Otsus

EP100%1200m2

2 / 1 10 / 5 250m2

(200m2) 1 1 / 2

HM100%2046m2

- / - - / - -

(-)9 - / -

LT100%3865m2

- / - - / - -

(-)12 - / -

EP100%1865m2

2 / 1 10 / 5 250m2

(200m2) 2 1 / 2LT100%219m2

- / - - / -14 - / -

EP100%1503m2

2 / 1 10 / 5 250m2

(200m2) 3 1 / 2

EP100%1456m2

2 / 1 10 / 5 250m2

(200m2) 6 1 / 2

EP100%1521m2

2 / 1 10 / 5 250m2

(200m2) 4 1 / 2

EP100%1570m2

2 / 1 10 / 5 250m2

(200m2) 5 1 / 2

18178 Värska - Ulitina tee (Pikk tänav)

EP100%2013m2

2 / 1 10 / 5 250m2

(200m2) 8 1 / 2

EP100%1335m2

2 / 1 10 / 5 250m2

(200m2) 7 1 / 2

- (-)

LT100%2078m2

- / - - / - -

(-)13 - / -

11

1

14

-4499m2

11 säilib ol.ol olukord

2

9

3

4

5

6

8

7

13

-11811m2

10 säilib ol.ol olukord

10

P3

P3

P3

P3

P3

P3

P3

P3

12

X X Pesukuivatustorude

uus asukoht

10

10 10

10

10

10

10

10

4 4

4

4

4

4 4

4

4

4

4 4

4

4

4

4

4 4

4

4

4

4,5 10

4 4,2

3,5

La ste

aia tä

na v

Määsovitsa tee

10,7

11,5

10 ,5

4,5

4,2

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:1000 on koostanud Radiaan OÜ november 2025.a. Töö nr. 3250G25. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes katastriüksuste piiridest kaugemale viidud. 4.Hoonete suurused ja asukohad tuleb täpsustada projekteerimise staadiumis.

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-7-2025

Aadress Pikk tn 30, Lasteaia tn 2, Laane tee 5, Laane tee 9,

Värska alevik, Setomaa vald

Töö nimetus

Huvitatud isik Setomaa Vallavalitsus

Värska alevikus Laane detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Setomaa Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

09. veebruar 2026 1:1000

PÕHIJOONIS

4 A2

S

N

Leppemärgid:

Säiliv olemasolev tee

Juurdepääs krundile*

Olemasolev katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

* illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis

Planeeritud krundi piir Planeeritud hoonestusala piir

Soovituslik põhihoone asukoht*

Olemasolev jalakäijate ja jalgratturite tee

X

Planeeritud laiendamist/rekonstrueerimist vajav sõidutee

Ümbertõstetav objekt

Avalik haljasala (parkmets)

Olemasolev hoone

Planeeritud teeservituut

Määratud ehitusõiguse aken

EP100%3000 m2

2 / 1 10 / 5 340m2

(240m2) 1 1 / 1

Pos nr

Krundi planeeritud suurus (m2)

Suurim hoonete kõrgus (m) (elamu/abihoone)

Suurim korruselisus (elamu/abihoone)

Krundi kasutamise sihtotstarve ja osakaal (%)

Hoonete arv krundil (elamu/abihoone) Suurim ehitisealune pind / (suurim lubatud elamu ehitisalune pind)

TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Krundi positsiooni nr Pos 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 Pos 9 Pos 12, 13, 14 Pos 10, 11

Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100% Üldkasutatav maa 100%

Transpordimaa 100%

Ühiskondlike ehitiste maa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed

Üksikelamu maa (EP) 100%

Parkmetsa maa (HM)

100%

Tänava ja tee maa (LT)

100% -

Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal

3 (1 põhihoone + 2 abihoone) - - -

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind / (suurim lubatud üksikelamu ehitisalune pind)

250 m2 / (200 m2) - - -

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus**

üksikelamul 10 m, abihoonel 5 m - - -

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Krundi positsiooni nr Pos 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8

Hoonete soovituslikud välisviimistluse materjalid kaasaegsed, looduslikud (puit, kivi, krohv jne)

Lubatud katusekalded** 10 - 45°

Suurim lubatud korruselisus 2 üksikelamul, 1 abihoonel

Lubatud piirete maksimaalne kõrgus Avaliku teepoolse piirdeaia max kõrgus 1,2 m, vajalik osaline läbipaistvus (10%)

**Katusekalded 0-10° on lubatud abihoonetele ja elamu mittedomineeriva osana

Planeeritud rajatav uus sõidutee

Parkimiskohtade arvP3 Pos nr5

Olemasolev tuletõrje veevõtukoht

18178 Värska - Ulitina tee (Pikk tänav)

11

1

14 2

9

3

4

5

6

8

7

13

10

12

X X

10

10

10

10

10

10

10

10

4 4

4

4

4

4 4

4

4

4

4 4

4

4

4

4

4 4

4

4

4

4,5 10

4 4,2

3,5

10,7

Võimalik komplekt- alajaama asukoht*

K1

K1

11,5

10 ,5

VLP

VLP

VLP

VLP

VLP

V1

V1

VLP

4,5

VLP

VLP

KLP ELP

GLP

KLP ELP GLP

KLP ELP

GLP

KLP ELP

GLP KLP ELP

GLP

KLP

ELP GLP

KLP

ELP GLP

KLP ELP

GLP

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

4,2

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:1000 on koostanud Radiaan OÜ november 2025.a. Töö nr. 3250G25. Koordinaadid riiklikus L-Est´97 , kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes katastriüksuste piiridest kaugemale viidud. 4.Tehnovõrkude täpsed asukohad tuleb täpsustada projekteerimise staadiumis.

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-7-2025

Aadress Pikk tn 30, Lasteaia tn 2, Laane tee 5, Laane tee 9,

Värska alevik, Setomaa vald

Töö nimetus

Huvitatud isik Setomaa Vallavalitsus

Värska alevikus Laane detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Setomaa Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Malli tn 3, Lombi küla, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ Formaat

09. veebruar 2026 1:1000

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

5 A2

S

N

Leppemärgid:

Säiliv olemasolev tee

Juurdepääs krundile*

Olemasolev katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

* illustreeriv asukoht, täpsem asukoht määratakse projekteerimise staadiumis

Planeeritud krundi piir Planeeritud hoonestusala piir

Soovituslik põhihoone asukoht*

Olemasolev jalakäijate ja jalgratturite tee

Planeeritud laiendamist/rekonstrueerimist vajav sõidutee

Olemasolev hoone

Planeeritud teeservituut

Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev sidekaabel

Olemasolev gaasitorustik

Planeeritud rajatav uus sõidutee

Pos nr5

Olemasolev tehnovõrgu (elektrirajatis) kaitsevöönd

Olemasolev veetorustik

V1 Planeeritud veetorustik* K1 Planeeritud kanalisatsioonitorustik*

Planeeritud elektri madalpingekaabel*

Planeeritud elektri keskpingekaabel*

Planeeritud tehnovõrgu servituudi ala*

Planeeritud gaasitorustik*

KLP ELP

Planeeritud kanalisatsiooni liitumispunkt*

Planeeritud elektriliitumiskilp

VLP Planeeritud veeliitumispunkt*

GLP Planeeritud gaasi liitumispunkt

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Setomaa Vallavalitsus

[email protected]

Pikk tn 12

64001, Võru maakond, Setomaa

vald, Värska alevik

Teie 09.03.2026 nr 7-5/436

Meie 09.04.2026 nr 7.2-2/26/19539-6

Laane detailplaneeringu kooskõlastamata

jätmine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Värska aleviku Laane detailplaneeringu (edaspidi

planeering). Planeeringuga koostamise eesmärgiks on planeeringuala kruntideks jaotamine,

kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, kavandatavate hoonete ja rajatiste toimimiseks

vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku

asukoha määramine ning muud planeeringuga seotud ja seadusega ette nähtud tegevused.

Planeeringuala piirneb riigitee nr 18178 Värska-Ulitina tee (edaspidi riigitee) km 0,36-0,41.

Võttes aluseks ehitusseadustiku, planeerimisseaduse ja kliimaminsitri 17.11.2023 a. määruse nr 71

„Tee projekteerimise normid“ jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. Planeeringu seletuskirja (lisa 1) p 7.10 „Servituutide seadmise vajaduse määramine“ on

kirjas, et servituutide seadmise vajadus on tehnovõrkudele. Planeeringu põhi- ja

tehnovõrkude joonistele (lisad 2 ja 3) on Pikk tn 24 ja Pikk tn 26 vahelisele

juurdepääsuteele (kohalik tee nr 9340125 Lasteaia tänav) riigitee ca km 0,297 kantud

planeeritud teeservituut.

Juhul, kui planeeringuga soovitakse määrata juurdepääsu võimalus planeeringualale

riigitee km 0,297 olemasolevalt ristmikult ja juurdepääsuteelt, mille katte laius on ca

3,4 m on see võimalik järgmistel tingimustel.

1.1. Kui antud asukohast soovitakse tagada võimalus nii planeeringualale juurdepääsuks

kui ka planeeringualalt välja sõitmiseks, tuleb arvestada vajadusega riigitee

ristumiskoht rekonstrueerida nii, et seal on võimalik tagada ohutu ning sujuv

kahesuunaline liiklus. Olemasoleva ristumiskoha ning juurdepääsutee parameetrid

seda aga ei võimalda. Käsitleda riigitee ristumiskoha rekonstrueerimsie vajadust

planeeringu seletuskirjas sobivas kohas ning lisada märkus, et riigitee ristumiskoha

rekonstrueerimiseks tuleb meie käest [email protected] taotleda EhS § 99 lg

3 alusel ristumiskoha ehitamise nõuded.

Lisaks tuleb ristmiku väljaehitamise kohustust tuleb käsitleda planeeringu elluviimise

kavas ning kehtestamise otsuses.

1.2. Alternatiivselt võib kaaluda võimalust kehtestada kohaliku tee nr 9340125

planeeringuala ning riigitee vahelisel lõigul ühesuunaline liiklus. Lisada planeeringu

põhijoonisele vastavad liiklusmärgid ning käsitleda lahendust planeeringu

seletuskirjas. Sellisel juhul ei ole vajalik antud riigitee ristumiskoha ning

juurdepääsutee rekonstrueerimine, sest nende olemasolevad parameetrid on sobilikud

2 (2)

ühesuunalise liikluse teenindamiseks.

2. Planeeringu tehnovõrkude joonisele (lisa 3) on kantud riigitee alusele maaüksusele

(katastritunnus 93401:005:0274) planeeritav elektri keskpingekaabel, mis ilmselt jätkub

riigitee alusel maaüksusel ka väljaspool planeeringuala.

Riigitee alune maa on mõeldud riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võome asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude

ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

Konsulteerida meie tehnovõrkude üksuse piirkonna peaspetsialist Peeter Uiboga

([email protected]), kas ning millistel tingimustel on antud asukohas

võimalik paigaldada elektri keskpingekaabel riigitee alusele maaüksusele. Kusjuures

nõusolek tuleb saada maakaabli asukohale kogu ulatuses, kus see kulgeb riigitee alusel

maaüksusel, sh ka väljaspool planeeringuala. Lisada planeeringu koosseisu vastav skeem.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist meile uuesti kooskõlastamiseks.Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. Seletuskiri

2. Joonis-4-Pohijoonis

3. Joonis-5-Tehnovorkude-joonis

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-7-2025

VÕRU MAAKOND, SETOMAA VALD, VÄRSKA ALEVIK

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE

DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Setomaa Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Setomaa Vallavalitsus

Detailplaneeringu koostas: Paabor Projekt OÜ

Koostaja: Marlen Paabor

magistrikraad maastikuarhitektuuris

Diplomi nr MB007187

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja

Volitatud maastikuarhitekt (tase 7)

kutsetunnistuse nr 220626

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2026

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3 2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3 3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3 4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 4 5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4 6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused ....................................................................... 4 6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5 6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 8 6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 9

7. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................................... 11 7.1. Krundi hoonestusala määramine ............................................................................... 11 7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................. 11 7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ............................................................... 13 7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 15 7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 16 7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 16 7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 20 7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 20 7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 21 7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 22 7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate

võimalike kahjude hüvitaja ............................................................................................... 22

8. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE……………………….……………..…...24

Detailplaneeringu koosseis

● Detailplaneeringu seletuskiri

● Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000

● Joonis 2 – Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000

● Joonis 3 – Tugiplaan M 1:1000

● Joonis 4 – Põhijoonis M 1:1000

● Joonis 5 – Tehnovõrkude joonis M 1:1000

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

● Setomaa Vallavalitsuse 05.11.2025 korraldus nr 457 Värska alevikus Laane

detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus (skeem 1).

Planeeringualaks on Värska alevikus Pikk tn 30 (katastritunnus 93401:003:0069) ja osaliselt

Lasteaia tn 2 (Katastritunnus 93401:003:0050), Laane tee 5 (katastrituunus 93401:003:0017)

ning Laane tee 9 (katastritunnus 93401:003:0122) maaüksused. Planeeritava ala pindala on 2,6

ha. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1 „Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi

hoonestusala määramine, krundi ehitusõiguse määramine, detailplaneeringu kohustuslike

hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning

avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine, ehitise ehituslike tingimuste

määramine, ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine, liikluskorralduse

põhimõtete määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, kuja määramine,

kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine; müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja

insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine,

maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, servituutide

seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse

märkimine.

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

● Setomaa Vallavalitsuse 05.11.2025 korraldus nr 457 „Värska alevikus Laane

detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine“ koos lisadega;

● Setomaa valla üldplaneering (Setomaa Vallavolikogu 24.11.2022 otsus nr 28);

● Setomaa valla jäätmehoolduseeskiri (Setomaa Vallavolikogu 30.04.2020 määrus nr 9);

● Setomaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (Setomaa

Vallavolikogu 29.04.2025 määrus nr 6);

● Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(Planeerimisseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine“; EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“);

● Maa-ameti kaardimaterjal.

NB! Kui mistahes käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal kehtiv seadus või ministri

määrus detailplaneeringu elluviimise hetkel on kehtetuks muutunud või on seda muudetud mõne

muu seaduse raames, siis tuleb lähtuda elluviimise hetkel kehtivastest asjakohastest seadustest

ja/või nende alusel kehtestatud ministri määrustest.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud Radiaan OÜ poolt novembris 2025.a.

Töö nr. 3250G25. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, kõrgused EH2000 süsteemis.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Üldplaneeringust tulenevad tingimused

Vastavalt Setomaa valla üldplaneeringule asub planeeritav ala osaliselt elamu maa-alal,

ühiskondliku hoone maa-alal ja osaliselt väljaspool tiheasustusala, kus maakasutuse

juhtotstarvet pole määratud. Maa-alale, kuhu üldplaneeringuga ei ole juhtotstarvet määratud,

on perspektiivis võimalik kavandada erinevaid uusi otstarbeid vastavalt omavalitsuse

kaalutlusotsusele ning soovitud otstarbega ette nähtud tingimustele ning asukohast tulenevatele

kohaspetsiifilistele tingimustele. Üldplaneering lubab ühiskondlike ehitiste maa-alale

kavandada elamumaad juhul, kui ei põhjustata olulist negatiivset ruumilist mõju ühiskondliku

hoone maa-alale. (ÜP seletuskiri tabel lk 17). Üldplaneeringuga kavandatud elamu maa-aladele

on lubatud planeerida üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja ja kahe või mitme korteriga

elamu (sh ridaelamu). Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel tuleb tagada hästi

toimiv juurdepääs, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Kavandamine peab

toimuma võimalikult terviklike, põhjalikult läbikaalutud ruumilise visiooni ja terviklahenduse

alusel. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele

vajaliku sotsiaalse taristu osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste

arenguga.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk 3.6 toob välja, et maakasutuse juhtotstarvete piirid

üldplaneeringu joonisel on tinglikud ja nende ulatust tuleb täpsustada üldplaneeringu

elluviimisel lähtuvalt piirkonna arengust, sh detailplaneeringute või projekteerimistingimuste

kaudu. Sellest tulenevalt on detailplaneeringuga täpsustatud planeeringualal elamumaade

asukohti vastavalt vajadustele.

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Üldplaneeringu seletuskirjas Tabelis 2. on toodud piirkondlikud eluhoonete ehitustingimused,

mille alusel on alevikus lubatud elamu tüübid üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu ja

korterelamu. Eluhoone maksimaalne kõrgus üksik- ja kaksikelamul on määratud 10 m. Hoonete

maksimaalne arv 1 eluhoone ja abihoonete arvu määramisel tuleb lähtuda piirkondlikust

olukorrast. Krundi maksimaalne täisehitusprotsent on üksik- ja kaksikelamul kuni 30%, ning

minimaalne krundi suurus on üksik- ja kaksikelamul 1200 m2. Avaliku teepoolse piirdeaia

maksimaalne kõrgus kuni 1,2 m (vajalik osaline läbipaistvus (10%)).

Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Setomaa valla üldplaneeringu eesmärkidega.

Skeem 2. Väljavõte Setomaa valla üldplaneeringust

6.2 Olemasolev olukord

Planeeritav ala asub Setomaa vallas Värska aleviku keskuses. Põhja ja ida suunalt piirneb

planeeringuala maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustega, millel asuvad metsad. Kagu

suunal piirneb planeeringuala elamumaaga ning lõuna suunal transpordimaa katastriüksusega

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

18178 Värska - Ulitina tee (liikluspinna nimi Pikk tänav). Teisel pool 18178 Värska - Ulitina

teed asub ühiskondlike ehitiste maa (Setomaa gümnaasium) ja maatulundus- ning ärimaad.

Edela ja lääne suunalt piirneb planeeringuala elamumaadega kus asuvad korterelamud. Edela

suunalt piirneb planeeringuala ühiskondlike ehitiste maaga, kus asub Setomaa lasteaed.

Planeeritav ala koosneb Pikk tn 30 (katastritunnus 93401:003:0069, pindala 8316 m2,

sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%) ja osaliselt Lasteaia tn 2 (katastritunnus

93401:003:0050, pindala 27 228 m2, millest planeeringualasse jääb 15 559 m2, sihtotstarve

ühiskondlike ehitiste maa 100%), Laane tee 5 (katastritunnus 93401:003:0017, pindala

23625 m2, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ning osaliselt Laane tee 9 (katastritunnus

93401:003:0122, pindala 74828 m2, millest planeeringualasse jääb 1606 m2, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%) katastriüksused.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud riigiteelt 18178 Värska-Ulitina tee (liikluspind Pikk

tänav) ja lisaks on võimalik planeeringualale juurde pääseda kohalike teede 9340125 Lasteaia

tänav, 9340088 Apteegi - Määsovitsa tee (liikluspind Laane tee) ning 9340050 Värska -

Määsovitsa tee (liikluspind Määsovitsa tee) kaudu.

Planeeringuala üldiseloomustus: reljeef langeb kirde-edala suunal, suures osas on ala kaetud

metsaga, kus kasvavad peamiselt männid. Lasteaia tn 2 katastriüksusel asub lasteaed (mis jääb

planeeringualast kõrvale) ja Pikk tn 30 katastriüksusel asub hoone kus tegutseb perearstikeskus,

apteek ja noortekeskus. Ülejäänud osas on planeeringuala hoonestamata ja seal asub mets.

Maaüksused on ehitusregistri andmetel hoonestamata. Planeeringuala kasutavad eelkõige

piirnevate katastriüksuste omanikud jalutuskäiguks ja juurdepääsuna.

Foto 1. Vaade planeeringualale (Maa-amet mai 2022)

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 2. Vaade planeeringualale (november 2025)

Foto 3. Vaade planeeringualale (november 2025)

,

Foto 4. Vaade Vaade planeeringualale (november 2025)

Pikk tn 30 ol.ol hoone

Lasteaia tn 3

kortermaja

lasteaed

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 5. Vaade planeeringualale (november 2025)

Planeeringualale ulatuvad kitsendused (vt skeem 3):

• Riigitee kaitsevöönd 10 m (18178 Värska - Ulitina tee)

• Elektri madalpingekaablite kaitsevööndid 1 m

• Sidekaabli kaitsevöönd 1 m

• Gaasitorusiku kaitsevöönd 1 m

• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd 2 m

• Piirivöönd ja piiriveekogu kaitsevöönd

Skeem 3. Planeeringualal asuvate kitsenduste asukoht (Maa-amet)

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub hoonestatud elamumaade piirkonna kõrval. Kontaktvööndis asuvad

peamiselt hoonestatud elamumaa katastriüksused (korterelamud) ja maatulundusmaad, lisaks

kaks olulist ühiskondliku hoone maad kus asuvad lasteaed ja kool. Planeeringuala

kontaktvööndis paiknevate hoonete asukohad ja lisainfo on kajastatud joonisel 2.

Ala paikneb elamute ja ühiskondlike funktsioonide vahelises üleminekuvööndis, mitte tootmis-

ega loodusliku tuumala sees, mistõttu on tegemist ruumiliselt loogilise asukohaga

elamuarenduse laiendamiseks. Planeeringuala vahetus läheduses asuvad olemasolevad

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

korterelamud loovad selge ruumilise eelhäälestuse elamufunktsioonile, samas kui kool,

lasteaed, perearstikeskus ja apteek tagavad igapäevateenuste kättesaadavuse jalgsikäigu

kaugusel, toetades aleviku keskuse toimimist. Ala põhja- ja idasuunas paiknevad metsad

kujundavad visuaalse ja ökoloogilise puhvertsooni, mis pehmendab hoonestuse üleminekut

looduslikule keskkonnale ning aitab säilitada piirkonna rohelise iseloomu. Selline asend

olemasoleva hoonestuse, sotsiaalse taristu ja looduslike alade vahel loob tasakaalustatud

ruumilise olukorra, milles elamumaa kavandamine on põhjendatud ja sobiv.

Foto 6. Kontaktvööndi hoonestus (Maa-amet mai 2023.a)

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 2 on detailplaneeringu eesmärk üldplaneeringu

elluviimine ning planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Käesoleva

detailplaneeringu koostamisel on lähtutud Setomaa valla üldplaneeringust ning selles määratud

maakasutuse põhimõtetest, asustuse arengu suunistest ja ehitustingimustest. Detailplaneering

täpsustab üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbeid ja nende piire vastavalt

üldplaneeringu seletuskirjas toodud põhimõttele, mille kohaselt juhtotstarvete piirid on

tinglikud ning neid täpsustatakse detailplaneeringu koostamise käigus, arvestades piirkonna

ruumilist arengut.

Planeeringuala paikneb Värska aleviku keskuse funktsionaalses mõjualas, kus on välja

kujunenud elamute ning ühiskondlike funktsioonide koosmõjul toimiv ruumiline struktuur.

Planeeringuala vahetus läheduses asuvad lasteaed, gümnaasium, perearstikeskus, apteek ning

olemasolevad korterelamud, mis viitab piirkonna selgele rollile aleviku igapäevase elu

kandjana. Sellises asukohas elamumaa kavandamine toetab olemasoleva sotsiaalse taristu

jätkusuutlikkust ning on kooskõlas üldplaneeringu põhimõttega suunata elamuareng eeskätt

väljakujunenud keskustesse ja taristuga varustatud aladele.

Detailplaneeringuga kavandatud lahendus näeb ette kaheksa üksikelamumaa krundi

moodustamise. Valitud hoonestustüüp on piirkonna iseloomu arvestades mõõdukas ja

lasteaed korterelamud

perearstikeskus

kool

Pikk tänav

garaažid

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

ruumiliselt sobiv. Kuigi üldplaneering võimaldab alevikus ka tihedamat hoonestust (nt

ridaelamud või korterelamud), on detailplaneeringus eelistatud madalama tihedusega

üksikelamute lahendust, mis tagab sujuva ülemineku olemasolevate korterelamute,

ühiskondlike hoonete ja metsase servaala vahel. Selline lahendus vähendab võimalikke

ruumilisi konflikte, eelkõige lasteaia ja kooli naabruses, ning säilitab ala rohelise ja rahuliku

iseloomu.

Kruntide planeeritud suurused ja lubatud ehitisealune pind (kuni 250 m²) jäävad alla

üldplaneeringus sätestatud maksimaalse täisehituse määra, mis võimaldab säilitada olulise osa

kruntide haljastusest ning toetab piirkonna maastikulise iseloomu püsimist. Planeeringualal

olemasolev metsane keskkond loob eeldused kõrghaljastuse osaliseks säilitamiseks nii

kruntidel kui ka avalikus ruumis, aidates kaasa visuaalse ja ökoloogilise kvaliteedi säilimisele.

Planeerimisseaduse § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ja

turvalise elukeskkonna kujunemiseks ning olemasolevate väärtuste säilitamiseks. Käesolev

detailplaneering aitab korrastada seni hoonestamata ja osaliselt kasutusest väljas oleva metsase

ala ruumilist struktuuri, määratledes selged krundipiirid, juurdepääsud, tehnovõrkude asukohad

ning avaliku kasutusega maa. Planeeringuga moodustatav üldkasutatav maa ning

kergliikumisvõimaluste parandamine aitavad säilitada ala senist rolli jalutusalana ning

parandavad piirkonna avaliku ruumi kvaliteeti.

Liikluskorralduslikult paikneb planeeringuala heas ligipääsetavuses, olles ühendatud nii

riigiteega kui ka kohalike teedega. Planeeringuga nähakse ette olemasolevate teede

rekonstrueerimine ja laiendamine, mis võimaldab liikluskoormust hajutada ning tagada ohutu

juurdepääs elamukruntidele, kahjustamata lasteaia ja kooli vahetut keskkonda. Selline lahendus

vastab üldplaneeringu nõudele tagada uute elamualade hea ühendatus ja toimiv taristu.

Planeeringulahendus ei riku olemasolevaid ruumilisi väärtusi ega tõrju välja piirkonnas juba

toimivaid ühiskondlikke funktsioone. Vastupidi, elamufunktsiooni lisandumine toetab kohaliku

keskuse elujõulisust, suurendab teenuste kasutajaskonda ning aitab kaasa Värska aleviku

keskuse rolli tugevdamisele. Olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud on kavandatava

hoonestusmahuga kooskõlas ning võimaldavad ala nõuetekohast varustamist.

Kokkuvõttes on detailplaneeringuga kavandatud lahendus ruumiliselt tasakaalukas,

üldplaneeringu põhimõtteid järgiv ning Värska aleviku keskuse arengusuundadega kooskõlas,

luues eeldused kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna kujunemiseks.

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7. Planeeringulahendus

Planeeringuga moodustatakse 14 krunti, millele kaheksale määratakse elamumaa sihtotstarve

(krundi kasutamise sihtotstarve üksikelamu maa), kolmele krundile määratakse sihtotstarbeks

transpordimaa sihtotstarve ja ühele üldkasutatava maa sihtotstarve. Lisaks jäävad krundi Pos

11, kus asub perearstikeskus, apteek jms ning krundi Pos 10, kus asub lasteaed, kasutus samaks

(muudetakse vaid katastriüksuse piire). Pos 1-8 kruntidele määratakse hoonestusalad ja

ehitusõigus üksikelamute ja abihoonete rajamiseks koos hoone toimimiseks vajalike

tehnovõrkude ja juurdepääsude võimalike asukohtadega. Transpordimaa sihtotstarbega

kruntidel (Pos 12 ja 13) rekonstrueeritakse ning laiendatakse olemasolevad teed. Lisaks

moodustatakse üks transpordimaa krunt, kus asub juba olemasolev juurdepääs Lasteaia tn 3

katastriüksusele.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on katastriüksusele määratud hoonestusala. Hoonestusala on ala, kuhu on

lubatud ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine, hoonestusala on

näidatud joonisel 4 „Põhijoonis“. Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete

sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke tehnovõrke ja tehnorajatisi, parkimisala,

juurdepääsuteed ja haljastust.

Detailplaneeringuga on kruntidele Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4, Pos 5, Pos 6, Pos 7 ja Pos 8

määratud hoonestusalad, mis asuvad katastriüksuse piiridest üldiselt 4 m ja sõiduteedest 10 m

kaugusel. Hoonestusalad on määratud üsna suurelt, et oleks võimalik vabamalt valida hoonete

asukohti sõltuvalt olemasoleva kõrghaljastuse seisundist. Seega hoonestusala siseselt tuleb

leida parim koht hoonete paigutamiseks sõltuvalt olemasoleva kõrghaljastuse paiknemisest ja

seisukorrast.

Täpne lahendus rajatavate hoonete asukoha ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekteerimise

käigus.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;

3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 1

„Krundi määratud ehitusõigused“ ja kruntide ehitusõiguse akendes. Ehitusõiguse määramisel

on lähtutud Setomaa üldplaneeringust.

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

Pos

nr

Krundi kasutamise

sihtotstarve //

katastriüksuse

sihtotstarve

Hoonete suurim

lubatud arv või

nende puudumine

maa-alal

Hoonete suurim

lubatud

ehitisealune pind

/ (suurim lubatud

üksikelamu

ehitisalune pind)

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

(põhihoone/abihoone)

1

Üksikelamumaa

(EP) 100% //

Elamumaa 100%

3 250 m2/(200 m2) 10 m / 5 m

2

Üksikelamumaa

(EP) 100% //

Elamumaa 100%

3 250 m2/(200 m2) 10 m / 5 m

3

Üksikelamumaa

(EP) 100% //

Elamumaa 100%

3 250 m2/(200 m2) 10 m / 5 m

4

Üksikelamumaa

(EP) 100% //

Elamumaa 100%

3 250 m2/(200 m2) 10 m / 5 m

5

Üksikelamumaa

(EP) 100% //

Elamumaa 100%

3 250 m2/(200 m2) 10 m / 5 m

6

Üksikelamumaa

(EP) 100% //

Elamumaa 100%

3 250 m2/(200 m2) 10 m / 5 m

7

Üksikelamumaa

(EP) 100% //

Elamumaa 100%

3 250 m2/(200 m2) 10 m / 5 m

8

Üksikelamumaa

(EP) 100% //

Elamumaa 100%

3 250 m2/(200 m2) 10 m / 5 m

9

Haljasala maa

(HP) 100% //

Üldkasutatav maa

100%

- - -

10 - // Ühiskondlike

ehitiste maa 100% säilib olemasolev olukord

11 - // Ühiskondlike

ehitiste maa 100% säilib olemasolev olukord

12

Tee ja tänava maa

(LT) 100% //

Transpordimaa

100%

- - -

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Planeeringuga on lubatud rajada hooneid, mille maksimaalne ehitisealune pind on krundi kohta

250 m2, sh on määratud ka suurim lubatud üksikelamu ehitisalune pind mis on 200 m2. Lubatud

suurim ehitisealune pind näitab kõikide hoonete suurimat lubatud pinda, st selle alla lähevad

kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta hooned (sh ka alla 20 m2 ja alla 60 m2

pindalaga mitteehitusloa kohustuslikud ehitised). Täpne lahendus rajatavate hoonete

asukohtade ja suuruste kohta määratakse ehitusprojekteerimise käigus.

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusõigusega krundil hoonete suurimaks lubatud arvuks

3 (1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet) krundi kohta, mis sisaldab nii ehitusloakohustuslike kui ka

ehitusloakohustuseta hoonete arvu. Soovituslik on rajada üks põhihoone ja kruntide pindala

arvestades üks ehitusteatise kohustusega abihoone (ehitisealuse pinnaga kuni 50 m2).

Ehitusteatise kohustusega abihoone asemel võib olla ka kaks ehitusloa ja -teatise kohustuseta

abihoonet (ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2) või varikatust.

Suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata. Kui soovitakse rajada

keldrikorruseid, siis maa-aluse korruse kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda

ehitusgeoloogilistest tingimustest (eelprojektis piisab kui anda ülevaade maa-ameti

geoloogiliste kaartide või puurkaevude passide põhjal või selgitada välja, kas piirkonda on

keldreid ehitatud; põhiprojekt peab sisaldama eksperthinnangut).

Joonisel 4 näidatud planeeritud elamute asukohad on illustratiivse tähendusega ning need

täpsustakse projekteerimise staadiumis hoonestusala ulatuses.

Ehitise kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ majandus ja –taristuministri 02. juuni 2015.a määrusega nr 51, mille alusel on lubatud

ehitada planeeringualale järgnevate otstarvetega hooneid: üksikelamu (kood 11101) ning

abihoone (kood 12744).

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata katastriüksuste lähiaadressid Laane tee järgi.

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. Hoone lubatud välisviimistluse materjalid

2. Lubatud katusekalded

3. Lubatud katuse tüüp

4. Maksimaalne hoonete korruselisus

13

Tee ja tänava maa

(LT) 100% //

Transpordimaa

100%

- - -

14

Tee ja tänava maa

(LT) 100% //

Transpordimaa

100%

- - -

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonetele

Pos nr Pos 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8

Hoone lubatud välisviimistluse materjal kaasaegsed, looduslikud (puit, kivi, krohv)

Lubatud katusekalded** 10 - 45°

Maksimaalne hoone korruselisus 2 üksikelamul, 1 abihoonel **Katusekalded 0-10° on lubatud abihoonetele ja elamu mittedomineeriva osana

Transpordimaadele ja üldkasutatavale alale arhitektuurseid tingimusi ei määrata.

Arhitektuursed tingimused on välja toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 2 „Arhitektuursed

nõuded hoonetele“. Arhitektuurseid tingimusi määrates on arvesse võetud sobivust

kontaktvööndisse ja tänapäevaseid arhitektuurisuundi. Arhitektuursete tingimuste määramisel

on arvesse võetud sobivust kontaktvööndisse ning tänapäevaseid arhitektuurisuundi. Tingimusi

ei ole kitsamalt piiritletud, kuna kontaktvööndis puuduvad üksikelamud, mille järgi

arhitektuurilist stiili kindlaks teha, ning liiga täpselt määratletud nõuded võivad tulevikus

piirata kvaliteetse ja meeldiva hoonestuse rajamist.

Katuse tüüpe ja katusekattematerjale detailplaneeringuga ei määrata. Seda seetõttu, et

kaasaegne arhitektuur ja ehitusmaterjalid on ajas muutuvad (näiteks on üha populaarsemad

päikesepaneelide funktsiooniga katusekatted, mis võivad peagi olla laialdaselt kasutusel).

Selleks, et oleks tulevikus võimalik kaasaegseid hooneid rajada ei ole mõistlik väga täpselt

määrata katuse ja välisviimistluse materjale. Hoone tonaalsus peab sobima lähipiirkonda sh ei

tohi rajada väga eristuva ja silmatorkava (erksa) tooniga üksikelamuid.

Hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab olema

planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav.

Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoonete arhitektuurilahendusega

ja välisilmega.

Hoone projekti eskiislahendus tuleb kooskõlastada Setomaa Vallavalitsusega.

Piirded

Lubatud on rajada piirdeid, et luua turvaline keskkond. Piirdeaia rajamisel järgida

naaberkruntide piirdeaia kõrgusjoont. Avaliku teepoolse piirdeaia maksimaalne lubatud kõrgus

on 1,2 m. Lisaks on vajalik tagada osaline läbipaistvus (10%). Läbipaistmatute piirdeaedade

rajamine on keelatud. Rajatavad piirded peavad tüübilt, värvitoonilt ja välisviimistluselt sobima

rajatava hoonestusega. Piirded kavandatakse ja täpne lahendus määratakse

ehitusprojekteerimise käigus. Tänavaäärsed hekid ei tohi olla kõrgemad kui piirdeaiad.

Haljasala

Krundile Pos 9 on planeeritud katastriüksuse sihtotstarbeks üldkasutatav maa ja ala on

planeeritud kasutada avalike haljasalana. Krundi kasutamise sihtotstarbeks on määratud

parkmetsa ala.

Peamised nõuded ala kujundamisel:

• Rajatakse looduslähedane metsaalune jalutus- ja puhkeala, säilitades maksimaalselt

olemasoleva kõrghaljastuse;

• Rajada looduslik jalutustee, mis kulgeb maastikku järgides, paiguti rajatakse puhkekohti

(pingid) ja näiteks põneva elemendina suuremate puude vahele slackline taskaalulint.

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Foto 7. Näide slacklinest (Allikas: https://new.ksd-

images.lt/display?path=aikido/cache/37accf239d4dbd0cc4e7ffc46cc803c9.jpeg&h=742&op

=fit&w=816).

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale on tagatud riigiteelt 18178 Värska-Ulitina tee (liikluspind Pikk

tänav) ja lisaks on võimalik planeeringualale juurde pääseda kohalike teede 9340125 Lasteaia

tänav, 9340088 Apteegi - Määsovitsa tee (liikluspind Laane tee) ning 9340050 Värska -

Määsovitsa tee (liikluspind Määsovitsa tee) kaudu. Planeeritud on juurdepääsud

moodustavatele elamumaa kruntidele Pos 1 – Pos 8 olemasolevatelt avalikelt teedelt.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 18178 Värska-Ulitina tee. Riigitee 2023.a keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 864 sõidukit. Riigitee kaitsevööndi ulatus on EhS § 71 lg 3 alusel

10 m. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Detailplaneeringuga moodustatakse kolm transpordimaa krunti (Pos 12. Pos 13 ja Pos 14),

millele määratakse transpordimaa sihtotstarve. Transpordimaa sihtotstarbega kruntidel (Pos 12

ja 13) rekonstrueeritakse ning laiendatakse olemasolevad teed. Lisaks moodustatakse üks

transpordimaa krunt, kus asub juba olemasolev juurdepääsutee Lasteaia tn 3 katastriüksusele.

Kiirusepiirang planeeringualaga piirnevas riigitee 18178 Värska-Ulitina tee osas on 50 km/h.

Munitsipaalomandis olevatel teedel on kiirusepiirang 30 km/h.

Planeeringuala läbivad sõiduteed on käesoleval hetkel vaid ca 3,5 m laiusega ning suures osas

pole need tolmuvaba kattega. Planeeritud on rajada üks lisanduv juurdepääs Pikk tänav 24 ja

26 katastriüksustel asuvalt Lasteaia tänavalt, et hajutada liiklust. Lisaks tuleb planeeringuala

läbivat sõiduteid rekonstrueerida ja laiendada. Teede soovituslikud laiused on 4,2-4,5 m, et

tagada aeglased liikumiskiirused elamuala sees.

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Liiklus riigiteel võib minimaalselt põhjustada müra.

Projekteerimisel tuleb tagada:

• hoonete fassaadidel: Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ lisas 1 toodud II kategooria liiklusmüra sihtväärtused (päeval 55

dB, öösel 50 dB). III kategooria liiklusmüra sihtväärtused (päeval 60 dB, öösel 50 dB).

• siseruumides: Sotsiaalministri määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ määratud

müratasemete väärtused siseruumides.

Võimalike siseruumides olevate häiringute leevendusmeetmetena tuleb kasutada

müratõkestavaid aknaid. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3alusel

Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab

planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee

kaitsevööndis, siis tuleb kaasata Transpordiamet menetlusse.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt parkimisala näol vastavalt teede ja tänavate standardis

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Kruntide Pos 1 - Pos 8 puhul

tuleb lahendada parkimine krundisiseselt parkimisala näol. Parkimiskohtade arv krundil on

planeeritud minimaalselt 3 kohta.

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vastavalt väljatoodud määruse

§22 lg 2-le kaheksa meetrit. Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema tagatud

ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

Kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada

materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25 %

ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas.

Hoone tulepüsivusklass tuleb määrata ehitusprojektis.

7.6 Tehnovõrkude lahendus

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeringuala vahetus läheduses asuvad ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustikud, mis

kuuluvad piirkonna vee-ettevõtjale AS Emajõe Veevärk. Vee-ettevõtja väljastas

detailplaneeringu koostamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tehnilised

tingimused (31.12.2025 nr TT-25-00195).

Veevarustus

Detailplaneeringuga on ette nähtud alates olemasolevatest AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi

torustikest kuni planeeritavate kinnistuteni uued veetorustikud. Planeeritud veetorustik

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

ühendatakse olemasoleva veetorustikuga kahes kohas nii, et tekiks ringvõrk. Ühenduskohad

olemasolevate veetorudega on planeeritud Pikk tn 26 ja Määsovitsa tee 1a katastriüksustele.

Igale planeeritavale kinnistule on nähtud ette eraldi veevarustuse liitumispunkt.

Liitumispunktiks on toru ja kinnistu piiri ristumiskoht. Kinnistu ühendustorustikule, kinnistu

piirist ca 0,3-1,0 m väljapoole näha ette maakraan. Liitumispunktide ja veetorustike planeeritud

asukohad on näidatud joonisel 5. Tööprojekti koostamiseks taotleda tehnilised tingimused

täiendavalt.

Kanalisatsioon

Planeeritavate kinnistute reovee ärajuhtimiseks on planeeritud uus

reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritavatest kinnistutest kuni AS Emajõe Veevärk

ühiskanalisatsioonitorustikuni. Ühenduskoht olemasoleva isevoolse

reoveekanalisatsioonitoruga on planeeritud Pikk tn 24 katastriüksusel asuvast kaevust. Igale

planeeritud kinnistule on planeeritud eraldi reoveekanalisatsiooni liitumispunkt.

Liitumispunktiks on toru ja kinnistu piiri ristumiskoht. Juhul kui projekteerimisel selgub

kõrguslikult, et ei ole võimalik kogu detailplaneeringualalt reovett isevoolselt ära juhtida

(esialgsed arvutused näitavad, et osaliselt soojustatud kanalisatsioonitorustikuga on võimalik

kogu planeeringuala reovesi isevoolselt ära juhtida), siis tuleb planeeritava ala reovee

ärajuhtimiseks ette näha reoveekanalisatsioonipumpla (näiteks krundi Pos 9 nurka). Üksiku

kinnistu korral näha ette reoveepumpla kinnistu peale (sel juhul hakkab reoveepumpla kuuluma

kinnistu omanikule). Tööprojekti koostamiseks taotleda tehnilised tingimused täiendavalt.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud!

Kõigile planeeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatistele on ette nähtud isikliku

kasutusõiguse seadmine AS Emajõe Veevärk kasuks. Teede ja haljasalade projekteerimisel

tuleb jälgida, et olemasolevad ning planeeritavad vee- ja kanalisatsioonirajatised ei jääks

planeeritavate puude, põõsaste, valgustuspostide või muude elementide alla, mis võib rikkuda

rajatiste seisukorda või takistada nende hooldust. Olemasolevatele ja planeeritavatele vee- ja

kanalisatsioonirajatistele tuleb tagada puudest, valgustuspostidest, äärekividest ja muudest

tänavakonstruktsioonidest nõuetekohased (standardile vastavad) kujad. Detailplaneeringu ala

liitumisel ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga lähtutakse kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskirjast ning Konkurentsiameti poolt

kooskõlastatud liitumistasude arvutamise metoodikast. Kõik vajalikud kulutused, mis on vaja

teha detailplaneeringuala kinnistute veega varustamiseks ja reovee ärajuhtimiseks ning

puhastamiseks tasub Liituja (detailplaneeringust huvitatud isik või arendaja) AS-ile Emajõe

Veevärk liitumistasuna.

7.6.2 Sademevesi

Planeeringuala pinnakatte moodustavad Kvaternaari setted, mille ülemises osas esinevad

valdavalt kruusased ja liivased pinnased. Puurkaevu PRK0011203 geoloogilise läbilõike

andmetel ulatub vett hästi läbilaskev savika kruusa kiht ligikaudu 16 m sügavuseni, mille all

lasuvad Devoni ladestu liivakivid ja aleuroliidid. Selline pinnaseehitus on sademevee

pinnasesse juhtimiseks soodne ning võimaldab vee hajutatud infiltratsiooni. Piirkonna põhjavee

staatiline tase on ligikaudu 7 m sügavusel maapinnast, mis tagab ulatusliku aeratsioonivööndi

ning vastab sademevee immutamisele esitatavatele tavapärastele projekteerimistingimustele.

Piirkond kuulub Kesk-Devoni põhjaveekogumi alasse, mille koguseline ja keemiline seisund

on hinnatud heaks.

Planeeringualal esinevad keskmiselt ja nõrgalt leetunud mullad, mis on kujunenud liivastel ja

kruusastel lähtepinnastel ning mille vee läbilaskvus on keskmine kuni hea. Mullastikus ei esine

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 18

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

ulatuslikke liigniiskeid ega gleistunud alasid, mis viitaksid kõrgele põhjaveetasemele või

infiltratsiooni piirangutele.

Arvestades:

• vett hästi läbilaskvate kruus- ja liivpinnaste esinemist maapinna lähedal;

• põhjaveetaseme paiknemist ligikaudu 7 m sügavusel;

• piisava paksusega looduslikku filtratsioonikihti;

• piirkonna põhjaveekogumi head seisundit.

on sademevee immutamine krundi piires geoloogiliste ja hüdrogeoloogiliste tingimuste alusel

võimalik ning põhjendatud lahendus.

Projekteerimisel on soovitatav kasutada sademeveelahendusi, mille peamine eesmärk on

pikendada sademevee äravoolu aega. Sademevee lahendustes on soovituslik eelistada hajutatud

immutussüsteeme (vett läbi laskvad katendid (näiteks murukiviga parkimisala), immutusalad,

vihmapeenrad, imbväljakud või immutuskastid). Sademevee lahenduse projekteerimisel on

soovituslik jälgida juhendis „Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad

sademeveelahendused“ toodut (koostajad Balti Keskkonnafoorum, Eesti Maaülikool ja Viimsi

Vallavalitsus). Immutusrajatiste projekteerimisel tuleb tagada vähemalt 1,5 m paksune

filtratsioonikiht immutuspõhja ja põhjaveetaseme vahel ning vajadusel täpsustada pinnase

infiltratsiooniomadused ehitusprojekti staadiumis.

Arvestades sügaval paiknevat põhjaveetaset ja vett läbilaskvat pinnakatet, on sademevee

krundisisene immutamine planeeringualal tehniliselt teostatav ning keskkonnariskide

seisukohalt sobiv lahendus. Silmas tuleb pidada, et sademeveed tuleks suunata ehitatavatest

hoonetest ja teedest eemale ja immutada oma krundi piirides. Krundilt tulevat sademe- ja

lumesulamis vett ei tohi juhtida naaberkruntidele ega maanteele.

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjeveevarustuse tagamine on võimalik planeeringuala vahetus läheduses olemasolevast

tuletõrje veevõtukohast Pikk tänav 13 katastriüksusel. Planeeringuala läheduses paikneva

tuletõrje veevõtukoha asukoht on näidatud joonisel 3, 4 ja 5.

7.6.4 Elektrivarustus

Planeeringuala elektrivarustuse tagamiseks on planeeritud krundile Pos 9 uus komplektalajaam.

Uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliinidega Värska katlamaja:(Räpina) ja

AJ16504:(Räpina) alajaamadest. Liitumised uutele objektidele tuleb rajada

komplektalajaamast 0,4 kV maakaabelliiniga. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud

kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate

kruntide piiridele ühe- ja kahekohalisena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt

teenindatavad.

Liitumispunktide, keskpingeelektrikaabli, madalpingekaabli ja komplektalajaama

soovituslikud asukohad on näidatud joonisel 5 „Tehnovõrkude joonis“ ning nende konkreetne

asukoht määratakse ehitusprojekteerimisel. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on nähtud ette

samuti maakaabliga. Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale

poole. Teisi kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigused tuleb tagada servituudialana. Peale

planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja

ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 19

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Lisaks on lubatud paigaldada hoonete katustele ja fassaadidele päiksepaneele. Lubatud on

kasutada päikseenergia tootmisseadmeid elektri tootmiseks peamiselt oma majapidamise

tarbeks.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Lubatud kütteallikad on maaküte, elektriküte,

õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid. Maasoojuspumba puhul on

lubatud vaid horisontaalsed energiaallikad (soojuspuurauk ehk energiakaev), et olemasolevat

männimetsa oleks võimalik suures osas säilitada. Soojuspuurauk peab asetsema hoonest

vähemalt 3 m kaugusel ja selle täpne asukoht määratakse hoone projekti käigus.

Keelatud on kasutada looduskeskkonda saastavaid kütteliike. Täpsem soojavarustus lahendada

hoone projekteerimise käigus. Hoonete rajamisel peab silmas pidama energiatõhususe nõudeid

(Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“). Hoone energiasäästlikus aitab kokku hoida küttekulusid ja säästa

looduskeskkonda.

7.6.6 Sidevarustus

Sidevarustus on võimalik tagada mobiilselt, samas ei ole keelatud ka liituda sidekaablitega.

Hetkel asub lähimad võimalik liitumiskoht Pikk tn 13 katastriüksusel, liitumine on võimalik

ELA SA sidekanalisatsioonist. Detailplaneeringus ei ole näidatud perspektiivseid sidekaablite

asukohti, kuna hinnanguliselt on piirkonnas võimalik normaalsel kiirusel sideühendus

saavutada ka läbi õhu. Kui sidekaablid siiski lähipiirkonda soovitakse, siis lahendatakse nende

paiknemine planeeringualal projekteerimise staadiumis. Sel juhul tuleb sidekaablid kavandada

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 20

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

kõik transpordimaale. Täpsemad tingimused sideühenduse loomiseks ja projekti koostamiseks

väljastab ELA SA.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringualal asub mets (vt fotod eespool). Planeeringualal asuvat kõrghaljastust tuleb nii

suures osas kui võimalik säilitada. Põhieesmärk haljastamisel peaks olema säilitada

maksimaalselt elujõulised puud. Iga krunt peab olema esteetiline ja heakorrastatud.

Kruntide haljastuse planeerimisel arvestada järgmisi tingimusi:

• elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur on võrdväärselt olulised hoonete ja

taristute kavandamisega;

• haljastuses kasutada eelistatult kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, lisaks

puudele ja murule ka põõsaid-puhmaid;

• säilitada tuleb olemasolev terve ja elujõuline (liigile omase kasvukuju ja tunnustega)

kõrghaljastus. Lubatud on likvideerida hoonetele ja rajatistele ehituseks ette jäävaid

puud ning puhastada metsaalune võsast ja väheväärtuslikust kõrghaljastusest (sh on

lubatud likvideerida ohtlikud (või näiteks hoonele/parklale/terrassile liiga lähedal

asuvad) ja haiged puud);

• liiklusest tulenevate häiringute leevendamiseks ja meeldivama üldmulje loomiseks

säilitada ja mitmekesiselt haljastada tee poole jäävad alad;

• puittaimestiku istutades arvestada maa-aluse tehnovõrkude paiknemisega ning ristmikel

nähtavuse tagamisega.

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimise

põhimõtteks peab olema, et sademevesi tuleb juhtida hoonetest kaugemale ja immutada krundi

piirides. Suuremahuline maapinna kõrguste muutmine planeeringualal on keelatud.

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamisel tuleb arvestada ruumilise lahenduse

mõjuga inimeste turvatundele ja avaliku ruumi kasutatavusele. Kuritegevuse riske on võimalik

vähendada läbimõeldud planeeringu-, arhitektuuri- ja välisruumilahenduste kaudu, mis tagavad

hea nähtavuse, loomuliku järelevalve, piisava valgustatuse ning selgelt tajutava ja hooldatud

ruumistruktuuri.

Käesoleva detailplaneeringuga seatakse edasiseks projekteerimiseks järgmised

kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused:

• Sõidukite parkimine hoone läheduses;

• Välisvalgustuse rajamine hoone parkimisalal ja hoonete vahetus läheduses;

• Kasutada kvaliteetset ja vastupidavat välisvalgustust;

• Kasutada kvaliteetseid ehitusmaterjale (uksed, aknad, lukud, klaasid);

• Kasutada järelvalvesüsteeme (kaamerad, turvafirma vms).

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval alal tuleb tagada tehnosüsteemide väljaehitamine ja

nende funktsioneerimise tagamine.

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 21

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.8.1 Keskkonnakaitse nõuete tagamine

Ehituse ajal peab ehitaja olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et

vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik ehitustööde käigus tekkivad

jäätmed (pinnas, ehituspraht jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta.

Võimalusel kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid

ja –seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud

tuleb masinate töötsoonis kaitsta.

Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et

see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada

spetsiaalseid abivahendeid. Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja

töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut taimkattesse ja pinnasesse.

Ehitusplatsil peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.

7.8.2 Jäätmehooldus

Setomaa valla jäätmehoolduseeskiri kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks,

korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, nõuded jäätmete liigiti kogumiseks, ehitus- ja

lammutusprahi ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise

korra, järelevalve korralduse ning jäätmekäitluskohtade järelhoolduse nõuded Setomaa valla

haldusterritooriumil. Eeskirja nõuded on täitmiseks kõigile Setomaa vallas tegutsevatel

juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Hoone projektis tuleb jäätmete ladustamine ja sorteerimine

lahendada krundi piires ja näidata asendiplaanil. Katastriüksuse valdajal on kohustus tagada

tekkivate olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on

jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

7.8.3 Valgusreostus

Detailplaneeringuga määratakse järgnevad meetmed valgusreostuse vähendamiseks: lubatud ei

ole valgustuse suunamine ülespoole ("taevasse"). Hoonete välisvalgustus tuleb planeerida

selliselt, et see ei häiriks teedel liiklejaid (ei pimestaks) ja naabruses elavaid inimesi.

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud sellist

ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustumine, sealhulgas vee,

pinnase või õhu saastamine. Kavandatav tegevus on olemuselt väikesemahuline elamuarendus

väljakujunenud asulakeskkonnas ning mõjud avalduvad peamiselt kohalikul tasandil.

Majanduslikud mõjud

Ulatuslikud majanduslikud mõjud puuduvad. Planeeringu elluviimine toob kaasa piiratud

mahus investeeringuid ehitusse ja tehnovõrkudesse ning suurendab mõõdukalt kohaliku

omavalitsuse maksutulu elanike lisandumise kaudu. Elamufunktsiooni lisandumine toetab

kaudselt alevikus tegutsevate teenuste ja sotsiaalse taristu jätkusuutlikkust, kuid ei põhjusta

olulisi struktuurseid muutusi kohaliku majanduse toimimises.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ega selle kõrval ei paikne teadaolevalt muinsuskaitsealuseid mälestisi ega

nende kaitsevööndeid. Kavandatav hoonestus on kooskõlas Värska aleviku väljakujunenud

asustusstruktuuri ja üldplaneeringuga määratud arengusuundadega. Detailplaneeringus

seatavad arhitektuurilised ja hoonestustingimused tagavad, et uued hooned sobituvad piirkonna

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 22

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

mõõtkavasse ja miljöösse. Sellest tulenevalt võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele

keskkonnale puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Peamine positiivne sotsiaalne mõju seisneb uute elanike lisandumises aleviku keskuse

piirkonda, mis toetab olemasolevate teenuste (lasteaed, kool, perearstikeskus, apteek)

kasutatavust ja jätkusuutlikkust. Elamuarenduse suunamine olemasoleva taristuga varustatud

alale aitab kaasa asula sisesele tihendamisele, mitte hajusale laienemisele. Planeeringuga

korrastatakse seni hoonestamata metsane ala, rajatakse selged juurdepääsud, tolmuvaba kattega

sõiduteed ja kergliikumisvõimalused, mis parandab piirkonna kasutajasõbralikkust ja

turvalisust.

Negatiivsed sotsiaalsed mõjud võivad avalduda ajutiselt ehitusperioodil, eeskätt suurenenud

müra, vibratsiooni ja ehitustehnika liikumise näol. Need mõjud on ajutised ja leevendatavad

töökorralduslike meetmetega. Pikaajalist olulist negatiivset mõju sotsiaalsele keskkonnale ei

kaasne.

Mõju looduskeskkonnale

Planeeringuala on osaliselt metsane, kuid paikneb väljakujunenud asulakeskkonnas ning on

juba inimtegevuse mõjualas. Detailplaneeringu elluviimisel eemaldatakse osa kõrghaljastusest,

kuid madal hoonestustihedus ja kruntide suhteliselt suur pindala võimaldavad säilitada olulise

osa olemasolevast haljastusest. Planeeringualast põhja ja ida suunda jääv metsane ala säilib

rohelise puhvertsoonina, mis aitab pehmendada hoonestuse üleminekut looduslikule

keskkonnale. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, millega kaasneks olulisel määral soojuse,

kiirguse, lõhna või muude häiringute teke. Hoonete valmimise järgselt on keskkonnamõjud

väikesed. Vähene valgusreostus võib kaasneda hoonete välisvalgustusest, kuid see on

tavapärane asulakeskkonnas ning leevendatav valgustite suunamise ja valikuga. Kavandatav

tegevus toob kaasa vähese liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemise, kuid

eeldatavalt ei saavutata ülenormatiivseid tasemeid. Mõjud piirduvad peamiselt planeeringuala

ja selle vahetu ümbrusega. Planeeringulahenduses on arvestatud ala rohelise iseloomuga ning

säilitatakse sidus haljasstruktuur, mis võimaldab väikeloomade liikumist läbi ala.

Üldkasutatava maa kavandamine ja haljastuse säilitamine toimivad kohaliku tasandi rohelise

puhveralana ning toetavad piirkonna ökoloogilise tasakaalu püsimist.

Tuginedes eeltoodule võib järeldada, et detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne pikaajalist

ega ulatuslikku negatiivset mõju looduskeskkonnale.

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadus on tehnovõrkudele. Servituutide/isiklike kasutusõiguste alade

võimalikud asukohad on näidatud joonisel 5. Servituudid tuleb seada nii elektrikaablitele

Elektrilevi OÜ kasuks, kui ka vee- ja kanalisatsioonitorustike liitumispunktideni AS Emajõe

veevärk kasuks.

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused, planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei

kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise

võimalusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele,

kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

VÄRSKA ALEVIKUS LAANE DETAILPLANEERING 23

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima detailplaneeringust huvitatud isik või

katastriüksuse igakordne omanik. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama

ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Tehnovõrgud rajatakse koostöös nende haldajatega (side, vesi

ja kanalisatsioon, elekter). Projekteerimise käigus tuleb täpsustada hoonete ja parklate

asukohad ja mahud, haljastuslahendus ning tehnovõrkude täpne paiknemine. Ehitusprojekti

koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik

planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis

kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.

Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3)

tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt. Kui kohalik omavalitsus annab

planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee

kaitsevööndis, siis tuleb kaasata Transpordiametit menetlusse.

Planeering viiakse ellu kahes etapis. Esimesena moodustatakse krundid ja rekonstrueeritakse ja

laiendatakse sõiduteed, seejärel või paralleelselt rajatakse tehnovõrkude liitumispunktid

planeeritud kruntideni Pos 1-8. Teises etapis korrastatakse üldkasutatav parkmetsa ala ja

lisatakse sinna elemente (näiteks slackline, pingid, teerada) ning seejärel rajatakse kruntidele

Pos 1-8 hooned, krundisisesed tehnovõrgud ja haljastus.