Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

1/21

EELNÕU

07.04.2026

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 41 asendatakse sõna „lahingumoona“ tekstiosaga „laskemoona,

lahingumoona ja muu lõhkematerjali“;

2) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisse võib kaasata Kaitseväe juhtimisele

allutatud Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu

osapooleks oleva riigi relvajõude. Välisriigi relvajõud võivad osaleda ülesannete täitmises

Kaitseväe üksuse koosseisus ning Kaitseväele sätestatud tingimustel ja korras.“;

3) seadust täiendatakse §-dega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:

„§ 32. Välisriigi relvajõudude kaasamine Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannete

täitmisse

(1) Kokkuleppel Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu

osapooleks oleva riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga võib kaasata välisriigi relvajõud

käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 41, 44, 46–410 ja riigipiiri seaduse § 94 lõigetes 2 ja 21

nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisse. Välisriigi relvajõud võivad osaleda Kaitseväe

ülesannete täitmises Kaitseväe korraldusel, vastutusel ja Kaitseväe üksuse koosseisus.

(2) Välisriigi relvajõude võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisse

kaasata üksnes juhul, kui Kaitseväel puuduvad vahendid ülesande täitmiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul Kaitseväe ülesande täitmisse välisriigi

relvajõudude kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus riigikaitse valdkonna eest vastutav ministri

ettepanekul.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antud otsuses märgitakse:

1) kaasamise eesmärk;

2) kaasamise maksimaalne kestvus;

3) välisriigi relvajõudude kaasatud isikute arv;

4) käsuahel;

5) vajaduse korral muud asjaolud.

§ 33. Merelise ohutuse komisjon

(1) Kaitseväe juurde moodustatud asutusteülese merelise ohutuse komisjoni (edaspidi

komisjon) eesmärk ja ülesanded on:

1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist;

2) aidata tagada merel piirirežiim;

3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida;

2/21

4) parandada asutustevahelist teabevahetust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjoni kuuluvad vähemalt Kaitseväe

asjakohased struktuuriüksused ja julgeolekuasutused ning riigiasutused, kellel on merel

ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamise või

riikliku järelevalvega.

(3) Oma ülesannete täitmiseks on komisjonil õigus moodustada juhtrühm ja töörühmad, kes

reageerivad konkreetsele merelisele ohule.

(4) Komisjon kehtestab oma töökorra ning vastavalt vajadusele merelistele ohtudele

reageerimiseks tegevuste kaupa tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad

asutused.“;

4) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 224 järgmises sõnastuses:

„§ 224. Kaitselennunduse järelevalveteenistus

(1) Kaitselennunduse järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority, MAA) on

täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne

on teostada järelevalvet kaitselennunduse üle ja täita talle seaduses või muus õigusaktis pandud

ülesandeid.

(2) Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel

sõltumatu ning järelevalvele ei kohaldu käsuõigus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhiülesande täitmise eest vastutav

struktuuriüksus sätestatakse Kaitseväe põhimääruses.“;

5) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu

suunatud ründe lõpetamiseks või käesoleva seaduse §-des 543–55 sätestatud meetmete

tagamisel;“;

6) paragrahvi 49 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „alusel ja korras“ tekstiosaga „, arvestades

käesolevas seaduses sätestatud erisusi“;

7) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

(41) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel Kaitseväe

koosseisus võib Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu

osapooleks oleva riigi relvajõudude liige kohaldada Kaitseväe korraldusel korrakaitseseaduse

§-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning riigipiiri seaduse § 114

lõigetes 3 ja 5 sätestatud erimeetmeid.

(42) Kaitseväe üksuse koosseisus oleva ja vajalikku väljaõpet omava, Eesti Vabariigiga

kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude liige

võib käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel riikliku järelevalve

teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses

sätestatud alusel ja korras.“;

3/21

8) seaduse 6. peatüki ja § 50 pealkirja täiendatakse pärast sõna „julgeolekuala“ tekstiosaga

„, selle vahetu lähedus ja Kaitseväe laeva ohutusala“;

9) paragrahvi 50 tekst loetakse lõikeks 1 ja selle lõike punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„1) Kaitseväe territoorium ning selle all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses,

milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale;“;

10) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 2–5 järgmises sõnastuses:

(2) Julgeolekuala vahetu lähedus on julgeolekuala ümbritsev maapind ja veekogu ning selle all

olev maapõu, ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu

julgeolekualale.

(3) Kui julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kohal on kehtestatud lennundusseaduse

alusel geograafiline ala või ajutine geograafiline ala, loetakse julgeolekuala või julgeolekuala

vahetu läheduse kohal õhuruum piiritletuks selle geograafilise ala või ajutise geograafilise ala

piiridega.

(4) Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning õhuruum,

milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale ning mille mõõtmed veesõiduki

välisküljest arvates on 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning ohutusala

ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist 150 meetrit.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ohutusala horisontaalsuunas ei rakendata, kui

veesõiduk on sadama või sadama akvatooriumi alal.“;

11) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ajutine julgeolekuala tähistatakse. Ajutise julgeolekuala võib jätta tähistamata Kaitseväe

juhataja kehtestatud tingimustel ja korras, kui see takistab olulisel määral Kaitseväe ülesannete

täitmist. Tähistamata jätmisel tagatakse inimeste ohutus muul moel.“;

12) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Ajutise julgeolekuala tähistamata jätmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab

Kaitseväe juhataja.

(5) Kaitsevägi teavitab ajutise julgeolekuala loomisest ja võimaluse korral kestusest viivitamata

Politsei- ja Piirivalveametit ning julgeolekuala asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust.

Julgeolekuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse võib jätta julgeolekuala loomisest

teavitamata üksnes nii kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse

tagamiseks vältimatu.“;

13) paragrahvi 541 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võib Kaitseväe põhimääruses määratud

struktuuriüksus käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:

1) kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid;

2) jälgida isikut varjatult;

4/21

3) kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat

kaamerat.“;

14) seadust täiendatakse §-dega 542–5413 järgmises sõnastuses:

„§ 542. Erimeetme kohaldamine ja piirangute kehtestamine julgeolekuala kaitse eesmärgil

selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas

(1) Õigus kohaldada oma ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-des 543–5411, § 5412 lõikes 1

ja §-s 55 sätestatud erimeedet on kaitseväelasel ja ametnikul, kui ta on läbinud sellekohase

väljaõppe.

(2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem võib julgeolekuala

kaitse eesmärgil lisaks käesolevas seaduses sätestatud erimeetmete kohaldamisele kehtestada

julgeolekuala vahetus läheduses piiranguid isikute liikumisele, sõidukiga peatumisele,

pildistamisele või filmimisele koos erimeetme või piirangu ajalise ja ruumilise ulatusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärgil kehtestatavad piirangud tehakse isikule

teatavaks julgeolekualale või selle vahetusse lähedusse sisenemisel või muul viisil või

avaldatakse asjakohaste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kodulehel.

(4) Kaitseväe laeva ohutusalas kohaldatakse käesolevas paragrahvis, §-s 5411 ja § 5412 lõikes 1

sätestatut ajal, mil Kaitseväe laev viibib Eesti sise- ja territoriaalmeres ning sadamas või sadama

akvatooriumis.

(5) Erimeetmete kohaldamisel lähtub Kaitsevägi järgmistest põhimõtetest:

1) erimeedet kohaldatakse vaid siis, kui see on vajalik julgeolekuala kaitseks;

2) mitmest sobivast ja vajalikust erimeetmest kohaldatakse vaid seda, mis isikut kõige vähem

kahjustab;

3) kohaldatakse ainult sellist erimeedet, mis on proportsionaalne võrreldes julgeolekuala kaitse

eesmärgiga;

4) erimeedet kohaldatakse vaid nii kaua, kui see on vajalik julgeolekuala kaitse ülesande

täitmiseks.

(6) Julgeolekuala vahetus läheduses erimeetmete kohaldamisel lähtub Kaitsevägi lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule ka keskkonnast, mis julgeolekuala ümbritseb, ning ei

rakenda erimeetmeid kaugemal, kui need on vajalikud julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmiseks.

§ 543. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine

(1) Kaitsevägi võib peatada julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku, teda

küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist, kui on alust arvata, et isikul on

julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks

vajalikke andmeid.

(2) Küsitlemise ja dokumentide nõudmise protokollimisele kohaldatakse korrakaitseseaduse

§ 30 lõigetes 2 ja 4 sätestatut.

§ 544. Isikusamasuse tuvastamine

(1) Kaitsevägi võib tuvastada julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku samasuse

kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel

5/21

viisil, ja kontrollida dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust andmekogust, kui see

on vajalik isikust lähtuva julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks,

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmekogust andmete õigsuse kontrollimise õigus

on Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel.

§ 545. Viibimiskeeld julgeolekuala vahetus läheduses

(1) Kaitsevägi võib lisaks käesoleva seaduse §-s 52 sätestatule julgeolekuala vahetus läheduses

ajutiselt keelata isiku viibimise, kohustada teda lahkuma või julgeolekualale teatud kaugusele

lähenemisest hoiduma, kui see on vajalik julgeolekuala, sellel asuva vara ja sellel viibivate

isikute ohutuse tagamiseks.

(2) Kaitsevägi on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha arusaadavalt tähistama, välja

arvatud juhul, kui see takistab olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist.

(3) Kaitsevägi võib lõikes 1 sätestatud eesmärgil julgeolekuala vahetus läheduses keelata

isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele

kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile.

(4) Kaitseväe juhataja volitatud pädev struktuuriüksuse ülem võib viibimiskeeldu kohaldada

kuni 12 tundi.

(5) Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud

ülema loal.

(6) Viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on

eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

§ 546. Sõiduki, maastikusõiduki või veesõiduki peatamine

(1) Kaitsevägi võib anda ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, kui see on

vajalik julgeolekuala kaitse eesmärgil, Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses

oleva sõiduki või maastikusõiduki juhile käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki

valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või

maastikusõiduki peatamiseks.

(2) Kui isik ei täida julgeolekualal või selle vahetus läheduses sõiduki või maastikusõiduki

peatamise märguannet, võib sõiduki või maastikusõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või

kasutades sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5. peatükis

sätestatud korras.

(3) Kaitsevägi võib anda ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, kui see on

vajalik julgeolekuala kaitse tagamiseks, julgeolekualal või selle vahetus läheduses oleva

veesõiduki peatamiseks märguande peatamissignaalina, kasutades rahvusvahelise signaalkoodi

lippe, prožektoreid, pürotehnilisi vahendeid, raadiot, valjuhääldit või ruuporit, või muul

arusaadaval viisil, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks.

§ 547. Erimeetme kohaldamine mehitamata süsteemi vastu julgeolekuala kaitse eesmärgil

6/21

(1) Kaitsevägi võib vahetu olulise ohu tõrjumiseks sundida Kaitseväe julgeolekualal, selle

vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal mehitamata süsteeme peatuma.

(2) Kaitseväel on lubatud julgeolekuala kaitse eesmärgil mehitamata süsteemist tingitud vahetu

olulise ohu tõrjumisel kasutada füüsilist jõudu, tulirelva ja järgmisi erivahendeid:

1) raadioside segajat;

2) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist;

3) võrku;

4) mehitamata süsteemi, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemi

kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist liikumist;

5) muud käesoleva lõike punktides 1‒3 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet

või vahendit.

(3) Kaitsevägi võib mehitamata süsteemi peatuma sundimisel kasutada füüsilist jõudu, tulirelva

ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud erivahendit nii kaua, kui see on eesmärgi

saavutamiseks vältimatu.

§ 548. Turvakontroll

(1) Kaitsevägi võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või

tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et olla kindel, et isiku

valduses ei ole asju või aineid, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuala

või kahjustada Kaitseväe ülesannete täitmist, kui isik:

1) siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt;

2) viibib julgeolekualal või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on vajalik julgeolekuala

või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu

tõrjumiseks;

3) peetakse kinni käesoleva seaduse § 55 alusel.

(2) Turvakontrollile kohaldatakse korrakaitseseaduse § 47 lõikes 2 sätestatut.

§ 549. Isiku läbivaatus

(1) Kaitsevägi võib läbi vaadata kinnipeetud isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva

või kehal kantava asja, kui:

1) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks

või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal või selle vahetus

läheduses;

2) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel

hoiule, hõivata või konfiskeerida.

(2) Isiku vaatab läbi Kaitseväe teenistuja, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu

kõrgendatud ohu tõrjumiseks, võib isiku läbi vaadata Kaitseväe teenistuja, kes ei ole isikuga

samast soost.

(3) Isiku läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi

saavutamiseks vältimatu.

§ 5410. Vallasasja läbivaatus

(1) Kaitsevägi võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või

teenistuskoera abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui:

7/21

1) seda kannab kaasas isik, kes siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt;

2) seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib käesoleva seaduse § 548 alusel teostada

turvakontrolli;

3) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks

või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal või selle vahetus

läheduses.

(2) Vallasasja läbivaatusele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 49 lõigetes 2–4, 51 ja 6

sätestatut.

§ 5411. Vallasasja hoiulevõtmine

(1) Kaitsevägi võib võtta vallasasja hoiule:

1) julgeolekuala või teenistujaid ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks või nende vastu suunatud

ründe lõpetamiseks;

2) kui asja või ainet valdab isik, kes on käesoleva seaduse § 55 alusel kinni peetud, ning on oht,

et isik kasutab asja või ainet enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja

kahjustamiseks või põgenemiseks;

3) kui käesoleva seaduse § 548 alusel teostatud turvakontrolli käigus on tuvastatud asi või aine,

mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada

Kaitseväe ülesannete täitmist;

4) kui vallasasja on lubatud käesoleva seaduse § 5410 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on

vajalik, et võtta vallasasja kohta proov, samuti teha vallasasja mõõtmisi või ekspertiisi.

(2) Vallasasja hoiulevõtmisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 52 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.

(3) Kui isik antakse üle Politsei- ja Piirivalveametile või muule pädevale korrakaitseorganile,

antakse üldjuhul koos kinnipeetud isikuga üle ka isiku või tema asja läbivaatusel hoiule võetud

asi või aine. Isiku vabastamisel tagastatakse talle asi või aine viivitamata, välja arvatud juhul,

kui asja või aine omamiseks on vajalik luba, mis isikul puudub.

§ 5412. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku,

sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega

(1) Kaitsevägi võib julgeolekualal ja selle vahetus läheduses kuni 2000 meetri ulatuses

julgeolekuala välispiirist toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat

jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat või pilti ja heli salvestavat vormikaamerat

teabe salvestamiseks (edaspidi koos salvestis), kui see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid

ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud salvestis on vahend, mille abil tuvastatakse

julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal isiku, objekti, sõiduki,

mehitamata süsteemi, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevust või asetust, mis

võib põhjustada ohtu julgeolekualale ja millega töödeldakse foto-, video- või helisalvestist, mis

võib sisaldada isikuandmeid.

(3) Salvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui

seaduses on sätestatud teisiti.

(4) Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestisest teha väljavõtteid ja neid

edasi töödelda käesolevas seaduses või muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või

täitmise tagamiseks.

8/21

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud salvestise väljavõtte edasisel töötlemisel

säilitatakse salvestist nii kaua, kui see on käesolevas või muus seaduses sätestatud ülesande

täitmiseks või täitmise tagamiseks vajalik.

(6) Kaitsevägi teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest julgeolekuala välispiirile paigaldatud

teabetahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või Kaitseväe ülesande

täitmist.

(7) Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata

andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust:

1) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest;

2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;

3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;

4) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;

5) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;

6) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.

(8) Andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud

eesmärgi täitmiseks vajalik.

§ 5413. Isikuandmete töötlemine erimeetmete rakendamise käigus

(1) Käesoleva seaduse §-des 543, 544 ja 549 sätestatud erimeetmete rakendamisel töödeldakse

isikuandmeid erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete

töötlemise dokumentatsioonis julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmisel, et ennetada, välja

selgitada, tõrjuda julgeolekuala või teenistujaid ähvardavat ohtu või lõpetada nende vastu

suunatud rünne.

(2) Erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete töötlemise

dokumentatsioonis töödeldakse julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku nime ja

isikukoodi või sünniaega ja kohta.

(3) Meetme protokolli andmeid või Kaitseväes kehtivat isikuandmete töötlemise

dokumentatsiooni säilitatakse vastavalt dokumentide säilitamise üldisele korrale Kaitseväes,

kuid mitte kauem kui viis aastat.

(4) Käesoleva seaduse §-des 543, 544 ja 549 erimeetme rakendamisel töödeldakse isikuandmeid

erimeetme rakendamise protokollis isiku suhtes erimeetme rakendamisel vaid julgeolekuala

vahetus läheduses. Muul juhul §-s 549 erimeetme rakendamisel isikuandmete töötlemisel

dokumenteeritakse erimeetme rakendamine muul Kaitseväes kehtival viisil, välja arvatud juhul,

kui isik nõuab erimeetme rakendamise protokolli vormistamist või protokolli vormistamine on

muul seaduses sätestatud põhjusel vajalik.“;

15) paragrahvi 55 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitsevägi võib kinni pidada julgeolekualal või selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva

ohutusalas viibiva isiku, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta:

1) tungib või on tunginud julgeolekualale või viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku

aluseta;

2) on toime pannud süüteo julgeolekualal;

3) ohustab julgeolekuala, teenistujaid või julgeolekualal viibivaid teisi isikuid või ennast.“;

9/21

16) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest.“;

17) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel kinni peetud isik, keda ei ole

põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, tuleb viivitamata juhatada julgeolekualalt välja ja

vabastada.“;

18) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Julgeolekuasutuste seadus

Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 341 lõigetes 1–3 asendatakse tekstiosa „348“ tekstiosaga „349“;

2) paragrahvi 346 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 346. Turvakontroll ja isiku läbivaatus“;

3) paragrahvi 346 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Julgeolekuasutus võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva või

kehal kantava asja, kui:

1) isik siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt ja on alust arvata, et isik

kannab endaga kaasas asja või ainet, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või

julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist;

2) isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on

vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks;

3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud meetme kohaldamisel võib läbi vaadata üksnes

isiku keha, riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku kehaõõnsuste läbivaatamine on

keelatud.“;

4) paragrahvi 346 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Turvakontrolli kompimise teel ja isiku läbivaatust teeb ametnik, kes on isikuga samast

soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ja isiku läbi vaadata

ametnik, kes ei ole isikuga samast soost.“;

5) paragrahvi 348 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „turvakontrolli“ sõnadega „või isiku

läbivaatuse“.

§ 3. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:

10/21

1) paragrahvi 4 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(22) Kui Kaitseliit on kaasatud teise haldusorgani ülesannete täitmisse käesoleva paragrahvi

lõike 2 alusel või kaasatud Kaitseväe ülesannete täitmisesse käesoleva paragrahvi lõike 31

alusel, on Kaitseliidul kaasava haldusorgani või Kaitseväe volitused nende ülesannete ulatuses,

mille täitmisse ta kaasati, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas paragrahvis

sätestatud juhul ei osale Kaitseliit vahetus lahingutegevuses.“;

2) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „relv“ sõnadega „on sõjaväerelv, mis“;

3) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud noorliikmele relva kasutada andmise täpsemad

tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

4) paragrahvi 69 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Ajutiselt valvatav objekt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav

territoorium või ehitis, mille valve on korraldatud ajutiselt käesoleva seaduse § 691 sätestatud

korras ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud valvelepingu alusel.“;

5) paragrahvi 72 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Valvuril on õigus tööülesande täitmisel kanda ja kasutada erivahendit ja

enesekaitsevahendit, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva ning tulirelva, sõjaväerelva, sealhulgas

relvasüsteemi.

(2) Elektrišoki-, külm- ja gaasirelva, tulirelva, sõjaväerelva, sealhulgas relvasüsteemi

käitlemine toimub käesoleva seaduse ja relvaseaduse ning nende alusel antud õigusaktides

sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“;

6) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui valvur kasutab tööülesannete täitmisel teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud

tulirelva, toimub selle kasutamine kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 52.“;

7) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:

„81. peatükk

Kaitseliidu julgeolekuala

§ 751. Kaitseliidu julgeolekuala

(1) Kaitseliidu julgeolekuala on Kaitseliidu valduses olev territoorium või ehitis, mida

kasutatakse riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks, või kus hoitakse ja kasutatakse

relvastust ning riigi sõjaliseks kaitseks kasutatavat varustust ja tehnikat.

(2) Kaitseliidu julgeolekuala on alaline või ajutine julgeolekuala.

(3) Alaline julgeolekuala on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav alaliselt

kasutatav territoorium või ehitis. Alalise julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem

käskkirjaga.

11/21

(4) Ajutine julgeolekuala on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav ajutiselt

kasutatav territoorium või ehitis. Ajutise julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem,

Kaitseliidu peastaabi ülem, maakaitseringkonna pealik või malevapealik.

(5) Kaitseliit teavitab ajutise julgeolekuala määramisest ja võimaluse korral selle kestusest

viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit ja Kaitseväge ning asukohajärgset kohaliku

omavalitsuse üksust. Julgeolekuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse võib jätta

julgeolekuala loomisest teavitamata üksnes nii kauaks, kui see on Kaitseliidu julgeoleku või

kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.

(6) Kaitseliidu julgeolekuala määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Kaitseliidu

ülem käskkirjaga.

(7) Kaitseliidu julgeolekuala valvab riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamises või selle

toetamises osalev tegevväelane või Kaitseliidu tegevliige või käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1

ja 11 nimetatud isik.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isik peab olema läbinud käesoleva seaduse § 70

lõikes 3 nimetatud väljaõppe.

(9) Kaitseliidu julgeolekualal valvavad käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikud, kes

võivad tööülesande, teenistusülesande või teenistuskohustuse täitmisel kanda relvi, sealhulgas

sõjaväerelva ja relvasüsteemi, erivahendeid ja enesekaitsevahendeid ning kohaldada meetmeid

ja vahetut sundi käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 ning käesoleva seaduse §-des 72 ja 73

sätestatud ulatuses ja korras.

§ 752. Kaitseliidu julgeolekuala tähistamine

(1) Kaitseliidu julgeolekuala peab olema tähistatud kõrvalisele isikule arusaadaval viisil.

Kaitseliidu julgeolekuala võib jätta tähistamata, kui see on vastuolus Kaitseliidu julgeolekuala

määramise eesmärgiga. Tähistamata jätmisel tagatakse inimeste ohutus muul moel.

(2) Kaitseliidu julgeolekuala tähistamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab riigikaitse

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 753. Kaitseliidu julgeolekualal viibimine

Kaitseliidu julgeolekualal viibimisel peab täitma Kaitseliidus kehtivat korda ja käesoleva

seaduse § 751 lõikes 7 nimetatud isiku korraldusi.

§ 754. Isiku kinnipidamine ning isiku ja tema asjade läbivaatus

Riigi sõjalises kaitse võime ettevalmistamises või selle toetamises osalev tegevväelane või

Kaitseliidu tegevliige või käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isik kohaldab isiku

kinnipidamisel ning isiku ja tema asjade läbivaatusel käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 ning

§-s 73 sätestatud meetmeid.

§ 755. Erimeetme kohaldamine mehitamata süsteemi vastu Kaitseliidu julgeolekuala

kaitse eesmärgil

12/21

(1) Kaitseliit võib vahetu ja olulise ohu tõrjumiseks sundida Kaitseliidu julgeolekualal või

valvataval objektil mehitamata süsteeme peatuma.

(2) Kaitseliidul on lubatud Kaitseliidu julgeolekuala kaitse eesmärgil mehitamata süsteemist

tingitud vahetu ja olulise ohu tõrjumisel kasutada tulirelva ja järgmisi erivahendeid:

1) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist;

2) võrku;

3) mehitamata süsteemi, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemi

kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist liikumist;

4) muud käesoleva lõike punktides 1‒3 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet

või vahendit.

(3) Kaitseliit võib mehitamata süsteemi peatamisel kasutada füüsilist jõudu, tulirelva ja

käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud erivahendit nii kaua, kui see on eesmärgi

saavutamiseks vältimatu.

§ 756. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku,

sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega

(1) Kaitseliit võib Kaitseliidu julgeolekualal ja selle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses

toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas

liikuvat kaamerat või pilti ja heli salvestavat vormikaamerat teabe salvestamiseks (edaspidi

salvestis), kui see on vajalik Kaitseliidu julgeolekuala või sellel viibivate isikute, vara ning

salastatud teavet ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud salvestis on vahend, mille abil tuvastatakse

Kaitseliidu julgeolekualal ja selle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses isiku, objekti,

mehitamata süsteemi, sõiduki, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevust või

asetust, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale ja millega töödeldakse foto-, video- või

helisalvestist, mis võib sisaldada isikuandmeid.

(3) Salvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui

seaduses on sätestatud teisiti.

(4) Kaitseliit teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest Kaitseliidu julgeolekuala välispiirile

paigaldatud teabetahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või

Kaitseliidu ülesande täitmist.

(5) Kaitseliit võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata

andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust:

1) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest;

2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;

3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;

4) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;

5) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;

6) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.

(6) Andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud

eesmärgi täitmiseks vajalik.“;

8) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

13/21

„(22) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab

haldusjärelevalvet Kaitsevägi.“.

§ 4. Korrakaitseseaduse muutmine

1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

„§ 31. Koostöö välisriigi relvajõududega

(1) Korrakaitseorgan võib teha koostööd Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet

sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõududega (edaspidi välisriigi relvajõud) avaliku

korra tagamisel seaduses, välislepingus või muus rahvusvahelises kokkuleppes sätestatud

tingimustel ja korras.

(2) Välisriigi relvajõudude pädevus ja avaliku korra kaitse volitused Eesti Vabariigi

territooriumil avaliku korra tagamisel määratakse kindlaks seadusega, kui välislepingus ei ole

sätestatud teisiti.

(3) Välisriigi relvajõud võib kaasata avaliku korra tagamise eesmärgil käesoleva seaduse

§-s 163 sätestatud tingimustel ja korras.“;

2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 163 järgmises sõnastuses:

„§ 163. Välisriigi relvajõudude kaasamine avaliku korra kaitsesse

(1) Välisriigi relvajõude võib avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata käesoleva seaduse § 161

lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisesse.

(2) Välisriigi relvajõud käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigiga kollektiivse

enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud, kui Eesti Vabariigi ja

selle välisriigi vahel on lepitud kokku relvajõudude kasutamises avaliku korra tagamiseks.

(3) Välisriigi relvajõud kaasatakse avaliku korra kaitsesse Kaitseväe üksuse koosseisus.

Avaliku korra kaitsesse kaasatud välisriigi relvajõudude üksuste paiknemise Kaitseväe

koosseisus määrab Kaitsevägi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse välisriigi relvajõudude

kaasamisele käesoleva seaduse § 161 lõigetes 2–6 ning § 162 lõigetes 1, 2, 41, 42, 5 ja 6

nimetatud Kaitseväe kohta sätestatut.

(5) Välisriigi relvajõudude liikmel on lubatud kasutada oma ametirelva, mis vastab kaasatud

kaitseväelasele lubatud tulirelvale.

(6) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada välisriigi relvajõudude kaasamise täpsemad

tingimused ja korra.“.

§ 5. Majandusvööndi seaduse muutmine

Majandusvööndi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

14/21

2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Isik, kelle omanduses, valduses või kasutuses on tehissaared, rajatised ja seadmestikud,

peab teavitama Kaitseväge kõikidest kavandatavatest veealustest vaatlustegevustest ja

hooldustöödest. Esitatav teave peab sisaldama riigipiiri seaduse § 142 lõike 3 alusel kehtestatud

määruses sätestatud andmeid.“;

3) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõnad „vajaduse korral neid kinni pidada“ sõnadega

„vajaduse korral neid peatada või neid või nende meeskonnaliikmeid kinni pidada kuni

rikkumise asjaolude väljaselgitamiseni“;

4) seadust täiendatakse §-ga 142 järgmises sõnastuses:

„§ 142. Riikkondsuseta laeva suhtes Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi

jurisdiktsiooni kohaldamine

Riikkondsuseta laeva suhtes võib kohaldada selle Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti

Vabariigi jurisdiktsiooni.“;

5) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Riigi sõjalise kaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse

käesolevat seadust üksnes juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.“;

2) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sõjalaevale kohaldatakse käesoleva seaduse § 45 ja § 49 lõiget 1, kui seaduse või

välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevale

veesõidukile kohaldatakse käesoleva seaduse § 12 lõiget 7, § 13 lõiget 10, § 17 lõiget 10, § 45

ja § 49 lõiget 1, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.“;

3) paragrahvi 1 lõikest 41 jäetakse välja tekstiosa „§ 19 lõige 7 ja“;

4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teostab

tehnilist järelevalvet Kaitsevägi.“;

5) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise

ülevaatuse korra ning tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele kehtestab Kaitsevägi.“;

6) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

15/21

„(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva merekõlblikuks

ja sõidukõlblikuks tunnistamise korra kehtestab Kaitsevägi.“;

7) paragrahvi 19 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

„(52) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist

ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või selleks vahetult valmistumise korral

kehtestada veeteel liiklemise piiranguid või anda Transpordiametile korraldusi nende

kehtestamiseks, samuti anda Transpordiametile korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid

ulatuses, mis tagab veeliikluse ohutuse ning Eesti merepiiri valvamise ja kaitse.“;

9) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti

kõrvaldamist korraldab Eesti merealal Kaitsevägi ning laevatataval siseveel Päästeamet.“;

10) paragrahvi 45 lõikes 12 ja § 904 lõikes 1 asendatakse sõna „politseiasutusele“ tekstiosaga

„Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele“;

11) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist

ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või vahetult selleks valmistumise korral

veeteel liiklemise piiramiseks anda Transpordiametile või Riigilaevastikule korraldusi

navigatsioonimärgistuse muutmiseks. Navigatsioonimärgistust muudetakse ja sellest

teavitatakse veeliiklejaid ulatuses, et tagada veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine

ja kaitse.“;

12) paragrahvi 52 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Laeva, mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda ei

teata laevaliiklusjuhile sisenemisest, ei täida liiklemise korda või ei pööra tähelepanu

laevaliiklusjuhi väljakutsetele, võib Kaitsevägi või Politsei- ja Piirivalveamet rikkumise

põhjuste väljaselgitamiseks sundpeatada riigipiiri seaduse §-s 114 sätestatud alusel ja korras.

Laeva peatamisel lähtutakse põhimõttest, et laeva peatab lähim vastavat varustust ja väljaõpet

omav üksus.“;

13) paragrahvi 531 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust osutav laev või väikelaev (edaspidi

reiditeenust osutav laev) peab olema varustatud käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele

vastava sisselülitatud:

1) A-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kaugemal kui üheksa meremiili

rannajoonest;

2) vähemalt B-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili

kaugusel rannajoonest.“;

14) paragrahvi 72 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

16/21

„(1) Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest on laeva kapten, reeder või laevaagent

kohustatud teatama viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile. Laevaõnnetuse korral on Eesti

riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest viivitamata teatama

Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.“;

15) paragrahvi 78 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 78. Laeva kinnipidamine“;

16) paragrahvi 78 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „väljuda“ tekstiosaga

„ning välisriigi lippu kandval laeval sise- ja territoriaalmeres liikuda“;

17) paragrahvi 78 lõike 21 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „äärde“ tekstiosaga „või

liikumine sise- ja territoriaalmeres“;

18) paragrahvi 78 lõiget 22 täiendatakse pärast sõna „väljumise“ tekstiosaga „või sise- ja

territoriaalmeres liikumise“;

19) paragrahvi 78 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „väljuda“ tekstiosaga „või sise- ja

territoriaalmeres liikuda“;

20) paragrahvi 78 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu rakendamisel on Transpordiamet

kohustatud sellest viivitamata teatama Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitseväele, lootsiteenuse

osutajale ning sadamast väljumise keelu puhul ka sadamakaptenile.“;

21) paragrahvi 78 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „ja laeval lubatakse sadamast lahkuda“;

22) paragrahvi 791 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kontrollimine,“ tekstiosaga „või kui

puudused ilmnesid sise- või territoriaalmeres tehtud kontrolli tulemusel,“;

23) paragrahvi 791 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „sadamast“ tekstiosaga „või oma asukohast

sise- või territoriaalmeres“;

24) paragrahvi 95 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „soetatud politseiasutuse laevadele ja nende

laevapere liikmetele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7,“ tekstiosaga „Politsei- ja

Piirivalveameti poolt soetatud laevadele ja nende laevapere liikmetele laienevad

üksnes käesoleva seaduse“;

25) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 27 järgmises sõnastuses:

„(27) Reiditeenust osutav laev, mis tegutses enne käesoleva seaduse § 531 lõike 4 jõustumist ja

tegutseb pärast edasi, peab olema varustatud nõuetele vastava A- või B-klassi AIS-seadmega

hiljemalt kuue kuu pärast alates käesoleva seaduse § 531 lõike 4 jõustumisest arvates.“.

§ 7. Riigikaitseseaduse muutmine

Riigikaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse 62. peatükiga järgmises sõnastuses:

17/21

„62. peatükk

Sõjavangide kohtlemine

§ 877. Sõjavang

Sõjavangina käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses sõjavangide kohtlemise 12. augusti

1949 Genfi (III) konventsiooni artikli 4 punktides a ja b nimetatud isikuid.

§ 878. Sõjavangide kinnipidamine

(1) Sõjavangide kinnipidamine toimub Kaitseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ning

nende valitsemisala asutuste koostöös.

(2) Kaitseministeerium korraldab sõjavangide transpordi ja lühiajalise kinnipidamise ning

vastutab sellega seotud tegevuste eest.

(3) Justiits- ja Digiministeerium võimaldab kasutada vangla taristut sõjavangide

kinnipidamiseks ning korraldab pikaajalist kinnipidamist.

(4) Sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks kasutatakse vanglaid ja pikaajalisele

kinnipidamisele kohaldatakse vangistusseaduses sätestatud julgeoleku tagamise meetmeid, mis

ei ole vastuolus sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni nõuetega.

Kui vanglaid ei ole võimalik kasutada, määratakse sõjavangide pikaajaline kinnipidamiskoht

Vabariigi Valitsuse korraldusega.

(5) Sõjavangide kinnipidamise ning asutustevahelise koostöö tingimused ja korra kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud määruses sätestatakse:

1) asutuste täpsemad ülesanded sõjavangide lühiajalisel ja pikaajalisel kinnipidamisel;

2) sõjavangide kinnipidamiseks kasutatavad kohad, sealhulgas alternatiivsete

kinnipidamiskohtade määramise kord;

3) toimingud, mida tehakse enne ja pärast sõjavangide pikaajalisse kinnipidamiskohta viimist;

4) sõjavangide transpordi korraldamine;

5) nõuded sõjavangide kinnipidamist korraldavale personalile;

6) nõuded sõjavangide üle arvestuse pidamisele;

7) muud sõjavangide kinnipidamise korraldamiseks vajalikud tingimused ja nõuded.

§ 879. Sõjavangide arvestus ja andmete registreerimine

(1) Kinnipeetud sõjavangide üle peetakse arvestust kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste andmekogu sõjavangide andmestikus.

(2) Sõjavangide üle arvestuse pidamisele ja sõjavangidega seotud andmete töötlemisele

kohaldatakse vangistusseaduse § 51 lõike 1 punktis 8, lõikes 2 ja lõike 3 punktis 1, § 52 lõigetes

7, 8 ja 81, § 53 lõigetes 12 ja 21 ning §-s 54 sätestatut.

§ 8710. Distsiplinaarmenetlus

Sõjavangide distsiplinaarmenetlusele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse 10. peatüki

sätteid ulatuses, milles need ei ole vastuolus sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949. aasta

Genfi (III) konventsiooniga.

18/21

§ 8711. Sõjavangide tervishoiuteenused

(1) Sõjavangidele, keda peetakse kinni vanglas, korraldab tervishoiuteenuste osutamise

Tervisekassa riigieelarveliste võimaluste piires vangistusseaduse §-de 49 ja 52 alusel.

(2) Sõjavangidele, keda peetakse kinni käesoleva seaduse § 878 lõike 4 alusel mujal kui vanglas,

määratakse nendele osutatava tervishoiuteenuse tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse

korraldusega.“;

2) seaduse § 137 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva seaduse § 878 lõiked 5 ja 6 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.“.

§ 8. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 14247 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Sise- või territoriaalmeres asuva laeva kinnipidamise järel tehtava laevakontrolli eest

tasutakse riigilõivu kuni 3400 eurot.“.

§ 9. Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) õhusõidukiga õhupiiri ületamise kord;“;

2) paragrahvi 114 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „33,“ tekstiosaga „44,“;

3) paragrahvi 114 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „§-des 30–33 ja 45–53“ tekstiosaga „§-des 30,

31, 32, 33, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53“;

4) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 14 lõikes 11 asendatakse sõnad „kooskõlastatult Kaitseväega“ sõnadega

„Kaitseväe nõusolekul“;

6) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevaluba võib olla mitmekordne, kui tegemist

on Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi ranniku- ja piirivalve

ülesannet täitva või jäämurdetöid tegeva laevaga.“;

7) seadust täiendatakse §-ga 142 järgmises sõnastuses:

㤠142. Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamine ning muud tegevused

(1) Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning muud

tegevused, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta, välja

19/21

arvatud tegevused, mis on nimetatud käesoleva seaduse §-des 14 ja 141 või reguleeritud teiste

seadustega, on lubatud Kaitseväe nõusolekul.

(2) Riigiasutustele, kes täidavad seaduses sätestatud ülesandeid merel, ei kohaldu käesoleva

paragrahvi lõige 1 ning nad teavitavad Kaitseväge iga kuu esimeseks kuupäevaks selle kuu

tegevustest, mis on seotud merelise taristu, mõõte- ja uurimissüsteemide ning

navigatsioonimärgistuse paigalduse ja hooldustööde ning meremõõdistustega.

(3) Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra, loa

taotlemise vormi ning esitatavate andmete loetelu kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna

eest vastutav minister määrusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul on Kaitseväel õigus küsida pildi,

video või helina salvestatud andmete koopiat.“;

8) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigipiiri valvamise ülesande täitmisse võib

kaasata Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks

oleva riigi relvajõud Kaitseväe korralduse seaduse §-s 32 sätestatud tingimustel ja korras.“.

§ 10. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele, samuti sõjavangidele tervishoiuteenuste

osutamist, sealhulgas vanglas kohapeal osutatavat hambaravi, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja

muid tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulusid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa

kaudu vangistusseaduse § 52 lõike 11 alusel ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus

sätestatud alustel, tingimustel ja korras.“.

§ 11. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) võimaldada pidada arvestust riigikaitseseaduse §-s 877 nimetatud sõjavangide

kinnipidamise üle.“;

2) paragrahvi 51 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sõjavangide kinnipidamise arvestuse andmetöötluse (edaspidi sõjavangide andmestik)

kaasvastutavad töötlejad on Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium ja Kaitsevägi.“;

3) paragrahvi 51 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) vangiregistri vastutav töötleja, kaasvastutavad töötlejad, ja volitatud töötleja ning nende

ülesanded;“;

4) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Sõjavangide andmestikust väljastatakse andmeid:

20/21

1) seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus

vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele ja asutustele;

2) käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud tervishoiuteenuse osutajale, kellel on juurdepääs, et täita

käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud ülesandeid;

3) teise riiki andmete edastamiseks seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva

rahvusvahelise kohustuse täitmiseks üksnes juhul, kui neid kasutatakse seadusega kindlaks

määratud ülesannete täitmiseks, ning kooskõlas andmete töötlemise ja andmekogusse kandmise

eesmärgiga;

4) sõjavangile tema kohta andmekogusse kantud andmeid sõjavangi kirjaliku taotluse alusel.“;

5) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Sõjavangide andmestikku kantakse järgmised andmed:

1) üldandmed;

2) auastme andmed;

3) andmed kinnipidamise asjaolude, sealhulgas kinnipidamise aja ja koha kohta;

4) kinnipidamise korraldamiseks vajalikud terviseandmed;

5) andmed asjade, sõjaliste dokumentide ja raha hoiulevõtmise ja tagastamise ning sõjavangile

vanglateenistuse või Kaitseväe poolt antud asjade kohta;

6) andmed sõjavangi paiknemise ning liikumise kohta;

7) andmed sõjavangile määratud distsiplinaarkaristuse ja selle täideviimise kohta;

8) andmed sõjavangi suhete, kontaktide, sealhulgas elektroonilise suhtluse, kirjavahetuse,

interneti kasutamise ja telefonikõnede ning nende kontrollimise või piiramise kohta;

9) andmed sõjavangi töötamise kohta;

10) digitaalsed dokumendid, mis koostatakse ja edastatakse riigikaitseseaduses või muus

seaduses või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmise käigus;

11) andmed usulise kuuluvuse kohta, kui sõjavang on seda avaldanud;

12) teave sõjavangi või kinnipidamiskohta ohustavate sündmuste kohta või nende toimumise

ohule viitav teave;

13) andmed sõjavangi suhtes rakendatud julgeoleku tagamise meetmete kohta.“;

6) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Sõjavangide andmestikku kantakse andmed kinnipidamise alusdokumentidest, teistest

andmekogudest saadud teabe, isikutelt ja asutustelt saadud teabe või vanglateenistuse tegevuse

käigus saadud teabe alusel.“;

7) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Sõjavangi andmeid töödeldakse sõjavangide andmestikus kinnipidamise ajal. Pärast

kinnipidamise lõppemist andmed arhiveeritakse ja neid säilitatakse 50 aastat.“;

8) seadust täiendatakse paragrahviga 17210 järgmises sõnastuses:

„§ 17210. Rakendussäte sõjavangide üle arvestuse pidamise ja neid puudutavate andmete

esitamise kohta

Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 8 sätestatud nõuet võimaldada pidada arvestust

riigikaitseseaduse §-s 877 nimetatud sõjavangide kinnipidamise üle rakendatakse alates 2027.

aasta 1. jaanuarist.".

21/21

§ 12. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 3 punkt 3, § 6 punkt 13 ning § 7 punktis 1 kehtestatavad § 878 lõiked

5 ja 6 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ „.............................“ 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1/84

07.04.2026

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust ja sellega seonduvalt elektroonilise side

seadust, julgeolekuasutuste seadust, Kaitseliidu seadust, korrakaitseseadust, majandusvööndi

seadust, meresõiduohutuse seadust, riigikaitseseadust, riigilõivuseadust, riigipiiri seadust,

tervishoiuteenuste korraldamise seadust ning vangistusseadust.

Eelnõu põhiline eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada

Kaitseväe julgeolekuala kaitset, reguleerida välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiiri

valvamise ülesandesse ja korrakaitseliste ülesannete täitmisse kaasamiseks, luua Kaitseliidule

julgeolekuala regulatsioon ning reguleerida sõjavangide pikaajalise kinnipidamisega seotud

küsimusi. Selleks:

1) antakse Kaitseväele õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja

sõjaseisukorra ajal korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda

tegema Transpordiametit, et tagada meresõiduohutus;

2) luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon, mille eesmärk on aidata mereväel täita

mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesannet, tagada piirirežiimi, ennetada merelisi

ohte ja neile reageerida ning parandada asutustevahelist teabevahetust;

3) defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeoleku vahetu

läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ning sätestatakse nendel aladel piirangute

kehtestamise, isikuandmete töötlemise ja erimeetmete kohaldamise täpne loetelu ning

täpsustatakse juba olemasolevaid meetmeid;

4) luuakse Kaitseliidus toimuva sõjaväelise väljaõppe ning riigi sõjaliseks kaitseks

valmistumise, sealhulgas relvastuse ning sõjaliseks riigikaitseks kasutatava taristu ja tehnika

kaitseks julgeolekuala regulatsioon ning samuti täpsustakse Kaitseliidu valve teostamise

volitusi;

5) lihtsustatakse laevalubade andmist Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse

liikmesriigi piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele;

6) seatakse merealuse taristu omanikele ja valdajatele kohustus taotleda luba ning teavitada

Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal;

7) kohustatakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevaid laevu,

kellel ei ole praegu kohustust omada AIS-seadet, paigaldama AIS-seadme;

8) reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse kantud veesõidukite üle

järelevalve tegemist;

9) defineeritakse sõjavangi mõiste ja määratakse asutuste pädevused sõjavangide pikaajalisel

kinnipidamisel;

10) sätestatakse seaduse tasandil kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon, mis

vastutab kaitselennunduse järelevalve tegemise üle.

2/84

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi valitsemisala

ametnikud ning õigusliku analüüsi on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnikud

([email protected]). Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti Justiits- ja

Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi,

Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Transpordiameti ning AS-i Tallinna Sadam

esindajatega. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele

vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on kooskõlas riigikaitse arengukavaga 2017−2026.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse 2023.‒2027. aasta tegevusprogrammiga.

Eelnõu on seotud Riigikantselei koostatud Korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõuga (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)1 . Viidatud

eelnõu täpsustab Kaitseväe õigust reageerida mehitamata õhusõidukitest tingitud ohule

rahuajal. Seoses Riigikantselei terviklahendusega on osad sätted, mis puudutavad mehitamata

õhusõidukite tõrjet, käesolevast eelnõust välja võetud. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu

õiguse rakendamisega.

Eelnõus on nii halduskoormust suurendavaid kui ka vähendavaid nõudeid. Tulenevalt Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“

§ 1 lõikest 42 jäetakse halduskoormuse tasakaalustamise reegel rakendamata, sest

halduskoormus lisandub riigikaitse või julgeoleku oluliste vajaduste tõttu.

Eelnõu koostades võeti seaduste muutmisel aluseks järgmised redaktsioonid:

• julgeolekuasutuste seadus – RT I, 14.03.2023, 25;

• Kaitseliidu seadus – RT I, 03.02.2026, 10;

• Kaitseväe korralduse seadus ‒ RT I, 03.02.2026, 11;

• korrakaitseseadus – RT I, 05.07.2025, 12;

• majandusvööndi seadus – RT I, 18.04.2025, 3;

• meresõiduohutuse seadus – RT I, 16.12.2025, 35;

• riigikaitseseadus – RT I, 14.03.2023, 31;

• riigilõivuseadus – RT I, 19.02.2026, 4;

• riigipiiri seadus – RT I, 07.06.2024, 14;

• tervishoiuteenuste korraldamise seadus – RT I, 30.12.2025, 26;

• vangistusseadus – RT I, 26.06.2025, 20.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, sest muudetakse ka Eesti

Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõike 2 punktis 17 nimetatud riigikaitseseadust.

1 Eelnõu toimiku number: 26-0371, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b800d24-356e-499e-8f23-

cfe3d0af18e5

3/84

2. Seaduse eesmärk

2024. aastal eelnõude infosüsteemi esitatud Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku parandamine)

eelnõu (565 SE) jagati kiireloomulise vajaduse tõttu seoses Läänemerel sagenenud merealuste

kaablite ja torujuhtmetega seotud intsidentidega kaheks. Seetõttu muudeti eelnõuga 565 SE

vaid Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seadust osas, mis puudutas

merejulgeoleku tugevdamist. Need muudatused jõustusid 19. aprillil 2025. a. Käesolevas

eelnõus käsitletakse mereolukorrateadlikkuse parandamist ja Kaitseväe julgeolekuala kaitse

tõhustamist, kuid ühtlasi antakse panus merejulgeoleku parandamisse. Lisaks reguleeritakse

eelnõuga välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiirivalvesse ja kaitsesse, mis samuti aitab

oluliselt parandada mereolukorra teadlikkust ning julgeolekut merel.

Seadusemuudatuste üldine eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal,

tõhustada Eesti riigi kaitset, sealhulgas Kaitseväe julgeolekuala kaitset ja luua Kaitseliidule

julgeolekuala regulatsioon.

Eelnõu põhieesmärgid on järgmised:

2.1. Mereolukorra teadlikkuse parandamine

Eelnõu üks eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal ning tõhustada

asutustevahelist koostööd ja teabevahetust. Selleks muudetakse Kaitseväe korralduse seadust

(KKS) ning luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon.

Komisjoni eesmärk on aidata mereväel täita mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise

ülesannet, tagada piirirežiimi järgimine, ennetada merelisi ohte ja neile reageerida ning

parandada asutustevahelist teabevahetust. Komisjon töötab välja eri ohtudele reageerimise

toimingud (plaanid), mida aeg-ajalt õppuste või muude tegevuste käigus läbi harjutatakse, et

kontrollida nende toimivust. Juhtumid, mille korral peab riik merel tegutsema, on muu hulgas

piiririkkumised, terrorism, organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik ränne, salakaubavedu,

ebaseaduslik relva- ja kalapüük, merealuse taristu kahjustamine, kaitse alla võetud vrakkidega

seotud nõuete rikkumine, laeva, sadama või muu rajatise ohtu seadmine ning majandusvööndis

Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste või sanktsioonide rikkumine.

Komisjoni kuuluvad kõik Kaitseväe asjakohased üksused, kõik julgeolekuasutused ning

vähemalt need riigiasutused, kelle ülesanne on tagada merel avalik kord, julgeolek ja

navigatsiooniohutus või kes omavad riikliku järelevalve ülesandeid merel.

2.2. Merealuse taristuga seotud tegevustest teavitamine

Riigipiiri seaduse (RiPS) ja majandusvööndi seaduse (MVS) muudatused on seotud merealuse

taristu hooldustegevustest (vaatlus, parandamine jms) ja muudest seotud tegevustest

teavitamisega.

Merealuse taristu omanikele ja valdajatele seatakse kohustus taotleda luba ning teavitada

Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal. See on

vajalik, et merel patrullivad Kaitseväe laevad või merd seiravad asutused teaksid, et tegemist

on seadusliku tegevusega. Kui tegevusest ei ole teavitatud, võib Kaitsevägi rakendada riikliku

järelevalve erimeetmeid, vahetut sundi või kasutada jõudu ebaseadusliku tegevuse

tõkestamiseks. Lisaks täidab teavitamiskohustus riigi julgeoleku tagamise eesmärki, sest muu

hulgas kontrollitakse töötegijate tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja ise.

4/84

Meresõiduohutuse seaduses (MSOS) tehakse parandusi selle kohta, kellele peab laeva kapten,

väikelaeva või muu veesõiduki juht teatama, kui ta avastab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu

hüdrotehnilise rajatise kahjustuse või kui toimub laevaõnnetus.

2.3. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite üle järelevalve tegemine

Eelnõu kolmas osa on seotud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate

veesõidukite üle järelevalve tegemisega, et tagada nende mere- või sõidukõlblikkus. Järelevalve

tegemise õigus antakse Kaitseväele ning selleks lisatakse vastavad sätted MSOS-i ja Kaitseliidu

seadusesse (KaLS).

MSOS-iga antakse Kaitseväele õigus kehtestada: Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris

olevate laevade ja väikelaevade tehnilise ülevaatuse kord; nende tehnilised nõuded; laevade ja

väikelaevade mere- või sõidukõlblikuks tunnistamise kord. Muudatustega tagatakse parem

järelevalve Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite üle.

2.4. Mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine

Riigipiiri seaduses täpsustatakse, et laeva sisenemiseks sisemerre on vaja Kaitseväe nõusolekut.

Samuti lihtsustatakse mitmekordse laevaloa taotlemist Euroopa Liidu ja Euroopa

Majandusühenduse liikmesriikide piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele.

Mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine aitab vähendada nii halduskoormust kui ka

riigiasutuste töökoormust.

2.5. Automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) seadme paigaldamise kohustus

MSOS-iga pannakse kohustus paigaldada A- või B-klassi automaatse identifitseerimissüsteemi

seade2 (edaspidi AIS-seade) ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega

tegelevatele laevadele, kellel praegu sellist kohustust ei ole. A-klassi AIS-seadme omamise

kohustus on Eesti sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega

laeval, mis ei ole reisilaev. Ankrualal ja sadama reidil olevaid laevu teenindavad aga ka

väiksema mahutavusega laevad, kellel on vaja selleks tegevuseks luba. AIS-seadme

kasutuselevõtt on vajalik, et tõhusamalt kontrollida laevade liikumist, tegevuslubadega laevu

ning piirirežiimi ja sanktsiooninõuete täitmist, ilma AIS-seadmeta on see väga keeruline.

Kui ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili kaugusel rannikust, võib ankrualal

või sadama reidil laevu teenindavale laevale või väikelaevale paigaldada ka B-klassi AIS-

seadme; kaugemal asuva ankruala või sadama reidi puhul on kohustuslik A-klassi AIS-seade.

Seade tuleb paigaldada kuue kuu jooksul seaduse jõustumisest.

2.6. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse määratlemine

KKS-i lisatakse säte kaitselennunduse järelevalveteenistuse kohta. Kaitselennunduse

järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority, MAA) on olemuselt sõjaväepolitseiga

sarnane institutsioon. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse ülesandeid võib täita Kaitseväe

juhataja määratud üksus, mille põhiülesanne on kaitselennunduse üle järelevalve tegemine.

Kuna selle üksuse tegevusest on mõjutatud kogu kaitselennundus, sealhulgas evib mõju Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmesriikide õhusõidukite ja isikute üle, siis on

2 Inglise keeles Automatic Identification System, AIS.

5/84

oluline, et see üksus on sarnaselt sõjaväepolitseile institutsioonina Kaitseväe struktuuris

olemas, mida NATO liikmesriigid ja NATO tunnustavad. Kaitselennunduse

järelevalveteenistuse kui institutsiooni sätestamine seaduse tasandil loob õigusselgust ja tagab

seeläbi parema järelevalve kaitselennunduse üle.

2.7. Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamine

Eelnõuga defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeolekuala

vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõisted.

KKS-i täiendatakse §-dega 542–5413, millega sätestatakse piirangute kehtestamine,

isikuandmete töötlemine ja erimeetmete kohaldamine julgeolekuala kaitseks, sealhulgas

julgeolekuala vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas. Täpsustatakse ka juba

olemasolevaid meetmeid, mis on suunatud ohu ennetamisele, väljaselgitamisele ja tõrjumisele.

Muudatustega tõhustatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitset.

2.8. Kaitseliidu julgeolekuala loomine

Kaitseliidu julgeolekuala on sõjaväeliseks väljaõppe korraldamiseks ning riigi sõjalise kaitse

võime ettevalmistamiseks kasutatav territoorium või ehitis, mille valve ja kaitse on

korraldatatud samadel alustel Kaitseväe julgeolekualaga, arvestades Kaitseliidu seisundist

tulenevaid erisusi. Kaitseliit osaleb üha aktiivsemalt oma liikmete ning ka Kaitseväe poolt

Kaitseliidu kaasamisel reservväelaste sõjaväelise väljaõppe korraldamisel ning riigi sõjaliseks

kaitseks valmistumisel. Kaitseliidu valduses on Kaitseväe poolt sõjaväelise väljaõppe

korraldamiseks antud relvastus ja tehnika ning Kaitseliidu liikmed harjutavad õppuste käigus

sõjaväelises väljaõppes üldiselt kasutatavaid taktikaid. Sageli on Kaitseväe korraldatavad

õppekogunemised ühendatud ka Kaitseliidu korraldatavate õppustega, kus ühiselt harjutatakse

läbi erinevaid taktikaid. Selleks on vaja reguleerida Kaitseliidus julgeolekuala võimalikult

sarnaselt Kaitseseväe julgeolekualaga, arvestades et Kaitseliit ei ole täidesaatva riigivõimu

asutus.

2.9. Välisriigi relvajõudude kaasamine korrakaitsesse

Eelnõuga muudetakse RiPS-i, korrakaitseseadust (KorS) ja KKS-i, et kaasata välisriigi

relvajõude riigipiiri valvamise ja korrakaitseliste ülesannete täitmisse. Praeguses

julgeolekuolukorras on oluline reageerida hübriid- ja muudele ohtudele võimalikult efektiivselt,

mistõttu on vaja täiendada õiguskorda võimalusega kaasata eelnimetatud avalike ülesannete

täitmisse vajaduse korral täiendavaid ressursse. Välisriigi relvajõudude liikmete kaasamise

võimaldamine on üks selline oluline lisameede riigikaitse- ja julgeolekuriskide maandamisel.

Nende muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti julgeolekut.

2.10. Sõjavangide regulatsiooni loomine

Riigikaitseseaduse (RiKS), vangistusseaduse (VangS) ja tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse (TTKS) muudatused eelnõus on seotud sõjavangide pikaajalise kinnipidamise

regulatsiooni loomisega. RiKS-is defineeritakse sõjavangi mõiste ning sätestatakse sõjavangide

kinnipidamise eest vastutavad asutused ja nende koostöö alused. VangS-is täpsustatakse

sõjavangide üle arvestuse pidamise ja teabe esitamise korda, et tagada kooskõla rahvusvahelise

õigusega. TTKS-is täpsustakse sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamist vanglas ja

arestimajas.

6/84

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu on koostatud eri seaduste muutmise seadusena ning see koosneb 12 paragrahvist: KKS

(§ 1), julgeolekuasutuste seadus (§ 2), KaLS (§ 3), KorS (§ 4), MVS (§ 5), MSOS (§ 6) RiKS

(§ 7), RLS (§ 8), RiPS (§ 9), tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) (§ 10) ja VangS

(§ 11) ning seaduse jõustumine (§ 12). Järgnevalt antakse ülevaade eelnõu sisust eelnõu

paragrahvide kaupa.

Oluline on märkida, et eelnõus selgitatakse riigikaitse ja julgeoleku aspekte ning järelevalve- ja

julgeolekuasutuste töömeetodeid niivõrd, kuivõrd see on võimalik, ilma et seletuskiri muutuks

piiratud juurdepääsuga dokumendiks avaliku teabe seaduse tähenduses.

§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Eelnõu § 1 punktis 1 tehakse terminoloogiline parandus Kaitseväe ülesandeid puudutavas § 3

lõike 1 punktis 41, et viia see kooskõlla tegeliku praktika ja eesmärgiga. Kehtiva seaduse

kohaselt on Kaitseväe ülesanne muu hulgas lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja

territoriaalmeres ning majandusvööndis. Kaitsevägi ei tee kahjutuks mitte ainult lahingumoona,

vaid ka laskemoona ja muud (lõhkemata) lõhkematerjali3, mida võib meres leiduda ning mis

võib kujutada ohtu veeliiklusele. Vajadus täpsustada on tingitud ka sellest, et relvaseadusega

(RelvS) tehakse vahet, mis on lahingumoon ja mis on laskemoon. Laskemoon on padrun, kuul

ja muu laske- või lendkeha, mida kasutatakse relvast laskmiseks.4 Laskemoona näiteks merel

on torpeedod ja raketid. Lahingumoon on lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud

süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal,

mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või

hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks.5

Lahingumoona näiteks on miinid ja granaadid, mida ei lasta tulirelvast (miinipildujast või

granaadiheitjast), pürotehnilised vahendid, suitsugranaadid, signaalraketid, valgustusraketid ja

muu selline. Termin „lõhkematerjal“ on laiema tähendusega kui „lahingumoon“, hõlmates kõik

objektid, mis sisaldavad muu hulgas lõhkeainet, sealhulgas laskemoona ja lahingumoona.

Sellest tingituna on kohane täiendada KKS § 3 lõike 1 punkti 41 tekstiosaga „laskemoona,

lahingumoona ja muu lõhkematerjali“.

Tegevuse üldine skeem on järgmine. Kui leitakse meres hulpimas või merepõhjast

lõhkematerjal (näiteks II maailmasõja aegne (lõhkemata) miin või lennukilt alla visatud pomm),

teavitab isik sellest Häirekeskust (kohustus tuleneb lõhkematerjaliseaduse § 8 lõikest 1)6.

Leidja ei tohi üldjuhul seda leitud lõhkematerjali puutuda.7 Kuna Eesti merealal on

lõhkematerjali kahjutustamise ülesanne antud Kaitseväele, edastab Häirekeskus teate Kaitseväe

sellele üksusele, kelle ülesandeks on Eesti merealal lõhkematerjali kahjutustamine (ehk

mereväele). Kaitsevägi vaatab leitud lõhkematerjali seisukorda, asukohta ja muid tegureid

hindamaks, kuidas on võimalik see lõhkematerjal kahjutustada (näiteks kas seda tuleb ja saab

teha samas kohas või tuleb see teise kohta viia, et see näiteks plahvatama panna). Tööde teostus

oleneb ka ilmast ja muudest asjaoludest. Sellest tulenevalt ka märgitakse, et lõhkematerjal

tehakse kahjutuks esimesel võimalusel.

3 Näiteks Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias nimetatakse sellist lõhkematerjali „unexploded

ordnances“ (eesti keeles „lõhkemata lõhkematerjal“). 4 Vaata relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 615

SE seletuskiri (lk 34). 5 Vaata relvaseaduse § 833 lõige 2. 6 Lõhkematerjaliseaduse § 8 lõige 1: „Isik, kes on leidnud lõhkematerjali või pürotehnilist toodet sisaldava leiu,

peab sellest viivitamata teavitama Häirekeskust.“ 7 Lõhkematerjaliseaduse § 8 lõige 2: „Leidja peab võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Leidja ei

omanda lõhkematerjali või pürotehnilist toodet sisaldavat leidu, samuti ei maksta talle leiutasu.“

7/84

Eelnõu § 1 punktis 2 täiendatav paragrahv sisaldab Kaitseväe edasilükkamatut pädevust, see

tähendab olukorda, kus Kaitsevägi teeb riiklikku järelevalvet Eesti merealal või väikesaarel

ning tegemist on vahetu kõrgendatud ohu tõrjumisega isiku tervisele või elule. Taolistele

olukordadele reageerimisel võib teatud juhtudel olla vajalik kasutada NATO liitlaste abi, kes

sündmuse toimumise ajal on sellele lähemal. Seetõttu täiendatakse paragrahvi uue lõikega, mis

võimaldaks kasutada partnerite ressursse, kuid selle eelduseks on ka vastav rahvusvaheline

kokkulepe saatva riigiga. Ühtlasi võimaldab uus lõige lubada Kaitseväe üksuse koosseisus

osaleda välisriigi relvajõudude liikmel, näiteks kui mereväe laeval juba viibib välisriigi

relvajõudude liige, siis võib ta osaleda vastavas Kaitseväe ülesande täitmises. Osalemine erineb

kaasamisest selle poolest, et välisriigi relvajõud on muu ülesande täitmise tõttu juba selles

olukorras, kus Kaitseväel tekib riikliku järelevalve teostamise vajadus (näiteks õppusel viibiv

laev reageerib õnnetusele või ründele merealas) ja välisriigi relvajõudude liikmel puudub

mõistlik võimalus sellest olukorrast lahkuda. Seevastu, kui Kaitsevägi reageerib

edasilükkamatu pädevuse raames juhtumile väikesaarel, on laeval viibivate välisriigi

relvajõudude liikmete osalemine välistatud, sest neil on mõistlik võimalus jääda laeva, kuid

Kaitsevägi võib otsustada nad kaasata.

Eelnõu kohaselt ei kaasata välisriigi relvajõudude liikmeid nö eraldi üksusena riiklikku

järelevalvesse, vaid nad osalevad Kaitseväe üksuse koosseisus Kaitseväe ülesande täitmises.

Välisriigi relvajõudude kaasamisel on tegu väga erandliku situatsiooniga. See rakendub juhul,

kui Kaitseväe üksuse koosseisu on integreeritud välisriigi relvajõud ja see konkreetne Kaitseväe

üksus on juhtumisi kõige lähem reageeriv üksus, seega vajaduse korral saaks Kaitseväe üksus

koos välisriigi relvajõudude liikmetega sama üksuse formatsioonis asuda kohe rakendama

Kaitseväe edasilükkamatut pädevust. Rõhutame, et välisriigi relvajõudude liikmed ei hakka

iseseisvalt Kaitseväe pädevust rakendama. Välisriigi relvajõude kaasatakse vaid

möödapääsmatu vajaduse korral ja see on kaalutlus, mitte kohustus. Peretülide lahendamisse

väikesaarel välisriigi relvajõude ei kaasata. Neid saab kaasata ainult juhul, kui nad on läbinud

vajaliku koolituse ja väljaõppe.

Eelnõu § 1 punktis 3 täiendatakse seadust §-dega 32 ja 33. Paragrahviga 32 kaasatakse välisriigi

relvajõud Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannete täitmisse. Välisriigi relvajõudude osalemine

tegevustes, mis tavapäraselt on Eesti täidesaatva riigivõimu asutuste funktsioon, ei ole praktikas

uus asi. Kaitseväe riigipiiri valvamise ja kaitse ülesanne on sätestatud RiPS § 18 lõikes 1, mille

kohaselt Kaitsevägi valvab ja kaitseb Eesti õhuruumi ning merepiiri. Sama paragrahvi teise

lõike kohaselt võib selle ülesande täitmisse kaasata ka Eesti Vabariigiga kollektiivse

enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud. Praktikas täidetaksegi

juba 2004. aastast Eesti riigi vastava taotluse põhjal osaliselt Eesti riigipiiri ja territoriaalse

terviklikkuse tagamise ülesannet Balti õhuturbe missiooni kaudu rotatsioonipõhiselt erinevate

NATO liikmesriikide relvajõudude poolt, koordineeritult NATO kui rahvusvahelise

organisatsiooniga.

RiPS ei sätesta õhuturbe missiooni läbiviimiseks korrakaitselisi meetmeid ning tulenevalt

õhuruumi spetsiifikast ei ole need ilmselt ka vajalikud, kuid merel ja maismaal on olukord teine.

Kui 2025. aasta alguses käivitas NATO suurendatud merelise kohaloleku meie regioonis pärast

ESTLINK 2 intsidenti, siis uurisid NATO liitlased põhjalikult, kas meie õigusruum võimaldab

kaasata välisriigi relvajõudusid järelevalve tegevustesse, ning tõdesid, et sellised võimalused

sisuliselt puuduvad. Korrakaitse all tuleb mõista KoRS terminoloogiat kasutades kõige laiemalt

riikliku järelevalve teostamist õigusnormidest kinnipidamise tagamiseks.

2023. aastal jõustunud Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega

(Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse)

8/84

laiendati Kaitseväe vastutust riigipiiri kaitsel ja valvamisel merel ning ühtlasi muutusid

Kaitseväe korrakaitselised volitused. 2025. aastal suurendati täiendavalt Kaitseväe korralduse

seaduse muutmise ja majandusvööndi seaduse muutmise seadusega Kaitseväe õigusi reageerida

Eesti merealal elutähtsa teenuse toimepidevust tagava taristu, samuti riigikaitseobjekti, sadama

või muu rajatise või seadmestiku vastu suunatud ohtudele.

Arvestades Kaitseväe piiratud võimalusi, on selge, et elutähtsa teenuse toimepidevust tagava

taristu ja riigipiiri kaitse ülesande täitmine merel saab olla edukas juhul, kui seda viiakse ellu

koordineeritult ja koostöös teiste riikidega, kaasates ühtlasi liitlasriikide ressursse.

Selleks, et kaasamise regulatsioon oleks läbinähtav ja selge, on täpsustatud, millisel juhul saab

välisriigi relvajõude kaasata ning kuidas see protsess käib. Välisriigi relvajõude kaasatakse

juhul, kui Kaitseväel puuduvad vahendid konkreetse ülesande täitmiseks ning kaasamise

otsustab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul. Sätte eesmärk on tõhustada Eesti

julgeolekut läbi selle, et välisriigi relvajõud on erandkorras Eesti riigi käepikenduseks, lähtudes

hädavajadusest konkreetses olukorras. Riigipiiri kaitse ja kontrolli meetmed merealadel on

suunatud eelkõige välisriigi laevade ja Eestisse saabuvate välisriigi kodanike kontrollimisele

ning välisriigi relvajõud selles olukorras on ikkagi Kaitseväe käsuahelasse integreeritud, mitte

ei tegutse omal intsiatiivil. Välisriigi relvajõudude kaasamise otsusesse on vaja märkida, mis

on kaasamise eesmärk, kaasamise maksimaalne kestvus, välisriigi relvajõudude kaasatud

isikute arv, käsuahel ja vajaduse korral muud asjaolud, seades kaasamisele konkreetsed raamid.

Lisaks on seaduses täpsustatud, milliseid erimeetmeid ja vahendeid tohivad välisriigi relvajõud

kasutada.

Olukorras, kus Kaitseväel puuduvad vahendid riikliku järelevalve ülesande täitmiseks, on

alternatiivina võimalik Vabariigi Valitsuse otsusega Kaitseväe riikliku järelevalve ülesande

täimisele kaasata välisriigi relvajõud.

Vabariigi Valitsuse pädevuses on otsustada kõigi kaasamise puhul olulist tähtustust omavate

asjaolude üle, sealhulgas, kas antud riikliku järelevalve ülekannet võiksid üleüldse välisriigi

relvajõud täita, samuti otsustab Vabariigi Valitsuse välisriigi relvajõudude vahendite ja

väljaõppe sobivuse üle. Vabariigi Valitsuse pädevuses on ka otsustada kõik kaasamise osas

tähtsust omavad asjaolud, sealhulgas kaasamise ulatus, täpsustatud Kaitseväe riikliku

järelevalve ülesanne, mida konkreetsel ajahetkel välisriigi relvajõud kaasamise kaudu täidavad

ning välisriigi relvajõudude paiknemine Kaitseväe käsuahelas.

Sisuline kaasamise otsus välisriigi relvajõudude osas valmistatakse ette Kaitseväe,

Kaitseministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse ning asjaomase välisriigi või rahvusvahelise

organisatsiooni koostöös.

Eelnõukohane KKS § 33 käsitleb asutusteülest merelistele ohtudele reageerimise ja

mereolukorrateadlikkuse hoidmise koordineerimiseks loodavat merelise ohutuse komisjoni.

Komisjoni eesmärk ja ülesanded on:

1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist;

2) aidata tagada merel piirirežiim;

3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida;

4) parandada asutustevahelist teabevahetust.

Teisisõnu on asutuste koostöö eesmärk ennetada komisjoni abil mittesõjaliste ohtude

realiseerumist Eesti merealal ning tõhustada teabevahetust mereolukorrateadlikkuse jaoks. See

toetab sõjalist kaitset hübriidohtudele reageerimisel, kuid komisjonis ei käsitleta riigi sõjalist

kaitset ega osalemist kollektiivses enesekaitses, vaid piirdutakse nn tsiviilülesannetega. Selle

9/84

tulemusena peaks ka ühtlustuma eri asutuste arusaam, mis on ohuolukord – praegu võib see olla

eri asutustes erineva tähendusega –, samuti annab see parema võimaluse ühiselt planeerida

mereliste ohtude ennetamise ja nendele reageerimise tegevusi.

Peaaegu kõikide tegevuste alus on olukorrateadlikkus. Mereolukorrateadlikkus tähendab

tegelikku arusaamist kõigest merekeskkonnas toimuvast, mis võib mõjutada riigi julgeolekut,

turvalisust, majandust või keskkonda. Komisjoni tegevus peaks tagama teatud kindluse, riskide

ja ohtude maandatuse, hallatuse ja ennetatuse, et tagada Eesti Vabariigi seaduslik toimimine ja

huvide kaitsmine ning selle elanike kaitsmine erinevate merelt lähtuvate mittesõjaliste ohtude

eest. Selle oluline osa on ennetamine, hoides ohud maal (kus on sageli lihtsam reageerida) või

Eesti merealalt eemal. Ennetav tegevus aitab riigi ressursse säästlikumalt rakendada, arvestades

asutuste võimeid ja tegevuste keerukust merel. Igal riigiasutusel eraldiseisvalt üldjuhul puudub

kogu teave merel toimuva kohta, samuti võib puududa osa vajalikest vahenditest, mis tagavad

iseseisva ülesannete täitmise merel.

Komisjon tegutseb Kaitseväe juures, täpsemalt mereväe juures. KKS § 3 lõikes 1 loetletud

ülesannetest on täielikult või osaliselt Kaitseväe mittesõjalised ülesanded Eesti õhuruumi ja

merepiiri valvamine ja kaitse; mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine; merereostuse

avastamise ja likvideerimise korraldamine Eesti merealal; politsei ja piirivalve seaduse § 3

lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine merel ning Eesti merealal

veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut,

samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu

ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine. Peale selle on

Kaitseväele riikliku järelevalve ülesanne antud rahvusvahelise sanktsiooni seadusega ning

MSOS-ga. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. aasta määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“

§ 19 lõike 2 punktide 4−6 järgi on mereväe ülesanded muu hulgas järgmised: valvata ja kaitsta

Eesti merepiiri; tagada ja korraldada olukorrateadlikkust merel ning korraldada merereostuse

avastamist ja likvideerimist Eesti merealal. Seetõttu tegutseb merelise ohutuse komisjon

mereväe juures.

Komisjoni kuuluvad kõik Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja julgeolekuasutused ning

vähemalt need riigiasutused, kellel on merel ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku

või navigatsiooniohutuse tagamisega või riikliku järelevalvega. Näiteks peaks komisjoni

kuuluma õhuvägi, Kaitsepolitsei (KAPO), Välisluureamet, Transpordiamet, Keskkonnaamet,

Maksu- ja Tolliamet, PPA ning Muinsuskaitseamet. Täpne asutuste loetelu pannakse paika

komisjoni töökorraga, kuid isegi selles ei ole mõistlik loetelu lõplikult lukku panna, vaid jätta

see paindlikuks. Kuna komisjonil võib olla eri tasandi töögruppe, siis saab nendesse kaasata

asutusi, kes komisjoni loetelus ei ole (näiteks Terviseamet).

Komisjoni töökorralduses on plaan jagada see juhtrühma ja komisjoni vahel: komisjon võib

jaguneda ebaseaduslikele tegevustele reageerimise järgi töögruppidesse.8 Iga juhtrühmas,

komisjonis või töögrupis osalev riigiasutus tegutseb oma pädevuse piires, täites talle seadusega

pandud ülesandeid. Juhtrühma töö eesmärk oleks operatsioonilise tasandi riigiasutuse juhtide

vahel heaks kiita iga-aastased koostöö prioriteedid. Samas ei osale ega sekku juhtrühm vahetult

olukordade lahendamisse ehk komisjoni töösse. Juhtrühmas osalevad ka asjakohased

ministeeriumid ja Riigikantselei ning nad on kas nõuandvas või kuulaja rollis ega osale

juhtrühma otsustusprotsessis ega merelise ohutuse komisjoni operatsioonilise tasandi ehk

komisjoni töös.

8 Kasutatakse lühendit MOTR – merelise ohutuse töögrupp.

10/84

Oluline on märkida, et juhtrühm ei ole mõeldud asendama Vabariigi Valitsuse julgeoleku

nõukogu (edaspidi JKN), kellele on seadusega pandud väga konkreetsed ülesanded, ega sellega

konkureerima. Merelise ohutuse komisjon on praktiline ehk reageeriv tasand ning peab saama

reageerida ohule kohe, poliitilise taseme otsustustena võib see aeg-ajalt aega võtta. Juhtrühm

on komisjoni ja JKN-i vahendaja, kes muu hulgas edastab teavet toimuva sündmuse kohta.

Kasulik on hoida infoväljas ka ministeeriume ja Riigikantseleid, kes seetõttu samuti osalevad

juhtrühma töös, kuigi otsustusõigust neil ei ole.

Siit järeldub, et merelise ohutuse komisjoni operatsioonilise tasandi ehk komisjoni ülesanne

oleks korraldada olukordade lahendamist praktilisel tasandil. Komisjoni esindajad peaks olema

oma valdkonna juhid või eksperdid, kellel on olukorra lahendamiseks õigus suunata enda

esindatava riigiasutuse ressursse. Vastasel juhul ei saa komisjon kiirelt tegutseda ega olukordi

lahendada. Olukorra (sündmuse) lahendamisel juhib konkreetse sündmuse lahendamise eest

vastutav riigiasutus eelhoiatust ja teabevahetust teadmisvajadust omavate osalistega ning

üldjuhul juhib ka olukorra lahendamist, kaasates teisi asutusi vajaduse järgi. Konkreetset

sündmust asuvad tegelikkuses lahendama selle sündmuse lahendamise eest vastutav asutus ja

kaasuvad asutused (kes on loetletud ka tegevusjuhendis).

Kuigi komisjonis on suhteliselt palju asutusi, ei tule kõik need asutused kokku iga kord, kui on

vaja mõnele sündmusele reageerida. Sündmustele reageerimiseks luuakse töögrupid ja nende

arv ei ole piiratud. Olukorrad, millal töögrupp (MOTR) tegutsema ja reageerima asub, on

vähemalt järgmised:

1) merepiiri või piirirežiimi rikkumine;

2) terrorism;

3) organiseeritud kuritegevus;

4) ebaseaduslik ränne või inimkaubandus;

5) salakaubavedu;

6) ebaseaduslik relvavedu, sealhulgas massihävitusrelvade vedu;

7) ebaseaduslik kalapüük;

8) veealuse taristu kahjustamine;

9) majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumine;

10) veealuse mälestisega seotud nõuete rikkumine;

11) laeva, sadama või muu rajatise või seadmestiku ohtu seadmine.

„Vähemalt“ tähendab, et tegemist ei ole lõpliku loeteluga, sest neid juhtumeid, millal võidakse

vajada asutustevahelist koostööd ning millal on kasu omavahelisest teabevahetusest sündmuste

toimumise ennetamiseks, on veel.

„Töögrupp asub tegutsema“ tähendab, et tegutsema hakkavad töögrupi kõikide liikmete hulgast

ainult need asutused, keda see konkreetne sündmus puudutab. Oluline on reageerimiskiirus,

mistõttu ei jääda ootama poliitilisi suuniseid JKN-ilt, ministeeriumilt või muult asutuselt ega

ka taristu puhul omanike või valdajate abipalveid (välja arvatud sadama akvatooriumis toimuva

korral, kus seaduse järgi on selge vastutaja ja kus asutused ei saa üldjuhul tegutseda ilma

omaniku või valdaja abipalveta). Põhimõtteliselt teevad asutused oma igapäevatööd ning

poliitilisel tasemel küsitakse nõusolek üksnes juhul, kui seda näeb ette seadus. Muul ajal

töötavad kõik asutused oma töörütmis ja on (oote)valmis sündmustele reageerima, sealhulgas

neid ennetama, kui see on võimalik.

Täiskoosseisus komisjon kohtub teabevahetuse eesmärgil vajaduse järgi, muu hulgas selleks,

et leppida kokku aastaplaanid, arutada seaduse rakendamise käigus ilmnenud probleeme jms.

11/84

Komisjoni juht on Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik (näiteks mereväe ülem). Komisjon

kehtestab oma töökorra ning vastavalt vajadusele merelistele ohtudele reageerimiseks tegevuste

kaupa tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad asutused.

Eelnõu § 1 punktiga 4 lisatakse KKS-i 2. peatükki uus § 224, millega luuakse ja defineeritakse

kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon (sarnaselt sõjaväepolitseile).

Kaitseväes alustas 1. oktoobril 2020 tööd kaitselennunduse järelevalvega tegelev üksus. Selle

ametlik nimetus on kaitselennunduse järelevalveteenistus (edaspidi KLJT). Et selline üksus on

Eestis olemas ja et see üksus on vastutav kaitselennunduse järelevalve eest, on kirjas Vabariigi

Valitsuse 21. juuni 2018. aasta määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 18 lõike 3 punktis 4

koostoimes Kaitseväe juhataja 25. jaanuari 2024. aasta käskkirja nr 154 „Õhuväe põhimäärus“9

6. peatükiga. Samas on seaduse tasandil sätestatud üksnes lennundusseaduse § 601 lõikes 7, et

Kaitsevägi teeb kaitselennunduse üle haldusjärelevalvet.

2024. aasta kevadel auditeeris10 NATO KLJT-d ning ühe puudusena toodi välja, et Eestis ei ole

seaduse tasemel kaitselennunduse järelevalvega tegelevat üksust kui institutsiooni reguleeritud.

Eelnõuga see puudus kõrvaldatakse, luues sarnaselt sõjaväepolitseile kaitselennunduse

järelevalveteenistus kui institutsioon. Praegu on sama nimi nii institutsioonil kui ka KLJT-l,

kuid see ei peaks nii olema. Juhul, kui Kaitseväes peaks tehtama otsus anda kaitselennunduse

järelevalve tegemise ülesanne muule üksusele kui õhuväe koosseisus olevale KLJT-le või

arvata üksus õhuväe koosseisust välja mujale Kaitseväe sees või soovitakse muuta KLJT nime,

saab seda teha ilma, et oleks vaja muuta KKS-i. Sellisel juhul on vaja muudatus teha ainult

Kaitseväe põhimääruses ja muudes sisemist töökorraldust puudutavates haldusaktides.

Eelnõukohase KKS § 224 lõike 1 järgi on kaitselennunduse järelevalveteenistus täidesaatva

riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne on teha

järelevalvet kaitselennunduse11 üle. Inglise keeles on järelevalveteenistuse nimetus Military

Aviation Authority, lühend MAA12. Kaitseväe põhimäärusega sätestatakse, milline Kaitseväe

struktuuriüksus vastutab kaitselennunduse järelevalve eest (lõige 3). Praegu on selleks

Kaitseväe põhimääruse järgi õhuvägi ja selle üksus on kaitselennunduse järelevalveteenistus.13

Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve tegemisel sõltumatu

ning järelevalvele ei kohaldu käsuõigus (lõige 2). Käsuõigusega seonduv (sealhulgas mis on

käsk) on reguleeritud KKS-i §-des 27−35, mistõttu on kohasem sätestada tavapärasest

käsuõigusest erinev regulatsioon samuti seaduse tasemel, mitte määrusega14. Käsuõiguse

kohaldamata jätmisega tagatakse järelevalveteenistuse sõltumatus, sest näiteks ei õhuväe ülem

ega ka Kaitseväe juhataja ei saa anda käsku, et KLJT ei tohi teha järelevalvet mõne üksuse või

õhusõiduki üle.

Kontrolli selle üle, kui sõltumatu, tõhus ja erapooletu on KLJT oma ülesannete täitmisel, teeb

Kaitseministeerium. Kaitseministeerium on ka see, kes lahendab järelevalve käigus tekkinud

9 Leitav aadressil https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/09/Ohuvae-pohimaarus.pdf. 10 Auditiaruanne on asutusesisese kasutamise märkega ega ole avalikult kättesaadav. 11 Vaata lennundusseaduse § 61 lõige 2. Kaitselennundus on Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse,

Kaitseliidu ning välisriigi relvajõudude või nende nimel ja kontrolli all toimuv lennundustegevus. 12 Et teha vahet eri riikide MAA-del, võidakse kasutada MAA nimetuse ees veel riigi kahetähelist tunnust – EE

MAA. 13 Vaata Kaitseväe põhimääruse § 18 lõike 2 punkt 8 ja lõike 3 punkt 4. 14 Praegu on käsuõiguse kohaldamata jätmine järelevalve ülesannete täitmise suhtes sätestatud Kaitseväe

põhimääruse § 18 lõikes 5.

12/84

vaidlused, kui pooled ei jõua kokkuleppele.15 Praegu esitab KLJT Kaitseministeeriumile iga

aasta 31. märtsiks järelevalvearuande, milles on eelmise kalendriaasta kohta vähemalt järgmine

teave:16

1) kokkuvõte tehtud järelevalvemenetlustest, sealhulgas eelmisel kalendriaastal avastatud

rikkumised ja tehtud ettekirjutused;

2) kokkuvõte ettekirjutuste täitmisest üksuste poolt, kellele ettekirjutus tehti;

3) eelmise ja uue ehk jooksva kalendriaasta järelevalve prioriteedid.

Lisaks akrediteerib KLJT-d NATO. Esimene akrediteering saadi 2024. aastal ning järgmine

audit on nelja aasta pärast, et uuendada (pikendada) akrediteeringut.

KLJT-l on õigus teha järelevalvet kogu kaitselennunduse üle, see tähendab peale Kaitseväe ka

Kaitseliidu, Välisluureameti, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK), Kaitseressursside

Ameti ja Kaitseministeeriumi üle, kui nende valduses on õhusõidukeid, kaitselennunduse

rajatisi vms, samuti kõikide Eestis viibivate ja asuvate välisriikide relvajõudude õhusõidukite

ja kaitselennundusega tegelevate isikute üle, kui rahvusvaheliste kokkulepetega ei ole kokku

lepitud teisiti.

Kaitselennunduse järelevalveteenistuse (kui institutsiooni) põhiülesanne jaguneb kaheks:

järelevalve kui tehniline ülevaatus ja kontroll ning kaitselennunduses osalevate isikute

pädevuse (teadmiste ja oskuste) kontrollimine. Samuti on KLJT-l lennundusseaduse järgi õigus

anda asjakohaseid lube ja sertifikaate ning tunnustada teiste asutuste ja organisatsioonide välja

antud lube ja sertifikaate.

Kaitselennunduse järelevalveteenistus on sarnane institutsioon nagu sõjaväepolitsei. Selle

ülesandeid võib täita Kaitseväe juhataja määratud üksus, mille nimetuses ei pruugi üldse olla

nimetust „kaitselennunduse järelevalveteenistus“, kuid selle üksuse põhiülesanne on siiski teha

järelevalvet kaitselennunduse üle; samuti ei pruugi see olla õhuväe koosseisus (nagu praegu).

Kuna selle üksuse tegevusest on mõjutatud kogu kaitselennundus, sealhulgas evib mõju NATO

liikmesriikide õhusõidukite ja isikute üle, siis on oluline, et see üksus on sarnaselt

sõjaväepolitseile Kaitseväe struktuuris olemas institutsioonina, mida ja mille pädevust NATO

liikmesriigid ja NATO tunnustavad.

Eelnõu § 1 punktis 5 täpsustatakse, millal võib Kaitsevägi kohaldada vahetut sundi: Kaitseväe

julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu väljaselgitamiseks

või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe

lõpetamiseks või KKS-i §-des 543–55 sätestatud meetmete tagamisel.

Eelnõu § 1 punktis 6 täpsustatakse, et Kaitsevägi kohaldab vahetut sundi KorS-is sätestatud

alusel ja korras, ent arvestades KKS-i erisusi. Kaitseväele on käesoleva seaduse alusel

kehtestatud erinormid ja seetõttu on oluline täpsustada, et täies ulatuses ei ole võimalik

Kaitseväel KorS-i kohaldada.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse KKS paragrahvi 49 lõigetega 41ja 42, KKS § 32 lõikes 1

nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel vahetu sunni kohaldamisel on välisriigi relvajõudude

tegutsemine piiritletud korrakaitseseadusega. Riikliku järelevalve erimeetmed, mida välisriigi

relvajõud võivad kohaldada, on sätestatud korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 ning

riigipiiri seaduse § 114 lõigetes 3 ja 5. Seadusega välisriigi relvajõududele lubatud riikliku

järelevalve meetmeid võib Vabariigi Valitsus ka vajadusel piirata. Kaitseväe riikliku

järelevalve ülesannetesse kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus.

15 Vaata Vabariigi Valitsuse seaduse § 101. 16 Vaata kaitseministri 18. oktoobri 2019. aasta määruse nr 20 „Kaitselennundusmäärustik“ § 901.

13/84

Eelnõu § 1 punktides 8–14 kehtestatakse Kaitseväe julgeolekuala ümber vahetu läheduse ja

Kaitseväe laeva ohutusala mõiste. Samuti sätestatakse Kaitseväe julgeoleku eesmärgil

piirangute rakendamise ning üld- ja erimeetmete kohaldamise õigus ja kord.

Eelnõu § 1 punktis 8 täpsustatakse KKS 6. peatüki ja § 50 pealkirja ning punktis 10 luuakse

§-i 50 uued lõiked 2–5, milles sätestatakse julgeolekuala vahetu läheduse mõiste ja Kaitseväe

laeva ohutusala mõiste ning reguleeritakse ohutusala rakendamist.

Võttes arvesse üha kiiremini arenevat tehnoloogiat, tuleb korrastada ka Kaitseväe

julgeolekualadega seonduvat, et tagada julgeolekuala puutumatus. Tänapäevase tehnoloogia

abil ei pea inimene enam ise julgeolekualal viibima selleks, et seada ohtu Kaitseväe

julgeolekuala. Praegu kehtiv regulatsioon on jäänud ajale jalgu ning üksnes Kaitseväe valduses

oleva ala piirides ei ole võimalik tagada julgeolekut. Mehitamata õhu- või maismaasõidukid

võimaldavad rünnata territooriumi või koguda selle kohta teavet ilma, et rünnet läbiviiv või

teavet koguv inimene julgeolekuasutuse territooriumile siseneks. Selleks, et tõrjuda rünnet

õigel ajal või tuvastada julgeolekuala suhtes toimuvat kahtlast tegevust, tuleb reageerida

julgeolekualast kaugemal ehk selle vahetus läheduses. Väljaspool julgeolekuala tegutsemine

ala kaitseks peab olema võimalikult selgelt seaduses sätestatud. Sellest tulenevalt on vaja

seadusesse lisada julgeolekuala vahetu läheduse mõiste. Vahetu lähedus defineeritakse kindlaks

määramata kaugusena ja sisustatakse iga ala puhul eraldi. Kaitseväe linnakuid on nii

hajaasustusega piirkondades kui ka linnades ning vahetu läheduse ulatus ei ole iga kord sama.

Vahetu lähedus sätestatakse Kaitseväe veesõidukite ja õhusõidukite korral mõjualana, nii-öelda

mullina, ümber vee- või õhusõiduki, hõlmates veesõiduki puhul ka veealust ala. Veesõidukil

reguleeritakse julgeolekuala vahetu lähedus nii, et see kehtib nii merel kui ka siseveekogus,

ning seda ala nimetatakse Kaitseväe laeva ohutusalaks (ingl warship safety zone). Oluline on

esile tuua Kaitseväe võimalus reageerida veesõiduki kaitseks peale mehitamata õhusõidukite

ka mehitamata veesõidukite korral, mis ohustavad sõjalaeva nii vee all kui ka veepinnal

liikudes. Sellist mehitamata veesõidukit tuleb tõrjuda enne, kui see laevani jõuab.

Samamoodi tuleb rakendada julgeolekuala kaitseks meetmeid isikute suhtes, kes viibivad merel

laevade või julgeolekuala lähistel ning jälgivad, häirivad või ka pildistavad sõjalaevu, Kaitseväe

sadamat ning sealseid tegevusi. Näiteks võib tuua Rootsis toimunud juhtumi, kus Eesti

kodanikust isik pildistas 21. juunil 2025 Rootsis salajast sõjaväebaasi.17 Rootsi politsei pidas

isiku kinni ja tema tegevuse seotust võõrriigi luureteenistustega kontrollitakse. Sarnaseid

juhtumeid on toimunud ka Saksamaal.18

Eestis on esinenud intsidente, kus võib kahtlustada sarnast tahtlikku tegevust Kaitseväe suunal.

Kuna Kaitseväel puudub praegu õigus isikut Kaitseväe julgeolekuala vahetus läheduses,

sealhulgas merel, kinni pidada, on paljud juhtumid jäänud lahendamata, sest isikut ei saanud

tuvastada, ning seega on jäänud isiku tegelik eesmärk ja võimalikud seosed vaenuliku võõrriigi

luureteenistustega tõendamata.

17 Rootsis vahistati Eesti kodanik, kes pildistas riigi üht kõige salajasemat sõjaväebaasi (Delfi, 25.06.2025). Leitav

aadressil https://www.delfi.ee/artikkel/120386662/rootsis-vahistati-eesti-kodanik-kes-pildistas-riigi-uht-koige-

salajasemat-sojavaebaasi. 18 Saksa merevägi on hiljuti kokku puutunud korduvate sabotaažikatsetega. Intsidendid hõlmasid

mereväebaasidesse tungimise katseid nii maalt kui merelt, aga ka otsest laevade saboteerimist. Oletatakse, et

sellised tegevused on tõenäoliselt osa jõupingutustest õõnestada üldsuse usaldust ja destabiliseerida NATO-t.

Saksamaal uuritakse Hamburgis Blohm+Vossi laevaehitustehases ehitatava korveti Emden tahtlikku

rikkumisekatset kui võimalikku sabotaaži. Väidetavalt leiti korveti mootorist metallilaaste. (11.02.2025). Leitav

aadressil https://www.n-tv.de/politik/Marine-Inspekteur-Jan-Christian-Kaack-Deutsche-Kriegsschiffe-wurden-

sabotiert-article25555013.html.

14/84

Lätis on tuvastatud samuti hulgaliselt kahtlasi kriitilise infrastruktuuri pildistamisi ja filmimisi,

mida võib seostada Venemaa (ja Valgevene) luuretegevuse intensiivistumisega.19 Ka mujal

Euroopas on tuvastatud, et vaenuliku tegevuse sihtriigi elanikke värvatakse sabotaaži ja

luuretegevuse eesmärgil ning nende tegevuseks on muu hulgas sihtmärkidest (sealhulgas

kriitilisest taristust) piltide tegemine.20

Ukraina sõja õpikogemustest ning hübriidkonflikti ilmingutest Euroopas saab järeldada, et

merel liiguvad erinevad mehitamata veesõidukid, üldistatuna öeldes mehitamata

meresüsteemid (UMS21): mehitamata pealveesõidukid (USV22) ja mehitamata allveesõidukid

(UUV23). Seadusemuudatuse tulemusena tekib Kaitseväel õigus veekogul Kaitseväe laeva

(sõjalaeva) kui julgeolekuala lähialas tõrjuda mehitamata veesõidukeid. Selleks lisatakse KKS-

i uus § 547, mis käsitleb kõikide mehitamata süsteemide, näiteks mehitamata maismaasõidukite

ja veesõidukite vastu tõrjemeetmete kohaldamist.

Eelnõus kasutatakse väljendit „mehitamata süsteem“. Mehitamata süsteeme on erinevaid –

mehitamata õhusõiduk (edaspidi ka MÕS), mehitamata maismaasõiduk, mehitamata

meresüsteemid, mehitamata pealveesõidukid ja mehitamata allveesõidukid. Iga konkreetne

mehitamata süsteem vastab erinevatele tingimustele, ent nende kõigi ühine nimetaja on see, et

neil ei ole vahetut füüsilist kontakti inimesega ning nende juhtimine toimub distantsilt. Kuna

mehitamata süsteeme on väga erinevaid ning samas on see üldkeeles lihtsalt arusaadav, siis pole

vajalik seda eelnõus eraldi defineerida. Süsteem on kogum omavahel seotud objekte, mis

toimivad, töötavad spetsiaalse eesmärgiga.24

Ka NATOs kasutatakse mõisteid mehitamata õhusüsteem25, mehitamata meresüsteem26 jne.

Mehitamata süsteem on seega õhusõiduk, laev või sõiduk, mis ei kanna inimest ja mis on

võimeline autonoomselt liikuma või mida juhitakse distantsilt ning mis hõlmab kõiki selle

käitamiseks vajalikke seadmeid ja võrku. Mehitamata süsteemi osaks ei loeta inimest.

19 Läti kaitseministeeriumi teatel on Lätis kasvanud huvi sõjaliste ja kriitilise infrastruktuuri rajatiste pildistamise

ja filmimise vastu. Selliseid juhtumeid registreeritakse mitu korda nädalas ning enamik rikkumisi avastatakse ja

likvideeritakse kiiresti koostöös julgeolekuteenistustega. Läti kaitseministri sõnul on Läti agressorriigi pidevas

tähelepanu keskpunktis. (LSM, 21.06.2025). Leitav aadressil https://www.lsm.lv/raksts/zinas/latvija/21.06.2025-

pieaug-interese-par-militaro-un-kritiskas-infrastrukturas-objektu-fotografesanu-un-filmesanu.a604184/. 20 FSB agendid kasutavad Ukrainas spioonidena ja sabotaaži läbiviimiseks teismelisi, pakkudes neile raha

Telegrami vms platvormi kaudu. Ülesanneteks on nii ette antud sihtmärkidest piltide tegemine kui ka pommide

paigaldamine. Alates eelmise aasta kevadest on SBU vahistanud enam kui 700 inimest luuretöö, süütamise ja

pommitamise plaanides osalemise eest. Nendest 175 ehk 25% olid alaealised. (FT/Guardian, 30.06.2025). Leitav

aadressil

https://www.theguardian.com/world/2025/jun/30/russia-pays-ukrainians-suicide-bombers-shadow-war-you-now. 21 Inglise keeles Unmanned Maritime System. 22 Inglise keeles Unmanned Surface Vessel. 23 Inglise keeles Unmanned Underwater Vessel. 24 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/s%C3%BCsteem/1/est

25 Ingl k Unmanned Aircraft System (UAS), https://www.coemed.org/files/stanags/05_AAP/AAP-

06_2020_EF_(1).pdf

26 Ingl k Maritime Unmanned System (MUS) is defined as a system operating in the maritime environment—

subsurface, surface, or air—whose primary component is at least one unmanned vehicle, operating autonomously

or under minimal supervision, kasutusel näiteks NATO Guidance for Developing Maritime Unmanned Systems

(MUS) Capability - https://publicintelligence.net/cjoscoe-mus/

15/84

Strateegilisel tasandil seisavad tänapäeva julgeolek ja avalik kord silmitsi ohtudega, mis on üha

enam hübriidsed, ebaregulaarsed, kohanevad ning pidevalt mitmekesistuvad. Vastusena sellele

edendab NATO kui kaitsev sõjaline liit integreeritud ja ühtset lähenemist viies

tegevusvaldkonnas: maismaal, merel, õhus, küberruumis ja kosmoses, eesmärgiga tagada

kollektiivne kaitse.27

Praegu võib avalikus ruumis Kaitseväe linnaku vahetus läheduses isikut kinni pidada politsei,

aga kuna politseil on vaja ressurssi suunata ka paljude muude ülesannete täitmisse, ei pruugi

politsei jõuda kohale piisavalt operatiivselt. Samuti ei saa pidada otstarbekaks politsei

reageerimise kohustust, kui linnakus on vastava väljaõppe läbinud kaitseväelased, kes saaksid

ise linnaku vahetus läheduses isiku koheselt tuvastada.28 Paljud linnakud, näiteks

lahingumoonalaod, on ohutuse põhjustel eraldatud ja asuvad hajaasustusega kohtades, kus

politseipatrulli reageerimine võtab aega. Isik, kes pildistab või jälgib linnakut, on tõenäoliselt

selleks ajaks juba lahkunud ja ei ole enam võimalik kindlaks teha tema isikut ega motiive.

Enamikul juhtudel on Kaitseväel vaja vaid inimest tuvastada, küsides tema isikut tõendavat

dokumenti, ja teha küsitledes (eelnõuga lisatav § 543) kindlaks tema tegevuse eesmärk ning

veenduda, et ta ei kujuta ohtu julgeolekualale. Suuremat riivet põhjustavaid meetmeid peale

küsitlemise ja dokumentide nõudmise hakataks kasutama tõenäoliselt vaid üksikutel kordadel,

kuid nende rakendamise võimalus peab Kaitseväel olema. Näiteks võib tuua linnaku vahetus

läheduses asuva isiku, kes lennutab mehitamata õhusõidukit lahingumoonalao kohal, kuid kui

kaitseväelased linnaku vahetusse lähedusse väljuvad, on ta pakkinud MÕS-i juba auto

pakiruumi. Sel juhul oleks vaja kaitseväelastel sõiduk peatada (eelnõu § 546) ja vallasasi läbi

vaadata (eelnõu § 5410), et tuvastada pakiruumis MÕS-i olemasolu ja selles olevad pildid või

videod Kaitseväe linnakust. Antud tegevus on kiireloomuline, sest isik on Kaitseväe linnaku

vahetust lähedusest kiiresti lahkumas ja linnakust kaugemal ei ole võimalik tabada isikut ega

tuvastada isiku eesmärke ja Kaitseväele tekitatud kahju. Toimunud intsidentidest on Kaitsevägi

järeldanud, et näiteks linnaku julgeolekuprotseduuride jälgimist, pildistamist ja häirimist

teostavad isikud võivad seda teha teadmises, et Kaitsevägi ei saa väljaspool ala reageerida ning

tuleb oodata politseid. Politsei kohale jõudmine võtab aega ja selle aja jooksul on pildistajatel

võimalik lahkuda ilma, et kaitseväelane teda peatada saaks. Toimunud intsidentide kirjeldustest

on näha, et tegutsetakse ja seejärel lahkutakse kiiresti. Politsei reageerimine võib viibida ka

seoses kiireloomulisemate põhiülesannete täitmisega, näiteks lähisuhtevägivalla kutsele

reageerimise tõttu, mille prioriteetsus on olulisem kui Kaitseväe teavitus pildistaja või

mehitamata süsteemi käitaja kohta.

2024. aastal on toimunud tuvastamatuks jäänud MÕS-ide lennud Kaitseväe linnakute kohal.29

Kahtlaseid tegevusi Kaitseväe linnakute suhtes esineb aina sagedamini ning hübriidkonflikti

tingimustes võib ette tulla ka muid sarnaseid Kaitseväe suhtes tehtavaid häirivaid tegevusi.

Antud kontekstis tuleb ära märkida 22. aprillil 2022 toimunud juhtum, kui küberväejuhatuse

seina sodinud Vene sõjaväeluurega seotud inimese ülesanne oli ka visata süütepudel ühe

Ukrainas asuva sõjaväehoone ventilatsioonišahti.30 Et vältida Kaitseväe suunal selliste

hübriidoperatsioonide täideviimist, tuleb julgeolekuala vahetus läheduses anda Kaitseväele

27 https://nllp.jallc.nato.int/iks/sharing%20public/uas-unmanned-aircraft-systems.pdf

28 KKS-i lisatakse säte (KKS § 54² lõige 1), mille järgi on erimeetmeid õigustatud kasutama vaid sellekohase

väljaõppe läbinud kaitseväelased ja ametnikud. 29 Kaitseväe Tapa ja Jõhvi linnak sattusid sügisel võõraste droonide huvi alla. (20.06.2025). Leitav aadressil

https://www.err.ee/1609725954/kaitsevae-tapa-ja-johvi-linnak-sattusid-sugisel-vooraste-droonide-huvi-alla. 30 „Killnet häkkis teid“. Kuidas Vene sõjaväeluure saatis Lätist kaks meest Tallinna hirmu külvama. (11.07.2024).

Leitav aadressil https://www.delfi.ee/artikkel/120306313/killnet-hakkis-teid-kuidas-vene-sojavaeluure-saatis-

latist-kaks-meest-tallinna-hirmu-kulvama.

16/84

selliste täiendavate erimeetmete kohaldamise õigused, nagu õigus isikut peatada, teda küsitleda

ja dokumente nõuda ning vajaduse korral ka sõidukit peatada ja see läbi vaadata. Oluline on

märkida, et Kaitsevägi rakendab kirjeldatud erimeetmeid ainult julgeolekuala vahetus

läheduses avalikus ruumis vaid äärmise vajaduse korral, kui on teada, et olukord nõuab

kiireloomulist reageerimist ja politsei ei saa piisavalt kiiresti kohale jõuda. Enamasti piirdub

erimeetmete rakendamine üksnes isiku küsitlemise ja dokumentide nõudmisega. Kui on

kahtlus, et isik on toime pannud süüteo Kaitseväe julgeolekuala või sellel asuvate isikute suhtes,

tuleb olla valmis reageerima ka riivavamate meetmetega, nagu isiku kinnipidamine ja isiku

läbivaatus.

Eelnõu § 1 punktis 9 muudetakse § 50 lõike 1 punkti 1, millega täpsustatakse Kaitseväe

julgeolekuala mõistet ning sätestatakse, et see hõlmab Kaitseväe territooriumi ning selle all

olevat maapõue ja selle kohal olevat õhuruumi ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa

ohu julgeolekualale.

Eelnõu § 1 punktis 10 defineeritakse, mis on Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus ja

Kaitseväe laeva ohutusala. Kaitseväe julgeolekuala vahetu lähedus on maapind, maapõu ja

õhuruum ning veekogu ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe

julgeolekualale. Nagu eespool selgitatud, sätestatakse julgeolekuala vahetu lähedus

määratlemata õigusmõistena, kuna igas olukorras ei ole võimalik tuvastada täpselt

julgeolekuala kaugust, kus Kaitseväel oleks veel õigus rakendada meetmeid julgeolekuala

kaitseks ja mille piirist väljaspool seda õigust enam ei oleks. Määratletakse ainult vahetu

läheduse kaugus õhuruumis, kui julgeolekuala kohale on kehtestatud geograafiline ala või

ajutine geograafiline ala. Sellisel juhul on julgeolekuala ja selle vahetu läheduse kõrgus

õhuruumis piiritletud geograafilise ala või ajutise geograafilise ala ülapiiriga. Julgeolekuala

vahetus läheduses meetmete rakendamine otsustatakse iga olukorra puhul eraldi, sõltuvalt

situatsiooni eripärast. Linna piirkonnas toimub Kaitseväe objektist paarisaja meetri kaugusel

oluliselt rohkem tsiviilisikute tegevusi kui näiteks hajaasustusega piirkonnas asuvas linnakus.

Seega tuleb Kaitseväel iga kord eraldi hinnata, kas mõni tegevus (näiteks pildistamine,

jälgimine) võib olla ohuks Kaitseväe julgeolekualale ja selle kaitse tagamisele.

Riigikohus on nentinud, et kaalutlusotsustuse ja määratlemata õigusmõistete rakendamise

korral peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma sisulise motivatsiooni, mis

võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti sisu. Määratlemata õigusmõiste, nagu

julgeolekuala „vahetu lähedus“, sisustamine ei tohi olla meelevaldne, vaid peab olema

põhjendatud ja vajaduse korral tõenditega tõendatud.

Määratlemata õigusmõistega on tegemist juhul, kui seadusandja on loobunud detailse

regulatsiooni andmisest loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks.

Seega, enne normi kehtivusala, näiteks julgeolekuala „vahetu lähedus“ kohaldamist, tuleb

Kaitseväel anda õigusaktis sisalduvale määratlemata õigusmõiste sisule piirid ja mõõdetavad

tunnused, et seda oleks võimalik seostada konkreetsete eluliste asjaoludega.31

31 RKPJKo, 13.06.2005, nr 3-4-1-5-05, punktid 16 ja 20: „Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend,

mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi

täpsustamise seaduse rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda

sisustada seadusandja juhiste ja eesmärkide abil. Seega tuleb [… määratlemata õigusmõiste – lisatud täiendus]

sisustada vaadeldava volitusnormi eesmärgi kaudu ehk püüda välja selgitada, mis oli seadusandja eesmärk

Delegatsiooninormist tuleneva pädevuse rakendamisel peab silmas pidama erinevate huvide, väärtuste ja õiguste

tasakaalustamise vajadust ning volitatud seadusandluse teostamisega põhiõigustele asetatud piirangute

proportsionaalsust.“.

17/84

Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning õhuruum,

milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale. Ohutusala mõõtmed on

veesõiduki välisküljest arvates 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning

ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist on 150 meetrit. Paljude riikide sõjalaevadel

on ohutusala ehk nii-öelda mull ümber laeva, kui laev on merel.32 See on oma olemuselt

kergema režiimiga kui julgeolekuala, kuid annab võimaluse laeval end paremini kaitsta

väljastpoolt pärineva (mittesõjalise) rünnaku vastu. See tähendab, et see ala ei ole täpselt sama

rangelt jälgitav kui julgeolekuala ise. Näiteks kui sellesse mõjualasse siseneb mõni veesõiduk,

siis reageeritakse vastavalt ohuhinnangule. Kui see ohtu ei kujuta, siis ei reageerita, näiteks ei

võeta veesõidukiga ühendust, et seda hoiatada ja paluda tal eemale hoida, kuni hoiatuslaskudeni

välja, kui veesõiduk ei reageeri käskudele ja jätkab lähenemist ning selles nähakse ohtu

Kaitseväe laevale. Näiteks tiheda liiklusega mereala osades (näiteks Tallinna laht, Kieli laht) ei

ole võimalik nõuda teistelt veesõidukitelt distantsi hoidmist, mistõttu ei tohigi see ohutusala

olla sama range kontrollirežiimiga nagu julgeolekuala. Sellest tulenevalt on mõistlik nimetada

seda ala teisiti kui julgeolekuala. Samas peaks saama selles alas mehitamata süsteemide suhtes

rakendada samu meetmeid, mida julgeolekualaski samadel põhimõtetel.

Kaitseväe laeva ohutusala ei rakendata horisontaalsuunas, kui Kaitseväe veesõiduk on sadama

või sadama akvatooriumi alal, sest sadamas või sadama akvatooriumis on laevad tihedalt koos

ning sõjalaeval ei ole võimalik hoida ise teiste laevadega ega teistel laevadel sõjalaevaga

vajalikku distantsi. Küll aga säilib ohutusala ülapiir õhuruumist tuleva ohu eest kaitsmiseks.

Muul juhul rakendatakse ohu korral enesekaitset. Kaitseväe laeva ohutusalal võib Kaitsevägi

vahetu ohu tõrjumiseks mehitamata süsteemi vastu riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut

sundi rakendada eelnõuga lisatava § 547 ja § 49 lõike 1 punktis 3 sätestatu kohaselt.

Kaitseväe laeva ohutusala on laeva ümber nii Eesti merealal kui ka sellest väljaspool, samuti

sadamates või sadamate akvatooriumites viibides. Silmas tuleb pidada seda, et meetmed, mida

laev saab kohaldada eri merealadel, on erinevad. Nii näiteks võib Eesti sise- ja territoriaalmeres

ning sadamas või sadama akvatooriumis viibiv laev kohaldada kõiki samu meetmeid, mida on

lubatud kohaldada julgeolekualal ja selle vahetus läheduses; samuti kehtib enesekaitseõigus,

kuid meetmete kohaldamine on piiratud ja piirdub enesekaitseõigusega Eesti majandusvööndis,

avamerel ning välisriigi sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis, sealhulgas välisriigi

sadamas või sadama akvatooriumis viibides.

Eelnõu § 1 punktis 11 sätestatud muudatusega antakse Kaitseväele võimalus jätta erandjuhul

ajutine julgeolekuala tähistamata, kui seda nõuab riigikaitseline varjatud iseloomuga ülesanne.

Üldjuhul see siiski tähistatakse. Tähistamata jätmine on võimalik vaid siis, kui see seab ohtu

Kaitseväe ülesande täitmise ning see on lubatud Kaitseväe juhataja kehtestatud tingimuste

kohaselt. Riigi sõjalise kaitsmise ülesande täitmine on teatud tingimustel võimalik vaid siis, kui

Kaitseväe üksus ei ole avalikult selgelt eristuv ja tähistatud. Samuti peab teave Kaitseväe üksuse

asukoha ja julgeolekuala rajamise kohta olema maksimaalselt kaitstud kolmandate isikute eest.

Ajutine julgeolekuala jäetakse tähistamata vaid siis, kui selle tähistuse puudumine ei põhjusta

ohtu piirkonnas liikuvatele isikutele. On oluline märkida, et tähistamata jätmisel tagatakse

inimeste ohutus muul moel. Kui Kaitseväe üksus võib oma tegevusega häirida või põhjustada

ohtu kolmandatele isikutele, tähistatakse julgeolekuala igal juhul. Tähistamisest loobumise

tingimused sätestatakse täpsemalt Kaitseväe korralduse seaduse rakendusaktis „Kaitseväe

julgeolekuala tähistamise kord“. Kaitseväe määruse alusel kehtestab Kaitseväe juhataja

Kaitseväe-sisese dokumendiga täpsed nõuded, mis juhtudel on võimalik jätta julgeolekuala

tähistamata ning kes ja mis tingimustel saab seda otsustada.

32 Välisriikide sõjalaevade ümber oleva nn mulli mõõtmed ei ole enamikul juhtudel avalik teave.

18/84

Kui Kaitseväe julgeolekuala on jäetud tähistamata Kaitseväe juhataja kehtestatud tingimustel,

siis tuleb Kaitseväel tagada, et piirkonnas liikujad saavad siiski teavet, et tegemist on piiratud

alaga, kuhu ei tohi loata siseneda. Alal peab olema näiteks mehitatud valve, kes informeerib

isikut, kui see liigub ajutise julgeolekuala lähistele või selle suunas. Sellel viisil teavitatakse

isikut, et tegemist on alaga, kuhu ei või siseneda, ja seega on isikul võimalik eemalduda.

Eelnõu § 1 punktis 12 sätestatakse volitusnorm Kaitseväe juhatajale, kes kehtestab täpsed

tingimused ja korra, mis alustel võib jätta julgeolekuala tähistamata. Sellega tagatakse, et

kaitseväelane, kes seda rakendab, lähtub konkreetsetest juhistest ega saa julgeolekuala

tähistamata jätta enda tõlgendusest lähtuvalt.

Lisaks kehtestatakse Kaitseväele võimalus jätta asukohajärgne kohalik omavalitsus ajutise

julgeolekuala loomisest erandjuhul julgeolekukaalutlustel teavitamata. Julgeolekuala

asukohajärgse kohaliku omavalitsuse võib jätta julgeolekuala loomisest teavitamata üksnes nii

kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.

Teavitamine viiakse läbi juhul, kui Kaitseväe üksuste viibimisest näiteks õppuste piirkonnas on

vaja avalikkust teavitada ohutuse tagamiseks ning riigikaitselist ülesannet ei pea varjama. Kui

Kaitseväe ülesanne maastikul vajab edukaks täideviimiseks varjatust, tuleb üksuse paiknemise

teavet kaitsta ja võimalikult vähe levitada, kuna see võib ohustada põhiülesande täideviimist ja

julgeolekut. Kaitseväe teatud ülesannete täitmisel on vaja üksus maastikul maskeerida, et

ülesanne jääks varjatuks. Seega tuleb ka üksuse maastikul paiknemise teavet edastada ja

levitada võimalikult piiratud moel. Regulatsioonis säilib kohustus teavitada iga kord PPA-d,

kes peab omama oma vastutusalas toimuva kohta teavet. Teavitamise kord lepitakse eraldi

kokku. Kaitseväe viibimine kohaliku omavalitsuse alal oleval territooriumil on kooskõlastatud

kinnistu omanikuga.

Kaitsevägi ei teosta julgeolekuala lähistel isikute lausalist jälgimist, vaid hindab, kas isik, kes

viibib julgeolekuala vahetus läheduses, võib põhjustada ohtu julgeolekualale. Kaitsevägi ei

teosta isikustatud kujul jälgimist, vaid julgeolekuala ala vahetus läheduses liikumise

tuvastamisel hinnatakse võimalikku ohtu Kaitseväe julgeolekualale, varale ja teenistujatele.

Selleks tuvastatakse isiku tegevus julgeolekuala lähistel ja kui selle tulemusena selgub, et isik

näiteks korjab marju või jalutab, siis edasist jälgimist ei teostata. Kui aga selgub, et isik pildistab

julgeolekuala või teeb muid kahtlasi tegevusi (lennutab MÕS-i, jälgib, paigaldab midagi, üritab

lõhkuda piirdeaeda vms), siis isiku tegevust jälgitakse ning võidakse minna julgeolekualalt

välja ja rakendada täiendavaid meetmeid, nagu isiku küsitlemine ja dokumentide nõudmine, et

täpsustada isiku tegevust ja selle põhjusi. Kui isiku tegevuses ei ole Kaitsevägi tuvastanud

selget julgeolekuala ohustavat indikatsiooni ja isik soovib julgeolekuala lähedusest lahkuda,

siis ei ole Kaitseväel alust tema andmeid edasi töödelda ega erimeetmeid rakendada ja isik ei

ole kohustatud ka isikut tõendavat dokumenti esitama. Kaitsevägi lõpetab sel juhul isiku

andmete edasise töötlemise ning fotod ja videod, kus isik on peale jäänud, kustutatakse

hiljemalt 90 päeva möödudes. Vastupidine olukord on see, kui isiku tegevus on ebaselge, isik

ei soostu koostööd tegema ega oma tegevusi selgitama. Sel juhul peab Kaitsevägi vähemalt

julgeolekuala vahetus läheduses viibiva kahtlaselt käituva isiku tuvastama, kaasates vajadusel

ka politseiametniku.

Eelnõu § 1 punktis 13 muudetakse kehtiva seaduse § 541 lõiget 2 – jäetakse välja tekstiosa

„edasilükkamatul juhul“ sest see tekitab valestimõistetavuse nagu oleks selle ülesande täitmine

edasilükkamatu pädevuse raames. Selles lõikes nimetatud ülesanne on Kaitseväe põhiülesanne.

Lisaks on lõikest välja jäetud punkt 3, mille kohaselt võib Kaitsevägi peatada Kaitseväe

julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut

tõendava dokumendi esitamist või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasus isiku

19/84

antud andmete alusel – need õigused antakse eelnõuga loodavates eraldi paragrahvides, seetõttu

KKS § 541 lõike 2 sõnastus on muudetud.

Kehtiva seaduse § 541 lõike 2 punktis 4 ja seega eelõukohases KKS § 541 lõike 2 punktis 3 on

täpsustatud, et ülesande täitmiseks võib kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat

jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat. Eelnõukohase KKS §-s 541 lõikega 2 ei

looda Kaitseväele uut õigust, tegemist ei ole Kaitseväele uute volituste andmisega vaid selgituse

ja täpsustusega selles osas, mida kujutab endast jälgimisseadmestik. Lisatud on sõnastus „liikuv

kaamera“ seoses asjaoluga, et sättes kasutatav „jälgimisseadmestik“ hõlmab ka

mittestatsionaarseid kaameraid (näiteks kaameraid, mis ei ole hoonele püsivalt kinnitatud).

Jälgimisseadmestikku võidakse kasutada KKS § 36 kaitseväeluure ülesannete teostamisel ja

vastava loa olemasolul ka näiteks liikuvast autost filmimiseks jne. Seega on korrektne välja

tuua täpsustus lisatud sõnastuse näol. Riigi sõjaliseks kaitsmiseks jt §-s 36 nimetatud ülesannete

täitmiseks on vaja koguda ning töödelda teavet, sealhulgas teavet liikuva kaamera abil. Sätte

sõnastuses olev lauseosa „§ 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel“ viitab selle sätte

alusel kaitseväeluure eesmärgil jälgimisseadmestiku kasutamise lubatavusele. Tegemist on vaid

täpsustusega ning see ei tekita erinevust JAS-i või KKS-i vahel, mis jätaks JAS-i alusel

tegutseva ametniku õigusest ilma võrreldes KKS-i alusel tegutseva isikuga. JAS-i ja KKS-i

jälgimisseadmestiku kasutuseesmärk on olnud sarnane, kuid need ei ole võrdsustatud. KKS-i

puhul on on jälgimisseadmestiku kasutamine seotud kaitseväeluurelise tegevusega, mida

tehakse julgeolekuala kaitseks. See punkt on kehtestatud muuhulgas teiste luure toimingutega,

mis on rakendatavad edasilükkamatul juhul kõrgema ohuastme korral luurekeskuse poolt ning

võivad alluda täiendavale loale ja kontrollile. Selle sätte eesmärk ei ole seotud kitsalt

statsionaarselt julgeolekuala territooriumil vaatlemiseks, kuigi luure tegevus on julgeolekuala

kaitseks, vaid ka vahetus läheduses kõrgendatud ohule reageerimiseks.

Lisaks on eelnõus täpsustatud, et seda ülesannet ei saa täita Kaitsevägi üldiselt vaid ainult

konkreetne struktuuriüksus, mis on Kaitseväe põhimääruses määratud. Selle täpsustusega

kitsendatakse isikute ringi, kellel on andmetele juurdepääs ning ühtlasi tõhustab see järelevalvet

tegevuse üle.

Eelnõu § 1 punktides 14–18 sätestatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil täpsem

erimeetmete kohaldamise ja piirangute kehtestamise õiguslik regulatsioon, lisades seadusesse

§-d 542–5413, muutes § 55 lõigete 1 ja 2 sõnastust, täiendades § 55 lõikega 11 ning tunnistades

§ 56 kehtetuks.

Selleks, et selgitada olukorda, kus Kaitsevägi peab erimeetmeid rakendama, tuleb lähemalt

vaadelda ohu definitsiooni. Oht riigi julgeolekule on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava

objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset riigi

julgeolekut ähvardavat ohtu põhjustav sündmus. Vahetu oht riigi julgeolekule on olukord, kus

riigi julgeolekut ähvardavat ohtu põhjustav sündmus leiab juba aset või on suur tõenäosus, et

see kohe algab. Oht julgeolekualale ja julgeolekualal olevale taristule või julgeolekualal asuvale

varale ning seal viibivatele isikutele võib lähtuda julgeolekuala vahetus läheduses viibijatest.

Kaitseväe julgeolekuala on Kaitseväe valduses olevad alad ja objektid, näiteks linnakud, mis

tagavad olulist Eesti riigi iseseisva kaitsevõime elementi – lahingumoonalaod,

mobilisatsioonidepood, relvalaod, lahingutehnika ladustamisalad jms, samuti Kaitseväe

sõidukid, õhusõidukid ja veesõidukid. Seega, kui ohtu satub julgeolekuala, siis kaasneb ka oht

riigi julgeolekule.

Erimeetmeid on vaja rakendada julgeolekuala vahetus läheduses julgeolekuala kaitse

tagamiseks. Kaitsevägi peab nimetatud meetmetega reageerima julgeolekuala kaitseks ohu

korral juba julgeolekuala piirist kaugemal, sest julgeolekualal võib olla juba hilja reageerida.

20/84

Erimeetmeid võivad rakendada vaid vastava väljaõppe läbinud kaitseväelased ja ametnikud.

Teenistujad, kes hakkavad nimetatud meetmeid rakendama, läbivad vastava koolituse, kus

selgitatakse nõudeid ja tingimusi, mille korral võib meetmeid rakendada ning millistes

olukordades ei ole rakendamine proportsionaalne ega õiguspärane. Vastava koolituseta

kaitseväelased ja ametnikud ei tohi julgeolekuala vahetus läheduses meetmeid rakendada.

Koolituskava kehtestatakse ja koolitused korraldatakse Kaitseväe-siseselt.

Eelnõuga lisatakse § 542 lõikesse 2 sätted julgeolekuala vahetus läheduses piirangute

rakendamise otsustamise kohta. Piirangute rakendamise julgeolekuala vahetus läheduses

otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem. Enne sellise

otsuse vastuvõtmist ei ole kaitseväelastel lubatud erimeetmeid kohaldada ega piiranguid

rakendada. Kuna eelnõuga lisatavad erimeetmed on isikuvabaduste riive, peab sellise otsuse

vastu võtma Kaitseväes kõige kõrgemal tasemel ja sellega andma volituse neid rakendada.

Haldusakti, millega piirangud kehtestatakse, võib välja anda Kaitseväe juhataja või

struktuuriüksuse ülem. Haldusaktis tuuakse välja piirangu kehtestamise põhjendused ning ka

piirangute ulatus ja kestus. Avalikus ruumis julgeolekuala vahetus läheduses liikumise või

tegevuse piirangud peavad olema otsuses selgelt põhjendatud ja selgitatud, miks ei saa

julgeolekuala kaitse eesmärki muul vähem riivaval viisil täita. Reeglina peaks olema enne

selliste piirangute kehtestamist Kaitseväe linnakute või julgeolekuala suhtes toimunud juba

sündmused (näiteks rünnak, sabotaaž või julgeolekuala kaitset tugevalt ohustav muu sündmus),

mille tagajärjel on vajalikud täiendavad resoluutsed meetmed julgeolekuala kaitseks. Otsuses

tuleb selgelt määratleda ka viis, kuidas julgeolekuala vahetus läheduses kehtestatavad piirangud

isikutele teatavaks tehakse. Selleks võib näiteks olla kohapealne julgestusmeeskond, kes

teavitab isikuid piirangutest ja võimaldab isikutel piirangualast lahkuda. Samuti võib piiranguid

teha teatavaks ajutiselt paigaldatavate siltidega, näiteks juurdepääsuteedele, teavitustega

riiklikes kanalites, riigiasutuste kodulehtedel või ka näiteks sotsiaalmeedias. Oluline on järgida

põhimõtet, et isikule, kes julgeolekuala vahetusse lähedusse satub, oleks selgelt arusaadav, mis

toiminguid on lubatud teha ja mis ei ole lubatud (näiteks pildistada) ning isikule tehakse

kehtestatavad piirangud teatavaks julgeolekualale või selle vahetusse lähedusse sisenemisel või

muul viisil või avaldatakse asjakohaste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kodulehel.

Piirangute kehtestamisel järgitakse põhimõtet, et isikute liikumist ja tegevust võib piirata ainult

nii kaua ja nii suures ulatuses, kui on vältimatult vajalik julgeolekuala kaitse eesmärgi

täitmiseks.

Eelnõukohase paragrahvi 542 lõikes 5 sätestakse üldised põhimõtted, millest Kaitsevägi peab

lähtuma erimeetmete kohaldamisel. Eesmärk on luua õigusselgust erimeetmete kohaldamise

osas ning kaitsta ka isikute põhiõigusi volituste kuritarvitamise eest. Selles lõikes antakse ka

juhis, millest Kaitsevägi peab julgeolekuala kaitse eesmärgil meetmete kohaldamisel lähtuma.

Sisuliselt on lõike punktide puhul tegemist proportsionaalsuse tingimustega.

Kuna põhiline murekoht vahetu läheduse juures on erimeetmete proportsionaalne rakendamine,

siis on lõikes 6 piiritletud vahetu julgeolekuala kohaldamise ulatust vastavalt vajadusele ja ka

julgeolekuala ümbritsevale keskkonnale. Teisisõnu, Kaitsevägi peaks lähtuma keskkonnast

(linn, mets jne) ning vastavalt sellele rakendama erimeetmeid. Kaitseväele peab jääma

kaalutlusõigus vahetu läheduse määramise ja ka seal julgeoleku tagamise eest, kuid hoitakse

ära volituse meelevaldne tõlgendamine. Selle sättega pakutakse tasakaalu ning seeläbi võetakse

arvesse isikute põhiõigusi julgeolekuala kaitse tagamisel julgeolekuala vahetus läheduses

isikuandmete töötlemisel.

Kaitseväe linnakutes asuvad NATO sõjalise koostöö raames liitlasüksused, kellel ei ole

tavaolukorras õigust Eesti riigi territooriumil vahetut sundi kohaldada. Eestil vastuvõtva riigina

21/84

on julgeolekualal kohustus tagada liitlaste julgeolek ja nende vara puutumatus. Kaitseväele

antakse eelnõuga õigus reageerida ohule julgeolekuala vahetus läheduses ning sellega tagada

ka liitlasüksuste julgeolek Kaitseväe linnakutes ja objektidel. Julgeolekuala vahetus läheduses

Kaitseväe rakendatavate erimeetmete lisamine toetab NATO dokumentide ACO Directive 080-

025; AD07-001 ACO „Security directive“ ja C-M(2002)50 „Protection Measures for NATO

Civil and Military Bodies, Deployed NATO Forces, and Installations (Assets) Against Terrorist

Threats“ rakendamist liitlasüksuste ja Kaitseväe poolt.33

Kehtiva seaduse järgi ei ole võimalik reageerida julgeolekuala kaitseks enne, kui julgeolekuala

puutumatus on rikutud. Samuti ei ole võimalik väljaspool julgeolekuala reageerida

julgeolekuala vahetus läheduses liitlaste suhtes võimalikku luuretegevust teostavate, näiteks

pildistavate või jälgivate isikute osas. Mitmetes NATO liitlasriikides on tuvastatud Vene

eriteenistuste huvi kasvu sinna paigutatud liitlasüksuste vastu. Näiteks on Soome

julgeolekuteenistus täheldanud 2025. aasta veebruaris Vene eriteenistuste huvi Soome

paigutatud liitlasüksuste vastu ning on tuvastatud MÕS-ide lende linnakute ja NATO staapide

kohal, kuhu on eelpaigutatud NATO liitlasväed.34

Eelnõuga lisatakse KKS-i § 544, millega luuakse Kaitseväele võimalus tuvastada julgeolekualal

või selle vahetus läheduses isiku isikusamasust kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel, või

kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil. Siinkohal võib muuks õiguspäraseks

viisiks pidada näiteks isiku küsitlemist, kuni objektiivsetele andmetele tuginedes võib

isikusamasust pidada piisavalt tõenäoliseks. Lisaks on alates 2025. aastast võimalik igal isikul

enda isikut tõendada Eesti teabevärava mobiilirakenduse vahendatud kontrollpäringuga. Seega

saab julgeolekuala vahetusse lähedusse sattunud isiku isikusamasust kontrollida ka riigi

mobiilirakenduse kaudu. Kui isikul ei ole ühtegi kehtivat dokumenti ega riigiäppi, siis on

tavapärane praktika, et isiku tuvastamist kaitseväelane ise läbi ei vii, vaid kutsutakse appi

politseiametnik, kes teeb selle toimingu oma andmebaasidele tuginedes.

Et piiritleda isikute ringi ja tõhustuada järelevalvet nende üle, kellel on juurdepääs

andmekogudele, täpsustatakse § 544 lõikes 2, et juurdepääs andmekogudele ja seal andmete

kontrollimise õigus on ainult Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel.

Kaitseväe julgeolekuala vahetu läheduse ohustamise iseloomustamiseks võib tuua olukorra, kus

Kaitseväe objekti piirdeaia taga viibivad isikud tuvastamata eesmärgil ja toimetavad seal

nähtavalt fotoaparaadi või kotiga. Sellisel juhul tuleb Kaitseväel veenduda, et tegemist ei ole

näiteks lõhke- või süüteseadeldise paigaldamise või luuretegevuse eesmärgil infokogumise

ning pildistamise katsega. Isikuid tuleb kõigepealt küsitleda ja neilt isikut tõendavat dokumenti

nõuda, et teha kindlaks, kes nad on ja mis eesmärgil nad julgeolekuala pildistavad. Kui selgub,

et isikud ei tee koostööd, väidavad, et neil ei ole kaasas isikut tõendavaid dokumente, ja üritavad

lahkuda, tuleb nad kinni pidada. Sõidukiga lahkuda üritavaid isikuid tuleb kinni pidada sõiduki

peatamise teel. Isikute kinnipidamisel tuleb kaitseväelaste ohutuse tagamiseks teha

turvakontrolli (eelnõuga planeeritav § 548), veendumaks, et isiku valduses ei ole esemeid või

aineid, millega ta võib ohustada ennast ja teisi isikuid. Kahtluse korral võib isiku läbi vaadata,

kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas eset või ainet, mille võib võtta seaduse alusel

hoiule, hõivata või konfiskeerida. Isiku läbivaatuse käigus ei ole Kaitseväel lubatud läbi vaadata

33 Antud dokumentidele on kehtestatud juurdepääsupiirang. 34 Soome julgeolekuteenistuse teatel huvitab Vene eriteenistusi, mis tüüpi NATO varustust Soome paigutatakse.

Soome relvajõudude luureülema sõnul tuvastatakse Soome väeosade lähistel tihti MÕS-ide lende. Soome

kaitseväe sõjaväeluure hiljutise raporti järgi on Venemaa huvide seas Soome pinnal paiknevad rahvusvahelised

väed ja NATO staabid ning väestruktuurid. NATO liitlasväed on kavas paigutada Rovaniemisse ja Sodankylässe

FLF (forward land forces) formaadis. (YLE, 17.02.2025). Saadaval aadressil https://yle.fi/a/74-20143674.

22/84

isiku kehaõõnsusi, selline õigus on vaid politseil. Isiku läbivaatuse meede on kehtivas KKS §-

s 56 olemas selle kehtestamisest alates, kuid see tunnistatakse käesoleva muudatusega

kehtetuks. Isiku läbivaatust võib Kaitsevägi teha vaid kõrgendatud ohu tõrjumiseks pärast isiku

kinnipidamist. Isiku läbivaatuse peab tegema üldjuhul isikuga samast soost kaitseväelane. Isiku

kinnipidamisel ei või vahetut sundi kohaldada, kui seda ei ole enam vältimatult vaja. Tuleb

märkida, et eelnõu kohaselt saab isikut läbi vaadata vaid vahetu kõrgendatud ohu korral ehk

siis, kui on juba üsna selge, et riigi julgeolekut ähvardav juhtum võib aset leida. Kõrgendatud

oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega

varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku (KarS) 15.

peatükis sätestatud esimese astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise

oht. Nimetatud KarS 15. peatüki kuritegude hulgas on ka riigivastased süüteod, nagu

riigireetmine, salakuulamine, Eesti vastu suunatud luuretegevus ja selle toetamine jt. Kaitseväe

vastu on neid süütegusid varem ka toime pandud ja mitmed neist juhtumitest sisaldasid

luureteabe kogumist Kaitseväe objektide jälgimise või pildistamise teel. Eelnõuga antakse

Kaitseväele võimalus antud juhtumite kahtluse korral isikut küsitleda ja temalt dokumente

nõuda ning kui on selgunud, et eksisteerib vahetu kõrgendatud oht julgeolekualale, siis võib

rakendada äärmisel juhul ka isiku läbivaatust.

Eelnõukohase §-ga 547 antakse Kaitseväele õigus Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus

läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas kohaldada erimeetmeid ning kasutada teatud

erivahendeid mehitamata süsteemide tõrjumiseks. Mehitamata süsteeme võidakse kasutada ka

kuritegevuse ja terrorismi eesmärgil, samuti hübriidtegevusteks Kaitseväe julgeolekuala vastu.

Sellest tulenevalt on vaja Kaitseväe julgeolekuala kaitsmise eesmärgil vahendeid ja seadusega

loodud õigusi, et vajaduse korral tõrjuda ohtu, mida need kätkevad. Sellest tulenevalt luuakse

eelnõuga õiguslik alus Kaitseväe julgeolekuala kaitseks kohaldada erimeetmeid ja kasutada

erivahendeid.

Mehitamata süsteemi sõitu sekkumiseks ning nende tõrjumiseks on mitmeid meetmeid, mida

saab kohaldada. Näiteks võib kohaldada järgmisi meetmeid:

1) sõitu sekkumine (st võetakse mehitamata süsteemi juhtimine üle);

2) raadiosageduste segamine (ingl jamming);

3) GNSS-i35 segamine (katkestatakse mehitama süsteemi navigeerimiseks kasutatav

satelliidiühendus);

4) petmine (ingl spoofing; sisuliselt võetakse mehitamata süsteemi juhtimine üle);

5) pimestamine (ingl dazzling; suure intensiivsusega valguskiir või laser suunatakse

mehitamata süsteemi kaamerat „pimestama“);

6) laseri kasutamine (mehitamata süsteemile fokuseeritud energiaimpulss tekitab ülikõrge

temperatuuri, mille tulemusena objekt süttib või plahvatab);

7) tugevatoimeliste mikrolainete kasutamine (ingl High Power Microwave; mehitamata

süsteemile fokuseeritud mikrolaine energia halvab süsteemi elektroonilised süsteemid);

8) võrgu kasutamine (peamiselt mehitamata õhusõidukile visatakse võrk selle püüdmiseks, kuid

kasutatav ka mehitamata veesõiduki ja sõiduki puhul);

9) laskemoona kasutamine (mehitamata süsteemi pihta lastakse, mille tulemusena süsteem

hävib);

10) kokkupõrkesüsteemi kasutamine (eesmärk on kahe mehitamata süsteemi kokkupõrge, mille

tulemusena mõlemad hävivad).

Mehitamata süsteemi peatuma sundimine võib tähendada nii liikuva objekti takistamist kui ka

mingi tegevuse lõpetamist või näiteks mehitamata objekti juhtiva kaugjuhtimisseadme, arvuti

või muu tehnilise vahendi seiskamist.

35 GNSS – globaalne sateliitpositsioneerimise süsteem (ingl Global Navigation Satellite System).

23/84

Võidakse kasutada ka meetmete kombinatsioone, see tähendab kohaldada ainult ühte või mitut

meedet korraga. Mehitamata süsteemide tõrjumise riskiks on kõrvalseisjate või nende vara ohtu

sattumine, samuti objekti kahjustamine, kui näiteks mehitamata sõiduk sõidab otsa objektile,

mida kaitsta soovitakse. Seetõttu on oluline hinnata riske iga kord eraldi ning sõitu sekkumise

puhul tuleb esmalt rakendada nii-öelda pehmeid meetmeid, nagu veesõiduki või sõiduki

operaatoriga ühenduse võtmine, hoiatamine, mehitamata süsteemi sundmaandamine või -

peatamine. Alles siis, kui need ei aita, saab kohaldada selliseid meetmeid nagu raadioside

segamine, mehitamata süsteemi juhtimise ülevõtmine või hävitamine. Selle põhimõtte järgi on

ka üles ehitatud § 547 lõiked – lõikes 1 antakse mehitamata süsteemi sundpeatamise õigus,

lõikes 2 antakse füüsilise jõu, tulirelva sõitu sekkumise õigus ning tulirelva kõrval selliste

erivahendite kasutamise õigus, mille korral mehitamata süsteem tõenäoliselt hävib.

Vahetu olulise ohu tõrjumiseks võib kohaldada järgmisi meetmeid nii kaua, kui neid on

eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja:

1) sundida sõitvat mehitamata veesõidukit või sõidukit peatuma;

2) kasutada füüsilist jõudu mehitamata veesõiduki ja sõiduki peatuma sundimiseks;

3) kasutada tulirelva;

4) võtta mehitamata süsteemi juhtimine arvutiseadmega üle.

Füüsilise jõu kasutamise käigus võib kasutada järgmisi erivahendeid:

1) tulirelv;

2) raadioside segaja (ingl jammer);

3) laserseade või muu seade, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist

liikumist;

4) võrk;

5) mehitamata süsteem, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemiga kokku

põrkamiseks, et tõkestada selle edasist liikumist;

6) muu seade või vahend, mis on eespool nimetud seadmete või vahenditega sarnase toimega.36

Füüsilist jõudu, tulirelva ja erivahendeid võib kasutada ning mehitamata süsteemi juhtimise

võib arvutiseadmega üle võtta nii kauaks, kui seda on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vaja.

Seega on oluline, et Kaitsevägi hindab ohuolukorda ja kohaldab üksnes sellist meedet, mis on

proportsionaalne antud olukorraga. Selleks peab Kaitsevägi välja töötama protseduurid,

hindamismaatriksid ja muu sellise, et tagada ohu suurusega proportsionaalne tõrjemeetodi

kohaldamine.

Muu seade laserseadme kõrval võib olla selline seade, mis kiirgab valgust, mikrolaineid,

elektromagnetlaineid või muud sellist, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi

edasist liikumist, pimestades kaamerat, et kaugpiloot või operaator ei näeks, kus ta lendab või

sõidab, või segades GPS-i, et kaugpiloot või operaator ei teaks süsteemi asukohta, või segades

raadiolaineid.

Kui raadiosidet piiratakse, et sundida mehitamata süsteem peatuma, tuleb arvesse võtta

elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. detsembri

2005. aasta määruses nr 301 „Raadioside piiramise kord“ kehtestatud nõudeid raadioside

piiramise loa taotlemiseks. See tähendab, et määrusest võetakse arvesse ainult selle §-d 3–5 ega

arvestata §-des 21 ja 22 seatud piiranguid asukohale, kus võib raadiosidet piirata.

36 Punktis 6 nimetatu on jäetud lahtiseks, et mitte takistada innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Ainus piirang

on, et see seade või vahend peab evima sama toimet, mis on seaduses konkreetsete seadmete või vahenditena

loetletud.

24/84

Eelnõuga lisatav turvakontrolli teostamise võimalus (planeeritav KKS § 548) on üldjuhul

julgeolekualale sisenejate ja väljujate suhtes tavapärane ja rutiinne meede tagada julgeolekuala

turvalisus ja kindlustada, et alale ei satu keelatud ja ohtlikke esemeid ega viida välja Kaitseväele

kuuluvat vara. Turvakontrolle teostatakse tavaolukorras pisteliselt. Kaitseväe ohutasemete

tõstmisel võidakse tihendada julgeolekualale sisenejate ja julgeolekualalt väljujate

turvakontrolle. Turvakontrolli teostatakse eelnõu alusel ka julgeolekuala vahetus läheduses,

kuid ainult juhtudel, kui esineb kõrgendatud oht ning see on vaja välja selgitada või vahetu oht,

mida on vaja tõrjuda. Turvakontrolli teostatakse ka kinnipeetud isikutele, kui on vaja tagada, et

isik ei peida oma riietes midagi (näiteks nuga), millega ta võiks ohustada ennast või teisi.

Eelnõuga täpsustatakse KKS §-i 55 ning lisatakse Kaitseväele õigus isikut kinni pidada

julgeolekuala vahetus läheduses. Isiku kinnipidamise meede ei ole KKS-is uus, seni on

kehtinud õigus isikut kinni pidada vaid julgeolekualal (kehtiv KKS § 55). Lisanduva meetmega

võib Kaitsevägi isikut kinni pidada ka julgeolekuala vahetus läheduses vaid siis, kui ta ohustab

julgeolekuala, on tunginud julgeolekualale loata või esineb kahtlus, et ta on pannud toime

süüteo julgeolekuala või seal viibivate teenistujate vastu. Kehtivat KKS §-i 55 on vaja muuta,

kuna kehtivas KKS-is on sõnastatud säte selliselt, et isiku suhtes peaks teada olema, et ta on

pannud julgeolekualal toime süüteo. Kaitsevägi ei saa otsustada, kas isik on toime pannud

süüteo või mitte, Kaitsevägi võib tuvastada ainult kahtluse ja selle korral isiku kinni pidada.

Isikut võib julgeolekuala vahetus läheduses kinni pidada vaid seaduses nimetatud juhtudel.

Isiku võib kinni pidada näiteks sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel

määral tema füüsilist vabadust. Juhul, kui ei ole alust isiku kinnipidamiseks, on

proportsionaalse meetmena õigus isikut vaid küsitleda ja temalt dokumente nõuda ning ainult

seni, kuni ennetatakse julgeolekuala ähvardavat ohtu.

Eelnõuga kehtestatakse seni kehtiva KKS § 56 asemel KKS § 549, millega on Kaitseväel õigus

kinnipeetud isikut läbi vaadata. Õigus isikut läbi vaadata ei ole KKS-is uus. Seni kehtiv KKS §

56 sätestab isiku läbivaatuse õiguse, kuid ei sätesta vajalikke toimingut piiravaid ja

proportsionaalsust tagavaid sätteid. Lisatava KKS § 549 järgi sätestatakse, millisel juhul ja

kuidas tuleb isikut läbi vaadata. Isikut võib läbi vaadata vaid kõrgendatud ohu korral ja ka alles

siis, kui isik on eelnevalt KKS § 55 alusel kinni peetud. Suurt riivet põhjustavat isiku läbivaatust

saab pidada proportsionaalseks meetmeks vaid juhul, kui on suur tõenäosus arvata, et isiku

tegevus võib põhjustada kõrgendatud vahetut ohtu julgeolekualale. Kaitseväele antakse õigus

vaadata läbi vaid isiku keha, riided ja kehal kantavad esemed, kuid ei anta õigust läbi vaadata

isiku kehaõõnsusi, see õigus jääb vaid politseile. Kõiki isiku suhtes rakendatavaid meetmeid

tuleb protokollida seadustes ettenähtud viisil ja nende rakendamise kohta võib isik esitada ka

vaide Kaitseväe juhatajale või kaebuse kohtule.

Eelnõuga luuakse KKS §-s 5410 Kaitseväele võimalus vallasasja läbi vaadata. Vallasasja

läbivaatus on sätestatud ka kehtivas KKS §-s 56, kuid seda on vaja täpsustada ja muuta

selgemaks ning tänapäeva nõuetele vastavaks. Vallasasja võib läbi vaadata julgeolekualale

sisenevate isikute puhul, kuna tuleb veenduda, et isik ei saabu linnakusse keelatud esemetega

ega lahku linnakust esemetega, mida ei ole lubatud välja viia (näiteks laskemoon, relvad,

varastatud esemed, salastatud teave). Vallasasja läbivaatust korraldatakse Kaitseväe

julgeolekualade korral üldiselt vaid pisteliselt, et igapäevaselt tagada julgeolekuala turvalisus.

Eelnõuga lisatakse võimalus vallasasja läbi vaadata ka julgeolekuala vahetus läheduses, kuid

seda tingimusel, et julgeolekuala ähvardab kõrgendatud oht või seda on vaja kõrgendatud

vahetu ohu tõrjumiseks. Näiteks võib tuua olukorra, kus isik üritab jätta maha koti või paki

julgeolekuala aia äärde ning lahkuda. Sel juhul on Kaitseväel vaja tuvastada, mis eesmärgil kott

maha jäeti ja mis võib kotis olla ning ega see ei põhjusta julgeolekualale ohtu. Sel juhul võib

25/84

olla Kaitseväel vaja isiku kott või julgeolekuala vahetus läheduses asuva auto pakiruum läbi

vaadata ning veenduda, et seal ei ole lõhke- või süüteseadeldise paigaldamise materjale.

Vallasasja läbivaatuse vajalikkuse kohta võib tuua näite, kus isikud on Kaitseväe objekti

läheduses mehitamata õhusõidukit lennutanud, kuid on jõudnud õhusõiduki ja sellega seotud

tehnika pakkida auto pakiruumi ning üritavad linnaku vahetust lähedusest minema sõita. Sel

juhul tuleb Kaitseväel kõigepealt hinnata, kas võib olla tegemist ohuga julgeolekualale, ning

sõiduk peatada, isikut küsitleda ja nõuda dokumente ning seejärel vajaduse korral vallasasi ehk

auto läbi vaadata. MÕS-i lennutamine julgeolekuala kohal võib põhjustada Kaitseväele ohtu.

Näiteks ei ole lubatud elektroonilisi sidevahendeid, sealhulgas MÕS-i, kasutada

lahingumoonalao piirkonnas, kus see võib tekitada ohtu lahingumoonale. Samuti võib MÕS-i

lennutamisega julgeolekualal toime panna riigivastase süüteo, kui kogutakse infot

luuretegevuse eesmärgil. Tuleb rõhutada, et isiku kahtlustamiseks mehitamata õhusõiduki

lennutamise suhtes peavad olema selged ja kindlad tõendid, sest ilma nendeta ei ole isiku

peatamine ja auto läbivaatamine proportsionaalne meede. Kui küsitlemise tulemusena tekib

kahtlus, et isik ikkagi võib suure tõenäosusega olla seotud mehitamata õhusõiduki

lennutamisega Kaitseväe julgeolekuala kohal ehk süüteoga, on eelnõus toodud muudatuste

tulemusel Kaitseväel isikute lahkumise takistamiseks õiguslik alus.

Kaitseväel on igakordne kohustus selgelt välja tuua, mille alusel isiku suhtes meetmeid

rakendatakse, ja veenduda, et see on isikule igati arusaadav. Kui on tuvastatud, et isik võis

juhtida mehitamata sõidukit julgeolekuala läheduses või ohustada sellega julgeolekuala, tuleb

asjaolude selgitamiseks mehitamata sõiduk hoiule võtta (eelnõuga kavandatav KKS § 5411), et

see kui vallasasi läbi vaadata (eelnõuga kavandatav KKS § 5410) ja süüteo korral kasutada seda

asitõendina. Isiku põhiõigusi riivavamate erimeetmete rakendamisel on Kaitseväel kohustus see

kirjalikult fikseerida üldjuhul protokollis või kirjalikult muus Kaitseväes kasutatavas

dokumendis.

Selleks, et ennetada ohtu julgeolekualale ja sealsetele Kaitseväe tegevustele, on Kaitseväel

võimalik eelnõukohase sätte alusel kehtestada viibimiskeeld (eelnõuga kavandatav KKS § 545).

Viibimiskeelu kehtestamist julgeolekuala vahetus läheduses avalikus ruumis on vaja selleks, et

tagada Kaitseväe julgeolekuala puutumatus või isikute ohutus. Viibimiskeelu võib kehtestada

kuni 12 tunniks. Seda võib pikendada üle 12 tunni üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud

ülema loal, kes teeb vastava motiveeritud otsuse. Algne viibimiskeelu kehtestaja ei ole sama

isik, kes otsustab viibimiskeelu pikendamise. Viibimiskeelu pikendamise otsuse teeb kas

Kaitseväe juhataja või kõrgem ülem. Viibimiskeelu kehtestamise ja sellest teavitamise

protseduurid kehtestatakse Kaitseväe-siseselt.

Näiteks võib viibimiskeelu kehtestamise vajadus tekkida avaliku tee osale julgeolekuala

vahetus läheduses, mis viib lahingumoonalao juurde, kui seal parajasti veetakse lahingumoona.

Lao territoorium on julgeolekuala, kuid sinna juurdepääsemiseks kasutatavad teed on avalik

ruum, mistõttu võib olla vaja kehtestada seal ajutiselt viibimiskeeld ning autod ja inimesed

mujale suunata. Viibimiskeeld on vaja kehtestada nende kõrvaliste isikute ohutuse tagamiseks,

kes muidu võiksid sattuda ohualasse. Lahingumoona vedavad veokid võivad moodustada lattu

sissepääsu teeotsal järjekorra, mistõttu tuleb Kaitseväel ajutiselt kehtestada teeotsa ja

julgeolekuala läheduses viibimiskeeld, et tsiviilsõidukid ei satuks kogemata

lahingumoonaveokite vahele. Seda võib teha vaid julgeolekuala vahetus läheduses ja ohutuse

tagamiseks. Julgeolekualast kaugemal tuleb endiselt tugineda politsei abile. KKS-i kohaselt on

Kaitseväel võimalik kehtestada ka ajutine julgeolekuala, kuid selle kehtestamine on

aeganõudev. Viibimiskeelu võib kehtestada paindlikult ja viivitamata ning tehes selle juures

viibijatele suuliselt teatavaks.

26/84

Viibimiskeelu näitlikustamiseks võib tuua ka olukorra, kus Kaitseväe objekti peapääsla ette

kogunenud rahvamass takistab liiklust objektile ja välja. Seni on tuginetud politsei abile, kes

tuleb ja kehtestab viibimiskeelu ohutuse tagamiseks. Siiski on politseil vaja jääda

viibimiskeeldu jõustama ja seda võib olla vaja teha pikemalt, mis võib hoida kinni olulist

politseiressurssi. Eelnõu järgi võib sel juhul viibimiskeelu kehtestada ja selle jõustamise tagada

julgeolekuala vahetus läheduses ka Kaitsevägi ise ega pea tuginema igal juhul politsei abile.

Laiemalt on kõik kirjeldatud, täpsustatud ja lisanduvad erimeetmed suunatud julgeolekuala

ohutuse tagamisele ning selle kaitsmisele. Antud kontekstis tuleb märkida, et Euroopas on

toimunud mitmeid rünnakuid kaitsejõudude taristu, sõidukite ja isikute vastu ning rünnakutes

kahtlustatakse agressorriikide eriteenistusi. Näiteks on Saksamaal mitmel korral süüdatud

kaitsejõudude veokeid.37 Sarnased rünnakud ei ole välistatud ka Eestis ning seega on

julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses rakendatavate erimeetmete hulka vaja

arvata ka need meetmed, mille abil oleks Kaitseväel võimalik efektiivselt julgeolekuala kaitsta

vahetus läheduses avalikus ruumis. Kaitsevägi võib olla sihtmärgiks ainuüksi selle tõttu, et

Eesti toetab poliitiliselt Ukrainat. Sarnastel motiividel on Vene luurega seotud isikud toime

pannud rünnakuid Ukrainasse suunduvate relva- või abisaadetiste vastu.38, 39

Ka Eestis on toime pandud rünnakuid, millel on seosed Vene luureteenistusega ja mis on

suunatud Ukraina toetamise kollektiivse tahte õõnestamisele ja destabiliseerimisele.40

Kaitsevägi on korraldanud relva- ja moonasaadetisi Ukrainale ning võib eeldada, et säilib

Venemaa huvi sellise abi saatmist takistada. Sihtmärkideks võivad olla Kaitseväe

37 Saksamaal Erfurti linnas süüdati mitu Bundeswehri veokit. Venemeelses sotsiaalmeedias kirjutatakse, et tegu

oli Venemaa korraldatud rünnakuga, väites, et Erfurti parklas remonditi Ukraina relvajõudude sõidukeid, kuigi

Bundeswehr pole seda kinnitanud. Sarnane süütamine leidis aset kaks nädalat varem Alam-Saksi liidumaal

Soltaus. (Ntv/Welt, 26.06.2025). Leitav aadressil https://www.n-tv.de/politik/Kreml-Kanaele-prahlen-mit-

Anschlag-auf-Bundeswehr-in-Erfurt-article25862710.html.

38 Saksamaal ja Šveitsis vahistati kolm Ukraina kodakondsusega meest, keda kahtlustatakse sabotaaži

kavandamises Venemaa huvides. Saksa ametivõimude teatel valmistusid mehed korraldama süütamisi ja saatma

posti teel lõhkeseadeldisi ning olid sellega seoses ühenduses Venemaa julgeolekuasutustega. Prokuratuuri sõnul

olid sihtmärgiks valitud kaubad, mis olid teel Ukrainasse. Ettevalmistuste raames saadeti Ukrainas asuvatele

aadressidele pakke, mis olid varustatud jälgimisseadmetega. (DW/Spiegel, 14.05.2025). Leitav aadressil

https://www.dw.com/en/germany-arrests-3-for-planning-russian-sabotage-attacks/a-68048728?maca=en-rss-en-

all-1573-rdf.

Kaks Saksamaal elavat saksa-vene päritolu meest sattusid Saksamaal uurimise alla. Neid süüdistatakse spionaažis

ja terrorismis. Väidetavalt on nad kogunud teavet Saksamaa ja USA sõjaliste rajatiste ning taristu kohta, et

kavandada sabotaaži Ukrainasse viidava sõjavarustuse vastu. Üks kahtlusalustest omab nii Saksa kui ka Vene

kodakondsust ning on varem võidelnud nn Donetski Rahvavabariigi koosseisus. Tegevust aitas alates 2024. aasta

märtsist väidetavalt koordineerida teine sarnase taustaga inimene. Mehi võib oodata aastatepikkune

vangistus. (Tagesschau, 18.04.2025). Leitav aadressil https://www.tagesschau.de/investigativ/russland-sabotage-

100.html. 39 Leedus hoiti eelmisel aastal ära hulk katseid rünnata Ukrainale mõeldud sõjalise abi saadetisi. Leedu politsei on

eri juurdluste käigus pidanud kinni inimesi, keda kahtlustatakse terrorirünnakute kavandamises Ukrainale mõeldud

sõjatehnikale. Käimas on mitu tosinat sarnast eeluurimist. (LRT, 28.02.2025). Leitav aadressil

https://www.lrt.lt/naujienos/lietuvoje/2/2500074/policija-per-nepavykusi-teroro-akta-siauliuose-noreta-

sunaikinti-karine-parama-ukrainai. 40 Venemaa püüab hübriidoperatsioonide abil Euroopat destabiliseerida ning õõnestada kollektiivset tahet Ukrainat

toetada, tõdes Kaitsepolitseiameti peadirektori Margo Palloson. Pallosoni sõnul sellised rünnakud Euroopa vastu

mitte ei nõrgesta, vaid tugevdavad lääne ühtsust ja otsustavust Ukrainat toetada. Reaalselt õnnestus Venemaa

mahitusel 2024. aastal toime panna üks rünnak, kui Tartus süüdati Ukraina registreerimisnumbriga sõiduk. 2024.

aastal viis KAPO kohtu ette viis GRU kaastöötajat. Alates Venemaa täiemahulise sõja algusest Ukrainas on

Kaitsepolitseiameti ettepanekul Eestis julgeolekukaalutlustel elamisluba kehtetuks tunnistatud kokku 15 inimesel.

(ERR/Kapo, 14.04.2025). Leitav aadressil

https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2024-2025_0.pdf;

https://www.err.ee/1609663862/margo-palloson-venemaa-eriteenistuste-luurehuvi-eesti-vastu-on-pidev.

27/84

lahingumoonalaod, kus abi võidakse hoiustada, või veokite kolonnid, millega vedusid

korraldatakse. Kaitseväe lahingumoonaladude piirkonnas on tuvastatud kahtlasi isikuid ning

loata mehitamata õhusõidukite lende. Selleks, et kirjeldatud agressorriigi tegevustest tulenevaid

riske tõhusalt maandada, on vaja Kaitseväele anda õigus julgeolekuala vahetus läheduses

isikuid tuvastada, neid küsitleda ja vajaduse korral kinni pidada. Isikuid ei ole võimalik

tuvastada ilma, et kaitseväelased väljuksid julgeolekualalt avalikku ruumi ning rakendaksid seal

isiku küsitlemise ja dokumentide nõudmise meedet.

Lisaks Kaitseväe territooriumile on Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid julgeolekuala

KKS § 50 järgi. Seega saab nende vahetus läheduses samuti kohaldada eelnõuga lisatavaid

erimeetmeid.41 See võimaldaks näiteks peatada ja küsitleda isikuid, kes pildistavad või jälgivad

maanteel liikuvaid Kaitseväe sõidukite kolonne. Antud juhul oleks kolonni kahtlase

pildistamise korral proportsionaalne meede vaid isikut küsitleda ja dokumenti nõuda.

Tuvastatud on hulgaliselt juhtumeid, kus Kaitseväe sõidukite kolonne on jälginud või jälitanud

sõidukid teadmata põhjustel. Kuna praegu ei saa Kaitsevägi rakendada meetmeid julgeolekuala

kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses, siis on sellises olukorras tavaliselt kutsutud politsei,

kuna aga kolonn ja pildistaja liiguvad samal ajal sõidukitega edasi, on politseil keeruline

efektiivselt reageerida. Seetõttu luuakse eelnõuga Kaitseväele õigus ohu ennetamiseks,

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks sõiduk peatada, isikut küsitleda ja nõuda dokumenti.

Kaitsevägi hindab olukorda iga kord eraldi ning vastavalt proportsionaalsuse ja õiguspärasuse

printsiibile astub näiteks sõidukite kolonni pildistanud isikutega vajaduse korral kontakti. Kõiki

kaitseväelaste vastu huvi tundvaid isikuid ei peatata ega küsitleta, sest heauskne huvi Kaitseväe

tegemiste vastu avalikus ruumis on eeldatav ja iga kord ei ole tuvastatud ohtu, millele

reageerida. Kui aga näiteks eraisik sõidab kolonni ette või vahele vaatamata sõjaväepolitsei

keelavatele märguannetele, aeglustab või takistab kolonni ning seejärel pildistab ja kordab

tegevust mitu korda, on Kaitseväel vaja isikult küsida selgitusi tema tegevusele.

Eelnõuga lisatakse KKS-i § 5412, millega võimaldatakse Kaitseväel julgeolekualal või selle

vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat

jälgimisseadmestikku või liikuvkaamerat, aga vaid siis, kui seda on vaja julgeolekuala

ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. Kehtivas KKS-is on selline

õigus antud vaid julgeolekualal. Julgeolekuala vahetut lähedust tuleb jälgida selleks, et

ennetada julgeolekuala puutumatuse kahjustamist. Kui Kaitsevägi ei suuda tuvastada näiteks

julgeolekuala välispiiril oleva piirdeaia läbimise ettevalmistamist ja reageerib alles siis, kui

piirdeaed on puruks lõigatud, siis ei ole julgeolekuala puutumatus tagatud ning oht riigi

julgeolekule on realiseerunud. Kaitsevägi peab reageerima julgeolekuala kaitseks juba ohu

ennetamise faasis ning see eeldab vastavate seadmete kasutamist ja ka julgeolekuala vahetu

läheduse jälgimist.

Tuleb märkida, et julgeolekuala kaitse korral on ohu ennetamine ja tõrjumine preventiivse

iseloomuga tegevus ja julgeolekuala lähistel liikuvate inimeste lausalist põhjuseta jälgimist ei

teostata. Julgeolekualal ja selle vahetuses läheduses paiknevate jälgimisseadmete olemasolust

on jälgimisseadmestiku mõjuulatuses viibivaid isikuid reeglina teavitatud, mis annab isikutele

võimaluse vabalt valida õigusi vähem riivav liikumissuund. Ohu hindamisel lähtutakse isiku

tegevusest igal konkreetsel juhtumil ja kui isik oma tegevusega ei anna indikatsiooni, et ta võib

olla ohuks julgeolekualale, siis edasist jälgimist ega isiku suhtes erimeetmeid ei rakendata.

Ohutõrje eesmärgiks on õigushüvesid ähvardavate ohtude tõrjumine, julgeolekualale kahju

ärahoidmine ja kõrvaldamine. Tegemist on eelkõige prognoosil põhineva, võimalikult

efektiivse, vähemriivava ja paindliku reaktsiooniga kahju tõenäosusele.42 Riigi sisemise rahu

41 Kaitseväe laeva ohutusala kohta vaata seletuskirjas eespool olevat selgitust. 42 Jaanimägi, K. Politsei sisemise rahu tagajana. Juridica 2004 nr 7, lk 459.

28/84

kaitse ei tähenda riigi jaoks üksnes reaktiivsust, vaid riik on kohustatud olema ka proaktiivne –

üks viis proaktiivseks käitumiseks on õigushüvesid ähvardava ohu ennetamine ja seda ka

julgeolekuala kaitsel.43 Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs,

toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine

tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, lähtudes igal sammul siiski põhjendatuse ja

proportsionaalsuse põhimõtetest.

Eelnõukohase KKS §-ga 5412 sätestatakse ka kogutavate andmete andmetöötlust reguleerivad

sätted. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku,

sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega on piiritletud 2000 meetriga alates julgeolekuala

välispiirist. Sellega tagatakse, et Kaitseväel on piisav teadlikkus, mis nende julgeolekuala

vahetus läheduses toimub ning teisalt on tagatud isikute puutumatus sellest alast väljapool

liikudes. Lõikes 1 sätestatakse salvestise olemus, milleks on vahend, mille abil tuvastatakse

julgeolekuala, selle vahetus läheduses ja laeva ohutusalal tegevus ja asetus, mis võib põhjustada

ohtu julgeolekualale. Salvestisega töödeldakse fotot, video- või helisalvestust ning need võivad

sisaldada isikuandmeid. Salvestise abil tuvastatakse eelkõige isikute ja objektide põhjustatud

ohtu. Üldjuhul ei ole salvestamise eesmärgiks isikuid tuvastada. Valdavalt ei tuvasta alaliste

julgeolekualade valveks paigaldatud valvekaamera isikut, kuid kaameraga võidakse töödelda

isikuandmeid. Isiku osas tuvastatakse vaid niipalju, et tegemist on inimesega, ja tema tegevuse

üldine iseloom. Selle alusel hinnatakse, kas on vaja minna julgeolekuala vahetusse lähedusse

isikut tuvastama või ohule reageerima. Sõidukite puhul tuvastatakse valvekaameraga

võimalusel sõiduki number ja asetus ning tegevus, et tuvastada, kas sõidukist võib lähtuda oht

julgeolekualale. Sõiduki numbrit võidakse edasiselt töödelda KKS § 36 lõike 1 punktis 6

sätestatud kaitseväeluure eesmärgil.

Liikuva kaamera regulatsioon julgeolekuala ja selle vahetu läheduse kaitseks on uus. Kehtivas

regulatsioonis ei ole selle kasutamine reguleeritud ega lubatud. Liikuvad kaamerad on näiteks

autode, lennukite või laevade külge kinnitatud kaamerad, lisaks on eraldi välja toodud

kaitseväelase riiete külge kinnitatud vormikaamerad, mis salvestavad ka heli. Antud juhul

kasutatakse vormikaamerat vaid julgeolekualal või julgeolekuala vahetus läheduses

reageerimisel. Kui julgeolekuala vahetus läheduses viibiva isikuga on vaja minna vestlema, siis

on vormikaamera vajalik kaitseväelase ohutuse tagamiseks ja ka küsitletava isiku õiguste

tagamiseks, kui hiljem tekib vaidlus. Kaitseväelane on kohustatud teavitama isikut

vormikaamera kasutamisest kohe isikuga kontakti saavutamisel, et isikul oleks võimalik teada,

et tema isikuandmeid (juttu, näopilti, muid andmeid) võidakse salvestada. Üldjuhul kasutatakse

salvestist julgeolekuala turvalisust tagava teenistuja ohutuse tagamiseks. Kui isikuga on

vestlema mindud julgeolekuala vahetusse lähedusse, siis võidakse hiljem salvestist kasutada ka

KKS § 36 lõike 1 punktis 6 sätestatud kaitseväeluure teostamisel (KKS § 37 lõike 6 punkt 2).

Vormikaamera salvestisi ei säilitata üle 90 päeva, välja arvatud kaitseväeluure otstarbel

töötlemine. Vormikaamera kasutamise kohta koostab ja jõustab Kaitsevägi sisemise

regulatsiooni, mis reguleerib vormikaamerate kasutamise julgeolekuala kaitsel. Regulatsioonis

sätestatakse, millal on õigustatud vormikaamera kasutuselevõtt, millal lülitatakse

vormikaamera sisse, millal võib selle välja lülitada (isiklikke toiminguid tehes, näiteks

riietusruumis või tualetis), kuidas andmeid kaamerast maha laaditakse ja kellel on juurdepääs

salvestistele.

Julgeolekualal ja selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutatakse ainult pilti edastavat

või salvestavat jälgimisseadmestikku ning vormikaameraga salvestatakse nii pilti kui ka heli.

Vormikaamera kasutamine tagab, et vahetus läheduses isikuga tehtud toimingud on

43 Jäätma, J. The Constitutional Require ments for Averting of a Danger: The Principles of a State Based on

Democracy, and the Rule of Law v. Averting of a Danger. Juridica International 2012 nr 11, lk 144.

29/84

õiguspärased; see on kaitseväelase käitumise lisakontrollimehhanism, et keegi ei saaks võimuga

liialdada.

Liikuvate kaamerate alla kuuluvad ka sõidukitele või droonidele paigaldatud kaamerad, mida

kasutatakse julgeolekuala ohutuse tagamiseks vaid julgeolekualal või selle vahetus läheduses.

Droon võimaldab julgeolekuala kohal viibides tuvastada ohtu ka julgeolekuala vahetus

läheduses. Seega, kui julgeolekuala ise on tähistatud, on võimalik inimesel aru saada, et selle

kohal viibiv droon võib olla seotud julgeolekuala kaitsega ja kuulub riigile.

Kõiki nimetatud julgeolekuala kaitseks kasutatavaid salvestisi ei säilitata kauem kui 90 päeva,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Foto, video ja heli salvestamisest teavitatakse julgeolekuala

välispiirile paigaldatud teabetahvlil, välja arvatud juhtudel, kui selline teavitamine seaks ohtu

julgeolekuala või Kaitseväe ülesande. Teabetahvlid peavad olema kasutusel kõikide püsivate

Kaitseväe objektide osas, nagu Kaitseväe linnakud ja objektid, kuna need ei ole varjatud

iseloomuga. Alaliste Kaitseväe objektide vahetus läheduses isikute ohu tuvastamise eesmärgil

filmimisest võib Kaitsevägi teavitada ka näiteks juurdepääsuteedele paigaldatavate siltidega

ning samuti teavitustega riiklikes kanalites, Kaitseväe kodulehel mil.ee, teiste riigiasutuste

kodulehtedel või ka näiteks sotsiaalmeedia kanalites või kohaliku omavalitsuse teavituskanalite

kaudu. Samuti võidakse julgeolekuala vahetusse lähedusse sattunud isikut salvestamise

võimalikkusest teavitada julgeolekuala kaitsemeeskonna poolt vahetult. Selliste teavituste

tulemusena on isikul võimalik eemalduda ja vältida oma andmete edasist töötlemist.

Eelnõukohase KKS § 5412 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud erisused salvestise säilitamise kohta.

Kuigi julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestised kustutatakse pärast 90 päeva

möödumist, võib Kaitseväel teatud juhtudel lisaks julgeoleku tagamisele ja kaitseväeluure

teostamisele oma muude põhiülesannete täitmiseks olla vaja salvestisest teha väljavõtteid ning

neid kauem säilitada. Väljavõtteid tehakse vaid põhjendatud konkreetsetel juhtudel. Ilma otsese

vajaduseta väljavõtteid ei tehta ja neid säilitatakse vaid nii kaua, kui ülesande täitmiseks vaja.

Salvestisest on vaja väljavõte teha näiteks objektivalvekaamerate kvaliteedi kontrolliks, näiteks

kaamerate asendi parandamise korraldamiseks, julgeolekualal isikute liikumise analüüsiks ja

vastavate koolituste läbiviimiseks.

Näiteks võib tuua järgmise olukorra: kui tuvastatakse, et üks julgeolekuala objektivalvekaamera

on tehnilise tõrkega, siis tehakse selle kaamera pildist väljavõte, näidates ära, mis osas ei täida

kaamera nõudeid. See väljavõte edastatakse kaamerate parandamise või vahetamise eest

vastutavale haldurile. Sel juhul võib olla vajalik kaamera väljavõtet säilitada kauem kui 90

päeva, kuna uue kaamera hange võib aega võtta. Sel juhul ei töödelda kaamera salvestise

väljavõttes isikuandmeid, kuna neid ei ole vajalik ega õiguspärane töödelda. Kui uus kaamera

on paigaldatud, siis kustutatakse vana kaamera väljavõte, kuna seda ei ole enam vaja.

Täiendavalt võib väljavõtteid teha ka näiteks distsiplinaarmenetluste asjaolude kontrolliks või

julgeolekualal teatud piirkondades liikumise tiheduse hindamiseks, et ehitada sinna näiteks

ohutuse tagamiseks lisataristu. Nendel juhtudel töödeldakse isikuandmeid vaid seaduses

ettenähtud juhtudel Kaitseväe ülesande täitmise eesmärgil. Kui selle ülesande täitmiseks ei ole

vaja isikuandmeid või isikuid väljavõttel tuvastada, siis eemaldatakse võimalikud salvestises

sisalduvad isikuandmed salvestise väljavõtte tegemise käigus. Toome välja, et reeglina ei

sisalda need väljavõtted isikuandmeid, kuid kui salvestis sisaldab isikuandmeid, siis nende

töötlemine on lubatud vaid seaduses ettenähtud juhtudel.

Eelnõukohase KKS § 5412 lõikes 7 sätestatakse, et Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse

eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti teatud õigusi. See tagab Kaitseväele

võimaluse kaitsta julgeolekuala kaitse ja valvega seotud informatsiooni, näiteks teavet

30/84

kaamerate piltide vaatevälja, resolutsiooni ja võimekuse kohta. Samuti ei saaks isik nõuda

julgeolekuala vahetu läheduse valvekaamera kasutamise lõpetamist. Kaitseväele on jäetud

õigus otsustada isikuandmete töötlemisel andmesubjekti õiguste piiramise vajadus vastavalt

olukorrale, tuginedes konventsioonile 108.

Kaitseväe õigus piirata andmesubjekti õigusi julgeolekuala kaitse eesmärgil andmete

töötlemisel on tulenevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest44 vajalik sätestada seaduses.

Kaitseväeluure otstarbel andmete töötlemise korral lähtutakse isikuandmete kaitse üldmääruse

5. jao artiklist 23, kus on üldmääruse rakendamise kohustuse osas eranditena loetletud riigi

julgeolek, riigikaitse jne. Andmesubjekti õiguste piiramine on võimalik riigi julgeoleku

ohustamise takistamiseks ja muudel seaduses sätestatud põhjustel.

Eelnõukohase KKS § 5412 lõikes 8 on täiendava garantiina sätestatud, et andmesubjekti õigusi

võib piirata seni, kuni see on seaduses nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalik ehk kui eesmärk

ära langeb, puudub ka vajadus piirata isiku õigusi saada teada tema isikuandmete töötlemise

tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; tutvuda kogutud ja töödeldavate

isikuandmetega; nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; nõuda tema isikuandmete

ülekandmist; esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; ning saada teada

isikuandmetega seotud rikkumisest.

Eelnõukohase KKS §-ga 5413 sätestatakse nõuded isikuandmete töötlemisele erimeetmete

rakendamise käigus julgeolekuala kaitsel. Kui isikut küsitletakse ja temalt palutakse

isikusamasuse tuvastamiseks dokumente, tehakse turvakontrolli või viiakse läbi isiku

läbivaatust, siis töödeldakse isikuandmeid (isiku nime ja isikukoodi, sünniaega või kohta).

Kõikide nende toimingute läbiviimiseks on vaja tuvastada see isik, kelle suhtes meedet

rakendatakse. Tuvastamine on vajalik seoses põhiseaduses sätestatud isiku põhiõiguste

võimaliku riivega ning tuleneb vajadusest isikut riive ulatusest teavitada. Isikule tutvustatakse

tema õigusi pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse

Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas tema põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning

hea halduse tava on järgitud. Erimeetmete rakendamise osas koostatakse üldjuhul protokoll,

välja arvatud juhul, kui isik siseneb julgeolekualale ja turvakontrolli teostatakse pisteliselt,

näiteks kui Kaitseväe objekti julgeolekumeetmeid tugevdatakse ajutiselt. Sel juhul on isik juba

tuvastatud läbipääsukaardi alusel või julgeolekualale sisenedes. Kui Kaitsevägi teostab

turvakontrolli julgeolekuala vahetus läheduses julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmisel, siis

tuleb vormistada meetme protokoll, kuna meetmele on allutatud kõrvaline isik, mitte näiteks

julgeolekualale siseneja või reservväelane.

Küsitlemise ja dokumentide nõudmise, isikusamasuse tuvastamise ja isiku läbivaatuse korral

julgeolekuala vahetus läheduses vormistatakse meetme protokoll või kui meetmeid

kohaldatakse julgeolekualal, siis Kaitseväes kinnitatud vormil dokumentatsioon, kuhu läheb

kirja isiku nimi ja isikukood või sünniaeg ja koht. Isik võib nõuda igal ajal meetme rakendamise

protokolli koostamist. Kõik isiku õigusi rohkem riivavad (välja arvatud näiteks dokumentide

küsimine) rakendatavad erimeetmed tuleb Kaitseväel kirjalikult dokumenteerida ja neid

dokumente säilitada üldises Kaitseväes kehtivas korras. Dokumente säilitatakse vastavalt

korrale ja vajadusele, aga mitte kauem kui viis aastat. Viieaastane tähtaeg ühelt poolt väldib

liigset halduskoormust kuid samas on tagatud piisav aeg, et isik saaks vajaduse korral esitada

toimingu kohta vaide. Iga kord isikult julgeolekuala vahetus läheduses dokumendi küsimise

44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst). – Määrus 2016/679 – EN – GDPR – EUR-Lex.

31/84

korral ei vormistata protokolli, kuid isiku nime ja isikukoodi töödeldakse Kaitseväes kinnitatud

dokumentatsioonivormil.

§ 2. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine

Eelnõu § 2 punkti 1 muudatus on tehniline täpsustus, mis on seotud § 3 punktis 6 tehtava

muudatusega.

Eelnõu § 2 punktides 2–5 tehakse muudatused seni isiku turvakontrolli meedet reguleerinud

JAS §-346 (ja seotud §-s 348) ning lisatakse sellesse isiku läbivaatuse volitus. Muudatuse järgi

võib julgeolekuasutus (s.t asjakohase väljaõppe läbinud julgeolekuasutuse ametnik) läbi

vaadata isiku keha, sealhulgas riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui:

1) isik siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt ja on alust arvata, et isik

kannab endaga kaasas eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või

julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist;

2) isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on

vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks;

3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik turvakontrolli käigus isiku kehal, riietes või

kehal kantava potentsiaalselt ohtliku eseme tuvastamise korral kindlaks teha, millega on

tegemist, kui isik keeldub eset välja andmast, sest turvakontroll ei hõlma isiku riiete, riietes

oleva või kehal kantava asja läbi vaatamist. Lisaks on isiku läbivaatuse õiguse olemasolul

võimalik teha kindlaks isikusamasus, kui isik ei esita isikut tõendavat dokumenti ning keeldub

ütlemast oma nime. Isiku läbivaatuse käigus on võimalik kontrollida, kas tal on kaasas isikut

tõendav dokument.

Sarnaselt 2023. aastal jõustunud JAS 4. peatüki muudatustele on uute lõigete ülesehituses ja

sõnastuses lähtutud võimalikult palju KorS 3. peatüki loogikast ja sõnastustest, arvestades

julgeolekuasutuse volituste eripära ja nende piiratust. Samasisuline säte on KorS §-s 48.

Kavandatud JAS § 346 lõike 11 punkt 1 lähtub KorS § 48 lõike 1 punktist 1, kuid erimeetmele

allutatavate isikute ringi on sarnaselt JAS § 346 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 1

sätestatud turvakontrollile kitsendatud nii, et hõlmatud on vaid julgeolekuasutuse

territooriumile sisenevad või lahkuvad isikud ning selgelt esile toodud julgeolekuasutuse

valdust ja ülesannete täitmist ohustavad esemed ja ained. See annab julgeolekuasutusele

võimalikult selge õigusliku aluse tuvastada muu hulgas teabe ebaseaduslikuks kogumiseks

kasutatavaid seadmeid ning ebaseaduslikult väljaviidavaid teabekandjaid. Kavandatud JAS §

346 lõike 11 punkt 2 vastab sama paragrahvi lõike 1 punktile 2. Eelnõukohane JAS § 346 lõike

11 punkt 3 on kooskõlas KorS § 48 lõike 1 punktiga 3.

Ühtlasi lisatakse piirav tingimus, mille järgi võib isiku läbivaatuse kohaldamisel läbi vaadata

üksnes isiku keha, riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku kehaõõnsuste

läbivaatamine on keelatud. Piirangu sõnastamisel on võetud eeskujuks Siseministeeriumi

koostatud seaduseelnõu45, millega sooviti KorS-i täiendusega valla- või linnavalitsuse

korrakaitseametnikule ette näha samasisuline piirang. See on vajalik, et riive, mis isiku

läbivaatusega kaasneb, oleks võimalikult minimaalne ning protseduur piirduks eelkõige riietuse

kui vähem riivava osa läbivaatamisega. Samas on isiku läbivaatus vajalik, et tuvastada keelatud

esemed või isiku kontrollimiseks vajalikud dokumendid, kui kontrollitav isik paneb need

45 Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS-i toimik 23-

1511). – Vabariigi Valitsus esitas selle Riigikogule juunis 2024.

32/84

taskusse ega nõustu neid vabatahtlikult välja andma. Arvestades, et kõnealusel juhul on

kehtestatud riive intensiivsusele piirang, ei ole sättes ette nähtud täpsemat isiku läbivaatuse

korda, nagu on KorS § 48 lõigetes 2–4. Siiski nähakse eelnõus JAS § 346 lõike 2 muudatusega

ette, et üldjuhul teeb nii turvakontrolli kompimise teel kui ka isiku läbivaatust ametnik, kes on

isikuga samast soost. Kuna turvakontroll hõlmab ka tegevusi, mille käigus ei puudutata isiku

keha, ei ole ka riive märkimisväärne ning toimingu tegija sugu puudutava piirangu

kehtestamine ei oleks põhjendatud. Ühtlasi sätestatakse, et kui see on vajalik vahetu ohu

tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ja isiku läbi vaadata ka selline ametnik, kes ei ole isikuga

samast soost.

Paragrahvi 348 lõike 1 punkti 3 muudatusega antakse sõnaselge volitus võtta hoiule lisaks

turvakontrollile ka isiku läbivaatuse käigus tuvastatud vallasasi, mis ei ole seadusega keelatud,

kuid mis võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete

täitmist.

Ka isiku läbivaatuse suhtes kehtib JAS § 341, mille järgi võib erimeedet kohaldada üksnes

sellekohase väljaõppe läbinud ametnik, erimeetme kohaldamisel võib kasutada vahetut sundi

KorS §-des 76–78 sätestatud korras ja nii kaua, kui on eesmärgi täitmiseks vältimatu, ning

erimeetme kohaldamine on lubatud ainult kuni politsei saabumiseni.

Sarnaselt senistele JAS §-dele 342–348 puudutab muudatus üksnes sellist julgeolekuasutuse

ametnikku, kes ei ole politseiametnik. Kaitsepolitseiameti politseiametnik võib oma ülesannete

täitmisel kohaldada isiku läbivaatust KorS-is sätestatud alustel ja korras tehtava riikliku

järelevalve raames.

§ 3. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduses tehakse muudatused, mis on peamiselt seotud Kaitseliidu julgeolekuala

loomisega ning sellest tulenevalt Kaitseliidu julgeolekuala ja valvatava objekti eristamisega.

Muudatused on ajendatud sellest, et Kaitseliidu roll riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisel

on suurenenud. Seaduse järgi võib Kaitseliitu kaasata Kaitseväe sõjaliste ülesannete täitmisse

ning Kaitseliidul on ka iseseisev roll maakaitses. Kaitseliidu ülesanded seoses sõjaliseks

kaitseks valmistumisega on samuti suurenenud ning Kaitseliidu enda läbiviidavad õppused

vajavad enamasti juleolekuala määramist.

Eelnõu § 3 punktiga 1 täpsustatakse KaLS § 4 lõiget 22 seoses Kaitseliidu kaasamisega

Kaitseväe ülesannete täitmisse eesmärgiga tagada Kaitseliidu võimekus tõhusalt täita neid

haldus- ja riigikaitselisi ülesandeid, mille täitmisesse nad on kaasatud. KaLS §-s 4 sätestatakse

Kaitseliidu ülesanded, mis jagunevad Kaitseliidu põhiülesanneteks ning ülesanneteks, mille

täitmisse Kaitseliit vajadusel kaasatakse. KaLS § 4 lõike 2 kohaselt on nendeks ülesanneteks

päästesündmuste lahendamine, eriolukorra tööde tegemine, erakorralise seisukorra

lahendamine, küberturvalisuse tagamine, politsei- ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1,

4–6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmine ning

riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning

kuritegude ennetamine ja tõkestamine. Nimetatud ülesannete täitmisel on Kaitseliidul kaasava

haldusorgani volitused ulatuses, mille täitmiseks on kaasamine toimunud. Tegemist on

üldnormiga, mida tuleb kohaldada koos hädaolukorra seaduses, erakorralise seisukorra

seaduses või päästeseaduses sätestatud erinormidega. Sätte üldine eesmärk on tagada, et kui

Kaitseliit kaasatakse kas haldusorgani haldusülesande täitmisesse või Kaitseväe ülesannete

täitmisesse, siis oleksid Kaitseliidul ka selle ülesande täitmiseks vajalikud avaliku võimu

volitused. Oluline on rõhutada, et käesolevas paragrahvis sätestatud juhul ei osale Kaitseliit

vahetus lahingutegevuses.

33/84

Sama paragrahvi lõikes 31 nähakse ette, et Kaitseliitu võib tema nõusolekul kaasata järgmiste

Kaitseväe ülesannete täitmisse: riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses,

valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses ning osalemine

rahvusvahelises sõjalises koostöös.

Nende ülesannete täpsema loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kehitva Vabariigi

Valitsuse 01.08.2019 määruse nr 69 „Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib

Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord“ ja selle rakendamise praktika kohaselt

on tegemist valdavalt toetavate ülesannetega, mille täitmiseks ei ole vaja avaliku võimu volitusi.

Kaitseväe ja Kaitseliidu ressurss on piiratud ning tuleb luua võimalused eeskätt isikkoosseisu

efektiivsemaks rakendamiseks. Praegu puudub Kaitseväel võimalus kaasata Kaitseliidu

tegevliikmeid väljaspool õppekogunemisi (tegevliige omandab reservis oleva isiku staatuse)

või viidatud määruse rakendamist. Kumbki meede ei ole piisav rahuaegsete ülesannete

täitmiseks, kus Kaitseliidu tegevliikmed omavad vajalikku väljaõpet ning saaksid tõhusamalt

kaasuda Kaitseväe ülesannetesse.

Samas eeldab sisulisemate ülesannete täitmine ka vajalikke volitusi, mistõttu on otstarbekas

muuta KaLS-i viisil, kus Kaitseliit saab kaasava haldusorgani volitused nii lõikes 2 kui ka

lõikes 31 sätestatud ülesannete täitmisel.

Seeläbi loome struktuuri, kus Kaitsevägi saab rahuajal kaasata Kaitseliitu viimase nõusolekul

ülesannete täitmisse, mis olemuselt ei ole vaadeldavad õppekogunemise ega

lisaõppekogunemisena; paraneb ressursikasutus, kuna praegused määruses nimetatud toetavad

tegevused ei taga tegelikke vajadusi. Samuti on võimalik Kaitseliidu võimekust senisest

oluliselt paremini kasutada riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamisel ja hoidmisel.

Kaitseliit peab olema kaasatav eeskätt Kaitseväe väekaitse ülesannete täitmisse. Kaitseliidul on

juba praegu oluline roll Kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimise ja teostamise

toetamisel, kuid kehtivas õigusruumis on neid tegevusi võimalik teostada vaid

lisaõppekogunemise läbiviimise kaudu. Olgugi et lisaõppekogunemise eesmärgiks on harjutada

mobilisatsioonivalmidust, ei ole nende ülesannete täitmise puhul tegu mõistliku lahendusega,

kuna tegu ei ole mitte ainult väljaõppe, vaid reaalsete rahuaegsete ülesannete täitmisega.

Rahuaegsete tegevuste spektri laiendamise kaudu ühtlustuvad senisest paremini Kaitseväe ja

Kaitseliidu väljaõppeprotsessid ja ettevalmistus riigi sõjaliseks kaitseks ning paraneb üldine

tegevuse kvaliteet. Väekaitsemeetmete rakendamise kaudu on võimalik efektiivsemalt tagada

ka droonivastast tegevust.

Nende eesmärkide saavutamiseks tehakse käesoleva eelnõu raames KaLS-is veel kaks olulist

muudatust: täpsustatakse Kaitseliidu valvuri kasutuses olevat relvastust ning luuakse

Kaitseliidu julgeolekuala regulatsioon. Olgugi et Kaitseliit on vabatahtlik avalik-õiguslik

riigikaitseorganisatsioon, on tema üheks põhiolemuseks riigikaitseorganisatsiooni korraldus,

kus valmistatakse ette riigi sõjalise kaitse võimet (KaLS § 4 lõike 1 punkt 2). Eesti kaitsevõime

tugineb reservarmeele ja koostööle liitlastega ning Kaitseliidu liikmeskonnast umbes 50%

moodustavad reservis olevad isikud, kes asuvad täitma sõjalise riigikaitse ülesannet. Siin on

esmatähtis omandada oskused ja rakendada võimekused, mis on kohe ülekantavad rahuajast

kõrgendatud kaitsevalmidusse ning sealt edasi vastavalt kriisi eskalatsioonile. Teise suure

plokina on Kaitseliidu roll toetada teisi riigiasutusi kaasamise kaudu. Siin on organisatsioonil

juba praegu väga suured volitused (kaasava haldusorgani volitused nende ülesannete ulatuses,

mille täitmisse Kaitseliit kaasati).

34/84

Kaasamine tähendab seadusest tulenevat volitust muuta seadusest tulenevatel tingimustel ja

korras seaduste ja määrustega kindlaks määratud pädevust ja avaliku võimu volituste jaotust.

Selline volitus peab olema selgelt määratletud nii õigusaktis, kui ka selle rakendamise käigus.

KorS § 161 ja § 162, KaLS § 4 lõigetes 2–32, hädaolukorra seaduse (HOS) § 34 lõikes 1,

erakorralise seisukorra seaduse (ErSS) § 15 lõikes 1 ja teistes seadustes on täpselt määratud

kindlaks, milliste ülesannete täitmisesse võib Kaitseliitu kaasata (st pädevuse muutmise

volitus). KorS § 162 lõigetes 41—5, HOS § 35 lõigetes 31 ja 4, ErSS § 16 lõigetes 31 ja 4 on

määratud olulisemad avaliku võimu volitused. Samas ei lange pädevused ega volitused täpselt

erinevates seadustes kokku, näiteks kui KaLS § 4 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib Kaitseliidu

kaasata mistahes erakorralise seisukorra lahendamisele, siis ErSS § 15 lõike 1 kohaselt võib

Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata koos vastavate avaliku võimu volitustega erakorralise

seisukorra lahendamisel üksnes järgmiste ülesannete täitmisesse: 1) avaliku võimu organi ja

riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine; 2) vägivallaga seotud

kollektiivsest surveaktsioonist või vägivallaga seotud ulatuslikust isikugruppide vahelisest

konfliktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 3) Eesti Vabariigi mõne paikkonna

vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 4) vägivallaga seotud

massilise korratuse tõkestamine. Kui Kaitseliit kaasatakse KaLS § 4 lõike 2 punkti 3 alusel

mõne sellise eriolukorra lahendamise ülesande täitmisesse, mis ei ole ErSS § 15 lõikes 1

nimetatud, siis ei ole eriseadusega reguleeritud, millised on selle ülesandega seoses Kaitseliidu

volitused. Samuti ei ole üheski eriseaduses reguleeritud volitust ettekirjutuse täitmiseks

kohaldada sunniraha, mis tuleneb asendustäitmise ja sunniraha seadusest– on selge, et

erinormides saab sõnaselgelt nimetada üksnes peamised avaliku võimu volitused, kuid selle

kõrval on veel hulk õiguskorrast tulenevaid avaliku võimu volitusi, mis tulenevad

haldusülesande täitmisest või muu meetme kohaldamisest.

Selgitame, et kõik ülesanded, kuhu Kaitseliidu kaasamine on KaLS-i alusel võimalik, ei kuulu

riikliku järelevalve ülesannete hulka – näiteks otsingu- ja päästetööd. Samas vajavad ka need

ülesanded edukaks täitmiseks lisaõiguseid, mida Kaitseliit ise ei oma. Seetõttu on ette nähtud

lahendus, kus Kaitseliit saab konkreetse ülesande täitmiseks kaasava haldusorgani või

Kaitseväe volitused (näiteks otsingutööde käigus võõral maatükil liikumine peale

päikeseloojangut vms). See ei tähenda, et Kaitseliit saaks korrakaitseülesande täitmisel alustada

näiteks jälitustegevuse või Kaitseväe puhul sõjalise riigikaitse elluviimisega - nende ülesannete

täitmisesse Kaitseliitu ei kaasata. Kaasamine ja sellega seotud õigused on seotud konkreetse

ülesande, kaasaja vajaduste ning Kaitseliidu võimalustega. Sõnastusega kindlustatakse, et

Kaitseliit omab vaid ülesandepõhiseid pädevusi ning kõik erisused kehtestab vastav seadus.

Lisaks sätestatakse, et Kaitseväe ülesannetesse kaasumisel puudub Kaitseliidul õigus osaleda

vahetult lahingutegevuses. Sõjaaja tingimustes liiguvad Kaitseliidu koosseisus ette valmisatud

reservis olevad isikud ja üksused oma sõjaaja ametikohtadele Kaitseväe koosseisus ning

jätkavad Kaitseväe juhtimisel. Seega ei saa tekkida olukorda, kus Kaitseliidu tegevliikmed ja

töötajad, kellel puudub sõjaaja ametikoht või kes hetkel ei täida oma sõjaaja ülesannet,

kaasuvad Kaitseväe tegevusse, milleks konkreetsel juhul oleks lahingutegevus.

Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt täiendatakse § 41 lõiget 3, mille kohaselt loetakse Kaitseliidu

relv sõjaväerelvaks, mis kantakse sõjaväerelvade registrisse. Praktikas on tekitanud kehtiva

KaLS § 41 lõike 3 sõnastus küsimusi, kas Kaitseliidu relvad on sõjaväerelvad või lihtsalt

kantakse sõjaväerelvade registrisse, olemata sõjaväerelvad. Kuigi sellised küsimused on

tõlgendamisega ületatavad, siis on relvastus niivõrd oluline valdkond, kus seaduse tekst ise

peab andma selged vastused. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt on

ametirelv relv, mis on seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele,

kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks,

35/84

sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks ning

Kaitseliidule teenistuskohustuste täitmiseks. Täpsemalt on sõjaväerelv, mida kasutavad

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutused ja Kaitseliit, sõjaväerelvad (RelvS § 3 lõike 2 punkt

2). Sõjaväerelvade käitlemine on sätestatud RelvS § 3 lõike 6 kehtestatud kaitseministri 9. juuli

2018. aasta määruses nr 9 „Sõjaväerelvade, nende laskemoona ja lahingumoona käitlemise ning

üleandmise kord“ (edaspidi määrus nr 9). Määruse nr 9 kohaselt jagunevad sõjaväerelvad

sõjarelvaks, mittesõjarelvaks ja muuks relvaks, mis ei ole tulirelv (§ 2 lõige 1). Sõjarelvade

täpsem liigitus on sätestatud kaitseministri 29. mai 2025. aasta määruses nr 7 „Sõjarelvade,

relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste

osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“ (edaspidi määrus nr 7). Määruse nr 7 § 4

lõike 2 punktis 7 on nimetatud raskerelva liigina ka raketikompleks. Selline raketikompleks

võib olla näiteks PIORUN, lähimaa õhutõrjeraketikompleks Mistral, tankitõrjeraketikompleks

Javelin ja Milan 2.46

Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse KaLS-i § 51 lõikega 3, millega antakse ministrile volitus

kehtestada lõikes 1 sätestatud noorliikmele relva kasutada andmise täpsemad tingimused ja

kord. Hetkel kehtiva seaduse § 51 lõikes 1 antud õigus on liiga lai ning vaja on seada täpsemad

tingimused Kaitseliidu noorliikmele relva kasutada andmiseks. Antud volitusnormi lisamise

eesmärk on piirata Kaitseliidu noorliikmele antavaid Kaitseliidu relvi, mis sätestatakse eraldi

kaitseministri määrusega. Hetkel kehtiv säte võimaldab Kaitseliidu igal 12-aastasel ja vanemal

Kaitseliidu noorliikmel lasta igasugusest sõjaväerelvast ilma piiranguteta, seetõttu luuakse

kaitseministrile volitusnorm piirata kasutada antavate sõjaväerelvade liike. Sellega ei anta

õiguseid juurde, vaid piiratakse relvade kasutamist alaealiste poolt, et tagada paremini noorte

riigikaitselise õppe vastavus rahvusvahelistele konventsioonidele. Kaisteministri määruses

täpsustatakse, mis vanuses ja mis sõjaväerelva liiki tohib Kaitseliidu noor kasutada.

Selgitame, et kuigi KaLS § 50 lg 3 sätestab, au- ja toetajaliikmel on õigus anda Kaitseliidu relv

või laskemoon teenistuskohustuse täitmisel teisele Kaitseliidu liikmele vahetu juhi nõusolekul.

Ning selle sätte teine lause ütleb, et Kaitseliidu relva ega laskemoona ei ole õigus anda

noorliikmele, siis kavandatava sättega kõnesoleval juhul vastuolu ei teki, sest nimetatud säte

reguleerib olukorda, kui Kaitseliidu relv on antud au- ja toetajaliikmele ning kellele ja mis juhul

võib tema Kaitseliidu relva edasi anda. Selle järgi ei saa au- ja toetajaliige relva kasutada anda

noorliikmele, küll aga saab seda tegevliige teha, vaata KaLS § 42 lõiget 7 ja § 51 lõiget 1.

Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse KaLS § 69 lõiget 21, sätestades, et ajutiselt valvatav objekt

on KaLS § 69 lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav territoorium või ehitis, mille valve on

korraldatud ajutiselt KaLS § 691 sätestatud korras. Kehtivas õiguses on ajutine valvatav objekt

seotud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisega ning ei sobitu seetõttu valvatavate objektide

üldisesse regulatsiooni. Seoses julgeolekuala reguleerimisega on sõjaväelise väljaõppe

läbiviimiseks määratud alaline või ajutine julgeolekuala. Kaitseliidu ajutine valvatav objekt

võib olla võistluse, noorteürituse või muu Kaitseväe ülesande täitmise ala, mida kasutatakse

Kaitseliidu poolt KaLS § 4 lõikes 1 sätestatud muu ülesande või muu asutuse muu riigikaitsega

seotud ülesande täitmiseks.

46 Kaitseministri 29. mai 2025. aasta määrus nr 7 „Sõjarelvade, relvasüsteemi, sõjarelva laskemoona ja

lahingumoona ning nende osade, sealhulgas oluliste osade või komponentide täpsustav loetelu ja liigitus“,

seletuskiri lk 6. Kättesaadav lingilt: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7b73d049-62e4-4879-b0dc-

a4589ef4db0c.

36/84

Eelnõu § 3 punkti 5 kohaselt muudetakse ja sõnastatakse KaLS § 72 lõikeid 1 ja 2 sätestades

lõikes 1, et valvuril on õigus tööülesande täitmisel kanda ja kasutada, elektrišoki-, külm- ja

gaasirelva ning erivahendit ja enesekaitsevahendit ja tulirelva, sõjaväerelva, sealhulgas

relvasüsteemi. Lõikes 2 sätestatakse, et, tulirelva, relvasüsteemi, elektrišoki-, külm- ja

gaasirelva käitlemine toimub käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud

korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. See säte võimaldab valvuril kasutada

Kaitseväe määratud juhtudel valve teostamisel raskerelvi või relvasüsteeme, mis on vajalikud

erinevate valvataval objektil ohtude tõrjumiseks.

Eelnõu § 3 punktiga 6 täiendatakse KaLS § 72 lõikega 7 , et kui valvur kasutab tööülesannete

täitmisel teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva, toimub selle kasutamine

kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 52.“ Nende muudatustega ajakohastatakse Kaitseliidu

valvuri relvastusega seonduvat.

Kehtiva sõnastuse kohaselt on valvuril õigus kanda muude vahendite hulgas tulirelva. Sätte

lõige 2 piirab kasutatavate tulirelvade loetelu: püstol, revolver, püss ja automaattulirelv.

Piirangud on praeguses julgeolekuolukorras osutunud ebamõistlikuks ning takistavad valvuril

täitmast oma ülesandeid piisava efektiivsusega. Senises praktikas on saanud üheks

põhivajaduseks üksuse droonivastane kaitse, mille tagamiseks ei piisa olemasolevast

relvastusest (k.a automaattulirelv kui käsitulirelv). Seetõttu on vajalik sätet laiendada ning

kaotada kehtivad piirangud selliselt, et tulevikus oleks võimalik kasutada ka Kaitseliidu

varustuses olevaid relvasüsteeme.

Eelnõu kohaselt on valvuril õigus kanda ja kasutada tulirelva, relvasüsteemi, elektrišoki-, külm-

ja gaasirelva ning erivahendit ja enesekaitsevahendit. RelvS § 833 lõike 11 kohaselt on

relvasüsteem sõjarelv või mitu sõjarelva koos relvasüsteemi toimimiseks vajalike osadega,

sealhulgas sihtimis- ja tulejuhtimisseadmed ning relvaplatvorm.

Eelnõuga ei piirata kasutatava relvasüsteemi valikut, kuna see sõltub eeskätt täidetava ülesande

iseloomust ning süsteemide kasutusotstarbest.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt puudub õigus ja võimalus kasutada muu hulgas droonivastases

võitluses toimivaid lahendusi ning droonirünnaku korral võivad julgeolekualal või Kaitseliidu

valvataval objektil sattuda reaalsesse ohtu inimelud ning sõjaväerelvad ja muu riigivara.

Relvasüsteemi lisamine varustusse koos sellekohase väljaõppega tagab üksuse esmase

objektikaitse, mille põhirõhk lasub valvuril või valves osaleval isikul. Suurema õigusselguse

tagamiseks lisatakse Kaitseliidu seaduse paragrahvi 72 lõige 7, millega sätestatakse, et valvur

võib kasutada teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud tulirelva Kaitseliidu seaduse § 52

alusel.

Eelnõu § 3 punktiga 7 lisatakse KaLS-i uus peatükk 81, millega luuakse Kaitseliidu

julgeolekuala regulatsioon ning määratakse kindlaks julgeolekualal rakendatavad meetmed.

Julgeolekuala mõiste kasutuselevõtt KaLS-is on tingitud eeskätt praktilistest kaalutlustest.

Kaitseväe julgeolekuala on kehtestatud KKS-is eesmärgiga tagada eeskätt Kaitseväe valduses

oleva territooriumi ning objektide kaitse. Julgeolekuala põhieesmärgiks on tagada nii

Kaitseliidule kui ka võimalikele kolmandatele isikutele turvalisus Kaitseliidule pandud

ülesannete täitmisel. Nii nagu Kaitsevägi kasutab alalist ja ajutist julgeolekuala KKS §-s 3

toodud ülesannete täitmisel, on ka Kaitseliidul sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel vaja tagada

nii inimeste, taktika kui tehnika turvalisus. Nimetatud ülesannetest on esmatähtsad riigi sõjalise

kaitse võime ettevalmistamine, mis nõuab Kaitseliidu valvatava objektiga võrreldes

kõrgendatud turva- ja julgeolekumeetmeid.

37/84

Kaitseliidul on märkimisväärsed riigikaitselised ülesanded: valmistada ette reservüksusi

Kaitseväele, viia läbi sõjalisi õppusi ja harjutusi, tagada Kaitseliidu kasutusse antud

riigikaitselise vara julgeolek ning säilimine. Kaitsevägi võib kaasata Kaitseliitu enda sõjalise

riigikaitse ülesannete täitmisse. Kaitseliidul on ka iseseisvad sõjaliseks riigikaitseks

valmistumise ülesanded, milleks tal on vaja tagada oma tegevusega seotud turvalisus. Seega on

põhjendatud Kaitseväe julgeolekuala regulatsiooniga sarnaneva julgeolekuala regulatsiooni

loomine ka Kaitseliidule, mis võimaldaks Kaitseliidul sõjaväelise väljaõppe ja muu riigi

sõjalise kaitse võime ettevalmistamisega seotud ülesannete täitmiseks kasutusel olevat

territooriumit või ehitist efektiivselt kaitsta.

Julgeolekuala on Kaitseliidu valduses olev territoorium või ehitis, mida kasutatakse riigi

sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks, või kus hoitakse ja kasutatakse relvastust ning riigi

sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks kasutatavat varustust ja tehnikat. Kui Kaitseliidu

valvatava objekti kaitse ja valve eesmärk on tagada riigi julgeolekuga seotud avaliku võimu

ülesande täitmine kas teise riigiasutuse või Kaitseliidu enda poolt, siis julgeolekuala on seotud

otseselt riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise ja sõjaväelise väljaõppega. Julgeolekuala

regulatsiooni kaudu tagatakse muu hulgas operatsiooni turvalisus, üksuste turvalisus, taktika

turvalisus, seadmete turvalisus ning eelnevaga seotud teabe turvalisus. Julgeolekualaks võib

olla riigi sõjaliseks kaitseks kasutatav territoorium või ehitis alaliselt.

Kaitseväe valvatava objekti valve tagatakse ainult töölepingu alusel tegutsevate valvurite ja

valves osalevate isikutega. Kuigi ka Kaitseväe julgeolekuala valves võivad valvurid osaleda

vastavalt valvelepingutele, on peamiseks julgeolekuala valve tagajaks üksuse, mille tegevuse

turvalisust tagatakse, koosseisu kuuluv tegevväelane, või Kaitseliidu tegevliige.

Julgeolekuala valveks kasutatavad Kaitseliidu meetmed on samad, mis on Kaitseväel

julgeolekuala kaitsmisel ja valvamisel. See tagab, et Kaitseväe ja Kaitseliidu ühisel

tegutsemisel, sealhulgas juhul, kui on kehtestatud nii Kaitseväe kui ka Kaitseliidu

julgeolekualad, oleks pädevus ja avaliku võimu volitused samasugused. Kuna Kaitseliit ei ole

valitsusasutus, vaid avalik-õiguslik juriidiline isik, siis ei ole võimalik riigi tuumikülesandeid

ja isikute põhiõigustesse ulatuslikult sekkuvaid meetmeid Kaitseliidule täitmiseks anda. Sellel

põhjusel on Kaitseliidule julgeolekuala valveks antud meetmed, mis on vähem sekkuvad isikute

põhiõigustesse ning ei ületa riigi tuumikülesande piiri.

Järgnevalt on toodud võrdlustabel Kaitseliidu julgeolekuala, Kaitseväe julgeolekuala ja

Kaitseliidu valvatava objekti kaitse eesmärkidest, pädevusest ja meetmetest.

Kriteerium Kaitseliidu julgeolekuala Kaitseväe julgeolekuala Kaitseliidu valvatav objekt

Näide 1 Kaitseliidu peastaabi hoone ja

territoorium, kus toimub

sõjaline planeerimine ja on ka

turvaala

Kaitseväe peastaabi hoone ja

territoorium, kus toimub sõjaline

planeerimine ja on ka turvaala

Kaitseliidu maleva hoone ja

territoorium, kus ei toimu

sõjalist planeerimist, pole

turvaala ja ei hoita sõjarelvi

Näide 2 Kaitseliidu maleva hoone ja

territoorium, kus hoitakse

sõjarelvi ja sellega seotud

asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teavet ning

riigisaladust (turvaala) ja

toimub sõjaväeline väljaõpe

Kaitseväe üksuse hoone ja

territoorium, kus hoitakse

sõjarelvi ja sellega seotud

asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teavet ning

riigisaladust (turvaala) ja

toimub sõjaväeline väljaõpe

Kaitseliidu noorteorganisat-

siooni hoone ja territoorium, kus

ei hoita sõjarelvi ja ei toimu

sõjaväelist väljaõpet

Näide 3 Kaitseliidu korraldatav õppus

(mitte LÕK/RÕK), millel

kasutatakse sõjarelvi,

töödeldakse asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teavet

Kaitseväe korraldatav õppus

(LÕK või RÕK, ajateenistus),

millel kasutatakse sõjarelvi,

töödeldakse asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teavet

Kaitseliidu korraldatav metsa-

laager, kus õpitakse ellujäämist,

riigikaitselisi oskusi ja võib olla

kaasas käsitulirelvi, kuid ei

töödelda asutusesiseseks

38/84

ning riigisaladust (turvaala) ja

toimub sõjaväeline väljaõpe.

ning riigisaladust (turvaala) ja

toimub sõjaväeline väljaõpe

kasutamiseks mõeldud teavet

ega riigisaladust

Näide 4 Operatsiooniala, kus Kaitseliit

on kaasatud Kaitseväe

ülesannete täitmisse ja täidab

sõjalist ülesannet

Operatsiooniala, kus Kaitsevägi

täidab enda sõjalist ülesannet

Ala, mida avaliku korra

kaitsesse kaasatud Kaitseliit

kasutab oma tehnika hoidmiseks

ja teabe töötlemiseks

Näide 5 Kaitseliidu sideüksuse sõiduk,

kus on sõjalise ülesande

täitmiseks vajalik tehnika ja

töödeldakse asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teavet

ning riigisaladust (turvaala)

Kaitseväe sõiduk, kus on sõjalise

ülesande täitmiseks vajalik

tehnika ja töödeldakse

asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teavet ning

riigisaladust (sealhulgas tehnika

ise; turvaala)

Kaitseliidu sõiduk, mida ei

kasutata sõjalise ülesande

täitmiseks või ei töödelda

piiratud juurdepääsuga teavet.

Mõiste KaLS EN § 75’1: Kaitseliidu

julgeolekuala on Kaitseliidu

valduses olev territoorium või

ehitis, mida kasutatakse riigi

sõjaliseks kaitseks

valmistumiseks, või kus

hoitakse ja kasutatakse

relvastust ning riigi sõjaliseks

kaitseks kasutatavat varustust ja

tehnikat.

KKS § 50: Kaitseväe

julgeolekuala (edaspidi

julgeolekuala) on 1) Kaitseväe

territoorium; 2) Kaitseväe

laevad, lennuvahendid ja

sõidukid; 3) territoorium, mille

Kaitseväe juhataja või tema

poolt volitatud ülem on ajutiselt

julgeolekualana määratlenud

(edaspidi ajutine julgeolekuala)

KaLS § 69 lõige 1: Kaitseliidu

valvatav objekt (edaspidi

valvatav objekt) on riigi,

Kaitseliidu või muu isiku

omandis olev territoorium, ehitis

või seade, mille valve on

korraldatud riigi julgeoleku,

avaliku võimu ülesannete või

Kaitseliidu ülesannete tagamise

eesmärgil Kaitseliidu valvena

Alaline … KaLS EN § 75’1 lõige 3:

Alaline julgeolekuala on

käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatud

tunnustele vastav alaliselt

kasutatav territoorium või

ehitis. Alalise

julgeolekuala määrab

kindlaks Kaitseliidu ülem

käskkirjaga.

Kaitseväe territoorium ja

Kaitseväe laevad,

lennuvahendid ja sõidukid.

KaLS § 53 lõige 1: Kaitseväe

territoorium käesoleva seaduse

tähenduses on alaliselt Kaitseväe

valduses olev territoorium

KaLS § 69 lõige 2: alaliselt

valvatav objekt on käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud

tunnustele vastava

territooriumvõi ehitis, mille

valve on korraldatud alaliselt.

Alaliselt valvatavate objektide

loetelu kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega

Ajutine … KaLS EN § 75'1 lg 4:Ajutine

julgeolekuala on käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud

tunnustele vastav ajutiselt

kasutatav territoorium või ehitis

KKS § 54: Kaitsevägi võib

ajutiselt julgeolekualana

piiritleda territooriumi, millel tal

on seadusest, muust õigusaktist

või lepingust tulenev õigus

viibida, kui see on seoses tema

ülesannete täitmisega Kaitseväe

julgeoleku või kolmandate

isikute ohutuse tagamiseks

vältimatu. (2) Territooriumi võib

piiritleda ajutise julgeolekualana

üksnes sellises ulatuses ja nii

kauaks, kui see on Kaitseväe

julgeoleku või kolmandate

isikute ohutuse tagamiseks

vältimatu

KaLS § 69 (2’1): ajutiselt

valvatav objekt on käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatud

tunnustele vastava territoorium

või ehitis, mille valve on

korraldatud ajutiselt. Ajutiselt

valvatav objekt valve

korraldamiseks sõlmib Kaitseliit

selle omaniku või seadusliku

valdajaga taasesitatavas vormis

sõlmitud kokkuleppe (edaspidi

valveleping)

Valvaja KaLS EN § 75’1 lõige 7:

Kaitseliidu julgeolekuala

kaitseb ning valvab sõjalises

riigikaitses või selle toetamises

osalev tegevväelane või

Kaitseliidu tegevliige ning

käesoleva seaduse § 70 lõigetes

1 ja 11 nimetatud isik.

KKS § 49 lõike 1 punkt 3, lõiked

1’1 ja 2; § 54’1 – Kaitsevägi;

KKS §-d 55–56 – kaitseväelane

KaLS § 70 lõiked 1 ja 1’1:

valvur on isik, kelle tööülesanne

on osutada alaliselt valvatava

objekti valvet. Valves osalev

isik on 1) Kaitseliidus rahuaja

ametikohal olev tegevväelane,

kelle teenistusülesanne on

valves osalemine; 2) Kaitseliidu

tegevliige, kelle

teenistuskohustus on valves

osalemine

39/84

Sunni-

meetmed

KaLS EN §-d 75’3–75’5 –

korrakaitse (sealhulgas

isikuandmete töötlemise

piirangud) ja vahetu sund. Ei ole

jõu kasutamine, kuid KKS §-de

44–46 ja 47’1 alusel sõltumata

sellest, kas on julgeolekuala

KKS § 49 – vahetu sund, § 54’1

– korrakaitse ja jälitustegevus;

§-d 55–56 – korrakaitse. Ei ole

jõu kasutamine, kuid KKS §-de

44–46 ja 47’1 alusel sõltumata

sellest, kas on julgeolekuala

KaLS §-d 71–73 – korrakaitse

sarnased volitused ja vahetu

sund. Ei ole jõu kasutamine,

kuid KKS §-de 44–46 ja 47’1

alusel sõltumata sellest, kas on

valvatav objekt

Eelnõu § 3 punktis 8 täiendatakse KaLS § 85 lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„(22) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab

haldusjärelevalvet Kaitsevägi.“ Kõnealune muudatus on seotud käesoleva eelnõu § 7

punktidega 4−6, milles reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite tehnilist

järelevalvet ja ülevaatust ning sõidukõlblikuks tunnistamist. Täpsem selgitus on antud eelnõu

§ 7 punktide 4−6 selgituse juures.

§ 4. Korrakaitseseaduse muutmine

Eelnõu § 4 punktis 1 sätestatakse korrakaitseseaduses koostöö välisriigi relvajõududega.

Kehtivas korrakaitseseaduses reguleeritakse avaliku korra kaitse üldpõhimõtteid, alust ja

korraldust, muu hulgas rahvusvahelist koostööd ning viimast eelkõige Euroopa Liidu

kontekstis. Seevastu Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu

osapooleks olevate riikide relvajõud on seaduses käsitlemata. Võimaldamaks suuremat

riigisisest koostööd kohapeal viibivate relvajõudude liikmetega, on vaja luua alus koostöö

formaadiks ning kaasamine avaliku korra tagamise eesmärgil on seejuures üks koostöö eriliike.

Ühtlasi tuleb arvestada, et vastavate välisriigi relvajõududega tuleb täpne ulatus ja kaasumise

detailid eraldi kokku leppida ka saatva riigiga.

Praeguses julgeolekuolukorras on oluline reageerida hübriid- ja muudele ohtudele võimalikult

efektiivselt, mistõttu oleks vajaduse korral välisriigi relvajõudude liikmete kaasamine oluline

lisameede riigikaitse- ja julgeolekuriskide maandamisel. Avalikku korda ähvardavad ohud

võivad suureneda ja muutuda riigi julgeolekut ähvardavaks ohuks, mille tõrjumiseks tuleb

hakata kasutama sõjalist jõudu, ning sellega kaasneb märkimisväärselt suurem kahju riigile ja

selle elanikele. Seetõttu on otstarbekas kasutada kõiki riigi käsutuses olevaid võimalusi selliste

ohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks. Olukorra tõsiduse tõttu võib olla vaja avaliku korra

kaitsesse lisaks Kaitseväele ja Kaitseliidule kaasata ka Eestis viibivaid NATO liitlasriikide

relvajõudude üksuseid, kui ohu iseloom või suurus seda tingib ning välisriigi relvajõudude

liikmete kvalifikatsioon seda võimaldab. Pädev korrakaitseorgan, kes kaasamist taotleks, sõltub

lahendatavast olukorrast, mistõttu ei ole otstarbekas piiritleda seda vaid politseiga. Kaasamise

olukordi avaliku korra tagamiseks korrakaitseseaduse järgi võib ette tulla ka muudel juhtudel,

mistõttu tuleb koostöö all mõelda ka muid olukordi (näiteks andmete vahetus

keskkonnareostuse lahendamiseks).

Eesti õiguses ei ole seni välisriigi relvajõudude korrakaitsesse kaasamise võimalust selgelt ette

nähtud ning välisriigi relvajõudude kaasamise võimalused on ebaselged. See takistab riigil

kasutamast ohu tõrjumiseks või ennetamiseks kõiki potentsiaalseid ressursse. Välisriigi

relvajõudude kaasamisel Eestis avaliku korra kaitsesse tuleks rakendada samasugust

õigusraamistikku nagu Kaitseväe kaasamise puhul, et tagada koostegutsemise efektiivsus.

Seega tuleb välisriigi relvajõudude kaasamine reguleerida üldregulatsioonina KoRS-is, kuid

välisriigi relvajõud kaasatakse üksnes koos Kaitseväega, olles seejuures vastava Kaitseväe

üksuse koosseisus ja käsuahelas.

40/84

Eelnõu § 4 punktiga 2 kaasatakse välisriigi relvajõud avaliku korra kaitsesse. Uue paragrahvi

loomisega sätestatakse KorS-is alus selleks, et juhul, kui Kaitsevägi on vastavalt kehtivale KorS

redaktsioonile kaasatud avaliku korra kaitsesse, oleks võimalik kaasatud Kaitseväe üksuse

koosseisus ning kaasatud Kaitseväe üksuse juhile allutatud välisriigi relvajõud kaasata

nimetatud ülesande täitmisse koos Kaitseväega. Teisisõnu tähendab see, et välisriigi relvajõud

on võimalik kaasata avaliku korra kaitsesse üksnes koos Kaitseväega, mitte eraldiseisvalt.

Välisriigi relvajõudude kaasamine ei muuda kehtivaid täidesaatva riigivõimu teostamise

põhimõtteid. Eestis teostab täidesaatvat riigivõimu Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus ja

valitsusasutused moodustavad riigi haldusorganisatsiooni ning Vabariigi Valitsus teostab

riigivõimu ise või valitsusasutuste kaudu. Riigivõimu tuleb teostada üksnes põhiseaduse ja

sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning see on ka üks olulisemaid õigusriigi põhimõtte

väljendusi. Riigikohtu üldkogu otsuses nr 3-1-1-86-07 on õiguskantsler väljendanud

seisukohta, mille kohaselt põhiseadus keelab riigivõimul delegeerida riigi tuumikülesandeid

riigisektorist väljapoole. Riigi tuumikülesannete delegeerimise keeld tuleneb demokraatia

aluspõhimõttest, riigi jõumonopolist, põhiõigustest ja ametnikkonna nõudest, millega on seotud

kõik kolm riigivõimu – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Antud regulatsiooniga ei

delegeerita avaliku võimu teostamist välisriigi relvajõududele, vaid kaasatakse välisriigi

relvajõud Kaitseväe üksuse koosseisus konkreetse korrakaitselise ülesande täitmisse. Seejuures

tulevad juhised ja kontroll ülesande täitmise üle jätkuvalt Eesti konkreetselt korrakaitseorganilt.

Niisiis ei minda vastuollu tuumikülesande delegeerimise keeluga. Arvestades pikaajalist

rahvusvaheliste ja riigisiseste kohtute praktikat, võib praegusel ajal väita, et riigi relvajõudude

puhul on tegemist kindlasti riigi organiga ning riigi vastutus oma relvajõudude tegevuse eest

on käsitatav rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttena.

Välisriigi relvajõud on saatva suveräänse riigi esindajad ehk neile laieneb sisuliselt riigi

immuniteet. Seetõttu ei saa saatva riigi relvajõude vastuvõtva riigi huvides kohaldada pelgalt

territoriaalset jurisdiktsiooni ehk kitsalt Eesti Kaitseväe suhtes kehtivaid õigusakte, vaid vajalik

on saatva riigi nõusolek. Kuna saatev riik ei mineta täielikku käsuõigust (ingl full command)

oma väeüksuste üle isegi nende allutamisel NATO sõjalisele juhtimisstruktuurile, on saatva

riigi nõusolek tema väeüksuse teatud viisil kasutamiseks määrava tähtsusega. Selline nõusolek

avaldub NATO operatsioonide puhul valdavalt operatsiooniplaani ja selles sisalduvate

ülesannete heakskiitmise kaudu (koos võimalike rahvuslike piirangutega), aga võimalikud on

ka kahepoolsed vastavad kokkulepped.

Välisriigi relvajõudude kaasamise selge ning paindlikult ja tõhusalt rakendatav regulatsioon

loob riigile võimaluse reageerida avalikku korda või põhiseaduslikku korda ähvardavale ohule

nii, et selle ennetamise, väljaselgitamise ja tõrjumise abil välditakse ohu suurenemist või riigi

julgeolekut ähvardava ohu teket. Välisriigi relvajõudude tulemuslik kaasamine aitab vähendada

tõenäosust, et algselt avaliku korra kaitse valdkonda kuuluv oht suureneb ning areneb ohuks,

mis võib kahjustada kogu riiki ja selle elanikkonda. Regulatsiooni rakendamisega on võimalik

neutraliseerida paremini ohte enne seda, kui tekib vajadus kuulutada välja erakorraline

seisukord või sõjaseisukord, mis kahjustaks riigi julgeolekut rohkem. Välisriigi relvajõudude

kaasamine võimaldab kasutada maksimaalselt kõiki Eesti riigi territooriumil olevaid ressursse

või kaasata samameelsete riikide relvajõude juhtudel, kui Eesti vastava abipalve esitab.

Olukorras, kus Eesti ei suuda kriisiolukorras oma riigiasutuste ressursiga enam täita kõiki

vajalikke ülesandeid, on ühine huvi tagada avalik kord, mida sel hetkel saab tagada välisriigi

relvajõudude kaasamisega. Selge ning paindlikult ja tõhusalt rakendatav avaliku korra tagamise

regulatsioon on ühtlasi osa heidutusest, mis näitab riigi head võimekust erinevatele ohtudele

reageerida. Selle abil tugevdab Eesti oma mainet NATO ja Euroopa Liidu tõsiselt võetava

liikmena ning hea partnerina julgeolekualases koostöös. Välisriigi relvajõud osalevad antud

41/84

juhul osaliselt Eesti valitsusasutuste ülesannete täitmisel ning seega tegutsevad Eesti riigi

organi koosseisus ja vastutusel.

Välisriigi relvajõudude liikmele antakse luba kasutada oma relva, kuid täpsustatud on siiski, et

see peab vastama KorS-is lubatud teenistusrelvale. Kui ülesande täitmisse on kaasatud välisriigi

relvajõudude liige, siis on tal KorS § 161 ülesande täitmisel vahetu sunni kohaldamise vajaduse

korral lubatud kasutada oma relva. Ilma käesoleva täienduseta tekiks olukord, kus välisriigi

relvajõududele on vaja väljastada Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste sõjaväerelv ning

korraldada vastav väljaõpe, mis oleks Kaitseväele lisakohustus ja nõuaks täiendavaid ressursse.

Ühtlasi läheks see vastuollu loodava eelnõu eesmärgi ja mõttega, mille kohaselt luuakse

võimalused vastavalt ohuolukorrale kaasata Eestis viibivad välisriigi relvajõudude liikmed,

kellel on vastav väljaõpe ja kvalifikatsioon ning kes viibivad Eestis koos oma varustusega.

§ 5. Majandusvööndi seaduse muutmine

Eelnõu § 5 punktis 1 tunnistatakse kehtetuks viide mandrilava seadusele, sest sellenimelist

kehtivat seadust ei ole, samuti ei ole seda lähiajal plaanis ka kehtestada.

Eelnõu § 5 punktis 2 kehtestatav muudatus on seotud RiPS-i lisatava §-ga 142, mis on seotud

merealuse taristu hooldustöödega seonduvate tegevustega. Merealune taristu ei asu ainult Eesti

sise- ega territoriaalmeres, vaid ka majandusvööndis.

Nagu eespool öeldud, on majandusvöönd väljaspool territoriaalmerd asuv ja sellega külgnev

mereala, kus kehtib õiguslik erikord, millega reguleeritakse rannikuriigi õigusi ja

jurisdiktsiooni ning teiste riikide õigusi ja vabadusi majandusvööndis.47 Rannikuriigil on oma

majandusvööndis muu hulgas õigus konventsiooni asjakohaste sätete alusel kohaldada

jurisdiktsiooni tehissaarte, rajatiste ja seadmestike rajamisele ja kasutamisele.48 Rannikuriigi

jurisdiktsiooni kohaldatakse veel ka tolli, makse, tervishoidu, ohutust ja immigratsiooni

reguleerivatele õigusaktidele.49

Kehtiv MVS on kehtestatud 1993. aastal ehk enne seda, kui Eesti suhtes hakati kohaldama

UNCLOS-i50. MVS-i on hiljem minimaalselt uuendatud, viimati 2019. aastal, kui muudeti

veealuse kultuuripärandi peatükki.

Kuigi esmajoones on kohustus merealust taristut valvata ja kaitsta taristu omanikel ning

valdajatel, on praeguses julgeolekuolukorras oluline, et ka riigiasutused seda teha aitavad.

Selline tegevus on riigi ainupädevuses,51 ent selleks, et oleks juba ette teada, mida merel jälgida

ning millal tuleks reageerida, on vaja ka taristu omanike ja valdajate panust. Seetõttu nähakse

ette, et taristu omanik ja valdaja teavitavad Kaitseväge kõikidest kavandatavatest merealuse

taristu hooldamisega seotud tegevustest, sealhulgas vaatlustegevustest. Võrreldes RiPS-is

sätestatud nõudega taotleda luba sise- ja territoriaalmeres nendeks tegevusteks ei saa

majandusvööndis otsest loakohustust kehtestada selle erirežiimi tõttu. Küll on võimalik riigil

kehtestada ohutusega seotud reegleid ning kui asutustel on teada, millised tööd on taristu

omanik või valdaja tellinud, saab teisi laevu hoiatada või jälgida, et need töötavale laevale liiga

47 UNCLOS-i artikkel 55. 48 UNCLOS-i artikli 56 lõike 1 punkt b. 49 UNCLOS-i artikli 60 lõige 2. 50 UNCLOS jõustus Eesti Vabariigi suhtes 25. septembril 2005. 51 See tähendab, et näiteks NATO ja Euroopa Liit ei saa liikmesriikide nimel tegutseda. Küll on võimalik riikidel

omavahel kahe- või mitmepoolselt kokku leppida ühistegevusi, mis võivad sisaldada patrullimist merel ja muid

tegevusi, et muu hulgas valvata ja kaitsta merealust taristut. NATO ja Euroopa Liit saavad kohaldada kaudseid

tegevusi ning nn pehmeid meetmeid, mis ei sisalda vahetu sunni või jõu kasutamist ega muud taolist, samuti mitte

korralduslikke küsimusi, kuidas riigid midagi tegema peaksid.

42/84

lähedale ei läheks, või ka veenduda, et see on õige laev, mis seal tegutseb (seisab). Teavitamise

vorm sisaldaks samu andmeid, mis sise- ja territoriaalmeres tegutsemise loa taotlus. Näiteks kui

plaanitakse kogu pikkuses merealuse taristu vaatlustegevust, läbib see kogu mereala ning

ettevõtjal on lihtsam esitada sarnased andmed kõikide mereala piirkondade kohta, sealhulgas

teha üks joonis kogu tööpiirkonna ulatuse kohta. Sellega välditakse ka liigset halduskoormust

merealuse taristu omanikule ja valdajale.

Eelnõu § 5 punktis 3 täpsustatakse MVS § 14 lõike 1 sõnastust. Merenduses on kasutusel kaks

terminit – veesõiduki kinnipidamine ja veesõiduki peatamine. Nendest esimest kasutatakse

kontekstis, kus veesõiduk ei tohi pädeva asutuse korraldusel näiteks sadamast lahkuda seni,

kuni pädeva asutuse poolt tehtud ettekirjutuse nõuded on täidetud. Selliseks näiteks on MSOS

§ 78 regulatsioon, mis käsitleb laeva kinnipidamist juhul, kui laeva tehnilise kontrolli käigus

tuvastatakse, et see ei ole merekõlblik. Samas veesõiduk võidakse peatada rikkumise või selle

kahtluse korral, et kontrollida, kas veesõiduk rikub mõne rahvusvahelise konventsiooni

nõudeid. Üldjuhul kehtib majandusvööndis meresõiduvabadus ning veesõidukit niisama

peatada ega kinni pidada ei või. Seda võib teha üksnes juhul, kui see on rahvusvahelise

mereõigusega lubatud. Seetõttu uuendatakse § 14 lõike 1 sõnastust nii, et see oleks kooskõlas

Eesti ja rahvusvahelises õiguses kasutatavate terminitega.

Eelnõu § 5 punktis 4 täiendatakse MVS-i §-ga 142, millega sätestatakse, et laeva suhtes, millel

ei ole riikkondsust, võib kohaldada Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi

jurisdiktsiooni. Säte on kooskõlas UNCLOS artikli 58 lõikega 2 ning artiklitega 91, 92 ja 110.

UNCLOS artikli 58 lõikega 2 sätestatakse, et majandusvööndile kohaldatakse UNCLOS

artikleid 88–115 ning teisi asjakohaseid rahvusvahelise õiguse norme niivõrd, kuivõrd need ei

ole vastuolus V osas reguleerituga. UNCLOS-i kommentaarides52 on selgitatud, et artikli 58

lõiget 2 tuleb esmajoones tõlgendada kuritegevuse ja muude ebaseaduslike tegevuste, mis on

sätestatud artiklites 99–110, vastu võitlemise alusena, mis laiendab avamerel lubatud tegevused

ka majandusvööndisse. Seega ei ole see vahetult seotud artiklis 56 sätestatud rannikuriigi

õiguste, jurisdiktsiooni ega kohustustega. Pigem tuleks seda vaadata koostoimes teiste

rahvusvaheliste õigusaktidega, nagu meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise

konventsioon53 (nn SUA konventsioon) ja selle 2005. aasta protokoll54, narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastane ÜRO konventsioon55, rahvusvahelise

organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioon56 ja selle protokollid jms.

Artikli 58 lõiget 2 tuleb vaadata kui riigile pandud miinimumnõuet merel kuritegevuse vastu

võitlemisel, kohustused ja õigused on kaudselt tuletatavad.

UNCLOS artikkel 91 paneb riigile kohustuse kehtestada laeva oma riikkondsusse võtmise, oma

territooriumil registreerimise ja oma lipu all sõitmise tingimused. Laeval on selle riigi

riikkondsus, kelle lipu all tal on õigus sõita. Nimetatud riigi ja laeva vahel peab olema tegelik

seos. Artikkel 92 sätestab aga, et laev peab olema merel viibides selle riigi ainujurisdiktsiooni

all, kelle lipu all see sõidab, kui muu rahvusvahelise õigusega ei sätestata teisiti. Reisi vältel ei

tohi laev lippu vahetada, välja arvatud juhul, kui vahetub omanik või tehakse registrimuudatus.

Ühtlasi sätestatakse, et juhul, kui laev sõidab kahe või mitme riigi lipu all ja kasutab neid oma

huvidest lähtudes, ei saa ta kuuluda ühegi kõnesoleva riigi riikkondsusesse ning teda võib

käsitada riikkondsuseta laevana. Seega, piltlikult öeldes kuulub riikkondsuseta laev merel sõites

52 United Nations Convention on the Law of the Sea. A Commentary. Edited by Alexander Proelss: C.H.Beck,

Hart, Nomos, 2017, lk 454–456. 53 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/78530. 54 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/12885011. 55 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/78195. 56 Leitav Riigi Teatajast: https://www.riigiteataja.ee/akt/236618.

43/84

kõigile ning selle võib enda lipu alla võtta ja oma riigi jurisdiktsiooni kohaldada iga riik.

Artiklis 110 sätestatakse, millisel juhul võib rannikuriik parduda laevale. Üheks selliseks

juhtumiks on see, kui laeval puudub riikkondsus.57 Sõjalaev võib kontrollida laeva õigust sõita

selle lipu all. Sõjalaev võib sel eesmärgil saata kahtlustatavale laevale ohvitseri juhtimisel

paadi. Kui kahtlus pärast dokumentide kontrolli säilib, võib laeva pardal jätkata uurimist kõiki

asjaolusid arvestades.58 Eri riikide praktika on näidanud, et dokumentide kontrollimine võib

võtta aega mitu päeva ning kogu selle aja peetakse laeva kinni. Sealjuures võidakse

meresõiduohutuse tagamiseks suunata laev mõnele ankrualale, mis ei pruugi alati olla

majandusvööndis, vaid võib olla ka rannikuriigi territoriaal- või sisemeres. Paljudes NATO

liikmesriikides on asutud seisukohale, et riikkondsuseta laevade kontrollimiseks ei piisa ainult

UNCLOS artiklite 91, 92 ja 110 koostoimest, et laeva kontrollida, vaid vaja on ka rannikuriigi

õigusesse asjakohast sätet, milles sätestatakse, et riikkondsuseta laeva suhtes kohaldatakse

rannikuriigi õigust, kui teda kinni pidama ja kontrollima asutakse. Seda ka kõnesoleva

täiendusega tehakse.

Lisatavas paragrahvis on kasutatud sõnu „võib kohaldada“, jättes nii iga kord Eesti enda

otsustada (kaalutlusotsusena), kuidas riikkondsuseta laeva suhtes reageeritakse, muu hulgas kas

seda üldse peatatakse kontrollimise eesmärgil või mitte.

Eelnõu § 5 punktis 5 tunnistatakse kehtetuks MVS § 17 kui mittevajalik ja praeguseks

sisutühjaks muutunud paragrahv. Paragrahvis 17 sätestatakse, et MVS-i sätetes nimetatud

pädevad riigiasutused ja majandusvööndi kaitsmise korra määrab Vabariigi Valitsus. Selle

volitusnormi alusel ei ole määrust kehtestatud. Pädevad riigiasutused on praegu kehtestatud eri

seadustega, näiteks veealuse kultuuripärandi kaitse osas on pädev asutus muinsuskaitseseaduse

järgi Muinsuskaitseamet, merekeskkonna kaitse üle teeb järelevalvet keskkonnajärelevalve

seaduse järgi Keskkonnaamet, merre ehitamist ja selle üle järelevalvet teeb ehitusseadustiku

alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, majandusvööndi õigusrežiimi tagab RiPS-i

järgi Kaitsevägi. Seadust on täiendatud alates selle vastuvõtmisest 1993. aastal mitmeid kordi,

täpsustades majandusvööndis lubatud tegevusi, mis on üks osa majandusvööndi kaitsest,

sealhulgas osa sellest moodustab RiPS-is oleva majandusvööndi õigusrežiimi tagamise

sisustamine.

§ 6. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Eelnõu § 6 punktiga 1 lisatakse MSOS § 1 uus lõige 21. Paragrahvis 1 käsitletakse MSOS-i

reguleerimisala (ja kohaldamisala). Eelnõuga kavandatavas lõikes 21 sätestatakse, et sõjalise

riigikaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse MSOS-i üksnes

juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud. Analoogselt on sätestatud sama paragrahvi

lõige 2. Seadused kehtivad olenemata riigis valitsevast olukorrast. Selleks, et vältida olukorda,

kus mõnda sõjalise riigikaitse või selleks valmistumisele kohaldatavat meedet59 loetaks

tõlgendamise teel olukorraks, kus on vaja taotleda luba, või see on (tsiviil)laevadele või

isikutele keelatud tegevus, on vaja MSOS-i reguleerimis- ja kohaldamisalas välistada sellisele

tegevusele MSOS-i kohaldumine. See aga ei tähenda, et sõjalise riigikaitse ja selleks

valmistumisega seotud tegevustele ükski õigusakt ei kohaldu. Neid tegevusi reguleerivad teised

seadused (näiteks KKS, RiPS, KorS jne), samuti rahvusvaheline õigus (näiteks rahvusvaheline

relvakonfliktiõigus). Lisaks tehakse koostööd teiste asjakohaste riigiasutustega, kes näiteks

kaasatakse ülesannete täitmisse või keda tuleb teavitada konkreetsetest tegevustest.

57 UNCLOSi artikli 110 lõike 1 punkt d. 58 UNCLOSi artikli 110 lõige 2. 59 Märkus: näiteid tegevustest seletuskirja ei lisata, sest need on piiratud juurdepääsuga teave kas avaliku teabe

seaduse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse järgi.

44/84

Eelnõu § 6 punktis 2 muudetakse MSOS § 1 lõike 4 sõnastust ning täpsustatakse, millised

MSOS-i normid kehtivad iga sõjalaeva suhtes olenemata tema lipuriigist ning millised MSOS-i

normid kehtivad lisaks Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate veesõidukite

suhtes. Eelnõu § 7 punktis 7 tunnistatakse MSOS § 19 lõige 7 kehtetuks. Paragrahvi 19 lõige 7

on volitusnorm, millega on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. aasta määrus nr 59

„Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega

seadistamise ja varustamise nõuded“.

Tagamaks, et Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid (laevad ja

väikelaevad) on merekõlblikud või sõidukõlblikud, sätestatakse eraldi nõuded eelnõu § 7

punktidega 4−6. Need uued MSOS-i lisatavad sätted tuleb lisada nende sätete hulka, mis

kehtivad sõjalaeva või täpsemini Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate

veesõidukite suhtes, ning seda eelnõu § 7 punktiga 2 ka tehakse.

Tuleb märkida, et MSOS § 1 lõike 4 uue sõnastuse järgi jagatakse sõjalaevade sätted kaheks:

1) nõuded, mis kehtivad kõikide sõjalaevade suhtes olenemata nende lipuriigi lipust, ning

2) nõuded, mis kehtivad ainult Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate

veesõidukite ehk Eesti lipu all sõitvate veesõidukite (sõjalaevade) suhtes. Eesti ei tee lipu- ega

rannikuriigina järelevalvet ega kehtesta tehnilisi nõudeid teise lipuriigi sõjalaevale. Samas peab

teise lipuriigi sõjalaev Eesti territoriaalmeres täitma neid nõudeid, mis on seotud

navigatsiooniohutusega.60

Kõikidele sõjalaevadele olenemata nende lipuriigist kohaldatakse MSOS §-s 45 ja § 49 lõikes 1

sätestatut. Nimetatud paragrahvid käsitlevad veeteel liiklemist. Sõjalaevad peavad üldjuhul

samuti kinni pidama veeteel liiklemisel reeglitest, mis on sätestatud kas rahvusvahelise

õigusega (näiteks UNCLOS, COLREG) või Eesti õigusaktidega. Kogu 11. peatükk ei käsitle

veeliikluse reegleid, vaid ka veeteel liiklemise reguleerimiseks vajalikku korralduslikku poolt.

Sõjalaevadele ei saa kohaldada neid sätteid, mis puudutavad korralduslikku poolt (näiteks kes

annab välja loa hüdrograafiliste mõõdistustööde tegemiseks või kes vastutab

navigatsioonimärgistuse korrasoleku eest), mistõttu viidataksegi konkreetsetele paragrahvidele

11. peatükis, mis käsitlevad veeteel (merealadel ja laevatatavatel siseveekogudel) liiklemist: §-

ga 45 sätestatakse peamised veeteel liiklemise nõuded ja §-s 49 pukseerimise nõuded.

Eelnõu § 6 punktidega 4−6 lisatakse MSOS §-desse 12, 13 ja 17 uued lõiked, mis puudutavad

Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevaid veesõidukeid, täpsemalt laevu ja

väikelaevu. Sätete eesmärk on tagada Kaitseväe ja Kaitseliidu laevade ja väikelaevade

merekõlblikkus ja sõidukõlblikkus ning kehtestada nendele veesõidukitele sarnased nõuded.

Regulatsiooni ei laiendata kuni 2,5-meetristele veesõidukitele (näiteks paatidele), ega

allveerobotitele jms, mis liigitub veesõidukiks, nende merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse

eest vastutab iga üksus ise (samas tuleb nende andmed kanda Kaitseväe ja Kaitseliidu

veesõidukite registrisse).

Eelnõu § 6 punktiga 4 lisatakse uus lõige 7 MSOS § 12, eelnõu § 6 punktiga 5 uus lõige 10

MSOS § 13 ja eelnõu § 6 punktiga 6 uus lõige 10 MSOS § 17. Paragrahvis 12 käsitletakse

laeva tehnilise järelevalve korraldamist. Tehniliseks järelevalveks loetakse laeva ning selle

seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimist rahvusvahelistes konventsioonides ja MSOS-is

sätestatud nõuetele. Tehniline järelevalve seisneb tehnilises ülevaatuses ja pistelises

kontrollimises.61 Paragrahviga 13 reguleeritakse tehnilise ülevaatuse korraldamist ja liigitamist

ning §-ga 17 reguleeritakse merekõlblikkuse tunnistuse ja sõidukõlblikkuse tunnistustega

seonduvat. Merekõlblikkuse tunnistus ja sõidukõlblikkuse tunnistus on dokumendid, mis

60 Vaata näiteks UNCLOS artikli 21 lõike 1 punkt a, lõige 2. 61 MSOS-i § 12 lõiked 1 ja 2.

45/84

tõendavad, et laevale on tehtud nõuetekohane tehniline ülevaatus ning laev on tunnistatud

merekõlblikuks või sisevetel sõidukõlblikuks ning et laev vastab ka teistele MSOS-is sätestatud

nõuetele.62

Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teeb tehnilist

järelevalvet Kaitsevägi63. Sarnaselt tsiviillaevadele hõlmab tehniline järelevalve laeva ja

väikelaeva ning nende seadmete ja varustuse vastavuse kontrollimist kehtestatud nõuetele.

Tehnilist järelevalvet tehakse peamiselt tehnilise ülevaatusena. Nõuded laevale ja väikelaevale

kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik, kes kehtestab ka tehnilise ülevaatuse korra.

Kui laev või väikelaev ning selle seadmed ja varustus vastavad kehtestatud nõuetele, antakse

sellele laevale või väikelaevale kas merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus. Selleks

kehtestatakse muu hulgas laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja sõidukõlblikuks tunnistamise

kord.

Oluline on märkida, et kui tehniline ülevaatus ning nõuded laevale ja väikelaevale oleks vaja

kehtestada ainult Kaitseväe jaoks, võiks need kehtestada ka ilma, et seaduses selline kohustus

sätestataks. Kuna aga samad nõuded kehtestatakse Kaitseliidu veesõidukitele ja tehakse nende

üle järelevalvet, on vaja need kehtestada seadusega. Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik,

mis tähendab, et Kaitseväele kehtestatavad nõuded kehtivad Kaitseliidu kohta ainult siis, kui

need on kehtestatud seadusega. See tähendab, et nõuded ise ei pea olema seaduses, vaid

Kaitseväele peab olema antud volitus kehtestada nõuded, mis kehtivad ka Kaitseliidu kohta.

See on põhjus, miks lisatakse eelnõuga Kaitseliidu seaduse § 85 uus lõige 22, mille kohaselt

teeb Kaitsevägi järelevalvet selle üle, kas Kaitseliidus täidetakse nõudeid, mis on sätestatud

MSOS-is ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende alusel antud õigusaktides.

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadusest tuleneb kohustus esitada laeva ja väikelaeva

andmed Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse.

Nagu eespool mainitud, antakse eelnõuga Kaitseväele õigus kehtestada tehnilise ülevaatuse

kord, tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele ning laeva ja väikelaeva merekõlblikuks ja

sõidukõlblikuks tunnistamise kord. KKS § 24 punkti 111 kohaselt kehtestab Kaitseväe juhataja

Kaitseväe tegevust reguleerivad eeskirjad ja korrad, sealhulgas sisekorra. Enamus akte

kehtestatakse käskkirjaga.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad laevad ja väikelaevad on konkreetsed

veesõidukid, mille suhtes eelnõukohase seadusega antakse Kaitseväe juhatajale õigus nõuded

kehtestada, neid on võimalik eristada individuaalsete tunnuste järgi (praegusel juhul on selleks

kuuluvus), tegu ei ole piiritlemata arvu juhtumitega ning ei ole suunatud asja avalik-õigusliku

seisundi muutmisele. Laevadele ja väikelaevadele kehtestatavad tehnilised nõuded on

enamuses piiratud juurdepääsuga kas avaliku teabe seaduse või riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seaduse kohaselt. Sellest tulenevalt on antud ka nõuete ja kordade kehtestamise õigus

Kaitseväele, mitte näiteks kaitseministrile üldaktiga (määrus) kehtestamiseks.

Eelnõu § 6 punktidega 8 ja 11 täiendatakse MSOS § 45 uue lõikega 52 ja § 47 uue lõikega 61.

Paragrahviga 45 reguleeritakse veeteel liiklemist, sätestades selleks üldised nõuded, sealhulgas

liiklemise piirangud. Sama paragrahvi lõigetega 5 ja 51 antakse Transpordiametile õigus

kehtestada ajutisi piiranguid, et tagada veeteel veeliikluse ohutus. Paragrahviga 47

reguleeritakse navigatsiooniteavet ja veetee haldamist, mille hulka kuulub ka

navigatsioonimärgistus. Põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava suurenenud ohu

korral võib olla samuti vajadus kehtestada ajutisi piiranguid, sealhulgas muuta

navigatsioonimärgistust. Aeg-ajalt tuleb need kehtestada väga kiiresti või põhjustel, mida ei saa

62 MSOS-i § 17 lõige 1. 63 Tõenäoliselt antakse see ülesanne mereväele.

46/84

Transpordiametile avaldada, või ei ole aega tavapärasel viisil taotluste esitamiseks ega

menetlemiseks. Seetõttu antakse Kaitseväele õigus korraldada veeliiklust ning kehtestada

ajutisi piiranguid põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava

suurenenud ohu ajal, samuti anda korraldusi Transpordiametile nende kehtestamiseks, et tagada

veeteel veeliikluse ohutus. Peale selle saab Kaitsevägi õiguse anda Transpordiametile

korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid ja muuta navigatsioonimärgistust ulatuses, et tagada

veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine ja kaitse. Navigatsioonimärgistuse

muutmiseks võib lisaks Transpordiametile anda korralduse ka Riigilaevastikule, kes muu

hulgas üldkasutataval veeteel paigaldab, hooldab ja haldab ujuvmärke ning püsimärkide tulesid,

ning satelliitidel põhineva asukoha määramise süsteemi diferentsiaalsüsteemi ja maapealset

kesklaine raadionavigatsioonisüsteemi. Üldine eeldus on, et Transpordiamet ja Riigilaevastik

ise jätkavad oma ülesannete täitmist, mitte Kaitsevägi ei võta ülesannete täitmist üle. Kõik

vajalikud menetluslikud üksikasjad (soovide edastamise viisid, kontaktid jms) lepivad

Kaitsevägi, Transpordiamet ja Riigilaevastik omavahel kokku pärast eelnõukohase seaduse

jõustumist. Kaitseväel on olemas asjakohased plaanid. Võimalik on korraldada ka sobivas

formaadis õppusi, et seda kõike harjutada.

Põhiseaduse kommenteeritud väljaande § 129 selgituse punktides 3 ja 4 on kommenteeritud, et

riigi julgeolek on riigi seisund, kus riigi suveräänsust ja tema põhiseaduslike institutsioonide

demokraatlikku toimimist ei rikuta Põhiseadusega vastuolus oleval viisil. Riigi julgeolek on

tegelik olukord, kus riigi suveräänsus ja põhiseaduslike institutsioonide võime täita enda PS-ist

tulenevaid ülesandeid ei ole mõjutatud muul kui PS-is määratud viisil. Mõiste „riigi julgeolek“

erineb mõistest „põhiseaduslik kord“ selle poolest, et on tegelik olukord – rikkumise või selle

ohu puudumine. Riigi julgeolekut ohustab mis tahes tegevus, mis on suunatud riigi säilimise ja

toimimise vastu, samas kui põhiseaduslikku korda ohustab eelkõige konstitutsiooniliste

normide mittetunnustamine või nende süstemaatiline eiramine. Põhiseadusliku korrana

mõistetakse riigi suveräänsust (st iseseisvust ja sõltumatust), PS-i aluspõhimõtteid ning

põhiseaduslike institutsioonide toimimise olulisi tingimusi. Põhiseaduslik kord on osa avalikust

korrast64, mille tagamiseks ja kaitseks on kehtestatud tavapärastele meetmetele (näiteks riiklik

järelevalve, süüteomenetlus) täiendav eriregulatsioon (näiteks julgeolekuasutuste tegevus,

erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal kohaldatavad meetmed). Iseseisvusena

käsitatakse riigi eksisteerimist eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi osaks.

Sõltumatus tähendab, et ükski välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende

täitmist kontrollida muul juhul, kui Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga

lubanud.

Eelnõu § 6 punktiga 9 täiendatakse MSOS § 45 uue lõikega 61, sätestades selgelt, et

lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti kõrvaldamist

korraldab Eesti merealal Kaitsevägi ning laevatataval siseveekogul Päästeamet. MSOS § 1

lõike 1 järgi kohaldatakse MSOS-i Eesti merealal ja laevatatavatel siseveekogudel, sealhulgas

piiriveekogudel. KKS § 3 lõike 1 punkti 41 kohaselt on Kaitseväe ülesanne lahingumoona

kahjutuks tegemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis. Päästeseaduse § 5 lõike 1

punkti 2 järgi on Päästeameti ülesanne demineerimistöö tegemine maismaal ja siseveekogudel.

Viimaste hulka kuuluvad ka laevatatavad siseveekogud. Sellest tulenevalt on vaja ka MSOS-is

sätestada, milline asutus millises veekogus korraldab asjakohaseid töid, mis seotud

lõhkematerjaliga.

MSOS § 45 lõige 6 sätestab, et veeliiklust ohustava või segava objekti on kohustatud veeteelt

kõrvaldama või kandma sellega seonduvad kulud objekti omanik või paigaldaja. Veeliiklust

64 Märkus: sama kommenteeritud väljaande § 54 selgituste punktis 2 on kommenteeritud, et põhiseaduslik kord

moodustab avaliku korra tuuma. Põhiseadusliku korra hulka kuuluvad need avalikku korda tagavad normid, mis

loovad riigi võimaluse eksisteerida ja ühiskonnasuhteid reguleerida.

47/84

ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist laevateelt, välja arvatud sadama akvatooriumilt

ja sissesõiduteelt, korraldab Transpordiamet. Sadama pidaja on kohustatud korraldama

veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamise sadama akvatooriumilt ja

sissesõiduteelt. Üldkasutataval veeteel olevatest veeliiklust ohustavatest või segavatest

objektidest teavitab veeliiklejaid Transpordiamet ja korraldab võimaluse korral nimetatud

objektide kõrvaldamise. Nimetatud lõikes sätestatut on võimalik tõlgendada nii, et vaatamata

sellele, et KKS-i ja päästeseadusega on pandud merel demineerimistöö tegemine Kaitseväele

ja siseveekogudes Päästeametile, peab ikkagi lõhkematerjali ja muu sõjalise otstarbega

veeliiklust ohustava või segava objekti (näiteks miini) kõrvaldama või korraldama selle

kõrvaldamise Transpordiamet. Näiteks võib tekkida olukord, kus merest leitakse triivimas miin

ning selle justkui peaks kui takistuse kõrvaldama Transpordiamet. Selleks, et vältida sellise

tõlgenduse andmise ning olukorra tekkimise võimaluse, kus Transpordiamet peaks hakkama

sõjaseisukorra ajal või pärast seda merre paigutatud miine kahjutustama hakkama, lisatakse

säte, et sellega tegeleb ja selle korraldab Kaitsevägi.

Kuna ka praegu tegeleb Kaitsevägi lõhkematerjali kahjutuks tegemisega Eesti merealal, on see

tavaliselt korraldatud nii, et Kaitsevägi teavitab nii Transpordiametit kui ka Keskkonnaametit

asukohast, kus demineerimistööd tegema hakatakse ning koostöös mõlema asutusega leitakse

võimalused, kuidas seda kõige vähem merekeskkonda ja veeliiklust häirides teha saaks.

Eelnõu § 6 punktidega 10 ja 12 on seotud seletuskirja sissejuhatavas osas selgitatud reformi

järelkaja, mille alusel tehakse korrektiivid, kui hiljem arvamuse muutumise või praktika käigus

on ilmnenud täpsustuse vajadus. Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse (Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse)

572 SE koostamisel oli üks lähtepunkte, et laeva kaptenil või muu veesõiduki juhil on või peaks

olema üks kontaktpunkt, kelle poole ta saab merel olles pöörduda. Seoses osade Politsei- ja

Piirivalveameti ülesannete üle andmisega Kaitseväele, suhtlevad laeva kaptenid ja muude

veesõidukite juhid olenevalt teemast lisaks JRCC Tallinnale ka mereväega. Lähtuvalt

ülesannete jaotusest tuleb vastavad parandused teha ka MSOS-is, et isikud teavitaks õiget

asutust, ning samas tagada teatud juhtudel paindlikkus. Ühtlasi tuleb märkida, et kui näiteks

laeva kapten ei teavita avastatud merereostusest või sellest, et ta selle ise tekitas, Kaitseväele,

vaid JRCC Tallinnale, tuleb lugeda teade edastatuks, sest JRCC Tallinn edastab teate õigele

asutusele ehk Kaitseväele, kes saab nii teate kätte. Kui teadet üldse ei edastata, tuleb see lugeda

teavitamiskohustuse rikkumiseks.

Eelnõu § 6 punktis 10 asendatakse kahes eri paragrahvis sõna „politseiasutusele“ tekstiosaga

„Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele“ − § 45 lõikes 12 ja § 904 lõikes 1. MSOS § 45

lõikega 12 pannakse laeva kaptenile või väikelaeva või muu veesõiduki juhile kohustus kohe

teatada õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest

politseiasutusele ja Transpordiametile ning võimaluse korral rajatise valdajale. Paragrahv 904

on aga vastutuse peatükis ning selles sätestatakse, et kui laeva kapten või väikelaeva või muu

veesõiduki juht jätab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamisest

teavitamata, on tegu seaduse rikkumisega. Nimetatud juhul peab jääma laeva kaptenile või muu

veesõiduki juhile paindlikkus otsustada, kummale raadiokanalile ta sellest teatab, tõenäoliselt

pigem Kaitseväe kasutuses olevale raadiokanalile 69. Oluline on, et teave edastatakse, sest siis

saab kiiresti reageerida, et objekt korda teha, samuti teatada teistele merel liiklejatele, mis

piirkonnas sõites tuleb ettevaatlik olla. Tegemist on sätete väljakujunenud praktikaga kooskõlla

viimisega, mitte uue kohustuse loomisega.

Eelnõu § 6 punktiga 12 muudetakse MSOS § 52 lõike 4 sõnastust ning asendatakse termin

„kinni pidada“ terminiga „sundpeatada“. Kinnipidamine on MSOS-is defineeritud § 78

lõikes 22 kui laeva sadamast väljumise keelamine kuni laeva kinnipidamist põhjustanud

48/84

puuduste kõrvaldamiseni. Käesoleva eelnõuga on kavas lisaks sadamale täiendada seaduse § 78

nii, et see laieneks ka ankrualadel seisvatele laevadele, kui laeval esineb mõni sama paragrahvi

lõikes 1 nimetatud puudus. Kõik loetletud puudused on seotud vahetult laeva merekõlblikkuse

või laeva meeskonnaliikmetega, kui laeva tehniliselt kontrollitakse. MSOS-i § 52 asub seaduse

12. peatükis, millega reguleeritakse laevaliikluse korraldamise süsteemi. See ei ole vahetult

seotud laeva tehnilise kontrolli ega selle merekõlblikkusega, vaid rahvusvahelise

laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni (COLREG) nõuete täitmisega. Antud

konventsioon kehtib kogu Eesti merealal (st Eesti sise- ja territoriaalmeres ning

majandusvööndis). Kuna MSOS § 78 ja 12. peatükk tuginevad erinevatele rahvusvahelistele

õigusaktidele, samuti eri olukordadele, millal ja kus neid kohaldatakse, ei ole §-s 78 ja §-s 52

„kinni pidamine“ sama tähendusega. Selleks on vaja muuta MSOS-i nii, et ei kasutata sama

terminit. Paragrahvis 78 on tegemist sisuliselt sarnase tähendusega termini ja tegevusega, nagu

seda on näiteks KorS-is isiku kinnipidamise puhul (vaata näiteks KorS-i § 31, 43 ja 46), §-s 52

aga samas tähenduses, nagu KorS-i §-s 45 või RiPS-i §-s 114. Sellest tulenevalt muudetakse

§ 52 lõike 4 sõnastust nii, et Kaitsevägi või PPA võib laeva peatada RiPS-i §-s 114 sätestatud

korras.

Eelnõu § 6 punktid 13 ja 25 on omavahel seotud ankrualal või sadama reidil olevale laevale

teenust osutavate laevadega. Ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust pakkuv ja

osutav laev või väikelaev (edaspidi reiditeenust osutav laev), peab olema varustatud nõuetele

vastava A-klassi AIS- seadmega , kui ankruala või reid asub kaugemal kui üheksa meremiili

rannajoonest, ning vähemalt B-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või reid asub lähemal kui

üheksa meremiili rannajoonest. Eesmärk tõhustada järelevalvet reiditeenust osutavate laevade

üle, eelkõige sanktsioonirežiimist kinnipidamise tagamiseks. Sätte asukoht on valitud

ökonoomiat silmas pidades. Juhul, kui panna nõue MSOS § 531 lõike 3 ette, oleks vaja muuta

ka lõiget 3 selleks, et välistada nende laevade puhul AIS-seadme paigaldamise nõue, mis on

loetletud lõike 3 punktis 2 (see punkt tühistaks eespool oleva nõude).

A- ja B-klassi AIS-seadmed erinevad üksteisest võimsuse poolest. B-klassi AIS-seadme

tavaline võimsus on 2−5 W ja A-klassi AIS-seadmetel 12,5−25 W, millest oleneb ka nende levi

kaugus merel – B-klassi AIS-seadme maksimaalne levi kaugus, et suudaks veel AIS teadet

edastada, on kuni üheksa meremiili, A-klassi AIS-seadmetel piirangut ei ole. Enamus Eesti

sisemeres ja territoriaalmeres asuvatest ankrualadest ja reididest jäävad kuni üheksa meremiili

ulatusse, mistõttu ei ole mõistlik kehtestada kõikidele ühtset nõuet A-klassi AIS-seadme

kehtestamiseks, kui reiditeenust osutav laev või väikelaev ei sõida kaugemale kui üheksa

meremiili rannajoonest. See on piisav kaugus, et B-klassi AIS-seadet omav laev või väikelaev

on veel levis. B-klassi AIS-seadmed on ka odavamad A-klassi AIS-seadmetest.

Juhul, kui laeval või väikelaeval juba ei ole peal nõuetekohast AIS-seadet ning ta osutab

reiditeenust juba enne kõnesoleva eelnõukohase seaduse jõustumist ja jätkab seda ka hiljem,

antakse üleminekuaeg kuus kuud, mille jooksul ta peab nõuetekohase AIS-seadme (kas A- või

B-klassi AIS-seade) laeval või väikelaeval kasutusele võtma. Kuna AIS-seadmed ei ole kuigi

kallid65, on kuus kuud piisav aeg, et iga reiditeenust osutava laeva või väikelaeva omanik jõuaks

soetada nõuetekohase AIS-seadme ja paigaldada selle laevale või väikelaevale. Eelnõu

koostamise ajal on teada seitse laeva ja väikelaeva, kes praegu reiditeenust osutavad ja keda see

nõue puudutab.

Eesmärk on paremini jälgida piirirežiimist kinnipidamist ehk teha järelevalvet riigipiiri ja

piiripunkti vahelisel alal ning tagada tõhusamalt õiguskord Eesti merealal. Järelevalvet ei tehta

üksnes sadamas või sisemeres, vaid ka territoriaalmeres. Kuna osa reidikohti asub

65 Hinnad algavad B-klassi AIS-seadmel mõnesajast eurost olenevalt tootjast ja sellest, mis lisafunktsioone veel

tahetakse, ning A-klassi AIS-seadmel paari tuhandest eurost.

49/84

navigatsioonihooajal väga tiheda väikelaevaliiklusega piirkonnas, on vaja neid laevu eristada

teistest laevadest ja väikelaevadest, kellel ei ole AIS-seadme paigaldamise kohustust, et saada

parem ülevaade sellest, milliseid laevu reiditeenust osutavad laevad teenindavad ning kas

peetakse kinni kõikidest nõuetest, sealhulgas kehtestatud sanktsioonidest.

Teenuseid osutavad vastava tegevusloaga ettevõtted, kasutades selleks spetsiaalseid laevu,

mille kogumahtuvus võib jääda alla 300 ja millel seega ei ole kohustust paigaldada AIS-seadet.

Reidil peatuvatele laevadele osutatakse eri teenuseid, nagu:

1) isikute transport laevalt piiripunkti või piiripunktist laevale (meeskonnaliikmete vahetus, eri

inspektorite pardale toimetamine, jäälootside transport);

2) laevade varustamine kütuse (punkerdamine), määrdeainete või muu kaubaga, mida on vaja

selleks, et jätkata laeva edasist transiiti merel;

3) laevadelt jäätmete vastuvõtmine (pilsivesi ja muud jäätmed, mis tekivad laeva normaalsel

käitamisel).

Eelnõu § 6 punktiga 14 uuendatakse § 72 lõike 1 sõnastust. Tegemist on sätete väljakujunenud

praktikaga kooskõlla viimisega, mitte uue kohustuse loomisega. Kehtiva sõnastuse järgi on

laevaõnnetuse korral Eesti riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud teatama

õnnetuse asjaoludest viivitamata Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Eesti

merealadel ja sisevetel toimunud laevaõnnetusest on kapten, reeder või laevaagent kohustatud

teatama viivitamata politseiasutusele ning kui õnnetusega kaasneb reostus või selle oht, siis ka

Keskkonnaametile. Politseiasutus teatab laevaõnnetusest viivitamata Kaitseväele,

Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.

Sõnastuse muutmise eesmärk on teha see lühemaks, sätestada õiged asutused, keda tuleb

laevaõnnetusest teavitada, ning jätta välja asutustevaheline suhtlus, mida saab teha kas

rakendusakti tasemel või asutustevahelise kokkuleppega. Praegusel juhul on asutustevaheline

teavitamine paika pandud Vabariigi Valitsuse 30. juuni 2022. aasta määrusega nr 65 „Otsingu-

ja päästetööde tegemise kord Eesti päästepiirkonnas ning reostuse avastamise ja likvideerimise

kord Eesti merealal ja piiriveekogudel“ (vaata näiteks § 10 lõige 3, § 18 lõige 2), samuti

asutustevahelise kokkuleppega.

Uues sõnastuses vahetavad asukohta lõike esimene ja teine lause. Uue sõnastuse kohaselt on

laeva kapten, reeder või laevaagent kohustatud teatama Eesti päästepiirkonnas toimunud

laevaõnnetusest viivitamata PPA-le (ehk JRCC Tallinnale). Laevaõnnetuse korral on Eesti

riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest teatama viivitamata

Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele. Muudatus otsustati teha seetõttu, et inimelude

päästmine on alati esikohal ning seejärel saab juba teavitada õnnetuse asjaoludest

Transpordiametit ja Ohutusjuurdluse Keskust.

Eelnõu § 6 punktidega 15–21 muudetakse MSOS § 78. Kehtiv MSOS § 78 käsitleb laeva

sadamast väljumise keeldu. Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võib Transpordiameti

järelevalveametnik keelata Eesti riigilippu kandval laeval ja välisriigi lippu kandval laeval

sadamast väljuda, kui laeva kapten keelab laeva kontrollimise, laeval esinevad olulised

puudused seoses meresõiduohutuse, töö- ja töötervishoiutingimuste tagamise, tunnistuste ja

kindlustuste esitamise ning keskkonnaohutuse jm nõuete täitmisel. Lõike 22 kohaselt on [laeva]

kinnipidamine laeva sadamast väljumise keelamine kuni laeva kinnipidamist põhjustanud

puuduste kõrvaldamiseni.

Välisriigi lippu kandva laeva kontrollimise kord on kehtestatud majandus- ja

kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. aasta määrusega nr 75 „Välisriigi lippu kandva laeva

kontrollimise kord ja laevakontrolli akti kantavate andmete loetelu“. Praktikas võib esineda

50/84

olukordi, kus on põhjendatud viia laevakontroll läbi mitte sadamas, vaid sise- või

territoriaalmeres viibiva välisriigi lippu kandva laeva suhtes. Näiteks juhul, kui välisriigi lippu

kandev laev on sadama reidil või kui see on mõne pädeva asutuse poolt territoriaalmeres

peatatud (näiteks UNCLOS-is sätestatud kinnipidamise alused merekeskkonna kaitseks) ning

reostuse tekkimisest, laeva seisukorrast või laevapere liikmete olukorrast tulenevalt ilmneb

vajadus teostada laevakontroll meresõiduohutuse, merekeskkonna või töötervishoiu

tingimustega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks, või esineb mõni muu rahvusvahelise

õigusega kooskõlas olev alus laeva kontrollimiseks.

Territoriaalmeres kontrollitavatel laevadel esinevate oluliste puuduste korral ei ole praegu

kehtiva regulatsiooni kohaselt võimalik Transpordiametil laeva kinni pidada (s.o teha

ettekirjutust laeva edasise liikumise keelamiseks). Seetõttu on vaja kehtestada õiguslik alus

laeva kinnipidamiseks analoogselt laeva kinnipidamisega sadamas, et puudused laevas saaksid

kõrvaldatud ja võimalikud ohud maandatud enne laeva territoriaalmeres edasiliikumist, et

tagada laeva jätkuv meresõiduohutus ning laevapere heaolu. See tähendab, et kui laeval

esinevad olulised puudused, aga laeva liikumist ei saa kehtiva regulatsiooni tõttu sise- või

territoriaalmeres keelata, võib see osutuda ohtlikuks meresõiduohutusele, merekeskkonnale,

aga ka laevapere liikmete elule ja tervisele. Sellest tulenevalt tehakse muudatused § 78

lõigetes 1, 21, 22, 3, 5 ja 10, lisades võimaluse keelata laeval ankrualalt või sadama reidilt

lahkuda, kui laeval esineb olulisi puudusi. See on kooskõlas ka UNCLOS-i artikliga 21, mis

sätestab, et rannikuriik võib kooskõlas konventsiooni ja muude rahvusvahelise õiguse

normidega vastu võtta oma territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis

käsitlevad meresõiduohutust ning keskkonnakaitset, reostuse vältimist, vähendamist ja

kontrollimist.

Eelnõu § 6 punktidega 22 ja 23 tehtavad muudatused MSOS-i §-s 791 käsitlevad ühekordse

ülesõidu tingimusi remondisadamasse. Antud paragrahvi on vaja muuta tulenevalt eelnevates

punktides käsitletud MSOS § 78 puudutavatest muudatustest, võimaldamaks territoriaalmeres

laeva liikumise keelu rakendamise asemel lubada laeval liikuda oma territoriaalmere asukohast

lähimasse remondisadamasse, sest kõiki laeval esinevaid puudusi ei pruugi olla võimalik

territoriaalmerel viibides kõrvaldada.

Eelnõu § 6 punktis 24 muudetakse MSOS rakendussätet, sest PPA-l ei ole enam laevu (need

kuuluvad nüüd Riigilaevastikule) ja olemasolevate PPA soetatud väikelaevade puhul

Riigilaevastiku koosseisus ei ole see regulatsioon vajalik, lisaks tunnistatakse kehtetuks MSOS

19 lõige 7 seega jäetakse välja viide sellele sättele.

Eelnõu § 6 punktis 25 on sätestatud rakendussäte, et jätta laevaomanikele kuus kuud aega

nõuete täitmiseks.

§ 7. Riigikaitseseaduse muutmine

Eelnõu §-s 7 täiendatakse RiKS-i uue peatükiga 62, millega luuakse sõjavangide kinnipidamist

puudutav regulatsioon riigisisesesse õigusesse. Planeeritavate muudatustega luuakse riigisisene

kontseptuaalne vaade sõjavange puudutavale. Edaspidi on kavas rakendusaktiga määratleda

täpsemad kinnipidamisega kaasnevad ja selle korrektseks ettevalmistamiseks vajaminevad

tegevused (keda Kaitsevägi teavitab sõjavangide veo alustamisest, saatelehtede täitmise

nõuetest; kes on vanglateenistuse määratud vastuvõtja ja veo ajal kontaktisik; milline näeb välja

sõjavangidega kokkupuutuva personali koolitus jm).

Sõjavangide kinnipidamisel ja kohtlemisel tuleb lähtuda sõjavangide kohtlemise 12. augusti

1949. aasta Genfi (III) konventsioonist (edaspidi ka GC III), mille Eesti Vabariigi

51/84

Ülemnõukogu ratifitseeris 24. augustil 199266. Tegemist on konventsiooniga, mida

kohaldatakse relvakonflikti ajal. Eelnõuga loodava sõjavangide kinnipidamist puudutava

regulatsiooni rakendamise ajal on riigisiseselt eelduslikult välja kuulutatud sõjaseisukord, kuid

sõjaseisukorra väljakuulutamine ei ole selle regulatsiooni rakendamise eeldus.

Sõjaseisukorra väljakuulutamise järel asutakse täitma sõjaseisukorra ajaks ette nähtud

riigikaitseülesandeid, Kaitseväe ülesanne on riigi sõjaline kaitsmine. Eesti julgeolekupoliitika

eesmärk on kindlustada Eesti Vabariigi iseseisvus ja sõltumatus, Eesti rahvuse, keele ja kultuuri

kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord, elanikkonna turvalisus ja ühiskonna

toimimine. Eesti julgeolekupoliitika lähtub avarast julgeolekukäsitusest, võttes arvesse kõiki

riigi julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja tegureid. Julgeolekupoliitika elluviimine toimub

põhimõttel „ühiskond kui tervik ja riik kui tervik“. Sõjalise kaitsega tagatakse piisavad võimed

riigi suveräänsuse kindlustamiseks ning sõjalise rünnaku ennetamiseks, tõkestamiseks ja

tõrjumiseks. Kriisideks, ka sõjaks, valmistumisel ja kriiside lahendamisel lähtub Eesti

ülesannete jäävuse põhimõttest: kõik asutused ja isikud täidavad oma rolli nii tavaolukorras kui

ka kriisi- ja sõjaajal. Kaitseväe sõjaliste eesmärkide saavutamiseks on laia riigikaitse toimimine

ja toetus sõjaliste eesmärkide saavutamisele hädavajalik.

Relvakonflikti raames rahvusvahelise humanitaarõiguse normide rakendamise täpne riigisisene

rakendamise kord tuleb kõiki asjakohaseid osapooli kaasates välja töötada rahuajal. Vastutavate

asutuste selge kindlaksmääramine võimaldab Kaitseväel keskenduda oma sõjaaja põhiülesande

täitmisele.

Sõda Ukrainas käivitas ka Eestis riigisiseste õigusaktide ülevaatamise, et tagada kriisivalmidus,

kuid sõjavangidega seonduv on riigisisese õigusega seni täpsemalt reguleerimata. Ka

töökorralduslikult ei ole seni asutuste vahel välja töötatud lahendust sõjavangide pikaajaliseks

ehk kauemaks kui 48-tunniseks kinnipidamiseks ega määratletud asutuste pädevust.

Sõjavangi mõiste

Loodavas peatükis sätestatakse sõjavangi mõiste eelnõukohase RiKS §-s 877.

Sõjavangina käsitletakse sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949. aasta Genfi (III)

konventsiooni artikli 4 punktides A ja B nimetatud isikuid.

Eelnimetatud konventsioonis on sätestatud sõjavangide kohtlemise ja kaitse põhimõtted, mida

konventsiooniosaline peab relvakonflikti raames järgima. Genfi (III) konventsiooni artiklis 4

loetletakse nende isikute kategooriad, keda tuleb vangi langemise korral kohelda sõjavangina.

Eelkõige on need konfliktiosalise relvajõudude liikmed, samuti nende relvajõudude koosseisu

kuuluvate maakaitsevägede või vabatahtlike väeüksuste liikmed ning muude maakaitsevägede

ja vabatahtlike väeüksuste liikmed, sealhulgas organiseeritud vastupanuliikumistest osavõtjad,

kes tegutsevad oma territooriumil või sellest väljaspool, ka juhul, kui see territoorium on

okupeeritud. Sellised maakaitseväed või vabatahtlike väeüksused, sealhulgas organiseeritud

vastupanuliikumised, peavad vastama järgmistele nõuetele: a) neid juhib isik, kes vastutab oma

alluvate eest; b) nad kannavad kindlaid kaugelt eristatavaid eraldusmärke; c) nad kannavad relvi

avalikult; d) nad järgivad sõjapidamise seadusi ja tavasid. Sõjavangi staatuse tuvastab

Kaitsevägi, juhindudes asutusesisestest regulatsioonidest ja muudest rahvusvahelistest juhistest

(eelkõige NATO standarditest ja rahvusvahelise õiguse nõuetest).

66 Eesti Vabariigi ühinemisest Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Liiga konventsioonide ja

lisaprotokollidega. – RT 1992, 34, 447.

52/84

Sõjavangid kuuluvad rahvusvahelise õiguse mõttes eriliselt kaitstud isikute alla, mis tähendab,

et sõjavangidele tuleb tagada muu hulgas minimaalsed elamistingimused, kui nad langevad

vastaspoole kätte vangi. Järgida tuleb konventsiooni nõudeid ja tagada, et sõjavangide

kinnipidamisel toimitakse kooskõlas rahvusvahelise õiguse nõuetega. Selleks tuleb leida sobiv

kinnipidamiskoht sõjavangide pikaajaliseks hoidmiseks kuni relvakonflikti lõpuni või muu

poliitilise, kinnipidamist lõpetava otsuseni.

Ülesannete jaotuse kindlaksmääramine seaduse tasandil

Loodavas peatükis sätestatakse Kaitseministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi

vastutusalad sõjavangide kinnipidamisel. Eelnõukohases RiKS § 878 lõikes 1 sätestatakse, et

sõjavangide kinnipidamine toimub Kaitseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ning

nende valitsemisala asutuste koostöös. See tähendab ka Kaitseväe ja vanglateenistuse tulevast

koostööd. Käesoleva regulatsiooniga ei looda riiklikku informatsioonibürood ega määrata seda,

milline ministeerium või asutus hakkab riikliku informatsioonibüroo kohustusi täitma. Samuti

ei ole käesoleva eelnõu kohaldamisalas sõjavangide vahetuse korraldamine. Nimetatud

tegevused ja kohustused määratakse hilisemate rahvusvaheliste kokkulepete alusel või muude

riigisiseste õigusaktidega.

Eelnõukohases RiKS § 878 lõikes 2 sätestatakse sõjavangide kinnipidamisega seotud

Kaitseministeeriumi vastutusala. Relvakonflikti olemusest tulenevalt võtavad sõjavange

eelkõige kaitseväelased, mistõttu on ka sõjavangide lühiajaline kinnipidamine ja sellega seotud

toimingud Kaitseväe pädevuses. Kinnipidamise õiguspärasuse ja sõjavangi staatuse määramise

eest vastutab samuti Kaitsevägi. Samas puudub Kaitseväel võimekus isikute pikaajaliseks

kinnipidamiseks. Seadusega määratud põhiülesannete alusel saavad laiapindse riigikaitse

põhimõttele tuginedes seda rolli täita Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalas olevad vanglad

ja vanglateenistus.

Sõjavangide lühiajaline kinnipidamine hõlmab peamiselt tegevusi lahinguväljal, sõjavangi

kohta andmete kogumist ja nende andmete registreerimist, kohapealset kategoriseerimist,

esmaabi andmist, suhtlust pikaajalise kinnipidamise kohaga, edasist konvoeerimist üldjuhul

vangla territooriumil olevasse pikaajalise kinnipidamise kohta jm. Kaitseväe vastutada on, et

sõjavangide transport oleks võimalikult ohutu ja toimuks võimalikult kiirelt, võimalusel isiku

kinnipidamisest 48 tunni jooksul. Kaitsevägi vastutab ka muus osas sõjavangide transpordi eest,

näiteks kui sõjavangi on vaja evakueerida või transportida pikaajalisest kinnipidamiskohast

haiglasse.

Eelnõukohase RiKS § 878 lõike 3 alusel vastutab Justiits- ja Digiministeerium sõjavangide

pikaajalise kinnipidamise korraldamise eest. Justiits- ja Digiministeerium võimaldab

sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks kasutada vanglate taristut. Eelkõige on tõenäoline

vajadus kasutada Tallinna ja Tartu vanglat. Vanglate taristu kasutamiseks sõjavangide

kinnipidamise eesmärgil võib Justiits- ja Digiministeerium kriisiplaanides ette näha

tavavangide ümberpaigutamise või vabastamise korra sõjaseisukorra ajal. Justiits- ja

Digiministeerium vastutab sõjavangide pikaajalise kinnipidamise korraldamise eest, sealhulgas

rakendab vanglateenistust sõjavangide kinnipidamisel, ning vajadusel tagab vanglate

ümberehitamise, et need vastaksid GC III nõuetele.

Justiits- ja Digiministeerium korraldab ja tagab nimetatud teenuseid ainult

kinnipidamiskohtades.

Järgnevalt tuuakse välja tegevused ja teenused, mida Justiits- ja Digiministeerium kavandatava

eelnõuga kinnipidamiskohas tagab ning korraldab:

53/84

• pakub ja korraldab sõjavangidele majutuse, tagades sealjuures eraldatuse tavavangidest

ja kinnipeetavatest;

• tagab toitlustuse sõjavangidele;

• arvestab sõjavangide erivajadusi;

• registreerib sõjavangid nende üleandmisel kinnipidamiskohta;

• vanglateenistuse personal tagab järelevalve, valve ja ohutu keskkonna sõjavangidele -

selline tegevus ja ohustavad asjaolud dokumenteeritakse;

• tagab kinnipidamiskoha vastavuse GC III nõuetele sõjavangi kinnipidamise ajal;

• korraldab suhtlust ja kõnesid ning diplomaatiliste esindajatega kohtumisi. Näiteks on

GC III artiklites 79–81 sätestatud sõjavangide õigus kohtuda nende esindajatega. Sinna

juurde kuulub ka Rahvusvahelise Punase Risti lubamine vanglasse ja nende külastuse

korraldamine ja organiseerimine;

• võimaldab ja korraldab sõjavangile töötamise võimalused ja tingimused;

• pakub usulist teenust – tagab kabelite olemasolu ja nende korrashoiu, vajadusel arvestab

usulisi eripärasid;

• tagab poe olemasolu ja ostlemisvõimaluse;

• tagab muud teenused, mis on vältimatult vajalikud sõjavangide igapäevase

elukorralduse jaoks.

Sealjuures ei vastuta Justiits- ja Digiministeerium sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamise

eest. Tervishoiuteenuste osutamist sõjavangidele korraldab eelnõukohase RiKS § 8711 lõike 1

järgi Tervisekassa. Samuti ei kuulu rehabiliteerimisteenused eelnõukohase RiKS § 878 lõike 3

alla, kuigi praegu tavavangidele neid pakutakse. GC III nõuetele vastavuse analüüs on

koostamisel ja täpsed vajadused selgitatakse välja asutustevahelise koostöö kokkuleppe raames.

Sõjavangide pikaajaline kinnipidamine toimub kuni aktiivse sõjategevuse lõppemiseni või muu

poliitilise ja kinnipidamist lõpetava otsuseni. Vanglate taristu määratakse sõjavangide

pikaajalise kinnipidamise eelistatud asukohaks, kuid juhul, kui vanglate taristut ei ole võimalik

kasutada, määratakse eelnõukohase RiKS § 878 lõike 4 järgi alternatiivsed kinnipidamiskohad

Vabariigi Valitsuse korraldusega.

Sõjavangidega seotud muude võimalike, eelnõuga reguleerimata tegevuste vastutuse

määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse seadusest.

Pikaajalise kinnipidamise koht ja senine Ukraina praktika

Rahvusvahelise õiguse kohaselt tuleb sõjavangidele tagada nõuetele vastavad kinnipidamise

tingimused.

Genfi III konventsiooni mitmes artiklis on sätestatud nõuded, millele sõjavangide

kinnipidamiskoht ehk sõjavangilaager peab vastama. Need puudutavad muu hulgas ruumide

hügieenitingimusi ja tervislikkust, niiskustaset, turvalisust (varjendid), eraldamise võimalusi,

liikumisvõimalusi, omavahelise suhtlemise võimalusi, õues viibimise võimalusi jne. Lisaks on

üks peamiseid nõudeid, et sõjavangid peavad olema teistest kinnipeetutest eraldatud. Muu

hulgas öeldakse GC III artikli 22 esimese lõigu teises lauses, et „[k]aristusasutusse võib

[sõjavange] paigutada ainult erandjuhtudel, kui see on vangide endi huvides“.

Eesti vanglate taristu on nüüdisaegne, neis on tagatud nõutud olme- ja turvalisustingimused

ning eelnõu ja selle rakendusakti jõustumisel tagatakse vangla personalile vastav koolitus ning

määratakse sõjavangide kinnipidamiskoha juhiks konventsiooni nõuetele vastav tegevväelane.

Samuti on neis võimalik tagada täielik eraldatus kriminaalkaristust kandvatest vangidest, kui

neid selles vanglas sel ajal viibib. Nende tingimuste täitmisel ei ole tegemist karistusasutusega,

54/84

vaid vangla taristu baasil kohandatud sõjavangilaagriga Genfi III konventsiooni tähenduses.

Seda toetavaid näiteid on ka Ukraina praktikas.

Arvestades Eesti riigi piiratud rahalist ja inimressurssi, on sõjavangide pikaajalise

kinnipidamise kohtade sisseseadmine vanglate taristu baasil kõige realistlikum viis täita Genfi

III konventsioonist tulenevaid kohustusi.67

Ka rahvusvahelise Punase Risti Komitee esindajad on Ukraina praktika põhjal möönnud, et

kinnipidamisasutuste kasutamine ei ole keelatud, kui neid kasutades järgitakse rahvusvahelise

õiguse nõudeid. Ukrainal on Lvivi regioonis üks alaline sõjavangilaager, mis on üles ehitatud

endise kinnipidamisasutuse taristul. Ka ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo on selle

kasutamise heaks kiitnud.68

Vanglate taristu kasutamise lubatusele viitab ka ÜRO projektiteenuste büroo69 oma vanglate

planeerimise suunistes, mille järgi võib sõjavangide kinnipidamiseks kasutada olemasolevat

taristut, kui eraldi laagrite loomine on võimatu või ebapraktiline. Tingimuseks on see, et tava-

ja sõjavangid tuleb üksteisest täielikult eraldada ning sõjavange tuleb kohelda kooskõlas

konventsiooni nõuetega. Seejuures on tähtis, et sõjavange ei tohi kohelda samaväärselt

tavavangidega, vaid neile tuleb tagada nende sõjaline väärikus ja au. Seetõttu tuleb tagada

nende eraldatus ning erikohtlemine. Eraldamine on oluline, sest sõjavange ei hoita kinni

karistamise eesmärgil, samuti selleks, et hoida ära tava- ja sõjavangide vahelisi konflikte.

Vangla taristut on sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks lubatud kasutada juhul, kui vangla

olmetingimused vastavad konventsioonist tulenevatele nõuetele, millele tänapäeva vanglad

üldiselt peavad vastama. Sõjavangidel on lubatud vabalt vangla territooriumil liikuda ja nende

tubasid või kambreid ei lukustata katkematuks perioodiks. Samuti peavad sõjavangid olema

täielikult eraldatud tavavangidest ning vangla ei tohi asuda lahingutsoonis ega ohtlikus

piirkonnas.70 Sealjuures tuleneb GC III-st erisus, mille kohaselt peab sõjavangide pikaajalise

kinnipidamise koha juht olema ohvitseri auastmes isik, mille saab korraldada vastavalt

sõjaajaametikohtade jaotusele.71

Regulatsiooni väljatöötamisel on võetud eeskujuks asutustevaheline pädevuste jaotus Ukrainas.

Ukraina jaotas sõjavangide haldamise ülesanded eri institutsioonide vahel. 2022. aasta alguses

laiendati Ukraina Justiitsministeeriumi ülesandeid ja sõjavangide haldamisega seotu jäi

Justiitsministeeriumi vastutada.72 Ukraina Kaitseministeeriumi roll on aga sealjuures piiratud

kahe peamise tegevusega: vastutada ainult sõjavangide esmase kinnipidamise ja nende

transpordi eest pikaajalise kinnipidamise asutusse või kohta. Esialgu hoitakse kõiki sõjavange

67 Välisministeeriumi 29.09.2025. aasta kooskõlastuskiri nr 5-1/25/8. –

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4b1196fc-940c-473c-ba1e-dcd8e8c12fb0. 68 Probleemid, mida ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo nimetas, on seotud olmetingimustega, mitte asjaoluga,

et tegemist on endise kinnipidamisasutusega.

https://www.ohchr.org/sites/default/files/documents/countries/ukraine/2023/23-03-24-Ukraine-thematic-report-

POWs-ENG.pdf. 69 UNOPS. Technical guidance for prison planning. Technical and operational considerations based on the Nelson

Mandela Rules, 2016.

https://bip.brpo.gov.pl/sites/default/files/%2FPlanowanie%20i%20budowa%20wi%C4%99zie%C5%84%20%28

UNOPS%2C%202016%29.pdf. 70 Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949. aasta Genfi (III) konventsiooni artikkel 22. Kommenteeritud väljaanne

2022. IHL Treaties - Geneva Convention (III) on Prisoners of War, 1949 - Commentary of 2020 Article | Article

25 - Quarters | Article 25. 71 Ibid, artikkel 39. 72 Regulation of the Ministry of Justice of Ukraine, approved by the Resolution of the Cabinet of Ministers of

Ukraine, nr 228, 02.07.2014. https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/228-2014-%D0%BF#Text.

55/84

Justiitsministeeriumi hallatavates kinnipidamiskeskustes (ingl designated detention facilities),

pärast mida viiakse kinnipeetud sõjavangilaagritesse.73 Kinnipeetud sõjavangide transpordi

kinnipidamiskeskustesse korraldab Ukraina sõjaväepolitsei.74 Sõjaväepolitsei ülem suhtleb

Justiitsministeeriumiga vangilaagrite täituvuse ja asukohavaliku küsimustes. Kirjeldatud

kogemust rakendame võimaluste piires Eesti eripärasid arvestades.

2025. aasta õppuse Siil raames on harjutatud sõjavangide viimist pikaajalise kinnipidamise

kohta ehk vangla hoonesse. Sõjaväepolitsei toimetas sõjavangid Viru ja Tartu vanglasse, kus

vanglateenistus tegi esmased menetlustoimingud. Samuti olid tagatud vajalikud kontaktid, et

üleandev üksus saaks vanglaga otse suhelda ja tegevust koordineerida.

Vabariigi Valitsuse määrus

Eelnõu sätestab volitusnormi (RiKS § 878 lõige 5) Vabariigi Valitsuse poolt rakendusakti

andmiseks, mille alusel kehtestatakse määruses Kaitseministeeriumi ning Justiits- ja

Digiministeeriumi tegevuste täpsem korraldus, tingimused ja kord. Volitusnorm on

dispositiivne, et tagada Vabariigi Valitsusele paindlikkus sõjavangide kohtlemist reguleerivate

sätete kehtestamisel.

Eelnõukohase RiKS § 878 lõikega 6 täpsustatakse, et Vabariigi Valitsuse määruses võib

sätestada näiteks pikaajalise kinnipidamise koha valiku, kasutamise tingimuste ja tegevuse

korraldamise küsimused. Samuti määratakse, kellel on pädevus otsustada konkreetse vangla

kasutamine ja selle kasutamise lõpetamine sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks. Kuna

sõjavangidega tegelev personal peab tundma asjakohaseid rahvusvahelise õiguse nõudeid

(esmajärgus GC III-st tulenevaid sõjavangi kohtlemise reegleid), tuleb Vabariigi Valitsuse

määruses ette näha neile väljaõppe andmise kord.

Lisaks täpsustatakse Kaitseväe pädevust sõjavangi staatuse määramisel, nõuded arvestuse

pidamisel ja nõuded kinnipidamist korraldavale personalile. Rakendusaktis võib ette näha

transporti puudutava infovahetuse korra, transpordiliigi valiku otsustuspädevuse ja muud

sellega seotud tingimused.

Sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamise korraldamine

Genfi III konventsiooni artikli 30 alusel tuleb tagada sõjavangidele vangilaagris vajalik arstiabi.

Igas laagris peab olema korralik haigla, kus sõjavangide eest vajalikul määral hoolitsetakse ja

neid kohaselt toitlustatakse.75 Lisaks tuleb sõjavangile vajaduse korral tagada vajalik eraldatus

nakkus- ja vaimuhaigetest. Sealjuures tuleb sõjavange hoidval riigil endal tasuda ravikulud ning

kulutused sõjavangide tervise hoidmiseks vajalikele seadmetele.

Sõjavangidele tuleb teostada vähemalt kord kuus arstlik läbivaatus, mille raames kontrollitakse

ka sõjavangi kehakaalu. Eesmärk on jälgida sõjavangide üldist terviklikku seisundit, toitumust

ja puhtust ning avastada nakkushaigusi, eriti tuberkuloosi, malaariat ja suguhaigusi.76

Genfi III konventsioonis täpsustatakse, et igas vangilaagris ei pea olema sellisel tasemel

meditsiiniüksust, mis vastaks kirurgiliste erialadega haigla tasemele. Vangilaagris olev

73 Voluntary report on implementation of international humanitarian law. Ministry of Defence of Ukraine, 2024,

lk 59. 74 Ibid, lk 61. 75 1949. aasta Genfi III konventsiooni artikkel 30. 76 1949. aasta Genfi III konventsiooni artikkel 31.

56/84

meditsiiniüksus peab suutma pakkuda esmaabi väiksemate vigastuste korral ja tavapärast

arstiabi ravitavate haiguste puhul. Samuti loetakse piisavaks, kui olemasolevad ruumid,

inventar ja personal on mehitatud sellisele tasemele. Kui sõjavangidel on vaja kirurgilist

sekkumist või statsionaarset arstiabi, tuleb suunata nad raviasutusse, mis on selleks mõeldud.77

Transpordi vanglahoonest pikaajalisse raviasutusse teostab Kaitsevägi.

Tervishoiuteenuste korraldamine toimub eelnõukohase RiKS § 8711 järgi Sotsiaalministeeriumi

ja selle valitsemisala asutuste, täpsemalt Tervisekassa kaudu. Alates 2024. aastast vastutab

Tervisekassa VangS §-de 49 ja 52 järgi tervishoiuteenuste osutamise eest vanglas. Kuna esmane

valik sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks on vanglate taristu, on mõistlik, et ka

sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamise eest vastutab Tervisekassa. VangS-is on

regulatsioon nii-öelda tavavangidele, mistõttu toimub vanglatesse paigutatud sõjavangidele

teenuse osutamine samadel tingimusel. Alternatiivsete asukohtade kasutamine ja sinna

sõjavangide paigutamine otsustatakse sõjaseisukorra ajal Vabariigi Valitsuse korraldusega,

milles arvestatakse alternatiivse asukoha eripärasid ja riigieelarvelisi võimalusi teenuse

osutamiseks. Alternatiivses asukohas vajaliku tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa

olemasolu ja tingimused lahendatakse samuti Vabariigi Valitsuse korraldusega olukorra

tekkimisel.

Sõjavangide üle arvestuse pidamine

Lisaks luuakse uus paragrahv sõjavangide üle arvestuse pidamiseks ja registreerimiseks. GC III

artiklitega 122–125 pannakse konventsiooniosalistele kohustus koguda sõjavangide kohta

käivat teavet.78 Kohustuse eesmärk on tagada, et kinnipeetavate isikuandmed, terviseseisund,

auaste, sünniaeg ja muu isiklik teave oleksid kinnipidamise eest vastutava riigi infosüsteemides

kättesaadavad. Lisaks peab riigil olema pidev ülevaade sõjavangide arvust. Selline teave on

oluline nii julgeolekukaalutlustel, pikaajalise kinnipidamise korraldamisel ressursside

plaanimiseks, sõjavangide kaitseks kui ka koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Sõjavangide üle arvestuse pidamiseks saab kasutada VangS § 51 lõike 3 alusel kehtestatud

andmekogu.79 Tegemist on kasutuses oleva, andmekaitsenõuetele vastava registriga, mida

saaks kasutada ka sõjavangide üle arvestuse pidamiseks. Registri arendamisel arvestatakse

võimalusega luua tulevikus alaregistreid sõjavange puudutava info talletamiseks. Et nimetatud

registrit saaks sõjavangide üle arvestuse pidamiseks kasutada, tuleb teha vastavad muudatused

VangS-is, täiendades kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste

andmekogu reguleerivaid sätteid. Täpsemad muudatused on sätestatud eelnõu §-s 12.

Distsiplinaarmenetluste puhul kohaldatakse eelnõukohase RiKS § 8710 järgi

kaitseväeteenistuse seaduse 10. peatükis sätestatut ning juhindutakse sellest.

Eelnõu § 7 punktis 2 sätestatakse RikS § 878 lõigete 5 ja 6 jõustumisaeg, milleks on 2027.

aasta 1. jaanuar. Täiendavat aega on vaja Vabariigi Valitsuse määruse väljatöötamiseks, milles

kehtestatakse sõjavangide kinnipidamise ning asutustevahelise koostöö tingimused ja kord.

§ 8. Riigilõivuseaduse muutmine

77 Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949. aasta Genfi (III) konventsiooni artikkel 30. Kommenteeritud väljaanne

2020, p 2228. – https://ihl-databases.icrc.org/en/ihl-treaties/gciii-1949/article-30/commentary/2020?activeTab. 78 1949. aasta Genfi III konventsiooni artiklid 122–125. 79 Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. aasta määrus nr 19 „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“. RT I, 02.07.2024, 2. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus, Riigi Teataja.

57/84

MSOS § 78 puudutavate muudatusettepanekutega seonduvalt on vaja muuta RLS §-s 14247

sätestatud laeva kinnipidamisjärgse kontrollimise riigilõivu suurust. Kehtiv riigilõivu

regulatsioon ja suurus on loodud sadamas toimuva laevakontrolli tarbeks ega arvesta

täiendavate kuludega (näiteks Transpordiameti järelevalveametnike töö- ja transpordikulu), mis

kaasnevad laeva kontrollimisega territoriaalmeres. Kui arvestada, et territoriaalmeres viibiva

laeva kontrollimisega kaasnevad transpordikulud Transpordiameti järelevalveametniku laevale

ja tagasi kaldale toimetamisega (umbes 350 eurot tunnis) ja kokku võib transport võtta aega

kuni 3 tundi (1050 eurot) ning et Transpordiameti järelevalveametniku töötunni tasu suurust

arvestatakse RLS § 14247 lõike 1 kohaselt (100 eurot) ning et laeva puudusi ja suurust

arvestades võib töötundide arv laeval varieeruda vastavalt igale üksikjuhtumile (näiteks 10–30

tundi), oleks põhjendatud seada riigilõivu suuruseks 3400 eurot laevakontrolli eest. RLS §

14248, § 14249 ja § 14250 kohaste erinevate merendusalaste ülevaatuste maksimaalne riigilõivu

suurus on samuti 3400 eurot. Võrdlusena on Soomes kehtestatud samasisulise toimingu tasu

suuruseks 380 eurot tunnis tööajal ja 550 eurot tunnis töövälisel ajal.80 Lätis on vastav tasu 5000

eurot.81

§ 9. Riigipiiri seaduse muutmine

Eelnõu § 9 punktis 1 muudetakse RiPS § 8 lõike 1 punkti 4 sõnastust, viies selle kooskõlla

Schengeni piirieeskirjade82 sõnastuse ja terminitega. Kehtiv punkti 4 sõnastus on järgmine:

õhusõidukite Eesti õhuruumi sisenemise, õhuruumis liikumise ning õhuruumist väljumise kord.

Selline sõnastus viitab, et piirirežiimiga määratakse, kuidas võivad Eesti õhuruumis

õhusõidukid liikuda ja kuidas siseneda või väljuda Eesti õhuruumist. See sõnastus kehtib aastast

1994, kui RiPS vastu võeti ja jõustus. Eesti ei olnud siis veel muu hulgas Euroopa Liiduga

ühinenud, mistõttu ei kehtinud piirivalvamise ja piirirežiimi määramisel EL-i õigusaktid ning

Eesti reguleeris seda selle aja vajaduste järgi. Selle hulka kuulus ka see, kuidas eelkõige

tsiviilõhusõidukid Eesti õhuruumi ehk Eesti territooriumile siseneda võisid, kus toimus

õhusõidukiga saabunud inimeste (reisijad, piloodid, meeskonnaliikmed) piiriületamine ja

kuidas inimesed õhusõidukiga Eesti õhuruumist väljuda võisid. Märkusena olgu öeldud, et

kaitselennunduse õhusõidukite ja riiklike õhusõidukite Eesti territooriumile sisenemine on

reguleeritud teiste õigusaktidega.83 Piirirežiimiga määratakse tegelikult ainult õhusõidukiga

Eestisse saabunud reisijate, pilootide ja õhusõiduki meeskonnaliikmete õhupiiri ületamise kord,

mitte see, kuidas õhusõidukid Eesti õhuruumis liiguvad. Sisuliselt käsitleb see seda, kuidas

peamiselt lennujaamades riigipiiri ületamist ja kontrolli tehakse ning millal ei loeta õhupiiri

ületamist rikkumiseks, kui riigipiir ületatakse korras kirjeldatust teistmoodi.

Schengeni piirieeskirjade 6. lisa 2. peatükis käsitletakse õhupiiri ületamist. RiPS §-s 9

sätestatakse nõuded riigipiiri ületamisele ja §-s 12 sätestatakse nõuded konkreetselt õhupiiri

ületamisele. RiPS § 8 lõike 1 punkti 4 sõnastuse muutmine on kooskõlas Schengeni

piirieeskirjades sätestatuga ning selle tulemusena seotakse RiPS-is paremini ka piirirežiimi

käsitlev § 8 ja õhupiiri ületamist käsitlev § 12. Õhuruumi terminit ei ole muudes sätetes vaja

muuta, sest see on pigem seotud õhuruumi valvamise ja kaitsmisega, mitte niivõrd

piiriületamisega. Õhuruum on selles kontekstis võrdne Eesti territooriumiga. Nagu eespool

selgitatud, ei ole eelnõuga muudetav säte vahetult seotud õhuruumi valvamise ja kaitsmisega.

80 Liikenne- ja viestintäministeriön asetus Liikenne- ja viestintäviraston liikennettä koskevista maksullisista

suoritteista, p-d 6.1.1 ja 6.1.2. Kättesaadav: SäädK 904/2024. 81 Valsts sabiedrības ar ierobežotu atbildību „Latvijas Jūras administrācija“ maksas pakalpojumu cenrādis, lisa p

1. Kättesaadav: Valsts sabiedrības ar ierobežotu atbildību „Latvijas Jūras administrācija“ maksas pakalpojumu

cenrādis. 82 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid

liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad), ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. 83 Praegu on selleks riigikaitseseadus.

58/84

Eelnõu § 9 punktidega 2 ja 3 täiendatakse RiPS § 114 lõikeid 1 ja 11, lisades nendesse uue

riikliku järelevalve erimeetme, mida võib kohaldada piirirežiimi tagamisega, sealhulgas

riigipiiri valvamisega, ning piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel KorS-is

sätestatud alusel ja korras. Selleks on KorS §-s 44 sätestatud erimeede – viibimiskeeld.

Praegu on lubatud mõlema nimetatud lõike kohaselt rakendada meetmeid, mis on sätestatud

KorS §-des 30 (küsitlemine ja dokumentide nõudmine), 31 (kutse saatmine ja sundtoomine),

32 (isikusamasuse tuvastamine), 33 (isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega), 45

(sõiduki peatamine), 46 (isiku kinnipidamine), 47 (turvakontroll), 48 (isiku läbivaatus), 49

(vallasasja läbivaatus), 50 (valdusesse sisenemine), 51 (valduse läbivaatus), 52 (vallasasja

hoiulevõtmine) ning 53 (hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine).

Viibimiskeelu meetme kehtestamise vajadus on seotud riigipiiri valvamisega ning aitab

vajaduse korral tagada patrull- ja vaatlustegevust maismaal, merel ja piiriveekogudel

eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuv

piiriületus ning piiriülene kuritegevus, sealhulgas isikute ja kauba ebaseaduslik toimetamine

ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse riiki territoriaal- ja sisemerel ning

piiriveekogudel, ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine. Nagu lähiajalugu näitab,

kasutatakse näiteks ebaseaduslikku rännet üha enam ühe vahendina riikide vastu ning seetõttu

peab ka riigipiiri valvamisel ja kaitsmisel olema PPA-l ja Kaitseväel võimalik rakendada

meetmeid, mis tagavad eduka riigipiiri valvamise ja kaitsmise. Näitena toodud juhul aitab

sündmust lahendada muu hulgas viibimiskeelu kohaldamine teatud alale (näiteks piirivööndis),

et ebaseaduslikku piiriületust tõkestada ja piirivahejuhtumeid lahendada. Viibimiskeelu

kehtestamise alused tulenevad KorS-i § 44 lõikest 1. Juhul, kui viibimiskeeldu tuleb kohaldada

üle 12 tunni, teeb sellise otsuse prefekt, kui otsus puudutab maismaapiiri ja piiriveekogusid,

ning Kaitseväe juhataja84 või tema volitatud isik, kui otsus puudutab merepiiri.

Eelnõu § 9 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RiPS § 14 lõike 1 punkt 6. Paragrahviga 14

reguleeritakse sisenemist sisemerre, sadamasse ja piiriveekogusse. Selle lõike 1 punktis 6

sätestatakse, et välisriigi tsiviillaev võib sisemere läbida, sinna siseneda või sealt väljuda

punkerdamiseks. Sama paragrahvi lõikes 11 sätestatakse, et lõikes 1 nimetamata juhtudel võib

välisriigi tsiviillaev sisemere läbida, sinna siseneda või sealt väljuda Kaitseväe nõusolekul. See

tähendab, et kehtiva sõnastuse järgi ei pea laev küsima nõusolekut sisemeres punkerdamiseks.

Punkerdamine on tegevus, mis halbade asjade kokkulangemise, hooletuse või tahtluse85 tõttu

võib põhjustada suure merereostuse. Merekeskkonna kaitse eesmärgil ei tohiks punkerdamine

ega laevalt laevale ümberlaadimine86 olla tegevused, mida võib lubada laevadel ilma

sellekohase kontrollita teha. Sisemere osa on rannale lähedal, mistõttu on suur oht, et tekkinud

reostus jõuab kiiresti randa. Praegu on punkerdamine ja laevalt laevale ümberlaadimine

reguleeritud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. aasta määrusega nr 51 „Merel, Narva jõel ja

Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei

ole lubatud sisemerel transiidina vedada“, aga sellest ei piisa, sest määrusega on küll

kehtestatud sisemeres käitlemise87 nõuded, kuid puudub kontrollimehhanism selle üle, millal

seda tehakse ja kus. Näiteks Soomes on see reguleeritud, sealhulgas määratud punkerdamiseks

lubatud asukohad. Seetõttu võetakse punkerdamine välja nende tegevuste hulgast, milleks

välisriigi tsiviillaev ei pea saama Kaitseväelt nõusolekut, et sisemerd läbida, sinna siseneda või

sealt väljuda, samuti täpsustatakse vajaduse korral nimetatud määrust.

84 Kui muu korrakaitseorgani juht. 85 Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegias on nimetatud ühe võimaliku julgeolekuohuna. 86 Tuntud kui STS (ship-to-ship). 87 Käitlemine on punkerdamine, laevalt laevale ümberlaadimine ja laeva kütusest vabastamine. (Vabariigi

Valitsuse 25.06.2020. aasta määruse nr 51 § 2 punkt 1).

59/84

Eelnõu § 9 punktis 5 muudetakse RiPS § 14 lõiget 11, asendades selles sõnad „kooskõlastatult

Kaitseväega“ sõnadega „Kaitseväe nõusolekul“. Praegune sõnastus ei ole selge, sest

kooskõlastamisest saadakse erinevalt aru. Mõeldud on siiski nõusoleku saamist, mitte lihtsalt

teavitamist. Näiteks tekib küsimus, mida teha juhul, kui kooskõlastust ei saa – kas see on võrdne

sellega, et nõusolekut ei ole, või võib laev ikkagi jätkata sisenemist sisemerre, sest ta on oma

plaanist teavitanud. Seetõttu on oluline, et kõik osalised tõlgendaks sätet ühtemoodi –

nõusoleku puudumisel ei ole sisemere läbimine, sinna sisenemine või sealt väljumine lubatud.

Eelnõu § 9 punktis 6 täiendatakse RiPS § 141 uue lõikega 12, mille tulemusena lihtsustub

laevaloa taotlemine Eestiga koostööd tegevate EL-i liikmesriikidele ja Euroopa

Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) riikidele kuuluvate laevade (näiteks Norra

piirivalvelaevad) jaoks, samuti juhul, kui jäämurdetööd tellitakse välisriigist (näiteks Soomest,

Norrast). Nimelt võimaldatakse EL-i liikmesriigi ja EMP riigi laevale, mis täidab ranniku- ja

piirivalvefunktsiooni või teeb jäämurdetöid, anda mitmekordne laevaluba (niinimetatud aastane

laevaluba)88. Kehtiva korra järgi ei ole Välisministeeriumil võimalik väljastada mitmekordset

luba ja seetõttu peavad nimetatud laevad iga kord taotlema uue laevaloa. Kui eelnõukohane säte

jõustub, võib liikmesriik või EMP riik taotleda nendele laevadele nn aastase laevaloa, mis

vähendab muu hulgas Välisministeeriumi ametniku, EL-i liikmesriigi ja EMP riigi vastava

ametniku töökoormust, samuti nende asutuste töökoormust, kes loataotlusi kooskõlastavad

(näiteks PPA, Kaitsevägi).

RiPS § 141 lõikes 1 sätestatud laevalube väljastatakse ka muudele laevadele, kuid nende puhul

jäetakse kehtima kohustus taotleda iga kord, kui nad Eesti sisemerre sisenevad, uus laevaluba.

Kuna laeva lastiks võivad olla tuumaseade või -relv või radioaktiivsed jäätmed, on oht ja risk

üsna suured, mistõttu tuleb ette teada, et selline laev soovib Eesti sisemerre ja tõenäoliselt ka

sadamasse tulla, valmistumaks võimalikeks õnnetusteks. Praktika on näidanud, et muid

riigilaevu soovib sisemerre tulla harva, mistõttu puudub ka vajadus väljastada nendele nn

aastaseid lubasid.

Eelnõu § 9 punktis 7 täiendatakse RiPS-i uue §-ga 142, millega pannakse isikutele kohustus

taotleda luba või saada nõusolek sise- ja territoriaalmeres toimuvateks veealusteks ja -

pealseteks tegevusteks, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja

kohta, ning kui see kavandatav tegevus ei ole juba kas RiPS-i või muu seadusega (näiteks

muinsuskaitseseadusega89, ehitusseadustikuga90, sadamaseadusega) reguleeritud ja sellel ei ole

otsest seost rahumeelse läbisõiduga. Nõusoleku puudumisel ei ole nimetatud tegevused lubatud.

Sellega on seotud omakorda eelnõu § 4, millega pannakse sarnane kohustus taristu omanikele

ja valdajatele. See on kooskõlas ka UNCLOS-i artikli 79 lõikega 4.91

Kohustuse võib jagada kaheks: 1) taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning

2) muud tegevused, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja

88 Väljakujunenud praktikas enamasti mitmekordsed laevaload sõjalaevadele antakse üheks aastaks, mille jooksul

laev võib siseneda Eesti territooriumile rohkem kui üks kord. Sellest ka tekkinud nimetus „aastane luba“, kuigi

mitmekordne luba võidakse anda ka lühemaks perioodiks. Riigilaevadele soovitakse kehtestada sarnane

regulatsioon. 89 Näiteks vrakile sukeldumiseks loa taotlemisega seonduv on reguleeritud muinsuskaitseseaduse §-ga 42. 90 Näiteks tuulepargi rajamine, mille loa andmise menetlus on reguleeritud ja loaandja nimetatud

ehitusseadustikuga. 91 Artikli 79 lõige 4: „Käesolev osa ei mõjuta rannikuriigi õigust seada tema territooriumile või territoriaalmerre

paigaldatavatele kaablitele või torujuhtmetele tingimusi ega jurisdiktsiooni kaablite ja torujuhtmete üle, mida

ehitatakse või kasutatakse tema mandrilava uurimise või selle loodusvarade kasutamise eesmärgil või tema

jurisdiktsiooni alla kuuluvate tehissaarte, seadmestike ja rajatiste käitamisel.“

60/84

kohta ning mida ei ole juba RiPS-i või muude seadustega reguleeritud (lõige 1). Sellised muud

tegevused võivad olla näiteks otsing, mis ei ole seotud inimelu päästmise ega vrakkide

otsimisega (näiteks hobina); lõhkeainete asukoha kaardistamine ja otsimine; riigiasutuse

korraldatav õppus, kus välisriigile kuuluvad laevad (näiteks piirivalvelaevad) ei sisene

sisemerre, vaid jäävad ainult territoriaalmerre; merepõhja uuringud, mis ei ole teadusuuringud,

jms.

Nagu eespool juba kirjeldatud, on mereolukorrateadlikkus kõige alus, et tagada

meresõiduohutus, turvalisus ja merejulgeolek. See tagab, et nii Transpordiameti

laevaliiklusteenindus (VTS)92 kui ka Kaitsevägi teab, miks laev seisab just selle koha peal või

liigub tavapärasest aeglasemalt, samuti seda, kui laev teeb või laevalt tehakse merealuse taristu

hooldustöid või vaadeldakse allveeroboti või tuukri abil taristu seisukorda või tehakse muid

tegevusi. Kui ei teata, miks laev seisab või liigub väga aeglaselt, võib see peale

julgeolekuriskide mõjutada ka navigatsiooniohutust (meresõiduohutust). Navigatsiooniohutuse

tagamiseks saab vajadusel teisi laevu hoiatada. Samuti on kasulik see, et Kaitsevägi saab

optimeerida patrull-laevade liikumise marsruute, kui on teada, kes ja mida kuskil teeb. Lisaks

annab see täiendava tööriista seadusega Kaitseväele antud ülesandega Eesti merealal

veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut,

samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Rannikuriigil on õigus (kooskõlas UNCLOS-i ja muu rahvusvahelise õigusega93) kehtestada

oma territoriaalmerest rahumeelset läbisõitu reguleerivaid õigusakte, mis käsitlevad

a) meresõidu ohutust ja laevaliiklust; b) navigatsioonivahendite ja -rajatiste ning muude

vahendite ja rajatiste kaitset; c) kaablite ja torujuhtmete kaitset; d) mere elusloodusvarade

kaitset; e) rannikuriigi kalapüüki reguleerivate õigusaktide rikkumise vältimist; f) rannikuriigi

keskkonna kaitsmist ning selle reostamise vältimist, vähendamist ja kontrollimist;

g) teaduslikke mereuuringuid ja hüdrograafilisi vaatlusi; h) rannikuriigi tolli-, maksu-,

immigratsiooni- või sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumise vältimist.94 Selleks, et

rannikuriik saaks tõhusalt kontrollida kõigi loetelus olevate nõuete täitmist ja seda, ega neid ei

rikuta, on kehtestatud kontrollivahendid, nagu loa taotlemine sise- ja territoriaalmeres

toimuvateks tegevusteks või vähemalt nende tegevuste jaoks nõusoleku küsimine. Esimesel

juhul tuleb esitada põhjalikumad andmed ja siis tehakse ka esmane taustakontroll julgeoleku

tagamiseks. Loa taotlemise ja nõusoleku saamise menetlemisel kontrollitakse eelkõige

nimetatud loetelu punktides a−d, g ja h olevate nõuete täitmist.

Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra ning loa

taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister (ehk

kaitseminister) määrusega (lõige 3). Hooldustöödega seonduva alla arvatakse ka

vaatlustegevus, mitte ainult reaalne toru või kaabli parandamine. Vaatlustegevus on näiteks

allveeroboti või tuukri abil vee all oleva kaabli või toru ülevaatus. Kuna veepealne ja -alune

taristu ning muud rajatised on sageli määratud riigi kriitiliseks taristuks, mis tagab elanikkonna

kerksuse, on oluline saada rohkem teavet, kes teeb hooldustöid ja kas tegemist on usaldusväärse

isikuga, sest enamasti ei tee taristu omanikud või valdajad neid töid ise, vaid need tellitakse. Ka

praegu esitavad ettevõtjad andmed Kaitseväele ja nende alusel annab Kaitsevägi nõusoleku.

Tegelikult on sisuliselt tegu loa küsimisega. Kuna Kaitsevägi soovib laeva ja isikute tausta

kontrollida, kuid see võtab aega, kehtestatakse taotluse vorm ning taotlemise kord ja loa

andmise kord, vältimaks olukorda, kus andmed esitatakse näiteks tund aega enne tööde algust.

Kuna taotlus kas rahuldatakse või mitte ja muid haldusmenetluses olevaid õigusi, nagu loa

92 Inglise keeles vessel traffic service. 93 Näiteks COLREG, SOLAS, MARPOL. 94 UNCLOS-i artikkel 21.

61/84

peatamine või väljaantud loa kehtetuks tunnistamine, ei kasutata, siis seadusega taotluse

esitamise või loa andmisega seonduvat rohkem ei sätestata. Praegune praktika näitab, et

üldjuhul on hooldustööd kavandatud tegevus ja isegi kui on avastatud katkestus või anomaalia,

ei minda töid tegema kohe, vaid nende ettevalmistamine võtab natuke aega, mille jooksul

jõutakse ka esitada andmed Kaitseväele (sealhulgas on Kaitseväge juba eelnevalt teavitatud).

Selleks, et töid sujuvamalt ja kiiresti korraldada, võib taotluse esitada ka suuliselt, kui hooldus-

ja parandustöid tegev ettevõtja ja laev on kohe saadaval ning saab kohe merele minna töid

tegema. Taotlus tuleb kirjalikult esitada tagantjärele esimesel võimalusel. Määruse koostamise

käigus arutatakse nii Kaitseväe kui ka merealuse taristu omanikega, kuidas lahendada kiirelt

tegutsemist vajav olukord optimaalselt (taotluse esitamisest siiski loobumata).

Taotleja on taristu või rajatise omanik või valdaja. Taotluses esitab ettevõtja järgmised andmed:

1) enda kontaktandmed; 2) tööde tegija (kontakt)andmed; 3) tööde toimumise aeg;

4) kasutatava laeva lipuriik ja tüüp, samuti laeva nimi, kutsung ja registreerimisnumber;

5) laeva kapteni nimi ja laevapere liikmete arv; 6) lähtesadam enne Eesti territoriaal- või

sisemerre sisenemist ning Eesti sihtsadam ja eeldatav sihtsadamas viibimise aeg; 7) Eesti

territoriaal- või sisemerre sisenemise kuupäev, eeldatav kellaaeg (GMT)95 ja koordinaadid;

8) Eesti territoriaal- ja sisemeres sõitmise ja tööde tegemise skeem; 9) tööde eesmärk ja

kasutatavad seadmed. Tööde käigus tehtud salvestiste (pildid, video) koopiad tuleb esitada

mereväele.

Loa taotlemisest peaks olema vabastatud riigiasutused, kes täidavad neile seadusega (laias

tähenduses) pandud ülesandeid merel, kuid nad peaks oma tegevusest siiski teavitama (lõige 2),

et tagada mereolukorrateadlikkus. Tegevused, millest teavitada tuleb, on seotud merelise

taristu, mõõte- ja uurimissüsteemide ning navigatsioonimärgistuse paigalduse ja

hooldustöödega ning meremõõdistustega. Näiteks võib olla vaja täita navigatsiooniohutusega

seotud ülesannet olukorras, kus laev on jätnud ankru vette ja selle asukoha tähistanud või teada

andnud; siis Riigilaevastik kontrollib üle, kas ankur on vee all selle koha peal, mis laev ütles,

ja tähistab selle asukoha poiga.

Eelnõu § 9 punktis 8 muudetakse RiPS § 18 lõiget 2. RiPS § 18 lõikes 1 sätestatakse riigipiiri

valvamise ja kaitsmise ülesanne politseile ja Kaitseväele. Kehtiva RiPS § 18 lõike 2 kohaselt

võib lõikes 1 sätestatud riigipiiri valvamise ülesande täitmisele kaasata Eesti Vabariigiga

kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud.

Teadlikult on lõikest 2 välja jäetud viide riigipiiri kaitsmise ülesandele, sest olukorras, kui on

vaja täita riigipiiri kaitsmise ülesandeid, rakenduvad kollektiivse enesekaitse põhimõtted, mis

on liitlasriikide vahel kokku lepitud. Eesti Vabariigi riigipiir on ühtlasi ka NATO alliansi piir,

mille kaitsmiseks on kokku lepitud ühised tegevused liitlastega.

Alates 2004. aastast on Eesti riik kaasanud (Balti riikide kaitseministrite ühine taotlus NATO-

le) õhuruumi puutumatuse tagamiseks ning kontrollimiseks NATO koordineerimisel erinevate

NATO riikide hävitajad. Samuti on eri perioodidel kaitseministri taotlusel rotatsiooni korras

Eesti õhuruumi kaitset tagatud ka erinevate NATO liitlaste maapealsete õhukaitsevahenditega.

Alates 2023. aastast on suurenenud Kaitseväe korrakaitseliste ülesannete osakaal ning

Kaitseväele on lisandunud muu hulgas riigipiiri valvamise ülesanne merel. Kuna riigipiiri

valvamise ülesanne merel hõlmab ka selgeid seadusest tulenevaid volitusi rakendada riikliku

järelevalve teostamiseks korrakaitselisi erimeetmeid, mida õhuruumi valvamisel vaja ei ole, on

vajalik täiendav selgus, et riigipiiri kaitse ja valvamise tegevusi paremini eristada.

95 Greenwich Mean Time.

62/84

Arvestades viimaste aastate julgeolekuintsidentide arvu Eesti merealadel või selle vahetus

läheduses ja Eesti merealade suurust, on oluline valmistada Eesti õigusruum ette selliselt, et

Eesti julgeoleku tagamisel oleks võimalik rakendada vajadusel maksimaalselt seda toetust,

mida me NATO liitlastelt taotleme ning mida meile ollakse valmis pakkuma.

Olukorras, kus lisaks õhuruumi valvamise ülesandele on praktiline vajadus kaasata välisriigi

relvajõud ka Kaitseväe mereliste ülesannete täitmisse, on oluline eristada õigusaktis selgemalt,

kas tegemist on välisriigi relvajõudude kaasamisega korrakaitselise iseloomuga riigipiiri

valvamise ülesandesse või sõjalise iseloomuga riigipiiri kaitsmise ülesandesse, ning anda

kaitseministrile selged volitused otsustada välisriigi relvajõudude kaasamine ja kehtestada

selleks ka vastav kord. RiPS § 18 lõike 2 muutmisega eristatakse riigipiiri valvamist ja kaitset

selgepiirilisemalt ning sätestatakse täpsemad viited välisriigi relvajõudude kaasamise korrale

eriseaduses.

Eelnõuga täpsustatakse kehtivat õigust ja seni eksisteerinud kaasamise võimalust, nähes ette

ülesanded, mille täitmisse võib liitlasi kaasata, ning korra, kuidas ja mis ulatuses seda teha.

§ 10. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus

Tervisehoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõiget 31 muudetakse ja selle lõikega

hõlmatakse ka sõjavangidele tervishoiuteenuse osutamine. Muudetud kujul tagab norm sama

korraldamise, rahastamise ja teenuste süsteemi nagu teistel vangidel. Oluline on see, et

teenuseid rahastatakse riigieelarvest. Koostoimes uue RiKS normiga tuleneb see, et sõjavangid

saavad teenuseid nii palju, kui raha riigieelarvest eraldatakse. Sõjavangide raviks on vaja leida

raha riigieelarvest. Teenuse korraldamise lihtsustamiseks ja võimalikult võrdseks kohtlemiseks

on oluline, et vangidele ja sõjavangidele osutatakse samu teenuseid ning võimaldatakse samu

ravimeid.

§ 11. Vangistusseaduse muutmine

VangS-i muudatus on seotud eelnõu §-s 8 tehtavate muudatustega. Eesmärk on võimaldada

pidada arvestust eelnõukohase RiKS §-s 878 nimetatud sõjavangide kinnipidamise üle. Kuigi

relvakonflikti ajal võib olla vajalik pidada sõjavangide üle arvestust ka paberkandjal, on

mõistlik ette näha regulatsioon, kuidas pidada arvestust elektrooniliselt.

Sõjavangide üle arvestuse pidamiseks kasutatakse eelnõu järgi VangS § 51 lõike 3 alusel

kehtestatud andmekogu. Tegemist on kasutuses oleva, andmekaitse nõuetele vastava registriga,

mida saaks kasutada ka sõjavangide üle arvestuse pidamiseks. Registri arendamisel

arvestatakse võimalusega luua tulevikus alamregistreid sõjavange puudutava info talletamiseks.

Teabe esmane sisestaja on Kaitsevägi sõjavangi esmasel kinnipidamisel. Registrisse kantakse

andmed sõjavangi isiku kohta. Sõjavang peab küsitlemisel vangistuse alguses avaldama üksnes

oma perekonnanime, eesnimed ja auastme, sünnikuupäeva, samuti väe-, rügemendi-, isiku- või

seerianumbri või selle puudumisel muu samaväärse informatsiooni.96 GC III alusel on

sõjavangil lubatud jätta enda valdusse ka isiklikud esemed ja vara97, seega tuleb nende kohta

käiv informatsioon ka registrisse kanda.

96 Genfi III konventsioon, artikkel 17. – Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon – Riigi

Teataja. 97 Genfi III konventsioon, artikkel 18. – Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon – Riigi

Teataja.

63/84

Lisaks on võimalik kanda registrisse kinnipidamise kohta käivad andmed, näiteks

kinnipidamise aeg ja koht. Andmed säilitatakse eelkõige selleks, et riigiasutustel oleks parem

jälgitavus sõjavangide hetkeseisust. Seda olukorras, kus on tarvilik sõjavange eraldada näiteks

meditsiinilistel põhjustel või auastmepõhiselt, nii nagu Genfi III konventsioonis eeldatakse.

Nimetatud registri kasutamiseks sõjavangide arvestuse pidamisel on vaja teha vastavad

muudatused VangS-is, täiendades kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste andmekogu pidamise eesmärki kinnipeetud sõjavangide arvestuse

pidamiseks ning sõjavangide kinnipidamise kohta teabe andmiseks. Sõjavangide andmed

kantakse sõjavangide andmestikku (eelnõu § 11 punkt 1).

VangS § 51 lõikes 2 laiendatakse sõjavangide andmestiku kaasvastutavaid töötlejaid (eelnõu §

11 punktid 2 ja 3). Sõjavangide kinnipidamise arvestuse andmetöötluse kaasvastutavad

töötlejad on Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium ja Kaitsevägi.98

VangS § 52 täiendatakse lõikega 9 (eelnõu § 11 punkt 4). Lõikes 9 sätestatakse, kellele ja

milliseid andmeid sõjavangide andmestikust väljastatakse. Esiteks väljastakse andmeid

seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus vangiregistri

põhimääruses nimetatud isikutele ja asutustele. Teiseks väljastakse andmeid VangS §-s 52

nimetatud tervishoiuteenuse osutajale, kellel on juurdepääs, et täita käesolevas seaduses ja selle

alusel sätestatud ülesandeid. Kui tervishoiuteenuseid osutatakse mujal kui vanglas,

kohaldatakse lõike 9 punkti 1.

Kolmandaks on võimalik väljastada andmeid teise riiki edastamiseks olukorras, kus see on

vajalik seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks.

Sellisel juhul peab andmete kasutamine olema selgelt seadusega kindlaksmääratud ülesannete

täitmiseks ning kooskõlas andmete töötlemise ja andmekogusse kandmise eesmärgiga. Samuti

saab väljastada sõjavangile tema enda kohta käivaid andmeid, kui sõjavang on selleks kirjaliku

taotluse esitanud.

Eelnõu § 11 punktis 5 sätestatakse sõjavangide andmestikku kantavad andmed. Need on koos

selgitustega järgmised:

1) üldandmed – nimi, isikukood, sünnikuupäev;

2) auastme andmed – sõjavangi auaste;

3) andmed kinnipidamise asjaolude, sealhulgas kinnipidamise aja ja koha kohta – mis ajahetkel

ja kelle poolt kinnipidamine toimus;

4) kinnipidamise korraldamiseks vajalikud terviseandmed – sõjavangi meditsiinilise

terviseseisundi hetkeseis, mis on vajalik näiteks tervisest tulenevate piirangute ja

tervishoiuteenuste osutamiseks;

5) andmed asjade, sõjaliste dokumentide ja raha hoiulevõtmise ja tagastamise ning talle

vanglateenistuse või Kaitseväe poolt antud asjade kohta99 – andmeid kogutakse kõikide

sõjavangi esemete ja asjade kohta, kuid ära võetakse ainult Genfi III konventsioonis nimetatud

asjad ja esemed;

6) andmed sõjavangi paiknemise ning liikumise kohta – näiteks kui sõjavangid viiakse ühest

vanglast teise või kinnipidamiskohast alternatiivsesse kinnipidamiskohta;

98 Kaasvastutavateks töötlejateks kvalifitseerumine võib tekkida juhul, kui töötlemisega on seotud rohkem kui üks

osaline. – https://www.aki.ee/vastutav-ja-volitatud-tootleja.

99 Auastme- ja riigitunnuseid, aumärke ja esemeid, millel on eelkõige isiklik või emotsionaalne väärtus, ei või

sõjavangidelt ära võtta. Genfi (III) konventsioon, artikkel 18. – Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi

(III) konventsioon – Riigi Teataja.

64/84

7) andmed sõjavangile määratud distsiplinaarkaristuse ja selle täideviimise kohta –

distsiplinaarmenetluste puhul juhindutakse ja kohaldatakse RiKS § 8710 järgi

kaitseväeteenistuse seaduse 10. peatükis sätestatut;

8) andmed sõjavangi suhete, kontaktide, sealhulgas elektroonilise suhtluse, kirjavahetuse,

interneti kasutamise ja telefonikõnede ning nende kontrollimise või piiramise kohta –

vanglateenistusel peab olema vajadusel võimalik sõjavangi tegevust kontrollida, eelkõige

nimetatud andmete kogumise teel. Selliseid andmeid on võimalik koguda ulatuses, milles need

ei ole vastuolus Genfi III konventsiooni sõnumisaladuse kaitse nõuetega;

9) andmed sõjavangi töötamise kohta – mis tööd ja mis ajal sõjavang teeb või tegi;

10) digitaalsed dokumendid, mis koostatakse ja edastatakse RiKS-is või muus seaduses või

nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmise käigus;

11) andmed usulise kuuluvuse kohta, kui sõjavang on seda avaldanud;

12) teave sõjavangi ja kinnipidamiskohta ohustavate sündmuste kohta või nende toimumise

ohule viitav teave – näiteks võimalikud kaklused sõjavangide vahel kinnipidamiskohas;

13) andmed sõjavangi suhtes rakendatud julgeoleku tagamise meetmete kohta – näiteks andmed

VangS-is sätestatud meetmete (näiteks läbiotsimine) või erivahendite kasutamise kohta.

Eelnõu § 11 punktis 6 sätestakse, millise dokumendi alusel kantakse andmed sõjavangide

andmestikku. VangS § 53 täiendatakse lõikega 21, mille kohaselt kantakse sõjavangide

andmestikku andmed kinnipidamise alusdokumentidest, teistest andmekogudest saadud teabe,

isikutelt ja asutustelt saadud teabe või vanglateenistuse tegevuse käigus saadud teabe alusel.

Näiteks võib selline teave tuleneda rahvusvaheliste organisatsioonide muudest registritest,

organisatsioonilisest infovahetusest või NATO liikmesriikide vahelisest suhtlusest.

Eelnõu § 11 punktis 7 sätestatakse vangiregistrisse kantud andmete säilitamise ja

arhiveerimise tähtaeg. Sõjavangide andmed kantakse üle arhiivi kolm kuud pärast

kinnipidamise lõppemist ja neid säilitatakse 50 aastat.

Pikem tähtaeg on seotud muu hulgas isiku eeldatava elueaga. Samuti tuleb tagada võimalus

tuvastada kadunuks jäänud isikuid hilisemates menetlustes. Relvakonflikti kestust ei ole

võimalik ette näha, mistõttu ei saa prognoosida ka aega, mil tekib vajadus kadunud isikute

otsimise või tuvastamise järele. Informatsioonibüroo peab vastama kõigile talle saadetud

järelepärimistele sõjavangide kohta, sealhulgas vangistuses surnud sõjavangide kohta.100

Kadunud isikute otsimine eeldab rahvusvahelist koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide

ning teiste riikidega ja seetõttu peab riigil olema võimekus tuvastada isikuid ka aastakümneid

pärast relvakonflikti lõppu. Lisaks on riigil vaja olla valmis potentsiaalseteks rahvusvahelisteks

vaidlusteks, mille puhul tuleb tõendada, et riik on järginud Genfi III konventsioonist tulenevaid

kohustusi. Pikaajaline andmete säilitamine võimaldab tagada vajaliku tõenduspõhise

läbipaistvuse ja vastavuse rahvusvahelisele humanitaarõigusele.

Eelnõu §-s 12 on sätestatud seaduse jõustumine.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele Eesti õiguses varem kasutamata termin „sõjavang“, mille

sisustamisel lähtutakse rahvusvahelisest õigusest. Sõjavangina käsitletakse sõjavangide

kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni artikli 4 punktides A ja B nimetatud

isikuid. Eelnimetatud punktides sätestatud isikud on:

• konfliktiosalise relvajõudude liikmed, samuti nende relvajõudude koosseisu kuuluvate

maakaitsevägede või vabatahtlike väeüksuste liikmed;

100 Informatsioonibürood ja sõjavangide abistamise organisatsioonid. Genfi (III) konventsioon, artikkel 122. –

Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon – Riigi Teataja.

65/84

• muude maakaitsevägede ja vabatahtlike väeüksuste liikmed, sealhulgas organiseeritud

vastupanuliikumistest osavõtjad, kes tegutsevad oma territooriumil või sellest

väljaspool, ka juhul, kui see territoorium on okupeeritud. Sellised maakaitseväed või

vabatahtlike väeüksused, sealhulgas organiseeritud vastupanuliikumised, peavad

vastama järgmistele nõuetele:

• neid juhib isik, kes vastutab oma alluvate eest;

• nad kannavad kindlaid kaugelt eristatavaid eraldusmärke;

• nad kannavad relvi avalikult;

• nad järgivad sõjapidamise seadusi ja tavasid;

• regulaarväe liikmed, kes on truudust vandunud valitsusele või võimule, keda neid

vangis hoidev pool ei tunnusta;

• relvajõudusid saatvad isikud, kes ei ole relvajõudude liikmed, nagu sõjalennukite

meeskondade tsiviilliikmed, sõjakorrespondendid, varustajad, töö- või

teenindusbrigaadide liikmed, kes vastutavad relvajõudude olme eest, eeldusel et neid on

selleks volitanud relvajõud, keda nad saadavad;

• konfliktiosalise kaubalaevastiku meeskondade liikmed, sealhulgas kaptenid, lootsid ja

jungad, ning tsiviillennukite meeskonnad, juhul kui neil ei ole õigust veelgi paremale

kohtlemisele vastavalt muudele rahvusvahelise õiguse normidele;

• okupeerimata territooriumide elanikud, kes on vaenlase lähenemisel omal algatusel

relvastunud, et osutada sissetungijale vastupanu, ning kes ei ole jõudnud formeeruda

regulaarväe üksusteks, eeldusel et nad kannavad relvi avalikult ning austavad

sõjapidamise seadusi ja tavasid;

• isikud, kes kuuluvad või on kuulunud okupeeritud riigi relvajõududesse, kui okupeeriv

riik peab niisuguse kuuluvuse tõttu vajalikuks nad interneerida, kuigi ta on nad algselt

vabastanud ajal, mil sõjategevus toimus väljaspool okupeeritavat territooriumi, eriti kui

sellised isikud on teinud ebaõnnestunud katse taasliituda relvajõududega, millesse nad

kuuluvad ja mis osalevad lahingutegevuses, või kui nad ei täida neile esitatud kutset

interneerimise kohta;

• isikud, kes kuuluvad ühte artiklis 4 loetletud kategooriasse ja kes on vastu võetud

neutraalse või mittesõdiva riigi territooriumile ja kelle need riigid peavad vastavalt

rahvusvahelisele õigusele interneerima, mis sealjuures ei takista neil riikidel kohelda

nimetatud isikuid soodsamalt. Erandiks on Genfi (III) konventsiooni artiklites 8, 10, 15,

30 lõikes 5, 58–67, 92 ja 126 sisalduvad juhendid ning kui konfliktiosaliste ja

asjaomaseomase neutraalse või mittesõdiva riigi vahel on diplomaatilised suhted,

sealhulgas artiklid kaitsvate riikide kohta. Kui sellised diplomaatilised suhted on

olemas, lubatakse konfliktiosalistel, kellest need isikud sõltuvad, nende suhtes täita

käesolevas konventsioonis ette nähtud kaitsva riigi ülesandeid, takistamata sealjuures

nende konfliktiosaliste ülesannete täitmist vastavalt diplomaatilist ja konsulaartööd

reguleerivatele tavadele ja lepingutele.101

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Merelise ohutuse komisjoni loomine

101 Genfi (III) konventsioon, artikkel 4. – Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon –

Riigi Teataja.

66/84

Selleks, et merelt tulenevale ohule kiiremini reageerida, luuakse Kaitseväe juurde merelise

ohutuse komisjon, et parandada mereolukorrateadlikkust (teabevahetus ja selle liikumise kiirus)

ning asutuste koostööd. Komisjoni eesmärk on parandada asutustevahelist teabevahetust ning

eri ohtudele reageerimiseks töötatakse välja toimingud (plaanid), mida aeg-ajalt õppuste või

muu sellisena läbi harjutatakse, et kontrollida, kas need toimivad. Juhtumid, millal riik peab

merel tegutsema, on muu hulgas järgmised: piiririkkumised, terrorism, organiseeritud

kuritegevus, ebaseaduslik ränne, salakaubavedu, ebaseaduslik relvavedu, ebaseaduslik

kalapüük, veealuse taristu kahjustamine, kaitse alla võetud vrakkidega seotud nõuete

rikkumine, laeva, sadama või muu rajatise või seadmestiku ohtu seadmine, samuti

majandusvööndis Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste rikkumine või sanktsioonide rikkumine.

6.1.1. Sihtrühm

Sihtrühma moodustavad kõik need asutused, kes osalevad merelise ohutuse komisjonis:

Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ning julgeoleku- ja riigiasutused, kellel on merelised

ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamisega merel

või riikliku järelevalve teostamisega.

6.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest muudatustel on üldiselt positiivne mõju

ohuolukordadeks valmisolekule, kuna muu hulgas ei pea Kaitsevägi viivitama sündmusele

reageerimisega hindamaks, kas ta võib reageerida, samuti kiirendab see reageerimist, sest tal

on parem olukorrateadlikkus. Parema mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamisega on

tagatud sellise keskse koordineerija olemasolu, kes suudab ülesannet täita nii tavaolukorras kui

ka eri tüüpi ohtude või sündmuste korral. Kaitseväel tekib olukorrast laiahaardelisem arusaam,

mis võimaldab teha kvaliteetsemaid otsuseid ning loob eeldused ressursside säästlikumaks

kasutamiseks ka operatsioonide planeerimisel või elluviimisel (sisaldades muu hulgas

asjakohase väljaõppe kavandamist).

Kuigi iga merelise ohutuse komisjoni kuuluv asutus täidab oma ülesandeid enda pädevuse

piires, tagab parem asutuste teabevahetus ning läbimõeldud ja harjutatud sündmustele

reageerimine lühema reageerimisaja, kiirendades paljudel juhtudel ka võimaliku süüdlase

tuvastamist ja leidmist.

Mõju välissuhetele on kaudne, kuid positiivne, sest merelise ohutuse komisjon on pigem

riigisisese asutuste koostöö koordineerimise vahend. Iga asutus teeb oma pädevuse piires teiste

riikide asjakohaste asutustega koostööd ning merelise ohutuse komisjon vahetult välisriikide

asutustega koostööd ei tee.

6.1.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile

seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

Mõju riigiasutuste korraldusele on positiivne. Alguses võib mõju asutuste töökorraldusele olla

suurem (väiksest suureni), sest kui komisjon tööle hakkab, on vaja kokku leppida töökord ning

koos asjakohaste asutustega (st asutustega, kes teatud sündmustele reageerivad) tuleb kokku

leppida teabevahetuseks vajaliku teabe sisu ja sagedus, samuti koostöö tegemise vorm ja

toimingud (tegevusjuhenditena), kui asutused ei ole juba varem koostöökokkuleppeid

sõlminud. Hiljem see mõju väheneb, kui töörühma formaat on paigas, koostöö toimib ja

67/84

tekkimas on rutiin. Kuna iga asutus tegutseb oma pädevuse piires, siis eelnõukohased

muudatused asutuste tööülesannete korraldust otseselt ei mõjuta, sest ülesandeid asutuste vahel

ümber ei jagata, samuti ei eeldata, et selline vajadus tekiks asutuse sees. Komisjoni eesmärk on

tagada parem ja koordineeritum teabevahetus, samuti teadlikum ja koordineeritum koostöö

asutuste vahel (st teades üksteise võimeid ja tegevusi paremini), mis peaks parandama

olukorrateadlikkust kõikides asutustes ning muutma koostöö sujuvamaks.

6.1.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

6.2. Merealuse taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevustest ning muudest sise- ja

territoriaalmeres tehtavatest tegevustest teavitamine või nendega seotud loa taotlemine

Eelnõuga pannakse kohustus taotleda territoriaalmeres merealuse taristu hooldamisega seotud

tegevuste (vaatlus, parandamine jne) jaoks luba ning kohustus teavitada majandusvööndis

tehtavatest tegevustest. Muudest tegevustest, mis pole juba seadustega reguleeritud, tuleb

Kaitseväge teavitada ja saada nende nõusolek. Seda on vaja selleks, et merel patrullivad

Kaitseväe laevad või muul viisil merel toimuvat jälgivad asutused teaks, et tegemist on

seadusliku tegevusega. Vastasel korral võib Kaitsevägi kasutada jõudu, et ebaseaduslik tegevus

tõkestada. Samuti täidab hooldustöödega seotud tegevustest teavitamine riigi julgeoleku

tagamise eesmärki, sest muu hulgas kontrollitakse töötegijate tausta, kui töid ei tee taristu

omanik või valdaja ise. Riigiasutused, kes tegutsevad merel, peavad oma tegevusest teavitama.

6.2.1. Sihtrühm

Peamise sihtrühma moodustavad merealuse taristu ja rajatiste omanikud ning valdajad102,

samuti need isikud, kes soovivad tegutseda merel peamiselt vee all muul põhjusel, mis ei ole

veel seadusega reguleeritud.

Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kes loob mereolukorrateadlikkust ja tagab merel

piirirežiimi.

Kolmanda sihtrühma moodustab kogu Eesti elanikkond, kes tarbib teenuseid, mida tarnitakse

merealuse taristu kaudu.

6.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju välissuhetele puudub või on kaudne. Muudatusel võib olla kaudne, kuigi juhusliku

loomuga positiivne mõju rahvusvahelistele suhetele, kui vältida ebasoovitava mõjuna tekkida

võivat tarbetut ülereageerimist, kuid samas on tagatud julgeolek.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest parem mereolukorrateadlikkus loob parema

merejulgeoleku ja see omakorda parema eelduse, et merealune taristu jääb puutumatuks, mis

omakorda mõjutab kogu Eesti elanikkonda, kui merealuse taristu kaudu tarnitavad teenused

toimivad. Seejuures tuleb märkida, et teatavasti ei saa mõistlike kuludega tagada merealuse

taristu puhul täielikku kaitset, mis tähendab, et jääb teatud tõenäosus, et merealust taristut

kogemata või pahatahtlikult kahjustatakse. Seda on aga võimalik minimeerida, kui

mereolukorrateadlikkuse raames on teada, kes, millal ja kus merealust taristut hooldab, et mitte

102 Praegu on neid ettevõtjaid alla 10.

68/84

reageerida juhtudel, kus seda vaja ei ole. Terve ja toimiv merealune taristu on üks

majandusjulgeoleku alustalasid.

6.2.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile

seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

Mõju riigiasutuste korraldusele on väike. Mõjutatud on peamiselt Kaitsevägi, kellele tuleb

taotlus esitada ja kes seda menetleb ning keda tuleb teavitada muudest tegevustest. Kuna

taotlust menetlevate isikute arv võrreldes kogu Kaitseväe koosseisuga on väike, on ka mõju

väike. Samuti ei ole võimalik taotluste arv suur, mistõttu ei ole ka töökoormus suur. RiPS seab

juba praegu paljudel juhtudel kohustuse saada nõusolek Kaitseväelt paljudeks tegevusteks

(keskmiselt 90−95 korda kuus, olenedes natuke ka aastaajast), mistõttu need lisanduvad

teavitamised ning loa taotlemine taristu ja rajatiste korral ei kasvata töökoormust kuigi palju.

See tähendab, et puudub vajadus lisanduvate teavitamiste ja nõusoleku küsimiste tõttu uute

töökohtade järele. Kaitsevägi teeb seda tööd nagunii iga päev ja seega on niisugune teenus

tagatud ööpäev läbi.

6.2.4. Mõju majandusele

Eelnõus sätestatu mõjutab majandust pigem kaudselt, sest terved ja toimivad merealune taristu

ja rajatised tagavad kogu elanikkonna ja ka ettevõtjate jaoks andmeside liikumise, elektrivõrgu

töö ning gaasiga varustatuse. Loa taotlemine ja teavitamine hooldustöödest ei mõjuta taristu

omanikke ega valdajaid103 kuigi palju, sest seda tehakse teatud ulatuses ka praegu ning see on

pikemas plaanis nende endi huvides, sest nii suudetakse koostöös tagada parem

mereolukorrateadlikkus ja sealt edasi kiirem reageerimine kahtlasele tegevusele taristu

läheduses.

6.2.5. Eelnõus sätestatu ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju elu- ja

looduskeskkonnale ega regionaalarengule, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või kaudset

mõju.

6.3. Tehniline järelevalve Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate

veesõidukite üle

Eelnõu kohaselt teeb Kaitsevägi Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate

veesõidukite üle järelevalvet. Eesmärk on tagada, et registris olevad veesõidukid on

merekõlblikud või sõidukõlblikud. Selleks lisatakse asjakohane säte nii MSOS-i kui ka KaLS-

i. Samuti antakse MSOS-iga Kaitseväele õigus kehtestada 1) Kaitseväe ja Kaitseliidu

veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse kord, 2) tehnilised nõuded

nendele laevadele ja väikelaevadele ning 3) laeva ja väikelaeva merekõlblikuks või

sõidukõlblikuks tunnistamise kord.

6.3.1. Sihtrühm

Sihtrühma, keda eelnõus sätestatu mõjutab, moodustavad Kaitsevägi ja Kaitseliit. Täpsemalt

need üksused, kes kasutavad veesõidukeid ja kelle üle Kaitsevägi järelevalvet teeb, samuti

Kaitseväes järelevalvet tegev üksus.

103 Omanikke ja valdajaid on kokku 7, neist osa Eesti ettevõtjad ja osa välisriigi ettevõtjad.

69/84

6.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju välissuhetele puudub.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, kuid kaudne, sest ainult merekõlblike ja sõidukõlblike

laevadega ja väikelaevadega on võimalik täita ülesandeid merel ja siseveekogudel. Samas ei

ole probleeme veesõidukite merekõlblikkuse ja sõidukõlblikkusega. Muudatuse peamine

eesmärk on ühtlustada nõuded Kaitseväes ja Kaitseliidus, kuid Kaitsevägi saab kehtestada

nõudeid Kaitseliidu tegevusele ja vahenditele ainult siis, kui see õigus on antud talle seadusega.

6.3.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile

seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe, samuti mõjutab

Kaitseliitu104. Kaitseväel ja Kaitseliidul on hulk105 veesõidukeid, mis on registreeritud

Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris. Ka praegu tehakse neile tehnilist ülevaatust, kuid

seda ei tehta ühtsete nõuete alusel. Kuna ka praegu toimub teatud ulatuses kontrollimine, siis

pärast eelnõukohase seaduse jõustumist ei suurene Kaitseväe töökoormus märgatavalt. Alguses

on vaja üle vaadata ja kehtestada kõik vajalikud nõuded ning korrad, kuid pärast nende

valmimist jääb üksnes rutiinne kontroll kooskõlas kehtestatud korraga.

6.3.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

6.4. AIS-seadme paigaldamise kohustus

Eelnõuga pannakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevatele

veesõidukitele, kellel ei ole praegu kohustust AIS-seadet paigaldada, A-klassi või vähemalt B-

klassi AIS-seadme paigaldamise kohustus. A-klassi AIS-seadme omamise kohustus on Eesti

sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeval, mis ei ole

reisilaev. Ankrualal või sadama reidil olevaid laevu teenindavad aga ka väiksema

mahutavusega laevad, kellel on vaja selleks tegevusluba. Selleks, et tõhusamalt kontrollida

laevade liikumist ja tegevusloaga veesõidukeid, muu hulgas piirirežiimi ja sanktsioonide

nõuetest kinnipidamist, on vaja teada, kuidas ja kus need veesõidukid liiguvad. Ilma AIS-

seadmeta on seda väga keeruline teha. A-klassi või vähemalt B-klassi AIS-seade tuleb ankrualal

või sadama reidil olevaid laevu teenindavatel laevadel ja väikelaevadel paigaldada kuue kuu

jooksul alates eelnõukohase seaduse jõustumisest.

6.4.1. Sihtrühm

Sihtrühma moodustavad nende veesõidukite, millele peab eelnõukohase seaduse jõustumise

järel paigaldama nõuetekohase A-klassi või vähemalt B-klassi AIS-seadme, omanikud106.

Eelnõu koostamise ajal on selliseid veesõidukeid seitse, kellele on antud luba teenust osutada,

kuid kellel puudub A-klassi või B-klassi AIS-seade. Kokku on lubatud ankrualal või sadama

reidil olevatele laevadele teenust osutada 51 veesõidukil (sealhulgas lootsilaevad).107

104 Kaitseliit on avalik-õiguslik juriidiline isik. 105 Täpne arv on piiratud juurdepääsuga teave. 106 Kuna laevu, millel puudub nõuetekohane AIS-seade, on kokku seitse, on mõjutatud omanikke kuni seitse. 107 Elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmed.

70/84

6.4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju välissuhetele puudub.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest see parandab mereolukorrateadlikkust ja järelevalve

kvaliteeti ning tagab, et laevad ei osutaks teenust nendele laevadele, kellele seda ei tohi osutada,

näiteks sanktsiooni all olevatele laevadele.

6.4.3. Mõju majandusele

Mõju majandusele on kaudne. Sihtrühm, kes peab paigaldama A-klassi või B-klassi AIS-

seadme, on võrreldes kõikide laevadega, kellel on õigus ankrualal, sadamates ja sadama reidil

olevatele laevadele teenust osutada, väike. AIS-seadmed ei maksa palju108 võrreldes laeva enda

maksumuse või muude seadmete maksumusega, seetõttu ei ole tegemist ebaproportsionaalse

nõudega. Üleminekuajana määratud tähtaeg ei ole samuti ebamõistlik, vaid piisav selleks, et

laeva omanik jõuaks soetada asjakohase AIS-seadme. Nendel laevadel, kes plaanivad alustada

teenuse osutamist pärast eelnõukohase seaduse jõustumist, peab olema A-klassi või B-klassi

AIS-seade juba tegevuse algusest alates.

6.4.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele,

regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud otsest või

kaudset mõju.

6.4.5. Kokkuvõte mõjust eraõiguslike isikute halduskoormusele

Eelnõuga plaanitavatel muudatustel on väike mõju Kaitseliidu nende üksuste tegevusele, kes

kasutavad veesõidukeid. Kaitsevägi teeb tehnilist järelevalvet nende veesõidukite üle, mida

Kaitseliit varem ise kontrollis. Samas peab Kaitseliit hakkama täitma Kaitseväe kehtestatud

nõudeid, kuid see ei ole suure mõjuga, sest koostöö Kaitseväega käib ka praegu.

Merealuse taristu ja rajatiste omanike ning valdajate halduskoormus oluliselt ei kasva, sest nad

esitavad hooldustöödega seotud andmeid ja teavitavad nendest ka praegu. Eelnõuga pigem

täpsustatakse, millal tuleb esitada taotlus ja millal teavitada. Nendel isikutel, kes soovivad merel

peamiselt vee all tegutseda muul põhjusel, mis ei ole juba seadusega reguleeritud ja mis ei ole

vahetult seotud rahumeelse läbisõiduga, tekib väike halduskoormus, sest nad peavad teavitama

Kaitseväge kavandatavast tegevusest. Osa neist teeb seda juba praegu, kuigi kohustust ei ole,

kuid osa mitte. Viimastele tekib väike halduskoormus teavitamiskohustuse tõttu. Otsene

halduskoormus vastavuskulu näol tekib ka neile seitsmele veesõiduki omanikule, kes peavad

oma laevale asjakohase AIS-seadme paigaldama. Tegemist on ühekordse kohustusega, mis

tuleb täita kuue kuu jooksul alates eelnõukohase seaduse jõustumisest.

6.5. Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamine

6.5.1. Sihtrühm

Peamine sihtrühm on Kaitsevägi ja selle teenistujad. Kaitseväe teenistujad võib jagada

tinglikult kaheks. Esimesse rühma kuuluvad kõik Kaitseväe teenistujad, keda võib puudutada

108 AIS-seadmed maksavad mõnesajast eurost paari tuhande euroni olenevalt sellest, milliseid lisafunktsioone

soovitakse seadmele soetada.

71/84

julgeolekuala vastu suunatud ründe oht. Teise rühma kuuluvad teenistujad, kelle

teenistusülesanne on julgeolekuala valve ja kaitse.

Teisese sihtrühma moodustavad isikud, kes viibivad julgeolekuala vahetus läheduses või

soovivad siseneda julgeolekualale ning kelle tegevus võib seejuures ohustada julgeolekuala ja

selle puutumatust (s.t territooriumi koos hoonetega, sellel asuvat vara ja sellel viibivaid isikuid)

või kaitseväelasi.

Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub

otseselt riigi julgeolekust.

6.5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju sihtrühm 1: Kaitsevägi ja selle teenistujad.

Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad Kaitseväe julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad

siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuala.

Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud.

Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb

riigi reageerimisvõime julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses. Planeeritud

muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi saab nende vastu

suunatud ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega on senisest veelgi paremini

tagatud Kaitseväe ja nende teenistujate kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organite ja riigi

häireteta toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Kaitseväele ja

nende teenistujatele loovad planeeritud muudatused suurema kindluse, et Kaitseväe

julgeolekuala ähvardav oht ei realiseeru või suudetakse sellele adekvaatselt ja

proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb ka Kaitseväe vara ja teavet ning nende teenistujate

elu või tervist ähvardava ohu realiseerumise risk. Seega mõjutavad muudatused riigi

julgeolekut positiivselt.

Mõju avaldumise sagedus on väike, sest julgeolekuala vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise

tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal.

Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine, sest Kaitsevägi ja selle teenistujad moodustavad kõigist

riigiasutustest ja nende teenistujatest olulise osa. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest

asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa avalikus ruumis viibivatest või ka

Kaitseväe julgeolekualale sisenevatest isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt

on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike,

sest muudatustega ei kaasne automaatselt ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu

(potentsiaalset) ohtu Kaitseväele ega julgeolekualale. Muudatused tehakse eesmärgiga

suurendada Kaitseväe võimet kaitsta julgeolekuala selle vahetus läheduses, arvestades samas

vajadust kehtestada piirid, mis välistaksid ohule ülereageerimise ja seeläbi ohuolukorra

eskaleerimise.

Kuna julgeolekualal asuvad kaitseväelased, mitte teiste asutuste teenistujad, saab ka Kaitsevägi

julgeolekuala ohustavale sündmusele julgeolekuala vahetus läheduses esimesena reageerida,

kuid kui tal seda õigust ei oleks, võib tekkida olukord, kus Kaitsevägi peab ootama

reageerimisega, kuni oht on realiseerunud ja julgeolekuala puutumatus on rikutud, sest tal

puudub selleks õigus, ning tulemuseks oleks oht riigi iseseisvale kaitsevõimele ja seda tagavale

taristule. See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja

ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitsevägi ei pea viivitama sündmusele reageerimisega

72/84

seetõttu, et uurida, kas ta võib reageerida, vaid saab seda teha kohe, kui vajalikud toimingud on

tehtud.

ESS-i seotud muudatuste täpsema sihtrühma moodustavad kaitseväelased, kes piiravad

riigikaitselist tähtsust omava objekti piirkonnas raadiosidet ja tähistavad objekti, paigaldavad

raadioside piiramise piirkonda nõuetekohaseid tähiseid ning jälgivad, et neid oleks piisavalt ja

need oleks õigetes kohtades. Muudatus võimaldab Kaitseväel rakendada raadioside piiramist

julgeoleku tagamiseks kiiremini ja paindlikumalt, sest ei pea selle tegevusega ootama, kuni

objektile on tähised paigaldatud. Seega mõjutab muudatus riigi julgeolekut positiivselt.

Mõju välissuhetele puudub.

6.5.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile

seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel

ülesandeid ümber.

Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe. Suurim mõju on

Kaitseväe tegevusele, sest ta saab õiguse ohtudele reageerida julgeolekuala vahetus läheduses.

Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb

lisanduvaid volitusi tõenäoliselt harva.

Planeeritud muudatused loovad julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvatele teenistujatele

võimaluse reageerida julgeolekuala vastu suunatud ohule julgeolekuala vahetus läheduses õigel

ajal, adekvaatselt ja proportsionaalselt. Kaitsevägi vajab spetsiaalset väljaõpet julgeolekuala

vahetus läheduses ohtudele reageerimiseks. Julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvad

kaitseväelased peavad läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste rakendamiseks

vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.

Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased

moodustavad Kaitseväe teenistujatest suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased võivad

mingil hetkel kokku puutuda julgeolekuala kaitse ja valve ülesandega (näiteks õppuste ajal)

ning peaksid olema pädevad reageerima julgeolekuala vahetuses läheduses olevale ohule ja seal

meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

on väike, sest muudatustega ei kaasne neile peale lisakoolituse muid lisakohustusi ning

muudatused tehakse eesmärgiga suurendada võimet julgeolekuala kaitseks reageerida.

6.5.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

6.5.5. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju sihtrühm 1: Kaitsevägi ja selle teenistujad.

Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad piirkonnas, kus Kaitsevägi rakendab riigikaitselist

tähtsust omava objekti kaitseks raadioside piiramist.

Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud.

Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.

73/84

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel on

võimalik piirata raadiosidet operatiivselt ja vältida ala aeganõudvat tähistamist. Samuti on

Kaitseväe varjatud tegevuste julgeolek rohkem tagatud, sest raadiosidet piiratakse nii, et see ei

pruugi olla avalikus ruumis kaugele märgatav ega põhjustada julgeolekuohtu ega liigset

tähelepanu. Kaitsevägi saab oma varjamist nõudvaid tegevusi paremini teostada ning suunatud

ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega on senisest veelgi paremini tagatud

Kaitseväe ja nende teenistujate kaitse, seeläbi ka avaliku võimu organite ja riigi häireteta

toimimine ning selle kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu.

Mõju avaldumise sagedus on praegu väike, sest riigikaitselist tähtsust omaval objektil

raadioside piiramise vajadus ja näiteks MÕS-idest põhjustatud ohu tase ja realiseerumise

tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal, kuid see võib hüppeliselt suureneda vastavalt

valitsevale julgeolekuolukorrale.

Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine, sest riigikaitselist tähtsust omavad objektid, kus

Kaitsevägi ja selle teenistujad tegutsevad, moodustavad kõigist riigiasutustest ja -ametnikest

olulise osa. Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt

väikese osa avalikus ruumis riigikaitselist tähtsust omavate objektide lähedal viibivatest

isikutest. Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond.

Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike kuni keskmine, sest raadioside

piiramine tähistamata territooriumil julgeolekukaalutlustel riigikaitselist tähtsust omavatel

objektidel võib kaasa tuua ebasoovitavaid mõjusid raadiosidele piirkonnas, mobiililevile,

mõnedele raadiosidet kasutavate meditsiiniseadmete funktsioonidele ning ka näiteks

ehitustööriistadele, mis rakendavad töötamisel raadiosidet. Olenevalt kasutatavast raadioside

piiramise seadmest ei pruugi mõju iga kord avalduda. Samuti piiratakse raadiosidet vajalikus

piirkonnas nii, et mõjud oleks avalikus ruumis minimaalselt märgatavad, sest vastupidine võib

kaasa tuua ebasoovitava tähelepanu ning kompromiteerida Kaitseväe tegevust.

Muudatustel on üldiselt positiivne mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest

Kaitsevägi saab erilist kaitset vajavaid objekte kaitsta raadioside piiramise teel ilma, et need

oleks avalikus ruumis kaugele märgatavad ja põhjustaks seega lisaohtu.

Mõju välissuhetele puudub.

6.5.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile

seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel

ülesandeid ümber. Pigem toob muudatus riigiasutusele vähest rahalist kokkuhoidu, kuna

julgeolekukaalutlustel võib jätta raadioside piiramise piirkonnas objekti ümber tähised

paigaldamata.

Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe. Suurim mõju on

Kaitseväe tegevusele, sest ta saab õiguse piirata raadiosidet tähistamata riigikaitsega seotud

objektidel ning sellega paindlikumalt reageerida näiteks MÕS-idest põhjustatud ohtudele.

Mõju sagedus on pidev, sest Kaitsevägi on valmis raadiosidet piirama vajaduse korral igal ajal,

kuid tähistamata objektidel on see suhteliselt harv. Eelkõige piiratakse raadiosidet endiselt

tähistatud riigikaitseobjektide kaitseks.

74/84

Mõju sihtrühm on keskmine, sest raadioside piiramise ülesandeid igapäevaselt täitvad

kaitseväelased moodustavad Kaitseväe teenistujatest suhteliselt väikese osa.

6.5.7. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

6.6. Kaitseliidule kaasamisel Kaitseväe ülesannete täitmisesse kaasava haldusorgani

volituste andmine

6.6.1. Sihtrühm

Peamine sihtrühm on Kaitseliit, Kaitseliidu liikmed ja selle teenistujad, keda võib Kaitseväe

ülesannetesse kaasata.

Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kellel tekib senisest märksa ulatuslikum võimalus

kasutada Kaitseliidu võimeid, et täita rahuaegseid ülesandeid, mis vajavad olemasolevast

suuremat ressurssi.

6.6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju sihtrühm 1: Kaitseliit ja selle liikmed ning teenistujad.

Mõju sihtrühm 2: Kaitsevägi.

Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb

riigi reageerimisvõime esmase enesekaitsevõime ettevalmistamisel. Planeeritud muudatused

võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi ja Kaitseliit täidavad senisest

efektiivsemalt neile õigusaktidega pandud riigikaitselisi ülesandeid. See omakorda võimaldab

kasutada olemasolevat ressurssi mitte üksnes Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmisel, vaid

tervikuna, arvestades mõlema riigikaitselist staatust.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna Kaitsevägi ei vaja toetust igapäevaselt. Samas

luuakse paindlik ja kiire reageerimisvõimekus.

Kaitseliit saab lisaülesanded, mis vajavad täiendavat ressursiplaneerimist ja

reageerimisvõimekust. Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik organisatsioon, on sihtrühm

nende ülesannete osas võrreldav Kaitseväega, mistõttu rakenduvad ülesannete täitmisel ka

kaasava halduorgani volitused.

Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine. Kaitseliit on ühiskonnas nähtav ja hõlmab paljusid

ühiskonnaliikmeid.

Mõju sihtrühm 2 on suuruselt samuti keskmine, kuna Kaitseväe mõju ja nähtavus ühiskonnas

on oluline.

Mõju välissuhetele puudub.

6.6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile

seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

75/84

Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel

ülesandeid ümber.

Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust. Suurim mõju on Kaitseliidu kui

avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele, sest ta saab õiguse kaasuda riigikaitseülesannete

täitmisse senisest suuremas mahus.

Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb

lisanduvaid volitusi tõenäoliselt keskmise sagedusega.

Planeeritud muudatused loovad võimaluse reageerida julgeolekuolukorrale tõhusamalt, õigel

ajal, adekvaatselt ja proportsionaalselt.

Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased ja

tegevliikmed moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased

ja tegevliikmed võivad mingil hetkel kokku puutuda kaasamisega seotud ülesannete täitmisega

ning peaksid olema pädevad reageerima ja meetmeid proportsionaalselt kohaldama. Mõju

ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.6.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

6.7. Kaitseliidu valvuri kasutuses oleva relvastuse täiendamine relvasüsteemiga

6.7.1. Sihtrühm

Peamine sihtrühm on Kaitseliit, Kaitseliidu valvurid ja isikud, keda saab valvetegevusse

kaasata.

Teise sihtrühma moodustab Kaitsevägi, kellel tekib senisest märksa ulatuslikum võimalus

kasutada Kaitseliidu valveteenistuse võimeid, et täita rahuaegseid ülesandeid, mis vajavad

olemasolevast suuremat ressurssi.

6.7.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju sihtrühm 1: Kaitseliit ja selle liikmed ning teenistujad.

Mõju sihtrühm 2: Kaitsevägi.

Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb

riigi reageerimisvõime esmase enesekaitsevõime ettevalmistamisel. Planeeritud muudatused

võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitsevägi ja Kaitseliit täidavad senisest

efektiivsemalt neile õigusaktidega pandud riigikaitselisi ülesandeid. See omakorda võimaldab

kasutada olemasolevat ressurssi mitte üksnes Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesannete täitmisel, vaid

tervikuna, arvestades mõlema riigikaitselist staatust. Samuti paraneb oluliselt nii Kaitseväe kui

ka Kaitseliidu julgeolekuala kaitse, kuna relvasüsteem on suuremahulise droonikaitse vajaduse

olukorras tõhusaim kasutatav relv.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna Kaitsevägi ega Kaitseliit ei vaja relvsüsteemi

kasutamist igapäevaselt. Samas luuakse paindlik ja kiire reageerimisvõimekus.

76/84

Kaitseliit saab lisaülesanded, mis vajavad täiendavat ressursiplaneerimist ja

reageerimisvõimekust. Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik organisatsioon, on sihtrühmal

nende ülesannete täitmisel vahetu sunni kohaldamise õigus.

Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine. Kaitseliit on ühiskonnas nähtav ja hõlmab paljusid

ühiskonnaliikmeid.

Mõju sihtrühm 2 on suuruselt samuti keskmine, kuna Kaitseväe mõju ja nähtavus ühiskonnas

on oluline.

Mõju välissuhetele puudub.

6.7.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile

seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel

ülesandeid ümber.

Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust. Suurim mõju on Kaitseliidu kui

avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele, sest ta saab õiguse kaasuda riigikaitseülesannete

täitmisse senisest suuremas mahus.

Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb

lisanduvaid volitusi tõenäoliselt keskmise sagedusega.

Planeeritud muudatused loovad võimaluse reageerida julgeolekuolukorrale tõhusamalt, õigel

ajal, adekvaatselt ja proportsionaalselt.

Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad valvurid

moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased ja tegevliikmed

võivad mingil hetkel kokku puutuda olukorraga, kus julgeolekuala ähvardab droonirünnaku

näol reaalne oht ning valvurid peavad olema pädevad reageerima ja meetmeid

proportsionaalselt kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.

6.7.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

6.8. Kaitseliidu julgeolekuala kehtestamine ja piiravate meetmete rakendamine

6.8.1. Sihtrühm

Peamine sihtrühm on Kaitseliit, Kaitseliidu liikmed ja selle teenistujad. Kaitseliidu liikmed ja

teenistujad võib jagada tinglikult kaheks. Esimesse rühma kuuluvad kõik Kaitseliidu teenistujad

ja liikmed, keda võib puudutada julgeolekuala vastu suunatud ründe oht. Teise rühma kuuluvad

teenistujad, kelle teenistusülesanne on julgeolekuala valve ja kaitse.

Teise sihtrühma moodustavad isikud, kes viibivad julgeolekuala vahetus läheduses või

soovivad siseneda julgeolekualale ning kelle tegevus võib seejuures ohustada julgeolekuala ja

77/84

selle puutumatust (territooriumi koos hoonetega, sellel asuvat vara ja sellel viibivaid isikuid)

või kaitseväelasi.

Kolmanda taseme sihtrühma moodustavad kõik riigi elanikud, kelle turvalisus ja heaolu sõltub

otseselt riigi julgeolekust.

6.8.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju sihtrühm 1: Kaitseliit ja selle liikmed ning teenistujad.

Mõju sihtrühm 2: isikud, kes viibivad Kaitseliidu julgeolekuala vahetus läheduses või soovivad

siseneda selle territooriumile ning kelle tegevus ohustab või võib ohustada julgeolekuala.

Mõju sihtrühm 3: riigi elanikud.

Sihtrühmi käsitletakse koos, sest mõju kirjeldus on olulisel määral kattuv.

Mõju riigi julgeolekule on positiivne, sest eelnõuga plaanitud muudatuste tulemusel paraneb

riigi reageerimisvõime julgeolekuala kaitseks julgeolekuala vahetus läheduses. Planeeritud

muudatused võimaldavad senisest paremini kindlustada, et Kaitseliit saab nende vastu suunatud

ohule adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega on senisest veelgi paremini tagatud

Kaitseliidu ja liikmete ning teenistujate kaitse, seeläbi ka riigi häireteta toimimine ning selle

kaudu omakorda elanike turvalisus ja heaolu. Kaitseliidu liikmetele ja teenistujatele loovad

planeeritud muudatused suurema kindluse, et Kaitseliidu julgeolekuala ähvardav oht ei

realiseeru või suudetakse sellele adekvaatselt ja proportsionaalselt reageerida. Seega väheneb

ka Kaitseliidu vara ja teavet ning liikmete ja teenistujate elu või tervist ähvardava ohu

realiseerumise risk. Järelikult mõjutavad muudatused riigi julgeolekut positiivselt.

Mõju avaldumise sagedus on väike, sest julgeolekuala vastu suunatud ohu tase ja realiseerumise

tõenäosus on igapäevaselt suhteliselt madal.

Mõju sihtrühma 1 suurus on keskmine, sest Kaitseliit, selle liikmed ja teenistujad moodustavad

kõigist riigiasutustest ja nende teenistujatest olulise osa. Olgugi et Kaitseliit on avalik-õiguslik

organisatsioon, on sihtrühm oma ülesannete poolest võrreldav teiste riigiasutusega.

Mõju sihtrühm 2 on suuruselt väike, sest asjaomased isikud moodustavad äärmiselt väikese osa

avalikus ruumis viibivatest või ka Kaitseliidu julgeolekualale sisenevatest isikutest.

Mõju sihtrühm 3 on mahult suur, sest kaudselt on mõjutatud kogu elanikkond. Mõju ulatus ja

ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega ei kaasne automaatselt

ühtegi muudatust isikute suhtes, kellest ei lähtu (potentsiaalset) ohtu Kaitseliidule ega

julgeolekualale. Muudatused tehakse eesmärgiga suurendada Kaitseliidu võimet kaitsta

julgeolekuala, arvestades samas vajadust kehtestada piirid, mis välistaksid ohule

ülereageerimise ning seeläbi ohuolukorra eskaleerimise.

Kuna julgeolekualal asuvad Kaitseliidu liikmed, kaitseväelased ja Kaitseliiduga töösuhtes

olevad töötajad, mitte teiste asutuste teenistujad, saab Kaitseliit sarnaselt Kaitseväele

julgeolekuala ohustavale sündmusele esimesena reageerida. Selle õiguseta võib tekkida

olukord, kus Kaitseliit peab ootama reageerimisega, kuni oht on realiseerunud ja julgeolekuala

puutumatus on rikutud, sest tal puudub selleks õigus, ning tulemuseks oleks oht riigi iseseisvale

kaitsevõimele ja seda tagavale taristule. See tähendab, et muudatustel on üldiselt positiivne

mõju riigikaitsele ja ohuolukordadeks valmisolekule, sest Kaitseliit ei pea viivitama

sündmusele reageerimisega seetõttu, et uurida, kas ta võib reageerida, vaid saab seda teha kohe,

kui vajalikud toimingud on tehtud.

78/84

Mõju välissuhetele puudub.

6.8.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta neile

seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

Mõju riigiasutuste korraldusele on väike, sest eelnõukohase seadusega ei jagata asutuste vahel

ülesandeid ümber.

Eelnõus sätestatu ei mõjuta muude riigiasutuste korraldust. Suurim mõju on Kaitseliidu kui

avalik-õigusliku organisatsiooni tegevusele, sest ta saab õiguse reageerida ohtudele senisest

tõhusamalt.

Mõju sagedus on pidev, sest Kaitseliit on valmis reageerima igal ajal, kuid rakendada tuleb

lisanduvaid volitusi tõenäoliselt harva.

Planeeritud muudatused loovad julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvatele teenistujatele

võimaluse reageerida julgeolekuala vastu suunatud ohule õigel ajal, adekvaatselt ja

proportsionaalselt. Julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvad kaitseväelased ning

Kaitseliidu tegevliikmed peavad läbima lisakoolituse, et omandada uuendatud volituste

rakendamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.

Mõju sihtrühm on keskmine, sest asjaomaseid ülesandeid igapäevaselt täitvad kaitseväelased ja

tegevliikmed moodustavad liikmeskonnast suhteliselt väikese osa, kuid paljud kaitseväelased

ja tegevliikmed võivad mingil hetkel kokku puutuda julgeolekuala kaitse ja valve ülesandega

(näiteks õppuste ajal) ning peaksid olema pädevad reageerima ja meetmeid proportsionaalselt

kohaldama. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest muudatustega

ei kaasne neile peale lisakoolituse muid lisakohustusi ning muudatused tehakse eesmärgiga

suurendada võimet julgeolekuala kaitseks reageerida.

6.8.4. Kavandatavad muudatused ei evi sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, ega mõju

majandusele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale, samuti ei ole tuvastatud muud

otsest või kaudset mõju.

6.9. Sõjavangide kohtlemise regulatsiooni kehtestamine

6.9.1. Sihtrühm

Peamine sihtrühm on Kaitseministeerium ja selle valitsemisala asutused, Justiits- ja

Digiministeerium ning Vanglateenistus, samuti Tervisekassa.

Teise sihtrühma moodustavad isikud, kes relvakonflikti raames saavad sõjavangi staatuse ja

keda peetakse kinni.

6.9.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatusel on positiivne mõju Eesti riigikaitsele, sealhulgas sõjalise kaitse sihipärasele

teostamisele. Määratletakse sõjavangide haldamise pädevused ja täpsemad tegevused, et Eesti

täidaks rahvusvahelisi kohustusi Genfi III konventsiooni raames ning sellega kooskõlas.

79/84

Lahendusel on oluline mõju riigikaitse korraldusele, sest see toob kaasa tööjaotuse ja selgete

vastutusvaldkondade määramise asutuste vahel. Sõjavangide pikaajalise kinnipidamise

kohtadena vanglate territooriumide kasutamine kasutab riigi ressursse optimaalselt. Sellega

välditakse Kaitseväe täiendavat halduskoormust ja võimaldatakse Kaitseväe isikkoosseisu

täiemahuline keskendumine sõjapidamisele. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala on oma

pädevusest tulenevalt väheste ümberkorraldustega võimeline sõjalise kriisi ajal tegelema

sõjavangide kui kinnipeetud isikute erikategooriaga, järgides rahvusvahelise humanitaarõiguse

nõudeid. See tähendab riigi tõhusamat ressursikasutust sõjaajal ning on kooskõlas laiapindse

riigikaitse põhimõttega, mis näeb ette tsiviilsektori laialdasemat kaasamist riigi julgeolekusse

ja kaitsetegevusse.

Vanglate territooriumide kasutamine võimaldab tõhusamalt tagada ka riigi sisejulgeolekut

sõjaolukorras, tagada parema kontrolli vangilangenud vastaste üle ning tagada nende

kinnipidamiskohtade nõuetekohase ohutuse.

Mõju avaldub vaid relvakonflikti ajal.

6.9.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

6.9.4. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub, sest eelnõus sätestatu ei puuduta

rahuajal neile seadustega pandud ülesannete täitmist ega lisa uusi.

6.9.5. Mõju riigiasutuste korraldusele avaldub vaid relvakonflikti ajal, mil see on väga

intensiivne.

Eelnõus sätestatu ei mõjuta esmaselt muude riigiasutuste korraldust peale Kaitseväe,

Vanglateenistuse ja Tervisekassa. Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

avaldub samuti vaid relvakonflikti ajal.

Sõjaväepolitsei on senini arvestanud ja harjutanud sõjavangidega ümberkäimist ja esmaste

kinnipidamistoimingute teostamist, mistõttu õigusmuudatus ei avalda negatiivset mõju

Kaitseväe ülesannete täitmisele ega kaitseväekohustuse täitmisele. Samas on sellel

märkimisväärne positiivne mõju, kuna sõjavangide pikaajalise kinnipidamise ülesande osas

selgete vastutusalade määratlemine riigisiseses õiguses võimaldab Kaitseväel keskenduda

relvakonflikti ajal oma põhiülesandele – riigi kaitsmisele.

Regulatsioon vähendab koormust kaitseväekohustust täitvale personalile, tagades, et nende

ressursid ja tähelepanu on suunatud otseselt riigi julgeoleku ja sõjalise kaitse tagamisele, mitte

sõjavangide pikaajalisele haldamisele. Samuti tagab selge rollijaotus tõhusama sõjavangide

pikaajalise kinnipidamissüsteemi, vähendades riski koordineerimata ülesannete täitmiseks.

Selline lahendus tugevdab kahe ministeeriumi koostööd laiapindse riigikaitse põhimõtte alusel.

Samuti välistab regulatsiooni vastuvõtmine riski, et sõjavangide kinnipidamise korraldust tuleb

kiirkorras lahendada relvakonflikti puhkedes.

Sõjavangide kinnipidamine võib eelduslikult mõjutada eelkõige Tartu ja Tallinna vanglat.

Olenevalt olukorrast võib sõjavange hoida kõigis vanglates või ühes neist. Kuigi hinnanguliselt

on Tallinna vanglas ligi 1300 kohta ja Tartu vanglas 993 kohta109, mõjutavad sõjaseisukorras

vabade vanglakohtade arvu mitmed tegurid. Vabade kohtade arvu mõjutab näiteks

kinnipeetavate arv vanglas, kinnipeetavate vangistuse kandmise alus ning see, kui kiirelt

suudetakse kinnipeetavad evakueerida ja seeläbi vanglakohti vabastada. Kui vanglaid

109 Tallinna vanglakohtade arv. – Tallinna vangla | Vanglad. Tartu vanglakohtade arv. – Tartu vangla | Vanglad.

80/84

kinnipidamiskohana kasutada ei saa, peab vanglateenistus sõjavangid paigutama Vabariigi

Valitsuse korraldusega määratud alternatiivsesse asukohta. Vanglasüsteemi kasutamine

võimaldab rakendada olemasolevat taristut ja kogemusi ning see on kulutõhusam lahendus.

Rahuajal avaldub muudatuse mõju eelkõige ettevalmistava tegevusena vanglasüsteemi

valmiduse parandamisel. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas on oluline koolitada

personali Genfi III konventsiooni nõuete teemal, mille osas saab tuge pakkuda Kaitsevägi. Kuna

sõjavangide kohtlemine erineb tavakinnipeetavate kohtlemisest, peab vanglapersonal saama

vajaliku väljaõppe. Tuleb välja töötada konkreetsed juhised sõjavangide käsitlemiseks. Samuti

vajab tähelepanu vanglaasutuste valmisolek: tuleb hinnata, millised ruumid sobivad

sõjavangide isoleeritud majutamiseks ja milliseid lisatingimusi on sõjavangide kinnipidamise

jaoks vaja. Kuna sõjavangid ei tohi kokku puutuda kinnipeetavatega, on oluline nende eraldatus

vangla territooriumil. Vajaduse korral tuleb arendada võimekus andmete turvaliseks

edastamiseks. Tegemist on ettevalmistava faasiga, mis tähendab ajaliselt hajutatud planeerimis-

ja arendustöid.

Kui sõjavangid saabuvad, tekib vanglateenistusele juurde lisaülesanne. Vanglateenistus saab

seni, kuni see on võimalik, kasutada vanglate taristut ka sõjavangide kinnipidamiseks. Mis

puudutab Tartu vangla väljarentimist Rootsi kinnipeetavate jaoks, siis on juba rendilepingu

sõlmimisel arvestatud, et lepingus oleks klausel, mille alusel on võimalik sõjaolukorras Rootsi

kinnipeetavad evakueerida Rootsi. Samuti on selles lepingus märgitud, et oluline on arvestada

vanglateenistuse võimega panustada siseturvalisusesse, laiapindsesse riigikaitsesse ning

tegeleda sõja korral näiteks sõjavangide kinnipidamisega.110

Olukorras, kus vanglad peavad majutama nii tavalisi kinnipeetavaid kui ka sõjavange, suureneb

ka turvarisk. Seetõttu võib osutuda vajalikuks ajutiste struktuuride, näiteks valvealade või

tööprotseduuride ümberkujundamine. Vanglateenistus peab olema valmis sõjavangide

registreerimiseks, majutamiseks ja nende eraldamiseks teistest kinnipeetavatest. Samuti tuleb

sõjavangidele tagada piisav elamispind, toitlustus, meditsiiniabi ja suhtlemisõigused kooskõlas

Genfi konventsiooniga. Reaalne mõju vanglatele sõltub sellest, kui palju sõjavange riigis on.

Mõju avaldub Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale, täpsemalt Tervisekassale, olukorras, kui

on vaja sõjavangidele osutada ja korraldada tervishoiuteenuseid. Koormuse kasv avaldub

sõjaseisukorra ajal vastavalt sõjavangide arvule. Genfi III konventsiooni järgi tuleb tagada

esmane ravi sõjavangidele vanglas.

6.9.6. Mõju elu- ja looduskeskkonnale, sotsiaalsetele ja demograafilistele tingimustele ning

kohalikule majandusele on vähene.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ning tulud

Kohalikule omavalitsusele ei kaasne eelnõukohase regulatsiooniga ühtegi kulu ega saada ka

tulu. Samuti ei panda talle seadusega uusi ülesandeid ega muudeta olemasolevaid, mistõttu ei

kaasne kohalikule omavalitsusele eelnõukohase seadusega mingeid tegevusi.

110 Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise

kokkuleppe ratifitseerimise seadus 682 SE, seletuskiri lk 81. –

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2b20b36b-00e5-4a4b-b6af-263de4ff65d2/eesti-vabariigi-ja-

rootsi-kuningriigi-vahelise-eesti-vabariigis-rootsi-kuningriigi-vanglakaristuste-taideviimise-kokkuleppe-

ratifitseerimise-seadus/.

81/84

Riigiasutustest tekib õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, näiteks hakkab Kaitseväe juures

tegutsema merelise ohutuse komisjon. See tähendab Kaitseväe (peamiselt mereväe) jaoks uusi

tööülesandeid ja oskusi, mille täitmiseks on vaja üle vaadata või kehtestada uued

tegevusjuhendid. See on ühekordne ülesanne ja ei vaja lisatööjõudu ega kordade kehtestamise

järel ümberkorraldusi Kaitseväes.

Merelise ohutuse komisjoni loomisega kaasnevad Kaitseväele väike töökoormus ja uued

ülesanded, mis seisnevad peamiselt komisjoni töö koordineerimises ning tegevusjuhendite

väljatöötamises. Muu suhtes täidab Kaitsevägi oma tavapäraseid ülesandeid. Ka kõik

töörühmas osalevad asutused täidavad oma tavapäraseid ülesandeid ning uusi ülesandeid, mida

nad ka ilma komisjonita ei teeks, komisjonis osalemisega ei teki (näiteks osaletakse

ühisõppustel, kohtutakse eri tööasjade arutamiseks jne).

Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppekavad, mis võivad

lisanduda merel mis tahes merelisele ohule reageerimise õiguse saamise tõttu, ning plaanima

asjakohase väljaõppe. Üks selline ülesanne on pardumine teisele veesõidukile. Väljaõppe

korraldamine vajab raha, kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires.

Seoses julgeolekuala vahetus läheduses reageerimise õiguse lisandumisega tekib riigiasutustest

õigusi ja seega eri tegevusi Kaitseväele, kes saab muu hulgas juurde õiguse reageerida

julgeolekuala vahetus läheduses ohtudele julgeolekuala kaitse eesmärgil.

Kaitseväe julgeolekuala kaitse ja julgeolekuala vahetus läheduses reageerimisega seotud

muudatuste rakendamisega ei kaasne vajadust teha muudatusi Kaitseväe koosseisus ega

struktuuris. Ka praegu on Kaitseväe koosseisus teenistujad, kelle ülesanne on tagada

julgeolekuala ning sealse taristu, vara, teenistujate ja teabe valve ning kaitse.

Kaitsevägi peab muu hulgas üle vaatama ja välja töötama uued väljaõppekavad, mis võivad

lisanduda julgeolekuala vahetus läheduses ohule reageerimise õiguse saamise tõttu, ning

plaanima asjakohase väljaõppe. Lisakoolitusega kindlustatakse, et volitusi rakendavad

kaitseväelased on teadlikult nende tingimustest ja piiridest. Väljaõppe korraldamine vajab raha,

kuid seda on võimalik korraldada Kaitseväe eelarve piires. Väljaõppeks kuluvat summat ei ole

võimalik öelda.

Justiits- ja Digiministeeriumi töökoormus suureneb sõjavangide pikaajalise kinnipidajana.

Sealjuures kasvab personali töökoormus sõjaseisukorra ajal, kuna lisaks tavapärastele

ülesannetele kinnipeetavate kinnipidamisel peab personal hakkama tegelema ka täiesti uue

isikute rühmaga – sõjavangidega.

Riigi erinevate tegevuste rahastamine ja riigieelarve muutmine erikorra ajal on sätestatud

riigieelarveseaduses (RES) ja RiKS-is.

Sõjavangide kinnipidamine loodava regulatsiooni mõttes saab toimuda üksnes relvakonflikti

raames. Relvakonflikti puhkedes kuulutatakse kõigi eelduste kohaselt riigisiseselt välja

sõjaseisukord. Sõjaseisukorra ajal on võimalik sõjaseisukorraga seonduvate ülesannete

täitmiseks vajalikke tegevusi riigieelarvest rahastada paindlikumalt kui rahuajal. Kui riik on

sõjaseisukorras, on riigi prioriteet tagada selliste ülesannete jätkusuutlik täitmine (näiteks

rahaliste vahenditega), mis on seotud sõjaliste ülesannetega. Vabariigi Valitsusel on pädevus

teha ettepanek lisavahendite eraldamiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorrast

tulenevate ülesannete täitmiseks. Sellisel juhul on võimalik riigieelarvet muuta, leida rahalised

vahendid ja jagada need vastavalt ülesannete prioriteetsusele.

82/84

Oluline on, et RiKS ja RES sätestavad erandid riigieelarve muutmisele, kui ülesanne seondub

kõrgendatud kaitsevalmiduse (KKV) või sõjaseisukorraga. Samuti on võimalik KKV ja

sõjaseisukorra ajal juba enne Riigikogu poolt RES-i muutmise otsustamist hakata esitatud

eelnõu rakendama. Siinkohal vaata RiKS § 14 lõike 1 punkt 3; RES § 43 lõige 1; § 44 lõige 1;

§ 45 lõige 1, lõike 2 punkt 3 ja lõige 3. Lisaks on sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra

või olulise mõjuga kriisi lahendamiseks või ennetamiseks võimalik kasutada finantsreservi ehk

stabiliseerimisreservi (RES § 71).

Seega olukorras, kus sõjavange puudutavat regulatsiooni tuleb hakata rakendama, on võimalik

eri reeglite järgi riigieelarvet muuta ning võtta kasutusele ka stabiliseerimisreserv, et vastava

ülesandega asutused saaksid täita ülesandeid, mis on seotud sõjaseisukorraga, sealhulgas

sõjavangide pikaajalise kinnipidamisega.

Tulud

Eelnõukohase seaduse jõustamisega ei kaasne riigieelarve tulu. Eelnõuga ei kehtestata

kohustust tasuda riigilõivu taristu ja rajatiste hooldustöödega seotud tegevuste jaoks taotluse

menetlemiseks.

Kulud

Riigile ei too eelnõukohase seaduse rakendamine lähiajal ettenähtavaid lisakulutusi, kõik

vajalikud kulutused jäävad riigieelarve, sealhulgas Kaitseväe, Kaitseliidu ja teiste asutuste

eelarve piiresse. Kaitseväe jaoks vajaliku väljaõppe kulud kavandatakse Kaitseväe eelarve

planeerimisel. Väljaõppeks kuluvat summat ei ole võimalik öelda.

Kaitseväele võib kaasneda kulu Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2019. aasta määruse nr 69

„Kaitseväe täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise

tingimused ja kord“ rakendamisel. Samas on tegu Kaitseväe igapäevaülesannete toetamisega,

mistõttu kaetakse kulud olemasolevast Kaitseväe eelarvest.

Võimalik kulu kaasneb julgeolekuala valve ja kaitse ülesannet täitvate Kaitseväe teenistujate

lisakoolitusega, mille käigus omandavad nad lisateadmised ja -oskused ning hoiakud, mida on

vaja lisandunud volituste proportsionaalseks rakendamiseks. Neid koolitusi saab ühendada

regulaarsete füüsilise jõu, vahetu sunni ja relva kasutamise oskuste täiendamise ja kontrollimise

koolitustega ning katta Kaitseväe eelarves sellisteks koolitusteks ette nähtud vahenditest.

Sõjaseisukorras võib potentsiaalne mõju kuludes olla vanglateenistusele suurem. Reaalne mõju

vanglateenistuse eelarvele sõltub kahest asjaolust: millist eelnevat ettevalmistuse taset

eeldatakse (investeeringud jt) ning kui palju sõjavange riigis viibib ja kui pikalt neid kinni

peetakse. Praegu puudub vanglateenistusel raha sõjavangide kinnipidamise ülesande

ettevalmistamiseks ja täitmiseks väljaspool igapäevaseid tegevuskulusid. Eelnõu jõustumisel

tuleb määratleda vanglateenistuse vajalik valmisoleku aste ning eraldada selleks vastavad

vahendid. Ühtlasi kaasnevad eelnõuga Justiits- ja Digiministeeriumile kulud seoses VangS § 51

lõikes 1 nimetatud registri arendustöödega, et luua registrisse lahendus sõjavangide üle

arvestuse pidamiseks.

TTKS §-s 52 on sätestatud tervishoiu rahastamine riigieelarvest ning loetletud kulud, mis

kaetakse ministeeriumite või nende allasutuste eelarvest. Eelnõuga nähakse ette, et

Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse riigieelarvest tulevikus ka sõjavangidele

tervishoiuteenuste osutamise korraldamist ning rahastamine toimub Terviseameti kaudu. Kulu

83/84

tekib ainult sõjaseisukorras ning sõltub sõjavangide arvust ja nendele pakutavatest

raviteenustest.

8. Rakendusaktid

Seoses eelnõu rakendamisega on vaja teha järgmised muudatused ning kehtestada järgmised

aktid:

1. RiPS § 142 lõige 3: taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja

andmise korra ning loa taotlemise vormi kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Määruse eelnõu kavand lisatud (lisa 1).

2. Kaitseväele uue ülesande (tehnilise järelevalve tegemine) lisandumisega on vaja muuta

Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. aasta määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“. Põhimääruse

§ 19 lõikesse 2 on vaja lisada mereväele uus ülesanne, mis on seotud tehnilise järelevalve

tegemisega. Selleks lisatakse punkt 7 tekstiga „7) korraldada meresõiduohutust

Kaitseministeeriumi valitsemisalas“. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1).

3. Seoses eelnõu § 7 punktiga 4 on vaja asjakohane muudatus teha Vabariigi Valitsuse 19. mai

2004. aasta määruse nr 194 „Laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning

piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord“ § 3 lõikes 1,

jättes erandite loetelust välja punkerdamise. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1).

4. Mitmekordse loa andmise võimaluse loomise tõttu teatud ülesandeid täitvatele riigilaevadele

(eelnõu § 7 punkt 6) on vaja asjakohane muudatus teha ka Vabariigi Valitsuse 10. juuli

2001. aasta määruse nr 237 „Välisriigi laevale laevaloa taotlemise ja andmise kord“ § 3

lõikes 2, lisades sellesse mitmekordse loa saajate hulka eelnõukohases seaduses nimetatud

riigilaevad. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1).

5. Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2019. aasta määruse nr 69 „Kaitseväe täpsemad ülesanded,

mille täitmisse võib Kaitseliitu kaasata, ning kaasamise tingimused ja kord“ muudatus on

vajalik eelnõu § 4 punkti 1 rakendamiseks. Määruses muudetakse § 1 lõike 2 punkti 4, nähes

ette, et Kaitseliiduga töösuhtes olevad isikud saavad Kaitseväe palvel kaasuda üksnes

mittesõjaliste ülesannete täitmisse.

Määruse § 2 muudatusega täpsustatakse seniseid kaasatavaid ülesandeid. Muudatusega

lisatakse järgmised ülesanded: juhtimis-, lahingu- ja teenindustoetus maakaitseüksustele;

Kaitseväe julgeolekualal väekaitse tagamine; sõjaliste operatsioonide planeerimise ja toetamise

teostamine.

Määruse muutmisega täpsustatakse § 6 kulude hüvitamise tingimusi, lisades teksti uue lõike,

mille alusel hüvitatakse tegevliikme ja tegevväelase kaasamise kulu valdkonna eest vastutava

ministri määrusega reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetuse

määras. Kui käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud isikul puudub sõjaväeline

auaste, lähtutakse vastutava ministri määrusega õppekogunemisel sõduri ametikohal olevale

reservväelasele makstava toetuse määrast. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1).

6. RiKS § 878 lõige 5: sõjavangide lühiajalise ja pikaajalise kinnipidamise kord ning

Kaitseministeeriumi ja Justiits- ja Digiministeeriumi koostöö selle korraldamisel kehtestatakse

Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kavand seletuskirjale

lisatud (lisa 1).

84/84

7. Vabariigi Valitsuse 27. mai 2022. a määrus nr 59 „Enne 2011. aasta 1. jaanuari soetatud

politseiasutuse laeva side- ja navigatsioonivahenditega seadistamise ja varustamise nõuded“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/128052022001) tunnistatakse kehtetuks volitusnormi (MSOS §

19 lõige 7) kehtetuks tunnistamise tõttu. Eelnõu kavand seletuskirjale lisatud (lisa 1).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil. Vacatio legis võimaldab ühiskonnal ja asutustel uute

normidega tutvuda ning kohaneda, samuti ministeeriumitel vajalikud rakendusaktid välja

töötada ja kooskõlastada. Sellega tagatakse õiguskindlus, vältides uute nõuete ootamatut

jõustumist.

Käesoleva seaduse § 3 punkt 3 jõustub 1. jaanuaril, et oleks aega ette valmistada volitusnormi

alusel kehtestatav määrus.

Käesoleva seaduse § 7 punkt 3 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Üleminekuaeg kuus kuud on

antud nende veesõidukite omanikele, kelle veesõidukitega osutatakse ankrualal või sadama

reidil seisvatele ja ootavatele laevadele teenust. Muudel juhtudel puudub vajadus üleminekuaja

andmiseks, sest enamik sätteid puudutab õiguse andmist, mitte nõuetele vastamise kohustust,

või viiakse seaduses olev säte kooskõlla tegelikkusega. Eelnõukohase seaduse sätteid on

võimalik täita jooksvalt nii, et riigi julgeolek ja -kaitse on tagatud.

Käesoleva seaduse §-s 7 kehtestatud riigikaitseseaduse § 878 lõiked 5 ja 6 jõustuvad 2027. aasta

1. jaanuaril, et oleks aega andmekogu loomiseks ja kasutamiseks vajalikud arendused teha.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigikantseleile,

Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Välisministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule ja merealuse taristu omanikele, Kaitseliidule,

Kaitsepolitseile, Kaitseväele, Logistika ja Sadamate Liidule, Politsei- ja Piirivalveametile,

Riigikantseleile, Tallinna Vanglale, Tartu Vanglale, Viru Vanglale, Tervisekassale,

Transpordiametile ning Välisluureametile. Kliimaministeerium, Riigikantselei,

Sotsiaalministeerium ja Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega.

Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega e-kirja teel. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium eelnõule märkusi ei esitanud. Justiits- ja Digiministeerium ei

kooskõlastanud eelnõu ei esimesel ega teisel ringil, erimeeldused lahendati järgnenud koostöö

käigus. Lisaks esitasid eelnõule ettepanekud Kaitseliit, Kaitsepolitsei, Kaitsevägi, Logistika ja

Sadamate Liit, Telia Eesti AS, Tervisekassa, Transpordiamet ning Välisluureamet.

Kooskõlastustabel ja arvamustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale (lisad 2 ja 3)

Mitteametlikult saabunud märkused on esitajatega läbi arutatud ja arvestatud ettepanekud on

eelnõus kajastatud.

Lisad

Lisa 1. Rakendusaktide kavandid

Lisa 2. Kooskõlastustabel

Lisa 3. Arvamuste tabel

1/21

EELNÕU

07.04.2026

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 41 asendatakse sõna „lahingumoona“ tekstiosaga „laskemoona,

lahingumoona ja muu lõhkematerjali“;

2) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisse võib kaasata Kaitseväe juhtimisele

allutatud Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu

osapooleks oleva riigi relvajõude. Välisriigi relvajõud võivad osaleda ülesannete täitmises

Kaitseväe üksuse koosseisus ning Kaitseväele sätestatud tingimustel ja korras.“;

3) seadust täiendatakse §-dega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:

„§ 32. Välisriigi relvajõudude kaasamine Kaitseväe riikliku järelevalve ülesannete

täitmisse

(1) Kokkuleppel Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu

osapooleks oleva riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga võib kaasata välisriigi relvajõud

käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 41, 44, 46–410 ja riigipiiri seaduse § 94 lõigetes 2 ja 21

nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisse. Välisriigi relvajõud võivad osaleda Kaitseväe

ülesannete täitmises Kaitseväe korraldusel, vastutusel ja Kaitseväe üksuse koosseisus.

(2) Välisriigi relvajõude võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisse

kaasata üksnes juhul, kui Kaitseväel puuduvad vahendid ülesande täitmiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul Kaitseväe ülesande täitmisse välisriigi

relvajõudude kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus riigikaitse valdkonna eest vastutav ministri

ettepanekul.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antud otsuses märgitakse:

1) kaasamise eesmärk;

2) kaasamise maksimaalne kestvus;

3) välisriigi relvajõudude kaasatud isikute arv;

4) käsuahel;

5) vajaduse korral muud asjaolud.

§ 33. Merelise ohutuse komisjon

(1) Kaitseväe juurde moodustatud asutusteülese merelise ohutuse komisjoni (edaspidi

komisjon) eesmärk ja ülesanded on:

1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist;

2) aidata tagada merel piirirežiim;

3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida;

2/21

4) parandada asutustevahelist teabevahetust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjoni kuuluvad vähemalt Kaitseväe

asjakohased struktuuriüksused ja julgeolekuasutused ning riigiasutused, kellel on merel

ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamise või

riikliku järelevalvega.

(3) Oma ülesannete täitmiseks on komisjonil õigus moodustada juhtrühm ja töörühmad, kes

reageerivad konkreetsele merelisele ohule.

(4) Komisjon kehtestab oma töökorra ning vastavalt vajadusele merelistele ohtudele

reageerimiseks tegevuste kaupa tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad

asutused.“;

4) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 224 järgmises sõnastuses:

„§ 224. Kaitselennunduse järelevalveteenistus

(1) Kaitselennunduse järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority, MAA) on

täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne

on teostada järelevalvet kaitselennunduse üle ja täita talle seaduses või muus õigusaktis pandud

ülesandeid.

(2) Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel

sõltumatu ning järelevalvele ei kohaldu käsuõigus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhiülesande täitmise eest vastutav

struktuuriüksus sätestatakse Kaitseväe põhimääruses.“;

5) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu

suunatud ründe lõpetamiseks või käesoleva seaduse §-des 543–55 sätestatud meetmete

tagamisel;“;

6) paragrahvi 49 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „alusel ja korras“ tekstiosaga „, arvestades

käesolevas seaduses sätestatud erisusi“;

7) paragrahvi 49 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

(41) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel Kaitseväe

koosseisus võib Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu

osapooleks oleva riigi relvajõudude liige kohaldada Kaitseväe korraldusel korrakaitseseaduse

§-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning riigipiiri seaduse § 114

lõigetes 3 ja 5 sätestatud erimeetmeid.

(42) Kaitseväe üksuse koosseisus oleva ja vajalikku väljaõpet omava, Eesti Vabariigiga

kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude liige

võib käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel riikliku järelevalve

teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses

sätestatud alusel ja korras.“;

3/21

8) seaduse 6. peatüki ja § 50 pealkirja täiendatakse pärast sõna „julgeolekuala“ tekstiosaga

„, selle vahetu lähedus ja Kaitseväe laeva ohutusala“;

9) paragrahvi 50 tekst loetakse lõikeks 1 ja selle lõike punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„1) Kaitseväe territoorium ning selle all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses,

milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale;“;

10) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 2–5 järgmises sõnastuses:

(2) Julgeolekuala vahetu lähedus on julgeolekuala ümbritsev maapind ja veekogu ning selle all

olev maapõu, ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu

julgeolekualale.

(3) Kui julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kohal on kehtestatud lennundusseaduse

alusel geograafiline ala või ajutine geograafiline ala, loetakse julgeolekuala või julgeolekuala

vahetu läheduse kohal õhuruum piiritletuks selle geograafilise ala või ajutise geograafilise ala

piiridega.

(4) Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning õhuruum,

milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale ning mille mõõtmed veesõiduki

välisküljest arvates on 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning ohutusala

ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist 150 meetrit.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ohutusala horisontaalsuunas ei rakendata, kui

veesõiduk on sadama või sadama akvatooriumi alal.“;

11) paragrahvi 54 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ajutine julgeolekuala tähistatakse. Ajutise julgeolekuala võib jätta tähistamata Kaitseväe

juhataja kehtestatud tingimustel ja korras, kui see takistab olulisel määral Kaitseväe ülesannete

täitmist. Tähistamata jätmisel tagatakse inimeste ohutus muul moel.“;

12) paragrahvi 54 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Ajutise julgeolekuala tähistamata jätmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab

Kaitseväe juhataja.

(5) Kaitsevägi teavitab ajutise julgeolekuala loomisest ja võimaluse korral kestusest viivitamata

Politsei- ja Piirivalveametit ning julgeolekuala asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust.

Julgeolekuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse võib jätta julgeolekuala loomisest

teavitamata üksnes nii kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse

tagamiseks vältimatu.“;

13) paragrahvi 541 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võib Kaitseväe põhimääruses määratud

struktuuriüksus käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:

1) kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid;

2) jälgida isikut varjatult;

4/21

3) kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat

kaamerat.“;

14) seadust täiendatakse §-dega 542–5413 järgmises sõnastuses:

„§ 542. Erimeetme kohaldamine ja piirangute kehtestamine julgeolekuala kaitse eesmärgil

selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas

(1) Õigus kohaldada oma ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-des 543–5411, § 5412 lõikes 1

ja §-s 55 sätestatud erimeedet on kaitseväelasel ja ametnikul, kui ta on läbinud sellekohase

väljaõppe.

(2) Kaitseväe juhataja või tema volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem võib julgeolekuala

kaitse eesmärgil lisaks käesolevas seaduses sätestatud erimeetmete kohaldamisele kehtestada

julgeolekuala vahetus läheduses piiranguid isikute liikumisele, sõidukiga peatumisele,

pildistamisele või filmimisele koos erimeetme või piirangu ajalise ja ruumilise ulatusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärgil kehtestatavad piirangud tehakse isikule

teatavaks julgeolekualale või selle vahetusse lähedusse sisenemisel või muul viisil või

avaldatakse asjakohaste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kodulehel.

(4) Kaitseväe laeva ohutusalas kohaldatakse käesolevas paragrahvis, §-s 5411 ja § 5412 lõikes 1

sätestatut ajal, mil Kaitseväe laev viibib Eesti sise- ja territoriaalmeres ning sadamas või sadama

akvatooriumis.

(5) Erimeetmete kohaldamisel lähtub Kaitsevägi järgmistest põhimõtetest:

1) erimeedet kohaldatakse vaid siis, kui see on vajalik julgeolekuala kaitseks;

2) mitmest sobivast ja vajalikust erimeetmest kohaldatakse vaid seda, mis isikut kõige vähem

kahjustab;

3) kohaldatakse ainult sellist erimeedet, mis on proportsionaalne võrreldes julgeolekuala kaitse

eesmärgiga;

4) erimeedet kohaldatakse vaid nii kaua, kui see on vajalik julgeolekuala kaitse ülesande

täitmiseks.

(6) Julgeolekuala vahetus läheduses erimeetmete kohaldamisel lähtub Kaitsevägi lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule ka keskkonnast, mis julgeolekuala ümbritseb, ning ei

rakenda erimeetmeid kaugemal, kui need on vajalikud julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmiseks.

§ 543. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine

(1) Kaitsevägi võib peatada julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku, teda

küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist, kui on alust arvata, et isikul on

julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks

vajalikke andmeid.

(2) Küsitlemise ja dokumentide nõudmise protokollimisele kohaldatakse korrakaitseseaduse

§ 30 lõigetes 2 ja 4 sätestatut.

§ 544. Isikusamasuse tuvastamine

(1) Kaitsevägi võib tuvastada julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku samasuse

kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel

5/21

viisil, ja kontrollida dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust andmekogust, kui see

on vajalik isikust lähtuva julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks,

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmekogust andmete õigsuse kontrollimise õigus

on Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel.

§ 545. Viibimiskeeld julgeolekuala vahetus läheduses

(1) Kaitsevägi võib lisaks käesoleva seaduse §-s 52 sätestatule julgeolekuala vahetus läheduses

ajutiselt keelata isiku viibimise, kohustada teda lahkuma või julgeolekualale teatud kaugusele

lähenemisest hoiduma, kui see on vajalik julgeolekuala, sellel asuva vara ja sellel viibivate

isikute ohutuse tagamiseks.

(2) Kaitsevägi on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha arusaadavalt tähistama, välja

arvatud juhul, kui see takistab olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist.

(3) Kaitsevägi võib lõikes 1 sätestatud eesmärgil julgeolekuala vahetus läheduses keelata

isikute läbipääsu kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele

kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile.

(4) Kaitseväe juhataja volitatud pädev struktuuriüksuse ülem võib viibimiskeeldu kohaldada

kuni 12 tundi.

(5) Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud

ülema loal.

(6) Viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on

eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

§ 546. Sõiduki, maastikusõiduki või veesõiduki peatamine

(1) Kaitsevägi võib anda ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, kui see on

vajalik julgeolekuala kaitse eesmärgil, Kaitseväe julgeolekualal või selle vahetus läheduses

oleva sõiduki või maastikusõiduki juhile käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki

valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või

maastikusõiduki peatamiseks.

(2) Kui isik ei täida julgeolekualal või selle vahetus läheduses sõiduki või maastikusõiduki

peatamise märguannet, võib sõiduki või maastikusõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või

kasutades sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5. peatükis

sätestatud korras.

(3) Kaitsevägi võib anda ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, kui see on

vajalik julgeolekuala kaitse tagamiseks, julgeolekualal või selle vahetus läheduses oleva

veesõiduki peatamiseks märguande peatamissignaalina, kasutades rahvusvahelise signaalkoodi

lippe, prožektoreid, pürotehnilisi vahendeid, raadiot, valjuhääldit või ruuporit, või muul

arusaadaval viisil, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks.

§ 547. Erimeetme kohaldamine mehitamata süsteemi vastu julgeolekuala kaitse eesmärgil

6/21

(1) Kaitsevägi võib vahetu olulise ohu tõrjumiseks sundida Kaitseväe julgeolekualal, selle

vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal mehitamata süsteeme peatuma.

(2) Kaitseväel on lubatud julgeolekuala kaitse eesmärgil mehitamata süsteemist tingitud vahetu

olulise ohu tõrjumisel kasutada füüsilist jõudu, tulirelva ja järgmisi erivahendeid:

1) raadioside segajat;

2) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist;

3) võrku;

4) mehitamata süsteemi, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemi

kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist liikumist;

5) muud käesoleva lõike punktides 1‒3 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet

või vahendit.

(3) Kaitsevägi võib mehitamata süsteemi peatuma sundimisel kasutada füüsilist jõudu, tulirelva

ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud erivahendit nii kaua, kui see on eesmärgi

saavutamiseks vältimatu.

§ 548. Turvakontroll

(1) Kaitsevägi võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või

tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et olla kindel, et isiku

valduses ei ole asju või aineid, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuala

või kahjustada Kaitseväe ülesannete täitmist, kui isik:

1) siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt;

2) viibib julgeolekualal või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on vajalik julgeolekuala

või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu

tõrjumiseks;

3) peetakse kinni käesoleva seaduse § 55 alusel.

(2) Turvakontrollile kohaldatakse korrakaitseseaduse § 47 lõikes 2 sätestatut.

§ 549. Isiku läbivaatus

(1) Kaitsevägi võib läbi vaadata kinnipeetud isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva

või kehal kantava asja, kui:

1) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks

või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal või selle vahetus

läheduses;

2) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel

hoiule, hõivata või konfiskeerida.

(2) Isiku vaatab läbi Kaitseväe teenistuja, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu

kõrgendatud ohu tõrjumiseks, võib isiku läbi vaadata Kaitseväe teenistuja, kes ei ole isikuga

samast soost.

(3) Isiku läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi

saavutamiseks vältimatu.

§ 5410. Vallasasja läbivaatus

(1) Kaitsevägi võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või

teenistuskoera abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui:

7/21

1) seda kannab kaasas isik, kes siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt;

2) seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib käesoleva seaduse § 548 alusel teostada

turvakontrolli;

3) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks

või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal või selle vahetus

läheduses.

(2) Vallasasja läbivaatusele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 49 lõigetes 2–4, 51 ja 6

sätestatut.

§ 5411. Vallasasja hoiulevõtmine

(1) Kaitsevägi võib võtta vallasasja hoiule:

1) julgeolekuala või teenistujaid ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks või nende vastu suunatud

ründe lõpetamiseks;

2) kui asja või ainet valdab isik, kes on käesoleva seaduse § 55 alusel kinni peetud, ning on oht,

et isik kasutab asja või ainet enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja

kahjustamiseks või põgenemiseks;

3) kui käesoleva seaduse § 548 alusel teostatud turvakontrolli käigus on tuvastatud asi või aine,

mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada

Kaitseväe ülesannete täitmist;

4) kui vallasasja on lubatud käesoleva seaduse § 5410 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on

vajalik, et võtta vallasasja kohta proov, samuti teha vallasasja mõõtmisi või ekspertiisi.

(2) Vallasasja hoiulevõtmisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 52 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.

(3) Kui isik antakse üle Politsei- ja Piirivalveametile või muule pädevale korrakaitseorganile,

antakse üldjuhul koos kinnipeetud isikuga üle ka isiku või tema asja läbivaatusel hoiule võetud

asi või aine. Isiku vabastamisel tagastatakse talle asi või aine viivitamata, välja arvatud juhul,

kui asja või aine omamiseks on vajalik luba, mis isikul puudub.

§ 5412. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku,

sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega

(1) Kaitsevägi võib julgeolekualal ja selle vahetus läheduses kuni 2000 meetri ulatuses

julgeolekuala välispiirist toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat

jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat või pilti ja heli salvestavat vormikaamerat

teabe salvestamiseks (edaspidi koos salvestis), kui see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid

ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud salvestis on vahend, mille abil tuvastatakse

julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalal isiku, objekti, sõiduki,

mehitamata süsteemi, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevust või asetust, mis

võib põhjustada ohtu julgeolekualale ja millega töödeldakse foto-, video- või helisalvestist, mis

võib sisaldada isikuandmeid.

(3) Salvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui

seaduses on sätestatud teisiti.

(4) Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestisest teha väljavõtteid ja neid

edasi töödelda käesolevas seaduses või muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või

täitmise tagamiseks.

8/21

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud salvestise väljavõtte edasisel töötlemisel

säilitatakse salvestist nii kaua, kui see on käesolevas või muus seaduses sätestatud ülesande

täitmiseks või täitmise tagamiseks vajalik.

(6) Kaitsevägi teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest julgeolekuala välispiirile paigaldatud

teabetahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või Kaitseväe ülesande

täitmist.

(7) Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata

andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust:

1) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest;

2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;

3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;

4) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;

5) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;

6) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.

(8) Andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud

eesmärgi täitmiseks vajalik.

§ 5413. Isikuandmete töötlemine erimeetmete rakendamise käigus

(1) Käesoleva seaduse §-des 543, 544 ja 549 sätestatud erimeetmete rakendamisel töödeldakse

isikuandmeid erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete

töötlemise dokumentatsioonis julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmisel, et ennetada, välja

selgitada, tõrjuda julgeolekuala või teenistujaid ähvardavat ohtu või lõpetada nende vastu

suunatud rünne.

(2) Erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete töötlemise

dokumentatsioonis töödeldakse julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku nime ja

isikukoodi või sünniaega ja kohta.

(3) Meetme protokolli andmeid või Kaitseväes kehtivat isikuandmete töötlemise

dokumentatsiooni säilitatakse vastavalt dokumentide säilitamise üldisele korrale Kaitseväes,

kuid mitte kauem kui viis aastat.

(4) Käesoleva seaduse §-des 543, 544 ja 549 erimeetme rakendamisel töödeldakse isikuandmeid

erimeetme rakendamise protokollis isiku suhtes erimeetme rakendamisel vaid julgeolekuala

vahetus läheduses. Muul juhul §-s 549 erimeetme rakendamisel isikuandmete töötlemisel

dokumenteeritakse erimeetme rakendamine muul Kaitseväes kehtival viisil, välja arvatud juhul,

kui isik nõuab erimeetme rakendamise protokolli vormistamist või protokolli vormistamine on

muul seaduses sätestatud põhjusel vajalik.“;

15) paragrahvi 55 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaitsevägi võib kinni pidada julgeolekualal või selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva

ohutusalas viibiva isiku, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta:

1) tungib või on tunginud julgeolekualale või viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku

aluseta;

2) on toime pannud süüteo julgeolekualal;

3) ohustab julgeolekuala, teenistujaid või julgeolekualal viibivaid teisi isikuid või ennast.“;

9/21

16) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest.“;

17) paragrahvi 55 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel kinni peetud isik, keda ei ole

põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, tuleb viivitamata juhatada julgeolekualalt välja ja

vabastada.“;

18) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Julgeolekuasutuste seadus

Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 341 lõigetes 1–3 asendatakse tekstiosa „348“ tekstiosaga „349“;

2) paragrahvi 346 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 346. Turvakontroll ja isiku läbivaatus“;

3) paragrahvi 346 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Julgeolekuasutus võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva või

kehal kantava asja, kui:

1) isik siseneb julgeolekuasutuse territooriumile või lahkub sellelt ja on alust arvata, et isik

kannab endaga kaasas asja või ainet, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või

julgeolekuasutuse valdust või kahjustada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist;

2) isik viibib julgeolekuasutuse territooriumil või selle vahetus läheduses, kui kontrollimine on

vajalik julgeolekuasutuse valdust või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks;

3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud meetme kohaldamisel võib läbi vaadata üksnes

isiku keha, riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku kehaõõnsuste läbivaatamine on

keelatud.“;

4) paragrahvi 346 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Turvakontrolli kompimise teel ja isiku läbivaatust teeb ametnik, kes on isikuga samast

soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha ja isiku läbi vaadata

ametnik, kes ei ole isikuga samast soost.“;

5) paragrahvi 348 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „turvakontrolli“ sõnadega „või isiku

läbivaatuse“.

§ 3. Kaitseliidu seaduse muutmine

Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused:

10/21

1) paragrahvi 4 lõige 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(22) Kui Kaitseliit on kaasatud teise haldusorgani ülesannete täitmisse käesoleva paragrahvi

lõike 2 alusel või kaasatud Kaitseväe ülesannete täitmisesse käesoleva paragrahvi lõike 31

alusel, on Kaitseliidul kaasava haldusorgani või Kaitseväe volitused nende ülesannete ulatuses,

mille täitmisse ta kaasati, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesolevas paragrahvis

sätestatud juhul ei osale Kaitseliit vahetus lahingutegevuses.“;

2) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „relv“ sõnadega „on sõjaväerelv, mis“;

3) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud noorliikmele relva kasutada andmise täpsemad

tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

4) paragrahvi 69 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Ajutiselt valvatav objekt on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav

territoorium või ehitis, mille valve on korraldatud ajutiselt käesoleva seaduse § 691 sätestatud

korras ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud valvelepingu alusel.“;

5) paragrahvi 72 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Valvuril on õigus tööülesande täitmisel kanda ja kasutada erivahendit ja

enesekaitsevahendit, elektrišoki-, külm- ja gaasirelva ning tulirelva, sõjaväerelva, sealhulgas

relvasüsteemi.

(2) Elektrišoki-, külm- ja gaasirelva, tulirelva, sõjaväerelva, sealhulgas relvasüsteemi

käitlemine toimub käesoleva seaduse ja relvaseaduse ning nende alusel antud õigusaktides

sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“;

6) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kui valvur kasutab tööülesannete täitmisel teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud

tulirelva, toimub selle kasutamine kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 52.“;

7) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:

„81. peatükk

Kaitseliidu julgeolekuala

§ 751. Kaitseliidu julgeolekuala

(1) Kaitseliidu julgeolekuala on Kaitseliidu valduses olev territoorium või ehitis, mida

kasutatakse riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamiseks, või kus hoitakse ja kasutatakse

relvastust ning riigi sõjaliseks kaitseks kasutatavat varustust ja tehnikat.

(2) Kaitseliidu julgeolekuala on alaline või ajutine julgeolekuala.

(3) Alaline julgeolekuala on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav alaliselt

kasutatav territoorium või ehitis. Alalise julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem

käskkirjaga.

11/21

(4) Ajutine julgeolekuala on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastav ajutiselt

kasutatav territoorium või ehitis. Ajutise julgeolekuala määrab kindlaks Kaitseliidu ülem,

Kaitseliidu peastaabi ülem, maakaitseringkonna pealik või malevapealik.

(5) Kaitseliit teavitab ajutise julgeolekuala määramisest ja võimaluse korral selle kestusest

viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit ja Kaitseväge ning asukohajärgset kohaliku

omavalitsuse üksust. Julgeolekuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse võib jätta

julgeolekuala loomisest teavitamata üksnes nii kauaks, kui see on Kaitseliidu julgeoleku või

kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.

(6) Kaitseliidu julgeolekuala määramise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Kaitseliidu

ülem käskkirjaga.

(7) Kaitseliidu julgeolekuala valvab riigi sõjalise kaitse võime ettevalmistamises või selle

toetamises osalev tegevväelane või Kaitseliidu tegevliige või käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1

ja 11 nimetatud isik.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isik peab olema läbinud käesoleva seaduse § 70

lõikes 3 nimetatud väljaõppe.

(9) Kaitseliidu julgeolekualal valvavad käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikud, kes

võivad tööülesande, teenistusülesande või teenistuskohustuse täitmisel kanda relvi, sealhulgas

sõjaväerelva ja relvasüsteemi, erivahendeid ja enesekaitsevahendeid ning kohaldada meetmeid

ja vahetut sundi käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 ning käesoleva seaduse §-des 72 ja 73

sätestatud ulatuses ja korras.

§ 752. Kaitseliidu julgeolekuala tähistamine

(1) Kaitseliidu julgeolekuala peab olema tähistatud kõrvalisele isikule arusaadaval viisil.

Kaitseliidu julgeolekuala võib jätta tähistamata, kui see on vastuolus Kaitseliidu julgeolekuala

määramise eesmärgiga. Tähistamata jätmisel tagatakse inimeste ohutus muul moel.

(2) Kaitseliidu julgeolekuala tähistamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab riigikaitse

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 753. Kaitseliidu julgeolekualal viibimine

Kaitseliidu julgeolekualal viibimisel peab täitma Kaitseliidus kehtivat korda ja käesoleva

seaduse § 751 lõikes 7 nimetatud isiku korraldusi.

§ 754. Isiku kinnipidamine ning isiku ja tema asjade läbivaatus

Riigi sõjalises kaitse võime ettevalmistamises või selle toetamises osalev tegevväelane või

Kaitseliidu tegevliige või käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isik kohaldab isiku

kinnipidamisel ning isiku ja tema asjade läbivaatusel käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3–9 ning

§-s 73 sätestatud meetmeid.

§ 755. Erimeetme kohaldamine mehitamata süsteemi vastu Kaitseliidu julgeolekuala

kaitse eesmärgil

12/21

(1) Kaitseliit võib vahetu ja olulise ohu tõrjumiseks sundida Kaitseliidu julgeolekualal või

valvataval objektil mehitamata süsteeme peatuma.

(2) Kaitseliidul on lubatud Kaitseliidu julgeolekuala kaitse eesmärgil mehitamata süsteemist

tingitud vahetu ja olulise ohu tõrjumisel kasutada tulirelva ja järgmisi erivahendeid:

1) laser- või muud seadet, millega on võimalik tõkestada mehitamata süsteemi edasist liikumist;

2) võrku;

3) mehitamata süsteemi, mis on valmistatud või mida kasutatakse mehitamata süsteemi

kokkupõrkeks, et tõkestada selle edasist liikumist;

4) muud käesoleva lõike punktides 1‒3 sätestatud seadme või vahendiga sarnase toimega seadet

või vahendit.

(3) Kaitseliit võib mehitamata süsteemi peatamisel kasutada füüsilist jõudu, tulirelva ja

käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud erivahendit nii kaua, kui see on eesmärgi

saavutamiseks vältimatu.

§ 756. Isikuandmete töötlemine pilti ja heli edastava või salvestava jälgimisseadmestiku,

sealhulgas liikuva kaamera kasutamisega

(1) Kaitseliit võib Kaitseliidu julgeolekualal ja selle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses

toimuva jälgimiseks kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas

liikuvat kaamerat või pilti ja heli salvestavat vormikaamerat teabe salvestamiseks (edaspidi

salvestis), kui see on vajalik Kaitseliidu julgeolekuala või sellel viibivate isikute, vara ning

salastatud teavet ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud salvestis on vahend, mille abil tuvastatakse

Kaitseliidu julgeolekualal ja selle välispiirilt nähtavas vahetus läheduses isiku, objekti,

mehitamata süsteemi, sõiduki, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevust või

asetust, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale ja millega töödeldakse foto-, video- või

helisalvestist, mis võib sisaldada isikuandmeid.

(3) Salvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui

seaduses on sätestatud teisiti.

(4) Kaitseliit teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest Kaitseliidu julgeolekuala välispiirile

paigaldatud teabetahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või

Kaitseliidu ülesande täitmist.

(5) Kaitseliit võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata

andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust:

1) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest;

2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega;

3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist;

4) nõuda tema isikuandmete ülekandmist;

5) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta;

6) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.

(6) Andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud

eesmärgi täitmiseks vajalik.“;

8) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:

13/21

„(22) Meresõiduohutuse seaduses ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ning nende

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle Kaitseliidus teostab

haldusjärelevalvet Kaitsevägi.“.

§ 4. Korrakaitseseaduse muutmine

1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

„§ 31. Koostöö välisriigi relvajõududega

(1) Korrakaitseorgan võib teha koostööd Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet

sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõududega (edaspidi välisriigi relvajõud) avaliku

korra tagamisel seaduses, välislepingus või muus rahvusvahelises kokkuleppes sätestatud

tingimustel ja korras.

(2) Välisriigi relvajõudude pädevus ja avaliku korra kaitse volitused Eesti Vabariigi

territooriumil avaliku korra tagamisel määratakse kindlaks seadusega, kui välislepingus ei ole

sätestatud teisiti.

(3) Välisriigi relvajõud võib kaasata avaliku korra tagamise eesmärgil käesoleva seaduse

§-s 163 sätestatud tingimustel ja korras.“;

2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 163 järgmises sõnastuses:

„§ 163. Välisriigi relvajõudude kaasamine avaliku korra kaitsesse

(1) Välisriigi relvajõude võib avaliku korra tagamise eesmärgil kaasata käesoleva seaduse § 161

lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisesse.

(2) Välisriigi relvajõud käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigiga kollektiivse

enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõud, kui Eesti Vabariigi ja

selle välisriigi vahel on lepitud kokku relvajõudude kasutamises avaliku korra tagamiseks.

(3) Välisriigi relvajõud kaasatakse avaliku korra kaitsesse Kaitseväe üksuse koosseisus.

Avaliku korra kaitsesse kaasatud välisriigi relvajõudude üksuste paiknemise Kaitseväe

koosseisus määrab Kaitsevägi.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kohaldatakse välisriigi relvajõudude

kaasamisele käesoleva seaduse § 161 lõigetes 2–6 ning § 162 lõigetes 1, 2, 41, 42, 5 ja 6

nimetatud Kaitseväe kohta sätestatut.

(5) Välisriigi relvajõudude liikmel on lubatud kasutada oma ametirelva, mis vastab kaasatud

kaitseväelasele lubatud tulirelvale.

(6) Vabariigi Valitsus võib määrusega kehtestada välisriigi relvajõudude kaasamise täpsemad

tingimused ja korra.“.

§ 5. Majandusvööndi seaduse muutmine

Majandusvööndi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

14/21

2) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Isik, kelle omanduses, valduses või kasutuses on tehissaared, rajatised ja seadmestikud,

peab teavitama Kaitseväge kõikidest kavandatavatest veealustest vaatlustegevustest ja

hooldustöödest. Esitatav teave peab sisaldama riigipiiri seaduse § 142 lõike 3 alusel kehtestatud

määruses sätestatud andmeid.“;

3) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõnad „vajaduse korral neid kinni pidada“ sõnadega

„vajaduse korral neid peatada või neid või nende meeskonnaliikmeid kinni pidada kuni

rikkumise asjaolude väljaselgitamiseni“;

4) seadust täiendatakse §-ga 142 järgmises sõnastuses:

„§ 142. Riikkondsuseta laeva suhtes Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti Vabariigi

jurisdiktsiooni kohaldamine

Riikkondsuseta laeva suhtes võib kohaldada selle Eesti majandusvööndisse sisenemisel Eesti

Vabariigi jurisdiktsiooni.“;

5) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Riigi sõjalise kaitse ja selleks valmistumisega seotud tegevustele merel kohaldatakse

käesolevat seadust üksnes juhul, kui see on käesolevas seaduses sätestatud.“;

2) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sõjalaevale kohaldatakse käesoleva seaduse § 45 ja § 49 lõiget 1, kui seaduse või

välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevale

veesõidukile kohaldatakse käesoleva seaduse § 12 lõiget 7, § 13 lõiget 10, § 17 lõiget 10, § 45

ja § 49 lõiget 1, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.“;

3) paragrahvi 1 lõikest 41 jäetakse välja tekstiosa „§ 19 lõige 7 ja“;

4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva üle teostab

tehnilist järelevalvet Kaitsevägi.“;

5) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva tehnilise

ülevaatuse korra ning tehnilised nõuded laevadele ja väikelaevadele kehtestab Kaitsevägi.“;

6) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

15/21

„(10) Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris oleva laeva ja väikelaeva merekõlblikuks

ja sõidukõlblikuks tunnistamise korra kehtestab Kaitsevägi.“;

7) paragrahvi 19 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 52 järgmises sõnastuses:

„(52) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist

ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või selleks vahetult valmistumise korral

kehtestada veeteel liiklemise piiranguid või anda Transpordiametile korraldusi nende

kehtestamiseks, samuti anda Transpordiametile korraldusi osutada laevaliiklusteenuseid

ulatuses, mis tagab veeliikluse ohutuse ning Eesti merepiiri valvamise ja kaitse.“;

9) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Lõhkematerjali või muu sõjalise otstarbega veeliiklust ohustava või segava objekti

kõrvaldamist korraldab Eesti merealal Kaitsevägi ning laevatataval siseveel Päästeamet.“;

10) paragrahvi 45 lõikes 12 ja § 904 lõikes 1 asendatakse sõna „politseiasutusele“ tekstiosaga

„Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitseväele“;

11) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Kaitsevägi võib põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist

ähvardava suurenenud ohu ajal riigi sõjalise kaitsmise või vahetult selleks valmistumise korral

veeteel liiklemise piiramiseks anda Transpordiametile või Riigilaevastikule korraldusi

navigatsioonimärgistuse muutmiseks. Navigatsioonimärgistust muudetakse ja sellest

teavitatakse veeliiklejaid ulatuses, et tagada veeliikluse ohutus ning Eesti merepiiri valvamine

ja kaitse.“;

12) paragrahvi 52 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Laeva, mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda ei

teata laevaliiklusjuhile sisenemisest, ei täida liiklemise korda või ei pööra tähelepanu

laevaliiklusjuhi väljakutsetele, võib Kaitsevägi või Politsei- ja Piirivalveamet rikkumise

põhjuste väljaselgitamiseks sundpeatada riigipiiri seaduse §-s 114 sätestatud alusel ja korras.

Laeva peatamisel lähtutakse põhimõttest, et laeva peatab lähim vastavat varustust ja väljaõpet

omav üksus.“;

13) paragrahvi 531 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Ankrualal või sadama reidil olevale laevale teenust osutav laev või väikelaev (edaspidi

reiditeenust osutav laev) peab olema varustatud käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele

vastava sisselülitatud:

1) A-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kaugemal kui üheksa meremiili

rannajoonest;

2) vähemalt B-klassi AIS-seadmega, kui ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili

kaugusel rannajoonest.“;

14) paragrahvi 72 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

16/21

„(1) Eesti päästepiirkonnas toimunud laevaõnnetusest on laeva kapten, reeder või laevaagent

kohustatud teatama viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile. Laevaõnnetuse korral on Eesti

riigilippu kandva laeva kapten või reeder kohustatud õnnetuse asjaoludest viivitamata teatama

Transpordiametile ja Ohutusjuurdluse Keskusele.“;

15) paragrahvi 78 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 78. Laeva kinnipidamine“;

16) paragrahvi 78 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „väljuda“ tekstiosaga

„ning välisriigi lippu kandval laeval sise- ja territoriaalmeres liikuda“;

17) paragrahvi 78 lõike 21 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „äärde“ tekstiosaga „või

liikumine sise- ja territoriaalmeres“;

18) paragrahvi 78 lõiget 22 täiendatakse pärast sõna „väljumise“ tekstiosaga „või sise- ja

territoriaalmeres liikumise“;

19) paragrahvi 78 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „väljuda“ tekstiosaga „või sise- ja

territoriaalmeres liikuda“;

20) paragrahvi 78 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu rakendamisel on Transpordiamet

kohustatud sellest viivitamata teatama Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitseväele, lootsiteenuse

osutajale ning sadamast väljumise keelu puhul ka sadamakaptenile.“;

21) paragrahvi 78 lõikest 10 jäetakse välja sõnad „ja laeval lubatakse sadamast lahkuda“;

22) paragrahvi 791 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kontrollimine,“ tekstiosaga „või kui

puudused ilmnesid sise- või territoriaalmeres tehtud kontrolli tulemusel,“;

23) paragrahvi 791 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „sadamast“ tekstiosaga „või oma asukohast

sise- või territoriaalmeres“;

24) paragrahvi 95 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „soetatud politseiasutuse laevadele ja nende

laevapere liikmetele laienevad üksnes käesoleva seaduse § 19 lõige 7,“ tekstiosaga „Politsei- ja

Piirivalveameti poolt soetatud laevadele ja nende laevapere liikmetele laienevad

üksnes käesoleva seaduse“;

25) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 27 järgmises sõnastuses:

„(27) Reiditeenust osutav laev, mis tegutses enne käesoleva seaduse § 531 lõike 4 jõustumist ja

tegutseb pärast edasi, peab olema varustatud nõuetele vastava A- või B-klassi AIS-seadmega

hiljemalt kuue kuu pärast alates käesoleva seaduse § 531 lõike 4 jõustumisest arvates.“.

§ 7. Riigikaitseseaduse muutmine

Riigikaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse 62. peatükiga järgmises sõnastuses:

17/21

„62. peatükk

Sõjavangide kohtlemine

§ 877. Sõjavang

Sõjavangina käsitletakse käesoleva seaduse tähenduses sõjavangide kohtlemise 12. augusti

1949 Genfi (III) konventsiooni artikli 4 punktides a ja b nimetatud isikuid.

§ 878. Sõjavangide kinnipidamine

(1) Sõjavangide kinnipidamine toimub Kaitseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ning

nende valitsemisala asutuste koostöös.

(2) Kaitseministeerium korraldab sõjavangide transpordi ja lühiajalise kinnipidamise ning

vastutab sellega seotud tegevuste eest.

(3) Justiits- ja Digiministeerium võimaldab kasutada vangla taristut sõjavangide

kinnipidamiseks ning korraldab pikaajalist kinnipidamist.

(4) Sõjavangide pikaajaliseks kinnipidamiseks kasutatakse vanglaid ja pikaajalisele

kinnipidamisele kohaldatakse vangistusseaduses sätestatud julgeoleku tagamise meetmeid, mis

ei ole vastuolus sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsiooni nõuetega.

Kui vanglaid ei ole võimalik kasutada, määratakse sõjavangide pikaajaline kinnipidamiskoht

Vabariigi Valitsuse korraldusega.

(5) Sõjavangide kinnipidamise ning asutustevahelise koostöö tingimused ja korra kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud määruses sätestatakse:

1) asutuste täpsemad ülesanded sõjavangide lühiajalisel ja pikaajalisel kinnipidamisel;

2) sõjavangide kinnipidamiseks kasutatavad kohad, sealhulgas alternatiivsete

kinnipidamiskohtade määramise kord;

3) toimingud, mida tehakse enne ja pärast sõjavangide pikaajalisse kinnipidamiskohta viimist;

4) sõjavangide transpordi korraldamine;

5) nõuded sõjavangide kinnipidamist korraldavale personalile;

6) nõuded sõjavangide üle arvestuse pidamisele;

7) muud sõjavangide kinnipidamise korraldamiseks vajalikud tingimused ja nõuded.

§ 879. Sõjavangide arvestus ja andmete registreerimine

(1) Kinnipeetud sõjavangide üle peetakse arvestust kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste andmekogu sõjavangide andmestikus.

(2) Sõjavangide üle arvestuse pidamisele ja sõjavangidega seotud andmete töötlemisele

kohaldatakse vangistusseaduse § 51 lõike 1 punktis 8, lõikes 2 ja lõike 3 punktis 1, § 52 lõigetes

7, 8 ja 81, § 53 lõigetes 12 ja 21 ning §-s 54 sätestatut.

§ 8710. Distsiplinaarmenetlus

Sõjavangide distsiplinaarmenetlusele kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse 10. peatüki

sätteid ulatuses, milles need ei ole vastuolus sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949. aasta

Genfi (III) konventsiooniga.

18/21

§ 8711. Sõjavangide tervishoiuteenused

(1) Sõjavangidele, keda peetakse kinni vanglas, korraldab tervishoiuteenuste osutamise

Tervisekassa riigieelarveliste võimaluste piires vangistusseaduse §-de 49 ja 52 alusel.

(2) Sõjavangidele, keda peetakse kinni käesoleva seaduse § 878 lõike 4 alusel mujal kui vanglas,

määratakse nendele osutatava tervishoiuteenuse tingimused ja kord Vabariigi Valitsuse

korraldusega.“;

2) seaduse § 137 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva seaduse § 878 lõiked 5 ja 6 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.“.

§ 8. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 14247 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Sise- või territoriaalmeres asuva laeva kinnipidamise järel tehtava laevakontrolli eest

tasutakse riigilõivu kuni 3400 eurot.“.

§ 9. Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) õhusõidukiga õhupiiri ületamise kord;“;

2) paragrahvi 114 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „33,“ tekstiosaga „44,“;

3) paragrahvi 114 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „§-des 30–33 ja 45–53“ tekstiosaga „§-des 30,

31, 32, 33, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53“;

4) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 14 lõikes 11 asendatakse sõnad „kooskõlastatult Kaitseväega“ sõnadega

„Kaitseväe nõusolekul“;

6) paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevaluba võib olla mitmekordne, kui tegemist

on Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna riigi ranniku- ja piirivalve

ülesannet täitva või jäämurdetöid tegeva laevaga.“;

7) seadust täiendatakse §-ga 142 järgmises sõnastuses:

㤠142. Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamine ning muud tegevused

(1) Eesti sise- ja territoriaalmeres taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevused ning muud

tegevused, mille tulemusena kogutakse või võidakse koguda andmeid merepõhja kohta, välja

19/21

arvatud tegevused, mis on nimetatud käesoleva seaduse §-des 14 ja 141 või reguleeritud teiste

seadustega, on lubatud Kaitseväe nõusolekul.

(2) Riigiasutustele, kes täidavad seaduses sätestatud ülesandeid merel, ei kohaldu käesoleva

paragrahvi lõige 1 ning nad teavitavad Kaitseväge iga kuu esimeseks kuupäevaks selle kuu

tegevustest, mis on seotud merelise taristu, mõõte- ja uurimissüsteemide ning

navigatsioonimärgistuse paigalduse ja hooldustööde ning meremõõdistustega.

(3) Taristu ja rajatiste hooldamisega seotud tegevusteks loa taotlemise ja andmise korra, loa

taotlemise vormi ning esitatavate andmete loetelu kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna

eest vastutav minister määrusega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul on Kaitseväel õigus küsida pildi,

video või helina salvestatud andmete koopiat.“;

8) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigipiiri valvamise ülesande täitmisse võib

kaasata Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks

oleva riigi relvajõud Kaitseväe korralduse seaduse §-s 32 sätestatud tingimustel ja korras.“.

§ 10. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(31) Vanglas ja arestimajas kinni peetavatele isikutele, samuti sõjavangidele tervishoiuteenuste

osutamist, sealhulgas vanglas kohapeal osutatavat hambaravi, ravimeid, meditsiiniseadmeid ja

muid tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulusid rahastatakse riigieelarvest Tervisekassa

kaudu vangistusseaduse § 52 lõike 11 alusel ning Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus

sätestatud alustel, tingimustel ja korras.“.

§ 11. Vangistusseaduse muutmine

Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) võimaldada pidada arvestust riigikaitseseaduse §-s 877 nimetatud sõjavangide

kinnipidamise üle.“;

2) paragrahvi 51 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sõjavangide kinnipidamise arvestuse andmetöötluse (edaspidi sõjavangide andmestik)

kaasvastutavad töötlejad on Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium ja Kaitsevägi.“;

3) paragrahvi 51 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) vangiregistri vastutav töötleja, kaasvastutavad töötlejad, ja volitatud töötleja ning nende

ülesanded;“;

4) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Sõjavangide andmestikust väljastatakse andmeid:

20/21

1) seadusega kindlaks määratud ülesannete täitmiseks ning selleks vajalikus mahus

vangiregistri põhimääruses nimetatud isikutele ja asutustele;

2) käesoleva seaduse §-s 52 nimetatud tervishoiuteenuse osutajale, kellel on juurdepääs, et täita

käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud ülesandeid;

3) teise riiki andmete edastamiseks seaduse, välislepingu või muu Eesti jaoks siduva

rahvusvahelise kohustuse täitmiseks üksnes juhul, kui neid kasutatakse seadusega kindlaks

määratud ülesannete täitmiseks, ning kooskõlas andmete töötlemise ja andmekogusse kandmise

eesmärgiga;

4) sõjavangile tema kohta andmekogusse kantud andmeid sõjavangi kirjaliku taotluse alusel.“;

5) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Sõjavangide andmestikku kantakse järgmised andmed:

1) üldandmed;

2) auastme andmed;

3) andmed kinnipidamise asjaolude, sealhulgas kinnipidamise aja ja koha kohta;

4) kinnipidamise korraldamiseks vajalikud terviseandmed;

5) andmed asjade, sõjaliste dokumentide ja raha hoiulevõtmise ja tagastamise ning sõjavangile

vanglateenistuse või Kaitseväe poolt antud asjade kohta;

6) andmed sõjavangi paiknemise ning liikumise kohta;

7) andmed sõjavangile määratud distsiplinaarkaristuse ja selle täideviimise kohta;

8) andmed sõjavangi suhete, kontaktide, sealhulgas elektroonilise suhtluse, kirjavahetuse,

interneti kasutamise ja telefonikõnede ning nende kontrollimise või piiramise kohta;

9) andmed sõjavangi töötamise kohta;

10) digitaalsed dokumendid, mis koostatakse ja edastatakse riigikaitseseaduses või muus

seaduses või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmise käigus;

11) andmed usulise kuuluvuse kohta, kui sõjavang on seda avaldanud;

12) teave sõjavangi või kinnipidamiskohta ohustavate sündmuste kohta või nende toimumise

ohule viitav teave;

13) andmed sõjavangi suhtes rakendatud julgeoleku tagamise meetmete kohta.“;

6) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Sõjavangide andmestikku kantakse andmed kinnipidamise alusdokumentidest, teistest

andmekogudest saadud teabe, isikutelt ja asutustelt saadud teabe või vanglateenistuse tegevuse

käigus saadud teabe alusel.“;

7) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Sõjavangi andmeid töödeldakse sõjavangide andmestikus kinnipidamise ajal. Pärast

kinnipidamise lõppemist andmed arhiveeritakse ja neid säilitatakse 50 aastat.“;

8) seadust täiendatakse paragrahviga 17210 järgmises sõnastuses:

„§ 17210. Rakendussäte sõjavangide üle arvestuse pidamise ja neid puudutavate andmete

esitamise kohta

Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktis 8 sätestatud nõuet võimaldada pidada arvestust

riigikaitseseaduse §-s 877 nimetatud sõjavangide kinnipidamise üle rakendatakse alates 2027.

aasta 1. jaanuarist.".

21/21

§ 12. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

(2) Käesoleva seaduse § 3 punkt 3, § 6 punkt 13 ning § 7 punktis 1 kehtestatavad § 878 lõiked

5 ja 6 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“ „.............................“ 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1/84

07.04.2026

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse Kaitseväe korralduse seadust ja sellega seonduvalt elektroonilise side

seadust, julgeolekuasutuste seadust, Kaitseliidu seadust, korrakaitseseadust, majandusvööndi

seadust, meresõiduohutuse seadust, riigikaitseseadust, riigilõivuseadust, riigipiiri seadust,

tervishoiuteenuste korraldamise seadust ning vangistusseadust.

Eelnõu põhiline eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal, tõhustada

Kaitseväe julgeolekuala kaitset, reguleerida välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiiri

valvamise ülesandesse ja korrakaitseliste ülesannete täitmisse kaasamiseks, luua Kaitseliidule

julgeolekuala regulatsioon ning reguleerida sõjavangide pikaajalise kinnipidamisega seotud

küsimusi. Selleks:

1) antakse Kaitseväele õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja

sõjaseisukorra ajal korraldada laevaliiklust ning kehtestada piiranguid või kohustada seda

tegema Transpordiametit, et tagada meresõiduohutus;

2) luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon, mille eesmärk on aidata mereväel täita

mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise ülesannet, tagada piirirežiimi, ennetada merelisi

ohte ja neile reageerida ning parandada asutustevahelist teabevahetust;

3) defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeoleku vahetu

läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõiste ning sätestatakse nendel aladel piirangute

kehtestamise, isikuandmete töötlemise ja erimeetmete kohaldamise täpne loetelu ning

täpsustatakse juba olemasolevaid meetmeid;

4) luuakse Kaitseliidus toimuva sõjaväelise väljaõppe ning riigi sõjaliseks kaitseks

valmistumise, sealhulgas relvastuse ning sõjaliseks riigikaitseks kasutatava taristu ja tehnika

kaitseks julgeolekuala regulatsioon ning samuti täpsustakse Kaitseliidu valve teostamise

volitusi;

5) lihtsustatakse laevalubade andmist Euroopa Liidu ja Euroopa Majandusühenduse

liikmesriigi piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele;

6) seatakse merealuse taristu omanikele ja valdajatele kohustus taotleda luba ning teavitada

Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal;

7) kohustatakse ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega tegelevaid laevu,

kellel ei ole praegu kohustust omada AIS-seadet, paigaldama AIS-seadme;

8) reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registrisse kantud veesõidukite üle

järelevalve tegemist;

9) defineeritakse sõjavangi mõiste ja määratakse asutuste pädevused sõjavangide pikaajalisel

kinnipidamisel;

10) sätestatakse seaduse tasandil kaitselennunduse järelevalveteenistus kui institutsioon, mis

vastutab kaitselennunduse järelevalve tegemise üle.

2/84

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi valitsemisala

ametnikud ning õigusliku analüüsi on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnikud

([email protected]). Eelnõu väljatöötamisel konsulteeriti Justiits- ja

Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi,

Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Transpordiameti ning AS-i Tallinna Sadam

esindajatega. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele

vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on kooskõlas riigikaitse arengukavaga 2017−2026.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse 2023.‒2027. aasta tegevusprogrammiga.

Eelnõu on seotud Riigikantselei koostatud Korrakaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõuga (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)1 . Viidatud

eelnõu täpsustab Kaitseväe õigust reageerida mehitamata õhusõidukitest tingitud ohule

rahuajal. Seoses Riigikantselei terviklahendusega on osad sätted, mis puudutavad mehitamata

õhusõidukite tõrjet, käesolevast eelnõust välja võetud. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu

õiguse rakendamisega.

Eelnõus on nii halduskoormust suurendavaid kui ka vähendavaid nõudeid. Tulenevalt Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“

§ 1 lõikest 42 jäetakse halduskoormuse tasakaalustamise reegel rakendamata, sest

halduskoormus lisandub riigikaitse või julgeoleku oluliste vajaduste tõttu.

Eelnõu koostades võeti seaduste muutmisel aluseks järgmised redaktsioonid:

• julgeolekuasutuste seadus – RT I, 14.03.2023, 25;

• Kaitseliidu seadus – RT I, 03.02.2026, 10;

• Kaitseväe korralduse seadus ‒ RT I, 03.02.2026, 11;

• korrakaitseseadus – RT I, 05.07.2025, 12;

• majandusvööndi seadus – RT I, 18.04.2025, 3;

• meresõiduohutuse seadus – RT I, 16.12.2025, 35;

• riigikaitseseadus – RT I, 14.03.2023, 31;

• riigilõivuseadus – RT I, 19.02.2026, 4;

• riigipiiri seadus – RT I, 07.06.2024, 14;

• tervishoiuteenuste korraldamise seadus – RT I, 30.12.2025, 26;

• vangistusseadus – RT I, 26.06.2025, 20.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, sest muudetakse ka Eesti

Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 lõike 2 punktis 17 nimetatud riigikaitseseadust.

1 Eelnõu toimiku number: 26-0371, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3b800d24-356e-499e-8f23-

cfe3d0af18e5

3/84

2. Seaduse eesmärk

2024. aastal eelnõude infosüsteemi esitatud Kaitseväe korralduse seaduse, riigipiiri seaduse ja

teiste seaduste muutmise seaduse (mereolukorrateadlikkuse ja merejulgeoleku parandamine)

eelnõu (565 SE) jagati kiireloomulise vajaduse tõttu seoses Läänemerel sagenenud merealuste

kaablite ja torujuhtmetega seotud intsidentidega kaheks. Seetõttu muudeti eelnõuga 565 SE

vaid Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seadust osas, mis puudutas

merejulgeoleku tugevdamist. Need muudatused jõustusid 19. aprillil 2025. a. Käesolevas

eelnõus käsitletakse mereolukorrateadlikkuse parandamist ja Kaitseväe julgeolekuala kaitse

tõhustamist, kuid ühtlasi antakse panus merejulgeoleku parandamisse. Lisaks reguleeritakse

eelnõuga välisriigi relvajõudude kaasamist riigipiirivalvesse ja kaitsesse, mis samuti aitab

oluliselt parandada mereolukorra teadlikkust ning julgeolekut merel.

Seadusemuudatuste üldine eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal,

tõhustada Eesti riigi kaitset, sealhulgas Kaitseväe julgeolekuala kaitset ja luua Kaitseliidule

julgeolekuala regulatsioon.

Eelnõu põhieesmärgid on järgmised:

2.1. Mereolukorra teadlikkuse parandamine

Eelnõu üks eesmärk on parandada mereolukorrateadlikkust Eesti merealal ning tõhustada

asutustevahelist koostööd ja teabevahetust. Selleks muudetakse Kaitseväe korralduse seadust

(KKS) ning luuakse Kaitseväe juurde merelise ohutuse komisjon.

Komisjoni eesmärk on aidata mereväel täita mereolukorrateadlikkuse loomise ja tagamise

ülesannet, tagada piirirežiimi järgimine, ennetada merelisi ohte ja neile reageerida ning

parandada asutustevahelist teabevahetust. Komisjon töötab välja eri ohtudele reageerimise

toimingud (plaanid), mida aeg-ajalt õppuste või muude tegevuste käigus läbi harjutatakse, et

kontrollida nende toimivust. Juhtumid, mille korral peab riik merel tegutsema, on muu hulgas

piiririkkumised, terrorism, organiseeritud kuritegevus, ebaseaduslik ränne, salakaubavedu,

ebaseaduslik relva- ja kalapüük, merealuse taristu kahjustamine, kaitse alla võetud vrakkidega

seotud nõuete rikkumine, laeva, sadama või muu rajatise ohtu seadmine ning majandusvööndis

Eesti Vabariigi suveräänsete õiguste või sanktsioonide rikkumine.

Komisjoni kuuluvad kõik Kaitseväe asjakohased üksused, kõik julgeolekuasutused ning

vähemalt need riigiasutused, kelle ülesanne on tagada merel avalik kord, julgeolek ja

navigatsiooniohutus või kes omavad riikliku järelevalve ülesandeid merel.

2.2. Merealuse taristuga seotud tegevustest teavitamine

Riigipiiri seaduse (RiPS) ja majandusvööndi seaduse (MVS) muudatused on seotud merealuse

taristu hooldustegevustest (vaatlus, parandamine jms) ja muudest seotud tegevustest

teavitamisega.

Merealuse taristu omanikele ja valdajatele seatakse kohustus taotleda luba ning teavitada

Kaitseväge merealuse taristu hooldamisega seonduvatest tegevustest Eesti merealal. See on

vajalik, et merel patrullivad Kaitseväe laevad või merd seiravad asutused teaksid, et tegemist

on seadusliku tegevusega. Kui tegevusest ei ole teavitatud, võib Kaitsevägi rakendada riikliku

järelevalve erimeetmeid, vahetut sundi või kasutada jõudu ebaseadusliku tegevuse

tõkestamiseks. Lisaks täidab teavitamiskohustus riigi julgeoleku tagamise eesmärki, sest muu

hulgas kontrollitakse töötegijate tausta, kui töid ei tee taristu omanik või valdaja ise.

4/84

Meresõiduohutuse seaduses (MSOS) tehakse parandusi selle kohta, kellele peab laeva kapten,

väikelaeva või muu veesõiduki juht teatama, kui ta avastab õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu

hüdrotehnilise rajatise kahjustuse või kui toimub laevaõnnetus.

2.3. Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite üle järelevalve tegemine

Eelnõu kolmas osa on seotud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevate

veesõidukite üle järelevalve tegemisega, et tagada nende mere- või sõidukõlblikkus. Järelevalve

tegemise õigus antakse Kaitseväele ning selleks lisatakse vastavad sätted MSOS-i ja Kaitseliidu

seadusesse (KaLS).

MSOS-iga antakse Kaitseväele õigus kehtestada: Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris

olevate laevade ja väikelaevade tehnilise ülevaatuse kord; nende tehnilised nõuded; laevade ja

väikelaevade mere- või sõidukõlblikuks tunnistamise kord. Muudatustega tagatakse parem

järelevalve Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite üle.

2.4. Mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine

Riigipiiri seaduses täpsustatakse, et laeva sisenemiseks sisemerre on vaja Kaitseväe nõusolekut.

Samuti lihtsustatakse mitmekordse laevaloa taotlemist Euroopa Liidu ja Euroopa

Majandusühenduse liikmesriikide piirivalvelaevadele ning jäämurdetöid tegevatele laevadele.

Mitmekordse laevaloa taotlemise lihtsustamine aitab vähendada nii halduskoormust kui ka

riigiasutuste töökoormust.

2.5. Automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) seadme paigaldamise kohustus

MSOS-iga pannakse kohustus paigaldada A- või B-klassi automaatse identifitseerimissüsteemi

seade2 (edaspidi AIS-seade) ankrualal või sadama reidil olevate laevade teenindamisega

tegelevatele laevadele, kellel praegu sellist kohustust ei ole. A-klassi AIS-seadme omamise

kohustus on Eesti sadamat külastaval reisilaeval ning 300-se ja suurema kogumahutavusega

laeval, mis ei ole reisilaev. Ankrualal ja sadama reidil olevaid laevu teenindavad aga ka

väiksema mahutavusega laevad, kellel on vaja selleks tegevuseks luba. AIS-seadme

kasutuselevõtt on vajalik, et tõhusamalt kontrollida laevade liikumist, tegevuslubadega laevu

ning piirirežiimi ja sanktsiooninõuete täitmist, ilma AIS-seadmeta on see väga keeruline.

Kui ankruala või sadama reid asub kuni üheksa meremiili kaugusel rannikust, võib ankrualal

või sadama reidil laevu teenindavale laevale või väikelaevale paigaldada ka B-klassi AIS-

seadme; kaugemal asuva ankruala või sadama reidi puhul on kohustuslik A-klassi AIS-seade.

Seade tuleb paigaldada kuue kuu jooksul seaduse jõustumisest.

2.6. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse määratlemine

KKS-i lisatakse säte kaitselennunduse järelevalveteenistuse kohta. Kaitselennunduse

järelevalveteenistus (ingl Military Aviation Authority, MAA) on olemuselt sõjaväepolitseiga

sarnane institutsioon. Kaitselennunduse järelevalveteenistuse ülesandeid võib täita Kaitseväe

juhataja määratud üksus, mille põhiülesanne on kaitselennunduse üle järelevalve tegemine.

Kuna selle üksuse tegevusest on mõjutatud kogu kaitselennundus, sealhulgas evib mõju Põhja-

Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmesriikide õhusõidukite ja isikute üle, siis on

2 Inglise keeles Automatic Identification System, AIS.

5/84

oluline, et see üksus on sarnaselt sõjaväepolitseile institutsioonina Kaitseväe struktuuris

olemas, mida NATO liikmesriigid ja NATO tunnustavad. Kaitselennunduse

järelevalveteenistuse kui institutsiooni sätestamine seaduse tasandil loob õigusselgust ja tagab

seeläbi parema järelevalve kaitselennunduse üle.

2.7. Kaitseväe julgeolekuala kaitse tõhustamine

Eelnõuga defineeritakse Kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil Kaitseväe julgeolekuala

vahetu läheduse ja Kaitseväe laeva ohutusala mõisted.

KKS-i täiendatakse §-dega 542–5413, millega sätestatakse piirangute kehtestamine,

isikuandmete töötlemine ja erimeetmete kohaldamine julgeolekuala kaitseks, sealhulgas

julgeolekuala vahetus läheduses ja Kaitseväe laeva ohutusalas. Täpsustatakse ka juba

olemasolevaid meetmeid, mis on suunatud ohu ennetamisele, väljaselgitamisele ja tõrjumisele.

Muudatustega tõhustatakse Kaitseväe julgeolekuala kaitset.

2.8. Kaitseliidu julgeolekuala loomine

Kaitseliidu julgeolekuala on sõjaväeliseks väljaõppe korraldamiseks ning riigi sõjalise kaitse

võime ettevalmistamiseks kasutatav territoorium või ehitis, mille valve ja kaitse on

korraldatatud samadel alustel Kaitseväe julgeolekualaga, arvestades Kaitseliidu seisundist

tulenevaid erisusi. Kaitseliit osaleb üha aktiivsemalt oma liikmete ning ka Kaitseväe poolt

Kaitseliidu kaasamisel reservväelaste sõjaväelise väljaõppe korraldamisel ning riigi sõjaliseks

kaitseks valmistumisel. Kaitseliidu valduses on Kaitseväe poolt sõjaväelise väljaõppe

korraldamiseks antud relvastus ja tehnika ning Kaitseliidu liikmed harjutavad õppuste käigus

sõjaväelises väljaõppes üldiselt kasutatavaid taktikaid. Sageli on Kaitseväe korraldatavad

õppekogunemised ühendatud ka Kaitseliidu korraldatavate õppustega, kus ühiselt harjutatakse

läbi erinevaid taktikaid. Selleks on vaja reguleerida Kaitseliidus julgeolekuala võimalikult

sarnaselt Kaitseseväe julgeolekualaga, arvestades et Kaitseliit ei ole täidesaatva riigivõimu

asutus.

2.9. Välisriigi relvajõudude kaasamine korrakaitsesse

Eelnõuga muudetakse RiPS-i, korrakaitseseadust (KorS) ja KKS-i, et kaasata välisriigi

relvajõude riigipiiri valvamise ja korrakaitseliste ülesannete täitmisse. Praeguses

julgeolekuolukorras on oluline reageerida hübriid- ja muudele ohtudele võimalikult efektiivselt,

mistõttu on vaja täiendada õiguskorda võimalusega kaasata eelnimetatud avalike ülesannete

täitmisse vajaduse korral täiendavaid ressursse. Välisriigi relvajõudude liikmete kaasamise

võimaldamine on üks selline oluline lisameede riigikaitse- ja julgeolekuriskide maandamisel.

Nende muudatuste eesmärk on tugevdada Eesti julgeolekut.

2.10. Sõjavangide regulatsiooni loomine

Riigikaitseseaduse (RiKS), vangistusseaduse (VangS) ja tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse (TTKS) muudatused eelnõus on seotud sõjavangide pikaajalise kinnipidamise

regulatsiooni loomisega. RiKS-is defineeritakse sõjavangi mõiste ning sätestatakse sõjavangide

kinnipidamise eest vastutavad asutused ja nende koostöö alused. VangS-is täpsustatakse

sõjavangide üle arvestuse pidamise ja teabe esitamise korda, et tagada kooskõla rahvusvahelise

õigusega. TTKS-is täpsustakse sõjavangidele tervishoiuteenuste osutamist vanglas ja

arestimajas.

6/84

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu on koostatud eri seaduste muutmise seadusena ning see koosneb 12 paragrahvist: KKS

(§ 1), julgeolekuasutuste seadus (§ 2), KaLS (§ 3), KorS (§ 4), MVS (§ 5), MSOS (§ 6) RiKS

(§ 7), RLS (§ 8), RiPS (§ 9), tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) (§ 10) ja VangS

(§ 11) ning seaduse jõustumine (§ 12). Järgnevalt antakse ülevaade eelnõu sisust eelnõu

paragrahvide kaupa.

Oluline on märkida, et eelnõus selgitatakse riigikaitse ja julgeoleku aspekte ning järelevalve- ja

julgeolekuasutuste töömeetodeid niivõrd, kuivõrd see on võimalik, ilma et seletuskiri muutuks

piiratud juurdepääsuga dokumendiks avaliku teabe seaduse tähenduses.

§ 1. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Eelnõu § 1 punktis 1 tehakse terminoloogiline parandus Kaitseväe ülesandeid puudutavas § 3

lõike 1 punktis 41, et viia see kooskõlla tegeliku praktika ja eesmärgiga. Kehtiva seaduse

kohaselt on Kaitseväe ülesanne muu hulgas lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja

territoriaalmeres ning majandusvööndis. Kaitsevägi ei tee kahjutuks mitte ainult lahingumoona,

vaid ka laskemoona ja muud (lõhkemata) lõhkematerjali3, mida võib meres leiduda ning mis

võib kujutada ohtu veeliiklusele. Vajadus täpsustada on tingitud ka sellest, et relvaseadusega

(RelvS) tehakse vahet, mis on lahingumoon ja mis on laskemoon. Laskemoon on padrun, kuul

ja muu laske- või lendkeha, mida kasutatakse relvast laskmiseks.4 Laskemoona näiteks merel

on torpeedod ja raketid. Lahingumoon on lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud

süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal,

mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või

hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks.5