Arvamus liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõule (kergliikurid)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kliimaministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

15006, Tallinn, Harju maakond

Teie 24.03.2026 nr 1-4/26/1190

Meie 08.04.2026 nr 1.2-3/26/4966-2

Arvamus liiklusseaduse muutmise seaduse (alaealiste kergliikurijuhtide ohutus) eelnõule

Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas rõhutatakse, et eesmärk on parandada

alaealiste liiklejate liiklusohutust kergliikurite ja sarnaste elektrisõidukite kasutamisel. Eelnõu

koostamise ajendiks on eelkõige asjaolu, et nimetatud sõidukitega seotud õnnetustes osalenute

seas on märkimisväärselt palju alaealisi. Samas eelnõuga kavandatav muudatus, millega soovitakse lubada kergliikuriga teeliikluses

osalema kõik 10-15-aastased alaealised, kes omavad jalgratta juhtimisõigust, irdub seletuskirjas

toodud eesmärgist – alaealiste liiklejate liiklusohutuse parandamine ja Liiklusohutusprogramm

2026-2030 alaeesmärgi tegevustest - alla 16-aastaste laste liiklussurmade viimine 2035. aastaks

nullini.

Transpordiamet peab oluliseks juhtida tähelepanu:

- Euroopa Transpordi Ohutusnõukogu (ETSC) soovitusele https://etsc.eu/recommendations-

on-safety-of-e-scooters/ tõsta kergliikurite kasutajate vanusepiiri 16 eluaastani;

- Soomes kehtestatud piirangule, mis ütleb, et kergliikuri juht peab olema vähemalt 15-aastane

https://www.finlex.fi/fi/lainsaadanto/saadoskokoelma/2025/304;

- et, sarnased ja veelgi kõrgemad piirangud kehtivad mitmetes teistes Euroopa riikides

https://www.researchgate.net/search/publication?q=e-scooter;

- küsitavusele vanusepiirangute loogikas: kui pisimopeed, mis on stabiilsem sõiduvahend,

eeldab vähemalt 14-aastast juhti, siis ebastabiilsema sõiduvahendi (nt kergliikuri) puhul

pakutakse vanusepiiriks 10 eluaastat;

- seletuskirjas statistika puudumisele, mis näitaks korrelatsiooni alaealiste puhul jalgratturi

juhiloa olemasolu ja kergliikuriga liiklusõnnetuses osalemise vahel;

- tõsiasjale, et varasematel aastatel väljastatud jalgratturi koolitus keskendus ainult jalgrattale

ja seal puudusid (ja ka täna puuduvad) moodulid, mis oleksid sisaldanud praktilise kergliikuri

õpet sh:

o kergliikuriõppe mahtu;

o miinimumnõuded praktilistele oskustele (põhioskused, tasakaal, ohutu

pidurdamine, manööverdamine, riskide hindamine ja nende vältimine).

o praktilise sõidu mahtu;

- asjaolule, et pelgalt jalgratturi juhiloa omamine, ilma vastavat koolitusprogrammi läbimata ja

ilma tegelikke oskusi andmata, ei teeni alaealiste liiklusohutuse parandamise huve, vaid

tekitab petliku illusiooni ohutusest ja toob liiklusse formaalse juhtimisõiguse, kuid tehniliste

sõiduoskusteta liiklejad;

- et eelneval viiel aastal on jalgratta juhilube väljastatud enam kui 33 000 isikule:

Aasta 2021 2022 2023 2024 2025

Isikud 6345 7069 6352 6259 6197

2 (4)

Tulenevalt ülaltoodust teeb Transpordiamet ettepaneku ühtlustada kergliikuri ja

pisimopeedi juhtimisõigust andev vanusepiir ning lubada kergliikurit ja pisimopeedi juhtida

vähemalt 14-aastasel isikul, kellel on jalgratta juhtimisõigus.

Täiendavalt teeme ettepanekud:

- kehtestada liiklusseadusega 14-18 aastastele kergliikuri ja pisimopeedi juhtide

suurimaks lubatud kiiruseks 15 km/h;

- kehtestada kuni 18-aastatele kergliikuri-, pisimopeedi ja elektrijalgratta juhtidele

jalgrattakiivri kandmise kohustus.

Madalama kiirusega liiklemine parandab üldist liiklusohutust: see vähendab õnnetuste arvu,

muudab need vähem raskeks ning annab juhile rohkem kontrolli ohuolukorras. Noorele kergliikuri

ja pisimopeedi juhile kehtiv kiiruspiirang mõjutab isikute teadlikkust ja paneb juhte rohkem

mõtlema oma sõidustiili riskantsusele. Kergliikuril või pisimopeedi mõningatel mudelitel

spidomeetri puudumine ei ole takistuseks. Alati on võimalik juhtrauale kinnitata lisaseade või

mobiiltelefon, milles alla laetav app annab visuaalselt või koos helisignaaliga teada lubatud

sõidukiiruse ületamisest. Varasemalt kehtis ka Eestis algajale mootorsõidukijuhile kiiruspiirang

70 km/h, mille tarbeks ei pidanud looma eraldi madalama kiirusepiiranguga sõidukeid, vaid sellest

kinnipidamine oli mootorsõidukijuhi kohuseks.

Kergliikuri kukkumise füüsikat on põhjalikult uuritud. 2021. aastal ilmus teadusajakirjas Journal

of Automobile Engineering (PDF) Front steering design guidelines formulation for e-scooters

considering the influence of sitting and standing riders on self-stability and safety performance,

kus võrreldi jalgratta, pisimopeedi ja kergliikuri pidurdamisdünaamikat. Selgus, et püstiasendis

sõites pidurdades liigub massikese kõige rohkem. Eksperiment näitas, et kergliikuriga tuleb väga

ettevaatlikult ja aeglaselt pidurdada, sest sõitja käib üle lenkstangi niipea, kui pidurduskiirus oli

suurem kui viis meetrit sekundi ruudu kohta (m/s2). Seevastu jalgrattal lausa 7,5 m/s2.

See tähendab, et olenevalt pidurisüsteemist ja rehvidest on keskmise kergliikuri pidurdusmaa ka

vaid 15 km/h sõites 7–10 meetrit pikk. Seega on takistust märganud kergliikurijuhil vaid kaks

halba valikut: kas ohutult pidurdada ja põrgata kokku eesootava takistusega või pidurdada kiiresti

ja kukkuda.

Kergliikuri, pisimopeedi ja elektrijalgrattaga liigeldes on oluline passiivne turvavarustus, ehk see,

mis hoiab ära või leevendab kukkumisel või õnnetusse sattumisel kaasnevaid peatrauma tagajärgi.

Sobiva mõõdu ja nõuetekohaselt rihmaga kinnitatud kiivri kasutamisega

https://tinyurl.com/pn3je3d8 saavutatakse peatraumade vähenemine liiklusõnnetuse ning

kukkumise korral. Kiivri kandmine kergliikuriga sõites võib vähendada peavigastuste riski kuni

44% https://etsc.eu/reducing-serious-injuries-on-european-roads-pin-flash-48/ ja jalgrattakiivrid

vähendavad raskeid peavigastusi 60% https://tinyurl.com/pn3je3d8 võrra.

Samuti teeme ettepaneku:

- Täiendada eelnõud ja lisada §-le 149 uus lõige järgmises sõnastuses: „(4) Jalgratturi ja

pisimopeedijuhi ettevalmistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega“; - Kui § 149 täiendamise ettepanek jõuab eelnõusse, siis on vajalik alustada määruse nr 43

ajakohastamisega. Määruse nr 43 hetkel kehtetuks tunnistatud § 8 on vajalik taastada

ja lisada lõige 1 „Jalgratturi ettevalmistus toimub käesoleva määruse lisa 4 järgi“.

Transpordiameti poolt on uues redaktsioonis Lisa 4 mustandina koostatud ja

üldhariduskoolidele ja autokoolidele tutvustatud.

- Kaaluda määruse nr 43 Lisas 4 toodud õppekava täiendamist vähemalt ühe

sõidutunniga, mis käsitleb elektritõukeratta ja jalgratta või pisimopeedi sõiduvõtete

erisusi.

3 (4)

Selgitus eeltoodud ettepanekute kohta:

Eelnõu §-i 1 punktid 1-2 puudutavad otseselt jalgratta juhtimisõiguse andmist reguleerivat

majandus- ja kommunikatsiooni ministri 14.06.2011 määrust nr 43 „Jalgratturi ja pisimopeedijuhi

eksamineerimise, jalgratta juhtimisõiguse andmise ning juhiloa väljastamise kord, jalgratturi

juhiloa vorm ning nõuded jalgratturi kvalifikatsioonile“ (edaspidi määrus nr 43).

Määruse nr 43 lisa 4, mis kirjeldab jalgratturi eksamiks ettevalmistuse õppe mahtu, kestust,

sõiduõppe korraldust ja õppes käsitlevaid teemasid, on hetkel LS § 150 lõikes 1 toodud koolitamise

õigust omavatele asutustele soovituslik, mitte kohustuslik [RT I, 28.02.2015, 1 - jõust.

01.05.2015]. Lisa 4 toob välja soovitusliku õppe minimaalse kestuse (1 kuu), minimaalne

õppemahu (20 akadeemilist, mille hulka arvestatakse ka teooria- ja sõidueksam kokku 2 akad t) ja

sõiduõppe korralduse ning õppe sisuteemad.

2015. aasta LS muudatusega tunnistati kehtetuks § 150 lõiked 4 ja 5, mis sätestasid

ettevalmistamise nõuded sh õppe kestuse, korralduse, mahu ja õpiväljundid ning nõuded

õppeväljakule ja -vahenditele. Muudatuse põhjuseks oli toodud asjaolu, et jalgratturi või

pisimopeedijuhti eksamiks ettevalmistav lapsevanem (LS § 150 lg 2) ei pea omama määruse nr 43

eelmises redaktsioonis toodud koolitamise õppekava ning omama nõuetele vastavat õppeväljakut

ja -vahendeid. Muid põhjuseid ettevalmistamise korra kehtetuks tunnistamise kohta seletuskirja

märgitud ei olnud. Planeeritav seaduse muudatus on kergliikurijuhtide osalusel esinevate ohuolukordade ja õnnetuste

ennetuseks oluline ja vajalik muudatus. Muudatus kasvatab jalgratturi eksamiks ettevalmitava

koolituse nõudlust ja vajalik on tagada võimalikult ühtsed õppe alused ja kvaliteet. Seetõttu on

asjakohane võimalusel taaskehtestada kohustuslik ettevalmistuse kord (minimaalne õppemaht,

kestus, korraldus ja õpiväljundid), et koolitajad saaksid lähtuda ühtsetest alustest noorte eksamiks

ettevalmistamisel.

Transpordiameti poolt on loodud mustand kehtiva määruse nr 43 muudatusteks sh uues

redaktsioonis Lisa 4. Muudatusi on ameti poolt tutvustatud ka jalgrattureid aktiivselt koolitavatele

ja eksamineerivatele autokoolidele ning koolidele. Veebikohtumised toimusid vahemikus jaan-

märts 2026. aastal.

Transpordiameti poolt koostatud muudatusettepanekud on koostatud nii jalgratta juhtimisõiguse

taotlejate ja nende seaduslike esindajate kui ka koolituse ja eksamineerimise õigust omavate

asutuste huve silmas pidades. Transpordiamet on mitmel aastal käinud vaatlemas koolides

toimuvaid jalgratturi sõidueksameid. Nõustamise eesmärgil läbiviidud vaatlused on andnud alust

järeldada, et õppesõidu tundide mahtu ja korraldust tõlgendatakse koolitajate poolt erinevalt.

Sõiduõppes keskendutakse pigem sõiduvõtete arendamisele (I järgu harjutuste selgeks õppimine)

ning liikluses ohutu käitumise arendamisele (sõidutunnid vähese liiklusega teedel) pööratakse

mõnede koolitajate poolt vähem tähelepanu. Taas kehtestatud kohustuslik ettevalmistuse korraldus

annab koolitajale kindlama raami teadmiste ja oskuste saavutamiseks ning tagavad ühtlasema õppe

taseme.

Arvestades kergliikuri juhtimise (sh pidurdamise) võtete erisusi võrreldes näiteks jalgrattaga, tasub

kaaluda täiendavalt õppekavasse minimaalselt ühe õppesõidu tunni lisamist, kus käsitletakse

kergliikuri (eelkõige elektritõukeratta) juhtimisvõtteid koos praktiliste harjutustega liikluseks

suletud alal.

Lisaks oleme varasemalt esitanud ettepaneku täiendada LS § 1962. Liiklusjärelevalve erisused

järgmiselt:

(2) Valla- või linnavalitsusel ja Transpordiametil on õigus:

1) teisaldada sõiduk valvega hoiukohta või politseiasutusse käesoleva seaduse §-s 92 sätestatud

alusel ja korras;

2) vajaduse või ohu korral keelata liiklus või piirata seda.

§ 1962 lg 3: Politsei- ja Piirivalveamet võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel

4 (4)

ning valla- või linnavalitsus ja Transpordiamet võivad käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1

sätestatud alusel teisaldatud sõiduki müüa või hävitada korrakaitseseaduse §-s 53 sätestatud korras.

Politsei- ja Piirivalveametil, ning valla- või linnavalitsusel ja Transpordiametil on õigus saada

liiklusregistrist ja rahvastikuregistrist valvega hoiukohta või politseiasutusse paigutatud sõiduki

omaniku või vastutava kasutaja teavitamiseks isiku elu- või asukoha aadress, elektronposti aadress

ja telefoninumber. Politsei- ja Piirivalveamet või valla- või linnavalitsus või Transpordiamet

teavitab isikut korrakaitseseaduse §-s 53 ettenähtud juhtudel tähtkirjaga või teate avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Victoria Kuuskemaa-Ivanov

juhataja

Helen Härmson

58531041, [email protected]