Karmen Joller 06.04.2026
Sotsiaalminister
Kirjalik küsimus noorte raske riskikäitumise varajase märkamise, sekkumise ning kinnise lasteasutuse teenuse kättesaadavuse kohta
Austatud sotsiaalminister
Viimasel aja eriti rasked noorte poolt toimepandud kuriteod Raasikul, Pärnumaal ja nüüd Valgamaal sunnivad küsima, kas riik märkab piisavalt vara neid noori, kelle käitumine muutub ohtlikuks nii neile endile kui ka teistele. Avalikkuse ette jõudnud juhtumite puhul selgub sageli, et tihtipeale on ohumärgid olemas juba varem ning lisaks õigusrikkumise küsimustele tuleb otsa vaadata ka noorte sotsiaalsele taustale, vaimse tervise toele, perede toetamisele ning sellele, kas vajalikud sekkumisteenused on päriselt olemas ning õigel ajal kättesaadavad.
Sotsiaalkindlustusamet kirjeldab kinnise lasteasutuse teenust (edaspidi KLAT) kui viimase abinõuna kasutatavat ööpäevaringset teenust, kuhu suunamise otsustab kohus. 2025. aasta andmetel oli Eestis 83 KLAT-i teenuskohta.
Kuna väga sageli viib noore raske õigusrikkumiseni ka tema sotsiaalne taust, pikaajaline hooletusse jätmine, katkine tugivõrgustik või abi puudumine õigel ajal, palun Teilt vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmistele küsimustele:
1. Milliseid järeldusi tuleb ministeeriumi hinnangul teha viimase aja väga rasketest noorte poolt toimepandud vägivallakuritegude kohta Raasikul, Pärnumaal ja Valgamaal?
2. Kas Teie hinnangul toimib Eestis täna piisavalt hästi varajane märkamine ja sekkumine nende noorte puhul, kelle peretaust, käitumine, koolitee, sõltuvusprobleemid, vägivallakogemus või vaimse tervise mured viitavad kõrgele riskikäitumisele?
3. Milliseid muudatusi plaanib ministeerium teha, et tugevdada riskilaste ja -noorte varajast märkamist ning juhtumipõhist sekkumist koostöös kohalike omavalitsuste, koolide, lastekaitse, politsei ja tervishoiusüsteemiga?
4. Kuidas hindab ministeerium kinnise lasteasutuse teenuse kättesaadavust Eestis? Kas teenus on reaalselt tagatud kõigile lastele ja noortele, kelle puhul kohus on hinnanud, et neile on seda vaja?
5. Kas KLAT-teenusele pääsemisel on järjekord või viivitusi olukordades, kus teenuse vajadus on tuvastatud, kuid teenusele suunamine tegelikkuses viibib? Kui jah, siis kui suur see probleem on?
6. Kui palju on olnud juhtumeid, kus lapse või noore vajadus KLAT-teenuse järele on olnud teada, kuid teenuse osutamine ei alanud viivitamata kohtade puuduse, korralduslike tõrgete või muude takistuste tõttu?
7. Kas Eestis on täna piisavalt KLAT-kohti ja sobiva profiiliga teenusepakkujaid, arvestades erineva riskitaseme, vaimse tervise vajaduse, sõltuvusprobleemi või intellektipuudega noorte vajadusi?
8. Kas ministeerium peab vajalikuks suurendada KLAT-teenuse mahtu, muuta selle regionaalset kättesaadavust või luua juurde uusi teenusevorme neile noortele, kelle puhul praegune süsteem jääb liiga hiliseks või liiga jäigaks?
9. Kas ministeeriumi hinnangul on täna seaduslikud või praktilised takistused, mille tõttu ei saa piisavalt mõjutada selliste alaealiste riskikäitumist, kelle puhul ohtlik areng on küll nähtav, kuid olemasolevad sekkumisvahendid ei ole piisavalt kiired või tõhusad?
10. Kuidas on tagatud KLAT-ist väljuvate noorte jätkutugi, et riskikäitumine ei taastuks ja noor ei liiguks tagasi sama vägivalla, sõltuvuse või hooletusse jätmise keskkonda?
11. Kas ministeerium plaanib teha muudatusi lastekaitse, noorsootöö, vaimse tervise toe või perede toetamise süsteemis, et raske riskikäitumisega noored jõuaksid abi ja järelevalveni enne, kui nad panevad toime väga raske kuriteo?
12. Palun kirjeldage, milliseid konkreetseid poliitika- või seadusemuudatusi on ministeeriumil plaanis teha, et parandada kõrge riskikäitumisega noorte puhul abi kättesaadavust, teenuste toimivust ja ühiskonna turvalisust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andre Hanimägi
Riigikogu liige