Tuletõrjespordi edendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord

MÄÄRUS

08.04.2026 nr 10

Tuletõrjespordi edendamiseks toetuse

andmise ning selle kasutamise tingimused

ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse tuletõrjespordi edendamiseks toetuse (edaspidi toetus) andmise ning

selle kasutamise tingimused ja kord.

§ 2. Terminid

(1) Projekt käesoleva määruse tähenduses on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud

ajaraamiga ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse.

(2) Omafinantseering käesoleva määruse tähenduses on toetuse saaja rahaline panus selliste

projekti abikõlblike kulude katmisse, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei

hüvitata.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on edendada tuletõrjesporti.

§ 4. Toetuse andja

Toetuse andja on Päästeamet (edaspidi toetuse andja), kes menetleb toetuse taotlusi (edaspidi

taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja kontrollib toetuse kasutamist.

2. peatükk

Toetuse andmise alused

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, millega aidatakse saavutada käesoleva määruse §-s 3 nimetatud

eesmärki.

2 (9)

(2) Toetatavad tegevused on:

1) tuletõrjespordi võistlusel osalemine;

2) tuletõrjespordiga seotud võistluse korraldamine;

3) päästealase treeninglaagri korraldamine;

4) tuletõrjespordi edendamist toetav turundustegevus;

5) tuletõrjespordi varustuse soetamine.

(3) Konkreetsed toetatavad tegevused määrab toetuse andja iga kord Päästeameti peadirektori

käskkirjaga.

(4) Toetust ei anta projektile, mis on ajendatud ärihuvist ja suunatud kasumi teenimisele.

§ 6. Kulu abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on kulu, mis tekib projekti abikõlblikkuse perioodil (edaspidi abikõlblikkuse

periood), vastab projekti eesmärgile, on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti

elluviimisega ning mille tasub toetuse saaja.

(2) Abikõlblik on kulu, mis on vajalik teenuse või eseme soetamiseks juriidiliselt isikult või

füüsilisest isikust ettevõtjalt, et viia ellu käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud tegevus.

(3) Abikõlbliku kulu kohta kehtivad järgmised üldtingimused:

1) projekti kulu kaetakse toetuse saaja arvelduskontolt;

2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet

tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;

3) kulu on tekkinud abikõlblikkuse perioodil;

4) kulu on tasutud abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu;

5) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti

finantsaruandluse standardile.

(4) Abikõlbmatud on järgmised kulud:

1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele;

2) toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi-, sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;

3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;

5) kulu projekti raamatupidamisele;

6) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu, välja arvatud tuletõrjespordi võistlusel osalemisega

seotud reisi kindlustuskulu;

7) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;

8) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;

9) vaide- ja kohtukulu;

10) kinnisasja soetamise ja renoveerimise kulu;

11) esinduskulu;

12) tulu- ja sotsiaalmaks erisoodustuselt;

13) püsikulu, sealhulgas töötasu;

14) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui

see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;

15) turvakaamera või muu jälgimisseadme soetamise kulu;

16) ootamatu või ettenägematu kulu reserv;

17) projektijuhtimise kulu;

18) koolituskulu.

3 (9)

§ 7. Abikõlblikkuse periood

(1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel viiakse ellu projekti tegevusi ja tekivad

projekti kulud.

(2) Abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru avamise päeval ja lõpeb 30. novembril

taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal.

(3) Kui taotlusvoor kuulutatakse välja 2026. aastal, algab abikõlblikkuse periood 1. jaanuaril

2026 ja lõpeb 30. novembril 2026.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi ei pikendata.

§ 8. Taotlusvooru eelarve, toetuse ülemmäär ja omafinantseering

(1) Taotlusvooru eelarve kujuneb riigieelarves kalendriaastaks ette nähtud sihtotstarbeliste

vahendite alusel. Taotlusvooru eelarve kinnitab vahendite olemasolu korral Päästeamet.

(2) Toetuse ülemmäär on 10 000 eurot toetuse saaja kohta.

(3) Omafinantseeringu määr peab moodustama projekti abikõlblikest kuludest:

1) tuletõrjespordi võistlusel osalemise, tuletõrjespordi edendamist toetava turundustegevuse ja

tuletõrjespordi varustuse soetamise puhul 50 protsenti;

2) tuletõrjespordiga seotud võistluse korraldamise puhul 5 protsenti.

(4) Omafinantseering ei ole vajalik:

1) päästealase treeninglaagri korraldamiseks;

2) kui 70 protsenti projektis osalejatest moodustavad 6–18-aastased isikud.

§ 9. Vähese tähtsusega abi

(1) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse komisjoni määrust

(EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023), või komisjoni

määrust (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese

tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ning konkurentsiseaduse § 33.

(2) Toetuse andja kontrollib, kas toetus, mida taotlusvoorust taotletakse, kvalifitseerub vähese

tähtsusega abiks.

(3) Kui toetus kvalifitseerub vähese tähtsusega abiks, kuid on suurem, kui toetuse taotleja

(edaspidi taotleja) on õigustatud vähese tähtsusega abina saama, vähendab toetuse andja

taotleja nõusolekul toetust vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda:

4 (9)

1) juriidiline isik, kes on sõlminud Päästeametiga tsiviilõigusliku lepingu Päästeameti

tegevuses osaleva vabatahtliku tegevuse korraldamiseks;

2) tuletõrjesporti edendav organisatsioon.

(2) Taotleja kohta kehtivad järgmised nõuded:

1) taotleja põhikirjaline või põhimäärusest tulenev tegevus toetab Siseministeeriumi või tema

valitsemisala asutuse tegevusvaldkonna arengut;

2) taotlejal ei ole riiklikku maksu- ega maksevõlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies

ulatuses ajatatud;

3) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ning taotleja ei ole

sundlõpetamisel ja tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus;

4) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks nõuetekohaselt majandusaasta aruande esitamise

kohustuse;

5) taotleja on taotluse esitamise tähtpäeva seisuga tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajaks

tagasi makstud;

6) taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379

või 384 alusel määratud kehtivat karistust.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus koos lisadokumentidega. Taotlus peab olema eesti

keeles ning sisaldama teavet ulatuses, mis võimaldab toetuse andjal kontrollida, kas taotleja ja

taotlus vastavad käesoleva määruse nõuetele.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja lisadokumente:

1) taotleja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress, arvelduskonto number;

2) projekti nimi, eesmärk, kavandatavad tegevused ja nende elluviimise koht;

3) projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;

4) projekti tegevuste ajakava, sealhulgas projekti elluviimise algus- ja lõppkuupäev;

5) kinnitus käesoleva määruse § 10 lõikes 2 nimetatud nõuetele vastamise kohta, välja arvatud

juhul, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus;

6) teave selle kohta, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust

riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi toetusmeetmest;

7) projekti tegevuste hinnapakkumused, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja

saadud hinnapäringuga sama lähteülesande põhjal.

(3) Kui ei ole võimalik esitada vähemalt kahte käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud

hinnapakkumust või ei valita odavaimat pakkumust, põhjendatakse seda taotluses.

(4) Taotlus peab sisaldama taotleja kinnitust, et ta on teadlik:

1) toetuse saamisega seotud kohustustest;

2) toetuse saamisega seotud andmete avalikustamisest;

3) tagasinõutud toetuse tagasimaksmise kohustusest;

4) haldusaktide, dokumentide ja muu teabe elektroonilisest edastamisest;

5) toetuse kasutamise üle tehtavast kontrollist.

4. peatükk

Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse

tegemine

§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

5 (9)

(1) Toetuse andja kuulutab taotlusvooru välja oma veebisaidil, avaldades taotlemise perioodi,

taotlusvooru eelarve ja toetatavad tegevused.

(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ja selle lisadokumendid digiallkirjastatult

toetuse andja e-posti aadressil [email protected].

§ 13. Taotluse menetlemine

Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Toetuse andja kontrollib, kas taotleja ja tähtajaks esitatud taotlus vastavad käesolevas

määruses sätestatud nõuetele.

(2) Kui taotleja või taotluse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitab toetuse andja sellest

taotlejat ja määrab nende kõrvaldamise tähtpäeva. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse

menetlemise aeg.

(3) Taotleja ja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse

nõuetele.

(4) Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest

asjaoludest:

1) taotleja ei vasta käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele;

2) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 11 sätestatud nõuetele;

3) taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid ning puudused on toetuse andja

määratud tähtpäevaks kõrvaldamata;

4) taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel määratud tähtpäevaks puudusi

kõrvaldanud;

5) toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära ja taotleja ei nõustu, et toetust vähendatakse

vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

§ 15. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamine

(1) Päästeameti peadirektor moodustab käskkirjaga taotluse hindamiseks vähemalt

kolmeliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon).

(2) Komisjon hindab nõuetele vastavat taotlust järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:

1) projekti sisuline põhjendatus – 40 protsenti maksimaalsest koondhindest;

2) projekti tegevuste kirjeldus ja ajakava – 20 protsenti maksimaalsest koondhindest;

3) projektis osalevate noorte osakaal – 10 protsenti maksimaalsest koondhindest;

4) projekti eelarve – 30 protsenti maksimaalsest koondhindest.

(3) Komisjon moodustab taotlustest pingerea, võttes aluseks hindamise käigus saadud

koondhinde.

§ 16. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine

(1) Toetuse andja teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60 kalendripäeva

jooksul taotlusvooru lõppemise kuupäevast arvates.

6 (9)

(2) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb komisjoni ettepanekul

Päästeameti peadirektor.

(3) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas

määruses sätestatud nõuetele ning taotlusvooru eelarve jääk seda võimaldab.

(4) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) otsuse kuupäev;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi;

4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;

5) toetuse väljamaksmise tingimused.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:

1) taotleja või taotlus on tunnistatud käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks;

2) pingerea alusel ei jätku taotlusvoorus taotluse rahuldamiseks rahalisi vahendeid.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) otsuse kuupäev;

2) taotleja nimi ja registrikood;

3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

(7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale kätte

elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.

(8) Toetuse andja avaldab oma veebisaidil järgmised andmed:

1) toetuse saaja nimi;

2) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa.

5. peatükk

Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine

§ 17. Toetuse väljamaksmine

Toetus makstakse toetuse saaja arvelduskontole ettemaksena taotluse rahuldamise otsuses

määratud tingimustel kümne tööpäeva jooksul.

§ 18. Muudatused toetuse kasutamisel

(1) Kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti

tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja esitama toetuse

andjale põhjendatud muutmistaotluse.

(2) Muutmistaotlus tuleb esitada esimesel võimalusel enne abikõlblikkuse perioodi

lõppkuupäeva ning muudatus peab olema elluviidav ja vastama käesoleva määruse nõuetele

taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta 30. novembriks.

(3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus ei ole:

7 (9)

1) kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse

saavutamise abikõlblikkuse perioodil;

2) kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;

3) põhjendatud;

4) taotlusvooru eelarve mahu tõttu võimalik.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise üle otsustab toetuse andja viie tööpäeva jooksul

alates muutmistaotluse saamisest.

(5) Toetuse saaja võib projekti eelarves konkreetsele tegevusele või teenusele ette nähtud

eelarverea mahtu muuta, ilma et esitaks selle kohta muutmistaotlust, teise eelarverea mahu

arvelt kuni kümne protsendi ulatuses võrreldes taotluse rahuldamise otsuses ettenähtuga. Kui

projekti eelarve suureneb, katab selle toetuse saaja.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja taotlust muuta taotluse rahuldamise otsust ei rahuldata;

3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

§ 20. Projekti elluviimise aruanne ja projekti eelarve jäägi tagastamine

(1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale projekti elluviimise aruande (edaspidi aruanne), mille

on digiallkirjastanud toetuse saaja esindusõiguslik isik. Aruandele lisatakse abikõlbliku kulu

tõendid.

(2) Aruanne esitatakse esimesel võimalusel, kuid hiljemalt toetuse saamise aastale järgneva

kalendriaasta 15. jaanuariks.

(3) Aruandes tuleb välja tuua:

1) kavandatud ja toimunud tegevused;

2) projekti sihtrühmad;

3) projekti elluviimise järeldused;

4) projektimeeskonna liikmed;

5) koostööorganisatsioonid;

6) finantsaruanne koos kuludokumentidega.

(4) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku kõrvaldada need

üldjuhul viie tööpäeva jooksul.

(5) Kui projekti kulud on väiksemad, kui oli projekti eelarve, saadab toetuse andja toetuse

saajale andmed eelarve jäägi tagastamise kohta. Toetuse saaja tagastab jäägi toetuse andjale

tema määratud tähtpäevaks.

(6) Toetuse andja kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul alates aruande esitamisest.

(7) Toetuse andja ei kinnita aruannet, kui:

1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid

või mittetäielikke andmeid;

2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi määratud

tähtajaks teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud.

8 (9)

§ 21. Toetuse tagasinõudmine

(1) Toetuse andja võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda riigieelarve seaduse § 551

lõikes 1 sätestatud alusel või juhul, kui:

1) taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse käesoleva määruse § 19 kohaselt kehtetuks;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

3) aruannet käesoleva määruse § 20 lõike 7 kohaselt ei kinnitata.

(2) Toetuse andja põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise või osalise

tagasinõudmise otsuses.

(3) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) otsuse tegija nimi;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi ja registreerimisnumber;

4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;

5) tagasinõutava toetuse määr;

6) mitteabikõlblikuks muutunud omafinantseeringu kulude summa;

7) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;

8) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;

9) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

(4) Toetuse andja saadab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse

saajale elektrooniliselt.

(5) Toetuse saaja võib taotleda toetuse andjalt toetuse tagasimaksmise ajatamist, esitades selleks

kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates toetuse andjale

vastava kirjaliku avalduse, milles on ajatamisvajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise

ajatamiskava.

(6) Toetuse andja teeb ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse ja

määrab selles kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul alates ajatamistaotluse

saamisest. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra,

teavitades sellest toetuse saajat.

6. peatükk

Poolte õigused ja kohustused

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt lisateavet ja nõu toetuse taotlemise ning kasutamise kohta;

2) loobuda saadud toetusest ja see tagastada.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:

1) esitama toetuse andjale ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul käesolevas määruses nõutud teabe;

2) säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja

maksedokumentidest selgelt eristatavalt;

3) kasutama toetust taotluse ja selle rahuldamise otsuse kohaselt;

9 (9)

4) tagastama toetuse, kui toetuse andja esitab tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise

otsuse;

5) võimaldama toetuse andjal kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente;

6) säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ning teavet raamatupidamise seaduse §

12 kohaselt;

7) teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult, kui toetuse saaja esitatud andmed on

muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse

täitmist;

8) teavitama toetuse andjat viivitamata kirjalikult, kui projekti elluviimisel ilmneb suur

tõenäosus või vältimatus, et projekti ei viida ellu, või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole

otstarbekas;

9) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise

otsuses kajastatud summaga;

10) esitama toetuse andjale muutmistaotluse, kui esineb käesoleva määruse § 18 lõikes 1

nimetatud alus;

11) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

§ 23. Toetuse andja õigused ja kohustused

(1) Toetuse andjal on õigus:

1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti

tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;

2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente enne käesoleva määruse

§-s 20 sätestatud aruande kinnitamist;

3) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui esineb käesoleva määruse § 19 lõikes 1

nimetatud alus.

(2) Toetuse andja on kohustatud:

1) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ning kasutamise küsimustes;

2) korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise;

3) korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;

4) kontrollima toetuse kasutamist;

5) lahendama toetuse andja otsuse peale esitatud vaide;

6) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

1

Siseministri määruse „Tuletõrjespordi edendamiseks toetuse andmise ning selle

kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Siseministri määruse „Tuletõrjespordi edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“

eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse Päästeameti poolt tuletõrjespordi edendamiseks

antava toetuse andmise ning selle kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmine võimaldab

kutseliste ja vabatahtlike päästjate, tuletõrjespordi harrastajate ning noorte seas:

1) arendada osavust, julgust, kiirust, jõudu, vastupidavust, meeskonnatöö oskust,

koordinatsiooni ning keskendumisvõimet;

2) edendada tuletõrjespordi arendamist ja populariseerimist;

3) kasvatada tuletõrjespordi- ja võistlusvõimekust;

4) suurendada tuletõrjespordi kogukonna koostööd;

5) parandada füüsilist ettevalmistust ja töövõimet;

6) toetada tuletõrjespordi võistluste korraldamist ja nendel osalemist nii riiklikul kui ka

rahvusvahelisel tasandil.

Eestis harrastatakse kahte tuletõrjespordiala:

1) FireFit/Firefighter Combat Challenge ja

2) klassikaline tuletõrjesport (Toughest Firefighter Alive, TFA).

Fire Combat Challenge (edaspidi FCC) on rahvusvaheline tuletõrjevõistluse formaadi süsteem,

mis keskendub kiiretele ja täpsetele tuletõrjetegevustele. FCC on ekstreemne, huvitav ja

tehniline spordiala, mis sarnaneb takistusjooksuga, mille jooksul täidetakse eri ülesandeid.

Võistlus sisaldab individuaal- ja meeskonnaharjutusi, mille eesmärk on matkida reaalseid

tuletõrjeolukordi. Võistlusalad võivad hõlmata voolikute kiiret ühendamist, redelitõusu, veejoa

sihtimist, inimese tulest välja toomist ja muid erioskusi.

Klassikaline tuletõrjesport on traditsiooniline spordiala, mis on Eestis hästi juurdunud ning

mille raames korraldatakse riiklikke ja piirkondlikke võistlusi. Selle spordiala võistlused

põhinevad päästetööde situatsiooniharjutustel, milles pannakse proovile nii füüsiline

vastupidavus kui ka tehnilised oskused (nt veevoolikute käsitsemine, redelitõus, takistusjooks).

Eelnõu alusel eraldatav toetus aitab kaasata uusi tuletõrjespordi harrastajaid ja luua tingimused

kestlikuks järelkasvuks. Toetus aitab korraldada tuletõrjespordi võistlusi ja nendel osaleda,

rikastades noorte sportimisvõimalusi. Lisaks toetatakse treeninglaagrite korraldamist, varustuse

soetamist ja tuletõrjesporti edendavat turundustegevust. Eelnõu mõjutab inimeste elukeskkonda

positiivselt, kuna toetuse jagamine parandab kutseliste ja vabatahtlike päästjate füüsilist

ettevalmistust, aitab populariseerida päästjate elukutset ning tekitada noortes suuremat huvi

päästja elukutse vastu.

Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus ja lisadokumendid ning pärast toetuse kasutamist ka

aruanne koos kuludokumentide ja muu vajalikuga. Toetuse taotlemine on vabatahtlik ja seega

ei kaasne sellega kohustuslikku halduskoormuse nõuet. Eeltoodust lähtudes halduskoormuse

tasakaalustamise reeglit1 ei kohaldata.

1 Halduskoormuse tasakaalustamise juhis.pdf (12.01.2026).

2

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti personaliosakonna töötervishoiuspetsialist

Rauno Müürsepp (teenistussuhe lõppenud), Päästeameti õigusosakonna õigusloome jurist

Kätlin Tänavots ([email protected]) ning Siseministeeriumi nõunik Marko Põld

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusnõunikud Kadi Parmas ([email protected]) ja Heli

Simson ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõu panustab:

 programmi „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine 2026–2029“

 tegevusse 1 „Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine“ ning

 tegevusse 2 „Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine“;

 programmi „Kiire ja asjatundlik abi 2026–2029“

 tegevusse 4 „Päästmine maismaal ja siseveekogudel“.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 23 paragrahvist.

Eelnõu esimeses peatükis esitatakse üldsätted.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse tuletõrje

edendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord. Määruse alusel

rahastatakse projekte, mille eesmärk on edendada tuletõrjesporti, muu hulgas kaasata uusi

harrastajaid, eelkõige noori, ja luua eeldused päästjate järelkasvuks.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse eelnõus kasutatavate terminite määratlus.

Lõike 1 kohaselt on projekt käesoleva määruse tähenduses kindlaks määratud tulemuse, eelarve

ja piiritletud ajaraamiga ühekordne tegevus või seotud tegevuste kogum, mille tegemiseks

toetust taotletakse.

Lõike 2 kohaselt on omafinantseering toetuse saaja rahaline panus projekti selliste abikõlblike

kulude katmiseks, mis on kajastatud projekti eelarves ja mida toetusest ei hüvitata.

Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult projekti elluviimiseks tehtavad abikõlblikud kulud.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk.

Toetuse andmise eesmärk on edendada tuletõrjesporti, toetades selle ala traditsioonide ja

oskuste säilimist ning põlvkondadevaheliste teadmiste edasikandumist. Keskse tähtsusega on

noorte (6–18-aastaste) kaasamine, et kasvatada nende huvi tuletõrjespordi ja laiemalt päästetöö

3

valdkonna vastu, tagades ala kestliku arengu. Kuna toetuse andmise eesmärk on edendada

tuletõrjesporti, peab taotleja projekti taotluses kirjeldama selgelt ja konkreetselt, milliste

tegevuste kaudu ning kuidas aidatakse toetuse eesmärki saavutada.

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse, et toetuse andja on Päästeamet, kes menetleb toetuse taotlusi

(edaspidi taotlus), teeb toetuse väljamakseid ja kontrollib toetuse kasutamist. Taotluse

menetlemine hõlmab taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ning otsuse tegemist

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Vajaduse korral tegeleb toetuse andja ka

toetuse tagasinõudmisega. Lisaks vastutab toetuse andja taotlusvooru väljakuulutamise eest.

Toetuse andja õiguste ja kohustuste nimekiri on toodud eelnõu §-s 23.

Eelnõu teise peatükiga reguleeritakse toetuse andmise aluseid.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse toetatavad tegevused.

Lõike 1 kohaselt toetatakse projekti, millega aidatakse saavutada eelnõu §-s 3 nimetatud

eesmärki. Projekti eesmärgi kirjeldusest peab selgelt nähtuma, kuidas toetatavad tegevused

aitavad tuletõrjesporti edendada. Tegevuste valikul peab taotleja lähtuma tuletõrjespordi

arendamise vajadustest ja harrastusvõimaluste loomisest või laiendamisest. Tegevused peavad

aitama tuletõrjesporti arendada ja populariseerida, et suurendada huvi selle spordiala vastu.

Lõikega 2 sätestatakse, milliseid tegevusi eelnõu alusel toetatakse.

Punkti 1 kohaselt toetatakse tuletõrjespordi võistlusel osalemist (nt osalustasu, lennupileti- ja

majutuskulu). Tuletõrjespordi võistlusel osalemine tähendab, et tuletõrjespordiga tegelevad

kutselised ja vabatahtlikud päästjad, harrastajad ning noored võtavad osa riigisisestest või

rahvusvahelistest võistlustest, mille eesmärk on panna proovile nende tuletõrjeoskused, kiirus,

täpsus ja füüsiline vastupidavus. Võistlustel osalemine arendab sportlasi kõige enam, kuna

praktiliste kogemuste kaudu paraneb nende sooritus ja seeläbi saavutavad nad paremaid

tulemusi. Lisaks aitab rahvusvahelisel tasandil võistlemine avardada sportlaste teadmisi, tõsta

nende tehnilist taset ja laiendada tuletõrjespordi kogukonna koostöösuhteid.

Punkti 2 kohaselt toetatakse tuletõrjespordiga seotud võistluste korraldamist.

Tuletõrjespordiga seotud riigisisese võistluse korraldamine tähendab sellise ürituse

kavandamist ja läbiviimist, kus osalejad võistlevad tuletõrjeoskusi ja füüsilist võimekust

nõudvates tegevustes. Võistluste korraldamise raames toetatakse näiteks helitehnika ja

ajavõtusüsteemi renti, medalite ja karikate hankimist jne.

Punkti 3 kohaselt toetatakse päästealaste treeninglaagrite korraldamist. Päästealane

treeninglaager on struktureeritud ja eesmärgipärane õppetegevus, mille käigus osalejad

omandavad, arendavad ning harjutavad päästealaseid teadmisi, oskusi ja füüsilisi võimeid.

Selliseid laagreid korraldatakse kindla koolitus- või treeningkava alusel nii kutselistele

päästjatele, vabatahtlikele ja noortele (6–18-aastased) kui ka harrastajatele. Treeninglaagris

omandatakse ja täiendatakse päästealaseid põhioskusi (tulekustutamine, päästevõtted,

ohutustehnika), arendatakse füüsilist valmisolekut ja vastupidavust, harjutatakse

meeskonnatööd ning reaalsete olukordade matkimist kontrollitud tingimustes.

Punkti 4 kohaselt toetatakse tuletõrjesporti edendavat turundustegevust. Niisugune

turundustegevus hõlmab tegevusi, mille eesmärk on tutvustada ja populariseerida

4

tuletõrjesporti kui spordiala ning kaasata osalejaid ja toetajaid. Turundustegevuse toetamine

suurendab üldsuse teadlikkust tuletõrjespordist, parandab tuletõrjespordi võistluste nähtavust,

toob võistlustele rohkem publikut, toetab uute sponsorite ja koostööpartnerite leidmist ning

kasvatab huvi nii kutseliste, vabatahtlike päästjate kui ka teiste huvirühmade seas.

Turundustegevus on näiteks avatud uste päevade, koolides tutvustuspäevade või proovitrennide

korraldamine, samuti tuletõrjespordi võistlustel meelelahutusprogrammi pakkumine, et

suurendada publikuhuvi. Üks tõhusamaid viise, mis aitab tuletõrjespordi nähtavust parandada,

on vastava veebilehe arendamine. Veebileht võimaldab huvilistel saada teavet, omavahel

suhelda, vahetada kogemusi, jagada videolugusid ja seeläbi tugevdada kogukonda. Toetusega

on võimalik luua ka eraldi noortele mõeldud teabematerjale (videod, plakatid,

sotsiaalmeediapostitused), et seeläbi suurendada huvi tuletõrjespordiala vastu 6–18-aastaste

noorte seas.

Punkti 5 kohaselt toetatakse tuletõrjespordi varustuse soetamist, et võistlejad saaksid

treenida ja võistelda ohutult ja tulemuslikult ning järgida reegleid. Varustuse alla kuuluvad

isikukaitsevahendid (roobad, kiivrid, jalanõud, kindad jne), voolikud, redelid, märgid ja

takistused, mis on osa võistlusradadest, ning treeningvahendid (päästenukk, haamrid,

tõmbamisnöör, plangud, poomid, kergejõustiku inventar jne), mis aitavad parandada füüsilist

vormi ja erioskusi.

Lõike 3 kohaselt määrab konkreetsed toetatavad tegevused toetuse andja iga kord Päästeameti

peadirektori käskkirjaga. See tähendab, et toetuse andja jätab endale võimaluse otsustada,

millisteks tegevusteks konkreetsel aastal toetust eraldatakse. Toetuse andja võib välja kuulutada

taotlusvooru ja toetada kõiki lõikes 2 nimetatud tegevusi või kuulutada välja taotlusvooru, mille

kohaselt toetatakse näiteks vaid tuletõrjespordi varustuse soetamist ja päästealaste

treeninglaagrite korraldamist.

Lõike 4 kohaselt ei anta toetust projektile, mis on ajendatud ärihuvist ja suunatud kasumi

teenimisele.

Eelnõu §-ga 6 reguleeritakse kulu abikõlblikkust.

Lõike 1 kohaselt on abikõlblik kulu, mis tekib projekti abikõlblikkuse perioodil, vastab projekti

eesmärgile, on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti elluviimisega ning mille tasub

toetuse saaja. Oluline on selgelt välja tuua, et kulu peab olema tekkinud abikõlblikkuse

perioodil ja selle eest peab tasuma toetuse saaja. Samas on kulu eest tasumine lubatud ka pärast

abikõlblikkuse perioodi lõppu (vt eelnõu § 6 lõike 3 punkt 4).

Lõike 2 kohaselt on abikõlblik kulu, mis on vajalik teenuse või eseme soetamiseks juriidiliselt

isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt, et viia ellu käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud

tegevusi. Abikõlbliku kulu all mõeldakse teenuse või eseme soetamise kulu, mis on otseselt

vajalik projekti elluviimiseks ja projekti eesmärgi saavutamiseks, näiteks tuletõrjespordi

võistlusel osalemiseks lennupiletite ostmise kulu või võistluse läbiviimiseks renditava staadioni

kulu.

Lõikega 3 sätestatakse kulu kohta kehtivad üldtingimused:

1) projekti kulu kaetakse toetuse saaja arvelduskontolt – kõik kulud peavad olema tasutud

toetuse saaja arvelduskontolt, sularahas kaetud kulud loetakse mitteabikõlblikuks, samuti ei

hüvitata kolmanda isiku pangakaardiga tehtud kulutusi;

5

2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet

tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega – kõik tehtud kulud peavad olema

tõendatud;

3) kulu on tekkinud abikõlblikkuse perioodil;

4) kulu on tasutud abikõlblikkuse perioodil või 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse

perioodi lõppu – kulu peab olema küll tekkinud abikõlblikkuse perioodil, kuid kulu eest on

lubatud tasuda ka 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu;

5) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti

finantsaruandluse standardile.

Lõikega 4 kehtestatakse abikõlbmatute kulude loend. Abikõlbmatud kulud on toetuse andmise

eesmärgi täitmiseks ebaolulised või ebasobivad kulud. Mõistlik on sellised kulud määruse

tasandil välistada, et vältida toetusvahendite ebaotstarbekat kasutamist. Abikõlbmatuks kuluks

loetakse näiteks kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu, kuid lubatud on rahvusvahelisel

tuletõrjespordi võistlusel osalemiseks kantav reisikindlustus, sealhulgas spordivõistlusel

osalemise kindlustus.

Eelnõu §-ga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood.

Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel viiakse ellu projekti

tegevusi ja tekivad projekti kulud.

Lõike 2 kohaselt algab abikõlblikkuse periood taotlusvooru avamise päeval ja lõpeb

taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta 30. novembril. Abikõlblik on üksnes selline kulu,

mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil, st pärast taotlusvooru avamist ja enne abikõlblikkuse

perioodi lõppu. Kulu eest võib tasuda ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppemist, kuid

hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast perioodi lõppu. Tasumise kuupäev ei mõjuta kulu

abikõlblikkust, eeldusel et kulu tekkimise kuupäev jääb abikõlblikkuse perioodi sisse.

Lõike 3 kohaselt sätestatakse 2026. aasta taotlusvooru puhul erand, mille eesmärk on tagada

meetme rakendamise paindlikkus ja võimaldada toetuse saajatel tegevusi alustada juba

kalendriaasta alguses. Seetõttu loetakse abikõlblikkuse perioodi alguseks erandina 1. jaanuar

2026, kuid tingimusel, et taotlusvoor kuulutatakse välja samal aastal. Selline lähenemisviis

võimaldab katta kulusid, mis on seotud projekti ettevalmistamise või elluviimisega alates

2026. aasta algusest (treeningtegevuse, varustuse soetamise, võistluste korraldamise või muude

toetatavate tegevuste alustamine, mis on projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud).

Lõike 4 kohaselt ei pikendata abikõlblikkuse perioodi, sest asjaomaseks eelarveaastaks

eraldatud rahalised vahendid tuleb ära kasutada taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta

jooksul. Taotleja peab projekti ellu viima abikõlblikkuse perioodil. See tähendab, et kui toetust

antakse näiteks lastelaagri korraldamiseks, tuleb laager korraldada abikõlblikkuse perioodil.

Eelnõu §-ga 8 reguleeritakse taotlusvooru eelarvet, toetuse ülemmäära ja omafinantseeringut.

Lõike 1 kohaselt kujuneb taotlusvooru eelarve kalendriaastaks ette nähtud sihtotstarbeliste

vahendite alusel. Taotlusvooru eelarve kinnitab Päästeamet. Päästeamet eraldab toetust nendest

vahenditest, mida saadakse iga aasta eelarvelistest vahenditest või väljaspool eelarvet

ühekordselt sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest.

6

Lõikega 2 sätestatakse toetuse ülemmäär, mis on 10 000 eurot toetuse saaja kohta. Seega, kui

projekti elluviimiseks kulub suurem summa, tuleb arvestada, et toetuse ülemmäärast suuremat

summat käesoleva meetmega toetada ei saa.

Lõikega 3 sätestatakse omafinantseeringu nõue. See tähendab, et taotleja peab arvestama, et

teatavate tegevuste puhul on nõutud omafinantseering. Niisugused tegevused on tuletõrjespordi

võistlusel osalemine, tuletõrjesporti edendav turundustegevus, tuletõrjespordi varustuse

soetamine ja tuletõrjespordiga seotud võistluse korraldamine.

Tuletõrjespordi võistlusel osalemise, tuletõrjesporti edendava turundustegevuse ja

tuletõrjespordi varustuse soetamise korral peab omafinantseeringu määr olema 50 protsenti

abikõlblikest kuludest (punkt 1). Riigisiseste tuletõrjespordiga seotud võistluste korraldamisel

on omafinantseeringu määr 5 protsenti abikõlblikest kuludest (punkt 2).

Lõikega 4 sätestatakse, millal omafinantseering ei ole vajalik. Omafinantseering ei ole vajalik

kahel juhul: 1) päästealase treeninglaagri korraldamiseks ja 2) juhul, kui 70 protsenti projektis

osalejatest moodustavad 6–18-aastased noored.

Kui projekti raames korraldatakse kutselistele, vabatahtlikele päästjatele, harrastajatele ja

noortele päästealaseid treeninglaagreid, siis ei nõuta taotlejalt omafinantseeringut. Ka noortele

mõeldud tegevuste puhul ei nõuta omafinantseeringut tingimusel, et projektis osalejatest

vähemalt 70 protsenti on 6–18-aastased. Noorte kaasamine on projekti prioriteetne eesmärk.

Projekti tegevused peavad suurendama noorte huvi ja kaasumist tuletõrjespordiga seotud

tegevustesse. Noorte kaasamine päästetegevusse arendab nii nende füüsilist vormi kui ka eluks

vajalikke ohutus- ja päästeoskusi. Lisaks kasvatab see kogukondlikku turvalisust ning on

oluline järelkasvu tagamiseks nii tuletõrjespordis kui ka päästevaldkonnas laiemalt.

Omafinantseeringu vabastus võimaldab korraldajatel suunata ressursse just nendele

tegevustele, mis loovad noortele turvalise, arendava ja motiveeriva keskkonna: pädevad

juhendajad, vanusele vastavad harjutused ning selged ohutusreeglid.

Tingimus, mille järgi peab vähemalt 70 protsenti projektis osalejatest olema 6–18-aastased,

tagab, et toetuse sisu ja eesmärk püsivad kooskõlas noortele mõeldud tegevuste fookusega. Et

see tingimus oleks täidetud, peab osalejate suurusjärk olema teada. Näiteks turundustegevuse

korral on niisuguse tingimuse täitmine välistatud. Samas võib näiteks noortele tuletõrjespordi

võistluse korraldamine omafinantseeringust vabastada, kui vastav tingimus on täidetud ehk on

teada noorte osalejate suurusjärk (näiteks on ette teada, kui palju osalejaid saab võistlusele

registreerida ja kui palju neist moodustavad noored). Oluline on ka rõhutada, et 70 protsendi

arvestuses ei loeta osalejate hulka projekti meeskonna liikmeid, et tagada projektist osalejate

arvu objektiivne hindamine ja vältida osalusproportsiooni moonutamist.

Eelnõu §-ga 9 reguleeritakse vähese tähtsusega abi.

Lõikes 1 tuuakse välja, et kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, siis tuleb

toetuse andmisel järgida komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L 2023/2831, 15.12.2023), või komisjoni määrust (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid

teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832,

15.12.2023) ning konkurentsiseaduse § 33 (lõige 1). Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel

7

ühele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava

toetusega ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul

ületada 300 000 eurot. Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel vähese tähtsusega abina

üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antav vähese tähtsusega abi koos

määruse alusel taotletava toetusega ei tohi ületada kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul

750 000 eurot.

Lõike 2 kohaselt on toetuse andja kohustus kontrollida, kas programmist taotletav toetus on

käsitatav vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mille

kohta Euroopa Komisjon on leidnud, et see ei mõjuta liikmesriikide vahelist konkurentsi ega

kaubandust.

Lõikega 3 sätestatakse, et kui vähese tähtsusega abina kvalifitseeruvat toetust taotletakse

suuremas summas, kui taotleja on vähese tähtsusega abina õigustatud saama, kahandab toetuse

andja taotleja nõusolekul toetuse summat vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

Eelnõu kolmanda peatükiga sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele.

Eelnõu §-ga 10 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Lõikega 1 sätestatakse, et toetust võivad taotleda:

1) juriidiline isik, kes on sõlminud Päästeametiga tsiviilõigusliku lepingu Päästeameti tegevuses

osaleva vabatahtliku tegevuse korraldamiseks, ja

2) tuletõrjesporti edendav organisatsioon.

Päästeameti tegevuses on võimalik osaleda pääste-, ennetus- või noorsootöö raames.

Päästeamet on sõlminud tsiviilõiguslikud lepingud mittetulundusühingutega ja kohalike

omavalitsustega (kelle koosseisus on vabatahtlikud päästjad). Tuletõrjesporti edendava

organisatsiooni all mõeldakse MTÜ-d Eesti Tuletõrjespordi Liit.

Lõikes 2 nimetatakse nõuded, millele taotleja peab vastama. Need tagavad, et taotleja on

seaduskuulekas ja suuteline projekti eelnõu järgi ellu viima.

Punkti 1 kohaselt peab taotleja põhikirjaline või põhimäärusest tulenev tegevus toetama

Siseministeeriumi või tema valitsemisala asutuse tegevusvaldkonna arengut ehk taotleja peab

näiteks olema lepingulises suhtes valitsemisala asutusega või tegutsema Siseministeeriumi

tegevusvaldkonnas. Punkti 2 kohaselt ei tohi taotlejal olla riiklikku maksu- ega maksevõlga,

välja arvatud juhul, kui see võlg on täies ulatuses ajatatud. Punkti 3 kohaselt ei tohi taotleja

suhtes olla algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust. Taotleja ei tohi olla ka

sundlõpetamisel ja tal peab puuduma kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus.

Punkti 4 kohaselt peab taotleja olema taotluse esitamise ajaks nõuetekohaselt täitnud

majandusaasta aruande esitamise kohustuse. Majandusaasta aruande esitamise nõue näitab, kas

taotleja on oma hoolsuskohustuse täitnud.

Kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis

on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaks ja nõutud summas

(punkt 5).

8

Punkti 6 kohaselt ei tohi taotleja seaduslikul esindajal olla karistusseadustiku § 209, 2091, 210,

2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust. Majandusalaste süütegude all

mõeldakse, et taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 372, 373, 379 või 384

alusel määratud kehtivat karistust.

Eelnõu §-ga 11 kehtestatakse nõuded taotlusele.

Lõike 1 kohaselt peab taotleja toetuse taotlemiseks esitama taotluse koos lisadokumentidega.

Taotlus peab olema eesti keeles ning sisaldama teavet ulatuses, mis võimaldab toetuse andjal

kontrollida, kas taotleja ja taotlus vastavad käesoleva määruse nõuetele.

Lõikega 2 sätestatakse, milliseid andmeid ja lisadokumente peab taotlus sisaldama.

Taotlus peab sisaldama taotleja nime, registrikoodi, telefoninumbrit, e-posti aadressi ja

arvelduskonto numbrit (punkt 1). Taotluses peab kirjas olema ka projekti nimi, eesmärk,

kavandatavate tegevuste kirjeldus ja elluviimise koht (punkt 2). Punkti 3 kohaselt peab kirjas

olema projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa. Lisaks tuleb

punkti 4 järgi välja tuua projekti tegevuste ajakava, sealhulgas projekti elluviimise algus- ja

lõppkuupäev.

Punkti 5 kohaselt peab taotlus sisaldama kinnitust, et taotlus vastab eelnõu § 10 lõikes 2

nimetatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus. See

tähendab, et taotleja peab andma kinnituse näiteks selle kohta, et tal ei ole riiklikku maksu- ega

maksevõlga, tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ja ta on taotluse esitamise ajaks

esitanud nõuetekohaselt majandusaasta aruande. Punkti 6 kohaselt tuleb esitada teave, kui

taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust riigieelarvelisest, Euroopa

Liidu või välisabi toetusmeetmest (taotleja taotleb paralleelselt toetust muust programmist

vms).

Punkti 7 kohaselt tuleb taotluses esitada võrreldavad hinnapakkumused, mis peavad olema

saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja ühesuguse lähteülesande järgi

hinnapäringu tulemusel (varustuse või lennupiletite ost jne). Et hinnapäringu vastuseks saadud

pakkumusi saaks võrrelda, peab toetuse saaja väljasaadetav hinnapäring olema sõnastatud

selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ning edastatud pakkujatele samal kujul ja ajal. Hinnapäringust

peab selgelt nähtuma, millise kauba või teenuse ostmiseks pakkumust soovitakse saada või

millistele nõuetele ja tehnilistele näitajatele peab ostetav kaup või teenus vastama. Saadud

pakkumuses peab olema märgitud pakutava kauba või teenuse kogus ja maksumus, pakkumuse

kehtivusaeg ja esitamise kuupäev ning koostaja nimi. Pakkumusele soovitatakse lisada

(digi)allkiri. Võrreldavaid pakkumusi võib tõendada ka kuvatõmmistena (nt lennupilet).

Taotleja peab hankima piisava arvu võrreldavaid hinnapakkumusi, et valida parima hinna ja

kvaliteedi suhtega lahendus. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate

pakkumustega, mis tähendab, et ühe ettevõtte esitatud pakkumusega üldjuhul piirduda ei saa

(sh juhul, kui pakkujad on näiteks pakkumuste esitamisest loobunud). Oluline on, et

pakkumuste võtmine oleks selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega

ning taotleja on selle dokumenteerinud. Hinnapakkumused mõjutavad taotletava toetuse

summa suurust. Taotleja peab taotluses nimetama projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja

taotletava toetuse summa (eelnõu § 11 lõike 2 punkt 3). Taotletava toetuse summa alus on

taotleja võetud hinnapakkumus. Hinnapakkumus võib olla ka internetiotsingu tulemus

(kuvafotod vms).

9

Kui kahte sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei

valita, tuleb taotluses esitada sellekohane põhjendus (lõige 3). Eelkõige peab taotleja andma

põhjenduse, mille alusel toetuse andja mõistab, kas antud põhjendus on tõene, usaldusväärne ja

mõistlik. Põhjenduses toodud väited saavad toetuda usaldusväärsetele tõenditele, andmetele või

faktidele. Põhjendus peaks olema võimalikult üksikasjalik ja andma toetuse andjale piisavalt

teavet hindamaks, kas valitud tegevus on põhjendatud ja kas kõiki aspekte on arvestatud. Tuleb

selgitada, miks ei valitud odavaimat pakkumust, ehk tuua esile need kriteeriumid ja tegurid,

mis mõjutasid lõppotsuse tegemist. See tagab, et toetuse andja saab usaldusväärselt hinnata, kas

tehtud otsus ja selle aluseks olev põhjendus on mõistlik ning põhjendatud.

Lõike 4 kohaselt tuleb taotlejal esitada kinnitus, et ta on teadlik punktides 1–5 sätestatust.

Eelnõu neljanda peatükiga reguleeritakse taotlusvooru avamist, taotluse esitamist ja

menetlemist ning taotluse kohta otsuse tegemist.

Eelnõu §-ga 12 reguleeritakse taotlusvooru avamist ja taotluste esitamist.

Lõike 1 järgi kuulutab toetuse andja taotlusvooru välja oma veebisaidil. Seejuures avaldatakse

ka taotlemise periood, taotlusvooru eelarve ja konkreetsed toetatavad tegevused.

Lõike 2 kohaselt esitab taotleja esindusõiguslik isik taotluse ja selle lisadokumendid toetuse

andjale digiallkirjastatuna e-posti aadressil [email protected]. Esindusõiguslik isik on

näiteks juhatusse valitud isik, kelle volitused on kehtivad ja nähtavad äriregistrist.

Eelnõu §-ga 13 reguleeritakse taotluse menetlemist. Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja

taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

tegemisest. Toetuse andja menetleb taotlusi 60 kalendripäeva jooksul taotlusvooru lõppemisest

arvates (vt eelnõu § 16 lõige 1).

Eelnõu §-ga 14 reguleeritakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.

Lõike 1 kohaselt kontrollib toetuse andja, kas taotleja ja esitatud taotlus, sealhulgas selle

lisadokumendid, vastavad määruses sätestatud nõuetele.

Lõikega 2 märgitakse, et kui taotleja või taotluse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitab

toetuse andja sellest taotlejat ja määrab nende kõrvaldamise tähtpäeva. Haldusmenetluse

seaduse (edaspidi HMS) § 15 lõikes 2 on sätestatud, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata

nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan

taotluse esitajale esimesel võimalusel puuduste kõrvaldamise tähtpäeva, selgitades, et kui

taotluse esitaja jätab puudused tähtpäevaks kõrvaldamata, võib haldusorgan jätta tema taotluse

läbi vaatamata.

Seega, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotluses esinevad puudused, tuleb taotlejal

etteantud tähtpäevaks taotlust täiendada või muuta. Taotlejale edastatakse vastav teade, milles

on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad lisaselgitust või täiendamist, ning puuduste kõrvaldamise

tähtpäev. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Kui taotleja ei ole

nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, tehakse tema taotluse kohta rahuldamata

jätmise otsus (vt ka eelnõu § 16).

10

Lõike 3 kohaselt tunnistatakse taotlus ja taotleja nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva

määruse nõuetele. Seejärel hakkab nõuetele vastavaid taotlusi hindama Päästeameti

peadirektori moodustatud komisjon, lähtudes eelnõu §-s 15 sätestatud hindamiskriteeriumidest.

Lõikega 4 sätestatakse asjaolud, mille kohaselt tunnistatakse taotlus nõuetele mittevastavaks.

Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks järgnevatest

asjaoludest:

1) taotleja ei vasta eelnõu §-s 10 sätestatud nõuetele;

2) taotlus ei vasta eelnõu §-s 11 sätestatud nõuetele;

3) taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid ning puudused on ameti määratud

tähtpäevaks kõrvaldamata;

4) taotleja ei ole määratud tähtpäevaks puudusi kõrvaldanud;

5) toetus ületab vähese tähtsusega abi ülemmäära ja taotleja ei nõustu, et toetust vähendatakse

vähese tähtsusega abi ülemmäärani.

Nõuetele mittevastavaks tunnistatud taotluse kohta tehakse rahuldamata jätmise otsus

(vt eelnõu § 16 lõige 5).

Eelnõu §-ga 15 reguleeritakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamist.

Lõike 1 kohaselt moodustab Päästeameti peadirektor käskkirjaga taotluse hindamiseks

vähemalt kolmeliikmelise komisjoni. Sellesse kuuluvad Päästeameti ametnikud, üldjuhul

personaliosakonna ja päästetöö osakonna teenistujad. Lisaks peavad komisjoni liikmed

kinnitama hindamiskomisjoni protokollis oma erapooletust ja sõltumatust kooskõlas

korruptsioonivastase seaduse ning HMS-iga. Erapooletuse nõuet rakendatakse kõikidele

hindajatele. Seotuse olemasolu korral tuleb hindajal end taandada HMS § 10 kohaselt.

Taandamise korral tehakse vastav märge hindamiskomisjoni protokolli. Erapooletuse ja

sõltumatuse kinnitamine hinnatavatest taotlustest ei tähenda tingimata kirjalikku kinnitamist.

Lõike 2 kohaselt hindab komisjon nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste

hindamiskriteeriumide alusel:

1) projekti sisuline põhjendatus (40 protsenti): hinnatakse projekti vastavust konkursi

prioriteetsetele teemadele, probleemi ja/või vajaduste selget ning põhjendatud kirjeldust,

samuti sihtrühma määratlust ja selle põhjendatust;

2) projekti tegevuste kirjeldus ja ajakava (20 protsenti): analüüsitakse, kas projektis kavandatud

tegevused on praktilise väärtusega ning kooskõlas seatud eesmärkidega. Samuti hinnatakse

ajakava realistlikkust, otstarbekust ja teostatavust;

3) projektis osalevate noorte osakaal (10 protsenti): vaadeldakse projektist osa võtvate noorte

osakaalu kõigist osalejatest. Suurem noorte osalus näitab projekti tugevamat mõju spordiala

kestlikkusele ja järelkasvule. Väärtustatakse lahendusi, mis loovad püsiva süsteemi (nt

regulaarne treeningrühm), st mis jätkuvad ka pärast Päästeameti rahastuse lõppu;

4) projekti eelarve (30 protsenti): hinnatakse kulude põhjendatust, eelarve säästlikkust ja

ressursikasutuse tõhusust.

Esimese ja teise kriteeriumi all hindab komisjon, kas taotluses esitatud projekti sisu vastab

taotlusvooru eesmärgile. Komisjon annab hinnangu taotluses kirjeldatud tegevuste ja projekti

eesmärgi alusel, hinnates sealjuures ka taotletavate tulemuste saavutamise realistlikkust.

11

Kriteeriumide selge lahtimõtestamine, sealhulgas asjaolude kirjeldus, on oluline selleks, et

taotlejale oleks arusaadav, milliseid projekte valimisel eelistatakse ja mida sealjuures

hinnatakse. Samuti aitavad läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejal taotlust

koostada ning projekti tegevusi ja tulemusi kirjeldada. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud

juhend taotluste hindajatele ja otsustajatele.

Lõike 3 kohaselt moodustab komisjon taotlustest pingerea, võttes aluseks hindamise käigus

saadud koondhinde.

Eelnõu §-ga 16 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine.

Lõike 1 kohaselt teeb toetuse andja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 60

kalendripäeva jooksul taotlusvooru lõppemise kuupäevast arvates. Taotlemise periood

avaldatakse toetuse andja ehk Päästeameti veebisaidil, kui toetuse andja kuulutab taotlusvooru

välja.

Lõike 2 kohaselt teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse komisjoni

ettepanekul Päästeameti peadirektor.

Lõike 3 kohaselt tehakse taotluse rahuldamise otsus juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad

eelnõus sätestatud nõuetele ning taotlusvooru eelarve jääk seda võimaldab.

Lõikega 4 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses märgitavad andmed. Otsuses tuleb välja

tuua:

1) otsuse kuupäev;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi;

4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;

5) toetuse väljamaksmise tingimused, sealhulgas toetuse saaja arvelduskonto number.

Lõike 5 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja või taotlus on

tunnistatud eelnõu nõuetele mittevastavaks. Näiteks tunnistatakse taotlus mittevastavaks siis,

kui taotluses on esitatud ebaõigeid ja mittetäielikke andmeid ning puudused on toetuse andja

määratud tähtpäevaks kõrvaldamata. Samuti jäetakse taotlus rahuldamata juhul, kui pingerea

alusel ei jätku taotlusvoorus taotluse rahuldamiseks rahalisi vahendeid.

Lõikega 6 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitavad andmed. Taotluse

rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) otsuse kuupäev;

2) taotleja nimi ja registrikood;

3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

Lõike 7 kohaselt teavitatakse taotlejat taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest

elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

Lõike 8 järgi avaldab toetuse andja oma veebisaidil toetuse saaja nime ja toetatavate tegevuste

kirjelduse ning summa.

12

Eelnõu viiendas peatükis reguleeritakse toetuse kasutamist ja selle tagasinõudmist.

Eelnõu § 17 kohaselt makstakse toetus toetuse saaja arvelduskontole ettemaksena taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel kümne tööpäeva jooksul. See tähendab, et toetuse

saaja saab toetuse summa ettemaksuna, mis katab toetatavate tegevustega seotud kulud.

Eelnõu §-ga 18 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse muutmist.

Lõikes 1 on märgitud, et kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses

nimetatud projekti tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja

esitama toetuse andjale põhjendatud muutmistaotluse.

Toetuse saaja peab kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama

taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, näiteks projekti odavnemisest

või kallinemisest, projekti elluviimist või kestuse nõude täitmist takistavast vms asjaolust.

Toetuse andja peab seejuures iga teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse

sõnastusest võib teave olla käsitletav sisuliselt taotluse rahuldamise otsuse muutmise

avaldusena. Muutmine toimub toetuse saaja algatusel, näiteks juhul, kui toetuse saaja peab

möödapääsmatuks muuta projekti (muuta tuleb toetatavat tegevust või selle ulatust või lisada

täiendav tegevus) või kui ta soovib loobuda taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetatavast

tegevusest.

Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugi kõiki tulemuse

saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või nende ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud igal

juhul ja alati nõuda, et algsest kavandatud tegevusplaanist kinni peetaks.

Lõike 2 kohaselt tuleb muutmistaotlus esitada enne projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppkuupäeva ja muudatus peab olema ellu viidav taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta

30. novembriks. HMS § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni,

kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse

täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni

abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.

Lõike 3 kohaselt on toetuse andjal õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui

soovitav muudatus ei ole:

1) kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse

saavutamise abikõlblikkuse perioodil;

2) kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;

3) põhjendatud;

4) taotlusvooru eelarve mahu tõttu võimalik.

Kui muutmistaotlusega taotletakse projekti tegevuste lõpuleviimiseks täiendavaid rahalisi

vahendeid eri asjaolude koosmõjul tekkinud kulude suurenemise tõttu, võidakse taotlus jätta

rahuldamata. Muutmistaotlust ei saa rahuldada, kui taotluste menetlemise käigus on

taotlusvooru eelarve ammendunud. Seejuures tuleb arvestada, et toetuse ülemmäär on 10 000

eurot toetuse saaja kohta.

13

Toetuse andja saab ka keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud

asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega või soovitud muudatuse

korral on oodatava tulemuse saavutamine abikõlblikkuse perioodi jooksul kaheldav. Sellisel

juhul muutmistaotlust ei rahuldata ja taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks (vt § 19

lõike 1 punkt 2).

Lõike 4 kohaselt otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise toetuse andja viie tööpäeva

jooksul muutmistaotluse saamisest arvates. Muutmistaotluse esitamisel tuleb toetuse andjal läbi

töötada dokumendid ja vajaduse korral küsida taotlejalt lisateavet ning hinnata, kas võivad

esineda käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud asjaolud.

Lõike 5 kohaselt võib toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmistaotlust esitamata

muuta projekti eelarves konkreetsele tegevusele või teenusele ette nähtud eelarverea mahtu

teise eelarverea mahu arvelt kuni kümne protsendi võrra võrreldes taotluse rahuldamise otsuses

sätestatuga. Kui projekti eelarve suureneb, katab selle toetuse saaja.

Eelnõu §-ga 19 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist.

Lõike 1 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata;

3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus ja oleneb konkreetsetest

asjaoludest.

Eelnõu §-ga 20 reguleeritakse projekti elluviimise aruande esitamist ja projekti eelarve jäägi

tagastamist.

Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja toetuse andjale projekti elluviimise aruande (edaspidi

aruanne), millele tuleb lisada abikõlbliku kulu tõendid. Aruande peab allkirjastama toetuse

saaja esindusõiguslik isik. Abikõlblik kulu on tõendatud, kui toetatav tegevus on tehtud, st kaup

on kätte saadud või teenus osutatud ja seda kinnitab näiteks üleandmise-vastuvõtmise akt,

kirjavahetus, saateleht, arve või leping. Toetatavad tegevused on nimetatud eelnõu § 5 lõikes 2.

Lõike 2 kohaselt tuleb aruanne esitada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt toetuse saamise

aastale järgneva kalendriaasta 15. jaanuariks.

Lõike 3 kohaselt tuleb aruandes esile tuua kavandatud ja toimunud tegevused, projekti

sihtrühmad, projekti elluviimise järeldused, projektimeeskonna liikmed,

koostööorganisatsioonid ning finantsaruanne koos kuludokumentidega. Projekti elluviimise

järeldustes tuleb analüüsida projekti elluviimise edukust ning kirjeldada, mida tegevuste

elluviimise käigus õpiti ja millised tegevused või lahendused osutusid eriti tulemuslikuks.

Lõikega 4 sätestatakse, et kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja

ettepaneku kõrvaldada need üldjuhul viie tööpäeva jooksul.

Lõikega 5 sätestatakse, et kui projekti elluviimise kulud olid väiksemad kui projekti eelarve,

saadab toetuse andja toetuse saajale andmed eelarve jäägi tagastamise kohta. Toetuse saaja

14

tagastab jäägi toetuse andjale tema määratud tähtpäevaks. Ka riigieelarve seaduse (edaspidi

RES) § 55 lõikes 3 on sätestatud, et riigisisese projektipõhise toetuse saaja kohustub kandma

toetuse kasutamata jäägi andjale tagasi. Jäägi tagasi kandmata jätmise korral nõuab toetuse

andja selle toetuse saajalt tagasi.

Lõikega 6 sätestatakse, et toetuse andja kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul alates

aruande esitamisest.

Lõikega 7 sätestatakse juhud, kui toetuse andja aruannet ei kinnita. Aruannet ei kinnitata, kui:

1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid

või mittetäielikke andmeid;

2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi otsuses

määratud tähtajaks teinud või toetuse saaja kirjeldatud tegevused ei ole tõendatud.

Eelnõu §-ga 21 reguleeritakse toetuse tagasinõudmine.

RES § 551 lõike 2 kohaselt võib minister kehtestada RES § 531 lõikes 1 nimetatud määrusega

riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõude määrad ning toetuse täpsustavad või muud

tagasinõudmise alused. RES-i eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et Riigikohus leidis oma

otsuse (RKPJKo, 28.06.2023, 5-23-2) punktis 64, et reegleid rikkunud toetuse saajal tekkiv

kohustus saadud toetus osaliselt tagasi maksta on eripärane avalik-õiguslik kohustus, millele

laienevad seda eripära arvestavad nõuded. Tegemist on alusetult saadud soodustuse

tagastamisega. Seetõttu tuleb toetuse tagasinõudmise alused sätestada seadusega. Kuigi toetuse

tagasinõudmise alused tuleb kehtestada seadusega, on Riigikohus oma otsuse (RKPJKo,

28.06.2023, 5-23-2) punktis 64 leidnud, et toetuste tagasinõudmise üksikasjad võib reguleerida

määruse tasandil. Finantskorrektsiooni kohaldamise eesmärk ei ole õigusrikkuja karistamine,

vaid alusetult saadu tagasinõudmine 2 . Seega võib toetuse tagasinõudmise aluseid ministri

määrusega lisaks RES-is sätestatule täpsustada ja täiendada.

Lõike 1 kohaselt võib toetuse andja toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda RES § 551

lõikes 1 sätestatud alusel (ehk alusel, mis on toodud RES § 551 lõike 1 punktides 1, 2, 3 või 4)

või ühel järgmistest juhtudest:

1) taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse käesoleva määruse § 19 kohaselt kehtetuks;

2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

3) aruannet käesoleva määruse § 20 lõike 7 kohaselt ei kinnitata.

Oluline on, et toetuse andja lähtuks toetuse tagasinõudmise korral nii RES-is sätestatust kui ka

antud eelnõu täpsustustest ja täiendustest. Toetuse tagasinõudmise otsus on kaalutlusotsus.

Seejuures on võimalik toetuse tagasinõudmisest ka loobuda. RES § 551 lõike 3 kohaselt võib

riigisisese projektipõhise toetuse RES § 551 lõikes 1 nimetatud alustel tagasinõudmisest

loobuda, kui 1) toetust ei ole võimalik sihipäraselt kasutada vääramatu jõu või toetuse saaja

tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu; 2) toetuse saaja on avastanud ja toetuse andjat esimesel

võimalusel teavitanud, et talle on hüvitatud kulu, mida toetusest ei hüvitata, ning ta on

tagastanud toetuse või selle osa toetuse andmise tingimustes sätestatud viisil; 3) tagasinõutav

toetuse summa on 1000 eurot või sellest väiksem, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud asjaoludega.

2 Riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. Eelnõu –

Riigikogu (10.02.2026).

15

Lõike 2 kohaselt tuleb toetuse andjal põhjendada toetuse tagasinõudmise määra tagasinõudmise

või osalise tagasinõudmise otsuses. Tagasinõudmise määra puhul on tegemist kaalutlusõigusega

ja selle otsuse kujunemine peab olema toetuse saajale arusaadav. Arvestada tuleb HMS § 3

lõikes 2 sätestatud proportsionaalsuse ja HMS § 4 lõikes 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamise

põhimõtteid. Kaalumisel on oluline arvesse võtta nii toetuse tagasinõudmise alust ehk põhjust

kui ka selle mõju. Näiteks peab lähtuma sellest, kas ja mis ulatuses on toetuse saaja tehtud

tegevused olnud toetuse andmisel põhjendatud ning kas tehtud kulud on aidanud projekti

eesmärki saavutada. Toetuse tagasinõudmise määr oleneb rikkumise raskusest.

Lõikega 3 sätestatakse toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses esitatavad

andmed. Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi

andmeid:

1) otsuse tegija nimi;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi ja registreerimisnumber;

4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;

5) tagasinõutava toetuse määr;

6) mitteabikõlblikuks muutunud omafinantseeringu kulude summa;

7) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;

8) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;

9) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

Lõike 4 kohaselt saadab toetuse andja tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse

saajale elektrooniliselt. RES § 551 lõike 8 kohaselt on riigisisese projektipõhise toetuse

tagasinõudmise otsus täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21

tähenduses.

Toetuse tagasinõude esitamise tähtaeg on esitatud RES § 551 lõikes 4, mille kohaselt võib otsuse

riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmise kohta teha projekti viimase väljamakse

tegemise päevast arvates nelja aasta jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Toetus tuleb

tagasi maksta 60 päeva jooksul alates sellekohase otsuse saamisest. Erandjuhul ja põhjendatult

võib toetuse andja pikendada toetuse tagasimakse tähtaega toetuse saaja taotlusel ning ajatada

tagasimaksmise, nõudes vajaduse korral tagatist.

Lõigetega 5 ja 6 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse

tagasimaksmise ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral

makseraskustesse. Toetuse saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul

toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates. Ajatamistaotluses tuleb esitada

ajatamisvajaduse põhjendus ja soovitud ajatamiskava. Toetuse andja teeb ajatamistaotluse

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ja määrab selles kindlaks ajatamisperioodi kümne

tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise

tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

RES § 551 lõikes 5 on sätestatud, et kui riigisisese projektipõhise toetuse tagasimaksmise

tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või tasaarvestata, peab toetuse saaja maksma viivist

0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine

lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse.

Toetuse tagasinõudmise otsusega on võimalik viivist vähendada põhjendatud juhul, kuid tagada

16

tuleb piisav kahjuhüvitis. Riigisisese projektipõhise toetuse tagasimaksmise ajatamise korral

maksab toetuse saaja intressi RES § 551 lõike 6 kohaselt.

Eelnõu kuuenda peatükiga reguleeritakse poolte õigusi ja kohustusi.

Eelnõu §-ga 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.

Lõikes 1 nimetatakse toetuse saaja õigused.

Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt lisateavet ja nõu toetuse

taotlemise ning kasutamise kohta. See tähendab, et toetuse saaja võib pöörduda toetuse andja

poole saamaks juhiseid toetuse taotlemise ja tehtud otsuste kohta.

Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus toetuse saamisest loobuda ja see tagastada. Toetuse

saaja võib otsustada toetuse kasutamisest loobuda nii pärast toetuse taotluse rahuldamist kui ka

hiljem projekti käigus. Kui toetuse saaja loobub toetuse kasutamisest, siis tuleb toetus täies

ulatuses tagastada.

Lõike 2 punktides 1–11 loetletakse toetuse saaja kohustused.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja esitama toetuse andjale ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul

nõutud teabe. See nõue hõlmab sisult arusaadavate selgituste andmist, õigete ja täielike andmete

ning nõutud dokumentide tähtaegset esitamist.

Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest

toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavalt. Projekti finantsandmed, st

projektiga seotud kulud ja nende maksumus, peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see,

millised neist on käsitletavad abikõlblikuna.

Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja kasutama toetust ehk viima projekti ellu taotluse ja taotluse

rahuldamise otsuse kohaselt. Taotluses tuleb esile tuua projekti eesmärk ja toetuse abil tehtavad

tegevused. Toetatavad tegevused, summa ja toetuse väljamaksmise tingimused tuuakse eraldi

välja ka taotluse rahuldamise otsuses. Toetuse saaja peab toetatavate tegevuste kaudu täitma

projekti eesmärgi ning eesmärgi saavutamiseks kavandatavad tegevused peavad olema

kooskõlas eelnõus sätestatud tingimustega.

Punkti 4 kohaselt peab toetuse saaja tagastama toetuse osaliselt või täielikult, kui esineb eelnõu

§ 21 lõikes 1 nimetatud alus ehk toetuse andja esitab toetuse tagasinõudmise või osalise

tagasinõudmise otsuse. Toetus tuleb täielikult või osaliselt tagastada toetuse tagasinõudmise või

osalise tagasinõudmise otsuses nimetatud arvelduskontole. Toetuse saajal on võimalik taotleda

tagasimaksmise ajatamist.

Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja võimaldama toetuse andjal kontrollida projekti kulu- ja

maksedokumente. Need tuleb lisada aruandele, sest eelnõu § 20 lõike 1 alusel tuleb aruandele

lisada abikõlbliku kulu tõendid. Punkti 6 järgi peab toetuse saaja säilitama taotluse ja projekti

elluviimise dokumente ning teavet raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt.

Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja teavitama toetuse andjat, kui toetuse saaja esitatud andmed

on muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse

17

täitmist. Lisaks tuleb teavitada sellest, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus või

vältimatus, et projekti ei viida ellu, või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas

(punkt 8). Mõlemal juhul tuleb toetuse andjat teavitada viivitamata ja kirjalikult. Toetuse andja

hindab saadud teabe alusel, kas ja kuidas projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega edasi

liikuda.

Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest

võrreldes taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses kajastatud summaga.

Punkti 10 kohaselt peab toetuse saaja esitama toetuse andjale muutmistaotluse, kui esineb

eelnõu § 18 lõikes 1 nimetatud alus.

Punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid

(näiteks katma kõik projekti kulud pangaülekandega, tagastama kasutamata toetuse eelnõu § 20

lõike 5 korral jne).

Eelnõu §-ga 23 kehtestatakse toetuse andja õigused ja kohustused.

Lõike 1 kohaselt on toetuse andjal õigus:

1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti

tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;

2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente enne aruande

kinnitamist;

3) tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks, kui esineb eelnõu § 19 lõikes 1 nimetatud

alus.

Lõike 2 punktidega 1–6 kehtestatakse toetuse andja kohustused.

Punkti 1 kohaselt peab toetuse andja juhendama taotlejat ja toetuse saajat nii toetuse andmise

kui ka kasutamise küsimustes. See tähendab, et taotlejal ja toetuse saajal on õigus saada toetuse

andjalt vajalikku lisateavet ja selgitusi toetuse taotlemise, taotluse rahuldamise või rahuldamata

jätmise, aga ka toetuse kasutamise kohta. Kõnealune punkt hõlmab ka teavet ja selgitusi, mis

on seotud toetuse saaja õiguste ning kohustustega.

Punkti 2 järgi on toetuse andja kohustatud korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise,

menetlemise ja säilitamise. Toetuse andjal on kohustus säilitada toetusega seotud dokumente

vastavalt õigusaktides sätestatud tähtaegadele. Üldjuhul tuleb toetuse andmise ja kasutamisega

seotud raamatupidamis- ja lepingulisi dokumente säilitada seitse aastat, lähtudes

raamatupidamise seaduses sätestatud säilitustähtaegadest. Säilitustähtaeg võib olla pikem, kui

dokumendi sisu või sellega seotud kohustus eeldab pikemat säilitamist. Toetuse andja peab

korraldama ka toetuse väljamaksmise (punkt 3) ja kontrollima toetuse kasutamist (punkt 4).

Toetuse kasutamise kontroll tuleb teha enne aruande kinnitamist. Lisaks peab toetuse andja

vajaduse korral lahendama esitatud vaide (punkt 5) ja tegema muid eelnõus sätestatud

toiminguid (punkt 6).

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas Euroopa

Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

18

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023),

ning Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele

ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023).

4. Määruse mõjud

4.1 Sotsiaalne ja majanduslik mõju

Sihtrühm I: tuletõrjespordi harrastajad ja 6–18-aastased noored.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Eelnõu rakendamisega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, sest toetuste kaudu on võimalik

rikastada noorte sportimisvõimalusi ja eelduslikult paranevad ka tuletõrjespordi harrastajate

sportimisvõimalused. Regulaarne treening ja võistluspraktika parandavad harrastajate ja noorte

füüsilist ja vaimset ettevalmistust, jõudu ning vastupidavust. Toetuste abil suureneb juurdepääs

treening- ja sportimisvõimalustele ning see loob mitmekesisemaid ja paremaid tingimusi noorte

liikumisharjumuste kujundamiseks ja tuletõrjespordi kestlikuks arenguks. Tuletõrjespordi

nähtavuse suurendamine aitab kasvatada järelkasvu nii spordis kui ka päästevaldkonnas

laiemalt. Negatiivne mõju puudub.

Sihtrühm II: taotlejad ehk 1) juriidilised isikud, kes on Päästeametiga sõlminud tsiviilõiguslikud

lepingud Päästeameti tegevuses osaleva vabatahtliku tegevuse korraldamiseks (Päästeamet on

sõlminud u 100 tsiviilõiguslikku lepingut), ja 2) MTÜ Eesti Tuletõrjespordi Liit.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Taotlusvooruga luuakse võimalus toetust taotleda, kuid taotlusvooru avamine ei too kaasa

kohustusi, kui taotlusvoorus ei soovita osaleda. Toetuse taotlemine on vabatahtlik. Seega on

andmete esitamisest tulenev halduskoormus välditav. Eeltoodust tulenevalt ei kohaldata ka

reeglit „üks sisse, üks välja“3. Toetuse andmise eesmärk on edendada Eestis tuletõrjesporti.

Eelnõuga kaasneb toetuse taotlejale (MTÜ-dele, KOV-idele) võimalus suurendada kogukonna

turvatunnet, parandada tuletõrjespordi harrastamise treeningtingimusi, kaasata uusi harrastajaid

ning tuua piirkonda võistlusi, mis elavdavad kohalikku elu. Taotlusvoorus osalemine annab

seega võimaluse saada kindla eesmärgi täitmiseks rahalisi vahendeid. Loodav regulatsioon on

sihtrühmale kasulik ja positiivne.

4.2. Mõju riigiasutuse töökorraldusele

Sihtrühm I: Päästeamet. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus

väike.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Eelnõuga ei kaasne Päästeametile olulist töökoormuse kasvu, kuna toetuse andmisega seotud

tegevusi teevad Päästeameti teenistujad tööülesandena ka praegu. Kuna toetusvooru

läbiviimine ei ole Päästeametile uus tegevus, ei teki vajadust muudatustega seotud tegevuste

ega lisatöökohtade järele. Võrreldes Päästeameti kõigi ülesannetega on mõju ulatus seega väike.

Mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väike kuni keskmine ja oleneb sellest, kui palju

3 Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis.pdf (19.02.2025).

19

taotlejaid on. Ebasoovitava mõju risk on väike, sest taotlusi menetletakse tööülesannete raames

juba praegu. Mõju on kokkuvõttes väheoluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Päästeamet teeb kõik tegevused seoses toetuse andmisega ehk korraldab taotlusvooru, menetleb

taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse saajaid, teeb väljamaksed ning kontrollib toetuse

kasutamist. Projektikonkurssi rahastatakse Päästeameti eelarvest. Määruse rakendamisega ei

kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõuga ei

kaasne lisategevusi, mistõttu ei ole vaja planeerida eelnõuga kohanemiseks lisaaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, MTÜ-le Päästeliit ning MTÜ-le Eesti Tuletõrjespordi Liit. Eesti Linnade ja Valdade

Liit kooskõlastas EIS-is eelnõu ning Rahandusministeerium, Päästeamet, MTÜ Päästeliit ja

MTÜ Eesti Tuletõrjespordi Liit samuti ametlikke märkusi ei esitanud.