Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 08/04/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

07/04/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1363274.6 DE

Eelotsuse asi C-124/26

Pensionsversicherungsanstalt

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Oberster Gerichtshof - Austria)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Eleonora Sartori

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 08/04/2026

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-124/26 – 1

Kohtuasi C-124/26

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

24. veebruar 2026

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

11. veebruar 2026

Vastustaja ja määruskaebuse esitaja kassatsiooniastmes:

Pensionsversicherungsanstalt

Kaebaja ja vastustaja kassatsiooniastmes:

RT (f)

10 ObS 139/25a

AUSTRIA VABARIIK

OBERSTER GERICHTSHOF

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) tegi töö- ja sotsiaalõiguse

valdkonna kohtuasjades […] sotsiaalõigust puudutavas vaidluses, mille pooled on

kaebaja RT […] versus vastustaja Pensionsversicherungsanstalt

(pensionikindlustusasutus), 1021 Viin, […] seoses omastehooldaja toetusega,

menetledes vastustaja määruskaebust Oberlandesgericht Linzi (liidumaa kõrgeim

kohus Linzis, Austria) kui töö- ja sotsiaalõiguse valdkonna vaidluste

apellatsioonikohtu 12. novembri 2025. aasta määruse GZ 12 Rs. 102/25v-14 peale,

millega tühistati Landesgericht Salzburg als Arbeits- und Sozialgerichti (liidumaa

kohus Salzburgis (töö- ja sotsiaalkohus), Austria) 16. juuli 2025. aasta kohtuotsus

GZ 32 Cgs 103/25w-9, kinnisel kohtuistungil

ET

EELOTSUSETAOTLUS 11.2.2026 – KOHTUASI C-124/26

2

Anonüümseks muudetud versioon

järgmise kohtumääruse:

I. Euroopa Liidu Kohtule esitatakse ELTL artikli 267 alusel järgmine eelotsuse

küsimus:

Kas määruse nr 883/2004 artikli 5 punktiga b ja sama määruse artikliga 7 on

vastuolus sellise riigisisese õigusnormi nagu BPGG § 21h kohaldamine, millega

seatakse Austrias töötava isiku, kes elab Saksamaal koos hooldusvajadusega lapse

ja Saksamaal töötava lapse isaga, õigus saada hooldusvajadusega lapse

hooldamiseks makstavat rahalist hüvitist sõltuvusse sellest, kas hooldusvajadusega

isikul on Austria õiguse alusel õigus hooldustoetusele, mille eeltingimus on

omakorda, et hooldusvajadusega isiku harilik viibimiskoht on Austrias?

II. Menetlus Oberster Gerichtshofis (Austria kõrgeim üldkohus) peatatakse, kuni

Euroopa Kohus […] on teinud eelotsuse

Põhjendused:

I. Asjaolud

1 Kaebaja on Austria kodanik ning elab Saksamaal koos oma abikaasaga, kes on

Saksamaa kodanik, ja nende 18. juunil 2020 sündinud ühise tütrega, kellel on

Austria kodakondsus. Kaebaja töötab Austrias palgatöötajana ja 2024. aastal oli

tema netosissetulek kuus alla 1500 euro ja 2025. aastal alla 1594,50 euro. Kaebaja

abikaasa töötab Saksamaal. Kaebaja tütar on oma isa kaudu Saksamaal

ravikindlustatud ja saab Saksa hooldustoetust. Tütre sünnist saadik on kaebaja

tema peamine hooldaja. Kaebaja saab Saksamaa lapsetoetust ja Austria õiguse

kohaselt kompenseeritakse vahe puudega lapse toetusega (suurendatud

lapsetoetus). Kaebajal ei ole õigust saada omastehooldaja toetust ka mõnel muul

hooldusvajadusest tingitud alusel.

II. Poolte väited

2 Kaebaja palub alates 1. jaanuarist 2024 maksta omastehooldaja toetust 125 eurot

kuus ja alates 1. jaanuarist 2025 130,80 eurot kuus. Omastehooldaja toetus

määratakse otse hooldaja ülesandeid täitvale lähedasele. Kuna kaebaja töötab

Austrias ja on seal ravikindlustatud, vastutab Austria selle hüvitise maksmise eest.

Saksamaal 4. astme hooldustoetuse saamine on võrdsustatud vähemalt 4. astme

hooldustoetuse saamisega Austrias.

3 Vastustaja vaidles kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

Omastehooldaja toetus on rahaline hooldushüvitis määruse nr 883/2004

tähenduses. Kuigi omastehooldaja toetust makstakse hooldajale, on selle toetuse

saamise eeltingimus, et hooldusvajadusega isikule antakse hooldustoetust,

mistõttu saab sellest lõppkokkuvõttes kasu hooldusvajadusega isik. Kaebaja tütrel

PENSIONSVERSICHERUNGSANSTALT

3

Anonüümseks muudetud versioon

ei ole õigust Austria hooldustoetusele ja seetõttu ei ole ka kaebajal õigust

omastehooldaja toetusele, kuna hooldustoetuse saamine on selle eeltingimus.

III. Menetluse senine käik

4 Vastustaja jättis 20. jaanuari 2025. aasta otsusega rahuldamata kaebaja

20. detsembri 2024. aasta taotluse omastehooldaja toetuse saamiseks.

5 Esimese astme kohus jättis kaebuse rahuldamata. BPGG § 21h kohaselt tuleneb

õigus omastehooldaja toetusele hooldusvajadusega isiku õigusest

hooldustoetusele, mistõttu tuleb lähtuda sellest, milline liikmesriik vastutab

määruse nr 883/2004 kollisiooninormide kohaselt hooldusvajadusega isikule

hooldustoetuse andmise eest. Kuna kaebaja tütar on hõlmatud Saksamaa

ravikindlustusega, on just Saksamaa pädev liikmesriik hooldustoetuse ja seega ka

sellega seotud omastehooldaja toetuse puhul.

6 Apellatsioonikohus rahuldas kaebaja apellatsioonkaebuse. Apellatsioonikohus

tühistas vaidlustatud kohtuotsuse ja saatis sotsiaalõigust puudutava kohtuasja

tagasi esimese astme kohtule uue lahendi tegemiseks pärast täiendavaid

menetlustoiminguid. Kuna kaebaja töötab Austrias palgatöötajana, kohaldatakse

tema suhtes määruse nr 883/2004 artikli 11 kohaselt Austria õigusakte. Kuigi

kaebaja tütrele makstakse hooldustoetust Saksa õigusaktide alusel, tuleb arvesse

võtta määruse nr 883/2004 artiklis 5 ette nähtud faktide võrdset kohtlemise

kohustust. Ka riigisisest õigust, mis puudutab sõnaselgelt ainult riigisiseseid

faktilisi asjaolusid, laiendatakse selle põhimõtte kohaselt kõigile teises

liikmesriigis aset leidvatele võrreldavatele asjaoludele. Kaebaja tütre

hooldusvajaduse kohta puudusid aga sedastused, mis oleksid võimaldanud hinnata

tema (teoreetilist) õigust saada hooldustoetust BPGG alusel.

7 Apellatsioonikohus lubas esitada määruskaebuse Oberster Gerichtshofile (Austria

kõrgeim üldkohus), kuna puudub Oberster Gerichtshofi (Austria kõrgeim

üldkohus) kohtupraktika selle kohta, kas omastehooldaja toetus on hooldajale või

hooldusvajadusega isikule mõeldud hüvitis ja kummast isikust tuleb [kohaldatava

õiguse kindlaksmääramisel] lähtuda.

8 Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) peab otsustama määruskaebuse

üle, mille vastustaja esitas apellatsioonikohtu määruse peale ja millega ta palub

jätta esimese astme kohtu otsus muutmata. Määruskaebuses on vastustaja

seisukohal, et hooldusvajaduse küsimus, mida apellatsioonikohus pidas

asjakohaseks, ei ole oluline, kuna Austria õigusaktid ei ole kohaldatavad ja

kaebaja hooldusvajadusega tütre viibimiskoht ei ole Austrias.

9 Vastuses määruskaebusele palub kaebaja vastustaja määruskaebus tagasi lükata

või see teise võimalusena rahuldamata jätta.

EELOTSUSETAOTLUS 11.2.2026 – KOHTUASI C-124/26

4

Anonüümseks muudetud versioon

IV. Õiguslik alus

10 1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ)

nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (edaspidi

„määrus nr 883/2004“) on sõnastatud järgmiselt:

„Artikkel 5

Hüvitiste, tulu, faktide või sündmuste võrdne kohtlemine

Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti ning pidades silmas

kehtestatud eri rakendussätteid, kohaldatakse järgmist:

a) kui pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel on

sotsiaalkindlustushüvitiste ja muu tulu saamisel teatavad õiguslikud

tagajärjed, kohaldatakse nimetatud õigusakti asjakohaseid sätteid ka

samaväärsete hüvitiste saamise suhtes, mis on saadud teise liikmesriigi

õigusaktide alusel, või teises liikmesriigis saadud tulu suhtes;

b) kui pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel võib teatavate faktide või

sündmuste esinemisel olla õiguslikke tagajärgi, võtab nimetatud liikmesriik

arvesse mis tahes liikmesriigis aset leidvaid sarnaseid fakte või sündmusi

nii, nagu need oleksid aset leidnud tema enda territooriumil.

[…]

Artikkel 7

Elukohaeeskirjadest loobumine

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, ei rakendata ühe või mitme

liikmesriigi õigusaktide või käesoleva määruse alusel makstavatele

rahalistele hüvitistele vähendamist, muutmist, peatamist, tühistamist ega

konfiskeerimist asjaolu tõttu, et hüvitisesaaja või tema pereliikmete

elukohaks on mõni teine liikmesriik kui hüvitiste maksmise eest vastutava

asutuse asukohariik.

[…]

Artikkel 11

Üldeeskirjad

1. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes

kohaldatakse üksnes ühe liikmesriigi õigusakte. Sellised õigusaktid

määratakse kindlaks kooskõlas käesoleva jaotisega.

[…]

PENSIONSVERSICHERUNGSANSTALT

5

Anonüümseks muudetud versioon

3. Arvestades artiklites 12–16 sätestatut:

a) liikmesriigis töötava või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku

suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte.

[…]

e) iga muu isiku suhtes, kelle suhtes ei kehti punktid a–d, kohaldatakse

elukohajärgse liikmesriigi õigusakte, ilma et see piiraks teiste käesoleva

määruse sätete kohaldamist, millega talle tagatakse hüvitised ühe või mitme

muu liikmesriigi õigusaktide alusel.

[…]

Artikkel 21

Rahalised hüvitised

1. Kindlustatud isik ja tema pereliikmed, kes elavad või viibivad muus

liikmesriigis kui pädev liikmesriik, omavad õigust rahalistele hüvitistele,

mida maksab pädev asutus kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega. Pädeva

asutuse ja elu- või viibimiskohajärgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel

võib selliseid hüvitisi maksta ka elu- või viibimiskohajärgne asutus pädeva

asutuse kulul vastavalt pädeva liikmesriigi õigusaktidele.“

11 2. Föderaalseadus, millega kehtestati hooldustoetus (hooldushüvitisi käsitlev

Austria föderaalseadus (Bundespflegegeldgesetz, BPGG)) on sõnastatud

järgmiselt:

„Hüvitise saamiseks õigustatud isikud

Isikute ring

§ 3. (1) Õigus saada hooldushüvitist vastavalt käesoleva föderaalseaduse

sätetele on järgmistel isikutel, kui nende harilik viibimiskoht on Austrias:

[…]

§ 3a. (1) Õigus saada hooldushüvitist vastavalt käesoleva föderaalseaduse

sätetele on ka ilma § 3 lõigete 1 ja 2 kohase põhihüvitiseta Austria

kodanikel, kelle harilik viibimiskoht on Austrias, kui vastavalt

määrusele (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise

kohta (ELT 2004, L 166, lk 1; ELT eriväljaanne 05/05, lk 72; viimane

parandatud redaktsioon ELT 2007, L 204, lk 30, viimati muudetud

määrusega (EL) nr 1372/2013 (ELT 2013, L 346, lk 27)) ei vastuta

hooldushüvitiste maksmise eest mõni teine liikmesriik.

(2) Austria kodanikega on võrdsustatud:

EELOTSUSETAOTLUS 11.2.2026 – KOHTUASI C-124/26

6

Anonüümseks muudetud versioon

1. kolmandate riikide kodanikud, kes ei kuulu ühegi järgnevalt esitatud

punkti alla, kui võrdsus tuleneb rahvusvahelistest lepingutest või liidu

õigusest,

[…]

Omastehooldaja toetus

§ 21h. (1) Isikule, kes on vähemalt ühe aasta jooksul olnud lähisugulase,

kellel on õigus saada vähemalt käesoleva seaduse § 5 kohast 4. astme

hooldustoetust, peamine hooldaja koduses keskkonnas ja kellel puudub

õigus saada omastehooldaja toetust käesoleva seaduse § 21g alusel,

makstakse omastehooldaja toetust 125 eurot kuus. Omastehooldaja toetust

antakse hooldusvajaduse esinemise korral üksnes hooldaja ülesandeid

täitvale lähisugulasele. Nimetatud ülesandeid täitvale sugulasele antakse

omastehooldaja toetust üksnes hooldusvajaduse esinemise korral.

(2) Lõikes 1 sätestatud õigus tekib üksnes juhul, kui

1. lähisugulane on olnud hooldustoetuse saamise õigusega isiku peamine

hooldaja vähemalt ühe aasta jooksul enne omastehooldaja toetuse saamise

õiguse tekkimist ja sel ajavahemikul oli õigus saada vähemalt 4. astme

hooldustoetust, ja

2. lähisugulase igakuine keskmine netosissetulek taotluse esitamisele

eelnenud kalendriaastal ei ületa 1500 eurot kuus. […] [sissetuleku suuruse

kindlaksmääramise üksikasjad]“

12 Seega on hooldajal selle sätte kohaselt õigus omastehooldaja toetusele üksnes siis,

kui hooldataval isikul on õigus (vähemalt 4. astme) hooldustoetusele BPGG

alusel. Kui BPGG §-de 3 ja 3a alusel puudub õigus BPGG kohasele

hooldustoetusele, sest hooldatava harilik viibimiskoht ei ole Austrias, siis on

välistatud ka õigus saada omastehooldaja toetust BPGG § 21h alusel. Eelkõige ei

piisa õigusest võrreldavale hüvitisele välisriigi õigusaktide alusel – näiteks Saksa

õigusaktide kohasele hooldustoetusele –, isegi mitte siis, kui hooldataval isikul

oleks Austrias viibides vastava hooldusvajaduse tõttu õigus 4. astme

hooldustoetusele.

V. Eelotsuse küsimused

13 1. Kaebaja pereliikmete kodakondsusese ja elukoha ning piiriülese olukorra tõttu

kuulub asi määruse nr 883/2004 isikulisse kohaldamisalasse.

14 2. Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) lähtub ka sellest, et

omastehooldaja toetus kuulub määruse nr 883/2004 artikli 3 esemelisse

kohaldamisalasse, kuna tegemist on haigushüvitisega määruse nr 883/2004

artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.

PENSIONSVERSICHERUNGSANSTALT

7

Anonüümseks muudetud versioon

15 Kohtuasjas C-116/23 Sozialministeriumservice tõlgendas Euroopa Liidu Kohus

määruse nr 883/2004 artikli 3 lõike 1 punkti a nii, et mõiste „haigushüvitised“

selle sätte tähenduses hõlmab omastehoolduspuhkuse tasu, mida makstakse

töötajale, kes abistab või hooldab lähedast, kellel on õigus hooldustoetusele teises

liikmesriigis, ja kellel on seetõttu õigus tasustamata puhkusele. Järelikult kuulub

ka selline tasu mõiste „rahaline hüvitis“ alla määruse nr 883/2004 tähenduses.

16 Nagu omastehoolduspuhkuse tasu, sõltub ka omastehooldaja toetuse andmine

üksnes (BPGG §-s 21h nimetatud) objektiivsetest, seaduses sätestatud

kriteeriumidest (sh asjaolust, et kindlaksmääratud sissetulekukünnist ei ületata),

hindamata isiku vajadusi kaalutlusõiguse alusel individuaalselt (Vt Euroopa Kohtu

otsus kohtuasjas C-116/23 Sozialministeriumservice, punktid 33 ja 35 ning seal

viidatud kohtupraktika). Lisaks on BPGG § 21h kohane omastehooldaja toetus

seotud ka ühega määruse nr 883/2004 artikli 3 lõikes 1 sõnaselgelt loetletud

riskidest, kuna selle peamine eesmärk on võimaldada hooldajal pakkuda

hooldusvajadusega isikule hooldust, mida ta oma tervisliku seisundi tõttu vajab,

mistõttu saab sellest lõppkokkuvõttes eelkõige kasu hooldusvajadusega isik (vt

Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-116/23 Sozialministeriumservice, punktid 33

ning 36 jj; vt ka Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-502/01 ja C-31/02,

Gaumain-Cerri ja Barth, punkt 27).

17 3. Siiski tekib küsimus, kas kohaldada tuleb Saksamaa või Austria õigusakte ning

kas (seetõttu) on liidu õigusega, käesoleval juhul määruse nr 883/2004 artikli 5

punktiga b ja sama määruse artikliga 7 vastuolus selline õigusnorm nagu BPGG

§ 21h, mis seab omastehooldaja toetuse saamise õiguse sõltuvusse

hooldusvajadusega isiku harilikust viibimiskohast Austrias (vt täpsemalt

Russegger, Euroopa Kohtu otsuse C-116/23 Sozialministeriumservice analüüs,

DRdA 2025/1, punkt 26 jj).

18 3.1. Määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 1 kohaselt kohaldatakse isikute suhtes

põhimõtteliselt üksnes ühe liikmesriigi õigusakte. Selles tähenduses pädev

liikmesriik määratakse kindlaks määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 3

kriteeriumide alusel (välja arvatud juhul, kui kohaldatakse erisätteid – mis ei ole

käesoleval juhul asjakohased), millest käesoleval juhul tulevad peamiselt kõne alla

töökohariigi õigusaktid (määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punkt a); kui isik

ei tööta, siis elukohajärgse liikmesriigi õigusaktid (määruse nr 883/2004 artikli 11

lõike 3 punkt e). Käesoleval juhul tuleb seega vaatluse alla, kas niisugune seos on

kaebaja või tütre puhul olemas:

19 3.1.1. Kaebaja töötab Austrias palgatöötajana, mistõttu tema suhtes kohaldatakse

Austria õigusakte vastavalt määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punktile a. Kui

kohaldatavate õigusaktide kindlaksmääramine määruse nr 883/2004 artikli 11

tähenduses sõltuks kaebaja isikust, tuleneks määruse nr 883/2004 artikli 21

lõikest 1, et kaebaja („kindlustatud isikuna“ määruse nr 883/2004 artikli 1 punkti c

tähenduses, mis viitab sellega seoses määruse nr 883/2004 artiklile 11) ja tema

tütar (pereliikmena määruse nr 883/2004 artikli 1 punkti i tähenduses), kes elavad

muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik, omavad õigust rahalistele hüvitistele,

EELOTSUSETAOTLUS 11.2.2026 – KOHTUASI C-124/26

8

Anonüümseks muudetud versioon

mida maksab pädev asutus kooskõlas kohaldatavate (käesoleval juhul Austria)

õigusaktidega. Seega vastutaks Austria (kaebajale ja tema tütrele) haigushüvitiste

maksmise eest.

20 Kui see on nii, ei saaks BPGG §-s 21h sätestatud tingimust, milleks on õigus

saada (Austria vähemalt 4. astme) hooldustoetust, mis omakorda sõltub

hooldusvajadusega isiku harilikust viibimiskohast, siiski kohaldada kahel

põhjusel: Esiteks võib kaebaja hooldusvajadusega tütre harilikku viibimiskohta

teises liikmesriigis võtta määruse nr 883/2004 artikli 5 punkti b alusel arvesse nii,

nagu see oleks pädeva liikmesriigi enda territooriumil (määruse nr 883/2004

artikli 5 punkt b ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul asjakohane, sest

BPGG § 21h ei sea tingimuseks mitte Austria hooldustoetuse „tegelikku saamist“,

vaid üksnes vastavasisulise õiguse, st hooldustoetuse saamise õiguse aluseks

olevad asjaolud). Teiseks võib asjaolu, et BPGG § 21h kohaselt seatakse

tingimuseks kaebaja tütre harilik viibimiskoht Austrias, olla vastuolus määruse

nr 883/2004 artikliga 7, kuna sel juhul oleks rahalisest hüvitisest ilmajätmise

põhjuseks asjaolu, et hüvitisesaaja pereliige elab mõnes teises liikmesriigis kui

hüvitiste maksmise eest vastutava asutuse asukohariik (sellise sätte õigusvastasuse

kohta määruses nr 1408/71 vt Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas Hosse, C-286/03,

punkt 55; kohtuotsus C-160/96 Molenaar, punkt 44).

21 3.1.2. Kaebaja hooldusvajadusega tütar seevastu ei tööta ja elab Saksamaal,

mistõttu kohaldatakse tema suhtes määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punkti e

alusel Saksa õigusnorme. Kui lähtuda tuleb hooldusvajadusega isikust, ei vastuta

Austria järelikult tütrele haigushüvitiste maksmise eest.

22 Kuna määruse nr 883/2004 artikli 5 punkti b ja artiklit 7 kohaldatakse ainult juhul,

kui määruses nr 883/2004 ei ole sätestatud teisiti, võiks asjaolu, et kaebaja tütre

suhtes kohaldatakse Saksamaa õigusakte, kujutada endast vastuväidet nende sätete

kohaldamisele. See oleks ühtlasi kooskõlas määruse nr 883/2004

põhjendusega 11, mille kohaselt ei tohi võrdsustamine mingil juhul muuta teist

liikmesriiki pädevaks riigiks ega teise liikmesriigi õigusakte kohaldatavaks

õigusaktideks.

23 3.2. Euroopa Liidu Kohtu senise praktika põhjal ei ole üheselt selge, millisest

isikust lähtudes tuleb selles tähenduses kohaldatav õigus kindlaks määrata, ja mil

määral on (sellest tingituna) määruse nr 883/2004 artikli 5 punktiga b ja/või sama

määruse artikliga 7 vastuolus see, kui tingimuseks on seatud, et

hooldusvajadusega isiku harilik viibimiskoht on Austrias.

24 3.2.1. Liidetud kohtuasjades C-502/01 ja C-31/02 Gaumain-Cerri ja Barth tehtud

kohtuotsuses asus Euroopa Liidu Kohus seisukohale, et kohaldada tuleb selle

liikmesriigi õigust, kus asjaomane hooldust vajav isik elab (Euroopa Kohtu otsus

liidetud kohtuasjades C-502/01 ja C-31/02, Gaumain-Cerri ja Barth, punkt 30).

Nimetatud kohtuasi puudutas siiski (varem kehtinud) määrust nr 1408/71, mis

erinevalt määrusest nr 883/2004 lähtub sellest, millises riigis töötajad on

kindlustatud (vt määruse nr 1408/71 artikli 1 punkt a ja artikli 19 lõige 1), samas

PENSIONSVERSICHERUNGSANSTALT

9

Anonüümseks muudetud versioon

kui määruses nr 883/2004 on viidatud „kindlustatud isikutele“, kelle mõistele on

määruse nr 883/2004 artikli 1 punktis c antud varem kehtinud määrusega

võrreldes uus (teistsugune) tähendus.

25 Igal juhul on seda kohtuotsust tõlgendatud peamiselt nii, et kohaldatavad

õigusaktid määratakse kindlaks hooldusvajadusega isikust lähtudes (Russegger,

Euroopa Kohtu otsuse C-116/23 Sozialministeriumservice analüüs, DRdA 2025/1,

punkt 25), kes saab haigushüvitistega võrdsustatud hüvitisi.

26 3.2.2. Ka kohtuasjas C-116/23 Sozialministeriumservice vastas Euroopa Liidu

Kohus talle esitatud küsimustele üksnes seoses liidu õiguses sätestatud

diskrimineerimiskeelu põhimõtte rikkumisega ja selle võimaliku põhjendatusega.

Seda võiks samuti tõlgendada nii, et Euroopa Liidu Kohus seob kohaldatavad

õigusaktid hooldusvajadusega isiku elukorraldusega (viidatud kohtuasja puhul

elukoht Itaalias), sest vastasel juhul – tulenevalt hooldaja töötamisest Austrias –

oleksid määruse nr 883/2004 kohaselt olnud kohaldatavad Austria õigusaktid ja

seal käsitletud õigusnormid oleksid juba võinud olla vastuolus määruse

nr 883/2004 artikli 5 punktiga b ja/või sama määruse artikliga 7 (vt selle kohta

Russegger, Euroopa Kohtu otsuse C-116/23 Sozialministeriumservice analüüs,

DRdA 2025/1, punkt 26). Teisalt näib Euroopa Liidu Kohus nimetatud

kohtuotsuses (viidates määruse nr 883/2004 artiklile 5) lähtuvat seisukohast, et

hooldustoetuse saamise tingimus, mis on seotud vähemalt (viidatud kohtuasjas

asjakohase) 3. astme hooldusvajadusega, võib olla täidetud ka siis, kui

hooldustoetus määratakse vastavalt teise liikmesriigi õigusaktidele (Euroopa

Kohtu otsus kohtuasjas C-116/23 Sozialministeriumservice, punkt 63). Sellega

seoses võib – olenemata kohaldatavate õigusaktide küsimustest – osutuda

nõutavaks võrdne kohtlemine määruse nr 883/2004 artikli 5 punkti b ja/või sama

määruse artikli 7 tähenduses, mille kohta eelotsusetaotlus ongi esitatud.

27 3.2.3. Ühtlasi on sellega seoses lõplikult selgitamata, kas ja kui jah, siis mil määral

omab tähtsust asjaolu, et hooldusvajadusega isik on sellise kahe kindlustatud isiku

pereliige, kelle suhtes kohaldatakse määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 3

punkti a kohaselt erinevaid õigusakte, kuna nad töötavad eri liikmesriikides (vt

Kalcher, Pflegeleistungen in der Rechtsprechung des EuGH, teoses

ÖZPR 2025/87, 158 FN 60).

28 3.3. Oberster Gerichtshofi (Austria kõrgeim üldkohus) arvates oleks määrusega

nr 883/2004 kõige enam kooskõlas lähtumine (üksnes) sellest, kas määruse

nr 883/2004 artikli 11 lõikes 3 sätestatud kriteeriumid on hooldusvajadusega isiku

puhul täidetud. Analüüsitav hüvitis kuulub määruse nr 883/2004 esemelisse

kohaldamisalasse üksnes seetõttu, et selle eesmärk on parandada

hooldusvajadusega isikute tervislikku seisundit ja elutingimusi. Seetõttu näib

loogiline, et hooldusvajadusega isiku eluline olukord ei ole määrav mitte ainult

hüvitise võrdsustamisel „haigushüvitistega“ määruse nr 883/2004 artikli 3 lõike 1

punkti a tähenduses, vaid ka küsimuse puhul, milliseid õigusakte kohaldatakse

selle isiku suhtes määruse nr 883/2004 artikli 11 tähenduses. See oleks kooskõlas

ka määruse nr 883/2004 artikli 21 lõikega 1, mille kohaselt „kindlustatud isiku“ ja

EELOTSUSETAOTLUS 11.2.2026 – KOHTUASI C-124/26

10

Anonüümseks muudetud versioon

tema pereliikmete õigust rahalistele hüvitistele reguleerivad pädeva liikmesriigi

õigusaktid (määruse nr 883/2004 artikli 1 punkti s kohaselt on pädev liikmesriik

see liikmesriik, kus asub pädev asutus määruse nr 883/2004 artikli 1 punkti q

tähenduses), kusjuures selle kindlaksmääramiseks, kas isikut tuleb käsitada

„kindlustatud isikuna“, on määruse nr 883/2004 artikli 1 punkti c kohaselt jällegi

määrava tähtsusega määruse nr 883/2004 II jaotise ja eelkõige selle määruse

artikli 11 kohaselt kohaldatav õigus. Selle kohta hinnangu andmine on aga

lõppkokkuvõttes Euroopa Liidu Kohtu ülesanne.

VI. Kokkuvõte

29 Võimalike tõlgendusvariantide tõttu tuleb seega esitada Euroopa Kohtule

eelotsusetaotlus.

30 Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus) kui kõrgeima astme kohus on

kohustatud esitama resolutsioonis sõnastatud küsimuse ja võtma selle kohta

seisukoha. […] [menetlusõigusega seotud küsimused]

Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus)

Viin, 11. veebruar 2026

[…]