Majandusaasta aruande kinnitamine

AINUAKTSIONÄRI OTSUS

Tallinn 08.04.2026 nr 1-3/26/7

LENNULIIKLUSTEENINDUSE AKTSIASELTS

Registrikood: 10341618

Aadress: Kanali põik 3, 10112, Rae küla, Rae vald, Eesti Vabariik

Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik

Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – taristuminister

Häälte arv: 1 011 294

Lennuliiklusteeninduse AS 2025. aasta

majandusaasta aruande kinnitamine

Tutvunud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruandega, kasumi jaotamise

ettepanekuga, audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruand ega ning lähtudes äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust:

1. Kinnitada 2025. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus.

2. Kinnitada 2025. aasta puhaskasum summas 32 513 758 eurot ja jaotada puhaskasum järgmiselt:

(i) kanda 2025. majandusaasta kasum summas 32 513 758 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumiks;

(ii) moodustada eelmiste perioodide jaotamata kasumist reservkapital summas 691 672 eurot;

(iii) maksta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendidena

riigieelarvesse 21 761 000 eurot.

3. Otsusepunktis 2 nimetatud kasumi jaotamise otsus jõustub tingimusel, et Vabariigi

Valitsus kinnitab dividendide summad 2026. aastaks ainuaktsionäri poolt vastu võetud

otsusega samadel tingimustel.

4. Maksta dividendidena välja 21 761 000 eurot 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse poolt korralduse vastuvõtmisest, millega kinnitatakse dividendisummad 2026. aastaks.

5. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta 2025. aastal on väga hea.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Lisad:

1. Lennuliiklusteeninduse AS 2025. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus.

2. Audiitori märgukiri 2025. majandusaasta korruptsiooniohtu ennetavate meetmete

rakendamise kohta.

3. Nõukogu tegevuse ülevaade 2025. aasta majandusaasta aruande juurde.

Saata: Lennuliiklusteeninduse AS, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Kuldar Väärsi,

Taivo Linnamägi, Sven Kirsipuu

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 1

MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

'

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 2

LENNULIIKLUSTEENINDUSE AKTSIASELTS MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025 ÜLDINE TEAVE JA KONTAKTID Ärinimi: Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts

Äriregistri kood: 10341618

Põhitegevusala: aeronavigatsiooniteenuste

osutamine

Aadress: Kanali põik 3

Rae küla, Rae vald

Harjumaa 10112

Telefon: +372 671 0250

E-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.eans.ee

Aruandeperiood: 01.01.2025–31.12.2025

Audiitor: KPMG Baltics OÜ

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 3

SISUKORD

1. Tegevjuhi pöördumine _________________________________________________________ 5

2. Ülevaade ettevõttest ___________________________________________________________ 6

2.1. Lennuliiklusteeninduse strateegiline raamistik ___________________________________ 8

2.2. Strateegia 2025–2029 ______________________________________________________ 9

2.3. Ettevõtte juhtimine ________________________________________________________ 11

2.4. Euroopa Liidu ülesed eesmärgid aeronavigatsiooniteenuste osutamisel ______________ 15

3. Turuülevaade ja lennuliikluse maht ______________________________________________ 16

4. Majandustulemused __________________________________________________________ 21

5. Teenused ja valdkonnad _______________________________________________________ 30

5.1. Lennuohutus ja kvaliteet ___________________________________________________ 30

5.2. Lennujuhtimisosakonna tegevus ja arengusuunad _______________________________ 32

5.3. Lennundusteabe osakond __________________________________________________ 33

5.4. Tehnoloogia osakond _____________________________________________________ 34

5.5. Arendusosakond _________________________________________________________ 35

6. Kestlikkus lennuliiklusteeninduses ______________________________________________ 38

6.1. Meie töötajad ja ühiskondlik panus ___________________________________________ 43

6.2. Vastutustundlik juhtimine ___________________________________________________ 46

7. Raamatupidamise aastaaruanne ________________________________________________ 48

7.1. Finantsseisundi aruanne ___________________________________________________ 48

7.2. Koondkasumiaruanne _____________________________________________________ 49

7.3. Rahavoogude aruanne ____________________________________________________ 50

7.4. Omakapitali muutuste aruanne ______________________________________________ 51

8. Raamatupidamise aastaaruande lisad ____________________________________________ 52

Lisa 1. Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ja hindamisalused _____ 52

Lisa 2. Raha ja raha ekvivalendid _________________________________________________ 62

Lisa 3. Lühiajalised finantsinvesteeringud _________________________________________ 63

Lisa 4. Finantsinstrumendid _____________________________________________________ 64

Lisa 5. Nõuded ostjate vastu ____________________________________________________ 65

Lisa 6. Muud nõuded ja ettemaksed ______________________________________________ 66

Lisa 7. Põhivara _______________________________________________________________ 67

Lisa 8. Võlakohustused _________________________________________________________ 69

Lisa 9. Võlad töövõtjatele _______________________________________________________ 71

Lisa 10. Muud lühiajalised kohustused _____________________________________________ 72

Lisa 11. Omakapital _____________________________________________________________ 73

Lisa 12. Müügitulu põhitegevusest ________________________________________________ 74

Lisa 13. Tööjõukulud ____________________________________________________________ 75

Lisa 14. Kaubad, toore, materjal ja teenused ________________________________________ 76

Lisa 15. Mitmesugused tegevuskulud ______________________________________________ 77

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 4

Lisa 16. Tulumaks ______________________________________________________________ 78

Lisa 17. Sihtfinantseerimine ______________________________________________________ 79

Lisa 18. Tehingud seotud pooltega ________________________________________________ 80

Lisa 19. Olulised juhtkonna otsused ja hinnangud ___________________________________ 81

Lisa 20. Finantsriskide juhtimine __________________________________________________ 82

9. Kasumi jaotamise ettepanek ____________________________________________________ 87

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 5

1. TEGEVJUHI PÖÖRDUMINE

Hea lugeja

2025. aasta oli Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi jaoks üks edukamaid – aasta, kus tegime õigeid asju

õigel ajal. Lennuliikluse tagasihoidlik, kuid stabiilne kasv ja planeeritust suuremad õhusõidukid tõid

kaasa tugeva finantstulemuse, mis taastab kindlalt meie varasema positsiooni ja loob tugeva aluse

järgmisteks sammudeks.

Edu ei tulnud iseenesest, seda aitasid luua Lennuliiklusteeninduse inimesed: lennujuhid, insenerid,

lennundusinformaatorid, tugitiimid ja partnerid nii Eestis kui mujal maailmas. Meid ühendab ühine hoiak:

vastutus, pühendumus ja professionaalsus. Just seetõttu suutsime ka 2025. aastal tagada kõrge

ohutustaseme ning Eesti õhuruumis ei toimunud ühtegi tõsist ohutusjuhtumit.

Aasta olulisemate arengute hulka kuulusid FINEST programmi uue etapi käivitamine, seireahela

uuendamine läbi projekti TUULIK ning ettevalmistused uue lennujuhtimissüsteemi TopSky One

kasutuselevõtuks. Samal ajal jätkus digitaliseerimine SWIM-teenuste, digitorni kontseptsiooni ja U-

space’i ettevalmistustega. Need on investeeringud, mis muudavad meid tulevikus veel paindlikumaks ja tehnoloogiliselt konkurentsivõimelisemaks.

Meie tugevus peitub meie inimestes. 2025. aastal kasvas meeskonna ühtsus ja töörahulolu, väärtustest

„julgen hoolida“, „minust sõltub“, „koos kaugemale“ ja „alati ohutult“ sai igapäevase töö loomulik osa. Need väärtused on meie kultuuri alus.

Ka 2026. aasta ei saa olema lihtne, kuid see saab olema tähenduslik. Me liigume edasi FINESTiga,

arendame tehnoloogiat ja protsesse, investeerime targalt ning valmistume teenuste osutamiseks üha

rahvusvahelisemal tasandil. Me jätkame lennukalt, kuid alati ohutult.

Aitäh teile kõigile pühendumise, professionaalsuse ja hoolimise eest. Koos oleme loonud meeskonna,

kellele kliendid saavad alati kindlad olla. Võtame kindluse ja ühise energia kaasa ka sellesse aastasse.

Koos turvalisema taeva nimel.

Ivar Värk

tegevjuht, juhatuse esimees

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 6

2. ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi „Lennuliiklusteenindus“ või „ettevõte“) on uue põlvkonna lennujuhtimisteenuste pakkuja, mille peakontor asub Rae vallas Harjumaal.

Lennuliiklusteeninduse peamine tegevusvaldkond on mehitatud ja mehitamata lendudele ohutu,

digitaalse, keskkonnasäästliku ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise lennujuhtimisteenuse

pakkumine koos lennuliikluse korraldamisega ning rahvusliku kaitse vajaduste toetamine Eesti

õhuruumi suveräänsuse tagamisel.

Lennuliiklusteeninduse juhatus korraldab ettevõtte majandustegevust, pidades silmas kolme tähtsama

huvirühma põhiootusi:

• klientidele on oluline saada ohutut, kvaliteetset, sujuvat, paindlikku ja õiglase

hinnaga lennujuhtimisteenust koos lennuliikluse korraldamisega;

• omanikule on tähtis ettevõtte pikaajaline ja kasumlik toimimine, tagades nõutud

omakapitali tootlikkuse;

• personali huvi on teha põnevat ja vajalikku tööd, sealjuures areneda ning saada töö

eest väärikat tasu.

Lennuliiklusteeninduse aktsiate omanik on Eesti Vabariik ja ettevõte kuulub kliimaministeeriumi

haldusalasse. Majandusaasta lõpu seisuga oli ettevõttes 210 töötajat.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 7

2025. aasta arvudes

Tallinna FIRi suurus

77 080 km²

Juhitud lende kokku

181 522 +3% 2025 vs. 2024

Sealhulgas ülelende kokku

135 705

+4% vs. 2024

Saabuvaid/lahkuvaid lende kokku

38 429

+1% vs. 2024

Kohalikke lende kokku 7 388

–13% vs. 2024

2025. aasta peamised finantsnäitajad

Müügitulu

62,1 mln €

+100% vs. 2024

Äritulu

62,4 mln €

+100% vs. 2024

Bilansimaht

70,2 mln €

+62% vs. 2024

Investeeringute maht

11,2 mln €

Kasum

32,5 mln €

Töötajate arv

210

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 8

2.1. Lennuliiklusteeninduse strateegiline raamistik

1. Missioon ja visioon

Missioon: turvaline ja nutikas teejuht Eesti ja

Euroopa taevas

Visioon: korraldame lennuliiklust globaalselt ja

sõltumata asukohast

2. Strateegilised eesmärgid

Ohutus

Ohutuse hoidmine ja

juhtumite ennetamine

Teenuse kvaliteet

Läbilaskevõime ja

klientide vajadustele

vastamine

Tõhusus

Ühikukulude

vähendamine ja

protsesside

täiustamine

Kestlikkus

Oma tegevuse kliima-

ja sotsiaalse mõjuga

arvestamine ning

tööheaolu tõstmine

3. Väärtused

Julgen hoolida

Hoolime endast

ja teistest

Minust sõltub

Meie tööl on tähendus

ja oleme lahendustele

orienteeritud

Koos kaugemale

Teeme koostööd

ühiste eesmärkide

nimel

Alati ohutult

Töötame

vastutustundlikult

ja järjepidevalt

4. Olulised partnerlused ja koostöö

FINEST

Piiriülese teenuse

osutamine Soome

Fintrafficuga

Digitaalne

tulevik

Mehitamata

lennuliikluskorraldus ja

digitornikeskus

Rahvusvaheline

võrgustik

Lennundus-

organisatsioonid ja

ettevõtted

Siseriiklik

koostöö

Lennundusvõrgustik

ning tsiviil-militaar

koostöö

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 9

2.2. Strateegia 2025–2029

TURVALINE JA NUTIKAS TEEJUHT EESTI JA EUROOPA TAEVAS

Lennuliiklusteeninduse strateegia 2025–2029 keskendub turvalise ja nutika teejuhi rollile Eesti ja

Euroopa taevas. Strateegia alus on regulatiivne ja majanduslik keskkond, rahvusvaheline koostöö ning

omaniku ja kliendi ootused.

Strateegia on jagatud nelja tulemusvaldkonda: ohutus, teenuse kvaliteet, tõhusus ja kestlikkus.

Ohutuse strateegilised eesmärgid:

• hoiame saavutatud EL ohutusnõuete taset;

• hoiame meie poolt põhjustatud ohutusjuhtumite suhtarvu allpool kokkulepitud taset;

• hoiame meie poolt põhjustatud lennuliikluse korraldamise spetsiifiliste vahejuhtumite

suhtarvu allpool kokkulepitud taset;

• hoiame lennuvälja lennuinformatsiooniteenistuse spetsiifiliste vahejuhtumite sündmuste

arvu allpool kokkulepitud taset;

• teenuseid mõjutavaid infoturbe juhtumeid ei ole;

• tööga seotud õnnetusi ei ole.

Teenuse kvaliteedi strateegilised eesmärgid:

• tagame EL läbilaskevõime nõuetele vastava teenuse;

• jätkame CP1 nõuetele vastavusele viimisega;

• hakkame osutama teenust asukohast sõltumata;

• tagame õhuruumi paindliku kasutamise;

• tagame EL keskkonna nõuetele vastava teenuse;

• tagame teenuse osutamiseks vajalike pädevusnõuetega töötajate olemasolu;

• tagame teenuste toimepidevuse;

• tagame kliendile põhiteenuste kättesaadavuse;

• põhiteenused vastavad kokkulepitud tasemele;

• jätkame digitorni tehnoloogia kasutuselevõtuga regionaalsetel lennuväljadel.

Tõhususe strateegilised eesmärgid:

• hoiame teenuste ühikuhinnad võrreldavas grupis konkurentsivõimelised;

• tõstame protsesside küpsusastme taset;

• lihtsustame tehniliste süsteemide haldamist;

• parandame ettevõtte eesmärkide täitmise määra;

• jätkame töötajate järjepideva arendamisega;

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 10

• loome ja rakendame tehisintellekti kasutuselevõtu tegevuskava.

Kestlikkuse strateegilised eesmärgid:

• vähendame oma kliimamõju;

• oleme teadlikud kliimamuutusest ja arvestame sellega riskide juhtimisel;

• tõstame töötajate pühendumust ja rahulolu;

• tõstame juhtimiskvaliteeti;

• hoiame tööheaolu taset;

• arvestame oma tegevustes sotsiaalse mõjuga;

• tagame tuleviku järelkasvu;

• oleme eeskujuks heade juhtimistavadega;

• arendame ettevõtte kultuuri;

• arendame lennuliikluskorralduse valdkonda läbi rahvusvahelise ja siseriikliku koostöö.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 11

2.3. Ettevõtte juhtimine

Organisatsiooni struktuur

Lennuliiklusteeninduse juhtimisorganid on üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Igapäevategevust juhib

ettevõtte juhtkond.

Lennuliiklusteeninduse juhtimisstruktuur

NÕUKOGU

JUHATUSE ESIMEES / TEGEVJUHT

LENNUNDUS- TEAVE

LENNU- INFO

AIP, KAARDID & PROTSE-

DUURID

AIM TOOTE- OMANIK

KVALITEEDI- SPETSIALIST

TEHNOLOOGIA

PROJEKTI- JUHID

BAAS- TEENUSED

SUR

ATM

COM/NAV

HOOLDUS

TEHNILINE TUGI

SÜSTEEMI- ARHITEKT

INFOTURVE & JÄLGISTUS

HANKE- SPETSIALIST

TEHNILISE KVALITEEDI

SPETSIALIST

LENNU- JUHTIMINE

ACC

TWR/APP/ AFIS

KOOLITUS- JUHT

ATM TOOTE- OMANIK

REEGLITE & REGULAT- SIOONIDE HALDUR

FINANTS

LENNU- ANDMED

RAAMATU- PIDAMINE

KONTROL- LING

HALDUS

JÄTKU- SUUTLIKKUS

PERSONAL & TUGI-TEENUSED

BÜROO

JURISTID

KOMMUNI- KATSIOON

PERSONAL

OHUTUS JA KVALITEEDI OSAKOND

KVALITEET

OHUTUS

UURIJAD

ARENDUS

ARENDUS- JUHT

ARENDUSE PROJEKTI-

JUHT

MUUTATUSTE- KOORDI- NAATOR

ANALÜÜTIK

MEHITAMATA LENNUNDUSE SPETSIALIST

PROTSESSI- JUHT

AUDITIKOMMITEE

FUNKTSIOON

GRUPP

OSAKOND

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 12

Üldkoosolek  

Üldkoosolek on Lennuliiklusteeninduse kõrgeim juhtimisorgan, mille kaudu teostab riik oma aktsionäri

õigusi. Üldkoosolek kehtestab Lennuliiklusteenindusele omaniku ootused, millega määratakse

strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal. 

Üldkoosolek käib korraliselt koos üks kord aastas. Omanikku esindab üldkoosolekul taristuminister.  2025. aasta korraline üldkoosolek kinnitas 2024. aasta majandusaasta aruande, kinnitas Lennuliiklusteeninduse 2025–2026 majandusaasta audiitoriks audiitoräriühingu KPMG Baltics OÜ ning

kinnitas 2024. aasta puhaskasumi ja otsustas kasumi jaotamise.

Nõukogu  

Nõukogu planeerib Lennuliiklusteeninduse tegevust, korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet juha-

tuse tegevuse üle. Nõukogu kinnitab Lennuliiklusteeninduse strateegilised eesmärgid ja äriplaani, seal- hulgas finantsplaani ja aastaeelarve ning jälgib juhatuse tegevust nende elluviimisel. Samuti annab nõu- kogu juhatusele korraldusi ettevõtte sisekontrollisüsteemi tagamiseks ja nõusolekuid tehinguteks, mis ei

kuulu igapäevase majandustegevuse. Lennuliiklusteeninduse nõukogu koosneb põhikirja alusel 3–6

liikmest. 

Liikmete määramisel lähtutakse riigi osalusega äriühingute nõukogude nimetamiskomitee ettepaneku-

test. Nõukogu liikmed määrab ametisse omaniku esindajana taristuminister.

Nõukogu liikme volitused kestavad kolm aastat. 2025. aastal jätkas nõukogu kolmeliikmelisena.

Nõukogu koosseis

Esimees

Liikmed

Kuldar Väärsi Taivo Linnamägi Sven Kirsipuu

Nõukogu kohtus 2025. aastal kuuel korral.

Nõukogu liikmete tasustamise korda reguleerib riigivaraseadus. Lennuliiklusteeninduse nõukogu liikme

tasu on 500 eurot kuus ja nõukogu esimehe tasu 1000 eurot kuus. Tasu makstakse nõukogu liikmele üks kord kuus. Nõukogu liikmele ei maksta tasu selle koosoleku toimumise kuu eest, mil ta nõukogu

otsuste vastuvõtmisel ei osalenud. Nõukogu liikmete tööjõukulud kokku olid 2025. aastal 26 188 eurot (2024. aastal 25 750 eurot). 

Lennuliiklusteeninduse nõukogu organ on auditikomitee. Nõukogu liikme auditikomitee tegevuses

osalemise eest makstakse komitee liikmele tasu, mis moodustab 25% nõukogu liikme tasust. Komitee

esimehe tasu võib moodustada kuni 37,5% nõukogu liikme tasust. Lahkumishüvitist ja teisi lisatasusid

peale tasu nõukogu organi tegevuses osalemise eest Lennuliiklusteeninduse nõukogu liikmetele ei

maksta. 

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 13

2025. aasta majandusaasta aruande koostamiseni ei ole Lennuliiklusteeninduse nõukogu liikmed teavitanud ettevõtjat ühestki teadaolevast huvide konfliktist. 

Auditikomitee  

Auditikomitee nõustab nõukogu järelevalveküsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise,

välisauditi, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse

monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise korral.

Esimees

Liikmed

Sven Kirsipuu Taivo Linnamägi Andres Uusma

2025. aastal toimus viis auditikomitee koosolekut. Vaadati üle ja kiideti heaks 2024. aasta majandusaasta aruanne. Koosolekutel käsitleti ettevõtte vahearuandeid, investeeringute kava, sise- ja

välisauditite käigus tehtud tähelepanekuid ja soovitusi, uuendati auditikomitee töökord ning esitati

tulemused ettevõtte nõukogule.

Juhatus

Lennuliiklusteeninduse igapäevase majandustegevuse eest vastutab juhatus, mille liikmed määrab

ametisse nõukogu.

2025. aastal jätkas juhatus kolmeliikmelisena.

Esimees

Liikmed

Ivar Värk

tugiteenused, arendus-,

tehnoloogia-, lennundusteabe-

ning ohutusvaldkond

Mihkel Haug

lennuliikluse

valdkond

Meelis Kruusmann

finantsvaldkond

2025. aastal toimus 25 juhatuse koosolekut.  

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 14

Lennuliiklusteeninduse juhatuse liikmetele tasuti 2025. aastal kokku 415 974 eurot. 2025. aasta majan-

dustulemuste eest makstava võimaliku tulemustasu otsustab nõukogu pärast 2025. aastaks seatud

eesmärkide täitmise hindamist.

Juhatuse liikmele makstava täiendava tasu ja lahkumishüvitise piirmäärad on sätestatud

riigivaraseaduses. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingu kohaselt juhatuse liikmele makstava täiendava tasu suurus ei tohi kokku ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu ning  juhatuse liikme tagasikutsumise korral makstakse juhatuse liikmele

lahkumishüvitist juhatuse liikme kolme kuu tasu ulatuses. Täiendava tasu määramine peab olema põhjendatud ning arvestama Lennuliiklusteeninduse puhul loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Lahkumishüvitist võib maksta üksnes juhatuse liikme tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne liikme

volituste tähtaja möödumist.

Juhtkond

Lennuliiklusteeninduse juhtkond on 8-liikmeline ning koosneb strateegiliste valdkondade juhtidest ja

juhatuse liikmetest.

Koosseis:

• Ivar Värk, juhatuse esimees

• Mihkel Haug, juhatuse liige, lennujuhtimise korraldamine

• Meelis Kruusmann, juhatuse liige, finantsjuhtimine, haldustegevused ja jätkusuutlikkus 

• Kristjan Telve, ohutus ja kvaliteet

• Chris-Helin Loik, personal ja tugiteenused

• Kalmer Sütt, lennundusteave

• Teve Rahula, arendus

• Imbi Kivi-Sild, tehnoloogia

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 15

2.4. Euroopa Liidu ülesed eesmärgid aeronavigatsiooniteenuste

osutamisel

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 549/2004 on sätestatud

raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks. Võttes arvesse komisjoni 11. veebruari 2019. aasta

rakendusmäärust (EL) 2019/317, millega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva algatuse raames

tulemuslikkuse kava ja tasude süsteem, kinnitab Euroopa Komisjon aeronavigatsiooniteenuste hinnad

ja määrab teenusepakkujatele tulemuslikkuse eesmärgid neljas põhivaldkonnas:

• ohutusjuhtimise tulemuslikkuse eesmärgid peavad vastama seatud kriteeriumitele;

• lennuliiklusele lubatud hilinemised peavad jääma kehtestatud piiridesse;

• lennumarsruudid peavad olema võimalikult lühikesed ja võimalikult piiramatud;

• marsruudi aeronavigatsioonitasuga seotud kulud peavad olema kehtestatud

maksimumtasemest väiksemad.

Lennuliiklusteeninduse peamiste tulemuslikkuse näitajate täitmine 2025. aastal

Tulemusvaldkond Mõõdik Eesmärk

2025

Saavutatud

2025

Ohutus Ohutusjuhtimise tulemuslikkuse eesmärgid väljendatuna rakendamise tasemena, mis ulatuvad EASA A-tasemest D-tasemeni

Ohutuspoliiti ka ja - eesmärgid

≥ C D

Ohutusriskid e juhtimine

≥ D D

Ohutuse tagamine

≥ C C

Ohutuse edendamine

≥ C C

Ohutusele keskenduv töökultuur

≥ C C

Läbilaskevõime Aeronavigatsiooniteenuste osutamisest tingitud marsruutlennu lennuliiklusvoo juhtimisest tingitud hilinemiste keskmine pikkus ühe lennu kohta minutites

≤ 0,06 0,01

Keskkonna- säästlikkus

Marsruutlennu horisontaalosa tegeliku trajektoori keskmine tõhusus protsentides

≤ 6,54 5,8

Kulutõhusus Kehtestatud marsruudi aeronavigatsiooni-teenuste kulude keskmine tegelik aastane muutus protsentides

≤ 5,1 11,8

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 16

3. TURUÜLEVAADE JA LENNULIIKLUSE MAHT

Turuülevaade Euroopas ja naaberriikides

2025. aastal teenindati Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu piirkonnas (Eurocontrol Network Manager

Area) ligikaudu 11,1 miljonit lendu, mis on 4% rohkem kui 2024. aastal. Sellega jõuti tagasi kriisieelsele

tasemele ning ületati napilt 2019. aasta liiklusmahud. Liiklusmahud olid kõige kõrgemad suveperioodil,

mil püstitati ka võrgustiku ajalooline ööpäevane lennurekord. Lennuliikluse voo juhtimise viivitused

(ATFM delays) vähenesid võrreldes eelmise aastaga keskmiselt 17% ning ulatusid keskmiselt 2,4

minutini lennu kohta, peamiselt tänu paremale koordinatsioonile sidusrühmade vahel ja soodsamatele

ilmastikuoludele. Sellest hoolimata avaldasid võrgustiku läbilaskevõimele jätkuvalt survet

personaliressursside nappus ning Ukraina sõjast tingitud õhuruumi piirangud.

Meie regioonis (Põhja-Euroopas ja Baltikumis) on lennuliikluse mahtude taastumine olnud jätkuvalt

aeglasem võrreldes Lõuna-Euroopaga. Kui Vahemere-äärsetes riikides ja Kesk-Euroopas on

täheldatud tugevat turistide voogu ning lennumahtude kasvu, siis meie piirkonnas mõjutavad liiklust

endiselt geopoliitilised pinged ja suletud õhuruumid, mis on hoidnud lendude arvu kasvu

tagasihoidlikumana. Teenindasime 2025. aastal Eestis 3% rohkem lende kui eelneval aastal, mis on

mõõdukas kasv. Samas teenindasime võrreldes kriisieelse 2019. aastaga 23% vähem lende. Suurema

osa ehk 75% kogumahust moodustasid ülelennud. Finnair on endiselt suurim ülelendude tegija, kuid

nende maht vähenes võrreldes eelneva aastaga 17%. Samal ajal on Hiina päritolu operaatorid

näidanud märkimisväärset kasvu – nende lendude arv suurenes aastaga 48%. See näitab, et Hiina

lennunduse roll Euroopa-suunalises kauba- ja reisijateveos on kiiresti kasvamas. Olulise panuse

ülelendude kasvu andsid ka kaubalennud, mille maht suurenes 33%.

229

97 110

143 149

171 176 139

178

184 189

211 222

298

131 164

190 200 229

238

285

119 123

205 224

242 241

0

50

100

150

200

250

300

2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Lennuliikluse mahud (IFR) Baltimaades ja Soomes 2019–2025 (tuhandetes)

Eesti Leedu Läti Soome

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 17

Eesti lennuliikluse IFR-lendude mahuks kujunes 2025. aastal 176 tuhat lendu (võrreldes 2024. aastaga

kasv 5 tuhat lendu ehk +3%). Balti riikide ja Soome võrdluses näitas kõige suuremat kasvu

absoluutnumbrites Leedu, mille mahuks kujunes 222 tuhat lendu (võrreldes 2024. aastaga kasv 11

tuhat lendu ehk +5%). Läti lennuliikluse mahuks kujunes 2025. aastal 238 tuhat lendu (võrreldes 2024.

aastaga kasv 9 tuhat lendu ehk +4%). Soome lennuliikluse maht näitas ainsana negatiivset trendi, 2025.

aasta mahuks kujunes 241 tuhat lendu (võrreldes 2024. aastaga kahanemine 1 tuhat lendu ehk -1%).

Lennuliikluse maht Eestis

Eesti õhuruumis kasvas teenindatud lendude arv 2025. aastal kokku 3% (2024. aastal +13%). Arvestades nii instrumentaal- (IFR) kui ka visuaallennureeglite (VFR) alusel toimunud lendude mahtu,

teenindati kokku 182 tuhat lendu (2024. aastal 177 tuhat). Võrreldes varasema aastaga suurenes

ülelendude (2024. aastaga võrreldes +4%) ja saabuvate/lahkuvate lendude maht (2024. aastaga

võrreldes +1%), aga kohalikke lende teenindati vähem (2024. aastaga võrreldes -13%).

Teenindatud lendude mahust 75% moodustasid Eestist ülelennud, saabuvate/lahkuvate lendude

osakaal oli 21% ja kohaliku liikluse osa 4%.

113 130 136

33

38 3810

8 7156

177 182

0

40

80

120

160

200

2023 2024 2025

Teenindatud lendude arv 2023–2025 (tuhandetes)

Ülelennud Saabuvad/lahkuvad Kohalikud

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 18

Lennuliikluse mahud olid ainult 2025. aastal oktoobris madalamal tasemel kui aasta tagasi samal

perioodil. Protsentuaalselt näitasid aasta esimesed kuud suuremat kasvu, samuti oli aasta viimases

kvartalis lendude kasvumäär tõusvas trendis. Kõige tihedama liiklusega kuuks osutus august, mil

teenindati keskmiselt 598 lendu päevas. Tihedaima liiklusega päeval teenindati kokku 631 lendu.

72% 74% 75%

21% 22% 21%

6% 5% 4%

0%

25%

50%

75%

100%

2023 2024 2025

Teenindatud lendude jaotus 2023–2025 (protsentides)

Ülelennud Saabuvad/lahkuvad Kohalikud

-28% -30% -28% -28%

-23% -26%

-23% -18% -18% -18% -21% -19%

11% 6% 8%

3% 0% 0% 1% 2% 1% -1%

2% 4%

-100%

-80%

-60%

-40%

-20%

0%

20%

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Teenindatud lendude arv ja muutuse määr 2019, 2024 ja 2025

2019 2024 2025 muutus % 2025 vs. 2019 muutus % 2025 vs. 2024

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 19

Ülelendude maht kasvas 2024. aastaga võrreldes 4%. Ülelendude arvestuses oli ettevõtte suurim klient 2025. aastal endiselt Finnair (25% ülelendude koguarvust), millele järgnesid Air China (8%), China Eastern (6%), China Southern (5%) ja Aeroflot (5%).

Ülelennuliiklusest toimus 35% Soome suunas, 30% SRÜ riikide suunas, 30% Aasia/Okeaania suunas

ja 6% moodustasid muud sihtkohad.

40 33

10.2

10.5

4.8

7.7

1.7 7.3

6.4 6.5

0

10

20

30

40

50

60

70

2024 2025

5 suurimat ülelendajat-lennufirmat (tuhandetes)

Aeroflot

China Southern

China Eastern

Air China

Finnair

44%

28%

22%

4%2%

35%

30%

30%

4%2%

Ülelennuliikluse sihtkohtade jaotus 2024/2025

Soome

SRÜ Aasia ja Okeaania

Soome-Aasia/Okeaania

Muud

2024

2025

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 20

Võrreldes varasema aastaga kasvas saabuvate/lahkuvate lendude maht 2025. aastal 1% võrra. Saabuvate ja lahkuvate lendude mahu kiiremat kasvu takistas peamiselt Euroopa vedajate Ryanairi ja

Lufthansa lendude arvu vähenemine.

Viis lennuettevõtjat opereerisid kaks kolmandikku Eesti lennuväljadele ja lennuväljadelt toimunud

rahvusvahelistest lendudest. Ettevõtte suurim klient Tallinna Lennujaamas on endiselt Air Baltic, kellele

järgnesid Finnair, Scandinavian Airlines, Ryanair ja LOT. Eespool nimetatud lennuettevõtjate lennud

moodustasid vastavalt 25%, 20%, 9%, 7% ja 6% Eesti lennuväljadel opereeritud lendude koguarvust.

Tallinnasse ja Tallinnast teenindatud lendudest toimus 53% Euroopa, 24% Soome, 11% Vahemere ja

9% Rootsi suunas ning ülejäänud 2% teistes suundades.

9 10

7.2 7.7

3.4 3.4

3.9 2.7

2.3 2.3

0

5

10

15

20

25

30

2024 2025

5 suurima lennuettevõtja rahvusvaheliste lendude saabumised/väljumised (tuhandetes)

LOT

Ryanair

SAS

Finnair

Air Baltic

45%

24%

13%

11%

8%

53%

24%

11%

9% 2%

Tallinnasse ja Tallinnast lendude jaotus 2024/2025

Muu Euroopa

Soome

Vahemere piirkond

Rootsi

Muud

2024

2025

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 21

4. MAJANDUSTULEMUSED

Finantsnäitajad 2024–2025 (eurodes)

2025 2024

Müügitulu 62 095 536 30 981 344

Käibe muutus 100,4% 72,9%

EBITDA 38 933 882 10 598 816

Ärikasum 34 002 749 7 120 445

Maksueelne kasum 33 793 989 6 392 447

Puhaskasum 32 513 758 6 392 447

Puhaskasumi muutus 409% 309%

Müügitulu töötaja kohta 318 439 173 080

EBITDA marginaal 63% 34%

Maksueelse kasumi marginaal 54% 21%

Puhasrentaablus 52% 21%

Omakapitali osakaal 64% 39%

Omakapitali rentaablus (ROE) 105% 46%

Varade tootlus (ROA) 57% 17%

Maksevõime kordaja 3,8 1,6

Võlakordaja 0,4 0,6

Keskmine töötajate arv 195 179

EBITDA = kasum enne finantstulusid ja -kulusid, dividendide tulumaksu ning amortisatsiooni

EBITDA marginaal = EBITDA / müügitulu × 100% Maksueelse kasumi marginaal = maksueelne kasum / müügitulu × 100

Puhasrentaablus = puhaskasum / müügitulu × 100%

Müügitulu töötaja kohta = müügitulu / keskmine töötajate arv

Omakapitali osakaal = omakapital / bilansimaht × 100%

Omakapitali tootlus (ROE) = puhaskasum / keskmine omakapital × 100%

Varade tootlus (ROA) = puhaskasum / keskmine varade maht × 100%

Maksevõime kordaja = käibevarad / lühiajalised kohustused

Võlakordaja = kohustused kokku / bilansimaht

Keskmine töötajate arv = osalise- ja täistööajaga töötajate keskmine arv aastas

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 22

Tulemuslikkuse kava ja ühikuhinnad

Muudatused Lennuliiklusteeninduse navigatsiooniteenuste ühikuhindades

Aeronavigatsiooniteenuste tasude ühikumäärad arvutatakse kooskõlas Euroopa Komisjoni 11.

veebruari 2019. aasta rakendusmäärusega (EL) 2019/317, milles sätestatakse ühine

aeronavigatsioonitasude süsteem. Tasud korrigeeritakse ja kooskõlastatakse regulatsiooni alusel igal

aastal õhuruumi kasutajate esindajatega (IATA jt) laiendatud komitees.

Nimetatud määrusest lähtuvalt on 2025. ja 2026. aastal teenuste ühikumäärad märgatavalt kõrgemal

tasemel võrreldes tulemuslikkuse kava kolmanda perioodi aastatega 2020-2024. Teenuse hinna kasv

tuleneb eelmiste perioodide teenusühikute tegelikust väiksemast mahust võrreldes tulemuslikkuse kava

koostamisel ja hinna kujunemisel arvestatud liikluse mahuga ning sellele järgnenud liikluse mahuga

seotud hinnakorrektsioonist, mida rakendatakse vastavalt määrusega kehtestatud nn N+2 reeglile.

2023. aastast üle kantud liikluse mahu muutumisest ning liiklusriski ja kuluriski jagamise mehhanismi

rakendamisega seotud kohanduste mõjude tulemusena on ühikumäärad mainitud aastatel

märkimisväärselt kasvanud.

Marsruudi navigatsioonitasu ühikuhind oli 2025. aastal 86,88 eurot, aasta varem oli see 50,64 eurot.

Alates 1. jaanuarist 2026 on marsruudi navigatsioonitasu ühikuhind 88,87 eurot.

Terminali navigatsiooniteenuse ühikuhind oli 2025. aastal 289,6 eurot, aasta varem oli see 139,91

eurot. Alates 1. jaanuarist 2026 on terminali navigatsiooniteenuse ühikuhind 303,9 eurot.

Navigatsioonitasud perioodil 2022–2026

32.99 36.04 50.64

86.88 88.8790.72 108.47

139.91

289.60 303.90

0

50

100

150

200

250

300

350

2022 2023 2024 2025 2026

Navigatsioonitasud perioodil 2022–2026 (eurodes)

Marsruudi navigatsioonitasu ühikuhind Terminali navigatsioonitasu ühikuhind

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 23

Tulud ja kulud

Ettevõtte äritulud koosnevad müügitulust (st tulu aeronavigatsiooniteenuste osutamisest) ja muudest

ärituludest. Ettevõtte põhitegevuse tulu ehk tulud marsruudi ja terminali navigatsioonitasudest katavad

muuhulgas riigi kantud kulud aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks.

Lennuliiklusteeninduse 2025. aasta äritulud kokku olid 62,4 miljonit eurot (2024. aastal 31,2 miljonit

eurot), ettevõtte 2025. aasta müügitulu oli sealjuures 62,1 miljonit eurot (2024. aastal 30,9 miljonit

eurot), kasvades aastaga 100%. Müügitulude kasv on tingitud ülelennuliikluse mahu kasvust ning

teenusühiku hinna kasvust, mis on võrreldes varasema aastaga kõrgem.

Marsruudi navigatsiooniteenuse müügitulud moodustavad peamise osa müügituludest – 2025. aastal

90%. Marsruudi navigatsiooniteenuse tulu teeniti 2025. aastal võrreldes eelneva aastaga 100%

rohkem. Suurimaks marsruudi navigatsiooniteenuse müügituluga kliendiks kujunes Finnair (võrreldes

2024. aastaga +60%).

Terminali navigatsiooniteenuse tulu teeniti 2025. aastal võrreldes eelneva aastaga 105% rohkem.

Suurim marsruudi navigatsiooniteenuse müügituluga klient oli Air Baltic (võrreldes 2024. aastaga

+136%).

5 546 8 864

4 118

7 165 2 217

5 549

527

4 399

1 433

2 705

0

4 000

8 000

12 000

16 000

20 000

24 000

28 000

32 000

2024 2025

Marsruudi navigatsiooniteenuse viie põhikliendi tulu (tuhandetes eurodes)

Air Baltic

China Southern

China Eastern

Air China

Finnair

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 24

Ettevõtte ärikuludest moodustavad enamiku püsikulud. Ärikulud kasvasid 2025. aastal 18%, ulatudes

28,4 miljoni euroni (2024. aastal 24,1 miljonit eurot). Tööjõukulud moodustasid 2025. aastal kokku 17,2

miljonit eurot (2024. aastal 15,3 miljonit eurot) ja kasvasid võrreldes 2024. aastaga 13%. Põhivara

amortisatsioonikulud kasvasid aastaga 1 453 tuhat eurot (+42%), mitmesugused tegevuskulud

kasvasid aastaga 718 tuhat eurot (+37%) ning kaubad, toore, materjalid ja teenused kasvasid aastaga

147 tuhat eurot (+4%).

Finantstulud ja -kulud kokku olid 2025. aastal 209 tuhat eurot (2024. aastal 728 tuhat eurot).

739

1 743311

647

357

518

198

455

223

422

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

2024 2025

Terminali navigatsiooniteenuse viie põhikliendi tulu (tuhandetes eurodes)

Lufthansa

SAS

Ryanair

Finnair

Air Baltic

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 25

Kasumlikkus

Ettevõtte 2025. aasta EBITDA oli 38,9 miljonit eurot ehk 28,3 miljoni euro võrra rohkem kui eelmisel

aastal samal perioodil. Puhaskasum oli 2025. aastal 32,5 miljonit eurot, aasta varem oli kasum samal

perioodil 6,4 miljonit eurot.

1 945 2 662 3 452 3 599 3 478

4 931

15 250

17 168

30 981

62 096 31 246

62 363

24 125

28 361

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

2024 Tulud

2025 2024 Kulud

2025

Äritulud ja -kulud (tuhandetes eurodes)

Müügitulu

Muu äritulu

Tööjõukulud

Põhivara kulum

Kaubad, toore, materjal ja teenused

Muud tegevuskulud

10 599

38 934

6 392

32 514

0

10 000

20 000

30 000

40 000

2024 2025

EBITDA ja puhaskasum (tuhandetes eurodes)

EBITDA Kasum/kahjum

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 26

Investeeringud

2025. aastal investeeriti materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse kokku 11,1 miljonit eurot

(2024. aastal 1,1 miljonit eurot).

Lennuliiklusteeninduse varade maht oli aasta lõpu seisuga 70,2 miljonit eurot, suurenedes aasta

algusega võrreldes 26,9 miljoni euro võrra (+62%). Omakapital moodustas 44,9 miljonit eurot.

Majanduslik lisaväärtus

Majandustulemuste hindamise täiustamiseks kasutab ettevõtte juhatus majandusliku lisaväärtuse

mõõtmist. Kui tavaliselt piirdutakse kasumiaruande koostamisega ja selle põhjal hinnangute

andmisega, siis majandusliku lisaväärtuse arvestamisel võetakse arvesse ka omakapitali kasutamise

kulu. Majandusliku lisaväärtuse sisuks on omanikule üle tema nõutava taseme teenitud kasum:

majanduslik lisaväärtus = puhaskasum – omakapital × omakapitali hind

Arvestades ettevõtte riskitaset, maailma teiste teenuseosutajate omakapitali hinnana käsitletud

näitajaid ja omaniku seisukohti, on ettevõttes omakapitali nõutavaks tulumääraks tulemuslikkuse kava

neljandale perioodile arvestatud 7,3% (eelmisel tulemuslikkuse kava perioodil ehk 2019.–2024. aastal

samuti 7,3%).

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 27

Põhiteenuste kaupa kujunes majanduslik lisaväärtus alljärgnevalt:

2025

Marsruudi na- vigatsiooni- teenus

Terminali navigatsiooni- teenus

Muud teenu- sed

Kokku

Tulud 56 156 872 5 912 490 591 972 62 661 333

Ärikulud 23 452 210 4 895 534 12 809 28 360 552

Kapitaliga seotud kulud 2 131 554 523 708 2 194 2 657 456

Majanduslik lisaväärtus et- tevõtte tasandil

30 573 108 493 248 576 970 31 643 325

Riigi kulud 7 495 359 429 772 0 7 925 131

Majanduslik lisaväärtus riigi tasandil

23 077 749 63 476 576 970 23 718 195

2024

Marsruudi na- vigatsiooni- teenus

Terminali navigatsiooni- teenus

Muud teenu- sed

Kokku

Tulud 28 074 614 2 883 308 384 253 31 342 175

Ärikulud 20 593 451 3 523 240 8 557 24 125 248

Kapitaliga seotud kulud 1 538 221 275 495 3 396 1 817 112

Majanduslik lisaväärtus et- tevõtte tasandil

5 942 943 -915 428 372 300 5 399 815

Riigi kulud 7 636 584 400 155 0 8 036 739

Majanduslik lisaväärtus riigi tasandil

-1 693 641 -1 315 583 372 300 -2 636 924

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 28

2026. aasta väljavaated

2025. aastal teenindati Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu piirkonnas (Eurocontrol Network Manager

Area) ligikaudu 11,1 miljonit lendu, mis on 4% rohkem kui 2024. aastal. Sellega jõuti tagasi kriisieelsele

tasemele ning ületati napilt 2019. aasta liiklusmahud.

2025. aasta oktoobris uuendas Eurocontrol lennumahtude prognoose perioodiks 2026–2031.

Baasprognoosi kohaselt jätkub Euroopa lennuliikluses mõõdukas kasv aastatel 2026–2031 keskmiselt

2,2% aastas.

Eurocontroli Eesti IFR-lendude prognoosi kohaselt ulatub lendude arv 2026. aastal 186 tuhande

lennuni, mis on veidi kõrgem Statfori kevadprognoosis esitatud tasemest (185 tuhat IFR-lendu). Kuigi

lendude maht kasvab Eestis kiiremini kui Euroopas keskmiselt (2025–2031 keskmine aastane kasv

2,9%), ei saavuta Eesti lennuliikluse maht prognoosiperioodi jooksul 2019. aasta kriisieelse taset. Meie

regiooni lennundust mõjutab jätkuvalt kõige enam ja pikaajalisemalt Venemaa agressioon Ukraina

vastu ning sellest tulenevad vastastikku kehtestatud sanktsioonid.

11.1 11.7 12.2 12.7

13.1 13.5

13.8

5.0

6.2

9.2

10.1 10.7

11.1 11.4 11.7 11.9 12.1 12.3 12.5

11.0 11.2 11.2 11.2 11.2 11.2 11.1

4

6

8

10

12

14

16

2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031

Euroopa IFR lendude Statfor prognoos 2026-2031 (miljonit lendu)

Optimistlik Baas Pessimistlik 2019 tase

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 29

Hoolimata ebakindlast regionaalsest julgeolekukeskkonnast on 2026. aasta lennuliikluse väljavaated

mõõdukalt positiivsed. Kuigi mitmed Euroopa lennuettevõtjad vähendasid 2025. aastal lennumahtusid

ning siseriikliku lennuliikluse osas ei ole märgatavaid muutusi, toetavad kogumahu kasvu eelkõige

ülelennud, mis moodustavad ligikaudu kolm neljandikku kogu lennuliiklusest.

Eriti oluliseks on kujunenud Aasia-suunaline liiklus ning kaubalendude kasv, mis kinnitab Eesti

õhuruumi strateegilist rolli Euroopa ja Aasia vahelises lennukoridoris. Tallinna Lennujaama reisijate

arvu suurenemine viitab lennukite paremale täituvusele ja suuremate õhusõidukite kasutuselevõtule.

Tallinna Lennujaam teeb tõsiseid jõupingutusi uute liinide avamiseks ja loodame, et lähiajal taastub

kasv ka siia saabuvate ja siit väljuvate rahvusvaheliste liinilendude arvus.

Eesti õhuruumi tähtsus rahvusvaheliste kaubalendude ja pikamaareiside koridorina on jätkuvalt

tugevnemas. 2026. aastal valmistume teenuste osutamiseks üha rahvusvahelisemas ja muutlikumas

tegevuskeskkonnas ning eeldame tugevat finantsaastat.

178 191

200 208

214 220 225

97

110

143 149

171 178

186 190 194 197 200 202

177 181 180 180 180 179179

90

110

130

150

170

190

210

230

250

2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031

Eesti IFR lendude Statfor prognoos 2026–2031 (lendu tuhandetes)

Optimistlik Baas Pessimistlik 2019 tase

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 30

5. TEENUSED JA VALDKONNAD

5.1. Lennuohutus ja kvaliteet

Lennuohutuse tagamine ja ohutustaseme pidev parandamine on Lennuliiklusteeninduse jaoks

prioriteetne valdkond. Ettevõttes tehakse iga päev tööd selle nimel, et tagada ohutus ja turvalisus ning

vastata kõigile rahvusvaheliselt kehtestatud nõuetele. Organisatsioonina toetatakse pidevalt

ohutuskultuuri arengut. 

Ettevõttes pööratakse palju tähelepanu olemasolevate ohtude ja riskide kindlakstegemisele, nende

ennetamiseks vajalike meetmete väljatöötamisele ja kasutuselevõtule ning süstemaatilisele

järelevalvele. Selle tegevuse eesmärk on tuvastada protseduurides, metoodikas, tehnilistes

süsteemides ja mujal õigel ajal võimalikke kitsaskohti, mis võivad reaalses ohuolukorras määravaks

saada. 

Alates 2025. aastast algas Euroopa Liidu aeronavigatsiooniteenuste osutajatel uus tulemuslikkuse kava

võrdlusperiood (RP4). Sellega kaasnevalt muutusid oluliselt ka senised Euroopa Komisjoni poolt

aeronavigatsiooniteenuste osutajatele seatud ohutusjuhtimise tulemuslikkuse eesmärgid. Alljärgnevas

tabelis on toodud erinevad kategooriad, mida Lennuliiklusteeninduses mõõdetakse. Euroopa Liidu

seatud eesmärgid on tähistatud kollasega, Lennuliiklusteeninduse saavutatud tase märgitud X-ga.

Saavutatud miinimum EoSM tase iga komponendi lõikes

Mitte-ametli- kud kokku- lepped

Määratletud Juhitud Vastupidav / kohanemis- võimeline

A B C D

Komponent 1: Ohutuskultuur X

Komponent 2: Ohutuspoliitika ja - eesmärgid

X

Komponent 3: Ohutusriskide juhti- mine

X

Komponent 4: Ohutuse tagamine X

Komponent 5: Ohutuse edenda- mine

X

Komponent 6: Vastastikused sõl- tuvused

X

Kindlasti on ettevõtte jaoks oluline saavutatud taset hoida ning püüelda veelgi paremate tulemuste

poole. 

Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/373 nõuetele vastamiseks on ettevõttes ohutusjuhtumi

tüübi kohta seatud kindlad sise-eesmärgid, mille täitmist jälgitakse kord kvartalis. Need hõlmavad nii

lennujuhtimisega seotud tegevusi (nt piisav hajutamine) kui ka üldisi lennuliikluse korraldamise

teemasid (nt side-, seire- või navigatsioonisüsteemide ja -seadmete töökindlus või lennuinfoteenuse

kvaliteet). Möödunud aastal täideti kõik ettevõttes seatud eesmärgid. 

Teavituskultuur on ettevõttes jätkuvalt hea – inimesed teavad, millal ja miks nad peavad

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 31

ohutusjuhtumitest teada andma ning annavad sellega olulise panuse ohutuskultuuri parandamisse.

Tugev ohutuskultuur loob aluse ka kõige väiksemate vigade kõrvaldamiseks ja tagab võimalikult ohutu

teenuse osutamise. 

Kokku esitati 2025. aasta jooksul 737 juhtumiteavitust, mida on võrreldes eelneva aastaga mõnevõrra vähem. Kuivõrd lennuliikluse maht olulisel määral ei kasvanud, võib teavituste hulga ja liiklusmahu

suhtarvuga rahule jääda. Kõige sagedasem teavituste valdkond oli 2025. aastal, sarnaselt eelmisele

aastale, GPS-häired. GPS-häireid puudutavaid teavitusi oli 2025. aastal 357. Kõik need sisaldasid mitut erinevat GPS-häiretega seotud teavitust.

2024. aastal uuriti põhjalikumalt 190 juhtumit, mis on mõnevõrra vähem kui eelmisel perioodil. Lennuliiklusteeninduse poolt otseselt või kaudselt põhjustatud ohutusjuhtumite arv püsis 2025. aastal

eelmise aastaga samal tasemel ning 2025. aastal ei toimunud ühtegi tõsist lennuohutusjuhtumit.

Kõikide uuritud juhtumite puhul leiti nende algpõhjused ning need saadeti osakondadele analüüsiks ja

kõrvaldamiseks, et samalaadsed juhtumid ei korduks. Samuti edastati osakondadele juhtumite

uurimisel esitatud ohutussoovitused, et osakonnad neid analüüsiksid ning võimaluse korral

rakendaksid, eesmärgiga tõsta ohutuse taset organisatsioonis ja osutatavate teenuste puhul.

2025. aastal esitati 182 ohutusjuhtumite uurimise järgset ohutusalast soovitust ehk ohutusalast

parendusettepanekut. Lisaks toodi välja 96 juurpõhjust, mis suunati osakondadesse lahendamiseks.

Ohutus- ja kvaliteediosakond teeb regulaarselt järelevalvet selle üle, kas algpõhjused on lahendatud,

ja kohtub osakondadega, et arutleda, kas ja kuidas need lahendused võivad tulevikus mõjutada

sarnaste juhtumite kordumist. 

Ohutuse riskianalüüse tehti majandusaasta jooksul kokku kuus. Nende eesmärk on tuvastada riske

projekti või muudatuse varajases etapis ja kontrollida, et need oleksid maandatud tasemele, kus nende

realiseerumisel ei satu ohtu ettevõtte tegevus ega ka projektide edukas edasiliikumine.

Ohutushindamisi tehakse kõikide ettevõtte funktsionaalsete osade muutmise korral, samuti muudatuste

korral, millele Transpordiamet on soovinud ohutushindamist saada, olemaks kindel, et muudatus

viiakse ellu maksimaalse ohutuse tasemega ja seda isegi parandades. 

Juhtimissüsteemi järelevalve

Lennuliiklusteeninduse juhtimissüsteemi alus on standardi ISO 9001 kvaliteedijuhtimise põhimõtted.

See tagab klientidele stabiilse ja kvaliteetse teenuse. Ettevõtte juhtimissüsteem vastab komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2017/373 nõuetele, mida tõendab Transpordiameti väljastatud

aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaat, ning rahvusvahelise kvaliteedijuhtimissüsteemi

standardile ISO 9001:2015, mida tõendab aeronavigatsiooni-, lennuliiklus-, side-, navigatsiooni-,

seireteeninduse ja aeronavigatsiooniteabe teeninduse osutamise sertifikaat. Mõlema sertifikaadi

hoidmiseks viiakse läbi välisauditeid, et hinnata vastavust nimetatud rakendusmääruse ja standardi

nõuetele.  2025. aastal sertifitseeriti Lennuliiklusteenindus lisaks ISO 27001 standardi kohaselt.

Lennuliiklusteeninduse juhtimissüsteem ühildab kõiki ettevõtte juhtimissüsteeme ühtsete reeglite

alusel: kvaliteet, ohutus, julgestus, kliendisuhted, töökeskkond, keskkond, kommunikatsioon,

andmekaitse ja infoturbe haldamine. Süsteem aitab tagada tegevuse kliendikesksuse, süsteemsuse ja

jälgitavuse ning selle saavutamiseks on välja töötatud juhendmaterjalid. 

Juhtimissüsteemi arendamiseks ning selle mõju suurendamiseks soodustatakse head töökultuuri, et

töötajad oleksid teadlikud õigus- ja haldusnormides esitatud nõuetest. Püstitatakse eesmärke ja

hoolitsetakse vajalike ressursside olemasolu eest. Igal aastal teeb juhtkond juhtimissüsteemi

ülevaatuse, et saada ellu viidud tegevustest, eesmärkide täitmisest ja tulevikuplaanidest ülevaade. 

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 32

Ettevõttes toimib siseauditite süsteem, mille käigus hinnatakse nõuetele vastavust ettevõtte kõikides

protsessides. Peale juhtimissüsteemi välis- ja siseauditite korraldatakse auditikomitee kinnitatud

välisauditite plaani alusel ka täiendavaid välisauditeid erinevates valdkondades.

5.2. Lennujuhtimisosakonna tegevus ja arengusuunad

Lennujuhtimisosakonna 2025. aastat iseloomustas fookus süsteemsele arendusele: töökorralduse ja

juhtimispraktikate parandamine, piiriüleste lahenduste edasiarendamine, digitaalse teenuse analüüs

ning koostöö tugevdamine klientide ja partneritega. Need tegevused loovad tugeva aluse järgmisteks

aastateks, mil fookuses on uue lennujuhtimissüsteemi ettevalmistamine, tööjõu jätkusuutlik

planeerimine ning teenuse töökindluse edasine tõstmine.

Töökorralduse ja meeskonnatöö arendamine

Aruandeaastal viidi lennujuhtide seas läbi Team Resource Managementi (TRM) koolitus, mille eesmärk

oli tugevdada meeskonnatööd, suhtlust ja otsustusprotsesse keerukates ning suure koormusega

tööolukordades. Koolituse oluline lisaväärtus seisnes selles, et lisaks ohutusalastele teemadele koguti

struktureeritud tagasisidet lennujuhtide igapäevase töökorralduse, vahetuste, töötingimuste ja

organisatsioonilise toe kohta.

Saadud sisendit kasutatakse lennujuhtimisosakonna tegevuskava koostamisel, mille fookus on

töökorralduse selguse suurendamisel, töökoormuse paremal tasakaalustamisel ning juhtimispraktikate

ühtlustamisel. Tegemist on pikaajalisema arendusprotsessiga, mille eesmärk on toetada nii ohutust kui

ka personali jätkusuutlikkust.

Piiriülene koostöö ja FINEST-projekti areng

FINEST-projekt oli ka 2025. aastal üks keskne strateegiline tegevussuund. Lennujuhtimisosakond

osales aktiivselt piiriüleste töökorralduslike lahenduste arendamises, sealhulgas militaarkasutuseks

mõeldud lääneblokkide kontseptsiooni edasiarendamises. Lääneblokkide kasutuselevõtt ja

täpsustamine võimaldab paindlikumat liikluse ja töökoormuse juhtimist ning tõhusamat reageerimist

liiklusmahtude muutumisele.

Taristu ja protseduuride arendamine

Aruandeaastal viidi läbi mitmeid taristu ja protseduuridega seotud arendusi, millel on otsene mõju

lennuliikluse sujuvusele ja ohutusele. Tallinna Lennujaamas valmistati ette ja võeti kasutusele K-

perrooni teenindamisega seotud muudatused, mis nõudsid lennujuhtimisosakonnalt uute protseduuride

väljatöötamist, kooskõlastamist ja kasutuselevõttu.

Lisaks pöörati olulist tähelepanu Ida-Eesti lennupiirangualadega seotud teemadele. Muutunud

julgeolekuolukord ja drooniohuga seotud riskid nõudsid paindlikumaid ja kiiremini rakendatavaid

õhuruumi piiranguid ning tihedamat koostööd riigikaitseliste- ja tsiviilpartneritega.

Lennujuhtimisosakonna roll oli tagada, et need piirangud oleksid rakendatavad viisil, mis minimeerib

mõju tsiviillennuliiklusele, säilitades samas ohutuse ja reageerimisvõime.

Digitaalse lennujuhtimise ja digitorni analüüs

2025. aastal toimus digitorni lahenduste teenuse osutamise analüüs. Digitorni kasutamise senine

kogemus võimaldas hinnata töökindlust, personali koormust ning teenuse kvaliteeti erinevates

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 33

operatiivsetes stsenaariumides. Analüüsi tulemusi kasutatakse nii tulevaste investeeringute

planeerimisel kui ka uute teenusmudelite hindamisel.

Digitorni ja SHADOW-lahenduste edasiarendamine on otseselt seotud ettevõtte strateegilise

eesmärgiga suurendada teenuse paindlikkust ja vähendada sõltuvust üksikutest füüsilistest

asukohtadest.

Kliendisuhted ja teenuse kvaliteet

Aruandeaastal viidi läbi lennujuhtimisteenuse kliendiküsitlus, mille eesmärk oli koguda struktureeritud

tagasisidet teenuse kvaliteedi, koostöö ja prognoositavuse kohta. Küsitluse tulemused kinnitasid

teenuse professionaalset taset.

Kliendiküsitluse tulemusi kasutatakse sisendina nii tööprotsesside parendamisel kui ka koostöövormide

arendamisel lennuettevõtjate ja teiste partneritega.

5.3. Lennundusteabe osakond

Sujuva lennuliikluse korraldamiseks Eesti õhuruumis tegeleb ettevõte aeronavigatsiooniteabe teenuse

pakkumisega. Aeronavigatsiooniteabe teenuse eesmärk on ohutuks, kvaliteetseks ja regulaarseks

lennuliikluseks vajaliku teabe (aeronavigatsiooniteabe ja -andmete) kogumine, töötlemine ning

edastamine. See tähendab, et ettevõtte ülesanne on hallata kogu Eesti õhuruumis (Tallinn FIR)

lendamiseks vajalikku infot ja teha see õhuruumi kasutajatele sobilikus vormingus kättesaadavaks. 

Lendamise jaoks olulise teabe hulk on aasta-aastalt märkimisväärselt kasvanud. Nii see kui ka

tehnoloogiline areng ning sellega kaasnev info töötlemise võimaluste enesestmõistetavus on suunanud

valdkonna arengut. Eesmärk on jõuda olukorda, kus piloot ei pea talle olulist infot lugema paberi pealt

ja kodeeritud teatena, vaid seda teeb tema eest masin. See tähendab, et info peab olema

digitaliseeritud kujul ja kokkulepitud vormingus, et saavutada info liikumise automatiseeritus ja seeläbi

vähendada vigade võimalust, suurendada olukorrateadlikkust ning parandada õhuruumi

läbilaskevõimet. 

Digitaliseerituse taseme ühtlustamiseks ja selle kiirendamiseks on Euroopa Komisjon välja andnud

määruse, mille kohaselt peavad lennuliiklusteenindused üle Euroopa looma 2025. aasta lõpuks digitaalse teabevahetuse tehnoloogilise võimekuse (System Wide Information Management, SWIM) ja

pakkuma digitaalseid teabevahetuse teenuseid (SWIM-teenused). 

Kõikides AIM-valdkonna arendusprojektides on seda ka silmas peetud. 

2025. aastal jätkusid aeronavigatsiooniteabe süsteemi CADAS uuendamistööd. Uuenduse läbisid nii aeronavigatsiooniteabe andmebaas, NOTAM-teadete töötlemise infosüsteem kui lennuplaaniteadete

töötlemise infosüsteem. Eesmärk oli suurendada süsteemide kasutusmugavust ja viia need vastavusse

SWIM-teenuste pakkumiseks. Viimase tarne SAT (Site Acceptance Test) toimus 2025. aasta lõpus,

jäänud on veel tegelemine vaegtöödega.

Tarne mõningase hilinemise tõttu on SWIM teenuste pakkumisega alustamine lükatud edasi 2026.

aasta aprillikuusse.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 34

5.4. Tehnoloogia osakond

Lennuliikluse korraldamine tugineb keerukatele tehnilistele süsteemidele, mis tagavad ohutuse ja

tõhususe. Need süsteemid hõlmavad radarite, lennujuhtimiskeskuste, navigatsiooniseadmete ja

sidevahendite kasutamist ning need peavad vastama väga rangetele nõuetele, et tagada õhusõidukite

ohutu ja sujuv liikumine õhuruumis. 

Tehnoloogia osakond hoolitseb selle eest, et ettevõttes oleksid olemas nõuetele vastavad süsteemid

ja seadmed, et need oleksid töökindlad ja -korras ning varustaksid töötajaid täpsete andmetega. Samuti

tegeleb tehnoloogia osakond järjepidevalt tehniliste lahenduste ajakohastamise ja uute süsteemide

kasutuselevõtuga, et pakkuda pidevalt kvaliteetset ja ohutust arvestavat teenust.  

2025. aastal toimus mitu olulist arengut seoses keskse lennujuhtimissüsteemiga, samuti navigatsiooni- ja seireseadmete süsteemidega.  

Aasta alguses uuendasime lennujuhtimissüsteemi varusüsteemi, mis on esmakordselt ajaloos

põhisüsteemi koopia. Uus süsteem pakub võrreldes varasemaga mitmeid tehnilisi ja korralduslikke

eeliseid ning võimaldab kõigil lennujuhtidel jätkata tööd ilma täiendava pädevusnõudeta. Varusüsteem

on oluline ka FINESTi rakendamise seisukohalt, kuna ühendame Soome ja Eesti süsteemid ning

võimalike probleemide korral saame tööd jätkata katkestusteta.

Viisime ellu 2024. aastal kaitseministeeriumiga sõlmitud lepingust tulenevad tegevused. ELi taaste- ja

vastupidavuskavast Lennuliiklusteenindusele antava toetuse maht oli 5,1 miljonit eurot ning sellega modifitseerisime õhuseireahelat. Seireahela uuendamise projekti TUULIK raames uuendasime Tallinna

radarit. Tallinna radari uuendustööde käigus asendasime ligi 30 aastat kasutusel olnud radari uue

põlvkonna tehnoloogiaga, mis suurendab lennuliikluse juhtimise täpsust ja töökindlust ning toetab

olukorrateadlikkuse kasvu kogu Eesti õhuruumis. Lisaks sujuvale lennuliikluse korraldamisele toetab

uus tipptehnoloogia ka riiklikku energiajulgeolekut, kuna on tuuleparkide mõjude suhtes vähem tundlik.

Nii saab tulevikus ehitada Riia lahes ja Eesti saartel kõrgemaid meretuuleparke ilma lennuliiklust

segamata. Radari uuendustööd hõlmasid radari vahetust, uue sideliini rajamist radarihoone ja

lennujuhtimiskeskuse vahel ning radarijaama hoone ja tehnosüsteemide kaasajastamist. Seireahela

modifitseerimise projekt TUULIK hõlmas lisaks taristu töödele ja radari valmimisele Eesti Õhuväe

radarandmete liidestamist, WAM süsteemi uuendamist ning laiendamist, sh ADS-B rakendamist.

2025. aastal tegime ettevalmistusi uue lennujuhtimissüsteemi TopSky One kasutuselevõtuks. Ettevalmistuste käigus loodi SkyBridge allianss koostöös Fintraffic ANS ja ANS CZ-ga. Uus

lennujuhtimissüsteem ei ole Lennuliiklusteeninduse jaoks lihtsalt tehniline uuendus, vaid hädavajalik

eeldus Euroopa Liidu nõuete täitmiseks, FINEST projekti edukaks jätkumiseks ja ettevõtte strateegiliste

eesmärkide saavutamiseks.

Thalese TopSky ATC One on lahendus, mis võimaldab Lennuliiklusteenindusel jätkata ohutu, tõhusa

ja tulevikukindla lennujuhtimisteenuse pakkumist.

2025. aastal tegime ettevalmistusi DME-DME võrgustiku laiendamiseks kahe uue seadmega. DMEd

on alternatiiviks GNSS-signaalil põhinevale süsteemile, mille alla kuulub ka GPS. Kui peamiselt

kasutavad piloodid navigeerimiseks GNSS signaalil põhinevat infot, siis viimasel ajal sagenenud GPS-

signaali segamiste puhul on just kaugusemõõtjatest abi õhusõiduki asukoha määramisel. Erinevalt

GNSSist on maapinnal toimiv võrgustik häiretele vähem tundlik. Maapealsed kaugusemõõtjad

paigaldatakse peale hankelepingu sõlmimist.

Samuti alustasime eeltegevusi Tallinna lennuvälja ILS-süsteemi ülevõtmiseks Tallinna Lennujaamalt.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 35

2025. aastasse jäid hanke eeltööd, hange viiakse läbi 2026. aastal ning ILS-süsteemi paigaldatakse

2026.-2027. aastal.

Alustasime teenuspõhise tehnoloogiateenuse osutamisega. Selleks kaardistasime protsessid,

kirjeldasime nõudeid ning hankisime uue varade- ja teadmushaldussüsteemi. Süsteem on kavas võtta

kasutusele 2026. aasta esimeses pooles. Süsteem koondab kõik varad ja varadega seotud tegevused,

sh tehnilised intsidendid, samuti teenuse osutamiseks vajaliku dokumentatsiooni.

2025. aasta üks olulisemaid prioriteete oli infoturbe halduse uuendamine. See hõlmas kokkulepete ja

vastutuste ajakohastamist, tagamaks organisatsiooni suurem vastupidavus infoturbe riskidele ning

vastavus välistele nõuetele. Uuenduse tulemusena paraneb ettevõtte suutlikkus ennetada ja hallata

ohte, mis võivad mõjutada äritegevust. Tegevuste edukust mõõdeti eelauditi läbiviimisega ning läbi ISO

27001 sertifitseerimise auditi.

5.5. Arendusosakond

Tagamaks lennuliiklusteenuste osutamise ja lennuliikluse juhtimise süsteemi toimimine, parandatakse

ettevõtte strateegilist planeerimist, süsteemsust, jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet. 

2025. aastal jätkati mitme juba varem alustatud projekti elluviimisega. 

FINEST 

FINEST on piiriülese lennuliikluse korraldamise süsteem, mis on loodud koostöös Soome

lennuliiklusteenindusega Fintraffic Air Navigation Services Oy (Fintraffic ANS).

FINESTi eesmärk on Eesti ja Soome õhuruumi lõimimine, mille abil tagatakse turvalisem,

jätkusuutlikum ja tõhusam ühine õhuruum ning teenus, mis vastab mõlema riigi ja klientide vajadustele

ning muudab lennuliikluse keskkonnasäästlikumaks.

2025. aastal taasalustati tegevuste ja rakendamise aruteludega kõikides programmi töövoogudes.

Ühise nägemuse kinnitamiseks Fintraffic ANSiga koostati uus laiapõhjaline opereerimise kontseptsiooni

dokument, mille käigus vaadati üle varasem lähenemisviis programmile ning lepiti kokku uued

eesmärgid, lahendused ja etapi kaupa lähenemine õhuruumide lõimimisele. Uute eesmärkide ja

lahenduste kokkuleppimise järel koostati ja kinnitati projektiplaan FINESTi 1. etapi rakendamiseks.

Kahe ettevõtte vahel kinnitati ühiste muudatuste juhtimise põhimõtted, mis tagavad programmi

edenedes ettevõtetevahelise koostöö.

Piiriülese teenuse osutamiseks ja FINESTi käivitamiseks jätkati uute tehniliste süsteemide

rakendamisega. Lennuliiklusteenindus ja Fintraffic ANS liikusid üle uuele ja ühtsele

lennujuhtimissüsteemi tarkvara versioonile. Lisaks alustasid ettevõtted tulevase lennujuhtimissüsteemi

nõuete analüüsimist ja kirjeldamist. Fintraffic ANS jätkas ühtse piiriülese teenuse osutamist võimaldava

kõnesidesüsteemi testimist ja rakendamist. Seireseadmete parameetrite muutmisel võeti arvesse

FINESTi eesmärke ning parameetreid hoiti kogu aasta ühtsetena.

Õhuruumikorralduse muudatuste puhul säilitati FINESTi juba varem saavutatud valmidus. Muudatusi

tehes jälgiti, et kõik muudatused toetaksid piiriülese teenuse rakendamist. Lisaks jätkati mitme

operatiivse protseduuri ühtlustamisega.

Aasta jooksul vaatas Soome kaitseministeerium üle oma andmekaitsenõuded ning riikide

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 36

ministeeriumid pidasid koosolekuid, et liikuda riikidevahelise lepingu sõlmimise suunas.

Digitorn ehk irdtorn

2016. aastal käivitati koostöös Tallinna Lennujaamaga digitorniprojekt, mille eesmärk on Eesti nelja regionaalse (Tartu, Kuressaare, Pärnu, Kärdla) lennuvälja teenuse digitaliseerimine. Selleks on välja

töötatud lahendused koos Adacel Technologies Limitediga digitornitehnoloogia kasutuselevõtuks

kohalikel lennuväljadel. Digitornitehnoloogia võimaldab osutada lennuliiklusteenust ühel ajal ja ühest

keskusest mitmel lennuväljal, tagades ohutu ja kvaliteetse teenuse ööpäev läbi olenemata

ilmastikuoludest. Ühtlasi võimaldab digitornitehnoloogia pakkuda lennuliiklusteenuseid paindlikumal ja

kulutõhusamal moel. 

2025. aastal viidi läbi analüüs, et leida teenuse osutamiseks optimaalseim lahendus, lähtudes tehnilise

lahendusena multitorni kontseptsioonist.

Mehitamata lennuliikluse korraldus 

Lennuliiklusteeninduse üks oluline strateegiline eesmärk on mehitamata lennunduse valdkonna

arendamine ning mehitatud ja mehitamata õhusõidukite ühise õhuruumi teenuste väljatöötamine ja

rakendamine läbi UTM (mehitamata lennuliikluskorralduse) tarkvara.

2025. aastal alustati lennuinformaatoritele protseduuride loomist erikategooria ja riiklike lendude

võimaldamiseks regionaallennuväljadel, mis rakendatakse 2026. aastal. Järjest suureneva lendajate

hulga tõttu avati mehitamata õhusõidukite pilootide kiiremaks nõustamiseks eraldi

klienditeenindustelefon.

Koos Transpordiameti, Eurocontroli ja Eesti Lennuakadeemiaga jätkati Tallinna lähiala riskihindamist

U-space’i õhuruumi loomiseks. Projekti käigus hinnatakse riske maapealsele taristule, inimestele ja tavalennuliiklusele ning leitakse U-space’i õhuruumile sobivaim asukoht, et tagada ohutu mehitatud ja

mehitamata lennuliiklus. Tegevused jätkuvad 2026. aastal.

Protsessid

2025. aastal oli fookuses protsessijuhtimise süsteemne arendamine ja protsesside küpsusastme

tõstmine. Eesmärkide saavutamiseks kaardistati kogu organisatsiooni protsesside portfell, sh

protsesside sisu, omavahelised seosed ja struktuur, ning loodi esmane keskne hoidla protsesside

ühtseks ja läbipaistvaks haldamiseks. Läbiviidud sisehindamise tulemusel tõusis protsesside

küpsusaste tasemelt 1 (algeline) tasemele 2 (juhitud), mis loob selge aluse protsesside edasiseks

standardiseerimiseks, mõõdetavuse suurendamiseks ja järjepidevaks parendamiseks.

Protsessijuhtimise arendustegevused jätkuvad 2026. aastal, keskendudes protsesside täiendavale

kirjeldamisele, vastutuste selgemale määratlemisele ning protsesside sidumisele juhtimis-, planeerimis-

ja mõõdikuraamistikuga, et saavutada kõrgem küpsusaste.

Strateegia 2025–2029 

2025. aastal oli lisaks strateegia elluviimisele fookus selle teadlikul kohandamisel vastavalt muutunud

ootustele ning juhtimisvajadustele. Strateegiline raamistik on üles ehitatud põhimõttel, et strateegia on

ajas kohandatav: põhisuunad on paigas, kuid strateegia vaadatakse igal aastal üle ning vajaduse korral

täpsustatakse eesmärke, mõõdikuid ja fookusi.

Seoses omaniku ootuste uuendamisega 2025. aasta mais täiendati strateegiat uute eesmärkidega, sh

tehisintellekti kasutuselevõtuga ning teenuste kvaliteedi süsteemse arendamisega. Samal ajal jätkati

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 37

keskendumist ettevõtte ladusale toimimisele ja mõõdikupõhise juhtimismudeli juurutamisele.

Aasta jooksul tehti olulisi samme strateegilise juhtimise selguse ja rakendatavuse suurendamiseks.

2025. aastal uuendati tulemusmõõdikute süsteemi: loodi tulemusvaldkondade katus-KPI-d, lihtsustati

mõõdikute struktuuri ning täiendati seda alammõõdikutega. Kujundati terviklik mõõdikute arhitektuur

ning määratleti mõõdikute omanikud ja haldajad ning loodi mõõdikute pass. 2026. aastal jätkatakse

mõõdikute süsteemi ja PowerBI-põhise juhtimislaua kontseptsiooni arendamisega, et muuta

strateegiliste eesmärkide täitmine ja tulemusmõõdikud juhtimistasandil senisest läbipaistvamaks ja

operatiivsemalt jälgitavaks.

Strateegia elluviimine on seotud iga-aastase tegevuskavaga, mida ajakohastatakse kvartaalselt ning

mis nüüdsest on seotud riskihindamise ja investeeringute kavaga. Selline integreeritud

planeerimisloogika loob aluse strateegia järjepidevaks elluviimiseks ja õigeaegseks juhtimisotsuste

tegemiseks ka järgnevatel aastatel.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 38

6. KESTLIKKUS LENNULIIKLUSTEENINDUSES

Lennuliiklusteenindus on lahutamatu osa ühiskonnast ning ettevõtte jaoks on oluline panustada

sihipäraselt ja läbimõeldult kestlikkusse. Uuel strateegiaperioodil (2025–2029) oleme seadnud

kestlikkuse üheks oma strateegiliseks tulemusvaldkonnaks.

Kestlikkuse strateegilised eesmärgid uuel perioodil:

Keskkond  

• Vähendame oma kliimamõju. 

• Oleme teadlikud kliimamuutustest ja arvestame nendega

riskijuhtimisel. 

Töötajad ja ühiskondlik panus 

• Tõstame töötajate pühendumust ja rahulolu. 

• Tõstame juhtimiskvaliteeti. 

• Hoiame tööheaolu taset. 

• Arvestame oma tegevustes sotsiaalse mõjuga. 

• Tagame tuleviku järelkasvu.

Vastutustundlik juhtimine

• Oleme eeskujuks heade juhtimistavadega. 

• Arendame ettevõtte kultuuri. 

Lennuliiklusteeninduse kestlikkuse valdkonnas on oluline teadlikult juhtida kestlikkusega seotud

teemasid, et vähendada ettevõtte tegevusest tulenevat negatiivset mõju ning hoida ja võimalusel

suurendada positiivset mõju. 2025. aastal keskendusime töötajate teadlikkuse tõstmisele ning viisime

läbi „Kestlikkuse aasta“. Aasta jooksul pakkusime mitmekesiseid sündmusi ja töötubasid, eesmärgiga kujundada terviklikumat ja laiemat arusaama kestlikkuse valdkonnast. Aasta tegevused olid jaotatud

teemade kaupa vastavalt ESG-raamistikule (Environmental, Social, Governance).

2025. aastal viisime läbi kahese olulisuse hindamise, tuginedes ESRS standardis (European

Sustainability Standards) välja toodud teemadele ning arvestades EFRAGi juhiseid hindamise

läbiviimiseks. Hindamise eesmärk oli välja selgitada, millist mõju avaldab Lennuliiklusteenindus oma

tegevusega erinevatele kestlikkuse teemadele (mõjuolulisus) ning millised välised võimalused ja riskid

võivad ettevõtet mõjutada (finantsolulisus). Protsessi alguses kaardistasime ettevõtte väärtusahela

(Joonis 1), arvestades meie tegevusvaldkonna eripära.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 39

Joonis 1. Lennuliiklusteeninduse väärtusahel

Hindamisprotsessi käigus kaasasime olulised sidusrühmad nii otseselt kui kaudselt. Otseselt osalesid

protsessis ESG töörühm ning osakondade juhid, kes panustasid mitmesse hindamise töötuppa. Väliste

osapoolte puhul kasutasime nii otsest kui kaudset kaasamist. Muuhulgas korraldasime küsitluse valitud

koostööpartneritele, uurides, millistele kestlikkuse teemadele peaks Lennuliiklusteenindus nende

hinnangul enim keskenduma. Küsitlusele vastas 60% koostööpartneritest, mis näitab nende tugevat

huvi käsitletavate teemade vastu. Samuti suhtlesime omaniku ja klientidega, et kaardistada nende

ootusi ja hinnanguid.

Saadud tagasiside põhjal täpsustasime ja täiendasime esialgseid hinnanguid. Lõpptulemus valideeriti

koostöös osakondade juhtidega, hinnates, kuidas teemad on praegu juhitud ning millistes

valdkondades võib olla vaja täiendavaid pingutusi. Hindamise eesmärk oli tagada, et tulemused

kajastaksid usaldusväärselt nii ettevõtte tegevusspetsiifikat kui kõiki oluliseks hinnatud kestlikkuse

teemasid. Olulisel kohal oli kogu protsessi ja selle tulemuste põhjalik dokumenteerimine.

Selle tulemusel joonistusid välja Lennuliiklusteeninduse olulised kestlikkusteemad.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 40

Lennuliiklusteeninduse olulised kestlikkuse teemad

ESG mõjud, riskid ja võimalused Keskkonna fookused

Sotsiaalsed fooku- sed

Valitsemise fooku- sed

Kliimamuutuste leevendamine Positiivne mõju: + Õhuruumi piirangud

aitavad tagada tarbijate ja lõppkasu- tajate ohutust

Negatiivne mõju: − Õhuruumi piirangud julgeoleku tagamiseks Õhusaaste Positiivne mõju: + EANS aitab vältida

ummikuid ja oote- ringe, mis vähendab kütusekulu ja õhu- saastet

+ Pideva laskumise- ja õhkutõusu protseduurid (CDO/CCO) vä- hendavad heitmeid ja müra

Negatiivne mõju: - Ooteringid enne

maandumist põh- justavad lisasaastet

Riskid: Oluliseks hinnatud riske ja võimalusi ei ole

Töötajaskonna töötingimused Positiivne mõju: + Konkurentsivõime-

line tasustamine ja stabiilne tööandja

+ Süsteemne aren- damine (koolitus ja kvalifi- katsioonitugi)

+ Tööheaolusse pa- nustamine (töökeskkond, töö- ohutus ja tööter- vishoid)

+ Paindlik töökorral- dus, sh vahetus- tega töö

Negatiivne mõju: - Vaimse ja füüsilise

tervise stress (kõrge vaimne koor- mus, vastutusrikas ja ööpäevaringne töö, töö ümberkorraldamine võttes kasutusele uusi vahendeid, töökoor- mus)

Riskid: - Puudub piisav

hulk vajalike päde- vustega töötajaid tööjõuturul

Töötajad väärtusahelas Negatiivne mõju: - Kolmandates riiki-

des toodetud elektroonika hankimine

Mõjutatud kogukonnad Positiivne mõju: + Lennunduse ohu-

tus ja teenus ühis- konnale (lennuohutus ja turvalisus)

+ Ligipääsetavus in- fole (nt AIS-teenused, EANS koduleht)

+ Pääste- ja kait- seotstarbeliste lendude võimaldamine

Negatiivne mõju: - Teenusekatkes-

tuste mõju reisija- tele (nt streigid, IT- probleemid, sh küberturbe ja andmete haldus, tööjõupuudus).

Tarbijad ja lõppkasutajad Positiivne mõju: + Lennunduse ohu-

tus ja teenus ühis- konnale (lennuohutus ja turvalisus)

+ Arengu- ja töövõi- malused (järelkasvu panus- tamine)

Võimalus: + Kogukonna pro-

jektid: haridus- ja kogukonnaprojek- tid ning teadus- ja arendusprojektid

Äriline käitumine Positiivne mõju: + Riskijuhtimine + Vastavus regulat-

sioonidele ja nõuetele

+ Rahvusvahelise ja siseriikliku koostöö arendamine (sh huvirühmade kaa- samine)

+ Eetika ja korrupt- siooniennetus (sh rikkumisest teatajate kaitse ta- gamine)

Riskid: - Küberturvalisus ja

andmehalduse haavatavus (sh väliste andme- haldajate olemasolu)

- Muutuv seadu- sandlus

- Geopoliitiline olu- kord

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 41

Läbi ettevõtte strateegia ja tegevuskavade on suurem osa olulisuse hindamisel esile tõusnud

teemadest juba süsteemselt juhitud, eriti sotsiaalsete ja valitsemisega seotud fookusvaldkondades.

Hindamisprotsess tõi aga selgemalt esile keskkonna mõõtme, kus tuvastasime näiteks ooteringidega

seotud potentsiaalse negatiivse mõju, mida ei olnud varasemalt piisavalt käsitletud. Tulenevalt meie

tegevusvaldkonna eripärast oli lävendi ületanud riske ja võimalusi suhteliselt vähe. Kuigi enamik

tuvastatud teemasid kattub juba meie strateegiliste eesmärkide ja igapäevase tööga, on oluline neid

valdkondi ka edaspidi järjepidevalt fookuses hoida.

Kasvuhoonegaaside heitmed

2025. aastal mõõtsime oma kliimamõjusid mõjualades 1-3. Kui mõjualasid 1-2 olime mõõtnud

varasemalt (alates 2024), siis mõjuala 3 andmeid hakkasime koguma 2025. aastal. Esimene samm

andmestiku kogumiseks on tehtud ning edaspidi saab aasta-aastalt andmeid üha täpsemini koguda

ning vajadusel lisada kategooriaid.

KHG-heitmed vastavalt mõjualadele:

• Mõjuala 1 – Lennuliiklusteeninduse otsesed heiteallikad, näiteks ettevõtte omandis

sõiduautod, varu-generaatorid ja hajusheitmete lekked.

• Mõjuala 2 – Lennuliiklusteeninduse kaudsed heiteallikad, tuleneb ostetud elektrienergiast.

• Mõjuala 3 – Lennuliiklusteeninduse muud kaudsed heiteallikad, näiteks töötajate lähetused,

tööle- koju sõit, ostetud tooted ja teenused.

Lennuliiklusteeninduse enda otsene ja kaudne KHG heide (mõjualad 1-2) oli 2025. aastal 93,68 t CO2

ekv, mis on 13,38 t ekv võrra suurem kui 2024. aastal. Suurim heiteallikas mõjualades 1-2 oli elektri-

energia, mis moodustas 5% kogu antud mõjuala heitmest. Lennuliiklusteeninduse elektrienergia

pärines 2025. aastal 96% ulatuses taastuvatest energiaallikatest, hõlmates nii ettevõtte enda hooneid

kui rendipindasid. Taastuvatest allikatest pärit elektrienergia osakaal jäi 2024. aastaga võrreldes

samasse suurusjärku. Arvutustes on arvesse võetud nii sisseostetud elekter kui ettevõtte

päikesepaneelide toodetud energia.

Ettevõtte päikesepaneelid tootsid 2025. aastal kokku 99,58 MWh elektrienergiat, mis moodustas umbes

6,85% lennujuhtimiskeskuse hoone aastasest kogutarbimisest. Tootlikkus oli kõrgeim perioodil aprill– august, mil toodeti suurim osa kogu aasta taastuvenergiast. Lennuliiklusteeninduse sisseostetav elekter

on täielikult pärit taastuvatest energiaallikatest, kuid 100%-st puuduolev osa tuleneb erinevate

seadmete rendipindadest. Kogu elektritarbimise maht oli 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga samas

suurusjärgus. Ettevõtte kasvuhoonegaaside heitmed olid kokku 931,15 t CO2 ekv.

Suurimaks heiteallikaks kujunesid ostetud tooted ja teenused. Hoolimata mahtude suurenemisest on

oluline märkida, et heitkoguste kasv ei tulenenud tegevuse laienemisest, vaid mõjuala 3 andmete

lisandumisest.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 42

5% 5%

90%

Lennuliiklusteeninduse kliimamõju

Mõjuala 1 - 47,1 t CO2 ekv Mõjuala 2 - 46,6 t CO2 ekv Mõjuala 3 - 837,5 t CO2 ekv

931,2

t CO2 e

43%

18%

10%

10%

7%

1%

1%

1%

0%

0%

5%

3%

2%

0%

0%

0%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45%

Elektrienergia 47t CO2 ekv

Hajusheitmed 24t CO2 ekv

Sõiduautod 20t CO2 ekv

Paiksed põletusseadmed* 3t CO2 ekv

Soojusenergia 0t CO2 ekv

Jahutusenergia 0t CO2 ekv

Ostetud tooted ja teenused 403t CO2 ekv

Töötajate liikumine 168t CO2 ekv

Lennud 89t CO2 ekv

Seadmed 89t CO2 ekv

Mõjuala 1-2 kaudsed mõjud 64t CO2 ekv

Kontoritarbed 13t CO2 ekv

Jäätmed 7t CO2 ekv

Muud tööreisid 5t CO2 ekv

Kodukontor 0t CO2 ekv

Ülesvoolu transport* 0t CO2 ekv Mõjuala 1

Mõjuala 2

Mõjuala 3

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 43

Horisontaalne ja vertikaalne lennuefektiivsus

Keskkonnahoidlikku toimimist toetab olulisel määral tõhus lennujuhtimine. Mõjuala 3

kasvuhoonegaaside arvestusse ei ole lisatud lennujuhtimisteenuse otsest keskkonnamõju, kuna selle

valdkonna jaoks on Euroopa tasandil kehtestatud eraldi mõõdikud, metoodikad ja sihttasemed.

Lennujuhtimise protseduurid ning õhuruumi disain mõjutavad otseselt õhusõidukite kütusekulu ning

seeläbi ka horisontaalse ja vertikaalse lennuefektiivsuse näitajaid.

2025. aastal oli Tallinnas pideva laskumise protseduuride (continuous descent operations, CDO)

kasutusmäär 65%, mis on 5% vähem kui 2024. aastal. CDO protseduuride rakendamine aitab

vähendada õhusõidukite kütusekulu ja heitkoguseid, mistõttu jälgime seda näitajat järjepidevalt.

Horisontaallennu efektiivuse osas jälgitakse Euroopa Komisjoni seatud mõõdikut KEA (key

performance environment indicator based on actual trajectory), mille arvutused põhinevad tegelikult

lennatud trajektooril viimase 12 kuu jooksul. Eesti õhuruumi läbinud lendude osas oli KEA 5,75%, mis

on madalam võrreldes EU seatud eesmärgist (6,54%) ja loodame, et langustrend ka jätkub (mida

madalam protsent, seda parem). Horisontaallennu efektiivsusele avaldab endiselt tugevat negatiivset

mõju geopoliitiline olukord. 2025. aastal võtsime ettevõtte siseselt fookusesse kogu horisontaallennu

efektiivsuse mõõdikud ning lõime ettevõttesisese protsessi andmete paremaks analüüsiks ja

jälgimiseks. Analüüs ja seire jätkuvad selles osas ka 2026. aastal.

6.1. Meie töötajad ja ühiskondlik panus

Meeskond  

Lennuliiklusteeninduse meeskonna suurus on olnud viimastel aastatel stabiilne. 31.12.2025 seisuga oli ettevõttes 200 ametikohta. Personali voolavuse näitajad on väikeses langustrendis, tööjõu

koguvoolavus oli 3% ja vabatahtlik voolavus 2%.

Ettevõtte eesmärk on pakkuda oma töötajatele jätkuvalt tähendusrikast tööd, kvaliteetset juhtimist ning

tervislikku ja arengut toetavat töökeskkonda.

2025. aastal oli olulisel kohal aasta varem välja töötatud uuendatud väärtuste (“julgen hoolida”, “minust sõltub”, “koos kaugemale”, “alati ohutult”) juurutamine – fookuses oli väärtuste nähtavaks tegemine ja

selgitamine. Väärtused leidsid oma koha nii sise- kui välisveebis, ettevõtte interjööris ning meenetel.

Viisime läbi väärtuste töötoad, milles osalesid kõik Lennuliikluse töötajad. Töötubades sai iga töötaja

ettevõtte väärtused lahti mõtestada iseenda ja kolleegi töörollist lähtuvalt. Väärtuste taga olevatest

käitumiskokkulepetest ühte moodi aru saamine on oluline samm ühtse organisatsioonikultuuri

alustalana.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 44

   2025. aastal 210 töötajat

10,6  

Aastat keskmine staaž   

125 meest  

   85 naist

   Tööle asus 25 uut kolleegi  

Lahkus 6 töötajat  

Rahulolu ja pühendumus  

Töötajate kaasamiseks ning pideva tagasiside saamiseks proovisime 2025. aastal uut rahulolu

mõõtmise tööriista Moticheck. See võimaldas juhtidel ja organisatsioonil hoida igapäevaselt pilk peal

töötajate rahulolul. Keskmine osalemisaktiivsus oli 55% ning keskmine rahulolu 77%. Kõrge

kommenteerimisaktiivsus näitab, et töötajad hoolivad ning on valmis jagama tagasisidet, et panustada

ettevõtte ja selle kultuuri arengusse.  

Töötajate pühendumuse üks põhinäidik on tööandja soovitusindeks, mida 2025. aastal mõõtsime kahel

korral. Tulemus oli võrreldes varasemate aastaga oluliselt paranenud ja püsis aasta jooksul samal

tasemel. Soovitajate arv on jätkuvas kasvutrendis.

Nimetatud uuringud olid hea indikatsioon, milliste valdkondade ja murekohtadega nii ettevõtteüleselt

kui struktuuriüksustes tegeleda ning andsid vahetut tagasisidet töötajate rahulolu edendamise kohta.

Tööheaolu 

Ettevõtte kontor ja töökeskkond laiemalt on endiselt kõrgel tasemel ning püütakse teha kõik selleks, et

hoida oma töötajaid tervetena ja soodustada aktiivset tegutsemist tervise heaks. Töötajad saavad

kasutada nii Stebby heaoluteenuseid, ettevõtte jõusaali kui osaleda üheskoos spordiüritustel.  2025. aastal keskenduti vaimse heaolu hoidmisele, jätkates koostööd Melivaga. Eelkõige operatiiv-

tegevustega seotud töötajatele mõeldes hangiti massaažitool, et töötajatel oleks võimalik puhkehetkedel lõõgastuda.  

Läbisime Tööinspektsiooni kontrollvisiidi, mille käigus puudusi ei tuvastatud. Kontroll võimaldas üle

vaadata peamised töökeskkonnas esile kerkivad riskid ning hinnata kehtivate meetmete vastavust

nõuetele. Märkimisväärseid ohte töökeskkonnas ei ole, kuid siiski koostati ajakohastatud tegevuskavad,

et maandada võimalikke riske. Hea meel on tõdeda, et juba mitmendat aastat ei juhtunud ettevõttes

tööõnnetusi. 

Ettevõte kuulub tervist toetavate ettevõtete võrgustikku ning meile on omistatud peresõbraliku tööandja

ja vaimset tervist toetava ettevõtte kuldmärgis. 

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 45

Koolitus- ja arendustegevus  

Ettevõtteülene koolituskulude kasv võrreldes 2024. aastaga oli 6%, moodustades 2,4% kogu

tööjõukuludest (2024. aastal 2,6% tööjõukuludest). Koolituskuludest kaks kolmandikku olid operatiivselt teenust pakkuvate osakondade koolitus- ja arenduskulud, ülejäänu moodustasid ettevõtteülesed ning

tugiosakondade koolitus- ja arendustegevused.

Ettevõtteülene koolitustundide arv kasvas 45% (2024. aastal 10 522 tundi, 2025. aastal 15 505 tundi).

Kasvas ka keskmine koolitustundide arv inimese kohta – 77 tundi per/in (2024. aastal 53 tundi per/in).

73% koolitus- ja arendustegevustest ostame teenusena sisse (väliskoolitused majas sees, majast

väljas, koolituslähetused). Samal ajal on kasvanud ka sisekoolituste arv. Võrreldes eelmise aastaga

kasvas sisekoolituste maht 4,5 korda. E-õppe maht püsis varasema aastaga võrreldes samaväärsena

- 6%.

2025. aastal oli ettevõtteülese arengu fookuses kestlikkus. Toimus 9 erinevat tüüpi koolitus- ja

arendustegevust. Töötajate teadlikkuse määr kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemal tõusis 53,9% pealt

79,7% peale. Arendustegevuste kõrval pandi rõhku kommunikatsioonile ja teema nähtavusele – ilmus

11 sisuartiklit siseveebis, 21 Teamsi postitust ja 5 sotsiaalmeediakajastust. Jätkuvalt hoiti fookuses

elukestva õppe ja vaimse tervise olulisust, arendustegevused kulmineerusid täiskasvanud õppija

nädalal.

Valmisid inimeste juhtimise põhimõtted, mis on märgiline samm juhtimiskvaliteedi tõstmise, sh

mõõtmise ja ühtse juhtimiskultuuri poole.

Ühiskondlik panus ja koostöö 

Ettevõttel on head suhted riiklike institutsioonide ja valdkonda reguleerivate asutustega nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Nendega koostöös tagatakse, et lennundus on jätkusuutlik, ökonoomne ja jätkuvalt ohutu. Koostööd tehakse ka lennundusvaldkonna tippekspertidega, et luua uuenduslik, keskkonda ar- vestav ja tuleviku tingimustele vastav jagatud õhuruum. 2025. aastal tehti ettevõttes üleskutse panustada tiimiüritusena ühiskonda, tehes vabatahtlikku tööd ning aidates neid, kes seda vajavad. Meeskonnad käisid näiteks Tipu looduskoolis abis aia- ja ehitus- töödel, Hoiuraamatukogus raamatuid sorteerimas, Pääsküla raba taastamistalgutel ning heategevusor- ganisatsioonis abipakke komplekteerimas. Lennuliiklusteenindus teeb koostööd järgmiste organisatsioonidega:

• Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon

(International Civil Aviation Organization, ICAO)  

• Tsiviillennuliiklusteeninduste Organisatsioon

(Civil Air Navigation Services Organization, CANSO)  

• Põhja-Euroopa lennuliiklusettevõtete koostöögrupp (Borealis Alliance)  

• Põhja-Euroopa funktsionaalse õhuruumi osa töögrupp

(European Functional Airspace Block, NEFAB)  

• Euroopa Lennunavigatsiooni Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol)  

• Ühtse Euroopa taeva arendustegevuse programm (Single European Sky Air Traffic Management Research)  

• Eesti Lennundusklaster  

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 46

• Eesti Maksumaksjate Liit  

• Eesti Kaubandus-Tööstuskoda  

• Eesti Personalijuhtimise Ühing (PARE) 

• Rohetiiger

Oluline on tagada pidev järelkasv. 2025. aastal osales Lennuliiklusteeninduse praktikaprogrammis 11 praktikanti, kellest kolm jätkasid tööd organisatsioonis – kaks lennundusteabe- ja üks

arendusosakonnas. Praktikantide võtmine aitab luua ettevõttele stabiilse järelkasvu ning panustab

lennundussektori tulevikku laiemalt.

6.2. Vastutustundlik juhtimine

Hea ühingujuhtimise tava aruanne  

Lennuliiklusteeninduse ainuomanik on Eesti Vabariik ja ettevõte kuulub kliimaministeeriumi

haldusalasse. Omanikku esindab taristuminister.  

Lennuliiklusteeninduse juhtimisel lähtutakse äriseadustikust, riigivaraseadusest ja hea ühingujuhtimise

tavast (edaspidi „HÜT“), võttes arvesse riigivaraseadusest tulenevaid erisusi. Kuna Lennuliiklusteeninduse aktsiate ainuomanik on Eesti Vabariik, siis on aktsionäri huvid kaitstud

riigivaraseaduses sätestatud põhimõtete alusel. Seega ei järgi Lennuliiklusteenindus teatavaid hea

ühingujuhtimise tava juhiseid, eelkõige neid, mis on seotud üldkoosoleku ja nõukoguga. Juhtimisotsuste

tegemisel lähtutakse riigi kui omaniku ootustest, ettevõtte visioonist, strateegiast ja väärtustest ning

jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtetest. 

Omanik ootab ettevõttelt, et see oleks lisaks efektiivsele majandustegevusele ka heade juhtimistavade,

sotsiaalse vastutuse ja tugeva ärikultuuri poolest Eesti äriühingutele eeskujuks. 

Lennuliiklusteeninduse nõukogu, juhatus ja juhtkond töötavad selle nimel, et lõimida seatud ootused

ettevõtte igapäevategevusse, arendades ettevõtet seeläbi järjepidevalt. 

Lennuliiklusteeninduse strateegilised eesmärgid seatakse viieaastaste strateegiaperioodide kaupa ja

nende elluviimist hinnatakse igal aastal võtmemõõdikute abil. Juhtide roll on kaasata töötajad heade juhtimistavade kaudu strateegiliste eesmärkide elluviimisse. Majandustulemustest antakse regulaarselt aru kord kvartalis ilmuvate finantsaruannete kaudu, mis avaldatakse ettevõtte kodulehel. 

Lennuliiklusteeninduse juhatus koostab ettevõtte majandusaasta finantsaruande, järgides rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse IFRS põhimõtteid. Aruannet kontrollivad audiitor ja

Lennuliiklusteeninduse nõukogu.

Teabe avaldamine  

Lennuliiklusteenindus ei rakenda täielikult HÜTi punkti 5. 

Mitterakendamise põhjus on Lennuliiklusteeninduse aktsionäride struktuur – Lennuliiklusteenindusel on

üks aktsionär. Seega ei ole teabe avaldamine veebilehel tõhus ja otstarbekas aktsionäride teavitamise

viis. Samuti ei ole seetõttu otstarbekas jagada kogu teavet inglise keeles. 

Olenemata sellest, et HÜTi punkti 5 nõudeid täies ulatuses ei rakendata, saadab ettevõte vajalikud

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 47

aruanded aktsionärile otse ja avaldab veebilehel teavet, mis pakub või võib huvi pakkuda avalikkusele.  Samuti rakendab Lennuliiklusteenindus HÜTi alapunktis 5.6 sätestatud hoolsuse ja läbimõelduse põhimõtet suhtlemisel ajakirjanduse ja teiste huvirühmadega. 

Lennuliiklusteeninduse veebilehel avaldatakse igal juhul teave, mille avaldamise kohustus tuleneb kehtivatest õigusaktidest, sealhulgas riigivaraseadusest.

Finantsaruandlus ja auditeerimine 

HÜTi alapunktis 6.2.3 on sätestatud, et audiitorite rotatsiooni korraldamisel võtab emitent aluseks Finantsinspektsiooni 24. septembri 2003. aasta juhendi „Riikliku finantsjärelevalve teatud subjektide audiitorite rotatsioon”. Nimetatud soovituslikku juhendit siiski ei järgita ning audiitor nimetatakse

kolmeks kalendriaastaks konkursi tulemuste alusel. Konkursi korraldamisel lähtutakse riigihangete seaduses sätestatust ja Lennuliiklusteeninduse poolt kehtestatud hankekorrast.

Ärieetika ja infoturve 

Lennuliiklusteeninduse toimimise alus on usaldusväärsus ja eetiline äritegevus. Kokkulepitud käitumisstandardid kolleegide, klientide, partnerite ja avalikkusega on esitatud Lennuliiklusteeninduse

eetikakoodeksis.

Lähtutakse võrdse kohtlemise põhimõttest ning hoidutakse diskrimineerimisest, hirmutamisest ja igasugusest ahistamisest. Töötajatele on loodud võimalus teatada konfidentsiaalselt võimalikust

rikkumisest või ebaeetilisest käitumisest. Tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest saab

teavitada aadressil [email protected].

Valikuid tehes jälgitakse, et need ei kahjusta ettevõtte tegevust ja mainet. Hoidutakse huvide konflikti tekkimisest. 2025. aastal uuendasime eetikakoodeksit ning kõik töötajad pidid e-õppe keskkonnas läbi

kaks koolitust: isikuandmete kaitse ning korruptsiooni ja huvide konflikti vältimine avalikus sektoris.

Lennuliiklusteeninduse infoturbe juhtimissüsteem on ISO/IEC 27001 standardi nõuetele vastav ja

sertifitseeritud. See kinnitab, et infoturvet juhitakse süsteemselt ja rahvusvaheliselt tunnustatud

parimate praktikate järgi.

2025. aastal täideti seatud eesmärk – põhiteenust mõjutavaid infoturbeintsidente ei olnud. 

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 48

7. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

7.1. Finantsseisundi aruanne

(eurodes)

VARAD Lisa 31.12.2025 31.12.2024

Raha ja raha ekvivalendid 2; 4 14 560 383 13 162 335

Lühiajalised finantsinvesteeringud 3; 4 15 000 000 0

Nõuded ostjate vastu 4; 5 9 707 687 5 435 451

Muud nõuded ja ettemaksed 6 336 298 340 224

Käibevara kokku 39 604 368 18 938 010

Materiaalne põhivara 7 16 557 541 13 824 881

Immateriaalne põhivara 7 14 077 780 10 567 871

Põhivara kokku 30 635 321 24 392 752

VARAD KOKKU 70 239 689 43 330 762

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL

Lühiajalised laenukohustused 4; 8 706 123 8 455 943

Võlad töövõtjatele 9 117 825 110 591

Lühiajalised eraldised 9 1 572 150 1 324 620

Muud lühiajalised kohustused 4;10 6 881 212 1 620 562

Lühiajaline sihtfinantseering 17 1 051 544 0

Lühiajalised kohustused kokku 10 328 854 11 511 716

Pikaajalised laenukohustused 4; 8 10 536 673 11 242 796

Pikaajaline sihtfinantseering 17 4 455 510 3 632 356

Pikaajalised kohustused kokku 14 992 183 14 875 152

KOHUSTUSED KOKKU 25 321 037 26 386 868

OMAKAPITAL 11

Aktsiakapital 10 112 940 10 112 940

Kohustuslik reservkapital 319 622 0

Ülekurss 438 507 438 507

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 1 533 825 0

Koondkahjum/kasum 32 513 758 6 392 447

OMAKAPITAL KOKKU 44 918 652 16 943 894

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 70 239 689 43 330 762

Lehekülgedel 52-86 olevad lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 49

7.2. Koondkasumiaruanne

(eurodes)

Lisa 2025 2024

Müügitulu 12 62 095 536 30 981 344

Muu äritulu 267 765 264 348

Äritulud kokku 62 363 301 31 245 692

Kaubad, toore, materjal ja teenused 14 -3 598 883 -3 452 054

Nõuete allahindlus 5 -1 027 432 -445 651

Muud tegevuskulud 15 -1 634 955 -1 498 898

Tööjõukulud 13 -17 168 149 -15 250 273

Põhivara kulum ja väärtuse langus 7; 19 -4 931 133 -3 478 371

Ärikulud kokku -28 360 552 -24 125 247

Ärikahjum/kasum 34 002 749 7 120 445

Finantstulud 298 032 96 484

Finantskulud 8 -506 792 -824 482

Kahjum/kasum majandustegevusest 33 793 989 6 392 447

Dividendide tulumaks 16 -1 280 231 0

Puhaskahjum/kasum 32 513 758 6 392 447

Koondkahjum/kasum 32 513 758 6 392 447

Lehekülgedel 52-86 olevad lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 50

7.3. Rahavoogude aruanne

(eurodes)

Rahavoog äritegevusest Lisa 2025 2024

Aruandeaasta kasum/kahjum 32 513 758 6 392 447

Korrigeerimised

Finantstulud/kulud 208 760 727 998

Nõuete allahindlus 5 1 012 024 425 797

Põhivarade kulum ja väärtuse langus 7; 19 4 931 133 3 478 371

Põhivara sihtfinantseerimise amortisatsioon 17 -64 266 0

Sihtfinantseering kulude katmiseks 17 0 -56 664

Dividendide tulumaks 16 1 280 231 0

Kokku korrigeerimised 7 367 882 4 575 502

Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 5; 6 -5 280 333 -2 758 436

Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 9; 10 446 227 697 539

Laekumised sihtfinantseerimisest tegevuskulude katmiseks 17 4 314 -53 586

Kokku rahavood äritegevusest 35 051 848 8 853 466

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest 7 -6 101 072 -2 357 389

Laekumine põhivara müügist 0 1 556

Laekunud intressid 298 032 96 484

Lühiajalised finantsinvesteeringud 3 -15 000 000 0

Saadud põhivara sihtfinantseeringud 17 1 934 650 3 600 000

Kokku rahavood investeerimistegevusest -18 868 390 1 340 651

Rahavood finantseerimisest

Dividendide väljamaksed 16 -4 539 000 0

Dividendide tulumaks 16 -1 280 231 0

Saadud laenud 8 0 3 000 000

Saadud laenude tagasimaksed 8 -8 455 943 -684 905

Makstud intressid 8 -510 236 -830 244

Kokku rahavood finantseerimisest -14 785 410 1 484 851

Kokku rahavood 1 398 048 11 678 968

Raha perioodi alguses 2 13 162 335 1 483 367

Raha perioodi lõpus 2 14 560 383 13 162 335

Perioodi netoraha muutus. +/- 1 398 048 11 678 968

Lehekülgedel 52-86 olevad lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 51

7.4. Omakapitali muutuste aruanne

(eurodes)

Aktsia-kapi- tal

Kohustus- lik reserv-

kapital

Ülekurss Jaotamata kasum

Kokku

Saldo 31.12.2023 10 112 940 0 438 507 0 10 551 447

Koondkahjum/kasum 2024 0 0 0 6 392 447 6 392 447

Saldo 31.12.2024 10 112 940 0 438 507 6 392 447 16 943 894

Reservkapitali moodustamine 319 622 0 -319 622 0

Väljamakstud dividendid 0 0 0 -4 539 000 -4 539 000

Koondkahjum/kasum 2025 0 0 0 32 513 758 32 513 758

Saldo 31.12.2025 10 112 940 319 622 438 507 34 047 583 44 918 652

Täpsem teave aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on esitatud lisas 11.

Lehekülgedel 52-86 olevad lisad on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 52

8. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

LISA 1. AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD ARVESTUSPÕHIMÕTTED JA HINDAMISALUSED

Üldteave

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi „ettevõte“) on Eestis registreeritud ja Eestis tegutsev peamiselt aeronavigatsiooniteenuse osutamisega tegelev äriühing, mille aktsiatest 100% kuulub Eesti

Vabariigile. Ettevõte ei oma ühtegi tütar- ega sidusettevõtet. Ettevõtte aadress on Kanali põik 3, Rae

küla, Rae vald, Harjumaa.

Siinne raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes ja kajastab perioodi 1. jaanuar kuni 31.

detsember 2025. Ettevõtte raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 27. märtsil 2026.

Äriseadustiku alusel on juhatuse koostatud majandusaasta aruande (mille üks osa on raamatupidamise

aastaaruanne) kinnitamine aktsionäride üldkoosoleku pädevuses. Aktsionäril on õigus juhatuse

koostatud ja kinnitatud majandusaasta aruannet mitte heaks kiita ning nõuda uue aruande koostamist.

Koostamise alused

Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite

Nõukogu (IASB) välja töötatud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) ja rahvusvaheliste

finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee (IFRIC) tõlgenduste alusel nii, nagu Euroopa Liit on

need vastu võtnud (EL IFRS). Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud

soetusmaksumuse meetodist.

Arvestus- ja esitusvaluuta

Ettevõtte arvestus- ja esitusvaluuta on euro.

Muutused teabe esitusviisis

Käesoleva aruande koostamisel rakendatud põhimõtted teabe esitusviisi kohta on samad, mida kasutati

ettevõtte 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aruandes, välja arvatud

allpool kirjeldatud juhtudel.

Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine

Uued standardid, mis jõustusid 1. jaanuaril 2025, ei avalda olulist mõju ettevõtte finantsaruannetele. 

Seni veel jõustumata standardid, tõlgendused ja avaldatud standardite muudatused 

Järgmised uued ja muudetud standardid kohalduvad pärast 1.  jaanuari 2025 algavatele

aruandeperioodidele ning lubatud on varasem rakendamine. Ettevõte ei ole ühtki neist uutest ja

muudetud standarditest enne tähtaega kasutusele võtnud.

IFRS 18 „Teabe esitamine ja avalikustamine finantsaruannetes“: (Euroopa Liit ei ole muudatusi veel

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 53

heaks kiitnud. Kohaldatakse aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2027 või hiljem. Lubatud on

varasem rakendamine).

Standardiga IFRS 18 asendatakse standard IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“.

Peamised muutused nõuetes:

Struktureeritum kasumiaruanne

Standardiga IFRS 18 kehtestatakse uute määratlustega vahesummad – „ärikasum“ ja „kasum (kahjum) enne finantseerimist ja tulumaksu“ ning nõue, et kõik tulud ja kulud tuleb jaotada kolme uue eraldiseisva kategooria vahel, lähtudes ettevõtte peamistest tegevustest: äritegevus, investeerimine ja

finantseerimine.

IFRS 18 kohaselt ei ole ettevõtetel enam lubatud avalikustada tegevuskulusid ainult lisades. Ettevõte

peab esitama tegevuskulud viisil, mis annab kõige kasulikuma struktureeritud kokkuvõtte tema

kuludest, tehes seda

• olemuse;

• funktsiooni või;

• kombineeritud esitusviisi kaudu.

Kui tegevuskulud esitatakse funktsiooni alusel, siis rakenduvad uued avalikustamisnõuded.

Juhtkonna määratletud tulemuslikkuse näitajad, mida tuleb avalikustada ja auditeerida

IFRS 18 kohaselt tuleb raamatupidamise aruandes avalikustada ka mõned näitajad, mida nn hea

raamatupidamistava ette ei näe. Standardiga kehtestatakse juhtkonna määratletud tulemuslikkuse

mõõdikute kitsas määratlus, mille kohaselt

• need on tulude ja kulude vahesumma;

• neid kasutatakse avalikus kommunikatsioonis väljaspool finantsaruandeid;

• need peegeldavad juhtkonna hinnangut finantstulemustele.

Iga esitatud juhtkonna määratletud tulemuslikkuse mõõdiku kohta peab ettevõte ühes raamatupidamise

aruande lisas selgitama, miks selle mõõdikuga esitatav teave on kasulik ja kuidas see on arvutatud,

ning võrdlema seda IFRS standardite kohaselt arvestatud näitajaga.

Andmete suurem eristamine

Uue standardiga antakse täpsemaid juhiseid teabe rühmitamise kohta raamatupidamise aruandes. See

hõlmab juhiseid selle kohta, kas teave tuleb avalikustada põhiaruannetes või esitada detailsemalt

lisades.

Ettevõtetel ei soovitata kasutada rida „Muud“, ning kui nad seda teevad, tuleb neil esitada täiendavat teavet.

Muud põhiaruannetele kohaldatavad muudatused

Standardiga IFRS 18 määratakse äritegevuse rahavoogude kaudmeetodil esitamisel lähtepunktiks

ärikasum ning kaotatakse võimalus liigitada intressi- ja dividendirahavood rahavoogude aruandes

äritegevuseks (see erineb teatud liiki põhitegevusega ettevõtete puhul). Lisaks kehtestatakse uus nõue

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 54

esitada firmaväärtus bilansis eraldi kirjena.

Üleminek

Raamatupidamise aastaaruandes, mis on koostatud perioodi kohta, mil uut standardit esmakordselt

rakendatakse, peab ettevõte esitama sellele perioodile vahetult eelnenud võrdlusperioodi

kasumiaruande iga kirje võrdluse, avalikustades

• IFRS 18 nõuete kohaselt esitatud korrigeeritud summad;

• IAS 1 kohaselt eelnevalt esitatud summad.

Ettevõte kavatseb uut standardit rakendada alates 1. jaanuarist 2027. Ettevõte alles hindab IFRS 18

rakendamisest tulenevat võimalikku mõju oma raamatupidamise aruandele.

Muud jõustumata standardid, tõlgendused ja avaldatud standardite muudatused

Järgnevad uued standardid, tõlgendused ja muudatused ei kohaldu 31. detsembril 2025 lõppenud

aruandeperioodile. Ettevõte ei ole ühtki neist uutest ja muudetud standarditest ennetähtaegselt

kasutusele võtnud ja tema hinnangul ei avalda need jõustudes ettevõtte raamatupidamise aruandele

olulist mõju.

• „Finantsinstrumentide liigitamise ja mõõtmise muudatused“ (IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused)

• „Loodusressurssidest sõltuva elektrienergiaga seotud lepingud“ (IFRS 9 ja IFRS 7 muudatused)

• „IFRS raamatupidamisstandardite iga-aastased edasiarendused – 11. köide“

Välisvaluuta arvestus

Kõik välisvaluuta tehingud on kajastatud eurodes tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga ametliku

valuutakursi alusel. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on aruandeperioodi

lõpul ümber hinnatud aruandeperioodi lõpul kehtinud Euroopa Keskpanga ametliku valuutakursi järgi.

Ümberhindamisest saadud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud koondkasumi aruandes.

Lühi- ja pikaajalised varad ja kohustused

Varad ja kohustused on kajastatud lühiajalistena, kui need realiseeruvad 12 kuu jooksul alates

aruandeperioodi lõpust. Pikema perioodi jooksul realiseeruvad varad ja kohustused on kajastatud

pikaajalistena.

Finantsvara

Klassifitseerimine

Ettevõte klassifitseerib finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategoorias.

Klassifitseerimine oleneb ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ja rahavoogude lepingulistest

tingimustest.

Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine

Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk

kuupäeval, mil ettevõte võtab endale vara ostmise või müümise kohustuse.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 55

Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele

lõppevad või antakse üle ja ettevõte annab üle sisuliselt kõik riskid ja hüved.

Mõõtmine

Finantsvarad kajastatakse esmasel arvelevõtmisel õiglases väärtuses, millele on lisatud tehingukulud,

mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja arvatud finantsvarade puhul, mida

kajastatakse õiglases väärtuses muutustega kasumiaruandes. Õiglases väärtuses muutustega

kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes.

Võlainstrumendid

Võlainstrumentide edasine kajastamine oleneb ettevõtte ärimudelist finantsvarade haldamisel ja

finantsvara lepingulistest rahavoogudest.

Ettevõtte kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse

mõõtmiskategooriasse.

Korrigeeritud soetusmaksumus: varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille

rahavood on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud

soetusmaksumuses. Nendest varadest saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise

intressimäära meetodil. Kajastamise lõpetamisel kajastatakse saadud kasum või kahjum

kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid

kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.

Ettevõtte kõik finantsvarad on liigitatud järgmistesse kategooriatesse:

• nõuded ostjate vastu;

• lühiajalised finantsinvesteeringud;

• raha ja raha ekvivalendid.

Omakapitaliinstrumendid

Ettevõttel ei ole investeeringuid omakapitaliinstrumentidesse.

Väärtuse langus

Ettevõte hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavate võlainstrumentide oodatavat

krediidikahjumit tuleviku teabe põhjal. Rakendatav väärtuse languse metoodika oleneb sellest, kas

krediidirisk on oluliselt suurenenud.

Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: i) erapooletut ja tõenäosusega kaalutud summat,

mille määramisel hinnatakse mitut võimalikku tulemust, ii) raha ajaväärtust ja iii) aruandeperioodi lõpus

ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ning põhjendatud teavet mineviku

sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta.

Nõuetele ostjate vastu ja lepingulistele varadele, kus puudub oluline finantseerimise komponent,

rakendab ettevõte IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemisviisi ning arvestab nõuete allahindlust

nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Ettevõte vaatas üle väärtuse

languse metoodika iga vastava varaklassi jaoks. Väärtuse languse metoodika muutuse tulemusel ei

tekkinud 1. jaanuari seisuga allahindluse reservis olulisi muutusi, seega korrigeerimisi jaotamata

kasumis ja omakapitalis ei tehtud.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 56

Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis

tuvastatud väärtuse langus oli 1. jaanuari 2024. aasta ja 31. detsembri 2025. aasta seisuga ebaoluline.

Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid nii finantsseisundi aruandes kui ka rahavoogude aruandes moodustavad

sularaha kassas, raha arvelduskontodel ja lühiajalised (kuni kolm kuud) deposiidid. Finantsaruannete

koostamisel on äritegevuse rahavood kajastatud kaudse meetodi abil ning investeerimis- ja

finantseerimistegevuse rahavood otsese meetodi abil.

Materiaalne põhivara

Kajastamine ja mõõtmine

Põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe

aasta. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud

amortisatsioon ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Soetusmaksumus hõlmab kulutusi, mis

on otseselt seostatavad vara soetamisega. Omatarbeks valmistatud põhivara soetusmaksumus

koosneb materjalikulust, otsestest tööjõukuludest ning muudest kuludest, mis on otseselt vajalikud vara

eesmärgipärase kasutamise ettevalmistamiseks. Põhivara soetamise, ehitamise või tootmisega seotud

laenukasutuse kulutused kapitaliseeritakse vara soetusmaksumusse.

Kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millel on

erinev kasulik eluiga, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena,

määrates neile eraldi amortisatsiooninormid komponentide kasuliku eluea järgi.

Edaspidised väljaminekud

Mõne materiaalse põhivaraobjekti osasid tuleb teatud ajavahemike järel vahetada või renoveerida.

Sellised väljaminekud kajastatakse materiaalse põhivara bilansilises maksumuses juhul, kui on

tõenäoline, et ettevõte saab varaobjekti osaga seotud tulevast kasu ja varaobjekti osa

soetusmaksumust usaldusväärselt hinnata. Asendatud osade kajastamine finantsseisundi aruandes

lõpetatakse. Eelmises lõigus esitatud arvele võtmise põhimõtete alusel ei kajastata materiaalse

põhivara objekti bilansilises maksumuses igapäevase hooldusega seotud kulusid. Sellised

väljaminekud on tekkepõhiselt perioodikulud.

Kulumi arvestus

Kulum kajastatakse koondkasumiaruandes ning arvestatakse materiaalselt põhivaralt ja selle

eristatavatelt komponentidelt lineaarsel meetodil. Maad ja lõpetamata ehitisi ei amortiseerita. Ettevõte

kasutab järgmisi amortisatsiooninorme:

• maa 0%

• rajatised, hooned, ehitised ja nende tehnosüsteemid 2–13%

• masinad ja seadmed 2–50%

• muu inventar 10–20%

Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav juhtkonna plaanitud eesmärgi

kohaselt, ning lõpetatakse juhul, kui vara lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara

eemaldatakse lõplikult kasutusest või klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 57

Materiaalsele põhivarale määratud kasulik eluiga, jääkväärtused ja amortisatsioonimeetodid

vaadatakse üle igal aastal. Muudatustest tulenev mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates

perioodides.

Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamisel või siis, kui ettevõte ei eelda selle

vara kasutamisest või müügist enam majanduslikku kasu saada. Materiaalse põhivara kajastamise

lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse koondkasumiaruandes real „põhivara kulum“ perioodil, mil kajastamine lõpeb.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele selle soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja

otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses,

millest on maha arvatud akumuleerunud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad

allahindlused. Immateriaalset põhivara (välja arvatud firmaväärtus) amortiseeritakse lineaarsel

meetodil hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Immateriaalse põhivara väärtuse langust hinnatakse

juhul, kui on sellele viitavaid asjaolusid, analoogselt materiaalse põhivara väärtuse languse

hindamisega.

Amortisatsioon

Amortisatsiooni arvestatakse lineaarselt iga immateriaalse varaobjekti kohta selle kasuliku eluea järgi

määraga 6–50% aastas.

Mittefinantsvarade väärtuse langus

Mittefinantsvara

Igal bilansipäeval hindab ettevõte kriitiliselt, kas on märke, mis võiksid viidata mittefinantsvarade

väärtuse langusele. Kui ilmneb märke varade väärtuse võimalikust vähenemisest, tehakse vara kaetava

väärtuse test.

Vara kaetav väärtus on kas selle vara või raha teeniva üksuse õiglane väärtus, millest on maha arvatud

müügikulud või kasutusväärtus olenevalt sellest, kumb neist on suurem. Kasutusväärtuse hindamisel

diskonteeritakse hinnangulisi tulevasi rahavooge diskontomääraga, mis väljendab hetke turuväärtuse

suundumusi ja varaga seotud spetsiifilisi riske. Vara väärtuse languse testimiseks rühmitatakse varad

kõige väiksemasse võimalikku varade rühma, mille pidevast kasutamisest on võimalik rahavoogusid

eristada ning mis on olulises osas sõltumatud teistest varadest või varade rühmadest saadavatest

rahavoogudest.

Vara väärtuse langus kajastatakse kahjumina, kui vara või selle raha genereeriva üksuse bilansiline

väärtus ületab selle hinnangulist kaetavat väärtust. Vara väärtuse langusest tekkinud kahjumid

kajastatakse koondkasumiaruandes.

Varade kaetavat väärtust suurendatakse juhul, kui on viiteid, et vara väärtus on kasvanud ja kaetava

väärtuse arvutamisel kasutatud hinnangud muutuvad. Kui väärtuse testi tulemusel selgub, et vara

kaetav väärtus on kasvanud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ning

suurendatakse bilansilist jääkmaksumust. Ülempiir on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks

kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel tavapärast amortisatsiooni.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 58

Finantskohustused

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, muud võlakohustused) võetakse

algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest saadud tasu õiglane

väärtus. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse

intressimäära meetodit. Tehingukulud võetakse arvesse efektiivse intressimäära arvutamisel ning

kantakse kuludesse finantskohustuse eluea jooksul. Finantskohustustega kaasnevad kulutused (sh

intressikulud) kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui

see tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates aruandepäevast või kui ettevõttel pole tingimusteta õigust lükata

kohustuse tasumist edasi rohkem kui 12 kuud alates aruandepäevast. Laenukohustusi, mis tuleb tagasi

maksta 12 kuu jooksul alates aruandepäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast

aruandepäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalisena. Samuti kajastatakse

lühiajalisena laenukohustusi, mida laenuandjal on õigus aruandepäeval tagasi kutsuda laenulepingu

rikkumise tõttu.

Ettevõte ei ole laenukulutusi kuni aruandeperioodi lõpuni kapitaliseerinud, kuna ettevõtte hinnangul on

laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimise mõju ebaoluline.

Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui kohustus on tasutud, tühistatud või aegunud.

Eraldised ja tingimuslikud kohustused

Finantsseisundi aruandes kajastatakse eraldisena enne aruandeperioodi lõppu toimunud kohustavast

sündmusest tulenevaid kohustusi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad

ettevõtte senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on tõenäoline

(on pigem tõenäoline, et vahendite väljavool on vajalik kohustuse rahuldamiseks) ja mille maksumust

on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada.

Eraldiste kajastamisel finantsseisundi aruandes lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldiste täitmiseks

tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse

finantsseisundi aruandes summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt aruandeperioodi lõpu seisuga

vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale isikule. Eraldiste kulu

ja eraldiste finantsseisundi aruandes kajastatud maksumuse muutuste kulu kajastatakse

aruandeperioodi kuludes. Eraldisi ei moodustata tulevaste perioodide kahjumite katmiseks.

Kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kajastatakse

seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud

juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.

Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega

kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud

tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike

kohustustena.

Rendiarvestus

Rendilevõtjad peavad

a) arvele võtma varad ja kohustused kõikide üle 12–kuuliste rendilepingute puhul, välja arvatud

juhul, kui renditav vara on väheväärtuslik, ning

b) kajastama kasumiaruandes kulumit renditavatelt varadelt ja intressikulu rendikohustustelt.

Rendilepinguid kajastatakse kasutusõiguse varana ja vastava kohustusena kuupäeval, mil renditav

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 59

vara on kasutamiseks saadaval.

Rendikohustused kajastatakse rendimaksete nüüdisväärtusena. Kasutusõiguse vara hinnatakse

summas, mis võrdub rendikohustusega, kui kasutusõiguse varade korrigeerimine ei ole vajalik. Iga

liisingumakse jaotatakse kohustuse ja finantskulude vahel. Finantskulu kajastatakse rendiperioodi

kasumiaruandes nii, et intressimäär oleks igal osaperioodil kogu rendiperioodi jooksul kohustuse

jääkväärtuse suhtes sama. Rendivara amortiseeritakse lineaarselt vara kasuliku eluea või rendiperioodi

jooksul olenevalt sellest, kumb on lühem.

Rendikohustused hõlmavad järgmiste rendimaksete nüüdisväärtust:

• püsimaksed, millest on maha arvatud saadavad rendisoodustused;

• muutuv rendimakse, mis põhineb indeksil või intressimääral (näiteks inflatsioon,

euribor);

• summad, mis rentnik eeldatavasti maksab jääkväärtuse tagatiste alusel;

• ostuoptsiooni kasutamise hind, kui on piisavalt kindel, et rentnik seda optsiooni

kasutab.

Rendimaksed diskonteeritakse, kasutades rendilepingus sätestatud intressimäära, kui see on kergesti

määratav, või ettevõtte sisemist laenuintressi määra. Alternatiivne laenuintressimäär on intressimäär,

mida rentnik peaks maksma, et laenata vahendid, mida oleks tarvis sarnase väärtusega vara

omandamiseks sarnases majanduskeskkonnas ning sarnastel tingimustel.

Lühiajaline rent on rent, mille rendiperiood on alla 12 kuu. Väheväärtuslikud varad hõlmavad IT–tehnikat

ja väiksemaid kontorisisustuse esemeid. Renditähtaja määramisel kaalub juhtkond kõiki fakte ja

asjaolusid, mis loovad majandusliku ajendi pikendamisvõimaluse rakendamiseks või rakendamata

jätmiseks. Pikendamisvõimalused (või perioodid pärast lõpetamisvõimalusi) on renditähtajale lisatud

juhul, kui on väga tõenäoline, et renti jätkatakse (või ei lõpetata). Ettevõtte juhtkond hindab sündmusi

ja asjaolude muutusi, mis on juhtkonna kontrolli all ja mõjutavad optsioonide kasutamise tõenäosust.

Lepingute järgi ei ole lepingute lõppedes rendivaral bilansilist maksumust.

Ettevõte on kasutanud järgmisi standardiga lubatud praktilisi erandeid:

• alla 12–kuuse rendiperioodi pikkusega kasutusrendi lepingute kajastamine

raamatupidamises lühiajaliste rentidena;

• väikese väärtusega varade rendilepingute välistamine;

• rendivarade mõõtmisega seotud esmaste otseste kulude välistamine standardi

esmasel kohaldamisel.

Ettevõte rendib transpordivahendeid ja tasub rendimakseid andmeside eest. IFRS 16 rakendamisel

analüüsis ettevõte rentimisega seotud rendikohustusi, mis standardi IAS 17 („Rendid“) järgi olid varem klassifitseeritud kui kasutusrent. 31. detsembril 2025 kehtivad rendilepingud on alla 12–kuulise

katkestamise võimalusega või on renditavad varad väheolulise maksumusega, mistõttu 2025. aastal

kasutusrente arvestuspõhimõtete muudatuse tulemusel kasutusõiguse varana ei kajastatud.

Müügitulu kliendilepingutelt

Müügitulu on tulu, mis tekib ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajastatakse

tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida ettevõttel on õigus saada lubatud kaupade või teenuste

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 60

kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad.

Ettevõte kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Ettevõte osutab lepingute alusel navigatsiooniteenust. Müügitulu teenuste osutamist kajastatakse

perioodil, mil teenuseid osutatakse.

Finantseerimise komponent

Ettevõttel puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või teenuste üleandmise ja kliendilt

makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Seepärast ei korrigeeri ettevõte tehinguhinda raha

ajaväärtuse mõju järgi.

Intressitulu

Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt efektiivse intressimäära alusel koondkasumiaruandes

finantstulude koosseisus.

Tööjõukulud

Tööjõukulud kajastatakse koondkasumiaruandes hetkel, kui ettevõttel on töötajate ees tekkinud

kohustus. Tööjõukuludes kajastatakse töötajatele makstud palk koos sotsiaalmaksu ja

töötuskindlustusmaksega ning tehtud erisoodustused koos nendelt makstud tulumaksu ja

sotsiaalmaksuga.

Puhkusetasu kulu ja kohustuse suurus arvestatakse jooksvalt. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse

koondkasumiaruandes tööjõukuludena ning võetakse finantsseisundi aruandes arvele lühiajalise

kohustusena.

Maksustamine

Vastavalt Eesti tulumaksuseadusele ei maksustata Eestis registreeritud ettevõtete jaotamata kasumit.

Tulumaksuga maksustatakse kasumi jaotamist, sealhulgas dividendide maksmist.

2024. aastal oli kehtiv tulumaksumäär 20% (20/80 makstavatest netodividendidest) ning kehtis erikord,

mis nägi ette madalama tulumaksumäära 14% (14/86 dividendide netosummast) rakendamise

regulaarsetele kasumijaotistele. Alates 1. jaanuarist 2025 on dividendide tulumaksumäär 22% (22/78

makstavatest netodividendidest). Regulaarsetele kasumijaotistele varem kehtinud soodusmäär 14%

(14/86) on kaotatud ning kõigile dividendidele rakendub ühtne maksustamine.

Füüsilistele isikutele makstavatelt dividendidelt, millele oli varem rakendatud 14% maksumäära, tuleb

endiselt kinni pidada täiendav 7% tulumaksu. Dividendide maksmisega seotud tulumaks kajastatakse

tulumaksukuluna dividendide väljakuulutamise perioodil. Dividendide maksmisega seotud

maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse suurus on avalikustatud lisas 16.

Sihtfinantseerimine

Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil. Sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse

finantsseisundi aruandes arvele selle soetusmaksumuses, varade soetamise toetuseks saadud

sihtfinantseerimise summa kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustusena kui

tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja

sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

Tegevuskulude sihtfinantseerimisest saadud tulu kajastatakse koondkasumiaruandes

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 61

proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Tulu kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, st

saadud toetusi ja kompenseeritavat kulu kajastatakse koondkasumiaruandes eraldi ridadel.

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui on olemas piisav kindlus, et ettevõte vastab

sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset.

Sihtfinantseeringut kajastatakse lühiajalisena, kui eeldatav tuluna kajastamine toimub järgneva 12 kuu

jooksul. Ülejäänud finantseeringud kajastatakse pikaajalisena.

Rahavood

Rahavoogude aruanne koostatakse kaudsel meetodil. Raha ja selle ekvivalentidena käsitletakse

rahavoogude aruandes finantsseisundi aruande kirjel „Raha ja raha ekvivalendid“ kajastatud varasid.

Sündmused pärast aruandeperioodi

Raamatupidamise aastaaruandes kajastatakse olulisi varade ja kohustuste hindamist mõjutavaid

asjaolusid, mis ilmnesid aruandeperioodi lõpu, 31. detsembri 2025 ja aruande koostamise kuupäeva

vahel, kuid mis on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Sündmused pärast aruandeperioodi, mis ei oma mõju aruandeaasta kasumile ega 31. detsembri 2025

seisuga mõju varadele ja kohustustele, kuid mis mõjutavad oluliselt järgnevate perioodide tulemusi, on

raamatupidamise aastaaruandes avalikustatud.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 62

LISA 2. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID

(eurodes)

Lisa 31.12.2025 31.12.2024

Raha arvelduskontodel 1 040 769 14 129

Üleöödeposiit 13 519 614 13 148 206

Kokku 4; 8 14 560 383 13 162 335

Ettevõte hoiustas aruandeaasta jooksul vabu rahalisi vahendeid üleöödeposiidina intressimääraga

0,3%–2,0% keskmiselt jäägilt eurohoiuselt.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 63

LISA 3. LÜHIAJALISED FINANTSINVESTEERINGUD

(eurodes)

Krediidiasutus Hoiusumma Intressimäär Periood Tähtaja lõpp

Seisuga 31.12.2025 Swedbank AS 5 000 000 2,00% 4 kuud 29.4.2026

Swedbank AS 5 000 000 2,00% 6 kuud 14.5.2026

Swedbank AS 5 000 000 2,00% 5 kuud 19.5.2026

Kokku 15 000 000

Seisuga 31. detsember 2024 aasta puudusid lühiajalised finantsinvesteeringud.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 64

LISA 4. FINANTSINSTRUMENDID

(eurodes)

Finantsvarad Lisa 31.12.2025 31.12.2024

Raha ja raha ekvivalendid 2 14 560 383 13 162 335

Lühiajalised finantsinvesteeringud 3 15 000 000 0

Nõuded ostjate vastu 5 9 707 687 5 435 451

Finantsvarad kokku 39 268 070 18 597 786

Finantskohustused

Võlakohustused 8 11 242 796 19 698 739

Muud lühiajalised kohustused 10 6 286 560 1 107 246

Finantskohustused kokku 17 529 356 20 805 985

Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel

turu intressimääraga, mis on kättesaadav ettevõtte sarnastele finantsinstrumentidele. Ettevõtte

juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud

finantsvarade ja -kohustuste bilansilised väärtused 31. detsembri 2025. aasta ja 31. detsembri 2024.

aasta seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul alates bilansi

kuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste võlakohustuste õiglased väärtused oluliselt nende bilansilisest

väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele intressimääradele.

Ettevõttel puuduvad õiglases väärtuses mõõdetavad varad ja kohustused.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 65

LISA 5. NÕUDED OSTJATE VASTU

(eurodes)

Lisa 31.12.2025 31.12.2024

Ostjatelt laekumata arved 11 436 817 6 152 557

s.h. seotud osapooltelt laekumata arved 99 598 48 264

Ebatõenäoliselt laekuvad arved -1 729 130 -717 106

Nõuded ostjate vastu 4 9 707 687 5 435 451

Aruandeaastal kanti ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 1 027 432 euro (2024. aastal 445 651 euro)

ulatuses. Lootusetuks tunnistati ja kanti finantsseisundi aruandest välja nõudeid 15 408 euro (2024.

aastal 19 855 euro) ulatuses (lisainfo krediidiriski kohta vt lisast 20). Eelnevatel perioodidel lootusetuks

kantud nõudeid laekus 298 euro (2024. aastal 100 euro) ulatuses.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 66

LISA 6. MUUD NÕUDED JA ETTEMAKSED

(eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Maksude ettemaksed 10 339 98 369

Muud ettemaksed ja nõuded 325 959 241 855

Kokku 336 298 340 224

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 67

LISA 7. PÕHIVARA

Materiaalne põhivara (eurodes)

Maa,hooned, ehitised ja nende tehno- süsteemid

Masinad ja seadmed

Muu materiaalne põhivara

Lõpetamata investeeringud

Kokku

Jääkmaksumus 31.12.2023

7 440 984 5 002 151 245 917 1 952 399 14 641 451

Soetamine 438 934 438 934

Müük 0 -1 556 0 0 -1 556

Ümberklassifitseerimine 319 829 1 684 699 131 188 -2 135 716 0

Ümberklassifitseerimine immateriaalseks põhivaraks

0 314 088 0 0 314 088

Ümberklassifitseerimine immateriaalse põhivara lõpetamata investeerin- gust

0 0 0 -70 039 -70 039

Arvestatud kulum -298 042 -1 129 673 -70 282 0 -1 497 997

Jääkmaksumus 31.12.2024

7 462 771 5 869 709 306 823 185 578 13 824 881

Soetamine 5 012 498 5 012 498

Müük 0 0 0 0

Ümberklassifitseerimine 798 760 4 311 391 14 040 -5 124 191 0

Ümberklassifitseerimine immateriaalse põhivara lõpetamata investeerin- gust

0 8 164 0 0 8 164

Ümberklassifitseerimine kuluks

0 0 0 0

Arvestatud kulum -320 609 -1 243 350 -76 032 0 -1 639 991

Vara väärtuse langus -139 898 -481 908 -26 205 -648 011

Jääkmaksumus 31.12.2025

7 801 024 8 464 006 218 626 73 885 16 557 541

Seisuga 31.12.2023

Soetusmaksumus 11 636 813 16 238 265 527 008 1 952 399 30 354 485

Akumuleeritud kulum -4 195 829 -11 236 114 -281 091 0 -15 713 034

Seisuga 31.12.2024

Soetusmaksumus 11 956 640 17 348 440 658 196 185 578 30 148 854

Akumuleeritud kulum -4 493 869 -11 478 731 -351 373 0 -16 323 973

Seisuga 31.12.2025

Soetusmaksumus 13 255 400 19 538 660 672 236 73 885 33 540 181

Akumuleeritud kulum sh vara väärtuse langus

-5 454 376 -11 074 654 -453 610 0 -16 982 640

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 68

Immateriaalne põhivara (eurodes)

Tarkvara Lõpetamata investeeringud

Kokku

Jääkmaksumus 31.12.2023 5 145 366 7 061 214 12 206 580

Soetamine 0 701 922 701 922

Ümberklassifitseerimine 4 487 840 -4 487 840 0

Ümberklassifitseerimine materiaalsest põhivarast

Ümberklassifitseerimine materiaalseks põhivaraks

0 -314 088 -314 088

Müük 0 -46 169 -46 169

Arvestatud kulum -1 980 374 0 -1 980 374

Jääkmaksumus 31.12.2024 7 652 832 2 915 039 10 567 871

Soetamine 0 6 161 204 6 161 204

Ümberklassifitseerimine 3 407 799 -3 407 799 0

Ümberklassifitseerimine materiaalseks põhivaraks

0 -8 164 -8 164

Arvestatud kulum -2 250 435 0 -2 250 435

Vara väärtuse langus -392 696 0 -392 696

Jääkmaksumus 31.12.2025 8 417 500 5 660 280 14 077 780

Seisuga 31.12.2023

Soetusmaksumus 30 056 789 7 061 214 37 118 003

Akumuleeritud kulum -24 911 423 0 -24 911 423

Seisuga 31.12.2024

Soetusmaksumus 33 308 186 2 915 039 36 223 225

Akumuleeritud kulum -25 655 354 0 -25 655 354

Seisuga 31.12.2025

Soetusmaksumus 36 356 935 5 660 280 42 017 215

Akumuleeritud kulum sh vara väärtuse langus

-27 939 435 0 -27 939 435

2025. aastal viidi läbi vara kaetava väärtuse test (vt lisa 19). Aruandeaasta lõpus lõpetamata põhivara

investeeringutena kajastatud summadest olulisema osa moodustavad uus lennujuhtimise süsteem

TopSky ATC One (4 346 248 eurot), mis võetakse kasutusele eeldatavalt 2030. aastal, ja

aeronavigatsiooniteabe veebiteenuse lahendus (1 056 102 eurot), mis võetakse eeldatavalt kasutusele

2026. aastal.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 69

LISA 8. VÕLAKOHUSTUSED

(eurodes)

Võlausaldaja Võla- kohustuse jääk kokku

pikaajaline osa

lühiajaline osa

Intressi- määr

Võlgne- vuse lõp- liku kustu- tamise tähtaeg

Seisuga 31.12.2024

Swedbank AS 1 938 282 1 242 796 695 486 1,50% 4.9.2027

Swedbank AS 10 000 000 10 000 000 0 4,10% 21.4.2028

Solidaarsusfond 1 760 457 0 1 760 457 0,00% 1.12.2025

Nordic Investment Bank

6 000 000 0 6 000 000 3,68% 31.12.2025

Kokku 19 698 739 11 242 796 8 455 943

Seisuga 31.12.2025

Swedbank AS 1 242 796 536 673 706 123 1,50% 4.9.2027

Swedbank AS 10 000 000 10 000 000 0 3,24% 21.4.2028

Kokku 11 242 796 10 536 673 706 123

Ettevõttel on kaks laenu. Laenulepingud on tagatiseta. Swedbanki esimese laenu intress on baasmäär

seitsme aasta euro intressi-swap’ist ja marginaalist, s.o 1,50%. Teise laenu intress on kuue kuu euribor ja marginaal, s.o 3,24%. Laenu kajastamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust, et nominaalne ja

efektiivne intressimäär ei erine oluliselt.

2025. aasta laenuintressist 506 792 eurot (2024. aastal 824 482 eurot) on kajastatud

koondkasumiaruandes finantskuluna.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 70

Netovõlg (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 2) 14 560 383 13 162 335

Lühiajalised võlakohustused -706 123 -8 455 943

Pikaajalised võlakohustused -10 536 673 -11 242 796

Netovõlg 3 317 587 -6 536 404

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 2) 14 560 383 13 162 335

Fikseeritud intressimääraga võlakohustused -11 242 796 -19 698 739

Netovõlg 3 317 587 -6 536 404

Raha ja raha ekvivalendid

Võlakohustu- sed tagasimak- sega kuni 1 aasta

Võlakohustu- sed tagasimak- sega üle 1 aasta

Kokku

Netovõlg 31.12.2023 1 483 367 -684 905 -16 698 739 -15 900 277

Muutused 11 678 968 0 0 11 678 968

Tagastatud (+)/ saadud (-) laenud

0 684 905 -3 000 000 -2 315 095

Laenu klassifitseerimine pikaajalisest lühiajali- seks

0 -8 455 943 8 455 943 0

Netovõlg 31.12.2024 13 162 335 -8 455 943 -11 242 796 -6 536 404

Muutused 1 398 048 0 0 1 398 048

Tagastatud (+)/ saadud (-) laenud

0 8 455 943 8 455 943

Laenu klassifitseerimine pikaajalisest lühiajali- seks

0 -706 123 706 123 0

Netovõlg 31.12.2025 14 560 383 -706 123 -10 536 673 3 317 587

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 71

LISA 9. VÕLAD TÖÖVÕTJATELE

(eurodes)

Kohustuse liik Algjääk Muutus Lõppjääk

Väljamaksmata puhkusekohustus ja lahku- mishüvitised

2025 110 591 7 234 117 825

2024 126 917 -16 326 110 591

Väljamaksmata tulemustasu eraldise lü- hiajaline osa

2025 1 324 620 247 530 1 572 150

2024 836 250 488 370 1 324 620

Kokku 31.12.2025 1 435 211 254 764 1 689 975

Kokku 31.12.2024 963 167 472 044 1 435 211

Puhkusekohustusena on näidatud välja teenitud, kuid kasutamata puhkusepäevade eest makstav

puhkusetasu koos selle pealt tasutavate tööandjapoolsete maksudega.

Puhkusekohustuse väljamaksed tehakse töötajate puhkusele minekul.

Moodustatud tulemustasu eraldis kajastatakse lühiajalisena.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 72

LISA 10. MUUD LÜHIAJALISED KOHUSTUSED

(eurodes)

Lisa 31.12.2025 31.12.2024

Tarnijatele tasumata arved 4 6 274 487 1 091 333

Maksuvõlad 594 652 513 316

Sotsiaalmaks 336 766 305 830

Üksikisiku tulumaks 196 748 167 133

Töötuskindlustusmakse 22 408 20 194

Kogumispension 29 474 15 485

Erijuhtude tulumaks 9 256 4 674

Viitintress 4 11 348 14 792

Muud lühiajalised kohustused 4 725 1 121

Kokku 6 881 212 1 620 562

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 73

LISA 11. OMAKAPITAL

Aktsiakapital

Aktsiate arv oli 31.12.2025 seisuga 1 011 294 (31.12.2024 – 1 011 294), aktsiate keskmiseks arvuks

kujunes aruandeaastal 1 011 294 (2024 – 1 011 294). Kõik aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Aktsia

nimiväärtuseks on 10 eurot ja see koosneb lihtaktsiatest.

Aktsiaseltsi miinimum aktsiakapital on 5 112 940 eurot ja maksimum aktsiakapitaliks 20 451 760 eurot.

Iga lihtaktsia annab omanikule õiguse saada dividende ja ühe hääle üldkoosolekul.

Kohustuslik reservkapital

Reservkapitali suurendati 2025 aastal ja seisuga 31.12.2025 oli reservkapital 319 622 eurot

(31.12.2024 – 0 eurot). Reservkapitali põhikirjaga ja õigusaktidega nõutav suurus on 1/10

aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal aastal 1/20

puhaskasumist.

Ülekurss

Ülekurss oli 31.12.2025 seisuga 438 507 eurot (31.12.2024 – 438 507 eurot).

Eelmiste perioodide jaotamata kasum

Aruandeaastal kuulutati ja maksti välja dividende 2024. aasta puhaskasumist summas 4 539 000 eurot.

Eelmiste perioodide jaotamata kasum 31.12.2025 seisuga oli 1 533 825 eurot (31.12.2024– 0 eurot).

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 74

LISA 12. MÜÜGITULU PÕHITEGEVUSEST

Müügitulu teenuse osutamisest kindlal ajahetkel (eurodes)

Teenuse liik 2025 2024

Navigatsiooniteenus (EMTAK 52239), sh 62 069 362 30 957 922

marsruudi navigatsiooniteenus 56 156 872 28 074 614

terminali navigatsiooniteenus 5 912 490 2 883 308

Konsultatsiooniteenus (EMTAK 52239) 26 174 23 422

Kokku 62 095 536 30 981 344

Navigatsiooniteenus klientide kaupa (eurodes)

Marsruudi navigatsiooniteenus

Terminali navigatsiooniteenus

Klient 2025 2024 Klient 2025 2024

Finnair 8 864 338 5 546 271 Air Baltic 1 742 566 739 417

Air China 7 164 640 4 117 876 Finnair 647 060 311 394

China Eastern 5 549 227 2 216 666 Ryanair 518 231 356 790

China Southern 4 398 531 527 069 SAS 454 823 197 926

Air Baltic 2 704 846 1 433 263 Lufthansa 421 835 223 470

Air China Cargo 1 848 161 754 220 LOT 363 213 160 881

Aeroflot 1 673 922 941 581 Turkish Airlines 185 698 111 885

China Cargo Airlines

1 460 657 633 869 Nyxair 160 984 75 047

Turkish Airlines THY

1 458 140 833 001 European Air Transport Leipzig

94 445 48 198

Hainan Airlines 1 351 185 613 992 ASL Airlines 93 726 47 469

Muud kliendid 19 683 225 10 456 806 Muud kliendid 1 229 909 610 831

Kokku 56 156 872 28 074 614 Kokku 5 912 490 2 883 308

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 75

LISA 13. TÖÖJÕUKULUD

(eurodes)

2025 2024

Tööjõukulud -12 529 721 -11 165 157

Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse -4 215 865 -3 756 023

Erisoodustused koos maksudega -422 563 -329 093

Kokku -17 168 149 -15 250 273

Töötajate keskmine arv aruandeaastal oli 195 (2024. aastal 179), millest töölepingu alusel töötavate

isikute keskmine arv oli 192 (2024. aastal 176) ja juriidilise isiku juhtorgani liikmete keskmine arv oli 3

(2024. aastal samuti 3).

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 76

LISA 14. KAUBAD, TOORE, MATERJAL JA TEENUSED

(eurodes)

2025 2024

Seadmete hooldekulud -1 775 993 -1 617 094

Seadmete ekspluatatsioonikulud -477 769 -446 893

Meteoteenused -467 243 -461 596

Kaubad, materjalid, energia -288 858 -296 519

Kindlustuskulud* -246 488 -290 359

Teenused** -221 386 -190 353

Kommunikatsioonikulud -61 907 -66 479

Vahendid -40 492 -43 065

Julgestuskulud -18 747 -39 696

KOKKU -3 598 883 -3 452 054

* Kindlustuskuludest 91,58% (2024. aastal 92,73%) moodustab 650 miljoni euro (2024. aastal 650

miljoni euro) suuruse limiidiga vastutuskindlustuse lepingu eest makstud kindlustuspreemia.

** Teenused sisaldavad auditi tasu 16 900 euro ja muud äritegevuse auditi kulu 18 365 euro ulatuses (2024. aastal oli auditi tasu 15 900 eurot ja muu äritegevuse auditi kulu 10 000 eurot).

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 77

LISA 15. MITMESUGUSED TEGEVUSKULUD

(eurodes)

2025 2024

Rendikulud -455 565 -437 287

Lähetuskulud -303 398 -225 721

Koolituskulud -300 319 -302 794

Muud ärikulud -265 263 -243 364

Hoonete, ruumide, rajatiste korrashoid -222 293 -219 782

Töökeskkonna kulud -65 616 -50 839

Transpordikulud -22 501 -19 111

KOKKU -1 634 955 -1 498 898

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 78

LISA 16. TULUMAKS

(eurodes)

2025 2024

Aruandeaastal makstud dividendid -4 539 000 0 Tulumaksumäär 22/78 22/78 Dividendide tulumaksu kulu -1 280 231 0

Ettevõtte kogu jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 moodustas 34 047 583 eurot (31.12.2024 seisuga

oli kasum 6 392 447 eurot).

Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis võib kaasneda kogu jaotamata kasumi

väljamaksmisel dividendidena, on 7 490 468 eurot, seega oleks netodividendidena võimalik välja

maksta 26 557 115 eurot.

Maksimaalse võimaliku tulumaksukohustuse arvestamisel on lähtutud eeldusest, et jaotatavate

netodividendide ja 2026. aasta koondkasumiaruandes kajastatava dividendide tulumaksu kulu summa

ei või ületada jaotuskõlblikku kasumit seisuga 31.12.2025.

Juhatuse poolt tehtud kasumi jaotamise ettepanek on kanda kogu 2025. aasta kasum eelmiste

perioodide jaotamata kasumisse ning maksta eelnevate perioodide jaotamata kasumist dividende

21 761 000 eurot, millega kaasneb tulumaksukohustus summas 6 137 718 eurot. Otsuse kasumi

jaotamise kohta teeb aktsionäride üldkoosolek, mistõttu seda ei ole kajastatud majandusaasta

aruandes kohustusena.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 79

LISA 17. SIHTFINANTSEERIMINE

(eurodes)

2025 2024

Sihtfinantseerimise kohustus perioodi alguses 3 632 356 142 606

Laekunud ettemaksena 1 938 964 3 600 000

Ettemaksu ümberklassifitseerimine varaks -4 469 233 0

Tagastatud tegevuskulude sihtfinantseering 0 -53 586

Kajastatud tegevuskulude sihtfinantseerimise tuluna 0 -56 664

Kajastatud põhivara sihtfinantseerimise tuluna -64 266 0

Põhivara sihtfinantseerimine soetusmaksumuses 4 469 233 0

Sihtfinantseerimise kohustus perioodi lõpus 5 507 054 3 632 356

s.h. lühiajaline osa 1 051 544 0

s.h. kuni 6 k 859 490 0

6–12 k 192 054 0

s.h. pikaajaline osa 4 455 510 3 632 356

1–2 a 818 757 3 632 356

2–5 a 1 125 771 0

üle 5 a 2 510 982 0

Põhivara sihtfinantseeringut laekus Taaste- ja vastupidavusrahastust 1 500 000 eurot (2024. aastal

3 600 000 eurot) ja CINEA rahastust 434 650 eurot. Tegevuskulude rahastus laekus Concerto projektilt

summas 4 314 eurot. Perioodi laekumised on kajastatud real „Laekunud ettemaksena.“

Taaste- ja vastupidavusrahastust saadud sihtfinantseeringust võeti arvele põhivara

soetusmaksumuses 4 469 233 eurot ja tuluna on kajastatud 64 266 eurot. Sihtfinantseering

amortiseeritakse tuluks põhivara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Kulud loetakse abikõlbulikuks,

kui tegevused on tehtud hiljemalt 31.03.2026. Kasutamata jäänud toetus tagastatakse hiljemalt

30.04.2026.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 80

LISA 18. TEHINGUD SEOTUD POOLTEGA

Ettevõtte aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Ettevõtte aruande koostamisel on seotud poolteks

loetud juhatuse ja nõukogu liikmed ning muud ettevõtted, kelle üle nimetatud isikutel on oluline mõju.

Samuti on seotud poolteks loetud kõik üksused, kus riigil on kontroll või valitsev mõju. Ettevõte

avalikustab tehingud riigi kontrolli või valitseva mõju all olevate lennundusettevõtetega.

(eurodes)

Seotud osapool Aasta Nõuded Kohustused Äritulud Ärikulud

Riigi kontrolli või valitseva mõju all lennundusettevõtted

2025 81 504 12 343 632 928 -124 903

2024 24 053 13 620 408 952 -134 469

Kõik tehingud seotud pooltega on tehtud turutingimustel ja nõuetes seotud pooltega ei ole tehtud

allahindlusi aruande- ega võrdlusperioodil.

Aruandeaastal arvestati juhatuse liikmetele juhatuse liikme tasu ja palgana 339 534 eurot ja lisatasuna

76 440 eurot (2024. aastal juhatuse liikme tasu ja palgana 307 674 eurot ja lisatasuna 64 250 eurot).

Nõukogu ja auditikomitee liikmetele arvestati aasta jooksul nõukogu liikme tasudena ja nõukogu juurde

moodustatud auditikomitees osalemise eest kokku 26 188 eurot (2024. aastal 25 750 eurot).

Juhatuse liikmetega sõlmitud lepingute kohaselt on ettevõttel kohustus maksta kompensatsiooni

olenevalt lepingu lõpetamise alustest kuni kolme kuu teenistustasu ulatuses. Kuna selle kohustuse

realiseerumine ei ole tõenäoline, pole seda reservina kajastatud.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 81

LISA 19. OLULISED JUHTKONNA OTSUSED JA HINNANGUD

Rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid järgiva aastaaruande koostamine nõuab juhtkonna

teatud otsuste tegemist ja hinnangute andmist, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja

kohustusi. Kuigi juhtkond on hinnangud teinud parimate teadmiste kohaselt, ei pruugi need kokku

langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse

toimumise perioodi koondkasumiaruandes. Alljärgnevad hinnangud omavad käesoleva

raamatupidamise aastaaruandes kajastatud finantsteabele suurimat mõju.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea hindamine

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kasuliku eluea määramisel lähtutakse juhtkonna hinnangust vara

tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on

mõnikord osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga. 31. detsembri 2025 seisuga

oli jääkväärtusega null kasutuses olevate põhivarade soetusmaksumus kokku 28 655 898 eurot (31.

detsember 2024 – 27 140 288 eurot). Nimetatud varad on soetatud aastaid tagasi ja nende varade

tegeliku eluea hindamisel on lähtutud minevikus parimast teadmisest, arvestades tehnoloogia kiire

arenguga ja sellest tuleneva vajadusega teenuse osutamiseks kasutatavate varade pidevat

uuendamist. Kuid tegelikult on varade tegeliku kasutusea pikkus olnud mõjutatud lähiminevikus

toimunud ja lennunduse valdkonda oluliselt mõjutanud sündmustest (ntks COVID-19 kriis, Ukraina

sõjast tingitud sanktsioonid jms), mis on lähiminevikus piiranud ettevõtte võimekust uute

investeeringute elluviimisel. Sellest tulenevalt on ettevõte olnud sunnitud kasutama varasid planeeritust

kauem. Näiteks eelpool loetletud põhjustest tingituna on ettevõte olnud sunnitud kasutama kavandatust

kauem lennujuhtimises kasutatavat tornisüsteemi tarkvara, mis moodustab olulise osa kasutuses

olevatest null jääkväärtusega varadest. Nende asjaolude ilmnemisel olid varad juba peaaegu

amortiseerinud ja ei peetud vajalikuks vara kasuliku eluea pikendamist. Täna arvele võetavate

põhivarade osas hindab juhtkond jätkuvalt, et varadele määratud kasulikud eluead on olulises osas

korrektsed ja peegeldavad tegelikku kasutusiga.

Kõikide varade kasuliku eluea muutmine ühe aasta võrra mõjutaks koondkasumit 226 511 euro võrra.

Juhtkonna hinnang varade kasuliku eluea muutuse kohta on kajastatud aastaaruandes edasiulatuvalt.

Hinnangu muudatust aruandeperioodil ei olnud, puudus täiendav amortisatsioonikulu ja mõju perioodi

koondkasumile.

Materiaalse ja immateriaalse põhivara kaetava väärtuse hindamine

Juhtkond hindas võimalike põhivara ja lõpetamata investeeringute väärtuse langusele viitavate

asjaolude esinemist. Aruandeperioodil tuvastati kahjumlikke viiteid Tartu ja Kuressaare teenuse

osutamise raha genereeriva üksuse suhtes ning seega viidi läbi kaetava väärtuse test nimetatud RGÜ

osas kasutusväärtuse alusel diskontomääraga 7,6%. Testi tulemuste põhjal teostati irdtorni varade

allahindlus nende nullväärtuseni summas 1 040 707 eurot (vt lisa 7), mis on kajastatud

koondkasumiaruandes real “Põhivara kulum ja väärtuse langus.” Muude raha genereerivate üksuste

osas väärtuse langust ei tuvastatud.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 82

LISA 20. FINANTSRISKIDE JUHTIMINE

Ettevõtte finantsriskide juhtimiseks on välja töötatud finantsriskide juhtimise kord, mis reguleerib

järgmiste ettevõtte majandustegevusega seotud finantsriskide juhtimist: likviidsus-, krediidi-, valuuta- ja

intressirisk. Riskijuhtimises ei ole võrreldes eelmiste perioodidega olulisi muutusi toimunud. Kapitali

juhtimisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse määrusi, millega määratakse igal aastal kindlaks omanikule

makstavate dividendide määr või summa.

Ettevõtte finantsriskide juhtimisel on olulisemad eesmärgid tähtsuse järjekorras järgmised:

• likviidsus;

• kapitali säilimine;

• tulu teenimine.

Tuletisinstrumente tohib kasutada ainult riskide maandamiseks, kuid ettevõte ei ole neid aruande- ega

võrdlusperioodil kasutanud.

Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et ettevõte ei suuda rahavoo puudujäägi tõttu oma finantskohustusi täita.

Ettevõttel peab olema kolme tööpäeva jooksul rahana kasutatav vähemalt jooksva kuu väljaminekute

suurune summa, arvestamata ühekordseid tavalisest oluliselt suuremaid väljaminekuid. Lühiajaliste

tähtajaliste investeeringute tegemisel peab olema tagatud likviidsus ka ühekordsete tavalisest oluliselt

suuremate väljaminekute õigeaegseks tasumiseks. Likviidsusriski maandamiseks kasutab ettevõte eri

finantseerimisallikaid, milleks on pangalaen, arvelduslaenu võimalus ning ostjate nõuete pidev seire.

Olemasolevate finantskohustuste lunastustähtajad järgnevate aastate kaupa on järgmised:

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 83

Seisuga 31.12.2025

kuni 6 kuud

6–12 kuud

1–2 aas- tat

2–5 aastat üle 5 aasta

Diskon- teerimata rahavood kokku

Bilansiline väärtus

Võlakohus- tused (Lisa 4; 8)

523 845 524 745 868 568 10 109 800 0 12 026 958 11 242 796

Võlad tarni- jatele ja muud võlad (Lisa 4; 10)

6 286 560 0 0 0 0 6 286 560 6 286 560

Kokku 6 810 405 524 745 868 568 10 109 800 0 18 313 518 17 529 356

Seisuga 31.12.2024

kuni 6 kuud

6–12 kuud

1–2 aas- tat

2–5 aastat üle 5 aasta

Diskon- teerimata rahavood kokku

Bilansiline väärtus

Võlakohus- tused (Lisa 4; 8)

4 558 574 4 559 714 1 135 986 11 094 975 0 21 349 249 19 698 739

Võlad tarni- jatele ja muud võlad (Lisa 4; 10)

1 107 246 0 0 0 0 1 107 246 1 107 246

Kokku 5 665 820 4 559 714 1 135 986 11 094 975 0 22 456 495 20 805 985

Likviidsusriski juhtimisel on ettevõte võtnud konservatiivse hoiaku, säilitades piisavalt rahalisi

vahendeid, et olla võimeline täitma oma finantskohustusi igal ajahetkel. Pidev rahavoogude

planeerimine ja kontroll on ettevõtte igapäevase likviidsusriski juhtimise olulised osad. Olemasolev

rahaline puhver ja sanktsioonide alt välja jäänud riikide liikluse mahu teenindamine võimaldavad

ettevõttel täita oma finantskohustusi igal ajal.

Lisateave maksetähtaegade kohta on esitatud lisades 8–10.

Krediidirisk

Ettevõtte krediidirisk sisaldab võimalikku kahju, mis tekib äripartnerite suutmatusest täita oma

kohustusi.

Ettevõte kasutab krediidiriski juhtimiseks reitinguagentuuride Moody’s ja Standard&Poor’s reitinguid. Ettevõtte raha paigutamiseks eri võlainstrumentidesse on kehtestatud kindlad kriteeriumid emitendi

valiku tegemiseks, aktsiaseltsi raha võib paigutada deposiidina Eesti Panga tegevuslitsentsi

omavatesse krediidiasutustesse, millel on vähemalt Baa3 (Moody’s) reiting või selle ekvivalent.

Võttes arvesse, et ettevõtte müügitulu koosneb navigatsiooniteenuse osutamisest lennufirmadele, ja

arvestades seda, et navigatsiooniteenus on oma olemuselt lennufirmadele nende äritegevuses eluliselt

vajalik (ilma teenust kasutamata ei ole lennuoperatsioonid võimalikud), on krediidirisk üldjuhul oluline

vaid lennuettevõtete pankrotistumise korral.

Ettevõtte krediidikahjumid on aruandeaastal ja võrdlusperioodil võrreldes varasemaga suurenenud.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 84

Seisuga 31. detsember 2025 hinnati ebatõenäoliselt laekuvateks nõuded ostjate vastu summas 1 027

432 eurot (31.12.2024 – 445 651 eurot).

2025. aasta ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kasvu põhjuseks on olulises osas Venemaa päritolu

lennuettevõtete võlgnevuste kasv teenuste eest, mida osutatakse Eesti kontrollitava, kuid

rahvusvaheliste vete kohale jääva lennuliikluse osas. Püsivate Venemaa päritolu võlgnike hulgas on

ettevõtteid, kelle osas on rakendatud rahvusvahelisi sanktsioone, mis ei võimalda nimetatud ettevõtetel

Euroopa-suunalisi makseid teostada, kuid ka ettevõtteid, kes kasutavad olukorda ära ja ei maksa neile

osutatud marsruudinavigatsiooniteenuse eest.

Aktiivsete lendajate ebatõenäoliselt laekuvate võlgade eraldiste määramine Eurocontroli poolt põhineb

võlgnevuste vanuselise jaotuse alusel maksejõuetuse protsentide arvutamisel, mis on otseselt tuletatud

arveldussüsteemis registreeritud ajaloolistest krediidimüügi kahjudest. Selle kindlakstegemiseks

võetakse välja viimase viie aasta krediidimüük ja laekumised ning määratakse keskmine

maksejõuetuse protsent võlgnevuste vanuselise jaotuse järel pärast arvete maksetähtpäeva. Seejärel

arvutatakse välja tõenäoline kahju igaks perioodiks pärast maksetähtaega ja rakendatakse seda

protsenti iga vastava perioodi arve tasumata jäägile. Teostatud arvutuse tulemusel kehtivad

ebatõenäoliselt laekuvate nõuete hindamisel järgmised määrad :

Võlgnevuste vanuseline jaotus (protsentides)

% provisjon

2025 2024

Tähtaeg ei ole saabunud 0,24% 0,39%

Üle tähtaja 1–30 päeva 10,53% 13,70%

Üle tähtaja 31–60 päeva 23,92% 30,02%

Üle tähtaja 61–90 päeva 34,99% 42,18%

Üle tähtaja 91–120 päeva 70,08% 73,68%

Üle tähtaja >120 päeva 100,00% 100,00%

Aastaaruande koostamise hetkeks on laekunud 85% aasta lõpu seisuga üleval olnud nõuetest.

Nõuded ostjate vastu maksetähtaegade kaupa (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Maksetähtaeg saabumata 9 435 342 82,6% 4 824 437 78,4%

Üle tähtaja 1–30 päeva 447 277 3,9% 294 327 4,8%

Üle tähtaja 31–60 päeva 153 540 1,3% 283 846 4,6%

Üle tähtaja 61–90 päeva 138 573 1,2% 208 174 3,4%

Üle tähtaja 91–120 päeva 127 656 1,1% 84 608 1,4%

Üle tähtaja 121 päeva 1 134 429 9,9% 457 165 7,4%

Nõuded ostjate vastu kokku* (lisad 4; 5) 11 436 817 100,0% 6 152 557 100,0%

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 85

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded maksetähtaegade lõikes (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Maksetähtaeg saabumata 9 684 0,6% 8 813 1,2%

Üle tähtaja 1–30 päeva 32 732 1,9% 30 097 4,2%

Üle tähtaja 31–60 päeva 43 691 2,5% 72 754 10,1%

Üle tähtaja 61–90 päeva 51 192 3,0% 87 508 12,2%

Üle tähtaja 91–120 päeva 90 169 5,2% 64 182 9,0%

Üle tähtaja üle 121 päeva 1 501 662 86,8% 453 752 63,3%

Nõuded ostjate vastu kokku* (lisad 4; 5) 1 729 130 100,0% 717 106 100,0%

Nõuded ostjate vastu, piirkondlik jaotus (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Hiina 4 663 319 40,8% 2 294 392 37,3%

Venemaa 2 584 491 22,6% 1 549 427 25,2%

Soome 1 402 241 12,3% 885 032 14,4%

Läti 802 914 7,0% 298 067 4,8%

Türgi 443 596 3,9% 191 966 3,1%

Rootsi 251 997 2,2% 109 794 1,8%

Saksamaa 230 924 2,0% 145 864 2,4%

Iirimaa 175 242 1,5% 167 877 2,7%

Muud 882 093 7,7% 510 138 8,3%

Nõuded ostjate vastu kokku* (lisad 4; 5) 11 436 817 100,0% 6 152 557 100,0%

* Nõuded ostjate vastu sisaldavad ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid.

Kogu krediidiriski väljendav nõuete ja deposiitide summa on 39 604 368 eurot (2024. aastal 18 938 010

eurot, vt lisad 2–6).

Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis

tuvastatud väärtuse langus oli 31. detsembri 2024 ja 31. detsembri 2025 seisuga ebaoluline.

Arvelduskontode jaotus erinevate krediidireitingutega pankade vahel (eurodes)

31.12.2025 31.12.2024

Pankades, mis omavad Moody’s krediidireitingut AA3 14 560 383 13 162 335

Krediidiriskile avatud summa arvelduskontodest kokku (lisa 2) 14 560 383 13 162 335

Tururisk

Tururiski alla kuuluvad valuuta ja intressirisk.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 86

Valuutarisk

Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus

vahetuskursi muutuste tõttu. Ettevõtte olulisem arveldusvaluuta on euro, mistõttu ei hinda ettevõte

valuutariski oluliseks. Varadest ja kohustustest tulenevad valuutariskid tuleb maandada, kui avatud

netopositsioon samas valuutas ületab 100 000 eurot. Ettevõttel ei olnud aruandeperioodi ega eelneva

perioodi lõpu seisuga olulisi avatud välisvaluuta positsioone. Valuutariski vältimiseks toimub arvete

väljastamine müügitulu osas eurodes.

Intressirisk

Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tulevikus turu

intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib ettevõtte ujuva intressimääraga

võlakohustustest ning seisneb ohus, et finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Ettevõtte

pikaajalised kohustused on fikseeritud intressimääraga. Varade intressirisk lühiajaliste rahapaigutuste

puhul on maandatud ettevõtte kavatsusega hoida soetatud finantsvarasid nende lunastustähtajani.

Intressiriski võtmine on lubatud investeerimisel lühiajalistesse instrumentidesse, millesse

investeerimiseks on seatud mahupiirangud.

Kapitali juhtimine

Ettevõte haldab kapitalina kogu omakapitali. Ettevõtte põhieesmärk kapitali juhtimisel on tagada

ettevõtte jätkusuutlikkus. Omanik on seadnud eesmärgi hoida omakapitali osakaal varadest vahemikus

40–45%. Otsused võõrkapitali kaasamise kohta tehakse rahavoogude prognoosi alusel. Ettevõtte kõik

aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide maksmise kohta teeb omanik, võttes arvesse ettevõtte

majandustulemusi ja arenguplaane, aga ka majanduskeskkonna arengut Eestis ja sihtturgudel. Kapitali

haldamise eesmärgina võrreldakse tegelikku omakapitali tootlikkust eesmärgiks seatuga: ettevõte

lõpetas majandusaasta kasumiga ning täitis kapitali tootlusele seatud eesmärgid.

Õiglane väärtus

Avalikustamise eesmärgil leitakse õiglane väärtus tulevaste lepinguliste rahavoogude diskonteerimisel

turu intressimääraga, mis on kättesaadav ettevõtte sarnastele finantsinstrumentidele. Ettevõtte

juhatuse hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud

finantsvarade ja -kohustuste (vt ka lisa 4) bilansilised väärtused 31. detsembri 2025 ja 31. detsembri

2024 seisuga oluliselt nende õiglasest väärtusest, kuna need tasutakse 12 kuu jooksul arvestatuna

bilansi kuupäevast. Samuti ei erine pikaajaliste laenude ja võlakohustuste õiglased väärtused oluliselt

nende bilansilisest väärtusest, kuna nende intressimäärad vastavad turul kehtivatele intressimääradele.

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta aruanne 87

9. KASUMI JAOTAMISE ETTEPANEK

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi 2025. majandusaasta kasum on 32 513 758 eurot.

Juhatus teeb üldkoosolekule ettepaneku Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kasum jaotada järgmiselt:

• kanda 2025. majandusaasta kasum 32 513 758 eurot eelmiste perioodide jaotamata

kasumiks;

• moodustada eelmiste perioodide jaotamata kasumist reservkapital summas 691 672 eurot;

• maksta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendidena välja 21 761 000 eurot.

Makstes omanikule 21 761 000 eurot dividende tekib ettevõttel tulumaksu kohustus 6 137 718 euro

ulatuses, mis kajastub 2026. aasta majandusaasta koondkasumiaruandes.

Ivar Värk

juhatuse esimees

Mihkel Haug

juhatuse liige

Meelis Kruusmann

juhatuse liige

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts aktsionärile

Arvamus

Oleme auditeerinud Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab finantsseisundi aruannet

seisuga 31.12.2025 ning koondkasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta

kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas olulist informatsiooni arvestuspõhimõtete kohta.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2025

ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on

vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse

täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud

kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased

kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks

meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega

meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis

vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu

informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat

oluliselt väärkajastatud.

Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui

me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru

andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas

raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste

finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et

võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot,

kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud

juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate

oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus,

kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi

käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et

need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi

kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja

teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie

arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid

mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali

põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte

suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori

aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima

oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või

tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas

raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Indrek Alliksaar

Vandeaudiitori number 446

KPMG Baltics OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 17

Ahtri 4, Tallinn

27.03.2026

KPMG Baltics OÜ Ahtri tn 4 Tallinn 10151 Estonia

Telephone +372 6 268 700 Internet www.kpmg.ee

KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.

Märgukiri 31.12.2025 lõppenud majandusaasta korruptsiooniohu ennetavate meetmete rakendamise kohta

Vastavalt korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 3 lõikele 3 peavad riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, nende asutatud sihtasutus ja KVS tähenduses avalik ettevõtja (st Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel riigiosalusega äriühingud) tagama nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse ja kohustustest kinnipidamise kontrolli.

Tulenevalt Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (edaspidi “Ettevõte”) ja KPMG Baltics OÜ vahel 2. septembril 2026 sõlmitud lepingu teenuse kirjeldusest, oleme teostanud Ettevõtte 31. detsembril 2025 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaaruande kontrolli raames Ettevõtte nõukogu ja juhatuse liikmete osas ärihuvide kontrolli, lähtudes korruptsioonivastasest seadusest ja Ettevõtte poolt kehtestatud sisemisest korruptsiooniohu ennetamise regulatsioonist.

Järgnevalt on välja toodud meie poolt läbiviidud toimingud ning kontrolli tulemused.

1. Ettevõttes peab olema tagatud korruptsiooni ennetamise alane teadlikkus ja kohustustest kinnipidamise kontroll.

Kaardistasime seotud osapoolte tuvastamise protsessi. Tegime järelepärimisi KVS-i põhimõtete rakendamise kohta, muuhulgas selgitasime, kas Ettevõttes on kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS, kuidas tuvastatakse ametiisikutega seotud osapooled ja võimalikud tehtud tehingud nendega ning kuidas tagatakse KVS toimingupiirangutest kinnipidamine. Meile ei ole teatavaks saanud asjaolusid, et Ettevõttes ei oleks tagatud korruptsiooni ennetamise alane teadlikkus ja kohustustest kinnipidamise kontroll.

2. Teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamiseosas.

Selgitasime, kas Ettevõttes on kehtestatud sisemine regulatsioon, mis lähtub KVS-st ning maandab võimalikud korruptsiooniriskid Ettevõttes.

Ettevõttes on kehtestatud sisemised regulatsioonid, mis hõlmavad korruptsioonivastast tegevust. Me ei ole teostanud eraldi protseduure veendumaks, kas regulatsioonides sätestatu vastab kõikehõlmavalt korruptsioonivastasele seadusele ning testinud regulatsioonide rakendamist praktikas.

3. Tehingud seotud osapooltega korruptsioonivastase seaduse mõistes.

Järgnevalt on loetletud tehingud vastavalt saadud infole ning ainult kontserniväliste seotud osapooltega (v.a avaliku sektori asutused). Me oleme võrrelnud esitatud informatsiooni raamatupidamise andmetega ja avalike registrite infoga. Palusime juhtkonnal tuvastada kõik seotud osapooled ja esitada meile nimekiri seotud osapooltest ning nendega tehtud tehingutest. Kontrollisime edastatud nimekirja täielikkust ning teostasime auditi käigus pisteliselt müügi- ja ostuarvete kontrolli.

Seotud osapool Tehingu kirjeldus Summa

Skymatic OÜ Terminali navigatsiooniteenuse osutamine

Nõue 31.12.2025

937,55 EUR

22,82 EUR

Piret Grau Kasutatud väikevahendi müük vastavalt turuhinnale

340 EUR

Henn Zvorovski Kasutatud väikevahendi müük vastavalt turuhinnale

100 EUR

2

Tatjana Armulik Kasutatud väikevahendi müük vastavalt turuhinnale

100 EUR

Teostatud protseduuride tulemusena ei tuvastanud me Ettevõtte sisestest toimingupiirangutest mittekinnipidamist, korruptsioonijuhtumitele viitavaid tunnusmärke ega ka olulisi tehinguid seotud osapooltega, mida ei oleks meile varem avalikustatud ja kajastatud Ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes.

Ettevõtte juhatus on vastutav adekvaatsete sisekontrollisüsteemide väljatöötamise ja rakendamise, korrektse ja regulaarse raamatupidamisarvestuse tagamise ning raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. Samuti peab Ettevõtte juhatus esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaate vandeaudiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest, mis hõlmavad tehinguid seotud osapooltega.

Levitamise ja kasutamise piirangud

Käesolev märgukiri on koostatud lähtuvalt Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi ja KPMG Baltics OÜ vahel sõlmitud lepingu teenuse kirjeldusest ja on ette nähtud üksnes Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi juhtkonnale, et selle alusel esitada osaluse valitsemist teostavale ministrile ülevaade välisaudiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest tehingutest seotud osapooltega. Selle tulemusena ei pruugi aruanne olla sobiv muuks otstarbeks ning seda ei tohi levitada muudele osapooltele ning kasutada muude osapoolte poolt.

KPMG Baltics OÜ

Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17

Ahtri 4, Tallinn 10151

/digitaalselt allkirjastatud/

Indrek Alliksaar

Vandeaudiitori number 446

Tallinn, 27. märts 2026