Riigikogu liikme kirjalik küsimus

Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister

06.04.2026


Kirjalik küsimus alaealiste ja noorte toime pandud väga raskete vägivallakuritegude ning riigi järelduste kohta


Lugupeetud justiits- ja digiminister

Viimase aja eriti rasked noorte poolt toime pandud kuriteod Raasikul, Pärnumaal ja nüüd Valgamaal sunnivad küsima, kas Eesti riik teeb õigel ajal kõik võimaliku, et noorte riskikäitumist pidurdada ja ühiskonda kaitsta. Avalikkuse ette jõudnud juhtumid viitavad sellele, et probleem ei piirdu üksikute tragöödiatega, vaid nõuab ausat hinnangut nii ennetuse, vastutuse kui ka õiguslike sekkumisvahendite toimimisele. Raasiku juhtumis on süüdistus esitatud kolmele alaealisele, Pärnumaal mõisteti kaks alaealist süüdi eriti jõhkras tapmises ning Valgas peeti tapmises kahtlustatavana kinni teiste seas ka kaks alaealist.

Lähtudes eeltoodust soovin vastuseid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel järgmistele küsimustele:

1. Milliseid järeldusi tuleks ministeeriumi hinnangul teha viimastest väga rasketest noorte toime pandud vägivallakuritegudest?
2. Kas Teie hinnangul on õigussüsteemis täna piisavalt võimalusi rakendada kiireid kaitse- ja mõjutusmeetmeid nende noorte suhtes, kes on politseile, lastekaitsele või kohalikele omavalitsustele oma korduvate õigusrikkumistega teada?
3. Kas Teie hinnangul on täna olemas juriidilised takistused, mis ei võimalda piisavalt mõjusalt piirata või suunata kõrge riskiga alaealiste ja noorte käitumist enne, kui toime pannakse raske kuritegu? Kui jah, siis millised need takistused on?
4. Kas ministeerium plaanib muuta alaealiste raskete vägivallakuritegude menetlemise, mõjutusvahendite või karistusõiguse regulatsiooni? Kui jah, siis milliseid muudatusi ja mis ajaraamis?
5. Kas ministeerium peab vajalikuks üle vaadata alaealiste korduvate vägivallakuritegude ja varavastaste kuritegude puhul kasutavad mõjutusvahendid, sealhulgas võimalused piirata liikumisvabadust või rakendada kohustuslikke sekkumismeetmeid varasemas faasis?
6. Kas ja kuidas hindab ministeerium seda, kas tänased karistuslikud ja mõjutuslikud meetmed tegelikult vähendavad korduvkuritegevuse riski noorte seas?
7. Milliseid seadusmuudatusi peab minister vajalikuks, et vastutus ei jääks üksnes kuriteo toime pannud alaealise kanda, vaid süsteem suudaks varem reageerida ka olukordades, kus noore sotsiaalne taust, hooletusse jätmine või muu ilmne risk on juba ammu teada?
8. Palun kirjeldage, milliseid konkreetseid seadusandlikke või korralduslikke muudatusi on ministeeriumil plaanis ellu viia, et ennetada alaealiste ja noorte poolt toimepandavaid eriti raskeid vägivallakuritegusid?



Lugupidamisega




(allkirjastatud digitaalselt)

Andre Hanimägi
Riigikogu liige