Sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruse nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS

06.04.2026 nr 16

Sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruse nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ muutmine

Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 21 lõike 3, sotsiaalhoolekande seaduse § 107 lõike 3 ja ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel. Sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruses nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „ja asjakohaste valgustuse standardite nõuetele vastav“; 2) paragrahvi 9 lõike 2 teises lauses asendatakse sõna „neli“ sõnaga „kolm“; 3) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Määruse § 9 lõiget 2 rakendatakse alates 1. juunist 2026. a, kui tegevusloa taotlus või selle muutmise taotlus uue teenusekoha lisamiseks on esitatud alates 1. juunist 2026. a, ja alates 1. jaanuarist 2027. a kõigile teenusekohtadele.“. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

1

Seletuskirja Lisa

Kooskõlastustabel

Avalikult kooskõlastusringilt laekunud tagasiside

Esitaja ja märkuse sisu SOMi vastus

1. Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus

1.1 Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus on tutvunud Sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruse nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja ning on andnud oma kommentaari. Kommentaar puudutab määruse kehtiva redaktsiooni § 4 lõiget 1, mille kohaselt on teenuse osutamise ruumides kohustus järgida asjakohaste valgustuse standardite nõudeid. EVS-i hinnangul on tegemist riigisisese kohustusliku standardiviitega. § 42 lg 6 kohaselt on tehnilises normis lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel. Samuti on õiguskantsler toonud oma 2012. a arvamuses välja, et kohustuslik standardile viitamine on vastuolus põhiseadusega. Seetõttu tuleks standardite järgimisele viidata soovituslikult või kaaluda selle välja jätmist eelnõu tekstist ning lisada soovitus lähtuda asjakohastest standarditest seletuskirja. Ühe võimaliku ettepanekuna võib eelnõu § 4 lõikes 1 kasutada järgmist sõnastust: (1) Teenuse osutamise ruumides tagatakse küllaldane loomulik valgustus arvestades ruumi kasutusotstarvet.

Arvestatud.

2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

2.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on tutvunud Sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruse nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ muutmise määruse eelnõu ja

Selgitame. § 3 lg 2 on üldine, selle sisu

on kaetud vastavate ehitusnormidega,

sõltuvalt tegevusloa ja ehitusloa ajast. Kuna § 3 lg 2 tänapäeva nõue eeldab

lifti ja muid mugavusi, siis ei eeldata

ega kohustata, et varasema ehitus-

2

Esitaja ja märkuse sisu SOMi vastus

seletuskirja ning on andnud oma kommentaari. MKM tahab teada, kas § 3 lg 2 ja § 14 lg 1 ligipääsetavuse nõue üldse juba olemasolevatele hoolekandeasutustele ei kehti, sh mitte ainult ruumidele, vaid ka sisustusele.

/tegevusloa taotluse alusel olev ehitis

vastaks november 2025 kehtivatele

ehitusnõuetele ja väärtustele. See aga

ei välista senise ehitise ja ruumide

kaasaja nõuetele vastavaks viimist

vabatahtlikult.

3. Terviseamet

3.1 Terviseamet on tutvunud Sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruse nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja ning on andnud oma kommentaari. Terviseamet palub kaaluda määruses sõna „tualett“ vastavas käändes asendamist sõnaga „vesiklosett“. Muudatus puudutaks määruse § 5 lõike 4 esimest lauset, § 7 lõiget 4 ning § 12 lõiget 5.

Mittearvestatud. Terviseameti ettepanek on sõnastuslikku laadi, mis ei anna praktilist lisaväärtust. See, et tegemist peab olema veega wc-potiga tuleneb § 5 lõike 4 üldnõudest, et (4) Teenusesaajale tuleb tagada hügieeniline ja ohutu tualeti kasutamise võimalus ning sooja vee ja sobivate pesemisvahenditega hügieenitoimingute tegemise võimalus.

3.2 Määruse § 5 lg 4 esimene lause kehtestatakse sõnastuses: „Teenusesaajale tuleb tagada hügieeniline ja ohutu vesikloseti kasutamise võimalus ning sooja vee ja sobivate pesemisvahenditega hügieenitoimingute võimalus“.

Mittearvestatud. Vt samasisulise p 3.1 kommentaari vastust.

3.3 Määruse § 7 lõige 4 kehtestatakse sõnastuses: „Eraldusruumis tuleb tagada privaatne ja hügieeniline vesikloseti kasutamise võimalus“.

Mittearvestatud. Vt samasisulise p 3.1 kommentaari vastust.

3.4 Määruse § 12 lõige 5 kehtestatakse sõnastuses: „Teenuseosutaja peab tagama vähemalt ühe pesemiskoha kuni kümne teenusesaaja kohta ja vähemalt ühe vesiklosettpoti kuni viie teenusesaaja kohta“. Antud muudatus tagaks vajaliku õigusselguse ning välistaks teenuse osutaja poolt tualettruumi sisustamisel kuivkloseti või teisaldatava bio-tualettpoti või muu sarnase ehituslikult ja majanduslikult odavama lahenduse kasutamise, vältides seeläbi ka asjatuid pikaajalisi vaidlusi teenuseosutajatega. Kuna tegu on haavatava sihtrühmaga, kellele osutatav teenus peaks võimaldama nii kaasaegseid hügieenitingimusi kui ka väärikat kohtlemist, siis ameti hinnangul peaks antud nõue

Mittearvestatud. Vt samasisulise p 3.1 kommentaari vastust. Mis puudutab täiendavaid nõudeid kuivkloseti või teisaldatava bio-tualettpoti osas, siis määruse § 5 lõikes 4 on veega wc-poti nõue olemas, aga täiendatavate lahenduste kasutamise kitsendamist ei pea me mõistlikuks ehk kui minimaalne nõue wc-pottide osas on täidetud, siis täiendavate lahenduste pakkumise osas kitsendusteks põhjust pole.

3

Esitaja ja märkuse sisu SOMi vastus

sellise teenuse osutamisel 21. sajandil olema elementaarne. Muudatus ei tooks ameti hinnangul endaga kaasa varasemast rangemaid nõudeid. Ka määruse enda seletuskirjas on üldhooldusteenuse puhul selgitatud, et tegu ei ole uue nõudega, vaid varasemalt kehtinud sotsiaalministri määrusest nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ üle võetud sättega. Antud määruse § 8 lg 2 sätestas seni selge nõudena vähemalt kahe WC-poti ehk vesiklosettpoti nõude kümne voodikoha kohta ning ameti praktikas kuni 31.08.2025 sellise nõude täitmine raskusi teenuse osutajatele ei valmistanud. Praeguse kehtiva määruse sõnastus on aga antud probleemi selguse vajaduse tõstatanud.

3.5 Terviseamet palub kaaluda määruse § 14 lg 1 rakendussätte vajalikkust või sätte täpsustamist. Antud lõike kohaselt kohaldatakse määruse § 3 lõikes 2 sätestatud hoolekandeasutustele, mille ehitusloa taotlus esitatakse pärast käesoleva määruse jõustumist. Määruse § 3 lg 2 sätestab, et ruumid ja nende sisustus peavad olema ligipääsetavad ja ohutud ning vastama nii ruumide funktsioonile kui ka teenusesaajate vajadustele, huvidele ja eelistustele. Varjupaigateenuse puhul lähtutakse ruumide sisustamisel üksnes teenusesaajate põhjendatud vajadustest. Ehkki ka RTHSI § 21 lg 1 sätestab üldnõudena, et sotsiaalteenust saama õigustatud isiku kasutusse antud ruumides ja maa-alal, kus osutatakse sotsiaalteenust ja mille puhul on sotsiaalhoolekande seaduses või selle alusel kehtestatud määruses viidatud käesolevale seadusele, peab elukeskkond olema neis viibivate inimeste tervisele ohutu ja tervist toetav, siis ülaltoodud rakendussäte tekitab määrust lugedes arusaama, et nii ruumide kui sisustuse ligipääsetavuse ja ohutuse nõuded kehtivad üksnes uutele hoolekandeasutustele, mille ehitusloa taotlus on esitatud peale 01.09.2025.a. Amet palub antud rakendussätet täpsustada.

Selgitame. Tegevuskohale kohalduvad reeglina selle ehitusloa nõuded. Määrus ei näe ette juba tegutsevatele teenuse osutamise kohtadele uusi nõudeid, va kui rakendussättes on teisiti. Kuna § 3 lg 2 tänapäeva nõue eeldab lifti ja kaasaegseid lahendusi, siis ei eeldata ega kohustata, et varasema ehitus- /tegevusloa taotluse alusel olev ehitis vastaks november 2025 kehtivatele ehitusnõuetele ja väärtustele. See aga ei välista senise ehitise ja ruumide kaasaja nõuetele vastavaks viimist vabatahtlikult.

4

Esitaja ja märkuse sisu SOMi vastus

4. Sotsiaalkindlustusamet

4.1 Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tutvus eelnõuga ja esitab selle kohta järgmise arvamuse. 1. Määruse muudatusega vähendatakse ööpäevaringse erihoolekandeteenuse suurimat lubatud magamistoa täituvust neljalt kolmele. Sellega omakorda vähendatakse teenusekohtade koguarvu, kuna tänastel teenuseosutajatel ei ole lubatud edaspidi samades ruumides samale hulgale klientidele teenust pakkuda. Eelnõus on küll olemasolevate teenusekohtade osas ette nähtud üleminekuaeg kuni 1.01.2027, kuid arvestades kehtivaid suunamisotsuseid, teeme ettepaneku pikendada tänastes tingimustes teenuse osutamise võimalust kuni suunamisotsuste kehtivusaja lõpuni. Vastasel juhul eeldab kavandatud muudatus osade suunamisotsuste muutmist, s.h vajadusel nende kehtetuks tunnistamist kui klientidele ei õnnestu neile sobilikku alternatiivset teenusekohta pakkuda.

Mittearvestatud. Riigi pikaajaline reformisuund on liikuda elukaare ülesehitusele põhinevale teenusele, mis arvestab maksimaalselt teenuse saaja vajadusi, samas arvestades riigi rahalisi võimalusi. Olemasolevate teenusekohtade puhul rakendatakse üleminekuaega kuni 2027. aasta 1. jaanuarini, et teenuseosutajad jõuaksid muuta olemasolevad nelja teenusesaajaga magamistoad maksimaalselt kolme teenusesaajaga magamistubadeks. Muudatustest tulenev halduskoormuse suurenemine erihoolekandeteenuse osutajatele on elukeskkonna nõuete osas vähene, kuna mõju on korralduslikku laadi, puudutab piiratud arvu teenuseosutajaid ja selle leevendamiseks on ette nähtud üleminekuaeg. Muudatus puudutab 4 teenuseosutajat- SA Jõhvi Haiglas on üks neljakohaline tuba, aga kuna tegemist on piisavalt suure magamistoaga, on võimalus ehitada vahesein, et neljakohaline tuba kolmekohaliseks ehitada. Üks neljakohaline magamistuba on ka MTÜ-s Paju Pansionaadid, aga seal suunatakse üks teenusesaaja alates maikuust saama väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust, mille järel muudab teenusepakkuja voodikohtade arvu tubades maksimaalselt kolmekohalisteks. AS Lihula Südamekodus ja AS Valga Haiglas on võimalik vastavalt üks ja kaks teenusesaajat

5

Esitaja ja märkuse sisu SOMi vastus

suunata uue suunamisotsusega inimesele sobivasse hoolekandeasutusse. Sellest tulenevalt on meie hinnangul üleminekuaeg 2027. aasta 1. jaanuarini piisav.

5. Eesti Puuetega Inimeste Koda

5.1 Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) toetab muudatuse eesmärki suurendada erihoolekandeteenuste saajate privaatust ja inimväärikust. Samas leiab, et eelnõu ei taga ööpäevaringsetel teenustel elavatele inimestele õigust privaatsusele, rahulikule omaette puhkamisajale, üldisele väärikusele. Punktiga 1 muudetakse määruse § 9 lõikes 2 erandjuhul lubatud teenusesaajate maksimaalset arvu ühes magamistoas neljalt kolmele. Muudatus on vajalik, et paraneks teenusesaajate elukvaliteet ja suureneks privaatsus. Üldine suund on siiski luua ühe- ja kahekohalised magamistoad. Erandjuhtude üle otsustab teenuseosutaja, kuid igal juhul tuleb arvestada inimese enda nõusolekuga. Kuidas tagatakse, et nõusolek on vabatahtlik, teadlik, informeeritud? Kolmekohaline majutus ei tohi kujuneda vaikimisi praktikaks ega olla põhjendatud üksnes teenusekorralduslike või ruumiliste kaalutlustega

Selgitame. Erandjuhtude otsustamisel lähtutakse alati inimese vabatahtlikust ja teadlikust nõusolekust. Selle tagamiseks esitab Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist inimesele konkreetse teenuskoha pakkumise koos selge ja arusaadava infoga: kus teenuskoht asub, selle kirjeldus, mitu kohta on toas, millisel korrusel tuba asub ning milline on teenuse omaosalus. Inimesel on võimalus teenuskohaga tutvuda enne otsuse tegemist. Teenuskoha vastuvõtmine on vabatahtlik ning inimene teeb otsuse ilma surveta. Kui inimesel on eestkostja ja ta on teenusele asumise küsimuses piiratud teovõimega, edastatakse kogu teave nii inimesele kui ka eestkostjale. Eestkostja annab otsuse inimese huvidest lähtuvalt. Võimalusel kaasatakse ka inimene ise: talle selgitatakse teenuskoha tingimusi ja võimaldatakse teenuskohaga tutvuda. Inimese arvamust kuulatakse ning arvestatakse ulatuses, mis on kooskõlas tema väljendusvõimega. Eestkostja peab tegutsema heas usus ning tagama, et otsus toetab inimese turvatunnet, vajadusi ja heaolu.

5.2 Mõistame, et olemasolevate teenuseosutajate puhul võib 1-2 kohaliste tubade nõude täitmine olla ajamahukas ning

Mittearvestatud. Riigi pikaajaline reformisuund on liikuda elukaare ülesehitusele

6

Esitaja ja märkuse sisu SOMi vastus

vajada üleminekuaega. Oleme varasemalt teinud ettepaneku anda olemasolevatele teenuseosutajatele kuni 7-aastane üleminekuaeg 1–2 kohaliste tubade nõude täitmiseks, mis on EPIKoja seisukohta arvestades niigi maksimaalne võimalik aeg, mille jooksul üleminek korraldada. Rõhutame, et ei ole põhjendatud lubada uutel teenuseosutajatel turule siseneda 3- kohaliste magamistubadega. See saadab turule eksitava sõnumi, et riigi vaatest on sobilik majutada ühte tuppa mitu suure abi- ja toetusvajadusega inimest. Riigi strateegilised dokumendid ja erihoolekande reformisuund on üle kümne aasta liikunud väiksemate, peresarnaste üksuste ja ühekohaliste magamistubade suunas. Kehtivate, oluliselt madalamate nõuetega loob riik vastuolulise signaali ning pidurdab tegelikku reformi. Palume lisada üleminekuajad eelnõu juurde ning eemaldada määrusest võimalus uutel teenuseosutajatel turule tulla, kui tagatud ei ole 1-2 kohaliste magamistubade nõue.

põhinevale teenusele, mis arvestab maksimaalselt teenuse saaja vajadusi, samas arvestades riigi rahalisi võimalusi. Seoses erihoolekandereformiga on üldine suund 1-2 kohaliste tubade rajamisel, aga praeguses määruses nii suurt muutust ei saa kohaldada. Olemasolevate teenusekohtade puhul rakendatakse üleminekuaega kuni 2027. aasta 1. jaanuarini, et teenuseosutajad jõuaksid muuta olemasolevad nelja teenusesaajaga magamistoad maksimaalselt kolme teenusesaajaga magamistubadeks. Rõhutame taaskord, et kolm teenusesaajat magamistoas on erandjuhul lubatud arv. Muudatuse eesmärk on parandada teenusesaajate elukvaliteeti, suurendada nende privaatsust ja inimväärikust ning vähendada ühiskasutuses olevatest magamistubadest tulenevat psühhosotsiaalset pinget ja sensoorse ülekoormuse riski.

6. Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit

6.1 MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit on nimetatud määruse eelnõuga tutvunud ja toetab seisukohta, et magamistubade kohtade arvu vähendamine on privaatsuse ja inimväärikuse tagamiseks oluline samm. Samas leiame, et protsessi tuleks jätkata järjepidevalt ja sihipäraselt – soovitame tulevikus magamistubade kohtade arvu veelgi vähendada ning seada eesmärgiks, et kõik uued teenusekohad rajatakse edaspidi sõltumata teenuse liigist ühe- või kahekohaliste tubadena.

Selgitame. Riigi pikaajaline reformisuund on liikuda elukaare ülesehitusele põhinevale teenusele, mis arvestab maksimaalselt teenuse saaja vajadusi, samas arvestades riigi rahalisi võimalusi. Muudatuse eesmärk on parandada teenusesaajate elukvaliteeti, suurendada nende privaatsust ja inimväärikust ning vähendada ühiskasutuses olevatest magamistubadest tulenevat psühhosotsiaalset pinget ja sensoorse ülekoormuse riski.

Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruse nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ muutmise seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse muudatusega vähendatakse ööpäevaringse erihoolekandeteenuse puhul suurimat lubatud magamistoa täituvust neljalt kolmele. Muudatuse eesmärk on parandada teenusesaajate elukvaliteeti, suurendada nende privaatsust ja inimväärikust ning vähendada ühiskasutuses olevatest magamistubadest tulenevat psühhosotsiaalset pinget ja sensoorse ülekoormuse riski. Muudatus ei mõjuta teenuse muid aspekte. Muudatuse rakendumine sõltub sellest, kas tegemist on juba olemasoleva teenusekohaga või mitte. Olemasolevate teenusekohtade puhul rakendatakse üleminekuaega kuni 2027. aasta 1. jaanuarini, et teenuseosutajad jõuaksid muuta olemasolevad nelja teenusesaajaga magamistoad maksimaalselt kolme teenusesaajaga magamistubadeks. Uued teenusosutajad, aga ka need, kes teenust juba osutavad, kuid soovivad saada juurde uusi teenusekohti, peavad arvestama asjaoluga, et neile rakendub muudatus juba 2026. aasta 1. juunist. Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse tähelepanekut arvestades jäetakse määrusest välja kohustus järgida teenuse osutamise ruumides asjakohaste valgustuse standardite nõudeid. Kohustuslik viide standardile ei ole antud juhul põhjendatud, kuna vastav kohustus ei tulene Eestile siduvast rahvusvahelisest õigusest ega Euroopa Liidu õigusaktidest. Seejuures ei muudeta sisulist eesmärki tagada teenuse osutamise ruumides küllaldane loomulik valgustus, arvestades ruumi kasutusotstarvet. Standardite järgimine jääb soovituslikuks. Muudatustest tulenev halduskoormuse suurenemine erihoolekandeteenuse osutajatele on elukeskkonna nõuete osas vähene, kuna mõju on korralduslikku laadi, puudutab piiratud arvu teenuseosutajaid ja selle leevendamiseks on ette nähtud üleminekuaeg. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Kristjan Siilak ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]) ning mõjude hindamise Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütikud Priit Laanoja ([email protected]) ja Evelin Tähtväli ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse rahvatervishoiu seaduse § 21 lõike 3, sotsiaalhoolekande seaduse § 107 lõike 3 ja ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määrust nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“. Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse koosneb kolmest punktist.

Punktiga 1 muudetakse määruse § 4 lõike 1 sõnastust osas, mis puudutab teenuse osutamise ruumides kohustust järgida asjakohaste valgustuse standardite nõudeid. Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse hinnangul on tegemist riigisisese kohustusliku standardiviitega. Toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lõike 61 kohaselt on tehnilises normis lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada üksnes Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel. Siiski on soovituslik lähtuda asjakohastest standarditest sobiva valguslahenduse kujundamisel. Loomuliku valgustuse

puhul on asjakohane lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“. Kunstliku valgustuse ehk tehisvalgustuse valgusallika paigaldamisel on sobiv lähtuda standardist EVS-EN 12464-1 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad“. Punktiga 2 muudetakse määruse § 9 lõikes 2 erandjuhul lubatud teenusesaajate maksimaalset arvu ühes magamistoas neljalt kolmele. Muudatus on vajalik, et paraneks teenusesaajate elukvaliteet ja suureneks privaatsus. Üldine suund on siiski luua ühe- ja kahekohalised magamistoad. Erandjuhtude üle otsustab teenuseosutaja, kuid igal juhul tuleb arvestada inimese enda nõusolekuga. Punktiga 3 nähakse ette üleminekuaeg punktis 1 nimetatud muudatustele. Muudatus rakendub uutele teenusepakkujatele ja uutele loodavatele teenusekohtadele 1. juunist 2026. a. Enne 1. juunit 2026. a loodud teenusekohtadele rakendatakse üleminekuaega – neile rakendub muudatus alates 1. jaanuarist 2027. a, et teenusepakkujad saaksid viia ühes magamistoas elavate teenusesaajate arv muudetud nõudega vastavusse. Tegevusloaga teenuseosutaja peab teenusekoha lisamiseks esitama tegevusloa muutmise taotluse. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 154 punkti 1 kohaselt lisatakse tegevusloale kõrvaltingimusena maksimaalne teenusesaajate arv (sisuliselt teenusekohade arv), kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. Uued teenusekohad peavad taotluse esitamise ajal muu hulgas vastama kehtivatele rahvatervishoiu seaduse ja selle alusel kehtestatud elukeskkonna nõuetele (SHS § 153 punkt 3). 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse muutmine ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatusega täpsustatakse nõudeid elukeskkonnale erihoolekandeteenuse osutamisel, vähendades erandjuhul maksimaalselt ühes magamistoas lubatud teenusesaajate arvu neljalt kolmele. Muudatuse eesmärk on parandada teenusesaajate elukvaliteeti, suurendada nende privaatsust ja inimväärikust ning vähendada ühiskasutuses olevatest magamistubadest tulenevat psühhosotsiaalset pinget ja sensoorse ülekoormuse riski. Muudatus haakub laiemate erihoolekande arengusuundadega, mille kujundamiseks on koostöös valdkonna osapooltega koostamisel pikaajaline erihoolekande tegevuskava. Tegevuskava eesmärk on tagada teenuste kvaliteet, vajaduspõhisus ja kättesaadavus ning toetada teenusesaajate inimväärikust ja privaatsust, mis loob eeldused ka käesoleva muudatuse mõjude järkjärguliseks ja juhitavaks rakendamiseks. Muudatuse peamine oodatav mõju avaldub teenusesaajate igapäevase elukeskkonna paranemises ning on teenusesaaja seisukohalt valdavalt positiivne. Samas võib muudatus teenuseosutajatele kaasa tuua vajaduse teenusesaajate ümberpaigutamiseks ning üksikjuhtudel ka ruumilahenduste või teenuse korralduse kohandamiseks. Selleks on määratud üleminekuaeg.

1 Toote nõuetele vastavuse seadus (2025). RT I, 11.03.2025, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt//111032025003.

Mõjude olulisuse hindamisel lähtuti mõju ulatusest, avaldumise sagedusest, mõjutatud sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist. Analüüs tugineb määruse sisule ja selle praktilisele rakendumisele ning kasutab Sotsiaalkindlustusameti andmeid. Mõjuanalüüsis käsitletakse mõju teenusesaajatele, teenuseosutajatele ja Terviseametile kui järelevalveasutusele. Mõju tuvastati kolmes valdkonnas: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigivalitsemisele ja halduskoormusele. Teistes mõjuvaldkondades määruse sisulisi mõjusid ei avalda. Mõjusid on analüüsitud mõjuvaldkondade ja sihtrühmade kaupa. Sotsiaalne mõju Sihtrühm 1: erihoolekandeteenuse saajad Muudatus mõjutab neid erihoolekandeteenuse saajaid, kes elavad neljakohalistes magamistubades, kus määruse rakendumise järel on üldreeglina ette nähtud kuni kahe samast soost teenusesaaja majutamine ning erandjuhul on lubatud kuni kolme teenusesaaja majutamine. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 31.12.2025 seisuga üheksa neljakohalist magamistuba, kuhu oli kokku paigutatud 36 teenusesaajat: 16 päeva- ja nädalahoiuteenuse ning 20 ööpäevaringse erihoolduse raames.2 Päeva- ja nädalahoiuteenused on valdavalt ajutised ning sageli ilma ööbimiseta3, mistõttu on muudatuse otsene mõju nende teenuste saajatele piiratud. 31.12.2025 seisuga oli Eestis päeva- ja nädalahoiuteenuse osutamiseks loodud 16 kohta neljakohalises magamistoas. Kui teenust saadakse ööbimisega, tuleb tagada määrusega kehtestatud magamistingimused ja privaatsus.2

Muudatus mõjutab enim ööpäevaringse erihooldusteenuse saajaid, kelle puhul võib olla vajalik majutustingimused ümber korraldada. 31.12.2025 seisuga oli Eestis ööpäevaringse erihooldusteenuse raames kokku hinnanguliselt 37 vaba kohta: ühekohalistes magamistubades 23 ja kahekohalistes magamistubades 14 kohta. Andmete kogumise perioodil oli 20 ööpäevaringse erihooldusteenuse saajat paigutatud neljakohalistesse magamistubadesse. Arvestades, et muudatusega vähendatakse erandjuhul suurimat lubatud magamistoa täituvust neljalt kolmele ning muudatus ei mõjuta teenuse sisu, võib negatiivse mõju riski sihtrühmale hinnata väikeseks, arvestusega, et muudatus mõjutab kuni viit teenusesaajat, kelle majutustingimused vajavad ümberkorraldamist. Siiski tuleb arvestada, et teenusevajajaid on mõnes piirkonnas rohkem kui teenusekohti4, mistõttu võib muudatus piirkonniti mõjutada uute isikute teenuse saamist. Muudatusega ette nähtud üleminekuaeg toetab teenuse järjepidevust ning võimaldab teenuseosutajatel, teenusesaajatel ja nende lähedastel leida sobivaimad lahendused teenuse jätkumiseks, arvestades teenusesaajate individuaalseid vajadusi ja heaolu. Kokkuvõtvalt, arvestades puudutatud sihtrühma suhteliselt väikest suurust ja üleminekuaja olemasolu, võib muudatuse sotsiaalset mõju hinnata väikeseks. Mõju majandusele ja riigivalitsemisele Sihtrühm 1: erihoolekandeteenuse osutajad

2 Andmepäring Sotsiaalkindlustusametist. 3 Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel (2025). RT I, 14.11.2025, 17.

https://www.riigiteataja.ee/akt/114112025017. 4 Sotsiaalkindlustusamet (2025). Erihoolekanne. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/puue-ja-

hoolekanne/erihoolekanne#kellele.

Ööpäevaringset erihoolekandeteenust neljakohalistes magamistubades osutas 31.12.2025 seisuga kokku neli teenuseosutajat, kes paiknesid kolmes maakonnas. Muudatuse rakendamine võib ajutiselt suurendada teenuseosutajate haldus- ja töökoormust seoses majutustingimuste ümberkorraldamise, kooskõlastuste tegemise ja dokumentatsiooni uuendamisega. Nende tegevuste maht sõltub teenuseosutaja ruumilahendustest ja teenusesaajate arvust. Muudatus ei too kaasa uusi aruandlusnõudeid ega püsivaid regulaarseid kohustusi. Kui mõju tekib, on see ajas hajutatav ning teenusesaajale tervikuna positiivne, sest elamistingimused paranevad. Näiteks SA Jõhvi Haiglas on üks neljakohaline tuba, aga kuna tegemist on piisavalt suure magamistoaga, on võimalus ehitada vahesein, et neljakohaline tuba kolmekohaliseks ehitada. Üks neljakohaline magamistuba on ka MTÜ-s Paju Pansionaadid, aga seal suunatakse üks teenusesaaja alates maikuust saama väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust, mille järel muudab teenusepakkuja voodikohtade arvu tubades maksimaalselt kolmekohalisteks. AS Lihula Südamekodus ja AS Valga Haiglas on võimalik vastavalt üks ja kaks teenusesaajat suunata uue suunamisotsusega inimesele sobivasse hoolekandeasutusse.5 Error! Reference source not found. annab ülevaate teenusesaajate ümberpaigutamise võimalustest maakonna piires. Tabel 1. Maakondlik ülevaade ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajate ümberpaigutamise võimalustest 31.12.2025 seisuga

Maakond Inimesi 4-kohalistes

tubades Vabu kohti 1–2-kohalistes

tubades

Ida-Viru maakond 4 2

Pärnu maakond 4 3

Tartu maakond 0 5

Valga maakond 12 0

Võru maakond 0 10

Kokku 20 20

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Tabelist nähtub, et ümberpaigutamise võimalused erinevad piirkonniti ning osades maakondades on kohene ümberpaigutamine piiratud. Muudatusega ette nähtud üleminekuaeg võimaldab teenuseosutajatel muudatusega järk-järgult kohaneda ning vähendab rakendamisega seotud riske. Kokkuvõttes on muudatuse mõju erihoolekandeteenuse osutajatele valdavalt korralduslikku laadi ja seda võib hinnata väikeseks, kuna muudatus puudutab piiratud arvu teenuseosutajaid ning selle leevendamiseks on ette nähtud üleminekuaeg. Sihtrühm 2: Terviseamet Terviseametil on määruse täitmise üle järelevalve tegemise roll.6

Muudatus, millega vähendatakse erihoolekandeteenuse osutamisel ühes magamistoas lubatud teenusesaajate suurimat arvu, ei muuda järelevalve üldist sisu ega korraldust, vaid täpsustab kontrollitavat nõuet. Järelevalve tegemine jätkub senises mahus ja korras, lisamata täiendavat halduskoormust.

5 Sotsiaalkindlustusameti poolne avalikustamata info. (2026). 6 Terviseamet (2025). Sotsiaalasutuste järelevalve. Sotsiaalasutuste järelevalve | Terviseamet.

Muudatuse mõju Terviseametile võib hinnata väikeseks, kuna järelevalve maht ja sagedus ei suurene ning uusi järelevalvemeetodeid ei lisandu. Ebasoovitavate mõjude risk on väike ning võimalik kohanemisvajadus seondub eelkõige muudatuse rakendamise algusperioodiga. Kokkuvõttes ei too muudatus Terviseametile kaasa täiendavat halduskoormust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatuse mõju erihoolekandeteenuse osutajatele on valdavalt korralduslikku laadi ja seda võib hinnata väikeseks, kuna muudatus puudutab piiratud arvu teenuseosutajaid ning selle leevendamiseks on ette nähtud üleminekuaeg. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Terviseametile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule ja Eesti Hoolekandeasutuste Liidule.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon ja Eesti Hoolekandeasutuste Liit kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Arvamuse eelnõu kohta esitasid Eesti Standardimis- ja Akrediteerimisekeskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Terviseamet, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit. Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale.