Eelnõu esitamine EIS-i

1 (4)

EELNÕU

08.04.2026

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduse muutmise seadus (lahinguvalve)

§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse paragrahviga 41 järgmises sõnastuses:

㤠41. Lahinguvalve

(1) Lahinguvalve on rahuajal Kaitseväe tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe

üksuste valmisolek ja võimekus reageerida kõrgendatud ohule või ründele.

(2) Lahinguvalve korraldamise, sealhulgas alustamise ja lõpetamise, otsustab Kaitseväe

juhataja.“.

2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tagatakse Kaitseväes avalikus teenistuses

olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule sõjaväelises väljaõppes osalemise

ajal toitlustus kaitseväeteenistuse seaduse § 110 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 482 järgmises sõnastuses:

„§ 482. Lahinguvalves jõu kasutamine

(1) Lahinguvalves olev kaitseväelane võib kasutada jõudu käesolevas seaduses sätestatud

korras ja tegevväelasest ülema korraldusel järgmiste Kaitseväe ülesannete täitmise raames:

1) riigi sõjalisel kaitsmisel ja osalemisel kollektiivses enesekaitses;

2) Eesti õhuruumi ja merepiiri valvamisel ja kaitsmisel;

3) Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust

tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku

ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel või korrarikkumise kõrvaldamisel.

(2) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata tegevväelase poolt jõu kasutamisele.“;

4) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:

㤠491. Lahinguvalves vahetu sunni kohaldamine

(1) Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu

suunatud ründe lõpetamiseks on lahinguvalves oleval kaitseväelasel tegevväelasest ülema

korraldusel õigus kasutada füüsilist jõudu, erivahendit ja relva korrakaitseseaduses sätestatud

alusel ja korras või sõjaväerelva või relvasüsteemi, arvestades käesolevas seaduses sätestatud

erisusi.

2 (4)

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib lahinguvalves olev kaitseväelane:

1) peatada Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku;

2) ajutiselt keelata isiku viibimise Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses,

kohustada teda lahkuma või Kaitseväe julgeolekualale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma;

3) anda sõiduki või maastikusõiduki juhile käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki

valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või

maastikusõiduki peatamiseks;

4) sõiduki või maastikusõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sundpeatamise

vahendit või relva.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudele võib lahinguvalves olev

kaitseväelane kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ka juhul,

kui ta on kaasatud riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone

ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse.

(4) Mehitamata süsteemi peatuma sundimiseks mehitamata süsteemi tekitatud vahetu

kõrgendatud ohu korral on lahinguvalves oleval kaitseväelasel edasilükkamatu pädevuse alusel

ja tegevväelasest ülema korraldusel õigus kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses

sätestatud alusel ja korras või sõjaväerelva või relvasüsteemi, arvestades käesolevas seaduses

sätestatud erisusi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul võib lahinguvalves olev kaitseväelane

kasutada järgmisi erivahendeid:

1) raadioside segajat;

2) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist;

3) võrku;

4) mehitamata süsteemi, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemi

kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist liikumist;

5) muud käesoleva lõike punktides 1‒3 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet

või vahendit.

(6) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata tegevväelase poolt lahinguvalves teenistusülesande

täitmisele.“.

§ 2. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „saamise“ sõnadega „ning teenistusülesannete

täitmise“;

2) paragrahvi 5 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „lisaõppekogunemisel“ sõnadega

„sõjaväelise väljaõppe täiendamise ja teenistusülesannete täitmise eesmärgil“;

3) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

„61. Teenistusülesannete täitmine kaitseväeteenistuskohustuse raames

(1) Ajateenijale ja reservväelasele võib kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal anda muu

hulgas Kaitseväe korralduse seaduse §-s 41 nimetatud Kaitseväe tegevuse raames

teenistusülesande, mis on seotud rahuajal Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse rakendamise või

kõrgendatud ohu või ründe tõrjumisega.

3 (4)

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenistusülesande täitmiseks peab ajateenija ja

reservväelane olema eelnevalt läbinud vajaliku väljaõppe ja esmase sõjaväelise väljaõppe.

(3) Ajateenija ja reservväelane võib kohaldada vahetut sundi Kaitseväe korralduse seaduse §-s

41 nimetatud teenistusülesande täitmisel tegevväelasest ülema korraldusel Kaitseväe korralduse

seaduse §-s 491 sätestatud alusel ja korras.

(4) Ajateenija ja reservväelane võib kasutada jõudu Kaitseväe korralduse seaduse §-s 41

nimetatud teenistusülesande täitmisel tegevväelasest ülema korraldusel Kaitseväe korralduse

seaduses §-des 44–46 ning § 482 sätestatud korras.“;

4) paragrahvi 49 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitseväe

väljaõppe eeskirjast või õppekavast lähtudes võib ajateenistuskoha ülem või sõjaväelist

väljaõpet läbiviiv või teenistusülesande andnud tegevväelasest ülem ohutusnõudeid järgides

seada ajateenija sõjaväelisel väljaõppel või teenistusülesande täitmisel olukorda, mis võib

vastata sõjaajal toimuvale lahingutegevusele.“;

5) paragrahvi 49 lõiget 13 täiendatakse pärast sõna „osalemise“ tekstiosaga „,

teenistusülesannete täitmise“;

6) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Ajateenijale võib maksta toidukulu katteks hüvitist, kui ajateenija väljaõppe või

teenistusülesande korraldusest tulenevalt ei ole võimalik toitlustust tagada.“;

7) paragrahvi 54 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „toitlustuse“ sõnadega „ning toidukulu

hüvitise“;

8) paragrahvi 69 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Õppekogunemine on Kaitseväe korraldatav sõjaväelise väljaõppe saamine ja

teenistusülesannete täitmine, mille jooksul:

1) korratakse ja täiendatakse omandatud teadmisi ja oskusi;

2) harjutatakse üksuste koostegevust;

3) harjutatakse üksuste tegevust sõjalise valmisoleku tõstmisel;

4) täidetakse teenistusülesandeid, sealhulgas Kaitseväe korralduse seaduse §-s 41 nimetatud

Kaitseväe tegevuste raames.“;

9) paragrahvi 69 lõiget 31 täiendatakse pärast sõna „väljaõpet“ sõnadega „ja täitmiseks

teenistusülesandeid“.

10) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Reservväelasele võib maksta toidukulude katteks hüvitist, kui reservväelase väljaõppe või

teenistusülesande korraldusest tulenevalt ei ole võimalik toitlustust tagada.“;

11) paragrahvi 80 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „toitlustuse“ sõnadega „ning toidukulu

hüvitise“.

12) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

4 (4)

„10) Kaitseväe korralduse seaduse § 41 nimetatud teenistusülesande täitmise ajal.“.

§ 3. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduse § 4 lõikeid 31 ja 32 täiendatakse pärast sõna „ülesanne“ sõnadega „ja

tegevus“ vastavas käändes.

§ 4. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 3 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „kaitseväelasele“ sõnadega „ja

Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule“;

2) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses:

„19) Kaitseväeteenistuse seaduse alusel kutsealusele, ajateenijale, reservis olevale isikule,

reservväelasele, reservasendusteenistujale ning kaitseväekohustust võtta soovivale isikule

sõidu- ja toidukulude katteks makstavat hüvitist.“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ „.............................“ 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

08.04.2026

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (lahinguvalve)

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Eesti kaitsevõime rajaneb inimestel, kes panustavad riigikaitsesse ajateenijate, tegevväelaste,

reservväelaste ja vabatahtlikena. Muutunud julgeolekuolukorras, kus tuleb arvestada

koordineeritud ja sünkroniseeritud rünnetega nii maismaal, merel, õhu- kui ka küberruumis,

peab riigikaitse õiguslik raamistik võimaldama Kaitseväel reageerida kiiresti, kasutades selleks

olemasolevat isikkoosseisu ehk kaitseväelasi, paindlikult ja jätkusuutlikult. Eelnõu on välja

töötatud selleks, et kiirendada Kaitseväe võimekust reageerida lühikese etteteatamisega

vahetule kõrgendatud ohule ja ründele erinevates domeenides.

Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust, kaitseväeteenistuse seadust, Kaitseliidu

seadust ja tulumaksuseadust. Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) muudatustega

luuakse lahinguvalve õiguslik raamistik, määratletakse lahinguvalve kui Kaitseväe rahuaja

tegevus, sätestatakse selle juhtimise alused ning täpsustatakse lahinguvalves osalevate isikute

jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise tingimused ja kord. Samuti nähakse

ette, et Kaitseväes avalikus teenistuses olevatele ametnikele ja töölepingu alusel töötavatele

isikutele tagatakse sõjaväelises väljaõppes osalemisel toitlustus kaitseväelastega sarnastel

alustel.

Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) muudatuste eesmärk on võimaldada ajateenijatele

ja reservväelastele kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks sõjaväelise väljaõppe

omandamisele anda täitmiseks ka teenistusülesandeid, sealhulgas lahinguvalvega seotud

ülesandeid. Ühtlasi täpsustatakse ajateenijate ja reservväelaste õigusi ja kohustusi selliste

ülesannete täitmisel, nähakse ette paindlikum toitlustuse ja toidukulu hüvitamise kord

olukordades, kus toitlustust ei ole võimalik tavapärasel viisil tagada, ning laiendatakse

tegevväelaste lahinguvalvega seotud teenistusülesannete täitmise puhuks töö- ja puhkeaja

erandeid.

Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS) muudatustega täpsustatakse õiguslikku alust Kaitseliidu

kaasamiseks Kaitseväe ülesannete täitmisse ja tegevustesse, sealhulgas lahingvalvesse.

Eelnõukohase seaduse jõustumine toetab „Kaitsevalmidus 2027“1. plaaniga seatud eesmärkide

saavutamist:

• paraneb üldine kaitsevalmidus ja võime kaitsta Eesti riiki;

• tugevneb igapäevane väekaitse ja paraneb üksuste vahetu reageerimisvõime;

• tõuseb tegevväelaste oskuste ja ajateenijate väljaõppe tase.

Lisaks muudetakse käesoleva eelnõuga tulumaksuseadust (edaspidi TuMS) selliselt, et

kaitseväekohustuse täitmisega seotud toimingutel osalemisel makstavat sõidu- ja toiduraha

hüvitised ei kuuluks maksustamisele tulumaksuga.

1 Kaitsevalmidus 2027 – Kaitsevägi.

2

Ettepaneku TuMSi muutmiseks on teinud Rahandusministeerium kaitseministri 6. veebruari

2013.a määruse nr 7 „Ajateenijale ning õppekogunemisel ja reservasendusteenistuses osalenud

reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ (RT I, 20.02.2026,

19) muutmise menetluse ja kooskõlastamise käigus. Rahandusministeerium tegi ettepaneku

algatada vajaduse korral tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 täiendamine, et luua selgus

ajateenijatele ja reservväelastele makstavate toetuste maksustamise korras. Samuti juhtis

Rahandusministeerium tähelepanu sellele, et vastasel juhul tuleks sõidukulu hüvitamiseks

määruses ette näha kuludokumendi esitamise nõue. Et vähendada isikute kui ka Kaitseväe ja

Kaitseressursside Ameti halduskoormust, mis tekib kuludokumentide alusel hüvitiste üle

arvestuse pidamisel ja hüvitise taotlemisel, otsustati kaotada sõidu- ja toidukulude hüvitamiseks

kuludokumentide esitamise nõue. Seega lähtuvalt eeltoodud selgitustest on muudatuse

eesmärgiks tagada õiglane kohtlemine, vähendada bürokraatiat ning toetada riigikaitseliste

kohustuste täitmist.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeerium koostöös Kaitseväe ja

Kaitseressursside Ametiga ning eelnõule on teinud juriidilise kontrolli Kaitseministeeriumi

õigusosakond ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud […].

Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on

seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, kavandades parandada ajateenistuse mudeli

uuendamisega sõjalise väljaõppe kvaliteeti ja valmisolekut. Ülesande tähtaeg IV kvartal 2026.

Eelnõuga muudetakse:

1) kaitseväe korralduse seadust (RT I, 12.12.2024, 5);

2) kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 03.02.2026, 17);

3) kaitseliidu seadust (RT I, 03.02.2026, 10);

4) tulumaksuseadust (RT I, 18.12.2025, 17).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Kaitseväe võimekus rahuajal reageerida kõrgendatud ohule või ründele toetub lahinguvalve

rakendamisele ning on nii ette nähtud erinevates Kaitseväe plaanides, näiteks „Kaitsevalmidus

2027“. Lahinguvalve toimib Kaitseväele seadusega antud ülesannete täitmiseks Kaitseväe-

üleselt ning kätkeb endas seire ja juhtimise järjepidevust ning rotatsiooni korras valmiduses

olevaid üksusi. Eelnõu eesmärk on tagada vajalik inimressurss üksuste vajaliku valmisoleku

saavutamiseks ning jätkusuutlikuks toimimiseks, nähes ette võimaluse anda ajateenijale ja

reservväelasele kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks sõjaväelisele väljaõppele ka

lahinguvalvega seotud teenistusülesandeid vastava väljaõppe olemasolul. Selliselt toimiva

lahinguvalve korral saab Kaitsevägi kiirelt ning proportsionaalselt, heidutusest kuni sõjalise jõu

kasutamiseni, reageerida näiteks mehitamata süsteemi tekitatud kõrgendatud ohu tõrjumiseks,

mille puhul on reageerimiskiirus kriitilise tähtsusega, või kaasuda suurema inimressursiga

Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel riigipiiril ränderünde tõkestamisesse. Lisaks esmasele

3

reageerimiskiirusele on Kaitseväel lahinguvalves olevate üksuste toel sisuliselt ka lisaaeg

põhijõudude valmisseadmiseks, kui olukord ning ohuhinnang peaksid seda nõudma.

Kuna lahinguvalves osalevad ka tegevväelased, täiendatakse tegevväelaste töö- ja puhkeaja

erandeid käsitlevat regulatsiooni, lisades sinna ka teenistusülesannete täitmise lahinguvalvega

seotud tegevustes. See muudatus arvestab lahinguvalve eripära, kus ülesannete täitmine võib

toimuda katkematult ning ei ole kooskõlas tavapäraste töö- ja puhkeaja regulatsioonidega.

Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ajateenijate ja reservväelaste toitlustuse tagamise kord

olukorras, kus toitlustust ei ole võimalik tagada kas otse või teenuse sisseostmise teel.

Muudatuse eesmärk on võimaldada ajateenijatele ja reservväelastele toiduraha maksmist enne

väljaõppele asumist ning vähendada sellega seotud halduskoormust, eelkõige kuludokumentide

kogumise ja menetlemise vajadust.

Eelnõu eesmärk on täpsustada ja täiendada Kaitseliidu kaasamise õiguslikku alust, et

võimaldada Kaitseliidu senisest selgemat ja paindlikumat rakendamist Kaitseväe ülesannete

täitmisel. Muudatusega nähakse ette, et Kaitseliitu võib tema nõusolekul kaasata lisaks

Kaitseväe ülesannetele ka nende ülesannetega seotud tegevustesse. Sellega tagatakse

õigusselgus ning välditakse tõlgenduslikke küsimusi olukordades, kus Kaitseliidu panus

seisneb ülesannete täitmist toetavates või tagavates tegevustes. Ühtlasi täpsustatakse

volitusnormi, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Kaitseväe täpsemad

ülesanded ja tegevused, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja

korra. Muudatuse tulemusel paraneb regulatsiooni rakendatavus praktikas ning tugevneb

Kaitseliidu võime toetada Kaitseväge tema ülesannete täitmisel ja tegevuste elluviimisel.

Lisaks täpsustatakse TuMS-is kaitseväekohustuse täitmisega seotud toitlustuse ja sõidu- ning

toidukulude hüvitiste maksustamist, et tagada õigusselgus ja vältida põhjendamatut

maksukoormust.

Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 1 ei eelnenud

eelnõule väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu menetlus peab olema kiireloomuline, sest

eelnõuga tehtavad muudatused peavad olema jõustunud 1. jaanuarist 2027.a.

Eelnõu koostamise käigus kaaluti eelnõus toodud eesmärkide saavutamiseks erinevaid

alternatiive. Kaitseväe isikkoosseis praegusel kujul, sealhulgas kokkulepitud tegevväelaste arv

ei võimalda hoida üldises valmiduses tegelikule sõjalise riigikaitse vajadusele vastavat hulka

üksusi. Võimalikud lahendused oleksid aja- ja reservteenistuse korralduse kaasajastamine,

tegevväelaste arvu oluline suurendamine või senisest enam ja suuremas ulatuses

lisaõppekogunemiste korraldamine. Arvestades tihedat konkurentsi tööjõuturul ning

partnerasutuste vajadusi (eelkõige sisejulgeoleku valdkonnas), ei pakuks tegevväelaste arvu

kahekordistamine suure tõenäosusega riigile parimat tulemust ning jätaks kasutamata

olemasolevate kaitseväelasete paindliku kasutamise. Reservväelaste väljakutsumise puhul tuleb

seejuures arvestada otsese negatiivse mõjuga riigi majandusele. Samuti ei tagaks reservväelaste

väljakutsumine piisavat reageerimiskiirust vahetule ohule arvestades vajalikku 24-tunnist

etteteatamisaega ning selle korraldamiseks eelnevat ettevalmistamise aega. Ohuhinnangu

andmine mehitamata süsteemidest tulenevale kõrgendatud ohule, mis on tänapäeva maailmas

järjest akuutsem probleem, rohkem kui 24 tundi ette, on aga tõeline väljakutse igale riigile.

Lahendusena pakutud aja- ning reservväelaste osalemine lahinguvalve raames üldises

valmiduses olevate üksuste tegevuses tagab Kaitseväele oluliselt parema reageerimisvalmiduse

ja võimekuse ning võimaldab ühtlasi kaasajastada aja- ja reservteenistuse ülesehitust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

4

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist ning sellega muudetakse vastavalt KKS-i, KVTS-i KaLS-i

ja TuMS-i. Viiendas paragrahvis sätestatakse muudatuste jõustumise aeg.

Paragrahvis 1 muudetakse KKS-i

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse seadust uue §-ga 41, milles sätestatakse lahinguvalve

mõiste ja selle korraldamise pädevus.

Lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe üksuste

valmisolek ja võimekus reageerida kõrgendatud ohule või ründele. Sättega luuakse seaduses

selge alus lahinguvalve käsitlemiseks Kaitseväe rahuaja tegevusena ning piiritletakse selle sisu.

Lahinguvalve on juba praegu aluseks Kaitseväe rahuaja tegevuste planeerimisel ja ellu viimisel

ning saab ka ajateenistuse lahutamatuks osaks.

Lahinguvalve tegevused lähtuvad nii Kaitseväe põhiülesannetest, sealhulgas valmistumine riigi

sõjaliseks kaitseks, kui ka ülesannetest, mille puhul Kaitsevägi tõrjub vahetut ohtu

edasilükkamatu pädevuse alusel või kaasub vahetu sunni kohaldamise õigusega. Üksuste

valmisolek, sealhulgas ettevalmistavad tegevused, võimaldab Kaitseväel seadusega antud

ülesandeid täita lühikese etteteatamisega ning paindlikult, vajadusel tõrjudes rünnet või ohtu

paralleelselt nii õhus, maal kui ka merel. Lahinguvalvega seotud ettevalmistavad tegevused on

näiteks formeerimisliinide püstitamine, varustuse pakkimine masinatele, laskemoona

väljavedu, positsioonide kaardistamine jne, on nii tegevväelaste kui ka ajateenijate ülesanded

vastavalt väljaõppele ja spetsiifilistele oskustele (näiteks C-kategooria load, tõstuki load,

erineva salastatuse tasemega dokumentidega kursis olemine). Ajateenijad, kes ei ole veel

vajalikke sõdurioskuseid või spetsiaalset väljaõpet läbinud, saavad täita toetavaid ülesanded,

ning pärast sõduri baaskursuse läbimist lisaks ka relva kasutamist eeldavad ülesanded.

Mitte kõik Kaitseväe ülesanded, mis on sätestatud KKS-i §-des 3 ja 31 pole oma olemuselt

suunatud üllatusründe ja kõrgendatud ohu tõrjumisele ning seega pole need ülesanded ka

lahinguvalve osa. Samas on eelpool selgitatud ettevalmistavad tegevused, sealhulgas

positsioonide ette valmistamine, kiire reageerimise võimekuse eeldus ning seega ka osa

lahinguvalvest.

Lahinguvalve ei tähenda sõjalist operatsiooni, kuid selle raames võib Kaitsevägi läbi viia

operatsioone ning kasutada sõjalist jõudu või erivahendit või kohaldada vahetut sundi või

erimeedet kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.

Eelnõukohase KKS § 41 lõikega 2 sätestatakse, et lahinguvalve korraldamise, sealhulgas selle

alustamise ja lõpetamise otsustab Kaitseväe juhataja. Sellega tagatakse lahinguvalve

tsentraliseeritud rakendamine, juhtimine ning kooskõla riigikaitse vajadustega.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KKS §-i 8 lõikega 6.

Muudatusega nähakse ette, et juhul, kui Kaitseväes avalikus teenistuses olev ametnik või

töölepingu alusel töötav isik osaleb sõjaväelises väljaõppes, tagatakse talle sellel ajal toitlustus

KVTS § 110 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras. Muudatuse eesmärk on tagada Kaitseväes

teenistus- või töösuhtes olevatele isikutele sõjaväelises väljaõppes osalemisel samaväärne

toitlustuskorraldus tegevväelastega. Sellega luuakse õigusselgus ning ühtlustatakse väljaõppes

osalevate isikute kohtlemist olukorras, kus toitlustuse iseseisev korraldamine ei ole väljaõppe

iseloomu või toimumiskoha tõttu võimalik ega mõistlik. Täpsem toitlustuse tingimused, ulatus,

kord ja maksumus on kehtestatud kaitseministri 03.01.2013 määruses nr 2 „Tegevväelase

toitlustuse tingimused, ulatus kord ja maksumus“.

5

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seaduse 5. peatükki uue §-ga 482, milles sätestatakse

lahinguvalve raames jõu kasutamise alus. Eelnõukohases KKS § 482 lõikes 1 nähakse ette, et

lahinguvalves olev kaitseväelane võib kasutada jõudu käesolevas seaduses sätestatud korras ja

tegevväelasest ülema korraldusel kolmel juhul, kui täidetakse KKS § 3 lg-s 1 nimetatud

Kaitseväe ülesannet: riigi sõjalisel kaitsmisel ja kollektiivses enesekaitses osalemisel, Eesti

õhuruumi ja merepiiri valvamisel ja kaitsmisel ning Eesti merealal elutähtsa teenuse

toimepidevust tagavat taristut, riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku

ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel või korrarikkumise kõrvaldamisel.

Jõu kasutamisel tuleb seejuures lähtuda KKSis sätestatud jõu kasutamise regulatsioonist. See

tähendab, et näiteks KKS § 3 lg 2 punktis 410 sätestatud Kaitseväe ülesande täitmisel, s.o Eesti

õhuruumi ja merepiiri valvamisel ja kaitsmisel ning Eesti merealal elutähtsa teenuse

toimepidevust tagavat taristut, riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku

ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel või korrarikkumise kõrvaldamisel,

saab jõu kasutamine kõne alla tulla üksnes vastavalt KKS §-s 471 sätestatule.

Näiteks võib diviisi lahinguvalmiduses üksusele tulla käsk mehitada vastavalt seireinfole paari-

tunnise etteteatamisega riigipiiri lähistel varasemalt ette valmistatud ning operatsioonikäsuga

käivitatud plaanile olukorra eripärast tingitud positsioonid. Lahinguvalves üksusel on selle

ülesande täitmiseks kehtestatud jõu kasutamise reeglid. Jõu kasutamise õigus tekib ka

lahinguvalves positsioonile liikuval ajateenijal käsus antud ülesande täitmiseks ning jõu

kasutamise reeglite piires. Ajateenijast tunnimees kasutab vajadusel tõenäoliselt oma

automaati, soomukisihtur aga pardakuulipildujat jne. Manööver võib olla hoopis heidutamise

eesmärgil ega eeldagi jõu kasutamist või olla paralleelne samaaegselt käivitatud teise

operatsiooniga, milles samuti osalevad tegevväelased koos ajateenijatega. Oluline, et

lahinguvalves ajateenija on vastava sõjalise väljaõppe saanud ning täidab ülesannet

tegevväelasest ülema juhendamisel.

Eelnõukohases KKS § 482 lõikes 2 sätestatakse, et kõnealust paragrahvi ei kohaldata

tegevväelase poolt jõu kasutamisele. See tähendab, et tegevväelaste jõu kasutamisele

kohaldatakse jätkuvalt nende suhtes kehtivat üldist regulatsiooni ning käesolev säte on suunatud

nendele kaitseväelastele, kelle volitused lahinguvalves vajavad täiendavat õiguslikku alust.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seaduse 5. peatükki uue §-ga 491, milles reguleeritakse

lahinguvalves vahetu sunni kasutamist ning erimeetmete ja erivahendite kohaldamist.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikega 1 sätestatakse lahinguvalves oleva kaitseväelase õigused

Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalal ohu välja

selgitamiseks ja tõrjumiseks või julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe

lõpetamiseks. Kaitseväel, sealhulgas ajateenijatel, on õigus kasutada füüsilist jõudu, erivahendit

ja relva julgeolekualal ning selle vahetus läheduses. Julgeolekuala vahetu lähedus on maapind,

maapõu ja õhuruum ning veekogu ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu

Kaitseväe julgeolekualale. Julgeolekuala vahetus läheduses meetmete rakendamine

otsustatakse sõltuvalt kehtivast ohuhinnangust ning olukorra eripärast. Linna piirkonnas toimub

Kaitseväe objektist paarisaja meetri kaugusel oluliselt rohkem tsiviilisikute tegevusi kui näiteks

hajaasustusega piirkonnas asuvas linnakus. Seega tuleb Kaitseväel iga kord eraldi hinnata, kas

mõni tegevus (näiteks pildistamine, jälgimine, mehitamata süsteemi lennutamine) võib olla

ohuks Kaitseväe julgeolekualale ja selle kaitse tagamisele.

Selleks, et Kaitseväe julgeolekuala kaitse oleks efektiivne, osalevad selles ka ajateenijad.

Näiteks on voolukatkestuste puhul Kaitseväe üks püsitoimingutest ajateenijatest

julgestusrühma käivitamine. Selle kohaselt mehitavad ajateenijad füüsilise valve ajaks, mil

6

elektroonika ei toimi. Sõltuvalt objekti või linnaku suurusest võib ühte julgestusrühma kuuluda

kuni 30 ajateenijat, mis on kordades suurem linnaku valvurite ja tegevväelaste arvust. Samuti

võib ohuhinnangust lähtuvalt Kaitseväe üksustel tekkida vajadus tugevdada enda vastutusalas

julgestust. Tavapärases rutiinis avaldub see näiteks vaatluspostide ja oma positsioonide

ümbruses patrullidena, eesmärgiga läbi isikute ja masinate peatamise leida ja/või heidutada

võimalikke vaenlase luurajaid jne.

Elektrikatkestuse või ohu olukorras peab väljaõppe läbinud ajateenijal olema võimalik täita

tegevväelasega samu või sarnaseid ülesandeid, mis on minimaalset vajalikud ohu välja

selgitamiseks ja tõrjumiseks, olgu selleks inimeste liikumise või mehitamata süsteemi

lendamise tõkestamine. Mida rohkem saavad väljaõppe saanud ajateenijatest koosnevad

üksused panustada julgeolekuala kaitsesse, seda väiksem on tõenäosus, et tundlik informatsioon

kriitilise tähtsusega infrastruktuuri, lahingupositsioonide, varustuse jne kohta jõuab valedesse

kätesse või kriitilise tähtsusega infrastruktuur, lahingupositsioonid, varustus jne saab ründes

kahjustada.

Kuna erimeetme kohaldamine väljapool Kaitseväe julgeolekuala võib riivata kolmandate

isikute õigusi, kohaldab Kaitsevägi üksnes sellist meedet, mis on proportsionaalne, ning vaid

nii kaua, kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja. Oluline, et ajateenija täidab

ülesannet õpitud protseduuri alusel ning tegevväelase juhendamisel.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 2 täpsustatakse erimeetmed, mida ajateenija võib kohaldada

Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetuse läheduse julgeolekuala kaitseks või ohu välja

selgitamiseks. Nendeks on isiku peatamine, isiku viibimise ajutine keelamine Kaitseväe

julgeolekualal või selle vahetus läheduses, isiku kohustamine alalt lahkuma või sellest eemale

hoiduma, sõiduki või maastikusõiduki peatamine või sundpeatamine. Sätte eesmärk on selgelt

määratleda meetmed, mida ajateenija võib kohaldada, ning mis on minimaalselt vajalikud ohu

või ründe ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks. Meetmed on minimaalselt vajalikud

arvestades, et mehitatud patrulli teostavad eelkõige ajateenijatest üksused, ning tegevväelase

või korrakaitseorgani saabumine võib võtta aega.

Isiku peatamine võimaldab kontrollida ohuolukorra asjaolusid, tuvastada isiku seotus

võimaliku ohuga ning hinnata edasiste meetmete vajalikkust. Tegemist on ajutise ja

eesmärgipärase toiminguga, mida kohaldatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik ohu

hindamiseks ja kõrvaldamiseks. Isiku julgeolekualal viibimise ajutine keelamine või alalt

lahkuma kohustamine on suunatud ohu realiseerumise vältimisele või selle tagajärgede

leevendamisele. Sõiduki peatamise eesmärk võib olla ohu ennetamine, tõrjumine või juba

tekkinud ohu mõju vähendamine, teatud olukordades ka heidutus. Lahinguvalves olev

kaitseväelane on kohustatud isikule arusaadavalt selgitama peatamise põhjust ning vajadusel

andma juhiseid edasiseks käitumiseks. Sõiduki peatamine on ajutise iseloomuga meede, mida

kohaldatakse üksnes nii kaua, kui see on vältimatult vajalik meetme eesmärgi saavutamiseks.

Pärast eesmärgi saavutamist tuleb sõiduki edasine liikumine viivitamata võimaldada, välja

arvatud juhul, kui esinevad alused täiendavate meetmete kohaldamiseks.

Näiteks lahinguvalve käivitamisel moodustatakse 2JVBr näitel väljaõppes olevatest

ajateenijatest formeerimise toetuse rühmad ning julgestusrühmad. Need, kes ei ole veel

vajalikke sõdurioskuseid läbinud saavad ülesanded, mis ei eelda relvakasutamist ning pärast

sõduri baaskursuse läbimist relva kasutamist eeldavad ülesanded. Julgestusrühmad liiguvad üle

2JVBr vastutusala erinevatesse linnakutesse ja ladude territooriumitele ning hakkavad seal

täitma julgestusega seotud ülesandeid. Ajutisel julgeolekualal, näiteks asja sundkasutusse

võetava tehnika vastuvõtu alal, eeldab ka liikluse kontrollimist ja kontroll-läbilaskepunktide

püstitamist. Vastavad ülesanded ja tegevused saab anda vaid vastava väljaõppe saanud

7

ajateenijale või reservväelasele. Väljaõpe antakse ajateenistuse või reservõppekogunemise

käigus. Näiteks 2023-24 aasta jaanuarikuu jooksul viidi läbi ajateenijatest üksustele vastav

väljaõpe, mille raames omandati vajalikke oskusi masinate läbivaatuseks (vaatlus peegliga

põhja alt ning masina läbi otsimine). Samuti õpiti masinate nimekirjade ja dokumentide

kontrolli teostamist (nt kui linnakus toimuvad mingid ehitustööd, siis on vaja isikuid ja

sõidukeid sisse lasta, mitte lihtsalt tõkestada sissepääs).

Lahinguvalve käivitamise õppusel tehti need toimingud ka läbi, kus läbi praktika saadi

täiendavat õpet. Ehk siis tegemist ei ole sellise asjaga, mida ajateenijatele ei ole võimalik

õpetada. Seda on võimalik ka kiirkorras 1-2 päevaga täiendõppena organiseerida.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 3 sätestatakse, et lahinguvalves oleval kaitseväelasel on

õigus kohaldada vahetut sundi KorS-i alusel ja korras, kui ta on kaasatud

riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning

kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse.

Regulatsiooni eesmärk on sätestada õiguslik alus vahetu sunni kohaldamiseks olukorras, kus

esineb riigikaitseobjekti vastu suunatud rünne või selle vahetu oht. Riigikaitseobjektide kaitse

on avaliku huvi seisukohalt kõrgendatud tähtsusega, kuivõrd nende vastu suunatud rünne võib

ohustada riigi julgeolekut, avalikku korda, inimeste elu ja tervist ning põhjustada ulatuslikku

varalist või keskkonnakahju. Vahetu sunni kohaldamine on lubatav üksnes juhul, kui leebemad

meetmed ei ole piisavad ründe tõrjumiseks või selle vahetu ohu kõrvaldamiseks. Vahetu sund

tähendab füüsilise jõu, erivahendite või muu vahetu mõjutusvahendi kasutamist isiku või

objekti suhtes, eesmärgiga takistada ründe toimepanemist, katkestada juba alanud rünne või

kõrvaldada sellest tulenev oht.

Ka riigikaitseobjektivastase ründe tõkestamisel osalev lahinguvalves olev kaitseväelane peab

lähtuma õiguspärasuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest. Seejuures tuleb hinnata

ohu laadi, ulatust ja intensiivsust ning valida selline sunni liik ja ulatus, mis võimaldab eesmärgi

saavutada võimalikult väikese põhiõiguste riivega. Eriti tuleb arvestada isikute elu ja tervise

kaitse prioriteetsust ning vältida ülemäärase kahju tekitamist. Vahetu sunni kasutamine peab

olema ajaliselt piiratud ning kestma üksnes nii kaua, kui see on vältimatult vajalik ründe

tõkestamiseks või ohu kõrvaldamiseks. Pärast ohu kõrvaldamist tuleb sunni kohaldamine

viivitamata lõpetada. Vajadusel rakendatakse edasisi julgeolekumeetmeid arvestades KKS-s

sätestatut. Arvestades riigikaitseobjektide eripära ning võimalikku kõrgendatud ohu taset, võib

vahetu sunni kohaldamine hõlmata ka intensiivsemaid meetmeid, kui see on vältimatult vajalik

ründe tõkestamiseks. Sellisel juhul peab otsustus olema selgelt põhjendatud ning

dokumenteeritud, tagades hilisema kontrollitavuse ja õiguspärasuse hindamise võimaluse.

Seega on vahetu sunni kohaldamine riigikaitseobjekti vastase ründe tõkestamisel erandlik, kuid

vajalik meede, mille kasutamine eeldab alati konkreetse ja vahetu ning kõrgendatud ohu

olemasolu ning kaalutletud otsustamist lähtudes tegevväelase korraldustest.

Riigipiiri puutumatus ja kontroll selle ületamise üle on riigi suveräänsuse oluline osa ning

avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise vältimatu eeldus. Vahetu sunni kohaldamine on

lubatav juhul, kui see on vältimatult vajalik ebaseadusliku piiriületuse takistamiseks, selle

katkestamiseks või sellega kaasneva ohu tõrjumiseks. Meetme kohaldamine eeldab, et

leebemad vahendid, sealhulgas suulised korraldused või muud mõjutusmeetmed, ei ole andnud

tulemusi või ei ole olukorra kiireloomulisuse tõttu piisavad. Vahetu sund võib hõlmata füüsilise

jõu kasutamist, erivahendite rakendamist või muid vahetuid mõjutusvahendeid, mille eesmärk

on isiku tegevuse peatamine, tema liikumise takistamine või kontrolli alla võtmine. Meetme

valikul tuleb arvestada konkreetse olukorra asjaolusid, sealhulgas isiku käitumist, ohu laadi ja

intensiivsust ning võimalikke riske teistele isikutele, piirivalveametnikele ja riigi julgeolekule.

8

Nii nagu eelnevate näidete puhul, tuleb ka kõnesoleval juhul vahetu sunni kohaldamisel järgida

rangelt õiguspärasuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. See tähendab, et sunni

kohaldamine peab olema eesmärgipärane, vältimatu ning ulatuselt piiratud üksnes sellega, mis

on vajalik ebaseadusliku piiriületuse tõkestamiseks või ohu kõrvaldamiseks. Võimaluse korral

tuleb eelistada vähem intensiivseid meetmeid ning vältida ülemäärase kahju tekitamist.

Arvestades riigipiiri ja ajutise kontrolljoone kaitse eripära, võib vahetu sunni kohaldamine

toimuda ka kiirendatud reageerimisvalmiduse tingimustes, kus otsustus peab olema kiire ning

lähtuma ennetavast julgeolekuvajadusest. Kuivõrd lahinguvalves osalevad kaitseväelased on

reageerimisvalmiduses, siis eesmärgipäraseks riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku

ületamise tõkestamiseks nähakse eelnõuga ette võimalus kasutada möödapääsmatu vajaduse

korral lahinguvalves olevaid kaitseväelasi.

Näiteks eelplaneeritult või ad-hoc olukorras korrakaitseorgani taotlusel saab Kaitseväe

lahinguvalves olev üksus, sh ajateenijad, toetada korrakaitseorgani tegevust maismaa riigipiiril

toimuva ränderünde olukorras välise perimeetri rajamisega. Ajateenijad saavad suunata

ebaseaduslikult piiri ületanud isikud alasse, kus ametnikud või ajateenijaid sisaldav allüksus

peab rikkujad ajutiselt kinni. Ajateenijad kohaldavad erimeedet vastavalt ametnike

juhendamisele ja omades selleks eelnevat väljaõpet.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 4 nähakse ette, et lahinguvalves oleval kaitseväelasel on

edasilükkamatu pädevuse alusel ja pädeva ülema korraldusel õigus kasutada erivahendit või

relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras või sõjaväerelva või relvasüsteemi.

Seejuures peab arvestama seaduses sätestatud erisusi mehitamata süsteemi peatuma

sundimiseks ning kui mehitamata süsteem tekitab vahetu kõrgendatud ohu. Muudatus lähtub

vajadusest reageerida kiiresti sellistele kaasaegsetele ohtudele nagu mehitamata õhusõidukid

või muud mehitamata süsteemid, mis võivad ohustada isikuid, taristut või riigikaitseobjekte.

Piiratud inimressursi ja avalike vahendite tingimustes annab säte Kaitseväele õiguse kohaldada

edasilükkamatu pädevuse raames riikliku järelevalve meetmeid seni, kuni PPA või muu pädev

korrakaitseorgan saab ise vastavaid ülesandeid täitma asuda. Kõnesoleva eelnõuga

täpsustatakse, et Kaitseväe edasilükkamatut pädevust rakendavad kaitseväelased – nii

tegevväelased, ajateenijad kui ka reservväelased.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 5 loetletakse erivahendid, mida sellises olukorras kasutada

võib. Nendeks on raadioside segaja, laser- või muu seade, millega on võimalik tõkestada

mehitamata süsteemi edasist liikumist, võrk, mehitamata süsteem, mida kasutatakse teise

mehitamata süsteemi kokkupõrkeks ning muud samalaadse toimega seadmed või vahendid.

Loetelu eesmärk on anda seaduslik alus erivahendite kasutamiseks, mis võimaldavad ohtu

tõrjuda proportsionaalselt ja olukorrale vastavalt.

Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks ja selle n-ö tõrjumiseks on mitmeid meetmeid ja

võimalusi, mis on sätestatud peamiselt lennundusseaduses. Lennundusseaduse kohaselt võib

nendeks meetmeteks olla:

1) geograafiliste alade kehtestamine;

2) lendu sekkumine (st võetakse õhusõiduki juhtimine üle);

3) raadiosageduste segamine (ingl jamming);

4) GNSS-i [Viide 119: GNSS – globaalne satelliitpositsioneerimise süsteem (ingl Global

Navigation Satellite System).] segamine (katkestatakse mehitama õhusõiduki navigeerimiseks

kasutatav satelliidiühendus);

5) petmine (ingl spoofing; sisuliselt võetakse õhusõiduki juhtimine üle);

6) pimestamine (ingl dazzling; kõrge intensiivsusega valguskiir või laser suunatakse

mehitamata õhusõiduki kaamerat „pimestama“);

9

7) laseri kasutamine (mehitamata õhusõidukile fokuseeritud energiaimpulss tekitab ülikõrge

temperatuuri, mille tulemusena objekt süttib või plahvatab ja kukub alla);

8) tugevatoimeliste mikrolainete kasutamine (ingl High Power Microwave; mehitamata

õhusõidukile fokuseeritud mikrolaine energia halvab objekti elektroonilised süsteemid),

9) võrgu kasutamine (mehitamata õhusõidukile visatakse võrk selle püüdmiseks),

10) laskemoona kasutamine (mehitamata õhusõiduki pihta lastakse, mille tulemusena

õhusõiduk hävib),

11) kokkupõrkedrooni kasutamine (eesmärk kahe mehitamata õhusõiduki kokkupõrge, mille

tulemusena mõlemad kukuvad alla ja hävivad);

12) kulliliste kasutamine mehitamata õhusõiduki püüdmiseks.

Võidakse kasutada ka meetmete kombinatsioone, see tähendab kohaldada ainult ühte või mitut

korraga. Mõned neist tegevustest on alles arendamisel, kuid senised tulemused on andnud häid

tulemusi. Mehitamata süsteemide, sealhulgas mehitamata õhusõidukite tõrjumise riskiks on

kõrvalseisjate või nende vara ohtu sattumine, samuti objekti kahjustamine, kui näiteks

mehitamata õhusõiduk kukub objektile, mida kaitsta soovitakse. Seetõttu on oluline hinnata

riske iga kord eraldi ning lennupiirangualas, geograafilises alas või ajutises geograafilises alas

lendamisse sekkumise puhul tuleb esmalt rakendada nii-öelda pehmeid meetmeid, nagu näiteks

õhusõiduki kaugpiloodiga ühenduse võtmine, hoiatamine, õhusõiduki sundmaandamine. Kui

need ei aita, siis alles kohaldada selliseid meetmeid, nagu näiteks raadioside segamine,

õhusõiduki juhtimise ülevõtmine või selle allakukutamine või hävitamine.

Lahinguvalves oleval kaitseväelasel ei ole kõiki lennundusseaduses nimetatud meetmete

kohaldamise õigust, vaid meetmed on kitsamalt piiritletud. Eelnõu kohaselt on lahinguvalves

oleval ajateenijal ja reservväelasel vahetu kõrgendatud ohu korral õigus kasutada:

1) raadioside segajat (ingl jammer);

2) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist;

3) võrku;

4) mehitamata süsteemi, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemi

kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist liikumist;

5) muud käesoleva lõike punktides 1‒3 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet

või vahendit.

Punktis 5 nimetatu on jäetud lahtiseks, et mitte takistada innovaatiliste lahenduste

kasutuselevõttu. Ainukeseks piiranguks on, et see seade või vahend peab evima sama toimet,

mis on seaduses konkreetsete seadmete või vahenditena loetletud. Muu seade laserseadme

kõrval võib olla selline seade, mis kiirgab valgust, mikrolaineid, elektromagnetlaineid või muud

sellist, millega on võimalik tõkestada näiteks mehitamata õhusõiduki edasist lendamist kas

pimestades kaamerat, et kaugpiloot ei näe, kus ta lendab, või segatakse GPSi, et kaugpiloot ei

teaks õhusõiduki asukohta, või segades raadiolaineid.

Erivahendite kasutamisel tuleb siiski järgida KorSi (üld)sätteid ja põhimõtteid, mis puudutavad

vahetu sunni kasutamist, sest KKSis nende sätestamine oleks KorSi dubleerimine ning ei ole

normitehniliselt korrektne, mistõttu ongi sätestatud eelnõus „korrakaitseseaduses sätestatud

alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi“.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 6 nähakse ette, et käesolevat paragrahvi ei kohaldata

tegevväelase poolt vahetu sunni ning erimeetmete ja erivahendite kasutamisele. Nagu ka § 482

puhul, on tegemist regulatsiooniga, mille eesmärk on luua täiendav õiguslik alus eeskätt

ajateenijatele ja reservväelastele, sest tegevväelastel on kehtiva õiguse kohaselt need volitused

juba olemas.

10

Paragrahviga 2 muudetakse KVTS-i.

Eelnõu § 2 punktides 1-5 ning 8 ja 9 sätestatakse, et kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal,

lisaks sõjaväelise väljaõppe omandamisele ja täiendamisele, saab ajateenijale ja reservväelasele

anda täitmiseks teenistusülesande, mis on seotud lahinguvalves osalemisega.

Eelnõu § 2 punktis 3 täiendatakse KVTS-i §-ga 61. Kõnesolevas paragrahvis luuake õiguslik

alus, mis võimaldab ajateenijatele ja reservväelastele anda teenistusülesandeid ka sellistes

olukordades, mis on seotud Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse rakendamisega rahuajal või

kõrgendatud ohu või ründe tõrjumisega. Tegemist on ülesannetega, mis võivad oma iseloomult

olla kiireloomulised ning nõuda viivitamatut reageerimist, mistõttu on vajalik kaasata lisaks

tegevväelastele ka teisi kaitseväekohustuslasi.

Muudatusega rõhutatakse, et selliste teenistusülesannete täitmine eeldab eelnevat asjakohast

sõjaväelist väljaõpet. See tagab, et ajateenijad ja reservväelased on piisavalt ette valmistatud

neile antud ülesannete ohutuks ja tõhusaks täitmiseks.

Samuti täpsustatakse ajateenijate ja reservväelaste õigust kohaldada vahetut sundi ja kasutada

jõudu. Vastavad õigused on seotud üksnes konkreetsete teenistusülesannete täitmisega ning

neid võib rakendada ainult ajateenija/reservväelane, kes on saanud vastava väljaõppe,

tegevväelasest ülema korraldusel ja seaduses sätestatud alustel ning korras. Sellega tagatakse

nii käsuliini selgus kui ka õiguspärane ja proportsionaalne jõu kasutamine.

Täpsem lahinguvalvega seotud teenistusülesande täitmise regulatsioon sätestatakse KKS-s

(vaata lisaks eelnõu § 1 selgitusi).

Eelnõu § 2 punktis 4 muudetakse KVTS § 49 lõiget 2, et täpsustada väljaõppe läbiviimise

tingimusi. Muudatuse kohaselt võib ajateenistuskoha ülem või väljaõpet läbiviiv tegevväelane

luua ajateenijale väljaõppe või teenistusülesande täitmise käigus olukordi, mis sarnanevad

sõjaaja lahingutegevusele. Seejuures tuleb rangelt järgida ohutusnõudeid ning lähtuda

kehtivatest väljaõppe eeskirjadest ja õppekavadest.

Muudatuste eesmärk tervikuna on suurendada Kaitseväe valmisolekut reageerida erinevatele

ohuolukordadele, tagades samal ajal, et ajateenijate ja reservväelaste kaasamine toimub selgelt

reguleeritud, ohutul ja õiguspärasel viisil. Vt ka eelnõu § 1 selgitusi.

Eelnõu § 2 punktidega 6, 7 ning 10 ja 11 muudetakse ajateenijale ja reservväelasele

toitlustuse tagamise korda.

KVTS-is nähakse ette võimalus maksta ajateenijale ning vajadusel ka reservväelasele toidukulu

katteks rahalist hüvitist olukorras, kus väljaõppe või teenistusülesannete iseloomu tõttu ei ole

võimalik tagada toitlustust tavapärasel viisil.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt tagatakse ajateenijale ajateenistuse ja reservväelasele

reservteenistuse läbiviimise kohas tasuta majutus ja toitlustus. Toitlustuse tagamise kord ja

toitlustuse arvestuslik suurus on kehtestatud kaitseministri 11. detsembri 2012. a määrusega nr

14 „Ajateenijale ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“ (edaspidi määrus).

Kehtiva määruse kohaselt ajateenija ja reservväelase toitlustuse arvestuslikuks suuruseks on

8,36 eurot ööpäevas.

Tavapärases olukorras, kas väeosas või sõjaväelisel väljaõppel Kaitseväe harjutusaladel,

tagatakse toitlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) poolt. Samas on sõjaväeline

väljaõpe muutunud ajas oluliselt paindlikumaks, hajutatumaks ja rahvusvahelisemaks, mis seab

senisele toitlustuse korraldusele uusi piiranguid.

11

Üha sagedamini viiakse väljaõpet läbi väljaspool Kaitseväe püsipaiknemiskohti, sealhulgas

tsiviilkeskkonnas (nt haiglates, kus ajateenijad omandavad parameediku praktilisi oskusi) ning

välisriikides koostöös liitlas- ja partnerriikidega. Sellistes olukordades, eriti kui ajateenijad või

reservväelased viibivad üksikult või väikestes gruppides, ei ole RKIKil alati võimalik tagada

toitlustust kas otse või teenuse sisseostmise teel. Välisriikides võib see olla täiendavalt keerukas

nii logistiliste, õiguslike kui ka praktiliste piirangute tõttu.

Kehtivas praktikas on kirjeldatud olukordi lahendatud avansiliste maksetega, millele järgneb

kuludokumentide esitamise kohustus. Kuigi see lähenemine vastab riigi finantsarvestuse

põhimõtetele, tekitab see märkimisväärse halduskoormuse nii teenistujatele kui ka

menetlejatele. Lisaks ei ole alati võimalik kuludokumente saada (nt väiksemates

toitlustusasutustes või välisriikides), mistõttu võib hüvitise maksmine jääda formaalsete

takistuste taha, kuigi kulu on tegelikult tehtud.

Oluline on rõhutada, et ajateenijatele ja reservväelastele ei maksta välislähetuse korral

päevaraha, mistõttu puudub neil alternatiivne mehhanism igapäevaste toidukulude katmiseks

olukorras, kus riik toitlustust ei taga.

Lähtuvalt 1. juulist 2025 rakendunud käibemaksu tõusust 24%-ni, kavatsetakse muuta ka

kaitseministri määrust ning suurendada ajateenija ja reservväelase ööpäevase toitlustuse

arvestuslikku suurust 8,64 euroni. Määruse eelnõus sätestatakse, et kui toitlustust ei ole tagatud

Kaitseväe või toitlustusteenuse osutaja poolt, makstakse Kaitseväe juhataja või tema volitatud

ülema otsusel välisriigis või väljaspool väeosa paiknemiskohta läbiviidaval sõjalisel väljaõppel

osalevale ajateenijale või reservväelasele märgitud toitlustuse arvestuslikus ulatuses toiduraha

välja enne sõjaväelise väljaõppe algust. Sellisel juhul võib toiduraha arvestuslikku maksumust

suurendada kuni 500 protsenti ehk toitlustuse ööpäevane maksimaalne hind toitlustuse

arvestusliku suuruse (8,64€) alusel oleks 51,84 €.

Muudatuse eesmärk on võimaldada ajateenijatele ja reservväelastele toiduraha välja maksta

enne väljaõppele asumist ning vähendada ebamõistlikku halduskoormust, mis kaasneb

kuludokumentide kogumise ja menetlemisega.

Lisaks toetab muudatus teenistujate toimetulekut ja motivatsiooni, vähendades olukordi, kus

nad peavad teenistusülesannete täitmisel kandma isiklikke kulusid.

Kokkuvõttes loob kavandatav regulatsioon paindlikuma ja õiglasema süsteemi, mis arvestab

tänapäevase sõjalise väljaõppe tegelikke vajadusi ning vähendab samal ajal tarbetut

bürokraatiat.

Eelnõu § 2 punktiga 12 täiendatakse KVTS-i § 104 lõiget 1, milles sätestatakse tegevväelase

töö- ja puhkeaja arvestamise erandid, mille puhul avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö

tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid

sätteid ei kohaldata.

Tegevväelase töö- ja puhkeaja arvestamise erandid sätestatakse olukordadeks, kus teenistuse

iseloom ja riigikaitselised vajadused ei võimalda rakendada tavapäraseid tööaja reegleid.

Nendel juhtudel ei kohaldata avaliku teenistuse seaduses sätestatud tööaega, töö tegemise aja

piiranguid, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ega ületunnitööd reguleerivaid sätteid.

Sellised erandid hõlmavad eelkõige olukordi, kus tegevväelane täidab teenistusülesandeid

päästesündmuse lahendamisel või osaleb eriolukorra töödel, samuti erakorralise seisukorra ajal.

Samuti kuuluvad erandite alla sõjaväelisel väljaõppel osalemine ning sõjaväepolitsei ülesannete

täitmine Kaitseväe juhataja määratud ulatuses. Eelnõuga täiendatakse erandolukordade loetelu,

lisades sinna ka teenistusülesannete täitmise lahinguvalvega seotud tegevustes. Nimetatud

12

olukordades on tegevväelaselt eeldatav kõrge paindlikkus ning valmisolek täita ülesandeid ka

ajaliselt katkematult, lähtudes olukorra kiireloomulisusest ja iseloomust.

Samas tagatakse tegevväelasele ka sellistes tingimustes minimaalne puhkeaeg: iga 24 tunni

kohta antakse vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest vähemalt neli tundi peab olema

katkematu. See puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka.

Loetletud eritingimustel teenistusülesande täitmisel hüvitatakse tegevväelasele tehtud töö kas

vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks

kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

Paragrahviga 3 muudetakse KaLS-i.

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse KaLS-i § 4 lõikeid 31 ja 32 pärast sõna „ülesanne“ sõnadega

„ja tegevus“ vastavas käändes. Eelnõukohase KKS § 41 kohaselt on lahinguvalve Kaitseväe

rahuaja tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek ja võimekus

reageerida kõrgendatud ohule või ründele. Lahinguvalve – nii nagu ka muud Kaitseväe

tegevused – ei ole eraldiseisev Kaitseväe ülesanne. Vältimaks olukorda, kus Kaitsevägi ei saa

Kaitseliitu kaasata tervikliku ülesande täitmisesse, on õigusselguse huvides täpsustatud, et

kaasata võib ka üksikutesse tegevustesse.

Paragrahviga 4 muudetakse TuMS-i sätteid.

Eelnõu § 4 punktis 1 täiendatakse TuMS § 13 lõike 3 punkti 13. Kehtiva sätte kohaselt

tulumaksuga ei maksustata kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel, reservteenistuses,

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava

toitlustamise maksumust. Muudatuse kohaselt lisatakse sättesse, et tulumaksuga ei maksusta

lisaks ka Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale

isikule sõjaväelisel väljaõppel antava toitlustamise maksumust.

Muudatus on seotud 04.02.2026 jõustunud KKS-i muudatusega (RT I, 03.02.2026, 11), mille

kohaselt antakse võimalus Kaitseväes töötavatele tsiviilisikutele ja avalikus teenistuses

olevatele töötajatele osaleda sõjaväelistel õppuste. Sõjaväelisel väljaõppel on väljaõppes

osalevatel kaitseväelastel tagatud toitlustus, kuna väljaõpe toimub reeglina sellistes tingimustes

või asukohas, kus isikul puudub võimalus endale ise sööki hankida. Tulenevalt KKS-i

muudatusest, mille kohaselt hakkavad sõjavälises väljaõppes osalema ka Kaitseväes teenistus-

või töösuhtes olevad tsiviilisikud, tuleb neile samuti tagada toitlus ning kehtestada, et sellisel

juhul laieneb ka tsiviilisikutele antava toitlustuse korral tulumaksuvabastus.

Eelnõu § 4 punktis 2 täiendatakse TuMS § 13 lõiget 3 punktiga 19.

Eelnõuga nähakse ette, et kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seonduvatel toimingutel

osalemiseks makstavad sõidu- ja toidukulude hüvitised vabastatakse tulumaksust. Muudatus on

vajalik, et tagada maksustamis põhimõtetes õigusselgus.

KVTS-i alusel makstakse kutsealusele, reservis olevale isikule, kaitseväekohustust võtta

soovivale isikule, ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule terviseseisundi hindamiseks

arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega sõidu- ja

toidukulu hüvitist 15 eurot. Kui isiku elukoht on rahvastikuregistri andmetel välisriigis ja tal

tuleb terviseseisundi või kutsesobivuse hindamiseks saabuda Eestisse, makstakse talle hüvitist

70 eurot.

Täiendavalt makstakse sõidukulude hüvitist reservteenistusse ja reservasendusteenistusse

kutsutud isikule kogunemiskohta ilmumisel 60 eurot ning välisriigis elavale reservis olevale

isikule 200 eurot.

13

Kehtiva õiguse kohaselt käsitatakse füüsilisele isikule tehtavaid väljamakseid üldjuhul

maksustatava tuluna, välja arvatud seaduses sätestatud erandid. Sõidu- ja toidukulude hüvitiste

maksustamise kord ei ole piisavalt selge, mistõttu võib tekkida olukord, kus riigi poolt

kohustuste täitmiseks tehtud vältimatute kulude katmine toob isikule kaasa täiendava

maksukohustuse.

Selline käsitlus ei arvesta asjaolu, et nimetatud isikud täidavad seadusest tulenevat avalikku

kohustust ning nendele tehtavad hüvitised ei ole käsitatavad sissetulekuna tavapärases

tähenduses, vaid kulude kompenseerimisena.

KVTS-is ette nähtud hüvitiste olemus ei ole tulu. Sõidu- ja toiduraha hüvitiste eesmärk on katta

kulutused, mis tekivad isikul riigikaitselise kohustuse täitmise tõttu. Tegemist ei ole isiku

majandusliku olukorra parandamisega ega vabalt kasutatava tuluga. Maksustamine moonutaks

hüvitise eesmärki ning vähendaks selle tegelikku väärtust.

Kaitseväekohustuse täitmisele suunatud isikud ei vali vabatahtlikult kõiki teenistusega

kaasnevaid kulutusi. Nende kulude maksustamine võib vähendada motivatsiooni ja tekitada

põhjendamatut rahalist koormust isikutele, kes täidavad riigi julgeoleku seisukohalt olulist

ülesannet.

Kehtiv praktika, mille kohaselt hüvitiste maksmine eeldab kuludokumentide esitamist ja

kontrollimist, tekitab märkimisväärset halduskoormust nii isikutele kui ka hüvitisi

menetlevatele asutustele.

Isikute jaoks tähendab see:

• kohustust säilitada ja esitada kõik kuludokumendid;

• ajakulu dokumentide kogumisel ja esitamisel;

• riski, et hüvitis jääb saamata dokumentide puudumise või vormiliste vigade tõttu.

Asutuste jaoks tähendab see:

• dokumentide kontrollimise ja menetlemisega seotud töömahtu;

• vajadust tagada kontrollimehhanismid ja vastavus nõuetele;

• suuremat personalikulu ja menetlusaja pikenemist.

Paragrahvis 5 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 1. jaanuar 2027. Jõustumisaja

valikul on lähtutud lahinguvalve rakendamise tähtajast. Samuti on arvestatud vajadust

rakendusaktide muutmiseks kuluva ajaga.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus luuakse uus termin „lahinguvalve“. Lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevuste

kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek ja võimekus reageerida

kõrgendatud ohule või ründele.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Ajateenijate ja reservväelaste osalemine lahinguvalves

Sihtrühm

Sihtrühm 1: ajateenijad ja reservväelased

Sihtrühm 2: Kaitsevägi.

14

Eelnõul on otsene mõju ajateenijatele ja reservväelastele ning Kaitseväele, kuna luuakse

õiguslik alus ajateenijate ja reservväelaste kaasamiseks lahinguvalvega seotud

teenistusülesannete täitmisse kaitseväeteenistuskohustuse raames. Muudatuse tulemusel

laieneb ajateenijate ja reservväelaste senine roll, võimaldades neil lisaks sõjaväelise väljaõppe

omandamisele osaleda rahuajal ka reaalses valmisoleku ja reageerimise tagamises. See

suurendab kaitseväelaste praktilist valmisolekut, võimaldab siduda väljaõpet vahetumalt

riigikaitseliste ülesannete täitmisega ning aitab paremini valmistuda sõjaaja ülesanneteks.

Ajateenijate ja reservväelaste jaoks tähendab muudatus seda, et nende õigused, kohustused ja

volitused lahinguvalves osalemisel muutuvad selgemaks. Sätestatakse millistel tingimustel ja

kelle korraldusel võivad nad kasutada jõudu, vahetut sundi, erimeetmeid ja erivahendeid.

Väheneb õiguslik ebaselgus ning tagatakse, et teenistusülesandeid täidetakse selges käsuliinis,

tegevväelasest ülema juhtimisel ja seadusest tulenevate piirangute alusel. Mõju sihtrühmale on

positiivne, kuna regulatsioon annab senisest selgema õigusliku raamistiku ning aitab vältida

olukorda, kus kaitseväelased peavad tegutsema ebapiisavalt reguleeritud tingimustes.

Kaitseväe jaoks seisneb mõju eelkõige võimaluses kasutada olemasolevat isikkoosseisu

paindlikumalt ja eesmärgipärasemalt üldise valmisoleku tagamisel. Muudatus tugevdab

Kaitseväe võimet reageerida julgeolekuohu kasvule või ründele, võimaldades kaasata

lahinguvalvesse ka ajateenijaid ja reservväelasi, kes on saanud selleks vajaliku väljaõppe. See

aitab katta teatud ülesannete täitmiseks vajalikku isikkoosseisu, suurendab üksuste

valmisolekut ning parandab Kaitseväe suutlikkust tagada riigi sõjaline kaitse, sealhulgas

riigikaitseobjektide, olulise taristu ning õhu- ja merepiiri kaitse. Mõju riigi julgeolekule ja

riigikaitsele on suur. Muudatusega kaasneb vajadus täiendava väljaõppe, juhtimise,

planeerimise ja järelevalve järele, kuid need kohustused on põhjendatud eelnõus kavandatud

eesmärkide täitmisega. Kokkuvõttes on muudatuse mõju positiivne, kuna see suurendab

õigusselgust, parandab Kaitseväe valmisolekut ning loob selged alused ajateenijate ja

reservväelaste kaasamiseks lahinguvalvesse.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatusel on oluline positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna see tugevdab Kaitseväe võimet

tagada rahuajal valmisolek ja reageerimine võimalikele ohtudele või rünnetele. Ajateenijate ja

reservväelaste kaasamine lahinguvalvega seotud teenistusülesannetesse võimaldab kasutada

olemasolevat väljaõpetatud isikkoosseisu paindlikumalt ning tugevdab riigi sõjalise kaitse

toimepidevust. Samuti aitab muudatus parandada olulise taristu, riigikaitseobjektide ning õhu-

ja merepiiri kaitset. Välissuhetele avaldub mõju eelkõige kaudselt, toetades Eesti kaitsevõimet

ja usaldusväärsust liitlaste ees ning tugevdades riigi valmisolekut osaleda kollektiivses

enesekaitses. Mõju välissuhetele on positiivne.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus avaldab mõju eelkõige Kaitseväe korraldusele. Kaitseväel tuleb kohandada

teenistusülesannete planeerimist, juhtimist, väljaõpet ja järelevalvet viisil, mis võimaldab

ajateenijaid ja reservväelasi kaasata lahinguvalvesse õiguspäraselt, selges käsuliinis ja üksnes

vajaliku väljaõppe olemasolul. Kaitseressursside Ametile avalduv mõju seisneb kohandatud

teenistusülesannetega seotud kaitseväekohustuse täitmise toetamises. Kohaliku omavalitsuse

asutuste korraldusele otsest mõju ei kaasne.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatusel on mõõdukas positiivne sotsiaalne mõju, kuna see suurendab õigusselgust

ajateenijate ja reservväelaste õiguste, kohustuste ja volituste osas ning loob selgema raamistiku

nende kaasamiseks riigikaitseliste ülesannete täitmisse. Demograafilist mõju eelnõul ei ole.

15

6.2. Kaitseliidu kaasamine Kaitseväe ülesannete ja tegevuste täitmisse

Sihtrühm

Sihtrühm 1: Kaitseliidu tegevliikmed;

Sihtrühm 2: Kaitseliit;

Sihtrühm 3: Kaitsevägi;

Sihtrühm 4: Kaitseliidu tegevliikmete tööandjaid ja perekonnaliikmeid.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõul on positiivne mõju riigi julgeolekule. Muudatusega täpsustatakse, et Kaitseliitu võib

kaasata lisaks Kaitseväe ülesannete täitmisele ka nende ülesannete raames elluviidavatesse

tegevustesse. Sellega luuakse selgem õiguslik alus olukordadeks, kus Kaitseliidu panus seisneb

ülesande täitmist toetavates, tagavates või ettevalmistavates tegevustes, näiteks üksuste

valmisoleku saavutamist ja hoidmist toetavates tegevustes. Mõju seisneb eelkõige selles, et

Kaitseväe ülesande täitmise raames elluviidavate tegevuste toetamine muutub õigusselgemaks

ja seeläbi praktiliselt paremini rakendatavaks. Praegu võimaldab KaLS kaasata Kaitseliitu tema

nõusolekul teatud Kaitseväe ülesannete täitmisse ning näeb ette, et Vabariigi Valitsus kehtestab

määrusega täpsemad ülesanded ja kaasamise tingimused; eelnõu laiendab selle loogika

ülesannete kõrval ka tegevustele.

Muudatus tugevdab riigi kaitsevõimet, sest aitab suurendada õigusselgust ja paindlikkust

Kaitseliidu kasutamisel Kaitseväe toetuseks. See toetab üksuste valmisolekut, parandab

reageerimisvõimet kõrgendatud ohule või ründele ning võimaldab olemasolevat inimressurssi

kasutada sihipärasemalt. Kuna KaLS § 4 lõike 31 kohased Kaitseväe ülesanded hõlmavad muu

hulgas riigi sõjalist kaitsmist, valmistumist riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemist rahvusvahelises

sõjalises koostöös, on muudatuse mõju riigi julgeolekule otsene ja positiivne.

Mõju välissuhetele on kaudne, kuid positiivne. Eesti riigikaitse selgem ja toimivam

õigusraamistik toetab riigi usaldusväärsust liitlaste ja partnerite silmis ning tugevdab

valmisolekut täita sõjalise kaitsega seotud ülesandeid, sealhulgas rahvusvahelise sõjalise

koostöö raamistikus. Eelnõu ei muuda Eesti rahvusvahelisi kohustusi ega tekita iseseisvalt uusi

välispoliitilisi kohustusi. Riigikaitseseadus käsitleb Eesti osalemist rahvusvahelises sõjalises

koostöös osana riigikaitse korraldusest ning KaLS juba praegu seob Kaitseliidu kaasamise ühe

võimaliku valdkonnana rahvusvahelise sõjalise koostööga.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Eelnõul on mõõdukas mõju riigiasutuste korraldusele, eelkõige Kaitseliidu, Kaitseväe ning

Vabariigi Valitsuse tasandil. Kaitseliidu ja Kaitseväe jaoks tähendab muudatus selgemat

õiguslikku alust planeerida ja korraldada olukordi, kus Kaitseliit toetab mitte ainult Kaitseväe

ülesande formaalset täitmist, vaid ka selle raames elluviidavaid tegevusi. Vabariigi Valitsus

kehtestab määrusega Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata,

ning kaasamise tingimused ja korra; eelnõu järgi tuleb seda regulatsiooni käsitada ka tegevuste

vaates.

Kuna mõju kirjeldamisel on lähtutud Kaitseliidu tegevliikmete kasutamisest reservis olevate

isikutena, tuleb riigiasutuste korralduslikku mõju hinnata ka reservteenistuse korralduse

seisukohalt. See tähendab, et Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet peavad arvestama kehtiva

reservteenistuse etteteatamise, teavitamise ja halduskorralduse nõuetega. Õppekogunemisest

tuleb reservis olevat isikut teavitada vähemalt 120 päeva ette, lisaõppekogunemisest enne selle

toimumist või selle ajal, ning reservis oleva isiku kirjalikul nõusolekul tuleb teavitada ka tema

tööandjat ja õppeasutust. Seega ei teki uut, senisest eraldi haldusmudelit, vaid eelnõu rakendub

olemasoleva reservteenistuse korralduse raamistikus.

16

Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub või on väga vähene. Eelnõu

reguleerib riigikaitse valdkonda ega pane kohalikele omavalitsustele uusi ülesandeid, õigusi

ega kohustusi. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib mõju avalduda üksnes kaudselt

üksikjuhtudel, kui reservteenistuses osaleva Kaitseliidu tegevliikme töö- või elukorraldus on

seotud kohaliku omavalitsuse asutusega, kuid selline mõju ei ole käsitatav kohaliku

omavalitsuse korralduse sisulise muutusena.

Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõu sotsiaalne mõju on piiratud, kuid üldjoontes positiivne. Muudatus suurendab

õigusselgust Kaitseliidu tegevliikme jaoks, sest selgemalt määratletakse, et Kaitseliitu võib

kaasata ka Kaitseväe ülesande raames elluviidavate tegevuste toetamiseks. Kui selline

kaasamine toimub reservis olevate isikute kasutamisena, on Kaitseliidu tegevliikmete õigused

ja kohustused paremini ette nähtavad, kuna neile kohaldub juba kehtiv reservteenistuse kord.

See tähendab, et isik teab ette, milline on etteteatamise kord, millised kohustused tal on ning

millistel tingimustel võib teavitada tema tööandjat või õppeasutust. Selline õigusselgus toetab

ka Kaitseliidu tegevliikmete valmisolekut panustada riigikaitsesse.

Mõju Kaitseliidu tegevliikmete tööandjatele ja lähedastele seisneb eeskätt vajaduses kohandada

töö- ja pereelu olukorras, kus Kaitseliidu tegevliikmest reservis olev isik osaleb

reservteenistuses. Samas leevendab seda mõju asjaolu, et õppekogunemiste puhul on seaduses

ette nähtud varajane etteteatamine ning tööandja teavitamise võimalus reservis oleva isiku

kirjalikul nõusolekul. Lisaõppekogunemise puhul võib mõju olla intensiivsem, sest selle

olemusest tulenevalt võib teavitamine toimuda lühema etteteatamisega või selle ajal. Sotsiaalne

mõju ei seisne siiski uute kohustuste loomises väljaspool reservteenistust, vaid olemasoleva

õigusraamistiku kohaldamises Kaitseliidu tegevliikmete kasutamisele kõnealuses rollis.

Demograafiline mõju puudub. Eelnõu ei mõjuta otseselt sündimust, suremust, vanuselist

koosseisu, rännet ega regionaalset asustust. Kaudne mõju võib avalduda üksnes selles, et

selgem õiguslik raamistik võib toetada vabatahtlikult riigikaitses osalemise atraktiivsust, kuid

sellel ei ole eeldatavalt mõõdetavat demograafilist tulemust.

6.3. Ajateenijatele ja reservväelastele toitlustuse hüvitise maksmine

Sihtrühm 1: ajateenijad ja reservväelased, kes osalevad sõjaväelises väljaõppes

Sihtrühm 2: Kaitsevägi

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatus on vähese mõjuga riigi julgeolekule kui ka välissuhetele. Paindlikum toitlustuse

korraldus ning võimalus maksta toiduraha ette, võimaldab tõhusamalt läbi viia hajutatud,

rahvusvahelist ja erinevates keskkondades toimuvat sõjalist väljaõpet. Sellega paraneb

väljaõppe järjepidevus ja kvaliteet, üksuste valmisolek tegutseda erinevates

operatiivkeskkondades ning koostöö liitlaste ja partnerriikidega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus vähendab märkimisväärselt halduskoormust ning suurendab korralduslikku

efektiivsust.

Kehtiv praktika, mis põhineb avansil ja hilisemal kuludokumentide esitamisel, tekitab nii

teenistujatele kui ka menetlejatele suure töökoormuse. Kavandatav lahendus – maksta toiduraha

ette fikseeritud ulatuses – lihtsustab menetlusprotsesse ja vähendab bürokraatiat.

Kaitseväe jaoks tähendab vähem kuludokumentide kontrollimist ja menetlemist, kiiremat ja

lihtsamat hüvitiste maksmise protsessi ning suuremat paindlikkust väljaõppe planeerimisel ja

läbiviimisel.

17

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatusel on tugev positiivne sotsiaalne mõju ajateenijatele ja reservväelastele.

Esiteks parandab see isikute toimetulekut, kuna välistab olukorrad, kus nad peavad

teenistusülesannete täitmiseks tegema isiklikke kulutusi või ootama nende hilisemat hüvitamist.

Toiduraha ettemaksmine annab kindluse, et igapäevased vajadused on kaetud.

Teiseks vähendab muudatus oluliselt administratiivset koormust, kuna puudub vajadus

kuludokumentide kogumiseks ja säilitamiseks ning väheneb risk hüvitise saamata jäämiseks

formaalsete puuduste tõttu.

Kolmandaks suurendab see motivatsiooni osaleda väljaõppes, eriti olukordades, kus see toimub

väljaspool tavapäraseid tingimusi või välisriikides.

6.4. Kaitseväeteenistuse seadusest tulenevate sõidu- ja toidukulude hüvitiste

maksustamise korra täpsustamine

Sihtrühm 1: kutsealused, ajateenijad, kaitseväekohustust võtta soovivad isikud, reservis olevad

isikud.

Sihtrühm 2: Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi.

Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud

sõidu- ja toidukulude hüvitiste maksustamisel ning välistada olukord, kus isikule seadusest

tuleneva avaliku kohustuse täitmiseks makstav kuluhüvitis käsitatakse maksustatava tuluna.

Tegemist ei ole isiku majandusliku olukorra parandamiseks makstava tasuga, vaid

riigikaitselise kohustuse täitmisest tingitud vältimatute kulude hüvitamisega. Muudatus aitab

tagada isikute õiglasema kohtlemise ning vähendab riski, et kohustuste täitmisega kaasneb

põhjendamatu rahaline koormus.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatusel on kaudne positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna see toetab kaitseväekohustuse

täitmisega seotud toimingute sujuvat korraldamist ja vähendab isikute jaoks riigikaitseliste

kohustuste täitmisega kaasnevat haldus- ja finantskoormust. Selge ja õiglane hüvitiste süsteem

toetab kutsealuste, ajateenijate ja reservis olevate isikute valmisolekut täita seadusest tulenevaid

kohustusi. Välissuhetele muudatus otsest mõju ei avalda.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus avaldab positiivset mõju eelkõige Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe

töökorraldusele. Hüvitiste maksuvabastamine ja kuludokumentide esitamise vajaduse

vähenemine lihtsustavad menetlust, vähendavad bürokraatiat ning võimaldavad suunata

ressursse sisuliselt olulisematesse tegevustesse. See aitab kaasa halduskoormuse vähenemisele

avalikus sektoris ning suurendab menetluse kiirust ja efektiivsust. Võimalik mõju riigieelarve

tuludele on piiratud, kuna tegemist ei ole sisulise tuluga, vaid kulude hüvitamisega. Kohaliku

omavalitsuse asutuste korraldusele otsest mõju ei kaasne. Võimalik mõju riigieelarve tuludele

on piiratud, kuna tegemist ei ole sisulise tuluga, vaid kulude hüvitamisega. Hüvitiste

maksuvabastamine ning kuludokumentide esitamise kohustuse vähendamine aitab tagada

õiglasema kohtlemise, vähendada halduskoormust ning toetada riigikaitseliste kohustuste

tõhusat täitmist. Standardiseeritud maksuvaba hüvitise kehtestamine võimaldaks oluliselt

lihtsustada menetlust, vähendada bürokraatiat ning suunata ressursid sisuliselt olulisematesse

tegevustesse.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatusel on positiivne mõju isikute toimetulekule ja motivatsioonile. Muudatusel on

positiivne sotsiaalne mõju, kuna see parandab isikute toimetulekut ja toetab nende

motivatsiooni olukordades, kus nad täidavad riigikaitselisi kohustusi. Sõidu- ja toidukulude

hüvitiste maksuvabastus vähendab põhjendamatut isiklike kulude kandmise vajadust ning aitab

18

tagada, et seadusest tuleneva kohustuse täitmine ei tooks kaasa täiendavat maksukoormust.

Demograafilist mõju muudatusel ei ole.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

Seaduse rakendamisega kohalikele omavalitsustele kulusid ei kaasne.

1. Lahinguvalve ülesandega kaasnevad kulud vaid lahinguvalve rakendamisel ning kulu suurus

sõltub otseselt lahinguvalvesse kaasatavate isikute arvust. Kui lahinguvalvele rakendatakse

õppustel osalemisega analoogset tasustamise korda, siis vastavalt tegevväelaste palgajuhendile

(Kaitseväe juhataja käskkiri nr 9, kehtestatud 15.01.2018.a) oleks 10 tegevväelase lisatasu kulu

14 päevase lahinguvalve korral koos tööandja maksudega 10 9712 eurot (vastavalt

palgajuhendile (10 x 14 x 40 +10 x 4 x 65) x 1,338).

Kui lahingvalve rakendamiseks on vaja täiendavalt välja kutsuda näiteks 10 reservväelast

samaks ajaperioodiks, siis oleks täiendav kulu kokku 9 462 eurot (so reservväelase

sõidukompensatsioon 10 x 60 eurot ja toetus 10 x 14 x 63,3 eurot). Ajateenijatega seotud kulud

ja tegevväelaste varustusega seotud kulud ei muutu, kuna need kulud on juba praegu arvestatud

jooksvate kulude hulka. Kokkuvõttes ei kaasne seaduse rakendamisel riigile täiendavaid

kulusid, kuna lahinguvalve rakendamisega seotud kulud kaetakse Kaitseväe eelarvest, juba

olemasolevatest vahenditest.

2. Ajateenijatele ja reservväelastele toitlustuse kulu väljamaksmisega kaasnev lisakulu on kuni

11 000 eurot aastas. Arvestuslikult kaetakse aastas ca 1200 päeva toitlustuse kulu (200-le isikule

keskmiselt 6 päeva). Lisanduv kulu kaetakse Kaitseväe eelarvest.

3. Tulumaksuseaduses tehtavate muudatustega ei kaasne tulu ega täiendavat kulu riigieelarvele.

Sõidu- ja toiduhüvitiste kulu on iga-aastaselt planeeritud Kaitseväe (reservteenistusse

saabumisel ning välisriigis elava ajateenija puhkusele sõiduks makstav sõidukuluhüvitis) ja

Kaitseressursside Ameti (terviseseisundi- ja ning kutsesobivuse hindamisel makstav sõidu- ja

toidukulu) eelarvesse ning täiendavat kulu sellega ei kaasne.

8. Rakendusaktid

Eelnõukohase seaduse jõustumisel on vajalik muuta kaitseministri 11. detsembri 2012. a

määrust nr 14 „Ajateenijale ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja

Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse

andmiseks Kaitseväele ja Kaitseliidule.

1 (4)

EELNÕU

08.04.2026

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduse muutmise seadus (lahinguvalve)

§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse paragrahviga 41 järgmises sõnastuses:

㤠41. Lahinguvalve

(1) Lahinguvalve on rahuajal Kaitseväe tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe

üksuste valmisolek ja võimekus reageerida kõrgendatud ohule või ründele.

(2) Lahinguvalve korraldamise, sealhulgas alustamise ja lõpetamise, otsustab Kaitseväe

juhataja.“.

2) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tagatakse Kaitseväes avalikus teenistuses

olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule sõjaväelises väljaõppes osalemise

ajal toitlustus kaitseväeteenistuse seaduse § 110 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 482 järgmises sõnastuses:

„§ 482. Lahinguvalves jõu kasutamine

(1) Lahinguvalves olev kaitseväelane võib kasutada jõudu käesolevas seaduses sätestatud

korras ja tegevväelasest ülema korraldusel järgmiste Kaitseväe ülesannete täitmise raames:

1) riigi sõjalisel kaitsmisel ja osalemisel kollektiivses enesekaitses;

2) Eesti õhuruumi ja merepiiri valvamisel ja kaitsmisel;

3) Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust

tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku

ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel või korrarikkumise kõrvaldamisel.

(2) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata tegevväelase poolt jõu kasutamisele.“;

4) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 491 järgmises sõnastuses:

㤠491. Lahinguvalves vahetu sunni kohaldamine

(1) Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu

suunatud ründe lõpetamiseks on lahinguvalves oleval kaitseväelasel tegevväelasest ülema

korraldusel õigus kasutada füüsilist jõudu, erivahendit ja relva korrakaitseseaduses sätestatud

alusel ja korras või sõjaväerelva või relvasüsteemi, arvestades käesolevas seaduses sätestatud

erisusi.

2 (4)

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib lahinguvalves olev kaitseväelane:

1) peatada Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku;

2) ajutiselt keelata isiku viibimise Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses,

kohustada teda lahkuma või Kaitseväe julgeolekualale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma;

3) anda sõiduki või maastikusõiduki juhile käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki

valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või

maastikusõiduki peatamiseks;

4) sõiduki või maastikusõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sundpeatamise

vahendit või relva.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudele võib lahinguvalves olev

kaitseväelane kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ka juhul,

kui ta on kaasatud riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone

ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse.

(4) Mehitamata süsteemi peatuma sundimiseks mehitamata süsteemi tekitatud vahetu

kõrgendatud ohu korral on lahinguvalves oleval kaitseväelasel edasilükkamatu pädevuse alusel

ja tegevväelasest ülema korraldusel õigus kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses

sätestatud alusel ja korras või sõjaväerelva või relvasüsteemi, arvestades käesolevas seaduses

sätestatud erisusi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul võib lahinguvalves olev kaitseväelane

kasutada järgmisi erivahendeid:

1) raadioside segajat;

2) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist;

3) võrku;

4) mehitamata süsteemi, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemi

kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist liikumist;

5) muud käesoleva lõike punktides 1‒3 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet

või vahendit.

(6) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata tegevväelase poolt lahinguvalves teenistusülesande

täitmisele.“.

§ 2. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „saamise“ sõnadega „ning teenistusülesannete

täitmise“;

2) paragrahvi 5 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „lisaõppekogunemisel“ sõnadega

„sõjaväelise väljaõppe täiendamise ja teenistusülesannete täitmise eesmärgil“;

3) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

„61. Teenistusülesannete täitmine kaitseväeteenistuskohustuse raames

(1) Ajateenijale ja reservväelasele võib kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal anda muu

hulgas Kaitseväe korralduse seaduse §-s 41 nimetatud Kaitseväe tegevuse raames

teenistusülesande, mis on seotud rahuajal Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse rakendamise või

kõrgendatud ohu või ründe tõrjumisega.

3 (4)

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenistusülesande täitmiseks peab ajateenija ja

reservväelane olema eelnevalt läbinud vajaliku väljaõppe ja esmase sõjaväelise väljaõppe.

(3) Ajateenija ja reservväelane võib kohaldada vahetut sundi Kaitseväe korralduse seaduse §-s

41 nimetatud teenistusülesande täitmisel tegevväelasest ülema korraldusel Kaitseväe korralduse

seaduse §-s 491 sätestatud alusel ja korras.

(4) Ajateenija ja reservväelane võib kasutada jõudu Kaitseväe korralduse seaduse §-s 41

nimetatud teenistusülesande täitmisel tegevväelasest ülema korraldusel Kaitseväe korralduse

seaduses §-des 44–46 ning § 482 sätestatud korras.“;

4) paragrahvi 49 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitseväe

väljaõppe eeskirjast või õppekavast lähtudes võib ajateenistuskoha ülem või sõjaväelist

väljaõpet läbiviiv või teenistusülesande andnud tegevväelasest ülem ohutusnõudeid järgides

seada ajateenija sõjaväelisel väljaõppel või teenistusülesande täitmisel olukorda, mis võib

vastata sõjaajal toimuvale lahingutegevusele.“;

5) paragrahvi 49 lõiget 13 täiendatakse pärast sõna „osalemise“ tekstiosaga „,

teenistusülesannete täitmise“;

6) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Ajateenijale võib maksta toidukulu katteks hüvitist, kui ajateenija väljaõppe või

teenistusülesande korraldusest tulenevalt ei ole võimalik toitlustust tagada.“;

7) paragrahvi 54 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „toitlustuse“ sõnadega „ning toidukulu

hüvitise“;

8) paragrahvi 69 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Õppekogunemine on Kaitseväe korraldatav sõjaväelise väljaõppe saamine ja

teenistusülesannete täitmine, mille jooksul:

1) korratakse ja täiendatakse omandatud teadmisi ja oskusi;

2) harjutatakse üksuste koostegevust;

3) harjutatakse üksuste tegevust sõjalise valmisoleku tõstmisel;

4) täidetakse teenistusülesandeid, sealhulgas Kaitseväe korralduse seaduse §-s 41 nimetatud

Kaitseväe tegevuste raames.“;

9) paragrahvi 69 lõiget 31 täiendatakse pärast sõna „väljaõpet“ sõnadega „ja täitmiseks

teenistusülesandeid“.

10) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Reservväelasele võib maksta toidukulude katteks hüvitist, kui reservväelase väljaõppe või

teenistusülesande korraldusest tulenevalt ei ole võimalik toitlustust tagada.“;

11) paragrahvi 80 lõiget 8 täiendatakse pärast sõna „toitlustuse“ sõnadega „ning toidukulu

hüvitise“.

12) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

4 (4)

„10) Kaitseväe korralduse seaduse § 41 nimetatud teenistusülesande täitmise ajal.“.

§ 3. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduse § 4 lõikeid 31 ja 32 täiendatakse pärast sõna „ülesanne“ sõnadega „ja

tegevus“ vastavas käändes.

§ 4. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 3 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „kaitseväelasele“ sõnadega „ja

Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule“;

2) paragrahvi 13 lõiget 3 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses:

„19) Kaitseväeteenistuse seaduse alusel kutsealusele, ajateenijale, reservis olevale isikule,

reservväelasele, reservasendusteenistujale ning kaitseväekohustust võtta soovivale isikule

sõidu- ja toidukulude katteks makstavat hüvitist.“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ „.............................“ 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

08.04.2026

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (lahinguvalve)

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Eesti kaitsevõime rajaneb inimestel, kes panustavad riigikaitsesse ajateenijate, tegevväelaste,

reservväelaste ja vabatahtlikena. Muutunud julgeolekuolukorras, kus tuleb arvestada

koordineeritud ja sünkroniseeritud rünnetega nii maismaal, merel, õhu- kui ka küberruumis,

peab riigikaitse õiguslik raamistik võimaldama Kaitseväel reageerida kiiresti, kasutades selleks

olemasolevat isikkoosseisu ehk kaitseväelasi, paindlikult ja jätkusuutlikult. Eelnõu on välja

töötatud selleks, et kiirendada Kaitseväe võimekust reageerida lühikese etteteatamisega

vahetule kõrgendatud ohule ja ründele erinevates domeenides.

Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust, kaitseväeteenistuse seadust, Kaitseliidu

seadust ja tulumaksuseadust. Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) muudatustega

luuakse lahinguvalve õiguslik raamistik, määratletakse lahinguvalve kui Kaitseväe rahuaja

tegevus, sätestatakse selle juhtimise alused ning täpsustatakse lahinguvalves osalevate isikute

jõu, vahetu sunni, erimeetmete ja erivahendite kasutamise tingimused ja kord. Samuti nähakse

ette, et Kaitseväes avalikus teenistuses olevatele ametnikele ja töölepingu alusel töötavatele

isikutele tagatakse sõjaväelises väljaõppes osalemisel toitlustus kaitseväelastega sarnastel

alustel.

Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) muudatuste eesmärk on võimaldada ajateenijatele

ja reservväelastele kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks sõjaväelise väljaõppe

omandamisele anda täitmiseks ka teenistusülesandeid, sealhulgas lahinguvalvega seotud

ülesandeid. Ühtlasi täpsustatakse ajateenijate ja reservväelaste õigusi ja kohustusi selliste

ülesannete täitmisel, nähakse ette paindlikum toitlustuse ja toidukulu hüvitamise kord

olukordades, kus toitlustust ei ole võimalik tavapärasel viisil tagada, ning laiendatakse

tegevväelaste lahinguvalvega seotud teenistusülesannete täitmise puhuks töö- ja puhkeaja

erandeid.

Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS) muudatustega täpsustatakse õiguslikku alust Kaitseliidu

kaasamiseks Kaitseväe ülesannete täitmisse ja tegevustesse, sealhulgas lahingvalvesse.

Eelnõukohase seaduse jõustumine toetab „Kaitsevalmidus 2027“1. plaaniga seatud eesmärkide

saavutamist:

• paraneb üldine kaitsevalmidus ja võime kaitsta Eesti riiki;

• tugevneb igapäevane väekaitse ja paraneb üksuste vahetu reageerimisvõime;

• tõuseb tegevväelaste oskuste ja ajateenijate väljaõppe tase.

Lisaks muudetakse käesoleva eelnõuga tulumaksuseadust (edaspidi TuMS) selliselt, et

kaitseväekohustuse täitmisega seotud toimingutel osalemisel makstavat sõidu- ja toiduraha

hüvitised ei kuuluks maksustamisele tulumaksuga.

1 Kaitsevalmidus 2027 – Kaitsevägi.

2

Ettepaneku TuMSi muutmiseks on teinud Rahandusministeerium kaitseministri 6. veebruari

2013.a määruse nr 7 „Ajateenijale ning õppekogunemisel ja reservasendusteenistuses osalenud

reservis olevale isikule sõidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord“ (RT I, 20.02.2026,

19) muutmise menetluse ja kooskõlastamise käigus. Rahandusministeerium tegi ettepaneku

algatada vajaduse korral tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 täiendamine, et luua selgus

ajateenijatele ja reservväelastele makstavate toetuste maksustamise korras. Samuti juhtis

Rahandusministeerium tähelepanu sellele, et vastasel juhul tuleks sõidukulu hüvitamiseks

määruses ette näha kuludokumendi esitamise nõue. Et vähendada isikute kui ka Kaitseväe ja

Kaitseressursside Ameti halduskoormust, mis tekib kuludokumentide alusel hüvitiste üle

arvestuse pidamisel ja hüvitise taotlemisel, otsustati kaotada sõidu- ja toidukulude hüvitamiseks

kuludokumentide esitamise nõue. Seega lähtuvalt eeltoodud selgitustest on muudatuse

eesmärgiks tagada õiglane kohtlemine, vähendada bürokraatiat ning toetada riigikaitseliste

kohustuste täitmist.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeerium koostöös Kaitseväe ja

Kaitseressursside Ametiga ning eelnõule on teinud juriidilise kontrolli Kaitseministeeriumi

õigusosakond ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud […].

Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on

seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, kavandades parandada ajateenistuse mudeli

uuendamisega sõjalise väljaõppe kvaliteeti ja valmisolekut. Ülesande tähtaeg IV kvartal 2026.

Eelnõuga muudetakse:

1) kaitseväe korralduse seadust (RT I, 12.12.2024, 5);

2) kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 03.02.2026, 17);

3) kaitseliidu seadust (RT I, 03.02.2026, 10);

4) tulumaksuseadust (RT I, 18.12.2025, 17).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

Kaitseväe võimekus rahuajal reageerida kõrgendatud ohule või ründele toetub lahinguvalve

rakendamisele ning on nii ette nähtud erinevates Kaitseväe plaanides, näiteks „Kaitsevalmidus

2027“. Lahinguvalve toimib Kaitseväele seadusega antud ülesannete täitmiseks Kaitseväe-

üleselt ning kätkeb endas seire ja juhtimise järjepidevust ning rotatsiooni korras valmiduses

olevaid üksusi. Eelnõu eesmärk on tagada vajalik inimressurss üksuste vajaliku valmisoleku

saavutamiseks ning jätkusuutlikuks toimimiseks, nähes ette võimaluse anda ajateenijale ja

reservväelasele kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lisaks sõjaväelisele väljaõppele ka

lahinguvalvega seotud teenistusülesandeid vastava väljaõppe olemasolul. Selliselt toimiva

lahinguvalve korral saab Kaitsevägi kiirelt ning proportsionaalselt, heidutusest kuni sõjalise jõu

kasutamiseni, reageerida näiteks mehitamata süsteemi tekitatud kõrgendatud ohu tõrjumiseks,

mille puhul on reageerimiskiirus kriitilise tähtsusega, või kaasuda suurema inimressursiga

Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel riigipiiril ränderünde tõkestamisesse. Lisaks esmasele

3

reageerimiskiirusele on Kaitseväel lahinguvalves olevate üksuste toel sisuliselt ka lisaaeg

põhijõudude valmisseadmiseks, kui olukord ning ohuhinnang peaksid seda nõudma.

Kuna lahinguvalves osalevad ka tegevväelased, täiendatakse tegevväelaste töö- ja puhkeaja

erandeid käsitlevat regulatsiooni, lisades sinna ka teenistusülesannete täitmise lahinguvalvega

seotud tegevustes. See muudatus arvestab lahinguvalve eripära, kus ülesannete täitmine võib

toimuda katkematult ning ei ole kooskõlas tavapäraste töö- ja puhkeaja regulatsioonidega.

Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ajateenijate ja reservväelaste toitlustuse tagamise kord

olukorras, kus toitlustust ei ole võimalik tagada kas otse või teenuse sisseostmise teel.

Muudatuse eesmärk on võimaldada ajateenijatele ja reservväelastele toiduraha maksmist enne

väljaõppele asumist ning vähendada sellega seotud halduskoormust, eelkõige kuludokumentide

kogumise ja menetlemise vajadust.

Eelnõu eesmärk on täpsustada ja täiendada Kaitseliidu kaasamise õiguslikku alust, et

võimaldada Kaitseliidu senisest selgemat ja paindlikumat rakendamist Kaitseväe ülesannete

täitmisel. Muudatusega nähakse ette, et Kaitseliitu võib tema nõusolekul kaasata lisaks

Kaitseväe ülesannetele ka nende ülesannetega seotud tegevustesse. Sellega tagatakse

õigusselgus ning välditakse tõlgenduslikke küsimusi olukordades, kus Kaitseliidu panus

seisneb ülesannete täitmist toetavates või tagavates tegevustes. Ühtlasi täpsustatakse

volitusnormi, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Kaitseväe täpsemad

ülesanded ja tegevused, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja

korra. Muudatuse tulemusel paraneb regulatsiooni rakendatavus praktikas ning tugevneb

Kaitseliidu võime toetada Kaitseväge tema ülesannete täitmisel ja tegevuste elluviimisel.

Lisaks täpsustatakse TuMS-is kaitseväekohustuse täitmisega seotud toitlustuse ja sõidu- ning

toidukulude hüvitiste maksustamist, et tagada õigusselgus ja vältida põhjendamatut

maksukoormust.

Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 1 ei eelnenud

eelnõule väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu menetlus peab olema kiireloomuline, sest

eelnõuga tehtavad muudatused peavad olema jõustunud 1. jaanuarist 2027.a.

Eelnõu koostamise käigus kaaluti eelnõus toodud eesmärkide saavutamiseks erinevaid

alternatiive. Kaitseväe isikkoosseis praegusel kujul, sealhulgas kokkulepitud tegevväelaste arv

ei võimalda hoida üldises valmiduses tegelikule sõjalise riigikaitse vajadusele vastavat hulka

üksusi. Võimalikud lahendused oleksid aja- ja reservteenistuse korralduse kaasajastamine,

tegevväelaste arvu oluline suurendamine või senisest enam ja suuremas ulatuses

lisaõppekogunemiste korraldamine. Arvestades tihedat konkurentsi tööjõuturul ning

partnerasutuste vajadusi (eelkõige sisejulgeoleku valdkonnas), ei pakuks tegevväelaste arvu

kahekordistamine suure tõenäosusega riigile parimat tulemust ning jätaks kasutamata

olemasolevate kaitseväelasete paindliku kasutamise. Reservväelaste väljakutsumise puhul tuleb

seejuures arvestada otsese negatiivse mõjuga riigi majandusele. Samuti ei tagaks reservväelaste

väljakutsumine piisavat reageerimiskiirust vahetule ohule arvestades vajalikku 24-tunnist

etteteatamisaega ning selle korraldamiseks eelnevat ettevalmistamise aega. Ohuhinnangu

andmine mehitamata süsteemidest tulenevale kõrgendatud ohule, mis on tänapäeva maailmas

järjest akuutsem probleem, rohkem kui 24 tundi ette, on aga tõeline väljakutse igale riigile.

Lahendusena pakutud aja- ning reservväelaste osalemine lahinguvalve raames üldises

valmiduses olevate üksuste tegevuses tagab Kaitseväele oluliselt parema reageerimisvalmiduse

ja võimekuse ning võimaldab ühtlasi kaasajastada aja- ja reservteenistuse ülesehitust.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

4

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist ning sellega muudetakse vastavalt KKS-i, KVTS-i KaLS-i

ja TuMS-i. Viiendas paragrahvis sätestatakse muudatuste jõustumise aeg.

Paragrahvis 1 muudetakse KKS-i

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse seadust uue §-ga 41, milles sätestatakse lahinguvalve

mõiste ja selle korraldamise pädevus.

Lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe üksuste

valmisolek ja võimekus reageerida kõrgendatud ohule või ründele. Sättega luuakse seaduses

selge alus lahinguvalve käsitlemiseks Kaitseväe rahuaja tegevusena ning piiritletakse selle sisu.

Lahinguvalve on juba praegu aluseks Kaitseväe rahuaja tegevuste planeerimisel ja ellu viimisel

ning saab ka ajateenistuse lahutamatuks osaks.

Lahinguvalve tegevused lähtuvad nii Kaitseväe põhiülesannetest, sealhulgas valmistumine riigi

sõjaliseks kaitseks, kui ka ülesannetest, mille puhul Kaitsevägi tõrjub vahetut ohtu

edasilükkamatu pädevuse alusel või kaasub vahetu sunni kohaldamise õigusega. Üksuste

valmisolek, sealhulgas ettevalmistavad tegevused, võimaldab Kaitseväel seadusega antud

ülesandeid täita lühikese etteteatamisega ning paindlikult, vajadusel tõrjudes rünnet või ohtu

paralleelselt nii õhus, maal kui ka merel. Lahinguvalvega seotud ettevalmistavad tegevused on

näiteks formeerimisliinide püstitamine, varustuse pakkimine masinatele, laskemoona

väljavedu, positsioonide kaardistamine jne, on nii tegevväelaste kui ka ajateenijate ülesanded

vastavalt väljaõppele ja spetsiifilistele oskustele (näiteks C-kategooria load, tõstuki load,

erineva salastatuse tasemega dokumentidega kursis olemine). Ajateenijad, kes ei ole veel

vajalikke sõdurioskuseid või spetsiaalset väljaõpet läbinud, saavad täita toetavaid ülesanded,

ning pärast sõduri baaskursuse läbimist lisaks ka relva kasutamist eeldavad ülesanded.

Mitte kõik Kaitseväe ülesanded, mis on sätestatud KKS-i §-des 3 ja 31 pole oma olemuselt

suunatud üllatusründe ja kõrgendatud ohu tõrjumisele ning seega pole need ülesanded ka

lahinguvalve osa. Samas on eelpool selgitatud ettevalmistavad tegevused, sealhulgas

positsioonide ette valmistamine, kiire reageerimise võimekuse eeldus ning seega ka osa

lahinguvalvest.

Lahinguvalve ei tähenda sõjalist operatsiooni, kuid selle raames võib Kaitsevägi läbi viia

operatsioone ning kasutada sõjalist jõudu või erivahendit või kohaldada vahetut sundi või

erimeedet kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.

Eelnõukohase KKS § 41 lõikega 2 sätestatakse, et lahinguvalve korraldamise, sealhulgas selle

alustamise ja lõpetamise otsustab Kaitseväe juhataja. Sellega tagatakse lahinguvalve

tsentraliseeritud rakendamine, juhtimine ning kooskõla riigikaitse vajadustega.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse KKS §-i 8 lõikega 6.

Muudatusega nähakse ette, et juhul, kui Kaitseväes avalikus teenistuses olev ametnik või

töölepingu alusel töötav isik osaleb sõjaväelises väljaõppes, tagatakse talle sellel ajal toitlustus

KVTS § 110 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras. Muudatuse eesmärk on tagada Kaitseväes

teenistus- või töösuhtes olevatele isikutele sõjaväelises väljaõppes osalemisel samaväärne

toitlustuskorraldus tegevväelastega. Sellega luuakse õigusselgus ning ühtlustatakse väljaõppes

osalevate isikute kohtlemist olukorras, kus toitlustuse iseseisev korraldamine ei ole väljaõppe

iseloomu või toimumiskoha tõttu võimalik ega mõistlik. Täpsem toitlustuse tingimused, ulatus,

kord ja maksumus on kehtestatud kaitseministri 03.01.2013 määruses nr 2 „Tegevväelase

toitlustuse tingimused, ulatus kord ja maksumus“.

5

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seaduse 5. peatükki uue §-ga 482, milles sätestatakse

lahinguvalve raames jõu kasutamise alus. Eelnõukohases KKS § 482 lõikes 1 nähakse ette, et

lahinguvalves olev kaitseväelane võib kasutada jõudu käesolevas seaduses sätestatud korras ja

tegevväelasest ülema korraldusel kolmel juhul, kui täidetakse KKS § 3 lg-s 1 nimetatud

Kaitseväe ülesannet: riigi sõjalisel kaitsmisel ja kollektiivses enesekaitses osalemisel, Eesti

õhuruumi ja merepiiri valvamisel ja kaitsmisel ning Eesti merealal elutähtsa teenuse

toimepidevust tagavat taristut, riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku

ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel või korrarikkumise kõrvaldamisel.

Jõu kasutamisel tuleb seejuures lähtuda KKSis sätestatud jõu kasutamise regulatsioonist. See

tähendab, et näiteks KKS § 3 lg 2 punktis 410 sätestatud Kaitseväe ülesande täitmisel, s.o Eesti

õhuruumi ja merepiiri valvamisel ja kaitsmisel ning Eesti merealal elutähtsa teenuse

toimepidevust tagavat taristut, riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku

ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel ja tõrjumisel või korrarikkumise kõrvaldamisel,

saab jõu kasutamine kõne alla tulla üksnes vastavalt KKS §-s 471 sätestatule.

Näiteks võib diviisi lahinguvalmiduses üksusele tulla käsk mehitada vastavalt seireinfole paari-

tunnise etteteatamisega riigipiiri lähistel varasemalt ette valmistatud ning operatsioonikäsuga

käivitatud plaanile olukorra eripärast tingitud positsioonid. Lahinguvalves üksusel on selle

ülesande täitmiseks kehtestatud jõu kasutamise reeglid. Jõu kasutamise õigus tekib ka

lahinguvalves positsioonile liikuval ajateenijal käsus antud ülesande täitmiseks ning jõu

kasutamise reeglite piires. Ajateenijast tunnimees kasutab vajadusel tõenäoliselt oma

automaati, soomukisihtur aga pardakuulipildujat jne. Manööver võib olla hoopis heidutamise

eesmärgil ega eeldagi jõu kasutamist või olla paralleelne samaaegselt käivitatud teise

operatsiooniga, milles samuti osalevad tegevväelased koos ajateenijatega. Oluline, et

lahinguvalves ajateenija on vastava sõjalise väljaõppe saanud ning täidab ülesannet

tegevväelasest ülema juhendamisel.

Eelnõukohases KKS § 482 lõikes 2 sätestatakse, et kõnealust paragrahvi ei kohaldata

tegevväelase poolt jõu kasutamisele. See tähendab, et tegevväelaste jõu kasutamisele

kohaldatakse jätkuvalt nende suhtes kehtivat üldist regulatsiooni ning käesolev säte on suunatud

nendele kaitseväelastele, kelle volitused lahinguvalves vajavad täiendavat õiguslikku alust.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seaduse 5. peatükki uue §-ga 491, milles reguleeritakse

lahinguvalves vahetu sunni kasutamist ning erimeetmete ja erivahendite kohaldamist.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikega 1 sätestatakse lahinguvalves oleva kaitseväelase õigused

Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalal ohu välja

selgitamiseks ja tõrjumiseks või julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe

lõpetamiseks. Kaitseväel, sealhulgas ajateenijatel, on õigus kasutada füüsilist jõudu, erivahendit

ja relva julgeolekualal ning selle vahetus läheduses. Julgeolekuala vahetu lähedus on maapind,

maapõu ja õhuruum ning veekogu ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu

Kaitseväe julgeolekualale. Julgeolekuala vahetus läheduses meetmete rakendamine

otsustatakse sõltuvalt kehtivast ohuhinnangust ning olukorra eripärast. Linna piirkonnas toimub

Kaitseväe objektist paarisaja meetri kaugusel oluliselt rohkem tsiviilisikute tegevusi kui näiteks

hajaasustusega piirkonnas asuvas linnakus. Seega tuleb Kaitseväel iga kord eraldi hinnata, kas

mõni tegevus (näiteks pildistamine, jälgimine, mehitamata süsteemi lennutamine) võib olla

ohuks Kaitseväe julgeolekualale ja selle kaitse tagamisele.

Selleks, et Kaitseväe julgeolekuala kaitse oleks efektiivne, osalevad selles ka ajateenijad.

Näiteks on voolukatkestuste puhul Kaitseväe üks püsitoimingutest ajateenijatest

julgestusrühma käivitamine. Selle kohaselt mehitavad ajateenijad füüsilise valve ajaks, mil

6

elektroonika ei toimi. Sõltuvalt objekti või linnaku suurusest võib ühte julgestusrühma kuuluda

kuni 30 ajateenijat, mis on kordades suurem linnaku valvurite ja tegevväelaste arvust. Samuti

võib ohuhinnangust lähtuvalt Kaitseväe üksustel tekkida vajadus tugevdada enda vastutusalas

julgestust. Tavapärases rutiinis avaldub see näiteks vaatluspostide ja oma positsioonide

ümbruses patrullidena, eesmärgiga läbi isikute ja masinate peatamise leida ja/või heidutada

võimalikke vaenlase luurajaid jne.

Elektrikatkestuse või ohu olukorras peab väljaõppe läbinud ajateenijal olema võimalik täita

tegevväelasega samu või sarnaseid ülesandeid, mis on minimaalset vajalikud ohu välja

selgitamiseks ja tõrjumiseks, olgu selleks inimeste liikumise või mehitamata süsteemi

lendamise tõkestamine. Mida rohkem saavad väljaõppe saanud ajateenijatest koosnevad

üksused panustada julgeolekuala kaitsesse, seda väiksem on tõenäosus, et tundlik informatsioon

kriitilise tähtsusega infrastruktuuri, lahingupositsioonide, varustuse jne kohta jõuab valedesse

kätesse või kriitilise tähtsusega infrastruktuur, lahingupositsioonid, varustus jne saab ründes

kahjustada.

Kuna erimeetme kohaldamine väljapool Kaitseväe julgeolekuala võib riivata kolmandate

isikute õigusi, kohaldab Kaitsevägi üksnes sellist meedet, mis on proportsionaalne, ning vaid

nii kaua, kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja. Oluline, et ajateenija täidab

ülesannet õpitud protseduuri alusel ning tegevväelase juhendamisel.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 2 täpsustatakse erimeetmed, mida ajateenija võib kohaldada

Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetuse läheduse julgeolekuala kaitseks või ohu välja

selgitamiseks. Nendeks on isiku peatamine, isiku viibimise ajutine keelamine Kaitseväe

julgeolekualal või selle vahetus läheduses, isiku kohustamine alalt lahkuma või sellest eemale

hoiduma, sõiduki või maastikusõiduki peatamine või sundpeatamine. Sätte eesmärk on selgelt

määratleda meetmed, mida ajateenija võib kohaldada, ning mis on minimaalselt vajalikud ohu

või ründe ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks. Meetmed on minimaalselt vajalikud

arvestades, et mehitatud patrulli teostavad eelkõige ajateenijatest üksused, ning tegevväelase

või korrakaitseorgani saabumine võib võtta aega.

Isiku peatamine võimaldab kontrollida ohuolukorra asjaolusid, tuvastada isiku seotus

võimaliku ohuga ning hinnata edasiste meetmete vajalikkust. Tegemist on ajutise ja

eesmärgipärase toiminguga, mida kohaldatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik ohu

hindamiseks ja kõrvaldamiseks. Isiku julgeolekualal viibimise ajutine keelamine või alalt

lahkuma kohustamine on suunatud ohu realiseerumise vältimisele või selle tagajärgede

leevendamisele. Sõiduki peatamise eesmärk võib olla ohu ennetamine, tõrjumine või juba

tekkinud ohu mõju vähendamine, teatud olukordades ka heidutus. Lahinguvalves olev

kaitseväelane on kohustatud isikule arusaadavalt selgitama peatamise põhjust ning vajadusel

andma juhiseid edasiseks käitumiseks. Sõiduki peatamine on ajutise iseloomuga meede, mida

kohaldatakse üksnes nii kaua, kui see on vältimatult vajalik meetme eesmärgi saavutamiseks.

Pärast eesmärgi saavutamist tuleb sõiduki edasine liikumine viivitamata võimaldada, välja

arvatud juhul, kui esinevad alused täiendavate meetmete kohaldamiseks.

Näiteks lahinguvalve käivitamisel moodustatakse 2JVBr näitel väljaõppes olevatest

ajateenijatest formeerimise toetuse rühmad ning julgestusrühmad. Need, kes ei ole veel

vajalikke sõdurioskuseid läbinud saavad ülesanded, mis ei eelda relvakasutamist ning pärast

sõduri baaskursuse läbimist relva kasutamist eeldavad ülesanded. Julgestusrühmad liiguvad üle

2JVBr vastutusala erinevatesse linnakutesse ja ladude territooriumitele ning hakkavad seal

täitma julgestusega seotud ülesandeid. Ajutisel julgeolekualal, näiteks asja sundkasutusse

võetava tehnika vastuvõtu alal, eeldab ka liikluse kontrollimist ja kontroll-läbilaskepunktide

püstitamist. Vastavad ülesanded ja tegevused saab anda vaid vastava väljaõppe saanud

7

ajateenijale või reservväelasele. Väljaõpe antakse ajateenistuse või reservõppekogunemise

käigus. Näiteks 2023-24 aasta jaanuarikuu jooksul viidi läbi ajateenijatest üksustele vastav

väljaõpe, mille raames omandati vajalikke oskusi masinate läbivaatuseks (vaatlus peegliga

põhja alt ning masina läbi otsimine). Samuti õpiti masinate nimekirjade ja dokumentide

kontrolli teostamist (nt kui linnakus toimuvad mingid ehitustööd, siis on vaja isikuid ja

sõidukeid sisse lasta, mitte lihtsalt tõkestada sissepääs).

Lahinguvalve käivitamise õppusel tehti need toimingud ka läbi, kus läbi praktika saadi

täiendavat õpet. Ehk siis tegemist ei ole sellise asjaga, mida ajateenijatele ei ole võimalik

õpetada. Seda on võimalik ka kiirkorras 1-2 päevaga täiendõppena organiseerida.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 3 sätestatakse, et lahinguvalves oleval kaitseväelasel on

õigus kohaldada vahetut sundi KorS-i alusel ja korras, kui ta on kaasatud

riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning

kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse.

Regulatsiooni eesmärk on sätestada õiguslik alus vahetu sunni kohaldamiseks olukorras, kus

esineb riigikaitseobjekti vastu suunatud rünne või selle vahetu oht. Riigikaitseobjektide kaitse

on avaliku huvi seisukohalt kõrgendatud tähtsusega, kuivõrd nende vastu suunatud rünne võib

ohustada riigi julgeolekut, avalikku korda, inimeste elu ja tervist ning põhjustada ulatuslikku

varalist või keskkonnakahju. Vahetu sunni kohaldamine on lubatav üksnes juhul, kui leebemad

meetmed ei ole piisavad ründe tõrjumiseks või selle vahetu ohu kõrvaldamiseks. Vahetu sund

tähendab füüsilise jõu, erivahendite või muu vahetu mõjutusvahendi kasutamist isiku või

objekti suhtes, eesmärgiga takistada ründe toimepanemist, katkestada juba alanud rünne või

kõrvaldada sellest tulenev oht.

Ka riigikaitseobjektivastase ründe tõkestamisel osalev lahinguvalves olev kaitseväelane peab

lähtuma õiguspärasuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetest. Seejuures tuleb hinnata

ohu laadi, ulatust ja intensiivsust ning valida selline sunni liik ja ulatus, mis võimaldab eesmärgi

saavutada võimalikult väikese põhiõiguste riivega. Eriti tuleb arvestada isikute elu ja tervise

kaitse prioriteetsust ning vältida ülemäärase kahju tekitamist. Vahetu sunni kasutamine peab

olema ajaliselt piiratud ning kestma üksnes nii kaua, kui see on vältimatult vajalik ründe

tõkestamiseks või ohu kõrvaldamiseks. Pärast ohu kõrvaldamist tuleb sunni kohaldamine

viivitamata lõpetada. Vajadusel rakendatakse edasisi julgeolekumeetmeid arvestades KKS-s

sätestatut. Arvestades riigikaitseobjektide eripära ning võimalikku kõrgendatud ohu taset, võib

vahetu sunni kohaldamine hõlmata ka intensiivsemaid meetmeid, kui see on vältimatult vajalik

ründe tõkestamiseks. Sellisel juhul peab otsustus olema selgelt põhjendatud ning

dokumenteeritud, tagades hilisema kontrollitavuse ja õiguspärasuse hindamise võimaluse.

Seega on vahetu sunni kohaldamine riigikaitseobjekti vastase ründe tõkestamisel erandlik, kuid

vajalik meede, mille kasutamine eeldab alati konkreetse ja vahetu ning kõrgendatud ohu

olemasolu ning kaalutletud otsustamist lähtudes tegevväelase korraldustest.

Riigipiiri puutumatus ja kontroll selle ületamise üle on riigi suveräänsuse oluline osa ning

avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise vältimatu eeldus. Vahetu sunni kohaldamine on

lubatav juhul, kui see on vältimatult vajalik ebaseadusliku piiriületuse takistamiseks, selle

katkestamiseks või sellega kaasneva ohu tõrjumiseks. Meetme kohaldamine eeldab, et

leebemad vahendid, sealhulgas suulised korraldused või muud mõjutusmeetmed, ei ole andnud

tulemusi või ei ole olukorra kiireloomulisuse tõttu piisavad. Vahetu sund võib hõlmata füüsilise

jõu kasutamist, erivahendite rakendamist või muid vahetuid mõjutusvahendeid, mille eesmärk

on isiku tegevuse peatamine, tema liikumise takistamine või kontrolli alla võtmine. Meetme

valikul tuleb arvestada konkreetse olukorra asjaolusid, sealhulgas isiku käitumist, ohu laadi ja

intensiivsust ning võimalikke riske teistele isikutele, piirivalveametnikele ja riigi julgeolekule.

8

Nii nagu eelnevate näidete puhul, tuleb ka kõnesoleval juhul vahetu sunni kohaldamisel järgida

rangelt õiguspärasuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. See tähendab, et sunni

kohaldamine peab olema eesmärgipärane, vältimatu ning ulatuselt piiratud üksnes sellega, mis

on vajalik ebaseadusliku piiriületuse tõkestamiseks või ohu kõrvaldamiseks. Võimaluse korral

tuleb eelistada vähem intensiivseid meetmeid ning vältida ülemäärase kahju tekitamist.

Arvestades riigipiiri ja ajutise kontrolljoone kaitse eripära, võib vahetu sunni kohaldamine

toimuda ka kiirendatud reageerimisvalmiduse tingimustes, kus otsustus peab olema kiire ning

lähtuma ennetavast julgeolekuvajadusest. Kuivõrd lahinguvalves osalevad kaitseväelased on

reageerimisvalmiduses, siis eesmärgipäraseks riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku

ületamise tõkestamiseks nähakse eelnõuga ette võimalus kasutada möödapääsmatu vajaduse

korral lahinguvalves olevaid kaitseväelasi.

Näiteks eelplaneeritult või ad-hoc olukorras korrakaitseorgani taotlusel saab Kaitseväe

lahinguvalves olev üksus, sh ajateenijad, toetada korrakaitseorgani tegevust maismaa riigipiiril

toimuva ränderünde olukorras välise perimeetri rajamisega. Ajateenijad saavad suunata

ebaseaduslikult piiri ületanud isikud alasse, kus ametnikud või ajateenijaid sisaldav allüksus

peab rikkujad ajutiselt kinni. Ajateenijad kohaldavad erimeedet vastavalt ametnike

juhendamisele ja omades selleks eelnevat väljaõpet.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 4 nähakse ette, et lahinguvalves oleval kaitseväelasel on

edasilükkamatu pädevuse alusel ja pädeva ülema korraldusel õigus kasutada erivahendit või

relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras või sõjaväerelva või relvasüsteemi.

Seejuures peab arvestama seaduses sätestatud erisusi mehitamata süsteemi peatuma

sundimiseks ning kui mehitamata süsteem tekitab vahetu kõrgendatud ohu. Muudatus lähtub

vajadusest reageerida kiiresti sellistele kaasaegsetele ohtudele nagu mehitamata õhusõidukid

või muud mehitamata süsteemid, mis võivad ohustada isikuid, taristut või riigikaitseobjekte.

Piiratud inimressursi ja avalike vahendite tingimustes annab säte Kaitseväele õiguse kohaldada

edasilükkamatu pädevuse raames riikliku järelevalve meetmeid seni, kuni PPA või muu pädev

korrakaitseorgan saab ise vastavaid ülesandeid täitma asuda. Kõnesoleva eelnõuga

täpsustatakse, et Kaitseväe edasilükkamatut pädevust rakendavad kaitseväelased – nii

tegevväelased, ajateenijad kui ka reservväelased.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 5 loetletakse erivahendid, mida sellises olukorras kasutada

võib. Nendeks on raadioside segaja, laser- või muu seade, millega on võimalik tõkestada

mehitamata süsteemi edasist liikumist, võrk, mehitamata süsteem, mida kasutatakse teise

mehitamata süsteemi kokkupõrkeks ning muud samalaadse toimega seadmed või vahendid.

Loetelu eesmärk on anda seaduslik alus erivahendite kasutamiseks, mis võimaldavad ohtu

tõrjuda proportsionaalselt ja olukorrale vastavalt.

Mehitamata õhusõiduki lendu sekkumiseks ja selle n-ö tõrjumiseks on mitmeid meetmeid ja

võimalusi, mis on sätestatud peamiselt lennundusseaduses. Lennundusseaduse kohaselt võib

nendeks meetmeteks olla:

1) geograafiliste alade kehtestamine;

2) lendu sekkumine (st võetakse õhusõiduki juhtimine üle);

3) raadiosageduste segamine (ingl jamming);

4) GNSS-i [Viide 119: GNSS – globaalne satelliitpositsioneerimise süsteem (ingl Global

Navigation Satellite System).] segamine (katkestatakse mehitama õhusõiduki navigeerimiseks

kasutatav satelliidiühendus);

5) petmine (ingl spoofing; sisuliselt võetakse õhusõiduki juhtimine üle);

6) pimestamine (ingl dazzling; kõrge intensiivsusega valguskiir või laser suunatakse

mehitamata õhusõiduki kaamerat „pimestama“);

9

7) laseri kasutamine (mehitamata õhusõidukile fokuseeritud energiaimpulss tekitab ülikõrge

temperatuuri, mille tulemusena objekt süttib või plahvatab ja kukub alla);

8) tugevatoimeliste mikrolainete kasutamine (ingl High Power Microwave; mehitamata

õhusõidukile fokuseeritud mikrolaine energia halvab objekti elektroonilised süsteemid),

9) võrgu kasutamine (mehitamata õhusõidukile visatakse võrk selle püüdmiseks),

10) laskemoona kasutamine (mehitamata õhusõiduki pihta lastakse, mille tulemusena

õhusõiduk hävib),

11) kokkupõrkedrooni kasutamine (eesmärk kahe mehitamata õhusõiduki kokkupõrge, mille

tulemusena mõlemad kukuvad alla ja hävivad);

12) kulliliste kasutamine mehitamata õhusõiduki püüdmiseks.

Võidakse kasutada ka meetmete kombinatsioone, see tähendab kohaldada ainult ühte või mitut

korraga. Mõned neist tegevustest on alles arendamisel, kuid senised tulemused on andnud häid

tulemusi. Mehitamata süsteemide, sealhulgas mehitamata õhusõidukite tõrjumise riskiks on

kõrvalseisjate või nende vara ohtu sattumine, samuti objekti kahjustamine, kui näiteks

mehitamata õhusõiduk kukub objektile, mida kaitsta soovitakse. Seetõttu on oluline hinnata

riske iga kord eraldi ning lennupiirangualas, geograafilises alas või ajutises geograafilises alas

lendamisse sekkumise puhul tuleb esmalt rakendada nii-öelda pehmeid meetmeid, nagu näiteks

õhusõiduki kaugpiloodiga ühenduse võtmine, hoiatamine, õhusõiduki sundmaandamine. Kui

need ei aita, siis alles kohaldada selliseid meetmeid, nagu näiteks raadioside segamine,

õhusõiduki juhtimise ülevõtmine või selle allakukutamine või hävitamine.

Lahinguvalves oleval kaitseväelasel ei ole kõiki lennundusseaduses nimetatud meetmete

kohaldamise õigust, vaid meetmed on kitsamalt piiritletud. Eelnõu kohaselt on lahinguvalves

oleval ajateenijal ja reservväelasel vahetu kõrgendatud ohu korral õigus kasutada:

1) raadioside segajat (ingl jammer);

2) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist;

3) võrku;

4) mehitamata süsteemi, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemi

kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist liikumist;

5) muud käesoleva lõike punktides 1‒3 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet

või vahendit.

Punktis 5 nimetatu on jäetud lahtiseks, et mitte takistada innovaatiliste lahenduste

kasutuselevõttu. Ainukeseks piiranguks on, et see seade või vahend peab evima sama toimet,

mis on seaduses konkreetsete seadmete või vahenditena loetletud. Muu seade laserseadme

kõrval võib olla selline seade, mis kiirgab valgust, mikrolaineid, elektromagnetlaineid või muud

sellist, millega on võimalik tõkestada näiteks mehitamata õhusõiduki edasist lendamist kas

pimestades kaamerat, et kaugpiloot ei näe, kus ta lendab, või segatakse GPSi, et kaugpiloot ei

teaks õhusõiduki asukohta, või segades raadiolaineid.

Erivahendite kasutamisel tuleb siiski järgida KorSi (üld)sätteid ja põhimõtteid, mis puudutavad

vahetu sunni kasutamist, sest KKSis nende sätestamine oleks KorSi dubleerimine ning ei ole

normitehniliselt korrektne, mistõttu ongi sätestatud eelnõus „korrakaitseseaduses sätestatud

alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi“.

Eelnõukohases KKS § 491 lõikes 6 nähakse ette, et käesolevat paragrahvi ei kohaldata

tegevväelase poolt vahetu sunni ning erimeetmete ja erivahendite kasutamisele. Nagu ka § 482

puhul, on tegemist regulatsiooniga, mille eesmärk on luua täiendav õiguslik alus eeskätt

ajateenijatele ja reservväelastele, sest tegevväelastel on kehtiva õiguse kohaselt need volitused

juba olemas.

10

Paragrahviga 2 muudetakse KVTS-i.

Eelnõu § 2 punktides 1-5 ning 8 ja 9 sätestatakse, et kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal,

lisaks sõjaväelise väljaõppe omandamisele ja täiendamisele, saab ajateenijale ja reservväelasele

anda täitmiseks teenistusülesande, mis on seotud lahinguvalves osalemisega.

Eelnõu § 2 punktis 3 täiendatakse KVTS-i §-ga 61. Kõnesolevas paragrahvis luuake õiguslik

alus, mis võimaldab ajateenijatele ja reservväelastele anda teenistusülesandeid ka sellistes

olukordades, mis on seotud Kaitseväe edasilükkamatu pädevuse rakendamisega rahuajal või

kõrgendatud ohu või ründe tõrjumisega. Tegemist on ülesannetega, mis võivad oma iseloomult

olla kiireloomulised ning nõuda viivitamatut reageerimist, mistõttu on vajalik kaasata lisaks

tegevväelastele ka teisi kaitseväekohustuslasi.

Muudatusega rõhutatakse, et selliste teenistusülesannete täitmine eeldab eelnevat asjakohast

sõjaväelist väljaõpet. See tagab, et ajateenijad ja reservväelased on piisavalt ette valmistatud

neile antud ülesannete ohutuks ja tõhusaks täitmiseks.

Samuti täpsustatakse ajateenijate ja reservväelaste õigust kohaldada vahetut sundi ja kasutada

jõudu. Vastavad õigused on seotud üksnes konkreetsete teenistusülesannete täitmisega ning

neid võib rakendada ainult ajateenija/reservväelane, kes on saanud vastava väljaõppe,

tegevväelasest ülema korraldusel ja seaduses sätestatud alustel ning korras. Sellega tagatakse

nii käsuliini selgus kui ka õiguspärane ja proportsionaalne jõu kasutamine.

Täpsem lahinguvalvega seotud teenistusülesande täitmise regulatsioon sätestatakse KKS-s

(vaata lisaks eelnõu § 1 selgitusi).

Eelnõu § 2 punktis 4 muudetakse KVTS § 49 lõiget 2, et täpsustada väljaõppe läbiviimise

tingimusi. Muudatuse kohaselt võib ajateenistuskoha ülem või väljaõpet läbiviiv tegevväelane

luua ajateenijale väljaõppe või teenistusülesande täitmise käigus olukordi, mis sarnanevad

sõjaaja lahingutegevusele. Seejuures tuleb rangelt järgida ohutusnõudeid ning lähtuda

kehtivatest väljaõppe eeskirjadest ja õppekavadest.

Muudatuste eesmärk tervikuna on suurendada Kaitseväe valmisolekut reageerida erinevatele

ohuolukordadele, tagades samal ajal, et ajateenijate ja reservväelaste kaasamine toimub selgelt

reguleeritud, ohutul ja õiguspärasel viisil. Vt ka eelnõu § 1 selgitusi.

Eelnõu § 2 punktidega 6, 7 ning 10 ja 11 muudetakse ajateenijale ja reservväelasele

toitlustuse tagamise korda.

KVTS-is nähakse ette võimalus maksta ajateenijale ning vajadusel ka reservväelasele toidukulu

katteks rahalist hüvitist olukorras, kus väljaõppe või teenistusülesannete iseloomu tõttu ei ole

võimalik tagada toitlustust tavapärasel viisil.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt tagatakse ajateenijale ajateenistuse ja reservväelasele

reservteenistuse läbiviimise kohas tasuta majutus ja toitlustus. Toitlustuse tagamise kord ja

toitlustuse arvestuslik suurus on kehtestatud kaitseministri 11. detsembri 2012. a määrusega nr

14 „Ajateenijale ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“ (edaspidi määrus).

Kehtiva määruse kohaselt ajateenija ja reservväelase toitlustuse arvestuslikuks suuruseks on

8,36 eurot ööpäevas.

Tavapärases olukorras, kas väeosas või sõjaväelisel väljaõppel Kaitseväe harjutusaladel,

tagatakse toitlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) poolt. Samas on sõjaväeline

väljaõpe muutunud ajas oluliselt paindlikumaks, hajutatumaks ja rahvusvahelisemaks, mis seab

senisele toitlustuse korraldusele uusi piiranguid.

11

Üha sagedamini viiakse väljaõpet läbi väljaspool Kaitseväe püsipaiknemiskohti, sealhulgas

tsiviilkeskkonnas (nt haiglates, kus ajateenijad omandavad parameediku praktilisi oskusi) ning

välisriikides koostöös liitlas- ja partnerriikidega. Sellistes olukordades, eriti kui ajateenijad või

reservväelased viibivad üksikult või väikestes gruppides, ei ole RKIKil alati võimalik tagada

toitlustust kas otse või teenuse sisseostmise teel. Välisriikides võib see olla täiendavalt keerukas

nii logistiliste, õiguslike kui ka praktiliste piirangute tõttu.

Kehtivas praktikas on kirjeldatud olukordi lahendatud avansiliste maksetega, millele järgneb

kuludokumentide esitamise kohustus. Kuigi see lähenemine vastab riigi finantsarvestuse

põhimõtetele, tekitab see märkimisväärse halduskoormuse nii teenistujatele kui ka

menetlejatele. Lisaks ei ole alati võimalik kuludokumente saada (nt väiksemates

toitlustusasutustes või välisriikides), mistõttu võib hüvitise maksmine jääda formaalsete

takistuste taha, kuigi kulu on tegelikult tehtud.

Oluline on rõhutada, et ajateenijatele ja reservväelastele ei maksta välislähetuse korral

päevaraha, mistõttu puudub neil alternatiivne mehhanism igapäevaste toidukulude katmiseks

olukorras, kus riik toitlustust ei taga.

Lähtuvalt 1. juulist 2025 rakendunud käibemaksu tõusust 24%-ni, kavatsetakse muuta ka

kaitseministri määrust ning suurendada ajateenija ja reservväelase ööpäevase toitlustuse

arvestuslikku suurust 8,64 euroni. Määruse eelnõus sätestatakse, et kui toitlustust ei ole tagatud

Kaitseväe või toitlustusteenuse osutaja poolt, makstakse Kaitseväe juhataja või tema volitatud

ülema otsusel välisriigis või väljaspool väeosa paiknemiskohta läbiviidaval sõjalisel väljaõppel

osalevale ajateenijale või reservväelasele märgitud toitlustuse arvestuslikus ulatuses toiduraha

välja enne sõjaväelise väljaõppe algust. Sellisel juhul võib toiduraha arvestuslikku maksumust

suurendada kuni 500 protsenti ehk toitlustuse ööpäevane maksimaalne hind toitlustuse

arvestusliku suuruse (8,64€) alusel oleks 51,84 €.

Muudatuse eesmärk on võimaldada ajateenijatele ja reservväelastele toiduraha välja maksta

enne väljaõppele asumist ning vähendada ebamõistlikku halduskoormust, mis kaasneb

kuludokumentide kogumise ja menetlemisega.

Lisaks toetab muudatus teenistujate toimetulekut ja motivatsiooni, vähendades olukordi, kus

nad peavad teenistusülesannete täitmisel kandma isiklikke kulusid.

Kokkuvõttes loob kavandatav regulatsioon paindlikuma ja õiglasema süsteemi, mis arvestab

tänapäevase sõjalise väljaõppe tegelikke vajadusi ning vähendab samal ajal tarbetut

bürokraatiat.

Eelnõu § 2 punktiga 12 täiendatakse KVTS-i § 104 lõiget 1, milles sätestatakse tegevväelase

töö- ja puhkeaja arvestamise erandid, mille puhul avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö

tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid

sätteid ei kohaldata.

Tegevväelase töö- ja puhkeaja arvestamise erandid sätestatakse olukordadeks, kus teenistuse

iseloom ja riigikaitselised vajadused ei võimalda rakendada tavapäraseid tööaja reegleid.

Nendel juhtudel ei kohaldata avaliku teenistuse seaduses sätestatud tööaega, töö tegemise aja

piiranguid, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ega ületunnitööd reguleerivaid sätteid.

Sellised erandid hõlmavad eelkõige olukordi, kus tegevväelane täidab teenistusülesandeid

päästesündmuse lahendamisel või osaleb eriolukorra töödel, samuti erakorralise seisukorra ajal.

Samuti kuuluvad erandite alla sõjaväelisel väljaõppel osalemine ning sõjaväepolitsei ülesannete

täitmine Kaitseväe juhataja määratud ulatuses. Eelnõuga täiendatakse erandolukordade loetelu,

lisades sinna ka teenistusülesannete täitmise lahinguvalvega seotud tegevustes. Nimetatud

12

olukordades on tegevväelaselt eeldatav kõrge paindlikkus ning valmisolek täita ülesandeid ka

ajaliselt katkematult, lähtudes olukorra kiireloomulisusest ja iseloomust.

Samas tagatakse tegevväelasele ka sellistes tingimustes minimaalne puhkeaeg: iga 24 tunni

kohta antakse vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest vähemalt neli tundi peab olema

katkematu. See puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka.

Loetletud eritingimustel teenistusülesande täitmisel hüvitatakse tegevväelasele tehtud töö kas

vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks

kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.

Paragrahviga 3 muudetakse KaLS-i.

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse KaLS-i § 4 lõikeid 31 ja 32 pärast sõna „ülesanne“ sõnadega

„ja tegevus“ vastavas käändes. Eelnõukohase KKS § 41 kohaselt on lahinguvalve Kaitseväe

rahuaja tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek ja võimekus

reageerida kõrgendatud ohule või ründele. Lahinguvalve – nii nagu ka muud Kaitseväe

tegevused – ei ole eraldiseisev Kaitseväe ülesanne. Vältimaks olukorda, kus Kaitsevägi ei saa

Kaitseliitu kaasata tervikliku ülesande täitmisesse, on õigusselguse huvides täpsustatud, et

kaasata võib ka üksikutesse tegevustesse.

Paragrahviga 4 muudetakse TuMS-i sätteid.

Eelnõu § 4 punktis 1 täiendatakse TuMS § 13 lõike 3 punkti 13. Kehtiva sätte kohaselt

tulumaksuga ei maksustata kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel, reservteenistuses,

rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava

toitlustamise maksumust. Muudatuse kohaselt lisatakse sättesse, et tulumaksuga ei maksusta

lisaks ka Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale

isikule sõjaväelisel väljaõppel antava toitlustamise maksumust.

Muudatus on seotud 04.02.2026 jõustunud KKS-i muudatusega (RT I, 03.02.2026, 11), mille

kohaselt antakse võimalus Kaitseväes töötavatele tsiviilisikutele ja avalikus teenistuses

olevatele töötajatele osaleda sõjaväelistel õppuste. Sõjaväelisel väljaõppel on väljaõppes

osalevatel kaitseväelastel tagatud toitlustus, kuna väljaõpe toimub reeglina sellistes tingimustes

või asukohas, kus isikul puudub võimalus endale ise sööki hankida. Tulenevalt KKS-i

muudatusest, mille kohaselt hakkavad sõjavälises väljaõppes osalema ka Kaitseväes teenistus-

või töösuhtes olevad tsiviilisikud, tuleb neile samuti tagada toitlus ning kehtestada, et sellisel

juhul laieneb ka tsiviilisikutele antava toitlustuse korral tulumaksuvabastus.

Eelnõu § 4 punktis 2 täiendatakse TuMS § 13 lõiget 3 punktiga 19.

Eelnõuga nähakse ette, et kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seonduvatel toimingutel

osalemiseks makstavad sõidu- ja toidukulude hüvitised vabastatakse tulumaksust. Muudatus on

vajalik, et tagada maksustamis põhimõtetes õigusselgus.

KVTS-i alusel makstakse kutsealusele, reservis olevale isikule, kaitseväekohustust võtta

soovivale isikule, ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule terviseseisundi hindamiseks

arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega sõidu- ja

toidukulu hüvitist 15 eurot. Kui isiku elukoht on rahvastikuregistri andmetel välisriigis ja tal

tuleb terviseseisundi või kutsesobivuse hindamiseks saabuda Eestisse, makstakse talle hüvitist

70 eurot.

Täiendavalt makstakse sõidukulude hüvitist reservteenistusse ja reservasendusteenistusse

kutsutud isikule kogunemiskohta ilmumisel 60 eurot ning välisriigis elavale reservis olevale

isikule 200 eurot.

13

Kehtiva õiguse kohaselt käsitatakse füüsilisele isikule tehtavaid väljamakseid üldjuhul

maksustatava tuluna, välja arvatud seaduses sätestatud erandid. Sõidu- ja toidukulude hüvitiste

maksustamise kord ei ole piisavalt selge, mistõttu võib tekkida olukord, kus riigi poolt

kohustuste täitmiseks tehtud vältimatute kulude katmine toob isikule kaasa täiendava

maksukohustuse.

Selline käsitlus ei arvesta asjaolu, et nimetatud isikud täidavad seadusest tulenevat avalikku

kohustust ning nendele tehtavad hüvitised ei ole käsitatavad sissetulekuna tavapärases

tähenduses, vaid kulude kompenseerimisena.

KVTS-is ette nähtud hüvitiste olemus ei ole tulu. Sõidu- ja toiduraha hüvitiste eesmärk on katta

kulutused, mis tekivad isikul riigikaitselise kohustuse täitmise tõttu. Tegemist ei ole isiku

majandusliku olukorra parandamisega ega vabalt kasutatava tuluga. Maksustamine moonutaks

hüvitise eesmärki ning vähendaks selle tegelikku väärtust.

Kaitseväekohustuse täitmisele suunatud isikud ei vali vabatahtlikult kõiki teenistusega

kaasnevaid kulutusi. Nende kulude maksustamine võib vähendada motivatsiooni ja tekitada

põhjendamatut rahalist koormust isikutele, kes täidavad riigi julgeoleku seisukohalt olulist

ülesannet.

Kehtiv praktika, mille kohaselt hüvitiste maksmine eeldab kuludokumentide esitamist ja

kontrollimist, tekitab märkimisväärset halduskoormust nii isikutele kui ka hüvitisi

menetlevatele asutustele.

Isikute jaoks tähendab see:

• kohustust säilitada ja esitada kõik kuludokumendid;

• ajakulu dokumentide kogumisel ja esitamisel;

• riski, et hüvitis jääb saamata dokumentide puudumise või vormiliste vigade tõttu.

Asutuste jaoks tähendab see:

• dokumentide kontrollimise ja menetlemisega seotud töömahtu;

• vajadust tagada kontrollimehhanismid ja vastavus nõuetele;

• suuremat personalikulu ja menetlusaja pikenemist.

Paragrahvis 5 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 1. jaanuar 2027. Jõustumisaja

valikul on lähtutud lahinguvalve rakendamise tähtajast. Samuti on arvestatud vajadust

rakendusaktide muutmiseks kuluva ajaga.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus luuakse uus termin „lahinguvalve“. Lahinguvalve on Kaitseväe rahuaja tegevuste

kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe üksuste valmisolek ja võimekus reageerida

kõrgendatud ohule või ründele.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Ajateenijate ja reservväelaste osalemine lahinguvalves

Sihtrühm

Sihtrühm 1: ajateenijad ja reservväelased

Sihtrühm 2: Kaitsevägi.

14

Eelnõul on otsene mõju ajateenijatele ja reservväelastele ning Kaitseväele, kuna luuakse

õiguslik alus ajateenijate ja reservväelaste kaasamiseks lahinguvalvega seotud

teenistusülesannete täitmisse kaitseväeteenistuskohustuse raames. Muudatuse tulemusel

laieneb ajateenijate ja reservväelaste senine roll, võimaldades neil lisaks sõjaväelise väljaõppe

omandamisele osaleda rahuajal ka reaalses valmisoleku ja reageerimise tagamises. See

suurendab kaitseväelaste praktilist valmisolekut, võimaldab siduda väljaõpet vahetumalt

riigikaitseliste ülesannete täitmisega ning aitab paremini valmistuda sõjaaja ülesanneteks.

Ajateenijate ja reservväelaste jaoks tähendab muudatus seda, et nende õigused, kohustused ja

volitused lahinguvalves osalemisel muutuvad selgemaks. Sätestatakse millistel tingimustel ja

kelle korraldusel võivad nad kasutada jõudu, vahetut sundi, erimeetmeid ja erivahendeid.

Väheneb õiguslik ebaselgus ning tagatakse, et teenistusülesandeid täidetakse selges käsuliinis,

tegevväelasest ülema juhtimisel ja seadusest tulenevate piirangute alusel. Mõju sihtrühmale on

positiivne, kuna regulatsioon annab senisest selgema õigusliku raamistiku ning aitab vältida

olukorda, kus kaitseväelased peavad tegutsema ebapiisavalt reguleeritud tingimustes.

Kaitseväe jaoks seisneb mõju eelkõige võimaluses kasutada olemasolevat isikkoosseisu

paindlikumalt ja eesmärgipärasemalt üldise valmisoleku tagamisel. Muudatus tugevdab

Kaitseväe võimet reageerida julgeolekuohu kasvule või ründele, võimaldades kaasata

lahinguvalvesse ka ajateenijaid ja reservväelasi, kes on saanud selleks vajaliku väljaõppe. See

aitab katta teatud ülesannete täitmiseks vajalikku isikkoosseisu, suurendab üksuste

valmisolekut ning parandab Kaitseväe suutlikkust tagada riigi sõjaline kaitse, sealhulgas

riigikaitseobjektide, olulise taristu ning õhu- ja merepiiri kaitse. Mõju riigi julgeolekule ja

riigikaitsele on suur. Muudatusega kaasneb vajadus täiendava väljaõppe, juhtimise,

planeerimise ja järelevalve järele, kuid need kohustused on põhjendatud eelnõus kavandatud

eesmärkide täitmisega. Kokkuvõttes on muudatuse mõju positiivne, kuna see suurendab

õigusselgust, parandab Kaitseväe valmisolekut ning loob selged alused ajateenijate ja

reservväelaste kaasamiseks lahinguvalvesse.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatusel on oluline positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna see tugevdab Kaitseväe võimet

tagada rahuajal valmisolek ja reageerimine võimalikele ohtudele või rünnetele. Ajateenijate ja

reservväelaste kaasamine lahinguvalvega seotud teenistusülesannetesse võimaldab kasutada

olemasolevat väljaõpetatud isikkoosseisu paindlikumalt ning tugevdab riigi sõjalise kaitse

toimepidevust. Samuti aitab muudatus parandada olulise taristu, riigikaitseobjektide ning õhu-

ja merepiiri kaitset. Välissuhetele avaldub mõju eelkõige kaudselt, toetades Eesti kaitsevõimet

ja usaldusväärsust liitlaste ees ning tugevdades riigi valmisolekut osaleda kollektiivses

enesekaitses. Mõju välissuhetele on positiivne.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus avaldab mõju eelkõige Kaitseväe korraldusele. Kaitseväel tuleb kohandada

teenistusülesannete planeerimist, juhtimist, väljaõpet ja järelevalvet viisil, mis võimaldab

ajateenijaid ja reservväelasi kaasata lahinguvalvesse õiguspäraselt, selges käsuliinis ja üksnes

vajaliku väljaõppe olemasolul. Kaitseressursside Ametile avalduv mõju seisneb kohandatud

teenistusülesannetega seotud kaitseväekohustuse täitmise toetamises. Kohaliku omavalitsuse

asutuste korraldusele otsest mõju ei kaasne.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatusel on mõõdukas positiivne sotsiaalne mõju, kuna see suurendab õigusselgust

ajateenijate ja reservväelaste õiguste, kohustuste ja volituste osas ning loob selgema raamistiku

nende kaasamiseks riigikaitseliste ülesannete täitmisse. Demograafilist mõju eelnõul ei ole.

15

6.2. Kaitseliidu kaasamine Kaitseväe ülesannete ja tegevuste täitmisse

Sihtrühm

Sihtrühm 1: Kaitseliidu tegevliikmed;

Sihtrühm 2: Kaitseliit;

Sihtrühm 3: Kaitsevägi;

Sihtrühm 4: Kaitseliidu tegevliikmete tööandjaid ja perekonnaliikmeid.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõul on positiivne mõju riigi julgeolekule. Muudatusega täpsustatakse, et Kaitseliitu võib

kaasata lisaks Kaitseväe ülesannete täitmisele ka nende ülesannete raames elluviidavatesse

tegevustesse. Sellega luuakse selgem õiguslik alus olukordadeks, kus Kaitseliidu panus seisneb

ülesande täitmist toetavates, tagavates või ettevalmistavates tegevustes, näiteks üksuste

valmisoleku saavutamist ja hoidmist toetavates tegevustes. Mõju seisneb eelkõige selles, et

Kaitseväe ülesande täitmise raames elluviidavate tegevuste toetamine muutub õigusselgemaks

ja seeläbi praktiliselt paremini rakendatavaks. Praegu võimaldab KaLS kaasata Kaitseliitu tema

nõusolekul teatud Kaitseväe ülesannete täitmisse ning näeb ette, et Vabariigi Valitsus kehtestab

määrusega täpsemad ülesanded ja kaasamise tingimused; eelnõu laiendab selle loogika

ülesannete kõrval ka tegevustele.

Muudatus tugevdab riigi kaitsevõimet, sest aitab suurendada õigusselgust ja paindlikkust

Kaitseliidu kasutamisel Kaitseväe toetuseks. See toetab üksuste valmisolekut, parandab

reageerimisvõimet kõrgendatud ohule või ründele ning võimaldab olemasolevat inimressurssi

kasutada sihipärasemalt. Kuna KaLS § 4 lõike 31 kohased Kaitseväe ülesanded hõlmavad muu

hulgas riigi sõjalist kaitsmist, valmistumist riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemist rahvusvahelises

sõjalises koostöös, on muudatuse mõju riigi julgeolekule otsene ja positiivne.

Mõju välissuhetele on kaudne, kuid positiivne. Eesti riigikaitse selgem ja toimivam

õigusraamistik toetab riigi usaldusväärsust liitlaste ja partnerite silmis ning tugevdab

valmisolekut täita sõjalise kaitsega seotud ülesandeid, sealhulgas rahvusvahelise sõjalise

koostöö raamistikus. Eelnõu ei muuda Eesti rahvusvahelisi kohustusi ega tekita iseseisvalt uusi

välispoliitilisi kohustusi. Riigikaitseseadus käsitleb Eesti osalemist rahvusvahelises sõjalises

koostöös osana riigikaitse korraldusest ning KaLS juba praegu seob Kaitseliidu kaasamise ühe

võimaliku valdkonnana rahvusvahelise sõjalise koostööga.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Eelnõul on mõõdukas mõju riigiasutuste korraldusele, eelkõige Kaitseliidu, Kaitseväe ning

Vabariigi Valitsuse tasandil. Kaitseliidu ja Kaitseväe jaoks tähendab muudatus selgemat

õiguslikku alust planeerida ja korraldada olukordi, kus Kaitseliit toetab mitte ainult Kaitseväe

ülesande formaalset täitmist, vaid ka selle raames elluviidavaid tegevusi. Vabariigi Valitsus

kehtestab määrusega Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata,

ning kaasamise tingimused ja korra; eelnõu järgi tuleb seda regulatsiooni käsitada ka tegevuste

vaates.

Kuna mõju kirjeldamisel on lähtutud Kaitseliidu tegevliikmete kasutamisest reservis olevate

isikutena, tuleb riigiasutuste korralduslikku mõju hinnata ka reservteenistuse korralduse

seisukohalt. See tähendab, et Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet peavad arvestama kehtiva

reservteenistuse etteteatamise, teavitamise ja halduskorralduse nõuetega. Õppekogunemisest

tuleb reservis olevat isikut teavitada vähemalt 120 päeva ette, lisaõppekogunemisest enne selle

toimumist või selle ajal, ning reservis oleva isiku kirjalikul nõusolekul tuleb teavitada ka tema

tööandjat ja õppeasutust. Seega ei teki uut, senisest eraldi haldusmudelit, vaid eelnõu rakendub

olemasoleva reservteenistuse korralduse raamistikus.

16

Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele puudub või on väga vähene. Eelnõu

reguleerib riigikaitse valdkonda ega pane kohalikele omavalitsustele uusi ülesandeid, õigusi

ega kohustusi. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib mõju avalduda üksnes kaudselt

üksikjuhtudel, kui reservteenistuses osaleva Kaitseliidu tegevliikme töö- või elukorraldus on

seotud kohaliku omavalitsuse asutusega, kuid selline mõju ei ole käsitatav kohaliku

omavalitsuse korralduse sisulise muutusena.

Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju

Eelnõu sotsiaalne mõju on piiratud, kuid üldjoontes positiivne. Muudatus suurendab

õigusselgust Kaitseliidu tegevliikme jaoks, sest selgemalt määratletakse, et Kaitseliitu võib

kaasata ka Kaitseväe ülesande raames elluviidavate tegevuste toetamiseks. Kui selline

kaasamine toimub reservis olevate isikute kasutamisena, on Kaitseliidu tegevliikmete õigused

ja kohustused paremini ette nähtavad, kuna neile kohaldub juba kehtiv reservteenistuse kord.

See tähendab, et isik teab ette, milline on etteteatamise kord, millised kohustused tal on ning

millistel tingimustel võib teavitada tema tööandjat või õppeasutust. Selline õigusselgus toetab

ka Kaitseliidu tegevliikmete valmisolekut panustada riigikaitsesse.

Mõju Kaitseliidu tegevliikmete tööandjatele ja lähedastele seisneb eeskätt vajaduses kohandada

töö- ja pereelu olukorras, kus Kaitseliidu tegevliikmest reservis olev isik osaleb

reservteenistuses. Samas leevendab seda mõju asjaolu, et õppekogunemiste puhul on seaduses

ette nähtud varajane etteteatamine ning tööandja teavitamise võimalus reservis oleva isiku

kirjalikul nõusolekul. Lisaõppekogunemise puhul võib mõju olla intensiivsem, sest selle

olemusest tulenevalt võib teavitamine toimuda lühema etteteatamisega või selle ajal. Sotsiaalne

mõju ei seisne siiski uute kohustuste loomises väljaspool reservteenistust, vaid olemasoleva

õigusraamistiku kohaldamises Kaitseliidu tegevliikmete kasutamisele kõnealuses rollis.

Demograafiline mõju puudub. Eelnõu ei mõjuta otseselt sündimust, suremust, vanuselist

koosseisu, rännet ega regionaalset asustust. Kaudne mõju võib avalduda üksnes selles, et

selgem õiguslik raamistik võib toetada vabatahtlikult riigikaitses osalemise atraktiivsust, kuid

sellel ei ole eeldatavalt mõõdetavat demograafilist tulemust.

6.3. Ajateenijatele ja reservväelastele toitlustuse hüvitise maksmine

Sihtrühm 1: ajateenijad ja reservväelased, kes osalevad sõjaväelises väljaõppes

Sihtrühm 2: Kaitsevägi

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatus on vähese mõjuga riigi julgeolekule kui ka välissuhetele. Paindlikum toitlustuse

korraldus ning võimalus maksta toiduraha ette, võimaldab tõhusamalt läbi viia hajutatud,

rahvusvahelist ja erinevates keskkondades toimuvat sõjalist väljaõpet. Sellega paraneb

väljaõppe järjepidevus ja kvaliteet, üksuste valmisolek tegutseda erinevates

operatiivkeskkondades ning koostöö liitlaste ja partnerriikidega.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus vähendab märkimisväärselt halduskoormust ning suurendab korralduslikku

efektiivsust.

Kehtiv praktika, mis põhineb avansil ja hilisemal kuludokumentide esitamisel, tekitab nii

teenistujatele kui ka menetlejatele suure töökoormuse. Kavandatav lahendus – maksta toiduraha

ette fikseeritud ulatuses – lihtsustab menetlusprotsesse ja vähendab bürokraatiat.

Kaitseväe jaoks tähendab vähem kuludokumentide kontrollimist ja menetlemist, kiiremat ja

lihtsamat hüvitiste maksmise protsessi ning suuremat paindlikkust väljaõppe planeerimisel ja

läbiviimisel.

17

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatusel on tugev positiivne sotsiaalne mõju ajateenijatele ja reservväelastele.

Esiteks parandab see isikute toimetulekut, kuna välistab olukorrad, kus nad peavad

teenistusülesannete täitmiseks tegema isiklikke kulutusi või ootama nende hilisemat hüvitamist.

Toiduraha ettemaksmine annab kindluse, et igapäevased vajadused on kaetud.

Teiseks vähendab muudatus oluliselt administratiivset koormust, kuna puudub vajadus

kuludokumentide kogumiseks ja säilitamiseks ning väheneb risk hüvitise saamata jäämiseks

formaalsete puuduste tõttu.

Kolmandaks suurendab see motivatsiooni osaleda väljaõppes, eriti olukordades, kus see toimub

väljaspool tavapäraseid tingimusi või välisriikides.

6.4. Kaitseväeteenistuse seadusest tulenevate sõidu- ja toidukulude hüvitiste

maksustamise korra täpsustamine

Sihtrühm 1: kutsealused, ajateenijad, kaitseväekohustust võtta soovivad isikud, reservis olevad

isikud.

Sihtrühm 2: Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi.

Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus kaitseväeteenistuskohustuse täitmisega seotud

sõidu- ja toidukulude hüvitiste maksustamisel ning välistada olukord, kus isikule seadusest

tuleneva avaliku kohustuse täitmiseks makstav kuluhüvitis käsitatakse maksustatava tuluna.

Tegemist ei ole isiku majandusliku olukorra parandamiseks makstava tasuga, vaid

riigikaitselise kohustuse täitmisest tingitud vältimatute kulude hüvitamisega. Muudatus aitab

tagada isikute õiglasema kohtlemise ning vähendab riski, et kohustuste täitmisega kaasneb

põhjendamatu rahaline koormus.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatusel on kaudne positiivne mõju riigi julgeolekule, kuna see toetab kaitseväekohustuse

täitmisega seotud toimingute sujuvat korraldamist ja vähendab isikute jaoks riigikaitseliste

kohustuste täitmisega kaasnevat haldus- ja finantskoormust. Selge ja õiglane hüvitiste süsteem

toetab kutsealuste, ajateenijate ja reservis olevate isikute valmisolekut täita seadusest tulenevaid

kohustusi. Välissuhetele muudatus otsest mõju ei avalda.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Muudatus avaldab positiivset mõju eelkõige Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe

töökorraldusele. Hüvitiste maksuvabastamine ja kuludokumentide esitamise vajaduse

vähenemine lihtsustavad menetlust, vähendavad bürokraatiat ning võimaldavad suunata

ressursse sisuliselt olulisematesse tegevustesse. See aitab kaasa halduskoormuse vähenemisele

avalikus sektoris ning suurendab menetluse kiirust ja efektiivsust. Võimalik mõju riigieelarve

tuludele on piiratud, kuna tegemist ei ole sisulise tuluga, vaid kulude hüvitamisega. Kohaliku

omavalitsuse asutuste korraldusele otsest mõju ei kaasne. Võimalik mõju riigieelarve tuludele

on piiratud, kuna tegemist ei ole sisulise tuluga, vaid kulude hüvitamisega. Hüvitiste

maksuvabastamine ning kuludokumentide esitamise kohustuse vähendamine aitab tagada

õiglasema kohtlemise, vähendada halduskoormust ning toetada riigikaitseliste kohustuste

tõhusat täitmist. Standardiseeritud maksuvaba hüvitise kehtestamine võimaldaks oluliselt

lihtsustada menetlust, vähendada bürokraatiat ning suunata ressursid sisuliselt olulisematesse

tegevustesse.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatusel on positiivne mõju isikute toimetulekule ja motivatsioonile. Muudatusel on

positiivne sotsiaalne mõju, kuna see parandab isikute toimetulekut ja toetab nende

motivatsiooni olukordades, kus nad täidavad riigikaitselisi kohustusi. Sõidu- ja toidukulude

hüvitiste maksuvabastus vähendab põhjendamatut isiklike kulude kandmise vajadust ning aitab

18

tagada, et seadusest tuleneva kohustuse täitmine ei tooks kaasa täiendavat maksukoormust.

Demograafilist mõju muudatusel ei ole.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

Seaduse rakendamisega kohalikele omavalitsustele kulusid ei kaasne.

1. Lahinguvalve ülesandega kaasnevad kulud vaid lahinguvalve rakendamisel ning kulu suurus

sõltub otseselt lahinguvalvesse kaasatavate isikute arvust. Kui lahinguvalvele rakendatakse

õppustel osalemisega analoogset tasustamise korda, siis vastavalt tegevväelaste palgajuhendile

(Kaitseväe juhataja käskkiri nr 9, kehtestatud 15.01.2018.a) oleks 10 tegevväelase lisatasu kulu

14 päevase lahinguvalve korral koos tööandja maksudega 10 9712 eurot (vastavalt

palgajuhendile (10 x 14 x 40 +10 x 4 x 65) x 1,338).

Kui lahingvalve rakendamiseks on vaja täiendavalt välja kutsuda näiteks 10 reservväelast

samaks ajaperioodiks, siis oleks täiendav kulu kokku 9 462 eurot (so reservväelase

sõidukompensatsioon 10 x 60 eurot ja toetus 10 x 14 x 63,3 eurot). Ajateenijatega seotud kulud

ja tegevväelaste varustusega seotud kulud ei muutu, kuna need kulud on juba praegu arvestatud

jooksvate kulude hulka. Kokkuvõttes ei kaasne seaduse rakendamisel riigile täiendavaid

kulusid, kuna lahinguvalve rakendamisega seotud kulud kaetakse Kaitseväe eelarvest, juba

olemasolevatest vahenditest.

2. Ajateenijatele ja reservväelastele toitlustuse kulu väljamaksmisega kaasnev lisakulu on kuni

11 000 eurot aastas. Arvestuslikult kaetakse aastas ca 1200 päeva toitlustuse kulu (200-le isikule

keskmiselt 6 päeva). Lisanduv kulu kaetakse Kaitseväe eelarvest.

3. Tulumaksuseaduses tehtavate muudatustega ei kaasne tulu ega täiendavat kulu riigieelarvele.

Sõidu- ja toiduhüvitiste kulu on iga-aastaselt planeeritud Kaitseväe (reservteenistusse

saabumisel ning välisriigis elava ajateenija puhkusele sõiduks makstav sõidukuluhüvitis) ja

Kaitseressursside Ameti (terviseseisundi- ja ning kutsesobivuse hindamisel makstav sõidu- ja

toidukulu) eelarvesse ning täiendavat kulu sellega ei kaasne.

8. Rakendusaktid

Eelnõukohase seaduse jõustumisel on vajalik muuta kaitseministri 11. detsembri 2012. a

määrust nr 14 „Ajateenijale ja reservväelasele tagatava toitlustuse ulatus ja kord“.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja

Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse

andmiseks Kaitseväele ja Kaitseliidule.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

08.04.2026 nr 5-1/26/10

Justiits- ja Digiministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Kaitsevägi Kaitseliit

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (lahinguvalve) Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (lahinguvalve). Palume teie kooskõlastust ja arvamust hiljemalt 17. aprillil 2026. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (lahinguvalve) Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (lahinguvalve) seletuskiri