Majandusaasta aruande kinnitamine ja audiitori nimetamine

AINUAKTSIONÄRI OTSUS

Tallinn 08.04.2026 nr 1-3/26/3

AKTSIASELTS TALLINNA LENNUJAAM

Registrikood: 10349560

Aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Tartu mnt 101, 10112

Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik

Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – taristuminister

Häälte arv: 4 561 728

AS Tallinna Lennujaam 2025. aasta

majandusaasta aruande kinnitamine ja audiitori

nimetamine

Tutvunud AS Tallinna Lennujaam 2025. majandusaasta aruandega, kasumi jaotamise

ettepanekuga, audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega, lähtudes äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust:

1. Kinnitada 2025. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus.

2. Kinnitada 2025. aasta puhaskasum summas 13 222 753 eurot ja jaotada puhaskasum järgmiselt:

(i) kanda reservkapitali 661 453 eurot;

(i) jätta jaotamata ja kanda jaotamata kasumisse 12 567 605 eurot;

(ii) eelmiste perioodide jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist on 92 948 004 eurot.

3. Otsusepunktis 2 nimetatud kasumi jaotamise otsus jõustub tingimusel, et Vabariigi

Valitsus kinnitab dividendide summad 2026. aastaks ainuaktsionäri poolt vastu võetud

otsusega samadel tingimustel.

4. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta 2025. aastal on väga hea.

Äriseadustiku § 298 lõike 1 punkt 5 ja § 305 lõike 1 alusel:

5. Nimetada AS PricewaterhouseCoopers (registrikood 10142876) AS Tallinna Lennujaam

finantsaudiitoriks perioodiks 2026–2028 võimalusega pikendada lepingut ühe aasta võrra.

Lisad:

1. AS Tallinna Lennujaam 2025. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus.

2. Audiitori märgukiri 2025. majandusaasta korruptsiooniohtu ennetavate meetmete

rakendamise kohta.

3. Nõukogu tegevuse ülevaade 2025. aasta majandusaasta aruande juurde.

4. Audiitori nõusolek.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Saata: AS Tallinna Lennujaam, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Andre Küüsvek, Anne

Samlik, Tarmo Karotam, Dr Michael Kerkloh, Kaidi Katus

Tegevusaruanne Konsolideeritud majandusaasta aruanne

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 2

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Juhatuse esimehe pöördumine 3

Ülevaade kontsernist 6

Fookused ja tegevuskeskkond 9

Ühingujuh mine 11

Riskijuh mine 18

Majandustulemused ja investeeringud 24

2026. aasta väljavaade 29

Strateegia ja eesmärkide täitmine 31

Lennuliiklus meie lennujaamades 35

Lennuvälja- ja reisijateenused 39

Meeskond 53

Kestlikkusaruanne* 59

2025. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne 151

Kestlikkusaruanne lehekülgedel 59-150 ei ole auditeeritud ja põhineb e evõ e andmes kul

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 3

On aeg taas vaadata tagasi sellele, mis sai meil eelmisel aastal tehtud. Aasta 2025

oli täis üllatusi, suuri ja tulevikku vaatavaid otsuseid, julgeid samme ning koostööd.

Ja lõpuks oli see üks meie kõigi aegade edukamaid aastaid: Tallinna lennujaama läbis

2025. aastal 3 488 973 reisijat, regionaalsete lennujaamade reisijate koguarv kasvas

ja nii sündis Ees s lennujaamu kasutanud lennureisijate rekord: 3 582 489 inimest.

See on suur tunnustus kõigile Ees lennujaamade töötajatele, kellest igaüks teeb

tööd selle nimel, et ühendada Ees maailmaga. Olen oma meeskonna üle uhke ja

tänan neid kõiki!

Samas andis 2025. aasta kinnitust, et töö lennunduses ei ole ru inne. Kevadel tuli

meil seista silmitsi osa liinide ootamatu sulgemisega ning sügisel jälgisime pingsalt,

kuidas mitu suurt Euroopa lennujaama tegeles uue ohuga, mille olid põhjustanud

droonid ja salakaubavedajate õhupallid. Meie viimaste aastate reageerimis- ja

kohanemisvõime on teinud meid tugevamaks ja kiiremaks ning ühtlasi paremini

valmistunuks kui kunagi varem.

Kevadel tekkinud auk liinides ei jäänud tühjaks. Meie liiniarendus imi hea töö ja ka

mõne lennufirma uuendatud strateegia tõi teisel poolaastal kaasa liinivõrgu

laienemise. Aasta jooksul oli võimalik Tallinnast otselennuga jõuda 51 sihtkohta,

millele lisandusid tšarterlennud mitmetesse puhkuse sihtkohtadesse.

Aastal 2025 avas airBal c Tallinnast 3 uut hooajalist lennuliini: Tiranasse, Reykjaviki

ja Funchali. Wizz Air lisas aasta lõpus 4 uut sihtkohta: Krakówi, Veneetsia, Budapes

ja Vilniuse. Lennufirma Jet2.com alustas jõuluhooaja lendudega Edinburghi,

Manchesteri ja Birminghami. See on suurepärane tulemus ja kinnitab, et Tallinnast

on, kuhu lennata, kuigi eks me kõik tahame ala veel rohkem valikuid ja võimalusi.

Meie riigi asukoha ja suuruse tõ u ei saa meil suure tõenäosusega olema kunagi

otselendu USA-sse või sadadesse maailma punk desse. Siiski teeme tööd selle

nimel, et hoida häid ühendusi oluliste sõlmjaamadega ning pakkuda võimalusi

lennata otse erinevatesse ja põnevatesse kohtadesse Euroopas. Aastal 2026 kasvab

meie liinivõrk mitme uue sihtkoha võrra.

Regionaalseid lennujaamu läbis 2025. aastal kokku 93 516 reisijat, mis on 6%

rohkem kui 2024. aastal. Seda kasvu vedas Tartu lennujaam, mis saavutas kõigi

aegade parima tulemuse. Teiste regionaalsete lennujaamade reisijate arv jäi eelmise

aasta tasemest madalamaks, kuid lähitulevik toob ka neile uusi arenguid – Saaremaa

saab 2026. aasta suvekuudeks lennuühenduse Soomega.

Kõike seda – head reisijate tulemust ja uusi liine – ei oleks ilma reisijateta. Aitäh

sulle, hea reisija, et meid usaldad!

Teeme iga päev tööd selle nimel, et olla maailma koduseim lennujaam, kus on kõrged

teenindusstandardid ja mis päriselt hoolib meid ümbritsevast maailmast. Oleme

jätkuvalt Euroopa parim lennujaam oma kategoorias, aga ka riigikaitse toetaja,

atrak ivseim tööandja, vastutustundliku e evõtluse kuldtaseme märgise omanik ja

üks mainekamaid e evõ eid Ees s. See tunnustuste rida on uhke ning sunnib meid

iga päev veel rohkem pingutama, et hoida kõrget taset ka muutuvates oludes.

Lõppenud aasta tõi veel ühe kauaoodatud uudise: saavutasime süsiniku-

neutraalsuse! Oleme alates 2018. aastast vähendanud oma tegevuste süsiniku-

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 4

heidet 96% ja Airport Carbon Accredita oni (ACA) akrediteerimissüsteemi audit

kinnitas, et Tallinna lennujaam on 2024. aasta lõpuks saavutanud CO2e-

neutraalsuse. Lennujaama CO2e heite vähendamine 96% ulatuses on ainulaadne

kogu maailmas ning sai võimalikuks ainult tänu süsteemsele tööle ja ühisele

pingutusele.

Reisijate arvu kasv ning vajadus olla valmis muutusteks on pannud meid vaatama

suuremat pil : Tallinna lennujaam ei ole pelgalt terminalihoone ja 3480-meetrine

Ees kõige paremini hooldatud asfal ee. See on omae e väike linnak, millel on mõju

kogu piirkonna ilmele ja arengule. Reisijatele kõige lähem muutus on seotud

lennujaama reisiterminali laiendusega, mis saab tõelise hoo sisse uuel, 2026. aastal.

Aga juba praeguseks on saanud meie tütare evõ e Airport City eestvedamisel

esindusliku välimuse osa endisest pilpakülast ja lennuraja lõunaküljel olev maa-ala.

Seal asub nüüd 2 uut logis kakeskust ja 3 angaarist koosnev lennukite hooldamise

keskus. Lisaks on arendatud nende juurde kuuluvat lennujaamataristut.

Lõppenud aastal asutasime koostöös AS-iga Ees Varude Keskus tütare evõ e

AS Airport Fuel Terminal. See hakkab Tallinna lennujaamas tegelema lennukikütuse

taristu arendamise ja haldamise, lennukikütuse hoiuteenuse osutamise ning

lennukikütuse turu korraldamisega. Tegu on ühtlasi suure sammuga Ees

toimepidevuse tagamisel: esimest korda jõuab riigi lennukikütusevaru hoiule

Tallinna lennujaama. See aitab meil tõrgeteta tegutseda olukorras, kus

lennukikütuse kommertstarned on häiritud.

2025. aastal lõpetasime mitu Tallinna lennujaamale olulist projek , kuid tegime ka

e evalmistusi oma seni suurimaks üksikinvesteeringuks: Tallinna reisiterminali

laiendamiseks.

Meid ootavad ees töised aastad, mis toovad, tõsi, kaasa mõningaid ebamugavusi,

kuid aitavad meil saada suuremaks ja paremaks kui kunagi varem.

2026. aasta tuleb meie jaoks eriline, sest Ees suurim õhuvärav, Tallinna lennujaam

tähistab oma 90 aasta juubelit. Jätkame suure uhkustunde ja natukese aukartusega

tööd selle nimel, et püsida maailma koduseima lennujaamana ning olla Ees

õhuvärav, mis on alguskohaks uutele seiklustele ja lõpp-punk ks koju naasejatele.

Oleme Ees visiitkaart ja õhuvärav ning kanname seda rolli uhkusega.

Uute kohtumisteni maailma koduseimas lennujaamas! Riivo Tuvike juhatuse esimees

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 5

Joonis 1. Kontserni 2025. aasta olulisimad tegevusnäitajad (sulgudes 2024. a näitaja). LOP – lennuoperatsioon, st õhusõiduki start või maandumine.

AS Tallinna Lennujaam

411* töötajat (394)

AS Tallinn Airport GH

279* töötajat (269)

AS Airport City

3* töötajat (2)

AS Airport Fuel Terminal

2* töötajat (0)

* Näitajad seisuga 31.12.2025

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 6

Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ning selle tütare evõ ed AS Tallinn Airport GH, AS Airport City ja AS Airport Fuel Terminal moodustavad kontserni Tallinna Lennujaam. AS-i Tallinn Airport GH ja AS-i Airport City asutaja ning aktsiate omanik on AS Tallinna Lennujaam. AS-i Airport Fuel Terminal asutajad ja aktsiate omanikud on AS Tallinna Lennujaam (osalus 55%) ja AS Ees Varude Keskus (osalus 45%). Kui aruandes viidatakse e evõ ele või AS-ile Tallinna Lennujaam, siis on mõeldud Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam. Tütare evõtete kohta kasutatakse ärinimesid AS Tallinn Airport GH, AS Airport City ja AS Airport Fuel Terminal. AS-i Tallinna Lennujaam ainuomanik on Ees Vabariik ja e evõte kuulub Kliimaministeeriumi haldusalasse. Kontserni peakontor asub Tallinnas. AS Tallinna Lennujaam on Ees lennujaamade käitaja ja arendaja. E evõ e tegevuse eesmärk on toetada Ees e evõtluse, turismi ja laiemalt majanduskeskkonna arengut rahvusvaheliste lennuühenduste kaudu. Omaniku ootus on, et e evõ e tegevus oleks majanduslikult tulemuslik, kulutõhus ja jätkusuutlik ning looks väärtust riigile, sh omanikutulu (dividendide) maksmise kaudu. AS Tallinn Airport GH osutab reisijatele ja õhusõidukitele maapealseid teenuseid ning AS Airport City arendab ja haldab lennujaama vahetus läheduses asuvat kinnisvara. AS Airport Fuel terminal tegeleb Tallinna lennujaamas lennukikütuse hoiustamise taristu arendamise ja haldamise ning lennukikütuse turu korraldamisega. Kõik tütare evõ ed toetavad sellega emae evõ e eesmärke. Kontserni tegevusalad on:

 Tallinna, Kuressaare, Kärdla, Pärnu ja Tartu lennujaama ning Kihnu ja Ruhnu lennuvälja käitamine;

 lennuvälja- ja aeronavigatsiooniteenuse osutamine;  õhusõidukite, reisijate ja kauba maapealne teenindamine;  mi elennundusteenuste osutamine;  kinnisvara haldamine ja arendamine;  lennukikütuse terminali haldamine.

Loome eeldusi selleks, et Ees oleks lennuühenduste kaudu häs ja järjepidevalt ühendatud maailma ning Euroopa olulisimate sihtkohtadega, võimaldades nii reisijate kui ka kauba liikumist mõistliku sageduse ja ajakuluga. Töötame süsteemselt selle nimel, et lennuliiklus kasvaks ning sihtkohtade arv ja lennuühenduste sagedus suureneks, muutes Tallinna lennujaama atrak ivseks sõlmeks reisijatele, e evõtetele, partneritele ja talen dele. Regionaalsetes lennujaamades keskendume toimivate lennuühenduste tagamisele ning lennujaamade tõhusale ja kulutõhusale käitamisele, toetades Ees piirkondade majandusarengut. Meie tegevuse keskmes on ohutus ja turvalisus. Juhime teadlikult oma tegevuse mõju looduskeskkonnale ning rakendame meetmeid selle vähendamiseks, tegutsedes vastutustundlikult ja jätkusuutlikult. Oma tegevuses lähtume järgmistest väärtustest: me oleme usaldusväärsed, avatud ja hoolivad.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 7

Tabel 1. Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad

* Ei sisalda põhivara sihtfinantseeringut.

EBITDA - Kasum enne finantstulusid ja -kulusid, maksu-, ning põhivara kulumi, amor satsiooni ja väärtuse languse

kulusid

Ühik/lühend 2025 2024 Muutus 2025–2024 %

Reisijaid Tallinna lennujaamas reisija 3 488 973 3 492 114 0

Lennuoperatsioone Tallinna lennujaamas LOP 41 595 42 403 –2

Reisijaid regionaalsetes lennujaamades reisija 93 516 87 636 6

Lennuoperatsioone regionaalsetes lennujaamades LOP 7 493 9 369 –20

Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale FTE 658 612 7

Müügitulu tuh eurodes 73 196 64 151 14

Äritulu kokku tuh eurodes 89 204 78 662 13

Ärikulu kokku tuh eurodes 75 578 74 310 2

Ärikasum enne kulumit (EBITDA)* tuh eurodes 24 820 19 742 26

Puhaskasum tuh eurodes 13 223 465 2 744

Rahavood äritegevusest tuh eurodes 25 729 21 355 29

Investeeringud tuh eurodes 43 684 29 270 49

Omakapitali tootlus % 9,3 0,3 2 667

EBITDA marginaal (EBITDA/müügitulu) % 34 31 10

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 8

Joonis 2. Kontserni struktuur

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 9

2025. aasta oli Tallinna lennujaamale lennundusturu stabiliseerumise aasta pärast kiire kasvu perioodi. Kuigi ootasime kasvu jätkumist ja nõudlus lennureiside järele püsis tugev, mõjutas julgestustasu kehtestamine lennufirmade otsuseid ning tõi kaasa lennuplaanide korrigeerimise. Suurima turuosaga vedaja oli airBal c ja eelistatuim sihtkoht oli Stockholm. Kokkuvõ es kahanes Tallinna lennujaama reisijate arv 2025. aastal 0,1%. Ees majandus on pärast mitmeaastast langusperioodi asunud tasapisi taastuma, kuid majanduskasv püsib tagasihoidlik. Üheks suurimaks majanduskeskkonna probleemiks on endiselt inflatsioon. Ees Panga andmetel püsis hinnatõus 2025. aastal suhteliselt kõrgel tasemel, ületades 5%, ning seda mõjutas eelkõige tootmiskulude, maksude ja tööjõukulude tõus. Tööjõukulude aastane keskmine kasv oli 11,3%. Lõppenud aasta fookus oli kavandatud projek de elluviimisel. Euroopa ühendamise rahastu (CEF) fondi toel valmisid Tallinna lennujaamas K-perrooni laiendus ja õhusõidukite kütuseterminal. Samu viidi ellu regionaalsete lennujaamade ja Tallinna lennuvälja CO₂ heite vähendamise meetme raames rahastatud projekte. 2025. aastal lõppes Tallinna reisiterminali laienduse projekteerimine ja alustasime selle I etapi ehitustöid. Aastaks 2030 suureneb reisiterminali pindala ligikaudu 50% võrra ja samas mahus rekonstrueeritakse ka olemasolevat taristut. See on e evõ e ajaloo suurim investeering, mille kogumaksumus on hinnanguliselt 75 miljonit eurot. Reisiterminali laiendus on väl matu, et tulla toime kasvava reisijate arvuga ning tagada ka tulevikus sujuv ja Tallinna lennujaamale omane, maailma koduseima lennujaama vääriline reisikogemus. Airport City lõunaala arendus on osa Tallinna Lennujaama pikaajalisest visioonist kujundada lennuraja ümbrusse nüüdisaegne ja jätkusuutlik ärilinnak. DHL Express Estonia ja FedEx Express Estonia hooned ning ja Magne c MRO

lennukihooldusangaaride kompleks kogupinnaga 22 510 m² aitab kujundada Airport Cityst piirkonna ühe olulisima lennundus- ja logis kakeskuse. 2. oktoobril 2025. aastal asutasid AS Tallinna Lennujaam ja AS Ees Varude Keskus tütare evõ e AS Airport Fuel Terminal, osalusega vastavalt 55% ja 45%. Airport Fuel Terminali tegevus hõlmab Tallinna lennujaamas lennukikütuse taristu arendamist ja haldamist, lennukikütuse hoiuteenuse osutamist ning lennukikütuse turu korraldamist. Uus e evõte vastutab selle eest, et lennukikütusetaristu vastaks lennujaama vajadustele ja oleks majandatud kulutõhusalt. Airport Fuel Terminali kliendid on lennukikütuse müüjad, kes hoiustavad taristus oma laovarusid, ja AS Ees Varude Keskus, kes tagab Tallinna lennujaamas Ees riigi lennukikütuse kriisivaru olemasolu. Tallinna lennujaam on alates 2018. aastast järjepidevalt vähendanud oma tegevusest tulenevat süsinikuheidet ja saavutanud selle vähendamise 96% ulatuses. Airport Carbon Accredita oni (ACA) akrediteerimissüsteemi alusel on süsinikuneutraalsuse eeldus vähemalt 90% heite vähendamine, ülejäänud osa on lubatud kompenseerida. 2025. aasta lõpus tehtud ACA audit kinnitaski, et Tallinna lennujaam oli 2024. aasta lõpuks saavutanud süsinikuneutraalsuse. 2025. aasta oktoobris lisandus lennujaamale kohustus tagada peale määruste (EL) nr 139/2014 ja nr 2017/373 vastavus ka raamis kule Part-IS. Raamis kuga on kehtestatud infoturbe juh missüsteemi (ISMS) nõuded, mis on otseselt seotud lennundusohutust mõjutavate infoturberiskide juh misega. 2025. aasta lõpus läbis Tallinna lennujaam edukalt infoturbe juh missüsteemi ser fitseerimisaudi vastavuse hindamiseks ISO 27001 nõuetele. 2025. aasta kevadel maksis AS Tallinna Lennujaam esimest korda omanikule dividende. Varem on omanik suunanud kasumi e evõ e arendamisse. Lennuliikluse vähenemisest hoolimata teenis e evõte 2025. aastal 13,2 miljonit eurot kasumit. Omanik plaanib dividende võ a ka 2026. aastal.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 10

2025. aastal pälvis AS Tallinna Lennujaam vastutustundliku e evõtluse indeksi kuldmärgise. Kantar Emori 2025. aasta tööandjate maineuuringus tõusis e evõte Ees kõige mainekamaks tööandjaks ja Kantar Emori suure evõtete maineuuringus saavuta Ees e evõtete seas teine koht. Töötajate rahulolu ja tööohutus on e evõ e jaoks olnud ala täh s. Tööohutuse valdkonnas keskendusime sisekontrollidele ja -audi tele ning juhendite koostamisele. Töötajate arengu toetamiseks oleme loonud juh de ja spetsialis de mentorprogrammi ning sisemise töövarjutamise ja tööandja saadikute programmi.

Riigi kui omaniku ootus on, et AS Tallinna Lennujaam käitaks regionaalseid

lennujaamu ja lennuvälju Ees eri piirkondade majanduskeskkonna arengu

toetamiseks riigilt saadud sihtotstarbelise toetuse ulatuses.

Regionaalsete lennujaamade tegevuskulude ka eks eraldab riik sihtfinantseeringu

Kuressaare, Kärdla, Tartu, Pärnu, Ruhnu ja Kihnu lennujaama käitamisega seotud

kulude katmiseks. Aastatel 2022–2024 oli sihtfinantseering muutumatu. Alates

2025. aastast vähendatakse selle mahtu kolme aasta jooksul kokku 10%.

Lennujaamade käitamine eeldab suure hulga kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu

olemasolu, mis tähendab keskmisest suuremaid tööjõu- ja koolituskulusid. Samal

ajal on kulud üldiselt kasvutrendis ning lennuväljade käitamise ja ohutuse nõuded

on muutunud rangemaks, mis toob kaasa lisakulusid. Regionaalsete lennujaamade

tehnika ning paljuski ka hooned ja raja sed on valdavalt amor seerunud ning

vajavad väljavahetamist, kuid investeeringutoetus neile lennujaamadele puudub.

Seni on regionaalsete lennujaamade eelarvepuudujääki kaetud Tallinna lennujaama

tuludest, ent see ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik.

Kuna lennuväljade käitamine peab vastama nii ser fikaadi- kui ka regulatsioonidest

tulenevatele nõuetele, eelkõige ohutusnõuetele, ei ole võimalik teha järeleandmisi

nõuetele vastavuses. Muudes tegevustes ja käitamises lähtume võimalikult

kulutõhusast lähenemisest ja uute investeeringute asemel kasutame võimaluse

korral Tallinna lennujaama kasutatud seadmeid ja tehnikat.

Ühendused saartega on praegu tagatud riigi tellitud avaliku teenindamise

kohustusega (PSO) lendudega. Tartu puhul ostab kohalik omavalitsus rahvusvahelist

PSO-lendu ning Pärnu suunal on sarnane lahendus eesmärgistatud, kuid

2025. aastal PSO-lende Pärnu lennujaamas ei tellitud.

Regionaalsed lennujaamad ei ole isemajandavad enne, kui reisijate arv lennujaama

kohta ületab ühe miljoni piiri. Seetõ u ei ole PSO-lendudega kaasnevat lisakulu

võimalik ka a lennujaama majandustegevusest, kuna tegu ei ole äritegevusega,

mida ootab omanik AS-ilt Tallinna Lennujaam.

Pärnu lennujaam rekonstrueeri aastatel 2018–2022 kolmepoolse kokkuleppe

alusel, millega võ s Pärnu kohalik omavalitsus kohustuse ka a PSO-liinide ja

sihtkoha turunduskulud ning hüvitada kahjumi, mida riigi sihtfinantseering ei kata.

Sarnane lähenemine on kavandatud edaspidiseks teiste regionaalsete lennujaamade

puhul: nende tegevus toimub riigi sihtfinantseeringu ulatuses ja sellest väljapoole

jääv tegevus viiakse ellu koostöös kohalike omavalitsustega koostöölepingu alusel.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 11

Oma äritegevuse korraldamisel juhindub Tallinna Lennujaam e evõ e põhikirjast ja keh vatest riiklikest õigusak dest. Riigile kuuluva e evõ ena oleme pühendunud hea ühingujuh mise tava järgimisele ja avaldanud vastavad põhimõ ed oma kodulehel. Omaniku ootus on, et kontsern oleks Ees e evõtluses eeskujuks juh mise, sotsiaalse vastutuse ja kõrge ärikultuuri poolest. Vastutustundliku ühingujuh mise põhimõ ed on lõimitud meie igapäevategevusse, juh misse ja strateegiasse. Juhatus langetab otsuseid, lähtudes nii kontserni e evõtete kui ka aktsionäri huvidest. Juhatus tagab kontserni jätkusuutliku arengu, võ es aluseks missiooni, visiooni, eesmärgid ja strateegia, ning hoolitseb riskijuh mise ja sisekontrolli süsteemide toimimise eest. Kestliku arengu põhimõ eid järgides oleme pühendunud oma tegevusest tuleneva keskkonnamõju vähendamisele ja ühiskondliku mõju teadvustamisele. Juh miskvaliteedi ühtlustamiseks keh vad kontsernis ühtsed juh mispõhimõ ed. Kontsernis on rakendatud integreeritud juh missüsteem, mille eesmärk on toetada strateegiliste eesmärkide saavutamist ühtse ja koordineeritud juh misraamis ku kaudu.

 Ohutusjuh mise eesmärk on tagada, et kontsern täidaks oma ärieesmärke turvaliselt, ennetades ja väl des õnnetusi ning kaitstes inimesi, vara ja keskkonda.

 Riskijuh mise eesmärk on tuvastada, hinnata ja ohjata riske, mis võivad mõjutada organisatsiooni eesmärkide saavutamist.

 Kvaliteedi- ja vastavusjuh mise eesmärk on toetada kontserni strateegilist arengut eestvedamise, kaasamise, pideva parendamise, fak põhise otsustamise ja mõju juh mise kaudu, tagades kvaliteedi ja vastavuskohustuste täitmise ning huvipoolte rahulolu.

 Teenusepõhise juh mise eesmärk on suunata organisatsiooni tegevust selgelt kindlaks määratud teenuste kaudu, keskendudes kliendiväärtuse loomisele ja tulemuslikkusele.

 Tulemusjuh mine on kogu kontserni hõlmav protsess, mis toetab

tulemuslikkuse suurendamist ja omaniku ootuste täitmist. Kasutame süsteemseid mõõdikuid tulemuste hindamiseks ja jälgime eesmärkide saavutamist regulaarselt.

AS-i Tallinna Lennujaam dividendipolii ka on sõnastatud e evõ e strateegias. Omakapitali op maalse proportsiooni koguvarades määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mi etulundusühingute koondaruandega“. Riigieelarve alusel maksab AS Tallinna Lennujaam aastatel 2026– 2030 dividende 5,5 miljonit eurot aastas.

Kvaliteetsete juh misotsuste tegemiseks on kontsernis loodud aruandlussüsteem. AS-i Tallinna Lennujaam juhatus koostab kontserni majandusaasta finantsaruande, järgides rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse IFRS põhimõ eid. Aruannet kontrollivad audiitor ja AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu. Kvartaliaruanded avalikustab kontsern nõuetekohaselt kodulehel.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 12

Kontsernis on kokku lepitud käitumisreeglid, millest lähtutakse kontserni e evõtete nimel tegutsedes. Kõik töötajad läbivad kohustusliku äriee ka koolituse. Hea äriee ka põhimõtete alusel tegutsevad töötajad ee liselt, vastutustundlikult ja seaduskuulekalt, kaitstes e evõ e mainet. Juhul kui konkreetseid juhiseid ei ole kehtestatud, tuginetakse ee ka üldpõhimõtetele. AS-is Tallinna Lennujaam keh b korruptsiooni suhtes nulltolerantsi põhimõte. Korruptsioonivastase seaduse alusel tagab e evõte avalikku ülesannet täitvate ame isikute teadlikkuse korruptsiooniennetusest ja kohustustest kinnipidamise kontrolli. Sel eesmärgil deklareerivad AS-i Tallinna Lennujaama nõukogu ja juhatuse liikmed endaga seotud isikute andmed. Audiitor teeb vastavad kontrollid ja koostab üldkoosolekule seotud osapoolte aruande. E evõte vastutab oma otsuste ja tegevuse eest, mis mõjutavad töötajaid, kliente,

partnereid ja laiemat kogukonda. Toetame ausat ja avatud konkurentsi ning

tegutseme usaldusväärse partnerina äriühingutele, kohalikele omavalitsustele ja

riigile. Meie sise- ja väliskommunikatsioon on avatud ning huvipooltele tagame

piisava, olulise ja õigeaegse teabe edastamise.

Juhtkond tegutseb viisil, mis väärtustab töötajaid ja toetab usaldusliku töökeskkonna kujunemist. Kõiki töötajaid koheldakse võrdselt sõltumata soost, perekonnaseisust, vanemlikust staatusest, kuuluvusest organisatsioonidesse ja erakondadesse, rahvusest, rassist, nahavärvist, usutunnistusest, veendumustest, vanusest, puuetest ja seksuaalsest sä umusest. Samad võrdse kohtlemise põhimõ ed keh vad suhetes klien de, teenuseosutajate ja koostööpartneritega, sh makse ngimuste ja muude kokkulepete puhul.

„Hea äriee ka põhimõtete alusel tegutsevad töötajad ee liselt, vastutustundlikult ja seaduskuulekalt, kaitstes e evõ e mainet.“

Kontsernis on avatud vihjeliin, et töötajatel oleks võimalik teavitada õigusak de, sisemiste normide ja käitumiseeskirjade rikkumistest ning nende rikkumiste varjamisest. Vihjeliini haldab väline siseaudiitor. Tagame vihjeliini kasutajate anonüümsuse, et töötajad saaksid kitsaskohtadest teavitada, kartmata tagajärgi.

AS-i Tallinna Lennujaam üldkoosolek kogunes 2025. aastal 3 korral. Üldkoosolekutel kinnita :

 2024. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus ning kasumi jaotamine;

 nõukogu liikmete muudatus. Liikmete seast kutsu tagasi Jaak Viilipus. Uueks liikmeks kinnita Kaidi Katus, kelle volitused keh vad 3 aastat;

 nõukogu liikmete tasud.

AS-i Tallinna Lennujaam nõukogus on põhikirja alusel kuni kuus liiget. Nõukogu teeb järelevalvet juhatuse tegevuse üle ja osaleb oluliste otsuste langetamises. Nõukogu tegutseb iseseisvalt kontserni ja aktsionäri parimates huvides. Nõukogu kiidab heaks strateegia, üldise tegevuskava, riskijuh mise põhimõ ed ja aastaeelarve.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 13

Nõukogu liikmed määratakse 3 aastaks ja nende tasu määrab üldkoosolek. Nõukogu liikmete tööjõukulud on näidatud nõukogu aruandes, mis on kä esaadav Tallinna Lennujaama kodulehel. Esimees André Küüsvek ame sse määramise aeg 11.03.2024

volituste keh vuse tähtaeg 11.03.2027

Liikmed dr Michael Kerkloh ame sse määramise aeg 14.10.2024 volituste keh vuse tähtaeg 14.10.2027

Jaak Viilipus ame sse määramise aeg 08.06.2022

volituste keh vuse tähtaeg 08.06.2025

Anne Samlik ame sse määramise aeg 17.08.2023 volituste keh vuse tähtaeg 17.08.2026

Tarmo Karotam ame sse määramise aeg 17.08.2023

volituste keh vuse tähtaeg 17.08.2026

Kaidi Katus ame sse määramise aeg 08.06.2025 volituste keh vuse tähtaeg 08.06.2028

Nõukogu kogunes 2025. aastal 8 korral ja lisaks võe 2 korral otsus vastu e- hääletusena. Kohtumiste põhiteemad olid seotud 2025.–2030. aasta strateegia ülevaatamisega, majandustulemuste, investeeringute ning 2026. aasta eelarve ja 2026.–2030. aasta finantsplaani kinnitamisega. Peale selle käsitle AS-i Airport City ja AS-i Tallinna Lennujaam investeeringute rahastamist, reisiterminali laiendamise projek , AS-i Airport Fuel Terminal asutamist, lennujaamatasusid ning riskijuh mist. Samu teh investeerimisotsused üle 1 miljoni euro suuruste investeerimisprojek de kohta.

Majandustulemustest andis juhatus nõukogule ülevaate kord kvartalis.

Esimees Tarmo Karotam Liikmed Jaak Viilipus (kuni 08.06.2025)

Kaidi Katus (alates 08.06.2025) Piret Kübbar Audi komitee kogunes 2025. aastal 6 korral. Siseaudiitor:

 analüüsis tuludega seotud protsesse ja siseaudi tööplaani ning selle täitmisega seotut;

 viis läbi laiapõhjalise pe uste töötoa koos koolitusega;  kontrollis hangete korraldust ja vastavust, sh tegi hangete audi .

Audi komitee käsitles siseaudiitori aruannete tulemusi. Samu kinnitas komitee nii 2024. aasta majandusaasta aruande kui ka 2025. aasta vaheaudi tulemused. AS-i Tallinna Lennujaam siseaudiitor on Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers. Siseaudiitor tegutseb audi komitees kinnitatud tööplaani alusel ning haldab ee ka, pe uste ja korruptsiooni vihjemeili. Üldkoosolek on kinnitanud 2025. aasta majandusaasta finantsaudiitoriks audiitorühingu Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers. Konsolideeritud majandusaasta aruande audi eest vastutab vandeaudiitor Jüri Koltsov. Finantsaudi tegemisel lähtutakse rahvusvahelistest auditeerimisstandarditest.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 14

Juhatus esindab kontserni ning juhib selle tööd kooskõlas õigusak de ja põhikirjaga, tegutsedes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Otsuste tegemisel lähtub juhatus e evõtete ja omaniku parimatest huvidest ning kohustub tagama jätkusuutliku arengu, tuginedes seatud eesmärkidele ja strateegiale.

Esimees Riivo Tuvike ame sse määramise aeg 01.06.2019 volituste keh vuse tähtaeg 31.05.2029

Liikmed Katrin Hagel ame sse määramise aeg 01.04.2022 volituste keh vuse tähtaeg 31.05.2028

Eero Pärgmäe ame sse määramise aeg 01.04.2022 volituste keh vuse tähtaeg 31.05.2027

Anneli Turkin ame sse määramise aeg 01.04.2009 volituste keh vuse tähtaeg 31.03.2029

2025. aastal pidas juhatus 92 koosolekut (2024. a 96). Juhatuse liikmete tööjõukulud on näidatud nõukogu aruandes, mis on kä esaadav Tallinna Lennujaama kodulehel.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 15

Kontserni igapäevategevust juhib ning otsuseid võtab vastu kümneliikmeline juhtkond, kuhu kuuluvad strateegiliste valdkondade ja osakondade juhid ning juhatuse liikmed. Otsused langetatakse ühiselt juhtkonna koosolekutel.

Juhtkonna liikmed

 Riivo Tuvike, juhatuse esimees  Katrin Hagel, juhatuse liige, lennuvälja- ja reisijateenused; määruste (EL)

nr 139/2014 ja nr 2017/373 mõistes kõikide lennujaamade vastutav juht  Eero Pärgmäe, juhatuse liige, kommertsteenused  Anneli Turkin, juhatuse liige, finants-, kvaliteedi- ja riskijuh mine  Indrek Nõlvak, AS-i Tallinn Airport GH juhatuse liige  Margot Holts, turundus ja kommunikatsioon  Andrus Järg, digitaliseerimine ja infotehnoloogia  Anneli Lille, inimesed ja organisatsioonikultuur  Tõnu Mühle, taristu arendus ja haldus  Kris na Randveer, juriidiline tugi

Juhatuse ja nõukogu roll kestlikkuse juh misel

E evõ e kõrgeimatel juh misorganitel – juhatusel ja nõukogul – on keskne roll

kestlikkusega seotud strateegia, riskide, võimaluste ja mõju juh misel.

Juhatus vastutab kestlikkuse eesmärkide seadmise ja nende lõimimise eest

e evõ e üldisesse strateegiasse ning e evõ e tegevuse majandusliku, keskkonna-

ja sotsiaalse mõju hindamise eest. Juhatus kinnitab kestlikkuspolii kad ja jälgib

nende rakendamist ning tagab vastavuse keh vatele õigusnõuetele, sh Euroopa

Liidu kestlikkusaruandluse standarditele.

Nõukogu teeb järelevalvet juhatuse tegevuse üle, hinnates kestlikkusega seotud

otsuste põhjendatust, riskijuh mise tõhusust ja strateegia elluviimist. Nõukogu

ülesanne on tagada, et kestlikkus oleks lahutamatu osa e evõ e juh misest ning

juhatusel oleksid vajalikud pädevused ja ressursid valdkonna juh miseks.

Pädevused ja kogemus

Juhatuse liikmetel on laiaulatuslik professionaalne kogemus strateegilises

juh mises, õigusnõuete rakendamises, finants- ja riskijuh mises ning müügi- ja

kvaliteedijuh mises. Need pädevused on kujunenud nii varasemates ame tes kui

ka avaliku sektori ootustega kooskõlas tegutsevates organisatsioonides töötamise

kaudu. Nõukogu ja juhatuse tasandile on seega koondunud tugev juh mispädevuste

raamis k, mis on vajalik tegutsemiseks keerulises, väga reguleeritud ja kõrgete

turvalisusnõuetega lennundussektoris.

Oma rollides vastutavad juhatuse liikmed e evõ e strateegilise suuna kujundamise

ja elluviimise eest, tagades, et kestlikkusega seotud eesmärgid ja kaalutlused on

lahutamatu osa strateegilisest planeerimisest. Juh misorganid hindavad kestlikkuse

strateegilist mõju e evõ e ärilisele tasuvusele, konkurentsivõimele ja

finantsvõimekusele ning tagavad, et e evõ e pikaajaline areng on kooskõlas

keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja juh misega seotud ootustega.

Kestlikkusega seotud sisulised vastutusvaldkonnad hõlmavad e evõ e sotsiaalse ja

keskkonnamõju juh mist ning ohutus- ja tööjõuriskide, küberturberiskide ja

vastavusnõuete juh mist. Juhatus ja juhtkond tagavad vastavuse rahvusvahelistele

ja Euroopa Liidu eriregulatsioonidele, sh lennundussektorile keh vatele määrustele

(EL) nr 139/2014 ja (EL) nr 2017/373 ning raamis ku Part-IS infoturbenõuetele.

Nimetatud nõuded on otseselt seotud lennuohutuse, taristu turvalisuse ja krii lise

taristu käideldavuse tagamisega. Nende nõuete mõistmine ja rakendamine on

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 16

juhatuse ja nõukogu tasandi pädevuste oluline osa ning toetab organisatsiooni

võimet juh da kestlikkusega seotud riske süsteemselt ja tõhusalt.

Kestlikkuse juh mise tugevdamiseks on juhtkonna tasandil loodud ESG juhtrühm,

mis toetab juhtkonda otsustusprotsessis fak lise ja analüü lise teabega.

Juhtkonna pädevuse hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse kestlikkuse,

ohutuse, riskijuh mise ja vastavusjuh mise valdkonnas regulaarselt väljaõpet.

Koolitusprogrammid hõlmavad muu hulgas Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse

standardite (ESRS) muudatusi ja rakendamist, kliimariskide ja keskkonnamõju

juh mist, andmekaitse ja infoturbe põhimõ eid, tööohutust ning

organisatsioonisisese riskikultuuri arendamist. Väljaõpe toetab juhtkonna

suutlikkust hinnata kestlikkuse eesmärkide realistlikkust, juh da nende rakendamist

ning tagada vastavus rahvusvahelistele nõuetele, sidusrühmade ootustele ja

omaniku seatud eesmärkidele.

2025. aastal korralda kokku 15 koolitust, mis hõlmasid tööohutuse ja

hädaolukordade juh mise, küberturbe ja andmekaitse, pe uste ennetamise,

riigihangete ning finantsaruandluse valdkonda. Lisaks pööra tähelepanu

digipädevuste ja tehisaru vastutustundliku kasutamise arendamisele ning korralda

ESG-teemaline töötuba, mis keskendus kestlikkusega seotud õiguskeskkonnale.

Koolitused toetasid organisatsiooni kestlikku ja turvalist toimimist.

AS-i Tallinna Airport GH põhiline tegevusala on reisijate, kauba ja õhusõidukite maapealne teenindamine. AS-i Tallinn Airport GH üldkoosolek on AS-i Tallinna Lennujaam juhatus. Nõukogu volitused ja vastutus on määratud põhikirjas.

Juhatuse liige ja esimees on Indrek Nõlvak. Juhatuse esimehe nimetab ame sse

e evõ e nõukogu ja see koosneb AS-i Tallinna Lennujaam osadest juhatuse

liikmetest. Nõukogu esimees on Riivo Tuvike ning liikmed Anneli Turkin ja Katrin

Hagel. Nõukogu peab koosolekuid vastavalt vajadusele ja seaduses toodud

ngimustel. Nõukogu liikmetele eraldi tasu ei maksta.

AS-i Airport City põhiline tegevusala on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. AS-i Airport City üldkoosolek on AS-i Tallinna Lennujaam juhatus. Nõukogu volitused ja vastutus on määratud põhikirjas. E evõ e nõukogu on

neljaliikmeline. Nõukogu esimees on Riivo Tuvike ning nõukogu liikmed on Eero

Pärgmäe, Tarmo Karotam ja Andres Aavik, kellest viimase kahe töö nõukogu

liikmena on tasustatud. Nõukogu peab koosolekuid vastavalt vajadusele ja seaduses

toodud ngimustel.

Juhatuse esimees on Veiko Keerberg ja juhatuse liige Anneli Turkin. Juhatuse

esimehe ja liikmed nimetab ame sse e evõ e nõukogu.

AS-i Airport Fuel Terminal põhiline tegevusala on lennukikütuse terminali haldamine. AS-i Airport Fuel Terminal üldkoosolek on AS-i Tallinna Lennujaam juhatus ja AS-i Ees Varude Keskus juhatus. Nõukogu volitused ja vastutus on määratud põhikirjas.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 17

Juhatus on kaheliikmeline: juhatuse esimees on Ander Hindremäe ja juhatuse liige

Helen Trelin. Juhatuse liikmed nimetab ame sse e evõ e nõukogu ning juhatus

koosneb AS-i Tallinna Lennujaam ja AS-i Ees Varude Keskus nimetatud liikmetest.

Nõukogu esimees on Riivo Tuvike ning liikmed on Ando Leppiman, Priit Enok, Eero

Pärgmäe ja Anneli Turkin. Nõukogu peab koosolekuid vastavalt vajadusele ja

seaduses toodud ngimustel. Nõukogu liikmetele eraldi tasu ei maksta.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 18

Riskijuh mine on kontserni juh misprotsessi lahutamatu osa, mille eesmärk on

väärtuse loomine ja kaitse, tulemuslikkuse parandamine, innovatsiooni

soodustamine ning strateegiliste eesmärkide saavutamise toetamine. Riskijuh mine

hõlmab riskide süstemaa list tuvastamist, hindamist ja käsitlemist, et vähendada

võimalikku nega ivset mõju ning tagada stabiilne ja jätkusuutlik äritegevus.

Kontserni riskijuh mine tugineb Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO)

riskijuh mise mudelile ja on kooskõlastatud Transpordiame ga. Riskijuh mise

protsess hõlmab juhtpõhimõtete, protseduuride ja tavade järjepidevat rakendamist

planeerimise ning riskide kaalutlemise, käsitlemise, seire, läbivaatuse,

dokumenteerimise ja aruandluse kaudu. Riski käsitletakse komponen dena oht –

nõrkus – tagajärg. Ohtude tuvastamisel kasutatakse ohtude kataloogi, kus oht on

olukord või sündmus, mis võib tekitada või võimaldada kahju. Nega ivse mõju korral

realiseerub oht nõrkuse kaudu ja selle tagajärjena tekib kahju.

Tuvastatud riskid liigitatakse tegevus-, projek -, finants- ja äririskideks. Iga riski

puhul määratakse riskitase, kombineerides mõju ja esinemistõenäosuse hinnangu

olemasolevaid ohjemeetmeid arvesse võ es.

Mõju hinnatakse viieastmelisel skaalal, kus hinnang 1 tähistab riski äärmiselt

madalat ja hinnang 5 krii list taset. Esinemistõenäosust hinnatakse samu

viieastmelisel skaalal, kus hinnang A tähistab riski äärmiselt ebatõenäolist ja hinnang

E tõenäolist realiseerumist.

Riskide käsitlemine põhineb määratud riskitasemetel, mille alusel rakendatakse

riskide vähendamise, jagamise, aktsepteerimise või väl mise meetmeid. Alates

olulisest riskitasemest rakendatakse täiendavaid maandamismeetmeid, mis

kooskõlastatakse juhatuses. Kõik riskide käsitlemise meetmed dokumenteeritakse

ja nende rakendamist jälgitakse pidevalt.

Väliskeskkonnas püsib geopolii liste, keskkonna-, küberturvalisuse ja

majanduskeskkonna riskide teostumise suur tõenäosus. Suur püsib ka geopolii line

risk, sh hübriidoht.

Kontserni eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad riskid on tegevusrisk

(sh vastavusrisk), infosüsteemi- ja infoturberisk, personalirisk, pe userisk, äririskist

majanduskeskkonna ja kolmandate osapoolte sõltuvuse riskid, aga ka hinnarisk,

krediidirisk ja projek de riskid.

„Riskijuh mine hõlmab riskide süstemaa list tuvastamist, hindamist ja käsitlemist, et vähendada võimalikku nega ivset mõju ning tagada stabiilne ja jätkusuutlik äritegevus.“

AS Tallinna Lennujaam vaatab igal aastal üle oma strateegia ja hindab äririske, mis

võivad mõjutada strateegiliste eesmärkide saavutamist.

2026. aastal jätkub Ees majanduse taastumine, kuid majanduskeskkond püsib

ebakindel. Põhilised riskid on seotud geopolii lise olukorra, riigi eelarvepositsiooni,

intressikeskkonna ja inflatsiooniga ning välisturgude jätkuva nõrkusega.

Omaniku ootused dividendide maksmisele, regionaalsete lennujaamade osalisele

tegevuskulude katmisele ja Ees ühenduvuse tagamisele võivad olla omavahel

vastandlikud ning neid ei ole ala võimalik tasakaalustada. Omanik on otsustanud

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 19

võ a dividende igal aastal, vajaduse korral ka eelmiste perioodide jaotamata kasumi

arvelt.

Emae evõte on investeerinud 31,75% põhivarast Euroopa Liidu toetusmeetmete

abil. Selles osas on amor satsioon kaetud varade sihtfinantseeringuga ja see ei

kajastu praegu teenuste omahinnas, aga tulevikus peab e evõte suutma teha nende

varade asenduse ise.

Regionaalsed lennujaamad vajavad amor seerunud taristu, seadmete, tehnika ja

tehnoloogia asendamiseks aastatel 2026–2029 investeeringuid kokku 18,4 miljoni

euro ulatuses ning lisaks aastateks 2024–2028 kavandatud 5,1 miljoni euro

suurusele investeeringule. E evõ el ei ole võimalik neid kulusid jooksvalt ka a ilma

omaniku osaluseta, mistõ u tuleb iga investeerimisotsus enne omanikuga

kooskõlastada. See pikendab investeerimisprotsessi ja võib mõjutada teenuste

järjepidevust.

on Tallinna

Lennujaama viimaste aastate suurim arendusprojekt, mille edukas elluviimine

eeldab põhjalikku ja süsteemset riskijuh mist. Projek iseloomustab suur tehniline

ja opera ivne keerukus, kuna ehitustöid tehakse toimivas reisiterminalis, tagades

samal ajal teenuste järjepidevuse, ohutuse ja teeninduskvaliteedi. Alljärgnevalt on

kirjeldatud projek peamised riskid.

1. Eelarverisk: ehituse kallinemine ja sisendhindade muutused

Terminali laienduse eelarvet mõjutab ehitusturu üldine vola ilsus. Materjalide ja

tööjõu hinnamuutused, tarneprobleemid ja projekteerimise käigus ilmnevad

mahumuudatused võivad suurendada projek kogumaksumust. Samu võivad

hangete tulemused erineda eelprognoosidest, mistõ u on vajalik paindlik eelarve

planeerimine ja piisavate reservide olemasolu.

2. Tähtajarisk: projekt ei püsi kokkulepitud ajakavas

Ehitustöid tehakse etappidena tegutsevas reisiterminalis, kus võivad opera ivsed

piirangud, lennuplaanidest tulenevad ajastused, tarneahela viivitused või tehnilised

muudatused mõjutada projek ajakava. Tähtajast kõrvalekalded võivad omakorda

avaldada mõju lennujaama teenindusvõimekusele, tuludele ja reisijate rahulolule.

Seetõ u on vajalik etappide täpne planeerimine ning he koostöö ehitajate ja

järelevalvega.

3. Tööohutusrisk: reisijate ja töötajate ohutus ehitustööde ajal

Toimivas terminalis ehitamine suurendab tööohutusriskide esinemise tõenäosust.

Reisijate ja ehituspersonali ühised liikumisalad, aju sed tööpiirkonnad, tõstetööd

ning müra ja tolm võivad muuta töökeskkonna riskantsemaks. Riskide

maandamiseks on vajalikud selgelt piiritletud tsoonid, kindlaks määratud

liikumisskeemid, pidev järelevalve ja ohutusnõuete täitmise järjepidev kontroll.

4. Lennuohutuse risk: mõju perroonile ja lennuoperatsioonide toimimisele

Ehitustööd terminali lähiümbruses võivad mõjutada perrooniala ja

lennuoperatsioonide toimimist ning tuua kaasa lennuohutuse lisariske.

Ehitustehnika liikumine, aju sed tõkked ja muudatused liikumisaladel eeldavad, et

kõik muudatused viiakse ellu kooskõlas lennujaama ohutusjuh missüsteemi

nõuetega.

5. Mahurisk: reisijate arvu kasv ei vasta projek ootustele

Reisiterminali laienduse eesmärk on suurendada terminali läbilaskevõimet vastavalt

kasvuprognoosidele. Mahurisk avaldub 2 suunal: juhul kui reisijate arv kasvab

prognoositust kiiremini, võib projekteeritud lahendus osutuda ebapiisavaks ning

krii lised teenindussõlmed (julgestus, pagasikäitlus, väravad, piirikontroll) ei pruugi

saavutada vajalikku võimekust. Kui aga reisijate arv kasvab prognoositust vähem,

võib kahaneda investeeringu tasuvus, mõjutades finantstulemusi ja omaniku

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 20

tootlusootust. Seetõ u on vajalik prognooside regulaarne ajakohastamine ja

stsenaariumipõhine planeerimine.

6. Toimepidevuse risk: teenuse kvaliteedi halvenemine ehitustööde ajal

Ehitustööde ajal võivad reisijateekonnad aju selt pikeneda, võib tekkida uusi

kitsaskoh julgestuses ja check-in’i aladel ning väheneda terminali eri tsoonide

läbilaskevõime. See võib mõjutada reisijate rahulolu ja kommertstulusid. Riskide

maandamiseks on vajalik tööde täpne ajastamine, eelistatult väljaspool pptunde,

ning selge ja järjepidev kommunikatsioon reisijatega.

Lennundussektoris keh vad Euroopa Liidu riigiabi ranged reeglid. Seetõ u on

Tallinna Lennujaama jaoks krii lise tähtsusega väl da lubamatu riigiabi andmist või

vastuvõtmist.

Riigiabi riski hinnatakse kõigi turundusmeetmete, koostööprojek de ja

investeeringute puhul. Vajaduse korral tehakse enne otsuste langetamist

erainvestori test eesmärgiga tõendada, et selle otsuse teeks samadel ngimustel ka

sõltumatu erainvestor. See aitab tagada, et e evõ e tegevus on kooskõlas Euroopa

Liidu reeglitega ega moonuta konkurentsi.

Rahandusministeerium teeb Ühtekuuluvusfondist saadud sihtfinantseeringu sihtotstarbelise kasutamise auditeid. Selle käigus tuuakse esile riskid, mis oleksid võinud hanke korraldamisel teostuda hanke sõnastuse tõlgenduse tõ u. Rakendusüksuse Riigi Tugiteenuste Keskus selgituse järgi peab e evõte arvestama riskiga, et iga toetuse puhul leitakse vähemalt 5% ulatuses, et on rikutud Euroopa Liidu hankereegleid, kuna ka teiste etappide hanke ngimused sisaldasid sarnaseid

potentsiaalseid eksimusi. Oleme seepärast üles võtnud eraldise summas 1,1 miljonit eurot selle riski maandamiseks.

Kontsern kasutab laenuraha. Sellest 19% on fikseeritud intressiga ja euribori muutus ei mõjuta laenukulusid. 81% on fikseerimata intressiga ja 1% euribori muutus suurendaks aastas finantskulusid 0,33 miljonit eurot. E evõte on kogunud investeerimiseks raha, mida ta deponeerib. Kui deposiidi intress langeb 1%, siis vähenevad e evõ e finantstulud 0,2 miljonit eurot.

AS-i Tallinna Lennujaam, AS-i Airport City ja AS-i Tallinn Airport GH juh missüsteem vastab ISO 9001:2015 kvaliteedijuh mise ning ISO 14001:2015 keskkonnajuh mise põhimõtetele. Kontserni põhi- ja tugiteenused on ser fitseeritud ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 standardite alusel. Lisaks on AS- i Tallinna Lennujaam juh missüsteem kooskõlas Euroopa Liidu lennundust reguleerivate määruste (EL) nr 139/2014 ja nr 2017/373 nõuetega. Transpordiamet on väljastanud AS-ile Tallinna Lennujaam aeronavigatsiooniteenuse osutaja ser fikaadi ning Tallinna, Tartu, Kuressaare, Kärdla ja Pärnu lennujaamale lennuvälja käitaja ser fikaadid. Kihnu ja Ruhnu lennuväljal on AS-il Tallinna Lennujaam lennuvälja käitaja ser fikaat, mille on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuete ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse alusel väljastanud Transpordiamet. Vastavusriski juh miseks kontrollib e evõte oma tegevust regulaarselt siseaudi te ja vastavushindamiste kaudu. Lisaks tehakse audi komitee kinnitatud audi plaani alusel teenuseosutajalt tellitud siseauditeid.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 21

Kontserni e evõtete tegevust hindavad ka välised osapooled, sh kliendid, lennundust reguleerivad ametkonnad ja ser fitseerimisega tegelevad asutused. Aastal 2025 teh 31 siseaudi t ja 52 välisaudi t.

AS Tallinna Lennujaam pöörab suurt tähelepanu infoturbe ja andmekaitse tagamisele. Ees krii lise taristu e evõ ed on jätkuvalt küberrünnakute sihtmärgiks, mistõ u on e evõ e üks keskne eesmärk järjepidevalt arendada infoturbevõimekust, et kaitsta nii töötajate kui ka klien de andmeid. Selle eesmärgi toetamiseks on loodud eraldi infoturbeosakond ning suurendatud nii tehnilisi kui ka personaliga seotud ressursse. Infoturberiske tuvastatakse, hinnatakse ja analüüsitakse järjepidevalt. Nende maandamiseks rakendatakse asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, samu arendatakse infoturbe juh missüsteemi. Infoturberiskidest teadlikkuse suurendamiseks korralda 2025. aastal töötajatele infoturbekoolitus, mille läbis ligikaudu 90% töötajatest, ning kontserniülene õngitsuskampaania. Nende tegevuste eesmärk oli hinnata töötajate teadlikkust ja käitumist ning kasutada saadud tulemusi edasiste maandamismeetmete kavandamisel. 2025. aastal saavutas AS Tallinna Lennujaam vastavuse ISO/IEC 27001 infoturbe standardi nõuetele ning läbis vastavad audi d, mille tulemusel andis audiitor posi ivse soovituse ser fitseerimisotsuse vormistamiseks.

Lennundussektoris keh vad töötajatele kõrgendatud pädevusnõuded, sh taustakontrolli ja keeleoskuse nõuded, ning need mõjutavad sobiva tööjõu

kä esaadavust. Lisaks eeldab lennundusnõuetest tulenevate pädevuste omandamine pikaajalist ja ressursimahukat väljaõpet. Tööjõu leidmist ja hoidmist raskendab ka ööpäevaringne graafikujärgne töökorraldus, sh töö puhkepäevadel, riigipühadel ja öötundidel, samu tööaja sõltuvus lennuplaanist ja ilmas ku ngimustest ning tööealise elanikkonna vähenemine. Värbamist mõjutavad ühtlasi lennundusele omased tööohutusriskid, sh töötamine keerulistes ngimustes ja rangete ohutusstandardite järgimise vajadus. Riskide maandamiseks pöörame tähelepanu tööaja planeerimise tõhustamisele, võtmeame kohtade välise ja sisemise järelkasvu tagamisele ning töökeskkonna, juh miskvaliteedi ja tööohutuse järjepidevale parendamisele. Samu arendame atrak ivset tööandja väärtuspakkumist ja tagame konkurentsivõimelise tasustamise.

Kontsernis keh b korruptsiooni suhtes nulltolerantsi põhimõte. Kõik töötajad on kohustatud tegutsema ee liselt, vastutustundlikult ja õigusakte järgides ning hoidma e evõ e head nime ja mainet. Korruptsiooni ennetamiseks ja ee lise käitumise selgete põhimõtete tagamiseks on e evõ es kehtestatud korruptsiooniohu ennetamise reeglid ning hea äriee ka põhimõ ed. E evõtete juhatuste ja nõukogude liikmed esitavad kord aastas välisaudiitorile majandushuvide deklaratsiooni. Töötajad, kes korraldavad hankeid ja/või vastutavad eelarve täitmise eest, esitavad kord aastas huvide konflik deklaratsiooni. 2025. aastal tuvasta 2 ee ka- või korruptsiooniteemalist vahejuhtumit.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 22

AS-is Tallinna Lennujaam 2024. aasta alguses tehtud siseaudi käigus tuvasta parklate maksemasinatega seotud puudujääk summas 1,3 miljonit eurot, mis oli e evõ ele tekitatud ligikaudu kümne aasta jooksul. Kuigi lennunduses ja lennujaama igapäevatöös järgitakse ulatuslikke reegleid ja protseduure, ei ole ükski süsteem täielikult kaitstud pahatahtliku tegevuse eest. Prokuratuur on esitanud kontserni endisele töötajale süüdistuse omastamises. Edasi menetleb antud asja kohus.

AS-i Tallinna Lennujaam eesmärk on tagada lennuväljade ja aeronavigatsiooniteenuse tõhus ja tõrgeteta toimimine, keskendudes toimepidevuse tagamisele. AS Tallinna Lennujaam on alates 18. oktoobrist 2024 (Riigikogu 2. oktoobri 2024. a otsus nr 461) elutähtsa teenuse osutaja. Teenusele seatavaid nõudeid reguleeriv määrus on Kliimaministeeriumis koostamisel. Tulevane määrus toob kaasa senisest suurema fookuse toimepidevuse planeerimisele ja juh misele. Igapäevategevusega seotud sündmusi ja olukordi lahendavad vastutavad üksused jooksvalt vastavalt oma valdkonna ülesannetele ja sündmuste laadile. Kui olukord eeldab lennuväljade tavakäitamisest erinevate lisameetmete rakendamist või tekitab põhiteenuse katkemise riski, siis võtab sündmuse juh mise ja lahendamise üle lennujaama kriisigrupp. Toimepidevuse protsesside toimivuse hindamiseks ja arendamiseks oli AS-il Tallinna Lennujaam 2025. aastal õppuste plaanis kokku 22 erineva suuruse ja raskusastmega õppust ja harjutust. Nende eesmärk oli tes da ja tugevdada organisatsiooni ning koostööpartnerite valmisolekut hädaolukordade lahendamiseks, kriisijuh mise ja kriisikommunikatsiooni toimivust ning reageerimisvõimekust nii lennujaamades kui ka lennupäästepiirkondades. Tähtsaimate õppustena korraldasime Tallinna lennujaamas koostööharjutusõppuse

TIIB2025, milles osales ligikaudu 250 inimest. Eesmärk oli harjutada mitme samaaegse sündmuse lahendamist, sh ebaseaduslikku sekkumist lennutegevusse, CBNR-olukorda (keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaolukord), lennuki ebaseaduslikku hõivamist ja äkkrünnakut lennujaama taristule. Õppus keskendus koostöö, kriisijuh mise ja -kommunikatsiooni ning ressursside valmisoleku tes misele nii välitegevustes kui ka ühendstaabi tasandil. Lisaks korralda lennuõnnetuse harjutusõppus Pärnu lennuvälja lennupäästepiirkonnas, et kontrollida ja harjutada osapoolte koostööd lennuõnnetuse korral väljaspool lennuvälja territooriumi. Tartu lennuväljal toimunud ulatusliku reostuse kontrollõppusega hinna lennuvälja töökorraldust häireolukorras, teavitamis- ja alarmeerimisskeemide rakendamist ning päästeteenistuse tegutsemisvõimekust vastavalt kehtestatud protseduuridele. Õppuste tulemusi kasutatakse toimepidevuse, kriisijuh mise ja koostööprotsesside edasiseks parendamiseks ning kitsaskohtade kõrvaldamiseks.

Lennuvälja käitamist mõjutavate muudatustega seotud riskide juh miseks rakendab e evõte muudatuste juh mise süsteemi. See hõlmab nii funktsionaalsete süsteemide muudatusi kui ka lennuvälja käitamisega seotud muudatusi. Kõigi oluliste muudatuste korral hinnatakse nende võimalikku mõju lennuvälja ohutusele ja opera ivsele toimimisele. Riskianalüüsi käigus tuvastatakse võimalikud ohud, hinnatakse nende esinemise tõenäosust ja mõju ning kavandatakse asjakohased leevendusmeetmed. Muudatused viiakse ellu koostöös järelevalveasutustega ja keh vaid õigusakte järgides, et tagada lennuvälja ohutu ja tõrgeteta toimimine.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 23

Keskkonnariskide juh miseks hindab AS Tallinna Lennujaam regulaarselt oma tegevusi, et tuvastada ja vähendada võimalikku keskkonnamõju. Iga-aastase keskkonnariskide ning alates 2025. aastast ka kliimariskide hindamise kaudu tagame, et võimalikud keskkonnaohud on süstemaa liselt tuvastatud, hinnatud ja vajaduse korral maandatud. Seire hõlmab muu hulgas CO₂ heite, kemikaalireostuste, reo- ja sademevee kvaliteedi ning jäätmetekke jälgimist, võimaldades hinnata tegevuste vastavust e evõ e keskkonnastrateegilistele suundadele. Kõikides lennujaamades, millel on keh v keskkonnaluba, seiratakse pidevalt röntgenkiirgust ja veekvalitee ning esitatakse Keskkonnaame le vastavad aruanded loas e enähtud sagedusega. CO₂ heidet jälgitakse igal aastal lennundussektoris tunnustatud Airport Carbon Accredita oni (ACA) akrediteerimissüsteemi raames. See võimaldab lennujaamadel ühtse metoodika alusel hinnata oma keskkonnamõju, seada eesmärke ja järjepidevalt vähendada heidet.

Lennuohutust mõjutavate riskide hindamise eesmärk on tagada aeronavigatsiooniteenuse ja lennuvälja teenuste ohutu osutamine ning ohutusjuh missüsteemi toimivus. See hõlmab ohutustegevuste ja riske maandavate meetmete rakendamist ning nende tõhususe järjepidevat jälgimist. Ohutuseesmärgid ja kavandatud tegevused on igal aastal koondatud lennuväljade ohutusmeetmete programmi, mis käsitleb lennuväljapõhiseid ohutustegevusi ning riskide maandamiseks planeeritud meetmeid.

Riskihindamine hõlmab nii lennuvälja taristu kui ka operatsioonide ohutusega seotud riske ning viimastel aastatel sagenenud ohutegureid, sh GPS-häiringuid ja droonide kasutamist lennuvälja lähiümbruses. GPS-häiringute ja droonidest tulenevate riskide maandamiseks tehakse hedat koostööd järelevalveasutuste ja teiste asjakohaste partneritega, et rakendada õigeaegseid ja tõhusaid meetmeid ning tagada lennuvälja ohutus ja lennuoperatsioonide järjepidevus.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 24

2025. aastal saavutas Tallinna Lennujaama kontsern väga head majandustulemused vaatamata sellele, et Tallinna lennujaama reisijate arv jäi 0,1% võrra väiksemaks võrreldes eelmise aastaga. Äritulud suurenesid 13% ja kulud (sh põhivara kulum) 2%. Intressi-, maksu- ja amor satsioonieelne kasum (EBITDA) oli 24,8 miljonit eurot ja see kasvas võrreldes 2024. aastaga 26%. Kontserni kasum oli 13,2 miljonit eurot. Regionaalsed lennujaamad on kahjumis, sest tegevuse sihtfinantseering ei kata kulusid. Aastal 2025 vähenes riigi sihtfinantseering 5% võrra, 2026. aastal väheneb 3% võrra ja 2027. aastal 2% võrra. See tähendab, et kahjum süveneb. Oleme otsinud lisatulu allikaid ja kärpinud kulusid. Kulude kärbete puhul oleme jõudnud olukorda, kus järgmine olulise mõjuga kärbe saab olla see, et omanik sulgeb mõne regionaalse lennujaama. Kokku on Ees regionaalse lennunduse kulud aastas hinnanguliselt 14 miljonit eurot (sh avaliku teenindamise kohustusega (PSO) liinid, lennujaamad, lennujuh mine). Nagu 2024. aastal nii tes sime ka 2025. aastal regionaalsete lennujaamade varade kaetavat väärtust ja tuvastasime, et nende põhivara bilansiline maksumus ületab endiselt tegelikku tulevaste tuludega kaetavat väärtust. Seepärast teostasime vara väärtuse allahindluse summas 0,5 miljonit eurot. Edaspidi peame arvestama sellega, et iga omafinantseeringu arvel tehtud investeering tuleb aasta lõpus alla hinnata.

2025. aastal maksis emae evõte omanikule esimest korda ajaloos dividendi 4,4 miljonit eurot. Selleks võ s emae evõte 2024. aasta lõpus tütare evõ est Tallinn Airport GH dividendi, mille väljamaksmisel tekkis 2024. aastasse tulumaksukulu ja -kohus s. 2025. aastal ei võtnud emae evõte tütare evõ est dividende, seega suurenes kontserni edasilükkunud tulumaksukulu kohustus.

Kirjeldatud mõjutegurid avaldavad mõju e evõ e EBITDA-järgsele majandustulemusele.

Tallinna lennujaama läbis 2025. aastal 3,49 miljonit reisijat, mida on 0,1% vähem kui eelmisel aastal. Kontserni müügitulu suurenes 14%, mis saavuta suures osas tänu lennundustulude kasvule, sh lennundusjulgestustasu kehtestamisele. Puhaskasum oli 13,2 miljonit eurot ja see kasvas 12,7 miljonit eurot võrreldes eelmise aasta 0,5 miljoni euroga. 2024. aasta kasum oli olnud erakorraliselt väike seoses regionaalsete lennujaamade varade allahindluse ja dividendi tulumaksu kuluga. Kontserni EBITDA suurenes 5,1 miljoni euro ehk 26% võrra 2024. aastaga kõrvutades. Tabel 1A. Kontserni 2025. aasta majandustulemused ja võrdlus 2024. aastaga

tuhandetes eurodes 2025 2024 Muutus 2025 kokku – 2024 %

Müügitulu 73 196 64 151 14

Muud äritulud 16 008 14 510 10

sh varade sihtfinantseerimine 5 037 3 619 39

Äritulud kokku 89 204 78 662 13

Kaubad, materjalid ja teenused –22 510 –22 761 –1

Mitmesugused tegevuskulud –3 193 –2 353 36

Tööjõukulud –33 452 –30 069 11

Muud ärikulud –192 –118 62

Põhivara kulum –16 231 –19 009 –15

sh põhivara kulum –15 697 –12 402 28

sh põhivara allahindlus –534 –6 608 –95

Ärikulud kokku –75 578 –74 310 2

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 25

Konsolideeritud müügitulust moodustab 39% lennundustulu ja 61%

mi elennundustulu (2024. a vastavalt 35% ja 65%). Võrreldes 2024. aastaga kasvas

lennundustulu 28%.

1. aprillil 2025 hakkasid Tallinna lennujaamas keh ma muudatused lennujaamatasudes: kehtesta lennundusjulgestustasu ja tõste erivajadustega reisijate teenindamise tasu määra. Kui 2025. aasta lennundustulu mõjutas see 8 kuu ulatuses, siis 2026. aasta lennundustulu mõjutab see kogu aasta ulatuses. Lennujaamatasude 2025. aasta lubatud müügitulu arvutamisel kasutasime 2024. aasta kevadel arvutatud WACC-i 4,77%. Liinitoetusprogrammi erainvestorites tes läbiviimisel kasutasime 2025. aasta kevadel uuendatud WACC-i 5,68%. Kontsessioonid, terminali üüritulud ja autoparkimise tulud suurenesid 2025. aastal 6%, mis oli posi ivne, arvestades reisijate arvu jäämist 2024. aastaga samale tasemele. Muude hoonete ruumide üüri ja muu rendi kategooria tulud suurenesid 5%. See on ngitud üürilepingute ngimuste ülevaatusest ja aasta lõpul valminud AS-i Airport City uute hoonete lisandunud üüritulust.

Reisijate ja lennukite maapealse teenindamise tütare evõ e AS Tallinn Airport GH müügikäive oli 1,5 miljoni euro ehk 8% võrra suurem kui 2024. aastal. Kasvu peamine põhjus oli asjaolu, et taristutasude tulu suurenes 0,9 miljoni euro ja vahendatavate teenuste maht 0,4 miljoni euro võrra. Alates oktoobrist lisandus VIP- teenuse tulu kokku 0,2 miljonit eurot.

Muud äritulud kasvasid 1,5 miljoni euro võrra eelkõige tänu varade sihtfinantseerimise tulule, mis oli 1,4 miljoni võrra suurem kui 2024. aastal. Tegevuskulude sihtfinantseerimise tulu oli 2025. aastal aasta varasemast 0,2 miljoni euro võrra väiksem. Riigilt saadav sihtfinantseering regionaalsete lennujaamade ning julgestus- ja päästekulude katmiseks oli 2025. aastal 0,5 miljoni euro ehk 5% võrra väiksem kui 2024. aastal. Regionaalsete lennujaamade sihtfinantseering oli 2,2 miljonit eurot (2024. a 2,3 mln eurot) ning julgestus- ja päästekulude katmise sihtfinantseering oli 7,4 miljonit eurot (2024. a 7,8 mln eurot). Sihtfinantseering ei katnud kõiki tegevusega seotud kulusid. Sihtfinantseeringu defitsiit oli regionaalsete lennujaamade puhul 666 tuhat eurot ning julgestus- ja päästekulude puhul 445 tuhat eurot. Julgestuse- ja päästekulude osas on puudujääk vähenenud võrreldes eelmise aastaga seoses julgestustasu tõstmisega.

Tabel 2. Müügitulu kokku

tuhandetes eurodes 2025 2024 Muutus

2025–2024 %

Müügitulu kokku 73 196 64 151 14

sh lennundustulu 28 511 22 333 28

sh mittelennundustulu 44 684 41 818 7

Reisijate ja lennukite maapealne teenindamine, AS Tallinn Airport GH

18 588 18 118 3

Reisijate ja lennukite maapealne teenindamine, muu 3 434 2 261 52

Ruumide üür ja muu rent, sh vahendatud kommunaalid

5 371 5 119 5

Reisijatega seotud teenused (parkimine, kontsessioonid, terminali üür)

16 475 15 615 6

Muu mittelennundustulu 817 705 16

2025 2024 Muutus 2025 kokku – 2024 %

EBITDA 24 820 19 742 26

Finantstulud ja -kulud –303 367 183

Tulumaksukulu –100 –4 254 –98

sh tulumaks dividendidelt 0 –2 500 –100

sh edasilükkunud tulumaksu kulu –100 –1 754 –94

Kontserni puhaskasum kokku 13 223 465 2 744

sh emaettevõtjale kuuluv osa kasumist

13 229 465 2 745

sh mittekontrollivale osalusele kuuluv osa kasumist/kahjumist

-6 0 0

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 26

Teenuste puhul oli lennundusteenuste kasum 1,6 miljonit eurot, mis on võrreldes 2024. aastaga 3,1 miljoni euro võrra parem seis. Selle tagas 2025. aastal lennundusjulgestustasu kehtestamine. Uus tasu katab julgestusteenusega seotud aasta-aastalt kasvavaid kulusid, mille jaoks ei piisanud riigilt saadavast sihtfinantseeringust. Mi elennundusteenuste kasum oli 2025. aastal 9,7 miljonit eurot ja see suurenes aasta varasemaga võrreldes 0,6 miljoni euro võrra. Kasum on kasvanud äriklienditeeninduse, keskse taristu teenuste ja mobiilsusteenuste osas. Regionaalsete lennujaamade teenuste tavapärase äritegevuse kahjum oli 0,2 miljonit eurot, sellele lisandus 0,5 miljonit eurot põhivara allahindlusest. Kokku oli kahjum 0,7 miljonit eurot. AS-i Tallinna Lennujaam kasum kokku oli 10,6 miljonit eurot, mis on 2024. aastaga kõrvutatuna 0,9 miljoni euro ehk 9% võrra rohkem.

AS-i Tallinn Airport GH puhaskasum oli 0,5 miljonit eurot, AS-i Airport City kasum oli 1,3 miljonit eurot, AS-i Airport Fuel Terminali kahjum oli 0,02 miljonit eurot ja konsolideerimise kasum oli 0,9 miljonit eurot. Kontserni puhaskasum oli 13,2 miljonit eurot. Kontserni tegevus oli 2025. aastal suunatud kulude juh misele muutlikus keskkonnas. Meie kulud olid kokku 75,6 miljonit eurot, mida oli 1,3 miljonit eurot (2%) rohkem kui eelmisel aastal. Kulude suurenemist mõjutas osutatavate teenuste mahu kasv ja üldine hinnatõus. Kontserni ärikulud jagunesid järgmiselt: 44% moodustasid tööjõukulud (2024. a 40%), 30% kaubad, materjalid ja teenused (2024. a 31%), 4% mitmesugused tegevuskulud (2024. a 3%) ning 21% amor satsiooni kulud (2024. a 26%). Kaupade, materjalide ja teenuste rühma kulude kogumaht oli 22,5 miljonit eurot (2024. a 22,8 mln eurot). Kuna 2025. aasta viimastel kuudel talveilma ei olnud, siis olid rajahooldusmaterjalide kulud 0,8 miljoni euro võrra 2024. aasta omadest väiksemad. IT- ja sidekulud kasvasid aastatagusega võrreldes 0,5 miljoni euro võrra ning selles valdkonnas jätkasime 2025. aastal riist- ja tarkvara uuendamist.

Keskmise palga kasvuga seoses suurenesid 2025. aastal julgestusteenuse sisseostu kulud 0,1 miljonit eurot. Lisaks kasvasid hoonete ja raja ste hoolduse kulud 0,2 miljoni euro võrra.

Veel kasvasid klien de ja õhusõidukite teenindamise kulud. Sõidukite majandamise kulud oli 11% võrra madalamad, kuna sõidukite remondi ja diiselkütuse kulu oli väiksem. Mitmesuguste tegevuskulude rühma kulud kokku olid 3,4 miljonit eurot, mida on 0,9 miljoni euro võrra enam kui 2024. aastal. Sealhulgas suurenes ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu 0,6 miljoni euro võrra. Võrreldes 2024. aastaga kasvasid administreerimis-, turundus- ja töötervishoiukulud ning vähenesid töölähetuste kulud. Tabel 3. Lennundus- ja mi elennundusteenused 2024–2025

tuhandetes eurodes 2025 2024 Muutus 2025–

2024 %

AS Tallinna Lennujaam: lennundusteenused

Tulud (sh sihtfinantseeringu tulud) 35 962 30 017 20

Kulud koos üldhalduskuludega -34 306 -31 499 9

Lennundusteenuste kasum/kahjum 1 657 –1 482 212

sh lennuvälja- ja reisijateenuste ning lennukite parkimise teenuse kasum/kahjum

2 102 1 983 6

sh julgestus- ja päästeteenuste kasum/kahjum –445 –3 464 87

AS Tallinna Lennujaam: mittelennundusteenused

Tulud 21 635 20 428 6

Kulud koos üldhalduskuludega -11 971 -11 347 6

Mittelennundusteenuste kasum/kahjum 9 664 9 081 6

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 27

2025. aastal olid äritegevuse rahavood 25,7 miljonit eurot ja EBITDA 24,8 miljonit eurot. Investeerimistegevuse rahavood olid investeeringutega seoses –37,4 miljonit eurot ning finantseerimistegevuse rahavood tulenevalt saadud laenudest ja laenude tagasimaksetest 4,4 miljonit eurot. Rahajäägi aastane muutus oli kokku –7,4 miljonit

Investeeringuid tegime 2025. aasta eelarve ja 2025.–2030. aasta finantsplaani alusel. Peamine rõhk oli Tallinna lennujaama lõunaala arendustel. Neil on osa kontserni pikaajalisest visioonist kujundada lennuraja ümber nüüdisaegne ja jätkusuutlik ärilinnak.

Kokku tegime 2025. aastal investeeringuid summas 43,7 miljonit eurot (2024. a

28,6 mln eurot; kasv 53% ehk 15,1 mln eurot).

Muu hulgas investeerisime Tallinna lennujaama 22,2 miljonit eurot ja regionaalsetesse lennujaamadesse 0,4 miljonit eurot. AS Airport City investeeris 20,7 miljonit eurot, AS Tallinn Airport GH investeeris 0,7 miljonit eurot ja kontsernisiseste tehingute tõ u oli elimineerimine 0,25 miljonit eurot. Suurimad investeerimisprojek d olid Tallinna lennujaamas lennukikütuse terminalide ehitus, K-perrooni laiendamine, lõunaalale pääsla ja autoparkla ehitamine ning reisiterminali laienduse projekteerimine. Regionaalsete lennujaamade puhul olid suurimad investeeringud Kärdla lennujaama reisiterminali rekonstrueerimine (jätkub 2026. aastal), Tartu lennujaama soojavarustussüsteemi arenduse esimese etapiga jätkamine ja Ruhnus reisijate teenindamiseks mõeldud hoone rekonstrueerimine. Airport City ärilinnakusse kerkis 2025. aastal 3 hoonet: FedEx Express Estonia lennukaubaterminal, DHL Express Estonia lennu- ja maanteekaubaterminal ning lennukihooldusangaaride kompleks.

2025 2024 Muutus 2025–

2024 %

AS Tallinna Lennujaam: regionaalsed lennujaamad

Tulud 6 677 5 749 16

Kulud koos üldhalduskuludega 6 809 6 840 0

Põhivara allahindlus 534 6 608 –92

Regionaalsete lennujaamade kasum/kahjum

–666 –7 699 91

Finantstulud ja -kulud (Tallinna lennujaam ja regionaalsed lennujaamad)

–27 9 839 –100

AS-i Tallinna Lennujaam kasum/kahjum kokku

10 627 9 739 9

AS-i Tallinn Airport GH kasum/kahjum 455 565 –19

AS-i Airport City kasum/kahjum 1 271 1 311 –3

AS-i Airport Fuel Terminal kasum/ kahjum

–20 0 –

Konsolideerimise kasum/kahjum 890 –11 149 108

Kontserni kasum/kahjum 13 223 465 2 744

sh emaettevõtjale kuuluv osa kasumist 13 229 465 2 745

sh mittekontrollivale osalusele kuuluv osa kasumist

–6 0 –

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 28

Tabel 4. 2025. aasta suurimad investeeringud

Investeeringu nimetus Kokku mln

eurodes Osakaal

kogumahus %

K-perrooni laiendus ja kütuseterminalide ehitus (CEF, TAMILA rahastus)

10,3 24

Põhitegevuse hoonete investeeringud, sh seadmed 5,44 12

Energia tarbimist vähendavad projektid (CO² rahastus) 2,01 5

Reisiterminali laienduse projekt 0,93 2

Masinapargi investeeringud 0,47 1

Ohutuse, pääste, meteo, käituse ja vastavuse investeeringud

0,39 1

Digitaliseerimise, AI, infoturbe projektid 0,36 1

Taristu, sh lennuliiklusala teekatted 0,30 1

Äriinvesteeringud 0,16 0

Reisiterminalis Iseteeninduse projekt 0,16 0

Muud projektid Tallinna lennujaamas 1,65 3

Tallinna lennujaam kokku 22,18 50

Energia tarbimist vähendavad projektid (CO² rahastus) 0,41 1

Muud projektid regionaalsetes lennujaamades 0,02 0

Regionaalsed lennujaamad kokku 0,43 1

Masinapargi uuendamine 0,58 1

Muud projektid 0,08 0

AS-i Tallinn Airport GH investeeringud kokku 0,66 2

Äriinvesteeringud 20,66 47

AS-i Airport City investeeringud kokku 20,66 47

Kokku 43,93 100

Kontsernisiseste tehingute elimineerimine -0,25

Kontsern kokku 43,68

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 29

Ees Panga prognoosi järgi pöördub majandus 2026. aastal pärast mitmeaastast langust ja stagnatsiooni selgesse taastumisse. Ees sisemajanduse koguproduk kasvuks oodatakse 3,6%, mida toetavad eksporditurgude paranemine, intressimäärade langus, inflatsiooni aeglustumine, elanike ostujõu kasv ja riigi kulutuste suurenemine. Samal ajal süveneb riigirahanduse surve, sest aasta eelarvepuudujääk kujuneb üheks suurimaks viimase 30 aasta jooksul. Puudujääki paisutavad maksusüsteemi muudatused, kiires kasvavad kaitsekulud ja impordimahukad kaitseinvesteeringud. Inflatsioon aeglustub, kuna mootorsõidukimaksu ja käibemaksutõusu mõju taandub ning toidutoorme odavnemine kandub tarbijahindadesse. Intressimäärade langus muudab laenupakkumise soodsamaks, parandades nii e evõtete kui ka majapidamiste investeerimis- ja tarbimisvõimet. Prognoosi ümbritseb märkimisväärne ebakindlus, mida suurendavad geopolii lised riskid, riigieelarve jätkusuutlikkus, riigivõla kiire kasv ja intressikulude kahekordistumine. Euroopa ja maailma lennundusturu arengut iseloomustab 2026. aastal reisijate arvu mõõdukas kasv, mida toetavad paranevad majandusväljavaated ning vabaaja- ja ärireiside taastumine. Samal ajal piiravad turu kasvu lennukite jätkuv nappus, tootmis- ja tarneahela viivitused ning karmistuvad keskkonnanõuded, mis suurendavad vedajate kulubaasi ning piiravad uute liinide avamise võimalusi. Sektorit mõjutavad endiselt ka tööjõupuudus ja geopolii line ebakindlus, mis võivad hoida pile hinnad kõrgemal tasemel. Tulevikuväljavaade on kontserni jaoks posi ivne: 2026. aasta on kasvuaasta. Prognoosime 2026. aastaks lennufirmade pakkumise kasvu. Reisijate arvuks prognoosime 3,7 miljonit (kasv 6%). Fookuses on töötajate, reisijate ja äriklien de rahulolu, vastavusnõuete täitmine ja toimepidevuse tagamine ning projek de elluviimine kokkulepitud ajas, eelarves ja eesmärkides.

Aasta müügitulude prognoos on 81,1 miljonit eurot (kasv 11% võrreldes 2025. aastaga) ja äritulude prognoos on 95,9 miljonit eurot (kasv 7%). Ärikuludeks prognoosime 2026. aastal 81,6 miljonit eurot. EBITDA prognoos on 2026. aastaks 26,1 miljonit eurot ja näitaja kasvu toetab lennujaamatasude kahjumlikkuse vähenemine: lennujaamatasud on 1,3 miljoni euroga kasumis. Tasude kasumlikkus jääb alla lubatud kasumlikkuse taseme (lennunduse lubatud WACC on 5,68%). Omaniku tootlusootus 2026. aastal, mille alusel ta määrab e evõ ele dividende, on 8,6%. Omanik plaanib 2026. aastal võ a e evõ est dividende 5,6 miljonit eurot.

Järgmisel aastal kavatseme investeerida 36,8 miljonit eurot. Suurimad investeeringud on aastatel 2026–2030 Tallinna lennujaama reisiterminali rekonstrueerimine ja laiendus, samu CO₂ heidete vähendamisega seotud tegevused nii Tallinna lennujaamas kui ka regionaalsetes lennujaamades, iseteeninduslahendused terminalis ja infosüsteemide uuendused ning ärikinnisvara investeeringud koos taristu rajamisega. Kokku investeerib e evõte 2026.– 2030. aastal 194–215 miljonit eurot. Investeeringute rahastamiseks laename järgmistel aastatel kokku 95 miljonit eurot. Tallinna Lennujaam lähtub oma strateegias omaniku ootustest, mille keskmes on paindlike ja eri sihtrühmadele sobivate lennuühenduste tagamine, eelkõige Euroopa sõlmjaamadega. Heade lennuühenduste roll Ees majanduses on märkimisväärne, sest see toetab sisemajanduse kogutoodangu kasvu, turismi, välisinvesteeringuid, kaubandust ja tootlikkust ning aitab ääremaal tasakaalustada kaugust suurtest turgudest. Lisaks ühenduvusele on strateegiline eesmärk kasumlik ja tõhus toimimine, sh 2026. aasta omakapitali tootlus 8,6%. See tagab e evõ e jätkusuutlikkuse, vastutustundliku majandamise ja panuse regionaalsete lennujaamade toimimisse. Strateegia on üles ehitatud selgete katsumuste, juhtpõhimõtete ja neid ellu viivate tegevuste kaudu ning hõlmab kogu organisatsiooni ja äriüksusi. Järgmises peatükis käsitletakse põhjalikumalt kontserni järgmise perioodi strateegia aluseid ja sisu ning strateegilisi eesmärke.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 30

Tabel 5. Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad 2025 ja (prognoosina) 2026

* Ei sisalda põhivara sihtfinantseeringut. EBITDA - Kasum enne finantstulusid ja -kulusid, maksu-, ning põhivara kulumi, amor satsiooni ja väärtuse languse kulusid

Ühik/lühend 2026 prognoos 2025 Muutus 2026–2025 %

Reisijaid Tallinna lennujaamas reisija 3 694 237 3 488 973 6

Lennuoperatsioone Tallinna lennujaamas LOP 43 798 41 595 5

Reisijaid regionaalsetes lennujaamades reisija 93 472 93 516 0

Lennuoperatsioone regionaalsetes lennujaamades LOP 7 591 7 493 1

Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale FTE 671 658 2

Müügitulu tuhandetes eurodes 81 135 73 196 11

Äritulu kokku tuhandetes eurodes 95 863 89 204 7

Ärikulu kokku tuhandetes eurodes 81 555 75 578 8

Ärikasum enne kulumit (EBITDA)* tuhandetes eurodes 26 104 24 820 5

Puhaskasum tuhandetes eurodes 12 817 13 223 –3

Rahavood äritegevusest tuhandetes eurodes 26 575 25 729 3

Investeeringud tuhandetes eurodes 36 802 43 684 –16

Omakapitali tootlus % 8,4 9,3 –9

EBITDA marginaal (EBITDA/müügitulu) % 32 34 –5

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 31

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 32

Kontserni missioon on ühendada Ees maailmaga. Meie visioon on olla atrak ivseim lennujaam Euroopas ning meie väärtused on usaldusväärsus, avatus ja hoolivus.

Ainuaktsionärina on Ees Vabariik seadnud AS-ile Tallinna Lennujaam järgmised ootused:

1) lennuliikluse tagamine ja suurendamine, kvaliteedi parandamine; 2) e evõ e tegevus on äriliselt kasumlik ja tõhus ning e evõte maksab

dividende; 3) e evõte toimib jätkusuutlikult ja vastutustundlikult (ohutus ja

keskkonnasäästlikkus); 4) e evõte käitab Ees regionaalseid lennujaamu Ees eri piirkondade

majanduskeskkonna arengu toetamiseks riigilt saadud sihtotstarbelise toetuse ulatuses;

5) lennujaama linnaku arendus. E evõte arendab oma kinnisvara ja taristut e evaatavalt, tagades õhusõidukite ja reisijate teenindamise, õhusõidukite hoolduse ja kauba käitlemise vajaliku võimekuse ning kujundades Tallinna Lennujaama kinnistud atrak ivseks äri- ja elukeskkonnaks.

Aastal 2025 kinnitas AS Tallinna Lennujaam kontserni uuendatud strateegia

perioodiks 2025–2030. Strateegia eesmärk on tagada e evõ e pikaajaline

jätkusuutlikkus, lennuühenduste areng ning kasumlik ja tõhus toimimine muutuvas

majandus- ja õiguskeskkonnas.

Järgnevates tabelites võtame võtmenäidikute abil kokku olulisimad strateegilised

eesmärgid aastaks 2030 ning 2026. aastaks seatud vahe-eesmärgid, samu

2025. aasta eesmärkide täitmise aastate kaupa.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 33

2025. aastal jätkus kontserni müügitulu suurenemine: see ulatus 73 miljoni euroni (2024. a 64 mln eurot). Müügitulu kasv peegeldab reisijate arvu kasvu, lennuühenduste stabiilsust ja mi elennundustulude järkjärgulist suurenemist. Kontserni EBITDA marginaal kasvas 34%-ni, mis näitab e evõ e kulutõhususe ja ärimudeli tugevnemist võrreldes eelmise aastaga.

AS-i Airport City äritegevus oli 2025. aastal kasvufaasis. Müügitulu (ruumide üür ja muu rent) suurenes 4,0 miljoni euroni ning sõlmi üks viiest kavandatud uuest kliendilepingust, mis vastab arendusprojek de etapilise elluviimise plaanile. Ehitustegevuse edenemine loob eelduse müügitulu kiiremaks kasvuks järgmistel aastatel.

AS-i Tallinn Airport GH turuosa püsis Tallinna lennujaamas 100% juures vaatamata

maapealsete teenuste turu avanemisele ja konkurentsi ngimustes tegutsemisele.

Tabel 6. Eesmärk 1. Kasumlik ja tõhus toimimine

Reisijate rahulolu püsis 2025. aastal väga kõrgel tasemel: ASQ-indeksi hinnang oli 4,49. See vastab seatud eesmärgile ja kinnitab Tallinna lennujaama paiknemist Euroopa parimate seas.

Lendude väljumise täpsus säilis 98% tasemel, mis on lennufirmade ja reisijate jaoks krii lise tähtsusega ning toetab lennujaama atrak ivsust. Reisijate arv oli sarnane

eelnenud aastaga: 3,48 miljonit inimest. See peegeldas nõudluse ja lennuliikluse mahu püsimist.

Reisiterminali laiendamisega jõu 2025. aastal olulise verstapos ni, sest algasid

I etapi ehitustööd, mis tähistab üleminekut planeerimisest ak ivsesse ehitusfaasi.

See on väl matu eel ngimus tulevaseks reisijate arvu kasvuks ja teenuse kvaliteedi

hoidmiseks.

Tabel 7. Eesmärk 2. Suur rahulolu

Keskkonnaeesmärkide täitmisel liikus Tallinna lennujaam 2025. aastal edasi vastavalt pikaajalisele Net Zero 2030 tegevuskavale. Airport Carbon Accredita on (ACA) tase tõusis 3+ tasemele, mis näitab edasiminekut süsinikuheite juh mises.

Tegevused energiatõhususe, taastuvenergia kasutamise ja CO2e heite vähendamise

valdkonnas olid järjepidevad. Need loovad aluse Net Zero staatuse saavutamiseks

2030. aastaks.

Tabel 8. Eesmärk 3. Jätkusuutlik ja kestlik toimimine

Mõõdik

2025 eesmärk

2025 täitmine

2026 eesmärk

2030 eesmärk

Kontserni müügitulu mln eurodes 74 73 81 97

Kontserni EBIDTA % 33 34 32 35

Airport City müügitulu mln eurodes 5,2 5,2 6,4 11

Airport City uusi kliendilepinguid 1/5 1/5 2/5 5/5

Tallinn Airport GH turuosa Tallinna lennujaamas %

75 100 75 75

Mõõdik

2025 eesmärk

2025 täitmine

2026 eesmärk

2030 eesmärk

Airport Carbon Accreditationi (ACA) tase 3+ 3+ 3+ 5

Mõõdik

2025 eesmärk

2025 täitmine

2026 eesmärk

2030 eesmärk

Koduseim lennujaam ASQ 4,5 4,49 4,5 4,5

Lendude väljumise täpsus % 98 98 98 98

Reisijaid mln 3,6 3,48 3,69 5

Reisiterminali laienduse ehitustöid valmis I etapp I etapp II, III ja IV etapp

Kõik etapid

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 34

Tööandja maine püsis 2025. aastal tugevana. Tallinna Lennujaam kuulub riigi parimate tööandjate hulka. Kantar Emori tööandjate uuringus pälvis atrak ivseimate tööandjate nimekirjas kõrgeima koha. Töötajate pühendumust mõõtev TRI*M indeks püsis kontserni tasemel 58 punk juures (2024. a 58 p), mis viitab tööandja ja töötajakogemuse stabiilsusele.

Fookuses olid töökoormuse tasakaalustamine, juh misprak kate arendamine ja

töötajate kaasamine muutuste elluviimisse.

Tabel 9. Eesmärk 4. Töötajakogemuse parandamine

Digitaliseerimise valdkonnas oli 2025. aasta e evalmistav periood. Iseteeninduslahenduste kasutuselevõ oli projek faasis eesmärgiga saavutada järgmistel aastatel märkimisväärne kasv reisijate iseteeninduse kasutuses.

Tehisaru valdkonnas võe 2025. aastal kasutusele Microso Copilot, mis toetab

töötajate igapäevast töökorraldust ja suurendab kontserni sisemist tõhusust. See

loob aluse spetsiifilisemate tehisarulahenduste rakendamiseks järgmistel aastatel.

Tabel 10. Eesmärk 5. Tõhus toimimine ja digitaliseerimine

Mõõdik

2025 eesmärk

2025 täitmine

2026 eesmärk

2030 eesmärk

Tööandjate edetabel (Kantar Emor) Esimese 5 seas

Esimene Esimese 5 seas

Esimese 5 seas

TRIM-indeks 65 58 63 > 70

Mõõdik

2025 eesmärk

2025 täitmine

2026 eesmärk

2030 eesmärk

Iseteeninduslahenduste kasutajaid reisijate seas %

10 10 40 80

Tehisarulahendused MS Copilot

MS Copilot

testimisel

Esimeste agentide loomine

Agentide kasutamine laiaulatuslik

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 35

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 36

Tallinna lennujaama läbis 2025. aastal 3 488 973 reisijat. Võrreldes eelmise aastaga kahanes näitaja 0,1%, mille põhjustas odavlennufirmade lendude vähenemine suvehooajal. Kuna 2024. aastal kasvas reisijate arv märkimisväärselt (18%), siis 2025. aastal turg stabiliseerus ja 2 aasta keskmine kasv on tugev 9%. airBal c avas Tallinnast 3 uut hooajalist lennuliini (Tirana, Reykjavik ja Funchal). Wizz Air lisas aasta lõpus 4 uut ühendust: Krakówisse, Veneetsiasse, Budapes ja Vilniusesse. Tallinna lendamist alustas lennufirma Jet2.com, tehes jõuluhooaja otselende Edinburghist, Manchesterist ja Birminghamist. Sellist arvukate uute liinide turuletulekut võib pidada erakordseks. Selle põhjuseks on ühelt poolt muudatused lennufirmade strateegiates, sh lennukite kä esaadavuse paranemine, ning teisalt järjepidev töö uute vedajate ja sihtkohtade kaasamiseks. Kokku toimusid aasta jooksul regulaarlennud 51 sihtkohta, millele lisandusid regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem reisijaid lendas otselendudel Stockholmi, Riiga, Helsingisse ja Frankfur . Aasta vältel teenindasid kõige rohkem reisijaid airBal c (30%) ja Ryanair (13%). Regulaarlende tegi Tallinna lennujaamast 16 lennufirmat, odavlennufirmade osakaal oli 16% (2024. a 22%). Kuigi Ees majandusolukord püsib keerukas, ei ole nõudlus rahvusvahelise reisimise järele vähenenud. See näitab, et lennureisidest on saanud euroopaliku eluviisi lahutamatu osa.

Joonis 3. Tallinna lennujaama reisijate jaotus sihtkohtade (regulaarlennud) ja vedajate alusel 2025. aastal

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 37

Joonis 4. Regulaar- ja tšarterliinid Tallinna lennujaamast 2025. aastal

Tabel 11. Reisijate arv, kauba- ja pos vedu ning lennuoperatsioonide arv Tallinna

lennujaamas 2021–2025

* LOP – lennuoperatsioon, st õhusõiduki start või maandumine.

Ühik/

lühend 2025 2024 2023 2022 2021

Reisijaid kokku reisija 3 488 973 3 492 114 2 961 564 2 747 679 1 301 057

sh siselendudel 46 200 57 332 59 029 50 553 39 454

sh välislendudel 3 442 773 3 434 782 2 902 535 2 697 126 1 261 603

sh ümberistujaid 36 746 33 112 28 760 22 513 8 102

Kaup ja post kokku tonn 12 270 9 910 8 753 11 111 10 560

sh post 1 401 1 378 1 160 1 279 1 205

sh lennukaup 10 869 8 532 7 593 9 831 9 355

Lennuoperatsioone kokku LOP 41 596 42 403 38 155 38 028 26 690

sh reisilendudel 33 742 34 072 29 428 28 478 16 617

sh kaubalendudel 1 620 1 556 1 561 1 609 1 602

sh mitteärilistel lendudel 6 233 6 775 7 166 7 941 8 471

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 38

Meie regionaalseid lennujaamu läbis 2025. aastal 93 516 reisijat, mis on 6% rohkem võrreldes 2024. aastaga (87 636 reisijat). Kasv tulenes Tartu-Helsingi regulaarliini aastaringsest toimimisest. Kokku läbis Tartu lennujaama aasta jooksul 44 489 reisijat (2024. a 27 270). Sellega tõusis Tartu esimest korda reisijate arvult Ees suurimaks regionaalseks lennujaamaks. Kuressaare lennujaama läbis 2025. aastal 34 776 reisijat (2024. a 42 490). Kärdla lennujaama kasutas 11 909 reisijat (2024. a 15 307), Pärnu lennujaama 932 reisijat (2024. a 1097) ja Ruhnu lennuväljal teeninda 1410 reisijat (2024. a 1472). Regionaalsete lennujaamade finantstulemuse info on toodud aruande lehekülgedel 24-28.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 39

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 40

Tallinna lennujaama reisiterminali arendamisel lähtume koduseima lennujaama põhimõ est. Keskendume igal aastal kindlatele prioritee dele, mis parandavad reisijateekonna sujuvust ja teenuse kvalitee . Aastal 2025 olid fookuses iseteeninduslahenduste edasiarendamine ja reisiterminali funktsionaalne uuendamine. Aasta jooksul algatasime reisiterminali check-in-ala uuendamise projek , mille eesmärk on luua tänapäevasem ja avaram teeninduskeskkond nii reisijatele kui ka teenindajatele. Selleks kavandasime uue keskse iseteenindusala uue põlvkonna iseteeninduskioskite ja pagasi äraandmise seadmetega ning alustasime check-in-ala etapiviisilist uuendamist. Esimene etapp hõlmab laudade 19–27 rekonstrueerimist ja tööde valmimine on kavandatud 2026. aasta alguseks. Sellele järgneb kõikide teiste check-in-töökohtade ja -alade uuendamine. Samu parandame reisijainfo nähtavust suureformaadiliste ekraanide abil ning ajakohastame teenindusala tehnosüsteeme ja sisekujundust. 2025. aastal alustasime ka Kärdla lennujaama reisiterminali rekonstrueerimist, et parandada selle energiatõhusust, uuendada tehnosüsteeme ning luua reisijatele nüüdisaegsem ja mugavam keskkond. Selleks soojustatakse hoone, uuendatakse elektri-, valgustus-, ven latsiooni- ja kliimasüsteemid ning kohandatakse ruumilahendusi sujuvama liikumise ja paremate ootealade tagamiseks. Rekonstrueerimistööd on kavandatud valmima 2026. aasta esimeses kvartalis ja seni teenindame regulaarlende aju ses terminalis. Iseteeninduslike pagasiloovutusseadmete kasutus jätkas kasvu. 2025. aastal loovuta nende kaudu 121 113 ühikut pagasit (2024. a 74 639), mis moodustas 12,9% kogu väljuvate reisijate pagasist. Iseteenindust saavad kasutada lennufirmade airBal c, SAS, Lu hansa, SWISS, Finnair, Norwegian, WizzAir, Turkish Airlines ja Heston kliendid.

Aasta jooksul registreeri 529 kliendipöördumist (2024. a 679), millest suurem osa oli seotud lennule registreerimise ja julgestuskontrolli järjekordadega. Reaalajas tagasiside kogumiseks uuendasime 2025. aastal nii mõõtmislahendusi kui ka nende asukoh , keskendudes eeskä lennueelse julgestuskontrolli ja piiripunk teenuse kvaliteedi hindamisele. Julgestuskontrolliga jäi rahule 92% lahkuvatest reisijatest ning piiripunk teenusega 86% lahkuvatest ja 96% saabuvatest reisijatest.

„Tallinna lennujaama reisiterminali arendamisel lähtume koduseima lennujaama põhimõ est. Keskendume igal aastal kindlatele prioritee dele, mis parandavad reisijateekonna sujuvust ja teenuse kvalitee .“

Tallinna lennujaam jätkas osalemist Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (ACI) üleilmses Airport Service Quality (ASQ) reisijaküsitluses koos rohkem kui 400 lennujaamaga. 2025. aastal küsitlesime 1 416 reisijat ning üldiseks rahulolu hindeks kujunes 4,49 (2024: 4,45). Kõrgeks hinna töötajate abivalmidust, lennueelse julgestuskontrolli läbivuse lihtsust, terminalis orienteerumise selgust ning piiripunk läbimise lihtust.

Erivajadustega reisijate teenindamine on Tallinna lennujaama teenusekorralduse oluline osa. 2025. aastal võtsime vastu 10 671 teenindustellimust, mida oli 1 057 tellimust ehk 10,99% rohkem kui eelmisel aastal. Erivajadustega reisijad moodustasid 0,306% kõikidest reisijatest ja nende osakaal on kasvutrendis. Suurim teeninduskoormus langes suvekuudele, mil tellimusi oli keskmiselt 37 reisijale päevas.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 41

Teenindustellimustest täitsime 6 249 (ülejäänud juhtudel klient abi ei vajanud). Alla 12-tunnise e eteatamisajaga esitatud tellimusi oli 23%, sh viimase hetke tellimusi 11%. Ambuli i kasutus oli 2025. aastal oluliselt häiritud rikke tõ u, mistõ u ei saanud seda aasta esimesel poolel kasutada. Kõige sagedamini vajasid reisijad abi pikkade vahemaade läbimisel (WCHR, 48,8%), treppidel liikumisel (WCHS, 27,2%) ja õhusõidukisse sisenemisel või sealt väljumisel (WCHC, 10,2%). Ülejäänud 14,8% moodustasid muud erivajadused. Erivajadustega reisijate teenindamise tulud olid Tallinna lennujaamas 2025. aastal 780 655 eurot ja kulud koos üldhalduskuludega 712 115 eurot (2024. a tulud 535 867 eurot, kulud 656 914 eurot).

2025. aastal keskendus lennundusjulgestuse valdkond peamiselt uute nõuete

juurutamisele, mis olid seotud improviseeritud süüteseadeldistest tuleneva ohuga.

Uue ohuga seotud riske tutvusta töötajatele ja need on edaspidi osa regulaarsete

koolituste sisust.

Seoses Tallinna lennujaama lõunaalale rajatud kaubaterminalide valmimisega

alusta kaubavedudega seotud töötajate julgestuskontrolli uues P4-pääslas, mis on

lennujaama neljas pääslahoone. Pääslate arvu suurenemine ngis pääslate

kontseptsiooni ülevaatamise vajaduse ja seda alustasime 2025. aastal.

Kontseptsiooni rakendamise tulemusel on edaspidi planeeritud lennujaama

territooriumile juurdepääs 2 pääsla kaudu.

Sõidukite ja jalakäijate liikumisteede ümberkorraldamine ning pääslate

kontseptsiooni muudatuste elluviimine on kavandatud lõppema 2027. aasta teisel

poolel.

2025. aastal rakendas AS Tallinna Lennujaam täielikult läbipääsulubade

infosüsteemi (LIS), hõlmates selle kasutamisse ka lennujaama territooriumil

tegutsevad koostööpartnerid. Süsteemi kasutuselevõtuga viidi lubade taotlemise ja

menetlemise protsess täielikult digitaalseks ning loobu senistest paberlubadest.

Lisaks alustas 2025. aasta oktoobris Politsei- ja Piirivalveamet riiki sisenemise ja

riigist lahkumise süsteemi (EES) juurutamist. See hakkas mõjutama saabuvate

reisijate ootejärjekordade pikkust lennujaama piirikontrollis.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 42

Ohutus on lennundussektori põhiväärtus, mille oleme seadnud esikohale ka oma

kontsernis.

Meie ohutusjuh missüsteem hõlmab ohutuspolii kat, riskijuh mist, ohutuse

tagamist ja edendamist ning sellesse on kaasatud nii kontserni töötajad kui ka

lennuvälja kogukond. Igal aastal seame konkreetsed ohutuseesmärgid, mis

võimaldavad jälgida ohutustaset ning vajaduse korral rakendada parendusmeetmeid

selle hoidmiseks või tõstmiseks.

Rakendame õiglase suhtumise (ingl just culture) põhimõ eid, mille alusel ei karistata

töötajat tahtmatute eksimuste eest, eri olukordades, kus tal puudus piisav väljaõpe

või kogemus. Õiglase suhtumise eesmärk on toetada avatud teavituskeskkonda, kus

töötajad ei karda juhtumitest teada anda. See võimaldab organisatsioonil õppida ja

ennetada sarnaseid juhtumeid tulevikus.

Olulise info vahetamiseks koguneb Tallinna lennujaama ohutuskomitee kord

kvartalis, tuues kokku lennuväljal tegutsevate e evõtete lennuohutuse eest

vastutavad töötajad ja lennujaama esindajad. Komitee eesmärk on teavitada osalisi

ohutust mõjutavatest suurimatest muudatustest, suurendada teadlikkust ja kaasata

asjaosalisi ohutusjuh missüsteemi arendamisse.

2025. aastal kogunes ohutuskomitee 4 korral. Osalistele an ülevaade Tallinna

lennuvälja arendustegevustest ja nendega seotud käitamispiirangutest,

lennuohutuse sta s kast ja eesmärgivõrdlusest, ohutust mõjutavatest juhtumitest

ning käitamis- ja juh missüsteemi protseduuride muudatustest.

Regionaalsetes lennujaamades toimivad samal eesmärgil ohutus- ja

kvaliteedigrupid, mis kogunevad vähemalt kord kvartalis ning kuhu kuuluvad

lennujaamade territooriumitel tegutsevad e evõ ed. 2025. aastal toimus

Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamas 4 ning Kärdla lennujaamas 12 vastavat

koosolekut.

Lennuvälja määruse nõuete järgi toimuvad regulaarselt safety review board’i (SRB)

koosolekud, kus osalevad kontserni käitamiseks oluliste osakondade juhid ning mille

elluviimise eest vastutab määratud juht. SRB jälgib ohutusjuh missüsteemi

tulemuslikkust, kinnitab ohutuseesmärgid, hindab ohutustaset ja ohutusmeetmete

rakendamise tõhusust. 2025. aastal pidas SRB 5 koosolekut.

Alates 2025. aasta juulist peab kord kuus koosoleku safety ac on group (SAG), mis

on SRB-d toetav opera ivsem foorum. SAG-is jälgitakse kuu ohutustaset ja

eesmärkide täitmist, hinnatakse meetmete tõhusust, otsustatakse täiendavate

maandamismeetmete üle ning käsitletakse ehitusprojek de ja muudatuste

ohutushindamise vajadust.

Tänu tähelepanelikele töötajatele, kogukonnaliikmetele ja koordineerimiskeskusele

registreeri AS-is Tallinna Lennujaam 2025. aastal 984 ohutusteavitust (2024. a

1207). Teavituste arv on stabiliseerunud ja varasemate aastate kiire kasv on

peatunud. Teavituste hulk püsib siiski suur, mis kinnitab toimivat teavituskultuuri.

Vähenemine on toimunud peamiselt vähetähtsate rikete arvelt, kuna nende

haldamiseks võe kasutusele uus süsteem ning kiires lahendatud, lennuohutust

mi e mõjutanud rikkeid ei registreerita enam eraldi juhtumite süsteemis.

Vähenenud lennuoperatsioonide taustal on kahanenud ka vahetu mõjuta

ohutusjuhtumite arv, samal ajal kui tähelepanekute arv on kasvanud. See on

posi ivne trend, mis viitab stabiilsele ohutustasemele ja heale teavituskultuurile. Ei

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 43

2024. aastal ega 2025. aastal ei toimunud Tallinna lennujaamas ühtegi tõsist

lennuintsiden ega -õnnetust.

2025. aastal registreeri Tallinna lennujaamas 3 intsiden , mis mõjutasid

õhusõiduki, reisijate või maapealsete töötajate ohutust. Üks juhtum oli seotud

õhusõiduki ja maapealse taristu kokkupõrkega, mille tõ u tühista väljuv lend. Ühel

juhul sai töötaja sõidukilt löögi ja vajas ars abi. Ühel juhul oli tegu

pommiähvardusega regionaalsele lennuväljale, mille tõ u tühista regulaarlennud.

Kõigist 2025. aastal registreeritud ohutusteavitustest oli 220 seotud lindude ja

loomadega (2024. a 258). Enamik neist puudutas lindude ja loomade liikumist

liiklusalal või kokkupõrkeid. Kokku toimus 6 (2024. a 3) tõsisemat juhtumit, mis

mõjutasid lennu toimumist või tõid kaasa lendude ärajäämise lindude või loomade

ak ivsuse tõ u.

Lindude ja loomadega seotud riskide ennetamiseks kasutame lennuväljadel

mitmesuguseid meetmeid ja pöörame suurt tähelepanu ennetusele, et vähendada

lennuväljade ligitõmbavust lindude ja loomade jaoks. Vajaduse korral rakendame

ak ivseid peletusmeetmeid, sh audiovahendeid. Riskide tõhusamaks maandamiseks

teeme pikaajalist koostööd ornitoloogiga.

Ohutuskultuuri toetamiseks avalda 2025. aastal Tallinna lennujaamas 5 ja

regionaalsetes lennujaamades 4 ohutuse uudiskirja, mis käsitlesid lennuvälja

muudatusi, liiklusohutust ning selliseid teemasid nagu droonioht ja võõrkehad.

Tallinna lennuväljal avalda ka sõidukijuhi meelespea, mis koondab keh vad reeglid

lihtsas kasutatavasse vormi.

2025. aasta sügisel rakendasime manööverdusala liikluskoolituse osana prak lise

väljaõppe ja eksami: kõik manööverdusalale luba taotlevad inimesed peavad lisaks

teooriakoolitusele läbima prak lise sõidu, mida korraldavad rajameistrid. Muudatus

eeldas uue õppekava loomist, instruktorite koolitamist ja töötajate teavitamist.

Olulise ohutusalase muudatusena määratlesime kõrgendatud riskiga alad (hot

spot’id). Nende tuvastamiseks kasutasime ohutuskomitee ja lennufirmade

tagasisidet. Kõrgendatud riskiga alade loetelu avaldamine suurendab piloo de

teadlikkust paikadest, mis nõuavad lennuväljal eritähelepanu.

Peale selle uuendasime 2025. aastal ohutus- ja liikluskoolitustel kasutatavaid

videoid, täiendades võõrkehade käsitlust ning viies materjalid vastavusse muutunud

nõuetega. Täielikult uuendasime ka manööverdusala õppevideot, kuhu lisasime

raadioside pidamise nõuded.

Tabel 12. Registreeritud ohutusteavituste arv AS-i Tallinna Lennujaam

käitatavatel lennuväljadel 2021–2025

Ohutusjuhtumi tõsidusaste 2025 2024 2023 2022 2021

Õnnetus 0 0 0 0 0

Tõsine intsident 1 0 1 0 1

Intsident 3 7 21 17 18

Vahetu mõjuta ohutusjuhtum

215 271 246 296 244

Tähelepanek 919 929 701 425 384

Kokku 1 138 1 207 969 738 647

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 44

Maapealse teeninduse e evõ es töötatakse ööpäev ringi ning sageli keerulises ja

kiires muutuvas opera ivkeskkonnas, mistõ u on ohutus pidev prioriteet.

Ohutuse tagame selgete protseduuride, järjepideva koolituse ning ak ivse

teavitamiskultuuri kaudu, mis võimaldab riske varakult tuvastada ja maandada.

Süsteemne ohutuse juh mine toetab nii töötajate kui ka lennuoperatsioonide

ohutust ning aitab ennetada intsidente ja õnnetusi.

E evõ e kriisivalmiduse tugevdamiseks koostasime eraldiseisva kriise käsitleva

käsiraamatu ning töötasime opera ivtöötajatele välja selged juhised

hädaolukordades tegutsemiseks. Ohutusteadlikkuse toetamiseks läbisid aastal

2025 ohutuskoolitusi kokku 146 maapealse teeninduse töötajat.

Teavituste arv vähenes võrreldes 2024. aastaga 14%. See näitab, et seniste

meetmetega on saavutatud soovitud tase ja edasiseks arenguks on asjakohane

rakendada planeeritud lisameetmeid.

Lennuoperatsioonide arv on kahanenud lennue evõtjate suundumuse tõ u

kasutada suurema mahutavusega õhusõidukeid. Selle taustal on intsiden de määr

1000 lennuoperatsiooni kohta võrreldes 2024. aastaga langenud 9%, mis viitab

ohutustaseme tõusule.

E evõ e ohutustasemest tervikliku ülevaate tagamiseks jätkasime ohutusandmete süstemaa list kogumist. Aastal 2025 registreerisime 86 vahetu mõjuta juhtumit ja 286 tähelepanekut.

Kokku toimus 10 ohutusülevaate kohtumist, mille raames tutvusta e evõ e juh dele toimunud juhtumeid ja aruta tõsisemate ohutusjuhtumite ennetamise lahendusi. Ohutusülevaadete tulemusi jagasime ka opera ivtöötajatele, et suurendada nende teadlikkust ja parandada igapäevast ohutuskäitumist.

AS Tallinna Lennujaam osutab lennuinfoteenust ning side- ja navigatsiooniteenust, mille ulatus ja liik sõltuvad konkreetsest lennujaamast. 2025. aastal osutasime:

 lennuinfoteenust Kärdla ja Pärnu lennujaamas,  sideteenust Kärdla ja Pärnu lennujaamas,  navigatsiooniteenust Tallinna ja Kärdla lennujaamas.

Side- ja aeronavigatsiooniteenuse kä esaadavus oli Tallinna lennujaamas 99,6% ning Kuressaare ja Kärdla lennujaamas 99,99%. Alates 2025. aasta algusest on kõikides regionaalsetes lennujaamades (Tartu, Kuressaare, Kärdla ja Pärnu) rakendatud täisautomaatne ilmavaatlusteenus. Tallinna lennuväljal osutame ilmavaatlusteenust jätkuvalt kohapealsete vaatlejate abil.

Lennuväljade käitamine on keerukas ja tugevalt reguleeritud tegevus. See hõlmab mitmesuguseid protseduure ja tegevusi, et tagada lennuväljale saabuvate ja sealt väljuvate lennukite ohutu ja tõhus teenindamine ööpäev ringi ning erinevates ilmas ku ngimustes. Tallinna lennuvälja ja regionaalsete lennuväljade käitamise osakond loob ja haldab lennuvälja- ja aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks vajalikke käitamisprotseduure ning lennuväljade käsiraamatuid. Samu osaleb osakond teenuste ser fitseerimises ja ser fikaa de hoidmises, järjepidevas vastavushindamises ning lennuväljadega seotud arendusprojek des. Osakond vastutab Ees 7 lennuvälja ning nende teenuste sujuva, tõhusa ja ohutu toimimise eest. Tallinna lennuväljal teh 2025. aastal ööpäevas keskmiselt 114 lennuoperatsiooni. Õhkutõusuks või maandumiseks idasuunal kasuta lennurada 46% lendudel ja läänesuunal 54% lendudel.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 45

Tallinna lennuväli tagab ööpäev läbi päästekategooria CAT 8 võimalusega tõsta see tasemele CAT 9. Aastal 2025 alanda päästekategooriat 7 korral CAT 7-le (2023. a 19 korral). Halbade ilmas ku ngimuste korral võimaldatakse ohutut maandumist CAT II nõuetele vastava taristu ja protseduuride abil, mida kasutatakse lisaks satelliidipõhistele lähenemisprotseduuridele. Lennuvälja tavalised pptunnid on kl 5.30–7.30, 11.00–15.00, 17.00–19.00 ja 22.30–1.00. 2025. aasta oli lennuväljade käitamise vaates väga teguderohke. Aasta jooksul algata , lõpeta ja viidi ellu hulk olulisi arendus- ja taristuprojekte. Tallinnas

 võe kasutusele täiendav õhusõidukite jäätõrjeala ja uuenda sellega seotud taristut;

 uuenda lõunaala kasutuselevõtuga seoses perrooni konfiguratsiooni ja loodi uued seisupaigad;

 alusta A-VDGS-seadmete väljavahetamist, mida jätkatakse 2026. aasta esimese kvartali lõpuni.

Tartus  renoveeri reisiterminali kü esüsteem;  muude lennuvälja ser fikaa , et võimaldada käitada

ser fitseerimis ngimusi ületavaid õhusõidukeid;  ehita ümber lennuvälja maapealsete sõidukite kütusetankla.

Pärnus  ava Rapid MRO hooldusbaas;  tegid aasta alguses lennuoperatsioone Suurbritannia militaardroonid;  ehita ümber maapealsete sõidukite kütusetankla;  algata detailplaneering integreeritud päikeseenergia, rohelise vesiniku ja

rohelise metanooli tootmiskompleksi rajamiseks. Kärdlas

 ehita ümber maapealsete sõidukite kütusetankla;  alusta reisiterminali rekonstrueerimist;  renoveeri perrooni elektrivarustus ja valgustus;  uuenda rajahooldustehnikat 2 traktori ja lisaseadmete soetamisega.

Kuressaares

 alusta lennuraja rekonstrueerimise planeerimist;  soeta uus päästekaater;  ehita ümber maapealsete sõidukite kütusetankla.

Ruhnus

 rekonstrueeri reisiterminali hoone. 2025. aastal võtsime kasutusele lennuväljade kogukonnaülese opera ivinfo jagamise keskkonna AOS. Sealt saavad lennuväljal tegutsevad kasutajad reaalajas infot lennuliikluse, keh vate piirangute, sündmuste, ilmas ku, lennuvälja läbilaskevõime ja muude opera ivnäitajate kohta. AOS on kä esaadav kõigile lennuväljal tööülesandeid täitvatele inimestele ning toetab igapäevast ohutut ja tõhusat lennuvälja käitamist.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 46

Tõrgeteta lennuväljateenuse tagamiseks on vajalik territooriumi igapäevane heakord ning hooldeteenuste järjepidevus ja jätkusuutlikkus. Eritehnika ja hooldeteenuste osakonnas töötab 89 töötajat, kes jagunevad 3 tegevusvaldkonda. Osakonna ülesanne on liiklusalade järelevalve tegemine, hooldeteenuste osutamine ning eritehnika hooldamine ja remont, sh reisijate vedu, lumekoristus ja libedusetõrje ligikaudu 130 hektari ulatuses ning kuni 160 hektari suuruse ala niitmine. 2024.–2025. aasta talveperiood oli lume poolest tagasihoidlik. Kogu talve jooksul esines intensiivset lumesadu ainult 2 korral ja reageerimist nõudvaid lumepäevi oli kokku 53. Tallinna lennuväljalt korista kokku 90 900 m³ lund (3030 koormat), läbi 132 298 kilomeetrit, kuluta 158 406 liitrit diislikütust ja kasuta 671 715 kilogrammi libedusetõrjevahendeid. Tehnikahalduse valdkonnas tegime 2025. aastal olulisi uuendusi ja investeeringuid. Tehases renoveeri põhjalikult mõlemad Vammas B400 lumerootorid. Soetasime mul funktsionaalse keskkonnahooldusmasina koos lisaseadmetega, mis võimaldab masinat kasutada aasta ringi. Lisaks algatasime mitu hanget, mille tulemused realiseeruvad 2026. aastal, sh soetame lõõtsbusse ja erivajadustega reisijate teenindamise sõiduki. Suveperioodil tegime lennuväljade katendite remondi- ja markeerimistöid, nagu igal aastal. Kasvanud reisijate arvu ja bussivedude mahuga saime edukalt hakkama: suveperioodil toimus 3 452 bussivedu ja 2024.–2025. hooajal teostasime reisijatevedu kokku 5 371 korral. 2025. aasta sügisest on Tallinna lennujaama hooldatav territoorium seoses lõunaala (K-perrooni) väljaarendamisega ligikaudu 20 hektari võrra senisest suurem. Kasvanud töömahu katmiseks suurendasime eritehnika operaatorite arvu ja oktoobris liitus osakonnaga 20 hooajalist eritehnika operaatorit.

Tallinna lennujaama ja regionaalsete lennujaamade päästeüksustel lasub vastutusrikas roll inimelude päästmisel lennuõnnetuse ja vahejuhtumi korral, mis toimub lennuväljal või selle vahetus läheduses kuni 5 meremiili raadiuses. Lisaks tagab päästeteenistus lennujaama territooriumil turvalisuse ja ohutuse, turvab lennukite tankimist, võtab vastu hädamaanduvaid õhusõidukeid ning reageerib esimesena tuleohule lennujaamas. Päästeüksuses töötab Tallinna lennujaamas 46 ning regionaalsetes lennujaamades kokku 16 päästjat. Teenistuse kasutuses on 3 kustutus- ja päästeautot, reservüksus, juh misauto, tehniline sõiduk ja UTV. Tagatud on ka veepäästevõimekus, sh on olemas päästepaat koos pontoon-tüüpi päästeparvedega. 2025. aastal laienes Tallinna lennujaama päästeteenistuse vastutusala seoses uute hoonete ja raja ste kasutuselevõtuga. Nende hulka kuuluvad lennukikütuse terminal, kaubalaod nr 5 ja 6, maapealse teenindustehnika garaaž GH5 ning pääsla 4. Automaatse tulekahjusignalisatsiooni süsteemi uuendamine parandas ülevaadet vastutusalas olevatest objek dest ja võimaldas lühendada häiretele reageerimise aega. Aasta jooksul teh mitu väljasõitu, sh turva lennukite tankimist, reageeri automaatsete tulekahjusignalisatsioonide teadetele, an esmaabi, teeninda liikumispuudega reisijaid, likvideeri reostusi ja teh opera ivväljasõite. 22. aprillil reageeri reisija käsipagasis sü nud akupangale: tulekahju kustuta kiires ja keegi viga ei saanud. Juhtum kinnitas kiire reageerimise ja ohutusnõuete järgimise vajalikkust lennujaama keskkonnas. Valmisoleku hoidmiseks ja suurendamiseks korraldasime 2025. aastal õppusi ja harjutusi. Novembris toimusid Tallinna lennujaama hoonetes ja teenistustes evakuatsiooniõppused töötajatele ja lepingupartneritele, et kontrollida evakuatsiooniprotseduuride toimivust. Regulaarsete kontrollväljasõitudega tes sime päästeüksuste reageerimisvõimekust, saades kinnitust väga heale

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 47

valmisolekule. Sügisperioodil toimusid päästjatele uue kütuseterminali ja tanklatega tutvumised ning evakuatsiooniharjutused, samu tutvu K-perroonil paiknevate H11, DHL-i ja FedExi angaaridega. 2025. aastal hankisime Kärdla lennujaama uue päästepaadi koos haagisega, mis parandab tunduvalt sealset veepäästevõimekust võimaliku lennuõnnetuse korral. Kõik kontserni lennuväljad kasutavad keskkonnasäästlikku tulekustutusvahuainet ECOPOL A6+. See on 100% biolagunev ning fluori- ja silikoonivaba ning vastab Euroopa Komisjoni ja EPA juh misprogrammi nõuetele.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 48

Tallinna lennujaamas osutab õhusõidukite ja reisijate maapealseid teenuseid kontserni tütare evõte AS Tallinn Airport GH. Peale regulaarlendude teenindatakse ka era-, tellimus- ja militaarlende. AS-i Tallinn Airport GH eesmärk on pakkuda kvaliteetset, ohutut ja tõhusalt korraldatud maapealset teenindust ning olla eelistatud koostööpartner Ees lennujaamades. Igapäevategevuses keskendutakse teenuse usaldusväärsele ja õigeaegsele osutamisele, luues väärtust nii lennufirmadele, omanikule kui ka töötajatele. Teenuse kvaliteedi mõõdupuuks on seatud vähemalt 97,5% täpsus ja siht on püsida lennujaamade teenusekvaliteedi hinnangutes parimate teenuseosutajate hulgas. Teenusepidevuse ja kvaliteedi tagamiseks arendatakse järjepidevalt kvaliteedi- ja ohutusjuh mise süsteeme, lähtudes rahvusvaheliselt tunnustatud parimatest prak katest ning Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) ISAGO standardi nõuetest. Kliendiootuste täitmist toetab regulaarne tagasiside analüüs ning tegevus- ja tulemusnäitajate seire, mille abil hinnatakse teenuse taset ja parendamisvõimalusi. Kõrge teenindusstandardi hoidmisel tuginetakse kogu kontsernis keh vale klienditeeninduse heale tavale. Hoolimata maapealsete teenuste turu avanemisest Tallinna lennujaamas on AS Tallinn Airport GH suutnud säilitada tugeva positsiooni ja hoida enda käes valdava osa maapealsetest teenustest. Lendude teenindamisel on e evõ e osakaal peaaegu 100%, välja arvatud üksikud lennufirmad, kes kasutavad omakäitlust. E evõ e konkurentsivõime aluseks on püsivalt hea teenusekvaliteet, usaldusväärsus ja lennufirmadele pakutav opera ivne paindlikkus. See on võimaldanud säilitada klien de usalduse ka muutunud turuolukorras.

Lennujaama arendamine põhineb selgel strateegilisel vaatel, keh vatel

detailplaneeringutel ning kvaliteetselt e e valmistatud ja ellu viidud

ehitusprojek del. 2025. aastal jätkasime ulatuslikke arendustegevusi, mille eesmärk

on parandada reisijakogemust, suurendada taristu tõhusust ja toetada

keskkonnasäästlikku arengut.

Detailplaneeringute valdkonnas tegime 2025. aastal olulisi samme. Kehtesta Suur-

Sõjamäe 60 (Tallinn) detailplaneering ja alustasime tehnovõrkude rajamise

e evalmistamist. Algata ka Valukoja 24 ja 26 (Tallinn) detailplaneering ning nende

planeeringulahendus esita Tallinna Linnaplaneerimise Ame le koostööks. Tallinna

lennujaama loodeala detailplaneeringu menetluses telli ühiskondlikele aladele

täiendav ruumiline eskiislahendus ja planeering edasta kooskõlastamiseks.

Menetluses on veel Tallinna lennujaama ida- ja loodeala detailplaneeringud. Peale

selle algata Pärnu lennujaama detailplaneering ja jätka teiste regionaalsete

lennujaamade arenduste e evalmistamist.

Reisiterminali laiendus

2025. aastal valmis Tallinna reisiterminali laienduse ehitusprojekt ja algas e evõ e

kõigi aegade suurim arendusprojekt. Laienduse eesmärk on suurendada terminali

läbilaskevõimet 2,8 miljonilt reisijalt kuni 5 miljoni reisijani aastaks 2030. Projekt

viiakse ellu 5 etapis, et tagada lennujaama toimimine kogu ehitusperioodi vältel.

Esimese etapi ehitustööd algasid 2025. aastal. Nende käigus laiendame ja

uuendame check-in-ala ning paigaldame uued pagasikaalukonveierid ja

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 49

iseteeninduskioskid. Projek järgmise suurema etapi hange kuuluta välja

2025. aasta lõpus. Kogu projek kestuseks on kavandatud ligikaudu 3 aastat ja

kogumaksumus on hinnanguliselt 75 miljonit eurot. Laienduse raames rajatakse uus

saabuvate reisijate pagasiala, laiendatakse piirikontrolli alasid, ehitatakse uued

ootealad ja rekonstrueeritakse reisiterminali kommertsalad.

Kütuseterminal ja lennukite perroonide ehitus

Koostöös AS-iga Ees Varude Keskus valmisid 2025. aasta lõpuks

4 lennukikütusemahu t kogumahuga 4000 m³. Need on mõeldud osa Ees riikliku

JET-A1 lennukikütuse varu hoiustamiseks. Projek raames raja lõunaalale ka

betoonist seisupaigad neljale E-klassi lennukile. Arendused kuuluvad „TAMILA“

programmi, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Euroopa ühendamise rahastu (CEF)

50% ulatuses ning mis toetab Tallinna lennujaama strateegilist rolli nii tsiviil- kui ka

sõjaliste operatsioonide teenindamisel.

Keskkonnaeesmärgid ja innovatsioon

Tallinna lennujaam jätkas osalemist rahvusvahelistes arendusprogrammides, mis

toetavad kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamist. INTERREG-programmi

raames osaleme projek s „BSR HyAirport“, mis edendab vesiniku kasutuselevõ u ja

rohelisi energialahendusi lennunduses ning aitab e e valmistada tulevast

vesinikutaristut. Projek kaasrahastab Euroopa Liit 80% ulatuses.

CEF-programmi „etAIR“ projek kaudu jätkasime Tallinna lennujaama

elektrifitseerimist ja roheenergia kasutuselevõ u. Projek raames soetasime

mobiilsed akulahendused lennukite teenindamiseks, paigaldasime reisijasildu

teenindavad statsionaarsed GPU-d, tugevdasime lennuvälja elektrivõrku ja rajasime

loodealale 600 kW võimsusega päikesepargi.

Lõunaala ja Airport City arendus

2025. aastal viisime lõpule mitu olulist arendus- ja ehitustööd Tallinna lennujaama

lõunaalal. Valmisid vee- ja kanalisatsioonitrassid, laiendasime kõrgepingevõrku ja

rajasime Airport City kinnistutele elektritoitepunk d. Valmis ka uus lõunapääsla, mis

ühendab K-perrooni ja lõunaala arendused, ning selle juurde rajasime ligikaudu 200-

kohalise parkla Airport City klien dele.

AS Tallinn Airport GH tarbeks valmisid tehnika garaažid ja varjualune. Airport City

klien dele ehita 3 suurt hoonekompleksi: DHL-i ja FedExi lennukaubaterminalid

ning Magne c MRO lennukihooldusangaarid, mis võimaldavad samal ajal hooldada

kolme C-klassi lennukit. Lisaks alustasime Kesk-Sõjamäe tänava büroohoone

rekonstrueerimist ja vanade kaubaterminalide rekonstrueerimise planeerimist.

Regionaalsed lennujaamad

2025. aastal rekonstrueerisime Ruhnu reisiterminali ja alustasime sama tööd Kärdla

reisiterminalis. Jätkasime regionaalsete lennujaamade kõrguspiiranguvööndite

metsamajandamise kavade elluviimist. Lisaks alustasime Kuressaare lennuraja

tuledesüsteemi ja üleka e projek koostamist.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 50

Reisijate jaoks on lennujaam sageli reisi algus- ja lõpp-punkt, kuid Tallinna lennujaama roll on sellest laiem. Oma missiooni – ühendada Ees t maailmaga – täitmiseks pöörame senisest rohkem tähelepanu ka tuludele, mis ei sõltu otseselt reisijateveost. Mitmekesine tulubaas võimaldab investeerida lennujaama taristusse, tehnoloogilistesse lahendustesse ja reisijamugavuse parandamisse. Euroopa lennujaamade prak ka näitab, et üha suurema osa käibest teenivad nad kaupade ja teenuste müügist ning kinnisvaraarendusest. Lennuraja ja lennujaama vahetu lähedus loob märkimisväärset lisandväärtust transpordi- ja logis kae evõtetele, õhusõidukite hooldus- ja teeninduse evõtetele, laoteenuste osutajatele ning teistele lennundusega seotud ärivaldkondadele. Tallinna Lennujaam on kinnisvaraarendusega tegelenud üle 20 aasta. E evõ e por elli kuulub ligikaudu 6000 m² kaubandus- ja äripindu reisiterminalis ning umbes 45 000 m² angaari- ja laohooneid. Taristu arendamise ja haldamisega tegeleb eraldi meeskond, kus töötab 32 spetsialis . Kinnisvaraarenduse mahu kasvades suureneb järk-järgult ka tütare evõ e AS Airport City meeskond. AS Airport City jätkas 2025. aastal Tallinna lennujaama lõunaala arendamist eesmärgiga kujundada piirkonnast toimiv lennunduse, logis ka ja kaubaveo keskus. Aasta jooksul valmis ja võe kasutusele mitu olulist objek . Septembris ava pidulikult FedEx Express Estonia uus, ligikaudu 5250 m² suurune lennukaubaterminal. Selles asub nüüdisaegne sorteerimistehnoloogia, mis võimaldab töödelda kuni 3000 saade st tunnis. Ka DHL Express Estonia 7260 m² suurune lennukaubaterminal jõudis 2025. aasta lõpuks valmimisjärku ja seal asub täisautomaatne sorteerimisliin Samu valmis aasta lõpuks ligikaudu 11 000 m² suurune lennukite hooldus- ja remondiangaaride kompleks e evõ ele Magne c MRO, mis laiendab Tallinna lennujaama MRO-võimekust.

Kokku lisandus 2025. aastal Airport City por elli ligikaudu 23 000 m² uut äripinda. See suurendab lennujaama mi elennundustulusid ning tugevdab Ees rolli rahvusvahelises logis ka- ja lennundusvõrgus kus. Kõik Airport City uued arendused vastavad LEED keskkonnastandardile ning kasutavad energiatõhusaid ja nu kaid lahendusi, sh päikeseenergiat, maasoojuspumpi ja tänapäevaseid hoonehaldussüsteeme. Sellega annab Airport City panuse Tallinna lennujaama kestlikku arengusse ja keskkonnamõju vähendamisse.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 51

2025. aasta oktoobris asutas AS Tallinna Lennujaam koostöös AS-iga Ees Varude

Keskus tütare evõ e AS Airport Fuel Terminal. AS Tallinna Lennujaam omandas

uues tütare evõ es 13 750 aktsiat (55%) nimiväärtusega kokku 13 750 eurot ja

AS Ees Varude Keskus 11 250 aktsiat (45%) nimiväärtusega kokku 11 250 eurot.

Otsustusõiguste jaotusest tulenevalt kuulub kontroll AS-i Airport Fuel Terminal üle

AS-ile Tallinna Lennujaam ja seega on AS Airport Fuel Terminal AS-i Tallinna

Lennujaam tütare evõte.

AS-i Airport Fuel Terminal tegevuse eesmärk on Tallinna lennujaamas lennukikütuse

hoiustamise taristu arendamine ja haldamine ning lennukikütuse turu korraldamine.

E evõte vastutab selle eest, et lennujaama lennukikütusetaristu vastaks

opera ivsetele vajadustele ja oleks majandatud kulutõhusalt. AS-i Airport Fuel

Terminal kliendid on lennukikütuse müüjad, kes hoiustavad e evõ ele kuuluvas

taristus oma laovarusid, ja AS Ees Varude Keskus, kes tagab Tallinna lennujaamas

Ees riigi lennukikütuse kriisivaru.

Esimestel tegevusaastatel keskendub AS Airport Fuel Terminal eelkõige Ees riigi

lennukikütusevarude hoidmise teenuse osutamisele. Sel ajal on e evõ e põhiklient

AS Ees Varude Keskus, kellega sõlmitakse pikaajaline lennukikütuse hoiuleping.

Lisatulu võib e evõ ele tekkida lennukikütuse kommertseesmärgil hoiustamisest

ad hoc-põhimõ el, kuid selle tulu maht on e earvamatu ning seda ei ole äriplaanis

arvesse võetud.

E evõ e äritegevuse ak ivsem faas algab eelduslikult 2030. aastal, mil lõpevad AS-

i Tallinna Lennujaam tähtajalised lepingud Tallinna lennujaamas tegutsevate

lennukikütuse müüjatest taristuomanikega. Seejärel loob AS Airport Fuel Terminal

lennujaamas lennukikütuse hoiustamise tsentraliseeritud taristu, mida hakkavad

kasutama kõik e evõ ed, kes soovivad Tallinna lennujaamas lennukikütuse müügi

ja tankimise teenust osutada. Alates sellest ajast kujuneb AS-i Airport Fuel Terminal

peamine müügitulu kommertsalustel tegutsevatelt lennukikütuse müüjatelt,

säilitades samal ajal AS-i Ees Varude Keskus kui strateegilise kliendi.

Lennukikütuse hoiustamise teenuse osutamiseks sõlmis AS Airport Fuel Terminal

AS-iga Tallinna Lennujaam 30-aastase isikliku kasutusõiguse lepingu, et kasutada

AS-i Tallinna Lennujaam poolt rajatavat ja 2026. aasta esimeses kvartalis valmivat

Tallinna lennujaama lennukikütuseterminali laiendust. Terminali kasutusõiguse

omandamiseks vajalikud finantsvahendid tagavad aktsionärid täiendavate

sissemaksete kaudu e evõ e vabatahtlikku reservkapitali. AS Airport Fuel Terminal

ise ei käita kütuseterminali. Pädeva käitaja leidmiseks kuulutas e evõte 2025. aasta

lõpus välja riigihanke.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 52

Digitaalsete lahenduste roll lennujaama igapäevases toimimises kasvab pidevalt, kuna nii töötajate, reisijate kui ka koostööpartnerite ootused teenuste kiirusele, mugavusele ja läbipaistvusele suurenevad. Nendele ootustele vastamiseks jätkas AS Tallinna Lennujaam 2025. aastal sihipärast tegevust tööprotsesside digitaliseerimisel ja automa seerimisel. Kontserni arengukava „Lennujaam 4.0“ raames keskendusime 2025. aastal eelkõige lahendustele, mis toetavad lennujaama toimimist tervikuna, parandavad otsustusvõimekust ning suurendavad teenuste kvalitee ja töökorralduse tõhusust. Olulise verstapos na tegime edukalt infoturbe juh missüsteemi audi standardi ISO/IEC 27001 alusel. Ser fikaadi väljastamine on kavandatud 2026. aasta algusesse. Teenuste ja tööprotsesside digitaliseerimine

2025. aasta lõpuks võtsime kogu e evõ es kasutusele juhtumite ja teenuste haldamise keskkonna Service Desk, mille juurutamist alustasime juba 2024. aastal. See võimaldab keskselt ja struktureeritult tellida teenuseid, menetleda juhtumeid ja jälgida tööülesandeid. Lennuvälja opera ivsete tegevuste toetamiseks lõimisime linnupeletusseadmed kaardirakendusega, et parandada nende seadmete kasutamise täpsust ja tõhusust. Samu alustasime iseteenindusliku check-in’i ja pagasiloovutuslahenduste ulatuslikku laiendamist, et suurendada reisijate iseteenindusvõimalusi ning vähendada pptundide koormust.

Andmehalduse ja tehisaru rakendamine

Aasta jooksul alustasime e evõ e andmekataloogi loomist ja katsetasime esimesi

tehisarul (AI) põhinevaid lahendusi. Arendasime AI-agen de prototüüpe, mis

töötlevad lennuoperatsioonidega seotud andmeid ja toetavad andmepõhist

otsustamist.

Lisaks võtsime tugiteenuste jaoks kasutusele Microso Copilo tehisarulahenduse. Seda kasutatakse muu hulgas dokumen de koostamisel, tööprotsesside analüüsimisel ja andmetöötluse tõhustamisel.

Finants- ja varahalduslahendused

Finantsjuh mise digitaliseerimisel võtsime kogu e evõ es kasutusele uue

eelarvestamissüsteemi Jedox, mille abil koostasime 2026. aasta eelarve. Süsteem

parandab eelarvestamise läbipaistvust ja võimaldab planeerida paindlikumalt.

Samu on juurutamisel uus varahaldussüsteem, et senisest paremini hallata

e evõ e varasid. Uus süsteem toetab automa seeritud arvestust, hoolduste

planeerimist ja varade jälgitavust.

Lennujaama käitamist toetavad IT-lahendused

Lennujaama igapäevase käitamise toetamiseks uuendasime mi ereisijate parklate

haldamise süsteemi ja valmistusime reisijate parkimissüsteemi edasiseks

uuendamiseks. Võtsime kasutusele lennujaama opera ivinfo jagamise keskkonna

AOS, mis koondab reaalajas infot lennujaamas toimuvate sündmuste, piirangute ja

tööde kohta. AOS on kä esaadav kogu lennujaama kogukonnale.

Lisaks laiendasime jäätõrje juh missüsteemi, et tagada uute jäätõrjealade tõhus ja

koordineeritud teenindamine.

Järgmistel aastatel jätkab AS Tallinna Lennujaam investeerimist IT-taristu

arendamisse, et suurendada selle töökindlust, turvalisust ja toimepidevust.

Digilahenduste järjepidev arendamine toetab e evõ e pikaajalisi eesmärke ning

loob aluse tänapäevase ja tõhusalt toimiva lennujaama kujundamiseks.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 53

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 54

Kontsern tegutseb Ees s ja järgib siin tööjõule keh vaid õigusakte. Oleme pühendunud võrdsete võimaluste edendamisele, töötajate heaolu toetamisele ja kogukonna arengusse panustamisele. Keskendume tervise edendamisele ja mitmekesisuse väärtustamisele, et luua posi ivset mõju nii e evõ e sees kui ka laiemalt ühiskonnas, olles samal ajal atrak ivne ja usaldusväärne tööandja. Kontsernis töötas 2025. aasta lõpu seisuga 695 töötajat (sh juhatuse liikmed). Täistöötajale taandatud (FTE) töötajaid (sh juhatuse liikmed) oli kokku 680,85. Neist 60% töötas AS-is Tallinna Lennujaam ja 40% AS-is Tallinna Airport GH. Valdav osa töötajates töötas tähtajatu töölepingu alusel. Osa teenusepõhiste tegevuste sisseostuks on e evõ es sõlmitud võlaõiguslikud

lepingud füüsiliste isikutega. Need on enamas mi epüsivat laadi ja/või kitsast

erialast pädevust nõudvad teenused ning teenused, mille kohta on juhtkond teinud

strateegilise otsuse need sisse osta. Siia kuuluvad näiteks projek põhiste

ehitusprojek de juh mise teenus, reisijaküsitluste tegemine, siseaudiitori teenus,

päästetöötajate füüsiliste katsete tegemine ja lennundusjulgestuse koolituste

korraldamine.

2025. aasta lõpu seisuga oli töötajaskonda mi ekuuluvaid inimesi, kes osutasid

teenuseid käsundus- või töövõtulepingu alusel, 19. Näitaja ei ole aastate jooksul

palju muutunud.

Tabel 13. Kontserni töötajaskonna näitajad

Töötajate vabatahtlik voolavus oli 2025. aastal emae evõ es 8,8% (2024. a 9%) ja tütare evõ es (AS Tallinn Airport GH) ligikaudu 14% (2024. a 23%). Koguvoolavus, mis hõlmab ka koondamisi, oli emae evõ es 14,1% ja tütare evõ es 22,9%. Jälgime töötajate lahkumise põhjuseid regulaarselt, et võ a kasutusele voolavuse vähendamise meetmeid.

Naisi Mehi Kokku

Töötajaid

AS Tallinna Lennujaam 123 288 411

AS Airport City 1 2 3

AS Tallinn Airport GH 105 174 279

AS Airport Fuel Terminal 1 1 2

Tähtajatu lepinguga töötajaid (FTE)

AS Tallinna Lennujaam 114,10 265,40 379,5

AS Airport City 1 1 2

AS Tallinn Airport GH 99,10 169,25 268,35

AS Airport Fuel Terminal 0 0 0

Ajutisi töötajaid (FTE)

AS Tallinna Lennujaam 3 21 24

AS Airport City 0 1 1

AS Tallinn Airport GH 2 2 4

AS Airport Fuel Terminal 1 1 2

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 55

Tabel 14. Kontserni töötajaskonna voolavus

Tabel 15. Kontserni töötajaskonna sooline mitmekesisus

Kontserni töötajatest on 67% mehed ja 33% naised. Juh de seas on naiste osakaal

37% ja juhtkonnas 50%.

Kontsernis on töötajaid erinevatest põlvkondadest. 2025. aasta lõpu seisuga oli

kõige rohkem töötajaid (54%) vanusevahemikus 30–50 aastat.

Tabel 16. Kontserni töötajaskonna vanuseline mitmekesisus

Aruandeperioodil ei olnud kontsernis ühtegi teatatud diskrimineerimis- ega inimõiguste rikkumise juhtumit. Kollek ivlepingud ja töötajate esindajad puuduvad.

2025. aasta jooksul kasvas töötajate arv kontsernis 4,5% (655-lt 695-le), sh maapealseid teenuseid osutuvas tütare evõ es 3,7% (269-lt 279-le). Kontserni äristrateegia toetamiseks tegime mitu struktuurimuudatust. 2025. aastal jõudis lõpule taristuvaldkonna ümberstruktureerimine, mille tulemusel loodi taristu opera ivteenuste grupp. Sinna koonda tehnosüsteemide hooldusega tegelevad meeskonnad ning taristu remondi- ja korrashoiutöid tegevad üksused, et parandada tööde koordineeritust ja opera ivset valmisolekut. Eritehnika ja hooldeteenuste osakonnas loodi hooldeteenuste grupijuhi ame koht ja sügistalviseks hooajaks kaasa aju si eritehnika operaatorid. Nii tagasime 2025. aastal kasutusele võetud Tallinna lennuvälja lõunaalade hoolduse toimepidevuse. Ärilennunduse ja VIP-teenuste konkurentsivõime suurendamiseks ühendasime emae evõ es paiknenud VIP-teeninduse funktsioonid ja tütare evõ es AS Tallinn

2025 2024 2023

Töötajate koguvoolavus %

AS Tallinna Lennujaam 14,1 13 11

AS Airport City 0 77,4 0

AS Tallinn Airport GH 22,9 27.9 21

AS Airport Fuel Terminal 0 – –

Ettevõttest lahkunud töötajaid

AS Tallinna Lennujaam 57 50 38

AS Airport City 0 2 0

AS Tallinn Airport GH 66 74 52

AS Airport Fuel Terminal 0 – –

osakaal % AS Tallinna Lennujaam

AS Tallinn Airport GH AS Airport City

AS Airport Fuel Terminal

Mehi 70 62 67 50

Naisi 30 38 33 50

Muust soost töötajad ja töötajad, kes ei kajasta oma sugu

0 0 0 0

osakaal % AS Tallinna Lennujaam

AS Tallinn Airport GH

AS Airport

City AS Airport

Fuel Terminal

Alla 30 a töötajaid 11 39 0 0

30–50 a töötajaid 55 52 100 50

Üle 50 a töötajaid 33 9 0 50

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 56

Airport GH seni eraldi tegutsenud ärilennunduse tegevused. Muudatuse tulemusena moodusta uus üksus, mis kuulub AS Tallinn Airport GH ärijuh mise osakonna koosseisu ja alustab planeeritud mahus tegevust 1. jaanuaril 2026. Infoturbe valdkonna juh mise tugevdamiseks loodi aasta lõpus eraldi infoturbe osakond, mis koondab infoturbe ja andmekaitse teemade haldamise. Riskijuh mise funktsioon viidi kvaliteedi-, vastavus- ja keskkonnajuh mise osakonna koosseisu, et tagada parem seotus vastavus- ja juh missüsteemidega. Samu vaada üle AS-i Tallinn Airport GH õhusõidukiteeninduse osakonna juh misstruktuur, et tõhustada juh mist nii opera ivsel kui ka strateegilisel tasandil. 1. jaanuaril 2026 asendatakse senine 12 imiga struktuur 4 grupiga, mida juhivad grupijuhid ning mille fookus on teenuse kvaliteedil ja inimeste juh misel. Igapäevase opera ivtöö korraldamine jääb vahetusevanemate vastutusalasse. 2026. aastal ühendatakse kontsernis juriidilise toe ja hangetega seotud osakonnad, et osutada ühtselt juhitud ja terviklikku tugiteenust kogu kontsernile. Seoses reisijatele suunatud iseteeninduslahenduste laienemisega muudetakse 2026. aastal ka klienditoe osakonna ülesehitust. Osakonna koosseisu luuakse eraldi terminaliteenuste grupp, mida juhib grupijuht ning mille eesmärk on toetada nii erivajadustega reisijaid kui ka iseteeninduslahenduste kasutajaid. Peale selle loodi 2025. aastal koostöös AS-iga Ees Varude Keskus uus tütare evõte AS Airport Fuel Terminal, mille eesmärk on lennukikütuse hoiustamise taristu arendamine ja haldamine Tallinna lennujaamas.

Kontsernis lähtume 70 : 20 : 10 õpperaamis kust. Selle aluseks on põhimõte, et õppimine toimub eelkõige kogemuste kaudu, sotsiaalses keskkonnas ja formaalse õppe toel. Teadmisi ja kogemusi annavad kontsernis edasi meie välis- ja sisekoolitajad ning prak kajuhendajad.

2025. aastal moodustas koolituskulude osakaal tööjõukuludes 1% (2024. a 1,2%) ja oli 340 tuhat eurot (2024. a 342 tuhat eurot). 2025. aasta koolitusteemades oli 4 põhifookust: pädevuskoolitused, juh misvõimekuse arendamine, kriisiolukorras toimetulek ning vaimse tervise toetamine ja muud vabatahtlikud koolitused. Jätkasime sisekoolitajate väljaõpet ja vaatlusi, mis põhinesid 2024. aastal välja

töötatud sisekoolitajate põhimõtetel. Eesmärk oli ühtlustada ja parandada

koolituste kvalitee ja tõsta sisekoolitajate oskuste taset.

2025. aastal keskendusid pädevuskoolitused eelkõige ohutusele ning seadmete ja

töövahendite korrektsele kasutamisele. Koolitusi korraldasime lennuvälja ohutuse

ja käitamise, esmaabi, töökeskkonna, tuleohutuse ja evakuatsiooni, elektriohutuse,

masinate ja seadmete ohutu kasutamise, keskkonnateemade ning

lennundustea ste (NOTAM) teadmiste valdkonnas.

Juh de arendamisel lähtume põhimõ est, et iga lennujaamas töötav juht on

e evõ e väärtusi kandev ja tulemustele suunatud eestvedaja, kes arendab oma

meeskonda ning loob toetava töökeskkonna, viies ellu e evõ e visiooni ja

strateegiat. Esimest korda juhirolli astunud töötajatele pakkusime alustava juhi

koolitust, mis annab alusteadmised juh misest, e evõ e juh mispõhimõtetest ja

eesmärgistamisest. Jätkasime juh de kommunikatsiooni- ja sotsiaalmeediakoolitusi.

Korraldasime pe uste ennetamise töötoa, et suurendada juh de teadlikkust

pe uste olemusest, riskinäitajatest ja ennetamise võimalustest oma

vastutusvaldkonnas.

Koostöös Fontesega jätkasime kuuekuulise mentorprogrammi korraldamist, mida

alustasime 2024. aastal. 2 aasta jooksul on programmis osalenud 29 mentorit, kes

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 57

on pakkunud mentorlust 40 e evõ esisesele menteele. Kuna programm on andnud

häid tulemusi, jätkame 2026. aastal mentorluse arendamist.

Projek juh mise võimekuse kasvatamiseks tegime 2025. aastal e evalmistusi,

tuvastades projek juh mise protsessid, projek meeskondade rollid ja vastutused

ning töötades välja toetavad juhendmaterjalid. 2026. aastaks on kavandatud

sellekohane veebikoolitus kõigile projek juh misega seotud töötajatele.

Tehisaru kasutamise oskuste arendamiseks said töötajad aasta jooksul täiendada

oma teadmisi Microso Copilo kasutamisel. Töötasime välja tehisaru veebipõhise

baaskoolituse ja sisekoolitustel tutvustasime Microso Copilo tööriistade prak lisi

kasutusvõimalusi. Tehisarukoolitusi jätkame 2026. aastal.

Kriisivalmiduse suurendamiseks toimusid kriisigrupi liikmetele koolitused,

sh kriisijuh mise simulatsiooniõppus. Eesmärk oli harjutada tegutsemist erinevates

kriisiolukordades ja tugevdada hädaolukordade lahendamise valmisolekut.

Vaimse tervise hoidmise ja sellest teadlikkuse suurendamise toetamiseks

korraldasime läbipõlemise ennetamise koolituse ning jätkasime vaimse tervise

aastakonverentsi ülekande jagamist kõigile töötajatele. Töökorralduse

parandamiseks töötasime välja koosolekute head tavad ning pakkusime mitme kuu

jooksul lühikesi õpiampse tõhusate koosolekute teemal, mis kulmineerusid aasta

lõpus veebikoolitusega.

Töötajatele, kes töögraafiku tõ u ei saanud koolitustel osaleda, võimaldasime

koolituste järelvaatamist e-õppe keskkonnas, mis sisaldab ka muid vabatahtlikke

üldharivaid koolitusi.

AS-i Tallinn Airport GH reisijateeninduse osakonnas jätkasime kovisioonigruppide

korraldamist. Nii said töötajad jagada omavahel kogemusi ja toetada üksteist

keerukate teenindusolukordade lahendamisel.

Teadvustame oma rolli ühiskonnas nii elutähtsa teenuse osutajana kui ka

vastutustundliku ja ihaldusväärse tööandjana.

AS Tallinna Lennujaam on elutähtsa teenuse osutaja, kelle ülesanne on tagada

ühiskonna toimimiseks hädavajalike teenuste järjepidevus, sh lennukikütusega

varustatus, sideühenduste toimimine ja meditsiiniteenuste kä esaadavus ka

kriisiolukordades. Samal ajal pöörame suurt tähelepanu oma rollile tööandjana,

edendades karjäärivõimalusi ja panustades järelkasvu arendamisse. 2025. aastal

osalesime mitmes avalikkusele suunatud karjäärialgatuses, sh Ees

Lennuakadeemia ja „Võ tulevikku“ karjäärimessidel.

Jätkasime koostööd Ees Lennuakadeemiaga, toetades üliõpilasi AS-i Tallinna

Lennujaam e evõ es pendiumiga ja pakkudes kevadsuvisel hooajal erialast

töökogemust. Meie pühendumust atrak ivse ja usaldusväärse tööandjana

kinnitavad 2025. aastal saadud tunnustused: Kantar Emori Ees mainekaima

tööandja itel ning CV Keskuse antud Ees transpordi- ja logis kasektori

ihaldusväärseima tööandja tunnustus. Lisaks on Kaitseministeerium andnud meile

riigikaitse toetaja hõbemärgise ja Targa Töö Ühing kaugtöö tegija märgise.

Meie eesmärk on ka edaspidi täita oma rolli ühiskonnas vastutustundlikult ja kõrgel

tasemel, osutades nii usaldusväärseid elutähtsaid teenuseid kui ka pakkudes

mo veerivaid ja kestlikke karjäärivõimalusi.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 58

Kontsern täidab oma maksukohustusi kooskõlas keh vate õigusak dega ning tasub maksud õigeaegselt. Tehingud tehakse turu ngimustel ning maksuküsimustes peetakse oluliseks läbipaistvat ja konstruk ivset koostööd maksuhalduriga. 2025. aastal oli kontserni maksujalajälg 17,2 miljonit eurot (2024: 12,6 mln eurot), kajastades e evõ e panust avaliku sektori tuludesse ja ühiskonna toimimisse. Tabel 17. Kontserni makstud ja kogutud maksud tuhandetes eurodes kassapõhise

arvestuse alusel

tuhandetes eurodes 2025 2024 Muutus 2025-2024 %

Tööandja maksud (tasutud maksud) 8 220 7 303 13%

Maamaks (tasutud maksud) 502 325 54%

Töötajatelt kinnipeetud maksud (kogutud maksud)

5 814 4 681 24%

Muud tasutud ja kogutud maksud 220 309 -29%

Erijuhtude tulumaks 2 449 0 -

Maksud kokku 17 205 12 618 36%

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 59

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 60

See aruanne on AS-i Tallinna Lennujaam kontserni esimene kestlikkusaruanne, mis

on koostatud Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direk ivi ((EL) nr 2022/2464) ja

selle rakendusstandardite (ESRS) alusel. Aruanne kajastab 2025 aruandeaastat.

Kestlikkusaruandluse direk iv (CSRD) on Euroopa Liidu raamis k, mis sätestab

nõuded e evõtete keskkonna-, sotsiaal- ja juh misalase teabe avalikustamisele.

Kuigi CSRD nõuete kohaldamine ei ole Tallinna Lennujaama kontsernile kohustuslik,

oleme otsustanud direk ivi põhimõ eid rakendada vabatahtlikult, pidades oluliseks

läbipaistvat, võrreldavat ja usaldusväärset teabevahetust kõigi huvirühmadega.

Seni oleme kestlikkusteavet avalikustanud GRI (Global Repor ng Ini a ve)

standardite alusel. See on loonud tugeva lähtekoha CSRD ja ESRS-i nõuete

rakendamiseks ning võimaldanud meil oma kestlikkuse juh mist ja aruandlust

järjepidevalt edasi arendada.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 61

Kestlik ja vastutustundlik suhtumine keskkonda on kontserni igapäevase tegevuse

lahutamatu osa. Meie töötajad jagavad ühist arusaama, et keskkonnamõju

vähendamine ja loodusressursside hoidmine on sama täh s kui majandusliku ja

sotsiaalse tasakaalu tagamine. Seepärast tegutseme järjepidevalt selle nimel, et

muuta oma tegevus tõhusamaks, vähendada keskkonnajalajälge ja anda panus

kestliku arengu põhimõtete elluviimisse.

Alates 2023. aastast oleme süsteemselt valmistunud CSRD-põhise aruandluse

rakendamiseks, arendades andmete kogumise lahendusi, täiustades sisemisi

tööprotsesse ning süvendades arusaama teguritest, mis mõjutavad meie tegevust ja

tulemusi nii lühi- kui ka pikaajaliselt. Aruandlus tugineb Euroopa

kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) esimesele komplek le, mis tagab esitatava

teabe võrreldavuse, usaldusväärsuse ja asjakohasuse.

See aruanne on koostatud kahese olulisuse hindamise (DMA) tulemustele

tuginedes. See võimaldab määrata kindlaks kestlikkuse teemad, mis on kõige

olulisemad nii kontserni tegevuse mõju seisukohast kui ka töötajate, partnerite ja

reisijate ootuste vaates. Esmane hindamine korralda 2023. aastal. Aastal 2025

laiendasime analüüsi kogu väärtusahelale, et paremini mõista nii meie tegevuse

mõju keskkonnale ja ühiskonnale kui ka keskkonna- ja sotsiaalsete tegurite mõju

e evõ e vastupidavusele ja arengule.

Tulemuste põhjal anname aruandes ülevaate oma tegevusest, tuginedes

järgnevatele standarditele:

• üldised avalikustamisnõuded ESRS2;

• keskkond: E1, E2, E3, E5;

• sotsiaalvaldkond: S1, S2, S3, S4;

• juh mine: G1.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 62

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 63

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 64

Anname ülevaate kestlikkusaruandluse ulatusest ja kirjeldame, kuidas on

kestlikkuse põhimõ ed lõimitud meie igapäevategevusse. Selgitame juhtkonna rolli

ja vastutust kestlikkusega seotud teemade juh misel ning kirjeldame vastavaid

juh mis- ja otsustusprotsesse. Samu käsitleme protsesse, mille abil maandame

nega ivse mõju ja juhime kestlikkusega seotud riske.

Lisaks toome esile seosed e evõ e strateegia, ärimudeli ja väärtusahelaga,

näidates, kuidas arvestame sidusrühmade huve ning kuidas on meie lähenemine

seotud kahese olulisuse hindamise tulemustega.

See ESRS-il põhinev kestlikkusaruanne on koostatud konsolideeritud kujul ja

hõlmab sama aruandeperioodi kui kontserni raamatupidamisaruanne.

Konsolideerimise ulatus erineb siiski osaliselt: raamatupidamisaruandes kajastub

uus tütare evõte AS Airport Fuel Terminal, mis asuta 2. oktoobril 2025, kuid

siinses kestlikkusaruandes seda veel ei kajastata. Põhjus on asjaolu, et kahese

olulisuse hindamine teh 2025. aasta mais, st enne selle tütare evõ e asutamist.

AS Airport Fuel Terminal kaasatakse kestlikkusaruandlusse alates järgmisest

aruandeperioodist, st 2026. aastast.

Kontsern ei ole jätnud välja mingit klassifitseeritud ega tundlikku teavet, samu

mi e intellektuaalomandi, oskusteabe ega innovatsioonitulemustega seotud infot,

nagu on sätestatud ESRS-i 1 jao ses 7.7e. Ühtlasi ei ole kasutatud erandit, mis

lubaks jä a avaldamata tulevasi arengusuund või läbirääkimiste all olevaid teemasid,

vastavalt direk ivi 2013/34/EL ar klite 19a lõikele 3 ja 29a lõikele 3.

Kestlikkusaruandes kasutatakse järjepidevalt lennukiikooniga klikitavaid viiteid,

mis lihtsustavad lugeja liikumist peatükkide vahel.

Väärtusahel See aruanne hõlmab kontserni väärtusahelat nii üles- kui ka allavoolu ulatuses, lähtudes kahese olulisuse hindamisel tuvastatud mõjust, riskidest ja võimalustest. Osa kestlikkusega seotud polii kaid, tegevusi ja eesmärke rakendub ka väärtusahela osadele ning nende täpne ulatus ja rakendusala on iga teema käsitlemisel eraldi kirjeldatud. Ajavahemik Aruandes kasutatud ajavahemik on kooskõlas raamatupidamisaruande, kahese olulisuse hindamise, põhiliste tulemusnäitajate (KPI) ja tegevusplaanidega:

 lühiajaline: 2025,  keskpikk: 2026–2030,  pikaajaline: alates 2031. aastast.

Hinnangute ja eelduste kasutamine Enamik selles aruandes esitatud kvan ta ivsetest andmetest pärineb kontserni

raamatupidamis- ja andmehaldussüsteemidest. Kui teave on saadud

koostööpartneritelt või muudelt välistelt osapooltelt, on see aruandes eraldi

nimetatud.

Väärtusahelaga seotud andmete puhul ei kasuta me hinnangulisi arvutusi, vaid

tugineme partnerite esitatud dokumen dele, aruannetele ja arvetele. Andmeid,

mille õigsuses või täielikkuses ei ole piisavat kindlust, ei ole aruandesse kaasatud.

Aruandluse täpsuse ja võrreldavuse parandamiseks arendame järjepidevalt oma

andmekogumise ja -halduse süsteeme ning hendame koostööd väärtusahela

partneritega.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 65

Muudatused ja parandused 2025. aasta kestlikkusaruanne on varasemast GRI-põhisest aruandest põhjalikum.

Kõik muudatused ja varasemate vigade parandused on selgitatud kas vastavas

avalikustamisnõudes või teemat käsitlevas jao ses. Kontsern ei ole kasutanud

ESRS-i 1 lisas C lubatud järkjärgulisi leevendusi.

Auditeerimine ja kontroll Aruanne on vabatahtlik ega ole läbinud audiitorkontrolli. Süsinikuheitmete andmed

aastani 2024. on läbinud kolmanda osapoole audi ning valideeritud Airport Carbon

Accredita on (ACA) programmi raames.

Kontsernis kogutakse kestlikkusega seotud andmeid süstemaa liselt osakondade

kaupa ja lõimituna igapäevastesse tööprotsessidesse. Andmed koondab keskseks

andmes kuks kestlikkuse juht.

Andmete õigsust ja terviklikkust kontrollitakse mitmel tasandil, sh osakondade

tasandil tehtavate esmaste kontrollide, neljasilmapõhimõ e, funktsioonide lahususe

ning automa seeritud IT-kontrollide kaudu. Lisaks tehakse enne aruande

kinnitamist siseauditeid ja ristkontrolle, et tagada esitatava teabe usaldusväärsus ja

kvaliteet.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 66

Selles peatükis antakse ülevaade kestlikkuse juh misest ja vastutuse jaotusest kontsernis.

Viieliikmeline nõukogu suunab juhatuse tegevust, kinnitab kontserni strateegia ja aastaeelarve ning hindab kord kvartalis majandus- ja tegevustulemusi, sh kestlikkusega seotud mõõdikuid. Nõukogu roll on tagada, et kontserni tegevus on kooskõlas pikaajaliste eesmärkidega, anda suuniseid kestlikkuse teemadel ja jälgida strateegia elluviimist. Nõukogu kogunes 2025. aastal 8 korda, keskendudes strateegilistele küsimustele, investeeringutele ja tulemuslikkusele. Nõukogu liikmete ame aeg on 3 aastat ja nende tasustamine on avalikustatud vastavalt keh vatele nõuetele.

Neljaliikmeline juhatus vastutab kontserni strateegia elluviimise, riskide juh mise ning kestlikkuse eesmärkide lõimimise eest igapäevategevusse ja finantsplaneerimisse. Juhatus kinnitab kestlikkuse tegevuskavad, jaotab nende elluviimiseks vajalikud ressursid ja jälgib ESG eesmärkide täitmist. ESG juhtrühma e epanekud viiakse äritegevustesse juhatuse liikme kaudu, kelle vastutusvaldkonda kuuluvad finantsjuh mine, kvaliteet ja riskijuh mine. Juhatus kannab lõppvastutust kontserni kestlikkuse tulemuste eest.

Juhtkond, kuhu kuuluvad valdkondade juhid, toetab strateegia elluviimist kogu kontsernis ning tütare evõtetes AS Tallinn Airport GH, AS Airport City ja AS Airport Fuel Terminal. Kõik tütare evõ ed lähtuvad kontserni kestlikkuse polii kast, annavad panuse kestlikkuse tegevuskavadesse ning esitavad vastavad andmed ESG juhtrühmale, tagades ühtse juh mis- ja aruandlusprak ka kogu kontserni ulatuses.

ESG juhtrühma juhib kestlikkuse juht ning selle koosseisu kuuluvad juhatuse liige, juhtkonna liige ning kvaliteedi-, vastavus- ja keskkonnaosakonna juht. ESG juhtrühm koordineerib kestlikkusega seotud tegevusi kogu kontsernis ja suunab kestlikkuse igapäevaseid protsesse. 2025. aastal pidas ESG juhtrühm 6 koosolekut. Juhtrühma peamised ülesanded on:

 kestlikkuse (ESG) polii kate ja tegevuskavade elluviimise koordineerimine koostöös valdkondade juh dega;

 ESG eesmärkide lõimimine riskihindamisse ja juh misotsuste tegemisse;  kahese olulisuse analüüside tegemine peamiste mõjude, riskide ja

võimaluste (ingl impact, risk and opportunity, IRO) tuvastamiseks;  ESG mõõdikute jälgimine ja kestlikkuse aruandluse koordineerimine;  parendusvajaduste tuvastamine ja edastamine vastutavatele osakondadele,

samu parandustegevuste elluviimise toetamine. Kestlikkuse juh mine on kontsernis korraldatud kõrgeimal juh mistasandil juhatuse

eestvedamisel ning viiakse prak liste tegevusteni läbi ESG juhtrühma ja kestlikkuse

juhi.

Nõukogu (I) Juhatus (A)

ESG juhtrühm (R) Keskkonna eest vastutaja

Sotsiaalia eest vastutaja

Juhtimise eest vastutaja

Kestlikkuse juht (R)

Spetsialistid (C)

Riskijuht (C)

Joonis 5. Kestlikkuse juh mise struktuur (I – informeeritav,

A – vastutaja, R – teostaja, C – nõustaja)

Ühingujuh mise põhimõ ed ja vastutuste jaotus on kirjeldatud tegevusaruande peatükis „Ühingujuh mine“ (vt lk 11–17).

Nõukogu ja juhatuse koosseisu mitmekesisust ja liikmete kogemusi käsitlev teave on esitatud lehekülgedel 12–16.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 67

Juhatus tuvastas koostöös osakondadega kontserni jaoks olulised mõjud, riskid ja võimalused (IRO), mis moodustavad kestlikkuse polii ka ja edasiste tegevuste aluse.

Iga IRO on seotud kindlate tulemusnäitajatega (KPI), mis on koondatud viieaastasesse tegevuskavasse. Tegevuskava koostab ESG juhtrühm ja juhatus kinnitab selle. Eesmärkide täitmist ja tulemusi hinnatakse vähemalt kord aastas.

IRO-dega seotud tegevuste elluviimise eest vastutavad osakonna- ja valdkonnajuhid oma aastaste eesmärkide ja valdkondlike strateegiate kaudu. Järelevalve ja võimalike probleemide tõstatamise roll on jaotatud järgmiselt:

 keskkonnaga seotud IRO-de puhul kvaliteedi-, vastavus- ja keskkonnajuh mise osakonna juht;

 sotsiaalsete IRO-de puhul personalijuht;

 juh misega seotud IRO-de puhul juhatuse liige, kelle vastutusvaldkonda kuuluvad finants-, kvaliteedi- ja riskijuh mine.

Kestlikkuse juht koordineerib avalikustatava ESG teabe e evalmistamist ning toetab osakondi kestlikkuse põhimõtete lõimimisel igapäevategevusse koostöös ESG juhtrühmaga.

Andmete kvaliteet ja aruandlus

Osakonnad koguvad ja esitavad kestlikkusega seotud andmed ESG juhtrühmale, kes koondab need terviklikuks ülevaateks enne kestlikkuse aruandesse lisamist. Vajaduse korral kaasatakse väliseid eksperte, et tagada kasutatava metoodika asjakohasus ning andmete täpsus ja usaldusväärsus.

Kestlikkuse juht koondab olulisemad järeldused ja tähelepanekud ESG juhtrühmale ning juhatusele, et tagada juhtkonnale õigeaegne ja piisav teave kestlikkusega seotud otsuste tegemiseks.

2025. aastal kaasa kestlikkuse konsultante kahese olulisuse analüüsi tegemiseks, kliimariskide hindamiseks, väärtusahela tuvastamiseks ja CSRD-põhise kestlikkusaruande e evalmistamiseks.

Sotsiaalsed IRO-d

Juhtkonna liige

Personalijuht

Juh mise IRO-d

Juhatuse liige

Finants-, kvaliteedi- ja

riskijuh mine

Keskkonna IRO-d

Kvaliteedi-, vastavusus- ja

keskkonnajuh mise

osakonnajuht

Lennuvälja- ja

reisijateenused

Joonis 6. illustreerib, kuidas iga oluline teema on seotud vastutava

ülevaatajaga ning milline on osakondade roll nende rakendamises ja

andmete kogumises.

Olulised mõjud, riskid ja võimalused (IRO-d) on esitatud lehekülgedel 67–76.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 68

Kontserni aruandluses kajastatavad olulised teemad on määratud vastavalt ESRS-i ja Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) kahese olulisuse hindamise rakendusjuhisele IG1. Protsessi toetas konsultatsioonifirma Millton New Nordics.

Kahese olulisuse põhimõ e alusel tuvasta ja hinna olulisi mõjusid, riske ja võimalusi (IRO) nii kontserni enda tegevustes kui ka terves väärtusahelas.

Tuvastatud olulised IRO-d on esitatud kahese olulisuse maatriksis. Keskkonnateema „lennukijäätõrje mõju sademeveele“ jäi küll finants- ja mõjupõhise olulisuse lävendist allapoole, kuid töötajate ja sidusrühmade sisendi põhjal lisa see aruandesse, polii kasse ja tegevuskavasse.

Joonisel 7 on sama olulisusega teemad koondatud kõrvu paiknevate ikoonidena. Gruppide kirjeldused on esitatud alljärgnevalt:

 Grupp 1 hõlmab järgmisi IRO-sid: inimõigused ja diskrimineerimiskeeld; teabe kä esaadavus ja kvaliteet reisijatele, külalistele ja avalikkusele; õiglased töö ngimused partner- ja alltöövõtjatele.

 Grupp 2 käsitleb kohalike kogukondade ja veekogude puhast ve ja kanalisatsiooni ning reisijate ja külastajate turvalisust.

 Grupp 3 hõlmab õiglast töötasu väärtusahelas ning jäätmeteket ja sorteerimist.

 Grupp 4 käsitleb energiatarbimist ja energiaallikate jaotust, tööaja korraldust, töötervishoidu ja -ohutust ning meetmeid korruptsiooni, altkäemaksu ja väärkäitumise ennetamiseks.

Joonis 7. annab ülevaate tuvastatud mõjudest, riskidest ja võimalustest (IRO-d).

IRO-de nimetused on lühendatud. X-telg näitab finantsolulisust, Y-telg mõju

olulisust

Minimaalne Oluline Eri oluline

M in

im aa

ln e

O lu

lin e

E ri

o lu

lin e

Kõik hinnatud teemad, mis ei osutunud oluliseks

Õiglane palk

Grupp 4

Grupp 1 Grupp 3

Väärtusahela tervis ja ohutus

Grupp 2

Sotsiaalmajanduslik mõju

Reisijate tervis ja ohutus

Juurdepääs toodetele ja teenustele

CO₂e heide

CO₂e heite vähendamise eesmärgid

CO₂e heite tõendatud vähendamine

Lennukijäätõrje mõju sademeveele Jätkusuutlikud ehitusmaterjalid

Andmekaitse ja infoturve

Läbipaistev juh mine

Vastavus- ja toimepidevus

Rikkumisest teataja kaitse

Omandistruktuur Digitaliseerimine

Töö- ja eraelu tasakaal

Reostuste ja rajajäätõrje mõju sademeveele Kontserni ärimudel, partnerlused ja väärtusahel on kirjeldatud aruande

lehekülgedel 78–80.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 69

ESRS Olulised teemad

Mõju, risk või

võimalus

Asukoht

väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine

E1 kliimamuutused

CO₂ heide (mõjualad

1, 2 ja 3)

Risk koos tegeliku

nega ivse mõjuga

Allavoolu

Kontserni CO₂ jalajälg tuleneb eelkõige mõjuala 3 tegevustest, mis on lennuoperatsioonid, ehitustegevus ja reisijate

saabumine lennujaama. 2025. aastal oli heitkogus ligikaudu 28 598 tCO₂e, millest suurem osa (98%) oli seotud mõjualaga

3. Need heitkogused kujutavad endast lühiajalisi ja keskpikki üleminekuriske, mis suurendavad tegevuskulusid ja

investeerimisvajadust, ning pikaajalisi füüsilisi riske, mis võivad mõjutada taristut. Tallinna lennujaama kliimaneutraalsuse

saavutamine eeldab heite vähendamist kogu väärtusahelas.

 Leevendusmeetmed hõlmavad kontsernile kuuluva autopargi elektrifitseerimist, vähese süsinikusisaldusega ligipääsu

edendamist (nt trammiliini rajamine, sõidujagamise parkimine) ning maapealsete teenuste osutajate vähese heitega

sõidukite nõude ja jätkusuutliku ehituse nõuete rakendamist. Lühiajaliselt toovad need tegevused kaasa kulude kasvu

energiaülemineku investeeringute ja hangete lisanõuete tõ u ning keskpikas plaanis investeeringuid vähese

süsinikusisaldusega taristusse, sh päikeseparkidesse.

CO₂ heite

vähendamise

eesmärgid

(ressursside ja

tehnoloogia

kä esaadavus, talvine

kliima, hinnatõus)

Võimalik nega ivne

mõju Oma tegevus

Tallinna lennujaam on alates 2018. aastast vähendanud CO₂ otseseid heitkoguseid 96% võrra ja soovib hoida jääkheited

alla 10%, kompenseerides ainult väl matud heitkogused. 2025. aastal saavuta CO₂-neutraalsus (ACA tase 3+) ja

eesmärk on kliimaneutraalsus 2030. aastal. Reisijate ja lendude arvu kasv võib suurendada kompenseerimisvajadust ning

vajadust investeerida vähese heitkogusega tehnoloogiasse.

 Peamised katsumused võimaliku nega ivse mõju vähendamisel on seotud taastuvenergia piiratud kä esaadavuse,

elektriseadmete talvise töökindluse, eritehnika alterna ivide puudumise ja kõrgete investeeringukuludega. Katsumused

võivad mõjutada avalikku arvamust, töötajate usaldust ja juurdepääsu kestlikkuse rahastamisele, nihutades eesmärkide

saavutamist.

Tõendatud CO₂

heitkoguste

vähendamine

Võimalus Oma tegevus ja

allavoolu

Tõendatud heitkoguste vähendamine tugevdab kontserni mainet ja atrak ivsust jätkusuutlikkusele orienteeritud

partnerite seas ning parandab juurdepääsu rahastusele. Nega ivse mõju maandamine loob usaldusväärsuse, toetab

strateegia kooskõla ja aitab kaasa e evõ e kasvule, vähendades samal ajal regula ivseid ja finantsriske.

Järgnev tabel kajastab kontserni olulised IRO-d koos kirjeldusega, finantsmõju ning asukoha määratlusega väärtusahelas. ESRS-i nimetused on aruandes lingitud teemat käsitlevate peatükkidega, võimaldades lugejal kiires ja mugavalt liikuda vastava sisu juurde. Lisaks on nooltega tähistatud IRO juh mise meetmed.

Tabel 17. IRO-de selgitused

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 70

ESRS Olulised teemad

Mõju, risk või

võimalus

Asukoht

väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine

Energiatarbimine ja

energiaallikate jaotus

Võimalik nega ivne

mõju

Ülesvoolu, oma

tegevus ja allavoolu

Kontserni suurimad energiatarbijad on lennuraja valgustus, terminalid ning kü e-, ven latsiooni- ja jahutussüsteemid.

Elektrienergia on täielikult taastuv ning kaugküte kuni 70% ulatuses taastuvallikatest, kuid sõltuvus elektrivõrgust ja

fossiilkütustest muudab kontserni haavatavaks hinnakõikumiste ja kulude suurenemise suhtes. Kohapealne

päikeseenergia, mis võib ka a kuni poole tarbimisest, sõltub ilmas kuoludest. Kuna tegu on Ees elutähtsa teenuse

taristuga, on katkematu töö tagamiseks vajalikud varudiiselgeneraatorid.

Kontserni energiatarbimine suurendab nega ivset keskkonnamõju ja tegevuskulusid.

 Leevendusmeetmetena on rajatud 19 päikeseparki koguvõimsusega 4,4 MW, elektrifitseeritakse sõidukipark ja

ehitatakse LEED-ser fikaadiga hooneid. Tõhusust ja heitkoguseid reisija kohta jälgitakse mõõdikute abil. Eesmärk on

2030. aastaks toota kohapeal rohkem taastuvelektrit, kui tarbitakse.

E2 Saastus Reostuste ja

rajajäätõrje mõju

sademeveele

Risk koos tegeliku

nega ivse mõjuga Oma tegevus

Tallinna lennujaam töötab ööpäev ringi, mistõ u tuleb lennuliiklusala hoida aasta läbi puhta ja jäävabana. Regionaalsetes

lennujaamades tagatakse lennuliiklusala korrashoid keh vate töögraafikute ja lennuoperatsioonide vajaduste järgi.

Selleks kasutatakse naatrium- ja kaaliumformiaa del põhinevaid raja jäätõrjevahendeid, mis on biolagunevad ja

vähetoksilised. Sta s liselt näeme aastate jooksul pikenenud talvi, mis suurendavad nende vahendite kasutust. Tallinnas

mõjutab sademevee kvalitee lisaks Suur-Sõjamäe äravool ning na a- ja kütusesaaste, mis võib tekkida lennukite

tankimisel ja tehnika hooldamisel.

Tagajärjed ja riskid võivad hõlmata keskkonnatrahve ja leevendussüsteemide rakendamise ja haldamise kulu.

 Mõju vähendamiseks kasutatakse drenaažil põhinevat veejuh mist, kontrollitakse kemikaalide kasutamist ja tehakse

sademevee seiret, mille tulemusi kontrollib Keskkonnaamet. Saaste väl miseks tehakse regulaarset tehnika ja seadmete

hooldust, koolitatakse töötajaid ning reageeritakse kohe kõikidele leketele. Juhtumeid uurib lennuohutuse osakond, et

väl da reostuste kordumist.

E3 Vee- ja

mereressursid

Piirnevate veekogude

saastumine glükoolil

põhinevate

jäätõrjevahendite

tõ u

Tegelik nega ivne

mõju Oma tegevus

Reisijate ohutuse tagamiseks kasutatakse lennukite jäätõrjel propüleenglükooli (tüüp 1 ja 2). Glükool on värvitu, lõhnatu

ja vähetoksiline vedelik, mida kasutatakse laialdaselt toiduainetes, kosmee kas ja ravimitööstuses. Jäätõrjevahendina

seguneb see sulaveega ja selle jõudmisel veekogudesse suureneb ümbritsevates kraavides hapnikutarve, mis võib

mõjutada veekvalitee .

 Mõju vähendamiseks rakendab kontsern drenaažitaristut ja biolagunevaid jäätõrjevahendeid. Need meetmed

suurendavad lühiajaliselt tegevus- ja keskkonnajuh mise kulusid.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 71

ESRS Olulised teemad

Mõju, risk või

võimalus

Asukoht

väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine

E5 Ressursi-kasutus ja

ringmajandus

Jäätmete teke ja

sorteerimine

Tegelik nega ivne

mõju

Ülesvoolu, oma

tegevus ja allavoolu

Kui tarnijad, töötajad ja partnerid eiravad jäätmete sorteerimise nõudeid, suurenevad jäätmekäitluskulud ning

u liseerimisega seotud heiteid. Lisaks kujutab lennuväljal olev lah ne ja lendlev prügi otsest ohtu õhusõidukitele.

Praegune jäätmete sorteerimise tase on keskmiselt kuni 40% kuus, mis piirab materjalide taaskasutuse ja ringlussevõtu

võimalusi.

 Kontsern tegeleb olukorra parandamisega mitmel tasandil, rakendades kohapealset jäätmete sorteerimist, lõimides

kestlikkuse nõuded lepingutesse, tehes jäätmeruumides regulaarset kontrolli ja korraldades partneritega

koostöökohtumisi. Lennuväljal patrullivad pidevalt rajameistrid, kes eemaldavad liiklusalalt kõik esemed ja prügi, et

tagada lennuohutus. Kõrgema sorteerimistaseme saavutamine võimaldab vähendada jäätmekäitlusega seotud

tegevuskulusid ning toetab Euroopa Liidu jäätmete sorteerimise ja ringluseesmärkide täitmist.

Jätkusuutlikud ja

taaskasutatud

ehitusmaterjalid

Võimalus Ülesvoolu ja oma

tegevused

Sidusrühmad soovivad näha projek des taaskasutatud ja vähese keskkonnamõjuga ehitusmaterjale.

 Strateegiliselt toetab selliste materjalide lõimimine jätkusuutlikku taristut ja Euroopa Liidu taksonoomia nõuetele

vastavust. Praegu käsitletakse rakendamist projek põhiselt koos LEED-standardi kasutamisega.

Eelnimetatud materjalid suurendavad lühiajalisi kulusid, kuid võivad vähendada pikaajalisi hoolduskulusid ja parandada

juurdepääsu rahastusele.

S1 Oma töötajaskond Tööaeg

Tegelik posi ivne

mõju Oma tegevus

Umbes 80% meie töötajatest töötab vahetustega, et tagada lennujaama ööpäevaringne toimimine. Varajased väljumised

algavad kell 4 hommikul ja hilised lõppevad kella 2 paiku öösel.

 Järgime rangelt Ees tööõigust ja Euroopa Liidu direk ive, mis reguleerivad töö- ja puhkeaega, sh öötööd, ületundide

tegemist ja kohustuslikke puhkeperioode. Tööajakavade koostamisel võtame võimaluse korral arvesse töötajate eelistusi.

Me reageerime opera ivselt puudumistele ja haiguslehtedele, et vähendada töötajate väsimust ning tagada

tööprotsesside katkematu ja ohutu toimimine.

Tegevused: paindlik graafikute planeerimine, kiire reageerimine puudumistele ja regulatsioonide järgimine.

Õiglane ja

konkurentsivõimeline

palk

Risk Oma tegevus

Kui välised majandus ngimused või turuolukord vähendavad töötasu konkurentsivõimet, võib kontsernil olla keeruline

talente meelitada ja hoida.

 Selle riski vähendamiseks hoiame tasustamise põhimõ ed läbipaistvad, vaatame regulaarselt üle palgad ja hüved,

tagame õigeaegse palgamakse ning jälgime palgalõhet, et tagada võrdne tasu. Oleme alustanud e evalmistusi Euroopa

võrdse palga direk iviga vastavusse viimiseks, et tugevdada õiglast ja läbipaistvat tasustamist.

Meie eesmärk on säilitada konkurentsivõimelised prak kad ja pakkuda atrak ivset väärtuspakkumist, mis toetab

talen de hoidmist ja organisatsiooni pikaajalist edu.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 72

ESRS Olulised teemad

Mõju, risk või

võimalus

Asukoht

väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine

Töö- ja eraelu tasakaal Tegelik nega ivne

mõju Oma tegevus

Töö- ja eraelu tasakaalu hoidmine on maapealse teeninduse ja reisijate teenindusega seotud töötajatele keerukas, eri

pphooaegadel. Vahetustega töö, füüsiline koormus ja töömahu hooajaline kasv suurendavad väsimusriski ning võivad

mõjutada töötajate heaolu ja voolavust. Uue töötaja täielik opera ivvalmidus saavutatakse kuni 6 kuuga, mistõ u on

olemasolevate töötajate hoidmine ja mo veerimine krii lise tähtsusega. Pikk väljaõppeperiood mõjutab otseselt ka

teenuse kvalitee ja opera ivset valmisolekut, rõhutades vajadust stabiilse ja toetava töökeskkonna järele.

 Mõju leevendamiseks kohandame töögraafikuid, tagame pikemaid puhkeperioode, pakume veebikoolitusi

läbipõlemise ennetamiseks, psühholoogilist tuge ja stressijuh mise töötube ning rakendame lisahüvesid ja

tunnustamisprogramme, et hoida töötajad mo veerituna ja vähendada riske.

Töötajate

töötervishoid

ja -ohutus

Tegelik nega ivne

mõju Oma tegevus

Lennujaama tegevusega kaasnevad mitmesugused töötervishoiu ja -ohutuse riskid, eeskä maapealse teeninduse,

pagasikäitluse, hooldustööde ning masinate ja seadmete kasutamisega seotud ame kohtadel. Peamised ohutegurid on

müra ja vibratsioon, muutlikud ilmas kuolud ning liikuva tehnika läheduses töötamine. Teatud tööülesannete puhul võib

esineda ka kokkupuuteid kemikaalidega. Terviseriskid on seotud raskuste käsitsi teisaldamise ja ergonoomikaga ning

pikaajalise tööga ekraanide taga, samal ajal kui psühhosotsiaalsed riskid tulenevad töökoormuse kõikumisest,

pphooaegadest ja ebaregulaarsest vahetustega tööst.

 Riskide maandamiseks oleme uuendanud riskianalüüsi, tööohutuskäsiraamatu ja juhendid, korraldanud füüsilise

keskkonna mõõtmisi ning sisekontrolle ja auditeid, et tagada ohutu töökeskkond. Kõikidele töötajatele tutvustame tööle

asumisel töökeskkonnariske ja isikukaitsevahendite kasutamise nõudeid.

Inimõigused ja

diskrimineerimiskeeld

Tegelik posi ivne

mõju Oma tegevus

Kontsernis ei ole tuvastatud inimõiguste rikkumisi. Strateegilise juh mise juurde kuuluvate hea äriee ka põhimõtete

alusel oleme taganud töötajatele keskkonna, kus lähtume võrdse kohtlemise põhimõtetest, mille tulemusi jälgime

töökeskkonna riskianalüüsi kaudu.

 Meie eesmärk on luua töökeskkond, kus kõik töötajad tunnevad end turvaliselt, kaasatuna ja väärtustatuna. Me ei

luba diskrimineerimist, ahistamist ega ebaõiglast kohtlemist soo, vanuse, rahvuse, usu, seksuaalse orientatsiooni, puude

ega muude kaitstud omaduste alusel. Värbamine, edutamine ja tasustamine toimuvad läbipaistvalt ja õiglaselt, järgides

kõigile töötajatele tutvustatud protseduure.

E evõ e protseduurid kehtestavad nulltolerantsi diskrimineerimise ja ahistamise suhtes ning töötajatele on loodud

selged võimalused muredest teatamiseks. Regulaarsed koolitused ja teadlikkuse suurendamise tegevused toetavad

vaimset heaolu ning aitavad kujundada kaasavat töökeskkonda. Arvestame töötajate individuaalseid vajadusi

töökeskkonna kujundamisel, töövahendid ja -kohad kohandame ergonoomiliseks ja ohutuks.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 73

ESRS Olulised teemad

Mõju, risk või

võimalus

Asukoht

väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine

S2 Töötajad

väärtusahelas

Õiglased

töö ngimused

partner- ja

alltöövõtjatele

Võimalik posi ivne

mõju Üles- ja allavoolu

Koostöös partneritega saame aidata väärtusahela töötajaid õiglasemate ja ee lisemate tööprak kate rakendamisel,

edendades jätkusuutlikku ja sotsiaalselt vastutustundlikku tarnevõrgus kku.

 Ootame, et meie partnerid lähtuksid Ees Vabariigis keh vast õigusest, mille alusel nad tagavad töötajatele õiglase

tasu ja tööohutusnõuded ning järgivad ee lisi tööprak kaid kestlikkuse nõuetele tuginedes. Rentnikele ja maapealsete

teenuste osutajatele tagame ohutu töökeskkonna ja puhkeruumid. Samu töötame välja käitumiskoodeksit, mis toetab

inimõiguste põhimõ eid.

Partnertöötajate tervis

ja ohutus

Võimalik nega ivne

mõju Üles- ja allavoolu

Kontserni partnertöötajad ja alltöövõtjatest töötajad seisavad oma töökohal silmitsi võimalike füüsiliste ja

psühhosotsiaalsete riskidega. Nende vähendamiseks tutvustame lennujaama töökeskkonna riske ja nõuame partneritelt

ohutusnõuete järgimist.

 Aastatel 2025–2027 on planeeritud 44 siseaudi t e evõ e osakondades ja 25 audi t partnerorganisatsioonides.

Kuigi meie territooriumil tegutsevad e evõ ed on teadlikud lennujaamaspetsiifilistest ohutusnõuetest ning näitavad

üldiselt kõrget ohutuskultuuri taset, on pidev suhtlus kontserni ja partnerite vahel vajalik nende standardite säilitamiseks

ja parandamiseks. Lisaks soovime parandada ohutusdokumen de ja juhiste opera ivset ligipääsetavust partneritele,

tagades, et neil oleks õigeaegne ja ajakohane info muudatuste ja nõuete kohta.

Õiglane palk

väärtusahelas

Võimalik posi ivne

mõju Üles- ja allavoolu

Teeme kõik endast oleneva, et tasuda partneritele kaupade ja teenuste eest esitatud arved mõistliku aja jooksul

kokkulepitud tähtajaks, võimaldades nii neil teha oma alltöövõtjatele ja töötajatele tehtud töö eest tasu väljamaksed

õigel ajal.

 Tagame, et meie kompensatsioonisüsteemid on seadusega kooskõlas, läbipaistvad ja tööturul konkurentsivõimelised.

Töötajatele maksame tasu, mis kajastab nende rolli, oskusi ja tulemusi järjepidevalt ja õiglaselt. Samu ootame, et meie

partnerid järgiksid Ees Vabariigis keh vat seadust ja tagaksid oma töötajatele õiglase tasu. Selleks oleme kehtestanud

makse ngimused, mis tagavad esitatud arvete õigeaegse tasumise ja omakorda võimaldab neil väärtusahela töötajatele

palgad õigeaegselt edastada.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 74

ESRS Olulised teemad

Mõju, risk või

võimalus

Asukoht

väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine

S3 Mõjutatud

kogukonnad

Kohalike kogukondade

ja veekogude puhas

vesi ning

kanalisatsioon

Tegelik nega ivne

mõju Allavoolu

Lennujaama tegevus võib mõjutada ümbritsevaid veekogusid peamiselt sademevee kaudu, mis võib sisaldada

jäätõrjekemikaalide jääke. Need vahendid on vees kerges lahustuvad ja biolagunevad. Nende lagunemisel suureneb

biokeemiline hapnikutarve (BHT), mis võib aju selt mõjutada veekvalitee . Keskkonnaame hinnangul ei ole täheldatud

mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kuid avalikkuse, töötajate ja partnerite oluliste teemade analüüsil tõusis teema

oluliseks. Soovime suurendada teadlikkust ja tagada läbipaistvuse.

 Lumi koos jäätõrjevahendite jääkidega kogutakse lumesulamisaladele, kuhu on paigaldatud püüdurid, ning äravool

juhitakse kanalisatsiooni, sulaveega liikunud vesi jõuab Pirita jõkke ja sealt Tallinna lahte. Riskide vähendamiseks teeme

Keskkonnaame le regulaarset seiret ja hooldame äravoolutaristut.

Sotsiaal-majanduslik

mõju kohalikele

partneritele ja

kogukondadele

Võimalus Allavoolu

Kontsern parandab Ees ühenduvust ja piirkondlikku ligipääsetavust, tagades usaldusväärse lennuliikluse CAT II

ser fitseerimise ning regionaalsete lennujaamade haldamise kaudu. See vähendab ilmas kust ngitud häireid ja tagab

kohalikele kogukondadele järjepideva ligipääsu nii kodumaistele kui ka rahvusvahelistele sihtkohtadele.

Kontsern edendab turismi, e evõtlust ja töövõimalusi: teenindatud reisijate arv toetab hotellide, transpordi, restoranide

ja kultuurisektori arengut.

 Regionaalsete lennujaamade käitamine aitab väl da äärealade isoleeritust, luua töökoh ja soodustada

investeeringuid. Lisaks pakutakse ligipääsu haridusele, meditsiinile ja päästelendudele. Lennunduse mõju

suurendamiseks antakse välja s pendiume ja korraldatakse töövarjutusprogramme ning kogukonna kaasamine tugevdab

sidemeid ja arendab lennundusteadmisi.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 75

ESRS Olulised teemad

Mõju, risk või

võimalus

Asukoht

väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine

S4 Tarbijad ja

lõppkasutajad

Teabe kä esaadavus

ja kvaliteet reisijatele,

külalistele ja

avalikkusele

Tegelik posi ivne

mõju Allavoolu

Kontsern tagab, et reisijatel, külalistel ja avalikkusel on juurdepääs kvaliteetsele, täpsele ja õigeaegsele teabele lendude,

ajakavade, tühistamiste, protseduuride ja teenuste kohta.

 Vastused päringutele on ala andmepõhised ja need on kinnitanud vastava valdkonna spetsialis d. Läbipaistvuse

edendamiseks pakume selget, arusaadavat ja võrreldavat teavet mitme kanali kaudu: sise- ja väliskommunikatsiooni,

digiplatvormide ja pressiteadete kaudu. Kõik esitatud fak d on kontrollitavad ja arvutuskäigud korratavad.

Reisijate ja külastajate

tervis ja ohutus

Tegelik posi ivne

mõju Allavoolu

Kontsern tagab reisijate ja külastajate ohutuse nii hoonetes kui ka lennuvälja territooriumil liikumisel.

 Seadmeid ja protsesse jälgitakse pidevalt, et ennetada terviseriske ja väl da õnnetusi. Regulaarsete seirete ja audi te

abil kontrollitakse vastavust ohutusnõuetele ning kõrvalekalded kõrvaldatakse kohe. Reisijate ja külaliste saatmine

lennuväljal toimub protseduuride alusel, et väl da nende kokkupuudet töötavate mootorite, liikuvate sõidukite ja muude

riskidega. Vajaduse korral kasutatakse ohutuspiirdeid ja hoiatusmärgistust, et tagada turvaline liikumisteekond.

Lennujaam pakub ratastooliteenust ja erivajadustega reisijate abistamist, et vähendada terviseriske ning tagada turvaline

liikumine.

Reisijate ja külastajate

turvalisus

Tegelik posi ivne

mõju Allavoolu

Kontsern tagab reisijate ja nende vara turvalisuse, rakendades mitmekihilisi julgestusmeetmeid, nüüdisaegseid

läbivalgustusseadmeid ning regulaarseid riskihinnanguid.

 Turvakontroll toimub Euroopa Liidu nõuete alusel ning uued seadmed võimaldavad kontrollida pagasi sisu kiiremini ja

mugavamalt, vähendades reisijate koormust. Turvaprotsessid vaadatakse pidevalt üle ja neid uuendatakse, et ennetada

riske ja tagada vastavus rahvusvahelistele standarditele. Koostöö Politsei- ja Piirivalveame ga ning kriisiõppused koos

koolitatud personali ja selgete protseduuridega loovad keskkonna, kus reisijad tunnevad end kaitstult ja usaldusväärselt.

Juurdepääs toodetele

ja teenustele kõigile

kliendigruppidele

Tegelik posi ivne

mõju Allavoolu

Kontsern tagab kõigile reisijatele, sh erivajadustega inimestele, ligipääsetava ja kvaliteetse juurdepääsu taristule ja

teenustele.

 Ligipääsetavus on läbimõeldud kõigis ehitus- ja renoveerimisprojek des. Reisikogemuse parandamiseks on kasutusele

võetud iseteeninduspagasi ja ülemõõdulise pagasi registreerimine, iseteenindusväravad ja EDSCB C3

turvakontrolliseadmed, mis lihtsustavad läbipääsu. Uued ootealad pakuvad rohkem ruumi ja mugavust, terminalis on

selged viidad ja takistusteta liikumisteed. Piiratud liikumisvõimega reisijatele tehakse ligipääsetavuse auditeid ja kõik

laiendused vastavad universaalse disaini standarditele.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 76

ESRS Olulised teemad

Mõju, risk või

võimalus

Asukoht

väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine

G1 juh mine Andmekaitse,

küberturvalisus ja

infoturve

Võimalik

nega ivne mõju

Ülesvoolu, oma

tegevus ja allavoolu

Andmekaitse- ja infoturberikkumised võivad põhjustada andmelekkeid, volitamata ligipääsu ja teenuste katkestusi, mis

ohustavad reisijate, töötajate ja partnerite usaldust. Riskid võivad tekkida partnerite süsteemidest ja sisemistest

eksimustest või mõjutada reisijaid ja teenuseid.

 Kontsern vähendab andmekaitse- ja infoturbeintsidente, mis võivad ohustada andmete ja süsteemide turvalisust.

Infoturbehaldusel järgitakse ISO 27001 standardeid, riskijuh mine hõlmab pidevat tuvastamist ja leevendamist.

Korraldatakse küberturvalisuse koolitusi ja õngitsuskampaaniaid, et suurendada töötajate teadlikkust. Kohustuslikud

koolitused katavad paroolihalduse, pahavaratõrje, lunavarakaitse ja mobiilseadmete turvalise kasutuse. Eesmärk on null

suuremat intsiden aastas ja ISO 27001 ser fitseerimine 2025. aastal.

Läbipaistvad

juh misprak kad

Võimalik

nega ivne mõju

Oma tegevus ja

allavoolu

Puudulik läbipaistvus juh mises võib vähendada töötajate ja sidusrühmade usaldust, tekitada ebaselgust otsustes,

vähendada vastutust ning nõrgendada vastavust ee ka- ja õigusnormidele.

 Riskide vähendamiseks rakendab kontsern hea ärijuh mise tava ja äriee ka korda. Infot jagatakse regulaarselt

infokoosolekute, uudiskirjade ja intrane kaudu. Tagasisidesessioonid toetavad parendustegevusi ning

koolitusprogrammid arendavad juh misoskusi ja töötajate heaolu. Töötajate liitumiste ja lahkumiste kuuülevaated

suurendavad läbipaistvust.

Vastavuse ja

toimepidevuse

juh mine

Risk võimaliku

nega ivse mõjuga

Oma tegevus ja

allavoolu

 Oleme Ees s elutähtsa teenuse osutaja ja vastutame selle toimepidavuse eest.

Rakendame vastavuse ja toimepidevuse juh mise põhimõ eid ning vastavuse tagamist eelkõige lennuvälja käitajale ja

aeronavigatsiooniteenuse osutajale kehtestatud nõuetele, et tagada teenuste järjepidevus. Regulaarsete audi te ja

kriisijuh mise õppuste kaudu valmistume hädaolukordadeks.

Võimalik risk tuleneb e enägematutest sündmustest, nagu geopolii lised pinged, tarneahela katkestused ja

loodusõnnetused, mis võivad mõjutada äri jätkusuutlikkust, vähendada sidusrühmade usaldust ning häirida krii liste

teenuste osutamist. Sellised sündmused võivad kaasa tuua opera ivseid katkestusi ja mõjutada laiemalt ühiskonna

toimimist.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 77

ESRS Olulised teemad Mõju, risk või võimalus Asukoht väärtusahelas Kirjeldus ja mõju/riski/võimaluse juh mine

Polii line mõju ja

omandistruktuuri

tagajärjed

Risk koos tegeliku nega ivse

mõjuga

Oma tegevus ja

allavoolu

Kontsern kuulub Ees Vabariigile ja on Kliimaministeeriumi haldusalas. Omaniku ootused hõlmavad jätkusuutlikku ja tõhusat

majandamist, ühenduvuse parandamist, taristu arendamist ning avaliku huvi teenimist. E evõte peab olema kasumlik ja maksma

omanikutulu, kuid täidab ka strateegilisi kohustusi, mis on olulised riigi regionaalse ühenduvuse ja majanduse jaoks, ent ei pruugi

olla otseselt majanduslikult tasuvad (nt regionaalsete lennujaamade käitamine). Polii line mõju avaldub riiklike strateegiate ja

õigusnõuete järgimises, mis suunavad investeeringuid ja teenuste kä esaadavust. Polii liste prioritee de muutumine võib

mõjutada kasumlikkust, investeeringute ajakava ja tegevuste paindlikkust, suurendades kulusid ning piirates ärivõimalusi.

 Hindame regulaarselt polii lise mõju ohte ning tagame, et juhatus ja nõukogu tegutsevad iseseisvalt, järgides õigusakte ning

tasakaalustades ärihuve ja ühiskondlikke vajadusi.

Innovatsioon,

digitaliseerimine

ja tegevuse

tõhusus

Võimalus posi ivse mõjuga Oma tegevus

Iseteeninduslahenduste rakendamine loob võimaluse tugevdada lennujaama konkurentsivõimet, tõhustada käitamisprotsesse

ja suurendada klien de rahulolu.

 Automaatsete check-in’i ja pagasi äraandmise süsteemide juurutamine parandab reisijakogemust. Tehisaru kasutamine

reisijavoogude prognoosimiseks ja ressursiplaneerimiseks vähendab ooteaegu ning op meerib ressursikasutust. Nu kad

hoonehaldussüsteemid ja energiatõhus tehnoloogia aitavad vähendada kulusid ning suurendada töökindlust. Koostöö

tehnoloogiapartneritega loob uusi võimalusi innovatsiooni kiirendamiseks ja kestlikkuse eesmärkide saavutamiseks.

Rikkumisest

teataja kaitse Tegelik posi ivne mõju

Oma tegevus ja

allavoolu

Sõltumatu vihjeliin ja kindlaks määratud protseduurid suurendavad läbipaistvust ja usaldusväärsust, ennetavad korruptsiooni ja

eeskirjade rikkumisi, parandavad sisekontrolli ning tugevdavad ee list kultuuri, kasvatades sidusrühmade usaldust.

 Kontsernis on loodud sõltumatu vihjeliini süsteem, mida haldab audiitore evõte AS PricewaterhouseCoopers, tagades

anonüümsuse ja konfidentsiaalsuse. Töötajad, partnerid ja reisijad saavad turvaliselt teatada rikkumistest veebivihjeliini kaudu

ning töötajad otse personalijuhile, kõik teavitused edastatakse audi komiteele üldistatud kujul. Selged protsessid määravad

vihjete käsitlemise tähtajad ja tagasiside andmise.

Korruptsiooni,

altkäemaksu ja

väärkäitumise

ennetamine ja

tuvastamine

Tegelik posi ivne mõju Oma tegevus ja

allavoolu

Nulltolerants korruptsiooni suhtes loob õiglase töökeskkonna, ennetab rikkumisi, tugevdab usaldust ja kaitseb organisatsiooni

mainet.

 Lähtume nulltolerantsist korruptsiooni igas vormis ning järgime ohutuskultuuri põhimõ eid, mis toetavad avatud ja õiglast

töökeskkonda. Kontsernis AS keh vad hea äriee ka põhimõ ed, mis sisaldavad juhiseid huvide konflik väl miseks, ausa

konkurentsi tagamiseks ja läbipaistvuse hoidmiseks. Töötajatele on loodud kohustuslikud koolitused, sh e-õppe kursus, ning

hanke- ja eelarvega seotud töötajad esitavad regulaarselt huvide konflik deklaratsioone. Juhatuse ja nõukogu liikmed esitavad

majandushuvide deklaratsiooni kord aastas. Süsteemne lähenemine aitab ennetada rikkumisi, tugevdada usaldust ja kaitsta

organisatsiooni mainet.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 78

Kontserni tasustamissüsteemis on põhitasu kõrval oluline roll tulemuspõhisel tasul.

Selle eesmärk on mo veerida töötajaid ja juhte panustama e evõ e strateegiliste

ning kestlikkuse eesmärkide saavutamisse ning luua sel viisil omanikule pikaajalist

väärtust. Tulemuspõhise tasu suurus ja väljamaksete sagedus sõltuvad töötaja rollist

ja vastutuse ulatusest. Opera ivtöötajatele makstakse kollek ivset tulemustasu kas

igakuiselt või aastapõhiselt, eeldusel et e evõ e ja/või osakonna tasandil seatud

eesmärgid on täidetud.

Spetsialis de ja juh de aastase tulemustasu maksmine põhineb e evõ e

finantstulemustel ning osakondade ja töötajate individuaalsel panusel kontserni

strateegiliste eesmärkide saavutamisse. Strateegilised, valdkonna, osakonna ja

individuaalsed eesmärgid on omavahel seotud, tänu millele tulenevad paljude

töötajate sihid otseselt e evõ e strateegiast. Eraldi kestlikkuse tulemustasu ei ole

kehtestatud: tulemustasu makstakse strateegiliste eesmärkide täitmise korral,

sh selliste näitajate alusel nagu reisijate rahulolu, iseteeninduslahenduste

kasutuselevõ ja CO2e heite vähendamine. Eesmärkide täitmist hinnatakse kord

kvartalis ja kokkulepitud mõõdikute saavutamisel makstakse kord aastast välja

tulemustasu.

Tulemustasu põhimõ ed, tasuskeemid ja väljamaksmise eeldused on määratud

kindlaks e evõ e polii kates, mille on kinnitanud ja mida vaatab regulaarselt üle

juhatus. Ärikeskkonna muutumise korral on juhatusel õigus teha tulemustasu

põhimõtetes muudatusi, sh vajaduse korral tulemustasude väljamaksmine peatada.

E evõte on seadnud endale 2030. aastaks järgmised strateegilised eesmärgid, mis on seotud IRO-dega Joonis 8. tutvustab kontserni strateegia kestlikkuse eesmärke.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 79

Kontsern on Ees lennujaamade haldaja ja arendaja, kelle eesmärk on pakkuda

rahvusvahelisi lennuühendusi, mis toetavad Ees äri- ja turismisektori arengut ning

suurendavad riigi konkurentsivõimet. Kontsern ei paku ega toeta tegevusi, mis on

keelatud Euroopa Liidus, sh ei tegutse relva- ega tubakavaldkonnas.

Kontsern tegutseb kahe Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) poolt

välja toodud jao ste alusel, põhivaldkondades:

 muu transport, mis hõlmab lennujaama teenuseid ja parkimist;

 kinnisvara, kuhu kuuluvad kontsessioonitegevused ja muud teenused.

Tütare evõte AS Airport Fuel Terminal, mis loodi aruandeperioodi jooksul, tegutseb

fossiilkütuste ladustamise valdkonnas.

Aruandeperioodil toimunud kontserni struktuuri muudatused on kirjeldatud

peatükis „Meeskond“. Töötajate arv ja jaotus on toodud leheküljel 53.

Kontserni ärimudel põhineb lennujaamateenuste osutamisel ja kinnisvarateenuste arendamisel. Kontserni väärtusahel hõlmab peamisi partnereid ja sidusrühmi, sh lennufirmasid, kommertsteenuste osutajaid, reisijaid ja logis kae evõ eid.

Tulude jaotus tegevusvaldkondade kaupa on esitatud aruande peatükis

„Majandustulemused ja investeeringud“.

Lehekülg 5 sisaldab kontserni struktuuri ja töötajate andmeid.

Fookused ja tegevusvaldkonnad on kirjeldatud tegevusaruande vastavas

peatükis sarnaselt strateegia ja eesmärkidega.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 80

Joonis 9. Kontserni üles- ja allavoolu väärtusahel

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 81

Sidusrühmade kaasamine on täh s osa lennujaama tegevuse, kestlikkuse ja

ühenduvuse arendamisest. Kogutav tagasiside toetab strateegiliste valikute

tegemist, polii kate ajakohastamist ja tööprotsesside parendamist ning aitab

suurendada tegevuse läbipaistvust ja usaldusväärsust.

Sidusrühmade kaasamist korraldavad kontsernis kommerts-, kommunikatsiooni-,

kvaliteedi-, keskkonna- ja personalivaldkonna meeskonnad, kasutades selleks nii

regulaarseid kohtumisi kui ka muid tagasisidekanaleid. CSRD nõuete täitmisse on

kaasatud väärtusahel ja saadud sisend on võetud aluseks kahese olulisuse

hindamisel. Joonisel on Tallinna Lennujaama all esitatud kontserniülene vaade

sidusrühmade kaasamisele.

Sidusrühmade rühm Miks me kaasame? Kuidas me suhtleme?

Töötajad ja tulevased

töötajad

Kaasatuse, rahulolu ja heaolu

edendamiseks. Atraktiivse

tööandja brändi toetamiseks

Intranet, küsitlused, koolitused,

regulaarne suhtlus, praktika- ja

töövarjuvõimalused

Reisijad ja avalikkus Maine ja usalduse

tugevdamiseks, kliendikogemuse

parandamiseks

Küsitlused, tagasisidekanalid ja

sotsiaalmeedia

Ümbritsevad

kogukonnad

Koostöö säilitamiseks ja murede

lahendamiseks, sotsiaalse ja

keskkonnamõju arvestamiseks

Avalikud konsultatsioonid ja

veebitagasiside

Lennufirmad ja

lennunduspartnerid

Kasvuvõimaluste uurimiseks,

strateegiate ühtlustamiseks ja

ohutuse tagamiseks

Regulaarne koostöö ja koosolekud,

töökindlus, õiglane ja läbipaistev

hinnastamine

Teenuseosutajad Standardite järgimise ja

töökorralduse tagamiseks.

Õiglaste lepingute ja stabiilsete

suhete tagamiseks

Lepingud ja kokkulepped

Järelevalveasutused Vastavuse tagamiseks ja poliitika

kujundamisse panustamiseks

Õigusnõuete järgimine,

konsultatsioonid

Investorid ja pangad Läbipaistvuse ja usalduse

hoidmiseks Koosolekud ja aruandlus

Kliimaministeerium Kooskõla saavutamiseks riiklike

strateegiatega ja kestlikkuse

eesmärkide toetamiseks

Formaalsed aruanded, strateegilised

koosolekud ja koostöö

taristuprojektides

Joonis 10. Kontserni sidusrühmad

Tabel 18. Kontserni sidusrühmadega kasutatavad suhtluskanalid

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 82

Kontsern korraldas 2023.–2025. aastal 3 kahese olulisuse hindamist (DMA), et hinnata oma tegevuse mõju keskkonnale, ühiskonnale ja juh misele ning tuvastada seotud finantsriske ja võimalusi. Hindamise tulemusel tuvasta olulised mõjud, riskid ja võimalused (ingl impact, risk, opportunity, IRO). Hindamine vastab EFRAG-i rakendusjuhistele IG1.

Aasta 2023: esimene hindamine

Metoodilise täpsuse ja hindamise objek ivsuse tagamiseks sõlmis kontsern koostöölepingu konsultatsioonifirmaga, et sõnastada enne IRO-de hindamist standardil põhinevad hindamiskriteeriumid. Oktoobris 2023 koosta esimene hindamistabel koos olulisuse maatriksiga, tuginedes konsultatsioonifirmade kogemustele ja teiste lennujaamade IRO-dele.

12. oktoobril toimus juhtkonna töötuba, mida juh s konsultatsioonimeeskond. Töötoa eesmärk oli anda ülevaade CSRD nõuetest ja kahese olulisuse hindamise protsessist. Prak line osa keskendus oluliste teemade tuvastamisele opera ivsete teadmiste põhjal, rakendades mõju ja finantsolulisuse hindamist skaalal 1–5. Esimesel hindamisel ei kasutatud ESRS-i teemasid ega alateemasid, kuid need said aluseks tulevastele tegevustele.

Tulemusena kõik kontserni, valdkondade ja operatsioonipõhised IRO-d dokumenteeri . 2023. aasta peamised IRO-d hõlmasid 5 keskkonna- ja sotsiaalset teemat ning 3 juh misteemat.

Aasta 2024: teine hindamine

2024. aasta aprillis loodi ESG juhtrühm, et täiustada hindamisprotsessi ja toimida sisekontrollimeetmena. Konsultatsioonifirma vaatas üle 2023. aasta teemade nimekirja ja määras vastavad ESRS-i ala- ja alamteemad, tuvastades lüngad. ESG juhtrühm keskendus konsultandi hindamistabeli uuendamisele.

Uuendus käsitles 2 peamist probleemi:

a) tuvastatud teemad ja IRO-d olid üldised ning ei tuvastanud piisavat teematasandit;

b) ESRS-i alateemasid ei käsitletud ega hinnatud piisavalt.

Seetõ u pakkus ESG juhtrühm välja uue hindamismaatriksi. 18. aprillil toimus järeltöötuba juhtkonna ja osakonnajuh dega. See sisaldas CSRD ja ESRS-i ülevaadet, 2023. aasta tulemuste meeldetuletamist, võrdlusi teiste lennujaamadega ning uuendatud maatriksi rakendamist. Töötoas koosta uuendatud nimekiri 7 olulisest IRO-st (2 keskkonna-, 3 sotsiaal- ja 2 juh misteemat), mis moodustasid kestlikkuse tegevuskava ning polii ka aluse.

Aasta 2025: kolmas hindamine

Pärast teist kahese olulisuse hindamist pidas ESG juhtrühm 3 koosolekut, kus koosta ja analüüsi täielik ESRS-i alam- ja alateemade nimekiri kontserni põhiprotsesside konteks s. Teemad märgi mi erakendatavaks juhul, kui need ei kajastunud varasemates hindamistes, äritegevustes, väärtusahelas ega õigusnõuetes.

Näited

 Ei keh : ESRS E2, „Mõju elusorganismidele ja toiduressurssidele“ – e evõte ei tegele otseselt elusorganismide ega loomadega.

 Kohaldatav: ESRS E1, „Kliimamuutustega kohanemine“ – lennujaama lennurajad, taristu ja tehnoloogia on temperatuurimuutustest mõjutatud.

2025. aasta jaanuaris loodi „2025. aasta hinnatavate teemade nimekiri“, mis sisaldab varasemaid hinnanguid, küsitlusi, riskianalüüse ja teiste e evõtete kogemusi. Konsultatsioonifirma lisas Sustainability Accoun ng Standards Board SASB-i standardipõhised asjakohased teemad. Viimases töötoas kasuta ESRS-i alam- ja alateemadele lisatud selgitusi, et siduda ESRS e evõ e tegevusega, suurendades usaldusväärsust.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 83

Väärtusahela analüüs ja sidusrühmade kaasamine

Varasemad hindamised (2023–2024) ei hõlmanud väärtusahela kaasamist ega konsultatsioone sidusrühmadega. 2025. aasta kevadel lisa väärtusahela kaardistamise põhjal uued teemad ja märgi , millisele sidusrühmale on see oluline.

Väärtusahela analüüs hõlmas järgmist:

1. Partnerite nimekirja ülevaatus: vaada üle varasemad lepingud.

2. Partnerid klassifitseeri :

o finantsoluliseks (> 300 000 eurot aastas)

o mõjuoluliseks: seotud suure CO2e heite, krii liste toorainete, nega ivse meediakajastuse või kohtuasjadega.

3. Sidusrühmade kaasamine: finants- ja mõjuolulised partnerid osalesid IRO analüüsis küsimus ku või üks ühele intervjuude kaudu, vastused olid anonüümsed.

4. Töötajate kaasatus: küsimus k saade 665 töötajale intrane ja e-pos teel, meeldetuletus saade 2 korda kuus. Töötajate osalus oli ainult 8%, mistõ u otsusta küsitlust korrata ja kaasata osakonnajuhid.

Küsimus k ava uues , lõpptulemusena vastas 26% töötajaid. Partnerid hindasid kontserni üldist jätkusuutlikkust suuremaks kui töötajad. Mõlema rühma jaoks olid kõige olulisemad teemad inimõigused, töötervishoid ja -ohutus, õiglased töö ngimused, andmekaitse ning infoturve.

Rakendus: sidusrühmade sisend lisa hindamisteemade kirjeldusse, tuginedes mõlema rühma, nii sisemiste kui ka väliste sidusrühmade suurimale vastuste arvule.

5. mail 2025 toimus kahese olulisuse hindamise töötuba, mis põhines täiustatud teemade nimekirjal, SASB-i panustel ja sidusrühmade tagasisidel. Osalesid juhtkonna ja osakonna spetsialis d. Moodusta eraldi E-, S- ja G-meeskonnad, millest igaühel oli juhendaja, kes dokumenteeris tulemusi.

Teemat pee mõjuoluliseks juhul, kui selle koondtulemus ületas ESG aritmee lise keskmise (E + S + G) / 3; finantsolulisus kasutas sama põhimõtet. Mõjud klassifitseeri posi ivseks/nega ivseks ja riskideks/võimalusteks.

Peamised tulemused kirjelda peatükis SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja

võimalused“.

Olulisuse hindamise tulemused on esitatud lehekülgedel 67–76.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 84

Kestlikkuse polii ka

Olulised mõjud, riskid ja võimalused (IRO-d) esita koos kestlikkuse polii ka

juhtpõhimõtete e epanekutega juhtkonnale lõplikuks kinnitamiseks, tagades selge

juh mis- ja järelevalveraamis ku. Selle tulemusena ajakohasta 2024. aastal

keh nud kestlikkuse polii kat, et see kajastaks 2025. aruandeaasta jaoks määratud

olulisimaid teemasid.

Kokku on tuvastatud 32 teemat, mis on jaotatud 3 põhivaldkonda ja esitatud

joonisel. Iga teema on seotud kontserni juh mispõhimõtetega, mis loob selge ja

ühtse tegevusraamis ku nii töötajatele kui ka partneritele.

Joonis 11. Kestlikkuse polii kasse koondatuna kontserni olulised IRO-d

Õhukvaliteedi parandamine

Jäätmete vähendamine ja

kestlik ehitus

Reostuste ennetamine

Energiatõhusus ja

taastuvenergia kasutamine

Töö- ja eraelu tasakaalu

toetamine

Tööohutus ja

inimõiguste kaitse

Ühiskondlik mõju, sh veekvaliteedi ja

ühenduvuse tagamine

Stabiilne tööandja Klienditeave ja

teenustele ligipääs

Ohutuskultuuri arendamine

Konkurentsivõime ja

tehnoloogiliste lahenduste

Infoturve ja andmekaitse

Null korruptsiooni tagamine

Nõuetele vastavus ja

toimepidevus

Läbipaistev ja

vastutustundlik juh mine

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 85

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 86

Meie põhitegevus – lennujaama käitamine ja õhusõidukite teenindamine – on

otseselt seotud keskkonnamõjuga. Energiatarbimine, lennu- ja maapealsed

operatsioonid, jäätmete teke, veekasutus ning maa-alade kasutamine on lahutamatu

osa lennujaama igapäevasest toimimisest ja reisijate teenindamisest.

Seetõ u ei käsita me kestlikkust mi e eraldiseisva algatusena, vaid loomuliku osana

oma vastutusest ja pikaajalisest tegutsemisviisist.

Viima ne kahese olulisuse hindamine kinnitas, et keskkonnateemad on üks

kesksemaid valdkondi, kus kontsernil on võimalik ja vajalik mõju avaldada.

Järgmistes peatükkides kirjeldame peamisi tegevusi ja suundi, mille kaudu juhime ja

vähendame oma keskkonnamõju, lähtudes Euroopa kestlikkusaruandluse 4

standardist (ESRS).

> E1 Kliimamuutused

> E2 Saaste

> E3 Vee- ja mereressursid

> E5 Ressursikasutus ja ringmajandus

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 87

Meie jaoks on ümbritseva keskkonna eest hoolitsemine igapäevatöö lahutamatu

osa. Jõudsime 2025. aastal jätkusuutlikkuse tähtsa verstapos ni, kui kontsernile an

üle Airport Carbon Accredita oni (ACA) standardi CO2e neutraalsuse tunnustus.

See kinnitab, et Tallinna lennujaam vastab ACA nõuetele ning heidete vähendamine

ja jääkheidete kompenseerimine on dokumenteeritud.

Oleme Ees lennunduse keskmes ning pühendunud enda jalajälje vähendamisele ja

lennundussektori jätkusuutlikuma tuleviku loomisele. Meie siht on jõuda

2030. aastaks kliimaneutraalsuseni (mõiste on selgitatud peatükis E1-4).

Selle eesmärgi saavutamiseks liigume taastuvenergia tootmise ja salvestamise

poole, suurendame tõhusust ning uuendame oma sõidukiparki väikse heitkogusega

sõidukitega.

Mõistame, et keskkonnamõju vähendamine ei piirdu üksnes lennujaama

territooriumiga. Koostöös partneritega otsime järjepidevalt lahendusi, mis aitavad

kahandada kogu lennundussektori jalajälge, sh selliste meetmetega nagu

jätkusuutlike lennukikütuste kasutuselevõ , vesinikutehnoloogial põhinevate

maapealsete seadmete arendamine ja keskkonnasäästlikumad ehituslahendused.

Need tegevused toetavad üleilmsete kliimaeesmärkide saavutamist ning aitavad

tagada, et lennuühendused püsivad toimivad ja kä esaadavad ka tulevikus.

Standard Teema Olulisus Ajaraam

Lühike Keskmine Pikk

E1 Süsinikuheited (mõjualad 1–3)

Risk +

E1 CO₂e vähendamise riskid ja ressursid

Negatiivne +

E1 Tõendatud CO₂e vähendamine

Võimalus + +

E1 Energiatarbimine ja -allikad Negatiivne + + +

Tabel 19A. Keskkonna E1 standardi IRO-d

Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 88

Oleme seadnud sihiks osaleda Ees kestliku ja vähese CO2e heitega tuleviku

kujundamises. Selleks viime oma tegevuse kooskõlla nii Ees Vabariigi eesmärgiga

saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus kui ka Rahvusvahelise Tsiviillennunduse

Organisatsiooni (ICAO) poolt lennundussektorile seatud kliimaeesmärkidega. Kontsern arendab kliimakindlat taristut, millel on väiksem keskkonnajalajälg. Tallinna

lennujaam liitus 2018. aastal lennujaama süsiniku akrediteerimise (ACA)

programmiga, alustades 1. tasemelt, kus tuvasta mõjualade 1 ja 2 heitkogused

15 091 tCO₂e. 2025. aastaks saavuta 3+ tase ehk CO2e-neutraalsus (mõiste on

selgitatud peatükis E1-4 ja 2024. jääkheide oli 552 tCO₂e), mis näitab

järjepidevat arengut heitkoguste vähendamisel. Meie lähiaastate eesmärgid

mõjualade 1 ja 2 puhul ning töötajate lähetuste heitkoguste vähendamisel järgivad

Pariisi kokkuleppe põhimõ eid ning aitavad kaasa üleilmse soojenemise piiramisele

kooskõlas 1,5 °C eesmärgiga (heitestsenaarium on kajastatud peatükis

E1-3).

Meie järgmine suur eesmärk on saavutada oma tegevuses kliimaneutraalsus aastaks

2030. Selle eesmärgi poole liigume koostöös Airports Council Interna onaliga (ACI),

kuuludes rohkem kui 300 lennujaama hulka üle maailma, kes jagavad seda visiooni.

Kliimaeesmärgid on seatud Airport Carbon Accredita oni (ACA) ja ACI

juhendmaterjalidest lähtudes ning vastavad programmide nõuetele.

Kliimaneutraalsuse saavutamiseks koostatud tegevuskava, sh CO2e heite

vähendamise meetmed, on avalikustatud meie kodulehel. Kuigi praegu

osaleb ACA ja ACI programmides üksnes Tallinna lennujaam, rakendame CO2e heite

vähendamise meetmeid järjepidevalt kõigis kontserni lennujaamades.

Alates 2019. aastast arvestame ka mõjuala 3 heitkoguseid, keskendudes lennujaama

väärtusahelast tulenevatele lennundusspetsiifilistele heidetele, sh üürnike,

õhusõidukite ja reisijatega seotud tegevustele. Heidete arvestus tugineb ACA

metoodikale, mis erineb kasvuhoonegaaside protokollist (GHG Protocol), eelkõige

mõjuala 3 käsitluses. Kui kasvuhoonegaaside protokoll hõlmab laiemalt nii üles- kui

ka allavoolu heiteid toodetest ja teenustest, siis meie senised arvutused katavad

üksnes lennundussektorile iseloomulikud heiteallikad.

Pärast 2030. aastat on meil kavas liikuda järgmisse etappi, tuvastades väärtusahela

heitkogused laiemalt ja töötades välja tegevuskava mõjuala 3 heidete

vähendamiseks. Kuigi teaduspõhist eesmärki ei ole mõjuala 3 kohta veel

kehtestatud, loob planeeritav töö eeldused kaudsete heidete paremaks mõistmiseks

ja järkjärguliseks vähendamiseks nii tarneahelates kui ka lennureisidega seotud

tegevuste puhul.

Meie kliimaneutraalsuse tegevuskava keskendub 3 peamisele tegevusele

Oleme kajastanud kõige olulisemad meetmed, mis aitavad vähendada heitkoguseid

meie tegevuses ja väärtusahelas, nende rakendamise kulud ning saavutada ja seatud

eesmärgid (E1-3, E1-4). Tabel 20 kajastab peamiseid tegevusi ja eeldatud

vähendust.

1. Vähese CO2e sisaldusega kütuste ja masinate kasutamine

Kasutame alterna ivkütuseid ja elektriseadmeid. Elektrifitseerime oma sõiduki- ja

seadmepargi ning oleme rajanud toetuseks 36 uut laadimisjaama nii töötajatele,

reisijatele kui ka koostööpartneritele. Seame sihiks, et aastaks 2028 on meie

lennuliiklusala masinapark 0 kg CO₂e/km (v.a eritehnika). Mõõdik põhineb

sõidukipargi läbisõidul ja kütuse/energia tarbimisel ning selle aluseks kasutame

ostetud elektri- ja kütuseliikide eriheitetegurit.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 89

2. Kohapeal taastuvenergia tootmine ja salvestamine

Oleme asendanud maagaasil töötava katlamaja kaugkü ega ja regionaalsetes

jaamades maakü ega ning laiendanud kohapealset päikeseenergia tootmist. Praegu

katame keskmiselt ligikaudu 40% oma elektrivajadusest kohapealse tootmisega,

pptundidel ulatub see kuni umbes 50%-ni. Ülejäänud elektrienergia hangime

päritolutunnistustega taastuvelektrina. Neid meetmeid toetab energiatõhususe

projek de kasvav por ell ja energia salvestamise lahenduste kasutuselevõ .

3. Partnerite ja sidusrühmade kaasamine

Kaasame tarnijad, lõimides kestlikkuse nõuded hangetesse ja lepingutesse

(nt jäätmete sorteerimine, taastuvenergia kasutus, kemikaalide ohutu käitlemine),

eeskä ehitus- ja maapealsete teenuste hangetes. Nii tagame materjalide ja

tarvikute tõhusa kasutamise ning nende keskkonnamõju parema mõistmise ja

juh mise. Alates 2024. aastast oleme suurendanud kestlikkusteemalist koostööd

(korraldanud ühisarutelusid keskkonnategevuste üle, täiendanud lepingu ngimusi

ja edastanud regulaarselt infot) maapealsete teenuseosutajate ja ehituspartneritega,

et vähendada lennujaama tegevuse mõju keskkonnale.

Transpordist tulenevate heitkoguste vähendamiseks oleme uuendanud e evõ e

masinaparki, eelistades vähese heitkogusega sõidukeid ja soodustades töötajate

seas sõidujagamist. Samu laiendame elektrisõidukite laadimispunk de

võrgus kku, edendame lennujaama saabumisel sõidujagamise kasutamist ja

katsetame kontserniüleselt vähese heitkogusega transpordilahendusi.

Tarnime kvaliteetseid, kolmanda osapoole poolt kinnitatud süsinikukrediite

vabatahtlikelt süsinikuturgudelt, et tasakaalustada neid jääkheiteid mõjualades 1 ja

2 ning ärireiside puhul, mida ei ole võimalik tehniliselt väl da (lisateavet anname

jao ses E1-7).

Kliimameetmete lõimimine äriprotsessidesse

Kontserni kliimaneutraalsuse tegevuskava on hedalt lõimitud e evõ e strateegia

ning investeeringute ja eelarve planeerimise protsessidega. Juhtkond hindab ja

kinnitab investeeringud ja eelarved igal aastal, et tagada kliimaalgatuste

mõõdetavus ning vastavus seatud eesmärkidele. Eesmärke seame regulaarselt ning

selle käigus saavad valdkonnad ja osakonnad sisendi kestlikkuse polii kast,

tegevuskavadest ja strateegilistest sih dest. Juhatus vastutab eesmärkide täitmise

järelevalve eest ja saab nende edenemisest regulaarselt ülevaate.

Varahalduse ja ehitusprojek de kavandamisel arvestame järjest rohkem nii

majandus- kui ka kliimaga seotud teguritega, võimaldades tasakaalustada

finantsvastutust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärkidega.

Kontsern suunab investeeringuid ja kulusid oma prioritee de alusel ning kasutab

üleminekuplaani elluviimisel ka kaasrahastusallikaid. Eesmärk on juurutada

investeeringute hindamisel CO₂e-põhised mõõdikuid (nt projek heitemõju

tonnides CO₂e ja vähenemine võrreldes baastasemega) ning suurendada

läbipaistvust kliimameetmetega seotud kulude juh misel. Alates 2012. aastast

oleme teinud järjepidevaid ja märkimisväärseid investeeringuid kestlikkuse

edendamisse.

Praegu ei ole kontsern hinnanud oma tegevuste vastavust Euroopa Liidu

taksonoomiale. Taksonoomia analüüs tehakse vastavalt CSRD kohustuse

rakendumise ajakavale. Esmane fookus on valmistada e e CSRD nõuete täitmiseks

vajalikud andmed, protsessid ja juh mismudelid.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 90

Valdkond Tegevus Eesmärk Mõõdik

Mõjuala 1

Masinapark Diiselsõidukites kasutame parafiinkütust Diiselsõidukitele 100% parafiinkütuse sisseost Aastane fossiilse diislikütuse heide

tCO2e)

Masinapark Järkjärguliselt asendame bensiini- ja CNG-sõidukid elektritoitel

alternatiividega (kui tehnoloogiliselt võimalik, siis ka eritehnika)

2028. aastaks bensiini- ja CNG-tehnika

väljavahetamine Elektrisõidukite osakaal %

Enda toodetud

soojusenergia Kohtküttes ja varugeneraatorites kasutame taastuvtoorainet 100% parafiinkütuse kasutus

Aastane enda toodetud kütte ja

varugeneraatori heide tCO2e

Mõjuala 2

Energia sisseost Toodame keskmiselt kogu kontsernis rohkem taastuvenergiat, kui tarbime 40% elektrienergia omatoodang Elektrienergia tarbimine vs. tootmine %

Energia sisseost Tarnime ainult taastuvtoorainel põhinevat elektrienergiat 100% taastuvenergia sisseost Elektrienergia koostis %

Energia sisseost Kasutame taastuvtoorainel põhinevat kaugkütet

1) 50% taastuvtoorainel põhinev

kaugküte aastaks 2025

2) 100% taastuvtoorainel põhinev

kaugküte aastaks 2030

Kaugkütte koostis %

Mõjuala 3

Partnerid Korraldame transpordisektori rohefoorumit, partneritele rohehommikuid

ja kogukonnale ühisüritusi, näiteks maailmakoristuspäeva

1 kord kvartalis teadlikkuse suurendamise

üritused/esitlused

Teadlikkuse suurendamise tegevuste arv

aastas tk

Partnerid

Partneritelt, kes tegutsevad territooriumil, nõuame 2028. aastaks

0 kg CO2e/km nõude täitmist ja heidete maandamise eesmärgistamist.

Mõõdik põhineb partnerite masinapargi kütuse- ja elektritarbimisel ning

teenuseosutaja heiteteguritel

2029. aastaks saavutame 40% partnerite

masinapargi heitevähenduse

Partnerite masinapargi (v.a eritehnika)

heited kg CO2e)

Rajatakse partneritele,

reisijatele ja

töötajatele

elektriautode

laadimistaristu

2028. aastaks on laadimistaristu paigaldatud ja toimib Paigaldada vähemalt 1 laadimispunkt iga 50

parkimiskoha kohta

Rajatakse partneritele, reisijatele ja

töötajatele elektriautode laadimistaristu

Partnerid Laiendame päikesepaneelide kasutamist renditud hoonetele Täpsustamisel Täpsustamisel

Partnerid Tallinnas keelustatakse teatud ühekordsed plasttooted Reisiterminalis pakendijäätmete 30% vähendus Pakendijäätmete osakaal %

Partnerid Suhtleme avatult partnerite, lennufirmade, lennuakadeemia ning väike- ja

huvilenduritega Vähemalt 4 koostööüritust aastas Koostöö ürituste arv aastas tk

Tabel 20. Mõjualade 1, 2 ja 3 kliimamuutuste leevendamise meetmed

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 91

Kontserniülene ja juhatuses kinnitatud kestlikkuse polii ka hõlmab ressursside

haldamist, kliimamuutustega tegelemist ja energiatõhusust. Selle elluviimise

ülevaadet teevad kestlikkuse juht ja ESG juhtrühm. Vastutus uuenduste eest lasub

kvaliteedi-, vastavus- ja keskkonnajuh mise osakonnal.

Teemad Olulised punktid

Kliimamuutuste leevendamine

Kasvuhoonegaaside heitkoguste iga-aastane arvutamine mõjualades 1

ja 2 ning ACA metoodika alusel ka mõjualas 3

Tarneahela CO₂ vähendamise nõuete seadmine

Energiatõhususe tagamine

Regionaalsete lennujaamade kü e-, ven latsiooni- ja jahutussüsteemide

ajakohastamine energiatõhusamate lahendustega aastatel 2025–2027;

uute hoonete rajamine kooskõlas rohelise ehituse standarditega ning

energiasäästliku valgustuse kasutuselevõ

Taastuvenergia kasutuselevõ

Taastuvenergia tootmise suurendamine eesmärgiga ka a pikaajaliselt

elektritarbimine kohapealse taastuvenergia abil ja liikuda 2030. aastaks

netotootja suunas

Süsinikuneutraalsus

2024. aastal vähendas Tallinna lennujaam mõjualade 1 ja 2 ning töötajate lähetuste

CO₂ heitkoguseid 96% võrreldes 2018. aastaga (15 091 tonnilt 552 tonnile),

ületades ACA 3+ taseme nõudeid. Ülejäänud u 4% väl matutest heidetest

kompenseeri ser fitseeritud süsinikukredii dega. Alljärgnevad investeeringud ja

tegevuskulud toetavad otseselt kontserni kliimamuutuste leevendamise eesmärke.

Kapitalikulud (CAPEX):

 2024. aastast investeeritakse 14,4 miljonit eurot energiatõhususe

parandamisse (kü esüsteemid, LED-valgustus);

 teh mitmeaastased investeeringud 19 päikesepargi rajamisse

(ak ivvõimsus 4,4 MW) ja elektrisõidukite laadimistaristu arendamisse;

 74 miljoni euro suurune lennuraja arendusprojekt (2019–2023)

keskkonnasäästlike lahendustega.

Jooksvad kulud (OPEX):

 100% taastuvelektri ost alates 2024. aastast;

 parafiinkütuste kasutamine ja päikeseparkide hooldus;

 süsinikukredii de ost jääkheidete kompenseerimiseks.

Tulevikuprojek d kuni 2029. aastani:

 päikesepargid katavad ligikaudu poole elektrivajadusest ning rajamisel on

4 MWh akupank, mis võimaldab salvestada ja kasutada päikeseenergiat

putundidel;

 Tallinna lennujaamas on väljaehitamisel elektrilaadijate võrgus k

(investeering üle 500 tuhande euro);

Tabel 21. Kestlikkuse polii ka kliimamuutuste leevendamise punk d

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 92

 regionaalsete lennujaamade energiatõhususe projek d (soojustus,

ven latsioon, LED-valgustus);

 Tartu reisiterminali soojavarustuse investeering (210 tuhat euro);

 perroonivalgustuse ja hooneautomaa ka projek d aitavad vähendada

energiatarbimist ja CO₂ heidet (kogumaksumus 4,8 mln eurot).

Tegevustega on planeeritud saavutada regionaalsetes lennujaamades iga-aastane

kokkuhoid 346,7 tCO₂e ja Tallinna lennujaamas 1153 tCO₂e (arvutused põhinevad

2023. aastal, mil koosta äriplaan enne taastuvenergia kasutuselevõ u).

Energiatõhususe ja ressursisõltumatuse kasvatamine tugevdab kontserni

finantsvastupidavust. Kohapealne päikeseenergia tootmine katab kuni 40%

elektrivajadusest, vähendades energiakulusid ning maandades energiahindade ja

süsiniku hinnastamisega seotud riske. Taastuvkütuste varajane kasutuselevõ loob

eeldused tulevaste toetuste, soodustuste ja vastavushüvede saamiseks. Tugev ESG

profiil toetab e evõ e mainet ning võib parandada ligipääsu rahastusallikatele ja

strateegilistele koostööpartneritele. Jätkusuutlikkuse eestvedaja roll suurendab

brändi väärtust ning aitab koondada sarnaseid väärtusi jagavaid üürnikke,

investoreid ja partnereid.

Joonis 12. Tallinna Lennujaama CO₂e heite vähendamise teekond 2018–2035

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 93

2023. aastal koostasime esimese tegevuskava kooskõlas Airport Carbon

Accredita oni (ACA) standardi nõuetega ja kinnitasime selle CO2e-neutraalsuse

saavutamise plaani osana. Järgmisel aastal täiendasime tegevuskava

kliimaneutraalsuse eesmärkidega, lähtudes Airports Council Interna onali (ACI)

juhenditest, mille on ACI ametlikult heaks kiitnud.

Kliimaneutraalsuse tegevuskavas oleme Tallinna lennujaamale seadnud järgmised

eesmärgid:

 2025. aastaks CO2e-neutraalsus (mõjualad 1 ja 2 ning töötajate lähetused),

nüüdseks saavutatud;

 2030. aastaks kliimaneutraalsus lennujaama tegevuses;

 mõjuala 3 vähendamise mõõdikut ja tähtaega ei ole veel seatud.

Järgnevalt on selgitatud mõlema eesmärgi mõisted vastavalt standarditele.

Kliimaneutraalsus

Lennujaam on vähendanud otseseid heiteid 90%

võrra lähteaastaga võrreldes ja tasaarveldanud

maandusele allumatud heited süsiniku

püüdmise krediidiga (ACI standardi sõnastus).

CO2e-neutraalsus

Lennujaam on vähendanud otseseid heited

(mõjualad 1 ja 2 ning ärireisid) nii palju kui

tehnoloogiliselt võimalik ning tasaarveldanud

maandusele allumatud heited (ACA standardi

sõnastus).

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 94

Lennujaama taristu – lennurajad, valgustus ja tugihooned – tarbib energiat ööpäev

ringi ning kogutarbimine on võrreldav mõne Ees väikelinna omaga.

Elektritarbimisest tulenev CO₂e heide moodustas 2023. aastal 70,6% kogu

e evõ e heitest. Keskkonnamõju vähendamiseks toodame päikeseenergiat nii palju

kui võimalik ja alates 2024. aastast ostame kõikides lennujaamades üksnes

päritolutunnistusega taastuvelektrit. Selle tulemusena oleme võrreldes

2018. aastaga vähendanud elektritarbimisest tulenevat CO₂e heidet 100%, mis

moodustab 2025. aastal 75% koguheite vähenemisest.

Peamised näitajad (2025)

 Kogutarbimine: 11,7 GWh elektrit ja 4,96 MWh soojusenergiat

 Energiaallikate jaotus:

 päikeseenergia kohapeal tootmine: 5,75 GWh

 ostetud taastuvelekter: 10 GWh tuuleenergiat, 1,7

GWh hüdroenergiat.

 ostetud soojusenergia: 2,7 MWh puiduhakkest, 1,2 MWh

maagaas ja 1 taastuvelekter ja heitsoojus.

 parafiinkütus 273 222 l

o fossiilkütus: 7 585 l bensiin ja 24 984 l diisel (varugeneraatorid ja

tehnikatelk)

Olulised saavutused

 Alates 2024. aastast kogu elekter 100% taastuvallikatest

(päritolutunnistuse eriheiteteguriga 0 gCO₂/kWh)

 Soojusenergia CO₂e heide võrreldes 2018. aastaga vähenenud u 90%

 Kütuseheide on 2018. aastaga võrreldes vähenenud 96% (üleminek

parafiinkütusele)

Varasemalt kajastasime päikeseparkide paigaldatud paneelide koguvõimsust, nüüd

kajastame inverteri poolt piiratud ak ivvõimsust, mis näitab tegelikult saavutavat

maksimaalset tootmist. Strateegiline eesmärk on 2030. aastaks toota rohkem

elektrienergiat, kui tarbime, eesmärgiga liikuda netoekspor ja staatuse poole.

Selleks suurendame taastuvenergia tootmisvõimekust ja investeerime

energiatõhusasse taristusse.

Tallinna lennujaam osaleb rahvusvahelises Airport Carbon Accredita oni (ACA)

programmis, mis aitab lennujaamadel süsteemselt mõõta ja vähendada

kasvuhoonegaaside (CO₂e) heitkoguseid. Kokku on programmis 7 taset. Heidete

vähendamise eesmärke ja pingutusi hindab kord aastas sõltumatu audiitor.

CO₂e hinnatakse ISO 14064 standardi alusel. Kyoto protokolliga reguleeritud

7 kasvuhoonegaasist on lennunduskonteks s asjakohased CO₂, CH₄ ja N₂O. Igal

aastal arvutame CO₂e heitkogused CO₂e arvutamise protseduuri alusel. Andmete

kogumiseks kasutame ACI tööriista Airport Carbon and Emissions Repor ng Tool

(ACERT), et leida CO₂e heitkogused sisestatud andmete ja eriheitetegurite põhjal.

Andmed kogume raamatupidamisprogrammist Directo, Power BI vahendusel ja

osakondade aruannetest. Kõik algallikad ja eeldused koondame aastaaruandesse

„Carbon footprint report“ ja tõendused salvestame audiitorkontrolliks.

Kontserni strateegilised eesmärgid keskenduvad CO₂e heite vähendusele

kolmes mõjualas võrreldes 2018. aastaga, mis on määratud baasaastaks.

• Mõjuala 1: otsesed heited, eesmärk vähendada CO₂e võrreldes

2018. aastaga 90%.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 95

• Mõjuala 2: kaudsed heited energiakasutusest, eesmärk vähendada CO₂e

võrreldes 2018. aastaga vähemalt 70%.

• Mõjuala 3: heited tarneahelas, eesmärk kaasata partnereid ja vähendada

heiteid.

Arvutused teeme jaanuaris–veebruaris eesmärgiga valmistada e e aastaaruande

koostamine. Esialgsed tulemused võivad täpsustuda kuni 10 kuu jooksul, kuna uusi

arveid ja andmeid laekub jooksvalt ning audiitorkontrolli käigus korrigeeritakse

võimalikud ebatäpsused. Seetõ u võivad aastaaruandes esitatud ja hiljem

auditeeritud andmed mõnevõrra erineda, kuid need ühtlustatakse järgmisel

aruandlusperioodil ACA ser fikaadi alusel kinnitatud andmete põhjal.

Aruandlusprotsess

 Andmed esitatakse ACA veebisüsteemis iga-aastase taotluse käigus ja see

läbib sõltumatu kolmanda osapoole audi .

 Elektrienergia arvutustes kasutame teenuseosutaja eriheitetegureid või

Associa on of Issuing Bodiese (AIB) aruannet.

 Muud eriheiteteguri põhinevad ACERT-i andmes kul.

 2020.–2021. aasta arvutustes kajastub COVID-19 mõju, sest heitkogused

olid neil aastatel võrreldes 2019. aastaga märkimisväärselt väiksemad. Seda

vähenemist ei käsitata lennujaama sihipäraste heitevähendusmeetmete

tulemusena, vaid üldise lennu- ja opera ivtegevuse aju se vähenemise

tagajärjena.

Mõjualad ja kaasamine

 Mõjualade 1 ja 2 heited ning töötajate lähetused on maandamistegevuse

fookuses.

 Mõjuala 3 heiteid maandatakse järk-järgult, keskendudes koostööle

peamiste partneritega ning andmete ja mõju järkjärgulisele tuvastamisele.

ACA-ga liitumisest alates on olnud 2018. aasta andmed baasandmeteks. Aastail

2018–2024 kajasta Tallinna lennujaama ja tütare evõ e Tallinn Airport GH

heiteid ühiselt, nüüdseks esitatakse need eraldi.

AS-i Tallinna Lennujaam omab elektrienergia sisevõrku ning hoonetevahelisi

soojustrasse, mida AS Airport City hoonete omanikuna kasutab. Topelt kajastuse

väl miseks on energia andmed ainult tütare evõ e arvutustes.

Tabel 23 kajastab Tallinna lennujaama heitkoguseid. Alates 2026. aastast arvutatakse kogu kontserni heitkoguseid. Need on eraldi kajastatud tabelis 22.

Kontserni CO₂e heite algallikad 2025

Mõjuala 1, millest: 386

Masinapark 59,3

Kohapeal toodetud soojusenergia 74,7

Varugeneraator 4

Jäätõrje 462,8

Mõjuala 2, millest: 278,3

Sisseostetud pärtiolutunnistusega taastuvelekter 0

Sisseostetud soojusenergia 278,3

Mõjuala 3: (NB: mõjuala 3 kokku kajastab ainult Tallinna

lennujaama andmed)

28 082

Jäätmed 13,3

Töötajate lähetused 35,1

Tabel 22. Kontserni 2025. aasta tCO₂e heide allikate kaupa

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 96

2018. tCO₂e 2024. tCO₂e

Masinapark 947,9 Masinapark 33,3

Enda toodetud küte 2 740,8 Enda toodetud küte 0

Varugeneraator 0,3 Varugeneraator 0,3

Jäätõrje 469 Jäätõrje 144,9

Elekter 10 928,7 Elekter 0

Kaugküte 0 Kaugküte 347,40

Jäätmed 3,9 Jäätmed 24

Lähetused (ei arvutatud) 0 Lähetused 25,8

Mõjuala 1 4 132,2 Mõjuala 1 178,5

Mõjuala 2 10 928,7 Mõjuala 2 347,4

Mõjualad 1 ja 2 15 060,9 Mõjualad 1 ja 2 525,9

Mõjuala 3 7 953,0 Mõjuala 3 23 382,3

Kogu CO2e heide t 23 013,9 Kogu CO2e heide t 23 908,2

(t CO2e/töötaja) 38,10 (t CO2e/töötaja) 1,30

(kg CO2e/pax) 5,02 (kg CO2e/pax) 0,15

(kg CO2e/TU) mõjualad 1 ja 2 4,83 (kg CO2e/TU) mõjualad 1 ja 2 0,15

(kg CO2e/TU) mõjualad 1, 2 ja 3 4,80 (kg CO2e/TU) mõjualad 1, 2 ja 3 6,51

(kg CO2e/TU) ainult lennuoperatsioonid – (kg CO2e/TU) ainult lennuoperatsioonid 5,40

(kg CO2e/TU) lennujaama tegevused ilma

lennuoperatsioonideta 7,73

(kg CO2e/TU) lennujaama tegevused ilma

lennuoperatsioonideta 0,83

* TU ( Traffic unit 1 reisija või 100 kg kaupa).

* TU ( Traffic unit 1 reisija või 100 kg kaupa). Tasaarveldatav osa ehk lennujaama otsene jalajälg

(mõjualad 1 ja 2 ning lähetused) 15 090,90

Tasaarveldatav osa ehk lennujaama otsene

jalajälg (mõjualad 1 ja 2 ning lähetused) 551,70

Tabel 23. Audiitori kinnitatud Tallinna lennujaama CO₂e heide aastatel 2018 ning 2024.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 97

Alates 2018. aastast on Tallinna Lennujaam vähendanud mõjualade 1 ja 2 ning

töötajate lähetuste heitkoguseid kokku 14 539 tCO₂e võrra.

2025. aastal näitasid 2024. aasta esialgsed eelaudi andmed maandamata

heitkoguseid 879 tCO₂e ulatuses, mis kompenseeri CO2e-neutraalsuse

saavutamiseks. Audi käigus andmete täpsustamise ja kontrollimise tulemusel

vähenes lõplik jalajälg 552 tCO₂e-ni. Kuna kasvuhoonegaaside (KHG) sidumine

toimus eelaudi andmete alusel, kompenseeris lennujaam 2024. aasta jalajälje

põhjal 552 tCO₂e ja täiendavalt 327 tCO₂e, ületades oma kinnitatud jalajälje. Aastal

2026 toimub 2025. aasta andmete audiitorkontroll ja taseme säilitamiseks

kompenseerimine.

Heitkogused kompenseeri Atmosfairi biogaasiseadmete programmiga Nepalis

(Gold Standard, projekt GS ID: PoA GS3110). Projek käigus paigaldatakse

maapiirkondadesse biogaasiseadmeid, mis muudavad orgaanilised jäätmed

biogaasiks, vähendades vajadust kü epuude järele.

Kontsern ei kohaldanud aruandeperioodil e evõ esiseseid süsinikuheite

hinnastamise kavasid ja seetõ u ei avalikusta E1-8 teavet.

Kompenseerimine tähendab, et heitkoguseid, mida pole veel õnnestunud

vähendada, tasakaalustatakse, toetades kontrollitud kliimaprojek , mis aitab mujal

heidet vähendada. Kompenseerimine võetakse kasutusele alles pärast seda, kui kõik

tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud heite vähendamise meetmed on

rakendatud. See ei tee juba tekkinud heidet olematuks, vaid aitab heite mõju

tasakaalustada.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 98

Kontserni kliimariskide hindamise eesmärk oli teha terviklik ja süsteemne kliimariski

analüüs kooskõlas rahvusvahelise standardiga ISO 14091, et tuvastada ja hinnata

kliimamuutustest tulenevaid riske, mis võivad mõjutada lennujaama tegevust,

taristut ja strateegilisi valikuid. Analüüsi tulemused on kestlikkuse tegevuskava

täiendamise aluseks ning lõimitakse finants- ja strateegiliste otsuste tegemisse,

toetades kontserni eesmärki saavutada kliimaneutraalsus.

Hindamine tugineb 2 rahvusvahelisele raamis kule.

 ISO 14091:2021 pakub paindlikku ja süsteemset metoodikat kliimariskide,

haavatavuse ja mõju hindamiseks, keskendudes eelkõige füüsilistele

riskidele.

 Finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise

töörühm (Task Force on Climate-related Financial Disclosures, TCFD) loob

struktuuri kliimariskide juh miseks ja aruandluseks, sidudes riskid e evõ e

strateegia ja juh misega ning tagades läbipaistvuse vastavalt ESG nõuetele.

Stsenaariumianalüüsis kasuta 2 Ees kliimastsenaariumit: stsenaariumit RCP4.5

(mõõdukas, leevendusmeetmeid eeldav) ja RCP8.5 (pessimistlik, fossiilsete kütuste

kasutamise kasv). Analüüs hõlmas lühiajalist (1–3 a), keskpikka (3–10 a) ja pikaajalist

(üle 10 a) ajahorison ning kombineeris kvalita ivse ja kvan ta ivse lähenemise.

Peamised tuvastatud riskid on seotud äärmuslike ilmas kuoludega, sademete hulga

kasvuga ja merepinna tõusuga ning tehnoloogia vananemisega. Tuvastatud

kliimariskid mõjutavad eeskä lennujaama opera ivkulusid, taristu vastupidavust

ning kapitali- ja hooldusinvesteeringute vajadust.

Juba praegu on näha, et talvised ilmas kuolud (lumesadu, mustjää) suurendavad

opera ivseid tegevusi, tekitavad viivitusi ja kasvatavad hoolduskulusid, mis

keskpikas vaates süvenevad. Järgmine füüsiline kliimarisk, mille mõju me juba

näeme, on seotud sademete hulga kasvuga, mis võib põhjustada üleujutusi, hoonete

konstruktsioonide kahjustusi ja drenaažisüsteemide üleujutusi.

Keskpikas vaates suurendavad aeguv tehnoloogia ja energiatarbimise maht

ülalpidamiskulusid ning energiatõhususse investeerimise vajadust, mis on üks

strateegilistest eesmärkidest.

Tõusev keskmine temperatuur kasvatab pikaajalise stsenaariumi järgi

energiatarbimist ja jahutussüsteemide koormust, mõjutades töö ngimusi ning

põhjustades lisakulusid ja võimalikke taristukahjustusi.

Pikas plaanis võivad tugevad tuuled ja tormid kahjustada hooneid ja väliraja si,

põhjustada elektrikatkestusi ning häirida lennuliiklust, samu ohustavad

meretaseme tõus ja üleujutused rannikul asuvaid lennuvälju, tuues kaasa varade

kahjustusi ja töökorralduse häireid.

Ees kliimastsenaariumid prognoosivad temperatuuri tõusu, sademete hulga kasvu,

tormide sagenemist ja merepinna tõusu, mis suurendab survet taristule ja

kriisihaldusele. Need muutused mõjutavad otseselt lennujaama tegevust ja

investeeringuid. Seetõ u on kliimariskide hindamine ja juh mine krii line osa

kestlikkuse strateegiast.

Kliimariskide analüüs täiendab kahese olulisuse analüüsi, luues tugeva aluse

strateegiliste otsuste tegemiseks ja organisatsiooni vastupanuvõime

suurendamiseks kliimamuutuste ngimustes.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 99

Kontsern peab oluliseks puhta ja ohutu keskkonna säilitamist oma

tegevuspiirkonnas. Selles peatükis anname ülevaate meetmetest, millega ennetame

ja vähendame igapäevategevustest tulenevat saastet. Peamised võimalikud

saasteallikad on kütuste ja kemikaalide kasutamine ning lennuraja

ohutusprotseduuridega seotud sulavee äravool. Keskkonnamõju ohjamisel lähtume

keh vatest nõuetest ning rakendame võimaluse korral uuenduslikke ja kestlikke

lahendusi, et vähendada oma tegevuse mõju keskkonnale.

Standard Teema Olulisus Ajahorisont

Lühike Keskmine Pikk

E2 Kütus/kemikaal või raja jäätõrje levib sademevette

Risk + +

E1 Süsinikuheited (mõjualad 1–3)

Risk +

E1 CO₂e riskid ja ressursid

Negatiivne +

E1 Kinnitatud CO₂e vähendamine

Võimalus + +

E1 Energiatarbimine ja allikad

Negatiivne + + +

Tabel 19B. Keskkonna E1 ja E2 standardi IRO-d

Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 100

Kontsern järgib kõiki asjakohaseid nõudeid, sh Keskkonnaame ja kohalike

omavalitsuste nõudeid, ning rakendab ISO 14001:2015 standardit. Sademe- ja

heitvee käitlus vastab Tallinna (L.VV/326754) ja Kärdla (L.VV/331951)

keskkonnalubade ngimustele, teistes lennujaamades on keskkonnamõju

minimaalne. Sisepolii kad keskenduvad reostuse mõju ennetamisele ja

leevendamisele opera ivsete kontrollide ning juh misprotseduuride kaudu.

Kontserni kestlikkuse polii ka juhtpõhimõ ed on:

 sademevee puhtuse tagamine;

 kvartaalne sademevee analüüs;

 vastutus võimaliku saaste eest;

 kemikaaliohutuse koolitused ning standardiseeritud protseduurid kemikaalide korrektseks märgistamiseks, dokumenteerimiseks ja käitlemiseks;

 iga-aastane keskkonnaaspek de hindamine ja riskianalüüs.

Kontsern rakendab protseduure, mis tuginevad tööohutuse, keskkonnakaitse ja standardi ISO 14001 nõuetele.

E evõte rakendab meetmeid, mis keskenduvad eeskä kemikaalikasutuse

ohjamisele ning reostusjuhtumite ennetamisele ja likvideerimisele.

1. Reostuse väl mine

E evõte tagab, et kõik kemikaalide ohutuskaardid on elektrooniliselt kä esaadavad

ees keeles ja kemikaalid on kantud kemikaaliregistrisse. Kemikaalide hoiukohad,

torus kud ja pakendid on märgistatud nõuetekohaselt ning kemikaalid ladustatakse

ohututes ngimustes, arvestades ainete ühilduvust. Teenindustehnikat ja -seadmeid

hooldatakse regulaarselt, et väl da lekkeid ja rikkeid. Töötajatele ja partneritele

räägitakse ohutuskoolitusel reostuse märkamisest ja teavitamise olulisusest.

2. Reostuse vähendamine

Sademe- ja heitvee käitlus vastab Tallinna ja Kärdla keskkonnalubade ngimustele.

Tallinna lennujaama territooriumil kasutatakse õli-, liiva- ja rasvapüüdureid ning

veesäästlikke lahendusi. Jäätõrjel kasutatakse biolagunevaid aineid.

Keskkonnaseiret, sh sademevee analüüsi, tehakse korrapäraselt.

3. Reostuse leevendamine ja reageerimine

Reostusjuhtumite korral rakendatakse viivitamatult absorbente ning järgitakse

protseduuri „Kemikaalireostuste likvideerimine Tallinna ja regionaalsetel

lennuväljadel“. Reostuse põhjused selgitab välja lennuohutuse osakond.

Keskkonnaspetsialist koostab kuuülevaated kemikaalist, reostuse ulatusest ja

põhjustajast. Vajaduse korral ajakohastatakse ennetus- ja reageerimismeetmeid.

4. Ressursid meetmete elluviimiseks

Keskkonnajuh mise tegevusi toetavad keskkonnaspetsialis d ja kestlikkuse juht,

aga neid teostavad opera ivosakonnad. Eelarves ja investeeringuplaanides

arvestatakse keskkonnameetmete rakendamist, sh tehniliste lahenduste ja saaste

vähendamist toetava tehnoloogia uuendamist. 2025. aastal alusta mitut

arendusprojek , sh veepuhastus- ja eelpuhastusjaamade uuendamist ning

sademevee juh mise tervikanalüüsi.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 101

5. 2025. aasta võtmetegevused

Koosta kontsernipõhine dokument, kuhu on koondatud saastega seotud

kohustused ja käitlusprak kad. Lisaks korralda õppereise Helsingi ja Göteborgi

lennujaamadesse, et süvendada teadmisi lennuväljade sademevee

keskkonnamõjust ning hinnata võimalikke leevendusmeetmeid. Saadud

kogemustele tuginedes kavandatakse esitada juhtkonnale e epanekud

keskkonnamõju vähendamise lisameetmete rakendamiseks.

E evõ e peamised eesmärgid saaste vähendamisel on:

 sademevee reostuskoormuse vähendamine;

 ohtlike kemikaalide ohutu kasutamine ja riskide vähendamine;

 sademevee kvaliteedi regulaarne, kvartaalselt toimuv seire.

Eesmärkide elluviimist toetab e evõ esisene kestlikkuse tegevuskava, mis ei ole avalik. Tegevuskava täitmist hinnatakse kord aastas. Tulemused esitatakse juhatusele ja vajaduse korral ajakohastatakse tegevuskava.

2025. aasta eesmärk

2025. aastal alusta lennujaama vee- ja reoveekorralduse tervikanalüüsi ning parenduse epanekute koostamist. Tegevus jätkub 2026. aastal. Eesmärk on seotud e evõ e jäätõrjevedelike, na a- ja kütusereostuste ning kemikaalide kasutusega.

Peamised tegevused eesmärgi täitmiseks:

 hetkeolukorra ja õigusnõuete vastavuse analüüs;

 veeproovide võtmise süsteemi (kohad, sagedus, metoodika, tulemused) koondülevaade;

 jäätõrjevedelike mõju hindamine veekvaliteedile;

 parenduse epanekud (jäätõrjevahendite kogumise süsteemid, sademevee puhastus, lumekogumisplatsid, puhastusjaama töö op meerimine).

Analüüsi tulemused esitatakse juhtkonnale ning nende põhjal koostatakse 2026. aastal rakendusplaan prioriteetsete investeeringute ja tegevustega. Juhtkonda teavitatakse reostusjuhtumite sta s kast igal kuul, esitades reostuste arvu kategooriate I, II ja III kohta.

E evõte jälgib sademevee ja võimaliku saastekoormuse muutusi keskkonnaloas

toodud nõuete alusel. Seiratavad näitajad on heljum (BHT7), keemiline hapnikutarve

(KHT), na asaadused, pH, tsink ja vask. Enamikku parameetreid mõõdetakse kord

kvartalis, lumesulamisaladel kord aastas, seejuures seiratakse tsinki ja vaske 3

kvartalis (esimeses, teises ja neljandas). Proovid võtab atesteeritud partner ja

analüüsid teeb ser fitseeritud labor. Kõik tulemused edastab kontsern

Keskkonnaame le omaseire kvartaliaruandes, mis on osa loakohustuste täitmise

kontrollist.

Keskkonnaamet hindab regulaarselt e evõ e seireandmeid ning otsustab nende

põhjal seire ulatuse ja vajaduse. Keskkonnaamet kontrollib, kas e evõ e tegevus

vastab keskkonnaloa ngimustele, ja teeb vajaduse korral muudatusi seiremahus või

lisab uusi nõudeid.

2024. aastal viis Keskkonnaamet läbi lennujaama muutmistaotluse põhjal

neljakuulise analüüsi, mille käigus:

 hinna varasemate aastate sademevee kvaliteedi andmeid,

 teh paikvaatlusi lumesulamis- ja väljalaskmealade juures,

 analüüsi jäätõrjevedelike võimalikku mõju suublasse juhitavale

sademeveele.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 102

Analüüsi tulemusel leidis Keskkonnaamet, et seirepunk d ei andnud enam kõige

täpsemat ülevaadet keskkonnamõju paiknemisest. Selle tulemusena vähendas

Keskkonnaamet seirepunk de arvu 13-lt 5-le, täpsustas proovivõtusagedust ja

muu s seiratavate näitajate loetelu. Muudatuse eesmärk oli tagada, et seire

keskendub just neile punk dele, kus võib võimalik reostuskoormus olla suurem.

Keskkonnaamet hindas 2023.–2024. aasta omaseire tulemuste põhjal ohtlike ainete sisaldust 2 väljalaskes ning tuvastas, et:

 vase ja tsingi sisaldus olid alla piirväärtuse,

 polüaromaatsed süsivesinikud (PAH) olid 2 järjes kusel aastal alla määramispiiri.

Selle tulemusena eemaldas Keskkonnaamet keskkonnaloast ohtlike ainete (tsink, vask ja PAH) seirekohustuse asjakohastes väljalasetes, kuna nende esinemine ei viidanud riskile suublas.

Jäätõrjevedelike mõju hindamine

Lennujaamas kasutatakse biolagunevaid raja jäätõrjekemikaale, mille lagunemine võib suurendada sademevee BHT7 ja KHT näitajaid. Glükooli suure kontsentratsiooniga lumi viiakse lumekogumisaladele, mille seire on jätkuvalt Keskkonnaame järelevalve all.

Seire tulemuste kokkuvõte

Aasta jooksul esineb üksikuid piirnormide ületamisi, mille puhul rakendub automaatselt keskkonnatasu. Keskkonnaamet ei ole viimasel aruandlusperioodil kehtestanud e evõ ele täiendavaid maandamismeetmeid, kuna saadud seireandmed ei ole viidanud püsivale ega kasvavale keskkonnamõjule.

Kord aastas esitatakse Keskkonnaame le aastaaruanne, kes selle alusel hindab, kas seirekorraldus vajab muutmist või täiendamist.

Seirekaev Näitaja nimetus Nõuetele vastavus Ületuse periood

Lumekogumisala nr 4 BHT7 Ei I kvartal

KHT Ei I kvartal

Heljum Jah

Naftasaadused Jah

Tuletõrje harjutusplatsi ja

manööverdusala

BHT7 Jah

Heljum Jah

Naftasaadused Jah

Lumekogumisala nr 1 BHT7 Jah

KHT Jah

Heljum Jah

Naftasaadused Jah

Tsink Jah

Lumekogumisalad 2–3 BHT7 Jah

KHT Jah

Heljum Jah

Naftasaadused Jah

Lõunapoolne õhusõidukite

K-perroon

BHT7 Jah

Heljum Jah

Naftasaadused Jah

Tabel 24. Tallinna lennujaama keskkonnaloa nõuetele vastavuse tabel

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 103

2025. aastal ületas Tallinna Lennujaam 3% loa piirväärtustest. Eelmise aastaaruande

koostamise käigus ilmnes peatükis „Puhta joogi- ja sademevee tagamine“ ebatäpsus:

Tallinna Lennujaama saasteainete piirväärtuste ületus oli kajastatud 18% ulatuses,

ent andmete täpsustamisel selgus, et tegelik ületus oli 13%. Erinevus tulenes

HA700 proovivõtupunk andmete arvestamisest. Arvutustes eelda proovivõ u

kord kvartalis, kuid tegelikult võetakse proov kord aastas.

Viimastel aastatel on kontsernis AS Tallinna Lennujaam toimunud üks kolmanda

kategooria reostusjuhtum, mille käigus levis kütus tehnilise rikke tõ u perroonil

ligikaudu 150 m² ulatuses. Reostus lokaliseeri ja likvideeri vähem kui ühe tunni

jooksul, kasutades absorbentmaterjale.

Väiksemad reostusjuhtumid, nagu kütuse- või õlilekked, on lahendatud keh va

siseprotseduuri „Kemikaalireostuste likvideerimine Tallinna ja regionaalsetel

lennuväljadel“ alusel viivitamata, rakendades sobivaid absorbentvahendeid ning

ennetades edasise keskkonnamõju teket.

Valdav osa tuvastatud reostusjuhtumitest on kuulunud esimesesse või teise

kategooriasse ning piirdunud lennujaama territooriumiga. Juhtumeid, kus reostus

oleks levinud lennujaama alalt väljapoole, ei ole esinenud. Sademevee seirel

tuvastatud piirnormide ületuse korral tasutakse riiklikku saastetasu, mis kajastub

e evõ e tavapärastes tegevuskuludes. Keskkonnaamet ei ole kehtestanud

e evõ ele lisakohustusi, kuna seiresüsteemid toimivad nõuete järgi ja olulisi

keskkonnariske ei ole teostunud.

Reostusjuhtumitega seotud võimalikud kulud kavandavad ja eelarvestavad

vastutavad osakonnad. Tallinna lennujaama territooriumil ei ole tuvastatud ajaloolisi

reostuskoldeid, mis nõuaksid ulatuslikke puhastusprojekte. Tänu sellele on võimalik

finantsmõju hinnanguliselt juhitav.

Hoolimata järjepidevatest tegevustest lennujaama territooriumi korrashoiu ja

keskkonnaseisundi tagamise nimel mõjutavad meie tegevuskeskkonda ka välised

tegurid. Tallinna lennujaama sademeveesüsteemid on hüdrauliliselt seotud Suur-

Sõjamäe tööstuspiirkonnaga, mistõ u võib seal toimuv avaldada mõju ka

lennujaama territooriumil paiknevate trasside seisukorrale. Seetõ u esineb aeg-

ajalt väliseid reostusjuhtumeid, mille algallikat ei ole ala võimalik üheselt tuvastada.

Sellised olukorrad toovad kaasa täiendavaid puhastus- ja hooldustöid ning nendega

seotud kulusid. Neid töid teeme vajaduspõhiselt ja regulaarselt.

2023. aasta mais toimus Suur-Sõjamäe tänaval asuvas ohtlike jäätmete kogumise

keskuses tulekahju, mille tagajärjel liikus põlengu tõ u tekkinud saastunud

kustutusvesi mööda sademeveetrasse lennujaama poole. See põhjustas ulatuslikke

üleujutusi ning setete ja reostunud vee kogunemist sademevee kraavidesse ja

truupidesse. Juhtunu tagajärgede likvideerimiseks teh mitu kuud mahukaid

puhastustöid. Arvestades, et keskkonnamõju pärines välisest allikast ega olnud

seotud lennujaama tegevusega, vabastas Keskkonnaamet Tallinna Lennujaama

aju selt teatud seirekohustuste täitmisest. Samas jäi osa väl matutest kuludest

e evõ e kanda, kuna lennuohutuse tagamiseks oli vajalik kohene ja opera ivne

sekkumine.

Finantsmõju ajahorisondi arvestuses piirduvad selliste juhtumite otsesed kulud

üldjuhul lühiajaliselt likvideerimistööde ja võimalike saastetasudega. Keskpikas

plaanis võivad investeeringud keskkonnakaitselahendustesse,

sh nüüdisaegsematesse puhastus- ja seiresüsteemidesse, küll suurendada

kulubaasi, kuid aitavad samal ajal vähendada tegevusriske ning parandada pikaajalist

kulutõhusust.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 104

Lennukite jäätõrje on lennujaama igapäevase käitamise oluline osa ja sellega

kaasnevate keskkonnariskide ennetamine on selgelt reguleeritud. Kemikaalide

sademeve e sa umise väl miseks järgime keh vaid polii kaid ja tööprotseduure

ning jäätõrjet teeme üksnes selleks e e nähtud ja piiratud aladel. Nendes

piirkondades rakendame sobivaid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mis aitavad

minimeerida võimaliku nega ivse mõju keskkonnale.

Keskkonnahoiu tagamiseks kasutame mitmesuguseid lahendusi ja meetmeid, mis

toetavad ressursitõhusust ning aitavad maandada veekeskkonnaga seotud riske.

Need tegevused on osa kontserni terviklikust veeressursside juh misest, mille

eesmärk on vähendada tegevusest tulenevat keskkonnamõju ning tagada vastavus

keh vatele õigusnõuetele.

Standard Teema Olulisus Ajahorisont

Lühike Keskmine Pikk

E3 Tormivee saaste ja keskkonnatasud

Negatiivne + + +

E2 Kütus/kemikaal lekib äravooluvette

Risk + +

E1 Süsinikuheited (mõjualad 1–3)

Risk +

E1 CO₂e riskid ja ressursid

Negatiivne +

E1 Kinnitatud CO₂e vähendamine

Võimalus + +

E1 Energiatarbimine ja allikad

Negatiivne + + +

Tabel 19C. Keskkonna E1 – E3 standardi IRO-d

Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 105

Lennukite jäätõrje peamine keskkonnamõju avaldub sademevee kaudu, kuna

kasutatav jäätõrjevedelik võib koos sulaveega jõuda kraavidesse (nõuded ja

seiratavad näitajad olid kirjeldatud eelmises peatükis). Suurem osa

jäätõrjevedelikust kogutakse kokku imurautodega ja suunatakse nõuetekohasesse

käitlusse, lumesulamisplatsilt pärinev vesi juhitakse kanalisatsioonisüsteemi.

Lennukite jäätõrjet teeb AS Tallinn Airport GH, lähtudes Tallinna Lennujaama

kontserni keh vatest keskkonna- ja ohutuspolii katest.

Juh missüsteemi raames on kehtestatud järgmised põhiprotseduurid ja

dokumendid.

 Jäätme- ja kemikaalikäitluse kord – reguleerib kemikaalide märgistamist ja

ladustamist ning volitatud käitlejale üleandmist.

 Keskkonnaaspek de määramine ja hindamine – igal aastal hinnatakse

jäätõrjekemikaalide mõju ja seotud riskide maandamist.

 Keskkonna- ja kliimariskide register – seotakse maandamismeetmed ja

vastutajad.

 Jäätõrjeteenuse osutamine eraldiseisval jäätõrjealal – määratakse alade

kasutamise ngimused ja ohutusalad ning reageerimisajad.

 Õhusõidukite jäätõrje tegemine Tallinna lennuväljal – antakse juhised

jäätõrje planeerimiseks ja keskkonnamõju vähendamiseks.

 Lennujaama kaardid, sh jäätõrjealade ja ohutusalade tähistused.

 „De-/an -icing manual“ ja „Ground Opera ons Manual“, sh

kvaliteedijuh mise ja koolitusprogrammid.

Jäätõrjet tehakse ainult Tallinna Lennujaama määratud aladel ja see hõlmab

koordineeritud infovahetust liiklusala koordinaatoriga. Jäätõrjevahendite koguseid

ja toiminguid jälgitakse, et vähendada kemikaalide levikut veekogudesse. Jäätõrjet

tehakse minimaalse keskkonnamõjuga, tagades samal ajal lennuliikluse sujuvuse ja

ohutuse.

Mõju vähendamiseks on Tallinna lennujaamas rakendatud läbimõeldud tehniliste ja

opera ivsete meetmete süsteem, mis ühendab nüüdisaegse tehnoloogia ja tõhusa

töökorralduse. Novembris 2024 kasutusele võetud uus hübriidjäätõrjemasin aitab

vähendada CO2e heidet kuni 87% ja leevendada lokaalset keskkonnamõju.

Jäätõrjealadel M16 ja M22 on rajatud täiendavad drenaaži ja kanalisatsiooni

juh mise süsteemid, mis piiravad kemikaalide sa umist keskkonda koos sulaveega.

Jäätõrjet tehakse valdavalt spetsiaalselt määratud aladel (M22, M16, A1 ja HL/HR

ootekohad), millega minimeeritakse liiklus- ja opera ivriske ning kemikaalide

levikut. Infoekraanid seisupaikade ääres ja raadioside tagavad selge

kommunikatsiooni ning võimaldavad jääd tõrjuda samal ajal 2 õhusõidukil, sest see

kiirendab protsessi ja suurendab ohutust. 2 jäätõrjeala samaaegne kasutus aitab

tunduvalt vähendada ooteaegu ja parandab lennuliikluse täpsust. Kõik rakendatud

lahendused aitavad tõhustada teenuse kasutamist, hoida lennujaama sujuvat tööd

ja tagada keskkonnaohutuse.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 106

Kuna mõju sademeveele käsitletakse koos peatükiga E2, on vastavad eesmärgid ja

meetmed kirjeldatud peatükis E2-3.

E3-4 ei saanud kahese olulisuse analüüsil oluliseks ja andmeid ei avalikustata.

Rakendatud meetmete finantsmõju on osa 74 miljoni euro suurusest lennuraja

arendusprojek st aastatel 2019–2023. Edaspidi kaasnevad lühiajaliselt

opera ivkulud. Keskpikas plaanis (1–5 aastat) kaasnevad investeerimiskulud, mis

vähendavad keskkonnamõju. Pikaajalises plaanis vähendavad need meetmed

oluliselt keskkonnariskide teostumise tõenäosust, minimeerides võimalikke suuri

kulutusi ja keskkonnatasusid.

Joonis 13. Tallinna lennujaama jäätõrjeplatsid M16 ja M22

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 107

Lennujaama arendamisel lähtume põhimõ est, et taristut arendame ja ressursse

kasutame kooskõlas keskkonnahoiu ja sotsiaalse vastutusega. Rakendasime

2024. aastal lennujaamades uue jäätmete sorteerimise süsteemi, mis hõlmab nii

hankeprak kaid, partnerite töökorraldust kui ka reisijate ja töötajate igapäevaseid

harjumusi.

Jäätmete teadlik ja korrektne käitlemine on meie jaoks oluline eesmärk. Kõikides

peamistes hoonetes asuvad nüüd eraldi kogumismahu d paberi, pakendi ja

biolagunevate jäätmete jaoks, mis muudab sorteerimise lihtsaks ja arusaadavaks

kõigile kasutajatele. Ehituse ja renoveerimise käigus pöörame tähelepanu sellele, et

materjalid oleksid võimalikult suures mahus eraldi kogutud, sorteeritud ning

taaskasutusse suunatud.

Töötajate, partnerite ja reisijate kaasamine aitab parandada sorteerimise kvalitee

ning suurendada ringlusse suunatavate jäätmete osakaalu. Sidusrühmad peavad

tähtsaks ka taaskasutatud materjalide laiemat kasutamist ehitustegevuses, mida

käsitame ringmajanduse võimalusena ja arvestame edaspidistes arendusprojek des.

Läbimõeldud koostöö ning järjepidevad tegevused aitavad muuta lennujaama

puhtamaks, kestlikumaks ja külalislahkeks keskkonnaks kõigile.

Standard Keskkonnateema Olulisus Ajahorisont

Lühike Keskmine Pikk

E5 Jäätmekogus ja sorteerimine

Negatiivne + +

E5 Jätkusuutlikud ja taaskasutatud materjalid

Võimalus +

E3 Tormivee saaste ja keskkonnatasud

Negatiivne + + +

E2 Kütus/kemikaal lekib äravooluvette

Risk + +

E1 Süsinikuheited (mõjualad 1–3)

Risk +

E1 CO₂e riskid ja ressursid

Negatiivne +

E1 Kinnitatud CO₂e vähendamine

Võimalus + +

E1 Energiatarbimine ja allikad

Negatiivne + + +

Tabel 19D. Keskkonna E1 – E3 ja E5 standardi IRO-d

Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 108

Igal aastal hindame kontserniüleselt oma lennujaamade keskkonnamõju ning sellega

seotud riske, et tuvastada olulisem keskkonnamõju, riskid ja võimalused vastavalt

keh vale keskkonnaaspek de hindamise metoodikale. Ressursside kasutamine ja

jäätmekäitlus on olnud oluliste teemadena fookuses alates 2014. aastast ning alates

2021. aastast hõlmab hindamine ka ehitustegevusega seotud mõju.

Peale eelmistes peatükkides kirjeldatud kestlikkuse polii ka lähtume jäätmete ja

kemikaalide käitlemisel üksikasjalikest siseprotseduuridest. Nende rakendamist

toetavad regulaarsed jäätmeruumide kontrollid ja sidusrühmade audi d, mis aitavad

tagada nõuete täitmise ning kokkulepitud prak kate järgimise. Protseduuride

rakendusala ei piirdu üksnes kontserni enda tegevusega, vaid hõlmab ka partnereid

ja alltöövõtjaid, luues ühtse vastutuse ohutute ja kestlike tööviiside rakendamiseks

kogu väärtusahelas.

Meie lähenemine ühendab prak lised meetmed jagatud vastutusega.

 Jäätmed sorteeritakse nende algallikas ning kemikaale hoitakse ja

käideldakse viisil, mis väldib lekkeid ja keskkonnakahju.

 Kemikaalide registrid, ohutuskaardid ja käsitlusandmed on säilitatud, et info

oleks täpne ja kä esaadav.

 Töötajatele ja partneritele selgitatakse nende rolliga seotud õigusnõudeid

ning tööohutusstandardeid.

 Vastavust kontrollitakse regulaarselt jäätmeruumide ülevaatuse ja

sidusrühmade iga-aastaste audi te kaudu.

 Vajaduse korral rakendatakse parandusmeetmeid, sh hoiatusi ja lepingulisi

sanktsioone.

Lõimime kestlikkuse põhimõ ed oma väärtusahelasse, seades lepingutes nõudeid

pakendite vähendamiseks, jäätmete kohapealseks sorteerimiseks ning võimaluse

korral taaskasutatud materjalide kasutamiseks, eelkõige ehitustegevuses. Uute

hoonete kavandamisel lähtume eesmärgist vastata võimaluse korral LEED-

ser fikaadi nõuetele. Lepingulisi kestlikkuse nõudeid rakendame juhtumipõhiselt, et

tagada nende asjakohasus, rakendatavus ja tegelik mõju.

Meie olulisuse hindamine tõi esile jäätmetekke ja -sorteerimise ning kestlike ja

taaskasutatud materjalide kasutamise kui olulised teemad. Alates 2024. aastast

oleme süstemaa liselt keskendunud jäätmete ja ehitustegevuse keskkonnamõju

vähendamisele. Selleks oleme kehtestanud kõigile töötajatele kohustusliku jäätmete

sorteerimise koolituse, asendanud üksikmahu d 4 fraktsiooniga

sorteerimismahu tega ja ajakohastanud vastavaid protseduure. Peale selle teeme

regulaarseid jäätmeruumide ülevaatusi ning jagame tulemusi nii organisatsiooni

sees kui ka asjakohaste partneritega, et toetada teadlikkuse kasvu ja pidevat

parendamist.

Jäätmete vähendamine ja sorteerimine

Jäätmevoogusid jälgime regulaarselt ning rakendame tekkekohapõhiseid

vähendamismeetmeid, keskendudes eelkõige pakendite ja ühekordsete toodete

kasutuse piiramisele. Lisaks on kavandamisel plas vaba lennujaama tegevuskava.

Ehitus- ja renoveerimistööde puhul on partneritel kohustus koostada jäätmekava,

mille eesmärk on vähendada ehitusjäätmete teket, suurendada ringlusse suunamist

ning tagada ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 109

Taaskasutatud materjalide kasutamine ehituses

Renoveerimistöid kavandades hindame enne põhivarustuse ja sisustuse

väljavahetamist selle parandamis- ja korduskasutusvõimalusi. Ülejääv mööbel ja

materjalid võetakse võimaluse korral taaskasutusse lennujaama territooriumil või

suunatakse edasimüüki, et pikendada nende kasutusiga. Partneritelt eeldame

renoveerimisprotsessis säästvate ja mi etoksiliste materjalide eelistamist,

sh lenduvate orgaaniliste ühendite (VOC) sisalduse kontrollimist ning võimaluse

korral taaskasutatud materjalide kasutamist.

Hangetes eelistame kestlikke ja remonditavaid lahendusi, sh mööblit ja seadmeid,

mille elutsüklit on võimalik pikendada. Kestlikkuse nõuded on lisatud asjakohastesse

maapealsete teenuste ja ehitustööde lepingutesse, tagades partnerite panuse

ringmajanduse põhimõtete rakendamisse. Renoveerimisprojek de puhul hindame

projek põhiselt ka energiatõhususe ja veekasutuse parendamise võimalusi.

Ühtlasi edendame reisijate seas jäätmete ennetamist, julgustades neid kasutama

toidu ja jookide jaoks korduskasutatavaid anumaid, soodustades toitlustuses

biolagunevate ja taaskasutatud alterna ivide kasutamist ning pakkudes ligipääsu

puhtale joogiveele, et vähendada ühekordsete plastpudelite tarbimist. Alates

2023. aastast oleme osalenud maailmakoristuspäeval ja 2025. aastal korraldasime

koos töötajatega prügikoristustalgud Lehmja-Tammiku looduskaitsealal, andes

sellega panuse kohaliku keskkonna hoidmisse.

2025. aastal tegime mitu jätkusuutlikku ehitushanget, sh DHL Express Estonia

terminali (7260 m², LEED Gold), FedEx Express Estonia terminali (LEED Gold) ja

Magne c MRO hoolduskompleksi (3 angaariga, 10 000 m²) jaoks. Lõuna

turvakontrollpunkt ehita Neoloy Tough Cell geovõrkudega, tänu millele säilita

30 000 m³ mulda, et vähendada täitematerjali vajadust ja keskkonnamõju.

Geovõrgu, liiva ja kruusa kombinatsioon tagab vastupidavad ja ressursisäästlikud

pinnad, mis taluvad kuni 40-tonniseid veokeid. See näitab tänapäevast inseneritööd,

tõhusust ja jätkusuutlikkust ning seab eeskuju keskkonnasäästlikele ehitustavadele.

Jäätmete vähendamine ja sorteerimine  Eesmärk on saavutada ja säilitada vähemalt 50% liigi kogumise määr kogu

kontserni hallatava jäätmemajanduse raames. Jälgime regulaarselt tulemusi, et tagada eesmärgi jätkusuutlik täitmine.

 Tugevdame töötajate ja partnerite teadlikkust jäätmete sorteerimise

vajalikkusest, pakkudes pidevat koolitust ja juhendmaterjale, ning

soodustame parimate prak kate jagamist.  Kontrollime järjepidevalt partnerite jäätmekavasid ning viime sisse

regulaarsed jäätmeruumide ja -protsesside auditeerimised, et tuvastada

kitsaskoh ja rakendada parandusi. Taaskasutatud materjalide kasutamine ehituses

 Hangetes eelistame kestlikke, remonditavaid ja taaskasutatud materjalidest

valmistatud lahendusi.  Arendame edasi kestlikkuse nõudeid erinevatele lepinguliikidele.  Kohustame ehitus- ja renoveerimispartnereid koostama jäätmekavasid.

Ressursikasutuse ja ringmajanduse eesmärkide raames oleme teinud kohustuslikuks

jäätmete sorteerimise, keskkonnalubade täitmise ja taastuvelektri kasutamise ning

osaliselt on kehtestatud kestlikkuse nõuded hangetes. Peale selle edendame

jätkusuutliku mööbli ja ehitusmaterjalide kasutamist, ringdisaini põhimõtete

rakendamist ning ringmajanduskriteeriumide laiendamist partneritele.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 110

Kontserni põhilised kasutatavad ressursid on energia, vesi ning mitmesugused

materjalid ja seadmed, mille tarbimist mõjutavad nii lennujaama igapäevategevus

kui ka koostööpartnerite toimingud. Hangetes eelistame kestlikult toodetud ja

taaskasutatud materjalidest tooteid, vähese või nullheitega tehnoloogiat ning

vastupidavaid ja parandatavaid seadmeid, et vähendada ressursikasutust kogu

elutsükli vaates.

Veekasutust käsitame eraldi valdkonnana, mis hõlmab joogi-, sademe- ja reove .

Veekvalitee jälgime regulaarsete proovivõ ude kaudu ja tarbimist mõõdame

arves te abil. Puhta joogivee kä esaadavuse parandamiseks on lennujaamadesse

paigaldatud joogiveekraanid, mis toetavad ühekordsete plastpudelite kasutuse

vähendamist.

Energia- ja kütusetarbimine moodustab olulise osa kontserni ressursikasutusest.

Elektrienergia hangime taastuvallikatest ja ligikaudu 40% elektrivajadusest katame

kohapealse päikeseenergia tootmisega. Soojusenergia tootmisel oleme läinud üle

väiksema keskkonnamõjuga lahendustele. Peamised ressursikasutuse valdkonnad

on kaetud keskkonnamõju analüüsidega ning nende kasutust jälgime ja hindame

regulaarselt.

Praegu puudub kontserniülene ESRS-i avalikustamisnõudele vastav ülevaade

ressursside sissevoolust. Järgmisel aastal analüüsitakse andmete kvalitee ja

luuakse andmete kogumise protsess.

Alates 2024. aastast on paber, pakendid ja biolagunevad jäätmed (sh toidujäätmed)

eraldi sorteeritud ka kontserni nendes asukohtades, kus see varem ei olnud võimalik.

Kontserni tegevuse käigus tekkivad jäätmed jagunevad ohtlikeks jäätmeteks,

elektroonikajäätmeteks, suurjäätmeteks, ehitus- ja lammutusjäätmeteks ning

haljastusjäätmeteks. Taaskasutuseks sobivad jäätmevood kogutakse liigi ja

koostööpartnerid suunavad need lepingu alusel ringlusse. Suurjäätmete ning ehitus-

ja lammutusjäätmete äraveo ja käitlemise korraldavad ehituse evõ ed. Ohtlike

jäätmete ja elektroonikajäätmete käitlemiseks on kaasatud spetsialiseerunud

partner, kes töötleb neid keh vate keskkonnanõuete alusel.

Jäätmeliik 2025 2024 2023

Paber ja papp 46 45 18

Pakendijäätmed 17 19 4,3

Biojäätmed 20 15 8,3

Klaaspakend 19 16 4,9

Plastpakend 2,9 2,8 0,9

Metallpakend 1,1 3,2 0,2

Segaolmejäätmed 176 189 103

Ohtlikud jäätmed 24 Andmed puuduvad

Elektroonikajäätmed 3,5

Tabel 25. Kontserni jäätmete ülevaade 2023–2025. aastatel tonnides.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 111

Kontserni tegevus on ressursimahukas eelkõige taristu käitamise ja arendamise,

reisijateeninduse ning lennue evõtete ja teiste teenuseosutajate teenindamise

kaudu. Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud riskid ja võimalused avalduvad

eelkõige tegevuskuludes, investeeringuvajadustes ning lennujaama taristu

pikaajalises toimivuses ja konkurentsivõimes. E evõte on hinnanud nende riskide

eeldatavat mõju lühiajalises, keskpikas ja pikaajalises plaanis ning finantsmõju jääb

alla olulise piirmäära.

Lennujaama igapäevategevus sõltub märkimisväärselt energiast, ehitus- ja

hooldusmaterjalidest ning jäätmekäitlusteenustest. Materjalide ja teenuste

hinnatõus, sh ringlussevõtu ja keskkonnanõuete karmistumine, võib avaldada survet

püsikuludele ning suurendada tegevuskulusid.

Uute arenduste ja rekonstrueerimistööde puhul võivad ringmajanduse põhimõtete

rakendamine ning keskkonnaser fikaa de nõuded suurendada nii ehitusmaterjalide

kui ka projekteerimise ja projek juh mise kulusid. Näiteks valmisid 2025. aastal

Tallinna lennujaama lõunaalal uued angaarid, millele an LEED-ser fikaat.

Ser fitseerimisega seotud nõuded mõjutasid hoonete projekteerimis- ja

ehituskulusid, kuid samas tagavad hooned parema energiatõhususe, madalamad

kasutus- ja hoolduskulud ning väiksema keskkonnamõju kogu elukaare jooksul.

Meie hinnangul on ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud riskide peamine

eeldatav finantsmõju seotud kulubaasi ja investeeringute suurenemisega. Samas

pakuvad ringmajanduse põhimõtete rakendamisest tulenevad võimalused keskpikas

ja pikaajalises vaates võimalust vähendada elukaarekulusid, suurendada taristu

vastupidavust ja energiatõhusust ning toetada lennujaama ärilist ja mainepõhist

konkurentsivõimet.

Viima ne oluliste teemade hindamine näitas, et jäätmemajanduse finantsriskid on

väiksed ja häs hallatud. Finantsmõju on seotud peamiselt tavategevustega, näiteks:

 kulud jäätmete kõrvaldamiseks, kui sorteerimine ebaõnnestub –

segaolmejäätmete tasud on suuremad kui sorteeritud jäätmetel.

Tulevikuriskid

Tulevikku vaadates on võimalikud riskid valdavalt välised.

 Õigusak de karmistumise (Euroopa Liidu rohelepe, ringmajanduse

eesmärgid) korral võivad jäätmekäitluskulud tõusta või võib olla vajalik teha

uusi investeeringuid.

 Toorainete hinnakõikumised võivad mõjutada ehitus- ja hoolduskulusid.

 Ladestamise ja põletamisega seotud kohustused on praegu

sorteerimistavadega maandatud, kuid jäävad teoree liseks riskiks juhul, kui

nõuded muutuvad.

Need riskid on e evõ e keskkonnariskides arvestatud ja lõimitud

keskkonnajuh mise planeerimisse, mis aitab neid hallata.

Võimalused ja oodatav finantsmõju

Väikesest riskist hoolimata on meil selles valdkonnas hulk võimalusi. Kontserni

jäätmemajanduse põhimõtete rakendamine loob finantsvõimalusi. Jäätmete

sorteerimine ja minimeerimine vähendab käitlustasusid ning võib tuua tulu

taaskasutatavate materjalide eest, samal ajal kui jäätmetekke ennetamine

(nt korduskasutatavad nõud ja täitejaamad) vähendab hanke- ja kõrvaldamiskulusid.

Ringdisaini ja varade eluea pikendamise kaudu kasutame seadmeid kasuliku eluea

lõpuni (mööbli ja seadmete parandamine, olemasolevate materjalide kasutamine

renoveerimisel).

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 112

Jätkusuutlik ehitus tekitab hanke- ja projekteerimisetappides kuni 3 000 eurot

lisakulusid, kuid annab märkimisväärset kokkuhoidu keskkonnatasudes ning

lisaväärtust keskkonnahoiu eestvedamisel. Taaskasutatud täitematerjalide ja

ökomärgisega lahenduste kasutamine vähendab materjalikulusid ning loob

võimaluse saada keskkonnahoiutoetusi. Kuigi LEED-ser fikaadiga hooned on

kallimad ehitada, toovad need pikaajalist energiasäästu ja suurendavad vara

väärtust.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 113

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 114

Tallinna Lennujaama kontsern täidab ühiskonnas ja meid ümbritsevates

kogukondades suurt rolli, vastutades elutähtsa taristu toimimise eest. Meie

tegevuse keskmes on inimesed – töötajad, partnerid ja kogukonnad –, kelle otsused

ning igapäevane panus tagavad lennujaamade ohutu ja tõrgeteta toimimise. Ohutus

on meie strateegiline prioriteet ning see põhimõte on lõimitud kõikidesse meie

tegevustesse ja protsessidesse.

2025. aastal tehtud kahese olulisuse hindamine kinnitas sotsiaalsete teemade

olulisust kogu väärtusahela ulatuses. Seepärast rakendame aruandluses Euroopa

kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) kõiki nelja sotsiaalset standardit.

Selles peatükis kirjeldame, kuidas toetame töötajate heaolu, kaasame kogukondi

ning arendame vastutustundlikke ja usaldusväärseid partnerlussuhteid.

> S1 Oma töötajaskond

> S2 Töötajad väärtusahelas

> S3 Mõjutatud kogukonnad

> S4 Tarbijad ja lõppkasutajad

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 115

Lennujaama edukas toimimine põhineb töötajate pühendumusel ja

professionaalsusel. Meie lennujaamade edu taga on 695 inimest, kes hoiavad iga

päev reisijate teekonna sujuva ja turvalisena.

Meie meeskonda iseloomustab kogemus ja stabiilsus: keskmine tööstaaž on ligi 7,35

aastat. Töötajaskond on vanuseliselt ja sooliselt mitmekesine: 22% töötajatest on

alla 30-aastased, 54% vanuses 30–50 aastat ning 24% üle 50 aasta. Naisi on

töötajate seas 33% ja mehi 67%, juhtkonnas moodustavad naised 50%.

Töökorralduses lähtume Ees s keh vatest õigusak dest ja kontserni sisemistest

põhimõtetest. Igapäevategevuses tagame töötajatele võrdsed võimalused ning

turvalise ja toetava töökeskkonna, samu pöörame järjepidevalt tähelepanu nende

heaolu hoidmisele ja arendamisele.

Järgnevates peatükkides tutvustame meetmeid, millega toetame oma töötajaid,

lahendame töökeskkonna probleeme ja maandame tööohutusriske. Keskendume

töö- ja puhkeaja korraldusele, töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate võimaluste

arendamisele, kindla töökoha ja -tasu pakkumisele ning töötervishoiu ja -ohutuse

tagamisele. Meie eesmärk on luua töökeskkond, kus kõiki töötajaid väärtustatakse

ning kus on tagatud nende füüsiline ja vaimne heaolu ning turvalisus. Soovime ellu

viia posi ivseid muudatusi ning olla usaldusväärne ja eelistatud tööandja.

Standard Teema Olulisus Ajaraam

Lühike Keskmine Pikk

S1 Töötajate tööaeg Positiivne + + +

S1 Inimõigused Positiivne + +

S1 Kindel töökoht Positiivne +

S1 Töö- ja eraelu tasakaal Negatiivne + +

S1 Töötajate töötasu Risk + +

S1 Töötervishoid ja -ohutus Negatiivne + + +

Tabel 26A. Sotsiaal S1 standardi IRO-d

Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 116

Meie töötajad on e evõ e tegevuse alustala. On täh s, et tööandja ja töötaja

vastas kused kohustused oleksid osapooltele selged ning töötajaskonnaga seotud

teemad teadlikult juhitud. Kontserni polii kad ja protseduurid määravad kindlaks

töötajate õiguste tagamise põhimõ ed, hõlmates tööõigusest tulenevaid, võrdse

kohtlemise ning ohutu töökeskkonna tagamise põhimõ eid.

Kontsernis on esindatud mitmekesise kultuurilise, haridusliku, vanuselise ja

ame alase taustaga töötajad. Tagame, et kedagi ei diskrimineerita vanuse, soo, usu,

päritolu, puude, perekonnaseisu ega muude isikuomaduste tõ u – selleks järgime

hea äriee ka põhimõ eid. Samad põhimõ ed juhivad meie koostööd klien de,

teenuseosutajate ja partneritega. Värbamisel ning töösuhte loomisel ja jooksul

lähtume ala õigusak dest ja läbipaistvusest.

Värbamise ja valiku kord määrab kindlaks ame kohtade loomise ja täitmise

põhimõ ed. Värbamisel järgime võrdse kohtlemise, konfidentsiaalsuse ja

isikuandmete kaitse nõudeid ja põhimõ eid. Soodustame kontsernisisest liikumist

ame kohtadel, et toetada töötajate ame alast arengut. Enamik ame koh

täidetakse avaliku konkursiga, vajaduse korral kasutame ka sihtotsingut või

suunatud pakkumisi. Kõik uued ame kohad kavandame ja kinnitame iga-aastase

eelarveprotsessi käigus. Kandidaa de valikul lähtume ame kirjeldusest,

pädevusnõuetest ja kontserni väärtustest.

Töösuhete haldamise kord ja töökorralduse põhimõ ed annavad juhised töösuhete

protsessi juh miseks, mis hõlmab näiteks:

 töötajate tööle asumise, töösuhte muutmise, peatamise ja lõpetamise

protsesse ning nendega seotud dokumentatsiooni;

 töötajate ja tööandja õigusi ja kohustusi;

 töö- ja eraelu tasakaalu arvestamist ning töötajate heaolu toetamist;

 töö- ja puhkeaja, ületunnitöö, valveaja ning puhkuste korraldust;

 konfidentsiaalsuse, ärisaladuse ja e evõ e vara kaitse nõudeid;

 töötajate võimalust teha e epanekuid töökorralduse parendamiseks ning

osaleda tööalastes koolitustes ja arendustegevustes.

Paindlik töökorraldus toetab töötajate heaolu. Meie kaugtöö põhimõ ed määravad

kindlaks võimalused osaliseks kaugtööks ame kohtadel, kus see on töö laadist

tulenevalt võimalik. Kaugtööd tehes peab olema tagatud vastavus IT-, turvalisus- ja

andmekaitsepõhimõtetele.

Tasustamise põhimõ ed, tööaja planeerimise, arvestamise ja maksmise kord

tagavad seadusest lähtuva tööaja planeerimise ja kasutamise ning õiglase,

järjepideva ja läbipaistva tasustamise. Tasu määramisel arvestame ame kohal

täidetavaid ülesandeid (maht, keerukus, mõju), tööturu palgataset, tasu võrreldavust

sarnaste ame kohtadega kontsernis ning töötaja tulemuslikkust, sh eesmärkide

saavutamist ja kooskõla organisatsiooni väärtustega.

Töötajate, partnerite ja külastajate ohutus on meie jaoks esmatäh s. Meie

tööohutuse polii ka tutvustab, kuidas me:

 tuvastame ja hindame töökeskkonna riske ning rakendame

maandamismeetmeid;

 korraldame ohutuskoolitusi ja -juhendamisi;

 julgustame töötajaid ohtudest teada andma ja tegema tööohutuse

parandamise e epanekuid;

 teeme koostööd partnerite ja alltöövõtjatega, et arendada ühist

ohutuskultuuri;

 analüüsime tööohutuse tulemusi ja täiustame protsesse.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 117

Juhtkond vastutab polii kate ja protseduuride elluviimiseks vajalike ngimuste

loomise eest. Juhid tagavad nende rakendamise ning töötajad järgivad kehtestatud

nõudeid igapäevatöös, teavitades muu hulgas töökeskkonnas esinevatest ohtudest.

Organisatsioonimuudatuste kavandamisel hindame enne nende võimalikku mõju

teenuste kvaliteedile, toimepidevusele ja töötajatele. Muudatused vaatab üle ja

kinnitab juhtkond. Töötajaid teavitame muudatustest sisekommunikatsiooni

kanalite kaudu, sh siseveebi, infokirjade, e-kirjade, infotundide,

osakonnakoosolekute ning juhi ja töötaja individuaalsete kohtumiste kaudu. See

loob töötajatele võimaluse saada täpsustavat infot ja esitada küsimusi.

Siseveebis on töötajatel võimalus anda igale uudisele emo konide abil tagasisidet ja

lisada kommentaare. Seda funktsiooni arvestame ka uue siseveebi arendusel, et

toetada töötajate e epanekute lihtsat jagamist. Lisaks kasutame

igapäevasuhtluseks osakondade Teamsi gruppe. Näiteks on kasutusel

administra ivhoone grupivestlus, mis võimaldab töötajatel esitada küsimusi ja

osaleda aruteludes eri kanalites.

Tööaeg

Oleme töötajatele info jagamisel avatud ja läbipaistvad. Juba värbamisprotsessis

tutvustame kandidaa dele tööaega ja -korraldust. Kirjalikus tööpakkumises on

selgelt kirjeldatud tööülesanded ja - ngimused, sh tööaeg ja -koormus ning

töötamise asukoht. Tööle asumisel tutvub töötaja ka töökorralduse põhimõtetega,

kus on täpsemalt määratud kindlaks e evõ es keh v töö- ja puhkeaja korraldus.

Kontoritöötajate töö- ja puhkeaeg on määratud kindlaks töökorralduse

põhimõtetes. Summeeritud tööajaarvestusega ame kohtade puhul koostavad juhid

igakuised tööajagraafikud hiljemalt jooksva kuu 25. kuupäevaks ning edastavad

need töötajatele vähemalt 5 päeva enne uue kuu algust. Tegelik tööaeg

registreeritakse e evõ e tööajaarvestussüsteemis.

Puhke- ja lõunapauside info kajastub tööajagraafikus. Üle 6 tunni pikkuse vahetuse

puhul on töötajal õigus vähemalt 30-minu lisele tööpäevasisesele pausile, mida

üldjuhul ei arvestata tööaja hulka. Juhul kui töö laad ei võimalda pause graafikusse

planeerida, lepitakse töötajaga kokku võimalus puhata ja einestada tööaja sees.

Töö- ja eraelu tasakaal

E evõte peab oluliseks töötajate heaolu ning käsitleb töö- ja eraelu tasakaalu

teemasid avatult ja süsteemselt. Töötajatele edastatakse töökorraldust ja

puhkeaegu puudutav teave kirjalikult ning juhid selgitavad neid teemasid ka

regulaarsetel individuaalsetel kohtumistel ja osakonnakoosolekutel.

Lennujaama ööpäevaringse toimimise ja teenuste katkematuse tagamisega seoses

võib e e tulla e enägematuid olukordi, kus on vajalik ületunnitöö või graafikuväline

töötamine. Sellised juhud lepitakse töötajaga enne kokku ja neid kajastatakse

tööajaarvestussüsteemis. Ületunnitöö hüvitame eelistatult vaba ajaga, üldjuhul

ületunnitööle järgneval arvestusperioodil. Summeeritud tööajaarvestuse korral

tasakaalustame normtundide ületamise järgmiste kuude tööaega vähendades, et

kogu arvestusperioodi tööajanorm ei oleks ületatud.

Ame kohtadel, kus töö laad seda võimaldab, on rakendatud osaline kaugtöö.

Sellekohase teabe edastame kandidaadile juba värbamisprotsessi käigus ja tööle

asudes tutvub töötaja kaugtöö ngimustega e evõ e vastavates põhimõtetes.

Osalise tööaja võimaluste ning õpingute ja eraelu ühildamisega seotud küsimustes

annab töötajale lisateavet otsene juht.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 118

Töötasu

Tasustamise põhimõ eid tutvustame töötajatele sisseelamisprogrammi käigus,

selgitades töötasu kujunemist ja tulemustasu aluseid. Teavitamine jätkub kogu

töösuhte vältel: teavitame töötajaid põhipalkade ülevaatuse protsessist nii enne

muudatuste tegemist kui ka pärast nende rakendumist, et tagada arusaam otsuste

põhjustest ja kujunemise loogikast. Juh dele pakume enne juhendamist, et nad

oleksid valmis selgitama tasustamise põhimõ eid oma meeskondadele ja vastama

töötajate küsimustele.

Tasustamisega seotud teavet edastame mitmes kanalis, sh siseveebis ja e-kirja teel,

juh de korraldatud osakonnakoosolekutel ja individuaalsetel vestlustel töötajatega.

Enne iga-aastast palgaülevaatust tutvustame töötajatele tegureid, mis mõjutavad

põhipalkade korrigeerimist, ja pärast ülevaatuse lõppu tutvustame neile tulemusi.

Eesmärk on tagada selge, põhjendatud ja kõigile arusaadav suhtlus.

Kindel töökoht

Meile on täh s pakkuda töötajatele pikaajalist ja kindlat töösuhet ning seepärast on

valdava osaga töötajatest sõlmitud tähtajatu tööleping. Tähtajalisi töölepinguid

sõlmime ainult aju se laadiga tööde puhul, mida mõjutavad näiteks talvised

ilmas kuolud või suvine hedam lennugraafik.

Töötasu maksame kord kuus palgapäeval töötaja pangakontole. Töötaja saab töötaja

iseteenindusportaalis igal ajal tutvuda talle makstud töötasu osadega ning sellelt

makstavate ja kinnipeetud maksudega.

Töötervishoid ja -ohutus

Usume, et selged põhimõ ed, avatud suhtlus ja töötajate järjepidev kaasamine on

turvalise ja toetava töökeskkonna eeldus. Meie eesmärk on tagada, et töötajad on

teadlikud neid ümbritsevatest riskidest, e evõ e ootustest ning töötervishoiu ja

tööohutuse valdkonna arengust.

Suhtleme töötajatega mitme kanali kaudu, et tagada info kä esaadavus ja

arusaadavus. Olulisi tööohutusteemasid käsitleme kvartaliülevaadetes,

töökeskkonna nõukogu kohtumistel, siseveebi uudistes, tööruumides olevatel

stendidel ja regulaarsetes e-kirjades. Kõigile töötajatele on kä esaadav tööohutuse

käsiraamat, mis koondab töökeskkonna põhimõ ed, standardid ja protseduurid.

Uutele töötajatele tutvustame töökeskkonna riske, ohutusnõudeid ja -juhendeid

esmajuhendamise käigus. Kõik töötajad läbivad kohustusliku veebipõhise

töökeskkonnaohutuse koolituse. Lisaks on neil võimalus pöörduda tööohutuse ja

heaolu küsimustes nii otsese juhi, töökeskkonnaspetsialis , töökeskkonnavoliniku

kui ka vaimse tervise esmaabi andjate poole. Nende kontaktandmed on töötajatele

nähtavad nii siseveebis kui ka kohapeal tööruumides.

Töötajad läbivad regulaarselt töötervishoiukontrolli ning saavad selle kohta varakult

teavituse nii uue töötaja koolituse käigus kui ka tööalasele e-pos aadressile

saabuvate kutsete kaudu. Tallinna Lennujaam toetab töötajate tervist ka ennetavalt,

pakkudes võimalust osaleda igal aastal gripi- ja puukentsefaliidi vastases

vaktsineerimises. Selle kohta jagame infot siseveebis, e-kirjadega ja

infokoosolekutel.

Töötervishoiu ja -ohutuse alased rollid ja vastutused on selgelt määratud

tööohutuse käsiraamatus ja juhendites.

 Juhtkond kinnitab polii kad, eesmärgid ja vajalikud eelarvesummad ning

tagab süsteemi toimimise.

 Töökeskkonnaspetsialist koordineerib tööohutuse tegevusplaani ja jälgib

meetmete elluviimist.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 119

 Juhid tagavad ohutusnõuete täitmise, tutvustavad töötajatele tööga seotud

riske ja toetavad ohutu töökeskkonna loomist.

 Töökeskkonna nõukogu tuvastab kitsaskohad, arutab lahendusi ja esitab

töökeskkonna parendamise e epanekuid.

 Töötajad on ak ivselt kaasatud riskide tuvastamisse, osalevad

ohutuskoolitustel ja järgivad kokkulepitud ohutusnõudeid igapäevatöös.

Kui e evõ es tehakse kaalukaid otsuseid — näiteks uuendatakse tööohutuse

käsiraamatut, rakendatakse talviseid ohutusmeetmeid või luuakse vaimse tervise

esmaabi andjate võrgus k —, siis jagame nende kohta infot mitmes kanalis. See

tagab, et muudatused on kõigile töötajatele arusaadavad ning igaüks teab, kuidas

need mõjutavad tema tööohutust ja heaolu.

Inimõigused

Kontserni tegevus põhineb õigusak del. Tegutseme inimõiguste austamise

põhimõ el ning peame neid oluliseks kõigis oma tegevustes ja partnerlussuhetes.

Järgime Ees ja Euroopa Liidu õigusakte, rahvusvahelisi põhimõ eid (sh Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimõiguste deklaratsioon, ÜRO äritegevuse ja

inimõiguste juhtpõhimõ ed) ning ootame nende järgimist ka oma

lepingupartneritelt.

Inimõiguste austamine on osa meie igapäevasest juh misest, töötajate kohtlemisest

ja organisatsioonikultuurist. Tagame kõigile töötajatele võrdse ja väärika kohtlemise,

diskrimineerimisvaba töökeskkonna ning võimaluse pöörduda murede ja

rikkumistega seotud küsimustes sõltumatute kontak sikute poole

(nt töökeskkonnavolinikud, töökeskkonnaspetsialist, vaimse tervise esmaabi

andjad). Töötajate kaasamine, läbipaistev suhtlus ja töökeskkonna riskide avatud

arutelu toetavad samu inimõiguste järgimist. Peame neid oluliseks nii heaolu kui

ka turvalisuse tagamisel.

Kontsern soodustab avatud suhtluskultuuri: kui e evõ es tehakse inimõigustega

seotud otsuseid (nt tööohutuspolii kate uuendamine, heaolu ja vaimse tervise

algatused, partnerite nõuete täpsustamine), jagame infot läbipaistvalt ja mitmes

kanalis. See aitab tagada, et töötajad ja partnerid on teadlikud oma õigustest ja

kohustustest ning saavad anda tagasisidet ja teatada probleemidest turvaliselt ja

ilma tagajärgede kartuseta.

Inimõiguste austamine on e evõ e ee lise ja vastutustundliku tegutsemise

lahutamatu osa ning me käsitame seda nii töökeskkonna kui ka partnerlussuhete

juh mise põhimõ ena.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 120

Töötajate tagasiside on täh s osa meie organisatsioonikultuurist. Selleks on loodud

turvalised kanalid murede, küsimuste ja e epanekute esitamiseks.

Võimalike diskrimineerimisjuhtumite või -kahtluste korral saavad töötajad pöörduda

töökeskkonnavolinike ja -spetsialis de ning inimeste ja organisatsioonikultuuri

osakonna poole. Olukordade jaoks, mille puhul ei ole otsene pöördumine võimalik

või ei tundu töötajale turvaline, on kasutusel anonüümne vihjeliin, mille kaudu

edastatud info jõuab siseaudiitorini ning mille alusel algatatakse sõltumatu uurimine.

Organisatsioonimuudatuste tegemisse kaasame seotud osapooled kas muudatuse

e evalmistamise faasis e epanekute kogumiseks ja muudatustega seotud riskide

hindamiseks ja/või enne muudatuste elluviimist tagasiside kogumiseks. Töötajatel

on võimalus esitada küsimusi individuaalsetel kohtumistel, osakonnakoosolekutel ja

digitaalsete kanalite kaudu.

Töö- ja eraelu tasakaalu ning töökeskkonna või -ohutusega seotud murede korral

saavad töötajad pöörduda oma juhi, töökeskkonnavolinike ja -spetsialis de ning

inimeste ja organisatsioonikultuuri osakonna poole. Pöördumiste esitamiseks on

siseveebis loodud eraldi infokanalid, mille kaudu laekunud küsimused ja vihjed

vaadatakse süsteemselt läbi. Töötajatele antakse nende pöördumiste kohta

tagasisidet ning vajaduse korral rakendatakse asjakohaseid lahendusi. Lisaks

osalevad töötajad töökeskkonna riskianalüüsis nii individuaalsete vestluste kui ka

küsitluste kaudu, tuginedes oma ame koha kogemustele ja kokkupuudetele.

Töötajate tagasiside kogumiseks teeme igal aastal rahulolu- ja pühendumusuuringu.

Selle tulemusi tutvustame kõigile töötajatele ning osakonnad analüüsivad oma

üksuse tulemusi ja koostavad parendusplaanid. Töötajate e epanekud jõuavad sealt

tagasi juhtkonda, mis võimaldab vajaduse korral algatada kontserniüleseid

muudatusi ja täiustada organisatsiooni toimimist.

Rahulolu- ja pühendumusuuringus küsime töötajatelt tagasisidet töökeskkonnale ja

-korraldusele, koostööle, juh misele, arengu- ja karjäärivõimalustele, eesmärkide

selgusele ja tagasiside jagamisele, tasusüsteemile ja tunnustamisele, samu võrdse

kohtlemise ja vaimse heaolu toetamisele.

Lisaks toetavad alt üles suhtlust kovisioonigrupid. Neil kohtumistel saavad töötajad

omavahel jagada kogemusi, leida lahendusi töös tekkinud probleemidele ja pakkuda

üksteisele tööalast tuge.

Kõik need alt üles suhtluskanalid loovad keskkonna, kus töötajate tagasiside,

kogemused ja e epanekud jõuavad süsteemselt ja mõjusalt juhtkonnani ning

toetavad läbipaistva, kaasava ja pidevalt paraneva töö- ja organisatsioonikultuuri

kujundamist.

Töötervishoid ja -ohutus

Tallinna Lennujaama kontsern toetab järjepidevalt töötajate tööohutusteadlikkuse

kasvu ning arendab töötervishoiu ja -ohutuse juh missüsteemi, et ennetada

tööõnnetusi ja vähendada töökeskkonna riske. Meie eesmärk on tagada töötajatele

füüsiliselt ja vaimselt turvaline töökeskkond, mis toetab pikaajalist töövõimet ja

heaolu.

Tööõnnetusi analüüsime ja parandusmeetmeid rakendame regulaarselt.

Riskianalüüside tulemuste põhjal viime ellu ennetavaid ja maandavaid tegevusi ning

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 121

hindame nende tõhusust sisekontrollide, mõõtmiste ja juhtkonna ülevaatuste

kaudu. Kõik tuvastatud parendustegevuste vajadused edastame vastutavatele

osakonnajuh dele, kelle roll on tagada töökohal nõuetekohased

isikukaitsevahendid, ohutud töömeetodid ja riskivabad tööolud.

Kord kvartalis toimuvad juhtkonnas tööohutuse ülevaatused, mille käigus

hinnatakse riskitrende, otsustatakse lisameetmete üle ja jälgitakse tööohutuse

juh missüsteemi toimivust.

Viimastel aastatel oleme pööranud rohkem tähelepanu füüsilise töökeskkonna

riskide vähendamisele. Uuendatud on tööriiete ja -jalanõude ning territooriumi

välihoolduse standardeid, korraldatud on füüsiliste töökeskkonnaparameetrite

mõõtmised ning nende põhjal on planeeritud parendustegevused. Muu hulgas

mõõtsime müra tugevust sise- ja väliskeskkonnas ning siseõhu parameetreid nii

eritehnika ja hooldeteenuste töökojas kui ka reisiterminalis. Mõõtmistulemused

andsid vajaliku info tööruumide ajakohastamiseks, sh parandasime töökojas

tuletöödeks e e nähtud töökoha eraldatust ja ven latsioonisüsteeme.

Lennuväljal töötamisel on üks mõjur kõrge müratase, mistõ u korraldasime

mõõtmised ja selgitasime töötajatele kuulmiskaitsevahendite tähtsust. Tänu

riskitegurite järjepidevale seirele ja mõõtmistele ning sihipärastele

parendustegevustele tagame, et töötajad on oma tööga seotud ohtudest teadlikud

ning saavad vajaliku väljaõppe ja isikukaitsevahendid nende riskide maandamiseks.

Tööohutus ei piirdu üksnes meie töötajatega. Teeme hedat koostööd

teenuseosutajate ja partnere evõtetega, et tagada nende ohutu tegutsemine

lennujaama territooriumil. 2025. aastal uuendasime partnerite töö ngimusi,

korraldasime keskkonnaparameetrite mõõtmisi partnerite töökohtadel ning järgime

hangetes ja lepingutes järjepidevalt tööohutuse ja inimõiguste põhimõ eid.

Töötajate vaimse heaolu toetamiseks oleme loonud vaimse tervise esmaabi andjate

võrgus ku ning kutsunud ellu töötajate heaolu juhtrühma, mis aitab arendada

terviklikku ohutuskultuuri. Lisaks järgime hangetes ja lepingutes järjepidevalt

tööohutuse põhimõ eid.

2025. aastal seadsime selge fookuse tööohutuse juh missüsteemi tugevdamisele,

riskide ennetamisele ja paremale läbipaistvusele tööohutustulemustes. Võtsime

kasutusele rahvusvaheliselt levinud tööohutuse mõõdikud (LTIFR ja LTISR), et

tagada tööohutuse juh missüsteemi läbipaistvus ja võrreldavus ning vastavus

üleilmsetele standarditele. See võimaldab hinnata tööohutuse tulemuslikkust

ühtsetel alustel, toetab jätkusuutlikku juh mist ja loob parema võrdlusbaasi nii

teiste rahvusvaheliste lennujaamade kui ka sektorite organisatsioonidega. Jätkasime

töötajate ja partnerite töö ngimuste parandamist ning laiendasime nii füüsilise kui

ka vaimse heaolu toetamise tegevusi.

Süsteemne tööohutuse juh mine ja ohutuskultuuri arendamine jäävad meie

prioriteediks ka järgmistel aastatel.

Töö ngimused (tööaeg, töötasu, kindel töökoht, töö- ja eraelu tasakaal, inimõigused)

2025. aastal alustasime ressursiplaneerimise tarkvara kasutuselevõ u

tütare evõ es Tallinn Airport GH. Tarkvara võimaldab juh del senisest tõhusamalt

planeerida töövahetusi kuu-, päeva- ja lennupõhiselt, aidates ühtlasi järgida

seadusest tulenevaid töö- ja puhkeajanõudeid. 2026. aastal jätkame süsteemi

juurutamist emae evõ es. Kord kvartalis analüüsime tööajakasutust, sh

haiguspäevade, ületundide ja graafikuväliste tundide osakaalu perioodi kasutavad

olevast tööaja normist, et viia vajaduse korral ellu parendustegevusi.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 122

Tööalaste pingete ja stressiga toimetulekuks pakume töötajatele jätkuvalt

e evõ evälist tööpsühholoogi teenust. Samu vaatasime üle töötajate

töötervishoiukontrolli pake d, laiendasime vabatahtliku tervisekindlustuse ulatust

ning kvartaalse tervise- ja spordihüvi se teenuste nimekirja.

Muutsime selgemaks puhkuse kasutamise ngimused. Alates 2026. aastast

võimaldame töötajal soovi korral osa põhipuhkusest kasutada üksikute päevadena

ja tööpäevades.

Muutsime reservõppustel osalevate töötajate tasustamise ngimusi, tagades nende

töötasu säilimise ajal, mil nad osalevad Kaitseväe korraldatud õppustel. Sellega

toetame töötajate mo vatsiooni osaleda riigikaitses. Kaitseministeerium on meid

selle ja teiste riigikaitset toetavate tegevuste eest tunnustanud riigikaitse toetaja

hõbemärgisega.

2024. aastal saime esimest korda kaugtöö märgise, mis tõendab e evõ e toetavat

polii kat ja prak kat osalise kaugtöö rakendamisel.

2025. aastal korraldasime sisemise töövarjutamise programmi, milles osales üle 90

töötaja. Nad said tutvuda neile huvipakkuva ame kohaga kontsernis. Programmi

tagasiside oli posi ivne ja plaan on töövarjutamist jätkata.

2025. aastal kasutas 61 töötajat (8,8%) õppepuhkust, kokku 1019 tööpäeva

ulatuses, omandades tasemeharidust või mikrokraadi nende tööalast või isiklikku

arengut toetaval erialal. Võimaldame töötajal õpingute ajal töötada soovi korral

osakoormusega.

Vanemapuhkusel olevad töötajad on saanud seaduse alusel soovi korral panustada

e evõ e tegevusse osaajaga. Vanemapuhkuselt naasvatele töötajatele oleme

pakkunud teatud ajaks kohandatud töö ngimusi (sobiv tööajagraafik, osakoormus),

et naasmine tööellu oleks võimalikult sujuv.

Kõik need prak kad on aidanud kaasa töötajate töö- ja eraelu paremale

ühendamisele.

Töökohakindluse peamiseks tagajaks on töötajate pädevuste areng ja vastavus

e evõ e vajadustele. Kontserni koolituskulud olid 2025. aastal 340 656 eurot,

moodustades 1% kogu tööjõukuludest. Korraldasime pädevuskoolitusi ning

juh miskvaliteedi parendamiseks läbisid alustavad ja juh mispotentsiaaliga

töötajad juh miskoolituse. Juba teist korda korraldasime e evõ es

mentorprogrammi, mille tulemusena pakume edaspidi kõigile töötajatele soovi

korral sisementori või karjäärinõustamise teenust.

2025. aastal alustasime e evalmistusi Euroopa Liidu võrdse palga direk ivi

ülevõtmiseks, mis aitab kaasa tasustamise läbipaistvusele ning meeste ja naiste

palgavõrdsuse tagamisele. Selle raames hindasime ära kõik kontserni ame kohad,

kaasates protsessi eest vedama välise nõustaja. Koostamisel on ame koharühmade

põhised põhipalgavahemikud, mille avalikustame e evõ es ja seejärel ka

töökuulutustel. Samu valmistame e e e evõ e töötasusid puudutava aruandluse,

mille avaldame esimest korda 2027. aastal. Selle eesmärk on tagada töötasude

läbipaistvus ning sarnast tööd tegevate meeste ja naiste võrdne palk.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 123

Töötervishoid ja -ohutus

Tallinna Lennujaama kontsern on seadnud töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas

selged eesmärgid, et ennetada vigastusi, toetada töötajate heaolu ning tagada

turvaline ja jätkusuutlik töökeskkond. Meie lähenemine põhineb riskipõhisusel,

läbipaistvusel ja rahvusvaheliste standardite järgimisel.

2030. aastaks on strateegiline eesmärk null fataalset tööõnnetust ja tööohutuse

süsteemi vastavusse viimine standardi ISO 45001 nõuetega.

Alates 2024. aastast oleme teinud süsteemseid muudatusi. Tööohutusega seotud

eesmärgid ja rakendamise meetmed on olnud järgmised:

1. Tööohutuse juh missüsteemi tugevdamine.

 Tööohutuse juh mispõhimõtete ühtlustamine.

 Tööohutusjuhendite uuendamine ja juurutamine.

 Töökeskkonna riskianalüüside ajakohastamine organisatsioonis toimunud

muudatuste alusel.

 Kvartaalsed töökeskkonnanõukogu kohtumised ja juhtkonna ülevaatused.

 IT-lahenduse juurutamine, näiteks isikukaitsevahendite haldamise süsteemi

kasutuselevõ (valmib 2026), et tagada isikukaitsevahendite parem

jälgitavus ja kä esaadavus.

2. Töötajate heaolu suurendamine ja psühhosotsiaalsete riskide juh mine.

 Osalemine Peaasi.ee vaimse tervise programmides (emotsionaalse

enesetunde test, vitamiinikuur).

 COPSOQ-küsimus kul põhineva psühhosotsiaalsete tegurite uuringu

tegemine kõikides üksustes ning selle tulemuste lõimimine 2026. aasta

riskianalüüsi ja üleminekusse teenusepõhisele lähenemisele.

 Vaimse tervise esmaabi andjate võrgus ku kasvatamine ja töötajate

teadlikkuse suurendamine.

3. Tööõnnetuste ja vigastuste vähendamine.

 Töövõimetustraumade sageduse määra (ingl lost me injury frequency rate,

LTIFR) ja töövõimetustraumade raskuse määra (ingl lost me injury severity

rate, LTISR) kasutuselevõ , et tagada rahvusvaheline võrreldavus.

 Tööõnnetuste süsteemne analüüs, algpõhjuste tuvastamine ja

parendustegevuste elluviimine.

 Siseaudi te ja seirete tulemuste põhjal riskianalüüsi täpsustamine.

 Töötajate teadlikkuse suurendamine ja ohutuskultuuri parandamine

süsteemse tööohutuskoolituse, iga-aastaste tööohutuse ja vaimse tervise

kuude korraldamise, hooajaliste tööohutuse infokirjade ning sihtkoolituste

abil.

Töö ngimused (tööaeg, töötasu, kindel töökoht, töö- ja eraelu tasakaal, inimõigused)

Töötajatega seotud teemadel on e evõte seadnud aastaks 2030 järgmised strateegilised eesmärgid ja mõõdikud:

 Töötajate pühendumuse ja rahulolu kasv; mõõdik: rahulolu- ja

pühendumuse uuringu TRI*M indeks.

 Pädevuste vastavus nõuetele ja õigusak dele; mõõdik: audi esimese

taseme leidude arv.

 Eelistatud tööandja tööturul; mõõdik: iga-aastase tööandja maine

uuringu tulemus.

Alameesmärgid ja mõõdikud, mis aitavad strateegilisi eesmärke ellu viia:  Töötajate töökorralduse ja - ngimuste parendamine, koostöökultuuri ja

juh miskvaliteedi edendamine, tasustamise läbipaistvuse

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 124

suurendamine; mõõdikud: teemakohaste hinnangute paranemine

töötajate rahulolu- ja pühendumusuuringus, indeksi TRI*M

aastapõhine kasv ning töötajate vabatahtliku voolavuse vähenemine.

 Projek juh mise võimekuse kasvatamine, pädevuste vastavuse

tegevusplaani elluviimine, sisemise mentorluse ja karjäärinõustamise

alustamine; mõõdikud: koolitusplaani elluviimine ja koolituseelarve

kasutus, pädevuste vastavuse audi tel esimese taseme leidude arv.

 Tööaja tõhus ning töö- ja eraelu tasakaalu toetav kasutus; mõõdikud:

tööaja kasutuse näitajad.

 Tasustamise läbipaistvus ja võrdne kohtlemine; mõõdikud: meeste ja

naiste palgalõhe ning muud võrdset tasustamist iseloomustavad

näitajad (mõõdikud tekivad esimest korda 2026. aasta kohta 2027.

aastal).

 Inimõiguste toetamine käitumiskoodeksi loomise abil; mõõdik:

diskrimineerimisjuhtumite arv aastas.

S1-8 ei saanud oluliseks ja avalikustamisnõuet ei täideta.

Kontserni tasustamispõhimõ ed on loodud selleks, et tagada töötajatele õiglane,

mo veeriv ja läbipaistev töötasu, järgides keh vaid õigusakte ning toetades

e evõ e strateegilisi eesmärke. Kõigile töötajatele makstakse piisavat töötasu

Euroopa Liidu miinimumpalkade direk ivi alusel.

Meie tasustamispõhimõ ed tuginevad eelkõige 2 alustalale. Esiteks tagame, et

töötasu on konkurentsivõimeline ja vastab kohalikul tööturul kujunenud tasemele.

Selleks osaleme igal aastal palgauuringus, mis annab ülevaate sellest, kuidas

e evõ es makstavad tasud on võrreldavad teiste e evõtete sarnaste ame kohtade

omadega. Teiseks peame tähtsaks tasude sisemist õiglust, st sarnase keerukusega

ame kohtadel maksame põhipalka samas palgavahemikus ja palgatasemed on

ame rühmi võrreldavad. Vajaduse korral, näiteks väljaõppe jooksul või katseajal,

võime rakendada madalamat põhipalka.

Põhipalgad vaatame üle kord aastas ning lähtudes palgamuudatusest tööturul ja

e evõ e finantsvõimalustest teeme neis muudatused. Lisaks mo veerime töötajaid

tulemustasudega: iga töötaja panust hindame tema töö tulemuslikkuse, seatud

eesmärkide saavutamise ja väärtuspõhise käitumise alusel. Peale põhi- ja

tulemustasu saavad kõik töötajad osa tööandja väärtuspakkumisest, mis sisaldab

muid rahalisi ja mi erahalisi soodustusi ning hüvesid.

E evõte tasub töötajate tasudelt riigile sotsiaalmaksu ning

töötuskindlustusmaksed, mille kaudu on kõik kontserni töötajad kaetud sotsiaalsete

garan idega Ees Vabariigi õigusak de alusel. Sotsiaalmaksu kaudu tagatakse

riikliku pensioni- ja ravikindlustuse toimimine, muu hulgas saavad töötajad nii

toetust töövõimetuse ja haigestunud pereliikme hooldamise, tööõnnetuse,

kutsehaiguse ja pensionile jäämise korral. Töötuskindlustusmaksed katavad kulud

juhuks, kui töötaja kaotab töö ja vajab abi tööturule naasmisel.

Pakume kontsernis lisaks riiklikule kindlustusele töötajatele teise ja kolmanda

töövõimetuspäeva hüvitamist ning täiendavat tervisekindlustust või spor mis- ja

tervise edendamise võimalusi.

S-12 ja S-13 alateemad ei saanud kahese olulisuse hindamisel oluliseks ning

avalikustamisnõuet ei täideta

S1-6, S1-7 ja S1-9 on kajastatud peatükkis

„Kontserni meeskond“.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 125

Kõigil kontserni töötajatel on Ees Vabariigi seaduste põhjal õigus vanemapuhkusele.

Tabel 28. Kontserni 2025. aastal vanemapuhkust kasutanud töötajad

Kontserni ärikuludest moodustavad 44% tööjõukulud (2024. a sama). E evõ e on

seadnud eesmärgiks maksta kõigile ame kohtadele tööturul makstavat, selle

ame koharühma mediaanpalka.

Lähtudes Euroopa Liidu võrdse palga direk ivist ja Ees s keh ma hakkavatest

rakendusak dest avalikustame täpsemad tasustamise mõõdikud 2026. aasta kohta

2027. aastal.

Infot diskrimineerimise, ahistamise ega inimõiguste juhtumite aruandeperioodil

vihjeliinile ei edastatud.

AS Tallinna Lennujaam

AS Tallinn Airport GH

AS Airport City

AS Airport Fuel Terminal

Tööjõu osakaal, mis on kaetud tööohutuse juhtimissüsteemiga, %

100% 100% 100% 100%

Kergeid tööõnnetusi, tk 3 20 0 0

Tõsiseid tööõnnetusi, tk 1 1 0 0

Surmaga lõppenud tööõnnetusi, tk 0 0 0 0

Haiguse tõttu puudumise määr, % 10% 30% 19% 0%

Tööõnnetusi 100 000 töötunni kohta (LTIF)

Täiendatakse 2027. aastal 2026. aasta kohta, 2025. aastal on mõõdik rakendamisel

Tabel 27. Kontserni 2025. aasta töötervishoiu ja -ohutuse näitajad

2025 2024 2023

AS Tallinna Lennujaam 10 12 12

AS Airport City 0 0 0

AS Tallinn Airport GH 11 14 17

AS Airport Fuel Terminal 0 - -

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 126

Oluliste teemade tuvastamisel ja hindamisel tõusis esile väärtusahela töötajate

töö ngimuste ning nende tervise ja ohutuse tagamine. Vastutustundliku ja kestliku

e evõ ena peame vajalikuks kaasata oma koostööpartnereid, tegutseda

läbipaistvalt ja arendada protsesse järjepidevalt. Usume, et avatud dialoog ja

koostöine lähenemine aitavad suurendada vastas kust usaldust ning soodustavad

õiglast ja läbipaistvat tegutsemist kogu väärtusahelas.

Väärtusahela töötajatena käsitame inimesi, kellel on töölepinguline suhe

kontserniväliste e evõtetega ja kes töötavad igapäevaselt lennujaama

territooriumil. Just nende töötajate töö ngimuste, tervise ja heaolu mõjutamisel on

Tallinna Lennujaamal suurim tegelik mõjuvõim ja vastutus.

Standard Teema Olulisus Ajaraam

Lühike Keskmine Pikk

S2 Väärtusahela tööaeg Positiivne +

S2 Väärtusahela töötasu Positiivne +

S2 Väärtusahela tervis ja ohutus

Negatiivne + + +

S1 Töötajate tööaeg Positiivne + + +

S1 Inimõigused Positiivne + +

S1 Kindel töökoht Positiive +

S1 Töö- ja eraelu tasakaal Negatiivne + +

S1 Töötajate töötasu Risk + +

S1 Töötervis ja ohutus Negatiivne + + +

Tabel 26B. Sotsiaal S1 ja S2 standardi IRO-d

Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 127

Kontsern korraldab kõik hanked kooskõlas riigihangete seaduse ja Ees s keh vate

teiste õigusak dega, lähtudes läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi

põhimõtetest. Töötajatelt eeldame huvide konflik väl mist. Olukorras, kus isiklikud

huvid võivad mõjutada otsuste tegemist, tuleb töötajal sellest viivitamata teavitada

ja taanduda vastavast otsustusprotsessist.

Lepingupartnerite valikul järgime Ees õigusak dest tulenevaid nõudeid. Kontsernil

ei ole kehtestatud täiendavaid ühtseid töö ngimuste nõudeid kogu väärtusahela

ulatuses. Igale partnerile rakenduvad need töö ngimuste ja -suhete nõuded, mis

tulenevad nende tegevusvaldkonnale kohaldatavast Ees õigusest.

Erandiks on maapealsete teenuste lepingupartnerid, kes peavad järgima taristu

kasutamise ngimustes toodud nõudeid.

 Töötajad ja alltöövõtjad peavad vastama töö ngimuste ja

kvalifikatsiooninõuetele.

 Enne töö alustamist ja lepingu keh vuse ajal tuleb läbida vajalikud

koolitused ja tervisekontroll ning olemas peavad olema keh vad

ser fikaadid.

 Töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid tuleb täita kogu teenuse osutamise aja

jooksul.

Lisaks keh vad julgestusteenuse osutajatele järgmised nõuded.

 Lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid täitvad töötajad peavad

saama mo veerivat töötasu, mis tagab nende kvalifikatsiooni säilimise ja

tööülesannete tõhusa täitmise.

 Täistööajaga töötajatele makstav brutotunnipalk ei tohi olla väiksem kui

keh vaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud

tunnitasu alammäära 1,5-kordne suurus.

 Kui pakkumuses esitatud teenuse hind ei kata nõutavat tunnitasu

alammäära, loetakse hankes pakkumus mi evastavaks ja lükatakse tagasi.

Kontsern tagab rentnikele ohutud rendipinnad ning teavitab neid lennujaama

tegevusega seotud võimalikest ohtudest ja riskiennetuse meetmetest.

Lepingupartner vastutab enda töötajate tööohutuse eest ning tagab kontsernile

vajaliku järelevalve võimaldamise ning töö- ja tuleohutusnõuete täitmise.

Ohutusjuh missüsteem laieneb kõigile kontserni töötajatele ja koostööpartneritele

ning lennuohutuse tagamine on ühine vastutus kogu organisatsioonis.

Juh missüsteemi eesmärk on ennetada ja väl da õnnetusi ning kaitsta inimesi, vara

ja keskkonda. Ohutus on esmatäh s kõigis meie tegevusvaldkondades ning seda

käsitatakse lahutamatu osana igapäevasest töökorraldusest.

Kontsern järgib õiglase suhtumise (ingl just culture) ohutuskultuuri põhimõ eid,

mille eesmärk on toetada avatud teavitamist ja hoida kõrget ohutustaset. Nende

põhimõtete alusel ei karistata töötajaid ega lepingupartnerite töötajaid tegevuse,

tegevusetuse või otsuste eest, mis on tehtud heas usus ning vastavalt inimese

kogemusele ja väljaõppele, kuid mille tagajärjel on tekkinud ebareeglipärasus või

lennuohutust mõjutav sündmus. Õiglase suhtumise põhimõ eid ei kohaldata

tahtlike rikkumiste, raske hooletuse ega pahatahtliku tegevuse korral.

Praegu ei ole meie lepingutes käsitletud inimõiguste, inimkaubanduse, sunnitöö ega

lapstöö vastaseid nõudeid. Aastal 2025 alustas kontsern nimetatud valdkondi

hõlmava käitumiskoodeksi väljatöötamist, millega ühtlustatakse nõuded kõigile

väärtusahela partneritele. Käitumiskoodeks rakendatakse pärast kinnitamist.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 128

Lennundustegevuse alused on sätestatud lennundusseaduses, mis reguleerib muu

hulgas lennujaamatasude kujundamise ja rakendamise põhimõ eid. Tasumäärade

muudatused mõjutavad lennujaama territooriumil tegutsevaid e evõ eid ning

nende töötajaid, sh lennufirmasid, pagasikäitlejaid, toitlustuse evõ eid ja teisi

teenuseosutajaid, avaldades mõju tööjõu-, haldus- ja tegevuskuludele.

Tallinna lennujaam, olles kontserni suurima reisijate arvuga lennujaam, on seaduse

alusel kohustatud enne uute lennujaamatasude rakendamist konsulteerima

lennujaama kasutajatega. Konsultatsiooniprotsessi käigus on lennufirmadel ja teistel

partneritel võimalus esitada seisukoh ja e epanekuid, mis võetakse tasumäärade

kujundamisel arvesse.

Lisaks tasude teemal konsulteerimisele peab lennujaam konsulteerima kasutajatega

ka enne lennujaama teenindamiseks kavandatud uute taristuprojek de elluviimist.

See loob väärtusahela e evõtetele ja nende töötajatele võimaluse anda sisendit, et

planeeritav taristu toetaks tõhusat teenuseosutamist ning sobivaid töö ngimusi.

Regionaalsete lennujaamade puhul ei ole seadusega e e nähtud kohustuslikku

konsultatsiooniprotsessi, kuid keh vad kindlad teavitustähtajad, millest tuleb uute

tasude kehtestamisel kinni pidada.

Lennujaama kasutajate komitee

Lennujaama kasutajate komitee (ingl airport users commi ee, AUC) on lennujaama ja

selle kasutajate infovahetuse ja koostöö platvorm. Lennujaama haldaja korraldab

vähemalt kord aastas koosoleku, kus arutatakse tasude, teenuse kvaliteedi,

arendusprojek de, hooajaliste muutuste, opera ivse toimimise, investeeringute

ning keskkonna- ja kestlikkuse küsimusi. Komitee liikmed saavad esitada

e epanekuid ja küsimusi ning kohtumised protokollitakse. Protokollid on

kä esaadavad komitee liikmetele. Uued tasumäärad ja muudatused tutvustatakse

kasutajatele vastavalt seaduses sätestatud korrale.

Terminali kasutajate komitee ning koostöö kaubandus- ja toitlustuspartneritega

Igal aastal korraldame 2 terminali kasutajate komitee kohtumist, kus lennujaama eri

osakondade ja valdkondade töötajad annavad põhjaliku ülevaate sellest, mida

alanud aasta kaasa toob. Partneritel on võimalus kaasata nii palju töötajaid, kui nad

peavad vajalikuks, esitada küsimusi ja saada vastuseid otse vastutavatelt

spetsialis delt. Peame oluliseks pidevat dialoogi ning usume, et koostöös partnerite

ja nende töötajatega suudame pakkuda reisijatele maailma koduseima lennujaama

kogemuse.

Müügiosakond korraldab peale terminali kasutajate komitee kohtumiste ka heda

koostöö kaubandus- ja toitlustuspartneritega. Igal aastal toimub 3 müügi- ja

strateegiakoosolekut, kus keskendutakse ühiselt müügistrateegia arendamisele,

tulemuslikkuse analüüsile ning arutatakse koostöö tõhustamise uusi võimalusi.

Partneritelt kogutakse mitmekülgset tagasisidet, mis aitab kujundada edasist

tegevust.

Ohutus

Ohutusjuh missüsteem toimib siis, kui koostööpartnerid on teadlikud selle

eesmärkidest ja olulisusest ning oma rollist ohutusjuh missüsteemi toimimise

tagamisel. Koostööpartnerite töötajad järgivad kõiki ohutusnõudeid, täidavad

tööülesandeid ohutult ning on koolitatud ja pädevad.

Lennuohutust mõjutavatest muudatustest teavitame koostööpartnereid intrane ja

kodulehe kaudu ning e-kirja teel. Tallinna lennuvälja ohutuskomitee kohtub

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 129

regulaarselt ja seal jagatakse lepingupartneritega olulist ohutusteavet kord kvartalis.

Regionaalsetes lennujaamades edendame ohutuskultuuri ohutus- ja kvaliteedigrupi

tegevuse kaudu. Tallinna lennuväljal anname koostööpartneritele perioodiliselt välja

uudiskirju, milles jagame olulist infot lennuvälja kasutamise ja ohutuse kohta.

Rohehommikud ning rohe- ja transpordifoorum

Roheüritused said alguse 2022. aastal keskkonna imi eestvedamisel. Need olid kuni

2024. aastani regulaarsed arutelusarjad, kus keskendu keskkonna, kestlikkuse ja

transpordisektori ühistele teemadele. Üritustel said lennujaama partnerid, töötajad

ja eksperdid jagada kogemusi, arutada uusi lahendusi ning anda tagasisidet, et

edendada vastutustundlikku ja keskkonnasäästlikku lennujaama tegevust tulevikus.

Kontsernis on kehtestatud protsessid nega ivse mõju tuvastamiseks ja

maandamiseks väärtusahelaüleselt. Võimalik mõju, sh tööohutusriskid,

töökorralduse kitsaskohad ja teenuse kvaliteediga seotud probleemid, tuvastatakse

otsese tagasiside, regulaarsete koostöökohtumiste, tööohutuse juhus- ja

sihtkontrollide ning audi te kaudu.

Probleemide ilmnemisel registreeritakse kaebus, hinnatakse reageerimiskiirus,

jagatakse infot kontserni asjakohastele osapooltele, lepitakse kokku vajalikud

abinõud ja teavitatakse partnerit. Kokkulepitud meetmed viiakse ellu ja nende

tõhusust hinnatakse läbipaistva dialoogi kaudu.

Tagasisidet kogutakse mitmel viisil.

 Klien de rahulolu-uuring: AS-i Tallinna Lennujaam, AS-i Tallinn Airport GH ja

AS-i Airport City teenused; kord aastas tagasiside kogumine koostöös

partneriga veebikeskkonnas; tulemuste käsitlemine juhtkonna

ülevaatuskoosolekul ja kokkuvõ e edastamine lennuväljade käitusjuh dele.

 Muu tagasiside: töötajate ja klien de e-kirjad aadressile [email protected],

terminalides postkas desse jäetud kirjad; kõik kirjad registreeritakse

dokumendihaldussüsteemis ning nende alusel kavandatakse ja rakendatakse

parendusmeetmeid.

 Ohutusalane tagasiside: territooriumil tegutsevatele e evõtetele ja isikutele on

loodud võimalus teavitada ebareeglipärasustest ja lennuohutusjuhtumitest nii

intra- kui ka ekstrane vahendusel, lisaks saab anonüümselt teavitada kodulehe

kaudu.

Ebareeglipärasustest ja lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamine on

kohustuslik. Ohutusjuhtumeid menetledes analüüsitakse nende põhjuseid ning

määratakse parendusmeetmed, näiteks täiendav juhendamine või koolitusele

suunamine. Vajaduse korral rakendatakse ka muid abinõusid, sh protseduuride

ajakohastamist, koolitusmaterjalide uuendamist ja juhtumite tutvustamist, et

ennetada sarnaste olukordade kordumist ning tõsta üldist ohutustaset.

Kõik teavituste ja juhtumitega seotud andmed on asutusesiseseks kasutamiseks.

Samas edastatakse tagasiside ala vastava lepingupartneri ohutuse kontak sikule

ja juhul, kui ebareeglipärasuse põhjustas kindel töötaja, ka temale.

Ohutusjuh missüsteemi andmeid säilitame AS-i Tallinna Lennujaam andmebaasides

5 aastat. Regulaarsetel koostöökoosolekutel saavad partnere evõtete töötajad

avatud aruteludes oma muresid esitada. Kogutud teave töö ngimuste kohta

dokumenteeritakse ja seda kasutatakse süsteemselt parendusmeetmete

kavandamiseks. Kõik protsessid tagavad, et probleemid jõuavad õigete osapoolteni

ning nendega tegeletakse järjepidevalt ja läbipaistvalt.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 130

2025. aasta kahese olulisuse hindamise protsessis pöörasime tähelepanu väliste

sidusrühmade kaasamisele, et tagada hindamise terviklikkus ja usaldusväärsus.

Kaasamine toimus avatud ja läbipaistva suhtluse põhimõ el: väärtusahela

partneritega pee vestlusi ja küsi sisendit e evõ e hinnatavate teemade

täiendamiseks. Partnerite kaasamisel lähtu põhimõ est, et nende kogemused ja

vaated on olulised kontserni kestlikkuse strateegia kujundamisel. Sisendit kogu

eelkõige nendelt partneritelt, kellel oli üheaegselt nii finantsiline kui ka mõjuolulisus

(põhimõ ed kirjeldatud peatükis „Kahese olulisuse hindamine“). Vestlustel aruta ,

millised teemad on partnerite jaoks kõige olulisemad ning kuidas need seostuvad

lennujaama igapäevategevuse ja pikaajaliste eesmärkidega.

Partnerid rõhutasid kestlikkuse seisukohalt kõige olulisemana järgmiste

valdkondade käsitlemist: praeguste tegevuste põhjal toodi posi ivse mõjuna esile

päikeseparkide rajamine ja taastuvenergia kasutamine, lennujaama panus

tööhõivesse ja sissetulekutesse ning sellesse, et e evõte pakub stabiilseid töökoh ,

konkurentsivõimelist palka ja töökindlust. Kohalike kogukondade jaoks hinna

kõrgelt lennujaama rolli ühenduvuse ja liikuvuse parandamisel.

Nega ivse mõjuna märgi õhusaastet ja CO₂e heidet, tööohutuse juhtumeid ning

kemikaalide võimalikku mõju veekogudele. Riskidena toodi esile töötajaskonna

töökohtade kaotuse oht, pädevuse puudumine ja organisatsiooni paindumatus, mis

tuleneb lennunduse reguleeritud keskkonnast. Samu märgi , et nähakse partnerite

ja tarneahela ebaühtlast jätkusuutlikkust.

Kaasamise tulemusel täienda e evõ e hinnatavate teemade nimekirja.

Lennuohutuse tagamine

Kõik partnerid, kes tegutsevad lennujaama territooriumil, peavad järgima keh vaid

ohutusreegleid ja ohutusjuh missüsteemi nõudeid. Partnerite kohustused

hõlmavad töötajate koolitamist ja ser fitseerimist, isikukaitsevahendite

nõuetekohast kasutamist ning töövahendite ja sõidukite korrashoidu. Enne tööle

asumist läbivad töötajad ohutussissejuhatuse, kus tutvustatakse

lennujaamaspetsiifilisi riske, nagu reak ivvoog, liikuvad õhusõidukid ja halva

nähtavuse ngimused. Teatud rollide puhul, näiteks manööverdusalal sõidukite

juh misel, on kohustuslik regulaarne koolitus ja keh v juhiluba. Lisaks korraldatakse

perioodilisi korduskoolitusi, kus käsitletakse ohutusjuh missüsteemi,

ohutuskultuuri ning ebareeglipärasustest ja lennuohutust mõjutavatest juhtumitest

teavitamise korda.

Lennujaam toetab partnerite tegevust ohutuskomitee regulaarsete koosolekutega,

kus osalevad lennufirmade, maapealsete teenuste osutajate ning tankimis- ja

hoolduse evõtete esindajad. Koosolekutel jagatakse infot muudatuste, juhtumite ja

parendusmeetmete kohta. Lisaks edastatakse partneritele ohutusalaseid uudiskirju

ja teabeleh , mis hoiavad kõiki kursis opera ivsete muudatuste, inimteguri ja

hooajaliste riskidega. Ohutusnõuded on lõimitud partnerlepingutesse, muutes

lennujaama ohutusreeglite järgimise kohustuslikuks. Vastavuse tagamiseks teeb

lennujaam regulaarselt auditeid ja kontrolle. 2025. aastal alustasime liikluskoolituse

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 131

läbinud töötajatele läbipääsuloa ja sõidukijuhi meelespeade jagamist, mis on saanud

head tagasisidet: neid kasutatakse ak ivselt.

2025. aastal tegime prak lisi parendusi, milles märksõna on partnerite teadlikkus ja

koostöö ohutuse tagamisel. Tankimise evõte andis teada, et seisuplatsil ohutuks

tankimiseks on vaja korrigeerida markeeringuid, ja suvel selgus ehitustööde ajal, et

kütusetankur ei saa liigelda alterna ivteekonnal. Koostöös lei lahendus ja haka

osutama saatmisteenust, et väl da kitsastes ngimustes liikumist. Partnerite

töötajad on andnud teada kulunud liikluskorraldusmärgistest. Maapealsete

õhusõiduki toiteseadmete asukohta märkivate kas de markeeringut parenda , et

suurendada mugavust ja vähendada riske.

Kontsern ei ole seadnud väärtusahela töötajate töötasu ja -ajaga seotud eesmärke.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 132

Meie tegevus mõjutab peale reisijate ja töötajate ka lennujaama ümbruses asuvaid

kogukondi ning looduskeskkonda. Kahese olulisuse hindamise (DMA) tulemusena

tõusid esile 2 peamist valdkonda, millele pöörame eraldi tähelepanu: vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide toimimine ning lennujaama sotsiaal-majanduslik mõju.

Nendes valdkondades on meie eesmärk leida tasakaal lennuohutuse tagamiseks

vajalike tegevuste (sh jäätõrje) ning ümbritseva keskkonna ja veekogude kaitse

vahel. Samal ajal edendab kontsern piirkonna arengut, luues töökoh ning toetades

turismi ja e evõtlust, samu Ees regionaalset ja rahvusvahelist ühenduvust.

E evõ e tegevuse eesmärk on pakkuda rahvusvahelisi lennuühendusi, mis aitavad

kaasa Ees riigi e evõtluse ja turismi arengule ning sedakaudu konkurentsivõime

kasvule.

Standard Teema Olulisus Ajaraam

Lühike Keskmine Pikk

S3 Vesi ja kanalisatsioon Negatiivne + +

S3 Sotsiaal-majanduslik mõju

Võimalus + +

S2 Väärtusahela tööajad Positiivne +

S2 Väärtusahela tasu Positiivne +

S2 Väärtusahela tervis ja ohutus

Negatiivne + + +

S1 Töötajate tööaeg Positiivne + + +

S1 Inimõigused Positiivne + +

S1 Kindel töökoht Positiive +

S1 Töö- ja eraelu tasakaal Negatiivne + +

S1 Töötajate töötasu Risk + +

S1 Töötervis ja ohutus Negatiivne + + +

Tabel 26C. Sotsiaal S1 – S3 standardi IRO-d

Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 133

Oluliseks posi ivseks mõjuks on määratud sotsiaal-majanduslik väärtus Ees riigile, kohalikele omavalitsustele, e evõtetele ja kogukondadele. Ainuaktsionär Ees Vabariik on kontsernile seadnud järgmised ootused:

 lennuliikluse hoidmine ja suurendamine;

 regionaalsete lennujaamade käitamine majanduskeskkonna arengu toetamiseks riikliku sihtfinantseerimise ulatuses.

Kontsern järgib Ees ja Euroopa Liidu õigusakte ning lennundusstandardeid, mis

sisaldavad kohustust austada kogukondi. Mõjutatud kogukondadega seotud

sotsiaal-majandusliku mõju käsitlemiseks ei ole loodud eraldi protseduure, kuid seda

käsitletakse kontserni kestlikkuse polii kas ning tegevust juhib ulatuslik

lennundusõiguse raamis k. Keskkonnapeatükid E2-1 ja E3-1 käsitlevad

sademeveemõjule suunatud polii kaid ja protseduure.

Aruandeperioodil ei ole tuvastatud juhtumeid, kus kontserni tegevus oleks olnud

vastuolus rahvusvaheliste standarditega või toonud kaasa rikkumisi mõjutatud

kogukondade suhtes.

Riigi lennunduse tegevuskavas 2024–2028 rõhutatakse koostööd ja sidusrühmade

kaasamist polii kakujundamisse. Kliimaministeerium koordineerib protsessi, kus

lennunduse evõ ed, ülikoolid ja kogukonnad said 2025. aastal esitada

e epanekuid õiguslike muudatuste ja tulevikuplaanide kohta. Lennundusseaduse

uuendamises osalevad ministeeriumid, lennujaama esindajad, Transpordiamet,

lennunduse evõ ed ja teised huvirühmade esindajad.

Koostöö kohalike omavalitsuste ja turismisektoriga

Meie tegevuse keskmes on he koostöö Ees turismiorganisatsioonide,

erialaliitude, kohalike omavalitsuste, saatkondade ja teiste partneritega. Eesmärk on

arutada uute lennuliinide vajadust, tugevdada piirkondade konkurentsivõimet ning

suurendada turismipotentsiaali. Selline partnerlus aitab kujundada lahendusi, mis

vastavad nii kogukondade kui ka e evõtete vajadustele.

Uute lennuühenduste arendamisel peame tähtsaks avatud suhtlust ja tagasiside

kogumist.

 Kuressaare-Helsingi liin: e evalmistusi teeme koostöös Visit Saaremaaga,

arvestades turismi-, majandus- ja rahvusvahelise nähtavuse eesmärke.

 Tartu-Helsingi liin: teeme koostööd Tartu Linnavalitsuse ning Tartu

ülikoolide ja e evõtetega, et toetada rahvusvahelisi projekte. Tartu

lennujaam loob koos Ees Lennuakadeemiaga platvormi, kus kohtuvad

haridus, innovatsioon ja lennunduse tulevikutehnoloogia.

Koostöös turismiorganisatsioonide ja erialaliitudega tutvustame avalikkusele uusi

lennuliine ja -ühendusi.

Seaduse alusel korraldame uute taristuobjek de ehitamisel keskkonnamõjude

hindamise ning avalikud arutelud, kus saavad osaleda kohalikud elanikud ja

huvirühmad. AS Airport City projek d (logis kakeskused ja angaarid) loovad

partneritele äri arendamise võimalusi ning toetavad Ees majanduskasvu.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 134

ESG ja sidusrühmade kaasamine

2025. aastal küsitlesime lennundus- ja avaliku sektori koostööpartnereid ning oma

töötajaid, et koguda ESG teavet. Saadud info aitab kujundada lennujaama ESG

strateegiat ja kestlikkusaruandlust.

Igapäevase info jagamiseks ja tagasiside kogumiseks kasutame kodulehte,

sotsiaalmeediat, infotelefoni ja e-pos . Mürakaebusi menetlevad Terviseamet ja

kohalikud omavalitsused ning AS Tallinna Lennujaam ja Lennuliiklusteeninduse AS

vastavad kaebuse esitajatele kä esaadava info põhjal.

Regionaalsetes lennujaamades on koostöö kogukondadega ja kohalike

omavalitsustega kõige tugevam.

Tallinna lennujaama ümbritseb looduskeskkond ning meie sidusrühmade tagasiside

kinnitab, et suurimat tähelepanu pööratakse lennujaama mõjule ümbritsevatele

veekogudele.

Keskkonnamõjudega saab tutvuda aruande keskkonnateabe peatükkides E2 ja E3.

Seireandmed näitavad, et võimalik mõju veekvaliteedile tekib talve- ja

kevadperioodil, mil kasvab jäätõrjeainete ja na asaaduste jääkide jõudmine

sademe- ja sulamisve e. Suuremad näitajad võivad perioodi avalduda Ruunaojas

ja Mõigu poldri piirkonnas. Keskkonnaame hinnangul on lennujaama tegevusest

tulenev mõju veekogudele kontrolli all ning regulaarse seire ja nüüdisaegsete

püüdurlahenduste abil tagatakse, et väljalasetest juhitav vesi vastab nõutud

kvaliteedinäitajatele.

Alljärgnev peatükk annab sidusrühmadele ülevaate sellest, kuidas lennujaama

tegevus võib ümbritsevaid veekogusid mõjutada ja milliseid samme astume

võimaliku mõju väl miseks. Kuigi tegutseme mitme veekogu vahetus läheduses, on

tegelikud mõjukanalid piiratud ning neid hallatakse pideva seirega. Ülemiste järve

puhul on vaja rõhutada, et lennujaama kraavid ei ole sellega ühendatud, tänu millele

ei mõjuta meie sademe- ja sulamisvesi linna joogiveeallikat.

Suurem osa territooriumi sademeveest liigub Ruunaoja kraavi kaudu, kus võib

talvise ja kevadise jäätõrje ajal esineda näitajates aju si kõikumisi. Ruunaoja veest

sõltuv Mõigu polder saab suurvee ajal lühiajalise lisakoormuse. Poldrist edasi liigub

vesi Pirita jõkke. Tallinna lahte jõuab sulamisvesi ennekõike Pirita jõe kaudu ning

selleks ajaks on glükoolil ehk suhkrutel põhinev jäätõrje täielikult lahustunud.

Kui kogukondadel või partneritel tekib küsimusi või muresid, saab neid esitada meie

reisiterminali infopunk des, kodulehel, klienditoe kaudu või otse keskkonna

spetsialis dele. Kõik pöördumised registreeritakse ja analüüsitakse ning vajaduse

korral kohandame oma protsesse või rakendame parandusmeetmeid. Jagame

aastaaruandes teavet oluliste seiretulemuste ja riskimaandustegevuste kohta.

Kontserni tegevus keskendub Ees ühenduvuse tagamisele, regionaalse

konkurentsivõime ja turismi arendamisele ning panustamisele majanduslikku ja

sotsiaalsesse arengusse. Hea lennuühendus toetab e evõtete rahvusvahelist

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 135

tegevust, investeeringuid ja töökohtade loomist, olles Ees konkurentsivõime

säilitamiseks krii lise tähtsusega.

2025. aastal kasutas meie lennujaamu 3,6 miljonit reisijat, ühendades üle

50 sihtkoha. Lennundus on miljardilise käibega sektor, mis loob otseseid ja kaudseid

töökoh ning toetab Ees e evõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kontserni

strateegia aastani 2030 seab eesmärgiks tagada ühenduvus ja väl da regionaalset

isoleeritust, mis on oluline äärealadel ja väikesaartel elavatele inimestele. Lisaks

Tallinna lennujaamale haldame Kuressaare, Kärdla, Ruhnu, Kihnu, Tartu ja Pärnu

regionaalset lennujaama, tagades ligipääsu kogu riigis.

Regionaalsed lennujaamad toetavad turismi, e evõtlust, haridust ning meditsiini- ja

päästelende. Seda võimaldab riiklik sihtfinantseerimine (u 2,3 miljonit eurot aastas

2024.–2027. aastal) ja emae evõ e investeeringud. Regionaalete lennujaamade

ülalpidamine on kulukas (2025. aastal 666 tuhat eurot kahjumit), kuid nende

sotsiaal-majanduslik mõju on suur: nad toetavad äärealadel investeeringuid,

elukvalitee ja e evõtlust.

2026. aastal avatav Kuressaare-Helsingi ja 2025. aastal avatud Tartu-Helsingi liin

loodi hedas koostöös kohalike omavalitsuste ja turismiorganisatsioonidega,

toetades turismi, majandust, haridust ja teadust.

2025. aastal kasutas Tartu-Helsingi liini üle 37 000 reisija. Tartu lennujaam loob koos

Ees Lennuakadeemiaga strateegilisi võimalusi, mis ulatuvad kaugemale

tavapärasest lennuühendusest:

 prak line õppekeskkond lennunduse erialadele ja teadusprojek dele;

 võimalus tuua Ees sse välisüliõpilasi ja teadlasi, tugevdades Tartu rolli

rahvusvahelise hariduskeskusena;

 Tartu kui innovatsiooni ja hariduse pädevuskeskus, mis kujundab Ees

kuvandit lennunduse ja tehnoloogia arendamise keskuse ning talen de ja

strateegiliste partnerite sihtkohana.

Turismi mõju on eri suur rannikualadel ja saartel: Pärnumaal on see kuni 18,4%,

Saaremaal 17,3%, Läänemaal 14,3% sisemajanduse kogutoodangust. Lennunduse ja

turismi koostöö on strateegiline prioriteet, sest see toob riiki turiste ja toetab üritusi,

nagu Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024.

Sademeveele suunatud tegevused on kirjeldatud peatükkides E2-4 ja E3-4.

Kontserni strateegiline eesmärk on ühendada Ees maailmaga, pakkudes reisijatele

mitmekesiseid ja kvaliteetseid lennuühendusi. Selle saavutamiseks keskendume

lennuliinide arendamisele, sihtkohtade arvu suurendamisele ja ühenduste kvaliteedi

parandamisele. Meie tegevused toetavad Ees majanduse ja ühiskonna arengut

ning aitavad muuta Tallinna lennujaama atrak ivseks nii reisijatele, lennufirmadele

kui ka partneritele.

Eesmärgid

 Mitmekesistada lennufirmade por elli, et hajutada riske ja pakkuda reisijatele rohkem valikuid.

 Suurendada sihtkohtade arvu ja parandada lennuühenduste kvalitee .

 Tagada reisijate suur rahulolu ja olla Euroopa koduseim lennujaam.

 Arendada taristut, mis toetab reisijate kasvavat arvu ja lennuliikluse vajadusi.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 136

Mõõdikud

 Sihtkohtade arv: aastakasv, eesmärk pakkuda järjest rohkem otselende.

 Reisijate arv: suurendada reisijate koguarvu 3,5 miljonilt (2024) 5 miljonini (2030).

 ASQ rahuloluindeks: hoida rahuloluhinnangut vähemalt tasemel 4,5/5.

 Mitmekesiste lennufirmade arv: laiendada lennufirmade por elli, mis vastab erinevate reisijasegmen de ootustele.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 137

Usume, et iga teekond läbi meie lennujaamade peab olema turvaline, sõbralik ja

kõigile ligipääsetav. Meie roll ei piirdu üksnes taristu ja lennuühenduste tagamisega,

vaid hõlmab ka vastutust reisijate ja külastajate teeninduskogemuse eest. See

tähendab selget ja õigeaegset teabevahetust, ohutuse ja turvalisuse tagamist ning

teenuste kujundamist viisil, mis arvestab erinevate kasutajarühmade vajadusi.

Tuvastatud IRO-sid peame osaks usalduse loomise protsessist. Kuulates, täiustades

ja tehes hedat koostööd partneritega, püüame luua keskkonna, kus iga reisija saab

end meie juures tunda enesekindlalt ja muretult. Meie eesmärk ei ole muuta

lennujaama kogemus mi e ainult sujuvaks ja tõhusaks, vaid ka hubaseks ning

meeldejäävaks kõigile, kes meie kaudu reisivad.

Standard Keskkonnateema Olulisus Ajahorisont

Lühike Keskmine Pikk

S4 Juurdepääs teabele Positiivne + +

S4 Reisijate ja külastajate ohutus ja tervishoid Positiivne + +

S4 Reisijate ja külastajate turvalisus Positiivne +

S4 Juurdepääs toodetele ja teenustele Positiivne + +

S3 Vesi ja kanalisatsioon Negatiivne + +

S3 Sotsiaal-majanduslik mõju Võimalus + +

S2 Väärtusahela tööajad Positiivne +

S2 Väärtusahela tasu Positiivne +

S2 Väärtusahela tervis ja ohutus

Negatiivne + + +

S1 Töötajate tööaeg Positiivne + + +

S1 Inimõigused Positiivne + +

S1 Kindel töökoht Positiive +

S1 Töö- ja eraelu tasakaal Negatiivne + +

S1 Töötajate töötasu Risk + +

S1 Töötervis ja ohutus Negatiivne + + +

Tabel 26D. Sotsiaal S1 – S4 standardi IRO-d

Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 138

Lennundusjulgestus

Reisijatega seotud polii kad on üles ehitatud põhimõ ele, et lennujaama turvalisus

ja õiglane kohtlemine sünnivad teadlike, läbipaistvate ja rahvusvahelistele

standarditele vastavate julgestusmeetmete kaudu. Kõik rakendatavad tegevused

põhinevad Euroopa Liidu lennundusjulgestuse õigusraamis kul (määrused (EÜ)

nr 300/2008 ja (EL) nr 2015/1998) ning riiklikel nõuetel, mille eesmärk on tagada

tõhusad ja proportsionaalsed meetmed, mis ei piira üksikisiku põhiõigusi rohkem,

kui on üldise ohutuse tagamiseks hädavajalik. Sellest raamis kust lähtub meie

julgestuspolii ka, mis keskendub turvalise keskkonna loomisele, kus kõik töötajad,

teenuseosutajad ja partnerid annavad panuse ohtude maandamisse ning ohutu

liikumise ja teeninduse tagamisse, samu põhimõ esse, et julgestusmeetmeid

rakendatakse ala proportsionaalselt: nii vähe kui võimalik, kuid nii palju kui vajalik.

Reisijate huvide kaitseks on kehtestatud dokumendid, mis määravad kindlaks

igapäevased julgestusprotseduurid, sh reisijate ja pagasi julgestuskontrolli

korralduse, selgete ja kä esaadavate juhiste jagamise, keelatud esemete käsitlemise

korra ning läbisõeluuringute toimimise. Turvakontrolli sujuvuse tagamiseks

kasutatakse varajast eelinfot ja nüüdisaegseid läbivalgustusseadmeid ning vajaduse

korral avatakse lisaliine. Samu on e e nähtud eraldi protseduurid ja liikumisrajad

erivajadustega reisijatele, sh ratastooli kasutajatele, meditsiiniseadme kandjatele ja

saatjata alaealistele, tagades nende väärika kohtlemise ja privaatsuse.

Inimõiguste austamine on tagatud diskrimineerimise väl mise, läbipaistva ja õiglase

suhtlemise ning isikuandmete kaitse kaudu kooskõlas isikuandmete kaitse

üldmääruse ning muude rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetega. Juurdepääsu-

ja saatmisprotseduurid, videovalve kasutamine, salves ste töötlemine ning

andmekaitsenõuete järgimine on reguleeritud selgete juhistega.

Reisijate ohutust toetavad ühtlasi tänapäevane tehnoloogia ja riskide maandamise

süsteemid. Lennujaam kasutab Euroopa Liidu nõuetele vastavaid

julgestusseadmeid, sh kompuutertomograafia tehnoloogiat, mis võimaldab pagasit

kontrollida kiiremini ja mugavamalt ilma vedelikke või elektroonikat eemaldamata.

Radiatsioonitaset jälgitakse regulaarselt, tagades, et tehnoloogia kasutamine ei

kahjusta reisijate ega töötajate tervist. Kõik töötajad läbivad regulaarselt

korduskoolituse, mis toetab pidevat vastavust parimatele prak katele ning tagab, et

võimalik mõju reisijatele tuvastatakse ning lahendatakse varakult ja ennetavalt.

E evõ e polii kad ja menetlused hõlmavad ka hädaolukordade käsitlemist. Neis

olukordades tegutsetakse kehtestatud protokollide järgi, mis näevad e e kiire

teavitamise, olukorra dokumenteerimise ja viivitamata reageerimise, kuni pädevad

ame asutused on olukorra üle võtnud. Kõik rikkumised, olgu need seotud

turvanõuete, piirirežiimi või andmekaitsega, fikseeritakse ja neid menetletakse

läbipaistvalt ning vajaduse korral teavitatakse vastutavaid järelevalveasutusi.

Reisijateenused

Kontserni eesmärk on pakkuda kõigile turvalist, mugavat ja meeldivat kogemust.

Reeglid ja juhised katavad terminali käitumisnormid, pagasi käitlemise, eriteenused,

kliendisuhtluse ja erivajadustega reisijate abi. Protseduurid aitavad järgida

rahvusvahelisi nõudeid, austada inimõigusi ja hoida ümbritsev keskkond puhtana.

Tallinna lennujaama reisiterminali kodukorra järgi võivad seal viibida reisijad, nende

saatjad ja neile vastu tulijad ning lennujaama teenuseid kasutavad kliendid. Selline

korraldus aitab hoida terminali kasutuse eesmärgipärase ning tagada avaliku korra

ja turvalisuse.

Pildistamine ja filmimine on lennujaama reisiterminalis lubatud üksnes isiklikuks

otstarbeks ning töötajate pildistamine ja filmimine on lubatud ainult nende

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 139

nõusolekul. Alkoholi on lubatud tarbida ainult kohvikutes ja restoranides ning

suitsetada ainult selleks e enähtud aladel. Pagasit ei tohi jä a järelevalveta ning

lemmikloom peab olema kandeko s või rihma otsas. Varuväljapääsud ja koridorid

peavad jääma takistusteta. Häiriv tegevus, sh kerjamine, soovimatu müük ja

valjuhäälne käitumine, ei ole lennujaama reisiterminalis lubatud. Kodukorra

järgimine toetab lennujaama toimimist ja aitab tagada kõigile kasutajatele sobiva

keskkonna.

Kõik lennujaama ja partnerite töötajad järgivad ühtset teeninduse head tava,

tagades puhta ja ligipääsetava keskkonna, selged viidad ning abivalmi ja viisaka

teeninduse. Töötajad pakuvad abi proak ivselt, hoiavad reisijaid kursis info ja

muudatustega ning suhtlevad mitmes keeles.

Äriklassi ootesaali teeninduse alusena on samu kehtestatud hea tava. Ruumide

puhtust, toidu ja jookide kä esaadavust ning seadmete korrashoidu jälgitakse

regulaarselt. Personal tegutseb professionaalselt ja diskreetselt ning on vajaduse

korral reisijatele abiks. Ohutuse tagamiseks järgitakse koristus- ja

toiduhügieeninõudeid ning ennetatakse võimalikke riske. Teeninduse eesmärk on

tagada ootesaali korrastatus ja reisijate õigeaegne teavitamine lennuinfost.

VIP-teenus pakub privaatset ja ajasäästlikku reisikogemust: julgestus-, piiri- ja

tollikontroll tehakse eraldi ruumis ning pagasi registreerimine korraldatakse reisija

eest. Teenus on tasuline ja eeltellitav. Kõik protsessid toimuvad kooskõlas keh vate

turva- ja kontrollinõuetega.

Pagasi käitlemise kord tagab pagasialade turvalisuse ja annab neile juurdepääsu

üksnes vastava väljaõppe saanud töötajatele. Ligipääs pagasialadele on korraldatud

läbipääsukaar de alusel, et välistada loata juurdepääs. Pagas sorteeritakse

automaatsüsteemiga, vajaduse korral ka käsitsi. Ohutuse tagamiseks kasutatakse

radiatsioonimonitooringut ja keelatud esemete tuvastamise lahendusi. Eripagasit,

sh suuremõõtmelisi esemeid ja lapsevankreid, käsitletakse eraldi. Korra eesmärk on

tagada pagasi turvaline ja õigeaegne jõudmine sihtkohta.

Puude või liikumispuudega reisijatele pakub abi vastava väljaõppe saanud personal

ning teenust saab tellida infopunk dest, parkimismajast, väravatest ja telefoni teel.

Töötajad toetavad reisijat kogu teekonna vältel alates check-in’ist kuni lennukini ja

saabumisel vastupidisel suunal, kasutades selleks ratastoole, inva- ja erisõidukeid.

Turvakontroll tehakse eraldi liinil, arvestades reisija vajadusi. Teenuse kohta on

võimalik anda tagasisidet e-pos teel.

Lennundusjulgestus Reisijatega suheldakse julgestusnõuete teemal eelkõige julgestuskontrollpunk s

tegutseva lepingupartneri kaudu. Julgestustöötajad läbivad kord 3 aasta jooksul

lennundusjulgestuse koolituse, kus käsitletakse muu hulgas reisijatega suhtlemise

põhimõ eid ja teenindusolukordade lahendamist.

Julgestusnõuete muutumisel korraldab kontsern sihipärase teavituse, kasutades nii

lennujaama enda infokanaleid kui ka sotsiaalmeediat ja meediakanaleid. Näitena

võib tuua 2024. aastal tehtud otsuse kehtestada alates 2025. aastast julgestustasu,

mis kajastub reisijate pile hindades 3-eurose tõusuna. Otsus kooskõlasta

Konkurentsiame ga ja seda aruta enne lennufirmade komitees ligi aasta jooksul.

Reisijatele mõeldud juhised käsipagasi sisu, vedelike piirangute, elektroonika,

erimenetluste ja turvakontrolli läbimise kohta on kä esaadavad nii lennujaama

kodulehel kui ka terminali infotahvlitel ning neid selgitavad vajaduse korral

turvatöötajad kohapeal.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 140

Juurdepääs teabele ja muudatuste kommunikatsioon

Reisijaid puudutavate oluliste muudatuste puhul rakendab kontsern struktureeritud ja etapiviisilist teavitamis- ja kaasamisprotsessi. Näiteks julgestustasu kehtestamisest teavita esmalt lennujaama kasutajaid ja teisi otseseid sidusrühmi, sh lennue evõtjaid ja pädevaid asutusi, ametlike konsultatsioonide ja kirjaliku teabevahetuse kaudu 2024. aasta jooksul. Varajane teavitamine võimaldas sidusrühmadel hinnata muudatuste mõju oma tegevusele ning arvestada nendega hinnastamise ja opera ivplaneerimise protsessides. Otsesed väärtusahela osalised kaasa protsessi varasemas etapis, et tagada õigusnõuete täitmine ning muudatuste õigeaegne ja sujuv rakendamine. Reisijaid teavita julgestustasust avaliku ja proak ivse kommunikatsiooni kaudu. Lennujaam edastas teavet muudatuse kohta meediakanalite vahendusel, sh pressiteadete ja veebikanalite kaudu, ning vastas jooksvalt meediapäringutele. Näiteks avalda 14. novembril 2024 pressiteade, millega an reisijatele teada julgestustasu rakendamisest 2025. aastal. Tänu sellele oli reisijatel ligikaudu kuuekuuline e eteatamisaeg enne muudatuse jõustumist. Juurdepääs kvaliteetsele teabele

Tallinna Lennujaama kontsern tagab reisijatele, külastajatele ja avalikkusele juurdepääsu asjakohasele, ajakohasele ja usaldusväärsele teabele lennujaama teenuste ja tegevuse kohta. Jagatav teave hõlmab lennuplaani ja lendude värsket seisu, sh muudatusi ja tühistamisi, lennujaamas keh vaid protseduure ning osutatavaid teenuseid. Samu edastatakse teavet lennujaama territooriumil tegutsevate partnerite teenuste kohta, sh riigiasutuste (nt Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet) ning kaubandus- ja toitlustuse evõtete teenuste kohta. Ametlikele pöördumistele, meediapäringutele ja reisijate kirjalikele küsimustele vastatakse struktureeritud protsessi alusel. Vastuste koostamisse kaasatakse vastava valdkonna pädevad spetsialis d ning edastatav teave vaadatakse enne avaldamist üle, et tagada selle täpsus, järjepidevus ja usaldusväärsus. Selline

korraldus toetab läbipaistvat suhtlust ning aitab vähendada reisijaid puudutavates küsimustes väärinforiski.

Soodustame ak ivselt reisijatelt tagasiside saamist ja murede tõstatamist, pakkudes

selleks mugavaid ja ligipääsetavaid kanaleid. Tagasisidet saavad reisijad anda

paberankee de kaudu julgestuspunk des, jagades kohapeal oma tähelepanekuid.

Lisaks on neil võimalik pöörduda kontserni lepingupartneri töötajate poole, kes

registreerivad ja edastavad kõik reisijate väljendatud mured ja tähelepanekud.

Terminali infopunk s võetakse samu reisijatelt vastu küsimusi ja kaebusi ning

pakutakse kohest tuge. Peale selle on loodud e-pos konto, kuhu reisijad saavad

saata küsimusi, anda tagasisidet või tõstatada probleeme neile sobival ajal.

Terminalis pakutav tasuta Wi-Fi toetab infovahetust ja juurdepääsu digikanalitele.

Pöördumised registreeritakse ja edastatakse vastutavale osakonnale ning neile

vastatakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul (viivituse korral teavitatakse reisijat).

Lisanduva infokanalina käsitame sotsiaalmeediast saadavat tagasisidet. Kuigi seal

tehtud kommentaare, küsimusi ja e epanekuid ei registreerita eraldi

pöördumistena, annavad need väärtusliku ülevaate reisijate üldisest arvamusest ja

tunnetusest. Samu pakub see sisendit meie partneritele ning sisaldab kasulikku

tagasisidet reisiterminali füüsilise keskkonna, teenuste ja reisijate soovitud

lennuliinide kohta.

Süsteemselt kogutud tagasiside aitab parandada teenuseid ja suurendada

turvalisust, näiteks tuvastada ja kõrvaldada selliseid ohte nagu libe põrand või

ebapiisav valgustus.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 141

Julgestuskontrolli läbinud reisijate ja töötajate rahulolu mõõdetakse Tallinna

lennujaama terminalis ja peapääslas. Selleks kasutatakse elektroonilisi „Happy or

Not“-seadmeid julgestuskontrolli lõpus. Kogutud tulemusi käsitletakse

kontserniülestel infokoosolekutel, vajaduse korral ka juhtkonna tasandil.

Reisijakogemust Tallinna lennujaamas hinnatakse ACI ASQ reisijaküsitluse abil, mille

teeb klienditoe osakond. Kokkuvõ ed koostatakse kord kvartalis ja need esitatakse

juhtkonnale. VIP- ja äriklassireisijate rahulolu teenustega hinnatakse ootesaalides

olevate paberankee de kaudu, mida reisijad saavad soovi korral täita. Tagasiside

kogub VIP- ja äriklassi osakond ning kokkuvõ ed edastatakse valdkonnajuhile.

Reisijate rahulolu märkimisväärset vähenemist ja protsesse, mis seda mõjutavad,

käsitletakse koos kõigi asjaosalistega, analüüsides, mis ja miks juhtus. Näiteks kui

2025. aasta suveperioodil tekkis piiripunk s järjes kuste väljumiste tõ u suur

koormus, rakenda meetmeid charter-lendude reisijate kiireks piirikontrolliks.

Selleks edasta lennujaama valjuhääldis öösi automaa eavitusi, paludes reisijatel

läbida piirikontroll esimesel võimalusel. Lisaks jaga vajalikku infot väljaspool

lennujaama – kodulehel ja muudes kanalites –, et see jõuaks võimalikult paljudeni.

Lennujaama julgestuskontrolli teostavad ser fitseeritud ja väljaõppe saanud lepingupartnerid, kes tegutsevad kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike lennundusjulgestuse nõuetega ning Tallinna Lennujaama sisemiste protseduuridega. Kontrolliprotsessi tõhususe ja reisijate sujuva liikumise toetamiseks kasutame nüüdisaegseid C3-ser fikaadiga julgestusseadmeid ning CT-tehnoloogial

põhinevaid lahendusi. Need võimaldavad käsipagasi kolmemõõtmelist kontrolli ning vähendavad vajadust elektroonika ja vedelike eraldi käsitlemiseks. Kasutatav julgestustehnoloogia vastab keh vatele ohutusnõuetele ning seadmete radiatsioonitaset jälgime regulaarselt nii sisekontrollide kui ka sõltumatute mõõtmiste raames. Reisijate tervise ja privaatsuse kaitseks kasutame mi eioniseerival raadiolainetehnoloogial põhinevaid kehaskannereid, mis ei loo isikustatud kuju si, vaid üldistatud turvakontuure. Alates 2025. aastast on Tallinna lennujaamas rakendatud konfiskeeritud esemete süsteemne sorteerimine, mille käigus eristatakse olmejäätmeid, terariistu, väikeseid elektroonikaseadmeid ja akusid. See toetab ohutut jäätmekäitlust ja vähendab riske julgestuskontrolli aladel. Hädaolukordadeks on tagatud kiire ja koordineeritud reageerimisvõimekus. Lennujaam on riiklikult määratud kõrgendatud valmisolekunõuetega objek ks, mis võimaldab opera ivüksuste kiiret sekkumist. Reageerimisvõimekust hoitakse ja arendatakse regulaarsete ühiskoolituste ja simulatsiooniõppuste kaudu koostöös Politsei- ja Piirivalveame , Päästeame ning Transpordiame ga. Kõik julgestustöötajad läbivad nõuetekohase alg- ja korduskoolituse Euroopa lennundusjulgestuse ser fitseerimis- ja pädevusnõuete alusel. Koolitused hõlmavad peale turvaprotseduuride ka inimõiguste, andmekaitse, reisijatega suhtlemise ja erivajadustega inimeste teenindamise teemasid. See tagab kontrollide tegemise professionaalselt ja lugupidavalt. Igapäevase julgestuskontrolli teostavad lepingulised turvateenuse osutajad, kelle tegevuse üle teeb lennujaam pidevat järelevalvet. Järelevalve hõlmab kvaliteedikontrolle, protseduuride vastavuse hindamist, väljaõppenõuete täitmise kontrolli ja julgestusjuhtumite analüüsi. Olulisteks riskideks on ebaseadusliku sekkumise katsed, keelatud esemete sa umine piiratud aladele, ligipääsuõiguste väärkasutus, reisijavoogude

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 142

segunemine ja andmekaitsega seotud rikkumised. Nende riskide ennetamiseks rakendame nii tehnilisi kui ka organisatsioonilisi meetmeid, mida hindame regulaarselt riskijuh misprotsessi raames. Riskide maandamise kõrval arendame järjepidevalt lahendusi, mis toetavad reisijate turvalisust ja teenuse kvalitee . Nende hulka kuuluvad protsesside selgus, automa seeritud läbipääsulahendused, erivajadustega reisijate teeninduse arendamine ja rahvusvaheliste standardite järjepidev rakendamine. Rakendatud meetmete tulemuslikkust hindame paljude näitajate alusel, mille hulgas on julgestuskontrolli läbilaskevõime, julgestusintsiden de arv, reisijate rahulolu, seadmete töökindlus ja reageerimisajad. Hindamistulemused esitatakse juhtkonnale ja neid kasutatakse pideva parendamise sisendina.

Lennundusjulgestus

Me jälgime reisijate rahulolu ja julgestuskontrolli toimivust, et tagada turvaline ja

sujuv teenindus. Eesmärgiks on hoida, et julgestuskontrolli järjekorrad ei ületa

30 minu t ja reisijate rahulolu julgestusteenusega on ASQ mõõdiku järgi

vähemalt 4,35.

Vastavuse tagamiseks koostatakse iga-aastane järelevalve tegevuskava, millega

hinnatakse vastavust riiklikele ja rahvusvahelistele lennundusjulgestuse nõuetele.

Tuvastatud puudusi analüüsitakse ja rakendatakse kokkulepitud parendusmeetmed.

2025. aasta eesmärk oli tõsiste puuduste puudumine.

Julgestustöötajate koolitused, sh töökohaspetsiifilised ja e-koolitused,

korraldatakse sisekoolitajate ja ser fitseeritud partnerite abil. 2025. aasta eesmärk

oli juurutada e-koolituste tegevuskava, et tagada kõigi töötajate ühtlane ja

ajakohane väljaõpe.

Reisijateenused

Klienditeeninduse eesmärk on tagada, et kogu reisijateekond vastaks Tallinna

lennujaama teenindusstandardile ja toetaks ASQ kõrget tulemust. Selle

saavutamiseks keskendume tegelike probleemide mõistmisele ja lahendamisele ning

nende tegurite pidevale parandamisele, mida on võimalik mõjutada. Töös olev

teenindusstandardi uuendus aitab ühtlustada kvalitee ning tagada, et iga reisija

kogemus lennujaamas on sujuv, mugav ja ootuspärane.

Meie siht on olla nüüdisaegne ja pptasemel teeninduskvaliteediga lennujaam, mis

on atrak ivne nii reisijatele, partneritele kui ka lennufirmadele. Klienditeenindus

toetab seda eesmärki, osutades järjepidevalt sõbralikku ja professionaalset teenust

kogu teekonna vältel. Selleks hoiame teenused ajakohased, jälgime reisijate liikumist

pptundidel ja reageerime varakult võimalikele probleemidele. Terminali kujundame

koduseks ja mugavaks, kuid samal ajal ka funktsionaalseks ja häs toimivaks

keskkonnaks.

Oluline on selge ja ligipääsetav teave nii töötajatele kui ka partneritele, sh puudutab

see hädaolukordade plaane ja opera ivinfot. Kiire ja kvaliteetne infovahetus aitab

ennetada probleeme ning toetab ühtset arusaama teenindusstandarditest.

Mõõdikud

Edu mõõdame järgmiste näitajate abil: ASQ 4,5; OTP 98%; koostööpartnerite

rahulolu. Need peegeldavad teenuse kvalitee , opera ivset täpsust ja tugevat

koostööd.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 143

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 144

Kontsern ja selle töötajad tegutsevad ausalt ning järgivad keh vaid õigusakte ja

sisemisi põhimõ eid, et tagada ee line, läbipaistev ja vastutustundlik juh mine.

Juh misprak kates lähtume rahvusvahelistest standarditest ja parimatest tavadest,

toetades vastavuse, turvalisuse ja kestlikkuse põhimõ eid kogu organisatsioonis.

Kontserni jaoks olulised juh misteemad hõlmavad andmekaitset ja infoturvet,

läbipaistvat juh mist, vastavuse ja toimepidevuse tagamist, polii lise mõju

ennetamist, innovatsiooni ning ee liste põhimõtete järgimist. Nende teemade

käsitlemise eesmärk on vähendada riske, tugevdada usaldusväärsust ning toetada

tõhusat ja vastupidavat juh mist, mis loob kontserni pikaajalise jätkusuutlikkuse

aluse.

Tulenevalt tuvastatud olulistest teemadest ei kohaldu kontsernile ESRS-i standardi

G1-2, G1-5 ja G1-6 avalikustamisnõuded.

> G1 Juh mine

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 145

Tegutseme valdkonnas, kus turvalisus, vastavus ja läbipaistvus on keskse tähtsusega

usalduse tagamisel reisijate, töötajate ja partnerite seas. Kontserni juh misraamis k

loob aluse otsuste ja tegevuste kooskõlale keh vate õigusak de, sisemiste

polii kate ning rahvusvaheliste parimate tavadega.

Juh mine on kontserni jaoks strateegiline tööriist, mis võimaldab tasakaalustada

omaniku, sidusrühmade ja ühiskonna ootusi. Selged vastutusalad, läbipaistvad

protsessid ning regulaarne aruandlus toetavad huvide konflik de ennetamist ning

tugevdavad usaldusväärsust. Süsteemne riskijuh mine ja vastavuse tagamine

aitavad toime tulla ka muutuvate väliste ngimustega, sh geopolii liste riskide,

tarneahela häirete ja tehnoloogia arenguga.

Juh mine toetab ühtlasi kontserni strateegilisi prioriteete, sh innovatsiooni ja

digitaliseerimist, mis aitavad tõhustada tööprotsesse, parandada reisijakogemust

ning vähendada keskkonnamõju. Ee lise kultuuri hoidmisel lähtume nulltolerantsist

korruptsiooni ja väärkäitumise suhtes, toetudes rikkumistest teavitamise

meetmetele ning töötajate teadlikkuse suurendamisele, et tagada vastutustundlik ja

läbipaistev tegutsemine kogu kontsernis.

Standard Teema Olulisus Ajaraam

Lühike Keskmine Pikk

G1 Arendus ja digitaliseerimine ning efektiivistamine

Võimalus +

G1 Rikkumisest teataja kaitse Positiivne +

G1

Meetmed korruptsiooni, altkäemaksu ja väärkasutamise ennetamiseks

Positiivne + +

G1 Andmekaitse, küberturvalisus ja infoturve

Negatiivne +

G1 Vastavus- ja toimepidevusjuhtimine

Risk +

G1 Läbipaistev juhtimine Negatiivne + +

G1 Omandistruktuurist tulenev poliitiline mõju

Risk + +

Tabel 29. Juh mise G1 standardi IRO-d

Oluliste teemade (IRO) selgitused on kajastatud peatükis SBM-3.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 146

Arendus, digitaliseerimine ja efek ivistamine

Arendus, digitaliseerimine ja tööprotsesside efek ivistamine on kontserni strateegia

lahutamatu osa, mille eesmärk on tugevdada konkurentsivõimet, suurendada

reisijate rahulolu ning toetada pikaajalist kestlikku arengut. IT- ja digitaliseerimise

valdkond koostab oma tegevusplaani juhtkonna ja nõukogu vastutusel ning tulemusi

jälgitakse ja hinnatakse regulaarselt.

IT- ja andmekaitse strateegia keskne element on standardil ISO 27001 põhineva

infoturbe juh missüsteemi rakendamine ja pidev täiustamine. See hõlmab

regulaarset riskihindamist ning küberintsiden de ja andmeleketest tuleneva mõju

jälgimist. Digilahenduste ja tehisaru kasutuselevõ toetab nii lennujaama põhi- kui

ka tugiprotsesse, sh lennugraafikute koostamist, pagasikäitlust ja reisijavoogude

prognoosimist. Iseteeninduslahenduste (nt automaatne check-in, pagasi

äraandmine) kasutamine parandab teenuse kä esaadavust ning võimaldab

tõhusamalt planeerida ressursikasutust.

Efek ivsuse suurendamiseks on kõikidele uutele hoonetele kehtestatud LEED- ja

BREEAM-ser fitseerimise nõuded. Need eeldavad nu kate hoone- ja

energiasüsteemide rakendamist energia-, valgustus- ja ven latsioonitarbimise

juh miseks ning tulemuslikkuse hindamist energiakasutuse ja CO₂ jalajälje näitajate

alusel.

Kõik arendus- ja digitaliseerimisprojek d läbivad riskianalüüsi, milles hinnatakse

tehnoloogilisi, andmekaitsega seotud ning investeeringu tasuvuse riske.

Riskihindamise tulemused seotakse strateegiliste eesmärkidega. IT-muudatuste

halduse korras on reguleeritud kontserni arendus- ja IT-süsteemide muudatused,

määratakse kindlaks protsess, vastutusalad ja kontrollimehhanismid. Kõik

muudatused läbivad taotluse esitamise, riskihindamise ja mõjuanalüüsi ning saavad

kooskõlastuse Jira süsteemis. Protsessi omanik on IT tootejuh mise osakond ning

järelevalvet teeb infoturbe- ja IT-komisjon. Selged rollid, tähtajad ja suhtluskanalid

tagavad muudatuste läbipaistva juh mise. Protsessi tulemuslikkust hinnatakse

regulaarselt, et toetada pidevat parendamist.

Andmekaitse, küberturvalisus ja infoturve

Kontserni infoturbe- ja andmekaitsepolii kad tuginevad rahvusvahelistele

standarditele (ISO/IEC 27001:2022), Interna onal Civil Avia on Organiza on

(ICAO) nõuetele, isikuandmete kaitse üldmäärusele ning Euroopa Liidu

asjakohastele nõuetele. Eesmärk on tagada andmete konfidentsiaalsus, terviklus ja

käideldavus ning kaitsta infosüsteeme ja võrgus kke võimalike ohtude eest. Selle

saavutamiseks rakendame riskipõhist infoturbe juh missüsteemi (ISMS), mis

hõlmab polii kaid, protseduure, seiret, intsiden de käsitlemist ja töötajate

teadlikkuse suurendamist.

Infoturbe käsiraamatus on kirjeldatud küberturvalisuse põhimõ ed, riskihaldus,

seire, audi d ja koolitused. Infoturbekorras on määratud ISMS-i aluspõhimõ ed

ning juhtkonna ja töötajate rollid ja vastutus. Juhtumite haldamise kord reguleerib

rikkumiste ja pöördumiste käsitlemist, prioriseerimist ning teavitamist pädevatele

asutustele, sh CERT-EE-le ja Andmekaitse Inspektsioonile. Ligipääsu haldus põhineb

rollipõhistel õigustel, juurdepääsude automaatsel sulgemisel ja regulaarsetel

ülevaatustel. Arvu võrgu kasutamise korraga on kehtestatud paroolipolii ka,

seadmete kasutamise nõuded ja kahjurvara ennetamise meetmed.

Küberturvalisuse tagamiseks rakendame logide analüüsi, ööpäevaringset seiret,

tulemüüre, VPN-lahendusi ja füüsilise turbe meetmeid. Infoturbeintsiden de

käsitlemisel lähtume selgetest ja dokumenteeritud protseduuridest, mis hõlmavad

rikkumiste ja kahtluste viivitamatut teavitamist ning koostööd riigiasutustega. Kõik

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 147

töötajad läbivad infoturbekoolituse vähemalt kord aastas ja asjakohased juhendid

on kä esaadavad siseveebis. Juhtkond on määranud infoturbe strateegiliseks

prioriteediks, tagades vajalikud ressursid ja toetades eeskujuga tugeva

infoturbekultuuri kujunemist kogu organisatsioonis.

2025. aastal loodi kontsernis eraldi infoturbe osakond, et tugevdada majasisest

võimekust reageerida kiires infoturbeohtudele ja võimalikele intsiden dele. Samal

aastal lõpetasime standardi ISO/IEC 27001:2022 rakendamise ja ser fitseerimise

protsessi. Järgmiste aastate fookuses on majasisese infoturbevõimekuse edasine

arendamine, sh turbetööriistade süsteemne ülesehitamine ja pidev täiustamine.

Toimepidevus

AS Tallinna Lennujaam on kehtestanud kriisijuh mise käsiraamatu, mis tugineb

rahvusvahelistele lennundusstandarditele ning Ees õigusak dele, et tagada

lennuohutus, toimepidevus ja tõhus koordineerimine kriisiolukordades.

Käsiraamatu aluseks on muu hulgas ICAO, EASA ja IATA juhised ning Euroopa Liidu

õigusraamis k.

EASA määrused, sh määrus (EL) nr 139/2014, rõhutavad ohutusjuh missüsteemide

rakendamist ja kooskõla Euroopa Liidu õigusak dega. ICAO lisad 14 ja 19

sätestavad lennujaama taristu ja ohutusjuh mise nõuded ning ICAO Doc 9137

kirjeldab hädaolukordade kavandamise ja juh mise põhimõ eid. IATA juhised

keskenduvad lennujaamade ja lennue evõtjate koostööle kriisiolukordade

ennetamisel ja lahendamisel.

Riigi tasandil lähtutakse lennundusseadusest, hädaolukorra seadusest, pääste- ja

politseivaldkonna õigusak dest ning keskkonna- ja tööohutusnõuetest,

sh isikuandmete kaitse üldmäärusest.

Toimepidevuse ja valmisoleku tagamiseks korraldab lennujaam regulaarselt,

vähemalt kord aastas, kriisiõppusi ja simulatsioone. Nende eesmärk on tes da

kriisiplaanide toimivust, parandada asjaosaliste koostööd ning tagada võimekus

taastada elutähtsa teenuse osutamine kiires ja koordineeritult ka keerukates

hädaolukordades.

Vastavusjuh mine

Kontserni juh missüsteemi alus on standardi ISO 9001:2015 kvaliteedijuh mise ja

standardi ISO 14001:2015 keskkonnajuh mise põhimõ ed. Lisaks vastab

juh missüsteem komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2017/373 nõuetele (selle

tõenduseks on Transpordiamet väljastanud AS-ile Tallinna Lennujaam

aeronavigatsiooniteenuse osutaja ser fikaadi) ning komisjoni määruse (EL)

nr 139/2014 nõuetele (selle alusel on Transpordiamet väljastanud AS-ile Tallinna

Lennujaam lennuvälja käitaja ser fikaadid Tallinna, Tartu, Kuressaare, Kärdla ja

Pärnu lennujaamale).

Ser fikaa dest tulenevate nõuete vastavust kontrollitakse sise- ja välisaudi te,

vastavushindamiste ning seirete käigus. Kihnu ja Ruhnu lennuväljale on väljastatud

lennuvälja ser fikaat vastavalt lennundusseadusele ning majandus- ja

kommunikatsiooniministri 8. juuni 2005. aasta määrusele nr 66 „Lennuvälja ja

kopteriväljaku ser fitseerimise kord ning nõuded lennuvälja ja kopteriväljaku

käsiraamatu sisule ja koostamisele“.

Lennuvälja käitaja ja aeronavigatsiooniteenuse osutaja nõuetele vastavuse tagamise

eesmärgil on AS-is Tallinna Lennujaam kutsutud ellu vastavushindamise komisjon,

mille tegevus on kirjeldatud dokumendis „Vastavushindamise komisjoni töökord“.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 148

Läbipaistev juh mine

Tallinna Lennujaama kontsern tegutseb hea ühingujuh mise tava põhimõ eid

järgides ning on pühendunud ee lisele, vastutustundlikule ja läbipaistvale

juh misele. Tugev juh misraamis k loob aluse kestlikule väärtusloomele, riskide

teadlikule juh misele ja sidusrühmade usalduse hoidmisele.

Kontserni tegevus põhineb selgel vastutusjaotusel, läbipaistvatel protsessidel ja

rahvusvahelistel juh misstandarditel, sh standarditel ISO 9001:2015 ja

ISO 14001:2015. Ser fitseeritud juh missüsteemid, regulaarsed sise- ja

välisaudi d ning süsteemne riskijuh mine tagavad nõuetele vastavuse, järjepideva

parendamise ning teadliku otsustusprotsessi.

Juh mispõhimõtetes on määratud juhi rolli suunanäitaja, inimeste arendaja ning

turvalise ja kaasava töökeskkonna loojana. Selged käitumisootused – töötajate

kaasamine, eesmärgistamine, regulaarne tagasisidestamine, usalduse loomine ja

protsesside arendamine – toetavad organisatsioonikultuuri, mis soodustab

vastutustundlikku tegutsemist ning pikaajalist arengut.

Juh misinfo vahetuse tagamiseks korraldatakse regulaarseid infokoosolekuid ning

juhi ja töötaja individuaalseid kohtumisi. Otsuste e epanekud algatatakse

vastutavates valdkondades. Otsustusõigused ja -pädevused on selgelt määratud

e evõ e juh missüsteemis ja sisedokumen des, et tagada kogu kontsernis

läbipaistev ja vastutuspõhine juh mine.

Omandistruktuurist tulenev polii line mõju

Ees Vabariigi ainuomandis oleva e evõ ena tegutseb kontsern riigi kui omaniku

seatud ootuste raamis kus. Riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmed nimetab

nimetamiskomitee, mille eesmärk on tagada juh mise professionaalsus ja

otsustusprotsesside kvaliteet ning vähendada polii lise mõjutatavuse riski.

Riigi osalusega äriühingute valitsemise õigusraamis k Ees s lähtub

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) soovitustest ning riigi

osaluspolii ka põhimõtetest. Osaluste valitsemist ja vastavat õigusloomet

kujundatakse läbipaistvuse, vastutustundlikkuse ja hea ühingujuh mise tava alusel.

Rahandusministeerium toetab nõukogu liikmete pädevust juhendmaterjalide ja

koolituste kaudu.

Omaniku ootused hõlmavad muu hulgas ühenduvuste tagamist, omakapitali

tootlust, lennuohutust, vastutustundlikku juh mist, riigikaitse eesmärke ja

regionaalsete lennujaamade toimimist.

Kontsern on teadvustanud, et omandistruktuur võib kaasa tuua polii lise mõju riski,

sest üldkoosoleku rolli täidab vastutav minister. Selle riski maandamiseks lähtuvad

juhatus ja nõukogu oma tegevuses e evõ e huvidest ning järgivad rangelt

äriseadus kku, riigivaraseadust ja hea ühingujuh mise tava põhimõ eid.

Juhtorganite ülesanne on tasakaalustada ärihuvid, ühiskondlikud ootused ja

e evõ e pikaajaline jätkusuutlikkus.

Rikkumisest teataja kaitse

Tallinna Lennujaama kontsern edendab ausat, avatud ja seaduslikku tegutsemist

ning julgustab töötajaid, tarnijaid (sh väärtusahela töötajaid) ja teisi seotud isikuid

teatama tegelikest või kahtlustatavatest rikkumistest. Teavitada võib

väärkäitumisest ja nõuete rikkumisest, millest on saadud teadlikuks seoses tööga,

ame ga või teenuse osutamisega kontsernile. Teatamise eesmärk on võimaldada

rikkumine kiires tuvastada ja lõpetada ning rakendada ennetusmeetmeid.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 149

Rikkumisest teataja kaitse tugineb sõltumatu vihjeliini süsteemile, mida haldab

siseaudiitor AS-ist PricewaterhouseCoopers ning mis võimaldab töötajatel,

partneritel ja reisijatel esitada teateid anonüümselt ja turvaliselt. Kõiki vihjeid

käsitletakse konfidentsiaalselt ja uuritakse sõltumatult. Tagasiside antakse kindlaks

määratud tähtaja jooksul ja kogu protsessi üle teeb järelevalvet audi komitee. Vihje

andja iden teet on kaitstud kooskõlas keh vate nõuetega.

Kontserni ohutuspolii ka lähtub õiglase suhtumise (ingl just culture) põhimõtetest:

rikkumisest teatajat ei karistata ega süüdistata, kui ta annab heas usus teada

probleemist, eksimusest või ohust. Süsteemi eesmärk on juhtumitest õppida ja

protsesse parendada, mi e otsida süüdlast. Selline lähenemine toetab avatud ja

usaldusväärset organisatsioonikultuuri ning aitab riske ennetada varajases etapis.

Korruptsiooni, altkäemaksu ja väärkasutamise ennetamise meetmed

Tallinna Lennujaama kontsernis keh b kõikide korruptsioonivormide suhtes

nulltolerants. Hea äriee ka põhimõ ed annavad juhised huvide konflik de

väl miseks, ausa konkurentsi tagamiseks ja läbipaistva tegutsemise toetamiseks.

Töötajatele korraldatakse regulaarselt kohustuslikke koolitusi, sh e-õppe kursusi,

mis käsitlevad korruptsiooniriske, äriee kat ja väärkäitumise ennetamist. Hanke- ja

eelarveprotsessidega seotud töötajad esitavad huvide konflik deklaratsiooni ning

juhatuse ja nõukogu liikmed esitavad kord aastas majandushuvide deklaratsiooni.

Rikkumiskahtlusi käsitletakse kehtestatud protseduuride alusel ja vajaduse korral

kaasatakse sõltumatu osapool. See aitab ennetada huvide konflikte ja

korruptsiooniriske ning toetab läbipaistvat juh mist.

„Tallinna Lennujaama kontsernis keh b kõikide korruptsioonivormide suhtes nulltolerants.“

2025. aastal tuvastasime 2 ee ka- või korruptsiooniteemalist vahejuhtumit ja ühe intsidendi, mida on kirjeldatud tegevusaruande peatükis „Riskijuh mine“.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 150

Järgnevas tabelis on näidatud, kust sellest kestlikkusaruandest leiab teavet meie hoolsuskohustuse protsesside kohta.

Hoolsuskohustuse põhielement Kestlikkusaruande punktid

Inimestele ja keskkonnale avalduvate negatiivsete mõjude tuvastamine ja hindamine

ESRS 2 IRO1 ESRS 2 SBM3

Avalduva negatiivse mõjuga tegelemine

ESRS 2 MDR-A ESRS S1-10 ESRS E1-1 ESRS S1-11 ESRS E1-3 ESRS S2-4

ESRS E2-2 ESRS S3-4

ESRS E3-2 ESRS S4-4 ESRS S1-4 ESRS G1-3 ESRS S1-4

Avalduva mõju

maandamistegevuste tõhususe

jälgimine

ESRS E1-5 ESRS S1-15 ESRS E1-6 ESRS S1-16 ESRS E2-4 ESRS S2-4 ESRS E5-4 ESRS S3-4 ESRS E5-5 ESRS S4-4

ESRS S1-14

Sidusrühmadega mõjudest

suhtlemine

ESRS 2 SBM-2 ESRS S2-3

ESRS S1-2 ESRS S3-2 ESRS S1-3 ESRS S3-3

ESRS S2-2 ESRS 4-2

Tabel 30. Hoolsuskohustuse viited

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 151

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 152

Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed 153

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 154

Konsolideeritud koondkasumiaruanne 155

Konsolideeritud rahavoogude aruanne 156

Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 157

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 158

LISA 1. Üldine informatsioon 158

LISA 2. Kokkuvõte olulisematest arvestus-

ja aruandluspõhimõtetest 158

LISA 3. Finantsriskide juh mine 168

LISA 4. Olulised raamatupidamishinnangud 172

LISA 5. Materiaalne põhivara 173

LISA 6. Immateriaalne põhivara 179

LISA 7. Kinnisvarainvesteeringud 180

LISA 8. Kasutusrent 181

LISA 9. Varud 182

LISA 10. Nõuded ja e emaksed 182

LISA 11. Finantsinstrumendid 183

LISA 12. Raha ja raha ekvivalendid 184

LISA 13. Võlakohus sed 185

LISA 14. Laenutaga s ja -kovenandid 187

LISA 15. Sihtfinantseerimine 188

LISA 16. Võlad tarnijatele ja muud võlad 191

LISA 17. Maksuvõlad 191

LISA 18. Viitvõlad töötajatele 191

LISA 19. Omakapital 192

LISA 20. Müügitulu 193

LISA 21. Muud äritulud 194

LISA 22. Kaubad, materjal ja teenused 194

LISA 23. Mitmesugused tegevuskulud 194

LISA 24. Tööjõukulud 195

LISA 25. Finantstulud ja -kulud 195

LISA 26. Tingimuslikud ning siduvad tulevikukohus sed 196

LISA 27. Tingimuslik vara 196

LISA 28. Tulumaks 196

LISA 29. Tehingud seotud osapooltega 198

LISA 30. Finantsinformatsioon emae evõ e kohta 199

Kasumi jaotamise e epanek 203

Majandusaasta aruande allkirjad 203

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 204

Kontserni Tallinna Lennujaam müügitulu

vastavalt EMTAK 2025–le 206

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 153

Kontsern tegutseb Ees Vabariigis ning käitab Tallinna, Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaama ning Ruhnu ja Kihnu lennuvälja.

Kontserni põhitegevusvaldkonnad on lennujaamade käitamine ja arendamine ning lennukite ja reisijate maapealne teenindamine. 2025. aastal andis kontsern tööd keskmiselt 658-le töötajale (2024. a 654-le). Majandusaasta lõpus töötas kontsernis 695 töötajat (2024. a 665).

AS-i Tallinna Lennujaam aktsiate omanik on Ees Vabariik ja e evõte kuulub Kliimaministeeriumi haldusalasse.

Juriidiline aadress: Tartu mnt 101, 10112 Tallinn, Ees Vabariik Telefon: +372 605 8700 E-post: administra [email protected] Koduleht: www.tallinn-airport.ee Audiitor: Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 154

Lisad lehekülgedel 158 kuni 202 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

OMAKAPITAL Lisa nr 31.12.2025 31.12.2024

Emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid

Aktsiakapital lisa 19 45 617 45 617

Kohustuslik reservkapital 3 506 3 483

Jaotamata kasum 93 609 84 818

Kokku emaettevõtja omanikule kuuluv kapital ja reservid 142 732 133 918

tuhandetes eurodes

VARAD Lisa nr 31.12.2025 31.12.2024

Põhivara

Materiaalne põhivara lisa 5 196 917 187 849

Ettemaksed materiaalse põhivara eest lisa 5 397 815

Kasutamisõiguse esemeks olev vara 183 173

Immateriaalne põhivara lisa 6 1 687 1 729

Kinnisvarainvesteering lisa 7 40 276 21 716

Põhivara kokku 239 460 212 282

Käibevara

Varud lisa 9 1 119 1 128

Nõuded ja ettemaksed2 lisa 10 10 180 10 089

Raha ja raha ekvivalendid lisa 12 30 338 37 712

Käibevara kokku 41 636 48 929

Kohustised kokku 138 359 127 293

Varad kokku 281 096 261 211

Mittekontrolliv osalus lisa 2 5 0

Omakapital kokku 142 737 133 918

KOHUSTISED

Pikaajalised kohustised

Võlakohustised lisa 13 41 348 30 632

Rendikohustised lisa 13 114 107

Sihtfinantseerimine lisa 15 72 564 72 563

Muud pikaajalised võlad 118 140

Edasilükkunud tulumaksukohustised lisa 28 1 854 1 754

Eraldised lisa 15 1 150 1 150

Pikaajalised kohustised kokku 117 148 106 346

Lühiajalised kohustised

Võlakohustised lisa 13 7 507 5 765

Rendikohustised lisa 13 53 44

Võlad ja ettemaksed lisa 16 13 651 15 138

Lühiajalised kohustised kokku 21 211 20 947

Kohustised ja omakapital kokku 281 096 261 211

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 155

Lisad lehekülgedel 158 kuni 202 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

tuhandetes eurodes Lisa nr 2025 2024

Müügitulu lisa 20 73 196 64 151

Muud äritulud lisa 21 16 008 14 510

Kaubad, materjal ja teenused lisa 22 –22 510 –22 761

Mitmesugused tegevuskulud lisa 23 –3 193 –2 353

Tööjõukulud lisa 24 –33 452 –30 069

Põhivara kulum ja väärtuse langus lisa 5, 6, 7 –16 231 –19 009

Muud ärikulud –192 –118

Ärikasum 13 626 4 351

Finantstulud lisa 25 644 1 773

Finantskulud lisa 25 –947 –1 405

Kasum enne tulumaksustamist 13 323 4 719

Tulumaksukulu lisa 28 –100 –4 254

Aruandeaasta kasum 13 223 465

Aruandeaasta koondkasum 13 223 465

sh emaettevõtja omaniku osa kasumist/ (-kahjumist) 13 229 465

sh mittekontrolliva osaluse osa kasumist/ (-kahjumist) –6 0

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 156

Lisad lehekülgedel 158 kuni 202 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

tuhandetes eurodes

Äritegevuse rahavood Lisa nr 2025 2024

Laekumised klientidelt 86 381 73 730

Tarnijatele ja töötajatele tasutud –71 814 –64 554

Saadud intressitulu 719 1 722

Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine riigieelarvest

lisa 15 9 564 10 067

Saadud muude tegevuskulude sihtfinantseerimine

lisa 15 879 390

Äritegevuse rahavood kokku 25 729 21 355

Investeerimistegevuse rahavood

Tasutud immateriaalse, materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetamisel

lisa 5, 6, 7 –42 914 –27 767

Laekunud materiaalse põhivara müügist 419 105

Saadud põhivara sihtfinantseerimine lisa 15 5 000 769

Tagasi makstud põhivara sihtfinantseering lisa 15 0 –600

Investeerimistegevuse rahavood kokku –37 495 –27 493

Finantseerimistegevuse rahavood Lisa nr 2025 2024

Saadud laenu tagasimaksed lisa 13 –5 665 –4 756

Saadud laen lisa 13 18 144 0

Makstud rendimaksed lisa 13 –54 –58

Makstud intressid lisa 13 –1 129 –1 429

Makstud dividendid lisa 28 -4 415 0

Makstud dividendi tulumaks lisa 28 –2 500 0

Laekumised mittekontrollivalt osaluselt 11 0

Finantseerimistegevuse rahavood kokku 4 392 –6 243

Rahavood kokku –7 374 –12 381

Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul

lisa 12 37 712 50 093

Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul

lisa 12 30 338 37 712

Raha ja raha ekvivalentide muutus –7 374 –12 381

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 157

Täpsem info aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on lisas 19.

Lisad lehekülgedel 158 kuni 202 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Emaettevõtja omanikule kuuluv omakapital

tuhandetes eurodes Aktsiakapital Kohustuslik

reservkapital Jaotamata kasum Kokku Mittekontrolliv

osalus Kokku omakapital

Saldo seisuga 31.12.2023 45 617 3 059 84 777 133 453 0 133 453

Kasumijaotus reservkapitali

0 424 –424 0 0 0

2024. aasta koondkasum 0 0 465 465 0 465

Saldo seisuga 31.12.2024 45 617 3 483 84 818 133 918 0 133 918

Kasumijaotus reservkapitali

0 23 –23 0 0 0

Väljamakstud dividendid 0 0 –4 415 -4 415 0 -4 415

Sissemaksed omakapitali 0 0 0 0 11 11

2025. aasta koondkasum 0 0 13 229 13 229 –6 13 223

Saldo seisuga 31.12.2025 45 617 3 506 93 609 142 732 5 142 737

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 158

Emae evõte AS Tallinna Lennujaam on Ees Vabariigis 30.12.1997 registreeritud 100% riigile kuuluv äriühing. Kontserni Tallinna Lennujaam konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab AS-i Tallinna Lennujaam (emae evõte) ja tema kontrolli all olevaid tütare evõ eid:

 AS Tallinn Airport GH (osalus 100%), mis tegeleb õhusõidukite ja reisijate maapealse teenindamisega;

 AS Airport City (osalus 100%), mis tegeleb ärikinnisvara arendamisega lennujaama läheduses;

 AS Airport Fuel Terminal (osalus 55%, asutatud 02.10.2025), mis tegeleb Tallinna lennujaamas lennukikütusetaristu arendamise ja haldamisega.

Tütare evõtete aktsiad on registreeritud Ees s. Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 20. märtsil 2026.

Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud olulisematest arvestus– ja aruandluspõhimõtetest. Nimetatud arvestus– ja aruandluspõhimõ eid on kasutatud järjepidevalt kõikidel aruandeperioodidel, välja arvatud juhtudel, kui info on avaldatud eraldi.

Kontserni raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja Rahvusvaheliste Finantsaruandlusstandardite Tõlgendamise Komitee (IFRIC) tõlgendustega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus. Kontserni raamatupidamise aastaaruandes esitatud finantsnäitajad tuginevad põhiliselt ajaloolisele soetusmaksumusele, välja arvatud õiglases väärtuses muutustega läbi koondkasumiaruande kajastatavad finantsvarad ja –kohus sed. Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel on kasutatud teatud raamatupidamishinnanguid, samu on kasutatud mitmete arvestus– ja aruandluspõhimõtete rakendamise osas juhatuse otsuseid. E evõ e raamatupidamise aastaaruande lisas 4 on avalikustatud need valdkonnad, kus raamatupidamishinnangutel on oluline mõju e evõ e aastaaruandes kajastatud informatsioonile.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 159

Kontserni raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes, kui ei ole kirjutatud teisi .

Alates 1. jaanuarist 2025 ei jõustunud uusi standardeid ja muudatusi, millel oleks olulist mõju Kontsernile.

Välja on antud uusi või muudetud standardeid või tõlgendusi, mis muutuvad Kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2026 või hilisematel perioodidel ja mida Kontsern ei ole rakendanud ennetähtaegselt.

IFRS 18 Finantsaruannete esitamine ja neis avalikustatav teave (rakendamise kuupäev ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). 2024. aasta aprillis andis IASB välja uue standardi IFRS 18 finantsaruannetes esitamise ja avalikustamise kohta, keskendudes kasumiaruande uuendamisele. IFRS 18-s kasutusele võetud peamised uued mõisted on seotud:

 kasumiaruande struktuuriga;  kohustusliku avalikustamisega finantsaruannetes teatud kasumi või

kahjumi tulemuslikkuse näitajate kohta, mis on esitatud väljaspool e evõ e finantsaruandeid (st juhtkonna määratletud tulemusnäitajad);

 täiustatud agregeerimise ja jaotamise põhimõtetega, mida kohaldatakse peamiste finantsaruannete ja lisade suhtes üldiselt.

IFRS 18 asendab IAS 1; paljud teised standardis IAS 1 olemasolevad põhimõ ed jäetakse väheste muudatustega alles. IFRS 18 ei mõjuta finantsaruannete kirjete kajastamist ega mõõtmist, kuid see võib muuta seda, mida e evõte kajastab oma

„ärikasumi või -kahjumina“. IFRS 18 rakendub 1. jaanuaril 2027 või hiljem algavatele aruandeperioodidele ja seda kohaldatakse ka võrdlusandmetele. Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandele. IFRS-i raamatupidamisstandardite iga-aastased täiustused (rakendub 1. jaanuaril 2026 või hiljem algavatele aruandeperioodidele). Standardis IFRS 1 täpsusta , et IFRS-i raamatupidamisstandarditele üleminekul tuleb riskimaandus lõpetada, kui see ei vasta riskimaandamisarvestuse "kvalifitseeruvatele kriteeriumidele", mi e " ngimustele“, et lahendada sõnastuse vahelisest vastuolust tulenev segadus IFRS 1 ja IFRS 9 riskimaandamisarvestuse nõuete vahel. IFRS 7 nõuab teabe avalikustamist kasumi või kahjumi kohta selliste finantsvarade kajastamise lõpetamise puhul, millega e evõte on jätkuv seotud, sealhulgas selle kohta, kas õiglase väärtuse mõõtmised hõlmasid „olulisi mi ejälgitavaid sisendeid”. See uus fraas asendas viite „olulised sisendid, mis ei põhinenud vaadeldavatel turuandmetel”. Muudatuse järel on sõnastus kooskõlas standardiga IFRS 13. Lisaks täpsusta teatud IFRS 7 juhendi rakendamise näiteid ja lisa tekst, et näited ei pruugi illustreerida kõiki standardis IFRS 7 viidatud paragrahvides esitatud nõudeid. Standardit IFRS 16 muude täpsustamaks, et kui rentnik on tuvastanud, et rendikohus s on IFRS 9 kohaselt aegunud, on rentnik kohustatud rakendama IFRS 9 juhiseid sellest tuleneva kasumi või kahjumi kajastamiseks kasumis või kahjumis. See täpsustus keh b rendikohus ste kohta, mis aeguvad selle aruandeperioodi alguses või pärast seda, mil e evõte seda muudatust esmakordselt rakendab. IFRS 9 ja IFRS 15 vahelise vastuolu lahendamiseks tuleb nüüd nõuded ostjate vastu võ a algselt arvele "IFRS 15 rakendamisega määratud summas", mi e "tehinguhinnas (nagu on määratletud standardis IFRS 15)". Standardit IFRS 10 muude , et kasutada vähem veenvat keelt, kui e evõte on de facto agent ja täpsustamaks, et IFRS 10 paragrahvis B74 kirjeldatud suhe on vaid üks näide asjaoludest, mille puhul on vaja otsustada, kas osapool tegutseb de facto agent-ina. Standardit IAS 7 paranda , et kustutada viited soetusmaksumuse meetodile, mis eemalda IFRS- i raamatupidamisstandarditest 2008. aasta mais, kui IASB andis välja muudatuse „Tütare evõ esse, ühiselt kontrollitavasse üksusse või siduse evõ esse tehtud investeeringu maksumus”. Muudatusel puudub oluline mõju Kontsernile.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 160

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei keh , ei ole eeldatavas olulist mõju Kontsernile.

Tütare evõtjad on kõik majandusüksused, mille üle Kontsernil on kontroll. Kontsern kontrollib majandusüksust, kui ta saab või tal on õigused majandusüksuses osalemisest tulenevale muutuvale kasumile ja ta saab mõjutada seda kasumi suurust kasutades oma mõjuvõimu majandusüksuse üle. Tütare evõtjad konsolideeritakse alates kontrolli tekkimisest kuni selle lõppemiseni.

Ema- ja tütare evõtjate finantsnäitajad on konsolideeritud rida-realt. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on kontsernisisesed tehingud, saldod ja realiseerimata kasumid, mis on tekkinud tehingutest kontserni e evõtete vahel, elimineeritud. Samu on elimineeritud realiseerimata kahjumid. Vajadusel on tütare evõtjate finantsaruannete kajastatud summasid muudetud, et viia need kooskõlla kontserni arvestuspõhimõtetega.

Mi ekontrolliv osalus kajastab tütare evõtja omakapitali osa, mis ei kuulu Kontsernile. Mi ekontrolliv osalus esitatakse konsolideeritud finantsseisundi aruandes omakapitali koosseisus eraldi Kontserni emae evõtjale kuuluvast omakapitalist. Kuna Kontserni tütare evõtjad on asutatud Kontserni enda poolt, siis mõõdetakse mi ekontrolliv osalus proportsionaalse osana tütare evõtja netovarast. Pärast esmast kajastamist jaotatakse tütare evõtja kasum/kahjum emae evõtja omanike ja mi ekontrolliva osaluse vahel vastavalt nende osaluse määrale.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades on avaldatud konsolideeriva üksuse (emae evõ e) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emae evõ e põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõ eid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruande koostamisel, v.a. tütare evõtete kajastamist käsitlevad arvestuspõhimõ ed, mis on emae evõ e eraldiseisvates põhiaruannetes muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideeritud ja Eraldiseisvad raamatupidamise aruanded” nõuetele ning investeeringud tütare evõtete aktsiatesse on kajastatud soetusmaksumuses miinus vajadusel allahindlused vara väärtuse langusest (vt Lisa 30).

Kontserni kuuluvate e evõtete arvestusvaluutadeks on nende e evõtete äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta. Ema- ja tütare evõtete arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 161

Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes jääkväärtuses, mis on saadud vara soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja võimaliku väärtuse languse võrra.

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha e evalmistamise kuludest, valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele ja teenustele ning hüvi stest tööjõule. Kui materiaalse põhivara objek valmistamine vältab pikema perioodi ning seda finantseeritakse laenu või mõne muu võlainstrumendiga, siis kapitaliseeritakse sellega seotud laenukasutuse kulutused (intressid) valmistatava objek soetusmaksumusse. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning vara valmistamist on alustatud.

Põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa, mida ei amor seerita. Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga inventeeritakse aastainventuuri käigus, hilisemate kulutuste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral arenguplaanides. Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena, muutes vara järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel varale arvestatav kulum.

Põhivara kasulik eluiga määratakse lähtudes juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga.

Kontsernis kasutatavate põhivarade eeldatavad kasulikud eluead on järgmised.

Muu inventar, tööriistad, sisseseade

Mööbel ja sisustus 2–20 aastat

Arvutid ja võrguseadmed 3–10 aastat

Muu vara 3–10 aastat

Ehitised, rajatised

Perroonid, lennurajad ning seotud süsteemid 5–50 aastat

Hooned ning seotud süsteemid 3–20 aastat

Maarajatised (kanalisatsioon ja muud trassid) 10–30 aastat

Väikerajatised (angaarid, alajaamad, tanklad jm) 5–50 aastat

Muud rajatised 5–25 aastat

Masinad ja seadmed

Mitmesugused süsteemid 3–20 aastat

Rajahooldusmasinad ja seadmed 5–20 aastat

Mootorsõidukid 2–10 aastat

Muud seadmed 2–20 aastat

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 162

Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses. Finantsseisundi aruandes kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. Kontsernil ei olnud aruandeperioodil ega ka võrdlusperioodil määramata kasuliku elueaga immateriaalset põhivara. Vaata ka lisa 6.

Arvu tarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel. Immateriaalse varana kajastatakse soetatud tarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Kontserni poolt loodud ja kontrollitava tarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt seotud kulutusi. Tarkvara kulud amor seeritakse kuludesse lineaarsel meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 3–10 aastat.

Kontsern kasutab soetusmaksumuse meetodit, mis tähendab, et kinnisvarainvesteeringute kajastamisel rakendatakse samu arvestus- põhimõ eid, mida kasutatakse materiaalse põhivara arvestuses. Vaata ka lisa 7. Kontsernis kasutatavate kinnisvarainvesteeringute eeldatavad kasulikud eluead on järgmised.

Angaarid, kaubaterminalid

Hooned ja angaarid 10–50 aastat

Muud rajatised (kanalisatsioon ja muud trassid) ja seadmed) 3–20 aastat

Bürookompleks

Kontorihoone 30 aastat

Kõrvalhooned 15–20 aastat

Rajatised 5 aastat

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 163

Kontsern klassifitseerib kõik finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategoorias. Klassifitseerimine sõltub e evõ e ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest ngimustest.

Tavapärastel turu ngimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.

Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.

Võlainstrumen de edasine kajastamine sõltub kontserni ärimudelist finants- varade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Kontserni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse.

Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate finants- instrumen de oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: 1) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid tulemusi, 2) raha ajaväärtust ja 3) aruandeperioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kä esaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste ngimuste ja tulevaste majandus ngimuste prognooside kohta. Nõuetele ostjate vastu rakendab kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist, arvestades nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidi- kahjumina nõuete esmasel kajastamisel, ning kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest.

Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO (first-in, first-out) meetodit. FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki finantsseisundi aruandes viimasena saabunud ja veel müümata (kasutamata) par ide soetusmaksumuses. Varud hinnatakse finantsseisundi aruandes lähtudes madalamast: kas soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses.

Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Eelisaktsiaid ei ole emiteeritud. Uute aktsiate emiteerimisega seotud omakapitali tehingute tehingukulud

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 164

kajastatakse omakapitalist mahaarvamisena eeldusel, et need on käsitatavad omakapitali tehinguga otseselt kaasnevate väl matute lisakuludena.

Kõik finantskohus sed (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad) võetakse arvele nende õiglases väärtuses, mis hõlmab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edaspidi kajastatakse finantskohus si korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Ees s mi e e evõtete kasumit, vaid väljamakstavaid dividende ja teatud liiki väljamakseid ning kulusid, mis on ära toodud tulumaksuseaduses. Jaotatud kasumi maksumäär 2025. aastal on 22/78 väljamakstavalt netosummalt (2024. aastal 20/80). Teatud ngimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat e evõ e tulumaksu kajastatakse kohus sena ja koondkasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil, kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Kuna tulumaksu objek ks on e evõ e kasumi asemel väljamakstavad dividendid, siis ei eksisteeri erinevusi varade ja kohus ste maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel, millelt tekiks edasilükkunud tulumaksu nõue või kohus s.

Dividendidelt makstav e evõ e tulumaks kajastatakse kuluna ning kohus sena planeeritava dividendi väljamakse ulatuses. Edasilükkunud tulumaksu arvestatakse tütare evõtete omandamisjärgselt jaotamata kasumilt ja muude reservide omandamisjärgsetelt muutustelt, välja arvatud juhul, kui grupp kontrollib tütare evõ e dividendipolii kat ja on tõenäoline, et aju ne erinevus dividendide kaudu ega muul viisil lähitulevikus ei tühistu. Kuna grupp kontrollib tütare evõtete dividendipolii kat, on tal võimalik kontrollida ka tütare evõtetesse tehtud investeeringutega seotud aju ste erinevuste tühistumise ajastamist. Grupp ei kajasta sellistelt aju stelt erinevustelt edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui juhtkond eeldab, et aju sed erinevused lähitulevikus tühistuvad. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks kogu vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisega, on avalikustatud lisas 19.

2025. aastal keh nud maksumäärad olid järgmised:

Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt

Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt

Erisoodustuse tulumaks 22/78 töötajatele tehtud erisoodustustelt

Maamaks 0,1%–2,5% maa maksustamishinnast aastas

Raskeveokimaks 3,5–232,6 eurot kvartalis veoauto kohta

Ettevõtja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

22/78 ettevõtlusega mitteseotuks loetavatelt kuludelt

Elektrienergia aktsiis 1 euro MWh elektrienergia kohta

Keskkonnatasud (saastetasud)

Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid ning maksumäärad kehtestatakse keskkonnatasude seaduses

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 165

Töötajate lühiajalised hüvi sed hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, töölepingu aju se peatumisega seotud hüvi si (puhkusetasud või muud seesugused tasud), kui eeldatakse, et töölepingu aju ne peatumine leiab aset 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi, ning muid hüvi si, mis tuleb välja maksta 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi. Kui aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on põhjust eeldada hüvi se maksmist, moodustab e evõte prognoositava hüvi se summa ulatuses diskonteerimata kohus se (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juba tasutud summad.

Eraldisi kajastatakse juhul, kui kontsernil on minevikus aset leidnud sündmustest tulenev seaduslik või fak line kohustus, mis nõuab ressurssidest loobumist, ja kohus se suurust saab usaldusväärselt mõõta. Eraldisi kajastatakse kohus se täitmiseks vajalike kulutuste nüüdisväärtuses, kasutades intressimäära, mis kajastab turu hinnanguid raha ajaväärtusele ja kohus sele iseloomulikele riskidele. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangutest, kogemustest ja vajadusel ka sõltumatute eksper de hinnangutest. Eraldisi ei moodustata tulevikus aset leidvate tegevuskahjumite ka eks. Tingimuslik nõue või kohus s on võimalik või eksisteeriv nõue või kohustus, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Vt ka lisa 26 ja 27.

Müügitulu on tulu, mis tekib kontsernil tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida e evõ el on õigus saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Reisija-, maandumis-, lennukite parkimis-, navigatsiooni- ja starditasud ning puudega ja piiratud liikumisvõimega reisija lisatasu kajastatakse lennundustuludena. Kontsern osutab lepingute alusel lennutranspordi ja reisijate teenindamise teenuseid muutuva hinnaga. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil kui teenuseid osutatakse. Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata.

Tulu vabade pindade ren misest, rentnikele kommunaalteenuste osutamisest ja vahendamisest, autode parkimisest ning reisijate- ja lennukite maapealse teenindamisega seotud teenustest kajastatakse mi elennundustuluna. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil kui teenuseid osutatakse. Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata.

Kontsernil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Sellest tulenevalt ei korrigeeri kontsern tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju osas.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 166

Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib piisav kindlus, et kontsern vastab sihtfinantseerimisega seotud ngimustele ning sihtfinantseerimine leiab aset.

Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema soetusmaksumuses, varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohus sena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amor seeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohus s tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

Kulude kompenseerimiseks e e nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse vastavate kulude kajastamise perioodil. Sihtfinantseerimisena ei kajastata valitsusepoolset abi, mille väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata (näiteks tasuta konsultatsioonid). Info sellise abi kohta avaldatakse aastaaruande lisades.

Sihtfinantseerimisega seotud tulud kajastatakse konsolideeritud koondkasumiaruandes real ”Muud äritulud”.

Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga või kas see

sisaldab rendisuhet.

Kontsern muudab rendiperioodi rendi katkestamatu perioodi muutumise korral.

Esmane mõõtmine

Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohus si rendiperioodi alguse seisuga. Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi kirjel. Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohus se selleks kuupäevaks tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsas kindlaks teha. Kui seda määra ei ole võimalik hõlpsas kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku alterna ivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase taga sega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga sarnast vara.

Edasine kajastamine

Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mudeli järgi. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem. Kontsern on otsustanud mi e rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 167

Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud.

Dividende kajastatakse nende väljakuulutamisel jaotamata kasumi vähendamisena ning kohus sena aktsionäri ees.

Rahavood klassifitseeritakse rahavoogudeks äritegevusest, investeerimisest ja finantseerimisest. Rahavoogude aruande koostamisel on rahavood äritegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest kajastatud otsemeetodil.

Korrigeerivad sündmused – need, mis kinnitavad asjaolusid, mis eksisteerisid juba aruande kuupäeval, kajastatakse lõppenud aasta majandusseisundi– ja koondkasumiaruandes. Mi ekorrigeerivad sündmused – need, millel ei ole seost aruande kuupäeval eksisteerinud asjaoludega, avaldatakse aastaaruande lisades.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised isikud ja e evõtjad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada kontserni finants- ja äriotsuseid. Lisaks loetakse seotud osapoolteks eespool loetletud isikute lähikondlased ja nendega seotud e evõ ed. Kuna AS-i Tallinna

Lennujaam aktsiad kuuluvad 100% Ees Vabariigile on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks Ees Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad lennunduse evõ ed. Kontsern on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste tehingute ja saldode avalikustamise osas valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte üle. Vt lisa 29.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 168

Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (mis hõlmab valuutariski, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära riski ja hinnariski), krediidirisk ja likviidsusrisk. Kontserni üldine riskijuh mise programm keskendub finantsturu prognoosimatusele ja üritab minimeerida võimalikke ebasoodsaid mõjusid kontserni finantstegevusele.

Finantsriskide juh mise eesmärk on finantsriskide maandamine ja finantstulemuste vola ilsuse vähendamine. Kontserni finantsriske juhitakse vastavalt juhatuse poolt heaks kiidetud põhimõtetele kontserni tasandil.

Valuutarisk on risk, et finantsinstrumen de õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõ u. Varasid ja kohus si, mis on nomineeritud eurodes, loetakse valuutariski suhtes neutraalseteks varadeks ja kohus steks. Valuutariski väl miseks toimuvad arveldused valdavas osas eurodes. 2025. ja 2024. aastal on need nõuded ja kohus sed, mis on avatud valuutariskile, ebaolulised. Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumen de rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõ u. Rahavoogude intressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga võlakohus stest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. E evõ e laenukohus sed on suures osas ujuva intressimääraga ning sõltuvad Euribori kõikumistest.

2025. aastal Euribor langes ning vähenesid kontserni varasemad Euriboriga seotud laenukohus sed graafikujärgsete tagasimaksete tulemusena. 2025. aastal võetud uus laen on seotud Euriboriga. Laenukohus ste keskmine intressimäär vähenes 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga 0,88 protsendipunk võrra. Euribori muutus omab olulist mõju kontserni puhaskasumile ja rahavoogudele. Järgnevas tabelis on toodud intressimäärade muutuse mõju kontserni tulumaksueelsele kasumile ja rahavoole Euribori tasemete 2,0%-4,5%, arvestades laenude jääke seisuga 31.12.2025.

Hinnarisk on risk, et vajalike teenuste ja kaupade hinnad kasvavad ning mõjutavad kasumlikkust, hinnakujundust ning seeläbi kontserni finantsvarasid ja -kohus si. Inflatsioon oli 2025. aastal Ees Panga andmetel 4,8%, millest 2% tulenes maksumuudatustest (sh mootorsõidukite maksud ja käibemaksutõus).

tuhandetes eurodes Mõju intressikulule aastas Intressikulu

muutus

Aruandeperioodi intressikulu 1 084

Euribori muutuse mõju:

Euribor 2,0% 66 6,1%

Euribor 2,5% 262 24,2%

Euribor 4% 849 78,3%

Euribor 4,5% 1 045 96,4%

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 169

Krediidirisk seisneb kontserni võimalikus kahjus, mis on põhjustatud finantsinstrumendi teise osapoole võimetusest oma kohustusi täita. Krediidiriskile on avatud raha pangadeposii del, nõuded ostjate vastu ja muud nõuded. Aruande kuupäeva seisuga on ostjatelt laekumata nõuded, mille laekumise tõenäosus väike, alla hinnatud oodatava krediidikahjumi võrra. Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele ja lepingulised varad, lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 36 kuu kuni 31. detsember 2025 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada jooksvat ning tuleviku informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Kontsern on hinnanud, et sisemajanduse kogutoodang ja töötuse määr on riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, kõige relevantsemad näitajad, ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest. Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samu IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31.12.2025 ja 31.12.2024 seisuga. Krediidiriski vähendamiseks on rakendatud järgmisi meetmeid:

1. uutele sõlmitavatele rendilepingutele rakendatakse e emaksu ühe kuu ulatuses;

2. lennufirmadele, kellel puudub kontserni e evõ ega leping (sinna kuuluvad tšarterreise korraldavad lennunduse evõ ed), rakendatakse e emaksu prognoositava ühe lennu kulude ulatuses.

Kontserni riskijuh mise põhimõtete kohaselt on lühiajaliselt vabu rahalisi vahendeid lubatud paigutada krediidiasutuste üleöö– ja tähtajalistesse deposii desse ning intressi– ja rahaturufondidesse. Klien de tähtajaks tasumata võlgadega tegeleb igapäevaselt raamatupidamise ja ärijuh mise osakond. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral kasutatakse kordusarvete, meeldetuletuste ja hoiatuste saatmist. Võla mi elaekumisel lõpetatakse lepingus e enähtud ngimustel teenuse osutamine. On kehtestatud ngimused, mille korral alustatakse võla sissenõudmist kohtu kaudu või antakse võla sissenõudmine üle inkassofirmale. Lühiajaliselt vabade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest printsiipidest:

1. likviidsuse tagamine; 2. kapitali säilimine.

Lisateave nõuete, e emaksete ja krediidiriski kohta on avalikustatud lisades 10 ja 11.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 170

Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustusi täita rahavoo puudujäägi tõ u. Majandusaasta lõpu seisuga oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid 30 338 tuhat eurot (31.12.2024: 37 712 tuhat eurot) (lisa 12). Likviidsusriski maandamiseks on e evõ el võimalus kasutada erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, ning ostjate nõuete pidev

monitooring. Aruandepäeva seisuga ületas kontserni käibevara lühiajalisi kohus si 20 426 tuhande euro võrra (31.12.2024: 27 982 tuhat eurot). Allpool toodud likviidsusanalüüsis on esitatud e evõ e lühi– ja pikaajaliste kohus ste jaotus realiseerumistähtaegade lõikes. Kõik tabelis esitatud summad on lepingute alusel tasumisele kuuluvad diskonteerimata rahavood. Lisaks eeltoodud informatsioonile arvestab kontsern likviidsuse juh misel ka siduvate tulevikukohus stega, mille kohta on esitatud täiendav informatsioon lisas 26.

1 Diskonteerimata rahavoo leidmisel on kasutatud 2025. aasta lõpus kasutatud intressimäära

2 Diskonteerimata rahavoo leidmisel on kasutatud 2024. aasta lõpus kasutatud intressimäära

tuhandetes eurodes

seisuga 31.12.2025 Kuni 1 kuu 1 kuni 3 kuud 3 kuud kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta Diskonteerimata rahavood kokku

Bilansiline väärtus

Võlakohustised (lisa 13)1 816 959 6 764 47 660 3 365 59 564 49 022

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 16) 5 258 870 143 0 118 6 390 6 390

Kokku 6 074 1 829 6 907 47 660 3 483 65 954 55 412

seisuga 31.12.2024

Võlakohustised (lisa 13)2 377 423 5 845 26 030 6 779 39 454 36 548

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 16) 5 746 404 0 0 140 6 290 6 290

Kokku 6 123 827 5 845 26 030 6 919 45 744 42 838

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 171

AS-i Tallinna Lennujaam kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või vähendamise osas teeb Ees Vabariik, Kliimaministeeriumi kaudu. Kontsern on viimastel aastatel kasutanud võõrkapitali põhivarasse tehtavate investeeringute finantseerimiseks. E evõ e omakapital oli seisuga 31.12.2025 nagu ka 31.12.2024 kooskõlas äriseadus ku nõuetega. AS-i Tallinna Lennujaam omakapital koosneb aktsiakapitalist summas 45 617 tuhat eurot (31.12.2024: 45 617 tuhat eurot), kohustuslikust reservkapitalist 3 506 tuhat eurot (31.12.2024: 3 483 tuhat eurot) ja jaotamata kasumist summas 93 609 tuhat eurot (31.12.2024: 84 818 tuhat eurot). 2025. aastal suurendas emae evõte kohustuslikku reservkapitali Äriseadus ku nõuete kohaselt 23 tuhande euro võrra (2024. aastal 424 tuhande euro võrra). Kohustuslik reservkapital moodustab 31.12.2025 seisuga 7,7% aktsiakapitalist (31.12.2024: 7,6%). 2026. aastal suurendab emae evõte kohustuslikku reservkapitali äriseadus ku nõuete kohaselt. Lisateave omakapitali kohta on esitatud lisas 19.

Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul tegutsevad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). AS–i Tallinna Lennujaam dividendipolii ka on fikseeritud e evõ e strateegias ning op maalse omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium “Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mi etulundusühingute koondaruandega“. 2025. aastal maksis AS Tallinna Lennujaam esmakordselt omanikule dividende (4,4 miljonit eurot). Vastavalt riigieelarvele maksab e evõte omanikule dividende ka järgnevatel aastatel. Võlakohus ste suhe kogukapitali suurenes võrreldes 2024. aastaga 3% võrra (2024 vs 2023: kahanes 5% võrra). Kontserni prognoosi kohaselt suureneb järgnevatel aastatel võlakohus ste suhe kogukapitali tulenevalt teostatavate

investeeringute täiendavast finantseerimisvajadusest (vt ka lisa 13). 31.12.2025 seisuga on netovõla suhe kogukapitali posi ivne, kuna võlakohus sed ületasid raha ja raha ekvivalen de jääki (31.12.2024: nega ivne, kuna raha ja raha ekvivalendid ületasid võlakohus ste mahtu).

Kontserni hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja kohus ste õiglased väärtused oluliselt e evõ e finantsseisundi aruandes seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 kajastatavatest jääkväärtustest. Kuna valdav osa kontserni pikaajalistest laenukohus stest on ujuva intressimääraga, mis muutub vastavalt muutustele rahaturu intressimäärades, siis nende õiglane väärtus ei erine oluliselt bilansilisest väärtusest. Sõlmitud laenulepingutes fikseeritud intressimarginaalid vastavad turu ngimustele.

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Võlakohustised (lisa 13) 48 943 36 448

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 12) –30 338 –37 712

Netovõlg (võlakohustised – raha ja raha ekvivalendid) 18 605 –1 264

Omakapital 142 738 133 918

Kogukapital (netovõlg + omakapital) 161 343 132 654

Võlakohustiste suhe kogukapitali 30% 27%

Netovõla suhe kogukapitali 12% –1%

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 172

Ostjate vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete jääkväärtus, millest on maha arvatud allahindlused, võrdub hinnanguliselt nende õiglase väärtusega. Kontsern on pikaajalised laenukohus sed liigitanud õiglase väärtuse hierarhia tasemele 3. Ak ivsel turul mi ekaubeldavate finantsinstrumen de (näiteks avalikud tule sinstrumendid) õiglane väärtus määratakse hindamismeetodeid kasutades. Hindamismeetodid maksimeerivad jälgitava turu andmete kasutamist seal, kus see on kä esaadav, ja toetuvad nii vähe kui võimalik üksuse spetsiifilistele hinnangutele. Kui kõik olulised instrumendi õiglase väärtuse määramiseks nõutud sisendid on jälgitavad, kajastuvad instrumendid tasemel 2, ning kui informatsioon sisendite kohta ei ole jälgitav, kajastuvad instrumendid tasemel 3. Finantsvarade ja kohus ste väärtuse hindamiseks kasutatavad spetsiifilised hindamismeetodid hõlmavad järgmist:

 noteeritud turuhind või kaupleja pakkumishind sarnastele instrumen dele;

 intressimäära muutuste õiglane väärtus arvutatakse selliste eeldatavate tuleviku rahavoogude, mis põhinevad intressimäärade jälgitavatel kõveratel, nüüdisväärtusena.

Kontserni aastaruande koostamisel on kasutatud mitmeid raamatupidamis- hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohus si. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi koond- kasumiaruandes. Alljärgnevad hinnangud omavad suurimat mõju käesolevas raamatupidamise aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile.

Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kasuliku eluea hindamisel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga (vt lisa 5 „Jääkväärtusega null kasutuses olevate põhivarade soetusmaksumus“). Seisuga 31.12.2025 oli kontserni materiaalse põhivara jääkmaksumus (sh põhivara e emaksete) 197 314 tuhat eurot (31.12.2024: 188 664 tuhat eurot), aruandeperioodi amor satsioonikulu oli 10 725 tuhat eurot (2024: 10 836 tuhat eurot) (vt lisa 5). Allesjäänud kasuliku eluea muutmisel ühe aasta võrra muutuks materiaalse põhivara amor satsioonikulu järgmiselt: eluea tõstmisel kasvaks 2 740 tuhande euro võrra, eluea vähendamisel väheneks 1 444 tuhande euro võrra. Seisuga 31.12.2025 oli kontsernil kinnisvarainvesteeringuid jääkmaksumuses 40 276 tuhat eurot (31.12.2024: 21 716 tuhat eurot), aruandeperioodi amor satsioonikulu oli 1 885 tuhat eurot (2024: 1 210 tuhat eurot) (vt lisa 7). Allesjäänud kasuliku eluea muutmisel ühe aasta võrra muutuks kinnisvarainvesteeringute amor satsioonikulu järgmiselt: eluea tõstmisel kasvaks 469 tuhande euro võrra, eluea vähendamisel väheneks 240 tuhande euro võrra.

IAS 36 fikseerib viitavad asjaolud vara väärtuse languse määramiseks. Kontserni juhtkond hindab võimalike vara väärtuse langusele viitavate asjaolude esinemist kontsernis. 2025. aastal läbi viidud vara väärtuse tes de kohta vaata lisa 5, 6 ja 7.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 173

tuhandetes eurodes

Saldo seisuga 31.12.2023 Lõpetamata ehitised ja

ettemaksed Põhivara ettemaksed Maa Ehitised ja rajatised Masinad ja seadmed Muu inventar Kokku

Soetusmaksumus 4 719 2 725 11 569 215 392 96 446 3 176 334 027

Akumuleeritud kulum 0 0 0 –86 827 –61 967 –1 931 –150 725

Jääkmaksumus 31.12.2023 4 719 2 725 11 569 128 565 34 479 1 245 183 302

2024. aastal toimunud muutused

Ostud ja parendused 21 727 4 834 0 10 1 340 60 27 971

Ümberklassifitseerimised –4 297 –6 739 18 2 770 7 176 740 –332

Ümberklassifitseerimised kinnisvarainvesteeringuks (lisa 7)

0 0 0 –4 745 –52 0 –4 797

Amortisatsioonikulu 0 0 0 –6 421 –4 053 –313 –10 787

Varade allahindlus 0 0 –1 265 –3 784 –1 446 –49 –6 544

Mahakandmine jääkmaksumuses –47 –4 0 –95 0 0 –146

Müüdud varade jääkmaksumus 0 0 0 0 –3 0 –3

Saldo seisuga 31.12.2024 Lõpetamata ehitised

ja ettemaksed Põhivara ettemaksed Maa Ehitised ja rajatised Masinad ja seadmed Muu inventar Kokku

Soetusmaksumus 22 102 816 11 587 205 033 103 253 3 820 346 611

Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus 0 0 –1 265 –88 733 –65 812 –2 137 –157 947

Jääkmaksumus 31.12.2024 22 102 816 10 322 116 300 37 441 1 683 188 664

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 174

2025. aastal toimunud muutused Lõpetamata ehitised

ja ettemaksed Põhivara ettemaksed Maa Ehitised ja rajatised Masinad ja seadmed Muu inventar Kokku

Ostud ja parendused 42 018 197 0 4 865 68 43 152

Ümberklassifitseerimised –5 581 –606 0 2 947 2 352 726 –162

Ümberklassifitseerimised kinnisvarainvesteeringuks (lisa 7)

–20 837 0 0 –112 0 0 –20 949

Amortisatsioonikulu 0 0 0 –6 093 –4 211 –422 –10 726

Varade allahindlus 0 0 –316 –34 –184 0 –534

Mahakandmine jääkmaksumuses –57 –10 0 –2 061 –3 0 –2 131

Saldo seisuga 31.12.2025

Soetusmaksumus 37 645 397 11 587 203 157 104 348 4 279 361 413

Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus 0 0 –1 581 –92 206 –68 088 –2 224 –164 099

Jääkmaksumus 31.12.2025 37 645 397 10 006 110 951 36 260 2 055 197 314

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 175

2025. aastal teh investeeringuid kokku summas 43,7 miljonit eurot ning saadi sihtfinantseeringut summas 5 miljonit eurot (vt lisa 15). Suurimad 2025. aastal arvele võetud põhivarad on reisiterminali Non-Schengeni ooteala (3 041 tuhat eurot) ning maatoiteseadmed (GPU-d) (873 tuhat eurot). 2024. aastal teh investeeringuid kogumaksumuses 29,3 miljonit eurot ning saadi sihtfinantseeringut 0,47 miljonit eurot (vt lisa 15). Aruandeaastal kan maha kontserni varasid jääkmaksumuses 2 064 tuhat eurot (2024. aastal 95 tuhat eurot). Kõik mahakandmised kajasta koondkasumiaruandes põhivara kulumi ja väärtuse languse real. Maha kantud varadega seotud sihtfinantseeringuid kan tuludesse summas 1 220 eurot (2024. aastal 0 eurot). 2025. aastal müüs kontsern põhivarasid jääkmaksumuses 0 eurot (2024: 3 tuhat eurot). Kasum varade müügist on kajastatud koondkasumiaruandes muude äritulude all summas 404 tuhat eurot (2024: 102 tuhat eurot) (vt lisa 20). Kontsern on 31.12.2025 seisuga ümber klassifitseerinud materiaalsest põhivarast kinnisvarainvesteeringuks põhivara jääkmaksumuses 20 949 tuhat eurot, sh esmakordselt arvele võetud investeeringud (31.12.2024: 4 334 tuhat eurot) (vt lisa 7). Kontsern kajastab 31.12.2025 seisuga regionaalsete lennujaamade ja -väljade varade allahindluse (vt 5.1).

Vt ka lisad 4, 8, 21 ja 26.

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Tallinna lennujaam 34 696 36 032

Kuressaare lennujaam 9 337 8 636

Tartu lennujaam 9 108 8 513

Kärdla lennujaam 5 364 5 004

Pärnu lennujaam 2 395 2 306

Kihnu lennuväli 453 453

Ruhnu lennuväli 2 225 2 298

AS Tallinn Airport GH 1 709 2 174

Jääkväärtusega null kasutuses olevad põhivarad kokku 65 287 65 417

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 176

Kontsern käsitleb regionaalseid lennujaamu ja -välju (edaspidi: regionaalsed lennujaamad) eraldiseisvate raha genereerivate üksustena. Nendeks on Tartu lennujaam, Pärnu lennujaam, Kärdla lennujaam, Kuressaare lennujaam, Kihnu lennuväli ning Ruhnu lennuväli. Regionaalsete lennujaamade eraldiseisvateks raha genereerivateks üksusteks jagamisel on aluseks võetud nende eraldiseisev geograafiline asetus, toimimine ja majandamine. Kuna regionaalsed lennujaamad eraldiseisvalt on kahjumis, siis on juhatus läbi viinud regionaalsete lennujaamade vara väärtuse tes d 31.12.2025 ja 31.12.2024 seisuga. Vara väärtuse tes tegemisel on võimalik kaks varian : vara bilansilist väärtust võrrelda võ es aluseks kas: a) õiglane väärtus (potentsiaalne müügihind miinus müügiga seotud kulutused); või b) kasutusväärtus. Kuivõrd hinnatavad äriüksused tegutsevad edasi lennujaama või -väljana, siis on tes tegemisel aluseks võetud nende kasutusväärtus, mida võrreldi bilansilise väärtusega. Allahindluse arvestamisel võe aluseks vara bilansiline jääkväärtus, mida vara sihtfinantseering ei kata. Test viidi läbi iga raha genereeriva üksuse kui terviku, mi e iga üksiku varaobjek , tasandil. Kasutusväärtuse leidmisel on aluseks võetud möödunud perioodide tegelikud majandustulemused ning järgneva 5 aasta prognoositud rahavood, mis põhinevad viimase aasta rahavoogudel, mis erinevad äritegevusega seotud muutuste võrra. Järgnevate aastate prognoosis on lähtutud eeldusest, et nimetatud äriüksused tegutsevad ka edaspidi lennujaama või -väljana, kuid on kahjumis, ning asjaolust, et riigipoolne sihtfinantseering nendele üksustele järgmistel aastatel väheneb. Pärnu lennujaama osas on sõlmitud Pärnu linnaga leping kuni aastani 2031 – seda arvestatakse ka Pärnu lennujaama varade kasuliku eluea lõpuks (vt ka lisa 15). Pärnu lennujaama analüüsi üheks sisendiks oli ka sõltumatu osapoole hinnang vara väärtusele. Tulevaste perioodide rahavood diskonteeri nüüdisväärtusesse kasutades lennujaamatasude arvutamise aluseks olevat (määrus „Lennujaamatasude arvestamise metoodika“) ning 2025. aasta lõpus keh nud WACC määra, milleks

oli 5,68% (31.12.2024: 4,77%). Tes tulemuste põhjal on regionaalsete lennujaamade (va Pärnu) bilansiline väärtus kõrgem kui nende kasutusväärtus ehk väärtus tulu genereerimise võime põhjal. Sellest tulenevalt on e evõte hinnanud 31.12.2025 seisuga regionaalsete lennujaamade varasid alla summas 534 tuhat eurot (31.12.2024: 6 608 tuhat eurot) (vt ka lisad 6 ja 7). Tes tulemuste põhjal Pärnu lennujaama vara alla hindamise vajadust ei ole. Järgnevas tabelis on välja toodud teostatud allahindlused iga äriüksuse lõikes varaklasside kaupa. Olulisimaks sisendiks rahavoogude prognoosimisel on reisijate arv, mis mõjutab otseselt nii tulusid kui kaupade ja teenuste kulusid. Ka juhul, kui prognoositav reisijate arv oleks 10% suurem, oleks regionaalsete lennujaamade (va Pärnu) kasutusväärtus madalam kui varade bilansiline väärtus. Pärnu lennujaama kasutusväärtus oleks posi ivne ka juhul, kui reisijate arv oleks 10% prognoositust väiksem.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 177

tuhandetes eurodes

31.12.2024 teostatud allahindlus Maa Ehitised ja

rajatised Masinad ja

seadmed Muu inventar Kinnisvarainvesteeringud

(lisa 7) Immateriaalne põhivara

(lisa 6) Äriüksuse allahindlus kokku

Kuressaare lennujaam 491 355 530 0 0 5 1 381

Tartu lennujaam 740 923 482 9 0 5 2 159

Kärdla lennujaam 7 672 434 40 1 2 1 156

Kihnu lennuväli 0 48 0 0 0 0 48

Ruhnu lennuväli 27 1 786 0 0 50 1 1 864

Varaklassi allahindlus kokku seisuga 31.12.2024

1 265 3 784 1 446 49 51 13 6 608

31.12.2025 teostatud allahindlus

Kuressaare lennujaam 123 11 77 0 0 0 132

Tartu lennujaam 185 0 0 0 0 0 185

Kärdla lennujaam 2 23 107 0 0 0 132

Kihnu lennuväli 0 0 0 0 0 0 0

Ruhnu lennuväli 6 0 0 0 0 0 6

31.12.2025 teostatud allahindlus kokku

316 34 184 0 0 0 534

Saldo seisuga 31.12.2025

Varaklassi allahindlus kokku seisuga 31.12.2025

1 581 3 815 1 630 49 50 13 7 138

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 178

Vastavalt lennundusseaduse § 5029 on üle 2 mln reisijaga lennujaamas kohustuslik tagada maapealse teeninduse pakkumise vabadus. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 2022. aasta korraldusest nr 369 on pagasi- ja perroonikäitluse teenuste liikides teenuse osutajate arv piiratud kahele teenuse osutajale. Nendes kategooriates teise maapealse teenindaja valimiseks korraldas Riigi Tugiteenuste Keskus 2023-2024. aastal hanke leidmaks maapealse teenuse osutaja järgnevaks 7 aastaks. Septembris 2024 kuuluta välja hanke võitja – Avia on Ground Handling Services SA (Aviapartner), kellega AS Tallinna Lennujaam sõlmis lepingu. E evõte ei ole aruande koostamise hetke seisuga äritegevusega Tallinna lennujaamas alustanud. Seni on nimetatud teenuste osutajaks olnud 100%-liselt Tallinna Lennujaam kontserni kuuluv AS-i Tallinn Airport GH. Kontserni juhtkond on hinnanud võimalike vara väärtuse langusele viitavate asjaolude esinemist kontsernis seoses võimaliku turuosa langusega maapealse teenuse osutamise turul, viies läbi vara väärtuse tes . Tes tegemisel on aluseks võetud varade kasutusväärtus, mida võrreldi bilansilise väärtusega. Test viidi läbi raha genereeriva üksuse kui terviku, mi e iga üksiku varaobjek , tasandil. Kasutusväärtuse leidmisel on aluseks võetud möödunud perioodide tegelikud majandustulemused ning järgneva 5 aasta prognoositud rahavood, mis põhinevad viimase aasta rahavoogudel, mis erinevad äritegevusega seotud muutuste võrra. Tulevaste perioodide rahavood diskonteeri nüüdisväärtusesse kasutades tegevusala spetsiifilist WACC määra, milleks oli 10,1% (31.12.2024: 11,7%). Tes tulemuste põhjal varade bilansiline väärtus on väiksem kui nende raha genereerimise võime ning sellest tulenevalt allahindluse teostamise vajadus puudus.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 179

tuhandetes eurodes

Saldo seisuga 31.12.2023 Lõpetamata immateriaalse

põhivara soetus Kasutusel immateriaalne

põhivara Kokku

Soetusmaksumus 441 1 640 2 081

Akumuleeritud kulum 0 –991 –991

Jääkmaksumus 31.12.2023 441 649 1 090

Saldo seisuga 31.12.2024

Soetusmaksumus 314 2 655 2 969

Akumuleeritud kulum 0 –1 240 –1 240

Jääkmaksumus 31.12.2024 314 1 415 1 729

2025. aastal toimunud muutused

Ostud ja parendused 457 0 457

Ümberklassifitseerimised –618 618 0

Amortisatsioonikulu 0 –443 –443

Mahakandmine jääkmaksumuses –40 –16 –56

Saldo seisuga 31.12.2025

Soetusmaksumus 113 3 218 3 331

Akumuleeritud kulum 0 –1 644 –1 644

Jääkmaksumus 31.12.2025 113 1 574 1 687

2024. aastal toimunud muutused

Ostud ja parendused 683 13 696

Ümberklassifitseerimised –807 1 030 223

Amortisatsioonikulu 0 –264 –264

Mahakandmine jääkmaksumuses -3 0 –3

Varade allahindlus (lisa 5.1) 0 –13 –13

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 180

Väiksemate üüripindade puhul on sõlmitud lühikese e eteatamise ajaga üürilepingud. Spetsiaalselt üürnike ngimustele ehitatud või üürnike tarbeks kohandatud hoonetes on kasutusel tähtajalised üürilepingud, mille lõpetamine toimub poolte kokkuleppel või pikema e eteatamise tähtajaga. Kinnisvara- investeeringute tavapärased hooldus- ja remondikohustused lasuvad e evõ el kui rendileandjal. Spetsiifiliste erisüsteemide hooldus- ja remondikohustus lasub üldjuhul rentnikul. Vaata ka lisa 8. Kontsern kasutab kinnisvarainvesteeringute puhul soetusmaksumuse meetodit, mis tähendab, et kinnisvarainvesteeringute kajastamisel rakendatakse samu arvestuspõhimõ eid, mida kasutatakse materiaalse põhivara arvestuses. Kontsern ei ole hinnanud kinnisvarainvesteeringute õiglast väärtust ega kaasanud aruandeaastal välist hindajat, kuna juhatuse hinnangul ei ole selle teostamine mõistliku aja- ja rahalise kuluga võimalik. Kontsernile kuuluv vara asub kinnisel territooriumil ning sellel asetsevad hooned on tegevusalale iseloomulikult unikaalsed, millel võrdlusobjekte turul ei ole või on keeruline leida, mistõ u pole võimalik kontsernile kuuluvate kinnisvarainvesteeringute õiglast väärtust usaldusväärselt mõõta. Kontsern loeb kinnisvarainvesteeringute hulka lennukite hooldusangaare, büroohoonet, garaaže, reisiterminali selle väljaüüritud osa ulatuses ning eelnimetatud objek de alust maad. 2025. aastal arvele võetud kinnisvarainvesteeringutest suurimad olid Tallinna lennujaama lõuna-ala kommunikatsioonid (3 243 tuhat eurot) ning Airport City ärilinnaku hooned: FedEx Express Estonia lennukaubaterminal (7 715 tuhat eurot), DHL Express Estonia lennu- ja maanteekaubaterminal (9 777 tuhat eurot). Investeeringute rahastamiseks võ s AS Airport City laenu (vt lisa 13).

Kontsern on liigitanud kinnisvarainvesteeringud õiglase väärtuse hierarhia tasemele 3. Kinnistute võõrandamisel või koormamisel on vajalik nõukogu nõusolek.

tuhandetes eurodes 2025 2024

Soetusmaksumus seisuga 01.01 45 024 31 862

Akumuleeritud kulum seisuga 01.01 –23 308 –13 705

Kokku kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus seisuga 01.01

21 716 18 157

Kinnisvarainvesteeringute muutused perioodil

Ümberklassifitseerimised 20 949 4 821

Amortisatsioonikulu –1 885 –1 211

Varade allahindlus (lisa 5.1) 0 –51

Mahakandmine jääkmaksumuses –505 0

Kokku kinnisvarainvesteeringute muutused perioodil 18 559 3 559

Soetusmaksumus seisuga 31.12 64 973 45 024

Akumuleeritud kulum seisuga 31.12 –24 697 –23 308

Kokku kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus seisuga 31.12

40 276 21 716

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 181

Renditulud on saadud ruumide, angaaride ja maa rendist (vt lisad 5, 7, 20). Tingimusliku rendina kajastatakse kontsessioone. Teenuste kontsessiooni- kokkuleppe puhul annab AS Tallinna Lennujaam lepingu keh vuse ajaks kliendile õiguse osutada teenust oma territooriumil. Tingimuslik rendimakse sõltub lennujaama territooriumil osutatud teenuste käibest ning aasta jooksul lennujaama läbinud reisijate arvust.

Renditulu 12 kuu jooksul mi ekatkestatavatest rendilepingutest3 seisuga 31.12.2025 on 1 834 tuhat eurot (2024: 396 tuhat eurot).

3 Ei sisalda ngimuslikku ren (kontsessiooni), kuna rendimäär ei ole fikseeritud, vaid sõltub kliendi käibest, reisijate arvust ning tarbijahinnaindeksist.

E evõte rendib sõidukeid. Kõik renditud varaobjek d on oma olemuselt sarnased „Masinad ja seadmed“ põhivaraklassi kuuluvate varaobjek dega. Renditud varaga seotud rahavood on esitatud kontserni rahavoogude aruandes. Kontsern ei ole andnud renditud vara allrendile.

Kasutamisõiguse esemeks oleva vara rendilepingute intressikulu on esitatud lisas 25. Väheväärtuslike varaobjek de ja lühiajaliste ren de kulu 2025. aastal oli 117 tuhat eurot (2024: 64 tuhat eurot).

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Kontsessioonid rentnike tegevusest reisiterminalis 5 355 5 295

Reisiterminalide üür (lisa 7) 1 114 1 098

Muu kinnisvara üür (lisa 7) 4 033 3 764

Kontsessioonid muudest tegevustest 404 358

Infrastruktuuritasud 2 330 1 460

Kokku renditulu (lisa 20) 13 236 11 975

tuhandetes eurodes 2025 2024

Soetusmaksumus seisuga 01.01 259 199

Akumuleeritud kulum seisuga 01.01 –86 –65

Kokku kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtus seisuga 01.01

173 135

Kasutamisõiguse esemeks oleva vara muutused perioodil

Lisandumised 85 108

Amortisatsioonikulu –58 –45

Mahakandmine jääkmaksumuses –17 –25

Kokku kasutamisõiguse esemeks oleva vara muutused perioodil

10 38

Soetusmaksumus seisuga 31.12 291 259

Akumuleeritud kulum seisuga 31.12 –108 –86

Kokku kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtus seisuga 31.12

183 173

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 182

2025. aasta ja 2024. aasta jooksul ei ole tehtud varude allahindlusi.

Nõuded ostjate vastu sisaldavad seotud osapoolte nõudeid (vt lisa 29).

Ebatõenäolised muud nõuded on seotud 2024. aastal avastatud äriee ka ja -

korruptsioonijuhtumiga (vt ka lisa 27).

Nõuete ja e emaksete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende bilansilisest maksumusest. Nõuete laekumine ja e emaksete eest saadavate teenuste ja kaupade laekumine ei ole taga stega kaetud. Kõik kontserni nõuded ja e emaksed on eurodes, vt ka lisad 3, 11 ja 29.

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Lennukite jäätõrje materjalid 145 176

Rajahooldus- ja päästematerjalid 826 830

Kütus 55 79

Muud varud 92 29

Müügiootel vara 0 8

Ettemaks varude eest 0 6

Varud kokku 1 118 1 128

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Ostjatelt laekumata arved 8 905 6 864

Ebatõenäoliselt laekuvad arved –804 –252

Nõuded ostjate vastu kokku 8 101 6 612

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Nõuded sihtfinantseerimise eest (lisa 15.1) 71 48

Muud nõuded 58 57

Ebatõenäolised muud nõuded –51 –51

Muud nõuded kokku 78 54

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Maksude ettemaksed 1 154 2 580

Ettemaksed 756 679

Viitlaekumised 91 164

Muud nõuded ja ettemaksed kokku 2 001 3 423

Nõuded ja ettemaksed kokku 10 180 10 089

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 183

Kontsernil on ühte tüüpi finantsvarasid, mille väärtust hinnatakse krediidikahju mudeli alusel: nõuded ostjate vastu. Ka muude nõuete ning raha ja raha ekvivalen de puhul on vastavalt IFRS 9 standardile vajalik krediidikahju hindamine, kuid 31.12.2025 ja 31.12.2024 seisuga on tuvastatud krediidikahju ebaoluline (lisa 12).

Kontsern rakendab IFRS 9 lihtsustatud mudelit krediidikahju määramisel kõikidele nõuetele ostjate vastu, mille raames hinnatakse nõude võimalikku kahju terve nõude eluea vältel. Krediidikahju hindamiseks on kõik nõuded grupeeritud sarnaste tunnuste ja maksetähtaja ületamise aja järgi. Hinnanguline kahjumäär baseerub ajaloolisele kogemusele sarnaste nõuetega ning käesoleva perioodi kahjumile nõuete allahindlusest. Ajaloolist kahjumäära on korrigeeritud nii, et ta peegeldaks hetke ning tulevikku vaatavat informatsiooni makro- majanduslike näitajate põhjal.

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Nõuded ostjate vastu, saamata põhivara sihtfinantseering ja muud nõuded (lisa 10.1 ja 10.2)

8 179 6 666

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 12) 30 338 37 712

Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 38 516 44 378

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Lühiajalised võlakohustised (lisa 13) 7 560 5 765

Pikaajalised võlakohustised 41 462 30 632

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 3 ja 16) 6 271 6 149

Kokku finantskohustiste kirjed finantsseisundi aruandes

55 293 42 697

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 303 278

Aruandeperioodi allahindlused (lisa 23) 980 167

Aruandeperioodil maha kantud nõuded –25 0

Aruandeperioodil laekunud ebatõenäoliseks hinnatud nõuded (lisa 23)

–403 –142

Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 855 303

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Ostjatelt laekumata arved 8 905 6 864

sh maksetähtaeg pole saabunud 7 331 6 354

sh maksetähtajast möödunud 1-30 päeva 1 408 350

sh maksetähtajast möödunud 31-60 päeva 115 75

sh maksetähtajast möödunud 61-90 päeva 14 1

sh maksetähtajast möödunud üle 91 päeva 37 84

Ostjatelt laekumata arvete allahindlus –804 –252

Ostjatelt laekumata arved kokku 8 101 6 612

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 184

Seisuga 31.12.2025 on sõlmitud lühiajalise deposiidi lepingud tähtaegadega

jaanuar 2026 kuni aprill 2026 summas 0,1-2,5 miljonit eurot ning kannavad

intresse vahemikus 1,89% kuni 2,41% (31.12.2024: tähtaeg jaanuar 2025

summas 2,5 miljonit eurot intressiga 4,2%).

Lisainformatsiooni raha ja raha ekvivalentide kohta on esitatud ka lisades 3, 7

ja 13.

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Kassad 20 25

Arvelduskontod 9 966 35 187

Lühiajalised deposiidid 20 352 2 500

Raha ja raha ekvivalendid kokku (lisa 11) 30 338 37 712

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Pankades, millel on Moody krediidireiting Aa2/Aa3/A3 24 818 22 491

Pankades, millel on Moody krediidireiting Baa2/Baa1 5 500 15 196

Krediidiriskile avatud summa arvelduskontodest ja deposiitidest kokku

30 318 37 687

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 185

Vt ka lisa 26.

tuhandetes eurodes

Pikaajalised võlakohustised 31.12.2025 31.12.2024

Pikaajalised pangalaenud 41 348 30 632

Pikaajalised rendikohustised 114 107

Kokku pikaajalised võlakohustised

41 462 30 739

Lühiajalised võlakohustised 31.12.2025 31.12.2024

Pikaajaliste pangalaenude tagasimaksed järgmisel perioodil

7 428 5 665

Pikaajaliste pangalaenude intressikohustis

79 100

Lühiajalised rendikohustised 53 44

Kokku lühiajalised võlakohustised

7 560 5 809

Kokku võlakohustised (lisa 11) 49 022 36 548

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 12) 30 338 37 712

Lühiajalised võlakohustised –7 428 –5 665

Lühiajalised rendikohustised –53 –44

Pikaajalised võlakohustised –41 348 –30 633

Pikaajalised rendikohustised –114 –106

Netovõlg (lisa 3) –18 605 1 264

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 12) 30 338 37 712

Fikseerimata intressiga kohustised –39 852 –26 448

Fikseeritud intressiga kohustised –9 091 –10 000

Netovõlg (lisa 3) 18 605 1 264

tuhandetes eurodes Raha ja raha ekvivalendid

Võlakohustised kuni 1 aasta

Võlakohustised alates 1 aastast Kokku

Netovõlg 31.12.2024 37 712 –5 709 –30 739 1 264

Rahavoog –7 376 –1 772 –10 723 -19 869

Netovõlg 31.12.2025 30 338 –7 481 –41 462 –18 605

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 186

OP Corporate Bank plc Ees filiaali laenulepingu maksimaalne summa on

24 568 600 eurot, millest 31.12.2025 seisuga on AS Airport City välja võtnud

18 144 000 eurot. Ülejäänud laenu summas 6 424 600 eurot on e evõte välja

võtnud 2026. aasta jaanuaris.

Märkus. NIB – Põhjamaade Investeerimispank, EIB – Euroopa Investeerimispank, OP – OP Corporate Bank plc Ees filiaal, TLL – AS Tallinna Lennujaam, AC – AS Airport City

Laenu andja Laenu saaja Lepingu sõlmimine Tagasimakse tähtaeg Tagatis Laenusumma Intressimäär

Põhjamaade Investeerimispank AS Tallinna Lennujaam 16.12.2016 01.12.2029 Vt lisa 14 24 000 000 6 kuu Euribor + 0,74%

Euroopa Investeerimispank AS Tallinna Lennujaam 07.12.2016 01.03.2030 Vt lisa 14 20 000 000 6 kuu Euribor + 0,68%

Euroopa Investeerimispank AS Tallinna Lennujaam 07.12.2020 05.02.2033 Vt lisa 14 10 000 000 0,702%

OP Corporate Bank plc Eesti filiaal AS Tallinna Lennujaam 07.03.2023 27.02.2026 Vt lisa 14 370 000 3 kuu Euribor + 0,8%

OP Corporate Bank plc Eesti filiaal AS Airport City 19.05.2025 20.05.2030 Vt lisa 14 24 568 600 6 kuu Euribor + 0,85%

tuhandetes eurodes NIB EIB OP TLL OP AC Kokku

Laenujääk perioodi alguses 11 428 24 546 324 0 36 298

Saadud laenud perioodil 0 0 0 18 144 18 144

Tasutud laenud perioodil –2 286 –3 333 –46 0 –5 665

Laenujääk perioodi lõpus 9 142 21 213 278 18 144 48 776

Laenude intressi kohustis perioodi lõpus

11 53 1 14 79

tuhandetes eurodes NIB EIB OP Kokku

Laenujääk perioodi alguses 13 714 26 970 370 41 054

Saadud laenud perioodil 0 0 0 0

Tasutud laenud perioodil –2 286 –2 424 –46 –4 756

Laenujääk perioodi lõpus 11 428 24 546 324 36 298

Laenude intressi kohustis perioodi lõpus

16 83 1 100

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 187

AS-i Tallinna Lennujaam Põhjamaade Investeerimispanga, Euroopa Investeerimispanga ja OP Corporate Bank plc Ees filiaali laenu taga seks varasid panditud ei ole. Laenulepingud näevad e e, et AS Tallinna Lennujaam ei tohi ilma panga eelneva kirjaliku nõusolekuta:

 võõrandada, anda üürile, rendile või muul lepingulisel alusel anda kolmanda isiku kasutusse oma vara, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest;

 pan da oma vara või koormata seda mistahes muu piiratud asjaõigusega.

Laenulepingutele on seatud mitmed piirangud või eri ngimused (nii kontserni kui laenusaaja tasandil), mille mi etäitmisel võib laenuandja nõuda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist, sealhulgas:

 omakapitali osakaal varadest kokku peab olema vähemalt 30%;  võlakohus sed kokku ja EBITDA* jaga s ei tohi olla suurem kui 3,75;  võlakohustuste teenindamise ka ekordaja (EBITDA* jagatud

võlakohus s kokku) ei tohi olla suurem kui 1,2. AS-i Airport City OP Corporate Bank plc Ees filiaali laenu taga sed:

 ühishüpoteek summas 29,48 miljonit eurot hoonestusõigustele, mis koormavad kinnistuid aadressidel Lennuradari tee 34, 36 ja 40, Tallinn;

 Lennuradari tee 34, 36 ja 40, Tallinn, asuvate hoonete üürilepingutest tulenevate nõuete pant.

Nimetatud laenulepingus seatud piirangud või eri ngimused on järgmised (alates 2026):

 võlakohus ste teenindamise ka ekordaja (EBITDA* jagatud aruandeperioodis tehtud tagasi- ja intressimaksed) peab olema vähemalt 1,2;

 omakapitali osakaal varadest kokku peab olema vähemalt 30%.

31.12.2025 seisuga oli kontsern ja AS Tallinna Lennujaam vastavuses laenulepingute ngimustega. * EBITDA - kasum enne finantstulusid ja -kulusid, maksu-, ning põhivara kulumi, amor satsiooni ja väärtuse languse kulusid

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 188

Vastavalt riigieelarvele on Kliimaministeerium ja AS Tallinna Lennujaam sõlminud

lepingu Tallinna lennujaamas julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude ning

Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamade ning lennuväljade Ruhnu ja

Kihnu tegevuskulude katmiseks vastavalt riigieelarvele. Regionaalsetele

lennujaamadele mõeldud toetust kasutatakse piirkondlike lennujaamade

käitamiseks (sh julgestuseks ja päästeteeninduseks, maapealse käitusteenuse

osutamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks.

Pärnu linn, Ees Vabariik ja AS Tallinna Lennujaam sõlmisid 2017. aasta oktoobris

koostöölepingu, et reguleerida Pärnu lennujaama renoveerimise, ülalpidamise ja

haldamisega seotud küsimusi ning millega Pärnu linn on võtnud kohustuse

osaliselt katma renoveeritud Pärnu lennujaama tegevuskulusid kuni lepingu

tähtaja lõpuni ehk 2031. aastani (s.o 10 aastat Pärnu lennujaama

renoveerimistööde lõpetamisest ja ser fikaadi saamisest). Kokkuleppe alusel

sõlmitud sihtfinantseerimislepingu alusel ka s Pärnu linn 2025. aastal Pärnu

lennujaama tegevuskulusid ja põhivara kulumit 384 tuhande euro ulatuses

(2024. aastal 278 tuhat eurot).

Tartu linn on eraldanud 2025. aastal Tartu lennujaama planeeritud lendude mahu

teenindamiseks ja regulaarliikluse teenindamisega seotud kulude katmiseks 400

tuhat eurot (2024: 215 tuhat eurot).

Tallinna Lennujaam osaleb INTERREG-programmi raames projek s „BSR

HyAirport“, mis edendab vesiniku kasutuselevõ u ja rohelisi energialahendusi

lennunduses ning aitab e e valmistada tulevast vesinikutaristut. Projek

kaasrahastab Euroopa Liit 80% ulatuses. 2025. aasta kuludest kae 112 tuhat

eurot (2024: 79 tuhat eurot).

Aastatel 2008-2013 said regionaalsed lennujaamad – Tartu, Kuressaare, Kärdla ja Ruhnu – toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist toetust reisijate teenindamise ning lennuohutuse ja julgestuse parandamiseks. Projek kogumaksumus oli 15,5 miljonit eurot ning selle raames rekonstrueeri ja kaasajasta lennurajad, terminalid, juh mistorni lahendused, hoolde- ja päästehooned ning soeta vajalik navigatsioonitehnika, meteo- ja julgestusseadmed ning hooldusmasinad. Kõigis neljas lennujaamas paranes oluliselt taristu kvaliteet ja töö ngimused, mis tõstsid regionaalse lennunduse ohutust ja teenindusvõimekust.

tuhandetes eurodes 2025 2024

Saamata tegevuskulude sihtfinantseerimine 71 48

Sihtfinantseerimise nõue kokku 71 48

tuhandetes eurodes 2025 2024

Riigieelarvest määratud sihtotstarbeline toetus 9 564 10 067

sh lennundusjulgestuse ja päästekulude toetus 7 379 7 767

sh regionaalsete lennujaamade toetus 2 185 2 300

Muu kodumaine tegevuskulude sihtfinantseerimine 784 493

Muu välismaine tegevuskulude sihtfinantseerimine 112 79

Tegevuskulude sihtfinantseerimine kajastatud tuluna kokku (lisa 21)

10 460 10 639

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 189

2017. aastal Majandus– ja Kommunikatsiooniministeerium, Pärnu linn ning AS Tallinna Lennujaam vahel sõlmi kolmepoolne leping Pärnu lennujaama rekonstrueerimiseks eesmärgiga taastada regulaarne lennuliiklus Pärnu piirkonna turismi arendamiseks. Lennujaam vastutab taristu rajamise ja käitamise eest ning Pärnu linn lennuliikluse käivitamise eest. Arendusprojek põhieesmärk on uuendada projek mahus kirjeldatud lennuliiklusala raja si ja süsteeme, et need vastaksid kehtestatud nõuetele, oleksid ülalpidamises võimalikult vastupidavad ja kauakestvad ning võimalikult väikeste ülalpidamiskuludega. Põhivarade sihtfinantseerimine Ühtekuuluvusfondist seondub lennuliiklusala arendusprojek ga (vt lisa 5), mis on tunnistatud abikõlblikuks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt. Ühte- kuuluvusfond panustab projek maksumusest 50% ehk 35 miljonit eurot. Lennuliiklusala arendusprojek sihtfinantseerimiseks Ühtekuuluvusfondi vahenditest on Euroopa Komisjoni poolt väljastatud riigiabi luba. 2022. aasta oktoobris algatas Rahandusministeerium audi Ühtekuuluvusfondist saadud sihtfinantseeringu sihtotstarbelise kasutamise auditeerimiseks. Audi tulemusel hindas Rahandusministeerium, et kontsern on eksinud hankeseaduse vastu, ning seetõ u soovitas sihtfinantseeringu väljastanud rakendusüksusel 5% audi ulatuses olnud välja makstud toetusest tagasi küsida. Rakendusüksus algatas audi 2022. aasta detsembris ning tegi 2023. aasta veebruaris otsuse, mille alusel küsib tagasi 5% audi ulatuses olnud ning rakendusüksuse poolt väljastatud toetusest, s.o 600 tuhat eurot. Juhatus ei olnud toetuse tagasinõudmise põhjendustega nõus ning kaebas rakendusüksuse otsuse edasi. Riigi Tugiteenuste Keskus edastas 18. detsembril 2023 AS-le Tallinn Lennujaam otsuse, millega loetakse mi eabikõlblikuks pool rakendusüksuse poolt väljastatud toetusest ehk 600 tuhat eurot, mille e evõ e tagastas vastavalt otsusele 2024. aasta alguses. AS Tallinna Lennujaam otsusega ei nõustunud ning esitas 17.01.2024 Kliimaministeeriumile tehtud otsuse peale vaide, mis jäe rahuldamata ning kontserni juhatus otsustas kohtusse mi e pöörduda.

Kuna juhatus hindab, et on tõenäoline, et rakendusüksus algatab audi ka ülejäänud projek etappide osas, siis on 31.12.2025 seisuga kajastatud eraldis lennuliiklusala arendusprojek ga seotud ülejäänud projek etappide abikõlblike kulude võimaliku tagasimakse osas summas 1 150 tuhat eurot. Kogu saadud toetusest, mida kontsern on arvestanud tuludesse, arvestab e evõte tuluvähenduseks 5%, milleks 2025. aastal oli 39 tuhat eurot (2024: 39 tuhat eurot). Vt ka lisa 26. 2023. aastal sõlmis AS Tallinna Lennujaam põhivara sihtfinantseerimise lepingu Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusame ga (CINEA) seoses elektrifitseerimise projek ga. Euroopa Liit panustab “Connec ng Europe facility“ (CEF) programmi raames elektrifitseerimise projek maksumusest 30% ehk kuni 1 mln eurot. Samu 2023. aastal sõlmis AS Tallinna Lennujaam põhivara sihtfinantseerimise lepingu CINEA–ga taristu kahese kasutuse võimekuse suurendamiseks, mille raames laiendatakse K–perrooni ja laiendatakse lennukikütuse hoiustamise taristut. Projekt kaasfinantseeritakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega. Euroopa Liit panustab programmi raames projek maksumusest kuni 50% ehk 7 mln eurot. Projekt lõpetatakse 2026. aastal. 2024. aastal saadi toetust Kuressaare lennujaama parkla rekonstrueerimiseks (65 tuhat eurot) ning AS Tallinn Airport GH soetas elektriautod Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolse toetusega (12 tuhat eurot) AS Tallinna Lennujaam sõlmis 2024. aastal põhivara sihtfinantseerimise lepingu Kliimaministeeriumiga seoses kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega õhutranspordis ja elektrienergia kasutamise edendamiseks, mis omakorda toetab üleminekut vähese süsinikuheitega majandusele. Projek kogusumma on Tallinna lennujaamas 9,275 miljonit eurot ning regionaalsetel lennuväljadel Tartus, Kärdlas, Kuressaares ja Ruhnus kokku summas 5,125 miljonit eurot. 31.12.2025 seisuga on e evõ ele välja makstud sihtfinantseeringut antud projek raames kokku summas 5,4 miljonit eurot (sh 2,8 mln Tallinna lennujaam ning 2,6 mln regionaalsed lennuväljad).

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 190

tuhandetes eurodes 2025 2024

Pikaajalised varade sihtfinantseerimised perioodi alguse seisuga

72 562 75 666

Sihtfinantseeringute liikumised arvestusperioodil

Sihtfinantseerimisega soetatud varade ja kohustiste soetus

5 000 477

sh CO2 vahenditest 5 000 400

sh muu kodumaine sihtfinantseerimine 0 77

Eraldis sihtfinantseerimise tagastamiseks 39 39

sh varasematel perioodidel tuludesse arvestatud tagasiküsitav toetus

39 39

Sihtfinantseerimisega soetatud kohustiste arvestamine tulusse (lisa 21)

–5 037 –3 620

sh CO2 vahenditest –43 0

sh muu kodumaine sihtfinantseerimine –1 053 –812

sh Ühtekuuluvusfond –2 497 –2 496

sh Euroopa Regionaalarengu Fond –1 427 –312

sh CEF - elektrifitseerimine –17 0

Pikaajalised varade sihtfinantseerimised perioodi lõpu seisuga

72 564 72 562

sh muu kodumaine sihtfinantseerimine 16 729 17 782

sh CO2 vahenditest 4 957 0

sh Ühtekuuluvusfond 45 879 48 337

sh Euroopa Regionaalarengu Fond 2 017 3 444

sh CEF - elektrifitseerimine 499 516

sh CEF – kütuseterminali ehitus ja perrooni laiendus

2 483 2 483

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 191

Vt ka lisad 3 ja 11.

Potentsiaalseid maksurevisjonist tulenevaid kohus si vt lisast 26.

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Võlad kaupade ja teenuste eest 2 353 2 574

Võlad põhivara eest 2 660 2 318

Muud võlad 1 258 1 257

Võlad tarnijatele kokku 6 271 6 149

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Viitvõlad töötajatele (lisa 18) 4 424 4 116

Maksuvõlad (lisa 17) 2 345 4 600

Ettemaksed 610 273

Muud võlad ja ettemaksed kokku 7 379 8 989

Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 13 650 15 138

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Sotsiaalmaks töötasudelt ja erisoodustustelt 1 364 1 208

Tulumaks töötasudelt ja erisoodustustelt 810 741

Töötuskindlustusmakse 93 83

Pensionikindlustus 74 56

Aktsiis 3 2

Ettevõtte tulumaks (lisa 28) 1 2 501

Muud maksud 0 8

Maksuvõlad kokku (lisa 16) 2 345 4 599

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Preemiareservi kohustis 2 352 2 291

Arvestatud, kuid välja maksmata töötasu 1 644 1 422

Puhkusetasu kohustis 425 400

Muud võlad töötajatele 3 3

Viitvõlad töötajatele kokku (lisa 16) 4 424 4 116

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 192

Kõik AS–i Tallinna Lennujaam aktsiad kuuluvad Ees Vabariigile. Nende valitsejaks ja aktsionäriõiguse teostajaks on Kliimaministeerium, mida esindab aktsionäride üldkoosolekul taristuminister.

Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2025 oli 93 609 tuhat eurot (31.12.2024: 84 818 tuhat eurot). 2025. aastal suurendas emae evõte kohustuslikku reservkapitali Äriseadus ku nõuete kohaselt (vt ka lisa 3 alapeatükk „Kapitaliriski juh mine“).

Dividendide väljamaksmisel omanikele kaasneb tulumaksukulu 22/78 netodividendina väljamakstavalt summalt. Seega on aruandekuupäeva seisuga eksisteerinud jaotamata jaotuskõlblikust kasumist omanikele võimalik dividendidena välja maksta 73 728 tuhat eurot (31.12.2024: 68 340 tuhat eurot) ning dividendide väljamaksmisega kaasneks dividendide tulumaks summas 19 220 tuhat eurot (31.12.2024: 16 455 tuhat eurot). Vaata ka lisa 28.

31.12.2025 31.12.2024

Aktsiakapital eurodes 45 617 280 45 617 280

Aktsiate arv 4 561 728 4 561 728

Aktsiate nimiväärtus eurodes 10 10

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Jaotamata kasum 93 609 84 818

sh kohustuslikku reservkapitali kantav osa aruandeaasta kasumist

661 23

Vaba omakapital 92 948 84 795

sh maksuvabalt jaotatav kasum 5 585 10 000

sh maksustatav jaotatav kasum 87 364 74 795

Tulumaks kogu vaba omakapitali väljamaksmisel 19 220 16 455

Võimalikud netodividendid 73 728 68 340

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 193

* 2025. aastal kehtesta lennundusjulgestustasu, mis katab julgestusteenusega seotud kasvavaid

kulusid, mille jaoks ei piisanud riigilt saadavast sihtfinantseeringust.

tuhandetes eurodes 2025 2024

Reisijatasud 15 323 13 967

Puudega ja piiratud liikumisvõimega reisijate tasu 780 526

Reisijate julgestustasud* 4 147 0

Maandumistasud 7 606 7 210

Parkimistasud 603 568

Navigatsioonitasud 50 59

Starditasud 2 3

Lennundustulu kokku 28 511 22 333

tuhandetes eurodes 2025 2024

Reisijate ja lennukite teenindamine 19 047 18 226

Renditulud

Kontsessioonid* 5 759 5 654

Ruumide ja angaaride üür 5 148 4 862

Infrastruktuuritasud 2 330 1 459

Renditulud kokku (lisa 8) 13 237 11 975

Muud müüdud teenused

Mobiilsusteenused 5 472 5 247

Üürnikele osutatud teenused 1 838 1 841

Reklaamiteenus 1 297 1 154

Lennundusega seotud teenused 3 424 2 988

Muud osutatud ja vahendatud teenused 370 387

Muud müüdud teenused kokku 12 401 11 617

Mittelennundustulu kokku 44 685 41 818

Müügitulu kokku 73 196 64 151

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 194

* Sisaldab ainult sisseostetud julgestusteenust, muud julgestus– ja päästeteenuse kulud on teistel kuluridadel. 2025. aastal olid kõik julgestus– ja päästekulud kokku 12,8 mln eurot (2024. aastal 11,2 mln eurot).

tuhandetes eurodes 2025 2024

Tegevuskulude sihtfinantseerimine (lisa 15.2) 10 460 10 639

Tuludesse arvestatud varade sihtfinantseerimine (lisa 15.3)

5 037 3 619

Kasum põhivara müügist (lisa 5) 404 102

Muud tulud 107 150

Muud äritulud kokku 16 008 14 510

tuhandetes eurodes 2025 2024

Julgestus-, ohutus- ja päästeteenus* 7 488 7 347

Kommunaalkulud 4 195 4 187

Lennuradade hooldus 1 375 2 078

Sõidukite majandamise kulud 2 030 2 287

Reisijate ja õhusõidukite teenindamise kulud 3 126 2 807

Hoonete ja rajatiste hooldus 2 108 2 330

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 2 188 1 725

Kaubad, materjal ja teenused kokku 22 510 22 761

tuhandetes eurodes 2025 2024

Administreerimiskulud 838 719

Turundus ja avalikud suhted 667 586

Koolituskulud 341 349

Personaliteenused 86 75

Eri- ja vormiriietus 542 453

Töölähetused 131 146

Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest (lisa 11) 587 25

Mitmesugused tegevuskulud kokku 3 193 2 353

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 195

Keskmine töötasu eurodes ühes kalendrikuus oli 2025. aastal 3 122 eurot (2024.

aastal 3 008 eurot).

tuhandetes eurodes 2025 2024

Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 24 659 22 120

Tööjõukuludelt arvestatud maksud 8 255 7 404

Tööjõukulu klassifitseeritud erisoodustusena 319 332

Erisoodustusena klassifitseeritud tööjõukulude maksud 247 240

Kapitaliseeritud tööjõukulud –21 –20

Kapitaliseeritud tööjõukuludelt arvestatud maksud –7 –7

Tööjõukulud kokku 33 452 30 069

Töötajate arv

Töötajate arv perioodi algul 665 633

Töötajate arv perioodi lõpul 695 665

Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 658 613

tuhandetes eurodes 2025 2024

Intressitulud raha ja raha ekvivalentidelt 644 1 772

Muud finantstulud 0 1

Finantstulud kokku 644 1 773

tuhandetes eurodes 2025 2024

Pangalaenude intressikulu 1 084 1 390

Kasutamisõiguse esemeks oleva vara rendilepingute intressikulu

14 15

Muud finantskulud 47 0

Kapitaliseeritud laenukasutuse kulutused (vt lisa 7) –198 0

Finantskulud kokku 947 1 405

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 196

Maksuhaldur on aruandeaastal kontserni e evõtete suhtes algatanud käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse ning tekkinud tagastusnõude kontrolle. Maksukohustust muutvaid asjaolusid ei tuvastatud ning menetlused lõpeta . Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni e evõ e maksuarvestust kuni viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Juhatuse hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata e evõ ele olulise täiendava maksusumma.

Seisuga 31.12.2025 oli e evõ el sõlmitud ehituslepingutest tulenevaid siduvaid tulevikukohus si põhivara ehitamiseks summas 11,1 mln eurot (2024: 36,7 mln eurot) (vt lisad 5, 13 ja 15).

Ühtekuuluvusfondil on õigus sihtfinantseerimise lepingu rikkumisel raha tagasi küsida. 31.12.2025 seisuga oli saadud sellist sihtfinantseeringut 34,4 mln eurot (31.12.2024: 34,4 mln eurot). Kontsern on 31.12.2025 seisuga moodustanud eraldise tagasiküsitava sihtfinantseeringu osas (vt lisa 15).

Vt ka lisad 3, 10 ja 17.

Äriee ka ja -korruptsioonijuhtumist tulenev nõue

2024. aasta alguses toimunud siseaudi käigus tuvasta parklate maksemasinatega seotud puudujääk summas 1,3 miljonit eurot. Kontserni endise töötaja suhtes algata kriminaalmenetlus. 2025. aasta mais esitas Prokuratuur kontserni endisele töötajale süüdistuse omastamises. Juhtunu ilmsiks tulemise järgselt on kontsern muutnud mitmeid protsesse, tugevdanud kontrollmehhanisme ning vaadanud üle koostöö põhimõ ed koostööpartneritega.

Vastavalt keh vale tulumaksuseadusele maksustatakse Ees s äriühingute kasumit selle jaotamisel. Maksustamisele ei kuulu dividendid, mida makstakse teistelt äriühingutelt saadavate dividendide arvel, ngimusel, et dividendide saajale kuulus dividendide maksmise ajal dividende maksnud äriühingus vähemalt 10% suurune osalus. 2024. aasta detsembris maksis tütare evõte AS Tallinn Airport GH emae evõ ele AS Tallinna Lennujaam dividende summas 10 miljonit eurot. 2024. aastal tehtud dividendide väljamaksele rakendus tulumaksumäär 20% (20/80 dividendide netosummast) ehk 2,5 miljonit eurot. Vt ka lisa 17 ja 19.

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 197

Konsolideeritud aruandes kajastatakse edasilükkunud tulumaksukohus s tütare evõtete tulevikus jaotatavalt kasumilt. 31.12.2025 seisuga kajastab kontsern edasilükkunud tulumaksukohus se summas 1 854 tuhat eurot võ es aluseks AS-i Tallinn Airport GH kogu jaotamata kasumi aruandeperioodi lõpu seisuga. Vastavalt kinnitatud dividendipolii kale ei kavatse emae evõ e AS Tallinna Lennujaam lähiaastatel tütare evõ est AS Airport City dividende võ a, millest tulenevalt nimetatud tütare evõ e jaotamata kasumilt edasilükkunud tulumaksukohus st ja -kulu ei kajastata. AS-i Airport Fuel Terminal aktsionäride lepingust lähtudes ei kavatse AS Tallinna Lennujaam ja AS Ees Varude Keskus e evõ e kasumit esimestel aastatel jaotada.

tuhandetes eurodes 2025 2024

Dividendide netosumma 4 415 0

sh maksuvabad dividendid 4 415 0

Tütarettevõtete tulumaksukulu 0 -2 500

Edasilükkunud tulumaksukohustise kulu –100 –1 754

Tulumaksukulu kokku –100 –4 254

tuhandetes eurodes Edasilükkunud tulumaksukohustis

Seisuga 31.12.2024 1 754

Muutus 100

Seisuga 31.12.2025 1 854

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 198

AS-i Tallinna Lennujaam aktsiad kuuluvad 100% Ees Vabariigile. Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks emae evõ e juhatuse ja nõukogu liikmed ning muud e evõ ed, kelle üle nimetatud isikutel on kontroll või oluline mõju. Samu on loetud seotud osapoolteks kõik riigi kontrolli või valitseva mõju all olevad lennunduse evõ ed. Kontsern on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste tehingute ja saldode avalikustamise osas valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte üle. Emae evõ e nõukogu ja juhatuse töötasu sotsiaalmaksudeta oli 2025. aastal 636 tuhat eurot (2024: 600 tuhat eurot), tütare evõtete nõukogu ja juhatuse töötasu sotsiaalmaksudeta oli 2025. aastal 237 tuhat eurot (2024. aastal 231 tuhat eurot). Kontsern on andnud juhatuse liikmete käsutusse ame autod, teenistusleping ei näe e e lahkumishüvi ste maksmist. Tehingud seotud osapooltega on tehtud turuhindades.

tuhandetes eurodes 2025 2024

Nõuded ja ettemaksed (lisa 10)

Ostjatelt laekumata arved 19 29

sh Nordic Aviation Group ja Regional Jet 5 14

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 16)

Saadud ettemaksed 5 7

Kohustised kaupade ja teenuste eest 82 25

Võlakohustised (lisa 13)

Laenukohustised 9 142 11 428

Tagasi makstud laenud –2 286 –2 286

Intressikohustised 11 16

Müügitulu (lisa 20) 328 584

Ostetud kaubad ja teenused 637 608

Intressikulu (lisa 25) 337 602

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 199

OMAKAPITAL 31.12.2025 31.12.2024

Aktsiakapital 45 617 45 617

Kohustuslik reservkapital 3 506 3 483

Jaotamata kasum 82 592 76 403

Omakapital kokku 131 715 125 503

KOHUSTISED

Pikaajalised kohustised

Võlakohustised 24 433 30 632

Rendikohustised 37 22

Sihtfinantseerimine 72 557 72 553

Muud võlad 118 140

Eraldis 1 150 1 150

Pikaajalised kohustised kokku 98 295 104 497

tuhandetes eurodes

VARAD 31.12.2025 31.12.2024

Põhivara

Pikaajalised finantsinvesteeringud 1 284 1 194

Pikaajalised laenunõuded 10 000 7 700

Materiaalne põhivara 178 779 172 699

Ettemaksed materiaalse põhivara eest 277 731

Kasutamisõiguse esemeks olev vara 58 41

Immateriaalne põhivara 1 687 1 729

Kinnisvarainvesteering 22 794 21 620

Põhivara kokku 214 879 205 714 Lühiajalised kohustised

Võlakohustised 6 264 5 765

Rendikohustised 21 19

Võlad ja ettemaksed 10 194 9 088

Lühiajalised kohustised kokku 16 479 14 872

Käibevara

Varud 981 954

Nõuded ja ettemaksed 6 916 6 780

Raha 23 713 31 424

Käibevara kokku 31 610 39 158 Kohustised kokku 114 774 119 369

Kohustised ja omakapital kokku 246 489 244 872 Varad kokku 246 489 244 872

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 200

tuhandetes eurodes 2025 2024

Müügitulu 53 377 45 034

Muud äritulud 16 023 14 641

Kaubad, materjal ja teenused –19 301 –19 959

Mitmesugused tegevuskulud –2 614 –1 917

Tööjõukulud –21 123 –19 357

Põhivara kulum ja väärtuse langus –15 519 –18 426

Muud ärikulud –189 –116

Ärikasum/-kahjum 10 654 –100

Finantstulud 815 11 235

Finantskulud –842 –1 397

Aruandeaasta puhaskasum 10 627 9 738

Majandusaasta koondkasum 10 627 9 738

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 201

tuhandetes eurodes

Äritegevuse rahavood 2025 2024

Laekumised klientidelt 61 408 52 159

Tarnijatele ja töötajatele tasutud –51 295 –49 114

Saadud intressitulu 604 1 125

Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine riigieelarvest 9 564 10 067

Saadud muude tegevuskulude sihtfinantseerimine 879 390

Äritegevuse rahavood kokku 21 160 14 627

Investeerimistegevuse rahavood

Tasutud immateriaalse, materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute soetamisel

–21 234 –19 040

Laekunud materiaalse põhivara müügist 421 1 000

Saadud põhivara sihtfinantseerimine 5 000 769

Tagasi makstud põhivara sihtfinantseering 0 –600

Investeering tütarettevõttesse –90 0

Saadud dividendid 0 10 000

Antud laenud –8 100 –7 700

Antud laenude tagasimaksed 5 800 0

Saadud intressitulu antud laenudelt 286 53

Investeerimistegevuse rahavood kokku –17 917 –15 518

Finantseerimistegevuse rahavood 2025 2024

Saadud laenu tagasimaksed –5 665 –4 756

Makstud rendimaksed –23 –20

Makstud dividendid –4 415 0

Makstud intressid –851 –1 429

Finantseerimistegevuse rahavood kokku -10 954 -6 205

Rahavood kokku –7 711 –7 096

Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 31 424 38 520

Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 23 713 31 424

Raha ja raha ekvivalentide muutus –7 711 –7 096

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 202

tuhandetes eurodes Aktsiakapital Kohustuslik

reservkapital Jaotamata

kasum Kokku

Saldo seisuga 31.12.2023 45 617 3 059 67 089 115 765

Kasumijaotus reservkapitali 0 424 –424 0

2024. aasta koondkasum 0 0 9 738 9 738

Saldo seisuga 31.12.2024 45 617 3 483 76 403 125 503

Kasumijaotus reservkapitali 0 23 –23 0

Väljamakstud dividendid 0 0 –4 415 –4 415

2025. aasta koondkasum 0 0 10 627 10 627

Saldo seisuga 31.12.2025 45 617 3 506 82 592 131 715

tuhandetes eurodes 2025 2024

Emaettevõtte konsolideerimata omakapital 131 716 125 503

Tütarettevõtete bilansiline väärtus emaettevõtte konsolideerimata finantsseisundi aruandes (miinus)

–1 284 –1 194

Tütarettevõtete väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil (pluss)

12 301 9 609

Kokku 142 733 133 918

Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn, Eesti Tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 +372 6141 800, [email protected] www.pwc.ee

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsionärile

Meie arvamus

Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Mida me auditeerisime

Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:  konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2025;  konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;  konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;  konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja  konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete

kohta ja muud selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d (EE)). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“.

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Me oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sealhulgas sõltumatuse standarditega), mille on vastu võtnud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (eetikakoodeks (Eesti)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (Eesti) nõuetele.

Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kestlikkusaruannet ja Kontserni Tallinna Lennujaam müügitulu vastavalt EMTAK 2025-le (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

2

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates:  tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise

aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja

 tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande või muu informatsiooni osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes või muus informatsioonis on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega (EE) kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

3

Kooskõlas ISA-dega (EE) läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:  tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi

väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;

 omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;

 hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;

 otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;

 hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;

 planeerime ja teostame kontserni auditi, et saada piisavalt asjakohaseid auditi tõendusmaterjale Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äriüksuste finantsinformatsiooni kohta, mis on aluseks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse kujundamiseks. Me vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostatavate auditi protseduuride ülevaatamise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditi arvamuse eest.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

AS-i PricewaterhouseCoopers nimel

Jüri Koltsov Vandeaudiitor, litsents nr 623

20. märts 2026 Tallinn, Eesti

Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2025 206

tuhandetes eurodes

EMTAK-i kood 2025 2024

35141 Elektrienergia jaotus 1 208 1 115

52231 Lennuväljade ja lennujaama reisiterminalide töö 52 778 44 693

52239 Muud õhutransporti teenindavad tegevusalad 19 048 18 226

85599 Muu mujal liigitamata õpe 162 117

Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn Tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 +372 6141 800, [email protected] www.pwc.ee

Juhatusele Aktsiaselts Tallinna Lennujaam Tartu mnt 101 10112 Tallinn 1. aprill 2026 Aktsiaseltsi Tallinna lennujaam 2025. aasta auditi tähelepanekud tulenevalt suunistest vandeaudiitorile raporteerimise osas seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega Oleme teostanud Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam (edaspidi “Ettevõte”) 31. detsembril 2025 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande auditi. Järgnevalt toome Teieni auditi protseduuride teostamise käigus tekkinud kommentaarid ja tähelepanekud seoses www.audiitorkogu.ee lehel avaldatud dokumendiga „Suunised vandeaudiitorile raporteerimise osas Riigikontrollile ja/või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva äriühingu või sihtasutuse juhtorganile seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega“ (23. aprilli 2015 versioon) (edaspidi „Juhend“). Teostasime kontrollprotseduurid, mida pidasime vajalikuks arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande kohta vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. Auditi tõendusmaterjali kogumisel Ettevõtte vastavuse kohta seadustele ja regulatsioonidele teostasime ka Juhendis kirjeldatud protseduurid järgnevalt:

1. Teostasime järelepärimised Ettevõtte juhtkonnalt, mille käigus uurisime korruptsioonivastase seaduse (KVS) asjakohaste põhimõtete rakendamist Ettevõttes, mh kas on kehtestatud sisemine regulatsioon (sisekord), mis oleks kooskõlas kõikide KVS-i asjakohaste nõuetega ja mille tulemusena:

• on Ettevõttes kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS;

• on olemas protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega;

• on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine.

2. Teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise osas.

3. Tuvastatud seotud osapoolte tehingute puhul teostasime pistelist testimist saamaks kinnitust, kuidas on tagatud KVS-i peatükis 3 kirjeldatud toimingupiirangutest kinnipidamine.

Ettevõtte juhatus on vastutav adekvaatsete sisekontrollisüsteemide väljatöötamise ja rakendamise, korrektse ja regulaarse raamatupidamisarvestuse tagamise ning raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. Samuti peab Ettevõtte juhatus esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaate vandeaudiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest, mis hõlmavad tehinguid seotud osapooltega.

2

Käesoleva aruande eesmärgiks on anda Ettevõtte juhatusele informatsiooni kirjeldatud kohustuste täitmise kohta ning selles aruandes sisalduv informatsioon ei ole mõeldud mistahes eesmärgil kasutamiseks teiste isikute poolt peale Ettevõtte juhatuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Käesolevat aruannet ega selle koopiaid ei tohi ei tervikuna ega ka osadena teha kättesaadavaks ühelegi kolmandale osapoolele ilma AS-i PricewaterhouseCoopers vastava kirjaliku loata. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Koltsov Vandeaudiitor, litsents nr 623

3

Auditi käigus tuvastatud tehingud seotud osapooltega

Punktis 1 kirjeldatud tegevuste tulemusena oleme saanud ülevaate, et:

● Ettevõttes on kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS; ● eksisteerib protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega; ● on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine.

Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi Ettevõtte protseduurides. Ühe tähelepanekuna soovitame Ettevõttes juurutada automaatsed kontrolliprotseduurid KVS-st kinnipidamiseks. Ettevõtte otsene kontrolliprotseduur seotud isikute tehingute kontrollimisel (lisaks muudele kaudsetele kontrolliprotseduuridele läbi hangete korraldamise, ostuarvete kinnitamise jm) on seotud isikute deklaratsioonide kogumine ning nende põhjal teostatav tehingute kontroll tervele aruandeaastale. Kehtiva kontrolliprotseduuri käigus ei ole meie hinnangul piisavalt maandatud risk, et toimingupiirangust kinnipidamine toimuks operatiivselt. Soovitame juurutada Ettevõtte finantssüsteemis kontrolliprotseduuri, millega sisestatakse seotud isikud finantssüsteemi ning kelledega tehingute teostamisel tekiks automaatne toimingupiirangu teavitus, mis omakorda vajab täiendavat heakskiitu Ettevõtte esindaja(te) poolt.

Punkti 2 osas teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise osas. Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi, millele pidasime vajalikuks tähelepanu juhtida.

Punkti 3 osas oleme auditi käigus tuvastanud pisteliste tehingute testimisena AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinn Airport GH ja AS Airport City järgmised tehingud seotud osapooltega:

Tehingu tegija

Seotud osapool Tehingu kirjeldus*

Summa (EUR)

Vandeaudiitori sooritatud toimingud

Järeldused

Müüdud teenused

Anne Samlik

Estravel Group AS VIP teenuse müük, Gate alal akvaariumi pinna rent

24 937 Oleme teostanud järgmised auditiprotseduurid:

1. palusime juhtkonnal tuvastada kõik seotud osapooled, esitada meile nimekiri seotud osapooltest (sh KVS-ist lähtuvalt) ning 31. detsembri 2025 saldodest ja 2025. aastal seotud

Vt tabeli all

Kuldar Leis

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts

Müüdud energia ja võrgu tasud

124 903

Transpordi Varahaldus OÜ

Parkimistasu 49 553

Müüdud teenused kokku

199 393

4

Ostetud teenused isikutega teostatud tehingutest;

2. kontrollisime seotud osapoolte nimekirja täielikkust juhatuse ja nõukogu liikmete ning nendega seotud isikute osaluste osas teistes äriühingutes võrdlusena äriregistriga, tuvastamaks nimekirjas kajastamata seotud osapooli ja nendega sooritatud tehinguid;

3) vaatasime Ettevõtte raamatupidamise süsteemist seotud osapoolte tehingute osas raamatupidamise väljavõtteid osutatud teenuste, kaupade ja ostetud kaupade ning teenuste osas ning kontrollisime nende vastavust raamatupidamise aastaaruandes avalikustatule;

4) teostasime auditi käigus pisteliselt müügi- ja ostuarvete kontrolli.

Anne Samlik

Estravel Group AS Kinkekaartid 312

MTÜ Eesti Konverentsibüroo

Liikmemaks 2 145

Kuldar Leis

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts

Terminali navigatsiooniteenus

632 928

Teede Tehnokeskus AS Koolitused, Tehniline analüüs

1 615

Ostetud teenused kokku

637 000

* Ülaltoodud tabelis ei kajastu tehingud riigi kontrolli all olevate organisatsioonidega (v.a need organisatsioonid, kus seotus tekib läbi Ettevõtte juhatuse, nõukogu liikme või kasusaaja seotuse), kuna vastavate tehingute avalikustamist raamatupidamise aruandes vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ei nõuta. Ühtlasi ei kajastu tabelis tehingud AS Tallinna Lennujaam kontserni siseselt, kuna raamatupidamise aastaaruanne on konsolideeritud.

Teostatud protseduuride tulemusena ei tuvastanud me Ettevõtte sisestest toimingupiirangutest mitte kinnipidamist, korruptsioonijuhtumitele viitavaid tunnusmärke ega ka tehinguid seotud osapooltega, mida ei oleks kajastatud Ettevõtte konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes.

1

AS Tallinna Lennujaam nõukogu tegevuse ülevaade

2025. aasta majandusaasta aruande juurde

Äriühing: AS Tallinna Lennujaam, registrikood 10349560

Asukoht: Tartu mnt 101, 10112 Tallinn, Eesti

Omanik: Eesti Vabariik, keda esindab osalust valitseva ministrina

taristuminister

Aktsia- või osakapital: 45 617 280 eurot

Nõukogu tegevuse ülevaate eesmärk on anda kokkuvõtlik ja läbipaistev ülevaade sellest, kuidas

nõukogu on aruandeperioodil täitnud oma ülesandeid äriühingu tegevuse planeerimisel,

juhtimise korraldamisel ja järelevalve teostamisel, lähtudes riigi kui omaniku ootustest ja

äriühingule seatud eesmärkidest.

Nõukogu tegevuse ülevaade on koostatud kooskõlas riigivaraseaduse § 98 lõikega 13 ning

avalikustatakse vastavalt § 97 lõikele 8. Ülevaate koostamisel on arvestatud äriseadustikust

tulenevat nõukogu rolli ning riigi osaluspoliitika põhimõtteid.

I Ülevaade äriühingu majandusaasta tegevustest

Majandusaasta kokkuvõte

2025. aastal saavutas Tallinna Lennujaama kontsern väga head majandustulemused. Tallinna

lennujaama läbis 2025. aastal 3,49 miljonit reisijat, mida on 0,1% vähem kui eelmisel aastal, kuid

kui arvesse võtta ka regionaalsete lennujaamade reisijate arv, siis oli 2025. aasta rekordiline

Tallinna Lennujaama kontserni ajaloos.

Kokku toimusid aasta jooksul regulaarlennud 51 sihtkohta, millele lisandusid regulaarsed

tšarterlennud. Kõige rohkem reisijaid lendas otselendudel Stockholmi, Riiga, Helsingisse ja

Frankfurti. Aasta vältel teenindasid kõige rohkem reisijaid AirBaltic (30%) ja Ryanair (13%).

Regulaarlende tegi Tallinna lennujaamast 16 lennufirmat, odavlennufirmade osakaal oli 18%

(2024. a 22%). AirBaltic avas Tallinnast kolm (3) uut hooajalist lennuliini (Tirana, Reykjavik ja

Funchal). Wizz Air lisas aasta lõpus neli (4) uut ühendust: Krakówisse, Veneetsiasse, Budapesti

ja Vilniusesse. Tallinna lendamist alustas lennufirma Jet2.com, tehes jõuluhooaja otselende

Edinburghist, Manchesterist ja Birminghamist.

Sellise arvukate uute liinide turule tuleku põhjuseks on ühelt poolt muudatused lennufirmade

strateegiates, sh lennukite kättesaadavuse paranemine, ning teisalt järjepidev töö uute vedajate ja

sihtkohtade kaasamiseks.

2

Grupi äritulud suurenesid võrreldes 2024. aastaga 13% ja kulud (sh põhivara kulum) 2%.

Kontserni müügitulu suurenes 14%, mis saavutati suures osas tänu lennundustulude kasvule, sh

lennundusjulgestustasu kehtestamisele. Intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum

(EBITDA) oli 24,8 miljonit eurot ja see kasvas võrreldes 2024. aastaga 26%. Puhaskasum oli

13,2 miljonit eurot ja see kasvas 12,7 miljonit eurot võrreldes eelmise aasta 0,5 miljoni euroga.

2024. aasta kasum oli olnud erakorraliselt väike seoses regionaalsete lennujaamade varade

allahindluse ja dividendi tulumaksu kuluga.

Regionaalsed lennujaamad on kahjumis, sest tegevuse sihtfinantseering ei kata kulusid. Aastal

2025 vähenes riigi sihtfinantseering 5% võrra, 2026. aastal väheneb 3% võrra ja 2027. aastal 2%

võrra. See tähendab, et kahjum regionaalsete lennujaamade käitamisest lähiaastatel süveneb ja

vajadus Tallinna tulude arvelt katta regionaalsete lennujaamade kulusid suureneb, mis ei ole

pikaajaliselt jätkusuutlik kuna teeb Tallinnast ja Tallinna lendamise kallimaks. Kulud on viidud

miinimumini ning täiendavaid kulukärpeid on võimalik teha vaid kui mõne regionaalse

lennujaama sulgemisega. Kuna tegemist on regionaalpoliitilise otsusega, ootame omanikult

suunist 2026. aasta jooksul.

2025. aastal olid äritegevuse rahavood 25,7 miljonit eurot ja EBITDA 24,8 miljonit eurot.

Investeerimistegevuse rahavood olid investeeringutega seoses –37,4 miljonit eurot ning

finantseerimistegevuse rahavood tulenevalt saadud laenudest ja laenude tagasimaksetest.

Ettevõte investeeris 2025. aasta eelarve ja 2025.–2030. aasta finantsplaani alusel. Kokku tehti

2025. aastal investeeringuid summas 43,7 miljonit eurot (2024. a 28,6 mln eurot; kasv 53% ehk

15,1 mln eurot). Tallinna lennujaama investeeriti 21,9 miljonit eurot ja regionaalsetesse

lennujaamadesse 0,4 miljonit eurot. AS Airport City investeeris 20,7 miljonit eurot, AS Tallinn

Airport GH investeeris 0,7 miljonit eurot.

Suurimad investeerimisprojektid olid Tallinna lennujaamas lennukikütuse terminalide ehitus,

K- perrooni laiendamine, lõunaalale pääsla ja autoparkla ehitamine ning reisiterminali laienduse

projekteerimine. Regionaalsete lennujaamade puhul olid suurimad investeeringud Kärdla

lennujaama reisiterminali rekonstrueerimine (jätkub 2026. a), Tartu lennujaama

soojavarustussüsteemi arenduse esimese etapiga jätkamine ja Ruhnus reisijate teenindamiseks

mõeldud hoone rekonstrueerimine. Airport City ärilinnakusse kerkis 2025. aastal kolm (3)

hoonet: FedEx Express Estonia lennukaubaterminal, DHL Express Estonia lennu- ja

maanteekaubaterminal ning lennukihooldusangaaride kompleks.

2025. aastal kinnitati Tallinna reisiterminali laiendamise äriplaan.

Lõppenud aastal asutas ettevõte koostöös AS-iga Eesti Varude Keskus tütarettevõte AS Airport

Fuel Terminal. Ettevõte hakkab Tallinna lennujaamas tegelema lennukikütuse taristu arendamise

ja haldamise, lennukikütuse hoiuteenuse osutamise ning lennukikütuse turu korraldamisega.

3

2025. aastal maksis emaettevõte omanikule esimest korda ajaloos dividende summas 4,4 miljonit

eurot.

Ettevõte saavutas süsinikneutraalsuse vähendades CO2 heidet võrreldes 2018. aastaga 96%.

Juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimine

Tallinna Lennujaam tegutseb ettevõtte põhikirja ja riiklike õigusaktide alusel ning järgib riigile

kuuluvale äriühingule kohaseid hea ühingujuhtimise põhimõtteid. Omanik ootab, et kontsern

oleks eeskujuks juhtimise, vastutustundliku tegutsemise ja ärikultuuri poolest, mistõttu on

vastutustundlikud juhtimispõhimõtted lõimitud igapäevasesse tegevusse, strateegiasse ja

juhtimisse.

Juhatus teeb otsuseid kontserni ja aktsionäri huvidest lähtuvalt, tagades jätkusuutliku arengu ning

toimiva riskijuhtimise ja sisekontrolli. Ettevõte keskendub keskkonnamõju vähendamisele ja

ühiskondliku mõju teadvustamisele ning kasutab ühtseid juhtimispõhimõtteid ja integreeritud

juhtimissüsteemi.

Ettevõtte jaoks on oluline:

• Ohutusjuhtimine – eesmärk on tagada turvaline ja õnnetusi ennetav tegevus.

• Riskijuhtimine – riskide tuvastamine, hindamine ja ohjamine.

• Kvaliteedi- ja vastavusjuhtimine – strateegiline areng, sertifikaatide olemasolu, pidev

parendamine ja kvaliteedistandardite täitmine.

• Teenusepõhine juhtimine – keskendumine kliendiväärtusele ja tulemuslikkusele.

• Tulemusjuhtimine – süsteemsete mõõdikutega tulemuste regulaarne jälgimine.

Aruandlus tugineb IFRS põhimõtetele, aruandeid kontrollivad audiitor ja nõukogu ning

kvartaliaruanded avalikustatakse avalikult. Kontsernis kehtivad ühtsed ärieetika reeglid ja

kohustuslik koolitus, rõhutades eetilist, vastutustundlikku ja seaduskuulekalt tegutsemist. Kehtib

nulltolerants korruptsiooni suhtes, nõukogu ja juhatuse liikmed deklareerivad seotud isikuid ning

audiitor teostab vastavad kontrollid.

Ettevõte väärtustab ausat konkurentsi, avatud kommunikatsiooni ning vastutust klientide,

kogukonna ja partnerite ees. Töötajaid koheldakse võrdselt sõltumata isikuomadustest ning sama

põhimõte kehtib ka partnerlussuhetes. Rikkumistest teatamiseks on loodud anonüümsust tagav

vihjeliin, mida haldab väline siseaudiitor.

Kontserni põhi- ja tugiteenused on sertifitseeritud ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015 standardite

alusel. AS-il Tallinna Lennujaam on lennuväljade sertifikaatidega seonduvalt kohustus tagada

määruste (EL) nr 139/2014, nr 2017/373 ja Part-IS vastavus. 2025. aasta lõpus läbis Tallinna

4

lennujaam edukalt infoturbe juhtimissüsteemi sertifitseerimisauditi vastavuse hindamiseks

ISO 27001 nõuetele.

Vastavusriski juhtimiseks kontrollib ettevõte oma tegevust regulaarselt siseauditite ja

vastavushindamiste kaudu. Lisaks tehakse finantssiseaudiitori poolt auditikomitee kinnitatud

auditiplaani alusel siseauditeid.

Kontserni ettevõtete tegevust hindavad lepingute vastu välised osapooled, sh lennufirmad .

Aastal 2025 tehti kokku 98 auditit sh 67 välisauditit ja 31 siseauditit. Transpordiamet viis läbi 22

auditit, millest 16 olid seotud lennuvälja sertifikaatidega ja kuus (6) lennundusjulgestusega.

Tallinn Airport GH osas viisid lennufirmad läbi kokku 30 auditit. Vastavuse siseaudititest enim

tehti tööohutuse osas ehk kokku 18 auditit. Finantssiseaudiitor viis läbi kogu kontserni osas

tulude auditi koos järelauditiga, korraldas pettuste tuvastamise töötoad, millele järgnes pettuste

fookusega hangete kontroll ja ostuprotsessi efektiivsuse hindamine.

II Juhtorganite koosseis, tegevus ja tasustamine

Juhatuse koosseis ja makstud tasud

Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt 5 aastaks.

Juhatuse esimehe määrab nõukogu. 2025. aastal oli juhatuse esimeheks Riivo Tuvike (volitused

kehtivad kuni 31.05.2029) ja liikmeteks Anneli Turkin (volitused kehtivad kuni 31.03.2029),

Katrin Hagel (volitused kehtivad kuni 31.05.2028) ja Eero Pärgmäe (volitused kehtivad kuni

31.05.2027) .

Juhatuse liikmetele 2025. aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma (eurodes) on toodud

järgnevas tabelis:

Nimi Juhatuse liikme

tasu

Juhatuse liikme

tulemustasu Periood KOKKU

Riivo Tuvike 140 875 39 963 01.01.2025-

31.12.2025

180 838

Anneli Turkin 124 015 31 003 01.01.2025-

31.12.2025

155 018

Eero Pärgmäe 97 874 24 476 01.01.2025-

31.12.2025

122 350

Katrin Hagel 98 585 24 476 01.01.2025-

31.12.2025

123 061

KOKKU 461 349 119 918 581 267

Juhatuse liikmete tulemustasu eesmärgid olid kinnitatud ettevõtte nõukogu 10.02.2025 otsusega.

5

Nõukogu koosseis, makstud tasud ja tegevus

Põhikirja kohaselt on nõukogul kuni 5 liiget, kes valitakse üldkoosoleku poolt 3 aastaks. 2025.

aastal oli nõukogu esimeheks André Küüsvek (volitused kehtivad kuni 10.03.2027) ja liikmeteks

Anne Samlik (volitused kehtivad kuni 17.08.2026), Dr. Michael Antonius Kerkloh (volitused

kehtivad kuni 15.09.2027), Jaak Viilipus (volitused kehtisid kuni 08.06.2025), Tarmo Karotam

(volitused kehtivad kuni 17.08.2026), Kaidi Katus (volitused kehtivad kuni 07.06.2028).

Nõukogu liikmetele 2025. aasta jooksul välja makstud tasude brutosumma (eurodes) on toodud

järgnevas tabelis:

Nimi Tasu liik Summa Periood

André Küüsvek Nõukogu esimehe tasu 13 500 01.01.2025-31.12.2025

Anne Samlik Nõukogu liikme tasu 7 500 01.01.2025-31.12.2025

Dr. Michael

Antonius Kerkloh Nõukogu liikme tasu 7 500 01.01.2025-31.12.2025

Jaak Viilipus Nõukogu liikme tasu 3 197 01.01.2025-08.06.2025

Tarmo Karotam Nõukogu liikme tasu 7 500 01.01.2025-31.12.2025

Kaidi Katus Nõukogu liikme tasu 4 303 08.06.2025-31.12.2025

KOKKU 43 500

Aasta jooksul toimus 8 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti vastu 2 otsust koosolekut kokku

kutsumata.

Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate aktsiaseltsi ning tema tütarettevõtete

tegevustest ja majandustulemustest, mis võimaldab nõukogul olla pidevalt kursis aktsiaseltsi

tulemustega, et vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta.

6

28.03.2025 kinnitas nõukogu ASi Tallinna Lennujaam 2024. a auditeeritud majandusaasta

aruande ja 2024. a nõukogu tegevusaruande ühehäälselt. Aruanded otsustati ühehäälselt esitada

üldkoosolekule kinnitamiseks. Vastavalt nõukogu 02.12.2024 otsusele on nõukogu ülesanne

kinnitada kõik ettevõtte investeeringud, mille maksumus on üks miljon ja enam eurot. Eelnevast

tulenevalt kinnitas nõukogu 2025. aastal Reisiterminali laienduse äriplaani, Lõunaala pääsla ja

GH kompleksi rajamise; iseteeninduse (self bag-drop) projekti ning akupõhiste

energiasalvestussüsteemi (BESS) lahenduste projekti.

Nõukogu tavapärase tegevuse taustal saab 31.12.2025 lõppenud majandusaastast veel esile tõsta:

• 2025. aasta eesmärkide täitmise kinnitamise;

• tütarettevõttele AS Airport City täiendava laenu andmise;

• tütarettevõtte AS Airport City projektide finantseerimise lahenduste teadmiseks võtmine

koos NIB ja EIB kovenantide muudatustega;

• ülevaade ettevõtte riskidest ning riskijuhtimisest;

• ASi Tallinna Lennujaam poolt rajatava kütuseterminali isikliku kasutusõiguse seadmine

ASile Airport Fuel Terminal;

• Ülevaade ASile Airport Fuel Terminali asutamisest;

• struktuuri muudatused (VIP liikumine tütarettevõtte ASi Tallinn Airport GH alla);

• arutelu siseauditi funktsioonide lahendamise alternatiivide teemal;

• ülevaade lennufirmade võimalikust mõjust ettevõtte majandustulemustele;

• 2030 strateegia ülevaatus koos KPI-iga.

05.12.2025 kiitis nõukogu heaks ASi Tallinna Lennujaam juhatuse poolt esitatud kontserni

2026. aasta eelarve ning finantsplaani aastateks 2026–2030.

Nõukogu tööd kajastavad nõukogu koosolekute protokollid.

Auditikomitee koosseis ja tegevus

Nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille ülesandeks on nõukogu toetamine

raamatupidamise, välisauditi, riskijuhtimise, sisekontrolli ja siseauditi, järelevalve teostamise ja

eelarve koostamise valdkonnas ning äriühingu tegevuse seaduslikkuse osas.

2025. aastal oli auditikomitee esimeheks Tarmo Karotam (volitused kehtivad kuni 17.08.2026)

ja liikmeteks Jaak Viilipus (volitused kehtisid kuni 08.06.2025 ), Piret Kübbar (volitused

kehtivad kuni 23.08.2026 ), Kaidi Katus (volitused kehtivad kuni 07.06.2028 ).

Auditikomitee kogunes 6 korral.

7

Kinnitati siseauditi tööplaan, vaadati läbi 2025. aastal toimunud seired, auditid ja

vastavuskontrollid. Vaadati üle ja kiideti heaks lennujaama 2024. aasta majandusaasta aruanne,

ning võeti teadmiseks 2025. aasta aruande vaheauditi tulemustega. Võeti teadmiseks

lennuohutuse, lennundusjulgestuse, tööohutuse ja infoturbe I poolaasta kokkuvõtted. Arutati

siseaudiitori teenusega seonduvat. Auditikomitee ettepanekul jätkatakse teenuse sisseostmist

uuel hankelepingu perioodil. Kuulati siseaudiitori tulude auditi kokkuvõtet ja ettevõttepoolset

tegevusplaani leidude lahendamiseks. Anti tagasiside ja sisend finantsaudiitori ja siseaudiitori

hankele.

III Ülevaade omaniku ootustega kehtestatud eesmärkide täitmisest

2025. aastal lähtus äriühing omaniku ootuste dokumendist, mis oli kinnitatud 03.03.2023.a.

Omaniku ootus Ettevõtte strateegiline

eesmärk KPI Sihttase 2025 Tegelik 2025 1. Lennuliikluse

tagamine ja

suurendamine,

kvaliteedi tõstmine

Hoiame kõrget kliendi

(reisija, lennufirma,

partner) rahulolu Airport Quality Service

kvartaalne üldrahulolu 4,5 4,49*

Hoiame kõrget kliendi

(reisija, lennufirma,

partner) rahulolu Väljuvate lendude

punktuaalsus OTP 98% 98%

Proaktiivne koostöö

lennufirmadega, et

kindlustada

pikaajalised suhted,

pakkudes efektiivseid

lahendusi. GH turuosa regulaar ja

tšarterliinide osas 75% 100%

2. Ettevõtte tegevus on

äriliselt kasumlik ja

efektiivne

Lennuliikluse hoidmist

ja kasvu toetav

hinnastamine ning

müügi- ja

turundustegevused Tallinna lennujaama

reisijate arv, miljonites 3,6 miljonit 3,49 miljonit

Lennuliikluse hoidmist

ja kasvu toetav

hinnastamine ning

müügi- ja

turundustegevused Grupi müügikäive milj.

eurodes 74 mln eurot 73,2 mln eurot

Lennuliikluse hoidmist

ja kasvu toetav

hinnastamine ning

müügi- ja

turundustegevused EBITDA % 33% 34% 3. Jätkusuutlik ja

vastutustundlik

toimimine (ohutus ja

keskkonnasõbralikkus)

Arendame taristut, mis

on nõuetele vastav ja

toetab reisijate

läbilaskevõime kasvu

Tallinna reisiterminali

projekti progress ja

iseteeninduslahenduste

progress

Projekteerimine

lõpetatud, ehitus

alanud

Projekteerimine

lõpetatud, ehitus

alanud

Töötame

digitaliseerimise,

automatiseerimise ja

tehisaru

AI tehnoloogia

kasutuselevõtu

progress 10% 13%

8

rakendamisega, et

suurendada efektiivsust

ja hoida kokku kulusid

põhiprotsesside

toetajana %

Töötame

digitaliseerimise,

automatiseerimise ja

tehisaru

rakendamisega, et

suurendada efektiivsust

ja hoida kokku kulusid

AI tehnoloogia

kasutuselevõtu

progress MS Copilot

testimisel MS Copilot

kasutusele võetud

Hoiame kõrget välist

tööandja atraktiivsust ja

loome atraktiivse

töötajakogemuse.

Arendame

tulevikupädevusi oma

töötajates. Tööandja kuvand

TOP5 tööandjate

maineuuringus

(Kantar)

TOP 1 tööandjate

maineuuringus

(Kantar)

Hoiame kõrget välist

tööandja atraktiivsust ja

loome atraktiivse

töötajakogemuse.

Arendame

tulevikupädevusi oma

töötajates.

Töötajate

rahuloluindeks aastane

(TRIM) 65 58

Juhime tagades

vastavuse ning lähtudes

ESG (kestlik) ja

riskipõhise toimimise

põhimõtetest .

Kliimaneutraalne

lennujaama ja progress

ACA 5 leveli suunas

ACA 3+ tase,

süsinikneutraalne

lennujaam

ACA 3+ tase,

süsinikneutraalne

lennujaam

4. Regionaalsed

lennujaamad

Majandame

regionaalseid

lennujaamu

kulutõhusalt, järgides

sertifikaadi ja

õigusnõudeid. Otsime

lisatulusid.

Sihtotstarbeline toetus

ei kata nende

käitamiseks vajalikke

kulusid ja

investeeringuid ning

lennujaamade osaline

sulgemine ei too kaasa

kulude kokkuhoidu. Regionaalsete

lennujaamade tulem -577 tuhat eurot -688 tuhat eurot

5. Lennujaama linnaku

arendus

Müüme kasumlikult

konkreetsele kliendile

kohandatud kinnisvara

läbi atraktiivse

väärtuspakkumise. Üüritulu milj. eurodes

aastas 3,9 mln eurot 4 mln eurot

Müüme kasumlikult

konkreetsele kliendile

kohandatud kinnisvara

läbi atraktiivse

väärtuspakkumise. Uute projektide

progress 1 uus leping 2 lepingut

allkirjastatud

9

Omaniku seatud finantseesmärkide täitmise ülevaade

Eesmärk KPI Tegelik 2024 Sihttase 2025 Tegelik 2025

Kasumlikkus EBITDA % 31% 33% 34%

Konservatiivsus

Investeeringud peab olema

võimalik katta äriühingu

põhitegevuse

rahavoogudest (vajadusel

laenukapitali kaasates)

ning riik reeglina