldame, et

tegevusaruandes või muus informatsioonis on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses

midagi välja tuua.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse

standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks,

võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse

jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või

tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste

väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna

ISA-dega (EE) kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või

veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt

raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Kooskõlas ISA-dega (EE) läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:

• tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja

teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse

avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;

• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale,

kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud

info põhjendatust;

• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist

ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et

eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud

raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori

aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse

jätkumise lõppemist;

• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas

raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

Eva Jansen-Diener

Vandeaudiitor, litsents nr 501

AS PricewaterhouseCoopers

Tegevusluba nr 6

Tatari 1, 10116 Tallinn

13. märts 2026

Tallinn, Eesti

1

AS Eesti Raudtee nõukogu tegevuse ülevaade

2025. aasta majandusaasta aruande juurde

Äriühing: AS Eesti Raudtee, registrikood 11575838

Asukoht: Telliskivi 60/2 Tallinn, Eesti Vabariik

Omanik: Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina

taristuminister

Aktsiakapital: 80 302 814 eurot

Nõukogu tegevuse ülevaate eesmärk on anda kokkuvõtlik ja läbipaistev ülevaade sellest, kuidas

nõukogu on aruandeperioodil täitnud oma ülesandeid äriühingu tegevuse planeerimisel,

juhtimise korraldamisel ja järelevalve teostamisel, lähtudes riigi kui omaniku ootustest ja

äriühingule seatud eesmärkidest.

Nõukogu tegevuse ülevaade on koostatud kooskõlas riigivaraseaduse § 98 lõikega 13 ning

avalikustatakse vastavalt § 97 lõikele 8. Ülevaate koostamisel on arvestatud äriseadustikust

tulenevat nõukogu rolli ning riigi osaluspoliitika põhimõtteid.

I Ülevaade äriühingu majandusaasta tegevustest

Majandusaasta kokkuvõte

Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjana majandab, käitab, hooldab ja uuendab AS Eesti Raudtee

(edaspidi ka Ettevõte) oma taristut. Raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannetena jaotab

AS Eesti Raudtee endale kuuluva avaliku raudtee läbilaskevõimet, annab seda kasutada veo-

ettevõtjatele ja kogub infrastruktuuri kasutustasusid. 2025. aasta lõpuks oli Eesti Raudtee

majandada 1175 km raudteed, millest elektrifitseeritud rööbasteede kogupikkus oli 286 km.

Taristul paiknes 61 jaama, 49 reisirongide peatuskohta ja 136 reisijate ooteplatvormi. Ettevõttes

töötas seisuga 31.12.2025 704 inimest (31.12.2024 722 inimest).

2025. aastal veeti Eesti Raudtee taristul 2,87 mln tonni kaupu, mis on 0,2% rohkem kui 2024.

aastal. Peamiselt veetakse Eesti avalikul raudteel mineraalseid kütuseid, põlevkivi, teravilja ja

taimeõlisid. Diisel- ja elektrirongidega veeti Eesti Raudtee infrastruktuuril 6,59 mln reisijat

(võrreldes 2024. aastaga 0,9% vähem) ning Eestis kokku 7,66 mln reisijat (1,3% vähem).

Rahvusvahelist reisirongiliiklust 2025. aastal ei toimunud.

AS Eesti Raudtee müügitulu oli 2025. aastal 31,23 mln eurot (2024: 28,13 mln eurot).

Müügitulust 73,8% moodustasid tulud infrastruktuurile juurdepääsu tagavatest põhiteenustest

ehk minimaalsest juurdepääsupaketist (2024: 75,9%). 22,6% minimaalse juurdepääsupaketi

kasutustasudest saadi kaubaveo-ettevõtjatelt (2024: 25,1%). Aastaga vähenes kaubaveo-

ettevõtjatelt saadav infrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste eest 2,7% ja reisijateveo-

ettevõtjatelt saadav kasutustasu suurenes 11,5%.

2

Eesti Raudtee ärikulud olid 2025. aastal 80,72 mln eurot (2024: 69,68 mln eurot), suurenedes

aastaga 15,8%. Ärikulude kasvu põhjuseks oli suuremahuliste investeeringute tulemusena

lisandunud amortisatsioon (35,5%). Kaupade, materjalide ja teenuste kulud vähenesid võrreldes

2024. aastaga 0,2% ja muud ärikulud 22,2%, mitmesugused tegevuskulud suurenesid 0,4% ning

tööjõukulud 5,0%, mille tulemusena põhitegevuskulud (ärikulud ilma kulumita) kasvasid 2,7%.

Eesti Raudtee kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 2025. aastal 37,25 mln eurot, mida on 9,87

mln eurot rohkem kui 2024. aastal. Arvestades Eesti Raudtee kui raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja

tulude kujunemise loogikat võrdub tema kulumieelne ärikasum kulumi ja puhta finantstulu

vahega. Puhaskasumit või -kahjumit selliste arvestusmeetodite juures Ettevõte ei teeninud.

Ettevõttel oli seisuga 31.12.2025 varasid 735,36 mln eurot (31.12.2024: 596,54 mln eurot),

millest 601,58 mln eurot ehk 81,8% (31.12.2024: vastavalt 498,88 mln eurot ja 83,6%)

moodustas põhivara. Tähtsamad kreeditoride nõutavad rahandussuhtarvud vastasid

kokkulepitule.

Juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimine

AS Eesti Raudtee lähtub oma sisekontrollisüsteemi ülesehitamisel COSO sisekontrollisüsteemi

põhimõtetest, milleks on kinnitatud Sisekontrollisüsteemi mudel ja rakendatud on Riskijuhtimise

põhimõtted. Ettevõttes on rakendatud kolm kaitseliini, millest kolmandat liini täidab Siseauditi

funktsioon, mis allub otse nõukogule ja on aruandluskohuslane lisaks veel auditikomiteele.

Siseaudit tegutseb auditikomitee poolt kooskõlastatud ja nõukogu poolt kinnitatud tööplaani

alusel. Siseauditile on tagatud asjakohane sõltumatus ning ta hindab regulaarselt protsesside ja

kontrollide mõjusust, mille tulemusi tutvustatakse regulaarselt auditikomiteele ja tulemused on

avalikustatud nõukogule. 2025. aastal viis siseaudit läbi kokku kuus korralist siseauditit ja tegi

lisaks ühe auditikomitee ja nõukoguga kooskõlastatud töövõtu.

Lisaks järgitakse juhtimis- ja kontrollsüsteemi toimimist ja riskijuhtimist regulaarselt

auditikomitee koosolekutel, kes lähtub enda tegevuses Nõukogu poolt kinnitatud tööplaanist.

Auditikomitee koosolekutel teevad ülevaateid lisaks siseauditile erinevad struktuuriüksuste

juhid, kes presenteerivad protsessides eksisteerivaid riske ja nende juhtimiseks rakendatavaid

kontrolle. Kord aastas hindavad auditikomitee ja siseaudit olemasoleva info alusel

sisekontrollisüsteemi toimimist tervikuna lähtuvalt siseauditi ja riskide hindamise tulemustest.

Nõukogu hinnangul on sisekontrollisüsteem toimiv.

II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine

Juhatuse koosseis ja makstud tasud

Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni neli liiget, kes valitakse nõukogu poolt kuni viieks

aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. 2025. aastal oli juhatuse esimeheks Kaido

Zimmermann (volitused kehtivad kuni 01.04.2026) ning liikmeteks Andrus Kimber (volitused

kehtivad kuni 01.10.2026) ja Arvo Smiltinš (volitused kehtivad kuni 01.05.2027).

3

Juhatuse liikmetele 2025. aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma (eurodes) on toodud

järgnevas tabelis:

Nimi Juhatuse liikme

tasu

(eurodes)

Juhatuse

liikme

tulemustasu

(eurodes)

Periood KOKKU

Kaido Zimmermann

(esimees) 149 280 0 01.01.25-31.12.25 149 280

Andrus Kimber 117 712 0 01.01.25-31.12.25 117 712

Arvo Smiltinš 120 624 0 01.01.25-31.12.25 120 624

KOKKU 387 616 387 616

Juhatuse liikmete tulemustasu eesmärgid olid kinnitatud ettevõtte nõukogu 13.12.2024 otsusega

nr 205/4.

Nõukogu koosseis, makstud tasud ja tegevus

Põhikirja kohaselt on nõukogul kolm kuni kuus liiget, kes valitakse üldkoosoleku poolt kuni

kolmeks aastaks. 2025. aastal oli nõukogu esimeheks Rene Varek (volitused lõppesid

20.12.2025) ning liikmeteks Indrek Laineveer (volitused kehtivad kuni 14.05.2026), Hannes Luts

(volitused kehtivad kuni 14.11.2026), Kaupo Raag (volitused kehtivad kuni 12.05.2026) ja Anvar

Salomets (volitused kehtivad kuni 14.11.2026).

Nõukogu liikmetele 2025. aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma (eurodes) on toodud

järgnevas tabelis:

Nimi

Nõukogu

liikme

(nõukogu

esimehe) tasu

(eurodes)

Auditikomitee

koosolekul

osalemise tasu

(eurodes)

Ohutuskomitee

koosolekul

osalemise tasu

(eurodes)

Periood

KOKKU

Rene Varek

(esimees) 17 467,74

01.01.25-20.12.25

17 467,74

Indrek Laineveer 9 000 1 312,50 750 01.01.25-31.12.25 11 062,50

Hannes Luts 9 000 937,50 01.01.25-31.12.25 9937,50

Kaupo Raag 9 000 01.01.25-31.12.25 9 000

Anvar Salomets 9 000 01.01.25-31.12.25 9 000

KOKKU 53 468 2 250,00 750 56 467,74

4

AS Eesti Raudtee nõukogu pidas äriühingu tegevuse planeerimiseks, juhtimise korraldamiseks

ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks 2025. aastal kaheksa nõukogu koosolekut ja

võttis vastu seitse otsust koosolekut kokku kutsumata. Üks nõukogu liige ei osalenud ühe

nõukogu otsuse arutelul ja hääletamisel, kuna oli end taandanud võimalike huvide konflikti riski

tõttu. Võimalike huvide konflikti riski korral taandab nõukogu liige end küsimuse arutelult ega

osale hääletamisel ning temale ei saadeta nimetatud teemaga seotud materjale.

Nõukogu liige tegutseb iseseisvalt ning äriühingu ja ainuaktsionäri huvides.

2025. aastal toimunud nõukogu koosolekutel võttis nõukogu vastu allpool toodud otsused.

Tegevuse planeerimine ja finantseerimine:

- äriühingu strateegia aastateks 2025-2029, finantsplaani aastateks 2025-2029 ja eelarve

2026. aastaks kinnitamine, lähtudes omaniku ootustest;

- nõustuti juhatuse ettepanekuga sõlmida laenuleping Euroopa Investeerimispangaga

(European Investment Bank) laenu võtmiseks, mis on vajalik Eesti Raudtee planeeritud

investeeringute elluviimiseks;

- nõustuti juhatuse ettepanekuga Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingu muutmiseks,

millega AS Eesti Raudtee võtab täiendavat laenu ja pikendatakse laenu tagasimakse

tähtaega;

- nõustuti juhatuse ettepanekuga sõlmida leping Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna

Rakendusametiga (CINEA) Vedude Jälgimissüsteemi projekti (VJS2) finantseerimiseks.

Juhtimise korraldamine:

- ettepanek üldkoosolekule muuta AS-i Eesti Raudtee põhikirja ja kinnitada selle uus

redaktsioon;

- auditikomitee ning riskijuhtimise ja siseauditi osakonna tööplaanide kinnitamine 2025.

aastaks;

- 2024. majandusaasta aruande heaks kiitmine, selle esitamine üldkoosolekule

kinnitamiseks ning üldkoosolekule ettepaneku tegemine 2024. aasta eest dividende mitte

maksta;

- AS Eesti Raudtee 2025. aasta korralise üldkoosoleku päevakorra kinnitamine;

- 2025. aasta tegevuseesmärkide ja 2024. aasta eesmärkide täitmise tulemuste kinnitamine;

- otsustati 2024. majandusaasta eest juhatusele tulemustasu mitte maksta;

- otsustati premeerida 2024. aasta tulemuste eest riskijuhtimise ja siseauditi osakonna

juhatajat Taavi Saati ja siseaudiitor Merike Riimad;

- Merle Kurvits’a valimine AS Eesti Raudtee juhatuse esimeheks alates 01.04.2026

ametiaja kestusega viis aastat;

- pikendada Kaido Zimmermanni juhatuse liikme ja juhatuse esimehe ametiaega kuni

01.04.2026 ja Andrus Kimberi juhatuse liikme ametiaega kuni 01.10.2026;

- auditikomitee koosseisu täiendamine ning Hannes Luts’u valimine alates 28.01.2025

auditikomitee liikmeks. Lisaks pikendati auditikomitee esimehe Roman Laidineni,

auditikomitee liikme Kaur Kajaku ja ohutuskomitee liikme Sirle Loigo ametiaegasid

kolme aasta võrra.

5

Järelevalve teostamine

Nõukogu otsustab igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemise, mis

seadusest ja põhikirjast tulenevalt kuuluvad nõukogu pädevusse. Nõukogu on oma otsusega

kinnitanud juhatuse volituste piirmäära tehingute tegemisel, mille kohaselt on juhatus kohustatud

küsima nõukogult nõusolekut tehingute tegemiseks, mille ühekordne või aastane maksumus

ületab 600 000 eurot, v.a raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingud raudteeveo-ettevõtjatega,

mida juhatus võib sõlmida maksumusest sõltumata ning informeerib nõukogu lepingute

sõlmimisest. Lepingute sõlmimiseks nõusoleku saamiseks, mille maksumus ületab 600 000

eurot, esitas juhatus nõukogule taotluse koos läbiviidud hanketulemuste hindamise

dokumentidega.

Järelevalve teostamiseks kuulas nõukogu oma 2025. aasta koosolekutel regulaarselt ära juhatuse

aruanded majandustulemustest, s.h eelarve täitmisest, laenu andnud pankade kehtestatud

tingimuste täitmisest, tehingutest, mille maksumus ületab 150 tuhat eurot, vara mahakandmisest,

mille soetusväärtus ületab 150 tuhat eurot, aga ka ülevaated finantsprognoosidest.

Nõukogu kuulas oma koosolekul ära auditikomitee esimehe ja ohutuskomitee esimehe aruanded

2024. aasta tegevusest.

Riskijuhtimise ja siseauditi osakonna juhataja andis nõukogule ülevaate ettevõtte riskidest ja

nende maandamismeetmetest.

Igal nõukogu koosolekul andis juhatuse esimees ülevaate kommertstegevusest, s.h kauba- ja

reisijateveo mahtudest, turusituatsioonist ja transiidiprobleemidest ning juhatuse tegevusest

kaubaveomahtude suurendamisele kaasaaitamisest ning informeeris ohutusolukorrast, s.h

tööohutus, tehnilised juhtumid, raudteeõnnetused.

Nõukogu kuulas oma koosolekutel regulaarselt ära juhatuse aruanded suuremate projektide

hetkeseisust, projektide elluviimisel tekkinud probleemidest ning projektidega seonduvatest

riskidest.

Nõukogu kõrgendatud tähelepanu all oli taristuülene turvangusüsteemide uuendamise projekt

(CCS), mille osas nõukogu kohustas juhatust iga-nädalaselt esitama nõukogule raporti CCS

projekti käigust, tuues välja olulisemad tegevused ja muudatused selleks, et nõukogu omaks

jooksvalt ajakohast informatsiooni CCS projekti käigust. Kahele nõukogu koosolekule olid

kutsutud ka ühispakkujate Siemens Mobility Oy Eesti filiaal ja GRK Rail Oy esindajad, et saada

täpsem teave turvangusüsteemide (CCS) uuendamiseks sõlmitud lepingu täitmist takistavatest

põhjustest ning edaspidisest tegevuskavast, et tagada projekti edukas lõpuleviimine.

Auditikomitee koosseis ja tegevus

Nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille ülesandeks on nõukogu toetamine

raamatupidamise, välisauditi, riskijuhtimise, sisekontrolli ja siseauditi, järelevalve teostamise ja

eelarve koostamise valdkonnas ning äriühingu tegevuse seaduslikkuse osas.

2025. aastal oli auditikomitee esimeheks Roman Laidinen (volitused kehtivad kuni 30.06.2028)

ning liikmeteks Kaur Kajak (volitused kehtivad kuni 22.03.2028), Indrek Laineveer (volitused

kehtivad kuni 26.07.2026) ja Hannes Luts (volitused kehtivad kuni 28.01.2028).

6

2025. aastal toimus kuus korralist auditikomitee koosolekut. Auditikomitee lähtub oma tegevuses

seadusest tulenevatest kohustustest ja töökorrast ning tööplaanist. Komitee tööplaan on koostatud

põhimõttel, et see kataks ära võimalikult laiapõhjaliselt nii sisekontrollide kui ka riskijuhtimisega

seotud teemad.

III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest

2025. aastal lähtus äriühing omaniku ootuste dokumendist, mis on kinnitatud 28.04.2022. AS

Eesti Raudtee omamise strateegiline eesmärk on tagada avaliku raudtee kaasaegsetele tehnilistele

normidele ja ohutusnõuetele ning avatud veoturu ootustele vastavus, st kvaliteetne avalik teenus.

Võrreldes 2024. aastaga suurenes reisirongide käive, taristurikete tõttu hilinenud rongide arv

vähenes ning Eesti Raudtee poolt mõjutatavast liiklusgraafikust täideti reisirongide puhul 99,7%.

Eesti Raudteel on nii avalikku huvi kui ka ärilist huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi

kandvate eesmärkide täitmisel peab Ettevõte esmajärjekorras lähtuma Vabariigi Valitsuse poolt

kinnitatud Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavast tegevuskavast aastateks 2021-

2028. Äriliste eesmärkide täitmisel peab äriühing jälgima, et oleks tagatud äriühingu jätkusuutlik

majandamine (investeeringud).

Selleks investeeris Eesti Raudtee 2025. aastal 142,1 mln eurot (2024: 127,8 mln eurot), sh:

• avaliku raudtee elektrifitseerimine – 82,7 mln eurot;

• taristuülene turvangusüsteemide moderniseerimine (CCS) ja liiklusjuhtimissüsteemi

uuendamine (TTCMS) – 16,3 mln eurot;

• taktsõiduplaani rakendamiseks vajalikud investeeringud – 10,5 mln eurot;

• kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tallinn-Tartu-Koidula, ja maade

omandamine Tartu-Valga raudteeliinidel – 10,5 mln eurot;

• kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tallinn-Narva liinil – 8,0 mln eurot;

• raudteeülesõidu- ja -ülekäigukohtade renoveerimine – 3,2 mln eurot;

• raudtee kapitaalremont Tartu-Valga liinil kahese kasutuse eesmärgil – 2,7 mln eurot.

Eesti Raudtee finantseesmärgiks on kasumlikkus, mida mõõdetakse riigieelarvest vajaminevate

eraldiste minimeerimise kaudu. Kaubaveomahud jäid 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga

sisuliselt samale tasemele. Eesti Raudtee kulude sihtfinantseerimise vajadus jäi pisut väiksemaks

kui riigieelarves ette nähtud, moodustades 34,95 mln eurot. Konservatiivsuse eesmärgina

sõnastatud Eesti Raudtee kapitalistruktuur on kooskõlas krediidiandjate poolt seatud

piirtingimustega. Efektiivsuse eesmärgiks olevad raudteeinfrastruktuuri kasutustasud võrreldes

2024. aastaga suurenesid.

Eeltoodut arvestades vastavad Eesti Raudtee 2025. aasta tegevused ja tulemused nõukogu

hinnangul omaniku ootustele

Nõukogu hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta

on hea.

7

IV Nõukogu hinnang majandusaasta aruandele

Lähtudes äriseadustiku § 333 on nõukogu vaadanud läbi äriühingu 2025. majandusaasta aruande

ning kiitnud selle heaks. Nõukogu teeb ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta

aruanne kinnitada ning juhatuse ettepanekust lähtudes kinnitada jaotamata kasum seisuga

31.12.2025 summas 91 341 tuhat eurot ning otsustada jätta see jaotamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marika Priske

AS Eesti Raudtee

nõukogu esimees

Kuupäev: digitaalse allkirjastamise kuupäev

Lisa 3 AS Eesti Raudtee omaniku ootused

08.04.2026 nr 1-3/26/6

Omaniku ootused AS-ile Eesti Raudtee

Riigi osalemise põhjused äriühingus

AS Eesti Raudtee on äriühing, millel on strateegilist, avalikku ja ärilist huvi kandvad eesmärgid.

Äriühingu omamise strateegiline eesmärk on tagada raudtee toimepidevus ning vastavus avatud

veoturu ja raudtee kasutajate ootustele, kindlustades seeläbi kvaliteetse ja usaldusväärse avaliku

teenuse osutamise.

Eesti Vabariik omab osalust AS-is Eesti Raudtee järgmistel kaalutlustel:

▪ äriühing on vastutav raudteeinfrastruktuuri majandamise eest, omades olulist rolli Eesti transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna. Tegemist on riigile strateegiliselt olulise

elutähtsat teenust osutava taristuettevõttega, mis täidab ka riigikaitseliselt olulist funktsiooni;

▪ riik tagab läbi äriühingu kõikidele turuosalistele avatud ja läbipaistva juurdepääsu AS

Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile, ühistranspordi arendamise ning tõrgeteta raudteeühenduse eelkõige Eesti sadamate ja naaberriikide 1520 mm rööpmelaiusega

raudteevõrkude vahel;

▪ äriühing täidab 1520 mm rööpmelaiusega raudteede süsteemi osana raudteeadministratsiooni funktsiooni piiriülesel koostööl kolmandate riikide ja Balti

riikide raudteedega;

▪ riigi osalus võimaldab Eestis paindlikumalt ja kulutõhusamalt jätkata raudteevedudega

ka olukorras, kus raudteeinfrastruktuuri majandamist ei ole võimalik üksnes kasutustasude arvelt katta.

Üldised ootused äriühingule

AS Eesti Raudtee lähtub oma tegevuses heast ühingujuhtimise tavast ning integreerib

vastutustundliku ja kestliku juhtimise põhimõtted nii strateegiasse kui ka igapäevastesse

tegevustesse, olles eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse ja keskkonnaalase vastutuse ning

kõrge ärikultuuri poolest.

AS Eesti Raudtee tegevust peab toetama:

▪ toimiva kvaliteedijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi olemasolu, sh elutähtsa teenuse

osutajale kohalduvate nõuete ning riskijuhtimise põhimõtete järjepidev rakendamine,

mis võimaldab riske regulaarselt hinnata ja tõhusalt maandada ning korruptsiooni ja

huvide konflikte ennetada;

▪ läbipaistvus ja vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetest lähtumine, muuhulgas

hinnates ühingu ärisuhteid, partnereid ja rahvusvahelist koostööd ning vältides selliseid

suhteid Vene Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigiga, mis ei ole vajalikud piiriülese

raudteeliikluse ja avaliku raudtee toimepidevuse tagamiseks ega tulene seadusest või

rahvusvahelistest lepingutest;

▪ majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõju arvestamine otsuste tegemisel,

investeeringute planeerimisel, riskide kaardistamisel ning sisekontrolli- ja

juhtimissüsteemide kujundamisel;

▪ ettevõtte tegevusest tuleneva negatiivse keskkonnajalajälje vähendamine ning positiivse

mõju tugevdamine majandusele, ühiskonnale ja looduskeskkonnale;

▪ ressursside sihipärane ja tõhus kasutamine, rakendades energia- ja ressursisäästlikke

lahendusi ning edendades keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja ringmajanduse

põhimõtteid;

▪ kestlikkuseesmärke toetavate lahenduste ja partnerite eelistamine hangetes ja koostöös,

lähtudes majanduslikest, keskkonna- ja sotsiaalsetest kriteeriumidest ning toetades

liikumist kliimaneutraalsuse suunas;

▪ kestlikkuse põhimõtete selge ja läbipaistev kommunikatsioon nii ettevõtte sees kui ka

koostööpartnerite ja avalikkuse suunal, et toetada ühist arusaama ettevõtte eesmärkidest

ja vastutusest;

▪ raudtee kui keskkonnasõbraliku transpordiliigi rolli tugevdamine, panustades kauba- ja

reisijateveo arengusse ning toetades laiemalt transpordisektori kestlikku arengut;

▪ koostöö raudteeohutust edendavate organisatsioonide ja ametitega ning aktiivne

panustamine raudteeohutusalastesse tegevustesse.

Äriühingu juhatuse esimehel on nõutav riigisaladuse juurdepääsuluba.

Valdkondlikud eesmärgid

Eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma seadustest, transpordi ja liikuvuse

arengukavast ning Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud avaliku raudteeinfrastruktuuri

arendamist suunavast tegevuskavast.

Riigi kui omaniku valdkonnapõhised eesmärgid äriühingule on järgmised:

1. Raudteeinfrastruktuuri toimimise tagamine nii reisijate- kui ka kaubaveo teenindamiseks,

sh raudteehoid, raudtee teenindusrajatiste käitamine, liiklusjuhtimine, kriisikindlus ja ohutus raudteel.

2. Raudteeinfrastruktuuri arendamine, et vähendada suuremate keskuste vahelisi aegruumilisi

vahemaid ning luua eeldused reisijate- ja kaubaveo nihkeks (modaalnihkeks) maanteelt raudteele:

▪ riigi tellitud uute elektrirongide täies ulatuses kasutuselevõtuks ning kvaliteetse teenuse tagamiseks kiirusel 160 km/h on raudteeinfrastruktuuril lähiaastatel vajalikud Tallinn - Tapa-Tartu ja Tapa-Narva raudtee rekonstrueerimine ning taristuülene

turvangusüsteemide moderniseerimine;

▪ keskkonna- ja ohutuseesmärkideni jõudmiseks on vajalik raudtee elektrifitseerimine,

liikluskorralduse automatiseerimine ja protsesside digitaliseerimine;

▪ infrastruktuuri investeeringud planeeritakse viisil, mis häirib regulaarset reisirongiliiklust võimalikult vähesel määral.

3. Rail Baltica 1435 mm rööpmelaiusega raudtee ehitamise ja opereerimise ettevalmistamise

toetamine eesmärgiga tagada raudtee valmimine ning liikluse alustamine hiljemalt 2030. aastal. Pikaajaliseks eesmärgiks on 1435 mm ja 1520 mm rööpmelaiusega raudteede

koondamine ühe organisatsiooni alla, et tagada Eestis ühtne ja tõhus raudteeliikluse juhtimine.

4. Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise ülesannete täitmine:

▪ äriühing suunab investeeringuid ja rakendab meetmeid, et maandada tehnoloogilisi,

loodusjõudude põhjustatud ja inimtekkelisi riske ning toodetest ja teenustest sõltuvuse

riske, et tagada raudtee toimimine ja teenuse pidevus, sh liiklusjuhtimine, kriitiliste

jaamade ja ühenduste kättesaadavus, koostöö pääste- ja riigiasutustega;

▪ avaliku raudtee toimekindlust mõjutavate riskide maandamiseks tagab äriühing oma

majandustegevuse vastavuse elutähtsa teenuse osutajale kohalduvate

raudteeinfrastruktuuri toimepidevuse nõuetele, sh:

- kriitilise taristu ja objektide füüsilise kaitse ning turvameetmed;

- võrguseadmetes ja juhtimissüsteemides kasutatava tehnoloogia usaldusväärse

päritolu;

- kriitilise personali asendatavuse ja turvameetmed;

- küberkaitse ja -turvalisuse;

- kriitiliste toodete varu ja teenuste asendatavuse ning kokkulepped taastetöödeks.

Mõõdikud:

1) sihtotstarbeliste vahendite eraldamisel on üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T)

Eesti 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrk, v.a lõigud Tartu-Koidula ja Koidula- Valga, ehitatud välja selliselt, et võimaldab reisirongidele tavaliinidel kiirusi kuni 160

km/h hiljemalt aastaks 2030;

2) loodud on organisatsiooniline, tehniline ja kompetentsipõhine valmisolek 1435 mm ja 1520 mm raudtee majandamiseks ja opereerimiseks aastaks 2030 koostöös Rail Baltica

raudtee arendajaga;

3) raudtee elektrifitseerimine ja turvangusüsteemide moderniseerimine on valmis saanud

Aegviidu-Tapa-Tartu liinil aastal 2026, Tallinn-Aegviidu ja Tapa-Narva liinidel aastal 2028 ning Lagedi-Muuga liinil aastal 2030;

4) ohutus raudteel on korraldatud selliselt, et inimesed ei hukkuks ega saaks raskelt

vigastada;

5) elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan on ajakohased ning elutähtsa

teenuse toimepidevus on tagatud vastavalt toimepidevuse nõuetele ning kriitiliste funktsioonide taastamisaeg ei ületa kehtestatud sihttasemeid.

Finantseesmärgid

Arvestades kaubaveomahtude vähenemist, põhimõtet raudteeinfrastruktuuri kasutamise eest

lisatasude määramisel järgida erinevate turusegmentide võimekust tasu maksta ja suurt

investeerimisvajadust eeldatakse, et AS Eesti Raudtee ei teeni kasumit. Riik katab riigieelarvest

läbi sihtotstarbelise toetuse raudteeinfrastruktuuri majandamise kulud ulatuses, mida ei ole

võimalik katta raudteeinfrastruktuuri kasutustasudest ja muudest äriühingu tuludest. Äriühing

peab järjepidevalt otsima võimalusi riigieelarveliste toetuste vähendamiseks, tegevuste ja

kulude optimeerimiseks ning avalike ülesannete efektiivseks täitmiseks.

Valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised

finantseesmärgid:

1. Kasumlikkus – tegutseda eesmärgiga kasvatada AS Eesti Raudtee taristul veetavaid

kaubamahtusid ning vähendada riigieelarvest vajaminevaid eraldisi:

▪ regulaarselt analüüsida majandus- ja taristuministri määrusega kinnitatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise põhimõtete ning Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve ameti määratud kasutustasu ajakohasust ning teha nende osas ettepanekuid, mis toetavad kaubaveomahtude suurenemist raudteel;

▪ analüüsida raudteeinfrastruktuuri arenguvajadusi ja potentsiaalseid kaubagruppe, et edendada kaubaveo modaalnihet maanteelt raudteele;

▪ tegeleda aktiivselt Eesti raudteevõrgu turundamisega, luues seejuures tervikliku

tingimuste süsteemi siseriikliku ja rahvusvahelise kaubavahetuse toimimiseks ja tagades seeläbi raudteeinfrastruktuuri majandamise tulude suurenemise.

2. Efektiivsus - tegutseda võimalikult kuluefektiivselt, defineerida tegevusvaldkonnale ning turuolukorrale kohased efektiivsus- ja finantsmõõdikud ning püüelda nende järkjärgulise parandamise poole.

3. Finantsriskide juhtimine - osaleda majandustegevuses keskmisest madalamate riskide ja konservatiivse kapitalistruktuuriga:

▪ tagada optimaalne omakapitali ja varade suhe. Optimaalse omakapitali proportsiooni määramisel koguvaradest, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma, võetakse aluseks Rahandusministeeriumi Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja

mittetulundusühingute koondaruanne, käsitades omakapitalina ka sihtfinantseerimisest tulenevaid kohustisi

▪ hoida netovõlg suhtes kulumieelsesse ärikasumisse (EBITDA) igal ajahetkel alla laenulepingutes fikseeritud piirmäära.

4. Investeerimistegevus - tagada ettevõtte jätkusuutlikkus investeerides stabiilselt

arendustegevusse lähtudes nii ettevõtte otsestest huvidest ja investeerimisvõimekusest kui ka avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunavast tegevuskavast. Kõik plaanitavad

investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud, kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud ning hinnatud koosmõjus 1435 mm rööpmelaiusega raudtee perspektiiviga.

5. Dividendipoliitika - kuna riik toetab äriühingut läbi sihtotstarbelise toetuse, siis omanik ei

oota AS-ilt Eesti Raudtee dividende, vaid vastav otsus tehakse arvestades äriühingu võimalusi ja seda ka pikaajalises perspektiivis.

Riigi poolt seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad äriühingu nõukogu ja juhatus.

Erinevate eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide pikaajalise kaitsmise eest vastutab

äriühingu nõukogu.

Käesolevas dokumendis sisalduvaid riigi kui omaniku ootusi vaatab AS Eesti Raudtee aktsiate

valitseja üle ning ajakohastab vähemalt igal kolmandal aastal.