Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Reet Treial

direktor

Võhma Kool

[email protected]

Teie 25.03.2026 Meie 08.04.2026 nr 2.2-9/26/1266-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses sellega, et Võhma Kool (Kool) sai

teabenõude, milles soovitakse Kooli töötajate esmaabisertifikaatide kehtivuse kohta andmeid

koosseisus: nimekiri töötajatest, kellel on kehtiv esmaabisertifikaat; iga sertifikaadi väljastamise

kuupäev ja kehtivusaja lõpp; kinnitust, et esmaabi andmise ettevalmistamine vastab esmaabi

hindamise vajaduste miinimumnõuetele.

Soovite AKI seisukohta, kas tegemist on teabenõudega avaliku teabe seaduse (AvTS) mõistes.

Selgitame, et Kool teabevaldajana saab teabenõude korras väljastada dokumendi/teabe sellisel

kujul nagu see asutuses olemas on. Kui teabenõudjal on kindlad kriteeriumid, mis kujul/milliseid

täpseid andmeid jms peab väljastatav dokument/teave sisaldama ning Koolil tuleb asutuses oleva

teabe alusel luua uus dokument, mis küsitud teavet sisaldab, siis sellele vastatakse kui

selgitustaotlusele vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusele. Seega, kui

teabenõude puhul on sisuliselt tegemist selgitustaotlusega, siis võib teabevaldaja keelduda

teabenõude täitmisest AvTS § 23 lg 2 punkti 5 alusel teabenõudjat sellest nõuetekohaselt teavitades

(AvTS § 23 lg 3).

Küsite, et kuna tegemist ei ole valmis teabega, kas selline teabenõue on põhjendatud ja kas

tegemist ei ole ebamõistlikult suure halduskoormusega. AKI-le teadaolevalt hoitakse andmeid

õpetajate koolituste, sh esmaabikoolituste läbimise kohta Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS).

Nii nagu AKI olukorda mõistab, siis Koolil on EHIS-e põhjal esmaabikoolituse sertifikaatide

kohta andmed iga õpetaja osas olemas, kuid eraldisesivat koolitusepõhist otsingut EHIS-e

keskkonnas teha ei ole võimalik. Seega tuleb Koolil iga õpetaja kohta läbi vaadata kõik tema

läbitud koolitused, mille hulgast on vaja eraldi välja otsida esmaabikoolituse kohta käiv teave. Kui

koolis töötab palju õpetajaid ning läbitud koolitusi ühe õpetaja kohta on palju, siis AKI hinnangul

ei saa välistada, et sel juhul võib teabenõude täitmisel olla tegemist suure mahuga. AvTS § 23 lg

2 punkti 3 kohaselt, kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja

töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab

põhjendamatult suuri kulutusi, siis võib teabevaldaja keelduda teabenõude täitmisest. Kas ka

pöördumise aluseks oleval juhul võib olla tegemist suure mahuga, sellele AKI praeguse

pöördumise alusel hinnangut anda ei saa, seda saab otsustada üksnes Kool õpetajate arvu ning

läbivaatamist vajava teabe mahu pinnalt. Küll aga saab AKI juhtida tähelepanu sellele, et

teabenõude täitmisest keeldumisel AvTS § 23 lg 2 punkti 3 alusel peab teabevaldaja selgitama

teabenõudjale, milles see suur maht seisneb ehk milliseid toiminguid teabenõude täitmiseks tuleb

teha, kui palju see teenistujal aega võtab jms.

2 (2)

Soovite AKI hinnangut, kas küsitud koosseisus teabe väljastamisel ei rikuta isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) põhimõtteid. Märgime, et AvTS § 4 lõikest 3 tulenevalt peab teabele

juurdepääsu võimaldamisel olema tagatud isiku eraelu puutumatus. Seega saab avalikus teabes

sisalduvatele isikuandmetele kehtestada juurdepääsupiirangu ainult juhul, kui see riivab isikute

eraelu puutumatust. Samas ei ole alati põhjust kõigile isikuandmetele piirangut kehtestada, vaid

seda tuleb igal konkreetsel juhul eraldi hinnata. Ka IKÜM preambula punkt 4 sätestab, et õigus

isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele

ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele.

Ka Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 3-17-458 punkti 13 kohaselt juhul, kui teavet ei ole tunnistatud

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, ei ole isikuandmete avalikustamine lubatud

tingimusteta.

Antud juhul põrkuvad kaks põhiseadusest tulenevat õigust, nii õigus isikuandmete kaitsele ja isiku

eraelu puutumatusele kui ka õigus saada avalikku teavet. Seega tuleb teabevaldajal teabenõude

täitmisel, milles küsitakse kolmandate isikute andmeid, teabele juurdepääsu piirangute üle

otsustamisel kaaluda juurdepääsu soovinud isiku eesmärgi ja huvi kaalukust ühelt poolt ning

puudutatud isiku eraelu kaitse tähtsust teiselt poolt. Seega on Koolil teabevaldajana kohustus

hinnata, kas teabenõudega küsitud esmaabikoolituse sertifikaatides olevate õpetajate andmete

väljastamise puhul on kaalukam teabenõudja teabe küsimise eesmärk ja huvi või õpetajate eraelu

kaitse tähtsus. Kui viimati märgitu on kaalukam, siis tuleb teabenõudjale seda ka põhjendada.

Samas juhime tähelepanu sellele, et ei ole välistatud olukorrad, mil teabenõudjal on teabenõude

korras õigus saada juurdepääsupiiranguga isikuandmeid. Näiteks juhul, mil teabenõudja vajab neid

enda õiguste ja vabaduste kaitseks, mida tuleb teabe küsimisel teabevaldajale ka põhjendada

(AvTS § 14 lg 2). Küll aga ei tähenda see, et eelnevalt märgitud juhul on teabenõudjal absoluutne

õigus piiranguga isikuandmeid saada. Kas sel juhul tuleb teabevaldajal teha eelnevas lõigus

märgitud kaalumine.

Täiendavalt soovite AKI-lt teada, kuidas toimida juhul, kui teabenõudja kasutab meiliaadressi, mis

võib viidata pettusele. Kuna AKI ei hinda pöördumiste esitajate kontaktandmete õigsust, siis

sellekohase kontrolli osas ka suuniseid ei anna.

Loodetavasti saime Teile selgitustega abiks olla.

Lugupidamisega

Karin Uuselu

jurist

peadirektori volitusel