Lugupeetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
9. aprill 2026
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni seisukoht planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (strateegiliste investeeringute ekspressrada) kohta
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon tänab võimaluse eest esitada seisukoht planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.
Toetame eelnõu üldist eesmärki kiirendada Eesti jaoks strateegiliselt oluliste investeeringute elluviimist, parandada menetluste prognoositavust ning tugevdada investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet. Peame eriti oluliseks, et Eesti looks senisest tõhusama ja selgema raamistiku nende projektide jaoks, mis panustavad energiajulgeolekusse, tööstuse arengusse ja majanduse kestlikku kasvu.
Samas leiame, et eelnõu praegune ülesehitus ei arvesta piisavalt Eesti elektrisüsteemi tegelike vajadustega ega taastuvenergia arenduste tänase olemusega. Seetõttu teeme ettepaneku täiendada eelnõud ja selle rakendusakte selliselt, et strateegiliste investeeringute ekspressrajas oleks selgelt hõlmatud ka tuuleparkide rajamine.
Eesti elektrisüsteemi ja majanduse vaatest on see vältimatu. Eleringi andmetel tarbiti Eestis 2025. aastal 8,3 TWh elektrit, millest kodumaine tootmine kattis 63% ning ülejäänud 37% imporditi. See tähendab, et Eesti impordib juba täna enam kui kolmandiku oma elektrivajadusest. Elering on rõhutanud, et lähiaastate keskne väljakutse on impordisõltuvuse vähendamine.
Sellises olukorras ei ole realistlik rääkida Eesti uuest tööstusarengust ilma kohaliku elektritootmise kiire kasvuta. Eriti puudutab see suure energiatarbega ettevõtteid, kelle investeerimisotsused sõltuvad otseselt elektri hinnast, varustuskindlusest ja pikaajalisest prognoositavusest. Kui oluline osa tarbimisest kaetakse impordiga, kujuneb elektri turuhind sageli imporditud elektri alusel, mitte kohaliku tootmise põhjal. See vähendab Eesti atraktiivsust energiamahukate investeeringute sihtriigina.
Just seetõttu ei ole põhjendatud, et ekspressrada hõlmab küll teatud taastuvenergiaga seotud tootmis- ja salvestuslahendusi, kuid jätab kõrvale tuulepargid. Tuuleenergia on Eestis üks kõige olulisemaid tehnoloogiaid, mille abil on võimalik kiiresti suurendada kodumaist elektritootmist, vähendada impordisõltuvust ja parandada pikaajalist varustuskindlust. Ka Eleringi viimaste aastate andmed näitavad, et tuuleenergia roll Eesti taastuvelektri tootmises on järjest kasvanud.
Peame oluliseks rõhutada, et tänapäevased tuulepargid ei ole enam käsitletavad üksnes eraldiseisvate tootmisüksustena. Uued arendused on juba oma olemuselt hübriidsed: need kavandatakse üha sagedamini koos salvestusega ning perspektiivis ka vesiniku tootmise või muu sarnase paindlikkus- ja väärindamisvõimekusega. Seetõttu ei ole sisuliselt põhjendatud käsitleda tuuleparke ekspressrajas eraldi või neist väljaspool, kui eesmärk on toetada strateegilisi investeeringuid, mis tugevdavad Eesti energiasüsteemi ja tööstuse konkurentsivõimet.
Lisaks juhime tähelepanu sellele, et eelnõu seletuskiri märgib sõnaselgelt, et ekspressraja sihtrühma „investeeringute hulka ei kuulu tuulepargid“. Leiame, et see piirang ei ole kooskõlas eelnõu enda eesmärkidega, milleks on energiajulgeoleku tugevdamine, kliimaeesmärkide toetamine ja Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõime parandamine.
Seetõttu teeme ettepaneku:
• täpsustada eelnõu ja rakendusaktide sõnastust nii, et strateegiliste investeeringute ekspressrada hõlmaks selgesõnaliselt ka tuuleparkide rajamist;
• sõnastada taastuvenergia valdkonna projektide määratlus tehnoloogianeutraalselt, hõlmates lisaks juhitavatele tootmis- ja salvestuskäitistele ka tuuleenergia tootmisrajatised;
• arvestada, et uued taastuvenergia projektid on üha sagedamini hübriidprojektid, kus tootmine, salvestus, vesinik ja muud paindlikkuslahendused moodustavad ühe terviku.
Võimaliku sõnastusliku lahendusena võiks kaaluda vastava projektivaldkonna sõnastamist näiteks järgmiselt:
„taastuvatel energiaallikatel põhinevate elektritootmis-, salvestus- ja hübriidkätiste, sealhulgas tuuleparkide, rajamine ja käitamine, samuti energiatootmises fossiilkütuste asendamine taastuvate energiaallikatega.”
Leiame, et selline muudatus oleks kooskõlas nii Eesti energiajulgeoleku vajaduste, tööstuspoliitiliste eesmärkide kui ka tegeliku arenduspraktikaga. Eesti vajab senisest rohkem kodumaist elektritootmist ning ekspressrada peab toetama neid investeeringuid, mis seda eesmärki reaalselt aitavad saavutada.
Lugupidamisega
Terje Talv
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht
/allkirjastatud digitaalselt/