Majandus- ja tööstusministri 4. veebruari 2025. a määruse nr 5 „Suuremahuliste investeeringute toetus“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Kaitseministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

06.04.2026 nr 2-2/1251-1

Majandus- ja tööstusministri 4. veebruari

2025. a määruse nr 5 „Suuremahuliste

investeeringute toetus“ muutmine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja tööstusministri 4. veebruari

2025. a määruse nr 5 „Suuremahuliste investeeringute toetus“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaat: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Kaupo Sempelson

+372 625 6350, [email protected]

EELNÕU 31.03.2026

MÄÄRUS

nr

Majandus- ja tööstusministri 4. veebruari 2025. a

määruse nr 5 „Suuremahuliste investeeringute

toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Majandus- ja tööstusministri 4. veebruari 2025. a määruses nr 5 „Suuremahuliste investeeringute

toetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu „14“ tekstiosaga „või 17“;

2) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) Euroopa Liidu tasandil strateegiliselt oluline projekt on projekt, mille põhitegevus kuulub

otseselt vähemalt ühte järgmistest valdkondadest:“;

3) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) kaitsetööstus on valdkond, mis hõlmab kaitse- ja julgeolekuotstarbelist teadus- ja arendustööd

ja tootmist või sellega seotud teenuste osutamist;“;

4) paragrahvi 3 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Lõike 1 punktis 21 nimetatud projekt peab vastama vähemalt ühe järgmise määruse või teatise

tingimustele:

1) nullnetotehnoloogiate tootmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1735, 13.

juuni 2024 mõttes, mis hõlmab selliste tehnoloogiate, nende komponentide, materjalide, seadmete

või tootmissüsteemide arendamist või tootmist;

2) energiamahuka tööstuse dekarboniseerimine, tootmisprotsesside ümberkujundamine, kui

projekt vähendab oluliselt kasvuhoonegaaside heidet ning hõlmab nullnetotehnoloogiate

kasutuselevõttu või tootmissüsteeme, mis on otseselt ja spetsiifiliselt vajalikud

nullnetotehnoloogiate tootmiseks;

3) kriitiliste ja strateegiliste toormete kaevandamine, töötlemine, rafineerimine, ringlussevõtt või

asendamine, kui asjaomased toormed on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2024/1252, 11. aprill 2024 lisades I ja II;

4) strateegilised digitehnoloogiad ja süvatehnoloogiad, mis hõlmavad pooljuhte,

mikroelektroonikat, tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötlust, kvanttehnoloogiaid,

küberturvalisust ning pilve- ja servataristut, samuti nendega otseselt seotud komponente,

seadmeid, tootmissüsteeme või andmetöötlustaristut, mis on spetsiifiliselt projekteeritud

nimetatud tehnoloogiate arendamiseks või tootmiseks või mille põhieesmärk on tehisintellekti,

kõrgjõudlusega andmetöötluse, pilve- või servateenuste pakkumine strateegilistes väärtusahelates;

5) biotehnoloogiad, mis hõlmavad kriitiliste ravimite, nende toimeainete, komponentide või

tootmissüsteemide arendamist või tootmist või on otseselt seotud tervisejulgeoleku tagamisega;

6) kaitse- ja julgeolekutehnoloogiad, mis hõlmavad strateegilise kauba seaduse § 2 lõigetes 2 ja 8

nimetatud kauba tootmist või sama seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevust, samuti nendega

otseselt seotud tehnoloogiate, süsteemide ja komponentide arendamist või tootmist.“;

5) paragrahvi 4 lõikes 2 ja § 21 lõike 2 punktis 3 asendatakse läbivalt arv „30“ arvuga „20“;

6) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse arv „100“ arvuga „70“;

7) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui taotleja projekt on Euroopa Liidu tasandil strateegiliselt oluline või hõlmab

kaitsetööstuse valdkonda, antakse toetust lõikes 2 või 3 sätestatud investeeringuks, mille

abikõlblikud kulud on vähemalt 35 miljonit eurot ning mis aitab saavutada §-s 4 sätestatud

eesmärki ja tulemust.“;

8) paragrahvi 8 täiendada lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Üldise grupierandi määruse artikli 17 alusel toetuse andmisel, on keskmise suurusega ettevõtja puhul toetuse maksimaalne osakaal kümme protsenti.“;

9) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) tõend projekti strateegilise olulisuse kohta Euroopa Liidu tasandil või kuulumisest

kaitsetööstuse valdkonda.“;

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

31.03.2026

Majandus- ja tööstusministri 4. veebruari 2025. a määruse nr 5 „Suuremahuliste

investeeringute toetus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Määrust muudetakse, et laiendada toetuse sihtrühma. Edaspidi saab anda toetust ka

investeeringutele, mis on väiksemad kui 100 miljonit eurot, kuid millel on siiski oluline mõju

Eesti majandusele. Muudatus võib minimaalselt kasvatada Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse halduskoormust, kuna nõuetele vastavate taotluste arv eelduslikult kasvab. Samas

on halduskoormuse kasv väike, kuna 35 miljonist eurost suuremaid projekte ei ole väga palju.

Taotleja jaoks halduskoormus ei muutu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ekspert Kaupo Sempelson, majandusliku mõju

analüüsi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna analüütik

Karel Lember ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevustega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast punktist.

Eelnõu punktiga 1 kehtestatakse väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) riigiabi

andmise uus alus. Üldise grupierandi määruse artikkel 17 sätestab VKEdele investeeringuteks

ettenähtud abi andmise tingimused. Muudatus võimaldab eri tegevusaladel tegutsevate VKEde

paindlikumat toetamist. Abi andmise uue aluse lisamine ei muuda toetusmäärasid.

Eelnõu punktidega 2 ja 4 määratletakse Euroopa Liidu tasandil strateegiliselt oluline projekt.

Sellise projekti puhul rakendatakse madalamat miinimummäära, projekt kvalifitseerub

toetusele kui selle abikõlblike tegevuste rahaline maht ületab 35 mln eurot.

Sellisteks projektideks on nullnetotehnoloogiate tootmine, energiamahuka tööstuse

dekarboniseerimine ja tootmisprotsesside ümberkujundamine, kriitiliste ja strateegiliste

toormete kaevandamine, töötlemine, rafineerimine, ringlussevõtt või asendamine, strateegilised

digitehnoloogiad ja süvatehnoloogiad, biotehnoloogiad ning kaitse- ja julgeolekutehnoloogiad.

Euroopa Liit uued on määratlenud valdkonnad, kuhu investeerimine ja arendamine on eriti

oluline, et tugevdada Euroopa majandust, vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest ning

liikuda kliimaneutraalsuse ja tehnoloogilise iseseisvuse suunas. Need valdkonnad hõlmavad nii

rohe- kui digipööret, strateegilisi tooraineid, tervisejulgeolekut kui ka kaitsevõimet.

Esiteks peetakse oluliseks nullnetotehnoloogiate arendamist ja tootmist. Need on tehnoloogiad,

mis aitavad saavutada kliimaneutraalsust, näiteks päikesepaneelid, tuuleturbiinid, akud,

vesinikutehnoloogiad ja soojuspumbad. Toetuse alla kuuluvad nii nende tehnoloogiate

arendamine kui ka nende tootmiseks vajalike komponentide, materjalide ja seadmete

väljatöötamine.

Teiseks keskendutakse energiamahuka tööstuse dekarboniseerimisele, et vähendada heitmeid.

Selliseid projekte toetatakse juhul, kui need toovad kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside

vähenemise ja kasutavad nullnetotehnoloogiaid või arendavad tootmislahendusi, mis on

konkreetselt vajalikud nende tehnoloogiate tootmiseks.

Kolmandaks toetatakse projekte, mis tegelevad kriitiliste ja strateegiliste toormete

kaevandamise, töötlemise, rafineerimise, ringlussevõtu või asendamisega. Need on metallid ja

mineraalid, mida Euroopa majanduses vajatakse, kuid mille kättesaadavus on ebakindel.

Eesmärk on tagada Euroopa tarneahelate turvalisus ja iseseisvus.

Neljandaks, strateegilised digitehnoloogiad ja süvatehnoloogiad, mille alla kuuluvad pooljuhid,

tehisintellekt, kõrgjõudlusega andmetöötlus, kvanttehnoloogiad, küberturvalisus ning pilve- ja

servataristu. Siin toetatakse nii nende tehnoloogiate arendamist ja tootmist kui ka seonduvat

taristut. Oluline on, et taristu või seade oleks loodud just nende tehnoloogiate arendamiseks või

pakkumiseks.

Viiendana toetatakse biotehnoloogiaid, eriti ravimite ja nende toimeainete tootmist. Eesmärk

on tugevdada Euroopa tervisejulgeolekut, et olla paremini valmis kriisideks, tagada ravimite

kättesaadavus ja hoida tootmisvõimekust Euroopas.

Kuuendaks on prioriteediks kaitse- ja julgeolekutehnoloogiad, sealhulgas strateegilise kauba

seaduses määratletud militaarseadmed, tehnoloogiad ja nendega seotud tegevused. Toetatakse

kaitsetööstuse arendamist, tootmist ja võtmekomponentide loomist, mis tugevdavad nii riigi kui

Euroopa julgeolekut.

Kokkuvõttes on nende kuue valdkonna eesmärk tagada, et Euroopa suudaks ise toota oma

majanduse ja julgeoleku toimimiseks vajalikke tehnoloogiaid, materjale ja süsteeme, ning teha

seda viisil, mis toetab kliimaneutraalsust, innovatsiooni ja strateegilist sõltumatust.

Eelnõu punktiga 3 määratletakse kaitsetööstus. Kaitseministeerium käsitab kaitsetööstus

valdkonna ettevõtjatena ettevõtjaid, kes tegelevad kaitse- ja julgeolekuotstarbelise teadus- ja

arendustööga ja tootmisega või osutavad sellega seotud teenuseid. Määruses lähtutakse samast

käsitusest.

Eelnõu punktiga 5 vähendatakse proportsionaalselt loodavate töökohtade arvu 30-lt 20-ni.

Kuna toetatava projekti minimaalne maksumus väheneb, on põhjendatud vähendada ka

nõutavate töökohtade arvu. Lisaks ei ole kõrgtehnoloogilised tööstused tööjõumahukad,

mistõttu on otstarbekas ka investorit loodavate töökohtade arvu nõudega vähem koormata.

Eelnõu punktiga 6 vähendatakse toetatava projekti abikõlblike kulude minimaalset suurust

100 miljonilt eurolt 70 miljoni euroni. Muudatus võimaldab toetada senisest väiksemaid

projekte, mis on Eesti kontekstis endiselt suured ja väga olulised.

Eelnõu punktiga 7 sätestatakse erand, mille kohaselt võivad Euroopa Liidu tasandil

strateegiliselt olulise projekti abikõlblikud kulud olla minimaalselt 35 miljonit eurot, erinevalt

kõigist teistest projektidest, mille abikõlblike kulude nõutav miinimumsuurus on 70 miljonit

eurot. Erand laieneb ka kaitsetööstuse investeeringutele.

Eelnõu punktiga 8 sätestatakse, et abi andmisel üldise grupierandi määruse artikli 17 alusel,

on maksimaalne toetuse osakaal keskmise suurusega ettevõtjale 10%. Kuna antud määr on

üldise grupierandi määruse kohaselt maksimaalne toetusmäär keskmise suurusega ettevõtjale,

ei saa neile 15% osakaalu rakendada.

Eelnõu punktiga 9 seatakse taotlejale kohustus tõendada, et projekt, millele toetust taotletakse,

on Euroopa Liidu tasandil strateegiliselt oluline või on tegu kaitsetööstuse projektiga. Kohustus

kehtib ettevõtjale, kelle projekti abikõlblikud kulud on vahemikus 35 miljonit kuni 70 miljonit

eurot.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 651/2014 ja konkurentsiseadusega.

Toetust antakse üldise grupierandi määruse artikli 14 või 17 tingimustel.

4. Määruse mõjud

Majanduslik mõju: määruse muutmisega kaasneb oluline positiivne majanduslik mõju. Projekti

miinimummaksumuse vähendamine 30 miljoni euro võrra 70 miljoni euroni (strateegiliselt

oluliste projektide puhul 35 miljoni euroni) muudab meetme kättesaadavaks ka väiksematele

projektidele, mis on siiski liiga suured, et kvalifitseeruda teistele riiklikele toetusmeetmetele,

ning seeläbi leevendatakse investeeringute finantseerimisel esinevat turutõrget.

Kuna väiksema miinimummaksumuse puhul on võimalike projektide arv suurem, siis saab riik

valida strateegiliselt olulisemaid ja tootlikumaid projekte, tuues seeläbi kaasa üldise tootlikkuse

kasvu ning maksutulude suurenemise. Hinnanguliselt suureneb võimalike projektide arv aastas

tänu miinimummaksumuse vähendamisele vähemalt kaks korda.

Nõutavate töökohtade arv väheneb samuti 30-lt 20-ni, mis on proportsionaalne investeeringu

miinimumsuuruse vähendamisega. Seetõttu ei too muudatus kaasa maksutulude olulist

vähenemist ning muutust meetme isetasuvuses. Tasuvus pigem suureneb, kuna keskmise

loodava töökoha väärtus suureneb proportsionaalselt antava abiga. Juhtimisfunktsioonid jäävad

alles, kuid odavamad teenused saab ettevõte sisse osta.

Määruse muutmine ei mõjuta selle tasuvust. Alles jääb nii töökohtade loomise nõue kui ka

antava abi maksimummäär investeeringu kohta.

Sotsiaalne mõju: rohkemad investeeringud ja lisanduvad töökohad tõstavad elatustaset ning

vähendavad tööpuudust.

Keskkonnamõju: uued investeeringud toovad endaga kaasa uuema tehnoloogia kasutamise, mis

omakorda võib tähendada säästlikumat majandamist.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamises on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel (taotlejate

nõustamine, taotluste vastuvõtt, projekti analüüsimine riigiabi vaatenurgast, selle

vastavuskontrolli ja hilisema hindamise korraldamine, otsuste tegemine, toetuse väljamaksmine

ning tagasinõudmine).

Muudatus ei avalda meetme senise rakendamisega võrreldes vahetut mõju riigieelarve tuludele

või kuludele. Määruse rakendamisega ei kaasne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele

märgatavaid lisakulusid.

6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu aitab saavutada „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

(TAIE) arengukava 2021–2035“ eesmärki tõsta 2035. aastaks tootlikkus 110%-ni EL-i

keskmisest. Toetus aitab tuua investeeringuid Eesti oluliste sektorite väärtusahelatesse (TAIE

2035 fookusvaldkonnad: energeetikas kasutatavate tehnoloogiate arendamine, puidu keemiline

väärindamine jne), mis suurendaksid majanduse lisandväärtust, teadmusmahukust ja olulisust

globaalsetes väärtusahelates tavapärasest palju rohkem.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas

avaldamist.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.