Palgajuhendi kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 08.04.2026 nr 0.1-3.1/26/70 Tegevväelase ja vabatahtliku teenistuja palgajuhendi kinnitamine Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 1, p 7 ja p 11¹ ja kaitseväeteenistuse seaduse § 128 lg 4 alusel seoses teenistusliku vajadusega 1. Kehtestan alates 01.03.2026 tegevväelase ja vabatahtliku teenistuja palgajuhendi vastavalt

käskkirja lisale.

2. Tunnistan alates 01.03.2026 kehtetuks Kaitseväe juhataja 15.01.2018 käskkirjaga nr 9 kinnitatud tegevväelaste palgajuhendi.

3. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe struktuuriüksuste ülematele, Kaitseliidu ülemale ja

Kaitseressursside Ametile. (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Merilo kindralleitnant Kaitseväe juhataja

Kaitseväe juhataja 08.04.2026 kinnitatud käskkirja nr 0.1- 3.1/26/70 juurde Lisa 1

Tegevväelaste põhipalga astmestik

Tegevväelase põhipalga aste

Palgatase B C D E

T25 5650 5700 5750 5800

T24 5450 5500 5550 5600

T23 5250 5300 5350 5400

T22 5050 5100 5150 5200

T21 4850 4900 4950 5000

T20 4650 4700 4750 4800

T19 4450 4500 4550 4600

T18 4250 4300 4350 4400

T17 4050 4100 4150 4200

T16 3850 3900 3950 4000

T15 3650 3700 3750 3800

T14 3450 3500 3550 3600

T13 3250 3300 3350 3400

T12 3050 3100 3150 3200

T11 2850 2900 2950 3000

T10 2650 2700 2750 2800

T9 2450 2500 2550 2600

T8 2250 2300 2350 2400

T7 2050 2100 2150 2200

T6 1850 1900 1950 2000

T5 1650 1700 1750 1800

T4 1450 1500 1550 1600

T3 1250 1300 1350 1400

T2 1050 1100 1150 1200

T1 850 900 950 1000

T0 650 700 750 800

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 08.04.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/70

TEGEVVÄELASE JA VABATAHTLIKU TEENISTUJA PALGAJUHEND

1. Palgajuhendi reguleerimisala ja eesmärk 1.1. Palgajuhend reguleerib tegevväelaste ja vabatahtlike teenistujate palga maksmise

tingimusi ja korda rahuaja ametikohal.

1.2. Palgajuhend tagab, et igal tegevväelasel ja vabatahtlikul teenistujal on selgus: 1.2.1 millistest komponentidest tema palk koosneb; 1.2.2 milline on palgakomponentide osakaal palgas; 1.2.3 kuidas ja mille alusel tema palk kujuneb.

2. Mõisted 2.1. Tegevväelane - tegevteenistuses olev isik.

2.2. Vabatahtlik teenistuja - vabatahtlikus teenistuses olev isik.

2.3. Teenistuja - tegevväelase ja vabatahtliku teenistuja ühisnimetus.

2.4. Palk - teenistujale makstav rahuaja ametikoha põhipalk, muutuvpalk, eritingimustes

töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunnitöö eest), lisatasu valveaja eest, asendustasu, toimkonna tasu, sõjaväelisel väljaõppel töö hüvitamise tasu, eriolukordades osalemise tasu, lisatasu tegevteenistuses oldud aja, piirkondliku eripära ja nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni eest.

2.5. Palgaaste - ametikohal kehtestatud palgaastmestiku alusel käesoleva juhendi lisas 1 toodud väärtus, kuhu kuuluvad ametikohad positsiooni, nõutava sõjaväelise väljaõppe või muu iseloomuliku tunnuse järgi.

2.6. Põhipalk - teenistuja rahuaja ametikoha (edaspidi: ametikoht) palga fikseeritud osa, mis on mis on palgaastmestiku alusel ametikohale määratud palgatasemele vastav summa.

2.7. Muutuvpalk - teenistuja ametikoha palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.

2.7.1 Tulemuspalk - eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumide alusel konkreetse töö või perioodi tulemuste eest makstav muutuvpalga osa.

2.7.2 Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest - täiendavate (mitte puuduva teenistuja ülesannete) teenistus- või tööülesannete, mida ei ole fikseeritud ametijuhendis, täitmise eest makstav lisatasu.

2.7.3 Preemia - erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav muutuvpalga osa.

2.8. Sõjaväelisel väljaõppel osalemise tasu - õppusel osalemise eest makstav lisatasu. 2.9. Toimkonna tasu - makstav lisatasu, kui struktuuriüksuse ülem on teenistuja määranud

rahuaja ametikoha asukohas valvama asutuse vara ja tagama sisekorrast kinnipidamist.

2

2.10. Eriolukordades osalemise tasu - päästesündmuse lahendamisel või eriolukorra töödel

osalemise, erakorralise seisukorra ning hädaolukorra seaduses sätestatud ülesande täitmise eest makstav lisatasu.

2.11. Asendustasu - puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse pikemal töövõimetuslehel, koolitusel või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt täitmata kuid rahastatud teenistuskoha ülesannete täitmise eest.

2.12. Eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud - lisatasu öötöö, riigipühal töötamise ning ületunnitöö eest.

2.13. Riviametikoht - ametikoht, kus ametikohale esitatavatel nõuetel on fookus formaalhariduse kaudu omandatud sõjaväelise väljaõppe astmel ja teenistusalasel kogemusel. Antud ametikohad liigituvad riigikaitse teenistusgruppi (Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise korra alusel).

2.14. Positsiooniametikoht - ametikoht, kus ametikohale esitatavatel nõuetel on fookus spetsiifilisel tsiviilformaalharidusel ja täiendusõppe kaudu omandatud sõjaväelise väljaõppe astmel. Antud ametikohad liigituvad teenistusgruppidesse, mis ei ole riigikaitse teenistusgrupp (Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise korra alusel).

3. Üldpõhimõtted

3.1. Teenistujate palkade määramisel ning maksmisel lähtutakse kaitseväeteenistuse

seadusest, avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist.

3.2. Palga arvestusperiood on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud üldisest tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest. Palka makstakse üks kord kuus hiljemalt arvestuse aluseks oleva kuu viimasel tööpäeval teenistuja poolt Riigitöötaja iseteenindusportaalis esitatud pangakontole.

3.3. Teenistuja palgast võib kinni pidada teenistuja igakordsel kirjalikul nõusolekul asutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja teenistujale makstud ettemakse, mille teenistuja peab asutusele tagastama.

3.4. Käesoleva juhendi ja selle alusel koostatud regulatsioonide ülevaatamine toimub vastavalt vajadusele.

3.5. Käesoleva juhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.

3.6. Teenistuja palga määramisel arvestatakse teenistujate tasustamiseks asutusele eraldatud eelarvet ning määratud palgad ei tohi tuua kaasa eraldatud eelarvevahendite suurendamise vajadust sellel ega järgnevatel eelarveaastatel.

3.7. Tegevväelaste põhipalgad vaadatakse üle üldjuhul kord aastas 1. maiks asutusele eraldatud eelarveliste vahendite piires. Põhipalkade üle vaatamine ei tähenda automaatselt kõikide tegevväelaste põhipalkade muutmist.

3.8. Lisatasu, sh ületunnitöö, arvestamise aluseks on teenistujale määratud põhipalk.

3

3.9. Teenistujale väljastatakse Riigi Tugiteenuse Keskuse poolt e-posti teel teatis

arvestatud palga, puhkusetasu ja muude tasude ning neist tehtud kinnipidamiste kohta.

3.10. Informatsioon palgalt makstavate ja kinnipeetavate maksude ning maksete kohta Maksu-ja Tolliametile on toodud Rahandusministeeriumi kodulehel: Palgakorraldus I rahandusministeerium.

4. Sõjaväelise auastmega ametikohtade jaotus põhipalga astmestikus

4.1 Tegevväelaste põhipalga astmestik on toodud lisas 1.

4.2 Tegevväelaste ametikohad on jaotatud põhipalga astmestikku.

4.3 Teenistuja põhipalga määratlemisel ametikohtade järgselt võetakse arvesse:

4.3.1 ametikoha paiknemist struktuuris, sh vastutuse määra; 4.3.2 ametikohal ettenähtud haridust ja täiendkoolitust; 4.3.3 ametikohal nõutavat sõjaväelist väljaõpet; 4.3.4 palga konkurentsivõimet; 4.3.4 avaliku teenistuse palgauuringut positsiooniametikohtade puhul.

4.4 Kaitseväe ametikohtade jaotus rivi- ja positsioonikohaks ning ametikoha palgaaste kehtestatakse Kaitseväe juhataja käskkirjaga.

4.5 Kaitseliidu tegevväelaste ametikohtade jaotuse rivi- ja positsioonikohaks ning palgaaste kehtestatakse Kaitseliidu ülema käskkirjaga, kooskõlastades selle eelnevalt Kaitseressursside Ametiga.

5. Põhipalga kujunemine ja määramine

5.1 Teenistuja põhipalga määramisel lähtutakse punkti 4.4 alusel kinnitatud jaotusest.

5.2 Tegevteenistusse võtmisel ametikohal nõutava erialase kvalifikatsiooni või sõjaväelise väljaõppe puudumisel määratakse ametikohale kehtestatud põhipalgast 200 eurot väiksem põhipalk.

5.3 Positsiooniametikohal lähtutakse põhipalga määramisel ametikohale vastava teenistusgrupi ja taseme avaliku teenistuse palgauuringus toodud vastava teenistusgrupi ja taseme mediaantasemest (vajadusel +/- 10%).

5.4 Vabatahtliku teenistuja põhipalga määramisel võetakse arvesse sarnast tööd tegeva tegevväelase põhipalk.

5.5 Kui tegevväelase ametikoha arvelt on tehtud ajutine ameti- või töökoht, siis antud ametikohal määratakse isikule põhipalk või töötasu, mis on 15% väiksem tegevväelase ametikoha põhipalgast.

5.6 Kui koosseisulise rühmaülema või rühmavanema koha arvelt luuakse rühmaülema abi või rühmavanema abi ametikoht, siis määrtakse ametikoha palgatase, mis on rühmaülema või rühmavanema ametikoha palgatasemest 300€ väiksem.

5.7 Vigastatud veterani ametikoha loomisel lähtutakse palga määramisel teenistuja sõjaväelisest väljaõppest ja erialasest kvalifikatsioonist ning põhipalk määratakse lähtuvalt rivi- või positsiooniametikoha reeglitest arvestades käesolevas juhendis sätestatut.

4

5.8 Teenistuja põhipalga määrab käskkirjaga tema ametikohale nimetamise õigust omav ülem. Punktis 4.4 toodud põhipalga vahemike muutmisel määrab tegevväelase põhipalga eelarvelisi vahendeid käsutama volitatud struktuuriüksuse ülem (v.a Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate tegevväelaste puhul).

5.9 Tegevväelasele, kes asub õppima Kaitseväe Akadeemia sõjaväelise juhtimise rakenduskõrgharidusõppe õppekavale ning kui sellele eelneb vahetult vähemalt ühe (1) aastane tegevteenistuses oldud aeg, säilitatakse tema viimase ametikoha järgne põhipalk.

5.10 Riviametikohal olevale tegevväelasele, kes nimetatakse teenistuse huvides uuele riviametikohale, säilitatakse tema viimase ametikoha järgne põhipalk kui ta on teeninud ametikohal vähemalt kaks (2) aastat katkematult või kui enne seda tähtaega on täitnud üksusele pandud ülesandeid õppusel, mille käigus üksust hinnati.

5.11 Punktides 5.9 ja 5.10 toodud põhipalga säilitamist rakendatakse kuni ajani mil uue ametikoha palgatase ületab tegevväelasele säilitatud põhipalga. Palga säilitamisel ei muudeta ametikoha palgataset.

5.12 Tegevväelasele, kes õpib Kaitseväe Akadeemia sõjaväelise juhtimise kõrgharidusõppe õppekaval ja kes akadeemilise puhkuse ajal nimetatakse teisele rahuja ametikohale, säilitatakse tema senine põhipalk.

5.13 Riviametikohtade palgasüsteemi ja vajadusel positsiooniametikohtade valdkondlikud palgasüsteemid kehtestab Kaitseressursside Ameti peadirektor kooskõlastatult Kaitseväe juhatajaga.

6. Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord

6.1 Muutuvpalka makstakse vaid eelarveliste vahendite olemasolul.

6.2 Kalendriaastas teenistujale makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem, kui

20% teenistujale sama kalendriaasta määratud põhipalga kogusummast.

6.3 Tulemuspalk 6.3.1 Tulemuspalka maksatakse Kaitseväele või Kaitseliidule püstitatud ülesannete

eduka täitmise eest. 6.3.2 Tulemuste hindamisel võetakse aluseks eelnevalt tööplaanis või muudes

planeerimisdokumentides ning hindamisvestlusel kokkulepitud eesmärgid ja oodatavad tulemused.

6.3.3 Tulemuspalka võib maksta tegevväelasele, kes on täitnud kvaliteetselt ja tähtaegselt punktis 6.3.2 loetletud dokumentides ja oma ametijuhendis toodud ülesanded, edendanud Kaitseväe või Kaitseliidu toimimist läbi erinevate tegevuste ja/või olnud initsiatiivikas ja koostöövalmis ülesannete täitmisel.

6.3.4 Kui tegevväelane vahetab aasta jooksul teenistuskohta Kaitseväes või Kaitseliidus või toimub liikumine Kaitseväe ja Kaitseliidu vahel, siis võetakse arvesse tema töötulemused kõigil teenistuskohtadel.

6.3.5 Ettepaneku tulemuspalga maksmiseks, sh tulemuspalga suuruse osas, teeb tegevväelase vahetu ülem. Ettepanekus tuleb anda hinnang tegevväelase töötulemustele, sh vastavus kokkulepitud oodatavatele tulemustele.

6.3.6 Tulemuspalka makstakse Kaitseväes eelarvelisi vahendeid käsutama volitatud ülema ja Kaitseliidus Kaitseliidu ülema käskkirja alusel.

6.4 Preemia: 6.4.1 Preemia võib määrata individuaalse või kollektiivse erakordse teenistusalase

saavutuse eest. 6.4.2 Preemia määrab käskkirjaga Kaitseväes eelarvelisi vahendeid käsutama

volitatud struktuuriüksuse ülem ja Kaitseliidus Kaitseliidu ülem.

5

6.4.3 Kaitseväeülese preemia maksmine kehtestatakse Kaitseväe juhataja vastava käskkirjaga.

6.5 Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest: 6.5.1 Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest võib maksta erandkorras eelkõige

ühekordsete, ajakriitiliste ja ettenägematute täiendavate lisaülesannete eest sõltuvalt ülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ühekordse lisatasuna või igakuise lisatasuna, kuid mitte kauem kui kuueks kuuks.

6.5.2 Ettepaneku lisatasu maksmiseks täiendavate teenistusülesannete eest teeb tegevväelase vahetu ülem kooskõlastatult struktuuriüksuse personalijuhiga. Ettepanekus peavad olema täpselt kirjeldatud teenistusülesanded ja nende täitmise ajavahemik.

6.5.3 Tegevväelase lisatasu määramise käskkirjas kirjeldatakse täiendavad teenistusülesanded, lisatasu suurus, teenistusülesannete täitmise periood ning lisatasu maksmise aeg.

6.5.4 Lisatasu määrab käskkirjaga Kaitseväes eelarvelisi vahendeid käsutama volitatud struktuuriüksuse ülem ja Kaitseliidus Kaitseliidu ülem.

6.5.5 Kaitseväeüleseks tasustamiseks koostab vastava lisatasu maksmise tingimused ja korra Kaitseväe struktuuriüksus või Kaitseliit ning kinnitab Kaitseväe juhataja.

6.5.6 Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest ei määrata üheaegselt asendustasu määramisega, välja arvatud punktis 8.7 toodud juhul asendustasu määramisega.

7. Tegevväelaste töö hüvitamise kord sõjaväelisel väljaõppel, toimkonnas,

eriolukordades ning Kaitseväe laeval teenistusülesannete täitmisel

7.1 Sõjaväelisel väljaõppel (edaspidi: õppus1) osalemisena KVTS § 104 lg 1 p 5 alusel käsitletakse osalemist vähemalt 24 tundi kestval õppusel, mis on sõjaaja ülesannete täitmise harjutamine rahuaja tingimustes.

7.2 Toimkonnas osalemisena KVTS § 104 lg 1 p 4 alusel käsitletakse olukorda, kui struktuuriüksuse ülem on tegevväelase määranud rahuaja ametikoha asukohas valvama asutuse vara ja tagama sisekorrast kinnipidamist. Toimkond on 24 tunnine valvekord, mille mehitamine toimub graafiku alusel tegevväelastega, kelle igapäevaste põhiülesannete hulka ei kuulu korrapidamis- või valveteenistus.

7.3 Toimkonnas osalemise hüvitamist ei rakendata summeeritud tööajaga graafiku alusel toimkonnas olevatele tegevväelastele, kelle ametikoha järgsete teenistusülesannete hulka kuulub korrapidamis- või valveteenistus.

7.4 Tegevväelast ei määrata kahte järjestikusesse toimkonda.

7.5 Õppusel ja toimkonnas osalemine hüvitatakse eelarvelisi vahendeid käsutava struktuuriüksuse ülema otsusel vaba aja andmisega kuni kümme (10) tööpäeva kalendriaastas arvestusega üks tööpäev ühe õppusel või toimkonnas osaletud päeva kohta, ülejäänud osas hüvitatakse lisatasu maksmisega punkti 7.7 alusel.

7.6 Õppuse ja toimkonna hüvitamisel vaba ajaga tuleb vaba aeg kasutada ära õppusele või toimkonnale järgneva kolme (3) kuu jooksul.

7.7 Õppusel ja toimkonnas osalemine hüvitatakse lisatasu maksmisega järgnevalt: 7.7.1 Õppusel või toimkonnas osaletud päeva kohta makstakse lisatasu järgmiselt:

7.7.1.1 iga õppusel osaletud päeva kohta makstakse lisatasu 40 eurot;

1 Õppuse mõiste on kirjeldatud Kaitseväe juhataja 26.08.2024 käskkirjaga nr 1379 kinnitatud sõjaväelise

väljaõppe eeskirja lisa 1 punktis 34.

6

7.7.1.2 iga toimkonnas osaletud päeva kohta makstakse lisatasu 40 eurot.

7.7.2 puhkepäeval osaletud päeva kohta makstakse lisaks p 7.7.1 sätestatud lisatasule

täiendavat lisatasu 65 eurot, välja arvatud riigipühal;

7.7.3 riigipühal õppusel ja toimkonnas osalemine hüvitatakse makstes tegevväelasele

kahekordset põhipalka 8 tunni ulatuses päeva kohta ning punktis 7.7.1 toodud

lisatasu.

7.8 Hüvitamisele kuuluv õppus peab olema kajastatud üksuse aasta tööplaanis või väljaõppekursuse temaatilises plaanis, välja arvatud lisaõppekogunemine ja operatsioonikäsk. Hüvitamisele ei kuulu õppuse planeerimisel, ettevalmistamisel ja kokkuvõtte tegemisel osalemise aeg, juhul kui õppuse kirjelduses või kutses ei ole märgitud teisiti.

7.9 Päästesündmuse lahendamisel või eriolukorra töödel osalemise, erakorralise seisukorra ning hädaolukorra seaduses sätestatud ülesande täitmise eest tasustamise tingimused ja kord kehtestatakse Kaitseväe juhataja käskkirjaga.

7.10 Kaitseväe laeval teenistusülesannete täitmine KVTS § 104 lg 1 p 7 alusel hüvitatakse eelarvelisi vahendeid käsutava struktuuriüksuse ülema otsusel lisatasuga 16% põhipalgast järgmiselt: 7.10.1 Lisatasu maksmisel kalendripäevapõhist arvestust. 7.10.2 Lisatasu maksmise aluseks on tegevväelase teenimine laeval vastavalt

koostatud graafikule.

7.11 Riigipühal Kaitseväe laeval teenistusülesannete täitmine KVTS § 104 lg 1 p 7 alusel hüvitatakse tegevväelasele makstes, lisaks punktis 7.10 toodud lisatasule, kahekordset põhipalka 8 tunni ulatuses päeva kohta.

7.12 Punktis 7.10 ja 7.11 toodud lisatasu ei maksta koos punktis 7.7 toodud lisatasuga.

8. Asendustasu maksmise tingimused ja kord 8.1 Pannes puuduva tegevväelase, ametniku või töötaja ülesanded osaliselt ühele

tegevväelasele või jagades mitme tegevväelase vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest, võib tegevväelasele maksta asendustasu, kui asendamine ei ole ettenähtud tegevväelase ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.

8.2 Asendamise koormus ühel tegevväelasel ei tohi ületada 30% asendatava töökoormusest ja ülesannete mahust.

8.3 Asendustasu makstakse proportsionaalselt töökoormuse suurenemise ja asendatava ülesannete mahuga, kuid igale asendajale võib maksta kuni 30% asendatava põhipalgast ning asendustasu ei tohi mitme asendaja puhul ületada 90% asendatava põhipalgast.

8.4 Tegevväelase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul võib ta täita puuduva tegevväelase, ametniku või töötaja ülesandeid üle 60 päeva kalendriaastas.

8.5 Asendamisperiood võib kesta maksimaalselt kuus järjestikust kuud, mida võib vahetu ülema motiveeritud ettepanekul Kaitseväes eelarvelisi vahendeid käsutama volitatud struktuuriüksuse ülema ja Kaitseliidus Kaitseliidu ülema otsusega pikendada.

8.6 Ettepaneku asendustasu maksmiseks koos ülesannete loetelu ja soovitud tulemusega esitab tegevväelase vahetu ülem kirjalikult vähemalt 1 nädal enne asendusperioodi algust ning erandkorras asendatava töövõimetuse korral võib

7

esitada ettepaneku asendusperioodi jooksul. Asendustasu maksmise otsustab Kaitseväes eelarvelisi vahendeid käsutama volitatud struktuuriüksuse ülem ja Kaitseliidus Kaitseliidu ülem.

8.7 Pannes puuduva tegevväelase ülesanded osaliselt või täielikult ühele tegevväelasele või mitmele teisele tegevväelasele, vabastades nad kas osaliselt või täielikult oma ülesannete täitmisest, makstakse tegevväelasele oma ametikohajärgset põhipalka või asendatava ametikoha põhipalka, kui see on suurem asendaja põhipalgast.

8.8 Puuduva tegevväelase ülesannete täitmisel punkti 8.7 alusel vähendatakse tegevväelasele asendatava ametikoha põhipalga määramisel põhipalka 200€, kui asendaja erialane kvalifikatsioon või sõjaväeline väljaõpe ei vasta ametikoha nõuetele.

8.9 Punti 8.7 ei rakendata sõjaväelise auastme põhigrupi vahelisel asendamisel.

8.10 Asendustasu ja asendatava ametikoha põhipalka makstakse asenduse eest, mis kestab vähemalt 30 kalendripäeva järjest.

8.11 Ülemat ei määrata alluva asendajaks.

8.12 Asendustasu ei maksta täitmata ametikoha ülesannete täitmise eest, millele ei ole eelarvelisi vahendeid planeeritud või mille arvelt on loodud teine koosseisuline või koosseisuväline ametikoht.

9. Eritingimustes töötamise ja valveaja eest lisatasude määramise tingimused

ning kord 9.1 Ületunnitöö eest makstakse tegevväelasele 1,5-kordset põhipalka või hüvitatakse see

teenistuja taotlusel vaba aja andmisega.

9.2 Riigipühal ja ööajal töötamise eest makstakse lisatasu seadusest tulenevatel alustel, kui seda ei hüvitata teenistujale vaba aja andmisega.

9.3 Teenistuja peab tulenevalt teenistuslikust vajadusest olema Kaitseväele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (edaspidi: valveaeg), kui nimetatud kohustus tuleneb tema ametijuhendist või teenistusse võtmise käskkirjast.

9.4 Teenistuja ületunnitöö, ööajal töötamise eest, riigipühal töötamise eest või valveaja eest lisatasu maksmise aluseks on tööajaarvestuse tabel ja/või Kaitseväes eelarvelisi vahendeid käsutama volitatud struktuuriüksuse ülema või Kaitseliidu ülema käskkiri.

10. Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus

10.1 Tegevväelasele makstakse lisatasu tegevteenistuses oldud aja, piirkondliku eripära

ja nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest vastavalt Kaitseministri 20.02.2026 määrusega nr 4 sätestatud korras ja ulatuses.

11. Tegevväelase põhipalga määramine pikaajalises välislähetuses või välisteenistuses olles

11.1 Alates 01.03.2026 pikaajalisse välislähetusse lähetatud või välisteenistuses olevale

tegevväelasele makstakse pikaajalises välislähetuses või välisteenistuses viibimise ajal põhipalka mis on võrdne punkti 5 alusel määratud tegevväelasele rahuaja ametikoha palgaastme ja punktis 10 toodud lisatasuga tegevteenistuses oldud aja eest.

8

11.2 Punkti 5 alusel pikaajalises välislähetuses või välisteenistuses oleva tegevväelasele

rahuaja ametikoha palgaastme või punktis 10 toodud lisatasu tegevteenistuses oldud aja eest muutumisel määratakse tegevväelasele uus põhipalk punktis 11.1 toodud alustel.

12. Üleminekusätted

12.1 Alates 01.02.2018 kuni 28.02.2026 pikaajalisse välislähetuses või välisteenistuses

olevale tegevväelasele säilitatakse temale seni määratud põhipalk. Tegevväelase taotluse alusel arvestatakse tema põhipalk ringi vastavalt punktile 11.

12.2 Perioodil 01.03.–31.03.2026 rakendatakse punktis 7.7.1.2 lisatasu 20 euro suuruses.

Kaitseväe juhataja 08.04.2026 kinnitatud käskkirja nr 0.1- 3.1/26/70 juurde Lisa 1

Tegevväelaste põhipalga astmestik

Tegevväelase põhipalga aste

Palgatase B C D E

T25 5650 5700 5750 5800

T24 5450 5500 5550 5600

T23 5250 5300 5350 5400

T22 5050 5100 5150 5200

T21 4850 4900 4950 5000

T20 4650 4700 4750 4800

T19 4450 4500 4550 4600

T18 4250 4300 4350 4400

T17 4050 4100 4150 4200

T16 3850 3900 3950 4000

T15 3650 3700 3750 3800

T14 3450 3500 3550 3600

T13 3250 3300 3350 3400

T12 3050 3100 3150 3200

T11 2850 2900 2950 3000

T10 2650 2700 2750 2800

T9 2450 2500 2550 2600

T8 2250 2300 2350 2400

T7 2050 2100 2150 2200

T6 1850 1900 1950 2000

T5 1650 1700 1750 1800

T4 1450 1500 1550 1600

T3 1250 1300 1350 1400

T2 1050 1100 1150 1200

T1 850 900 950 1000

T0 650 700 750 800

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 08.04.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/70

TEGEVVÄELASE JA VABATAHTLIKU TEENISTUJA PALGAJUHEND

1. Palgajuhendi reguleerimisala ja eesmärk 1.1. Palgajuhend reguleerib tegevväelaste ja vabatahtlike teenistujate palga maksmise

tingimusi ja korda rahuaja ametikohal.

1.2. Palgajuhend tagab, et igal tegevväelasel ja vabatahtlikul teenistujal on selgus: 1.2.1 millistest komponentidest tema palk koosneb; 1.2.2 milline on palgakomponentide osakaal palgas; 1.2.3 kuidas ja mille alusel tema palk kujuneb.

2. Mõisted 2.1. Tegevväelane - tegevteenistuses olev isik.

2.2. Vabatahtlik teenistuja - vabatahtlikus teenistuses olev isik.

2.3. Teenistuja - tegevväelase ja vabatahtliku teenistuja ühisnimetus.

2.4. Palk - teenistujale makstav rahuaja ametikoha põhipalk, muutuvpalk, eritingimustes

töötamise eest makstavad lisatasud (lisatasu öötöö, riiklikel pühadel töötamise ja ületunnitöö eest), lisatasu valveaja eest, asendustasu, toimkonna tasu, sõjaväelisel väljaõppel töö hüvitamise tasu, eriolukordades osalemise tasu, lisatasu tegevteenistuses oldud aja, piirkondliku eripära ja nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni eest.

2.5. Palgaaste - ametikohal kehtestatud palgaastmestiku alusel käesoleva juhendi lisas 1 toodud väärtus, kuhu kuuluvad ametikohad positsiooni, nõutava sõjaväelise väljaõppe või muu iseloomuliku tunnuse järgi.

2.6. Põhipalk - teenistuja rahuaja ametikoha (edaspidi: ametikoht) palga fikseeritud osa, mis on mis on palgaastmestiku alusel ametikohale määratud palgatasemele vastav summa.

2.7. Muutuvpalk - teenistuja ametikoha palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.

2.7.1 Tulemuspalk - eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumide alusel konkreetse töö või perioodi tulemuste eest makstav muutuvpalga osa.

2.7.2 Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest - täiendavate (mitte puuduva teenistuja ülesannete) teenistus- või tööülesannete, mida ei ole fikseeritud ametijuhendis, täitmise eest makstav lisatasu.

2.7.3 Preemia - erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav muutuvpalga osa.

2.8. Sõjaväelisel väljaõppel osalemise tasu - õppusel osalemise eest makstav lisatasu. 2.9. Toimkonna tasu - makstav lisatasu, kui struktuuriüksuse ülem on teenistuja määranud

rahuaja ametikoha asukohas valvama asutuse vara ja tagama sisekorrast kinnipidamist.

2

2.10. Eriolukordades osalemise tasu - päästesündmuse lahendamisel või eriolukorra töödel

osalemise, erakorralise seisukorra ning hädaolukorra seaduses sätestatud ülesande täitmise eest makstav lisatasu.

2.11. Asendustasu - puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse pikemal töövõimetuslehel, koolitusel või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt täitmata kuid rahastatud teenistuskoha ülesannete täitmise eest.

2.12. Eritingimustes töötamise eest makstavad lisatasud - lisatasu öötöö, riigipühal töötamise ning ületunnitöö eest.

2.13. Riviametikoht - ametikoht, kus ametikohale esitatavatel nõuetel on fookus formaalhariduse kaudu omandatud sõjaväelise väljaõppe astmel ja teenistusalasel kogemusel. Antud ametikohad liigituvad riigikaitse teenistusgruppi (Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise korra alusel).

2.14. Positsiooniametikoht - ametikoht, kus ametikohale esitatavatel nõuetel on fookus spetsiifilisel tsiviilformaalharidusel ja täiendusõppe kaudu omandatud sõjaväelise väljaõppe astmel. Antud ametikohad liigituvad teenistusgruppidesse, mis ei ole riigikaitse teenistusgrupp (Riigi ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude kehtestamise, teenistuskohtade klassifikaator ja teenistuskohtade liigitamise korra alusel).

3. Üldpõhimõtted

3.1. Teenistujate palkade määramisel ning maksmisel lähtutakse kaitseväeteenistuse

seadusest, avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist.

3.2. Palga arvestusperiood on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud üldisest tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest. Palka makstakse üks kord kuus hiljemalt arvestuse aluseks oleva kuu viimasel tööpäeval teenistuja poolt Riigitöötaja iseteenindusportaalis esitatud pangakontole.

3.3. Teenistuja palgast võib kinni pidada teenistuja igakordsel kirjalikul nõusolekul asutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa ja teenistujale makstud ettemakse, mille teenistuja peab asutusele tagastama.

3.4. Käesoleva juhendi ja selle alusel koostatud regulatsioonide ülevaatamine toimub vastavalt vajadusele.

3.5. Käesoleva juhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse teenistujate palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.

3.6. Teenistuja palga määramisel arvestatakse teenistujate tasustamiseks asutusele eraldatud eelarvet ning määratud palgad ei tohi tuua kaasa eraldatud eelarvevahendite suurendamise vajadust sellel ega järgnevatel eelarveaastatel.

3.7. Tegevväelaste põhipalgad vaadatakse üle üldjuhul kord aastas 1. maiks asutusele eraldatud eelarveliste vahendite piires. Põhipalkade üle vaatamine ei tähenda automaatselt kõikide tegevväelaste põhipalkade muutmist.

3.8. Lisatasu, sh ületunnitöö, arvestamise aluseks on teenistujale määratud põhipalk.

3

3.9. Teenistujale väljastatakse Riigi Tugiteenuse Keskuse poolt e-posti teel teatis

arvestatud palga, puhkusetasu ja muude tasude ning neist tehtud kinnipidamiste kohta.

3.10. Informatsioon palgalt makstavate ja kinnipeetavate maksude ning maksete kohta Maksu-ja Tolliametile on toodud Rahandusministeeriumi kodulehel: Palgakorraldus I rahandusministeerium.

4. Sõjaväelise auastmega ametikohtade jaotus põhipalga astmestikus

4.1 Tegevväelaste põhipalga astmestik on toodud lisas 1.

4.2 Tegevväelaste ametikohad on jaotatud põhipalga astmestikku.

4.3 Teenistuja põhipalga määratlemisel ametikohtade järgselt võetakse arvesse:

4.3.1 ametikoha paiknemist struktuuris, sh vastutuse määra; 4.3.2 ametikohal ettenähtud haridust ja täiendkoolitust; 4.3.3 ametikohal nõutavat sõjaväelist väljaõpet; 4.3.4 palga konkurentsivõimet; 4.3.4 avaliku teenistuse palgauuringut positsiooniametikohtade puhul.

4.4 Kaitseväe ametikohtade jaotus rivi- ja positsioonikohaks ning ametikoha palgaaste kehtestatakse Kaitseväe juhataja käskkirjaga.

4.5 Kaitseliidu tegevväelaste ametikohtade jaotuse rivi- ja positsioonikohaks ning palgaaste kehtestatakse Kaitseliidu ülema käskkirjaga, kooskõlastades selle eelnevalt Kaitseressursside Ametiga.

5. Põhipalga kujunemine ja määramine

5.1 Teenistuja põhipalga määramisel lähtutakse punkti 4.4 alusel kinnitatud jaotusest.

5.2 Tegevteenistusse võtmisel ametikohal nõutava erialase kvalifikatsiooni või sõjaväelise väljaõppe puudumisel määratakse ametikohale kehtestatud põhipalgast 200 eurot väiksem põhipalk.

5.3 Positsiooniametikohal lähtutakse põhipalga määramisel ametikohale vastava teenistusgrupi ja taseme avaliku teenistuse palgauuringus toodud vastava teenistusgrupi ja taseme mediaantasemest (vajadusel +/- 10%).

5.4 Vabatahtliku teenistuja põhipalga määramisel võetakse arvesse sarnast tööd tegeva tegevväelase põhipalk.

5.5 Kui tegevväelase ametikoha arvelt on tehtud ajutine ameti- või töökoht, siis antud ametikohal määratakse isikule põhipalk või töötasu, mis on 15% väiksem tegevväelase ametikoha põhipalgast.

5.6 Kui koosseisulise rühmaülema või rühmavanema koha arvelt luuakse rühmaülema abi või rühmavanema abi ametikoht, siis määrtakse ametikoha palgatase, mis on rühmaülema või rühmavanema ametikoha palgatasemest 300€ väiksem.

5.7 Vigastatud veterani ametikoha loomisel lähtutakse palga määramisel teenistuja sõjaväelisest väljaõppest ja erialasest kvalifikatsioonist ning põhipalk määratakse lähtuvalt rivi- või positsiooniametikoha reeglitest arvestades käesolevas juhendis sätestatut.

4

5.8 Teenistuja põhipalga määrab käskkirjaga tema ametikohale nimetamise õigust omav ülem. Punktis 4.4 toodud põhipalga vahemike muutmisel määrab tegevväelase põhipalga eelarvelisi vahendeid käsutama volitatud struktuuriüksuse ülem (v.a Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate tegevväelaste puhul).

5.9 Tegevväelasele, kes asub õppima Kaitseväe Akadeemia sõjaväelise juhtimise rakenduskõrgharidusõppe õppekavale ning kui sellele eelneb vahetult vähemalt ühe (1) aastane tegevteenistuses oldud aeg, säilitatakse tema viimase ametikoha järgne põhipalk.

5.10 Riviametikohal olevale tegevväelasele, kes nimetatakse teenistuse huvides uuele riviametikohale, säilitatakse tema viimase ametikoha järgne põhipalk kui ta on teeninud ametikohal vähemalt kaks (2) aastat katkematult või kui enne seda tähtaega on täitnud üksusele pandud ülesandeid õppusel, mille käigus üksust hinnati.

5.11 Punktides 5.9 ja 5.10 toodud põhipalga säilitamist rakendatakse kuni ajani mil uue ametikoha palgatase ületab tegevväelasele säilitatud põhipalga. Palga säilitamisel ei muudeta ametikoha palgataset.

5.12 Tegevväelasele, kes õpib Kaitseväe Akadeemia sõjaväelise juhtimise kõrgharidusõppe õppekaval ja kes akadeemilise puhkuse ajal nimetatakse teisele rahuja ametikohale, säilitatakse tema senine põhipalk.

5.13 Riviametikohtade palgasüsteemi ja vajadusel positsiooniametikohtade valdkondlikud palgasüsteemid kehtestab Kaitseressursside Ameti peadirektor kooskõlastatult Kaitseväe juhatajaga.

6. Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord

6.1 Muutuvpalka makstakse vaid eelarveliste vahendite olemasolul.

6.2 Kalendriaastas teenistujale makstav muutuvpalga kogusumma ei tohi olla suurem, kui

20% teenistujale sama kalendriaasta määratud põhipalga kogusummast.

6.3 Tulemuspalk 6.3.1 Tulemuspalka maksatakse Kaitseväele või Kaitseliidule püstitatud ülesannete

eduka täitmise eest. 6.3.2 Tulemuste hindamisel võetakse aluseks eelnevalt tööplaanis või muudes

planeerimisdokumentides ning hindamisvestlusel kokkulepitud eesmärgid ja oodatavad tulemused.

6.3.3 Tulemuspalka võib maksta tegevväelasele, kes on täitnud kvaliteetselt ja tähtaegselt punktis 6.3.2 loetletud dokumentides ja oma ametijuhendis toodud ülesanded, edendanud Kaitseväe või Kaitseliidu toimimist läbi erinevate tegevuste ja/või olnud initsiatiivikas ja koostöövalmis ülesannete täitmisel.

6.3.4 Kui tegevväelane vahetab aasta jooksul teenistuskohta Kaitseväes või Kaitseliidus või toimub liikumine Kaitseväe ja Kaitseliidu vahel, siis võetakse arvesse tema töötulemused kõigil teenistuskohtadel.

6.3.5 Ettepaneku tulemuspalga maksmiseks, sh tulemuspalga suuruse osas, teeb tegevväelase vahetu ülem. Ettepanekus tuleb anda hinnang tegevväelase töötulemustele, sh vastavus kokkulepitud oodatavatele tulemustele.

6.3.6 Tulemuspalka makstakse Kaitseväes eelarvelisi vahendeid käsutama volitatud ülema ja Kaitseliidus Kaitseliidu ülema käskkirja alusel.

6.4 Preemia: 6.4.1 Preemia võib määrata individuaalse või kollektiivse erakordse teenistusalase

saavutuse eest. 6.4.2 Preemia määrab käskkirjaga Kaitseväes eelarvelisi vahendeid käsutama

volitatud struktuuriüksuse ülem ja Kaitseliidus Kaitseliidu ülem.

5

6.4.3 Kaitseväeülese preemia maksmine kehtestatakse Kaitseväe juhataja vastava käskkirjaga.

6.5 Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest: 6.5.1 Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest võib maksta erandkorras eelkõige

ühekordsete, ajakriitiliste ja ettenägematute täiendavate lisaülesannete eest sõltuvalt ülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ühekordse lisatasuna või igakuise lisatasuna, kuid mitte kauem kui kuueks kuuks.

6.5.2 Ettepaneku lisatasu maksmiseks täiendavate teenistusülesannete eest teeb tegevväelase vahetu ülem kooskõlastatult struktuuriüksuse personalijuhiga. Ettepanekus peavad olema täpselt kirjeldatud teenistusülesanded ja nende täitmise ajavahemik.

6.5.3 Tegevväelase lisatasu määramise käskkirjas kirjeldatakse täiendavad teenistusülesanded, lisatasu suurus, teenistusülesannete täitmise periood ning lisatasu maksmise aeg.

6.5.4 Lisatasu määrab käskkirjaga Kaitseväes eelarvelisi vahendeid käsutama volitatud struktuuriüksuse ülem ja Kaitseliidus Kaitseliidu ülem.

6.5.5 Kaitseväeüleseks tasustamiseks koostab vastava lisatasu maksmise tingimused ja korra Kaitseväe struktuuriüksus või Kaitseliit ning kinnitab Kaitseväe juhataja.

6.5.6 Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest ei määrata üheaegselt asendustasu määramisega, välja arvatud punktis 8.7 toodud juhul asendustasu määramisega.

7. Tegevväelaste töö hüvitamise kord sõjaväelisel väljaõppel, toimkonnas,

eriolukordades ning Kaitseväe laeval teenistusülesannete täitmisel

7.1 Sõjaväelisel väljaõppel (edaspidi: õppus1) osalemisena KVTS § 104 lg 1 p 5 alusel käsitletakse osalemist vähemalt 24 tundi kestval õppusel, mis on sõjaaja ülesannete täitmise harjutamine rahuaja tingimustes.

7.2 Toimkonnas osalemisena KVTS § 104 lg 1 p 4 alusel käsitletakse olukorda, kui struktuuriüksuse ülem on tegevväelase määranud rahuaja ametikoha asukohas valvama asutuse vara ja tagama sisekorrast kinnipidamist. Toimkond on 24 tunnine valvekord, mille mehitamine toimub graafiku alusel tegevväelastega, kelle igapäevaste põhiülesannete hulka ei kuulu korrapidamis- või valveteenistus.

7.3 Toimkonnas osalemise hüvitamist ei rakendata summeeritud tööajaga graafiku alusel toimkonnas olevatele tegevväelastele, kelle ametikoha järgsete teenistusülesannete hulka kuulub korrapidamis- või valveteenistus.

7.4 Tegevväelast ei määrata kahte järjestikusesse toimkonda.

7.5 Õppusel ja toimkonnas osalemine hüvitatakse eelarvelisi vahendeid käsutava struktuuriüksuse ülema otsusel vaba aja andmisega kuni kümme (10) tööpäeva kalendriaastas arvestusega üks tööpäev ühe õppusel või toimkonnas osaletud päeva kohta, ülejäänud osas hüvitatakse lisatasu maksmisega punkti 7.7 alusel.

7.6 Õppuse ja toimkonna hüvitamisel vaba ajaga tuleb vaba aeg kasutada ära õppusele või toimkonnale järgneva kolme (3) kuu jooksul.

7.7 Õppusel ja toimkonnas osalemine hüvitatakse lisatasu maksmisega järgnevalt: 7.7.1 Õppusel või toimkonnas osaletud päeva kohta makstakse lisatasu järgmiselt:

7.7.1.1 iga õppusel osaletud päeva kohta makstakse lisatasu 40 eurot;

1 Õppuse mõiste on kirjeldatud Kaitseväe juhataja 26.08.2024 käskkirjaga nr 1379 kinnitatud sõjaväelise

väljaõppe eeskirja lisa 1 punktis 34.

6

7.7.1.2 iga toimkonnas osaletud päeva kohta makstakse lisatasu 40 eurot.

7.7.2 puhkepäeval osaletud päeva kohta makstakse lisaks p 7.7.1 sätestatud lisatasule

täiendavat lisatasu 65 eurot, välja arvatud riigipühal;

7.7.3 riigipühal õppusel ja toimkonnas osalemine hüvitatakse makstes tegevväelasele

kahekordset põhipalka 8 tunni ulatuses päeva kohta ning punktis 7.7.1 toodud

lisatasu.

7.8 Hüvitamisele kuuluv õppus peab olema kajastatud üksuse aasta tööplaanis või väljaõppekursuse temaatilises plaanis, välja arvatud lisaõppekogunemine ja operatsioonikäsk. Hüvitamisele ei kuulu õppuse planeerimisel, ettevalmistamisel ja kokkuvõtte tegemisel osalemise aeg, juhul kui õppuse kirjelduses või kutses ei ole märgitud teisiti.

7.9 Päästesündmuse lahendamisel või eriolukorra töödel osalemise, erakorralise seisukorra ning hädaolukorra seaduses sätestatud ülesande täitmise eest tasustamise tingimused ja kord kehtestatakse Kaitseväe juhataja käskkirjaga.

7.10 Kaitseväe laeval teenistusülesannete täitmine KVTS § 104 lg 1 p 7 alusel hüvitatakse eelarvelisi vahendeid käsutava struktuuriüksuse ülema otsusel lisatasuga 16% põhipalgast järgmiselt: 7.10.1 Lisatasu maksmisel kalendripäevapõhist arvestust. 7.10.2 Lisatasu maksmise aluseks on tegevväelase teenimine laeval vastavalt

koostatud graafikule.

7.11 Riigipühal Kaitseväe laeval teenistusülesannete täitmine KVTS § 104 lg 1 p 7 alusel hüvitatakse tegevväelasele makstes, lisaks punktis 7.10 toodud lisatasule, kahekordset põhipalka 8 tunni ulatuses päeva kohta.

7.12 Punktis 7.10 ja 7.11 toodud lisatasu ei maksta koos punktis 7.7 toodud lisatasuga.

8. Asendustasu maksmise tingimused ja kord 8.1 Pannes puuduva tegevväelase, ametniku või töötaja ülesanded osaliselt ühele

tegevväelasele või jagades mitme tegevväelase vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest, võib tegevväelasele maksta asendustasu, kui asendamine ei ole ettenähtud tegevväelase ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise.

8.2 Asendamise koormus ühel tegevväelasel ei tohi ületada 30% asendatava töökoormusest ja ülesannete mahust.

8.3 Asendustasu makstakse proportsionaalselt töökoormuse suurenemise ja asendatava ülesannete mahuga, kuid igale asendajale võib maksta kuni 30% asendatava põhipalgast ning asendustasu ei tohi mitme asendaja puhul ületada 90% asendatava põhipalgast.

8.4 Tegevväelase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul võib ta täita puuduva tegevväelase, ametniku või töötaja ülesandeid üle 60 päeva kalendriaastas.

8.5 Asendamisperiood võib kesta maksimaalselt kuus järjestikust kuud, mida võib vahetu ülema motiveeritud ettepanekul Kaitseväes eelarvelisi vahendeid käsutama volitatud struktuuriüksuse ülema ja Kaitseliidus Kaitseliidu ülema otsusega pikendada.

8.6 Ettepaneku asendustasu maksmiseks koos ülesannete loetelu ja soovitud tulemusega esitab tegevväelase vahetu ülem kirjalikult vähemalt 1 nädal enne asendusperioodi algust ning erandkorras asendatava töövõimetuse korral võib

7

esitada ettepaneku asendusperioodi jooksul. Asendustasu maksmise otsustab Kaitseväes eelarvelisi vahendeid käsutama volitatud struktuuriüksuse ülem ja Kaitseliidus Kaitseliidu ülem.

8.7 Pannes puuduva tegevväelase ülesanded osaliselt või täielikult ühele tegevväelasele või mitmele teisele tegevväelasele, vabastades nad kas osaliselt või täielikult oma ülesannete täitmisest, makstakse tegevväelasele oma ametikohajärgset põhipalka või asendatava ametikoha põhipalka, kui see on suurem asendaja põhipalgast.

8.8 Puuduva tegevväelase ülesannete täitmisel punkti 8.7 alusel vähendatakse tegevväelasele asendatava ametikoha põhipalga määramisel põhipalka 200€, kui asendaja erialane kvalifikatsioon või sõjaväeline väljaõpe ei vasta ametikoha nõuetele.

8.9 Punti 8.7 ei rakendata sõjaväelise auastme põhigrupi vahelisel asendamisel.

8.10 Asendustasu ja asendatava ametikoha põhipalka makstakse asenduse eest, mis kestab vähemalt 30 kalendripäeva järjest.

8.11 Ülemat ei määrata alluva asendajaks.

8.12 Asendustasu ei maksta täitmata ametikoha ülesannete täitmise eest, millele ei ole eelarvelisi vahendeid planeeritud või mille arvelt on loodud teine koosseisuline või koosseisuväline ametikoht.

9. Eritingimustes töötamise ja valveaja eest lisatasude määramise tingimused

ning kord 9.1 Ületunnitöö eest makstakse tegevväelasele 1,5-kordset põhipalka või hüvitatakse see

teenistuja taotlusel vaba aja andmisega.

9.2 Riigipühal ja ööajal töötamise eest makstakse lisatasu seadusest tulenevatel alustel, kui seda ei hüvitata teenistujale vaba aja andmisega.

9.3 Teenistuja peab tulenevalt teenistuslikust vajadusest olema Kaitseväele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (edaspidi: valveaeg), kui nimetatud kohustus tuleneb tema ametijuhendist või teenistusse võtmise käskkirjast.

9.4 Teenistuja ületunnitöö, ööajal töötamise eest, riigipühal töötamise eest või valveaja eest lisatasu maksmise aluseks on tööajaarvestuse tabel ja/või Kaitseväes eelarvelisi vahendeid käsutama volitatud struktuuriüksuse ülema või Kaitseliidu ülema käskkiri.

10. Tegevväelasele täiendava lisatasu maksmise kord ja ulatus

10.1 Tegevväelasele makstakse lisatasu tegevteenistuses oldud aja, piirkondliku eripära

ja nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest vastavalt Kaitseministri 20.02.2026 määrusega nr 4 sätestatud korras ja ulatuses.

11. Tegevväelase põhipalga määramine pikaajalises välislähetuses või välisteenistuses olles

11.1 Alates 01.03.2026 pikaajalisse välislähetusse lähetatud või välisteenistuses olevale

tegevväelasele makstakse pikaajalises välislähetuses või välisteenistuses viibimise ajal põhipalka mis on võrdne punkti 5 alusel määratud tegevväelasele rahuaja ametikoha palgaastme ja punktis 10 toodud lisatasuga tegevteenistuses oldud aja eest.

8

11.2 Punkti 5 alusel pikaajalises välislähetuses või välisteenistuses oleva tegevväelasele

rahuaja ametikoha palgaastme või punktis 10 toodud lisatasu tegevteenistuses oldud aja eest muutumisel määratakse tegevväelasele uus põhipalk punktis 11.1 toodud alustel.

12. Üleminekusätted

12.1 Alates 01.02.2018 kuni 28.02.2026 pikaajalisse välislähetuses või välisteenistuses

olevale tegevväelasele säilitatakse temale seni määratud põhipalk. Tegevväelase taotluse alusel arvestatakse tema põhipalk ringi vastavalt punktile 11.

12.2 Perioodil 01.03.–31.03.2026 rakendatakse punktis 7.7.1.2 lisatasu 20 euro suuruses.