Pätsi turbamaardla varude (osaline) ümberhindamine passiivsest aktiivseks tarbevaruks
| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-2/26-552 |
| Registreeritud | 08.04.2026 |
| Sünkroonitud | 09.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-2 Maavarade registrikandega seotud toimingud |
| Toimik | 13-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | OÜ Inseneribüroo STEIGER |
| Saabumis/saatmisviis | OÜ Inseneribüroo STEIGER |
| Vastutaja | Valdo Tohver |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
75.44
75.41
75.67
75.35
75.84
75.31
75.34
75.31
74.69
75.24
75.36 74.43
74.93
74.70
76.60
74.69
76.45
74.91
76.64
76.37
74.45
74.99
76.95
75.25
74.66
74.36
74.26
77.27
75.33
73.62
73.49
72.81
75.79
75.70
74.07
73.18
73.32
73.18
73.39
73.16
73.17
72.98
73.58
73.20
73.74
73.80
74.38
72.44
73.39 72.94 73.89
74.29
73.68
73.14
72.58
73.24
73.71
73.24
74.26
74.56
76.19
73.37
75.55
76.27
74.83
75.74
74.21
75.35
75.41
73.91
74.63
74.09
75.54
75.64
75.07
73.93
74.31
74.07
73.72
74.26
74.13
73.94
73.91 76.84
76.65
77.26
76.75
78.11
77.63
77.15
78.12
77.56
78.47
77.30
76.57
77.82
78.20
78.64
77.91
78.21
78.19
78.31
77.59
77.74
K r
K r
Kr
Bet
B e t
Bet
K r
Bet
73.31
75.31
76.07
77.51
75.50
74.30
75.58
75.14
75.79
76.99 76.26
77.35
75.15
75.00
76.28
75.34
75.80
76.79
76.33
74.85
75.77
75.71
75.17
75.90
76.61
76.37
75.29
76.00
75.92
77.29
76.77
74.44
76.54
76.31
77.07
76.10
73.61
75.14
77.09
76.04
74.08
74.65
76.29
75.58
75.2 7
76.82
75.49
74.39
75.71
77.05
75.88
75.4 0
76.78
75.33
74.21
72,55
73,55
74,39
74,38
74,60
71,34
71,21
71,54
71,83
72,07
72,38
73,47
7 6 78
78
76
7 6
76
73
7 0
70
7 1
7 1
71
7 1
7 1
7 1
7 2
7 2
72
72
7 2
72
72
7 2
73 7 3
7 4
10501:002:0041
Pätsi turbatootmisala
10501:002:0042
Jäärja metskond 16
10501:002:0630
Sooaru-Ennu
10502:002:0540
Suuri-Ennu
10502:002:0090
Jaasi
10501:002:0043
Jäärja metskond 45
48001:001:0551
Kongsi
10501:004:0009
Kiivleärma
1 0 5 0 1 :0
0 2 :0
0 4 4
J ä ä rj a m
e ts
k o n d 4
4
10501:001:0179
Pajutatsi
Läti Vabariik
10501:002:0031
Pätsi turbaraba
I
I'
I'
I
1,80 0,90
2,20 1,70
1,00 4,75
2,70 2,80
1,80 1,50
1,10 1,10
1,60 1,70
1,80 1,50
1,70 2,80
0,20 0,70
0,10 0,00
2,10 2,50
1,50 0,50
1,20 1,00
1,80 0,90
1,40 0,30
3,00 2,10
1,00 0,40
1,30 1,20
1,50 1,00
2,50 1,50
1,00 1,50
2,00 0,10
1,10 0,40
1,00 1,75
2,20 1,70
1,30 0,60
1,20 2,20
2,30 2,80
2,40 0,50
2,10 1,60
1,80 2,50
74,89
76,50
6,89
75,08
74,59
0-1
0-2
0-3
0-4
0-5
75,84
77,60
78,15
74,75
73,87
73,89
1-1
1-2
1-3
1-4
1-5
1-6
75,19
75,01
75,49
73,57
73,85
2-1
2-2
2-3
2-4
2-5
77,06
76,64
75,02
74,41
73,27
73,49
75,32
2-I
3-1
3-2
3-3
3-4
3-5
3-6
75,98
75,82
74,86
75,19
73,36
73,64
73,33
4-1
4-2
4-3
4-4
4-5
4-6
4-7
74,16
73,53
72,86
5-1
5-2
5-3
1 2 3
45
6
8
9 10 11
12 13
14 15
16
17
1' 2' 3' 4'
5' 6'7'
8'9'
1* 2*
3* 4*
1
6 439 000
6 438 500
6 438 000
5 7 7 5
0 0
5 7 6 5
0 0
5 7 7 0
0 0
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
Mulgi vald, Viljandi maakond
Pätsi turbatootmisala
26/5479
02.04.2026
1 : 5000
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
Pätsi turbaraba
10501:002:0031
Kaardileht nr 532 Karksi
Maardla piir (asendiplaanil)
Riigikaitselised kitsendused
Maaparandushoiuala
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
Veetase kraavis (mõõdetud 15.07.2017. a)
Jääkvaru uuringu proovipunkt
Graafiline lisa 1/2
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
0 200 m100
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Hendrik Klaas
Erki Vaguri
ümberhindamise plaan
Varuplokkide (osalise)
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026).
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 31.03.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026);
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Lamami samakõrgusjoon, m
74,60
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
(aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
Ümbervormistatava ploki piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Plokk 1 aR Plokk 2 aR
Plokk 3 aT Plokk 4 aT
Plokk 11 aT Plokk 12 aT
Plokk 5 pR Plokk 6 pR
Plokk 1 aR Plokk 2 aR
Plokk 1 aR
5 pR 6 pR
9 aT 10 aT
7 aT 8 aT
1 aR
1 aR
9 aT 10 aT
13 pT 14 pT
2-2 75,01
1,60 1,70
Nr X Y
1 6 438 767,17 576 668,49
2 6 438 769,84 576 679,70
3 6 438 779,32 576 719,49
4 6 438 585,43 576 711,37
5 6 438 626,22 576 664,44
6 6 438 746,02 576 665,13
7 6 438 535,85 576 767,78
8 6 438 539,46 576 812,43
9 6 438 599,13 577 054,42
10 6 438 620,33 577 131,50
11 6 438 619,77 577 160,46
12 6 438 598,01 577 190,27
13 6 438 563,53 577 198,92
14 6 438 533,82 577 188,48
15 6 438 515,04 577 163,20
16 6 438 487,50 577 063,79
17 6 438 440,81 576 873,95
koordinaadid
Ploki 9 ja 10 aT piiripunktide
Pindala 4,96 ha
Nr X Y
1' 6 438 626,22 576 664,44
2' 6 438 585,43 576 711,37
3' 6 438 555,04 576 746,34
4' 6 438 535,85 576 767,78
5' 6 438 440,81 576 873,95
6' 6 438 429,66 576 835,00
7' 6 438 429,06 576 827,58
8' 6 438 474,78 576 815,88
9' 6 438 462,53 576 663,78
Pindala 1,56 ha
Nr X Y
1* 6 438 110,95 576 968,02
2* 6 438 078,72 577 009,35
3* 6 437 975,16 577 099,75
4* 6 437 974,64 577 092,75
Pindala 0,12 ha
koordinaadid
Ploki 7 ja 8 aT piiripunktide
koordinaadid
Ploki 13 ja 14 pT piiripunktide
N
Sondeerimispunkti abs kõrgus, m
Sondeerimispunkti nr
Hästilagunenud turba kihi paksus, m
Vähelagunenud turba kihi paksus, m
71
76
79
78
77
76
75
74
73
72
71
79
78
77
76
75
74
73
72
71
te e
3-6
0,60
1,301,20
2,20
3-53-4
1,75
1,00
Uuringupunkti number
Maapinna abs kõrgus, m
Vähelagunenud turba kihi paksus, m
Hästilagunenud turba kihi paksus, m
3-1
2,50
1,80 2,30
2,80
3-2
1,70
3-3
2,20
77,06 76,64 75,02 74,41 73,27 73,49
79
78
77
76
75
74
73
72
71
70
69
79
78
77
76
75
74
73
72
71
70
69
Uuringupunkti number
Maapinna abs kõrgus, m
Hästilagunenud turba kihi paksus, m
Vähelagunenud turba kihi paksus, m
1,80
0,90
1-1 1-2
2,80
2,70
1-3
4,75
1,00
1-4
1,00
1,20
1-5
0,50
1,50 1,40
0,30
1-6
75,84 77,60 78,15 74,75 73,87 73,89
Lamami abs kõrgus, m 73,14 72,10 72,40 72,55 71,87 72,19
Lamami abs kõrgus, m 72,76 71,54 71,12 71,66 69,87 71,59
1 0 5 0 1 :0
0 2 :0
0 4 4
J ä ä rj a m
e ts
k o n d 4
4
10501:002:0041
Pätsi turbatootmisala
10501:002:0031
Pätsi turbaraba
1 0 5 0 1 :0
0 2 :0
0 4 1
P ä ts i tu rb
a to
o tm is a la
1 0 5 0 1 :0
0 2 :0
6 3 0
S o o a ru -E
n n u
L ä ti V
a b a ri ik
48001:001:0551
Kongsi
10501:002:0041
Pätsi turbatootmisala
10501:002:0031
Pätsi turbaraba
1 0 5 0 2 :0
0 2 :0
5 4 0
S u u s i- E n n u
1 0 5 0 1 :0
0 2 :0
0 4 1
P ä ts i tu rb
a to
o tm is a la
10501:002:0031
Pätsi turbaraba
W m
E m
W m
E m
20 11 23 18 11
10 11 20 15 17 16 17 18 23 18 23 18 18 19 26 39 28 28
17 19 21 20 29 24 21 20 23 21 18 17
15.07.2017
vt 73.89
15.07.2017
vt 72.18
15.07.2017
vt 72.84
15.07.2017
vt 71.18
15.07.2017
vt 73.47
15.07.2017
vt 72.18
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas 26/5479
02.04.2026
Mulgi vald, Viljandi maakond
Pätsi turbatootmisala
I-I ... II-II'
Geoloogilised läbilõiked
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Maapinna kontuur
Uuringuaegne veetase
Hästilagunenud turvas
Liiv
Vähelagunenud turvas
Järvemuda
Liivsavi ja saviliiv
Riigikaitselised kitsendused
Ranna või kalda piiranguvöönd
Graafiline lisa 2/7
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
0 200 m100
V 1 : 100
H 1 : 5000
2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Ümbervormistatava ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Hendrik Klaas
Erki Vaguri
Plokk 4 aT
Plokk 3 aT
9 aT
10 aT5 pR
6 pR
2 aR
1 aR
Plokk 4 aT
Plokk 3 aT
12 aT
11 aT
2 aR
1 aR
6 pR
5 pR
7 aT
8 aT
Tallinn 2026
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide
7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks
Töö nr 26/5479
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 2
Kinnitan:
Erki Vaguri /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Diplomeeritud mäeinsener
(Kutsetunnistus nr 192527)
Projekti koostas:
Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/
Diplomeeritud mäeinsener
(Kutsetunnistus nr 219258)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 3
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ........................................................................... 5
2 MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......... 6
3 TURBATOOTMISALA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ........................... 7
4 MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ............................................ 8
5 VARU ARVUTUS ......................................................................... 9
6 KOKKUVÕTE ............................................................................ 10
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 4
GRAAFILISED LISAD
1. Varuplokkide (osalise) ümberhindamise plaan, M 1 : 5000
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’ ... II-II’, M(H) 1 : 5000, M(V) 1 : 100
DIGITAALSED LISAD
1. Moodustatud plokkide piiriandmed
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 5
1 SISSEJUHATUS
Käesolev aruanne on koostatud eesmärgiga hinnata Viljandi maakonnas Mulgi vallas Abja-
Vanamõisa külas Pätsi turbamaardlas (reg nr 118) lasuva vähe- ja hästilagunenud turba
passiivse tarbevaru plokid 7 ja 8 pT osaliselt (pindala 1,56 ha) ning plokid 9 ja 10 pT
täielikult (pindala 4,96 ha) ümber aktiivseks tarbevaruks. Plokkide 7 ja 8 pT lõunapoolne
lahustükk (pindala 0,12 ha) asub riigipiiri kaitsevööndis ning selle varu ümber ei hinnata.
Käsitletavad plokid paiknevad Pätsi turbatootmisala (keskkonnaluba nr VILM-037, kehtiv
kuni 27.12.2049) mäeeraldise teenindusmaal. Pätsi turbamaardla plokkide 7, 8, 9 ja 10 pT
passiivseks hindamise põhjuseks oli nende paiknemine Vanamõisa oja (KKR kood
VEE1136701) kalda piiranguvööndis. Vanamõisa oja puhul on tegemist 1963 – 1966 a. Pätsi
turbatootmisala kuivendamiseks rajatud kraaviga. Tulenevalt veeseaduse § 120 lõikest 1 ei
laiene veekogu kaitsevööndis kaevandamise keeld maava kaevandamise tõttu tekkinud
tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni
kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni MaaPS sätestatud korras.
Eelnevast tulenevalt puudub seaduslik alus plokkide säilitamiseks passiivse tarbevaruna.
Geoloogilises informatsioonis on tuginetud 2017. aasta uuringule, mille tulemused on
esitatud aruandes „Pätsi turbatootmisala jääkvaru uuring ja Pätsi turbamaardla varu osaline
ümberhindamine seisuga 01.10.2017“ (Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8867). Maa-ala
topograafiline mõõdistamine on tehtud 16.02.2017. a. Käesolevas aruandes kajastatud
koordinaatide süsteem on L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis. Topo- ja varu
arvutuse plaan mõõtkavas 1 : 5000 on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 6
2 MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
Pätsi turbatootmisala paikneb Viljandi maakonna lõunaserval Mulgi vallas, Viljandi linnast
30 km edela pool. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on keskkonnaloa nr VILM-037
kohaselt 95,25 ha, sh mäeeraldis pindalaga 66,03 ha. Tootmisala asub kogu ulatuses
riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Pätsi turbaraba (tunnus 10501:002:0031, 100%
turbatööstusmaa) ja Pätsi turbatootmisala (tunnus 10501:002:0041, 100% turbatööstusmaa).
Lähimad tiheasustusega asulad on ~4,1 km kaugusel kirdes asuv Abja-Paluoja ja ~5,8 km
kaugusel läänes asuv Mõisaküla. Lähimad elamud asuvad tootmisalast ~1,5 – 1,9 km
kaugusel Pajumäe (tunnus 10501:002:0149) ja Albre (tunnus 10501:002:0460) kinnistutel.
Pätsi turbatootmisalale on ligipääs mööda 6 Valga-Uulu maanteelt lähtuvat 1050019 Abja-
Laate püsikattega ja 1050084 Pätsi kruuskattega teed. Tootmisalast ~130 m kaugusel põhjas
asub maaparandusehitise PAJUMÄE TALU (MPS kood 6113670010040) reguleeriv võrk.
Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel looduskaitselised või muud tehnilised kitsendused
puuduvad. Mäeeraldise teenindusmaal asub tootmisalalt lähtuv Vanamõisa oja (KKR kood
VEE1136701), millele on kehtestatud ranna või kalda piiranguvöönd 50 m veekogu piirist.
Vanamõisa oja puhul on tootmisalale ulatuval alal tegemist tehisliku kogujakraaviga.
Tootmisala eesvooluks on Lüütre oja (KKR kood VEE1136700), kuhu juhitakse tootmisala
kuivendusveed mäeeraldise idapoolselt alalt Laukasoo kraavi (KKR kood VEE1136704).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 7
3 TURBATOOTMISALA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS
Pätsi turbamaardlas paiknev Pätsi turbatootmisala paikneb Sakala kõrgustiku lõunaserval
suhteliselt tasasel, üksikute väikeste voortega moreenmaastikul. Aluspõhjas avanevad Kesk-
Devoni Aruküla lademe liivakivid, millel lasub mõnekümne meetri paksune pinnakate.
Turbamaardlaga piirneval alal koosneb pinnakate peamiselt moreenist, turba lamamis
lasuvad sellel jääjärvesetted – liiv, saviliiv ning paiguti kuni meetri paksune järvemudakiht.
Kirjeldatud geoloogilises läbilõikes saab välja eraldada soo- ja liustikusetete veekihid, mida
eraldavaks veepidemeks on savikad järvesetted ning Aruküla lademe liivakividega seotud
Aruküla veekiht. Turbalasundis esinev vesi on happelise reaktsiooniga (pH 4,5 – 5,5),
väikese karedusega (alla 1 g/l), kõrge ammooniumioonide sisaldusega (kuni 7,5 mg/l).
Veekiht toitub peamiselt sademeveest, veetase on isevoolse kuivendusega alandatud
väljakutel ca 0,5 m sügavusele maapinnast ning piirdekraavides ca 1,5 m maapinnast.
Maapinna reljeef on suhteliselt tasane, olles kõrgem tootmisala väljaehitamata alal.
Maapinna uuringuaegne keskmine kõrgus jäi tasemele abs 74,84 m, turba lamami keskmine
abs kõrgus tasemele 71,84 m. Turbalasundi lamami moodustavad liiv, saviliiv ja liivsavi.
Turbalasundi paksus ulatub Pätsi turbatootmisala loodeosas üle 5 meetri. Turbalasundi
keskmine paksus uuringu andmetel on ~3 m, millest umbes poole moodustab vähelagunenud
turvas. Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis teostatud analüüside tulemused näitasid, et
poole kuni kaks kolmandikku lasundi kogupaksusest moodustavad vähelagunenud
rabaturbad (peamiselt fuskumiturvas), nende lamamis on keskmiselt kuni hästi lagunenud
siirdesoo- (rohuturvas, puu-rohuturvas, rohu-sfagnumiturvas) ja madalsooturbad
(rohuturvas, rohu-sfagnumiturvas). Viimase kihi paksus ei ületanud proovipunktides 0,25 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 8
4 MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Pätsi turbatootmisalal on turba tootmiseks vajalik taristu suuremas osas varasema
kaevandamise käigus välja ehitatud (kuivendusvõrk, teed). Tootmise laiendamiseks on
vajalik turbatootmisala loodepoolse ala kuivendusvõrgu rajamine, mille tarbeks on Eesti
Maaparandusprojekt koostanud tööprojekti. Kuivendussüsteemi vesi juhitakse mäeeraldise
lääneosast Vanamõisa oja ning idaosast Laukasoo kraavi kaudu Lüütre ojja. Vastavalt
varasematele uuringutele on eesvoole süvendamata võimalik turbalasundit isevoolselt
kuivendada abs kõrgusele ~72,1 m. Seega on väljakutel võimalik isevoolselt kuivendada
peaaegu kogu vähelagunenud turba kiht ning umbes pool hästilagunenud turba lasundist.
Kogu turbalasundi kuivendamiseks tuleb kasutusele võtta polderkuivendussüsteem.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 9
5 VARU ARVUTUS
Käesolevas töös on hinnatud Pätsi maardla (reg nr 118) vähe- ja hästilagunenud turba varu
plokkides 7, 8, 9 ja 10 pT, et moodustada nendest kaevandatavad aktiivse tarbevaru plokid.
Plokid 9 ja 10 pT on kogu mahus võimalik arvele võtta aktiivse tarbevaruna. Plokkide
7 ja 8 pT paiknemise tõttu ei ole võimalik kogu varu plokis aktiivseks tarbevaruks muuta
ning riigipiiri kaitsevööndis asuv lahustükk säilitatakse passiivse tarbevaruna. Plokid 7 ja
8 pT on seega jaotatud kaheks, kus põhjapoolsel lahustükil on tegemist aktiivse tarbevaruga.
Moodustatud plokkide asukohad ja piiripunktide koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1.
Käesolevas töös on varu arvutuse aluseks topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 5000, mis on
koostatud seisuga 01.10.2017. a. Varud on arvutatud mudeltarkvaraga Bentley InRoads.
Ploki 7 aT pindala on 1,56 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel 1,60 m.
Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste on 34% ja keskmine looduslik niiskus 89,8%
ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,171.
Seega on hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 7 aT seisuga 01.10.2017 4,6 tuh t.
Ploki 8 aT pindala on 1,56 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,47 m.
Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste on 9% ja keskmine looduslik niiskus 93,1%
ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,091.
Seega on vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 8 aT seisuga 01.10.2017 1,9 tuh t.
Ploki 9 aT pindala on 4,96 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,38 m.
Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste on 25% ja keskmine looduslik niiskus 89,3%
ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,177.
Seega on hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 9 aT seisuga 01.10.2017 12 tuh t.
Ploki 10 aT pindala on 4,96 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,52 m.
Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste on 18% ja keskmine looduslik niiskus 92,4%
ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,135.
Seega on vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 10 aT seisuga 01.10.2017 10 tuh t.
Ploki 13 pT pindala on 0,12 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel 1,60 m.
Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste on 34% ja keskmine looduslik niiskus 89,8%
ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,171. Seega
on hästilagunenud turba passiivne tarbevaru plokis 13 pT seisuga 01.10.2017 0,4 tuh t.
Ploki 14 pT pindala on 0,12 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,47 m.
Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste on 9% ja keskmine looduslik niiskus 93,1%
ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,091. Seega
on vähelagunenud turba passiivne tarbevaru plokis 14 pT seisuga 01.10.2017 0,1 tuh t.
Pärast käesolevas töös esitatud muudatusettepanekute kinnitamist tuleb arendajal vajalikud
muudatused sisse viia ka Pätsi turbatootmisala keskkonnaloas nr VILM-037.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 10
6 KOKKUVÕTE
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7, 8, 9 ja 10 pT varu hinnati aastal 2017
teostatud uuringu tulemuste alusel ümber järgmistes kogustes ja pindaladel:
Hästilagunenud turvas:
- Plokk 7 aT – 4,6 tuh t, pindalal 1,56 ha;
- Plokk 9 aT – 12 tuh t, pindalal 4,96 ha;
- Plokk 13 pT – 0,4 tuh t, pindalal 0,12 ha.
Vähelagunenud turvas:
- Plokk 8 aT – 1,9 tuh t, pindalal 1,56 ha;
- Plokk 10 aT – 10 tuh t, pindalal 4,96 ha;
- Plokk 14 pT – 0,1 tuh t, pindalal 0,12 ha.
Ülaltoodud varu kogused esitatakse Eesti Geoloogiateenistusele kinnitamiseks ja
Keskkonnaregistris arvele võtmiseks seisuga 01.10.2017. a.
From: Eesti Geoloogiateenistus <[email protected]>
Sent: Mon, 06 Apr 2026 13:02:24 +0000
To: EGT Taotlus <[email protected]>
Subject: FW: Pätsi turbamaardla varude (osaline) ümberhindamine passiivsest aktiivseks tarbevaruks
From: Hendrik Klaas <[email protected]>
Sent: Monday, April 6, 2026 3:58 PM
To: Eesti Geoloogiateenistus <[email protected]>; Valdo Tohver <[email protected]>
Subject: Pätsi turbamaardla varude (osaline) ümberhindamine passiivsest aktiivseks tarbevaruks
Tere
Vastavalt varasemale vestlusele esitan kinnitamiseks "Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks" (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2026, töö nr 26/5479). Ümberhindamisele kuuluvad varud asuvad Pätsi turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa piires, jäädes kaevandamise tõttu tekkinud tehisveekogu kalda piiranguvööndisse, mille puhul puudub seaduslik alus plokkide säilitamiseks kaevanadmiseks mittesobiva passivse tarbevaruna.
Lugupidamisega
Hendrik Klaas Diplomeeritud mäeinsener
OÜ Inseneribüroo STEIGER Männiku tee 104, 11216 Tallinn Mobiil: +372 5349 2252 |
--- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. |
Digiallkirjad
75.44
75.41
75.67
75.35
75.84
75.31
75.34
75.31
74.69
75.24
75.36 74.43
74.93
74.70
76.60
74.69
76.45
74.91
76.64
76.37
74.45
74.99
76.95
75.25
74.66
74.36
74.26
77.27
75.33
73.62
73.49
72.81
75.79
75.70
74.07
73.18
73.32
73.18
73.39
73.16
73.17
72.98
73.58
73.20
73.74
73.80
74.38
72.44
73.39 72.94 73.89
74.29
73.68
73.14
72.58
73.24
73.71
73.24
74.26
74.56
76.19
73.37
75.55
76.27
74.83
75.74
74.21
75.35
75.41
73.91
74.63
74.09
75.54
75.64
75.07
73.93
74.31
74.07
73.72
74.26
74.13
73.94
73.91 76.84
76.65
77.26
76.75
78.11
77.63
77.15
78.12
77.56
78.47
77.30
76.57
77.82
78.20
78.64
77.91
78.21
78.19
78.31
77.59
77.74
K r
K r
Kr
Bet
B e t
Bet
K r
Bet
73.31
75.31
76.07
77.51
75.50
74.30
75.58
75.14
75.79
76.99 76.26
77.35
75.15
75.00
76.28
75.34
75.80
76.79
76.33
74.85
75.77
75.71
75.17
75.90
76.61
76.37
75.29
76.00
75.92
77.29
76.77
74.44
76.54
76.31
77.07
76.10
73.61
75.14
77.09
76.04
74.08
74.65
76.29
75.58
75.2 7
76.82
75.49
74.39
75.71
77.05
75.88
75.4 0
76.78
75.33
74.21
72,55
73,55
74,39
74,38
74,60
71,34
71,21
71,54
71,83
72,07
72,38
73,47
7 6 78
78
76
7 6
76
73
7 0
70
7 1
7 1
71
7 1
7 1
7 1
7 2
7 2
72
72
7 2
72
72
7 2
73 7 3
7 4
10501:002:0041
Pätsi turbatootmisala
10501:002:0042
Jäärja metskond 16
10501:002:0630
Sooaru-Ennu
10502:002:0540
Suuri-Ennu
10502:002:0090
Jaasi
10501:002:0043
Jäärja metskond 45
48001:001:0551
Kongsi
10501:004:0009
Kiivleärma
1 0 5 0 1 :0
0 2 :0
0 4 4
J ä ä rj a m
e ts
k o n d 4
4
10501:001:0179
Pajutatsi
Läti Vabariik
10501:002:0031
Pätsi turbaraba
I
I'
I'
I
1,80 0,90
2,20 1,70
1,00 4,75
2,70 2,80
1,80 1,50
1,10 1,10
1,60 1,70
1,80 1,50
1,70 2,80
0,20 0,70
0,10 0,00
2,10 2,50
1,50 0,50
1,20 1,00
1,80 0,90
1,40 0,30
3,00 2,10
1,00 0,40
1,30 1,20
1,50 1,00
2,50 1,50
1,00 1,50
2,00 0,10
1,10 0,40
1,00 1,75
2,20 1,70
1,30 0,60
1,20 2,20
2,30 2,80
2,40 0,50
2,10 1,60
1,80 2,50
74,89
76,50
6,89
75,08
74,59
0-1
0-2
0-3
0-4
0-5
75,84
77,60
78,15
74,75
73,87
73,89
1-1
1-2
1-3
1-4
1-5
1-6
75,19
75,01
75,49
73,57
73,85
2-1
2-2
2-3
2-4
2-5
77,06
76,64
75,02
74,41
73,27
73,49
75,32
2-I
3-1
3-2
3-3
3-4
3-5
3-6
75,98
75,82
74,86
75,19
73,36
73,64
73,33
4-1
4-2
4-3
4-4
4-5
4-6
4-7
74,16
73,53
72,86
5-1
5-2
5-3
1 2 3
45
6
8
9 10 11
12 13
14 15
16
17
1' 2' 3' 4'
5' 6'7'
8'9'
1* 2*
3* 4*
1
6 439 000
6 438 500
6 438 000
5 7 7 5
0 0
5 7 6 5
0 0
5 7 7 0
0 0
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas
Mulgi vald, Viljandi maakond
Pätsi turbatootmisala
26/5479
02.04.2026
1 : 5000
Maapinna samakõrgusjoon, m
Geoloogilise läbilõike joon
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
I'I
Pätsi turbaraba
10501:002:0031
Kaardileht nr 532 Karksi
Maardla piir (asendiplaanil)
Riigikaitselised kitsendused
Maaparandushoiuala
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Ranna või kalda piiranguvöönd
Veetase kraavis (mõõdetud 15.07.2017. a)
Jääkvaru uuringu proovipunkt
Graafiline lisa 1/2
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
0 200 m100
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Hendrik Klaas
Erki Vaguri
ümberhindamise plaan
Varuplokkide (osalise)
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026).
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 31.03.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.03.2026);
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Lamami samakõrgusjoon, m
74,60
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
(aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
Ümbervormistatava ploki piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Plokk 1 aR Plokk 2 aR
Plokk 3 aT Plokk 4 aT
Plokk 11 aT Plokk 12 aT
Plokk 5 pR Plokk 6 pR
Plokk 1 aR Plokk 2 aR
Plokk 1 aR
5 pR 6 pR
9 aT 10 aT
7 aT 8 aT
1 aR
1 aR
9 aT 10 aT
13 pT 14 pT
2-2 75,01
1,60 1,70
Nr X Y
1 6 438 767,17 576 668,49
2 6 438 769,84 576 679,70
3 6 438 779,32 576 719,49
4 6 438 585,43 576 711,37
5 6 438 626,22 576 664,44
6 6 438 746,02 576 665,13
7 6 438 535,85 576 767,78
8 6 438 539,46 576 812,43
9 6 438 599,13 577 054,42
10 6 438 620,33 577 131,50
11 6 438 619,77 577 160,46
12 6 438 598,01 577 190,27
13 6 438 563,53 577 198,92
14 6 438 533,82 577 188,48
15 6 438 515,04 577 163,20
16 6 438 487,50 577 063,79
17 6 438 440,81 576 873,95
koordinaadid
Ploki 9 ja 10 aT piiripunktide
Pindala 4,96 ha
Nr X Y
1' 6 438 626,22 576 664,44
2' 6 438 585,43 576 711,37
3' 6 438 555,04 576 746,34
4' 6 438 535,85 576 767,78
5' 6 438 440,81 576 873,95
6' 6 438 429,66 576 835,00
7' 6 438 429,06 576 827,58
8' 6 438 474,78 576 815,88
9' 6 438 462,53 576 663,78
Pindala 1,56 ha
Nr X Y
1* 6 438 110,95 576 968,02
2* 6 438 078,72 577 009,35
3* 6 437 975,16 577 099,75
4* 6 437 974,64 577 092,75
Pindala 0,12 ha
koordinaadid
Ploki 7 ja 8 aT piiripunktide
koordinaadid
Ploki 13 ja 14 pT piiripunktide
N
Sondeerimispunkti abs kõrgus, m
Sondeerimispunkti nr
Hästilagunenud turba kihi paksus, m
Vähelagunenud turba kihi paksus, m
71
76
79
78
77
76
75
74
73
72
71
79
78
77
76
75
74
73
72
71
te e
3-6
0,60
1,301,20
2,20
3-53-4
1,75
1,00
Uuringupunkti number
Maapinna abs kõrgus, m
Vähelagunenud turba kihi paksus, m
Hästilagunenud turba kihi paksus, m
3-1
2,50
1,80 2,30
2,80
3-2
1,70
3-3
2,20
77,06 76,64 75,02 74,41 73,27 73,49
79
78
77
76
75
74
73
72
71
70
69
79
78
77
76
75
74
73
72
71
70
69
Uuringupunkti number
Maapinna abs kõrgus, m
Hästilagunenud turba kihi paksus, m
Vähelagunenud turba kihi paksus, m
1,80
0,90
1-1 1-2
2,80
2,70
1-3
4,75
1,00
1-4
1,00
1,20
1-5
0,50
1,50 1,40
0,30
1-6
75,84 77,60 78,15 74,75 73,87 73,89
Lamami abs kõrgus, m 73,14 72,10 72,40 72,55 71,87 72,19
Lamami abs kõrgus, m 72,76 71,54 71,12 71,66 69,87 71,59
1 0 5 0 1 :0
0 2 :0
0 4 4
J ä ä rj a m
e ts
k o n d 4
4
10501:002:0041
Pätsi turbatootmisala
10501:002:0031
Pätsi turbaraba
1 0 5 0 1 :0
0 2 :0
0 4 1
P ä ts i tu rb
a to
o tm is a la
1 0 5 0 1 :0
0 2 :0
6 3 0
S o o a ru -E
n n u
L ä ti V
a b a ri ik
48001:001:0551
Kongsi
10501:002:0041
Pätsi turbatootmisala
10501:002:0031
Pätsi turbaraba
1 0 5 0 2 :0
0 2 :0
5 4 0
S u u s i- E n n u
1 0 5 0 1 :0
0 2 :0
0 4 1
P ä ts i tu rb
a to
o tm is a la
10501:002:0031
Pätsi turbaraba
W m
E m
W m
E m
20 11 23 18 11
10 11 20 15 17 16 17 18 23 18 23 18 18 19 26 39 28 28
17 19 21 20 29 24 21 20 23 21 18 17
15.07.2017
vt 73.89
15.07.2017
vt 72.18
15.07.2017
vt 72.84
15.07.2017
vt 71.18
15.07.2017
vt 73.47
15.07.2017
vt 72.18
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Tel. 668 1011, Faks 668 1018
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Kuupäev
Töö nr
Koostas
Kinnitas 26/5479
02.04.2026
Mulgi vald, Viljandi maakond
Pätsi turbatootmisala
I-I ... II-II'
Geoloogilised läbilõiked
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Maapinna kontuur
Uuringuaegne veetase
Hästilagunenud turvas
Liiv
Vähelagunenud turvas
Järvemuda
Liivsavi ja saviliiv
Riigikaitselised kitsendused
Ranna või kalda piiranguvöönd
Graafiline lisa 2/7
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
0 200 m100
V 1 : 100
H 1 : 5000
2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
Ümbervormistatava ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Hendrik Klaas
Erki Vaguri
Plokk 4 aT
Plokk 3 aT
9 aT
10 aT5 pR
6 pR
2 aR
1 aR
Plokk 4 aT
Plokk 3 aT
12 aT
11 aT
2 aR
1 aR
6 pR
5 pR
7 aT
8 aT
Tallinn 2026
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide
7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks
Töö nr 26/5479
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 2
Kinnitan:
Erki Vaguri /allkirjastatud digitaalselt/
Juhatuse liige
Diplomeeritud mäeinsener
(Kutsetunnistus nr 192527)
Projekti koostas:
Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/
Diplomeeritud mäeinsener
(Kutsetunnistus nr 219258)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 3
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ........................................................................... 5
2 MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......... 6
3 TURBATOOTMISALA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ........................... 7
4 MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ............................................ 8
5 VARU ARVUTUS ......................................................................... 9
6 KOKKUVÕTE ............................................................................ 10
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 4
GRAAFILISED LISAD
1. Varuplokkide (osalise) ümberhindamise plaan, M 1 : 5000
2. Geoloogilised läbilõiked I-I’ ... II-II’, M(H) 1 : 5000, M(V) 1 : 100
DIGITAALSED LISAD
1. Moodustatud plokkide piiriandmed
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 5
1 SISSEJUHATUS
Käesolev aruanne on koostatud eesmärgiga hinnata Viljandi maakonnas Mulgi vallas Abja-
Vanamõisa külas Pätsi turbamaardlas (reg nr 118) lasuva vähe- ja hästilagunenud turba
passiivse tarbevaru plokid 7 ja 8 pT osaliselt (pindala 1,56 ha) ning plokid 9 ja 10 pT
täielikult (pindala 4,96 ha) ümber aktiivseks tarbevaruks. Plokkide 7 ja 8 pT lõunapoolne
lahustükk (pindala 0,12 ha) asub riigipiiri kaitsevööndis ning selle varu ümber ei hinnata.
Käsitletavad plokid paiknevad Pätsi turbatootmisala (keskkonnaluba nr VILM-037, kehtiv
kuni 27.12.2049) mäeeraldise teenindusmaal. Pätsi turbamaardla plokkide 7, 8, 9 ja 10 pT
passiivseks hindamise põhjuseks oli nende paiknemine Vanamõisa oja (KKR kood
VEE1136701) kalda piiranguvööndis. Vanamõisa oja puhul on tegemist 1963 – 1966 a. Pätsi
turbatootmisala kuivendamiseks rajatud kraaviga. Tulenevalt veeseaduse § 120 lõikest 1 ei
laiene veekogu kaitsevööndis kaevandamise keeld maava kaevandamise tõttu tekkinud
tehisveekogu kaldale, mis asub maardlal, mäeeraldisel või selle teenindusmaal, kuni
kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni MaaPS sätestatud korras.
Eelnevast tulenevalt puudub seaduslik alus plokkide säilitamiseks passiivse tarbevaruna.
Geoloogilises informatsioonis on tuginetud 2017. aasta uuringule, mille tulemused on
esitatud aruandes „Pätsi turbatootmisala jääkvaru uuring ja Pätsi turbamaardla varu osaline
ümberhindamine seisuga 01.10.2017“ (Eesti Geoloogiakeskus, 2017, EGF 8867). Maa-ala
topograafiline mõõdistamine on tehtud 16.02.2017. a. Käesolevas aruandes kajastatud
koordinaatide süsteem on L-Est 97, kõrgused EH2000 süsteemis. Topo- ja varu
arvutuse plaan mõõtkavas 1 : 5000 on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 6
2 MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS
Pätsi turbatootmisala paikneb Viljandi maakonna lõunaserval Mulgi vallas, Viljandi linnast
30 km edela pool. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on keskkonnaloa nr VILM-037
kohaselt 95,25 ha, sh mäeeraldis pindalaga 66,03 ha. Tootmisala asub kogu ulatuses
riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Pätsi turbaraba (tunnus 10501:002:0031, 100%
turbatööstusmaa) ja Pätsi turbatootmisala (tunnus 10501:002:0041, 100% turbatööstusmaa).
Lähimad tiheasustusega asulad on ~4,1 km kaugusel kirdes asuv Abja-Paluoja ja ~5,8 km
kaugusel läänes asuv Mõisaküla. Lähimad elamud asuvad tootmisalast ~1,5 – 1,9 km
kaugusel Pajumäe (tunnus 10501:002:0149) ja Albre (tunnus 10501:002:0460) kinnistutel.
Pätsi turbatootmisalale on ligipääs mööda 6 Valga-Uulu maanteelt lähtuvat 1050019 Abja-
Laate püsikattega ja 1050084 Pätsi kruuskattega teed. Tootmisalast ~130 m kaugusel põhjas
asub maaparandusehitise PAJUMÄE TALU (MPS kood 6113670010040) reguleeriv võrk.
Pätsi turbatootmisala mäeeraldisel looduskaitselised või muud tehnilised kitsendused
puuduvad. Mäeeraldise teenindusmaal asub tootmisalalt lähtuv Vanamõisa oja (KKR kood
VEE1136701), millele on kehtestatud ranna või kalda piiranguvöönd 50 m veekogu piirist.
Vanamõisa oja puhul on tootmisalale ulatuval alal tegemist tehisliku kogujakraaviga.
Tootmisala eesvooluks on Lüütre oja (KKR kood VEE1136700), kuhu juhitakse tootmisala
kuivendusveed mäeeraldise idapoolselt alalt Laukasoo kraavi (KKR kood VEE1136704).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 7
3 TURBATOOTMISALA GEOLOOGILINE JA
HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS
Pätsi turbamaardlas paiknev Pätsi turbatootmisala paikneb Sakala kõrgustiku lõunaserval
suhteliselt tasasel, üksikute väikeste voortega moreenmaastikul. Aluspõhjas avanevad Kesk-
Devoni Aruküla lademe liivakivid, millel lasub mõnekümne meetri paksune pinnakate.
Turbamaardlaga piirneval alal koosneb pinnakate peamiselt moreenist, turba lamamis
lasuvad sellel jääjärvesetted – liiv, saviliiv ning paiguti kuni meetri paksune järvemudakiht.
Kirjeldatud geoloogilises läbilõikes saab välja eraldada soo- ja liustikusetete veekihid, mida
eraldavaks veepidemeks on savikad järvesetted ning Aruküla lademe liivakividega seotud
Aruküla veekiht. Turbalasundis esinev vesi on happelise reaktsiooniga (pH 4,5 – 5,5),
väikese karedusega (alla 1 g/l), kõrge ammooniumioonide sisaldusega (kuni 7,5 mg/l).
Veekiht toitub peamiselt sademeveest, veetase on isevoolse kuivendusega alandatud
väljakutel ca 0,5 m sügavusele maapinnast ning piirdekraavides ca 1,5 m maapinnast.
Maapinna reljeef on suhteliselt tasane, olles kõrgem tootmisala väljaehitamata alal.
Maapinna uuringuaegne keskmine kõrgus jäi tasemele abs 74,84 m, turba lamami keskmine
abs kõrgus tasemele 71,84 m. Turbalasundi lamami moodustavad liiv, saviliiv ja liivsavi.
Turbalasundi paksus ulatub Pätsi turbatootmisala loodeosas üle 5 meetri. Turbalasundi
keskmine paksus uuringu andmetel on ~3 m, millest umbes poole moodustab vähelagunenud
turvas. Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis teostatud analüüside tulemused näitasid, et
poole kuni kaks kolmandikku lasundi kogupaksusest moodustavad vähelagunenud
rabaturbad (peamiselt fuskumiturvas), nende lamamis on keskmiselt kuni hästi lagunenud
siirdesoo- (rohuturvas, puu-rohuturvas, rohu-sfagnumiturvas) ja madalsooturbad
(rohuturvas, rohu-sfagnumiturvas). Viimase kihi paksus ei ületanud proovipunktides 0,25 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 8
4 MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Pätsi turbatootmisalal on turba tootmiseks vajalik taristu suuremas osas varasema
kaevandamise käigus välja ehitatud (kuivendusvõrk, teed). Tootmise laiendamiseks on
vajalik turbatootmisala loodepoolse ala kuivendusvõrgu rajamine, mille tarbeks on Eesti
Maaparandusprojekt koostanud tööprojekti. Kuivendussüsteemi vesi juhitakse mäeeraldise
lääneosast Vanamõisa oja ning idaosast Laukasoo kraavi kaudu Lüütre ojja. Vastavalt
varasematele uuringutele on eesvoole süvendamata võimalik turbalasundit isevoolselt
kuivendada abs kõrgusele ~72,1 m. Seega on väljakutel võimalik isevoolselt kuivendada
peaaegu kogu vähelagunenud turba kiht ning umbes pool hästilagunenud turba lasundist.
Kogu turbalasundi kuivendamiseks tuleb kasutusele võtta polderkuivendussüsteem.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 9
5 VARU ARVUTUS
Käesolevas töös on hinnatud Pätsi maardla (reg nr 118) vähe- ja hästilagunenud turba varu
plokkides 7, 8, 9 ja 10 pT, et moodustada nendest kaevandatavad aktiivse tarbevaru plokid.
Plokid 9 ja 10 pT on kogu mahus võimalik arvele võtta aktiivse tarbevaruna. Plokkide
7 ja 8 pT paiknemise tõttu ei ole võimalik kogu varu plokis aktiivseks tarbevaruks muuta
ning riigipiiri kaitsevööndis asuv lahustükk säilitatakse passiivse tarbevaruna. Plokid 7 ja
8 pT on seega jaotatud kaheks, kus põhjapoolsel lahustükil on tegemist aktiivse tarbevaruga.
Moodustatud plokkide asukohad ja piiripunktide koordinaadid on esitatud graafilisel lisal 1.
Käesolevas töös on varu arvutuse aluseks topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 5000, mis on
koostatud seisuga 01.10.2017. a. Varud on arvutatud mudeltarkvaraga Bentley InRoads.
Ploki 7 aT pindala on 1,56 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel 1,60 m.
Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste on 34% ja keskmine looduslik niiskus 89,8%
ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,171.
Seega on hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 7 aT seisuga 01.10.2017 4,6 tuh t.
Ploki 8 aT pindala on 1,56 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,47 m.
Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste on 9% ja keskmine looduslik niiskus 93,1%
ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,091.
Seega on vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 8 aT seisuga 01.10.2017 1,9 tuh t.
Ploki 9 aT pindala on 4,96 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,38 m.
Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste on 25% ja keskmine looduslik niiskus 89,3%
ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,177.
Seega on hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 9 aT seisuga 01.10.2017 12 tuh t.
Ploki 10 aT pindala on 4,96 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,52 m.
Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste on 18% ja keskmine looduslik niiskus 92,4%
ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,135.
Seega on vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 10 aT seisuga 01.10.2017 10 tuh t.
Ploki 13 pT pindala on 0,12 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel 1,60 m.
Hästilagunenud turba keskmine lagunemisaste on 34% ja keskmine looduslik niiskus 89,8%
ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,171. Seega
on hästilagunenud turba passiivne tarbevaru plokis 13 pT seisuga 01.10.2017 0,4 tuh t.
Ploki 14 pT pindala on 0,12 ha ja keskmine paksus uuringupuuraukude andmetel on 1,47 m.
Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste on 9% ja keskmine looduslik niiskus 93,1%
ning koefitsient turbavaru arvutamiseks 40% tingniiskuse juures on 0,091. Seega
on vähelagunenud turba passiivne tarbevaru plokis 14 pT seisuga 01.10.2017 0,1 tuh t.
Pärast käesolevas töös esitatud muudatusettepanekute kinnitamist tuleb arendajal vajalikud
muudatused sisse viia ka Pätsi turbatootmisala keskkonnaloas nr VILM-037.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7 ja 8 pT osaline ning plokkide 9 ja 10 pT täielik
ümberhindamine aktiivseks tarbevaruks 10
6 KOKKUVÕTE
Pätsi turbamaardla passiivse tarbevaru plokkide 7, 8, 9 ja 10 pT varu hinnati aastal 2017
teostatud uuringu tulemuste alusel ümber järgmistes kogustes ja pindaladel:
Hästilagunenud turvas:
- Plokk 7 aT – 4,6 tuh t, pindalal 1,56 ha;
- Plokk 9 aT – 12 tuh t, pindalal 4,96 ha;
- Plokk 13 pT – 0,4 tuh t, pindalal 0,12 ha.
Vähelagunenud turvas:
- Plokk 8 aT – 1,9 tuh t, pindalal 1,56 ha;
- Plokk 10 aT – 10 tuh t, pindalal 4,96 ha;
- Plokk 14 pT – 0,1 tuh t, pindalal 0,12 ha.
Ülaltoodud varu kogused esitatakse Eesti Geoloogiateenistusele kinnitamiseks ja
Keskkonnaregistris arvele võtmiseks seisuga 01.10.2017. a.
