Kooskõlastus EL-Mehhiko partnerlusleppe eelnõudele
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 6-1/1221-2 |
| Registreeritud | 09.04.2026 |
| Sünkroonitud | 10.04.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine |
| Sari | 6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus) |
| Toimik | 6-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Välisministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Välisministeerium |
| Vastutaja | Külli Kapper (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
From: Külli Kapper - MKM
Sent: Tue, 07 Apr 2026 17:23:11 +0000
To: Kristi Kraavi-Käerdi <[email protected]>
Cc: Silver Tammik - MKM <[email protected]>; Koidu Talli - MKM <[email protected]>; Karl Stern - MKM <[email protected]>; Svetlana Štšur - MKM <[email protected]>; Triinu Sillamaa - MKM <[email protected]>; Kenneth Kopamees <[email protected]>
Subject: MKMi kooskõlastus: ELi ja Mehhiko partnerluslepe
Tere!
Käesolevaga annan teada, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ei ole EL-Mehhiko partnerluslepingu eelnõude paketi kohta täiendavaid märkusi ja kommentaare.
See tähendab seda, et MKMi saab esitatud paketi kooskõlastada, märkusteta.
Lugupidamisega
| Külli Kapper |
VABARIIGI VALITSUS
K O R R A L D U S
aprill 2026 nr
Tallinn
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu eelnõu heakskiitmine ja volituse andmine
Välissuhtlemisseaduse § 16 ja § 17 lõike 2 alusel:
1. Kiita heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu eelnõu.
2. Volitada Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures, kirjutama Eesti Vabariigi nimel alla punktis 1 nimetatud partnerluse lepingule.
Kristen Michal
Peaminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu ratifitseerimise seadus
§ 1. Ratifitseerida ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu1, mis on alla kirjutatud 2026. aasta …. Brüsselis.
§ 2. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „.…“ …………….. 2026. a
Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026
(allkirjastatud digitaalselt)
„Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu ratifitseerimise seaduse“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Korralduse eelnõu kohaselt kiidab Vabariigi Valitsus heaks „Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu“ (edaspidi partnerlusleping) eelnõu ning volitab Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures, Eesti Vabariigi nimel partnerluslepingule alla kirjutama. Seaduse eelnõu kohaselt ratifitseerib Riigikogu partnerluslepingu.
Praegu põhinevad Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja Mehhiko Ühendriikide (edaspidi Mehhiko) (edaspidi ühiselt ka lepinguosalised) suhted ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelisel majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleval lepingul1 (edaspidi üldleping), mis jõustus 1. oktoobril 2000. a. Alates üldlepingu jõustumisest on EL ja Mehhiko oma suhteid süvendanud, nii loodi 2008. a EL ja Mehhiko strateegiline partnerlus, mille raames võeti kasutusele kahepoolne dialoog ja koostöö uutes olulistes poliitikavaldkondades, sh mitmepoolsetes küsimustes, julgeoleku ja õiguse, makromajanduslike aspektide ja inimõiguste alal. 2015. a juunis Brüsselis toimunud seitsmendal EL-Mehhiko tippkohtumisel kinnitati oma valmisolekut alustada läbirääkimisi üldlepingu ajakohastamiseks ning omavahelise strateegiliste partnerluse tugevdamiseks. 4. mail 2016. a võttiski Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi nõukogu) vastu otsused, millega anti Euroopa Liidu Komisjonile (edaspidi komisjon) ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale luba pidada Mehhikoga läbirääkimisi üldlepingu ajakohastamise üle2. Läbirääkimised poliitilise- ja koostöösamba üle viidi lõpule 2018. a ning 17. jaanuaril 2025. a jõuti poliitilisele kokkuleppele kaubandus- ja investeerimissamba suhtes. Seejärel saadeti partnerluslepingu tekst õiguslikule korrigeerimisele ning tõlkimisele. Partnerluslepingule on kavas alla kirjutada 22. mail 2026. a.
EL ja liikmesriikide jagatud pädevuses olev partnerlusleping hõlmab lisaks kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimisele ka sätteid poliitilise koostöö kohta erinevates valdkondades. Lisaks partnerluslepingule sõlmivad EL ja Mehhiko ka ELi ainupädevuses oleva Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vahelise kaubanduse vahelepingu (edaspidi vaheleping), millega luuakse sidus, terviklik, ajakohane ja õiguslikult siduv ELi ja Mehhiko kaubandus- ja investeerimissuhete raamistik. Kahe eraldiseisva lepingu sõlmimine lepiti kokku läbirääkimiste tulemusena, et kiirendada ELi ainupädevusse jäävate kaubanduse ja investeerimise liberaliseerimissätete jõustumist. Vaheleping hakkab esialgu kehtima eraldi, kuid see asendatakse hiljem partnerluslepinguga, kui kõik lepinguosalised on partnerluslepingu jõustamiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpule viinud.
Partnerlusleping loob arvestatava vabakaubandusruumi strateegilise partneriga, kellega EL-i kaubavahetus 2024. aastal ulatus ligikaudu 82 miljardi euroni. Mehhiko on Ladina‑Ameerika suuruselt teine majandus, mille ligikaudu 132 miljoni tarbijaga turg on ELi jaoks piirkonna suuruselt teine ekspordisihtkoht. Sõlmitav partnerlusleping avab sellele turule oluliselt parema ligipääsu, kaotades peaaegu kõik tollimaksud, vähendades tehnilisi ja regulatiivseid tõkkeid ning luues selge raamistiku teenuste, investeeringute, digikaubanduse ja riigihangete jaoks.
Partnerlusleping tugevdab ELi, sh Eesti, majandusjulgeolekut, toetades tarneahelate mitmekesistamist ning parandades ligipääsu kriitilistele toormetele ja tehnoloogiatele, mis on vajalikud rohelise ja digipöörde elluviimiseks. Tiheda strateegilise partnerluse osa on ka koostöö demokraatlikke väärtuste, õigusriigi põhimõtete, kestliku arengu ja kliimaeesmärkide edendamisel, sh rahvusvahelistel foorumitel. Tegemist on tänapäevase lepinguga, mis seisab avatud ja reeglitel põhineva kaubanduse eest, astub vastu protektsionismile ja edendab kestlikku arengut, mis võimaldab tugevdada EL rolli ning nähtavust mitte ainult Mehhikos, vaid regioonis tervikuna.
Välisministeerium on huvirühmadega suhtluses tutvustanud partnerluslepingut ja kaubanduse vahelepingut nii Eesti ettevõtlusringkondadele kui ka laiemale avalikkusele. Viimati toimus lepinguid tutvustav üritus Välisministeeriumis 2025. aasta juulis. Täiendavad partnerluslepingu ja kaubanduse vahelepingu tutvustamiseks mõeldud tegevused on kavandatud 2026. aastasse.
Partnerlusleping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui EL, EL liikmesriigid ja Mehhiko (edaspidi lepinguosalised) on üksteisele teatanud, et vajalikud menetlused on lõpule viidud. Enne partnerluslepingu ametlikku jõustumist võib EL osaliselt ja Mehhiko täielikult või osaliselt partnerluslepingut ajutiselt kohaldada alates teise kuu esimesest päevast pärast vastavate sisemenetluste lõpetamisest teatamist. Ajutise kohaldamise ajal jääb üldleping kehtima nendes osades, mida partnerlusleping ajutiselt ei kata. Nii EL kui Mehhiko võib kirjalikult teavitada ajutise kohaldamise lõpetamisest ning see lõpetamine jõustub teise kuu esimesel päeval pärast teavitamist. Kõik jõustumist ja ajutist kohaldamist puudutavad ametlikud teated saadetakse EL‑i puhul nõukogu peasekretariaadile ja Mehhiko puhul Mehhiko välisministeeriumile, kes on partnerluslepingu hoiulevõtjad.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Seletuskirja, korralduse ning ratifitseerimise seaduse eelnõu on koostanud Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide osakonna lauaülem Kristi Kraavi-Käerdi ([email protected]). Seletuskirja, korralduse ning ratifitseerimise seaduse eelnõu on läbi vaadanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Päivi Margna ([email protected]).
Partnerluslepingu ja selle lisade eestikeelse teksti on koostanud ja keeleliselt toimetanud Euroopa Liidu nõukogu sekretariaat ning tekstid avaldatakse EL Teatajas.
1.3 Märkused
Eelnõud on seotud nõukogu otsustega3, millega kiidetakse heaks ELi ja selle liikmesriikide nimel partnerluslepingu sõlmimine, partnerluslepingu allkirjastamine ja selle ajutine kohaldamine.
Partnerluslepingu rakendamiseks ei ole vaja muuta Eesti õigusakte.
Peale allakirjutamist tuleb partnerlusleping Eestis Riigikogus ratifitseerida välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) § 20 p 7 alusel, mille kohaselt välisleping ratifitseeritakse Riigikogus, kui ratifitseerimise vajadus tuleneb üldise seadusereservatsiooni põhimõttest. Põhiseaduses kajastub seadusereservatsiooni ehk olulisuse põhimõte § 3 lõikes 1. Selle põhimõtte kohaselt peab kõik riigielus olulised küsimused otsustama Riigikogu. Olulisuse põhimõtte kohaselt ei saa seda, mida põhiseaduse järgi on kohustatud tegema seadusandja, edasi delegeerida täitevvõimule ega ühelegi teisele isikule või organile. Seega tuleks sõlmitav partnerlusleping ratifitseerida Riigikogus.
Partnerlusleping reguleerib muuhulgas füüsiliste isikute riiki sisenemise ja ajutise viibimise tingimusi teenuste osutamise eesmärgil, mis on Eestis reguleeritud seaduse tasandil, eelkõige välismaalaste seadusega, ning kuuluvad seetõttu seadusereservatsiooni alla. Lisaks näeb partnerlusleping ette institutsioonilise raamistiku loomise, sealhulgas partnerlusnõukogu, ühiskomitee ja allkomiteede moodustamise, millel on õigus võtta vastu partnerluslepingu rakendamisega seotud otsuseid ja soovitusi. Selline institutsiooniline raamistik võib mõjutada Eesti õigusi ja kohustusi rahvusvahelisel tasandil ning piirata riigi edasist otsustusvabadust partnerluslepinguga reguleeritud valdkondades, mistõttu kuulub ka see küsimus põhiseadusest tuleneva olulisuse põhimõtte kohaldamisalasse. Eeltoodust tulenevalt reguleerib partnerlusleping küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt kuuluvad seadusandja pädevusse. Seetõttu ei ole võimalik partnerluslepingut heaks kiita üksnes täitevvõimu otsusega ning partnerlusleping tuleb VäSS § 20 punkti 7 alusel ratifitseerida Riigikogu poolt.
2. Korralduse ja seaduse eesmärk
Korraldusega kiidab Vabariigi Valitsus heaks partnerluslepingu eelnõu ning volitab Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut, alalist esindajat Euroopa Liidu juures Eesti Vabariigi nimel partnerluslepingule alla kirjutama.
Ratifitseerimise seaduse eesmärk on ratifitseerida partnerlusleping ja sätestada seaduse jõustumise aeg.
3. Eelnõude sisu ja võrdlev analüüs
Korralduse eelnõu koosneb kahest punktist. Esimesega kiidab Vabariigi Valitsus VäSS § 16 alusel heaks partnerluslepingu eelnõu ja teisega antakse VäSS § 17 lõike 2 alusel volitus partnerluslepingule Eesti Vabariigi nimel allakirjutamiseks.
Seaduse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. § 1 kohaselt ratifitseeritakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse leping. § 2 kohaselt jõustub seadus Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Partnerlusleping koosneb preambulist ja neljast osast, mis omakorda jagunevad peatükkideks.
Partnerluslepingu preambul rõhutab, et lepinguosaliste suhe tugineb tihedatele kultuurilistele, poliitilistele ja majandussidemetele ning üldlepingu ajakohastamisele vastavalt uuele poliitilisele ja majanduslikule olukorrale. Partnerluslepingu alusena kinnitatakse demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste austamist ning rahvusvahelisele õigusele tuginevat tugevat mitmepoolset süsteemi.
Samal ajal seotakse partnerlusleping selgelt kestliku arenguga, viidates Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) Peaassamblee poolt 25. septembril 2015. a vastu võetud kestliku arengu 2030 tegevuskavale (edaspidi ÜRO 2030 tegevuskava)4, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel 12. detsembril 2015. a Pariisis sõlmitud Pariisi kokkuleppele5 (edaspidi Pariisi kliimakokkulepe) ja teistele globaalsetele raamistikele ning rõhutatakse soovi tugevdada koostööd õiguse, julgeoleku, hariduse, kultuuri, teaduse ja innovatsiooni vallas. Majanduslikus plaanis nähakse ette kaubandus- ja investeerimissuhete liberaliseerimine Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi WTO) raamistikus, säilitades samas lepinguosaliste õiguse kehtestada avalikes huvides õigusnorme ja rõhutades tarbijakaitset, läbipaistvust ja ettevõtete sotsiaalset vastutust. Preambul koosneb 32 punktist.
I osa – „Üldsätted“ sõnastab partnerluslepingu üldised eesmärgid ja põhimõtted, millele partnerlus tugineb. See koosneb kahest artiklist. Artikkel 1 – Lepingu eesmärgid määratleb partnerluse põhieesmärkidena strateegilise koostöö tugevdamise, poliitilise dialoogi edendamise ning kaubanduse ja investeeringute laiendamise. Need eesmärgid on suunatud kestlikule majanduskasvule ja elukvaliteedi parandamisele. Artikkel 2 – Üldpõhimõtted sätestab, et partnerluslepingu aluseks on demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi austamine. Lepinguosalised kinnitavad oma toetust ÜRO põhikirjale6, rõhutavad massihävitusrelvade leviku ja tavarelvade kontrollimatu liikumise ohtlikkust ning kohustuvad tegema koostööd nende riskide vähendamiseks. Samuti kinnitatakse pühendumust kestlikule arengule, keskkonnaprobleemide lahendamisele, soolisele võrdõiguslikkusele ja diskrimineerimise vastu võitlemisele. Partnerluslepingu rakendamine põhineb dialoogil, vastastikusel austusel, võrdsel partnerlusel ja rahvusvahelise õiguse austamisel.
II osa – „Poliitiline dialoog ja koostöö“ koondab lepinguosaliste strateegilise partnerluse poliitilise ja koostöö poole ning täiendab partnerluslepingu kaubanduslikku mõõdet laia väärtuste- ja poliitikaraamistikuga. See osa jaotub üheksaks peatükiks, mis hõlmavad poliitilist dialoogi, rahu ja julgeolekut, koostööd rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides, vabadust, turvalisust ja õigust, kestlikku arengut, keskkonda ja kliimat, majanduspoliitikat, haridus‑ ja sotsiaalvaldkonda ning teadusuuringuid, innovatsiooni ja digimajandust. II osa on partnerluslepingu seisukohalt eriline, sest just siin konkretiseeritakse demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi ning massihävitusrelvade leviku tõkestamisega seotud kohustused, mida käsitletakse partnerluslepingu oluliste tingimustena ja mille raske rikkumine võib tuua kaasa partnerluslepingust tulenevate soodustuste peatamise.
1. peatükk – Poliitiline dialoog, rahu ja julgeolek sätestab lepinguosaliste strateegilise partnerluse poliitilise samba: ühised väärtused nagu demokraatia, inimõigused, õigusriik ja julgeolekualane koostöö alates terrorismivastasest võitlusest kuni kriisiohjeni. See peatükk on kogu partnerluslepingu õigusliku arhitektuuri seisukohalt keskne, kuna osa selle sätetest – eelkõige demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi klausel (I osa üldsätete artikkel 2) ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise artikkel 1.4 – on partnerluslepingu olulised tingimused, mille tõsine rikkumine võib viia partnerluslepingu alusel antavate soodustuste peatamiseni (IV osa artikli 2.3 alusel). Peatükk sisaldab 9 artiklit (artiklid 1.1-1.9). Artikkel 1.1 – Poliitiline dialoog tugevdab lepinguosaliste poliitilist dialoogi kõigil tasanditel, et arutada kahepoolseid, piirkondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi ning süvendada strateegilist partnerlust. Artikkel 1.2 – Demokraatia, inimõigused ja õigusriik sätestab, et koostöös edendatakse ja kaitstakse inimõigusi, demokraatlikke põhimõtteid ja õigusriiki, sh soolist võrdõiguslikkust, võitlust diskrimineerimise vastu ning rahvusvaheliste inimõiguste normide rakendamist. Artikkel 1.3 – Sooline võrdõiguslikkus ja naiste võimestamine näeb ette, et lepinguosalised edendavad soolist võrdõiguslikkust ja naiste ning tütarlaste võimestamist kui eeltingimust rahule, julgeolekule ja kestlikule arengule, toetades muu hulgas ÜRO resolutsiooni 1325 („Naised, rahu ja julgeolek“)7 ja sellega seotud algatusi. Artikkel 1.4 – Massihävitusrelvade leviku tõkestamine kohustab lepinguosalisi tegema koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, rakendades täielikult asjakohaseid rahvusvahelisi lepinguid ning kehtestades tõhusad siseriiklikud ekspordikontrollisüsteemid; see säte on partnerluslepingu oluline tingimus. Artikkel 1.5 – Väike- ja kergrelvad ning muud tavarelvad nõuab, et lepinguosalised võitleks väike- ja kergrelvade ebaseadusliku tootmise ja kaubandusega, tugevdaks kontrolli tavarelvade vahendamise üle ning rakendaks 2. aprillil 2013. a New Yorgis vastu võetud relvakaubanduslepingut8, et vähendada relvakonfliktide ja kõrvalesuunamise riske. Artikkel 1.6 – Rahvusvaheline Kriminaalkohus kohustab lepinguosalisi toetama raskeimate rahvusvaheliste kuritegude eest vastutusele võtmist, edendama Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ratifitseerimist ja tõhusat rakendamist ning vahetama parimaid tavasid riigisiseste õigusaktide väljatöötamisel. Artikkel 1.7 – Terrorismivastane võitlus sätestab, et koostööd tehakse ka terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel, rakendades asjakohaseid ÜRO resolutsioone, vahetades teavet terrorirühmituste ja meetodite kohta ning jagades kogemusi ja koolitusi. Artikkel 1.8 – Rahuvalve ja kriisiohjamine reguleerib lepinguosaliste koostööd rahu ja julgeoleku edendamisel ning teeb ettepaneku kriisiohje tegevuse ja operatsioonide koordineerimiseks. Artikkel 1.9 – Kodanike julgeolek seab sisse dialoogi ja koostöö kodanike julgeoleku teemadel, tunnistades selle riiklikku, piirkondlikku ja kahe piirkonna vahelist mõõdet.
2. peatükk – Koostöö rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides käsitleb lepinguosaliste koostööd ÜRO, Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi WTO), maailma suurimaid arenenud ja arenevaid majandusi ühendav kahekümne riigi rühma (edaspidi G20), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) ja piirkondlikes organisatsioonides. Peatüki eripära on tugev rõhk mitmepoolsusel ja reeglitepõhise rahvusvahelise korra kaitsmisel. See koosneb kahest artiklist (artiklid 2.1-2.2). Artikkel 2.1 – Rahvusvahelised organisatsioonid kohustab lepinguosalisi edendama mitmepoolsust ja tegema koostööd ÜROs, WTOs, G20s, OECDs ja muudes foorumites, sh kooskõlastades seisukohti ja pidades pidevat dialoogi, eriti inimõiguste küsimustes. Artikkel 2.2 – Piirkondlikud organisatsioonid nõuab, et lepinguosalised vahetaks seisukohti piirkondlikes ja allpiirkondlikes foorumites, edendaks kahe piirkonna vahelist dialoogi (sh EL–Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse raamistikus), teeks koostööd Vaikse ookeani liidus ja toetaks piirkondlikku ning kolmepoolset koostööd kolmandate riikidega.
3. peatükk – Vabadus, turvalisus ja õigus reguleerib tihedat koostööd õiguse, sisejulgeoleku ja rände valdkonnas, hõlmates õigusalast abi, võitlust organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, terrorismi rahastamise, küberkuritegevuse ja narkoprobleemi vastu. Peatükk seob turvalisuse edendamise inimõiguste, andmekaitse ja haavatavate rühmade kaitsega. See koosneb kümnest artiklist (artiklid 3.1-3.10). Artikkel 3.1 – Õigusalane koostöö sätestab, et lepinguosalised tihendavad koostööd vastastikuse õigusabi ja väljaandmise vallas, tugevdavad olemasolevaid mehhanisme, teevad rohkem koostööd Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga (edaspidi Eurojust) ning arendavad tsiviil- ja kaubandusasjade õigusalast koostööd, sh Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi kaudu. Artikkel 3.2 – Õiguskaitse, korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus hõlmab võitlust organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, ebaseadusliku rände vahendamise, tulirelvakuritegude, narkokuritegude, korruptsiooni ja finantskuritegude vastu, sh teabevahetuse, koolituse, koostöö Euroopa Politseiameti (edaspidi Europol) ja Eurojustiga ning ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni9 rakendamise kaudu. Artikkel 3.3 – Ränne, varjupaik ja piirihaldus reguleerib lepinguosaliste koostööd rände, varjupaiga ja piirihalduse küsimustes, sh vahetades parimaid tavasid ning austades vastastikuse tagasivõtmise põhimõtet, sh kodanike tagasivõtmise ja vajalike reisidokumentide väljastamisel. Artikkel 3.4 – Ülemaailmne narkoprobleem, sätestab, et lepinguosalised edendavad tasakaalustatud ja terviklikku lähenemist narkopoliitikale, mis ühendab tervishoiu- ja sotsiaalmeetmed, nõudluse ja pakkumise vähendamise, tõenduspõhised programmid ning ÜRO uimastikontrolli konventsioonide10 ja ÜRO 2016. a erakorralise narkoprobleemi istungi (edaspidi UNGASS) ametlike poliitiliste soovituste rakendamise. Artikkel 3.5 – Rahapesu ja terrorismi rahastamine näeb ette koostöö rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks, tagades rahapesuvastase töökonna standardite rakendamise ning hõlmates muu hulgas varade jälitamist, arestimist, konfiskeerimist ja tagastamist. Artikkel 3.6 – Küberkuritegevus nõuab, et lepinguosalised tihendaks koostööd küberkuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel, vahetades teavet ja parimaid tavasid ning tehes vajaduse korral koostööd kolmandate riikide abistamisel, eriti laste seksuaalse ärakasutamise ja elutähtsa taristu kaitse valdkonnas. Artikli 3.7 – Isikuandmete kaitse kohaselt tunnistavad lepinguosalised eraelu puutumatuse ja andmekaitse põhiõiguste olulisust ning teevad koostööd, et edendada kõrget andmekaitse taset, sh õiguskaitses ja terrorismivastases võitluses, mh suutlikkuse suurendamise ja reguleerivate asutuste koostöö kaudu. Artikli 3.8 – Tarbijapoliitika alusel toimub lepinguosaliste koostöö tarbijakaitseraamistike arendamisel, mh vahetatakse teavet tarbijakaitse ja toodete ohutuse kohta ning soodustatakse sõltumatute tarbijaühenduste tegevust. Artiklis 3.9 – Konsulaarkaitse nõustub Mehhiko, et ELi liikmesriikide esindused pakuvad tema territooriumil konsulaarkaitset ka nendele ELi kodanikele, kelle liikmesriigil puudub Mehhikos oma esindus. Artikkel 3.10 – Katastroofiohu juhtimine ja elanikkonnakaitse reguleerib lepinguosaliste koostööd katastroofiohu ennetamise, valmisoleku, reageerimise ja taastamise vallas, lähtudes Sendai raamistikust11, kestliku arengu eesmärkidest, Pariisi kliimakokkuleppest.
4. peatükk – „Kestlik areng“ – sätestab lepinguosaliste ühised kohustused ja koostöömehhanismid kestliku arengu edendamiseks. See osa koosneb neljast artiklist (artiklid 4.1–4.4). Artikkel 4.1 – Kestlik areng kinnitab lepinguosaliste tahet saavutada ÜRO tegevuskava 2030 eesmärgid, rõhutades majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme omavahelist seotust. Lepinguosalised lubavad edendada kaasavat majanduskasvu, sotsiaalset heaolu ja loodusvarade säästvat kasutamist ning toetada kestlikku arengut dialoogi, ühismeetmete ja rahastamise kaudu. Artikkel 4.2 – Koostöö kestliku arengu valdkonnas määratleb arengukoostöö peamise eesmärgina kestliku arengu eesmärkide rakendamise. Lepinguosalised toetuvad rahvusvahelistele abi tõhususe põhimõtetele ning teevad koostööd ressursside tõhususe, keskkonnakaitse, kliimamuutuste, julgeoleku ja arengu seoste, kaasava majanduskasvu, hariduse ja erasektori kaasamise valdkondades. Eraldi rõhutatakse elurikkuse kaitset ja koostööd kolmandate riikide toetamiseks. Koostöö hõlmab ka rahastamismehhanisme, teadmiste jagamist ja läbipaistvuse suurendamist. Artikkel 4.3 – Kestliku linnaarengu tegevuskava sätestab koostöö poliitikameetmete rakendamisel, mis edendavad kaasavaid, turvalisi ja kestlikke linnu ja asulaid kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega. Artikkel 4.4 – Regionaal- ja linnapoliitika arendamine rõhutab tasakaalustatud territoriaalse ja linnaarengu poliitika tähtsust ÜRO tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisel. Lepinguosalised edendavad partnerlust ning loovad võimalusi piirkondadevaheliseks ja linnadevaheliseks koostööks, et leida kestlikke lahendusi ja suurendada suutlikkust kogemuste vahetamise kaudu.
5. peatükk – „Keskkond, kliimamuutused ja energia“ – käsitleb lepinguosaliste koostööd loodusvarade kaitse, kliimamuutuste leevendamise ja energiasektori ümberkujundamise valdkondades. See osa koosneb kolmest artiklist (artiklid 5.1–5.3). Artikkel 5.1 – Keskkond rõhutab vajadust kaitsta ja säästvalt majandada loodusvarasid ning elurikkust, sh metsi, vett, merd ja pinnast. Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust rakendada rahvusvahelisi keskkonnaalaseid lepinguid ning tugevdada koostööd keskkonnakaitse ja loodusvarade vastutustundliku kasutamise valdkondades. Prioriteetseteks teemadeks on mh keskkonnaõiguse järgimine, ressursitõhusus ja ringmajandus, metsade ja elurikkuse kaitse, kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine, veevarude majandamine ning sinise majanduse arendamine. Artikkel 5.2 – Kliimamuutused kinnitab, et kliimamuutuste oht nõuab kiireid ja ühiseid meetmeid. Lepinguosalised rõhutavad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni12 ja Pariisi kliimakokkuleppe tähtsust ning kinnitavad oma kohustusi nende rakendamisel. Koostöö hõlmab riiklikult kindlaksmääratud panuste elluviimist, vähese heitega majanduse arendamist, fossiilkütuste toetuste järkjärgulist kaotamist, taastuvenergia edendamist, energiatõhususe suurendamist ning kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise meetmeid. Samuti toetatakse läbipaistvuse suurendamist, turupõhiseid mehhanisme ja rahvusvahelisi algatusi, mis käsitlevad lennunduse ja laevanduse heitkoguseid ning fluorosüsivesinike kasutuse vähendamist. Artikkel 5.3 – Energia rõhutab energiasektori tähtsust majanduse ja rahvusvahelise stabiilsuse seisukohalt. Lepinguosalised kinnitavad vajadust energiasektori ümberkujundamiseks, et saavutada ÜRO 2030 tegevuskava ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärgid. Eesmärkideks on energiavarustuse mitmekesistamine, taastuvenergia edendamine, innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse toetamine, energiatõhususe suurendamine ning ohutu ja taskukohase energia tagamine. Lepinguosalised teevad koostööd avatud ja konkurentsivõimeliste energiaturgude arendamisel, parimate tavade jagamisel ja läbipaistva reguleerimise edendamisel.
6. peatükk – „Põllumajandus, merendus ja kalandus“ – keskendub koostööle põllumajanduse, maaelu arengu, merenduse ja kalanduse valdkonnas, et edendada kestlikku toidutootmist, loodusvarade säästlikku kasutamist ning sinimajanduse potentsiaali. Peatükk koosneb kahest artiklist (artiklid 6.1–6.2). Artikkel 6.1 – Koostöö põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas näeb ette, et lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduspoliitika, maaelu arengu ja põllumajandusturu analüüsi valdkonnas, edendades loodusvarade säästvat kasutamist, kliimameetmeid ning kestlikku ja vastupidavat põllumajandust. Koostöö hõlmab ka mahepõllumajandust, teadusuuringuid ja innovatsiooni, säästvaid tootmisprotsesse, maaelu kogukondade arengut, toiduga kindlustatust, toidukao vähendamist ning põllumajandustoodete ja toiduainete töötlemist, sh geograafilisi tähiseid käsitlevat kaubandusega seotud suutlikkust. Artiklis 6.2 – Merendus ja kalandus tunnistavad lepinguosalised kalavarude ja muu merendustegevuse säästva majandamise olulisust ning tihendavad dialoogi ja koostööd kalanduse ja merenduse küsimustes. Lepinguosalised parandavad ülemaailmset ookeanide majandamist, võitlevad ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga, teevad koostööd piirkondlike organisatsioonidega, arendavad säästvat vesiviljelust, tugevdavad ookeanide ohutust ja julgeolekut, vähendavad survet ookeanidele ning toetavad mereuuringuid, biotehnoloogiat ja sinimajanduse kestlikku arengut.
7. peatükk – „Majanduspoliitika“ – käsitleb lepinguosaliste koostööd makromajanduse, ettevõtluse, toorainete, statistika ja transpordi valdkondades. See osa koosneb kuuest artiklist (artiklid 7.1–7.6). Artikkel 7.1 – Makromajanduspoliitika sätestab dialoogi tugevdamise makromajanduspoliitika ja selle suundumuste üle ning teabe ja arvamuste vahetamise. Artikkel 7.2 – Ettevõtlus ja tööstus, sh väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi VKEd) rõhutab soodsa keskkonna loomist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arenguks ja konkurentsivõime suurendamiseks. Koostöö hõlmab ettevõtjate kokkupuuteid, ühisinvesteeringuid, teabevahetust VKEde asutamise ja erinevate kaasaegsete infotehnoloogiliste lahenduste tootmises koos rakendamise kontseptsiooni Tööstus 4.0 kohta ning vastutustundlike äritavade edendamist. Artikkel 7.3 – Äritegevus ja inimõigused kinnitab ettevõtjate sotsiaalse vastutuse edendamist kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted ning OECD suunised. Artikkel 7.4 – Toorained rõhutab läbipaistva ja turupõhise lähenemise tähtsust investeeringute soodustamisel toorainete tootmises ja kaubanduses. Koostöö eesmärk on kaubandustõkete kõrvaldamine, turu läbipaistvuse suurendamine ja kestliku arengu toetamine. Artikkel 7.5 – Statistika sätestab koostöö statistika valdkonnas, sh parimate tavade jagamise, statistikameetodite ühtlustamise ja ametliku statistika koostamise. Artikkel 7.6 – Transport käsitleb koostööd transpordipoliitika valdkondades, et parandada kaupade ja reisijate liikumist, suurendada ohutust ja turvalisust, edendada keskkonnakaitset ning tõhustada transpordisüsteeme. Koostöö hõlmab teabevahetust, lennundussuhete tugevdamist, meretranspordi ja logistikavõrkude arendamist ning piiriüleste elektrooniliste teabevoogude edendamist.
8. peatükk – „Haridus, kultuur ja sotsiaalküsimused“ – käsitleb lepinguosaliste koostööd hariduse, kultuuri, tööhõive, sotsiaalsete küsimuste, tervise ja turismi valdkondades. See osa koosneb seitsmest artiklist (artiklid 8.1–8.7). Artikkel 8.1 – Haridus rõhutab koostööd kõrghariduse, tehnilise ja kutsehariduse tugevdamisel, üliõpilaste ja teadlaste liikuvuse suurendamisel ning kvalifikatsioonide ja õppeperioodide tunnustamise parandamisel. Artikkel 8.2 – Kultuur kinnitab koostööd ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (edaspidi UNESCO) raames kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks. Lepinguosalised toetavad kultuuri- ja loomesektorit, audiovisuaalmeediat ja digitaalse sisu loomist, kultuurivahetust ning kultuuridevahelist dialoogi. Kultuuri nähakse ka konfliktide ennetamise ja kestliku arengu edendamise vahendina. Artikkel 8.3 – Tööhõive ja sotsiaalküsimused seab keskmesse elatustaseme parandamise, kvaliteetsete töökohtade loomise ja inimväärse töö edendamise. Lepinguosalised kinnitavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi ILO) aluspõhimõtete ja põhiõiguste järgimist ning teevad koostööd tööhõive, töötervishoiu, tööohutuse ja sotsiaalkaitse valdkonnas. Artikkel 8.4 – Eksponentsiaalsed tehnoloogilised muutused käsitleb kogemuste ja parimate tavade jagamist, et tulla toime automatiseerimise ja tehnoloogiliste muutuste mõjuga kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. Artikkel 8.5 – Sotsiaalne ühtekuuluvus ja kaasamine rõhutab koostööd vaesuse, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks. Lepinguosalised tugevdavad sotsiaalkaitsesüsteeme, edendavad võrdset juurdepääsu, innovatsiooni ja solidaarsusmajandust. Artikkel 8.6 – Tervis keskendub rahvatervise edendamisele ja haiguste ennetamisele. Koostöö hõlmab teabevahetust, rahvusvaheliste tervishoiulepingute rakendamist ning vahetusi ja koolitusprogramme. Artikkel 8.7 – Turism sätestab koostöö turismi tasakaalustatud ja kestliku arendamise nimel. Lepinguosalised kaitsevad loodus- ja kultuuripärandit, edendavad vastutustundlikku turismi, oskuste ja pädevuste arendamist ning innovatsiooni turismisektoris, arvestades kestlikkuse põhimõtteid.
9. peatükk – „Teadusuuringud, innovatsioon ja digimajandus“ – keskendub koostööle teaduse, tehnoloogia ja digivaldkonnas See koosneb kahest artiklist (artiklid 9.1-9.2). Artikkel 9.1 – Teadusuuringud ja innovatsioon rõhutab teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd, et lahendada ülemaailmseid probleeme ja suurendada konkurentsivõimet. Lepinguosalised soodustavad teadlaste ja üliõpilaste liikuvust, juurdepääsu programmidele ja taristule ning intellektuaalomandi kaitset, edendades ühisprojekte ja teadmiste jagamist. Artikkel 9.2 – Digimajandus käsitleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rolli majanduslikus ja sotsiaalses arengus. Koostöö hõlmab digipoliitika ja regulatsiooni arutelu, e-valitsuse ja e-identimise lahendusi, interneti turvalisust, koolide ühenduvust ning spetsialistide vahetust ja koolitust.
III osa – „Kaubandus ja investeeringud" jaguneb kolmekümne kaheks peatükiks.
1. peatükk – „Üldsätted ja institutsioonilised sätted" loob kõigi kaubandus- ja investeerimissätete jaoks üldraamistiku ning määrab selle rakendamiseks vajalikud institutsioonid. Peatükk jaguneb A ja B jaoks.
A jagu – "Üldsätted" koosneb 6 artiklist (artiklid 1.1-1.6). Artikkel 1.1 – Vabakaubanduspiirkonna loomine sätestab, et lepinguosalised loovad vabakaubanduspiirkonna kooskõlas WTO reeglitega (Tollide ja kaubanduse üldkokkuleppe (edaspidi GATT) 199413 art XXIV ja Teenustekaubanduse üldlepingu14 (edaspidi GATS) art V). Artikkel 1.2 – Eesmärgid loetleb partnerluslepingu kaubandus- ja investeerimisosa eesmärgid: kaubavahetuse laiendamine, tolli- ja mittetariifsete tõkete vähendamine, teenuskaubanduse liberaliseerimine, investeeringute soodustamine, riigihangete avamine, intellektuaalomandi kaitse, konkurentsi edendamine, kestlik areng ja tõhus vaidluste lahendamine. Artikkel 1.3 – Üldkohaldatavad mõisted sisaldab põhjalikku definitsioonide loetelu, mis täpsustab partnerluslepingu rakendamist. Mõisted hõlmavad WTO lepinguid, tolli- ja kaubandustermineid, teenuste ja investeeringutega seotud mõisteid, institutsioonide nimetusi, päritolureegleid, füüsiliste ja juriidiliste isikute määratlusi ning territoriaalset kohaldamisala. Artikkel 1.4 – seos WTO asutamislepinguga kinnitab, et lepinguosalised säilitavad ja täidavad WTO-st tulenevaid õigusi ja kohustusi. Artikkel 1.5 – Viited õigusnormidele ja muudele lepingutele selgitab, et viited õigusaktidele ja lepingutele hõlmavad ka nende muudatusi, lisasid ja seotud dokumente, välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti. Artikkel 1.6 – Kohustuste täitmine nõuab, et lepinguosalised peavad tagama partnerluslepingu täitmise kõigil valitsemistasanditel. Õiguste ja kohustuste peatamine on lubatud ainult partnerluslepingu rikkumise korral ning kooskõlas vaidluste lahendamise peatükiga.
B jagu – „Institutsioonilised sätted" kirjeldab partnerluslepingu rakendamiseks loodud institutsioonide ülesehitust, volitusi ja koostöömehhanisme ning koosneb 5 artiklist (artiklid 1.7-1.11). Artikkel 1.7 – Ühisnõukogu eriülesanded määratleb ühisnõukogu koosseisu ja volitused kaubandus- ja investeerimisküsimustes. Ühisnõukogul on õigus muuta mitmeid partnerluslepingu lisasid ja peatükke (nt tariifide kaotamise ajakava, päritolureeglid, geograafilised tähised, vahekohtunike käitumisjuhend). Samuti võib ühisnõukogu anda siduvaid tõlgendusi, teha otsuseid ja võtta muid meetmeid partnerluslepingu eesmärkide saavutamiseks. Lepinguosalised peavad muudatused rakendama kokkulepitud tähtajaks. Artikkel 1.8 – Ühiskomitee eriülesanded kirjeldab ühiskomitee koosseisu ja ülesandeid. Ühiskomitee abistab ühisnõukogu, jälgib partnerluslepingu rakendamist, hindab tulemusi, ennetab ja lahendab erimeelsusi ning koordineerib allkomiteede tööd. Ühiskomiteel on õigus luua täiendavaid allkomiteesid, muuta nende ülesandeid, teha soovitusi ühisnõukogule ning võtta muid kokkulepitud meetmeid. Artikkel 1.9 – Lepingu III osa koordinaatorid näeb ette, et iga lepinguosaline määrab koordinaatori, kes vastutab teabevahetuse korraldamise, ühisnõukogu ja ühiskomitee kohtumiste ettevalmistamise ning nende otsuste täitmise jälgimise eest. Artikkel 1.10 – Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid loetleb partnerluslepingu alusel loodavad allkomiteed (nt kaubavahetus, põllumajandus, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed (edaspidi SPS-meetmed), tehnilised kaubandustõkked , teenused ja investeeringud, finantsteenused, riigihanked, intellektuaalomand, kestlik areng). Allkomiteed võivad anda soovitusi vastavalt partnerluslepingu sätetele ning nende tööle kohaldatakse partnerluslepingu IV osa menetlusnorme (vt all).Artikkel 1.11 – Suhted kodanikuühiskonnaga sätestab, et lepinguosalised kohtuvad vähemalt kord aastas sisenõuanderühmadega ning ühisnõukogu või ühiskomitee kaubanduskoosseis kutsub kokku kodanikuühiskonna foorumi, et arutada partnerluslepingu rakendamist ja pidada dialoogi sidusrühmadega.
2. peatükk – „Kaubavahetus" sätestab kaubavahetuse üldpõhimõtted, turulepääsu reeglid, tollimaksude kaotamise, impordi- ja ekspordimenetlused ning kaubandustõkete vältimise mehhanismid. Peatükk jaguneb 1 jaoks (A jagu, B jagu, C jagu ja D jagu).
A jagu – „Üldsätted" koosneb 15 artiklist (artiklid 2.1–2.15). Artikkel 2.1 – Mõisted määratleb peatükis kasutatavad mõisted, sh konsulaartehingud, ekspordi- ja impordilitsentsimise protseduurid ning viited WTO impordi litsentsimise lepingule. Artikkel 2.2 – Kohaldamisala näeb ette, et peatüki sätteid kohaldatakse lepinguosaliste vahelisele kaubavahetusele, kui partnerluslepingus ei ole sätestatud teisiti. Artikkel 2.3 – Võrdne kohtlemine kinnitab GATT 1994 III artikli15 kohaldamise ja tagab, et iga lepinguosalise kaubad saavad vähemalt sama soodsa kohtlemise kui riigisisesed konkureerivad või asendatavad kaubad. Artikkel 2.4 – Tollimaksude kaotamine või vähendamine sätestab päritolustaatusega kaupade tollimaksude kaotamise või vähendamise vastavalt 2‑A lisale; keelab uute tollimaksude kehtestamise; võimaldab tariifse kohtlemise parandamist ühisnõukogu otsusega. Artikkel 2.5 – Eksporditollimaksud ja muud ekspordimaksud või -tasud keelab ekspordile kõrgemate maksude kehtestamise kui sisetarbimiseks mõeldud kaupadele; lubab tasusid üksnes artiklis 2.6 lubatud juhtudel. Artikkel 2.6 – Tasud ja formaalsused piirab impordi ja ekspordi tasude suuruse teenuse tegeliku maksumusega; keelab tollivormistustasud päritolustaatusega kaupadele; keelab konsulaartehingud. Artikkel 2.7 – Pärast remonti või muutmist uuesti sisenevad kaubad Kehtestab, et remondiks või muutmiseks ajutiselt eksporditud kaubad võivad naasta tollimaksuvabalt; sätestab tingimused ja erandid. Artikkel 2.8 – Taastoodetud kaubad määratleb taastoodetud kauba mõiste ning tagab neile samasuguse kohtlemise kui uutele kaupadele; lubab nõuda märgistust ja tehniliste nõuete täitmist; keelab taastoodetud kaupade käsitlemise kasutatud kaupadena. Artikkel 2.9 – Impordi- ja ekspordipiirangud keelab impordi- ja ekspordikeelud või -piirangud, välja arvatud juhul, kui need on kooskõlas GATT 1994 XI artikliga16; viide inkorporeeritakse partnerluslepingusse. Artikkel 2.10 – Impordi litsentsimine nõuab impordi litsentsimise protseduuride kooskõla WTO reeglitega; sätestab teavitamiskohustuse ja läbipaistvuse nõuded. Artikkel 2.11 – Ekspordi litsentsimine sätestab ekspordilitsentside avaldamise, teavitamise ja läbipaistvuse nõuded; täpsustab avaldatava teabe sisu; ei kohusta litsentsi väljastama. Artikkel 2.12 – Tolliväärtuse määramine kinnitab lepinguosaliste kohustused WTO tolliväärtuse määramise partnerluslepingu alusel. Artikkel 2.13 – Kaupade ajutine import nõuab teatud kaupade (nt näidised, seadmed, sporditarbed, humanitaarkaubad) ajutist tollimaksuvaba importi; sätestab tingimused ja tagatised. Artikkel 2.14 – Koostöö viitab 2‑D lisale halduskoostöö kohta ning näeb ette impordistatistika iga-aastase vahetamise. Artikkel 2.15 – Kaubavahetuskomitee kirjeldab kaubavahetuskomitee ülesandeid: peatüki rakendamise järelevalve, kaubandustõkete käsitlemine, turulepääsu parandamise arutelu, harmoniseeritud süsteemi (edaspidi HS) muudatuste koordineerimine ja soovituste tegemine ühiskomiteele.
Selle jao juurde kuulub 4 lisa.
2‑A lisa – „Tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestab lepinguosaliste tariifide kaotamise või vähendamise ajakava ning erandid. 2‑A lisa juurde kuuluvad liited 2‑A‑1 ja 2‑A‑2, mis koos moodustavad partnerluslepingu kaubanduse osa tuuma, sest just nendes tabelites on sätestatud, millistele tariifiridadele, millisel määral ja mis ajakava järgi lepinguosaliste tollimaksud kaovad või vähenevad. 2‑A lisa kirjeldab raamistikuna, millistele kaupadele ja millistele tariifidele vabakaubandusrežiimi kohaldatakse, kuidas on üles ehitatud tariifide kaotamise või vähendamise ajagraafik ning millised on võimalikud erandid. See lisa seob tariifikohustused partnerluslepingu vastavate sätetega (eriti artikliga 2.4) ja fikseerib, et nendele kaupadele ei tohi tulevikus kehtestada uusi või kõrgemaid tollimakse, välja arvatud partnerluslepingus endas ette nähtud erandjuhtudel. Oluline on ka see, et 2‑A lisa kaudu muutub vabakaubanduspiirkond kvantitatiivselt mõõdetavaks. Summaarselt liberaliseeritakse 2-A-lisa ajakava alusel täielikult üle 98,7 protsendi tariifiridadest ning see annab ettevõtjatele etteennustatava horisondi, millal konkreetsete toodete tollimaksud kaovad või märkimisväärselt vähenevad.
2‑A‑1 liide sisaldab EL-i üksikasjalikku tariifide kaotamise ajakava ning on üles ehitatud HS‑põhise tollitariifinimekirjana, kus iga tariifirea kohta on näidatud algtollimaks, liberaliseerimiskategooria (näiteks kohene nulltoll, järkjärguline kaotamine kolme, viie või pikema perioodi jooksul) ning vajaduse korral ka tariifikvoodid või jääktariifide säilimine. See liide näitab täpselt, millised Mehhiko päritolu kaubad saavad ELi turule kohe tollimaksuvabalt, millistel juhtudel väheneb toll etappide kaupa ja milliste sektorite puhul otsustas EL tundlikkuse tõttu pikema ülemineku või osalise kaitse säilitamise kasuks. Seetõttu on 2‑A‑1 liide keskse tähtsusega nii Mehhiko eksportijate kui ka ELi importijate jaoks, sest just sealt saab välja lugeda tegeliku turulepääsu taseme ELi turule konkreetses sektoris ja ajastada investeeringuid, tootmise ümberkorraldamist ning tarneahelate planeerimist. Samuti on see poliitikakujundajatele peamine allikas, et hinnata leppe mõju ELi majandusharudele ja tuvastada, millistele sektoritele on antud suurem üleminekus kaitse või vastupidi – kiirem liberaliseerimine.
2‑A‑2 liide sisaldab Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava EL päritolu kaupade suhtes. Ka siin on iga tariifirea kohta ära toodud algne tollimäär, liberaliseerimiskategooria ja üleminekuaeg, mis näitab, millised ELi kaubad saavad Mehhiko turule kohe nulltolliga, millistele rakendatakse järk‑järgulist vähendamist ning millised sektorid on Mehhiko jaoks tundlikud ja jäävad kas osalise tariifikaitse või eriliste erandite alla. Praktikas on see liide ELi eksportijatele sama oluline kui 2‑A‑1 Mehhiko eksportijatele, sest see määrab, kui kiiresti ja millises mahus avaneb Mehhiko turg konkreetsetele Euroopa toodetele ning millal tekib reaalne hinnaeelis kolmandate riikide konkurentide ees.
2‑B lisa – „Taastoodetud kaupade määratluse alt välja jäetud kaupade loetelu“ nimetab kaubad, mida ei käsitleta taastoodetuna ning seega ei saa nad taastoodetud kaupadele ette nähtud erirežiimi ega kohtlemist. Sellega tõmmatakse selge piir tõelise taastootmise – kus toode võetakse lahti, põhjalikult remonditakse, uuendatakse ja testitakse nii, et see vastab uue kauba funktsionaalsusele – ning lihtsamate toimingute vahele, mis on pigem tavaline remont, kasutatud kaupade edasimüük või väike värskendus. Nimekirja kaudu välditakse olukorda, kus partnerluslepingu soodustused – näiteks tollimaksude või muude piirangute osas – laienevad toodetele, mis ei kanna tegelikult taastootmisega seotud ressursitõhususe ja keskkonnahoiu lisandväärtust, vaid oleksid sisuliselt kasutatud või minimaalselt parandatud kaubad. Seeläbi saavad tolliasutused ühtse ja läbipaistva aluse, mille järgi klassifitseerida kaupu ja välistada valekasutus, samas kui ettevõtjad teavad täpselt, millised ärimudelid mahuvad taastootmise alla ja millised mitte, ning saavad vastavalt sellele tootmist ja turundust planeerida.
2‑C lisa – „Mehhiko erandid artiklist 2.9“ sätestab Mehhiko erandid impordi- ja ekspordipiirangute keelust ning loetleb juhtumid ja sektorid, kus Mehhiko võib hoolimata üldisest keelust säilitada või kehtestada teatud impordi‑ või ekspordipiiranguid. Partnerluslepingu 2. peatüki üldreegli kohaselt ei ole kvantitatiivsed impordi‑ ja ekspordikeelud või -piirangud lubatud, välja arvatud kooskõlas GATTi artikliga XI ja teiste WTO normidega. 2‑C lisa kaudu tehakse Mehhiko jaoks selgelt piiritletud erandid, mis võivad puudutada näiteks teatud strateegilisi tooraineid või tundlikke sektoreid. See lisa on tähtis poliitilise tasakaalu mõttes, sest võimaldab Mehhikol säilitada mõningaid riikliku julgeoleku, sotsiaalpoliitika või arengu seisukohalt tundlikke meetmeid, ilma et see õõnestaks partnerluslepingu üldist liberaliseerimise eesmärki või looks varjatud, piiramatu erandirežiimi. Ühtlasi annab 2‑C lisa ettevõtjatele ülevaate, milliseid impordi‑ või ekspordipiirangud Mehhiko võib säilida, nii et need riskid saab varakult arvesse võtta investeerimis‑ ja tarneahelaotsustes ning vajaduse korral tõstatada küsimusi partnerluslepingu komiteedes või vaidluste lahendamise raamistikus.
2‑D lisa – „Halduskoostöö erisätted“ reguleerib koostööd tariifse sooduskohtlemise kontrollimisel ja päritolureeglite rakendamisel. Lisa kirjeldab, kuidas tolli‑ ja muud pädevad asutused vahetavad teavet, teevad järelepärimisi ja korraldavad kontrollimenetlusi, kui tekib kahtlus, kas konkreetne kaup vastab soodustariifi tingimustele (näiteks päritolureeglitele) või kas esitatud dokumendid on ehtsad ja täielikud. 2‑D lisa aitab vältida pettusi ja soodustuste väärkasutust (näiteks kolmandate riikide kaupade esitamist EL–Mehhiko kaupadena) ning loob suurema õiguskindluse ettevõtjatele, sest kontrolli läbiviimise kord, tähtajad ja koostöökohustused on selgelt ja läbipaistvalt kirja pandud.
B jagu – „Kauplemine põllumajandustoodetega" - koosneb 5 artiklist (artiklid 2.16–2.20) ja käsitleb põllumajandustoodetega kauplemise reegleid, ekspordimeetmeid, tariifikvoote ning koostöömehhanisme. Artikkel 2.16 – Kohaldamisala sätestab, et jagu kohaldatakse kõikidele meetmetele, mida lepinguosaline võtab või säilitab seoses põllumajandustoodetega kauplemisega. Artikkel 2.17 – Koostöö mitmepoolsetel foorumitel nõuab, et lepinguosalised teeks WTO raames koostööd, et toetada reeglitel põhinevat kaubandussüsteemi, edendada põllumajandusläbirääkimisi ning käsitleda ekspordipiirangute mõju kriitilistele tarnetele. Artikkel 2.18 – Ekspordikonkurents keelab ekspordisubsiidiumid ja samaväärse mõjuga meetmed põllumajandustoodetele; kinnitab WTO Nairobi otsuse17 kohaldamist; näeb ette läbipaistvuse suurendamise ja teabevahetuse võimaluse kahtluste korral. Artikkel 2.19 – Tariifikvootide haldamine nõuab tariifikvootide läbipaistvat, objektiivset ja mittediskrimineerivat haldamist ning lepinguosaliste vahelist konsultatsioonimehhanismi koos kontaktpunktide määramisega. Artikkel 2.20 – Põllumajanduse allkomitee kirjeldab allkomitee ülesandeid: järelevalve, koostöö edendamine, kaubandustõkete käsitlemine, mõju hindamine, koordineerimine teiste organitega ning soovituste esitamine kaubavahetuskomiteele; komitee koguneb vähemalt kord aastas.
C jagu – "Kauplemine veini ja kangete alkohoolsete jookidega"- koosneb 9 artiklist (artiklid 2.21–2.29) ja reguleerib veini ja kangete alkohoolsete jookide tootmis-, märgistamis-, sertifitseerimis- ja kaubandusnõudeid ning koostööd selles valdkonnas. Artikkel 2.21 – Kohaldamisala määratleb, et jagu hõlmab HS rubriikides 2204, 2205 ja 2208 klassifitseeritud veine ja kangeid alkohoolseid jooke18. Artikkel 2.22 – Veinivalmistustavad sätestab vastastikuse tunnustamise põhimõtted lepinguosalite veinivalmistustavadele, tootemääratlustele ja lubatud lisanditele; võimaldab ühisnõukogul ajakohastada 2‑E lisa. Artikkel 2.23 – Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide märgistamine keelab teatud kuupäevade märkimise nõuded, lubab lisamärgiseid, reguleerib tõlgete kasutamist, kaitseb geograafilisi nimetusi ning sätestab alkoholisisalduse märkimise lubatud vormid. Artikkel 2.24 – Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide sertifitseerimine piirab nõutavaid dokumente 2‑E lisa D osas sätestatuga; lubab võltsingute kontrolli; sätestab rahvusvaheliste analüüsimeetodite kasutamise; kehtestab erireeglid tekiila ja mezcali autentsussertifikaatidele; lubab ajutisi täiendavaid nõudeid avaliku korra kaitseks. Artikkel 2.25 – Kohaldatavad normid sätestab, et import ja turustamine toimub vastavalt importiva lepinguosalise õigusnormidele, kui partnerlusleping ei sätesta teisiti. Artikkel 2.26 – Üleminekumeetmed lubab enne partnerluslepingu jõustumist toodetud ja märgistatud tooteid turustada piiratud aja jooksul (hulgimüüjad/tootjad 2 aastat, jaemüüjad kuni varude lõppemiseni). Artikkel 2.27 – Teated nõuab teise lepinguosalise õigeaegset teavitamist kõigist õigusnormide muudatustest, mis mõjutavad veinide ja kangete alkohoolsete jookide kaubandust. Artikkel 2.28 – Koostöö veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise valdkonnas sätestab koostöö tootemääratluste, sertifitseerimise, märgistamise ja viinamarjasortide osas; nõuab pädevate asutuste määramist ja teabevahetust; rõhutab koostööd pettuste vastu võitlemisel. Artikkel 2.29 – Veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee kirjeldab allkomitee ülesandeid: järelevalve, koostööfoorumi pakkumine, jao nõuetekohase toimimise tagamine ning soovituste ja otsuste ettevalmistamine ühisnõukogule.
C jaoga on seotud 2‑E lisa – „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ on seotud eelkõige artiklitega 2.22–2.24 (veinivalmistustavad, märgistamine, sertifitseerimine). Lisa sisaldab üksikasjalikke norme ja loetelusid: lubatud veinivalmistustavad, tehnilised standardid, märgistamis‑ ja sertifitseerimisnõuded, tunnustatud analüüsimeetodid ning erireeglid teatud Mehhiko jookidele nagu tekiila ja mezcal. Praktikas tagab see lisa, et veinide ja kangete alkohoolsete jookide kaubandus lepinguosaliste vahel toimib vastastikuse tunnustamise ja läbipaistvate tehniliste reeglite alusel, vähendades topeltkontrolle ja vaidlusi.
D jagu – "Mittetariifsed turulepääsukohustused muudes sektorites" koosneb 2 artiklist (artiklid 2.30–2.31) ja sätestab lepinguosaliste konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused valitud sektorites, mille detailid on esitatud eraldi lisades. Artikkel 2.30 – Ravimid sätestab, et mõlema lepinguosalise konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonnas on koondatud 2‑F lisasse „Ravimid“. Artikkel 2.31 – Mootorsõidukid määrab, et mõlema lepinguosalise konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused mootorsõidukite ning nende seadmete ja osade osas on esitatud 2‑G lisas „Mootorsõidukid ning nende seadmed ja osad“.
D jao juurde kuulub 2 lisa.
2‑F lisa – „Ravimid“ on seotud artikliga 2.30. Lisa koondab üksikasjalikud mittetariifsed turulepääsukohustused ravimite ja meditsiiniseadmete sektoris: heakskiitmise ja registreerimise kord, regulatiivsete protsesside läbipaistvus, standardite ja tehniliste nõuete kooskõlastamine või vastastikune tunnustamine ning kohustus vältida tarbetuid kaubandustõkkeid. See on oluline, sest ravimite puhul on tariifid tihti niigi madalad, kuid praktiline turulepääs sõltub just regulatiivsetest menetlustestsisaldab üksikasjalikke mittetariifseid turulepääsukohustusi ravimite ja meditsiiniseadmete sektoris, sh regulatiivsete protsesside läbipaistvust, heakskiitmise ja registreerimise korda, standardite ja tehniliste nõuete vastastikust tunnustamist või lähendamist, tarbetute kaubandustõkete vältimist.
2‑G lisa – „Mootorsõidukid ning nende seadmed ja osad“ on seotud artikliga 2.31 ja sisaldab sektoripõhiseid mittetariifseid kohustusi mootorsõidukite ja nende osade turulepääsu kohta, sh tehniliste standardite ja ohutusnõuete kooskõlastamist, testimis- ja sertifitseerimisprotseduuride lihtsustamist, regulatiivse koostöö mehhanisme, dubleerivate nõuete ja tehniliste tõkete vähendamist.
Liide 2‑G‑1 – „Mehhiko poolt heaks kiidetud tunnistused ja katsearuanded“ on seotud 2‑G lisaga ning täpsustab, milliste ELi vastavushindamisasutuste sertifikaate ja katsearuandeid Mehhiko automaatselt tunnustab. See vähendab vajadust topelttestimiseks Mehhiko turule eksportimisel ja on kriitiline kulude ning ajakulu vähendamiseks.
Liide 2‑G‑2 – „Täiendavad tunnistused ja katsearuanded“ on samuti 2‑G lisa juurde kuuluv liide, mis loetleb täiendavad sertifikaadid või raportid, mida lepinguosalised võivad vastastikku tunnustada või mille osas nähakse ette liikumine suurema tunnustamise või kooskõlastamise suunas. See on tähtis raamistik autotööstuse regulatiivse koostöö edasiseks süvendamiseks.
3. peatükk – "Päritolureeglid ja -menetlused" sätestab, millal kaupa käsitatakse päritolustaatusega kaubana ning millised menetlused ja tõendid on vajalikud tariifse sooduskohtlemise saamiseks. Peatükk jaguneb kolmeks – A jagu, B jagu ja C jagu.
A jagu – "Päritolureeglid" koosneb 15 artiklist (artiklid 3.1–3.15) ja määratleb, kuidas kaup saab päritolustaatuse ning milliseid tootmis-, töötlemis- ja tõendamisnõudeid tuleb täita. Artikkel 3.1 – Mõisted määratleb päritolureeglite rakendamiseks vajalikud põhimõisted (materjal, toode, eksportija, importija, päritolustaatusega materjal, saadetis jne). Artikkel 3.2 – Üldnõuded sätestab kolm peamist viisi, kuidas toode saab päritolustaatuse: täielikult saadud, toodetud ainult päritolumaterjalidest või toodetud vastavalt tootepõhistele reeglitele (3‑A lisa). Artikkel 3.3 – Päritolu kumulatsioon lubab lepinguosaliste vahel päritolu kumuleerida, st kasutada teise lepinguosalise päritolumaterjale oma päritolustaatuse saamiseks, kui tootmine ei ole minimaalne ega pettuse eesmärgil. Artikkel 3.4 – Täielikult saadud kaubad loetleb kaubad, mida käsitatakse täielikult saadud kaupadena (nt kaevandatud tooted, kasvatatud taimed, püütud kala, jäätmed, taaskasutusmaterjalid). Artikkel 3.5 – Lubatud kõrvalekalded võimaldab kuni 10% ulatuses kasutada päritolustaatuseta materjale, kui tootepõhised reeglid seda ei välista. Artikkel 3.6 – Ebapiisavad töötlustoimingud loetleb toimingud, mis ei anna päritolustaatust (nt lihtne pakendamine, sorteerimine, pesemine, segamine, lihtne kokkupanek). Artikkel 3.7 – Kvalifikatsiooniühik määrab, et päritolu hinnatakse iga toote kohta eraldi vastavalt HS klassifikatsioonile. Artikkel 3.8 – Arvestuslik eraldamine lubab segada päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjale varudes, kasutades raamatupidamislikku arvestust, kui füüsiline eraldamine pole võimalik. Artikkel 3.9 – Tarvikud, varuosad ja tööriistad selgitab, et tavapärased tarvikud ja varuosad käsitatakse koos põhiseadmega ühe tootena. Artikkel 3.10 – Komplektid selgitab, et komplekt saab päritolustaatuse, kui kõik osad on päritolustaatusega või päritolustaatuseta osade väärtus ei ületa 15%. Artikkel 3.11 – Kõrvalised tegurid sätestab, et päritolu määramisel ei arvestata tootmises kasutatud abimaterjalide (energia, kütus, seadmed) päritolu. Artikkel 3.12 – Pakendid ja pakkematerjalid Jaemüügipakendit arvestatakse ainult juhul, kui tootepõhine reegel sisaldab väärtuse piiranguid; transpordipakendit ei arvestata kunagi. Artikkel 3.13 – Tagasitoodud kaup näeb ette, et kolmandasse riiki eksporditud ja tagasi toodud kaup kaotab päritolustaatuse, kui ei tõendata, et seda ei ole muudetud. Artikkel 3.14 – Mittemuutmise põhimõte sätestab, et kaup peab liikuma eksportijalt importijale muutmata kujul; lubatud on ainult ladustamine ja märgistamine tollijärelevalve all. Artikkel 3.15 – Näitused selgitab et näitusele saadetud ja pärast näitust imporditud päritolukaubad säilitavad päritolustaatuse, kui neid ei ole muudetud ega kasutatud muul eesmärgil.
B jagu – „Päritolumenetlused" koosneb 9 artiklist (artiklid 3.16–3.24) ja reguleerib päritolukinnituse koostamist, kontrollimist, säilitamist ja tariifse sooduskohtlemise taotlemist. Artikkel 3.16 – Tariifse sooduskohtlemise taotlus ja päritolukinnitus sätestab, e importija saab sooduskohtlemist päritolukinnituse alusel, mille eksportija esitab kaubaarvel või äridokumendil. Artikkel 3.17 – Taotlus pärast importi lubab sooduskohtlemist taotleda kuni aasta jooksul pärast importi ja saada tagasi ülemäärased tollimaksud. Artikkel 3.18 – Päritolukinnituse koostamise tingimused sätestab, et päritolukinnituse võib koostada registreeritud eksportija; kinnitus võib olla käsitsi allkirjastatud või elektrooniline. Artikkel 3.19 – Päritolukinnituse kehtivus näeb ette, et kinnitus kehtib üks aasta ja võib katta ühe saadetise või mitu identset saadetist kuni 12 kuu jooksul. Artikkel 3.20 – Import osasaadetistena, selgitab, et lahtivõetud või kokkupanemata kaubad võivad saabuda osade kaupa ühe päritolukinnituse alusel. Artikkel 3.21 – Lahknevused ja väikesed vead lubab, et väikesed trükivead või lahknevused dokumentides ei muuda päritolukinnitust kehtetuks. Artikkel 3.22 – Dokumentide säilitamise nõuded kohustab importijat ja eksportijat säilitama päritoludokumente vähemalt 3 aastat. Artikkel 3.23 – Päritolukinnituse erandid lubab, et väikese väärtusega saadetised ja reisijate isiklik pagas võivad saada sooduskohtlemist ilma päritolukinnituseta. Artikkel 3.24 – Kauba päritolu kontrollimine ja halduskoostöö sätestab tolliasutuste koostöö, kontrollimenetlused ja teabevahetuse; kui eksportiv lepinguosaline ei vasta 10 kuu jooksul, võib importiv lepinguosaline sooduskohtlemisest keelduda.
C jagu – „Muud sätted" koosneb 6 artiklist (artiklid 3.27–3.32) ja sisaldab erisätteid päritolureeglite kohaldamise kohta Ceuta ja Melilla suhtes, Andorra ja San Marino käsitlemist, selgitavaid märkusi, üleminekukorda ning peatüki muutmise ja rakendamise mehhanisme. Artikkel 3.27 – Peatüki kohaldamine Ceuta ja Melilla suhtes selgitab, et Ceuta ja Melilla ei kuulu ELi „lepinguosalise“ mõiste alla, kuid lepinguosalised kohaldavad nende suhtes vastastikku sama tollikohtlemist; päritolureegleid kohaldatakse mutatis mutandis ning Hispaania toll vastutab peatüki rakendamise eest. Artikkel 3.28 – Andorra Vürstiriik ja San Marino Vabariik sätestab, et Andorra ja San Marino päritolustaatusega kaupade sooduskohtlemine ja päritolu kindlaksmääramine toimub vastavalt 3‑C lisale. Artikkel 3.29 – Selgitavad märkused viitab, et päritolureeglite tõlgendamiseks ja rakendamiseks vajalikud selgitavad märkused on esitatud 3‑D lisas. Artikkel 3.30 – Üleminekusätted määrab, et kuni kolm aastat pärast partnerluslepingu jõustumist kohaldatakse üldlepingu päritolueeskirju nende kaupade suhtes, millele oli sooduskohtlemist juba taotletud; varasemad päritolutõendid ei kehti uute taotluste puhul; teel olevatele kaupadele saab sooduskohtlemist taotleda uute reeglite alusel. Artikkel 3.31 – Peatükki tehtud muudatused annab ühisnõukogule volituse muuta päritolureeglite peatükki ja selle lisasid (3‑A kuni 3‑D). Artikkel 3.32 – Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee viitab, et peatüki rakendamise eest vastutava allkomitee ülesanded on sätestatud artiklis 4.17.
3. peatükiga on seotud 4 lisa.
3‑A lisa – „Tootepõhised päritolureeglid“ on seotud 3. peatüki A jaoga, eriti artikliga 3.2. Lisa annab iga HS‑toote kohta konkreetse reegli, mille täitmisel toode loetakse partnerluslepingu mõttes „päritolustaatusega“ (näiteks teatud tasemeni kohalik lisandväärtus, tariifse klassifikatsiooni muutus, spetsiifilised töötlusoperatsioonid). See on päritolurežiimi keskne tehniline lisa, mille alusel otsustatakse, kas kaup saab soodustariifi või mitte.
3‑B lisa – „Päritolukinnituse tekst“ on seotud 3. peatüki B jaoga, eelkõige artiklitega 3.16 ja 3.18, mis käsitlevad päritolukinnitust ja selle koostamise tingimusi. Lisa sisaldab standardset sõnastust, mida eksportija kasutab arvel või muul dokumendil, et kinnitada kauba päritolu partnerluslepingu mõttes. See tagab, et päritolukinnitused on ühtsed ja tollid igas lepinguosalises saavad neid üheselt tõlgendada.
3‑C lisa – „Andorra Vürstiriik ja San Marino Vabariik“ on seotud artikliga 3.28. Selles täpsustatakse, kuidas käsitletakse Andorra ja San Marino päritolustaatusega kaupu partnerluslepingu raames, millistel tingimustel saavad need kaubad soodustariifi ja kuidas mingeid erireegleid rakendatakse, arvestades, et need riigid ei ole ELi liikmed, kuid on ELiga erisuhetes. Lisa võimaldab säilitada tollitehnilise sidususe ning väldib lünki kaubavoo käsitlemisel läbi Andorra ja San Marino.
3‑D lisa – „Selgitavad märkused“ on seotud artikliga 3.29. See lisa sisaldab tehnilisi selgitusi ja näiteid, mis aitavad tõlgendada tootespetsiifilisi päritolureegleid, kumulatsiooni, kõrvalekaldeid, pakendamise ja abimaterjalide arvestamist jne. Selgitavad märkused on olulised, et tolliasutused ja ettevõtjad rakendaksid päritolureegleid ühtemoodi ning et vähendada vaidlusi ja õiguslikku ebakindlust.
4. peatükk – „Tolli ja kaubanduse lihtsustamine" kehtestab tolli- ja piirimenetluste hea juhtimise põhimõtted, mis toetuvad WTO kaubanduse lihtsustamise lepingule19, Maailma Tolliorganisatsiooni (edaspidi WCO) standarditele ja riskipõhisele kontrollile, et kiirendada kaubavooge ning vähendada ettevõtjate halduskoormust. See koosneb 17 artiklist (artiklid 4.1–4.17). Artikkel 4.1 – Üldeesmärgid sätestab, et tolliõigus peab olema mittediskrimineeriv, tuginema WCO muudetud rahvusvahelisele lihtsustatud ja ühtlustatud tolliprotseduuride konventsioonile (Kyoto konventsioon)20, WCO turvalise ja lihtsustatud ülemaailmse kaubanduse raamistikule (edaspidi SAFE-raamistik) ja WCO andmemudelile ning tolliprotseduurid ei tohi olla kaubandust enam piiravad kui vajalik; samas kohustutakse läbivaatama ja lihtsustama nõudeid, vähendama ettevõtjate, sh VKEde kulusid ning tugevdama koostööd tolli haldussuutlikkuse ja kontrolli tõhustamiseks. Artikkel 4.2 – Läbipaistvus ja avaldamine nõuab regulaarseid konsultatsioone piiriasutuste ja kauplejate vahel ning kohustab iga lepinguosalist avaldama kiiresti ja internetis kõik tolli ja kaubanduse lihtsustamisega seotud õigusnormid, tariifid, tasud, piirangud, karistused, kaebekorrad, tariifikvootide halduse, tolliasutuste tööajad ja teabekeskuste info; ettevõtjatele tuleb anda võimalus esitada märkusi uute või muudetavate üldkohaldatavate normide kohta, välja arvatud teatud erandjuhtudel. Artikkel 4.3 – Andmetele ja dokumentidele kehtivad nõuded kohustab minimeerima vorminõuete arvu ja keerukust, kujundama need kiire vabastamise toetamiseks ja ettevõtjate kulude vähendamiseks ning valima poliitikaeesmärkide saavutamisel kõige vähem kaubandust piirava alternatiivi; kogu territooriumil tuleb kohaldada ühtseid tolliprotseduure ja andmenõudeid, võimaldades samas riskijuhtimisest tulenevat diferentseerimist. Artikkel 4.4 – Automatiseerimine ja infotehnoloogia kasutamine nõuab infotehnoloogia kasutamist kauba vabastamise kiirendamiseks, elektrooniliste tollisüsteemide kättesaadavaks tegemist, tollideklaratsioonide elektroonilist esitamist ja automatiseeritud riskijuhtimist; lisaks tuleb võimaldada tollimaksude, maksude ja tasude elektroonilist tasumist. Artikkel 4.5 – Kauba vabastamine sätestab, et kaup tuleb vabastada nii kiiresti, kui see on vajalik tolli- ja muude kaubandusõiguse nõuete kontrolliks, võimaldades eelnevat elektroonilist andmete esitamist, vabastamist saabumiskohas ning vabastamist enne lõplikku maksusummade kindlaksmääramist sobiva tagatise alusel; samuti võib kehtestada täiendavaid lihtsustusi usaldusväärsetele ettevõtjatele. Artikkel 4.6 – Riskijuhtimine kohustab rajama tollikontrolli riskijuhtimissüsteemi, mis keskendub kõrge riskiga saadetistele ja kiirendab madala riskiga saadetiste vabastamist, vältides meelevaldset diskrimineerimist ja varjatud kaubanduspiiranguid; riskihindamine peab tuginema asjakohastel valikukriteeriumidel ning süsteemi tuleb regulaarselt üle vaadata ja ajakohastada. Artikkel 4.7 – Eelotsused defineerib siduva eelotsuse kontseptsiooni (tariifne klassifitseerimine, päritolu ja muud kokkuleppelised küsimused), mis antakse enne kauba importi taotleja esitatud teabe alusel ning kehtib vähemalt kolm aastat, välja arvatud juhul, kui alusnormid või asjaolud muutuvad; lepinguosaline peab eelotsuse andmisest keeldumist või tühistamist põhjendama ning eelotsuste andmise tingimused, tähtajad ja kehtivusperioodi avaldama. Artikkel 4.8 – Volitatud ettevõtjad kohustab looma SAFE-raamistikuga kooskõlas volitatud ettevõtjate programmi, mille kriteeriumid on avalikud, mitte-diskrimineerivad ja võimaldavad ka VKEde osalemist; volitatud ettevõtjatele nähakse ette erisoodustused tollis ning lepinguosalised teevad koostööd programmide vastastikuseks tunnustamiseks, kui kriteeriumid ja hüved on samaväärsed. Artikkel 4.9 – Läbivaatamine ja edasikaebamine nõuab tõhusaid, kiireid, mittediskrimineerivaid ja kättesaadavaid kaebemenetlusi tolliotsuste vaidlustamiseks; isikul peab olema võimalik taotleda otsuse halduslikku läbivaatamist kõrgema või sõltumatu organi poolt ja/või kohtulikku kontrolli ning otsused tuleb põhjendada nii, et kaebus oleks võimalik, sh olukorras, kus taotlust tähtajaks ei lahendata. Artikkel 4.10 – Karistused kohustab kehtestama tollirikkumiste eest proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad karistused, mis määratakse ainult õiguslikult vastutavatele isikutele ja mille määramisel arvestatakse rikkumise ulatust ja raskust; tuleb vältida soodustusi ja huvide konflikti, arvesse võib võtta vabatahtlikku eneseteavitust ning karistus koos rikkumise kirjelduse ja õigusliku alusega tuleb esitada kirjalikult kindla aegumistähtaja raames. Artikkel 4.11 – Tollikoostöö ja vastastikune haldusabi sätestab laiapõhjalise koostöö tollialastes küsimustes, sh teabevahetuse seaduste ja protseduuride kohta, tarneahela turvalisuse, volitatud ettevõtjate programmide, transiidi ja ümberlaadimise, riskijuhtimise miinimumstandardite ja andmenõuete ühtlustamise osas; vastastikune haldusabi osutatakse eraldi lisas sätestatud korra järgi, järgides konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse norme. Artikkel 4.12 – Ühtne kontaktpunkt näeb ette püüdluse luua või säilitada ühtse kontaktpunkti (single window) süsteemid, mis võimaldavad ühtset elektroonilist andmete esitamist impordi, ekspordi ja transiidi jaoks, ning soodustab koostööd nende süsteemide koostalitlusvõime ja ühtlustamise tagamiseks, sh kogemuste vahetamist arenduse ja kasutuselevõtu käigus. Artikkel 4.13 – Transiit ja ümberlaadimine kohustab hõlbustama ja tõhusalt kontrollima transiitliiklust ja ümberlaadimist, edendama piirkondlikke transiidisüsteeme, tagama asjaomaste ametiasutuste koostöö ning lubama importimiseks ette nähtud kaupa liigutada tollikontrolli all sisenemistollist teise tolliasutusse, kus see vabastatakse või vormistatakse. Artikkel 4.14 – Tollivormistusjärgne audit nõuab, et kauba kiire vabastamise toetamiseks kasutataks tollivormistusjärgseid auditeid vastavuse kontrolliks; auditid peavad olema riskipõhised ja läbipaistvad, audiitavat teavitatakse tulemustest ning neid tulemusi võib kasutada haldus- või kohtumenetlustes ning riskijuhtimise täiustamisel. Artikkel 4.15 – Tollimaaklerid sätestab, et tollimaaklerite kasutamine ei tohi olla kohustuslik, et meetmed tollimaaklerite kasutamise kohta tuleb avalikustada ning litsentsimise reeglid peavad olema läbipaistvad ja objektiivsed, vältides põhjendamatut turulepääsu piirangut. Artikkel 4.16 – Eksportkauba eelinspekteerimine keelab nõuda tariifse klassifitseerimise ja tolliväärtuse määramisega seotud kohustuslikku eelinspekteerimist kooskõlas WTO eelinspekteerimise lepinguga21, vähendades seeläbi ekspordimenetluste lisakoormust. Artikkel 4.17 – Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee kirjeldab allkomitee rolli 4. peatüki ja 3. peatüki („Päritolureeglid ja -menetlused") rakendamise järelevalves; allkomitee annab aru ühiskomiteele, teeb soovitusi päritolureeglite muutmise ja rakendamise kohta, toimib foorumina tolli-, päritolu- ja halduskoostöö küsimuste arutamiseks ning võib ette valmistada ühisnõukogu otsuseid, sh volitatud ettevõtjate programmide vastastikuse tunnustamise ja ühiste tollialgatusi käsitlevad otsused.
V peatükk – „Kaubanduse kaitsemeetmed" jaguneb A, B ja C jaoks, hõlmates dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid meetmeid, üldisi kaitsemeetmeid ning põhjalikku kahepoolsete kaitsemeetmete raamistikku koos menetlusnormidega.
A jagu – „Dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed“ koosneb viiest artiklist (artiklid 5.1–5.5). Artikkel 5.1 – Üldsätted kinnitab lepinguosaliste WTO-st tulenevaid õigusi ja kohustusi GATT 1994 VI artikli, dumpinguvastase lepingu ja subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu alusel ning täpsustab, et ajutiste ja lõplike meetmete puhul määratakse kauba päritolu kindlaks mittesooduspäritolureeglite järgi. Artikkel 5.2 – Läbipaistvus ja nõuetekohane menetlus nõuab, et dumpinguvastased ja tasakaalustavad uurimised ning meetmed viiakse läbi õiglaselt ja läbipaistvalt, huvitatud isikuid teavitatakse menetluse varases etapis olulistest asjaoludest ning kõigile antakse põhjendamatute viivitusteta täielik võimalus oma huve kaitsta, kasutades WTO lepingutes sätestatud huvitatud isikute mõistet. Artikkel 5.3 – Dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine jätab dumpingumarginaalile või subsiidiumisummale vastava või sellest väiksema maksu taseme määramise importiva lepinguosalise asutustele vastavalt siseriiklikule õigusele. Artikkel 5.4 – Lõpliku otsuse tegemine sätestab, et lõpliku otsuse tegemisel arvestatakse kõigi lepinguosalise õiguse kohaselt huvitatud isikutena käsitatavate isikute nõuetekohaselt esitatud teavet. Artikkel 5.5 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine välistab 31. peatüki „Vaidluste lahendamine” kohaldamise käesoleva jao tõlgendamise või kohaldamise suhtes.
B jagu – „Üldised kaitsemeetmed“ sisaldab kolme artiklit (artiklid 5.6–5.8). Artikkel 5.6 – Üldsätted kinnitab WTO kaitsesüsteemi kohaldamist, säilitades lepinguosaliste õigused ja kohustused GATT 1994 XIX artikli, põllumajanduslepingu artikli 5 ja kaitsemeetmete lepingu alusel. Artikkel 5.7 – Läbipaistvus nõuab, et üldiste kaitsemeetmete uurimise algatamist või meetmete kehtestamist kavatsev lepinguosaline jagaks teise lepinguosalise olulise huvi korral taotluse alusel viivitamata kirjalikult kogu asjakohase teabe, püüaks meetmeid kujundada kahepoolset kaubandust võimalikult vähe kahjustavalt ning annaks enne lõpliku meetme võtmist võimaluse kahepoolseteks konsultatsioonideks; olulist huvi on eeldatakse, kui lepinguosaline on viimase kolme aasta jooksul viie suurima tarnija seas. Artikkel 5.8 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine sätestab, et 31. peatüki vaidluste lahendamist ei saa kasutada nende B jao sätete puhul, mis viitavad WTO asutamislepingust tulenevatele õigustele ja kohustustele.
C jagu – „Kahepoolsed kaitsemeetmed“ sisaldab üldsätteid ja menetlusnorme ning koosneb 14 artiklist (artiklid 5.9–5.22). C.1 alajagu – Üldsätted algab artikliga 5.9 – Mõisted, mis määratleb „pädeva uurimisasutuse“ (ELis komisjon, Mehhikos majandusministeeriumi rahvusvahelise kaubandustegevuse üksus), „omamaised tootmisharud“, „samasuguse“ ja „otseselt konkureeriva“ toote, „olulise kahju“, „olulise kahju ohu“ ning „üleminekuperioodi“ (10 aastat alates partnerluslepingu jõustumisest või pikem tariifide kaotamise periood pluss 3 aastat). Artikkel 5.10 – Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine võimaldab lepinguosalise päritolustaatusega kauba impordi olulise suurenemise ja sellest tuleneva või ähvardava olulise kahju korral peatada asjaomase toote tollimaksu edasise vähendamise või tõsta maksumäära kuni WTO-s kinnitatud kõige soodsama kohtlemise tasemeni (edaspidi MFN-tase ehk Most‑Favoured‑Nation), samas välistatakse tariifikvoodid ja koguselised piirangud kahepoolse kaitsemeetme vormina. Artikkel 5.11 – Tingimused ja piirangud seab piirid: meedet võib kohaldada üksnes vajalikus ulatuses ja ajavahemikuks, põhimõtteliselt kuni kaheks aastaks, erandina kuni kolmeks aastaks, ainult partnerluslepingu alusel sooduskohtlemist saavate päritolustaatusega kaupade suhtes ning pikema kui üheaastase meetme puhul tuleb seda järk-järgult liberaliseerida; pärast meetme lõppu taastub tariifimäär tasemele, mis oleks kehtinud partnerluslepingu kohase vähendamise ajakava järgi. Artikkel 5.12 – Ajutised meetmed lubab kriitilises olukorras kuni 200 päevaks ajutisi kahepoolseid kaitsemeetmeid enne täiemahulise C.2 alajao menetluse lõpuleviimist, kui on selged tõendid impordi suurenemise ja kahju või ohustava kahju kohta; juhul kui lõplikku meedet ei kehtestata, tuleb suurendatud tollimaks viivitamata tagastada ning ajutise meetme kestus arvestatakse üldise maksimaalse kestuse sisse, teist lepinguosalist tuleb viivitamata teavitada ja küsimus ühiskomiteele esitada. Artikkel 5.13 – Kahjuhüvitis ja kontsessioonide peatamine sätestab, et meedet kohaldav lepinguosaline peab konsulteerima kaubandusliberaliseeriva hüvitise üle; kui 30 päeva jooksul kokkulepet ei saavutata, võib mõjutatud lepinguosaline kuni 90 päeva möödudes peatada samaväärse kaubandusmõjuga kontsessioonid, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, ning hüvitise maksmise ja kontsessioonide peatamise õigus lõpeb meetme lõpetamisel. Artikkel 5.14 – Kaitsemeetmete kasutamine ja aja möödumine meetmete vahel keelab sama toote suhtes uue kahepoolse kaitsemeetme enne ajavahemiku möödumist, mis võrdub poolega eelmise meetme kestusest, ning välistab samaaegse kahepoolse kaitsemeetme (sh ajutise) ja WTO üldise kaitsemeetme rakendamise sama toote suhtes samal perioodil. Artikkel 5.15 – Äärepoolseimad piirkonnad lubab EL-l erandkorras kehtestada Mehhiko päritolustaatusega kaupade suhtes kaitsemeetmeid, mis kehtivad üksnes ühes või mitmes äärepoolseimas piirkonnas, kui import põhjustab või ähvardab põhjustada nende piirkondade majandusolukorra tõsist halvenemist; selliste meetmete suhtes kohaldatakse C jao reegleid, neid saab kohaldada ainult sooduskohtlemist saavate päritolukaupade suhtes ning „tõsine halvenemine“ määratakse objektiivsete tegurite, eelkõige impordimahu kasvu ja selle mõju müügile, tootmisele, finantsseisule ja tööhõivele, alusel.
C.2 alajagu – „Kahepoolsete kaitsemeetmete suhtes kohaldatavad menetlusnormid“ algab artikliga 5.16 – Kohaldatav õigus, mis sätestab, et pädev uurimisasutus järgib käesoleva alajao sätteid ja kasutab muus osas siseriiklikku õigust, tingimusel et see on C jaoga kooskõlas. Artikkel 5.17 – Kaitsemeetmete menetluse algatamine reguleerib menetluse algatamist omamaise tootmisharu kirjaliku taotluse või erandjuhtudel omal algatusel, nõudes toetust vähemalt üle 50% toetust või vastuseisu väljendanud tootjate kogutoodangust, minimaalselt 25% kogu samasuguste või otseselt konkureerivate toodete riiklikust toodangust ning läbipaistvat algatamisteadet ametlikus väljaandes koos kauba kirjelduse, ajagraafiku ja ärakuulamisvõimalustega. Artikkel 5.18 – Uurimine sätestab, et kahepoolseid kaitsemeetmeid võib rakendada ainult pärast pädeva uurimisasutuse uurimist, mis hõlmab huvitatud isikute avalikku teavitamist ja võimalust esitada tõendeid avalikel istungitel või muul viisil, ning iga uurimine tuleb lõpetada hiljemalt ühe aasta jooksul algatamisest. Artikkel 5.19 – Olulise kahju olemasolu või selle ohu tuvastamine ja põhjuslik seos nõuab põhjalikku hindamist kõigi asjakohaste objektiivsete tegurite kohta (impordimahu kasv, turuosa, müük, tootmine, tootlikkus, võimsuse kasutus, kasumlikkus ja tööhõive), ning selget põhjuslikku seost suurenenud impordi ja olulise kahju, selle ohu või majandusliku olukorra tõsise halvenemise vahel; muud tegurid ei tohi ekslikult omistada impordile. Artikkel 5.20 – Istungid kohustab korraldama mõistliku etteteatamisega avaliku istungi, et huvitatud isikud saaksid tõendeid ja seisukohti esitada, või ELi puhul võimaldama isikuid ära kuulata nende taotlusel, kui nad põhjendavad, miks suuline ärakuulamine on eriti oluline. Artikkel 5.21 – Konfidentsiaalne teave sätestab, et oma olemuselt konfidentsiaalset või sellisena esitatud teavet käsitletakse konfidentsiaalsena, see avalikustatakse vaid esitaja loal ning seda tuleb võimaluse korral täiendada piisavalt informatiivse mittekonfidentsiaalse kokkuvõttega; põhjendamata konfidentsiaalsusnõude korral võib asutus teabe arvestamata jätta, kui selle õigsust ei kinnitata muudest allikatest. Artikkel 5.22 – Vastuvõtmine, teatamine, konsulteerimine ja avaldamine kehtestab detailse teavitamis- ja konsultatsioonikohustuse: enne kahepoolse kaitsemeetme võtmist tuleb küsimus esitada ühiskomiteele, teisele lepinguosalisele edastada uurimise ja kavandatava meetme kohta põhjalik info, teavitada kirjalikult kõigist menetlusetappidest (algatamine, ajutised meetmed, kahju tuvastamine, meetme kohaldamine, pikendamine või muutmine), anda võimalus konsultatsioonideks ning avaldada ametlikus väljaandes põhjendatud järeldused, käsitledes konfidentsiaalset teavet kooskõlas artikliga 5.21
6. peatükk – „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“ reguleerib lepinguosaliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, millega kaitstakse inimeste, loomade ja taimede tervist, tagades samal ajal, et sellised nõuded ei muutu põhjendamatuteks kaubandustõketeks ning toetavad rahvusvaheliste standardite kasutamist ja läbipaistvat teabevahetust. Peatükiga luuakse selge raamistik riskihindamiseks, samaväärsuse tunnustamiseks, impordikontrolliks, sertifitseerimiseks, audititeks ja koostööks, vähendades kaubandusvaidluste riski ning lihtsustades turulepääsu mõlema lepinguosalise jaoks. Peatükk koosneb 21 artiklist (artiklid 6.1–6.21). Artikkel 6.1 – Mõisted määratleb peatükis kasutatava terminoloogia, sh pädev asutus, erakorraline meede ja WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komiteele ning viidatakse SPS-lepingule ja teistele olulistele valdkondlikele rahvusvahelistele kokkulepetele. Artikkel 6.2 – Eesmärgid sätestab nende meetmete eesmärgina kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist, vältida põhjendamatuid kaubandustõkkeid, suurendada läbipaistvust ning toetada rahvusvaheliste standardite rakendamist. Artikkel 6.3 – Kohaldamisala kinnitab, et peatükk hõlmab kõiki SPS‑meetmeid, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust. Artikkel 6.4 – Seos SPS-lepinguga kinnitab lepinguosaliste õigusi ja kohustusi vastavalt WTO SPS-lepingule22 ning selgitab, et käesolev peatükk seda raamistikku täpsustab, mitte ei asenda. Artikkel 6.5 – Rakendamiseks vajalikud vahendid kohustab kumbagi lepinguosalist kasutama peatüki tulemuslikuks rakendamiseks vajalikke õiguslikke, halduslikke ja tehnilisi vahendeid. Artikkel 6.6 – Samaväärsus sätestab, et importiv lepinguosaline tunnustab eksportiva lepinguosalise meetmeid samaväärsetena, kui need tagavad vajaliku kaitsetaseme, ning kirjeldab samaväärsuse hindamise, teavitamise, muutmise ja jätkuva tunnustamise korda.Artikkel 6.7 – Riskihindamine näeb ette, et SPS‑meetmed peavad põhinema teaduslikel põhimõtetel ja rahvusvahelistel standarditel, lubab ajutisi meetmeid ebapiisava tõendusmaterjali korral ning kehtestab nõuded mitte‑diskrimineerimisele ja kaubandust vähem piiravate lahenduste valikule. Artikkel 6.8 – Piirkondlikud tingimused nõuab meetmete kohandamist kahjuri‑ ja taudisituatsioonile, kahjuri- ja taudivabade ning vähese levikuga alade tunnustamist, tsoonideks jaotamist ning loomade ja taimede tervisestaatuse määramist rahvusvaheliste standardite alusel. Artikkel 6.9 – Läbipaistvus kohustab varakult teatama uutest meetmetest, andma vähemalt 60 päeva märkusteks, avaldama meetmeid eelistatult elektrooniliselt ning vahetama süsteemselt teavet impordinõuete ja riskide kohta. Artikkel 6.10 – Kaubanduse lihtsustamine reguleerib heakskiitmismenetlusi, nõudes nende kiiret, mittediskrimineerivat ja mitte dubleerivat korraldust, riskihindamiste mõistlikke tähtaegu ning taimetervise erireegleid (reguleeritud kahjurite loetelud, minimaalsed impordinõuded). Artikkel 6.11 – Auditid annab importivale lepinguosalisele õiguse auditeerida eksportiva lepinguosalise kontrolli- ja sertifitseerimissüsteeme, sätestab süsteemipõhise lähenemise, auditikava ette teatamise, aruandluse ja proportsionaalsed järgnevad meetmed. Artikkel 6.12 – Impordikontrollid nõuab riskipõhiseid, kiireid ja mittediskrimineerivaid kontrolliprotseduure, selgituste andmist mittevastavuse korral, teabe jagamist laboritulemuste kohta ning keelab tasud, mis ületavad teenuse tegeliku maksumuse. Artikkel 6.13 – Sertifitseerimine seab nõude, et sertifikaadid põhinevad Codexi, IPPC ja WOAH23 standarditel, vähendavad kaubanduskoormust ning toetab sertifikaatide näidiste, elektroonilise sertifitseerimise ja turvaliste edastuskanalite kasutuselevõttu. Artikkel 6.14 – SPS-meetmete kohaldamine näeb ette meetmete kohaldamise teise lepinguosalise territooriumil ilma meelevaldse diskrimineerimiseta ning kehtestab tähtajad uute eksporditaotluste heakskiitmiseks, tuginedes artikli 6.10 korrale. Artikkel 6.15 – Liigsete kontrollimeetmete kaotamine paneb vastutuse eksportivale lepinguosalisele, võimaldab teatud tingimustel ettevõtteid eelkontrollita nimekirja lisada, lubab järel‑auditeid ja nimekirja muutmist ning välistab artikli kohaldamise taimedele ja taimsetele saadustele. Artikkel 6.16 – Erakorralised meetmed lubab mõjuvatel põhjustel ajutisi erakorralisi meetmeid, nõuab neist viivitamatut teavitamist, regulaarset läbivaatamist ning proportsionaalse lahenduse leidmist kaubandushäirete minimeerimiseks. Artikkel 6.17 – Koostöö kohustab uurima koostöö- ja teabevahetusvõimalusi SPS‑küsimustes, sh kaubanduse lihtsustamise algatusi ja mitmepoolsete foorumite tasandil tehtavat koostööd. Artikkel 6.18 – Teabevahetus võimaldab nõuda teavet peatüki rakendamisel tekkivate küsimuste kohta ning kohustab vastama mõistliku aja jooksul, arvestades konfidentsiaalsuse ja privaatsusnõuetega. Artikkel 6.19 – Konsultatsioonid annab õiguse taotleda konsultatsioone konkreetsete SPS‑ga seotud kaubandusprobleemide üle, seades 30‑päevase tähtaja konsultatsioonide alustamiseks ja rõhutades lahendusi, mis väldivad tarbetuid häireid. Artikkel 6.20 – Kontaktpunktid nõuab kontaktpunktide määramist peatüki rakendamiseks, nende kontaktandmete teatamist teisele lepinguosalisele ning muudatustest viivitamatut teavitamist. Artikkel 6.21 – SPS‑allkomitee kirjeldab allkomitee rolli foorumina, mis jälgib peatüki rakendamist, arutab rakendamisest tulenevaid probleeme, vahetab teavet ja võib luua töörühmi või algatada koostöö‑ ja tehnilise abi projekte.
6. peatükiga on seotud ka Lisa 6‑A – „Pädevad asutused“, mis sisaldab loetelu lepinguosaliste pädevatest asutustest, kellel on volitus SPS‑meetmeid kehtestada ja rakendada ning mis toimivad kontaktidena tehnilistes küsimustes.
7. peatükk – „Koostöö loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas“ reguleerib lepinguosaliste koostööd loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas ning koosneb viiest artiklist (7.1–7.5). Artikkel 7.1 – Eesmärgid seab peatüki eesmärgiks luua dialoogi- ja koostööraamistik loomade kaitse ja heaolu parandamiseks ning antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse tugevdamiseks, sh ühise arusaama kujundamine loomade heaolu standarditest. Artikkel 7.2 – Loomade heaolu selgitab, et loomad on aistimisvõimelised olendid, ning rõhutavad WOAHi loomade heaolu standardite tähtsust. Nad võivad nende standardite alusel otsustada oma teaduspõhiste meetmete taseme ning teevad rahvusvahelist koostööd ja teaduskoostööd loomade heaolu heade tavade arendamiseks. Artikkel 7.3 – Antimikroobikumiresistentsus tunnistab, et antimikroobikumiresistentsus on tõsine oht inimeste ja loomade tervisele ning et loomakasvatuses antimikroobikumide väärkasutus soodustab selle teket. Lepinguosalised vähendavad antimikroobikumide kasutamist loomakasvatuses, keelavad nende kasutamise kasvustimulaatoritena ning järgivad ja arendavad rahvusvahelisi juhiseid ning teevad koostööd mitmepoolsetel foorumitel terviseühtsuse põhimõttel. Artikkel 7.4 – Loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse töörühm näeb ette töörühma loomise, mille ülesanne on vahetada teavet, eriteadmisi ja kogemusi loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas, et rakendada artikleid 7.2 ja 7.3. Töörühm võib teavet jagada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteega ning kutsuda konkreetsete tegevuste jaoks eksperte. Artikkel 7.5 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine sätestab, et peatüki 7 sätteid ei saa vaidlustada partnerluslepingu 31. peatükis ette nähtud vaidluste lahendamise mehhanismi kaudu, st tegemist on koostöö-, mitte vaidlustamisaluse peatükiga.
8. peatükk – „Lepinguosaliste energiasektori reguleerimise õiguse tunnustamine“ reguleerib lepinguosaliste suveräänset õigust oma energiasektorit, sh süsivesinikke ja elektrit, reguleerida ning koosneb ühest artiklist (8.1). Artikkel 8.1 – Lepinguosaliste energiasektori reguleerimise õiguse tunnustamine, millega lepinguosalised kinnitavad vastastikust suveräänsust energiavarade üle, sh omandiõigust kõigile süsivesinikele aluspinnases ja õigust reguleerida energiasektorit oma õiguse ja demokraatlike protsesside alusel. EL tunnistab eraldi, et Mehhikol on suveräänne õigus reformida oma põhiseadust ja energiasektorit, omada otsest ja võõrandamatut omandiõigust kõigile süsivesinikele ning võtta vastu või säilitada mis tahes energiasektorit (süsivesinikud, elekter) puudutavaid meetmeid.
9. peatükk – „Tehnilised kaubandustõkked“ reguleerib tehnilisi kaubandustõkkeid, sh standardeid, tehnilisi norme, vastavushindamist ja regulatiivset koostööd, ning koosneb kaheteistkümnest artiklist (9.1–9.12). Artikkel 9.1 – Eesmärk seab eesmärgiks lihtsustada kaubavahetust lepinguosaliste vahel, vältides, tuvastades ja kõrvaldades tarbetuid tehnilisi kaubandustõkkeid ning suurendades läbipaistvust ja regulatiivset koostööd standardite, tehniliste normide ja vastavushindamise vallas. Artikkel 9.2 – Kohaldamisala selgitab, et 9. peatüki sätteid kohaldatakse tehniliste standardite, normide ja vastavushindamismenetluste kohta, mis võivad mõjutada kaubandust, välja arvatud hankijate enda tehnilised kirjeldused ja 6. peatükis käsitletud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed. Viited standarditele, normidele ja vastavushindamisele hõlmavad ka nende olulisi muudatusi. Artikkel 9.3 – Suhe tehniliste kaubandustõkete lepinguga inkorporeerib WTO tehniliste kaubandustõkete partnerluslepingu artiklid 2–9 ning 1. ja 3. lisa üldlepingusse (ja kaubanduse vahelepingusse), mille tulemusena kohaldatakse neid mutatis mutandis lepinguosaliste vahelistele suhetele. Artikkel 9.4 – Rahvusvahelised standardid, sätestab, et lepinguosalised kasutavad tehniliste normide alusena eelistatult asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, kui need on sobivad ja tõhusad õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Nad arvestavad WTO tehniliste kaubandustõkete komitee otsuseid ja soovitusi ning 9‑A lisas loetletud rahvusvaheliste organisatsioonide standardeid; partnerluslepingu ühiskomitee võib 9‑A lisa loetelu ajakohastada. Artikkel 9.5 – Vastavushindamised kirjeldab erinevaid mehhanisme vastavushindamise (katsetamine, sertifitseerimine jne) tunnustamiseks, sh vabatahtlikud kokkulepped, vastastikuse tunnustamise kokkulepped, akrediteerimine ja tarnija vastavusdeklaratsioon. EL kohaldab tarnija vastavusdeklaratsiooni korda, Mehhiko tunnustab teatud tingimustel ELi vastavushindamisasutuste sertifikaate ning sätestatakse nõuded tasude läbipaistvusele, asutuste loetelude avaldamisele ja proportsionaalsetele menetlustele. Artikkel 9.6 – Läbipaistvus nõuab, et tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste eelnõud tehakse avalikult kättesaadavaks, võimaldatakse vähemalt 60 päeva kirjalike märkuste esitamiseks (v.a kiireloomulised juhtumid) ning tavapäraselt jäetakse vähemalt 6 kuud eelnõu vastuvõtmise ja jõustumise vahele. Lepinguosalised avaldavad ettepanekud, lõplikud tekstid, põhjendused ja (vajaduse korral) mõjuhinnangud veebis, samuti oma vastused saadud märkustele. Artikkel 9.7 – Tehnilised normid nõuab, et kavandatavate tehniliste normide regulatiivse mõju hindamist ja olemasolevate regulatiivsete ja mitteregulatiivsete alternatiivide kaalumist. Kui norm ei põhine rahvusvahelisel standardil, tuleb teise lepinguosalise taotlusel selgitada kõrvalekaldeid ja esitada teaduslikud või tehnilised põhjendused; normid vaadatakse perioodiliselt läbi, et neid rahvusvaheliste standarditega lähendada. Artikkel 9.8 – Regulatiivne koostöö tunnistab mitmesuguseid regulatiivse koostöö vorme, mis aitavad tehnilisi kaubandustõkkeid vähendada, ning võimaldab teha sektoripõhiseid ettepanekuid (info vahetamine, standardite ja vastavushindamismenetluste joondamine, tehniline abi). Lepinguosalised soodustavad koostööd standardite, akrediteerimise, metroloogia ja vastavushindamise organisatsioonide vahel, kuid ei ole kohustatud muutma oma siseriiklikke menetlusi ega saavutama kindlat regulatiivset tulemust. Artikkel 9.9 – Märgistamine ja etikettimine sätestab, et märgistamis- ja etikettimisnõuded on käsitatavad tehniliste normidena ning peavad olema kooskõlas WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu reeglitega. Kohustuslik märgistamine peab piirduma olulise teabega, vältima ebavajalikku eelheakskiitu, võimaldama mitut keelt, rahvusvahelisi sümboleid ning etikettimist pärast importi (teatud eranditega tervise, ohutuse ja geograafiliste tähiste puhul). Artikkel 9.10 – Teabevahetus ja arutelud annab võimaluse taotleda teiselt lepinguosaliselt teavet käesoleva peatüki alla kuuluvate küsimuste kohta ning paluda arutelusid tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste üle, kui need võivad oluliselt mõjutada kaubandust. Arutelud toimuvad tavaliselt 60 päeva jooksul (või kiiremini kiireloomulistel juhtudel) ja eesmärk on saavutada vastastikku rahuldav lahendus. Artikkel 9.11 – Kontaktpunktid nõuab, et kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti, kes koordineerib tehniliste kaubandustõkete peatüki rakendamist ja koostööd. Kontaktpunktid korraldavad teabevahetust, käsitlevad teise lepinguosalise tõstatatud küsimusi, vahendavad arutelusid ning kaardistavad tehnilise abi vajadusi. Artikkel 9.12 – Tehniliste kaubandustõkete allkomitee näeb ette tehniliste kaubandustõkete allkomitee loomise, mis jälgib peatüki rakendamist, soodustab koostööd standardite, normide ja vastavushindamise täiustamisel, määrab prioriteetsed töövaldkonnad ning arutab WTO tehniliste kaubandustõkete lepingu raames toimuvaid arenguid ja vajadusel võtab täiendavaid rakendusmeetmeid.
9. peatükiga on seotud Lisa 9‑A „Rahvusvaheliste organisatsioonide väljatöötatud standardid“, mis sisaldab loetelu rahvusvahelistest standardiorganisatsioonidest ja nende standarditest, mida peetakse asjakohasteks rahvusvahelisteks standarditeks tingimusel, et need on koostatud WTO tehniliste kaubandustõkete komitee põhimõtete kohaselt; lisa on ajakohastatav ühiskomitee otsusega.
10. peatükk – „Investeeringud“ – reguleerib lepinguosaliste vahelist investeerimisraamistikku, kehtestades konkreetsed sätted investeeringute kaitseks, liberaliseerimiseks ja investeerimisvaidluste lahendamiseks. Peatükk tagab õiguskindluse ja läbipaistvuse investoritele mõlemas piirkonnas, edendas piiriülest investeerimistegevust ja luues õiglased menetlused vaidluste lahendamiseks. Peatükk koosneb 55 artiklist, mis on grupeeritud viide jaotusesse: A jagu (Üldsätted), B jagu (Investeeringute liberaliseerimine), C jagu (Investeeringute kaitse), D jagu (Investeerimisvaidluste lahendamine) ja E jagu (Lõppsätted).
A jagu – „Üldsätted“ koosneb 4 artiklist (artiklid 10.1-10.4). Artikkel 10.1 – Mõisted määratleb peatüki keskse terminoloogia, sh partnerluslepinguga hõlmatud investeering, majandustegevus, ettevõte, investor, asutamine jpm. Artikkel 10.2 – Kohaldamisala näeb ette, et peatükki kohaldatakse lepinguosaliste keskvalitsuse, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning nende nimel tegutsevate isikute (riigiettevõtted, valitsuslikud asutused) meetmete suhtes. Välistatud on meetmed, mis on hõlmatud finantsteenuste peatükiga (18. peatükk). Artikkel 10.3 – Õigus kehtestada õigusnorme kinnitab, et lepinguosalised tunnustavad oma suveräänset õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme avalikes huvides, sealhulgas rahvatervise, sotsiaalteenuste, hariduse, ohutuse, keskkonnakaitse, tarbijakaitse, andmekaitse, kultuurilise mitmekesisuse ja konkurentsi valdkondades. Artikkel 10.4 – Seos teiste peatükkidega näeb ette, et vastuolu korral 18. peatükiga (Finantsteenused) on ülimuslik finantsteenuste peatükk. Nõue esitada finantstagatist ei tee investeeringute peatükki automaatselt kohaldatavaks, kui tagatis ise on investeering.
B jagu – „Investeeringute liberaliseerimine“ koosneb artiklist (artiklid 10.5-10.12). Artikkel 10.5 – Kohaldamisala näeb ette, et liberaliseerimise jagu kohaldatakse meetmete suhtes, mis mõjutavad teise lepinguosalise investori ettevõtte asutamist või tehtud investeeringu toimimist. Välistatud on valitsuse ülesanded, riigihangud, audiovisuaalteenused, riigisisene merekabotaaž24 ja enamik lennuteenuseid. Artiklid 10.6–10.8 ei hõlma subsiidiume ja toetusi. Artikkel 10.6 – Turule pääs näeb ette, et sektorites, kus on võetud turule pääsu kohustused, ei või lepinguosaline kehtestada meetmeid, mis piiravad: ettevõtete arvu (kvoodid, monopolid, ainuõigused, majandusvajadustestid), tehingute või vara väärtust, toimingute või toodangu kogust, juriidilise isiku vormi nõudeid või tööjõu arvu. Need keelud tagavad avatud ja konkurentsivõimelise turukeskkonna. Artikkel 10.7 – Võrdne kohtlemine nõuab, et iga lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende investeeringuid vähemalt sama soodsalt kui oma investoreid ja nende investeeringuid (riigisisene režiim) nii asutamise kui ka tegevuse etapis. Mehhiko piirkondlikul tasandil ja EL liikmesriikide valitsuste tasandil on kohtlemine parim saadaolev vastava territooriumi piires. Artikkel 10.8 – Enamsoodustusrežiim näeb ette, et iga lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende investeeringuid vähemalt sama soodsalt kui kolmanda riigi investoreid ja investeeringuid nii asutamise kui ka tegevuse etapis. Välistatud on tunnustamisega seotud kohtlemine (load, litsentsid, sertifikaadid) ja investeerimisvaidluste lahendamise kohtlemine. Artikkel 10.9 – Toimivusnõuded keelustab lepinguosalisel kehtestada ja jõustada nõudeid, mis nõuavad ekspordi teatud taset, omamaise sisu saavutamist, kohalike kaupade/teenuste kasutamist, impordi ja ekspordi sidumist, müügi piiramiseks sidumist ekspordi mahuga, tehnoloogia ülekandmist, tarnimist konkreetsele turule ega peakontori paigutamist või ekspordi piiramist. Samuti ei tohi lepinguosaline seada eelise andmist tingimuseks samadele nõuetele. Artikkel 10.10 – Kõrgem juhtkond ja juhatus näeb ette, et lepinguosaline ei või nõuda, et ettevõte nimetaks juhtivale positsioonile teatud kodakondsusega isikuid. Samuti ei tohi nõuda, et ettevõtte juhatus koosneks ainult lepinguosalise kodanikest või residentidest. Artikkel 10.11 – Vorminõuded lubab lepinguosalisel nõuda, et investor või tema investeering annaks investeeringu kohta tavapärast teavet ainult statistilistel või teavitamise eesmärkidel. Konfidentsiaalne teave peab olema kaitstud avalikustamise eest. Artikkel 10.12 – Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid näeb ette, millistel juhtudel selle jao sätted ei kuulu kohaldamisele.
C jagu – „Investeeringute kaitse“ koosneb 7 artiklist (artiklid 10.13-10.19). Artikkel 10.13 – Kohaldamisala näeb ette, et investeeringute kaitse jagu kohaldatakse meetmete suhtes, mis mõjutavad lepinguga hõlmatud investeeringuid või lepinguosalise investoreid seoses nende investeeringutega. Artikkel 10.14 – Investeeringud ning regulatiivsed eesmärgid ja meetmed näeb ette, et investeeringute kaitse jagu ei kohusta lepinguosalist muutma õigusraamistikku, isegi kui see mõjutab negatiivselt investeeringuid või kasumiotsuseid. Lepinguosaline võib lõpetada subsiidiumi andmise või nõuda subsiidiumi tagasimaksmist, kui otsuse on teinud pädev asutus, ilma et see kujutaks rikkumist. Artikkel 10.15 – Investorite ja investeeringute kohtlemine tagab, et iga lepinguosaline annab teise lepinguosalise investeeringutele ja investoritele õiglase ja võrdse kohtlemise ning täieliku kaitse ja turvalisuse. Õiglase ja võrdse kohtlemise kohustust rikutakse, kui meede kujutab endast: kohtuliku arutamise mittevõimaldamist, nõuetekohase menetluse olulist rikkumist, ilmset omavoli (sh diskrimineerimine), ahistamist või võimu kuritarvitamist. Täieliku kaitse ja turvalisuse kohustust rikutakse, kui ei tagata füüsilist turvalisust. Artikkel 10.16 – Ülekanded lubab iga lepinguosalisel teha kõiki investeeringuga seotud ülekandeid vabalt ja viivitamata, sh sissemaksed kapitali, kasum, dividendid, intressid, tulud müügist või likvideerimisest, lepingulised maksed, töötasud ja kohtu otsuse põhjal tehtavad maksed. Artikkel 10.17 – Kahju hüvitamine tagab teise lepinguosalise investoritele, kelle investeeringud kannatavad kahju sõja, relvastatud konflikti, revolutsiooni, erakorralise seisukorra, massiliste rahutuste või muu sarnase sündmuse tõttu, vähemalt sama soodsa kohtlemise nagu oma või kolmanda riigi investoritele vara tagastamise, kahju hüvitamise või kompenseerimise osas. Piisav ja tõhus hüvitamine antakse, kui vara on rekvireeritud või hävitatud lepinguosalise relvajõudude või ametiasutuste poolt. Artikkel 10.18 – Sundvõõrandamine ja hüvitamine keelustab lepinguosalisel sundvõõrandada ja riigistada investeeringuid otse ja kaudselt, välja arvatud: avalikes huvides, mittediskrimineerival viisil, makstes kiiresti piisavat ja asjakohast hüvitist ning nõuetekohase menetluse kohaselt. Artikkel 10.19 – Õiguste üleminek näeb ette, et kui lepinguosaline või tema asutus teeb investeeringu suhtes makse garantii, kindlustuslepingu või muu hüvitusvormi alusel, tunnustab teine lepinguosaline investori õiguste üleminekut või ülekandmist sellele lepinguosalisele või asutusele.
D jagu – „Investeerimisvaidluste lahendamine“ - loob institutsionaliseeritud, läbipaistva ja täpselt reguleeritud investeerimisvaidluste lahendamise süsteemi, mis koosneb alalisest kohtust ja apellatsioonikohtust, ulatuslikest menetluslikest kaitsemehhanismidest, läbipaistvusnõuetest ja selgetest reeglitest nõuete esitamise, menetlemise, otsustamise ja täitmise kohta. See raamistik tagab tasakaalu investorite õiguste kaitse ja lepinguosaliste õiguse vahel reguleerida avalikes huvides. Jagu koosneb 31 artiklist (artiklid 10.20-10.51). Parema ülevaate saamiseks on need artiklid grupeeritud 6 temaatilisse rühma.
Mõisted, kohaldamisala ja eeltingimused (artiklid 10.20–10.22). Sellesse gruppi kuuluvad artiklid mis loovad investeerimisvaidluste lahendamise süsteemi aluspõhja, määratledes kasutatava terminoloogia, vaidluste sisulise ulatuse ja nõuded, mis tuleb täita enne nõude kohtule esitamist. Artikkel 10.20 selgitab keskseid mõisteid, nagu hageja, kostja, kohapealne ettevõte ja kolmanda isiku rahastamine, tagades, et menetluses kasutatav sõnastik on üheselt mõistetav. Artikkel 10.21 määrab kindlaks, milliste rikkumiste korral võib investor esitada nõude ning millised vaidlused jäävad süsteemi kohaldamisalast välja, sh erireeglid riigivõla restruktureerimise kohta. Artikkel 10.22 sätestab kohustusliku konsultatsioonietapi, mis peab toimuma enne vahekohtu poole pöördumist, ning kehtestab ranged tähtajad ja teavitamise nõuded, mille eesmärk on tagada, et vaidlused püütakse esmalt lahendada dialoogi teel ja et nõuded esitatakse õigeaegselt ja läbipaistvalt.
Vaidluste alternatiivsed lahendusviisid ja kostja määramine (artiklid 10.23–10.24). Selle artiklite grupi eesmärk on vähendada formaalsete vaidluste arvu, soodustada varajast lahendamist ja tagada menetluslik kindlus. Artikkel 10.23 käsitleb vahendust kui vabatahtlikku, paindlikku ja ajaliselt piiratud alternatiivset lahendusviisi, mis võimaldab lepinguosalistel jõuda kokkuleppele ilma formaalse vahekohtumenetluseta ning peatab samal ajal menetlustähtajad. Artikkel 10.24 reguleerib kostja ametlikku määramist juhtudel, kus vaidlus puudutab EL-i ja liikmesriikide jagatud pädevusi, tagades, et enne nõude esitamist on selge, kas vastutavaks lepinguosaliseks on EL või liikmesriik.
Nõude esitamise tingimused ja menetluslikud piirangud (artiklid 10.25–10.29). Sellesse gruppi kuuluvad artiklid reguleeriva menetlusliku raamistikuga, mille eesmärk on tagada süsteemi terviklikkus, vältida paralleelseid või kuritarvituslikke menetlusi ning kehtestada selged reeglid nõude esitamiseks. Artikkel 10.25 sätestab tingimused, mille täitmine on eelduseks vahekohtule pöördumisele, sh loobumise paralleelsetest menetlustest ja nõude piiritlemise. Artikkel 10.26 kirjeldab nõude esitamist Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse (edaspidi ICSID) või ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjoni (UNCITRAL) eeskirjade alusel ning nõude esitamise formaalseid nõudeid. Artikkel 10.27 käsitleb samaaegseid menetlusi ja kohustab kohut tagama, et kattuvad või seotud menetlused ei tooks kaasa vastuolulisi otsuseid. Artikkel 10.28 kinnitab kostja nõusolekut vahekohtumenetluseks ning seob selle ICSID ja välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni nõuetega. Artikkel 10.29 nõuab kolmanda isiku rahastamise täielikku avalikustamist, et tagada läbipaistvus ja vältida varjatud huvide mõju. Selle grupi eesmärk on tagada, et vahekohtumenetlus algaks ainult selgelt määratletud, õiguspäraste ja menetluslikult korrektselt esitatud nõuete alusel.
Kohtu ja apellatsioonikohtu struktuuri sätestavad artiklid 10.30–10.32. Artikkel 10.30 sätestab alalise kohtu loomise, selle liikmete arvu, päritolu, ametiaja ja töökorralduse, rõhutades sõltumatust ja professionaalset kvalifikatsiooni. Artikkel 10.31 loob apellatsioonikohtu, mis tagab otsuste läbivaatamise võimaluse ning seeläbi süsteemi õiguskindluse ja järjepidevuse. Artikkel 10.32 kehtestab rangelt siduvad eetikanõuded, mis välistavad huvide konfliktid ja tagavad kohtu liikmete sõltumatuse. Selle grupi eesmärk on tagada, et investeerimisvaidlusi lahendaks professionaalne, sõltumatu ja institutsionaliseeritud organ, mis erineb varasemast ad hoc vahekohtumudelist.
Menetluse juhtimine, tõhusus ja läbipaistvus - artiklid 10.33–10.44 moodustavad kõige mahukama grupi, mis reguleerib menetluse kulgemist, kvaliteeti, läbipaistvust ja tõhusust. Artikkel 10.33 avab võimaluse tulevikus liituda mitmepoolse investeerimisvaidluste lahendamise mehhanismiga. Artikkel 10.34 määrab kohaldatava õiguse ja tõlgendamisreeglid. Artiklid 10.35–10.37 loovad mehhanismid põhjendamatute või kuritarvituslike nõuete varajaseks kõrvaldamiseks. Artikkel 10.38 tagab menetluse läbipaistvuse, muutes dokumendid ja istungid avalikuks, välja arvatud kaitstud teabe puhul. Artiklid 10.39–10.41 käsitlevad ajutisi meetmeid, hagist loobumist ja kulude tagamist, mis kõik toetavad menetluse tõhusust ja tasakaalustatud kuluriske. Artiklid 10.42–10.44 reguleerivad vaidluses mitteosaleva lepinguosalise rolli, amicus curiae esildisi ja ekspertide kasutamist, mis tugevdavad menetluse kvaliteeti ja võimaldavad laiemat sisendit. Selle grupi eesmärk on tagada, et menetlus oleks läbipaistev, tõhus, õiglane ja kuritarvituste eest kaitstud.
Otsused, hüvitised, apellatsioon ja täitmine - artiklid 10.45–10.51. Selle artiklitegrupi eesmärk on tagada, et investeerimisvaidlused lõpeks õiguskindlate, täidetavate ja läbipaistvate otsustega, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Artikkel 10.45 välistab topelthüvitised, keelates kostjal tugineda kindlustus- või garantiihüvitistele vastuväitena. Artikkel 10.46 piirab diplomaatilise kaitse kasutamist, kuni vahekohtuotsust ei ole täidetud. Artikkel 10.47 võimaldab nõuete liitmist, kui need on faktiliselt või õiguslikult seotud. Artikkel 10.48 kirjeldab kohtu otsuste liike, rõhutades, et lubatud on ainult rahaline hüvitis või vara tagastamine, mitte regulatiivsete meetmete tühistamine. Artikkel 10.49 sätestab apellatsioonimenetluse alused ja tähtajad. Artikkel 10.50 reguleerib otsuste täitmist, muutes need lepinguosaliste territooriumil siduvaks ja täidetavaks nagu riigisisesed kohtuotsused. Artikkel 10.51 käsitleb dokumentide ametlikku kättetoimetamist.
E jagu – „Lõppsätted“ koosneb 4 artiklist (artiklid 10.52-10.55) ja koondab sätteid, mis reguleerivad peatüki kohaldamist erijuhtudel, partnerluslepingu lõpetamist, suhet varasemate lepingutega ning institutsioonilist järelevalvet. Artikkel 10.52 – Eeliste andmisest keeldumine võimaldab lepinguosalisel jätta investeerimiskaitse eelised andmata investorile või investeeringule, mida kontrollib kolmanda riigi isik, kelle suhtes on kehtestatud tehingupiirangud või muud meetmed, sh rahvusvahelisi sanktsioone. Artikkel 10.53 – Lepingu lõpetamine tagab, et investeeringud, mis on tehtud enne partnerluslepingu lõpetamist, jäävad kaitse alla veel viieks aastaks. Tähtaega võib pikendada üks kord viie aasta võrra, tingimusel et lepinguosaliste vahel ei ole jõus ühtegi muud investeeringute kaitse lepingut. Artikkel 10.54 – Seos muude lepingutega sätestab, et partnerluslepingu jõustumisel asendab see EL liikmesriikide ja Mehhiko varasemad kahepoolsete investeeringute lepingud (edaspidi BIT) (loetletud 10-C lisas) ning peatab nende kohaldamise ajutise kohaldamise perioodil. Kui ajutine kohaldamine lõpetatakse ja partnerlusleping ei jõustu, lõpeb peatamine ja 10-C lisas loetletud kokkulepped jõustuvad alates ajutise kohaldamise lõpetamise kuupäevast. Artikkel 10.55 – Teenuste ja investeeringute allkomitee näeb ette, et artikli 1.10 kohaselt moodustatud teenuste ja investeeringute allkomitee jälgib peatüki rakendamist, arutab tõlgendusküsimusi ja ettepanekuid ning valmistab ette otsuseid, mille ühisnõukogu võib peatüki alusel vastu võtta.
Peatükiga on seotud 5 lisa.
10-A lisa – „Sundvõõrandamine“ sisaldab juhiseid artikli 10.18 lõike 1 tõlgendamiseks seoses sundvõõrandamisega. Lisa selgitab, millal meetme või meetmete seeria kujutab endast kaudset sundvõõrandamist. Kaudne sundvõõrandamine toimub, kui meede või meetmete seeria väljendab investeeringu kontrolli või väärtuse olulist vähendamist ilma otsese omandiõiguse üleminekuta. Kaudse sundvõõrandamise kindlakstegemisel hinnatakse meetme majanduslikku mõju, meetme kestust, meetme eesmärki ja konteksti ning investori õiguspärast ootust. Pelgalt asjaolu, et meede vähendab investeeringu väärtust, ei tähenda iseenesest kaudset sundvõõrandamist. Mittediskrimineerivad regulatiivsed meetmed, mis on kujundatud ja kohaldatud avalikes huvides (rahvatervis, ohutus, keskkond), ei kujuta endast tavaliselt kaudset sundvõõrandamist.
10-B lisa – „Valitsemissektori võlg“ reguleerib lepinguosalise võla restruktureerimisega seotud nõuete esitamist. Lisa kohaldatakse nõuete suhtes, mis puudutavad lepinguosalise võla või võlakohustuse (võlakirjad, laenud, garantiid) restruktureermist. Selle eesmärk on takistada vähemusinvestoritel esitamast nõudeid võla restruktureerimise vastu, kui nad said võimaluse osaleda kollektiivses restruktureerimismehhanismis.
10-C lisa – „Lepingud, mis asendatakse selle lepinguga“ loetleb kõik EL liikmesriikide ja Mehhiko vahelised kahepoolsed investeeringute edendamise ja kaitse lepingud, mis kaotavad partnerluslepingu jõustumisel või ajutise kohaldamise korral kehtivuse ja asendatakse partnerluslepinguga. Lisa eesmärk on tagada õiguskindlus ja vältida normide kattumist ning tagada, et kõik lepinguosaliste investeeringualased suhted reguleeritakse ühtse lepinguga.
10-D lisa – „Kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete ning vahendajate käitumisjuhend“ sisaldab eetikanõudeid ja käitumisjuhendit kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete ning vahendajate jaoks. Lisa määratleb sõltumatuse, erapooletuse, konfidentsiaalsuse, huvide konfliktide, avalikustamise ja vastutuse nõuded.
Liide 10-D-1 – „Avalikustamisavaldus“ sisaldab standardiseeritud vormi, mille iga vahekohtunik ja apellatsioonikohtu liige peab enne ametisse asumist ja seejärel regulaarselt täitma, deklareerides oma sõltumatuse, erapooletuse ning kõik tegelikud või potentsiaalsed huvide konfliktid (näiteks varasem või käimasolev esindamine, finantshuvid, perekondlikud või ärilised seosed menetlusosalistega).
10-E lisa – „Dokumentide kättetoimetamine“ määratleb konkreetsed kohad ja aadressid, kuhu konsultatsioonitaotlused, teated ja muud D jao kohaselt esitatavad dokumendid tuleb kättetoimetada. Lisa sisaldab EL ja selle liikmesriikide ning Mehhiko ametlikud kontaktandmed (aadressid, e-posti aadressid, faksid), kuhu investorid peavad dokumendid edastama.
11. peatükk – „Piiriülene teenustekaubandus“ käsitleb teenuste piiriülest osutamist lepinguosaliste vahel, st teenust, mis liigub üle piiri ilma teenuseosutaja füüsilise kohalolekuta, ning sätestab turulepääsu, võrdse kohtlemise, enamsoodustusrežiimi ja erandid. See koosneb 9 artiklist (artiklid 11.1-11.9). Artikkel 11.1 – Mõisted määratleb peamised mõisted nagu piiriülene teenus, ettevõte, valitsuse funktsioonide täitmisel osutatav teenus, lepinguosalise teenuseosutaja jt. Artikkel 11.2 – Kohaldamisala täpsustab, milliste meetmete suhtes peatükki kohaldatakse, sh tootmine, turustamine, kasutamine, finantstagatised ning loetleb välistused sh audiovisuaalteenused, suurem osa lennuteenustest ja subsiidiumid. Artikkel 11.3 – Õigus kehtestada õigusnorme kinnitab lepinguosaliste regulatiivset autonoomiat, sh õigust reguleerida avalikes huvides nt rahvatervis, keskkonna, tarbijakaitsega seotud põhjustel. Artikkel 11.4 – Turulepääs keelab kvoodid ja majandusvajaduste testid teenuseosutajate arvu, tehingute väärtuse või teenuste mahu piiramiseks sektorites, kus turulepääsu kohustus on võetud. Artikkel 11.5 – Kohapealne esindatus keelab nõuda piiriülese teenuse eeltingimusena kohaliku esinduse või ettevõtte asutamist või residentuuri. Artikkel 11.6 – Võrdne kohtlemine nõuab riigisisest kohtlemist teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele (sh Mehhiko piirkondlikul tasandil ja EL liikmesriikide tasanditel). Artikkel 11.7 – Enamsoodustusrežiim nõuab vähemalt sama soodsat kohtlemist nagu kolmandate riikide teenustele ja teenuseosutajatele, välja arvatud tunnustamisega seotud meetmed. Artikkel 11.8 – Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid sätestab, millised olemasolevad ja tulevased meetmed võivad kalduda kõrvale artiklitest 11.4–11.7 (I–III lisa ja Mehhiko viieaastane võimalus nimekirju täiendada). Artikkel 11.9 – Eeliste andmisest keeldumine võimaldab keelduda peatüki eelistest teenuseosutajale, keda kontrollib kolmanda riigi isik, kui kehtivad kolmandat riiki puudutavad piiravad meetmed, sh rahvusvahelised sanktsioonid.
Peatükiga on seotud I, II, III ja VII lisa.
I lisa – „Kehtivad Meetmed“ koondab nn kehtivate meetmete reservatsioonid, st loetelu lepinguosaliste kehtivatest õigusaktidest ja sektoritest, kus partnerluslepingus sätestatud kohustusi (näiteks võrdne kohtlemine, turulepääsu piirangute mittekasutamine) ei kohaldata täielikult. Selles lisas on sektori kaupa kirjeldatud, millise artikli (11. peatüki liberaliseerimiskohustused ning paralleelselt investeeringute peatüki art 10.12) suhtes erand kehtib, millist tüüpi kohustust piiratakse (riigisisene režiim, turulepääs, juhtkonna/juhatuse nõuded) ja millisel valitsemistasandil (EL, liikmesriigid, Mehhiko kesk‑ või piirkondlik tase).
II lisa – „Tulevased meetmed“ sisaldab nn tulevaste meetmete reservatsioone: siin deklareerivad lepinguosalised sektorid või tegevused, kus nad jätavad endale õiguse kehtestada või säilitada tulevikus meetmeid, mis ei pruugi vastata partnerluslepingu täisliberaliseerimise standardile. See seotakse otseselt 11. peatüki art 11.8, mis ütlevad, et loetletud sektorites võivad lepinguosalised ka edaspidi piirata näiteks välismaiste teenuseosutajate turulepääsu või kohtlemist, ilma et see kujutaks partnerluslepingu rikkumist. II lisa annab lepinguosalistele manööverdamisruumi tundlikes valdkondades (nt tervishoid, haridus, kultuuriteenused) ka tulevikus.
III lisa – „Turulepääsuga seotud kohustused“ selgitab, kuidas käsitletakse uusi teenuseid ja klassifitseerimist. Selles on tavaliselt viited teenuste klassifitseerimisstandarditele (nt CPC‑koodid) ning põhimõte, et kui tekib uus teenus, mida ei ole reservatsiooninimekirjas eraldi välja toodud, loetakse see üldjuhul liberaliseerituks samadel tingimustel kui vastav sektor või alamsektor, mille alla ta klassifitseerub. Seega on III lisa oluline, et partnerlusleping ei vananeks kiiresti tehnoloogia ja teenusärimudelite arenedes.
VII lisa – „Seisukoht uute teenuste kohta, mida ei ole liigitatud ÜRO 1991. aasta ühtses tooteklassifikaatoris (cpc)“ sätestab, et uued teenused, mida ÜRO 1991. aasta CPC25 ei kata, liigitatakse sisult kõige sarnasema olemasoleva teenuse alla ja neile kohaldatakse sama turulepääsurežiimi, et partnerlusleping ei jääks tehnoloogilise arengu suhtes ajale jalgu.
12. peatükk – „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
reguleerib ärilistel eesmärkidel liikuvate füüsiliste isikute (nt juhid, spetsialistid, lepingulised teenuseosutajad, lühiajalised ärikülastajad) ajutist sisenemist ja viibimist, toetades investeeringuid ja teenuste osutamist, kuid avamata üldist tööturgu. Peatükk koosneb 9 artiklist (artiklid 12.1 – 12.9). Artikkel 12.1 – Mõisted määratleb detailseid kategooriaid, sh ettevõtjad, investeerimisvisiidi isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad – juhid, spetsialistid, praktikandid –, investorid, lepingulised teenuseosutajad, sõltumatud spetsialistid ja lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud. Artikkel 12.2 – Eesmärgid, kohaldamisala ja üldsätted rõhutab, et selle peatüki eesmärk on hõlbustada ärilise liikumise ajutist kohalolekut, välistades samal ajal tavapärast töörännet ja säilitades õiguse kontrollida sisenemist, kui see on vajalik piiride ja avaliku korra kaitseks. Artikkel 12.3 – Teistes peatükkides sätestatud kohustused „toob sisse“ investeeringute ja teenuste peatükkide (10. ja 11. ptk) kohtlemiskohustused konkreetsete liikumiskategooriate suhtes, ilma et see muudaks üldist sisserändepoliitikat. Artikkel 12.4 – Investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad ja investorid sätestab nende kategooriate lubamise, kvoodikeelu, majandusvajaduse testide keelu ja maksimaalse viibimisaja ning pereliikmete kohtlemise 12‑A lisa alusel. Artikkel 12.5 – Lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud kohustab lubama lühiajalisi ärikülastusi ilma kvootide ja majandusvajaduse testideta. Artikkel 12.6 – Lepingulised teenuseosutajad reguleerib nende ajutist kohalolekut vastavalt V lisale, keelates üldjuhul kvoodid ja majandusvajaduse testid. Artikkel 12.7 – Sõltumatud spetsialistid kohustab ELi lubama Mehhiko sõltumatuid spetsialiste samadel põhimõtetel nagu lepingulisi teenuseosutajaid (V lisa raamistikus). Artikkel 12.8 – Läbipaistvus nõuab üksikasjaliku teabe avaldamist viisade, lubade, tingimuste, tähtaegade, kaebekordade ja ülalpeetavate reeglite kohta. Artikkel 12.9 – Vaidluste lahendamine piirab 31. peatüki kasutamist üksikute sisenemis- ja viibimisotsuste vaidlustamiseks, v.a kui küsimus puudutab tavapärast praktikat.
Peatükiga on seotud 12‑A lisa ja lisad I–VI.
12‑A lisa – „Ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate pereliikmed“ reguleerib, millist kohtlemist saavad ettevõttesiseselt üle viidud töötajate pereliikmed lepinguosaliste vahel liikudes ning täpsustab artiklis 12.4 sätestatud „perekonna“ definitsiooni. Lisa alusel kohustub EL laiendama Mehhiko kodanikust ettevõttesisese üleviidava töötaja abikaasale ja alaealistele ülalpeetavatele lastele õiguse tema juurde ELi territooriumile siseneda ja ajutiselt elada samal perioodil, milleks töötajale on antud viibimisõigus, ning vastava elamis‑ või tööluba andma kooskõlas oma riigisiseste sadustega. Vastastikune põhimõte kehtib ka Mehhiko suunal, nii et Mehhiko peab lubama ELi ettevõttest Mehhikosse üle viidud töötaja perekonnal tema juurde minna ja seal viibida, tavaliselt ilma tööjõuturu testide või kvootide lisapiiranguteta, kui partnerluslepingus ei ole teisiti ette nähtud. 12‑A lisa toetab kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide mobiilsust, ühtlustab miinimumstandardid lepinguosaliste vahel ning vähendab riski, et riigid hakkaksid pereliikmete õigusi erinevalt tõlgendama.
Lisade I-III sisu on selgitatud 11 peatüki juures.
IV LISA – „Lisa investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud isikud, investorid ja lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud“ on seotud 11. peatüki sätetega, mis puudutavad füüsiliste isikute ajutist liikumist teenuste osutamiseks (nn mode 4) ja on ühes paketis ka 12. peatüki (isikute liikumine) tehniliste loeteludega. See lisa täpsustab, milliste kategooriate teenuseosutajate (nt ärikülastajad, ettevõttesisese üleviimise saajad, lepingulised teenuseosutajad, sõltumatud spetsialistid) suhtes on tehtud konkreetsed turulepääsu kohustused ja millised reservatsioonid või kvantitatiivsed piirangud jäävad kehtima. VII lisa on oluline, sest praktikas määrab just see, kui lihtne või keeruline on lepinguosalise teenusepakkujatel oma inimesi teise lepinguosalise territooriumile ajutiselt tööle saata, ja seega on see kriitiline teenuskaubanduse toimimise seisukohalt.
V lisa – „Lepingulised teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid“ on partnerluslepingu teenuskaubanduse osa üks kesksemaid tehnilised lisasid, kuna määrab, millistes sektorites ja millistel kvalifikatsiooni‑ ning ajutise viibimise tingimustel võivad lepinguosaliste ettevõtted saata üksteise juurde lepingulisi teenuseosutajaid ja sõltumatuid spetsialiste. teine aga kirjeldab finantsteenuste (pangandus, kindlustus, väärtpaberid jms) liberaliseerimise ulatuse koos üksikasjalike reservatsioonidega ning ankurdab kohustuse järgida rahvusvahelisi finantsregulatsiooni standardeid ja pidada pidevat regulatiivset dialoogi finantsteenuste allkomitees.
VI lisa – „Finantsteenused“ on partnerluslepingu teenuskaubanduse osa üks kesksemaid tehnilised lisasid, kuna kirjeldab finantsteenuste (pangandus, kindlustus, väärtpaberid jms) liberaliseerimise ulatuse koos üksikasjalike reservatsioonidega ning ankurdab kohustuse järgida rahvusvahelisi finantsregulatsiooni standardeid ja pidada pidevat regulatiivset dialoogi finantsteenuste allkomitees.
13. peatükk – „Riigisisesed õigusnormid“ seab üldised kvaliteedi- ja läbipaistvuspõhimõtted litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuetele ning tehnilistele standarditele sektorites, kus lepinguosalised on võtnud turulepääsu- või võrdse kohtlemise kohustusi investeeringute ja teenuste peatükkide alusel, vältides, et need nõuded muutuksid varjatud kaubandustõketeks. Peatükk koosneb 7 artiklist (artiklid 13.1 – 13.7), sellega ei ole otseselt seotud üksi lisa, kuid see tugineb 10. ja 11. peatüki I–III lisa reservatsioonidele. Artikkel 13.1 – Kohaldamisala määrab, et peatükki kohaldatakse litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja ‑menetluste ning tehniliste standardite suhtes, mis mõjutavad teenuskaubandust või muud majandustegevust nendes valdkondades, kus kohustused on võetud, va finantsteenused. Artikkel 13.2 – Meetmete väljatöötamine sätestab, et sellised meetmed peavad põhinema objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel, olema sõltumatult otsustatavad, menetluslikult erapooletud ja mitte põhjendamatult piiravad. Artikkel 13.3 – Meetmete haldamine kirjeldab loamenetluse praktilisi miinimumnõudeid (taotluste esitamine, tähtajad, kontrollide sagedus, elektroonilised kanalid, tasude mõistlikkus, teavitamine ja põhjendused, otsuste jõustumine). Artikkel 13.4 – Piiratud arv litsentse reguleerib olukordi, kus litsentside arv on loodusvarade või tehnilise võimekuse tõttu piiratud, nõudes läbipaistvat ja erapooletut valikumenetlust, mis võib arvestada õiguspäraseid poliitikaeesmärke (nt tervishoid, ohutus, tarbijakaitse, keskkond). Artikkel 13.5 – Tehnilised standardid julgustab tehnilisi standardeid välja töötama avatud ja läbipaistvates protsessides. Artikkel 13.6 – Läbipaistvus kohustab avaldama kogu olulise teabe loa saamise, säilitamise, muutmise ja uuendamise tingimuste ja menetluste kohta, sh tasud, kontaktandmed, kaebekorrad ja tehnilised standardid. Artikkel 13.7 – Läbivaatamine näeb ette peatüki võimaliku ajakohastamise WTO GATSi uute juhtpõhimõtete alusel.
14. peatükk – „Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine“ käsitleb raamistiku loomist, mille alusel saavad lepinguosaliste kutseorganisatsioonid sõlmida kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepinguid, et hõlbustada teenuste ja investeeringute osutamist piiriüleselt. Peatükk koosneb vaid 1 artiklist (artikkel 14.1) ning seda täpsustab 14‑A lisa. Artikkel 14.1 – Üldsätted ei võta lepinguosalistelt õigust nõuda, et isikutel oleks tegevusriigis nõutav kvalifikatsioon või töökogemus; see julgustab kutseorganisatsioone esitama teenuste ja investeeringute allkomiteele ühiseid soovitusi kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingute sõlmimiseks, tuginedes nende majanduslikule väärtusele ja regulatsioonide kokkusobivusele. Kui soovitus on partnerluslepinguga kooskõlas, peavad lepinguosalised alustama läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimiseks ning seejuures on soovitatav järgida 14‑A lisas toodud läbirääkimiste suuniseid.
Peatükiga on seotud 14‑A lisa – „Kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingu üle peetavate läbirääkimiste suunised“, mis kirjeldab, kuidas hinnata kvalifikatsioonide võrreldavust, majanduslikku kasu ja reguleerimissüsteemide erinevusi ning kuidas vastastikuse tunnustamise leping üles ehitada (nt registreerimine, järelevalve, vaidluste lahendamine).
15. peatükk – „Kättetoimetamisteenused“ sätestab õigusraamistiku põhimõtted posti- ja kullerteenuste, sh universaalteenuse, konkurentsitingimuste, litsentsimise ja reguleerimise kohta lepinguosaliste vahel. Peatükk koosneb 7 artiklist (artiklid 15.1 – 15.7). Artikkel 15.1 – Mõisted, määratleb kättetoimetamisteenused, kiirkullerteenused, kiirpostiteenused, litsentsi, postisaadetise, postimonopoli ja universaalteenuse. Artikkel 15.2 – Eesmärk sätestab, kõikidele kättetoimetamisteenustele kohaldatavad õigusraamistiku põhimõtted. Artikkel 15.3 – Universaalteenus kinnitab iga lepinguosalise õigust ise määratleda universaalteenuse kohustus, tingimusel et seda hallatakse läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja erapooletult; sissetulevat kiirpostiteenust ei tohi kohelda soodsamalt kui muid rahvusvahelisi kiirkullerteenuseid. Artikkel 15.4 – Universaalteenuse rahastamine, keelab universaalteenuse rahastamiseks kehtestada eritasusid selliste teenuste suhtes, mis ei kuulu universaalteenuse alla, välja arvatud üldised maksud ja haldustasud. Artikkel 15.5 – Turgu moonutavate tavade vältimine nõuab, et universaalteenuse osutajad ja postimonopolid ei ristsubsideeriks universaalteenuse tuludest mitteuniversaalteenuseid ega diskrimineeriks põhjendamatult erinevaid kliente tariifide või tingimuste kaudu. Artikkel 15.6 – Litsentsid sätestab, et kui kättetoimetamisteenuste osutamiseks on vaja litsentsi, peavad kõik nõuded, tähtajad ja tingimused olema avalikustatud, menetlused läbipaistvad ja objektiivsed ning litsentsist keeldumise põhjused tuleb kirjalikult põhjendada. Artikkel 15.7 – Reguleeriva asutuse sõltumatus kohustab looma või säilitama reguleerivad asutused, mis on teenuseosutajatest õiguslikult ja funktsionaalselt sõltumatud, piisavalt ressurssidega ning tegutsevad kõigi turuosaliste suhtes erapooletult ja õigeaegselt.
16. peatükk – „Telekommunikatsiooniteenused“ reguleerib telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste pakkumise õigusraamistiku põhimõtteid lepinguosaliste vahel, keskendudes juurdepääsule, vastastikusele sidumisele, konkurentsile, universaalteenusele ja reguleerimise sõltumatusele üldkasutatavate telekomiteenuste turul. Peatükk koosneb 18 artiklist (artiklid 16.1 – 16.18). Artikkel 16.1 – Mõisted sõnastab telekommunikatsiooniteenuste peatüki seisukohalt olulised mõisted, sh seotud vahendid, olulised vahendid, vastastikuse sidumise, renditud püsiliinid, peamise teenuseosutaja, üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu ja -teenuse, universaalteenuse ning numbri liikuvuse, mis kõik on aluseks hilisematele kohustustele. Artikkel 16.2 – Õigusraamistiku kohaldamisala ja põhimõtted sätestab, et peatükk kehtib nende meetmete suhtes, mis mõjutavad üldkasutatavate telekomiteenuste kaubandust sektorites, mis on liberaliseeritud investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse peatükkide alusel; sisu- ja toimetusvastutusega seotud teenused (nt meediasisaldus) jäävad selle peatüki alt välja. Artikkel 16.3 – Telekommunikatsiooni reguleeriv asutus nõuab, et telekomiregulaator oleks õiguslikult eraldatud ja funktsionaalselt sõltumatu teenuseosutajatest, tal ei oleks finantshuvi ega juhtimisrolli operaatorites, tal oleks piisavad volitused ja ressursid ning tema otsuseid saaks sõltumatus organis vaidlustada. Artikkel 16.4 – Litsentsimisprotseduurid sätestab läbipaistvad litsentsireeglid (avalik info litsentsiliikide, kriteeriumide, menetluste, tähtaegade ja tingimuste kohta), nõuab otsuste tegemist mõistliku aja jooksul ning kohustab põhjendama keeldumisi, tühistamisi või eritingimusi; haldustasud peavad olema kulupõhised ja mittediskrimineerivad. Artikkel 16.5 – Vastastikune sidumine garanteerib, et iga üldkasutatava telekomivõrgu või -teenuse pakkuja võib taotleda vastastikuse sidumise läbirääkimisi ning teisel pakkujal on kohustus nendes osaleda, et tagada võrkudevaheline ühenduvus. Artikkel 16.6 – Juurdepääs üldkasutatavatele võrkudele ja teenustele ning nende kasutamine tagab teise lepinguosalise teenuseosutajatele juurdepääsu ja kasutamise õiguse olemasolevatele võrkudele ja teenustele (sh renditud püsiliinid) mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, lubades nende kaudu osutada liberaliseeritud teenuseid; loetleb lubatud tehnilised ja turvalisusnõuded, mis võivad juurdepääsu tingimusi piirata. Artikkel 16.7 – Telekommunikatsioonialaste vaidluste lahendamine paneb reguleerivale asutusele kohustuse lahendada operaatoritevahelised vaidlused peatükist tulenevate õiguste ja kohustuste üle siduva otsusega seaduses ette nähtud tähtaja jooksul, avaldada otsus (konfidentsiaalsust austades) ning tagada võimalus otsus edasi kaevata. Artikkel 16.8 – Peamiste teenuseosutajate suhtes kohaldatavad konkurentsi tagamise meetmed kohustab võtma meetmeid, et turgu oluliselt mõjutavad „peamised teenuseosutajad“ ei saaks tegeleda konkurentsivastase tegevusega, nagu ristsubsideerimine, konkurentidelt saadud info kuritarvitamine või olulise tehnilise info varjamine. Artikkel 16.9 – Vastastikune sidumine peamiste teenuseosutajatega nõuab, et peamine teenuseosutaja pakuks vastastikust sidumist igas tehniliselt võimalikus võrgu punktis mittediskrimineerivatel, läbipaistvatel ja majanduslikult mõistlikel tingimustel, kvaliteediga, mis ei ole halvem omavõrgu või sidusettevõtjate suhtes; vajaduse korral tuleb avaldada standardpakkumine või lepingutingimused. Artikkel 16.10 – Juurdepääs olulistele vahenditele kohustab tagama, et peamine teenuseosutaja annab juurdepääsu oma olulistele vahenditele (nt võrguelemendid, renditud liinid) mõistlikel, läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, kui see on vajalik tõhusa konkurentsi jaoks; regulaatoril peab olema õigus määratleda, millised vahendid ja millises ulatuses tuleb kättesaadavaks teha. Artikkel 16.11 – Piiratud ressursid kehtestab reeglid raadiospektri, numbrite ja trasside rajamise õiguste jaotamiseks – need peavad olema avatud, objektiivsed, läbipaistvad, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed; lubab kasutada turupõhiseid eraldusmeetodeid (nt oksjonid) ning kinnitab, et spektrihaldus iseenesest ei ole turulepääsu rikkumine, kui see on kooskõlas muu lepinguga. Artikkel 16.12 – Numbri liikuvus kohustab tagama kiire numbri liikuvuse mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, säilitades samas teenuse kvaliteedi ja usaldusväärsuse. Artikkel 16.13 – Universaalteenus jätab lepinguosalisele õiguse defineerida universaalteenuse ulatus, kuid nõuab, et seda hallataks läbipaistvalt, konkurentsi suhtes neutraalselt ja mittediskrimineerivalt; universaalteenuse kohustused ei tohi olla koormavamad kui vajalik ning universaalteenuse pakkujad tuleb valida avatud ja efektiivsel viisil; võimaliku hüvitise maht ei või ületada tegelikku netokulu. Artikkel 16.14 – Teabe konfidentsiaalsus kohustab hoidma konfidentsiaalsena teabe, mida operaatorid vahetavad vastastikuse sidumise ja juurdepääsulepingute läbirääkimistel, ning tagama telekommunikatsiooni- ja liiklusandmete konfidentsiaalsuse viisil, mis ei muutu meelevaldseks diskrimineerimiseks ega kaubanduse varjatud piiranguks. Artikkel 16.15 – Tehnoloogiline neutraalsus tunnustab põhimõtet, et operaatorid peaksid üldiselt saama valida tehnoloogia, millega nad teenust osutavad; piiranguid võib kehtestada vaid õiguspäraste avalike poliitikaeesmärkide saavutamiseks ja tingimusel, et need ei loo tarbetuid kaubandustõkkeid. Artikkel 16.16 – Kohtlemine peamiste teenuseosutajate poolt volitab regulaatorit nõudma, et peamine teenuseosutaja kohtleks teise lepinguosalise teenuseosutajaid vähemalt sama soodsalt kui oma tütarettevõtjaid või sidusettevõtjaid nii teenuste, hindade ja kvaliteedi kui ka vastastikuse sidumise tehniliste liideste osas. Artikkel 16.17 – Rahvusvaheline mobiilside rändlusteenus julgustab lepinguosalisi tegema koostööd, et saavutada läbipaistvad ja mõistlikud rändlustasud, näiteks parandades info kättesaadavust ja vähendades takistusi alternatiivtehnoloogiate kasutamisel rändluseks, et tarbijad saaksid kasutada teenuseid oma valitud seadmetega. Artikkel 16.18 – Rahvusvahelised standardid ja organisatsioonid tunnustab rahvusvaheliste standardite (nt Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit ja Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon) tähtsust telekomivõrkude ülemaailmse ühilduvuse ja koostalitlusvõime tagamisel ning kohustab lepinguosalisi nende standardite edendamisel vastavates organisatsioonides.
17. peatükk – „Rahvusvahelised meretransporditeenused“ reguleerib rahvusvaheliste mereveo- ja meretranspordi abiteenuste liberaliseerimise põhimõtteid lepinguosaliste vahel, seostades need investeeringute, piiriülese teenustekaubanduse, isikute ajutise kohaloleku ja finantsteenuste reeglitega. Peatükk koosneb 3 artiklist (artiklid 17.1 – 17.3). Artikkel 17.1 – Mõisted määratleb mitmeliigilise (uksest ukseni) veoteenuse, rahvusvahelise veo ja rahvusvahelised mereveoteenused (reisijad/ladu lepinguosaliste või EL-i sadamate vahel), mereveoga seotud abiteenused (mereveoste käitlemine, tollivormistus, konteinerjaamad ja -depoo, laevade agenteerimine, ekspedeerimine) ning täpsustab, mida hõlmavad laevade agenteerimisteenused ja mereveoste käitlemine (laadimine, lossimine, kinnitamine, hoiustamine). Artikkel 17.2 – Eesmärk sätestab, et peatükk kehtestab rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise põhimõtted kooskõlas 10. peatüki B jaoga (investeeringute liberaliseerimine), 11. peatükiga (piiriülene teenustekaubandus), 12. peatükiga (füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil) ja 18. peatükiga (finantsteenused). Artikkel 17.3 – Põhimõtted kohustab lepinguosalisi (kooskõlas I lisa Kehtivad meetmed, II lisa Tulevased meetmed, III lisa Turulepääsuga seotud kohustused ja VI lisa Finantsteenused“ reservatsioonidega) tagama piiramatu, kaubanduslikel ja mittediskrimineerivatel alustel juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ning kohtlema teise lepinguosalise laevu sadamate, infrastruktuuri, tasude ja abiteenuste osas vähemalt sama soodsalt kui oma laevu; keelab tulevaste kolmandate riikidega sõlmitavate lepingute lastijaotusklauslid ja nõuab varasemate selliste klauslite kaotamist mõistliku aja jooksul, samuti ühepoolsete või varjatud piirangute kõrvaldamist; lisaks kohustab lubama teise lepinguosalise meretransporditeenuse osutajatel asutada ja käitada ettevõtteid oma territooriumil (vastavalt I, II, III ja VI lisa piirangutele) ning tagama neile mõistlikel, mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu põhilistele sadamateenustele (lootsimine, puksiirabi, varustamine, jäätmete ja ballastvee käitlus, sadamakapteni ja navigeerimisabi, avariiremondi võimalused ning kai-, reidi- ja kaldaseadmete kasutamine).
Peatükiga on seotud neli lisa (I-III ja VI). Lisade I-III sisu on selgitatud 11. peatüki juures. I lisa – „Kehtivad meetmed“ loetleb mh olemasolevad lepinguosaliste meetmed meretranspordi ja sadamateenuste valdkonnas, mis ei vasta täielikult turulepääsu, võrdse kohtlemise või MFN‑i reeglitele, kuid mida lubatakse edasi hoida. II lisa – „Tulevased meetmed“ jätab võimaluse tulevaste reservatsioonide jaoks kindlates meretranspordi või sadamateenuste alase tegevuse valdkondades, kus lepinguosalised võivad vajaduse korral kehtestada uusi piiranguid. III lisa – „Turulepääsuga seotud kohustused“ kirjeldab, millistes meretranspordi ja abiteenuste alase tegevuse allsektorites on võetud turulepääsu kohustused ja millised kvantitatiivsed või muud piirangud võivad siiski kehtida. VI lisa –„Finantsteenused“ täpsustab meretranspordiga seotud finantsteenuste (nt laevade finantseerimine, kindlustus) suhtes kohaldatavad erisused ja reservatsioonid, seostades 17. peatüki kohustused finantsteenuste peatüki raamistikuga.
18. peatükk – „Finantsteenused“ reguleerib lepinguosaliste vahel finantsteenuste (pangandus, kindlustus, väärtpaberid jne) turulepääsu, piiriülest osutamist, investeeringuid finantsasutustesse, reguleerimis- ja järelevalveraamistikku ning finantssektoriga seotud vaidluste lahendamist. Peatükk koosneb 22 artiklist (artiklid 18.1 – 18.22) ja seda täpsustab VI lisa Finantsteenused ning 18‑A lisa Piiriülene finantsteenuste kaubandus. Artikkel 18.1 – Mõisted selgitab põhitermineid (piiriülene finantsteenuste osutaja ja kaubandus, finantsasutus, finantsteenus, finantsteenuse osutaja, investeering finantssektoris, investor, uus finantsteenus, avalik‑õiguslik üksus, iseregulatsiooni organ). Artikkel 18.2 – Kohaldamisala täpsustab, et peatükk kehtib lepinguosalise finantsasutuste, investorite ja nende investeeringute ning piiriüleste finantsteenuste suhtes, välistab riikliku pensioni- ja sotsiaalkindlustuse, teatud avalikud funktsioonid, riigihanked ja keskpankade/rahandusasutuste rahandus- ja rahapoliitika, ning inkorporeerib valiku investeeringute ja teenuste peatükkide sätteid (sh D jao investeerimisvaidluste lahendamise) finantssektorisse; konflikti korral on ülimuslik 18. peatükk. Artikkel 18.3 – Võrdne kohtlemine toob finantssektorisse üle artikli 10.7 riigisisese kohtlemise reegli ja selgitab, et võrdlus baasiks on oma finantsasutused ja nende investeeringud.Artikkel 18.4 – Enamsoodustusrežiim inkorporeerib artikli 10.8 MFN‑kohustuse finantsasutuste ja finantsinvesteeringute suhtes, viidates kolmandate riikide finantsasutustele ja investoritele. Artikkel 18.5 – Turulepääs keelab kvantitatiivsed ja vormipõhised turulepääsu piirangud lepinguosalise finantsasutustele (asutuste arv, tehingumahud, töötajate arv kvootide või majandusvajaduse testide kaudu; kohustus tegutseda kindlas juriidilises vormis), kuid lubab nõuda, et teatud teenuseid osutataks eraldi juriidilise isiku kaudu. Artikkel 18.6 – Kõrgem juhtkond ja juhatus toob finantssektorisse artikli 10.10 keelu nõuda kodakondsuse või jurisdiktsiooni põhiseid piiranguid juhtkonna või juhatuse koosseisule, kui see on peatükis kohaldatav. Artikkel 18.7 – Piiriülene finantsteenuste kaubandus inkorporeerib turulepääsu, riigisisese ja MFN‑kohtlemise ning kohapealse esindatuse keelud (11.4, 11.5, 11.6, 11.7) teatud piiriüte teenuste suhtes, mis on loetletud 18‑A lisas; tagab isikutele õiguse osta piiriüleseid finantsteenuseid lepinguosalise teenuseosutajatelt, kuid ei anna neile õigust füüsiliselt turul tegutseda; lubab mittekahjulikke formaalseid nõudeid (nt registreerimine). Artikkel 18.8 – Toimivusnõuded näeb ette, et lepinguosalised lepivad eraldi kokku, kuidas artikli 10.9 toimivusnõuete põhimõtteid finantsinvesteeringute suhtes kohaldada, ning et pärast kokkulepet lõimitakse need 18. peatükki ja vajaduse korral muudetakse VI lisa reservatsioone. Artikkel 18.9 – Uued finantsteenused kohustab lubama lepinguosalise finantsasutustel pakkuda kõiki finantsteenuseid, mida lubatakse sarnastes tingimustes oma finantsasutustel, ilma uusi seadusi vastu võtmata; lubab siiski määrata, mis institutsionaalses vormis uut teenust osutatakse ja nõuda luba, mida võib usaldatavuskaalutlustel ka keelata. Artikkel 18.10 – Läbivaatamisklausel andmevoogude kohta näeb ette kolm aastat peale partnerluslepingu kohaldamise algust hindamise läbiviimise, et selgitada, kas finantsteenuseid puudutavatesse sätetesse on vaja lisada eraldi andmevoogude vaba liikumise reeglid. Artikkel 18.11 – Teabe käsitlemine kaitseb finantssaladust, sätestades, et leping ei sunni lepinguosalisi avalikustama üksikklientide tehingu- ja kontoinfot ega salajast või ärisaladust sisaldavat avaliku sektori teavet. Artikkel 18.12 – Reservatsioonid ja nõuetele mittevastavad meetmed lubab lepinguosalistel hoida alles või kehtestada VI lisas loetletud erandeid, millele ei kohaldata finantsteenuste peatüki põhireegleid nagu võrdne kohtlemine, MFN, turulepääs, juhtkonna/juhatuse reeglid, piiriülene teenuse osutamine (18.3–18.7). Seejuures ei tohi tulevased meetmed sundida lepinguosalise investoreid oma olemasolevaid investeeringuid üksnes kodakondsuse tõttu maha müüma. Artikkel 18.13 – Usaldatavusnõuetega seotud erand lubab kõiki partnerluslepingu sätteid ületavaid meetmeid, mis on vajalikud investorite, hoiustajate ja kindlustusvõtjate kaitsmiseks või finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks, tingimusel et neid ei kasutata kaubandus- ja investeerimiskohustustest kõrvalehiilimiseks. Artikkel 18.14 – Tunnustamine võimaldab ühel lepinguosalisel tunnustada teise lepinguosalise või kolmanda riigi usaldatavusmeetmeid (nt regulatsiooni ekvivalentsus) ning kohustab andma teisele lepinguosalisele võimaluse tõendada oma raamistikku. See ei kohusta siiski ühtegi lepinguosalist sellist tunnustamist andma. Artikkel 18.15 – Rahvusvahelised standardid kohustab püüdlema G20, FSB, Baseli, IAISi, IOSCO, FATFi ja OECD26 maksuläbipaistvuse standardite rakendamisele finantsregulatsioonis, järelevalves ja maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidmise vastases võitluses. Artikkel 18.16 – Iseregulatsiooni organid sätestab, et kui lepinguosalise finantsasutus või piiriülene teenuseosutaja peab olema mõne iseregulatsiooni organi liige (nt börs, arveldusasutus), peab see organ järgima võrdse kohtlemise ja MFN‑reegleid ning piiriülese kaubanduse sätteid (18.3, 18.4, 18.7). Artikkel 18.17 – Makse- ja kliiringsüsteemid tagab, et lepinguosalise finantsasutustel, kes on vastuvõtva lepinguosalise territooriumil asutatud, on võrdsed võimalused avalik-õiguslike makse- ja kliiringsüsteemide ning tavapäraste ametlike refinantseerimisallikate kasutamiseks (v.a viimane instants laenaja). Artikkel 18.18 – Riigisisesed õigusnormid ja läbipaistvus välistab 13. ja 28. peatüki (riigisisesed õigusnormid ja hea reguleerimistava) kohaldamise finantsteenustele, kuid kehtestab finantssektorile oma läbipaistvuse ja hea halduse standardid (eelavaldamine, huvitatud isikute ärakuulamine, kommentaaride arvestamine, detailne litsentsimenetluse raamistik ja tasude läbipaistvus). Artikkel 18.19 – Finantsteenuste allkomitee kirjeldab finantsteenuste allkomitee rolli (peatüki rakendamise jälgimine, regulatiivse koostöö ja standardite arutelu, vaidluste lahendamise toetamine, partnerluslepingu toimimise hindamine) ning selle koosseisu (finantspoliitika ja -järelevalve eksperdid). Artikkel 18.20 – Konsultatsioonid annab igale lepinguosalisele õiguse taotleda finantsteenuseid puudutavates küsimustes konsultatsioone, nõuab finantsekspertide osalemist ning sätestab, et see ei kahanda finantsjärelevalve õiguslikke volitusi ega teabevahetuse piiranguid. Artikkel 18.21 – Vaidluste lahendamine täpsustab, et finantsvaidluste puhul kohaldatakse 31. peatüki riik‑riik vaidluste lahendamise süsteemi, kuid vahekohtu liikmetel peavad olema finantsõiguse ja -praktika eriteadmised ning finantssektori rikkumiste korral võib sanktsioonideks olla finantseeliste peatamine ainult siis, kui vaidlus mõjutab ka finantssektorit.Artikkel 18.22 – Finantsteenustega seotud investeerimisvaidlused kohandab investori‑riigi vaidluste lahendamise (10. peatüki D jao) finantsteenuste jaoks, piirates selle ulatust kindlate normidega (investeeringute kaitse, ülekanded, sundvõõrandamine, MFN, usaldatavuserand) ning luues mehhanismi, kus finantsteenuste allkomitee ja eksperdid annavad arvamuse selle kohta, kas usaldatavusnõuete erand (artikkel 18.13) on konkreetse vaidluse puhul õiguspärane kaitse; kui see nii on, loetakse nõude vastav osa või kogu nõue tagasi võetuks.
Peatükiga seotud VI lisa – „Finantsteenused“ (sh liited VI‑A ja loetelud A ja B) sisaldab kõiki lepinguosaliste reservatsioone ja nõuetele mittevastavaid meetmeid finantsteenuste valdkonnas (olemasolevad piirangud erinevatel valitsustasanditel ja tulevased võimalikud piirangud sektorite ning allsektorite kaupa), mis määravad kindlaks 18. peatüki turulepääsu- ja kohtlemiskohustuste kohaldamisala.
18‑A lisa – „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ loetleb need finantsteenused ja alategevused, mille puhul on võetud piiriülese osutamise kohustused, sh investeerimisnõustamine, kindlustusega seotud teenused, turuinfo ja andmetöötlus ning seob need artikli 18.7 turulepääsu-, kohtlemis- ja esindusvabaduse reeglitega.
19. peatükk – „Digikaubandus“ sätestab raamistikku elektroonsete vahendite abil toimuvale kaubandusele, et suurendada usaldust, keelata põhjendamatud takistused (nt tollimaksud elektroonilistele edastustele, eriloanõuded e‑teenustele) ning soodustada turvalist ja avatud internetikeskkonda. Peatükk koosneb 14 artiklist (artiklid 19.1–19.14). Artikkel 19.1 – Mõisted määratleb digikaubanduse võtmeterminid, nagu tarbija, andmesõnum, elektrooniline autentimis- ja usaldusteenus (sh e‑allkiri), lõppkasutaja, usaldusteenuse osutaja ja soovimatu elektrooniline kommertsteade. Artikkel 19.2 – Kohaldamisala sätestab, et peatükk kehtib kõikidele meetmetele, mis mõjutavad elektroonsete vahendite abil toimuvat kaubandust, kuid ei kohaldu hasartmängu-, ringhäälingu- ja audiovisuaalteenustele, notarite ja õigusabiteenustele ning riigihangetele (v.a artiklid 19.7, 19.8 ja 19.11). Artikkel 19.3 – Üldpõhimõtted kinnitab, et digikaubandus on oluline majanduskasvu ja võimaluste allikas ning rõhutab vajadust raamistiku järele, mis tõstab tarbijate usaldust ja väldib tarbetuid digikaubanduse takistusi. Artikkel 19.4 – Õigus kehtestada õigusnorme kinnitab iga lepinguosalise õigust kehtestada reegleid legitiimsete poliitikaeesmärkide (nt rahvatervis, ohutus, keskkond, tarbija- ja andmekaitse, kultuuriline mitmekesisus, konkurents) saavutamiseks. Artikkel 19.5 – Tollimaksud elektroonilistele edastustele keelab tollimaksude kehtestamise elektroonilistele edastustele lepinguosaliste vahel, kuid lubab tavalisi makse ja tasusid, kui need on kooskõlas partnerluslepinguga. Artikkel 19.6 – Eelneva loa puudumise põhimõte sätestab, et elektrooniliselt osutatavate teenuste puhul ei nõutaks eraldi eelnevat luba ainuüksi seetõttu, et teenus on online, välja arvatud üldised loasüsteemid, mis ei ole suunatud just e‑teenustele või mis on telekomteenustele. Artikkel 19.7 – Elektroonilised lepingud sätestab, et lepinguosalise õigussüsteem peab võimaldama lepingute sõlmimist elektrooniliselt ning elektroonilisi lepinguid ei tohi lugeda tühiseks, kehtetuks ega jätta täitmata üksnes põhjusel, et need on sõlmitud elektroonilisel kujul. See on kooskõlas Eesti senise seisukohaga, et elektrooniliste lepingute laialdane võimaldamine ja e‑allkirjade õiguslik tunnustamine ka globaalsel areenil on eeltingimus tõhusale e‑kaubandusele ja piiriüleste internetipõhiste teenuste kasvule. Eesti õiguses on elektrooniline tehing võrdsustatud kirjaliku vormiga ning ELi määrus e‑identimise ja e‑tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul27 (eIDAS‑määrus) annab kvalifitseeritud e‑allkirjadele omakäelise allkirjaga võrdse õigusliku jõu, mistõttu partnerlusleping toetab sisuliselt ELi ja Eesti praktika laienemist Mehhiko turule ning suurendab Eesti digiettevõtete kindlustunnet elektrooniliste lepingute kasutamisel. Artikkel 19.7 võimaldab teha erandeid valdkondades, kus riigid soovivad säilitada rangemaid formaalnõudeid (nt kinnisvara‑, perekonna‑ ja pärimisõigus), mis on rahvusvahelises lepingupõhises praktikas tavapärane lähenemine. Artikkel 19.8 – Elektroonilised usaldus- ja autentimisteenused keelab e‑usaldus- ja autentimisteenuste õigusliku kehtivuse eitamise ainult seetõttu, et need on elektroonilised; ei tohi takistada lepinguosalistel valida sobivat autentimisviisi ja tõendada selle vastavust, kuid lubab konkreetsete tehinguliikide puhul nõuda tulemuspõhiseid standardeid või sertifitseerimist; soodustab piiriüleste, koostalitlusvõimeliste lahenduste vastastikust tunnustamist. Artikkel 19.9 – Veebitarbijate kaitse nõuab tarbijate tõhusat kaitset e‑kaubanduses (petturlike ja ebaausate tavade keeld, läbipaistvad info- ja käitumisstandardid) ning rõhutab tarbijakaitseasutuste vahelist koostööd usalduse ja heaolu suurendamiseks. Artikkel 19.10 – Soovimatud elektroonilised kommertsteated kohustab kehtestama reeglid, mis kas nõuavad adressaadi nõusolekut või annavad selge loobumise (opt‑out) võimaluse; rämpspost (spam) peab olema hõlpsasti tuvastatav, näitama selgelt saatjat ja sisaldama tasuta loobumisvõimalust; ette nähakse ka jõustamismehhanismid ja koostöö reguleerimisel. Artikkel 19.11 – Lähtekood keelab nõuda lepinguosalise tarkvara lähtekoodi loovutamist või sellele juurdepääsu, välja arvatud vabatahtlik ulatus (nt riigihange, leping), kohtu või konkurentsiameti sekkumine, intellektuaalomandi kaitse või julgeoleku- ja avaliku poliitika erandid (turvalisus, kaitse, relvahanked) kooskõlas üld- ja julgeolekueranditega. Artikkel 19.12 – Avatud internetiühendus julgustab tagama lõppkasutajatele võimaluse kasutada ja levitada oma valitud internetiteenuseid ja rakendusi mõistliku, mittediskrimineeriva võrguhalduse raames, ühendada võrku oma seadmed ning saada teavet internetiühenduse teenusepakkuja võrguhalduse kohta (netineutraalsuse põhimõtted). Artikkel 19.13 – Koostöö näeb ette regulatiivse dialoogi ja parimate tavade vahetamise digikaubanduse teemadel (piiriülesed usaldus- ja autentimisteenused, otseturundus, VKEde väljakutsed, tarbijakaitse, küberjulgeolek jm) ning rõhutab vajadust mitmepoolsetel foorumitel aktiivselt osaleda. Artikkel 19.14 – Läbivaatamisklausel andmevoogude kohta sätestab, et kolm aastat pärast partnerluslepingu jõustumist hindavad lepinguosalised uuesti, kas partnerluslepingusse on vaja lisada täiendavaid sätteid andmete vaba piiriülese liikumise kohta.
20. peatükk – „Kapitali liikumine, maksed ja ülekanded ning ajutised kaitsemeetmed“ tagab, et partnerluslepinguga liberaliseeritud tehingutega seotud maksed ja kapitali liikumine on põhimõtteliselt vabad, kuid lubab erandlikel juhtudel ajutisi piiranguid, kui tekivad tõsised rahanduslikud või makromajanduslikud raskused (sh ELi majandus- ja rahaliidu toimimisel). Peatükk koosneb 5 artiklist (artiklid 20.1–20.5). Artikkel 20.1 – Jooksevkonto kohustab lepinguosalist lubama käesoleva partnerluslepingu kohaldamisalasse kuuluvate jooksevkonto tehingutega (nt kauba ja teenuste eest maksed, intressid, dividendid) seotud ülekandeid ja makseid vabalt konverteeritavas valuutas, kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi (edaspidi IMF) põhikirjaga. Artikkel 20.2 – Kapitali liikumine nõuab, et lepinguosalised lubaksid maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingutega seotud kapitali vaba liikumist, niivõrd kui see on vajalik investeeringute ja muude tehingute liberaliseerimiseks vastavalt investeeringute, piiriülese teenustekaubanduse, isikute ajutise kohaloleku ja finantsteenuste peatükkidele. Artikkel 20.3 – Kapitali liikumist, makseid või ülekandeid käsitlevate õigusnormide kohaldamine selgitab, et jooksevkonto ja kapitali vabaduse sätted ei takista pankrotiseaduste, väärtpaberituru reeglite, finantsaruandluse ja järelevalve nõuete, kriminaalõiguslike normide, kohtuotsuste täitmise ega sotsiaalkindlustuse/pensioniskeemide reeglite kohaldamist, kui need ei ole meelevaldsed ega diskrimineerivad ega toimi varjatud piiranguna kapitali ja maksete suhtes. Artikkel 20.4 – Ajutised kaitsemeetmed lubab El-l erandlikes olukordades, kui ELi majandus- ja rahaliidu toimimine satub tõsistesse raskustesse või on selline oht, kehtestada kuni kuueks kuuks kapitali liikumist, makseid või ülekandeid piiravaid kaitsemeetmeid, mis peavad olema rangelt vajalikud, mitte diskrimineerima Mehhikot võrreldes sarnases olukorras kolmandate riikidega ning mille kohta EL peab Mehhikot viivitamata teavitama ja esitama kaotamise ajakava. Artikkel 20.5 – Piirangud maksebilansi ja välisrahastamisega seotud raskuste ning makromajanduslike raskuste korral lubab lepinguosalisel tõsiste maksebilansi- või väliste finantsraskuste või nende ohu või erandlike makromajanduslike raskuste korral võtta ajutisi, IMF‑i reeglitega kooskõlas olevaid, mittekahjustavaid ja mittediskrimineerivaid piiravaid meetmeid kapitali liikumise, maksete ja ülekannete suhtes, mis ei asenda vajalikke makromajanduslikke kohandusi; sarnaseid ajutisi meetmeid võib võtta ka kauba- ja teenuskaubanduse suhtes kooskõlas GATT 1994 ja GATSi maksebilansisätetega, eelistatult vältides tariifseid lisatasusid ja kvoote; meetmed tuleb teistele lepinguosalisele viivitamata teatada ning nende võtmise korral konsulteeritakse teenuste ja investeeringute allkomitees, arvestades IMFi andmeid ja hinnanguid.
21. peatükk – „Riigihanked“ sätestab lepinguosaliste valitsuste kaupade, teenuste ja ehitustööde ostude (hankemenetluste) avamise, läbipaistvuse ja mittediskrimineeriva kohtlemise reeglid, määrates, millised hanked ja asutused on kaetud ning kuidas hankeid planeerida, läbi viia, vaidlustada ja muuta kohaldamisala. Peatükk koosneb 19 artiklist (artiklid 21.1–21.19) ja seda täpsustavad 21‑A lisa (ELi kaetud hanked) ja 21‑B lisa (Mehhiko kaetud hanked). Artikkel 21.1 – Mõisted selgitab põhimõisted nagu kaetud hange, hankeüksus, tarnija, eri hankemenetlused (avatud, valik-, piiratud), elektrooniline oksjon, tehniline kirjeldus, korduvkasutatav loetelu, kommertskaubad ja -teenused ning ehitusteenused. Artikkel 21.2 – Kohaldamisala määrab, millistele hangetele peatükk laieneb, loetleb erandid (nt kinnisvara, toetused, riigivõlg, rahvusvahelise abi hanked) ning kirjeldab, kuidas hinnata hanke väärtust ja kasutada 21‑A ja 21‑B lisa, et kindlaks teha kaetud asutused, kaubad, teenused ja teenusetüübid. Artikkel 21.3 – Julgeoleku- ja ülderandid lubab peatükist kõrvale kalduda hangete puhul, mis on seotud oluliste julgeolekuhuvidega (relvad, hädavajalik kaitsevarustus), ning kasutada üldiseid GATT‑tüüpi erandeid (avalik kord, tervis, IP‑kaitse, sotsiaalsed erirežiimid), kui need ei muutu varjatud kaubanduspiiranguks. Artikkel 21.4 – Üldpõhimõtted sätestab riigihangete diskrimineerimiskeelu, elektrooniliste vahendite nõuded, läbipaistva hanke korraldamise korra, korruptsioonivastased meetmed, päritolureeglite neutraalsuse ning keelu kasutada korvamismeetmeid, jättes samas tollimaksud ja muud üldised kaubandusmeetmed peatüki diskrimineerimisnormide alt välja. Artikkel 21.5 – Teave hankesüsteemi kohta kohustab lepinguosalisi kiiresti ja avalikult avaldama riigihanget reguleerivad õigusaktid, standardtingimused ja hankekorra, loetlema lisades 21‑A ja 21‑B väljaanded ja veebilehed, kus avaldatakse hanketeated ja statistika, ning teavitama riigihangete allkomiteed nende teabekanalite muudatustest. Artikkel 21.6 – Teated kirjeldab kavandatava hanke teate, kokkuvõtliku teate ja plaanitud hanke teadaande sisu ning nõuab, et kõik teated oleksid tasuta ja vahetult elektrooniliselt kättesaadavad, võimaldades tarnijatel aegsasti saada infot hanke sisu, tingimuste, tähtaegade ja dokumentide kohta. Artikkel 21.7 – Osalemistingimused piirab hankeüksuse kehtestatavaid kvalifikatsiooninõudeid üksnes õigusliku, finantsilise ja tehnilise suutlikkuse tõendamisega, keelab nõuda varasemat kogemust tingimata lepinguosalise territooriumil ning lubab tarnija välistamist vaid selgelt põhjendatud juhtudel, nagu pankrot, tõsised rikkumised või usaldusväärsust kahjustav käitumine. Artikkel 21.8 – Tarnijate kvalifitseerimine lubab kasutada registreerimissüsteeme ja kvalifikatsioonimenetlusi tingimusel, et need ei loo lepinguosalise tarnijatele põhjendamatuid takistusi, sätestab valikpakkumismenetluse teavitamis- ja kvalifitseerimisreeglid ning reguleerib korduvkasutatavate loetelude loomist, ajakohastamist ja kasutamist hanke aluste või kavandatava hanke teatena. Artikkel 21.9 – Tehnilised kirjeldused ja hankedokumendid nõuab, et tehnilised kirjeldused ei looks tarbetuid kaubandustõkkeid, eelistab toimivus- ja funktsionaalseid nõudeid ning rahvusvahelisi standardeid, keelab põhjendamatult konkreetseid kaubamärke eelistavad nõuded ning kohustab hankedokumente koostama nii, et pakkumuste tegemiseks oleks tarnijatel täielik ja õigeaegne info, sh hindamiskriteeriumide ja elektrooniliste menetluste kohta. Artikkel 21.10 – Tähtajad määrab miinimumtähtajad osalemistaotluste ja pakkumuste esitamiseks, võimaldab neid teatud juhtudel lühendada (nt kiireloomulisus, eelnev plaanitud hanke teadaanne, elektrooniline avaldamine, kommertskaupade ja -teenuste hanked), kuid nõuab alati, et tähtajad oleksid kõigile tarnijatele võrdsed ja võimaldaksid nõuetekohaste pakkumuste ettevalmistamist. Artikkel 21.11 – Läbirääkimine annab võimaluse pidada tarnijatega läbirääkimisi, kui see on teates ette nähtud või kui ükski pakkumus ei ole selgelt kõige soodsam, kuid nõuab, et osalejate väljajätmine toimuks üksnes eelnevalt avaldatud hindamiskriteeriumide alusel ja et pärast läbirääkimisi antaks allesjäänud tarnijatele ühesugune tähtaeg uute pakkumuste esitamiseks. Artikkel 21.12 – Piiratud pakkumismenetlus loetleb erandjuhud, mil hankeüksus võib kasutada piiratud menetlust ja mitte kohaldada mitmeid teavitamis- ja menetlusnorme (nt sobivate pakkumuste puudumine, ainutarnija tehnilistel või ainuõiguslikel põhjustel, äärmine kiireloomulisus, prototüübid, erakorraliselt soodsad ostud, ideekonkursi võitja), kuid kohustab iga sellise lepingu kohta koostama kirjaliku põhjendatud aruande. Artikkel 21.13 – Elektroonilised oksjonid sätestab, et elektroonilise oksjoni korral peab hankeüksus enne oksjoni algust esitama osalejatele automaatse hindamismeetodi kirjelduse koos matemaatilise valemiga, esialgse hindamise tulemused ning muu vajaliku teabe oksjoni korra ja hinnatavate pakkumuse elementide kohta. Artikkel 21.14 – Pakkumuste läbivaatamine ja lepingute sõlmimine nõuab, et pakkumuste vastuvõtt, avamine ja läbivaatamine toimuks läbipaistvalt, erapooletult ja konfidentsiaalsust tagades, et kõigile pakkujatele pakutaks võrdselt võimalust vormivigade parandamiseks, ning et leping sõlmitaks pakkujaga, kelle pakkumus vastab tingimustele ja on kas soodsaim või madalaima hinnaga, välja arvatud põhjendatud avaliku huvi korral. Artikkel 21.15 – Hanketeabe läbipaistvus kohustab teavitama tarnijaid hanke võitjast ja tagasilükatud pakkujatele selgitama nende pakkumuse tagasilükkamise põhjusi ja võitja eeliseid, avaldama sõlmitud lepingute kohta kindla tähtaja jooksul teateid, säilitama riigihanke dokumente ja elektroonilise jälgitavuse andmeid vähemalt kolm aastat ning koguma ja vahetama statistilisi andmeid peatükiga hõlmatud hangete ja hangitud toodete päritoluriikide kohta. Artikkel 21.16 – Teabe avalikustamine sätestab, et teise lepinguosalise taotlusel tuleb anda piisav teave hankemenetluse õigluse ja vastavuse kontrollimiseks, kuid samas ei tohi avalikustada üksikasju, mis kahjustaksid ausat konkurentsi, õiguskaitset, ettevõtjate õigustatud ärihuve või oleksid muul viisil vastuolus avalike huvidega. Artikkel 21.17 – Siseriiklik vaidlustusmenetlus kohustab kehtestama tarnijatele kättesaadava õigeaegse ja mittediskrimineeriva haldusliku või kohtuliku läbivaatamiskorra, mis võimaldab vaidlustada peatüki normide või nende rakendusmeetmete rikkumisi, tagab kaebuste erapooletu käsitlemise, ei kahjusta tarnija õigust osaleda teistes hangetes ning näeb ette sõltumatu läbivaatava organi, ajutised meetmed ja tõhusad õiguskaitsevahendid. Artikkel 21.18 – Kohaldamisala muutmine ja korrigeerimine kirjeldab, kuidas lepinguosalised võivad muuta või korrigeerida lisasid 21‑A ja 21‑B nii, et peatüki kohaldamisala säiliks sisuliselt samaväärsel tasemel, näeb ette teavitamiskohustuse, võimaluse nõuda kompensatsioonimeetmeid ulatuse vähendamise korral ning konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise korra erimeelsuste korral. Artikkel 21.19 – Riigihangete allkomitee kinnitab, et partnerluslepingu III osa alusel asutatud riigihangete allkomitee vastutab peatüki rakendamise ja toimimise järelevalve eest, tegeleb lisade 21‑A ja 21‑B muutmise ettevalmistamisega, vastavate ühisnõukogu otsuste eelnõude ja peatükiga seotud riigihangete küsimuste arutamisega ning käsitleb muid peatüki toimimisega seotud teemasid.
Peatüki juurde kuulub 2 lisa.
21‑A lisa – „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ loetleb ELi kaetud keskvalitsusasutused, alltasandi asutused, muud üksused, kaetud kaubad, teenused, ehitusteenused, kontsessioonid, üldmärkused, erandid ja ametlikud hanketeadete avaldamise kanalid.
21‑B lisa – „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ määratleb föderaalsed, osariigi ja muud kaetud hankijad, kaubad, teenused, ehitusteenused, kontsessioonid, erandid ja teabekanalid.
22. peatükk – „Riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigusega ettevõtted ning määratud monopolid“ tagab, et riigi osalusega ettevõtted, eri‑ või eelisõigustega ettevõtted ja määratud monopolid ei moonuta konkurentsi ega rahvusvahelist kaubandust, vaid tegutsevad äritegevuses turumajanduslike äriliste kaalutluste ja mittediskrimineeriva kohtlemise põhimõtete järgi, luues nii õiglasema ja läbipaistvama mänguvälja avaliku ja erasektori ettevõtjatele. Peatükk koosneb kaheksast artiklist (artiklid 22.1-22.8). Artikkel 22.1 – Mõisted määratleb olulisemad mõisted, sh mida peetakse selles peatükis äritegevuseks, ärilisteks kaalutlusteks, määratud monopoliks, eri- või eelisõigustega ettevõtteks, riigi osalusega ettevõtteks ning kuidas on defineeritud valitsuse ülesannete täitmisel osutatavad teenused ja finantsteenused; lisaks viitab artikkel OECD ekspordikrediitide kokkuleppele28 ning GATSi ja finantsteenuste lisas sisalduvatele mõistetele. Artikkel 22.2 – Volitatud asutus näeb ette, et kui lepinguosaline volitab riigi osalusega ettevõtteid, eri- või eelisõigustega ettevõtteid või määratud monopole täitma regulatiivseid, haldus- või muid valitsusfunktsioone, peavad nad tegutsema kooskõlas partnerluslepingust tulenevate kohustustega, mitte kasutama valitsusvolitusi viisil, mis partnerluslepingut rikub. Artikkel 22.3 – Kohaldamisala sätestab, et peatükk kehtib ainult äritegevusega tegelevate riigi osalusega ettevõtete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ja määratud monopolide suhtes ning ei laiene riigihankeüksustele, valitsusülesannete täitmisel osutatavatele teenustele, kriisilahenduse raames tegutsevatele finantsasutustele, kohustusliku sotsiaalkindlustuse ja riiklike pensionisüsteemidega seotud avalik-õiguslikele üksustele ega väiksema kui 200 miljoni eriarveldusühiku aastakäibega üksustele; lisaks loetleb artikkel juhtumid, kus artiklit 22.6 ei kohaldata, eelkõige ekspordi- ja investeeringutoetavate riiklike finantsskeemide ning I, II, VI ja 22‑A lisa alla jäävate nõuetele mittevastavate meetmete puhul.Artikkel 22.4 – Nõuetele mittevastav tegevus kinnitab, et artiklit 22.6 ei kohaldata riigi osalusega ettevõtete ja määratud monopolide tegevusele, mis on loetletud 22‑A lisas „Mehhiko nõuetele mittevastav tegevus“, tingimusel et järgitakse selle lisa tingimusi. Artikkel 22.5 – Üldsätted rõhutab, et peatükk ei takista lepinguosalisel riigi osalusega ettevõtete loomist või säilitamist, eri- või eelisõiguste andmist või monopolide määramist, kuid lepinguosaline ei tohi nõuda ega soodustada, et sellised ettevõtted tegutseksid viisil, mis on peatükiga vastuolus.Artikkel 22.6 – Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused kohustab, et riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigustega ettevõtted ja määratud monopolid juhinduksid äritegevuses kaupade ja teenuste ostmisel ja müümisel ärilistest kaalutlustest ning kohtleksid lepinguosalise ja partnerluslepinguga hõlmatud investeeringute kaudu tegutsevaid ettevõtteid vähemalt sama soodsalt kui omamaiseid turuosalisi, nii ostu- kui müügipoolel. Samas lubab artikkel äriliste kaalutluste piires erinevatel tingimustel ostmist ja müümist ning teatud juhtudel tehingust keeldumist, kui see on äriotsusena põhjendatud. Artikkel 22.7 – Õigusraamistik suunab lepinguosalisi järgima rahvusvahelisi standardeid (nt OECD suunised riigi osalusega äriühingute üldjuhtimise kohta) ning tagama, et regulaatorid oleksid sisuliselt sõltumatud reguleeritavatest ettevõtetest ja kohtleksid kõiki, sh riigi osalusega ja eri- või eelisõigustega ettevõtteid ning monopole, samadel asjaoludel erapooletult; lisaks peab õiguse jõustamine olema järjekindel ja mittediskrimineeriv. Artikkel 22.8 – Läbipaistvus võimaldab teisel lepinguosalisel küsida üksikasjalikku teavet konkreetse riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli omandistruktuuri, riigi osaluse ulatuse, eriõiguste, juhtorganite koosseisu, neid reguleerivate ametiasutuste rolli, finantsnäitajate, erandite ja immuniteetide ning avalike aruannete kohta, kui ta põhjendab, kuidas selle üksuse tegevus võib mõjutada tema huve peatüki kohaldamisel. Kui andmed puuduvad, tuleb seda põhjendada, ning konfidentsiaalseks märgitud teavet ei tohi ilma andmeid andnud lepinguosalise nõusolekuta avaldada.
Peatüki juurde kuulub lisa.
22‑A lisa – „Mehhiko nõuetele mittevastav tegevus“ loob erirežiimi konkreetsele Mehhiko riigi osalusega ettevõtete või monopoolide tegevusele, mis ei pea järgima artikli 22.6 mittediskrimineeriva kohtlemise reegleid, tingimusel et need meetmed on kooskõlas WTO lepingu alusel võetud õiguste ja kohustustega.
23. peatükk – „Konkurentsipoliitika“ käsitleb lepinguosaliste kohustusi hoida ja jõustada tõhusat konkurentsiõigust, teha konkurentsiasutuste vahel koostööd ning tagada läbipaistev ja mittediskrimineeriv menetlus, ning selles peatükis on kokku kümme artiklit (artiklid 23.1-23.10). Artikkel 23.1 – Üldpõhimõtted selgitab, et lepinguosalised peavad vaba ja moonutamata konkurentsi keskseks oma kaubandus- ja investeerimissuhetes, tunnistavad konkurentsivastaste äritavade ja liialt sekkumise kahjulikku mõju ning lepivad kokku, et konkurentsiõiguse jõustamine ja koostöö aitavad partnerluslepingust maksimaalselt kasu saada. Artikkel 23.2 – Konkurentsiõigus ja konkurentsi takistavad äritavad kohustab lepinguosalist hoidma või kehtestama kõiki sektoreid katvaid konkurentsiõiguse norme, mis käsitlevad kartelle ja kooskõlastatud tegevust, turgu valitseva seisundi kuritarvitamist ning konkurentsi oluliselt vähendavaid koondumisi, ning rakendama neid nii avaliku kui ka erasektori ettevõtjatele, lubades erandeid vaid selgelt määratletud avaliku huvi ülesannete puhul proportsionaalsel ja läbipaistval viisil. Artikkel 23.3 – Rakendamine näeb ette, et konkurentsiõigus ja selle jõustamine peavad olema sõltumatud, selleks tuleb luua või säilitada funktsionaalselt sõltumatud konkurentsiasutused piisavate volituste ja ressurssidega, kes tegutsevad läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja õiglase menetluse põhimõtteid järgides ning kelle otsuseid saab kohtus vaidlustada. Artikkel 23.4 – Läbipaistvus kohustab avaldama konkurentsimenetluse põhireeglid, sh uurimis- ja jõustamismenetluste halduslikud ja menetluslikud normid, ning tagama, et konkurentsiõiguse rikkumised ja nende põhjendused (koos faktiliste ja õiguslike järeldustega) oleksid mittekonfidentsiaalses vormis kättesaadavad huvilistele. Artikkel 23.5 – Koostöö ja koordineerimine rõhutab lepinguosaliste konkurentsiasutuste koostöö tähtsust, julgustades neid vahetama mittekonfidentsiaalset teavet, kogemusi ja seisukohti konkurentsiõiguse, jõustamise ja toetusmeetmete kohta ning koordineerima jõustamistegevust samade või seotud juhtumite puhul, säilitades samas asutuste kaalutlusõiguse ja ettevõtjate vabatahtliku konfidentsiaalsuskaitsest loobumise põhimõtte. Artikkel 23.6 – Tehniline koostöö väljendab lepinguosaliste ühist huvi konkurentsipoliitika arengut ja konkurentsiõiguse jõustamist toetava tehnilise koostöö vastu (nt koolitus, kogemuste vahetamine, parimate tavade jagamine), arvestades lepinguosaliste ressursipiiranguid. Artikkel 23.7 – Konsultatsioonid kohustab lepinguosalisi pidama konsultatsioone lepinguosalise taotlusel, kui on vaja paremini mõista või lahendada selle peatüki tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimusi, ning eeldab asjakohase mittekonfidentsiaalse teabe jagamist, et hõlbustada arutelu, eriti kui küsimus mõjutab kaubandust või investeeringuid. Artikkel 23.8 – Teabe konfidentsiaalsus sätestab, et ükski lepinguosaline ei pea andma teavet, mille avaldamine on tema õigusega keelatud, ning et peatüki alusel saadud teave tuleb teisel lepinguosalisel konfidentsiaalsena hoida, sealhulgas juhul, kui see on üle antud konfidentsiaalsuskaitsest loobumise alusel ja tuleb kasutada vastavalt loobumise tingimustele. Artikkel 23.9 – Konkurentsiasutused loetleb, millised organid on partnerluslepingu mõttes konkurentsiasutused: ELi poolel komisjon ning Mehhiko poolel riiklik monopolivastane komisjon ja telekommunikatsiooni reguleeriv komisjon, mis on selle peatüki rakendamise keskseks kontaktiks ja jõustajaks. Artikkel 23.10 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine välistab võimaluse kasutada partnerluslepingu üldist vaidluste lahendamise mehhanismi (31. peatükk) konkurentsipoliitika peatüki sätete tõlgendamise või kohaldamise vaidlustamiseks, suunates lepinguosalised pigem koostööle ja konsultatsioonidele kui formaalsele riikidevahelisele vaidluste lahendamisele.
24. peatükk – „Subsiidiumid“ sätestab lepinguosaliste vahelised reeglid, kuidas võib ettevõtjatele subsiidiume anda, millal need on lubatavad ja millal võivad need kaubandust või investeeringuid kahjustada. See on oluline, et tasakaalustada õigustatud avaliku poliitika eesmärke (nt kriisitoetus, regionaalne areng) ja ausat konkurentsi ning vältida turumoonutusi, mis vähendaksid kaubandus- ja investeerimisliberaliseerimisest saadavat kasu. Peatükk koosneb üheksast artiklist (artiklid 24.1-24.9). Artikkel 24.1 – Mõisted Määratleb „kaupade subsiidiumi“ WTO Subsiidiumide ja tasakaalustavate meetmete lepingu29 (edaspidi SCM‑leping) alusel (rahastamine, mis annab kasu ja on eripärane konkreetsetele ettevõtjatele või sektoritele) ning „teenuste subsiidiumi“ samal loogikal GATSi artikli XV järgi. Artikkel 24.2 – Üldpõhimõtted tunnistab, et subsiidiumid võivad olla õigustatud avaliku poliitika tööriist, kuid lepinguosaline ei tohiks subsideerida kaupade või teenuste ettevõtjaid viisil, mis kahjustab või võib kahjustada lepinguosalise kaubandust või investeeringuid. Artikkel 24.3 – Kohaldamisala sätestab, et peatükk kehtib kõikidele majandustegevusega tegelevatele ettevõtjatele antavatele subsiidiumidele, kuid välistab põllumajanduse, kala‑ ja kalandustooted, audiovisuaalsektori subsiidiumid (v.a läbipaistvus), avalikku huvi pakkuvad teenused kulupõhises ulatuses ning teenuste subsiidiumide puhul artikli 24.7 kohaldamise. Artikkel 24.4 – Suhe WTOga kinnitab, et lepinguosalised jäävad seotuks WTO subsiidiumireeglitega (GATT XVI, GATS XV, SCM‑leping) ning seda peatükki tuleb tõlgendada nendega kooskõlas, mitte asendada või nõrgendada WTO kohustusi. Artikkel 24.5 – Läbipaistvus kohustab avaldama subsiidiumide õigusliku aluse, vormi, mahu, eelarvelise eraldise ja võimalusel saajad, kas WTOle tehtud teatamise või avaliku veebiregistri kaudu. Teenuste subsiidiumide puhul rakendub detailne info avaldamine ainult siis, kui abi ühele saajale ületab kolme aasta jooksul 400 000 eriarveldusühikut ja puudutab teatud loetletud teenindussektoreid. Artikkel 24.6 – Konsultatsioonid annab lepinguosalisele õiguse taotleda konsultatsioone, kui ta leiab, et teise lepinguosalise subsiidium kahjustab või võib kahjustada tema kaubandust või investeeringuid. Teine lepinguosaline peab üldjuhul 60 päeva jooksul esitama detailse info subsiidiumi alusnormi, eesmärgi, vormi, kestuse, kriteeriumide, summade ja saajate kohta ning kui negatiivne mõju tuvastatakse, tegema kõik endast oleneva selle vähendamiseks või kõrvaldamiseks aasta jooksul. Artikkel 24.7 – Tingimustega seotud subsiidiumid lubab teatud tundlikke subsiidiume ainult rangetel tingimustel. Näiteks valitsuse vastutust ettevõtjate võlgade või kohustuste eest ainult selgelt piiratud summa või kestuse korral ning raskustes/maksejõuetu ettevõtte toetust vaid usaldusväärse restruktureerimiskava ja erasektori kaasfinantseerimisega (v.a VKEd), samuti lühiajalist likviidsustoetust piiratud mahus restruktureerimisplaani ettevalmistamise ajaks. Artikkel 24.8 – Subsiidiumide kasutamine kohustab tagama, et ettevõtjad kasutaksid antud subsiidiume üksnes nende poliitikaeesmärkide saavutamiseks, milleks toetus on ette nähtud, mitte muudel eesmärkidel (nt agressiivne hinnasõda või laienemine sektoritesse, mida meede ei peaks toetama). Artikkel 24.9 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine välistab partnerluslepingu üldise riik‑riik vaidluste lahendamise peatüki kasutamise teatavate subsiidiumisätete (24.5 teenuste osa ja 24.6 lõige 4) vaidlustamisel, suunates lepinguosalised läbipaistvuse ja konsultatsioonide teel erimeelsusi lahendama.
25. peatükk – „Intellektuaalomand“ (edaspidi IO) loob lepinguosaliste vahel ühised miinimumstandardid autoriõiguse, kaubamärkide, disainide, geograafiliste tähiste, patentide (sh ravimite ja taimesortide) ning ärisaladuste kaitseks ning nende jõustamiseks. See on oluline, et soodustada innovatsiooni ja loovust, lihtsustada tehnoloogia ja kultuuri levikut ning tagada õiglane ja etteaimatav kaitse ettevõtjatele ja loojatele, säilitades samas tasakaalu õiguste omajate ja avalike huvide (nt rahvatervis) vahel. Peatükk koosneb 5 jaost.
A jagu – „Üldsätted“ on 4 artiklit (artiklid 25.1–25.4). Artikkel 25.1 – Eesmärgid ja põhimõtted kirjeldab, et peatüki eesmärk on tagada kohane ja tõhus IO‑kaitse tase, mis toetab tehnoloogilisi uuendusi, tehnoloogiasiiret ja teadmiste levikut, soodustab sotsiaalset ja majanduslikku heaolu ning kaubandust, lubades samal ajal rahvatervise ja muude avalike huvide kaitseks vajalikke meetmeid ja vältides IO‑õiguste kuritarvitamist. Artikkel 25.2 – Kohustuste laad ja ulatus kinnitab, et lepinguosalised rakendavad nõuetekohaselt TRIPS‑lepingut30 ja muid IP‑lepinguid, defineerib „intellektuaalomandi õigused“ (TRIPS II osa kategooriad, sordikaitse ja kõlvatu konkurentsi vastane kaitse) ning lubab kõrgemat kaitset, kui see ei ole peatükiga vastuolus. Artikkel 25.3 – Õiguste lõppemine jätab lepinguosaliste pädevusse otsustada, kas ja millistel tingimustel kohaldada IO‑õiguste lõppemise (ammendumise) režiimi (nt rahvuslik, piirkondlik või rahvusvaheline ammendumine). Artikkel 25.4 – Võrdne kohtlemine kohustab andma lepinguosalise kodanikele vähemalt sama soodsa IO‑kaitse kui oma kodanikele, kooskõlas Pariisi, Berni, Rooma ja Ülemaailmise Intellektuaalomandi Organisatsiooni (edaspidi WIPO) konventsiooni31 eranditega, ning keelab autoriõiguse tekkimise sidumise formaalsete registreerimis- või muude eeltingimustega, lubades vaid vajalikud ja mittevarjatud kaubanduspiirangud menetlusnõuded.
B jagu – „Intellektuaalomandi õiguste standardid“ jaguneb omakorda 7 alajaotuseks: B.1 - Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused (artiklid 25.5–25.16), B.2 – Kaubamärgid (artiklid 25.17–25.23), B.3 - Tööstusdisainilahendused (artiklid 25.24–25.28), B.4 - Geograafilised tähised (artiklid 25.29–25.43), B.5 - Patendid, sh ravimid (artiklid 25.44–25.47), B.6 Avalikustamata teave (artiklid 25.48–25.51) ja B.7 alajagu – Avalikustamata teabe kaitse (artiklid 25.48–25.51).
B.1 alajagu - Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused. Artikkel 25.5 – Rahvusvahelised lepingud kinnitab kohustust täita Berni konventsiooni, Rooma konventsiooni, WIPO autoriõiguse lepingut ja WIPO esituste ja fonogrammide lepingut, ning kohustab tegema mõistlikke jõupingutusi Pekingi ja Marrakechi lepingute32 järgimiseks. Artikkel 25.6 – Autorid annab autoritele ainuõiguse lubada või keelata teoste reprodutseerimist, levitamist, üldsusele edastamist (sh online kättesaadavaks tegemist) ja rendile andmist. Artikkel 25.7 – Esitajad annab esitajatele ainuõiguse oma esituste salvestamisele, salvestiste reprodutseerimisele, levitamisele, üldsusele kättesaadavaks tegemisele, ringhäälingule ja rendile. Artikkel 25.8 – Fonogrammitootjad annab fonogrammitootjatele ainuõiguse fonogrammide reprodutseerimisele, levitamisele, üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja rendile. Artikkel 25.9 – Ringhäälinguorganisatsioonid annab ringhäälinguorganisatsioonidele ainuõiguse saadete salvestamisele, salvestiste reprodutseerimisele, levitamisele, üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja tasulisele taasedastamisele. Artikkel 25.10 – Ärilistel eesmärkidel avaldatud fonogrammide üldsusele ülekandmine ja edastamine näeb ette, et fonogrammide avalikul kasutamisel (nt raadio, taustmuusika) tuleb maksta esitajale ja fonogrammitootjale ühekordset õiglast tasu, mis tuleb nende vahel jagada; seadusega võib sätestada jagamise reeglid. Artikkel 25.11 – Kaitse kehtivuse tähtaeg sätestab pikad kaitsetähtajad (autor eluaeg + vähemalt 70 aastat, eri reeglid anonüümsete, audiovisuaalsete teoste ja muusikateoste puhul; ringhäälinguorganisatsioonidele vähemalt 50 aastat; esitajatele ja fonogrammitootjatele reeglina 75 või vähemalt 50/70 aastat), arvates tähtaja sündmusele järgneva aasta 1. jaanuarist. Artikkel 25.12 – Edasimüügiõigus kehtestab autorile võõrandamatu ja loovutamatu õiguse saada osa graafika- ja skulptuurteoste (v.a tarbekunst) edasimüügist professionaalsete kunstituru vahendajate kaudu. Artikkel 25.13 – Koostöö õiguste kollektiivse teostamise valdkonnas: soodustab kollektiivse esindamise organisatsioonide koostööd, et hõlbustada teoste kättesaadavust ja tasude ülekandmist, ning rõhutab läbipaistvust ja mittediskrimineerimist tasude kogumisel, mahaarvamiste tegemisel, kasutamisel ja jaotamisel. Artikkel 25.14 – Erandid ja piirangud lubab autoriõiguse ja kaasnevate õiguste erandeid ainult erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult õiguste omajate õigustatud huve (kolmeetapiline test). Artikkel 25.15 – Tehniliste meetmete kaitse nõuab tõhusat õiguskaitset nii tehnilistest kaitsemeetmetest kõrvalehoidmise kui ka selliste seadmete ja teenuste vastu, mis on peamiselt mõeldud kaitsemeetmetest kõrvalehoidmiseks. Artikkel 25.16 – Õiguste teostamist käsitleva teabega seotud kohustused nõuab kaitset õiguste teostamisega seotud elektroonilise info (nt autori, teose, litsentsitingimuste metaandmete) loata eemaldamise või muutmise ning sellise teabeta materjali levitamise vastu, kui see soodustab rikkumisi.
B.2 alajagu – Kaubamärgid. Artikkel 25.17 – Rahvusvahelised lepingud (kaubamärgid) kohustab tegema kõik endast oleneva, et järgida WIPO kaubamärgiõiguse lepingut33 ja kaubamärgiõiguse Singapuri lepingut34 ning järgida märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli35 ja Nizza klassifikatsiooni. Artikkel 25.18 – Registreerimismenetlus nõuab, et kaubamärgiameti negatiivsed otsused oleksid kirjalikult põhjendatud ja vaidlustatavad, et taotlusi/registreeringuid saaks vaidlustada ning et olemas oleks avalik elektrooniline andmebaas. Artikkel 25.19 – Kaubamärgist tulenevad õigused annab registreeritud kaubamärgi omanikule ainuõiguse takistada identsete või segiajamiseni sarnaste tähiste kasutamist seoses identsete või sarnaste kaupade/teenustega, sh õiguse sekkuda transiitkaupadesse, mis kannavad ilma loata identset või praktiliselt eristamatut märki. Artikkel 25.20 – Tuntud kaubamärgid nõuab WIPO ühissoovituse rakendamist tuntud kaubamärkide kaitseks, tuginedes Pariisi konventsiooni ja TRIPSi asjakohastele sätetele. Artikkel 25.21 – Pahausksed taotlused lubab jätta pahauskselt esitatud kaubamärgitaotluse registreerimata või sellise kaubamärgi registreering tühistada. Artikkel 25.22 – Tühistamine näeb ette kaubamärgi tühistamise võimaluse kasutamata jätmise, üldnimetuseks muutumise või eksitava iseloomu tõttu (nt väär arusaam kauba päritolu või kvaliteedi kohta). Artikkel 25.23 – Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest nõuab, et lubatud oleks aus kirjeldav kasutus (nt kirjeldavad terminid) ning lubab muid piiratud erandeid, kui arvestatakse kaubamärgiomanike ja kolmandate isikute õigustatud huve.
B.3 alajagu – Tööstusdisainilahendused. Artikkel 25.24 – Rahvusvahelised lepingud kohustab tegema mõistlikke jõupingutusi tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ühinemiseks. Artikkel 25.25 – Registreeritud tööstusdisainilahenduste kaitse nõuab uute või originaalsete disainilahenduste kaitset registreerimisega, mis annab omanikule ainuõiguse disaini kaubanduslikuks kasutamiseks, sh mitmeosaliste toodete nähtavate komponentide puhul. Artikkel 25.26 – Kaitse kehtivuse tähtaeg lubab kuni 25‑aastast kaitset (viieaastaste perioodide kaupa), täpse kestuse määrab iga lepinguosaline. Artikkel 25.27 – Erandid lubab piiratud erandeid, mis ei kahjusta põhjendamatult disaini tavapärast kasutust ega omaniku huve, välistab peamiselt tehnilisest funktsioonist tulenevad disainid, kuid lubab teatud modulaarseid süsteemilahendusi. Artikkel 25.28 – Seos autoriõigusega kinnitab, et disainid võivad olla samaaegselt autoriõigusega kaitstavad; lepinguosaline määrab ise kaitse ulatuse ja tingimused (nt algupärasuse tase).
B.4 alajagu - Geograafilised tähised. Artikkel 25.29 – Mõisted (geograafiline tähis - GI -Geographical Identification) defineerib geograafilise tähise ja „tooteklassi“ (Nizza klassifikatsiooni järgi). Artikkel 25.30 – Rahvusvahelised lepingud kinnitab TRIPSi GI‑sätteid ning kohustust teha mõistlikke jõupingutusi 20. mail 2015. aastal Genfis vastu võetud päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitleva Lissaboni kokkuleppe Genfi redaktsiooniga ühinemiseks. Artikkel 25.31 – Kohaldamisala sätestab, et GI‑alajaotust kohaldatakse 25‑B lisas loetletud GI‑de suhtes ning et lepinguosalised kaaluvad kaitse laiendamist lisaks toiduainetele ja põllumajandustoodetele ka teistele klassidele; 25‑C lisa loetleb Mehhiko GI‑d, mille kaitsmist tulevikus kaalutakse. Artikkel 25.32 – Loetletud geograafilised tähised täpsustab, et 25‑B lisa A‑osas on ELi, B‑osas Mehhiko GI‑d. Artikkel 25.33 – Kehtestatud geograafilised tähised sätestab, et pärast 25‑A lisa kohast vastuväitemenetlust kaitseb lepinguosaline 25‑B lisas loetletud GI‑sid vastavalt kokkulepitud tasemele. Artikkel 25.34 – 25‑B lisas loetletud GI‑de kaitse näeb ette vahendid, millega takistada kaitstud GI‑de väärkasutust, eksitavat tähistamist ja kõlvatut konkurentsi, sh tõlgete ja väljendite „tüüp“, „stiil“ jms kasutamisel isegi tegeliku päritolu märkimisel; GI‑d ei muutu üldnimetusteks. Artikkel 25.35 – GI‑de loetelu muutmine lubab Ühisnõukogul muuta 25‑B lisa (GI‑de lisamine, parandamine, kustutamine), tuginedes intellektuaalomandi allkomitee ettepanekutele ja pärast vastuväitemenetluse lõpuleviimist; võimaldab vajadusel muuta ka piiritusjookide kokkuleppe lisa. Artikkel 25.36 – GI‑de kasutamise õigus sätestab, et kaitstud GI‑d võivad kasutada kõik ettevõtjad, kes toodavad nõuetele vastavat kaupa; ei tohi nõuda täiendavat registreerimist, ja GI‑ga seotud sümboleid võib kasutada vaid vastavate toodete puhul. Artikkel 25.37 – Kaubamärkide ja GI‑de seos sätestab, kuidas kooskõlastada varasemate kaubamärkide õigused ja hiljem kaitstavate GI‑de kaitse, millal tuleb keelduda kaubamärgi registreerimisest või see kehtetuks tunnistada, ning millised kuupäevad on asjakohased GI‑de kaitsetaotluste jaoks. Artikkel 25.38 – Kaitse tagamine nõuab, et GI‑de kaitse tagataks haldus- või kohtumenetluste kaudu, kas ametiasutuste omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. Artikkel 25.39 – Üldnormid (GI): välistab GI‑kaitse, kui nimetus on vastuolus taimesordi või loomatõu nimega või kui homonüümne nimetus eksitaks tarbijaid; kehtestab reeglid homonüümsete GI‑de eristamiseks ja koostööks kolmandate riikidega GI‑de üle läbirääkimisel. Artikkel 25.40 – Erandid sätestab, et kaitset ei pea laiendama nimetustele, mis on muutunud üldnimetusteks ning kaitseb õigust kasutada üldnimetusi ja olemasolevaid taimesortide ja loomatõugude nimesid; samuti kaitseb õigust kasutada oma nime, kui seda ei kasutata eksitavalt. Artikkel 25.41 – Kehtiva lepingu inkorporeerimine muudab olemasoleva EL–Mehhiko piiritusjookide nimetuste kokkuleppe üldlepingu osaks ja annab intellektuaalomandi allkomiteele selle kokkuleppe ühiskomitee rolli.Artikkel 25.42 – Koostöö sätestab, et käesoleva alajao rakendamist ja juhtimist jälgib intellektuaalomandi allkomitee, lepinguosalised peavad teineteist teavitama loetelust välja langevatest geograafilistest tähistest ning allkomitee valmistab selliste muudatuste jaoks ette otsused ühisnõukogule. Samuti võib kumbki lepinguosaline otse või allkomitee kaudu küsida teiselt tehniliste kirjelduste ja nende muudatuste kohta teavet, teha need kirjeldused hispaania või inglise keeles avalikult kättesaadavaks ning kõiki tehnilistest kirjeldustest tulenevaid küsimusi käsitleb intellektuaalomandi allkomitee. Artikkel 25.43 – Lepinguosalise õiguse kohane kaitse kinnitab, et see alajagu ei piira geograafilise tähise omaniku õigust taotleda oma geograafilise tähise tunnustamist ja kaitset teises lepinguosalises vastavalt selle teise lepinguosalise siseriiklikule õigusele.
B.5 alajagu – Patendid. Artikkel 25.44 – Rahvusvahelised lepingud sätestab, et lepinguosalised järgivad patendiõiguse lepingut ja hoiavad patendimenetluse standardid kooskõlas patendiõiguse lepinguga. Artikkel 25.45 – Patendid ja rahvatervis lubab rahvatervise kaitseks vajalikke meetmeid, kinnitab Doha deklaratsiooni olulisust ja nõuab TRIPSi tõlgendamist sellega kooskõlas. Artikkel 25.46 – Täiendav kaitse ravimi müügiloa andmise viivituse korral nõuab mehhanismi, millega hüvitatakse ravimipatentide tegeliku kehtivusaja vähenemine müügiloa menetluse viivituste tõttu, näiteks täiendava kaitse või kuni viieaastase patendipikendusega.
B.6 alajagu – Taimesordid. Artikkel 25.47 – Rahvusvahelised lepingud kohustab kaitsma taimesorte rahvusvahelise uute taimesortide kaitse konventsiooni [1991. a sõnastuses]36 kohaselt, sh aretaja erandit, ning tegema koostööd nende õiguste edendamisel.
B.7 alajagu – Avalikustamata teabe kaitse. Artikkel 25.48 – Ärisaladuste kaitse ulatus nõuab tõhusaid õiguskaitsevahendeid, et takistada ärisaladuste ebaseaduslikku omandamist, kasutamist ja avaldamist TRIPSi artikli 39 mõttes. Artikkel 25.49 – Ärisaladustega seotud haldus- või tsiviilkohtumenetlused tagab, et menetlustes säilitatakse ärisaladuste konfidentsiaalsus, sh juurdepääsu piiramine dokumentidele, istungitele ja otsuste redigeerimine. Artikkel 25.50 – Ravimitega seotud avalikustamata andmete kaitse kaitseb uute ravimite müügiloa aluseks olevaid andmeid ja keelab nende alusel kolmandatele isikutele müügilubade andmise vähemalt kuueks aastaks, lubades samas lühendatud menetlusi bioekvivalentsuse alusel. Artikkel 25.51 – Taimekaitsevahenditega seotud avalikustamata andmete kaitse kaitseb uute taimekaitsevahendite müügiloa aluseks olevaid andmeid, piirab nende kasutamist kolmandate isikute müügilubadeks kümne aasta jooksul ning soodustab loomkatsete dubleerimise vältimist.
C jagu – „Õiguskaitse ja jõustamine“ jaguneb kaheks alajaoks (C.1 ja C2) ning koosneb 13 artiklist (artiklid 25.52–25.64). C.1 alajagu – Üldsätted. Artikkel 25.52 – Üldised kohustused kinnitab TRIPS III jao kohustusi ning nõuab täiendavaid õiglaseid, tõhusaid ja proportsionaalseid õiguskaitsevahendeid, mis ei loo põhjendamatuid takistusi kaubandusele ega koorma kohtusüsteemi. Artikkel 25.53 – Isikud, kellel on õigus meetmeid nõuda määratleb õigustatud isikutena õiguste omajad, litsentsisaajad, kollektiivse esindamise organisatsioonid ja muud kutselised intellektuaalomandi kaitse organisatsioonid vastavalt lepinguosalise õigusele.
C.2 alajagu – Tsiviil- ja haldusõiguskaitse. Artikkel 25.54 – Tõendid tagab võimaluse taotleda kiireid ajutisi meetmeid tõendite säilitamiseks (sh kaupade ja materjalide arest), samuti panga-, finants- ja äridokumentide nõudmise kaubandusliku mahuga rikkumiste korral, kaitstes samal ajal konfidentsiaalset teavet. Artikkel 25.55 – Õigus saada teavet annab pädevatele asutustele õiguse nõuda rikkumise asjas teavet rikkuvalt lepinguosaliselt või teistelt menetlusosalistelt kaupade ja teenuste päritolu ning turustusvõrgu kohta, jättes jõusse rangemad riigisisesed normid ja kaitsed enesevastaste ütluste, allikate ja isikuandmete suhtes. Artikkel 25.56 – Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud võimaldab kohtutel keelata rikkumise või selle jätkamise (sh vahendajate, nt internetiteenuse osutajate kaudu), arestida kahtlusega kaubad ja ennetavalt blokeerida rikkuja vara, panga- ja finantsressursid. Artikkel 25.57 – Õiguskaitsevahendid nõuab rikkuvaid kaupu ja nende tootmiseks kasutatud peamiste materjalide või seadmete turult eemaldamist või hävitamist ilma hüvitiseta, arvestades samal ajal proportsionaalsuse põhimõtet ja kolmandate isikute huve. Artikkel 25.58 – Tõkendid tagab, et pärast rikkumise tuvastamist võivad kohtud kohaldada tõkiseid nii rikkuja kui ka vahendajate suhtes, et lõpetada edasine rikkumine. Artikkel 25.59 – Kahjuhüvitis kohustab määrama teadliku rikkuja puhul piisava kahjuhüvitise (sh saamata jäänud kasumi ja turuväärtuse alusel), lubab teatud juhtudel kasumi loovutamist ning võimaldab ette määratud summaga hüvitist heauskse rikkuja korral. Artikkel 25.60 – Kohtukulud näeb ette, et üldjuhul kannab kaotaja võitja põhjendatud ja proportsionaalsed kohtukulud, välja arvatud erandjuhtudel, kus kulude õiglane jaotus nõuab teisiti. Artikkel 25.61 – Kohtuotsuste avaldamine lubab õiguskaitseasutuste nõuda rikkumisega seotud otsuste avaldamist või muu info levitamist, austades samas allikate konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitset. Artikkel 25.62 – Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon sätestab eeldusena, et autoriks (ja kaasnevate õiguste omajaks) loetakse isik, kelle nimi on teosel tavapärasel viisil märgitud, andes talle õiguse algatada rikkumismenetlus. Artikkel 25.63 – Haldusmenetlused nõuab, et kui haldusmenetluses võidakse määrata tsiviilõiguslik õiguskaitsevahend, vastaks menetlus sisuliselt samadele põhimõtetele, mis on ette nähtud käesolevas tsiviil- ja haldusõiguskaitse alajaos. Artikkel 25.64 – Sidusrühmade vabatahtlikud algatused julgustab lepinguosalisi toetama vabatahtlikke koostööalgatusi, mis vähendavad intellektuaalomandi rikkumisi (sh internetis), pakkudes konkreetseid, realistlikke ja tasakaalustatud lahendusi eri sidusrühmade jaoks
D jagu –„ Intellektuaalomandi õiguste kaitse piiril“ käsitleb piiril rakendatavaid meetmeid IO õiguste kaitseks. See koosneb 2 artiklist (artiklid 25.65–25.66). Artikkel 25.65 – Kooskõla GATTi ja TRIPS-lepinguga kinnitab, et piiril intellektuaalomandi kaitseks võetavad meetmed peavad alati olema kooskõlas GATTi ja TRIPSi kohustustega, eriti TRIPSi artikli 41 ja III osa 4. jaoga. Artikkel 25.66 – Piiril intellektuaalomandiõiguse kaitseks võetavad meetmed nõuab menetlusi IP õigusi rikkuva kauba hävitamiseks, riskianalüüsil põhinevat tollikontrolli, keskset elektroonilist andmebaasi õiguste ja riskiteabe vahetamiseks, tolli omal algatusel tegutsemise võimalust (sh posti ja kiirkullerisaadetiste puhul) ning süstemaatilist koostööd, dialoogi ja teabevahetust lepinguosaliste ja sidusrühmade vahel rahvusvahelise võltskaubanduse vastu.
E jagu – „Lõppsätted“ koosneb ühest artiklist (artikkel, 25.67). Artikkel 25.67 – Koostöö ja läbipaistvus sätestab, et lepinguosalised teevad peatüki rakendamisel tihedat koostööd, vahetavad teavet poliitika ja õigusaktide arengu, jõustamiskogemuse, võltskaubanduse vastaste meetmete, teadlikkuse tõstmise ja VKEde toetamise kohta, kusjuures rakendamist jälgib vähemalt kord aastas kogunev intellektuaalomandi allkomitee ning koostööd hõlbustavad lepinguosalise määratud kontaktpunktid.
25. peatüki juurde kuulub 2 lisa ja erikokkulepe.
25‑A lisa – „Vastuväitemenetluse põhielemendid“ kirjeldab GI‑de vastuväidemenetluse põhiraamistikku, sh avalikustamine, tähtaeg ja alused vastuväideteks, otsustamine.
25‑B lisa – „Geograafiliste tähiste loetelu“ sisaldab lepinguosaliste GI‑de nimistut, mis saavad partnerluslepingu alusel vastastikuse tugevdatud kaitse.
25‑C lisa – „Mehhiko geograafilised tähised vastavalt artikli 25.31 lõikele 2“ sisaldab Mehhiko GI‑sid, mida kaalutakse tulevikus kaitstava loetelu laiendamisel muudele tooteklassidele.
Piiritusjookide kokkulepe – varasem EL–Mehhiko kokkulepe piiritusjookide nimetuste vastastikuseks tunnustamiseks ja kaitseks, mis inkorporeeritakse peatükki artikli 25.41 kaudu ja allub nüüd intellektuaalomandi allkomitee järelevalvele.
26. peatükk – „Kaubandus ja kestlik areng“ koondab sätteid lepinguosaliste kaubandus- ja investeerimissuhete sidumise kohta tööõiguse, keskkonnakaitse, kliimapoliitika ja vastutustundliku ettevõtluse normidega. Peatükk on oluline, sest seob kaubanduse otseselt õiguslikult siduvate kliima-, keskkonna- ja tööõiguskohustustega, mitte ei jäta neid pelgaks poliitiliseks retoorikaks. See keelab standardite teadliku nõrgestamise konkurentsieelise nimel ning nõuab Pariisi kliimakokkuleppe ja ILO põhikonventsioonide tegelikku rakendamist. Uuenduslik on ka see, et kestliku arengu kohustuste jõustamiseks on loodud vaidluste lahendamise mehhanism ning eraldi reguleeritakse vastutustundlikke tarneahelaid ja rohetehnoloogiat soodustavat kaubandust. Peatükis on 19 artiklit (artiklid 26.1–26.19). Artikkel 26.1 – Eesmärk ja kohaldamisala ütleb, et peatüki eesmärk on lõimida kestlik areng (töö- ja keskkonnaaspektid) lepinguosaliste kaubandusse ja investeeringutesse, tuginedes ÜRO, ILO ja muude globaalsete kestlikkuse raamistikule ning edendades ühtaegu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut. Artikkel 26.2 – Õigus kehtestada õigusnorme ja kaitsetase kinnitab lepinguosalise õigust ise määrata oma töö- ja keskkonnakaitse tase, nõuab kõrge taseme püstitamist ja pidevat parandamist ning keelab normide nõrgestamise või nende eiramise kaubanduse ja investeeringute ligimeelitamise eesmärgil. Artikkel 26.3 – Mitmepoolsed tööstandardid ja töösuhteid käsitlevad lepingud kohustab tõhusalt järgima, edendama ja rakendama ILO põhikonventsioonide põhiõigusi (ühinemisvabadus, sunnitöö keelamine, lapstööjõu kaotamine, diskrimineerimise keeld), ratifitseerima järk‑järgult ILO põhikonventsioonid ning tagama, et tööstandardeid ei kasutataks protektsionismi vahendina. Artikkel 26.4 – Mitmepoolne keskkonnaalane juhtimine ja mitmepoolsed keskkonnalepingud nõuab ratifitseeritud keskkonnalepingute (ja nende protokollide) tõhusat rakendamist, regulaarset teabevahetust ratifitseerimise kohta, koostööd kaubandusega seotud keskkonnaküsimustes ning lubab tugineda ülderanditele mitmepoolsetest keskkonnalepingutest tulenevate meetmete puhul. Artikkel 26.5 – Kaubandus ja kliimamuutused kohustab lepinguosalisi tõhusalt rakendama ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kliimakokkulepet, toetama kaubanduse positiivset rolli üleminekul vähese CO2‑heitega ja kliimakindlale majandusele ning edendama kliimasõbralikke lahendusi, nt taastuvenergia ja energiatõhusus. Artikkel 26.6 – Kaubandus ja bioloogiline mitmekesisus rõhutab elurikkuse kaitset ja säästvat kasutamist (sh Convention on Biological Diversity37 (edaspidi CBD), Convention on International Trade of Endangered Species of Wild Fauna and Flora38 (edaspidi CITES) ning nõuab meetmeid looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise vastu, CITESi nimekirjade ajakohastamist, elurikkust toetava kaubanduse ja invasiivsete võõrliikide vastaste meetmete edendamist ning tihedat koostööd ja teabevahetust. Artikkel 26.7 – Kaubandus ja metsa kestlik majandamine kohustab soodustama kestlikku metsandust ja legaalset puidukaubandust, vältima raadamist ja metsa seisundi halvenemist, võitlema ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubandusega ning tegema koostööd ja vahetama teavet metsaga seotud kaubandusalgatuste üle. Artikkel 26.8 – Kaubandus ning mere bioloogiliste ressursside kestlik majandamine ja vesiviljelus nõuab rahvusvaheliste mere- ja kalandusdokumentide põhimõtete järgimist, pikaajalisi kaitse- ja majandusmeetmeid, aktiivset osalemist piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, jõulisi meetmeid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata (edaspidi ETR) kalapüügi vastu ning vastutustundliku vesiviljeluse edendamist ja rahvusvahelist koostööd. Artikkel 26.9 – Kaubandus ja tarneahelate vastutustundlik juhtimine edendab ettevõtja sotsiaalset vastutust ja vastutustundlikku äritegevust, toetab OECD, ILO ja ÜRO vastavaid juhiseid ja algatusi (nt ÜRO ülemaailmne kokkulepe vastutustundliku ettevõtluse arendamiseks Global Compact, äritegevus ja inimõigused) ning soodustab rahvusvaheliste hoolsuskohustuse suuniste kasutuselevõttu ja ühiseid algatusi. Artikkel 26.10 – Muud kaubanduse ja investeeringutega seotud algatused, mis soodustavad kestlikku arengut kohustab kujundama kaubandus- ja investeerimispoliitikat, mis toetab inimväärse töö eesmärke, soodustab keskkonnakaupade ja ‑teenuste (sh kliimakaubad) kaubandust ja investeeringuid ning toetab kaupu ja skeeme, mis parandavad sotsiaalseid tingimusi ja kasutavad keskkonnahoidlikke tavasid (nt õiglase kaubanduse ja ökomärgiste kaudu). Artikkel 26.11 – Teaduslik ja tehniline teave sätestab, et keskkonna- ja tööohutusmeetmete kujundamisel tuleb arvestada kättesaadava teadusliku ja tehnilise teabega ning rahvusvaheliste standarditega, ja lubab teadusliku ebakindluse korral ettevaatusprintsiibil põhinevaid, korrapäraselt läbi vaadatavaid meetmeid. Artikkel 26.12 – Läbipaistvus nõuab, et keskkonna ja töötingimusi mõjutavaid kaubandus- või investeerimismeetmeid võetaks kooskõlas läbipaistvuse peatükiga ning et huvitatud isikutele antaks võimalus esitada kavandatavate meetmete kohta arvamusi. Artikkel 26.13 – Koostöö kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnas kirjeldab laia koostööraamistikku, mis hõlmab töö- ja keskkonnaaspektide käsitlemist rahvusvahelistes foorumites, kliima-, metsandus-, elurikkuse-, jäätme- ja kemikaalipoliitikat, tarneahelate vastutustundlikku juhtimist, ringmajandust ning kestliku kalanduse ja metsanduse edendamist. Artikkel 26.14 – Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee loob kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee, mis jälgib peatüki rakendamist, täidab vaidluste lahendamisega seotud ülesandeid, annab soovitusi ühiskomiteele, koostab iga koosoleku järel avaliku aruande ning arvestab ka teadete ja arvamustega, mida esitab kodanikuühiskond. Artikkel 26.15 – Kaubanduse ja kestliku arengu kontaktpunktid sätestab, et lepinguosaline määrab kontaktpunkti, kelle kaudu koordineeritakse ja vahetatakse teavet peatüki rakendamise asjus, ning hoiab lepinguosalise kursis kontaktandmete muudatustega. Artikkel 26.16 – Vaidluste lahendamine näeb ette, et selle peatüki tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse üksnes konsultatsioonide ja eksperdikomisjoni menetluste kaudu, mitte üldise vaidluste lahendamise peatüki kohaselt. Artikkel 26.17 – Konsultatsioonid annab lepinguosalisele õiguse taotleda kirjaliku taotlusega konsultatsioone, mis algavad hiljemalt 30 päeva jooksul; võimaldab kaasata ILO või keskkonnaorganisatsioonide teavet ja nõu, kutsuda vajaduse korral kokku kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee ning avalikustada saavutatud lahendused. Artikkel 26.18 – Eksperdikomisjon võimaldab pärast ebaõnnestunud konsultatsioone taotleda sõltumatute ekspertide komisjoni loomist, määratleb ekspertide valiku ja pädevuse, sätestab aruandluskorra (vahe- ja lõpparuanne soovitustega) ning kohustab lepinguosalisi kaaluma sobivaid järelmeetmeid ja teavitama neist riigisiseseid nõuanderühmi. Artikkel 26.19 – Läbivaatamine nõuab peatüki rakendamise ametlikku läbivaatamist 12 kuu jooksul pärast partnerluslepingu jõustumist, sh kaubanduse ja kestliku arengu institutsioonide ja vaidluste lahendamise tõhususe hindamist, võimalike jõustamismehhanismide tugevdamist ning kaalumist, kas ja kuidas lisada Pariisi kliimakokkulepe lepingu oluliseks elemendiks.
27. peatükk – „Läbipaistvus“ kehtestab üldised läbipaistvus-, avaldamis-, teavitamis- ja edasikaebamisnõuded, mille eesmärk on, et partnerluslepingu rakendamisega seotud regulatsioonid oleksid selged, avalikud, ettenähtavad ja vaidlustatavad nii lepinguosalise kui ka ettevõtjate jaoks. Peatükis on 6 artiklit (artiklid 27.1–27.6). Artikkel 27.1 – Mõisted määratleb peatükis kasutatavad põhikontseptsioonid nagu „üldkohaldatavad meetmed“, „huvitatud isik“ ja „haldustoiming“, millele läbipaistvusnormid toetuvad. Artikkel 27.2 – Eesmärk sätestab eesmärgi luua ja tugevdada läbipaistev regulatiivne keskkond. Artikkel 27.3 – Avaldamine kohustab üldkohaldatavad meetmed kiiresti ametlikult (sh elektrooniliselt) avaldama, lisama eesmärgi ja põhjenduse ning jätma piisava aja, et ettevõtjad ja teised huvitatud isikud saaksid nendega tutvuda enne jõustumist. Artikkel 27.4 – Teabe esitamine nõuab, et lepinguosaline annaks teiselepinguosalise taotlusel viivitamata infot olemasolevate või kavandatavate üldkohaldatavate meetmete kohta, mis mõjutavad oluliselt partnerluslepingu toimimist, sõltumata sellest, kas need on partnerluslepinguga kooskõlas. Artikkel 27.5 – Üldkohaldatavate meetmete haldamine paneb kohustuse rakendada üldkohaldatavaid meetmeid objektiivselt, erapooletult ja järjepidevalt ning tagada konkreetses haldusmenetluses isiku teavitamine, ärakuulamine ja menetluse vastavus riigisisesele õigusele. Artikkel 27.6 – Läbivaatamine ja edasikaebamine kohustab säilitama sõltumatud kohtud või muud organid, kelle kaudu saab haldustoiminguid kiiresti ja erapooletult läbi vaadata ja vajadusel parandada ning kelle otsused põhinevad menetluses esitatud tõenditel.
28. peatükk – „Hea reguleerimistava“ seab raamid sellele, kuidas EL ja Mehhiko kavandavad, hindavad, konsulteerivad ja vaatavad üle uusi regulatiivseid meetmeid, et tagada parem õigusloome, vältida tarbetut regulatiivset koormust ja toetada kaubandust ja investeeringuid, säilitades samal ajal regulatiivse autonoomia. Peatükis on 13 artiklit (artiklid 28.1–28.13). Artikkel 28.1 – Mõisted defineerib „reguleeriva asutuse“ (ELis komisjon, Mehhikos föderaalne avalik teenistus) ja „reguleerivad meetmed“ (ELi määrused, direktiivid, delegeeritud ja rakendusaktid; Mehhiko seadused ja üldkohaldatavad haldusaktid). Artikkel 28.2 – Üldpõhimõtted rõhutab hea reguleerimistava tähtsust sisepoliitiliste eesmärkide saavutamisel ja kaubanduse/investeeringute hõlbustamisel, kuid kinnitab, et lepinguosalised säilitavad õiguse ise valida oma regulatiivse lähenemisviisi. Artikkel 28.3 – Kohaldamisala piiritleb peatüki kohaldamise partnerluslepingu kaubandus- ja investeerimisosa reguleerivate meetmetega ning välistab ELi liikmesriikide reguleerivad asutused. Artikkel 28.4 – Sisekonsultatsioonid ja õigusnormide väljatöötamise koordineerimine nõuab, et lepinguosalised loovad või säilitavad sisemised koordineerimis- ja läbivaatamismehhanismid, mis väldivad nõuete dubleerimist ja vastuolusid, arvestavad mõjusid (sh VKEdele) ning võtavad arvesse rahvusvahelisi arenguid. Artikkel 28.5 – Reguleerimisprotsesside ja -mehhanismide läbipaistvus kohustab kirjeldama ja avalikustama protsessid ja mehhanismid, mille abil reguleerivad asutused meetmeid ette valmistavad, hindavad ja üle vaatavad, sh avalikkuse osalemise võimalused. Artikkel 28.6 – Varane teavitamine kavandatavatest reguleerivatest meetmetest nõuab, et vähemalt kord aastas avaldataks nimekiri olulistest kavandatavatest meetmetest koos lühikese kirjelduse ja eeldatavate ajakavadega. Artikkel 28.7 – Avalikud konsultatsioonid sätestab, et oluliste meetmete eelnõud või konsultatsioonidokumendid avaldatakse, antakse kõigile isikutele võimalus märkusi esitada ning tehakse kättesaadavaks saadud seisukohad ja konsultatsioonide kokkuvõtted, arvestades konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitset. Artikkel 28.8 – Regulatiivse mõju hindamine soodustab mõjuhinnangute tegemist oluliste meetmete puhul, võttes arvesse regulatsiooni vajalikkust, alternatiive, kulusid-kasu ja mõjusid (sh VKEdele ja kaubandusele) ning nõuab tulemuste avaldamist lõpparuandena. Artikkel 28.9 – Tagasiulatuv hindamine näeb ette regulatiivsete meetmete perioodilise läbivaatamise, et kontrollida eesmärkide saavutamist ja vähendada tarbetut koormust, ning nõuab hindamisplaanide ja -tulemuste avalikustamist. Artikkel 28.10 – Reguleerivate meetmete register kohustab tagama, et kehtivad reguleerivad meetmed oleksid koondatud ühele vabalt ligipääsetavale ja korrapäraselt ajakohastatavale veebilehele otsitaval kujul. Artikkel 28.11 – Kontaktpunkt määrab lepinguosalistele konkreetse kontaktpunkti (Mehhikos majandusministeeriumi vastav peadirektoraat, ELis kaubanduse peadirektoraat) koordineerimise ja teabevahetuse hõlbustamiseks. Artikkel 28.12 – Koostöö ja teabevahetus näeb ette koostöö regulatiivsete asutuste vahel, sh vastastikuse abi, ning varase teabevahetuse hea reguleerimistava reeglite ja rakendusmeetmete kohta. Artikkel 28.13 – Vaidluste lahendamine sätestab, et peatüki sätteid ei saa vaidlustada partnerluslepingu üldise vaidluste lahendamise mehhanismi (31. peatükk) kaudu, st need on koostööpõhised, mitte sanktsioonipõhised kohustused.
29. peatükk – „Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjad“ käsitleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ligipääsu partnerluslepingu võimalustele, tagades neile lihtsa info, kontaktpunktid ja koostöömehhanismid, kuid ilma siduva vaidluste lahendamise mehhanismita. Peatükis on 4 artiklit (artiklid 29.1–29.4). Artikkel 29.1 – Eesmärk rõhutab, et lepinguosalised peavad oluliseks koostöö tugevdamist VKEdele tähtsates küsimustes nii käesoleva peatüki kui ka partnerluslepingu muude VKEdele kasulike sätete kaudu. Artikkel 29.2 – Teabe jagamine nõuab, et lepinguosalised looksid või säilitaksid avaliku VKE‑de infoportaali partnerluslepingu teksti ja kokkuvõttega ning VKEdele suunatud selgitavate materjalidega, lingiksid sinna teise lepinguosalise vastavad saidid ja asjakohased riiklikud portaalid (toll, IO‑õigus, tehnilised normid, SPS, riigihanked, ettevõtte asutamine jne) ning lisaksid ligipääsu tariifiandmebaasile, mis võimaldab tootekoodi järgi otsida tollimakse, päritolureegleid ja muid turulepääsutingimusi. Artikkel 29.3 – VKEde kontaktpunktid kohustab lepinguosalist määrama VKE‑de kontaktpunkti, kes jälgib, et partnerluslepingu rakendamisel arvestatakse VKEde vajadusi, hoiab VKE‑portaalid ajakohased, vahetab infot, tõstab VKE‑küsimusi partnerluslepingu allkomiteedes, pakub lahendusi VKEde võimekuse suurendamiseks ning annab oma tegevusest aru ühiskomiteele. Artikkel 29.4 – Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine sätestab, et 29. peatüki sätteid ei saa vaidlustada partnerluslepingu üldise vaidluste lahendamise peatüki alusel, mistõttu tegemist on koostöö- ja „pehmete“ kohustustega.
30. peatükk – „Toorained“ reguleerib tooraineid (laialt määratletud tööstuslikud sisendid) ja püüab ühendada toorainete vaba kaubanduse põhimõtted lepinguosalise õigusega tagada varustuskindlus, kaitsta keskkonda ja ühiskonda ning edendada vastutustundlikku kasutust. Peatükis on 6 artiklit (artiklid 30.1–30.6). Artikkel 30.1 – Mõisted määratleb peatükis kasutatavad põhimõisted: „luba“ (litsents/kontsessioon konkreetse majandustegevuse õiguseks), „üksus“ (isik/ettevõte) ja „toorained“ (HS‑põhine loetelu tööstuslikest sisenditest, sh mineraalid, kemikaalid, metallid, looduslik kautšuk), välistades mh uraani ja radioaktiivsed ained. Artikkel 30.2 – Põhimõtted kinnitab lepinguosalise suveräänset õigust otsustada, kus ja kas tooraineid uurida/toota, ning säilitab õiguse võtta meetmeid toorainetarnete kindlustamiseks ja õiguspäraste avaliku korra eesmärkide (keskkond, rahvatervis, tarbijakaitse, julgeolek) saavutamiseks. Artikkel 30.3 – Ekspordi ja impordi monopoliseerimine keelab toorainete impordi- või ekspordimonopolide kehtestamise või säilitamise lepinguosaliste vahelises kaubanduses, st ainuõiguse anda ühele üksusele õigus importida/eksportida teise lepinguosalisega. Artikkel 30.4 – Ekspordihinna määramine keelab kehtestada ekspordiks teisele lepinguosalisele kõrgemat toorainehinda kui sama kauba siseturuhind, vältides nii varjatud ekspordimakse või diskrimineerivat hinnastamist. Artikkel 30.5 – Omamaise hinna määramine lubab reguleerida siseriiklikke toorainehindu ainult selgelt määratletud avaliku teenuse osutamise kohustuse kaudu, mis peab olema läbipaistev, proportsionaalne, ajutine ning mille hinna arvutusmetoodika tuleb enne jõustumist avaldada. Artikkel 30.6 – Koostöö toorainete valdkonnas näeb ette koostöö kaubandust ja investeeringuid moonutavate kolmandate riikide meetmete vastases tegevuses, seisukohtade kooskõlastamise rahvusvahelistel foorumitel, turuandmete vahetuse, ettevõtja sotsiaalse vastutuse ja hoolsuskohustuse standardite edendamise ning ressursitõhususe, innovatsiooni, ringmajanduse ja parimate tavade arendamise.
31. peatükk – „Vaidluste lahendamine“ sätestab lepinguosaliste vaheliste vaidluste lahendamise tervikliku süsteemi kaubandus- ja investeerimissätete jaoks. See sisaldab konsultatsioone, vahekohtu menetlust, ajutisi vastumeetmeid ja vahendusmehhanismi, tagades, et riik–riik vaidlused lahendatakse struktureeritud ja ajaliselt piiritletud korras. Peatükk toimib kogu kaubandus- ja investeerimisosa „turvavõrguna“, sest annab riik‑riik tasandil selge mehhanismi, kuidas partnerluslepingu rikkumise kahtlused lahendada ja vajaduse korral nõuda vastavusmeetmeid või rakendada ajutisi vastumeetmeid. See tagab, et kõik teised peatükid (tariifid, investeeringute kaitse, intellektuaalomad, VKEd, toorained jne) ei jää pelgalt poliitilisteks lubadusteks, vaid nende täitmist on võimalik vaidlustada ja jõustada vahekohtu kaudu, soodustades samal ajal sõbralikke lahendusi konsultatsioonide ja vahendusmehhanismi kaudu Peatükis koosneb 5 jaost ja selles on 38 artiklit (artiklid 31.1–31.38) ja kaks lisa (31‑A töökord, 31‑B tegevusjuhend), mis sätestavad detailsed menetlusreegleid ja vahekohtunike ning vahendajate käitumisjuhised.
A jagu – „Eesmärk ja kohaldamisala“. Artikkel 31.1 – Eesmärk seab eesmärgiks luua tulemuslik mehhanism partnerluslepingu III osa tõlgendamisest ja kohaldamisest tulenevate vaidluste ennetamiseks ja lahendamiseks, otsides võimalusel lepinguosalisi rahuldavat lahendust. Artikkel 31.2 – Kohaldamisala täpsustab, et süsteemi kohaldatakse lepinguosaliste vaidlustele „hõlmatud sätete“ üle, kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise meede on nende sätetega vastuolus. Artikkel 31.3 – Mõisted viitab 31‑A ja 31‑B lisas sisalduvatele definitsioonidele, mis kehtivad kogu peatükis. Artikkel 31.4 – Vaidluste lahendamise organi valik sätestab, et kui sama meede on vaidlustatav nii selle partnerluslepingu kui ka muu lepingu (nt WTO) alusel, peab kaebaja valima foorumi, ja kui üks kord on menetlus ühes foorumis algatatud, ei tohi sama meetme suhtes paralleelset menetlust muus organis alustada (v.a kui esimene foorum ei saa otsust teha).
B jagu – „Konsultatsioonid“. Artikkel 31.5 – Konsultatsioonid nõuab heas usus konsultatsioone vaidluse lahendamiseks; sätestab taotluse vormi, vastamis- ja kohtumistähtajad – reeglina 30 päeva või kiireloomulistel juhtudel 15 päeva ning konfidentsiaalsusnõuded ja võimaldab asjassepuutuvate ametnike kaasamist.
C jagu – „Vahekohtumenetlus“. Artikkel 31.6 – Vahekohtu moodustamine lubab konsultatsioonide ebaõnnestumisel taotleda vahekohtu moodustamist, nähes ette, et taotluses tuleb kirjeldada vaidlusalust meedet ja õiguslikku alust. Artikkel 31.7 – Vahekohtu koosseis sätestab, et vahekohus koosneb kolmest liikmest ning määrab detailse protseduuri, kuidas menetlusosalised liikmed nimetavad ja kuidas neutraalne ametisse nimetav asutus vajaduse korral loosi teel liikmed ja esimehe määrab. Artikkel 31.8 – Vahekohtu liikmete nimekirjad kohustab ühiskomiteed looma vähemalt 15 eksperdist koosneva põhiloendi (ELi loend, Mehhiko loend ja esimeeste loend) ning lubab sektoripõhiseid lisanimekirju. Artikkel 31.9 – Vahekohtu liikmetele esitatavad nõuded nõuab, et vahekohtunikud oleksid erapooletud, õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alal pädevad, tegutseksid individuaalselt ega võtaks juhiseid valitsustelt, ning esimehel peab olema kogemus vaidluste lahendamise juhtimisel. Artikkel 31.10 – Vahekohtu ülesanded paneb vahekohtule kohustuse objektiivselt hinnata faktilist ja õiguslikku olukorda, põhjendada järeldusi ning esitada soovitusi, kui menetlusosalised seda ühiselt taotlevad. Artikkel 31.11 – Pädevus määratleb vaikimisi vahekohtu mandaadi: hinnata kahjuliku meetme vastavust partnerluslepingu III osale ja raporteerida järeldused ning vajadusel soovitused, kui menetlusosalised ei lepi viie päeva jooksul kokku teises mandaadis. Artikkel 31.12 – Otsus kiireloomulisuse kohta lubab vahekohtul lühendada tähtaegu poole võrra kiireloomulistes küsimustes (nt kiiresti riknevad kaubad), kui menetlusosaline seda taotleb. Artikkel 31.13 – Vahearuanne sätestab, et vahekohus esitab 90 päeva jooksul vahearuande (äärmisel juhul 120 päeva jooksul), mille suhtes menetlusosalised võivad esitada läbivaatamistaotluse. Artikkel 31.14 – Lõpparuanne nõuab lõpparuannet 120 päeva jooksul vahekohtu moodustamisest (äärmisel juhul 150 päeva), võttes arvesse vahearuande kohta esitatud märkusi; lõpparuanne on lõplik ja siduv. Artikkel 31.15 – Täitmismeetmed kohustab kaebuse adressaati viivitamata võtma kõik vajalikud meetmed, et viia end hõlmatud sätetega vastavusse, ning teatama 30 päeva jooksul, mida on tehtud või plaanitakse teha. Artikkel 31.16 – Täitmise mõistlik tähtaeg lubab, kui kohene vastavus pole võimalik, kokku leppida kuni 15‑kuulises mõistlikus tähtajas (vajadusel vahekohtu määratavas) ning nõuab aruannet edusammudest. Artikkel 31.17 – Täitmise kontroll võimaldab vahekohtul 60 päeva jooksul hinnata, kas võetud meetmed täidavad lõpparuande nõudeid ja on partnerluslepingu sätetega kooskõlas. Artikkel 31.18 – Ajutised õiguskaitsevahendid sätestab ajutise kompensatsiooni ja kohustuste peatamise (retorsioon) mehhanismi, kui vastavust ei saavutata või meetmeid ei teatata, ning nõuab, et peatamise ulatus oleks proportsionaalne rikkumisega. Artikkel 31.19 – Ajutiste õiguskaitsevahendite kasutamise järel võetud täitmismeetmete kontroll reguleerib, kuidas ja millal peatamine või kompenseerimine lõpetatakse ning kuidas vahekohus vajaduse korral hindab uusi vastavusmeetmeid. Artikkel 31.20 – Vahekohtu liikmete asendamine kirjeldab, kuidas asendada menetluse käigus vahekohtunik, kes taandub või ei saa jätkata, ning pikendada tähtaegu vastavalt. Artikkel 31.21 – Töökord sätestab, et vahekohtumenetlusi reguleeritakse käesoleva peatüki ja 30-A lisas esitatud töökorraga, seejuures nähakse ette vähemalt ühe avaliku istungi korraldamine, kirjalikud esildised, konfidentsiaalsus ja võimalus avalikustada esildiste mittekonfidentsiaalne versioon. Artikkel 31.22 – Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine lubab lepinguosaliste ühisel taotlusel menetluse kuni 12 kuuks peatada ning sätestab tingimused, millal vahekohtu pädevus aegub. Artikkel 31.23 – Teabe saamine annab vahekohtule õiguse nõuda infot lepinguosaliselt ja muudest allikatest (sh ekspertidelt) ning võtta vastu amicus curiae esildisi, tehes saadud info lepinguosalistele kättesaadavaks. Artikkel 31.24 – Tõlgendamisreeglid nõuab, et vahekohus tõlgendaks partnerluslepingut kooskõlas rahvusvahelise avaliku õiguse tavaeeskirjadega (Viini konventsioon) ja võtaks arvesse WTO vaekogude ja apellatsioonikogu pretsedente. Artikkel 31.25 – Vahekohtu aruanded ja otsused sätestab, et vahekohtu arutelud on konfidentsiaalsed, otsused tehakse võimalusel konsensusega (muidu häälteenamusega), individuaalseid arvamusi ei avalikustata ning otsused ei tekita füüsilistele ja juriidilistele isikutele otseseid õigusi ega kohustusi.
D jagu – „Vahendusmehhanism“. Artikkel 31.26 – Eesmärk loob eraldi vahendusmehhanismi kiireks, paindlikuks ja mittekohustuslikuks probleemide lahendamiseks vahendaja abiga. Artikkel 31.27 – Vahendusmenetluse algatamine lubab igal ajal taotleda vahendust meetme suhtes, mis kahjustab kaubandust või investeeringuid, ilma eelnevate konsultatsioonideta; lepinguosaline võib taotluse vastu võtta või tagasi lükata. Artikkel 31.28 – Vahendaja valimine reguleerib vahendaja määramist lepinguosaliste kokkuleppel või ametisse nimetava asutuse loosi kaudu esimeeste nimekirjast; vahendaja peab olema sõltumatu ja järgima tegevusjuhendit. Artikkel 31.29 – Vahendusmenetluse eeskirjad kirjeldab vahenduse praktilist kulgu - kirjalikud seisukohad, kohtumised, ekspertide kaasamine, vahendaja lahendusettepanekud ja rõhutab, et vahendaja ei otsusta partnerluslepingu rikkumise küsimust. Artikkel 31.30 – Konfidentsiaalsus teeb vahendusmenetluse sisu konfidentsiaalseks, v.a kui lepinguosalised otsustavad kokkuleppe avalikustada (ilma konfidentsiaalset infot avaldamata). Artikkel 31.31 – Seos vaidluste lahendamise menetlustega sätestab, et vahendus ei piira lepinguosaliste õigust kasutada vahekohtu- või muid vaidluste lahendamise mehhanisme, kuid vahenduses esitatud seisukohti ega vahendaja ettepanekuid ei tohi teistes menetlustes tõendina kasutada.
E jagu – „Ühissätted“. Artikkel 31.32 – Teabenõue võimaldab enne konsultatsioonide või vahenduse algatamist küsida teavet meetme kohta, mis kahjustab kaubandust või investeeringuid, ning nõuab vastust 20 päeva jooksul. Artikkel 31.33 – Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus rõhutab, et lepinguosalised võivad igal ajal sõlmida vastastikku rahuldava kokkuleppe ning peavad võtma vajalikud riigisisesed meetmed selle rakendamiseks kokkulepitud ajaks. Artikkel 31.34 – Tähtajad täpsustab, et tähtajad arvestatakse kalendripäevades, neid saab vastastikusel kokkuleppel muuta ning vahekohus võib teha ettepaneku tähtaegade kohandamiseks. Artikkel 31.35 – Kulud näeb ette, et iga lepinguosaline katab ise oma kulud, vahekohtu ja vahendaja tasud ja korralduslikud kulud jagatakse võrdselt. Artikkel 31.36 – Vaidluste lahendamise menetluse haldamine kohustab lepinguosalisi määrama vastutava ameti vaidluste lahendamise juhtimiseks ja võimaldab teatud haldusülesandeid delegeerida välisele asutusele. Artikkel 31.37 – Üksikisiku õigused sätestab, et partnerlusleping ei anna üksikisikutele ega ettevõtjatele õigust esitada riigisisestes kohtutes nõuet teise lepinguosalise vastu partnerluslepingu rikkumise alusel. Artikkel 31.38 – Lisade muutmine lubab ühiskomiteel muuta 31‑A ja 31‑B lisasid, mis käsitlevad töökorda ja vahekohtunike, vahendajate tegevusjuhendit.
31‑A lisa – „Töökord“ täpsustab artiklites 31.6–31.25 kirjeldatud menetlust, et see oleks praktiliselt toimiv, ajaliselt piiritletud ja lepinguosalise jaoks etteaimatav. Lisa sätestab üksikasjalikud menetlusreeglid riik‑riik tüüpi vaidluste lahendamiseks, sh kuidas vahekohus töötab, millised on kirjalike seisukohtade esitamise tähtajad, istungite korraldus (sh avalikkus ja konfidentsiaalsus), tõendite esitamine, amicus curiae seisukohtade vastuvõtmine ning tehnilised detailid aruannete koostamiseks ja edastamiseks. See lisa.
31‑B lisa – „Tegevusjuhend“ on seotud artiklitega 31.8–31.10 (nimekirjad, kvalifikatsioon, sõltumatus) ja 31.28 (vahendaja määramine) ning tagab, et vaidluste lahendajad tegutsevad kõrgete professionaalsete standardite järgi ja lepinguosalistel oleks nende erapooletuses usaldus. Lisa kehtestab eetikareeglid vahekohtunike ja vahendajate jaoks: sõltumatuse ja erapooletuse nõuded, huvide konfliktide vältimine, kohustus avaldada kõik võimalikud huvide konfliktid, konfidentsiaalsuskohustus ning piirangud paralleelsete rollide või tasustatud töö osas, mis võiks mõjutada nende otsustusvabadust.
32. peatükk – „Erandid“ koondab üldised erandid, mis võimaldavad lepinguosalistel kaitsta avalikke huve, sh keskkonda, tervist, maksusüsteemi, konfidentsiaalset infot, WTO erakorralised otsused) isegi siis, kui see muidu piiraks partnerluslepingu kaubandus- ja investeerimiskohustusi. Peatükk on poliitiliselt oluline, kuna annab selgelt mõista, et partnerluslepinguga kaasnevad kaubandus- ja investeerimiskohustused ei piira lepinguosaliste õigust võtta vajalikke meetmeid keskkonna, rahvatervise, tarbijate ja avaliku julgeoleku kaitseks ning tagada õiglane maksusüsteem. See annab lepinguosaliste valitsustele kindlustunde, et rohepööret, tervisepoliitikat või maksupettuse vastast võitlust ei saa vaidlustada kui partnerluslepingu rikkumist, kui meetmed mahuvad GATT/GATSi erandite raamidesse. Samal ajal vältides erandite kuritarvitamist, sest meetmed ei tohi olla meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud kaubandustõke ning maksulepingud säilitavad oma ülimuslikkuse. Peatükis on 4 artiklit (artiklid 32.1–32.4). Artikkel 32.1 – Ülderandid inkorporeerib GATT 1994 XX artikli ja GATSi XIV artikli osad lepingusse ja laiendab need kaupade-, teenuste-, investeeringute-, energia-, toorainete, tehniliste kaubandustõkete – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete-, riigiettevõtete jm peatükkidele, selgitades, et nende alusel lubatud meetmed hõlmavad ka keskkonnakaitseks ja inimeste, loomade ning taimede elu ja tervise kaitseks vajalikke meetmeid, ning nõudes teavitust ja konsultatsioone erakorraliste meetmete (GATT XX i ja j) puhul. Artikkel 32.2 – Maksustamine sätestab, et topeltmaksustamise vältimise lepingud (maksulepingud) on partnerluslepingu suhtes ülimuslikud vastuolu korral, välistab MFN‑kohustuse kohaldamise maksusoodustustele ning lubab otseste maksude õiglase ja tõhusa kogumise ja maksupettuse vältimiseks vajalikke meetmeid, sh investori‑riigi vaidlustes eraldi lepinguosaliste maksuasjatundjate konsultatsioonimehhanismi maksumeetmete vaidlustamisel. Artikkel 32.3 – Teabe avalikustamine tagab, et ükski säte ei sunni avaldama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine kahjustaks õiguskaitset või avalikke huve või ärihuve, ning nõuab, et lepinguosalisele edastatud konfidentsiaalne info jääks ka partnerluslepingu raames konfidentsiaalseks, kui saatja ei luba teisiti. Artikkel 32.4 – WTO peatamisotsused sätestab, et kui lepinguõigus dubleerib WTO õigust, loetakse WTO organi poolt WTO lepingu IX artikli alusel lubatud kohustuste peatamisele vastav meede automaatselt kooskõlas olevaks ka partnerluslepingu vastavate sätetega.
IV osa – Institutsioonilised ja lõppsätted koosneb kahest peatükist.
1. peatükk – „Institutsiooniline raamistik“ loob partnerluslepingu poliitilise juhtimise, tehnilise rakendamise ning parlamendi ja kodanikuühiskonna süsteemse kaasamise jaoks vajalikud institutsioonid. Peatükis on 8 artiklit (artiklid 1.1–1.8). Artikkel 1.1 – Tippkohtumine sätestab, et lepinguosaliste kõrgeima tasandi poliitiline ja valdkondlik dialoog toimub tippkohtumistel vähemalt kord kahe aasta jooksul; tippkohtumised annavad strateegilised suunised ja on foorum kõigi kahepoolsete ja rahvusvaheliste küsimuste arutamiseks. Artikkel 1.2 – Ühisnõukogu loob ministrite tasandil ühisnõukogu, mis jälgib partnerluslepingu eesmärkide täitmist, toimimist ja rakendamist, võib käsitleda kõiki partnerluslepingu raames kerkivaid teemasid, võtta siduvaid otsuseid ja soovitusi (sh teatud juhtudel partnerluslepingut muuta) ning delegeerida pädevusi ja otsustusõigust ühiskomiteele. Artikkel 1.3 – Ühiskomitee loob kõrgete ametnike tasandil ühiskomitee, mis tagab partnerluslepingu igapäevase üldise rakendamise, valmistab ette ühisnõukogu tööd, koguneb eri koosseisudes (sh eraldi kaubanduskoosseisus) ning võib volituse korral võtta siduvaid otsuseid ja soovitusi. Artikkel 1.4 – Allkomiteed ja muud organid annab ühiskomiteele volituse luua temaatilisi allkomiteesid ja muid organeid, määrata neile ülesanded ja töökorra; artiklis on eraldi ette nähtud arengu- ja rahvusvahelise koostöö allkomitee ning kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee, samal ajal kui III osa allkomiteesid reguleerib täiendavalt kaubandusosa enda artikkel 1.10. Artikkel 1.5 – Parlamentaarne ühiskomitee seab sisse Euroopa Parlamendi ja Mehhiko Kongressi liikmetest koosneva parlamentaarse ühiskomitee, mis toimib poliitilise dialoogi ja järelevalve foorumina, kohtudes kordamööda Brüsselis ja Mehhikos, saades infot ühisnõukogu/ühiskomitee otsuste kohta ning andes neile soovitusi. Artikkel 1.6 – Suhted kodanikuühiskonnaga kinnitab, et lepinguosalised konsulteerivad partnerluslepingu seisukohast olulistes küsimustes kodanikuühiskonnaga, mh läbi sisenõuanderühmade ja kodanikuühiskonna foorumi. Artikkel 1.7 – Sisenõuanderühmad kohustab lepinguosalist looma ühe või mitu sisenõuanderühma, kuhu kaasatakse tasakaalustatult sõltumatud majandus-, sotsiaal-, kestliku arengu, inimõiguste ja keskkonna organisatsioonid; need rühmad nõustavad valitsusi partnerluslepingu teemadel, kohtuvad vähemalt kord aastas ning nende koosseis ja kontaktid avalikustatakse. Artikkel 1.8 – Kodanikuühiskonna foorum näeb ette avaliku kodanikuühiskonna foorumi, mis toimub koos ühiskomitee (sh kaubanduskoosseisu) kohtumistega, on avatud lepinguosaliste sõltumatutele organisatsioonidele ning kus partnerluslepingu rakendamise eest vastutavad esindajad saavad selgitada partnerluslepingu toimimist ja pidada kodanikuühiskonnaga dialoogi.
2. peatükk – „Lõppsätted“ tagab sujuva ülemineku kehtivalt üldlepingult partnerluslepingule, säilitades järjepidevuse vaidluste, kaitsemeetmete ja üleminekuperioodide osas ning vältides õiguslikku „tühimikku“ partnerluses. Peatükk sätestab lepinguosalistele kehtivad selged reeglid partnerluslepingu jõustumise, muutmise, ajutise kohaldamise selle osalise või täieliku peatamise kohta, EL-i laienemisel uute ELi liikmesriikide partnerluslepingu pooleks saamise kohta. See koosneb 13 artiklist (artiklid 2.1-2.13). Artikkel 2.1 – Lepinguosaliste määratlus täpsustab, et lepinguosaline on kas „ELi pool“ (EL, liikmesriigid või mõlemad vastavalt omavahelisele pädevusteljaotusele) või Mehhiko; „lepinguosalised“ tähendab ELi poolt ja Mehhikot koos. Artikkel 2.2 – Territoriaalne kohaldamisala selgitab, et ELi puhul kohaldatakse partnerluslepingut samade territooriumide suhtes, mille suhtes kohaldatakse ELi toimimise lepingut. Erisätetega täpsustatakse partnerluslepingu kohaldamist III osa erinevatele peatükkidele. Artikkel 2.3 – Kohustuste täitmine paneb lepinguosalisele üldise kohustuse võtta kõik vajalikud meetmed partnerluslepingu täitmiseks, kirjeldab, millal kasutatakse III osa vaidluste lahendamise mehhanisme, millal võib oluliste sätete rikkumise korral peatada partnerluslepingu (osaliselt või täielikult), ning sätestab, et „asjakohased meetmed“ peavad olema rahvusvahelise õigusega kooskõlas, proportsionaalsed ja viimane abinõu. Artikkel 2.4 – Muutmine lubab partnerluslepingut muuta lepinguosaliste kirjaliku kokkuleppega pärast riigisiseste menetluste lõpetamist ning teatud juhtudel anda ühisnõukogule/ühiskomiteele volituse muuta partnerluslepingu sätteid või lisasid otsusega. Artikkel 2.5 – Jõustumine ja ajutine kohaldamine reguleerib partnerluslepingu allkirjastamist, ratifitseerimist ja jõustumist ning võimaldab partnerluslepingu täielikku või osalist ajutist kohaldamist enne jõustumist; sätestab, kuidas ajutine kohaldamine algab ja kuidas seda saab lõpetada. Artikli kohaselt jõustub partnerlusleping teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui mõlemad lepinguosalised on üksteisele teatanud, et vajalikud riigisisesed menetlused on lõpule viidud. Enne partnerluslepingu ametlikku jõustumist võivad lepinguosalised partnerluslepingut täielikult või osaliselt ajutiselt kohaldada alates teise kuu esimesest päevast pärast vastavate sisemenetluste lõpetamisest teatamist. Ajutise kohaldamise ajal jääb üldleping kehtima nendes osades, mida partnerlusleping ajutiselt ei kata. Menetlusosaline võib kirjalikult teatada ajutise kohaldamise lõpetamisest ning see lõpetamine jõustub teise kuu esimesel päeval pärast teate tegemist. Kõik jõustumist ja ajutist kohaldamist puudutavad ametlikud teated saadetakse EL‑i puhul EL Nõukogu peasekretariaadile ja Mehhiko puhul Mehhiko välisministeeriumile, kes on partnerluslepingu hoiulevõtjad. Artikkel 2.6 – Seos muude lepingutega sätestab, et partnerluslepingu jõustumisel muutvad üldleping ja varasem kaubanduse vaheleping kehtetuks ning need asendatakse partnerluslepinguga. Säte tagab õigusliku järjepidevuse (viited, üleminekusätted, pooleli olevad vaidlused, kehtivad kaitsemeetmed, üleminekuperioodid) ning sätestab, et muud kahe- ja sektoripõhised lepped on partnerluslepingu lahutamatu osa ja alluvad samale institutsionaalsele raamistikule. Artikkel 2.7 – Lisad, protokollid ja ühisdeklaratsioonid ütleb, et kõik lisad, protokollid, märkused ja ühisdeklaratsioonid on partnerluslepingu lahutamatu osa ning seob numbriga märgitud lisad konkreetsete III osa peatükkidega (nt 10.–19. peatüki rooma numbritega lisad). Artikkel 2.8 – Julgeolekuerand kinnitab, et partnerlusleping ei kohusta avaldama menetlusosalise julgeoleku seisukohast tundlikku infot ega keela meetmeid, mida peetakse vajalikuks oluliste julgeolekuhuvide kaitseks (relvad, kaitsetööstus, tuumamaterjalid, sõda ja kriisid), ega takista ÜRO põhikirjast tulenevate rahu- ja julgeolekukohustuste täitmist. Artikkel 2.9 – Uute liikmesriikide ühinemine ELiga reguleerib, kuidas käsitletakse kolmandate riikide ELiga ühinemist: EL peab Mehhikot informeerima ja tema muresid arvesse võtma, uus liikmesriik ühineb partnerluslepinguga ühisnõukogu otsusega, ning kaubanduskoosseisus ühiskomitee valmistab ette partnerluslepingu III osa tehnilised kohandused ja üleminekumeetmed. Artikkel 2.10 – Uute riikide ühinemine lepinguga võimaldab ka teistel riikidel tulevikus partnerluslepinguga ühineda vastastikku kokkulepitud tingimustel ja pärast vajalikke menetlusi. Artikkel 2.11 – Üksikisiku õigused sätestab, et partnerlusleping ei loo isikutele vahetuid subjektiivseid õigusi ega kohustusi, millele saaks otse riigisiseses kohtus tugineda, ning ei piira Mehhiko riigisisese õiguse kohaldamist. Artikkel 2.12 – Autentsed tekstid kinnitab, et partnerlusleping on võrdselt autentne kõigis ELi ametlikes keeltes (sh eesti keeles) ja hispaania keeles. Artikkel 2.13 – Lepingu kestus ja lõpetamine määrab, et partnerlusleping on tähtajatu, kuid lepinguosaline võib selle lõpetada kirjaliku teatega, mis jõustub kuus kuud pärast teate kättesaamist.
Partnerluslepingule on lisatud „Korruptsiooni ennetamise ja korruptsioonivastase võitluse protokoll“, mis seob kaubanduse ja investeeringud ÜRO, OECD ja Rahvusvahelise Rahapesu Vastase Töörühma (FATF) korruptsioonivastaste standarditega, muutes need kahepoolses suhtes poliitiliselt ja praktiliselt raskemini eiratavaks. Selged korruptsiooni ennetamise ja tõkestamise reeglid aitavad kujundada õiglasema ja prognoositavama ärikeskkonna lepinguosaliste ettevõtjatele, piirates mitteametlikest „tasudest“ ja soodustuskanalitest tekkivaid varjatud eeliseid ning vähendades seeläbi mitteriiklikke kaubandustõkkeid. Protokoll koosneb kuuest jaost (A–F) ning 23 artiklist (artiklid 1–23).
Jagu A – Üldsätted koosneb kolmest artiklist (artiklid 1–3) ja seab protokolli eesmärgiks ennetada ning tõhusamalt tõkestada korruptsiooni rahvusvahelises kaubanduses ja investeeringutes, sest see moonutab konkurentsi, kahjustab head valitsemist ja majandusarengut. Lepinguosalised rõhutavad avaliku ja erasektori korruptsiooni seotust rahapesu ja muu rahvusvahelise kuritegevusega ning vajadust valdkondadeülese ja rahvusvahelise koostöö järele. Protokoll täiendab, kuid ei asenda varasemaid rahvusvahelisi korruptsioonivastaseid leppeid (ÜRO korruptsioonivastane konventsioon, OECD välisametnike altkäemaksu konventsioon, Euroopa Nõukogu ja Ameerika Riikide Organisatsiooni dokumendid)39.
Jaos B – Korruptsioonivastased meetmed (artiklid 4–7)“ kinnitavad lepinguosalised kohustust käsitada kuriteona nii ametiisikute aktiivset kui passiivset altkäemaksu ning välisriigi ametiisikute altkäemaksu, vastavalt ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni sätetele. Erasektoris nähakse ette altkäemaksu kriminaliseerimine majandus‑ ja äritegevuses ning rõhutatakse, et ametiisikutele makstavad „meelehead“ ei tohi olla maksukuluna mahaarvatavad. Protokoll rõhutab juriidiliste isikute vastutust ja vajadust tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate sanktsioonide järele, kooskõlas G2040 ja ÜRO konventsiooni põhimõtetega.
Jagu C – Erasektori korruptsiooni ennetamise meetmed“ (artiklid 8–11) soodustab vastutustundlikku ettevõtlust, raamatupidamise ja auditi standardite tugevdamist ning VKEde erivajaduste arvestamist. Ettevõtetelt oodatakse sisekontrolli, käitumisjuhendeid, siseauditeid ja aruandlust korruptsioonivastaste meetmete kohta, eriti börsiettevõtete, pankade ja kindlustusseltside puhul. Rahapesu tõkestamiseks nõutakse „tegelike kasusaajate“ kohta täpse info kogumist ja hoidmist, asutuste hoolsuskohustuse tugevdamist ning registrite kasutamist, et tagada läbipaistvus juriidiliste isikute omandistruktuuris.
Jagu D – Avaliku sektori korruptsiooni ennetamise meetmed (artiklid 12–15) rõhutab avaliku sektori ametiisikute käitumisjuhendite, vara deklareerimise, huvide konflikti ennetamise ning rikkumiste korral võetavate distsiplinaarmeetmete olulisust. Avaliku halduse läbipaistvus, sh kaubanduse lihtsustamine, riigihanked ja selge reguleerimine, on oluline korruptsiooniriski vähendamiseks. Protokoll rõhutab ka kodanikuühiskonna ja vabaühenduste rolli korruptsiooni ennetamisel ja avalikkuse teadlikkuse tõstmisel ning soodustab rikkumisest teatajate kaitset ebaõiglase kohtlemise eest.
Jagu E – Vaidluste lahendamine (artiklid 16–22) näeb ette eraldi vaidluste lahendamise korra: esmalt konsultatsioonid, seejärel võimalus pöörduda sõltumatu eksperdirühma poole. Eksperdirühma liikmetel peavad olema vastavad õigusalased ja rahvusvaheliste lepingute kogemused ning nad peavad olema sõltumatud. Luuakse kaubandus‑ ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee, mis jälgib protokolli rakendamist, edendab koostööd, uuendab ekspertide nimekirju ning võib teha ettepanekuid protokolli täiustamiseks
Jagu F – Institutsiooniline korraldus (artikkel 23) loob püsiva ühise allkomitee, mis koordineerib lepinguosaliste vahelist korruptsioonivastast koostööd kaubanduse ja investeeringute valdkonnas ning jälgib protokolli praktilist rakendamist.
Partnerluslepingule on lisatud „Euroopa Liidu ja Mehhiko poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu raames tehtud ühisdeklaratsioon kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse kohta“. Deklaratsioon seob partnerluslepingu selgesõnaliselt soolise võrdõiguslikkuse ja naiste majandusliku võimestamise eesmärkidega, lubades rakendada kaubandussätteid viisil, mis toetab naiste ja meeste tegelikku võrdset kohtlemist. Lepinguosalised kinnitavad, et täidavad tõhusalt CEDAWist ja ILO soolist võrdõiguslikkust puudutavatest konventsioonidest tulenevaid kohustusi41. Deklaratsioon rõhutab koostööd (sh andmete kogumine soo lõikes ja mõjuanalüüs) ning ühtlustab vaidluste lahendamise partnerluslepingu kaubanduse‑ ja kestlikkuse peatüki mehhanismidega.
4. Eelnõu terminoloogia
Korralduse, seaduse ega partnerluslepingu eelnõus ei kasutata kehtivates õigusaktides varem kasutamata termineid. Partnerlusepingu eelnõu on tõlkinud ja keeleliselt toimetanud EL nõukogu sekretariaat.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Komisjoni õiguseksperdid kinnitavad, et partnerluslepingu eelnõu vastab ELi õigusele.
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 216 kohaselt võib EL sõlmida rahvusvahelisi lepinguid, mis reguleerivad ELi pädevuses olevaid küsimusi. Partnerlusleping hõlmab valdkondi, mis kuuluvad transpordi (ELTL artikli 91 lõige 1 ja artikli 100 lõige 2), ühise kaubanduspoliitika (ELTL artikli 207 lõike 4 esimene lõik), arengukoostöö (ELTL artikli 209 lõige 2) ning kolmandate riikidega tehtava majandus-, finants- ja tehnilise koostöö (ELTL artikkel 212) kohaldamisalasse. ELTL artikli 218 lõike 5 kohaselt võtab nõukogu vastu otsuse, millega antakse luba partnerluslepingule alla kirjutada ja vajaduse korral seda enne jõustumist ajutiselt kohaldada. ELTL artikli 218 lõike 6 kohaselt võtab nõukogu vastu otsuse partnerluslepingu sõlmimise kohta. Seega on EL partnerluslepingu menetlemisel tegutsenud oma pädevuse piirides.
Kuna partnerlusleping reguleerib muuhulgas EL ja liikmesriikide jagatud pädevuses olevaid valdkondi, siis peavad partnerluslepingule siiski alla kirjutama nii EL kui ka kõik ELi liikmesriigid.
6. Eelnõu mõjud
6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Partnerlusepingul on Eestile nii kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt selgelt positiivne mõju42: eksport toetab Eestis 169 000 ehk iga 6. töökohta43. EL-Mehhiko vahelise kaubanduse liberaliseerimine tagab Eesti ettevõtetele nende toodete konkurentsivõime kasvu ning seega odavama turulepääsu. See toetab nii ekspordikasvu kui ka uute töökohtade loomist.
6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Partnerluslepingul on otsene positiivne mõju Eesti välissuhetele ning kaudne mõju riigi julgeolekule, kuna see aitab tugevdada/kinnistada nii Eesti kahepoolseid suhteid Mehhikoga kui ka tõsta Eesti nähtavust ning kuvandit samameelse koostööpartnerina. Partnerlusleping laiendab Eesti poliitilist ja majanduslikku haaret väljaspool Euro‑Atlandi ruumi, tugevdades Eesti positsiooni aktiivse ja väärtuspõhise ELi liikmesriigina. Laiaulatuslikke geopoliitilisi arenguid silmas pidades on ELi suhete tihendamine selles piirkonnas eriti oluline. USA 4. detsembril 2025. a avaldatud rahvuslik julgeolekustrateegia44 seab läänepoolkera esikohale prioriteetse piirkonnana ning rõhutab Mehhiko rolli rände, narkokaubanduse ja autoritaarsete režiimide kasvava mõju ohjeldamisel. Partnerluslepingu kaudu süvendab EL oma kohalolekut piirkonnas viisil, mis tugevdab pikaajalist ühistel väärtustel ja põhimõtetel põhinevat koostööd, sh reeglitel põhinevat maailmakorda.
Partnerlusleping tihendab lepinguosaliste poliitilist dialoogi demokraatia, inimõiguste, õigusriigi ning rahvusvahelise rahu ja julgeoleku teemadel, sh terrorismivastane võitlus, massihävitusrelvade leviku tõkestamine, väike- ja kergrelvade kontroll ning koostöö rahvusvahelise kriminaalkohtu toetamisel (II osa, 1. peatükk; I osa, artikkel 2). See on Eestile oluline, kuna tugevdab üleilmset väärtuspõhist julgeolekukeskkonda, mis on meie välis- ja julgeolekupoliitika keskne raamistik. Partnerluslepingus sisalduv oluliste tingimuste regulatsioon (demokraatia, inimõiguste, õigusriigi ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta) annab ELile ja seeläbi ka Eestile võimaluse partnerluslepingu alusel antavaid soodustusi partnerluslepingu tõsise rikkumise korral peatada (I osa, artikkel 2; II osa, 1. peatükk; IV osa, artikkel 2.3). See on arvestatav lisasurvevahend väärtuspõhise julgeolekukeskkonna hoidmiseks.
Partnerluslepingu alusel kohustuvad lepinguosalised tegema tihedamat koostööd ÜRO, WTO, G20, OECD ja EL–CELAC raamistikus45 ning teistes piirkondlikes ja mitmepoolsetes foorumites (II osa, 2. peatükk). See kasvatab EL-i poliitilist kaalu Ladina-Ameerikas ning kaudselt ka Eesti nähtavust ja mõju nende foorumite kaudu. Need sätted tihendavad EL kui terviku koostööd olulise Ladina-Ameerika partneriga, mis toetab reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ja mitmepoolsust, mis on keskne ka Eesti julgeolekule.
Koostöö siseturvalisuse vallas – sh organiseeritud kuritegevuse, narkokaubanduse, rahapesu, terrorismi rahastamise, küberkuritegevuse ja rände küsimustes – tugevdab ELi siseturvalisust laiemalt (II osa, 3. peatükk). See on Eestile oluline, sest vähendab piiriüleste ohtude riski Schengeni ja euroala liikmesriigina ning toetab meie riigisisest julgeolekut ja sisejulgeolekupoliitikat. Partnerlus loob raamid tihedamaks koostööks ka küberjulgeoleku, andmekaitse, õigusriigi ja e‑valitsemise teemadel (II osa, 3. ja 9. peatükk), kus Eestil on eraldi tugev ekspertiis ja võimalus oma “digiriigi” profiili Mehhikos ja laiemalt Ladina-Ameerikas kasvatada.
Partnerluslepingul on oluline roll ELi majandusjulgeoleku tugevdamisel, mis on kaudselt seotud julgeoleku tugevdamise üldise eesmärgiga (vt täpsemalt alajaotuses 6.3.).
6.3. Mõju majandusele
Mehhiko on Ladina‑Ameerika teine ja maailmas 12. suurim majandus, dünaamiline 132 miljoni elanikuga turg, mis on ELi teine ekspordisihtkoht piirkonnas ja kolmas kaubanduspartner.46Eesti ettevõtete jaoks on tegemist seni alakasutatud, kuid kõrge kasvupotentsiaaliga turuga.
Partnerluslepinguga kaasnevaks suurimaks oodatavaks kasulikuks mõjuks on lepinguosaliste vahelise kaubavahetuse kasv ning Eesti ja teiste ELi ettevõtete parem võimalus nendel turgudel edukalt konkureerida. 2024. aastal ulatus lepinguosaliste kaubavahetus ligikaudu 82 miljardi euroni, millest 53 miljardit moodustas ELi eksport Mehhikosse ja 29 miljardit Mehhiko eksport ELi. Alates 2000. aastal jõustunud üldlepingust on ELi eksport Mehhikosse kasvanud ligikaudu 324%.47 Ajakohastatud partnerlusleping laiendab seda baasi, liberaliseerides täielikult üle 98,7% tariifiridadest ning kaotades ligikaudu 95% Mehhiko allesjäänud tollimaksudest ELi põllumajandustoodetele, mis vähendab Eesti ja teiste ELi tootjate turulepääsutõkkeid ning suurendab ekspordi tasuvust.48
Tööstussektori jaoks on oluline, et enamiku masinate, autotööstuse toodete, ravimite ja muude kõrgtehnoloogiliste kaupade tollimaksud kaotatakse täielikult või vähendatakse oluliselt, ning päritolureegleid lihtsustatakse ja ajakohastatakse sektoripõhiselt (nt autod, ravimid), mis võimaldab paindlikumalt kasutada ülemaailmseid tarneahelaid ja vähendab halduskoormust. Kaubavahetust toetavad täpsustatud reeglid tasude ja formaalsuste kohta, impordi‑ ja ekspordilitsentside läbipaistvus, eksporditollimaksude keeld ja tariifide sidumine, mis vähendavad ootamatute maksumeetmete riski ning parandavad ettevõtete prognoositavust. Tolli‑ ja piirimenetluste moderniseerimine – elektroonilise eelinfo esitamine, riskipõhine kontroll, ajutise impordi ja parandamise järel tagasitoomise lihtsustamine – vähendab tarnekulusid ja lühendab tarneaegu, mis on Eesti ja kogu ELi tööstusettevõtete konkurentsivõime seisukohalt kriitilise tähtsusega.49
Eesti jaoks tähendab ajakohastatud partnerlusleping eelkõige uusi ekspordivõimalusi, tugevamat majandusjulgeolekut ja paremat ligipääsu Ladina-Ameerika turule. Mehhiko on juba praegu Eesti jaoks arvestatav, kuigi mitte esmatähtis partner. Näiteks 2025. aastal oli Eestist Mehhikosse eksporditavate kaupade väärtus 93,8 miljonit eurot, mis tegi riigist Eesti 28. kaubanduspartneri. Võrreldes varasema aastaga kasvas eksport Eestist Mehhikosse 10.1% (2024. a oli ekspordi väärtus 85,2 miljonit eurot). Seega on Eesti kaubandusbilanss Mehhikoga selgelt positiivne50 ning Mehhiko on üks Eesti kiiremini kasvavaid sihtturge väljaspool ELi.
Eesti ekspordistruktuur Mehhikosse on tugevalt tehnoloogiakeskne. Viimasel ajal on eksporti vedanud kommunikatsiooni ja sideseadmed, mis moodustab 73.5% koguekspordist (71,2 miljonit eurot). Sellele järgnevad mitteväärismetallist kinnised ja kinnistega raamid, mille osatähtsus on 6.14%. (8,14 miljonit eurot), optika-, mõõte- ja täppisinstrumendid, mille osatähtsus on 2,69%. (2,52 miljonit eurot). Partnerluslepinguga kaasnev ulatuslik tariifide vähendamine ja tehniliste tõkete (standardid, sertifikaadid, päritolureeglid) lihtsustamine muudab nende kaupade turulepääsu odavamaks ja administratiivselt vähem koormavaks, mis on eriti oluline väikesele avatud majandusele, kus transport ja tolliformaalsused moodustavad ekspordi kogukuludest märkimisväärse osa.
Põllumajandus‑ ja kalandustoodete puhul kaotab Mehhiko partnerluslepingu täielikul rakendamisel ligikaudu 95% ELile kehtivatest tollitariifidest, mis täiendavad juba praegu kehtivat ulatuslikku liberaliseerimist. Näiteks kaotab Mehhiko täielikult kõrged tollid mitmetelt majanduslikult olulistelt ELi põllumajandus‑ ja toidukaupade rühmadelt, võimaldades lõpuks tollivaba ligipääsu näiteks pastale (praegu kuni 20%), šokolaadile ja kondiitritoodetele (üle 20%), sinihallitusjuustule (kuni 20%), kartulitele (kuni 20%), õuntele ja virsikukonservidele (kuni 20%), munadele (praegu 45%), sealiha toodetele (kuni 45%, v.a sealihalõigud) ning majanduslikult olulistele linnulihatoodetele (kuni 100%). Lisaks luuakse mitmele tundlikule tooterühmale olulise mahuga tollivabad kvoodid. Näiteks saab EL partnerluslepingu jõustamisel õiguse tollivabale lõssipulbri kvoodile kuni 50 000 tonni (praegune toll kuni 50%), erinevad juustud ja piimasegud vastavalt 20 000 ja 13 000 tonni (praegu toll kuni 45%), värsked ja töödeldud juustud 5 000 tonni, või 2 500 tonni, ning liha puhul veiseliha 30 000 tonni (praegu toll 20%), kanakoivad 20 000 tonni (praegune toll 100%) ja sealihalõigud 13 000 tonni (praegune toll kuni 45%).51
Partnerlusleping avab ELi tootjatele – sh ka Eesti põllumajandus‑ ja toidusektorile – täiendavaid võimalusi näiteks piimatoodete, liha, joogitoodete, töödeldud toidu ja kalandustoodete ekspordiks ca 132 miljoni tarbijaga Mehhiko turule. Asjaolu, et Mehhiko on ELi põllumajandus‑ ja toidutoodete netoimportija, viitab, et Mehhiko turul on juba olemas arvestatav nõudlus Euroopa (sh potentsiaalselt ka Eesti) kvaliteettoodete järele. Eesti toidu‑ ja põllumajandussaaduste eksport Mehhikosse on olnud seni väga tagasihoidlik (näiteks 2025. aastal ligikaudu 0,28 miljonit eurot52), mis tähendab, et turupotentsiaal on suures osas kasutamata. Kuna Mehhiko kaotab suure osa tollimaksudest ja avab märkimisväärsed tollivabad kvoodid mitmetele ELi ekspordi seisukohalt olulistele põllumajandustoodetele, tekib Eestil võimalus kasvatada eksporti nendes segmentides, mida seni on tagasi hoidnud kõrged tariifid või ebakindel regulatiivne raamistik – näiteks töödeldud toiduained, joogid, nišitooted ning valitud liha‑ ja piimatooted. Selle turuavanemise ärakasutamine nõuab sektoripoolset turustrateegiat.
Partnerlusleping tugevdab ka Euroopa toidu- ja joogitootjate võimalusi turundada oma piirkondlikke kvaliteettooteid Mehhikos, andes neile geograafilise tähise (GI) kaitse. Mehhiko kohustub kaitsma ligikaudu 232 ELi päritolu kange alkoholi nimetust ning veel 336 Euroopa GI‑d veinide, õlle ja toidu puhul, nii et neid nimesid võivad Mehhikos kasutada ainult vastavas Euroopa piirkonnas toodetud originaaltooted. See aitab vältida ebaausat konkurentsi imitatsioonidega, toetab kõrgemat hinnataset ja annab Mehhiko tarbijale kindluse, et ostetav toode on ehtne Euroopa päritolu kvaliteettoit või ‑jook.
Partnerluslepingu geograafiliste tähiste lisa on tulevikus täiendatav: partnerluslepinguga loodud ühised organid võivad otsustega lisada uusi kaitstavaid nimesid või eemaldada neid, mis on päritoluriigis kaitse kaotanud. Eesti jaoks tähendab see, et kui Eesti tootjad registreerivad oma toote geograafilise tähise esmalt ELi tasandil, saab Eesti koos komisjoniga taotleda selle GI lisamist partnerluslepingu GI‑nimekirja mõne järgmise läbivaatamise või lisa muutmise otsuse käigus.
Sanitaar‑ ja fütosanitaarmeetmete peatükk vähendab tarbetuid tõkkeid (nt eelkontrollide kaotamine, selgemad ja kiirendatud menetlused) kuid jätab lepinguosalistele õiguse hoida oma kaitsetaset, mis on oluline ELi kõrgete toiduohutuse standardite säilitamiseks. Tehniliste normide ja standardite osas rõhutatakse rahvusvaheliste standardite kasutamist, mis vähendab põhjendamatuid tehnilisi tõkkeid mõlemale lepinguosalisele. Samas säilib õigus hoida vajalikku kaitsetaset toiduohutuse ja loomade‑taimede tervise vallas, mis on Eestile oluline ELi kõrgete toiduohutuse standardite säilitamiseks.
Partnerluslepingus on ka eraldi kahepoolsete kaitsemeetmete raamistik (III osa V peatüki „Kaubanduse kaitsemeetmed“ C jao artiklid 5.9–5.22), mis võimaldab ELil või Mehhikol ajutiselt peatada tollitariifide edasise vähendamise või tõsta maksumäära kuni MFN‑tasemeni, kui soodusrežiimiga impordi oluline kasv põhjustab või ähvardab põhjustada tõsist kahju kodumaistele tootmisharudele. Meetmete rakendamine on ajaliselt piiratud (reeglina kuni 2, erandina kuni 3 aastat) ja seotud range uurimis- ja läbipaistvusmenetlusega, sh kodumaise tööstuse taotlus, kahju ja põhjusliku seose analüüs ning konsultatsioonid teise lepinguosalisega.
Investeeringute peatükk tagab ELi sh Eesti investoritele Mehhikos mittediskrimineeriva (riigisisese ja enamsoodustusrežiimi) turulepääsu, keelates mh kohaliku sisu, ekspordinormide või kohustusliku tehnoloogiaülekande nõuded. ELi otseinvesteeringute maht Mehhikos oli 2023. aastal ligikaudu 209 ja Mehhiko investeeringut ELis ca 27 miljardit eurot53, mis teeb Mehhikost olulise tootmis‑ ja tarneahelate sõlmpunkti Euroopa ettevõtete jaoks. Eesti ettevõtted on seni sellest potentsiaalist vaid vähesel määral osa saanud. Uus investeeringute liberaliseerimise ja kaitse raamistik, sh alaline investeerimiskohtu süsteem, suurendab investorite kaitset ja õiguslikku prognoositavust, asendades varasema ad hoc vahekohtumudeli ebamäärasused ning säilitades samal ajal valitsuste õiguse reguleerida avaliku huvi valdkondi (nt tervishoid, keskkonnakaitse, ohutus). See uus vaidluste lahendamise süsteem on eriti kasulik nende ELi ja Eesti investorite jaoks, kellel puudub seni Mehhikoga kahepoolsest investeeringute kaitselepingust tulenev kaitse, luues stabiilse ja motiveeriva raamistiku täiendavate investeeringute tegemiseks ning aidates mitmekesistada ELi ja Eesti ettevõtete tootmisbaasi väljaspool EL-i.54 Selline raamistik teoreetiliselt lihtsustab väiksemate kohalike üksuste rajamist ja pakub õiguslikku kindlust välisturgudele laienemisel. Samas jääb praktiline mõju Eesti ettevõtetele siiski piiratuks, kuna Mehhiko turg on geograafiliselt kauge, väga suur ja konkurentsitihe.
Teenuste regulatsioon (III osa 11. ptk) sätestab turulepääsu ja mittediskrimineeriva kohtlemise põhimõtted enamikus majandussektorites, mis võimaldab ka Eesti teenusepakkujatel tegutseda Mehhiko turul samadel alustel kohalike ja teiste sooduspartnerite ettevõtetega. Piiriülese teenuste kaubanduse sätted (sh turulepääs, riigisisene kohtlemine ja enamsoodustusrežiim) toetavad Eesti senist ekspordimudelit, vähendades nõudeid kohaliku partneri, tegevusloa kvootide ja muude varjatud takistuste osas. ELi teenuste eksport Mehhikosse oli 2023. aastal ligikaudu 17,2 miljardit eurot (import 8,5 miljardit), peamisteks valdkondadeks äriteenused, transport, reisimine ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused55, mis kattuvad hästi Eesti teenusmajanduse profiiliga. Eesti eksportis 2025. aastal Mehhikosse ligikaudu 51,4 miljoni euro väärtuses teenuseid (Mehhiko Eestisse umbes 6 miljonit eurot56), mis näitab küll väikest, kuid kasvavat turgu. Teenuste valdkonna liberaliseerimise positiivset mõju suurendab ka füüsiliste isikute ajutise liikumise peatükk (III osa 12. ptk), mis määratleb konkreetsed isikute kategooriad (nt ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad, sõltumatud spetsialistid ja lepingulised teenuseosutajad) ning näeb neile ette selgemad, kiiremad ja läbipaistvamad viisa‑ ja loamenetlused ajutiseks töötamiseks teise lepinguosalise territooriumil. See loob Eesti ettevõtetele võimaluse teha projekti-, koolitus- ja hooldustöid või pakkuda kliendituge Mehhikos kohapeal ilma alalise tööloa vajaduseta, kuid arvestades kaugust ja kulusid, jääb selle peatüki praktiline mõju Eestile tõenäoliselt piiratumaks võrreldes puhtalt digitaalse teenuseosutamisega. Eesti vaatepunktist keskne on siiski digikaubanduse peatükk (III osa 19. ptk), kuna see sätestab elektrooniliste edastuste tollimaksuvabaduse, e‑lepingute ja e‑allkirjade õigusliku kehtivuse, tarbijakaitse digikeskkonnas, tarkvara lähtekoodi kaitse ning avatuse ja võrguneutraalsuse põhimõtted, samuti digisätete läbivaatamise kohustuse. Need reeglid annavad Eesti tarkvara‑, IT‑ ja platvormiettevõtetele kindluse, et nende kergesti skaleeritavad ja digitaalsed teenused saavad Mehhikos toimida ilma nõudeta lähtekoodi avaldamiseks või kohaliku infrastruktuuri rajamiseks, mis toetab Eesti teenusmajanduse kõige kiiremini kasvavat osa.
Riigihangete peatükk (III osa 21. ptk) avab Mehhiko riigihangete turu ELi ettevõtetele oluliselt ulatuslikumalt kui ühelegi varasemale partnerile, sh õiguse osaleda mitte ainult föderaaltasandil, vaid ka majanduslikult kõige olulisemal - 14 osariigi hangetel. Seejuures nõutakse ranget läbipaistvust, diskrimineerimiskeeldu ja vaidlustusmehhanisme, mis vähendavad korruptsiooniriski ja varjatud tõkkeid. Riigihangete turu avamine on Eesti ettevõtluse seisukohalt eriti oluline inseneribüroodele ning digi-, transpordi- ja keskkonnateenuste pakkujatele, kes saavad konkureerida suurtes taristuprojektides koos teiste ELi ettevõtetega; see turu avanemine on seda olulisem, et Mehhiko ei ole WTO riigihankelepingu (GPA) osapool ja selle hinnanguline aastane riigihanketurg on umbes 30 miljardit eurot.57
Partnerluslepingu VKE‑dele pühendatud peatükk (III osa 29. ptk) ja eraldi kontaktpunktid lihtsustavad turuinfot, päritolu‑ ja tehniliste nõuete mõistmist ning vaidluste lahendamist, mis on kriitilise tähtsusega Eesti väiksematele eksportijatele, eelkõige IT‑, inseneri‑, toidu‑ ja disainiettevõtetele. Kuna Mehhikosse eksportivaid Eesti ettevõtteid on praegu paarikümne ringis ja valdavalt on tegu tehnoloogia- ja tööstusfirmadega, võivad uued, selgemad reeglid ning digikaubanduse peatükk (nt andmevood, e-allkirjad, tarbijakaitse e-kaubanduses) avada ukse ka Eesti IT-, e-teenuste ja digilahenduste pakkujatele, kes saavad pakkuda tarkvara, pilveteenuseid, finantstehnoloogiaid (fintech’i) või e-valitsemise lahendusi ilma kohustuseta luua kohapeal tütarettevõtet.
Majandusjulgeoleku (III osa 30. ptk) ja tarneahelate vastupidavuse seisukohalt on partnerluslepingu üks olulisemaid mõjusid ligipääsu kindlustamine kriitilistele toorainetele ja nende väärtusahelatele. Mehhiko on oluline tootja mitmete kriitiliste mineraalide osas, nagu vask, fluoriit ja tsink, ning arvestatav liitiumiresursside omanik58. Partnerlusleping säilitab nende materjalide tollimaksuvaba kaubanduse ning kehtestab reeglid, mis keelavad ekspordimaksud, ekspordimonopolide loomise, põhjendamatu valitsuse sekkumise hinnakujundusse ja topelthinnastamise, kus ekspordihinnad seatakse kodumaistest hindadest kõrgemaks. Nii vähenevad ELi ja Eesti tööstuse jaoks kriitiliste sisendite hinnariskid ning paraneb tarnekindlus, mis on oluline rohepöörde (näiteks akude, elektrisõidukite ja taastuvenergia komponentide) ning digimajanduse jaoks vajalike materjalide tagamisel. Sellega aitab partnerlusleping vähendada ELi sõltuvust kitsastest ja geopoliitiliselt riskantsetest tarneahelatest ning muudab tarneriskide kasutamise poliitilise survevahendina vähem tõhusaks. Eesti ise kaevandusriik, kuid tema majandus sõltub tugevalt välismaistest sisenditest, eriti metallidest ja elektroonikakomponentidest, mida kasutatakse masinatööstuses, elektroonikas ja infotehnoloogias. See vähendab Eesti tööstuse jaoks riski, et kriitiliste sisendite hind või kättesaadavus kõigub poliitiliste otsuste tõttu, ning toetab Eesti ettevõtete plaane liikuda kõrgema lisandväärtusega toodete ja rohetehnoloogiate poole, kus metallide ja mineraalide kvaliteet ja tarnekindlus on kriitilise tähtsusega.
Partnerlusleping on seega Eesti vaatest strateegiline samm, mis toetab eksporti, tööhõivet, innovatsiooni, kestlikku arengut ja turvalist majanduskeskkonda globaalses konkurentsis.
6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Partnerluslepingul on oluline roll keskkonnahoidlikkuse edendamisel. See seob kaubandus- ja investeerimissätted siduvate keskkonna- ja tööõigusalaste kohustustega, sh kohustusega rakendada rahvusvahelisi kliima- ja elurikkuse leppeid ning mitte vähendada kaitsetaset kaubanduse soodustamise eesmärgil. Partnerlusleping sisaldab kaubanduse ja kestliku arengu peatükki (III osa 26. ptk), mis edendab metsade ja kalavarude säästlikku majandamist, võitlust ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi (nn IUU e illegal, unreported and unregulated fishing) vastu ning vastutustundlikku äritegevust kogu väärtusahelas, toetades seeläbi kliimaeesmärkide ja elurikkuse kaitse elluviimist nii ELis kui Mehhikos. Olulised rahvusvahelised lepped ja standardid, mille järgimist partnerlusleping kinnitab, on muu hulgas Pariisi kliimakokkulepe, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon,, CITES‑leping ohustatud liikidega kauplemise kohta, ILO põhikonventsioonid tööõiguste ja ühinemisvabaduse kohta ning ÜRO, OECD ja ILO vastutustundliku ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtted.
Kodanikuühiskonnale antakse oluline roll – riiklikud nõuanderühmad ja ühine kodanikuühiskonna foorum saavad jälgida lepingu rakendamist ning tõstatada keskkonna- ja tööõiguste rikkumisi, mida omakorda saab viia sõltumatute ekspertpaneelide ette, kes esitavad avalikud järeldused ja soovitused. Samas sõltub reaalne keskkonnamõju sellest, kui tõhusalt liikmesriigid ja Mehhiko neid sätteid jõustavad ning kui sisuline on kodanikuühiskonna kaasamine
6.5. Mõju regionaalarengule
Partnerluslepinguga tekivad Eesti eksportijatele lisavõimalused uutele turgudele sisenemiseks, suurendades potentsiaalselt tootmismahte ja töökohtade arvu. Põllumajandus‑ ja toidutööstuse, masinaehituse, puidu‑ ja mööblitööstuse ning logistika ja teenuste (sh digiteenused) kasvav ekspordipotentsiaal võib tugevdada maapiirkondade ja väiksemate linnade tootmisbaasi, tuues juurde investeeringuid, luues töökohad ja genereerides täiendavat maksutulu. Samas sõltub partnerluslepingu piirkondlik mõju sellest, kas kohalikud ettevõtted suudavad partnerluslepingu pakutavaid võimalusi kasutada ning kas riiklik (näiteks eksporditoetused) ja kohalik poliitika (nt oskustööjõu arendus, taristu arendamine) toetab seda üleminekut.
6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse tööle
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse tööle on pigem piiratud ja valdavalt kaudne. Partnerlusleping ise ei eelda uute institutsioonide loomist Eestis, vaid tugineb ELi tasandi organitele ja juba olemasolevatele ministeeriumidele ning ametitele.
Riigiasutustele (eeskätt Välisministeerium, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Rahandusministeerium. Kliimaministeerium ja nende allasutustele) lisandub teatud mahus tööd partnerluslepingu rakendamise, ettevõtjate nõustamise ja turulepääsuküsimuste lahendamise kaudu, kuid see toimub üldjuhul olemasoleva struktuuri ja eelarve raames. Kohalike omavalitsuste jaoks on mõju eelkõige kaudne – võimalik, et teatud piirkondades kasvab huvi tööstus‑ või logistikataristu arendamise vastu (nt uued investeeringud, ekspordile suunatud tootmine), mis võib suurendada planeerimis‑ ja ettevõtluskoostööga seotud töökoormust, kuid partnerlusleping ei pane neile otseseid uusi õiguslikke kohustusi.
6.7 Muu otsene või kaudne mõju
Partnerlusleping aitab otseselt tõsta ELi nähtavust ja positiivset kuvandit Mehhikos. Partnerluslepingu II osa sisaldab eraldi peatükke hariduse, kultuuri, teadusuuringute, innovatsiooni ja digimajanduse ning sotsiaal‑ ja turismikoostöö kohta, mis loovad raamistiku ülikoolide, teadusasutuste, linnade, kultuuriasutuste ja vabaühenduste tihedamaks koostööks, sh ühisprojektid, akadeemiline ja noorte mobiilsus, kultuurivahetus ning loome‑ ja audiovisuaalsektori kontaktid. See võib aja jooksul tugevdada Eesti ja Mehhiko inimeste omavahelist läbikäimist, suurendada huviharidus‑ ja teaduskoostöö projekte, tuua Eestisse ja Eestist välja rohkem üliõpilasi ja teadlasi ning toetada Eesti kultuuri ja loomeettevõtete nähtavust Ladina‑Ameerikas. Pikemas plaanis võib see suurendada Eesti kultuuri ja loomesektori nähtavust Mehhikos ja laiemalt Ladina-Ameerikas, toetada teadmiste ja oskuste vahetust ning kaasata Eestit tihedamalt globaalsesse teadus- ja innovatsioonikoostöö võrgustikku. Nende võimaluste realiseerumine sõltub sellest, kui aktiivselt Eesti asutused ja organisatsioonid neid võimalusi ise otsima ja kasutama asuvad.
7. Korralduse ja seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ning tulud
Partnerluslepingu jõustumisel on ELi eelarvele kahetine mõju. ELi eelarvele prognoositakse ajakohastatud partnerluslepingu ja kaubanduse vahelepingu tulemusena traditsiooniliste omavahendite (tollimaksude) vähenemist ligikaudu 15–25 miljoni euro ulatuses aastas, sõltuvalt tegelikust kaubavoogude dünaamikast ja tariifide kasutusastmest. Samal ajal võib kaubavahetuse ja investeeringute mahu kasv suurendada käibemaksu‑ ja kogurahvatulu‑põhiseid omavahendeid suurusjärgus 10–20 miljonit eurot aastas kesk- ja pikemaajalises vaates, mistõttu neto‑mõju ELi eelarvele on eeldatavalt väike ning aja jooksul tasakaalustuv. Partnerluslepingu kaubandussamba ajakohastamise mõju liikmesriikide eelarvetele ja ELi eelarvele ilmneb eelkõige omavahendite kaotusena, mis tuleneb saamata jäänud tollimaksudest, ning oleks väga piiratud, kuna enamik tollimakse on kehtiva üldlepingu alusel juba kaotatud. Praeguste kaubavoogude põhjal võib tollimaksudest saadav tulu väheneda ligikaudu 18,75 miljoni euro võrra. Samal ajal on oodata kaudset positiivset mõju, mis seisneb käibemaksu ja kogurahvatuluga seotud vahendite suurenemises.59
Eesti riigieelarvele otsest kulu‑ või tulumõju ei prognoosita, sest tollitulud (va tollimaksude administreerimiseks mõeldud osa) laekuvad ELi eelarvesse. Kaudse mõju osas võib Eesti eksport Mehhikosse ja sellega seotud maksutulu (nt tulumaks, erinevad tööjõumaksud, käibemaks) kasvada. Riigieelarvesse laekuda võiv täiendav tulu sõltub seega suurel määral sellest, millises mahus ettevõtjad tegelikult partnerluslepingut ja sellega pakutvaid soodustusi kasutavad. Eestile tähendab see, et kuigi ühisesse ELi eelarvesse laekuvad tollitulud võivad väheneda, kompenseerib seda suurenemine sisemajanduse koguproduktis (SKP), uute töökohtade loomine ja ettevõtluse kõrgemad maksulaekumised nii sotsiaal-, tulu- kui ka ettevõtlus- ja käibemaksudena.
8. Rakendusaktid
Partnerluslepingu rakendamiseks ei ole vaja välja töötada rakendusakte.
9. Jõustumine
Korraldus jõustub üldkorras.
Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus ja see jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Välislepingut käsitleva seaduse jõustumine Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval on põhjendatud arvestades rahvusvaheliste protsesside sageli ajaliselt ettearvamatuid tähtaegu ning kiirete riigisiseste sammude võtmise vajadust, et rahvusvaheliste protsessidega Eesti huvides ajaliselt kaasas käia. Rahvusvaheliste õigusinstrumentide sõlmimise ja jõustamise protsessid võivad hõlmata erakorralisi või kiiresti muutuvaid asjaolusid ning seaduse üldkorras jõustumine võib kaasa tuua Eesti õigusliku positsiooni nõrgenemise. Seetõttu on oluline vältida olukorda, kus seaduse korraline jõustumistähtaeg võib takistada riigi rahvusvahelis-õiguslike või välispoliitiliste huvide õigeaegset järgimist või rahvusvahelisel tasandil vajalike toimingute tegemist.
Lühem vacatio legis ei kahjusta ka õiguskindluse põhimõtet, kuna rahvusvahelisi õigusinstrumente ratifitseerivad seadused ei reguleeri üldjuhul vahetult isikute igapäevast käitumist ega eelda normiadressaatidelt viivitamatut tegevuse ümberkorraldamist. Isegi kui üksikud konventsioonid on otsekohalduvad, siis nende rahvusvaheline jõustumine võtab aega miinimum 30 päeva, kuid tavapäraselt veelgi kauem. Seaduse sätted on oma laadilt ettenähtavad ning puudutavad eeskätt riigi rahvusvahelisi kohustusi.
Arvestades reguleeritavate õigussuhete iseloomu, võimalike muudatuste ulatust ja nende ettenähtavust, on seaduse jõustumine Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval kooskõlas õiguskindluse põhimõttega.
Partnerlusleping jõustub lepingu IV osa artikli 2.5 kohaselt teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui mõlemad lepinguosalised on üksteisele teatanud, et vajalikud siseriiklikud menetlused on lõpule viidud. Enne partnerluslepingu ametlikku jõustumist võivad EL ja Mehhiko partnerluslepingut täielikult või osaliselt ajutiselt kohaldada alates teise kuu esimesest päevast pärast vastavate sisemenetluste lõpetamisest teatamist. Ajutise kohaldamise ajal jääb üldleping kehtima nendes osades, mida partnerlusleping ajutiselt ei kata. Lepinguosaline võib kirjalikult teatada ajutise kohaldamise lõpetamisest ning see lõpetamine jõustub teise kuu esimesel päeval pärast teate tegemist. Kõik jõustumist ja ajutist kohaldamist puudutavad ametlikud teated saadetakse EL‑i puhul EL Nõukogu peasekretariaadile ja Mehhiko puhul Mehhiko välisministeeriumile, kes on partnerluslepingu hoiulevõtjad.
10. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja, Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile.
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 3.9.2025
COM(2025) 810 final
ANNEX 1 – PART 1/4
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS
ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide
vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu
Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
& /et 1
EUROOPA LIIDU
JA SELLE LIIKMESRIIKIDE
NING MEHHIKO ÜHENDRIIKIDE
POLIITILISE, MAJANDUSLIKU JA KOOSTÖÖALASE
STRATEEGILISE PARTNERLUSE LEPING
& /et 2
PREAMBUL
BELGIA KUNINGRIIK,
BULGAARIA VABARIIK,
TŠEHHI VABARIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK,
IIRIMAA,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
HORVAATIA VABARIIK,
& /et 3
ITAALIA VABARIIK,
KÜPROSE VABARIIK,
LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
UNGARI,
MALTA VABARIIK,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
POOLA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
RUMEENIA,
& /et 4
SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK,
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK,
kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi
„liikmesriigid“,
EUROOPA LIIT, edaspidi „liit“ või „EL“,
ühelt poolt ning
Mehhiko Ühendriigid, edaspidi „Mehhiko“,
teiselt poolt,
edaspidi koos „lepinguosalised“,
VÕTTES ARVESSE neid ühendavaid tugevaid kultuurilisi, poliitilisi ja majanduslikke
sidemeid;
& /et 5
KINNITADES VEEL KORD oma toetust demokraatlikele põhimõtetele, õigusriigile,
inimõigustele ja põhivabadustele ning massihävitusrelvade leviku vastasele võitlusele, mis on
nende partnerluse ja koostöö aluseks;
PIDADES SILMAS, kui suure panuse on nende sidemete tugevdamiseks andnud Euroopa
Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Mehhiko Ühendriikide vaheline majanduspartnerlust,
poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlev leping, millele kirjutati alla 8. detsembril 1997
Brüsselis;
ARVESTADES 27. jaanuari 2013. aasta Santiago deklaratsiooniga võetud ühist kohustust
majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlevat lepingut ajakohastada
ning see asendada, et võtta arvesse uut poliitilist ja majanduslikku tegelikkust ning
strateegilises partnerluses tehtud edusamme;
ARVESTADES, et Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vaheline kaubanduse vaheleping
(edaspidi „ELi-Mehhiko kaubanduse vaheleping“), millega loodi ELi ja Mehhiko vaheline
vabakaubanduspiirkond, allkirjastati [X];
RÕHUTADES oma suhete ulatuslikkust ja seda, et nende edasiseks edendamiseks tuleks luua
sidus raamistik;
KINNITADES oma staatust strateegiliste partneritena ja otsustavust partnerlust ning
rahvusvahelist koostööd ja dialoogi veelgi laiendada ja süvendada, et edendada ühiseid huve
ja väärtusi;
& /et 6
KINNITADES oma tahet tugevdada koostööd ühist huvi pakkuvates kahepoolsetes,
piirkondlikes, kahe piirkonna vahelistes ja rahvusvahelistes küsimustes;
TUNNISTADES rahvusvahelisele õigusele tugineva tugeva ja tulemusliku mitmepoolse
süsteemi tähtsust rahu säilitamisel, konfliktide ennetamisel ja rahvusvahelise julgeoleku
tugevdamisel ning ühiste probleemide lahendamisel;
KINNITADES VEEL KORD oma tahet laiendada ja mitmekesistada kaubandussuhteid
kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamist käsitleva Marrakechi lepinguga
(edaspidi „WTO leping“) ning käesoleva lepingu III osas sätestatud konkreetsete eesmärkide
ja sätetega;
OLLES VEENDUNUD, et käesolev leping loob tingimused, mis toetavad nendevahelisi
tihenevaid ja kestlikke majandussuhteid, eelkõige kaubanduse ja investeeringute vallas, mis
on hädavajalikud majandusliku ja sotsiaalse arengu ning tehnoloogilise innovatsiooni ja
moderniseerimise jaoks;
TUNNISTADES, et käesoleva lepingu sätted kaitsevad investeeringuid ja investoreid ning
peaksid elavdama vastastikku kasulikku äritegevust, kahjustamata seejuures lepinguosaliste
õigust kehtestada oma territooriumil avalikes huvides õigusnorme;
& /et 7
TERVITADES ÜRO Peaassamblee poolt 25. septembril 2015 vastu võetud resolutsiooni
70/1, mis sisaldab kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma“
(edaspidi „tegevuskava 2030“), ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel 12.
detsembril 2015 Pariisis sõlmitud Pariisi kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), 18.
märtsil 2015 Sendais toimunud ÜRO kolmandal maailmakonverentsil vastu võetud Sendai
katastroofiohu vähendamise raamistikku 2015–2030, 13.–16. juulil 2015 Addis Abebas
toimunud kolmandal arengu rahastamise rahvusvahelisel konverentsil vastu võetud Addis
Abeba tegevuskava, ülemaailmse humanitaarabiteemalise tippkohtumise kohustusi, mis võeti
vastu 23.–24. mail 2016 Istanbulis toimunud ülemaailmsel humanitaarabiteemalisel
tippkohtumisel, ning uut linnade tegevuskava, mis võeti vastu 20. oktoobril 2016 Quitos
toimunud eluasemeküsimusi ja säästvat linnaarendust käsitleval ÜRO konverentsil
(Habitat III) (edaspidi „uus linnade tegevuskava“), ning kutsudes üles neid kiiresti
rakendama;
KINNITADES VEEL KORD oma kindlat tahet lahendada ülemaailmseid probleeme,
edendades selleks kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet ning
aidates kaasa kestliku arengu eesmärkide ja tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamisele;
KINNITADES oma soovi tugevdada koostööd õiguse, inimõiguste, vabaduse ja julgeoleku
valdkonnas;
TUNNISTADES vastastikust kasu, mida tõhustatud koostöö toob hariduse, kultuuri,
teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning muudes ühist huvi pakkuvates
valdkondades;
& /et 8
KINNITADES VEEL KORD oma tahet edendada rahvusvahelist kaubandust viisil, mis
toetab kestliku arengu majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet partnerluse kaudu,
millesse on kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskond ja
erasektor, ning rakendada käesolevat lepingut viisil, mis on kooskõlas nende vastavate
õigusaktide ning rahvusvaheliste tööjõu- ja keskkonnaalaste kohustustega;
TUNNISTADES, kui oluline on tugevdada vastastikuseid majandus-, kaubandus- ja
investeerimissuhteid ning edendada kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimist, et
soodustada majanduskasvu ning luua uusi võimalusi kummagi lepinguosalise töötajatele ja
äriringkondadele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;
TUNNISTADES, et käesolev leping aitab parandada tarbijate heaolu ning tagada kõrge
elatustaseme ja tõhusa tarbijakaitse;
INNUSTADES oma territooriumil või oma jurisdiktsiooni all tegutsevaid ettevõtjaid kinni
pidama ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevatest rahvusvaheliselt tunnustatud suunistest ja
põhimõtetest, sealhulgas OECD suunistest hargmaistele ettevõtetele, ning järgima
vastutustundliku ettevõtluse parimaid tavasid;
TUNNISTADES, et käesoleva lepingu sätetega säilitatakse lepinguosaliste õigus kehtestada
oma territooriumil riigisiseste õigusaktide kohaselt õigusnorme ning lepinguosaliste
paindlikkus saavutada õiguspäraseid poliitikaeesmärke, nagu rahvatervis, ohutus, keskkond,
kõlblus ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitsmine,
& /et 9
TUNNISTADES läbipaistvuse, hea valitsemistava ja õigusriigi põhimõtte tähtsust
rahvusvahelises kaubanduses ja investeeringutes, millest saavad kasu kõik sidusrühmad;
OLLES OTSUSTANUD aidata käesoleva lepinguga kaubandus- ja investeerimistõkkeid
kaotades kaasa rahvusvaheliste kaubandus- ja investeerimissuhete harmoonilisele arengule ja
laienemisele ning vältida lepinguosaliste vahel uute kaubandus- ja investeerimistõkete
loomist, mis võivad vähendada käesolevast lepingust tulenevat kasu;
MÄRKIDES, et kui lepinguosalised otsustavad käesoleva lepingu raames sõlmida vabadusel,
turvalisusel ja õigusel rajanevat ala hõlmavaid erilepinguid, mille Euroopa Liit võib sõlmida
vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisele, on sellised lepingud
Iirimaa suhtes siduvad ainult juhul, kui Euroopa Liit koos Iirimaaga teatavad Mehhikole
samaaegselt oma varasematest kahepoolsetest suhetest lähtuvalt, et sellised tulevased
erilepingud on muutunud Iirimaa kui ELi osa suhtes siduvaks, kuna Iirimaad käsitatakse
Euroopa Liidu osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise
lepingule lisatud protokolliga nr 21 Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel
rajaneva ala suhtes. Ka edaspidised liidu sisemeetmed, mida võidakse käesoleva lepingu
rakendamiseks vastu võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V
jaotisele, on Iirimaa suhtes siduvad ainult juhul, kui Iirimaa on teatanud oma kavatsusest
sellistes meetmetes osaleda või neid aktsepteerida vastavalt protokollile nr 21. Märkides
samuti, et sellised tulevased erilepingud või nendega seotud liidu sisemeetmed kuuluvad
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta
käsitleva protokolli nr 22 kohaldamisalasse,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
& /et 10
I OSA1
ÜLDSÄTTED
ARTIKKEL 1
Lepingu eesmärgid
Käesoleva lepingu eesmärgid on:
a) luua tugevdatud strateegiline partnerlus, tõhustada poliitilist dialoogi ning süvendada ja
laiendada koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;
b) edendada lepinguosaliste vahelist kaubandust ja investeeringuid, laiendades ja
mitmekesistades nende majandus- ja kaubandussuhteid, mis peaksid aitama kaasa
suuremale ja kestlikumale majanduskasvule ja elukvaliteedi paranemisele.
1 Kui käesoleva osa mõni säte sisaldab viidet mõnele teisele käesoleva lepingu sättele, on
tegemist viitega käesoleva osa sättele, kui ei ole sätestatud teisiti.
& /et 11
ARTIKKEL 2
Üldpõhimõtted
1. Demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste ning õigusriigi põhimõtte
austamine, mis on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjakohastes
rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, mis on kohaldatavad mõlema
lepinguosalise suhtes, on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ning moodustab käesoleva
lepingu olulise osa.
2. Lepinguosalised kinnitavad oma tugevat toetust Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
(edaspidi „ÜRO“) põhikirja põhimõtetele.
3. Lepinguosalised on ühisel seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende
kandevahendite levik riiklike ja valitsusväliste osalejate hulgas kujutab endast suurt ohtu
rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule.
4. Lepinguosalised tunnistavad, et tavarelvade kontrollimatu liikumine ohustab
rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu, julgeolekut ja stabiilsust, samuti tunnistavad nad
vajadust teha koostööd, et tagada tavarelvade vastutustundlik üleandmine.
5. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kindlat tahet edendada kestliku arengu
kõiki mõõtmeid, aidates kaasa rahvusvaheliselt kokkulepitud kestliku arengu eesmärkide
saavutamisele, ning teha koostööd ülemaailmsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks.
& /et 12
6. Lepinguosalised kinnitavad oma kindlat toetust soolisele võrdõiguslikkusele ning
naiste ja tütarlaste võimestamisele.
7. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma lubadust võidelda igasuguse
diskrimineerimise, sealhulgas soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või
veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu.
8. Lepinguosalised kinnitavad võetud kohustust rakendada käesolevat lepingut,
tuginedes ühistele väärtustele, sealhulgas põhimõtetele, mis puudutavad dialoogi, vastastikust
austust, võrdset partnerlust, mitmepoolsust, koostööd ja rahvusvahelise õiguse austamist.
& /et 13
II OSA2
POLIITILINE DIALOOG JA KOOSTÖÖ
1. PEATÜKK
POLIITILINE DIALOOG, RAHVUSVAHELINE RAHU JA JULGEOLEK
ARTIKKEL 1.1
Poliitiline dialoog
1. Lepinguosalised tugevdavad poliitilist dialoogi ja koostööd kõikidel tasanditel,
vahetades teavet ja pidades konsultatsioone kahepoolsetes, piirkondlikes, kahe piirkonna
vahelistes, rahvusvahelistes ja mitmepoolsetes küsimustes.
2. Poliitilise dialoogi eesmärk on:
a) edendada kahepoolsete suhete arengut ja tugevdada strateegilist partnerlust;
b) tugevdada koostööd piirkondlike, kahe piirkonna vaheliste ja rahvusvaheliste
probleemide ja küsimuste lahendamisel.
2 Kui käesoleva osa mõni säte sisaldab viidet mõnele teisele käesoleva lepingu sättele, on
tegemist viitega käesoleva osa sättele, kui ei ole sätestatud teisiti.
& /et 14
3. Lepinguosaliste poliitiline dialoog võib toimuda vastavalt vastastikusele kokkuleppele
järgmistes vormides:
a) konsultatsioonid, kohtumised ja külastused tippkohtumiste tasandil;
b) konsultatsioonid, kohtumised ja külastused ministrite tasandil;
c) korrapärased kõrgemate ametnike kohtumised, sealhulgas kõrgetasemeline poliitiline
dialoog;
d) valdkondlik dialoog ühist huvi pakkuvates küsimustes;
e) Mehhiko parlamendi ja Euroopa Parlamendi delegatsioonide suhtlus ja muude
kontaktide arendamine;
f) muus vormis, milles lepinguosalised on kokku leppinud.
ARTIKKEL 1.2
Demokraatlikud põhimõtted, inimõigused ja õigusriik
1. Lepinguosalised teevad koostööd inimõiguste edendamisel ja kaitsmisel, sealhulgas
inimõigusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimisel ja rakendamisel, ning
demokraatlike põhimõtete ja õigusriigi tugevdamisel, soolise võrdõiguslikkuse edendamisel
ja mis tahes vormis diskrimineerimise vastu võitlemisel.
& /et 15
2. Koostöö raames võib muu hulgas:
a) edendada sisukat ja ulatuslikku inimõigustealast dialoogi;
b) toetada inimõigusi käsitlevate tegevuskavade koostamist ja rakendamist;
c) edendada inimõigusi, sealhulgas hariduse ja koostöö kaudu;
d) tugevdada inimõigustega seotud riiklikke ja piirkondlikke institutsioone;
e) tõhustada koostööd ÜRO inimõiguste lepingu järelevalveorganitega ja Inimõiguste
Nõukogu erimenetluste esindajatega nende soovituste rakendamiseks;
f) tõhustada koostööd ÜRO inimõigustega seotud institutsioonides ning asjakohastel
piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel;
g) tugevdada demokraatia põhimõtete ja meetodite rakendamise võimekust;
h) tugevdada kohalikul, riiklikul, piirkondlikul ja ülemaailmsel tasandil head, sõltumatut
ja läbipaistvat juhtimist, edendada institutsioonide vastutust ja läbipaistvust ning
toetada kodanike osalemist ja kodanikuühiskonna kaasamist;
i) teha vajaduse korral koostööd ja koordineerida tegevust, sealhulgas kolmandates
riikides, et tugevdada demokraatlikke põhimõtteid, inimõigusi ja õigusriiki;
& /et 16
j) edendada rahvusvaheliste inimõigustealaste lepingute ülemaailmset kohaldamist ja
kannustada teisi riike täitma selles valdkonnas võetud kohustusi;
k) tegutseda selle nimel, et hoida ära olukordi, kus inimõiguste rikkumised jäävad
karistamata.
ARTIKKEL 1.3
Sooline võrdõiguslikkus ja naiste võimestamine, rahu,
julgeolek ja kestlik areng
1. Lepinguosalised edendavad soolist võrdõiguslikkust ja naiste võimestamist. Nad
tunnistavad, et sooline võrdõiguslikkus ning naiste ja tütarlaste võimestamine on kestliku ja
kaasava arengu, demokraatia ja julgeoleku täieliku saavutamise eeltingimus. Lepinguosalised
analüüsivad täiendavaid koostöökavasid ja võimalikku sünergiat vastavate poliitikameetmete
ja algatuste vahel kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja kohustustega, mis on sätestatud
näiteks ÜRO Peaassamblees 18. detsembril 1979 vastu võetud konventsioonis naiste
diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO naiste diskrimineerimise
likvideerimise komitee üldistes soovitustes, tegevuskavas 2030, ÜRO Julgeolekunõukogu
resolutsioonis 1325 (2000) ning sellele järgnenud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides
naiste, rahu ja julgeoleku kohta.
& /et 17
2. Koostöö raames võib muu hulgas:
a) edendada soolise aspekti arvestamist;
b) toetada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) käsitleva riikliku
tegevuskava väljatöötamist ja rakendamist;
c) edendada naiste poliitilist osalust ja juhtimist, nende juurdepääsu kvaliteetsele
haridusele, majanduslikku mõjuvõimu ja juhtpositsiooni ning suuremat osalemist
tööjõus;
d) tugevdada riiklikke ja piirkondlikke institutsioone erimeetmete abil, millega lahendada
ja käsitleda naiste- ja tütarlastevastase vägivallaga seotud probleeme, sealhulgas
seksuaalse ja soolise vägivalla ennetamine ja selle eest kaitsmine, uurimis- ja
vastutusele võtmise mehhanismid, ohvrite toetamine ning naiste ja tütarlaste ohutus- ja
julgeolekutingimuste edendamine;
e) tugevdada aktiivselt naiste inimõiguste kaitset, sealhulgas igasuguse diskrimineerimise
ja vägivalla eest, ning tagada nende juurdepääs õigusemõistmisele;
f) tõhustada koostööd ÜRO asjaomaste organite ja muude rahvusvaheliste
organisatsioonidega;
g) edendada aktiivselt soolise võrdõiguslikkuse analüüsi ja soolise perspektiivi
süstemaatilist kaasamist kõigisse rahu ja julgeolekuga seotud küsimustesse, tagades
samal ajal naiste juhtpositsiooni ja sisulise osalemise rahuprotsessides,
vahendustegevuses, konfliktide lahendamises ja rahu kindlustamises ning tsiviil- ja
sõjalistes missioonides ja operatsioonides.
& /et 18
ARTIKKEL 1.4
Massihävitusrelvade leviku tõkestamine
1. Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite
levitamine nii riiklikele kui ka valitsusvälistele organisatsioonidele on üheks kõige
tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seepärast teevad
lepinguosalised koostööd ning võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku
vastu, tagades desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste
lepingute ja kokkulepete ning muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise
ja rakendamise riigisisesel tasandil. Lepinguosalised lepivad kokku, et see säte on käesoleva
lepingu oluline osa.
2. Lepinguosalised teevad koostööd ja aitavad võidelda massihävitusrelvade ja nende
kandevahendite leviku vastu,
a) võttes meetmeid asjakohaste rahvusvahelise õiguse aktide allakirjutamiseks,
ratifitseerimiseks või vajaduse korral nendega ühinemiseks ning nende täies ulatuses
rakendamiseks;
b) luues ja säilitades tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi nii
massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi kui ka ekspordi kontrollimiseks,
sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse
jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad
karistused.
3. Lepinguosalised seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud
meetmete toetamiseks ja kooskõlastamiseks.
& /et 19
ARTIKKEL 1.5
Väike- ja kergrelvad ning muud tavarelvad
1. Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ja osade
ebaseaduslik tootmine, vedamine ja levitamine ning nende ebaseaduslik kokkukogumine,
puudulik haldamine, ladude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsine oht
rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.
2. Lepinguosalised järgivad ja täidavad igati oma kohustust tegeleda kehtivate
rahvusvaheliste lepingute ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide kohaselt väike- ja
kergrelvade, sealhulgas nende laskemoona ja osade ebaseadusliku kaubanduse probleemiga,
samuti kohustusi, mis on võetud muude selles valdkonnas kohaldatavate rahvusvaheliste
dokumentide alusel, näiteks ÜRO tegevusprogrammi raames, mis käsitleb väike- ja
kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist.
3. Lepinguosalised peavad tähtsaks riiklikke kontrollisüsteeme, mida kasutatakse
tavarelvade vahendamise suhtes kooskõlas kehtivate rahvusvaheliste normidega.
Lepinguosalised tunnistavad, et sellist kontrolli tuleb teha vastutustundlikul viisil, kuna see
aitab tagada rahvusvahelist ja piirkondlikku rahu, julgeolekut ja stabiilsust, vähendada
inimkannatusi ning ennetada tavarelvade kõrvalesuunamist.
& /et 20
4. Lepinguosalised rakendavad täielikult 2. aprillil 2013 New Yorgis vastu võetud
relvakaubanduslepingut ja teevad omavahel relvakaubanduslepingu raames koostööd,
sealhulgas edendades relvakaubanduslepingu ülemaailmset kohaldamist kõigis ÜRO
liikmesriikides ja täielikku rakendamist kõigi osalisriikide poolt.
5. Lepinguosalised teevad koostööd ning tagavad kooskõlastamise, vastastikuse
täiendavuse ja koostoime oma jõupingutustes reguleerida rahvusvahelist tavarelvakaubandust
või parandada selle reguleerimist ning ennetada, tõkestada ja likvideerida ebaseaduslikku
kauplemist relvade, nende laskemoona ja osadega.
6. Lepinguosalised alustavad korrapärast poliitilist dialoogi, et toetada ja kooskõlastada
käesolevas artiklis käsitletud küsimusi.
ARTIKKEL 1.6
Rahvusvaheline Kriminaalkohus
1. Lepinguosalised tunnistavad, et rahvusvahelisele üldsusele enim muret tekitavad
raskeimad kuriteod ei tohi jääda karistamata, ning püüavad tagada nende kuritegude
tulemusliku uurimise ja nende eest vastutusele võtmise, võttes riiklikul tasandil meetmeid ja
tõhustades rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga.
& /et 21
2. Lepinguosalised edendavad Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi
(edaspidi „Rooma statuut“) ülemaailmset ratifitseerimist või sellega ühinemist ning töötavad
selle nimel, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osalisriigid seda tulemuslikult rakendaksid.
Lepinguosalised vahetavad vajaduse korral siseriiklike õigusaktide vastuvõtmise parimaid
tavasid ja võtavad meetmeid Rooma statuudi tervikluse tagamiseks.
ARTIKKEL 1.7
Terrorismivastane võitlus
Lepinguosalised kinnitavad veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust ning teevad vastavalt
kokkulepitule koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel kooskõlas rahvusvaheliste
konventsioonide, asjaomaste ÜRO resolutsioonide ning oma vastavate õigusnormidega.
Koostööd tehakse eelkõige järgmiselt:
a) ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001) ning muude asjakohaste ÜRO
resolutsioonide ja rahvusvaheliste dokumentide täieliku ja tulemusliku rakendamise
raames;
b) toetades ÜRO liikmesriikide vahelist koostööd, et tulemuslikult rakendada ÜRO
ülemaailmset terrorismivastast strateegiat, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 8.
septembril 2006;
& /et 22
c) vahetades teavet terrorirühmituste ja nende tugivõrgustike kohta kooskõlas
rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega ning
d) vahetades kogemusi terrorismi ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks kasutatavate
vahendite ja meetodite, sealhulgas tehniliste teadmiste ja koolituste kohta, ning
vahetades terrorismi ennetamise parimaid tavasid.
ARTIKKEL 1.8
Rahuvalve ja kriisiohjamine
Lepinguosalised teevad koostööd rahu ja rahvusvahelise julgeoleku edendamiseks. Nad
analüüsivad võimalusi koordineerida kriisiohjega seotud tegevust, sealhulgas koostööd
kriisiohjeoperatsioonides.
ARTIKKEL 1.9
Kodanike julgeolek
Lepinguosalised edendavad kodanike julgeoleku valdkonnas dialoogi ja koostööd. Nad
tunnistavad, et kodanike julgeolekul on riiklik, riikidevaheline, piirkondlik ja kahe piirkonna
vaheline mõõde, mis nõuab laiemat dialoogi ja koostööd.
& /et 23
2. PEATÜKK
KOOSTÖÖ RAHVUSVAHELISTES JA PIIRKONDLIKES ORGANISATSIOONIDES
ARTIKKEL 2.1
Rahvusvahelised organisatsioonid
1. Lepinguosalised edendavad mitmepoolsust ja teevad koostööd, vahetades arvamusi ja
vajaduse korral kooskõlastades seisukohti rahvusvahelistes organisatsioonides ja foorumitel,
sealhulgas ÜROs ja selle spetsialiseeritud asutustes, Maailma Kaubandusorganisatsioonis
(edaspidi „WTO“), G20s ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (edaspidi
„OECD“).
2. Lepinguosalised kasutavad mitmepoolsete foorumite raames tulemuslikke
konsulteerimismehhanisme. Lepinguosalised peavad avatud ja pidevat dialoogi ÜRO
Inimõiguste Nõukogus, ÜRO Peaassamblees ning vajaduse korral muudes lepinguosaliste
vahel kokku lepitud ÜRO organites ja spetsialiseeritud asutustes.
& /et 24
ARTIKKEL 2.2
Piirkondlikud organisatsioonid
1. Lepinguosalised teevad koostööd, vahetades arvamusi vastastikust huvi pakkuvates
küsimustes ning jagades vajaduse korral oma seisukohtade kohta teavet nii piirkonna kui ka
allpiirkonna tasandi foorumitel ja organisatsioonides.
2. Lepinguosalised edendavad kahe piirkonna vahelist dialoogi ja koostööd, sealhulgas
liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse vahelise koostöö raames. Kui see on
asjakohane, võib koostöö sisaldada Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse
integratsiooni ja ühiskonna ülesehitamise toetamist.
3. Lepinguosalised edendavad koostööd Vaikse ookeani liidus selle vaatlejariikide
raamistiku kaudu.
4. Lepinguosalised edendavad piirkondlikku ja kolmepoolset koostööd kolmandate
riikidega, peamiselt Kesk-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas.
& /et 25
3. PEATÜKK
VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS
ARTIKKEL 3.1
Õigusalane koostöö
1. Lepinguosalised tõhustavad vastastikuse õigusabi ja väljaandmise valdkonnas
asjakohaste rahvusvaheliste lepingute alusel juba tehtavat koostööd. Lepinguosalised
tugevdavad olemasolevaid mehhanisme ja kaaluvad vastavalt vajadusele uute mehhanismide
väljatöötamist, et soodustada rahvusvahelist koostööd selles valdkonnas. Sellise koostöö
käigus võetakse meetmeid asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide allkirjastamiseks,
ratifitseerimiseks või nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks ning tehakse
tihedamat koostööd Eurojustiga.
2. Lepinguosalised arendavad tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd
eesmärgiga pidada läbirääkimisi tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate
mitmepoolsete konventsioonide, sealhulgas rahvusvahelise õigusalase koostöö ja
kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse
konverentsi konventsioonide üle, ning need konventsioonid ratifitseerida ja neid rakendada.
& /et 26
ARTIKKEL 3.2
Õiguskaitse ning korruptsiooni ja piiriülese organiseeritud kuritegevuse
ennetamine ja võitlus nende vastu
1. Lepinguosalised teevad koostööd ja vahetavad arvamusi piiriülese organiseeritud
kuritegevuse, inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, tulirelvade,
sealhulgas nende laskemoona ja osadega kauplemise, majandus- ja finantskuritegude,
ülemaailmse narkoprobleemi, korruptsiooni ja maksevahendite võltsimise ennetamise ja
nende vastu võitlemise valdkonnas kooskõlas oma vastavate õigusaktide ja rahvusvaheliste
kohustustega, sealhulgas seoses vastastikuse õigusabi, teabevahetuse, parimate tavade ja
koolitusega ning kuritegelikust tegevusest saadud vara või rahaliste vahendite
tagasinõudmisega.
2. Lepinguosalised jätkavad õiguskaitsealast dialoogi ja koostööd, sealhulgas Europoliga
tehtava strateegilise koostöö kaudu, strateegilist õigusalast koostööd, sealhulgas Eurojusti
kaudu, ning vajaduse korral koostööd muude riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonidega.
3. Lepinguosalised püüavad teha koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et edendada
vajaduse korral 15. novembril 2000 ÜRO resolutsiooniga 55/25 vastu võetud rahvusvahelise
organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
konventsiooni (edaspidi „Palermo konventsioon“) ja selle protokollide järgimist ja
rakendamist.
& /et 27
4. Lepinguosalised edendavad 31. oktoobril 2003 ÜRO resolutsiooniga 58/4 vastu
võetud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamist ja toetavad 9.–13. novembril
2009 Dohas toimunud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni osalisriikide konverentsil
loodud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamise läbivaatamise mehhanismi
(edaspidi „rakendamise läbivaatamise mehhanism“), pidades seejuures kinni läbipaistvuse
põhimõttest ja tagades kodanikuühiskonna osalemise rakendamise läbivaatamise
mehhanismis.
5. Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringutega seotud
korruptsiooni vastu võitlemise tähtsust ning kohustuvad sel eesmärgil järgima käesolevale
lepingule lisatud korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise protokolli.
ARTIKKEL 3.3
Ränne, varjupaik ja piirihaldus
1. Lepinguosalised teevad koostööd rändeküsimustes ning vahetavad kogemusi ja teavet
oma vastavate õigusnormide ja pädevuste raames, sealhulgas seadusliku ja ebaseadusliku
rände, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusevastase võitluse, rände
ja arengu, varjupaiga, tagasivõtmise, integratsiooni, viisade, seadusliku rände hõlbustamise,
rändekontrolli ja piirihalduse valdkonnas. Lepinguosalised vahetavad parimaid tavasid
sisserännanud naiste ja laste, eelkõige saatjata naiste ja laste ning muude haavatavate
rühmade kaitse kohta.
& /et 28
2. Lepinguosalised teevad koostööd, et ennetada ebaseaduslikku rännet, võidelda
rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu ning edendada
turvalist, seaduslikku ja korrakohast rännet. Sel eesmärgil tehakse oma vastavate
õigusnormide raames järgmist:
a) Mehhiko võtab liikmesriigi taotluse korral ja ilma täiendavate formaalsusteta tagasi
kõik oma kodanikud, kes on kohustatud liikmesriigi territooriumilt tagasi pöörduma,
kui erilepingus ei ole sätestatud teisiti;
b) iga liikmesriik võtab Mehhiko taotluse korral ja ilma täiendavate formaalsusteta tagasi
kõik oma kodanikud, kes on kohustatud Mehhiko territooriumilt tagasi pöörduma, kui
erilepingus ei ole sätestatud teisiti;
c) liikmesriigid ja Mehhiko annavad oma kodanikele punktides a ja b osutatud
eesmärkidel asjakohased reisidokumendid või aktsepteerivad liidu reisidokumentide
kasutamist tagasisaatmise eesmärgil;
d) lepinguosalised püüavad pidada läbirääkimisi erilepingu üle, milles määratakse
kindlaks kodanike tagasivõtmise kohustused, sealhulgas kodakondsust kinnitavad
tõendid. Kõnealuse lepinguga kehtestatakse kolmandate riikide kodanike tagasivõtmise
tingimused.
& /et 29
ARTIKKEL 3.4
Ülemaailmne narkoprobleem
1. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada tasakaalustatud ja terviklik lähenemisviis
narkoküsimustele, et:
a) ühendada jõupingutused ülemaailmset narkoprobleemi käsitleva ÜRO Peaassamblee
2016. aasta erakorralise istungjärgu (UNGASS 2016) tegevussoovituste tulemuslikuks
rakendamiseks;
b) tegeleda ülemaailmse narkoprobleemi tervishoiualaste ja sotsiaalsete tagajärgedega
poliitika abil, mille eesmärk on saavutada kestlik areng, kasutades selleks kõigil
tasanditel igakülgseid tõenditel põhinevaid nõudluse vähendamise algatusi, mis
hõlmavad eelkõige ennetus-, ravi-, rehabilitatsiooni- ja sotsiaalse taasintegreerimise
programme;
c) investeerida ravisse ja suurendada riiklikes tervishoiusüsteemides teadlikkust
narkootikumitarbimisele reageerimisest;
d) tõhustada epidemioloogilisi uuringuid ning parandada veelgi statistilise teabe
süstemaatilist kättesaadavust ja kvaliteeti kõigis narkootikumidega seotud
valdkondades;
& /et 30
e) tagada rahvatervisealane lähenemisviis, millega edendatakse kontrollitavate ainete
kättesaadavust meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel, vältides samal ajal nende
kõrvaletoimetamist ebaseaduslikule turule;
f) vähendada ebaseaduslike narkootikumide ja uute psühhoaktiivsete ainete pakkumist,
nendega kauplemist ja nende nõudlust, sealhulgas vajaduse korral teabevahetuse ja
muude koostöömeetmete abil;
g) arvestada soolist ja inimõiguste aspekti kõikides uimasteid käsitlevates
poliitikameetmetes ja programmides;
h) kohaldada isikute puhul, kes on toime pannud narkoseaduste rikkumisi ja
narkootikumidega seotud süütegusid, rohkem alternatiive sunnimeetmetele;
i) tegeleda narkootiliste, psühhotroopsete ja uute psühhoaktiivsete ainete ebaseaduslikuks
tootmiseks kasutatavate keemiliste lähteainete, oluliste kemikaalide ja neid sisaldavate
toodete või valmististe kõrvaletoimetamise probleemiga.
& /et 31
2. Lepinguosalised teevad nende eesmärkide saavutamiseks koostööd, sealhulgas
ergutades võimaluse korral kolmandaid riike, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseerima ja
rakendama olemasolevaid rahvusvahelisi uimastikontrolli konventsioone ja protokolle, mille
osalised nad on. Lepinguosalised tuginevad oma meetmetes kohaldatavatele õigusnormidele,
üldtunnustatud põhimõtetele, mis on kooskõlas asjakohaste ÜRO uimastikontrolli
konventsioonidega, ning soovitustele, mis on esitatud ÜRO Peaassamblee 2016. aasta
erakorralise istungjärgu lõppdokumendis „Our joint commitment to effectively addressing
and countering the world drug problem“ (mis on kõige uuem rahvusvaheline kokkulepe
rahvusvahelise uimastipoliitika kohta), et teha kokkuvõte sellest, kuidas on ülemaailmse
narkoprobleemi ühiseks käsitlemiseks ja selle vastu võitlemiseks võetud kohustusi täidetud,
pidades eelkõige silmas 2019. aastaks seatud tähtaega.
ARTIKKEL 3.5
Rahapesu ja terrorismi rahastamine
Lepinguosalised teevad koostööd, et vältida ja tulemuslikult tõkestada oma finantsasutuste ja
teatavate finantssektoriväliste ettevõtete ja ametikohtade kasutamist kuritegelikul teel saadud
tulu rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Selleks vahetavad nad oma asjakohaste
õigusaktide raamistikus teavet ja teevad koostööd, et tagada rahapesuvastase töökonna
soovituste ja muude selles valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide poolt
vastu võetud standardite tulemuslik ja täielik rakendamine. Sellise koostöö hulka võib muu
hulgas kuuluda kuritegelikust tegevusest saadud tulu või terrorismi rahastamisega seotud vara
või rahaliste vahendite sissenõudmine, arestimine, konfiskeerimine, jälitamine, tuvastamine
ja tagastamine.
& /et 32
ARTIKKEL 3.6
Küberkuritegevus
1. Lepinguosalised tunnistavad, et küberkuritegevus on ülemaailmne probleem, millele
tuleb reageerida maailma tasandil. Lepinguosalised tugevdavad koostööd küberkuritegevuse
ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, vahetades teavet ning parimaid tavasid ja
suundumusi kooskõlas oma vastavate õigusaktidega ja asjakohaste rahvusvaheliste
küberkuritegevusealaste õigusaktidega. Lepinguosalised teevad vajaduse korral koostööd, et
abistada ja toetada teisi riike tulemuslike õigusaktide, poliitika ja tavade väljatöötamisel
küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks.
2. Lepinguosalised vahetavad vajaduse korral kooskõlas oma vastavate õigusaktidega
teavet, kogemusi ja parimaid tavasid sellistes valdkondades nagu küberkuritegude uurijate
väljaõpe ja koolitus, küberkuritegevuse uurimine ja digitaalkriminalistika, võttes fookusesse
laste seksuaalse ärakasutamise vastase võitluse ja elutähtsa taristu, muu hulgas finants-,
energia- ja telekommunikatsioonisektori kaitsmise.
ARTIKKEL 3.7
Isikuandmete kaitse
1. Lepinguosalised tunnistavad eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhiõiguste
kaitsmise tähtsust. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada nende põhiõiguste austamine,
sealhulgas õiguskaitse valdkonnas ning terrorismi ja muude raskete rahvusvaheliste
kuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel.
& /et 33
2. Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada isikuandmete kaitse kõrget taset. Kahe-
ja mitmepoolsel tasandil tehtav koostöö võib sisaldada suutlikkuse suurendamist, tehnilist
abi, teabe ja oskusteabe vahetamist ning koostööd rahvusvaheliste partnerite reguleerivate
asutuste kaudu vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele.
ARTIKKEL 3.8
Tarbijapoliitika
Lepinguosalised tunnistavad tarbijakaitse kõrge taseme tagamise tähtsust ja püüavad sel
eesmärgil teha koostööd tarbijapoliitika valdkonnas. Niivõrd kui see on võimalik, võib sellise
koostöö raames muu hulgas:
a) vahetada teavet tarbijakaitseraamistike kohta, sealhulgas tarbijakaitseõiguse,
tarbekaupade ohutuse, tarbijate õiguskaitse ja tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise
tagamise kohta;
b) ergutada sõltumatute tarbijaühenduste arengut ja tugevdada tarbijate esindajate vahelisi
kontakte.
& /et 34
ARTIKKEL 3.9
Konsulaarkaitse
Mehhiko on nõus, et tema territooriumil esindatud ELi liikmesriikide diplomaatilised ja
konsulaarasutused pakuvad oma liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel kaitset ka
selliste ELi liikmesriikide kodanikele, kellel ei ole Mehhikos alalist esindust, mis pakuks
konkreetsel juhul konsulaarkaitset.
ARTIKKEL 3.10
Katastroofiohu juhtimine ja elanikkonnakaitse
Lepinguosalised tunnistavad vajadust tulla toime nii kohalikul kui ka maailma tasandil
looduslikest ja inimtegevusest tingitud katastroofidest tulenevate ohtudega. Lepinguosalised
kinnitavad oma ühist soovi parandada ennetus-, leevendus-, valmisoleku-, varajase
hoiatamise, reageerimis- ja taastamismeetmeid, et suurendada ühiskonna ja taristu
vastupidavust, ning teha asjakohasel juhul kahe- ja mitmepoolsel tasandil koostööd, et
parandada ülemaailmse katastroofiohu juhtimise tulemusi kooskõlas Sendai katastroofiohu
vähendamise raamistikuga 2015–2030 ning kestliku arengu eesmärkide, Pariisi
kliimakokkuleppe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) ja uue linnade tegevuskavaga.
& /et 35
4. PEATÜKK
KESTLIK ARENG
ARTIKKEL 4.1
Kestlik areng
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet saavutada kestlik areng, nagu on
väljendatud tegevuskavas 2030. Lepinguosalised tunnistavad, et kestlik areng eeldab pikas
perspektiivis kaasavat majanduskasvu, sotsiaalset heaolu ja loodusvarade säästvat kasutamist.
Tõdetakse, et need kolm mõõdet on omavahel tihedalt seotud ja tugevdavad üksteist.
2. Lepinguosalised edendavad kestlikku arengut selle kolmes mõõtmes – majanduslik,
sotsiaalne ja keskkonnamõõde –, sealhulgas loodusvarade vastutustundlikku ja tõhusat
kasutamist ning säästvat majandamist tasakaalustatud viisil vastavalt oma prioriteetidele ja
oludele, ning suurendavad teadlikkust keskkonnakahju majanduslikest ja sotsiaalsetest
kuludest, jätkusuutmatutest tootmis- ja tarbimismudelitest ning nende mõjust inimeste
heaolule.
3. Lepinguosalised edendavad inimesi kaasavat kestlikku arengut dialoogi,
ühismeetmete, parimate tavade jagamise, kõigi tasandite hea valitsemistava ja rahaliste
vahendite kaasamise kaudu, kasutades parimal võimalikul viisil ära olemasolevaid
rahastamisvahendeid ja uurides uute rahastamisvahendite loomise võimalusi.
& /et 36
ARTIKKEL 4.2
Koostöö kestliku arengu valdkonnas
1. Arengukoostöö peamine eesmärk on rakendada tegevuskava 2030 selle
mitmemõõtmelises ja inimkeskses perspektiivis ning saavutada kestliku arengu eesmärgid.
Tõhusa arengukoostöö põhimõtted, mis on esitatud ülemaailmses tõhusa arengukoostöö
partnerluses, mis tugineb 2. märtsil 2005 Pariisis toimunud abi tõhususe kõrgetasemelisel
foorumil vastu võetud Pariisi deklaratsioonile abi tõhususe kohta ja 4. septembril 2008
Accras toimunud abi tõhususe kõrgetasemelisel foorumil heaks kiidetud Accra
tegevuskavale, on olulised vahendid, millega seda arengumõju maksimeerida.
2. Lepinguosalised käsitlevad kestliku arengu eesmärkide saavutamisega seotud
probleeme, seades esikohale kummagi lepinguosalise vajadused ja riikide isevastutuse, võttes
arvesse piirkondlikku konteksti ning luues sünergiaid ja arengupartnerlusi valdkonna
mitmesuguste sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna, kohalike omavalitsuste,
erasektori ja mittetulundusühendustega. Tunnistades valitsuste keskset rolli arengu
edendamisel, teevad lepinguosalised koostööd ka selleks, et edendada kestliku arengu
poliitika rakendamist erasektoris, eelkõige VKEdes.
3. Lepinguosalised teevad koostööd ülemaailmse ressursitõhususe ning tarbimis- ja
tootmismudelite kestlikkuse järkjärguliseks parandamiseks kooskõlas kokkulepitud
rahvusvaheliste raamistikega ning püüavad võtta meetmeid majanduskasvu lahtisidumiseks
keskkonnaseisundi halvenemisest.
& /et 37
4. Lepinguosalised peavad korrapärast poliitilist dialoogi kestliku arengu ja kestliku
arengu eesmärkide saavutamise üle, tuginedes ühistele prioriteetidele, et parandada oma
arengukoostöö kvaliteeti ja tulemuslikkust kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud abi ja
arengu tõhususe põhimõtetega.
5. Lepinguosalised tunnistavad, et elurikkuse kaitse ja säästva kasutamise arvestamine
asjaomaste sektorite valdkondlikes ja sektoriülestes kavades, programmides ja
poliitikameetmetes ning õiguslike, institutsiooniliste ja reguleerivate siseriiklike raamistike
tugevdamine võib aidata avaldada positiivset mõju elurikkusele ja selle ökosüsteemi
teenustele ning saavutada säästva arengu. Lepinguosalised teevad koostööd, et integreerida
bioloogilise mitmekesisuse arvestamine asjakohastesse sektoritesse, et suurendada
jõupingutusi elurikkuse kadumise peatamiseks ja inimeste heaolu parandamiseks.
6. Lepinguosalised teevad koostööd ja võtavad ühismeetmeid, sealhulgas kahepoolse
koordineerimise kaudu asjakohastel mitmepoolsetel foorumitel, ning teevad piirkondlikku ja
kolmepoolset koostööd, mis põhineb eelistatavalt olemasolevatel mehhanismidel ja
algatustel, pidades silmas oma kestliku arengu dialoogi ja kestliku arengu tegevuskava 2030
raames võetud kohustusi. Koostöövaldkondade hulka võivad muu hulgas kuuluda:
a) kestliku arengu eesmärkide ja sihtide rakendamine;
b) keskkonnakaitse kõigil tasanditel, sealhulgas loodusvarade säilitamine ja säästev
kasutamine;
& /et 38
c) kliimamuutused, vastupanuvõime, katastroofiohu juhtimine ja säästev energia;
d) julgeoleku ja arengu seotus, sealhulgas stabiilsuse ja julgeoleku suurendamine,
õigusriigi toetamine ning võitlus ülemaailmse narkoprobleemi ja rahvusvahelise
organiseeritud kuritegevuse vastu;
e) kaasav majanduskasv ja töökohtade loomine;
f) juhtimine, sealhulgas eelarve-, majandus-, keskkonna- ja sotsiaalse juhtimise
tugevdamine;
g) haridus, sealhulgas kõrgharidus, tehniline ja kutseõpe, suutlikkuse suurendamine,
innovatsioon ja vahetused nendes valdkondades; ning
h) erasektori osalemise strateegiad.
7. Lepinguosalised jätkavad kolmepoolse koostöö arendamist, et toetada kolmandaid
riike, sealhulgas vähim arenenud riike ja teisi haavatavas olukorras arenguriike, nagu
väikesed arenevad saareriigid, kestliku arengu eesmärkide rakendamisel. Sellega seoses
analüüsivad lepinguosalised uuenduslikke osalemisviise, sealhulgas vajaduse korral rohkem
arenenud arengumaade jaoks. Kolmepoolne koostöö koosneb kohandatud strateegiate ja
ühiselt kokku lepitud meetmete toetamisest, võttes aluseks kolmandate riikide vajadused.
Selleks töötavad lepinguosalised välja koordineeritud koostöömeetmed, nagu tehniline abi,
koolitus, suutlikkuse suurendamine, teadmiste jagamine ja muud koostöövormid, mis on
ühiselt kindlaks määratud lepinguosaliste vahel ja ka abi saava kolmanda riigiga.
& /et 39
8. Koostöö raames võib muu hulgas:
a) suurendada suutlikkust ja jagada teadmisi koolituskursuste, õpikodade ja seminaride,
ekspertide vahetuse, uuringute ja ühiste teadusuuringute kaudu;
b) kaasata rahalisi vahendeid segarahastamistoimingute kaudu koostöös Euroopa
Investeerimispanga ja Euroopa muude arengut rahastavate asutustega;
c) kaaluda vajaduse korral muid arengu rahastamise vorme, keskendudes uuenduslikele
rahastamismehhanismidele, nagu kolmepoolne koostöö; ning
d) vahetada teavet arengu tõhususe parimate tavade kohta.
9. Lepinguosalised teevad koostööd vastutuse ja läbipaistvuse suurendamiseks,
keskendudes arengutulemuste parandamisele, ning teevad koostööd, et tugevdada riiklikke
süsteeme kestlike teenuste osutamiseks ning soolise aspekti arvestamiseks kõigis
programmides ja vahendites.
10. Arengukoostöö toimub kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliselt kokkulepitud
põhimõtete ja poliitikaga, mida mõlemad lepinguosalised on kohustunud järgima.
& /et 40
ARTIKKEL 4.3
Kestliku linnaarengu tegevuskava
Lepinguosalised teevad koostööd selliste poliitikameetmete rakendamisel, millega
edendatakse kestlikke linnaasundusi, sealhulgas neid, mille aluseks on uus linnade
tegevuskava, mille eesmärk on tagada, et linnades ja asulates oleks kõigil inimestel võrdsed
õigused ja võimalused ning põhivabadused kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, eelkõige
eesmärgiga 11 muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, säilenõtkeks ja kestlikuks.
ARTIKKEL 4.4
Regionaal- ja linnapoliitika arendamine
1. Lepinguosalised tunnistavad tasakaalustatud ja kestliku territoriaalse ja linnaarengu
edendamise poliitika tähtsust, sest see aitab tõhusalt kaasa tegevuskava 2030 ja uue linnade
tegevuskava eesmärkide saavutamisele.
2. Lepinguosalised edendavad koostööd ja partnerlust, millesse on kaasatud kõik
piirkondliku ja territoriaalse arengu ning linnade säästva arengu valdkonna peamised
osalejad, eelkõige seoses viisidega, kuidas käsitleda territoriaalseid ja linnadega seotud
probleeme integreeritud ja terviklikul viisil.
3. Lepinguosalised töötavad võimaluse korral välja konkreetsed võimalused
piirkondadevaheliseks ja linnadevaheliseks koostööks, mille abil leida piirkondlikele ja
linnapiirkondade probleemidele kestlikke lahendusi, et parandada suutlikkuse suurendamist
kogemuste ja tavade vahetamise ning vastastikuse õppimise kaudu.
& /et 41
5. PEATÜKK
KESKKOND, KLIIMAMUUTUSED JA ENERGIA
ARTIKKEL 5.1
Keskkond
1. Lepinguosalised tunnistavad vajadust kaitsta, säilitada, taastada ja säästvalt
majandada loodusvarasid ja elurikkust, sealhulgas pinnast, maad, metsi, vett, ookeane,
meresid ja mereressursse, millele tugineb säästev areng, mis toetab praeguste ja tulevaste
põlvkondade vajadusi.
2. Lepinguosalised tunnistavad ülemaailmse keskkonnaalase juhtimise ja
rahvusvaheliste õigusnormide, sealhulgas mitmepoolsete keskkonnalepingute tähtsust ühist
huvi pakkuvate keskkonnaprobleemide lahendamisel. Kumbki lepinguosaline kinnitab veel
kord oma kindlat kavatsust rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osaline ta
on.
& /et 42
3. Lepinguosalised tugevdavad koostööd vastastikku kokku lepitud prioriteetsetes
valdkondades, mis puudutavad keskkonnakaitset ning loodusvarade säilitamist,
vastutustundlikku ja tõhusat kasutamist ja säästvat majandamist ning keskkonnakaalutluste
arvessevõtmist kõigis koostöövaldkondades, sealhulgas rahvusvahelisel ja piirkondlikul
tasandil. Prioriteetsete meetmetena võib muu hulgas:
a) edendada head keskkonnaalast juhtimist, sealhulgas poliitikadialoogi sellistes
koostöövaldkondades nagu ÜRO Keskkonnaassamblee resolutsioonide ja
mitmepoolsete keskkonnalepingute rakendamine, ning edendada keskkonnaõiguse
järgimist;
b) määrata kindlaks kahepoolsed prioriteedid ning edendada tehno- ja teadmussiiret ning
teabe, tehnilise oskusteabe ja parimate tavade vahetamist järgmistes valdkondades:
i) keskkonnaalaste õigusaktide rakendamine ja täitmise tagamine;
ii) keskkonnasäästlik majanduskasv, sealhulgas kestlik tarbimine ja tootmine,
ressursitõhusus, ringmajandus ja roheline rahandus;
iii) elurikkuse arvestamine majandus- ja tootmissektorites;
iv) metsade kaitse, säilitamine ja säästev majandamine;
& /et 43
v) elurikkuse kaitse, säilitamine ja säästev kasutamine, sealhulgas ökosüsteemide ja
nende teenuste kaardistamine ja hindamine, nende väärtustamine ja muud
elurikkuse kaitse majanduslikud vahendid, samuti juurdepääs geneetilistele
ressurssidele ning nende kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu
jaotamine;
vi) mulla degradeerumine ja kõrbestumine;
vii) looduslike liikide, metsaressursside ja geneetiliste ressursside ebaseadusliku
omandamise ja nendega kaubitsemise ennetamine ja nende vastu võitlemine ning
nendega seadusliku kestliku ja jälgitava kauplemise toetamine;
viii) kemikaalide ja jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine;
ix) veevarude integreeritud majandamine ning õhu- ja mullapoliitika;
x) ranniku- ja merekeskkonna kaitse ja majandamine ning kestlik sinine majandus;
xi) kaitsealade, sealhulgas merekaitsealade määramine, esindavus, tulemuslik
haldamine ja ühendatus ning muud tõhusad piirkonnapõhised kaitsemeetmed;
ning
xii) võimaluse korral koostöö erasektoriga käesolevas punktis osutatud valdkondades.
& /et 44
ARTIKKEL 5.2
Kliimamuutused
1. Lepinguosalised tunnistavad, et akuutne kliimamuutuste oht nõuab ühiseid meetmeid,
mille abil tagada vähese heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeline areng, ning
kohanemismeetmeid.
2. Lepinguosalised tunnistavad kliimamuutusi käsitlevate rahvusvaheliste õigusnormide
ja lepingute, eelkõige 9. mail 1992 New Yorgis sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe tähtsust, rõhutavad, et nende
rakendamine on pöördumatu, ning kinnitavad veel kord nendest lepingutest tulenevaid
kohustusi.
3. Lepinguosalised teevad ühiselt tööd selle nimel, et tugevdada oma koostööd ÜRO
kliimamuutuste raamkonventsiooni raames, rakendada Pariisi kokkulepet ja oma riiklikult
kindlaksmääratud panuseid ning kutsuda ka teisi riike üles seda tegema ja töötama välja
vähese kasvuhoonegaaside heitega arengu pikaajalisi strateegiaid.
4. Koostöö raames võib muu hulgas:
a) hõlbustada täiendavate meetmete võtmist, et aidata kaasa riigisisestele aruteludele ja
poliitilisele tegevusele;
b) toetada vähese CO2 heitega majanduse arengut kooskõlas Pariisi kokkuleppega;
& /et 45
c) võtta riiklikult kindlaksmääratud panuseid arvesse riikide valdkondliku poliitika
kujundamisel ja meetmete väljatöötamisel sellistes valdkondades nagu transport,
energeetika, taristu, linnaplaneerimine, maakasutus ja investeerimissektori strateegiad,
sealhulgas integreerida valdkondlikesse arengustrateegiatesse kohanemisprotsessid;
d) toetada hõlbustavat dialoogi ja määrata kõigis riikides varakult kindlaks, kuidas
hakatakse kliimameetmeid läbi vaatama;
e) töötada Pariisi kokkuleppe raames välja läbipaistvuse tegevuskava, mille juurde
kuuluvad poliitikadialoog ja koostöö vastastikku kokku lepitud prioriteetsetes
valdkondades;
f) edendada muid protsesse, nagu rahvusvahelise lennunduse heitkoguste stabiliseerimine
2020. aasta tasemel Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) poolt,
laevade kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise tervikliku strateegia sõnastamine
ja vastuvõtmine Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni poolt või fluorosüsivesinike
ulatuslik järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine vastavalt osoonikihti kahandavate ainete
Montreali protokolli muudatusele, mis võeti vastu 15. oktoobril 2016 Kigalis,
sealhulgas selle ratifitseerimine ning kiire rakendamise tagamine, et saavutada kogu
maailmas fluorosüsivesinike tarbimise ja tootmise ulatuslik järkjärguline vähendamine;
g) edendada Pariisi kokkuleppe raames riigisiseseid kliimaprogramme ja -poliitikat,
sealhulgas heitkoguste seiret ning turu- ja turuväliseid mehhanisme, kestliku ja
kliimamuutustele vastupanuvõimelise taristu arendamist, taastuvenergia kasutamist,
energiatõhusust, säästvat transporti ning programme ja poliitikat, mis tegelevad
kahjuliku mõjuga, mida avaldavad kliimale raadamine ning metsade, pinnase ja kõigi
ökosüsteemide seisundi halvenemine;
& /et 46
h) tugevdada sünergiat ettevõtjate, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike
omavalitsustega, et täiendada riikide jõupingutusi;
i) edendada erasektori liikumist vähese CO2 heitega majanduse suunas;
j) edendada turupõhiseid meetmeid CO2 heite maksustamise ja põhimõtte „saastaja
maksab“ kehtestamiseks;
k) edendada majanduslikult elujõuliste vähese heitega ja muude kliimasõbralike
tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu;
l) kaotada järk-järgult fossiilkütuste toetused ning edendada kestliku ja vähese CO2
heitega majanduse arendamist, näiteks investeeringuid taastuvenergiasse ja
energiatõhusaid lahendusi;
m) tõhustada kliimamuutuste vallas kahepoolset dialoogi ja meetmeid, mis käsitlevad
kliimamuutustega kohanemist, nende leevendamist ja rakendamisvahendeid, mille
hulka kuuluvad tehnosiire, suutlikkuse suurendamine ja rahastamine;
n) edendada soolist võrdõiguslikkust ja noori käsitlevate valdkonnaüleste lähenemisviiside
arvessevõtmist tegevuskava 2030 ja Pariisi kokkuleppe rakendamisel;
o) edendada veevarudele avalduvat kliimamõju käsitlevat poliitikat;
& /et 47
p) rakendada 2. detsembril 2015 Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil
esitletud Pariisi pakti, mis käsitleb vett ja kliimamuutustega kohanemist jõgede, järvede
ja põhjavee vesikondades, ning 23. septembril 2014 New Yorgis toimunud
kliimatippkohtumisel käivitatud Lima-Pariisi tegevuskava;
q) tugevdada koostöökavasid, et tagada tulevikus ambitsioonikamad riiklikult
kindlaksmääratud panused, võttes samal ajal arvesse ülemaailmset kokkuvõtete
tegemise protsessi.
ARTIKKEL 5.3
Energia
1. Lepinguosalised tunnistavad energiasektori tähtsust majandusliku jõukuse ning
rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse seisukohast ning rõhutavad, et energiasektori
ümberkujundamine on tegevuskavas 2030 ja Pariisi kokkuleppes sätestatud eesmärkide
saavutamise võti. Nad tunnistavad vajadust parandada ja mitmekesistada energiavarustust
(sealhulgas taastuvenergia edendamine), edendada innovatsiooni, teadus- ja arendustegevust
ja inimeste koolitamist ning suurendada energiatõhusust, et parandada energiatootlikkust ja
energiajulgeolekut ning tagada ohutu, kestlik ja taskukohane energia. Lepinguosalised
tegutsevad nende eesmärkide saavutamise nimel.
2. Lepinguosalised vahetavad energiaalast teavet ning teevad kahepoolset, piirkondlikku
ja mitmepoolset koostööd, et edendada avatud ja konkurentsivõimelisi turge, jagada parimaid
tavasid, edendada teaduspõhist ja läbipaistvat reguleerimist ning arutada energiaküsimustes
tehtava koostöö võimaluste üle, näiteks rahvusvaheliste foorumite, mehhanismide ja algatuste
raames.
& /et 48
6. PEATÜKK
PÕLLUMAJANDUS, MERENDUS JA KALANDUS
ARTIKKEL 6.1
Koostöö põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas
Lepinguosalised teevad koostööd muu hulgas järgmistes valdkondades:
a) põllumajandus- ja maaelu arengu poliitika;
b) põllumajandusturu väljavaated;
c) loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed;
d) kestlik ja vastupidav põllumajandus, mille saavutamiseks tuleb edendada teadlikkust
maailma toiduga kindlustatuse komitee väljatöötatud põllumajandusse ja
toidusüsteemidesse tehtavate vastutustundlike investeeringute põhimõtetest ning maa-,
kalavarude ja metsavalduse vastutustundliku haldamise vabatahtlikest suunistest;
e) maaelu arengu edendamine sel teel, et suurendatakse suutlikkust kaubandusega seotud
küsimustes, sealhulgas geograafiliste tähiste kui intellektuaalomandi õigusega seotud
küsimustes;
& /et 49
f) mahepõllumajandus;
g) teadusuuringud ja innovatsioon;
h) säästvate tootmisprotsesside korraldamine ja arendamine põllumajanduslikus
toidutööstuses (põllumajandus ja loomakasvatus);
i) maakogukondade korraldus ja tootlik areng;
j) toiduga kindlustatus;
k) saagikoristusjärgse toidukao ja toidu raiskamise vältimine;
l) rakendusuuringud põllumajandustoodete ja loomsete saaduste tootmiseks ja
haldamiseks; ning
m) põllumajandustoodete ja toiduainete töötlemine.
ARTIKKEL 6.2
Merendus ja kalandus
1. Lepinguosalised tunnistavad kala- ja vesiviljelusvarude ja muu merendustegevuse
kaitse ning säästva ja vastutustundliku majandamise olulisust ning nende mõju majanduslike,
sotsiaalsete ja keskkonnaalaste võimaluste pakkumisel praegustele ja tulevastele
põlvkondadele.
& /et 50
2. Lepinguosalised tõhustavad dialoogi ja koostööd kalanduse ja merenduse valdkonna
vastastikust huvi pakkuvates küsimustes.
3. Lepinguosalised teevad kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustustega järgmist:
a) aitavad kaasa ülemaailmse ookeanide majandamise süsteemi parandamisele, sealhulgas
kõrvaldades õiguslikud ja rakendamise puudujäägid ning edendades koos kolmandate
riikidega merendus- ja kalandussektori asjakohaste õigusaktide ratifitseerimist ja
rakendamist;
b) võtavad vastu tulemuslikud seire-, kontrolli- ja järelevalvemeetmed, näiteks
vaatluskavad, laevaseiresüsteemid, ümberlaadimise kontroll, merel toimuv
inspekteerimine ja sadamariigi meetmed, ning kaasnevad karistused, mille eesmärk on
kaitsta kalavarusid ja ära hoida ülepüük;
c) säilitavad või võtavad vastu meetmed ja teevad koostööd, et võidelda ebaseadusliku,
teatamata jäetud või reguleerimata kalapüügiga (edaspidi „ETR-kalapüük“), sealhulgas
vahetavad vajaduse korral teavet oma vetes toimuva ETR-kalapüügi kohta ning selliste
strateegiate ja meetmete rakendamise kohta, millega jäetakse ETR-kalapüügist saadud
tooted kaubavoogudest ja kalakasvanduste tegevusest kõrvale;
d) teevad koostööd piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega, milles
mõlemad lepinguosalised on kas liikmed, vaatlejad või koostööd tegevad kolmandad
riigid, ja vajaduse korral nende organisatsioonide sees, et saavutada hea juhtimistava,
toetades sealhulgas teaduspõhiseid otsuseid ja nende täitmist kõnealustes
organisatsioonides, ning
& /et 51
e) edendavad keskkonnateadlike ja majanduslikult konkurentsivõimeliste säästvate
tootmisprotsesside arendamist magevee- ja merevesiviljeluses;
f) tugevdavad ookeanide ohutust ja julgeolekut;
g) vähendavad survet ookeanidele, sealhulgas mereprügivastase võitluse kaudu;
h) edendavad mereala ruumilist planeerimist ja rannikuala integreeritud haldamist;
i) toetavad mereuuringuid ja biotehnoloogiat ning
j) vahetavad parimaid tavasid lepinguosalistele vastastikust huvi pakkuva merendusalase
majandustegevuse, nagu ookeanienergia ning ranniku- ja mereturismi kestliku arengu
kohta.
& /et 52
7. PEATÜKK
MAJANDUSPOLIITIKA
ARTIKKEL 7.1
Makromajanduspoliitika
Lepinguosalised tugevdavad oma ametiasutuste vahelist dialoogi makromajanduspoliitika ja
sellealaste suundumuste üle ning edendavad asjakohase teabe ja arvamuste vahetamist.
ARTIKKEL 7.2
Ettevõtlus ja tööstus, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad
1. Lepinguosalised edendavad soodsat keskkonda väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) arenguks ja konkurentsivõime parandamiseks ning vajaduse
korral horisontaalse tööstuspoliitika alast koostööd. Koostöö raames:
a) edendatakse kokkupuuteid ettevõtjate vahel, soodustatakse ühisinvesteeringuid ning
rajatakse olemasolevate horisontaalprogrammide kaudu ühisettevõtteid ja infovõrke;
& /et 53
b) vahetatakse teavet ja kogemusi, mis on seotud VKEde konkurentsivõime parandamist
edendavate raamtingimuste loomise ning VKEde asutamise menetlustega;
c) hõlbustatakse mõlema lepinguosalise VKEde tegevust;
d) vahetatakse teavet ja parimaid tavasid tööstuse 4.0 kohta ning
e) edendatakse ettevõtjate sotsiaalset vastutust ja aruandluskohustust ning toetatakse
vastutustundlikke äritavasid, sealhulgas säästvat tarbimist ja tootmist.
2. Lepinguosalised hõlbustavad erasektori algatatud asjakohast koostööd.
ARTIKKEL 7.3
Äritegevus ja inimõigused
Lepinguosalised edendavad riiklikul tasandil ettevõtjate sotsiaalset vastutust kooskõlas
asjakohaste rahvusvaheliste standarditega, nagu ÜRO äritegevuse ja inimõiguste
juhtpõhimõtted, OECD suunised hargmaistele ettevõtetele ja OECD hoolsuskohustuse
suunised vastutustundliku äritegevuse kohta, ning edendavad rahvusvahelisel tasandil
suutlikkuse suurendamist ja kogemuste vahetamist.
& /et 54
ARTIKKEL 7.4
Toorained
1. Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev ja turupõhine lähenemisviis on parim viis
luua keskkond, mis soodustab investeeringuid toorainete tootmisse ja nendega kauplemisesse.
2. Lepinguosalised edendavad toorainetega seotud küsimustes koostööd asjakohases
piirkondlikus või mitmepoolses keskkonnas või kahepoolse dialoogi kaudu kummagi
lepinguosalise taotlusel, tuginedes vastastikustele huvidele. Koostöö eesmärk on kõrvaldada
sellises keskkonnas toorainekaubanduse tõkked, tugevdada toorainekaubanduse reeglitel
põhinevat ülemaailmset raamistikku, edendada ülemaailmsete tooraineturgude läbipaistvust
ja aidata kaasa säästvale arengule.
3. Koostöö hulka võib kuuluda teabevahetus järgmistel teemadel:
a) pakkumine ja nõudlus, kahepoolsed kaubandus- ja investeerimisküsimused ning
rahvusvahelise kaubanduse küsimused;
b) tariifsed ja mittetariifsed tõkked kaubeldavate toorainete, nendega seotud teenuste ja
investeeringute puhul;
c) lepinguosaliste õigusraamistikud;
d) tootmisprotsessides ja toorainete kasutamisel rakendatavad tehnoloogiad ning
e) parimad tavad, mis on seotud mäetööstuse kestliku arenguga, sealhulgas maavarade
poliitika, maakasutuse planeerimise, loamenetluste, läbipaistvuse ja juhtimisega.
& /et 55
ARTIKKEL 7.5
Statistika
Lepinguosalised teevad koostööd statistika valdkonnas, eelkõige edendades aktiivselt
parimate tavade jagamist. Koostöö raames võib muu hulgas:
a) osaleda sagedamini kõrgetasemelistel rahvusvahelistel kohtumistel, kus käsitletakse
vastastikust huvi pakkuvaid teemasid;
b) ühtlustada statistikameetodeid, et parandada andmete võrreldavust, ning
c) koostada ja levitada ametlikku statistikat ja töötada välja näitajad.
ARTIKKEL 7.6
Transport
1. Lepinguosalised teevad koostööd ja süvendavad dialoogi kõikides transpordipoliitika
asjakohastes valdkondades, sealhulgas lõimitud transpordipoliitikas, et parandada kaupade ja
reisijate liikumist, suurendada meresõidu- ja lennuohutust ja -turvalisust, edendada
keskkonnakaitset ja tõhustada oma transpordisüsteeme.
& /et 56
2. Koostöö ja dialoogi raames võib muu hulgas:
a) vahetada teavet ja parimaid tavasid oma transpordipoliitika kohta;
b) tugevdada Mehhiko ja liidu vahelisi lennundussuhteid, sealhulgas uurida võimalust
sõlmida spetsiaalne lennundusleping;
c) edendada eesmärki saavutada kaubandusalustel ausa konkurentsi põhiselt piiranguteta
juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja merekaubandusele;
d) hõlbustada meretransporti, logistikaahelaid ja mitmeliigilist transporti, et suurendada
konkurentsivõimet ja tihendada majandussuhteid;
e) edendada keskkonnaga seotud transpordiküsimusi;
f) hõlbustada ekspertide dialoogi ja koostööd rahvusvahelistel transpordifoorumitel ning
g) toetada piiriülest elektroonilist teabevoogu, et edendada dünaamilist keskkonda
tõhusate ja kulutõhusate transporditeenuste jaoks.
& /et 57
8. PEATÜKK
HARIDUS, KULTUUR JA SOTSIAALKÜSIMUSED
ARTIKKEL 8.1
Haridus
Lepinguosalised edendavad koostööd ja dialoogi asjakohastes haridussektorites, mille hulka
kuuluvad:
a) kõrghariduse ning tehnilise ja kutsehariduse ja -koolituse tugevdamine;
b) kõrgkoolide üliõpilaste, teadlaste ning akadeemiliste ja haldustöötajate liikuvuse
suurendamine ning
c) kõrgharidusasutuste suutlikkuse suurendamine, sealhulgas kvalifikatsioonide ja
välismaal veedetud õppeperioodide tunnustamise mehhanismide parandamine.
& /et 58
ARTIKKEL 8.2
Kultuur
1. Lepinguosalised teevad koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel, eelkõige
ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioonis (edaspidi „UNESCO“), et saavutada
ühised eesmärgid ja edendada kultuurilist mitmekesisust, sealhulgas rakendades kultuuri
väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni, mille UNESCO
peakonverents võttis vastu 20. oktoobril 2005 Pariisis.
2. Lepinguosalised edendavad tihedamat koostööd kultuuri- ja loomesektoris ja -
tööstuses, sealhulgas kujunemisjärgus ja uute tehnoloogiate ning audiovisuaalmeedia
valdkonnas, et suurendada muu hulgas vastastikust mõistmist ja teadmisi teineteise kultuurist.
3. Lepinguosalised edendavad kultuurivahetust ja viivad eri kultuurivaldkondades
olemasolevate koostööraamistike alusel ellu ühisalgatusi.
4. Lepinguosalised edendavad kunsti- ja kultuurivaldkonnas digitaalse infosisu loomise,
tutvustamise ja levitamisega seotud koostööd ja ühisalgatusi õigusraamistikus, milles
tunnustatakse ja väärtustatakse loovisikute tööd, et parandada üldist juurdepääsu kultuurile ja
selle komponentidele.
& /et 59
5. Lepinguosalised soodustavad kultuuridevahelist dialoogi oma kodanikuühiskonna
organisatsioonide ja üksikisikute vahel.
6. Lepinguosalised tunnistavad, et kultuur võib konfliktide ennetamise ja kestliku arengu
majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõõdet nii eest vedada kui ka soodustada,
pidades silmas, et kultuuri- ja loomemajandus on arenenud riikide ja arengumaade majanduse
peamised tõukejõud.
ARTIKKEL 8.3
Tööhõive ja sotsiaalküsimused
1. Lepinguosalised tunnistavad, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitika keskmes peaksid olema
elatustaseme parandamine, kvaliteetsete töökohtade loomine ja inimväärse töö edendamine.
2. Lepinguosalised austavad ja edendavad tööalaseid aluspõhimõtteid ja põhiõigusi, mis
on sätestatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO“) tööalaste aluspõhimõtete
ja põhiõiguste deklaratsioonis, mille Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu 18. juunil
1998 Genfis, ning vastavates ILO konventsioonides, mille osalised nad on.
& /et 60
3. Lepinguosalised tõhustavad koostööd tööhõive, sotsiaaldialoogi ja sotsiaalküsimuste
valdkonnas ning edendavad tööhõivet, töötervishoidu ja tööohutust, tööküsimusi ja
sotsiaalkaitset käsitleva teabe vahetamist.
ARTIKKEL 8.4
Eksponentsiaalsed tehnoloogilised muutused
Lepinguosalised jagavad saadud kogemusi ja parimaid tavasid, et tulemuslikult ja terviklikult
käsitleda seda, kuidas mõjutavad eksponentsiaalsed tehnoloogilised muutused ning
automatiseerimine ja selle tagajärjed kestliku arengu eesmärkide täielikku rakendamist.
ARTIKKEL 8.5
Sotsiaalne ühtekuuluvus ja kaasamine
Lepinguosalised teevad koostööd, et suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust vaesuse kõigi
vormide, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise kaudu, et saavutada kestliku arengu
eesmärgid kogu maailmas ning edendada õiglast üleilmastumist, täielikku tööhõivet ja
inimväärset tööd kõigile meestele ja naistele; selleks:
a) tugevdatakse sotsiaalkaitsesüsteeme;
& /et 61
b) soodustatakse võrdset juurdepääsu ja mittediskrimineerimist sotsiaalpoliitikas;
c) edendatakse innovatsiooni, et lahendada sotsiaalseid probleeme, vahetades teavet
parimate tavade kohta, ning soodustatakse dialoogi ja teadusuuringuid selles sektoris
ning
d) edendatakse paremaks kaasamiseks sotsiaal- ja solidaarsusmajandust ja võideldakse
vaesuse vastu.
ARTIKKEL 8.6
Tervis
1. Lepinguosalised teevad koostööd rahvatervise, sealhulgas haiguste ennetamise ja
tervise edendamise valdkonnas, et parandada rahva tervist ja üldist tervisekindlustust.
2. Koostöö raames võib muu hulgas:
a) vahetada teavet ja teha koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;
b) edendada rahvusvaheliste tervishoiualaste lepingute rakendamist ning
c) hõlbustada lõikes 1 osutatud valdkondades vahetusi, stipendiumide saamist ja
koolitusprogrammide elluviimist.
& /et 62
ARTIKKEL 8.7
Turism
1. Lepinguosalised teevad koostööd turismi valdkonnas. Koostöö peamine eesmärk on
parandada teabe ja parimate tavade vahetamist, et tagada turismi tasakaalustatud ja kestlik
arendamine ning toetada töökohtade loomist ja majandusarengut.
2. Koostöös keskendutakse järgmisele:
a) loodus- ja kultuuripärandi potentsiaali kaitsmine ja maksimeerimine;
b) tavad, mis soodustavad vastutustundlikku turismi ja kohalike kogukondade austamist;
c) teabe ja parimate tavade vahetamine meetmete kohta, mille eesmärk on parandada
turismisektoris oskusi ja pädevust;
d) loomemajanduses teabevahetuse ja koostöö ning turismisektoris innovatsiooni
edendamine ning
e) parimate tavade vahetamine, et võtta turismis arvesse kestlikkuse põhimõtteid, eelkõige
elurikkust.
& /et 63
9. PEATÜKK
TEADUSUURINGUD, INNOVATSIOON JA DIGIMAJANDUS
ARTIKKEL 9.1
Teadusuuringud ja innovatsioon
1. Lepinguosalised teevad koostööd teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja
innovatsiooni valdkonnas, lähtudes vastastikusest huvist ja kasust ning kooskõlas oma
vastavate õigusaktidega. Koostöö eesmärk on edendada kestlikku arengut, lahendada
ülemaailmseid ühiskondlikke probleeme, saavutada teaduse tipptase, parandada piirkondlikku
konkurentsivõimet ning tugevdada lepinguosaliste vahelisi suhteid, mille tulemuseks oleksid
pikaajalised partnerlused. Lepinguosalised edendavad kahepoolsel ja piirkondlikul tasandil
poliitikadialoogi ning kasutavad oma erinevaid vahendeid, sealhulgas teadus- ja
tehnoloogiakoostöö lepinguid, vastastikku täiendaval viisil.
2. Lepinguosalised püüavad:
a) parandada teadlaste, ekspertide, üliõpilaste ja ettevõtjate liikuvuse ning materjalide ja
seadmete piiriülese liikumise tingimusi;
& /et 64
b) hõlbustada vastastikust juurdepääsu teineteise teadus-, tehnoloogia- ja
innovatsiooniprogrammidele, teadustaristule ja -rajatistele, väljaannetele ja
teadusandmetele;
c) suurendada koostööd normide kehtestamisele eelnevates teadusuuringutes ja
standardimises ning
d) edendada ühiseid põhimõtteid, et saavutada teadus- ja innovatsiooniprojektides
intellektuaalomandi õiguste piisav ja tulemuslik kaitse, sealhulgas õiguskaitse.
3. Lepinguosalised edendavad valitsusasutuste, avaliku ja erasektori teaduskeskuste,
kõrgharidusasutuste, innovatsiooniasutuste ja -võrgustike ning muude sidusrühmade,
sealhulgas VKEde järgmisi tegevusi:
a) ühisalgatused, millega suurendada teadlikkust teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni ja
suutlikkuse suurendamise programmidest ning üksteise programmides osalemise
võimalustest;
b) ühised kohtumised ja seminarid, mille eesmärk on vahetada teavet ja parimaid tavasid
ning selgitada välja valdkonnad, milles teha ühiseid teadusuuringuid;
c) ühine teadustegevus vastastikust huvi pakkuvates valdkondades;
d) teaduskoostöö vastastikku tunnustatud hindamine ja asjaomaste tulemuste levitamine.
& /et 65
ARTIKKEL 9.2
Digimajandus
1. Lepinguosalised tunnistavad, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi
„IKT“) on tänapäeva elus kesksel kohal ning aitab vältimatu tegurina kaasa ühiskonnas teabe
ja teadmiste tugevdamisele, et edendada majanduslikku, hariduslikku ja sotsiaalset arengut.
Lepinguosalised vahetavad arvamusi oma sellealase poliitika üle.
2. Koostöö raames võib muu hulgas:
a) vahetada arvamusi digitaalse ühtse turu poliitika eri aspektide, eelkõige elektroonilise
side valdkonna poliitika ja reguleerimise üle, mille hulka kuuluvad juurdepääs
lairibateenustele, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse, e-valitsus, avatud
valitsemine, avatud andmed, interneti turvalisus, e-tervis ja reguleerivate asutuste
sõltumatus;
b) edendada IKTd kui majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu, sotsiaalse ja e-
kaasatuse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamise vahendit, rõhutades
ettevõtlikkust ja osaluskoostööd, parandades koolide netiühendust ning arendades
teadus- ja akadeemilisi võrgustikke;
c) arendada välja muu hulgas piirkondliku tasandi teadusvõrgustike, andmetöötluse ja
teadusandmete taristu ja teenuste vastastikune seotus ning edendada nende
koostalitlusvõimet;
& /et 66
d) teha koostööd e-valitsuse ja usaldusteenuste, näiteks e-allkirja ja e-identimise
valdkonnas, keskendudes IKT kasutamist käsitlevate poliitikapõhimõtete, teabe ja
parimate tavade vahetamisele, et ajakohastada avalikku haldust, edendada kvaliteetseid
avalikke teenuseid ning parandada organisatsiooni tõhusust ja avaliku sektori vahendite
läbipaistvat haldamist;
e) vahetada teavet standardite, vastavushindamise ja tüübikinnituse kohta ning
f) edendada spetsialistide, eriti noorte kutsetöötajate vahetust ja väljaõpet.
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 3.9.2025
COM(2025) 810 final
ANNEX 1 – PART 2/4
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS
ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide
vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu
Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
& /et 67
III OSA1
KAUBANDUS JA INVESTEERINGUD
1. PEATÜKK
ÜLDSÄTTED JA INSTITUTSIOONILISED SÄTTED
A JAGU
Üldsätted
ARTIKKEL 1.1
Vabakaubanduspiirkonna loomine
Lepinguosalised loovad lepingu käesoleva osaga vabakaubanduspiirkonna, mis on kooskõlas
GATT 1994 XXIV artikliga ja GATSi V artikliga.
1 Kui säte sisaldab viidet mõnele muule artiklile, täpsustamata, missuguses käesoleva lepingu
osas viidatud artikkel asub, loetakse, et see artikkel asub lepingu III osas
& /et 68
ARTIKKEL 1.2
Eesmärgid
Lepingu käesoleva osa eesmärgid on järgmised:
a) lepinguosalistevahelise kaubavahetuse laiendamine ja mitmekesistamine kooskõlas
GATT 1994 XXIV artikliga, vähendades tollimakse ja mittetariifseid kaubandustõkkeid või
kaotades need;
b) kaubavahetuse lihtsustamine eelkõige nende sätetega, mis käsitlevad tolliprotseduuride ja
kaubanduse lihtsustamist, standardeid, tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi ning
sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, säilitades samal ajal mõlema lepinguosalise õiguse
kehtestada oma territooriumil õigusnorme ja saavutada avaliku poliitika eesmärke;
c) teenuskaubanduse liberaliseerimine kooskõlas GATSi V artikliga;
d) investeeringuvoogude suurenemist soodustava raamistiku väljatöötamine, nähes ette
läbipaistvad, stabiilsed ja prognoositavad eeskirjad, mis reguleerivad ettevõtete asutamise
tingimusi ja sellega seotud kapitali liikumist, ja tagades asjakohase tasakaalu investeeringute
liberaliseerimise ja kaitse ning mõlema lepinguosalise õiguse vahel kehtestada õigusnorme
õiguspäraste poliitikaeesmärkide saavutamiseks;
& /et 69
e) investeerimiskohtute süsteemi loomine investorite ja riigi vaheliste vaidluste tulemuslikuks,
erapooletuks ja prognoositavaks lahendamiseks;
f) lepinguosaliste riigihanketurgude tulemuslik ja vastastikune avamine;
g) innovatsiooni ja loovuse edendamine, tagades intellektuaalomandi õiguste piisava ja
tulemusliku kaitse kooskõlas lepinguosaliste vahel kehtivate rahvusvaheliste kohustustega
ning tasakaalu nimetatud kaitse ja avalike huvide vahel;
h) lepinguosalistevaheliste kaubandus- ja investeerimissuhete arendamine kooskõlas vaba ja
moonutamata konkurentsi põhimõttega;
i) kestliku arengu edendamine ja rahvusvahelise kaubanduse arendamine kestlikku arengut
toetaval viisil, mis hõlmab majandusarengut, sotsiaalset arengut ja keskkonnakaitset;
j) tulemusliku, õiglase ja prognoositava vaidluste lahendamise mehhanismi loomine, et
lahendada lepinguosalistevahelisi vaidlusi, mis on seotud lepingu käesoleva osa tõlgendamise
ja kohaldamisega.
& /et 70
ARTIKKEL 1.3
Üldkohaldatavad mõisted
Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse lepingu käesolevas osas järgmisi mõisteid:
a) „üldkohaldatav haldusotsus“ – haldusotsus või tõlgendus, mida kohaldatakse kõikide isikute
ja tegelike olukordade suhtes, mis kuuluvad üldiselt selle haldusotsuse või tõlgenduse
kohaldamisalasse, ja millega kehtestatakse käitumisnorm, kuid mis ei hõlma järgmist:
i) haldusmenetluses või kohtulaadse asutuse menetluses tehtud määrus või otsus, mida
kohaldatakse konkreetsel juhul teise lepinguosalise konkreetse isiku, kauba või teenuse
suhtes, või
ii) otsus, mis võetakse vastu seoses konkreetse teo või tavaga;
b) „põllumajandusleping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv põllumajandusleping;
c) „põllumajandustoode“ – põllumajanduslepingu 1. lisas loetletud toode;
d) „õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajal on õhusõiduk kasutusest kõrvaldatud“
– õhusõiduki või selle osa remondi- ja hooldustööd, mille ajal õhusõiduk või selle osa on
kasutusest kõrvaldatud ja mis ei hõlma liinihooldust;
& /et 71
e) „dumpinguvastane leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud 1994. aasta üldise tolli-
ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping;
f) „arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused“– teenused, mida osutatakse selliste
arvutisüsteemide abil, mis sisaldavad teavet lennuettevõtjate sõiduplaanide, piletite
kättesaadavuse, piletihindade ja hinnareeglite kohta, ja mille kaudu on võimalik teha
broneeringuid või väljastada pileteid;
g) „tollimaks“ – tollimaks ja muu lõiv, mis on kehtestatud kauba impordile või sellega seoses;
see hõlmab ka sellise impordiga seoses kehtestatud mis tahes lisamaksu või lisatasu, kuid ei
hõlma järgmist:
i) lõiv, mis on samaväärne artikli 2.3 kohaselt kehtestatud riigisisese maksuga;
ii) dumpinguvastane või tasakaalustav2 tollimaks, mida kohaldatakse vastavalt vajadusele
kooskõlas GATT 1994, dumpinguvastase lepingu ja WTO subsiidiumide ja
tasakaalustusmeetmete lepinguga;
iii) tasu või muu lõiv, mis on kehtestatud kauba impordile või sellega seoses ja mille suurus
on piiratud osutatud teenuste ligikaudse maksumusega, ning
2 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et tollimaksu määratlus ei mõjuta 5. peatükist
„Kaubanduse kaitsemeetmed“ tulenevaid lepinguosaliste õigusi ja kohustusi.
& /et 72
iv) imporditud kauba eest pakutav või kogutav lisatasu, mis tuleneb liitega 2-A-4 „Mehhiko
tariifikvoodid“ ette nähtud tariifikvootide haldamiseks lubatud hankesüsteemist;
h) „tolliväärtuse määramise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas esitatud 1994. aasta üldise
tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise leping;
i) „päev“ – kalendripäev, sh nädalavahetused ja pühad;
j) „vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepe“ – WTO
asutamislepingu 2. lisas esitatud vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja
protseduuride käsituslepe;
k) „ettevõte“ – kohaldatava õiguse alusel nõuetekohaselt kas kasumi saamiseks või muuks
otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud ning kas era- või riigi omandis olev juriidiline
isik, sealhulgas äriühing, usaldusühing, täisühing, ühisettevõte, ühe osanikuga äriühing või
ühistu;
l) „olemasolev“ – käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtiv;
m) „vabalt konverteeritav valuuta“ – valuuta, millega kaubeldakse laialdaselt rahvusvahelistel
valuutaturgudel ja mida kasutatakse laialdaselt rahvusvahelistes tehingutes;
& /et 73
n) „GATS“ – WTO asutamislepingu 1B lisas sisalduv teenuskaubanduse üldleping;
o) „GATT 1994“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv 1994. aasta üldine tolli- ja
kaubanduskokkulepe;
p) „kaup“ – nii materjalid kui ka tooted;
q) „lepinguosalise kaup“ – omamaine kaup GATT 1994 tähenduses, mis hõlmab ka selle
lepinguosalise päritolustaatusega kaupa;
r) „maapealne teenindus“ –- tasu eest või lepingu alusel lennujaamas osutatavad lennufirma
esindus-, haldus- ja järelevalveteenused, reisijate teenindamine, pagasikäitlus, perroonikäitlus,
toitlustamine,3 lennulasti ja posti käitlus, õhusõiduki tankimine, õhusõiduki hooldus ja
puhastamine, maismaatransport ning lennujuhtimine, meeskonna haldamine ja
lennuplaaniteenused; see ei hõlma omateenindust, julgestust, liinihooldust, õhusõiduki
remonti ja hooldust ning sellise olulise tsentraliseeritud lennujaamataristu haldamist või
käitamist nagu jäätõrjerajatised, kütuse jaotussüsteemid, pagasi käitlemise süsteemid ja
lennujaamasisesed transpordisüsteemid;
s) „harmoneeritud süsteem“ või „HS“ – kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud
süsteem, sealhulgas selle tõlgendamise üldeeskirjad, jaotiste, gruppide ja alamrubriikide
märkused ning nende muudatused;
3 Välja arvatud toiduvalmistamine.
& /et 74
t) „meede“ – lepinguosalise seadus, määrus, eeskiri, menetlus, otsus, haldusmeede, nõue või
tava4;
u) „kodanik“ – füüsiline isik, kes on asjaomase riigi vastava seaduse kohaselt ühe Euroopa Liidu
liikmesriigi kodanik või Mehhiko kodanik või kes on lepinguosalise alaline elanik;
v) „füüsiline isik“5 –
i) Euroopa Liidu puhul isik, kes on ühe Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik vastavalt selle
liikmesriigi õigusaktidele6, ja
ii) Mehhiko puhul isik, kes on Mehhiko kodanik vastavalt Mehhiko õigusaktidele;
füüsilist isikut, kes on Mehhiko kodanik ja kellel on ühe Euroopa Liidu liikmesriigi
kodakondsus, peetakse ainult selle lepinguosalise füüsiliseks isikuks, kelle kodakondsus on
peamine ja tegelikult kasutatav;
4 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et „meede“ hõlmab ka tegevusetust. 5 Seda mõistet kasutatakse 10.–19. peatükis. 6 Mõiste „Euroopa Liidu füüsiline isik“ hõlmab ka füüsilist isikut, kes elab alaliselt Läti
Vabariigis, ei ole Läti Vabariigi ega ühegi teise riigi kodanik, kuid kellel on Läti Vabariigi
õigusnormide kohaselt õigus saada määratlemata kodakondsusega isiku pass.
& /et 75
w) „OECD“ – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon;
x) „päritolustaatusega kaup“ – kaup, mis vastab 3. peatükis „Päritolureeglid ja -menetlused“
sätestatud päritolureeglitele;
y) „isik“ – füüsiline isik või ettevõte;
z) „lepinguosalise isik“ – lepinguosalise kodanik või ettevõte;
aa) „tariifne sooduskohtlemine“ – tollimaksumäär, mida kohaldatakse päritolustaatusega kauba
suhtes vastavalt artiklile 2.4 „Tollimaksude kaotamine või vähendamine“;
bb) „kaitsemeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv kaitsemeetmete leping;
cc) „subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv
subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping;
dd) „lennutransporditeenuste müük ja turustamine“ – asjaomase lennuettevõtja võimalus vabalt
müüa ja turustada oma lennutransporditeenuseid, sealhulgas kõik turundusaspektid, nagu turu-
uuringud, reklaam ja turustamine, kuid see ei sisalda lennutransporditeenuste hinnakujundust
ega kohaldatavaid tingimusi;
ee) „teenuseosutaja“ – isik, kes osutab või soovib osutada teenust;
& /et 76
ff) „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv sanitaar-
ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping;
gg) „riigiettevõte“ – ettevõte, mida omab või kontrollib lepinguosaline;
hh) „tehniliste kaubandustõkete leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv tehniliste
kaubandustõkete leping;
ii) „territoorium“ – territoorium, kus kohaldatakse käesolevat lepingut, nagu on sätestatud
käesoleva lepingu IV osa artiklis 2.2 „Territoriaalne kohaldamisala“;
jj) „kolmas riik“ – riik või territoorium väljaspool käesoleva lepingu territoriaalset
kohaldamisala;
kk) „intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping“ – WTO asutamislepingu 1C lisas
sisalduv intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping;
ll) „rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon“ – rahvusvaheliste lepingute õiguse
Viini konventsioon, mis sõlmiti 23. mail 1969 Viinis;
mm) „WTO“ – Maailma Kaubandusorganisatsioon ning
nn) „WTO asutamisleping“ – 15. aprillil 1994 sõlmitud Marrakechi leping, millega loodi Maailma
Kaubandusorganisatsioon.
& /et 77
ARTIKKEL 1.4
Seos WTO asutamislepinguga
Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi üksteise suhtes, mis tulenevad WTO
asutamislepingust.
ARTIKKEL 1.5
Viited õigusnormidele ja muudele lepingutele
1. Kui ei ole märgitud teisiti, tõlgendatakse lepingu käesolevas osas sisalduvaid viiteid
õigusnormidele üldiselt või viitega konkreetsele põhikirjale, määrusele või direktiivile viitena
õigusaktile selle muudetud kujul.
2. Kui ei ole märgitud teisiti, tõlgendatakse lepingu käesolevas osas sisalduvaid viiteid muudele
lepingutele või õigusaktidele tervikuna või osaliselt viitena, mis hõlmab järgmist:
a) seotud lisad, protokollid, joonealused märkused, tõlgendavad märkused ja selgitavad
märkused ning
& /et 78
b) järgnevad lepingud, mille osalised lepinguosalised on, või muudatused, mis on
lepinguosalistele siduvad, välja arvatud juhul, kui viide kinnitab kehtivaid õigusi ja kohustusi.
ARTIKKEL 1.6
Kohustuste täitmine
1. Kumbki lepinguosaline võtab kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud lepingu käesolevast
osast tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas meetmed, mis on vajalikud, et tagada nende
täitmine keskvalitsuse, piirkondlike või kohalike omavalitsuste ja asutuste ning valitsusväliste
asutuste poolt neile delegeeritud volitusi kasutades.
2. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib peatada lepingu käesolevast
osast tulenevad õigused ja kohustused, välja arvatud käesoleva lepingu IV osa „Kohustuste
täitmine“ artikli 2.3 lõikes 3 sätestatud juhtudel, üksnes siis, kui teine lepinguosaline rikub lepingu
käesolevat osa, ja tingimusel, et peatamine toimub kooskõlas lepingu käesolevas osas, sealhulgas
31. peatükis „Vaidluste lahendamine“ sätestatud nõuetega.
& /et 79
B JAGU
Institutsioonilised sätted
ARTIKKEL 1.7
Ühisnõukogu eriülesanded
1. Kui ühisnõukogu täidab talle lepingu käesoleva osa kohaselt pandud ülesandeid, koosneb
ühisnõukogu ministrite tasandil ühelt poolt ELi lepinguosalise esindajatest, kes vastutavad
kaubandus- ja investeerimisküsimuste eest, ja teiselt poolt Mehhiko majandusministeeriumi
esindajatest või nende määratud isikutest.
2. Ühisnõukogu võib lepingu käesoleva osa eesmärkide täitmiseks muuta järgmist:
a) 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ ja 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid
jooke käsitlevad asjakohased meetmed“;
b) 3. peatükk „Päritolureeglid ja -menetlused“, sealhulgas 3-A kuni 3-D lisa;
c) 10-D lisa „Kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete ning vahendajate käitumisjuhend“;
& /et 80
d) Mehhiko asjakohased loendid ja kavad vastavalt artikli 10.12 „Nõuetele mittevastavad
meetmed ja erandid“ lõikele 6 ja artikli 11.8 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“
lõikele 4;
e) 21-A lisa „Euroopa Liidu hõlmatud üksused“ ja 21-B lisa „Mehhiko hõlmatud üksused“;
f) 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“;
g) 31-A lisa „Töökord“ ja 31-B lisa „Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“.
3. Ühisnõukogu võib lepingu käesoleva osa eesmärkide täitmiseks teha ka järgmist:
a) võtta vastu lepingu käesoleva osa sätete siduvaid tõlgendusi;
b) võtta vastu muid lepingu käesolevas osas sätestatud otsuseid ning
c) võtta oma ülesannete täitmisel muid meetmeid, milles lepinguosalised kokku lepivad.
4. Kumbki lepinguosaline rakendab kõik lõike 2 punktis a osutatud muudatused lepinguosaliste
vahel kokkulepitud tähtaja jooksul kooskõlas oma kohaldatavate õiguslike menetlustega.
& /et 81
ARTIKKEL 1.8
Ühiskomitee eriülesanded
1. Kui ühiskomitee täidab talle lepingu käesoleva osa kohaselt pandud ülesandeid, koosneb
ühiskomitee ühelt poolt ELi lepinguosalise kõrgetasemelistest esindajatest, kes vastutavad
kaubandus- ja investeerimisküsimuste eest, ja teiselt poolt Mehhiko majandusministeeriumi
esindajatest vastavalt kummagi lepinguosalise asjakohastele nõuetele või nende määratud isikutest.
2. Ühiskomitee teeb järgmist:
a) abistab ühisnõukogu kaubandusküsimustega seotud ülesannete täitmisel;
b) vastutab lepingu käesoleva osa sätete nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise eest ning
lepingu kohaldamise tulemuste hindamise eest;
c) püüab ennetada ja lahendada erimeelsusi või vaidlusi, mis võivad tekkida seoses lepingu
käesoleva osa tõlgendamise või kohaldamisega, ilma et see piiraks 31. peatüki „Vaidluste
lahendamine“ kohaldamist;
d) teostab järelevalvet kõikide allkomiteede ja muude lepingu käesoleva osa alusel loodud
organite tegevuse üle ning
e) arutab, kuidas veelgi edendada kaubandust ja investeeringuid lepinguosaliste vahel.
& /et 82
3. Lõike 2 kohaste ülesannete täitmisel võib ühiskomitee teha järgmist:
a) luua täiendavaid allkomiteesid ja peale lepingu käesoleva osa alusel loodud organite ka muid
organeid, mis koosnevad lepinguosaliste esindajatest, ning määrata neile oma pädevuse piires
ülesandeid, otsustada muuta enda loodud allkomiteedele ja muudele organitele määratud
ülesandeid ning samuti nende tegevuse lõpetada;
b) soovitada ühisnõukogule võtta vastu otsuseid, mis on kooskõlas lepingu käesoleva osa
erieesmärkidega, sealhulgas artikli 1.7 lõike 2 punktis a osutatud muudatused, või võtta
selliseid otsuseid vastu ühisnõukogu kohtumiste vahelisel ajal, sealhulgas juhul, kui
ühisnõukogu ei saa kokku tulla, ning
c) võtta oma ülesannete täitmisel muid meetmeid, milles lepinguosalised kokku lepivad või
mille võtmiseks on ühisnõukogu andnud juhiseid.
ARTIKKEL 1.9
Lepingu III osa koordinaatorid
1. Kumbki lepinguosaline määrab lepingu käesoleva osa koordinaatori ja teavitab sellest teist
lepinguosalist 60 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
& /et 83
2. Koordinaatorid:
a) hõlbustavad lepinguosalistevahelist teabevahetust kõikides lepingu käesoleva osaga hõlmatud
küsimustes, samuti teabevahetust muude selle lepingu alusel loodud kontaktpunktide vahel;
b) koostavad ühiselt päevakorrad ja teevad kõik muud vajalikud ettevalmistused ühisnõukogu ja
ühiskomitee kohtumisteks vastavalt käesolevale artiklile ning
c) kontrollivad vajaduse korral ühisnõukogu ja ühiskomitee otsuste täitmist.
ARTIKKEL 1.10
Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid
1. Lepinguosalised moodustavad järgmised allkomiteed ja muud organid, mis koosnevad ühelt
poolt ELi lepinguosalise esindajatest ja teiselt poolt Mehhiko esindajatest:
a) kaubavahetuskomitee;
b) põllumajanduse allkomitee;
c) veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee;
d) tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee;
& /et 84
e) sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee;
f) loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse ühine töörühm;
g) tehniliste kaubandustõkete allkomitee;
h) teenuste ja investeeringute allkomitee;
i) finantsteenuste allkomitee;
j) riigihangete allkomitee;
k) intellektuaalomandi allkomitee;
l) kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee.
2. Kui lepingu käesolevas osas ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse lõikes 1 osutatud
allkomiteede ja muude organite suhtes käesoleva lepingu IV osa artiklit 1.4.
3. Lõikes 1 osutatud allkomiteed ja muud organid võivad anda lepingu käesolevas osas
sätestatud juhtudel asjakohaseid soovitusi.
4. Soovitusi jagatakse vastastikusel kokkuleppel.
& /et 85
ARTIKKEL 1.11
Suhted kodanikuühiskonnaga
1. Kumbki lepinguosaline kohtub vähemalt korra aastas käesoleva lepingu IV osa artiklis 1.7
„Sisenõuanderühmad“ osutatud asjakohase sisenõuanderühmaga, et arutada lepingu käesoleva osa
kohaldamisega seotud küsimusi.
2. Kui ühisnõukogu või ühiskomitee tuleb kokku oma kaubanduskoosseisus, kutsub ta kokku
käesoleva lepingu IV osa artiklis 1.8 „Kodanikuühiskonna foorum“ osutatud kodanikuühiskonna
foorumi koosoleku, et pidada dialoogi lepingu käesoleva osa kohaldamise üle.
& /et 86
2. PEATÜKK
KAUBAVAHETUS
A JAGU
Üldsätted
ARTIKKEL 2.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „konsulaartehing“ – menetlus, mille kaudu hangitakse eksportiva lepinguosalise territooriumil
või kolmanda isiku territooriumil asuva importiva lepinguosalise konsulilt konsulaararve või
konsulaarviisa faktuurarvele, päritolusertifikaadile, manifestile, kaubasaatjate
ekspordideklaratsioonile või muule kauba impordi puhul nõutavale või sellega seotud
tollidokumendile;
& /et 87
b) „ekspordi litsentsimise protseduur“ – haldusmenetlus, milles eksportiva lepinguosalise
territooriumilt eksportimise eeltingimusena nõutakse taotluse või muude dokumentide
esitamist (muud kui tavaliselt tollivormistuseks nõutavad dokumendid) eksportiva
lepinguosalise asjaomasele haldusasutusele või asjaomastele haldusasutustele;
c) „impordi litsentsimise leping“ – WTO asutamislepingu 1A lisas sisalduv impordi litsentsimise
protseduuri leping;
d) „impordi litsentsimise protseduur“ – haldusmenetlus, milles importiva lepinguosalise
territooriumile importimise eeltingimusena nõutakse taotluse või muude dokumentide
esitamist (muud kui tavaliselt tollivormistuseks nõutavad dokumendid) importiva
lepinguosalise asjaomasele haldusasutusele või asjaomastele haldusasutustele.
ARTIKKEL 2.2
Kohaldamisala
Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse lepinguosalise kaubavahetuse suhtes
käesoleva peatüki sätteid.
& /et 88
ARTIKKEL 2.3
Võrdne kohtlemine
1. Kumbki lepinguosaline tagab teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise kooskõlas
GATT 1994 III artikliga ning selle märkuste ja lisasätetega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994
III artikkel ning selle märkused ja lisasätted käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis
mutandis selle osaks.
2. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et võrdne kohtlemine tähendab, et Mehhiko muu kui
föderaaltasandi valitsus või Euroopa Liidu liikmesriigi keskvalitsus või kohalik omavalitsus kohtleb
kaupu vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb vastavalt kas Mehhiko või liikmesriigi otseselt
konkureerivaid või asendatavaid kaupu.
ARTIKKEL 2.4
Tollimaksude kaotamine või vähendamine
1. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, kaotab kumbki lepinguosaline
päritolustaatusega kaubalt võetavad tollimaksud või vähendab neid vastavalt 2-A lisale
„Tollitariifide kaotamise ajakava“ ning ei kohalda käesoleva lepingu jõustumisel tollimaksu
harmoneeritud süsteemi gruppide 1–97 tariifiridadele klassifitseeritud päritolustaatusega kaubale,
välja arvatud kaup, mis on nimetatud 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ liites 2-A-1 „ELi
tollitariifide kaotamise ajakava“ või liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“.
& /et 89
2. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, ei tõsta lepinguosaline teise lepinguosalise
päritolustaatusega kaubalt võetavat tollimaksu ega kehtesta uut tollimaksu7.
3. Kui lepinguosaline vähendab oma kohaldatavat enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära,
kohaldatakse seda tollimaksumäära teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba suhtes seni, kuni
see on madalam kui 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ kohaselt kindlaksmääratud
tollimaksumäär.
4. Lepinguosalise taotlusel peavad lepinguosalised nõu, et kaaluda võimalust parandada
päritolustaatusega kauba turulepääsuks 2-A lisas „Tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
tariifset kohtlemist. Ühisnõukogu võib otsustada 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ muuta8.
5. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib WTO vaidluste lahendamise
organi loal jätta päritolustaatusega kaubalt võetava tollimaksu kehtima või suurendada seda.
7 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib pärast tollimaksu ühepoolset
vähendamist tõsta kõnealuse tollimaksu 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ kohaselt
asjaomaseks aastaks kindlaksmääratud tasemele. 8 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et selle muudatusega asendatakse kõik 2-A lisas
„Tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksumäärad või üleminekukategooriad.
& /et 90
ARTIKKEL 2.5
Eksporditollimaksud ja muud ekspordimaksud või -tasud
1. Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita teise lepinguosalise territooriumile suunatud kauba
ekspordi suhtes maksu või tasu, mis on suurem kui maks või tasu, mis kehtestatakse selle kauba
suhtes, kui see on ette nähtud sisetarbimiseks.
2. Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita tollimaksu või tasu, mis on kehtestatud teise
lepinguosalise territooriumile suunatud kauba ekspordile või sellega seoses ja mis on suurem kui
tollimaks või tasu, mis kehtestatakse selle kauba suhtes, kui see on ette nähtud sisetarbimiseks.
3. Käesolev artikkel ei takista lepinguosalisel maksustada eksporti artikli 2.6 kohaselt lubatud
tasu või lõivuga.
ARTIKKEL 2.6
Tasud ja formaalsused
1. Nende tasude ja muude lõivude summa, mille lepinguosaline kehtestab teise lepinguosalise
kauba impordile või teisele lepinguosalisele suunatud kauba ekspordile või sellega seoses, on
piiratud osutatud teenuste ligikaudse maksumusega ning ei kujuta endast kodumaiste kaupade
kaudset kaitset ega impordi või ekspordi maksustamist fiskaalsetel eesmärkidel.
& /et 91
2. Lepinguosaline ei kohalda päritolustaatusega kauba suhtes tollivormistustasu9.
3. Kumbki lepinguosaline avaldab kõik tasud ja lõivud, mis ta on kehtestanud seoses impordi
või ekspordiga, viisil, mis võimaldab valitsustel, kauplejatel ja teistel huvitatud isikutel nendega
tutvuda.
4. Lepinguosaline ei nõua seoses teise lepinguosalise kauba importimisega konsulaartehinguid,
sealhulgas seotud lõive ja tasusid10.
ARTIKKEL 2.7
Pärast remonti või muutmist uuesti sisenevad kaubad
1. „Remont või muutmine“ on toote töötlemine, et parandada töödefekte või olulisi kahjustusi,
millega kaasneb toote algse funktsiooni taastamine, või tagada toote vastavus tehnilistele
kasutusnõuetele, milleta toodet ei saaks enam tavapärasel viisil kasutada ettenähtud eesmärgil.
Toote remont või muutmine hõlmab restaureerimist ja hooldust, kuid ei hõlma toimingut või
protsessi,
a) mis hävitab toote põhiomadused või loob uue või kaubanduslikult erineva toote;
9 Mehhiko puhul on tollivormistustasu „Derecho de Trámite Aduanero“. 10 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et importiv lepinguosaline võib nõuda, et tema
konsul, kes on pädev eksportiva lepinguosalise territooriumil, kinnitaks dokumendid
a) uurimise või auditi eesmärgil või
b) majapidamistarvete importimisel.
& /et 92
b) mis muudab lõpetamata toote valmistooteks või
c) mida kasutatakse toote funktsiooni oluliseks muutmiseks.
2. Sõltumata kauba päritolust ei kohalda lepinguosaline tollimaksu kaubale, mis siseneb uuesti
tema territooriumile pärast seda, kui kaup on ajutiselt eksporditud tema territooriumilt teise
lepinguosalise territooriumile remondiks või muutmiseks, olenemata sellest, kas sellist remonti või
muutmist saaks teha selle lepinguosalise territooriumil, kust kaup remondiks või muutmiseks
eksporditi.
3. Lõiget 2 ei kohaldata tollilattu, vabakaubanduspiirkondadesse või sarnase staatusega
piirkondadesse imporditud kauba suhtes, mis eksporditakse seejärel remondiks, kuid mida ei
reimpordita tollilattu, vabakaubanduspiirkondadesse või sarnase staatusega piirkondadesse.
4. Sõltumata kauba päritolust ei kohalda lepinguosaline tollimaksu kaubale, mis imporditakse
ajutiselt teise lepinguosalise territooriumilt remondi või muutmise eesmärgil.
& /et 93
ARTIKKEL 2.8
Taastoodetud kaubad
1. „Taastoodetud kaup“ on harmoneeritud süsteemi gruppidesse 84–90 või rubriiki 9402
klassifitseeritud kaup, välja arvatud 2-B lisas „Taastoodetud kaupade määratluse alt välja jäetud
kaupade loetelu“ nimetatud kaup,
a) mis on toodetud täielikult või osaliselt taaskasutatud materjalist, mis on saadud kasutatud
kaupadest;
b) mille toimivus- ja töötingimused ning eeldatav kasutusiga on sarnased samasuguse uue kauba
omadele ning
c) millele antakse sama garantii nagu samasugusele uuele kaubale.
2. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, ei kohalda lepinguosaline teise lepinguosalise
taastoodetud kaupade suhtes korda, mis on ebasoodsam kui see, mida ta kohaldab samasuguste uute
kaupade suhtes.
3. Vastavalt käesolevast lepingust ja WTO asutamislepingust tulenevatele kohustustele võib
lepinguosaline nõuda, et taastoodetud kaup
a) oleks tema territooriumil turustamiseks või müügiks sellisena identifitseeritud, sealhulgas
erimärgistatud, et vältida tarbijate eksitamist, ning
& /et 94
b) vastaks kõikidele kohaldatavatele tehnilistele nõuetele ja eeskirjadele, mida kohaldatakse
samasuguse uue kauba suhtes.
4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et taastoodetud kauba suhtes kohaldatakse
artiklit 2.9. Kui lepinguosaline kehtestab kasutatud kauba suhtes impordi- ja ekspordikeelde või -
piiranguid või jätab need kehtima, ei kohalda ta neid meetmeid taastoodetud kauba suhtes.
ARTIKKEL 2.9
Impordi- ja ekspordipiirangud
Kui 2-C lisas „Mehhiko erandid artiklist 2.9 „Impordi- ja ekspordipiirangud““ ei ole sätestatud
teisiti, ei kehtesta ega säilita lepinguosaline ühtegi keeldu ega piirangut teise lepinguosalise kauba
impordile ega teise lepinguosalise territooriumile suunatud kauba ekspordile või ekspordiks
müügile, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas GATT 1994 XI artikliga, sealhulgas selle
märkuste ja lisasätetega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel, sealhulgas selle
märkused ja lisasätted, käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
& /et 95
ARTIKKEL 2.10
Impordi litsentsimine
1. Kumbki lepinguosaline võtab vastu impordi litsentsimise protseduurid ja haldab neid
kooskõlas impordi litsentsimise lepingu artiklitega 1–3.
2. Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist igast uuest impordi litsentsimise
protseduurist ja igast olemasoleva impordi litsentsimise protseduuri muudatusest 60 päeva jooksul
pärast selle avaldamist ja võimaluse korral hiljemalt 60 päeva enne uue menetluse või muudatuse
jõustumist. Teade sisaldab impordi litsentsimise lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teavet ning
käesoleva artikli lõikes 4 osutatud ametlike veebisaitide elektroonilisi aadresse. Kui lepinguosaline
teavitab impordi litsentsimise lepingu artiklis 4 sätestatud impordilitsentside komiteed vastavast
uuest impordi litsentsimise protseduurist või olemasoleva impordi litsentsimise protseduuri
muudatusest kooskõlas impordi litsentsimise lepingu artikli 5 lõigetega 1–3, siis loetakse, et ta on
käesolevat sätet järginud.
3. Lepinguosalise taotlusel esitab teine lepinguosaline viivitamata kogu asjakohase teabe,
sealhulgas impordi litsentsimise lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teabe, iga impordi litsentsimise
protseduuri kohta, mille ta kavatseb kehtestada, on kehtestanud või jätab kehtima, või olemasoleva
litsentsimisprotseduuri muudatuse kohta.
& /et 96
4. Kumbki lepinguosaline avaldab asjaomastel ametlikel veebisaitidel teabe, mille ta peab
vastavalt impordi litsentsimise lepingu artikli 1 lõike 4 punktile a avaldama, ning tagab, et impordi
litsentsimise lepingu artikli 5 lõikes 2 nimetatud teave on üldsusele kättesaadav.
ARTIKKEL 2.11
Ekspordi litsentsimine
1. Kumbki lepinguosaline avaldab kõik uued ekspordi litsentsimise protseduurid või
olemasolevate ekspordi litsentsimise protseduuride muudatused, sealhulgas vajaduse korral
asjakohastel ametlikel veebisaitidel. Võimaluse korral toimub selline avaldamine hiljemalt 45 päeva
enne protseduuri või muudatuse jõustumist ja igal juhul hiljemalt asjaomase protseduuri või
muudatuse jõustumise kuupäeval.
2. Kumbki lepinguosaline teavitab 60 päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist teist
lepinguosalist oma olemasolevatest ekspordi litsentsimise protseduuridest. Kumbki lepinguosaline
teavitab teist lepinguosalist igast uuest ekspordi litsentsimise protseduurist ja igast olemasoleva
ekspordi litsentsimise protseduuri muudatusest 60 päeva jooksul pärast selle avaldamist. Teated
peavad sisaldama viidet allikale, kus on avaldatud lõike 3 kohaselt nõutud teave, ja vajaduse korral
asjaomase ametliku veebisaidi aadressi.
& /et 97
3. Ekspordi litsentsimise protseduuride avaldamisel esitatakse järgmine teave:
a) ekspordi litsentsimise protseduuride ja nendesse tehtud muudatuste tekst;
b) kaubad, mille suhtes konkreetset ekspordi litsentsimise protseduuri kohaldatakse;
c) iga protseduuri kohta ekspordilitsentsi taotlemise menetluse kirjeldus ja kriteeriumid, millele
taotleja peab vastama, et tal oleks õigus ekspordilitsentsi taotleda, näiteks tegevusloa
omamine, investeeringu tegemine või säilitamine või lepinguosalise territooriumil teatava
ettevõtte vormis tegutsemine;
d) kontaktpunkt või -punktid, kust huvitatud isikud saavad lisateavet ekspordilitsentsi saamise
tingimuste kohta;
e) haldusasutus või -asutused, kellele taotlus või muud asjakohased dokumendid tuleb esitada;
f) meetme või meetmete kirjeldus, mida ekspordi litsentsimise protseduuri kaudu rakendatakse;
g) ajavahemik, mille jooksul iga ekspordi litsentsimise protseduur kehtib, välja arvatud juhul,
kui protseduur jääb kehtima seniks, kuni see mõnes uues väljaandes tühistatakse või seda
muudetakse;
& /et 98
h) kui lepinguosaline kavatseb ekspordikvoodi haldamiseks kasutada ekspordi litsentsimise
protseduuri, siis kvoodi üldkogus, kvoodi avamise ja sulgemise kuupäevad ja vajaduse korral
kvoodi väärtus ning
i) võimalikud vabastused või erandid nõudest hankida ekspordilitsents, kuidas neid vabastusi
või erandeid taotleda või kasutada ning nende andmise kriteeriumid.
4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev artikkel ei kohusta lepinguosalist andma
ekspordilitsentsi ega takista lepinguosalist täitmast oma kohustusi, mis tulenevad ÜRO
Julgeolekunõukogu resolutsioonidest ning mitmepoolsetest massihävitusrelvade leviku tõkestamise
kokkulepetest ja ekspordikontrolli kokkulepetest.
ARTIKKEL 2.12
Tolliväärtuse määramine
Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad tolliväärtuse määramise
lepingust.
& /et 99
ARTIKKEL 2.13
Kaupade ajutine import
1. Kumbki lepinguosaline lubab oma õigusnormide kohaselt ajutiselt importida järgmisi kaupu,
vabastades need täielikult tingimuslikult imporditollimaksudest ja olenemata nende päritolust:
a) näitustel, messidel, kohtumistel, esitlustel või muudel sarnastel üritustel väljapanekuks või
kasutamiseks ette nähtud kaubad;
b) kutsetegevuseks vajalikud seadmed, sealhulgas ajakirjandus-, heli- või teleringhäälingu
seadmed, tarkvara, kinoseadmed ja nende lisaseadmed või tarvikud, mis on vajalikud
lepinguosalise territooriumi külastava isiku äritegevuseks, kauplemiseks või kutsealal
tegutsemiseks, et täita kindlaksmääratud ülesannet;
c) transporditaara, kaubanduslikud näidised, reklaamfilmid ja salvestised ning muud
kaubandustegevusega seoses imporditavad kaubad;
d) sportimise eesmärgil imporditavad kaubad;
e) humanitaareesmärkidel imporditavad kaubad ning
f) konkreetsetel eesmärkidel imporditavad loomad.
& /et 100
2. Kumbki lepinguosaline võib nõuda, et lõike 1 kohaselt ajutiselt imporditud kaubad oleksid
kaubad:
a) mis on ette nähtud reekspordiks, ilma et neid oleks muudetud, välja arvatud nende
kasutamisest tulenev tavapärane väärtuse vähenemine;
b) mida kasutab üksnes teise lepinguosalise kodanik või mida selle kodaniku isikliku järelevalve
all kasutab teise lepinguosalise isik oma äritegevuseks, kaubanduseks, kutsetegevuseks või
sportimiseks;
c) mida tema territooriumil ei müüda ega anta rendile;
d) mille puhul esitatakse importiva lepinguosalise nõudmisel tagatis summas, mis ei ole suurem
kui maksud, mis tuleks muidu tasuda kauba sisenemisel või lõplikul importimisel, ja mis
vabastatakse kauba eksportimisel;
e) mis on importimisel ja eksportimisel tuvastatavad;
f) mis reeksporditakse kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis on mõistlikult seotud ajutise
impordi eesmärgiga, ning
g) mis imporditakse koguses, mis ei ületa nende ettenähtud kasutuseks mõistlikku kogust.
& /et 101
3. Kumbki lepinguosaline lubab käesoleva artikli alusel ajutiselt imporditud kaupu reeksportida
ükskõik millise muu tollisadama või -asutuse kaudu kui see, mille kaudu need imporditi.
4. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et importija või muu isik, kes vastutab käesoleva artikli
kohaselt imporditud kauba eest, ei vastuta kauba ekspordi ebaõnnestumise eest ajutiseks impordiks
määratud tähtaja (k.a tähtaja seaduslik pikendamine) jooksul, kui ta esitab importivale
lepinguosalisele kooskõlas tema tollialaste õigusaktidega rahuldavad tõendid selle kohta, et kaup on
täielikult hävinud või pöördumatult kadunud.
ARTIKKEL 2.14
Koostöö
1. Erisätted lepinguosalistevahelise halduskoostöö kohta seoses tariifse sooduskohtlemisega on
esitatud 2-D lisas „Halduskoostöö erisätted“.
2. Alates ühe aasta möödumisest käesoleva lepingu jõustumisest ja kuni kaubavahetuskomitee
otsustab teisiti, vahetavad lepinguosalised igal aastal impordistatistikat. Impordistatistika
vahetamine hõlmab andmeid viimase aasta kohta, mille andmed on kättesaadavad, sealhulgas
väärtust ja mahtu tariifirea tasandil teise lepinguosalise nende kaupade impordi puhul, mille suhtes
kohaldatakse käesoleva lepingu kohast sooduskohtlemist, ja nende kaupade puhul, mille suhtes ei
kohaldata sooduskohtlemist.
& /et 102
ARTIKKEL 2.15
Kaubavahetuskomitee
Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga a loodud
kaubavahetuskomitee teeb järgmist:
a) teostab järelevalvet käesoleva peatüki ja selle lisade rakendamise ja haldamise üle;
b) edendab lepinguosalistevahelist kaubavahetust, sealhulgas konsultatsioonide kaudu, mis
käsitlevad käesoleva lepingu kohase turulepääsu tariifse kohtlemise parandamist ja vajaduse
korral muid küsimusi;
c) pakub foorumit käesoleva peatükiga seotud küsimuste arutamiseks ja lahendamiseks;
d) tegeleb viivitamata lepinguosalistevaheliste kaubandustõketega, eelkõige nendega, mis on
seotud mittetariifsete meetmete kohaldamisega, ning vajaduse korral suunab sellised
küsimused arutamiseks ühiskomiteele;
e) soovitab ühiskomiteele käesoleva peatüki muudatusi või täiendusi;
f) koordineerib teabevahetust soodustuste kasutamiseks või muud teabevahetust
lepinguosalistevahelise kaubavahetuse kohta, mida ta võib otsustada;
& /et 103
g) vaatab harmoneeritud süsteemi tulevased muudatused läbi, et tagada, et kummagi
lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi ei muudeta, ning annab nõu kõikide
sellega seotud vastuolude lahendamiseks;
h) täidab muid ülesandeid, mida ühiskomitee võib talle anda.
B JAGU
Kauplemine põllumajandustoodetega
ARTIKKEL 2.16
Kohaldamisala
Käesolevat jagu kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on põllumajandustoodetega
kauplemisega seoses vastu võtnud või kehtima jätnud.
& /et 104
ARTIKKEL 2.17
Koostöö mitmepoolsetel foorumitel
1. Lepinguosalised teevad WTO raames koostööd, et toetada üldist, reeglitel põhinevat, avatud,
mittediskrimineerivat ja õiglast mitmepoolset kaubandussüsteemi, soodustada
põllumajandusläbirääkimisi ning edendada põllumajandustoodetega kauplemist hõlbustavate uute
juhtpõhimõtete kehtestamist.
2. Lepinguosalised tunnistavad, et mõned ekspordimeetmed, nagu ekspordikeelud, -piirangud
või -maksud, võivad avaldada põllumajandustoodete kriitilise tähtsusega tarnetele kahjulikku mõju.
Sellega seoses toetavad lepinguosalised juhtpõhimõtete kehtestamist, osaledes aktiivselt asjaomastel
rahvusvahelistel foorumitel.
ARTIKKEL 2.18
Ekspordikonkurents
1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „ekspordisubsiidiumid“ – subsiidiumid põllumajanduslepingu artikli 1 punkti e tähenduses
ning
& /et 105
b) „samaväärse mõjuga meetmed“ – ekspordikrediit, ekspordikrediiditagatised või
kindlustusprogrammid, samuti muud meetmed, millel on ekspordisubsiidiumiga samaväärne
mõju11.
2. Lepinguosalised kinnitavad Nairobis 19. detsembril 2015 toimunud WTO ministrite
konverentsil vastu võetud ekspordikonkurentsi käsitlevas otsuses võetud kohustust rakendada kõiki
ekspordisubsiidiume ja samaväärse mõjuga ekspordimeetmeid ülima mõõdukusega ning suurendada
läbipaistvust ja parandada järelevalvet seoses kõikide ekspordisubsiidiumide ja samaväärse mõjuga
ekspordimeetmetega.
3. Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita ekspordisubsiidiume ühegi põllumajandustoote suhtes,
mida eksporditakse või mis sisaldub tootes, mida eksporditakse teise lepinguosalise territooriumile.
4. Lepinguosaline ei säilita, kehtesta ega taaskehtesta muud samaväärse mõjuga meedet ühegi
põllumajandustoote suhtes, mida eksporditakse või mis sisaldub tootes, mida eksporditakse teise
lepinguosalise territooriumile, välja arvatud juhul, kui see samaväärse mõjuga meede vastab
asjaomases WTO asutamislepingus, otsuses või kohustuses kindlaksmääratud tingimustele.
5. Selleks et suurendada läbipaistvust ja parandada järelevalvet ekspordisubsiidiumide ja muude
samaväärse mõjuga meetmete üle, võib lepinguosaline, kellel on põhjendatud kahtlus
ekspordisubsiidiumi või muu samaväärse mõjuga meetme suhtes, mida teine lepinguosaline
kohaldab esimesele lepinguosalisele ekspordiks ettenähtud põllumajandustoote suhtes, nõuda teiselt
lepinguosaliselt vajalikku teavet kohaldatavate meetmete kohta. Nõutav teave esitatakse
viivitamata.
11 Mõiste „samaväärse mõjuga meetmed“ tõlgendamisel võivad lepinguosalised konkreetsel
juhul juhinduda nii asjaomastest WTO eeskirjadest kui ka WTO liikmete tavadest.
& /et 106
ARTIKKEL 2.19
Tariifikvootide haldamine
1. Lepinguosaline, kes kohaldab tariifikvoote kooskõlas 2-A lisaga „Tollitariifide kaotamise
ajakava“,
a) haldab neid tariifikvoote õigeaegselt, läbipaistvalt, objektiivselt ja mittediskrimineerivalt
kooskõlas oma õigusega ning
b) avalikustab õigeaegselt ja pidevalt kogu asjakohase teabe kvootide haldamise kohta,
sealhulgas olemasolevad mahud, kasutusmäärad ja kõlblikkuskriteeriumid.
2. Lepinguosalised konsulteerivad omavahel kõikides tariifikvootide haldamisega seotud
küsimustes. Selleks määrab kumbki lepinguosaline kontaktpunkti, mis hõlbustab
lepinguosalistevahelist suhtlemist, ja teatab teisele lepinguosalisele selle kontaktandmed.
Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest.
& /et 107
ARTIKKEL 2.20
Põllumajanduse allkomitee
1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga b loodud
põllumajanduse allkomitee teeb järgmist:
a) teostab järelevalvet käesoleva jao rakendamise ja haldamise üle ning edendab koostööd, et
hõlbustada lepinguosalistevahelist põllumajandustoodetega kauplemist;
b) pakub lepinguosalistele foorumit, et arutada oma põllumajandusprogrammide arengusuundi ja
lepinguosalistevahelist põllumajandustoodetega kauplemist;
c) tegeleb kaubandustõketega, sealhulgas mittetariifsete tõketega, mis takistavad
lepinguosalistevahelist põllumajandustoodetega kauplemist;
d) hindab käesoleva peatüki mõju kummagi lepinguosalise põllumajandussektorile ja käesoleva
peatüki vahendite toimimist ning soovitab kaubavahetuskomiteele asjakohaseid meetmeid;
e) pakub foorumit käesoleva jaoga seotud küsimuste arutamiseks kooskõlastatult teiste
asjaomaste komiteede, töörühmade või muude käesoleva lepingu kohaste eriorganitega;
& /et 108
f) täidab muid ülesandeid, mida kaubavahetuskomitee võib talle anda, ning
g) esitab käesoleva lõike kohase töö tulemused kaubavahetuskomiteele arutamiseks.
3. Põllumajanduse allkomitee kohtub vähemalt korra aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
4. Eriliste asjaolude ilmnemisel tuleb põllumajanduse allkomitee lepinguosalise taotlusel ja
lepinguosaliste kokkuleppel kokku hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
C JAGU
Kauplemine veini ja kangete alkohoolsete jookidega
ARTIKKEL 2.21
Kohaldamisala
Käesolevat jagu kohaldatakse harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 2204, 2205 ja 2208
klassifitseeritud veinitoodete12 ja kangete alkohoolsete jookide suhtes.
12 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et mõiste „veinitooted“ tähistab veini ja muid
veinitooteid, mis on klassifitseeritud harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 2204 ja 2205.
& /et 109
ARTIKKEL 2.22
Veinivalmistustavad
1. Euroopa Liit lubab oma territooriumile importida ja seal inimtoiduks turustada Mehhikost
pärit veini, mis on toodetud vastavalt järgmistele nõuetele:
a) tootemääratlused, mis on Mehhikos lubatud 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid
jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ A osas osutatud õigusnormidega, ning
b) Mehhikos lubatud veinivalmistustavad ja piirangud, mida kohaldatakse vastavalt 2-E lisa
„Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ A osas
osutatud õigusnormidele või mille Mehhiko pädev asutus on muul viisil heaks kiitnud
kasutamiseks eksporditavate veinide puhul, niivõrd kui Rahvusvaheline Viinamarja- ja
Veiniorganisatsioon neid soovitab ja avaldab.
Käesoleva lõike kohase loa andmisel kohaldatakse nõuet, et veinidele ei tohi lisada alkoholi ega
kanget alkoholi, välja arvatud liköörveinid, millele võib lisada viinamarjadest saadud alkoholi või
viinamarjapiiritust. Käesolev punkt ei piira võimalust lisada „vino generoso“ tootmisel muud kui
viinamarjadest saadud alkoholi, tingimusel et selline lisand on selgelt märgitud etiketile.
& /et 110
2. Mehhiko lubab oma territooriumile importida ja seal inimtoiduks turustada Euroopa Liidust
pärit veini, mis on toodetud vastavalt järgmistele nõuetele:
a) tootemääratlused, mis on Euroopa Liidus lubatud 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid
alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ B osas osutatud õigusnormidega;
b) Euroopa Liidus lubatud veinivalmistustavad ja piirangud, mida kohaldatakse vastavalt 2-
E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad asjakohased meetmed“ B osas
osutatud õigusnormidele, ning
c) asjaolu, et alkoholi või kange alkoholi lisamine on välistatud kõikide veinide puhul, välja
arvatud liköörveinid, millele võib lisada ainult viinamarjadest saadud alkoholi või
viinamarjapiiritust.
3. Ühe lepinguosalise territooriumilt imporditud ja teise lepinguosalise territooriumil
turustatavates veinides võib kasutada „vitis vinifera“ viinamarjasorte ja nende hübriide, ilma et see
piiraks lepinguosalise rangemate õigusnormide kohaldamist tema territooriumil toodetud veinide
suhtes.
4. Ühisnõukogu võib 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad
asjakohased meetmed“ A ja B osa muuta, et lisada, kustutada või ajakohastada viiteid
tootemääratlustele ning veinivalmistustavadele ja piirangutele.
& /et 111
ARTIKKEL 2.23
Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide märgistamine
1. Lepinguosaline ei nõua veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide transporditaarale,
märgisele või pakendile järgmiste kuupäevade või samaväärsete kuupäevade märkimist:
a) pakendamise kuupäev;
b) villimise kuupäev;
c) tootmiskuupäev;
d) aegumiskuupäev, „kõlblik kuni“ kuupäev, kasutus- või tarbimiskuupäev, kõlblikkusaja
lõppkuupäev;
e) minimaalse säilimisaja lõppkuupäev, „parim enne“ kuupäev, „parim kvaliteet enne“ kuupäev
või
f) „müüa enne“ kuupäev.
Lepinguosaline võib nõuda minimaalse säilimisaja lõppkuupäeva esitamist juhul, kui tootele on
lisatud kergesti riknevaid koostisosi või kui tootja arvates on säilimisaeg kuni 12 kuud.
& /et 112
2. Lepinguosaline ei nõua, et veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide transporditaaral,
märgisel või pakendil esitataks kaubamärkide, marginimede või geograafiliste tähiste tõlked.
3. Lepinguosaline lubab kohustuslikku teavet, sealhulgas tõlkeid, esitada veinitoodete või
kangete alkohoolsete jookide transporditaarale kinnitatud lisamärgisel. Lisamärgised võib kinnitada
imporditud veini või kangete alkohoolsete jookide transporditaarale pärast importimist, kuid enne
toote pakkumist müügiks lepinguosalise territooriumil, tingimusel et originaalmärgise kohustuslik
teave on täielikult ja täpselt kajastatud.
4. Lepinguosaline lubab kasutada partiide tunnuskoode tingimusel, et need koodid on kaitstud
kustutamise eest.
5. Lepinguosaline ei kohalda märgistamismeedet veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide
suhtes, mida turustati selle lepinguosalise territooriumil enne meetme jõustumise kuupäeva, välja
arvatud erandlikel asjaoludel.
6. Lepinguosaline lubab kasutada pudelitel jooniseid, kujutisi, pilte ja väiteid või tähiseid
tingimusel, et need ei asenda kohustuslikku märgistusteavet ega eksita tarbijat veinitoodete ja
kangete alkohoolsete jookide tegelike omaduste ja koostise osas.
7. Lepinguosaline ei nõua, et veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide märgistusel oleksid
nimetatud allergeenid, mida on kasutatud veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide tootmisel ja
valmistamisel, kuid mida lõpptootes ei esine.
& /et 113
8. Lepinguosalistevahelises veinikaubanduses võib Euroopa Liidust pärit veini märgistada
Mehhikos tooteliigi nimetusega vastavalt 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke
käsitlevad asjakohased meetmed“ C osale „Veinide märgistamine“.
9. Kooskõlas 20. märtsil 1883 Pariisis sõlmitud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga
(edaspidi „Pariisi konventsioon“) kaitseb kumbki lepinguosaline veinitoodete ja kangete
alkohoolsete jookide puhul järgmisi nimetusi:
a) liikmesriigi nimi ning
b) Mehhiko Ühendriikide või Mehhiko ja selle osariikide nimi.
10. Lepinguosaline lubab veinitoodete või kangete alkohoolsete jookide märgistusel näidata
alkoholisisaldust mahuprotsentides järgmiste lühenditega:
a) „% Alc. Vol.“;
b) „% Alc Vol.“;
c) „% alc. vol.“;
d) „% alc vol.“;
& /et 114
e) „% Alc.“;
f) „% Alc./Vol.“;
g) „Alc( )%vol.“;
h) „% alc/vol“;
i) „alc( )%vol“.
ARTIKKEL 2.24
Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide sertifitseerimine
1. Lepinguosaline võib nõuda teiselt lepinguosaliselt imporditud ja tema turule viidud
veinitoodete puhul ainult 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad
asjakohased meetmed“ D osas „Dokumendid ja sertifitseerimine“ sätestatud dokumente ja
sertifitseerimist.
2. Lepinguosaline ei kehtesta teise lepinguosalise territooriumil toodetud veinitoodete impordi
suhtes rangemaid impordi sertifitseerimisnõudeid, kui on sätestatud käesolevas lepingus.
& /et 115
3. Kumbki lepinguosaline võib kohaldada oma õigusnorme, et teha kindlaks võltsitud või
saastunud tooted pärast nende lõplikku importi.
4. Vaidluse korral tunnustab kumbki lepinguosaline võrdlusmeetoditena rahvusvaheliste
organisatsioonide, näiteks Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) soovitatud standarditele
vastavaid analüüsimeetodeid või nende meetodite puudumise korral Rahvusvahelise Viinamarja- ja
Veiniorganisatsiooni meetodeid.
5. Kumbki lepinguosaline lubab oma territooriumile importida kangeid alkohoolseid jooke
vastavalt oma õigusnormides sätestatud eeskirjadele, mis käsitlevad impordi dokumente või
sertifitseerimist ja analüüsiaruandeid.
6. Euroopa Liit nõuab tekiila ja mezcali importimisel Euroopa Liitu, et tema tollile esitataks
nende toodete kohta ekspordi autentsussertifikaat, mille on väljastanud Mehhiko tolli akrediteeritud
ja heakskiidetud vastavushindamisasutus13. Mehhiko esitab tekiila ja mezcali ekspordi
autentsussertifikaadi näidised ning teavitab veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise
allkomiteed kõikidest nende sertifikaatidega seotud muudatustest.
13 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et see ei piira kummagi lepinguosalise selliste
õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad kõnealuste toodete turustamist ja müüki.
& /et 116
7. Lepinguosaline võib kehtestada teise lepinguosalise territooriumilt imporditud veinitoodetele
ja kangetele alkohoolsetele jookidele ajutised täiendavad impordi sertifitseerimisnõuded, et
reageerida avaliku korraga, näiteks tervise- või tarbijakaitsega seotud õigustatud probleemile või
võidelda pettuse vastu. Sellisel juhul esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele piisava teabe ja
annab talle piisavalt aega, et oleks võimalik täita lisanõudeid.
Sellised nõuded ei tohi kehtida kauem, kui on vaja selleks, et reageerida konkreetsele avaliku korra
probleemile või pettuseohule, mille tõttu need nõuded kehtestati.
8. Ühisnõukogu võib 2-E lisa „Veinitooteid ja kangeid alkohoolseid jooke käsitlevad
asjakohased meetmed“ D osa „Dokumendid ja sertifitseerimine“ seoses lõikes 1 osutatud
dokumentide ja sertifitseerimisega muuta.
ARTIKKEL 2.25
Kohaldatavad normid
Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, toimub käesoleva jaoga hõlmatud toodete import ja
turustamine lepinguosalistevahelises kaubanduses kooskõlas importiva lepinguosalise territooriumil
kehtivate õigusnormidega.
& /et 117
ARTIKKEL 2.26
Üleminekumeetmed
Tooteid, mis on käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva seisuga toodetud ja märgistatud vastavalt
lepinguosalise õigusnormidele ja lepinguosalistevahelistele kehtivatele lepingutele, kuid mis ei
vasta käesolevale jaole, võivad importiva lepinguosalise territooriumil turustada järgmised isikud
järgmistel tingimustel:
a) hulgimüüjad või tootjad kahe aasta jooksul või
b) jaemüüjad kuni varude ammendumiseni.
ARTIKKEL 2.27
Teated
Kumbki lepinguosaline tagab, et ta teavitab teist lepinguosalist õigeaegselt kõikidest käesoleva
jaoga hõlmatud küsimusi käsitlevate õigusnormide muudatustest, mis mõjutavad nende vahel
kaubeldavaid tooteid.
& /et 118
ARTIKKEL 2.28
Koostöö veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise valdkonnas
1. Lepinguosalised teevad koostööd ja käsitlevad eelkõige järgmisi veini ja kangete alkohoolsete
jookidega kauplemisega seotud küsimusi:
a) tootemääratlused, toodete sertifitseerimine ja märgistamine ning
b) veinivalmistamisel kasutatavad viinamarjasordid ja nende märgistamine.
2. Selleks et hõlbustada vastastikuse abi andmist lepinguosaliste täitevasutuste vahel, määrab
kumbki lepinguosaline pädevad asutused ja organid, kes vastutavad käesoleva jaoga hõlmatud
küsimuste rakendamise ja kohaldamise eest. Kui lepinguosaline määrab rohkem kui ühe pädeva
asutuse või organi, tagab ta nende asutuste ja organite vahelise kooskõlastamise. Sellisel juhul
määrab lepinguosaline ka ühe kontaktasutuse, mis peaks toimima teise lepinguosalise asutuse või
organi jaoks ühtse kontaktpunktina.
3. Lepinguosalised teatavad üksteisele lõikes 2 osutatud pädevate asutuste ja organite nimed ja
aadressid ning nende muudatused hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise
kuupäeva.
& /et 119
4. Käesolevas artiklis osutatud asutused ja organid teevad tihedat koostööd ja otsivad võimalusi,
et veelgi parandada üksteisele antavat abi käesoleva jao kohaldamisel, eelkõige pettuste vastu
võitlemiseks.
ARTIKKEL 2.29
Veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee
1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga c loodud veini ja
kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee teeb järgmist:
a) teostab järelevalvet käesoleva jao rakendamise ja haldamise üle;
b) pakub koostööfoorumit käesoleva jaoga seotud küsimustes ja teabevahetuses ning
c) tagab käesoleva jao nõuetekohase toimimise.
2. Veini ja kangete alkohoolsete jookidega kauplemise allkomitee võib anda ühisnõukogule
soovitusi ja valmistada ette otsuseid, mis võidakse käesolevas jaos sätestatud korras vastu võtta.
& /et 120
D JAGU
Mittetariifsed turulepääsukohustused muudes sektorites
ARTIKKEL 2.30
Ravimid
Kummagi lepinguosalise konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused seoses ravimite ja
meditsiiniseadmetega on esitatud 2-F lisas „Ravimid“.
ARTIKKEL 2.31
Mootorsõidukid
Kummagi lepinguosalise konkreetsed mittetariifsed turulepääsukohustused seoses mootorsõidukite
ning nende seadmete ja osadega on esitatud 2-G lisas „Mootorsõidukid ning nende seadmed ja
osad“.
& /et 121
3. PEATÜKK
PÄRITOLUREEGLID JA -MENETLUSED
A JAGU
Päritolureeglid
ARTIKKEL 3.1
Mõisted
1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „grupid“, „rubriigid“ ja „alamrubriigid“ – harmoneeritud süsteemi nomenklatuuris
kasutatavad grupid (kahekohalised koodid), rubriigid (neljakohalised koodid) ja alamrubriigid
(kuuekohalised koodid);
b) „pädev valitsusasutus“ – Mehhiko puhul majandusministeeriumi (Secretaría de Economía)
määratud asutus või selle õigusjärglane;
& /et 122
c) „saadetis“ – kaubad, mis saadetakse samal ajal ühelt eksportijalt ühele vastuvõtjale või mis on
hõlmatud ühe veodokumendiga, mis kajastab kaupade saatmist eksportijalt vastuvõtjale, või
sellise dokumendi puudumisel ühe arvega;
d) „tolliasutus“ – valitsusasutus, mis lepinguosalise õiguse kohaselt vastutab tollialaste
õigusnormide haldamise, kohaldamise ja jõustamise eest;
e) „eksportija“ – lepinguosalise territooriumil asuv isik, kes ekspordib selle lepinguosalise
territooriumilt ja koostab päritolukinnituse;
f) „importija“ – lepinguosalise territooriumil asuv isik, kes impordib kaupa ja taotleb tariifset
sooduskohtlemist;
g) „materjal“ – koostisosa, tooraine, komponent, osa vms, mida kasutatakse toote tootmisel;
h) „päritolustaatuseta materjalid“ – materjalid, mida ei saa käesoleva peatüki kohaselt käsitada
päritolustaatusega materjalidena;
i) „päritolustaatusega materjalid“ või „päritolustaatusega tooted“ – materjalid või tooted, mis on
käesoleva peatüki kohaselt päritolustaatusega;
& /et 123
j) „toode“ – valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud sisendmaterjaliks, mida kasutatakse
hiljem teise toote valmistamisel, ning
k) „tootmine“ – mis tahes töö, töötlemine või eritoiming, sealhulgas kokkupanek.
ARTIKKEL 3.2
Üldnõuded
1. Kui lepinguosaline kohaldab teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba suhtes tariifset
sooduskohtlemist kooskõlas käesoleva lepinguga, käsitatakse järgmiseid tooteid selle lepinguosalise
päritolustaatusega toodetena, kelle territooriumil toimus viimane tootmine:
a) tooted, mis on artikli 3.4 tähenduses täielikult saadud selle lepinguosalise territooriumil;
b) tooted, mis on toodetud selle lepinguosalise territooriumil üksnes päritolustaatusega
materjalidest, või
c) tooted, mis on toodetud selle lepinguosalise territooriumil ja sisaldavad päritolustaatuseta
materjale, tingimusel et need vastavad 3-A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ sätestatud
tingimustele.
2. Toode, mida lõike 1 kohaselt käsitatakse lepinguosalise päritolustaatusega tootena, peab
vastama kõikidele muudele käesoleva peatüki kohaldatavatele nõuetele, mis on vajalikud tariifse
sooduskohtlemise võimaldamiseks artikli 3.16 kohase taotluse alusel.
& /et 124
3. Kui tootele on antud päritolustaatus, ei käsitata selle toote tootmisel kasutatud
päritolustaatuseta materjale päritolustaatuseta materjalina, kui seda toodet kasutatakse
sisendmaterjalina muus tootes.
4. Päritolustaatuse saamiseks peab toode olema toodetud katkestamatult lepinguosalise
territooriumil vastavalt lõike 1 punktides a–c sätestatule.
ARTIKKEL 3.3
Päritolu kumulatsioon
1. Lepinguosalise territooriumilt pärit toodet käsitatakse teise lepinguosalise päritolustaatusega
tootena, kui seda kasutatakse teise lepinguosalise territooriumil sisendmaterjalina muu toote
tootmisel14.
2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui
a) toote tootmine ei lähe kaugemale artiklis 3.6 osutatud toimingutest ning
b) selle tootmise eesmärk, nagu nähtub ülekaalukatest tõenditest, on lepinguosaliste finants- või
maksuseadustest kõrvalehoidmine.
14 Kui lepinguosaliste päritolureeglid mõne materjali puhul erinevad, määratakse materjali
päritolu kindlaks vastavalt eksportiva lepinguosalise suhtes kohaldatavatele päritolureeglitele.
& /et 125
ARTIKKEL 3.4
Kaubad, mis on täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil
1. Järgmisi tooteid käsitatakse kaubana, mis on täielikult saadud ühe lepinguosalise
territooriumil:
a) tema maapõuest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed tooted;
b) tema territooriumil kasvatatud või koristatud taimed ja köögiviljatooted;
c) tema territooriumil sündinud ja kasvatatud elusloomad;
d) tema territooriumil sündinud ja kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;
e) tema territooriumil sündinud ja kasvatatud ning tapetud loomadest saadud tooted;
f) tema territooriumil toimunud küttimise või kalapüügi käigus saadud tooted;
g) vesiviljelusest saadud tooted, kui veeorganismid, sealhulgas kalad, molluskid, koorikloomad,
muud veeselgrootud ja veetaimed on sündinud või kasvatatud sellisest seemnevarust nagu
munad, kalamari ja niisk, kalavastsed, kalamaimud või vastsed, sekkudes tootmise
suurendamiseks kasvatus- või kasvuprotsessidesse, näiteks korrapärase asustamise, söötmise
või röövloomade eest kaitsmise teel;
& /et 126
h) merekalapüügisaadused ja muud saadused, mille lepinguosalise laev püüab merest väljaspool
territoriaalmerd;
i) lepinguosalise kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis h osutatud saadustest valmistatud
tooted;
j) tema territooriumil kogutud kasutatud esemed, mis sobivad ainult tooraine taaskasutamiseks,
sealhulgas need toorained;
k) tema territooriumil toimuvatest tootmistoimingutest tekkivad jäätmed ja jäägid;
l) väljaspool lepinguosalise territoriaalmerd merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud
tooted, tingimusel et lepinguosalisel on õigus sellise merepõhja või aluspinnase kasutamiseks
või kaevandamiseks, või
m) tema territooriumil toodetud kaubad, mis on valmistatud üksnes punktides a–l nimetatud
toodetest.
2. Lõike 1 punktides h ja i kasutatud mõisted „lepinguosalise laev“ ja „lepinguosalise
kalatöötlemislaev“ tähendavad laeva või kalatöötlemislaeva, mis
a) on registreeritud Euroopa Liidu liikmesriigis või Mehhikos;
b) sõidab Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko lipu all ning
& /et 127
c) vastab ühele järgmistest tingimustest:
i) kuulub vähemalt 50 % ulatuses Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko kodanikule või
ii) kuulub ettevõttele,
A) mille peakontor ja peamine tegevuskoht asub Euroopa Liidus või Mehhikos ning
B) mis kuulub vähemalt 50 % ulatuses Euroopa liidu liikmesriigi või Mehhiko
avalik-õiguslikele isikutele, kodanikele või ettevõtetele.
ARTIKKEL 3.5
Lubatud kõrvalekalded
1. Kui toode ei vasta 3-A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ sätestatud nõuetele, kuna
tootmisel on kasutatud päritolustaatuseta materjali, käsitatakse seda toodet siiski lepinguosalise
päritolustaatusega tootena, juhul kui see vastab järgmistele tingimustele:
a) kõnealuse päritolustaatuseta materjali koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast ning
& /et 128
b) käesoleva lõike kohaldamisel ei ületata ühtegi 3-A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“
sätestatud protsendimäära päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse või kaalu
kohta.
2. Lõiget 1 ei kohaldata gruppidesse 50–63 klassifitseeritud toodete suhtes, mille puhul
kohaldatakse 3-A lisa „Tootepõhised päritolureeglid“ A jao märkustes 5 ja 6 sätestatud lubatud
kõrvalekaldeid.
3. Lõiget 1 ei kohaldata toodete suhtes, mis on artikli 3.4 tähenduses täielikult saadud ühe
lepinguosalise territooriumil. Kui 3-A lisa „Tootepõhised päritolureeglid“ kohaselt peavad toote
tootmiseks kasutatud materjalid olema täielikult saadud ühes riigis või territooriumil, kohaldatakse
nende materjalide summa suhtes lõikes 1 ette nähtud lubatud kõrvalekallet.
ARTIKKEL 3.6
Ebapiisavad töö- või töötlustoimingud
1. Olenemata artikli 3.2 lõike 1 punktist c ei käsitata toodet lepinguosalise päritolustaatusega
tootena, kui toote tootmine lepinguosalise territooriumil hõlmab ainult järgmisi päritolustaatuseta
materjalidega tehtud toiminguid:
a) toimingud, millega tagatakse transpordi ja ladustamise ajal toodete heas seisukorras säilimine,
nagu tuulutamine, laialilaotamine, kuivatamine, külmutamine, jahutamine, soolas,
vääveldioksiidis või muudes vesilahustes hoidmine, kahjustatud osade eemaldamine ja muud
sarnased toimingud;
& /et 129
b) lihtne vee lisamine või lahjendamine, mis ei muuda oluliselt toote omadusi, või toodete
veetustamine või denatureerimine15;
c) tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine või kokkusobitamine, sealhulgas
tootekomplektide koostamine;
d) teritamine, lihtne lihvimine või lihtne lõikamine;
e) puuviljade, pähklite või köögiviljade koorimine, kivitustamine või lüdimine;
f) kestade eemaldamine;
g) terade eemaldamine;
h) teravilja ja riisi poleerimine või glaseerimine, riisi osaline või täielik jahvatamine;
i) toimingud suhkru värvimiseks või maitsestamiseks või suhkrutükkide vormimiseks;
kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine;
j) pakendite muutmine, lahtivõtmine ja kokkupanek;
k) lihtsad pakendamistoimingud;
15 Denatureerimine hõlmab alkoholi inimtoiduks kõlbmatuks muutmist mürgiste või halva
maitsega ainete lisamisega.
& /et 130
l) märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või
nende pakenditele;
m) pesemine, puhastamine ning tolmu, oksiidi, õli, värvi või muude kattekihtide eemaldamine;
n) lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;
o) toodete lihtne segamine16 olenemata sellest, kas tegemist on eri liiki toodetega või mitte17;
p) harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirja 2 punkti a kohaselt tervik- või
valmistoodetena klassifitseeritud osade kokkupanek või muu lihtne osade kokkupanek;
q) toote lahtivõtmine osadeks või komponentideks;
r) tekstiili ja tekstiiltoodete triikimine või pressimine;
s) loomade tapmine või
t) kaks või enam punktides a–s loetletud toimingut üheskoos.
16 Toodete lihtne segamine hõlmab suhkru segamist. 17 Neid toiminguid ei kohaldata gruppide 27–30, 32–35 ja 38 segude koostamise ja segamise
suhtes.
& /et 131
2. Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse toimingut lihtsana, kui selle teostamiseks ei ole vaja
erioskusi ega spetsiaalselt nende toimingute jaoks toodetud või paigaldatud masinaid, seadmeid ega
tööriistu ja kui nende oskuste, masinate, seadmete või tööriistadega teostatud toiminguga ei
muudeta toote peamisi tunnuseid ega omadusi.
ARTIKKEL 3.7
Kvalifikatsiooniühik
1. Käesoleva peatüki kohaldamisel on kvalifikatsiooniühikuks konkreetne toode, mida
käsitatakse põhiühikuna toote klassifitseerimisel harmoneeritud süsteemi alusel.
2. Kui toode koosneb tooterühmast või kokkupandud toodetest, mis on harmoneeritud süsteemi
tingimuste kohaselt klassifitseeritud ühte rubriiki, käsitatakse kogu tervikut kvalifikatsiooniühikuna.
3. Kui saadetis koosneb mitmest samasse rubriiki klassifitseeritud identsest tootest, käsitletakse
käesoleva peatüki kohaldamisel iga toodet eraldi.
& /et 132
ARTIKKEL 3.8
Arvestuslik eraldamine
1. Kui kauba tootmisel kasutatakse samaväärseid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta
materjale, võib materjalide haldamisel kasutada arvestusliku eraldamise meetodit, ilma et materjale
hoitaks eraldi varudena.
2. Kui gruppidesse 10, 15, 27, 28, 29, rubriikidesse 32.01–32.07 või rubriikidesse 39.01–39.14
kuuluvad samaväärsed päritolustaatusega ja päritolustaatuseta tooted on füüsiliselt kombineeritud
või segatud ühe lepinguosalise varudes enne eksporti teise lepinguosalise territooriumile, võib
nende toodete haldamisel kasutada arvestusliku eraldamise meetodit, ilma et neid tooteid hoitaks
eraldi varudena.
3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel on samaväärsed materjalid või samaväärsed tooted sellised
materjalid või tooted, mis on sama liiki, sama kaubandusliku kvaliteediga ja samade tehniliste ja
füüsiliste omadustega ning mida ei saa materjalide puhul pärast lõpptootesse lisamist üksteisest
eristada.
4. Varude haldamiseks kasutatavat arvestusliku eraldamise meetodit kohaldatakse vastavalt
varude haldamise süsteemile, mis on kooskõlas lepinguosalise üldtunnustatud
raamatupidamispõhimõtetega.
& /et 133
5. Varude haldamise süsteem peab alati tagama, et selliste saadud toodete arv, mida võib
käsitada lepinguosalise päritolustaatusega toodetena, ei ole suurem kui see arv, mis oleks saadud
varude füüsilise eraldamise meetodit kasutades.
6. Varude haldamise süsteemi kasutav tootja peab pidama süsteemi toimimise kohta arvestust,
mis on vajalik asjaomase lepinguosalise tolliasutusele, et kontrollida käesoleva peatüki sätete
järgimist.
7. Lepinguosaline võib nõuda, et käesoleva artikli kohase arvestusliku eraldamise kasutamiseks
on vaja saada eelnev luba selle lepinguosalise tolliasutuselt.
8. Lepinguosalise tolliasutus võib kehtestada lõikes 7 osutatud loa andmiseks kõik tingimused,
mida ta peab asjakohaseks, ning võib loa tühistada, kui tootja kasutab seda vääralt või ei täida
mõnda muud käesolevas peatükis sätestatud tingimust.
ARTIKKEL 3.9
Tarvikud, varuosad ja tööriistad
1. Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga koos saadetavaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis
kuuluvad tavapärase varustuse hulka ja on selle hinna sees või mille kohta ei esitata eraldi arvet,
käsitatakse koos kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõidukiga ühe tootena.
& /et 134
2. Lõikes 1 osutatud tarvikuid, varuosi ja tööriistu ei võeta toote päritolu määramisel arvesse,
välja arvatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse arvutamisel, kui toote suhtes
kohaldatakse 3-A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ sätestatud päritolustaatuseta materjalide
maksimaalset väärtust.
ARTIKKEL 3.10
Komplektid
Harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirjas 3 määratletud komplekte käsitatakse
lepinguosalise päritolustaatusega komplektidena, kui kõik nende koostisosad on päritolustaatusega
kaubad. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta kaupadest, käsitatakse
komplekti tervikuna lepinguosalise päritolustaatusega komplektina, tingimusel et päritolustaatuseta
kaupade väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.
ARTIKKEL 3.11
Kõrvalised tegurid
Selleks et määrata kindlaks, kas toode on lepinguosalise päritolustaatusega toode või mitte, ei ole
vaja kindlaks määrata toote valmistamiseks kasutatavate järgmiste elementide päritolu:
a) kütus, energia, katalüsaatorid ja lahustid;
& /et 135
b) seadmed ja varustus, mida kasutatakse toote katsetamiseks või kontrollimiseks;
c) kindad, prillid, jalatsid, riided, kaitsevahendid ja -varustus;
d) masinad, tööriistad, stantsid ja valuvormid;
e) rajatised, seadmed, varuosad ja materjalid, mida kasutatakse seadmete ja hoonete
hooldamiseks;
f) määrdeained, määrded, segumaterjalid ja muud materjalid, mida kasutatakse tootmises või
seadmete ja hoonete käitamiseks, ning
g) muud materjalid, mis ei kuulu ega ole mõeldud kuuluma toote lõppkoosseisu.
ARTIKKEL 3.12
Pakendid, pakkematerjalid ja transporditaara
1. Pakkematerjale ja transporditaarat, millesse toode on pakendatud jaemüügiks, kui need on
klassifitseeritud koos tootega vastavalt harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirjale 5, ei
võeta toote päritolu määramisel arvesse, välja arvatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse
väärtuse arvutamisel, kui toote suhtes kohaldatakse päritolustaatuseta materjalide maksimaalset
väärtust vastavalt 3-A lisale „Tootepõhised päritolureeglid“.
& /et 136
2. Pakkematerjale ja transporditaarat, millesse toode on saatmiseks pakitud, ei võeta toote
päritolu määramisel arvesse.
ARTIKKEL 3.13
Tagasitoodud kaup
Kui lepinguosalise riigist kolmandasse riiki eksporditud lepinguosalise päritolustaatusega toode
tuuakse tagasi, käsitatakse seda päritolustaatuseta tootena, kui tolliasutustele ei saa tõendada, et
a) tagasitoodud kaup on sama kaup, mis eksporditi, ning
b) tagasitoodud kaup ei ole läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kauba
hea seisundi säilitamiseks kõnealuses kolmandas riigis viibimise või ekspordi ajal.
& /et 137
ARTIKKEL 3.14
Mittemuutmise põhimõte
1. Lepinguosalise impordiks deklareeritud kaup peab olema sama kaup, mida eksporditakse teise
lepinguosalise territooriumilt, kus seda käsitatakse päritolustaatusega kaubana. Kõnealust kaupa ei
tohi enne impordiks deklareerimist muuta, ümber kujundada ega teha muid toiminguid peale nende,
mis on vajalikud selle heas seisukorras hoidmiseks või märgiste, etikettide, pitserite või muude
eraldusmärkide lisamiseks või kinnitamiseks, et tagada vastavus importiva lepinguosalise
riigisisestele erinõuetele.
2. Kaupade või saadetiste ladustamine võib toimuda kolmandas riigis tingimusel, et need jäävad
selles kolmandas riigis tollijärelevalve alla.
3. Ilma et see piiraks B jao sätete kohaldamist, võib saadetiste osadeks jagamine toimuda
kolmandas riigis, kui seda teostab eksportija või see toimub eksportija vastutusel ja tingimusel, et
kaubad jäävad kõnealuses kolmandas riigis tollijärelevalve alla.
4. Lõigete 1–3 nõudeid peetakse täidetuks, välja arvatud juhul, kui tolliasutusel on põhjust
arvata vastupidist. Sellisel juhul tõendab importija kooskõlas kummagi lepinguosalise
õigusnormidega nõuetele vastavust asjakohaste vahendite abil, mille hulka kuuluvad lepingulised
veodokumendid, nagu veokirjad, faktilised või konkreetsed tõendid, mis põhinevad märgistusel või
pakendite nummerdamisel, või kauba endaga seotud tõendid.
& /et 138
ARTIKKEL 3.15
Näitused
1. Päritolustaatusega toodete suhtes, mis saadetakse kolmandasse riiki näitusele ja müüakse
pärast näitust impordiks lepinguosalise territooriumile, kohaldatakse importimisel käesoleva
lepingu sätteid, kui tolliasutustele on tõendatud, et
a) eksportija on saatnud need tooted lepinguosalise territooriumilt sellesse kolmandasse riiki, kus
näitus toimub, ja on neid seal eksponeerinud;
b) see eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud lepinguosalise territooriumil
asuvale isikule;
c) tooted on saadetud näituse ajal või vahetult pärast seda samas seisukorras, milles need
näitusele saadeti, ning
d) tooteid ei ole pärast näitusele saatmist kasutatud muudel eesmärkidel kui näitusel
esitlemiseks.
2. Päritolukinnitus tuleb koostada vastavalt B jao sätetele ja esitada importiva lepinguosalise
tolliasutusele tavapärasel viisil. Sellele tuleb märkida näituse nimi ja aadress.
& /et 139
3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste,
messide või samalaadsete avalike näituste või väljapanekute suhtes, mida ei korraldata isiklikel
eesmärkidel kauplustes või äriruumides kõnealuste toodete müümiseks ja mille jooksul tooted
jäävad tollikontrolli alla.
4. Importiva lepinguosalise tolliasutus võib nõuda tõendeid selle kohta, et tooted on jäänud
kolmandas riigis, kus näitus toimub, tollikontrolli alla, ning täiendavaid dokumentaalseid tõendeid
selle kohta, millistel tingimustel neid on eksponeeritud.
B JAGU
Päritolumenetlused
ARTIKKEL 3.16
Tariifse sooduskohtlemise taotlus ja päritolukinnitus
1. Importiv lepinguosaline võimaldab tariifset sooduskohtlemist käsitleva importija taotluse
aluse importimisel tariifset sooduskohtlemist teise lepinguosalise päritolustaatusega tootele
artikli 3.2 tähenduses, tingimusel et kõik muud käesoleva peatüki kohaldatavad nõuded on täidetud.
& /et 140
2. Tariifse sooduskohtlemise taotlus põhineb artikli 3.18 kohaselt väljastatud päritolukinnitusel,
mille eksportija esitab kaubaarvel või muus äridokumendis.
3. Tariifse sooduskohtlemise taotlus ja lõikes 2 osutatud päritolukinnitus lisatakse impordi
tollideklaratsioonile kooskõlas importiva lepinguosalise õigusnormidega.
4. Importija, kes esitab taotluse lõikes 2 osutatud päritolukinnituse alusel, peab seda omama ja
esitama nõudmisel importiva lepinguosalise tolliasutusele päritolukinnituse koopia.
5. Artiklis 3.23 sätestatud juhtudel lõikeid 2, 3 ja 4 ei kohaldata.
ARTIKKEL 3.17
Tariifse sooduskohtlemise taotlus pärast importi
1. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kui importija ei esitanud importimise ajal tariifse
sooduskohtlemise taotlust ja asjaomane kaup oleks importimise ajal vastanud artikli 3.2 kohaselt
sellise taotluse esitamise nõuetele kui päritolustaatusega kaup, võib importija pärast importi taotleda
tariifset sooduskohtlemist ja saada imporditud kauba eest makstud ülemäärase tollimaksu tagasi.
& /et 141
2. Importija peab tariifse sooduskohtlemise taotluse esitama hiljemalt üks aasta pärast impordi
kuupäeva. Lõike 1 kohase tariifse sooduskohtlemise võimaldamise tingimusena võib lepinguosaline
nõuda, et importija:
a) esitaks asjaomase kauba päritolukinnituse koopia;
b) esitaks kõik muud kauba importimiseks vajalikud dokumendid ning
c) kinnitaks, et kaup oli importimise ajal päritolustaatusega.
ARTIKKEL 3.18
Päritolukinnituse koostamise tingimused
1. Artikli 3.16 lõikes 2 osutatud päritolukinnituse võib koostada eksportija, kes on registreeritud:
a) Mehhikos pädeva valitsusasutuse poolt volitatud eksportijana, tingimusel et on täidetud kõik
nõuded, mida peetakse asjakohaseks, et kontrollida kauba päritolustaatust ja muude
käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmist, ning
b) Euroopa Liidus eksportijana kooskõlas asjakohaste Euroopa Liidu õigusnormidega
(registreeritud eksportijate süsteem).
& /et 142
2. Tolliasutus või pädev valitsusasutus annab registreeritud eksportijale numbri, mis märgitakse
päritolukinnitusele. Tolliasutus või pädev valitsusasutus haldab registreerimisprotsessi ja võib
registreerimise tühistada, kui eksportija kasutab seda vääralt.
3. Eksportija võib artikli 3.16 lõikes 2 osutatud päritolukinnituse koostada iga saadetise kohta,
mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus
ei ületa 6 000 eurot.
4. Eksportija esitab päritolukinnituse, kasutades üht 3-B lisa „Päritolukinnituse tekst“
keeleversiooni, kaubaarvel või muus äridokumendis, milles päritolustaatusega kaupa on kirjeldatud
piisavalt täpselt, et seda oleks võimalik identifitseerida.
5. Päritolukinnitusel peab olema eksportija käsitsi kirjutatud originaalallkiri. Lõike 1 kohaselt
registreeritud eksportija ei pea sellistele päritolukinnitustele alla kirjutama, tingimusel et eksportija
võtab eksportiva lepinguosalise tolliasutuse või pädeva valitsusasutuse ees täieliku vastutuse iga
päritolukinnituse eest, mis identifitseerib eksportija nii, nagu kõnealune eksportija oleks
päritolukinnitusele käsitsi alla kirjutanud.
6. Päritolukinnituse koostanud eksportija peab olema valmis esitama igal ajal eksportiva
lepinguosalise tolliasutuse või pädeva valitsusasutuse nõudmisel kõik asjakohased dokumendid, mis
tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesolevas peatükis sätestatud nõuete
täitmist.
7. Eksportija võib koostada päritolukinnituse asjaomase kauba eksportimise ajal või pärast
eksporti.
& /et 143
ARTIKKEL 3.19
Päritolukinnituse kehtivus
1. Päritolukinnitus kehtib üks aasta pärast selle koostamise kuupäeva.
2. Päritolukinnitus võib käsitleda:
a) toote ühte saadetist või
b) mitut identsete toodete saadetist päritolukinnituses märgitud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa
12 kuud.
ARTIKKEL 3.20
Import osasaadetistena
Kui importija taotlusel ja kooskõlas importiva lepinguosalise tolliasutuse kehtestatud tingimustega
imporditakse harmoneeritud süsteemi XV–XXI jaotiste alla kuuluvaid, harmoneeritud süsteemi
tõlgendamise üldeeskirja 2 punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata kaupu
osasaadetistena, esitatakse esimese osasaadetise importimisel tolliasutuse nõudmisel nende kaupade
kohta üks päritolukinnitus.
& /et 144
ARTIKKEL 3.21
Lahknevused ja väikesed vead
1. Päritolukinnituses ja tolliasutusele toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks esitatud
dokumentides olevate andmete vahel väikeste lahknevuste avastamisel ei muuda see asjaolu
päritolukinnitust iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab
asjaomastele toodetele.
2. Importiva lepinguosalise tolliasutus ei jäta päritolukinnituses esinevate väikeste vigade,
näiteks trükivigade tõttu tariifse sooduskohtlemise taotlust rahuldamata.
ARTIKKEL 3.22
Dokumentide säilitamise nõuded
1. Importija, kes taotleb lepinguosalise territooriumile imporditud kauba suhtes tariifset
sooduskohtlemist, peab omama eksportija koostatud päritolukinnitust ja säilitama seda kolme aasta
jooksul pärast toote importimise kuupäeva või importiva lepinguosalise määratud pikema aja
jooksul.
& /et 145
2. Eksportija, kes on koostanud päritolukinnituse, peab omama päritolukinnituse ja kõikide
muude dokumentide koopiaid, mis tõendavad, et toode vastab päritolustaatuse saamise nõuetele, ja
säilitama neid kolme aasta jooksul pärast päritolukinnituse koostamist või eksportiva lepinguosalise
määratud pikema aja jooksul.
3. Käesoleva artikli kohaselt säilitatavaid dokumente võib hoida elektroonilisel kujul.
ARTIKKEL 3.23
Päritolukinnituse erandid
1. Kaupu, mis saadetakse väikese väärtusega pakkidena eraisikult eraisikule või mis kuuluvad
reisijate isikliku pagasi hulka, võib päritolustaatusega kaupadena importida ilma päritolukinnitust
nõudmata, tingimusel et neid kaupu ei impordita kaubanduslikul eesmärgil, need on deklareeritud
vastavalt käesoleva peatüki nõuetele ning selle deklaratsiooni õigsuses ei ole kahtlust.
2. Importi, mis on juhuslik ja koosneb üksnes kauba saajate või reisijate või nende pereliikmete
isiklikuks tarbeks mõeldud toodetest, ei käsitata impordina kaubanduslikul eesmärgil, kui kauba
laadi ja koguse põhjal on ilmne, et sellel puudub kaubanduslik eesmärk, tingimusel et import ei ole
osa impordiseeriast, mida võib põhjendatult käsitada impordina, mida teostatakse eraldi selleks, et
vältida päritolukinnituse nõude täitmist.
& /et 146
3. Lõikes 1 osutatud kaupade koguväärtus ei tohi olla üle 500 euro või sellele vastava summa
lepinguosalise vääringus, kui tegemist on väikese väärtusega pakenditega, või üle 1 200 euro või
sellele vastava summa lepinguosalise vääringus, kui tegemist on reisijate isikliku pagasi hulka
kuuluvate kaupadega.
4. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalist vastu võtmast asjakohaseid
tollikontrolle, et tagada lõigete 1–3 nõuete täitmine.
ARTIKKEL 3.24
Kauba päritolu kontrollimine ja halduskoostöö
1. Lepinguosalised edastavad üksteisele päritolukinnituste kontrollimise eest vastutavate
tolliasutuste või pädevate valitsusasutuste aadressid ja kontaktandmed.
2. Käesoleva peatüki nõuetekohase kohaldamise tagamiseks abistavad lepinguosalised üksteist
oma tolliasutuste või pädevate valitsusasutuste kaudu, et kontrollida kauba päritolustaatust ning
päritolukinnituste autentsust ja neis kinnitustes esitatud teabe õigsust.
& /et 147
3. Päritolukinnitusi kontrollitakse pisteliselt või siis, kui importiva lepinguosalise tolliasutusel
on põhjendatud kahtlusi kinnituse autentsuse, asjaomase kauba päritolustaatuse või muude
käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmise suhtes.
4. Lõike 3 rakendamiseks esitab importiva lepinguosalise tolliasutus eksportiva lepinguosalise
tolliasutusele või pädevale valitsusasutusele kirjalikult taotluse päritolu kontrollimiseks, esitades
järgmised andmed:
a) taotluse esitanud tolliasutuse andmed;
b) kontrollitava eksportija nimi;
c) kontrollimise objekt ja ulatus ning
d) päritolukinnituse koopia ja vajaduse korral kõik muud asjakohased dokumendid.
5. Kontrolli teostab eksportiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus. Selleks on tal
õigus nõuda mis tahes tõendeid ja viia läbi eksportija raamatupidamisarvestuse kontroll või muu
kontroll, mida ta peab asjakohaseks.
& /et 148
6. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus teavitab kontrolli taotlenud
tolliasutust võimalikult kiiresti kontrolli tulemustest. Tulemused esitatakse kirjalikus aruandes,
milles on selgelt märgitud, kas asjaomaseid kaupu võib käsitada päritolustaatusega kaupadena, kas
päritolukinnitus on autentne ja kas muud käesoleva peatüki nõuded on täidetud. Kirjalik aruanne
sisaldab järgmist:
a) kontrolli tulemused;
b) kontrollitud kaupade kirjeldus ning päritolureegli kohaldamiseks vajalik tariifne
klassifikatsioon;
c) kauba päritolustaatuse põhjenduse kirjeldus ja selgitus ning
d) olemasolu korral tõendavad dokumendid.
7. Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul pärast kontrollimise
taotluse esitamise kuupäeva või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et teha kindlaks kõnealuse
dokumendi autentsus või kauba päritolu, on taotluse esitanud tolliasutusel õigus keelduda tariifse
sooduskohtlemise võimaldamisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.
& /et 149
8. Importiv lepinguosaline teatab eksportivale lepinguosalisele 60 päeva jooksul pärast kirjaliku
aruande saamist, kui käesoleva artikli kohaste kontrollimenetlustega või päritolureeglite
tõlgendamisega seoses esineb eriarvamusi selle kindlaksmääramisel, kas kaup kvalifitseerub
päritolustaatusega tooteks, ja neid eriarvamusi ei ole kontrolli taotlenud tolliasutuse ja kontrolli eest
vastutava tolliasutuse või pädeva valitsusasutuse vaheliste konsultatsioonide käigus võimalik
lahendada.
9. Kummagi lepinguosalise taotluse korral alustavad lepinguosalised nende eriarvamuste
lahendamiseks konsultatsioone ja viivad need lõpule 90 päeva jooksul pärast lõikes 8 osutatud teate
kuupäeva. Konsultatsioonide läbiviimise tähtaega võib juhtumipõhiselt lepinguosaliste vastastikusel
kirjalikul nõusolekul pikendada. Lepinguosalised püüavad need erimeelsused lahendada artikli 1.10
„Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga d loodud tolli, kaubanduse
lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitees.
10. Käesolev peatükk ei takista lepinguosalise tolliasutust võtmast muid meetmeid, mida ta peab
vajalikuks seni, kuni lõikes 8 osutatud erimeelsused on käesoleva lepingu alusel lahendatud.
& /et 150
ARTIKKEL 3.25
Konfidentsiaalsus
1. Kumbki lepinguosaline säilitab kooskõlas oma õigusega teise lepinguosalise poolt käesoleva
peatüki kohaselt esitatud teabe konfidentsiaalsuse ja kaitseb seda teavet avalikustamise eest.
2. Importiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus võib kasutada teiselt
lepinguosaliselt saadud teavet ainult käesoleva peatüki kohaldamise eesmärgil.
3. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus või pädev valitsusasutus ei avalda eksportijalt saadud
konfidentsiaalset äriteavet, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.
4. Importiv lepinguosaline ei kasuta teavet, mille tema tolliasutus on käesoleva peatüki kohaselt
saanud, kohtu või kohtuniku läbiviidavas kriminaalmenetluses, välja arvatud juhul, kui importiv
lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist ametlikult kirjalikult teabest, mida ta kavatseb
kasutada, ja selle kasutamise põhjendusest ning tingimusel, et eksportiv lepinguosaline ei esita
vastuväiteid.
& /et 151
5. Käesolevat lepingut ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalist kasutamast
konfidentsiaalset teavet käesoleva peatükiga seotud tollialaste õigusaktide haldamiseks või
rakendamiseks või muul lepinguosaliste õigusnormidega ettenähtud viisil, sealhulgas
haldusmenetluses, kohtulaadse asutuse menetluses või kohtumenetluses.
ARTIKKEL 3.26
Haldusmeetmed ja -karistused
Lepinguosaline kohaldab haldusmeetmeid ja -karistusi kõikide isikute suhtes, kes on koostanud või
lasknud koostada ebaõiget teavet sisaldava dokumendi, et saavutada kaupade tariifne
sooduskohtlemine.
C JAGU
Muud sätted
ARTIKKEL 3.27
Peatüki kohaldamine Ceuta ja Melilla suhtes
1. Käesoleva peatüki kohaldamisel ei hõlma Euroopa Liidu puhul mõiste „lepinguosaline“
Ceutat ega Melillat.
& /et 152
2. Ceutasse või Melillasse imporditavate Mehhikost pärit kaupade suhtes kohaldatakse sama
tollikohtlemist käesoleva lepingu alusel, mida kohaldatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt pärit
kaupade suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa Ühendustega ühinemise akti
protokolli nr 2 alusel. Mehhiko võimaldab Ceutast ja Melillast pärit käesoleva lepinguga hõlmatud
kaupade impordi suhtes sama tollikohtlemist, mida võimaldatakse Euroopa Liidust imporditud ja
sealt pärinevate kaupade suhtes.
3. Käesolevas peatükis osutatud päritolureegleid ja päritolumenetlusi kohaldatakse mutatis
mutandis kaupade suhtes, mida eksporditakse Mehhikost Ceutasse ja Melillasse, ning kaupade
suhtes, mida eksporditakse Ceutast ja Melillast Mehhikosse.
4. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühe territooriumina.
5. Eksportija märgib päritolukinnituse teksti lahtrisse 3 „Mehhiko“ või „Ceuta ja Melilla“
sõltuvalt kauba päritolust.
6. Hispaania tolliasutus vastutab käesoleva peatüki kohaldamise ja rakendamise eest Ceutas ja
Melillas.
& /et 153
ARTIKKEL 3.28
Andorra Vürstiriik ja San Marino Vabariik
Andorra ja San Marino päritolustaatusega kaupade tariifne sooduskohtlemine ja nende kaupade
päritolu kindlaksmääramine on sätestatud 3-C lisas „Andorra Vürstiriik ja San Marino Vabariik“.
ARTIKKEL 3.29
Selgitavad märkused
Selgitavad märkused käesoleva peatüki tõlgendamise, kohaldamise ja haldamise kohta on esitatud
3-D lisas „Selgitavad märkused“.
ARTIKKEL 3.30
Üleminekusätted
1. Kaupade suhtes, mille kohta on enne käesoleva lepingu jõustumist esitatud tariifse
sooduskohtlemise ja impordi taotlus, kohaldatakse EÜ-Mehhiko ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta
otsuse nr 2/2000 III lisas ja selle I–V liites sätestatud eeskirju ja tingimusi maksimaalselt kolm
aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.
& /et 154
2. EÜ-Mehhiko ühisnõukogu 23. märtsi 2000. aasta otsuse nr 2/2000 III lisa ja selle I–V liite
sätete kohaselt väljastatud päritolutõend ei kehti kaupade puhul, mille suhtes ei ole käesoleva
lepingu jõustumise kuupäevaks tariifse sooduskohtlemise taotlust esitatud.
3. Kaupade puhul, mis käesoleva lepingu jõustumise ajal on kas teel eksportiva lepinguosalise
territooriumilt importiva lepinguosalise territooriumile või on importiva lepinguosalise tollikontrolli
all, kusjuures imporditollimakse ja muid impordimakse ei ole tasutud, esitatakse tariifse
sooduskohtlemise taotlus kooskõlas artikliga 3.16, tingimusel et need kaubad vastavad käesoleva
peatüki nõuetele.
ARTIKKEL 3.31
Peatükki tehtud muudatused
Ühisnõukogu võib käesoleva peatüki ja 3-A kuni 3-D lisade sätteid oma otsusega muuta.
ARTIKKEL 3.32
Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee
Käesoleva peatüki tulemuslikuks rakendamiseks ja toimimiseks on tolli, kaubanduse lihtsustamise
ja päritolureeglite allkomitee ülesanded loetletud artiklis 4.17 „Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja
päritolureeglite allkomitee“.
& /et 155
4. PEATÜKK
TOLLI JA KAUBANDUSE LIHTSUSTAMINE
ARTIKKEL 4.1
Üldeesmärgid
1. Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse lihtsustamise olulisust arenevas üleilmses
kaubanduskeskkonnas.
2. Lepinguosalised tunnistavad, et nad peaksid oma impordi-, ekspordi- ja transiidinõuete ja -
protseduuride puhul võtma arvesse tolli ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas kohaldatavaid
tolli- ja kaubandusalaseid õigusakte ja standardeid, näiteks 18. mail 1973 Kyotos sõlmitud ja
1999. aasta juunis Maailma Tolliorganisatsiooni nõukogu vastu võetud tolliprotseduuride
lihtsustamist ja ühtlustamist käsitleva muudetud Kyoto konventsiooni sisulisi elemente, 14. juunil
1983 Brüsselis sõlmitud rahvusvahelist konventsiooni kaupade kirjeldamise ja kodeerimise
harmoneeritud süsteemi kohta ning 2005. aasta juunis vastu võetud Maailma Tolliorganisatsiooni
ülemaailmse kaubanduse kindlustamise ja hõlbustamise standardite raamistikku (edaspidi „SAFE
standardite raamistik“) ning Maailma Tolliorganisatsiooni tolliandmete mudelit.
& /et 156
3. Lepinguosalised tunnistavad, et nende õigusnormid peavad olema mittediskrimineerivad ning
tolliprotseduurid peavad põhinevad nüüdisaegsetel meetoditel ja tulemuslikel kontrollidel, et
saavutada seadusliku kaubanduse kaitse ja lihtsustamine.
4. Samuti tunnistavad lepinguosalised, et nende tolliprotseduurid ei tohi olla rohkem halduslikult
koormavad ega kaubandust piiravad, kui on vaja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks, ning et
neid protseduure tuleks kohaldada prognoositaval, järjekindlal ja läbipaistval viisil.
5. Tegevuse läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks teeb kumbki
lepinguosaline järgmist:
a) vaatab nõuded ja formaalsused läbi ning võimaluse korral lihtsustab neid, et tagada kauba
kiire vabastamine ja vormistamine;
b) teeb tööd tolli- ja muude asutuste nõutavate andmete ja dokumentide edasise lihtsustamise ja
standardimise nimel, et vähendada kauplejate või ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtete aja- ja rahakulu, ning
c) tagab kõrgeimate usaldusväärsusstandardite säilitamise, rakendades meetmeid, mis kajastavad
tolli ja kaubanduse lihtsustamise valdkonna asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide ja
õigusaktide põhimõtteid.
& /et 157
6. Lepinguosalised lepivad kokku tõhustada oma koostööd, et tagada, et asjaomased õigusaktid
ja menetlused ning asjaomaste haldusasutuste haldussuutlikkus vastaksid kaubanduse lihtsustamise
eesmärkidele, tagades samal ajal tulemusliku tollikontrolli.
ARTIKKEL 4.2
Läbipaistvus ja avaldamine
1. Kumbki lepinguosaline näeb vajaduse korral ette korrapäraste konsultatsioonide korraldamise
oma territooriumil asuvate piiriasutuste ja kauplejate või muude sidusrühmade vahel.
2. Kumbki lepinguosaline avaldab viivitamata mittediskrimineerival ja kergesti kättesaadaval
viisil, sealhulgas internetis ja võimaluse korral inglise keeles, oma õigusnormid ning üldised
haldusmenetlused ja suunised, mis on seotud tolli ja kaubanduse lihtsustamisega. Need hõlmavad
järgmist:
a) impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduurid, sealhulgas sadama-, lennujaama- ja muud
sisenemisprotseduurid ning nõutavad vormid ja dokumendid;
b) kohaldatavad tollimaksumäärad ja muud maksud, mis on kehtestatud impordi või ekspordi
suhtes või sellise impordi või ekspordiga seoses;
c) tasud ja lõivud, mille valitsusasutused on kehtestanud impordile, ekspordile või transiidile või
sellise impordi, ekspordi või transiidiga seoses;
& /et 158
d) kaupade klassifitseerimise või tolliväärtuse määramise eeskirjad;
e) päritolureeglitega seotud üldkohaldatavad õigusnormid ja haldusotsused;
f) impordi-, ekspordi- või transiidipiirangud või -keelud;
g) karistussätted impordi-, ekspordi- või transiidiformaalsuste rikkumise eest;
h) kaebuste esitamise kord;
i) mis tahes riigi või riikidega sõlmitud impordi-, ekspordi- või transiidilepingud või nende
osad;
j) tariifikvootide haldamisega seotud menetlused;
k) sadamate ja piiripunktide tolliasutuste lahtiolekuajad ja töökord ning
l) teabekeskused teabepäringute esitamiseks.
3. Kumbki lepinguosaline annab kooskõlas oma õigusnormidega kauplejatele ja teistele
huvitatud isikutele võimaluse ja mõistliku aja, et esitada märkusi tolli ja kaubanduse lihtsustamisega
seotud üldkohaldatavate õigusnormide kavandatava kehtestamise või muutmise kohta.
& /et 159
4. Kumbki lepinguosaline tagab kooskõlas oma õigusnormidega, et tolli ja kaubanduse
lihtsustamisega seotud uued või muudetud üldkohaldatavad õigusnormid ja igasugune teave nende
kohta tehakse avalikult kättesaadavaks võimalikult varakult enne nende jõustumist, et kauplejad ja
teised huvitatud isikud saaksid nendega tutvuda.
5. Kumbki lepinguosaline võib ette näha, et lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata tollimaksu- või
tariifimäärade muutmise või leevendava mõjuga meetmete suhtes, selliste meetmete suhtes, mille
tõhusust lõigete 3 ja 4 järgimine kahjustaks, kiireloomulistel asjaoludel kohaldatavate meetmete
suhtes või oma riigisisese õiguse ja õigussüsteemi väikeste muudatuste suhtes.
6. Kumbki lepinguosaline loob või säilitab ühe või mitu teabekeskust, mis tegelevad kauplejate
ja teiste huvitatud isikute päringutega tolli- ja muude kaubanduse lihtsustamise küsimuste kohta,
ning avaldab internetis teabe selliste päringute esitamise kohta.
7. Lepinguosaline ei tohi nõuda päringutele vastamise või nõutavate vormide ja dokumentide
esitamise eest tasu.
8. Teabekeskused vastavad päringutele ning esitavad vormid ja dokumendid kummagi
lepinguosalise määratud mõistliku aja jooksul, mis võib päringu laadist või keerukusest sõltuvalt
erineda.
& /et 160
ARTIKKEL 4.3
Andmetele ja dokumentidele kehtivad nõuded
1. Impordi-, ekspordi- ja transiidiformaalsustele ning andmetele ja dokumentidele kehtivate
nõuete lihtsustamiseks ja nende arvu ja keerukuse vähendamiseks tagab kumbki lepinguosaline
vajaduse korral, et neile formaalsustele, andmetele ja dokumentidele kehtivad nõuded
a) võetakse vastu ja neid kohaldatakse kaupade kiireks vabastamiseks, kui vabastamise
tingimused on täidetud;
b) võetakse vastu ja neid kohaldatakse nii, et nende eesmärk on vähendada kauplejate ja
ettevõtjate jaoks nõuete täitmisega seotud aja- ja rahakulu;
c) on kõige vähem kaubandust piirav alternatiiv, kui kõnealuse poliitikaeesmärgi või kõnealuste
poliitikaeesmärkide saavutamiseks on mõistlikult võimalikud kaks või rohkem alternatiivi,
ning
d) tunnistatakse kehtetuks (sh nende osad), kui need ei ole enam vajalikud.
2. Kumbki lepinguosaline kohaldab kaupade vabastamisel kogu oma territooriumil ühtseid
tolliprotseduure ning tolliandmetele ja -dokumentidele kehtivaid nõudeid. Käesoleva lõike sätted ei
takista lepinguosalisel oma tolliprotseduure ning andmetele ja dokumentidele kehtivaid nõudeid
eristada selliste elementide alusel nagu riskijuhtimine, kauba laad ja liik või transpordivahend.
& /et 161
ARTIKKEL 4.4
Automatiseerimine ja infotehnoloogia kasutamine
1. Kumbki lepinguosaline teeb järgmist:
a) kasutab lepinguosalistevahelise kaubanduse lihtsustamiseks kauba vabastamise menetlust
kiirendavat infotehnoloogiat;
b) teeb tolli kasutajatele kättesaadavaks elektroonilised süsteemid;
c) lubab esitada tollideklaratsioone elektroonilisel kujul ning
d) kasutab elektroonilisi või automatiseeritud riskijuhtimissüsteeme.
2. Kumbki lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima menetlused, mis võimaldavad tasuda
impordi ja ekspordi korral tolliasutuste kogutavad tollimaksud, maksud, lõivud ja muud tasud
elektrooniliselt.
& /et 162
ARTIKKEL 4.5
Kauba vabastamine
1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või jätab kehtima menetlused, mis võimaldavad
a) kauba viivitamatult vabastada ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem, kui on vajalik
lepinguosalise tolliõiguse ja muude kaubandusega seotud õigusnormide järgimise tagamiseks;
b) tolliandmete ja -dokumentide ning muu teabe eelnevat elektroonilist esitamist ja töötlemist
enne kauba saabumist, et kauba saabumisel oleks võimalik see tollikontrollist vabastada;
c) kauba vabastada selle saabumiskohas, ilma et see viidaks ajutiselt ladudesse või muudesse
rajatistesse, ning
d) kauba vabastada enne tollimaksude, maksude, lõivude ja tasude lõplikku kindlaksmääramist,
kui neid ei määrata kindlaks enne kauba saabumist või kohe kauba saabumisel, ja tingimusel,
et kõik muud õigusaktidega kehtestatud nõuded on täidetud; lepinguosaline võib enne kauba
vabastamist nõuda, et importija esitaks piisava tagatise garantii, rahalise tagatise või muus
asjakohases vormis, mis ei tohi olla suurem kui summa, mis on vajalik tagatisega kaetud
kauba eest tasumisele kuuluvate tollimaksude, maksude, lõivude ja tasude tasumise
tagamiseks, ja mis tühistatakse, kui kõnealune tagatis ei ole enam nõutav.
& /et 163
2. Kumbki lepinguosaline võib kooskõlas oma õigusnormidega võtta vastu või jätta kehtima
meetmeid, mis võimaldavad kauplejatel või ettevõtjatel saada kasu tolliprotseduuride täiendavast
lihtsustamisest.
ARTIKKEL 4.6
Riskijuhtimine
1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või säilitab tollikontrolli riskijuhtimissüsteemi, mis
võimaldab tema tolliasutustel keskenduda oma kontrollitegevuses kõrge riskitasemega saadetistele
ja kiirendada madala riskitasemega saadetiste vabastamist.
2. Kumbki lepinguosaline kavandab ja kohaldab riskijuhtimist viisil, mis võimaldab vältida
meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või rahvusvahelise kaubanduse varjatud
piiramist.
3. Kumbki lepinguosaline tugineb riskijuhtimisel riskide hindamisele asjakohaste
valikukriteeriumide alusel.
4. Kumbki lepinguosaline võib riskijuhtimise raames ka pisteliselt saadetisi tollikontrolliks
valida.
5. Kaubanduse lihtsustamiseks vaatab kumbki lepinguosaline lõikes 1 osutatud
riskijuhtimissüsteemi korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastab seda.
& /et 164
ARTIKKEL 4.7
Eelotsused
1. Eelotsus on kirjalik otsus, mille lepinguosaline esitab taotlejale oma tolliasutuse kaudu enne
taotlusega hõlmatud kauba importimist tema territooriumile ja milles sätestatakse, millist kohtlemist
peab lepinguosaline kauba suhtes impordi ajal kohaldama seoses järgmisega:
a) kauba tariifne klassifitseerimine;
b) kauba päritolustaatus18 ja
c) muud küsimused, milles lepinguosalised kokku lepivad.
2. Lepinguosaline väljastab taotluse esitajale eelotsuse mõistliku tähtaja jooksul, sealhulgas
elektroonilisel kujul, tingimusel et taotlus sisaldab kogu vajalikku teavet kooskõlas asjaomase
lepinguosalise õigusnormidega. Lepinguosaline võib nõuda selle kauba näidist, mille kohta taotleja
eelotsust taotleb.
3. Eelotsus kehtib vähemalt kolm aastat pärast selle väljastamist, välja arvatud juhul, kui selle
otsuse aluseks olevad õigusnormid, faktid või asjaolud on muutunud.
18 Vastavalt WTO päritolureeglite lepingule või käesoleva lepingu 3. peatükile „Päritolureeglid
ja -menetlused“.
& /et 165
4. Lepinguosaline võib keelduda eelotsuse tegemisest, kui eelotsuse aluseks olevad faktid ja
asjaolud kuuluvad halduslikus või kohtulikus korras läbivaatamisele või kui taotlus ei põhine
tegelikel ja konkreetsetel faktidel või ei ole seotud eelotsuse kavandatud kasutamisega.
Lepinguosaline, kes keeldub eelotsuse tegemisest, teatab sellest viivitamata kirjalikult taotlejale,
esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse.
5. Kumbki lepinguosaline avaldab vähemalt järgmise teabe:
a) eelotsuse taotlemisele esitatavad nõuded, sealhulgas esitatav teave ja taotluse vorm;
b) tähtaeg, mille jooksul eelotsus tehakse, ning
c) ajavahemik, mille jooksul eelotsus kehtib.
6. Kui lepinguosaline tühistab eelotsuse, muudab seda või tunnistab selle kehtetuks, teatab ta
sellest taotlejale kirjalikult, esitades asjakohased faktid ja oma otsuse aluse. Lepinguosaline võib
eelotsuse tagasiulatuvalt tühistada, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui otsus
põhines taotleja esitatud puudulikul, ebaõigel, ebatäpsel, valel või eksitaval teabel.
7. Lepinguosalise tehtud eelotsus on nii taotleja osas selle lepinguosalise jaoks kui ka taotleja
jaoks siduv.
& /et 166
8. Lepinguosaline vaatab taotleja kirjaliku taotluse korral eelotsuse või selle tühistamise,
muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse läbi.
9. Lepinguosaline teeb eelotsuste sisu avalikult kättesaadavaks, sealhulgas internetis, võttes
arvesse oma õigusnormides sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.
ARTIKKEL 4.8
Volitatud ettevõtjad
1. Kumbki lepinguosaline kehtestab või säilitab kindlaksmääratud kriteeriumidele vastavate
ettevõtjate (edaspidi „volitatud ettevõtja“) jaoks kooskõlas SAFE standardite raamistikuga
kaubanduse lihtsustamise partnerlusprogrammi (edaspidi „volitatud ettevõtjate programm“).
2. Volitatud ettevõtjaks kvalifitseerumise konkreetsed kriteeriumid19 avaldatakse ja need on
seotud kummagi lepinguosalise õigusnormides või menetlustes sätestatud nõuete täitmisega või
täitmata jätmise ohuga.
19 Lepinguosaline võib kasutada WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu artikli 7 lõikes 7.2
sätestatud kriteeriume.
& /et 167
3. Volitatud ettevõtjaks kvalifitseerumise kriteeriumid ei tohi olla kavandatud ja neid ei tohi
kohaldada viisil, mis võimaldab või tekitab meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist
ettevõtjate vahel, kui valitsevad samad tingimused, ning need peavad võimaldama väikeste ja
keskmise suurusega ettevõtjate osalemist.
4. Volitatud ettevõtjate programm peab hõlmama volitatud ettevõtjate jaoks erisoodustusi, võttes
arvesse lepinguosaliste kohustusi kooskõlas 27. novembril 2014 vastu võetud WTO kaubanduse
lihtsustamise lepingu artikli 7 lõikega 7.3.
5. Lepinguosalised teevad koostööd oma volitatud ettevõtjate programmide vastastikuseks
tunnustamiseks, kui see on asjakohane ja otstarbekas, tingimusel et need programmid on kooskõlas
ning põhinevad samaväärsetel kriteeriumidel ja hüvedel.
ARTIKKEL 4.9
Läbivaatamine ja edasikaebamine
1. Kumbki lepinguosaline näeb ette tulemuslikud, kiired, mittediskrimineerivad ja kergesti
kättesaadavad menetlused, mis tagavad õiguse esitada kaebus tolliküsimuses tehtud otsuse peale.
& /et 168
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et isikul, kellele on suunatud tolliküsimuses tehtud otsus, on
tema territooriumil kättesaadavad järgmised menetlused:
a) halduskorras läbivaatamine otsuse teinud ametnikust või asutusest kõrgema või sõltumatu
haldusasutuse poolt või kaebuse esitamine sellisele haldusasutusele või
b) otsuse kohtulik kontroll või edasikaebamine kohtule.
3. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kui isik on esitanud tolliasutusele taotluse otsuse
tegemiseks, kuid ei ole saanud selle taotluse kohta asjakohase tähtaja jooksul otsust, on tal õigus
esitada kaebus.
4. Kumbki lepinguosaline tagab, et lõikes 2 osutatud isikule esitatakse haldusotsus koos selle
põhjendustega, et tal oleks vajaduse korral võimalik algatada läbivaatamis- või
edasikaebamismenetlus.
ARTIKKEL 4.10
Karistused
1. Kumbki lepinguosaline näeb ette karistused kaupade impordi, ekspordi ja transiidi puhul
tollialaste või muude õigusaktidega seotud õigusnormide või menetlusnõuete täitmata jätmise eest.
& /et 169
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema tollialased õigusnormid näevad ette proportsionaalsete
ja mittediskrimineerivate karistuste määramise tollialaste õigusnormide või menetlusnõuete
rikkumise eest.
3. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema tolliasutus määrab tollialaste õigusnormide või
menetlusnõuete rikkumise eest karistused ainult rikkumise eest õiguslikult vastutavale isikule.
4. Kumbki lepinguosaline tagab, et määratav karistus sõltub juhtumi faktidest ja asjaoludest ning
vastab rikkumise ulatusele ja raskusastmele.
5. Kumbki lepinguosaline väldib karistuste ja tollimaksude määramisel ja kogumisel soodustusi
või huvide konflikti.
6. Kummalgi lepinguosalisel soovitatakse karistuse määramisel võtta võimaliku karistust
kergendava tegurina arvesse vabatahtlikku teabe esitamist enne, kui tolliasutused tollialaste
õigusnormide või menetlusnõuete rikkumise avastavad.
7. Kumbki lepinguosaline tagab, et kui tema tollialaste õigusnormide või menetlusnõuete
rikkumise eest määratakse karistus, esitatakse isikule, kellele karistus määratakse, kirjalik selgitus,
milles märgitakse rikkumise laad ja kohaldatav õigusnorm või menetlus, mille alusel on kindlaks
määratud rikkumise eest ette nähtud karistuse suurus või ulatus.
& /et 170
8. Kumbki lepinguosaline näeb oma õigusnormides või menetlustes ette kindla tähtaja, mille
jooksul võib tema tolliasutus algatada menetluse karistuse määramiseks tollialaste õigusnormide või
menetluste rikkumise eest.
ARTIKKEL 4.11
Tollikoostöö ja vastastikune haldusabi
1. Lepinguosalised tagavad, et nende vastavad asutused teevad tolliküsimustes koostööd, et
tagada artiklis 4.1 sätestatud eesmärkide saavutamine.
2. Lepinguosalised teevad koostööd muu hulgas järgmiselt:
a) teabe vahetamine nende tollialaste õigusnormide ja nende rakendamise ning tolliprotseduuride
kohta, eelkõige järgmistes valdkondades:
i) tolliprotseduuride lihtsustamine ja ajakohastamine;
ii) tolliasutuste poolt piiril võetavad meetmed;
iii) transiidi ja ümberlaadimise hõlbustamine;
iv) dialoog äriringkondadega ning
v) tarneahela turvalisus ja riskijuhtimine;
& /et 171
b) koostöö rahvusvahelise kaubanduse tarneahela turvalisuse tagamise ja toimimise
hõlbustamise tollialaste aspektide osas kooskõlas SAFE standardite raamistikuga, sealhulgas
seoses artiklis 4.8 osutatud volitatud ettevõtjate programmide ja nende vastastikuse
tunnustamisega;
c) ühiste algatuste väljatöötamise kaalumine seoses impordi, ekspordi, muude tolliprotseduuride
ja kaubanduse lihtsustamisega, sealhulgas tehnilise abi andmisega;
d) tollialase koostöö tugevdamine sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu WTO ja
Maailma Tolliorganisatsioon;
e) võimaluse korral miinimumstandardite kehtestamine riskijuhtimismeetodite ning nendega
seotud nõuete ja programmide jaoks; kui see on asjakohane ja otstarbekas, kaaluvad
lepinguosalised ka riskijuhtimismeetodite, riskistandardite ja julgestuskontrolli vastastikust
tunnustamist;
f) impordi-, ekspordi- ja muude tolliprotseduuride andmenõuete ühtlustamine, rakendades
ühiseid standardeid ja andmeelemente kooskõlas Maailma Tolliorganisatsiooni
andmemudeliga, ning
g) dialoogi pidamine lepinguosaliste poliitikaekspertide vahel, et edendada eelotsuste
kasulikkust, tõhusust ja kohaldatavust.
& /et 172
3. Lepinguosalised osutavad tolliküsimustes vastastikku haldusabi vastavalt vastastikust
haldusabi käsitleva lisa sätetele, mis võeti vastu ELi-Mehhiko ühisnõukogu 15. detsembri
2004. aasta otsusega nr 5/2004 ning mis on inkorporeeritud käesolevasse lepingusse ja muudetud
selle osaks. Käesoleva peatüki kohase teabevahetuse toimumisel lepinguosaliste vahel kohaldatakse
mutatis mutandis kõnealuse lisa artiklis 10 sätestatud nõudeid, mis käsitlevad teabe
konfidentsiaalsust ja isikuandmete kaitset, ning lepinguosaliste asjakohaste õigusnormidega ette
nähtud konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse nõudeid.
ARTIKKEL 4.12
Ühtne kontaktpunkt
1. Kumbki lepinguosaline püüab välja töötada või säilitada ühtse kontaktpunkti süsteemid, et
hõlbustada kogu tollialaste ja muude õigusaktidega nõutava teabe ühtset elektroonilist esitamist
kaupade impordi, ekspordi ja transiidi kohta.
2. Lepinguosalised püüavad teha koostööd oma ühtse kontaktpunkti süsteemide
koostalitlusvõime ja ühtlustamise edendamiseks, sealhulgas jagades ühtse kontaktpunkti süsteemide
arendamisel ja kasutuselevõtul saadud kogemusi.
& /et 173
ARTIKKEL 4.13
Transiit ja ümberlaadimine
1. Kumbki lepinguosaline tagab oma territooriumi kaudu toimuva transiidi ja ümberlaadimise
hõlbustamise ja tõhusa kontrolli.
2. Kumbki lepinguosaline püüab edendada ja rakendada piirkondlikku transiidikorraldust, et
hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubandust.
3. Kumbki lepinguosaline tagab kõikide asjaomaste ametiasutuste ja ametkondade koostöö ja
tegevuse koordineerimise oma territooriumil, et hõlbustada transiitliiklust.
4. Kumbki lepinguosaline lubab viia impordiks ette nähtud kauba tollikontrolli all
sisenemistolliasutusest oma territooriumil asuvasse teise tolliasutusse, kus kaup vabastatakse või
vormistatakse.
ARTIKKEL 4.14
Tollivormistusjärgne audit
1. Kauba vabastamise kiirendamiseks kehtestab kumbki lepinguosaline või säilitab
tollivormistusjärgse auditi, et tagada vastavus oma tollialastele õigusnormidele.
& /et 174
2. Kumbki lepinguosaline teeb tollivormistusjärgseid auditeid riskipõhiselt.
3. Kumbki lepinguosaline teeb tollivormistusjärgseid auditeid läbipaistvalt. Kui audit viiakse
läbi ja selle tulemused on lõplikud, teavitab lepinguosaline viivitamata isikut, kelle andmeid
auditeeritakse, tulemustest, tulemuste põhjustest ning auditeeritava isiku õigustest ja kohustustest.
4. Lepinguosalised mõistavad, et tollivormistusjärgse auditi käigus saadud teavet võib kasutada
edasistes haldus- või kohtumenetlustes.
5. Lepinguosalised kasutavad riskijuhtimise kohaldamisel võimaluse korral tollivormistusjärgse
auditi tulemusi.
ARTIKKEL 4.15
Tollimaaklerid
1. Lepinguosaline ei nõua oma tollialastes õigusnormides tollimaaklerite kohustuslikku
kasutamist.
2. Kumbki lepinguosaline avalikustab oma meetmed tollimaaklerite kasutamise kohta.
3. Kumbki lepinguosaline kohaldab tollimaaklerite litsentsimisel läbipaistvaid ja objektiivseid
reegleid.
& /et 175
ARTIKKEL 4.16
Eksportkauba eelinspekteerimine
Lepinguosaline ei nõua seoses kauba tariifse klassifitseerimise ja tolliväärtuse määramisega
kohustuslikku eelinspekteerimist, nagu on sätestatud WTO eelinspekteerimise lepingus20.
ARTIKKEL 4.17
Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee
1. Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee annab aru ühiskomiteele.
2. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ kohaselt loodud tolli, kaubanduse
lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee tagab käesoleva peatüki, 3. peatüki „Päritolureeglid ja -
menetlused“, artikli 4.11 lõikes 3 osutatud vastastikust haldusabi tolliküsimustes käsitleva lisa ja
lepinguosaliste vahel kokku lepitud täiendavate tollialaste sätete nõuetekohase toimimise ning uurib
kõiki nende kohaldamisest tulenevaid küsimusi.
20 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev artikkel ei välista sanitaar- ja
fütosanitaarotstarbelist eelinspekteerimist.
& /et 176
3. Allkomitee teeb järgmist:
a) koostab vajaduse korral ühiskomiteele asjakohaseid soovitusi järgmistes küsimustes:
i) 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ rakendamine ja haldamine ning
ii) kõik 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ muudatused;
b) võtab vastu selgitavaid märkusi 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“ rakendamise
hõlbustamiseks;
c) teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle;
d) pakub foorumit, et konsulteerida ja arutada kõiki tolliküsimusi, sealhulgas eelkõige
tolliprotseduure, tolliväärtuse määramist, tariifirežiime, tollinomenklatuuri, tollikoostööd ja
vastastikust haldusabi tolliküsimustes;
e) pakub foorumit, et konsulteerida ja arutada päritolureeglitega, päritolumenetlustega ja
halduskoostööga seotud küsimusi;
& /et 177
f) tugevdab koostööd seoses tolliprotseduuride väljatöötamise, kohaldamise ja jõustamisega,
vastastikuse haldusabi andmisega tolliküsimustes, päritolureeglitega, päritolumenetlustega ja
halduskoostööga ning
g) tegeleb käesoleva peatükiga või 3. peatükiga „Päritolureeglid ja -menetlused“ seotud muude
küsimustega, milles lepinguosalised kokku lepivad.
4. Tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee võib uurida otsuste või
soovituste vajalikkust kõikides käesoleva peatüki rakendamisest tulenevates küsimustes ning
koostada neid ühisnõukogule. Ühisnõukogul on õigus võtta vajaduse korral vastu otsuseid
käesoleva peatüki rakendamise kohta, sealhulgas volitatud ettevõtjate programmide ja nende
vastastikuse tunnustamise, tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise ühisalgatuste ning
tehnilise abi osas.
5. Lepinguosalised võivad kokku leppida, et nad korraldavad sihtotstarbelisi kohtumisi
tollikoostöö, päritolureeglite või vastastikuse haldusabi küsimustes.
& /et 178
5. PEATÜKK
KAUBANDUSE KAITSEMEETMED
A JAGU
Dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed
ARTIKKEL 5.1
Üldsätted
1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist,
dumpinguvastasest lepingust ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust.
2. Ajutiste ja lõplike meetmete kohaldamisel määratakse asjaomase kauba päritolu kindlaks
kooskõlas kummagi lepinguosalise mittesooduspäritolureeglitega.
& /et 179
ARTIKKEL 5.2
Läbipaistvus ja nõuetekohane menetlus
1. Kumbki lepinguosaline viib oma menetlused läbi ning kohaldab dumpinguvastaseid ja
tasakaalustavaid meetmeid õiglaselt ja läbipaistvalt kooskõlas dumpinguvastase lepingu ning
subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu asjakohaste sätetega.
2. Kumbki lepinguosaline teavitab kõiki huvitatud isikuid menetluse esialgses etapis ja igal juhul
enne lõpliku otsuse tegemist olulistest asjaoludest, mille põhjal otsustatakse, kas kohaldada lõplikke
meetmeid. See ei piira dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõike 5 ning subsiidiumide lepingu artikli
12 lõike 4 kohaldamist.
3. Kumbki lepinguosaline annab dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu uurimises
kõikidele huvitatud isikutele täieliku võimaluse kaitsta oma huve, tingimusel et see ei põhjusta
uurimises põhjendamatuid viivitusi.
4. Kohaldatakse dumpinguvastase lepingu artiklis 6.11 ning subsiidiumide ja
tasakaalustusmeetmete lepingu artiklis 12.9 sätestatud huvitatud isikute mõistet.
& /et 180
ARTIKKEL 5.3
Dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude kehtestamine
Otsuse selle kohta, kas kehtestatava dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu summa vastab
täielikule dumpingumarginaalile või subsiidiumisummale või väiksemale summale, teevad
importiva lepinguosalise ametiasutused vastavalt kõnealuse lepinguosalise õigusaktidele.
ARTIKKEL 5.4
Lõpliku otsuse tegemine
Lepinguosaline võtab lõpliku otsuse tegemisel arvesse teavet, mille on nõuetekohaselt esitanud kõik
huvitatud isikud, keda käsitatakse sellisena kooskõlas lepinguosaliste õigusaktidega.
ARTIKKEL 5.5
Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine
Lepinguosaline ei saa käesoleva jao sätete tõlgendamise või kohaldamisega seoses kasutada
31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist.
& /et 181
B JAGU
Üldised kaitsemeetmed
ARTIKKEL 5.6
Üldsätted
Kumbki lepinguosaline säilitab oma õigused ja kohustused, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist
ja põllumajanduslepingu artiklist 5 ning samuti kaitsemeetmete lepingust.
ARTIKKEL 5.7
Läbipaistvus
1. Olenemata artiklist 5.6 esitab kaitsemeetmeid käsitlevat üldist uurimist algatada või üldisi
kaitsemeetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotlusel ja tingimusel, et
viimasel on oluline huvi, viivitamata sellekohases kirjalikus teatises kogu asjakohase teabe, mille
põhjal kaitsemeetmete üldine uurimine algatatakse või üldised kaitsemeetmed kehtestatakse,
sealhulgas vajaduse korral esialgsed järeldused. See ei piira kaitsemeetmete lepingu artikli 3.2
kohaldamist.
& /et 182
2. Lepinguosaline, kes kehtestab üldised kaitsemeetmed, püüab kehtestada need kahepoolset
kaubandust kõige vähem kahjustaval viisil.
3. Kui lepinguosaline leiab lõike 2 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike
kaitsemeetmete võtmiseks on täidetud, ja kavatseb sellised meetmed kehtestada, teatab ta sellest
teisele lepinguosalisele ning annab võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui 30 päeva
jooksul pärast teate esitamist ei ole rahuldavat lahendust saavutatud, võib importiv lepinguosaline
võtta probleemi lahendamiseks sobiva lõpliku kaitsemeetme.
4. Käesoleva artikli kohaldamisel on lepinguosalisel oluline huvi, kui ta kuulub viimase kolme
aasta jooksul imporditud kauba viie suurima tarnija hulka, mõõdetuna kas absoluutses mahus või
väärtuses.
ARTIKKEL 5.8
Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine
Lepinguosaline ei saa kasutada 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist
seoses käesoleva jao nende sätete tõlgendamise või kohaldamisega, mis viitavad WTO
asutamislepingust tulenevatele õigustele ja kohustustele.
& /et 183
C JAGU
Kahepoolsed kaitsemeetmed
C.1 ALAJAGU
Üldsätted
ARTIKKEL 5.9
Mõisted
C jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „pädev uurimisasutus“ –
i) Euroopa Liidu puhul Euroopa Komisjon ja
ii) Mehhiko puhul Unidad de Prácticas Comerciales Internacionales de la Secretaría de
Economía (majandusministeeriumi rahvusvahelise kaubandustegevuse üksus) või selle
õigusjärglane;
& /et 184
b) „omamaine tootmisharu“ – imporditud toote puhul kõik lepinguosalise territooriumil
tegutsevad samasuguste või otseselt konkureerivate toodete tootjad või need tootjad, kelle
samasuguste või otseselt konkureerivate toodete toodang moodustab suurema osa nende
toodete omamaisest kogutoodangust;
c) „samasugune toode“ – toode, mis on vaatlusaluse tootega identne, st igas suhtes sarnane, või
sellise toote puudumisel teine toode, mis ei ole küll igas suhtes sarnane, kuid mille omadused
sarnanevad suurel määral vaatlusaluse toote omadustega;
d) „otseselt konkureeriv toode“ – toode, mis ei pruugi olla kõikides aspektides samasugune, kuid
mis on vaatlusaluse tootega suurel määral asendatav, kuna täidab samu funktsioone21;
e) „oluline kahju“ – omamaise tootmisharu seisundi märkimisväärne üldine halvenemine;
f) „olulise kahju oht“ – olukord, kus oluline kahju on ilmselt tekkimas, nagu kinnitavad faktid,
mitte lihtsalt väited, oletused ega kaudsed võimalused, ning
21 Sellega seoses võivad ametiasutused analüüsida selliseid aspekte nagu asjaomaste toodete
füüsilised omadused, nende tehniline kirjeldus, lõppkasutus ja turustuskanalid. See aspektide
loetelu ei ole ammendav, samuti ei saa üks või mitu neist teguritest tingimata olla otsustava
tähtsusega.
& /et 185
g) „üleminekuperiood“ –
i) kümne aasta pikkune ajavahemik alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast või
ii) kaupade puhul tollitariifide kaotamise tähtaeg vastavalt 2-A lisas „Tollitariifide
kaotamise ajakava“ esitatud tollitariifide kaotamise ajakavale, tingimusel et asjaomase
kauba suhtes kohaldatav tollitariifide kaotamise tähtaeg on vähemalt kümme aastat,
millele lisandub kolm aastat.
ARTIKKEL 5.10
Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine
1. Olenemata B jaost, kui käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise
tulemusena imporditakse lepinguosalise päritolustaatusega kaupa teise lepinguosalise
territooriumile absoluutarvudes või võrreldes kodumaise toodanguga nii suurtes kogustes ja sellistel
tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju samasuguseid või otseselt
konkureerivaid tooteid tootvale omamaisele tootmisharule, võib importiv lepinguosaline kehtestada
lõikes 2 sätestatud meetmed käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras.
& /et 186
2. Kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, võib importiv lepinguosaline kehtestada ainult
kahepoolseid kaitsemeetmeid, millega
a) peatatakse asjaomase toote tollimaksumäära edasine vähendamine käesoleva lepingu kohaselt
või
b) suurendatakse asjaomase toote tollimaksumäära tasemeni, mis ei ületa järgmistest väärtustest
väiksemat:
i) meetme kehtestamise ajal toote suhtes kohaldatav enamsoodustusrežiimi
tollimaksumäär või
ii) käesoleva lepingu jõustumisele vahetult eelneval päeval kehtinud enamsoodustusrežiimi
tollimaksumäär.
3. Lepinguosalised on ühisel seisukohal, et tariifikvoodid ega koguselised piirangud ei ole
kahepoolse kaitsemeetme lubatud vorm.
& /et 187
ARTIKKEL 5.11
Tingimused ja piirangud
1. Lepinguosaline ei kohalda kahepoolseid kaitsemeetmeid:
a) välja arvatud sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on vajalik artiklis 5.10 või 5.15
kirjeldatud olukordade vältimiseks või lahendamiseks;
b) kauem kui kaks aastat või
c) pärast üleminekuperioodi lõppu.
Punktis b osutatud ajavahemikku võib pikendada veel ühe aasta võrra, kui importiva lepinguosalise
pädevad asutused otsustavad C jaos sätestatud korras, et meede on jätkuvalt vajalik artiklis 5.10
või 5.15 kirjeldatud olukordade vältimiseks või lahendamiseks ja kohanemise hõlbustamiseks,
tingimusel et kaitsemeetme kogu kohaldamisaeg, sealhulgas esialgne kohaldamisaeg ja selle
pikendamine, ei ole pikem kui kolm aastat.
2. Lepinguosaline kohaldab kahepoolseid kaitsemeetmeid ainult nende 2-A lisas „Tollitariifide
kaotamise ajakava“ loetletud päritolustaatusega kaupade puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva
lepingu alusel sooduskohtlemist.
& /et 188
3. Kohanemise lihtsustamiseks olukorras, kus kahepoolse kaitsemeetme eeldatav kestus on
pikem kui üks aasta, leevendab meedet kohaldav lepinguosaline meetme kohaldamise ajal seda
järk-järgult ja korrapäraste ajavahemike järel.
4. Kui lepinguosaline lõpetab kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise, on tollimaksumääraks see
määr, mis oleks kehtinud toote suhtes vastavalt artiklile 2.4 „Tollimaksude kaotamine või
vähendamine“.
ARTIKKEL 5.12
Ajutised meetmed
1. Kriitilises olukorras, kus viivitus põhjustaks raskesti heastatavat kahju, võib lepinguosaline
kohaldada kahepoolseid kaitsemeetmeid ajutiselt ilma artikli 5.22 lõike 1 nõudeid täitmata, kui on
eelnevalt kindlaks tehtud, et on selged tõendid selle kohta, et teise lepinguosalise päritolustaatusega
kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tõttu suurenenud
ja et selline import põhjustab või ähvardab põhjustada artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordi.
& /et 189
2. Ajutise meetme kestus ei tohi ületada 200 päeva ja lepinguosaline peab selle aja jooksul
järgima C.2. alajaos sätestatud asjakohaseid menetlusnorme. Lepinguosaline maksab suurendatud
tollimaksu viivitamata tagasi, kui C.2. alajaos kirjeldatud hilisema uurimise tulemusel ei kehtestata
lõplikku meedet kooskõlas artikli 5.10 või 5.15 nõuetega. Ajutise meetme kestus loetakse
artikli 5.11 lõike 1 punktis b osutatud ajavahemiku osaks. Importiv lepinguosaline teavitab teist
lepinguosalist selliste ajutiste meetmete kehtestamisest ja edastab teise lepinguosalise taotlusel
küsimuse viivitamata ühiskomiteele läbivaatamiseks.
ARTIKKEL 5.13
Kahjuhüvitis ja kontsessioonide peatamine
1. Kahepoolseid kaitsemeetmeid kohaldav lepinguosaline konsulteerib teise lepinguosalisega, et
vastastikku kokku leppida asjakohane kaubandust liberaliseeriv hüvitis kontsessioonide näol, millel
on sisuliselt samasugune mõju kaubandusele. Kahepoolset kaitsemeedet kohaldav lepinguosaline
tagab sellise konsulteerimise võimaluse hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahepoolse kaitsemeetme
kohaldamist.
& /et 190
2. Kui lõikes 1 osutatud konsultatsioonide tulemusel ei saavutata 30 päeva jooksul pärast
konsultatsioonide algust kokkulepet kaubandust liberaliseeriva hüvitise kohta, võib kahepoolsest
kaitsemeetmest mõjutatud lepinguosaline peatada hiljemalt 90 päeva pärast meetme kohaldamist
nende kontsessioonide kohaldamise, millel on sisuliselt samasugune mõju kaubandusele nagu teise
lepinguosalise kahepoolsel kaitsemeetmel.
3. Lepinguosaline, keda kahepoolne kaitsemeede mõjutab, teatab sellest teisele lepinguosalisele
kirjalikult vähemalt 30 päeva enne kontsessioonide peatamist vastavalt lõikele 2.
4. Lõike 1 kohane hüvitise maksmise kohustus ja lõike 2 kohane kontsessioonide peatamise
õigus lõpevad kahepoolse kaitsemeetme lõpetamise kuupäeval.
ARTIKKEL 5.14
Kaitsemeetmete kasutamine ja aja möödumine meetmete vahel
1. Lepinguosaline ei kohalda käesolevas jaos osutatud kaitsemeetmeid sellise toote impordi
suhtes, mille suhtes on varem sellist meedet kohaldatud, välja arvatud juhul, kui on möödunud
ajavahemik, mis on võrdne poolega ajavahemikust, mille jooksul kaitsemeetmeid vahetult eelnenud
perioodil kohaldati.
& /et 191
2. Lepinguosaline ei kohalda sama toote suhtes ja sama ajavahemiku jooksul järgmisi meetmeid:
a) käesoleva lepingu kohased kahepoolsed kaitsemeetmed või ajutised kaitsemeetmed ning
b) GATT 1994 XIX artikli ja kaitsemeetmete lepingu kohased kaitsemeetmed.
ARTIKKEL 5.15
Äärepoolseimad piirkonnad
1. Kui Mehhiko päritolustaatusega kaupa imporditakse otse Euroopa Liidu ühe või mitme
äärepoolseima piirkonna territooriumile nii suurtes kogustes ja sellistel tingimustel, et see põhjustab
või ähvardab põhjustada asjaomase äärepoolseima piirkonna majandusliku olukorra tõsist
halvenemist, võib Euroopa Liit pärast alternatiivsete lahenduste uurimist erandkorras kehtestada
kaitsemeetmed, mis piirduvad asjaomase äärepoolseima piirkonna territooriumiga.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse kõiki kahepoolsete kaitsemeetmete
suhtes kohaldatavaid C jao sätteid ka kõikide Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondadega seoses
võetud kaitsemeetmete suhtes.
3. Kahepoolseid kaitsemeetmeid, mis piirduvad Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondadega,
kohaldatakse ainult nende kaupade puhul, mille suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu kohast
sooduskohtlemist.
& /et 192
4. Lõike 1 kohaldamisel tähendab „tõsine halvenemine“ suuri raskusi samasuguseid või otseselt
konkureerivaid tooteid tootvas majandussektoris. Tõsine halvenemine tehakse kindlaks
objektiivsete tegurite, sealhulgas järgmiste asjaolude alusel:
a) impordimahu suurenemine absoluutarvudes või võrreldes omamaise toodangu ja muudest
allikatest pärit impordiga ning
b) sellise impordi mõju asjaomase tootmisharu või majandussektori olukorrale, sealhulgas
müügi, tootmise, finantsolukorra ja tööhõive tasemele.
C.2 ALAJAGU
Kahepoolsete kaitsemeetmete suhtes kohaldatavad menetlusnormid
ARTIKKEL 5.16
Kohaldatav õigus
Kahepoolsete kaitsemeetmete kohaldamisel järgib pädev uurimisasutus käesoleva alajao sätteid ja
kohaldab käesoleva alajaoga hõlmamata juhtudel asjaomase lepinguosalise õiguse alusel
kehtestatud norme, tingimusel et need normid on C jao sätetega kooskõlas.
& /et 193
ARTIKKEL 5.17
Kaitsemeetmete menetluse algatamine
1. Pädev uurimisasutus võib algatada kaitsemeetmete menetluse omamaise tootmisharu poolt või
nimel esitatud kirjaliku taotluse alusel või erandlikel asjaoludel omal algatusel. Euroopa Liidu
puhul võib selle taotluse esitada üks või mitu Euroopa Liidu liikmesriiki omamaise tootmisharu
nimel. Taotlus loetakse esitatuks omamaise tootmisharu poolt või nimel, kui seda toetavad need
omamaised tootjad, kelle toodang moodustab kokku enam kui 50 % samasuguste või otseselt
konkureerivate toodete kogutoodangust, mida toodab taotlusele kas toetust või vastuseisu väljendav
osa omamaisest tootmisharust. Uurimist ei algatata siiski juhul, kui taotlust sõnaselgelt toetavate
omamaiste tootjate osakaal on alla 25 % omamaise tootmisharu toodetud samasuguste või otseselt
konkureerivate toodete riiklikust kogutoodangust.
2. Pärast uurimise algatamist tehakse lõikes 1 osutatud taotlus, välja arvatud selles sisalduv
konfidentsiaalne teave, viivitamata kättesaadavaks kõikidele, keda see võib puudutada.
& /et 194
3. Kaitsemeetmete menetluse algatamisel avaldab pädev uurimisasutus teate menetluse
algatamise kohta lepinguosalise ametlikus väljaandes. Teates märgitakse vajaduse korral kirjaliku
taotluse esitanud üksus, asjaomane imporditud kaup, selle rubriik, alamrubriik või tariifiartikli
number, mille alla see on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud, tehtava otsuse laad ja tähtaeg,
tähtaeg, mille jooksul huvitatud isikud võivad esitada kirjalikult oma seisukohti ja teavet, koht, kus
on võimalik tutvuda kirjaliku taotlusega ja muude menetluse käigus esitatud mittekonfidentsiaalsete
dokumentidega, ning selle asutuse nimi, aadress ja telefoninumber, kelle poole võib pöörduda
lisateabe saamiseks. Kui pädev uurimisasutus otsustab korraldada avaliku istungi, võib selle
toimumise aja ja koha lisada algatamisteatesse või teatada sellest menetluse hilisemas etapis,
tingimusel et sellest teatatakse aegsasti ette. Kui uurimise alguses ei ole avalikku istungit
kavandatud, märgitakse algatamisteates tähtaeg, mille jooksul huvitatud isikud võivad taotleda, et
pädev uurimisasutus neid suuliselt ära kuulaks.
4. Seoses kaitsemeetmete menetlusega, mis on algatatud kirjaliku taotluse alusel, mille on
esitanud üksus, kes väidab, et ta esindab omamaist tootmisharu, ei avalda pädev uurimisasutus
lõike 3 kohast algatamisteadet, ilma et ta oleks eelnevalt hoolikalt hinnanud, kas taotlus vastab tema
õigusaktide ja lõike 1 nõuetele ning kas see sisaldab põhjendatud tõendeid selle kohta, et teise
lepinguosalise päritolustaatusega kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu
vähendamise või kaotamise tulemusena suurenenud ning et selline import põhjustab või ähvardab
põhjustada väidetavat olulist kahju või majandusolukorra tõsist halvenemist.
& /et 195
ARTIKKEL 5.18
Uurimine
1. Lepinguosaline võib kohaldada kaitsemeetmeid ainult pärast seda, kui tema pädev
uurimisasutus on käesolevas alajaos sätestatud menetluse kohaselt läbi viinud uurimise. Uurimine
hõlmab kõikide huvitatud isikute mõistlikku avalikku teavitamist ning avalikke istungeid või muid
asjakohaseid vahendeid, mille käigus importijad, eksportijad ja teised huvitatud isikud saavad
esitada tõendeid ja oma seisukohti, sealhulgas võimaluse vastata teiste isikute esitatud väidetele.
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema pädev uurimisasutus viib iga sellise uurimise lõpule
ühe aasta jooksul pärast selle algatamist.
ARTIKKEL 5.19
Olulise kahju olemasolu või selle ohu tuvastamine ja põhjuslik seos
1. Kui pädev uurimisasutus uurib, kas suurenenud import põhjustab või ähvardab põhjustada
olulist kahju omamaisele tootmisharule, hindab ta kõiki asjakohaseid objektiivseid ja mõõdetavaid
tegureid, mis mõjutavad omamaise tootmisharu olukorda, eelkõige vaatlusaluse toote impordi kasvu
määra ja kogust absoluutarvudes ja võrreldes omamaise toodanguga, suurenenud impordi osakaalu
omamaisel turul ning muutusi müügi, tootmise, tootlikkuse, tootmisvõimsuse rakendamise, kasumi
ja kahjumi ning tööhõive tasemes.
& /et 196
2. Otsus, et suurenenud import põhjustab või ähvardab põhjustada artiklis 5.10 või 5.15
kirjeldatud olukordi, tehakse ainult juhul, kui uurimine näitab objektiivsete tõendite põhjal, et
vaatlusaluse toote suurenenud impordi ja artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordade vahel on
selge põhjuslik seos. Kui artiklis 5.10 või 5.15 kirjeldatud olukordi põhjustavad samal ajal muud
tegurid kui suurenenud import, ei saa sellist kahju või selle ohtu või majandusolukorra tõsist
halvenemist või selle ohtu seostada suurenenud impordiga.
ARTIKKEL 5.20
Istungid
Kaitsemeetmete menetluse käigus teeb pädev uurimisasutus järgmist:
a) korraldab pärast mõistliku etteteatamist avaliku istungi, et võimaldada kõikidel huvitatud
isikutel, keda käsitatakse sellisena asjaomase lepinguosalise õiguse kohaselt, tulla isiklikult
või advokaadi vahendusel kohale, esitada tõendeid ja olla ära kuulatud seoses olulise kahju
või selle ohuga või majandusliku olukorra tõsise halvenemise või selle ohuga ning asjakohase
õiguskaitsevahendiga, või
& /et 197
b) Euroopa Liidu puhul annab teise võimalusena kõikidele huvitatud isikutele võimaluse olla ära
kuulatud, kui nad on algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul esitanud kirjaliku taotluse,
milles nad näitavad, et uurimise tulemus võib neid mõjutada ja et nende suuliseks
ärakuulamiseks on erilised põhjused.
ARTIKKEL 5.21
Konfidentsiaalne teave
Pädev uurimisasutus käsitleb mõjuvatel põhjustel konfidentsiaalsena mis tahes teavet, mis on oma
olemuselt konfidentsiaalne või mis on esitatud konfidentsiaalsena. Sellist teavet ei avalikustata ilma
selle esitanud isiku loata. Konfidentsiaalset teavet esitavad isikud peavad esitama selle
mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, või kui kõnealused isikud märgivad, et sellist teavet ei saa
kokkuvõtlikult esitada, siis põhjused, miks kokkuvõtet ei saa esitada. Kokkuvõte peab olema
piisavalt üksikasjalik, et võimaldada esitatud konfidentsiaalse teabe sisust mõistlikult aru saada. Kui
pädev uurimisasutus leiab siiski, et konfidentsiaalsustaotlus ei ole põhjendatud, ja kui asjaomane
isik ei soovi teavet avalikustada või ei luba seda üldistatud või kokkuvõtlikul kujul avalikustada,
võib pädev uurimisasutus jätta sellise teabe arvesse võtmata, välja arvatud juhul, kui talle
tõendatakse asjakohaste allikate põhjal, et teave on õige.
& /et 198
ARTIKKEL 5.22
Vastuvõtmine, teatamine, konsulteerimine ja avaldamine
1. Kui lepinguosaline leiab, et esineb üks artiklis 5.10 või 5.15 sätestatud olukordadest, suunab
ta küsimuse viivitamata ühiskomiteele uurimiseks. Ühiskomitee võib anda soovitusi, mis on
vajalikud tekkinud olukorra lahendamiseks. Kui ühiskomitee ei ole olukorra lahendamiseks
soovitust andnud või kui 30 päeva jooksul pärast küsimuse suunamist ühiskomiteele ei ole
saavutatud muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta kahepoolseid
kaitsemeetmeid, mis on asjakohased olukorra lahendamiseks vastavalt C jaole.
2. Pädev uurimisasutus esitab eksportivale lepinguosalisele kogu asjakohase teabe, mis sisaldab
tõendeid suurenenud impordist põhjustatud olulise kahju või selle ohu või majandusliku olukorra
tõsise halvenemise või selle ohu kohta, asjaomase toote ja kavandatava kahepoolse kaitsemeetme
täpset kirjeldust, kavandatava kahepoolse kaitsemeetme kehtestamise kuupäeva ja eeldatavat
kestust.
3. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata kirjalikult, kui ta:
a) algatab C jao kohase kahepoolsete kaitsemeetmete menetluse;
b) otsustab kohaldada ajutisi kahepoolseid kaitsemeetmeid;
& /et 199
c) teeb artikli 5.19 kohaselt kindlaks, kas suurenenud import on tekitanud olulise kahju või selle
ohu või majandusliku olukorra tõsise halvenemise või selle ohu;
d) otsustab kohaldada või pikendada kahepoolseid kaitsemeetmeid ning
e) otsustab varem vastu võetud kahepoolseid kaitsemeetmeid muuta.
4. Kui lepinguosaline esitab lõike 3 punkti a kohase teate, peab see sisaldama järgmist:
a) koopia taotluse avalikustatud versioonist ja selle lisadest või pädeva uurimisasutuse algatatud
uurimise puhul asjakohastest dokumentidest, mis tõendavad, et artikli 5.17 nõuded on
täidetud, ning küsimustiku, milles on üksikasjalikult esitatud punktid, mille kohta huvitatud
isikud peavad teavet esitama, ning
b) asjaomase imporditava kauba täpne kirjeldus.
5. Kui lepinguosaline esitab lõike 3 punkti b või c kohase teate, lisab ta koopia oma otsuse
avalikustatud versioonist ja vajaduse korral dokumendist, milles on esitatud otsuse aluseks olev
tehniline põhjendus.
& /et 200
6. Kui lepinguosaline esitab lõike 3 punkti d kohase teate kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise
või pikendamise kohta, peab teade sisaldama järgmist:
a) koopia tema otsuse avalikustatud versioonist ja vajaduse korral dokumendist, milles on
esitatud otsuse aluseks olev tehniline põhjendus;
b) tõendid olulise kahju või selle ohu kohta või majandusliku olukorra tõsise halvenemise või
selle ohu kohta, mille on põhjustanud teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba impordi
suurenemine käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena;
c) kahepoolse kaitsemeetmega hõlmatud päritolustaatusega kauba täpne kirjeldus, sealhulgas
rubriik, alamrubriik või tariifirida, mille alla see on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud;
d) kohaldatava või pikendatava kahepoolse kaitsemeetme täpne kirjeldus;
e) kahepoolse kaitsemeetme kohaldamise esialgne kuupäev, selle eeldatav kestus ja vajaduse
korral meetme järkjärgulise leevendamise ajakava ning
f) kahepoolse kaitsemeetme pikendamise korral tõendid asjaomase omamaise tootmisharu
kohanemise kohta.
& /et 201
7. Selle lepinguosalise taotlusel, keda mõjutab C jao kohane kahepoolsete kaitsemeetmete
menetlus, peab teine lepinguosaline konsulteerima taotluse esitanud lepinguosalisega, et punkti 3
alapunkti a või b kohaselt esitatud teade läbi vaadata.
8. Lepinguosaline, kes kavatseb kahepoolset kaitsemeedet kohaldada või pikendada, teavitab
sellest teist lepinguosalist ja annab talle võimaluse eelnevalt konsulteerida, et võimalikku
kohaldamist või pikendamist arutada. Kui 30 päeva jooksul pärast teate esitamise kuupäeva ei ole
rahuldavat lahendust saavutatud, võib esimene lepinguosaline kõnealust meedet kohaldada või
pikendada.
9. Pädev uurimisasutus avaldab asjaomase lepinguosalise ametlikus väljaandes ka oma
tähelepanekud ja põhjendatud järeldused kõikide asjakohaste faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta,
sealhulgas imporditava kauba ja olukorra kirjelduse, mis on põhjustanud meetmete kehtestamise
vastavalt artiklile 5.10 või 5.15, põhjusliku seose sellise olukorra ja suurenenud impordi vahel ning
meetmete vormi, taseme ja kestuse.
10. Pädev uurimisasutus käsitleb konfidentsiaalset teavet täielikult kooskõlas artikliga 5.21.
& /et 202
6. PEATÜKK
SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED
ARTIKKEL 6.1
Mõisted
1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „pädev asutus“ – kummagi lepinguosalise pädevad asutused, mis on nimetatud 6-A lisas
„Pädevad asutused“;
b) „erakorraline meede“ – sanitaar- või fütosanitaarmeede, mida importiv lepinguosaline
kohaldab teise lepinguosalise kaupade suhtes, et lahendada importiva lepinguosalise
territooriumil tekkinud või tekkida ähvardav kiireloomuline probleem seoses inimeste,
loomade või taimede elu või tervise kaitsega, ning
c) „WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee“ – sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete
komitee, mis on loodud vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu
artiklile 12.
& /et 203
2. Käesolevas peatükis kohaldatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu
A lisas sätestatud mõisteid ning samuti Codex Alimentarius’e komisjoni, Maailma Loomatervise
Organisatsiooni (WOAH) ja 6. detsembril 1951 Roomas allkirjastatud rahvusvahelise
taimekaitsekonventsiooni mõisteid.
ARTIKKEL 6.2
Eesmärgid
Käesoleva peatüki eesmärgid on järgmised:
a) kaitsta lepinguosaliste territooriumidel inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist,
hõlbustades ühtlasi lepinguosalistevahelist kaubandust;
b) tõhustada ja edendada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist;
c) tugevdada teabevahetust, konsulteerimist ja koostööd lepinguosaliste vahel, eelkõige nende
pädevate asutuste vahel;
d) kanda hoolt selle eest, et lepinguosaliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei too kaasa
põhjendamatuid kaubandustõkkeid;
& /et 204
e) suurendada kummagi lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja nende rakendamise
järjepidevust, kindlust ja läbipaistvust ning
f) toetada rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste väljatöötamist ja vastuvõtmist
asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt ning tõhustada nende rakendamist
lepinguosaliste poolt.
ARTIKKEL 6.3
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes,
mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust.
ARTIKKEL 6.4
Seos sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepinguga
Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi üksteise suhtes, mis tulenevad sanitaar- ja
fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingust.
& /et 205
ARTIKKEL 6.5
Rakendamiseks vajalikud vahendid
Kumbki lepinguosaline kasutab käesoleva peatüki tulemuslikuks rakendamiseks vajalikke
vahendeid.
ARTIKKEL 6.6
Samaväärsus
1. Lepinguosalised mõistavad, et teise lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete
samaväärsuse tunnustamine on kaubanduse lihtsustamise oluline vahend.
2. Importiv lepinguosaline tunnistab eksportiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed
enda meetmetega samaväärseteks, kui eksportiv lepinguosaline tõendab importivale
lepinguosalisele objektiivselt, et tema meetmega saavutatakse importiva lepinguosalise sanitaar- ja
fütosanitaarkaitse asjakohane tase.
3. Importival lepinguosalisel on õigus teha lõplik otsus selle kohta, kas eksportiva lepinguosalise
kohaldatava sanitaar- või fütosanitaarmeetmega saavutatakse sanitaar- ja fütosanitaarkaitse
asjakohane tase.
& /et 206
4. Lepinguosaline võtab teise lepinguosalise meetme samaväärsuse hindamisel või
kindlaksmääramisel muu hulgas ja vajaduse korral arvesse järgmist:
a) WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee otsused;
b) asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide töö;
c) teise lepinguosalisega kauplemisel saadud teadmised ja varasemad kogemused ning
d) teise lepinguosalise esitatud teave.
5. Kumbki lepinguosaline lähtub samaväärsuse hindamisel, kindlaksmääramisel ja säilitamisel
asjaomaste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide standarditest, suunistest ja soovitustest või
vajaduse korral riskihindamisest.
6. Kui importiv lepinguosaline saab teiselt lepinguosaliselt samaväärsuse hindamise taotluse,
millele on lisatud nõutav teave, algatab ta viivitamata hindamise samaväärsuse
kindlaksmääramiseks.
7. Kui importiv lepinguosaline lõpetab samaväärsuse hindamise, teatab ta oma otsusest
viivitamata teisele lepinguosalisele.
& /et 207
8. Kui importiv lepinguosaline on otsustanud, et ta tunnustab eksportiva lepinguosalise meedet
samaväärsena, algatab importiv lepinguosaline viivitamata selle tunnustamise rakendamiseks
vajalikud seadusandlikud või haldusmeetmed.
9. Ilma et see piiraks artikli 6.16 kohaldamist, kui lepinguosaline kavatseb vastu võtta meetme,
mille suhtes kohaldatakse samaväärsuse kindlaksmääramist, mis mõjutab lepinguosalistevahelist
kaubandust, või sellist meedet muuta või see kehtetuks tunnistada, teeb kõnealune lepinguosaline
järgmist:
a) teatab teisele lepinguosalisele oma kavatsusest piisavalt varajases etapis, mis võimaldab teise
lepinguosalise esitatud märkusi arvesse võtta;
b) esitab teise lepinguosalise taotlusel teabe ja põhjendused kavandatavate muudatuste kohta.
10. Importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsust kavandatud muudatusega seotud meetme
kehtivusaja jooksul.
11. Kummagi lepinguosalise taotlusel arutavad lepinguosalised lõike 9 punkti a kohaselt teatatud
kavandatavaid muudatusi. Importiv lepinguosaline vaatab põhjendamatu viivituseta kogu lõike 9
punkti b kohaselt esitatud teabe läbi.
& /et 208
12. Kui lepinguosaline võtab vastu sanitaar- või fütosanitaarmeetme, mille suhtes kohaldatakse
samaväärsuse kindlaksmääramist teise lepinguosalise poolt, muudab seda meedet või tühistab selle,
tunnustab importiv lepinguosaline samaväärsust tingimusel, et eksportiva lepinguosalise
meetmetega saavutatakse jätkuvalt importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse
asjakohane tase. Lepinguosalise taotlusel arutavad lepinguosalised viivitamata importiva
lepinguosalise tehtud otsust.
ARTIKKEL 6.7
Riskihindamine
1. Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline tagada, et nende vastavad sanitaar- ja
fütosanitaarmeetmed põhineksid teaduslikel põhimõtetel ning vastaksid asjakohastele
rahvusvahelistele standarditele, suunistele ja soovitustele.
2. Kui lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise vastu võetud või kehtima jäetud konkreetne
sanitaar- või fütosanitaarmeede piirab või võib piirata tema eksporti ja see meede ei põhine
asjakohasel rahvusvahelisel standardil, suunisel või soovitusel, või kui asjakohane standard, suunis
või soovitus puudub, võib kõnealune lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt teavet. Taotluse
saanud lepinguosaline esitab taotluse esitanud lepinguosalisele põhjendused ja asjakohase teabe
kõnealuse meetme kohta.
& /et 209
3. Kui asjakohased teaduslikud tõendid on ebapiisavad, võib lepinguosaline sanitaar- või
fütosanitaarmeetme ajutiselt vastu võtta olemasoleva asjakohase teabe, sealhulgas asjaomastelt
rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud teabe alusel. Sellisel juhul püüab kõnealune
lepinguosaline hankida objektiivsemaks riskihindamiseks vajalikku lisateavet ja vaatab sanitaar- või
fütosanitaarmeetme mõistliku aja jooksul vastavalt läbi.
4. Tunnistades lepinguosaliste õigusi ja kohustusi vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete
lepingu asjakohastele sätetele, ei tõlgendata käesolevat peatükki nii, et see takistab lepinguosalisi
tegemast järgmist:
a) kehtestada sanitaar- või fütosanitaarkaitse taset, mida nad peavad asjakohaseks vastavalt
sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklile 5;
b) kehtestada või säilitada heakskiitmismenetlust, mis nõuab riskihindamise läbiviimist enne, kui
kõnealune lepinguosaline lubab toote oma turule, või
c) võtta vastu või jätta kehtima sanitaar- või fütosanitaaralaseid kaitsemeetmeid vastavalt
sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõikele 7.
5. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei diskrimineeri
meelevaldselt ega põhjendamatult teist lepinguosalist, kui valitsevad samasugused või sarnased
tingimused. Lepinguosaline ei kohalda sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid viisil, mis kujutaks endast
lepinguosalistevahelise kaubanduse varjatud piiramist.
& /et 210
6. Riskihindamist läbi viiv lepinguosaline peab tegema järgmist:
a) võtma arvesse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning
rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi;
b) kaaluma riskijuhtimise meetodeid, mis ei piira kaubandust rohkem, kui on vaja sellise
sanitaar- või fütosanitaarkaitse taseme saavutamiseks, mida ta peab asjakohaseks vastavalt
sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõikele 3, võttes arvesse tehnilist ja
majanduslikku teostatavust, ning
c) võtma sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohase taseme kindlaksmääramisel vastavalt
sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artikli 5 lõikele 4 arvesse eesmärki viia
miinimumini negatiivne mõju kaubandusele ning valima riskijuhtimise meetodi, mis ei piira
kaubandust rohkem, kui on vaja sanitaar- või fütosanitaarmeetmete eesmärgi saavutamiseks,
võttes arvesse tehnilist ja majanduslikku teostatavust.
7. Eksportiva lepinguosalise taotlusel teavitab importiv lepinguosaline eksportivat lepinguosalist
edusammudest, mis on tehtud eksportiva lepinguosalise turulepääsu taotlusega seotud konkreetse
riskihindamise läbiviimisel, ning protsessi käigus tekkida võivatest viivitustest.
& /et 211
8. Ilma et see piiraks artikli 6.16 kohaldamist, ei tohi lepinguosaline peatada teise lepinguosalise
toote importi üksnes seetõttu, et lepinguosaline vaatab oma sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid läbi,
kui importiv lepinguosaline lubas läbivaatamise algatamise ajal teise lepinguosalise toodet
importida.
ARTIKKEL 6.8
Kohandamine piirkondlike tingimustega, kaasa arvatud kahjuri- või taudivabad alad
ning vähese kahjuri- või taudilevikuga alad
Üldine
1. Lepinguosalised tunnistavad, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohandamine vastavalt
kahjurite või taudide esinemise piirkondlikele tingimustele on loomade ja taimede elu ja tervise
kaitsmise ning kaubanduse lihtsustamise oluline vahend.
2. Lepinguosalised tunnustavad kahjuri- või taudivabade alade ja vähese kahjuri- või
taudilevikuga alade põhimõtteid. Selliste alade kindlaksmääramisel lähtutakse sellistest teguritest
nagu geograafiline asukoht, ökosüsteemid, epidemioloogiline järelevalve ning sanitaar- ja
fütosanitaarkontrolli tõhusus.
& /et 212
3. Eksportiv lepinguosaline, kes väidab, et tema territooriumil asuvad alad on kahjuri- või
taudivabad või vähese kahjuri- või taudilevikuga alad, peab esitama selle kohta vajalikud tõendid, et
importivale lepinguosalisele objektiivselt tõendada, et need alad on praegu ja tõenäoliselt ka
edaspidi vastavalt kahjuri- või taudivabad või vähese kahjuri- või taudilevikuga alad. Selleks annab
eksportiv lepinguosaline importiva lepinguosalise taotlusel mõistliku juurdepääsu kontrollimiseks,
katsetamiseks ja muudeks asjakohasteks menetlusteks.
4. Lõikes 2 osutatud alade kindlaksmääramisel piirkondadeks jaotamise otsustega võtavad
lepinguosalised arvesse WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning
lähtuvad meetmete võtmisel rahvusvahelistest standarditest, suunistest ja soovitustest või kui need
ei võimalda saavutada lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohast taset, asjaoludele
vastavast riskihindamisest.
5. Lõikes 2 osutatud alade kindlaksmääramisel võtab importiv lepinguosaline arvesse kogu
eksportiva lepinguosalise ametiasutuste asjakohast teavet ja varasemat kogemust.
6. Importiv lepinguosaline võib otsustada, et eksportiva lepinguosalise taotlust kahjuri- või
taudivabade või vähese kahjuri- või taudilevikuga alade tunnustamiseks võib hinnata
kiirmenetluses.
7. Kui eksportiv lepinguosaline ei nõustu importiva lepinguosalise otsusega, peab importiv
lepinguosaline esitama eksportivale lepinguosalisele põhjenduse.
& /et 213
8. Eksportiv lepinguosaline esitab importiva lepinguosalise taotlusel täieliku selgituse ja
tõendavad andmed käesoleva artikliga hõlmatud kindlaksmääramiste ja otsuste kohta. Nende
protsesside käigus püüavad lepinguosalised vältida kaubanduse tarbetut häirimist.
Loomad, loomsed saadused ja loomsed kõrvalsaadused
9. Lepinguosalised tunnustavad tsoonideks jagamise põhimõtet, mida nad nõustuvad kohaldama
oma kaubanduses. Lepinguosalised tunnustavad ka Maailma Loomatervise Organisatsiooni
määratud ametlikku loomade tervisestaatust.
10. Importiv lepinguosaline tugineb eksportiva lepinguosalise loomade tervisestaatuse
kindlaksmääramisel tavaliselt eksportiva lepinguosalise esitatud tõenditele vastavalt sanitaar- ja
fütosanitaarmeetmete lepingule ning WOAH maismaaloomade tervise koodeksile ja WOAH
veeloomade tervise koodeksile.
11. Importiv lepinguosaline hindab eksportivalt lepinguosaliselt saadud lisateavet põhjendamatu
viivituseta ja tavaliselt 90 päeva jooksul pärast selle saamist. Importiv lepinguosaline võib taotleda
kohapealset kontrolli eksportiva lepinguosalise territooriumil ning viib kontrolli läbi vastavalt
artiklis 6.11 sätestatud põhimõtetele 90 päeva jooksul pärast seda, kui eksportiv lepinguosaline on
kontrollitaotluse kätte saanud, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.
12. Lepinguosalised tunnistavad bioturvarühmitamise mõistet ja teevad selles küsimuses
koostööd.
& /et 214
Taimed ja taimsed saadused
13. Lepinguosalised tunnustavad kahjurivabade alade, kahjurivabade tootmiskohtade ja
kahjurivabade tootmisrajatiste, samuti vähese kahjurilevikuga alade põhimõtteid kui taimede elu ja
tervise kaitsmise ja kaubanduse lihtsustamise vahendeid, nagu on kindlaks määratud asjakohastes
rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni rahvusvahelistes fütosanitaarmeetmete standardites, mida
nad nõustuvad kohaldama omavahel kaubeldavate kaupade suhtes.
14. Eksportiva lepinguosalise taotlusel võtab importiv lepinguosaline fütosanitaarmeetmete
vastuvõtmisel või kehtima jätmisel arvesse kahjurivabasid alasid, kahjurivabasid tootmiskohti,
kahjurivabasid tootmisrajatisi, samuti vähese kahjurilevikuga alasid, mille eksportiv lepinguosaline
on kehtestanud vastavalt asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, suunistele ja soovitustele.
15. Eksportiv lepinguosaline teeb kindlaks kahjurivabad alad, kahjurivabad tootmiskohad,
kahjurivabad tootmisrajatised ja vähese kahjurilevikuga alad ning edastab selle teabe teisele
lepinguosalisele. Taotluse korral esitab eksportiv lepinguosaline täieliku selgituse ja tõendavad
andmed vastavalt asjakohasele rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardile või vajaduse
korral muul viisil.
16. Ilma et see piiraks artikli 6.16 kohaldamist, tugineb importiv lepinguosaline põhimõtteliselt
eksportiva lepinguosalise või selle osade taimede tervisestaatuse kindlaksmääramisel teabele, mille
eksportiv lepinguosaline on esitanud vastavalt sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingule ja
asjakohasele rahvusvahelisele fütosanitaarmeetmete standardile.
& /et 215
17. Importiv lepinguosaline hindab eksportivalt lepinguosaliselt saadud lisateavet põhjendamatu
viivituseta ja tavaliselt 90 päeva jooksul pärast selle saamist. Importiv lepinguosaline võib taotleda
kohapealset kontrolli eksportiva lepinguosalise territooriumil ning viib kontrolli läbi vastavalt
artiklis 6.11 sätestatud põhimõtetele kuue kuu jooksul pärast eksportiva lepinguosalise
kontrollimise taotluse esitamist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti. Erineva
ajavahemiku kokkuleppimisel võtavad lepinguosalised arvesse asjaomase kahjuri ja põllukultuuri
bioloogiat.
ARTIKKEL 6.9
Läbipaistvus
1. Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline jagada pidevalt teavet oma sanitaar- ja
fütosanitaarmeetmete kohta ning anda teisele lepinguosalisele võimalus esitada kavandatud
sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta märkusi.
2. Käesoleva artikli rakendamisel võtab kumbki lepinguosaline arvesse WTO sanitaar- ja
fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja
soovitusi.
& /et 216
3. Lepinguosaline teatab kavandatavast sanitaar- või fütosanitaarmeetmest, mis võib mõjutada
lepinguosalistevahelist kaubandust, ja annab tavaliselt teisele lepinguosalisele aega vähemalt
60 päeva pärast teate saatmist kirjalike märkuste esitamiseks, välja arvatud juhul, kui tekib või
ähvardab tekkida kiireloomuline probleem seoses inimeste, loomade või taimede elu või tervise
kaitsega, või kui meede on kaubandust lihtsustav. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks
kõnealune lepinguosaline andma märkuste esitamiseks aega rohkem kui 60 päeva ning kaaluma
teise lepinguosalise põhjendatud taotlusi märkuste esitamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse korral
vastab lepinguosaline teise lepinguosalise kirjalikele märkustele asjakohasel viisil.
4. Lepinguosalised:
a) taotlevad läbipaistvust seoses kaubanduse suhtes kohaldatavate sanitaar- ja
fütosanitaarmeetmetega;
b) parandavad vastastikust arusaamist kummagi lepinguosalise sanitaar- või
fütosanitaarmeetmetest ja nende kohaldamisest ning
c) vahetavad teavet sanitaar- või fütosanitaarmeetmete väljatöötamise ja kohaldamisega seotud
küsimustes, et vähendada nende negatiivset mõju lepinguosalistevahelisele kaubandusele.
& /et 217
5. Kumbki lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotlusel ja tavaliselt 15 päeva jooksul
pärast taotluse saamist järgmise teabe:
a) konkreetsete toodete impordi suhtes kohaldatavad impordinõuded ja
b) konkreetsete toodete heakskiitmise taotluse läbivaatamise edenemine.
6. Lõike 4 punktis c ja lõikes 5 osutatud teave on esitatud, kui see on tehtud kättesaadavaks
asjakohaste eeskirjade ja menetluste kohaselt WTO-le esitatud teatisega või kui teave on tehtud
tasuta kättesaadavaks lepinguosalise avalikult juurdepääsetaval ametlikul veebisaidil.
7. Taotluse korral esitab lepinguosaline vastavalt vajadusele ja teavet edastava lepinguosalise
konfidentsiaalsuse ja eraelu puutumatuse nõuetega lubatud ulatuses teisele lepinguosalisele
asjakohase teabe, mida ta võttis arvesse kavandatava meetme väljatöötamisel.
8. Lepinguosaline võib taotleda, et teine lepinguosaline arutaks, kui see on asjakohane ja
võimalik, mis tahes kaubandusprobleeme seoses kavandatava sanitaar- või fütosanitaarmeetmega
ning oluliselt vähem kaubandust piiravate alternatiivsete meetodite kättesaadavust kõnealuse
meetme eesmärgi saavutamiseks.
9. Kumbki lepinguosaline avaldab sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid käsitlevad teated
eelistatavalt elektrooniliselt ametlikus väljaandes või veebisaidil.
& /et 218
10. Kumbki lepinguosaline tagab, et sanitaar- või fütosanitaarmeetme tekstis või teatises on
märgitud meetme jõustumise kuupäev ja meetme õiguslik alus.
11. Eksportiv lepinguosaline teavitab importivat lepinguosalist õigeaegselt ja asjakohaselt:
a) praeguse kaubandusega seotud olulisest sanitaar- või fütosanitaaralasest ohust;
b) kiireloomulistest olukordadest, kui loomade või taimede tervisestaatuse muutus eksportiva
lepinguosalise territooriumil võib praegust kaubandust mõjutada;
c) olulistest muutustest kahjurite või taudide staatuses, näiteks kahjurite või taudide esinemisest
ja arengust, sealhulgas piirkondadeks jaotamise otsuste kohaldamisest, ning
d) olulistest muudatustest toiduohutuse ning kahjurite või taudide ohjamise, tõrje või
likvideerimise põhimõtetes või tavades, mis võivad mõjutada praegust kaubandust.
12. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks lepinguosaline jätma lepinguosalistevahelist
kaubandust mõjutada võiva sanitaar- või fütosanitaarmeetme avaldamise kuupäeva ja meetme
jõustumise kuupäeva vahele rohkem kui kuus kuud, välja arvatud juhul, kui meede on ette nähtud
inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitsmisega seotud kiireloomulise probleemi
lahendamiseks või kui meede on kaubandust lihtsustav.
13. Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele taotluse korral teabe kõigi sanitaar- või
fütosanitaarmeetmete kohta, mis on seotud toote impordiga tema territooriumile.
& /et 219
ARTIKKEL 6.10
Kaubanduse lihtsustamine
Heakskiitmismenetlused
1. Lepinguosalised tunnistavad, et kummalgi lepinguosalisel on õigus töötada välja ja kohaldada
heakskiitmismenetlusi, et tagada importiva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarkaitse asjakohane
tase, vähendades samal ajal negatiivset mõju kaubandusele.
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et kõik lepinguosalistevahelist kaubandust mõjutavad sanitaar-
ja fütosanitaarmeetmete heakskiitmismenetlused
a) toimuvad ja viiakse lõpule ilma põhjendamatu viivituseta ning
b) ei toimu teist lepinguosalist meelevaldselt või põhjendamatult diskrimineerival viisil.
3. Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et teise lepinguosalise territooriumile eksporditavad
tooted vastaksid importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohasele tasemele.
Selleks kehtestab ja rakendab eksportiv lepinguosaline asjakohased kontrollimeetmed, sealhulgas
vajaduse korral riskipõhised kohapealsed kontrollid. Importiv lepinguosaline võib nõuda, et
eksportiva lepinguosalise asjakohane pädev astutus tõendaks importivale lepinguosalisele
objektiivselt, et impordinõuded on täidetud.
& /et 220
4. Kui importiv lepinguosaline nõuab toote heakskiitmist enne importi, teeb ta eksportiva
lepinguosalise taotlusel viivitamata kättesaadavaks teabe sanitaar- ja fütosanitaaralaste
impordimenetluste kohta. Importiv lepinguosaline tagab eelkõige, et
a) avaldatakse kõikide menetluste tavapärane menetlusaeg või eksportivale lepinguosalisele
teatatakse taotluse korral eeldatav menetlusaeg;
b) importiva lepinguosalise pädev asutus kontrollib taotluse saamisel viivitamata dokumentide
täielikkust ning teavitab eksportivat lepinguosalist täpselt ja täielikult kõikidest puuduvatest
elementidest;
c) importiva lepinguosalise pädev asutus edastab menetluse tulemused võimalikult kiiresti,
täpselt ja täielikult eksportivale lepinguosalisele, et vajaduse korral saaks võtta
parandusmeetmeid,
d) kui eksportiv lepinguosaline seda taotleb, jätkab importiva lepinguosalise pädev asutus
võimaluse korral menetlust, isegi kui taotluses puuduvad mõned elemendid, ning
e) importiva lepinguosalise pädev asutus teavitab eksportivat lepinguosalist taotluse korral
menetluse etapist, sealhulgas esitatakse selgitus võimalike viivituste kohta.
& /et 221
5. Kui lepinguosaline nõuab heakskiitmiseks riskihindamist, teeb ta selle riskihindamise
tavatingimustes kättesaadavaks viivitamata ja tavaliselt ühe aasta jooksul pärast toote
eksportimiseks vajaliku teabe saamist.
6. Kumbki lepinguosaline püüab kohaldada mõistlikke tähtaegu oma heakskiitmismenetluste
kõikide etappide suhtes ja alustab neid menetlusi viivitamata pärast teiselt lepinguosaliselt taotluse
saamist.
7. Kumbki lepinguosaline väldib asjatut dubleerimist ja halduskoormust seoses:
a) dokumentide, teabe ja meetmetega, mida ta taotlejalt oma heakskiitmismenetluse raames
nõuab, ning
b) seoses teabega, mida lepinguosaline heakskiitmismenetluse raames hindab.
8. Kumbki lepinguosaline teeb viivitamata kättesaadavaks kõik muudatused oma nõutavates
heakskiitmismenetlustes või nendega seotud nõuetes. Välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud
juhtudel, mis on seotud lepinguosalise kaitsetasemega, jätab kumbki lepinguosaline oma
heakskiitmismenetluste või nendega seotud nõuete muudatuste avaldamise ja nende jõustumise
vahele üleminekuperioodi, et teisel lepinguosalisel oleks võimalik nende muudatustega tutvuda ja
nendega kohaneda. Kumbki lepinguosaline püüab enne muudatuste avaldamist esitatud taotluste
heakskiitmismenetlusi kohandada ja vältida nende pikenemist. Kui heakskiitmismenetluse
muutmine vähendab koormust, ei tohi selle jõustumist tarbetult edasi lükata.
& /et 222
9. Taotluse korral esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele õigeaegselt teabe
heakskiitmismenetluse seisu kohta.
Taimetervisega seotud eritingimused
10. Kooskõlas rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames kokku lepitud kohaldatavate
standarditega säilitab kumbki lepinguosaline taimekahjuritega seotud olukorra kohta piisavat teavet,
mis võib hõlmata seire-, likvideerimis- ja tõrjeprogramme ning nende tulemusi, et toetada
taimekahjurite liigitamist ja põhjendada fütosanitaarseid impordimeetmeid.
11. Kumbki lepinguosaline püüab koostada ja ajakohastada reguleeritud taimekahjurite loetelu
nende toodete jaoks, mille puhul esineb fütosanitaarprobleeme. Loetelu sisaldab järgmist:
a) karantiinsed taimekahjustajad, mida ei esine tema territooriumi üheski osas;
b) karantiinsed taimekahjustajad, mida esineb, kuid mis ei ole laialt levinud ja mida ametlikult
ei kontrollita, ning
c) reguleeritud mittekarantiinsed taimekahjustajad.
12. Kumbki lepinguosaline kehtestab nende taimede või taimsete saaduste suhtes, mille puhul
esineb fütosanitaarprobleeme, üksnes reguleeritud taimekahjurite puudumise tagavad
impordinõuded. Neid impordinõudeid kohaldatakse kogu eksportiva lepinguosalise territooriumil,
võttes arvesse piirkondlikke tingimusi.
& /et 223
13. Selliste toodete saadetised, mille suhtes kehtivad fütosanitaarmeetmed, võetakse vastu
eksportiva lepinguosalise esitatud piisavate tagatiste alusel ilma eelkontrolliprogramme
rakendamata. Importiv lepinguosaline võib süsteemipõhise lähenemisviisi alusel delegeerida
toodete kaubandusega seotud tegevused eksportiva lepinguosalise pädevale asutusele.
14. Lepinguosalised võtavad vastu ainult sellised fütosanitaarmeetmed, mis on tehniliselt
põhjendatud, kooskõlas asjaomase kahjuririskiga ja on olemasolevate meetmete hulgas kõige
vähem piiravad.
15. Lõigete 10–14 rakendamisel võtavad lepinguosalised arvesse asjakohast rahvusvahelist
fütosanitaarmeetmete standardit.
Impordi suhtes kehtivad konkreetsed sanitaar- ja fütosanitaarnõuded
16. Kui importiva lepinguosalise asjakohase kaitsetaseme saavutamiseks on olemas mitu sanitaar-
või fütosanitaarmeedet, alustavad lepinguosalised eksportiva lepinguosalise taotlusel tehnilist
dialoogi, et vältida tarbetuid kaubandushäireid ja valida kõige otstarbekam lahendus.
& /et 224
ARTIKKEL 6.11
Auditid
1. Importival lepinguosalisel on õigus auditeerida käesoleva artikli kohaselt eksportiva
lepinguosalise pädevaid asutusi ja nendega seotud või nende määratud kontrollisüsteeme, et
kindlaks teha, kas eksportiv lepinguosaline suudab anda nõutavaid tagatisi ning järgida importiva
lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid.
2. Importiv lepinguosaline võib otsustada, et eksportiva lepinguosalise ametlike kontrolli- ja
sertifitseerimissüsteemide hindamise ühe vahendina on vaja läbi viia audit. Sellise auditi
läbiviimisel järgitakse süsteemipõhist lähenemisviisi, mille puhul kasutatakse süsteemi menetluste,
dokumentide või andmete valimi uurimist ja vajaduse korral auditi kohaldamisalasse kuuluvate
rajatiste kohapealset kontrolli.
3. Selleks et kindlaks teha, kas eksportiva lepinguosalise pädevad asutused suudavad tagada ja
säilitada kontrolli ning anda importivale riigile nõutavad tagatised, keskendutakse auditi raames
eelkõige ametlike kontrolli- ja sertifitseerimissüsteemide tõhususe hindamisele ning eksportiva
lepinguosalise suutlikkusele järgida impordi suhtes kehtivaid sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid ja
nendega seotud kontrollimeetmeid, mitte konkreetsete ettevõtete või rajatiste hindamisele.
& /et 225
4. Auditi läbiviimisel võtab importiv lepinguosaline arvesse WTO sanitaar- ja
fütosanitaarmeetmete komitee asjakohaseid juhiseid ning tegutseb kooskõlas asjakohaste
rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovitustega.
5. Importiv lepinguosaline määrab kindlaks auditite laadi ja sageduse, võttes arvesse tootele
omaseid riske, varasemate impordikontrollide tulemusi ja muud kättesaadavat teavet, näiteks
eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse läbiviidud auditeid ja kontrolle.
6. Kumbki lepinguosaline püüab vähendada auditite sagedust ja arvu. Kui importiv
lepinguosaline peab vajalikuks kasutada ühe vahendina auditit, et hinnata eksportiva lepinguosalise
ametlikke kontrolli- ja sertifitseerimissüsteeme ning eksportiva lepinguosalise suutlikkust järgida
impordi suhtes kehtivaid sanitaar- ja fütosanitaarnõudeid ja nendega seotud kontrollimeetmeid,
kohaldatakse järgmist:
a) konkreetse tootega seotud esimese eksporditaotluse puhul viib importiv lepinguosaline läbi
auditi teise lepinguosalise representatiivse valimi suhtes ning
b) iga järgneva sama tootega seotud eksporditaotluse puhul viib importiv lepinguosaline
eksportiva lepinguosalise juures auditi läbi ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et
lühendada heakskiitmismenetluse aega. Kui importiv lepinguosaline viib läbi auditi, esitab ta
eksportivale lepinguosalisele selgituse.
& /et 226
7. Enne auditeerimist arutavad importiva lepinguosalise ja eksportiva lepinguosalise pädevad
asutused järgmisi küsimusi ning määravad need auditikavas kindlaks:
a) auditi põhjendus, eesmärgid ja ulatus;
b) kriteeriumid või nõuded, mille alusel eksportivat lepinguosalist hinnatakse, ning
c) auditi läbiviimise ajakava ja kord.
Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, esitab importiv lepinguosaline eksportivale
lepinguosalisele auditikava vähemalt 30 päeva enne auditit.
8. Importiv lepinguosaline edastab eksportivale lepinguosalisele kirjalikult teabe auditi
tulemuste kohta, esitades auditiaruande, mis sisaldab auditileide, järeldusi ja soovitusi.
9. Importiv lepinguosaline esitab auditiaruande kavandi eksportivale lepinguosalisele tavaliselt
30 päeva jooksul pärast auditi lõpetamist.
10. Importiv lepinguosaline annab eksportivale lepinguosalisele võimaluse esitada auditileidude
kohta märkusi. Importiv lepinguosaline võib enne järelduste tegemist ja meetmete võtmist kõiki
selliseid märkusi arvesse võtta. Importiv lepinguosaline esitab eksportivale lepinguosalisele
kirjaliku lõpparuande tavaliselt kahe kuu jooksul pärast märkuste kättesaamise kuupäeva.
& /et 227
11. Eksportiv lepinguosaline teatab importivale lepinguosalisele kõikidest importiva
lepinguosalise leidude ja järelduste põhjal võetud parandusmeetmetest.
12. Kumbki lepinguosaline tagab, et kehtestatud on menetlused, mis takistavad eksportiva
lepinguosalise pädevate asutuste auditi käigus saadud konfidentsiaalse teabe avalikustamist,
sealhulgas menetlused, millega eemaldatakse konfidentsiaalne teave lõplikust auditiaruandest enne
aruande avalikustamist.
13. Auditi tulemusel võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed tuvastatud riskidega ega
tohi piirata kaubandust rohkem, kui on vaja importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarkaitse
asjakohase taseme saavutamiseks. Taotluse korral korraldatakse kooskõlas artikliga 6.19 olukorda
käsitlevad konsultatsioonid. Lepinguosalised võtavad arvesse nende konsultatsioonide käigus
saadud teavet.
14. Kumbki lepinguosaline kannab ise auditiga seotud kulud.
ARTIKKEL 6.12
Impordikontrollid
1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema impordikontrollid on riskipõhised, need viiakse läbi
põhjendamatu viivituseta ning neid kohaldatakse proportsionaalselt ja mittediskrimineerivalt.
& /et 228
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise territooriumile eksporditavad tooted
vastavad importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarnõuetele.
3. Kumbki lepinguosaline esitab taotluse korral teisele lepinguosalisele teabe oma
impordimenetluste kohta, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud impordikontrollide
sageduse kohta ning asjaolude kohta, mida ta võtab impordiga seotud riskide kindlaksmääramisel
arvesse.
4. Kui impordikontrolli käigus selgub, et toode ei vasta olulistele impordinõuetele, peab
importiv lepinguosaline tegema järgmist:
a) võtma meetmeid asjaomase riski hindamise alusel ja tagama, et meetmed ei piira kaubandust
rohkem, kui on vaja sanitaar- või fütosanitaarkaitse asjakohase taseme saavutamiseks;
b) teavitama importijat või tema esindajat mittevastavuse põhjustest, meetme õiguslikust alusest
ja vajaduse korral kõnealuse saadetise kõrvaldamise kohast ning
c) andma importijale või tema esindajale võimaluse esitada lisateavet, mis aitaks sellel
lepinguosalisel otsust teha.
& /et 229
5. Kui lepinguosaline keelab impordikontrolli negatiivse tulemuse alusel teise lepinguosalise
kauba impordi või piirab seda, esitab importiv lepinguosaline kooskõlas oma õigusaktidega
eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse või saadetise eest vastutava ettevõtja taotlusel tavapäraste
kanalite kaudu kirjalikult keelamise või piiramise põhjuse, meetme õigusliku aluse või loa selle
võtmiseks ning vajaduse korral teabe kõnealuse saadetise kõrvaldamise koha kohta22.
6. Kui tagasilükatud saadetisega on kaasas sanitaar- või fütosanitaarsertifikaat, teavitab importiv
lepinguosaline sellest eksportiva lepinguosalise pädevat asutust ja esitab kogu asjakohase teabe,
sealhulgas meetme õigusliku aluse, üksikasjalikud laboriuuringute tulemused ja meetodid. Importiv
lepinguosaline säilitab füüsilised ja elektroonilised dokumendid analüüsitava valimi
identifitseerimise, kogumise, proovide võtmise, transpordi ja ladustamise ning kasutatud
analüüsimeetodite kohta. Samuti teavitab importiv lepinguosaline importijat või tema esindajat selle
saadetise kõrvaldamisest. Kahjurite avastamise korral tuleb teatises võimaluse korral märkida
kahjurid liikide kaupa.
7. Kui importiv lepinguosaline teeb kindlaks olulise, püsiva või korduva mittevastavuse sanitaar-
või fütosanitaarmeetmele, teatab importiv lepinguosaline sellest mittevastavusest eksportivale
lepinguosalisele.
22 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et selle artikli sätted ei takista importivat
lepinguosalist kõrvaldamast saadetist, milles on leitud nakkusohtlik patogeen või kahjur, mis
võib kiireloomuliste meetmete võtmata jätmise korral levida ja kahjustada inimeste, loomade
või taimede elu või tervist selle lepinguosalise territooriumil.
& /et 230
8. Olenemata lõikest 6 esitab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele taotluse
korral olemasoleva teabe eksportiva lepinguosalise kaupade kohta, mille puhul on leitud
mittevastavus importiva lepinguosalise sanitaar- või fütosanitaarmeetmele.
9. Sanitaar- või fütosanitaarmeetmete järgimise kontrollimiseks ja tagamiseks kehtestatud tasud
ei tohi olla suuremad kui teenuse tegelik maksumus.
ARTIKKEL 6.13
Sertifitseerimine
1. Kui lepinguosaline nõuab kauba importimiseks sanitaar- või fütosanitaarsertifikaati, peab see
sertifikaat põhinema Codex Alimentarius’e komisjoni, rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni ja
Maailma Loomatervise Organisatsiooni rahvusvahelistel standarditel.
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema sertifikaadid, sealhulgas kõik tõendid, on koostatud
viisil, millega välditakse tarbetut koormust lepinguosalistevahelisele kaubandusele.
3. Importiv lepinguosaline esitab taotluse korral teisele lepinguosalisele viivitamata teabe
konkreetse toote puhul nõutavate sertifikaatide kohta.
4. Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd sertifikaatide näidiste väljatöötamisel, et
vähendada halduskoormust ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele.
& /et 231
5. Lepinguosalised soodustavad elektroonilise sertifitseerimise ja muude tehnoloogialahenduste
rakendamist, et lihtsustada omavahelist kaubandust.
6. Kumbki lepinguosaline aktsepteerib originaalsertifikaatide esitamist kas paberkandjal või
turvalise elektroonilise andmeedastusmeetodi kaudu, mis annab võrdväärsed
sertifitseerimistagatised. Eksportiv lepinguosaline võib esitada ametliku sertifikaadi elektrooniliselt,
kui importiv lepinguosaline on kindlaks teinud, et on antud samaväärsed turvatagatised, mis hõlmab
digitaalallkirja kasutamist ja dokumendi autentsuse tagamist.
ARTIKKEL 6.14
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamine
1. Ilma et see piiraks artikli 6.8 kohaldamist, kohaldab kumbki lepinguosaline oma sanitaar- või
fütosanitaarmeetmeid teise lepinguosalise territooriumil.
2. Meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise vältimiseks kohaldatakse eksportiva
lepinguosalise territooriumil, kus kehtivad samasugused või sarnased sanitaar- või
fütosanitaartingimused, samu impordinõudeid.
& /et 232
3. Konkreetse tootega seotud esimese eksporditaotluse puhul alustab importiv lepinguosaline
viivitamata teise lepinguosalise või vajaduse korral ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi
taotluse heakskiitmise menetlust. Heakskiitmismenetlus järgib artiklis 6.10 sätestatud menetlust
ning samasuguste või sarnaste sanitaar- või fütosanitaartingimustega liikmesriikide rühma taotluse
puhul ei tohi see võtta kauem aega kui ühe liikmesriigi taotluse puhul.
4. Sama tootega seotud järgmise eksporditaotluse puhul kiidab importiv lepinguosaline taotluse
heaks hiljemalt kuus kuud pärast taotluse saamist, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud
juhtudel. Teabenõuded peavad piirduma üksnes vajalikuga ja neis tuleb arvesse võtta importivale
lepinguosalisele juba kättesaadavat teavet, näiteks teavet õigusraamistiku ja varasemate
auditiaruannete kohta.
ARTIKKEL 6.15
Liigsete kontrollimeetmete kaotamine
1. Lepinguosalised tunnistavad, et eksportiv lepinguosaline vastutab selle eest, et
ekspordikõlblikud ettevõtted, rajatised ja tooted vastaksid importiva lepinguosalise kohaldatavatele
sanitaarnõuetele.
& /et 233
2. Kui importival lepinguosalisel on nimekiri konkreetse kauba importimiseks heakskiidetud
ettevõtetest või rajatistest, kiidab ta eksportiva lepinguosalise taotlusel, millele on lisatud
asjakohased tagatised, eksportiva lepinguosalise territooriumil asuva ettevõtte või rajatise ilma seda
eelnevalt kontrollimata heaks järgmistel tingimustel ja korras:
a) importiv lepinguosaline on andnud kauba importimiseks loa eksportiva lepinguosalise
pädevate asutuste kohaldatava loomatervise ja toiduohutuse tingimusi puudutava
kontrollisüsteemi tehtud hindamise alusel;
b) eksportiva lepinguosalise pädev asutus on asjaomase ettevõtte või rajatise heaks kiitnud;
c) eksportiva lepinguosalise pädeval asutusel on volitus asjaomasele ettevõttele või rajatisele
antud heakskiit peatada või tühistada ning
d) eksportiv lepinguosaline on esitanud importiva lepinguosalise nõutud teabe.
3. Importiv lepinguosaline kannab ettevõtted või rajatised heakskiidetud ettevõtete või rajatiste
nimekirja tavaliselt 45 päeva jooksul pärast eksportiva lepinguosalise taotluse kättesaamist.
Nimekiri tehakse üldsusele kättesaadavaks.
& /et 234
4. Importival lepinguosalisel on õigus eksportiva lepinguosalise kontrollisüsteemi pärast
ekspordiloa andmist auditeerida. Need auditid võivad hõlmata heakskiidetud ettevõtete või rajatiste
nimekirja kantud representatiivse arvu heakskiidetud ettevõtete või rajatiste kohapealset kontrolli
või nende ettevõtete või rajatiste kontrolli, mille heakskiitmist on eksportiv lepinguosaline
taotlenud. Kui importiv lepinguosaline avastab auditi tulemusel korduvaid tõsiseid mittevastavuse
juhtumeid, võib importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse kontrollisüsteemi
tunnustamise peatada.
5. Nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võib importiv lepinguosaline keelduda selliste
ettevõtete või rajatiste heakskiitmisest, mida peetakse tema nõuetele mittevastavaks. Sellisel juhul
teavitab importiv lepinguosaline eksportivat lepinguosalist ettevõtete või rajatiste heakskiitmisest
keeldumisest ja esitab keeldumise põhjenduse.
6. Importiv lepinguosaline võib heakskiitmismenetluse raames läbi viia artikli 6.11 kohaseid
auditeid. Sellised auditid piirduvad ettevõtte või rajatise heakskiitmise eest vastutava pädeva
asutuse struktuuri, korralduse ja kohustustega ning importiva lepinguosalise nõuetele vastavusega
seotud sanitaartagatistega. Need auditid võivad hõlmata heakskiidetud ettevõtete või rajatiste
nimekirja kantud representatiivse arvu heakskiidetud ettevõtete või rajatiste kohapealset kontrolli
või nende ettevõtete või rajatiste kontrolli, mille heakskiitmist on eksportiv lepinguosaline
taotlenud.
7. Importiv lepinguosaline võib auditi tulemuste põhjal ettevõtete või rajatiste nimekirja muuta.
8. Käesolevat artiklit ei kohaldata taimede ja taimsete saadustega seotud meetmete suhtes.
& /et 235
ARTIKKEL 6.16
Erakorralised meetmed
1. Importiv lepinguosaline võib mõjuvatel põhjustel vastu võtta ajutiselt erakorralisi meetmeid,
mis on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitsmiseks.
2. Erakorralist meedet vastu võttev lepinguosaline teatab sellest viivitamata kirjalikult teisele
lepinguosalisele. Erakorralise meetme vastu võtnud lepinguosaline võtab arvesse teise
lepinguosalise esitatud teavet.
3. Pärast erakorralise meetme vastuvõtmist vaatab lepinguosaline selle põhjendused tavaliselt
kuue kuu jooksul läbi, tingimusel et asjakohane teave on kättesaadav, ja teavitab taotluse korral teist
lepinguosalist läbivaatamise tulemustest. Lepinguosaline ei jäta erakorralist meedet kehtima, välja
arvatud juhul, kui kiireloomuline probleem või oht püsib. Kui lepinguosaline jätab erakorralise
meetme kehtima, tuleks see meede korrapäraselt läbi vaadata.
4. Erakorralise meetme vastu võtnud lepinguosaline peab tarbetute kaubandushäirete vältimiseks
pakkuma kõige sobivamat ja proportsionaalsemat lahendust lepinguosaliste vahel veetavate
saadetiste jaoks, võttes arvesse tuvastatud riski.
& /et 236
ARTIKKEL 6.17
Koostöö
1. Lepinguosalised uurivad kooskõlas käesoleva peatükiga võimalusi lepinguosalistevaheliseks
edasiseks koostööks ja teabevahetuseks vastastikust huvi pakkuvates sanitaar- ja
fütosanitaarküsimustes. Nende võimaluste hulka võivad kuuluda kaubanduse lihtsustamise
algatused.
2. Lepinguosalised teevad koostööd, et hõlbustada käesoleva peatüki rakendamist, ning võivad
ühiselt määrata kindlaks sanitaar- ja fütosanitaarküsimusi käsitlevad algatused, et kõrvaldada
tarbetud kaubandustõkked lepinguosaliste vahel.
3. Lepinguosalised võivad edendada koostööd kõikidel mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige
asjaomaste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega.
ARTIKKEL 6.18
Teabevahetus
Ilma et see piiraks käesoleva peatüki muude sätete kohaldamist, võib lepinguosaline nõuda teiselt
lepinguosaliselt teavet käesoleva peatüki kohaldamisel tekkivate küsimuste kohta. Taotluse saanud
lepinguosaline püüab kooskõlas oma konfidentsiaalsus- ja privaatsusnõuetega esitada kättesaadava
teabe taotluse esitanud lepinguosalisele mõistliku aja jooksul ja võimaluse korral elektrooniliselt.
& /et 237
ARTIKKEL 6.19
Konsultatsioonid
1. Kumbki lepinguosaline võib taotleda konsultatsioone sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega
seotud konkreetsete kaubandusprobleemide üle.
2. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, korraldavad nad kõnealused konsultatsioonid
30 päeva jooksul pärast taotluse saamist.
3. Lepinguosalised püüavad esitada kogu asjakohase teabe, mis on vajalik selleks, et jõuda
mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni, millega välditakse tarbetuid kaubandushäireid.
ARTIKKEL 6.20
Kontaktpunktid
1. Kumbki lepinguosaline määrab käesoleva peatüki rakendamiseks kontaktpunkti ja teatab
teisele lepinguosalisele selle kontaktandmed, sealhulgas vastutava ametniku nime.
2. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest.
& /et 238
ARTIKKEL 6.21
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee
1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punkti e kohaselt
moodustatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee teeb järgmist:
a) pakub foorumit, et parandada lepinguosaliste arusaamist käesoleva peatüki rakendamisega
seotud sanitaar- ja fütosanitaarküsimustest, sealhulgas sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega
seotud reguleerimisprotsessidest;
b) jälgib käesoleva peatüki rakendamist ja kaalub kõiki käesoleva peatükiga seotud küsimusi,
sealhulgas kõiki küsimusi, mis võivad selle rakendamisel tekkida;
c) pakub foorumit, kus arutatakse sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kohaldamisest tulenevaid
probleeme, et jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahendusteni ja käsitleda kiiresti kõiki
küsimusi, mis võivad tekitada tarbetuid takistusi lepinguosalistevahelisele kaubandusele;
d) vahetab teavet, eriteadmisi ja kogemusi sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes.
2. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võib
a) määrata kindlaks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud koostöövaldkonnad, mis võib
hõlmata tehnilist abi;
& /et 239
b) edendada koostööd sanitaar- ja fütosanitaarküsimustes, mida arutatakse mitmepoolsetel
foorumitel, sealhulgas WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitees ning rahvusvahelistes
standardiorganisatsioonides, ning
c) luua lepinguosaliste ekspertide esindajatest koosnevad töörühmad, mis tegelevad konkreetsete
sanitaar- või fütosanitaarküsimustega ja kuhu võib kehtestatava korra kohaselt kutsuda
osalema teisi eksperte, sealhulgas vabaühenduste esindajaid.
& /et 240
7. PEATÜKK
KOOSTÖÖ LOOMADE HEAOLU JA ANTIMIKROOBIKUMIRESISTENTSUSE
VALDKONNAS
ARTIKKEL 7.1
Eesmärgid
Käesoleva peatüki eesmärk on luua dialoogi- ja koostööraamistik, et parandada loomade kaitset ja
heaolu ning jõuda ühisele arusaamisele loomade heaolu standardite osas ja tugevdada võitlust
antimikroobikumiresistentsuse tekkimise vastu.
ARTIKKEL 7.2
Loomade heaolu
1. Lepinguosalised tunnistavad, et loomad on aistimisvõimelised olendid.
& /et 241
2. Lepinguosalised tunnistavad Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) loomade
heaolu standardite tähtsust ja püüavad parandada nende rakendamist, austades ühtlasi oma õigust
määrata oma teaduspõhiste meetmete tase WOAH loomade heaolu standardite alusel.
3. Lepinguosalised püüavad teha koostööd rahvusvahelistel foorumitel, et edendada loomade
heaolu puudutavate heade tavade edasist väljatöötamist ja rakendamist. Lepinguosalised tunnistavad
loomade heaolu valdkonnas tehtava tihedama teaduskoostöö tähtsust.
ARTIKKEL 7.3
Antimikroobikumiresistentsus
1. Lepinguosalised tunnistavad, et antimikroobikumiresistentsus kujutab endast tõsist ohtu
inimeste ja loomade tervisele. Antimikroobikumide väärkasutamine loomakasvatuses, sealhulgas
nende kasutamine muul otstarbel kui raviks, võib soodustada antimikroobikumiresistentsuse teket,
mis võib ohustada inimeste ja loomade tervist. Lepinguosalised tunnistavad, et ohu laadi tõttu on
vaja riikidevahelist ja terviseühtsuse23 põhimõttel põhinevat lähenemisviisi.
2. Lepinguosalised teevad koostööd, et vähendada antimikroobikumide kasutamist
loomakasvatuses ja keelata nende kasutamine kasvu soodustava vahendina, eesmärgiga võidelda
antimikroobikumiresistentsuse vastu kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega.
23 Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse kohaselt on terviseühtsus põhimõte, mis
ühendab eri sektorite poliitikameetmeid, et saavutada paremaid tulemusi rahvatervise
valdkonnas.
& /et 242
3. Lepinguosalised teevad koostööd ning järgivad asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide,
algatuste ja riiklike kavade raames välja töötatud olemasolevaid ja tulevasi suuniseid, standardeid,
soovitusi ja meetmeid, mille eesmärk on edendada antimikroobikumide ettevaatlikku ja
vastutustundlikku kasutamist loomakasvatuses ja veterinaarias.
4. Lepinguosalised edendavad koostööd kõikidel mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige
rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides.
ARTIKKEL 7.4
Loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse töörühm
1. Lepinguosalised püüavad vahetada teavet, eriteadmisi ja kogemusi loomade heaolu ja
antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse valdkonnas, eesmärgiga rakendada artikleid 7.2
ja 7.3.
2. Selleks loovad lepinguosalised loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsuse töörühma,
mis jagab vajaduse korral teavet sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteega. Lepinguosaliste
esindajad töörühmas võivad ühiselt otsustada kutsuda konkreetsete tegevuste jaoks eksperte.
& /et 243
ARTIKKEL 7.5
Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine
Lepinguosaline ei saa kasutada käesoleva peatüki sätete tõlgendamisel või kohaldamisel 31. peatüki
„Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist.
& /et 244
8. PEATÜKK
LEPINGUOSALISTE ENERGIASEKTORI REGULEERIMISE ÕIGUSE TUNNUSTAMINE
ARTIKKEL 8.1
Lepinguosaliste energiasektori reguleerimise õiguse tunnustamine
1. Lepinguosalised kinnitavad, et nad austavad täielikult üksteise suveräänsust, mis hõlmab
kõigi nende territooriumi aluspinnases asuvate süsivesinike omandiõigust ja haldamist riigi või
asjaomaste ametiasutuste poolt, ning üksteise suveräänset õigust reguleerida käesolevas peatükis
käsitletud küsimusi kooskõlas oma vastavate õigusaktidega, lähtudes täiel määral oma
demokraatlikest protsessidest.
2. Mehhiko puhul tunnistab Euroopa Liit, ilma et see piiraks tema käesolevast lepingust
tulenevaid õigusi ja õiguskaitsevahendeid24, et:
a) Mehhiko jätab omale suveräänse õiguse reformida oma põhiseadust (Constitución Política de
los Estados Unidos Mexicanos) ja oma energiasektorit, sealhulgas süsivesinikke ja elektrit
käsitlevat seadusandlust.
24 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et need õigused ja õiguskaitsevahendid hõlmavad
õigusi ja õiguskaitsevahendeid, mis tulenevad 10. peatüki „Investeeringud“ ja sellega seotud
lisade sätetest tulenevaid Mehhiko kohustusi.
& /et 245
b) Mehhikol on oma põhiseadusest tulenevalt otsene, võõrandamatu ja aegumatu omandiõigus
kõigile süsivesinikele riigi territooriumi, k.a mandrilava ja väljaspool territoriaalmerd või
sellega piirnev majandusvöönd, aluspinnases, pinnasekihtides või maardlates, sõltumata
nende füüsilisest seisundist; ja
c) Mehhiko jätab omale suveräänse õiguse võtta vastu või säilitada energiasektori, sealhulgas
süsivesinike ja elektriga seotud meetmeid.
& /et 246
9. PEATÜKK
TEHNILISED KAUBANDUSTÕKKED
ARTIKKEL 9.1
Eesmärk
Käesoleva peatüki eesmärk on lihtsustada lepinguosalistevahelist kaubavahetust, hoides ära, tehes
kindlaks ja kõrvaldades tarbetud tehnilised kaubandustõkked, suurendades läbipaistvust ja
edendades tihedamat regulatiivset koostööd.
ARTIKKEL 9.2
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide selliste tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas
sätestatud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamise,
vastuvõtmise ja kohaldamise suhtes, mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubavahetust.
& /et 247
2. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki järgmise suhtes:
a) tehnilised kirjeldused, mille on koostanud hankijad seoses oma tootmis- või tarbimisnõuetega,
või
b) sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, mida on käsitletud 6. peatükis „Sanitaar- ja
fütosanitaarmeetmed“.
3. Kõik käesolevas peatükis esitatud viited standarditele, tehnilistele normidele ja
vastavushindamismenetlustele hõlmavad neisse tehtud muudatusi ja nende eeskirjadesse või
nendega hõlmatud toodete loetellu tehtud täiendusi, välja arvatud ebaolulised muudatused ja
täiendused.
ARTIKKEL 9.3
Suhe tehniliste kaubandustõkete lepinguga
Tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklid 2–9 ning 1. ja 3. lisa inkorporeeritakse käesolevasse
lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
& /et 248
ARTIKKEL 9.4
Rahvusvahelised standardid
1. Lepinguosalised tunnistavad, et rahvusvahelistel standarditel, suunistel ja soovitustel võib olla
oluline roll õigusnormide suurema ühtlustamise ja heade tavade toetamisel ning tarbetute tehniliste
kaubandustõkete vähendamisel. Selleks kasutavad lepinguosalised oma tehniliste normide alusena
asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud juhul, kui tehnilist normi koostav
lepinguosaline suudab tõendada, et need rahvusvahelised standardid oleksid taotletavate
õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või asjakohatud.
2. Lisaks tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklites 2 ja 5 ning 3. lisas sätestatud kohustustele
võtab kumbki lepinguosaline muu hulgas arvesse WTO tehniliste kaubandustõkete komitee poolt
alates 1. jaanuarist 1995 vastu võetud otsuseid ja soovitusi25.
3. Rahvusvaheliste organisatsioonide standardeid, sealhulgas 9-A lisas „Rahvusvaheliste
organisatsioonide väljatöötatud standardid“ loetletud standardeid, peetakse asjakohasteks
rahvusvahelisteks standarditeks, tingimusel et need organisatsioonid on standardite väljatöötamisel
järginud põhimõtteid ja menetlusi, mis on sätestatud WTO tehniliste kaubandustõkete komitee
otsuses rahvusvaheliste standardite, juhendite ja soovituste väljatöötamise põhimõtete kohta26.
25 WTO 8. märtsi 2017. aasta dokument G/TBT/1/Rev. 13, sh kõik muudatused. 26 WTO 8. märtsi 2017. aasta dokumendis G/TBT/1/Rev. 13, sh kõik muudatused.
& /et 249
4. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib ühiskomitee oma otsusega 9-A lisas „Rahvusvaheliste
organisatsioonide väljatöötatud standardid“ esitatud loetelu ajakohastada.
5. Selleks et ühtlustada standardeid võimalikult laialdaselt, julgustab kumbki lepinguosaline oma
territooriumil asuvaid standardiorganisatsioone ning neid piirkondlikke standardiorganisatsioone,
mille liikmeks lepinguosaline või tema territooriumil asuvad standardiorganisatsioonid on, tegema
järgmist:
a) osalema vastavalt oma võimalustele asjakohaste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide
töös rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel;
b) kasutama standardite väljatöötamiseks asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, välja arvatud
juhul, kui sellised rahvusvahelised standardid oleksid õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks
ebatõhusad või asjakohatud ebapiisava kaitsetaseme, oluliste klimaatiliste või geograafiliste
tegurite või oluliste tehnoloogiaprobleemide tõttu;
c) tagama, et nende tegevus ei dubleeriks rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide tööd ega
kattuks sellega;
d) vaatama korrapäraselt läbi riiklikud ja piirkondlikud standardid, mis ei põhine asjakohastel
rahvusvahelistel standarditel, et lähendada neid asjaomastele rahvusvahelistele standarditele;
& /et 250
e) tegema teise lepinguosalise asjaomaste standardiorganisatsioonidega rahvusvahelises
standardimistegevuses koostööd, eesmärgiga tagada, et rahvusvahelised standardid, suunised
ja soovitused, mis tõenäoliselt saavad tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste
aluseks, ei looks tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele; koostööd võib teha nii
rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide tasandil kui ka piirkondlikul tasandil;
f) soodustama kahepoolset koostööd teise lepinguosalise territooriumil asuvate
standardiorganisatsioonidega, samuti piirkondlike standardiorganisatsioonidega, mille
liikmeks teine lepinguosaline või tema territooriumil asuvad standardiorganisatsioonid on;
g) avalikustama veebisaidil oma tööprogrammid, sealhulgas loetelu hetkel koostatavatest ja juba
vastu võetud standarditest.
6. Käesoleva peatüki artiklit 9.6 ja tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklit 2 või 5
kohaldatakse tehnilise normi eelnõu või vastavushindamismenetluse eelnõu suhtes, millega
muudetakse standard inkorporeerimise või viitamise kaudu kohustuslikuks.
& /et 251
ARTIKKEL 9.5
Vastavushindamised
1. Lepinguosalised tunnistavad, et vastavushindamise tulemuste tunnustamise hõlbustamiseks on
olemas erinevad mehhanismid, sealhulgas järgmised:
a) lepinguosaliste territooriumidel asuvate vastavushindamisasutuste vahelised vabatahtlikud
kokkulepped;
b) kokkulepped teise lepinguosalise territooriumil asuvate asutuste poolt konkreetsete tehniliste
normidega seoses läbiviidud vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikuse
tunnustamise kohta;
c) akrediteerimismenetluste kasutamine vastavushindamisasutuste kvalifitseerimiseks;
d) vastavushindamisasutuste määramine või vajaduse korral heakskiitmine valitsuse poolt;
e) lepinguosalise poolt teise lepinguosalise territooriumil asuvate vastavushindamisasutuste
tulemuste tunnustamine ning
f) tarnija vastavusdeklaratsiooni aktsepteerimine importiva lepinguosalise poolt.
& /et 252
2. Tunnistades, et lepinguosaliste territooriumidel kohaldatakse erinevaid
vastavushindamismenetlusi:
a) kohaldab Euroopa Liit vastavalt oma õigusnormidele tarnija vastavusdeklaratsiooni korda
ning
b) Mehhiko aktsepteerib oma õigusnormidega ettenähtud viisil ja ilma täiendavate nõueteta
Mehhiko tehniliste normide, sealhulgas pärast käesoleva lepingu jõustumist vastuvõetud
tehniliste normide nõuetele vastavuse tõendina sertifikaate, mille on välja andnud Euroopa
Liidu territooriumil asuvad vastavushindamisasutused, mis on akrediteeritud Mehhiko
akrediteerimisasutuse poolt ja mille pädev asutus on heaks kiitnud.
Sellega seoses võimaldab Mehhiko Euroopa Liidu territooriumil asuvatele
vastavushindamisasutustele vähemalt sama soodsat kohtlemist kui oma territooriumil
asuvatele vastavushindamisasutustele.
Käesoleva lõike sätted ei takista Mehhikot kontrollimast üksikute
vastavushindamismenetluste tulemusi, kui ta ei nõua, et toote suhtes kohaldataks Mehhiko
territooriumil vastavushindamismenetlusi, mis dubleerivad Euroopa Liidu territooriumil juba
läbiviidud vastavushindamismenetlusi, välja arvatud pisteliselt või harva järelevalve või auditi
eesmärgil või vastusena mittevastavusele viitava teabe korral.
& /et 253
3. Olenemata lõikest 2 võib lepinguosaline kehtestada nõuded toodete kohustuslikuks
katsetamiseks või sertifitseerimiseks kolmanda isiku poolt, kui inimeste tervise ja ohutuse kaitsega
seotud kaalukad põhjused õigustavad selliste nõuete või sertifitseerimise kehtestamist.
4. Käesolev artikkel ei takista lepinguosalist nõudmast, et konkreetsete toodete
vastavushindamist teeksid selle lepinguosalise kindlaksmääratud valitsusasutused. Sellistel juhtudel
peab lepinguosaline tegema järgmist:
a) piirama vastavushindamise eest makstavate tasude suuruse osutatud teenuste ligikaudse
maksumusega ja vastavushindamise taotleja taotluse korral selgitama, kuidas tema
kehtestatud tasude suurus piirdub osutatud teenuste ligikaudse maksumusega;
b) tegema teabe vastavushindamise tasude kohta üldsusele kättesaadavaks ning
c) teise lepinguosalise taotlusel ja lisaks tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklites 5.2.3, 5.2.4
ja 5.2.8 sätestatud kohustustele selgitama:
i) kuidas nõutav teave on vajalik vastavuse hindamiseks ja tasude määramiseks;
ii) kuidas lepinguosaline tagab, et nõutava teabe konfidentsiaalsus on tagatud viisil, mis
tagab õigustatud ärihuvide kaitse, ning
& /et 254
iii) milline on vastavushindamismenetluse läbiviimisega seotud kaebuste läbivaatamise
menetlus.
5. Kumbki lepinguosaline avaldab internetis, eelistatavalt ühel veebisaidil, järgmise teabe:
a) kõik menetlused, kriteeriumid ja muud tingimused, mille alusel ta võib otsustada, kas
vastavushindamisasutused on pädevad akrediteeringu, heakskiidu, määramise või muu
tunnustuse saamiseks, sealhulgas tunnustamiseks vastastikuse tunnustamise lepingu alusel,
kui see on kohaldatav, ning
b) nende asutuste loetelu, mille ta on heaks kiitnud, määranud või mida ta on muul viisil
tunnustanud sellist vastavushindamist tegema, ning asjakohane teave iga asutuse
heakskiitmise, määramise või muu tunnustamise ulatuse kohta.
6. Lepinguosaline võib esitada teisele lepinguosalisele põhjendatud taotluse alustada
läbirääkimisi, et sõlmida vastastikuse tunnustamise leping, mis käsitleb
vastavushindamismenetluste tulemuste vastastikust tunnustamist konkreetses sektoris. Kui teine
lepinguosaline keeldub sellistest läbirääkimistest, peab ta oma otsust põhjendama.
7. Artiklit 9.7 kohaldatakse mutatis mutandis vastavushindamismenetluste suhtes.
& /et 255
8. Kui lepinguosaline nõuab vastavushindamismenetlust, peab ta
a) valima vastavushindamismenetlused, mis on proportsionaalsed riskihindamise alusel kindlaks
määratud riskidega, ning
b) andma teisele lepinguosalisele taotluse korral teavet kriteeriumide kohta, mida kasutatakse
konkreetsete toodete vastavushindamismenetluses.
9. Kui lepinguosaline nõuab kolmanda isiku poolt läbiviidavat vastavushindamismenetlust ja ta
ei ole seda ülesannet usaldanud lõikes 4 osutatud konkreetsele valitsusasutusele, peab ta tegema
järgmist:
a) kasutama vastavushindamisasutuste kvalifitseerimiseks eelistatavalt akrediteerimismenetlust;
b) kasutama parimal viisil akrediteerimise ja vastavushindamise rahvusvahelisi standardeid,
samuti lepinguosaliste akrediteerimisasutusi kaasavaid rahvusvahelisi lepinguid, näiteks
rahvusvahelise laborite akrediteerimise koostööorganisatsiooni (ILAC) ja rahvusvahelise
akrediteerimisfoorumi (IAF) mehhanismide kaudu;
c) ühinema või vajaduse korral julgustama oma vastavushindamisasutusi ühinema toimivate
rahvusvaheliste lepingute või kokkulepetega vastavushindamistulemuste ühtlustamiseks või
heakskiitmise hõlbustamiseks;
& /et 256
d) tagama, et kui konkreetse toote või tootekomplekti jaoks on määratud rohkem kui üks
vastavushindamisasutus, on ettevõtjatel võimalik valida, kes neist vastavushindamismenetlust
läbi viib;
e) tagama, et akrediteerimisasutuste ja vastavushindamisasutuste vahel puudub huvide konflikt,
ning
f) lubama vastavushindamisasutustel tugineda katsetele või kontrollidele, mille
vastavushindamisasutused on seoses vastavushindamisega läbi viinud teise lepinguosalise
territooriumil. Käesolevat lõiget ei tõlgendata nii, et see keelab lepinguosalisel nõuda teise
lepinguosalise territooriumil asuvatelt vastavushindamisasutustelt samade nõuete täitmist,
mida peab täitma tema enda vastavushindamisasutus.
ARTIKKEL 9.6
Läbipaistvus
1. Kui kumbki lepinguosaline töötab välja tehnilisi norme ja vastavushindamismenetlusi, mis
võivad kaubandust märkimisväärselt mõjutada, peab ta kooskõlas oma asjaomaste normide ja
menetlustega ning ilma et see piiraks 28. peatüki „Hea reguleerimistava“ kohaldamist, tegema
järgmist (v.a juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise, keskkonnakaitse või riigi
julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid):
a) lubama teise lepinguosalise isikutel osaleda avalikes konsultatsioonides vähemalt sama
soodsatel tingimustel kui tema enda isikutel ning
& /et 257
b) avaldama konsultatsioonide tulemused ametlikul veebisaidil.
2. Kumbki lepinguosaline püüab rakendada meetodeid, et tagada tehniliste normide ja
vastavushindamismenetluste väljatöötamisel täiendav läbipaistvus, sealhulgas kasutades
elektroonilisi vahendeid ja üldsuse teavitamist või avalikke konsultatsioone.
3. Vajaduse korral soovitab kumbki lepinguosaline oma territooriumil asuvatel valitsusvälistel
asutustel, sealhulgas standardiorganisatsioonidel, järgida lõikeid 1 ja 2.
4. Kumbki lepinguosaline tagab, et kõik dokumendid, millega kehtestatakse tehniline norm või
vastavushindamismenetlus, sisaldavad piisavalt üksikasjalikku teavet, et huvitatud isikud ja teine
lepinguosaline saaksid asjakohaselt teavet selle kohta, kas ja kuidas see võib nende kaubandushuve
mõjutada.
5. Kumbki lepinguosaline avaldab internetis, eelistatavalt ühel veebisaidil või ametlikus
väljaandes, kõik ettepanekud uute või muudetud tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste
kohta keskvalitsuse tasandil ja keskvalitsusest madalamal tasandil ning nende lõplikud versioonid,
millest lepinguosaline peab teatama või mille ta peab avaldama vastavalt tehniliste kaubandustõkete
lepingule27.
6. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema vastuvõetud tehnilised normid ja
vastavushindamismenetlused avaldatakse veebisaidil tasuta.
27 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib seda kohustust täita, tagades,
et kavandatavad meetmed ja nende lõplikud versioonid avaldatakse WTO ametlikul
veebisaidil või on WTO ametliku veebisaidi kaudu muul viisil kättesaadavad.
& /et 258
7. Kumbki lepinguosaline avaldab ettepanekud uute tehniliste normide ja
vastavushindamismenetluste kohta, mis on kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste standardite,
suuniste või soovituste (kui on) tehnilise sisuga ja mis võivad kaubandust märkimisväärselt
mõjutada, välja arvatud tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklites 2.10 ja 5.7 sätestatud juhtudel.
8. Kumbki lepinguosaline püüab avaldada ettepanekud uute tehniliste normide ja vajaduse korral
piirkondlike või kohalike omavalitsuste vastavushindamismenetluste kohta, mis on kooskõlas
asjakohaste rahvusvaheliste standardite, suuniste ja soovituste (kui neid on) tehnilise sisuga ja mis
võivad kaubandust märkimisväärselt mõjutada, vastavalt tehniliste kaubandustõkete lepingu
artiklis 2.9 või 5.6 sätestatud korrale.
9. Selleks et määrata kindlaks, kas kavandatav tehniline norm või vastavushindamismenetlus
võib kaubandust märkimisväärselt mõjutada ja kas sellest tuleb seega teatada vastavalt tehniliste
kaubandustõkete lepingu asjakohastele sätetele, mis on artikli 9.3 kohaselt inkorporeeritud
käesolevasse lepingusse, võtab lepinguosaline muu hulgas arvesse asjakohaseid otsuseid ja
soovitusi, mille WTO tehniliste kaubandustõkete komitee on alates 1. jaanuarist 1995 vastu võtnud,
nagu on osutatud artikli 9.4 lõikes 2.
10. Kumbki lepinguosaline annab teise lepinguosalise taotlusel teavet vastuvõetud või
vastuvõetava tehnilise normi või vastavushindamismenetluse eesmärkide, õigusliku aluse ja
põhjenduste kohta.
& /et 259
11. Kumbki lepinguosaline jätab teisele lepinguosalisele pärast kavandatud tehniliste normide ja
vastavushindamismenetluste edastamist WTO teadete keskregistrile vähemalt 60 päeva kirjalike
märkuste esitamiseks, välja arvatud juhul, kui tekivad või võivad tekkida ohutuse, tervise,
keskkonnakaitse või riigi julgeolekuga seotud kiireloomulised probleemid. Lepinguosaline kaalub
teise lepinguosalise põhjendatud taotlusi märkuste esitamise tähtaja pikendamiseks. Kui
lepinguosalisel on võimalik pikendada märkuste esitamise tähtaega üle 60 päeva, näiteks
90 päevani, siis soovitatakse tal seda teha.
12. Kumbki lepinguosaline püüab jätta märkuste esitamise lõpptähtaja ja teatatud tehnilise normi
või vastavushindamismenetluse vastuvõtmise vahele piisavalt aega saadud märkuste
läbivaatamiseks ja neile vastuste koostamiseks.
13. Kui lepinguosaline saab teiselt lepinguosaliselt kirjalikke märkusi kavandatava tehnilise
normi või vastavushindamismenetluse kohta, peab ta tegema järgmist:
a) arutama teise lepinguosalise taotlusel kirjalikke märkusi oma pädeva reguleeriva asutuse
osavõtul ajal, mil neid märkusi saab arvesse võtta, ning
b) vastama märkustele kirjalikult hiljemalt tehnilise normi või vastavushindamismenetluse
avaldamise kuupäeval.
14. Kumbki lepinguosaline avaldab oma vastused saadud märkustele veebisaidil, võimaluse
korral hiljemalt vastuvõetud tehnilise normi või vastavushindamismenetluse avaldamise kuupäeval.
& /et 260
15. Kumbki lepinguosaline edastab tehnilise normi või vastavushindamismenetluse lõpliku teksti
selle vastuvõtmise või avaldamise ajal tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.9, 3.2, 5.6 või 7.2
kohaselt teatatud kavandatud meedet käsitleva algse teatise lisana.
16. Kumbki lepinguosaline teeb hiljemalt sellise lõpliku tehnilise normi või
vastavushindamismenetluse avaldamise kuupäeval, mis võib kaubandust märkimisväärselt
mõjutada, internetis avalikult kättesaadavaks järgmise teabe:
a) selgitus nii eesmärkide kui ka selle kohta, kuidas need lõpliku tehnilise normi või
vastavushindamismenetluse abil saavutatakse, ning
b) artiklis 9.7 sätestatud mõjuhinnangu tulemused, kui see viiakse läbi vastavalt tema
eeskirjadele ja menetlustele.
17. Tehniliste kaubandustõkete lepingu artiklite 2.12 ja 5.9 kohaldamisel tähendab „mõistlik
ajavahemik“ tavaliselt vähemalt kuue kuu pikkust ajavahemikku, välja arvatud juhul, kui see oleks
õiguspärase eesmärgi saavutamiseks ebatõhus.
18. Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et lõplike tehniliste normide ja
vastavushindamismenetluste avaldamise ja nende jõustumise vahele jääks rohkem kui kuus kuud,
välja arvatud juhul, kui see oleks õiguspärase eesmärgi saavutamiseks ebatõhus.
& /et 261
ARTIKKEL 9.7
Tehnilised normid
1. Kumbki lepinguosaline viib oma asjakohaste eeskirjade ja menetluste kohaselt läbi
kavandatavate tehniliste normide regulatiivse mõju hindamise.
2. Kumbki lepinguosaline hindab kavandatava tehnilise normi olemasolevaid regulatiivseid ja
mitteregulatiivseid alternatiive, mis võivad täita lepinguosalise õiguspärased eesmärgid, kooskõlas
tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõikega 2.
3. Kui lepinguosalise tehnilised normid ei põhine rahvusvahelistel standarditel, teeb
lepinguosaline teise lepinguosalise taotlusel kindlaks kõik olulised kõrvalekalded asjaomastest
rahvusvahelistest standarditest ja selgitab, miks neid standardeid ei peetud taotletud eesmärgi
saavutamiseks sobivaks või tõhusaks, ning esitab selle hinnangu aluseks olevad teaduslikud või
tehnilised tõendid.
4. Lisaks tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2 lõikele 3 vaatab kumbki lepinguosaline
tehnilised normid läbi, et lähendada neid asjakohastele rahvusvahelistele standarditele. Kumbki
lepinguosaline võtab muu hulgas arvesse kõiki uusi arengusuundumusi asjaomastes
rahvusvahelistes standardites ja seda, kas endiselt esinevad asjaolud, mis on põhjustanud
kõrvalekaldeid mõnest asjakohasest rahvusvahelisest standardist.
& /et 262
ARTIKKEL 9.8
Regulatiivne koostöö
1. Lepinguosalised tunnistavad, et on olemas mitmesugused regulatiivse koostöö mehhanismid,
mis võivad aidata tehnilisi kaubandustõkkeid kõrvaldada või nende tekkimist vältida.
2. Lepinguosaline võib teha teisele lepinguosalisele ettepaneku sektoripõhiseks regulatiivseks
koostööks käesoleva peatükiga hõlmatud valdkondades. Ettepanekud edastatakse artikli 9.11
kohaselt määratud kontaktpunktile ja need hõlmavad järgmist:
a) teabevahetus regulatiivsete põhimõtete ja tavade kohta;
b) algatused tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste edasiseks vastavusse viimiseks
asjakohaste rahvusvaheliste standarditega või
c) tehniline nõustamine ja abi vastastikku kokkulepitud tingimustel, et parandada tehniliste
normide, standardite ja vastavushindamismenetluste ning metroloogia väljatöötamise,
rakendamise ja läbivaatamise tavasid.
Teine lepinguosaline kaalub ettepanekut nõuetekohaselt ja vastab sellele mõistliku aja jooksul.
& /et 263
3. Lepinguosalised soodustavad käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes koostööd oma
vastavate standardimise, vastavushindamise, akrediteerimise ja metroloogia eest vastutavate
organisatsioonide vahel, olenemata sellest, kas need organisatsioonid on avaliku või erasektori
organisatsioonid.
4. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist
a) kalduma kõrvale regulatiivsete meetmete ettevalmistamise ja vastuvõtmise riigisisestest
menetlustest;
b) võtma meetmeid, mis kahjustaksid või takistaksid tema avaliku korra eesmärkide
saavutamiseks vajalike regulatiivsete meetmete õigeaegset vastuvõtmist, või
c) saavutama konkreetset regulatiivset tulemust.
ARTIKKEL 9.9
Märgistamine ja etikettimine
1. Käesoleva artikli kohaldamisel ja kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisa
punktiga 1 võib tehniline norm hõlmata või käsitleda üksnes toote, protsessi või tootmismeetodi
suhtes kohaldatavaid märgistamise ja etikettimise nõudeid.
& /et 264
2. Lepinguosalised kinnitavad, et nende tehnilised normid, mis hõlmavad või käsitlevad üksnes
märgistamist või etikettimist, on kooskõlas tehniliste kaubandustõkete lepingu artikliga 2.
3. Kui lepinguosaline nõuab toodete kohustuslikku märgistamist või etikettimist, peab kõnealune
lepinguosaline tegema järgmist:
a) püüdma nõuda ainult sellist teavet, mis on oluline toote tarbijate või kasutajate jaoks või mis
näitab toote vastavust kohustuslikele tehnilistele nõuetele;
b) mitte nõudma turule laskmise eeltingimusena märgistuse või etiketi eelnevat heakskiitu,
registreerimist või sertifitseerimist ega tasu maksmist, kui toode muus osas vastab
lepinguosalise kohustuslikele tehnilistele nõuetele, välja arvatud juhul, kui seda peetakse
vajalikuks, kuna toode kujutab endast ohtu inimeste, loomade või taimede elule või tervisele,
keskkonnale või riigi julgeolekule;
c) kui lepinguosaline nõuab, et ettevõtjad kasutaksid kordumatut tunnuskoodi, andma selle koodi
teise lepinguosalise ettevõtjatele põhjendamatu viivituseta ja mittediskrimineerivalt;
d) tingimusel et see ei ole kaupa importiva lepinguosalise nõutava teabe puhul eksitavad,
vastuolulised ega segadusse ajavad, lubama järgmist:
i) teabe esitamine muudes keeltes lisaks kaupa importiva lepinguosalise riigis nõutavale
keelele;
& /et 265
ii) rahvusvaheliselt aktsepteeritavad nomenklatuurid, piktogrammid, sümbolid või
graafilised kujutised ning
iii) täiendav teave lisaks kaupa importiva lepinguosalise riigis nõutavale teabele;
e) nõustuma, et etikettimine, sealhulgas täiendav etikettimine ja etiketi parandamine, toimub
pärast importimist, kuid enne toote müügiks pakkumist, alternatiivina päritolukohas
etikettimisele, välja arvatud juhul, kui selline etikettimine peab toimuma päritolukohas
rahvatervise või ohutuse huvides või eksportiva lepinguosalise geograafilise tähisega seotud
nõude tõttu, ning
f) püüdma aktsepteerida mittepüsivaid või eemaldatavaid etikette või märgistamise või
etikettimisega seotud asjakohase teabe esitamist pigem saatedokumentides kui tootele
füüsiliselt kinnitatud etikettidel, välja arvatud juhul, kui selline etikettimine on nõutav
rahvatervise või ohutuse huvides.
ARTIKKEL 9.10
Teabevahetus ja arutelud
1. Lepinguosaline võib taotleda teiselt lepinguosaliselt teavet kõikide käesoleva peatükiga
hõlmatud küsimuste kohta. Teine lepinguosaline esitab selle teabe mõistliku aja jooksul.
& /et 266
2. Lepinguosaline võib taotleda, et teine lepinguosaline arutaks kõiki käesoleva peatüki raames
tekkivaid probleeme, sealhulgas teise lepinguosalise tehniliste normide või
vastavushindamismenetluste eelnõusid või ettepanekuid, kui ta leiab, et kõnealused tehnilised
normid või vastavushindamismenetlused võivad avaldada märkimisväärset negatiivset mõju
lepinguosalistevahelisele kaubandusele. Taotlus tuleb esitada kirjalikult ja see peab sisaldama
järgmist:
a) probleemi kirjeldus;
b) käesoleva peatüki sätted, millega probleem on seotud, ning
c) taotluse põhjused, sealhulgas taotluse esitanud lepinguosalisele muret tekitavate asjaolude
kirjeldus.
3. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib ka taotleda, et teine
lepinguosaline arutaks kõiki käesoleva peatüki raames tekkivaid probleeme, mis on seotud
keskvalitsuse tasandist vahetult allpool oleval tasandil paikneva piirkondliku või kohaliku
omavalitsuse (olenevalt olukorrast) tehniliste normide või vastavushindamismenetlustega ja mis
võivad kaubandust märkimisväärselt mõjutada.
4. Lepinguosalised arutavad tõstatatud probleemi 60 päeva jooksul pärast taotluse esitamist
isiklikult või video- või telekonverentsi teel ning püüavad probleemi võimalikult kiiresti lahendada.
Kui taotluse esitanud lepinguosaline peab probleemi kiireloomuliseks, võib ta taotleda, et kõik
arutelud toimuksid lühema aja jooksul. Taotlusele vastav lepinguosaline suhtub sellisesse
taotlusesse vastutulelikult. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada küsimuses
vastastikku rahuldav lahendus.
& /et 267
5. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei piira arutelud ja nende käigus vahetatud teave
lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesolevast lepingust, WTO asutamislepingust
või muust lepingust, mille osalised on mõlemad lepinguosalised.
6. Teabe- või arutelutaotlused esitatakse artikli 9.11 kohaselt määratud kontaktpunkti kaudu.
ARTIKKEL 9.11
Kontaktpunktid
1. Kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti, mis hõlbustab käesoleva peatüki kohast
koostööd ja kooskõlastamist, ning teatab teisele lepinguosalisele selle kontaktandmed.
Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest.
2. Kontaktpunktid teevad koostööd, et hõlbustada käesoleva peatüki rakendamist ja
lepinguosalistevahelist koostööd kõikides tehniliste kaubandustõkete küsimustes. Kontaktpunktid
vastutavad eelkõige järgmiste küsimuste eest:
a) artikli 9.10 lõikes 6 osutatud teabevahetuse ja arutelude korraldamine;
& /et 268
b) kõikide selliste teise lepinguosalise tõstatatud küsimuste viivitamatu käsitlemine, mis on
seotud standardite, tehniliste normide või vastavushindamismenetluste väljatöötamise,
vastuvõtmise, kohaldamise või täitmise tagamisega;
c) lepinguosalise taotlusel arutelude korraldamine kõikides käesoleva peatükiga seotud
küsimustes;
d) valitsusvälistel, piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel teabe vahetamine standardite,
tehniliste normide ja vastavushindamismenetlustega seotud arengusuundumuste kohta ning
e) võimaliku tehnilise abi vajaduse väljaselgitamise hõlbustamine.
ARTIKKEL 9.12
Tehniliste kaubandustõkete allkomitee
Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ kohaselt moodustatud tehniliste
kaubandustõkete allkomitee teeb järgmist:
a) teostab järelevalvet käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle;
b) tõhustab koostööd standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste
väljatöötamisel ja täiustamisel;
& /et 269
c) määrab kindlaks vastastikust huvi pakkuvad prioriteetsed valdkonnad käesoleva peatüki
raames tehtava edasise töö jaoks ja kaalub uute algatuste ettepanekuid;
d) jälgib ja arutab tehniliste kaubandustõkete lepingu raames toimuvaid arengusuundumusi ning
e) võtab muid meetmeid, mis lepinguosaliste arvates abistaksid neid käesoleva peatüki ja
tehniliste kaubandustõkete lepingu rakendamisel.
& /et 270
10. PEATÜKK
INVESTEERINGUD
A JAGU
Üldsätted
ARTIKKEL 10.1
Mõisted
1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „käesoleva lepinguga hõlmatud investeering“ – lepinguosalise territooriumil kooskõlas
kohaldatava õigusega tehtud investeering, mis on otseselt või kaudselt teise lepinguosalise
investori omandis või kontrolli all ning mis on olemas käesoleva lepingu jõustumise
kuupäeval või tehtud pärast seda;
b) „majandustegevus“ – tööstus-, kaubandus- või kutsetegevus ning käsitöönduslik tegevus,
sealhulgas teenuste osutamine, välja arvatud tegevus valitsuse ülesannete täitmisel;
& /et 271
c) „ettevõte“ – artiklis 1.3 „Üldkohaldatavad mõisted“ määratletud ettevõte ning selle filiaal või
esindus28;
d) „Euroopa Liidu ettevõte“ või „Mehhiko ettevõte“ – Euroopa Liidu või selle liikmesriikide või
Mehhiko õiguse kohaselt asutatud ettevõte, mis tegeleb olulise äritegevusega29 vastavalt
Euroopa Liidu või Mehhiko territooriumil30;
käesoleva peatüki sätteid, välja arvatud C jagu „Investeeringute kaitse“ ja D jagu
„Investeerimisvaidluste lahendamine“, kohaldatakse ka väljaspool Euroopa Liitu või
Mehhikot asutatud laevandusettevõtjate suhtes, kes on vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi
või Mehhiko kodanike kontrolli all, kui nende laevad on registreeritud vastavalt Euroopa
Liidu liikmesriigi või Mehhiko õigusele ja sõidavad selle Euroopa Liidu liikmesriigi või
Mehhiko lipu all;
28 Mehhiko puhul ei käsitata esindust ettevõttena, välja arvatud juhul, kui see on asutatud
filiaalina. 29 Kooskõlas WTO-le saadetud teatisega Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohta
(WT/REG39/1) on „toimiv ja alaline seos“ Euroopa Liidu liikmesriigi majandusega, mis on
sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 54, Euroopa Liidu arusaama järgi samaväärne
„olulise äritegevuse“ mõistega. 30 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kolmanda riigi ettevõtte filiaali või esindust ei
käsitata Euroopa Liidu või Mehhiko ettevõttena.
& /et 272
e) „asutamine“ – ettevõtte asutamine, sealhulgas omandamine31 Euroopa Liidus või Mehhikos;
f) „lepinguosalise investor“ – lepinguosaline või lepinguosalise füüsiline isik või ettevõte (v.a
filiaal või esindus), kes soovib teha, teeb või on juba teinud investeeringuid teise
lepinguosalise territooriumil;
g) „kolmanda riigi investor“ – investor, kes soovib teha, teeb või on juba teinud investeeringuid
lepinguosalise territooriumil ning kes ei ole lepinguosalise investor;
h) „tegevus“ – investeeringu tegemine, haldamine, käigushoidmine, kasutamine, sellest kasu
saamine, selle müük või muu käsutamise vorm;
i) „tulu“ – investeeringust saadud summad, mis hõlmavad muu hulgas eelkõige kasumit,
intresse, dividende, kapitalikasumit, litsentsitasusid, intellektuaalomandi õigustega seotud
makseid, mitterahalisi makseid, haldustasusid ja muid tasusid, mis on saadud kõnealusest
investeeringust32.
31 Mõiste „omandamine“ hõlmab kapitaliosalust ettevõttes eesmärgiga luua või säilitada
püsivaid majandussidemeid. 32 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et reinvesteeritud tulu käsitatakse investeeringuna,
kui see vastab käesoleva artikli kohase investeeringu määratlusele.
& /et 273
2. Käesolevas peatükis tähendab „investeering“ igasugust vara, mida investor otseselt või
kaudselt omab või kontrollib ja mis on omandatud või mida kasutatakse majandusliku kasu saamise
eesmärgil või muul ärilisel eesmärgil ning millel on investeeringu tunnused, sealhulgas konkreetne
kestus, kapitali või muude ressursside eraldamine, eeldatav tulu või kasum või riski võtmine.
Investeering võib esineda näiteks järgmistes vormides:
a) ettevõte;
b) aktsiad, osakud ja muud ettevõtte omakapitalis osalemise vormid;
c) võlakirjad, lihtvõlakirjad, laenud ja muud ettevõtte võlainstrumendid33;
d) osalus, mis tuleneb järgmisest:
i) riigisisese õiguse alusel antud kontsessioonid, litsentsid, volitused, load ja muud
samalaadsed õigused;
33 Teatavatel võlakohustuste vormidel, nagu võlakirjadel, laenudel, lihtvõlakirjadel ja
pikaajalistel võlakirjadel, on suurema tõenäosusega investeeringu tunnused, samal ajal kui
teistel võlakohustuste vormidel on sellised tunnused vähem tõenäolised.
& /et 274
ii) kasutusvalmis lahenduste, ehituse, juhtimise, tootmise, kontsessiooni või tulude
jagamise lepingud ja muud sarnased lepingud;
e) intellektuaalomandi õigused;
f) muu materiaalne või immateriaalne vara, vallas- või kinnisvara ja sellega seotud
omandiõigused, nagu liising, pandiõigus ja pant34, või
g) rahalised nõuded, mis hõlmavad punktides a–f sätestatud huve, välja arvatud rahalised
nõuded, mis tulenevad üksnes järgmistest asjaoludest:
i) kaubanduslepingud lepinguosalise territooriumil asuva füüsilise isiku või ettevõtte
kaupade või teenuste müümiseks füüsilisele isikule või ettevõttele teise lepinguosalise
territooriumil või
34 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et turuosa, turulepääs, eeldatav tulu ja kasumi
teenimise võimalused ei ole iseenesest investeeringud.
& /et 275
ii) krediidi andmine seoses äritehinguga, näiteks kaubanduse rahastamiseks, välja arvatud
punktis c nimetatud laen.
Mõiste „investeering“ ei hõlma kohtu- või haldusmenetluse käigus tehtud korraldust või otsust.
Varade investeerimise või reinvesteerimise vormi muutmine ei mõjuta nende investeeringuna
käsitamist, tingimusel et investeeringu või reinvesteerimise vorm vastab jätkuvalt investeeringu
määratlusele.
ARTIKKEL 10.2
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille on vastu võtnud või kehtima
jätnud35:
a) asjaomase lepinguosalise keskvalitsus, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või nende
tasandite ametiasutused ning
b) mis tahes isik, sealhulgas riigiettevõte või muu valitsusväline asutus keskvalitsuse,
piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või nende tasandite ametiasutuste delegeeritud volitusi
kasutades.
35 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev peatükk hõlmab punktides a ja b
loetletud üksuste meetmeid, mida võetakse vastu või jäetakse kehtima kas otseselt või
kaudselt, andes teistele üksustele juhiseid või suunates või kontrollides neid seoses kõnealuste
meetmetega.
& /et 276
2. Käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosalise meetmete suhtes osas, milles need on
hõlmatud 18. peatükiga „Finantsteenused“.
ARTIKKEL 10.3
Õigus kehtestada õigusnorme
Lepinguosalised kinnitavad õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme, et saavutada
õiguspäraseid poliitikaeesmärke, näiteks rahvatervise, sotsiaalteenuste, riikliku hariduse, ohutuse,
keskkonna, avaliku kõlbluse, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse,
kultuurilise mitmekesisuse edendamise ja kaitsmise või konkurentsi valdkonnas.
ARTIKKEL 10.4
Seos teiste peatükkidega
1. Kui käesoleva peatüki ja 18. peatüki „Finantsteenused“ vahel esineb vastuolu, on vastuolu
ulatuses ülimuslik 18. peatükk.
& /et 277
2. Lepinguosalise nõue, et teise lepinguosalise teenuseosutaja peab piiriülese teenuse osutamise
tingimusena esitama võlakirja või muud liiki finantstagatise, ei muuda käesolevat peatükki
iseenesest kohaldatavaks meetmete suhtes, mille lepinguosaline on kõnealuse teenuse osutamisega
seoses kehtestanud või kehtima jätnud. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille
lepinguosaline on seoses antud võlakirja või finantstagatisega kehtestanud või kehtima jätnud,
määral, milles selline võlakiri või finantstagatis on käesoleva lepinguga hõlmatud investeering.
B JAGU
Investeeringute liberaliseerimine
ARTIKKEL 10.5
Kohaldamisala
1. Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosalise vastu võetud või kehtima jäetud meetmete
suhtes, mis mõjutavad teise lepinguosalise investori poolt tema territooriumil ettevõtte asutamist või
tehtud investeeringu toimimist.
2. Käesolevat jagu ei kohaldata järgmise suhtes:
a) tegevus valitsuse ülesannete täitmisel vastava lepinguosalise territooriumil;
& /et 278
b) riigihange, mille puhul kaupu või teenuseid hangitakse riiklikel eesmärkidel, mitte
kaubanduslikuks edasimüügiks või selleks, et kasutada neid kaubanduslikuks müügiks
mõeldud kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks, olenemata sellest, kas tegemist on
artikli 21.1 „Mõisted“ tähenduses hõlmatud riigihankega;
c) audiovisuaalteenused;
d) riigisisene merekabotaaž36;
e) lennuteenused või lennuteenustega seotud tugiteenused,37 välja arvatud järgmised teenused:
i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajal õhusõiduk on kasutusest
kõrvaldatud;
36 Euroopa Liidu puhul, ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjaomaste
riigisiseste õigusnormide alusel käsitada kabotaažina, hõlmab käesoleva peatüki kohane
riigisisene merekabotaaž reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast
sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, sh asjaomase
riigi mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast
Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavat ja seal lõppevat liiklust.
Mehhiko puhul hõlmab käesoleva peatüki kohane riigisisene merekabotaaž laeva meritsi
liikumist Mehhiko merevööndis ja Mehhiko rannikul asuvate sadamate või kohtade vahel. 37 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et „lennuteenused või lennuteenustega seotud
tugiteenused“ hõlmavad ka järgmisi teenuseid: õhusõiduki rentimine koos meeskonnaga,
lennuvälja käitamise teenused ja teenused, mida osutatakse õhusõiduki abil ja mille peamine
eesmärk ei ole kauba- või reisijatevedu, näiteks tuletõrje, lennutreening, vaatamisväärsustega
tutvumine, pritsimine, mõõdistamine, kaardistamine, pildistamine, langevarjuhüpped,
purilennuki pukseerimine, helikopteri abil tõstmine metsavarumises ja ehituses ning muud
õhusõidukitega osutatavad põllumajandus-, tööstus- ja inspekteerimisteenused.
& /et 279
ii) lennutransporditeenuste müük ja turustamine;
iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused ning
iv) maapealne teenindus.
3. Artikleid 10.6–10.8 ei kohaldata lepinguosalise antud subsiidiumide38 või toetuste, sealhulgas
valitsuse toetatavate laenude, tagatiste ja kindlustuse suhtes.
4. Artikleid 10.6–10.10 ei kohaldata uute teenuste suhtes, nagu on sätestatud VII lisas
„Seisukoht uute teenuste kohta, mida ei ole liigitatud ÜRO 1991. aasta ühtses tooteklassifikaatoris“.
5. Ilma et see piiraks artikli 10.54 kohaldamist, ei ole käesolev peatükk lepinguosalistele siduv
seoses ühegi teo või asjaoluga, mis leidis aset, või olukorraga, mis lõppes enne käesoleva lepingu
jõustumise kuupäeva.
38 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et subsiidiume käsitletakse 24. peatükis
„Subsiidiumid“.
& /et 280
ARTIKKEL 10.6
Turulepääs
Sektorites või allsektorites, kus on võetud turulepääsu kohustused, ei võta lepinguosaline kogu oma
territooriumi ega ühegi territoriaalse allüksuse suhtes vastu ega jäta kehtima meetmeid,39 mis
puudutavad turulepääsu teise lepinguosalise investori või sellise ettevõtte poolt, mis kujutab endast
käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut, ettevõtte asutamise või tegevuse kaudu ning:
a) piiravad nende ettevõtete arvu, kes võivad teostada konkreetset majandustegevust, arvuliste
kvootide, monopolide, ainuõiguste või majandusvajaduste testi nõudega;
b) piiravad tehingute või vara üldväärtust arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi
nõudega;
c) piiravad toimingute koguarvu või toodangu üldkogust, väljendatuna kinnitatud arvuliste
ühikutena kvootide või majanduslike vajaduste testi nõude vormis;
39 Lõike 2 punktid a, b ja c ei hõlma meetmeid, mis on vastu võetud või kehtima jäetud
põllumajandus- või kalandustoodete tootmise piiramiseks.
& /et 281
d) piiravad või näevad ette, et teise lepinguosalise investor võib majandustegevusega tegeleda
teatavat liiki juriidilise isiku või ühisettevõtte kaudu, või
e) piiravad arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude vormis selliste füüsiliste isikute
koguarvu, keda võib tööle võtta teatavas sektoris või keda ettevõte võib tööle võtta ja kes on
konkreetse majandustegevuse teostamiseks vajalikud ning sellega otseselt seotud.
ARTIKKEL 10.7
Võrdne kohtlemine
1. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende ettevõtteid, mis
kujutavad endast käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid, vähemalt sama soodsalt, nagu ta
kohtleb sarnastes olukordades vastavalt oma investoreid ja nende ettevõtteid seoses nende
asutamisega tema territooriumil.
2. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende käesoleva lepinguga
hõlmatud investeeringuid vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnastes olukordades vastavalt
oma investoreid ja nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid seoses nende tegevusega
tema territooriumil.
& /et 282
3. Kohtlemine, mida lepinguosaline peab lõigete 1 ja 2 kohaselt võimaldama, tähendab Mehhiko
piirkondliku tasandi omavalitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem soodne kui soodsaim
kohtlemine, mida see piirkondliku tasandi omavalitsus sarnastes olukordades võimaldab Mehhiko
investoritele ja nende investeeringutele kõnealuse piirkondliku omavalitsuse territooriumil.
4. Kohtlemine, mida lepinguosaline peab lõigete 1 ja 2 kohaselt võimaldama, tähendab Euroopa
Liidu liikmesriigi valitsuse või piirkondliku omavalitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem
soodne kui kõige soodsam kohtlemine, mida see valitsus sarnastes olukordades võimaldab oma
investoritele ja nende investeeringutele oma territooriumil.
ARTIKKEL 10.8
Enamsoodustusrežiim
1. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende ettevõtteid, mis
kujutavad endast käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid, vähemalt sama soodsalt, nagu ta
kohtleb sarnastes olukordades vastavalt kolmanda riigi investoreid ja ettevõtteid seoses nende
asutamisega tema territooriumil.
2. Kumbki lepinguosaline kohtleb teise lepinguosalise investoreid ja nende käesoleva lepinguga
hõlmatud investeeringuid vähemalt sama soodsalt, nagu ta kohtleb sarnastes olukordades vastavalt
kolmanda riigi investoreid ja investeeringuid seoses nende tegevusega tema territooriumil.
& /et 283
3. Lõikeid 1 ja 2 ei tõlgendata nii, et need kohustavad lepinguosalist laiendama teise
lepinguosalise investoritele mis tahes kohtlemist tulenevalt meetmetest, millega nähakse ette
tunnustamine, sealhulgas füüsilisele isikule või ettevõttele majandustegevuseks tegevusloa, litsentsi
või sertifikaadi andmise standardite või kriteeriumide või usaldatavusnõuete tunnustamine.
4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolevas artiklis osutatud kohtlemine ei hõlma
kohtlemist, mis on tagatud kolmanda riigi investoritele ja nende investeeringutele käesoleva lepingu
või muude lepinguosalise ja kolmanda riigi vahel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute sätete alusel,
mis käsitlevad investeerimisvaidluste lahendamist. Muude rahvusvaheliste lepingute sisulised sätted
iseenesest ei kujuta endast lõigetes 1 ja 2 osutatud kohtlemist ega saa seega põhjustada käesoleva
artikli rikkumist. Vastavalt neile sätetele kohaldatavad meetmed võivad kujutada endast käesoleva
artikli kohast kohtlemist.
ARTIKKEL 10.9
Toimivusnõuded
1. Lepinguosaline ei tohi seoses lepinguosalise või kolmanda riigi investori ettevõtte
asutamisega või investeeringu tegemisega selle lepinguosalise territooriumil kehtestada või pöörata
täitmisele järgmisi nõudeid või kohustusi40:
a) eksportida kaupa või teenust teataval tasemel või teatava protsendimäära ulatuses;
40 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lõikes 2 osutatud soodustuse saamise või jätkuva
saamise tingimus ei kujuta endast „kohustust“ lõike 1 tähenduses.
& /et 284
b) saavutada omamaise sisu teatav tase või protsendimäär;
c) osta ja kasutada oma territooriumil toodetud kaupu või osutatud teenuseid või anda eelis
sellistele kaupadele või teenustele või osta kaupu või teenuseid oma territooriumil asuvatelt
füüsilistelt isikutelt või ettevõtetelt;
d) siduda mis tahes viisil impordi maht või väärtus ekspordi mahu või väärtusega või selle
investeeringuga seotud välisvaluuta sissevoolu summaga;
e) piirata selliste kaupade või teenuste müüki oma territooriumil, mida investeeringu abil
toodetakse või osutatakse, sidudes sellise müügi mis tahes viisil oma ekspordi mahu või
väärtusega või välisvaluuta tuludega;
f) anda oma territooriumil asuvale füüsilisele isikule või ettevõttele juurdepääs konkreetsele
tehnoloogiale, tootmisprotsessile või muudele konfidentsiaalsetele teadmistele või kanda need
talle üle;
g) tarnida sellise investeeringu abil toodetud kaupu või teenuseid üksnes lepinguosalise
territooriumilt konkreetsele piirkondlikule või maailmaturule;
h) paigutada konkreetse piirkondliku või maailmaturu investori peakontor oma territooriumile
või
k) piirata eksporti või ekspordiks müüki.
& /et 285
2. Lepinguosaline ei sea oma territooriumil lepinguosalise või kolmanda riigi investori ettevõtte
asutamise või investeeringu tegemisega seotud eelise saamise või jätkuva saamise tingimuseks
ühegi järgmise nõude täitmist:
a) saavutada omamaise sisu teatav tase või protsendimäär;
b) osta ja kasutada oma territooriumil toodetud kaupu või osutatud teenuseid või anda eelis
sellistele kaupadele või teenustele või osta kaupu oma territooriumil asuvatelt füüsilistelt
isikutelt või ettevõtetelt;
c) siduda mis tahes viisil impordi maht või väärtus ekspordi mahu või väärtusega või selle
investeeringuga seotud välisvaluuta sissevoolu summaga;
d) piirata selliste kaupade või teenuste müüki oma territooriumil, mida investeeringu abil
toodetakse või osutatakse, sidudes sellise müügi mis tahes viisil oma ekspordi mahu või
väärtusega või välisvaluuta tuludega, või
e) piirata eksporti või ekspordiks müüki.
3. Lõiget 2 ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalisel seoses lepinguosalise või kolmanda
riigi investori investeeringuga seada eelise saamise või jätkuva saamise tingimuseks vastavust
nõudele paigutada tootmine oma territooriumile või pakkuda teenust, koolitada või kasutada
töötajaid, ehitada või laiendada teatavaid rajatisi või tegeleda teadus- ja arendustegevusega oma
territooriumil.
& /et 286
4. Lõike 1 punkti f ei kohaldata, kui
a) nõude või kohustuse kehtestab või pöörab täitmisele kohus, halduskohus või
konkurentsiasutus, et kõrvaldada kohtu- või haldusmenetluse tulemusena kindlaks tehtud tava,
mis kujutab endast lepinguosalise konkurentsiõiguse rikkumist, või
b) lepinguosaline lubab intellektuaalomandi õiguse kasutamist vastavalt intellektuaalomandi
õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklitele 31 ja 31a või intellektuaalomandi õiguste
kaubandusaspektide lepingu artikli 39 kohaldamisalasse kuuluvate ja sellega kooskõlas
olevate meetmete suhtes, mis nõuavad konfidentsiaalse teabe avalikustamist.
5. Lõike 1 punkte a, b ja c ning lõike 2 punkte a ja b ei kohaldata kaupade või teenuste
tingimustele vastavuse nõuete suhtes seoses osalemisega ekspordi edendamises ja välisabi
programmides.
6. Lõike 2 punkte a ja b ei kohaldata importiva lepinguosalise kehtestatud nõuete suhtes, mis on
seotud soodustariifidele või sooduskvootidele kvalifitseerumiseks vajalike kaupade sisuga.
7. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata muude kui nendes
lõigetes sätestatud kohustuste või nõuete suhtes.
& /et 287
8. Käesolev artikkel ei välista muude eraõiguslike isikute kui lepinguosalised vaheliste
kohustuste või nõuete täitmisele pööramist, kui lepinguosaline ei ole neid kohustusi või nõudeid
kehtestanud ega nõua nende täitmist.
9. Käesolev artikkel ei piira lepinguosalise kohustusi, mis on võetud WTO asutamislepingu
alusel.
ARTIKKEL 10.10
Kõrgem juhtkond ja juhatus
1. Lepinguosaline ei nõua, et kõnealuse lepinguosalise ettevõte, mis kujutab endast käesoleva
lepinguga hõlmatud investeeringut, nimetaks juhtivatele ametikohtadele teatava kodakondsusega
füüsilisi isikuid.
2. Lepinguosaline ei nõua, et teise lepinguosalise sellise ettevõtte juhatus, mis kujutab endast
käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut, koosneks lepinguosalise territooriumi kodanikest
ja/või residentidest.
& /et 288
ARTIKKEL 10.11
Vorminõuded
Olenemata artiklitest 10.7 ja 10.8 võib lepinguosaline nõuda, et teise lepinguosalise investor või
tema käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu objekt annaks asjaomase investeeringu kohta
tavapärast teavet üksnes teavitamise või statistilistel eesmärkidel. Lepinguosaline kaitseb
konfidentsiaalset teavet avalikustamise eest, mis kahjustaks investori või käesoleva lepinguga
hõlmatud investeeringu konkurentsivõimet. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, et see takistab
lepinguosalisel hankida või avalikustada teavet muul viisil, kohaldades oma õigusnorme õiglaselt ja
heas usus.
ARTIKKEL 10.12
Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid
1. Artikleid 10.7–10.10 ei kohaldata järgmise suhtes:
a) olemasolev nõuetele mittevastav meede, mida lepinguosaline rakendab
i) Euroopa Liidu tasandil, nagu on sätestatud tema I lisa „Kehtivate meetmetega seotud
reservatsioonid“ loetelus;
& /et 289
ii) riiklikul tasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa „Kehtivate
meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus;
iii) piirkondliku omavalitsuse tasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa
„Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus, või
iv) kohaliku omavalitsuse tasandil;
b) punktis a nimetatud mittevastava meetme jätkamine või kiire uuendamine või
c) punktis a nimetatud mittevastava meetme muutmine sel määral, et muudatus ei vähenda
meetme – nagu see oli olemas vahetult enne muutmist – vastavust artiklitele 10.7–10.10.
2. Artikleid 10.7–10.10 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline võtab vastu või jätab
kehtima seoses sektori, allsektori või tegevusega, nagu on sätestatud tema II lisa „Tulevaste
meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus.
3. Lepinguosaline ei nõua käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva järel vastu võetud ja II lisa
„Tulevaste meetmetega seotud reservatsioonid“ loetelus nimetatud meetme alusel otseselt või
kaudselt teise lepinguosalise investorilt tema kodakondsuse tõttu sellise investeeringu müümist või
muul viisil võõrandamist, mis oli meetme jõustumise ajal olemas.
& /et 290
4. Artiklit 10.6 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline võtab vastu või jätab kehtima
kohustustega seotud sektorite või allsektorite puhul, mis on esitatud tema III lisa „Turulepääsuga
seotud kohustused“ loetelus.
5. Artikleid 10.7 ja 10.8 ei kohaldata meetmete suhtes, mis kujutavad endast erandit, vabastust
või loobumist intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artiklist 3 või 4, nagu on
sätestatud nimetatud lepingu artiklites 3–5.
6. Ilma et see piiraks lõigete 1–5 kohaldamist, võib Mehhiko viie aasta jooksul pärast käesoleva
lepingu jõustumise kuupäeva teatada Euroopa Liidule ühisnõukogu otsuse eelnõust, millega
muudetakse I lisa „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“, II lisa „Tulevaste meetmetega
seotud reservatsioonid“ ja III lisa „Turulepääsuga seotud kohustused“ järgmiselt:
a) I lisa „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ liites I-B-2 „Mehhiko loetelu.
Kesktasandist madalamal tasandil kohaldatavad reservatsioonid“ ning III lisa „Turulepääsuga
seotud kohustused“ liites III-B-2 „Mehhiko loend. Kesktasandist madalamal tasandil
kohaldatavad reservatsioonid“ kõik kehtivad nõuetele mittevastavad meetmed, mida
rakendatakse föderaalvalitsuse tasandist madalamal tasandil, ning
& /et 291
b) I lisa „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ liites I-B-1 „Mehhiko loetelu.
Kesktasandil kohaldatavad reservatsioonid“ ning II lisa „Tulevaste meetmetega seotud
reservatsioonid“ liites II-B „Mehhiko loetelu. Kesktasandil kohaldatavad reservatsioonid“
tema toimivusnõuded.
Euroopa Liit vaatab selle eelnõu kolme kuu jooksul läbi ja konsulteerib Mehhikoga kõikides sellega
seotud küsimustes. Pärast konsulteerimist võtab ühisnõukogu käesolevas lõikes osutatud lisade
muudatused vastu. Muudetud lisasid kohaldatakse alates muudatuste vastuvõtmise kuupäevast.
C JAGU
Investeeringute kaitse
ARTIKKEL 10.13
Kohaldamisala
Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosalise vastu võetud või kehtima jäetud meetmete suhtes, mis
mõjutavad
a) käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid või
& /et 292
b) lepinguosalise investoreid seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga.
ARTIKKEL 10.14
Investeeringud ning regulatiivsed eesmärgid ja meetmed
1. Käesoleva jao sätteid ei tõlgendata lepinguosalise kohustusena mitte muuta oma territooriumil
kohaldatavat õigus- ja regulatiivset raamistikku, sealhulgas viisil, mis võib negatiivselt mõjutada
käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute toimimist või investori kasumiootusi.
2. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolevat jagu ei tõlgendata nii, et see takistab
lepinguosalisel subsiidiumi41 andmist lõpetada või nõuda subsiidiumi tagasimaksmist, kui sellise
meetme võtmiseks on korralduse andnud pädev kohus, halduskohus või muu pädev asutus, ega
tõlgendata ka viisil, mis kohustab lepinguosalist maksma investorile hüvitist.
41 Euroopa Liidu puhul hõlmab „subsiidium“ igasugust Euroopa Liidu liikmesriigi poolt või
selle liikmesriigi riiklikest vahenditest antavat abi, mis moonutab või ähvardab moonutada
konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, ja mis mõjutab
Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust.
& /et 293
3. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesoleva jao rikkumisena ei käsitata
lepinguosalise otsust mitte kehtestada, uuendada või säilitada subsiidiumi või toetust, kui see otsus
on tehtud järgmistel asjaoludel:
a) kui puudub seadusest või lepingust tulenev konkreetne kohustus kõnealune subsiidium või
toetus kehtestada, seda uuendada või säilitada;
b) kooskõlas subsiidiumi või toetuse kehtestamise, uuendamise või säilitamise suhtes
kohaldatavate tingimustega või
c) kooskõlas lõikega 2.
ARTIKKEL 10.15
Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine
1. Kumbki lepinguosaline tagab oma territooriumil teise lepinguosalise käesoleva lepinguga
hõlmatud investeeringutele ja investoritele õiglase ja võrdse kohtlemise ning täieliku kaitse ja
turvalisuse kooskõlas järgmiste lõigetega.
& /et 294
2. Lepinguosaline rikub lõikes 1 nimetatud õiglase ja võrdse kohtlemise kohustust, kui meede
või meetmete seeria kujutab endast42
a) kohtuliku arutamise mittevõimaldamist kriminaal-, tsiviil- või haldusmenetlustes;
b) nõuetekohase menetluse olulist rikkumist;
c) ilmset omavoli, sealhulgas sihipärast diskrimineerimist ilmselgelt õigusvastastel alustel, nagu
sugu, rass või usulised veendumused;
42 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et selle kindlaksmääramisel, kas meede või meetmete
seeria kujutab endast õiglase ja võrdse kohtlemise rikkumist, võtab kohus muu hulgas arvesse
järgmist:
a) seoses lõike 2 punktidega a ja b seda, kas meede või meetmete seeria kujutab endast
tõsist üleastumist, mis on vastuolus kohtuliku korrektsusega; pelgalt asjaolu, et meetme
vaidlustamine investori poolt riigisiseses menetluses on tagasi lükatud või rahuldamata
jäetud või muul viisil ebaõnnestunud, ei ole iseenesest lõike 2 punktis a osutatud
kohtuliku arutamise mittevõimaldamine;
b) seoses lõike 2 punktiga c seda, kas meede või meetmete seeria oli selgelt alusetu või
faktiliselt põhjendamatu või põhines ilmselgelt ebaseaduslikel alustel, nagu
eelarvamused või erapoolikus; pelgalt ebaseaduslikkus või pelgalt poliitika või
menetluse ebajärjekindel või küsitav kohaldamine ei ole iseenesest lõike 2 punktis c
osutatud ilmne omavoli, samas kui seaduse või määruse täielik ja põhjendamatu
eiramine või põhjendamatu meede või käitumine, mis on konkreetselt suunatud
investori või tema käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu vastu eesmärgiga
tekitada kahju, kujutab endast tõenäoliselt lõike 2 punktis c osutatud ilmset omavoli,
ning
c) seoses lõike 2 punktiga d seda, kas lepinguosaline tegutses ultra vires ning kas
väidetava ahistamise või sundimise juhtumid olid korduvad ja pidevad.
& /et 295
d) ahistamist, sundimist või võimu kuritarvitamist või
e) õiglase ja võrdse kohtlemise kohustuse selliste täiendavate elementide rikkumist, mille
lepinguosalised on vastu võtnud vastavalt lõikele 7.
3. Kui meede või meetmete seeria ei taga investorite ja nende käesoleva lepinguga hõlmatud
investeeringute füüsilist turvalisust, siis leitakse, et lepinguosaline on lõikes 1 osutatud täieliku
kaitse ja turvalisuse kohustust rikkunud.
4. Hinnates käesoleva artikli kohast väidetavat rikkumist, võib kohus võtta arvesse, kas
lepinguosaline esitas käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu saamiseks investorile konkreetse
kinnituse, mis tekitas õiguspärase ootuse ja millele investor tugines, kui ta otsustas kõnealuse
investeeringu teha või seda jätkata, kuid millest lepinguosaline hiljem kinni ei pidanud. Pelgalt
asjaolu, et lepinguosaline võtab või jätab võtmata meetme, mis võib olla vastuolus lepinguosalise
investori õiguspärase ootusega, ei kujuta endast käesoleva artikli rikkumist, isegi kui selle tulemusel
on käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringule kahju tekitatud.
5. Käesoleva lepingu mõne muu sätte või eraldi rahvusvahelise lepingu rikkumise
kindlakstegemine ei tähenda iseenesest, et rikutud on käesolevat artiklit.
& /et 296
6. Asjaolu, et meede rikub lepinguosalise õigust, ei tähenda iseenesest käesoleva artikli
rikkumist. Selleks et teha kindlaks, kas meetmega rikutakse käesolevat artiklit, uurib kohus, kas
lepinguosaline on tegutsenud vastuolus lõigetega 1–4.
7. Lepinguosalise taotlusel vaatavad lepinguosalised õiglase ja võrdse kohtlemise kohustuse sisu
läbi. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ kohaselt moodustatud teenuste ja
investeeringute allkomitee võib koostada sellekohaseid analüüse ja esitada need ühiskomiteele.
Ühiskomitee kaalub, kas soovitada lepingu muutmist kooskõlas käesoleva lepingu IV osa
artikliga 2.4 „Muutmine“.
ARTIKKEL 10.16
Ülekanded
1. Kumbki lepinguosaline lubab teha kõiki käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga
seotud ülekandeid piirangute või viivituseta oma territooriumile ja sealt välja. Need ülekanded
hõlmavad järgmist:
a) sissemaksed kapitali, näiteks põhisumma ja täiendavad summad käesoleva lepinguga
hõlmatud investeeringu säilitamiseks, arendamiseks või suurendamiseks;
& /et 297
b) kasum, dividendid, kapitalikasum, intressid, litsentsitasud, haldustasud ja muu tulu;
c) tulud käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu või selle osa müügist või likvideerimisest;
d) lepinguosalise investori sõlmitud lepingu või käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu
alusel tehtud maksed, sealhulgas laenulepingu kohaselt tehtud maksed;
e) käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga seoses välismaalt palgatud töötajate töötasu ja
muud tasud;
f) artiklite 10.17 ja 10.18 kohaselt tehtud maksed ning
g) kohtu D jao kohase otsuse alusel tehtud kahjuhüvitise maksed.
2. Kumbki lepinguosaline lubab, et käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga seotud
mitterahalised tagasimaksed tehakse vastavalt lepinguosalise ja käesoleva lepinguga hõlmatud
investeeringu objekti või teise lepinguosalise investori vahelises kirjalikus lepingus lubatud või
sätestatud viisil.
& /et 298
3. Kumbki lepinguosaline lubab teha käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga seotud
ülekandeid vabalt konverteeritavas valuutas, kohaldades ülekande tegemise kuupäeval turul kehtivat
vahetuskurssi.
4. Olenemata lõikest 2 võib lepinguosaline käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga
seotud mitterahaliste tagasimaksete ülekandmist piirata olukorras, kus ta muidu võiks sellist
ülekandmist käesoleva lepingu alusel piirata.
ARTIKKEL 10.17
Kahju hüvitamine
1. Kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise investoritele, kelle käesoleva
lepinguga hõlmatud investeeringud kannatavad sõja või muu relvastatud konflikti, revolutsiooni,
erakorralise seisukorra, ülestõusu, massirahutuste või muu sarnase sündmuse tõttu kahju, seoses
vara tagastamise, kahju hüvitamise, kompenseerimise või muu lahendusega vähemalt sama soodsa
kohtlemise, kui ta võimaldab enda või kolmanda riigi investoritele, olenevalt sellest, kumb
kohtlemine on soodsam.
& /et 299
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võimaldatakse lepinguosalise investoritele vara piisav
ja tulemuslik tagastamine või kahju hüvitamine, kui nad kannavad mõnes kõnealuses lõikes
nimetatud olukorras teise lepinguosalise territooriumil kahju, mis tuleneb järgmisest:
a) nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu või selle osa rekvireerimine lepinguosalise
relvajõudude või ametiasutuste poolt või
b) nende käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu või selle osa hävitamine lepinguosalise
relvajõudude või ametiasutuste poolt, kui see ei olnud olukorra tõttu hädavajalik.
3. Lõike 2 kohasest hüvitamisest tulenevad maksed peavad olema vabalt konverteeritavad ja
ülekantavad.
ARTIKKEL 10.18
Sundvõõrandamine ja hüvitamine
1. Lepinguosaline ei sundvõõranda ega riigista käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuid
otse ega kaudselt meetmete kaudu, millel on samaväärne toime sundvõõrandamise või
riigistamisega (edaspidi „sundvõõrandamine“), välja arvatud
a) avalikes huvides;
& /et 300
b) mittediskrimineerival viisil;
c) makstes selle eest kiiresti piisavat ja tõhusat hüvitist kooskõlas lõigetega 2–4 ning
d) kooskõlas nõuetekohase menetlusega.
2. Lõiget 1 tõlgendatakse kooskõlas 10-A lisaga „Sundvõõrandamine“.
3. Lõikes 1 nimetatud hüvitis
a) makstakse välja viivitamata;
b) võrdub sundvõõrandatud investeeringu õiglase turuväärtusega ajal, mis vahetult eelnes
sundvõõrandamisele;
c) ei kajasta väärtuse muutust, mis tuleneb sellest, et kavandatav sundvõõrandamine oli varem
teatavaks saanud;
d) on täielikult realiseeritav ning vabalt ja viivitamata ülekantav investori määratud riiki ning
& /et 301
e) hõlmab majanduslikult mõistliku määraga intressi alates sundvõõrandamise kuupäevast kuni
makse kuupäevani.
4. Õiglase turuväärtuse määramise hindamiskriteeriumid hõlmavad ettevõtte väärtust tegutseva
ettevõttena, vara väärtust, sealhulgas materiaalse vara deklareeritud maksuväärtust, ja muid
asjakohaseid kriteeriume.
5. Hüvitis makstakse selle riigi vääringus, mille kodanik on investor, või vabalt konverteeritavas
vääringus.
6. Käesolevat artiklit ei kohaldata intellektuaalomandi õigustega seoses antud sundlitsentside
väljaandmise suhtes vastavalt intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingule ega
intellektuaalomandi õiguste tühistamise, piiramise või loomise suhtes, kui selline väljaandmine,
tühistamine, piiramine või loomine on kooskõlas 25. peatükiga „Intellektuaalomand“ ja
intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga43.
43 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et mõiste „tühistamine“ hõlmab intellektuaalomandi
õiguste puhul nende õiguste tühistamist või kehtetuks tunnistamist ning mõiste „piiramine“
hõlmab intellektuaalomandi õiguste puhul erandeid nendest õigustest.
& /et 302
ARTIKKEL 10.19
Õiguste üleminek
1. Kui lepinguosaline või tema määratud asutus teeb makse garantii, kindlustuslepingu või muu
hüvitusvormi alusel, mille ta on seoses käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga sõlminud,
tunnustab teine lepinguosaline investori kõikide käesoleva peatüki kohaste õiguste või nõuete
üleminekut või ülekandmist seoses lepinguga hõlmatud investeeringuga. Lepinguosalisel või tema
määratud asutusel on õigus teostada õiguste ülemineku alusel kõnealuse investori õigusi ja pöörata
tema nõudeid täitmisele. Üleläinud või ülekantud õigus või nõue ei tohi olla suurem kui kõnealuse
investori algne õigus või nõue.
2. Kui lepinguosaline või tema määratud asutus on teinud oma investorile makse ja võtnud üle
investori õigused ja nõuded, ei tohi investor neid õigusi ja nõudeid teise lepinguosalise vastu
esitada, välja arvatud juhul, kui ta on volitatud tegutsema makse teinud lepinguosalise või tema
määratud asutuse nimel.
& /et 303
D JAGU
Investeerimisvaidluste lahendamine
ARTIKKEL 10.20
Mõisted
Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „hageja“ – lepinguosalise füüsiline isik või ettevõte, välja arvatud filiaal või esindus, kes on
teinud käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringu ja kes soovib esitada või on esitanud käesoleva
jao kohase nõude, tegutsedes kas
a) enda nimel või
b) selle kohapealse ettevõtte nimel, mida ta omab või kontrollib44.
2. „vaidluses osalevad pooled“ – hageja ja kostja;
44 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et punkti b kohaselt esitatud nõude puhul leitakse, et
see on seotud lepinguosalise riigi ja teise lepinguosalise riigi kodaniku vahelise vaidlusega
ICSIDi konventsiooni artikli 25 lõike 1 tähenduses.
& /et 304
3. „vaidluses osalev pool“ – kas hageja või kostja;
4. „ICSID“ – ICSIDi konventsiooniga asutatud Rahvusvaheline Investeeringuvaidluste
Lahendamise Keskus;
5. „ICSIDi lisavõimaluste eeskirjad“ – Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise
Keskuse sekretariaadi menetluste haldamise lisavõimalusi reguleerivad eeskirjad;
6. „ICSIDi konventsioon“ – 18. märtsil 1965 Washingtonis koostatud riikide ja muude riikide
kodanike investeeringuvaidluste lahendamise konventsioon;
7. „kohapealne ettevõte“ – lepinguosalise territooriumil asutatud juriidiline isik, mida omab või
kontrollib teise lepinguosalise investor;
8. „New Yorgi konventsioon“ – 10. juunil 1958 New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu
otsuste tunnustamise ja täitmise ÜRO konventsioon;
9. „vaidluses mitteosalev lepinguosaline“ – Mehhiko, kui kostja on Euroopa Liit või Euroopa
Liidu liikmesriik, või Euroopa Liit, kui kostja on Mehhiko;
& /et 305
10. „kostja“ – Mehhiko või Euroopa Liidu puhul kas Euroopa Liit või asjaomane Euroopa Liidu
liikmesriik, nagu on määratud vastavalt artiklile 10.24;
11. „kolmanda isiku poolne rahastamine“ – rahastamine füüsilise või juriidilise isiku poolt, kes ei
ole vaidluses osalev pool, kuid kes sõlmib vaidluses osaleva poolega kokkuleppe, et rahastada
osaliselt või täielikult menetluse kulud tasu eest, mis sõltub vaidluse tulemusest, või annetuse või
toetuse vormis;
12. „UNCITRALi vahekohtumenetluse eeskirjad“ – ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse
komisjoni (UNCITRAL) vastu võetud vahekohtueeskirjad, mille ÜRO Peaassamblee kiitis heaks
15. detsembril 1976 ja mida muudeti 2010. aastal.
& /et 306
ARTIKKEL 10.21
Kohaldamisala
1. Käesolevat jagu kohaldatakse selliste lepinguosalise ja teise lepinguosalise hageja vaheliste
vaidluste suhtes, mis tulenevad artikli 10.7 lõike 2, artikli 10.8 lõike 245 või C jao väidetavast
rikkumisest, mis väidetavalt põhjustab hagejale või tema kohapealsele ettevõttele kahju.
2. Lepinguosalise võla restruktureerimisega seotud nõuete suhtes kohaldatakse 10-B lisa
„Valitsemissektori võlg“.
3. Käesoleva jao kohaselt moodustatud kohus ja apellatsioonikohus ei tee otsuseid nõuete kohta,
mis ei kuulu käesoleva jao kohaldamisalasse.
45 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesoleva jao kohaldamisel mõistavad
lepinguosalised, et artikli 10.7 lõige 2 ja artikli 10.8 lõige 2 ei hõlma Euroopa Liidus või
Mehhikos asuva ettevõtte omandamist eesmärgiga luua või säilitada püsivaid majanduslikke
sidemeid, sealhulgas juhul, kui selline omandamine toimub kapitaliosaluse kaudu või
ettevõttes sellise kapitaliosaluse suurendamise kaudu.
& /et 307
ARTIKKEL 10.22
Konsultatsioonid
1. Vaidlus lahendatakse võimaluse korral vastastikuse kokkuleppe teel. Niisuguse lahenduse
võib kokku leppida igal ajal, sealhulgas pärast nõude esitamist artikli 10.26 kohaselt.
2. Kui vaidluses osalevad pooled ei ole leppinud kokku pikemat ajavahemikku, peetakse
konsultatsioone 60 päeva jooksul pärast konsultatsioonitaotluse esitamist vastavalt lõikele 5.
3. Kui vaidluses osalevad pooled ei lepi kokku teisiti, on konsultatsioonide toimumise koht
a) Mexico City, kui vaidlustatud meetmed on Mehhiko meetmed;
b) Brüssel, kui vaidlustatud meetmete hulgas on Euroopa Liidu meede, või
c) Euroopa Liidu liikmesriigi pealinn, kui vaidlustatud meetmed on ainult liikmesriigi meetmed.
4. Kui vaidluses osalevad pooled nõustuvad, võib konsultatsioone pidada vajaduse korral
videokonverentsi teel või muude vahendite abil.
& /et 308
5. Hageja esitab teisele lepinguosalisele konsultatsioonitaotluse, milles märgitakse järgmised
andmed:
a) hageja nimi ja aadress, ja kui selline taotlus esitatakse kohapealse ettevõtte nimel, siis
kohapealse ettevõtte nimi, aadress ja tegevuskoht või registreerimiskoht;
b) artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätted, mida väidetavalt on rikutud;
c) iga nõude õiguslik ja faktiline alus, sealhulgas meede või meetmed, millega artikli 10.21
lõikes 1 osutatud sätteid väidetavalt rikutakse;
d) esitatud nõudmised ja nõutava kahjuhüvitise hinnanguline suurus ning
e) tõendid selle kohta, et hageja on teise lepinguosalise investor ja et ta omab või kontrollib
käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringut, ja kui ta tegutseb kohapealse ettevõtte nimel,
siis selle kohta, et ta omab või kontrollib kohapealset ettevõtet.
Kui konsultatsioonitaotluse esitab rohkem kui üks hageja või see esitatakse rohkem kui ühe
kohapealse ettevõtte nimel, esitatakse punktides a ja e osutatud teave vastavalt vajadusele iga hageja
või iga kohapealse ettevõtte kohta.
& /et 309
6. Lõikes 5 sätestatud konsultatsioonitaotluse nõuded täidetakse piisava üksikasjalikkusega, et
võimaldada kostjal konsultatsioonides tõhusalt osaleda ja oma kaitse ette valmistada.
7. Konsultatsioonitaotlus esitatakse kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil hageja või
vajaduse korral kohapealne ettevõte sai esimest korda või oleks pidanud saama esimest korda teada
väidetavast rikkumisest ja sellest, et hageja või vajaduse korral kohapealne ettevõte kandis selle
tõttu kahju.
8. Olenemata lõikest 7, kui konsultatsioonitaotlus käsitleb Euroopa Liidu või Euroopa Liidu
liikmesriigi meedet või meetmeid ja ajaks, mil hageja või vajaduse korral kohalik ettevõte on
algatanud sama meetme või meetmetega seotud menetluse lepinguosalise õiguse kohases kohtus, on
lõikes 7 osutatud ajavahemik möödunud, tuleb konsultatsioonitaotlus esitada
a) kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil hageja või vajaduse korral kohapealne ettevõte
lõpetab sellise menetluse lepinguosalise õiguse kohases kohtus, ning
b) igal juhul hiljemalt kümme aastat pärast kuupäeva, mil hageja või vajaduse korral tema
kohapealne ettevõte sai esimest korda või oleks pidanud saama esimest korda teada meetmest
või meetmetest, millega artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätteid väidetavalt rikutakse, ning
kahjust, mida ta väidetavalt seetõttu kandis.
& /et 310
9. Konsultatsioonitaotlus, mis käsitleb Euroopa Liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi väidetavat
rikkumist, saadetakse Euroopa Liidule. Kui hageja nimetab oma konsultatsioonitaotluses Euroopa
Liidu liikmesriigi meedet või meetmeid, saadetakse taotlus ka asjaomasele liikmesriigile.
10. Kui investor ei ole esitanud artikli 10.26 kohast nõuet 18 kuu jooksul pärast
konsultatsioonitaotluse esitamist, loetakse, et investor on oma konsultatsioonitaotluse ja vajaduse
korral artikli 10.24 kohase kostja määramist taotleva teate tagasi võtnud ning ei esita käesoleva jao
alusel nõuet seoses sama meetme või samade meetmetega. Seda tähtaega võib konsultatsioonides
osalevate poolte kokkuleppel pikendada.
ARTIKKEL 10.23
Vahendus
1. Vaidluses osalevad pooled võivad igal ajal kokku leppida, et kasutavad vahendust.
2. Vahenduse kasutamine ei piira kummagi vaidluses osaleva poole õiguslikku seisundit või
käesoleva peatüki kohaseid õigusi ning seda reguleerivad vaidluses osalevate poolte vahel kokku
lepitud eeskirjad, sealhulgas ühisnõukogu vastu võetud vahenduseeskirjad, kui need on olemas.
& /et 311
3. Vahendaja määratakse vaidluses osalevate poolte kokkuleppel. Vaidluses osalevad pooled
võivad ka ühiselt taotleda, et kohtu eesistuja nimetaks vahendaja.
4. Vaidluses osalevad pooled püüavad jõuda vaidluse lahendamiseni 60 päeva jooksul pärast
vahendaja määramist.
5. Kui vaidluses osalevad pooled lepivad kokku, et nad kasutavad vahendust, peatatakse
artikli 10.22 lõikes 7, artikli 10.22 lõikes 8, artikli 10.48 lõikes 7 ja artikli 10.49 lõikes 3 sätestatud
tähtaegade kulgemine alates kuupäevast, mil vaidluses osalevad pooled leppisid kokku vahenduse
kasutamises, kuni kuupäevani, mil üks vaidluses osalev pool otsustab vahenduse lõpetada.
Vaidluses osaleva poole otsus vahendus lõpetada edastatakse kirja teel vahendajale ja teisele
vaidluses osalevale poolele.
ARTIKKEL 10.24
Kostja määramine vaidluste korral Euroopa Liidu või
Euroopa Liidu liikmesriikidega
1. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada 90 päeva jooksul pärast konsultatsioonitaotluse
esitamist, kui taotlus käsitleb artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätete väidetavat rikkumist Euroopa
Liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi poolt ja hageja kavatseb esitada artikli 10.26 kohase nõude,
esitab hageja Euroopa Liidule teate, milles taotleb kostja määramist.
& /et 312
2. Lõike 1 kohases teates näidatakse ära meede või meetmed, mille suhtes hageja kavatseb
nõude esitada. Kui nimetatud on Euroopa Liidu liikmesriigi meedet, saadetakse teade ka
asjaomasele liikmesriigile.
3. Otsuse tegemise järel teatab Euroopa Liit 60 päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud teate
saamist hagejale, kas kostja on Euroopa Liit või Euroopa Liidu liikmesriik.
4. Kui hagejat ei ole 60 päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud teate kättetoimetamist otsusest
teavitatud, on kostja
a) liikmesriik, kui teates nimetatud meede või meetmed on üksnes Euroopa Liidu liikmesriigi
meetmed, või
b) Euroopa Liit, kui teates nimetatud meede või meetmed hõlmavad Euroopa Liidu meetmeid.
5. Hageja võib esitada artikli 10.26 kohase nõude vastavalt lõikele 3 tehtud otsuse alusel, ja kui
taotlejale ei ole 60 päeva jooksul sellisest otsusest teatatud, siis kooskõlas lõikega 4.
& /et 313
6. Kui vastavalt lõikele 3 või 4 on kostja Euroopa Liit või Euroopa Liidu liikmesriik, ei saa
Euroopa Liit ega Euroopa Liidu liikmesriik väita, et nõue on vastuvõetamatu või kohtul puudub
pädevus või muul viisil nõue või kohtuotsus vaidlustada põhjendusega, et kostja ei olnud
nõuetekohaselt määratud vastavalt lõikele 3 või kindlaks määratud kooskõlas lõikega 4.
7. Kostja määramine vastavalt lõikele 3, ja kui hagejale ei ole 60 päeva jooksul sellest teatatud,
siis kostja kindlaksmääramine kooskõlas lõikega 4 on kohtule ja apellatsioonikohtule siduv.
8. Miski käesolevas lepingus või vaidluste lahendamise eeskirjades, millele on osutatud
artikli 10.26 lõikes 2, ei takista kogu Euroopa Liidu ja asjaomase liikmesriigi vahelise vaidlusega
seotud teabe vahetamist.
ARTIKKEL 10.25
Kohtule nõude esitamise menetluslikud ja muud nõuded
1. Hageja võib esitada artikli 10.26 kohase nõude ainult siis, kui ta
a) esitab kostjale koos nõude esitamisega oma kirjaliku nõusoleku vaidluse lahendamiseks
kohtus käesolevas jaos sätestatud korras;
& /et 314
b) ootab vähemalt 180 päeva pärast konsultatsioonitaotluse esitamist ja vajaduse korral vähemalt
90 päeva pärast kostja määramist käsitleva teate esitamist;
c) on esitanud teate, milles taotleb vajaduse korral kostja määramist kooskõlas artikliga 10.24;
d) on täitnud konsultatsioonitaotlusega seotud nõuded;
e) nimetab oma nõudes ainult konsultatsioonitaotluses nimetatud meetme või meetmed, mis
väidetavalt kujutavad endast artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätete rikkumist;
f) võtab tagasi nõude või loobub hagist, mis on esitatud riigisisese või rahvusvahelise õiguse
alusel kohtule seoses meetmetega, mis väidetavalt kujutavad endast tema nõudes nimetatud
rikkumist;
g) loobub kirjalikult oma õigusest algatada riigisisese või rahvusvahelise õiguse alusel
kohtumenetlus seoses meetmetega, mis väidetavalt kujutavad endast tema nõudes nimetatud
rikkumist, ning
& /et 315
h) teatab, et ta ei hakka täitma ühtegi käesoleva jao alusel tehtud otsust enne, kui selline otsus on
artikli 10.48 lõike 8, artikli 10.48 lõike 9 või artikli 10.49 lõike 2 kohaselt jõustunud, ning ei
püüa käesoleva jao alusel tehtud otsust edasi kaevata, läbi vaadata, tühistada, muuta või
algatada muud sarnast menetlust rahvusvahelises või riigi kohtus.
2. Kui artikli 10.26 kohane nõue esitatakse kohapealsele ettevõttele tekitatud kahju tõttu või
seoses huvidega kohapealses ettevõttes, mida hageja omab või kontrollib kas otseselt või kaudselt,
kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 punktide f ja g nõudeid nii hageja kui ka kohapealse ettevõte
suhtes. Järgmistel juhtudel kohaldatakse ka käesoleva artikli lõike 1 punkti f kohast nõuet
käimasolev menetlus tagasi võtta või lõpetada:
a) kui enda nimel tegutsev hageja esitab nõude kõikidele isikutele, kes otseselt või kaudselt
omavad osalust hagejas või keda hageja kontrollib ja kes väidavad, et nad on kannatanud
sama kahju46 nagu hageja, või
b) kui kohapealse ettevõtte nimel tegutsev hageja esitab nõude kõikidele isikutele, kes otseselt
või kaudselt omavad osalust kohapealses ettevõttes või keda kohapealne ettevõte kontrollib ja
kes väidavad, et nad on kannatanud sama kahju nagu kohapealne ettevõte.
46 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolevas punktis ja punktis b osutatud sama
kahju on kahju, mis tuleneb samast meetmest või samadest meetmetest, mille hüvitamist isik
taotleb samas staatuses nagu hageja. Näiteks kui hageja esitab hagi aktsionärina või
osanikuna, hõlmaks see säte ka seotud isikut, kes samuti taotleb hüvitist aktsionärina või
osanikuna.
& /et 316
3. Lõike 1 punktides f ja g ning lõikes 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata kohapealse ettevõtte
suhtes, kui kostja või hageja vastuvõttev riik on võtnud hagejalt kontrolli kohapealse ettevõtte üle
või on muul viisil takistanud kohapealsel ettevõttel neid nõudeid täita.
4. Kostja taotluse korral loobub kohus pädevusest, kui hageja või kohapealne ettevõte ei täida
lõigete 1 ja 2 nõudeid.
5. Lõike 1 punktis g sätestatud loobumine kaotab kehtivuse, kui nõue lükatakse tagasi põhjusel,
et see ei vasta käesolevas jaos sätestatud kodakondsuse nõuetele, mille täitmine on nõude
esitamiseks vajalik.
6. Kui kostja on Euroopa Liit või Euroopa Liidu liikmesriik, ei takista lõike 1 punktid f ja g
hagejat taotlemast ajutisi kaitsemeetmeid kostja kohtus. Kui kostja on Mehhiko, ei takista lõike 1
punktid f ja g hagejat taotlemast ajutisi kaitsemeetmeid või algatamast või jätkamast menetlust
ettekirjutuste, deklaratiivsete või muude erakorraliste meetmete võtmiseks, mis ei hõlma
kahjuhüvitise maksmist, kostja õiguse kohases halduskohtus või muus kohtus.
& /et 317
7. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et investor ei saa esitada nõuet käesoleva jao
kohaselt, kui investeering on tehtud valeandmete esitamise, varjamise, korruptsiooni või sellise
käitumise kaudu, mis kujutab endast protsessi kuritarvitamist.
8. Lepinguosaline ei esita käesoleva jao alusel nõuet.
ARTIKKEL 10.26
Nõude esitamine kohtule
1. Kui vaidlust ei ole lahendatud konsultatsioonide teel, võib nõude esitada
a) hageja enda nimel või
b) hageja selle kohapealse ettevõtte nimel, mida ta otseselt või kaudselt omab või kontrollib.
Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohapealne ettevõte ei saa esitada nõuet selle
lepinguosalise vastu, mille territooriumil ta on asutatud.
& /et 318
2. Hageja esitab nõude mis tahes järgmiste vaidluste lahendamise eeskirjade alusel:
a) ICSIDi konventsioon ja ICSIDi vahekohtumenetluse eeskirjad;
b) ICSIDi lisavõimaluste eeskirjad, kui punktis a sätestatud nõude esitamise tingimused ei ole
täidetud;
c) UNCITRALi vahekohtumenetluse eeskirjad või
d) vaidluses osalevate poolte kokkuleppel muud eeskirjad.
3. Kui hageja teeb ettepaneku kasutada lõike 2 punkti d kohaseid eeskirju, vastab kostja hageja
ettepanekule 20 päeva jooksul pärast ettepaneku saamist. Kui vaidluses osalevad pooled ei ole
eeskirjades 30 päeva jooksul pärast ettepaneku saamist kokku leppinud, võib investor esitada nõude
lõike 2 punktis a, b või c sätestatud eeskirjade alusel.
4. Kui nõue esitatakse vastavalt punkti 2 alapunktile b, c või d, võivad vaidluses osalevad pooled
kokku leppida menetluse toimumise koha. Kui vaidluses osalevad pooled ei jõua kokkuleppele,
määrab nõuet menetlev kohtukoosseis koha vastavalt kohaldatavatele vaidluste lahendamise
eeskirjadele, tingimusel et see koht asub sellise riigi territooriumil, mis on New Yorgi
konventsiooni osalisriik.
& /et 319
5. Kooskõlas lõikega 2 kohaldatakse vaidluste lahendamise eeskirju, mis kehtivad kuupäeval,
mil nõue esitatakse käesoleva jao alusel kohtusse, kui käesolevas jaos sätestatud erieeskirjadest ei
tulene teisiti. Ühisnõukogu võib vastu võtta eeskirju, mis täiendavad kohaldatavaid vaidluste
lahendamise eeskirju, ning kõik sellised eeskirjad on kohtu ja apellatsioonikohtu jaoks siduvad.
6. Kui menetluse algatamise taotlus või teade on vastavalt kohaldatavatele vaidluste
lahendamise eeskirjadele kätte saadud, leitakse, et nõue on käesoleva jao alusel vaidluse
lahendamiseks esitatud.
7. Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele koha, kuhu hageja peab käesoleva jao
kohaselt teated ja muud dokumendid kätte toimetama. Kumbki lepinguosaline tagab, et see teave
avalikustatakse.
& /et 320
ARTIKKEL 10.27
Samaaegsed menetlused
Kui nõue esitatakse käesoleva jao ja 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ või muu rahvusvahelise
lepingu alusel ning kui on võimalik, et hüvitised kattuvad või et teine rahvusvaheline nõue võib
oluliselt mõjutada käesoleva jao alusel esitatud nõude lahendamist, peatab kohus võimalikult
kiiresti pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist oma menetluse või tagab muul viisil, et
31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ või muu rahvusvahelise lepingu alusel algatatud menetlusi
võetakse tema otsuses, korralduses või määruses arvesse.
ARTIKKEL 10.28
Nõusolek vaidluse lahendamiseks kohtus
1. Kostja annab nõusoleku vaidluse lahendamiseks kohtus kooskõlas käesolevas jaos sätestatud
menetlustega.
& /et 321
2. Lõikes 1 osutatud nõusolek ja nõude esitamine kohtule vastavalt käesolevale jaole loetakse
vastavaks järgmiste dokumentide nõuetele:
a) vaidluses osalevate poolte kirjalikku nõusolekut käsitlev ICSIDi konventsiooni artikkel 25 ja
ICSIDi lisavõimaluste eeskirjade C loendi II peatükk ning
b) New Yorgi konventsiooni II artikkel kirjaliku kokkuleppe kohta.
ARTIKKEL 10.29
Kolmanda isiku poolne rahastamine
1. Vaidluses osalev pool, keda rahastab kolmas isik, teatab teisele vaidluses osalevale poolele ja
nõuet menetlevale kohtukoosseisule, või kui seda koosseisu ei ole moodustatud, kohtu eesistujale
kolmandast isikust rahastaja nime ja aadressi.
2. Kõnealune teade esitatakse nõude esitamise ajal, või kui rahastamisleping sõlmitakse, annetus
tehakse või toetus antakse pärast nõude esitamist, kohe pärast rahastamislepingu sõlmimist,
annetuse tegemist või toetuse andmist.
& /et 322
ARTIKKEL 10.30
Kohus
1. Artikli 10.26 kohaselt esitatud nõuete arutamiseks moodustatakse kohus.
2. Käesoleva lepingu jõustumisel nimetab ühisnõukogu üheksa kohtu liiget. Kolm kohtu liiget
on Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kolm Mehhiko kodanikud ja kolm kolmandate riikide
kodanikud47.
3. Ühisnõukogu võib otsustada suurendada või vähendada kohtu liikmete arvu kuni kolm korda.
Täiendavad liikmed määratakse samadel, lõikes 2 sätestatud alustel.
4. Kohtu liikmetel on Rahvusvahelise Kohtu kohtunikuks nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon
või nad on tunnustatud pädevusega juristid. Nad on tõestanud oma rahvusvahelise avaliku õiguse
alaseid teadmisi. Soovitatavalt on neil eriteadmised eelkõige rahvusvahelise investeerimisõiguse,
rahvusvahelise kaubandusõiguse ja rahvusvahelistest investeerimislepingutest või rahvusvahelistest
kaubanduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamise või kaubandusläbirääkimiste valdkonnas.
47 Lepinguosalised püüavad nimetada kohtu liikmeks isikud, kes esindavad erinevaid sotsiaal-
majanduslikke tingimusi ja õigustraditsioone.
& /et 323
5. Kohtu liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks. Vahetult pärast käesoleva lepingu
jõustumist määratava üheksa isiku hulgast loosi teel välja valitava nelja isiku ametiaeg pikeneb
siiski seitsme aastani. Vabad ametikohad täidetakse nende tekkides. Isik, kes on määratud asendama
isikut, kelle ametiaeg ei ole lõppenud, on ametis oma eelkäija ülejäänud ametiaja jooksul. Isik, kes
kuulub kohtukoosseisu oma ametiaja lõppemisel, võib kohtu eesistuja loal ja pärast konsulteerimist
kohtukoosseisu teiste liikmetega jätkata oma ametikohustusi kuni selle koosseisu menetluste
lõpetamiseni ning teda loetakse üksnes sel eesmärgil jätkuvalt kohtu liikmeks.
6. Kohus menetleb juhtumeid kohtukoosseisudes, mis koosnevad kolmest kohtu liikmest, kellest
üks on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, üks Mehhiko kodanik ja üks kolmanda riigi kodanik.
Kohtukoosseisu eesistuja on kolmanda riigi kodanikust kohtu liige.
7. Olenemata lõikest 6 ja juhul, kui vaidluses osalevad pooled sellega nõustuvad, arutab asja
kohtukoosseis, mis koosneb ainsast liikmest, kes on kolmanda riigi kodanik ja kelle valib kohtu
eesistuja.
8. 90 päeva jooksul pärast nõude esitamist vastavalt artiklile 10.26 nimetab kohtu eesistuja
kooskõlas lõike 10 kohaselt vastu võetud töökorraga rotatsiooni korras kohtu liikmed või liikme,
kes moodustavad asja arutava kohtukoosseisu, tagades, et kohtukoosseis on juhuslik ja ettearvamatu
ning andes samas kõikidele liikmetele võrdsed võimalused osutuda valituks.
& /et 324
9. Kohtu eesistuja vastutab korralduslike küsimuste eest ning määratakse ametisse kaheks
aastaks loosi teel kolmandate riikide kodanikest kohtu liikmete seast. Eesistujad täidavad ülesandeid
rotatsiooni korras järjestuses, mille määrab loosi teel kindlaks ühisnõukogu esimees. Lõike 10
kohaselt vastu võetud töökorras nähakse ette vajalikud eeskirjad eesistuja ajutise töövõimetuse
puhuks.
10. Kohus kehtestab oma töökorra pärast konsulteerimist lepinguosalistega.
11. Kohtu liikmed on igal ajal ja lühikese etteteatamisega kättesaadavad ning hoiavad end kursis
käesoleva lepingu kohase vaidluste lahendamisega.
12. Selleks et tagada kohtu liikmete kättesaadavus, makstakse neile igakuist käsiraha, mis
määratakse kindlaks ühisnõukogu otsusega. Iga kohtu eesistuja ülesannete täitmisel töötatud päeva
eest makstakse eesistujale tasu, mis on võrdne apellatsioonikohtu eesistuja tasuga, mis määratakse
kindlaks vastavalt artikli 10.31 lõikele 11.
13. Lõikes 12 osutatud käsiraha ja päevaraha maksavad mõlemad lepinguosalised, võttes arvesse
nende vastavat arengutaset, ICSIDi sekretariaadi hallatavale kontole. Juhul kui üks lepinguosaline
jätab nimetatud tasud maksmata, võib teine lepinguosaline otsustada maksta need ise. Kõik sellised
võlgnetavad summad kuuluvad tasumisele koos asjakohase intressiga. Teenuste ja investeeringute
allkomitee vaatab eespool nimetatud tasude suuruse ja jaotuse korrapäraselt läbi ning võib soovitada
ühisnõukogule otsustamiseks asjakohaseid kohandusi.
& /et 325
14. Välja arvatud juhul, kui ühisnõukogu teeb lõike 15 kohase otsuse, määratakse kohtukoosseisu
liikmete muude tasude ja kulude suurus vastavalt nõude esitamise kuupäeval kehtinud ICSIDi
konventsiooni haldus- ja finantseeskirjade eeskirja 14 punktile 1 ja kohus jaotab need vaidluses
osalevate poolte vahel kooskõlas artikli 10.48 lõikega 5.
15. Ühisnõukogu võib otsustada, et käsiraha ning muud tasud ja kulud võib alaliselt muuta
tavaliseks palgaks. Sellisel juhul töötavad kohtu liikmed täiskohaga ning ühisnõukogu määrab
kindlaks nende palga ja sellega seotud korralduslikud küsimused. Sellisel juhul ei ole kohtu
liikmetel lubatud tegeleda ühegi muu tasustatava või mittetasustatava tööga, välja arvatud juhul, kui
kohtu eesistuja annab erandkorras loa erandi tegemiseks.
16. ICSIDi sekretariaat tegutseb kohtu sekretariaadina ja pakub kohtule asjakohast tuge. Kohus
jaotab selle toetusega seotud kulud vaidluses osalevate poolte vahel kooskõlas artikli 10.48
lõikega 5.
ARTIKKEL 10.31
Apellatsioonikohus
1. Kohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebuste arutamiseks luuakse alaline
apellatsioonikohus.
& /et 326
2. Käesoleva lepingu jõustumisel nimetab ühisnõukogu kuus apellatsioonikohtu liiget. Kaks
apellatsioonikohtu liiget on Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, kaks Mehhiko kodanikud ja
kaks kolmandate riikide kodanikud. Sel eesmärgil esitab kumbki lepinguosaline kolm kandidaati,
kellest kaks võivad olla selle lepinguosalise kodanikud ja üks mittekodanik.
3. Ühisnõukogu võib otsustada suurendada apellatsioonikohtu liikmete arvu kuni kolm korda.
Täiendavad liikmed määratakse samadel, lõikes 2 sätestatud alustel.
4. Apellatsioonikohtu liikmetel on Rahvusvahelise Kohtu kohtunikuks nimetamiseks nõutav
kvalifikatsioon või nad on tunnustatud pädevusega juristid. Nad on tõestanud oma rahvusvahelise
avaliku õiguse ja käesoleva peatükiga hõlmatud teemade alaseid eriteadmisi. Soovitatavalt on neil
eriteadmised rahvusvahelise kaubandusõiguse ja rahvusvahelistest investeerimislepingutest või
rahvusvahelistest kaubanduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamise valdkonnas.
5. Apellatsioonikohtu liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks. Vahetult pärast käesoleva
lepingu jõustumist määratava kuue isiku hulgast loosi teel välja valitava kolme isiku ametiaeg
pikeneb siiski seitsme aastani. Vabad ametikohad täidetakse nende tekkides. Isik, kes on määratud
asendama isikut, kelle ametiaeg ei ole lõppenud, on ametis oma eelkäija ülejäänud ametiaja jooksul.
Isik, kes kuulub kohtukoosseisu oma ametiaja lõppemisel, võib apellatsioonikohtu eesistuja loal ja
pärast konsulteerimist teiste kohtukoosseisu liikmetega jätkata oma ametikohustusi kuni selle
kohtukoosseisu menetluste lõpetamiseni ning teda loetakse üksnes sel eesmärgil jätkuvalt
apellatsioonikohtu liikmeks.
& /et 327
6. Apellatsioonikohus menetleb juhtumeid kohtukoosseisudes, mis koosnevad kolmest
apellatsioonikohtu liikmest, kellest üks on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, üks Mehhiko
kodanik ja üks kolmanda riigi kodanik. Kohtukoosseisu eesistuja on kolmanda riigi kodanikust
apellatsioonikohtu liige.
7. Apellatsioonikohtu eesistuja nimetab kooskõlas lõike 9 kohaselt vastuvõetud töökorraga
rotatsiooni korras apellatsioonikohtu liikmed, kes moodustavad asja arutava kohtukoosseisu,
tagades, et iga kohtukoosseis on juhuslik ja ettearvamatu ning andes samas kõikidele liikmetele
võrdsed võimalused osutuda valituks.
8. Apellatsioonikohtu eesistuja vastutab korralduslike küsimuste eest ning määratakse ametisse
kaheks aastaks loosi teel kolmandate riikide kodanikest apellatsioonikohtu liikmete seast. Eesistujad
täidavad ülesandeid rotatsiooni korras järjestuses, mille määrab loosi teel kindlaks ühisnõukogu
esimees. Lõike 9 kohaselt vastu võetud töökorras nähakse ette vajalikud eeskirjad eesistuja ajutise
töövõimetuse puhuks.
9. Apellatsioonikohus koostab oma töökorra pärast konsulteerimist lepinguosalistega.
10. Apellatsioonikohtu liikmed on igal ajal ja lühikese etteteatamisega kättesaadavad ning
hoiavad end kursis muude käesolevast lepingust tulenevate vaidluste lahendamisega.
& /et 328
11. Apellatsioonikohtu liikmetele makstakse igakuist käsiraha, et tagada nende kättesaadavus,
ning nad saavad iga apellatsioonikohtu liikmena töötatud päeva eest tasu, mis määratakse kindlaks
ühisnõukogu otsusega. Apellatsioonikohtu eesistuja saab tasu iga apellatsioonikohtu eesistuja
ülesannete täitmisel töötatud päeva eest.
12. Lõikes 11 osutatud käsiraha ja päevaraha maksavad mõlemad lepinguosalised, võttes arvesse
nende vastavat arengutaset, ICSIDi sekretariaadi hallatavale kontole. Juhul kui üks lepinguosaline
jätab nimetatud tasud maksmata, võib teine lepinguosaline otsustada maksta need ise. Kõik sellised
võlgnetavad summad kuuluvad tasumisele koos asjakohase intressiga. Teenuste ja investeeringute
allkomitee vaatab eespool nimetatud tasude suuruse ja jaotuse korrapäraselt läbi ning võib soovitada
ühisnõukogule otsustamiseks asjakohaseid kohandusi.
13. Ühisnõukogu võib otsustada, et käsiraha ja päevarahad võib alaliselt muuta tavaliseks
palgaks. Sellisel juhul töötavad apellatsioonikohtu liikmed täiskohaga ning ühisnõukogu määrab
kindlaks nende palga ja sellega seotud korralduslikud küsimused. Sellisel juhul ei ole
apellatsioonikohtu liikmetel lubatud tegeleda ühegi muu tasustatava või mittetasustatava tööga,
välja arvatud juhul, kui apellatsioonikohtu eesistuja annab erandkorras loa erandi tegemiseks.
14. ICSIDi sekretariaat tegutseb apellatsioonikohtu sekretariaadina ja pakub apellatsioonikohtule
asjakohast tuge. Apellatsioonikohus jaotab selle toetusega seotud kulud vaidluses osalevate poolte
vahel kooskõlas artikli 10.48 lõikega 5.
& /et 329
ARTIKKEL 10.32
Eetika
1. Kohtu ja apellatsioonikohtu liikmed valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool
kahtlust. Nad ei ole seotud ühegi valitsusega48. Nad ei võta üheltki valitsuselt või organisatsioonilt
vastu juhiseid seoses vaidluste lahendamisega käesoleva jao kohaselt. Nad ei osale ühegi sellise
vaidluse menetlemisel, mille puhul tekib otsene või kaudne huvide konflikt. Seda tehes järgivad nad
10-D lisa „Kohtu ja apellatsioonikohtu liikmete ning vahendajate käitumisjuhend“. Lisaks sellele
hoiduvad nad pärast ametisse nimetamist tegutsemisest nõustaja või poole määratud eksperdina või
tunnistajana käesoleva lepingu või muu lepingu või riigisisese õiguse alusel toimuvas pooleliolevas
või uues investeeringute kaitse alases vaidluses.
48 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et pelgalt asjaolu, et isik töötab riiklikus ülikoolis või
et endine riigitöötaja saab valitsuselt pensioni või et tal on sugulussuhe valitsusametnikuga, ei
ole iseenesest põhjus pidada teda valitsusega seotud isikuks.
& /et 330
2. Kui vaidluses osalev pool leiab, et kohtukoosseisu määratud liige ei vasta lõikes 1 sätestatud
nõuetele, esitab ta vastavalt vajadusele kohtu eesistujale või apellatsioonikohtu eesistujale teate
selle liikme ametisse nimetamise vaidlustamise kohta. Vaidlustamisteade esitatakse 15 päeva
jooksul pärast kuupäeva, mil kohtu või apellatsioonikohtu koosseisu moodustamisest teatati
vaidluses osalevale poolele, või 15 päeva jooksul pärast kuupäeva, mil ta sai asjaomastest faktidest
teada, kui on põhjust arvata, et vaidluses osalev pool ei võinud neist teada kohtukoosseisu
moodustamise ajal. Vaidlustamisteates esitatakse vaidlustamise põhjused.
3. Kui asjaomane kohtukoosseisu liige ei ole 15 päeva jooksul alates vaidlustamisteatest
otsustanud kohtukoosseisust tagasi astuda, teeb kohtu eesistuja või apellatsioonikohtu eesistuja
pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist ja liikmele märkuste esitamise võimaluse andmist
otsuse 45 päeva jooksul pärast vaidlustamisteate saamist ning teatab sellest viivitamata vaidluses
osalevatele pooltele ja teistele kohtukoosseisu liikmetele.
4. Kohtu eesistuja ametisse nimetamise vaidlustamise üle otsustab apellatsioonikohtu eesistuja ja
vastupidi.
& /et 331
5. Apellatsioonikohtu eesistuja põhjendatud soovitusel või oma ühisel algatusel võivad
lepinguosalised otsustada ühisnõukogu otsusega kõrvaldada kohtu või apellatsioonikohtu liikme,
kelle tema käitumine ei ole kooskõlas lõikes 1 sätestatud kohustustega ja ei võimalda tal jätkata
kohtu või apellatsioonikohtu liikmena. Kui tegemist on väidetavalt apellatsioonikohtu eesistuja
käitumisega, esitab kohtu eesistuja põhjendatud soovituse. Käesoleva lõike kohaselt tekkida võivate
vabade ametikohtade täitmiseks kohaldatakse mutatis mutandis artikli 10.30 lõiget 2 ja artikli 10.31
lõiget 2.
ARTIKKEL 10.33
Mitmepoolne vaidluste lahendamise mehhanism
1. Lepinguosalised peaksid tegema koostööd, et luua mitmepoolne mehhanism
investeerimisvaidluste lahendamiseks.
2. Kui lepinguosaliste vahel jõustub rahvusvaheline leping, millega nähakse ette selline
mitmepoolne mehhanism, mida kohaldatakse käesoleva lepingu kohaste vaidluste suhtes, peatatakse
käesoleva jao asjakohaste osade kohaldamine ja ühisnõukogu võib võtta vastu otsuse, milles
määratakse kindlaks üleminekumeetmed.
& /et 332
ARTIKKEL 10.34
Kohaldatav õigus
1. Kohus otsustab, kas nõude esemeks oleva meetme või meetmete puhul on rikutud mõnda
artikli 10.21 lõikes 1 nimetatud sätet, nagu hageja väidab.
2. Kohus kohaldab otsuse tegemisel käesoleva lepingu sätteid ja vajaduse korral muid
lepinguosaliste vahel kohaldatavaid rahvusvahelise õiguse norme ja põhimõtteid. Ta tõlgendab
käesolevat lepingut kooskõlas rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavapäraste normidega,
mis on kodifitseeritud rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonis.
3. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohus võtab selle kindlaksmääramisel, kas meede
on artikli 10.21 lõike 1 sätetega vastavuses, vajaduse korral faktilise asjaoluna arvesse
lepinguosalise riigisisest õigust Seda tehes lähtub kohus sellest, kuidas on riigisisest õigust
valdavalt tõlgendanud asjaomase lepinguosalise kohtud või ametiasutused, ning kohtu esitatud
riigisisese õiguse tõlgendused ei ole asjaomase lepinguosalise kohtutele ega ametiasutustele
siduvad.
4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohus ei ole pädev otsustama vaidluses osaleva
poole riigisisese õiguse alusel sellise meetme õiguspärasuse üle, millega väidetavalt rikutakse
artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätteid.
& /et 333
5. Kui lepinguosalisel on käesoleva peatükiga seotud tõlgendusküsimuste puhul kahtlusi, võib ta
taotleda, et ühisnõukogu vaataks küsimuse läbi. Ühisnõukogu võib vastu võtta otsuseid, millega
tõlgendatakse kõiki asjaomaseid sätteid. Selline tõlgendus on kohtule ja apellatsioonikohtule siduv.
Ühisnõukogu võib otsustada, et tõlgendusel on siduv mõju alates konkreetsest kuupäevast.
6. Kui kostja väidab kaitseks, et meede, mis väidetavalt rikub mõnda artikli 10.21 lõikes 1
osutatud sätet, kuulub mõne I lisas „Kehtivate meetmetega seotud reservatsioonid“ või II lisas
„Tulevaste meetmetega seotud reservatsioonid“ sätestatud mittevastava meetme alla, küsib kohus
kostja taotlusel ühisnõukogu tõlgendust selles küsimuses. Ühisnõukogu esitab artikli 1.7
„Ühisnõukogu eriülesanded“ kohaselt tõlgendamisotsuse kohtule 90 päeva jooksul pärast taotluse
saamist.
7. Ühisnõukogu poolt lõike 6 kohaselt esitatud otsus on kohtule siduv ning kohtu otsus peab
olema selle otsusega kooskõlas. Kui ühisnõukogu ei tee otsust 90 päeva jooksul, otsustab küsimuse
kohus.
& /et 334
ARTIKKEL 10.35
Kõrvalehoidmisvastased meetmed
Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohus loobub pädevusest, kui vaidlus tekkis või seda oli
suure tõenäosusega võimalik ette näha ajal, mil hageja omandas vaidlusaluse investeeringu
omandiõiguse või kontrolli selle üle, ja kohus otsustab kohtuasja asjaolude põhjal, et hageja on
omandanud investeeringu omandiõiguse või kontrolli selle üle peamiselt käesoleva jao alusel nõude
esitamiseks. Võimalus loobuda sellistel asjaoludel pädevusest ei piira muid kohtualluvusega seotud
vastuväiteid, mida kohus võib arvesse võtta.
ARTIKKEL 10.36
Nõuded, millel ilmselgelt puudub õiguslik alus
1. Kostja võib hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kohtukoosseisu moodustamist ja igal juhul enne
kohtukoosseisu esimest istungit või 30 päeva pärast seda, kui ta sai vastuväite aluseks olevatest
asjaoludest teada, esitada vastuväite, et nõudel puudub ilmselgelt õiguslik alus.
& /et 335
2. Vastuväidet ei esitata lõike 1 alusel, kui kostja on esitanud vastuväite kooskõlas
artikliga 10.37.
3. Kostja selgitab vastuväite alust võimalikult täpselt.
4. Käesoleva artikli kohase vastuväite saamise korral peatab kohus sisulise menetlemise ja
koostab selle vastuväite kaalumiseks ajakava, mis on kooskõlas tema kõikide muude eelnevalt
lahendatavate küsimuste arutamise ajakavaga.
5. Kohus, olles andnud vaidluses osalevatele pooltele võimaluse esitada oma märkused, teeb
oma esimesel istungil või võimalikult kiiresti pärast seda otsuse, esitades selle põhjendused. Seda
tehes eeldab kohus, et väidetavad faktid on õiged.
6. Käesolev artikkel ei piira kohtu õigust käsitleda eelnevalt lahendatava küsimusena muid
vastuväiteid või kostja õigust esitada menetluse käigus vastuväide, et nõudel puudub õiguslik alus.
& /et 336
ARTIKKEL 10.37
Õiguslikult põhjendamatud nõuded
1. Ilma et see piiraks kohtu õigust käsitleda eelnevalt lahendatava küsimusena muid vastuväiteid
või kostja õigust esitada sobival ajal muid vastuväiteid, käsitleb kohus eelnevalt lahendatava
küsimusena kõiki kostja vastuväiteid ja võtab nende suhtes vastu otsuse, kas artikli 10.26 kohaselt
esitatud nõue või selle osa on õiguslikus mõttes selline nõue, mille kohta ei saaks kooskõlas
käesoleva jaoga teha otsust hageja kasuks, isegi kui väidetavad faktid olid oletatavasti õiged.
2. Lõike 1 kohane vastuväide tuleb esitada kohtule hiljemalt päeval, mille kohus on määranud
kostjale vastuse või kaitseväite esitamiseks.
3. Kui vastuväide on esitatud artikli 10.36 kohaselt, võib kohus keelduda käsitlemast lõike 1
alusel esitatud vastuväidet käesolevas artiklis sätestatud menetluse kohaselt, võttes arvesse
nimetatud vastuväite asjaolusid.
4. Kui kohus on saanud lõike 1 kohase vastuväite ja, olles vajaduse korral teinud otsuse
vastuväidet lõike 3 kohaselt mitte tagasi lükata, ning kui ta ei pea vastuväidet ilmselgelt
põhjendamatuks, peatab kohus põhikohtuasjas menetluse, koostab vastuväite arutamiseks ajakava,
mis on kooskõlas kõikide muude eelnevalt lahendatavate küsimuste arutamiseks kehtestatud
ajakavaga, ning teeb otsuse vastuväite kohta, esitades selle põhjendused.
& /et 337
ARTIKKEL 10.38
Menetluse läbipaistvus
1. Kohus avalikustab viivitamata kõik vaidluses osalevate poolte kirjalikud esildised, mis on
kohtule esitatud, samuti kõik kohtu või vajaduse korral kohtu eesistuja tehtud korraldused, otsused
ja määrused, välja arvatud kaitstud teabe, mis hõlmab järgmist:
a) konfidentsiaalne äriteave49;
b) piiratud juurdepääsuga teave, mis on seadusega kaitstud ja mida ei tohi avalikustada, ning
c) teave, mille avalikustamine takistaks õiguskaitset.
49 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et konfidentsiaalne äriteave hõlmab teavet, mis ei ole
üldkasutatav ja mis kirjeldab, sisaldab või avalikustab muul viisil ärisaladusi või finants-,
kaubandus-, teadus- või tehnilist teavet, mida vaidluses osalev pool, kellega see teave on
seotud, on järjepidevalt käsitlenud konfidentsiaalse teabena, sealhulgas, kuid mitte ainult,
teave hindade, kulude, strateegiliste ja turunduskavade, turuosa andmete ning
raamatupidamis- või finantsdokumentide kohta.
& /et 338
2. Kohus viib läbi avalikud kohtuistungid ja määrab vaidluses osalevate pooltega konsulteerides
kindlaks asjakohase logistilise korralduse. Kui vaidluses osalev pool kavatseb kohtuistungil
kasutada teavet, mis kujutab endast kaitstud teavet, teatab ta sellest kohtule. Kohus võtab
asjakohaseid meetmeid, et kaitsta sellist teavet avalikustamise eest, mis võivad tähendada
kohtuistungi kuulutamist suletuks selle teabe arutamise ajaks.
3. Lõikes 1 osutatud kirjalikud esildised on muu hulgas vastulause, vastus, vasturepliik ja kõik
muud esildised, mille vaidluses osalev pool on menetluse käigus esitanud, näiteks artikli 10.32
lõike 2 kohane vaidlustamisteade või artikli 10.47 kohane nõuete liitmise taotlus.
4. Kohtuistungite protokollid või väljavõtted, kui need on olemas, avalikustatakse pärast lõikes 1
osutatud kaitstud teabe väljajätmist.
5. Kumbki lepinguosaline avalikustab õigel ajal enne kohtukoosseisu moodustamist
artiklis 10.22 osutatud konsultatsioonitaotluse, artiklis 10.24 osutatud teate, milles taotletakse kostja
määramist, ja kostja määramise, tingimusel et kaitstud teave on välja jäetud. Selleks esitab hageja
eelistatavalt samal ajal, kuid mitte hiljem kui 15 päeva pärast mitteavaliku versiooni esitamist, oma
konsultatsioonitaotluse ja kostja määramist taotleva teate avaliku versiooni, mis ei sisalda kaitstud
teavet. Kui hageja ei esita sellist avalikku versiooni, siis leitakse, et ta on esitatud dokumentide
avalikustamisega nõustunud.
& /et 339
6. Kohus võib taotluse korral avalikustada kõik asitõendid, olles eelnevalt konsulteerinud
asjaomase vaidluses osaleva poolega, et vältida kaitstud teabe avalikustamist, ja olles andnud
asjaomasele poolele mõistliku aja asitõendite asjakohaste osade väljajätmiseks, kui see on vajalik.
7. Lõike 1 kohaldamisel on mõlemad vaidluses osalevad pooled kohustatud esitama kohtule oma
kirjalike esildiste toimetatud versioonid 30 päeva jooksul pärast nende esitamist või muu kohtu
poolt määratud tähtaja jooksul. Kohus võib vaidluses osalevate poolte toimetatud versioonid läbi
vaadata ja hinnata, kas välja jäetud teavet tuleb kaitsta. Kohus otsustab pärast vaidluses osalevate
pooltega konsulteerimist kõikide vastuväidete üle, mis puudutavad kaitstud teabeks tunnistatud
teabe kvalifitseerimist või väljajätmist. Kui kohus otsustab, et teavet ei tohi esildisest välja jätta või
et esildise avalikustamist ei tohi takistada, võib iga vaidluses osalev pool, kes esildise vabatahtlikult
esitas, selle täielikult või osaliselt menetluse toimikust välja jätta.
8. Kohus konsulteerib enne määruse või otsuse avaldamist vaidluses osalevate pooltega selle
üle, kas see sisaldab lõike 1 punkti a, b või c kohaselt kaitstud teavet.
& /et 340
9. Kui vaidluses osalev pool ei taotle kohtult konkreetse esildise, määruse või otsuse puhul
kaitstud teabe konfidentsiaalsuse säilitamist 30 päeva jooksul pärast selle esitamist või
konsulteerimist vaidluse poolega vastavalt lõigetele 6 ja 8 või muu kohtu poolt määratud tähtaja
jooksul, siis leitakse, et see pool on sellise esildise, määruse või otsuse avalikustamisega nõustunud.
10. Kohus võib käesolevas artiklis osutatud esildised avalikustada, edastades need teabehoidlasse,
millele on osutatud UNCITRALi vastu võetud läbipaistvuseeskirjades, mida kohaldatakse lepingul
põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste suhtes.
11. Käesoleva jaoga ei nõuta kostjalt, et ta varjaks üldsuse eest teavet, mis tuleb tema
õigusnormide kohaselt avalikustada.
ARTIKKEL 10.39
Ajutised kaitsemeetmed
1. Kohus võib anda määruse ajutise kaitsemeetme võtmiseks vaidluses osaleva poole õiguste
kaitseks või kohtu pädevuse täielikuks tagamiseks, sealhulgas määruse vaidluses osaleva poole
valduses või kontrolli all olevate tõendite säilitamiseks.
& /et 341
2. Kohus ei anna määrust vara arestimiseks ega takista sellise meetme kohaldamist, mis
väidetavalt kujutab endast artiklis 10.26 osutatud rikkumist. Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab
määrus soovitust.
ARTIKKEL 10.40
Hagist loobumine
Kui pärast käesoleva jao kohase nõude esitamist ei võta hageja 180 järjestikuse päeva või muu
vaidluses osalevate poolte vahel kokkulepitud ajavahemiku jooksul menetluses mingeid meetmeid,
siis leitakse, et hageja on oma nõude tagasi võtnud ja menetlusest loobunud. Kohus võtab kostja
taotlusel ja pärast vaidluses osalevate poolte teavitamist vastu määruse, millega võetakse loobumine
teadmiseks, ja mõistab välja kohtukulud. Pärast sellise määruse vastuvõtmist lõpevad kohtu
volitused. Hageja ei saa hiljem esitada samast meetmest või samadest meetmetest tulenevat nõuet.
& /et 342
ARTIKKEL 10.41
Kulude tagamine
1. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohus võib taotluse korral teha määruse, millega
kohustatakse hagejat esitama kuludes täielikuks või osaliseks katmiseks tagatise, kui on
põhjendatud alus arvata, et hageja ei suuda tema suhtes tehtud kohtukulude otsust täita.
2. Kui kohtukulude tagatis ei ole 30 päeva jooksul pärast lõike 1 kohase määruse tegemist või
kohtu poolt määratud muu tähtaja jooksul täielikult tasutud, teatab kohus sellest vaidluses
osalevatele pooltele. Kohus võib anda korralduse menetlus peatada või lõpetada.
ARTIKKEL 10.42
Vaidluses mitteosalev lepinguosaline
1. Kostja edastab 30 päeva jooksul pärast kaitstud teabe saamist või kohe pärast sellist teavet
käsitleva vaidluse lahendamist50 vaidluses mitteosalevale lepinguosalisele järgmised dokumendid:
a) artiklis 10.22 osutatud konsultatsioonitaotlus, artiklis 10.24 osutatud teade, milles taotletakse
kostja määramist, ja artiklis 10.26 osutatud nõue;
50 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kaitstud teavet mõistetakse nii, nagu see on
määratletud ja kindlaks määratud vastavalt artiklile 10.38.
& /et 343
b) taotluse korral:
i) avaldused, seletuskirjad, resümeed, taotlused ja muud esildised, mille vaidluses osalev
pool on kohtule esitanud;
ii) kirjalikud esildised, mille kolmandad isikud on kohtule artikli 10.43 kohaselt esitatud;
iii) kohtu istungite protokollid või ärakirjad, kui need on kättesaadavad, ning
iv) kohtu määrused ja otsused ning
c) taotluse korral ja vaidluses mitteosaleva lepinguosalise kulul kõik kohtule esitatud tõendid või
osa tõenditest, sealhulgas punktides a ja b nimetatud dokumentidele lisatud asitõendid.
2. Vaidluses mitteosaleval lepinguosalisel on õigus osaleda käesoleva jao alusel toimuval
ärakuulamisel ning esitada kohtule suulisi märkusi ja kirjalikke esildisi käesoleva lepingu
tõlgendamise kohta. Kohus tagab, et vaidluses osalevatele pooltele antakse mõistlik võimalus
esitada oma märkused vaidluses mitteosaleva lepinguosalise esildiste kohta.
& /et 344
ARTIKKEL 10.43
Kolmandate isikute sekkumine
1. Pärast vaidluses osalevate pooltega konsulteerimist võib kohus võtta vastu ja kaaluda amicus
curiae kirjalikke esildisi, mis puudutavad vaidluse esemeks olevaid faktilisi või õiguslikke
asjaolusid.
2. Iga amicus curiae esildis peab olema kirjalik ja menetluse keeles, välja arvatud juhul, kui
vaidluses osalevad pooled on kokku leppinud teisiti. Igas esildises märgitakse selle koostaja,
avalikustatakse igasugune otsene või kaudne seotus vaidluses osaleva poolega ning täpsustatakse
kõik isikud, valitsused või muud üksused, kes on andnud või annavad rahalist või muud abi esildise
koostamisel. Lisaks sellele peab esildise koostaja esitama tõendid igasuguse otsese või kaudse
seotuse kohta mõne vaidluses osaleva poolega ning täpsustama, milline on tema huvi vaidluse
vastu.
3. Kui kohus võtab lõigete 1 ja 2 kohased esildised vastu, annab ta vaidluses osalevatele pooltele
võimaluse nendele esildistele vastata.
& /et 345
ARTIKKEL 10.44
Ekspertide aruanded
Ilma et see piiraks muude ekspertide määramist, kui see on artikli 10.26 lõikes 2 osutatud
kohaldatavate normidega lubatud, võib kohus vaidluses osaleva poole taotlusel või omal algatusel
määrata pärast vaidluses osalevate pooltega konsulteerimist ühe või mitu eksperti, kes esitavad talle
kirjaliku aruande mis tahes faktilise teadusküsimuse kohta, näiteks keskkonna-, tervishoiu- või
ohutusküsimuste või muude vaidluses osaleva poole poolt menetluses tõstatatud küsimuste kohta,
vastavalt tingimustele, milles vaidluse pooled võivad kokku leppida.
ARTIKKEL 10.45
Kahjuhüvitis või muu hüvitamine
Kostja ei esita ja kohus ei aktsepteeri vastuväidet, vastunõuet, vastuhagi või tasaarvestamise õigust
või sarnast väidet, et hageja või kohapealne ettevõte, kelle nimel nõue esitatakse, on saanud või
saab kindlustus- või garantiilepingu alusel kahjutasu või muud hüvitist kogu väidetava kahju või
selle osa eest.
& /et 346
ARTIKKEL 10.46
Lepinguosaliste roll
1. Lepinguosaline ei esita rahvusvahelist nõuet seoses artikli 10.26 kohaselt esitatud nõudega,
välja arvatud juhul, kui teine lepinguosaline ei ole selles vaidluses tehtud otsust järginud ega
täitnud.
2. Lõige 1 ei välista 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohase vaidluse lahendamise
võimalust seoses üldkohaldatava meetmega isegi siis, kui selle meetmega on väidetavalt rikutud
käesolevat lepingut seoses konkreetse investeeringuga, mille suhtes on esitatud nõue kooskõlas
artikliga 10.26, ning see ei piira artikli 10.42 kohaldamist.
3. Lõige 1 ei välista mitteametlikku teabevahetust, mille ainus eesmärk on vaidluse lahendamist
hõlbustada.
& /et 347
ARTIKKEL 10.47
Nõuete liitmine
1. Kui kahel või enamal nõudel, mis on esitatud eraldi vastavalt artiklile 10.26, on ühiseid
õiguslikke küsimusi või fakte ning need tulenevad samadest sündmustest või asjaoludest, võib
vaidluses osalev pool või vaidluses osalevad pooled ühiselt taotleda eraldi kohtukoosseisu
moodustamist kooskõlas käesoleva artikliga ja taotleda, et see kohtukoosseis teeks otsuse nõuete
liitmise kohta (edaspidi „liitmistaotlus“).
2. Nõuete liitmist taotlev vaidluses osalev pool edastab kõigepealt teate nendele vaidluses
osalevatele pooltele, keda ta soovib kõnealuse otsusega hõlmata.
3. Kui lõikes 2 nimetatud vaidluses osalevad pooled on jõudnud kokkuleppele, et taotletakse
nõuete liitmist, võivad nad esitada ühise liitmistaotluse. Kui need vaidluses osalevad pooled ei ole
jõudnud nõuete liitmise taotlemises 30 päeva jooksul pärast teate esitamist kokkuleppele, võib
vaidluses osalev pool esitada liitmistaotluse.
4. Liitmistaotlus saadetakse kirjalikult kohtu eesistujale ja kõikidele vaidluses osalevatele
pooltele, keda soovitakse otsusega hõlmata, ning selles esitatakse järgmine teave:
a) nende vaidluses osalevate poolte nimed ja aadressid, keda soovitakse otsusega hõlmata;
& /et 348
b) taotletava nõuete liitmise ulatus ning
c) taotletava otsuse põhjendused.
5. Rohkem kui ühte kostjat hõlmava liitmistaotluse puhul on vaja kõikide kostjate nõusolekut.
6. Käesoleva artikli kohase menetluse suhtes kohaldatavad eeskirjad määratakse kindlaks
järgmiselt:
a) kui kõik nõuded, mille liitmist taotletakse, on esitatud vaidluse lahendamiseks samade
artikli 10.26 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaselt, kohaldatakse neid eeskirju;
b) kui nõuded, mille liitmist taotletakse, ei ole esitatud vaidluse lahendamiseks samade
artikli 10.26 lõikes 2 osutatud eeskirjade kohaselt:
i) võivad hagejad artikli 10.26 lõikes 2 osutatud kohaldatavates eeskirjades kokku leppida
või
ii) kui hagejad ei suuda kohaldatavates eeskirjades kokku leppida 30 päeva jooksul pärast
seda, kui kohtu eesistuja on liitmistaotluse saanud kohaldatakse UNCITRALi
vahekohtumenetluse eeskirju, võttes arvesse käesolevas jaos sätestatud erieeskirju.
& /et 349
7. Kohtu eesistuja moodustab pärast liitmistaotluse saamist ja kooskõlas artikli 10.30 lõikega 8
uue kohtukoosseisu (edaspidi „liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis“), kes on pädev menetlema
tervikuna või osaliselt mõningaid või kõiki liitmistaotlusega hõlmatud nõudeid.
8. Kui liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis on pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist
veendunud, et kohtule artikli 10.26 kohaselt esitatud nõude puhul on tegemist ühise õigusliku
küsimuse või faktiga, mis tuleneb samadest sündmustest või asjaoludest, ning liitmine teeniks
nõuete õiglase ja tõhusa lahendamise huve kõige paremini, sealhulgas saavutaks otsuste ühtsuse,
võib liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis teha määruse, mille kohaselt ta saab pädevuse tervikuna
või osaliselt menetleda mõningaid või kõiki nõudeid.
9. Kui liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis on saanud lõike 8 kohaselt pädevuse, võib hageja,
kes on esitanud artikli 10.26 kohaselt nõude ja kelle nõuet ei ole liidetud, esitada kohtule kirjaliku
taotluse, et tema nõue kaasataks liitmisotsusesse, tingimusel et taotlus vastab lõikes 4 sätestatud
nõuetele. Liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis teeb sellise korralduse, kui ta on veendunud, et
lõike 8 tingimused on täidetud ja sellise korralduse tegemine ei koorma liigselt ega kahjusta
ebaõiglaselt vaidluses osalevaid pooli ega häiri põhjendamatult menetlust.
10. Vaidluses osaleva poole taotlusel võib liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis kuni lõike 8
kohase otsuseni anda korralduse, et artikli 10.30 alusel määratud kohtukoosseisu menetlus
peatataks, välja arvatud juhul, kui viimati nimetatud kohus on oma menetluse juba katkestanud.
& /et 350
11. Artikli 10.30 alusel määratud kohtukoosseis loobub pädevusest seoses nõuete või nende
osadega, mille suhtes on liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis saanud pädevuse.
12. Liidetud nõudeid arutava kohtukoosseisu otsus selliste nõuete või nende osade kohta, mille
suhtes ta on saanud pädevuse, on artikli 10.30 alusel määratud kohtukoosseisu jaoks siduv seoses
selliste nõuete või nende osadega.
13. Hageja võib artikli 10.26 kohaselt esitatud liidetava nõude tagasi võtta ja seda nõuet ei saa
kõnealuse artikli kohaselt uuesti esitada.
14. Hageja taotlusel võib liidetud nõudeid arutav kohtukoosseis võtta meetmeid, mida ta peab
vajalikuks, et kaitsta selle hageja artikli 10.38 lõike 1 kohase kaitstud teabe konfidentsiaalsust
seoses teiste hagejatega. Need meetmed võivad hõlmata kaitstud teavet sisaldavate dokumentide
toimetatud versioonide esitamist teistele hagejatele või kokkuleppeid pidada istungeid osaliselt
kinnisena.
& /et 351
ARTIKKEL 10.48
Otsus
1. Kui kohus leiab, et kostja on rikkunud mõnda artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätet, nagu
väidab hageja, võib kohus hageja taotlusel ja pärast vaidluses osalevate poolte ärakuulamist teha
otsuse, määrates eraldi või koos üksnes järgmist:
a) rahaline kahjuhüvitis ja kõik kohaldatavad intressid ning
b) vara tagastamine, mille puhul nähakse otsusega ette, et kostja võib tagastamise asemel maksta
rahalise kahjuhüvitise ja kõiki kohaldatavaid intresse, mis määratakse kindlaks kooskõlas
artikliga 10.18.
2. Kui lõike 1 kohaldamisel esitatakse nõue kohapealse ettevõtte nimel ja otsus tehakse
kohapealse ettevõtte kasuks, nähakse otsusega ette, et
a) vara tagastatakse kohapealsele ettevõttele;
& /et 352
b) rahaline kahjuhüvitis ja kõik kohaldatavad intressid makstakse kohapealsele ettevõttele ning
c) otsus ei piira õigust, mis isikul võib lepinguosalise õiguse kohaselt olla otsuses sätestatud
hüvitisele.
3. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kohus ei saa määrata muid õiguskaitsevahendeid
peale lõikes 1 nimetatute, samuti ei saa ta määrata asjaomase meetme või asjaomaste meetmete
tühistamist, lõpetamist või muutmist.
4. Rahaline kahjuhüvitis ei ole suurem kui artikli 10.21 lõikes 1 osutatud sätete rikkumise tõttu
hageja või vajaduse korral kohapealse ettevõtte kantud kahju, millest on maha arvatud varasemad
kahjutasud või hüvitised, mis asjaomane lepinguosaline on juba maksnud. Kohus ei määra
karistuslikke kahjuhüvitisi. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et investor, kes esitab
artikli 10.26 lõike 1 punkti a kohase nõude, võib saada hüvitist ainult sellise kahju eest, mida ta on
kandnud lepinguosalise investorina.
& /et 353
5. Kohus mõistab menetluse kulud välja vaidluse kaotanud poolelt. Erandkorras võib kohus
jagada kulud vaidluses osalevate poolte vahel, kui ta otsustab, et selline jagamine on kohtuasja
asjaolusid arvestades asjakohane. Muud mõistlikud kulud, sealhulgas õigusabi ja esindamisega
seotud mõistlikud kulud, kannab vaidluse kaotanud pool, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab, et
selline jagamine ei ole kohtuasja asjaolusid arvestades mõistlik. Kulude või nende jagamise
mõistlikkuse hindamisel võib kohus võtta arvesse ka seda, kas vaidluse võitnud poolele hüvitatavad
kulud ületaksid liigselt vaidluse kaotanud poole kulusid. Kui rahuldatakse vaid osa nõuetest,
kohandatakse menetluskulusid ja muid mõistlikke kulusid proportsionaalselt vastavalt rahuldatud
nõuete arvule või ulatusele. Apellatsioonikohus teeb otsuse kohtukulude kohta vastavalt käesolevale
artiklile.
6. Hiljemalt üks aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist võtab ühisnõukogu vastu täiendavad
eeskirjad tasude kohta, et määrata kindlaks maksimaalne summa, mille ulatuses võivad vaidluse
kaotanud poolte konkreetsed kategooriad kanda õigusliku esindamise ja õigusabi kulud, võttes
arvesse nende rahalisi vahendeid.
& /et 354
7. Kohus ja vaidluses osalevad pooled teevad kõik selleks, et tagada vaidluse lahendamise
menetluse õigeaegne läbiviimine. Kohus peaks tegema oma otsuse 30 kuu jooksul pärast nõude
esitamist kooskõlas artikliga 10.26. Kui kohus vajab otsuse tegemiseks lisaaega, esitab ta vaidluses
osalevatele pooltele viivituse põhjused.
8. Otsus muutub lõplikuks, kui selle tegemisest on möödunud 90 päeva ja kumbki vaidluses
osalev pool ei ole otsust apellatsioonikohtusse edasi kaevanud.
9. Kumbki vaidluses osalev pool võib otsuse edasi kaevata vastavalt artiklile 10.49. Sellisel
juhul, kui apellatsioonikohus muudab kohtu otsust või tühistab selle ja saadab asja tagasi kohtule,
on apellatsioonikohtu järeldused kohtu suhtes siduvad ja pärast vaidluses osalevate poolte
ärakuulamist, kui see on asjakohane, muudab kohus oma otsust nii, et see kajastaks
apellatsioonikohtu tähelepanekuid ja järeldusi. Kohus püüab teha oma muudetud otsuse 90 päeva
jooksul pärast seda, kui apellatsioonikohus on asja talle tagasi saatnud. Muudetud otsus muutub
lõplikuks 90 päeva pärast selle tegemist.
& /et 355
ARTIKKEL 10.49
Edasikaebamise kord
1. Vaidluses osalev pool võib otsuse 90 päeva jooksul pärast selle tegemist apellatsioonikohtusse
edasi kaevata. Edasikaebamise alused on järgmised:
a) kohus on teinud kohaldatava õiguse tõlgendamisel või kohaldamisel vea;
b) kohus on teinud ilmse vea faktiliste asjaolude, sealhulgas asjakohase riigisisese õiguse
hindamisel või
c) ICSIDi konventsiooni artiklis 52 sätestatud alused, kui need ei ole hõlmatud käesoleva lõike
punktidega a ja b.
2. Kui apellatsioonikohus jätab kaebuse rahuldamata, muutub otsus lõplikuks. Kui on selge, et
kaebus on ilmselgelt põhjendamatu, võib apellatsioonikohus kaebuse rahuldamata jätta ka
kiirmenetluses ning sellisel juhul muutub otsus lõplikuks. Kui kaebus on põhjendatud, muudab
apellatsioonikohus otsuse õiguslikke tähelepanekuid ja järeldusi või tühistab need täielikult või
osaliselt. Otsuses märgitakse täpselt, kuidas apellatsioonikohus on kohtu asjakohaseid
tähelepanekuid ja järeldusi muutnud või need tühistanud.
& /et 356
3. Üldjuhul ei kesta apellatsioonimenetlus kauem kui 180 päeva alates kuupäevast, mil vaidluses
osalev pool kaebuse esitas, kuni kuupäevani, mil apellatsioonikohus teeb oma otsuse. Kui
apellatsioonikohus leiab, et ta ei saa otsust teha 180 päeva jooksul, teatab ta vaidluses osalevatele
pooltele kirjalikult viivituse põhjused koos hinnangulise tähtajaga, mille jooksul ta otsuse teeb.
Menetlus ei tohi mingil juhul kesta kauem kui 270 päeva.
4. Apellatsioonikohus võib kohustada kaebuse esitanud vaidluses osalevat poolt esitama
apellatsioonimenetluse kulude täielikuks või osaliseks katmiseks tagatise.
5. Artiklite 10.23, 10.27, 10.29, 10.34, 10.38, 10.39, 10.40, 10.42 ja 10.43 sätteid kohaldatakse
apellatsioonimenetluse suhtes mutatis mutandis.
6. Ühisnõukogu võib vastu võtta eeskirjad, milles antakse apellatsioonikohtule juhiseid
apellatsioonimenetluse läbiviimiseks juhul, kui põhikohtuasjas toimub menetlus kahes osas.
& /et 357
ARTIKKEL 10.50
Otsuste täitmine
1. Käesoleva jao kohaselt tehtud otsus muutub täidetavaks alles siis, kui see on muutunud
lõplikuks vastavalt artikli 10.48 lõikele 8, artikli 10.48 lõikele 9 või artiklile 10.49. Käesoleva jao
kohaselt tehtud kohtu või apellatsioonikohtu lõplik otsus on vaidluses osalevate poolte jaoks siduv
ning seda ei saa edasi kaevata, läbi vaadata, tühistada ega muul viisil vaidlustada51.
2. Lepinguosaline tunnustab käesoleva jao kohaselt tehtud otsust siduvana ja täidab rahalise
kohustuse oma territooriumil nii, nagu oleks tegemist selle lepinguosalise kohtu lõpliku otsusega.
3. Otsuse täitmist reguleeritakse kohtuotsuste täitmist käsitlevate õigusaktide ja rahvusvaheliste
kohustustega, mis kehtivad seal, kus täitmist taotletakse.
4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesoleva lepingu IV osa artikkel 2.11 ei takista
käesoleva jao kohaselt tehtud otsuste tunnustamist, täitmist ega jõustamist.
51 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et see ei takista vaidluses osalevat poolt taotlemast
kohtult otsuse läbivaatamist või tõlgendamist kooskõlas kohaldatavate vaidluste lahendamise
eeskirjadega, kui need eeskirjad näevad selle võimaluse ette.
& /et 358
5. New Yorgi konventsiooni artikli 1 kohaldamisel on käesoleva jao kohaselt tehtud lõplikud
otsused vahekohtu otsused, mis on seotud nõuetega, mida käsitatakse ärisuhtest või -tehingust
tulenevatena.
6. Suurema selguse huvides ja vastavalt lõikele 1 tuleb märkida, et kui nõue on esitatud
artikli 10.26 lõike 2 punkti a kohaselt vaidluse lahendamiseks, liigitub käesoleva jao kohaselt tehtud
lõplik otsus ICSIDi konventsiooni IV peatüki 6. jao kohaseks otsuseks.
ARTIKKEL 10.51
Dokumentide kättetoimetamine
Konsultatsioonitaotlused, teated ja muud dokumendid edastatakse lepinguosalisele kohtadesse, mis
on asjaomase lepinguosalise või tema vastavate õigusjärglaste puhul 10-E lisas nimetatud.
Lepinguosaline avalikustab viivitamata kõik muudatused kõnealuses lisas osutatud kohas ja teatab
neist teisele lepinguosalisele.
& /et 359
E JAGU
LÕPPSÄTTED
ARTIKKEL 10.52
Eeliste andmisest keeldumine
Lepinguosaline võib keelduda andmast käesoleva peatüki kohaseid eeliseid teise lepinguosalise
investorile, kes on selle lepinguosalise ettevõte, ja selle investori investeeringutele, kui
a) ettevõtet omab või kontrollib kolmanda riigi investor ning
b) keelduv lepinguosaline võtab kõnealuse kolmanda riigi suhtes või selle kolmanda riigi
füüsiliste isikute või ettevõtete suhtes vastu või jätab kehtima meetme, mis keelab tehingud
ettevõttega või mida rikutaks või millest hoitaks kõrvale, kui kõnealusele investorile või tema
investeeringutele võimaldatakse käesoleva peatüki kohaseid eeliseid.
& /et 360
ARTIKKEL 10.53
Lepingu lõpetamine
1. Kui käesolev leping lõpetatakse vastavalt lepingu IV osa artiklile 2.13, kohaldatakse
käesoleva peatüki artikli 10.7 lõiget 2, artikli 10.8 lõiget 2 ja artiklit 10.12 ning C, D ja E jagu,
samuti kõiki muid käesoleva lepingu asjakohaseid sätteid veel viie aasta jooksul alates lepingu
lõpetamise kuupäevast nende lepinguga hõlmatud investeeringute suhtes, mis on tehtud enne
käesoleva lepingu lõpetamise kuupäeva.
2. Lõikes 1 osutatud tähtaega pikendatakse üks kord viie aasta võrra, tingimusel et
lepinguosaliste vahel ei ole jõus ühtegi muud investeeringute kaitse lepingut.
3. Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse ja
leping ei jõustu.
& /et 361
ARTIKKEL 10.54
Seos muude lepingutega
1. Käesoleva lepingu jõustumisel kaotavad Euroopa Liidu liikmesriikide ja Mehhiko vahelised
lepingud, mis on loetletud lisas 10-C, ja nendest tulenevad õigused ja kohustused52 kehtivuse ning
need asendatakse käesoleva lepinguga.
2. Kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine kooskõlas käesoleva lepingu IV osa artikli 2.5
lõikega 4 hõlmab käesolevat jagu ning käesoleva peatüki C ja D jagu, peatatakse alates ajutise
kohaldamise kuupäevast 10-C lisas loetletud kokkulepete kohaldamine ning nendest tulenevad
õigused ja kohustused. Kui käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetatakse ja käesolev leping ei
jõustu, lõpeb peatamine ja 10-C lisas loetletud kokkulepped jõustuvad alates ajutise kohaldamise
lõpetamise kuupäevast.
52 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepingu lõpetamist käsitlevad artikli 10.53 sätted
asendavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval 10-C lisas „Euroopa Liidu liikmesriikide
ja Mehhiko vahelised kokkulepped“ loetletud vastavaid sätteid, mis käsitlevad kokkulepete
lõpetamist.
& /et 362
3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib 10-C lisas loetletud lepingu alusel esitada nõude kõnealuses
lepingus sätestatud eeskirjade ja menetluste kohaselt, kui:
a) nõue tuleneb kõnealuse kokkuleppe väidetavast rikkumisest, mis leidis aset enne selle
kokkuleppe lõike 2 kohase peatamise kuupäeva, või kui kõnealune kokkulepe kaotab lõike 1
kohaselt kehtivuse, enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva, ning
b) alates kõnealuse kokkuleppe lõike 2 kohase peatamise kuupäevast, või kui kõnealune
kokkulepe kaotab lõike 1 kohaselt kehtivuse, alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast
kuni nõude esitamise kuupäevani ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat.
4. Olenemata lõikest 2, kui käesoleva lepingu, sealhulgas lõikes 2 nimetatud käesoleva peatüki
sätete ajutine kohaldamine lõpetatakse ja käesolev leping ei jõustu, võib nõude esitada käesoleva
peatüki alusel kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud eeskirjade ja menetlustega, tingimusel et
a) nõue tuleneb käesoleva peatüki väidetavast rikkumisest, mis leidis aset käesoleva lepingu
ajutise kohaldamise ajal, ning
b) alates käesoleva lepingu ajutise kohaldamise lõpetamise kuupäevast kuni nõude esitamise
kuupäevani ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat.
& /et 363
5. Käesoleva artikli kohaldamisel ei rakendata IV osa artikli 2.5 lõikes 7 esitatud määratlust
„käesoleva lepingu jõustumine“.
ARTIKKEL 10.55
Teenuste ja investeeringute allkomitee
Artikli 1.10 kohaselt moodustatud teenuste ja investeeringute allkomitee:
a) pakub lepinguosalistele foorumit, et arutada käesoleva peatükiga seotud küsimusi, sealhulgas:
i) raskusi, mis võivad tekkida käesoleva peatüki rakendamisel;
ii) käesoleva peatüki võimalikke parandusi, võttes eelkõige arvesse kogemusi ja
suundumusi teistes rahvusvahelistes foorumites ning võttes aluseks lepinguosaliste
muud lepingud, ning
iii) lepinguosalise taotlusel D jao kohase vaidluse puhul mõlemat lepinguosalist rahuldava
lahenduse rakendamist, ning
b) valmistab ette otsused või meetmed, mille ühisnõukogu käesoleva peatüki kohaselt vastu
võtab.
& /et 364
11. PEATÜKK
PIIRIÜLENE TEENUSTEKAUBANDUS
ARTIKKEL 11.1
Mõisted
1. Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „piiriülene teenustekaubandus“ ehk „teenuste piiriülene osutamine – teenuse osutamine
i) ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile või
ii) ühe lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale;
b) „ettevõte“ – artiklis 1.3 määratletud ettevõte ning selle filiaal või esindus;
& /et 365
c) „Euroopa Liidu ettevõte“ või „Mehhiko ettevõte“ – Euroopa Liidu või selle liikmesriikide või
Mehhiko õiguse kohaselt asutatud ettevõte, mis tegeleb olulise äritegevusega53 vastavalt
Euroopa Liidu või Mehhiko territooriumil54;
käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ka väljaspool Euroopa Liitu või Mehhikot asutatud
laevandusettevõtjate suhtes, kes on vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko
kodanike kontrolli all, kui nende laevad on registreeritud vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi
või Mehhiko õigusele ja sõidavad selle Euroopa Liidu liikmesriigi või Mehhiko lipu all;
d) „teenus, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel“ – kummagi lepinguosalise puhul
kõik teenused, mida ei osutata ärilistel alustel ega ühe või mitme teenuseosutajaga
konkureerides, ning
53 Kooskõlas WTO-le saadetud teatisega Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohta
(WT/REG39/1) on „toimiv ja alaline seos“ Euroopa Liidu liikmesriigi majandusega, mis on
sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 54, Euroopa Liidu arusaama järgi samaväärne
„olulise äritegevuse“ mõistega. 54 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kolmanda riigi ettevõtte filiaali või esindust ei
käsitata Euroopa Liidu või Mehhiko ettevõttena.
& /et 366
e) „lepinguosalise teenuseosutaja“ – lepinguosalise füüsiline isik või ettevõte (v.a filiaal või
esindus), kes soovib osutada või osutab teenust.
ARTIKKEL 11.2
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise meetmete suhtes, mis mõjutavad teise
lepinguosalise teenuseosutajate piiriülest teenustekaubandust. Need meetmed hõlmavad meetmeid,
mis mõjutavad
a) teenuse tootmist, jaotamist, turustamist, müüki ja osutamist;
b) teenuse ostmist või kasutamist või selle eest tasumist;
c) seoses teenuse osutamisega selliste teenuste kättesaadavust ja kasutamist, mida lepinguosaline
peab üldiselt üldsusele pakkuma, sealhulgas jaotus-, transpordi- või
telekommunikatsioonivõrgud, ning
d) mis tahes vormis finantstagatise, sealhulgas võlakirja esitamist teenuse osutamise
tingimusena.
& /et 367
2. Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmise suhtes:
a) audiovisuaalteenused;
b) riigisisene merekabotaaž55;
c) lepinguosalise meetmed osas, milles need on hõlmatud 18. peatükiga;
d) teenused, mida osutatakse valitsuse funktsioonide täitmisel;
55 Euroopa Liidu puhul, ilma et see piiraks sellise tegevuse ulatust, mida võib asjaomaste
riigisiseste õigusnormide alusel käsitada kabotaažina, hõlmab käesoleva peatüki kohane
riigisisene merekabotaaž reisijate või kauba vedu ühest Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast
sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, sh asjaomase
riigi mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast
Euroopa Liidu liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavat ja seal lõppevat liiklust.
Mehhiko puhul hõlmab käesoleva peatüki kohane riigisisene merekabotaaž laeva meritsi
liikumist Mehhiko merevööndis ja Mehhiko rannikul asuvate sadamate või kohtade vahel.
& /et 368
e) riigihange, mille puhul kaupu või teenuseid hangitakse riiklikel eesmärkidel, mitte
kaubanduslikuks edasimüügiks või selleks, et kasutada neid kaubanduslikuks müügiks
mõeldud kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks, olenemata sellest, kas tegemist on
artikli 21.1 tähenduses hõlmatud riigihankega;
f) lepinguosalise antud subsiidiumid56 või toetused, sealhulgas valitsuse toetatavad laenud,
tagatised ja kindlustus, ja
g) lennuteenused või lennuteenustega seotud tugiteenused57, välja arvatud järgmised teenused:
i) õhusõidukite remondi- ja hooldusteenused, mille ajal õhusõiduk on kasutusest
kõrvaldatud;
ii) lennutransporditeenuste müük ja turustamine;
56 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et subsiidiume käsitletakse 24. peatükis
„Subsiidiumid“. 57 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et „lennuteenused või lennuteenustega seotud
tugiteenused“ hõlmavad ka järgmisi teenuseid: õhusõiduki rentimine koos meeskonnaga,
lennuvälja käitamise teenused ja teenused, mida osutatakse õhusõiduki abil ja mille peamine
eesmärk ei ole kauba- või reisijatevedu, näiteks tuletõrje, lennutreening, vaatamisväärsustega
tutvumine, pritsimine, mõõdistamine, kaardistamine, pildistamine, langevarjuhüpped,
purilennuki pukseerimine, helikopteri abil tõstmine metsavarumises ja ehituses ning muud
õhusõidukitega osutatavad põllumajandus-, tööstus- ja inspekteerimisteenused.
& /et 369
iii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenused ning
iv) maapealne teenindus.
3. Artikleid 11.4–11.7 ei kohaldata VII lisas sätestatud uute teenuste suhtes.
ARTIKKEL 11.3
Õigus kehtestada õigusnorme
Lepinguosalised kinnitavad õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme, et saavutada
õiguspäraseid poliitikaeesmärke, näiteks rahvatervise, sotsiaalteenuste, riikliku hariduse, ohutuse,
keskkonna, avaliku kõlbluse, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja andmekaitse,
kultuurilise mitmekesisuse edendamise ja kaitsmise või konkurentsi valdkonnas.
& /et 370
ARTIKKEL 11.4
Turulepääs
Sektorites või allsektorites, kus on võetud turulepääsu kohustused, ei võta lepinguosaline vastu ega
jäta kehtima kogu oma territooriumi või territoriaalset alajaotust hõlmavaid meetmeid, millega
piiratakse
a) teenuseosutajate arvu arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainuosutajate või
majandusvajaduste testi nõudega;
b) teenustealaste tehingute või vara üldväärtust arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi
nõudega või
c) teenustealaste tehingute koguarvu või teenuste üldmahtu, väljendatuna kinnitatud arvuliste
ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõude vormis.
& /et 371
ARTIKKEL 11.5
Kohapealne esindatus
Lepinguosaline ei nõua teenuse piiriülese osutamise tingimusena, et teise lepinguosalise
teenuseosutaja asutaks või säilitaks tema territooriumil esinduse või mis tahes vormis ettevõtte või
oleks seal resident.
ARTIKKEL 11.6
Võrdne kohtlemine
1. Kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele
vähemalt sama soodsat kohtlemist, nagu ta võimaldab sarnases olukorras oma teenustele ja
teenuseosutajatele.
2. Kohtlemine, mida Mehhiko peab lõike 1 kohaselt võimaldama, tähendab Mehhiko
piirkondliku tasandi omavalitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem soodne kui soodsaim
kohtlemine, mida see piirkondliku tasandi omavalitsus sarnastes olukordades võimaldab oma
teenustele ja teenuseosutajatele.
& /et 372
3. Kohtlemine, mida Euroopa Liit peab lõike 1 kohaselt võimaldama, tähendab Euroopa Liidu
liikmesriigi valitsuse või piirkondliku omavalitsuse puhul kohtlemist, mis ei ole vähem soodne kui
kõige soodsam kohtlemine, mida see valitsus sarnastes olukordades võimaldab oma teenustele ja
teenuseosutajatele.
ARTIKKEL 11.7
Enamsoodustusrežiim
1. Kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise teenustele ja teenuseosutajatele
vähemalt sama soodsat kohtlemist, nagu ta võimaldab sarnases olukorras kolmanda riigi teenustele
ja teenuseosutajatele.
2. Lõiget 1 ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist laiendama teise lepinguosalise
teenustele ja teenuseosutajatele mis tahes kohtlemist tulenevalt meetmetest, millega nähakse ette
tunnustamine, sealhulgas füüsilisele isikule või ettevõttele majandustegevuseks tegevusloa, litsentsi
või sertifikaadi andmise standardite või kriteeriumide või usaldatavusnõuete tunnustamine.
& /et 373
ARTIKKEL 11.8
Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid
1. Artikleid 11.5–11.7 ei kohaldata järgmise suhtes:
a) lepinguosalise olemasolev nõuetele mittevastav meede, mida rakendatakse
i) Euroopa Liidu tasandil, nagu on sätestatud tema I lisa loetelus;
ii) riiklikul tasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa loetelus;
iii) piirkondlikul tasandil, nagu see lepinguosaline on sätestanud oma I lisa loetelus; või
iv) kohaliku omavalitsuse tasandil;
b) punktis a nimetatud mittevastava meetme jätkamine või kiire uuendamine või
& /et 374
c) punktis a nimetatud mittevastava meetme muutmine sel määral, et muudatus ei vähenda
meetme – nagu see oli olemas vahetult enne muutmist – vastavust artiklitele 11.5–11.7.
2. Artikleid 11.5–11.7 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline kehtestab või säilitab
seoses sektorite, allsektorite või tegevustega, mis on sätestatud tema II lisa loetelus.
3. Artiklit 11.4 ei kohaldata lepinguosalise meetmete suhtes, mis on seotud sektorite või
allsektoritega, mis on sätestatud tema III lisas.
4. Viie aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva võib Mehhiko edastada
Euroopa Liidule ühisnõukogu otsuse eelnõu, millega muudetakse I lisa liidet I-B-2 ja III lisa liidet
III-B-2, koos kõigi kehtivate nõuetele mittevastavate meetmetega, mida rakendatakse
föderaalvalitsuse tasandist madalamal tasandil.
Euroopa Liit vaatab selle eelnõu kolme kuu jooksul läbi ja konsulteerib Mehhikoga kõikides sellega
seotud küsimustes. Pärast konsulteerimist võtab ühisnõukogu käesolevas lõikes osutatud lisade
muudatused vastu. Muudetud lisasid kohaldatakse alates muudatuste vastuvõtmise kuupäevast.
& /et 375
ARTIKKEL 11.9
Eeliste andmisest keeldumine
Lepinguosaline võib keelata teise lepinguosalise teenuseosutajale, kes on selle lepinguosalise
ettevõte, ja selle teenuseosutaja teenustele käesoleva peatüki kohased eelised, kui:
a) ettevõtet omab või kontrollib kolmanda riigi isik ning
b) keelduv lepinguosaline võtab kõnealuse kolmanda riigi suhtes või selle kolmanda riigi
ettevõtete või füüsiliste isikute suhtes vastu või jätab kehtima meetme, mis keelab tehingud
ettevõttega või mida rikutaks või millest hoitaks kõrvale, kui ettevõttele võimaldatakse
käesoleva peatüki kohaseid eeliseid.
& /et 376
12. PEATÜKK
FÜÜSILISTE ISIKUTE AJUTINE KOHALOLEK ÄRILISEL EESMÄRGIL
ARTIKKEL 12.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „ettevõtja“ – Mehhiko puhul Euroopa Liidu kodanik, kes siseneb Mehhiko territooriumile
ilma kavatsuseta asuda sinna ajutiselt või alaliselt elama, et
i) ärilisel eesmärgil kaubelda kaupadega või osutada teenuseid;
ii) luua, arendada või juhtida väliskapitali investeeringuid;
iii) sõlmida ärikontakte ning pidada läbirääkimisi kaupade ja teenuste müümiseks või
sarnase tegevuse eesmärgil;
& /et 377
iv) osutada spetsialiseeritud teenuseid, mis on seotud paigaldamise, remondi, hoolduse,
järelevalve või töötajate koolitamisega, milles on eelnevalt kokku lepitud tehnosiirde-,
patendi- või kaubamärgilepingus või kaubandus- või tööstusseadmete või -masinate
müüki või lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtte muud tootmisprotsessi
käsitlevas lepingus või millega on sellises lepingus arvestatud garantiilepingu, müügi
või teenuse kestuse jooksul;
v) osaleda Mehhikos seaduslikult asutatud ettevõtte juhatuse kohtumistel või koosolekutel
või
vi) reklaamida kaupu või teenuseid, nõustada kliente, võtta vastu tellimusi, pidada
läbirääkimisi lepingute üle ning osaleda kongressidel, messidel, konverentsidel või
muudel sarnastel üritustel;
b) „investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud“ – juhtival ametikohal töötavad füüsilised
isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest, ei paku ega osuta teenuseid ega tegele muu
majandustegevusega kui investeerimise eesmärgil vajalik ega saa tasu vastuvõtva
lepinguosalise territooriumil asuvast allikast;
& /et 378
c) „lepingulised teenuseosutajad“ – füüsilised isikud, kelle on tööle võtnud lepinguosalise
ettevõte, mis ise ei ole personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid osutav agentuur ega
tegutse sellise agentuuri kaudu, mis ei ole asutatud teise lepinguosalise territooriumil ja mis
on sõlminud teise lepinguosalise lõpptarbijaga heauskselt teenuse osutamise lepingu, mis
eeldavad teenuse osutamise lepingu täitmiseks tema töötajate ajutist viibimist selle
lepinguosalise territooriumil58;
d) „sõltumatud spetsialistid“ – Euroopa Liidu puhul füüsilised isikud, kes tegelevad teenuse
osutamisega ja on asutatud füüsilisest isikust ettevõtjana lepinguosalise territooriumil, kuid ei
ole asutatud teise lepinguosalise territooriumil, ning kes on sõlminud heauskselt lepingu muul
viisil kui personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid osutava agentuuri kaudu, et
osutada teise lepinguosalise lõpptarbijatele teenuseid, mis eeldavad teenuse osutamise lepingu
täitmiseks nende ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil59;
58 Punktis c osutatud teenusleping peab olema kooskõlas lepingu täitmise kohaks oleva
lepinguosalise õigusnormidega. 59 Punktis d osutatud teenusleping peab olema kooskõlas lepingu täitmise kohaks oleva
lepinguosalise õigusnormidega.
& /et 379
e) „ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad“ – füüsilised isikud, kes on töötanud või on olnud
partnerid lepinguosalise ettevõttes ja on ajutiselt üle viidud lepinguosalise ettevõttesse,
sealhulgas selle ettevõtte tütarettevõtjasse, filiaali või emaettevõtjasse teise lepinguosalise
territooriumil,60 ja kes on
i) „juhid“ või „tegevjuhid“ – isikud, kes töötavad ettevõttes juhtival ametikohal, kes
peamiselt suunavad ettevõtte juhtimist61 teise lepinguosalise territooriumil ja kelle üle
teostab üldist järelevalvet või kellele annavad juhiseid peamiselt ettevõtte juhatus või
aktsionärid või nendega võrdsustatud isikud ning kes teevad vähemalt järgmist:
A) juhivad ettevõtet või selle osakonda või allüksust;
B) teostavad järelevalvet ja kontrolli teiste järelevalve-, kutse- või
juhtimistegevusega seotud töötajate töö üle ning
C) omavad õigust isiklikult töötajaid tööle võtta ja töölt vabastada või anda soovitusi
nende töölevõtmiseks, töölt vabastamiseks või muude tööjõumeetmete võtmiseks;
60 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et juhtidelt või tegevjuhtidelt ja spetsialistidelt võib
nõuda, et nad tõendaksid sellise kutsekvalifikatsiooni ja kogemuse olemasolu, mis on vajalik
selles ettevõttes, kuhu nad üle viiakse. 61 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et kuigi juhid või tegevjuhid ei täida otseselt teenuste
osutamisega seotud ülesandeid, võivad nad oma ülesannete täitmisel, milleks on eelkõige
ettevõtte juhtimise suunamine, täita ülesandeid, mis võivad olla teenuste osutamiseks
vajalikud.
& /et 380
ii) „spetsialistid“ – ettevõttes töötavad isikud, kellel on ettevõtte tegevusvaldkondade,
meetodite või juhtimise seisukohalt olulised eriteadmised, mille hindamisel võetakse
arvesse ettevõttespetsiifilisi teadmisi ja seda, kas isikul on kõrge kvalifikatsioon, või
iii) „praktikandid“ – Euroopa Liidu puhul akadeemilist kraadi omavad isikud, kes on
vähemalt ühe aasta jooksul töötanud ettevõttes, mis on muu kui esindus, ja kes on
ajutiselt üle viidud karjäärivõimaluste edendamise eesmärgil või äritegevuse korralduse
või meetoditega seotud väljaõppe saamiseks62;
f) „investorid“ – Mehhiko puhul Euroopa Liidu füüsilised isikud, kes soovivad siseneda
Mehhikosse seal ajutise viibimise eesmärgil või kes juba viibivad Mehhikos ja kavatsevad
teha järgmist:
i) uurida erinevaid investeerimisvõimalusi;
ii) teha otseinvesteeringuid või teostada nende üle järelevalvet;
62 Vastuvõtvalt ettevõttelt võidakse nõuda, et ta esitaks eelnevalt heakskiitmiseks kogu
viibimisaega hõlmava õppekava, mis tõendab, et viibimise eesmärk on väljaõpe. Austria,
Hispaania, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa, Tšehhi ja Ungari puhul peab väljaõpe olema
seotud omandatud akadeemilise kraadiga.
& /et 381
iii) esindada välismaist ettevõtet või teha äritehinguid või
iv) arendada või hallata investeeringut, millesse ettevõtja või ettevõtja ettevõte on
paigutanud või on paigutamas olulist kapitali, või pakkuda nõu või olulisi tehnilisi
teenuseid sellise investeeringu toimimiseks oma järelevalve- või täidesaatvate volituste
või oluliste oskuste piires, ning
g) „lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud“ – füüsilised isikud, kes soovivad teise lepinguosalise
territooriumile siseneda ja seal ajutiselt viibida, ei tegele otsemüügiga üldsusele ega ei saa
tasu vastuvõtva lepinguosalise territooriumil asuvast allikast ja kes on
i) „äriteenuste müügiesindajad“ – lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud, kes esindavad
lepinguosalise teenuseosutajat või kaubatarnijat, et pidada kõnealuse teenuseosutaja või
kaubatarnija nimel läbirääkimisi teenuste või kaupade müügi üle või sõlmida teenuste
või kaupade müümise lepinguid, kes ei tegele teenuse osutamisega lepingu raames, mis
on sõlmitud teise lepinguosalise territooriumil äriliselt esindamata ettevõtte ja sellel
territooriumil asuva tarbija vahel, ning kes ei ole vahendajad;
& /et 382
ii) „paigaldajad ja hooldajad“ – Euroopa Liitu sisenemise ja seal ajutise viibimise puhul
lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud, kellel on müüja või liisinguandja lepinguliste
kohustuste täitmiseks vajalikud eriteadmised, kes osutavad teenuseid või koolitavad
personali teenuste osutamiseks vastavalt garantii- või muule teenuslepingule, mis on
seotud väljaspool Euroopa Liidu territooriumi asuvalt ettevõttelt ostetud või liisitud
kaubandus- või tööstusseadmete või -masinate, sealhulgas arvutite ja nendega seotud
teenuste müügi või liisimisega, kogu garantii- või teenuslepingu kehtivuse ajal, ning
Mehhikosse sisenemise ja seal ajutise viibimise puhul lühiajalisel ärivisiidil olevad
isikud, kes osutavad eelnevalt kokkulepitud või tehnoloogia, patendi ja kaubamärgi
üleandmise lepingus osutatud eriteenuseid, sealhulgas müügi- või liisingujärgseid
teenuseid, mis on seotud masinate ja seadmete müügi, töötajate tehnilise väljaõppe või
muu tootmisprotsessiga Mehhikos asuva ettevõtte jaoks, või
iii) „muud lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud“ – Mehhiko puhul lühiajalisel ärivisiidil
olevad isikud, kes osalevad ärijuhtimise koosolekutel, konverentsidel või messidel ning
täidavad juhtimis- või täitevülesandeid ettevõttes või selle tütar- või sidusettevõtjates,
mis on asutatud Mehhikos.
& /et 383
ARTIKKEL 12.2
Eesmärgid, kohaldamisala ja üldsätted
1. Käesolev peatükk kajastab lepinguosaliste soovi lihtsustada lepinguosalise füüsiliste isikute
sisenemist teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibimist ärilistel eesmärkidel ning
vajadust kehtestada selleks läbipaistvad kriteeriumid.
2. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mis on otseselt seotud selliste
lepinguosalise füüsiliste isikute sisenemisega teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutise
viibimisega ärilistel eesmärkidel, kes on investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud,
ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad, investorid, äriteenuste müügiesindajad, lepingulised
teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid.
3. Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmete suhtes, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes
püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse või rahvuse ning alalise elu- või
töökohaga seotud meetmete suhtes.
4. Käesolev leping ei takista lepinguosalist rakendamast meetmeid, millega reguleeritakse
füüsiliste isikute sisenemist tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil,
sealhulgas meetmed, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute
korrakohaseks piiriületuseks, tingimusel et neid meetmeid ei rakendata viisil, mis muudaks
olematuks või vähendaks kasu, mida teine lepinguosaline saab käesoleva peatüki alusel. Ainuüksi
asjaolu, et mõne riigi füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt seda ei
nõuta, ei tohi pidada käesoleva peatüki kohase kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks.
& /et 384
5. Kumbki lepinguosaline kohaldab käesoleva peatükiga hõlmatud meetmeid kiiresti, et vältida
viivitusi või põhjendamatut kahju kaupade või teenustega kauplemisel või käesoleva lepingu
kohases investeerimistegevuses.
6. Lepinguosalised püüavad töötada välja ja võtta vastu ühised kriteeriumid ja tõlgendused
käesoleva peatüki rakendamiseks.
7. Kumbki lepinguosaline lubab kooskõlas käesoleva peatükiga, sealhulgas I, II, III, IV, V ja VI
lisa sätetega ärilistel eesmärkidel riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida teise lepinguosalise
füüsilistel isikutel, kes vastavad esimese lepinguosalise sisserändealastele õigusnormidele, mida
kohaldatakse riiki sisenemise ja seal ajutise viibimise suhtes.
& /et 385
8. Lepinguosaline võib kooskõlas oma õigusnormidega ja mittediskrimineerimise põhimõtet
järgides teha erandeid IV ja V lisas sätestatud riiki sisenemist ja seal ajutiselt viibimist käsitlevatest
kohustustest juhul, kui teise lepinguosalise füüsilise isiku riiki sisenemine ja seal ajutiselt viibimine
võib avaldada negatiivset mõju
a) töökohas või kavandatavas töökohas käimasoleva kollektiivse töövaidluse lahendamisele või
b) selles vaidluses osaleva isiku töösuhtele.
ARTIKKEL 12.3
Teistes peatükkides sätestatud kohustused
1. Käesoleva peatükiga ei kehtestata lepinguosalisele mingisuguseid kohustusi seoses
lepinguosalise sisserändemeetmetega, välja arvatud juhul, kui see on käesolevas peatükis
konkreetselt sätestatud.
& /et 386
2. Ilma et see piiraks otsust lubada teise lepinguosalise füüsilisel isikul käesoleva peatüki
kohaselt riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida, sealhulgas sellise otsuse kohaselt lubatud viibimise
kestust:
a) võttes arvesse artikleid 10.5, 10.12, 18.2 ja 18.12, inkorporeeritakse artiklites 10.6, 10.7, 10.9
ja 10.10 sätestatud kohustused niivõrd, kuivõrd meede mõjutab ärilistel eesmärkidel teise
lepinguosalise territooriumil viibivate füüsiliste isikute kohtlemist, käesolevasse peatükki ja
muudetakse selle osaks ning neid kohaldatakse meetmete suhtes, mis mõjutavad selliste
füüsiliste isikute kohtlemist, kes viibivad ärilistel eesmärkidel teise lepinguosalise
territooriumil ning kes kuuluvad käesoleva peatüki artiklis 12.1 määratletud investeerimise
eesmärgil ärivisiidil olevate isikute, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate ja Mehhiko puhul
investorite kategooriatesse, ja
& /et 387
b) võttes arvesse artikleid 11.2.2, 11.8, 18.2 ja 18.12, inkorporeeritakse artiklites 11.4, 11.5
ja 11.6 sätestatud kohustused niivõrd, kuivõrd meede mõjutab ärilistel eesmärkidel teise
lepinguosalise territooriumil viibivate füüsiliste isikute kohtlemist, käesolevasse peatükki ja
muudetakse selle osaks ning neid kohaldatakse meetmete suhtes, mis mõjutavad selliste
füüsiliste isikute kohtlemist, kes viibivad ärilistel eesmärkidel teise lepinguosalise
territooriumil ning kes kuuluvad lepinguliste teenuseosutajate kategooriasse ja Euroopa Liidu
puhul kõigi V lisas loetletud sektorite sõltumatute spetsialistide kategooriasse ja lühiajalisel
ärivisiidil olevate isikute kategooriasse kooskõlas IV lisaga.
3. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lõiget 2 kohaldatakse selliste asjakohastesse
kategooriatesse kuuluvate füüsiliste isikute kohtlemisel, kes viibivad teise lepinguosalise
territooriumil ärilisel eesmärgil ja kes osutavad finantsteenuseid, nagu on määratletud artiklis 18.1.
Lõiget 2 ei kohaldata meetmete suhtes, mis on seotud lepinguosalise või kolmanda riigi füüsilistele
isikutele ajutise sisenemise loa andmisega.
& /et 388
ARTIKKEL 12.4
Investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad ja investorid
1. Võttes arvesse artiklit 10.5, lubab kumbki lepinguosaline oma territooriumile siseneda ja seal
ajutiselt viibida teise lepinguosalise investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevatel isikutel ja
ettevõtjasiseselt üleviidud töötajatel kooskõlas IV lisaga.
2. Võttes arvesse artiklit 10.5, lubab Mehhiko investoritel siseneda oma territooriumile ja seal
ajutiselt viibida kooskõlas IV lisaga.
3. Lepinguosaline ei võta vastu ega rakenda arvuliste kvootide või majandusliku vajaduse testi
nõude kujul kas piirkondlikku alajaotust või kogu oma territooriumi hõlmavaid piiranguid nende
füüsiliste isikute koguarvule, kellel on lubatud konkreetses sektoris või allsektoris kooskõlas
lõigetega 1 ja 2 riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida.
& /et 389
4. Lubatav riigis viibimise kestus63 on järgmine:
a) Euroopa Liidus juhtide või tegevjuhtide ja spetsialistide puhul kuni kolm aastat, praktikantide
puhul kuni üks aasta ja investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevate isikute puhul kuni
90 päeva mis tahes kuuekuulise ajavahemiku jooksul ning
b) Mehhikos ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate ja investorite puhul üks aasta, mida võib
pikendada kolm korda, iga kord ühe aasta võrra, ning investeerimise eesmärgil ärivisiidil
olevate isikute puhul kuni 180 päeva.
5. Lepinguosalised kohtlevad ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate pereliikmeid kooskõlas 12-
A lisaga.
63 Investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevate isikute riigis viibimise kestus ei piira õigusi, mille
lepinguosaline annab teise lepinguosalise kodanikele kahepoolse viisavabaduslepingu alusel.
& /et 390
ARTIKKEL 12.5
Lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud
Võttes arvesse artiklit 11.2 ja IV lisa, teeb lepinguosaline järgmist:
a) lubab riiki siseneda ja seal lühiajaliselt viibida lühiajalisel ärivisiidil olevatel isikutel;
b) ei võta vastu ega rakenda arvuliste kvootide kujul kas piirkondlikku alajaotust või kogu oma
territooriumi hõlmavaid piiranguid lühiajalisel ärivisiidil olevate isikute koguarvule
konkreetses sektoris ning
c) ei võta vastu ega rakenda lühiajalisel ärivisiidil olevate isikute puhul majandusliku vajaduse
teste.
ARTIKKEL 12.6
Lepingulised teenuseosutajad
1. Kumbki lepinguosaline lubab oma territooriumile sisenda ja seal ajutiselt viibida teise
lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel kooskõlas V lisaga.
& /et 391
2. Kui V lisas ei ole sätestatud teisiti, ei võta lepinguosaline vastu ega rakenda arvuliste kvootide
või majandusliku vajaduse testi nõude kujul piiranguid nende teise lepinguosalise lepinguliste
teenuseosutajate koguarvule, kellel on lubatud riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida.
ARTIKKEL 12.7
Sõltumatud spetsialistid
1. Euroopa Liit lubab oma territooriumile siseneda ja seal ajutiselt viibida Mehhiko sõltumatutel
spetsialistidel kooskõlas V lisaga.
2. Kui V lisas ei ole sätestatud teisiti, ei võta Euroopa Liit vastu ega rakenda arvuliste kvootide
või majandusliku vajaduse testi nõude kujul piiranguid nende Mehhiko sõltumatute spetsialistide
koguarvule, kellel on lubatud riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida.
& /et 392
ARTIKKEL 12.8
Läbipaistvus
1. Kumbki lepinguosaline avalikustab teabe riiki sisenemise ja seal ajutise viibimise nõuete ja
menetluste kohta, sealhulgas asjakohased vormid ja dokumendid ning selgitavad materjalid, mis
võimaldavad teise lepinguosalise huvitatud isikutel tutvuda kohaldatavate nõuete ja menetlustega.
2. Lõikes 1 osutatud teave sisaldab vajaduse korral teavet järgmise kohta:
a) viisade, lubade või muude samalaadsete riiki sisenemist ja riigis ajutist viibimist käsitlevate
lubade kategooriad;
b) nõutavad dokumendid ja täidetavad tingimused;
c) taotluse esitamise viis ja võimalused, kuidas seda saab esitada, näiteks konsulaaresindustes
või internetis;
d) taotluse esitamise tasu ja hinnanguline läbivaatamise aeg;
& /et 393
e) maksimaalne riigis viibimise aeg iga punktis a kirjeldatud loa liigi puhul;
f) loa võimaliku pikendamise või uuendamise tingimused;
g) kaasasolevaid ülalpeetavaid isikuid käsitlevad eeskirjad;
h) läbivaatamise või edasikaebamise kord ning
i) asjakohased üldkohaldatavad õigusaktid füüsiliste isikute riiki sisenemise ja seal ajutise
viibimise kohta.
ARTIKKEL 12.9
Vaidluste lahendamine
Lepinguosaline ei saa seoses käesoleva peatüki kohase riiki sisenemise ja seal ajutise viibimise loa
andmisest keeldumisega kasutada 31. peatüki kohast vaidluste lahendamist, välja arvatud juhul, kui
küsimus puudutab tavapärast tegevust.
& /et 394
13. PEATÜKK
RIIGISISESED ÕIGUSNORMID
ARTIKKEL 13.1
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või
kehtima jätnud seoses litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega ning tehniliste
standarditega,64 mis mõjutavad teenuskaubandust või muud majandustegevust, mille suhtes
lepinguosaline on võtnud kohustuse vastavalt artiklitele 10.6, 10.7, 11.4 või 11.6, võttes arvesse
tingimusi, piiranguid või kvalifikatsiooninõudeid, mis on esitatud tema loetelus vastavalt
artiklitele 10.12 ja 11.8.
2. Olenemata lõikest 1 kohaldatakse artiklit 13.6 meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu
võtnud või kehtima jätnud seoses litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega ning
tehniliste standarditega, mis mõjutavad teenuskaubandust või muud majandustegevust.
64 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolevat peatükki kohaldatakse tehniliste
standarditega seotud meetmete puhul ainult selliste meetmete suhtes, mis mõjutavad
teenuskaubandust.
& /et 395
3. Käesolevat peatükki ei kohaldata 18. peatüki alla kuuluvate meetmete suhtes, mille
lepinguosaline on vastu võtnud või kehtima jätnud.
ARTIKKEL 13.2
Meetmete väljatöötamine
Lepinguosaline, kes võtab vastu või jätab kehtima meetmed, mis on seotud litsentsimisnõuete ja -
menetlustega ning kvalifikatsiooninõuete ja -menetlustega, tagab, et
a) need meetmed põhinevad objektiivsetel ja läbipaistvatel kriteeriumidel65;
b) pädev asutus jõuab oma otsusteni ja teeb neid sõltumatult;
c) menetlused iseenesest ei takista põhjendamatult nõuete täitmist;
65 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et pädevad asutused võivad hinnata, kui oluline on
nende kriteeriumide kaal, mis võivad hõlmata pädevust, võimet osutada teenust või tegeleda
muu majandustegevusega ning loa andmise otsuse võimalikku mõju tervisele või
keskkonnale.
& /et 396
d) menetlused on erapooletud ja piisavad, et taotlejad saaksid tõendada, et nad vastavad
nõuetele, kui neid on, ning
e) taotlejalt ei nõuta (kui see on võimalik), et ta pöörduks iga loataotluse puhul rohkem kui ühe
pädeva asutuse poole66.
ARTIKKEL 13.3
Meetmete haldamine
Kui teenuse osutamiseks või muu majandustegevuse teostamiseks on vaja luba, peavad
lepinguosalise pädevad asutused
a) lubama taotlejal võimaluse piires esitada taotluse igal ajal;
b) andma taotluse esitamiseks mõistliku aja, kui taotluste esitamiseks on konkreetsed tähtajad;
c) kavandama kontrollid mõistliku sagedusega, kui kontrolli läbimine on nõutav, ja andma
taotlejale kontrolli läbimise taotlemiseks mõistliku aja;
66 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lepinguosaline võib nõuda mitme loa taotlemist,
kui teenus või muu majandustegevus kuulub mitme pädeva asutuse pädevusse.
& /et 397
d) püüdma vastu võtta elektroonilisi taotlusi, võttes arvesse oma konkureerivaid prioriteete ja
ressursipiiranguid;
e) aktsepteerima originaaldokumentide asemel nende dokumentide koopiaid, mis on tõestatud
vastavalt lepinguosalise riigisisesele õigusele, välja arvatud juhul, kui nad nõuavad
originaaldokumente, et kaitsta loa andmise protsessi usaldusväärsust;
f) tagama, et pädevate asutuste nõutavad loatasud67 oleksid mõistlikud ja läbipaistvad ega
piiraks ise asjaomase teenuse osutamist või muu majandustegevuse teostamist;
g) esitama võimaluse piires taotluse läbivaatamise hinnangulise ajakava;
h) tegema põhjendamatu viivituseta ja võimaluste piires kindlaks, kas taotlus on lepinguosalise
õigusnormide kohaseks läbivaatamiseks täielik;
67 Loatasud hõlmavad litsentsitasusid ja kvalifikatsioonimenetlustega seotud tasusid; need ei
hõlma ressursimakse, enampakkumise, pakkumismenetluse või muude mittediskrimineerival
viisil kontsessiooni andmise eest makstavaid tasusid ega universaalteenuse osutamiseks
tehtavaid kohustuslikke makseid.
& /et 398
i) kui taotlust peetakse lepinguosalise õigusnormide kohaseks läbivaatamiseks täielikuks,
tagama, et taotluse läbivaatamine viiakse lõpule ja taotlejat teavitatakse otsusest mõistliku aja
jooksul pärast taotluse esitamist võimaluse korral kirjalikult68;
j) andma taotleja taotlusel ja põhjendamatu viivituseta teavet taotluse staatuse kohta;
k) kui taotlus ei ole lepinguosalise õiguse kohaselt läbivaatamiseks valmis, siis mõistliku tähtaja
jooksul ja mõistlikul määral:
i) teavitama taotlejat sellest, et taotlus on mittetäielik;
ii) andma taotleja nõudmisel teavet selle kohta, miks taotlust peetakse mittetäielikuks;
68 Pädevad asutused võivad selle nõude täita, teatades taotlejale eelnevalt kirjalikult, sealhulgas
avaldatud meetme kaudu, et kui taotluse esitamisest alates teatava ajavahemiku jooksul ei ole
vastust saadud, tähendab see, et taotlus on kas rahuldatud või tagasi lükatud. Suurema selguse
huvides tuleb märkida, et kirjalik teavitamine võib hõlmata ka elektroonilisel kujul esitatud
teavet.
& /et 399
iii) võimaldama69 taotlejal esitada taotluse täitmiseks vajalikku lisateavet ja
iv) kui ükski eespool nimetatust ei ole teostatav ja taotlus lükatakse mittetäielikkuse tõttu
tagasi, tagama, et taotlejat teavitatakse sellest mõistliku aja jooksul;
l) taotluse tagasilükkamise korral teavitama taotlejat võimaluse korral kas omal algatusel või
taotleja taotlusel tagasilükkamise põhjustest ja vajaduse korral taotluse uuesti esitamise
korrast ning
m) tagama, et luba jõustub pärast selle andmist põhjendamatu viivituseta, kui kohaldatavatest
tingimustest ei tulene teisiti.
69 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et selline võimalus ei nõua pädevalt asutuselt
tähtaegade pikendamist.
& /et 400
ARTIKKEL 13.4
Piiratud arv litsentse
1. Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusvarade või
tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldab lepinguosaline potentsiaalsete kandidaatide
suhtes valikumenetlust, mille puhul on tagatud täielik erapooletus ja läbipaistvus, sealhulgas
eelkõige piisava teabe avaldamine menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.
2. Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võib lepinguosaline võtta arvesse õiguspäraseid
poliitikaeesmärke, sealhulgas tervishoiu, ohutuse, tarbijakaitse, konkurentsi, keskkonnakaitse ja
kultuuripärandi säilitamisega seotud kaalutlusi.
ARTIKKEL 13.5
Tehnilised standardid
Kumbki lepinguosaline soovitab oma pädevatel asutustel võtta tehniliste standardite vastuvõtmisel
vastu avatud ja läbipaistvate protsesside kaudu välja töötatud tehnilised standardid ning soovitab
kõikidel tehniliste standardite väljatöötamiseks määratud asutustel teha seda avatud ja läbipaistvate
protsesside kaudu.
& /et 401
ARTIKKEL 13.6
Läbipaistvus
Lepinguosaline, kes nõuab teenuse osutamiseks või muu majandustegevuse teostamiseks luba,
esitab teenuseosutajatele või teenuse osutamist taotlevatele isikutele ning muud majandustegevust
teostavatele või seda taotlevatele isikutele teabe, mis on loa saamise, säilitamise, muutmise ja
uuendamise nõuete ja menetluste täitmiseks vajalik. See teave sisaldab järgmist (olemasolul):
a) loatasud;
b) asjaomaste pädevate asutuste kontaktandmed;
c) taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebamise või läbivaatamise menetlus;
d) litsentsitingimuste täitmise järelevalve või jõustamise kord;
e) võimalused üldsuse kaasamiseks, näiteks ärakuulamiste või märkuste esitamise kaudu;
f) taotluse läbivaatamise hinnangulised tähtajad;
& /et 402
g) nõuded ja menetlused ning
h) kohaldatavad tehnilised standardid.
ARTIKKEL 13.7
Läbivaatamine
Pärast GATSi VI artikli lõike 4 kohaselt väljatöötatud täiendavate juhtpõhimõtete jõustumist
vaatavad lepinguosalised need juhtpõhimõtted läbi. Kui läbivaatamisel jõutakse järeldusele, et need
juhtpõhimõtted täiustaksid käesolevat lepingut, otsustavad lepinguosalised, kas need tuleks
käesolevasse lepingusse inkorporeerida.
& /et 403
14. PEATÜKK
KUTSEKVALIFIKATSIOONIDE VASTASTIKUNE TUNNUSTAMINE
ARTIKKEL 14.1
Üldsätted
1. Käesolev peatükk ei takista lepinguosalist nõudmast, et füüsilistel isikutel peab olema sellel
territooriumil, kus tegevust teostatakse, asjaomase tegevusvaldkonna jaoks ette nähtud
kvalifikatsioon või töökogemus.
2. Kumbki lepinguosaline soovitab oma territooriumil tegutsevatel asjaomastel
kutseorganisatsioonidel või ametiasutustel töötada välja ja esitada artikli 1.10 kohaselt loodud
teenuste ja investeeringute allkomiteele ühised soovitused kutsekvalifikatsioonide vastastikuse
tunnustamise kohta.
3. Lõikes 2 osutatud ühiste soovituste toetamiseks tuleb esitada järgmised tõendid:
a) kavandatava kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise lepingu (edaspidi
„vastastikuse tunnustamise leping“) majanduslik väärtus ning
& /et 404
b) vastavate kordade kokkusobivus, st mil määral on kummagi lepinguosalise poolt lubade
andmisel ja litsentsimisel kohaldatavad kriteeriumid omavahel kooskõlas.
4. Pärast ühiste soovituste saamist vaatab allkomitee need mõistliku aja jooksul läbi.
5. Kui ühine soovitus on käesoleva lepinguga kooskõlas, võtavad lepinguosalised vajalikud
meetmed, et pidada läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimiseks, vajaduse korral
oma pädevate asutuste või lepinguosalise volitatud esindajate kaudu. Vajaduse korral võib
ühisnõukogu võtta oma otsusega vastu kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise korra.
6. Vastastikuse tunnustamise lepingute üle läbirääkimisel või ühiste soovituste väljatöötamisel
soovitatakse lepinguosalistel või vastavalt asjaomastel kutseorganisatsioonidel või ametiasutustel
järgida 14-A lisas esitatud suuniseid vastastikuse tunnustamise lepingu üle peetavate läbirääkimiste
kohta.
& /et 405
15. PEATÜKK
KÄTTETOIMETAMISTEENUSED
ARTIKKEL 15.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „kättetoimetamisteenused“ – posti- ja kuller- või kiirkullerteenused, mis hõlmavad
postisaadetiste kogumist, sorteerimist, vedu ja kättetoimetamist;
b) „kiirkullerteenused“ – postisaadetiste kogumine, sorteerimine, vedu ja kättetoimetamine
kiiremini ja usaldusväärsemalt, mis võib hõlmata selliseid lisaväärtuselemente nagu kogumine
lähtekohast, isiklik kättetoimetamine adressaadile, saadetise liikumise jälgimine, sihtkoha ja
adressaadi muutmise võimalus veo ajal või kättesaamiskinnitus;
c) „kiirpostiteenused“ – rahvusvahelised kiirkullerteenused, mida osutatakse Ülemaailmsesse
Postiliitu (UPU) kuuluvate määratud postiettevõtjate vabatahtlike ühenduste, näiteks EMS
Cooperative’i kaudu;
& /et 406
d) „litsents“ – luba, mille reguleeriv asutus annab üksikule teenuseosutajale ja milles on kindlaks
määratud kättetoimetamisteenuste sektorile omased menetlused, kohustused ja nõuded;
e) „postisaadetis“ – kuni 31,5 kg kaaluv saadetis selle lõplikul kujul, mida veab mis tahes liiki
avalik-õiguslik või eraõiguslik kättetoimetamisteenuste osutaja ning mis võib sisaldada
näiteks kirja, postipakki, ajalehte või kataloogi;
f) „postimonopol“ – ainuõigus osutada kindlaksmääratud kättetoimetamisteenuseid
lepinguosalise territooriumil vastavalt selle lepinguosalise õigusnormidele ning
g) „universaalteenus“ – kindlaksmääratud kvaliteediga kättetoimetamisteenuse püsiv osutamine
vastavalt lepinguosalise õigusnormidele kõikjal selle lepinguosalise territooriumil kõikidele
kasutajatele vastuvõetava hinnaga.
ARTIKKEL 15.2
Eesmärk
Käesolevas peatükis on esitatud õigusraamistiku põhimõtted, mis on kohaldatavad kõikide
kättetoimetamisteenuste suhtes.
& /et 407
ARTIKKEL 15.3
Universaalteenus
1. Kummalgi lepinguosalisel on õigus kindlaks määrata, millise universaalteenuse osutamise
kohustuse ta soovib vastu võtta või kehtima jätta, ning ta haldab seda kohustust läbipaistvalt,
mittediskrimineerivalt ja erapooletult kõikide teenuseosutajate puhul, kelle suhtes kohustus kehtib.
2. Kui lepinguosaline nõuab, et sissetuleva kiirpostiteenuse osutamine toimuks
universaalteenuse alusel, ei kohtle ta seda teenust soodsamalt kui muid rahvusvahelisi
kiirkullerteenuseid.
ARTIKKEL 15.4
Universaalteenuse rahastamine
1. Lepinguosaline ei kehtesta universaalteenuse osutamise rahastamise eesmärgil lõive ega muid
tasusid sellise kättetoimetamisteenuse osutamise eest, mis ei ole universaalteenus.
2. Lõiget 1 ei kohaldata üldkohaldatavate maksumeetmete või haldustasude suhtes.
& /et 408
ARTIKKEL 15.5
Turgu moonutavate tavade vältimine
Kumbki lepinguosaline tagab, et universaalteenuse osutamise kohustusega hõlmatud
kättetoimetamisteenuste osutajad või postimonopolid ei kasuta turgu moonutavaid tavasid, nagu:
a) sellise teenuse osutamisest saadud tulude kasutamine selleks, et ristsubsideerida
kiirkullerteenust või sellist kättetoimetamisteenust, mis ei ole universaalteenus, ning
b) tarbijate, näiteks ettevõtete, suurpostitajate või konsolideerijate põhjendamatu eristamine
seoses tariifide või muude tingimustega selliste teenuste puhul, mis kuuluvad
universaalteenuse osutamise kohustuse või postimonopoli hulka.
& /et 409
ARTIKKEL 15.6
Litsentsid
1. Lepinguosaline, kes nõuab kättetoimetamisteenuste osutamiseks litsentsi, avalikustab
järgmise teabe:
a) kõik litsentsimisnõuded ja ajavahemik, mis on vajalik litsentsitaotluse kohta otsuse
tegemiseks, ning
b) litsentside tingimused.
2. Litsentsiga seotud menetlused, kohustused ja nõuded peavad olema läbipaistvad,
mittediskrimineerivad ja põhinema objektiivsetel kriteeriumidel.
3. Lepinguosaline tagab, et taotlejat teavitatakse kirjalikult litsentsi andmisest keeldumise
põhjustest.
& /et 410
ARTIKKEL 15.7
Reguleeriva asutuse sõltumatus
1. Kumbki lepinguosaline loob või säilitab reguleerivad asutused, mis on
kättetoimetamisteenuste osutajast õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud.
Lepinguosaline, kes säilitab kättetoimetamisteenuseid osutavate ettevõtete omandiõiguse või
kontrolli nende üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise eraldatuse omandi või
kontrolliga seotud tegevusest.
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et lõikes 1 osutatud reguleerivad asutused täidavad oma
ülesandeid läbipaistvalt ja õigel ajal ning neil on neile määratud ülesannete täitmiseks piisavad
rahalised vahendid ja inimressursid.
3. Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused peavad olema kõikide turuosaliste suhtes
erapooletud.
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 3.9.2025
COM(2025) 810 final
ANNEX 1 – PART 3/4
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS
ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide
vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu
Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
& /et 420
16. PEATÜKK
TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSED
ARTIKKEL 16.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „seotud vahendid“ – telekommunikatsioonivõrgu või -teenusega seotud teenused, füüsilised
taristud ja muud vahendid, mis võimaldavad või toetavad teenuste osutamist kõnealuse võrgu
või teenuse kaudu või võivad seda teha;
b) „lõppkasutaja“ – üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse lõpptarbija või abonent,
sealhulgas teenuseosutaja, välja arvatud üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste
osutaja;
c) „olulised vahendid“ – üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu või -teenuse vahendid,
i) mida pakub ainult üks või valdavalt üks teenuseosutaja või piiratud arv teenuseosutajaid
ning
ii) mille asendamine teenuse osutamiseks ei ole majanduslikult või tehniliselt teostatav;
& /et 421
d) „vastastikune sidumine“ – üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajate
üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude ühendamine, et võimaldada ühe teenuseosutaja
kasutajatel suhelda teise teenuseosutaja kasutajatega ning kasutada kõigi selliste
teenuseosutajate teenuseid, kes on võrguga seotud või kellel on võrgule juurdepääs;
e) „ettevõtjasisene side“ – telekommunikatsioon, mille abil ettevõtja suhtleb kas ettevõtjasiseselt
või oma tütarettevõtjate, filiaalide ja asjaomase lepinguosalise õiguse kohaselt
sidusettevõtjatega, kuid mis ei hõlma kaubanduslikke või mittekaubanduslikke teenuseid,
mida osutatakse ettevõtjatele, mis ei ole tütarettevõtjad, filiaalid või sidusettevõtjad, või mida
pakutakse klientidele või võimalikele klientidele1;
f) „renditud püsiliinid“ – telekommunikatsiooniteenused või -vahendid, sealhulgas virtuaalsed
või mittefüüsilised telekommunikatsiooniteenused või -vahendid, mis eraldatakse kasutajale
kahe või enama kindlaksmääratud punkti vahel sihtotstarbeliseks kasutamiseks või
juurdepääsuks;
g) „litsents“ – luba, mida lepinguosaline võib oma õiguse alusel nõuda füüsiliselt isikult või
ettevõtjalt, et ta võiks osutada telekommunikatsiooniteenuseid, sealhulgas, kuid mitte ainult
kontsessioonid, tegevusload, registreerimised või teated;
1 Käesoleva määratluse kohaldamisel on mõistete „tütarettevõtja“, „filiaal“ ja vajaduse korral
„sidusettevõtja“ tähendus lepinguosalisele selline, nagu on määratletud tema õiguses.
& /et 422
h) „peamine teenuseosutaja“ – telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkuja, kes kas tänu
sellele, et olulised vahendid on tema kontrolli all, või oma turupositsiooni kasutades võib
oluliselt mõjutada asjaomasel üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste
turul osalemise tingimusi hinna ja pakkumise osas;
i) „võrguelement“ – telekommunikatsiooniteenuse osutamisel kasutatav vahend või seade,
sealhulgas selle vahendi või seadmega pakutavad omadused, funktsioonid ja võimalused;
j) „mittediskrimineeriv“ – vastavus enamsoodustusrežiimile, mis on määratletud artiklites 10.8
„Enamsoodustusrežiim“ ja 11.7 „Enamsoodustusrežiim“, ning võrdsele kohtlemisele, mis on
määratletud artiklites 10.7 „Võrdne kohtlemine“ ja 11.6 „Võrdne kohtlemine“, ning selline
kohtlemine, mis ei ole vähem soodne, kui sarnaste üldkasutatavate
telekommunikatsiooniteenuste iga teise kasutaja kohtlemine sarnastes olukordades, sealhulgas
seoses õigeaegsusega;
k) „numbri liikuvus“ – üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste lõppkasutajate võimalus
säilitada taotlusel püsivõrgu liini puhul samas asukohas sama kategooria üldkasutatavate
telekommunikatsiooniteenuste osutaja vahetamise korral samad telefoninumbrid;
l) „üldkasutatav telekommunikatsioonivõrk“ – telekommunikatsioonivõrk, mida kasutatakse
üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks võrgu lõpp-punktide vahel;
& /et 423
m) „üldkasutatav telekommunikatsiooniteenus“ – avalikkusele osutatav
telekommunikatsiooniteenus;
n) „vastastikuse sidumise standardpakkumine“ – peamise teenuseosutaja tehtud vastastikuse
sidumise pakkumine, mis tehakse avalikult kättesaadavaks, nii et üldkasutatavate
telekommunikatsiooniteenuste osutaja, kes on valmis pakkumise vastu võtma, saaks selle
alusel siduda oma võrgu peamise teenuseosutaja võrguga;
o) „telekommunikatsioon“ – signaalide edastamine ja vastuvõtmine kaabli või raadio teel,
optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil;
p) „telekommunikatsioonivõrk“ – ülekandesüsteemid ja vajaduse korral kommutatsiooni- või
marsruutimisseadmed ning muud vahendid, sealhulgas võrgu mitteaktiivsed elemendid, mis
võimaldavad telekommunikatsiooni;
q) „telekommunikatsiooni reguleeriv asutus“ – asutus (asutused), kes vastutab (vastutavad)
käesoleva peatükiga hõlmatud telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste reguleerimise eest;
r) „telekommunikatsiooniteenus“ – teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide
edastamises ja vastuvõtmises telekommunikatsioonivõrkude, sealhulgas ringhäälingu jaoks
kasutatavate võrkude kaudu, kuid mitte teenused, mille kaudu pakutakse
telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste abil edastatavat sisu või teostatakse selle sisu
suhtes toimetusvastutust;
& /et 424
s) „universaalteenus“ – teenuste miinimumkogum, mis tuleb teha kättesaadavaks kõigile
kasutajatele lepinguosalise territooriumil ja mille ulatuse see lepinguosaline on kindlaks
määranud, ning
t) „kasutaja“ – tarbija või teenuseosutaja, kes kasutab üldkasutatavat
telekommunikatsioonivõrku või -teenust.
ARTIKKEL 16.2
Õigusraamistiku kohaldamisala ja põhimõtted
1. Käesolevas peatükis on sätestatud telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste pakkumise
õigusraamistiku põhimõtted, mis on liberaliseeritud vastavalt 10. peatükile „Investeeringud“ ja
11. peatükile „Piiriülene teenustekaubandus“, ning seda kohaldatakse lepinguosalise võetud või
säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste
kaubandust.
2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat peatükki ei kohaldata lepinguosalise
võetud või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad teenuseid, mis pakuvad või mille abil
teostatakse telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste abil edastatava sisu redigeerimist.
& /et 425
ARTIKKEL 16.3
Telekommunikatsiooni reguleeriv asutus
1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema telekommunikatsiooni reguleeriv asutus on
üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste või telekommunikatsiooniseadmete
pakkujatest õiguslikult eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu. Telekommunikatsiooni
reguleerivate asutuste sõltumatuse ja erapooletuse huvides tagab kumbki lepinguosaline, et tema
telekommunikatsiooni reguleerival asutusel ei ole finantshuve ega käitaja- või juhirolli üheski
üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste ega telekommunikatsiooniseadmete
pakkujas. Lepinguosaline, kes säilitab telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate suhtes
omandiõiguse või kontrolli nende üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise
eraldatuse omandi või kontrolliga seotud toimingutest.
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse reguleerivad
otsused ja menetlused, mis on seotud käesoleva peatükiga, on kõikide turuosaliste suhtes
erapooletud.
3. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema telekommunikatsiooni reguleeriv asutus tegutseb
sõltumatult ning ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki muult asutuselt selliste ülesannete täitmisel,
mis on talle määratud lepinguosalise õiguse alusel, et tagada artiklites 16.5, 16.6, 16.7, 16.9 ja 16.10
sätestatud kohustuste täitmine.
& /et 426
4. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema telekommunikatsiooni reguleerival asutusel on
regulatiivne võim ning piisavad rahalised ja inimressursid, et täita käesolevas peatükis sätestatud
kohustuste täitmise tagamiseks talle määratud ülesandeid. Sellist võimu tuleb teostada läbipaistvalt
ja õigeaegselt. Telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse ülesanded avaldatakse hõlpsasti
juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on
määratud mitmele asutusele.
5. Kumbki lepinguosaline peab andma oma telekommunikatsiooni reguleerivale asutusele
õiguse tagada, et telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujad esitavad talle taotluse korral
viivitamata kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida telekommunikatsiooni reguleeriv asutus
vajab, et täita oma ülesandeid kooskõlas käesoleva peatükiga. Saadud teavet käsitletakse kooskõlas
lepinguosaliste kohaldatavate konfidentsiaalsusnõuetega.
6. Kumbki lepinguosaline tagab, et telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste kasutajal või
pakkujal, keda telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse otsus mõjutab, on õigus vaidlustada see
otsus telekommunikatsiooni reguleerivast asutusest ja otsusest mõjutatud pooltest2 sõltumatus
asutuses. Telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse otsus kehtib kuni menetluse lõpuni, välja
arvatud juhul, kui vastavalt asjaomase lepinguosalise õigusele kohaldatakse ajutisi meetmeid.
2 Mehhiko puhul võib telekommunikatsiooni reguleeriva komisjoni (Comisión Reguladora de
Telecomunicaciones (CRT)) kehtestatud üldeeskirju, tegevust või tegevustust vaidlustada
ainult kaudse amparo-menetlusega konkurentsi, ringhäälingu ja telekommunikatsiooni
valdkonnale spetsialiseerunud föderaalkohtutes ning nende kohta ei tohi esitada
peatamismäärust.
& /et 427
ARTIKKEL 16.4
Litsentsimisprotseduurid
1. Kui lepinguosaline nõuab, et üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste
pakkujal peab olema litsents, tagab lepinguosaline järgmise teabe avaliku kättesaadavuse:
a) telekommunikatsiooniteenuste liigid, mille jaoks on vaja litsentsi;
b) kõik litsentsi andmise kriteeriumid ja kohaldatavad menetlused;
c) ajavahemik, mis tavaliselt litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks kulub, kui otsus on
vajalik, ning
d) üldkohaldatavad litsentsitingimused.
2. Lepinguosaline, kes nõuab, et üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste
pakkujal peab olema litsents, otsustab litsentsi andmise mõistliku tähtaja jooksul, et võimaldada
pakkujal alustada telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkumist põhjendamatu viivituseta.
3. Kõik litsentsi andmise kriteeriumid, kohaldatavad menetlused ja kehtestatud kohustused või
tingimused peavad olema seotud osutatavate telekommunikatsiooniteenustega ning olema
objektiivsed, proportsionaalsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad.
& /et 428
4. Kumbki lepinguosaline tagab, et taotlejale või litsentsisaajale esitatakse menetlusliku nõude
alusel või taotluse korral kirjalikult järgmiste toimingute põhjused:
a) litsentsi andmisest keeldumine;
b) pakkujapõhiste tingimuste või kohustuste kehtestamine litsentsile;
c) litsentsi tühistamine või
d) litsentsi pikendamisest keeldumine.
5. Pakkujatele kehtestatud haldustasud peavad olema objektiivsed, läbipaistvad,
mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed käesolevas peatükis sätestatud kohustuste haldamisel,
kontrollimisel ja täitmise tagamisel tekkivate mõistlike halduskuludega3.
ARTIKKEL 16.5
Vastastikune sidumine
Kumbki lepinguosaline tagab, et üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste
pakkujal on õigus ja juhul, kui seda taotleb teine üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või
-teenuste pakkuja, kohustus pidada vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi üldkasutatavate
telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkumiseks.
3 Haldustasude hulka ei kuulu maksed piiratud ressursside kasutamise õiguse eest ega
kohustuslikud maksed universaalteenuse osutamise eest.
& /et 429
ARTIKKEL 16.6
Juurdepääs üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ning nende kasutamine
1. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise igale teenuseosutajale võimaldatakse
selliste üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste, sealhulgas renditud püsiliinide
kättesaadavus ja kasutamine, mida pakutakse tema territooriumil või piiriüleselt mõistlikel ja
mittediskrimineerivatel tingimustel 10. peatüki „Investeeringud“ ja 11. peatüki „Piiriülene
teenustekaubandus“ kohaselt liberaliseeritud teenuse osutamiseks. Seda kohustust rakendatakse
muu hulgas lõigete 2–6 järgimisega.
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise teenuseosutajal on lubatud:
a) osta või rentida ning ühendada lõpp- või muu seade, mis ühendub üldkasutatava
telekommunikatsioonivõrguga;
b) osutada teenuseid üksikutele lõppkasutajatele või mitmele lõppkasutajale renditud või
omandatud püsiliinide kaudu;
c) siduda eraettevõtja või eraõigusliku isiku renditud või omandatud püsiliinid üldkasutatavate
telekommunikatsioonivõrkude ja -teenustega või teise teenuseosutaja renditud või omandatud
püsiliinidega ning
d) kasutada teenuse osutamisel muid teenuseosutaja valitud operatsiooniprotokolle peale nende,
mida on vaja selleks, et tagada telekommunikatsiooniteenuste kättesaadavus avalikkusele.
& /et 430
3. Kumbki lepinguosaline tagab, et teise lepinguosalise teenuseosutajad võivad kasutada
üldkasutatavaid telekommunikatsioonivõrke ja -teenuseid teabe edastamiseks tema territooriumil
või piiriüleselt, kaasa arvatud selliste teenuseosutajate ettevõttesisesteks sideteenusteks ja
lepinguosalise territooriumil andmebaasides sisalduvale või muul masinloetaval viisil salvestatud
teabele juurdepääsemiseks.
4. Lõikest 3 olenemata võib lepinguosaline võtta või säilitada meetmed, mis on vajalikud
sideteenuste turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks, kui nõudest, et selliseid meetmeid ei
rakendata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või õigustamatut diskrimineerimist või
teenustekaubanduse varjatud piiramist, ei tulene teisiti.
5. Kumbki lepinguosaline tagab, et üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele või -
teenustele ligipääsuks ning nende kasutamiseks ei kehtestata muid tingimusi peale nende, mis on
vajalikud selleks, et:
a) tagada üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate avaliku teenuse
osutamise kohustuste täitmine, eelkõige nende suutlikkus teha oma üldkasutatavad
telekommunikatsiooniteenused avalikkusele kättesaadavaks, või
b) kaitsta üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste tehnilist terviklikkust.
& /et 431
6. Tingimusel et üldkasutatavatele telekommunikatsioonivõrkudele ja -teenustele ligipääsu ning
nende kasutamise tingimused vastavad lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele, võivad need sisaldada:
a) kõnealuste teenuste edasimüügi või jagatud kasutamise piiranguid;
b) nõuet kasutada selliste võrkude ja teenustega vastastikuseks sidumiseks kindlaksmääratud
tehnilisi liideseid, sealhulgas liideseprotokolle;
c) vajaduse korral nõudeid, et need teenused oleksid koostalitlusvõimelised ja et soodustataks
artiklis 16.18 sätestatud eesmärkide täitmist;
d) lõppseadmete või muude võrguga liidetavate seadmete tüübikinnitust ning tehnilisi nõudeid
selliste seadmete ühendamiseks kõnealuste võrkudega;
e) piiranguid eraettevõtja või eraõigusliku isiku renditud või omandatud püsiliinide sidumise
kohta kõnealuste võrkude või teenustega või teise teenuseosutaja renditud või omandatud
püsiliinidega või
f) teatamis-, registreerimis- ja litsentsimisnõudeid.
& /et 432
ARTIKKEL 16.7
Telekommunikatsioonialaste vaidluste lahendamine
1. Kumbki lepinguosaline tagab, et kui telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujate
vahel tekib vaidlus seoses käesolevas peatükis sätestatud õiguste ja kohustustega, teeb tema
telekommunikatsiooni reguleeriv asutus ükskõik kumma vaidluses osaleva lepinguosalise taotluse
korral siduva otsuse vaidluse lahendamiseks selle lepinguosalise õiguses sätestatud tähtaja jooksul.
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse otsus tehakse
üldsusele kättesaadavaks, võttes arvesse äriteabe konfidentsiaalsuse nõuet. Kumbki lepinguosaline
tagab, et vaidluse pooltele esitatakse kõik sellise otsuse põhjendused ning tagatakse kooskõlas
artikli 16.3 lõikega 6 õigus otsus vaidlustada.
3. Lõiked 1 ja 2 ei takista vaidluse poolt esitamast hagi õigusasutustele4.
4 Mehhiko puhul võib telekommunikatsiooni reguleeriva komisjoni (Comisión Reguladora de
Telecomunicaciones (CRT)) kehtestatud üldeeskirju, tegevust või tegevustust vaidlustada
ainult kaudse amparo-menetlusega konkurentsi, ringhäälingu ja telekommunikatsiooni
valdkonnale spetsialiseerunud föderaalkohtutes ning nende kohta ei tohi esitada
peatamismäärust.
& /et 433
ARTIKKEL 16.8
Peamiste teenuseosutajate suhtes kohaldatavad konkurentsi tagamise meetmed
1. Kumbki lepinguosaline võtab või säilitab asjakohased meetmed, et üldkasutatavate
telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujad, kes kas üksi või üheskoos moodustavad
peamise teenuseosutaja, ei saaks alustada või jätkata konkurentsivastast tegevust.
2. Lõikes 1 nimetatud konkurentsivastase tegevuse hulka kuulub eelkõige:
a) konkurentsivastane ristsubsideerimine;
b) konkurentidelt saadud teabe kasutamine konkurentsivastasel viisil ning
c) sellise olulisi vahendeid käsitleva tehnilise teabe ja asjakohase äriteabe varjamine teiste
teenuseosutajate eest, mis on neile teenuste osutamiseks vajalik.
& /et 434
ARTIKKEL 16.9
Vastastikune sidumine peamiste teenuseosutajatega
1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuv peamine üldkasutatavate
telekommunikatsioonivõrkude ja -teenuste pakkuja pakub vastastikust sidumist teise lepinguosalise
üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajatega:
a) selle peamise teenuseosutaja igas võrgu punktis, kus see on tehniliselt teostatav;
b) mittediskrimineerivatel tingimustel, sealhulgas seoses tasumäärade, tehniliste normide ja
kirjelduste, kvaliteedi ning hooldusega;
c) kvaliteediga, mis ei ole halvem kui see, mida võimaldatakse omaenda sarnastele teenustele
või tütarettevõtjate või muude sidusettevõtjate sarnastele teenustele;
d) õigel ajal ning läbipaistvate ja mõistlike tingimustega, sealhulgas tasumäärad,5 tehnilised
normid ja kirjeldused, milles võetakse arvesse majanduslikku tasuvust ja mis on piisavalt
eraldatud, et üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajad ei pea maksma võrgu
osade või vahendite eest, mida nad ei vaja teenuse osutamiseks, ning
5 Miski selles lõikes ei takista lepinguosalist nõudmast, et peamine teenuseosutaja pakuks
vastastikust sidumist kulupõhiste tasumääradega. „Kulupõhised tasumäärad“ põhinevad
kuludel ning võivad sisaldada mõistlikku kasumit ja hõlmata eri vahendite või teenuste puhul
eri kuluarvestusmeetodeid.
& /et 435
e) taotluse korral lisaks võrgu lõpp-punktidele, mida pakutakse enamikule kasutajatest, ka
muudes punktides tasu eest, milles kajastuvad vajalike lisarajatiste ehitamise kulud.
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuvad peamised teenuseosutajad teevad
vajaduse korral avalikult kättesaadavaks kas:
a) telekommunikatsioonivõrkude vastastikuse sidumise standardpakkumise või muu standardse
vastastikuse sidumise pakkumise, mis sisaldab tingimusi ja maksumäärasid, mida peamine
teenuseosutaja üldjuhul üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajatele pakub, või
b) kehtiva vastastikuse sidumise lepingu tingimused.
3. Kumbki lepinguosaline teeb avalikult kättesaadavaks menetlused, mida kohaldatakse tema
territooriumil asuva peamise teenuseosutajaga peetavatel vastastikuse sidumise läbirääkimistel.
& /et 436
ARTIKKEL 16.10
Juurdepääs olulistele vahenditele
1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema territooriumil asuv peamine teenuseosutaja annab
üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatele üldkasutatavate
telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks juurdepääsu oma olulistele vahenditele mõistlikel,
läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, mis põhinevad üldjuhul kasutataval
pakkumisel, välja arvatud juhul, kui telekommunikatsiooni reguleeriva asutuse kogutud faktide ja
läbi viidud turutingimuste hindamise põhjal ei ole see tõhusa konkurentsi saavutamiseks vajalik.
Peamise teenuseosutaja oluliste vahendite hulka võivad kuuluda võrguelemendid, renditud
püsiliinide teenused ja muud seotud vahendid.
2. Kumbki lepinguosaline annab oma telekommunikatsiooni reguleerivale asutusele õiguse
määrata kindlaks olulised vahendid, mille peamine teenuseosutaja peab tema territooriumil
kättesaadavaks tegema, ja selle, millises ulatuses need olulised vahendid tuleb eraldada. Selles tuleb
lähtuda muu hulgas eesmärgist saavutada tõhus konkurents ja lõppkasutajate pikaajaline huvi.
3. Kui lepinguosaline nõuab, et peamine teenuseosutaja pakuks oma üldkasutatavaid
telekommunikatsiooniteenuseid edasimüügiks, tagab ta, et peamine teenuseosutaja ei kehtesta oma
üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste edasimüügile ebamõistlikke ega diskrimineerivaid
tingimusi.
& /et 437
ARTIKKEL 16.11
Piiratud ressursid
1. Kumbki lepinguosaline tagab, et piiratud ressursside, sealhulgas raadiospektri, numbrite ja
trasside rajamise õiguste jaotamine ja kasutamisõiguste andmine on avatud, objektiivne, õigeaegne,
läbipaistev, mittediskrimineeriv ja proportsionaalne ning vastab üldise huvi eesmärkidele,
sealhulgas konkurentsi edendamine. Kasutusõigustega seotud menetlused ning tingimused ja
kohustused põhinevad objektiivsetel, läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja proportsionaalsetel
kriteeriumidel.
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et jooksev teave eraldatud sagedusalade kasutamise kohta
tehakse avalikult kättesaadavaks, kuid valitsuse erieesmärkideks eraldatud raadiospektri
täpsustamist ei nõuta.
3. Lepinguosaline võib raadiospektri määramisel kaubanduslikul eesmärgil kasutamiseks
tugineda turupõhistele lähenemisviisidele, näiteks pakkumismenetlustele.
& /et 438
4. Lepinguosalise meetmed raadiospektri eraldamise ja määramise ning sageduste haldamise
kohta ei ole iseenesest vastuolus artiklitega 10.6 „Turulepääs“ ja 11.4 „Turulepääs“. Kummalgi
lepinguosalisel on õigus võtta ja säilitada spektri ja sageduse haldamise meetmeid, mis võivad
piirata telekommunikatsiooniteenuste osutajate arvu, eeldusel et need meetmed on kooskõlas
käesoleva lepingu muude sätetega. Selle õiguse alla kuulub võimalus eraldada sagedusalasid, võttes
arvesse praegusi ja tulevasi vajadusi ning raadiospektri kättesaadavust.
ARTIKKEL 16.12
Numbri liikuvus
Kumbki lepinguosaline tagab oma territooriumil, et üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste
osutajad pakuvad kiiret numbri liikuvust mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel,
vähendamata seejuures kvaliteeti, usaldusväärsust või mugavust.
ARTIKKEL 16.13
Universaalteenus
1. Kummalgi lepinguosalisel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise
kohustust ta soovib säilitada.
& /et 439
2. Kumbki lepinguosaline haldab säilitatavat universaalteenust läbipaistval,
mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil. Kumbki lepinguosaline tagab, et ükski
universaalteenuse osutamise kohustus, mille ta kehtestab, ei oleks koormavam, kui on vaja tema
kindlaksmääratud universaalteenuse jaoks. Nende põhimõtete kohaselt kindlaksmääratud
universaalteenuse osutamise kohustusi ei peeta iseenesest konkurentsivastasteks.
3. Kumbki lepinguosaline tagab, et universaalteenuse osutajate valimise menetlused on avatud
kõigile üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatele. Teenuseosutaja
valitakse tõhusal, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.
4. Kui lepinguosaline otsustab maksta universaalteenuste osutajatele hüvitist, tagab ta, et selline
hüvitis ei ületa universaalteenuste osutamise kohustusega otseselt seotud vajadusi, mis on
kindlaksmääratud konkurentsiprotsessi või netomaksumuse kindlakstegemise kaudu.
ARTIKKEL 16.14
Teabe konfidentsiaalsus
1. Kumbki lepinguosaline tagab, et üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste
pakkujad, kes saavad artiklite 16.5, 16.9 või 16.10 kohaste kokkulepete üle peetavate läbirääkimiste
käigus mõnelt teiselt üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujalt teavet,
kasutavad seda teavet üksnes sel eesmärgil, mille jaoks see anti, ning peavad alati kinni selle teabe
konfidentsiaalsuse tagamise nõudest.
& /et 440
2. Kumbki lepinguosaline tagab üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste
kasutamisel edastatavate telekommunikatsiooni- ja seotud andmeliiklusandmete konfidentsiaalsuse,
järgides nõuet, et selleks rakendatud meetmed ei kujuta endast meelevaldset või õigustamatut
diskrimineerimist ega teenustekaubanduse varjatud piiramist.
ARTIKKEL 16.15
Tehnoloogiline neutraalsus
Lepinguosalised tunnistavad tehnoloogilise neutraalsuse kasulikkust, eelkõige seda, et
üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutajatel tuleb lubada valida tehnoloogia, mida nad
soovivad kasutada oma teenuste osutamiseks. Lepinguosaline võib sellist valikut piirata, võttes
vastu või säilitades nõuded, mis on vajalikud õiguspäraste avaliku poliitika eesmärkide
saavutamiseks, tingimusel et need nõuded ei tekita tarbetuid takistusi kaubandusele.
& /et 441
ARTIKKEL 16.16
Kohtlemine peamiste teenuseosutajate poolt
Kumbki lepinguosaline volitab oma telekommunikatsiooni reguleerivat asutust vajaduse korral
nõudma, et tema territooriumil asuv peamine teenuseosutaja võimaldaks teise lepinguosalise
üldkasutatavate telekommunikatsioonivõrkude või -teenuste pakkujatele vähemalt sama soodsat
kohtlemist nagu see, mida peamine teenuseosutaja võimaldab sarnastes olukordades oma
tütarettevõtjatele või sidusettevõtjatele seoses järgmisega:
a) samasuguste telekommunikatsiooniteenuste kättesaadavus, osutamine, tasumäärad või
kvaliteet ning
b) vastastikuse sidumise jaoks vajalike tehniliste liideste kättesaadavus.
ARTIKKEL 16.17
Rahvusvaheline mobiilside rändlusteenus
1. Lepinguosalised püüavad teha koostööd rahvusvaheliste mobiilsideteenuste läbipaistvate ja
mõistlike rändlustasude saavutamiseks, et edendada lepinguosalistevahelise kaubanduse kasvu ja
suurendada tarbijate heaolu.
& /et 442
2. Lepinguosaline võib suurendada rahvusvaheliste mobiilside rändlustasude ja rändlusteenuste
tehnoloogiliste alternatiivide läbipaistvust ja konkurentsivõimet eelkõige järgmise abil:
a) tagada, et teave jaehindade kohta on tarbijatele kergesti kättesaadav, ning
b) vähendada takistusi rändluse tehnoloogiliste alternatiivide kasutamisel, et anda tema
territooriumi külastavatele tarbijatele juurdepääs telekommunikatsiooniteenustele oma valitud
seadet kasutades.
ARTIKKEL 16.18
Rahvusvahelised standardid ja organisatsioonid
Lepinguosalised tunnistavad rahvusvaheliste standardite tähtsust telekommunikatsioonivõrkude või
-teenuste ülemaailmse ühilduvuse ja koostoimivuse saavutamisel ning edendavad neid standardeid
asjassepuutuvate rahvusvaheliste organite, sealhulgas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu
ja Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni töö kaudu.
& /et 443
17. PEATÜKK
RAHVUSVAHELISED MERETRANSPORDITEENUSED
ARTIKKEL 17.1
Mõisted
1. Käesolevas peatükis, 10. peatüki B jaos „Investeeringute liberaliseerimine“, 11. peatükis
„Piiriülene teenustekaubandus“, 12. peatükis „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
ja 18. peatükis „Finantsteenused“ kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „konteinerjaama- ja depooteenused“ – toimingud, mis seisnevad konteinerite hoiustamises
sadamaaladel või sisemaal, et neid täis või tühjaks laadida, remontida ja saadetise jaoks ette
valmistada;
b) „tollivormistusteenused“ – tegevused, mis seisnevad kaubasaadetiste impordi, ekspordi või
transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see
on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust;
& /et 444
c) „uksest ukseni või mitmeliigiline transport“ – veose transport, mille korral kasutatakse
rohkem kui üht transpordiliiki, sh rahvusvahelist merevedu, ning mis toimub ühe
veodokumendi alusel;
d) „ekspedeerimisteenused“ – tegevus, mis seisneb lastisaatjate nimel veotegevuse korraldamises
ja järelevalves veo- ja abiteenuste tellimise, dokumentide koostamise ja äriteabe andmise
kaudu;
e) „rahvusvaheline veos“ – veos, mida transporditakse ühe lepinguosalise territooriumil asuva
sadama ja teise lepinguosalise või kolmanda riigi sadama vahel, või ühe Euroopa Liidu
liikmesriigi ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi sadamate vahel;
f) „rahvusvahelised mereveoteenused“ – reisijate või lasti transport merelaevadega ühe
lepinguosalise sadama ja teise lepinguosalise või kolmanda riigi sadama vahel või ühe
Euroopa Liidu liikmesriigi sadama ja teise Euroopa Liidu liikmesriigi sadama vahel; hõlmab
ka otselepinguid teiste transporditeenuste osutajatega, et tagada uksest ukseni või
mitmeliigiline transport ühe veodokumendi alusel, kuid mitte õigust osutada kõnealuseid
muid transporditeenuseid;
g) „meretranspordi abiteenused“ – mereveoste käitlemisteenused, tollivormistusteenused,
konteinerjaama- ja depooteenused, laevade agenteerimisteenused ja mereveoste
ekspedeerimisteenused;
& /et 445
h) „laevade agenteerimisteenused“ – toimingud, mis seisnevad asjaomases geograafilises
piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina
järgmistel eesmärkidel:
i) meretranspordi- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest
arve esitamiseni, meretranspordi veokirjade väljastamine nende ettevõtjate nimel,
vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine või
ii) nende ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike
või lasti vastuvõtmist, ning
i) „mereveoste käitlemisteenused“ – stividorettevõtjate, sealhulgas terminalioperaatorite
tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor-
ja terminaliettevõtjatest sõltumatult; mõiste hõlmab järgmiste tegevuste korraldamist ja
järelevalvet:
i) laeva lastimine ja lossimine;
ii) kauba kinnitamine ja lahtivõtmine või
iii) kauba vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist.
& /et 446
ARTIKKEL 17.2
Eesmärk
Käesolevas peatükis sätestatakse rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise
põhimõtted vastavalt 10. peatüki B jaole „Investeeringute liberaliseerimine“, 11. peatükile
„Piiriülene teenustekaubandus“, 12. peatükile „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel
eesmärgil“ ja 18. peatükile „Finantsteenused“.
ARTIKKEL 17.3
Põhimõtted
1. Vastavalt meetmetele, mida lepinguosaline võtab või säilitab seoses sektorite, allsektorite või
tegevustega kooskõlas I lisaga „Kehtivad meetmed“, II lisaga „Tulevased meetmed“, III lisaga
„Turulepääsuga seotud kohustused“ ning VI lisaga „Finantsteenused“, teeb kumbki lepinguosaline
järgmist:
a) rakendab tulemuslikult põhimõtet, mis tagab kaubanduslikel ja mittediskrimineerivatel alustel
piiramatu juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja -kaubandusele, ning
& /et 447
b) võimaldab teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenuseosutajate
laevadele seoses muu hulgas juurdepääsuga sadamatele, sadamate infrastruktuuri ja teenuste
ning meretranspordi abiteenuste kasutamisega ning sellega seotud tasude ja lõivude,
tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsaid
tingimusi kui oma laevadele.
2. Lõike 1 punktides a ja b osutatud põhimõtete rakendamisel lepinguosalised:
a) ei kehtesta tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates meretransporditeenuste, sealhulgas
puist- ja vedellastivedude ja liinivedude lepingutes lastijaotusklausleid ning kaotavad
mõistliku tähtaja jooksul varasemates lepingutes sisalduvad lastijaotusklauslid, ning
b) kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel ühepoolsed meetmed või haldus-, tehnilised või muud
takistused, mis võivad varjatult piirata rahvusvaheliste meretransporditeenuste vaba
pakkumist või põhjustada selles vallas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid
kehtestamast.
3. Kumbki lepinguosaline lubab teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuste
osutajatel oma territooriumil ettevõtte asutada ja seda käitada kooskõlas I lisaga „Kehtivad
meetmed“, II lisaga „Tulevased meetmed“, III lisaga „Turulepääsuga seotud kohustused“ ning
VI lisaga „Finantsteenused“.
& /et 448
4. Lepinguosalised teevad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuste
osutajatele mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised
sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja
ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, avariiremondirajatised ning
reidi-, kai- ja sildumisteenused ning laeva tööks vajalikud kaldateenused, sealhulgas side ning vee-
ja elektrivarustus.
& /et 449
18. PEATÜKK
FINANTSTEENUSED
ARTIKKEL 18.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutaja“ – lepinguosalise isik, kes osaleb
finantsteenuste osutamises lepinguosalise territooriumil ja kes soovib osutada või osutab
finantsteenuseid nende teenuste piiriülese pakkumise kaudu;
b) „piiriülene finantsteenuste kaubandus“ ehk „finantsteenuste piiriülene osutamine“ –
finantsteenuse osutamine
i) ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile või
ii) ühe lepinguosalise territooriumil teise lepinguosalise teenusetarbijale; selline
finantsteenuse osutamine ei hõlma finantsteenuse osutamist ühe lepinguosalise
territooriumil investeeringu kaudu sellel territooriumil;
& /et 450
c) „finantsasutus“ – finantsteenuse osutaja, kellel on luba ettevõtlusega tegeleda, kes on
reguleeritud kui finantsasutus või kelle kui finantsasutuse üle tehakse järelevalvet selle
lepinguosalise õiguse kohaselt, kelle territooriumil on tema asukoht, sealhulgas filiaal selle
finantsteenuste osutaja lepinguosalise territooriumil, mille peakontor asub teise lepinguosalise
territooriumil;
d) „teise lepinguosalise finantsasutus“ – lepinguosalise territooriumil asuv finantsasutus, mida
kontrollib teise lepinguosalise isik;
e) „finantsteenus“ – finantsilist laadi teenus, sealhulgas kindlustus ja kindlustusega seotud
teenused ning kõik pangandus- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus), mis
hõlmab järgmisi tegevusi:
i) kindlustus ja kindlustusega seotud teenused:
A) otsekindlustus, sealhulgas kaaskindlustus:
1) elukindlustus;
2) kahjukindlustus;
B) edasikindlustus ja retrotsessioon;
& /et 451
C) kindlustusvahendus, nagu tegevus kindlustusmaakleri või -agendina, ning
D) kindlustuse lisateenused, nagu nõustamine, aktuaari teenused, riskihindamine ja
kahjukäsitlus, ning
ii) panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus):
A) hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine üldsuselt;
B) kõik laenuliigid, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaen, faktooring ja äritehingute
finantseerimine;
C) kapitalirent;
D) kõik makse- ja arveldusteenused, sealhulgas krediit-, makse- ja deebetkaardid,
reisitšekid ja pangavekslid;
E) tagatis- ja garantiitehingud;
& /et 452
F) kauplemine oma või klientide nimel kas börsil, börsivälisel turul või muul moel
järgmisega:
1) rahaturuinstrumendid, sealhulgas tšekid, vekslid, hoiusesertifikaadid;
2) välisvaluuta;
3) tuletistooted, sealhulgas futuurid ja optsioonid;
4) valuutakursi ja intressimäära instrumendid, sealhulgas sellised
finantsinstrumendid nagu vahetuslepingud ja intressiforvardid;
5) vabalt võõrandavad väärtpaberid ning
6) muud vabalt kaubeldavad instrumendid ja finantsvarad, sealhulgas
väärismetallikangid;
G) osalemine iga liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite
emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite pakkumine agendina (kas riiklikus või
erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine;
H) rahaturumaakleri tegevus;
& /et 453
I) vara haldamine, nagu sularahahaldus ja portfelli valitsemine, kõik
ühisinvesteeringute valitsemise vormid, pensionifondi haldamine, hooldus-,
hoiustamis- ja usaldusteenused;
J) finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt
kaubeldavate maksevahenditega seotud arveldus- ja kliirimisteenused;
K) finantsteabe andmine ja edastamine, finantsandmete töötlemine ning selleks
kasutatava tarkvara hankimine ja edastamine muude finantsteenuste osutajate
poolt ning
L) nõustamis-, vahendamis- ja muud finantsabiteenused seoses kõigi
alapunktides A–K loetletud tegevustega, sealhulgas krediidiinfo ja -analüüs,
investeeringute ja väärtpaberiportfelliga seotud uuringud ja nõustamine, samuti
nõustamine seoses äriühingute omandamise ja restruktureerimise ning
strateegiaga;
f) „finantsteenuse osutaja“ – lepinguosalise isik, kes soovib osutada või osutab finantsteenust
selle lepinguosalise territooriumil, välja arvatud avalik-õiguslik üksus;
& /et 454
g) „investeering“ – investeering artikli 10.1 „Mõisted“ lõike 2 määratluse kohaselt, välja arvatud
seoses selles mõistes osutatud laenude ja muude võlainstrumentidega:
i) finantsasutusele antud laen või finantsasutuse emiteeritud võlainstrument kuulub
investeeringu mõiste alla, kui lepinguosaline, kelle territooriumil on finantsasutuse
asukoht, käsitab seda regulatiivse kapitalina, olenemata selle tähtajast, ning
ii) finantsasutuse antud laen või finantsasutusele kuuluv võlainstrument, mis ei ole
punktis i osutatud finantsasutusele antud laen või finantsasutuse võlainstrument, ei
kuulu investeeringu mõiste alla;
suurema selguse huvides olgu märgitud, et piiriüleste finantsteenuste osutaja antud laen
või talle kuuluv võlainstrument, mis ei ole finantsasutusele antud laen või finantsasutuse
võlainstrument, on investeering 10. peatüki „Investeeringud“ tähenduses, kui see laen
või võlainstrument vastab artiklis 10.1 „Mõisted“ sätestatud investeeringute
kriteeriumidele;
h) „lepinguosalise investor“ – artiklis 10.1 „Mõisted“ määratletud lepinguosalise investor;
i) „uus finantsteenus“ – finantsilist laadi teenus, sealhulgas olemasolevate ja uute toodetega või
toote kättetoimetamisviisiga seotud teenused, mida ükski finantsteenuste osutaja
lepinguosalise territooriumil ei osuta, kuid mida osutatakse teise lepinguosalise territooriumil;
& /et 455
j) „avalik-õiguslik üksus“ –
i) lepinguosalise riigi valitsus, keskpank või rahandusasutus või lepinguosalise omanduses
või kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita valitsuse või
valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt kaubanduslikel
tingimustel finantsteenuseid osutavad üksused, või
ii) erasektori üksus, mis täidab funktsioone, mis on tavaliselt keskpangal või
rahandusasutusel, kui viimased neid funktsioone täidavad, ning
k) „iseregulatsiooni organ“ – valitsusväline organ, sealhulgas väärtpaberi- või futuuribörs või -
turg, arveldusasutus või muu organisatsioon või ühing, millel on õigusakti või lepinguosalise
antud volituste alusel reguleerimis- või järelevalvevolitused finantsteenuste osutajate suhtes.
ARTIKKEL 18.2
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või
mida ta säilitab seoses järgmisega:
a) teise lepinguosalise finantsasutused;
& /et 456
b) teise lepinguosalise investorid ja nende investorite investeeringud teise lepinguosalise
territooriumil asuvates finantsasutustes ning
c) finantsteenuste piiriülene kaubandus.
2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et 10. peatükki „Investeeringud“ kohaldatakse
meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või mida ta säilitab seoses järgmisega:
a) meetmed, mis on seotud lepinguosalise investoritega ja nende investorite investeeringutega
finantsteenuste osutajatesse, mis ei ole finantsasutused, ning
b) muud kui finantsteenuste osutamisega seotud meetmed, mis on seotud lepinguosalise
investoritega või nende investorite investeeringutega finantsasutustes.
3. Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu võtnud või
mida ta säilitab seoses järgmisega:
a) tegevus või teenused, mis moodustavad riikliku pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemi osa,
või
& /et 457
b) tegevus või teenused lepinguosalise nimel, lepinguosalise tagatisega või lepinguosalise
rahalisi ressursse kasutades, sealhulgas tema avalik-õiguslikud üksused,
välja arvatud ulatuses, milles lepinguosaline lubab oma finantsasutustel punktis a või b osutatud
tegevust teostada või teenuseid osutada, konkureerides avalik-õigusliku üksuse või
finantsasutusega.
4. Käesolevat peatükki ei kohaldata finantsteenuste riigihangete suhtes.
5. Käesoleva lepingu sätteid ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik-
õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.
6. 10. peatüki „Investeeringud“ ja 11. peatüki „Piiriülene teenustekaubandus“ sätteid
kohaldatakse käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate meetmete suhtes ainult sellisel määral,
mil need sätted on inkorporeeritud käesolevasse peatükki ja muudetud selle osaks.
& /et 458
7. Järgmised sätted inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse selle osaks ning neid
kohaldatakse mutatis mutandis lepinguosalise vastu võetud või säilitatavate meetmete suhtes, mis
on seotud teise lepinguosalise finantsasutuste, teise lepinguosalise investorite ja nende investorite
investeeringutega lepinguosalise territooriumil asuvates finantsasutustes:
a) artiklid 10.11 „Vorminõuded“, 10.14 „Investeeringud ning regulatiivsed eesmärgid ja
meetmed“, 10.15 „Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine“,
10.16 „Ülekanded“, 10.17 „Kahju hüvitamine“, 10.18 „Sundvõõrandamine ja hüvitamine“,
10.19 „Õiguste üleminek“, 10.52 „Eeliste andmisest keeldumine“ ja 11.9 „Eeliste andmisest
keeldumine“ ning
b) 10. peatüki D jagu „Investeerimisvaidluste lahendamine“ ainult väidete puhul, et
lepinguosaline on rikkunud artiklit 18.3 või 18.4 seoses finantsasutuse tegevusega või
investeerimisega finantsasutusse või on rikkunud artiklit 10.11 „Vorminõuded“, 10.15
„Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine“, 10.16
„Ülekanded“, 10.17 „Kahju hüvitamine“, 10.18 „Sundvõõrandamine ja hüvitamine“, 10.52
„Eeliste andmisest keeldumine“ või 11.9 „Eeliste andmisest keeldumine“.
8. Kui käesoleva peatüki ja mõne muu käesoleva lepingu sätte vahel tekib vastuolu, on ülimuslik
käesolev peatükk.
& /et 459
ARTIKKEL 18.3
Võrdne kohtlemine
1. Artikkel 10.7 „Võrdne kohtlemine“ inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse
selle osaks ning seda kohaldatakse teise lepinguosalise investorite ja finantsasutuste ning nende
investeeringute suhtes finantsasutustes.
2. Kohtlemine, mida lepinguosaline võimaldab oma investoritele ja oma investorite
investeeringutele vastavalt artiklile 10.7 „Võrdne kohtlemine“, tähendab kohtlemist, mis on tagatud
tema oma finantsasutustele ja tema oma investorite investeeringutele finantsasutustes.
ARTIKKEL 18.4
Enamsoodustusrežiim
1. Artikkel 10.8 „Enamsoodustusrežiim“ inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse
selle osaks ning seda kohaldatakse lepinguosalise vastu võetud või säilitatavate meetmete suhtes,
mis on seotud teise lepinguosalise investorite ja finantsasutustega ning nende investeeringutega
finantsasutustes.
& /et 460
2. Kohtlemine, mida lepinguosaline võimaldab kolmanda riigi investoritele ja kolmanda riigi
investorite investeeringutele artikli 10.8 „Enamsoodustusrežiim“ kohaselt, tähendab kohtlemist, mis
on tagatud kolmanda riigi finantsasutustele ja kolmanda riigi investoritele ning nende
investeeringutele finantsasutustes.
ARTIKKEL 18.5
Turulepääs
1. Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita seoses teise lepinguosalise finantsasutusega või seoses
turulepääsuga teise lepinguosalise investori poolse finantsasutuse asutamise kaudu kas kogu oma
territooriumil või territooriumi osas meedet,
a) millega piiratakse:
i) finantsasutuste arvu kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainuosutajate või
majandusvajaduste testi nõude kaudu;
ii) finantsteenuste tehingute või vara üldväärtust arvuliste kvootide või majandusvajaduste
testi nõude kaudu;
& /et 461
iii) finantsteenuste alaste tehingute koguarvu või finantsteenuste üldmahtu, väljendatuna
kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena, või
iv) selliste füüsiliste isikute koguarvu, keda võib rakendada teatavas finantsteenuste
sektoris või keda finantsasutus võib rakendada ja kes on vajalikud ning otseselt seotud
konkreetse finantsteenusega, arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude
kaudu, või
b) mis piirab või nõuab teatud liiki juriidilist isikut või ühisettevõtet, mille kaudu finantsasutus
võib majandustegevusega tegeleda.
2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat artiklit ei tohi tõlgendada nii, et see
takistab lepinguosalisel nõudmast, et finantsasutus osutaks teatud finantsteenuseid eraldi juriidilise
isiku kaudu, kui selle lepinguosalise õiguse kohaselt ei tohi finantsasutuse pakutavaid
finantsteenuseid osutada ühe ja sama üksuse kaudu.
& /et 462
ARTIKKEL 18.6
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Artikkel 10.10 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“ inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja
muudetakse selle osaks ning seda kohaldatakse lepinguosalise vastu võetud või säilitatavate
meetmete suhtes, mis on seotud finantsasutustega.
ARTIKKEL 18.7
Piiriülene finantsteenuste kaubandus
1. Artiklid 11.4 „Turulepääs“ ja 11.6 „Võrdne kohtlemine“ inkorporeeritakse käesolevasse
peatükki ja muudetakse selle osaks ning neid kohaldatakse meetmete suhtes, mille lepinguosaline
on vastu võtnud või mida ta säilitab seoses teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste
osutajatega, kes osutavad 18-A lisas „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ kirjeldatud
finantsteenuseid.
2. Kohtlemine, mida lepinguosaline võimaldab oma teenustele ja teenuseosutajatele artikli 11.6
„Võrdne kohtlemine“ kohaselt, tähendab kohtlemist, mida ta võimaldab omaenda finantsteenustele
ja finantsteenuste osutajatele.
& /et 463
3. Meetmed, mida lepinguosaline ei tohi vastu võtta või säilitada seoses teise lepinguosalise
teenuste ja teenuseosutajatega artikli 11.4 „Turulepääs“ kohaselt, tähendavad meetmeid seoses teise
lepinguosalise finantsteenuseid osutavate piiriüleste finantsteenuste osutajatega.
4. Artikkel 11.7 „Enamsoodustusrežiim“ inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse
selle osaks ning seda kohaldatakse lepinguosalise vastu võetud või säilitatavate meetmete suhtes,
mis on seotud teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutajatega.
5. Kohtlemine, mille lepinguosaline on võimaldanud kolmanda riigi teenustele ja
teenuseosutajatele artikli 11.7 „Enamsoodustusrežiim“ kohaselt, tähendab kohtlemist, mida
võimaldatakse kolmanda riigi finantsteenustele ja kolmanda riigi finantsteenuste osutajatele.
6. Artikkel 11.5 „Kohapealne esindatus“ inkorporeeritakse käesolevasse peatükki ja muudetakse
selle osaks ning seda kohaldatakse teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutajate suhtes,
kes osutavad 18-A lisas „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ kirjeldatud finantsteenuseid.
7. Kumbki lepinguosaline lubab oma territooriumil asuvatel isikutel ja oma kodanikel sõltumata
asukohast osta finantsteenuseid teise lepinguosalise piiriüleste finantsteenuste osutajatelt, kelle
asukoht on tema territooriumil. See kohustus ei nõua, et lepinguosaline lubaks niisugustel
teenuseosutajatel tegeleda oma territooriumil äritegevusega või müügipakkumisi teha. Selle
kohustuse tähenduses võib lepinguosaline määratleda mõisted „äritegevusega tegelema“ ja
„müügipakkumiste tegemine“, tingimusel et need mõisted ei ole vastuolus lõikega 1.
& /et 464
8. Käesolevat artiklit ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalist vastu võtmast või säilitamast
meedet, millega nähakse ette ametlikud nõuded seoses piiriülese finantsteenuse osutamisega,
näiteks piiriüleste finantsteenuste osutajate ja finantsinstrumentide registreerimis- või loanõuded,
tingimusel et neid nõudeid ei kohaldata diskrimineerival viisil.
ARTIKKEL 18.8
Toimivusnõuded
1. Lepinguosalised määravad ühiselt kindlaks toimivusnõuete põhimõtted, nagu need, mis on
sätestatud artiklis 10.9 „Toimivusnõuded“ ja mida kohaldatakse finantsasutustesse tehtavate
investeeringute suhtes.
2. Lõike 1 kohasest toimivusnõuete põhimõtete ühisest kindlaksmääramisest 180 päeva jooksul
muudab ühisnõukogu otsusega lõiget 1, et lõimida need põhimõtted käesolevasse artiklisse, ning
võib vajaduse korral muuta VI lisas „Finantsteenused“ esitatud kummagi lepinguosalise
reservatsioone ja nõuetele mittevastavaid meetmeid.
3. Lõikes 1 osutatud toimivusnõuete põhimõtetega seoses loetletud meetmete suhtes
kohaldatakse artiklit 18.12.
& /et 465
ARTIKKEL 18.9
Ühe lepinguosalise territooriumil uued finantsteenused
1. Lepinguosaline lubab ilma uusi õigusnorme vastu võtmata või olemasolevaid muutmata teise
lepinguosalise finantsasutusel osutada kõiki uusi finantsteenuseid, mida esimene lepinguosaline
lubaks oma finantsasutustel sarnases olukorras oma õiguse kohaselt osutada.
2. Olenemata artikli 18.8 lõikest 1 ja artiklist 11.4 „Turulepääs“ võib lepinguosaline määrata
institutsioonilise ja õigusliku vormi, mille kaudu võib osutada uut finantsteenust, ning võib nõuda
teenuse osutamiseks luba. Kõnealuse loa nõudmise korral tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja loa
andmisest võib keelduda üksnes usaldatavusnõuetega seotud kaalutlustel.
ARTIKKEL 18.10
Läbivaatamisklausel andmevoogude kohta
Lepinguosalised hindavad kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist uuesti, kas
käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvateks tegevusteks on vaja lisada andmete vaba liikumist
käsitlevaid sätteid.
& /et 466
ARTIKKEL 18.11
Teabe käsitlemine
Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist avalikustama
üksikklientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat
salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.
ARTIKKEL 18.12
Reservatsioonid ja nõuetele mittevastavad meetmed
1. Artikleid 18.3–18.7 ei kohaldata järgmise suhtes:
a) olemasolev mittevastav meede, mida lepinguosaline rakendab:
i) Euroopa Liidu tasandil, nagu on sätestatud VI lisa „Finantsteenused“ liites VI-A „ELi
loetelu“;
ii) keskvalitsuse tasandil, nagu kõnealune lepinguosaline on sätestanud VI lisa
„Finantsteenused“ liite loetelu A jaos;
& /et 467
iii) piirkondliku omavalitsuse tasandil, nagu kõnealune lepinguosaline on sätestanud VI lisa
„Finantsteenused“ liite loetelu A jaos; või
iv) kohaliku omavalitsuse tasandil;
b) punktis a nimetatud mittevastava meetme pikendamine või kiire uuendamine või
c) punktis a nimetatud mittevastava meetme muutmine sel määral, et muudatus ei vähenda
meetme,
i) nagu see oli olemas vahetult enne muudatust, vastavust artiklile 18.3, 18.4, 18.5 või
18.6 või
ii) nagu see oli olemas käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, vastavust artiklile 18.7.
2. Artikleid 18.3–18.7 ei kohaldata meetme suhtes, mille lepinguosaline võtab vastu või säilitab
seoses sektorite, allsektorite või tegevustega, nagu see lepinguosaline on sätestanud VI lisa
„Finantsteenused“ liite loetelu B jaos.
& /et 468
3. Lepinguosalise reservatsioon artiklite 10.6 „Turulepääs“, 10.7 „Võrdne kohtlemine“, 10.8
„Enamsoodustusrežiim“, 10.10 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“, 11.4 „Turulepääs“, 11.5
„Kohapealne esindatus“, 11.6 „Võrdne kohtlemine“ või 11.7 „Enamsoodustusrežiim“ suhtes, mis
on esitatud tema I või II lisa liites, kujutab ühtlasi reservatsiooni asjakohasel juhul kas artikli 18.3,
18.4, 18.5, 18.6 või 18.7 suhtes ulatuses, milles reservatsioonis sätestatud meede, sektor, allsektor
või tegevus kuulub käesoleva peatüki alla.
4. Lepinguosaline ei võta vastu tema II lisa vastavas liites „Tulevased meetmed“ esitatud
reservatsiooniga hõlmatud meedet, mis nõuab kas otse või kaudselt, et teise lepinguosalise investor
müüks või võõrandaks muul viisil oma kodakondsuse tõttu investeeringu, mis oli olemas meetme
jõustumise ajal.
ARTIKKEL 18.13
Usaldatavusnõuetega seotud erand
1. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalisi vastu võtmast või
säilitamast meetmeid usaldatavusnõuetega seotud kaalutlustel,6 sealhulgas et:
a) kaitsta investoreid, hoiustajaid, kindlustusvõtjaid või selliseid isikuid, kelle suhtes
finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või
6 Lepinguosalised tunnistavad, et mõiste „usaldatavusnõuetega seotud kaalutlused“ hõlmab
finantsteenuste osutaja turvalisuse, usaldusväärsuse, terviklikkuse või rahalise vastutuse
säilitamist.
& /et 469
b) tagada selle lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkus ja stabiilsus.
2. Kui niisugused meetmed on vastuolus käesoleva lepingu muude sätetega, ei kasutata neid
lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevate ülesannete või kohustuste vältimise vahendina.
ARTIKKEL 18.14
Tunnustamine
1. Lepinguosaline võib tunnustada teise lepinguosalise või kolmanda riigi usaldatavusmeetmeid,
et määrata kindlaks, kuidas kõnealuse lepinguosalise finantsteenustega seotud meetmeid kohaldada.
Sellise tunnustamise võib saavutada kas iseseisvalt, ühtlustamise teel või kokkuleppe alusel.
2. Kui lepinguosaline tunnustab lõike 1 kohaselt kolmanda riigi usaldatavusmeedet, annab
kõnealune lepinguosaline teisele lepinguosalisele piisava võimaluse tõendada, et teise
lepinguosalise territooriumil esinevad asjaolud, mille puhul lepinguosaline tunnustas kolmanda riigi
usaldatavusmeedet ning et sellistel asjaoludel on või saab olema samaväärne regulatsioon,
järelevalve ja rakendamine teise lepinguosalise territooriumil ja vajaduse korral lepinguosaliste
vahel teabe jagamise menetlused.
& /et 470
3. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist tunnustama
teise lepinguosalise usaldatavusmeedet.
ARTIKKEL 18.15
Rahvusvahelised standardid
Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et tema territooriumil rakendatakse ja kohaldatakse
finantsteenuste sektori reguleerimise ja järelevalve ning maksustamise vältimise ja maksudest
kõrvalehoidmise vastase võitluse valdkonnas rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Nende
rahvusvaheliselt kokkulepitud standardite hulka kuuluvad G20, finantsstabiilsuse nõukogu (FSB),
Baseli pangajärelevalve komitee (BCBS), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni
(IAIS), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO), rahapesuvastase töökonna
(FATF) ja OECD maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmse foorumi vastuvõetud
standardid.
& /et 471
ARTIKKEL 18.16
Iseregulatsiooni organid
Kui lepinguosaline nõuab, et teise lepinguosalise finantsasutus või piiriülese finantsteenuse osutaja
peab olema selleks, et osutada selle lepinguosalise territooriumil või territooriumile finantsteenust,
iseregulatsiooni organi liige, osalema selles või tal peab olema sellele juurdepääs, tagab esimene
lepinguosaline, et iseregulatsiooni organ järgib artiklites 18.3, 18.4 ja 18.7 sätestatud kohustusi.
ARTIKKEL 18.17
Makse- ja kliiringsüsteemid
Kumbki lepinguosaline tagab võrdse kohtlemise tingimustel teise lepinguosalise finantsasutustele,
kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalik-õiguslike üksuste makse- ja
kliiringsüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja
refinantseerimisallikatele. Käesoleva artikliga ei anta juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi
laenajatele.
& /et 472
ARTIKKEL 18.18
Riigisisesed õigusnormid ja läbipaistvus
1. Käesoleva peatüki kohaldamisalaga seotud meetmete suhtes, mille lepinguosaline on vastu
võtnud või säilitanud, ei kohaldata 13. peatükki „Riigisisesed õigusnormid“ ja 28. peatükki „Hea
reguleerimistava“.
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et kõiki üldkohaldatavaid meetmeid, mille suhtes kohaldatakse
käesolevat peatükki, rakendatakse mõistlikult, objektiivselt ja erapooletult.
3. Lõike 2 kohaldamisel teeb kumbki lepinguosaline praktilises ulatuses ja oma õigusega
kooskõlas oleval viisil järgmist:
a) avaldab eelnevalt oma kavandatavad õigusnormid, mis on seotud käesoleva peatüki
kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega, või avaldab eelnevalt dokumendid, milles on
piisavalt üksikasju selliste võimalike uute õigusnormide kohta, et võimaldada huvitatud
isikutel ja teisel lepinguosalisel hinnata, kas ja kuidas nende huvid võivad olla
märkimisväärselt mõjutatud;
b) annab huvitatud isikutele ja teisele lepinguosalisele piisava võimaluse esitada punktis a
osutatud kavandatavate meetmete või dokumentide kohta märkusi ning
c) võtab arvesse punkti b kohaselt saadud märkusi.
& /et 473
4. Kui lepinguosaline nõuab finantsteenuse osutamiseks luba, peavad selle lepinguosalise
pädevad asutused:
a) lubama taotlejal võimaluse piires esitada taotluse igal ajal;
b) andma taotluse esitamiseks mõistliku aja, kui taotluste esitamiseks on konkreetsed tähtajad;
c) andma teenuseosutajatele ja teenust osutada soovivatele isikutele teavet, mis on vajalik sellise
loa saamise, säilitamise, muutmise ja pikendamise nõuete ja korra järgimiseks;
d) esitama võimaluse piires taotluse läbivaatamise hinnangulise ajakava;
e) püüdma taotlusi vastu võtta elektroonilisel kujul;
f) originaaldokumentide asemel vastu võtma lepinguosalise õiguse kohaselt kinnitatud
dokumentide koopiaid, välja arvatud juhul, kui loa andmise protsessi usaldatavuse
kaitsmiseks tuleb esitada originaaldokumendid;
g) andma taotleja nõudmisel põhjendamatu viivituseta teada, millises menetlusjärgus taotlus on;
& /et 474
h) kui taotlus on lepinguosalise õiguse kohaselt läbivaatamiseks valmis, siis tagama, et taotluse
läbivaatamine on lõpule viidud ja et taotlejat teavitatakse otsusest mõistliku tähtaja jooksul
pärast taotluse esitamist võimaluse korral kirjalikult7;
i) kui taotlus ei ole lepinguosalise õiguse kohaselt läbivaatamiseks valmis, siis mõistliku tähtaja
jooksul ja mõistlikul määral:
i) teavitama taotlejat sellest, et taotlus on mittetäielik;
ii) andma taotleja nõudmisel teavet selle kohta, miks taotlust peetakse mittetäielikuks;
iii) võimaldama8 taotlejal esitada taotluse täitmiseks vajalikku lisateavet ning
7 Pädevad asutused võivad selle nõude täita, teatades taotlejale eelnevalt kirjalikult, sealhulgas
avaldatud meetme kaudu, et kui taotluse esitamisest alates teatava ajavahemiku jooksul ei ole
vastust saadud, tähendab see, et taotlus on kas rahuldatud või tagasi lükatud. Suurema selguse
huvides olgu märgitud, et kirjalik teavitamine võib hõlmata ka elektroonilisel kujul
teavitamist. 8 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et see võimalus ei tähenda, et pädev asutus peaks
tähtaegu pikendama.
& /et 475
iv) kui ükski eespool nimetatutest ei ole teostatav ja taotlus lükatakse tagasi põhjusel, et see
ei ole täielik, tagama taotleja teavitamise mõistliku tähtaja jooksul;
j) kui taotlus lükatakse tagasi, teavitama taotlejat kas omal algatusel või taotleja nõudmisel
mõistlikul määral tagasilükkamise põhjustest ja vajaduse korral taotluse uuesti esitamise
korrast;
k) tagama, et pädeva asutuse nõutavad loatasud9 on mõistlikud ja läbipaistvad ega piira
iseenesest asjakohase teenuse osutamist ega muud majandustegevust ning
l) tagama, et antud luba jõustub põhjendamatu viivituseta, kui kohaldatavatest tingimustest ei
tulene teisiti.
9 Loatasude hulka kuuluvad litsentsitasud ja kvalifikatsioonimenetlustega seotud tasud. Need ei
hõlma ressursimakse, enampakkumise, pakkumismenetluse või muude mittediskrimineerival
viisil kontsessiooni andmise eest makstavaid tasusid ega universaalteenuse osutamiseks
tehtavaid kohustuslikke makseid.
& /et 476
ARTIKKEL 18.19
Finantsteenuste allkomitee
1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punktiga i moodustatud
finantsteenuste allkomitee tuleb kokku kord aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti, et:
a) jälgida käesoleva peatüki rakendamist ja toimimist;
b) arutada finantsteenustega seotud küsimusi, mille lepinguosaline on talle esitanud;
c) pakkuda lepinguosalistele võimalust arutada finantsteenuste sektori reguleerimist eesmärgiga
parandada lepinguosaliste reguleerivate raamistike vastastikust tundmist ja teha koostööd
rahvusvaheliste standardite väljatöötamisel;
d) osaleda vaidluste lahendamise menetlustes vastavalt artiklile 18.22 „Finantsteenustega seotud
investeerimisvaidluste lahendamine“ ning
e) hinnata käesoleva lepingu toimimist finantsteenuste valdkonnas.
& /et 477
2. Lisaks artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõikes 1 nimetatule
kuuluvad finantsteenuste allkomitee koosseisu finantsteenuste eksperdid ja finantsteenuste poliitika
eest vastutavate asutuste esindajad. Mehhikos on finantsteenuste poliitika eest vastutav asutus
rahanduse ja avaliku sektori krediidi ministeerium (Secretaría de Hacienda y Crédito Público) või
selle õigusjärglane.
3. Lepinguosalise taotlusel arutab finantsteenuste allkomitee käesoleva peatüki tõlgendamiseks
asjakohaste suuniste väljatöötamist. Ühisnõukogu võib sellised suunised vastu võtta soovituse
kujul.
ARTIKKEL 18.20
Konsultatsioonid
1. Lepinguosaline võib kirjalikult taotleda konsultatsioone teise lepinguosalisega igas
käesolevast lepingust tulenevas küsimuses, mis mõjutab finantsteenuseid. Teine lepinguosaline
võtab taotluse heasoovlikule kaalumisele. Konsulteerivad lepinguosalised teavitavad oma
konsultatsioonide tulemustest finantsteenuste allkomiteed.
& /et 478
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et konsultatsioonide korral kuuluvad tema delegatsiooni
käesoleva peatükiga hõlmatud finantsteenuste või finantsasutuste valdkonna asjakohaste
eriteadmistega ametnikud. Mehhikos täidavad seda nõuet rahanduse ja avaliku sektori krediidi
ministeeriumi (Secretaría de Hacienda y Crédito Público) või selle õigusjärglase ametnikud.
3. Ühtegi käesoleva artikli sätet ei tõlgendata nii, et lepinguosaline peaks tegema erandi oma
õigusnormidest, mis käsitlevad teabe jagamist finantsasutuste seas, või lepinguosaliste
finantsasutuste vahelise lepingu või kokkuleppe nõuetest, ega nii, et finantsasutused peaksid võtma
meetmeid, mis segaksid regulatiivsete, järelevalve- või haldusküsimuste või õiguskaitse tagamise
küsimuste lahendamist.
4. Ühtegi käesoleva artikli sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist nõudmast
järelevalve eesmärgil teavet teise lepinguosalise territooriumil asuva finantsasutuse või piiriülese
finantsteenuse osutaja kohta. Kõnealune lepinguosaline võib teabe saamiseks pöörduda teise
lepinguosalise finantsasutuse poole.
& /et 479
ARTIKKEL 18.21
Vaidluste lahendamine
1. 31. peatükki „Vaidluste lahendamine“, sealhulgas 31-A lisa „Töökord“ ja 31-B lisa
„Tegevusjuhend“ kohaldatakse käesoleva artikliga muudetud kujul selliste vaidluste lahendamise
suhtes, mis on seotud käesoleva peatüki sätete kohaldamise ja tõlgendamisega.
2. Lisaks artiklis 31.9 „Vahekohtu liikmetele esitatavad nõuded“ sätestatud nõuetele peavad
vahekohtu liikmetel olema eriteadmised või kogemused finantsteenuste õiguse või praktika alal,
mille hulka võib kuuluda finantsasutuste reguleerimine, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.
3. Ühiskomitee võtab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva vastu
nimekirja vähemalt 15 isikust, kes vastavad lõikes 2 sätestatud nõuetele ning soovivad ja saavad
tegutseda vahekohtu liikmena. Nimekiri koosneb kolmest alamnimekirjast:
a) alamnimekiri Euroopa Liidu esitatud isikutega;
b) alamnimekiri Mehhiko esitatud isikutega ning
c) alamnimekiri vahekohtu esimehe kandidaatidega.
& /et 480
4. Käesoleva peatüki kohaldamisel asendavad lõikes 3 viidatud alamnimekirjad pärast
vastuvõtmist artikli 31.8 „Vahekohtu liikmete nimekirjad“ lõikes 1 sätestatud alamnimekirju.
5. Vaidlustes, kus vahekohus leiab, et meede ei ole käesoleva lepingu kohustustega kooskõlas ja
meede mõjutab:
a) finantsteenuste sektorit ja muid sektoreid, võib nõude esitanud lepinguosaline peatada
finantsteenuste sektoris eelised, millel on samaväärne mõju teise lepinguosalise
finantsteenuste sektoris võetud meetmega, või
b) kui meede mõjutab ainult muud kui finantsteenuste sektorit, ei tohi nõude esitanud
lepinguosaline peatada eeliseid finantsteenuste sektoris.
& /et 481
ARTIKKEL 18.22
Finantsteenustega seotud investeerimisvaidluste lahendamine
1. 10. peatüki „Investeeringud“ D jagu „Investeerimisvaidluste lahendamine“, mis on
inkorporeeritud käesolevasse peatükki ja muudetud selle osaks artikli 18.2 lõikega 8, kohaldatakse
käesoleva artikliga muudetud kujul:
a) investeerimisvaidluste suhtes, mis on seotud meetmetega, mille suhtes kohaldatakse
käesolevat peatükki ja mille puhul investor väidab, et lepinguosaline on rikkunud artikli 10.7
„Võrdne kohtlemine“ lõiget 2, artikli 10.8 „Enamsoodustusrežiim“ lõiget 2, artikleid 10.15
„Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringute kohtlemine“, 10.16
„Ülekanded“, 10.17 „Kahju hüvitamine“, 10.18 „Sundvõõrandamine ja hüvitamine“ või 10.52
„Eeliste andmisest keeldumine“, või
b) 10. peatüki „Investeeringud“ D jao „Investeerimisvaidluste lahendamine“ alusel algatatud
investeerimisvaidluste suhtes, milles tuginetakse artiklile 18.13 „Usaldatavusnõuetega seotud
erand“.
& /et 482
2. Lõike 1 punkti a kohase investeerimisvaidluse korral või kui kostja tugineb lõike 1 punkti b
alusel artiklile 18.13 „Usaldatavusnõuetega seotud erand“ 60 päeva jooksul pärast nõude esitamist
kohtule kooskõlas artikliga 10.26 „Nõude esitamine kohtule“, määrab kohtuasja arutav
kohtukoosseis pärast konsulteerimist vaidluse pooltega ja vastavalt artiklile 10.44 „Ekspertide
aruanded“ ühiskomitee vastu võetud ekspertide nimekirjast ühe või mitu eksperti, kes annavad talle
aru kõigi finantsteenustega seotud faktiliste küsimuste kohta, mille vaidluse pool on menetluse
käigus tõstatanud. Ühisnõukogu võtab ekspertide nimekirja vastu hiljemalt kuus kuud pärast
käesoleva lepingu jõustumist ja see koosneb kuuest eksperdist, kes on näidanud, et neil on
eriteadmised või kogemused finantsteenuste õiguse või praktika vallas, mille hulka võib kuuluuda
finantsasutuste reguleerimine. Kui nimekirja ei ole nõude esitamise päeval vastavalt artiklile 10.26
„Nõude esitamine kohtule“ vastu võetud, määratakse eksperdid isikute hulgast, kelle on
lepinguosaline või mõlemad lepinguosalised selle nimekirja vastuvõtmiseks määranud ja kellest
teisele lepinguosalisele on teatatud.
3. Kostja võib kirjalikult pöörduda finantsteenuste allkomitee poole otsuse saamiseks selle
kohta, kas ja millisel määral on artikli 18.13 „Usaldatavusnõuetega seotud erand“ kohane erand
nõude suhtes õiguspärane kaitseargument. Kõnealune küsimuse suunamine peab toimuma hiljemalt
päeval, mille kohus on kostjale selleks määranud. Kui kostja suunab küsimuse käesoleva lõike
alusel finantsteenuste allkomiteele, peatatakse 10. peatüki „Investeeringud“ D jaos
„Investeerimisvaidluste lahendamine“ nimetatud tähtaegade kulgemine või menetlused.
& /et 483
4. Küsimuse suunamise korral lõike 3 kohaselt võib finantsteenuste allkomitee teha ühise otsuse,
kas ja millisel määral on artikli 18.13 kohane usaldatavusnõuetega seotud erand nõude suhtes
õiguspärane kaitseargument, ning edastada selle koopia investorile ja kohtule. Kui ühisest otsusest
järeldub, et artikkel 18.13 on õiguspärane kaitseargument kõigile nõude osadele täies ulatuses,
peetakse investorit nõudest loobunuks ja menetlus lõpetatakse kooskõlas artikliga 10.40 „Hagist
loobumine“. Kui ühisest otsusest järeldub, et artikkel 18.13 on õiguspärane kaitseargument ainult
nõude osadele, on ühine otsus seoses kõnealuste nõude osadega kohtu jaoks siduv. Sellisel juhul ei
kohaldata enam lõikes 3 kirjeldatud ajaperioodide või menetluse peatamist ja investor võib jätkata
nõude ülejäänud osadega.
5. Kui finantsteenuste allkomitee ei ole teinud ühist otsust kolme kuu jooksul alates ajast, kui
kostja küsimuse allkomiteele suunas, ei kohaldata enam lõikes 3 nimetatud ajaperioodide või
menetluse peatamist ja investor võib oma nõude esitamist jätkata.
6. Kostja taotlusel ja kui finantsteenuste allkomitee ei ole teinud ühist otsust lõikes 5 nimetatud
kolme kuu jooksul, teeb kohus eelküsimusena otsuse selle kohta, kas ja millisel määral on artikkel
18.13 õiguspärane kaitseargument. Kui kostja seda taotlust ei esita, ei piira see kostja õigust esitada
artikkel 18.13 kaitsena menetluse hilisemas etapis. Kohus ei arvesta negatiivse asjaoluna tõsiasja, et
finantsteenuste allkomitee ei ole ühises otsuses kokku leppinud.
& /et 484
7. Lõike 6 kohase menetluse viib läbi nõude läbivaatamiseks moodustatud kohtukoosseis, mis
tagab eelkõige, et vaidluse pooltel on võimalus esitada vähemalt üks kirjalik esildis. Kohtukoosseis
teeb eelotsuse 120 päeva jooksul pärast viimase esildise saamist. Kui kohus vajab esialgse otsuse
tegemiseks lisaaega, esitab ta viivituse põhjused. Kui kohtukoosseis järeldab, et artikkel 18.13 on
kehtiv kaitse kogu nõudele, peetakse investorit nõudest loobunuks ja menetlus lõpetatakse
kooskõlas artikliga 10.40 „Hagist loobumine“. Kui kohtukoosseis järeldab, et artikkel 18.13 on
kehtiv kaitse ainult nõude teatavatele osadele, jätkatakse menetlust nõude ülejäänud osadega.
& /et 485
19. PEATÜKK
DIGIKAUBANDUS
ARTIKKEL 19.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „tarbija“ – füüsiline isik või ettevõtja, kui see on asjaomase lepinguosalise õiguses ette
nähtud, kes kasutab või taotleb üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust eesmärkidel, mis
ei ole seotud tema kaubandus-, äri-, kutse- või tööalase tegevusega;
b) „andmesõnum“ – teave, mis on loodud, saadetud, vastu võetud või salvestatud elektrooniliste,
optiliste või sarnaste vahenditega;
c) „elektrooniline autentimisteenus“ – teenus, mis võimaldab kinnitada:
i) füüsilise isiku või ettevõtja identiteeti või
& /et 486
ii) andmesõnumi päritolu ja terviklust alates ajast, kui see esmakordselt lõplikul kujul
loodi;
d) „e-allkiri“ – andmesõnumile lisatud või sellega loogiliselt seotud andmed elektroonilisel
kujul, mida saab kasutada selle andmesõnumi allkirjastaja tuvastamiseks, andmesõnumis
sisalduva teabe kinnitamiseks ning selle päritolu ja tervikluse tagamiseks nii, et hilisemad
muudatused andmetes on tuvastatavad;
e) „elektrooniline usaldusteenus“ – elektrooniline teenus, mis koosneb e-allkirjade, e-
ajatemplite, e-andmevahetuse, sertifitseeritud digiteerimisteenuste, veebisaitide autentimise
teenuste ja nende teenustega seotud sertifikaatide loomisest, kontrollimisest ja kinnitamisest;
f) „lõppkasutaja“ – füüsiline isik või ettevõtja, kui see on asjaomase lepinguosalise õiguses ette
nähtud, kes kasutab või taotleb üldkasutatavat telekommunikatsiooniteenust kas tarbijana või
kaubandus-, äri-, kutse- või tööalastel eesmärkidel;
g) „usaldusteenuse osutaja“ – füüsiline isik või ettevõtja, kes osutab elektroonilisi
usaldusteenuseid, ning
& /et 487
h) „soovimatu elektrooniline kommertsteade“ – elektrooniline sõnum, sealhulgas vähemalt e-
posti, lühisõnumisüsteemi (SMS) ja multimeediasõnumisüsteemi (MMS) sõnumid, mis
saadetakse ärilistel eesmärkidel ilma saaja nõusolekuta või vaatamata saaja sõnaselgele
keeldumisele otse lõppkasutajatele telekommunikatsioonivõrgu kaudu ja lepinguosalise
õigusega ette nähtud ulatuses muude telekommunikatsiooniteenuste kaudu.
ARTIKKEL 19.2
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise meetmete suhtes, mis mõjutavad
elektrooniliste vahendite abil toimuvat kaubandust.
2. Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmise suhtes:
a) hasartmänguteenused;
b) ringhäälinguteenused;
c) audiovisuaalteenused;
& /et 488
d) notarite või samaväärsete elukutsete esindajate teenused;
e) õigusabiteenused ning
f) riigihanked, välja arvatud artiklid 19.7, 19.8 ja 19.11.
ARTIKKEL 19.3
Üldpõhimõtted
Lepinguosalised tunnustavad digikaubanduse loodavat majanduskasvu ja pakutavaid võimalusi ning
seda, et on tähtis vastu võtta raamistikke, mis suurendavad tarbijate usaldust digikaubanduse vastu
ning väldivad tarbetuid takistusi selle kasutamisele ja arendamisele.
ARTIKKEL 19.4
Õigus kehtestada õigusnorme
Lepinguosalised kinnitavad õigust kehtestada oma territooriumil õigusnorme, et saavutada
õiguspärased poliitikaeesmärgid, näiteks rahvatervise kaitse, sotsiaalteenuste, riikliku hariduse,
ohutuse, keskkonna, avaliku kõlbluse, sotsiaal- või tarbijakaitse, eraelu puutumatuse ja
andmekaitse, kultuurilise mitmekesisuse edendamise ja kaitse ning konkurentsi valdkonnas.
& /et 489
ARTIKKEL 19.5
Elektroonilise edastuse suhtes kohaldatavad tollimaksud
1. Lepinguosaline ei kehtesta tollimakse ühe lepinguosalise isiku ja teise lepinguosalise isiku
vahelise elektroonilise edastuse suhtes.
2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõige 1 ei takista lepinguosalist kehtestamast
elektroonilise edastuse suhtes riiklikku maksu, tasu või muud lõivu, tingimusel et need maksud,
tasud või lõivud kehtestatakse viisil, mis on kooskõlas käesoleva lepinguga.
ARTIKKEL 19.6
Eelneva loa puudumise põhimõte
1. Kumbki lepinguosaline tagab, et teenuste elektrooniliseks osutamiseks ei nõuta eelnevat luba.
2. Lõige 1 ei piira selliste loanõuete kohaldamist, mis ei ole konkreetselt ja eranditult
kehtestatud elektrooniliselt osutatavate teenuste suhtes või mida kohaldatakse
telekommunikatsiooniteenuste suhtes.
& /et 490
ARTIKKEL 19.7
Elektroonilised lepingud
Kumbki lepinguosaline tagab, et tema õigussüsteem võimaldab lepingute sõlmimist elektrooniliselt
ja et kõnealuseid lepinguid ei tunnistata õigustühiseks või kehtetuks ega jäeta täitmata üksnes
põhjusel, et need on sõlmitud elektrooniliselt10.
ARTIKKEL 19.8
Elektroonilised usaldus- ja autentimisteenused
1. Lepinguosaline ei keeldu tunnistamast elektroonilise usaldusteenuse või elektroonilise
autentimisteenuse õiguslikku kehtivust üksnes põhjusel, et teenust osutatakse elektrooniliselt.
10 Seda sätet ei kohaldata järgmiste lepingute suhtes:
a) lepingud, millega luuakse või kantakse üle kinnisvaraga seotud õigusi;
b) lepingud, mis seaduse järgi nõuavad kohtute, ametivõimude või avalikku võimu teostavate
kutsealade kaasamist;
c) seadustes sätestatud nõuetele vastavalt käenduslepingud, milles tagatise andjaks on isikud, kes
tegutsevad eesmärkidel, mis ei ole seotud nende kaubandus-, äri-, kutse- või tööalase
tegevusega, ning
d) perekonnaõiguse või pärimisõigusega reguleeritavad lepingud.
& /et 491
2. Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita elektroonilisi usaldusteenuseid ja elektroonilisi
autentimisteenuseid reguleerivaid meetmeid, mis:
a) keelaksid e-tehingu pooltel vastastikku määrata tehinguks sobivaid elektroonilisi meetodeid
või
b) ei võimaldaks e-tehingu pooltel kohtu- või haldusasutustes tõestada, et nende e-tehing vastab
elektrooniliste usaldusteenuste ja elektrooniliste autentimisteenuste õiguslikele nõuetele.
3. Olenemata lõikest 2 võib lepinguosaline nõuda, et konkreetsete e-tehinguliikide puhul vastaks
elektroonilise autentimise viis teatavatele tulemuslikkuse standarditele või et see oleks
sertifitseeritud tema õigusnormide kohaselt akrediteeritud asutuse poolt. Sellised nõuded on
objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad ning puudutavad ainult asjaomase e-tehinguliigi
eriomadusi.
4. Lepinguosalised soodustavad koostalitlevate elektrooniliste usaldusteenuste ja elektrooniliste
autentimisteenuste kasutamist ning tunnustatud usaldusteenuste osutajate pakutavate elektrooniliste
usaldusteenuste ja elektrooniliste autentimisteenuste vastastikust tunnustamist.
& /et 492
ARTIKKEL 19.9
Veebitarbijate kaitse
1. Lepinguosalised tunnistavad, et on tähtis säilitada ja vastu võtta läbipaistvad ja tõhusad
meetmed, mis suurendavad tarbijate usaldust, sealhulgas, kuid mitte ainult meetmed, mis kaitsevad
e-kaubanduse tehingutes tarbijaid pettusel põhinevate ja ebaausate kaubandustavade eest.
2. Kumbki lepinguosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mis suurendavad tarbijate usaldust,
sealhulgas meetmed, millega keelatakse tarbijatele kahju tekitavad või kahju tekitada võivad
pettusel põhinevad ja ebaausad kaubandustavad.
3. Lepinguosalised tunnistavad oma tarbijakaitseasutuste või muude asjaomaste asutuste
vahelise koostöö tähtsust lepinguosaliste vahelise e-kaubandusega seotud tegevuses, et suurendada
tarbijate usaldust ja seeläbi tarbijate heaolu.
& /et 493
ARTIKKEL 19.10
Soovimatud elektroonilised kommertsteated
1. Kumbki lepinguosaline võtab vastu või säilitab meetmed, mille kohaselt:
a) peavad soovimatute elektrooniliste kommertsteadete saatjad aitama lõppkasutajatel vältida
nende teadete jätkuvat saamist või
b) on elektrooniliste kommertsteadete saatmiseks vaja teate saaja nõusolekut vastavalt kummagi
lepinguosalise õigusnormidele.
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et soovimatud elektroonilised kommertsteated on selgelt
tuvastatavad, et neist nähtub selgelt, kelle nimel need on saadetud, ja et need sisaldavad vajalikku
teavet, mis võimaldab lõppkasutajal taotleda nende saamise lõpetamist tasuta ja igal ajal.
3. Kumbki lepinguosaline võtab õiguskaitsemeetmeid saatjate vastu, kes edastavad soovimatuid
elektroonilisi kommertsteateid, mis ei vasta lõigete 1 ja 2 kohaselt vastu võetud ja säilitatud
meetmetele.
4. Lepinguosalised püüavad teha soovimatute elektrooniliste kommertsteadete reguleerimise
valdkonnas koostööd asjakohastel vastastikust huvi pakkuvatel juhtudel.
& /et 494
ARTIKKEL 19.11
Lähtekood
1. Lepinguosaline ei tohi nõuda teise lepinguosalise füüsilisele isikule või ettevõtjale kuuluva
tarkvara lähtekoodi edastamist ega sellele juurdepääsu.
2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõige 1:
a) ei takista lepinguosalisel vastu võtmast või säilitamast meetmeid õiguspärase avaliku poliitika
eesmärgi täitmiseks, sealhulgas turvalisuse ja ohutuse tagamiseks, näiteks
sertifitseerimismenetluse raames, vastavalt artiklitele 18.13 „Usaldatavusnõuetega seotud
erand“, 32.1 „Ülderandid“ ja lepingu IV osa artikkel 2.8 „Julgeoleku erand“, ning
b) ei ole kohaldatav vabatahtlikule lähtekoodi edastamisele või sellele juurdepääsu andmisele
teise lepinguosalise isiku poolt ärilistel alustel, näiteks riigihanketehingu või vabalt
läbiräägitud lepingu raames.
3. Ükski käesoleva artikli säte ei mõjuta:
a) kohtu, halduskohtu või konkurentsiameti nõuet heastada konkurentsiõiguse rikkumine;
& /et 495
b) intellektuaalomandi õigusi ja intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist ning
c) lepinguosalise õigust võtta meetmeid või jätta avalikustamata teave, kui ta peab seda
vajalikuks, et kaitsta oma olulisi julgeolekuhuve, mis on seotud relvade, laskemoona või
sõjavarustuse hangete või riigi julgeoleku või riigikaitse seisukohalt hädavajalike hangetega.
ARTIKKEL 19.12
Avatud internetiühendus
Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et vastavalt kohaldatavatele põhimõtetele ja õigusnormidele
on lõppkasutajatel tema territooriumil võimalik:
a) pääseda ligi internetis saadaolevatele enda valitud teenustele ja rakendustele ning neid
levitada ja kasutada vastavalt mõistliku ja mittediskrimineeriva võrguhalduse nõuetele;
b) ühendada oma valitud seadmed internetiga, tingimusel et sellised seadmed ei kahjusta võrku,
ning
c) pääseda ligi teabele oma internetiühenduse teenuse osutaja võrguhaldustavade kohta.
& /et 496
ARTIKKEL 19.13
Koostöö
1. Tunnistades digikaubanduse ülemaailmset laadi, teevad lepinguosalised koostööd seoses
regulatiivsete küsimuste ja parimate tavadega olemasoleva valdkondliku dialoogi abil, milles
käsitletakse muu hulgas:
a) koostalitlusvõimeliste piiriüleste elektrooniliste usaldus- ja autentimisteenuste tunnustamist ja
hõlbustamist;
b) otseturundusteadaannete käsitlemist;
c) väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate probleeme digikaubanduses;
d) tarbijate kaitsmist ja tarbijate usalduse suurendamist e-kaubanduse valdkonnas;
e) ühiseid küberjulgeoleku küsimusi ning
f) muid digikaubanduse arengu seisukohast olulisi küsimusi.
& /et 497
2. Lõikes 1 osutatud regulatiivsete küsimuste ja parimate tavade valdkonna koostöös
keskendutakse teabe ja arvamuste vahetamisele lepinguosaliste kõnealuseid teemasid puudutavate
asjakohaste õigusaktide ja nende rakendamise kohta.
3. Lepinguosalised kinnitavad, et digikaubanduse arengu edendamiseks on tähtis aktiivselt
osaleda mitmepoolsetel foorumitel.
ARTIKKEL 19.14
Läbivaatamisklausel andmevoogude kohta
Lepinguosalised hindavad kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist uuesti, kas
käesoleva lepingu kohaldamisalasse on vaja lisada andmete vaba liikumist käsitlevaid sätteid.
& /et 498
20. PEATÜKK
KAPITALI LIIKUMINE, MAKSED JA ÜLEKANDED
NING AJUTISED KAITSEMEETMED
ARTIKKEL 20.1
Jooksevkonto
Ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, lubab kumbki lepinguosaline teha
käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvaid lepinguosalistevahelise maksebilansi jooksevkonto
tehingutega seotud ülekandeid või makseid vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas 22. juulil
1944 New Hampshire’is Bretton Woodsis vastu võetud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga.
& /et 499
ARTIKKEL 20.2
Kapitali liikumine
Ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, lubab kumbki lepinguosaline
maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute puhul kapitali vaba liikumist investeeringute ja
muude tehingute liberaliseerimiseks, nagu on sätestatud 10. peatüki „Investeeringud“ B jaos
„Investeeringute liberaliseerimine“, 11. peatükis „Piiriülene teenustekaubandus“, 12. peatükis
„Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“ ja 18. peatükis „Finantsteenused“.
ARTIKKEL 20.3
Kapitali liikumist, makseid või ülekandeid käsitlevate
õigusnormide kohaldamine
1. Artikkel 10.16 „Ülekanded“, artikli 18.2 „Kohaldamisala“ lõike 6 punkt a ning artiklid 20.1 ja
20.2 ei takista lepinguosalist kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad
a) pankrotti, maksejõuetust ja võlausaldajate õiguste kaitset;
& /et 500
b) finantsinstrumentide emiteerimist, nendega kauplemist või tehingute tegemist;
c) finantsaruandlust või kapitali liikumise, maksete või ülekannete arvestuse pidamist, kui see on
vajalik õiguskaitse- või finantsjärelevalveasutuste abistamiseks;
d) kuritegusid või väärtegusid või kelmusi või pettusi;
e) kohtumenetlustes tehtud määruste või otsuste täitmise tagamist või
f) sotsiaalkindlustust, riiklikke pensioniskeeme või kohustuslikke säästuskeeme.
2. Neid õigusnorme ei kohaldata meelevaldselt ega diskrimineerivalt ega muul viisil, mis
kujutaks endast kapitali liikumise, maksete või ülekannete varjatud piiramist.
& /et 501
ARTIKKEL 20.4
Ajutised kaitsemeetmed
1. Kui erandlikud asjaolud põhjustavad või ähvardavad põhjustada tõsiseid raskusi Euroopa
Liidu majandus- ja rahaliidu toimimises, võib Euroopa Liit vastu võtta või säilitada kapitali
liikumise, maksete või ülekannete valdkonna kaitsemeetmed. Kõnealused meetmed peavad
piirduma selliste raskuste kõrvaldamiseks rangelt vajalikuga ja nende kestus ei tohi ületada kuut
kuud.
2. Meetmed, mille Euroopa Liit lõike 1 kohaselt kehtestab, ei tohi põhjustada Mehhiko ja
kolmanda riigi vahel meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist. Euroopa Liit teavitab
Mehhikot viivitamata ja esitab võimalikult kiiresti selliste meetmete kaotamise ajakava.
& /et 502
ARTIKKEL 20.5
Piirangud maksebilansi ja välisrahastamisega
seotud raskuste ning makromajanduslike raskuste korral
1. Lepinguosaline võib vastu võtta või säilitada piiravad meetmed kapitali liikumise, maksete
või ülekannete kohta11:
a) tõsiste maksebilansiraskuste või väliste finantsraskuste või nende ohu korral12 või
b) erandlike asjaolude korral, kui kapitali liikumisega seotud maksed või ülekanded põhjustavad
või ähvardavad põhjustada tõsiseid makromajanduslikke raskusi seoses raha- ja
vahetuskursipoliitikaga Mehhikos või Euroopa Liidu liikmesriigis.
2. Lõikes 1 osutatud meetmed:
a) peavad olema vastavuses Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga, kui see on kohaldatav;
11 Euroopa Liidu puhul võib üks Euroopa Liidu liikmesriik selliseid meetmeid võtta muudes kui
artiklis 20.4 nimetatud olukordades, mis mõjutavad selle liikmesriigi majandust. 12 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lõike 1 punktis a osutatud tõsised
maksebilansiraskused või välised finantsraskused või nende oht võivad olla muu hulgas
põhjustatud raha- ja vahetuskursipoliitikaga seotud tõsistest makromajanduslikest raskustest
või nende ohust, nagu on osutatud lõike 1 punktis b.
& /et 503
b) ei tohi minna kaugemale vajalikust, et tegeleda lõikes 1 kirjeldatud olukorraga;
c) peavad olema ajutised ja need tuleb järk-järgult kõrvaldada, kui lõikes 1 kirjeldatud olukord
paraneb;
d) ei tohi tekitada põhjendamatut kahju teise lepinguosalise kaubanduslikele, majanduslikele ega
finantshuvidele;
e) ei tohi teist lepinguosalist kohelda vähem soodsalt kui samasuguses olukorras olevat
kolmandat isikut ning
f) ei tohi asendada makromajanduslikku poliitikat, mida on vaja põhjendatud väliseks
kohandamiseks.
3. Lepinguosaline võib oma välise finantspositsiooni või maksebilansi kaitseks vastu võtta või
säilitada piiravaid meetmeid kaubavahetuse suhtes. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas
GATT 1994 XII artikliga ja 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe maksebilansisätete
käsitusleppega.
4. Lepinguosaline võib oma välise finantspositsiooni või maksebilansi kaitseks vastu võtta või
säilitada piiravaid meetmeid teenuskaubanduse suhtes. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas
GATSi XII artikliga.
& /et 504
5. Lepinguosaline püüab mitte vastu võtta ega säilitada meetmeid tariifsete lisatasude, kvootide,
litsentside või sarnaste meetmete kujul. Kui lepinguosaline teist lepinguosalist meetmetest teavitab,
selgitab ta nende piiravate meetmete kasutamise põhjusi.
6. Lepinguosaline, kes võtab vastu või jätab kehtima lõikes 1 osutatud meetmed, teatab nendest
viivitamata teisele lepinguosalisele.
7. Kui artikli 20.4 või käesoleva artikli alusel võetakse vastu või jäetakse kehtima piiravad
meetmed, konsulteerivad lepinguosalised viivitamata teenuste ja investeeringute allkomitees, välja
arvatud juhul, kui konsultatsioone peetakse muudel rahvusvahelistel foorumitel, mille liikmed on
mõlemad lepinguosalised. Konsultatsioonide käigus analüüsitakse vastavate meetmete võtmise
põhjustanud maksebilansiraskusi või väliseid finantsraskusi, võttes arvesse selliseid tegureid nagu:
a) raskuste laadi ja ulatust;
b) välist majandus- ja kaubanduskeskkonda ning
c) võimalikke alternatiivseid parandusmeetmeid.
& /et 505
8. Lõikes 7 osutatud konsultatsioonidel käsitletakse piiravate meetmete vastavust artiklile 20.4
või käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2. Võimaluse korral aktsepteerivad lepinguosalised kõiki
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) esitatud statistilisi või muid andmeid ning järelduste tegemisel
lähtutakse IMFi hinnangust asjaomase lepinguosalise maksebilansi ja välise finantsolukorra kohta.
& /et 506
21. PEATÜKK
RIIGIHANKED
ARTIKKEL 21.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „kommertskaubad ja -teenused“ – kaubad ja teenused, mida tavaliselt müüakse või pakutakse
müügiks turul valitsusvälistele ostjatele ja mida sellised ostjad ostavad tavaliselt turult
valitsemisega mitte seotud eesmärkidel;
b) „ehitusteenused“ – teenused, mille eesmärk on mis tahes vahenditega ehitada hooneid ja
tsiviilrajatisi ÜRO ühtse tooteklassifikaatori (CPC) 51. alajao tähenduses;
& /et 507
c) „käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ – valitsuse ülesannete täitmiseks teostatav hange:
i) mille puhul hangitakse kaupu, teenuseid või mõlemat:
A) nagu on kummagi lepinguosalise kohta kindlaks määratud vastavalt 21-A lisas
„Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisas „Mehhiko
käesoleva lepinguga hõlmatud hange“, ning
B) hanke eesmärk ei ole äriotstarbeline müük või edasimüük või kasutamine
äriotstarbeliseks müügiks või edasimüügiks ette nähtud kaupade tootmisel või
teenuste osutamisel;
ii) vastavalt mis tahes lepingule, sealhulgas
A) ostu-,
B) liisingu-, ning
C) rendi- või üürilepingule või järelmaksulepingule koos väljaostuvõimalusega või
ilma selleta;
iii) mille maksumus, hinnatuna vastavalt artiklile 21.2, on artikli 21.6 kohase teate
avaldamise ajal võrdne asjakohase piirmääraga, mis on sätestatud kummagi
lepinguosalise puhul vastavalt 21-A lisas „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud
hange“ või 21-B lisas „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“, või sellest
piirmäärast suurem;
& /et 508
iv) mille teostab hankeüksus ning
v) mis ei ole muul viisil välja jäetud artikli 21.2 lõike 2 või 21-A lisa „Euroopa Liidu
käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga
hõlmatud hange“ kohaldamisalast;
d) „elektrooniline oksjon“ – elektrooniliste seadmete abil toimuv järkjärguline protsess, mille
käigus tarnijad esitavad uue hinnapakkumuse, hankemenetluse hindamiskriteeriumide kohase
muu mõõdetava väärtuse või mõlemad ning mille tulemusel tekib või muutub pakkumuste
pingerida;
e) „kirjalikult“ või „kirjalik“ – sõnade ja numbritega esitatud väljend, mida saab lugeda ja
taasesitada ning hiljem edastada ning mis võib hõlmata elektrooniliselt edastatud ja
salvestatud teavet;
f) „piiratud pakkumismenetlus“ – hange, mille puhul hankeüksus võtab ühendust tema enda
valitud tarnija või tarnijatega;
g) „korduvkasutatav loetelu“ – loetelu, mida hankeüksus kavatseb kasutada rohkem kui ühel
korral ja mis sisaldab tarnijaid, kelle hankeüksus on tunnistanud loetellu kandmise
tingimustele vastavaks;
& /et 509
h) „kavandatava hanke teade“ – hankeüksuse avaldatav teade, milles kutsutakse huvitatud
tarnijaid esitama osalemistaotlusi, pakkumusi või mõlemaid;
i) „korvamismeetmed“ – tingimused või kohustused, mis edendavad kohalikku arengut või
parandavad lepinguosalise maksebilanssi, näiteks kodumaise osaluse, tehnoloogia
litsentsimise ning investeerimis-, barterkaubanduse jms toimingute või nõuete abil;
j) „avatud pakkumismenetlus“ – hankemenetlus, mille puhul võivad pakkumuse esitada kõik
huvitatud tarnijad;
k) „hankeüksus“ – 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa
„Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ A, B ja C jao kohaldamisalasse kuuluv
üksus;
l) „kvalifitseeritud tarnija“ – tarnija, kelle hankeüksus on tunnistanud osalemistingimustele
vastavaks;
m) „valikpakkumismenetlus“ – hankemenetlus, mille puhul hankeüksus kutsub pakkumusi
esitama üksnes kvalifitseeritud tarnijaid;
n) „teenused“ – hõlmab ehitusteenuseid, kui ei ole sätestatud teisiti;
& /et 510
o) „standard“ – tunnustatud asutuse heakskiidetud dokument, millega nähakse üldiseks ja
korduvaks kasutamiseks ette tooteid või teenuseid ning nendega seotud protsesse ja
tootmismeetodeid käsitlevad eeskirjad, suunised või omadused, mille järgimine ei ole
kohustuslik ning mis võivad ka üksnes sisaldada või käsitleda toote, teenuse, protsessi või
tootmismeetodi suhtes kehtivat terminoloogiat, sümboleid või pakendamis-, tähistamis- või
märgistusnõudeid;
p) „tarnija“ – isik või isikute rühm, kes pakub või saab pakkuda kaupu ja teenuseid, ning
q) „tehniline kirjeldus“ – hanketingimus, milles
i) kehtestatakse hangitavate kaupade ja teenuste omadused, sealhulgas kvaliteedi, toime,
ohutuse ja mõõtmete nõuded, või kaupade tootmise ja teenuste osutamise protsessid ja
meetodid, või
ii) käsitletakse toote või teenuse suhtes kehtivat terminoloogiat, sümboleid või
pakendamis-, tähistamis- või märgistusnõudeid.
& /et 511
ARTIKKEL 21.2
Kohaldamisala
Peatüki kohaldamine
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud
meetmete suhtes, olenemata sellest, kas hange korraldatakse üksnes või osaliselt elektrooniliste
vahenditega.
2. Kui 21-A lisast „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisast
„Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ei tulene teisiti, ei kohaldata käesolevat peatükki
järgmise suhtes:
a) maa, olemasolevate hoonete või muu kinnisvara või nendega seotud õiguste omandamine või
rentimine;
b) lepinguosalise lepinguvälised kokkulepped või mis tahes vormis antav abi, sealhulgas
koostöölepingud, toetused, laenud, paigutused omakapitali, tagatised ja maksusoodustused;
c) fiskaalasutuse teenuste ja depooteenuste, reguleeritud finantsasutuste likvideerimise ja
juhtimise teenuste ning riigivõla, sealhulgas laenude, riigi võlakirjade, vekslite ja muude
väärtpaberite müügi, tagasiostu või levitamisega seotud teenuste hange või soetamine;
& /et 512
d) riiklikud töölepingud;
e) hanked, mis korraldatakse
i) rahvusvahelise abi, sealhulgas arenguabi andmiseks;
ii) sõjaväeüksuste paiknemist käsitleva rahvusvahelise lepingu erimenetluse või klausli
alusel või mis on seotud projekti ühise rakendamisega sellele alla kirjutanud riikide
poolt, või
iii) rahvusvahelise organisatsiooni erimenetluse või klausli alusel või mida rahastatakse
rahvusvahelise toetuse, laenu või muu abiga, juhul kui kohaldatav menetlus või klausel
ei ole käesoleva peatükiga kooskõlas.
3. Kummagi lepinguosalise kohustused käesoleva lepinguga hõlmatud hangete valdkonnas on
sätestatud 21-A lisas „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisas „Mehhiko
käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ vastavalt järgmisele ülesehitusele:
a) A jaos keskvalitsusasutused, kelle hanked on hõlmatud käesoleva peatükiga;
b) B jaos keskvalitsusest madalama tasandi valitsusasutused, kelle hanked on hõlmatud
käesoleva peatükiga, sealhulgas Mehhiko puhul muud keskvalitsusest madalama tasandi
asutused;
& /et 513
c) C jaos kõik muud üksused, kelle hanked on hõlmatud käesoleva peatükiga;
d) D jaos käesoleva peatükiga hõlmatud kaubad;
e) E jaos käesoleva peatükiga hõlmatud teenused, v.a ehitusteenused;
f) F jaos käesoleva peatükiga hõlmatud ehitusteenused;
g) G jaos käesoleva peatükiga hõlmatud avaliku ja erasektori partnerlused või ehitustööde
kontsessioonid;
h) H jaos üldmärkused ja erandid ning
i) I jaos meediakanalid, kus lepinguosaline avaldab oma hanketeateid, lepingu sõlmimise teateid
ja muud oma riigihangete süsteemiga seotud teavet.
4. Kui lepinguosalise õiguse kohaselt tohivad käesoleva lepinguga hõlmatud hanget korraldada
hankeüksuse nimel muud üksused või isikud, kelle hankega seotud kaubad ja teenused ei ole
käesoleva lepinguga hõlmatud, kehtib samuti käesolev peatükk.
& /et 514
Hindamine
5. Selleks et teha hanke väärtuse hindamisel kindlaks, kas tegemist on käesoleva lepinguga
hõlmatud hankega, hankeüksus:
a) ei jaga hanget eraldi hangeteks ega vali ega kasuta konkreetset hindamismeetodit hanke
väärtuse hindamiseks eesmärgiga välistada kas täielikult või osaliselt käesoleva peatüki
kohaldamine hanke suhtes ning
b) esitab hanke arvestusliku maksimaalse koguväärtuse hanke kogukestuse lõikes olenemata
sellest, kas leping sõlmitakse ühe või enama tarnijaga, võttes arvesse kõiki tasustamise vorme,
sealhulgas:
i) lisatasud, teenustasud, vahendustasud ja intressid ning
ii) kui hankes on ette nähtud optsioonivõimalus, siis kõnealuste optsioonide
kogumaksumus.
& /et 515
6. Kui hanke üksiknõude tulemusena sõlmitakse rohkem kui üks leping või sõlmitakse lepingud
eraldi osade suhtes (edaspidi „korduvlepingud“), lähtutakse hinnangulise maksimaalse
kogumaksumuse arvutamisel järgmisest:
a) eelneva 12 kuu jooksul või hankeüksuse eelneva eelarveaasta jooksul sõlmitud sama tüüpi
kauba või teenuse korduvlepingute maksumus, mida on võimaluse korral korrigeeritud, et võtta
arvesse prognoositud muutusi järgmise 12 kuu jooksul hangitavate kaupade ja teenuste koguses ja
maksumuses, või
b) esialgse lepingu sõlmimisele järgneva 12 kuu jooksul või hankeüksuse eelarveaasta jooksul
hangitava sama tüüpi kauba või teenuse korduvlepingute hinnanguline maksumus.
7. Juhul kui kaupa või teenust hangitakse liisimise, rentimise või üürimise või järelmaksuga ostu
teel või hangete puhul, mille koguhind ei ole kindlaks määratud, on hindamise alus järgmine:
a) tähtajaliste lepingute puhul:
i) kui lepingu kestus on 12 kuud või vähem, siis hinnanguline maksimaalne maksumus
kogu kestuse jooksul, või
ii) kui lepingu kestus ületab 12 kuud, siis hinnanguline maksimaalne kogumaksumus,
sealhulgas mis tahes hinnanguline jääkmaksumus;
& /et 516
b) tähtajatute lepingute puhul hinnanguline kuumakse, mis on korrutatud 48ga, ning
c) kui ei ole kindel, kas leping sõlmitakse tähtajalise lepinguna, kohaldatakse punkti b.
ARTIKKEL 21.3
Julgeoleku- ja ülderandid
1. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendada nii, et see takistab lepinguosalist võtmast
meetmeid või avalikustamast teavet, kui ta peab seda vajalikuks, et kaitsta oma olulisi
julgeolekuhuve, mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse hangete või riigi julgeoleku
või riigikaitse seisukohalt hädavajalike hangetega.
2. Vastavalt nõudele, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis põhjustab samasugustes
tingimustes oleva lepinguosalise meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist või
rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet selliselt,
et see takistab lepinguosalist kehtestamast selliseid meetmeid ja tagamast nende täitmist, mis on:
a) vajalikud kõlbluse, avaliku korra ja ohutuse kaitseks;
& /et 517
b) vajalikud inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitseks;
c) vajalikud intellektuaalomandi kaitseks või
d) seotud puuetega inimeste, heategevusorganisatsioonide või vangide töö tulemusena
valmistatud kaupade ja osutatavate teenustega.
ARTIKKEL 21.4
Üldpõhimõtted
Diskrimineerimiskeeld
1. Olenemata artikli 21.2 kohaldamisalast võib lepinguosalise ettevõtja, kes on seaduslikult
asutatud, omandatud või kelle kaubanduslik kohalolek on säilitatud teise lepinguosalise
territooriumil, osaleda selle teise lepinguosalise riigihangetes samadel tingimustel kui selle teise
lepinguosalise ettevõtjad, nagu on ette nähtud selle teise lepinguosalise õiguses.
& /et 518
2. Lepinguosaline ja tema hankeüksused kohtlevad iga käesoleva lepinguga hõlmatud hankega
seotud meetme puhul teise lepinguosalise kaupu ja teenuseid ning teise lepinguosalise tarnijaid, kes
selliseid kaupu ja teenuseid pakuvad, kohe ja tingimusteta vähemalt sama soodsalt, kui asjaomane
lepinguosaline (sealhulgas tema hankeüksused) kohtleb oma kaupu, teenuseid ja tarnijaid.
3. Käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud meetmete puhul lepinguosalised ja nende
hankeüksused:
a) ei kohtle mõnda kohapealset tarnijat tema välismaise kuuluvuse või omandiõiguse määra
põhjal vähem soodsalt kui teisi kohapealseid tarnijaid või
b) ei diskrimineeri kohapealset tarnijat selle alusel, et kaup või teenus, mida see tarnija selle
konkreetse hanke jaoks pakub, pärineb teiselt lepinguosaliselt.
Elektrooniliste vahendite kasutamine
4. Kui hankeüksus korraldab käesoleva lepinguga hõlmatud hanke elektroonilisel teel, peab ta:
a) tagama, et hanke korraldamisel kasutatakse muu hulgas ka autentimiseks ja andmete
krüptimiseks IT-süsteeme ja tarkvara, mis on vabalt kättesaadavad ja muude vabalt
kättesaadavate IT-süsteemide ja tarkvaraga koostalitlusvõimelised;
& /et 519
b) rakendama mehhanisme, millega tagatakse osalemistaotluste ja pakkumuste terviklus,
sealhulgas fikseeritakse nende esitamise aeg ning välistatakse neile loata juurdepääs, ning
c) kasutama hankemenetlustes teadete ja hankedokumentide avaldamiseks ning võimalikult
suures ulatuses pakkumuste esitamiseks elektroonilisi teabe- ja sidevahendeid.
Hanke korraldamine
5. Hankeüksus korraldab käesoleva lepinguga hõlmatud hanke läbipaistval ja erapooletul viisil,
mis:
a) on kooskõlas käesoleva peatükiga, kasutades üht järgmistest hankeviisidest: avatud
pakkumismenetlus, valikpakkumismenetlus või piiratud pakkumismenetlus;
b) ennetab huvide konflikte ja korruptsiooni vastavalt asjaomase lepinguosalise õigusele.
& /et 520
Korruptsioonivastased meetmed
6. Kumbki lepinguosaline tagab, et ta on võtnud kasutusele asjakohased meetmed korruptsiooni
tõkestamiseks oma riigihangetes. Nende meetmete hulka kuuluvad menetlused, millega võetakse
lepinguosalise hangetes osalemise õigus kas tähtajatult või kindlaksmääratud ajavahemikuks
tarnijatelt, kelle puhul on selle lepinguosalise õigusasutused lõpliku otsusega kindlaks teinud, et nad
on osalenud pettuses või muus ebaseaduslikus tegevuses, mis on seotud riigihangetega selle
lepinguosalise territooriumil. Kumbki lepinguosaline tagab ka selle, et tal on kehtestatud
põhimõtted ja menetlused, millega hangetega seotud või neid mõjutavate isikute võimalik huvide
konflikt võimalikult suures ulatuses kõrvaldada või seda ohjata.
Päritolureeglid
7. Käesoleva peatükiga hõlmatud riigihanke puhul ei kohalda lepinguosaline teisest
lepinguosalisest imporditavate kaupade ega osutatavate teenuste suhtes päritolureegleid, mis
erinevad nendest päritolureeglitest, mida lepinguosaline kohaldab tavapärase kaubanduse raames
samade kaupade impordi või samade teenuste osutamise suhtes.
Eeliste andmisest keeldumine
8. Lepinguosaline võib keelduda käesoleva peatüki eeliste andmisest teise lepinguosalise
teenuseosutajale, kui ta on sellest eelnevalt teavitanud ja selles küsimuses konsulteerinud ning kui
lepinguosaline teeb kindlaks, et teenust osutab ettevõtja, kellel ei ole kummagi lepinguosalise
territooriumil sisulist äritegevust.
& /et 521
Korvamismeetmed
9. Käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seoses ei tohi lepinguosaline ega tema hankeüksused
taotleda, võtta arvesse, kehtestada ega jõustada korvamismeetmeid.
Meetmed, mis ei ole hangetele eriomased
10. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata järgmise suhtes:
a) tollimaksud ja muud maksud, mis on kehtestatud impordi suhtes või sellise impordiga seoses;
b) selliste tollimaksude ja muude maksudega maksustamise meetod ning
c) muud teenustekaubandust mõjutavad meetmed peale käesoleva lepinguga hõlmatud hankeid
reguleerivate meetmete.
& /et 522
ARTIKKEL 21.5
Teave hankesüsteemi kohta
1. Kumbki lepinguosaline:
a) avaldab viivitamata seadused, määrused, kohtuotsused, üldkohaldatavad haldusotsused,
õigusaktidest tulenevad standardsed lepingupunktid, millele viidatakse hanketeadetes või -
dokumentides, samuti käesoleva lepinguga hõlmatud hanke korra ja selles tehtavad
muudatused laia levikuga ning pidevalt üldsusele kättesaadavas ametlikult määratud
elektroonilises või paberväljaandes ning
b) selgitab neid taotluse korral teisele lepinguosalisele.
2. Kumbki lepinguosaline loetleb vastavalt 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga
hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ I jaos järgmise:
a) elektroonilised või paberväljaanded, kus lepinguosaline avaldab lõike 1 punktis a kirjeldatud
teabe;
b) elektroonilised või paberväljaanded, kus lepinguosaline avaldab artikliga 21.6, artikli 21.8
lõikega 9 ja artikli 21.15 lõikega 2 nõutud teated, ning
& /et 523
c) veebisaidi aadressi (veebisaitide aadressid), kus lepinguosaline avaldab:
i) artikli 21.15 lõikes 4 osutatud hankestatistika või
ii) oma teated sõlmitud hankelepingute kohta vastavalt artikli 21.15 lõikele 6.
3. Kumbki lepinguosaline teavitab viivitamata riigihangete allkomiteed kõigist muudatustest 21-
A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva
lepinguga hõlmatud hange“ I jaos loetletud teabes.
ARTIKKEL 21.6
Teated
Kavandatava hanke teade
1. Hankeüksus avaldab iga käesoleva lepinguga hõlmatud hanke kohta kavandatava hanke teate,
välja arvatud artiklis 21,12 kirjeldatud asjaoludel.
& /et 524
2. Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, sisaldab kavandatava hanke teade järgmist:
a) hankeüksuse nimi ja aadress ning muud andmed, mis on vajalikud hankeüksusega
kontakteerumiseks ning selleks, et saada kõik vajalikud hankedokumendid, ning vajaduse
korral teave nende hinna ja maksetingimuste kohta;
b) hanke kirjeldus, sealhulgas hangitavate kaupade ja teenuste laad ja kogus või eeldatav kogus,
kui täpne kogus ei ole teada;
c) korduvlepingute puhul võimaluse korral järgmiste kavandatava hanke teadete eeldatav
avaldamise aeg;
d) valikuvõimaluste kirjeldus;
e) kaupade tarnimise või teenuste osutamise ajakava või lepingu kestus;
f) kasutatav hankemeetod ning teave selle kohta, kas tegemist on läbirääkimistega hanke või
elektroonilise oksjoniga;
g) vajaduse korral hankes osalemise taotluste esitamise aadress ja tähtpäev;
& /et 525
h) pakkumuste esitamise aadress ja tähtpäev;
i) keel või keeled, milles võib esitada pakkumuse või osalemistaotluse, juhul kui need võib
esitada muus keeles kui selle lepinguosalise ametlik keel, kelle hankeüksus hanke korraldab;
j) osalemistingimuste loetelu koos lühikirjeldustega, sealhulgas nõuded konkreetsete
dokumentide või tõendite kohta, mida tarnijad peavad osalemiseks esitama, kui neid nõudeid
ei ole esitatud kõikidele huvitatud tarnijatele kavandatava hanke teate raames ühel ja samal
ajal kättesaadavaks tehtud hankedokumentides;
k) tarnijate valiku kriteeriumid ja vajaduse korral hankes osalema lubatavate tarnijate arv, kui
hankeüksus kavatseb vastavalt artiklile 21.8 kutsuda hankes osalema piiratud arvu
kvalifitseeritud tarnijaid, ning
l) märge, et hange on hõlmatud käesoleva peatükiga.
& /et 526
Kokkuvõtlik teade
3. Iga kavandatava hanke puhul avaldab hankeüksus kavandatava hanke teatega samal ajal ühes
WTO keeles vabalt kättesaadava kokkuvõtliku teate.
Kokkuvõtlik teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:
a) hanke sisu;
b) pakkumuse esitamise lõpptähtpäev või – vajaduse korral – hankes osalemise või
korduvkasutatavasse loetellu kandmise taotluse esitamise tähtpäev ning
c) aadress, kust saab taotleda hankedokumente.
Plaanitud hanke teadaanne
4. Hankeüksustel soovitatakse avaldada igal eelarveaastal võimalikult varakult teadaanne
hankeplaanide kohta (edaspidi „plaanitud hanke teadaanne“). Plaanitud hanke teadaanne peaks
sisaldama hanke sisu ja kavandatava hanke teate avaldamise ligikaudset kuupäeva või hanke
toimumise ligikaudset ajavahemikku.
& /et 527
5. 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa „Mehhiko
käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B või C jao kohaldamisalasse kuuluv hankeüksus võib
kasutada plaanitud hanke teadaannet kavandatava hanke teatena, tingimusel et plaanitud hanke
teadaanne sisaldab lõikes 2 osutatud teavet ulatuses, mis on hankeüksusele kättesaadav, ja märget,
et huvitatud tarnijad peaksid väljendama hankeüksusele oma huvi hanke vastu.
Teateid käsitlevad üldeeskirjad
6. Kõik kavandatava hanke teated, kokkuvõtlikud teated ja plaanitud hanke teadaanded on
vahetult kättesaadavad elektrooniliselt ja tasuta ühtse internetiportaali kaudu. Teateid võib lisaks
avaldada ka ajakohases laia levikuga paberväljaandes ja need jäävad üldsusele kättesaadavaks
vähemalt teates märgitud aja lõpuni.
ARTIKKEL 21.7
Osalemistingimused
1. Hankeüksus esitab hankes osalemiseks ainult need tingimused, mis on olulised tagamaks, et
tarnija vastab õiguslikult ja finantsiliselt hanke nõuetele ning on äriliselt ja tehniliselt suutlik
asjaomast hankelepingut täitma.
& /et 528
2. Osalemistingimuste kehtestamisel hankeüksus:
a) ei esita tingimust, et hankes osalemiseks peab tarnija olema eelnevalt sõlminud mõne
lepinguosalise hankeüksusega ühe või mitu lepingut;
b) võib nõuda varasemat tegevuskogemust, kui see on hanke tingimuste seisukohalt tähtis, ning
c) ei nõua, et hanke tingimus oleks asjaomane varasem kogemus lepinguosalise territooriumil.
3. Hinnates, kas tarnija vastab osalemistingimustele, hankeüksus:
a) hindab tarnija finantsilist, ärilist ja tehnilist suutlikkust vastavalt tema äritegevusele nii selle
lepinguosalise territooriumil, kelle hankeüksus hanke korraldab, kui ka väljaspool seda ning
b) lähtub hindamisel tingimustest, mille ta on hanketeates või hankedokumentides eelnevalt
kindlaks määranud.
& /et 529
4. Lepinguosaline ja tema hankeüksused võivad tõendusmaterjali olemasolu korral välistada
tarnija järgmistel põhjustel:
a) pankrot;
b) valeandmete esitamine;
c) olulised või püsivad puudused varasemast lepingust tuleneva olulise nõude või kohustuse
täitmisel;
d) lõplikud kohtuotsused raskete kuritegude ja muude raskete süütegude korral vastavalt selle
lepinguosalise õigusele;
e) eksimine ametialaste käitumisreeglite vastu või tegevus või tegevusetus, mis vähendab tarnija
ärilist usaldusväärsust, või
f) maksude maksmata jätmine.
& /et 530
ARTIKKEL 21.8
Tarnijate kvalifitseerimine
Registreerimissüsteemid ja kvalifikatsioonimenetlused
1. Lepinguosaline ja tema hankeüksused võivad kasutada tarnijate registreerimise süsteemi,
mille kaudu huvitatud tarnijad peavad registreeruma ja esitama teatavat teavet. Sellisel juhul tagab
lepinguosaline, et huvitatud tarnijatel on elektrooniliste vahendite kaudu täielik juurdepääs
registreerimissüsteemi puudutavale teabele ja et nad võivad taotleda registreerimist igal ajal
süsteemi kehtivuse jooksul. Pädev asutus teatab neile mõistliku tähtaja jooksul taotluse rahuldamise
või tagasilükkamise otsusest. Taotluse tagasilükkamise korral tuleb otsust nõuetekohaselt
põhjendada.
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et
a) tema hankeüksused teevad jõupingutusi, et minimeerida kvalifitseerimismenetluste erinevusi,
ning
b) kui tema hankeüksused kasutavad registreerimissüsteemi, teevad nad jõupingutusi, et
minimeerida registreerimissüsteemide erinevusi.
3. Lepinguosaline, sealhulgas tema hankeüksused, ei võta vastu ega kasuta
registreerimissüsteemi või kvalifitseerimismenetlust, mille eesmärk on tekitada teise lepinguosalise
tarnijatele asjatuid takistusi hankes osalemiseks või mille tõttu sellised takistused tekivad.
& /et 531
Valikpakkumismenetlus
4. Kui hankeüksus kavatseb kasutada valikpakkumismenetlus, tuleb tal:
a) esitada kavandatava hanke teates vähemalt artikli 21.6 lõike 2 punktides a, b, f, g, j, k ja l
nimetatud teave ning kutsuda tarnijaid üles esitama osalemistaotlust ning
b) esitada pakkumuste esitamise tähtaja alguseks kvalifitseeritud tarnijatele, keda ta teavitab
vastavalt artikli 21.10 lõike 3 punktile b, vähemalt artikli 21.6 lõike 2 punktides c, d, e, h ja i
osutatud teave.
5. Hankeüksus lubab konkreetses hankes osaleda kõigil kvalifitseeritud tarnijatel, välja arvatud
juhul, kui hankeüksus teatab kavandatava hanke teates, et hankes lubatakse osalema vaid piiratud
arv tarnijaid, ning esitab tarnijate arvu piiramise kriteeriumid. Pakkumiskutse adresseeritakse nii
mitmele tarnijale, nagu on vaja tõhusa konkurentsi tagamiseks.
6. Kui hankedokumente ei tehta alates lõikes 4 osutatud teate avaldamise kuupäevast avalikult
kättesaadavaks, tagab hankeüksus, et need tehakse kõikidele lõike 5 kohaselt väljavalitud
kvalifitseeritud tarnijatele kättesaadavaks samal ajal.
& /et 532
Korduvkasutatavad loetelud
7. Hankeüksus võib pidada korduvkasutatavat loetelu, tingimusel et teade, millega huvitatud
tarnijaid kutsutakse taotlema loetellu kandmist, avaldatakse igal aastal asjakohases väljaandes, mis
on loetletud 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa „Mehhiko
käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ I jaos, ning on elektroonilise avaldamise korral pidevalt
kättesaadav.
8. Lõikega 7 ette nähtud teade hõlmab järgmist:
a) nende kaupade ja teenuste või kauba- ja teenuseliikide kirjeldus, mille hankimiseks loetelu
kasutatakse;
b) osalemistingimused, millele tarnijad peavad loetellu kandmiseks vastama, ning meetodid,
mida hankeüksus kasutab tarnija nõuetelevastavuse kontrollimiseks;
c) hankeüksuse nimi ja aadress ning muud andmed, mis on vajalikud temaga ühenduse
võtmiseks ning selleks, et saada kõik vajalikud loeteluga seotud dokumendid;
d) loetelu kehtivusaeg ja selle kehtivuse pikendamise või lõpetamise viis või kui kehtivusaega ei
esitata, siis märge selle kohta, millisel viisil teatatakse loetelu kasutamise lõpetamisest, ning
e) märge, et loetelu võib kasutada käesoleva peatükiga hõlmatud hanke puhul.
& /et 533
9. Kui korduvkasutatav loetelu kehtib kuni kolm aastat, võib hankeüksus lõikest 7 olenemata
avaldada lõikes 7 osutatud teate ainult üks kord, nimelt loetelu kehtivusaja alguses, tingimusel et
a) teates esitatakse loetelu kehtivusaeg ja teatatakse, et rohkem teateid ei avaldata, ning
b) teade avaldatakse elektrooniliselt ja see on kogu kehtivusaja jooksul pidevalt kättesaadav.
10. Hankeüksus lubab tarnijatel taotleda igal ajal enda kandmist korduvkasutatavasse loetelu ja
kannab kõik kvalifitseeritud tarnijad loetellu mõistlikult lühikese aja jooksul.
11. Kui tarnija, kes ei ole kantud korduvkasutatavasse loetellu, esitab korduvkasutataval loetelul
põhinevas hankes osalemise taotluse ja kõik nõutud dokumendid artikli 21.10 lõikes 2 sätestatud
ajavahemiku jooksul, peab hankeüksus taotlusega tutvuma. Hankeüksus ei jäta tarnijat
hankemenetlusest kõrvale selle tõttu, et hankeüksusel ei ole piisavalt aega taotlusega tutvuda, välja
arvatud erijuhul, kui hanke keerukusest tingituna ei suuda hankeüksus lõpetada taotlusega tutvumist
pakkumuste esitamiseks lubatud ajavahemiku jooksul.
& /et 534
Muud 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa „Mehhiko
käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B ja C jao kohaldamisalasse kuuluvad üksused
12. 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko
käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B ja C jao kohaldamisalasse kuuluva lepinguosalise
hankeüksus võib kasutada teadet, milles tarnijaid kutsutakse üles taotlema korduvkasutatavasse
loetellu kandmist, kavandatava hanke teatena, kui:
a) teade avaldatakse kooskõlas lõikega 7 ja see sisaldab lõikes 8 nõutud teavet ning kogu
artikli 21.6 lõikes 2 nõutud teavet, mis on kättesaadav, ning märget, et asjaomane teade
kujutab endast kavandatava hanke teadet või et edaspidi saavad korduvkasutatavasse loetellu
kuuluvate hangete teateid ainult korduvkasutatavasse loetellu kuuluvad tarnijad, ning
b) hankeüksus esitab tarnijatele, kes on teatanud oma huvist konkreetse hanke vastu, kiiresti
piisavalt teavet, mis võimaldab neil hinnata oma huvi hankes osaleda, sealhulgas kogu
ülejäänud teabe, mida nõutakse artikli 21.6 lõikes 2, niivõrd kui see teave on kättesaadav.
13. 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko
käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B või C jao kohaldamisalasse kuuluv hankeüksus võib
võimaldada tarnijal, kes on vastavalt lõikele 10 taotlenud enda kandmist korduvkasutatavasse
loetellu, esitada asjaomase hanke raames pakkumuse, kui hankeüksusele jääb piisavalt aega, et
kindlaks teha, kas tarnija vastab osalemistingimustele.
& /et 535
Teave hankeüksuse otsuste kohta
14. Hankeüksus teatab hankes osalemise taotluse või korduvkasutatavasse loetellu kandmise
taotluse esitanud tarnijale viivitamata oma otsuse tema taotluse kohta.
15. Kui hankeüksus lükkab tarnija hankes osalemise või korduvkasutatavasse loetellu kandmise
taotluse tagasi, ei tunnista teda enam kvalifitseeritud tarnijaks või kustutab ta korduvkasutatavast
loetelust, teatab hankeüksus sellest tarnijale viivitamata ja esitab tarnija taotluse korral talle
viivitamata oma otsuse kirjaliku põhjenduse.
ARTIKKEL 21.9
Tehnilised kirjeldused ja hankedokumendid
Tehnilised kirjeldused
1. Hankeüksus ei koosta, ei võta vastu ega kohalda tehnilisi kirjeldusi ega nõua
vastavushindamismenetluse kasutamist, mille eesmärk on luua või mis loob tarbetuid takistusi
lepinguosalistevahelises kaubanduses.
& /et 536
2. Hangitavate kaupade ja teenuste tehnilisi kirjeldusi koostades peab hankeüksus võimaluse
korral:
a) esitama tehnilises kirjelduses pigem toimivus- ja funktsionaalsed nõuded, mitte disaini või
tunnuste kirjelduse, ning
b) võtma tehniliste kirjelduste aluseks rahvusvahelised standardid, kui need standardid on
olemas, või muul juhul võtma aluseks siseriiklikud tehnilised normid, tunnustatud
siseriiklikud standardid või ehituseeskirjad.
3. Kui tehnilistes kirjeldustes kasutatakse disaini või tunnuste kirjelduse näitajaid, peaks
hankeüksus lisama võimaluse korral hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne“
näitamaks, et ta võtab arvesse samaväärsete kaupade või teenuste pakkumusi, kui need vastavad
selgelt hanke tingimustele.
4. Hankeüksus ei koosta tehnilisi kirjeldusi, mis sisaldavad konkreetse kaubamärgi või
kaubanime, patendi, autoriõiguse, disainilahenduse või tüübi, teatava päritolu, tootja või tarnijaga
seotud nõudeid või viiteid, välja arvatud juhul, kui hanke nõudeid ei ole muul viisil võimalik
piisavalt täpselt või arusaadavalt kirjeldada, ja tingimusel, et hankeüksus lisab
hankedokumentidesse näiteks sõnad „või samaväärne“.
& /et 537
5. Hankeüksus ei või isikult, kellel võivad olla ärihuvid seoses teatava hankega, konkurentsi
piiramist põhjustaval viisil küsida ega vastu võtta nõuandeid, mida võidakse kasutada selle hanke
tehniliste kirjelduste koostamisel või vastuvõtmisel.
6. Lepinguosaline võib lubada oma hankeüksustel võtta arvesse sotsiaalseid ja
keskkonnakaalutlusi, tingimusel et need ei ole diskrimineerivad ja on seotud lepingu esemega.
7. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline ja tema hankeüksused võivad
koostada, vastu võtta või kohaldada vastavalt käesolevale artiklile tehnilisi kirjeldusi loodusvarade
kaitse edendamiseks või keskkonna kaitsmiseks.
Hankedokumendid
8. Hankeüksus esitab tarnijatele hankedokumendid, mis sisaldavad kogu vajalikku teavet, et
tarnijad saaksid koostada ja esitada nõuetele vastava pakkumuse. Kui seda ei ole juba kavandatava
hanke teates tehtud, esitatakse kõnealustes dokumentides täielik kirjeldus järgmise kohta:
a) hange, sealhulgas kaupade või teenuste laad ja kogus või kui täpne kogus ei ole teada, siis
eeldatav kogus, ning täidetavad nõuded muu hulgas tehnilise kirjelduse, vastavushindamise,
plaanide, jooniste ja juhendite kohta;
& /et 538
b) tarnijate osalemistingimused, sealhulgas sellise teabe ja selliste dokumentide loetelu, mis
tarnija peab osalemistingimustele vastamiseks esitama;
c) kõik hindamiskriteeriumid, mida hankeüksus kohaldab lepingu sõlmimisel, ning kõnealuste
kriteeriumide osakaal, kui hind ei ole ainus kriteerium;
d) kui hankeüksus korraldab hanke elektrooniliselt, siis autentimis- ja andmete krüptimise
nõuded või muud nõuded seoses teabe elektroonilise esitamisega;
e) kui hankeüksus korraldab elektroonilise oksjoni, siis oksjoni pidamise eeskirjad, sealhulgas
teave selle kohta, milliseid pakkumuse elemente hinnatakse;
f) kui pakkumused avatakse avalikult, siis nende avamise kuupäev, kellaaeg ja koht ning
vajaduse korral pakkumuste avamisele lubatud isikute nimekiri;
g) muud nõuded või tingimused, sealhulgas maksetingimused ja pakkumuse esitamise viisile
seatud piirangud, näiteks pakkumuste vastuvõtmine elektrooniliselt või paberkandjal, ning
h) kaupade kohaletoimetamise või teenuse osutamise kuupäevad.
& /et 539
9. Hangitavate kaupade kohaletoimetamise või teenuste osutamise kuupäeva kehtestamisel võtab
hankeüksus arvesse selliseid tegureid nagu hanke keerukus, allhangete eeldatav maht ning realistlik
aeg kaupade tootmiseks, laost väljastamiseks ja tarnekohast transportimiseks või teenuste
osutamiseks.
10. Kavandatud hanke teates või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumid võivad
muu hulgas sisaldada hinda ja muid kulutegureid, kvaliteediandmeid, tehnilist väärtust,
keskkonnanäitajaid ja tarnetingimusi.
11. Hankeüksus peab viivitamata:
a) tegema hankedokumendid kättesaadavaks, et huvitatud tarnijatel oleks piisavalt aega esitada
nõuetekohane pakkumus;
b) esitama taotluse korral hankedokumendid igale huvitatud tarnijale ning
c) vastama huvitatud või hankes osaleva tarnija esitatud mõistlikele päringutele tingimusel, et
küsitud teave ei anna kõnealusele tarnijale eelist teiste tarnijate ees.
& /et 540
Muudatused
12. Kui hankeüksus muudab enne lepingu sõlmimist kavandatava hanke teates või osalevatele
tarnijatele esitatud hankedokumentides sätestatud kriteeriume või nõudeid või kui ta muudab või
avaldab uuesti hanketeate või hankedokumendid, edastab ta kirjalikult kõik sellised muudatused või
muudetud või uuesti avaldatud teate või hankedokumendid:
a) kõikidele teabe muutmise või uuesti avaldamise ajal hankes osalevatele tarnijatele, kui nad on
hankeüksusele teada, kõikidel muudel juhtudel aga esitab muudatused samal viisil, kui ta
esitas algse teabe, ning
b) piisavalt varakult, et tarnijatel oleks aega oma pakkumusi vajaduse korral muuta ja need
uuesti esitada.
ARTIKKEL 21.10
Tähtajad
1. Hankeüksus jätab oma mõistlikest vajadustest lähtudes tarnijatele piisavalt aega
osalemistaotluste ja nõuetele vastavate pakkumuste koostamiseks ja esitamiseks, võttes seejuures
arvesse selliseid tegureid nagu:
a) hanke laad ja keerukus;
& /et 541
b) allhangete eeldatav maht ning
c) juhul kui ei kasutata elektroonilisi vahendeid, siis aeg, mis kulub pakkumuse
mitteelektrooniliseks edastamiseks teise lepinguosalise või hankeüksuse territooriumil
asuvatest punktidest.
Tähtajad, sealhulgas pikendatud tähtajad, peavad olema kõikidele huvitatud või osalevatele
tarnijatele ühesugused.
2. Valikpakkumismenetlust kasutav hankeüksus määrab osalemistaotluste esitamise tähtpäeva,
mis üldjuhul ei ole varem kui 25 päeva pärast kavandatud hanke teate avaldamise kuupäeva. Kui
kiireloomulistel juhtudel, mida hankeüksus on nõuetekohaselt põhjendanud, ei saa sellist tähtaega
kasutada, võib seda lühendada kuni kümne päevani.
3. Välja arvatud lõigetes 4, 5, 7 ja 8 sätestatud juhtudel, kehtestab hankeüksus pakkumuste
esitamise tähtpäeva, mis ei ole varem kui 40 päeva pärast
a) kavandatava hanke teate avaldamise kuupäeva avatud pakkumismenetluse korral või
b) kuupäeva, mil hankeüksus teatab tarnijatele, et nad kutsutakse pakkumusi esitama, olenemata
sellest, kas kasutatakse korduvkasutatavat loetelu või mitte, valikpakkumismenetluse korral.
& /et 542
4. Hankeüksus võib lühendada lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega kuni kümne
päevani, kui:
a) hankeüksus on avaldanud plaanitud hanke teadaande, mida on kirjeldatud artikli 21.6 lõikes 4,
vähemalt 40 päeva ja kuni 12 kuud enne kavandatud hanke teates avaldamist, kusjuures
plaanitud hanke teadaandes on esitatud järgmine teave:
i) hanke kirjeldus;
ii) pakkumuse või osalemistaotluse esitamise ligikaudne tähtpäev;
iii) märge, et huvitatud tarnijad peaksid hankeüksusele väljendama oma huvi hanke vastu;
iv) aadress, kust saab hankedokumente, ning
v) kogu kättesaadav teave, mida kavandatava hanke teade peab artikli 21.6 lõike 2 kohaselt
sisaldama;
b) hankeüksus märgib korduvat laadi hangete puhul algses kavandatava hanke teates, et
järgmistes teadetes sätestatakse pakkumuste esitamise tähtajad vastavalt käesolevale lõikele,
või
& /et 543
c) lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega ei saa hankeüksuse poolt nõuetekohaselt
põhjendatud kiireloomulistel juhtudel kasutada.
5. Hankeüksus võib lühendada lõike 3 kohast pakkumuste esitamise tähtaega viie päeva võrra
igal järgmisel põhjusel:
a) kavandatava hanke teade avaldatakse elektrooniliselt;
b) kõik hankedokumendid tehakse alates kavandatava hanke teate avaldamise kuupäevast
elektrooniliselt kättesaadavaks ning
c) hankeüksus lubab teha pakkumusi elektrooniliselt.
6. Juhul kui kasutatakse lõiget 5 koostoimes lõikega 4, ei või lõike 3 kohane pakkumuste
esitamise tähtaeg olla mingil juhul lühem kui kümme päeva alates kavandatava hanke teate
avaldamisest.
7. Hankeüksus võib kommertskaupade või -teenuste või nende mõlema ostmise korral
olenemata muudest käesoleva artikli sätetest lühendada lõike 3 kohast pakkumuste esitamise
tähtaega vähemalt 13 päevani, kui ta avaldab elektrooniliselt ühel ja samal ajal nii kavandatava
hanke teate kui ka hankedokumendid. Kui hankeüksus võimaldab lisaks teha kommertskaupade või
-teenuste pakkumusi elektrooniliselt, võib ta lühendada lõike 3 kohast tähtaega kuni kümne päevani.
& /et 544
8. Kui 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko
käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B või C jao kohane hankeüksus on valinud kõik
kvalifitseeritud tarnijad või piiratud arvu kvalifitseeritud tarnijaid, võib pakkumuste esitamise
tähtaja kehtestada hankeüksuse ja valitud tarnijate vastastikusel kokkuleppel. Sellise kokkuleppe
puudumise korral peab tähtaeg olema vähemalt kümme päeva.
ARTIKKEL 21.11
Läbirääkimine
1. Lepinguosaline võib ette näha, et tema hankeüksused peavad tarnijatega läbirääkimisi, kui:
a) hankeüksus on vastavalt artikli 21.6 lõikele 2 nõutavas kavandatava hanke teates viidanud
oma kavatsusele pidada läbirääkimisi või
b) hindamisel ilmneb, et ükski pakkumus ei ole kavandatava hanke teates või
hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide kohaselt selgelt kõige soodsam.
& /et 545
2. Hankeüksus
a) tagab, et läbirääkimistel osalevate tarnijate kõrvalejätmine toimub kavandatava hanke teates
või hankedokumentides sätestatud hindamiskriteeriumide kohaselt, ning
b) määrab pärast läbirääkimiste lõppu allesjäänud osalevatele tarnijatele ühise tähtaja uute või
muudetud pakkumuste esitamiseks.
ARTIKKEL 21.12
Piiratud pakkumismenetlus
1. Tingimusel, et hankeüksus ei kasuta piiratud pakkumismenetlust konkurentsi vältimiseks
tarnijate vahel või viisil, millega diskrimineeritakse teise lepinguosalise tarnijaid või kaitstakse
omamaiseid tarnijaid, võib ta kasutada piiratud pakkumismenetlust ja otsustada mitte kohaldada
artikleid 21.6–21.8, artikli 21.9 lõikeid 8–12 ning artikleid 21.10, 21.11, 21.13 ja 21.14 järgmiste
asjaolude korral:
a) eeldusel, et hankedokumentide nõudeid ei ole oluliselt muudetud, kui:
i) ükski tarnija ei ole esitanud pakkumust ega osalemistaotlust;
& /et 546
ii) ei ole esitatud ühtki hankedokumentide olulistele nõuetele vastavat pakkumust;
iii) ükski tarnija ei vastanud osalemistingimustele või
iv) esitatud pakkumused kajastasid konkurentide kokkulepet;
b) kui kaupu või teenuseid saab tarnida üksnes konkreetne tarnija ja puuduvad mõistlikud
alternatiivsed või asenduskaubad või -teenused ühel järgmistest põhjustest:
i) hangitakse kunstiteost;
ii) patentide, autoriõiguste või muude ainuõiguste tõttu või
iii) konkurents puudub tehnilistel põhjustel;
c) kui esialgne tarnija tarnib lisaks selliseid kaupu või teenuseid, mis ei olnud esialgse hanke ese,
ning kui sellise tarnija vahetamine:
i) ei ole võimalik majanduslikel ja tehnilistel põhjustel, mis tulenevad näiteks
olemasolevate seadmete, tarkvara, teenuste või paigaldiste vahetatavus- ja
koostalitlusnõudest, ning
& /et 547
ii) põhjustaks hankeüksusele olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid;
d) juhul kui kiireloomulise olukorra tõttu, mis on tingitud sündmustest, mida hankeüksus ei
võinud ette näha, ei ole avatud või valikpakkumismenetlust kasutades olnud võimalik saada
kaupu või teenuseid õigeks ajaks, ja ainult niivõrd, kui see on rangelt vajalik;
e) kaubaturult ostetavate kaupade korral;
f) kui hankeüksus hangib prototüüpi või esimest toodet või teenust, mis töötatakse välja tema
tellimusel teatava teadusuuringu, katsetuse, uurimise või uusarenduse raames ja asjakohase
lepingu alusel;
esimese toote või teenuse esialgne arendustöö võib hõlmata piiratud ulatuses tootmist või
teenuse osutamist, et võtta arvesse kohapealse katsetamise tulemusi ja tõendada, et kaup või
teenus sobib masstootmiseks või -tarnimiseks kooskõlas vastuvõetavate
kvaliteedistandarditega, kuid ei hõlma masstootmist või -tarnimist eesmärgiga saavutada
kaubanduslik tasuvus või katta teadus- ja arendustööde kulud;
& /et 548
g) ostude korral, mis tehakse üksnes lühiajaliselt kehtivatel eriti soodsatel tingimustel, mis
tulenevad erakorralisest realiseerimisest, näiteks likvideerimisest, pankrotivara haldamisest
või pankrotist, mitte aga tavaliste ostude korral tavapärastelt tarnijatelt, või
h) kui leping sõlmitakse ideekonkursi võitjaga, tingimusel et
i) konkursi korraldus vastas käesoleva peatüki põhimõtetele, eelkõige seoses kavandatava
hanke teate avaldamisega, ning
ii) konkursil osalejaid hindas sõltumatu komisjon eesmärgiga selgitada välja võitja, kellega
sõlmitakse leping.
2. Hankeüksus koostab iga lõike 1 alusel sõlmitud lepingu kohta kirjaliku aruande. Aruanne
sisaldab hankeüksuse nime, hangitud kaupade või teenuste maksumust ja laadi ning märkust
lõikes 1 kirjeldatud asjaolude ja tingimuste kohta, mis õigustavad piiratud pakkumismenetluse
kasutamist.
& /et 549
ARTIKKEL 21.13
Elektroonilised oksjonid
Kui hankeüksus kavatseb käesoleva lepinguga hõlmatud hanke korraldada elektroonilise oksjonina,
esitab ta igale osalejale enne elektroonilise oksjoni algust:
a) teabe automaatse hindamismeetodi kohta, mida kasutatakse oksjoni käigus automaatseks
pakkumuste pingerea koostamiseks ja muutmiseks, sealhulgas hankedokumentides sätestatud
hindamiskriteeriumidel põhineva matemaatilise valemi;
b) pakkumuse elementide esialgse hindamise tulemused, kui leping kavatsetakse sõlmida kõige
soodsama pakkumuse tegijaga, ning
c) muu olulise teabe oksjoni korraldamise kohta.
& /et 550
ARTIKKEL 21.14
Pakkumuste läbivaatamine ja lepingute sõlmimine
Pakkumuste läbivaatamine
1. Hankeüksus võtab pakkumused vastu, avab need ja vaatab need läbi nii, et hankemenetlus on
läbipaistev ja erapooletu ning säilib pakkumuste konfidentsiaalsus.
2. Kui hankeüksus pakub ühele tarnijale võimalust parandada pakkumuste avamise ja lepingu
sõlmimise otsustamise vahelisel ajal tahtmatud vormivead, tuleb tal sama võimalust pakkuda
kõikidele osalevatele tarnijatele.
Lepingute sõlmimine
3. Selleks et pakkumust saaks lepingu sõlmimise üle otsustamisel arvesse võtta, peab see olema
tehtud kirjalikult, vastama avamise ajal teadetes ja hankedokumentides sätestatud olulistele nõuetele
ja pärinema tarnijalt, kes vastab osalemistingimustele.
& /et 551
4. Välja arvatud juhul, kui hankeüksus jõuab järeldusele, et lepingu sõlmimine ei ole avalikes
huvides, sõlmib ta lepingu tarnijaga, kes hankeüksuse hinnangul on suuteline täitma
lepingutingimusi ja kes ainuüksi teadetes ja hankedokumentides sätestatud lepingutingimuste
kohaselt on esitanud:
a) soodsaima pakkumuse või
b) madalaima hinnaga pakkumuse, kui hind on ainus kriteerium.
5. Kui hankeüksusele esitatakse pakkumus, mille hind on teiste pakkumustega võrreldes tavatult
madal, võib ta kontrollida, kas tarnija vastab osalemistingimustele ja on suuteline lepingutingimusi
täitma.
6. Hankeüksus ei tee valikuid, ei tühista hanget ega muuda sõlmitud lepinguid viisil, mis ei ole
kooskõlas käesolevast peatükist tulenevate kohustustega.
7. Üldjuhul võib kumbki lepinguosaline sätestada võitja väljaselgitamise ja lepingu sõlmimise
vahelise ooteaja, et tagasilükatud pakkujatele jääks piisavalt aega lepingu sõlmimise otsuse
läbivaatamiseks ja vaidlustamiseks.
& /et 552
ARTIKKEL 21.15
Hanketeabe läbipaistvus
Tarnijatele esitatav teave
1. Hankeüksus teavitab osalevaid tarnijaid viivitamata ja tarnija taotluse korral kirjalikult sellest,
kelle ta on kuulutanud hanke võitjaks. Kooskõlas artikli 21.16 lõigetega 2 ja 3 esitab hankeüksus
tagasilükatud tarnija taotlusel talle selgituse, miks hankeüksus ei valinud tema pakkumust ja
millised olid võitnud tarnija pakkumuse suhtelised eelised.
Teabe avaldamine sõlmitud lepingu kohta
2. Hankeüksus avaldab teate 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“
või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ I jaos loetletud asjakohases
elektroonilises või paberväljaandes hiljemalt 72 päeva jooksul pärast iga käesoleva peatükiga
hõlmatud lepingu sõlmimist. Kui hankeüksus avaldab teate üksnes elektroonilises väljaandes, peab
teave jääma mõistliku tähtaja jooksul vabalt kättesaadavaks. Teade sisaldab vähemalt järgmist
teavet:
a) hangitud kaupade või teenuste kirjeldus;
& /et 553
b) hankeüksuse nimi ja aadress;
c) eduka tarnija nimi ja aadress;
d) eduka pakkumuse maksumus või lepingu sõlmimisel arvesse võetud kõrgeima ja madalaima
hinnaga pakkumus;
e) lepingu sõlmimise kuupäev ning
f) kasutatud hankemeetod ja juhul, kui vastavalt artiklile 21.12 kasutati piiratud
pakkumismenetlust, siis selle kasutamist õigustavate asjaolude kirjeldus.
Dokumentide ja aruannete säilitamine ning elektrooniline jälgitavus
3. Hankeüksus säilitab vähemalt kolm aastat alates lepingu sõlmimisest:
a) dokumendid ja aruanded käesoleva lepinguga hõlmatud hankega seotud hankemenetluste ja
sõlmitud lepingute kohta, sealhulgas artikli 21.12 alusel nõutavad aruanded, ning
b) andmed, millega tagatakse käesoleva lepinguga hõlmatud hanke elektroonilisel korraldamisel
asjakohane jälgitavus.
& /et 554
Statistiliste andmete vahetus
4. Kumbki lepinguosaline kogub ja vahetab igal aastal statistilisi andmeid oma käesoleva
peatükiga hõlmatud hangete kohta13. Nendes statistilistes aruannetes esitatakse statistika asjaomase
lepinguosalise käesoleva peatükiga hõlmatud kõigi hankeüksuste sõlmitud lepingute hinnangulise
maksumuse kohta maailmas ja hankeüksuste kategooriate kaupa.
5. Kumbki lepinguosaline esitab kättesaadava statistika oma hankeüksuste ostetud toodete ja
teenuste päritoluriigi kohta. Sellise statistika võrreldavuse tagamiseks annab artikli 21.19 kohaselt
moodustatud riigihangete allkomitee juhiseid kasutatavate meetodite kohta. Ühisnõukogu võib
otsustada muuta lõikes 4 sätestatud nõudeid, et tagada käesoleva peatükiga hõlmatud hangete
tulemuslik järelevalve.
6. Kui lepinguosaline nõuab, et sõlmitud lepinguid käsitlevad teated tuleb lõike 2 kohaselt
avaldada elektrooniliselt, ja kui sellised teated on avalikkusele kättesaadavad ühe andmebaasi kaudu
vormis, mis võimaldab käesoleva peatükiga hõlmatud lepinguid analüüsida, võib lepinguosaline
riigihangete allkomiteele andmete edastamise asemel esitada lingi veebisaidile koos juhistega, mida
on vaja selliste andmete kättesaamiseks ja kasutamiseks.
13 Esimest korda vahetatakse teavet aasta pärast käesoleva lepingu jõustumist.
& /et 555
ARTIKKEL 21.16
Teabe avalikustamine
Teabe esitamine lepinguosalistele
1. Teise lepinguosalise taotluse korral annab lepinguosaline viivitamata teavet, mis võimaldab
kindlaks teha, kas käesoleva lepinguga hõlmatud hange korraldati õiglaselt, erapooletult ja
käesoleva peatüki kohaselt, sealhulgas teavet eduka pakkumuse näitajate ja suhteliste eeliste kohta.
Teabe saanud lepinguosaline ei avalda kõnealust teavet ühelegi tarnijale, kui see seaks ohtu
konkurentsi tulevastes hankemenetlustes, välja arvatud juhul, kui ta on saanud teabe esitanud
lepinguosalise nõusoleku.
Teabe avalikustamata jätmine
2. Olenemata käesoleva peatüki muudest sätetest ei anna lepinguosaline ega tema hankeüksused
konkreetsele tarnijale teavet, mis võib kahjustada tarnijatevahelist ausat konkurentsi.
3. Käesolevat peatükki ei tõlgendata nii, et lepinguosaline ja tema hankeüksused, ametiasutused
ja läbivaatavad organid peaksid avalikustama konfidentsiaalset teavet, kui selline avalikustamine
võiks:
a) kahjustada õiguskaitset;
& /et 556
b) kahjustada ausat konkurentsi tarnijate vahel;
c) kahjustada konkreetsete isikute õigustatud ärihuve, sealhulgas nende intellektuaalomandi
kaitset, või
d) olla muul viisil vastuolus avalike huvidega.
ARTIKKEL 21.17
Siseriiklik vaidlustusmenetlus
1. Kumbki lepinguosaline kehtestab õigeaegse, tulemusliku, läbipaistva ja mittediskrimineeriva
haldusliku või kohtuliku läbivaatamise korra, mille abil tarnija, kellel on või on olnud huvid seoses
käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, võib vaidlustada:
a) käesoleva peatüki sätete rikkumise või
b) kui tarnijal ei ole lepinguosalise õiguse kohaselt õigust vaidlustada otseselt käesoleva peatüki
sätete rikkumist, siis nende meetmete eiramise, mille lepinguosaline on võtnud käesoleva
peatüki rakendamiseks.
Vaidlustamise kord on kirjalik ja see tehakse üldiselt kättesaadavaks.
& /et 557
2. Kui tarnija esitab seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hankega, mille vastu tal on või on
olnud huvi, kaebuse lõikes 1 nimetatud rikkumise või eiramise kohta, kutsub lepinguosaline, kelle
hankeüksus käesoleva lepinguga hõlmatud hanget korraldab, hankeüksust ja tarnijat üles leidma
kaebusele lahendust konsultatsioonide teel. Hankeüksus vaatab sellised kaebused läbi erapooletult
ja õigel ajal ning nii, et see ei mõjuta tarnija osalemist käimasolevates ega tulevastes käesoleva
lepinguga hõlmatud hangetes ega tema õigust taotleda haldusliku või kohtuliku
läbivaatamismenetluse kaudu parandusmeetmete võtmist.
3. Igale tarnijale võimaldatakse vaidlustuse ettevalmistamiseks ja esitamiseks piisav aeg, mis ei
ole mingil juhul lühem kui kümme päeva alates hetkest, mil tarnija sai või oleks pidanud saama
teada vaidlustamise aluseks olevast asjaolust.
4. Selleks asutab või määrab kumbki lepinguosaline vähemalt ühe erapooletu haldus- või
õigusasutuse, mis on tema hankeüksusest sõltumatu ning mis võtab vastu ja vaatab läbi tarnijate
vaidlustusi seoses käesoleva lepinguga hõlmatud hangetega.
5. Kui vaidlustamise vaatab esimesena läbi muu kui lõikes 4 osutatud asutus, tagab
lepinguosaline, et tarnijal on võimalik algne otsus edasi kaevata erapooletule haldus- või
õigusasutusele, kes ei sõltu hankeüksusest, kelle hanget ta vaidlustab.
& /et 558
6. Kumbki lepinguosaline tagab, et kui läbivaatav asutus ei ole kohus, on võimalik tema otsus
kohtusse edasi kaevata või et kehtivad menetlused, millega tagatakse, et:
a) hankeüksus vastab vaidlustamisele kirjalikult ja esitab läbivaatavale asutusele kõik
asjakohased dokumendid;
b) menetlusosalistel on õigus ärakuulamisele enne, kui läbivaatav asutus teeb vaidluses otsuse;
c) menetlusosalistel on õigus võtta endale esindaja ja saatja;
d) menetlusosalistel on õigus osaleda kõikides menetlustoimingutes;
e) menetlusosalistel on õigus taotleda avalikku menetlust ja kutsuda tunnistajaid ning
f) läbivaatav asutus teeb otsuse või esitab soovituse viivitamata ja kirjalikult ning põhjendab iga
otsust või soovitust.
& /et 559
7. Kumbki lepinguosaline võtab vastu või jätab kehtima korra, millega nähakse ette ajutised
kiirmeetmed, et tarnijal oleks võimalik hankes edasi osaleda. Need ajutised meetmed võivad kaasa
tuua hankemenetluse peatamise. Selles korras võib olla ette nähtud, et selliste meetmete
kohaldamise üle otsustamisel võib arvesse võtta nende ülekaalukalt ebasoodsaid tagajärgi
asjakohastele huvidele, sealhulgas avalikele huvidele. Meetmete võtmata jätmist põhjendatakse
kirjalikult.
8. Kumbki lepinguosaline võtab vastu või jätab kehtima korra, millega nähakse ette
parandusmeetmed või tekkinud kahju hüvitamine, juhul kui läbivaatav asutus on teinud kindlaks, et
lõikes 1 osutatud rikkumine või eiramine on aset leidnud. Tekkinud kahju hüvitamine võib piirduda
kas pakkumuse ettevalmistus- või vaidlustamiskuludega või mõlemaga.
ARTIKKEL 21.18
Kohaldamisala muutmine ja korrigeerimine
1. Euroopa Liit võib muuta või korrigeerida 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga
hõlmatud hange“ ja Mehhiko võib muuta või korrigeerida 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga
hõlmatud hange“.
& /et 560
Muudatused
2. Kui lepinguosaline kavatseb muuta vastavalt 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga
hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“, siis see
lepinguosaline:
a) teatab teisele lepinguosalisele sellest kirjalikult ning
b) esitab teates ettepaneku teha teise lepinguosalise jaoks sobivad kompenseerivad kohandused,
mis võimaldaksid säilitada hõlmavuse tasemel, mis on võrreldav muutmiseelse tasemega.
3. Olenemata lõike 2 punktist b ei pea lepinguosaline esitama kompenseerivaid kohandusi, kui
muudatus puudutab hankeüksust, kelle üle lepinguosalisel ei ole tegelikult enam kontrolli või mõju.
Valitsuse kontroll või mõju käesoleva lepinguga hõlmatud hanke üle, mida korraldab 21-A lisa
„Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ C jaoga või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva
lepinguga hõlmatud hange“ B või C jao iga osariigi 2. alamnimekirjaga hõlmatud hankeüksus,
loetakse tegelikult kaotatuks, kui hankeüksus on avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs
ei ole piiratud.
4. Teine lepinguosaline võib esitada lõike 2 kohaselt teatavaks tehtud kavandatava muudatuse
kohta vastuväiteid, kui ta vaidlustab, et:
a) lõike 2 punkti b alusel pakutav kohandus on piisav, et säilitada hõlmavus tasemel, mis on
võrreldav käesolevas peatükis ette nähtud olemasoleva tasemega;
& /et 561
b) muudatus on seotud hankeüksusega, kelle üle lepinguosaline on lõike 3 kohaselt tegelikult
kaotanud kontrolli või mõju.
Vastuväide tuleb esitada kirjalikult 45 päeva jooksul alates lõike 2 punktis a osutatud teate
saamisest või vastasel juhul loetakse, et lepinguosaline on kohanduse või muudatusega nõus,
sealhulgas 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohaldamisel.
Korrigeerimine
5. Järgmisi 21-A lisas „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisas
„Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ tehtavaid muudatusi käsitatakse puhtformaalset
laadi korrigeerimisena, tingimusel et need ei mõjuta käesoleva peatükiga ette nähtud hõlmavust:
a) hankeüksuse nime muutmine;
b) 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko
käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ A–C jaoga hõlmatud kahe või enama üksuse ühinemine
ning
c) 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko
käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ A–C jaoga hõlmatud üksuse jagunemine kaheks või
enamaks üksuseks, mis kõik lisatakse 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga
hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ sama jaoga
hõlmatud hankeüksustele.
& /et 562
6. Kumbki lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist iga kolme aasta järel pärast käesoleva
lepingu jõustumist 21-A lisas „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisas
„Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ kavandatavast korrigeerimisest.
7. Lepinguosaline võib esitada teisele lepinguosalisele vastuväite kavandatud korrigeerimise
kohta 45 päeva jooksul pärast kõnealust teavitamist. Kui lepinguosaline esitab vastuväite, selgitab
ta, miks ei ole kavandatud korrigeerimine tema arvates lõikes 5 osutatud muudatus, ning kirjeldab
kavandatud korrigeerimise mõju käesoleva peatükiga ette nähtud hõlmavusele. Kui 45 päeva
jooksul pärast teate saamise kuupäeva ei ole kirjalikku vastuväidet esitatud, siis leitakse, et teine
lepinguosaline on kavandatud korrigeerimisega nõus.
Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine
8. Kui teine lepinguosaline vaidlustab kavandatava muudatuse või korrigeerimise, püüavad
lepinguosalised lahendada küsimuse konsultatsioonide teel. Kui 60 päeva jooksul pärast vastuväite
kättesaamist ei ole kokkuleppele jõutud, võib lepinguosaline, kes soovib muuta või korrigeerida 21-
A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ või 21-B lisa „Mehhiko käesoleva
lepinguga hõlmatud hange“, esitada asja lahendamiseks 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“
kohases vaidluste lahendamise menetluses. Kavandatav muudatus või korrigeerimine jõustub ainult
siis, kui mõlemad lepinguosalised on kokku leppinud või kui see on ette nähtud vahekohtu otsuses,
mis on esitatud artiklile 31.13 „Lõpparuanne“ vastavas lõpparuandes.
& /et 563
ARTIKKEL 21.19
Riigihangete allkomitee
Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ alusel asutatud riigihangete allkomitee
tegeleb käesoleva peatüki rakendamise ja toimimisega seotud küsimustega, nagu:
a) 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa „Mehhiko
käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ muutmine;
b) ühisnõukogule 21-A lisa „Euroopa Liidu käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ ja 21-B lisa
„Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ muutvate otsuste ettevalmistamine;
c) käesoleva peatükiga seotud riigihankeid puudutavad küsimused, mille lepinguosaline
allkomiteele edastab, ning
d) muud käesoleva peatüki toimimisega seotud küsimused.
& /et 564
22. PEATÜKK
RIIGI OSALUSEGA ETTEVÕTTED, ERI- VÕI EELISÕIGUSEGA
ETTEVÕTTED NING MÄÄRATUD MONOPOLID
ARTIKKEL 22.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „kokkulepe“ – OECD raames välja töötatud kokkulepe riiklikult toetatavate
ekspordikrediitide kohta või OECD raames või väljaspool seda välja töötatud järgnev
kohustus, mille on vastu võtnud vähemalt 12 WTO asutajaliiget, kes on osalenud kokkuleppes
alates 1. jaanuarist 1979;
b) „äritegevus“ – tegevus, mille lõpptulemusena toodetakse kaupa või osutatakse teenust, mida
müüakse asjaomasel turul ettevõtja poolt pakkumis- ja nõudlustingimustega määratud koguses
ja hindadega ning mille eesmärk on kasumi teenimine14;
14 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et see ei hõlma sellise ettevõtja tegevust, a) kes
tegutseb mittetulunduslikul alusel või b) kes tegutseb kulude katmise põhimõttel.
& /et 565
c) „ärilised kaalutlused“ – hind, kvaliteet, kättesaadavus, turustatavus, transport ja muud ostu-
või müügitingimused või muud asjaolud, mida asjaomasel tegevusalal või majandusharus
turumajanduse põhimõtete kohaselt tegutsev ettevõtja võtab tavaliselt arvesse äriotsuste
tegemisel;
d) „määrama“ – monopoli kehtestama või lubama või selle tegevusulatust laiendama, et hõlmata
veel mõni kaup või teenus;
e) „määratud monopol“ – avaliku või erasektori üksus, sealhulgas konsortsium või
valitsusasutus, mis on lepinguosalise territooriumil asjaomasel turul määratud teatava kauba
või teenuse ainutarnijaks või -ostjaks; ainuüksi asjaolu tõttu, et mingile üksusele on antud
ainuõigus intellektuaalomandile, ei loeta seda üksust veel monopoliks15;
f) „eri- või eelisõigustega ettevõte“ – avaliku või erasektori ettevõtja, sealhulgas tütarettevõtja,
millele lepinguosaline on andnud de jure või de facto eri- või eelisõigused; eri- või
eelisõigused tekivad, kui lepinguosaline määrab või piirab seda, mitmel ettevõtjal on luba
tarnida teatavat kaupa või osutada teatavat teenust selliste kriteeriumide alusel, mis ei ole
objektiivsed, proportsionaalsed ega mittediskrimineerivad, mõjutades seeläbi oluliselt teiste
ettevõtjate võimalusi tarnida sama kaupa või osutada sama teenust samas geograafilises
piirkonnas sisuliselt samaväärsetel tingimustel;
15 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat peatükki ei kohaldata loomulike
monopolide suhtes, välja arvatud juhul, kui need on määratud lõigu 1 punkti d tähenduses.
& /et 566
g) mõistetel „finantsasutus“ ja „finantsteenus“ on sama tähendus, nagu artiklis 18.1 „Mõisted“;
h) „teenus, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel“ – teenus, mida osutatakse valitsuse
ülesannete täitmisel, nagu see on määratletud GATSis ja asjakohasel juhul GATSi
finantsteenuseid käsitlevas lisas16;
i) „riigi osalusega ettevõte“ – ettevõte, mida omab või kontrollib lepinguosaline17.
ARTIKKEL 22.2
Volitatud asutus
Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, tagab kumbki lepinguosaline, et kõik isikud,
sealhulgas riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigustega ettevõtted ja määratud monopolid, keda
lepinguosaline on siseriiklike õigusaktide alusel volitanud täitma regulatiiv-, haldus- või muid
valitsusfunktsioone, tegutsevad neid volitusi täites kooskõlas lepinguosaliste kohustustega, mis on
sätestatud käesolevas lepingus.
16 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et teenuste hulka, mida osutatakse valitsuse
ülesannete täitmisel, kuuluvad lepinguosalise keskpanga, rahandusasutuse,
finantsregulatsiooni asutuse või kriisilahendusasutuse osutatavad teenused. 17 Omandi või kontrolli kindlakstegemiseks uuritakse kõiki asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi
asjaolusid üksikjuhtumipõhiselt.
& /et 567
ARTIKKEL 22.3
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse äritegevusega tegelevate riigi osalusega ettevõtete, eri- või
eelisõigustega ettevõtete ja määratud monopolide suhtes. Kui riigi osalusega ettevõte, eri- või
eelisõigustega ettevõte või määratud monopol tegeleb nii äritegevuse kui ka mittetulundusliku
tegevusega,18 kohaldatakse käesolevat peatükki ainult äritegevuse suhtes.
2. Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmise suhtes:
a) riigi osalusega ettevõtete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ega määratud monopolide suhtes,
kui nad tegutsevad hankeüksustena, kes viivad läbi käesoleva lepinguga hõlmatud hanget,
nagu on määratletud artikli 21.1 „Mõisted“ punktis c;
b) teenuste suhtes, mida osutatakse valitsuse ülesannete täitmisel;
18 See hõlmab õiguspärase avalike teenuste osutamise kohustuse täitmist.
& /et 568
c) tegevuse suhtes, mida teeb:
i) lepinguosalise omanduses või kontrolli all olev finantsasutus või muu juriidiline isik,
kes on asutatud või tegutseb ajutiselt ja ainult kriisilahenduse eesmärgil19;
ii) avalik-õiguslik üksus, sealhulgas avaliku sektori usaldushaldus, mis ainult avaliku
teenuse ülesande alusel, mille eesmärk on aidata kaasa asjaomase lepinguosalise
tasakaalustatud ja püsivale arengule, osutab finantsteenuseid selle lepinguosalise nimel
või tagatisega või kasutades selle lepinguosalise rahalisi vahendeid ning
iii) avalik-õiguslik üksus, kes täidab avaliku teenuse ülesannet, mis on seotud kohustusliku
sotsiaalkindlustus- või riikliku pensionisüsteemiga, ning
d) riigi osalusega ettevõtete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ega määratud monopolide suhtes,
kui piirmäära kindlaksmääramise ajal oli äritegevusest saadud aastane tulu ühel kolmest
eelnenud järjestikusest eelarveaastast väiksem kui 200 miljonit eriarveldusühikut.
19 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et a) mõistet „kriisilahendus“ tõlgendatakse vastavalt
selle lepinguosalise õigusele, kus finantsasutus või muu juriidiline isik on asutatud, b)
finantsasutus või muu juriidiline isik ei tegele äritegevusega, mis ei ole otseselt seotud selle
kriisilahenduse eesmärkidega.
& /et 569
3. Artiklit 22.6 ei kohaldata riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte ega
määratud monopoli finantsteenuste osutamise suhtes valitsuse volituse alusel, kui:
a) nende finantsteenuste osutamisega toetatakse eksporti või importi, tingimusel et
i) need finantsteenused ei ole ette nähtud kommertsrahastuse asendamiseks või
ii) neid finantsteenuseid osutatakse tingimustel, mis ei ole soodsamad kui need, mida saaks
võrreldavate finantsteenuste puhul kommertsturul20;
b) nende finantsteenustega toetatakse erasektori investeeringuid väljaspool lepinguosalise
territooriumi, tingimusel et
i) need finantsteenused ei ole ette nähtud kommertsrahastuse asendamiseks või
ii) neid finantsteenuseid osutatakse tingimustel, mis ei ole soodsamad kui need, mida saaks
võrreldavate finantsteenuste puhul kommertsturul, või
20 Kui kommertsturul ei osutata võrreldavaid finantsteenuseid: a) võib riigi osalusega ettevõte
punkti a alapunkti ii ja punkti b alapunkti ii eesmärkidel vajaduse korral tugineda
olemasolevatele tõenditele, et määrata kindlaks tingimused, mille alusel selliseid teenuseid
kommertsturul osutataks, ning b) punkti a alapunkti i ja punkti b alapunkti i eesmärkidega
seoses ei ole finantsteenuste osutamine ette nähtud kommertsrahastuse asendamiseks.
& /et 570
c) neid finantsteenuseid osutatakse kokkuleppega kooskõlas olevatel tingimustel, eeldusel et see
kuulub kokkuleppe kohaldamisalasse.
4. Artiklit 22.6 ei kohaldata artikli 10.5 „Kohaldamisala“ lõike 2 punktides c–e nimetatud
valdkondade suhtes.
5. Artiklit 22.6 ei kohaldata, kui lepinguosalise riigi osalusega ettevõtted, eri- või eelisõigustega
ettevõtted ja määratud monopolid ostavad ja müüvad kaupu või teenuseid vastavalt:
a) kehtivale nõuetele mittevastavale meetmele, mida lepinguosaline säilitab, pikendab või
muudab kooskõlas artikliga 10.12 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“, 11.8
„Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ või 18.12 „Reservatsioonid ja nõuetele
mittevastavad meetmed“, nagu on sätestatud I lisas „Kehtivad meetmed“ ning VI lisa
„Finantsteenused“ B jaos, või
b) nõuetele mittevastavale meetmele, mille lepinguosaline võtab vastu või säilitab seoses
sektorite, allsektorite või tegevustega kooskõlas artikliga 10.12 „Nõuetele mittevastavad
meetmed ja erandid“, 11.8 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ või 18.12
„Reservatsioonid ja nõuetele mittevastavad meetmed“, nagu on sätestatud II lisas „Tulevased
meetmed“ ning VI lisa „Finantsteenused“ B jaos.
& /et 571
6. Lepinguosalised on üksmeelel, et 22-A lisa „Mehhiko nõuetele mittevastav tegevus“ alusel
vastu võetud või säilitatud või käesoleva peatüki reguleerimisalast välja jäetud meetme võib
säilitada, tingimusel et sellist meedet, niivõrd kui see kuulub WTO lepingu kohaldamisalasse,
kohaldatakse vastavalt WTO lepingu alusel sellise meetme võtnud lepinguosalise õigustele ja
kohustustele21.
ARTIKKEL 22.4
Nõuetele mittevastav tegevus
Artiklit 22.6 ei kohaldata riigi osalusega ettevõtete ega määratud monopolide nõuetele mittevastava
tegevuse suhtes, mis on loetletud 22-A lisas „Mehhiko nõuetele mittevastav tegevus“ vastavalt
kõnealuse lisa tingimustele.
21 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ainus vahend, mis võimaldab otsustada, kas
lepinguosalise meedet kohaldatakse kooskõlas selle lepinguosalise WTO lepingust tulenevate
õiguste ja kohustustega, on vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride
käsitusleppe kohane vaidluste lahendamise mehhanism.
& /et 572
ARTIKKEL 22.5
Üldsätted
1. Ilma et see piiraks kummagi lepinguosalise käesoleva peatüki kohaseid õigusi ja kohustusi, ei
tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist asutamast või säilitamast
riigi osalusega ettevõtet, andmast ettevõtjale eri- või eelisõigusi või määramast või säilitamast
monopoli.
2. Lepinguosaline ei nõua ega soodusta riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte
või määratud monopoli tegutsemist käesoleva peatükiga kokkusobimatul viisil.
ARTIKKEL 22.6
Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused
1. Kumbki lepinguosaline tagab, et iga tema riigi osalusega ettevõte, eri- või eelisõigustega
ettevõte ja määratud monopol teeb äritegevusega tegeledes järgmist:
a) lähtub kauba või teenuse ostmisel või müümisel ärilistest kaalutlustest, välja arvatud juhul,
kui ta täidab avalike teenuste osutamise kohustuse tingimusi, mis ei ole vastuolus punktiga b
ega c;
& /et 573
b) kauba või teenuse ostmisel:
i) kohtleb teise lepinguosalise ettevõtja tarnitud kaupa või teenust vähemalt sama soodsalt
kui lepinguosalise ettevõtjate tarnitud samasugust kaupa või teenust ning
ii) kohtleb sellise ettevõtte poolt, mis on käesoleva lepinguga hõlmatud investeering artikli
10.1 „Mõisted“ lõike 1 punkti c tähenduses, lepinguosalise territooriumil tarnitud kaupa
või osutatud teenust vähemalt sama soodsalt kui lepinguosalise ettevõtjate poolt
lepinguosalise territooriumi asjaomasel turul tarnitud samasugust kaupa või teenust ning
c) kauba või teenuse müümisel:
i) kohtleb teise lepinguosalise ettevõtteid vähemalt sama soodsalt kui lepinguosalise enda
ettevõtteid ning
ii) kohtleb ettevõtet, mis on käesoleva lepinguga hõlmatud investeering artikli 10.1
„Mõisted“ lõike 1 punkti c tähenduses, lepinguosalise territooriumil vähemalt sama
soodsalt kui lepinguosalise ettevõtteid lepinguosalise territooriumi asjaomasel turul22.
22 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat artiklit ei kohaldata, kui teises
ettevõttes osaluse saamiseks ostab või müüb riigi osalusega ettevõte, eri- või eelisõigustega
ettevõte või määratud monopol aktsiaid või osi, osakuid või muus vormis ettevõtte
omakapitali osalusi.
& /et 574
2. Kui sellised erinevad tingimused või keeldumine on kooskõlas äriliste kaalutlustega, ei keela
lõige 1 riigi osalusega ettevõtetel, eri- või eelisõigustega ettevõtetel või määratud monopolidel:
a) osta või tarnida kaupu või teenuseid erinevatel tingimustel, sealhulgas erinevatel
hinnatingimustel, või
b) keelduda kaupade või teenuste ostmisest või tarnimisest.
ARTIKKEL 22.7
Õigusraamistik
1. Lepinguosalised püüavad järgida ja kasutada parimal viisil asjakohaseid rahvusvahelisi
standardeid, sealhulgas OECD suuniseid riigi osalusega äriühingute üldjuhtimise kohta.
& /et 575
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et reguleeriv asutus või regulatiivset ülesannet täitev pädev
asutus, mille ta loob või säilitab:
a) on regulatiivsete ülesannete tulemuslikkuse tagamiseks sõltumatu kõigist ettevõtetest, mille
tegevust see reguleeriv või pädev asutus reguleerib, ega ole nende ees aruandekohustuslik
ning
b) tegutseb samasuguste asjaolude korral erapooletult23 kõigi ettevõtete, sealhulgas riigi
osalusega ettevõttete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ja määratud monopolide suhtes, mida
see reguleeriv või pädev asutus reguleerib24.
3. Kumbki lepinguosaline tagab, et õigusnorme täidetakse järjekindlalt ja mittediskrimineerivalt,
sealhulgas riigi osalusega ettevõtete, eri- või eelisõigustega ettevõtete ja määratud monopolide
suhtes.
23 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et reguleeriva või pädeva asutuse erapooletust tema
reguleeriva ülesande täitmisel hinnatakse kõnealuse reguleeriva või pädeva asutuse üldise
tegevuse alusel. 24 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et nende sektorite puhul, kus lepinguosalised on
teistes peatükkides kokku leppinud reguleeriva või pädeva asutuse konkreetsetes kohustustes,
on ülimuslikud nende teiste peatükkide asjaomased sätted.
& /et 576
ARTIKKEL 22.8
Läbipaistvus
1. Lepinguosaline esitab teise lepinguosalise kirjaliku taotluse korral viivitamata järgmise teabe
riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli kohta, tingimusel
et taotluses on selgitatud, kuidas kõnealuse riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte
või määratud monopoli tegevus võib mõjutada taotleva lepinguosalise käesoleva peatüki kohaseid
huve:
a) riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli kumulatiivne
aktsiate protsent, mis kuulub taotluse saanud lepinguosalisele, tema riigi osalusega
ettevõtetele, eri- või eelisõigustega ettevõtetele või määratud monopolidele, ja neile selles
ettevõttes või monopolis kuuluv kumulatiivne hääleõiguse protsent;
b) taotluse saanud lepinguosalisele, tema riigi osalusega ettevõtetele, eri- või eelisõigustega
ettevõtetele või määratud monopolidele kuuluvate eriaktsiate või -hääleõiguste või muude
õiguste kirjeldus, kuivõrd need õigused erinevad asjaomase riigi osalusega ettevõtte, eri- või
eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli lihtaktsiatega seotud õigustest;
& /et 577
c) riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli
organisatsiooniline struktuur, selle juhatuse või muu samaväärse organi koosseis, juhatuse või
samaväärse organi ametniku või liikmena töötavate riigiametnike ametinimetused;
d) riigi osalusega ettevõtteid, eri- või eelisõigustega ettevõtteid või määratud monopole
reguleerivate või nende üle järelevalvet tegevate valitsusasutuste või avalik-õiguslike asutuste
kirjeldus, võimaluse korral nende valitsusasutuste või avalik-õiguslike asutuste poolt neile
kehtestatud aruandlusnõuete kirjeldus ning valitsusasutustee või avalik-õiguslike asutuste
õigused ja tavad25 seoses kõrgema juhtkonna ja juhatuse või muu samaväärse organi liikmete
ametisse nimetamise, ametist vabastamise või tasustamisega;
e) riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või määratud monopoli aastakasum
ja koguvara viimase kolme aasta jooksul, mille kohta on teave kättesaadav;
f) erandid ja immuniteedid, mida riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või
määratud monopoli suhtes taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide alusel kohaldatakse,
ning
25 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et mõiste „tavad“ ei hõlma kõrgema juhtkonna ja
juhatuse või muu samaväärse organi liikmete ametisse nimetamise, ametist vabastamise või
tasustamise põhjuseid.
& /et 578
g) avalikult kättesaadav lisateave riigi osalusega ettevõtte, eri- või eelisõigustega ettevõtte või
määratud monopoli kohta, sealhulgas majandusaasta aruanded ja kolmandate isikute tehtud
auditid.
2. Kui küsitud teave ei ole kättesaadav, põhjendab taotluse saanud lepinguosaline seda taotluse
esitanud lepinguosalisele kirjalikult.
3. Kui lepinguosaline esitab käesoleva artikli kohase taotluse alusel kirjalikku teavet ja teatab
taotlevale lepinguosalisele, et ta peab seda teavet konfidentsiaalseks, ei avalda taotlev
lepinguosaline seda teavet ilma teavet esitava lepinguosalise eelneva nõusolekuta.
& /et 579
23. PEATÜKK
KONKURENTSIPOLIITIKA
ARTIKKEL 23.1
Üldpõhimõtted
Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust oma kaubandus- ja
investeerimissuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad ja riigi
sekkumine võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse ja
investeerimise liberaliseerimisest tulenevat kasu. Lepinguosalised on üksmeelel, et sellise käitumise
keelamine, konkurentsipoliitika rakendamine, toetusmeetmete edendamine ja koostöö käesoleva
peatükiga hõlmatud küsimustes aitavad tagada käesolevast lepingust tulenevat kasu.
& /et 580
ARTIKKEL 23.2
Konkurentsiõigus ja konkurentsi takistavad äritavad
1. Kumbki lepinguosaline säilitab oma territooriumil põhjalikud konkurentsiõiguse normid või
võtab need vastu ning neid kohaldatakse kõigi majandussektorite26 suhtes ja nendes käsitletakse
tõhusalt järgmisi äritavasid:
a) ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus,
mille eesmärk või mõju on konkurentsi vältimine, piiramine või moonutamine;
b) üksi või ühiselt asjaomasel turul olulist võimu omava ühe või mitme ettevõtja toimepandud
rikkumised, mille eesmärk või mõju on või võib olla konkurentsi takistamine, piiramine või
moonutamine sellel asjaomasel turul või sellega seotud turul, ning
26 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ELis kohaldatakse konkurentsiõigust
põllumajandussektori suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)
nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ)
nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671). Suurema selguse
huvides olgu märgitud, et Ley Federal de Competencia Económica (föderaalne
majanduskonkurentsi seadus), mis avaldati 23. mail 2014 väljaandes Diario Oficial de la
Federación (föderatsiooni ametlik väljaanne), kohaldub Mehhikos kõigi sektorite suhtes, mille
kohta konkurentsiasutused töötavad välja oma eeskirju, kriteeriumeid või suuniseid vastavalt
2013. aasta põhiseaduse muudatustele, mis avaldati 11. juunil 2013 väljaandes Diario Oficial
de la Federación (föderatsiooni ametlik väljaanne).
& /et 581
c) ettevõtjate koondumised, mis põhjustavad või võivad põhjustada konkurentsi olulist
vähenemist või mis takistavad või võivad takistada märkimisväärselt tõhusat konkurentsi,
eelkõige turgu valitseva seisundi loomise või tugevdamise tagajärjel.
2. Käesolevas artiklis osutatud konkurentsiõigust kohaldatakse kõikide avaliku ja erasektori
ettevõtjate suhtes.
3. Kumbki lepinguosaline võtab asjakohaseid meetmeid konkurentsivastaste ettevõtlustavade
vastu, et soodustada konkurentsipoliitikat.
4. Lepinguosalise õiguses sätestatud ulatuses ei tohiks konkurentsiõiguse kohaldamine takistada
ettevõtjatele määratud konkreetsete avalikku huvi pakkuvate ülesannete täitmist de jure ega de
facto. Lepinguosalise konkurentsiõigusest peaks tohtima erandeid teha üksnes avalikku huvi
pakkuvate ülesannetega seoses ning need peaksid olema proportsionaalsed soovitud avaliku
poliitika eesmärkidega ja läbipaistvad.
ARTIKKEL 23.3
Rakendamine
1. Kumbki lepinguosaline säilitab oma konkurentsiõiguse normide muutmisel ja täitmise
tagamisel sõltumatuse.
& /et 582
2. Kumbki lepinguosaline loob või säilitab funktsionaalselt sõltumatu konkurentsiasutuse või
sõltumatud konkurentsiasutused, kelle ülesandeks on lepinguosalise konkurentsiõiguse normide
täielik kohaldamine ja tulemusliku täitmise tagamine ning kellel on selleks nõuetekohased volitused
ja vajalikud ressursid.
3. Kumbki lepinguosaline kohaldab oma konkurentsiõigust läbipaistvalt ja
mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja asjaomaste ettevõtjate õigust
kaitsele, sealhulgas õigust olla enne lõplikku otsust või lahendit ära kuulatud.
4. Lepinguosalise konkurentsiasutus või -asutused ei tohi oma täitmise tagamise poliitika
kohaldamisel diskrimineerida täitemenetluse27 kostja või täitemenetluses osaleda lubatud
kolmandate isikute kodakondsuse alusel.
5. Kumbki lepinguosaline tagab, et kostjale antakse võimalus olla ära kuulatud ja esitada
tõendeid enda kaitseks täitemenetluses, millega tehakse kindlaks, kas kostja tegevus on vastuolus
lepinguosalise konkurentsiõigusega või milliseid halduskaristusi või õiguskaitsevahendeid tuleks
selle õiguse rikkumise eest määrata. Eelkõige tagab kumbki lepinguosaline, et kostjal on piisav
võimalus läbi vaadata ja vaidlustada tõendeid, mille alusel need asjaolud võidakse kindlaks teha.
27 Käesoleva artikli tähenduses on täitemenetlus kohtu- või haldusmenetlus, mis järgneb
konkurentsiõiguse väidetava rikkumise uurimisele.
& /et 583
6. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema konkurentsiõiguse rikkumise eest halduskaristuse või
õiguskaitsevahendi määramist käsitleva otsuse või lahendi adressaadile antakse võimalus taotleda
selle otsuse või lahendi kohtulikku läbivaatamist.
ARTIKKEL 23.4
Läbipaistvus
1. Lepinguosalised tunnistavad läbipaistvuse tähtsust oma konkurentsieeskirjade täitmise
tagamise valdkonnas.
2. Kumbki lepinguosaline avaldab oma haldus- või menetluseeskirjad, mis on sätestatud
õigusaktides, mille kohaselt viiakse tema konkurentsiõiguse valdkonnas läbi uurimisi ja
konkurentsiõiguse normide täitmise tagamise menetlusi. Kõnealused haldus- või menetluseeskirjad
võivad kummagi lepinguosalise konkurentsiõiguses sätestatud ulatuses hõlmata menetlusi koos
mõistlike tähtaegadega tõendite esitamiseks.
3. Kumbki lepinguosaline tagab, et lõpliku otsuse või lahendi mittekonfidentsiaalne versioon,
milles on kindlaks tehtud tema konkurentsiõiguse rikkumine ja vajaduse korral lahendi rakendamise
korraldus, avaldatakse, et huvitatud isikud saaksid sellega tutvuda.
4. Kumbki lepinguosaline tagab, et kõik lõplikud otsused või lahendid, millega määratakse
kindlaks tema konkurentsiõiguse rikkumine, on kirjalikud ning sisaldavad faktilisi järeldusi ja
põhjendusi, sealhulgas otsuse või resolutsiooni aluseks olevat õigus- ja vajaduse korral
majandusanalüüsi.
& /et 584
ARTIKKEL 23.5
Koostöö ja koordineerimine
1. Lepinguosalised tunnistavad oma konkurentsiasutustevahelise koostöö ja koordineerimise
tähtsust nende konkurentsiõiguse ja vabakaubanduspiirkonna poliitikaga seotud küsimustes. Sellest
tulenevalt püüavad lepinguosaliste konkurentsiasutused teha koostööd nende konkurentsiõigusega
seotud küsimustes, sealhulgas abistamise, teavitamise, konsulteerimise ja teabevahetuse kaudu.
2. Lepinguosalised tugevdavad koostööd oma konkurentsiõiguse normide täitmise tagamise
valdkonnas oma seadustele ja olulistele huvidele vastavas ulatuses ning mõistlikult kättesaadavate
ressursside piires. Sellel eesmärgil püüavad lepinguosaliste konkurentsiasutused vahetada
mittekonfidentsiaalset teavet, kogemusi ja seisukohti järgmise kohta:
a) konkurentsiõigus, -poliitika ja -tavad, sealhulgas teave konkurentsiõiguse alusel tehtud
erandite kohta;
b) konkurentsiõiguse normide täitmise tagamine ning
c) toetusmeetmed.
& /et 585
3. Lepinguosalised püüavad tugevdada oma konkurentsiasutuste koordineeritust vastastikust
huvi pakkuvates valdkondades oma seadustele ja olulistele huvidele vastavas ulatuses ning
mõistlikult kättesaadavate piires. Selleks püüavad lepinguosalised võimalikult palju koordineerida
normide täitmise tagamise toiminguid, mis on seotud samade või omavahel seotud juhtumitega.
4. Lepinguosalised kinnitavad, et nende konkurentsiasutused tunnustavad
konfidentsiaalsuskaitsest loobumise kasutamist normide täitmise tagamise valdkondades ja
mõistavad, et ettevõtja otsus loobuda konfidentsiaalse teabe kaitse õigusest on vabatahtlik.
5. Ükski käesoleva artikli säte ei piira lepinguosalise konkurentsiasutuste kaalutlusõigust
otsustada, kas võtta meetmeid teise lepinguosalise konkurentsiasutuste konkreetsete taotluste alusel.
6. Käesoleva artikli sätted ei keela lepinguosalise konkurentsiasutustel võtta konkreetsetel
juhtudel meetmeid.
7. Lepinguosaliste konkurentsiasutused võivad kaaluda eraldi koostöökokkuleppe sõlmimist,
milles on sätestatud vastastikku kokku lepitud koostöötingimused.
& /et 586
ARTIKKEL 23.6
Tehniline koostöö
Lepinguosalised leiavad, et nende ühistes huvides on toetada käesoleva lepingu eesmärkide täitmist
tehnilise koostööga, et jagada kogemusi konkurentsipoliitika väljatöötamise ja rakendamise ning
oma konkurentsiõiguse normide täitmise tagamise alal vastavalt kummalegi lepinguosalisele
mõistlikult kättesaadavatele ressurssidele.
ARTIKKEL 23.7
Konsultatsioonid
1. Lepinguosaliste paremaks vastastikuseks mõistmiseks või käesoleva peatüki tõlgendamise või
kohaldamisega seotud konkreetsete küsimuste lahendamiseks alustab lepinguosaline teise
lepinguosalise taotlusel konsultatsioone teise lepinguosalise tõstatatud küsimustes. Konsultatsioone
taotlev lepinguosaline osutab asjakohasel juhul, kuidas küsimus mõjutab lepinguosalistevahelist
kaubandust või investeeringuid.
2. Lepinguosalised arutavad viivitamata kõiki käesoleva peatüki tõlgendamisest või
kohaldamisest tulenevaid küsimusi.
& /et 587
3. Kumbki lepinguosaline püüab anda teisele lepinguosalisele asjakohast mittekonfidentsiaalset
teavet, et hõlbustada konsultatsioonide teemaks oleva küsimuse arutamist.
ARTIKKEL 23.8
Teabe konfidentsiaalsus
1. Olenemata käesoleva peatüki muudest sätetest ei ole lepinguosaline kohustatud teavet
esitama, kui kõnealuse teabe esitamine on teavet valdava lepinguosalise õigusnormidega keelatud.
2. Kui lepinguosaline esitab käesoleva peatüki alusel teavet, säilitab teine lepinguosaline selle
teabe konfidentsiaalsuse.
3. Kui lepinguosalise konkurentsiasutused saavad teise lepinguosalise konkurentsiasutustelt
konfidentsiaalset teavet, sest konfidentsiaalsuskaitsest on loobutud, kasutavad lepinguosalise
konkurentsiasutused saadud teavet vastavalt loobumise tingimustele.
& /et 588
ARTIKKEL 23.9
Konkurentsiasutused
Käesoleva peatüki tähenduses on konkurentsiasutusteks järgmised organid või nende
õigusjärglased:
a) Euroopa Liidus:
Euroopa Komisjon ning
b) Mehhikos:
i) riiklik monopolivastane komisjon (Comisión Nacional Antimonopolio) ning
ii) telekommunikatsiooni reguleeriv komisjon (Comisión Reguladora de
Telecomunicaciones (CRT)).
& /et 589
ARTIKKEL 23.10
Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine
Lepinguosaline ei saa kasutada käesoleva peatüki sätete tõlgendamisel või kohaldamisel 31. peatüki
„Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist.
& /et 590
24. PEATÜKK
SUBSIIDIUMID
ARTIKKEL 24.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „kaupade subsiidium“ – meede, mis vastab subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu
artiklis 1.1 sätestatud tingimustele ning on subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu
artiklile 2 vastavalt ja selle tähenduses eripärane;
b) „teenuste subsiidium“ – meede, mis hõlmab valitsuse või avalik-õiguslike asutuse rahalist
panust ning toob kasu ja on eripärane ettevõtjale või tööstusharule või ettevõtjate või
tööstusharude rühmale vastavalt subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artiklile 2 ja
selle tähenduses28.
28 See määratlus ei mõjuta teenuste subsiidiumide mõiste määratluse teemal WTOs edaspidi
toimuvate arutelude tulemusi. Sõltuvalt nende arutelude käigust võib ühisnõukogu võtta vastu
otsuse käesolevat lepingut selles osas kohandada.
& /et 591
ARTIKKEL 24.2
Üldpõhimõtted
Lepinguosalised tunnistavad, et subsiidiume võib anda, kui need on vajalikud avaliku poliitika
eesmärgi saavutamiseks. Samas tunnistavad lepinguosalised ka seda, et teatavad subsiidiumid
võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse ja investeeringute
liberaliseerimisest tulenevat kasu. Lepinguosaline ei või põhimõtteliselt subsideerida kaupu
müüvaid või teenuseid osutavaid ettevõtjaid, kui see kahjustab või võib kahjustada kaubandust või
investeeringuid.
ARTIKKEL 24.3
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigile majandustegevusega tegelevatele ettevõtetele
antavate subsiidiumide suhtes. Kui ettevõte tegeleb nii majandustegevusega kui ka
mittemajandusliku tegevusega, kohaldatakse käesolevat peatükki ainult selle ettevõtte
majandustegevuse suhtes.
& /et 592
2. Käesolevat peatükki ei kohaldata subsiidiumide suhtes, mida antakse ettevõtjatele, kellele on
tehtud ülesandeks osutada teatavaid avalikku huvi pakkuvaid teenuseid, sealhulgas nendele, kellele
on nende ülesannetega seoses antud eri- või eelisõigused, sel määral kui sellised subsiidiumid
piirduvad summaga, mis on vajalik kõnealuse teenuse kulude katmiseks.
3. Käesolevat peatükki ei kohaldata põllumajanduskaupade subsiidiumide ega kala- ja
kalandustoodete subsiidiumide suhtes.
4. Käesolevat peatükki, välja arvatud artiklit 24.5, ei kohaldata audiovisuaalsektoris antavate
subsiidiumide suhtes.
5. Artiklit 24.7 ei kohaldata teenuste subsiidiumide suhtes.
ARTIKKEL 24.4
Suhe WTOga
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATSi XV artiklist,
GATT 1994 XVI artiklist ning subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust.
& /et 593
ARTIKKEL 24.5
Läbipaistvus
1. Kumbki lepinguosaline avalikustab tema territooriumil antud või säilitatava subsiidiumi kohta
järgmise teabe:
a) subsiidiumi õiguslik alus;
b) subsiidiumi vorm;
c) subsiidiumi suurus või subsiidiumi jaoks eelarvest eraldatud summa ning
d) võimaluse korral subsiidiumi saaja nimi29.
2. Lepinguosaline loetakse lõiget 1 järgivaks, kui:
a) WTO-le on esitatud subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu artikli 25.1 kohane teade
ja võimaluse korral on saaja nimi avalikustatud või
29 Lõike 1 punkti d kohaldatakse vähemalt 500 000 eriarveldusühikuga subsiidiumide suhtes.
& /et 594
b) kõnealune lepinguosaline avalikustab lõikes 1 nõutava teabe ise või see avaldatakse tema
nimel avalikult juurdepääsetaval veebisaidil subsiidiumi andmise või säilitamise aastale
järgneva kalendriaasta 31. detsembriks30.
3. Käesolevat artiklit kohaldatakse teenuste subsiidiumide suhtes ainult siis, kui:
a) subsiidiumi summa abisaaja kohta ületab kolme järjestikuse aasta jooksul
400 000 eriarveldusühikut ning
b) subsiidium antakse teenuste osutamiseks järgmistes sektorites: audiovisuaalteenused,
telekommunikatsioon, finantsteenused, transport (sealhulgas meretransport), energeetika
(sealhulgas elektri jaotamine), keskkond, IT, arhitektuur ja inseneriteadus, ehitus ning posti-
ja kullerteenused.
30 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et subsiidiumi või subsiidiumiprogrammi
avaldamine veebisaidil ei mõjuta selle õiguslikku staatust ega programmi enda olemust.
& /et 595
ARTIKKEL 24.6
Konsultatsioonid
1. Kui lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise antud subsiidium kahjustab või võib
kahjustada tema kaubandust või investeeringuid, võib ta väljendada oma muret teisele
lepinguosalisele ja taotleda sellel teemal konsultatsioone. Taotluse saanud lepinguosaline kaalub
seda taotlust igakülgselt ja heasoovlikult.
2. Konsultatsioonide käigus võib taotlev lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt
subsiidiumi kohta lisateavet, näiteks:
a) subsiidiumi õiguslik alus ja poliitiline eesmärk või otstarve;
b) subsiidiumi vorm;
c) subsiidiumi kuupäevad ja kestus ning muud sellega seotud tähtajad;
d) subsiidiumi saamise kriteeriumid;
e) subsiidiumi kogusumma või aastane summa, mis on eelarvest sellele subsiidiumile eraldatud;
& /et 596
f) võimaluse korral subsiidiumi saaja nimi ning
g) muu teave, mis võimaldab hinnata subsiidiumi negatiivset mõju kaubandusele või
investeeringutele.
3. Taotluse saanud lepinguosaline esitab subsiidiumi kohta asjakohase teabe hiljemalt 60 päeva
jooksul pärast lõikes 2 osutatud taotluse saamist. Kui lõike 2 kohaselt nõutud asjakohast teavet
kirjalikus vastuses ei esitata, selgitab taotluse saanud lepinguosaline oma kirjalikus vastuses sellise
teabe puudumist.
4. Kui taotluse esitanud lepinguosaline teatab pärast lõigete 2 ja 3 kohase teabe saamist taotluse
saanud lepinguosalisele, et tema arvates kõnealune subsiidium kahjustab või võib kahjustada tema
kaubandust või investeeringuid, teeb taotluse saanud lepinguosaline kõik endast oleneva, et see
negatiivne mõju kõrvaldada või seda vähendada ühe aasta jooksul.
& /et 597
ARTIKKEL 24.7
Tingimustega seotud subsiidiumid
1. Kumbki lepinguosaline kohaldab tingimusi järgmiste subsiidiumide suhtes, kuivõrd need
kahjustavad või võivad kahjustada teise lepinguosalise kaubandust või investeeringuid:
a) lubatud on subsiidiumid või õiguslik korraldus, mille kohaselt teatavat liiki ettevõtjate
võlgade või kohustuste eest vastutab valitsus, tingimusel et nende võlgade ja kohustuste
summa või vastutuse kestus on piiratud;
b) subsiidiumid raskustes või maksejõuetuse äärel olevatele või maksejõuetutele ettevõtjatele on
lubatud järgmistel tingimustel:
i) on koostatud usaldusväärne restruktureerimiskava, mis põhineb realistlikel eeldustel ja
millega tagatakse ettevõtja pikaajalise elujõulisuse taastumine mõistliku aja jooksul,
ning
ii) muud ettevõtjad peale väikeste ja keskmise suurusega ettevõte panustavad
restruktureerimiskuludesse.
& /et 598
2. Lõike 1 punkti b ei tõlgendata nii, et see takistab lepinguosalisel anda ajutist likviidsustoetust
laenutagatiste või laenude vormis restruktureerimiskava koostamiseks vajaliku aja jooksul. Selline
ajutine likviidsustoetus piirdub summaga, mis on vajalik ettevõtja tegevuse jätkamiseks.
ARTIKKEL 24.8
Subsiidiumide kasutamine
Kumbki lepinguosaline tagab, et ettevõtjad kasutavad tema antud subsiidiume üksnes sellel
poliitikaeesmärgil, milleks need anti31.
ARTIKKEL 24.9
Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine
Lepinguosaline ei saa kasutada artikli 24.5 (teenuste subsiidiumide osas) ja artikli 24.6 lõike 4
tõlgendamisel või kohaldamisel 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist.
31 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosalise kohustus loetakse täidetuks, kui ta
on kehtestanud sellel eesmärgil asjakohase õigusraamistiku ja haldusmenetlused.
& /et 599
25. PEATÜKK
INTELLEKTUAALOMAND
A JAGU
Üldsätted
ARTIKKEL 25.1
Eesmärgid ja põhimõtted
1. Käesoleva peatüki eesmärk on saavutada kohane ja tõhus intellektuaalomandi õiguste kaitse
tase ja tagada intellektuaalomandi õiguskaitse, et:
a) aidata kaasa tehnoloogiliste uuenduste edendamisele, tehnoloogiasiirdele ja tehnoloogia
levitamisele ning tehnoloogiliste teadmiste loojate ja tarbijate vastastikuse kasu saamisele
viisil, mis soodustab sotsiaalset ja majanduslikku heaolu ning õiguste ja kohustuste
tasakaalustatust, ning
b) edendada ja reguleerida lepinguosaliste vahelist kaubandust ning vähendada sellise
kaubanduse moonutusi ja takistusi.
& /et 600
2. Lepinguosaline võib oma õigusnormide sõnastamisel või muutmisel võtta meetmeid, mis on
vajalikud rahvatervise ja toitumise kaitsmiseks ning avalike huvide toetamiseks oma sotsiaal-
majandusliku ja tehnoloogilise arengu seisukohalt tähtsates sektorites, tingimusel et sellised
meetmed on kooskõlas käesoleva peatükiga.
3. Lepinguosaline võib võtta asjakohaseid meetmeid, tingimusel et need on kooskõlas käesoleva
peatüki sätetega, et õiguste omajad ei saaks kuritarvitada intellektuaalomandi õigusi ega oleks
võimalik kasutada tavasid, mis piiravad põhjendamatult kaubandust või kahjustavad rahvusvahelist
tehnoloogiasiiret.
4. Võttes arvesse siseriiklike süsteemide avaliku poliitika eesmärke, tunnistavad lepinguosalised
vajadust:
a) edendada innovatsiooni ja loomingulisust;
b) hõlbustada teabe, teadmiste, tehnoloogia, kultuuri ja kunsti levikut ning
c) soodustada konkurentsi ja avatud ja tõhusaid turge
oma intellektuaalomandi süsteemi kaudu, järgides seejuures läbipaistvuse põhimõtet ja võttes
arvesse kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas õiguste omajate, kasutajate ja üldsuse huve.
& /et 601
ARTIKKEL 25.2
Kohustuste laad ja ulatus
1. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et intellektuaalomandit käsitlevaid rahvusvahelisi
lepinguid, mille osalised nad on, sealhulgas TRIPS-leping, rakendatakse nõuetekohaselt ja
tulemuslikult. Käesolev peatükk täiendab ja täpsustab lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis
tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest intellektuaalomandi valdkonnas sõlmitud rahvusvahelistest
lepingutest, mille osalised nad on.
2. Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab mõiste „intellektuaalomandi õigused“ kõiki neid
intellektuaalomandi õiguste kategooriaid, mis kuuluvad TRIPS-lepingu II osa 1.–7. jao
kohaldamisalasse, ning sordikaitsega seotud õigusi. Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset
kõlvatu konkurentsi eest, millele on osutatud 20. märtsil 1883. aastal vastu võetud ja viimati
14. juulil 1967. aastal Stockholmis läbi vaadatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni
(edaspidi „Pariisi konventsioon“) artiklis 10bis.
& /et 602
3. Kumbki lepinguosaline jõustab käesoleva peatüki sätted. Lepinguosaline võib, kuid ei pruugi
oma õiguses ette näha intellektuaalomandiõiguste kaitset või intellektuaalomandi õiguskaitse
tagamist suuremas ulatuses, kui on nõutud käesolevas peatükis, tingimusel et see ei ole käesoleva
peatükiga vastuolus. Kumbki lepinguosaline võib vabalt kindlaks määrata asjakohase meetodi
käesoleva peatüki rakendamiseks oma õigussüsteemis ja -praktikas.
ARTIKKEL 25.3
Õiguste lõppemine
Käesolev peatükk ei mõjuta lepinguosaliste vabadust otsustada, kas ja millistel tingimustel
kohaldatakse intellektuaalomandi õiguste lõppemist.
& /et 603
ARTIKKEL 25.4
Võrdne kohtlemine
1. Kumbki lepinguosaline võimaldab teise lepinguosalise kodanikele32 vähemalt sama soodsa
kohtlemise kui enda kodanikele seoses käesoleva peatükiga hõlmatud intellektuaalomandi õiguste
kaitsega,33 välja arvatud erandid, mis on sätestatud Pariisi konventsioonis, 9. septembril 1886. aastal
Bernis vastu võetud ja viimati 24. juulil 1971. aastal Pariisis muudetud kirjandus- ja kunstiteoste
kaitse konventsioonis (edaspidi „Berni konventsioon“), 26. oktoobril 1961. aastal Roomas sõlmitud
teoste esitajate, fonogrammitootjate ja ringhäälinguorganisatsioonide kaitse rahvusvahelises
konventsioonis (edaspidi „Rooma konventsioon“) või 26. mail 1989. aastal Washingtonis sõlmitud
integraallülitustega seotud intellektuaalomandi lepingus. Teoste esitajate, fonogrammitootjate ning
ringhäälinguorganisatsioonide puhul kehtib see kohustus ainult õiguste suhtes, mis on sätestatud
käesolevas lepingus.
32 Käesolevas peatükis kohaldatakse mõiste „kodanik“ puhul TRIPS-lepingus kasutatud
määratlust. 33 Käesoleva sätte kohaldamisel hõlmab mõiste „kaitse“ nii asjaolusid, mis mõjutavad
intellektuaalomandi õiguste kättesaadavust, omandamist, ulatust, säilimist ja tagamist, kui ka
asjaolusid, mis mõjutavad käesolevas peatükis konkreetselt käsitletud intellektuaalomandi
õiguste kasutamist.
& /et 604
2. Lepinguosaline ei nõua käesoleva artikli kohase võrdse kohtlemise tingimusena õiguste
omajatelt formaalsuste või tingimuste täitmist autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega seotud
õiguste omandamiseks34.
3. Lepinguosaline võib kasutada lõike 1 alusel lubatud erandeid seoses kohtu- ja
haldusmenetlustega, sealhulgas menetlusdokumentide kättetoimetamise aadressi määramine või
oma kohtualluvuses esindaja nimetamine, ainult siis, kui:
a) need on vajalikud selleks, et tagada vastavus õigusnormidele, mis ei ole vastuolus käesoleva
peatükiga, ning
b) neid ei rakendata viisil, mis kujutaks endast kaubanduse varjatud piiramist.
4. Lepinguosalisel ei ole käesoleva artikli alusel kohustust seoses menetlustega, mis on ette
nähtud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (edaspidi „WIPO“) egiidi all sõlmitud
mitmepoolsetes lepingutes intellektuaalomandi õiguste saamise ja jõushoidmise kohta.
34 See ei piira Rooma konventsiooni artikli 11 kohaldamist.
& /et 605
B JAGU
Intellektuaalomandi õiguste standardid
B.1 ALAJAGU
Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused
ARTIKKEL 25.5
Rahvusvahelised lepingud
1. Lepinguosalised kinnitavad oma tahet täita järgmisi rahvusvahelisi lepinguid:
a) Berni konventsioon;
b) Rooma konventsioon;
c) WIPO autoriõiguse leping, mis võeti vastu 20. detsembril 1996 Genfis, ning
d) WIPO esituste ja fonogrammide leping, mis võeti vastu 20. detsembril 1996 Genfis.
& /et 606
2. Lepinguosalised teevad kõik mõistlikud jõupingutused, et järgida 24. juunil 2012 Pekingis
vastu võetud audiovisuaalteoste Pekingi lepingut ja 27. juunil 2013 Marrakechis vastu võetud
Marrakechi lepingut avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu
trükikirja lugemise puudega isikutele.
ARTIKKEL 25.6
Autorid
Kumbki lepinguosaline annab autoritele ainuõiguse lubada või keelata:
a) oma teoste otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või osaliselt mis
tahes viisil ja mis tahes vormis;
b) oma teoste originaalide või nende koopiate igasugust avalikku levitamist müügi teel või muul
viisil;
c) oma teoste edastamist üldsusele kaabel- ja kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste
üldsusele kättesaadavaks tegemist nii, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja ajal, ning
d) oma teoste originaalide või koopiate rentimist üldsusele kaubanduslikul eesmärgil.
& /et 607
ARTIKKEL 25.7
Esitajad
Kumbki lepinguosaline annab esitajatele ainuõiguse lubada või keelata:
a) oma esitustest salvestiste35 tegemist;
b) oma esituste salvestiste otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või
osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;
c) oma esituste salvestiste üldsusele levitamist müügi teel või muul viisil;
d) oma esituste salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemist kaabliga või kaablita sidevahendite
abil nii, et üksikisikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;
e) oma esituste ülekandmist ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamist üldsusele,
välja arvatud juhul, kui esitus ise on juba ülekantav esitus või kui see on tehtud salvestise
põhjal, ning
35 „Salvestis“ – helide või liikuvate kujutiste või neid esindavate märkide jäädvustis kandjal,
millelt neid saab vastava seadme abil tajuda, taasesitada või edastada.
& /et 608
f) oma esituste salvestiste rentimist üldsusele kaubanduslikul eesmärgil.
ARTIKKEL 25.8
Fonogrammitootjad
Kumbki lepinguosaline annab tootjatele ainuõiguse lubada või keelata:
a) oma fonogrammide otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või
osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis;
b) oma fonogrammide, sealhulgas nende koopiate üldsusele levitamist müügi teel või muul
viisil;
c) oma fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemist kaabliga või kaablita sidevahendite abil
nii, et üksikisikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal, ning
d) oma fonogrammide rentimist üldsusele kaubanduslikul eesmärgil.
& /et 609
ARTIKKEL 25.9
Ringhäälinguorganisatsioonid
Kumbki lepinguosaline annab ringhäälinguorganisatsioonidele ainuõiguse lubada või keelata36:
a) oma saadete salvestiste tegemist, olenemata sellest, kas neid saateid edastatakse kaabliga või
kaablita sidevahendite, sealhulgas satelliidi kaudu;
b) oma saadete salvestiste otsest või kaudset, ajutist või alalist reprodutseerimist tervikuna või
osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis, olenemata sellest, kas neid saateid edastatakse
kaabliga või kaablita sidevahendite, sealhulgas satelliidi kaudu;
c) oma saadete salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemist kaabliga või kaablita sidevahendite
abil, olenemata sellest, kas neid saateid edastatakse kaabliga või kaablita sidevahendite,
sealhulgas satelliidi kaudu, nii et üksikisikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal;
36 Mehhiko puhul ei mõjuta see säte nõuet täita 16. juulil 2025 ametlikus väljaandes avaldatud
telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguseadusest („Ley en Materia de Telecomunicaciones y
Radiodifusión“) tulenevaid kohustusi.
& /et 610
d) oma saadete salvestiste, sealhulgas nende koopiate üldsusele levitamist müügi teel või muul
viisil, olenemata sellest, kas neid saateid edastatakse kaabliga või kaablita sidevahendite,
sealhulgas satelliidi kaudu, ning
e) oma saadete taasedastamist kaablita sidevahendite abil ja oma saadete edastamist üldsusele,
kui selline edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu.
ARTIKKEL 25.10
Ärilistel eesmärkidel avaldatud fonogrammide
üldsusele ülekandmine ja edastamine37
1. Kumbki lepinguosaline sätestab esitajate ja fonogrammitootjate õigusena selle, et kasutajal on
kohustus maksta ühekordset õiglast tasu, kui kaubanduslikel eesmärkidel avaldatud fonogrammi või
sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse kaablita vahendite abil ülekandmiseks või muul
moel üldsusele edastamiseks38.
37 Kumbki lepinguosaline võib anda esitajatele ja fonogrammitootjatele ulatuslikumaid õigusi
kaubanduslikel eesmärkidel avaldatud fonogrammide üldsusele ülekandmiseks ja
edastamiseks. 38 Käesoleva artikli tähenduses ei hõlma „üldsusele edastamine“ fonogrammi üldsusele
kättesaadavaks tegemist kaabliga või kaablita sidevahendite abil nii, et üksikisikud pääsevad
sellele ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal.
& /et 611
2. Lepinguosalised tunnistavad, et ühekordne õiglane tasu tuleks jagada esitajate ja vastavate
fonogrammitootjate vahel. Kumbki lepinguosaline võib kehtestada õigusnormid, millega esitajate ja
fonogrammitootjate vahelise kokkuleppe puudumise korral nähakse ette tingimused, mille kohaselt
esitajad ja fonogrammitootjad peavad kõnealuse ühekordse õiglase tasu omavahel jagama.
ARTIKKEL 25.11
Kaitse kehtivuse tähtaeg
1. Teose autori õigused kehtivad autori eluajal ja vähemalt 70 aastat pärast tema surma,
olenemata kuupäevast, mil teos üldsusele seaduslikult kättesaadavaks tehakse.
2. Sõnalist osa sisaldava muusikateose kaitse kehtivuse tähtaeg ei lõpe varem kui 70 aastat
pärast järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku surma, olenemata sellest, kas need isikud on
määratud kaasautoriks või mitte: sõnade autor ja muusika helilooja39.
39 Lepinguosaline võib otsustada, et käesoleva lõike kohaldamiseks peavad nii sõnad kui ka
muusika olema loodud spetsiaalselt asjaomase sõnalist osa sisaldava muusikateose jaoks.
& /et 612
3. Anonüümse või pseudonüümse teose puhul ei lõpe kaitse kehtivuse tähtaeg varem kui
70 aastat pärast seda, kui teos üldsusele seaduslikult kättesaadavaks tehti. Kui autori kasutatud
pseudonüüm ei jäta tema isiku suhtes kahtlust või kui autor avaldab oma isiku esimeses lauses
osutatud aja jooksul, siis kohaldatakse lõikes 1 osutatud kaitse kehtivuse tähtaega.
4. Kinematograafilise või audiovisuaalse teose kaitse kehtivuse tähtaeg ei lõpe varem kui
70 aastat pärast vähemalt järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku surma olenemata sellest,
kas need isikud on määratud kaasautoriks või ei: pearežissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor
ning muusika helilooja40.
5. Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast ringhäälingusaate
esmakordset edastamist kaabliga või kaablita sidevahendite, sealhulgas satelliidi kaudu.
40 Lepinguosaline võib otsustada, et muusika peab olema spetsiaalselt loodud
kinematograafilises või audiovisuaalses teoses kasutamiseks.
& /et 613
6. Kumbki lepinguosaline tagab,41 et:
a) esitajate õiguste kaitse kehtivuse tähtaeg lõpeb 75 aasta möödumisel tõlgenduse või esituse
esmakordsest salvestamisest fonogrammil või fonogrammil salvestamata teoste esmakordsest
tõlgendamisest või esitusest või esmakordsest edastamisest mis tahes viisil ning
b) fonogrammitootjate õiguste kaitse kehtivuse tähtaeg lõpeb 75 aastat pärast helide esmakordset
salvestamist fonogrammil.
Alternatiivina tagab lepinguosaline, et:
c) esitaja õigused muul viisil kui fonogrammina salvestatud esituse korral ei lõpe varem kui
50 aastat pärast esituse salvestamist ja selle aja jooksul avaldamise korral mitte varem kui
50 aastat pärast esmakordset seaduslikku avaldamist ning
d) esitaja õigused fonogrammina salvestatud esituse korral ja fonogrammitootjate õigused ei
lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse või fonogrammi salvestamist ning selle aja jooksul
avaldamise korral mitte varem kui 70 aastat pärast esmakordset seaduslikku avaldamist.
Lepinguosaline võtab tõhusad meetmed, et tagada 50aastasele kaitsetähtajale järgneva
20 aasta jooksul teenitud kasumi õiglane jaotamine esitajate ja fonogrammitootjate vahel.
41 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et kumbki lepinguosaline valib oma siseriiklike
õigusaktide alusel punktides a ja b osutatud võimaluse või punktides c ja d osutatud
alternatiivi vahel.
& /et 614
7. Käesolevas artiklis sätestatud kaitsetähtaegu arvestatakse alates sündmusele järgneva aasta
1. jaanuarist.
ARTIKKEL 25.12
Edasimüügiõigus
1. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et graafikateose või skulptuurteose autoril, v.a tarbekunst,
on võõrandamatu ja juba ette loovutamatu õigusena edasimüügiõigus, mis on määratletud kui õigus
saada selle teose edasimüügist saadavast tasust teatav osa42 pärast selle teose esmakordset
edastamist autori poolt43.
2. Lõikes 1 osutatud õigust kohaldatakse kõikide edasimüügitehingute suhtes, milles müüjate,
ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad,
kunstigaleriid ja üldiselt kunstiteoste vahendajad.
42 Lepinguosaline võib väljendada seda osa protsendina edasimüügihinnast. 43 Lepinguosaline võib kehtestada edasimüügiõiguse kohaldamiseks miinimumtingimused.
& /et 615
ARTIKKEL 25.13
Koostöö õiguste kollektiivse teostamise valdkonnas
1. Lepinguosalised edendavad koostööd oma asjaomaste kollektiivse esindamise
organisatsioonide vahel, et soodustada teoste ja muu kaitstud materjali kättesaadavust
lepinguosaliste territooriumil ning selliste teoste või muu kaitstud materjali kasutamisega seotud
õigustest saadava tulu ülekandmist.
2. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad kollektiivse esindamise organisatsioonide
õigustega isikute seas läbipaistvust ja mittediskrimineerimist, eelkõige seoses õigustest saadava tulu
kogumise, selle tulu suhtes kohaldatavate mahaarvamiste, õigustest saadava kogutud tulu
kasutamise, jaotamispõhimõtete ja repertuaariga.
ARTIKKEL 25.14
Erandid ja piirangud
Kumbki lepinguosaline näeb käesolevas alajaos sätestatud õiguste erandid või piirangud ette üksnes
teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose, esituse, fonogrammi või ülekande tavapärase
kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult õiguste omaja õigustatud huve.
& /et 616
ARTIKKEL 25.15
Tehniliste meetmete kaitse
1. Kumbki lepinguosaline näeb ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest
meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või põhjendatult peab
olema teadlik taotletavast kõrvalehoidmise eesmärgist.
2. Kumbki lepinguosaline näeb ette piisava õiguskaitse selliste seadmete, toodete või
komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil
reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:
a) mida edendatakse, reklaamitakse või turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest
kõrvalehoidmiseks;
b) millel puudub muu märkimisväärne kaubanduslik tähtsus peale tõhusatest tehnilistest
meetmetest kõrvalehoidmise või
c) mis on eelkõige kavandatud, valmistatud, kohandatud või osutatud tõhusatest tehnilistest
meetmetest kõrvalehoidmiseks või selle soodustamiseks.
& /et 617
3. Käesolevas peatükis tähendab mõiste „tehnilised meetmed“ tehnoloogiat, seadet või
komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu
materjaliga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole
siseriiklike õigusaktide alusel luba andnud. Tehnilised meetmed on tõhusad juhul, kui õiguste omaja
kontrollib kaitstud teose või muu materjali kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu
kontrollimise või kaitsevahendi rakendamise abil, näiteks teose või muu materjali krüpteerimise,
skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil.
4. Olenemata lõikes 1 sätestatud õiguskaitsest võib kumbki lepinguosaline võtta õiguste omajate
vabatahtlikult võetud meetmete puudumise korral vastavalt vajadusele asjakohaseid meetmeid
tagamaks, et käesoleva artikli kohaselt ette nähtud piisav õiguskaitse tõhusatest tehnilistest
meetmetest kõrvalehoidmise vastu ei takista artikli 25.14 kohaselt ette nähtud eranditest ja
piirangutest kasusaajatel selliste erandite ja piirangute kasutamist.
& /et 618
ARTIKKEL 25.16
Õiguste teostamist käsitleva teabega seotud kohustused
1. Kumbki lepinguosaline näeb ette piisava õiguskaitse iga isiku vastu, kes teadlikult ja ilma
loata paneb toime mis tahes järgmise teo, kui see isik on teadlik või võib põhjendatult olla teadlik,
et tegu korda saates põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab ta autoriõiguse või sellega
kaasnevate õiguste rikkumist:
a) eemaldab õiguste teostamist käsitleva elektroonilise teabe või muudab seda või
b) levitab, impordib levitamise eesmärgil, kannab ringhäälingus üle, edastab või teeb üldsusele
kättesaadavaks käesoleva alajaoga kaitstud teoseid või muud materjali, millelt on loata
kõrvaldatud õiguste teostamist käsitlev elektrooniline teave või millel on seda muudetud.
2. Käesoleva alajao kohaldamisel tähendab „õiguste teostamist käsitlev teave“ õiguste omajate
esitatavat teavet, mis identifitseerib teose või muu käesolevas alajaos osutatud materjali, autori või
mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu materjali kasutamise tingimuste kohta ning
sellist teavet esindavaid numbreid või koode.
& /et 619
3. Lõiget 2 kohaldatakse juhul, kui selles lõikes nimetatud teave on lisatud teose või muu
käesolevas alajaos osutatud materjali koopiale või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.
B.2 ALAJAGU
Kaubamärgid
ARTIKKEL 25.17
Rahvusvahelised lepingud
Kumbki lepinguosaline:
a) teeb kõik endast oleneva, et järgida 27. oktoobril 1994 Genfis sõlmitud kaubamärgiõiguse
lepingut ja 27. märtsil 2006 Singapuris sõlmitud kaubamärgiõiguse Singapuri lepingut;
& /et 620
b) järgib märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli, mis võeti vastu
27. juunil 1989 Madridis ja mida viimati muudeti 12. novembril 2007, ning märkide
registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza
kokkulepet, mis sõlmiti Nice’is 15. juunil 1957 ja mida muudeti 28. septembril 1979 (edaspidi
„Nizza klassifikatsioon“).
ARTIKKEL 25.18
Registreerimismenetlus
1. Kumbki lepinguosaline näeb ette kaubamärkide registreerimise süsteemi, mille raames kõik
asjaomase kaubamärgiasutuse tehtud lõplikud negatiivsed otsused, sealhulgas registreerimisest
osalise keeldumise kohta, on nõuetekohaselt põhjendatud ja need võib edasi kaevata ning need
tehakse kirjalikult teatavaks.
2. Kumbki lepinguosaline näeb ette võimaluse vaidlustada kaubamärkide registreerimise taotlusi
või asjakohasel juhul kaubamärkide registreeringuid ning kaubamärgi taotleja võimaluse esitada
vaidlustamisele44 vastuväite.
44 Kumbki lepinguosaline teeb kõik mõistlikud jõupingutused, et vaidlustamiseks kasutataks
ärakuulamismenetlust.
& /et 621
3. Kumbki lepinguosaline näeb ette kaubamärgitaotluste ja registreeringute avaliku
elektroonilise andmebaasi.
ARTIKKEL 25.19
Kaubamärgist tulenevad õigused
1. Registreeritud kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus
takistada kõikidel kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:
a) kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille
jaoks kaubamärk on registreeritud, ning
b) tähist, mille identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ning kaubamärgi ja tähisega
hõlmatud kaupade või teenuste identsuse või sarnasuse tõttu on tõenäoline, et üldsus võib
need omavahel segi ajada, mis hõlmab ka tõenäosust, et tähist seostatakse kaubamärgiga.
& /et 622
2. Registreeritud kaubamärgi omanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid toomast
kaubandustegevuse käigus kaupu selle lepinguosalise territooriumile, kus kaubamärk on
registreeritud, ilma et neid seal vabasse ringlusse lubataks, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid,
pärinevad kolmandatest riikidest ja kannavad ilma loata kaubamärki, mis on identne selliste
kaupade jaoks registreeritud kaubamärgiga või mida ei ole võimalik olulistes aspektides kõnealusest
kaubamärgist eristada45.
ARTIKKEL 25.20
Tuntud kaubamärgid
Üldtuntud kaubamärkide kaitsmiseks vastavalt Pariisi konventsiooni artiklile 6bis ning TRIPS-
lepingu artikli 16 lõigetele 2 ja 3 kohaldab kumbki lepinguosaline ühissoovitust tuntud kaubamärke
käsitlevate sätete kohta, mille tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni assamblee ja WIPO
peaassamblee võtsid vastu 20.–29. septembril 1999. aastal toimunud WIPO liikmesriikide
assambleede 34. istungjärgul.
45 Lepinguosaline võib sätestada, et kaubamärgi omaniku õigus lõpeb, kui kauba deklarant või
valdaja esitab registreeritud kaubamärgi rikkumise tuvastamise menetluse käigus tõendid selle
kohta, et registreeritud kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata kauba turule laskmist
lõppsihtkohariigis.
& /et 623
ARTIKKEL 25.21
Pahausksed taotlused
Kumbki lepinguosaline võib ette näha, et kaubamärki ei registreerita, kui taotleja esitas kaubamärgi
registreerimise taotluse pahauskselt. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kui selline kaubamärk on
juba registreeritud, tunnistatakse see kehtetuks.
ARTIKKEL 25.22
Tühistamine
1. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et kaubamärgi võib tühistada,46 kui seda ei ole tema
õigusnormidega kindlaks määratud ajavahemiku jooksul asjaomasel territooriumil tegelikult
kasutatud47 seoses kaupade või teenustega, mille jaoks see on registreeritud, ning kasutamata
jätmiseks ei ole mõjuvaid põhjusi.
46 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib määratleda tühistamisena
kehtetuks tunnistamise, aegumise või tühisuse. 47 Lepinguosaline võib nõuda, et kasutamine oleks tõeline või toimuks piisavalt sageli või
sellisel viisil, et see vastaks kaubanduslikule kasutamisele. Lisaks võib lepinguosaline eirata
kasutamise alustamist või jätkamist, mis toimub vahetult enne tühistamistaotluse esitamist.
& /et 624
2. Kaubamärgi võib tühistada ka siis, kui pärast selle registreerimise kuupäeva on kaubamärk
omaniku tegevuse või tegevusetuse tagajärjel muutunud selle toote või teenuse üldnimetuseks, mille
jaoks see on registreeritud.
3. Kaubamärgi võib tühistada ka siis, kui see registreeriti vaatamata sellele, et sellega on üldsust
võimalik eksitada seoses selliste kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või geograafilise päritoluga,
mille jaoks kaubamärk registreeriti48.
ARTIKKEL 25.23
Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest
Kumbki lepinguosaline:
a) näeb ette kirjeldavate terminite ausa kasutamise49
kui kaubamärkidega antavate õiguste piiratud erandi ning
48 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib kaubamärgi tühistada ka siis,
kui selle tagajärjel, kuidas kaubamärgiomanik on kaubamärki kasutanud kaupadel või
teenustel, mille jaoks see kaubamärk registreeriti, või kuidas seda on tema nõusolekul tehtud,
võib kaubamärk avalikkust eksitada. 49 Kirjeldavate terminite aus kasutamine hõlmab selliste tähiste kasutamist, mis viitavad
kaupade või teenuste geograafilisele päritolule, juhul kui selline kasutamine on kooskõlas
ausate tööstus- või kaubandustavadega.
& /et 625
b) võib sätestada muud piiratud erandid,
tingimusel et selliste erandite puhul võetakse arvesse kaubamärgi omanike
ja kolmandate isikute seaduslikke huve.
B.3 ALAJAGU
Tööstusdisainilahendused
ARTIKKEL 25.24
Rahvusvahelised lepingud
Kumbki lepinguosaline teeb kõik mõistlikud jõupingutused, et ühineda 2. juulil 1999 Genfis vastu
võetud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi
redaktsiooniga.
& /et 626
ARTIKKEL 25.25
Registreeritud tööstusdisainilahenduste kaitse
1. Kumbki lepinguosaline näeb ette sõltumatult loodud uute või originaalsete
tööstusdisainilahenduste kaitse50. Kaitse tagatakse registreerimisega ja see annab nende omanikele
ainuõiguse vastavalt käesolevale alajaole.
2. Registreeritud tööstusdisainilahenduse omanikul peab olema õigus takistada kolmandaid
isikuid ilma omaniku nõusolekuta vähemalt kasutamast ja eelkõige valmistamast, müügiks
pakkumast, müümast, turule laskmast, importimast või kasutamast tooteid, mis kannavad või
sisaldavad kaitstud tööstusdisainilahendust, kui selline tegevus toimub kaubanduslikul eesmärgil,
kahjustab põhjendamatult tööstusdisainilahenduse tavapärast kasutamist või ei ole kooskõlas
õiglase kaubandustavaga.
3. Tööstusdisainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks
olevas tootes, loetakse uueks ja originaalseks üksnes:
a) juhul, kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist toote tavapärasel
kasutamisel nähtav, ning
b) sel määral, mil need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudsuse või originaalsuse
tingimustele.
50 Kui see on lepinguosalise õigusega ette nähtud, võidakse nõuda ka disainilahenduste
eristatavust.
& /et 627
4. Lõike 3 punktis a kasutatud mõiste „tavapärane kasutamine“ tähendab kasutamist
lõppkasutaja poolt, välja arvatud hooldus, teenindus ja parandustööd.
ARTIKKEL 25.26
Kaitse kehtivuse tähtaeg
Kaitse kehtivuse tähtaja määrab kindlaks kumbki lepinguosaline ja seda võib pikendada üheks või
mitmeks viieaastaseks perioodiks ning kaitse kehtivuse tähtaeg kokku võib olla 25 aastat alates
taotluse esitamise kuupäevast.
ARTIKKEL 25.27
Erandid
1. Kumbki lepinguosaline võib tööstusdisainilahenduste kaitsmisel ette näha piiratud erandeid
tingimusel, et sellised erandid ei ole põhjendamatult vastuolus kaitstud tööstusdisainilahenduse
tavapärase kasutamisega ega tekita põhjendamatut kahju kaitstud tööstusdisainilahenduse omaniku
õigustatud huvidele, võttes arvesse kolmandate isikute õigustatud huve.
& /et 628
2. Tööstusdisainilahenduse kaitse ei laiene disainilahendustele, mis tulenevad peamiselt
tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest. Eelkõige ei kaitsta tööstusdisainilahendust, kui see
seisneb toote välisomadustes, mida tuleb kindlasti täpselt sama kuju ja suurusega reprodutseerida,
selleks et toodet, milles tööstusdisainilahendus sisaldub või millel seda on kasutatud, saaks
mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada selle sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode
saaks täita oma otstarvet.
3. Erandina lõikest 2 võib tööstusdisainilahenduse õigus seisneda tööstusdisainilahenduses,
mille eesmärk on võimaldada mitme vastastikku vahetatava toote kokkupanemist või ühendamist
moodulsüsteemi raames.
ARTIKKEL 25.28
Seos autoriõigusega
Tööstusdisainilahendus on alates kuupäevast, mil see loodi või mis tahes kujul fikseeriti,
kaitsekõlblik ka asjaomase lepinguosalise autoriõiguse normide alusel. Kumbki lepinguosaline
määrab sellise autoriõiguse kaitse ulatuse ja andmise tingimused, sealhulgas nõutava algupärasuse
taseme.
& /et 629
B.4 ALAJAGU
Geograafilised tähised
ARTIKKEL 25.29
Mõisted
Käesolevas alajaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „geograafiline tähis“ – tähis, mis näitab, et kaup on pärit lepinguosalise territooriumilt või
selle territooriumi teatavast piirkonnast või paikkonnast, kui kauba teatav omadus, maine või
muu iseloomulik tunnus on olulisel määral seostatav kauba geograafilise päritoluga, ning
b) „tooteklass“ – Nizza klassifikatsiooni klasside loetellu kuuluv klass.
& /et 630
ARTIKKEL 25.30
Rahvusvahelised lepingud
Lepinguosalised kinnitavad oma kohustust kaitsta oma territooriumil geograafilisi tähiseid vastavalt
TRIPS-lepingu artiklitele 22, 23 ja 24.
Kumbki lepinguosaline teeb kõik mõistlikud jõupingutused, et järgida 20. mail 2015. aastal Genfis
vastu võetud päritolunimetuste kaitset ja nende rahvusvahelist registreerimist käsitleva Lissaboni
kokkuleppe Genfi redaktsiooni.
ARTIKKEL 25.31
Kohaldamisala
1. Käesolevat alajagu kohaldatakse selliste geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse suhtes,
millega identifitseeritakse asjakohasesse tooteklassi kuuluvad kaubad ja mis on loetletud 25-B lisas
„Geograafiliste tähiste loetelu“.
& /et 631
2. Lepinguosalised kaaluvad käesoleva alajaoga hõlmatud geograafilistele tähiste kohaldamisala
laiendamist ka muude tooteklasside geograafilistele tähistele peale toiduainete ja
põllumajandustoodete. Sellel põhjusel on lepinguosalised lisanud 25-C lisasse „Mehhiko
geograafilised tähised vastavalt artikli 25.31 lõikele 2“ nimetused, millega identifitseeritakse nende
territooriumilt pärit ja seal kaitstavad tooted, mille lisamist käesoleva lepinguga ettenähtud kaitse
kohaldamisalasse kaalutakse käesoleva lepinguga ettenähtud kaitse kohaldamisala laiendamise
korral, kui käesolevas alajaos sätestatud menetlused on lõpule viidud51.
ARTIKKEL 25.32
Loetletud geograafilised tähised
Käesolevas alajaos on:
a) 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“ A osas loetletud tähiste puhul tegemist geograafiliste
tähistega, mis näitavad, et toode on pärit Euroopa Liidu territooriumilt või selle territooriumi
piirkonnast või paikkonnast, ning
51 Lepinguosalised tunnistavad, et kaubamärgitaotluste hindamisega seoses on need nimetused
kaitstud päritoluriigis, niivõrd kui see on lepinguosalise õiguse alusel asjakohane.
& /et 632
b) 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“ B osas loetletud tähiste puhul tegemist geograafiliste
tähistega, mis näitavad, et toode on pärit Mehhiko territooriumilt või selle territooriumi
piirkonnast või paikkonnast.
ARTIKKEL 25.33
Kehtestatud geograafilised tähised
Olles kaalunud 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ loetletud nimetusi ja lõpule viinud
vastuväitemenetluse vastavalt 25-A lisale „Vastuväitemenetluse põhielemendid“, kaitseb kumbki
lepinguosaline neid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alajaos sätestatud kaitse tasemele.
& /et 633
ARTIKKEL 25.34
25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ loetletud
geograafiliste tähiste kaitse
1. Kumbki lepinguosaline näeb ette õiguslikud abinõud, mis võimaldavad huvitatud isikutel
takistada:
a) teise lepinguosalise 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“52 loetletud geograafilise tähise
kasutamist kauba puhul, mis kuulub selle geograafilise tähise jaoks sätestatud tooteklassi ja
mis:
i) ei pärine 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ selle geograafilise tähise jaoks
sätestatud päritoluriigist või
ii) pärineb 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ selle geograafilise tähise jaoks
sätestatud päritoluriigist, kuid seda ei toodetud ega valmistatud kooskõlas teise
lepinguosalise õigusnormidega, mida kohaldataks juhul, kui kaup oleks ette nähtud
tarbimiseks teise lepinguosalise territooriumil;
52 Seoses 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ esitatud geograafiliste tähiste loeteluga ei
hõlma käesoleva artikli kohane kaitse liites 25-B-1 „Üksiksõnad geograafilise liittähise
osana“ sätestatud geograafilise tähise liitnimetusse kuuluvaid üksiksõnu.
& /et 634
b) kõigi selliste kauba tähistamise või tutvustamise viiside kasutamist, mis näitavad või lubavad
oletada, et kõnealune kaup pärineb mujalt kui sellest geograafilisest piirkonnast, kust see
tegelikult pärit on, eksitades üldsust kauba geograafilise päritolu suhtes, ning
c) muu kasutamise eest, mille puhul on tegemist kõlvatu konkurentsiga Pariisi konventsiooni
artikli 10bis tähenduses.
2. Kumbki lepinguosaline annab lõike 1 punktis a nimetatud kaitse ka siis, kui on märgitud
kauba tegelik geograafiline päritolu või geograafilist tähist kasutatakse tõlkes või nimetusele
lisatakse sellised väljendid nagu „liik“, „tüüp“, „stiil“, „imitatsioon“ või muu sarnane väljend.
3. Kumbki lepinguosaline näeb haldusmeetmetega ja oma õigusaktides sätestatud vormis ette
õiguskaitse järgmise vastu:
a) kaitstud nimetuse otsene või kaudne kaubanduslikul eesmärgil kasutamine;
b) kaitstud nimetuse võltsimine, muutmine või petlik kasutamine;
c) vale või eksitav viitamine kaitstud nimetusele või
d) tegevus, mis võib jätta tarbijale vale mulje kauba tegeliku päritolu, lähtekoha ja laadi kohta.
& /et 635
4. Käesoleva alajao alusel kaitstavad geograafilised tähised ei muutu lepinguosaliste
territooriumil üldmõisteteks.
5. Vastavalt käesolevale alajaole ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise
geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitsmine on lõpetatud selle lepinguosalise
territooriumil, kust see on pärit. Lepinguosalised teavitavad üksteist, kui geograafilist tähist nende
territooriumil enam ei kaitsta. Teavitada tuleb kolme kuu jooksul pärast seda, kui pädev asutus on
teinud lõpliku otsuse, et geograafilist tähist enam ei kaitsta.
6. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse mutatis mutandis 27. mail 1997. aastal Brüsselis
sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Mehhiko Ühendriikide vahelise piiritusjookide nimetuste
vastastikuse tunnustamise ja kaitse kokkuleppe (edaspidi „piiritusjookide kokkulepe“) I ja II lisas
esitatud nimetuste loetelu suhtes.
ARTIKKEL 25.35
Geograafiliste tähiste loetelu muutmine
1. Ühisnõukogu võib kooskõlas artikliga 25.42 otsustada muuta 25-B lisa „Geograafiliste tähiste
loetelu“, lisades või parandades geograafilisi tähiseid või jättes välja geograafilised tähised, mida
nende päritolukohas enam ei kaitsta või ei kasutata. Need otsused valmistab ette
intellektuaalomandi allkomitee.
& /et 636
2. Uued geograafilised tähised lisatakse ühisnõukogu otsusega pärast seda, kui esitatud
nimetused on läbi vaadatud ja artiklis 25.33 osutatud vastuväitemenetlus on lõpule viidud.
3. Ühisnõukogu võib uute geograafiliste tähiste puhul oma otsusega muuta piiritusjookide
kokkuleppe I ja II lisa artiklis 25.33 sätestatud korras.
ARTIKKEL 25.36
Geograafiliste tähiste kasutamise õigus
1. Käesoleva alajao alusel kaitstavat geograafilist tähist võib kasutada iga ettevõtja, kes turustab
asjakohasele tehnilisele kirjeldusele vastavat kaupa.
2. Kui geograafiline tähis on käesoleva alajao kohaselt kaitstud, ei saa selle kaitstud
geograafilise tähise kasutamise eeltingimuseks kehtestada kasutaja registreerimist või muid
nõudeid.
3. Geograafilisele tähisele viitavaid tähiseid, lühendeid ja sümboleid tohib kasutada ainult
vastaval territooriumil kaitstud või registreeritud kauba puhul, mis on toodetud vastava tehnilise
kirjelduse kohaselt.
& /et 637
ARTIKKEL 25.37
Kaubamärkide ja geograafiliste tähiste seos
1. Käesolev alajagu ei mõjuta õigusi, mis on lepinguosalise territooriumil antud varasema
kaubamärgiga, mida taotleti või mis registreeriti heas usus, või mis omandati heauskse kasutamise
kaudu. Kaubamärgiga antud õiguste suhtes kehtib piiratud erand, et teatavatel juhtudel ei pruugi
varasem kaubamärk anda selle omanikule õigust takistada registreeritud geograafilisele tähisele
kaitse andmist või selle kasutamist selle lepinguosalise territooriumil, kus kaubamärki taotletakse,
kus see registreeritakse või kus seda kasutatakse. Registreeritud geograafilise tähise kaitse ei piira
mingil muul viisil selle kaubamärgiga antud õigusi, sealhulgas võimalust taotleda tunnuse
uuendamist või muutmist, tingimusel et muudatus ei kujuta endast kõlvatut konkurentsi.
2. Lepinguosaline ei ole artikli 25.34 alusel kohustatud kaitsma geograafilise tähisena nimetust,
kui asjaomane nimetus eksitab tõenäoliselt tarbijat kauba tegeliku olemuse osas, võttes arvesse
kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise aega.
3. 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ loetletud geograafiliste tähiste puhul, mida nende
päritolukoha lepinguosaline kaitseb jätkuvalt geograafiliste tähistena, keeldub lepinguosaline
kaubamärgi registreerimisest või tunnistab selle kehtetuks ex officio vastavalt artiklile 25.39 ja
TRIPS-lepingu artikli 22 lõikele 3, kui seda lubab tema õigus või taotleb huvitatud isik, tingimusel
et:
a) kaubamärgi registreerimine oleks vastuolus artikliga 25.34;
& /et 638
b) kaubamärk on seotud sama või sarnase kaubaga;
c) kaubamärk on seotud kaubaga, millel ei ole asjaomase geograafilise tähise päritolu, ning
d) kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse pärast asjaomase lepinguosalise territooriumil
geograafilise tähise kaitse taotluse esitamise kuupäeva.
4. Artiklis 25.32 nimetatud geograafiliste tähiste puhul on lõike 3 punktis d nimetatud
kaitsetaotluse esitamise kuupäev käesoleva lepingu sõlmimise kuupäev.
5. Artiklis 25.35 nimetatud geograafiliste tähiste puhul on kaitsetaotluse esitamise kuupäev
vastuväitemenetluses geograafilise tähise avaldamise kuupäev.
6. 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ loetletud geograafiliste tähiste kaitse ei alga enne
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.
& /et 639
ARTIKKEL 25.38
Kaitse tagamine
Kumbki lepinguosaline tagab artiklites 25.34–25.37 sätestatud kaitse asjakohaste haldus- või
kohtumenetlustega vastavalt oma õigusele ja tavadele. Pädevad asutused tagavad selle kaitse ühel
või mõlemal järgmistest viisidest:
a) omal algatusel või
b) huvitatud isiku taotlusel.
ARTIKKEL 25.39
Üldnormid
1. Lepinguosaliselt ei saa käesoleva alajao alusel nõuda, et ta kaitseks geograafilise tähisena
nimetust, mis on vastuolus taimesordi või loomatõu nimetusega ning mis seetõttu tõenäoliselt
eksitab tarbijat kauba tegeliku päritolu osas.
& /et 640
2. Homonüümset nimetust, mis tõenäoliselt tekitab tarbijas eksliku arvamuse, et kaup on pärit
muult territooriumilt, ei registreerita geograafilise tähisena, isegi kui nimetus on kauba tegeliku
päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne. Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23
kohaldamist, määravad lepinguosalised ühiselt kindlaks otstarbekohased tingimused, mille alusel
täielikult või osaliselt homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, võttes arvesse
vajadust tagada asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning hoiduda tarbijate eksitamisest.
3. Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga peetavate kahepoolsete läbirääkimiste raames
ettepaneku kõnealuse kolmanda riigi geograafilise tähise kaitsmiseks ning see nimetus on täielikult
või osaliselt homonüümne teise lepinguosalise geograafilise tähisega, teatab ta sellest teisele
lepinguosalisele ja annab talle võimaluse esitada märkusi enne selle nimetuse kaitse alla võtmist.
4. Käesolevas alajaos nimetatud tehnilise kirjelduse, sealhulgas selle muudatused, kiidavad
heaks selle lepinguosalise ametiasutused, kelle territooriumilt kaup pärineb.
& /et 641
ARTIKKEL 25.40
Erandid
1. Ükski käesoleva alajao säte ei kohusta lepinguosalist kohaldama selle sätteid teise
lepinguosalise geograafilise tähise või mitmeosalises geograafilises tähises sisalduva üksiknimetuse
suhtes seoses kaupade või teenustega, mille puhul asjaomane tähis on identne kõnealuse
lepinguosalise territooriumil tavalises keelepruugis asjaomaste kaupade või teenuste üldnimetusena
kasutatava terminiga.
2. Kui geograafilise tähise tõlge on identne lepinguosalise territooriumil tavalises keelepruugis
kauba üldnimetusena kasutatava terminiga või sisaldab seda või kui geograafiline tähis ei ole
identne, kuid sisaldab sellist terminit, ei piira käesolev alajagu ühegi isiku õigust kasutada seda
terminit seoses kõnealuse kaubaga selle lepinguosalise territooriumil.
3. Selle kindlakstegemisel, kas termin on lepinguosalise territooriumil tavalises keelepruugis
kauba üldnimetusena kasutatav termin, on selle lepinguosalise ametiasutustel õigus võtta arvesse
seda, kuidas tarbijad seda terminit tema territooriumil mõistavad. Tarbijate arusaama
kindlaksmääramisel võivad asjakohasteks teguriteks olla:
a) usaldusväärsetest allikatest, näiteks sõnastikest, ajalehtedest ja asjakohastelt veebisaitidelt
saadud tõendid selle kohta, kas terminit kasutatakse kõnealusele kaubale viitamisel, ning
& /et 642
b) kuidas selle terminiga tähistatavat kaupa turustatakse ja kasutatakse selle lepinguosalise
territooriumil toimuvas kaubanduses53.
4. Ükski käesoleva alajao säte ei takista kasutamast lepinguosalise territooriumil kaubaga seoses
taimesordi või loomatõu tavanimetust, mis on olemas selle lepinguosalise territooriumil käesoleva
lepingu jõustumise kuupäeval.
5. Ükski käesoleva lepingu säte ei piira ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma
ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui sellist nime kasutatakse üldsust eksitaval viisil.
ARTIKKEL 25.41
Kehtiva lepingu inkorporeerimine
1. Piiritusjookide kokkulepe inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis
mutandis selle osaks54.
53 Käesoleva lõike kohaldamisel võivad lepinguosalise ametiasutused võtta vajaduse korral
arvesse, kas seda terminit kasutatakse lepinguosalise tunnustatud asjakohastes
rahvusvahelistes standardites lepinguosalise territooriumil kasutatavale kaubaliigile või -
klassile viitamiseks. 54 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et see hõlmab kõiki piiritusjookide kokkuleppe
varasemaid ja tulevasi muudatusi.
& /et 643
2. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ alusel asutatud
intellektuaalomandi allkomitee asendab piiritusjookide kokkuleppe artikliga 17 loodud
ühiskomiteed ja täidab osutatud artiklis sätestatud ülesandeid.
ARTIKKEL 25.42
Koostöö
1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ alusel asutatud
intellektuaalomandi allkomitee on sobiv organ käesoleva alajao rakendamise ja selle juhtimise
jälgimiseks.
2. Lepinguosalised teavitavad teineteist, kui 25-B lisas „Geograafiliste tähiste loetelu“ loetletud
geograafiline tähis ei ole asjaomase lepinguosalise territooriumil enam kaitstud. Pärast sellist
teavitamist valmistab intellektuaalomandi allkomitee ühisnõukogule ette otsuse muuta 25-B lisa
„Geograafiliste tähiste loetelu“ käesolevas lepingus sätestatud korra kohaselt.
3. Lepinguosaline võib kas otse või intellektuaalomandi allkomitee kaudu taotleda, et teine
lepinguosaline esitaks teavet tehniliste kirjelduste ja nende muudatuste kohta.
& /et 644
4. Kumbki lepinguosaline võib teha hispaania või inglise keeles avalikult kättesaadavaks
tehnilised kirjeldused, mis vastavad teise lepinguosalise käesoleva alajao alusel kaitstud
geograafilistele tähistele55.
5. Kaitstud geograafiliste tähiste tehnilistest kirjeldustest tulenevaid küsimusi käsitleb
intellektuaalomandi allkomitee.
ARTIKKEL 25.43
Lepinguosalise õiguse kohane kaitse
Käesolev alajagu ei piira ühe lepinguosalise geograafilise tähise omaniku õigust taotleda
geograafilise tähise tunnustamist ja kaitset teises lepinguosalises selle lepinguosalise õiguse alusel.
55 Mehhiko võib teha need tehnilised kirjeldused avalikult kättesaadavaks hispaania või inglise
keeles.
& /et 645
B.5 ALAJAGU
Patendid
ARTIKKEL 25.44
Rahvusvahelised lepingud
Kumbki lepinguosaline järgib 19. juunil 1970 Washingtonis sõlmitud patendikoostöö lepingut,
mida muudeti 28. septembril 1979 ja viimati 3. oktoobril 2001, ning tunnistab, et tähtis on vastu
võtta või säilitada menetlusstandardid, mis on kooskõlas 1. juunil 2000 Genfis vastu võetud
patendiõiguse lepinguga.
ARTIKKEL 25.45
Patendid ja rahvatervis
1. Käesolevas alajaos sätestatud õigused ja kohustused ei takista lepinguosalist võtmast
meetmeid rahvatervise kaitseks. Lepinguosalised tunnistavad 14. novembril 2001 Dohas vastu
võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni (edaspidi „Doha deklaratsioon“) tähtsust ja
kinnitavad oma tahet seda järgida. Lepinguosalised tagavad käesolevas alajaos sätestatud õiguste ja
kohustuste tõlgendamisel ning rakendamisel kooskõla Doha deklaratsiooniga.
& /et 646
2. Lepinguosalised aitavad kaasa Doha deklaratsiooni lõiget 6 käsitleva WTO peanõukogu
30. augusti 2003. aasta otsuse ning 6. detsembri 2005. aasta protokolli (millega muudetakse TRIPS-
lepingut) rakendamisele ja järgivad neid.
ARTIKKEL 25.46
Täiendav kaitse ravimi, sealhulgas bioloogilise ravimi
müügiloa andmise viivituse korral56
1. Lepinguosalised tunnistavad, et ravimite, sealhulgas bioloogiliste ravimite57 suhtes, mida
nende asjaomasel territooriumil kaitstakse patendiga, võidakse kohaldada enne turule laskmist
halduslikku loamenetlust58. Nad tunnistavad, et patendiga antava tõhusa kaitse periood võib
lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb patenditaotluse esitamise ja toote vastavale turule
laskmise loa andmise vahele, mis on määratletud lepinguosalise asjakohaste õigusaktide alusel.
56 Mehhiko täidab käesolevas artiklis sätestatud kohustused hiljemalt kahe aasta jooksul pärast
käesoleva lepingu jõustumist. 57 Kumbki lepinguosaline määrab kindlaks, millised tooted kuuluvad mõistete „ravimid“ ja
„bioloogilised ravimid“ alla vastavalt tema 21. aprillil 2018. aastal kehtinud õigusaktidele. 58 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et mõiste „marketing approval“ (müügiloa andmine)
on samaväärne mõistega „marketing authorisation“.
& /et 647
2. Kumbki lepinguosaline näeb ette piisava ja tõhusa mehhanismi, millega hüvitada
patendiomanikule patendi tegeliku eluea vähenemine, mis tuleneb põhjendamatutest viivitustest59
esimese müügiloa andmisel tema territooriumil. Selline hüvitis antakse täiendava sui generis kaitse
vormis, mis on võrdne ajaga, mille võrra joonealuses märkuses osutatud kaheaastane ajavahemik on
ületatud. Sellise täiendava kaitse kestus ei ületa viit aastat60.
3. Lepinguosaline võib alternatiivina lõikele 2 lubada pikendada patendikaitsega antavate
õiguste kehtivusaega kuni viis aastat,61 et hüvitada patendiomanikule patendi tegeliku kehtivusaja
lühenemine, mis tuleneb müügiloa andmise menetlusest. Patendikaitsega antavate õiguste
kehtivusaja pikendamine hakkab kehtima patendi seadusega ette nähtud tähtaja lõppemisel
ajavahemikuks, mis vastab patenditaotluse esitamise kuupäeva ja toote selle lepinguosalise turule
lubamiseks esmase müügiloa väljaandmise kuupäeva vahelisele ajale, mida vähendatakse viie aasta
võrra.
59 Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab põhjendamatu viivitus vähemalt seda, kui taotlejale
esmase vastuse andmisega viivitatakse pärast müügiloa taotluse esitamist rohkem kui kaks
aastat. Viivituse kestuse kindlakstegemisel ei pea arvesse võtma müügiloa andmise käigus
tekkinud viivitusi, mille on tinginud taotleja, ega ajavahemikku, mille üle müügiluba andval
asutusel puudub kontroll. 60 Kui lepinguosaline järgib käesolevat lõiget, ei ole see lepinguosaline kohustatud järgima
lõikes 3 sätestatud alternatiivi. 61 Seda ajavahemikku on võimalik ravimite puhul kuue kuu võrra pikendada, kui on tehtud
pediaatrilised uuringud ja nende uuringute tulemused kajastuvad tootekirjelduses.
& /et 648
4. Käesolevast artiklist tulenevate kohustuste täitmisel võib kumbki lepinguosaline määrata
tingimused ja piirangud eeldusel, et lepinguosaline jätkab käesoleva artikli täitmist.
5. Kumbki lepinguosaline teeb kõik endast oleneva, et menetleda ravimite müügiloa taotlusi
tõhusalt ja õigel ajal, et vältida põhjendamatuid või tarbetuid viivitusi. Põhjendamatute viivituste
vältimiseks võib lepinguosaline vastu võtta või säilitada müügiloa taotluse läbivaatamist
kiirendavad menetlused.
B.6 ALAJAGU
Taimesordid
ARTIKKEL 25.47
Rahvusvahelised lepingud
Kumbki lepinguosaline kaitseb taimesorte vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse
konventsioonile, mis võeti vastu Pariisis 2. detsembril 1961 ja vaadati viimati läbi Genfis
19. märtsil 1991, sealhulgas aretaja õigust käsitlevale erandile, millele on osutatud kõnealuse
konventsiooni artiklis 15, ning teevad koostööd nende õiguste edendamiseks ja kaitsmiseks62.
62 Mehhiko rakendab selle sätte hiljemalt nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise
kuupäeva.
& /et 649
B.7 ALAJAGU
Avalikustamata teabe kaitse
ARTIKKEL 25.48
Ärisaladuste kaitse ulatus
1. Pariisi konventsiooni artiklis 10bis sätestatud kõlvatu konkurentsi vastu tõhusa kaitse
tagamisel näeb kumbki lepinguosaline ette õiguslikud vahendid, sealhulgas haldus- või
tsiviilkohtumenetlused,63 et isikutel oleks võimalik takistada ärisaladuste avaldamist teistele või
selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma teabe üle seaduslikku kontrolli omava isiku
nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega64. Käesoleva alajao kohaldamisel
hõlmab mõiste „ärisaladused“ TRIPS-lepingu artikli 39 lõikes 2 osutatud avalikustamata teavet.
63 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib kooskõlas oma õigusega näha
need õiguslikud vahendid ette kriminaalmenetluse kaudu. 64 Lepinguosaline ei pea neid menetlusi kohaldama, kui ausate äritavadega vastuolus olev
tegevus toimub kooskõlas lepinguosalise õigusega, et paljastada õigusvastane käitumine,
rikkumine või ebaseaduslik tegevus või eesmärgiga kaitsta tema õigusega tunnustatud
õigustatud huvi.
& /et 650
2. Käesoleva alajao kohaldamisel loeb lepinguosaline ausate äritavadega vastuolus olevaks
vähemalt järgmist tegevust:
a) ärisaladuse omandamine ärisaladuse omaja nõusolekuta, kui see toimub ärisaladuse omaja
valduses olevatele dokumentidele, objektidele, materjalidele või elektroonilistele failidele,
mis sisaldavad ärisaladust või millest saab tuletada ärisaladuse, loata juurdepääsu hankimise,
nende omastamise või kopeerimise teel, või
b) ärisaladuse kasutamine või avalikustamine ilma ärisaladuse omaja nõusolekuta, kui seda teeb
isik, kes omandas ärisaladuse ebaseaduslikult või rikkudes konfidentsiaalsuslepingut või
muud kohustust mitte avaldada ärisaladust või piirata selle kasutamist65,66.
65 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et kummagi lepinguosalise õigusnormides sätestatud
kriteeriumid hõlmavad ärisaladuse kasutamise piiramise kohustuse rikkumist. 66 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et Euroopa Liit ei pea järgmisi olukordi lõike 2
kohaldamisalasse kuuluvaks:
a) kui isik avastab või loob asjakohase teabe eraldiseisvalt;
b) kui toote pöördprojekteerib isik, kelle valduses toode on õiguspäraselt ja kelle suhtes ei kehti
õiguslik kohustus piirata asjakohase teabe omandamist;
c) kui teabe omandamine, kasutamine või avalikustamine on nõutav või lubatud vastavalt
lepinguosalise õigusele;
d) kui töötajad kasutavad selliseid kogemusi ja oskusi, mille nad on omandanud ausal viisil oma
tavapärast tööd tehes, või
e) kui teave avalikustatakse sõna- ja teabevabaduse kasutamisel.
& /et 651
ARTIKKEL 25.49
Ärisaladustega seotud haldus- või tsiviilkohtumenetlused
1. Kumbki lepinguosaline tagab, et isikutel, kes osalevad artikli 25.48 lõikes 1 osutatud
menetluses või kellel on juurdepääs sellise kohtumenetluse dokumentidele, on keelatud kasutada
või avalikustada ärisaladust või väidetavat ärisaladust, mille pädevad asutused on huvitatud isiku
nõuetekohaselt põhjendatud taotluse alusel tunnistanud konfidentsiaalseks ja mis on saanud neile
teatavaks menetluses osalemise või dokumentidele juurdepääsu tulemusel.
2. Artikli 25.48 lõikes 1 osutatud menetlustes näeb kumbki lepinguosaline ette, et tema
pädevatel asutustel on õigus võtta vähemalt erimeetmeid menetluse käigus tekkinud ärisaladuse või
väidetava ärisaladuse konfidentsiaalsuse säilitamiseks. Selliste erimeetmete hulka võib kooskõlas
kummagi lepinguosalise õigusega kuuluda võimalus piirata juurdepääsu teatavatele dokumentidele
tervikuna või osaliselt, piirata juurdepääsu kohtuistungitele ning nende salvestistele või
stenogrammidele ning teha kättesaadavaks kohtuotsuste mittekonfidentsiaalne versioon, millest on
eemaldatud ärisaladust sisaldavad lõigud või milles neid on redigeeritud.
& /et 652
ARTIKKEL 25.50
Ravimitega, sealhulgas bioloogiliste ravimitega,
seotud avalikustamata andmete kaitse67
1. Kui lepinguosaline nõuab uute ravimite,68 sealhulgas bioloogiliste ravimite69 müügiloa
andmise tingimusena avalikustamata uuringuandmete või muude selliste prekliiniliste katsete või
kliiniliste uuringute andmete esitamist, mis on vajalikud otsustamaks, kas nende toodete kasutamine
on ohutu ja tõhus, peab lepinguosaline niisuguseid andmeid kolmandatele isikutele avalikustamise
eest kaitsma, kui nende andmete koostamine nõuab märkimisväärseid pingutusi, välja arvatud juhul,
kui avalikustamine on vajalik ülekaaluka avaliku huvi seisukohast või kui võetakse meetmeid, et
tagada andmete kaitse ebaausa kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest.
67 Mehhiko täidab selle kohustuse hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu
jõustumist. 68 Käesolevas artiklis tähendab „uus“ seda, et toode sisaldab uut keemilist ühendit, mida ei ole
lepinguosalise territooriumil varem heaks kiidetud, või viitab bioloogilisele või
biotehnoloogilsele tootele, mida ei ole lepinguosalise territooriumil varem heaks kiidetud. 69 Kumbki lepinguosaline määrab kindlaks, millised tooted kuuluvad mõistete „ravimid“ ja
„bioloogilised ravimid“ alla vastavalt tema 21. aprillil 2018. aastal kehtinud õigusaktidele.
& /et 653
2. Lepinguosaline ei anna kolmandatele isikutele ravimite, sealhulgas bioloogiliste ravimite
müügiluba, mis lubaks neil ilma lõikes 1 nimetatud andmed eelnevalt esitanud isiku nõusolekuta
ravimit70 nende andmete alusel või need andmed71 esitanud isikule antud müügiloa alusel turustada
vähemalt kuue aasta jooksul alates uue ravimi müügiloa väljaandmise kuupäevast72 selle
lepinguosalise territooriumil73.
3. Lepinguosalisel ei ole piiranguid selliste toodete puhul lühendatud loataotlusmenetluste
rakendamisel bioekvivalentsuse ja biosaadavuse uuringute alusel.
70 Lepinguosaline võib ette näha, et käesoleva lõike kohaldamisel viitab mõiste „ravim“ samale
või sarnasele tootele. 71 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et need andmed hõlmavad andmeid, mis on esitatud
seoses loaga, mis on antud isikule, kes esitas sellise teabe lepinguosaliste ja kolmandate
riikide territooriumil. 72 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib käesoleva lõike kohase
kaitseperioodi puhul piirduda kuue aastaga. 73 Lepinguosaline võib ette näha, et bioloogiliste ravimite puhul kohaldatakse käesolevas artiklis
osutatud avalikustamata andmete kaitset ainult uue bioloogilise ravimi esimese müügiloa
suhtes.
& /et 654
ARTIKKEL 25.51
Taimekaitsevahenditega seotud avalikustamata andmete kaitse74
1. Kui lepinguosaline nõuab uue75 taimekaitsevahendi müügiloa76 andmise tingimusena
avalikustamata uuringuandmete või muude selliste toote ohutust või mõjusust puudutavate andmete
esitamist,77 peab lepinguosaline niisuguseid andmeid kolmandatele isikutele avalikustamise eest
kaitsma, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vajalik ülekaaluka avaliku huvi seisukohast või
kui võetakse meetmeid, et tagada andmete kaitse ebaausa kaubanduslikul eesmärgil kasutamise
eest.
74 Mehhiko täidab selle kohustuse hiljemalt kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu
jõustumist. 75 Käesolevas artiklis tähendab „uus“ seda, et toode sisaldab uut keemilist ühendit, mida ei ole
lepinguosalise territooriumil varem heaks kiidetud. 76 Käesolevas artiklis on mõiste „müügiluba“ lepinguosalise õiguses kasutatava mõiste
„sanitaarluba“ sünonüüm. 77 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat artiklit kohaldatakse juhtudel, kui
lepinguosaline nõuab avalikustamata uuringuandmete või muude andmete esitamist ainult
toote ohutuse või mõjususe või mõlema kohta.
& /et 655
2. Lepinguosaline ei anna kolmandatele isikutele taimekaitsevahendite müügiluba, mis lubaks
neil ilma lõikes 1 nimetatud andmed eelnevalt esitanud isiku nõusolekuta toodet nende andmete
alusel või need andmed esitanud isikule antud müügiloa alusel turustada vähemalt kümne aasta78
jooksul alates selle lepinguosalise territooriumil uue toote müügiloa väljaandmise kuupäevast.
3. Kumbki lepinguosaline kehtestab õigusnormid, et vältida dubleerivaid katseid selgroogsete
loomadega.
4. Kummalgi lepinguosalisel ei ole piiranguid, et rakendada selliste toodete puhul
ekvivalentsusuuringute alusel lühendatud loataotlusmenetlust.
78 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib käesoleva artikli kohase
kaitseperioodi puhul piirduda kümne aastaga.
& /et 656
C JAGU
Intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine
C.1 ALAJAGU
Üldsätted
ARTIKKEL 25.52
Üldised kohustused
1. Lepinguosalised kinnitavad omale TRIPS-lepingu ja eelkõige selle III jao alusel võetud
kohustusi. Kumbki lepinguosaline sätestab käesoleva jaoga ette nähtud täiendavad meetmed,
menetlused ja õiguskaitsevahendid, mida on vaja intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks.
Kõnealused meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid peavad olema õiglased ja erapooletud
ning need ei tohi olla ülemäära keerukad või kulukad ega sisaldada sobimatuid tähtaegu või
põhjendamatuid viivitusi.
& /et 657
2. Lõikes 1 nimetatud meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid peavad olema ka tõhusad,
proportsionaalsed ja heidutavad ning neid tuleb rakendada viisil, mis võimaldab vältida tõkete
loomist seaduslikule kaubandusele ja ette näha kaitsemeetmeid nende kuritarvitamise vastu.
3. Käesoleva jao alusel ei teki lepinguosalisele kohustust kehtestada intellektuaalomandi
õiguskaitse tagamiseks kohtusüsteem, mis erineb üldisest õiguskaitse süsteemist, ning käesolev jagu
ei mõjuta lepinguosalise suutlikkust tagada üldine õiguskord. Käesoleva alajaoga ei kehtestata
ühtegi kohustust seoses lepinguosalise vahendite jaotamisega intellektuaalomandi õiguskaitse ja
üldise õiguskorra tagamise vahel.
ARTIKKEL 25.53
Isikud, kellel on õigus nõuda meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite rakendamist
Kumbki lepinguosaline tunnistab isikutena, kellel on õigus nõuda käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu
III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite rakendamist, järgmisi isikuid:
a) intellektuaalomandi õiguste omajad vastavalt tema õigusaktidele;
b) tema õigusaktidega ette nähtud piirides ja nende alusel kõik teised kõnealuseid
intellektuaalomandi õigusi teostama volitatud isikud, eelkõige litsentsisaajad;
& /et 658
c) tema õigusaktidega ette nähtud piires ja nende alusel intellektuaalomandi õiguste kollektiivse
esindamise organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud
esindajad, ning
d) tema õigusaktidega ette nähtud piires ja nende alusel kutselised intellektuaalomandi kaitse
organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad.
C.2 ALAJAGU
Tsiviil- ja haldusõiguskaitse
ARTIKKEL 25.54
Tõendid
1. Kumbki lepinguosaline tagab, et ka enne kohtuasja sisulise menetlemise alustamist on
pädevatel õigusasutustel selle poole taotlusel, kes on esitanud piisavad tõendid, et tema
intellektuaalomandi õigust on rikutud või rikutakse, õigus nõuda kiireid ja tõhusaid ajutisi
meetmeid väidetava rikkumise olulise tõendusmaterjali säilitamiseks, tagades konfidentsiaalse teabe
kaitse.
& /et 659
2. Lõikes 1 nimetatud ajutised meetmed võivad hõlmata üksikasjalikku kirjeldust kas proovide
võtmisega või ilma selleta või väidetava rikkumisega seotud kaupade füüsilist arestimist ning
asjakohastel juhtudel nende kaupade tootmisel või turustamisel kasutatud materjalide ja seadmete ja
nendega seotud dokumentide arestimist.
3. Kumbki lepinguosaline võtab vajalikud meetmed, et võimaldada oma pädevatel
õigusasutustel juhul, kui intellektuaalomandiõigusi rikutakse kaubanduslikus mahus, vajaduse
korral ja menetluse poole taotlusel nõuda vastaspoole käsutuses olevate panga-, finants- või
äridokumentide esitamist, tagades konfidentsiaalse teabe kaitse79.
79 Mehhiko võib oma õiguse kohaselt kehtestada, et see võimalus on vaid kriminaalmenetlustes.
& /et 660
ARTIKKEL 25.55
Õigus saada teavet
1. Kumbki lepinguosaline tagab, et intellektuaalomandi õiguste rikkumist käsitlevas menetluses
ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele nõudele on pädevatel õigusasutustel õigus
nõuda, et õiguste rikkuja või mõni muu isik, kes on menetluse pool, või menetluses osalev
tunnistaja esitaks teavet intellektuaalomandi õigust rikkuvate kaupade või teenuste päritolu ja
turustusvõrgu kohta80.
80 Euroopa Liit võib otsustada, et:
a) „mõni muu isik“ tähendab isikut:
i) kelle valdusest on leitud intellektuaalomandi õigusi rikkuvat kaupa kaubanduslikes kogustes;
ii) kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses
kasutamiselt;
iii) kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses
osutamiselt või
iv) kes on punktides i–iii osutatud isiku kinnitusel osalenud rikkumisega seotud toodete
tootmises, valmistamises või turustamises või rikkumisega seotud teenuste osutamises;
b) „teave“ hõlmab vajaduse korral järgmist:
i) kaupade või teenuste tootjate, valmistajate, turustajate, tarnijate ning teiste varasemate
valdajate, samuti kavandatavate hulgimüüjate ja jaemüüjate nimed ja aadressid või
ii) teave toodetud, valmistatud, tarnitud, saadud või tellitud mahtude kohta, samuti kõnealuste
kaupade või teenuste eest saadud hinna kohta.
& /et 661
2. Käesolev artikkel ei piira lepinguosalise muude selliste õigusnormide kohaldamist, millega:
a) antakse õiguste omajale õigus saada täiendavat teavet;
b) reguleeritakse teabe kasutamist tsiviil- või kriminaalmenetlustes vastavalt käesolevale
artiklile;
c) reguleeritakse vastutust teabeõiguse kuritarvitamise eest;
d) antakse lõikes 1 osutatud isikule võimalus keelduda teabe esitamisest, kui kõnealuse teabe
tõttu oleks see isik sunnitud tunnistama enda või oma lähisugulaste osalemist
intellektuaalomandi õiguse rikkumises, või
e) reguleeritakse konfidentsiaalsete teabeallikate kaitset ja isikuandmete töötlemist.
& /et 662
ARTIKKEL 25.56
Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud
1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema õigusasutused võivad hageja taotluse korral teha
väidetavale õiguste rikkujale ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on tõkestada
intellektuaalomandiõiguse eelseisvat rikkumist, või ajutiselt ja vajaduse korral korduva rahalise
karistuse abil, kui see on ette nähtud tema õigusnormidega, keelata selle õiguse rikkumise jätkamine
või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mis rikkumise tuvastamise korral kindlustavad õiguste
omajale hüvitise maksmise. Ajutise ettekirjutuse võib samadel tingimustel teha ka vahendajale,
kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandiõiguste rikkumiseks. Käesoleva artikli
kohaldamisel hõlmab mõiste „vahendajad“ internetiteenuste osutajaid.
2. Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandi õiguste rikkumise
kahtlusega kaupade arestimiseks või üleandmiseks, et takistada nende pääsemist turustuskanalitesse
ja seal liikumist.
& /et 663
3. Kumbki lepinguosaline tagab, et väidetava rikkumise korral võivad tema õigusasutused anda
korralduse arestida ennetavalt väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas blokeerida tema
pangakontod ja muud varad. Selleks võivad pädevad asutused nõuda panga-, finants- ja
äridokumentide esitamist või asjakohast juurdepääsu olulisele teabele81.
ARTIKKEL 25.57
Õiguskaitsevahendid
1. Kumbki lepinguosaline tagab, et pädevad õigusasutused saavad hageja taotluse korral ja ilma
et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet, anda
korralduse hävitada või vähemalt turustuskanalitest püsivalt kõrvaldada kaubad, mis on tunnistatud
intellektuaalomandi õigusi rikkuvaks, ilma et selle eest makstaks hüvitist. Kumbki lepinguosaline
tagab, et pädevad õigusasutused võivad vajaduse korral nõuda ka selliste materjalide ja seadmete
hävitamist, mida kasutatakse peamiselt nende kaupade loomiseks või valmistamiseks.
81 Mehhiko võib kooskõlas oma õigusega kehtestada, et panga-, finants- või äridokumentide
esitamist nõutakse ainult kriminaalmenetlustes. Kumbki lepinguosaline võib kehtestada, et see
õigus piirdub kaubanduslikus mahus toime pandud rikkumiste ja olukordadega, kus hageja
tõendab kahju hüvitamist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu.
& /et 664
2. Õiguskaitsevahendite kasutamise taotluse kaalumisel tuleb silmas pidada rikkumise raskuse ja
määratud õiguskaitsevahendi proportsionaalsust ning kolmandate isikute huve.
ARTIKKEL 25.58
Tõkendid
Kumbki lepinguosaline tagab, et kui kohtuotsusega on tuvastatud intellektuaalomandi õiguse
rikkumine, saab pädev õigusasutus kohaldada nii rikkuja kui ka vahendaja suhtes, kelle teenuseid
kolmas isik intellektuaalomandi õiguse rikkumiseks kasutab, tõkendit rikkumise lõpetamiseks.
& /et 665
ARTIKKEL 25.59
Kahjuhüvitis
1. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema õigusasutustel on õigus nõuda rikkujalt, kes teadis või
pidi teadma, et ta paneb toime intellektuaalomandi õiguste rikkumise, õiguste omajale piisava
kahjuhüvitise maksmist kahju eest, mida õiguste omajale tema intellektuaalomandi õiguse
rikkumisega põhjustati82.
2. Lõike 1 kohase kahjuhüvitise summa kindlaksmääramisel võtavad kummagi lepinguosalise
õigusasutused arvesse kõiki asjakohaseid aspekte ja neil on õigus arvestada kõiki õiguste omaja
esitatud õiguspäraseid väärtusi, sealhulgas saamata jäänud kasum ja rikkumise objektiks olnud
kaupade või teenuste väärtus mõõdetuna turuhinna või soovitusliku jaehinnaga.
3. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et vähemalt autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste
rikkumise ja kaubamärkide võltsimise korral võivad tema õigusasutused kohustada rikkujat
vähemalt lõikes 1 nimetatud juhtudel maksma õiguste omajale kasumi, mille rikkuja rikkumisega
teenis. Lepinguosaline võib käesoleva lõike järgimisel eeldada, et see kasum vastab lõikes 1
osutatud kahjuhüvitisele.
82 Lepinguosaline võib ette näha, et kahju hüvitamise menetluse algatamine ei olene
intellektuaalomandi õiguste rikkumise lõplikust tuvastamisest.
& /et 666
4. Kumbki lepinguosaline võib ette näha, et õigusasutused võivad nõuda kannatanule kas
teenitud tulu või kahjuhüvitise maksmist, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud, kui
rikkuja ei olnud teadlik või põhjendatult ei saanud olla teadlik sellest, et ta tegeleb rikkumisega.
ARTIKKEL 25.60
Kohtukulud
Kumbki lepinguosaline tagab, et üldjuhul kannab kaotanud menetlusosaline võitnud
menetlusosalise põhjendatud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul,
kui kulude õiglase jaotamise põhimõte seda ei luba.
ARTIKKEL 25.61
Kohtuotsuste avaldamine
Ilma et see piiraks teabeallikate konfidentsiaalsuse kaitset või isikuandmete kaitset käsitleva õiguse
kohaldamist, tagab kumbki lepinguosaline, et intellektuaalomandi õiguse rikkumisega seotud
kohtumenetluses võivad pädevad õigusasutused hageja taotlusel nõuda asjakohaseid meetmeid
kohtulahendiga seotud teabe levitamiseks, sealhulgas kohtulahendi täielikuks või osaliseks
avaldamiseks.
& /et 667
ARTIKKEL 25.62
Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon
1. Kumbki lepinguosaline tunnistab, et käesolevas alajaos sätestatud meetmete, menetluste ja
õiguskaitsevahendite kohaldamisel käsitatakse kirjandus- või kunstiteose autorina isikut, kelle puhul
on vastupidiste tõendite puudumisel piisav, kui tema nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest
tulenevalt on tal õigus algatada rikkumismenetlus.
2. Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate suhtes
nende kaitstava materjali puhul.
ARTIKKEL 25.63
Haldusmenetlused
Juhul kui asja sisulisel lahendamisel haldusmenetluse käigus võidakse määrata tsiviilõiguslik
õiguskaitsevahend, peab see menetlus vastama põhimõtetele, mis on sisuliselt võrdväärsed
käesolevas alajaos sätestatutega.
& /et 668
ARTIKKEL 25.64
Sidusrühmade vabatahtlikud algatused
Kumbki lepinguosaline püüab hõlbustada sidusrühmade vabatahtlikke algatusi, mille eesmärk on
vähendada intellektuaalomandi õiguste rikkumisi, sealhulgas internetis ja muudes
kauplemiskohtades, ning mis keskenduvad konkreetsetele probleemidele ja otsivad neile praktilisi
lahendusi, mis on realistlikud, tasakaalustatud, proportsionaalsed ja kõigi asjaomaste sidusrühmade
jaoks õiglased.
D JAGU
Intellektuaalomandi õiguste kaitse piiril
ARTIKKEL 25.65
Kooskõla GATTi ja TRIPS-lepinguga
Kui tolliasutused rakendavad piiril intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise meetmeid, siis
olenemata sellest, kas need on käesoleva lepinguga hõlmatud või mitte, tagab kumbki
lepinguosaline kooskõla oma kohustustega, mis tulenevad GATTist ja TRIPS-lepingust, eelkõige
TRIPS-lepingu artiklist 41 ja III osa 4. jaost.
& /et 669
ARTIKKEL 25.66
Piiril intellektuaalomandiõiguse kaitse tagamiseks võetavad meetmed
1. Kumbki lepinguosaline kehtestab menetlused, mis võimaldavad intellektuaalomandi õigusi
rikkuvate kaupade hävitamist kooskõlas TRIPS-lepingu artiklitega 46 ja 59.
2. Tollikontrolli all olevate kaupade puhul tagab kumbki lepinguosaline, et tema tolliasutused
tegutsevad aktiivselt lepinguosalise õigusnormide kohaselt ning kooskõlastatult teiste asjaomaste
asutustega, et kontrollida saadetisi, mis sisaldavad kaupa, mille puhul kahtlustatakse kaubamärgi,
autoriõiguse või muude intellektuaalomandiõiguste rikkumist, ja neid tuvastada. Vähemalt
importkaupade puhul peaks selline tegevus põhinema riskianalüüsil.
3. Kumbki lepinguosaline võtab kasutusele keskselt hallatava elektroonilise andmebaasi, mis on
seotud vähemalt kaubamärkide ja tööstusdisainilahendustega ning mis on asjakohane vahend
pädevate asutuste ja õiguste omajate vaheliseks tasuta koostööks ja riskianalüüsiks vajaliku teabe
edastamiseks, ning hoiab seda töökorras. Kumbki lepinguosaline püüab laiendada riskianalüüsi
elektroonilist andmebaasi teistele intellektuaalomandi õigustele.
& /et 670
4. Kumbki lepinguosaline tagab, et õiguste omaja esitatud teave lisatakse automaatselt
elektroonilisse andmebaasi, kui see vastab tema õigusnormidega kooskõlas olevatele asjakohastele
nõuetele. Õiguste omaja esitatud teave kinnitatakse automaatselt või kummagi lepinguosalise
pädevate asutuste poolt mõistliku tähtaja jooksul.
5. Lepinguosalised tunnistavad elektroonilise andmebaasi omamise ja täiustamise kasulikkust, et
aidata avastada intellektuaalomandi õiguste rikkumisi ja tagada vajalikud elemendid tollikontrolli
all olevate kaupade peatamise või kinnipidamise menetluse algatamiseks.
6. Kumbki lepinguosaline näeb ette, et tema tolliasutused võivad tegutseda omal algatusel, et
peatada intellektuaalomandi õiguse rikkumise kahtlusega kauba vabasse ringlusse laskmine või
pidada selline kaup kinni või teavitada õiguse omajat või asjaomaseid asutusi, et võimaldada neil
hinnata vajadust algatada menetlus, mis võib kaasa tuua nende kaupade peatamise või
kinnipidamise.
7. Lepinguosalisel soovitatakse kehtestada menetlused, mis võimaldavad kiiresti hävitada posti-
või kiirkullerisaadetistes olevad võltsitud kaubamärgiga kaubad ja piraatkaubad.
8. Lepinguosalise tolliasutused peavad korrapärast dialoogi ja edendavad koostööd asjaomaste
sidusrühmade ja muude asutustega, mis on kaasatud käesolevas artiklis osutatud
intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisse.
& /et 671
9. Lepinguosalised teevad oma õigusnormide alusel koostööd intellektuaalomandi õiguste
rikkumise kahtlusega kaupu hõlmava rahvusvahelise kaubanduse vastases tegevuses ja eelkõige
sellise kaubanduse kohta teabe jagamises.
10. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet käesoleva artikli nõuetekohase rakendamise ja
toimimise kohta.
E JAGU
Lõppsätted
ARTIKKEL 25.67
Koostöö ja läbipaistvus
1. Lepinguosalised teevad käesoleva peatüki rakendamiseks koostööd.
2. Koostöövaldkonnad hõlmavad muu hulgas järgmist:
a) teabevahetus intellektuaalomandi õigusi käsitleva siseriikliku ja rahvusvahelise poliitika
arengu kohta;
& /et 672
b) teabevahetus lepinguosaliste intellektuaalomandit käsitlevate õigusnormide, sealhulgas
algatuste või muudatuste kohta;
c) lepinguosaliste vahel intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud kogemuste
vahetamine;
d) tegevuse koordineerimine võltsitud kaubaga kauplemise ärahoidmiseks, sealhulgas
kolmandate riikidega;
e) tehniline abi, suutlikkuse suurendamine ning personali vahetamine ja koolitamine;
f) intellektuaalomandi õiguste kaitsmine ning sellega seotud teabe levitamine muu hulgas
äriringkondades ja kodanikuühiskonnas;
g) haridus ja teadlikkuse suurendamine intellektuaalomandi õiguste valdkonnas, käsitledes muu
hulgas intellektuaalomandi õiguste rikkumiste mõju majandusele ja tarbijate turvalisusele;
h) institutsioonilise koostöö tõhustamine, eelkõige intellektuaalomandi õiguste valdkonna eest
vastutavate asutuste vahel;
& /et 673
i) koostöö VKEdega intellektuaalomandi õiguskaitse ja selle tagamise ning rikkumiste
vähendamise valdkonnas, sealhulgas VKEdele suunatud üritustel või kogunemistel, ning
j) lepinguosaliste teabevahetus jõupingutuste kohta, mida nende territooriumil tehakse
sidusrühmade vabatahtlike algatuste hõlbustamiseks.
3. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ alusel asutatud
intellektuaalomandi allkomitee jälgib käesoleva peatüki rakendamist ja toimimist ning muid
asjakohaseid küsimusi.
Intellektuaalomandi allkomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas, välja arvatud juhul, kui
lepinguosalised lepivad kokku teisiti.
4. Kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti, mis hõlbustab käesoleva peatüki kohast
koostööd ja kooskõlastamist, ning teatab teisele lepinguosalisele selle kontaktandmed.
Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete muutumisest.
& /et 674
26. PEATÜKK
KAUBANDUS JA KESTLIK ARENG
ARTIKKEL 26.1
Eesmärk ja kohaldamisala
1. Käesoleva peatüki eesmärk on suurendada kestliku arengu lõimimist lepinguosaliste vahelisse
kaubandusse ja investeeringutesse, eelkõige kehtestades põhimõtted ja meetmed, mis käsitlevad
kaubanduse ja investeeringute valdkonnas tähtsaid kestliku arengu töö-83 ja keskkonnaaspekte.
83 Käesolevas peatükis osutab mõiste „töö“ ILO strateegilistele eesmärkidele inimväärse töö
tegevuskava raames, mis on esitatud ILO 2008. aasta deklaratsioonis sotsiaalse õigluse kohta
õiglase üleilmastumise nimel.
& /et 675
2. Lepinguosalised tuletavad meelde tegevuskava Agenda 21 ning 1992. aasta Rio keskkonna- ja
arengudeklaratsiooni, mis võeti vastu 1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil;
2002. aasta ülemaailmse kestliku arengu tippkohtumise Johannesburgi rakenduskava; ILO
2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel, mille
Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu 10. juunil 2008 Genfis oma 97. istungjärgul; ÜRO
2012. aasta kestliku arengu konverentsi lõppdokumenti „Soovitud tulevikuvisioon“, mis esitati
ÜRO Peaassamblee 27. juuli 2012. aasta resolutsioonis 66/288, ning kestliku arengu tegevuskavas
aastani 2030 „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““ nimetatud
kestliku arengu eesmärke.
3. Kooskõlas lõikes 2 osutatud dokumentidega toetavad lepinguosalised:
a) kestlikku arengut, mis hõlmab majandusarengut, sotsiaalset arengut ja keskkonnakaitset,
kusjuures kõik kolm on üksteisest sõltuvad ja üksteist tugevdavad;
b) rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute arengut viisil, mis aitab täita kestliku arengu
eesmärke, ning
c) kaasavat keskkonnahoidlikku majanduskasvu ja ringmajandust, et soodustada majanduskasvu,
tagades samas keskkonnakaitse ja edendades sotsiaalset arengut.
& /et 676
ARTIKKEL 26.2
Õigus kehtestada õigusnorme ja kaitsetase
1. Lepinguosalised tunnistavad kummagi lepinguosalise õigust oma vajadust mööda määrata
kindlaks oma kestliku arengu põhimõtted ja prioriteedid, kehtestada oma riikliku keskkonna- ja
töökaitse tase ning võtta vastu oma asjakohaseid õigusnorme ja poliitikameetmeid või neid muuta.
Kõnealused kaitsetasemed, õigusnormid ja poliitikameetmed peavad olema kooskõlas kummagi
lepinguosalise kohustusega järgida artiklites 26.3 ja 26.4 osutatud rahvusvaheliselt tunnustatud
standardeid ja lepinguid.
2. Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et tema asjakohased õigusnormid ja poliitikameetmed
näevad ette keskkonna- ja töökaitse kõrge taseme ja soodustavad seda, ning seab eesmärgi
kõnealuseid õigusnorme, poliitikameetmeid ja nende aluseks olevaid kaitsetasemeid veelgi
parandada.
3. Lepinguosaline ei tohiks nõrgendada oma keskkonna- või tööalaste õigusnormidega ette
nähtud kaitsetasemeid kaubanduse või investeeringute soodustamise eesmärgil.
4. Lepinguosaline ei loobu kaubanduse või investeeringute soodustamise eesmärgil oma
keskkonna- või tööalaste õigusnormide täitmise tagamisest ega tee neist erandeid ega paku
vastavaid võimalusi.
5. Lepinguosaline ei jäta kaubanduse või investeeringute soodustamise nimel järjepideva või
korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt tagamata oma keskkonna- või tööalaste
õigusnormide täitmist.
& /et 677
ARTIKKEL 26.3
Mitmepoolsed tööstandardid ja töösuhteid käsitlevad lepingud
1. Lepinguosalised kinnitavad oma pühendumist rahvusvahelise kaubanduse arengu
edendamisele viisil, mis tooks kaasa täieliku ja tootliku tööhõive ning inimväärse töö kõigi,
eelkõige naiste, noorte ja puuetega inimeste jaoks.
2. Kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirjaga ja Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga ning selle
järelmeetmetega, mille Rahvusvaheline Töökonverents võttis vastu 18. juunil 1998 Genfis oma
86. istungjärgul, järgib, edendab ja rakendab kumbki lepinguosaline tõhusalt Rahvusvahelise
Tööorganisatsiooni (edaspidi „ILO“) põhikonventsioonides sätestatud tööalaste põhiõiguste
põhimõtteid, mis on järgmised:
a) ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine;
b) sunniviisilise töö kõikide vormide kaotamine;
c) lapstööjõu kasutamise tegelik kaotamine ning
d) töö ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kaotamine.
& /et 678
3. Vastavalt lõigetele 1 ja 2 ning arvestades lepinguosaliste kohustust toetada mitmepoolset
valitsemist, rakendab kumbki lepinguosaline tõhusalt ILO konventsioone ja protokolle, mille ta on
ratifitseerinud.
4. Kumbki lepinguosaline teeb jätkuvaid ja pidevaid jõupingutusi ILO põhikonventsioonide
ratifitseerimiseks.
5. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet oma edusammude kohta selliste ILO
põhikonventsioonide ja nendega seotud protokollide ning muude ILO konventsioonide või
protokollide ratifitseerimisel, mille osalised nad veel ei ole ja mida ILO peab ajakohastatuks.
6. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega vajaduse korral ja peaksid tegema koostööd
vastastikust huvi pakkuvates kaubandusalastes tööhõiveküsimustes, muu hulgas ILO raames.
7. Tuletades meelde ILO 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase
üleilmastumise nimel, tunnistavad lepinguosalised, et tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste
rikkumist ei tohi kasutada õiguspärase suhtelise eelise saamiseks ning tööstandardeid ei tohiks
kasutada protektsionistliku kaubanduse eesmärgil.
& /et 679
8. Kumbki lepinguosaline toetab inimväärset tööd, mis on määratletud ILO 2008. aasta
deklaratsioonis sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel. Kumbki lepinguosaline
pöörab oma tingimuste ja prioriteetide kohaselt erilist tähelepanu järgmisele:
a) tööohutuse ja töötervishoiu meetmete väljatöötamine ja tõhustamine, sealhulgas hüvitised
tööõnnetuse või kutsehaiguse korral, nagu on määratletud asjakohastes ILO konventsioonides
ja muudes rahvusvahelistes kohustustes;
b) kõigi inimeste inimväärsed töötingimused seoses töötasu, tööaja ja muude töötingimustega
ning
c) tõhusa tööinspektsioonisüsteemi säilitamine kooskõlas oma rahvusvaheliste kohustuste ja
asjakohaste ILO standarditega.
9. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema haldus-, kohtu- ja töökohtumenetlused tema tööõiguse
normide täitmise tagamiseks on õiglased, juurdepääsetavad ja läbipaistvad ning võimaldavad võtta
tõhusaid meetmeid käesolevas peatükis osutatud tööõiguste rikkumiste vastu.
& /et 680
ARTIKKEL 26.4
Mitmepoolne keskkonnaalane juhtimine ja mitmepoolsed keskkonnalepingud
1. Lepinguosalised tunnistavad ÜRO Keskkonnaprogrammi Keskkonnaassamblee ja
mitmepoolse keskkonnaalase juhtimise ja lepingute väärtust, sest need on rahvusvahelise
kogukonna vastus üleilmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele ja nende eesmärk on
suurendada kaubandus- ja keskkonnapoliitika vastastikust toetavust.
2. Lõike 1 kohaselt ja mitmepoolse keskkonnaalase juhtimise toetamiseks rakendab kumbki
lepinguosaline tõhusalt mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osaline ta on, kaasa arvatud
nende lepingute protokolle ja muudatusi.
3. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet oma algatuste kohta seoses mitmepoolsete
keskkonnalepingute, sealhulgas nende protokollide ja muudatuste ratifitseerimisega.
4. Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega vajaduse korral ja peaksid tegema koostööd
vastastikust huvi pakkuvates kaubandusalastes keskkonnaküsimustes, muu hulgas mitmepoolsete
keskkonnalepingute raames.
5. Lepinguosalised tunnistavad kummagi lepinguosalise õigust kohaldada artiklit 32.1
„Ülderandid“ nende mitmepoolsete keskkonnalepingute kohaselt võetud meetmete suhtes, mille
osalised nad on.
& /et 681
ARTIKKEL 26.5
Kaubandus ja kliimamuutused
1. Lepinguosalised tunnistavad 9. mail 1992. aastal New Yorgis sõlmitud ÜRO kliimamuutuste
raamkonventsiooni (UNFCCC) lõppeesmärgi poole püüdlemise tähtsust, et tegeleda
kliimamuutustest tuleneva otsese ohuga, ja tunnistavad kaubanduse tähtsust selle eesmärgi
saavutamisel.
2. Kumbki lepinguosaline teeb lõike 1 kohaselt järgmist:
a) rakendab tõhusalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kliimakokkulepet,
sealhulgas meetmete abil, mis aitavad kaasa riiklikult kindlaksmääratud panuste
rakendamisele kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppega;
b) toetab kaubanduse positiivset panust kestlikule vähese CO2 heitega majandusele üleminekusse
ja kliimamuutustele vastupidavasse arengusse ning
c) edendab keskkonnasäästlikku majanduskasvu, mis põhineb kliimamuutuste leevendamise ja
nendega kohanemise meetmetel, sealhulgas ökosüsteemipõhisel kohanemisel, taastuvenergial
ja energiatõhusatel lahendustel.
& /et 682
3. Lepinguosalised peaksid tegema koostööd kliimamuutustega seotud kaubandusalastes
küsimustes vajaduse korral kahepoolsel või piirkondlikul tasandil ja rahvusvahelistel foorumitel,
kaasa arvatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, WTO ja Montrealis sõlmitud osoonikihti
kahandavate ainete Montreali protokolli raames.
ARTIKKEL 26.6
Kaubandus ja bioloogiline mitmekesisus
1. Lepinguosalised tunnistavad elurikkuse kaitsmise ja säästva kasutamise tähtsust ning
kaubanduse rolli nende eesmärkide taotlemisel kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse
konventsiooniga, mis sõlmiti 5. juunil 1992 Rio de Janeiros, ja selle protokollidega, ohustatud
looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooniga (edaspidi
„CITES“), mis sõlmiti 3. märtsil 1973 Washingtonis, ning muude asjakohaste rahvusvaheliste
õigusaktidega, mille osalised nad on, sealhulgas nende alusel vastu võetud otsuste ja
resolutsioonidega.
2. Lepinguosalised tunnistavad, et elurikkuse kaitse ja säästva kasutamise arvesse võtmine
asjakohastes majandussektorites ning siseriiklike õiguslike, institutsionaalsete ja regulatiivsete
raamistike tugevdamine võib aidata avaldada positiivset mõju elurikkusele ja selle ökosüsteemi
teenustele ning kestliku arengu saavutamisele.
& /et 683
3. Kumbki lepinguosaline teeb lõike 1 kohaselt järgmist:
a) rakendab tõhusaid meetmeid, et võidelda looduslike liikidega kaubitsemise vastu, tehes
vajaduse korral koostööd ka kolmandate riikidega;
b) toetab looma- ja taimeliikide lisamist CITESi lisadesse, kui liikide kaitsestaatust peetakse
rahvusvahelise kaubanduse tõttu ohustatuks, ning korraldab perioodiliselt ülevaatusi, mille
tulemuseks võib olla soovitus muuta CITESi lisasid, et need kajastaksid nõuetekohaselt
rahvusvaheliselt kaubeldavate liikide kaitsevajadusi;
c) edendab CITESis loetletud liikide pikaajalist kaitset ja säästvat kasutamist, sealhulgas
nendega seaduslikult ja jälgitavalt kauplemist, tuues samas kasu väärtusahela sidusrühmadele,
eelkõige kohalikele kogukondadele, kust on pärit CITESis loetletud liigid;
d) võtab meetmeid elurikkuse kaitseks, kui see on kaubandusest ja investeeringutest tuleneva
surve all, eelkõige invasiivsete võõrliikide leviku vältimise meetmeid, ning
e) vahetab teise lepinguosalisega teavet loodusvaradest valmistatud toodetega kauplemise
algatuste kohta eesmärgiga toetada elurikkuse kaitset ja säästvat kasutamist ning edendada
sellist kaubandust.
& /et 684
4. Kumbki lepinguosaline peaks tegema teise lepinguosalisega, sealhulgas asjaomaste
sidusrühmadega kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd kaubandust, elurikkuse
kaitset ja säästvat kasutamist ning looduslike liikidega ebaseadusliku kauplemise vastast tegevust
puudutavates küsimustes, muu hulgas looduslikest liikidest valmistatud ebaseaduslike toodete ja
isendite nõudluse vähendamise algatuste kaudu, ning tõhustama koostööd õiguskaitse ja teabe
jagamise vallas.
ARTIKKEL 26.7
Kaubandus ja metsa kestlik majandamine
1. Lepinguosalised tunnistavad metsa kestliku majandamise tähtsust ja kaubanduse rolli selle
eesmärgi täitmisel.
2. Kumbki lepinguosaline teeb lõike 1 kohaselt järgmist:
a) edendab metsa kaitset ja kestlikku majandamist ning kestlikult majandatud metsast pärit puidu
ja puittoodetega kauplemist ja nende tarbimist;
b) edendab selliste metsasaadustega kauplemist, mis ei ole põhjustanud raadamist ega metsa
seisundi halvenemist;
& /et 685
c) rakendab meetmeid, et võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu,
tehes vajaduse korral koostööd ka kolmandate riikidega ning
d) vahetab teise lepinguosalisega teavet metsahaldust ja metsa kaitset käsitlevate
kaubandusalaste algatuste kohta ning teeb teise lepinguosalisega koostööd, et suurendada
võimalikult palju positiivset mõju ja tagada nende vastastikust huvi pakkuvate
poliitikavaldkondade vastastikune toetamine.
3. Kumbki lepinguosaline peaks tegema teise lepinguosalisega, sealhulgas asjaomaste
sidusrühmadega kahepoolsel ja piirkondlikul tasandil ning rahvusvahelistel foorumitel koostööd
metsaga kauplemist, metsade kaitset ning metsade kestlikku majandamist puudutavates küsimustes.
ARTIKKEL 26.8
Kaubandus ning mere bioloogiliste ressursside
kestlik majandamine ja vesiviljelus
1. Lepinguosalised tunnistavad mere bioloogiliste ressursside ja mereökosüsteemide kaitsmise ja
kestliku majandamise ning vastutustundliku ja kestliku vesiviljeluse edendamise tähtsust kestlike
majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsete tingimuste tagamisel ning kaubanduse rolli nende eesmärkide
taotlemisel.
& /et 686
2. Lepinguosalised tunnistavad, et ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük (edaspidi
„ETR-kalapüük“) avaldab negatiivset mõju kaubandusele ja keskkonnale, ning kinnitavad vajadust
võtta meetmeid, et teha ETR-kalapüügile lõpp, selleks et tegeleda ülepüügi ja kalavarude
jätkusuutmatu kasutamise probleemiga.
3. Kumbki lepinguosaline teeb lõigete 1 ja 2 kohaselt järgmist:
a) tegutseb kooskõlas põhimõtetega, mis tulenevad järgmistest dokumentidest: 10. detsembril
1982 Montego Bays sõlmitud ÜRO mereõiguse konventsioon; ÜRO rakenduskokkulepe ÜRO
10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega
kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete kohta, mis avati allakirjutamiseks
4. detsembril 1995. aastal New Yorgis; ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni
kokkulepe, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma rahvusvahelisi kaitse- ja
majandamiseeskirju, mis kiideti heaks 24. novembril 1993. aastal ÜRO Toidu- ja
Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi 27. istungil resolutsiooniga 15/93; ÜRO Toidu- ja
Põllumajandusorganisatsiooni konverentsil 31. oktoobril 1995. aastal vastu võetud ÜRO
Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vastutustundliku kalapüügi juhend; ÜRO Toidu- ja
Põllumajandusorganisatsiooni leping, milles käsitletakse sadamariigi meetmeid
ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja
lõpetamiseks, mis kiideti heaks 22. novembril 2009. aastal ÜRO Toidu- ja
Põllumajandusorganisatsiooni konverentsi 36. istungil;
& /et 687
b) rakendab pikaajalisi meetmeid mere elusressursside kaitseks ja majandamiseks ning
kestlikuks kasutamiseks, nagu on määratletud ÜRO ning Toidu- ja
Põllumajandusorganisatsiooni (edaspidi „FAO“) peamistes nende küsimustega seotud
dokumentides84;
c) osaleb aktiivselt nende piirkondlike kalandusorganisatsioonide töös, milles mõlemad
lepinguosalised on liikmed, vaatlejad või koostööd tegevad kolmandad riigid, eesmärgiga
tagada mere elusressursside ja merekeskkonna säästev kasutamine, majandamine ja kaitse,
sealhulgas asjakohasel juhul aktiivne osalemine kõnealuste piirkondlike
kalandusorganisatsioonide majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmete, sealhulgas vajaduse
korral püügidokumentide süsteemide või sertifitseerimissüsteemide vastuvõtmises ning nende
tõhusas rakendamises ja täitmise tagamises;
d) rakendab tõhusaid meetmeid ETR-kalapüügi vastu võitlemiseks, sealhulgas meetmeid ETR-
kalapüügist saadud toodete väljajätmiseks kaubavoogudest, ja teeb sellel eesmärgil koostööd
ja vahetab vastavat teavet ning
84 Nende dokumentide hulka kuuluvad muu hulgas ja vastavalt vajadusele järgmised: ÜRO
mereõiguse konventsioon; FAO kokkulepe, millega ergutatakse avamerekalalaevu täitma
rahvusvahelisi kaitse- ja majandamiseeskirju; ÜRO 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse
konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist
käsitlevate sätete rakenduskokkulepe; FAO kokkulepe sadamariigi meetmete kohta
ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja
lõpetamiseks.
& /et 688
e) edendab kestliku ja vastutustundliku vesiviljeluse arendamist, sealhulgas FAO
vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud eesmärkide ja põhimõtete rakendamisel.
4. Kumbki lepinguosaline peaks tegema teise lepinguosalisega ja piirkondlikes
kalandusorganisatsioonides ja muudel rahvusvahelistel foorumitel koostööd, et saavutada kestlik
kalavarude majandamine.
ARTIKKEL 26.9
Kaubandus ja tarneahelate vastutustundlik juhtimine
1. Lepinguosalised peavad tähtsaks tarneahelate vastutustundlikku juhtimist vastutustundliku
ettevõtluse ja ettevõtja sotsiaalse vastutuse tavade kaudu, mis aitavad luua soodsat keskkonda, ning
tunnistavad, et kaubanduse roll tarneahelate vastutustundliku juhtimise eesmärgi saavutamisel on
oluline.
2. Kumbki lepinguosaline teeb lõike 1 kohaselt järgmist:
a) edendab ettevõtja sotsiaalset vastutust ja vastutustundlikku ettevõtlust, sealhulgas julgustades
ettevõtjaid võtma kasutusele asjakohaseid tavasid, ning
& /et 689
b) toetab selliste asjakohaste rahvusvaheliste dokumentide levitamist ja kasutamist nagu OECD
suunised hargmaistele ettevõtetele, 1977. aasta novembris Genfis vastu võetud ILO
kolmepoolne põhimõtete deklaratsioon hargmaiste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete
kohta, ÜRO algatus Global Compact ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted,
mille kinnitas ÜRO Inimõiguste Nõukogu 16. juuni 2011. aasta resolutsiooniga 17/4.
3. Lepinguosalised tunnistavad rahvusvaheliste valdkondlike suuniste, näiteks vastutustundlikke
tarneahelaid käsitlevate OECD hoolsuskohustuse suuniste kasulikkust ettevõtja sotsiaalse vastutuse
ja vastutustundliku ärikäitumise valdkonnas ning edendavad sellega seoses ühist tööd, sealhulgas
kolmandate riikidega. Kumbki lepinguosaline edendab nende suuniste kasutuselevõttu, mida ta
toetab.
4. Käesoleva artikliga hõlmatud küsimustes vahetab kumbki lepinguosaline teavet ja parimaid
tavasid ning teeb vajaduse korral teise lepinguosalisega koostööd kahepoolsel ja piirkondlikul
tasandil ning rahvusvahelistel foorumitel.
& /et 690
ARTIKKEL 26.10
Muud kaubanduse ja investeeringutega seotud algatused,
mis soodustavad kestlikku arengut
1. Lepinguosalised kinnitavad oma tahet suurendada kaubanduse ja investeeringute rolli kestliku
majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu edendamisel.
2. Kumbki lepinguosaline teeb lõike 1 kohaselt järgmist:
a) edendab kaubandus- ja investeerimispoliitikat, mis toetab ILO inimväärse töö tegevuskava
eesmärke ning on kooskõlas ILO 2008. aasta deklaratsiooniga sotsiaalse õigluse kohta õiglase
üleilmastumise nimel, sealhulgas töötasu ja tööaega, kaasavat sotsiaalkaitset, töötervishoidu ja
tööohutust ning töötingimustega seotud muid aspekte käsitlevaid põhimõtteid;
b) soodustab keskkonnakaupade ja -teenustega, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise
seisukohalt eriti oluliste kaupade ja teenustega – nagu taastuvenergia ning energiatõhusad
tooted ja teenused – kauplemist ja nendesse investeerimist, sealhulgas nendega seotud
mittetariifsete tõkete kõrvaldamise ja parima võimaliku tehnoloogia kasutuselevõttu
soodustavate poliitikaraamistike vastuvõtmise teel ning selle valdkonna algatustega seotud
koostöö kaudu, ning
& /et 691
c) toetab kauplemist kaupadega, mis aitavad parandada sotsiaalseid tingimusi ja kasutada
keskkonnahoidlikke tavasid, sealhulgas kaupadega, mis on hõlmatud vabatahtlike säästvuse
tagamise kavadega, nagu õiglane ja eetiline kaubandus ning ökomärgised.
3. Kumbki lepinguosaline peaks käesoleva artikliga hõlmatud küsimustes tegema teise
lepinguosalisega koostööd kahepoolsel ja piirkondlikul tasandil ning rahvusvahelistel foorumitel.
ARTIKKEL 26.11
Teaduslik ja tehniline teave
1. Kui lepinguosaline kehtestab või rakendab meetmeid, mille eesmärk on kaitsta keskkonda või
tööohutust ja töötervishoidu ning mis võivad mõjutada kaubandust või investeeringuid, võtab ta
arvesse kättesaadavat teaduslikku ja tehnilist teavet, asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid,
suuniseid või soovitusi.
2. Kui puudub täielik teaduslik kindlus ja on oht tekitada keskkonnale või tööohutusele ja
töötervishoiule tõsist või pöördumatut kahju, võib lepinguosaline võtta ettevaatusprintsiibil
põhinevaid kulutasuvaid meetmeid. Sellised meetmed peavad olema käesoleva lepinguga kooskõlas
või käesolevale lepingule vastavalt põhjendatud. Need peavad põhinema kättesaadaval asjakohasel
teabel ja need tuleb uuest teaduslikust teabest lähtudes korrapäraselt läbi vaadata.
& /et 692
ARTIKKEL 26.12
Läbipaistvus
Kui lepinguosaline võtab ja rakendab üldkohaldatavaid meetmeid, mille eesmärk on kaitsta
keskkonda ja töötingimusi ning mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust või
investeeringuid, või võtab ja rakendab kaubandus- või investeerimismeetmeid, mis võivad mõjutada
keskkonnakaitset või töötingimusi, peab see lepinguosaline tegema seda kooskõlas 27. peatükiga
„Läbipaistvus“ ning andma huvitatud isikutele piisavad võimalused esitada kavandatavate
meetmete kohta seisukohti vastavalt oma siseriiklikele õigusnormidele.
ARTIKKEL 26.13
Koostöö kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnas
1. Lepinguosalised tunnistavad koostöö tähtsust käesoleva peatüki eesmärkide saavutamiseks.
2. Lõikes 1 osutatud koostöö võib hõlmata selliseid valdkondi nagu:
a) kaubanduse ja kestliku arengu töö- ja keskkonnaaspektid rahvusvahelistel foorumitel,
sealhulgas eelkõige WTOs, ILOs, ÜRO Keskkonnaassamblees ja Keskkonnaprogrammis ning
mitmepoolsetes keskkonnalepingutes;
& /et 693
b) töö- ja keskkonnaõiguse ning -standardite mõju kaubandusele ja investeeringutele ning
c) kaubandus- ja investeerimisõiguse mõju tööle ja keskkonnale.
3. Lõikes 1 osutatud koostöö võib ka hõlmata kaubandusega seotud aspekte järgmistes
dokumentides ja vahendites:
a) kaubanduse valdkonnas tähtsad ILO põhi-, valitsemis- ja muud ajakohastatud konventsioonid;
b) ILO inimväärse töö tegevuskava, sealhulgas kaubanduse ning täieliku ja tootliku tööhõive,
tööturu kohandamise, tööõiguse põhireeglite, ülemaailmsetes tarneahelates inimväärse töö
tagamise, sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse, sotsiaaldialoogi, oskuste arendamise ja soolise
võrdõiguslikkuse vahelised seosed;
c) mitmepoolsed keskkonnakokkulepped, sealhulgas tollikoostöö ja teineteise toetamine sellistes
lepingutes osalemisel;
d) praegune ja tulevane rahvusvaheline kliimamuutuste vastu võitlemise kord, sealhulgas
vahendid vähese CO2 heitega tehnoloogia ja energiatõhususe edendamiseks, CO2
hinnastamise meetmete ettevalmistamine ja vastuvõtmine, sealhulgas heitkogustega
kauplemise süsteemid, ökosüsteemipõhine kohanemine ja veemajanduse kliimamuutustega
kohanemise lähenemisviisid;
& /et 694
e) osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll ja selle Kigali muudatus, eelkõige:
i) meetmed osoonikihti kahandavate ainete ja fluorosüsivesinike tootmise, tarbimise ja
nendega kauplemise kontrollimiseks;
ii) keskkonnasäästlike alternatiivide kasutuselevõtt;
iii) standardite ajakohastamine ning
iv) selle lepinguga reguleeritud ainetega ebaseadusliku kauplemise tõkestamine;
f) kaasava keskkonnasäästliku majanduskasvu ja ringmajanduse edendamine;
g) läbipaistvad era- ja avaliku sektori kestlikkuse tagamise kavad, sealhulgas ökomärgis;
h) ökosüsteemide kaitse ja taastamine, juurdepääs geneetilistele ressurssidele ning nende
kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine kooskõlas bioloogilise
mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest
saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokolliga, mis sõlmiti 29. oktoobril
2010 Nagoyas, samuti ökosüsteemide ja nende teenuste ning nendega seotud
majandushoobade väärtuse hindamine;
& /et 695
i) ettevõtja sotsiaalne vastutus, vastutustundlik ettevõtlus ja ülemaailmsete tarneahelate
vastutustundlik juhtimine, sealhulgas seoses rahvusvaheliselt kokkulepitud dokumentide
järgimise, rakendamise ja levitamisega;
j) kemikaalide ja jäätmete keskkonnaohutu käitlemine;
k) elurikkuse kaitse ja kestliku kasutamise edendamine, sealhulgas võideldes looduslike
liikidega ebaseadusliku kauplemise vastu, nagu on osutatud artiklis 26.6;
l) metsade kaitse ja säästva majandamise edendamine raadamise ja ebaseadusliku metsaraie
peatamiseks, sealhulgas toetus selliste metsasaadustega kauplemisele, mis ei ole põhjustanud
raadamist ega metsa seisundi halvenemist, nagu on osutatud artiklis 26.7, ning
m) säästva kalapüügi ja säästvalt majandatud kalatoodetega kauplemise edendamine, samuti
merekeskkonna kaitse ja taastamine, nagu on osutatud artiklis 26.8.
& /et 696
ARTIKKEL 26.14
Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee
1. Artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punkti l alusel
moodustatud kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee tuleb kokku ühe aasta jooksul pärast
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, ning
seejärel vastavalt vajadusele kooskõlas käesoleva lepingu IV osa artikliga 1.4 „Allkomiteed ja
muud organid“.
2. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee:
a) hõlbustab ja jälgib käesoleva peatüki, sealhulgas käesoleva peatüki alusel tehtava koostöö
tõhusat rakendamist ja toimimist;
b) täidab artiklites 26.17–26.19 osutatud ülesandeid;
c) esitab ühiskomiteele soovitusi, sealhulgas teemadel, mida arutatakse käesoleva lepingu IV osa
artiklites 1.7 „Sisenõuanderühmad“ ja 1.8 „Kodanikuühiskonna foorum“ osutatud
sisenõuanderühma ja kodanikuühiskonna foorumiga, ning
d) arutab muid käesoleva peatükiga seotud küsimusi vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele.
& /et 697
3. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee koostab pärast iga oma koosolekut avaliku aruande.
4. Kumbki lepinguosaline võtab nõuetekohaselt arvesse üldsuselt käesoleva peatükiga seotud
küsimustes saadud teateid ja arvamusi ning teavitab sellistest teadetest ja arvamustest kaubanduse ja
kestliku arengu allkomiteed ja selle kodanikuühiskonna mehhanisme, millele on osutatud käesoleva
lepingu IV osa artiklis 1.6 „Suhted kodanikuühiskonnaga“.
ARTIKKEL 26.15
Kaubanduse ja kestliku arengu kontaktpunktid
Kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti, et hõlbustada lepinguosaliste vahelist teabevahetust
ja koordineerimist käesoleva peatüki rakendamisega seotud küsimustes, ning teatab teisele
lepinguosalisele oma kontaktandmed. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste
kontaktandmete muutumisest.
& /et 698
ARTIKKEL 26.16
Vaidluste lahendamine
Kui lepinguosaliste vahel tekib lahkarvamusi seoses käesoleva peatüki tõlgendamise või
kohaldamisega, kasutavad lepinguosalised ainult artiklites 26.17 ja 26.18 nimetatud vaidluste
lahendamise menetlusi.
ARTIKKEL 26.17
Konsultatsioonid
1. Lepinguosaline võib taotleda käesoleva peatüki tõlgendamise või kohaldamise küsimustes
konsultatsioone teise lepinguosalisega, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile artiklile 26.15
vastava kirjaliku taotluse. Taotluses esitatakse konsultatsioonide taotlemise põhjused, sealhulgas
asjaomase küsimuse kirjeldus. Konsultatsioone alustatakse viivitamata pärast seda, kui
lepinguosaline on esitanud konsultatsioonitaotluse, kuid igal juhul hiljemalt 30 päeva jooksul pärast
taotluse kättesaamise kuupäeva, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Konsultatsioonid toimuvad
asjaomaste isikute kohtumise vormis või elektrooniliste vahendite abil, kui lepinguosalised on selles
kokku leppinud.
& /et 699
2. Lepinguosalised alustavad konsultatsioone eesmärgiga saavutada küsimuses vastastikku
rahuldav lahendus. Käesolevas peatükis osutatud mitmepoolsete lepingutega seotud küsimustes
võtavad lepinguosalised arvesse ILO-lt või asjaomastelt mitmepoolsetelt
keskkonnaorganisatsioonidelt või -organitelt saadud teavet, et tagada lepinguosaliste töö ja nende
organisatsioonide või organite töö vaheline sidusus. Vajaduse ja vastastikuse kokkuleppe korral
küsivad lepinguosalised nõu kõnealustelt organisatsioonidelt või asutustelt või muudelt ekspertidelt
või asutustelt, keda nad peavad asjakohaseks.
3. Kui lepinguosaline leiab 30 päeva jooksul pärast lõikes 1 nimetatud taotluse kättesaamist, et
küsimust tuleb täiendavalt arutada, võib see lepinguosaline kirjalikult taotleda kaubanduse ja
kestliku arengu allkomitee kokkukutsumist ning teavitada sellest taotlusest lõikes 1 osutatud
kontaktpunkti. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee tuleb kokku viivitamata ja püüab jõuda
vastastikku rahuldava lahenduseni.
4. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee küsib vajaduse korral nõu käesoleva lepingu IV osa
artiklis 1.7 „Sisenõuanderühmad“ nimetatud sisenõuanderühmadelt või teistelt ekspertidelt.
5. Kõik lepinguosaliste kokku lepitud lahendused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
& /et 700
ARTIKKEL 26.18
Eksperdikomisjon
1. Kui lepinguosalised ei ole 90 päeva jooksul pärast artikli 26.17 kohase konsultatsioonitaotluse
esitamist jõudnud vastastikku kokkulepitud lahenduseni, võib lepinguosaline taotleda asja
läbivaatamiseks eksperdikomisjoni moodustamist. See taotlus esitatakse kirjalikult teise
lepinguosalise artikli 26.15 kohaselt määratud kontaktpunktile. Taotluses esitatakse
eksperdikomisjoni moodustamise taotlemise põhjused, sealhulgas kaebuse õiguslik alus.
2. Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse artikleid 31.6 „Vahekohtu
moodustamine“, 31.10 „Vahekohtu ülesanded“, 31.20 „Vahekohtu liikmete asendamine“, 31.21
„Töökord“, 31.22 „Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine“, 31.23 „Teabe saamine“ ja 31.24
„Tõlgendamisreeglid“, 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ E jagu „Ühissätted“ ning 31-A lisa
„Töökord“ ja 31-B lisa „Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“.
& /et 701
3. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee koostab oma esimesel käesoleva lepingu
jõustumise järgsel koosolekul nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad täita
eksperdikomisjoni liikme ülesandeid. Nimekiri koosneb kolmest alamnimekirjast: üks alamnimekiri
kummagi lepinguosalise kohta ja üks alamnimekiri isikutest, kes ei ole kummagi lepinguosalise
kodanikud ja kes võivad täita eksperdikomisjoni esimehe ülesandeid. Kumbki lepinguosaline esitab
oma alamnimekirja jaoks vähemalt viis isikut. Lepinguosalised valivad vähemalt viis isikut ka
esimeeste nimekirja jaoks. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee tagab, et nimekiri on
ajakohane ning eksperte on alati vähemalt 15.
4. Lõikes 3 osutatud isikutel peavad olema eriteadmised töö- või keskkonnaõiguse, käesolevas
peatükis käsitletavate küsimuste või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise
valdkonnas. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi
lahkarvamusega seotud küsimustes vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt
ega olla seotud kummagi lepinguosalise valitsusega ning peavad järgima 31-B lisa „Vahekohtu
liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“ sätteid.
5. Eksperdikomisjon moodustatakse artikli 31.6 „Vahekohtu moodustamine“ lõigetes 2 ja 3
sätestatud korras. Eksperdid valitakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud alamnimekirjades esitatud
isikute hulgast vastavalt artiklile 31.7 „Vahekohtu koosseis“.
& /et 702
6. Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast eksperdikomisjoni moodustamist
vastavalt artikli 31.6 „Vahekohtu moodustamine“ lõikele 3 kokku teisiti, on eksperdikomisjoni
pädevus järgmine:
„vaadata läbi eksperdikomisjoni moodustamise taotluses osutatud küsimus käesoleva lepingu III osa
„Kaubandus ja investeeringud“ 26. peatüki „Kaubandus ja kestlik areng“ asjakohaste sätete alusel,
et esitada järeldused ja soovitused küsimuse lahendamiseks ja aruande koostamiseks vastavalt
artikli 26.18 „Vahekohus“ lõikele 8.“
7. Käesolevas peatükis osutatud mitmepoolsete lepingute järgimisega seotud küsimustes püüab
eksperdikomisjon saada teavet ja nõu ILO asjaomastelt organitelt või muudelt mitmepoolsete
keskkonnalepingute alusel loodud organitelt.
8. Eksperdikomisjon esitab lepinguosalistele vahearuande 90 päeva jooksul pärast
eksperdikomisjoni moodustamist ja lõpparuande hiljemalt 30 päeva jooksul pärast vahearuande
esitamist. Nimetatud aruannetes esitatakse tuvastatud asjaolud, asjakohaste sätete kohaldatavus ning
kõikide järelduste ja soovituste põhjendused. Kumbki lepinguosaline teeb lõpparuande üldsusele
kättesaadavaks 15 päeva jooksul pärast selle esitamist eksperdikomisjoni poolt.
& /et 703
9. Lepinguosalised arutavad eksperdikomisjoni aruannet ja soovitusi arvestades sobivaid
meetmeid, mida tuleks võtta. Sobivaid meetmeid rakendav lepinguosaline teavitab oma käesoleva
lepingu IV osa artiklis 1.7 „Sisenõuanderühmad“ osutatud sisenõuanderühma ja teist lepinguosalist
kõigist rakendatavatest meetmetest hiljemalt kolm kuud pärast aruande üldsusele kättesaadavaks
tegemist. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee jälgib eksperdikomisjoni aruande ja selles antud
soovituste järelmeetmeid. Käesoleva lepingu IV osa artiklis 1.7 „Sisenõuanderühmad“ osutatud
sisenõuanderühmad võivad esitada kaubanduse ja kestliku arengu allkomiteele selle kohta
tähelepanekuid.
ARTIKKEL 26.19
Läbivaatamine
1. Käesoleva peatüki tulemusliku rakendamise tõhustamiseks algatavad lepinguosalised lepingu
jõustumisel ametliku läbivaatamisprotsessi, võttes muu hulgas arvesse käesoleva peatüki
rakendamisel saadud kogemusi, kummagi lepinguosalise poliitika arengut, rahvusvaheliste
lepingute vallas tehtud edusamme ja sidusrühmade arvamusi. Lepinguosalised püüavad viia
läbivaatamisprotsessi lõpule 12 kuu jooksul.
& /et 704
2. Lõike 1 kohaldamisel arutavad lepinguosalised eelkõige kaubanduse ja kestliku arengu
allkomitee koosolekutel artiklites 26.14–26.18 sätestatud institutsiooniliste ja vaidluste lahendamist
käsitlevate sätete toimimist, sealhulgas nende tõhususe võimalikku läbivaatamist ja
jõustamismehhanismi tõhustamist, kaasa arvatud võimalust kehtestada täitmisetapp, ja viimase
abinõuna sobivate vastumeetmete kehtestamist.
3. Kaubanduse ja kestliku arengu allkomitee võib kavandada käesoleva peatüki asjakohaste
sätete muudatusi, mis kajastavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud arutelude tulemusi kooskõlas lepingu IV
osa artiklis 2.4 „Muutmine“ kehtestatud muudatuste tegemise korraga.
4. Ilma et see piiraks läbivaatamise tulemusi, peavad lepinguosalised ühtlasi kaaluma, kas ja
millistel asjaoludel on võimalik lisada käesolevasse lepingusse selle olulise elemendina Pariisi
kliimakokkulepe.
& /et 705
27. PEATÜKK
LÄBIPAISTVUS
ARTIKKEL 27.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „üldkohaldatavad meetmed“ – üldkohaldatavad õigusnormid, menetlused ja haldusotsused;
b) „huvitatud isik“ – füüsiline isik või juriidiline isik, keda üldkohaldatav meede võib mõjutada,
ning
c) „haldustoiming“ – õigusliku toimega meede või otsus, mis mõjutab üksikjuhul konkreetse
isiku õigusi ja kohustusi ning hõlmab haldustoimingut või haldustoimingu või -otsuse
tegemata jätmist vastavalt lepinguosalise õiguses sätestatud korrale.
& /et 706
ARTIKKEL 27.2
Eesmärk
Lepinguosaliste eesmärk on edendada läbipaistvat regulatiivset keskkonda.
ARTIKKEL 27.3
Avaldamine
1. Kumbki lepinguosaline tagab, et lepingu käesoleva osaga hõlmatud küsimust puudutav
üldkohaldatav meede:
a) avaldatakse viivitamata ametlikult määratud kanali kaudu ja võimaluse korral elektrooniliselt
või tehakse muul viisil kättesaadavaks nii, et kauplejad ja teised huvitatud isikud saaks sellega
tutvuda, ning
b) hõlmab selgitust selle eesmärgi ja põhjenduse kohta, kui meede võetakse kesksel
valitsemistasandil.
2. Lõikes 1 osutatud meetme kehtestamisel või muutmisel jätab kumbki lepinguosaline
avaldamise ja jõustumise vahel võimaluse piires piisavalt aega meetmega tutvumiseks.
& /et 707
ARTIKKEL 27.4
Teabe esitamine
1. Lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotluse korral viivitamata teavet ja vastab
küsimustele, mis on seotud ükskõik millise olemasoleva või kavandatava üldkohaldatava
meetmega, mis mõjutab olulisel määral käesoleva lepingu toimimist.
2. Käesoleva artikli kohaselt esitatud teave ei sõltu sellest, kas meede on kooskõlas käesoleva
lepinguga.
ARTIKKEL 27.5
Üldkohaldatavate meetmete haldamine
1. Kumbki lepinguosaline haldab objektiivselt, erapooletult, järjepidevalt ja mõistlikult kõiki
lepingu käesoleva osaga hõlmatud küsimustega seotud üldkohaldatavaid meetmeid.
& /et 708
2. Konkreetsetel juhtudel teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade või teenuste suhtes
üldkohaldatavate meetmete kohaldamisel teeb kumbki lepinguosaline järgmist:
a) püüab teatada isikule, keda haldusmenetlus otseselt mõjutab, mõistliku aja jooksul ja vastavalt
oma õigusnormidele, millal kõnealune menetlus algatatakse, sealhulgas kirjeldades menetluse
laadi, teatades menetluse algatamise õigusliku aluse ja kirjeldades üldiselt vastuolulisi
küsimusi;
b) annab asjaomasele isikule piisava võimaluse esitada faktilisi asjaolusid ja väiteid selle isiku
seisukohtade toetuseks enne lõpliku haldustoimingu rakendamist, kui aeg, menetluse laad ja
avalik huvi seda võimaldavad, ning
c) tagab, et menetlused vastavad tema õigusele.
& /et 709
ARTIKKEL 27.6
Läbivaatamine ja edasikaebamine
1. Kumbki lepinguosaline asutab või säilitab üldkohtud, vahekohtud või halduskohtud või
kehtestab või jätab kehtima asjakohased menetlused lepingu käesoleva osaga hõlmatud küsimustes
tehtud haldustoimingu kiireks läbivaatamiseks ja vajaduse korral parandamiseks85. Kumbki
lepinguosaline tagab, et tema edasikaebamise või läbivaatamismenetlused viivad
mittediskrimineerival ja erapooletul viisil läbi kohtud, kes on sõltumatud asutusest, kelle ülesanne
on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.
2. Kumbki lepinguosaline tagab, et lõikes 1 nimetatud menetluse osalistele antakse õigus saada:
a) piisav võimalus toetada või kaitsta oma seisukohti ning
b) otsus, mis põhineb tõenditel ja esitatud andmetel, või kui lepinguosalise õigusaktid seda
nõuavad, siis asjaomase haldusasutuse koostatud andmetel.
85 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosaline võib haldustoimingu
läbivaatamiseks ja parandamiseks nõuda olemasolevate halduslike õiguskaitsevahendite
kasutamist.
& /et 710
3. Lõike 2 punktis b osutatud otsust rakendab amet või asutus, kelle ülesanne on võtta
halduslikke täitemeetmeid ja kelle tegevust otsusega reguleeritakse, tingimusel et otsuse võib selle
lepinguosalise õiguse kohaselt edasi kaevata või läbi vaadata.
& /et 711
28. PEATÜKK
HEA REGULEERIMISTAVA
ARTIKKEL 28.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „reguleeriv asutus“ –
i) Euroopa Liidus: Euroopa Komisjon ning
ii) Mehhikos: föderaalne avalik teenistus, sealhulgas föderaalse avaliku teenistuse
detsentraliseeritud asutused, ning
& /et 712
b) „reguleerivad meetmed“ – reguleeriva asutuse välja töötatud ja lepinguosalise vastu võetud
üldkohaldatavad meetmed, mille järgimine on kohustuslik ja mis on:
i) Euroopa Liidus:
A) Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 288 ette nähtud määrused ja direktiivid
ning
B) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 ettenähtud delegeeritud õigusaktid
ja ELi toimimise lepingu artikliga 291 ettenähtud rakendusaktid ning
ii) Mehhikos:
A) föderaalvalitsuse täidesaatva võimu esitatud seadused ja seadusandlikud dekreedid
ning
B) muud üldkohaldatavad haldusaktid, sealhulgas, kuid mitte ainult määrused,
dekreedid, lepingud ja Normas Oficiales Mexicanas (Mehhiko ametlikud
standardid).
& /et 713
ARTIKKEL 28.2
Üldpõhimõtted
1. Lepinguosalised tunnistavad järgmise tähtsust:
a) hea reguleerimistava kasutamine reguleerivate meetmete kavandamise, väljatöötamise,
tutvustamise, rakendamise, hindamise ja läbivaatamise protsessis sisepoliitiliste eesmärkide
saavutamiseks ning
b) käesolevast lepingust tulenevate eeliste säilitamine ja suurendamine hea reguleerimistava
kasutamise kaudu, et hõlbustada kauplemist kaupade ja teenustega ning suurendada
lepinguosalistevahelisi investeeringuid.
2. Kummalgi lepinguosalisel on õigus määrata kindlaks oma lähenemisviis käesoleva lepingu
kohasele heale reguleerimistavale kooskõlas oma õigusraamistiku, tavade ja põhimõtetega,86 mis on
tema reguleerimissüsteemi aluseks.
86 Euroopa Liidu puhul hõlmavad need põhimõtted Euroopa Liidu toimimise lepingus
sisalduvaid ja sellest tulenevaid põhimõtteid.
& /et 714
3. Käesoleva peatüki sätteid ei tõlgendata nii, et need kohustaks lepinguosalist:
a) kalduma kõrvale siseriiklikest menetlustest oma selliste reguleerimisalaste prioriteetide
kindlaksmääramisel ning reguleerivate meetmete ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel, mis
tagavad tema poolt nõuetekohaseks peetava kaitsetaseme;
b) võtma meetmeid, mis kahjustaksid või takistaksid tema avaliku korra eesmärkide
saavutamiseks vajalike regulatiivsete meetmete õigeaegset vastuvõtmist, või
c) saavutama konkreetset regulatiivset tulemust.
ARTIKKEL 28.3
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse reguleerivate meetmete suhtes, mis on seotud lepingu
käesoleva osaga hõlmatud küsimustega.
2. Käesolevat peatükki ei kohaldata liikmesriikide reguleerivate asutuste ega nende reguleerivate
meetmete, tavade või lähenemisviiside suhtes.
& /et 715
ARTIKKEL 28.4
Sisekonsultatsioonid ja õigusnormide väljatöötamise koordineerimine
1. Lepinguosalised tunnistavad, et hea reguleerimistava rakendamist saab hõlbustada siseriiklike
mehhanismide abil, mis edendavad reguleerivate meetmete väljatöötamise protsesside või
mehhanismide jaoks vajalikke sisekonsultatsioone ja koordineerimist.
2. Kumbki lepinguosaline võtab vastu või säilitab oma reguleeriva asutuse väljatöötatavate
reguleerivate meetmete koordineerimise või läbivaatamise siseprotsessid või -mehhanismid.
3. Nende protsesside või mehhanismide eesmärk on muu hulgas:
a) edendada head reguleerimistava, sealhulgas sellist, mis on sätestatud käesolevas peatükis;
b) tugevdada sisekonsultatsioone ja -koordineerimist lepinguosalise reguleerivate meetmetega
hõlmatud nõuete tarbetu dubleerimise ja vastuolude tuvastamiseks ja vältimiseks;
c) toetada seda, et ettevalmistatavate reguleerivate meetmete võimalikku mõju, sealhulgas
väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele avalduvat mõju, võetaks edasises
otsustusprotsessis arvesse;
& /et 716
d) tagada rahvusvahelise kaubanduse ja investeerimisega seotud kohustuste täitmine ning
e) toetada seda, et rahvusvahelistel ja muudel foorumitel toimuvaid asjakohaseid muudatusi
võetakse arvesse.
4. Lepinguosalised tunnistavad, et lõikes 2 osutatud protsessid või mehhanismid võivad nende
asjaoludest sõltuvalt erineda. Kumbki lepinguosaline võib oma siseriiklike eeskirjade ja menetluste
kohaselt täiendada oma reguleerimissüsteemi sisemiste konsultatsiooni- ja
koordineerimismehhanismidega.
5. Kumbki lepinguosaline võib asutada või säilitada keskse koordineerimisasutuse.
ARTIKKEL 28.5
Reguleerimisprotsesside ja -mehhanismide läbipaistvus
Kumbki lepinguosaline teeb üldsusele kättesaadavaks nende protsesside ja mehhanismide
kirjeldused, mida tema reguleeriv asutus kasutab reguleerivate meetmete ettevalmistamiseks,
hindamiseks või läbivaatamiseks. Nendes kirjeldustes viidatakse asjakohastele suunistele,
eeskirjadele või menetlustele, sealhulgas nendele, mis hõlmavad üldsusele kättesaadavaid võimalusi
esitada märkusi.
& /et 717
ARTIKKEL 28.6
Varane teavitamine kavandatavatest reguleerivatest meetmetest
1. Kumbki lepinguosaline teeb vähemalt kord aastas üldsusele kättesaadavaks loetelu
kavandatud olulistest87 reguleerivatest meetmetest, mis tema reguleeriv asutus võtab mõistliku
eelduse kohaselt vastu aasta jooksul.
2. Iga lõikes 1 osutatud loetelusse kuuluva reguleeriva meetme puhul peaks kumbki
lepinguosaline tegema üldsusele kättesaadavaks ka järgmise:
a) meetme kohaldamisala ja eesmärkide lühikirjelduse ning
b) meetme vastuvõtmise hinnangulise aja, sealhulgas võimaluse korral avaliku konsultatsiooni
ajavahemiku.
87 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et „oluline reguleeriv meede“ on meede, millel on
märkimisväärne regulatiivne mõju, mille on kindlaks määranud kumbki lepinguosaline oma
eeskirjade ja menetluste kohaselt.
& /et 718
ARTIKKEL 28.7
Avalikud konsultatsioonid
1. Olulise reguleeriva meetme väljatöötamisel teeb kumbki lepinguosaline vastavalt oma
eeskirjadele ja menetlustele järgmist:
a) avaldab kas reguleeriva meetme eelnõu või konsultatsioonidokumendid, milles on esitatud
piisavad üksikasjad ettevalmistatava uue olulise reguleeriva meetme kohta, et võimaldada igal
isikul hinnata, kas ja kuidas tema huve võidakse märkimisväärselt mõjutada;
b) pakub igale isikule mittediskrimineerival viisil piisavaid võimalusi märkuste esitamiseks ning
c) võtab esitatud märkusi arvesse.
2. Kumbki lepinguosaline peaks kasutama elektroonilisi sidevahendeid ja püüdma kasutada
ühtset juurdepääsupunkti, et edastada avalike konsultatsioonidega seotud teavet, sealhulgas selle
kohta, kuidas esitada märkusi.
& /et 719
3. Kumbki lepinguosaline teeb üldsusele kättesaadavaks saadud märkused ja konsultatsioonide
tulemuste kokkuvõtte. See kohustus ei kehti ulatuses, mis on vajalik konfidentsiaalse teabe või
isikuandmete kaitsmiseks või sobimatu sisu varjamiseks.
ARTIKKEL 28.8
Regulatiivse mõju hindamine
1. Kumbki lepinguosaline toetab seda, et tema reguleeriv asutus viib oluliste reguleerivate
meetmete väljatöötamisel läbi regulatiivse mõju hindamisi kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja
menetlustega.
2. Lõike 1 kohase regulatiivse mõju hindamise läbiviimisel kehtestab ja säilitab kummagi
lepinguosalise reguleeriv asutus protsessid ja mehhanismid, mis soodustavad järgmiste tegurite
arvessevõtmist:
a) vajadus reguleeriva meetme järele, sealhulgas selle probleemi laad ja olulisus, mida
soovitakse reguleeriva meetmega lahendada;
b) teostatavad ja asjakohased reguleerivad ja mittereguleerivad alternatiivid lepinguosalise
avaliku poliitika eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas reguleerimata jätmine;
& /et 720
c) niivõrd, kui see on võimalik ja asjakohane, nende alternatiivide potentsiaalsed kulud ja kasu
ning sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnamõju, sealhulgas mõju rahvusvahelisele
kaubandusele ja investeeringutele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele,
seejuures tunnistades, et teatavaid kulusid ja teatavat kasu on raske kvantifitseerida ja
rahaliselt väljendada;
d) kaalutavate valikuvõimaluste seosed asjaomaste rahvusvaheliste standarditega, sealhulgas
asjakohasel juhul võimalike lahknevuste põhjused, ning
e) avaliku poliitika eesmärkide kõige tulemuslikum ja tõhusam saavutamine.
3. Regulatiivse mõju lõike 1 kohasel hindamisel tugineb reguleeriv asutus parimatele mõistlikult
saadavatele tõenditele, sealhulgas teaduslikule, tehnilisele, majanduslikule või muule teabele.
4 Reguleeriva asutuse poolt reguleeriva meetme kohta tehtud mõjuhinnangu puhul koostab
asjaomane lepinguosaline lõpparuande, milles esitatakse üksikasjalikult tegurid, mida reguleeriv
asutus hindamisel arvesse võttis, ja asjakohased järeldused. Selline aruanne tehakse üldsusele
kättesaadavaks hiljemalt reguleeriva meetme üldsusele kättesaadavaks tegemise kuupäeval.
& /et 721
ARTIKKEL 28.9
Tagasiulatuv hindamine
1. Kummagi lepinguosalise reguleeriv asutus säilitab protsessid või mehhanismid, millega
toetatakse tema reguleerivate meetmete perioodilist tagasiulatuvat hindamist või läbivaatamist
lepinguosalise valitud ajavahemike järel.
2. Perioodilise tagasiulatuva hindamise läbiviimisel kaaluvad lepinguosalise reguleerivad
asutused, kas on võimalusi avaliku poliitika eesmärkide tõhusamaks saavutamiseks ja tarbetu
regulatiivse koormuse vähendamiseks, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul.
Kumbki lepinguosaline peaks nende perioodiliste tagasiulatuvate hindamiste põhjal otsustama, kas
tema reguleerivaid meetmeid tuleks muuta, ühtlustada või laiendada või need kehtetuks tunnistada.
3. Kumbki lepinguosaline teeb oma selliste perioodiliste tagasiulatuvate hindamiste plaanid ja
tulemused üldsusele kättesaadavaks.
& /et 722
ARTIKKEL 28.10
Reguleerivate meetmete register
Kumbki lepinguosaline tagab oma eeskirjade ja menetluste kohaselt, et kehtivad reguleerivad
meetmed on kättesaadavad ühel vabalt ligipääsetaval veebisaidil. See veebisait peaks võimaldama
reguleerivate meetmete otsimist fraasi või sõna järgi ning seda tuleks korrapäraselt ajakohastada.
ARTIKKEL 28.11
Kontaktpunkt
1. Käesoleva peatükiga seotud küsimustes on lepinguosaliste vahelise teabevahetuse
kontaktpunktid:
a) Mehhiko puhul majandusministeeriumi väliskaubanduse alamsekretariaadi
rahvusvahelise kaubanduse eeskirjade peadirektoraat (Dirección General de Disciplinas de
Comercio Internacional de la Subsecretaría de Comercio Exterior de la Secretaría de
Economía) või selle õigusjärglane ning
b) Euroopa Liidu puhul kaubanduse peadirektoraat või selle õigusjärglane.
& /et 723
2. Kontaktpunkti ülesanne on konsulteerida ja koordineerida vajaduse korral oma vastava
reguleeriva asutuse raames käesoleva peatüki alusel esile kerkivates küsimustes.
3. Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele oma kontaktpunkti kontaktandmed ja
teavitab teist lepinguosalist viivitamata nende kontaktandmete muutumisest.
ARTIKKEL 28.12
Koostöö ja teabevahetus
1. Lepinguosalised teevad käesoleva peatüki rakendamise hõlbustamiseks koostööd. See võib
hõlmata nende reguleerivate asutuste vahelise koostöö tugevdamiseks asjakohaste tegevuste
korraldamist, sealhulgas vastastikust abi.
2. Hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva vahetavad
lepinguosalised teavet oma hea reguleerimistava kohta kehtivate eeskirjade ja menetluste ning
vajaduse korral käesoleva peatüki rakendamiseks võetud meetmete kohta.
& /et 724
ARTIKKEL 28.13
Vaidluste lahendamine
Lepinguosaline ei saa kasutada käesoleva peatüki sätete tõlgendamisel või kohaldamisel 31. peatüki
„Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist.
& /et 725
29. PEATÜKK
VÄIKESED JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTJAD
ARTIKKEL 29.1
Eesmärk
Lepinguosalised tunnistavad, et on tähtis tõhustada koostööd väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) jaoks olulistes küsimustes käesolevas peatükis sätestatud
vahenditega ning käesoleva lepingu muude sätetega, millest võivad muul viisil kasu saada eelkõige
VKEd.
ARTIKKEL 29.2
Teabe jagamine
1. Kumbki lepinguosaline loob või säilitab üldsusele ligipääsetava veebisaidi, mis sisaldab
teavet käesoleva lepingu kohta, sealhulgas:
a) käesoleva lepingu tekst, kaasa arvatud kõik lisad;
& /et 726
b) käesoleva lepingu kokkuvõte ning
c) VKEdele kasutamiseks ette nähtud teave, mis sisaldab:
i) käesoleva lepingu nende sätete kirjeldust, mida lepinguosaline peab mõlema
lepinguosalise VKEde jaoks oluliseks, ning
ii) võimalikku lisateavet, mida lepinguosaline peab kasulikuks nende VKEde jaoks, kes on
huvitatud käesoleva lepingu alusel pakutavate võimaluste kasutamisest.
2. Kumbki lepinguosaline paneb lõikes 1 osutatud veebisaidile järgmised lingid:
a) teise lepinguosalise vastav veebisait ning
b) oma selliste valitsusasutuste ja muude asjakohaste üksuste veebisaidid, mis annavad
lepinguosalise arvates kasulikku teavet VKEdele, kes on huvitatud kauplemisest või
äritegevusest selle lepinguosalise territooriumil.
3. Lõike 2 punktis b osutatud veebisaidid sisaldavad teavet järgmise kohta:
a) impordi, ekspordi ja transiidi puhul kohaldatavad tollieeskirjad ja -menetlused ning nende
jaoks vajalikud vormid ja dokumendid;
& /et 727
b) intellektuaalomandiõigustega seotud õigusnormid ja menetlused;
c) tehnilised normid ning kohustuslikud vastavushindamise menetlused ja lingid
vastavushindamisasutuste nimekirjadele, kui 9. peatükis „Tehnilised kaubandustõkked“
sätestatud kolmanda isiku vastavushindamine on kohustuslik;
d) impordi ja ekspordiga seotud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed;
e) riigihanke-eeskirjad, hanketeateid sisaldav andmebaas ja 21. peatüki „Riigihanked“
asjakohased sätted;
f) ettevõtte registreerimise menetlused ning
g) muu teave, mida lepinguosaline peab VKEdele kasulikuks.
4. Kumbki lepinguosaline lisab lõikes 1 osutatud veebisaidile lingi andmebaasile, milles saab
elektrooniliselt otsinguid teha tariifinomenklatuuri koodide järgi. See andmebaas:
a) sisaldab järgmist teavet kaupade tema turule pääsu kohta:
i) enamsoodustusrežiimi kohased ja enamsoodustusrežiimiga hõlmamata riikide
tollimaksumäärad ja asjakohasel juhul tariifikvoodid ning tollimaksu soodusmäärad ja
tariifikvoodid;
& /et 728
ii) aktsiisid;
iii) käibemaks;
iv) tollitasud või muud lõivud, sealhulgas tootepõhised lõivud;
v) päritolureeglid, nagu on ette nähtud 3. peatükiga „Päritolureeglid ja
päritolumenetlused“, ning
vi) kaupade tolliväärtuse määramise kriteeriumid ning
b) peaks sisaldama järgmist teavet kaupade tema turule pääsu kohta:
i) muud tariifsed meetmed;
ii) tollimaksude tagastamine, tollimaksude edasilükkamine või muud liiki meetmed,
millega tollimakse vähendatakse, need tagasi makstakse või nende kohaldamisest
loobutakse;
iii) vajaduse korral päritoluriigi märkimise nõuded, sealhulgas märke paigutus ja
märgistusviis;
& /et 729
iv) impordiprotseduurideks vajalik teave ning
v) mittetariifsete meetmetega seotud teave.
5. Kumbki lepinguosaline ajakohastab korrapäraselt lõigete 1–4 kohaselt esitatud teavet ja linke,
et need oleksid täpsed.
6. Kumbki lepinguosaline tagab, et käesoleva artikli kohane teave esitatakse VKEdele
kasutamiseks sobival viisil. Kumbki lepinguosaline püüab teha selle teabe kättesaadavaks inglise
keeles.
7. Lepinguosaline ei nõua lõigete 1–4 kohaselt esitatud teabele juurdepääsu eest lepinguosalise
isikutelt tasu.
ARTIKKEL 29.3
VKEde kontaktpunktid
1. Kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti (edaspidi „VKEde kontaktpunkt“), kes täidab
käesolevas artiklis sätestatud ülesandeid, ja teatab teisele lepinguosalisele selle kontaktpunkti
kontaktandmed. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata kõnealuste kontaktandmete
muutumisest.
& /et 730
2. VKEde kontaktpunktid:
a) tagavad, et käesoleva lepingu rakendamisel võetaks arvesse VKEde vajadusi, ning kaaluvad
viise, kuidas suurendada VKEde kaubandus- ja investeerimisvõimalusi, tugevdades
lepinguosalistevahelist koostööd VKEdega seotud küsimustes;
b) teevad kindlaks viisid, kuidas lepinguosaliste VKEd saavad kasutada käesoleva lepinguga
loodud uusi võimalusi, ja vahetavad sellega seotud teavet;
c) tagavad, et artiklis 29.2 osutatud veebisaitidel sisalduv teave on ajakohane ja VKEdele
oluline, ning kaaluvad nendele veebisaitidele VKEde kontaktpunkti soovitatava täiendava
teabe lisamist;
d) käsitlevad muid VKEde jaoks olulisi küsimusi, mis on seotud käesoleva lepingu
rakendamisega VKEde suhtes, sealhulgas:
i) vahetades teavet;
ii) osaledes vajaduse korral käesoleva lepingu alusel loodud allkomiteede ja töörühmade
töös ning esitades neile allkomiteedele ja töörühmadele nende konkreetsetesse
tegevusvaldkondadesse kuuluvaid ja VKEdele erilist huvi pakkuvaid küsimusi ja
soovitusi, vältides samal ajal tööprogrammide dubleerimist, ning
& /et 731
iii) leides ja välja pakkudes võimalikke vastastikku vastuvõetavaid lahendusi, et suurendada
VKEde suutlikkust osaleda lepinguosaliste vahelises kaubanduses ja investeerimises;
e) annavad oma tegevusest korrapäraselt aru ühiskomiteele ning
f) käsitlevad muid käesolevast lepingust tulenevaid VKEdega seotud küsimusi vastavalt
lepinguosaliste kokkuleppele.
3. VKEde kontaktpunktid kohtuvad vastavalt vajadusele ning teevad oma tööd kokkulepitud
asjakohaste suhtluskanalite kaudu, mille hulka võivad kuuluda e-post, videokonverentsid või muud
elektroonilised sidevahendid.
4. VKEde kontaktpunktid võivad vastavalt vajadusele teha oma tegevuses koostööd ekspertide
ja väliste organisatsioonidega.
ARTIKKEL 29.4
Vaidluste lahendamise kohaldamata jätmine
Lepinguosaline ei saa kasutada käesoleva peatüki sätete tõlgendamisel või kohaldamisel 31. peatüki
„Vaidluste lahendamine“ kohast vaidluste lahendamist.
& /et 732
30. PEATÜKK
TOORAINED
ARTIKKEL 30.1
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „luba“ – luba, litsents, kontsessioon või sarnane haldus- või lepinguline vahend, millega
lepinguosalise pädev asutus annab üksusele õiguse tegeleda oma territooriumil teatava
majandustegevusega;
b) „üksus“ – füüsiline isik või ettevõte või füüsiliste isikute või ettevõtete rühm; ning
c) „toorained“ – tööstustoodete (v.a töödeldud kalandustoodete ja põllumajandustoodete)
valmistamisel kasutatavad ained, sealhulgas sool, väävel, mullad ja kivimid, krohvimaterjalid,
lubi ja tsement (HS 25), maagid, räbu ja tuhk (HS 26), HS 27 alla kuuluvad kaubad,
anorgaanilised kemikaalid (HS 28), orgaanilised kemikaalid (HS 29), väetised (HS 31),
looduslik kautšuk (HS 40), toornahad ja nahad (HS 41) ning põhi- ja väärismetallid ja
töödeldud mineraalid (ex HS 71, 72; 74–76; 78–81), välja arvatud uraan ja toorium
(HS 26.12) ning radioaktiivsed elemendid ja isotoobid (HS 28.44, 28.45).
& /et 733
ARTIKKEL 30.2
Põhimõtted
1. Kumbki lepinguosaline jätab endale suveräänse õiguse otsustada, kas lubada uurida ja toota
tooraineid oma territooriumil asuvatel aladel, mis on kindlaks määratud vastavalt lepinguosalise
õigusaktidele ja 10. detsembril 1982 Montego Bays sõlmitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
mereõiguse konventsioonile.
2. Kooskõlas käesoleva peatükiga jätavad lepinguosalised endale õiguse võtta vastu, jätta
kehtima ja jõustada meetmeid, mis on vajalikud, et saavutada õiguspärased avaliku korra
eesmärgid, nagu toorainetarnete kindlustamine, ühiskonna, keskkonna, rahvatervise ja tarbijate
kaitse ning avaliku julgeoleku ja ohutuse edendamine.
ARTIKKEL 30.3
Ekspordi ja impordi monopoliseerimine
Lepinguosaline ei määra ega säilita toorainete impordi- või ekspordimonopoli. Käesoleva artikli
kohaldamisel tähendab impordi- või ekspordimonopol lepinguosalise poolt üksusele antud
ainuõigust või luba importida teiselt lepinguosaliselt tooraineid või eksportida teisele
lepinguosalisele tooraineid88.
88 Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev säte ei piira 10. peatüki „Investeeringud“
ja 11. peatüki „Piiriülene teenustekaubandus“ ning nende lisade kohaldamist ega hõlma
õigusi, mis tulenevad intellektuaalomandi ainuõiguse andmisest.
& /et 734
ARTIKKEL 30.4
Ekspordihinna määramine
Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita ühegi meetme abil tooraine teisele lepinguosalisele
eksportimisel kõrgemat hinda kui see, mida nõutakse nende kaupade eest, kui need on ette nähtud
siseturule.
ARTIKKEL 30.5
Omamaise hinna määramine
1. Lepinguosalised võivad reguleerida omamaiste toorainete tarnete hindu (edaspidi
„reguleeritud hind“) üksnes avaliku teenuse osutamise kohustuse kehtestamisega.
2. Kui lepinguosaline kehtestab avaliku teenuse osutamise kohustuse, tagab ta, et see kohustus
a) on selgelt määratletud, läbipaistev ja proportsionaalne ning
b) tühistatakse, kui selle kehtestamise aluseks olevaid asjaolusid või eesmärke enam ei
eksisteeri.
3. Hinda reguleeriv lepinguosaline tagab, et lõikes 2 osutatud reguleeritud hinna arvutamise
metoodika avaldatakse enne hinna kehtima hakkamist.
& /et 735
ARTIKKEL 30.6
Koostöö toorainete valdkonnas
Lepinguosalised teevad toorainete valdkonnas koostööd muu hulgas järgmistel eesmärkidel:
a) selliste tooraineid mõjutavate meetmete vähendamine või kõrvaldamine, mis moonutavad
kaubandust ja investeeringuid kolmandates riikides;
b) oma seisukohtade kooskõlastamine rahvusvahelistel foorumitel, kus arutatakse toorainetega
seotud kaubandus- ja investeerimisküsimusi, ning rahvusvaheliste programmide edendamine
toorainete valdkonnas;
c) turuandmete vahetamise edendamine toorainete valdkonnas;
d) ettevõtjate sotsiaalse vastutuse edendamine vastavalt sellistele rahvusvahelistele standarditele
nagu OECD suunised hargmaistele ettevõtetele ja asjakohased hoolsuskohustuse suunised;
e) teadusuuringute, arendustegevuse, innovatsiooni ja koolituse edendamine asjakohastes ühist
huvi pakkuvates valdkondades toorainete sektoris;
f) sisepoliitilisi suundumusi käsitleva teabe ja parimate tavade vahetamise edendamine ning
g) tõhusa ressursikasutuse edendamine, sealhulgas parandades tootmisprotsesse ning kaupade
vastupidavust, parandatavust, demonteeritavust ning korduskasutamise ja ringlussevõtu
lihtsust.
& /et 736
31. PEATÜKK
VAIDLUSTE LAHENDAMINE
A JAGU
Eesmärk ja kohaldamisala
ARTIKKEL 31.1
Eesmärk
Käesoleva peatüki eesmärk on luua tulemuslik ja tõhus mehhanism, et vältida ja lahendada
lepinguosaliste vaidlusi lepingu käesoleva osa tõlgendamise ja kohaldamise üle, et leida võimaluse
korral mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.
& /et 737
ARTIKKEL 31.2
Kohaldamisala
Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat peatükki lepinguosalistevaheliste vaidluste
suhtes, mis puudutavad lepingu käesoleva osa sätete (edaspidi „hõlmatud sätted“) tõlgendamist või
kohaldamist, kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise meede89 on mõne hõlmatud sättega
vastuolus.
ARTIKKEL 31.3
Mõisted
Käesolevas peatükis kohaldatakse 31-A lisas „Töökord“ ja 31-B lisas „Vahekohtu liikmete ja
vahendajate tegevusjuhend“ sätestatud mõisteid.
89 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesoleva peatüki tähenduses võib lepinguosalise
meede olla lepinguosalise tegu või tegevusetus. Lepinguosalise kavandatava meetme üle võib
konsulteerida artikli 31.5 alusel. Kavandatava meetme läbivaatamiseks vahekohut ei
moodustata.
& /et 738
ARTIKKEL 31.4
Vaidluste lahendamise organi valik
1. Kui vaidlus on seotud meetmega, mis on väidetavalt vastuolus lepingu käesoleva osa kohase
kohustusega ja sisuliselt samaväärse kohustusega, mis tuleneb muust rahvusvahelisest lepingust,
mille osalised on mõlemad lepinguosalised, sealhulgas WTO asutamislepingust, valib õiguskaitset
taotlev lepinguosaline organi, kus vaidlus lahendada.
2. Kui lepinguosaline on algatanud vaidluse lahendamise menetluse vastavalt käesolevale jaole
või muule rahvusvahelisele lepingule, ei algata see lepinguosaline lõikes 1 nimetatud meetmega
seoses vaidluse lahendamise menetlust üheski muus organis, välja arvatud juhul, kui esimesena
valitud vaidluse lahendamise organ ei saa menetluslikel või kohtualluvuslikel põhjustel otsust teha.
3. Käesoleva artikli kohaldamisel kehtib järgmine:
a) käesoleva jao kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise
taotlusega moodustada artikli 31.6 kohane vahekohus;
b) WTO asutamislepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks
lepinguosalise taotlusega moodustada vaidluste lahendamise käsitusleppe artikli 6 kohane
vahekohus ning
& /et 739
c) muu lepingu kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks kooskõlas kõnealuse
lepingu asjakohaste sätetega.
4. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei takista miski käesolevas lepingus lepinguosalist
peatamast kohustuste täitmist, kui seda on lubanud WTO vaidluste lahendamise organ või kui see
on lubatud vaidluste lahendamise menetlustega, mis on ette nähtud muu rahvusvahelise lepinguga,
mille osalised mõlemad lepinguosalised on. WTO asutamislepingut ega ühtegi muud
lepinguosalistevahelist rahvusvahelist lepingut ei kasutata selleks, et takistada lepinguosalist
peatamast kohustuste täitmist vastavalt lepingu käesolevale osale.
B JAGU
Konsultatsioonid
ARTIKKEL 31.5
Konsultatsioonid
1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik artiklis 31.2 osutatud vaidlused omavahel heas usus
toimuvate konsultatsioonide teel, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.
& /et 740
2. Lepinguosaline esitab konsultatsiooni alustamiseks teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse,
märkides ära vaidlusaluse meetme ja need hõlmatud sätted, mida ta peab kohaldatavateks.
3. Lepinguosaline, kellele esitatakse taotlus konsultatsiooni algatamiseks, vastab taotlusele
viivitamata ja igal juhul hiljemalt kümne päeva jooksul pärast selle saamise kuupäeva.
Konsultatsioonid peetakse hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva ja need
toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kellele konsultatsioonitaotlus esitati, välja arvatud
juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva
pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioonide
jätkamises.
4. Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas kiiresti riknevate kaupadega seotud
küsimustes, peetakse 15 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva. Konsultatsioonid loetakse
lõppenuks nimetatud 15 päeva möödudes, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku
konsultatsioonide jätkamises.
5. Kumbki lepinguosaline esitab konsultatsioonide käigus teisele lepinguosalisele piisavalt
faktilist teavet, et võimaldada põhjalikult uurida, kuidas vaidlusalune meede võib mõjutada
käesoleva osa kohaldamist. Kumbki lepinguosaline püüab kaasata oma pädevate ametiasutuste
töötajad, kellel on eriteadmised küsimuses, mille üle konsultatsioone peetakse.
6. Konsultatsioonid, eelkõige lepinguosaliste poolt konsultatsioonide käigus võetud seisukohad,
on konfidentsiaalsed ning need ei piira kummagi lepinguosalise õigusi edasistes menetlustes.
Kumbki lepinguosaline kaitseb konsultatsioonide käigus saadud konfidentsiaalset teavet, nagu
nõuab teavet esitav lepinguosaline.
& /et 741
7. Kui konsultatsioonitaotluse saanud lepinguosaline ei vasta taotlusele kümne päeva jooksul
pärast selle kättesaamist, kui konsultatsioone ei peeta lõigetes 3 või 4 sätestatud ajavahemikes, kui
lepinguosalised lepivad kokku, et ei pea konsultatsioone või kui konsultatsioonid on lõppenud ja
puudub vastastikku kokkulepitud lahendus, võib konsultatsioone taotlenud lepinguosaline tugineda
artiklile 31.6.
C JAGU
Vahekohtumenetlus
ARTIKKEL 31.6
Vahekohtu moodustamine
1. Kui lepinguosalised ei suuda vaidlust lahendada artiklis 31.5 sätestatud konsultatsioonide teel,
võib konsultatsioone taotlenud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist.
2. Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse teisele lepinguosalisele kirjalikult. Kaebuse
esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses vaidlusaluse meetme ja selgitab, miks see meede ei
ole kooskõlas hõlmatud sätetega, nii et sellest selgitusest nähtuks piisavalt selgesti kaebuse õiguslik
alus.
& /et 742
3. Taotluse esitamise järel moodustatakse vahekohus.
ARTIKKEL 31.7
Vahekohtu koosseis
1. Vahekohus koosneb kolmest liikmest.
2. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on saanud vahekohtu moodustamiseks kirjaliku
taotluse, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega 15 päeva jooksul pärast taotluse saamist, et
leppida kokku vahekohtu koosseis. Selleks määrab kumbki lepinguosaline kümne päeva jooksul
pärast artikli 31.6 kohase kirjaliku taotluse saamist vahekohtu liikme, kes võib olla selle
lepinguosalise kodanik, ja esitab teisele lepinguosalisele kuni kolm esimehe kandidaati.
Lepinguosalised püüavad esimehe kandidaatide hulgast valida esimehe 15 päeva jooksul pärast
artikli 31.6 kohase kirjaliku taotluse saamist. Lepinguosaline võib teise lepinguosalise määratud
vahekohtu liikme suhtes esitada vastuväiteid, kui ta leiab, et asjaomane isik ei vasta artiklis 31.9
sätestatud nõuetele.
3. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu koosseisus lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul
kokkuleppele, kohaldavad lepinguosalised vahekohtu moodustamiseks järgmistes lõigetes
sätestatud korda.
& /et 743
4. Kumbki lepinguosaline määrab seitsme päeva jooksul pärast lõikes 2 sätestatud tähtaja
möödumist vahekohtu liikme oma artiklis 31.8 osutatud alamnimekirjast.
5. Kui kaebuse esitanud lepinguosaline ei määra vahekohtu liiget lõikes 4 nimetatud
ajavahemiku jooksul, lõpeb vaidluse lahendamise menetlus selle ajavahemiku lõpus.
6. Kui vastav lepinguosaline ei määra vahekohtu liiget lõikes 4 sätestatud ajavahemiku jooksul,
võib kaebuse esitanud lepinguosaline taotleda, et 31-A lisas esitatud töökorras loetletud ametisse
nimetav asutus valib vahekohtu liikme loosi teel. Ametisse nimetav asutus valib vahekohtu liikme
loosi teel artiklis 31.8 osutatud vastava lepinguosalise alamnimekirjast 15 päeva jooksul pärast
kaebuse esitanud lepinguosalise taotluse saamist.
7. Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul esimehe suhtes kokkuleppele,
võib kaebuse esitanud lepinguosaline või artikli 31.18 kohaste menetluste korral ükskõik kumb
lepinguosaline taotleda, et 31-A lisas esitatud töökorras loetletud ametisse nimetav asutus valiks
seitsme päeva jooksul pärast selle tähtaja möödumist vahekohtu esimehe loosi teel artiklis 31.8
osutatud esimehe kandidaatide alamnimekirjast. Ametisse nimetav asutus valib esimehe 15 päeva
jooksul pärast selle lepinguosalise taotluse saamist.
8. Lõigete 6 ja 7 kohaldamisel valivad 31-A lisas esitatud töökorras loetletud ametisse
nimetavad asutused vahekohtu liikmed vastavalt käesoleva peatüki sätetele ja 31-A lisas esitatud
töökorrale.
& /et 744
9. Kui ühiskomitee ei ole mõnda artiklis 31.8 osutatud nimekirja vastu võtnud, valitakse
vahekohtu liikmed või esimees ühe või mõlema lepinguosalise määratud ja teisele lepinguosalisele
kirjalikult teatavaks tehtud isikute hulgast.
ARTIKKEL 31.8
Vahekohtu liikmete nimekirjad
1. Ühiskomitee võtab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva vastu
nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtu liikmena. Nimekiri
koosneb järgmisest kolmest alamnimekirjast:
a) alamnimekiri Euroopa Liidu esitatud isikutega;
b) alamnimekiri Mehhiko esitatud isikutega ning
c) alamnimekiri vahekohtu esimehe kandidaatidega.
2. Igasse alamnimekirja kantakse vähemalt viis isikut. Lõike 1 punktis c nimetatud
alamnimekirja ei kanta isikuid, kes on kummagi lepinguosalise kodanikud.
& /et 745
3. Ühiskomitee võib vastu võtta lisanimekirju isikutest, kellel on eriteadmised käesoleva
lepinguga hõlmatud konkreetsetes sektorites. Lepinguosaliste kokkuleppel võib vahekohtu
moodustamisel kasutada lisanimekirju artiklis 31.7 sätestatud korras.
ARTIKKEL 31.9
Vahekohtu liikmetele esitatavad nõuded
1. Vahekohtu liige peab:
a) olema tõendanud oma eriteadmisi õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas ning
muudes käesoleva lepinguga hõlmatud küsimustes, näiteks muudest rahvusvahelistest
kaubanduslepingutest tulenevate vaidluste lahendamise valdkonnas;
b) olema kummastki lepinguosalisest sõltumatu ega tohi olla seotud kummagi lepinguosalisega
ega võtta neilt vastu juhiseid;
c) täitma oma ülesandeid üksikisikuna ja mitte võtma vaidlusega seotud küsimustes vastu
juhiseid üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ning
d) järgima 31-B lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit.
& /et 746
2. Vahekohtu esimehel peab olema ka vaidluste lahendamise menetluse läbiviimise kogemus.
3. Pidades silmas konkreetse vaidluse teemat, võivad lepinguosalised kokku leppida lõike 1
punkti a nõuetest erandi tegemises.
ARTIKKEL 31.10
Vahekohtu ülesanded
Vahekohus:
a) annab objektiivse hinnangu arutatavale küsimusele, sealhulgas annab objektiivse hinnangu
juhtumi asjaoludele, hõlmatud sätete kohaldatavusele ning kõne all olevate meetmete
vastavusele hõlmatud sätetele;
b) esitab oma otsustes ja aruannetes tuvastatud asjaolud, teabe hõlmatud sätete kohaldatavuse
kohta, tulemuste ja järelduste põhjenduse ning soovitused, kui lepinguosalised on neid ühiselt
taotlenud, ning
c) peaks konsulteerima korrapäraselt lepinguosalistega ja pakkuma piisava võimaluse mõlemat
lepinguosalist rahuldava lahenduse väljatöötamiseks.
& /et 747
ARTIKKEL 31.11
Pädevus
1. Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtu viimase liikme nimetamist
kokku teisiti, on vahekohtu pädevus järgmine:
„vaadata läbi vahekohtu moodustamise taotluses osutatud küsimus käesoleva lepingu III osa
„Kaubandus ja investeeringud“ asjakohaste sätete alusel, millele lepinguosalised viitavad; teha
järeldused kõne all oleva meetme vastavuse kohta käesoleva lepingu III osa „Kaubandus ja
investeeringud“ sätetele, millele on viidatud artiklis 31.2 „Kohaldamisala“; esitada soovitusi, kui
lepinguosalised on neid ühiselt taotlenud, ning esitada aruanne vastavalt artiklitele 31.13
„Vahearuanne“ ja 31.14 „Lõpparuanne“.“
2. Kui lepinguosalised lepivad kokku muus pädevuses, teatavad nad vahekohtule kokkulepitud
pädevusest lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul.
& /et 748
ARTIKKEL 31.12
Otsus kiireloomulisuse kohta
1. Vahekohus otsustab kümne päeva jooksul pärast viimase vahekohtu liikme nimetamist, kas
juhtum on seotud kiireloomuliste küsimustega, kui lepinguosaline taotleb seda hiljemalt viie päeva
jooksul alates vahekohtu moodustamise taotluse kuupäevast. Teisel lepinguosalisel on võimalus
esitada taotluse kohta märkusi viie päeva jooksul pärast asjaomase taotluse esitamise kuupäeva.
2. Kiireloomulistel juhtudel on C jaos sätestatud kohaldatavad tähtajad poole lühemad, välja
arvatud artiklites 31.6 ja 31.11 osutatud tähtajad.
ARTIKKEL 31.13
Vahearuanne
1. Vahekohus esitab lepinguosalistele vahearuande 90 päeva jooksul pärast viimase vahekohtu
liikme nimetamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada,
teatab vahekohtu esimees sellest lepinguosalistele kirjalikult, märkides ära viivituse põhjused ja
kuupäeva, millal vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Mingil juhul ei esita vahekohus
vahearuannet hiljem kui 120 päeva pärast viimase vahekohtu liikme nimetamise kuupäeva.
& /et 749
2. Kumbki lepinguosaline võib kümne päeva jooksul pärast vahearuande esitamise kuupäeva
esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.
Lepinguosaline võib teha märkusi teise lepinguosalise taotluse kohta kuue päeva jooksul pärast
taotluse esitamist.
ARTIKKEL 31.14
Lõpparuanne
1. Vahekohus esitab lepinguosalistele lõpparuande 120 päeva jooksul pärast vahekohtu
moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada,
teatab vahekohtu esimees sellest lepinguosalistele kirjalikult, märkides ära viivituse põhjused ja
kuupäeva, millal vahekohus kavatseb esitada oma lõpparuande. Mingil juhul ei esita vahekohus
lõpparuannet hiljem kui 150 päeva pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.
2. Lõpparuandes käsitletakse kirjalikke taotlusi, mille lepinguosalised on vahearuande kohta
esitanud, ning vastatakse selgelt nende kohta tehtud märkustele. Pärast lepinguosaliste poolt
vahearuande kohta esitatud kirjalike taotluste ja märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma
aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida.
3. Vahekohtu lõpparuandes esitatud otsus on lõplik ja lepinguosalistele siduv.
& /et 750
ARTIKKEL 31.15
Täitmismeetmed
1. Lepinguosalised tunnistavad, et vaidluse tõhusaks lahendamiseks on tähtis viivitamatult täita
vahekohtu lõpparuandes esitatud tulemusi ja järeldusi. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati,
võtab kõik vajalikud meetmed lõpparuandes esitatud tulemuste ja järelduste viivitamatuks
täitmiseks, et viia end hõlmatud sätetega vastavusse.
2. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab hiljemalt 30 päeva jooksul pärast
lõpparuande saamist kaebuse esitanud lepinguosalisele meetmetest, mida ta on vastavuse
tagamiseks võtnud või kavatseb võtta.
3. Kui lepinguosalised ei jõua artikli 31.33 kohaselt mõlemat rahuldava lahenduseni, tuleb
vaidluse lahendamiseks tühistada kõik käesoleva lepinguga vastuolus olevad meetmed.
& /et 751
ARTIKKEL 31.16
Täitmise mõistlik tähtaeg
1. Kui viivitamatu vastavuse tagamine ei ole võimalik, edastab lepinguosaline, kelle vastu
kaebus esitati, hiljemalt 30 päeva jooksul pärast lõpparuande saamist kaebuse esitanud
lepinguosalisele teate mõistliku tähtaja kohta, mida ta vastavuse tagamiseks vajab. Lepinguosalised
püüavad kokku leppida lõpparuande järgimiseks vajaliku mõistliku tähtaja. Mõistlik tähtaeg ei
tohiks ületada 15 kuud alates artikli 31.14 kohase lõpparuande esitamisest.
2. Kui lepinguosalised ei jõua mõistliku tähtaja suhtes kokkuleppele, võib kaebuse esitanud
lepinguosaline kõige varem 20 päeva pärast lõikes 1 osutatud teate saamist esitada algsele
vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks. Vahekohus esitab oma otsuse
lepinguosalistele 20 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva.
3. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, edastab kaebuse esitanud lepinguosalisele kirjaliku
teate lõpparuande järgimisel tehtud edusammude kohta hiljemalt üks kuu enne mõistliku tähtaja
möödumist.
4. Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste kokkuleppel pikendada.
& /et 752
ARTIKKEL 31.17
Täitmise kontroll
1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele hiljemalt
mõistliku tähtaja möödumise kuupäeval lõpparuande järgimiseks võetud meetmetest.
2. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele võetud meetmete olemasolus või nende meetmete
kokkusobivuses hõlmatud sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et
selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Taotluses nimetatakse võimalikud vaidlusalused
meetmed ja selgitatakse kaebuse õigusliku aluse selgeks esitamiseks piisaval viisil seda, kuidas
need meetmed oleksid vastuolus hõlmatud sätetega. Vahekohus esitab oma otsuse lepinguosalistele
60 päeva jooksul pärast taotluse saamise kuupäeva.
& /et 753
ARTIKKEL 31.18
Ajutised õiguskaitsevahendid
1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teeb kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel ja
pärast temaga konsulteerimist ajutise hüvitise pakkumise juhul, kui:
a) lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele, et
lõpparuannet ei ole võimalik järgida, või
b) lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei edasta artiklis 31.15 osutatud tähtaja jooksul või
mõistliku tähtaja möödumise kuupäeval teadet vastavuse tagamiseks võetud meetmete kohta
või
c) vahekohus leiab, et vastavuse tagamiseks ei ole meetmeid võetud või et vastavuse tagamiseks
võetud meede ei ole hõlmatud sätetega kooskõlas.
2. Lõike 1 punktides a–c osutatud tingimustel võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada
lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, kirjaliku teate selle kohta, et ta kavatseb peatada
hõlmatud sätetest tulenevate kohustuste täitmise, kui:
a) kaebuse esitanud lepinguosaline otsustab lõike 1 kohast taotlust mitte teha või
& /et 754
b) lõike 1 kohase taotluse esitamisel ei lepi lepinguosalised ajutises hüvitises kokku
20 päeva jooksul pärast seda, kui:
i) lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab, et lõpparuannet ei ole võimalik
järgida;
ii) mõistlik tähtaeg möödub või
iii) vahekohus teeb artikli 31.17 kohase otsuse.
3. Teates märgitakse, millises ulatuses kavatsetakse kohustuste täitmine peatada. Kui kaebuse
esitanud lepinguosaline kaalub, millised eelised peatada, peaks ta esmalt püüdma peatada eelised
samas sektoris või sektorites, kui see või need, mida mõjutab meede, mida vahekohus peab lepingu
käesoleva osaga vastuolus olevaks või kasu saamata jäämist või vähenemist põhjustavaks.
Kontsessioonide või muude kohustuste peatamist võib kohaldada muude käesoleva peatükiga
hõlmatud sektorite suhtes peale selle või nende, kus vahekohus on tuvastanud kasu saamata jäämise
või vähenemise, eelkõige kui kaebuse esitanud lepinguosaline on seisukohal, et selline peatamine
teises sektoris on mõistlik või tõhus vastavuse tagamisel. Kontsessioonide või muude kohustuste
täitmise peatamise ulatus ei tohi olla suurem rikkumise tõttu saamata jääva või väheneva kasu
ulatusest.
4. Kaebuse esitanud lepinguosaline võib kohustuste täitmise peatada 15 päeva pärast lõikes 2
osutatud teate esitamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati,
on esitanud lõike 5 kohase taotluse.
& /et 755
5. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kontsessioonide või muude
kohustuste täitmise peatamise teatatud ulatus on suurem kui rikkumise tulemusena saamata jäänud
või vähenenud kasu ulatus, võib ta esitada enne lõikes 4 sätestatud 15 päevase tähtaja möödumist
algsele vahekohtule kirjaliku taotluse selles küsimuses otsuse tegemiseks. Vahekohus määrab,
milline eeliste ulatus on võrdväärne, ja esitab oma otsuse lepinguosalistele 30 päeva jooksul pärast
taotluse kuupäeva. Kaebuse esitanud lepinguosaline ei peata kohustuste täitmist enne, kui
vahekohus on otsuse teinud. Kohustuste täitmise peatamine peab olema selle otsusega kooskõlas.
6. Käesoleva artikli kohane kohustuste peatamine või kompenseerimine on ajutine ja seda ei
kohaldata pärast seda, kui:
a) lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele mõlemat poolt rahuldavas lahenduses vastavalt
artiklile 31.33;
b) lepinguosalised on kokku leppinud, et vastavuse tagamiseks võetud meede viib selle
lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, vastavusse käesoleva lepinguga hõlmatud sätetega,
või
c) vastavuse tagamiseks võetud meede, mis vahekohtu arvates on hõlmatud sätetega vastuolus,
on kehtetuks tunnistatud või seda on muudetud selliselt, et viia lepinguosaline, kelle vastu
kaebus esitati, nende sätetega vastavusse.
& /et 756
ARTIKKEL 31.19
Ajutiste õiguskaitsevahendite kasutamise järel võetud täitmismeetmete kontroll
1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, edastab kaebuse esitanud lepinguosalisele teate
meetmete kohta, mis on võetud vastavuse tagamiseks pärast kohustuste täitmise peatamist või
ajutise kompenseerimise kohaldamist. Kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetab kohustuste täitmise
peatamise 30 päeva jooksul pärast teate saamist, välja arvatud lõikes 2 osutatud juhtudel. Kui on
kohaldatud kompenseerimist, võib lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, lõpetada
kompenseerimise kohaldamise 30 päeva jooksul pärast vastavuse tagamisest teatamist, välja arvatud
lõikes 2 osutatud juhtudel.
2. Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teate saamise kuupäeva kokkuleppele, kas
teatatud meede viib lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, hõlmatud sätetega vastavusse, esitab
kaebuse esitanud lepinguosaline algsele vahekohtule kirjaliku taotluse selles küsimuses otsuse
tegemiseks. Vahekohus esitab oma otsuse lepinguosalistele 60 päeva jooksul pärast taotluse saamise
kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et vastavuse tagamiseks võetud meede on hõlmatud sätetega
kooskõlas, lõpetatakse olenevalt olukorrast kohustuste täitmise peatamine või kompenseerimine.
Vajaduse korral tuleb kohustuste täitmise peatamise või kompenseerimise ulatust kohandada
vastavalt vahekohtu otsusele.
& /et 757
ARTIKKEL 31.20
Vahekohtu liikmete asendamine
Kui vahekohtu liige ei saa vaidluste lahendamise menetluse ajal vahekohtu töös osaleda või taandab
end või tuleb asendada, sest ta ei vasta 31-B lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate
tegevusjuhendi nõuetele, nimetatakse uus vahekohtu liige kooskõlas artikliga 31.7 ja 31-A lisas
esitatud töökorraga. Aruande või otsuse esitamise tähtaega pikendatakse uue vahekohtu liikme
nimetamiseks vajaliku aja võrra.
ARTIKKEL 31.21
Töökord
1. Käesoleva jao alla kuuluvaid vahekohtumenetlusi reguleeritakse käesoleva peatüki ja 30-
A lisas esitatud töökorraga.
2. Töökord tagab eelkõige järgmise:
a) lepinguosalistel on õigus vähemalt ühele vahekohtu istungile, kus kumbki lepinguosaline võib
esitada oma seisukohad suuliselt;
& /et 758
b) kummalgi lepinguosalisel on võimalus esitada esialgne kirjalik esildis ja kirjalik vastulause;
c) konfidentsiaalset teavet kaitstes teeb kumbki lepinguosaline üldsusele kättesaadavaks oma
kirjalikud esildised, suulise avalduse kirjaliku versiooni ja kirjalikud vastused vahekohtu
taotlusele või küsimusele, kui neid on, võimalikult kiiresti pärast nende dokumentide esitamist
ja hiljemalt lõpparuande esitamise kuupäevaks, ning
d) vahekohus ja lepinguosalised käsitavad teavet, mille lepinguosaline on esitanud vahekohtule,
konfidentsiaalsena.
2. Vahekohtu istungid on avalikud, kui lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud.
ARTIKKEL 31.22
Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine
1. Kui vahekohus saab mõlemalt lepinguosaliselt taotluse, peatab ta oma töö lepinguosaliste
vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks. Vahekohus jätkab
oma tööd mõlema lepinguosalise kirjalikul taotlusel enne peatamisperioodi lõppu või ühe
lepinguosalise kirjalikul taotlusel peatamisperioodi viimasel päeval. Taotluse esitanud
lepinguosaline teavitab oma taotlusest teist lepinguosalist.
& /et 759
2. Kui kumbki lepinguosaline ei taotle enne peatamisperioodi lõppu vahekohtu töö jätkamist,
siis vahekohtu pädevus aegub ja vaidluste lahendamise menetlused lõpetatakse. See ei piira
lepinguosalise õigust algatada samas küsimuses uus menetlus.
3. Vahekohtu töö peatamise korral pikendatakse käesolevas jaos sätestatud tähtaegu sama aja
võrra, mille jooksul vahekohtu töö oli peatatud.
ARTIKKEL 31.23
Teabe saamine
1. Vahekohus võib lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel nõuda lepinguosalistelt
teavet, mida ta peab vajalikuks ja asjakohaseks. Lepinguosalised vastavad vahekohtu teabenõudele
kiiresti ja ammendavalt.
2. Vahekohus võib lepinguosalise taotluse korral või omal algatusel hankida mis tahes allikast
teavet, mida ta peab asjakohaseks. Lisaks on vahekohtul õigus küsida vastavalt lepinguosaliste
vahel kokkulepitud tingimustele ka ekspertide arvamust või tehnilist nõu, kui ta peab seda
asjakohaseks.
& /et 760
3. Vahekohus käsitleb lepinguosalise füüsilistelt isikutelt või lepinguosalise territooriumil
asutatud juriidilistelt isikutelt saadud amicus curiae esildisi vastavalt 31-A lisas esitatud töökorrale.
4. Teave, mille vahekohus on saanud käesoleva artikli kohaselt, tehakse lepinguosalistele
kättesaadavaks ja lepinguosalised võivad esitada selle teabe kohta märkusi.
ARTIKKEL 31.24
Tõlgendamisreeglid
1. Vahekohus tõlgendab hõlmatud sätteid kooskõlas rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise
tavaeeskirjadega, mis on sätestatud muu hulgas Viini lepinguõiguse konventsioonis. Vahekohus
võtab arvesse ka asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud WTO vaekogude ja apellatsioonikogu
aruannetes, mille WTO vaidluste lahendamise organ on vastu võtnud.
2. Vahekohtu aruanded ja otsused ei suurenda ega vähenda lepinguosaliste käesolevast lepingust
tulenevaid õigusi ja kohustusi.
& /et 761
ARTIKKEL 31.25
Vahekohtu aruanded ja otsused
1. Vahekohtu arutelud on konfidentsiaalsed. Vahekohus teeb kõik endast oleneva, et koostada
aruandeid ja teha otsuseid konsensuse alusel. Kui see ei ole võimalik, otsustab vahekohus küsimuse
häälteenamusega. Individuaalsete vahekohtunike arvamusi ei avalikustata ühelgi juhul.
2. Lepinguosalised aktsepteerivad vahekohtu otsuseid ja aruandeid tingimusteta. Vahekohtu
aruannete ja otsustega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi.
3. Kumbki lepinguosaline teeb vahekohtu aruanded ja otsused üldsusele kättesaadavaks
võimalikult kiiresti pärast nende lepinguosalistele edastamise kuupäeva, rakendades
konfidentsiaalse teabe kaitset.
& /et 762
D JAGU
Vahendusmehhanism
ARTIKKEL 31.26
Eesmärk
Vahendusmehhanismi eesmärk on aidata leida põhjaliku ja kiire menetluse teel ning vahendaja
abiga mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.
ARTIKKEL 31.27
Vahendusmenetluse algatamine
1. Lepinguosaline võib igal ajal taotleda teiselt lepinguosaliselt kirjalikult vahendusmenetluse
alustamist selle lepinguosalise meetme suhtes, mis mõjutab negatiivselt lepinguosalistevahelist
kaubandust või investeeringute tegemist. Konsultatsioonid ei ole enne vahendusmenetluse
algatamist nõutavad.
& /et 763
2. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, et kajastada selgelt taotluse esitanud lepinguosalise
tõstatatud probleeme ning:
a) märkida ära kõnealune meede;
b) kirjeldada kahjulikku mõju, mida meede taotleva lepinguosalise arvates praegu või tulevikus
lepinguosalistevahelisele kaubandusele või investeeringute tegemisele avaldab, ning
c) selgitada, kuidas on kõnealune mõju taotleva lepinguosalise arvates selle meetmega seotud.
3. Vahendusmenetluse võib algatada vaid lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.
Lepinguosaline, kellele esitatakse taotlus, kaalub taotlust mõistvalt ning teatab sellega nõustumisest
või selle tagasilükkamisest taotlevale lepinguosalisele kirjalikult kümne päeva jooksul pärast
taotluse saamist. Vastasel juhul loetakse taotlus tagasilükatuks.
ARTIKKEL 31.28
Vahendaja valimine
1. Lepinguosalised püüavad vahendajas kokku leppida hiljemalt 15 päeva jooksul pärast
taotlusega nõustumise teate saamist.
& /et 764
2. Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul vahendaja suhtes kokkuleppele,
võib kumbki lepinguosaline taotleda, et 31-A lisas esitatud töökorras loetletud ametisse nimetav
asutus valiks vahendaja viie päeva jooksul pärast taotluse esitamist loosi teel artiklis 31.8 osutatud
esimeeste kandidaatide alamnimekirjast.
3. Kui artikli 31.27 kohase taotluse esitamise ajal ei ole ühiskomitee artiklis 31.8 osutatud
esimeeste kandidaatide alamnimekirja vastu võtnud, valitakse vahendaja loosi teel nende isikute
hulgast, kelle vastavalt olukorrale üks või mõlemad lepinguosalised on sellesse alamnimekirja
kandmiseks ametlikult esitanud.
4. Vahendaja ei tohi olla kummagi lepinguosalise kodanik ega kummagi lepinguosalise töötaja,
kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.
5. Vahendaja järgib 31-B lisas sätestatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit.
& /et 765
ARTIKKEL 31.29
Vahendusmenetluse eeskirjad
1. Kümne päeva jooksul pärast vahendaja nimetamist, edastab vahendusmenetluse algatanud
lepinguosaline vahendajale ja teisele lepinguosalisele üksikasjaliku kirjaliku kirjelduse oma
mureküsimustest, eelkõige seoses kõnealuse meetme toimimisega ja selle võimaliku kahjuliku
mõjuga lepinguosalistevahelisele kaubandusele või investeeringute tegemisele. Teine
lepinguosaline võib esitada selle kirjelduse kohta kirjalikke märkusi 20 päeva jooksul pärast
kirjelduse saamist.
2. Vahendaja aitab lepinguosalistel meetmes ja selle võimalikus kahjulikus mõjus
lepinguosalistevahelisele kaubandusele ja investeeringute tegemisele läbipaistval viisil selgust
saada. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosalistevahelisi kohtumisi, pidada
lepinguosalistega ühiselt või eraldi nõu, kasutada asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või
nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne asjaomase
ala ekspertide ja sidusrühmade abi ja nõu kasutamist konsulteerib vahendaja lepinguosalistega.
3. Vahendaja võib anda nõu ja pakkuda lepinguosalistele kaalumiseks välja lahenduse.
Lepinguosalised võivad selle heaks kiita, tagasi lükata või leppida kokku teistsuguses lahenduses.
Vahendaja ei anna nõu ega esita märkusi selle kohta, kas vaidlusalune meede on käesoleva
lepinguga kooskõlas.
& /et 766
4. Vahendusmenetlus viiakse läbi selle lepinguosalise territooriumil, kellele vahendusmenetluse
algatamise taotlus esitati, või vastastikusel kokkuleppel mis tahes muus asukohas või muude
sidevahendite abil.
5. Lepinguosalised püüavad jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva
jooksul pärast vahendaja nimetamist. Sellise lahenduse leidmisel võivad lepinguosalised kaaluda
vajalike sisemenetluste lõpuleviimist. Lõpliku kokkuleppe saavutamiseni võivad lepinguosalised
kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi, eelkõige kui meede on seotud kergesti riknevate kaupadega.
6. Kummagi lepinguosalise taotlusel edastab vahendaja lepinguosalistele faktiaruande projekti,
milles on esitatud:
a) kõnealuse meetme lühikokkuvõte;
b) järgitud menetlused ning
c) mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus, milles on kokkuleppele jõutud, sealhulgas
võimalikud ajutised lahendused.
7. Vahendaja annab lepinguosalistele faktiaruande projekti kohta märkuste esitamiseks
15 päeva. Pärast lepinguosaliste märkuste kaalumist esitab vahendaja 15 päeva jooksul
lepinguosalistele lõpliku faktiaruande. Faktiaruandes ei tõlgendata käesolevat lepingut.
& /et 767
8. Menetlus lõpetatakse:
a) lepinguosaliste vahel ühiselt kokkulepitud lahenduse vastuvõtmisega selle vastuvõtmise
kuupäeval;
b) lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel menetluse ükskõik millises etapis selle kokkuleppe
sõlmimise kuupäeval;
c) vahendaja poolt pärast lepinguosalistega nõu pidamist tehtud kirjaliku avaldusega selle kohta,
et vahendustegevuse jätkamine oleks kasutu, nimetatud avalduse esitamise kuupäeval, või
d) lepinguosalise poolt pärast mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahenduste otsimist
vahendusmenetluses ning pärast vahendaja nõuannete ja väljapakutud lahenduste kaalumist
tehtud kirjaliku avaldusega selle avalduse esitamise kuupäeval.
ARTIKKEL 31.30
Konfidentsiaalsus
1. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, on kõik vahendusmenetluse etapid, sealhulgas kõik
nõuanded või väljapakutud lahendused, konfidentsiaalsed. Kumbki lepinguosaline võib aga
avalikustada asjaolu, et vahendusmenetlus toimub.
& /et 768
2. Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus tehakse üldsusele kättesaadavaks, kui
lepinguosalised on selles kokku leppinud. Üldsusele kättesaadavaks tehtud versioon ei tohi
sisaldada teavet, mille lepinguosaline on tunnistanud konfidentsiaalseks.
ARTIKKEL 31.31
Seos vaidluste lahendamise menetlustega
1. Vahendusmenetlus ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad B ja C jaost või
mis tahes muu lepingu kohasest vaidluste lahendamise menetlusest. Suurema selguse huvides olgu
märgitud, et vahendusmenetluse võib algatada või seda jätkata vahekohtu menetluste ajal.
2. Lepinguosaline ei võta muudes käesoleva lepingu või mis tahes muu lepingu kohastes
vaidluste lahendamise menetlustes aluseks ega kasuta tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse:
a) teise lepinguosalise poolt vahendusmenetluse käigus võetud seisukohti ega artikli 31.29
lõike 2 alusel kogutud teavet;
b) asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut olla nõus vahendamisel
käsitletud meetme suhtes leitud lahendusega, või
c) vahendaja antud nõu ega tema tehtud ettepanekuid.
& /et 769
3. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei tegutse vahendaja vahekohtu liikmena vaidluste
lahendamise menetlustes, mis põhinevad käesoleval lepingul või mis tahes muul lepingul, milles
käsitletakse sama küsimust kui see, mida ta lahendas vahendajana.
E JAGU
Ühissätted
ARTIKKEL 31.32
Teabenõue
1. Enne konsulteerimis- või vahendustaotluse esitamist vastavalt artiklile 31.5 või 31.27 võib
lepinguosaline nõuda teavet meetme kohta, mis kahjustab lepinguosalistevahelist kaubandust või
investeeringute tegemist. Lepinguosaline, kellele selline nõue esitatakse, edastab 20 päeva jooksul
pärast nõude saamist kirjaliku vastuse, mis sisaldab tema märkusi nõutud teabe kohta.
2. Tavaliselt nõuab lepinguosaline lõike 1 kohaselt teavet enne konsultatsioonide taotlemist või
vahendusmenetluse või muude käesoleva lepingu kohaste koostöö- või konsultatsioonimenetluste
algatamist.
& /et 770
ARTIKKEL 31.33
Mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus
1. Lepinguosalised võivad igal ajal kokku leppida mõlemat lepinguosalist rahuldavas lahenduses
kõigi artikliga 31.2 hõlmatud vaidluste puhul.
2. Kui mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus leitakse vahekohtu- või vahendusmenetluse
jooksul või kasutades lepinguosaliste vahel kokku lepitud muud vaidluste lahendamise viisi,
sealhulgas häid teeneid või lepitust sisaldavaid menetlusi, teatavad lepinguosalised sellisest
lahendusest üheskoos olenevalt asjaoludest kas vahekohtu esimehele või vahendajale. Pärast sellise
teate saamist vahekohtu- või vahendusmenetlus lõpetatakse.
3. Kumbki lepinguosaline võtab vajalikud meetmed, et rakendada mõlemat lepinguosalist
rahuldavat lahendust kokkulepitud aja jooksul.
4. Lahendust rakendav lepinguosaline teatab hiljemalt kokkulepitud ajavahemiku lõppkuupäeval
teisele lepinguosalisele kirjalikult kõikidest meetmetest, mis ta on võtnud mõlemat lepinguosalist
rahuldava lahenduse rakendamiseks.
& /et 771
ARTIKKEL 31.34
Tähtajad
1. Kõik käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu arvestatakse kalendripäevades alates viidatava
toimingu tegemisele järgnevast päevast.
2. Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu võib muuta lepinguosaliste vastastikusel
kokkuleppel.
3. C jao kohaselt võib vahekohus igal ajal teha lepinguosalistele ettepaneku muuta käesolevas
peatükis osutatud tähtaegu, lisades ettepaneku põhjenduse.
ARTIKKEL 31.35
Kulud
1. Kumbki lepinguosaline kannab ise oma vahekohtu- või vahendusmenetluses osalemise kulud.
& /et 772
2. Lepinguosalised vastutavad ühiselt korralduslike küsimustega seotud kulude, sealhulgas
vahekohtu liikmete ja vahendaja tasu ja kulude eest ning jagavad neid võrdselt. Vahekohtu liikmete
tasu määratakse vastavalt 31-A lisas esitatud töökorrale. Vahendaja tasu määramisel võetakse
arvesse vahekohtu esimehe tasu, mis on kooskõlas 31-A lisas sätestatud töökorraga.
ARTIKKEL 31.36
Vaidluste lahendamise menetluse haldamine
1. Kumbki lepinguosaline:
a) määrab ameti, kes vastutab käesoleva peatüki kohaste vaidluste lahendamise menetluste
juhtimise eest, ning
b) teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult ameti asukoha ja kontaktandmed kolme kuu jooksul
pärast käesoleva lepingu jõustumist.
2. Kumbki lepinguosaline vastutab oma vastava määratud ameti tegevuse ja kulude eest.
& /et 773
3. Olenemata lõikest 1 võivad lepinguosalised leppida kokku, et ühiselt usaldatakse käesoleva
peatüki kohase vaidluste lahendamise menetlusega seotud teatavate haldusülesannete täitmine
välisele asutusele.
ARTIKKEL 31.37
Üksikisiku õigused
Lepinguosaline ei näe oma siseriikliku õiguse kohaselt ette nõudeõigust teise lepinguosalise vastu
põhjusel, et teise lepinguosalise meede on vastuolus käesoleva lepinguga.
ARTIKKEL 31.38
Lisade muutmine
Ühiskomitee võib muuta 31-A lisa „Töökord“ ja 31-B lisa „Vahekohtu liikmete ja vahendajate
tegevusjuhend“.
& /et 774
32. PEATÜKK
ERANDID
ARTIKKEL 32.1
Ülderandid
1. GATT 1994 XX artikkel, sealhulgas selle märkused ja lisasätted, inkorporeeritakse
käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks ning neid kohaldatakse mutatis mutandis 2.
peatüki „Kaubavahetus“, 3. peatüki „Päritolureeglid ja päritolumenetlused“, 4. peatüki „Toll ja
kaubanduse lihtsustamine“, 6. peatüki „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“, 8. peatüki „Energia ja
toorained“, 9. peatüki „Tehnilised kaubandustõkked“, 22. peatüki „Riigi osalusega ettevõtted, eri-
või eelisõigusega ettevõtted ning määratud monopolid“ ning 10. peatüki B jao „Investeeringute
liberaliseerimine“ suhtes.
2. Lepinguosalised on üksmeelel, et:
a) GATT 1994 XX artikli punktis b nimetatud meetmete hulka kuuluvad keskkonnameetmed,90
mis on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks, ning
90 Lepinguosalised tunnistavad õigust kohaldada GATT 1994 XX artikli punkti b meetmete
suhtes, mis võetakse vastavalt mitmepoolsetele keskkonnalepingutele, mille osalised nad on.
& /et 775
b) GATT 1994 XX artikli punkti g kohaldatakse meetmete suhtes, mis on seotud taastumatute
elus ja eluta loodusvarade kaitsega.
3. Kui lepinguosaline kavatseb võtta GATT 1994 XX artikli punktides i ja j sätestatud
meetmeid, annab lepinguosaline teisele lepinguosalisele:
a) kogu asjakohase teabe ning
b) taotluse korral piisava võimaluse konsulteerida sellise meetmega seotud küsimuses, et leida
mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.
Lepinguosalised võivad kokku leppida vahendites, mis on vajalikud lõike 3 punktis b osutatud
küsimuste lahendamiseks konsultatsiooni teel.
Kui eelnev teavitamine või konsulteerimine on viivitamatut reageerimist nõudvate erakorraliste ja
kriitiliste asjaolude tõttu võimatu, võib asjakohaseid meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline nende
asjaolude lahendamiseks võtta vajalikud meetmed viivitamata ning ta peab teatama sellest
viivitamata teisele lepinguosalisele.
& /et 776
4. GATSi XIV artikli punktid a, b ja c inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse
selle osaks ning neid kohaldatakse mutatis mutandis 11. peatüki „Piiriülene teenustekaubandus“,
12. peatüki „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“, 13. peatüki „Riigisisesed
õigusnormid“, 14. peatüki „Kutsekvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine“, 16. peatüki
„Telekommunikatsiooniteenused“, 17. peatüki „Rahvusvahelised meretransporditeenused“,
18. peatüki „Finantsteenused“, 19. peatüki „Digikaubandus“, 22. peatüki „Riigi osalusega
ettevõtted, eri- või eelisõigusega ettevõtted ning määratud monopolid“ ja 10. peatüki B jao
„Investeeringute liberaliseerimine“ suhtes.
5. Lepinguosalised on üksmeelel, et GATSi XIV artikli punktis b nimetatud meetmed hõlmavad
keskkonnameetmeid,91 mis on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks.
6. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et IV osa artiklit 2.8 „Julgeolekuerand“ käsitatakse
III osa sättena.
ARTIKKEL 32.2
Maksustamine
1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „residentsus“ – maksuresidentsus ning
91 Lepinguosalised tunnistavad õigust kohaldada GATSi XIV artikli punkti b meetmete suhtes,
mis võetakse vastavalt mitmepoolsetele keskkonnalepingutele, mille osalised nad on.
& /et 777
b) „maksuleping“ – topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud leping või muu täielikult või
peamiselt maksustamist käsitlev rahvusvaheline leping või kokkulepe, mille osalised on
mõlemad lepinguosalised.
2. Lepingu käesolev osa ei mõjuta lepinguosalise maksulepingutest tulenevaid õigusi ja
kohustusi. Võimaliku vastuolu korral käesoleva lepingu ja mis tahes maksulepingu vahel on
vastuolu ulatuses ülimuslik maksuleping.
3. Artiklit 10.8 „Enamsoodustusrežiim“, artiklit 11.7 „Enamsoodustusrežiim“, artiklit 18.4
„Enamsoodustusrežiim“ ega artikli 18.7 „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ lõiget 4 ei
kohaldata eelise suhtes, mille lepinguosaline on andnud vastavalt maksulepingule.
4. Vastavalt nõudele, et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset
või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate lepinguosaliste vahel või
kaubanduse ja investeeringute varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva lepingu sätet nii, et
see takistab lepinguosalist võtmast, säilitamast või rakendamast meedet, mille eesmärk on tagada
otseste maksude õiglane ja tõhus määramine või kogumine ja:
a) millega tehakse vahet maksumaksjate vahel, kes ei ole ühesuguses olukorras, eelkõige oma
elu- või asukoha või selle koha poolest, kuhu nad on oma kapitali investeerinud, või
& /et 778
b) mille eesmärk on ennetada maksustamise vältimist või maksudest kõrvalehoidmist mis tahes
maksulepingu või siseriiklike maksualaste õigusaktide sätete kohaselt.
5. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et asjaolu, et maksumeede kujutab endast
olemasoleva maksumeetme olulist muudatust, jõustub selle väljakuulutamisel, selgitab olemasoleva
maksumeetme ettenähtud kohaldamist või avaldab ootamatut mõju investorile või hõlmatud
investeeringule, ei tähenda iseenesest artikli 10.15 „Investorite ja käesoleva lepinguga hõlmatud
investeeringute kohtlemine“ rikkumist.
6. Kui investor esitab kooskõlas artikliga 10.22 „Konsultatsioonid“ konsultatsioonitaotluse,
väites, et maksumeetmega rikutakse artikli 10.7 „Võrdne kohtlemine“ lõike 2, artikli 10.8
„Enamsoodustusrežiim“ lõike 2 või 10. peatüki C jao „Investeeringute kaitse“ kohast kohustust,
võib kostja suunata küsimuse lepinguosalistele konsultatsioonide pidamiseks ja ühise otsuse
tegemiseks, kas:
a) see meede on maksumeede;
b) juhul kui meede leitakse olevat maksumeede, rikub see kohustust, mis on sätestatud artikli
10.7 „Võrdne kohtlemine“ lõikes 2 või artikli 10.8 „Enamsoodustusrežiim“ lõikes 2 või 10.
peatüki C jaos „Investeeringute kaitse“, või
& /et 779
c) käesoleva lepingu kohaste väidetavalt rikutud kohustuste ja maksulepingu kohaste kohustuste
vahel on vastuolu.
7. Lõike 6 kohane küsimuse suunamine peab toimuma hiljemalt päeval, mille kohus on kostjale
määranud vastuväidete või vastuse esitamiseks. Kui kostja suunab küsimuse, siis peatatakse 10.
peatüki D jaos „Investeerimisvaidluste lahendamine“ kindlaks määratud tähtaegade kulgemine või
menetlused. Kui 180 päeva jooksul pärast küsimuse suunamist ei ole lepinguosalised leppinud
kokku küsimuse kaalumises või suutnud teha ühist otsust, siis lõpeb tähtaegade kulgemise või
menetluste peatamine ja investor võib esitada oma nõude.
8. Lõike 6 kohaselt tehtud lepinguosaliste ühine otsus on kohtule siduv.
9. Kumbki lepinguosaline tagab, et tema delegatsioonis, mis osaleb lõike 6 kohaselt
korraldatavatel konsultatsioonidel, on isikud, kellel on käesoleva artikliga hõlmatud küsimustes
vajalikud eksperditeadmised, sealhulgas asjakohaste maksuasutuste esindajad92.
92 Mehhiko puhul tähendab „asjakohaste maksuasutuste esindajad“ rahanduse ja avaliku sektori
krediidi ministeeriumi ametnikke.
& /et 780
ARTIKKEL 32.3
Teabe avalikustamine
1. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustab lepinguosalist tegema
kättesaadavaks konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitsetoiminguid või
oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks konkreetsete avaliku või erasektori
ettevõtete seaduslikke ärihuve.
2. Teabe avaldamist lepingu käesoleva osa kohase vaidluste lahendamise menetluse jooksul
reguleeritakse vastavate peatükkide sätetega.
3. Kui lepinguosaline esitab käesoleva lepingu alusel teisele lepinguosalisele, sealhulgas
käesoleva lepingu alusel loodud organite kaudu, teavet, mida seda esitava lepinguosalise
õigusnormide kohaselt peetakse konfidentsiaalseks, käsitleb teinelepinguosaline seda teavet
konfidentsiaalsena, kui teabe esitanud lepinguosaline ei anna teistsugust nõusolekut.
& /et 781
ARTIKKEL 32.4
WTO peatamisotsused
Kui mõni lepingu käesolevas osas sätestatud õigus või kohustus dubleerib WTO asutamislepingu
kohast õigust või kohustust, siis loetakse meede, mis on kooskõlas WTO asutamislepingu IX artikli
lõigete 3 ja 4 alusel vastu võetud peatamisotsusega, käesoleva lepingu sättega kooskõlas olevaks.
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 3.9.2025
COM(2025) 810 final
ANNEX 1 – PART 4/4
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS
ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide
vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu
Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
& /et 778
IV OSA1
INSTITUTSIOONILISED JA LÕPPSÄTTED
1. PEATÜKK
INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK
ARTIKKEL 1.1
Tippkohtumine
1. Lepinguosaliste vaheline kõrgeima tasandi poliitiline ja valdkondlik dialoog toimub
tippkohtumiste tasandil. Tippkohtumisi korraldatakse iga kahe aasta tagant või vastastikusel
kokkuleppel.
2. Tippkohtumisel antakse üldiseid suuniseid lepinguosaliste vaheliseks strateegiliseks
partnerluseks ja käesoleva lepingu rakendamiseks ning luuakse foorum vastastikust huvi pakkuvate
kahepoolsete, piirkondlike, kahte piirkonda hõlmavate või rahvusvaheliste küsimuste arutamiseks.
1 Kui säte sisaldab viidet mõnele muule artiklile, täpsustamata, missuguses käesoleva lepingu
osas viidatud artikkel asub, loetakse, et see artikkel asub lepingu IV osas
& /et 779
ARTIKKEL 1.2
Ühisnõukogu
1. Käesolevaga luuakse ühisnõukogu. Ühisnõukogul on järgmised ülesanded:
a) käesoleva lepingu eesmärkide täitmise järelevalve;
b) käesoleva lepingu toimimise ja rakendamise üle järelevalve teostamine;
c) kõigi käesoleva lepingu raames tekkivate küsimuste läbivaatamine; ning
d) muude vastastikust huvi pakkuvate kahepoolsete või rahvusvaheliste küsimuste käsitlemine.
2. Ühisnõukogu tuleb kokku korrapäraste ajavahemike järel, iga kahe aasta tagant või
vastastikusel kokkuleppel.
3. Ühisnõukogu moodustatakse lepinguosaliste esindajatest ministrite tasandil kooskõlas
lepinguosaliste vastava sisekorraldusega ja võttes arvesse asjaomasel kohtumisel arutusele tulevaid
konkreetseid teemasid. Ühisnõukogu tuleb vastastikusel kokkuleppel kokku kõigis vajalikes
koosseisudes.
& /et 780
4. Ühisnõukogu kehtestab enda töökorra ja ühiskomitee töökorra.
5. Vastavalt ühisnõukogu töökorra sätetele on ühisnõukogu kaaseesistujateks Euroopa Liidu
esindaja ja Mehhiko esindaja.
6. Ühisnõukogul on õigus võtta vastu otsuseid ja anda vajaduse korral soovitusi, nagu on
käesolevas lepingus sätestatud. Ka käesoleva lepingu I, II ja IV osa raames on ühisnõukogul õigus
võtta vastu otsuseid ja anda soovitusi vastavalt lepinguosaliste kokkuleppele. Otsused on
lepinguosaliste suhtes siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks kõik vajalikud
meetmed.
7. Ühisnõukogul on õigus käesolevat lepingut muuta, kui nii on sätestatud artikli 2.4
„Muutmine“ lõikes 2.
8. Ühisnõukogu võtab otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste nõusolekul vastavalt oma
töökorrale pärast vastuvõtmiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimist. Otsused on lepinguosaliste
suhtes siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks kõik vajalikud meetmed.
9. Ühisnõukogu võib delegeerida ühiskomiteele kõiki oma ülesandeid, sealhulgas õiguse võtta
vastu siduvaid otsuseid.
& /et 781
ARTIKKEL 1.3
Ühiskomitee
1. Käesolevaga luuakse ühiskomitee. Ühiskomitee abistab ühisnõukogu selle ülesannete
täitmisel.
2. Ühiskomitee vastutab käesoleva lepingu üldise rakendamise, sealhulgas valdkondlike
dialoogide kindlaksmääramise ja järelevalve eest.
3. Ühiskomitee valmistab ette ühisnõukogu kohtumisi.
4. Ühiskomitee moodustatakse lepinguosaliste esindajatest, kes on kõrgemad ametnikud, või
lepinguosaliste poolt muul viisil määratud esindajatest, võttes arvesse asjaomasel kohtumisel
arutusele tulevaid konkreetseid teemasid.
5. Ühiskomitee tuleb kokku erikoosseisus, et käsitleda kõiki käesoleva lepingu III osaga seotud
küsimusi. Kui ühiskomitee käsitleb mõnd kaubandus- või investeerimisküsimust, moodustatakse
see lepinguosaliste esindajatest, kes vastutavad nende küsimuste eest, nagu on sätestatud käesoleva
lepingu III osa artiklis 1.8 „Ühiskomitee eriülesanded“.
& /et 782
6. Ühiskomitee kaasesimeesteks on Euroopa Liidu esindaja ja Mehhiko esindaja.
7. Ühiskomitee tuleb kokku vaheldumisi Brüsselis ja Méxicos lepinguosaliste vastastikuse
kokkuleppe kohaselt eelnevalt kokkulepitud kuupäeval ja päevakorraga. Erakorralisi kohtumisi võib
vastastikusel kokkuleppel kokku kutsuda kummagi lepinguosalise taotlusel. Kohtumised võivad
toimuda ka lepinguosalistele kättesaadavate tehnoloogiliste abivahendite kaudu.
8. Ühiskomiteel on õigus võtta vastu otsuseid ja soovitusi käesolevas lepingus ettenähtud
juhtudel või valdkondades, milles ühisnõukogu on talle volitused delegeerinud. Otsused ja
soovitused võetakse vastu lepinguosaliste nõusolekul vastavalt nende töökorrale pärast
vastuvõtmiseks vajalike vastavate sisemenetluste lõpuleviimist. Otsused on lepinguosaliste suhtes
siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks kõik vajalikud meetmed.
ARTIKKEL 1.4
Allkomiteed ja muud organid
1. Ühiskomitee võib vajaduse korral ja ajutiselt luua allkomiteesid või muid organeid, kes
abistavad teda tema ülesannete täitmisel ja tegelevad konkreetsete ülesannete või küsimustega.
Ühiskomitee võib allkomiteedele või muudele selleks loodud organitele määratud ülesandeid muuta
või allkomiteed või muud organid laiali saata.
& /et 783
2. Ühiskomitee võtab vastu töökorra, milles määratakse kindlaks allkomiteede ja muude
organite koosseis, ülesanded ja tegevuspõhimõtted.
3. Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti või kui lepinguosalised ei ole kokku
leppinud teisiti, tulevad allkomiteed ja muud organid kokku vastavalt vajadusele või kummagi
lepinguosalise või ühiskomitee taotlusel. Kohtumised toimuvad füüsiliselt või lepinguosalistele
kättesaadavate tehnoloogiliste abivahendite kaudu. Füüsilised kohtumised peetakse vaheldumisi
Brüsselis ja Méxicos.
4. Allkomiteede ja muude organite kaasesimeesteks on Euroopa Liidu esindaja ja Mehhiko
esindaja.
5. Allkomiteed ja muud organid annavad oma tegevusest aru ühiskomiteele.
6. Allkomiteede ja muude organite loomine ei takista kumbagi lepinguosalist pöördumast mis
tahes küsimusega otse ühiskomitee poole.
7. Käesolevaga luuakse arengu- ja rahvusvahelise koostöö allkomitee, kes koordineerib ja
kontrollib koostöömeetmete rakendamist lepingu II osas osutatud valdkondades. Allkomitee abistab
ühiskomiteed selle ülesannete täitmisel nendes küsimustes.
& /et 784
8. Korruptsiooni ennetamise ja korruptsioonivastase võitluse protokolli artikli 23
kohaldamiseks luuakse kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee.
9. Lisaks käesoleva artikli sätetele reguleeritakse käesoleva lepingu III osa artikliga 1.10
„Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ loodud allkomiteede ja muude organite tegevust
käesoleva lepingu III osaga ning allkomiteed annavad aru kaubanduskoosseisus kokkutulnud
ühiskomiteele.
ARTIKKEL 1.5
Parlamentaarne ühiskomitee
1. Käesolevaga luuakse parlamentaarne ühiskomitee. Parlamentaarne ühiskomitee on foorum,
milles raames kohtutakse ja vahetatakse arvamusi ning edendatakse tihedamaid suhteid.
2. Parlamentaarne ühiskomitee moodustatakse Euroopa Parlamendi ja Mehhiko Kongressi
liikmetest.
3. Parlamentaarse ühiskomitee kaasesimeesteks on Euroopa Parlamendi esindaja ja Mehhiko
Kongressi esindaja.
& /et 785
4. Parlamentaarne ühiskomitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant vaheldumisi
Brüsselis ja Mehhikos.
5. Parlamentaarne ühiskomitee võib kehtestada ise oma töökorra.
6. Parlamentaarset ühiskomiteed teavitatakse ühisnõukogu otsustest ja soovitustest, või kui
volitused on delegeeritud, siis ühiskomitee otsustest ja soovitustest. Parlamentaarne ühiskomitee
võib nõuda käesoleva lepinguga seotud küsimuste kohta asjakohast teavet.
7. Parlamentaarne ühiskomitee võib anda ühisnõukogule soovitusi.
ARTIKKEL 1.6
Suhted kodanikuühiskonnaga
Lepinguosalised konsulteerivad käesoleva lepingu seisukohast olulistes küsimustes
kodanikuühiskonnaga, eelkõige tehes koostööd artiklis 1.7 „Sisenõuanderühmad“ ja artiklis 1.8
„Kodanikuühiskonna foorum“ osutatud sisenõuanderühmade ja kodanikuühiskonna foorumiga.
& /et 786
ARTIKKEL 1.7
Sisenõuanderühmad
1. Kumbki lepinguosaline määrab ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ühe
või mitu sisenõuanderühma.
2. Sisenõuanderühm nõustab asjaomast lepinguosalist käesoleva lepingu kohaldamisalasse
kuuluvates küsimustes. Kui on määratud rohkem kui üks sisenõuanderühm, tegeleb lepingu iga
osaga üksnes üks sisenõuanderühm.
3. Kui on määratud rohkem kui üks sisenõuanderühm, võivad igal sisenõuanderühmal olla
erinevad liikmed, kuid neis peavad olema tasakaalustatult esindatud majandus-, kestliku arengu,
sotsiaal-, inimõiguste, keskkonna- ja muude küsimustega tegelevad sõltumatud kodanikuühiskonna
organisatsioonid, sealhulgas vabaühendused, äriorganisatsioonid ja ametiühingud.
4. Sisenõuanderühm võib kohtuda eri koosseisus, et arutada käesoleva lepingu eri osade
seisukohast olulisi küsimusi.
5. Kumbki lepinguosaline kohtub oma sisenõuanderühma(de)ga vähemalt kord aastas. Kumbki
lepinguosaline võtab arvesse oma sisenõuanderühma(de) esitatud seisukohti või soovitusi käesoleva
lepinguga seotud küsimuste kohta.
& /et 787
6. Selleks et suurendada üldsuse teadlikkust sisenõuanderühma(de) kohta, avaldab kumbki
lepinguosaline selles osalevate organisatsioonide nimekirja ja iga sisenõuanderühma
kontaktandmed.
7. Lepinguosalised toetavad oma sisenõuanderühmade vahelist suhtlust.
ARTIKKEL 1.8
Kodanikuühiskonna foorum
1. Lepinguosalised hõlbustavad kodanikuühiskonna foorumi korraldamist, milles nende
esindajad osalevad, et pidada avalikku dialoogi käesoleva lepinguga seotud küsimustes.
2. Kodanikuühiskonna foorum toimub koos ühiskomitee kohtumisega, sealhulgas juhul, kui
ühiskomitee tuleb kokku kaubanduskoosseisus. Lepinguosalised võivad hõlbustada
kodanikuühiskonna foorumil osalemist ka tehnoloogiliste vahendite abil.
& /et 788
3. Kodanikuühiskonna foorum on osalemiseks avatud lepinguosaliste territooriumil asutatud
sõltumatutele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, sealhulgas kõigi artiklis 1.7
„Sisenõuanderühmad“ osutatud sisenõuanderühmade liikmetele. Lepinguosalised toetavad
sõltumatute kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud esindatust, mis hõlmab muu
hulgas majandus-, kestliku arengu, sotsiaal-, inimõiguste, keskkonna- ja muude küsimustega
tegelevaid vabaühendusi, äriorganisatsioone ning ametiühinguid.
4. Ühiskomitees osalevate lepinguosaliste esindajad võivad vajaduse korral osaleda
kodanikuühiskonna foorumi koosolekul, et anda teavet käesoleva lepingu toimimisega seotud
küsimuste kohta ja pidada kodanikuühiskonna foorumiga dialoogi.
Koosolekut juhatavad vastavalt vajadusele ühiskomitee kaasesimehed või nende esindajad. Kumbki
lepinguosaline avaldab kodanikuühiskonna foorumil tehtud ametlikud avaldused.
& /et 789
2. PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
ARTIKKEL 2.1
Lepinguosaliste määratlus
Käesoleva lepingu kohaldamisel on:
– „lepinguosaline“ – Euroopa Liit või selle liikmesriigid või Euroopa Liit ja selle liikmesriigid
nende vastavate pädevusvaldkondade kohaselt („ELi pool“) või Mehhiko;
– „lepinguosalised“ – ühelt poolt ELi pool ja teiselt poolt Mehhiko.
& /et 790
ARTIKKEL 2.2
Territoriaalne kohaldamisala
1. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut Euroopa Liidu puhul
territooriumide suhtes, mille suhtes kohaldatakse ELi lepingut ja ELi toimimise lepingut, nendes
aluslepingutes sätestatud tingimustel. Kaupade tariifset kohtlemist, päritolureegleid ja
päritolumenetlusi käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka Euroopa Liidu tolliterritooriumi suhtes, mida
esimene lause ei hõlma. III osa 4. peatükis „Tolli ja kaubanduse lihtsustamine“ ning artiklites 2.7
„Pärast remonti või muutmist uuesti sisenevad kaubad“, 2.13 „Kaupade ajutine import“ ja 25.66
„Piiril intellektuaalomandiõiguse kaitse tagamiseks võetavad meetmed“ tähendab ELi poole puhul
Euroopa Liidu tolliterritooriumi. Euroopa Liidu tolliterritoorium on Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu
tolliseadustik)2 artiklis 4 osutatud territoorium
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega
kehtestatakse liidu tolliseadustik (nagu see on avaldatud ELTs L 269, 10.10.2013, lk 1).
& /et 791
2. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut Mehhiko puhul
maismaaterritooriumi, õhuruumi, sisevete ja territoriaalmerede ning mis tahes alade suhtes
väljaspool Mehhiko territoriaalmeresid, kus Mehhiko võib teostada suveräänseid õigusi ja
jurisdiktsiooni, mis on kindlaks määratud tema siseriikliku õigusega kooskõlas 10. detsembril 1982
Montego Bays sõlmitud ÜRO mereõiguse konventsiooniga.
ARTIKKEL 2.3
Kohustuste täitmine
1. Kumbki lepinguosaline vastutab käesoleva lepingu sätete järgimise eest. Selleks võtavad
lepinguosalised kõik üld- ja erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate
kohustuste täitmiseks.
2. Kui kumbki lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud mõnda käesoleva
lepingu III osast tulenevat kohustust, rakendatakse lepingu nimetatud osas sätestatud
erimehhanisme.
3. Kui kumbki lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud mõnda kohustust,
mida on kirjeldatud I osa artiklis 2 ja II osa artiklis 1.4 kui olulisi osi, võib ta võtta asjakohaseid
meetmeid. Käesoleva lõike kohaldamisel võivad „asjakohased meetmed“ hõlmata käesoleva
lepingu osalist või täielikku peatamist.
& /et 792
4. Kui kumbki lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud mõnda käesolevast
lepingust tulenevat kohustust, välja arvatud need, mis kuuluvad lõigete 2 ja 3 kohaldamisalasse,
teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ja esitab kogu asjaomase teabe. Lepinguosalised peavad
ühisnõukogu egiidi all konsultatsioone, et jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.
Juhul kui ühisnõukogu ei suuda leida mõlemat lepinguosalist rahuldavat lahendust, võib teavitav
lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid. Käesoleva lõike kohaldamisel võivad „asjakohased
meetmed“ hõlmata ainult käesoleva lepingu I, II ja IV osa kohaldamise peatamist.
5. Lõigetes 3 ja 4 osutatud asjakohaste meetmete võtmisel järgitakse igati rahvusvahelist õigust
ning need meetmed peavad olema proportsionaalsed käesolevast lepingust tulenevate kohustuste
täitmata jätmisega. Eelistada tuleb meetmeid, mis häirivad käesoleva lepingu toimimist kõige
vähem. Käesoleva lepingu osaline või täielik peatamine on viimane abinõu.
ARTIKKEL 2.4
Muutmine
1. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel. Muudatused
jõustuvad lepinguosaliste kokkulepitud kuupäeval ning pärast nende vastavate õigusnõuete täitmist
ja menetluste lõpuleviimist.
& /et 793
2. Olenemata lõikest 1 võib käesolevat lepingut selles sätestatud juhtudel muuta ühisnõukogu,
või kui volitused on delegeeritud, ühiskomitee otsusega, et muuta käesoleva lepingu sätteid või
lisasid.
ARTIKKEL 2.5
Jõustumine ja ajutine kohaldamine
1. Lepinguosalised kirjutavad käesolevale lepingule alla ja kinnitavad selle oma vastavate
sisemenetluste kohaselt.
2. Käesolev leping jõustub sellele kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval, mil
lepinguosalised on teatanud teineteisele selleks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.
3. Olenemata lõikest 2 ja kuni käesoleva lepingu jõustumiseni võivad Euroopa Liit ja Mehhiko
seda täielikult või osaliselt kohaldada ajutiselt vastavalt oma asjakohastele sisemenetlustele.
& /et 794
4. Ajutine kohaldamine algab selle teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil:
a) Euroopa Liit teatas Mehhikole, et sisemenetlused on lõpuleviidud, ning nimetas käesoleva
lepingu osad, mida hakatakse ajutiselt kohaldama, ning
b) Mehhiko teatas Euroopa Liidule, et sisemenetlused on lõpule viidud.
5. Ajutise kohaldamise ajal kohaldatakse jätkuvalt Brüsselis 8. detsembril 1997 allkirjastatud
Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning Mehhiko Ühendriikide vahelise majanduspartnerlust,
poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitleva lepingu sätteid, mida käesoleva lepingu ajutine
kohaldamine ei hõlma.
6. Euroopa Liit või Mehhiko võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest
käesoleva lepingu ajutine kohaldamine lõpetada. Lõpetamine jõustub sellisele teatele järgneva teise
kuu esimesel päeval.
& /et 795
7. Kui käesolevat lepingut või selle teatavaid sätteid kohaldatakse vastavalt lõikele 4 ajutiselt,
käsitavad lepinguosalised mõistet „käesoleva lepingu jõustumise kuupäev“ nii, et see tähendab
ajutise kohaldamise kuupäeva. Ühisnõukogu ja muud käesoleva lepingu kohaselt loodud organid
võivad käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal täita oma ülesandeid. Kõik nende ülesannete
täitmisel vastu võetud otsused või soovitused kaotavad kehtivuse, kui käesoleva lepingu ajutine
kohaldamine lõpetatakse vastavalt lõikele 6.
8. Käesoleva artikli kohased teated saadetakse Euroopa Liidu puhul Euroopa Liidu Nõukogu
peasekretariaadile ja Mehhiko puhul Mehhiko välisministeeriumile, kes on käesoleva lepingu
hoiulevõtjad.
ARTIKKEL 2.6
Seos muude lepingutega
1. Brüsselis 8. detsembril 1997 allkirjastatud Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning
Mehhiko Ühendriikide vaheline majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd
käsitlev leping, sealhulgas kõik selle institutsiooniliste asutuste hilisemad otsused, välja arvatud
ELi-Mehhiko ühisnõukogu 15. detsembri 2004. aasta otsus nr 5/2004, millega võetakse vastavalt
otsuse nr 2/2000 artikli 17 lõikele 3 vastu nimetatud otsuse lisa vastastikuse haldusabi kohta
tolliküsimustes, tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva lepinguga.
& /et 796
2. ELi ja Mehhiko vaheline kaubanduse vaheleping tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse
käesoleva lepingu jõustumisel käesoleva lepinguga.
3. Kõikides muudes lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkulepetes olevaid viiteid eespool
nimetatud lepingutele käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.
4. Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erikokkuleppeid käesoleva
lepingu kohaldamisalasse kuuluvates koostöövaldkondades. Sellised erikokkulepped moodustavad
käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ja nende suhtes
kohaldatakse käesoleva lepinguga kehtestatud ühist institutsioonilist raamistikku.
5. Kehtivaid lepinguid, mis käsitlevad käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvaid
konkreetseid koostöövaldkondi, käsitatakse käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste
kahepoolsete suhete lahutamatu osana ja nende suhtes kohaldatakse käesoleva lepinguga
kehtestatud ühist institutsioonilist raamistikku.
6. Lepingu jõustumisel loetakse kõik X allkirjastatud ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse
vahelepinguga asutatud kaubandusnõukogu otsused vastuvõetuks artikli 1.2 alusel moodustatud
ühisnõukogus. ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepinguga asutatud kaubanduskomitee
otsused loetakse vastuvõetuks artikli 1.3 alusel moodustatud ühiskomitees.
& /et 797
7. Olenemata artikli 2.6 lõikest 2:
a) käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kehtivaid ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse
vahelepingu artikli 2.24 lõike 7 ja artikli 20.4 kohaselt vastu võetud ajutisi meetmeid
kohaldatakse kuni nende loomuliku aegumiseni;
b) ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepingu 5. peatüki C jao kohaselt vastu võetud
kahepoolseid kaitsemeetmeid, mis kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval,
kohaldatakse kuni nende loomuliku aegumiseni;
c) ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepingu artikli 31.6 kohaselt juba algatatud
vaidluste lahendamise menetlusi käsitatakse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast
käesoleva lepingu kohaste vaidlustena ja need jätkuvad kuni nende lõpuleviimiseni; ning
d) ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepingu artikli 31.6 kohaselt algatatud vaidluste
lahendamise menetluse siduv tulemus jääb lepinguosalistele siduvaks ka pärast käesoleva
lepingu jõustumise kuupäeva.
8. Lepinguosalised ei saa algatada käesoleva lepingu alusel vaidluste lahendamise menetlusi
küsimustes, mille kohta on koostatud ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepingu 31. peatüki
kohane vahekohtu lõpparuanne.
& /et 798
9. ELi ja Mehhiko vahelise kaubanduse vahelepingu alusel juba täielikult või osaliselt
möödunud üleminekuperioode võetakse arvesse käesoleva lepingu samaväärsete sätetega ette
nähtud üleminekuperioodide arvutamisel. Selliseid käesoleva lepingu kohaseid üleminekuperioode
arvestatakse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.
ARTIKKEL 2.7
Lisad, protokollid ja ühisdeklaratsioonid
1. Käesoleva lepingu lisad, sealhulgas nende liited, protokollid ja märkused, ning
ühisdeklaratsioonid on selle lahutamatud osad.
2. Kõik käesoleva lepingu lisad, sealhulgas nende liited, mis on tähistatud araabia numbriga
algava koodiga, moodustavad käesoleva lepingu III osa peatüki lahutamatu osa, mis on tähistatud
sama araabia numbriga ja milles viidatakse vastavale lisale.
3. Käesoleva lepingu I–VII lisa, sealhulgas nende liited, mis on tähistatud rooma numbriga,
moodustavad käesoleva lepingu III osa 10.–19. peatüki lahutamatu osa. Kui ei ole sätestatud teisiti,
kohaldatakse 10.–19. peatükis määratletud mõisteid ka nende lisade suhtes.
& /et 799
ARTIKKEL 2.8
Julgeolekuerand
Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see:
a) kohustab lepinguosalist esitama teavet või võimaldama juurdepääsu teabele, mille
avalikustamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks, või
b) keelab lepinguosalisel võtta meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide
kaitseks:
i) seoses relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmise või nendega kauplemisega ning
seoses muude kaupade ja materjalidega seotud kauplemise ja tehingute tegemisega, mis
toimub otseselt või kaudselt relvajõudude varustamise eesmärgil;
ii) seoses teenuste osutamise ja tehnoloogia pakkumisega ning majandustegevusega, mis
toimub otseselt või kaudselt relvajõudude varustamise eesmärgil;
iii) seoses lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalidega või ainetega, millest neid saadakse;
iv) sõja ajal või muudes rahvusvaheliste suhete kriisiolukordades;
& /et 800
c) takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meedet, et täita rahvusvahelise rahu ja julgeoleku
säilitamiseks oma rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad ÜRO põhikirjast.
ARTIKKEL 2.9
Uute liikmesriikide ühinemine Euroopa Liiduga
1. Euroopa Liit teavitab Mehhikot viivitamata, kui mõni kolmas riik on esitanud taotluse
Euroopa Liiduga ühinemiseks.
2. Euroopa Liit teavitab Mehhikot kolmanda riigi Euroopa Liiduga ühinemist käsitleva lepingu
(edaspidi „ühinemisleping“) jõustumisest.
3. Euroopa Liidu ja ühineda sooviva kolmanda riigi vahel peetavate läbirääkimiste ajal teeb
Euroopa Liit järgmist:
a) esitab Mehhiko taotluse korral võimaluse piires kogu teabe, mis on seotud mis tahes
küsimustega, mis kuuluvad käesoleva lepingu kohaldamisalasse, ning
b) võtab arvesse mureküsimusi, mida Mehhiko on seoses käesoleva lepingu kohaldamisalasse
kuuluvate küsimustega väljendanud.
& /et 801
4. Euroopa Liidu uus liikmesriik ühineb käesoleva lepinguga ühisnõukogu otsustatud
tingimuste kohaselt. Ühinemine jõustub alates uue liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemise päevast.
Ühisnõukogu muudab käesolevat lepingut oma otsusega, millega ta kehtestab ka
ühinemistingimused.
5. Olenemata lõikest 4 teeb kaubanduskoosseisus kokku tulnud ühiskomitee käesoleva lepingu
III osa puhul järgmist:
a) uurib piisavalt aegsasti enne ühinemise kuupäeva sellise ühinemise mõju käesolevale
lepingule, ning
b) käsitleb enne kolmanda riigi Euroopa Liiduga ühinemise jõustumist sellise ühinemise mõju
käesolevale lepingule ning lepib kokku käesoleva lepingu III osaga seotud vajalikes
muudatustes, kohandustes või üleminekumeetmetes, et lepinguosalised saaksid kõnealust osa
alates uue liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast võimalikult suures ulatuses
kohaldada.
6. Ühisnõukogu ja ühiskomitee otsused võetakse vastu kooskõlas artikliga 1.2 „Ühisnõukogu“.
& /et 802
ARTIKKEL 2.10
Uute riikide ühinemine lepinguga
Käesoleva lepinguga võib ühineda iga riik, kes on valmis täitma käesolevas lepingus sätestatud
kohustusi vastavalt tingimustele, milles see riik ja lepinguosalised on kokku leppinud, ning pärast
selle heakskiitmist vastavalt kummagi lepinguosalise ja ühineva riigi kohaldatavatele õiguslikele
menetlustele.
ARTIKKEL 2.11
Üksikisiku õigused
Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et sellega saab isikutele anda muid õigusi või
määrata muid kohustusi kui need, mis on lepinguosalistele antud rahvusvahelise õiguse alusel, või
ilma et see piiraks Mehhiko siseriiklike õigusaktide kohaldamist, ega viisil, mis võimaldab
käesolevale lepingule tugineda otse lepinguosaliste siseriiklikus õigussüsteemis.
& /et 803
ARTIKKEL 2.12
Autentsed tekstid
Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi,
inglise, iiri, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa,
slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
ARTIKKEL 2.13
Lepingu kestus ja lõpetamine
1. Käesolev leping kehtib tähtajatult.
2. Euroopa Liit või Mehhiko võib teatada teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest
käesolev leping lõpetada. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast sellise teate kättesaamise kuupäeva.
& /et 804
KORRUPTSIOONI ENNETAMISE JA KORRUPTSIOONIVASTASE VÕITLUSE
PROTOKOLL
A JAGU
Üldsätted
ARTIKKEL 1
Eesmärgid
1. Lepinguosalised kinnitavad oma pühendumust ennetada korruptsiooni rahvusvahelises
kaubanduses ja investeeringute tegemisel ja võidelda selle vastu ning tuletavad meelde, et
korruptsioon kaubanduses ja investeeringute tegemisel kahjustab head valitsemistava ja
majandusarengut ning moonutab rahvusvahelisi konkurentsitingimusi.
2. Lepinguosalised tunnistavad, et korruptsioon võib mõjutada rahvusvahelist kaubandust ja
investeeringute tegemist, kuna see võib kahjustada turulepääsu võimalusi ja õõnestada nende
kohustuste täitmist, mille eesmärk on luua võrdsed tingimused. Kaubandust ja investeeringute
tegemist mõjutav korruptsioon võib väljenduda mittetariifse tõkkena investoritele ja ettevõtjatele,
kes soovivad osaleda rahvusvahelises kaubanduses ja investeeringute tegemisel.
3. Lepinguosalised tunnistavad ametiisikute ja erasektoriga seotud korruptsiooni vastase
võitluse olulisust, kuna selline korruptsioon mõjutab rahvusvahelist kaubandust ja investeeringute
tegemist.
& /et 805
4. Lepinguosalised tunnistavad, et korruptsioon on rahvusvaheline probleem, mis on seotud
muude rahvusvahelise ja majanduskuritegevuse vormidega, sealhulgas rahapesuga, ning seda tuleks
käsitleda mitut valdkonda ühendava lähenemisviisi ja tiheda koostöö abil rahvusvahelisel tasandil.
5. Lepinguosalised tunnistavad vajadust suurendada usaldusväärsust ja läbipaistvust nii
avalikus kui ka erasektoris ning et igal sektoril on sellega seoses täiendavad kohustused.
6. Lepinguosalised tunnistavad piirkondlike ja mitmepoolsete algatuste tähtsust, sealhulgas
Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis, WTOs, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis
(edaspidi „OECD“), rahapesuvastases töökonnas, Euroopa Nõukogus ja Ameerika Riikide
Organisatsioonis, et ennetada korruptsiooni rahvusvahelist kaubandust ja investeeringute tegemist
mõjutavates küsimustes ja võidelda selle vastu, ning kohustuvad tegema koostööd, et soodustada ja
toetada asjakohaseid algatusi.
7. Lepinguosalised kinnitavad veel kord kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgist 16
tulenevat ühist kohustust vähendada märkimisväärselt korruptsiooni ning altkäemaksu andmist ja
võtmist kõigis selle vormides.
8. Lepinguosalised tunnustavad G20 korruptsioonivastase võitluse töörühma tehtud olulist tööd
ja kinnitavad veel kord oma toetust G20 raames kokku lepitud asjakohastele kõrgetasemelistele
põhimõtetele.
9. Nende sätete eesmärk on luua kahepoolne kohustuste raamistik, mille alusel ennetada
lepinguosaliste vahelistes suhetes rahvusvahelist kaubandust ja investeeringute tegemist mõjutavat
korruptsiooni ja selle vastu võidelda.
& /et 806
ARTIKKEL 2
Kohaldamisala
Käesolevat protokolli kohaldatakse korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise suhtes kõigis
käesoleva lepingu III osa kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes.
ARTIKKEL 3
Seos muude lepingutega
Ükski käesoleva protokolli säte ei mõjuta lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad ÜRO
Peaassambleel 31. oktoobril 2003 ÜRO peakorteris New Yorgis vastu võetud Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni korruptsioonivastasest konventsioonist; 21. novembril 1997 Pariisis sõlmitud
rahvusvahelistes tehingutes välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise vastu võitlemise
konventsioonist; 29. märtsil 1996 Caracases sõlmitud üleameerikalisest korruptsioonivastasest
konventsioonist; Euroopa Nõukogu poolt vastu võetud asjakohastest õigusaktidest ning mis tahes
muudest asjakohastest rahvusvahelistest õigusaktidest, mille kumbki lepinguosaline on vastu
võtnud.
& /et 807
B JAGU
Korruptsioonivastased meetmed
ARTIKKEL 4
Ametiisikute aktiivne ja passiivne korruptsioon
Lepinguosalised tunnistavad ametiisikutele aktiivse ja passiivse korruptsiooni vastase võitluse
olulisust, kuna selline korruptsioon mõjutab rahvusvahelist kaubandust ja investeeringute tegemist.
Selleks kinnitavad nad eelkõige ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artiklitest 15 ja 16
tulenevaid kohustusi võtta vastu või säilitada sellised seadusandlikud ja muud meetmed, mis võivad
olla vajalikud, et tunnistada kuriteoks aktiivne ja passiivne altkäemaks ametiisikutele ning aktiivne
altkäemaks välisriigi ametiisikutele ja rahvusvaheliste avalik-õiguslike organisatsioonide
ametnikele, kui altkäemaksu on antud tahtlikult, ning kaaluda selliste seadusandlike ja muude
meetmete võtmist, mis võivad olla vajalikud, et tunnistada kuriteoks passiivne altkäemaks välisriigi
ametiisikutele ja rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikele, kui seda on antud tahtlikult.
& /et 808
ARTIKKEL 5
Aktiivne ja passiivne korruptsioon erasektoris
1. Lepinguosalised tunnistavad erasektoris aktiivse ja passiivse korruptsiooni vastase võitluse
olulisust, kuna selline korruptsioon mõjutab rahvusvahelist kaubandust ja investeeringute tegemist.
Selleks tuletavad lepinguosalised meelde vajadust täita ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni
raames võetud kohustusi ning kinnitavad eelkõige oma ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni
artiklist 21 tulenevaid kohustusi kaaluda selliste seadusandlike ja muude meetmete võtmist, mis
võivad olla vajalikud selleks, et tunnistada kuriteoks aktiivne ja passiivne altkäemaks erasektoris,
kui seda on antud tahtlikult majandus-, finants- või äritegevuse käigus.
2. Lepinguosalised tunnistavad, et ametiisikutele antav meelehea kujutab endast altkäemaksu
andmise vormi, takistab korruptsiooni vastu võitlemist ja soodustab altkäemaksu andmist
välisriikides. Selleks taaskinnitavad lepinguosalised ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni
artikli 12 lõikest 4 tulenevat keeldu lugeda maksustatavat tulu vähendavate kulude hulka
altkäemaksu või muid korruptsiooni huvides kantud kulutusi.
& /et 809
ARTIKKEL 6
Korruptsioon ja rahapesu
Lepinguosalised, tunnistades korruptsiooni ja rahapesu vahelisi seoseid, kinnitavad veel kord ÜRO
korruptsioonivastase konventsiooni artiklist 23 tulenevaid kohustusi.
ARTIKKEL 7
Juriidiliste isikute vastutus
Lepinguosalised tunnistavad, et edendamaks rahvusvahelises kaubanduses ja investeeringute
tegemisel esineva korruptsiooni vastast üleilmset võitlust tuleb kehtestada juriidiliste isikute
vastutus ning tagada tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaal- ja muud karistused. Selleks
kinnitavad lepinguosalised veel kord ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artiklist 26
tulenevaid kohustusi ning tuletavad meelde oma toetust juriidilise isiku korruptsioonivastutust
käsitlevatele G20 kõrgetasemelistele põhimõtetele.
& /et 810
C JAGU
Erasektori korruptsiooni ennetamise meetmed
ARTIKKEL 8
Vastutustundlik ettevõtlus
1. Lepinguosalised tunnistavad ennetusmeetmete ja vastutustundliku ettevõtluse, sealhulgas
finants- ja muu kui finantsaruandluse kohustuste ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse tavade tähtsust
korruptsiooni vältimisel ning kaubanduse rolli selle eesmärgi saavutamisel.
2. Lepinguosalised tunnistavad vajadust võtta aruandekohustuste puhul arvesse väikese ja
keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd“) vajadusi ja piiranguid.
3. Lepinguosalised tuletavad seoses korruptsioonivastase võitlusega meelde oma toetust
hargmaiseid ettevõtteid käsitlevatele OECD suunistele.
& /et 811
ARTIKKEL 9
Finantsaruandlus ja muu kui finantsaruandlus
1. Kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni raames võetud kohustustega ja
siseriikliku õiguse aluspõhimõtetega tunnistavad lepinguosalised, et oluline on tõhustada erasektori
raamatupidamis- ja auditeerimisstandardeid korruptsiooni ennetamise vahendina, ning tunnistavad
eelkõige, et seda eesmärki on võimalik saavutada muu hulgas järgmiste meetmete abil:
a) tagades, et eraettevõtjad, võttes arvesse nende struktuuri ja suurust ning eelkõige VKEde
erivajadusi, rakendavad korruptsioonijuhtumite ennetamisel ja avastamisel meetmeid, mille
hulka võivad kuuluda äriühingu üldjuhtimise käitumisjuhendi järgimine, siseauditi funktsioon
või piisav sisekontroll, ning
b) tagades, et eraettevõtete raamatupidamisaruannete ja nõutavate finantsaruannete suhtes
kohaldatakse asjakohaseid auditeerimis- ja sertifitseerimismenetlusi.
2. Lepinguosalised kutsuvad börsil noteeritud ettevõtteid, pankasid ja kindlustusseltse üles
andma aru meetmetest, mida nad on võtnud korruptsiooni ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks.
Lepinguosalised võtavad selliste aruannete avaldamiseks vajalikke meetmeid.
3. Lepinguosalised võtavad kooskõlas oma õigusnormidega kõik vajalikud meetmed
finantsaruannete avalikustamiseks ning raamatupidamis- ja auditeerimisstandardite säilitamiseks.
& /et 812
4. Kumbki lepinguosaline seab eesmärgiks kaaluda selliste meetmete võtmist või säilitamist,
mille kohaselt peavad välisaudiitorid teatama pädevatele asutustele kõikidest artiklites 4, 5 ja 6
nimetatud kuritegude kahtlustest. Kui selline aruandlus on nõutav, tagavad lepinguosalised, et
aruandeid mõistlikult ja heas usus koostavad välisaudiitorid on kaitstud nende suhtes teabe
avalikustamise lepinguliste või õiguslike piirangute rikkumise tõttu kohtumenetluse algatamise eest.
ARTIKKEL 10
Läbipaistvus erasektoris
1. Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistvus võib aidata ennetada korruptsiooni
rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute tegemise valdkonnas, ning tuletavad sel eesmärgil
meelde ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikli 12 lõikest 2 tulenevaid kohustusi. Eelkõige
võiks käesoleva lepingu III osa kohase kaubanduse ja investeeringute tegemisega seotud erasektoris
suurema läbipaistvuse tagada järgmiste meetmete abil:
a) selliste standardite ja menetluste väljatöötamise edendamine, mille eesmärk on tagada
asjaomaste eraõiguslike üksuste usaldusväärsus, sealhulgas tegevusjuhendid äritegevuse ja
kõigi asjaomaste kutsealade korrektseks, ausaks ja nõuetekohaseks toimimiseks, huvide
konfliktide ärahoidmiseks ning heade kaubandustavade kasutamise edendamiseks ettevõtjate
seas ja nende lepingulistes suhetes riigiga;
& /et 813
b) eraõiguslike üksuste tegevust reguleerivate menetluste väärkasutamise ärahoidmine,
sealhulgas menetlused, mis on seotud avaliku sektori asutuste poolt äritegevuseks antavate
toetuste ja litsentsidega, ning
c) huvide konfliktide ennetamise meetmete edendamine, kehtestades vajaduse korral mõistliku
aja jooksul piiranguid endiste ametiisikute ametialasele tegevusele või ametiisikute
erasektoris töötamisele pärast nende ametist lahkumist või pensionile jäämist, kui selline
tegevus või töösuhe on otseselt seotud ülesannetega, mida need ametiisikud oma ametiaja
jooksul täitsid või mille üle nad järelevalvet tegid.
ARTIKKEL 11
Rahapesu tõkestamise meetmed
1. Tunnistades rahapesu tõkestamise tähtsust ning selle võimalikku mõju rahvusvahelisele
kaubandusele ja investeeringute tegemisele, kinnitavad lepinguosalised oma pühendumust võtta
vastu või säilitada terviklik siseriiklik regulatiiv- ja järelevalvekord finantsasutuste ning teatavate
finantssektoriväliste ettevõtjate ja kutsealade suhtes kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase
konventsiooni ja rahapesuvastase töökonna soovituste alusel võetud kohustustega. Lepinguosalised
edendavad rahapesuvastase töökonna soovituste 24 ja 25 (juriidiliste isikute läbipaistvuse ja
tegelike kasusaajate kohta ning õiguslike üksuste läbipaistvuse ja tegelike kasusaajate kohta) ning
tegelike kasusaajate läbipaistvust käsitlevate G20 kõrgetasemeliste põhimõtete rakendamist.
& /et 814
2. Vastavalt lõikes 1 osutatud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni kohustustele,
rahapesuvastase töökonna soovitustele ja G20 kõrgetasemelistele põhimõtetele võtavad
lepinguosalised vastu või säilitavad meetmed, millega:
a) tagatakse, et nende siseriiklikud õigusaktid sisaldaksid mõiste „tegelik kasusaaja“ määratlust,
mis hõlmab füüsilist isikut, kes on selle kliendi või füüsilise isiku, kelle nimel tehing tehakse,
lõplik omanik või kes teda lõplikult kontrollib, sealhulgas need füüsilised isikud, kellel on
juriidilise isiku või üksuse üle lõplik tegelik kontroll;
b) tagatakse, et nende territooriumil asutatud juriidilised isikud koguvad ja hoiavad oma tegelike
kasusaajate kohta asjakohast, täpset ja ajakohastatud teavet;
c) tagatakse, et otseste usaldusfondide või muude õiguslike üksuste usaldusisikud, kelle
struktuur või funktsioon sarnaneb usaldusfondidega, hoiavad asjakohast, täpset ja
ajakohastatud teavet oma tegelike kasusaajate, sealhulgas asutajate, kaitsjate, usaldusisikute ja
soodustatud isikute või soodustatud isikute kategooriate kohta, ning mis tahes muu füüsilise
isiku kohta, kellel on usaldusfondi üle lõplik tegelik kontroll;
d) nõutakse, et rahapesuvastase töökonna soovitustes määratletud finantsasutused ning teatavad
finantssektorivälised ettevõtjad ja kutsealad tuvastaksid kliendi ja kontrolliksid tema
isikusamasust, teeksid kindlaks tegeliku kasusaaja ning võtaksid mõistlikke meetmeid
tegeliku kasusaaja isikusamasuse kontrollimiseks, nii et finantsasutus või teatavad
finantssektorivälised ettevõtjad ja kutsealad oleksid veendunud, et nad teavad, kes on tegelik
kasusaaja;
& /et 815
e) kehtestatakse mehhanismid, millega tagatakse, et lepinguosaliste õiguses määratletud
asjaomastel pädevatel asutustel on õigeaegne juurdepääs tegelikku kasusaajat käsitlevale
teabele;
f) tagatakse, et nende pädevad asutused osalevad tegelikku kasusaajat käsitleva teabe
vahetamisel rahvusvaheliste partneritega õigeaegselt ja tõhusalt;
g) nõutakse, et finantsasutused ning teatavad finantssektorivälised ettevõtjad ja kutsealad
rakendaksid tugevdatud hoolsusmeetmeid eelkõige riikliku taustaga isikute suhtes, kelle all
mõistetakse isikuid, kes täidavad või on täitnud avaliku võimu olulisi ülesandeid kummagi
lepinguosalise territooriumil või rahvusvahelisel tasandil, samuti nende pereliikmeid ja
lähisugulasi, ning
h) tagatakse eespool nimetatud kohustuste täitmise tõhus järelevalve, sealhulgas kohustuste
täitmata jätmise korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste kehtestamine ja
täitmine.
3. Lepinguosalised tunnistavad registrite loomise kasulikkust, et anda õigeaegselt täpset ja
ajakohastatud teavet juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste tegelike kasusaajate kohta, et hõlbustada
korruptsiooni ja rahapesu tõkestamist ja nende vastu võitlemist.
& /et 816
D JAGU
Avaliku sektori korruptsiooni ennetamise meetmed
ARTIKKEL 12
Ametiisikute käitumine
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma toetust 18.–19. juunil 2012 Los Caboses
toimunud G20 juhtide tippkohtumisel vastu võetud ametiisikute vara deklareerimist käsitlevatele
G20 kõrgetasemelistele põhimõtetele, samuti 2006. aastal Hanois toimunud majandusliidrite 14.
kohtumisel vastu võetud käitumisjuhendile, mida kohaldatakse Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna
majanduskoostööga seoses Mehhiko ametiisikute suhtes, ning Euroopa Nõukogu poolt 11. mail
2000 Euroopa Liidu jaoks vastu võetud soovitusele ametiisikute käitumisjuhendite kohta.
2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord võetud kohustusi, mis on sätestatud ÜRO
korruptsioonivastase konventsiooni artiklis 8, sealhulgas ametiisikute suhtes käitumisjuhendite või -
standardite kohaldamine, ametiisikute poolt asjaomastele asutustele korruptsioonijuhtumitest
teatamise hõlbustamine, ametiisikute kohustus esitada asjaomastele asutustele deklaratsioon
võimalike huvide konfliktide kohta ning meetmete võtmine, millega nähakse ette distsiplinaar- või
muud meetmed ametiisikute suhtes, kes rikuvad selliste käitumisjuhendite või -standardite
tingimusi.
& /et 817
ARTIKKEL 13
Avaliku halduse läbipaistvus
1. Lepinguosalised rõhutavad avaliku halduse läbipaistvuse tähtsust rahvusvahelise
kaubanduse ja investeeringute tegemisega seotud korruptsiooni ennetamisel ning edendavad
läbipaistvust kooskõlas käesoleva lepingu III osa eri- ja horisontaalsete sätetega, sealhulgas
eelkõige kaubanduse lihtsustamist, riigihankeid, siseriiklikku reguleerimist ja läbipaistvust
käsitlevate sätetega.
2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikli 13
lõikest 2 tulenevaid kohustusi võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende korruptsioonivastase
võitlusega tegelevad asutused on avalikkusele teada, ning võimaldada neile asutustele juurdepääs, et
vajaduse korral kõigist asjakohastest intsidentidest teatada.
& /et 818
ARTIKKEL 14
Kodanikuühiskonna osalus
Lepinguosalised tunnistavad kodanikuühiskonna osalemise tähtsust rahvusvahelises kaubanduses ja
investeeringute tegemisel esineva korruptsiooni ennetamisel ja selle vastu võitlemisel ning vajadust
suurendada üldsuse teadlikkust korruptsiooni olemasolust, põhjustest ja tõsidusest ning sellest
tulenevast ohust. Selleks kinnitavad lepinguosalised veel kord ÜRO korruptsioonivastase
konventsiooni artikli 13 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, eelkõige seoses asjakohaste meetmete
võtmisega, et edendada selliste väljaspool avalikku sektorit tegutsevate üksikisikute ja rühmade
aktiivset osalemist nagu kodanikuühiskond, vabaühendused ja kogukonnapõhised organisatsioonid.
ARTIKKEL 15
Rikkumisest teatajate kaitse
Lepinguosalised kinnitavad veel kord ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikli 8 lõikest 4
tulenevat kohustust kaaluda meetmete ja süsteemide kehtestamist, millega hõlbustada ametiisikutel
asjaomastele asutustele korruptsioonijuhtumitest teatamist, kui nad saavad sellistest tegudest teada
oma tööülesannete täitmisel. Lepinguosalised kinnitavad veel kord ÜRO korruptsioonivastase
konventsiooni artiklist 33 tulenevat kohustust kaaluda asjakohaste meetmete kehtestamist, et tagada
kaitse rikkumisest teatajate ebaõiglase kohtlemise eest.
& /et 819
E JAGU
Vaidluste lahendamine
ARTIKKEL 16
Kohaldamisala
1. Kui lepinguosalised ei jõua käesoleva protokolli mis tahes sätte suhtes kokkuleppele, võivad
nad kasutada üksnes artiklites 17–21 osutatud menetlusi.
2. Lõige 1 ei piira lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesolevas protokollis
osutatud rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud vaidluste lahendamise menetlustest.
3. Kummalegi lepinguosalisele jääb nende õiguspõhimõtete kohaselt õigus tagada vastavate
siseriiklike korruptsioonivastaste õigusaktide täitmine oma õiguskaitse-, süüdistuse
ettevalmistamise eest vastutavate ja kohtuasutuste kaudu.
& /et 820
ARTIKKEL 17
Konsultatsioonid
1. Lepinguosaline võib taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega, et jõuda mõlemat
lepinguosalist rahuldava lahenduseni. Konsultatsioone peetakse kaubandus- ja
investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitees.
2. Konsultatsioone taotlev lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse,
milles ta esitab oma taotluse põhjused, sealhulgas probleemi kirjelduse ja viisi, kuidas teise
lepinguosalise meede lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringute tegemist kahjustab.
Lepinguosalised alustavad konsultatsioone kohe pärast konsultatsioonitaotluse esitamist ja igal
juhul mitte hiljem kui 30 päeva pärast taotluse kättesaamise kuupäeva. Lepinguosalised teevad kõik
endast oleneva, et jõuda kõnealuste konsultatsioonide abil mõlemat lepinguosalist rahuldava
lahenduseni.
3. Kumbki lepinguosaline võib vajaduse korral küsida nõu käesoleva lepingu IV osa artiklis
1.7 „Sisenõuanderühmad“ osutatud sisenõuanderühmadelt.
4. Kumbki lepinguosaline püüab tagada oma pädevate ametiasutuste töötajate osalemise, kes
vastutavad küsimuste eest, mille üle konsultatsioone peetakse.
5. Kõik vastastikku kokku lepitud lahendused tehakse üldsusele kättesaadavaks, tingimusel et
konfidentsiaalne teave on kaitstud.
& /et 821
ARTIKKEL 18
Eksperdiabi
1. Lepinguosaline võib taotleda teiselt lepinguosaliselt kirjalikult eksperdirühma abi, kui
konsultatsioonid on lõppenud ja mõlemat lepinguosalist rahuldavat lahenduseni ei ole 90 päeva
jooksul pärast konsultatsioonitaotluse esitamist jõutud. Eksperdirühma abitaotluses kirjeldab
lepinguosaline arutatavat küsimust ja viisi, kuidas teise lepinguosalise meede kahjustab
lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringute tegemist.
2. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, koosneb eksperdirühm kolmest eksperdist.
Lepinguosalised konsulteerivad 10 päeva jooksul pärast lõikes 1 osutatud kirjaliku taotluse saamist,
et leppida kokku ekspertide rühma kuuluvates ekspertides. Selleks määrab kumbki lepinguosaline
eksperdi, kes võib olla selle lepinguosalise kodanik, ja esitab teisele lepinguosalisele kuni kolm
esimehekandidaati. Lepinguosalised püüavad esimehekandidaatide hulgast kokku leppida esimehe.
Lepinguosaline võib teise lepinguosalise määratud eksperdi tagasi lükata, kui ta leiab, et isik ei
vasta artiklis 20 sätestatud nõuetele. Käesoleva lõike kohaldamisel julgustatakse lepinguosalisi
valima eksperte artiklis 19 osutatud nimekirjast.
3. Kui lepinguosalised ei jõua eksperdirühma suhtes lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul
kokkuleppele, kohaldatakse artiklis 19 sätestatud menetlust.
& /et 822
4. Eksperdirühm viib menetlused läbi vastavalt lepinguosaliste vahel kokku lepitud
tingimustele. Ühiskomitee võib vastu võtta töökorra, mida kohaldatakse käesolevas jaos nimetatud
menetluste suhtes.
ARTIKKEL 19
Ekspertide loetelu
Kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee koostab oma esimesel
koosolekul pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt üheksast isikust, kes soovivad ja
saavad eksperdina tegutseda. Nimekiri koosneb kolmest alamnimekirjast: kummagi lepinguosalise
alamnimekiri ning alamnimekiri esimehekandidaatidest, kes ei ole kummagi lepinguosalise
kodanikud. Kumbki lepinguosaline esitab oma alamnimekirjas vähemalt kolm isikut. Samuti
valivad nad vähemalt kolm isikut esimehekandidaatide alamnimekirja. Kaubandus- ja
investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee tagab, et nimekirja ajakohastatakse ja
et selles on vähemalt üheksa eksperti.
& /et 823
ARTIKKEL 20
Ekspertide kvalifikatsioon
Ekspertidel peavad olema õigusalased teadmised või kogemused käesoleva protokolli
kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste
lahendamisel. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna, ei tohi seoses
vaidlusaluste küsimustega vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla
seotud kummagi lepinguosalise valitsusega ning peavad järgima lisas 31-B (vahekohtunike ja
vahendajate tegevusjuhend) sätestatud tingimusi.
ARTIKKEL 21
Eksperdiarvamus
1. Eksperdirühm konsulteerib lepinguosalistega vastavalt vajadusele kas ühiselt või eraldi, et
aidata neil jõuda mõlemat poolt rahuldava lahenduseni.
2. Käesolevas protokollis osutatud rahvusvaheliste lepingute, rahapesuvastase töökonna
soovituste või G20 kõrgetasemeliste põhimõtetega seotud küsimustes võivad eksperdid vajaduse
korral ja pärast lepinguosaliste teavitamist küsida teavet või nõu asjaomastelt organisatsioonidelt
või asutustelt.
& /et 824
3. Kui 90 päeva jooksul pärast eksperdirühma moodustamist ei jõuta sellega konsulteerides
mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni, võib kumbki lepinguosaline taotleda, et
eksperdirühm esitaks lahendust sisaldava arvamuse.
4. Eksperdirühm esitab 90 päeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud taotluse esitamist arvamuse,
milles ta toob välja tuvastatud asjaolud, asjakohaste sätete kohaldatavuse ja pakutava lahenduse
peamised põhjendused3. Kui eksperdirühm on arvamuse esitanud, teeb kumbki lepinguosaline selle
üldsusele viivitamata kättesaadavaks, tingimusel et konfidentsiaalne teave on kaitstud.
5. Lepinguosalised arutavad mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni jõudmiseks
asjakohaseid meetmeid, mida kõnealuste küsimuste lahendamiseks rakendada, võttes arvesse
eksperdirühma arvamust. Meetmeid rakendav lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist hiljemalt
kolm kuud pärast arvamuse esitamist kõikidest meetmetest, mida ta on rakendanud või kavatseb
rakendada, või meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta kõnealuste küsimuste
lahendamiseks. Vajaduse korral küsivad lepinguosalised selliste meetmete rakendamise kohta nõu
sisenõuanderühmadelt.
3 Eksperdirühma arvamuste ja lahendustega ei looda füüsilistele ega juriidilistele isikutele
õigusi ega kohustusi.
& /et 825
6. Kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee jälgib
eksperdirühma arvamusega seoses võetavaid järelmeetmeid ja väljapakutavat lahendust, mida
arvamus sisaldab. Sisenõuanderühmad võivad esitada selle kohta kaubandus- ja
investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomiteele märkusi.
ARTIKKEL 22
Läbivaatamine
1. Käesoleva protokolli rakendamise tõhustamiseks arutavad lepinguosalised kaubandus- ja
investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee kohtumistel E ja F jaos sätestatud
vaidluste lahendamise ja institutsiooniliste sätete toimimist, sealhulgas nende tõhususe võimalikku
läbivaatamist, võttes muu hulgas arvesse käesoleva protokolli rakendamisel saadud kogemusi,
kummagi lepinguosalise poliitika arengut, rahvusvaheliste lepingute vallas tehtud edusamme ning
sidusrühmade arvamusi.
2. Kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee võib soovitada
ühiskomiteele käesoleva protokolli asjakohaste sätete muutmist vastavalt lõikes 1 osutatud
arutelude tulemustele; sellised muudatused võetakse vastu vastavalt käesoleva lepingu IV osa
artiklis 2.4 „Muutmine“ kehtestatud muutmismenetlusele.
& /et 826
F JAGU
Institutsiooniline korraldus
ARTIKKEL 23
Kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee
1. Lepinguosalised asutavad käesolevaga kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni
tõkestamise allkomitee. Allkomiteesse kuuluvad kummagi lepinguosalise esindajad, kes vastutavad
korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud küsimuste eest, võttes arvesse igal
koosolekul käsitletavaid konkreetseid küsimusi.
2. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tuleb kaubandus- ja
investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomitee kokku ühe aasta jooksul alates
käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ning seejärel lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.
3. Kaubandus- ja investeerimisvaldkonna korruptsiooni tõkestamise allkomiteel on järgmised
ülesanded:
a) hõlbustada ja jälgida käesoleva protokolli tõhusat rakendamist ning arutada selle
rakendamisel tekkida võivaid probleeme;
& /et 827
b) edendada lepinguosaliste vahelist koostööd käesoleva protokolli kohaldamisalasse kuuluvates
küsimustes ning käesoleva protokolli kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes toimunud
arengu kohta valitsusvälistel, piirkondlikel ja mitmepoolsetel foorumitel teabe vahetamist;
c) teha kindlaks või arutada käesoleva protokolli kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi
käsitlevaid algatusi, mille puhul oleks tihedamast kahepoolsest koostööst rohkem kasu; ning
d) teha kindlaks või arutada käesolevasse protokolli tehtavad võimalikke parandusi.
4. Kumbki lepinguosaline määrab kontaktpunkti, et hõlbustada lepinguosaliste vahelist
teabevahetust ja koordineerimist käesoleva protokolli rakendamisega seotud küsimustes, ning teatab
teisele lepinguosalisele oma kontaktandmed. Lepinguosalised teavitavad teineteist viivitamata
kõnealuste kontaktandmete muutumisest.
SELLE KINNITUSEKS on nõuetekohaselt volitatud isikud käesolevale lepingule alla kirjutanud.
[Koht],… aasta... kuu... päeval
Belgia Kuningriigi nimel,
Bulgaaria Vabariigi nimel,
& /et 828
Tšehhi Vabariigi nimel,
Taani Kuningriigi nimel,
Saksamaa Liitvabariigi nimel,
Eesti Vabariigi nimel,
Iirimaa nimel,
Kreeka Vabariigi nimel,
Hispaania Kuningriigi nimel,
Prantsuse Vabariigi nimel,
Horvaatia Vabariigi nimel
Itaalia Vabariigi nimel,
Küprose Vabariigi nimel,
Läti Vabariigi nimel,
Leedu Vabariigi nimel,
& /et 829
Luksemburgi Suurhertsogiriigi nimel,
Ungari nimel,
Malta Vabariigi nimel,
Madalmaade Kuningriigi nimel,
Austria Vabariigi nimel,
Poola Vabariigi nimel,
Portugali Vabariigi nimel,
Rumeenia nimel,
Sloveenia Vabariigi nimel,
Slovaki Vabariigi nimel,
Soome Vabariigi nimel,
Rootsi Kuningriigi nimel,
Euroopa Liidu nimel,
Mehhiko Ühendriikide nimel
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 3.9.2025
COM(2025) 810 final
ANNEX 2 – PART 1/2
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS
ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide
vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu
Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
& /et 1
2-A LISA
TOLLITARIIFIDE KAOTAMISE AJAKAVA
A JAGU
Üldsätted
1. Käesolevas lisas sätestatakse kummagi lepinguosalise kohustused seoses tollimaksude
kaotamise või vähendamisega vastavalt artiklile 2.4 „Tollimaksude kaotamine või vähendamine“.
2. Kumbki lepinguosaline kaotab tollimaksud või vähendab neid kooskõlas käesoleva lisa A–C
jaoga ning järgmisega:
a) Euroopa Liidu puhul kooskõlas liidetega 2-A-1 „ELi tollitariifide kaotamise ajakava“ ja 2-A-3
„Euroopa Liidu tariifikvoodid“ ning
b) Mehhiko puhul kooskõlas liidetega 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ ja 2-A-4
„Mehhiko tariifikvoodid“.
3. Lõike 2 punktides a ja b osutatud liited on käesoleva lisa lahutamatu osa.
& /et 2
4. Käesolev lisa põhineb harmoneeritud süsteemil, mida on muudetud 1. jaanuaril 2012.
5. Käesolevas lisas tähendab „aasta 1“ ajavahemikku, mis algab käesoleva lepingu jõustumise
kuupäeval ja lõppeb sama kalendriaasta 31. detsembril. Aasta 2 algab lepingu jõustumise
kalendriaastale järgneva aasta 1. jaanuaril ja iga järgmine vähendamine jõustub iga järgmise aasta
1. jaanuaril.
B JAGU
Baasmäär ja üleminekukategooriad
1. Konkreetse tariifirea kohta märgitakse A jao lõikes 2 osutatud, kumbagi lepinguosalist
käsitlevasse tollitariifide kaotamise ajakavasse selle tariifirea kohta tollimaksu baasmäär ja
üleminekukategooria, mille alusel määratakse iga vähendamisetapi vahepealse tollimaksu määr.
2. Baasmäär, mida kasutatakse tariifirea vahepealse tollimaksumäära kindlaksmääramiseks, on
1. jaanuaril 2016 kohaldatud enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär. Liites 2-A-2 „Mehhiko
tollitariifide kaotamise ajakava“ tärniga (*) märgistatud tariifiridade puhul on kohaldatav tollimaksu
baasmäär kõnealuses ajakavas esitatud määr.
& /et 3
3. Tollimaksude kaotamise või vähendamise korral kohaldatakse kummagi lepinguosalise
tollitariifide kaotamise ajakavas esitatud teise lepinguosalise päritolustaatusega kaupade suhtes
järgmisi üleminekukategooriaid:
a) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 0 tariifiridade all esitatud
päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse täielikult ning sellised kaubad muutuvad
tollimaksuvabaks käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval;
b) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 3 tariifiridade all esitatud
päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse kolme võrdse iga-aastase etapi käigus ning
sellised kaubad muutuvad tollimaksuvabaks alates kolmanda jõustumisjärgse aasta 1.
jaanuarist;
c) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 5 tariifiridade all esitatud
päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse viie võrdse iga-aastase etapi käigus ning
sellised kaubad muutuvad tollimaksuvabaks alates viienda jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist;
d) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 7 tariifiridade all esitatud
päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse seitsme võrdse iga-aastase etapi käigus
ning sellised kaubad muutuvad tollimaksuvabaks alates seitsmenda jõustumisjärgse aasta 1.
jaanuarist;
e) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 10 tariifiridade all
esitatud päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse 10 võrdse iga-aastase etapi käigus
ning sellised kaubad muutuvad tollimaksuvabaks alates 10. jõustumisjärgse aasta 1.
jaanuarist;
& /et 4
f) lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria E tariifiridade all esitatud
päritolustaatusega kaupade tollimaksude suhtes kohaldatakse kummagi lepinguosalise
tariifitabelis sätestatud tollimaksu baasmäära;
g) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX7 tariifiridade all esitatud
päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse järgmiselt:
Aasta Väärtuseline
tollimaks (%) Erikomponent
1 16,5 Tollimaksuvaba
2 13,0 Tollimaksuvaba
3 9,5 Tollimaksuvaba
4 7,2 Tollimaksuvaba
5 4,8 Tollimaksuvaba
6 2,4 Tollimaksuvaba
7 Tollimaksuvaba Tollimaksuvaba
& /et 5
h) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX10 tariifiridade all esitatud
päritolustaatusega kaupade tollimaksud kaotatakse 10 iga-aastase etapi käigus alates esimesest
aastast ning sellised kaubad muutuvad tollimaksuvabaks alates 10. jõustumisjärgse aasta
1. jaanuarist järgmiselt:
Aasta Väärtuseline
tollimaks (%)
1 19,0
2 18,0
3 17,0
4 16,0
5 15,0
6 12,0
7 9,0
8 6,0
9 3,0
10 Tollimaksuvaba
& /et 6
i) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX-R1 tariifiridade all
esitatud päritolustaatusega kaupade tollimakse vähendatakse 50 % võrra baasmäärast 10
võrdse iga-aastase etapi käigus alates esimesest aastast ning selliste kaupade tollimaks on
87,5 % alates 10. jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist ja igal järgmisel aastal järgmiselt:
Aasta Väärtuseline tollimaks (%)
1 166,3
2 157,5
3 148,8
4 140,0
5 131,3
6 122,5
7 113,8
8 105,0
9 96,3
10 87,5
& /et 7
j) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX-R2 tariifiridade all
esitatud päritolustaatusega kaupade tollimakse vähendatakse 50 % võrra baasmäärast 10
võrdse iga-aastase etapi käigus alates esimesest aastast ning selliste kaupade tollimaks on
10 % alates 10. jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist ja igal järgmisel aastal järgmiselt:
Aasta Väärtuseline
tollimaks (%)
1 19,0
2 18,0
3 17,0
4 16,0
5 15,0
6 14,0
7 13,0
8 12,0
9 11,0
10 10,0
& /et 8
k) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX-R3 tariifiridade all
esitatud päritolustaatusega kaupade tollimakse vähendatakse 40 % võrra baasmäärast 10
võrdse iga-aastase etapi käigus alates esimesest aastast ning selliste kaupade tollimaks on
43,2 % alates 10. jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist ja igal järgmisel aastal järgmiselt:
Aasta Väärtuseline
tollimaks (%)
1 69,1
2 66,2
3 63,4
4 60,5
5 57,6
6 54,7
7 51,8
8 49,0
9 46,1
10 43,2
& /et 9
l) Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria MX-R4 tariifiridade all
esitatud päritolustaatusega kaupade tollimakse vähendatakse 50 % võrra baasmäärast viie
võrdse iga-aastase etapi käigus alates esimesest aastast ning selliste kaupade tollimaks on 5 %
alates viienda jõustumisjärgse aasta 1. jaanuarist ja igal järgmisel aastal järgmiselt:
Aasta Väärtuseline
tollimaks (%)
1 9,0
2 8,0
3 7,0
4 6,0
5 5,0
m) Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria R-BS tariifiridade all
esitatud päritolustaatusega kaupade tollimaks on alates käesoleva lepingu jõustumise
kuupäevast 75 eurot tonni kohta.
4. Kui päritolustaatusega kauba tollimaks on sätestatud ühes lõikes 3 esitatud
üleminekukategooriatest, vähendatakse kõnealusele kaubale kehtestatud tollimaksude kõiki
komponente või kaotatakse kõnealusele kaubale kehtestatud tollimaksude kõik komponendid, mida
väljendatakse kas väärtuselise või koguselise tollimaksuna või nende mis tahes kombinatsioonina,
antud üleminekukategooria vastavates etappides.
5. Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava üleminekukategooria 0/EP tariifiridade all
esitatud päritolustaatusega kaupade väärtuselise tollimaksu komponent kaotatakse alates käesoleva
lepingu jõustumise kuupäevast. Tollitariifide kaotamist kohaldatakse ainult väärtuselise tollimaksu
suhtes. Päritolustaatusega kaupade koguseline tollimaks säilitatakse olukorras, kus impordihind
langeb allapoole piiril kehtivat hinda.
& /et 10
6. Selleks et kaotada tollimaksud vastavalt artiklile 2.4 „Tollimaksude kaotamine või
vähendamine“, ümardatakse vahepealsed tollimaksumäärad allapoole vähemalt lähima
kümnendikuni protsendipunktist või juhul, kui tollimaksu väljendatakse rahaühikutes, vähemalt
lähima kümnendikuni lepinguosalise ametlikust rahaühikust.
C JAGU
Tariifikvootide üldeeskirjad
1. Lepinguosalise tollitariifide kaotamise ajakava veerus „Üleminekukategooria“ TRQ-XY
märkega tariifiridade alla klassifitseeritud päritolustaatusega toodete tollimaksude suhtes
kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast konkreetse tariifirea jaoks kehtiva
tariifikvoodi tingimusi, nagu on sätestatud liidetes 2-A-3 ja 2-A-4.
2. Kui käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval on tariifikvoodi kohaldamise aasta lõpuni vähem
kui 12 kuud, teeb kumbki lepinguosaline iga käesoleva lisa kohaselt määratud tariifikvoodi
haldamiseks esimesel aastal alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kvoodi taotlejatele
kättesaadavaks käesoleva lisa kohaselt kindlaksmääratud tariifikvoodi aastase koguse, mis
korrutatakse murdarvuga, mille lugeja on täisarv, mis koosneb tariifikvoodi kohaldamise aasta
lõpuni jäänud päevadest alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast, ning mille nimetaja on
365. Seejärel teeb kumbki lepinguosaline iga tariifikvoodi kohaldamise aasta esimesel päeval
kvoodi taotlejatele kättesaadavaks käesoleva lisa kohaselt kindlaksmääratud tariifikvoodi kogu
aastase koguse.
& /et 11
Liide 2-A-1
EUROOPA LIIDU TOLLITARIIFIDE KAOTAMISE AJAKAVA
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0102 29 10 ---- massiga kuni 80 kg 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7
0102 29 21 ----- tapaloomad 10,2 %+ 93,1 EUR/100 kg 7
0102 29 29 ----- muu 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7
0102 29 41 ----- tapaloomad 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7
0102 29 49 ----- muu 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7
0102 29 51 ------ tapaloomad 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7
0102 29 59 ------ muu 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7
0102 29 61 ------ tapaloomad 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7
0102 29 69 ------ muu 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7
0102 29 91 ------ tapaloomad 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7
0102 29 99 ------ muu 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 7
& /et 12
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0102 39 10 --- koduveised 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 0
0102 90 91 --- koduveised 10,2 % + 93,1 EUR/100 kg 0
0201 10 00 - rümbad ja poolrümbad 12,8 % + 176,8 EUR/100 kg E
0201 20 20 -- komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid 12,8 % + 176,8 EUR/100 kg TRQ-BF1
0201 20 30 -- poolitamata või poolitatud eesveerandid 12,8 % + 141,4 EUR/100 kg TRQ-BF1
0201 20 50 -- poolitamata või poolitatud tagaveerandid 12,8 % + 212,2 EUR/100 kg TRQ-BF1
0201 20 90 -- muu 12,8 % + 265,2 EUR/100 kg TRQ-BF1
0201 30 00 - kontideta 12,8 % + 303,4 EUR/100 kg TRQ-BF1
0202 10 00 - rümbad ja poolrümbad 12,8 % + 176,8 EUR/100 kg E
0202 20 10 -- komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid 12,8 % + 176,8 EUR/100 kg TRQ-BF1
0202 20 30 -- poolitamata või poolitatud eesveerandid 12,8 % + 141,4 EUR/100 kg TRQ-BF1
0202 20 50 -- poolitamata või poolitatud tagaveerandid 12,8 % + 221,1 EUR/100 kg TRQ-BF1
0202 20 90 -- muu 12,8 % + 265,3 EUR/100 kg TRQ-BF1
& /et 13
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0202 30 10 -- kontideta eesveerandid, terved või tükeldatud kuni viieks
tükiks, kusjuures iga eesveerand peab moodustama ühe ploki;
komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid moodustavad kaks
plokki, millest üks on terve või kuni viieks tükiks lõigatud
eesveerand, teine on tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis
12,8 % + 221,1 EUR/100 kg TRQ-BF1
0202 30 50 -- õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid 12,8 % + 221,1 EUR/100 kg TRQ-BF1
0202 30 90 -- muu 12,8 % + 304,1 EUR/100 kg TRQ-BF1
0203 11 10 --- kodusea 53,6 EUR/100 kg 7
0203 12 11 ---- tagaosad ja nende jaotustükid 77,8 EUR/100 kg TRQ-PK
0203 12 19 ---- abatükid ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 7
0203 19 11 ---- eesosad ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 7
0203 19 13 ---- seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga 86,9 EUR/100 kg 7
0203 19 15 ---- kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid 46,7 EUR/100 kg 7
0203 19 55 ----- kontideta
ex 0203 19 55 ------ tagaosad ja nende jaotustükid 86,9 EUR/100 kg TRQ-PK
& /et 14
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
ex 0203 19 55 ------ muu 86,9 EUR/100 kg 7
0203 19 59 ----- muu 86,9 EUR/100 kg 7
0203 21 10 --- kodusea 53,6 EUR/100 kg 7
0203 22 11 ---- tagaosad ja nende jaotustükid 77,8 EUR/100 kg TRQ-PK
0203 22 19 ---- abatükid ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 7
0203 29 11 ---- eesosad ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 7
0203 29 13 ---- seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga 86,9 EUR/100 kg 7
0203 29 15 ---- kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid 46,7 EUR/100 kg 7
0203 29 55 ----- kontideta
ex 0203 29 55 ------ tagaosad ja nende jaotustükid 86,9 EUR/100 kg TRQ-PK
ex 0203 29 55 ------ muu 86,9 EUR/100 kg 7
0203 29 59 ----- muu 86,9 EUR/100 kg 7
0206 10 95 --- paks vaheliha ja õhuke vaheliha 12,8 % + 303,4 EUR/100 kg TRQ-BF2
0206 29 91 ---- paks vaheliha ja õhuke vaheliha 12,8 % + 304,1 EUR/100 kg TRQ-BF2
& /et 15
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0207 11 10 --- kitkutud, soolikad välja võetud, lõplikult rookimata, pea ja
jalgadega, nn 83 % kanad
26,2 EUR/100 kg 7
0207 11 30 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela,
südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad
29,9 EUR/100 kg 7
0207 11 90 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela,
südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul
32,5 EUR/100 kg 7
0207 12 10 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela,
südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad
29,9 EUR/100 kg 7
0207 12 90 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela,
südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, või muul kujul
32,5 EUR/100 kg 7
0207 13 10 ---- kontideta
& /et 16
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
ex 0207 13 10 ----- lihamass – saadakse liha eemaldamisel lihaga kaetud
kontidelt pärast konditustamist või kodulinnurümpadelt,
kasutades mehaanilisi võtteid, mille tagajärjel lihaskiu struktuur
hävib või muutub
102,4 EUR/100 kg 0
ex 0207 13 10 ----- muu 102,4 EUR/100 kg TRQ-PY
0207 13 20 ----- pool- või veerandrümbad 35,8 EUR/100 kg TRQ-PY
0207 13 30 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 7
0207 13 40 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,
tiivaotsad
18,7 EUR/100 kg 7
0207 13 50 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 60,2 EUR/100 kg TRQ-PY
0207 13 60 ----- koivad ja nende jaotustükid 46,3 EUR/100 kg TRQ-PY
0207 13 70 ----- muu 100,8 EUR/100 kg TRQ-PY
0207 13 99 ---- muu 18,7 EUR/100 kg 5
0207 14 10 ---- kontideta
& /et 17
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
ex 0207 14 10 ----- lihamass – saadakse liha eemaldamisel lihaga kaetud
kontidelt pärast konditustamist või kodulinnurümpadelt,
kasutades mehaanilisi võtteid, mille tagajärjel lihaskiu struktuur
hävib või muutub
102,4 EUR/100 kg 0
ex 0207 14 10 ----- muu 102,4 EUR/100 kg TRQ-PY
0207 14 20 ----- pool- või veerandrümbad 35,8 EUR/100 kg TRQ-PY
0207 14 30 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 7
0207 14 40 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,
tiivaotsad
18,7 EUR/100 kg 7
0207 14 50 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 60,2 EUR/100 kg TRQ-PY
0207 14 60 ----- koivad ja nende jaotustükid 46,3 EUR/100 kg TRQ-PY
0207 14 70 ----- muu 100,8 EUR/100 kg TRQ-PY
0207 24 10 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela,
südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid
34 EUR/100 kg 7
& /et 18
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0207 24 90 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela,
südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul
37,3 EUR/100 kg 7
0207 25 10 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela,
südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid
34 EUR/100 kg 7
0207 25 90 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela,
südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, või muul kujul
37,3 EUR/100 kg 7
0207 26 10 ---- kontideta 85,1 EUR/100 kg 7
0207 26 20 ----- pool- või veerandrümbad 41 EUR/100 kg 7
0207 26 30 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 7
0207 26 40 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,
tiivaotsad
18,7 EUR/100 kg 7
0207 26 50 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 67,9 EUR/100 kg 7
0207 26 60 ------ sääred ja nende jaotustükid 25,5 EUR/100 kg 7
& /et 19
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0207 26 70 ------ muu 46 EUR/100 kg 7
0207 26 80 ----- muu 83 EUR/100 kg 7
0207 27 10 ---- kontideta 85,1 EUR/100 kg TRQ-PY
0207 27 20 ----- pool- või veerandrümbad 41 EUR/100 kg 7
0207 27 30 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 7
0207 27 40 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,
tiivaotsad
18,7 EUR/100 kg 7
0207 27 50 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 67,9 EUR/100 kg 7
0207 27 60 ------ sääred ja nende jaotustükid 25,5 EUR/100 kg 7
0207 27 70 ------ muu 46 EUR/100 kg 7
0207 27 80 ----- muu 83 EUR/100 kg 7
0207 41 20 --- kitkutud, veretustatud, soolikad välja võetud, kuid rookimata,
pea ja jalgadega, nn 85 % pardid
38 EUR/100 kg 0
0207 41 30 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela,
südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid
46,2 EUR/100 kg 0
& /et 20
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0207 41 80 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela,
südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul
51,3 EUR/100 kg 0
0207 42 30 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela,
südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid
46,2 EUR/100 kg 0
0207 42 80 --- kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, ilma kaela,
südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul
51,3 EUR/100 kg 0
0207 44 10 ---- kontideta 128,3 EUR/100 kg 0
0207 44 21 ----- pool- või veerandrümbad 56,4 EUR/100 kg 0
0207 443 1 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 0
0207 44 41 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,
tiivaotsad
18,7 EUR/100 kg 0
0207 44 51 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 115,5 EUR/100 kg 0
0207 44 61 ----- koivad ja nende jaotustükid 46,3 EUR/100 kg 0
& /et 21
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0207 44 81 ----- muu 123,2 EUR/100 kg 0
0207 45 10 ---- kontideta 128,3 EUR/100 kg 0
0207 45 21 ----- pool- või veerandrümbad 56,4 EUR/100 kg 0
0207 45 31 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 0
0207 45 41 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,
tiivaotsad
18,7 EUR/100 kg 0
0207 45 51 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 115,5 EUR/100 kg 0
0207 45 61 ----- koivad ja nende jaotustükid 46,3 EUR/100 kg 0
0207 45 81 ----- muu 123,2 EUR/100 kg 0
0207 54 21 ----- pool- või veerandrümbad 52,9 EUR/100 kg 0
0207 54 31 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 0
0207 54 41 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,
tiivaotsad
18,7 EUR/100 kg 0
0207 54 81 ----- muu 123,2 EUR/100 kg 0
& /et 22
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0207 55 31 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 0
0207 55 41 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,
tiivaotsad
18,7 EUR/100 kg 0
0207 55 81 ----- muu 123,2 EUR/100 kg 0
0207 60 10 ---- kontideta 128,3 EUR/100 kg 0
0207 60 21 ----- pool- või veerandrümbad 54,2 EUR/100 kg 0
0207 60 31 ----- tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta 26,9 EUR/100 kg 0
0207 60 41 ----- seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid,
tiivaotsad
18,7 EUR/100 kg 0
0207 60 51 ----- rinnatükid ja nende jaotustükid 115,5 EUR/100 kg 0
0207 60 61 ----- koivad ja nende jaotustükid 46,3 EUR/100 kg 0
0207 60 81 ----- muu 123,2 EUR/100 kg 0
0210 11 11 ----- tagaosad ja nende jaotustükid 77,8 EUR/100 kg 5
0210 11 19 ----- abatükid ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 5
& /et 23
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0210 11 31 ----- tagaosad ja nende jaotustükid 151,2 EUR/100 kg 5
0210 11 39 ----- abatükid ja nende jaotustükid 119 EUR/100 kg 5
0210 11 90 --- muu 15,4 % 5
0210 12 11 ---- soolatud või soolvees 46,7 EUR/100 kg 5
0210 12 19 ---- kuivatatud või suitsutatud 77,8 EUR/100 kg 5
0210 12 90 --- muu 15,4 % 5
0210 19 10 ----- peekoniküljed või spenserosad 68,7 EUR/100 kg 5
0210 19 20 ----- 3/4 peekonikülge või peekonikülje keskosad 75,1 EUR/100 kg 5
0210 19 30 ----- eesosad ja nende jaotustükid 60,1 EUR/100 kg 5
0210 19 40 ----- seljaosad ja nende jaotustükid 86,9 EUR/100 kg 5
0210 19 50 ----- muu 86,9 EUR/100 kg 5
0210 19 60 ----- eesosad ja nende jaotustükid 119 EUR/100 kg 5
0210 19 70 ----- seljaosad ja nende jaotustükid 149,6 EUR/100 kg 5
0210 19 81 ------ kontideta 151,2 EUR/100 kg 5
& /et 24
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0210 19 89 ------ muu 151,2 EUR/100 kg 5
0210 20 10 -- kontidega 15,4 % + 265,2 EUR/100 kg TRQ-BF1
0210 20 90 -- kontideta 15,4 % + 303,4 EUR/100 kg TRQ-BF1
0210 92 99 ---- toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või
pulber
15,4 % + 303,4 EUR/100 kg 0
0210 99 51 ----- paks vaheliha ja õhuke vaheliha 15,4 % + 303,4 EUR/100 kg TRQ-BF2
0210 99 59 ----- muu 12,8 % 5
0210 99 90 --- toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või
pulber
15,4 % + 303,4 EUR/100 kg 7
0401 10 10 -- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 13,8 EUR/100 kg 0
0401 10 90 -- muu 12,9 EUR/100 kg 0
0401 20 11 --- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 18,8 EUR/100 kg 0
0401 20 19 --- muu 17,9 EUR/100 kg 0
0401 20 91 --- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 22,7 EUR/100 kg 0
0401 20 99 --- muu 21,8 EUR/100 kg 0
& /et 25
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0401 40 10 -- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 57,5 EUR/100 kg 0
0401 40 90 -- muu 56,6 EUR/100 kg 0
0401 50 11 --- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 57,5 EUR/100 kg 0
0401 50 19 --- muu 56,6 EUR/100 kg 0
0401 50 31 --- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 110 EUR/100 kg 0
0401 50 39 --- muu 109,1 EUR/100 kg 0
0401 50 91 --- kontaktpakendis netomahuga kuni kaks liitrit 183,7 EUR/100 kg 0
0401 50 99 --- muu 182,8 EUR/100 kg 0
0402 10 11 --- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 125,4 EUR/100 kg 0
0402 10 19 --- muu 118,8 EUR/100 kg 0
0402 10 91 --- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 1,19 EUR/piimaosa massi kg+ 27,5
EUR/100 kg
0
& /et 26
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0402 10 99 --- muu 1,19 EUR/piimaosa massi kg+ 21
EUR/100 kg
0
0402 21 11 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 135,7 EUR/100 kg 0
0402 21 18 ---- muu 130,4 EUR/100 kg 0
0402 21 91 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 167,2 EUR/100 kg 0
0402 21 99 ---- muu 161,9 EUR/100 kg 0
0402 29 11 ---- spetsiaalne imikupiim hermeetilistes pakendites netomassiga
kuni 500 g ja rasvasisaldusega üle 10 % massist
1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0402 29 15 ----- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0402 29 19 ----- muu 1,31 EUR/kg + 16,8 EUR/100 kg 0
0402 29 91 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
& /et 27
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0402 29 99 ---- muu 1,62 EUR/kg + 16,8 EUR/100 kg 0
0402 91 10 --- rasvasisaldus kuni 8 % massist 34,7 EUR/100 kg 0
0402 91 30 --- rasvasisaldus üle 8 %, kuid mitte üle 10 % massist 43,4 EUR/100 kg 0
0402 91 51 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 110 EUR/100 kg 0
0402 91 59 ---- muu 109,1 EUR/100 kg 0
0402 91 91 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 183,7 EUR/100 kg 0
0402 91 99 ---- muu 182,8 EUR/100 kg 0
0402 99 10 --- rasvasisaldus kuni 9,5 % massist 57,2 EUR/100 kg 0
0402 99 31 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 1,08 EUR/kg + 19,4 EUR/100 kg 0
0402 99 39 ---- muu 1,08 EUR/kg + 18,5 EUR/100 kg 0
0402 99 91 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 2,5 kg 1,81 EUR/kg + 19,4 EUR/100 kg 0
& /et 28
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0402 99 99 ---- muu 1,81 EUR/kg + 18,5 EUR/100 kg 0
0403 10 11 ---- kuni 3 % 20,5 EUR/100 kg 0
0403 10 13 ---- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 24,4 EUR/100 kg 0
0403 10 19 ---- üle 6 % massist 59,2 EUR/100 kg 0
0403 10 31 ---- kuni 3 % 0,17 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0
0403 10 33 ---- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 0,20 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0
0403 10 39 ---- üle 6 % massist 0,54 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0
0403 10 51 ---- kuni 1,5 % 95 EUR/100 kg 0
0403 10 53 ---- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 130,4 EUR/100 kg 0
0403 10 59 ---- üle 27 % massist 168,8 EUR/100 kg 0
0403 10 91 ---- kuni 3 % 12,4 EUR/100 kg 0
0403 10 93 ---- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 17,1 EUR/100 kg 0
0403 10 99 ---- üle 6 % massist 26,6 EUR/100 kg 0
& /et 29
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0403 90 11 ----- kuni 1,5 % 100,4 EUR/100 kg 0
0403 90 13 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0
0403 90 19 ----- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0
0403 90 31 ----- kuni 1,5 % 0,95 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0403 90 33 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0403 90 39 ----- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0403 90 51 ----- kuni 3 % 20,5 EUR/100 kg 0
0403 90 53 ----- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 24,4 EUR/100 kg 0
0403 90 59 ----- üle 6 % massist 59,2 EUR/100 kg 0
0403 90 61 ----- kuni 3 % 0,17 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0
0403 90 63 ----- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 0,20 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0
0403 90 69 ----- üle 6 % massist 0,54 EUR/kg + 21,1 EUR/100 kg 0
& /et 30
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0403 90 71 ---- kuni 1,5 % 95 EUR/100 kg 0
0403 90 73 ---- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 130,4 EUR/100 kg 0
0403 90 79 ---- üle 27 % massist 168,8 EUR/100 kg 0
0403 90 91 ---- kuni 3 % 12,4 EUR/100 kg 0
0403 90 93 ---- üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist 17,1 EUR/100 kg 0
0403 90 99 ---- üle 6 % massist 26,6 EUR/100 kg 0
0404 10 02 ----- kuni 1,5 % 7 EUR/100 kg 0
0404 10 04 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0
0404 10 06 ----- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0
0404 10 12 ----- kuni 1,5 % 100,4 EUR/100 kg 0
0404 10 14 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0
0404 10 16 ----- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0
0404 10 26 ----- kuni 1,5 % 0,07 EUR/kg + 16,8 EUR/100 kg 0
& /et 31
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0404 10 28 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0404 10 32 ----- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0404 10 34 ----- kuni 1,5 % 0,95 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0404 10 36 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0404 10 38 ----- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0404 10 48 ----- kuni 1,5 % 0,07 EUR/kg 0
0404 10 52 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0
0404 10 54 ----- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0
0404 10 56 ----- kuni 1,5 % 100,4 EUR/100 kg 0
0404 10 58 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0
0404 10 62 ----- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0
0404 10 72 ----- kuni 1,5 % 0,07 EUR/kg + 16,8 EUR/100 kg 0
& /et 32
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0404 10 74 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0404 10 76 ----- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0404 10 78 ----- kuni 1,5 % 0,95 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0404 10 82 ----- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0404 10 84 ----- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0404 90 21 --- kuni 1,5 % 100,4 EUR/100 kg 0
0404 90 23 --- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 135,7 EUR/100 kg 0
0404 90 29 --- üle 27 % massist 167,2 EUR/100 kg 0
0404 90 81 --- kuni 1,5 % 0,95 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0404 90 83 --- üle 1,5 %, kuid mitte üle 27 % massist 1,31 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0404 90 89 --- üle 27 % massist 1,62 EUR/kg + 22 EUR/100 kg 0
0405 10 11 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg 189,6 EUR/100 kg 0
& /et 33
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0405 10 19 ---- muu 189,6 EUR/100 kg 0
0405 10 30 --- taastatud või 189,6 EUR/100 kg 0
0405 10 50 --- vadakuvõi 189,6 EUR/100 kg 0
0405 10 90 -- muu 231,3 EUR/100 kg 0
0405 20 10 -- rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist 9 % + EA (Märkus 1) 0
0405 20 30 -- rasvasisaldus vähemalt 60 %, kuid mitte üle 75 % massist 9 % + EA (Märkus 1) 0
0405 20 90 -- rasvasisaldus üle 75 %, kuid alla 80 % massist 189,6 EUR/100 kg 0
0405 90 10 -- rasvasisaldus vähemalt 99,3 % massist ning veesisaldus kuni
0,5 % massist
231,3 EUR/100 kg 0
0405 90 90 -- muu 231,3 EUR/100 kg 0
0406 10 30 --- Mozzarella, võib olla vedeliku sees 185,2 EUR/100 kg 0
0406 10 50 --- muu 185,2 EUR/100 kg 0
& /et 34
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0406 10 80 -- muu 221,2 EUR/100 kg 0
0406 20 00 - riivitud juust või juustupulber 188,2 EUR/100 kg 0
0406 30 10 -- valmistamisel pole kasutatud muid juustusorte peale
Emmentali, Gruyère või Appenzelli juustu, millele võib olla
lisatud Glarusi ürdijuustu (tuntud nimetuse Schabziger all);
jaemüügiks pakendatud, rasvasisaldus kuivaine massist kuni
56 %
144,9 EUR/100 kg 0
0406 30 31 ---- kuni 48 % 139,1 EUR/100 kg 0
0406 30 39 ---- üle 48 % 144,9 EUR/100 kg 0
0406 30 90 --- rasvasisaldus üle 36 % massist 215 EUR/100 kg 0
0406 40 10 -- Roquefort 140,9 EUR/100 kg 0
0406 40 50 -- Gorgonzola 140,9 EUR/100 kg 0
0406 40 90 -- muu 140,9 EUR/100 kg 0
0406 90 01 -- töötlemiseks 167,1 EUR/100 kg 0
0406 90 13 --- Emmental 171,7 EUR/100 kg 0
& /et 35
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0406 90 15 --- Gruyère, Sbrinz 171,7 EUR/100 kg 0
0406 90 17 --- Bergkäse, Appenzell 171,7 EUR/100 kg 0
0406 90 18 --- Fromage Fribourgeois, Vacherin Mont d'Or ja Tête de Moine 171,7 EUR/100 kg 0
0406 90 21 --- Cheddar 167,1 EUR/100 kg 0
0406 90 23 --- Edam 151 EUR/100 kg 0
0406 90 25 --- Tilsit 151 EUR/100 kg 0
0406 90 29 --- Kashkaval 151 EUR/100 kg 0
0406 90 32 --- Feta 151 EUR/100 kg 0
0406 90 35 --- Kefalo-Tyri 151 EUR/100 kg 0
0406 90 37 --- Finlandia 151 EUR/100 kg 0
0406 90 39 --- Jarlsberg 151 EUR/100 kg 0
0406 90 50 ---- juust lamba- või pühvlipiimast, pakendites, mis sisaldavad
soolvett, või lamba- või kitsenahast lähkrites
151 EUR/100 kg 0
& /et 36
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0406 90 61 ------- Grana Padano, Parmigiano Reggiano 188,2 EUR/100 kg 0
0406 90 63 ------- Fiore Sardo, Pecorino 188,2 EUR/100 kg 0
0406 90 69 ------- muu 188,2 EUR/100 kg 0
0406 90 73 ------- Provolone 151 EUR/100 kg 0
0406 90 74 ------- Maasdam 151 EUR/100 kg 0
0406 90 75 ------- Asiago, Caciocavallo, Montasio, Ragusano 151 EUR/100 kg 0
0406 90 76 ------- Danbo, Fontal, Fontina, Fynbo, Havarti, Maribo, Samsø 151 EUR/100 kg 0
0406 90 78 ------- Gouda 151 EUR/100 kg 0
0406 90 79 ------- Esrom, Italico, Kernhem, Saint-Nectaire, Saint-Paulin,
Taleggio
151 EUR/100 kg 0
0406 90 81 ------- Cantal, Cheshire, Wensleydale, Lancashire, Double
Gloucester, Blarney, Colby, Monterey
151 EUR/100 kg 0
0406 90 82 ------- Camembert 151 EUR/100 kg 0
0406 90 84 ------- Brie 151 EUR/100 kg 0
& /et 37
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0406 90 85 ------- Kefalograviera, Kasseri 151 EUR/100 kg 0
0406 90 86 -------- üle 47 %, kuid mitte üle 52 % massist 151 EUR/100 kg 0
0406 90 89 -------- üle 52 %, kuid mitte üle 62 % massist 151 EUR/100 kg 0
0406 90 92 -------- üle 62 %, kuid mitte üle 72 % massist 151 EUR/100 kg 0
0406 90 93 ------ üle 72 % massist 185,2 EUR/100 kg 0
0406 90 99 ----- muu 221,2 EUR/100 kg 0
0407 11 00 -- liiki Gallus domesticus kuuluvate kanade munad 35 EUR/1 000 p/st TRQ-EG1/3
0407 19 11 ---- kalkuni- ja hanemunad 105 EUR/1 000 p/st 3
0407 19 19 ---- muu 35 EUR/1 000 p/st TRQ-EG1/3
0407 19 90 --- muu 7,7 % 3
0407 21 00 -- liiki Gallus domesticus kuuluvate kanade munad 30,4 EUR/100 kg 5
0407 29 10 --- muude kodulindude kui liiki Gallus domesticus kuuluvate
kodulindude munad
30,4 EUR/100 kg 3
0407 29 90 --- muu 7,7 % 3
& /et 38
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0407 90 10 -- kodulindude 30,4 EUR/100 kg 5
0407 90 90 -- muu 7,7 % 3
0408 11 80 --- muu 142,3 EUR/100 kg TRQ-EG2
0408 19 81 ---- vedelal kujul 62 EUR/100 kg TRQ-EG2
0408 19 89 ---- muud, kaasa arvatud külmutatud 66,3 EUR/100 kg TRQ-EG2
0408 91 80 --- muu 137,4 EUR/100 kg TRQ-EG2
0408 99 80 --- muu 35,3 EUR/100 kg TRQ-EG2
0409 00 00 naturaalne mesi 17,3 % TRQ-HY/7
0603 11 00 -- roosid 12 % (Märkus 9) 0
0603 12 00 -- nelgid 12 % (Märkus 9) 0
0603 13 00 -- orhideed 12 % (Märkus 9) 0
0603 14 00 -- krüsanteemid 12 % (Märkus 9) 0
0603 15 00 -- liiliad (Lilium spp.) 12 % (Märkus 9) 0
& /et 39
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0603 19 10 --- gladioolid 12 % (Märkus 9) 0
0603 19 20 --- tulikalised 12 % (Märkus 9) 0
0603 19 70 --- muu 12 % (Märkus 9) 0
0702 00 00 tomatid, värsked või jahutatud 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi
koguselise tollimaksu komponent
(Märkus 2)
0/EP
0707 00 05 - kurgid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi
koguselise tollimaksu komponent
(Märkus 2)
0/EP
0709 20 00 - spargel 10,2 % märtsist novembrini imporditud
kauba puhul; 0 % iga aasta jaanuaris,
veebruaris ja detsembris imporditud
kauba puhul
0
0709 91 00 -- artišokid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi
koguselise tollimaksu komponent
(Märkus 2)
0/EP
0709 93 10 --- kabatšokid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi
koguselise tollimaksu komponent
(Märkus 2)
0/EP
& /et 40
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0709 99 60 --- suhkrumais 9,4 EUR/100 kg 3
0710 10 00 - kartul 14,4 % 0
0710 21 00 -- herned (Pisum sativum) 14,4 % 0
0710 22 00 -- aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.) 14,4 % 0
0710 29 00 -- muu 14,4 % 0
0710 40 00 - suhkrumais 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 7
0710 80 10 -- oliivid 15,2 % 0
0710 80 61 --- perekonnast Agaricus 14,4 % 0
0710 80 69 --- muu 14,4 % 0
0710 80 70 -- tomatid 14,4 % 3
0710 80 80 -- artišokid 14,4 % 3
0710 80 85 -- spargel 14,4 % 0
& /et 41
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0711 90 30 --- suhkrumais 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 7
0803 90 10 -- värsked 127 EUR/1 000 kg R-BS
0805 10 20 -- magusad apelsinid, värsked 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi
koguselise tollimaksu komponent
(Märkus 2)
0/EP
0805 20 10 -- klementiinid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi
koguselise tollimaksu komponent
(Märkus 2)
0/EP
0805 20 30 -- monrealid ja satsumad 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi
koguselise tollimaksu komponent
(Märkus 2)
0/EP
0805 20 50 -- mandariinid ja vilkingid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi
koguselise tollimaksu komponent
(Märkus 2)
0/EP
0805 20 70 -- tangeriinid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi
koguselise tollimaksu komponent
(Märkus 2)
0/EP
0805 20 90 -- muu 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi
koguselise tollimaksu komponent
(Märkus 2)
0/EP
& /et 42
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0805 50 10 -- sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum) 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi
koguselise tollimaksu komponent
(Märkus 2)
0/EP
0806 10 10 -- lauaviinamarjad piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 0/EP
0807 19 00 -- muu 8,8 0
0808 10 80 -- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 0/EP
0808 30 90 -- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 0/EP
0809 10 00 - aprikoosid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi
koguselise tollimaksu komponent
(Märkus 2)
0/EP
0809 21 00 -- hapukirsid (Prunus cerasus) 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi
koguselise tollimaksu komponent
(Märkus 2)
0/EP
0809 29 00 -- muu 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi
koguselise tollimaksu komponent
(Märkus 2)
0/EP
0809 30 10 -- nektariinid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi
koguselise tollimaksu komponent
(Märkus 2)
0/EP
& /et 43
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
0809 30 90 -- muu 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi
koguselise tollimaksu komponent
(Märkus 2)
0/EP
0809 40 05 -- ploomid 0 % + piiril kehtiva hinna süsteemi
koguselise tollimaksu komponent
(Märkus 2)
0/EP
0811 10 11 --- suhkrusisaldusega üle 13 % massist 20,8 % + 8,4 EUR/100 kg 7
0811 10 19 --- muu 20,8 % 5
0811 10 90 -- muu 14,4 % TRQ-SY/5
1001 11 00 -- seeme 148 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0
1001 19 00 -- muu 148 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0
1001 91 10 --- speltanisu 12,8 % 0
1001 91 20 --- harilik nisu ja meslin 95 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0
1001 91 90 --- muu 95 EUR/1 000 kg 0
1001 99 00 -- muu 95 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 5
& /et 44
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1002 10 00 - seeme 93 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0
1002 90 00 - muu 93 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0
1003 10 00 - seeme 93 EUR/1 000 kg 0
1003 90 00 - muu 93 EUR/1 000 kg 0
1004 10 00 - seeme 89 EUR/1 000 kg 0
1004 90 00 - muu 89 EUR/1 000 kg 0
1005 10 90 -- muu 94 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 3
1005 90 00 - muu
ex 1005 90 00 -- valge mais 94 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 0
ex 1005 90 00 -- muu 94 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 7
1006 10 10 -- seemneks 7,7 % 0
1006 10 21 ---- ümarateraline 211 EUR/1 000 kg 7
1006 10 23 ---- keskmiseteraline 211 EUR/1 000 kg 7
& /et 45
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1006 10 25 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 211 EUR/1 000 kg 7
1006 10 27 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 211 EUR/1 000 kg 7
1006 10 92 ---- ümarateraline 211 EUR/1 000 kg 7
1006 10 94 ---- keskmiseteraline 211 EUR/1 000 kg 7
1006 10 96 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 211 EUR/1 000 kg 7
1006 10 98 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 211 EUR/1 000 kg 7
1006 20 11 --- ümarateraline 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 20 13 --- keskmiseteraline 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 20 15 ---- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 20 17 ---- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 20 92 --- ümarateraline 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 20 94 --- keskmiseteraline 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
& /et 46
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1006 20 96 ---- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 20 98 ---- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 65 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 30 21 ---- ümarateraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 30 23 ---- keskmiseteraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 30 25 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 30 27 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 30 42 ---- ümarateraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 30 44 ---- keskmiseteraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 30 46 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 30 48 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 30 61 ---- ümarateraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
& /et 47
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1006 30 63 ---- keskmiseteraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 30 65 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 30 67 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 30 92 ---- ümarateraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 30 94 ---- keskmiseteraline 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 30 96 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe suurem kui 2, kuid väiksem kui 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 30 98 ----- tera pikkuse ja laiuse suhe vähemalt 3 175 EUR/1 000 kg (Märkus 5) 7
1006 40 00 - purustatud riis 65 EUR/1 000 kg 3
1007 10 10 -- hübriidid 6,4 % 3
1007 10 90 -- muu 94 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 3
1007 90 00 - muu 94 EUR/1 000 kg (Märkus 4) 3
1008 40 00 - paelhirss (Digitaria spp.) 37 EUR/1 000 kg 0
1008 50 00 - tšiili hanemalts (Chenopodium quinoa) 37 EUR/1 000 kg 0
& /et 48
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1008 60 00 - tritikale 93 EUR/1 000 kg 0
1008 90 00 - muu teravili 37 EUR/1 000 kg 0
1101 00 11 -- kõvast nisust 172 EUR/1 000 kg 7
1101 00 15 -- harilikust nisust ja speltanisust 172 EUR/1 000 kg 7
1101 00 90 - meslinijahu 172 EUR/1 000 kg 0
1102 20 10 -- rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist 173 EUR/1 000 kg 7
1102 20 90 -- muu 98 EUR/1 000 kg 7
1102 90 10 -- odrajahu 171 EUR/1 000 kg 0
1102 90 30 -- kaerajahu 164 EUR/1 000 kg 0
1102 90 50 -- riisijahu 138 EUR/1 000 kg 0
1102 90 70 -- rukkijahu 168 EUR/1 000 kg 0
1102 90 90 -- muu 98 EUR/1 000 kg 0
1103 11 10 --- kõva nisu 267 EUR/1 000 kg 7
1103 11 90 --- harilikust nisust ja speltanisust 186 EUR/1 000 kg 5
& /et 49
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1103 13 10 --- rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist 173 EUR/1 000 kg 7
1103 13 90 --- muu 98 EUR/1 000 kg 7
1103 19 20 --- rukkist või odrast 171 EUR/1 000 kg 0
1103 19 40 --- kaerast 164 EUR/1 000 kg 0
1103 19 50 --- riisist 138 EUR/1 000 kg 0
1103 19 90 --- muu 98 EUR/1 000 kg 0
1103 20 25 -- rukkist või odrast 171 EUR/1 000 kg 0
1103 20 30 -- kaerast 164 EUR/1 000 kg 0
1103 20 40 -- maisist 173 EUR/1 000 kg 3
1103 20 50 -- riisist 138 EUR/1 000 kg 0
1103 20 60 -- nisust 175 EUR/1 000 kg 0
1103 20 90 -- muu 98 EUR/1 000 kg 0
1104 12 10 --- valtsitud 93 EUR/1 000 kg 0
1104 12 90 --- helvestatud 182 EUR/1 000 kg 0
& /et 50
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1104 19 10 --- nisust 175 EUR/1 000 kg 5
1104 19 30 --- rukkist 171 EUR/1 000 kg 0
1104 19 50 --- maisist 173 EUR/1 000 kg 7
1104 19 61 ---- valtsitud 97 EUR/1 000 kg 0
1104 19 69 ---- helvestatud 189 EUR/1 000 kg 0
1104 19 91 ---- helvestatud riis 234 EUR/1 000 kg 0
1104 19 99 ---- muu 173 EUR/1 000 kg 0
1104 22 40 --- kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või
jämejahvatusega
162 EUR/1 000 kg 0
1104 22 50 --- kruubid 145 EUR/1 000 kg 0
1104 22 95 --- muu 93 EUR/1 000 kg 0
1104 23 40 --- kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või
jämejahvatusega; kruubid
152 EUR/1 000 kg 7
1104 23 98 --- muu 98 EUR/1 000 kg 3
& /et 51
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1104 29 04 ---- kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või
jämejahvatusega
150 EUR/1 000 kg 0
1104 29 05 ---- kruubid 236 EUR/1 000 kg 0
1104 29 08 ---- muu 97 EUR/1 000 kg 0
1104 29 17 ---- kroovitud (lüditud või kestast vabastatud), ka lõigatud või
jämejahvatusega
129 EUR/1 000 kg 5
1104 29 30 ---- kruubid 154 EUR/1 000 kg 0
1104 29 51 ----- nisust 99 EUR/1 000 kg 0
1104 29 55 ----- rukkist 97 EUR/1 000 kg 0
1104 29 59 ----- muu 98 EUR/1 000 kg 0
1104 29 81 ----- nisust 99 EUR/1 000 kg 0
1104 29 85 ----- rukkist 97 EUR/1 000 kg 0
1104 29 89 ----- muu 98 EUR/1 000 kg 0
1104 30 10 -- nisust 76 EUR/1 000 kg 0
& /et 52
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1104 30 90 -- muust teraviljast 75 EUR/1 000 kg 3
1108 11 00 -- nisutärklis 224 EUR/1 000 kg 7
1108 12 00 -- maisitärklis 166 EUR/1 000 kg TRQ-SH1
1108 13 00 -- kartulitärklis 166 EUR/1 000 kg 3
1108 14 00 -- maniokitärklis 166 EUR/1 000 kg 7
1108 19 10 --- riisitärklis 216 EUR/1 000 kg 3
1108 19 90 --- muu 166 EUR/1 000 kg 3
1108 20 00 - inuliin 19,2 % 3
1109 00 00 nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata 512 EUR/1 000 kg 3
1509 10 10 -- lambiõli 122,6 EUR/100 kg 0
1509 10 90 -- muu 124,5 EUR/100 kg 0
1509 90 00 - muu 134,6 EUR/100 kg 0
1517 10 10 -- piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 %
massist
0 % + 28,4 EUR/100 kg 0
& /et 53
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1517 90 10 -- piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 %
massist
0 % + 28,4 EUR/100 kg 0
1601 00 91 -- vorstid, kuiv- või määrdevorstid, kuumtöötlemata 149,4 EUR/100 kg 0
1601 00 99 -- muu 100,5 EUR/100 kg 0
1602 31 11 ---- mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha 102,4 EUR/100 kg 3
1602 31 19 ---- muu 102,4 EUR/100 kg 3
1602 31 80 --- muu 102,4 EUR/100 kg 3
1602 32 11 ---- kuumtöötlemata 276,5 EUR/100 kg TRQ-PY
1602 32 19 ---- muu 102,4 EUR/100 kg TRQ-PY
1602 32 30 --- sisaldavad linnuliha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 %
massist
276,5 EUR/100 kg TRQ-PY
1602 32 90 --- muu 276,5 EUR/100 kg TRQ-PY
1602 39 21 ---- kuumtöötlemata 276,5 EUR/100 kg 0
1602 39 29 ---- muu 276,5 EUR/100 kg 0
& /et 54
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1602 39 85 --- muu 276,5 EUR/100 kg 0
1602 41 10 --- kodusea 156,8 EUR/100 kg 7
1602 42 10 --- kodusea 129,3 EUR/100 kg 3
1602 49 11 ----- seljatükid (v.a kaelatükid) ja nende jaotustükid, k.a segud
seljatükkidest ja tagaosadest
156,8 EUR/100 kg 7
1602 49 13 ----- kaelakarbonaad ja selle jaotustükid, k.a segud kaela- ja
abatükkidest
129,3 EUR/100 kg 3
1602 49 15 ----- muud segud, mis sisaldavad tagaosi, aba- või seljatükke või
kaelakarbonaadi ja nende jaotustükke
129,3 EUR/100 kg 3
1602 49 19 ----- muu 85,7 EUR/100 kg 3
1602 49 30 ---- mis sisaldavad vähemalt 40 %, kuid alla 80 % massist mis
tahes liiki liha ja rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv
75 EUR/100 kg 3
& /et 55
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1602 49 50 ---- mis sisaldavad alla 40 % massist mis tahes liiki liha ja rupsi,
k.a mis tahes liiki või päritoluga rasv
54,3 EUR/100 kg 3
1602 50 10 -- kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata
lihast või rupsist
303,4 EUR/100 kg E
1602 50 31 --- soolaliha õhukindlas pakendis 16,6 % 7
1602 50 95 --- muu 16,6 % 7
1602 90 61 ------ kuumtöötlemata; segud kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata
lihast või rupsist
303,4 EUR/100 kg E
1604 14 21 ----- taimeõlis 24 % TRQ-TN1/7
1604 14 26 ------ nn seljafileed 24 % TRQ-TN2/5
1604 14 28 ------ muu 24 % TRQ-TN1/7
1604 14 31 ----- taimeõlis 24 % TRQ-TN1/7
1604 14 36 ------ nn seljafileed 24 % TRQ-TN2/5
& /et 56
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1604 14 38 ------ muu 24 % TRQ-TN1/7
1604 14 41 ----- taimeõlis 24 % TRQ-TN1/7
1604 14 46 ------ nn seljafileed 24 % TRQ-TN2/5
1604 14 48 ------ muu 24 % TRQ-TN1/7
1604 14 90 --- pelamiid (Sarda spp.) 25 % TRQ-TN1/7
1604 19 31 ---- nn seljafileed 24 % 5
1604 19 39 ---- muu 24 % TRQ-TN1/7
1604 20 70 --- tuunidest, vööttuunidest ja muudest perekonna Euthynnus
kaladest
24 % TRQ-TN1/7
1701 12 10 --- rafineerimiseks 33,9 EUR/100 kg (Märkus 6) E
1701 12 90 --- muu 41,9 EUR/100 kg E
1701 13 10 --- rafineerimiseks 33,9 EUR/100 kg (Märkus 6) TRQ-SR1
1701 13 90 --- muu 41,9 EUR/100 kg TRQ-SR2
& /et 57
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1701 14 10 --- rafineerimiseks 33,9 EUR/100 kg (Märkus 6) TRQ-SR1
1701 14 90 --- muu 41,9 EUR/100 kg E
1701 91 00 -- maitse- või värvainelisanditega. 41,9 EUR/100 kg E
1701 99 10 --- valge suhkur 41,9 EUR/100 kg E
1701 99 90 --- muu 41,9 EUR/100 kg E
1702 11 00 -- kuivaine laktoosisisaldusega vähemalt 99 % massist,
väljendatuna veevaba laktoosina kuivaines.
14 EUR/100 kg 0
1702 19 00 -- muu 14 EUR/100 kg 0
1702 20 10 -- vahtrasuhkur tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 0
1702 20 90 -- muu 8 % 0
1702 30 10 -- isoglükoos 50,7 EUR/100 kg/net mas TRQ-SR3
1702 30 50 --- valge kristalliline aglomeeritud või aglomeerimata pulber 26,8 EUR/100 kg TRQ-SR3
& /et 58
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1702 30 90 --- muu 20 EUR/100 kg TRQ-SR3
1702 40 10 -- isoglükoos 50,7 EUR/100 kg/net mas TRQ-SR3
1702 40 90 -- muu 20 EUR/100 kg TRQ-SR3
1702 50 00 - keemiliselt puhas fruktoos 16 % + 50,7 EUR/100 kg/net mas TRQ-SR3
1702 60 10 -- isoglükoos 50,7 EUR/100 kg/net mas TRQ-SR3
1702 60 80 -- inuliinisiirup 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 7
1702 60 95 -- muu
ex 1702 60 95 ---- agaavi (Agave tequilana või Agave salmiana) mahlast,
ekstraktist või kontsentraadist saadud fruktoosisiirup Brixi
arvuga üle 74, kuivaine sahharoosisisaldusega kuni 4 % massist,
glükoosisisaldusega kuni 25 % massist ja fruktoosisisaldusega
üle 70 % massist, muu magusainelisandita, rafineeritud või
rafineerimata, pakendatud jaemüügiks taarasse, mis mahutab
kuni 5,6 kg
0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 0
& /et 59
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
ex 1702 60 95 --- muu 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) TRQ-SR3
1702 90 10 -- keemiliselt puhas maltoos 12,8 % 3
1702 90 30 -- isoglükoos 50,7 EUR/100 kg/net mas TRQ-SR3
1702 90 50 -- maltodekstriin ja maltodekstriinisiirup 20 EUR/100 kg 7
1702 90 71 --- kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 7
1702 90 75 ---- pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata 27,7 EUR/100 kg 7
1702 90 79 ---- muu 19,2 EUR/100 kg 7
1702 90 80 -- inuliinisiirup 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 7
1702 90 95 -- muu 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 7
1703 10 00 - suhkruroomelass 0 EUR/kg 0
1703 90 00 - muu 0 EUR/kg 0
& /et 60
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1704 10 10 -- sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud
invertsuhkur) alla 60 % massist
27,1 EUR/100 kg MAX 17,9 % TRQ-CW/7
1704 10 90 -- sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud
invertsuhkur) vähemalt 60 % massist
30,9 EUR/100 kg MAX 18,2 % TRQ-CW/7
1704 90 30 -- valge šokolaad 16,5 EUR/100 kg 5
1704 90 51 --- kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendis
netomassiga vähemalt 1 kg
0 % + EA MAX 0+ ADSZ (Märkus 1) 5
1704 90 55 --- kurgupastillid ja köhatropsid 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5
1704 90 61 --- dražeed (kõva suhkruglasuuriga tooted) 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5
1704 90 65 ---- kummikompvekid, marmelaad, sefiir, pastilaa 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5
1704 90 71 ---- karamellkompvekid, täidisega või ilma (klaaskaramell) 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5
& /et 61
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1704 90 75 ---- iirised (toffee) jms maiustused 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5
1704 90 81 ----- pressitud tabletid 0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 5
1704 90 99 ----- muu
ex 1704 90 99 ------ pastad, martsipan ja nugat kontaktpakendis massiga kuni 1
kg, sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud
invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud
isoglükoosisisaldusega vähemalt 70 % massist; muud valmis
suhkrukondiitritooted sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina
väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud
isoglükoosisisaldusega vähemalt 70 % massist
0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) TRQ-SR3
ex 1704 90 99 ------ pastad, martsipan ja nugat kontaktpakendis massiga kuni 1
kg, sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina väljendatud
invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud
isoglükoosisisaldusega alla 70 % massist; muud valmis
suhkrukondiitritooted sahharoosisisaldusega (sh sahharoosina
väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud
isoglükoosisisaldusega alla 70 % massist
0 % + EA MAX 0 + ADSZ (Märkus 1) 7
& /et 62
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1806 10 15 -- mis ei sisalda sahharoosi või sisaldab sahharoosi (k.a
sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina
väljendatud isoglükoosi alla 5 % massist
8 % 0
1806 10 20 -- mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud
invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi
vähemalt 5 %, kuid alla 65 % massist
8 % + 25,2 EUR/100 kg 3
1806 10 30 -- mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud
invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi
vähemalt 65 %, kuid alla 80 % massist
8 % + 31,4 EUR/100 kg TRQ-SR3
1806 10 90 -- mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud
invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi
vähemalt 80 % massist
8 % + 41,9 EUR/100 kg TRQ-SR3
1806 20 10 -- mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku
vähemalt 31 % massist
8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ
(Märkus 1)
0
& /et 63
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1806 20 30 -- mis sisaldavad kakaovõid või kakaovõid ja piimarasva kokku
vähemalt 25 %, kuid alla 31 % massist
8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ
(Märkus 1)
0
1806 20 50 --- mis sisaldavad kakaovõid vähemalt 18 % massist 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ
(Märkus 1)
0
1806 20 70 --- granuleeritud piimašokolaad 15,4 % + EA (Märkus 1) 3
1806 20 80 --- maitsestatud šokolaadiglasuur 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ
(Märkus 1)
0
1806 20 95 --- muu 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ
(Märkus 1)
7
1806 31 00 -- täidisega 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ
(Märkus 1)
0
1806 32 10 --- teravilja-, puuvilja-, marja- või pähklilisandiga 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ
(Märkus 1)
0
1806 32 90 --- muu 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ
(Märkus 1)
0
1806 90 11 ---- alkoholi sisaldavad 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ
(Märkus 1)
5
1806 90 19 ---- muu 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ
(Märkus 1)
5
& /et 64
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1806 90 31 ---- täidisega 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ
(Märkus 1)
5
1806 90 39 ---- täidiseta 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ
(Märkus 1)
5
1806 90 50 -- kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted või
suhkruasendajatest valmistatud kondiitritooted
8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ
(Märkus 1)
0
1806 90 60 -- kakaovõided 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ
(Märkus 1)
5
1806 90 70 -- kakaod sisaldavad tooted jookide valmistamiseks 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ
(Märkus 1)
0
1806 90 90 -- muu 8,3 % + EA MAX 18,7 + ADSZ
(Märkus 1)
0
1901 10 00 - jaemüügiks pakendatud imikutoidud 7,6 % + EA (Märkus 1) 0
1901 20 00 - segud ja taignad rubriigis 1905 nimetatud pagaritoodete
valmistamiseks
0 % + EA (Märkus 1) 0
1901 90 11 --- kuivainesisaldusega vähemalt 90 % massist 0 %+ 18 EUR/100 kg 0
1901 90 19 --- muu 0 % + 14,7 EUR/100 kg 0
& /et 65
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1901 90 99 --- muu 7,6 % + EA (Märkus 1) 7
1902 11 00 -- muna sisaldavad 7,7 % + 24,6 EUR/100 kg 3
1902 19 10 --- mis ei sisalda harilikku nisujahu või -püüli 7,7 % + 24,6 EUR/100 kg 0
1902 19 90 --- muu 7,7 % + 21,1 EUR/100 kg 0
1902 20 91 --- kuumtöödeldud 8,3 % + 6,1 EUR/100 kg 0
1902 20 99 --- muu 8,3 % + 17,1 EUR/100 kg 0
1902 30 10 -- kuivatatud 6,4 % + 24,6 EUR/100 kg 0
1902 30 90 -- muu 6,4 % + 9,7 EUR/100 kg 0
1902 40 10 -- töötlemata 7,7 % + 24,6 EUR/100 kg 0
1902 40 90 -- muu 6,4 % + 9,7 EUR/100 kg 0
1903 00 00 tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena,
teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul
6,4 % + 15,1 EUR/100 kg 0
1904 10 10 -- maisist 0 % + 20 EUR/100 kg 3
& /et 66
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1904 10 30 -- riisist 0 % + 46 EUR/100 kg 0
1904 10 90 -- muu 0 % + 33,6 EUR/100 kg 0
1904 20 10 -- müsli tüüpi tooted röstimata teraviljahelvestest 9 % + EA (Märkus 1) 0
1904 20 91 --- maisist 0 % + 20 EUR/100 kg 3
1904 20 95 --- riisist 5,1 % + 46 EUR/100 kg 0
1904 20 99 --- muu 5,1 % + 33,6 EUR/100 kg 0
1904 30 00 - bulgurnisu 8,3 % + 25,7 EUR/100 kg 0
1904 90 10 -- riisist 8,3 % + 46 EUR/100 kg 0
1904 90 80 -- muu 8,3 % + 25,7 EUR/100 kg 0
1905 10 00 - kuivikleivad 5,8 % + 13 EUR/100 kg 0
1905 20 10 -- mis sisaldavad alla 30 % massist sahharoosi (k.a sahharoosina
väljendatud invertsuhkur)
9,4 % + 18,3 EUR/100 kg 0
& /et 67
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1905 20 30 -- mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud
invertsuhkur) vähemalt 30 %, kuid alla 50 % massist
9,8 % + 24,6 EUR/100 kg 3
1905 20 90 -- mis sisaldavad sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud
invertsuhkur) vähemalt 50 % massist
10,1 % + 31,4 EUR/100 kg 7
1905 31 11 ---- kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ
(Märkus 1)
0
1905 31 19 ---- muu 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ
(Märkus 1)
0
1905 31 30 ---- sisaldavad piimarasva vähemalt 8 % massist 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ
(Märkus 1)
0
1905 31 91 ----- kihilised küpsised 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ
(Märkus 1)
0
1905 31 99 ----- muu 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ
(Märkus 1)
0
1905 32 05 --- veesisaldusega üle 10 % massist 9 % + EA MAX 20,7 + ADFM
(Märkus 1)
0
1905 32 11 ----- kontaktpakendis netomassiga kuni 85 g 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ
(Märkus 1)
0
& /et 68
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1905 32 19 ----- muu 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ
(Märkus 1)
0
1905 32 91 ----- soolased, täidisega või täidiseta 9 % + EA MAX 20,7 + ADFM
(Märkus 1)
0
1905 32 99 ----- muu 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ
(Märkus 1)
0
1905 40 10 -- kuivikud 9,7 % + EA (Märkus 1) 5
1905 40 90 -- muu 9,7 % + EA (Märkus 1) 5
1905 90 10 -- matsa 0 % + 15,9 EUR/100 kg 3
1905 90 20 -- armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks,
oblaadid, riispaber jms
0 % + 60,5 EUR/100 kg 3
1905 90 30 --- leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, marju
või puuvilju ning mis sisaldavad suhkrut kuni 5 % ja rasva kuni
5 % kuivaine massist
9,7 % + EA (Märkus 1) 0
1905 90 45 --- küpsised 9 % + EA MAX 20,7 + ADFM
(Märkus 1)
0
& /et 69
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1905 90 55 --- pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased 9 % + EA MAX 20,7 + ADFM
(Märkus 1)
3
1905 90 60 ---- magusainelisanditega 9 % + EA MAX 24,2 + ADSZ
(Märkus 1)
5
1905 90 90 ---- muu 9 % + EA MAX 20,7 + ADFM
(Märkus 1)
3
2001 90 30 -- suhkrumais (Zea mays var. saccharata) 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 7
2001 90 40 -- jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis
sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist
8,3 % + 3,8 EUR/100 kg (Märkus 3) 0
2002 10 10 -- kooritud 14,4 % 5
2002 10 90 -- muu 14,4 % 5
2002 90 11 --- kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg 14,4 % 7
2002 90 19 --- kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg 14,4 % 7
2002 90 31 --- kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg 14,4 % 7
& /et 70
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2002 90 39 --- kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg 14,4 % 7
2002 90 91 --- kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg 14,4 % 7
2002 90 99 --- kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg 14,4 % 7
2004 10 91 --- jahu või helvestena 7,6 % + EA (Märkus 1) 0
2004 90 10 -- suhkrumais (Zea mays var. saccharata) 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 7
2005 20 10 -- jahu või helvestena 8,8 % + EA (Märkus 1) 0
2005 60 00 - spargel 17,6 % TRQ-ASP/7
2005 80 00 - suhkrumais (Zea mays var. saccharata) 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 7
2006 00 31 --- kirsid 20 % + 23,9 EUR/100 kg 7
2007 10 10 -- suhkrusisaldusega üle 13 % massist 24 % + 4,2 EUR/100 kg 3
2007 91 10 --- suhkrusisaldusega üle 30 % massist 20 % + 23 EUR/100 kg 3
& /et 71
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2007 91 30 --- suhkrusisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 30 % massist 20 % + 4,2 EUR/100 kg 3
2007 99 10 ---- ploomipüree ja ploomipasta ning püree ja pasta mustadest
ploomidest kontaktpakendis netomassiga üle 100 kg,
tööstuslikuks töötlemiseks
22,4 % 0
2007 99 20 ---- kastanipüree ja -pasta 24 % + 19,7 EUR/100 kg 0
2008 30 55 ---- mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid,
vilkingid jms tsitrushübriidid
18,4 % 3
2008 30 75 ---- mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid,
vilkingid jms tsitrushübriidid
17,6 % 3
2008 40 51 ---- suhkrusisaldusega üle 13 % massist 17,6 % 3
2008 40 59 ---- muu 16 % 0
2008 40 71 ---- suhkrusisaldusega üle 15 % massist 19,2 % 3
& /et 72
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2008 40 79 ---- muu 17,6 % 3
2008 40 90 --- suhkrulisandita 16,8 % 0
2008 50 61 ---- suhkrusisaldusega üle 13 % massist 19,2 % 3
2008 50 69 ---- muu 17,6 % 3
2008 50 71 ---- suhkrusisaldusega üle 15 % massist 20,8 % 3
2008 50 79 ---- muu 19,2 % 3
2008 50 92 ---- vähemalt 5 kg 13,6 % 3
2008 50 98 ---- alla 5 kg 18,4 % (Märkus 8) 3
2008 70 61 ---- suhkrusisaldusega üle 13 % massist 19,2 % 0
2008 70 69 ---- muu 17,6 % 0
2008 70 71 ---- suhkrusisaldusega üle 15 % massist 19,2 % 0
2008 70 79 ---- muu 17,6 % 0
& /et 73
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2008 70 92 ---- vähemalt 5 kg 15,2 % 0
2008 70 98 ---- alla 5 kg 18,4 % 0
2008 97 51 ------- troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad
vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)
11 % 0
2008 97 59 ------- muu 17,6 % 0
2008 97 74 -------- muu 13,6 % 0
2008 97 92 ------- troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad
vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)
11,5 % 0
2008 97 93 ------- muu 18,4 % 0
2008 97 94 ------- troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad
vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)
11,5 % 0
2008 97 96 ------- muu 18,4 % 0
& /et 74
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2008 97 97 ------- troopilistest puuviljadest (k.a segud, mis sisaldavad
vähemalt 50 % massist troopilisi pähkleid ja troopilisi puuvilju)
11,5 % 0
2008 97 98 ------- muu 18,4 % 0
2008 99 85 ----- mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata) 5,1 % + 9,4 EUR/100 kg (Märkus 3) 5
2008 99 91 ----- jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis
sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist
8,3 % + 3,8 EUR/100 kg (Märkus 3) 0
2009 11 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg TRQ-OJ/3
2009 11 19 ---- muu 33,6 % TRQ-OJ/3
2009 11 91 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot, lisatud suhkru
sisaldusega üle 30 % massist
15,2 % + 20,6 EUR/100 kg TRQ-OJ/3
2009 11 99 ---- muu 15,2 % 0
2009 12 00 -- külmutamata, Brixi arvuga kuni 20 12,2 % 0
& /et 75
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2009 19 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 0
2009 19 19 ---- muu 33,6 % 0
2009 19 91 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot, lisatud suhkru
sisaldusega üle 30 % massist
15,2 % + 20,6 EUR/100 kg 0
2009 19 98 ---- muu 12,2 % 0
2009 31 11 ---- suhkrulisandiga 14,4 % 7
2009 31 19 ---- suhkrulisandita 15,2 % 7
2009 31 51 ----- suhkrulisandiga 14,4 % 7
2009 31 59 ----- suhkrulisandita 15,2 % 7
2009 31 91 ----- suhkrulisandiga 14,4 % 7
2009 31 99 ----- suhkrulisandita 15,2 % 7
2009 39 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 7
& /et 76
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2009 39 19 ---- muu 33,6 % 7
2009 39 31 ----- suhkrulisandiga 14,4 % 7
2009 39 39 ----- suhkrulisandita 15,2 % 7
2009 39 51 ------ lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 14,4 % + 20,6 EUR/100 kg 7
2009 39 55 ------ lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 14,4 % 7
2009 39 59 ------ suhkrulisandita 15,2 % 7
2009 39 91 ------ lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 14,4 % + 20,6 EUR/100 kg 7
2009 39 95 ------ lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 14,4 % 7
2009 39 99 ------ suhkrulisandita 15,2 % 7
2009 41 92 --- suhkrulisandiga 15,2 % 0
2009 41 99 --- suhkrulisandita 16 % 0
2009 49 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 0
& /et 77
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2009 49 19 ---- muu 33,6 % 0
2009 49 30 ---- 100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro, suhkrulisandiga 15,2 % 0
2009 49 91 ----- lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 15,2 % + 20,6 EUR/100 kg 0
2009 49 93 ----- lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 15,2 % 0
2009 49 99 ----- suhkrulisandita 16 % 0
2009 50 10 -- suhkrulisandiga 16 % 3
2009 50 90 -- muu 16,8 % 3
2009 61 10 --- 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 5
2009 61 90 --- 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot 22,4 % + 27 EUR/hl 5
2009 69 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot 40 % + 121 EUR/hl + 20,6 EUR/100 kg 5
& /et 78
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2009 69 19 ---- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 5
2009 69 51 ----- kontsentreeritud piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 5
2009 69 59 ----- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 5
2009 69 71 ------ kontsentreeritud 22,4 % + 131 EUR/hl +
20,6 EUR/100 kg
5
2009 69 79 ------ muu 22,4 % + 27 EUR/hl + 20,6 EUR/100 kg 5
2009 69 90 ----- muu 22,4 % + 27 EUR/hl 5
2009 71 20 --- suhkrulisandiga 18 % 3
2009 71 99 --- suhkrulisandita 18 % 3
2009 79 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot 30 % + 18,4 EUR/100 kg 7
2009 79 19 ---- muu 30 % 5
2009 79 30 ---- 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkrulisandiga 18 % 3
& /et 79
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2009 79 91 ----- lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 18 % + 19,3 EUR/100 kg 7
2009 79 98 ----- muu 18 % 5
2009 81 59 ----- lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 16,8 % 0
2009 81 95 ------ mahl liiki Vaccinium macrocarpon kuuluvate taimede
marjadest
14 % 0
2009 89 11 ----- 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 7
2009 89 19 ----- muu 33,6 % 5
2009 89 50 ----- 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkrulisandiga 19,2 % 3
2009 89 61 ------ lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 19,2 % + 20,6 EUR/100 kg 5
2009 89 63 ------ lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 19,2 % 3
2009 89 69 ------ suhkrulisandita 20 % 3
2009 89 71 ------ kirsimahl 16,8 % 3
& /et 80
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2009 89 89 ------- muu 16,8 % 3
2009 89 96 ------- kirsimahl 17,6 % 3
2009 90 11 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 7
2009 90 19 ---- muu 33,6 % 5
2009 90 21 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 30 eurot 33,6 % + 20,6 EUR/100 kg 7
2009 90 29 ---- muu 33,6 % 5
2009 90 31 ---- 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot, lisatud suhkru
sisaldusega üle 30 % massist
20 % + 20,6 EUR/100 kg 7
2009 90 39 ---- muu 20 % 3
2009 90 41 ------ suhkrulisandiga 15,2 % 3
2009 90 49 ------ muu 16 % 3
2009 90 51 ------ suhkrulisandiga 16,8 % 3
& /et 81
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2009 90 59 ------ muu 17,6 % 3
2009 90 71 ------ lisatud suhkru sisaldusega üle 30 % massist 15,2 % + 20,6 EUR/100 kg 5
2009 90 73 ------ lisatud suhkru sisaldusega kuni 30 % massist 15,2 % 3
2009 90 79 ------ suhkrulisandita 16 % 3
2009 90 92 ------- troopiliste puuviljade mahlade segud 10,5 % + 12,9 EUR/100 kg 0
2009 90 94 ------- muu 16,8 % + 20,6 EUR/100 kg 3
2009 90 95 ------- troopiliste puuviljade mahlade segud 10,5 % 0
2009 90 96 ------- muu 16,8 % 3
2009 90 97 ------- troopiliste puuviljade mahlade segud 11 % 0
2009 90 98 ------- muu 17,6 % 3
2101 12 92 --- tooted, mis põhinevad kohviekstraktidel, essentsidel ja
kontsentraatidel
4 % 3
& /et 82
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2101 12 98 --- muu
ex 2101 12 98 ---- kohvil põhinevad tooted, mis sisaldavad sahharoosi (k.a
sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või sahharoosina
väljendatud isoglükoosi vähemalt 70 % massist
0 % + EA (Märkus 1) TRQ-SR3
ex 2101 12 98 ---- kohvil põhinevad tooted, mis ei sisalda või sisaldavad
sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või
sahharoosina väljendatud isoglükoosi alla 70 % massist
0 % + EA (Märkus 1) 7
2101 20 98 --- muu
ex 2101 20 98 ---- teel või matel põhinevad tooted, mis sisaldavad sahharoosi
(k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) võisahharoosina
väljendatud isoglükoosi vähemalt 70 % massist
0 % + EA (Märkus 1) TRQ-SR3
ex 2101 20 98 ---- teel või matel põhinevad tooted, mis ei sisalda või sisaldavad
sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur) või
sahharoosina väljendatud isoglükoosi alla 70 % massist
0 % + EA (Märkus 1) 7
& /et 83
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2101 30 11 --- röstitud sigur 11,5 % 0
2101 30 19 --- muu 5,1 % + 12,7 EUR/100 kg 3
2101 30 91 --- ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid röstitud sigurist 14,1 % 0
2101 30 99 --- muu 10,8 % + 22,7 EUR/100 kg 3
2102 10 10 -- kultuurpärmid 3,7 % 3
2102 10 31 --- kuivatatud 4,2 % 7
2102 10 39 --- muu 4,2 % 3
2102 10 90 -- muu 5,1 % 7
2102 20 11 --- tablettide, kuubikute jms kujul või kontaktpakendis
netomassiga kuni 1 kg
2,4 % 0
2103 20 00 - ketšup jm tomatikastmed 10,2 % 7
2105 00 10 - mis ei sisalda piimarasvu või sisaldab neid alla 3 % massist 8,6 % + 20,2 EUR/100 kg MAX 19,4 %
+ 9,4 EUR/100 kg
0
& /et 84
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2105 00 91 -- vähemalt 3 %, kuid alla 7 % massist 8 % + 38,5 EUR/100 kg MAX 18,1 %
+ 7 EUR/100 kg
0
2105 00 99 -- vähemalt 7 % massist 7,9 % + 54 EUR/100 kg MAX 17,8 %
+ 6,9 EUR/100 kg
0
2106 10 20 -- mis ei sisalda piimarasva, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi
ega tärklist või sisaldavad massist alla 1,5 % piimarasva, alla
5 % sahharoosi või isoglükoosi ja alla 5 % glükoosi või tärklist
12,8 % 3
2106 10 80 -- muu EA (Märkus 1) 7
2106 90 20 -- alkoholtoodete segud (v.a lõhnaainetel põhinevad), mida
kasutatakse jookide valmistamiseks
17,3 % MIN 1 EUR/% vol/hl 7
2106 90 30 --- isoglükoosisiirup 42,7 EUR/100 kg/net mas 7
2106 90 55 ---- glükoosisiirupid ja siirupid maltodekstriinist 20 EUR/100 kg 7
2106 90 59 ---- muu 0,4 EUR/100 kg (Märkus 7) 7
& /et 85
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2106 90 98 --- muu
ex 2106 90 98 ---- mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud
invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi
vähemalt 70 % massist
9 % + EA (Märkus 1) 7
ex 2106 90 98 ---- mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud
invertsuhkur) või sahharoosina väljendatud isoglükoosi alla
70 % massist
9 % + EA (Märkus 1) 0
2202 90 91 --- alla 0,2 % massist 6,4 % + 13,7 EUR/100 kg 0
2202 90 95 --- vähemalt 0,2 %, kuid alla 2 % massist 5,5 % + 12,1 EUR/100 kg 0
2202 90 99 --- vähemalt 2 % massist 5,4 % + 21,2 EUR/100 kg 0
2204 10 11 --- šampanja (Champagne) 32 EUR/hl 0
2204 10 91 --- Asti spumante 32 EUR/hl 0
2204 21 11 -------- Alsace 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 12 -------- Bordeaux 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
& /et 86
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2204 21 13 -------- Bourgogne (Burgundia) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 17 -------- Val de Loire (Loire’i org) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 18 -------- Mosel 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 19 -------- Pfalz 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 22 -------- Rheinhessen 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 23 -------- Tokaj 15,8 EUR/hl (Märkus 16) 0
2204 21 24 -------- Lazio (Latium) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 26 -------- Toscana 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 27 -------- Trentino, Alto Adige ja Friuli 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 28 -------- Veneto 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 32 -------- Vinho Verde 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 34 -------- Penedés 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 36 -------- Rioja 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
& /et 87
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2204 21 37 -------- Valencia 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 38 -------- muu 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 42 -------- Bordeaux 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 43 -------- Bourgogne (Burgundia) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 44 -------- Beaujolais 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 46 -------- Vallée du Rhône 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 47 -------- Languedoc-Roussillon 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 48 -------- Val de Loire (Loire’i org) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 62 -------- Piemonte (Piedmont) 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 66 -------- Toscana 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 67 -------- Trentino ja Alto Adige 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 68 -------- Veneto 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 69 -------- Dão, Bairrada ja Douro 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
& /et 88
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2204 21 71 -------- Navarra 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 74 -------- Penedés 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 76 -------- Rioja 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 77 -------- Valdepeñas 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 78 -------- muu 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 79 ------- valged 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 80 ------- muu 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 81 ------- valged 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 82 ------- muu 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 83 ------- valged 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 84 ------- muu 15,4 EUR/hl (Märkus 15) 0
2204 21 85 ------- Madeira ja Setúbal muscatel 15,8 EUR/hl (Märkus 11) 0
2204 21 86 ------- šerri 15,8 EUR/hl (Märkus 11) 0
& /et 89
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2204 21 87 ------- Marsala 20,9 EUR/hl (Märkus 13) 0
2204 21 88 ------- Samos ja Muscat de Lemnos 20,9 EUR/hl (Märkus 13) 0
2204 21 89 ------- portvein 15,8 EUR/hl (Märkus 11) 0
2204 21 90 ------- muu 20,9 EUR/hl (Märkus 13) 0
2204 21 91 ------ muu 20,9 EUR/hl (Märkus 13) 0
2204 21 92 ----- tegeliku alkoholisisaldusega üle 22 % mahust 1,75 EUR/% vol/hl 0
2204 29 11 -------- Tokaj 14,2 EUR/hl (Märkus 14) 0
2204 29 12 -------- Bordeaux 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0
2204 29 13 -------- Bourgogne (Burgundia) 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0
2204 29 17 -------- Val de Loire (Loire’i org) 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0
2204 29 18 -------- muu 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0
2204 29 42 -------- Bordeaux 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0
& /et 90
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2204 29 43 -------- Bourgogne (Burgundia) 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0
2204 29 44 -------- Beaujolais 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0
2204 29 46 -------- Vallée du Rhône 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0
2204 29 47 -------- Languedoc-Roussillon 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0
2204 29 48 -------- Val de Loire (Loire’i org) 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0
2204 29 58 -------- muu 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0
2204 29 79 ------- valged 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0
2204 29 80 ------- muu 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0
2204 29 81 ------- valged 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0
2204 29 82 ------- muu 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0
2204 29 83 ------- valged 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0
2204 29 84 ------- muu 12,1 EUR/hl (Märkus 17) 0
& /et 91
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2204 29 85 ------- Madeira ja Setúbal muscatel 13,1 EUR/hl (Märkus 10) 0
2204 29 86 ------- šerri 13,1 EUR/hl (Märkus 10) 0
2204 29 87 ------- Marsala 20,9 EUR/hl (Märkus 12) 0
2204 29 88 ------- Samos ja Muscat de Lemnos 20,9 EUR/hl (Märkus 12) 0
2204 29 89 ------- portvein 13,1 EUR/hl (Märkus 10) 0
2204 29 90 ------- muu 20,9 EUR/hl (Märkus 12) 0
2204 29 91 ------ muu 20,9 EUR/hl (Märkus 12) 0
2204 29 92 ----- tegeliku alkoholisisaldusega üle 22 % mahust 1,75 EUR/% vol/hl 0
2204 30 10 -- osaliselt käärinud või kus käärimine on peatatud alkoholi
lisamata
32 % 3
2204 30 92 ---- kontsentreeritud piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 7
2204 30 94 ---- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 7
& /et 92
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2204 30 96 ---- kontsentreeritud piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 7
2204 30 98 ---- muu piiril kehtiva hinna süsteem (Märkus 2) 7
2205 10 10 -- tegeliku alkoholisisaldusega kuni 18 % mahust 10,9 EUR/hl 0
2205 10 90 -- tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 % mahust 0,9 EUR/% vol/hl + 6,4 EUR/hl 0
2205 90 10 -- tegeliku alkoholisisaldusega kuni 18 % mahust 9 EUR/hl 0
2205 90 90 -- tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 % mahust 0,9 EUR/% vol/hl 0
2207 10 00 - denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt
80 % mahust
19,2 EUR/hl TRQ-EL
2207 20 00 - denatureeritud etüülalkohol jm piiritusjoogid, mis tahes
alkoholisisaldusega
10,2 EUR/hl TRQ-EL
& /et 93
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2208 40 11 --- rumm, mis sisaldab muid lenduvaid aineid kui etüül- või
metüülalkohol 225 g või enam hektoliitri puhta alkoholi kohta
(10 % hälbega)
0,6 EUR/% vol/hl + 3,2 EUR/hl TRQ-RM
2208 40 39 ---- muu 0,6 EUR/% vol/hl + 3,2 EUR/hl TRQ-RM
2208 40 51 --- rumm, mis sisaldab muid lenduvaid aineid kui etüül- või
metüülalkohol 225 g või enam hektoliitri puhta alkoholi kohta
(10 % hälbega)
0,6 EUR/% vol/hl TRQ-RM
2208 40 99 ---- muu 0,6 EUR/% vol/hl TRQ-RM
2208 90 91 --- kuni 2 liitrit 1 EUR/% vol/hl + 6,4 EUR/hl 7
2208 90 99 --- üle 2 liitri 1 EUR/% vol/hl TRQ-EL
2209 00 11 -- kuni 2 liitrit 6,4 EUR/hl 0
2209 00 19 -- üle 2 liitri 4,8 EUR/hl 0
2209 00 91 -- kuni 2 liitrit 5,12 EUR/hl 0
2209 00 99 -- üle 2 liitri 3,84 EUR/hl 0
& /et 94
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
2302 10 10 -- tärklisesisaldusega kuni 35 % massist 44 EUR/1 000 kg 0
2302 10 90 -- muu 89 EUR/1 000 kg 3
2302 40 02 --- tärklisesisaldusega kuni 35 % massist 44 EUR/1 000 kg 0
2302 40 08 --- muu 89 EUR/1 000 kg 3
2303 10 11 --- üle 40 % massist 320 EUR/1 000 kg 7
2905 43 00 -- mannitool 9,6 % + 125,8 EUR/100 kg TRQ-SH2
2905 44 11 ---- sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist 7,7 % + 16,1 EUR/100 kg TRQ-SH2
2905 44 19 ---- muu 9 % + 37,8 EUR/100 kg TRQ-SH2
2905 44 91 ---- sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist 7,7 % + 23 EUR/100 kg TRQ-SH2
2905 44 99 ---- muu 9 % + 53,7 EUR/100 kg 7
& /et 95
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
3302 10 29 ----- muu 0 % + EA (Märkus 1) 7
3502 11 90 --- muu 123,5 EUR/100 kg TRQ-EG3/10
3502 19 90 --- muu 16,7 EUR/100 kg TRQ-EG3/10
3505 10 10 -- dekstriinid 9 % + 17,7 EUR/100 kg 7
3505 10 90 --- muu 9 % + 17,7 EUR/100 kg 7
3505 20 10 -- mis sisaldavad alla 25 % massist tärklist, dekstriine või muid
modifitseeritud tärklisi
8,3 % + 4,5 EUR/100 kg MAX 11,5 3
3505 20 30 -- mis sisaldavad massist vähemalt 25 %, kuid alla 55 % tärklist,
dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi
8,3 % + 8,9 EUR/100 kg MAX 11,5 3
3505 20 50 -- mis sisaldavad massist vähemalt 55 %, kuid alla 80 % tärklist,
dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi
8,3 % + 14,2 EUR/100 kg MAX 11,5 3
3505 20 90 -- mis sisaldavad massist vähemalt 80 % tärklist, dekstriine või
muid modifitseeritud tärklisi
8,3 % + 17,7 EUR/100 kg MAX 11,5 3
& /et 96
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
3809 10 10 -- tärklisainete sisaldusega alla 55 % massist 8,3 % + 8,9 EUR/100 kg MAX 12,8 3
3809 10 30 -- tärklisainete sisaldusega vähemalt 55 %, kuid alla 70 %
massist
8,3 % + 12,4 EUR/100 kg MAX 12,8 3
3809 10 50 -- tärklisainete sisaldusega vähemalt 70 %, kuid alla 83 %
massist
8,3 % + 15,1 EUR/100 kg MAX 12,8 3
3809 10 90 -- tärklisainete sisaldusega 83 % massist ja rohkem 8,3 % + 17,7 EUR/100 kg MAX 12,8 3
3824 60 11 --- sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist 7,7 % + 16,1 EUR/100 kg TRQ-SH2
3824 60 19 --- muu 9 % + 37,8 EUR/100 kg TRQ-SH2
3824 60 91 --- sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist 7,7 % + 23 EUR/100 kg 7
3824 60 99 --- muu 9 % + 53,7 EUR/100 kg 7
& /et 97
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
1) Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lühenditel ADSZ, EA, EUR/hl, EUR/kg, EUR/100 kg, EUR/1 000 kg, EUR/100 kg/net
mas, EUR/1 000 p/st, EUR/piimaosa massi kg, EUR/% vol/hl ja MAX on sama tähendus kui komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta
rakendusmääruses (EL) nr 1101/2014 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva
nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) kasutatud sarnastel lühenditel.
Märkus 1 Viide põllumajanduskomponenti (EA) käsitlevatele õigusaktidele: komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmääruse
(EL) 2015/1754 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse
(EMÜ) nr 2658/87 I lisa) 1. lisa.
Märkus 2 Viide piiril kehtivat hinda käsitlevatele õigusaktidele: komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/1754 (millega
muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa)
2. lisa.
Märkus 3 Ühepoolse meetmena makstakse koguselist tollimaksu vedelikuta netomassi alusel.
Märkus 4 Euroopa Liit kohustub teraviljadele, mis kuuluvad rubriikidesse: ex 1001 nisu, 1002 rukis, ex 1005 mais, v.a hübriidseeme, ja
ex 1007 sorgo, v.a hübriidid seemneks, kohaldama tollimaksu sellisel tasemel ja viisil, et selliste teraviljade tollimaksu sisaldav
impordihind ei oleks suurem kui sel ajal kehtiv sekkumishind (või sel ajal kehtiv toetushind kehtiva süsteemi muutmise korral),
mida on suurendatud 55 % võrra. Rakendatav tollimaks ei tohi mingil juhul ületada baasmäärana esitatud tollimaksu (vt komisjoni
6. oktoobri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/1754 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist
tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) joonealuseid märkusi gruppi 10 kuuluvate tariifiartiklite
kohta).
& /et 98
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
Märkus 5 Euroopa Liit kohustub alamrubriikidesse 1006 20 11 – 1006 20 98 kuuluvale kooritud riisile kohaldama tollimaksu sellisel tasemel
ja viisil, et tollimaksu sisaldav impordihind ei oleks suurem kui sel ajal kehtiv sekkumishind (või sel ajal kehtiv toetushind kehtiva
süsteemi muutmise korral), mida on suurendatud: japonica riisi puhul 88 % ja indica riisi puhul 80 %. Kroovitud riisi puhul
suurendatakse eespool nimetatud protsendimäärasid kehtiva kroovitud riisi künnishinna arvutamise meetodi kohaselt. Rakendatav
tollimaks ei tohi mingil juhul ületada baasmäärana esitatud tollimaksu (vt komisjoni 6. oktoobri 2015. aasta rakendusmääruse
(EL) 2015/1754 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse
(EMÜ) nr 2658/87 I lisa) joonealuseid märkusi gruppi 10 kuuluvate tariifiartiklite kohta).
Märkus 6 Seda tollimaksumäära kohaldatakse 92 % saagisega toorsuhkrule.
Märkus 7 Sahharoosisisalduse iga protsendi kohta massist, sealhulgas muude sahharoosina väljendatud suhkrute sisaldus (vt komisjoni 6.
oktoobri 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/1754 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist
tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) 4. lisamärkust grupi 17 kohta).
Märkus 8 Vähemalt 4,5 kg, kuid alla 5 kg: ühepoolse tollimaksu määr: 17 %.
Märkus 9 1. jaanuar – 31. mai: 8,5 %; 1. juuni – 31. oktoober: 12 %; 1. november – 31. detsember: 8,5 %.
Märkus 10 Tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid mitte üle 18 % mahust: 12,1 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid mitte
üle 22 % mahust: 13,1 EUR/hl.
& /et 99
Tariifiartikkel
CN 2016 CN 2016 kirjeldus Baasmäär(1) Üleminekukategooria
Märkus 11 Tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid mitte üle 18 % mahust: 14,8 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid mitte
üle 22 % mahust: 15,8 EUR/hl.
Märkus 12 Tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid mitte üle 18 % mahust: 15,4 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid mitte
üle 22 % mahust: 20,9 EUR/hl.
Märkus 13 Tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid mitte üle 18 % mahust: 18,6 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid mitte
üle 22 % mahust: 20,9 EUR/hl.
Märkus 14 Tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust: 13,1 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 15 % mahust:
14,2 EUR/hl.
Märkus 15 Tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust: 13,1 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 15 % mahust:
15,4 EUR/hl.
Märkus 16 Tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust: 14,8 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 15 % mahust:
15,8 EUR/hl.
Märkus 17 Tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust: 9,9 EUR/hl. Tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid mitte üle 15 % mahust:
12,1 EUR/hl.
& /et 100
Liide 2-A-2
MEHHIKO TOLLITARIIFIDE KAOTAMISE AJAKAVAi
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
0102.29.99 Muud 15 % 0
0102.39.99 Muud 15 % 0
0102.90.99 Muud 15 % 0
0103.91.02 Pekaarilased 20 % 0
0103.91.99 Muud 20 % 0
0103.92.03 Pekaarilased 20 % 0
0103.92.99 Muud 20 % 0
0104.10.02 Tapaloomad 10 % 7
0104.10.99 Muud 10 % 7
0104.20.99 Muud 10 % 7
& /et 101
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
0105.12.01 Kalkunid 10 % 0
0105.94.01 Võitluskuked 20 % 0
0105.94.99 Muud 10 % 0
0105.99.99 Muud 10 % 0
0201.10.01 Rümbad ja poolrümbad 20 % E
0201.20.99 Muud jaotustükid, kondiga 20 % TRQ-BF1
0201.30.01 Kondita 20 % TRQ-BF1
0202.10.01 Rümbad ja poolrümbad 25 % E
0202.20.99 Muud jaotustükid, kondiga 25 % TRQ-BF1
0202.30.01 Kondita 25 % TRQ-BF1
0203.11.01 Rümbad ja poolrümbad 20 % 7
0203.12.01 Tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga 20 % 7
& /et 102
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
0203.19.99 Muud 20 % 7
0203.21.01 Rümbad ja poolrümbad 20 % 7
0203.22.01 Tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga 20 % 7
0203.29.99 Muud
ex 0203.29.99 Seljatükid ja nende jaotustükid, kondiga või ilma 20 % TRQ-PK
ex 0203.29.99 - muud 20 % 7
0204.10.01 Lambatallede värsked või jahutatud rümbad ja poolrümbad 10 % 7
0204.21.01 Rümbad ja poolrümbad 10 % 7
0204.22.99 Muud jaotustükid, kondiga 10 % 7
0204.23.01 Kondita 10 % 7
0204.30.01 lambatallede rümbad ja poolrümbad, külmutatud 10 % 7
0204.41.01 Rümbad ja poolrümbad 10 % 7
0204.42.99 Muud jaotustükid, kondiga 10 % 7
& /et 103
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
0204.43.01 Kondita 10 % 7
0204.50.01 Kitseliha 10 % 7
0206.10.01 Veise rups, värske või jahutatud 20 % TRQ-BF2
0206.21.01 Keeled 20 % 0
0206.22.01 Maks 20 % 0
0206.29.99 Muud 20 % TRQ-BF2
0206.30.99 Muud 20 % 7
0206.41.01 Maks 10 % 7
0206.49.99 Muud 10 % 7
0206.80.99 Muud, värsked või jahutatud 10 % 0
0206.90.99 Muud, külmutatud 10 % 0
0207.11.01 Värsked ja jahutatud rümbad 100 % 7
& /et 104
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
0207.12.01 Külmutatud rümbad 100 % 7
0207.13.01 Mehaaniliselt kontidelt eemaldatud 100 % 0
0207.13.02 Rümbad 100 % 7
0207.13.03 Koivad, kintsud või koivad ja kintsud ühes tükis 100 % TRQ-PY
0207.13.99 Muud 100 % 7
0207.14.01 Mehaaniliselt kontidelt eemaldatud 100 % 0
0207.14.02 Maks 10 % 7
0207.14.03 Rümbad 100 % 7
0207.14.04 Koivad, kintsud või koivad ja kintsud ühes tükis 100 % TRQ-PY
0207.14.99 Muud 100 % 7
0207.24.01 Värsked ja jahutatud rümbad 45 % 7
0207.25.01 Külmutatud rümbad 45 % 7
0207.26.01 Mehaaniliselt kontidelt eemaldatud 100 % 7
& /et 105
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
0207.26.02 Rümbad 100 % 7
0207.26.99 Muud 100 % 7
0207.27.01 Mehaaniliselt kontidelt eemaldatud 100 % 7
0207.27.02 Maks 10 % 7
0207.27.03 Rümbad 100 % 7
0207.27.99 Muud 100 % 7
0207.41.01 Värsked ja jahutatud rümbad 45 % 0
0207.42.01 Külmutatud rümbad 45 % 0
0207.44.01 Muud, värsked või jahutatud 45 % 0
0207.45.01 Maks 10 % 0
0207.45.99 Muud 45 % 0
0207.51.01 Värsked ja jahutatud rümbad 45 % 0
0207.52.01 Külmutatud rümbad 45 % 0
& /et 106
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
0207.54.01 Muud, värsked või jahutatud 45 % 0
0207.55.01 Maks 10 % 0
0207.55.99 Muud 45 % 0
0207.60.01 Värsked ja jahutatud rümbad 45 % 0
0207.60.02 Külmutatud rümbad 45 % 0
0207.60.99 Muud 45 % 0
0209.10.01 Sigade 45 % 5
0209.90.01 Kukkede, kanade või kalkunite 20 % 0
0209.90.99 Muud 45 % 0
0210.11.01 Tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid, kondiga 10 % 5
0210.12.01 Kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid 10 % 5
0210.19.99 Muud 10 % 5
& /et 107
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
0210.20.01 Veiseliha 10 % TRQ-BF1
0210.91.01 Esikloomaliste 10 % 0
0210.92.01 Vaala, delfiini ja pringli (imetajad seltsist Cetacea);
lamantiini ja dugongi (imetajad seltsist Sirenia); hülge,
merilõvi ja morsa (imetajad alamseltsist Pinnipedia)
10 % 0
0210.93.01 Roomajate (k.a mao ja kilpkonna) 10 % 0
0210.99.01 Loomasooled või veiste mokad, soolased või soolatud 10 % TRQ-BF2
0210.99.02 Suitsutatud seanahad, terved või tükeldatud 15 % 7
0210.99.03 Linnud, soolased või soolvees 10 % 7
0210.99.99 Muud 10 % 7
0401.10.01 Õhukindlas pakendis 10 % TRQ-FM
0401.10.99 Muud 10 % 7
& /et 108
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
0401.20.01 Õhukindlas pakendis 10 % TRQ-FM
0401.20.99 Muud 10 % 7
0401.40.01 Õhukindlas pakendis 10 % TRQ-FM
0401.40.99 Muud 10 % 7
0401.50.01 Õhukindlas pakendis 10 % TRQ-FM
0401.50.99 Muud 10 % 7
0402.10.01 Piimapulber või -tabletid 50 % TRQ-MP
0402.10.99 Muud 10 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
TRQ-MP
0402.21.01 Piimapulber või -tabletid 50 % TRQ-MP
0402.21.99 Muud 10 % TRQ-MP
0402.29.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
TRQ-MP
& /et 109
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
0402.91.01 Kontsentreeritud piim 45 % TRQ-ECM
0402.91.99 Muud 20 % TRQ-ECM
0402.99.01 Kondenspiim 15 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
TRQ-ECM
0402.99.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
TRQ-ECM
0403.10.01 Jogurt 20 % 7
0403.90.99 Muud 20 % 7
0404.10.01 Vadakupulber proteiinisisaldusega alla 12,5 % 10 % TRQ-WY
0404.10.99 Muud 10 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
TRQ-WY
0404.90.99 Muud 20 % TRQ-WY
& /et 110
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
0405.10.01 Või massiga kuni 1 kg koos kontaktpakendiga 20 % TRQ-BT
0405.10.99 Muud 20 % TRQ-BT
0405.20.01 Piimarasvavõided 20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
TRQ-BT
0405.90.99 Muud 20 % TRQ-BT
0406.10.01 Toorjuust (valmimata või laagerdamata), sh vadakujuust ja
kohupiim
45 % TRQ-FC
0406.20.01 Riivitud juust või juustupulber 20 % TRQ-FC
0406.30.01 Piimarasva sisaldusega alla 36 % massist ja kuivaine
rasvasisaldusega üle 48 % massist, pakendis netomassiga
üle 1 kg
45 % TRQ-FC
0406.30.99 Muud 45 % TRQ-FC
0406.40.01 Sinihallitusjuust ja muud juustud, mis sisaldavad
Penicillium roquefort’i tekitatud hallitust
20 % 7
& /et 111
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
0406.90.01 Kõva juust (tuntud nimetuse Sardo all), kui see on pakendil
kirjas
20 % 7
0406.90.02 Kõva juust (tuntud nimetuse Reggiano või Reggianito all),
kui see on pakendil kirjas
0 % 0
0406.90.03 Colonia tüüpi pehme juust, kui selle koostis on:
niiskus: 35,5 % kuni 37,7 %, tuhk: 3,2 % kuni 3,3 %,
rasv: 29,0 % kuni 30,8 %, proteiin: 25,0 % kuni 27,5 %,
kloriidid: 1,3 % kuni 2,7 %, ja happesus: 0,8 % kuni 0,9 %
piimhappes
45 % 7
0406.90.04 Grana või Parmigiano-Reggiano, rasvasisaldus kuni 40 %
massist ja mitterasvaine veesisaldus alla 47 % massist;
Danbo, Edam, Fontal, Fontina, Fynbo, Gouda, Havarti,
Maribo, Samsoe, Esrom, Italico, Kernhem, Saint-Paulin ja
Taleggio, rasvasisaldus kuni 40 % massist ja mitterasvaine
veesisaldus üle 47 %, kuid alla 72 % massist
20 % TRQ-OC
& /et 112
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
0406.90.05 Petit Suisse tüüpi, järgmise koostisega: niiskusesisaldus
68 % kuni 70 %, rasva 6 % kuni 8 % (niiskes massis),
kuivmass 30 % kuni 32 %, valgusisaldus vähemalt 6 %, ja
fermendid puuvilja-, suhkru-, juurvilja-, šokolaadi- või
meelisandiga või ilma nendeta
45 % TRQ-OC
0406.90.06 Egmonti tüüpi, järgmiste omadustega: rasvasisaldus
(kuivaines) vähemalt 45 %, maksimaalne niiskus 40 %,
kuivainet vähemalt 60 %, soola niiskusest vähemalt 3,9 %
45 % TRQ-OC
0406.90.99 Muud 45 % TRQ-OC
0407.11.01 Liiki Gallus domesticus kuuluvate kanade munad 0 % 0
0407.19.99 Muud 0 % 0
0407.21.01 Inimtoiduks 0 % 0
0407.21.99 Muud 0 % 0
0407.29.01 Inimtoiduks 45 % 0
& /et 113
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
0407.29.99 Muud 20 % 0
0407.90.01 Külmutatud 20 % 0
0407.90.99 Muud 20 % 0
0408.11.01 Kuivatatud 0 % 0
0408.19.99 Muud 0 % 0
0408.91.01 Külmutatud või pulbrina 0 % 0
0408.91.99 Muud 0 % 0
0408.99.01 Külmutatud, v.a tariifiartikli 0408.99.02 tooted 0 % 0
0408.99.02 Guaanot tootvate merelindude munad 20 % 0
0408.99.99 Muud 0 % 0
0410.00.01 Mis tahes liiki kilpkonnamunad 20 % 0
0410.00.99 Muud 20 % 0
& /et 114
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
0504.00.01 Loomasooled, -põied ja -maod (v.a kalade omad), terved
või tükeldatud, värsked, jahutatud, külmutatud, soolatud
või soolvees, kuivatatud või suitsutatud
10 % 7
0701.90.99 Muud 175 % MX-R1 *
0710.10.01 Kartulid 15 % 7
0712.90.03 Kartulid, ka tükeldatult või viilutatult, muul viisil
töötlemata
20 % 7
0713.33.02 Harilikud aedoad, v.a tariifiartikli 0713.33.01 tooted 100 % 7 *
0713.33.03 Silmoad, v.a tariifiartikli 0713.33.01 tooted 100 % 7 *
0713.33.99 Muud 100 % 7 *
0803.10.01 Jahubanaanid 20 % 0
0803.90.99 Muud 20 % 0
0808.10.01 Õunad 20 % MX10
& /et 115
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
0809.30.01 Nektariinid 20 % 7
0809.30.02 Virsikud 20 % MX-R2/TRQ-FP
0901.12.01 Kofeiinivaba 20 % 7/TRQ-CFB
0901.21.01 Kofeiiniga 72 % MX-R3/TRQ-CFB *
0901.22.01 Kofeiinivaba 72 % MX-R3/TRQ-CFB *
0901.90.01 Kohviubade kestad ja koored 72 % 7/TRQ-CFB *
0901.90.99 Muud 72 % 7/TRQ-CFB *
1001.11.01 Seemneks 60 % 7 *
1001.19.99 Muud 60 % 7 *
1001.91.01 Harilik nisu (Triticum aestivum) või kõva nisu 0 % 0
1001.91.99 Muud 60 % 7 *
1001.99.01 Harilik nisu (Triticum aestivum) või kõva nisu 0 % 0
& /et 116
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
1001.99.99 Muud 60 % 7 *
1002.10.01 Seemneks 0 % 0
1002.90.99 Muud 0 % 0
1003.10.01 Seemneks 0 % 0
1003.90.01 Teradena, koos kestadega 15 % 0
1003.90.99 Muud 15 % 0
1004.10.01 Seemneks 0 % 0
1004.90.99 Muud 0 % 0
1005.90.01 Lõhenev mais 0 % 0
1005.90.02 Mais tõlvikuna 0 % 0
1005.90.03 Kollase tuumaga mais 0 % 0
1005.90.04 Valge tuumaga (jahune) mais 20 % 0
1005.90.99 Muud 0 % 0
& /et 117
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
1006.10.01 Koorimata riis 9 % 7
1006.20.01 Kooritud (pruun) riis 20 % 7
1006.30.01 Pikateraline (tera pikkuse ja laiuse suhe 3:1 või suurem) 20 % 7
1006.30.99 Muud 20 % 7
1006.40.01 Purustatud riis 20 % 7
1007.10.01 Seemneks 0 % 0
1007.90.02 Sh kui tegevus toimub ajavahemikul 16. maist kuni
15. detsembrini
15 % 0
1008.40.01 Paelhirss (Digitaria spp.) 0 % 0
1008.50.01 Tšiili hanemalts (Chenopodium quinoa) 0 % 0
1008.60.01 Tritikale 0 % 0
1008.90.99 Muu teravili 0 % 0
1101.00.01 Püülijahu nisust või meslinist 10 % 7
& /et 118
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
1102.20.01 Maisijahu 10 % 0
1102.90.01 Riisijahu 10 % 0
1102.90.02 Rukkijahu 10 % 0
1102.90.99 Muud 10 % 0
1103.11.01 Nisust 6 % 7
1103.13.01 Maisist 6 % 0
1103.19.01 Kaerast 6 % 0
1103.19.02 Riisist 6 % 0
1103.19.99 Muud 6 % 3
1103.20.01 Nisust 6 % 7
1103.20.99 Muud
ex 1103.20.99 - Mais 6 % 7
ex 1103.20.99 - Muud 6 % 0
1104.12.01 Kaerast 6 % 0
& /et 119
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
1104.19.01 Odrast 6 % 5
1104.19.99 Muud
ex 1104.19.99 - Nisu 6 % 7
ex 1104.19.99 - Mais 6 % 7
ex 1104.19.99 - Muud 6 % 0
1104.22.01 Kaerast 6 % 0
1104.23.01 Maisist 0 % 0
1104.29.01 Odrast 6 % 7
1104.29.99 Muud 6 % 7
1104.30.01 Teraviljaidud, terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud
ex 1104.30.01 -- Nisust 6 % 7
ex 1104.30.01 - Muud 6 % 5
1107.10.01 Röstimata 15 % 0
& /et 120
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
1107.20.01 Röstitud 15 % 0
1108.11.01 Nisutärklis 10 % 7
1108.12.01 Maisitärklis 10 % 0
1108.13.01 Kartulitärklis 10 % 7
1108.14.01 Yucca (manioki) tärklis 10 % 0
1108.19.01 Saagotärklis 10 % 0
1108.19.99 Muud 10 % 5
1108.20.01 Inuliin 10 % 0
1109.00.01 Nisugluteen, kuivatatud või kuivatamata 10 % 7
1501.10.01 Seapekk 45 % 0
1501.20.01 Muu searasv ja -rasvkude 45 % 0
1501.90.99 Muud 45 % 0
1502.10.01 Sulatatud rasv 10 % 0
& /et 121
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
1502.90.99 Muud 10 % 0
1503.00.01 Oleosteariin 10 % 0
1503.00.99 Muud 10 % 0
1504.30.01 Mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid 10 % 0
1508.10.01 Toorõli 10 % 0
1508.90.99 Muud 20 % 0
1511.10.01 Toorõli 3 % 0
1511.90.99 Muud 5 % 0
1513.11.01 Toorõli 0 % 0
1513.19.99 Muud 3 % 0
1513.21.01 Toorõli 0 % 0
1513.29.99 Muud 3 % 0
1515.90.04 Jojoobiõli ja selle fraktsioonid 10 % 0
1516.10.01 Loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid 45 % 0
& /et 122
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
1516.20.01 Taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid 5 % 0
1517.90.01 Toidurasvad, mis on valmistatud seapeki või seapeki
asendajate baasil
20 % 0
1518.00.02 Epoksiiditud loomsed ja taimsed õlid 15 % 0
1518.00.99 Muud 10 % 0
1601.00.01 Kukkede, kanade või kalkunite 15 % 5
1601.00.99 Muud 15 % 5
1602.10.01 Kukkede, kanade või kalkunite 20 % 5
1602.10.99 Muud 20 % 5
1602.20.01 Kukkede, kanade või kalkunite 20 % 5
1602.20.99 Muud 20 % 5
1602.31.01 Kalkuni 20 % 3
1602.32.01 Kuke või kana 20 % 5
1602.39.99 Muud 20 % 0
& /et 123
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
1602.41.01 Tagaosad ja nende jaotustükid 20 % 5
1602.42.01 Abatükid ja nende jaotustükid 20 % 5
1602.49.01 Seanahk, kuumtöödeldud tükkidena („pelletid“) 20 % 5
1602.49.99 Muud 20 % 5
1602.50.01 Loomasooled või mokad, keedetud, hermeetiliselt
pakendatud
20 % 7
1602.50.99 Muud 20 % E
1602.90.99 Muud, sh tooted mis tahes loomade verest 20 % E
1604.14.01 Tuunid (perekonnast Thunnus), v.a
tariifiartiklite 1604.14.02 ja 1604.14.04 tooted
20 % 0
1604.14.02 Tuuni (perekonnast Thunnus) seljafileed, v.a tariifiartikli
1604.14.04 tooted
20 % 0
1604.14.03 Väiketuuni (Euthynnus spp.) ja triiptuuni (Katsowonus
pelamis) seljafileed, v.a tariifiartikli 1604.14.04 tooted
20 % 0
& /et 124
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
1604.14.04 Kulduim-tuuni või väiketuuni või suursilm-tuuni
seljafileed, massiga 0,5 kg kuni 7,5 kg, eelnevalt
kuumtöödeldud, külmutatud ja vaakumpakendatud
plastkottidesse, ilma soomuste, luude, naha ja tumeda lihata
0 % 0
1604.14.99 Muud 20 % 0
1604.19.01 Väiketuuni perekonnast Euthynnus spp., v.a vööttuun
(Katsowonus pelamis), v.a tariifiartikli 1604.19.02 tooted
20 % 0
1604.19.02 Väiketuuni (Euthynnus spp.) seljafileed, v.a liigist
Katsowonus pelamis)
20 % 0
1604.20.02 Tuunidest, väiketuunidest ja muudest perekonna Euthynnus
kaladest
20 % 0
1701.12.01 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab
polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 99,4 kraadi, kuid
alla 99,5 kraadi
0,36 USD/kg E
& /et 125
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
1701.12.02 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab
polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 96 kraadi, kuid alla
99,4 kraadi
0,36 USD/kg E
1701.12.03 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab
polarisatsiooninäidule, mis on alla 96 kraadi
0,36 USD/kg E
1701.13.01 Selle grupi alamrubriigi märkuses 2 nimetatud roosuhkur 0,338 USD/kg E
1701.14.01 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab
polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 99,4 kraadi, kuid
alla 99,5 kraadi
0,338 USD/kg E
1701.14.02 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab
polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 96 kraadi, kuid alla
99,4 kraadi
0,338 USD/kg E
1701.14.03 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab
polarisatsiooninäidule, mis on alla 96 kraadi
0,338 USD/kg E
& /et 126
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
1701.91.01 Maitse- või värvainelisanditega 0,36 USD/kg E
1701.99.01 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab
polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 99,5 kraadi, kuid
alla 99,7 kraadi
0,36 USD/kg E
1701.99.02 Suhkur, mille sahharoosi sisaldus kuivaine massis vastab
polarisatsiooninäidule, mis on vähemalt 99,7 kraadi, kuid
alla 99,9 kraadi
0,36 USD/kg E
1701.99.99 Muud 0,36 USD/kg E
1702.11.01 Kuivaine laktoosisisaldusega vähemalt 99 % massist,
väljendatuna veevaba laktoosina kuivaines
10 % 5
1702.19.01 Laktoos 10 % 7
1702.19.99 Muud 15 % 7
1702.20.01 Vahtrasuhkur ja vahtrasiirup 15 % 7
& /et 127
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
1702.30.01 Glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille
kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist
15 % 7
1702.40.01 Glükoos 15 % 7
1702.40.99 Muud 75 % E
1702.50.01 Keemiliselt puhas fruktoos 100 % 7
1702.60.01 Fruktoosisisaldusega üle 50 %, kuid alla 60 % kuivaine
massist
100 % E
1702.60.02 Fruktoosisisaldusega üle 60 %, kuid alla 80 % kuivaine
massist
100 % 7
1702.60.99 Muud 100 % 7
1702.90.01 Rafineeritud vedel suhkur ja invertsuhkur 0,39586 USD/kg E
1702.90.99 Muud 15 % 7
& /et 128
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
1704.10.01 Närimiskumm, suhkruga kaetud või katmata 20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
7
1704.90.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
5
1802.00.01 Kakaoubade kestad, kelmed jms kakaojäägid 0 % 0
1803.10.01 Rasvatustamata 0 % 0
1803.20.01 Osaliselt või täielikult rasvatustatud 0 % 0
1804.00.01 Kakaovõi, -rasv ja -õli 0 % 0
1805.00.01 Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita 5 % 0
1806.10.01 Suhkrusisaldusega üle 90 % massist 0,36 USD/kg E
1806.10.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
7
& /et 129
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
1806.20.01 Muud tooted plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle
2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või
muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg
20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
MX7
1806.31.01 Täidisega 20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
MX7
1806.32.01 Täidiseta 20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
MX7
1806.90.01 Jahu, durumnisujahu, tärklise või linnaseekstrakti baasil
valmistatud toiduvalmistised, mis sisaldavad üle 40 %
massist kakaopulbrit täiesti rasvavabalt arvestatuna
20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
0
1806.90.02 Rubriikidesse 04.01 kuni 04.04 kuuluvatest toodetest
valmistatud toiduvalmistised, mis sisaldavad üle 5 %
massist kakaopulbrit täiesti rasvavabalt arvestatuna
20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
0
& /et 130
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
1806.90.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
MX7
1901.10.01 Mis sisaldavad piimakuivaineid üle 10 % massist 10 % MX-R4
1901.10.99 Muud 10 % 7
1901.20.01 Kaera-, maisi- või nisujahul või -tärklistel põhinevad 10 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
7
1901.20.02 Sisaldavad piimarasva üle 25 % massist, jaemüügiks
pakendamata, v.a tariifiartikli 1901.20.01 tooted
10 % 7
1901.20.99 Muud 10 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
7
1901.90.01 Linnaseekstrakt 10 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
7
1901.90.03 Piimatoodete baasil valmistatud toiduvalmistised, mis
sisaldavad üle 10 %, kuid alla 50 % massist
piimakuivaineid, v.a tariifiartikli 1901.90.04 tooted
10 % TRQ-DP1
& /et 131
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
1901.90.04 Piimatoodete baasil valmistatud toiduvalmistised, mis
sisaldavad üle 10 % piimakuivaineid, jaemüügiks
pakendatud, mille sildil on märge toote otseseks
kasutamiseks näiteks toidu või magustoitude
valmistamiseks
10 % 7
1901.90.05 Piimatoodete baasil valmistatud toiduvalmistised, mis
sisaldavad üle 50 % massist piimakuivaineid, v.a
tariifiartikli 1901.90.04 tooted
45 % TRQ-DP2
1901.90.99 Muud 10 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
7
1902.11.01 Muna sisaldavad 20 % 7
1902.19.99 Muud 10 % 5
1902.20.01 Täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või muul viisil
toiduks valmistatud või mitte
10 % 0
1902.30.99 Muud pastatooted 10 % 0
1904.10.01 Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamisel või röstimisel
saadud toidukaubad
10 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
5
& /et 132
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
1904.20.01 Röstimata teraviljahelvestest või nende segudest ja röstitud
teraviljahelvestest või paisteradest valmistatud toidukaubad
10 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
5
1904.30.01 Bulgurnisu 10 % 3
1904.90.99 Muud 10 % 3
1905.31.01 Magusad küpsised (magusainelisandiga) 10 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
0
1905.32.01 Vahvlid, täidisega või täidiseta (gaufrettes ja gaufres) 10 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
0
1905.90.99 Muud 10 % 5
2002.10.01 Terved või tükeldatud tomatid 20 % 5
2002.90.99 Muud 20 % 7
2004.10.01 Kartulid 20 % 7
2005.20.01 Kartulid 20 % 7
& /et 133
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
2007.10.01 Homogeenitud tooted 20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
0
2007.91.01 Tsitrusviljad 20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
0
2007.99.01 Diabeetikute kompotid ja marmelaadid 20 % 0
2007.99.02 Diabeetikute želeed 20 % 0
2007.99.03 Diabeetikute püreed ja pastad 20 % 3
2007.99.04 Marmelaadid, v.a tariifiartikli 2007.99.01 tooted 20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
3
2007.99.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
3
2008.70.01 Virsikud, k.a nektariinid 20 % 7
2009.61.01 Brixi arvuga kuni 30. 20 % 5
& /et 134
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
2009.69.99 Muud 20 % 5
2101.11.01 Lahustuv kohv, lõhna- ja maitseaineteta 100 % 7/TRQ-CFS *
2101.11.02 Kontsentreeritud vedel kohviekstrakt, sh külmutatud kujul 100 % 7/TRQ-CFS *
2101.11.99 Muud 100 % 7/TRQ-CFS *
2101.12.01 Tooted, mis põhinevad ekstraktidel, essentsidel ja
kontsentraatidel või kohvil
100 % 7/TRQ-CFS *
2101.30.01 Röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende
ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid
20 % 7/TRQ-CFS
2105.00.01 Jäätis, kakaoga või kakaota 20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
TRQ-IC
2106.10.99 Muud 15 % 7
2106.90.05 Aromatiseeritud või värvainelisanditega siirupid 0,36 USD/kg E
2106.90.08 Mis sisaldavad piimakuivaineid üle 10 % massist 15 % 7
& /et 135
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
2106.90.09 Munade baasil valmistatud toiduvalmistised 15 % 5
2106.90.12 Piimavalgu derivaadid, järgmise koostisega: hüdrogeenitud
kookosrasva 44 %, veevaba glükoosi 38 %,
naatriumkaseinaati 10 %, emulgaatoreid 6 %,
stabilisaatoreid 2 %
15 % 7
2106.90.99 Muud 15 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
0
2202.90.04 Mis sisaldavad piima 20 % 7
2202.90.05 Alkoholivaba õlu 20 % 0
2202.90.99 Muud 20 % + 0,36 USD/kg
suhkrusisalduse kohta
0
2204.30.99 Muu viinamarjavirre 20 % 7
2208.40.01 Rumm 20 % 7
2208.40.99 Muud 20 % 7
2302.10.01 Maisist 10 % 0
2302.30.01 Nisust 10 % 7
& /et 136
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
2302.40.01 Riisist 10 % 0
2302.40.99 Muud 10 % 0
2303.10.01 Tärklise tootmisjäägid jms jäätmed 15 % 7
2309.90.01 Kodulindude valmissööt, valmistatud eri taimeseemnete
purustatud segu baasil
0 % 0
2309.90.02 Taimne sööt, k.a mineraalse materjaliga kohandatud 0 % 0
2309.90.04 Segud, valmistised või mahepõllumajandusliku päritoluga
tooted, mis on mõeldud dekoratiivkalade söödaks
20 % 7
2309.90.07 Kontsentreeritud valmistised tasakaalustatud toidukaupade
tootmiseks, v.a tariifiartiklite 2309.90.09, 2309.90.10 ja
2309.90.11 tooted
0 % 0
2309.90.08 Piimaasendaja vasikatele, valmistatud kaseiini, piimapulbri,
loomarasva, sojaletsitiini, vitamiinide, mineraalide ja
antibiootikumide baasil, v.a tariifiartiklite 2309.90.10 ja
2309.90.11 tooted
0 % 0
& /et 137
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
2309.90.09 Kontsentreeritud või stimuleerivad valmistised vitamiini
B12 baasil
0 % 0
2309.90.10 Piimakuivaine sisaldusega üle 10 %, kuid kuni 50 %
massist
0 % 0
2309.90.11 Toidukaubad piimakuivaine sisaldusega üle 50 % massist 0 % 0
2309.90.99 Muud 0 % 0
2402.20.01 Tubakat sisaldavad sigaretid 67 % 5
2905.44.01 D-glütsitool (sorbitool) 5 % 0
3501.10.01 Kaseiin 0 % 0
3501.90.01 Kaseiinliimid 10 % 5
3501.90.02 Kaseinaadid 0 % 0
3501.90.03 Karboksümetüülkaseiin, fotograafiaks sobiva
puhtusastmega
5 % 5
& /et 138
HS-kood 2012(1)
(8-kohaline
number)
Kirjeldus Baasmäär Üleminekukategooria (*)
3501.90.99 Muud 0 % 0
3502.11.01 Kuivatatud 0 % 0
3502.19.99 Muud 0 % 0
3505.10.01 Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised 5 % 7
3824.60.01 Sorbitool, v.a alamrubriigi 2905.44 tooted 5 % 0
(1) See tariifitabel on üldiselt väljendatud Mehhiko impordi- ja eksporditollimaksude üldseaduse tariifitabeli (Tarifa de la Ley de los Impuestos
Generales de Importación y de Exportación (LIGIE)) kohaselt, ja selle tabeli sätteid, sealhulgas tabeli alamrubriikide alla kuuluvaid tooteid,
tõlgendatakse kooskõlas LIGIE üldiste märkuste ning jaotiste ja kaubagruppide märkustega.
i Käesoleva lepingu liite 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ keeleversioonide tõlgendamise lahknevuste korral on ülimuslik
hispaaniakeelne tekst.
& /et 139
Liide 2-A-3
EUROOPA LIIDU TARIIFIKVOODID
A JAGU
Üldsätted
1. Käesolevas liites sätestatakse tariifikvoodid, mida Euroopa Liit kohaldab alates käesoleva
lepingu jõustumise kuupäevast teatavate Mehhiko päritolustaatusega kaupade suhtes.
2. Iga käesoleva jao tariifikvoodiga hõlmatud kaubad on mitteametlikult tähistatud tariifikvoote
kehtestava lõigu pealkirjas. Need pealkirjad on lisatud üksnes lugejate abistamiseks käesoleva jao
mõistmisel ning need ei muuda ega asenda ühegi tariifikvoodi ulatust, kuna need on identifitseeritud
viitega Euroopa Liidu tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku asjaomasele
tariifireale.
3. Käesolevas liites kasutatakse terminit „tonn“.
& /et 140
B JAGU
Tariifikvoodid
1. Veiseliha tariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-BF1“ ja mis on
loetletud punktis e, kohaldatakse 7,5 % suurust kvoodisisest tariifimäära järgmistes
üldkogustes:
Aasta Aastane üldkogus
(tonnides – rümba massi ekvivalendina)
1 1 000
2 2 000
3 3 000
4 4 000
5 ja iga järgmine aasta 5 000
b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
tollimaksu baasmäära.
c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis a
sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks.
& /et 141
d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti kooskõlas oma õigusaktidega.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 0201 20 20, 0201 20 30, 0201 20 50, 0201 20 90, 0201 30 00, 0202 20 10,
0202 20 30, 0202 20 50, 0202 20 90, 0202 30 10, 0202 30 50, 0202 30 90, 0210 20 10
ja 0210 20 90.
2. Veiserupsi tariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-BF2“ tähistatud
tariifireal ja mis on loetletud punktis e, kohaldatakse 7,5 % suurust kvoodisisest tariifimäära
järgmistes aastastes üldkogustes:
Aasta Aastane üldkogus
(tonnides – rümba massi ekvivalendina)
1 1 000
2 2 000
3 3 000
4 4 000
5 ja iga järgmine aasta 5 000
b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
tollimaksu baasmäära.
& /et 142
c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis a
sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks.
d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti kooskõlas oma õigusaktidega.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 0206 10 95, 0206 29 91 ja 0210 99 51.
3. Sealihasingi tariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-PK“ ja mis on
loetletud punktis e, on alates käesoleva lepingu jõustumisest tollimaksuvabad 10 000 tonni
(rümba massi ekvivalendina) suuruses aastases üldkoguses.
b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
tollimaksu baasmäära.
c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis b
sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks.
& /et 143
d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti kooskõlas oma õigusaktidega.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 0203 12 11, ex 0203 19 55, 0203 22 11 ja ex 0203 29 55.
4. Kodulinnuliha tariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-PY“ ja mis on
loetletud punktis e, on tollimaksuvabad järgmistes aastastes üldkogustes:
Aasta Aastane üldkogus
(tonnides – rümba massi ekvivalendina)
1 3 333
2 5 000
3 ja iga järgmine aasta 6 667
b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
tollimaksu baasmäära.
c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis c
sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks.
& /et 144
d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti kooskõlas oma õigusaktidega.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: ex 0207 13 10, 0207 13 20, 0207 13 50, 0207 13 60, 0207 13 70,
ex 0207 14 10, 0207 14 20, 0207 14 50, 0207 14 60, 0207 14 70, 0207 27 10, 1602 32 11,
1602 32 19, 1602 32 30 ja 1602 32 90.
5. Munade üleminekutariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-EG1/3“ ja mis on
loetletud punktis g, kohaldatakse esimesel aastal pärast käesoleva lepingu jõustumist
soodustollimaksu, mis võrdub 50 %ga kohaldatavast enamsoodustusrežiimi tollitariifist 300
tonni (koorega muna ekvivalendina) suuruses aastases üldkoguses.
b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
soodustariifikvoote.
c) Alates teise aasta algusest kohaldatakse punktides a ja g osutatud päritolustaatusega kaupade
suhtes liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tariifset
sooduskohtlemist ning punktis a osutatud tariifikvoot aegub.
& /et 145
d) Alates kolmanda aasta algusest on punktides a ja g nimetatud päritolustaatusega kaubad
tollimaksuvabad.
e) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõikes 2 sätestatud
teisendustegureid, et teisendada toote mass koorega muna ekvivalendiks.
f) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.
g) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 0407 11 00 ja 0407 19 19.
6. Munatoodete tariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-EG2“ ja mis on
loetletud punktis e, on tollimaksuvabad järgmistes aastastes üldkogustes:
Aasta Aastane üldkogus
(tonnides – koorega muna ekvivalendina)
1 2 000
2 2 500
3 3 000
4 3 500
5 4 000
6 4 500
7 ja järgnevad aastad 5 000
& /et 146
b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
tollimaksu baasmäära.
c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõikes 2 sätestatud
teisendustegureid, et teisendada toote mass koorega muna ekvivalendiks.
d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 0408 11 80, 0408 19 81, 0408 19 89, 0408 91 80 ja 0408 99 80.
7. Mee üleminekutariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-HY/7“ ja mis on
nimetatud punktis e, on tollimaksuvabad järgmistes aastastes üldkogustes:
Aasta Aastane üldkogus
(tonnides)
1–6 35 000
& /et 147
b) Alates seitsmenda aasta algusest on punktides a ja e nimetatud päritolustaatusega kaubad
tollimaksuvabad.
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
soodustariifikvoote.
d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 0409 00 00 klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes.
8. Külmutatud maasikate üleminekutariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-SY/5“ ja mis on
nimetatud punktis e, on tollimaksuvabad järgmistes aastastes üldkogustes:
Aasta Aastane üldkogus
(tonnides)
1–4 1 500
b) Alates viienda aasta algusest on punktides a ja e nimetatud päritolustaatusega kaubad
tollimaksuvabad.
& /et 148
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
soodustariifikvoote.
d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 0811 10 90 klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes.
9. Maisitärklise tariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-SH1“ ja mis on
nimetatud punktis d, on alates käesoleva lepingu jõustumisest tollimaksuvabad 1 800 tonni
suuruses aastases üldkoguses.
b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
tollimaksu baasmäära.
c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.
d) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 1108 12 00 klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes.
& /et 149
10. Tuunikalavalmististe üleminekutariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-TN1/7“ ja mis on
loetletud punktis h, kohaldatakse punktides b ja c täpsustatud kvoodisisest tariifimäära
järgmistes üldkogustes:
Aasta Aastane üldkogus
(tonnides)
1 14 500
2 15 000
3 15 500
4 16 000
5 16 500
b) Tariifiridadel 1604 14 21, 1604 14 28, 1604 14 31, 1604 14 38, 1604 14 41, 1604 14 48,
1604 19 39, 1604 20 70 klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes kohaldatakse
kvoodisisest tariifimäära 6,8 %.
c) Tariifireal 1604 14 90 klassifitseeritud päritolustaatusega kaupade suhtes kohaldatakse
kvoodisisest tariifimäära 7,1 %.
d) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
soodustariifikvoote.
& /et 150
e) Alates kuuenda aasta algusest kohaldatakse punktides a ja h osutatud päritolustaatusega
kaupade suhtes liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
tariifset sooduskohtlemist ning punktis a osutatud tariifikvoot aegub.
f) Alates seitsmenda aasta algusest on punktides a ja h nimetatud päritolustaatusega kaubad
tollimaksuvabad.
g) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.
h) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 1604 14 21, 1604 14 28, 1604 14 31, 1604 14 38, 1604 14 41, 1604 14 48,
1604 14 90, 1604 19 39 ja 1604 20 70.
11. Tuuni seljafilee toodete üleminekutariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-TN2/5“ ja mis on
loetletud punktis f, kohaldatakse 6 % suurust kvoodisisest tariifimäära järgmistes aastastes
üldkogustes:
Aasta Aastane üldkogus
(tonnides)
1–3 6 000
& /et 151
b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
soodustariifikvoote.
c) Alates neljanda aasta algusest kohaldatakse punktides a ja f osutatud päritolustaatusega
kaupade suhtes liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
tariifset sooduskohtlemist ning punktis a osutatud tariifikvoot aegub.
d) Alates viienda aasta algusest on punktides a ja f nimetatud päritolustaatusega kaubad
tollimaksuvabad.
e) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.
f) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 1604 14 26, 1604 14 36 ja 1604 14 46.
& /et 152
12. Rafineerimiseks ettenähtud suhkru tariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-SR1“ ja mis on
loetletud punktis d, kohaldatakse kvoodisisest tariifimäära 49 eurot tonni kohta järgmistes
aastastes üldkogustes:
Aasta Aastane üldkogus
(tonnides)
1 10 000
2 20 000
3 ja iga järgmine aasta 30 000
b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
tollimaksu baasmäära.
c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti kooskõlas oma õigusaktidega.
d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 1701 13 10 ja 1701 14 10.
& /et 153
13. Erisuhkrute tariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-SR2“ ja mis on
nimetatud punktis d, on 500 tonni ulatuses tollimaksuvabad.
b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
tollimaksu baasmäära.
c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.
d) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 1701 13 90 klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes.
14. Muude suhkrute tariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-SR3“ ja mis on
nimetatud punktis d, on 1 000 tonni ulatuses tollimaksuvabad.
b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
tollimaksu baasmäära.
& /et 154
c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.
d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 1702 30 10, 1702 30 50, 1702 30 90, 1702 40 10, 1702 40 90, 1702 50 00,
1702 60 10, ex 1702 60 95, 1702 90 30, ex 1704 90 99, 1806 10 30, 1806 10 90,
ex 2101 12 98 ja ex 2101 20 98.
15. Närimiskummi üleminekutariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-CW/7“ ja mis on
loetletud punktis f, kohaldatakse 6 % suurust kvoodisisest tariifimäära järgmistes aastastes
üldkogustes:
Aasta Aastane üldkogus
(tonnides)
1–4 1 000
b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
soodustariifikvoote.
c) Alates viienda aasta algusest kohaldatakse punktides a ja f osutatud päritolustaatusega
kaupade suhtes liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
tariifset sooduskohtlemist ning punktis a osutatud tariifikvoot aegub.
& /et 155
d) Alates seitsmenda aasta algusest on punktides a ja f nimetatud päritolustaatusega kaubad
tollimaksuvabad.
e) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.
f) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 1704 10 10 ja 1704 10 90.
16. Asparaaguse üleminekutariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-ASP/7“ ja mis on
nimetatud punktis f, kohaldatakse 7 % suurust kvoodisisest tariifimäära järgmistes aastastes
üldkogustes:
Aasta Aastane üldkogus
(tonnides)
1–4 1 000
b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
soodustariifikvoote.
& /et 156
c) Alates viienda aasta algusest kohaldatakse punktides a ja f osutatud päritolustaatusega
kaupade suhtes liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
tariifset sooduskohtlemist ning punktis a osutatud tariifikvoot aegub.
d) Alates seitsmenda aasta algusest on punktides a ja f nimetatud päritolustaatusega kaubad
tollimaksuvabad.
e) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.
f) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 2005 60 00 klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes.
17. Apelsinimahla üleminekutariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-OJ/3“ ja mis on
loetletud punktis e, kohaldatakse järgmisi kvoodisiseseid tariifimäärasid järgmistes aastastes
üldkogustes:
Aasta Aastane üldkogus
(tonnides) Kvoodisisene tariifimäär
1 1 000 33,3 % baasmäärast
2 1 000 16,7 % baasmäärast
& /et 157
b) Alates kolmanda aasta algusest on punktides a ja e nimetatud päritolustaatusega kaubad
tollimaksuvabad.
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
soodustariifikvoote.
d) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 2009 11 11, 2009 11 19 ja 2009 11 91.
& /et 158
18. Etanooli tariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-EL“ ja mis on
loetletud punktis d, on tollimaksuvabad allpool täpsustatud aastastel ja üldkogustes. Osa
üldkogusest on igal aastal reserveeritud erikasutuseks tariifirubriiki ex 22081 klassifitseeritud
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/20082 artiklis 2 ja I lisas
määratletud piiritusjookide tootmisel. Ülejäänud üldkogus reserveeritakse igal aastal muuks
kasutuseks3.
Aasta
Aastane üldkogus
(tonnides)
Erikasutus: piiritusjookide
tootmine
Aastane üldkogus
(tonnides)
Erikasutus: muu kui
piiritusjookide tootmine
Aastane üldkogus
kokku
(tonnides)
1 1 400 1 100 2 500
2 2 800 2 200 5 000
3 4 200 3 300 7 500
4 5 600 4 400 10 000
5 ja iga
järgmine
aasta
7 000 5 500 12 500
1 Välja arvatud tariifiread 2208 90 91, 2208 90 99. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008
piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste
kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89
(ELT L 39, 13.2.2008, lk 16). 3 Muuks otstarbeks kui rubriiki 2208 klassifitseeritud toodete tootmiseks.
& /et 159
b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
tollimaksu baasmäära.
c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.
d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 2207 10 00, 2207 20 00 ja 2208 90 99.
19. Rummi tariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-RM“ ja mis on
loetletud punktis d, on 3 000 hektoliitri ulatuses tollimaksuvabad.
b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
tollimaksu baasmäära.
c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.
d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 2208 40 11, 2208 40 39, 2208 40 51 ja 2208 40 99.
& /et 160
20. Ovoalbumiini üleminekutariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifiridadel, mille juures on märge „TRQ-EG3/10“ ja mis on
loetletud punktis f, on tollimaksuvabad järgmistes üldkogustes:
Aasta Aastane üldkogus
(tonnides – koorega muna ekvivalendina)
1–9 3 000
b) Alates aasta 10 algusest on punktides a ja f nimetatud päritolustaatusega kaubad
tollimaksuvabad.
c) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõikes 2 sätestatud
teisendustegureid, et teisendada toote mass koorega muna ekvivalendiks.
d) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
soodustariifikvoote.
e) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.
f) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 3502 11 90 ja 3502 19 90.
& /et 161
21. Modifitseeritud tärkliste tariifikvoot
a) Päritolustaatusega kaubad, mis on klassifitseeritud liites 2-A-1 esitatud Euroopa Liidu
tollitariifide kaotamise ajakavas tariifireal, mille juures on märge „TRQ-SH2“ ja mis on
nimetatud punktis d, on 300 tonni ulatuses tollimaksuvabad.
b) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis a sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-1 „Euroopa Liidu tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud
tollimaksu baasmäära.
c) Euroopa Liit haldab seda tariifikvooti põhimõttel „kes ees, see mees“.
d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 2905 43 00, 2905 44 11, 2905 44 19, 2905 44 91, 3824 60 11 ja 3824 60 19.
& /et 162
C JAGU
Teisendustegurid
1. B jao „Tariifikvoodid“ punktides 1–4 sätestatud tariifikvootide puhul kasutatakse toote massi
ümberarvestamiseks rümba massi ekvivalendiks järgmisi teisendustegureid:
a) B jao „Tariifikvoodid“ punktides 1 ja 2 sätestatud tariifikvootide puhul:
Tariifirida Tariifirea kirjeldus
(üksnes näitlikustamiseks) Teisendustegur
0201 20 20 Veiste komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, kontidega,
värsked või jahutatud
100 %
0201 20 30 Veiste poolitamata või poolitatud eesveerandid, kondiga,
värsked või jahutatud
100 %
0201 20 50 Veiste poolitamata või poolitatud tagaveerandid, kondiga,
värsked või jahutatud
100 %
0201 20 90 Veiste jaotustükid, värsked või jahutatud, kontidega (v.a
rümbad ja poolrümbad, komplekteeruvad ees- ja
tagaveerandid, eesveerandid ja tagaveerandid)
100 %
0201 30 00 Värske või jahutatud veiseliha, kontideta 130 %
0202 20 10 Veise komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid, külmutatud,
kondiga
100 %
0202 20 30 Veise poolitamata või poolitatud eesveerandid, külmutatud,
kondiga
100 %
0202 20 50 Veise poolitamata või poolitatud tagaveerandid, külmutatud,
kondiga
100 %
& /et 163
Tariifirida Tariifirea kirjeldus
(üksnes näitlikustamiseks) Teisendustegur
0202 20 90 Veise jaotustükid, külmutatud, kontidega (v.a rümbad ja
poolrümbad, komplekteeruvad ees- ja tagaveerandid,
eesveerandid ja tagaveerandid)
100 %
0202 30 10 Veise kontideta eesveerandid, külmutatud, terved või
tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand
moodustab ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja
tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on
terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on
tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis
130 %
0202 30 50 Veise kontideta õlatükid, abaluuga turjatükid ja rinnatükid,
külmutatud
130 %
0202 30 90 Külmutatud kontideta veiseliha (v.a eesveerandid, terved
või tükeldatud kuni viieks tükiks, kusjuures iga eesveerand
moodustab ühe ploki; komplekteeruvad ees- ja
tagaveerandid moodustavad kaks plokki, millest üks on
terve või kuni viieks tükiks lõigatud eesveerand, teine on
terve tagaveerand ilma sisefileeta, ühes tükis
130 %
0206 10 95 Veise paks vaheliha ja õhuke vaheliha, värske või jahutatud
(v.a farmaatsiatoodete tooraineks)
100 %
0206 29 91 Veise söödav paks vaheliha ja õhuke vaheliha, külmutatud
(v.a farmaatsiatoodete tooraineks)
100 %
0210 20 10 Veiseliha, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud,
kondiga
100 %
0210 20 90 Kontideta veiseliha, soolatud, soolvees, kuivatatud või
suitsutatud
135 %
0210 99 51 Veise söödav paks vaheliha ja õhuke vaheliha, soolatud,
soolvees, kuivatatud või suitsutatud
100 %
& /et 164
b) B jao „Tariifikvoodid“ punktis 3 sätestatud tariifikvootide puhul:
Tariifirida Tariifirea kirjeldus
(üksnes näitlikustamiseks) Teisendustegur
0203 12 11 Kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kondiga,
värsked või jahutatud
100 %
ex 0203 19 55 Kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kondita,
värsked või jahutatud
120 %
0203 22 11 Külmutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid,
kondiga
100 %
ex 0203 29 55 Kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kondita,
külmutatud
120 %
c) B jao „Tariifikvoodid“ punktis 4 sätestatud tariifikvootide puhul:
Tariifirida Tariifirea kirjeldus
(üksnes näitlikustamiseks) Teisendustegur
ex 0207 13 10 Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud
jaotustükid, kondita, välja arvatud liigi Gallus
domesticus lindude mehaaniliselt eraldatud värske või
jahutatud lihamass, mis on saadud liha eraldamisel
lihaga kaetud kontidelt pärast konditustamist või
kodulinnurümpadelt, kasutades mehaanilisi vahendeid,
mille tulemuseks on lihaskiu struktuuri hävimine või
muundumine
140 %
0207 13 20 Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud
pool- või veerandrümbad
100 %
0207 13 50 Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud
rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega
110 %
0207 13 60 Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud
koivad ja nende jaotustükid, kontidega
100 %
& /et 165
Tariifirida Tariifirea kirjeldus
(üksnes näitlikustamiseks) Teisendustegur
0207 13 70 Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud
jaotustükid, kondiga (v.a pool- või veerandrümbad,
tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid,
kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja
tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid)
100 %
ex 0207 14 10 Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud
jaotustükid, kondita, välja arvatud liigi Gallus
domesticus lindude mehaaniliselt eraldatud külmutatud
lihamass, mis on saadud liha eraldamisel lihaga kaetud
kontidelt pärast konditustamist või
kodulinnurümpadelt, kasutades mehaanilisi vahendeid,
mille tulemuseks on lihaskiu struktuuri hävimine või
muundumine
140 %
0207 14 20 Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud pool- või
veerandrümbad
100 %
0207 14 50 Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud rinnatükid
ja nende jaotustükid, kontidega
110 %
0207 14 60 Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud koivad ja
nende jaotustükid, kontidega
100 %
0207 14 70 Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud
jaotustükid, kontidega (v.a pool- või veerandrümbad,
tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid,
kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja
tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid)
100 %
0207 27 10 Kodukalkunite külmutatud tükid, kontideta 140 %
& /et 166
Tariifirida Tariifirea kirjeldus
(üksnes näitlikustamiseks) Teisendustegur
1602 32 11 Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist
valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, mis
sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 %
massist (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted)
80 %
1602 32 19 Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist
valmistatud kuumtöödeldud tooted või konservid, mis
sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 %
massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted,
pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes
netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning
lihaekstraktid)
80 %
1602 32 30 Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist
valmistatud tooted või konservid, mis sisaldavad
kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 %, kuid vähem
kui 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud
tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna,
nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning
lihaekstraktid)
45 %
1602 32 90 Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist
valmistatud tooted või konservid (v.a tooted, mis
sisaldavad kodulinnu liha või rupsi üle 25 %, kalkuni
või pärlkana liha või rupsi, vorstid jms tooted,
homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või
dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g,
maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad)
35 %
& /et 167
2. Punktides 5, 6 ja 20 sätestatud tariifikvootide puhul kasutatakse toote massi
ümberarvestamiseks koorega muna ekvivalendiks järgmisi teisendustegureid:
Tariifirida Tariifirea kirjeldus
(üksnes näitlikustamiseks) Teisendustegur
0407 11 00 Kodulindude viljastatud munad inkubeerimiseks 100 %
0407 19 19 Viljastatud kodulinnumunad inkubeerimiseks (v.a kalkuni-,
hane- ja kanamunad)
100 %
0408 11 80 Inimtoiduks kõlblikud kuivatatud munakollased, suhkru- või
muu magusainelisandiga või ilma
246 %
0408 19 81 Inimtoiduks kõlblikud vedelad munakollased, suhkru- või muu
magusainelisandiga või ilma
116 %
0408 19 89 Inimtoiduks kõlblikud munakollased (v.a vedelad), külmutatud
või muul viisil töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga
või ilma (v.a kuivatatud)
116 %
0408 91 80 Kuivatatud linnumunad, kooreta, suhkru- või muu
magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud, (v.a
munakollased)
452 %
0408 99 80 Linnumunad, kooreta, värsked, vees või aurus keedetud,
vormitud, külmutatud või muul viisil töödeldud, suhkru- või
muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud (v.a
kuivatatud munad ja munakollased)
116 %
3502 11 90 Kuivatatud ovoalbumiin (näiteks tahvlid, soomused, helbed,
pulber), inimtoiduks kõlblik
856 %
3502 19 90 Ovoalbumiin, inimtoiduks kõlblik (v.a kuivatatud (näiteks
tahvlid, helbed, kristallid, pulber))
116 %
& /et 168
Liide 2-A-4
MEHHIKO TARIIFIKVOODID
A JAGU
Üldsätted
1. Käesolevas liites sätestatakse tariifikvoodid, mida Mehhiko kohaldab alates käesoleva lepingu
jõustumise kuupäevast teatavate Euroopa Liidu päritolustaatusega kaupade suhtes.
2. Mehhiko haldab järgmisi B jaos sätestatud tariifikvoote kooskõlas oma õigusaktidega: TRQ-
BF1, TRQ-PK, TRQ-BF2, TRQ-PY, TRQ-FP, TRQ-CFB ja TRQ-CFS.
3. Mehhiko haldab järgmisi B jaos sätestatud tariifikvoote kooskõlas käesoleva liite tingimuste
ja oma õigusaktidega: TRQ-FM, TRQ-MP, TRQ-ECM, TRQ-WY, TRQ-BT, TRQ-FC, TRQ-OC,
TRQ-DP1, TRQ-DP2 ja TRQ-IC.
4. B jao iga tariifikvoodiga hõlmatud kaubad on mitteametlikult tähistatud tariifikvoote
kehtestava sätte pealkirjas. Need pealkirjad on lisatud üksnes selleks, et aidata lugejatel käesolevat
liidet mõista ning need ei muuda ega asenda Mehhiko impordi- ja eksporditollimaksude
üldseadusega (Tarifa de la Ley de los Impuestos Generales de Importación y de Exportación –
(LIGIE)) määratletud tariifiridade ulatust.
& /et 169
5. Käesolevas liites kasutatakse terminit „tonn“.
B JAGU
Tariifikvoodid
1. Veiseliha
a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.
Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude
kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-BF1“.
b) Kvoodisisene tariifimäär ja punktis e loetletud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida on
lubatud igal aastal käesoleva tariifikvoodi alusel Mehhikosse tuua kvoodisisese
soodustariifimääraga, on:
Aasta Üldkogus
(tonnides – rümba massi ekvivalendina)
Kvoodisisene
tariifimäär
(%)
1 6 000 7,50
2 12 000 6,25
3 18 000 5,00
4 24 000 3,75
5 30 000 2,50
6 30 000 1,25
7 ja iga järgmine
aasta
30 000 0
& /et 170
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu
baasmäära.
d) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis a
sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 0201.20.99, 0201.30.01, 0202.20.99, 0202.30.01 ja 0210.20.01.
2. Sea seljatükid ja neist saadud jaotustükid, kondiga või kondita
a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifireal klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.
Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude
kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-PK“.
b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle
tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:
Aasta
Üldkogus
(tonnides – rümba massi
ekvivalendina)
1 ja iga järgmine aasta 10 000
& /et 171
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu
baasmäära.
d) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis b
sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal ex 0203.29.99 klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes.
3. Veiserups
a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.
Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude
kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-BF2“.
& /et 172
b) Kvoodisisene tariifimäär ja punktis e loetletud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida on
lubatud igal aastal käesoleva tariifikvoodi alusel Mehhikosse tuua kvoodisisese
soodustariifimääraga, on:
Aasta
Üldkogus
(tonnides – rümba massi
ekvivalendina)
Kvoodisisene
tariifimäär
(%)
1 2 000 7,50
2 4 000 6,25
3 6 000 5,00
4 8 000 3,75
5 10 000 2,50
6 10 000 1,25
7 ja iga järgmine
aasta
10 000 0
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu
baasmäära.
d) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis a
sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 0206.10.01, 0206.29.99 ja 0210.99.01.
& /et 173
4. Kanakoivad, kintsud või koivad ja kintsud ühes tükis.
a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.
Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas
tähistatud märkega „TRQ-PY“.
b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle
tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:
Aasta Üldkogus
(tonnides – rümba massi ekvivalendina)
1 10 000
2 12 500
3 15 000
4 17 500
5 ja iga järgmine aasta 20 000
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu
baasmäära.
d) Selle tariifikvoodi alusel imporditud koguste arvutamisel kasutatakse C jao lõike 1 punktis c
sätestatud teisendustegureid, et teisendada toote mass rümba massi ekvivalendiks.
& /et 174
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 0207.13.03 ja 0207.14.04.
5. Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita
a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.
Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas
tähistatud märkega „TRQ-FM“.
b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle
tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:
Aasta Üldkogus (liitrites)
1 100 000
2 125 000
3 150 000
4 175 000
5 ja iga järgmine aasta 200 000
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu
baasmäära.
& /et 175
d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni viieks aastaks pärast
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates kuuendast aastast hallatakse tariifikvooti
põhimõttel „kes ees, see mees“.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 0401.10.01, 0401.20.01, 0401.40.01 ja 0401.50.01.
6. Piimapulber
a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.
Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude
kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-MP“.
b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle
tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:
Aasta Üldkogus (tonnides)
1 30 000
2 35 000
3 40 000
4 45 000
5 ja iga järgmine aasta 50 000
& /et 176
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu
baasmäära.
d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni kolmeks aastaks pärast
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates neljandast aastast hallatakse tariifikvooti
põhimõttel „kes ees, see mees“.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 0402.10.01, 0402.10.99, 0402.21.01, 0402.21.99 ja 0402.29.99.
7. Kondenspiim
a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.
Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude
kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-ECM“.
b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle
tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:
Aasta Üldkogus (tonnides)
1 ja iga järgmine aasta 200
& /et 177
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu
baasmäära.
d) Mehhiko võib selle tariifikvoodi eraldada enampakkumise teel.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 0402.91.01, 0402.91.99, 0402.99.01 ja 0402.99.99.
8. Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma;
mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga
või ilma
a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifirubriiki klassifitseeritud
päritolustaatusega kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud
soodustariifimääraga. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud
Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-WY“.
b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle
tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:
Aasta Üldkogus (tonnides)
1 ja iga järgmine aasta 5 000
& /et 178
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu
baasmäära.
d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni viieks aastaks pärast
käesoleva lepingu jõustumist. Alates kuuendast aastast hallatakse tariifikvooti põhimõttel „kes
ees, see mees“.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifirubriiki 04.04 klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes.
9. Või jm piimarasvad ja -õlid ning -võided
a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.
Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude
kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-BT“.
& /et 179
b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle
tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:
Aasta Üldkogus (tonnides)
1 1 500
2 1 667
3 1 833
4 2 000
5 2 167
6 2 333
7 ja iga järgmine aasta 2 500
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu
baasmäära.
d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni kolmeks aastaks pärast
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates neljandast aastast hallatakse tariifikvooti
põhimõttel „kes ees, see mees“.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 0405.10.01, 0405.10.99, 0405.20.01 ja 0405.90.99.
& /et 180
10. Värske juust, riivitud juust või juustupulber ja sulatatud juust
a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.
Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude
kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-FC“.
b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle
tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:
Aasta Üldkogus (tonnides)
1 2 500
2 3 125
3 3 750
4 4 375
5 ja iga järgmine aasta 5 000
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu
baasmäära.
d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni kolmeks aastaks pärast
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates neljandast aastast hallatakse tariifikvooti
põhimõttel „kes ees, see mees“.
& /et 181
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 0406.10.01, 0406.20.01, 0406.30.01 ja 0406.30.99.
11. Muu juust
a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.
Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude
kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-OC“.
b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle
tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:
Aasta Üldkogus (tonnides)
1 6 000
2 9 500
3 13 000
4 16 500
5 ja iga järgmine aasta 20 000
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu
baasmäära.
& /et 182
d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni kolmeks aastaks pärast
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates neljandast aastast hallatakse tariifikvooti
põhimõttel „kes ees, see mees“.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 0406.90.04, 0406.90.05, 0406.90.06 ja 0406.90.99.
12. Värsked virsikud
a) Mehhiko lubab importida punktis d nimetatud tariifireal klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.
Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude
kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-FP“.
& /et 183
b) Punktis d loetletud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle
tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:
Aasta Üldkogus (tonnides)
1 1 500
2 1 611
3 1 722
4 1 833
5 1 944
6 2 056
7 2 167
8 2 278
9 2 389
10 ja iga järgmine aasta 2 500
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse soodustariifikvoote, mis on kindlaks määratud vastavalt 2-A lisa B jao
(„Baasmäär ja üleminekukategooriad“) lõike 3 punktile j märkega „MX-R2“ tähistatud
tariifiridade puhul.
d) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 0809.30.02 klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes.
& /et 184
13. Kohv
a) Mehhiko lubab punktis d loetletud päritolustaatusega kaupu importida kuni punktis b
kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga, tingimusel et need vastavad
3-A lisa „Tootepõhised päritolureeglid“ C jaos „Tootepõhiste päritolureeglite erikord“
kehtestatud konkreetsetele päritolureeglitele. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites
2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-CFB“.
b) Punktis d loetletud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle
tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:
Aasta Üldkogus (tonnides)
1 ja iga järgmine aasta 1 600
c) Päritolustaatusega kaubad, mille import ületab punktis b sätestatud koguse, peavad vastama 3-
A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ kehtestatud konkreetsetele päritolureeglitele, et nende
suhtes saaks kohaldada soodustariifikvoote, mis on kindlaks määratud vastavalt 2-A lisa B jao
„Baasmäär ja üleminekukategooriad“ lõike 3 punktile k märkega „MX-R3“ tähistatud
tariifiridade 0901.21.01 ja 0901.22.01 puhul, ning vastavalt 2-A lisa B jao „Baasmäär ja
üleminekukategooriad“ lõike 3 punktile d märkega „7“ tähistatud tariifiridade 0901.12.01,
0901.90.01 ja 0901.90.99 puhul.
& /et 185
d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 0901.12.01, 0901.21.01, 0901.22.01, 0901.90.01 ja 0901.90.99.
14. Piimatoodete baasil valmistatud toiduvalmistised, mis sisaldavad üle 10 %, kuid alla 50 %
massist piimakuivaineid
a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.
Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude
kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-DP1“.
b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle
tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:
Aasta Üldkogus (tonnides)
1 ja iga järgmine aasta 3 000
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu
baasmäära.
d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni viieks aastaks pärast
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates kuuendast aastast hallatakse tariifikvooti
põhimõttel „kes ees, see mees“.
& /et 186
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 1901.90.03 klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes.
15. Piimatoodete baasil valmistatud toiduvalmistised, mis sisaldavad üle 50 % massist
piimakuivaineid
a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifireal klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.
Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude
kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-DP2“.
b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle
tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:
Aasta Üldkogus (tonnides)
1 ja iga järgmine aasta 10 000
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu
baasmäära.
d) Mehhiko võib eraldada selle tariifikvoodi enampakkumise teel kuni viieks aastaks pärast
käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Alates kuuendast aastast hallatakse tariifikvooti
põhimõttel „kes ees, see mees“.
& /et 187
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 1901.90.05 klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes.
16. Kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ja neil põhinevad tooted
a) Mehhiko lubab punktis d loetletud päritolustaatusega kaupu importida kuni punktis b
kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga, tingimusel et need vastavad
3-A lisa „Tootepõhised päritolureeglid“ C jaos „Tootepõhiste päritolureeglite erikord“
kehtestatud konkreetsetele päritolureeglitele. Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites
2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-CFS“.
b) Punktis d loetletud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida on lubatud igal aastal selle
tariifikvoodi alusel sisse tuua 2-A lisa B jao „Baasmäär ja üleminekukategooriad“ lõike 3
punkti d kohaselt kindlaksmääratud soodustariifimääraga, on järgmine:
Aasta Üldkogus (tonnides)
1 ja iga järgmine aasta 1 400
c) Päritolustaatusega kaubad, mille import ületab punktis b sätestatud koguse, peavad vastama 3-
A lisas „Tootepõhised päritolureeglid“ kehtestatud konkreetsetele päritolureeglitele, et nende
suhtes saaks jätkuvalt kohaldada soodustariifikvoote, mis on kindlaks määratud vastavalt 2-A
lisa B jao „Baasmäär ja üleminekukategooriad“ lõike 3 punktile d.
& /et 188
d) Seda tariifikvooti kohaldatakse järgmistel tariifiridadel klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes: 2101.11.01, 2101.11.02, 2101.11.99, 2101.12.01 ja 2101.30.01.
17. Jäätis
a) Mehhiko lubab importida punktis e nimetatud tariifireal klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupu kuni punktis b kehtestatud üldkoguseni ja samas sätestatud soodustariifimääraga.
Käesolevas lõikes sätestatud tariifikvoot on liites 2-A-2 esitatud Mehhiko tollimaksude
kaotamise ajakavas tähistatud märkega „TRQ-IC“.
b) Punktis e nimetatud päritolustaatusega kaupade üldkogus, mida lubatakse igal aastal selle
tariifikvoodi alusel Mehhikosse tollimaksuvabalt sisse tuua, on järgmine:
Aasta Üldkogus (tonnides)
1 ja iga järgmine aasta 500
c) Päritolustaatusega kaupade suhtes, mille import ületab punktis b sätestatud üldkoguse,
kohaldatakse liites 2-A-2 „Mehhiko tollitariifide kaotamise ajakava“ sätestatud tollimaksu
baasmäära.
d) Mehhiko võib selle tariifikvoodi eraldada enampakkumise teel.
e) Seda tariifikvooti kohaldatakse tariifireal 2105.00.01 klassifitseeritud päritolustaatusega
kaupade suhtes.
& /et 189
C JAGU
Teisendustegurid
1. B jao punktides 1, 2, 3 ja 4 sätestatud tariifikvootide puhul kasutatakse toote massi
ümberarvestamiseks rümba massi ekvivalendiks järgmisi teisendustegureid:
a) B jao punktides 1 ja 3 sätestatud tariifikvoodid:
Tariifirida Kirjeldus
(üksnes näitlikustamiseks)
Teisendustegur
(%)
0201.20.99 Muud jaotustükid, kondiga 100
0201.30.01 Kondita 130
0202.20.99 Muud jaotustükid, kondiga 100
0202.30.01 Kondita 130
0206.10.01 Veise rups, värske või jahutatud 100
0206.29.99 Muud 100
0210.20.01 Veiseliha:
Kondiga 100
Kondita 135
0210.99.01 Veiste sisikond või mokad, soolatud
või „salpresos“ ehk soola seguga
soolatud
100
& /et 190
b) B jao punktis 2 sätestatud tariifikvoot:
Tariifirida Kirjeldus
(üksnes näitlikustamiseks)
Teisendustegur
(%)
ex 0203.29.99 Muud.- Seljatükid ja nende
jaotustükid, kondiga või ilma.
100
c) B jao punktis 4 sätestatud tariifikvoot:
Tariifirida Kirjeldus
(üksnes näitlikustamiseks)
Teisendustegur
(%)
0207.13.03 Koivad, kintsud või koivad ja kintsud
ühes tükis
100
0207.14.04 Koivad, kintsud või koivad ja kintsud
ühes tükis
100
________________
& /et 1
2-B LISA
TAASTOODETUD KAUPADE
MÄÄRATLUSE ALT VÄLJA JÄETUD KAUPADE LOETELU
Taastoodetud kauba määratluse alt on välja jäetud kaubad, mis on klassifitseeritud järgmistesse
harmoneeritud süsteemi rubriikidesse või alamrubriikidesse: 8413 60, 8413 70, 8414 30–8414 60,
8415, 8418, 8419 11, 8419 19, 8421, 8422, 8443, 8450, 8451, 8452 10, 8471, 8481 80, 8481 90,
8483, 8501, 8502, 8504, 8508–8510, 8515–8519, 8521 10, 8521 90, 8522 10, 8522 90, 8525 60–
8525 80, 8527, 8528, 8535, 8536 10, 8536 20, 8539, 8544, 8701–8706, 8708, 9018 19, 9019 20
ja 9028 30.
________________
& /et 1
2-C LISA
MEHHIKO ERANDID IMPORDI- JA EKSPORDIPIIRANGUTEST
1. Mehhiko võib säilitada allpool nimetatud meetmed, tingimusel et need meetmed ei võimalda
soodsamat kohtlemist ühelegi kolmandale riigile, sealhulgas kolmandale riigile, kellega Mehhiko on
sõlminud lepingu vastavalt GATT 1994 XXIV artiklile ja käsitusleppele GATT 1994 XXIV artikli
tõlgendamise kohta.
2. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ükski käesoleva lisa säte ei mõjuta ühegi
lepinguosalise WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi või kohustusi seoses käesolevas lisas
loetletud meetmetega1.
3. Vastava HS-koodi kõrval toodud kirjeldused on esitatud üksnes viitamise eesmärgil.
1 Lepinguosalised mõistavad, et WTO vaekogu või apellatsioonikogu mis tahes otsus käesoleva
lisaga hõlmatud meetme kohta peaks kajastuma selles lisas.
& /et 2
4. Artiklit 2.9 „Impordi- ja ekspordipiirangud“ ei kohaldata järgmise suhtes:
a) 18. märtsil 2025 Mehhiko ametlikus väljaandes (Diario Oficial de la Federación) avaldatud
süsivesinike sektori seaduse (Ley del Sector de Hidrocarburos) artikli 76 kohased piirangud,
31. oktoobril 2014 Mehhiko ametlikus väljaandes avaldatud süsivesinike seaduse kolmandas
jaotises osutatud tegevusi käsitleva määruse (Reglamento de las actividades a que se refiere el
Título Tercero de la Ley de Hidrocarburos) artikkel 51 ning 29. detsembril 2014 ametlikus
väljaandes avaldatud leping, millega kehtestatakse nende süsivesinike ja naftasaaduste
klassifitseerimine ja kodeerimine, mille suhtes kohaldatakse energeetikaministeeriumi
impordi- ja ekspordiluba (Acuerdo por el que se establece la clasificación y codificación de
Hidrocarburos y Petrólíferos cuya importación y exportación está sujeta a Permiso Previo por
parte de la Secretaría de Energía) ning selle määruse hilisemad muudatused, mis käsitlevad
selliste kaupade eksporti Mehhikost, mis on sätestatud Mehhiko impordi- ja
eksporditollimaksude üldseaduse tariifitabeli (Tarifa de la Ley de los Impuestos Generales de
Importación y de Exportación, avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes (Diario Oficial de la
Federación), 18. juunil 2007 ja 29. juunil 2012) järgmistel ridadel:
HS 2012 Kirjeldus
2709.00.02 Raske.
2709.00.03 Keskmine.
2709.00.04 Kerge.
2709.00.99 Muud toornaftaõlid.
2710.12.03 Bensiin õhusõidukitele.
2710.12.08 Bensiin, oktaaniarvuga alla 87.
2710.12.09 Bensiin, oktaaniarvuga vähemalt 87, kuid vähem kui 92.
& /et 3
HS 2012 Kirjeldus
2710.12.10 Bensiin, oktaaniarvuga vähemalt 92, kuid alla 95.
2710.12.91 Muud bensiinid.
2710.19.05 Kütteõli.
2710.19.08 Lennukikütus (petrool, lambiõli) ja nende segud.
2710.19.09 Diisliõli (diislikütus) ja selle segud väävlisisaldusega kuni 15 ppm.
2710.19.10 Diisliõli (diislikütus) ja selle segud väävlisisaldusega üle 15 ppm, kuid
mitte üle 500 ppm.
2710.19.91 Muu diisliõli (diislikütus) ja selle segud.
2711.11.01 Maagaas, veeldatud.
2711.19.01 Butaan ja propaan, omavahel segatud, veeldatud.
2711.21.01 Maagaas, gaasistatud.
b) 31. detsembril 2012 Mehhiko ametlikus väljaandes (Diario Oficial de la Federación)
avaldatud resolutsiooni (millega majandusministeerium kehtestab rahvusvahelise kaubanduse
eeskirjad ja üldkriteeriumid (Acuerdo por el que la Secretaría de Economía emite reglas y
criterios de carácter general en materia de Comercio Exterior)) lisa 2.2.1 lõike 1 punktis I ja
punktis 5 sätestatud keelud ja piirangud seoses kasutatud rehvide, kasutatud rõivaste,
kasutatud sõidukite ja mootoriga šassiide importimisega Mehhikosse ning
c) töötlemata teemantide (HS-koodid 7102.10, 7102.21 ja 7102.31) impordi- ja
ekspordipiirangud vastavalt Kimberley protsessi sertifitseerimissüsteemile, mis kehtestati
5. novembril 2002 Interlakenis vastu võetud deklaratsiooniga Kimberley protsessi
sertifitseerimissüsteemi kohta.
_______________
& /et 1
2-D LISA
HALDUSKOOSTÖÖ ERISÄTTED
1. Lepinguosalised teevad koostööd, et võidelda selliste tollialaseid õigusakte rikkuvate
toimingute vastu, mis on seotud 2. peatüki „Kaubavahetus“ kohase tariifse sooduskohtlemisega
vastavalt 3. peatükile „Päritolureeglid ja -menetlused“ ja tolliküsimustes antavat vastastikust
haldusabi käsitlevale lisale, millele on osutatud artikli 4.11 „Tollikoostöö ja vastastikune haldusabi“
lõikes 3.
2. Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse tolliküsimustes antavat vastastikust haldusabi käsitlevas
lisas esitatud määratlusi.
3. Lõigetes 4–8 sätestatud menetlust kohaldatakse juhul, kui lepinguosaline on objektiivse ja
kontrollitava teabe, sealhulgas päritolu või abitaotluste kontrollimise ja vajaduse korral
kontrollkäikude tulemuste põhjal tuvastanud:
a) et 2. peatüki „Kaubavahetus“ alusel võimaldatud tariifse sooduskohtlemisega seotud
tollialaste õigusaktide rikkumisi on toime pandud korduvalt või
b) et tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute puhul keeldub teine lepinguosaline korduvalt
lõikes 1 osutatud kohustuste täitmisest või jätab need muul viisil täitmata.
& /et 2
4. Lepinguosaline, kes on teinud lõikes 3 osutatud järelduse, tõstatab küsimuse tolli, kaubanduse
lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitees, et jõuda mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava
lahenduseni.
5. Kui lepinguosalised ei suuda kolme kuu jooksul pärast küsimuse tõstatamist vastavalt lõikele
4 leida rahuldavat lahendust, võib otsuse teinud lepinguosaline teavitada ühiskomiteed ja alustada
kogu asjakohase teabe põhjal konsultatsioone, et jõuda mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava
lahenduseni.
6. Kui lepinguosalised ei jõua vastuvõetava lahenduseni kolme kuu jooksul pärast lõikes 5
osutatud teavitamist, võib ühiskomitee võtta vastu otsuse ajutiselt tühistada asjaomaste kaupade
tariifne sooduskohtlemine.
7. Kui ühiskomitee otsus ajutiselt tühistada asjaomaste kaupade tariifne sooduskohtlemine on
lõikes 1 osutatud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute ärahoidmiseks tõhus, tühistab otsuse
teinud lepinguosaline meetmed, mis ta oli võtnud oma tollialaste õigusaktide järgimise tagamiseks.
& /et 3
8. Ajutist tühistamist kohaldatakse aja jooksul, mis on vajalik tollialaseid õigusakte rikkuvate
toimingute vastu võitlemiseks, ja igal juhul mitte kauem kui kuus kuud. Kui esialgse peatamise
põhjustanud tingimused püsivad ka pärast kuuekuulise tähtaja möödumist, võib ühiskomitee
otsustada tühistamist pikendada. Ajutine peatamine lõpetatakse hiljemalt kahe aasta möödumisel
esialgsest peatamisest, välja arvatud juhul, kui ühiskomitee otsustab, et esialgse peatamise
põhjustanud tingimused püsivad.
9. Kumbki lepinguosaline avaldab ühiskomitee otsuse käesoleva lisa kohase ajutise tühistamise
kohta ning kõik muud teated kauplejatele kooskõlas oma sisemenetlustega.
________________
& /et 1
2-E LISA
VEINITOOTEID JA KANGEID ALKOHOOLSEID JOOKE KÄSITLEVAD ASJAKOHASED
MEETMED
A OSA
MEHHIKO VEINIVALMISTUSTAVAD JA PIIRANGUD
NING TOOTEMÄÄRATLUSED
Artikli 2.22 „Veinivalmistustavad“ lõike 1 punktides a ja b osutatud tootemääratlusi ning
veinivalmistustavasid ja piiranguid käsitlevad õigusnormid on järgmised:
a) seadused ja määrused:
i) Ley General de Salud (üldine tervishoiuseadus), avaldatud ametlikus väljaandes 7.
veebruaril 1984 ja selle määrus;
ii) Reglamento de Control Sanitario de Productos y Servicios (toodete ja teenuste
sanitaarkontrolli määrus) avaldatud ametlikus väljaandes 9. augustil 1999 ning
iii) Ley Federal sobre Metrología y Normalización (metroloogia ja standardimise
föderaalseadus), avaldatud ametlikus väljaandes 1. juulil 1992 ja selle määrus;
& /et 2
b) Normas Oficiales Mexicanas (Mehhiko ametlikud standardid, edaspidi „NOM“):
i) NOM-142-SSA1/SCFI-2014 Bebidas alcohólicas – Especificaciones sanitarias –
Etiquetado sanitario y comercial (alkohoolsed joogid – sanitaarnõuded – Sanitaar- ja
kaubanduslik märgistus) ning
ii) NOM-199-SCFI-2017 Bebidas alcohólicas – Denominación, especificaciones
fisicoquímicas, información comercial y métodos de prueba (alkohoolsed joogid –
nimetused, füüsikalis-keemilised spetsifikatsioonid, äriteave ja katsemeetodid) ning
c) Normas Mexicanas (Mehhiko standardid):
i) NMX-V-012-NORMEX-2005 Bebidas alcohólicas – Vino – Especificaciones
(alkohoolsed joogid – vein – spetsifikaadid);
ii) NMX-V-030-NORMEX-2016 Bebidas alcohólicas – Vino generoso – Denominación,
etiquetado y especificaciones (alkohoolsed joogid – vino generoso – nimetused,
märgistamine ja spetsifikaadid);
iii) NMX-V-047-NORMEX-2009 Bebidas alcohólicas – Vino espumoso y vino
gasificado – Denominación, etiquetado y especificaciones (alkohoolsed joogid –
vahuveinid – nimetused, märgistamine ja spetsifikaadid);
& /et 3
iv) NMX-V-005-NORMEX-2013 Bebidas alcohólicas – Determinación de aldehídos,
ésteres, metanol y alcoholes superiores – Métodos de ensayo (prueba) (aldehüüdide,
estrite, metanooli ja kõrgemate alkoholide kindlaksmääramine – katsemeetodid);
v) NMX-V-006-NORMEX-2013 Bebidas alcohólicas – Determinación de azúcares –
Azúcares reductores directos y totales – Métodos de ensayo (prueba) (alkohoolsed
joogid – suhkrute määramine – otseste ja redutseerivate suhkrute üldsisaldus –
katsemeetodid);
vi) NMX-V-013-NORMEX-2013 Bebidas alcohólicas – Determinación del contenido
alcohólico (por ciento de alcohol en volumen a 20 °C (% Alc. Vol.) – Métodos de
ensayo (prueba) (alkohoolsed joogid – alkoholisisaldus mahuprotsentides 20 °C juures)
– katsemeetodid);
vii) NMX-V-015-NORMEX-2014 Bebidas alcohólicas – Determinación de acidez total,
acidez fija y acidez volátil – Métodos de ensayo (prueba) (üldhappesuse, mittelenduvate
ja lenduvate hapete sisalduse määramine – katsemeetodid);
viii) NMX-V-017-NORMEX-2014 Bebidas alcohólicas – Determinación de extracto seco y
cenizas – Método de ensayo (prueba) (alkohoolsed joogid – kuivekstrakti ja tuha
määramine – katsemeetod);
& /et 4
ix) NMX-V-025-NORMEX-2010 Bebidas alcohólicas – Determinación de adición de
alcoholes o azúcares provenientes de caña, sorgo o maíz a bebidas alcohólicas
provenientes de uva, manzana o pera mediante la Relación Isotópica de Carbono 13
(δ13CVPDB), Determinación del origen de CO2 en bebidas alcohólicas gaseosas
mediante la Relación Isotópica de Carbono 13 (δ13CVPDB), Determinación de adición
de agua en los vinos mediante la Relación Isotópica del Oxigeno 18 (D18ovsmow), por
espectrometría de masas de isotopos estables – Métodos de ensayo (prueba)
(suhkruroost, sorgost või maisist saadud alkoholi või suhkrute lisamise määramine
viinamarjadest, õuntest või pirnidest toodetud alkohoolsetele jookidele süsinik-13
isotoopsuhte analüüsi kaudu (δ13CVPDB), CO2 päritolu määramine gaseeritud
alkohoolsetes jookides süsinik-13 isotoopsuhte analüüsi kaudu (δ13CVPDB), vee
lisamise määramine veinidele hapnik-18 isotoopsuhte analüüsi kaudu (D18ovsmow),
stabiilsete isotoopide massispektromeetria kaudu – katsemeetodid);
x) NMX-V-027-NORMEX-2014 Bebidas alcohólicas – Determinación de anhídrido
sulfuroso, dióxido de azufre (SO2) libre y total – Métodos de ensayo (prueba)
(alkohoolsed joogid – vääveldioksiidi, vaba vääveldioksiidi ja vääveldioksiidi
üldsisalduse määramine (SO2) – katsemeetodid);
xi) NMX-V-048-NORMEX-2009 Bebidas Alcohólicas – Determinación de dióxido de
carbono (CO2) en bebidas alcohólicas – Métodos de ensayo (prueba) (alkohoolsed
joogid – süsinikdioksiidi (CO2) sisalduse määramine alkohoolsetes jookides–
katsemeetodid) ning
& /et 5
xii) NMX-V-050-NORMEX-2010 Bebidas alcohólicas – Determinación de metales como
cobre (Cu), plomo (Pb), arsénico (As), zinc (Zn), hierro (Fe), calcio (Ca), mercurio
(Hg), cadmio (Cd), por absorción atómica – Métodos de ensayo (prueba) (alkohoolsed
joogid – metallide, näiteks vase (Cu), plii (Pb), arseeni (As), tsingi (Zn), raua (Fe),
kaltsiumi (Ca), elavhõbeda (Hg), kaadmiumi (Cd) sisalduse määramine
aatomabsorptsiooni abil – katsemeetodid).
B osa
EUROOPA LIIDU VEINIVALMISTUSTAVAD JA PIIRANGUD,
MÄRGISTUS NING TOOTEMÄÄRATLUSED
1. Artikli 2.22 „Veinivalmistustavad“ lõike 2 punktides a ja b osutatud tootemääratlusi ning
märgistust käsitlevad õigusnormid on järgmised:
a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega
kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ)
nr 1234/2007,1 eelkõige veinisektori tootmiseeskirjad vastavalt kõnealuse määruse artiklitele
75,78, 81 ja 91 ning VII lisa II osale, tingimusel, et need käsitlevad B jao kohaldamisalasse
kuuluvaid tooteid;
1 ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
& /et 6
b) komisjoni 10. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 606/2009, millega kehtestatakse nõukogu
määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste
kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega,2 eelkõige kõnealuse määruse
artikkel 2 ning I ja III lisa, ning
c) komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/33, millega täiendatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud
päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste,
vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise
ning märgistamise ja esitlusviisi osas,3 eelkõige selle artikleid 47, 52–54 ning III–V lisa.
2. Veinivalmistustavasid ja piiranguid käsitlevad õigusnormid:
a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr
1234/2007,4 eelkõige veinisektori tootmiseeskirjad vastavalt kõnealuse määruse artiklitele 75,
80, 83 ja 91 ning VIII lisale, ning
2 ELT L 193, 24.7.2009, lk 1. 3 ELT L 9, 11.1.2019, lk 2. 4 ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
& /et 7
b) komisjoni 10. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 606/2009, millega kehtestatakse nõukogu
määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste
kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega5.
C OSA
VEINIDE MÄRGISTUS
1. Lõigetes 2 ja 3 esitatud loeteludes määratletakse vaiksete veinide ja vahuveinide märked,
mida kasutatakse vastavalt artikli 2.23 „Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide
märgistamine“ lõikele 8 seoses jääksuhkrusisalduse piirnormidega.
2. Vaiksete veinide märked:
Märge Veini jääksuhkru piirmäär
Kuiv
< 4 g/l või
< 9 g/l, kui üldhappesus väljendatuna viinhappe grammides liitri kohta on < 2 g
alla jääksuhkrusisalduse
Poolkuiv 4–12 g/l
Poolmagus 12–45 g/l
Magus > 45 g/l
5 ELT L 193, 24.7.2009, lk 1.
& /et 8
3. Vahuveinide märked:
Märge Vahuveini jääksuhkru piirmäär
Brut nature < 3 g/l
Extra brut 0–6 g/l
Brut 0–15 g/l
Extra dry 12–20 g/l
Kuiv 17–35 g/l
Poolkuiv 35–50 g/l
Magus > 50 g/l
D OSA
DOKUMENTATSIOON JA SERTIFITSEERIMINE
1. Vastavalt artikli 2.24 „Veinitoodete ja kangete alkohoolsete jookide sertifitseerimine“ lõikele
1 lubavad lepinguosalised importida oma territooriumile veinitooteid kooskõlas käesolevas osas
sätestatud impordi tõendusdokumente ja analüüsiaruandeid reguleerivate eeskirjadega.
2. Tõenduseks selle kohta, et nõuded veini importimiseks lepinguosalise territooriumile on
täidetud, esitatakse importiva lepinguosalise pädevatele asutustele järgmised dokumendid:
a) päritoluriigi pädeva asutuse välja antud sertifikaat ning
& /et 9
b) päritoluriigi poolt ametikult tunnustatud laboratooriumi koostatud analüüsiaruanne, kui vein
on ette nähtud vahetult inimtarbimiseks. Analüüsiaruanne peab sisaldama järgmist teavet:
i) üldalkoholisisaldus mahuprotsentides;
ii) tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides;
iii) kuivekstrakti üldsisaldus;
iv) üldhappesus, väljendatud viinhappena;
v) lenduvate hapete sisaldus, väljendatud äädikhappena;
vi) sidrunhappe sisaldus ning
vii) vääveldioksiidi üldsisaldus.
_______________
& /et 1
2-F LISA
RAVIMID
1. Kumbki lepinguosaline täidab tehniliste kaubandustõkete lepingus sätestatud kohustusi seoses
müügiloa andmise, teatamismenetluse ja muude regulatiivsete nõuetega, mille kumbki
lepinguosaline koostab, võtab vastu või mida kohaldatakse ravimite suhtes ja mis ei kuulu tehniliste
eeskirjade määratluse või vastavushindamismenetluse kohaldamisalasse.
2. Kumbki lepinguosaline kasutab oma tehniliste eeskirjade alusena ravimite ja
meditsiiniseadmete rahvusvahelisi standardeid, tavasid ja suuniseid, kaasa arvatud neid, mille on
välja töötanud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
(OECD), inimravimite tehniliste nõuete rahvusvahelise ühtlustamisnõukogu (ICH) ning
farmaatsiatoodete kontrolli konventsiooni ja farmaatsiatoodete kontrolli alase koostöö kava (PIC/S),
välja arvatud juhtudel, kui teaduslikule või tehnilisele teabele tuginedes on nõuetekohaselt
põhjendatud, miks sellised rahvusvahelised standardid, tavad või suunised oleksid soovitavate
õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ebatõhusad või ebasobivad.
& /et 2
3. Lepinguosalised tunnistavad, et nende täielik osalemine lõikes 2 osutatud asjakohastes
organites hõlbustab nendevahelist regulatiivset koostööd. Lepinguosalised püüavad teha otsuse häid
tootmistavasid käsitleva vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimise kohta tulevikus. Sellega
seoses tunnistavad lepinguosalised, kui oluline on näidata häid tulemusi rahvusvaheliste standardite
rakendamisel ja omavahelise usalduse suurendamisel. Kaubavahetuskomitee tuleb kokku iga kahe
aasta järel, et jälgida edusamme. Nendel kohtumistel arutavad lepinguosalised oma vastavate
õigusraamistike arengut ja seda, kuidas kaitsta teabevahetust. Samuti alustavad lepinguosalised
dialoogi, et arutada kontrollimenetlusi ja hinnata vastastikuse tunnustamise lepinguga saavutatavat
kokkuhoidu.
________________
& /et 1
2-G LISA
MOOTORSÕIDUKID NING NENDE SEADMED JA OSAD
1. Käesolevat lisa kohaldatakse standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste
suhtes, mille lepinguosaline on oma kesksel valitsemistasandil vastu võtnud või säilitanud seoses
tema õigusnormides määratletud uute mootorsõidukite või mootorsõidukite uute seadmete ohutuse
ja heitega.
2. Lepinguosalised püüavad kõrvaldada tarbetud kaubandustõkked ja tõhustada regulatiivset
koostööd kooskõlas 9. peatükiga „Tehnilised kaubandustõkked“, tunnustades samal ajal kummagi
lepinguosalise õigust määrata kindlaks oma soovitud ohutuse ning tervise-, keskkonna- ja
tarbijakaitse tase.
Turulepääs
3. Kumbki lepinguosaline aktsepteerib oma turul kõiki tema õigusnormides määratletud uusi
mootorsõidukeid või mootorsõidukite uusi seadmeid, tingimusel et tootja on importiva
lepinguosalise kohaldatavate menetluste kohaselt tõendanud, et sõiduk või seadmed vastavad
importiva lepinguosalise kohaldatavatele ohutusstandarditele ja tehnilistele normidele1.
1 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et ühtki käesoleva lõike sätet ei tõlgendata nii, et see
takistaks lepinguosalist lubamast oma turul vastu võtta ka uusi mootorsõidukeid või
mootorsõidukite uusi seadmeid, mis on sertifitseeritud vastavalt kolmanda riigi ohutus- ja
heitenormidele, või nõuda vastavuse tõendamist mootorsõidukite ohutus- ja heitenormidele,
mille lepinguosaline säilitab käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.
& /et 2
4. Lepinguosalised tunnistavad, et Mehhiko on lisanud oma tehnilistesse normidesse
NOM-194-SCFI ja NOM-042-SEMARNAT Euroopa Liidu ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni
(UNECE) tehnilised normid, sealhulgas nende vastavad katsearuanded ja tüübikinnitustunnistused,
mis on loetletud liites 2-G-1 „Mehhiko poolt heaks kiidetud tunnistused ja katsearuanded“.
5. Mehhiko säilitab õiguse muuta oma tehnilisi norme NOM‑194‑SCFI ja NOM-042-
SEMARNAT, sealhulgas lisades neisse Euroopa Liidu või UNECE tehnilised normid. Selliste
muudatuste tegemise ajal teavitab Mehhiko Euroopa Liitu ja esitab taotluse korral teavet
muudatuste põhjuste kohta. Mehhiko tunnustab jätkuvalt liites 2-G-1 „Mehhiko poolt heaks
kiidetud tunnistused ja katsearuanded“ loetletud tehnilisi norme ja nende ajakohastatud versioone,
välja arvatud juhul, kui selline tunnustamine tagaks ohutuse või keskkonnakaitse madalama taseme
kui tehtud muudatused või seaks ohtu USA, Mehhiko ja Kanada lepingu raames võetud kohustused
või oleks vastuolus Mehhiko õiguspäraste poliitikaeesmärkidega.
6. Kui Mehhiko vaatab läbi mootorsõidukite ja nende seadmete tüübikinnitust käsitlevaid
tehnilisi norme, püüavad lepinguosalised üksteisega konsulteerida vastavalt 9. peatüki „Tehnilised
kaubandustõkked“ asjakohastele sätetele, et teha kindlaks, kas liites 2-G-2 „Täiendavad tunnistused
ja katsearuanded“ loetletud tehnilised normid võib lisada liitesse 2-G-1 „Mehhiko poolt heaks
kiidetud tunnistused ja katsearuanded“.
& /et 3
7. Kumbki lepinguosaline püüab lubada importida ja viia oma turule tooteid, mille valmistamisel
on kasutatud uut tehnoloogiat või mis on uute omadusega, mida importiv lepinguosaline ei ole veel
reguleerinud, välja arvatud juhul, kui tal on põhjendatud kahtlused toote ohutuse suhtes, tuginedes
teaduslikule või tehnilisele teabele, mis näitab, et see uus tehnoloogia või omadus kujutab endast
riski inimeste tervisele, ohutusele või keskkonnale. Lepinguosaline, kes keelab nende toodete
impordi ja turule viimise, teatab sellest otsusest teisele lepinguosalisele niipea kui võimalik.
8. Lepinguosaline ei kaota ega vähenda teise lepinguosalise soodustusi, mis tulenevad
käesolevast lisast, rakendades hõlmatud toodetega seotud regulatiivseid meetmeid. See kohustus ei
piira lepinguosalise õigust võtta meetmeid, mis on vajalikud ohutuse ning keskkonna või
rahvatervise kaitseks.
Koostöö
9. Lepinguosalised teevad kaubavahetuskomitees koostööd ja vahetavad teavet kõigis käesoleva
lisa rakendamisega seotud küsimustes.
10. Et edendada õigusnormide lähendamist, vahetavad lepinguosalised teavet, niivõrd kui see on
võimalik, oma mootorsõidukite ohutuse ja keskkonnakaitsega seotud tehniliste eeskirjade kohta.
11. Liide 2-G-1 „Mehhiko poolt heaks kiidetud tunnistused ja katsearuanded“ ja liide 2-G-2
„Täiendavad tunnistused ja katsearuanded“ moodustavad käesoleva lisa lahutamatu osa.
& /et 4
Liide 2-G-1
MEHHIKO POOLT HEAKS KIIDETUD TUNNISTUSED JA KATSEARUANDED
2-G lisa lõikes 3 osutatud Euroopa Liidu ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) tehnilised
normid, mis on lisatud Mehhiko tehnilistesse normidesse NOM‑194‑SCFI ja NOM-042-
SEMARNAT:
Nõuded ELi direktiivid või määrused2 UNECE eeskirjad
Peatoed 78/932/EMÜ või 74/408/EMÜ UNECE R25 või R17
Turvavööd ja muud
turvasüsteemid
76/115/EMÜ või 77/541/EMÜ UNECE R14 või R16
10. täiendus
Käsijuhtimisseadmed,
märgulambid ja näidikud
78/316/EMÜ UNECE R121
Tahavaatepeeglid 71/127/EMÜ UNECE R46
Istmete tugevus 78/932/EMÜ või 74/408/EMÜ UNECE R17 (R25 ainult
peatugede puhul, R17 kogu
istme puhul)
Rehvid Määrus (EL) nr 458/2011 UNECE R30 (mootorsõidukid
ja nende haagised) või R54
(kommertssõidukid ja nende
haagised)
2 Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele või määrustele käsitatakse viidetena neile
järgnevatele direktiividele või määrustele, kui nende reguleerimisala ja sisu on samaväärne
viimati nimetatud direktiivide või määrustega, välja arvatud heidet käsitlevate õigusnormide
puhul, mille puhul Mehhiko aktsepteerib ainult käesolevas loetelus nimetatud direktiive või
määrusi.
& /et 5
Nõuded ELi direktiivid või määrused2 UNECE eeskirjad
Esilaternad 76/761/EMÜ, 76/756/EMÜ või
76/758/EMÜ
UNECE R48 Valgustus- ja
valgussignaalseadmete
paigaldamine (M, N ja O) või
R112 Asümmeetrilise
valgusjaotusega esilaternad
(hõõglambid)
Ohutuled, seisutulelaternad 76/756/EMÜ või 77/540/EMÜ UNECE R48 või R06 või R77
Pidurilaternad 76/758/EMÜ või 76/756/EMÜ UNECE R48 või R07
Tagumine numbrilatern 76/756/EMÜ või 76/760/EMÜ UNECE R04 või R48
Ülemised ääretulelaternad,
esitule/tagatulelaternad,
külgmised ääretulelaternad,
piduritulelaternad (M, N ja O)
76/756/EMÜ või 76/758/EMÜ UNECE R48 või R07
Tagurduslaternad 77/539/EMÜ või 76/756/EMÜ UNECE R48 või R23
Suunatulelaternad 76/758/EMÜ, 76/759/EMÜ või
76/756/EMÜ
UNECE R48 või RO6
Valgust tagasipeegeldavad
seadmed
76/756/EMÜ või 76/757/EMÜ UNECE R48 või R03
Tuuleklaasi jäite ja niiskuse
eemaldamise süsteemid
Küttesüsteemid
78/317/EMÜ või
672/2010/EMÜ
UNECE R122
Tuuleklaasi puhasti- ja
pesurisüsteemid
78/318/EMÜ või 94/68/EMÜ
või määrus (EL) nr 1008/2010
Pidurisüsteemid (sõidu- ja
seisupidurid)
71/320/EMÜ UNECE R13 (pidurid,
kategooriad M, N ja O) või
R13H (pidurid (sõiduautod))
Turvaklaasid 92/22/EMÜ UNECE R43
Kiirusmõõdik 75/443/EMÜ UNECE R39
& /et 6
Nõuded ELi direktiivid või määrused2 UNECE eeskirjad
Sõidukis viibijate kaitse
laupkokkupõrke korral
96/79/EMÜ UNECE R94
Sõidukis viibijate kaitse
külgkokkupõrke korral
96/27/EMÜ UNECE R95
ABS ja täiustatud
hädapidurdussüsteem (AEBS)
Määrus (EL) nr 347/2012 või
määrus (EL) 2015/562
UNECE R13 või R13H või
R131
Turvavöö meeldetuletus
(SBR)
76/115/EMÜ või 77/541/EMÜ UNECE R16
Sädesüütega, survesüütega,
veeldatud naftagaasil ja
surumaagaasil töötavad
sõidukid
2002/80/EÜ (Euro IV,
kergsõidukid)
UNECE R49
& /et 7
Liide 2-G-2
TÄIENDAVAD TUNNISTUSED JA KATSEARUANDED
Lepinguosalised kaaluvad kooskõlas käesoleva lisa punktiga 6 võimalust lisada liitesse 2-G-1
„Mehhiko poolt heaks kiidetud tunnistused ja katsearuanded“ Euroopa Liidu direktiivides või
määrustes või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjades sätestatud tunnistused ja
katsearuanded seoses järgmiste sõidukikategooriate loeteludes täpsustatud tehniliste nõuetega:
a) Sõidukikategooriad M ja N: sõiduautod, kaubikud, bussid, veoautod ja nende varustus
Nõuded ELi direktiivid või määrused UNECE eeskirjad
Terviksõiduk Direktiiv 2007/46/EÜ UNECE eeskiri 0 –
IWVTA
Akutoitega
elektrisõidukite ohutus
UNECE R100
b) Sõidukikategooria L: mootorrattad, mopeedid, neljarattalised sõidukid ja nende varustus
Nõuded ELi direktiivid või määrused UNECE eeskirjad
Terviksõiduk Määrus (EL) nr 168/2013
Müra Määrus (EL) nr 134/2014 ja
määrus (EL) nr 168/2013
UNECE R41
(müraemissioon) ja R09
(kolmerattaliste sõidukite
puhul)
& /et 8
c) Sõidukikategooriad T ja C: põllumajandustraktorid ja nende varustus
Nõuded ELi direktiivid või määrused UNECE eeskirjad
Terviksõiduk Määrus (EL) nr 167/2013
Diiselmootori heitgaas
(põllumajandustraktor)
Direktiiv 2000/25/EÜ UNECE R96
Pidurisüsteem Määrus (EL) 2015/68 ja määrus
(EL) nr 167/2013
_______________
& /et 1
3-A LISA
TOOTEPÕHISED PÄRITOLUREEGLID
A JAGU
SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED
Märkus 1
Üldpõhimõtted
1.1 Käesolevas jaos sätestatakse eeskirjad selle lisa B ja C jaos sätestatud tingimuste
kohaldamiseks vastavalt artikli 3.2 „Üldnõuded“ lõike 1 punktile c.
1.2 Käesoleva lisa kohaldamisel on nõuded, mille kohaselt käsitatakse toodet päritolustaatusega
tootena vastavalt artikli 3.2 „Üldnõuded“ lõike 1 punktile c järgmised: kauba tariifse
klassifikatsiooni muudatus, tootmisprotsess, päritolustaatuseta materjalide maksimaalne väärtus või
mass või muu käesolevas lisas sätestatud nõue.
1.3 Viide massile tootepõhises päritolureeglis tähistab netomassi, mis on materjali või toote mass
ilma pakendi massita.
& /et 2
Märkus 2
Tootepõhiste päritolureeglite loetelu ülesehitus
2.1 Märkusi jaotiste, gruppide, rubriikide või alamrubriikide kohta tuleb vajaduse korral lugeda
koos vastava jaotise, grupi, rubriigi või alamrubriigi tootepõhiste päritolureeglitega.
2.2 B jao loetelu teises veerus sätestatud iga tootepõhist päritolureeglit kohaldatakse selle loetelu
esimeses veerus osutatud vastava toote suhtes.
2.3 Kui toote suhtes kohaldatakse alternatiivseid tootepõhiseid päritolureegleid, loetakse toode
lepinguosalise päritolustaatusele vastavaks, kui ta vastab ühele alternatiivsele reeglile.
2.4 Kui toote suhtes kohaldatakse sellist tootepõhist päritolureeglit, mis sisaldab mitut nõuet,
loetakse toode lepinguosalise päritolustaatusele vastavaks üksnes siis, kui ta vastab kõigile neile
nõuetele.
2.5 Kui tootepõhises päritolureeglis on konkreetselt sätestatud, et teatavat harmoneeritud süsteemi
materjali ei tohi kasutada, tähendab see, et välistatud materjalid peavad pärinema lepinguosalise
territooriumilt.
Näide: kui rubriigi 3505 päritolureegel näeb ette „CTH, v.a rubriik 1108“, peavad rubriiki
1108 klassifitseeritud materjalid (tärklised, inuliin) olema päritolustaatusega.
& /et 3
Märkus 3
Tootepõhiste päritolureeglite kohaldamine
3.1 Artikli 3.2 „Üldnõuded“ lõiget 2, milles käsitletakse tooteid, millele on antud päritolustaatus,
kui neid kasutatakse materjalina teiste toodete valmistamisel, kohaldatakse olenemata asjaolust, kas
päritolustaatus on antud lepinguosalise samas tootmispaigas, kus neid tooteid kasutatakse.
3.2 Kui tootepõhises päritolureeglis on sätestatud, et teatavat päritolustaatuseta materjali ei tohi
kasutada või et teatava päritolustaatuseta materjali väärtus või kaal ei tohi ületada teatavat
piirmäära, ei kehti need tingimused selliste päritolustaatuseta materjalide suhtes, mis on
harmoneeritud süsteemis mujale klassifitseeritud.
Näide: Kui grupi 19 reegel näeb ette, et „kasutatavate rubriiki 1006, 1101, 1102 või 1104–
1108 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % lõpptoote massist“, ei
ole grupi 10 päritolustaatuseta teravilja, v.a rubriiki 1006 kuuluv riis, kasutamine piiratud.
3.3 Kui tootepõhise päritolureegliga on ette nähtud, et toode peab olema valmistatud teatavast
materjalist, ei takista see kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu ei saa
reeglile vastata.
& /et 4
Märkus 4
Mõisted
4.1 Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „CC“ – valmistamine mis tahes gruppi kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, v.a toote
gruppi kuuluv materjal, või ümberliigitamine mõnest muust grupist asjaomase toote gruppi,
rubriiki või alamrubriiki nii, et kõigi asjaomase toote valmistamiseks kasutatud
päritolustaatuseta materjalide puhul tuleb teha tariifse klassifikatsiooni muudatus
harmoneeritud süsteemi kahe numbri tasandil (st grupi muudatus);
b) „CTH“ – valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, v.a toote
rubriiki kuuluv materjal, või ümberliigitamine mõnest muust rubriigist asjaomase toote
gruppi, rubriiki või alamrubriiki nii, et kõigi asjaomase toote valmistamiseks kasutatud
päritolustaatuseta materjalide puhul tuleb teha tariifse klassifikatsiooni muudatus
harmoneeritud süsteemi nelja numbri tasandil (st rubriigi muudatus);
c) „CTSH“ – valmistamine mis tahes alamrubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, v.a
toote alamrubriiki kuuluv materjal, või ümberliigitamine mõnest muust alamrubriigist
asjaomase toote gruppi, rubriiki või alamrubriiki nii, et kõigi asjaomase toote valmistamiseks
kasutatud päritolustaatuseta materjalide puhul tuleb teha tariifse klassifikatsiooni muudatus
harmoneeritud süsteemi kuue numbri tasandil (st alamrubriigi muudatus);
d) „tolliväärtus“ – kauba väärtus, mis on määratud tolliväärtuse määramise lepingu kohaselt;
& /et 5
e) „EXW“ või „tehasehind“ – hind, mida makstakse tehases toote eest selle lepinguosalise
territooriumil asuvale tootjale, kus toimus viimane töö või töötlus, ning mis igal juhul sisaldab
kõigi kasutatud materjalide väärtust ja kõiki muid selle tootmisega seotud kulusid, sellest on
maha arvatud kõik riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta
saadud toote ekspordil, isegi kui hind ei ole teada, on ebakindel või ei kajasta kõiki toote
tootmisega seotud kulusid.
Kui viimane töö või töötlus on tellitud lepinguosalise territooriumil asuvalt tootjalt allhanke
korras, osutab mõiste „tootja“ alltöövõtja palganud ettevõtjale;
f) „MaxNOM“ – päritolustaatuseta materjalide maksimaalne väärtus, mis on väljendatud
protsendimäärana ja mis arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:
MaxNOM(%) = VNM
EXW × 100
g) „NOM“ – valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist ning
h) „VNM“ – toote valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus, mis on nende
tolliväärtus impordi ajal, sealhulgas veo-, kindlustus- (kui see on asjakohane), pakendamis- ja
kõik muud kulud, mis on seotud materjalide transportimisega selle lepinguosalise
impordisadamasse, kus kauba tootja asub, või kui väärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik
kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida makstakse päritolustaatuseta materjalide eest
Euroopa Liidus või Mehhikos.
& /et 6
Märkus 5
Kiud, trükkimine, põhitekstiilmaterjalid ja lubatud kõrvalekalded
5.1 Käesolevas lisas kasutatud termin „looduslikud kiud“ osutab muudele ketruseelses etapis
olevatele kiududele kui kunst- ja sünteeskiud, sealhulgas jäätmed, ning kui ei ole määratud teisiti,
hõlmab see kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiudusid.
5.2 Termin „looduslikud kiud“ hõlmab rubriiki 0511 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja
5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101–5105 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva,
rubriikidesse 5201–5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301–5305 kuuluvaid muid
taimseid kiudusid.
5.3 Tootepõhiste päritolureeglite loetelus kasutatud terminitega „tekstiilimass“, „keemilised
materjalid“ ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid“ kirjeldatakse materjale, mis ei kuulu
gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade
valmistamiseks.
5.4 Tootepõhiste päritolureeglite loetelus kasutatud termin „keemilised staapelkiud“ tähendab
rubriikidesse 5501–5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või
kiujäätmeid.
5.5 „Trükkimine“– tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt
hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või
ülekandetrüki tehnikaid.
& /et 7
5.6 „Trükkimine (eraldiseisva toiminguna)“ – trükkimine kombineeritult vähemalt kahe
ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine,
püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine, kõrvetamine,
tsentrifuugimine, pingutamine raamil, freesimine, aurutamine ja kahandamine ning märg-
dekateerimine), tingimusel et kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 %
kauba tehasehinnast.
5.7 Kui teatava toote puhul on tootepõhiste päritolureeglite loetelus viidatud märkusele 5, ei
kohaldata kõnealuse loetelu teises veerus sätestatud tingimusi selle toote valmistamisel kasutatud
päritolustaatuseta põhitekstiilmaterjalide suhtes, mis kokku ei ületa 8 % kõigi kasutatud
põhitekstiilmaterjalide kogumassist. Kehtida võivad ka märkused 5.9 või 5.10.
5.8 Märkuses 5.7 sätestatud lubatud kõrvalekallet võib kohaldada üksnes segatoodete suhtes, mis
on valmistatud kahest või enamast järgmisest põhitekstiilmaterjalist:
a) siid;
b) vill;
c) loomakarvad;
d) loomavill;
& /et 8
e) hobusejõhv;
f) puuvill;
g) paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber;
h) lina;
i) kanep;
j) džuut ja muud niintekstiilkiud;
k) sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud;
l) kookoskiud, manillakanep, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud;
m) sünteesfilamentkiud;
n) tehisfilamentkiud;
o) elektrit juhtiv filamentkiud;
p) polüpropüleenist sünteesstaapelkiud;
& /et 9
q) polüestrist sünteesstaapelkiud;
r) polüamiidist sünteesstaapelkiud;
s) polüakrüülnitriilist sünteesstaapelkiud;
t) polüimiidist sünteesstaapelkiud;
u) polütetrafluoroetüleenist sünteesstaapelkiud;
v) polüfenüülsulfiidist sünteesstaapelkiud;
w) polüvinüülkloriidist sünteesstaapelkiud;
x) muud sünteesstaapelkiud;
y) viskoosist tehisstaapelkiud;
z) muud tehisstaapelkiud;
aa) mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist;
& /et 10
ab) mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüestriosadega polüuretaanist;
ac) rubriiki 5605 kuuluvad tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe plastkile vahele
läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb
alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või plastkilesüdamikust, ning
ad) muud rubriiki 5605 kuuluvad tooted.
Näide: Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust
valmistatud rubriiki 5205 kuuluv lõng on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta
sünteesstaapelkiud, mis ei vasta päritolureeglitele (mis näevad ette, et see peab olema
valmistatud keemilistest materjalidest või tekstiilimassist), moodustada kuni 8 % lõnga
massist.
Näide: Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest
lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib
sünteeslõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema
valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), või villast lõnga, mis ei vasta
päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata
või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikust kiust), või nende segu kasutada
tingimusel, et nende kogumass ei ületa 8 % riide massist.
& /et 11
Näide: Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest
riidest valmistatud rubriiki 5802 kuuluv taftingriie on segatoode üksnes siis, kui puuvillane
riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane
lõng on segatoode.
Näide: Kui kõnealune taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast
ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, on kasutatud lõngad ilmselt kaks erinevat
põhitekstiilmaterjali, mistõttu selline taftingriie on segatoode.
5.9 Kui teatava toote puhul viidatakse märkusele 5, ei kohaldata B jaotise loetelu teises veerus
sätestatud tingimusi mähitud või mähkimata lõnga suhtes, mis koosneb elastsete polüeetriosadega
polüuretaanist, kui päritolustaatuseta lõng ei ületa 8 % kõigi kasutatud põhitekstiilmaterjalide
kogumassist.
5.10 Kui teatava toote puhul viidatakse märkusele 5, ei kohaldata B jaotise loetelu teises veerus
sätestatud tingimusi ribade suhtes, mis sisaldavad kahe plastkile vahele läbipaistva või värvilise
liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb alumiiniumpulbriga kaetud või katmata
alumiiniumfoolium- või plastkilesüdamikust, kui päritolustaatuseta ribad ei ületa 30 % kõigi
kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist.
& /et 12
Märkus 6
Muud teatavate tekstiilmaterjalide suhtes kohaldatavad lubatud kõrvalekalded
6.1 Kui tootepõhiste päritolureeglite loetelus B jaos viidatakse märkusele 6, võib kasutada
päritolustaatuseta tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomase lisa
teise veeru nõuetele tekstiilist valmistoodete kohta, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud
mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning nende väärtus ei ületa 8 % toote tehasehinnast.
6.2 Ilma et see piiraks märkuse 6.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete tootmiseks vabalt kasutada
gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjale, hoolimata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või
mitte.
Näide: Kui loetelu reegel näeb ette, et teatava tekstiilmaterjalist kaubaartikli, näiteks pükste
valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallist kaubaartiklite, näiteks nööpide
kasutamist, kuna nööpe ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samal põhjusel ei takista see
tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili.
6.3 Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjalide
väärtus võtta arvesse kaubas sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel.
& /et 13
Märkus 7
Põllumajandustooted
7.1 Harmoneeritud süsteemi II jao ja rubriigi 2401 alla klassifitseeritud põllumajandustooteid,
mis on kasvatatud või koristatud lepinguosalise territooriumil, käsitatakse selle lepinguosalise
territooriumilt pärinevana isegi siis, kui need on kasvatatud kolmandast riigist imporditud
seemnetest, sibulatest, pookealustest, pistikutest, pookeokstest, võsudest, pungadest või muudest
elusatest taimeosadest.
Märkus 8
Protsesside määratlused
8.1 „Keemiline reaktsioon“ – protsess, sealhulgas biokeemiline protsess, mille tulemusel tekib
molekulisiseste sidemete katkemise ja uute molekulisiseste sidemete moodustumise või molekulis
sisalduvate aatomite paigutuse muutumise teel uue struktuuriga molekul.
Käesoleva määratluse tähenduses ei loeta keemiliseks reaktsiooniks järgmist:
a) lahustamine vees või muudes lahustites;
b) lahustite, sealhulgas vee eemaldamine või
c) kristallisatsioonivee lisamine või eemaldamine.
& /et 14
8.2 „Segamine“ – materjalide sihilik ja proportsionaalne kontrollitud segamine, k.a
dispergeerimine (v.a lahjendite lisamine) eelnevalt kindlaksmääratud nõuetele vastavuse
saavutamiseks; selle tulemusel saadakse toode, mille füüsikalised ja keemilised omadused vastavad
selle kauba otstarbele ja kasutusvaldkondadele ning erinevad sisendmaterjalide omadustest.
8.3 „Puhastamine“ – protsess, mille tulemusena kõrvaldatakse vähemalt 80 % olemasolevatest
lisanditest või vähendatakse või eemaldatakse lisandid, mille tulemusena saadakse ühele või
mitmele järgmisele kasutusvaldkonnale vastav kaup:
a) farmaatsias, meditsiinis, kosmeetikas, veterinaarias või toiduainetes kasutatavad ained;
b) analüüside tegemisel, diagnostikas või laboris kasutatavad kemikaalid ja reaktiivid;
c) mikroelektroonikas kasutatavad elemendid ja komponendid;
d) optikas spetsiaalse kasutusega;
e) biotehnikas kasutatavad kaubad, näiteks rakukülvid, geenitehnoloogia või katalüsaator;
f) eraldamisprotsessis kasutatavad kandjad või
g) radioaktiivsuse kasutamisega.
& /et 15
8.4 „Osakeste suuruse muutmine“ – toote osakeste suuruse tahtlik ja kontrollitud muutmine muul
viisil kui üksnes purustamise või pressimise teel, mille tulemusel saadakse toode, millel on
kindlaksmääratud suurusega osakesed, osakeste kindlaksmääratud suurusjaotus või
kindlaksmääratud pind, mis on saadava toote seisukohalt olulised ning mille füüsikalised ja
keemilised omadused erinevad kasutatud materjalide omadest.
8.5 „Standardmaterjalide tootmine“ (sh standardlahused) – selliste preparaatide tootmine, mis
sobivad analüüside tegemiseks, kalibreerimiseks või etalonina kasutamiseks ning millel on tootja
poolt sertifitseeritud täpne puhtusaste või seguvahekord.
8.6 „Isomeeride eraldamine“ – isomeeride isoleerimine või eraldamine isomeeride segust.
8.7 „Biotehnoloogiline protsess“ –
a) bioloogiline või biotehnoloogiline kasvatamine (sealhulgas rakukultuurid), hübridiseerimine
või geneetiline muundamine seoses järgnevaga:
i) mikroorganismid, näiteks bakterid ja viirused (sealhulgas faagid) või
ii) inimeste, loomade või taimede rakud; ning
b) rakuliste või rakkudevaheliste struktuuride (nt isoleeritud geenid, geenifragmendid ja
plasmiidid) tootmine, isoleerimine või puhastamine; fermenteerimine.
& /et 16
B JAGU
TOOTEPÕHISTE PÄRITOLUREEGLITE LOETELU
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
I JAOTIS ELUSLOOMAD; LOOMSED TOOTED
Grupp 1 Elusloomad
0101–0106 Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud.
Grupp 2 Liha ja söödav rups
0201–0210 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 1 ja 2
kuuluvad materjalid on täielikult saadud.
Grupp 3 Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud
0301–0308 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad
materjalid on täielikult saadud.
Grupp 4 Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata
loomse päritoluga toiduained
0401–0410 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad
materjalid on täielikult saadud.
Grupp 5 Mujal nimetamata loomsed tooted
0501–0511 CC.
& /et 17
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
II JAOTIS TAIMSED TOOTED
Grupp 6 Eluspuud ja muud elustaimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled
ja dekoratiivne taimmaterjal
0601–0604 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad
materjalid on täielikult saadud.
Grupp 7 Köögivili ning söödavad juured ja mugulad
0701–0714 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad
materjalid on täielikult saadud.
Grupp 8 Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite
koor
0801–0814 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad
materjalid on täielikult saadud.
Grupp 9 Kohv, tee, mate ja vürtsid
0901 CTH1.
0902–0903 NOM.
0904 11 – 0904 12 NOM.
1 Vt C jagu.
& /et 18
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
0904 21 – 0904 22 CTH, v.a alamrubriik 0709 60.
0905 CTH.
0906–0909 NOM.
0910 11 – 0910 30 NOM.
0910 91 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad alamrubriiki 0709 60,
0904 21 või 0904 22 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.
0910 99 NOM.
Grupp 10 Teravili
1001–1008 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad
materjalid on täielikult saadud.
Grupp 11 Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen
1101–1109 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad rubriikide 0701, 0713,
0714, alamrubriigi 0710 10 materjalid, alamrubriigi 0711 90 või
0712 90 kartulid, gruppide 10–11 või rubriikide 2302–2303
materjalid on täielikult saadud.
& /et 19
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 12 Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad;
tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt
1201–1214 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 12 kuuluvad
materjalid on täielikult saadud.
Grupp 13 Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid
1301 CTH.
1302 11 – 1302 19 CTH.
1302 20 CTSH; päritolustaatuseta pektiine võib siiski kasutada.
1302 31 CTH.
1302 32 CTSH; päritolustaatuseta taimeliime ja paksendajaid võib siiski
kasutada.
1302 39 CTH.
Grupp 14 Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted
1401–1404 CTSH.
& /et 20
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
III JAOTIS LOOMSED JA TAIMSED RASVAD JA ÕLID NING NENDE
LÕHUSTAMISSAADUSED; TÖÖDELDUD TOIDURASVAD;
LOOMSED JA TAIMSED VAHAD
Grupp 15 Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused;
töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad
1501–1504 CTH.
1505 CTSH.
1506–1507 CTH.
1508 CTSH.
1509–1510 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on
täielikult saadud.
1511 CTH.
1512 11 – 1512 19 CTH.
1512 21 – 1512 29 CTSH.
1513–1520 CTH.
1521–1522 CTSH.
& /et 21
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
IV JAOTIS VALMISTOIDUKAUBAD; JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS;
TUBAKAS JA TÖÖSTUSLIKUD TUBAKAASENDAJAD
Grupp 16 Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest
veeselgrootutest
1601–1605 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2, 3 või 16
kuuluvad materjalid on täielikult saadud.
Grupp 17 Suhkur ja suhkrukondiitritooted
1701 CTH.
1702 CTH, tingimusel et:
– kasutatavate rubriikidesse 1101–1108 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote
massist ning
– kasutatavate rubriiki 1701 või 1703 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote
massist.
1703 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist.
1704 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.
& /et 22
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 18 Kakao ja kakaotooted
1801–1805 CTH.
1806 10
– Magustatud
kakaopulber, mis
sisaldab suhkrut
vähemalt 90 %
kuivaine massist
CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist.
– Muu CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.
1806 20 – 1806 90 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.
& /et 23
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 19 Tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast; valikpagaritooted
1901–1905 CTH, tingimusel et:
– kasutatavate gruppi 2, 3 või 16 kuuluvate päritolustaatuseta
materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist;
– kasutatavate rubriiki 1006, 1101, 1102 või 1104–1108
kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa
20 % toote massist;
– kasutatavate rubriiki 1103 kuuluvate päritolustaatuseta
materjalide mass ei ületa 10 % toote massist;
– kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote
massist ning
– kasutatavate gruppi 4 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide
mass ei ületa 40 % toote massist.
Grupp 20 Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest
taimeosadest
2001–2005 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad köögiviljad on täielikult
saadud.
2006–2007 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.
& /et 24
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
2008
– Pähklid magusaine-
või alkoholilisandita
Valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 0801, 0802
või 1202–1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete
väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast.
– Maapähklivõi;
teraviljapõhised
segud; palmipungad;
mais
CTH.
– Muu, välja arvatud
puuviljad, marjad ja
pähklid, mida on
kuumtöödeldud muul
viisil kui aurus või
vees keetmine,
suhkrulisandita,
külmutatud
CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.
– Muu Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad puuviljad, marjad,
pähklid või köögiviljad on täielikult saadud.
& /et 25
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
2009 11 – 2009 39 Valmistamine, mille puhul kõik tsitrusviljad on täielikult saadud,
tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.
2009 41 – 2009 90 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.
Grupp 21 Mitmesugused toiduvalmistised
21012 CTH, tingimusel et vähemalt 50 % kasutatava kohvi massist on juba
päritolustaatusega.
2102 CTH.
2103 10 – 2103 20 CTH.
2103 30 NOM.
2103 90 CTSH.
2104 CTH.
2 Vt C jagu.
& /et 26
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
2105 CTH, tingimusel et:
– kasutatavate gruppi 4 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide
mass ei ületa 20 % toote massist ning
– kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote
massist.
2106 10 CTH, tingimusel et:
– kasutatavate gruppi 4 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide
mass ei ületa 20 % toote massist ning
– kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote
massist.
2106 90 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.
Grupp 22 Joogid, alkohol ja äädikas
2201 CTH.
2202 CTH, tingimusel et:
– kasutatavate gruppi 4 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide
mass ei ületa 40 % toote massist
– kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote
massist ning
– kogu kasutatav puuvilja- ja marjamahl (v.a ananassi-, laimi- ja
greibimahlad) on täielikult saadud.
& /et 27
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
2203 CTH.
2204–2206 CTH, v.a rubriik 2207 või 2208, tingimusel et kõik kasutatavad
alamrubriiki 0806 10, 2009 61 või 2009 69 kuuluvad materjalid on
täielikult saadud.
2207 CTH, v.a rubriik 2207 või 2208, tingimusel et kõik kasutatavad
alamrubriiki 0806 10, rubriiki 1005, alamrubriiki 2009 61 või
2009 69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.
2208–2209 CTH, v.a rubriik 2207 või 2208, tingimusel et kõik kasutatavad
alamrubriiki 0806 10, 2009 61 või 2009 69 kuuluvad materjalid on
täielikult saadud.
Grupp 23 Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud
loomasöödad
2301 CTH.
2302 CTH, tingimusel et kasutatavate gruppi 10 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist.
2303 10 CTH, tingimusel et kasutatavate gruppi 10 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist.
2303 20 – 2303 30 CTH.
& /et 28
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
2304–2308 CTH.
2309 CTH, tingimusel et:
– kõik kasutatavad gruppi 2, 3 või 4 kuuluvad materjalid on
täielikult saadud;
– kasutatavate gruppi 10 või 11 või rubriikidesse 2302–2303
kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa
20 % toote massist ning
– kasutatavate rubriiki 1701 või 1702 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 30 % toote
massist.
Grupp 24 Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad
2401 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 24 kuuluvad
materjalid on täielikult saadud.
2402 10 CTH, tingimusel et kasutatavate rubriiki 2401 kuuluvate
päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 30 % toote massist.
2402 20 – 2402 90 CTH, tingimusel et vähemalt 65 % kasutatava rubriiki 2401 kuuluva
töötlemata tubaka või tubakajäätmete massist on täielikult saadud.
2403 11 – 2403 91 CTH, tingimusel et vähemalt 55 % kasutatava rubriiki 2401 kuuluva
töötlemata tubaka või tubakajäätmete massist on täielikult saadud,
või
MaxNOM 30 % (EXW).
& /et 29
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
2403 99
– Kuumutatavad
mittepõlevad
tubakatooted
CTH, tingimusel et vähemalt 10 % kasutatava gruppi 24 kuuluva
tubaka massist on täielikult saadud, või
MaxNOM 60 % (EXW).
– Muu CTH, tingimusel et vähemalt 55 % kasutatava gruppi 24 kuuluva
tubaka massist on päritolustaatusega, või
MaxNOM 30 % (EXW).
V JAOTIS MINERAALSED TOOTED3
Grupp 25 Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement
2501–2530 CTH või
MaxNOM 70 % (EXW).
Grupp 26 Maagid, räbu ja tuhk
2601–2621 CTH.
3 Käesoleva jaotise töötlemiseeskirjade määratlused on esitatud A jao märkuses 8.
& /et 30
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 27 Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimise saadused;
bituumenained; mineraalvahad
2701–2709 CTH;
on läbinud keemilise reaktsiooni või segamise; või
MaxNOM 50 % (EXW).
2710 NOM, tingimusel et kasutatav rubriiki 2710 või alamrubriiki 3824 90
või 3826 00 kuuluv biodiisel (sh hüdrogeenitud taimeõli) on saadud
esterdamise, ümberesterdamise või vesiniktöötluse teel.
2711–2716 CTH;
on läbinud keemilise reaktsiooni või segamise; või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 31
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
VI JAOTIS KEEMIATÖÖSTUSE JA SELLEGA SEOTUD
TÖÖSTUSHARUDE TOOTED4
Grupp 28 Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste
muldmetallide, radioaktiivsete elementide või isotoopide orgaanilised
ja anorgaanilised ühendid
2801–2853
– Katoodi aktiivaine
prekursor5 ja katoodi
aktiivaine,6 mis on
mõeldud
kasutamiseks akudes,
mida kasutatakse
rubriikide 87.01,
87.02, 87.03 ja 87.04
sõidukite esmase
elektritoiteallikana
Eksportimiseks Mehhikost ELi:
CTH; tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale
võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 %
toote tehasehinnast; või
MaxNOM 40 % (EXW).
Eksportimiseks EList Mehhikosse:
CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
4 Käesoleva jaotise töötlemiseeskirjade määratlused on esitatud A jao märkuses 8. 5 Katoodi aktiivaine prekursor on keemiline element, mis on katoodi aktiivaine lähteaineks. 6 Akukatoodide aktiivained on keemilised materjalid ja mis tahes edasised saadused, mis on
jõudnud etappi, kus need saavad keemilise reaktsiooni teel elektrienergiat toota, kui
akuelement on tühjaks saanud, ning toimida akuelemendis positiivse elektroodina. Katoodi
aktiivaineid kasutatakse akuelementide valmistamisel katoodide tootmiseks.
& /et 32
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Muu CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
Grupp 29 Orgaanilised kemikaalid
2901–2904 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 33
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
2905 11 – 2905 42 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
2905 43 – 2905 44 CTH, v.a rubriik 3824, või
MaxNOM 40 % (EXW).
2905 45 CTSH; alamrubriiki 2905 45 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale
võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 %
toote tehasehinnast, või
MaxNOM 50 % (EXW).
2905 49 – 2905 59 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 34
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
2906–2942 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
Grupp 30 Farmaatsiatooted
3001–3003 CTSH või
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi.
3004 CTH, v.a rubriik 3003,
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 35
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
3005 CTH või
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi.
3006 10 – 3006 50 CTSH või
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi.
3006 60 – 3006 91 CTH
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
3006 92 CTSH või
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi.
& /et 36
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 31 Väetised
3101–3104 CTH; tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale
võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 %
toote tehasehinnast; või
MaxNOM 40 % (EXW).
3105
– Naatriumnitraat;
kaltsiumtsüaanamiid;
kaaliumsulfaat;
magneesiumkaaliums
ulfaat
CTH; tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale
võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 %
toote tehasehinnast; või
MaxNOM 40 % (EXW).
– Muu CTH; tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale
võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 %
toote tehasehinnast ja tingimusel et selles sisalduvate
päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote
tehasehinnast; või
MaxNOM 40 % (EXW).
& /et 37
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 32 Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained
ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint
3201–3215 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
Grupp 33 Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning
hügieenivahendid
3301 CTSH või
MaxNOM 50 % (EXW).
3302 10 CTH; tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale
võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 %
toote tehasehinnast; või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 38
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
3302 90 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
3303–3307 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
Grupp 34 Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid,
määrdeained, tehisvahad, vahavalmistised, poleerimis- ja
puhastusvahendid, küünlad jms tooted; voolimispastad,
stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud
3401–3407 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 39
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 35 Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid
3501 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW).
3502 11 – 3502 19 CTH, tingimusel et kasutatavad grupi 4 materjalid on täielikult
saadud.
3502 20 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW).
3502.90 CTH.
3503–3504 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
3505 CTH, v.a rubriik 1108.
3506–3507 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 40
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 36 Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid;
teatavad kergsüttivad valmistised
3601–3606 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
Grupp 37 Foto- ja kinokaubad
3701–3707 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 41
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 38 Mitmesugused keemiatooted
3801–3808 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
3809 10 CTH, v.a rubriik 1108.
3809 91 – 3809 93 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 42
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
3810–3822 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
3823 CTSH või
MaxNOM 50 % (EXW).
3824 10 – 3824 50 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
3824 60 CTH, v.a alamrubriik 2905 44.
& /et 43
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
3824 71 – 3824 83 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
3824 90
– Biodiisel Valmistamine, mille käigus biodiisel on saadud ümberesterdamise,
esterdamise või vesiniktöötluse teel.
& /et 44
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Katoodi aktiivaine
prekursor,7 katoodi
aktiivaine8 ja
katoodisuspensioonid, 9 mis on mõeldud
kasutamiseks akudes,
mida kasutatakse
rubriikide 87.01,
87.02, 87.03 ja 87.04
sõidukite esmase
elektritoiteallikana
Eksportimiseks Mehhikost ELi:
MaxNOM 50 % (EXW).
Eksportimiseks EList Mehhikosse:
CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
7 Katoodi aktiivaine prekursor on keemiline element, mis on katoodi aktiivaine lähteaineks. 8 Akukatoodide aktiivained on keemilised materjalid ja mis tahes edasised saadused, mis on
jõudnud etappi, kus need saavad keemilise reaktsiooni teel elektrienergiat toota, kui
akuelement on tühjaks saanud, ning toimida akuelemendis positiivse elektroodina. Katoodi
aktiivaineid kasutatakse akuelementide valmistamisel katoodide tootmiseks. 9 Katoodisuspensioon on katoodi aktiivaine, elektrit juhtivate lisaainete, sideainete ja lahustite
segu, mis on mõeldud vooluvõtukollektori katmiseks, et anda katoodile lõplik kuju, mis
toimib akuelemendis funktsionaalse elektroodina.
& /et 45
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Muu CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
3825 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
3826 Valmistamine, mille käigus biodiisel on saadud ümberesterdamise,
esterdamise või vesiniktöötluse teel.
& /et 46
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
VII JAOTIS PLASTID JA PLASTTOOTED; KAUTŠUK JA KUMMITOOTED10
Grupp 39 Plastid ja plasttooted
3901–3915 CTSH;
on läbinud keemilise reaktsiooni, segamise, puhastamise, osakeste
suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride
eraldamise või biotehnoloogilise protsessi; või
MaxNOM 50 % (EXW).
3916–3926 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
Grupp 40 Kautšuk ja kummitooted
4001–4002 CTSH või
MaxNOM 50 % (EXW).
4003–4011 CTH.
10 Käesoleva jaotise töötlemiseeskirjade määratlused on esitatud A jao märkuses 8.
& /et 47
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
4012 11 – 4012 19 kasutatud rehvide protekteerimine.
4012 20 CTH, v.a rubriik 4011.
4012 90 CTH.
4013–4017 CTH.
VIII JAOTIS TOORNAHAD, NAHK, KARUSNAHK JA TOOTED NENDEST;
SADULSEPATOOTED JA RAKMED; REISITARBED,
KÄEKOTID JMS TOOTED; TOOTED LOOMASOOLTEST (V.A
JÄMESIIDIST)
Grupp 41 Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk
4101–4103 CTH.
4104 11 – 4104 19 CTH.
4104 41 – 4104 49 CTSH, v.a alamrubriigid 4104 41 – 4104 49.
4105 10 CTH.
4105 30 CTSH.
& /et 48
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
4106 21 CTH.
4106 22 CTSH.
4106 31 CTH.
4106 32 – 4106 40 CTSH.
4106 91 CTH.
4106 92 CTSH.
4107 – 4113 CTH; alamrubriiki 4104 41, 4104 49, 4105 30, 4106 22, 4106 32 või
4106 92 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada,
tingimusel et pargitud või krastnahad järelpargitakse kuivalt.
4114 10 CTH.
4114 20 CTH; alamrubriiki 4104 41, 4104 49, 4105 30, 4106 22, 4106 32 või
4106 92 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada,
tingimusel et pargitud või krastnahad järelpargitakse kuivalt.
4115 CTH.
& /et 49
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 42 Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms
tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)
4201–4206 CTH.
Grupp 43 Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted
4301 CC.
4302 11 – 4302 20 CTH.
4302 30 CTSH.
4303–4304 CTH.
IX JAOTIS PUIT JA PUITTOOTED; PUUSÜSI; KORK JA KORGIST
TOOTED; ÕLGEDEST, ESPARTOST JA MUUDEST
PUNUMISMATERJALIDEST TOOTED; KORV- JA
VITSPUNUTISED
Grupp 44 Puit ja puittooted; puusüsi
4401–4421 CTH.
Grupp 45 Kork ja korgist tooted
4501–4504 CTH.
& /et 50
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 46 Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja
vitspunutised
4601–4602 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
X JAOTIS KIUMASS PUIDUST VM KIULISEST
TSELLULOOSMATERJALIST; RINGLUSSE VÕETUD PABERI-
VÕI PAPIJÄÄTMED JA -JÄÄGID; PABER JA PAPP NING
TOOTED NENDEST
Grupp 47 Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud
paberi- või papijäätmed ja -jäägid
4701–4707 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
Grupp 48 Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted
4801–4809 CTH.
4810 13 – 4810 31 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 51
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
4810 32 CC.
4810 39 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
4810.92 CC.
4810 99 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
4811 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
4812–4814 CTH.
4816–4817 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
4818 10 CC.
4818 20 – 4818 90 CTH.
& /et 52
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
4819 10 – 4819 50 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW).
4819 60 CTH.
4820 10 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
4820 20 – 4820 90 CTH.
4821–4822 CTH.
4823 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
Grupp 49 Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad,
masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised
4901–4911 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 53
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
XI JAOTIS TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED
Grupp 50 Siid
5001–5002 CTH.
5003
– Kraasitud või
kammitud siidijäägid
(sh
lahtihaspeldamiseks
sobimatud kookonid,
lõngajäätmed ja
kohestatud jäätmed)
Siidijääkide kraasimine või kammimine.
– Muu CTH.
& /et 54
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
5004–5005 Valmistamine11:
– toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette
valmistatud siidijääkidest,
– muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks
ettevalmistamata looduslikest kiududest,
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.
5006
– Siidlõng ja
siidijääkidest
kedratud lõng
Valmistamine12:
– toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette
valmistatud siidijääkidest,
– muudest kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks
ettevalmistamata looduslikest kiududest,
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.
– Muu CTH.
11 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 12 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 55
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
5007
–
Kumminiidisisa
ldusega
Valmistamine ühekordsest lõngast13.
– Muu Valmistamine14:
– kookoslõngast,
– looduslikest kiududest,
– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata
keemilistest staapelkiududest,
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
– paberist või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote
tehasehinnast.
13 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 14 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 56
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 51 Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist
lõng ja riie
5101–5105 CTH.
5106–5110 Valmistamine15:
– toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette
valmistatud siidijääkidest,
– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata
looduslikest kiududest,
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.
5111–5113
–
Kumminiidisisa
ldusega
Valmistamine ühekordsest lõngast16.
15 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 16 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 57
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Muu Valmistamine17:
– kookoslõngast,
– looduslikest kiududest,
– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata
keemilistest staapelkiududest,
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
– paberist või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote
tehasehinnast.
Grupp 52 Puuvill
5201–5203 CTH.
5204–5207 Valmistamine18:
– toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette
valmistatud siidijääkidest,
– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata
looduslikest kiududest,
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.
17 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 18 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 58
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
5208–5212
–
Kumminiidisisa
ldusega
Valmistamine ühekordsest lõngast19.
– Muu Valmistamine20:
– kookoslõngast,
– looduslikest kiududest,
– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata
keemilistest staapelkiududest,
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
– paberist või
trükkimine,21 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote
tehasehinnast.
19 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 20 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 21 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 2 000 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva
ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes
ees, see mees“.
& /et 59
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 53 Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie
5301–5305 CTH.
5306–5308 Valmistamine22:
– toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette
valmistatud siidijääkidest,
– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata
looduslikest kiududest,
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.
5309–5311
–
Kumminiidisisa
ldusega
Valmistamine ühekordsest lõngast23.
22 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 23 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 60
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Muu Valmistamine24:
– kookoslõngast,
– looduslikest kiududest,
– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata
keemilistest staapelkiududest,
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
– paberist või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote
tehasehinnast.
Grupp 54 Keemilised filamentkiud; keemiliste tekstiilmaterjalide ribad jms
vormid
5401–5406 Valmistamine25:
– toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette
valmistatud siidijääkidest,
– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata
looduslikest kiududest,
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.
24 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 25 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 61
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
5407
–
Kumminiidisisa
ldusega
Valmistamine ühekordsest lõngast26.
– Muu Valmistamine27:
– kookoslõngast,
– looduslikest kiududest,
– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata
keemilistest staapelkiududest,
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
– paberist või
trükkimine,28 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote
tehasehinnast.
26 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 27 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 28 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 3 500 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva
ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes
ees, see mees“.
& /et 62
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
5408 Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos
kudumisega;
keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega;
lõnga värvimine koos kudumisega;
kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega;
korrutamine või muud mehhaanilised operatsioonid koos
kudumisega;
kudumine koos trükkimisega või
trükkimine (iseseisva operatsioonina).
Grupp 55 Keemilised staapelkiud
5501–5507 Valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.
5508–5511 Valmistamine29:
– toorsiidist või kraasitud, kammitud vm viisil ketramiseks ette
valmistatud siidijääkidest,
– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata
looduslikest kiududest,
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.
29 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 63
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
5512–5516
–
Kumminiidisisa
ldusega
Valmistamine ühekordsest lõngast30.
– Muu Valmistamine31:
– kookoslõngast,
– looduslikest kiududest,
– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata
keemilistest staapelkiududest,
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
– paberist või
trükkimine,32 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote
tehasehinnast.
30 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 31 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 32 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 2 000 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva
ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes
ees, see mees“.
& /et 64
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 56 Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad, nöörid, paelad, köied ja trossid ning
tooted nendest
5601 Valmistamine33:
– kookoslõngast,
– looduslikest kiududest,
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.
5602
– Nõeltöödeldud vilt Valmistamine34:
– looduslikest kiududest,
– rubriiki 5501 või 5503 kuuluvatest nailonstaapelkiududest või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.
Siiski võib kasutada:
– rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,
– rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või
– rubriigi 5501 polüpropüleenfilamentköisikuid, milles kõigis on
iga filamendi või kiu joontihedus vähem kui 9 detsiteksi, võib
kasutada, tingimusel et nende väärtus ei ületa 40 % toote
tehasehinnast.
33 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 34 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 65
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Muu Valmistamine35:
– looduslikest kiududest,
– rubriiki 5501 või 5503 kuuluvatest nailonstaapelkiududest,
– kaseiinist valmistatud keemilistest staapelkiududest või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.
5603 11 – 5603 14 Valmistamine:
– orienteeritud või orienteerimata filamentidest, tingimusel et
kasutatavad alamrubriiki 5503 20 kuuluvad materjalid on
päritolustaatusega; või
– looduslikest või keemilistest ainetest või polümeeridest, millele
mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks, tingimusel et
kasutatavad alamrubriiki 5503 20 kuuluvad materjalid on
päritolustaatusega.
5603 91 – 5603 94 Valmistamine:
– orienteeritud või orienteerimata staapelkiududest, tingimusel et
kasutatavad alamrubriiki 5503 20 kuuluvad materjalid on
päritolustaatusega; või
– looduslikust või keemilisest hakitud lõngast, millele mõlemal
juhul järgneb sidumine lausriideks, tingimusel et kasutatavad
alamrubriiki 5503 20 kuuluvad materjalid on
päritolustaatusega.
35 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 66
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
5604
– Tekstiiliga kaetud
kumminiit ja -pael
Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast
– Muu Valmistamine36:
– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata
looduslikest kiududest,
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.
5605–5606 Valmistamine37:
– looduslikest kiududest,
– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata
keemilistest staapelkiududest,
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.
5607–5609 Valmistamine38:
– kookoslõngast,
– looduslikest kiududest,
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
– paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest.
36 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 37 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 38 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 67
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted
5701–5705
– Nõeltöödeldud vildist Valmistamine39:
– looduslikest kiududest,
– rubriiki 5402 kuuluvast nailonfilamentlõngast,
– rubriiki 5501 või 5503 kuuluvatest nailonstaapelkiududest või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.
Siiski võib kasutada:
– rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,
– rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või
– rubriigi 5501 polüpropüleenfilamentköisikuid, milles kõigis on
iga filamendi või kiu joontihedus vähem kui 9 detsiteksi, võib
kasutada, tingimusel et nende väärtus ei ületa 40 % toote
tehasehinnast.
Nõeltöödeldud vildist vaipade alusmaterjalina võib kasutada
džuutriiet.
39 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 68
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Muust vildist Valmistamine40:
– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata
looduslikest kiududest,
– rubriiki 5402 kuuluvast nailonfilamentlõngast,
– rubriiki 5501 või 5503 kuuluvatest nailonstaapelkiududest või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.
Siiski võib kasutada:
– rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,
– rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või
– rubriigi 5501 polüpropüleenfilamentköisikuid, milles kõigis on
iga filamendi või kiu joontihedus vähem kui 9 detsiteksi, võib
kasutada, tingimusel et nende väärtus ei ületa 40 % toote
tehasehinnast.
Muu
40 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 69
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
-- Polüester- või
akrüülkiududest
Valmistamine41:
– kookos- või džuutlõngast,
– looduslikest kiududest,
– rubriiki 5402 kuuluvast nailonfilamentlõngast,
– rubriiki 5501 või 5503 kuuluvatest nailonstaapelkiududest või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.
Siiski võib kasutada:
– rubriiki 5402 kuuluvat polüpropüleenfilamenti,
– rubriiki 5503 või 5506 kuuluvaid polüpropüleenkiudusid või
– rubriigi 5501 polüpropüleenfilamentköisikuid, milles kõigis on
iga filamendi või kiu joontihedus vähem kui 9 detsiteksi, võib
kasutada, tingimusel et nende väärtus ei ületa 40 % toote
tehasehinnast.
Polüester- või akrüülkiududest vaipade alusmaterjalina võib kasutada
džuutriiet.
-- Muu Valmistamine42:
– kookos- või džuutlõngast,
– sünteetilisest või tehisfilamentlõngast,
– looduslikest kiududest või
– kraasimata, kammimata vm viisil ketramiseks ettevalmistamata
keemilistest staapelkiududest.
Muude vaipade alusmaterjalina võib kasutada džuutriiet.
41 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 42 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 70
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 58 Eririie; taftingriie; pits, seinavaibad; posamendid; tikandid
5801
– Kumminiidiga
kombineeritud
Valmistamine ühekordsest lõngast43.
– Muu Valmistamine44:
– looduslikest kiududest või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist;
trükkimine,45 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote
tehasehinnast, või
sellesse rubriiki klassifitseeritud puuvillase riide puhul: valmistamine
puuvillasest lõngast ja trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks
ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine,
merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine).
43 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 44 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 45 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 500 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva
ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes
ees, see mees“.
& /et 71
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
5802–5804
– Kumminiidiga
kombineeritud
Valmistamine ühekordsest lõngast46.
– Muu Valmistamine47:
– looduslikest kiududest,
– kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks
ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote
tehasehinnast.
5805 CTH.
46 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 47 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 72
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
5806
– Kumminiidiga
kombineeritud
Valmistamine ühekordsest lõngast48.
– Muu Valmistamine49:
– looduslikest kiududest või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist;
trükkimine,50 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote
tehasehinnast, või
sellesse rubriiki klassifitseeritud puuvillase riide puhul: valmistamine
puuvillasest lõngast ja trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks
ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine,
merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine).
48 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 49 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 50 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 500 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva
ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes
ees, see mees“.
& /et 73
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
5807–5809
– Kumminiidiga
kombineeritud
Valmistamine ühekordsest lõngast51.
– Muu Valmistamine52:
– looduslikest kiududest,
– kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks
ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote
tehasehinnast.
5810 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW).
51 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 52 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 74
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
5811
– Kumminiidiga
kombineeritud
Valmistamine ühekordsest lõngast53.
– Muu Valmistamine54:
– looduslikest kiududest või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist;
trükkimine,55 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote
tehasehinnast, või
sellesse rubriiki klassifitseeritud puuvillase riide puhul: valmistamine
puuvillasest lõngast ja trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks
ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine,
merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine).
53 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 54 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 55 Trükkimisreeglit kohaldatakse ainult 500 000 m2 suuruse üldise aastakvoodi piiresse jääva
ekspordi suhtes Euroopa Liidust Mehhikosse. Mehhiko eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes
ees, see mees“.
& /et 75
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 59 Impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie;
tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks
5901 Valmistamine lõngast.
5902 Valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.
5903 Kudumine koos impregneerimise, pealistamise, katmise,
lamineerimise või metalliseerimisega;
kudumine koos trükkimisega või
trükkimine (iseseisva operatsioonina).
5904 Valmistamine lõngast56.
5905
– Kummi, plasti vm
ainetega
impregneeritud,
pealistatud, kaetud
või lamineeritud
Valmistamine lõngast.
56 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 76
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Muu Valmistamine57:
– kookoslõngast,
– looduslikest kiududest,
– kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks
ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote
tehasehinnast.
5906 Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega;
kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos
värvimise või pealistamise või kummeerimisega;
lõnga värvimine koos kudumise või lausriide valmistamisega; või
kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistava või
viimistlustoiminguga (nagu nt kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine,
püsiviimistlemine), tingimusel et kõigi kasutatavate materjalide
väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.
57 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 77
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
5907 Valmistamine lõngast; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote
tehasehinnast.
5908
– Impregneeritud
hõõgsukad
Valmistamine ringkootud hõõgsukakangast
– Muu CTH.
5909 58Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos
kudumisega;
keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega;
kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega; või
pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos
vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga
(nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine,
termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide
kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.
58 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 78
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
5910 Valmistamine59:
– kookoslõngast,
– looduslikest kiududest,
– kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks
ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.
5911 60Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos
kudumisega;
keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega;
kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega; või
pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos
vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga
(nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine,
termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide
kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.
Grupp 60 Silmkoelised ja heegeldatud kangad
6001–6006 Valmistamine61:
– looduslikest kiududest või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.
59 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 60 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 61 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 79
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 61 Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted)
6101–6117
– Akrüülkiududest
sviitrid
Valmistamine62:
– siidlõngast,
– villasest lõngast,
– puuvillkiust,
– muust taimsest tekstiilkiust,
– grupi 56 erilõngast või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.
– Saadud mitme
kindlakujuliseks
lõigatud või
kindlakujuliseks
silmuskootud või
heegeldatud detaili
kokkuõmblemisel vm
viisil ühendamisel;
v.a akrüülkiududest
sviitrid
Valmistamine lõngast63 64.
62 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 63 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 64 Vt A jao märkus 6.
& /et 80
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Muu, v.a
akrüülkiududest
sviitrid
Valmistamine65:
– looduslikest kiududest,
– kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks
ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.
Grupp 62 Rõivad ning rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud
6201 Valmistamine lõngast66; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
6202
65 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 66 Vt A jao märkus 6.
& /et 81
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Tikitud naiste-,
tüdrukute- ja
imikurõivad ning
imikute rõivamanused
Valmistamine lõngast67;
valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata
kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast68; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
– Muu Valmistamine lõngast69; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
67 Vt A jao märkus 6. 68 Vt A jao märkus 6. 69 Vt A jao märkus 6.
& /et 82
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
6203 Valmistamine lõngast70; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
6204
– Tikitud naiste-,
tüdrukute- ja
imikurõivad ning
imikute rõivamanused
Valmistamine lõngast71;
valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata
kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast72; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
70 Vt A jao märkus 6. 71 Vt A jao märkus 6. 72 Vt A jao märkus 6.
& /et 83
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Muu Valmistamine lõngast73; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
6205 Valmistamine lõngast74; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
6206
73 Vt A jao märkus 6. 74 Vt A jao märkus 6.
& /et 84
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Tikitud naiste-,
tüdrukute- ja
imikurõivad ning
imikute rõivamanused
Valmistamine lõngast75;
valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata
kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast76; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
– Muu Valmistamine lõngast77; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
75 Vt A jao märkus 6. 76 Vt A jao märkus 6. 77 Vt A jao märkus 6.
& /et 85
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
6207–6208 Valmistamine lõngast78; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
6209
– Tikitud naiste-,
tüdrukute- ja
imikurõivad ning
imikute rõivamanused
Valmistamine lõngast79;
valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata
kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast80; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
78 Vt A jao märkus 6. 79 Vt A jao märkus 6. 80 Vt A jao märkus 6.
& /et 86
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Muu Valmistamine lõngast81; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
6210
– Tulekaitsevahendid
aluminiseeritud
polüestrist fooliumiga
kaetud kangast
Valmistamine lõngast82; või
valmistamine pealistamata kangast, tingimusel et kasutatava
pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast83.
– Muu Valmistamine lõngast84; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
81 Vt A jao märkus 6. 82 Vt A jao märkus 6. 83 Vt A jao märkus 6. 84 Vt A jao märkus 6.
& /et 87
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
6211
– Tikitud naiste-,
tüdrukute- ja
imikurõivad ning
imikute rõivamanused
Valmistamine lõngast85;
valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata
kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast86; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
– Muu Valmistamine lõngast87; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
85 Vt A jao märkus 6. 86 Vt A jao märkus 6. 87 Vt A jao märkus 6.
& /et 88
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
6212 Valmistamine lõngast88; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
6213–6214
– Tikitud Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast89 90;
valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata
kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast91; või
trükkimine,92 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
88 Vt A jao märkus 6. 89 Vt A jao märkus 6. 90 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 91 Vt A jao märkus 6. 92 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 89
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Muu Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast93; 94 või
valmistamine, millele järgneb trükkimine ja vähemalt kaks
ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nt pesemine, pleegitamine,
merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava rubriikidesse 6213 ja 6214 kuuluva trükkimata kanga
väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast.
6215 Valmistamine lõngast95; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
6216
– Tulekaitsevahendid
aluminiseeritud
polüestrist fooliumiga
kaetud kangast
Valmistamine lõngast96; või
valmistamine pealistamata kangast, tingimusel et kasutatava
pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast97.
93 Vt A jao märkus 6. 94 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 95 Vt A jao märkus 6. 96 Vt A jao märkus 6. 97 Vt A jao märkus 6.
& /et 90
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Muu Valmistamine lõngast98; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
6217
– Tikitud Valmistamine lõngast99;
valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava tikkimata
kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast100; või
trükkimine,101 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
98 Vt A jao märkus 6. 99 Vt A jao märkus 6. 100 Vt A jao märkus 6. 101 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 91
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Tulekaitsevahendid
aluminiseeritud
polüestrist fooliumiga
kaetud kangast
Valmistamine lõngast102; või
valmistamine pealistamata kangast, tingimusel et kasutatava
pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast103.
– Valmis lõigatud
vaheriie kraedeks ja
kätisteks
CTH ja MaxNOM 40 % (EXW).
– Muu Valmistamine lõngast104; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
Grupp 63 Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud
tekstiiltooted; kaltsud
6301–6304
102 Vt A jao märkus 6. 103 Vt A jao märkus 6. 104 Vt A jao märkus 6.
& /et 92
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Vildist, lausriidest Valmistamine105:
– looduslikest kiududest või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.
– Muu
-- Tikitud Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast106 107;
valmistamine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud
kangas), tingimusel et tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote
tehasehinnast; või
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
105 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 106 Vt A jao märkus 6. 107 Silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul (v.a elastsed või kummeeritud), mis on saadud
silmkoeliste või heegeldatud detailide (mõõtu lõigatud või mõõtu kootud) kokkuõmblemisel
vm viisil ühendamisel, vt A jao märkus 6.
& /et 93
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
-- Muu Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast108; 109 või
trükkimine,110 millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või
viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine,
termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine,
kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine,
dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui
kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % trükitud kanga
tehasehinnast.
6305 Valmistamine111:
– looduslikest kiududest,
– kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks
ettevalmistamata keemilistest staapelkiududest või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.
108 Vt A jao märkus 6. 109 Silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul (v.a elastsed või kummeeritud), mis on saadud
silmkoeliste või heegeldatud detailide (mõõtu lõigatud või mõõtu kootud) kokkuõmblemisel
vm viisil ühendamisel, vt A jao märkus 6. 110 Silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul (v.a elastsed või kummeeritud), mis on saadud
silmkoeliste või heegeldatud detailide (mõõtu lõigatud või mõõtu kootud) kokkuõmblemisel
vm viisil ühendamisel, vt A jao märkus 6. 111 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 94
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
6306
– Lausriidest Valmistamine112 113:
– looduslikest kiududest või
– keemilistest materjalidest või tekstiilimassist.
– Muu Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast114 115.
6307 Valmistamine lõngast116 117.
6308 Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme
suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski
olla päritolustaatuseta esemeid, tingimusel et nende koguväärtus ei
ületa 15 % komplekti tehasehinnast.
6309 CTH.
6310 Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on täielikult
saadud.
112 Vt A jao märkus 6. 113 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 114 Vt A jao märkus 6. 115 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5. 116 Vt A jao märkus 6. 117 Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud A jao märkuses 5.
& /et 95
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
XII JAOTIS JALATSID, PEAKATTED, VIHMA- JA PÄEVAVARJUD,
JALUTUSKEPID, ISTMEGA JALUTUSKEPID; PIITSAD,
RATSAPIITSAD JA NENDE OSAD; TÖÖDELDUD SULED JA
SULGEDEST TOOTED; TEHISLILLED; TOOTED JUUSTEST
Grupp 64 Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad
6401 NOM, v.a rubriiki 6406 kuuluvad sisetalla vm tallaosa külge
kinnitatud kokkupandud pealsed.
6402–6404
– Tolliväärtusega üle
32 euro
NOM, v.a rubriiki 6406 kuuluvad sisetalla vm tallaosa külge
kinnitatud kokkupandud pealsed.
– Tolliväärtusega
32 eurot või vähem
CTH, v.a rubriiki 6406 kuuluvad päritolustaatuseta pealsed ja nende
osad, v.a tugevdusdetailid, ja MaxNOM 60 % (EXW).
6405 NOM, v.a rubriiki 6406 kuuluvad sisetalla vm tallaosa külge
kinnitatud kokkupandud pealsed.
6406 CTH.
& /et 96
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 65 Peakatted ja nende osad
6501–6507 CTH.
Grupp 66 Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad,
ratsapiitsad ja nende osad
6601–6603 CTH.
Grupp 67 Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted
juustest
6701–6704 CTH.
XIII JAOTIS KIVIST, KIPSIST, TSEMENDIST, ASBESTIST, VILGUST JMS
MATERJALIST TOOTED; KERAAMIKATOOTED; KLAAS JA
KLAASTOOTED
Grupp 68 Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted
6801–6802 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
6803 NOM.
6804–6811 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 97
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
6812 80 NOM.
6812 91 – 6812 99 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
6813 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
6814 10 NOM.
6814 90 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
6815 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
Grupp 69 Keraamikatooted
6901–6914 CTH.
& /et 98
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 70 Klaas ja klaastooted
7001–7002 CTH.
7003–7005
– Mittepeegeldava
kihiga klaas
CTH, v.a rubriigid 7002–7005.
– Muu CTH.
7006–7009 CTH, v.a rubriigid 7002–7009.
7010–7011 CTH.
7013 CTH, v.a rubriik 7010.
7014–7018 CTH.
7019
– Klaaskiust tooted, v.a
lõng
Valmistamine värvimata kamm- või kraaslindist, heidest, lõngast või
klaasvilla tükeldatud kiust.
& /et 99
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Muu CTH.
7020 CTH.
XIV JAOTIS LOODUSLIKUD JA KULTIVEERITUD PÄRLID, VÄÄRIS- JA
POOLVÄÄRISKIVID, VÄÄRISMETALLID,
VÄÄRISMETALLIGA PLAKEERITUD METALLID, NENDEST
VALMISTATUD TOOTED; JUVEELTOODETE
IMITATSIOONID; MÜNDID
Grupp 71 Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid,
väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest
valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid
7101 CC.
7102–7104 CTSH.
7105 CTH.
7106 10 CTSH.
7106 91 CTH, v.a rubriik 7108 või 7110;
rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide
elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või
rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine
ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega.
& /et 100
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
7106 92 CTSH.
7107 NOM.
7108 11 CTSH.
7108 12 CTH, v.a rubriik 7106 või 7110;
rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide
elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või
rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine
ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega.
7108 13 – 7108 20 CTSH.
7109 NOM.
7110 CTSH;
rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide
elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või
rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide sulatamine
ja/või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega.
& /et 101
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
7111 NOM.
7112–7115 CTH.
7116–7117 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
7118 CTH.
XV JAOTIS MITTEVÄÄRISMETALLID JA NENDEST VALMISTATUD
TOOTED
Grupp 72 Raud ja teras
7201–7206 CTH.
7207 CTH, v.a rubriik 7206.
7208–7217 CTH, v.a rubriigid 7207–7217.
7218 CTH.
7219–7223 CTH, v.a rubriigid 7219–7223.
7224 10 CTH.
7224 90 CTSH.
7225–7229 CTH, v.a rubriigid 7225–7229.
& /et 102
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 73 Raud- või terastooted
7301 10 CC, v.a rubriigid 7207–7217.
7301 20 CC.
7302 CC, v.a rubriigid 7207–7217.
7303–7306 CC.
7307 11 – 7307 19 CC.
7307 21 – 7307 29 Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine,
väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil
puhastamine, tingimusel et kasutatavate päritolustaatuseta toorikute
koguväärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast.
7307 91 – 7307 99 CC.
7308 CTH, v.a alamrubriik 7301 20.
7309–7314 CTH.
7315 11 – 7315 19 CTH.
& /et 103
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
7315 20 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
7315 81 – 7315 90 CTH.
7316–7320 CTH.
7321 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
7322–7326 CTH.
Grupp 74 Vask ja vasktooted
7401–7402 CTH.
7403 CTSH.
7404–7407 CTH.
7408 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW).
7409–7412 CTH.
& /et 104
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
7413 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW).
7415–7419 CTH.
Grupp 75 Nikkel ja nikkeltooted
7501–7508 CTH.
Grupp 76 Alumiinium ja alumiiniumtooted
7601 NOM.
7602 CTH.
7603–7606 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW).
7607 CTH, v.a rubriik 7606.
7608–7615 CTH ja MaxNOM 50 % (EXW).
7616 CTH.
Grupp 78 Plii ja pliitooted
7801 10 CTSH.
7801 91 – 7801 99 CTH.
7802–7806 CTH.
& /et 105
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 79 Tsink ja tsinktooted
7901–7907 CTH.
Grupp 80 Tina ja tinatooted
8001–8007 CTH.
Grupp 81 Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest
8101–8113 CTSH või
valmistamine rafineerimise, sulatamise või termilise
metallivormimise teel.
Grupp 82 Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende
mitteväärismetallist osad
8201–8204 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8205 10 – 8205 70 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8205 90 CTH; artikli 3.10 „Komplektid“ kohaselt võib komplektis siiski olla
rubriiki 8205 kuuluvaid päritolustaatuseta tööriistu, tingimusel et
nende koguväärtus ei ületa 15 % selle komplekti tehasehinnast.
& /et 106
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
8206 CTH, v.a rubriigid 8202–8205; artikli 3.10 „Komplektid“ kohaselt
võib komplektis siiski olla rubriikidesse 8202–8205 kuuluvaid
päritolustaatuseta tööriistu, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa
15 % selle komplekti tehasehinnast.
8207–8215 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
Grupp 83 Mitmesugused mitteväärismetallist tooted
8301–8311 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
XVI JAOTIS MASINAD JA MEHAANILISED SEADMED;
ELEKTRISEADMED; NENDE OSAD; HELISALVESTUS- JA
TAASESITUSSEADMED, TELEPILDI JA -HELI
SALVESTAMISE JA TAASESITAMISE SEADMED, NENDE
OSAD JA TARVIKUD
Grupp 84 Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende
osad
8401–8406 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 107
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
8407118 – 8408 MaxNOM 50 % (EXW).
8409–8417 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8418 10 – 8418 29 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8418 30 – 8418 50 CTH või
MaxNOM 45 % (EXW).
8418 61 – 8418 91 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8418 99 CTH või
MaxNOM 45 % (EXW).
118 Vt C jagu.
& /et 108
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
8419 – 8421 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8422 11 CTH või
MaxNOM 45 % (EXW).
8422 19 – 8422 90 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8423 – 8424 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8425 – 8430 CTH, v.a rubriik 8431, või
MaxNOM 50 % (EXW).
8431 – 8442 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 109
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
8443 11 – 8443 19 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8443 31 – 8443 39 CTSH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8443 91 – 8443 99 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8444–8447 CTH, v.a rubriik 8448, või
MaxNOM 50 % (EXW).
8448–8449 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8450–8451 CTH või
MaxNOM 45 % (EXW).
& /et 110
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
8452–8455 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8456–8465 CTH, v.a rubriik 8466, või
MaxNOM 50 % (EXW).
8466 – 8468 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8469–8472 CTH, v.a rubriik 8473, või
MaxNOM 50 % (EXW).
8473–8480 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8481 10 – 8481 40 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 111
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
8481 80 – 8481 90 CTH või
MaxNOM 45 % (EXW).
8482–8487 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
Grupp 85 Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja
taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestamise ja taasesitamise
seadmed, nende osad ja tarvikud
8501–8502 CTH, v.a rubriik 8503, või
MaxNOM 50 % (EXW).
8503 – 8506 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 112
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
8507119
– Akuelemendid,
patareimoodulid ja
nende osad ning akud,
mis sisaldavad ühte
või mitut
akuelementi, ja
vooluahelad
akuelementide
omavaheliseks
ühendamiseks, mida
sageli nimetatakse
„patareikogumiks“,
mida kasutatakse
rubriikide 87.01,
87.02, 87.03 ja 87.04
sõidukite esmase
elektritoite allikana
Eksportimiseks Mehhikost ELi:
CTH, tingimusel et kõigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei
ületa 40 % toote tehasehinnast või
MaxNOM 30 % (EXW).
Eksportimiseks EList Mehhikosse:
CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
119 Vt C jagu.
& /et 113
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
– Muu CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8508 CTH või
MaxNOM 45 % (EXW).
8509–8515 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8516 10 – 8516 80 CTH või
MaxNOM 45 % (EXW).
8516 90 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8517 11 – 8517 69 CTSH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8517 70 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 114
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
8518 10 – 8518 50 CTSH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8518 90 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8519–8521 CTH, v.a rubriik 8522, või
MaxNOM 50 % (EXW).
8522–8523 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8525–8528 CTH, v.a rubriik 8529, või
MaxNOM 50 % (EXW).
8529 – 8530 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 115
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
8531 10 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8531 20 CTSH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8531 80 – 8531 90 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8532 10 – 8532 21 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8532 22 – 8532 24 CTSH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8532 25 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 116
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
8532 29 – 8532 30 CTSH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8532 90 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8533–8534 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8535–8537 CTH, v.a rubriik 8538, või
MaxNOM 50 % (EXW).
8538–8539 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8540 11 – 8540 89 CTSH või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 117
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
8540 91 – 8540 99 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8541 10 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8541 21 – 8541 30 CTSH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8541 40 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8541 50 – 8541 60 CTSH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8541 90 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 118
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
8542 31 – 8542 39 CTSH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8542 90 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8543 10 – 8543 30 CTSH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8543 70 – 8543 90 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8544–8548 MaxNOM 50 % (EXW).
XVII JAOTIS SÕIDUKID, ÕHUSÕIDUKID, VEESÕIDUKID JA MUUD
TRANSPORDIVAHENDID
Grupp 86 Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või
trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused
mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed
8601–8609 CTH, v.a rubriik 8607, või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 119
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 87 Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiveerem, ning nende osad ja tarvikud
8701 – 8707120
– nii
sisepõlemiskolbmoot
ori kui ka
elektrimootoriga
käitatavad sõidukid,
mida saab
laadimiseks pistikuga
välise toiteallika
külge ühendada
(pistikühendusega
hübriidsõiduk);
– ainult
elektrimootoriga
käitatavad sõidukid
Eksportimiseks Mehhikost ELi:
MaxNOM 40 % (EXW).
Eksportimiseks EList Mehhikosse:
MaxNOM 45 % (EXW).
– Muu MaxNOM 45 % (EXW).
120 Vt C jagu.
& /et 120
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
8708–8711 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
8712 MaxNOM 45 % (EXW).
8713–8716 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
Grupp 88 Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad
8801–8805 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
Grupp 89 Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid
8901–8908 CC või
MaxNOM 40 % (EXW).
& /et 121
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
XVIII JAOTIS OPTIKA-, FOTO-, KINO-, MÕÕTE-, KONTROLL-, TÄPPIS-,
MEDITSIINI- JA KIRURGIAINSTRUMENDID NING -
APARATUUR; KELLAD; MUUSIKARIISTAD; NENDE OSAD
JA TARVIKUD
Grupp 90 Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja
kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud
9001–9018 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
9019 10 CTH, v.a rubriik 9033, või
MaxNOM 45 % (EXW).
9019 20 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
9020 – 9033 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
Grupp 91 Kellad ja nende osad
9101–9114 MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 122
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 92 Muusikariistad; nende osad ja tarvikud
9201–9209 MaxNOM 50 % (EXW).
XIX JAOTIS RELVAD JA LASKEMOON; NENDE OSAD JA TARVIKUD
Grupp 93 Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud
9301–9307 MaxNOM 50 % (EXW).
XX JAOTIS MITMESUGUSED TÖÖSTUSTOOTED
Grupp 94 Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud
mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid;
sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised
9401–9406 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
Grupp 95 Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud
9503–9508 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
& /et 123
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
Grupp 96 Mitmesugused tööstustooted
9601–9604 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
9605 Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme
suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti, kusjuures komplektis võib
artikli 3.10 „Komplektid“ kohaselt olla päritolustaatuseta esemeid,
kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.
9606–9607 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
9608 10 – 9608 40 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
9608 50 Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme
suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti, kusjuures komplektis võib
artikli 3.10 „Komplektid“ kohaselt olla päritolustaatuseta esemeid,
kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.
& /et 124
Harmoneeritud süsteemi
klassifikatsioon (2012) Tootepõhised päritolureeglid
9608 60 – 9608 99 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
9609–9618 CTH või
MaxNOM 50 % (EXW).
9619 MaxNOM 50 % (EXW).
XXI JAOTIS KUNSTITEOSED, KOLLEKTSIOONIOBJEKTID JA
ANTIIKESEMED
Grupp 97 Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed
9701–9716 CC.
& /et 125
C JAGU
TOOTEPÕHISTE REEGLITEGA SEOTUD ERIKORD
Mõiste
1. Käesoleva liite kohaldamisel tähendab „aasta“ esimese aasta puhul 12kuulist ajavahemikku
alates käesoleva lepingu jõustumisest ning iga järgneva aasta puhul 12kuulisi ajavahemikke pärast
eelneva aasta lõppemist.
Mehhikost Euroopa Liitu suunatud ekspordi ajutine kord
2. Järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid kohaldatakse bensiinimootorite suhtes, mille silindrite
töömaht on vähemalt 1,8 liitrit ja mis on klassifitseeritud rubriiki 8407:
a) 1. aastast kuni 6. aasta lõpuni = MaxNOM 55 % (EXW) ning
b) alates 7. aasta algusest = B jaos esitatud tootepõhised reeglid.
Käesolevas punktis sätestatud ajutist reeglit kohaldatakse otseekspordi suhtes Mehhikost Euroopa
Liitu ja ka siis, kui tooted on paigaldatud bensiinimootoriga sõidukitesse, mille silindrite töömaht
on vähemalt 1,8 liitrit ja mis on klassifitseeritud alamrubriikidesse 8703 23 ja 8703 24.
& /et 126
3. Järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid kohaldatakse bensiinimootoriga sõidukite suhtes,
mille silindrite töömaht on vähemalt 1,8 liitrit ja mis on klassifitseeritud alamrubriikidesse 8703 23
ja 8703 24:
a) 1. aastast kuni 3. aasta lõpuni = MaxNOM 55 % (EXW);
b) alates 4. aasta algusest kuni 6. aasta lõpuni = MaxNOM 50 % (EXW) ning
c) alates 7. aasta algusest = B jaos esitatud tootepõhised reeglid.
4. Muude sõidukite suhtes, mis on klassifitseeritud rubriikidesse 8701, 8702, 8704 ja 8705,
kohaldatakse järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid 10 000 ühiku suuruse aastase kogukvoodi
ulatuses, mis on jaotatud rubriigi 8701 traktoriteks (2 500 ühikut) ja rubriigi 8702, 8704 või 8705
muudeks sõidukiteks (7 500 ühikut):
a) 1. aastast kuni 3. aasta lõpuni = MaxNOM 55 % (EXW);
b) alates 4. aasta algusest kuni 6. aasta lõpuni = MaxNOM 50 % (EXW) ning
c) alates 7. aasta algusest = B jaos esitatud tootepõhised reeglid.
Euroopa Liit eraldab selle kvoodi põhimõttel „kes ees, see mees“.
& /et 127
5. Järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid kohaldatakse mootoriga šassiide suhtes, mis on ette
nähtud rubriigi 8703 mootorsõidukite jaoks ja on klassifitseeritud rubriiki 8706:
a) 1. aastast kuni 3. aasta lõpuni = MaxNOM 55 % (EXW);
b) alates 4. aasta algusest kuni 6. aasta lõpuni = MaxNOM 50 % (EXW) ning
c) alates 7. aasta algusest = B jaos esitatud tootepõhised reeglid.
Käesolevas punktis sätestatud ajutist reeglit kohaldatakse otseekspordi suhtes Mehhikost Euroopa
Liitu ja seda ei kohaldata rubriiki 8706 klassifitseeritud toodete ja nende materjalide suhtes, kui
need on inkorporeeritud bensiinimootoriga sõidukitesse, mille silindrite töömaht on vähemalt
1,8 liitrit ja mis on klassifitseeritud alamrubriikidesse 8703 23 ja 8703 24.
Euroopa Liidust Mehhikosse suunatud ekspordi päritolukvoodid ja ajutine kord
6. Rubriiki 0901 kuuluva röstitud kohvi suhtes kohaldatakse 1 600 tonni suuruse aastase
kogukvoodi ulatuses järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid: valmistamine mis tahes rubriiki
kuuluvast materjalist.
Selle kvoodi eraldab Mehhiko.
Olenemata käesoleva jao punktist 1 määratletakse rubriigi 0901 röstitud kohvi puhul aastaid
vastavalt 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ A jao „Üldsätted“ punktile 6.
& /et 128
7. Rubriiki 2101 kuuluvate kohviekstraktide ja kohvivalmististe suhtes kohaldatakse 1 400 tonni
suuruse aastase kogukvoodi ulatuses järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid: CTH.
Selle kvoodi eraldab Mehhiko.
Olenemata käesoleva jao punktist 1 määratletakse rubriigi 2101 kohviekstraktide ja
kohvivalmististe puhul aastaid vastavalt 2-A lisa „Tollitariifide kaotamise ajakava“ punktile 6.
EList Mehhikosse suunatud ekspordi ajutine kord
8. Järgmisi tootepõhiseid päritolureegleid kohaldatakse 1. aastast kuni 3. aasta lõpuni rubriigi
8507 patareide ja akude suhtes: valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest,
tingimusel et tootega samasse rubriiki klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa
50 % toote tehasehinnast.
Käesolevas punktis sätestatud ajutist reeglit kohaldatakse otseekspordi suhtes EList Mehhikosse ja
ka siis, kui tooted on paigaldatud rubriikide 87.01, 87.02, 87.03 ja 87.04 sõidukitesse, mida saab
käitada nii sisepõlemiskolbmootori kui ka elektrimootoriga, mida saab laadimiseks pistikuga välise
toiteallika külge ühendada (pistikühendusega hübriidsõiduk), samuti ainult elektrimootoriga
käitatavatesse sõidukitesse.
Volitusklausel Euroopa Liidu ja Mehhiko jaoks
& /et 129
9. Lepinguosalised võivad kokku leppida, et teatavaid kolmandast riigist pärit materjale, mida
kasutatakse lepinguosalise territooriumil harmoneeritud süsteemi rubriiki 8703 kuuluva toote
tootmiseks, käsitatakse käesoleva lepingu alusel päritolustaatusega materjalidena, tingimusel et:
a) kummalgi lepinguosalisel on kehtiv kaubandusleping, mille kohaselt on kõnealuse kolmanda
riigiga loodud vabakaubanduspiirkond GATT 1994 XXIV artikli tähenduses;
b) lepinguosalisel on kõnealuse kolmanda riigiga kehtiv piisava tollialase halduskoostöö
kokkulepe, millega tagatakse 3. peatüki täielik rakendamine, ja see lepinguosaline on teisele
lepinguosalisele sellest kokkuleppest teatanud; ning
c) lepinguosalised jõuavad kokkuleppele kõigi muude kohaldatavate tingimuste asjus.
________________
& /et 1
3-B LISA
PÄRITOLUKINNITUSE TEKST
Päritolukinnitus, mille tekst on esitatud allpool, koostatakse ühes järgmistest keeleversioonidest
kooskõlas eksportiva lepinguosalise õigusega. Päritolukinnituse koostamisel tuleb arvesse võtta
vastavaid joonealuseid märkusi. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.
1. Bulgaariakeelne tekst
[…]
2. Hispaaniakeelne tekst
[…]
3. Tšehhikeelne tekst
[…]
4. Taanikeelne tekst
[…]
& /et 2
5. Saksakeelne tekst
[…]
6. Eestikeelne tekst
[…]
7. Kreekakeelne tekst
[…]
8. Ingliskeelne tekst
(Ajavahemik: …………… kuni …………)(1)
Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (eksportija viitenumber ……...(2)) deklareerib,
et need tooted on ….……… (3) sooduspäritoluga, kui ei ole selgelt näidatud teisiti.
(Koht ja kuupäev)(4)
...……………………………………………………………………..............................................
(Eksportija nimi ja allkiri)(5)
...……………………………………………………………………..............................................
& /et 3
9. Prantsuskeelne tekst
[…]
10. Horvaadikeelne tekst
[…]
11. Itaaliakeelne tekst
[…]
12. Lätikeelne tekst
[…]
13. Leedukeelne tekst
[…]
14. Ungarikeelne tekst
[…]
15. Maltakeelne tekst
[…]
& /et 4
16. Hollandikeelne tekst
[…]
17. Poolakeelne tekst
[…]
18. Portugalikeelne tekst
[…]
19. Rumeeniakeelne tekst
[…]
20. Slovakikeelne tekst
[…]
21. Sloveenikeelne tekst
[…]
22. Soomekeelne tekst
[…]
& /et 5
23. Rootsikeelne tekst
[…]
(1) Kui päritolukinnitus on koostatud mitme saadetise kohta, mis koosnevad ühesugustest
päritolustaatusega toodetest artikli 3.19 lõike 2 punkti b tähenduses, tuleb märkida
ajavahemik, mille kohta päritolukinnitus kehtib. Ajavahemik ei tohi ületada 12 kuud. Kogu
asjaomane import peab toimuma märgitud ajavahemiku jooksul. Kui ajavahemikku ei
kohaldata, võib välja tühjaks jätta.
(2) Kui eksportijale ei ole alla 6 000eurose saadetise jaoks artikli 3.18 lõike 3 kohaselt numbrit
määratud, võib selle välja tühjaks jätta. Kui päritolukinnituse koostab eksportija, kes on
artikli 3.18.2 tähenduses registreeritud, tuleb lünka kirjutada eksportija number.
(3) Märkida toote päritoluks kas Euroopa Liit või Mehhiko.
(4) Koha ja kuupäeva võib märkimata jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.
(5) Allkiri ei ole nõutav, kui artikli 3.18 lõike 5 tingimused on täidetud.
________________
& /et 1
3-C LISA
ANDORRA VÜRSTIRIIK JA SAN MARINO VABARIIK
1. Mehhiko aktsepteerib Andorra Vürstiriigi päritolustaatusega kaupu, mis kuuluvad
harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97, ja võimaldab neile sama tariifset sooduskohtlemist,
mida ta kohaldab Euroopa Liidust imporditavate ja sealt pärit kaupade suhtes, seni kuni kehtib
tolliliit, mis on loodud Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel kirjavahetuse
vormis sõlmitud kokkuleppega1.
2. Mehhikost pärit kaupadele, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97,
võimaldatakse nende Andorrasse importimisel samasugust tariifset sooduskohtlemist nagu nende
importimisel Euroopa Liitu, kuni kehtib tolliliit, mis on loodud Euroopa Majandusühenduse ja
Andorra Vürstiriigi vahel kirjavahetuse vormis sõlmitud kokkuleppega1.
3. Mehhiko aktsepteerib San Marino Vabariigi päritolustaatusega kaupu, mis kuuluvad
harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–97, ja võimaldab neile sama tariifset sooduskohtlemist, mida
ta kohaldab Euroopa Liidust imporditavate ja sealt pärit kaupade suhtes, seni kuni kehtib Euroopa
Majandusühenduse ja San Marino Vabariigi vaheline koostöö ja tolliliidu leping, mis sõlmiti
Brüsselis 16. detsembril 19912.
1 Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel kirjavahetuse teel sõlmitud
kokkulepe (ELT L 374, 31.12.1990, lk 14). 2 ELT L 84, 28.3.2002, lk 43.
& /et 2
4. Mehhikost pärit kaupadele, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 1–97,
võimaldatakse nende San Marinosse importimisel samasugust tariifset sooduskohtlemist nagu
nende importimisel Euroopa Liitu, seni kuni kehtib Euroopa Majandusühenduse ja San Marino
Vabariigi vaheline koostöö ja tolliliidu leping, mis sõlmiti Brüsselis 16. detsembril 19912.
5. 3. peatükki „Päritolureeglid ja -menetlused“ kohaldatakse lõigetes 1–4 osutatud
kaubavahetuse suhtes mutatis mutandis.
6. Sõltuvalt kaupade päritolust märgib eksportija päritolukinnituse teksti lahtrisse 3 kas
„Mehhiko“, „Andorra“ või „San Marino“.
7. Euroopa Liit teatab Mehhikole nende tolliasutuste aadressid ja kontaktandmed, kes vastutavad
päritolukinnituste kontrollimise eest Andorra Vürstiriigis ja San Marino Vabariigis.
8. Kui Andorra Vürstiriigi või San Marino Vabariigi pädev valitsusasutus ei järgi 3. peatüki
sätteid, võib Mehhiko pöörduda artikli 1.10 „Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1
punkti d alusel loodud tolli, kaubanduse lihtsustamise ja päritolureeglite allkomitee poole, et
määrata kindlaks sobivad meetmed küsimuse lahendamiseks.
________________
& /et 1
3-D LISA
SELGITAVAD MÄRKUSED
Artikkel 3.14 „Mittemuutmise põhimõte“
1. Kui eksportija ei tea ekspordi ajal saadetises sisalduvate konkreetsete kaupade lõppsihtkohta,
esitab importija päritolukinnituse, mis on väljastatud pärast eksportimist.
2. Importija võib tõendada, et kaup, mida veeti läbi kolmanda riigi territooriumi (koos
ümberlaadimise või ajutise ladustamisega või ilma), oli sellel territooriumil tolli järelevalve all.
Importiva lepinguosalise tolliasutuse taotlusel peab importija esitama järgmised dokumendid:
a) veodokumendid, nagu lennusaateleht, veokiri või maanteeveokiri, milles on märgitud kauba
lähetamise kuupäev ja koht ning lõppsihtkoha sadam, lennujaam või sissetoomise koht, juhul
kui kaup veetakse läbi ühe või mitme kolmanda riigi territooriumi ilma ümberlaadimise või
ajutise ladustamiseta;
b) veodokumendid, nagu lennusaateleht, veokiri või maanteeveokiri, või kombineeritud veo
dokument, kui kaupa veetakse läbi ühe või mitme kolmanda riigi territooriumi koos
ümberlaadimisega sellisel territooriumil, kuid ilma et seda seal ajutiselt ladustataks; või
& /et 2
c) koopia dokumentidest, mis tõendavad, et kaup oli tolliasutuse järelevalve all, juhul kui kaup,
mida veeti läbi ühe või mitme kolmanda riigi territooriumi, laaditi seal ümber ja ladustati
ajutiselt.
3. Lõikes 2 osutatud dokumentide puudumise korral võib importija esitada muid tõendavaid
dokumente.
Artikkel 3.18 „Päritolukinnituse koostamise tingimused“
4. Päritolukinnituse peab koostama ühe lepinguosalise territooriumil asutatud eksportija. Kui
arve on koostatud kolmandas riigis, koostatakse päritolukinnitus mis tahes muul äridokumendil1,
mis on välja antud eksportiva lepinguosalise territooriumil ja milles asjaomaseid kaupu
kirjeldatakse piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik 3. peatüki „Päritolureeglid ja -menetlused“
kohaselt päritolustaatusega toodetena identifitseerida. Sellisel juhul peab dokumendis, mille alusel
päritolukinnitus koostatakse, olema märgitud kauba eksportija.
5. Päritolukinnituse sõnastus peab olema kooskõlas 3-B lisas „Päritolukinnituse tekst“ esitatud
sõnastusega.
6. Päritolukinnitus ei tohiks sisaldada märget päritolustaatuseta kaupade kohta, mida
päritolukinnitus ei hõlma. Selline märge peaks olema esitatud arvel täpsusega, mis võimaldab
vältida arusaamatusi.
1 Need äridokumendid on näiteks kaubaga kaasas olev kättetoimetamisteatis või pakkeleht.
& /et 3
7. Päritolukinnitused, mis on esitatud arvete või äridokumentide valguskoopiatel, on
vastuvõetavad tingimusel, et sellistel kinnitustel on eksportija allkiri samadel tingimustel kui
originaalil.
8. Arve või äridokumendi tagaküljel esitatud päritolukinnitus on vastuvõetav.
9. Arve eraldi lehel koostatud päritolukinnitus on vastuvõetav tingimusel, et see leht on selgelt
arve osa. Täiendavat vormi ei tohi kasutada.
10. Päritolukinnitus, mis on koostatud etiketil ja lisatakse hiljem arvele, on vastuvõetav, kui ei ole
kahtlust, et etiketi on kinnitanud eksportija. Näiteks juhul kui eksportija allkiri ulatub üle etiketi ja
arve.
________________
& /et 1
6-A LISA
PÄDEVAD ASUTUSED
1. 6. peatüki „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed“ kohaldamisel on artikli 6.1 „Mõisted“ lõike 1
punktis a osutatud pädevad asutused järgmised asutused või nende õigusjärglased:
a) Euroopa Liidu puhul jaguneb kontroll liikmesriikide asutuste ja Euroopa Komisjoni vahel
järgmiselt:
i) Mehhikosse eksportimisel vastutavad liikmesriikide asutused tootmistingimuste ja -
nõuete kontrollimise, sealhulgas kohustuslike kontrollide läbiviimise ja kokkulepitud
standardite ja nõuete täitmist tõendavate terviseohutus- ja loomakaitsesertifikaatide
väljastamise eest;
ii) Mehhikost importimisel vastutavad liikmesriikide asutused impordi Euroopa Liidu
imporditingimustele vastavuse kontrollimise eest; ning
iii) Euroopa Komisjon vastutab üldise koordineerimise, kontrollisüsteemide
inspekteerimise või auditeerimise ja vajalike meetmete, sealhulgas seadusandliku
tegevuse eest, millega tagatakse Euroopa Liidu piires standardite ja nõuete ühetaoline
kohaldamine; ning
& /et 2
b) Mehhiko puhul:
i) riikliku põllumajandusliku toidutootmise tervise-, ohutus- ja kvaliteediteenistuse
(SENASICA) põllumajandusliku toidutootmise, vesiviljeluse ja kalanduse ohutuse
peadirektoraat (Dirección General de Inocuidad Agroalimentaria, Acuícola y Pesquera
del Servicio Nacional de Sanidad, Inocuidad y Calidad Agroalimentaria (SENASICA));
ii) riikliku põllumajandusliku toidutootmise tervise-, ohutus- ja kvaliteediteenistuse
(SENASICA) loomatervishoiu peadirektoraat (Dirección General de Salud Animal del
Servicio Nacional de Sanidad, Inocuidad y Calidad Agroalimentaria (SENASICA));
iii) riikliku põllumajandusliku toidutootmise tervise-, ohutus- ja kvaliteediteenistuse
(SENASICA) taimetervise peadirektoraat (Dirección General de Sanidad Vegetal del
Servicio Nacional de Sanidad, Inocuidad y Calidad Agroalimentaria (SENASICA));
iv) tervishoiutegevuse komisjon – föderaalne terviseriskikaitsekomisjon (COFEPRIS)
(Comisión de Operación Sanitaria - Comisión Federal para la Protección contra Riesgos
Sanitarios (COFEPRIS));
v) tõendite ja riskijuhtimise komisjon – föderaalne terviseriskikaitsekomisjon
(COFEPRIS) (Comisión de Evidencia y Manejo de Riesgos - Comisión Federal para la
Protección contra Riesgos Sanitarios (COFEPRIS));
& /et 3
vi) föderaalse tervishoiusüsteemi üldine koordineerimine – föderaalne
terviseriskikaitsekomisjon (COFEPRIS) (Coordinación General del Sistema Federal
Sanitario - Comisión Federal para la Protección contra Riesgos Sanitarios (COFEPRIS))
ning
vii) keskkonna ja loodusvarade ministeeriumi (SEMARNAT) metsa- ja mullamajanduse
peadirektoraat (Dirección General de Gestión Forestal y de Suelos de la Secretaría de
Medio Ambiente y Recursos Naturales (SEMARNAT)).
2. Lepinguosalised teatavad teineteisele kõikidest pädevate asutuste muudatustest. Ühisnõukogu
ajakohastab käesolevat lisa korrapäraselt oma otsusega.
________________
& /et 1
9-A LISA
RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDE VÄLJATÖÖTATUD STANDARDID
1. Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO)
2. Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon (IEC)
3. Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU)
4. Codex alimentarius’e komisjon
5. Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO)
6. ÜRO ühtse ülemaailmse kemikaalide klassifitseerimise ja märgistamise süsteemi ekspertide
allkomitee (UN/SCEGHS)
7. Inimravimite tehniliste nõuete rahvusvaheline ühtlustamisnõukogu (ICH)
8. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO)
9. Rahvusvaheline Legaalmetroloogia Organisatsioon (OIML)
& /et 2
10. Ülemaailmne Postiliit
11. Maailma Loomatervise Organisatsioon (WOAH)
12. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)
13. Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo (BIPM)
________________
& /et 1
10-A LISA
SUNDVÕÕRANDAMINE
Lepinguosalised kinnitavad oma ühist arusaama järgmisest.
1. Lepinguosalise meede või meetmete sari ei saa kujutada endast sundvõõrandamist, välja
arvatud juhul, kui see sekkub materiaalse või immateriaalse vara omandiõigusesse või
omandiõigusega seotud osalusse investeeringus.
2. Artikkel 10.18 käsitleb järgmist:
a) otsene sundvõõrandamine, mis toimub, kui käesoleva lepinguga hõlmatud investeering
riigistatakse või sundvõõrandatakse muul moel otseselt omandiõiguse ametliku ülemineku või
vara otsese ülevõtmise teel, ning
b) kaudne sundvõõrandamine, mis toimub, kui lepinguosalise meetmel või meetmesarjal on
otsese sundvõõrandamisega samaväärne toime, s.t see jätab investori suures osa ilma tema
investeeringu omandiõiguse olulistest tunnustest, sh õigusest oma investeeringut kasutada ja
võõrandada, ilma et sellega kaasneks ametlik omandiõiguse üleminek või vara otsene
ülevõtmine.
& /et 2
3. Selle kindlakstegemine, kas lepinguosalise meede või meetmesari kujutab endast konkreetses
olukorras kaudset sundvõõrandamist, nõuab igal üksikjuhtumil eraldi faktipõhist uurimist, milles
võetakse muu hulgas arvesse järgmisi tegureid:
a) meetme või meetmesarja majanduslik mõju, ehkki asjaolu, et lepinguosalise kehtestatud
meede või meetmesari avaldab investeeringu majanduslikule väärtusele ebasoodsat mõju, ei
tähenda üksinda võetuna iseenesest veel seda, et on toimunud kaudne sundvõõrandamine;
b) lepinguosalise meetme või meetmesarja kestus;
c) mil määral meede või meetmesari sekkub investori investeeringust tulenevatesse selgetesse ja
põhjendatud ootustesse ning
d) meetme või meetmesarja laad, eelkõige selle eesmärk ja kontekst.
5. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et lepinguosalise mittediskrimineerivad meetmed,
mis on kavandatud ja mida kohaldatakse selleks, et saavutada õiguspäraseid poliitikaeesmärke,
nagu rahvatervis, sotsiaalteenused, riiklik haridus, ohutus, keskkond, avalik kõlblus, sotsiaal- või
tarbijakaitse, eraelu puutumatus ja andmekaitse, kultuurilise mitmekesisuse edendamine ja kaitse
või konkurents, ei kujuta endast kaudset sundvõõrandamist, välja arvatud harvadel juhtudel, mil
meetme või meetmesarja mõju on selle otstarvet arvestades ilmselgelt liiga suur.
________________
& /et 1
10-B LISA
VALITSEMISSEKTORI VÕLG
1. Lepinguosalised tõdevad, et lepinguosalise võla ostmisega kaasneb äririsk. Suurema selguse
huvides olgu märgitud, et D jao alusel esitatud nõudes ei tehta nõude esitaja kasuks ühtegi otsust
lepinguosalise makseviivituse või võlakohustuse täitmata jätmise kohta, kui nõude esitaja ei ole
täitnud oma kohustust tõendada, et selline makseviivitus või tasumata jätmine kujutab endast C jaos
sätestatud kohustuse rikkumist.
2. Ei tohi esitada ühtki nõuet selle kohta, et lepinguosalise võla restruktureerimisega rikutakse
mõnd käesolevast peatükist tulenevat kohustust, või kui selline nõue on juba esitatud, ei tohi seda
D jao alusel menetleda, kui restruktureerimine kujutab endast nõude esitamise ajal kokkulepitud
restruktureerimist või muutub kokkulepitud restruktureerimiseks pärast sellise nõude esitamist,
välja arvatud nõue selle kohta, et käesoleva lisa punkti 4 alapunkti a alajaotise ii alla kuuluva
kokkulepitud restruktureerimisega rikutakse artiklit 10.7 või 10.81.
3. Olenemata artiklist 10.26 ja kui käesoleva lisa punktist 2 ei tulene teisiti, ei esita
lepinguosalise investor D jao alusel nõuet selle kohta, et lepinguosalise võla restruktureerimisega
rikutakse artiklit 10.7 või 10.8 või C jao kohast kohustust, enne kui on möödunud 270 päeva
kuupäevast, mil nõude esitaja esitas artikli 10.22 kohase kirjaliku konsultatsioonitaotluse.
1 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et pelgalt asjaolu, et lepinguosaline kohtleb teatava
kategooria investoreid või investeeringuid teisiti – sh juhul, kui selline kohtlemine tuleneb
investorite ja nende investeeringute olukorra erinevusest, mis võib olla tingitud teatava
võlainstrumendi omaduste erinevustest, erinevast makromajanduslikust mõjust või näiteks
soovist vältida süsteemseid riske või ülekanduvat mõju –, ei tähenda veel artikli 10.7 või 10.8
rikkumist.
& /et 2
4. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „kokkulepitud restruktureerimine“ – lepinguosalise võla restruktureerimine või
ümberajastamine, mis on toimunud
i) võlainstrumentide kohandamise või muutmise teel, nagu on ette nähtud
võlainstrumentide tingimustes, sealhulgas neid reguleerivas õiguses2, või
ii) võlavahetuse või muu sarnase protsessi teel, millega on nõustunud võlausaldajad, kellel
on õigus vähemalt 75 %-le restruktureeritava võla jäägi põhisummast;
b) võlainstrumenti „reguleeriv õigus“ – asjaomase võlainstrumendi suhtes kohaldatav õiguslik ja
reguleeriv raamistik;
c) suurema selguse huvides olgu märgitud, et „lepinguosalise võlg“ on Mehhiko puhul
„Mehhiko valitsemissektori võlg“, nagu see on määratletud sealses siseriiklikus õiguses, ja
Euroopa Liidu puhul Euroopa Liidu või Euroopa Liidu liikmesriigi valitsuse kesk-,
piirkondliku või kohaliku tasandi mis tahes vormis võlg.
________________
2 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et see võib hõlmata võlainstrumentide vahetamist.
& /et 3
10-C LISA
EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIKIDE JA MEHHIKO
VAHELISED LEPINGUD
Euroopa Liidu liikmesriikide ja Mehhiko vahelised lepingud on1:
1. Belgia-Luksemburgi Majandusliidu ja Mehhiko Ühendriikide vaheline leping investeeringute
vastastikuse soodustamise ja kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 27. augustil 1998;
2. Tšehhi Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vaheline leping investeeringute soodustamise ja
vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 4. aprillil 2002;
3. Mehhiko Ühendriikide ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline leping investeeringute
soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 25. augustil 1998;
4. Mehhiko Ühendriikide ja Hispaania Kuningriigi vaheline leping investeeringute soodustamise
ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 10. oktoobril 2006;
1 Käesolevas lisas loetletud lepingute pealkirjad on autentsed ainult nendes keeltes, milles
asjaomane leping on autentne. Kõigil muudel juhtudel esitatakse tõlked üksnes teabe
otstarbel.
& /et 4
5. Mehhiko Ühendriikide valitsuse ja Taani Kuningriigi valitsuse vaheline leping
investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 13. aprillil
2000;
6. Soome Vabariigi valitsuse ja Mehhiko Ühendriikide valitsuse vaheline leping investeeringute
soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 22. veebruaril 1999;
7. Prantsuse Vabariigi valitsuse ja Mehhiko Ühendriikide valitsuse vaheline leping
investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 12.
novembril 1998;
8. Mehhiko Ühendriikide valitsuse ja Kreeka Vabariigi valitsuse vaheline leping investeeringute
soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 30. novembril 2000;
9. Itaalia Vabariigi valitsuse ja Mehhiko Ühendriikide valitsuse vaheline leping investeeringute
soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Roomas 24. novembril 1999;
10. Madalmaade Kuningriigi ja Mehhiko Ühendriikide vaheline leping investeeringute
soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 13. mail 1998;
& /et 5
11. Austria Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vaheline leping investeeringute soodustamise ja
kaitse kohta, alla kirjutatud Viinis 29. juunil 1998;
12. Portugali Vabariigi ja Mehhiko Ühendriikide vaheline leping investeeringute vastastikuse
soodustamise ja kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 11. novembril 1999;
13. Rootsi Kuningriigi valitsuse ja Mehhiko Ühendriikide valitsuse vaheline leping
investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Stockholmis 3. oktoobril
2000;
14. Mehhiko Ühendriikide ja Slovaki Vabariigi vaheline leping investeeringute soodustamise ja
vastastikuse kaitse kohta, alla kirjutatud Mexico Citys 26. oktoobril 2007.
________________
& /et 1
10-D LISA
KOHTU JA APELLATSIOONIKOHTU LIIKMETE NING
VAHENDAJATE KÄITUMISJUHEND
1. Mõisted
Käesolevas käitumisjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „assistent“ – isik, kes liikme ametisse nimetamise tingimuste kohaselt abistab liiget tema
uurimistöös või toetab teda tema ülesannete täitmisel;
b) „kandidaat“ – füüsiline isik, kelle valimist kohtu liikmeks või apellatsioonikohtu liikmeks
kaalutakse;
c) „vahendaja“ – füüsiline isik, kes juhib artikli 10.23 kohaselt vahendamist;
d) „liige“ – D jao alusel moodustatud kohtu või apellatsioonikohtu liige.
& /et 2
2. Liikmete sõltumatus ja erapooletus
a) Liikmed peavad olema sõltumatud ja erapooletud ning vältima ebasobivat või ebasobiva või
erapoolikuna näivat käitumist. Nad väldivad otseseid ja kaudseid huvide konflikte ning
järgivad rangeid käitumisnorme, et säilitada vaidluste lahendamise mehhanismi ausus ja
erapooletus. Liikmed ei lase ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest
tõekspidamistest, üldsuse meelepahatormist, lojaalsusest lepinguosalise või vaidluses osaleva
poole suhtes ega kriitikakartusest.
b) Liige ei võta otseselt ega kaudselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks
takistada või näida takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist.
c) Liige ei kasuta oma ametiseisundit isiklike või erahuvide edendamiseks ning väldib
toiminguid, mis võivad jätta mulje, et teistel on võimalik teda mõjutada.
d) Liige ei lase rahalistel, ärilistel, kutsealastel, perekondlikel ega sotsiaalsetel suhetel või
kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.
e) Liige peab vältima selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad
mõjutada tema erapooletust või mis võivad mõistliku eelduse kohaselt jätta ebasobiva või
erapooliku mulje.
& /et 3
3. Avalikustamiskohustus
a) Enne kui kandidaat nimetatakse kohtu või apellatsioonikohtu liikmeks, saab ta käesoleva
käitumisjuhendi koopia ja avalikustab lepinguosalistele kõik oma varasemad ja praegused
huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või mis
võivad mõistliku eelduse kohaselt jätta ebasobiva või erapooliku mulje. Sel eesmärgil teeb
kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted
ja küsimused.
b) Kui liige nimetatakse kohtu või apellatsioonikohtu koosseisu, annab kohtu või
apellatsioonikohtu sekretariaat liikmele liites 10-D-1 sätestatud avalikustamisavalduse. Liige
teeb kõik endast oleneva, et esitada avalikustamisavaldus sekretariaadile 15 päeva jooksul
alates selle kättesaamisest, ning see edastatakse lepinguosalistele, vaidluses osalevatele
pooltele ja kohtu või apellatsioonikohtu eesistujale.
c) Kooskõlas punktiga b avalikustavad koosseisu määratud liikmed kõik huvid, suhted ja
küsimused, mis võivad mõjutada nende sõltumatust või erapooletust või mis võivad mõistliku
eelduse kohaselt jätta ebasobiva või erapooliku mulje. Sel eesmärgil teevad liikmed
mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja
küsimused. Liikmed avalikustavad oma parimate teadmiste kohaselt vähemalt järgmised
huvid, suhted ja küsimused:
i) liikme rahalised või isiklikud huvid:
A) menetluse või selle tulemuse vastu ning
& /et 4
B) haldusmenetluse, siseriikliku kohtu menetluse või muu rahvusvahelise vaidluste
lahendamise menetluse vastu, mis puudutab küsimusi, mille suhtes võidakse teha
otsus menetluses, milles liige on kohtu koosseisu nimetatud;
ii) liikme tööandja, kutsealase partneri või kolleegi või lähedase pereliikme1 finantshuvid:
A) menetluse või selle tulemuse vastu ning
B) haldusmenetluse, siseriikliku kohtu menetluse või muu rahvusvahelise vaidluste
lahendamise menetluse vastu, mis puudutab küsimusi, mille suhtes võidakse teha
otsus menetluses, milles kandidaat on kohtu koosseisu nimetatud;
iii) mis tahes varasemad või praegused finants-, äri-, ameti-, pere- või sotsiaalsuhted
menetluse huvitatud poolte või nende nõustajatega ning
iv) avaliku arvamuse mõjutamine või esindamine advokaadina või muul viisil küsimuses,
mis on menetluses vaidluse all või milles osalevad samad investorid või mis käsitleb
samu investeeringuid.
d) Kogu oma ametiaja jooksul teevad liikmed jätkuvalt kõik endast sõltuva, et selgitada välja
kõik lõike 3 punktis a osutatud huvid, suhted või küsimused, ning avalikustavad sellised
huvid, suhted või küsimused, teatades neist lepinguosalistele.
1 Käesolevas käitumisjuhendis tähendab mõiste „lähedane pereliige“ abikaasat, õde-venda,
vanemat või elukaaslast ning lisaks mis tahes muud pereliiget, kellega on olemas lähedane
suhe.
& /et 5
e) Kogu menetluse jooksul on kohtu koosseisu määratud liikmetel jätkuvalt kohustus
avalikustada kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada vaidluste lahendamise
protsessi ausust või erapooletust, ning nad teatavad tegelikest või võimalikest käesoleva
käitumisjuhendi rikkumistest kirjalikult lepinguosalistele ja vaidluses osalevatele pooltele.
f) Igasugune kahtlus selles, kas liige peaks teatava huvi, suhte või küsimuse avalikustama,
tuleks lahendada avalikustamise kasuks. Huvi, suhte või küsimuse avalikustamine ei mõjuta
seda, kas huvi, suhe või küsimus on hõlmatud käesoleva käitumisjuhendiga või kas see on
vastuolus artikli 10.32 lõikega 1.
4. Liikme ülesanded
a) Liikmed täidavad oma ülesandeid kogu menetluse vältel põhjalikult ja kiiresti ning tegutsevad
vaidluses osalevate poolte ja teiste liikmete suhtes ausalt ja hoolikalt.
b) Liikmed kaaluvad üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse
tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi teisele isikule.
c) Eksperdid ja assistendid täidavad liikmele punktidega 2, 3 ja 6 pandud kohustusi mutatis
mutandis. Sellega seoses võtavad liikmed mõistlikes piirides kõik meetmed ja astuvad kõik
vajalikud sammud, tagamaks, et nende assistendid on nendest kohustustest teadlikud ja
täidavad neid.
& /et 6
d) Liikmed ei astu menetluse asjus ühepoolsetesse kontaktidesse.
5. Endiste liikmete kohustused
a) Endised liikmed peavad hoiduma toimingutest, mis võivad jätta mulje, et nad olid oma
ülesannete täitmisel erapoolikud või said kohtu või apellatsioonikohtu otsusest kasu.
b) Ilma et see piiraks artikli 10.30 lõike 5 ja artikli 10.31 lõike 5 kohaldamist, kohustuvad
liikmed pärast oma ametiaja lõppu mitte mingil viisil osalema investeerimisvaidlustes, mis:
i) olid kohtus või apellatsioonikohtus menetluses enne nende ametiaja lõppu või
ii) on otseselt ja ilmselt seotud vaidlustega, sealhulgas lõpetatud vaidlustega, mille
menetlemises nad kohtu või apellatsioonikohtu liikmena osalesid.
c) Liikmed kohustuvad tagama, et nad ei tegutse kolme aasta jooksul pärast oma ametiaja lõppu
mõne vaidluses osaleva poole esindajana investeerimisvaidlustes, mida kohtus või
apellatsioonikohtus menetletakse.
& /et 7
d) Kui kohtu või apellatsioonikohtu eesistujale teatatakse või kui ta saab muul viisil teada, et
kohtu või apellatsioonikohtu endine liige on väidetavalt rikkunud alapunktides a–c sätestatud
kohustusi, uurib ta küsimust ja annab endisele liikmele võimaluse esitada oma seisukoht. Kui
kohtu või apellatsioonikohtu eesistuja leiab pärast kontrollimist, et väidetav vastuolu on
kinnitust leidnud, teatab ta sellest:
i) kutseühendusele või muule sellisele institutsioonile, kuhu asjaomane endine liige
kuulub;
ii) lepinguosalistele ning
iii) muu asjaomase investeerimiskohtu või apellatsioonikohtu eesistujale, et too algatataks
vastavate meetmete võtmise.
Kohtu või apellatsioonikohtu eesistuja avalikustab oma otsuse alapunktides i, ii ja iii
nimetatud meetmete võtmise kohta koos põhjendustega.
6. Konfidentsiaalsus
a) Liige või endine liige ei avalda ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud
mitteavalikku teavet, välja arvatud menetluse huvides, ning ta ei avalda ega kasuta mitte
mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või teistele kasu tekitamiseks või teiste
huvide kahjustamiseks.
& /et 8
b) Liige ei avalikusta tehtud korraldust või otsust ega selle osa enne, kui see artikli 10.38
läbipaistvussätete kohaselt avaldatakse.
c) Liikmed ja endised liikmed ei avalda kunagi teavet kohtu või apellatsioonikohtu nõupidamiste
ega ühegi liikme seisukohtade kohta, sõltumata sellest, millised need on. Liikmed ei tee
avalikke avaldusi pooleliolevate menetluste põhjendatuse kohta.
7. Kulud
Iga liige peab arvestust menetlusele kulunud aja ja tehtud kulutuste kohta ning esitab nende kohta
lõpparuande, samuti peab ta arvestust oma assistendi tööaja ja kulude kohta.
8. Vahendajad
Käesolevas käitumisjuhendis esitatud reeglid, mis kehtivad liikmete või endiste liikmete kohta,
kehtivad mutatis mutandis ka vahendajate kohta.
9. Nõuandekomitee
a) Kohtu eesistujat ja apellatsioonikohtu eesistujat abistab nõuandekomitee, et tagada käesoleva
käitumisjuhendi ja artikli 10.32 nõuetekohane kohaldamine ja muude ülesannete täitmine, kui
see on ette nähtud.
b) Nõuandekomiteed koosnevad vastavalt kas kohtu või apellatsioonikohtu kahest kõige
staažikamast liikmest.
& /et 9
Liide 10-D-1
AVALIKUSTAMISAVALDUS
1. Kinnitan, et olen saanud koopia kohtu, apellatsioonikohtu ja vahendajate käitumisjuhendist,
mis on sätestatud ELi-Mehhiko üldlepingu 10-D lisas (edaspidi „käitumisjuhend“).
2. Kinnitan, et olen käitumisjuhendit lugenud ja sellest aru saanud.
3. Mõistan, et minu jätkuv kohus on käesolevaga või tulevikus avalikustada käitumisjuhendi
punkti 3 kohaselt kõik varasemad ja praegused huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada
minu sõltumatust või erapooletust või mis võivad mõistliku eelduse kohaselt jätta ebasobiva või
erapooliku mulje.
Alla kirjutatud _____________ ____________ 20__. aastal.
Allakirjutanu:
Allkiri _________________________________________
Nimi ____________________________________________
________________
& /et 1
10-E LISA
DOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE LEPINGUOSALISELE D JAO ALUSEL
Konsultatsioonitaotlused, teated ja muud D jao kohaste vaidluste dokumendid toimetatakse kätte
järgmiselt:
a) Euroopa Liidule aadressil:
European Commission
Directorate-General for Trade
Unit F2 – Dispute Settlement and Legal Aspects of Trade Policy
B-1049 Brussels
Belgium
või muul aadressil või e-posti aadressil, mille Euroopa Komisjon on pärast artiklis 10.22
osutatud konsultatsioonitaotluse saamist hagejale sel otstarbel teatavaks teinud;
b) Euroopa Liidu liikmesriikidele järgmiselt:
aadressil, mis on tehtud üldsusele kättesaadavaks Euroopa Komisjoni kaubanduse
peadirektoraadi veebisaidil, või muul aadressil või e-posti aadressil, mille asjaomane
liikmesriik on pärast artiklis 10.22 osutatud konsultatsioonitaotluse saamist hagejale sel
otstarbel teatavaks teinud, ning
& /et 2
c) Mehhikole aadressil:
Dirección General de Consultoría Jurídica de Comercio Internacional
Secretaría de Economía
Pachuca # 189 piso 19
Col. Hipódromo Condesa
Alcadía Cuauhtémoc
Ciudad de México
C.P.: 06140
________________
& /et 1
12-A LISA
ETTEVÕTJASISESELT ÜLEVIIDUD TÖÖTAJATE PERELIIKMED
1. Euroopa Liit laiendab õigust ajutiselt riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida, mis on antud
ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja pereliikmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014.
aasta direktiivi 2014/66/EL (kolmandate riikide kodanike liikmesriiki sisenemise ja seal elamise
tingimuste kohta ettevõtjasisese üleviimise korral)1 artikli 19 alusel, ka ettevõtjasiseselt Euroopa
Liitu üle viidud Mehhiko kodanikest töötajate pereliikmetele2-.
2. Mehhiko laiendab õigust ajutiselt riiki siseneda ja seal ajutiselt viibida, mis on antud
ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate pereliikmetele migratsiooniseaduse „Ley de Migración“
artikliga 52, ka ettevõtjasiseselt Mehhikosse üle viidud Euroopa Liidu kodanikest töötajate
pereliikmetele3.
________________
1 ELT L 157, 27.5.2014, lk 1. 2 Suurema selguse huvides olgu märgitud, et käesolevat lõiget ei kohaldata nende Euroopa
Liidu liikmesriikide suhtes, kelle suhtes direktiivi 2014/66/EL ei kohaldata. 3 Avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes Diario Oficial de la Federación 25. mail 2011.
14-A LISA
JUHISED VASTASTIKUSE TUNNUSTAMISE LEPINGUTE KOHTA
A JAGU
Üldsätted
Sissejuhatus
1. Käesolev lisa sisaldab juhiseid, mis hõlbustavad lepinguosalistel läbirääkimiste pidamist
vastastikuse tunnustamise lepingute üle ning asjaomastel kutseorganisatsioonidel või -asutustel
ühiste soovituste väljatöötamist reguleeritud kutsealade kohta. Käesolevad juhised ei ole siduvad
ning ei muuda ega mõjuta lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad käesolevast lepingust.-
Mõisted
2. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „kohanemisaeg“ – aeg, mil vastuvõtvas jurisdiktsioonis tegutsetakse reguleeritud kutsealal
kvalifitseeritud isiku järelevalve all ja mille jooksul võib toimuda täienduskoolitus ning
tegevusele antakse hinnang1;
1 Üksikasjalikud eeskirjad kohanemisaja, tegevuse hindamise ja järelevalve all oleva isiku
ametiseisundi kohta sätestatakse vastavalt vajadusele vastuvõtva jurisdiktsiooni õiguses.
& /et 2
b) „sobivustest“ – vastuvõtva jurisdiktsiooni asjakohase asutuse korraldatud test, milles
piirdutakse taotlejate kutsealaste teadmistega ja mille eesmärk on hinnata taotlejate
suutlikkust tegutseda selles jurisdiktsioonis reguleeritud kutsealal; ning
c) „tegevuse ulatus“ – reguleeritud kutsealaga hõlmatud tegevusvaldkond või
tegevusvaldkondade rühm.
B JAGU
Vastastikuse tunnustamise lepingu vorm ja sisu
1. Käesolevas jaos on esitatud mitmesugused teemad, mida võib läbirääkimiste käigus käsitleda
ja mille võib kokkuleppele jõudmise korral lisada lõplikusse vastastikuse tunnustamise lepingusse.
Selles kirjeldatakse nõudeid, mida võidakse esitada teise lepinguosalise kutsetöötajatele, kes
soovivad vastastikuse tunnustamise lepingule tugineda.
Lepingupooled
2. Vastastikuse tunnustamise lepingu pooled tuleks selgelt nimetada.
Vastastikuse tunnustamise lepingu eesmärk
3. Vastastikuse tunnustamise lepingu eesmärk tuleks selgelt nimetada.
& /et 3
Vastastikuse tunnustamise lepingu kohaldamisala
4. Vastastikuse tunnustamise lepingus tuleks selgelt sätestada:
a) vastastikuse tunnustamise lepingu kohaldamisala, nimetades konkreetsed kutsenimetused ja
tegevusvaldkonnad, mida leping hõlmab;
b) kellel on õigus kasutada asjaomaseid kutsenimetusi;
c) kas tunnustamismehhanism põhineb kvalifikatsioonil, päritolukoha jurisdiktsioonis saadud
tegevusloal või mõnel muul nõudel; ning
d) kas vastastikuse tunnustamise leping võimaldab alalist või ajutist juurdepääsu asjaomasele
kutsealale.
Vastastikuse tunnustamise sätted
5. Vastastikuse tunnustamise lepingus tuleks selgelt kindlaks määrata tingimused, mis tuleb
kummaski jurisdiktsioonis täita kvalifikatsiooni tunnustamiseks, ja kokkulepitud samaväärsustase.
6. Alaliseks ja ajutiseks projektipõhiseks juurdepääsuks asjaomasele kutsealale võib kaaluda
erinevaid nõudeid.
& /et 4
Rakendusmehhanismid
7. Vastastikuse tunnustamise lepingus tuleks sätestada:
a) reeglid ja kord, mida tuleks kasutada, et jälgida vastastikuse tunnustamise lepingu sätteid ja
tagada nende täitmine;
b) vastastikuse tunnustamise lepingu poolte vahelise dialoogi ja halduskoostöö mehhanismid;
ning
c) vahendid, millega individuaalsed taotlejad saavad lahendada vastastikuse tunnustamise
lepingu tõlgendamisest või rakendamisest tulenevaid küsimusi.
8. Individuaalsete taotlejate kohtlemise juhendina peaks vastastikuse tunnustamise leping
sisaldama üksikasju järgmise kohta:
a) kontaktpunkt, kust saab teavet kõikides taotlusega seotud küsimustes, nagu asjakohaste
asutuste nimed ja aadressid, litsentsimisega seotud vorminõuded ja teave lisanõuete kohta,
mis tuleb vastuvõtvas jurisdiktsioonis täita;
b) kui kaua aega kulub vastuvõtva jurisdiktsiooni asjakohasel asutusel taotluste menetlemiseks;
c) dokumendid, mida taotlejatelt nõutakse, ja millises vormis need tuleks esitada;
& /et 5
d) päritolujurisdiktsioonis kvalifikatsiooni ja litsentsimise kohta välja antud dokumentide ja
tunnistuste aktsepteerimine; ning
e) asjakohastele asutustele edasikaebamise või asjakohastes asutustes läbivaatamise kord.
9. Samuti peaks vastastikuse tunnustamise leping sisaldama asjakohaste asutuste võetud
kohustust:
a) vastata litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõudeid ja -korda käsitlevatele järelepärimistele
kiiresti;
b) anda taotlejatele piisavalt aega, et täita nõuded, mis on seotud taotlusprotsessiga või
asjakohastele asutustele edasikaebamise või asjakohastes asutustes läbivaatamisega;
c) korraldada eksameid või teste mõistliku sagedusega;
d) kehtestada taotlejatele, kes soovivad kasutada vastastikuse tunnustamise lepingu pakutavaid
võimalusi, lõivud, mis on vastavuses vastuvõtval jurisdiktsioonil tekkivate kuludega; ning
e) anda teavet vastuvõtvas jurisdiktsioonis praktilise koolituse eesmärgil pakutavate
abistamisprogrammide kohta ja kõikide kohustuste kohta, mis vastuvõttev jurisdiktsioon on
sellega seoses endale võtnud.
& /et 6
Vastuvõtva jurisdiktsiooni litsentsimis- ja muud sätted
10. Vajaduse korral tuleks vastastikuse tunnustamise lepingus ette näha ka vahendid, mille abil, ja
tingimused, mille alusel saadakse pärast kõlblikkuse kindlakstegemist tegevusluba, ning määrata
kindlaks, mida kõnealune tegevusluba hõlmab, täpsustades näiteks tegevusloa sisu, liikmelisuse
kutseorganisatsioonis või kutsenimetuse või akadeemiliste tiitlite kasutamise. Selgitada tuleks muid
litsentsimisnõudeid peale kvalifikatsiooni, sealhulgas nõudeid, mis on seotud järgmisega:
a) ametliku aadressi omamine, tegevuskoha säilitamine või residentsus;
b) keeleoskus;
c) hea maine tõendamine;
d) kutsekindlustus;
e) vastuvõtvas jurisdiktsioonis kehtivate kauba- või firmanimede kasutamise nõuete täitmine;
ning
f) vastuvõtva jurisdiktsiooni eetikanormide, näiteks sõltumatuse ja hea käitumise nõuete
täitmine.
& /et 7
11. Et tagada läbipaistvus, peaks vastastikuse tunnustamise leping sisaldama kummagi
jurisdiktsiooni kohta järgmist teavet:
a) asjakohased kohaldatavad õigusaktid, mis käsitlevad näiteks distsiplinaarmeetmeid,
finantsvastutust või finantskohustusi;
b) kutse-eetika põhimõtted ja kutsestandardite täitmise tagamine, sealhulgas distsiplinaarpädevus
ja võimalikud tagajärjed kutsealasele tegevusele;
c) pädevuse pidevkontrollimise vahendid ning
d) registreeringu tühistamise kriteeriumid ja kord.
Vastastikuse tunnustamise lepingu muutmine
12. Kui vastastikuse tunnustamise leping sisaldab tingimusi, mille alusel seda saab läbi vaadata
või kehtetuks tunnistada, tuleks nende tingimuste üksikasjad selgelt sätestada.
Läbipaistvus
13. Lepinguosalised peaksid:
a) tegema sõlmitud vastastikuse tunnustamise lepingute teksti avalikult kättesaadavaks ning
& /et 8
b) teatama teineteisele kõigist kvalifikatsiooni muudatustest, mis võivad mõjutada vastastikuse
tunnustamise lepingu kohaldamist või rakendamist, ning võimaluse korral saama esitada
märkusi teise lepinguosalise muudatuste kohta.
C JAGU
Kvalifikatsiooni tunnustamise neli etappi
14. Kvalifikatsiooni tunnustamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks tuleks kaaluda protsessi, mis
koosneb järgmisest neljast etapist.
Esimene etapp: samaväärsuse kontrollimine
15. Läbirääkimisi pidavad üksused peaksid kontrollima reguleeritud kutsealaga hõlmatud
tegevuse ulatuse või kvalifikatsiooni üldist samaväärsust oma vastavates jurisdiktsioonides.
16. Kvalifikatsiooni kontrollimise käigus tuleks koguda kogu asjakohane teave tegutsemisõiguste
ulatuse kohta, mis on seotud seadusest tuleneva pädevusega teatud kutsealal tegutseda, või
kvalifikatsiooni kohta, mida nõutakse vastavates jurisdiktsioonides konkreetsel reguleeritud
kutsealal tegutsemiseks.
& /et 9
17. Läbirääkimisi pidavad üksused peaksid määrama kindlaks:
a) reguleeritud kutsealal tegutsemise õigustega hõlmatud tegevusvaldkonnad või
tegevusvaldkondade rühmad ja
b) kummaski jurisdiktsioonis nõutava kvalifikatsiooni, mille hulka võivad kuuluda järgmised
elemendid:
i) minimaalne nõutav haridustase, näiteks vastuvõtunõuded, õpingute kestus ja läbitud
õppeained;
ii) minimaalsed nõutavad kogemused, näiteks praktilise koolituse või enne litsentsimist
teatud kutsealal järelevalve all tegutsemise asukoht, kestus ja tingimused, või eetika- ja
distsiplinaarstandardite raamistik;
iii) sooritatud eksamid, eriti kutsealase pädevusega seotud eksamid;
iv) mil määral ühe jurisdiktsiooni kvalifikatsiooni teises jurisdiktsioonis tunnustatakse ning
& /et 10
v) kvalifikatsioon, mida kummagi jurisdiktsiooni asjakohased asutused on valmis
tunnustama, näiteks loetledes väljastatavad diplomid või tunnistused või viidates
konkreetsetele miinimumnõuetele, mille täitmist peavad kinnitama päritolukoha
jurisdiktsiooni asjakohased asutused, sealhulgas sellele, kas teatavat kvalifikatsiooni
omades on võimalik saada tunnustus tegutsemiseks mõnes tegevuse ulatusega hõlmatud
tegevusvaldkonnas, aga mitte teistes, näiteks haridustase, õpingute kestus, põhiained,
üldained ja valdkonnad.
18. Reguleeritud kutsealal tegutsemise õiguste ulatus või kvalifikatsioon on üldjoontes
samaväärne, kui selles ei esine jurisdiktsioonide vahel märkimisväärseid erinevusi.
Teine etapp: märkimisväärsete erinevuste hindamine
19. Reguleeritud kutsealal tegutsemiseks nõutava kvalifikatsiooni ulatus erineb märkimisväärselt,
juhul kui jurisdiktsioonide vahel on:
a) suuri erinevusi olulistes teadmistes või
b) suuri erinevusi väljaõppe kestuses või sisus.
20. Tegevuse ulatus erineb märkimisväärselt, juhul kui:
a) üks või mitu kutsealaga hõlmatud tegevusvaldkonda ei moodusta päritolujurisdiktsioonis
vastava kutseala osa;
& /et 11
b) nende tegevusvaldkondade puhul nõutakse vastuvõtvas jurisdiktsioonis eriväljaõpet ja
c) nende tegevusvaldkondade puhul vastuvõtvas jurisdiktsioonis pakutav väljaõpe hõlmab
märksa teistsuguseid valdkondi kui need, mis on hõlmatud taotleja kvalifikatsiooniga.
Kolmas etapp: samaväärsusmeetmed
21. Kui läbirääkimisi pidavad üksused leiavad, et kutsealal tegutsemise õiguste ulatus või
kvalifikatsioon erineb jurisdiktsioonide vahel märkimisväärselt, võivad nad selle erinevuse
vähendamiseks määrata kindlaks samaväärsusmeetmed.
22. Samaväärsusmeetmed võivad väljenduda muu hulgas kohanemisajas või, kui seda nõutakse,
sobivustestis.
23. Samaväärsusmeetmed peaksid olema proportsionaalsed selle märkimisväärse erinevusega,
mida nendega püütakse ületada. Samuti peaksid läbirääkimisi pidavad üksused enne
samaväärsusmeetme kindlaksmääramist hindama päritolujurisdiktsioonis omandatud praktilist
erialast töökogemust, et näha, kas see on piisav, et jurisdiktsioonidevahelist märkimisväärset
erinevust tegutsemisõiguste ulatuses või kvalifikatsioonis täielikult või osaliselt korvata.
& /et 12
Neljas etapp: tunnustamistingimuste kindlaksmääramine
24. Kui reguleeritud kutsealal tegutsemise õiguste ulatuse või kvalifikatsiooni üldise
samaväärsuse hindamine on lõpule viidud, peaksid läbirääkimisi pidavad üksused määrama
vastastikuse tunnustamise lepingus kindlaks:
a) reguleeritud kutsealal tegutsemiseks vajaliku seadusest tuleneva pädevuse;
b) reguleeritud kutsealaga jaoks vajaliku kvalifikatsiooni;
c) samaväärsusmeetmete vajaduse;
d) mil määral võib erialane töökogemus märkimisväärseid erinevusi korvata ja
e) samaväärsusmeetmete kirjelduse, sh kas kasutatakse kohanemisaega või sobivustesti.
________________
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 3.9.2025
COM(2025) 810 final
ANNEX 2 – PART 2/2
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS
ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide
vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu
Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
& /et 1
18-A LISA
PIIRIÜLENE FINANTSTEENUSTE KAUBANDUS
A JAGU
EUROOPA LIIDU KOHUSTUSED
1. Artikli 18.1 punkti b alapunktis i nimetatud finantsteenuste piiriülese osutamise korral
kohaldab Euroopa Liit kindlustuse ja kindlustusega seotud teenuste puhul artikli 18.7 „Piiriülene
finantsteenuste kaubandus“ lõikeid 1 ja 6:
a) kõikides liikmesriikides peale Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Malta ja Poola järgmise suhtes:
i) otsekindlustusteenused (sealhulgas kaaskindlustus) ja otsekindlustuse vahendamine
selliste riskide kindlustamisel, mis on seotud:
1) meretranspordi, kommertslennunduse ning kosmoselendude ja -vedudega
(sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab veetavad kaubad, kaupu vedava
sõiduki või vedamisest tuleneva vastutuse, ning
2) rahvusvahelises transiidis olevate kaupadega;
& /et 2
ii) edasikindlustus ja retrotsessioon ning
iii) kindlustuse abiteenused;
b) Eestis järgmise suhtes:
i) otsekindlustus (sealhulgas kaaskindlustus);
ii) edasikindlustus ja retrotsessioon;
iii) kindlustuse vahendamine ning
iv) kindlustuse abiteenused;
c) Küproses järgmise suhtes:
i) otsekindlustusteenused (sealhulgas kaaskindlustus) selliste riskide kindlustamisel, mis
on seotud:
1) meretranspordi, kommertslennunduse ning kosmoselendude ja -vedudega
(sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab veetavad kaubad, kaupu vedava
sõiduki või vedamisest tuleneva vastutuse, ning
2) rahvusvahelises transiidis olevate kaupadega;
& /et 3
ii) kindlustuse vahendamine;
iii) edasikindlustus ja retrotsessioon ning
iv) kindlustuse abiteenused;
d) Lätis, Leedus ja Maltas järgmise suhtes:
i) otsekindlustusteenused (sealhulgas kaaskindlustus) selliste riskide kindlustamisel, mis
on seotud:
1) meretranspordi, kommertslennunduse ning kosmoselendude ja -vedudega
(sealhulgas satelliidid), kus kindlustus katab veetavad kaubad, kaupu vedava
sõiduki või vedamisest tuleneva vastutuse, ning
2) rahvusvahelises transiidis olevate kaupadega;
ii) edasikindlustus ja retrotsessioon ning
iii) kindlustuse abiteenused ning
e) Poolas järgmise suhtes:
i) otsekindlustusteenused (sealhulgas kaaskindlustus) selliste riskide kindlustamisel, mis
on seotud rahvusvahelises transiidis oleva kaubaga, ning
& /et 4
ii) riskide edasikindlustus ja retrotsessioon kaupade rahvusvahelises kaubanduses.
2. Punkti 1 suhtes kehtivad järgmised piirangud:
a) Bulgaarias: välisriikide kindlustusandjad ei või sõlmida otse kaupade transpordikindlustus-,
sõidukikindlustus- ega vastutuskindlustuslepinguid seoses Bulgaarias asuvate riskidega;
b) Taanis: ükski füüsiline isik ega ettevõtja (sealhulgas kindlustusandja) peale Taani seaduste
kohaselt või Taani pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud kindlustusandjate ei või Taanis
ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara
otsekindlustuslepingute sõlmimisele;
c) Prantsusmaal: maismaatranspordiga seotud riskide kindlustamise lepinguid võivad sõlmida
üksnes Euroopa Liidus asutatud kindlustusseltsid;
d) Itaalias:
i) kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses
Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud
kindlustusandjad, välja arvatud rahvusvahelise transpordi puhul, kui on tegemist
impordiga Itaaliasse, ning
& /et 5
ii) aktuaariteenuste puhul tuleb asutada finantsteenuste osutaja ja on keelatud osutada
piiriüleseid teenuseid;
iii) aktuaari kutsealal töötamiseks on nõutav liikmesriigi kodakondsus, välja arvatud
kolmandate riikide kutsetöötajatel, kellel võidakse lubada töötada oma kutsealal
vastastikkuse tingimusel;
e) Austrias: reklaami- ja vahendustegevus tütarettevõtja nimel, mis ei ole asutatud Euroopa
Liidus, või filiaali nimel, mis ei ole asutatud Austrias (välja arvatud edasikindlustus ja
retrotsessioon), on keelatud;
f) Portugalis: õhu- ja meretranspordi kindlustust, mis hõlmab kaupu, õhusõidukit, laevakeret ja
vastutust, võivad anda ainult Euroopa Liidus asutatud finantsteenuste osutajad ja sellise
kindlustustegevuse vahendajatena Portugalis võivad tegutseda ainult Euroopa Liidus
registrisse kantud isikud või ettevõtjad ning
g) Rootsis: otsekindlustusteenuste osutamine on lubatud üksnes Rootsis tegevusluba omava
kindlustusteenuse osutaja kaudu, kui välisriigi teenuseosutaja ja Rootsi kindlustusandja
kuuluvad samasse kontserni või kui nad on sõlminud omavahelise koostöö lepingu.
& /et 6
3. Artikli 18.1 „Mõisted“ punkti b alapunktis i nimetatud finantsteenuste piiriülese osutamise
korral kohaldab Euroopa Liit pangandus- ja muude finantsteenuste (välja arvatud kindlustus) puhul
artikli 18.7 „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ lõikeid 1 ja 6:
a) Euroopa Liidus, välja arvatud Belgias, Eestis, Küproses, Lätis, Leedus, Maltas, Rumeenias ja
Sloveenias, järgmise suhtes:
i) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega
seotud tarkvara pakkumine teiste finantsteenuste osutajate poolt ning
ii) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude
finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud
vahendamine;
b) Eestis ja Leedus järgmise suhtes:
i) hoiuste vastuvõtmine;
ii) iga liiki laenud;
iii) kapitalirent;
& /et 7
iv) kõik makse- ja rahaedastusteenused, tagatis- ja garantiitehingud;
v) kauplemine oma arvel või klientide nimel kas börsil või reguleerimata väärtpaberiturul;
vi) osalemine iga liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni
garanteerimine ja väärtpaberite pakkumine agendina (kas riiklikus või erasektoris) ning
nende tegevustega seotud teenuste osutamine;
vii) rahaturumaakleri tegevus;
viii) varade valitsemine, nagu raha- või väärpaberiportfelli valitsemine, kõik
ühisinvesteeringute valitsemise vormid ning hooldus-, hoiustamis- ja usaldusteenused;
ix) finantsvarade, sealhulgas väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja teiste vabalt kaubeldavate
maksevahenditega seotud arveldus- ja kliirimisteenused;
x) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega
seotud tarkvara pakkumine ning
xi) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude
finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud
vahendamine;
& /et 8
c) Belgias: finantsteabe vahendamise ja edastamise ning finantsandmete töötlemise ja teiste
finantsteenuste osutajate poolt sellega seotud tarkvara pakkumise suhtes;
d) Küproses järgmise suhtes:
i) kauplemine vabalt võõrandatavate väärtpaberitega oma arvel või klientide nimel kas
börsil või reguleerimata väärtpaberiturul või muul moel;
ii) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega
seotud tarkvara pakkumine teiste finantsteenuste osutajate poolt ning
iii) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude
finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud
vahendamine;
e) Lätis järgmise suhtes:
i) osalemine iga liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni
garanteerimine ja väärtpaberite pakkumine agendina (kas riiklikus või erasektoris) ning
nende tegevustega seotud teenuste osutamine;
ii) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega
seotud tarkvara pakkumine teiste finantsteenuste osutajate poolt ning
& /et 9
iii) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude
finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud
vahendamine;
f) Maltas järgmise suhtes:
i) hoiuste vastuvõtmine;
ii) iga liiki laenud;
iii) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega
seotud tarkvara pakkumine teiste finantsteenuste osutajate poolt ning
iv) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude
finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud
vahendamine;
g) Rumeenias järgmise suhtes:
i) hoiuste vastuvõtmine;
ii) iga liiki laenud;
iii) tagatis- ja garantiitehingud;
& /et 10
iv) rahaturumaakleri tegevus;
v) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega
seotud tarkvara pakkumine ning
vi) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude
finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud
vahendamine; ning
h) Sloveenias järgmise suhtes:
i) iga liiki laenud;
ii) omamaiste juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate poolne tagatis- ja
garantiitehingute vastuvõtmine välisriigi krediidiasutustelt;
iii) finantsteabe vahendamine ja edastamine ning finantsandmete töötlemine ja sellega
seotud tarkvara pakkumine teiste finantsteenuste osutajate poolt ning
iv) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L osutatud pangandus- ja muude
finantsteenustega seotud nõustamine ja muud finantsabiteenused, välja arvatud
vahendamine.
& /et 11
B JAGU
MEHHIKO KOHUSTUSED
1. Artikli 18.1 „Mõisted“ punkti b alapunktis i nimetatud finantsteenuste piiriülese osutamise
korral kohaldab Mehhiko kindlustuse ja kindlustusega seotud teenuste puhul artikli 18.7 „Piiriülene
finantsteenuste kaubandus“ lõikeid 1 ja 6 järgmise suhtes:
a) selliste riskide kindlustamine, mis on seotud:
i) merelaevanduse, tasulise lennutegevuse ning kosmoselendude ja -vedudega (sealhulgas
satelliidid), kus kindlustus katab kõik või ühe järgmisest:
1) veetavad kaubad ning
2) kaupu vedava sõiduki, kui asjaomane sõiduk on välisriigi numbrimärgiga või
kuulub välisriigis elavale isikule, ning
ii) rahvusvahelises transiidis olevate kaupadega;
b) muu riskide kindlustamine, kui kindlustust osta sooviv isik tõendab, et ükski kindlustusandja,
kellel on luba tegutseda Mehhikos, ei saa või ei pea sobivaks sõlmida kindlustuslepingut,
mille sõlmimiseks talle tehakse ettepanek;
c) edasikindlustus ja retrotsessioon ning
& /et 12
d) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti i alapunktis C osutatud kindlustuse vahendamine ja
artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti i alapunktis D osutatud kindlustuse abiteenused
ainult punktides a–c osutatud kindlustusteenuste puhul.
2. Artikli 18.1 „Mõisted“ punkti b alapunktis i nimetatud finantsteenuste piiriülese osutamise
korral kohaldab Mehhiko pangandus- ja muude finantsteenuste (välja arvatud kindlustus) puhul
artikli 18.7 „Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ lõikeid 1 ja 6 järgmise suhtes:
a) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis K osutatud finantsteabe vahendamise ja
edastamise ning finantsandmete töötlemise ja sellega seotud tarkvara pakkumise puhul, kui on
vaja asjaomase reguleeriva asutuse eelnevat luba,1 ning
b) artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktis L esitatud pangandus- ja muude
finantsteenustega seotud nõustamine ja muud abiteenused,2 välja arvatud vahendamine, ning
krediidiinfo ja -analüüs.
________________
1 Lepinguosalised on üksmeelel, et kui punktis a viidatud finantsteave või finantsandmete
töötlemine puudutab isikuandmeid, toimub isikuandmete töötlemine kooskõlas niisuguste
andmete kaitset käsitlevate asjaomaste Mehhiko õigusaktidega. 2 Lepinguosalised on üksmeelel, et nõustamise ja muude finantsabiteenuste hulka ei kuulu
artikli 18.1 „Mõisted“ punkti e alapunkti ii alapunktides A–K osutatud teenused.
& /et 1
21-A LISA
EUROOPA LIIDU KÄESOLEVA LEPINGUGA HÕLMATUD HANGE
A JAGU
KESKVALITSUSASUTUSED
Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui käesoleva jao selgitavatest märkustest ja H jao
üldmärkustest ei tulene teisiti, kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ lepinguosaliste käesolevas
jaos loetletud Euroopa Liidu hankeüksuste ja selle liikmesriikide avaliku sektori hankijate suhtes,
kui tarnete maksumus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid:
a) 130 000 eriarveldusühikut (SDR) D jaos nimetatud kaupade ja E jaos nimetatud teenuste
puhul ning
b) 5 000 000 eriarveldusühikut F jaos nimetatud ehitusteenuste ja G jaos nimetatud ehitustööde
kontsessioonide puhul.
1. EUROOPA LIIDU ÜKSUSED
a) Euroopa Liidu Nõukogu
& /et 2
b) Euroopa Komisjon
c) Euroopa välisteenistus
2. LIIKMESRIIKIDE AVALIKU SEKTORI HANKIJAD
BELGIA
A Services publics fédéraux – Federale Overheidsdiensten:
1. SPF Chancellerie du Premier Ministre – FOD Kanselarij van de Eerste Minister
2. SPF Personnel et Organisation – FOD Kanselarij Personeel en Organisatie
3. SPF Budget et Contrôle de la Gestion – FOD Budget en Beheerscontrole
4. SPF Technologie de l'Information et de la Communication (Fedict) – FOD Informatie- en
Communicatietechnologie (Fedict)
5. SPF Affaires étrangères, Commerce extérieur et Coopération au Développement – FOD
Buitenlandse Zaken, Buitenlandse Handel en Ontwikkelingssamenwerking
6. SPF Intérieur – FOD Binnenlandse Zaken
& /et 3
7. SPF Finances – FOD Financiën
8. SPF Mobilité et Transports – FOD Mobiliteit en Vervoer
9. SPF Emploi, Travail et Concertation sociale – FOD Werkgelegenheid, Arbeid en sociaal
overleg
10. SPF Sécurité Sociale et Institutions publiques de Sécurité Sociale – FOD Sociale Zekerheid
en Openbare Instellingen van sociale Zekerheid
11. SPF Santé publique, Sécurité de la Chaîne alimentaire et Environnement – FOD
Volksgezondheid, Veiligheid van de Voedselketen en Leefmilieu
12. SPF Justice – FOD Justitie
13. SPF Economie, PME, Classes moyennes et Energie – FOD Economie, KMO, Middenstand en
Energie
14. Ministère de la Défense – Ministerie van Landsverdediging
15. Service public de programmation Intégration sociale, Lutte contre la pauvreté et Economie
sociale – Programmatorische Overheidsdienst Maatschappelijke Integratie,
armoedsbestrijding en sociale Economie
& /et 4
16. Service public fédéral de Programmation Développement durable – Programmatorische
federale Overheidsdienst Duurzame Ontwikkeling
17. Service public fédéral de Programmation Politique scientifique – Programmatorische federale
Overheidsdienst Wetenschapsbeleid
B Régie des Bâtiments – Regie der Gebouwen:
1. Office national de Sécurité sociale – Rijksdienst voor sociale Zekerheid
2. Institut national d'Assurance sociales pour travailleurs indépendants – Rijksinstituut voor de
sociale Verzekeringen der Zelfstandigen
3. Institut national d'Assurance Maladie-Invalidité – Rijksinstituut voor Ziekte – en
Invaliditeitsverzekering
4. Office national des Pensions – Rijksdienst voor Pensioenen
5. Caisse auxiliaire d'Assurance Maladie-Invalidité – Hulpkas voor Ziekte-en
Invaliditeitsverzekering
6. Fond des Maladies professionnelles – Fonds voor Beroepsziekten
7. Office national de l'Emploi – Rijksdienst voor Arbeidsvoorziening
& /et 5
8. La Poste1 – De Post
BULGAARIA
1. Администрация на Народното събрание (rahvusassamblee kantselei)
2. Администрация на Президента (presidendi kantselei)
3. Администрация на Министерския съвет (ministrite nõukogu kantselei)
4. Конституционен съд (konstitutsioonikohus)
5. Българска народна банка (Bulgaaria keskpank)
6. Министерство на външните работи (välisministeerium)
7. Министерство на вътрешните работи (siseministeerium)
8. Министерство на извънредните ситуации (eriolukordade ministeerium)
9. Министерство на държавната администрация и административната реформа
(riigihalduse ja haldusreformi ministeerium)
1 24. detsembri 1993. aasta seaduse kohased postiteenused.
& /et 6
10. Министерство на земеделието и храните (põllumajandus- ja toiduaineteministeerium)
11. Министерство на здравеопазването (tervishoiuministeerium)
12. Министерство на икономиката и енергетиката (majandus- ja energeetikaministeerium)
13. Министерство на културата (kultuuriministeerium)
14. Министерство на образованието и науката (haridus- ja teadusministeerium)
15. Министерство на околната среда и водите (keskkonna- ja veemajandusministeerium)
16. Министерство на отбраната (kaitseministeerium)
17. Министерство на правосъдието (justiitsministeerium)
18. Министерство на регионалното развитие и благоустройството (regionaalarengu ja riiklike
ehitustööde ministeerium)
19. Министерство на транспорта (transpordiministeerium)
20. Министерство на труда и социалната политика (töö- ja sotsiaalpoliitikaministeerium)
21. Министерство на финансите (rahandusministeerium)
& /et 7
22. държавни агенции, държавни комисии, изпълнителни агенции и други държавни
институции, създадени със закон или с постановление на Министерския съвет, които
имат функции във връзка с осъществяването на изпълнителната власт (seaduse või
ministrite nõukogu määrusega asutatud riiklikud ametid, riiklikud komisjonid, täitevasutused
ja muud riigiasutused, mille ülesanded on seotud täidesaatva võimu teostamisega)
23. Агенция за ядрено регулиране (tuumavaldkonda reguleeriv amet)
24. Държавна комисия за енергийно и водно регулиране (riiklik energeetikat ja veemajandust
reguleeriv komisjon)
25. Държавна комисия по сигурността на информацията (riiklik infoturbe komisjon)
26. Комисия за защита на конкуренцията (konkurentsikaitse komisjon)
27. Комисия за защита на личните данни (isikuandmete kaitse komisjon)
28. Комисия за защита от дискриминация (diskrimineerimisvastane komisjon)
29. Комисия за регулиране на съобщенията (teabeedastuse reguleerimise komisjon)
30. Комисия за финансов надзор (finantsjärelevalvekomisjon)
& /et 8
31. Патентно ведомство на Република България (Bulgaaria Vabariigi patendiamet)
32. Сметна палата на Република България (Bulgaaria Vabariigi riigikontroll)
33. Агенция за приватизация (erastamisamet)
34. Агенция за следприватизационен контрол (erastamisjärgse kontrolli amet)
35. Български институт по метрология (Bulgaaria metroloogiainstituut)
36. Държавна агенция „Архиви“ (riiklik arhiiviamet)
37. Държавна агенция „Държавен резерв и военновременни запаси“ (riiklik riigireservi ja
sõjaaja varude amet)
38. Държавна агенция за бежанците (riiklik põgenike amet)
39. Държавна агенция за българите в чужбина (riiklik välismaal elavate bulgaarlaste amet)
40. Държавна агенция за закрила на детето (riiklik lastekaitseamet)
41. Държавна агенция за информационни технологии и съобщения (riiklik infotehnoloogia-
ja telekommunikatsiooniamet)
& /et 9
42. Държавна агенция за метрологичен и технически надзор (riiklik metroloogia ja tehnilise
järelevalve amet)
43. Държавна агенция за младежта и спорта (riiklik noorte- ja spordiamet)
44. Държавна агенция по туризма (riiklik turismiamet)
45. Държавна комисия по стоковите борси и тържища (riiklik kaubabörsi ja tooraineturu
komisjon)
46. Институт по публична администрация и европейска интеграция (avaliku halduse ja
Euroopaga lõimumise instituut)
47. Национален статистически институт (riiklik statistikainstituut)
48. Агенция „Митници“ (tolliamet)
49. Агенция за държавна и финансова инспекция (finantsinspektsiooni amet)
50. Агенция за държавни вземания (riiginõuete kogumise amet)
51. Агенция за социално подпомагане (sotsiaalabiamet)
& /et 10
52. Държавна агенция „Национална сигурност“ (riiklik julgeolekuamet)
53. Агенция за хората с увреждания (puuetega inimeste amet)
54. Агенция по вписванията (registriamet)
55. Агенция по енергийна ефективност (energiatõhususe amet)
56. Агенция по заетостта (tööhõiveamet)
57. Агенция по геодезия, картография и кадастър (geodeesia, kartograafia ja katastriamet)
58. Агенция по обществени поръчки (riigihangete amet)
59. Българска агенция за инвестиции (Bulgaaria investeerimisamet)
60. Главна дирекция „Гражданска въздухоплавателна администрация“ (lennuameti
peadirektoraat)
61. Дирекция за национален строителен контрол (riikliku ehitusjärelevalve direktoraat)
& /et 11
62. Държавна комисия по хазарта (riiklik hasartmängukomisjon)
63. Изпълнителна агенция „Автомобилна администрация“ (autoregistrikeskus)
64. Изпълнителна агенция „Борба с градушките“ (rahevastase võitluse amet)
65. Изпълнителна агенция „Българска служба за акредитация“ (Bulgaaria
akrediteerimistalitus)
66. Изпълнителна агенция „Главна инспекция по труда“ (tööinspektsioon)
67. Изпълнителна агенция „Железопътна администрация“ (raudteeamet)
68. Изпълнителна агенция „Морска администрация“ (veeteede amet)
69. Изпълнителна агенция „Национален филмов център“ (riiklik filmikeskus)
70. Изпълнителна агенция „Пристанищна администрация“ (sadamate haldamise amet)
& /et 12
71. Изпълнителна агенция „Проучване и поддържане на река Дунав“ (Doonau jõe uurimise
ja hooldamise amet)
72. Фонд „Републиканска пътна инфраструктура“ (riiklik taristufond)
73. Изпълнителна агенция за икономически анализи и прогнози (majandusanalüüsi ja -
prognooside amet)
74. Изпълнителна агенция за насърчаване на малките и средни предприятия (väikeste ja
keskmise suurusega ettevõtete edendamise amet)
75. Изпълнителна агенция по лекарствата (ravimiamet)
76. Изпълнителна агенция по лозата и виното (viinapuude- ja veiniamet)
77. Изпълнителна агенция по околна среда (keskkonnaamet)
78. Изпълнителна агенция по почвените ресурси (pinnaseressursside amet)
79. Изпълнителна агенция по рибарство и аквакултури (kalandus- ja akvakultuuriamet)
80. Изпълнителна агенция по селекция и репродукция в животновъдството
(loomakasvatuses valiku ja paljundamise amet)
& /et 13
81. Изпълнителна агенция по сортоизпитване, апробация и семеконтрол (taimede
sordikatsete, põldtunnustamise ja seemnekontrolli amet)
82. Изпълнителна агенция по трансплантация (siirdamisamet)
83. Изпълнителна агенция по хидромелиорации (niisutusamet)
84. Комисията за защита на потребителите (tarbijakaitseamet)
85. Контролно-техническата инспекция (tehnilise kontrolli inspektsioon)
86. Национална агенция за приходите (riiklik maksuamet)
87. Национална ветеринарномедицинска служба (riiklik veterinaarteenistus)
88. Национална служба за растителна защита (riiklik taimekaitseteenistus)
89. Национална служба по зърното и фуражите (riiklik teravilja- ja söödateenistus)
90. Държавна агенция по горите (riiklik metsaamet)
91. Висшата атестационна комисия (kõrgem atesteerimiskomisjon)
& /et 14
92. Национална агенция за оценяване и акредитация (riiklik hindamis- ja akrediteerimisamet)
93. Националната агенция за професионално образование и обучение (riiklik kutsehariduse
ja -koolituse amet)
94. Национална комисия за борба с трафика на хора (Bulgaaria riiklik inimkaubanduse
tõkestamise komisjon)
95. Дирекция „Материално-техническо осигуряване и социално обслужване“ на
Министерство на вътрешните работи (siseministeeriumi materjaaltehnilise abi ja
sotsiaalteenuste direktoraat)
96. Дирекция „Оперативно издирване“ на Министерство на вътрешните работи
(siseministeeriumi operatiivjuurdluse direktoraat)
97. Дирекция „Финансово-ресурсно осигуряване“ на Министерство на вътрешните работи
(siseministeeriumi rahaliste vahendite ja ressursside tagamise direktoraat)
98. Изпълнителна агенция „Военни клубове и информация“ (militaarklubide ja teabe amet)
99. Изпълнителна агенция „Държавна собственост на Министерството на отбраната“
(kaitseministeeriumi riigivaraamet)
& /et 15
100. Изпълнителна агенция „Изпитвания и контролни измервания на въоръжение, техника и
имущества“(relvade, varustuse ja vara testimise ja kontrollmõõtmiste amet)
101. Изпълнителна агенция „Социални дейности на Министерството на отбраната“
(kaitseministeeriumi sotsiaalse tegevuse amet)
102. Национален център за информация и документация (teabe ja dokumentatsiooni riiklik
keskus)
103. Национален център по радиобиология и радиационна защита (radiobioloogia ja
kiirguskaitse riiklik keskus)
104. Национална служба „Полиция“ (riiklik politseiamet)
105. Национална служба „Пожарна безопасност и защита на населението“ (riiklik tuleohutuse
ja rahvastikukaitse amet)
106. Национална служба за съвети в земеделието (riiklik põllumajanduslike nõuandeteenuste
talitus)
107. Служба „Военна информация“ (sõjalise teabe talitus)
108. Служба „Военна полиция“ (sõjaväepolitsei)
109. Авиоотряд 28 (lennusalk 28)
& /et 16
TŠEHHI
1. Ministerstvo dopravy (transpordiministeerium)
2. Ministerstvo financí (rahandusministeerium)
3. Ministerstvo kultury (kultuuriministeerium)
4. Ministerstvo obrany (kaitseministeerium)
5. Ministerstvo pro místní rozvoj (regionaalarenguministeerium)
6. Ministerstvo práce a sociálních věcí (töö- ja sotsiaalministeerium)
7. Ministerstvo průmyslu a obchodu (tööstus- ja kaubandusministeerium)
8. Ministerstvo spravedlnosti (justiitsministeerium)
9. Ministerstvo školství, mládeže a tělovýchovy (haridus-, noorsoo- ja spordiministeerium)
10. Ministerstvo vnitra (siseministeerium)
11. Ministerstvo zahraničních věcí (välisministeerium)
& /et 17
12. Ministerstvo zdravotnictví (tervishoiuministeerium)
13. Ministerstvo zemědělství (põllumajandusministeerium)
14. Ministerstvo životního prostředí (keskkonnaministeerium)
15. Poslanecká sněmovna PČR (Tšehhi Vabariigi parlamendi esindajatekoda)
16. Senát PČR (Tšehhi Vabariigi parlamendi senat)
17. Kancelář prezidenta (presidendi kantselei)
18. Český statistický úřad (Tšehhi statistikaamet)
19. Český úřad zeměměřičský a katastrální (Tšehhi maamõõtmis-, kaardistamis- ja katastriamet)
20. Úřad průmyslového vlastnictví (tööstusomandiamet)
21. Úřad pro ochranu osobních údajů (isikuandmete kaitse amet)
22. Bezpečnostní informační služba (julgeolekuteabe teenistus)
23. Národní bezpečnostní úřad (riiklik julgeolekutalitus)
& /et 18
24. Česká akademie věd (Tšehhi Vabariigi teaduste akadeemia)
25. Vězeňská služba (vanglateenistus)
26. Český báňský úřad (Tšehhi kaevandusamet)
27. Úřad pro ochranu hospodářské soutěže (konkurentsikaitse amet)
28. Správa státních hmotných rezerv (riiklike materiaalsete varude valitsus)
29. Státní úřad pro jadernou bezpečnost (riiklik tuumaohutusamet)
30. Energetický regulační úřad (energiainspektsioon)
31. Úřad vlády České republiky (Tšehhi Vabariigi valitsuse kantselei)
32. Ústavní soud (konstitutsioonikohus)
33. Nejvyšší soud (Tšehhi Vabariigi kõrgeim kohus)
34. Nejvyšší správní soud (Tšehhi Vabariigi kõrgeim halduskohus)
35. Nejvyšší státní zastupitelství (peaprokuratuur)
& /et 19
36. Nejvyšší kontrolní úřad (riigikontroll)
37. Kancelář Veřejného ochránce práv (ombudsmani büroo)
38. Grantová agentura České republiky (Tšehhi Vabariigi teadustoetuste agentuur)
39. Státní úřad inspekce práce (riiklik tööinspektsioon)
40. Český telekomunikační úřad (Tšehhi telekommunikatsiooniamet)
41. Ředitelství silnic a dálnic ČR (ŘSD) (Tšehhi Vabariigi maanteede ja kiirteede direktoraat)
TAANI
1. Folketinget (Taani Parlament)
2. Rigsrevisionen (riigikontroll)
3. Statsministeriet (riigikantselei)
4. Udenrigsministeriet (välisministeerium)
5. Beskæftigelsesministeriet – 5 styrelser og institutioner (tööhõiveministeerium – 5 ametit ja
institutsiooni)
& /et 20
6. Domstolsstyrelsen (kohtuadministratsioon)
7. Finansministeriet – 5 styrelser og institutioner (rahandusministeerium – 5 ametit ja
institutsiooni)
8. Forsvarsministeriet – 5 styrelser og institutioner (kaitseministeerium – 5 ametit ja
institutsiooni)
9. Ministeriet for Sundhed og Forebyggelse – Adskillige styrelser og institutioner, herunder
Statens Serum Institut (sise- ja tervishoiuministeerium – mitu ametit ja institutsiooni,
sealhulgas Statens Serum Institut)
10. Justitsministeriet – Rigspolitichefen, anklagemyndigheden samt 1 direktorat og et antal
styrelser (justiitsministeerium – politseiülem, 1 direktoraat ja mitu ametit)
11. Kirkeministeriet – 10 stiftsøvrigheder (kirikuasjade ministeerium – 10 piiskopkondlikku
asutust)
12. Kulturministeriet – 4 styrelser samt et antal statsinstitutioner (kultuuriministeerium – 4
osakonda ja mitu institutsiooni)
13. Miljøministeriet – 5 styrelser (keskkonnaministeerium – 5 ametit)
& /et 21
14. Ministeriet for Flygtninge, Invandrere og Integration – 1 styrelse (pagulasasjade, sisserände ja
integratsiooniministeerium – 1 amet)
15. Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri – 4 direktorater og institutioner (toiduainete-,
põllumajandus- ja kalandusministeerium – 4 direktoraati ja institutsiooni)
16. Ministeriet for Videnskab, Teknologi og Udvikling – Adskillige styrelser og institutioner,
Forskningscenter Risø og Statens uddannelsesbygninger (teadus-, tehnoloogia- ja
innovatsiooniministeerium – mitu ametit ja institutsiooni, sealhulgas riiklik Risoe
laboratoorium ning Taani riiklik teadus- ja hariduskeskus)
17. Skatteministeriet – 1 styrelse og institutioner (maksuministeerium – 1 amet ja mitu
institutsiooni)
18. Velfærdsministeriet – 3 styrelser og institutioner (hoolekandeministeerium – 3 ametit ja mitu
institutsiooni)
19. Transportministeriet – 7 styrelser og institutioner, herunder Øresundsbrokonsortiet
(transpordiministeerium – 7 ametit ja institutsiooni, sealhulgas Øresundsbrokonsortiet)
20. Undervisningsministeriet – 3 styrelser, 4 undervisningsinstitutioner og 5 andre institutioner
(haridusministeerium – 3 ametit, 4 haridusasutust, 5 muud institutsiooni)
& /et 22
21. Økonomi- og Erhvervsministeriet – Adskillige styrelser og institutioner (majandus- ja
ettevõtlusministeerium – mitu ametit ja institutsiooni)
22. Klima- og Energiministeriet – 3 styrelser og institutioner (kliima- ja energeetikaministeerium
– 3 ametit ja institutsiooni)
SAKSAMAA
1. Auswärtiges Amt (välisministeerium)
2. Bundeskanzleramt (liidukantselei)
3. Bundesministerium für Arbeit und Soziales (tööhõive- ja sotsiaalministeerium)
4. Bundesministerium für Bildung und Forschung (haridus- ja teadusministeerium)
5. Bundesministerium für Ernährung, Landwirtschaft und Verbraucherschutz (toiduainete-,
põllumajandus- ja tarbijakaitseministeerium)
6. Bundesministerium der Finanzen (rahandusministeerium)
7. Bundesministerium des Innern (siseministeerium – ainult tsiviilkaubad)
& /et 23
8. Bundesministerium für Gesundheit (tervishoiuministeerium)
9. Bundesministerium für Familie, Senioren, Frauen und Jugend (perekonnaasjade, vanurite,
naiste ja noorsoo ministeerium)
10. Bundesministerium der Justiz (justiitsministeerium)
11. Bundesministerium für Verkehr, Bau und Stadtentwicklung (transpordi, ehituse ja linnaasjade
ministeerium)
12. Bundesministerium für Wirtschaft und Technologie (majandus- ja tehnoloogiaministeerium)
13. Bundesministerium für wirtschaftliche Zusammenarbeit und Entwicklung (majanduskoostöö
ja -arengu ministeerium)
14. Bundesministerium der Verteidigung (kaitseministeerium)
15. Bundesministerium für Umwelt, Naturschutz und Reaktorsicherheit (keskkonna, looduskaitse
ja tuumaohutuse ministeerium)
& /et 24
EESTI
1. Vabariigi Presidendi Kantselei
2. Eesti Vabariigi Riigikogu
3. Eesti Vabariigi Riigikohus
4. Riigikontroll
5. Õiguskantsler
6. Riigikantselei
7. Rahvusarhiiv
8. Haridus- ja Teadusministeerium
9. Justiitsministeerium
10. Kaitseministeerium
11. Keskkonnaministeerium
& /et 25
12. Kultuuriministeerium
13. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
14. Põllumajandusministeerium
15. Rahandusministeerium
16. Siseministeerium
17. Sotsiaalministeerium
18. Välisministeerium
19. Keeleinspektsioon
20. Riigiprokuratuur
21. Teabeamet
22. Maa-amet
23. Keskkonnainspektsioon
& /et 26
24. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
25. Muinsuskaitseamet
26. Patendiamet
27. Tehnilise Järelevalve Amet
28. Tarbijakaitseamet
29. Riigihangete Amet
30. Taimetoodangu Inspektsioon
31. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
32. Veterinaar- ja Toiduamet
33. Konkurentsiamet
34. Maksu- ja Tolliamet
35. Statistikaamet
& /et 27
36. Kaitsepolitseiamet
37. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet
38. Piirivalveamet
39. Politseiamet
40. Eesti Kohtuekspertiisi ja Instituut
41. Keskkriminaalpolitsei
42. Päästeamet
43. Andmekaitse Inspektsioon
44. Ravimiamet
45. Sotsiaalkindlustusamet
46. Tööturuamet
47. Tervishoiuamet
& /et 28
48. Tervisekaitseinspektsioon
49. Tööinspektsioon
50. Lennuamet
51. Maanteeamet
52. Veeteede Amet
53. Julgestuspolitsei
54. Kaitseressursside Amet
55. Kaitseväe Logistikakeskus
IIRIMAA
1. President's Establishment
2. Houses of the Oireachtas (Parliament)
3. Department of the Taoiseach (Prime Minister)
& /et 29
4. Central Statistics Office
5. Department of Finance
6. Office of the Comptroller and Auditor General
7. Office of the Revenue Commissioners
8. Office of Public Works
9. State Laboratory
10. Office of the Attorney General
11. Office of the Director of Public Prosecutions
12. Valuation Office
13. Commission for Public Service Appointments
14. Office of the Ombudsman
15. Chief State Solicitor's Office
& /et 30
16. Department of Justice, Equality and Law Reform
17. Courts Service
18. Prisons Service
19. Office of the Commissioners of Charitable Donations and Bequests
20. Department of the Environment, Heritage and Local Government
21. Department of Education and Science
22. Department of Communications, Energy and Natural Resources
23. Department of Agriculture, Fisheries and Food
24. Department of Transport
25. Department of Health and Children
26. Department of Enterprise, Trade and Employment
27. Department of Arts, Sports and Tourism
& /et 31
28. Department of Defence
29. Department of Foreign Affairs
30. Department of Social and Family Affairs
31. Department of Community, Rural and Gaeltacht (Gaelic-speaking regions) Affairs
32. Arts Council
33. National Gallery
KREEKA
1. Υπουργείο Εσωτερικών (siseministeerium)
2. Υπουργείο Εξωτερικών (välisministeerium)
3. Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών (majandus- ja rahandusministeerium)
4. Υπουργείο Εσωτερικών (arenguministeerium)
5. Υπουργείο Εσωτερικών (justiitsministeerium)
& /et 32
6. Υπουργείο Εθνικής Παιδείας και Θρησκευμάτων (haridus- ja usuasjadeministeerium)
7. Υπουργείο Εσωτερικών (kultuuriministeerium)
8. Υπουργείο Υγείας και Κοινωνικής Αλληλεγγύης (tervishoiu- ja sotsiaalse solidaarsuse
ministeerium)
9. Υπουργείο Περιβάλλοντος, Χωροταξίας και Δημοσίων Έργων (keskkonna-, füüsilise
planeerimise ja riiklike ehitustööde ministeerium)
10. Υπουργείο Απασχόλησης και Κοινωνικής Προστασίας (tööhõive- ja sotsiaalkaitse
ministeerium)
11. Υπουργείο Μεταφορών και Επικοινωνιών (transpordi- ja kommunikatsioonide ministeerium)
12. Υπουργείο Αγροτικής Ανάπτυξης και Τροφίμων (maaelu arengu ja toiduministeerium)
13. Υπουργείο Εμπορικής Ναυτιλίας, Αιγαίου και Νησιωτικής Πολιτικής (merekaubanduse,
Egeuse mere asjade ja saartega seotud poliitika ministeerium)
14. Υπουργείο Μακεδονίας- Θράκης (Makedoonia ja Traakia asjade ministeerium)
15. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (kommunikatsiooni peasekretariaat)
& /et 33
16. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (teabe peasekretariaat)
17. Γενική Γραμματεία Νέας Γενιάς (noorsoo peasekretariaat)
18. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (võrdõiguslikkuse peasekretariaat)
19. Γενική Γραμματεία Κοινωνικών Ασφαλίσεων (sotsiaalkindlustuse peasekretariaat)
20. Γενική Γραμματεία Απόδημου Ελληνισμού (välismaal elavate kreeklaste peasekretariaat)
21. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (tööstuse peasekretariaat)
22. Γενική Γραμματεία Έρευνας και Τεχνολογίας (teaduse ja tehnoloogia peasekretariaat)
23. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (spordi peasekretariaat)
24. Γενική Γραμματεία Δημοσίων Έργων (riiklike ehitustööde peasekretariaat)
25. Γενική Γραμματεία Εθνικής Στατιστικής Υπηρεσίας Ελλάδος (riiklik statistikaamet)
26. Εθνικό Συμβούλιο Κοινωνικής Φροντίδας (riiklik sotsiaalhoolekandenõukogu)
& /et 34
27. Οργανισμός Εργατικής Κατοικίας (töötajate majutusorganisatsioon)
28. Κυβερνητικό Τυπογραφείο (riiklik trükikoda)
29. Γενικό Χημείο του Κράτους (riiklik pealaboratoorium)
30. Ταμείο Εθνικής Οδοποιίας (Kreeka maanteede fond)
31. Εθνικό Καποδιστριακό Πανεπιστήμιο Αθηνών (Ateena ülikool)
32. Αριστοτέλειο Πανεπιστήμιο Θεσσαλονίκης (Thessaloníki ülikool)
33. Δημοκρίτειο Πανεπιστήμιο Θράκης (Traakia ülikool)
34. Πανεπιστήμιο Αιγαίου (Egeuse ülikool)
35. Πανεπιστήμιο Ιωαννίνων (Ioánnina ülikool)
36. Πανεπιστήμιο Πατρών (Patrase ülikool)
37. Πανεπιστήμιο Μακεδονίας (Makedoonia ülikool)
38. Πολυτεχνείο Κρήτης (Kreeta polütehnikum)
& /et 35
39. Σιβιτανίδειος Δημόσια Σχολή Τεχνών και Επαγγελμάτων (Sivitanidiose tehnikakool)
40. Αιγινήτειο Νοσοκομείο (Eginitio haigla)
41. Αρεταίειο Νοσοκομείο (Aretaeio haigla)
42. Εθνικό Κέντρο Δημόσιας Διοίκησης (avaliku halduse riiklik keskus)
43. Οργανισμός Διαχείρισης Δημοσίου Υλικού (Α.Ε. riiklik materjalihalduse organisatsioon)
44. Οργανισμός Γεωργικών Ασφαλίσεων (talupidajate kindlustusorganisatsioon)
45. Οργανισμός Σχολικών Κτιρίων (koolide ehitamise organisatsioon)
46. Γενικό Επιτελείο Στρατού (maaväe peastaap)
47. Γενικό Επιτελείο Ναυτικού (mereväe peastaap)
48. Γενικό Επιτελείο Αεροπορίας (lennuväe peastaap)
49. Ελληνική Επιτροπή Ατομικής Ενεργείας (Kreeka aatomienergia komisjon)
50. Γενική Γραμματεία Δημοσίων Έργων (täiendushariduse peasekretariaat)
& /et 36
51. Γενική Γραμματεία Επικοινωνίας (kaubanduse peasekretariaat)
52. Ελληνικά Ταχυδρομεία (Kreeka Post (EL.TA))
53. Υπουργείο Άμυνας (riigikaitseministeerium)
HISPAANIA
1. Presidencia de Gobierno
2. Ministerio de Asuntos Exteriores y de Cooperación
3. Ministerio de Justicia
4. Ministerio de Defensa
5. Ministerio de Economía y Hacienda
6. Ministerio del Interior
7. Ministerio de Fomento
8. Ministerio de Educación y Ciencia
& /et 37
9. Ministerio de Industria, Turismo y Comercio
10. Ministerio de Trabajo y Asuntos Sociales
11. Ministerio de Agricultura, Pesca y Alimentación
12. Ministerio de la Presidencia
13. Ministerio de Administraciones Públicas
14. Ministerio de Cultura
15. Ministerio de Sanidad y Consumo
16. Ministerio de Medio Ambiente
17. Ministerio de Vivienda
PRANTSUSMAA
A Ministeeriumid
1. Services du Premier ministre
& /et 38
2. Ministère chargé de la santé, de la jeunesse et des sports
3. Ministère chargé de l'intérieur, de l'outre-mer et des collectivités territoriales
4. Ministère chargé de la justice
5. Ministère chargé de la défense
6. Ministère chargé des affaires étrangères et EURopéennes
7. Ministère chargé de l'éducation nationale
8. Ministère chargé de l'économie, des finances et de l'emploi
9. Secrétariat d'Etat aux transports
10. Secrétariat d'Etat aux entreprises et au commerce extérieur
11. Ministère chargé du travail, des relations sociales et de la solidarité
12. Ministère chargé de la culture et de la communication
& /et 39
13. Ministère chargé du budget, des comptes publics et de la fonction publique
14. Ministère chargé de l'agriculture et de la pêche
15. Ministère chargé de l'enseignement supérieur et de la recherche
16. Ministère chargé de l'écologie, du développement et de l'aménagement durables
17. Secrétariat d'Etat à la fonction publique
18. Ministère chargé du logement et de la ville
19. Secrétariat d'Etat à la coopération et à la francophonie
20. Secrétariat d'Etat à l'outre-mer
21. Secrétariat d'Etat à la jeunesse et aux sports et de la vie associative
22. Secrétariat d'Etat aux anciens combattants
23. Ministère chargé de l'immigration, de l'intégration, de l'identité nationale et du
co-développement
& /et 40
24. Secrétariat d'Etat en charge de la prospective et de l'évaluation des politiques publiques
25. Secrétariat d'Etat aux affaires européennes
26. Secrétariat d'Etat aux affaires étrangères et aux droits de l'homme
27. Secrétariat d'Etat à la consommation et au tourisme
28. Secrétariat d'Etat à la politique de la ville
29. Secrétariat d'Etat à la solidarité
30. Secrétariat d'Etat en charge de l'emploi
31. Secrétariat d'Etat en charge du commerce, de l'artisanat, des PME, du tourisme et des services
32. Secrétariat d'Etat en charge du développement de la région-capitale
33. Secrétariat d'Etat en charge de l'aménagement du territoire
B Riigiasutused
1. Académie de France à Rome
& /et 41
2. Académie de marine
3. Académie des sciences d'outre-mer
4. Académie des technologies
5. Agence Centrale des Organismes de Sécurité Sociale (A.C.O.S.S.)
6. Agences de l'eau
7. Agence de biomédecine
8. Agence pour l'enseignement du français à l'étranger
9. Agence française de sécurité sanitaire des aliments
10. Agence française de sécurité sanitaire de l'environnement et du travail
11. Agence Nationale de l'Accueil des Etrangers et des migrations
12. Agence nationale pour l'amélioration des conditions de travail (ANACT)
13. Agence nationale pour l'amélioration de l'habitat (ANAH)
& /et 42
14. Agence Nationale pour la Cohésion Sociale et l'Egalité des Chances
15. Agence pour la garantie des droits des mineurs
16. Agence nationale pour l'indemnisation des français d'outre-mer (ANIFOM)
17. Assemblée permanente des chambres d'agriculture (APCA)
18. Bibliothèque nationale de France
19. Bibliothèque nationale et universitaire de Strasbourg
20. Caisse des Dépôts et Consignations
21. Caisse nationale des autoroutes (CNA)
22. Caisse nationale militaire de sécurité sociale (CNMSS)
23. Caisse de garantie du logement locatif social
24. Casa de Velasquez
25. Centre d'enseignement zootechnique
& /et 43
26. Centre d'études de l'emploi
27. Centre hospitalier national des Quinze-Vingts
28. Centre international d'études supérieures en sciences agronomiques (Montpellier Sup Agro)
29. Centre des liaisons européennes et internationales de sécurité sociale
30. Centre des Monuments Nationaux
31. Centre national d'art et de culture Georges Pompidou
32. Centre national des arts plastiques
33. Centre national de la cinématographie
34. Institut national supérieur de formation et de recherche pour l'éducation des jeunes handicapés
et les enseignements adaptés
35. Centre National d'Etudes et d'expérimentation du machinisme agricole, du génie rural, des
eaux et des forêts (CEMAGREF)
36. Ecole nationale supérieure de Sécurité Sociale
& /et 44
37. Centre national du livre
38. Centre national de documentation pédagogique
39. Centre national des œuvres universitaires et scolaires (CNOUS)
40. Centre national professionnel de la propriété forestière
41. Centre National de la Recherche Scientifique (C.N.R.S)
42. Centres d'éducation populaire et de sport (CREPS)
43. Centres régionaux des œuvres universitaires (CROUS)
44. Collège de France
45. Conservatoire de l'espace littoral et des rivages lacustres
46. Conservatoire National des Arts et Métiers
47. Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Paris
48. Conservatoire national supérieur de musique et de danse de Lyon
& /et 45
49. Conservatoire national supérieur d'art dramatique
50. Ecole centrale de Lille
51. Ecole centrale de Lyon
52. École centrale des arts et manufactures
53. École française d'archéologie d'Athènes
54. École française d'Extrême-Orient
55. École française de Rome
56. École des hautes études en sciences sociales
57. Ecole du Louvre
58. École nationale d'administration
59. École nationale de l'aviation civile (ENAC)
60. École nationale des Chartes
& /et 46
61. École nationale d'équitation
62. Ecole Nationale du Génie de l'Eau et de l'environnement de Strasbourg
63. Écoles nationales d'ingénieurs
64. Ecole nationale d'ingénieurs des industries des techniques agricoles et alimentaires de Nantes
65. Écoles nationales d'ingénieurs des travaux agricoles
66. École nationale de la magistrature
67. Écoles nationales de la marine marchande
68. École nationale de la santé publique (ENSP)
69. École nationale de ski et d'alpinisme
70. École nationale supérieure des arts décoratifs
71. École nationale supérieure des arts et industries textiles Roubaix
& /et 47
72. Ecole nationale supérieure des arts et techniques du théâtre
73. Écoles nationales supérieures d'arts et métiers
74. École nationale supérieure des beaux-arts
75. École nationale supérieure de céramique industrielle
76. École nationale supérieure de l'électronique et de ses applications (ENSEA)
77. Ecole Nationale Supérieure des Sciences de l'information et des bibliothécaires
78. Écoles nationales vétérinaires
79. École nationale de voile
80. Écoles normales supérieures
81. École polytechnique
82. École de viticulture — Avize (Marne)
& /et 48
83. Etablissement national d'enseignement agronomique de Dijon
84. Établissement national des invalides de la marine (ENIM)
85. Établissement national de bienfaisance Koenigswarter
86. Fondation Carnegie
87. Fondation Singer-Polignac
88. Haras nationaux
89. Hôpital national de Saint-Maurice
90. Institut français d'archéologie orientale du Caire
91. Institut géographique national
92. Institut National des Appellations d'origine
93. Institut national des hautes études de sécurité
94. Institut de veille sanitaire
& /et 49
95. Institut National d'enseignement supérieur et de recherche agronomique et agroalimentaire de
Rennes
96. Institut National d'Etudes Démographiques (I.N.E.D)
97. Institut National d'Horticulture
98. Institut National de la jeunesse et de l'éducation populaire
99. Institut national des jeunes aveugles — Paris
100. Institut national des jeunes sourds — Bordeaux
101. Institut national des jeunes sourds — Chambéry
102. Institut national des jeunes sourds — Metz
103. Institut national des jeunes sourds — Paris
104. Institut national de physique nucléaire et de physique des particules (I.N.P.N.P.P)
105. Institut national de la propriété industrielle
& /et 50
106. Institut National de la Recherche Agronomique (I.N.R.A)
107. Institut National de la Recherche Pédagogique (I.N.R.P)
108. Institut National de la Santé et de la Recherche Médicale (I.N.S.E.R.M)
109. Institut national d'histoire de l'art (I.N.H.A.)
110. Institut National des Sciences de l'Univers
111. Institut National des Sports et de l'Education Physique
112. Instituts nationaux polytechniques
113. Instituts nationaux des sciences appliquées
114. Institut national de recherche en informatique et en automatique (INRIA)
115. Institut national de recherche sur les transports et leur sécurité (INRETS)
116. Institut de Recherche pour le Développement
& /et 51
117. Instituts régionaux d'administration
118. Institut des Sciences et des Industries du vivant et de l'environnement (Agro Paris Tech)
119. Institut supérieur de mécanique de Paris
120. Institut Universitaires de Formation des Maîtres
121. Musée de l'armée
122. Musée Gustave-Moreau
123. Musée du Louvre
124. Musée du Quai Branly
125. Musée national de la marine
126. Musée national J.-J.-Henner
127. Musée national de la Légion d'honneur
128. Musée de la Poste
& /et 52
129. Muséum National d'Histoire Naturelle
130. Musée Auguste-Rodin
131. Observatoire de Paris
132. Office français de protection des réfugiés et apatrides
133. Office National des Anciens Combattants et des Victimes de Guerre (ONAC)
134. Office national de la chasse et de la faune sauvage
135. Office National de l'eau et des milieux aquatiques
136. Office national d'information sur les enseignements et les professions (ONISEP)
137. Office universitaire et culturel français pour l'Algérie
138. Palais de la découverte
139. Parcs nationaux
140. Universités
& /et 53
C Sõltumatud institutsioonid, asutused ja kohtud
1. Présidence de la République
2. Assemblée Nationale
3. Sénat
4. Conseil constitutionnel
5. Conseil économique et social
6. Conseil supérieur de la magistrature
7. Agence française contre le dopage
8. Autorité de contrôle des assurances et des mutuelles
9. Autorité de contrôle des nuisances sonores aéroportuaires
10. Autorité de régulation des communications électroniques et des postes
11. Autorité de sûreté nucléaire
& /et 54
12. Comité national d'évaluation des établissements publics à caractère scientifique, culturel et
professionnel
13. Commission d'accès aux documents administratifs
14. Commission consultative du secret de la défense nationale
15. Commission nationale des comptes de campagne et des financements politiques
16. Commission nationale de contrôle des interceptions de sécurité
17. Commission nationale de déontologie de la sécurité
18. Commission nationale du débat public
19. Commission nationale de l'informatique et des libertés
20. Commission des participations et des transferts
21. Commission de régulation de l'énergie
22. Commission de la sécurité des consommateurs
& /et 55
23. Commission des sondages
24. Commission de la transparence financière de la vie politique
25. Conseil de la concurrence
26. Conseil supérieur de l'audiovisuel
27. Défenseur des enfants
28. Haute autorité de lutte contre les discriminations et pour l'égalité
29. Haute autorité de santé
D Muud avaliku sektori asutused
1. Union des groupements d'achats publics (UGAP)
2. Agence Nationale pour l'emploi (A.N.P.E)
3. Autorité indépendante des marchés financiers
4. Caisse Nationale des Allocations Familiales (CNAF)
& /et 56
5. Caisse Nationale d'Assurance Maladie des Travailleurs Salariés (CNAMS)
6. Caisse Nationale d'Assurance-Vieillesse des Travailleurs Salariés (CNAVTS)
HORVAATIA
1. Hrvatski sabor (Horvaatia parlament)
2. Predsjednik Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi president)
3. Ured predsjednika Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi Presidendi Kantselei)
4. Ured predsjednika Republike Hrvatske po prestanku obnašanja dužnosti (Horvaatia Vabariigi
Presidendi Kantselei pärast ametiaja lõppemist)
5. Vlada Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi valitsus)
6. Ured predsjednika Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi valitsuse bürood)
7. Ministarstvo gospodarstva (majandusministeerium)
8. Ministarstvo regionalnoga razvoja i fondova Europske unije (regionaalarengu ja ELi
vahendite ministeerium)
& /et 57
9. Ministarstvo financija (rahandusministeerium)
10. Ministarstvo obrane (kaitseministeerium)
11. Ministarstvo vanjskih i europskih poslova (välis- ja Euroopa asjade ministeerium)
12. Ministarstvo unutarnjih poslova (siseministeerium)
13. Ministarstvo pravosuđa (justiitsministeerium)
14. Ministarstvo uprave (avaliku halduse ministeerium)
15. Ministarstvo poduzetništva i obrta (ettevõtlus- ja käsitööndusministeerium)
16. Ministarstvo rada i mirovinskog sustava (töö- ja pensionisüsteemi ministeerium)
17. Ministarstvo pomorstva, prometa i infrastrukture (mere-, transpordi- ja taristuministeerium)
18. Ministarstvo poljoprivrede (põllumajandusministeerium)
19. Ministarstvo turizma (turismiministeerium)
& /et 58
20. Ministarstvo zaštite okoliša i prirode (keskkonna- ja looduskaitseministeerium)
21. Ministarstvo graditeljstva i prostornoga uređenja (ehitus- ja füüsilise planeerimise
ministeerium)
22. Ministarstvo branitelja (sõjaveteranide ministeerium)
23. Ministarstvo socijalne politike i mladih (sotsiaalpoliitika ja noorsooküsimuste ministeerium)
24. Ministarstvo zdravlja (tervishoiuministeerium)
25. Ministarstvo znanosti, obrazovanja i sporta (teadus-, haridus- ja spordiministeerium)
26. Ministarstvo kulture (kultuuriministeerium)
27. Državne upravne organizacije (riigi haldusorganisatsioonid)
28. Uredi državne uprave u županijama (riigi haldusasutused maakondades)
29. Ustavni sud Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi konstitutsioonikohus)
30. Vrhovni sud Republike Hrvatske (Horvaatia kõrgeim kohus)
& /et 59
31. Sudovi (kohtud)
32. Državno sudbeno vijeće (riiklik kohtunike nõukogu)
33. Državna odvjetništva (prokuratuurid)
34. Državnoodvjetničko vijeće (riiklik prokuröride nõukogu)
35. Pravobraniteljstva (ombudsman)
36. Državna komisija za kontrolu postupaka javne nabave (riiklik riigihangete
järelevalvekomisjon)
37. Hrvatska narodna banka (Horvaatia Pank)
38. Državne agencije i uredi (riigiametid ja -bürood)
39. Državni ured za reviziju (riigikontroll)
& /et 60
ITAALIA
1. Presidenza del Consiglio dei Ministri (ministrite nõukogu eesistuja)
2. Ministero degli Affari Esteri (välisministeerium)
3. Ministero dell'Interno (siseministeerium)
4. Ministero della Giustizia e Uffici giudiziari – esclusi i giudici di pace (justiitsministeerium ja
kohtuasutused – välja arvatud giudici di pace)
5. Ministero della Difesa (kaitseministeerium)
6. Ministero dell'Economia e delle Finanze (majandus- ja rahandusministeerium)
7. Ministero dello Sviluppo Economico (majandusarengu ministeerium)
8. Ministero del Commercio internazionale (rahvusvahelise kaubanduse ministeerium)
9. Ministero delle Comunicazioni (kommunikatsiooniministeerium)
10. Ministero delle Politiche Agricole e Forestali (põllumajandus- ja metsandusministeerium)
& /et 61
11. Ministero dell'Ambiente e Tutela del Territorio e del Mare (keskkonna-, maa- ja
mereministeerium)
12. Ministero delle Infrastrutture (taristuministeerium)
13. Ministero dei Trasporti (transpordiministeerium)
14. Ministero del Lavoro e delle politiche sociali e della Previdenza sociale (töö-,
sotsiaalpoliitika- ja sotsiaalkindlustusministeerium)
15. Ministero della Solidarietà sociale (sotsiaalse solidaarsuse ministeerium)
16. Ministero della Salute (tervishoiuministeerium)
17. Ministero dell' Istruzione dell' università e della ricerca (haridus-, kõrgharidus- ja
teadusministeerium )
18. Ministero per i Beni e le Attività culturali comprensivo delle sue articolazioni periferiche
(pärandi- ja kultuuriministeerium, kaasa arvatud selle allasutused)
19. CONSIP (Concessionaria Servizi Informatici Pubblici)2
2 Tegutseb kõigi Itaalia riiklike ametiasutuste keskse hankeasutusena.
& /et 62
KÜPROS
1. Προεδρία και Προεδρικό Μέγαρο (presidentuur ja presidendipalee)
2. Γραφείο Συντονιστή Εναρμόνισης (ühtlustamiskoordinaatori amet)
3. Υπουργικό Συμβούλιο (ministrite nõukogu)
4. Βουλή των Αντιπροσώπων (esindajatekoda)
5. Δικαστική Υπηρεσία (kohtute amet)
6. Νομική Υπηρεσία της Δημοκρατίας (õigusamet)
7. Ελεγκτική Υπηρεσία της Δημοκρατίας (riigikontroll)
8. Επιτροπή Δημόσιας Υπηρεσίας (avaliku teenistuse komisjon)
9. Επιτροπή Εκπαιδευτικής Υπηρεσίας (haridusteenistuse komisjon)
10. Γραφείο Επιτρόπου Διοικήσεως (ombudsman)
& /et 63
11. Επιτροπή Προστασίας Ανταγωνισμού (konkurentsikaitse komisjon)
12. Υπηρεσία Εσωτερικού Ελέγχου (siseauditi talitus)
13. Γραφείο Προγραμματισμού (planeerimisbüroo)
14. Γενικό Λογιστήριο της Δημοκρατίας (riigikassa)
15. Γραφείο Επιτρόπου Προστασίας Δεδομένων Προσωπικού Χαρακτήρα (isikuandmete kaitse
voliniku büroo)
16. Γραφείο Εφόρου Δημοσίων Ενισχύσεων (riigiabivoliniku büroo)
17. Αναθεωρητική Αρχή Προσφορών (pakkumuste hindamise amet)
18. Υπηρεσία Εποπτείας και Ανάπτυξης Συνεργατικών Εταιρειών (ühistute järelevalve ja arengu
amet)
19. Αναθεωρητική Αρχή Προσφορών (pagulaste taotluste läbivaatamise amet)
20. Υπουργείο Άμυνας (kaitseministeerium)
& /et 64
21. Υπουργείο Γεωργίας, Φυσικών Πόρων και Περιβάλλοντος (põllumajandus-, loodusvarade ja
keskkonnaministeerium)
a) Τμήμα Γεωργίας (põllumajandusministeerium)
b) Κτηνιατρικές Υπηρεσίες (veterinaaramet)
c) Τμήμα Δασών (metsaamet)
d) Τμήμα Αναπτύξεως Υδάτων (veemajanduse amet)
e) Τμήμα Γεωλογικής Επισκόπησης (geoloogiaamet)
f) Μετεωρολογική Υπηρεσία (meteoroloogiateenistus)
g) Τμήμα Αναδασμού (maakorralduse amet)
h) Υπηρεσία Μεταλλείων (kaevandusamet)
i) Ινστιτούτο Γεωργικών Ερευνών (põllumajandusuuringute instituut)
j) Τμήμα Αλιείας και Θαλάσσιων Ερευνών (kalanduse ja mereuuringute amet)
& /et 65
22. Υπουργείο Δικαιοσύνης και Δημοσίας Τάξεως (justiits- ja avaliku korra ministeerium)
a) Αστυνομία (politsei)
b) Πυροσβεστική Υπηρεσία Κύπρου (Küprose tuletõrjeteenistus)
c) Τμήμα Φυλακών (vanglaamet)
23. Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού (kaubandus-, tööstus- ja
turismiministeerium)
a) Τμήμα Εφόρου Εταιρειών και Επίσημου Παραλήπτη (ettevõtteregister ja ametlik
vastuvõtja)
24. Υπουργείο Εργασίας και Κοινωνικών Ασφαλίσεων (töö- ja sotsiaalkindlustuse ministeerium)
a) Τμήμα Εργασίας (tööhõiveamet)
b) Τμήμα Κοινωνικών Ασφαλίσεων (sotsiaalkindlustusamet)
c) Τμήμα Υπηρεσιών Κοινωνικής Ευημερίας (sotsiaalhoolekandeteenuste amet)
& /et 66
d) Κέντρο Παραγωγικότητας Κύπρου (Küprose tootlikkuskeskus)
e) Ανώτερο Ξενοδοχειακό Ινστιτούτο Κύπρου (Küprose kõrgem hotellikool)
f) Ανώτερο Τεχνολογικό Ινστιτούτο (kõrgem tehnikainstituut)
g) Τμήμα Επιθεώρησης Εργασίας (tööinspektsioon)
h) Τμήμα Εργασιακών Σχέσεων (töösuhete amet)
25. Υπουργείο Εσωτερικών (siseministeerium)
a) Επαρχιακές Διοικήσεις (piirkondlikud omavalitsused)
b) Τμήμα Πολεοδομίας και Οικήσεως (linnaplaneerimis- ja -hoonestusamet)
c) Τμήμα Αρχείου Πληθυσμού και Μεταναστεύσεως (tsiviilregistri- ja rändeamet)
d) Τμήμα Κτηματολογίου και Χωρομετρίας (kinnistu- ja mõõdistamisamet)
e) Γραφείο Τύπου και Πληροφοριών (pressi- ja teabebüroo)
& /et 67
f) Πολιτική Άμυνα (tsiviilkaitse)
g) Υπηρεσία Μέριμνας και Αποκαταστάσεων Εκτοπισθέντων (põgenenud isikute
hoolekande- ja rehabilitatsiooniteenistus)
h) Υπηρεσία Ασύλου (varjupaigateenistus)
26. Υπουργείο Εξωτερικών (välisministeerium)
27. Υπουργείο Οικονομικών (rahandusministeerium)
a) Τελωνεία (tolli- ja aktsiisiamet)
b) Τμήμα Εσωτερικών Προσόδων (maksuamet)
c) Στατιστική Υπηρεσία (statistikaamet)
d) Τμήμα Κρατικών Αγορών και Προμηθειών (valitsuse hangete ja tarnete amet)
e) Τμήμα Δημόσιας Διοίκησης και Προσωπικού (avaliku halduse ja personali osakond)
& /et 68
f) Κυβερνητικό Τυπογραφείο (valitsuse trükikoda)
g) Τμήμα Υπηρεσιών Πληροφορικής (infotehnoloogia teenuste amet)
28. Υπουργείο Παιδείας και Πολιτισμού (haridus- ja kultuuriministeerium)
29. Υπουργείο Συγκοινωνιών και Έργων (kommunikatsiooni- ja riiklike tööde ministeerium)
a) Τμήμα Δημοσίων Έργων (riiklike ehitustööde amet)
b) Τμήμα Αρχαιοτήτων (antiikpärandi amet)
c) Τμήμα Πολιτικής Αεροπορίας (tsiviillennundusamet)
d) Τμήμα Εμπορικής Ναυτιλίας (kaubandusliku meresõidu amet)
e) Τμήμα Ταχυδρομικών Υπηρεσιών (postiamet)
f) Τμήμα Οδικών Μεταφορών (maanteetranspordiamet)
g) Τμήμα Ηλεκτρομηχανολογικών Υπηρεσιών (elektri- ja mehaanikateenuste amet)
h) Τμήμα Ηλεκτρονικών Επικοινωνιών (elektrooniliste telekommunikatsiooniteenuste
amet)
& /et 69
30. Υπουργείο Υγείας (tervishoiuministeerium)
a) Φαρμακευτικές Υπηρεσίες (ravimiamet)
b) Γενικό Χημείο (pealaboratoorium)
c) Ιατρικές Υπηρεσίες και Υπηρεσίες Δημόσιας Υγείας (meditsiini- ja rahvatervise
teenused)
d) Οδοντιατρικές Υπηρεσίες (hambaravitalitus)
e) Υπηρεσίες Ψυχικής Υγείας (vaimse tervise talitus)
LÄTI
A Ministeeriumid, eriülesannetega ministeeriumide sekretariaadid ja nende allasutused
1. Aizsardzības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (kaitseministeerium ja selle
allasutused)
2. Ārlietu ministrija un tas padotībā esošās iestādes (välisministeerium ja selle allasutused)
& /et 70
3. Ekonomikas ministrija un tās padotībā esošās iestādes (majandusministeerium ja selle
allasutused)
4. Finanšu ministrija un tās padotībā esošās iestādes (rahandusministeerium ja selle allasutused)
5. Iekšlietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes (siseministeerium ja selle allasutused)
6. Izglītības un zinātnes ministrija un tās padotībā esošās iestādes (haridus- ja
teadusministeerium ja selle allasutused)
7. Kultūras ministrija un tas padotībā esošās iestādes (kultuuriministeerium ja selle allasutused)
8. Labklājības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (sotsiaalhoolekandeministeerium ja
selle allasutused)
9. Satiksmes ministrija un tās padotībā esošās iestādes (transpordiministeerium ja selle
allasutused)
10. Tieslietu ministrija un tās padotībā esošās iestādes (justiitsministeerium ja selle allasutused)
& /et 71
11. Veselības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (tervishoiuministeerium ja selle
allasutused)
12. Vides aizsardzības un reģionālās attīstības ministrija un tās padotībā esošās iestādes
(keskkonnakaitse- ja regionaalarengu ministeerium ja selle allasutused)
13. Zemkopības ministrija un tās padotībā esošās iestādes (põllumajandusministeerium ja selle
allasutused)
14. Īpašu uzdevumu ministra sekretariāti un to padotībā esošās iestādes (eriülesannetega
ministeeriumid ja nende allasutused)
B Muud riigiasutused
1. Augstākā tiesa (Läti kõrgeim kohus)
2. Centrālā vēlēšanu komisija (keskvalimiskomisjon)
3. Finanšu un kapitāla tirgus komisija (finants- ja kapitaliturgude komisjon)
4. Latvijas Banka (Läti Pank)
& /et 72
5. Prokuratūra un tās pārraudzībā esošās iestādes (prokuratuur ja selle järelevalve alla kuuluvad
asutused)
6. Saeimas un tās padotībā esošās iestādes (parlament ja selle allasutused)
7. Satversmes tiesa (konstitutsioonikohus)
8. Valsts kanceleja un tās pārraudzībā esošās iestādes (riigikantselei ja selle järelevalve alla
kuuluvad asutused)
9. Valsts kontrole (riigikontroll)
10. Valsts prezidenta kanceleja (presidendi kantselei)
11. Citas valsts iestādes, kuras nav ministriju padotībā (ministeeriumide alluvusse mittekuuluvad
muud riigiasutused)
a) Tiesībsarga birojs (ombudsman)
b) Nacionālā radio un televīzijas padome (rahvusringhäälingu nõukogu)
& /et 73
LEEDU
1. Prezidentūros kanceliarija (presidendi kantselei)
2. Seimo kanceliarija (seimi kantselei) ja Seimui atskaitingos institucijos: (Institutsioonid, millel
on aruandekohustus parlamendi (Seimas) ees):
a) Lietuvos mokslo taryba (teadusnõukogu)
b) Seimo kontrolierių įstaiga (seimi ombudsmani kantselei)
c) Valstybės kontrolė (riigikontroll)
d) Specialiųjų tyrimų tarnyba (eriuurimisteenistus)
e) Valstybės saugumo departamentas (riiklik julgeolekuamet)
f) Konkurencijos taryba (konkurentsiamet)
g) Lietuvos gyventojų genocido ir rezistencijos tyrimo centras (Leedu genotsiidi ja
vastupanuliikumise uurimiskeskus)
h) Vertybinių popierių komisija (Leedu väärtpaberikomisjon)
& /et 74
i) Ryšių reguliavimo tarnyba (sideamet)
j) Nacionalinė sveikatos taryba (riiklik terviseamet)
k) Etninės kultūros globos taryba (etnilise kultuuri kaitse nõukogu)
l) Lygių galimybių kontrolieriaus tarnyba (võrdsete võimaluste ombudsmani büroo)
m) Valstybinė kultūros paveldo komisija (riiklik kultuuripärandi komisjon)
n) Vaiko teisių apsaugos kontrolieriaus įstaiga (laste õiguste ombudsman)
o) Valstybinė kainų ir energetikos kontrolės komisija (riigi energiaressursside
hinnaregulatsiooni komisjon)
p) Valstybinė lietuvių kalbos komisija (Leedu keele riiklik komisjon)
q) Vyriausioji rinkimų komisija (keskvalimiskomisjon)
r) Vyriausioji tarnybinės etikos komisija (riiklik eetikakomisjon)
s) Žurnalistų etikos inspektoriaus tarnyba (ajakirjanduseetika inspektori kantselei)
& /et 75
3. Vyriausybės kanceliarija (valitsuse kantselei) ja Vyriausybei atskaitingos institucijos
(valitsusele alluvad asutused):
a) Ginklų fondas (relvafond)
b) Informacinės visuomenės plėtros komitetas (infoühiskonna arengu komitee)
c) Kūno kultūros ir sporto departamentas (kehakultuuri ja spordi amet)
d) Lietuvos archyvų departamentas (Leedu arhiiviamet)
e) Mokestinių ginčų komisija (maksuvaidluste komisjon)
f) Statistikos departamentas (statistikaamet)
g) Tautinių mažumų ir išeivijos departamentas (vähemusrahvuste ja välisleedulaste amet)
h) Valstybinė tabako ir alkoholio kontrolės tarnyba (riiklik tubaka- ja
alkoholikontrollitalitus)
i) Viešųjų pirkimų tarnyba (riigihangete amet)
j) Valstybinė atominės energetikos saugos inspekcija (riiklik tuumaenergia ohutuse
inspektsioon)
k) Valstybinė duomenų apsaugos inspekcija (riiklik andmekaitse inspektsioon)
l) Valstybinė lošimų priežiūros komisija (riiklik hasartmängu kontrolli amet)
m) Valstybinė maisto ir veterinarijos tarnyba (riiklik toidu- ja veterinaaramet)
n) Vyriausioji administracinių ginčų komisija (haldusvaidluste ülemkomisjon)
& /et 76
o) Draudimo priežiūros komisija (kindlustusjärelevalve komisjon)
p) Lietuvos valstybinis mokslo ir studijų fondas (Leedu riiklik teaduse ja õpingute
sihtasutus)
q) Konstitucinis Teismas (konstitutsioonikohus)
r) Lietuvos bankas (Leedu Pank)
4. Aplinkos ministerija (keskkonnaministeerium) ja Įstaigos prie Aplinkos ministerijos
(keskkonnaministeeriumi alluvuses olevad asutused):
a) Generalinė miškų urėdija (riigimetsade peadirektoraat)
b) Lietuvos geologijos tarnyba (Leedu geoloogiaamet)
c) Lietuvos hidrometeorologijos tarnyba (Leedu hüdrometeoroloogiateenistus)
d) Lietuvos standartizacijos departamentas (Leedu standardiamet)
& /et 77
e) Nacionalinis akreditacijos biuras (Leedu riiklik akrediteerimisamet)
f) Valstybinė metrologijos tarnyba (riiklik metroloogiateenistus)
g) Valstybinė saugomų teritorijų tarnyba (riiklik kaitsealade teenistus)
h) Valstybinė teritorijų planavimo ir statybos inspekcija (riiklik territoriaalse planeerimise
ja ehitusinspektsioon)
5. Finansų ministerija (rahandusministeerium) ja Įstaigos prie Finansų ministerijos
(rahandusministeeriumi alluvuses olevad asutused):
a) Muitinės departamentas (Leedu toll)
b) Valstybės dokumentų technologinės apsaugos tarnyba (riiklike dokumentide
tehnoloogilise julgeoleku teenistus)
c) Valstybinė mokesčių inspekcija (riiklik maksuamet)
d) Finansų ministerijos mokymo centras (rahandusministeeriumi koolituskeskus)
& /et 78
6. Krašto apsaugos ministerija (riigikaitseministeerium) ja Įstaigos prie Krašto apsaugos
ministerijos (riigikaitseministeeriumi alluvuses olevad asutused):
a) Antrasis operatyvinių tarnybų departamentas (teine juurdlusbüroo)
b) Centralizuota finansų ir turto tarnyba (tsentraliseeritud finantseerimis- ja
omanditeenistus)
c) Karo prievolės administravimo tarnyba (sõjaväeteenistusse värbamise teenistus)
d) Krašto apsaugos archyvas (riiklik kaitsearhiivide teenistus)
e) Krizių valdymo centras (kriisiohjekeskus)
f) Mobilizacijos departamentas (mobiliseerimise teenistus)
g) Ryšių ir informacinių sistemų tarnyba (kommunikatsiooni- ja infosüsteemide teenistus)
h) Infrastruktūros plėtro s departamentas (taristu arendamise teenistus)
i) Valstybinis pilietinio pasipriešinimo rengimo centras (tsiviilvastupanu keskus)
j) Lietuvos kariuomenė (Leedu relvajõud)
& /et 79
k) Krašto apsaugos sistemos kariniai vienetai ir tarnybos (sõjaväeüksused ja riikliku
kaitsesüsteemi talitused)
7. Kultūros ministerija (kultuuriministeerium) ja Įstaigos prie Kultūros ministerijos
(kultuuriministeeriumi alluvuses olevad asutused):
a) Kultūros paveldo departamentas (Leedu kultuuripärandi amet)
b) Valstybinė kalbos inspekcija (riiklik keeleinspektsioon)
8. Socialinės apsaugos ir darbo ministerija (sotsiaalkindlustus- ja tööministeerium) ja Įstaigos
prie Socialinės apsaugos ir darbo ministerijos (sotsiaalkindlustus- ja tööministeeriumi
alluvuses olevad asutused):
a) Garantinio fondo administracija (tagatisfondi haldusasutus)
b) Valstybės vaiko teisių apsaugos ir įvaikinimo tarnyba (riiklik lapse õiguste kaitse ja
adopteerimisteenistus)
c) Lietuvos darbo birža (Leedu Tööbörs)
d) Lietuvos darbo rinkos mokymo tarnyba (Leedu tööturu koolitusamet)
& /et 80
e) Trišalės tarybos sekretoriatas (kolmepoolse nõukogu sekretariaat)
f) Socialinių paslaugų priežiūros departamentas (sotsiaalteenuste järelevalveamet)
g) Darbo inspekcija (tööinspektsioon)
h) Valstybinio socialinio draudimo fondo valdyba (riiklik sotsiaalkindlustusfondi
nõukogu)
i) Neįgalumo ir darbingumo nustatymo tarnyba (puude ja töövõimetuse määramise
teenistus)
j) Ginčų komisija (vaidluste komisjon)
k) Techninės pagalbos neįgaliesiems centras (puuetega inimestele kompensatsiooni
määramise riiklik keskus)
l) Neįgaliųjų reikalų departamentas (puuetega inimeste probleemidega tegelev asutus)
9. Susisiekimo ministerija (transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium) ja Įstaigos prie
Susisiekimo ministerijos (transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses olevad
asutused):
a) Lietuvos automobilių kelių direkcija (Leedu maanteeamet)
& /et 81
b) Valstybinė geležinkelio inspekcija (riiklik raudteeinspektsioon)
c) Valstybinė kelių transporto inspekcija (riiklik maanteetranspordi inspektsioon)
d) Pasienio kontrolės punktų direkcija (piirikontrollipunktide direktoraat)
10. Sveikatos apsaugos ministerija (tervishoiuministeerium) ja Įstaigos prie Sveikatos apsaugos
ministerijos (tervishoiuministeeriumi alluvuses olevad asutused):
a) Valstybinė akreditavimo sveikatos priežiūros veiklai tarnyba (riiklik tervishoiu
akrediteerimise amet)
b) Valstybinė ligonių kasa (riiklik patsientide fond)
c) Valstybinė medicininio audito inspekcija (riiklik meditsiinilise auditi inspektsioon)
d) Valstybinė vaistų kontrolės tarnyba (riiklik ravimikontrolli amet)
e) Valstybinė teismo psichiatrijos ir narkologijos tarnyba (Leedu kohtupsühhiaatria ja
narkoloogia teenistus)
f) Valstybinė visuomenės sveikatos priežiūros tarnyba (riiklik tervishoiuteenistus)
& /et 82
g) Farmacijos departamentas (apteekide osakond)
h) Sveikatos apsaugos ministerijos Ekstremalių sveikatai situacijų centras
(tervishoiuministeeriumi erakorralise ravi keskus)
i) Lietuvos bioetikos komitetas (Leedu bioeetika komitee)
j) Radiacinės saugos centras (kiirguskaitse keskus)
11. Švietimo ir mokslo ministerija (haridus- ja teadusministeerium) ja Įstaigos prie Švietimo ir
mokslo ministerijos (haridus- ja teadusministeeriumi allasutused):
a) Nacionalinis egzaminų centras (riiklik eksamikeskus)
b) Studijų kokybės vertinimo centras (kõrghariduses kvaliteedi hindamise keskus)
12. Teisingumo ministerija (justiitsministeerium) ja Įstaigos prie Teisingumo ministerijos
(justiitsministeeriumi alluvuses olevad asutused):
a) Kalėjimų departamentas (vanglaamet)
b) Nacionalinė vartotojų teisių apsaugos taryba (riiklik tarbijakaitseamet)
& /et 83
c) Europos teisės departamentas (Euroopa õiguse osakond)
13. Ūkio ministerija (majandusministeerium) ja Įstaigos prie Ūkio ministerijos
(majandusministeeriumi alluvuses olevad asutused):
a) Įmonių bankroto valdymo departamentas (ettevõtjate pankrottide haldamise osakond)
b) Valstybinė energetikos inspekcija (riiklik energiainspektsioon)
c) Valstybinė ne maisto produktų inspekcija (riiklik toiduks mittekasutatavate toodete
inspektsioon)
d) Valstybinis turizmo departamentas (riiklik turismiamet)
14. Užsienio reikalų ministerija (välisministeerium) ja Diplomatinės atstovybės ir konsulinės
įstaigos užsienyje bei atstovybės prie tarptautinių organizacijų (diplomaatilised esindused ja
konsulaaresindused välismaal ning esindused rahvusvaheliste organisatsioonide juures)
15. Vidaus reikalų ministerija (siseministeerium) ja Įstaigos prie Vidaus reikalų ministerijos
(siseministeeriumi alluvuses olevad asutused):
a) Asmens dokumentų išrašymo centras (isikut tõendavate dokumentide
personaliseerimise keskus)
& /et 84
b) Finansinių nusikaltimų tyrimo tarnyba (finantskuritegude uurimise teenistus)
c) Gyventojų registro tarnyba (elanikeregister)
d) Policijos departamentas (politsei)
e) Priešgaisrinės apsaugos ir gelbėjimo departamentas (tuleõnnetuste ennetamise ja
päästeosakond)
f) Turto valdymo ir ūkio departamentas (varade haldamise ja majandusosakond)
g) Vadovybės apsaugos departamentas (VIP kaitse osakond)
h) Valstybės sienos apsaugos tarnyba (piirivalveosakond)
i) Valstybės tarnybos departamentas (avaliku teenistuse osakond)
j) Informatikos ir ryšių departamentas (IT- ja kommunikatsioonide osakond)
k) Migracijos departamentas (rändeosakond)
l) Sveikatos priežiūros tarnyba (tervishoiuosakond)
& /et 85
m) Bendrasis pagalbos centras (hädaabikeskus)
16. Žemės ūkio ministerija (põllumajandusministeerium) ja Įstaigos prie Žemės ūkio ministerijos
(põllumajandusministeeriumi alluvuses olevad asutused):
a) Nacionalinė mokėjimo agentūra (riiklik makseasutus)
b) Nacionalinė žemės tarnyba (riiklik maa-amet)
c) Valstybinė augalų apsaugos tarnyba (riiklik taimekaitseteenistus)
d) Valstybinė gyvulių veislininkystės priežiūros tarnyba (riiklik tõuaretuse
järelevalveteenistus)
e) Valstybinė sėklų ir grūdų tarnyba (riiklik seemne- ja teraviljateenistus)
f) Žuvininkystės departamentas (kalandusosakond)
17. Teismai (kohtud):
a) Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu kõrgeim kohus)
b) Lietuvos apeliacinis teismas (Leedu apellatsioonikohus)
& /et 86
c) Lietuvos vyriausiasis administracinis teismas (Leedu kõrgeim halduskohus)
d) Apygardų teismai (regionaalsed kohtud)
e) Apygardų administraciniai teismai (regionaalsed halduskohtud)
f) Apylinkių teismai (esimese astme kohtud)
g) Nacionalinė teismų administracija (riiklik kohtute amet)
h) Generalinė prokuratūra (prokuratuur)
18. Kiti centriniai valstybinio administravimo subjektai – institucijos, įstaigos, tarnybos (muud
keskvalitsusasutused (asutused, üksused, ametid)):
a) Muitinės kriminalinė tarnyba (tolli kriminaalteenistus)
b) Muitinės informacinių sistemų centras (tolli infosüsteemide keskus)
c) Muitinės laboratorija (tolli laboratoorium)
d) Muitinės mokymo centras (tolli koolituskeskus)
& /et 87
LUKSEMBURG
1. Ministère d'État
2. Ministère des Affaires Étrangères et de l'Immigration
3. Ministère des Affaires Étrangères et de l'Immigration: Direction de la Défense (Armée)
4. Ministère de l'Agriculture, de la Viticulture et du Développement Rural
5. Ministère de l'Agriculture, de la Viticulture et du Développement Rural: Administration des
Services Techniques de l'Agriculture
6. Ministère des Classes moyennes, du Tourisme et du Logement
7. Ministère de la Culture, de l'Enseignement Supérieur et de la Recherche
8. Ministère de l'Économie et du Commerce extérieur
9. Ministère de l'Éducation nationale et de la Formation professionnelle
10. Ministère de l'Éducation nationale et de la Formation professionnelle: Lycée d'Enseignement
Secondaire et d'Enseignement Secondaire Technique
& /et 88
11. Ministère de l'Égalité des chances
12. Ministère de l'Environnement
13. Ministère de l'Environnement: Administration de l'Environnement
14. Ministère de la Famille et de l'Intégration
15. Ministère de la Famille et de l'Intégration: Maisons de retraite
16. Ministère des Finances
17. Ministère de la Fonction publique et de la Réforme administrative
18. Ministère de la Fonction publique et de la Réforme administrative: Service Central des
Imprimés et des Fournitures de l'État – Centre des Technologies de l'informatique de l'État
19. Ministère de l'Intérieur et de l'Aménagement du territoire
20. Ministère de l'Intérieur et de l'Aménagement du territoire: Police Grand-Ducale
Luxembourg – Inspection générale de Police
& /et 89
21. Ministère de la Justice
22. Ministère de la Justice: Établissements Pénitentiaires
23. Ministère de la Santé
24. Ministère de la Santé: Centre hospitalier neuropsychiatrique
25. Ministère de la Sécurité sociale
26. Ministère des Transports
27. Ministère du Travail et de l'Emploi
28. Ministère des Travaux publics
29. Ministère des Travaux publics: Bâtiments Publics – Ponts et Chaussées
UNGARI
1. Nemzeti Erőforrás Minisztérium (riiklike ressursside ministeerium)
2. Vidékfejlesztési Minisztérium (maaelu arengu ministeerium)
& /et 90
3. Nemzeti Fejlesztési Minisztérium (riikliku arengu ministeerium)
4. Honvédelmi Minisztérium (kaitseministeerium)
5. Közigazgatási és Igazságügyi Minisztérium (avaliku halduse ja justiitsministeerium)
6. Nemzetgazdasági Minisztérium (riigimajanduse ministeerium)
7. Külügyminisztérium (välisministeerium)
8. Miniszterelnöki Hivatal (riigikantselei)
9. Belügyminisztérium (siseministeerium)
10. Központi Szolgáltatási Főigazgatóság (kesksete talituste direktoraat)
MALTA
1. Uffiċċju tal-Prim Ministru (riigikantselei)
2. Ministeru għall-Familja u Solidarjeta' Soċjali (perekonna ja sotsiaalse solidaarsuse
ministeerium)
3. Ministeru ta' l-Edukazzjoni Zghazagh u Impjieg (haridus-, noorte- ja tööhõiveministeerium)
& /et 91
4. Ministeru tal-Finanzi (rahandusministeerium)
5. Ministeru tar-Riżorsi u l-Infrastruttura (ressursside ja taristuministeerium)
6. Ministeru tat-Turiżmu u Kultura (turismi- ja kultuuriministeerium)
7. Ministeru tal-Ġustizzja u l-Intern (justiits- ja siseministeerium)
8. Ministeru għall-Affarijiet Rurali u l-Ambjent (maaelu- ja keskkonnaministeerium)
9. Ministeru għal Għawdex (Gozo asjade ministeerium)
10. Ministeru tas-Saħħa, l-Anzjani u Kura fil-Kommunita' (tervishoiu-, eakate- ja
hooldusraviministeerium)
11. Ministeru ta' l-Affarijiet Barranin (välisministeerium)
12. Ministeru għall-Investimenti, Industrija u Teknologija ta' Informazzjoni (investeeringute-,
tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium)
13. Ministeru għall-Kompetittivà u Komunikazzjoni (konkurentsi- ja
kommunikatsiooniministeerium)
& /et 92
14. Ministeru għall-Iżvilupp Urban u Toroq (linnaarendus- ja teedeministeerium)
15. Uffiċċju tal-President (presidendi kantselei)
16. Uffiċċju ta’ l-Iskrivan tal-Kamra tad-Deputati (esindajatekoja sekretäri kantselei)
MADALMAAD
1. Ministerie van Algemene Zaken (üldasjade ministeerium):
a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)
b) Bureau van de Wetenschappelijke Raad voor het Regeringsbeleid (valitsuse poliitika
nõuandekogu)
c) Rijksvoorlichtingsdienst (Madalmaade valitsuse teabeteenistus)
2. Ministerie van Binnenlandse Zaken en Koninkrijksrelaties (siseministeerium):
a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)
b) Centrale Archiefselectiedienst (CAS) (arhiveerimiskeskus)
& /et 93
c) Algemene Inlichtingen- en Veiligheidsdienst (AIVD) (luure- ja julgeolekuteenistus)
d) Agentschap Basisadministratie Persoonsgegevens en Reisdocumenten (BPR)
(personaliarvestuse ja reisidokumentide amet)
e) Agentschap Korps Landelijke Politiediensten (riiklik politseiamet)
3. Ministerie van Buitenlandse Zaken (välisministeerium):
a) Directoraat-generaal Regiobeleid en Consulaire Zaken (DGRC) (regionaalpoliitika ja
konsulaarasjade peadirektoraat)
b) Directoraat-generaal Politieke Zaken (DGPZ) (poliitika peadirektoraat)
c) Directoraat-generaal Internationale Samenwerking (DGIS) (rahvusvahelise koostöö
peadirektoraat)
d) Directoraat-generaal EURopese Samenwerking (DGES) (Euroopa-sisese koostöö
peadirektoraat)
e) Centrum tot Bevordering van de Import uit Ontwikkelingslanden (CBI) (arengumaadest
impordi edendamise keskus)
& /et 94
f) Centrale diensten ressorterend onder de Secretaris-Generaal / Plaatsvervangend
Secretaris-Generaal (kantslerile ja asekantslerile alluvad tugitalitused)
g) Buitenlandse Posten (ieder afzonderlijk) (diplomaatilised esindused)
4. Ministerie van Defensie (kaitseministeerium):
a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)
b) Commando Diensten Centra (CDC) (tugikomando)
c) Defensie Telematica Organisatie (DTO) (kaitseinformaatikakeskus)
d) Centrale directie van de Defensie Vastgoed Dienst (kaitsealased kinnisvarateenused,
keskdirektoraat)
e) De afzonderlijke regionale directies van de Defensie Vastgoed Dienst (kaitsealased
kinnisvarateenused, piirkondlikud direktoraadid)
f) Defensie Materieel Organisatie (DMO) (kaitsematerjalide organisatsioon)
& /et 95
g) Landelijk Bevoorradingsbedrijf van de Defensie Materieel Organisatie
(kaitsematerjalide organisatsiooni riiklik tarneagentuur)
h) Logistiek Centrum van de Defensie Materieel Organisatie (kaitsematerjalide
organisatsiooni logistikakeskus)
i) Marinebedrijf van de Defensie Materieel Organisatie (kaitsematerjalide organisatsiooni
hooldusettevõte)
j) Defensie Pijpleiding Organisatie (DPO) (kaitse organiseerimise amet)
5. Ministerie van Economische Zaken (majandusministeerium)::
a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)
b) Centraal Planbureau (CPB) (Madalmaade majanduspoliitilise analüüsi büroo)
c) Bureau voor de Industriële Eigendom (BIE) (tööstusomandibüroo)
d) SenterNovem (jätkusuutliku innovatsiooni amet)
e) Staatstoezicht op de Mijnen (SodM) (riiklik kaevanduste inspektsioon)
& /et 96
f) Nederlandse Mededingingsautoriteit (NMa) (Madalmaade konkurentsiamet)
g) Economische Voorlichtingsdienst (EVD) (Madalmaade väliskaubandusagentuur)
h) Agentschap Telecom (raadiokommunikatsiooni agentuur)
i) Kenniscentrum Professioneel & Innovatief Aanbesteden, Netwerk voor
Overheidsopdrachtgevers (PIANOo) (professionaalsed ja innovaatilised hanked,
hankijate võrgustik)
j) Regiebureau Inkoop Rijksoverheid (keskvalitsuse ostutehingute koordineerimine)
k) Octrooicentrum Nederland (Madalmaade patendiamet)
l) Consumentenautoriteit (tarbijakaitseamet)
6. Ministerie van Financiën (rahandusministeerium):
a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)
b) Belastingdienst Automatiseringscentrum (maksu- ja tolliameti arvuti- ja tarkvarakeskus)
& /et 97
c) Belastingdienst (maksu- ja tolliamet)
d) de afzonderlijke Directies der Rijksbelastingen (maksu- ja tolliameti osakonnad
Madalmaades)
e) Fiscale Inlichtingen- en Opsporingsdienst met inbegrip van de Economische Controle
dienst (ECD) (maksuteabe ja uurimisteenistus (kaasa arvatud majanduse
uurimisteenistus))
f) Belastingdienst Opleidingen (maksu- ja tolliameti koolituskeskus)
g) Dienst der Domeinen (riigivaraamet)
7. Ministerie van Justitie (justiitsministeerium):
a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)
b) Dienst Justitiële Inrichtingen (parandusasutuste amet)
c) Raad voor de Kinderbescherming (laste kaitse- ja hooldusamet)
d) Centraal Justitie Incasso Bureau (trahvide kogumise keskus)
& /et 98
e) Openbaar Ministerie (riigiprokuratuur)
f) Immigratie en Naturalisatiedienst (immigratsiooni- ja naturalisatsiooniamet)
g) Nederlands Forensisch Instituut (Madalmaade kohtumeditsiini instituut)
h) Dienst Terugkeer & Vertrek (repatrieerimise ja lahkumise agentuur)
8. Ministerie van Landbouw, Natuur en Voedselkwaliteit (põllumajanduse, looduse ja
toidukvaliteedi ministeerium):
a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)
b) Dienst Regelingen (DR) (õigusaktide rakendamise riiklik teenistus (amet))
c) Agentschap Plantenziektenkundige Dienst (PD) (taimekaitseamet)
d) Algemene Inspectiedienst (AID) (üldinspektsioon)
e) Dienst Landelijk Gebied (DLG) (valitsuse maaelu jätkusuutliku arendamise teenistus)
f) Voedsel en Waren Autoriteit (VWA) (toidu ja tarbekaupade ohutuse amet)
& /et 99
9. Ministerie van Onderwijs, Cultuur en Wetenschappen (haridus-, kultuuri- ja
teadusministeerium):
a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)
b) Inspectie van het Onderwijs (haridusinspektsioon)
c) Erfgoedinspectie (pärandiinspektsioon)
d) Centrale Financiën Instellingen (asutuste rahastamise keskus)
e) Nationaal Archief (riigiarhiiv)
f) Adviesraad voor Wetenschaps- en Technologiebeleid (teadus- ja tehnoloogiapoliitika
nõuandekogu)
g) Onderwijsraad (haridusnõukogu)
h) Raad voor Cultuur (kultuurinõukogu)
& /et 100
10. Ministerie van Sociale Zaken en Werkgelegenheid (sotsiaalküsimuste ja tööhõive
ministeerium):
a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)
b) Inspectie Werk en Inkomen (töö ja sissetulekute inspektsioon)
c) Agentschap SZW (SZW agentuur)
11. Ministerie van Verkeer en Waterstaat (transpordi-, taristu ja veemajandusministeerium):
a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)
b) Directoraat-Generaal Transport en Luchtvaart (transpordi ja tsiviillennunduse
peadirektoraat)
c) Directoraat-Generaal Personenvervoer (reisijateveo peadirektoraat)
d) Directoraat-Generaal Water (veeressursside peadirektoraat)
e) Centrale Diensten (kesktalitused)
& /et 101
f) Shared services Organisatie Verkeer en Waterstaat (transpordi ja veemajanduse jagatud
teenuste organisatsioon) (uus asutus)
g) Koninklijk Nederlandse Meteorologisch Instituut KNMI (Madalmaade kuninglik
meteoroloogiainstituut)
h) Rijkswaterstaat, Bestuur (riiklikud ehitustööd ja veemajandus, nõukogu)
i) De afzonderlijke regionale Diensten van Rijkswaterstaat (kõik avaliku sektori
ehitustööde ja veemajanduse peadirektoraadi piirkondlikud talitused)
j) De afzonderlijke specialistische diensten van Rijkswaterstaat (kõik infrastruktuuri ja
veemajanduse peadirektoraadi spetsialiseerunud teenistused)
j) Adviesdienst Geo-Informatie en ICT (geoinfo ja IKT nõuandekomisjon)
k) Adviesdienst Verkeer en Vervoer (AVV) (liikluse ja transpordi nõuandekomisjon)
l) Bouwdienst (ehitusteenistus)
m) Centrale diensten (korporatiivteenistus)
n) Data ICT Dienst (andme- ja IT-teenistus)
& /et 102
o) Dienst Verkeer en Scheepvaart (liiklus- ja veetransporditeenistus)
p) Dienst Weg- en Waterbouwkunde (DWW) (tee- ja vesiehitusteenistus)
q) Rijksinstituut voor Kust en Zee (RIKZ) (riiklik ranniku- ja merealade majandamise
instituut)
r) Rijksinstituut voor Integraal Zoetwaterbeheer en Afvalwaterbehandeling (RIZA) (riiklik
mageveemajanduse ja vee käitlemise instituut)
s) Waterdienst (veeteenistus)
t) Inspectie Verkeer en Waterstaat, Hoofddirectie (transpordi ja veemajanduse
inspektsioon, peadirektoraat)
u) Havenstaatcontrole (sadamariigi kontroll)
v) Directie Toezichtontwikkeling Communicatie en Onderzoek (TCO) (kommunikatsiooni
ja teadusuuringute järelevalve arendamise direktoraat)
w) Toezichthouder Beheer Eenheid Lucht (majandamisüksus „Õhk“)
& /et 103
x) Toezichthouder Beheer Eenheid Water (majandamisüksus „Vesi“)
y) Toezichthouder Beheer Eenheid Land (majandamisüksus „Maa“)
12. Ministerie van Volkshuisvesting, Ruimtelijke Ordening en Milieubeheer (elamuehitus-,
ruumiplaneerimis- ja keskkonnaministeerium):
a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)
b) Directoraat-generaal Wonen, Wijken en Integratie (elamumajanduse, kogukondade ja
integratsiooni peadirektoraat)
c) Directoraat-generaal Ruimte (ruumilise planeerimise peadirektoraat)
d) Directoraat-generaal Milieubeheer (keskkonnakaitse peadirektoraat)
e) Rijksgebouwendienst (valitsuse kinnisvarakeskus)
f) VROM Inspectie (VROMi inspektsioon)
13. Ministerie van Volksgezondheid, Welzijn en Sport (tervishoiu-, heaolu- ja
spordiministeerium):
a) Bestuursdepartement (kesksed poliitika ja personaliosakonnad)
& /et 104
b) Inspectie Gezondheidsbescherming, Waren en Veterinaire Zaken (tervisekaitse- ja
loomatervise inspektsioon)
c) Inspectie Gezondheidszorg (tervishoiuinspektsioon)
d) Inspectie Jeugdhulpverlening en Jeugdbescherming (noorsooteenistuste ja noorte kaitse
inspektsioon)
e) Rijksinstituut voor de Volksgezondheid en Milieu (RIVM) (riiklik keskkonna- ja
rahvatervise instituut)
f) Sociaal en Cultureel Planbureau (sotsiaalse ja kultuurilise planeerimise amet)
g) Agentschap t.b.v. het College ter Beoordeling van Geneesmiddelen (meditsiini
kvaliteedi nõukogu)
14. Tweede Kamer der Staten-Generaal (parlamendi alamkoda)
15. Eerste Kamer der Staten-Generaal (parlamendi ülemkoda)
16. Raad van State (riiginõukogu)
17. Algemene Rekenkamer (Madalmaade audiitorkoda)
& /et 105
18. Nationale Ombudsman (riiklik ombudsman)
19. Kanselarij der Nederlandse Orden (Madalmaade Ordu kantselei)
20. Kabinet der Koningin (kuninganna kabinet)
21. Raad voor de Rechtspraak en de Rechtbanken (kohtute juhtimise ja nõuande kogu ning
kohtud)
AUSTRIA
1. Bundeskanzleramt (liidukantselei)
2. Bundesministerium für europäische und internationale Angelegenheiten (Euroopa ja
rahvusvaheliste asjade ministeerium)
3. Bundesministerium der Finanzen (rahandusministeerium)
4. Bundesministerium für Gesundheit (tervishoiuministeerium)
5. Bundesministerium der Finanzen (siseministeerium)
6. Bundesministerium für Justiz (justiitsministeerium)
& /et 106
7. Bundesministerium für Landesverteidigung und Sport (kaitse- ja spordiministeerium)
8. Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und Wasserwirtschaft
(põllumajandus- ja metsandus-, keskkonna- ja veemajandusministeerium)
9. Bundesministerium für Arbeit, Soziales und Konsumentenschutz (tööhõive-, sotsiaal- ja
tarbijakaitseministeerium)
10. Bundesministerium für Unterricht, Kunst und Kultur (haridus-, kunsti- ja
kultuuriministeerium)
11. Bundesministerium für Verkehr, Innovation und Technologie (transpordi-, innovatsiooni- ja
tehnoloogiaministeerium)
12. Bundesministerium für Wirtschaft, Familie und Jugend (majandus-, perekonna- ja
noorsooküsimuste ministeerium)
13. Bundesministerium für Wissenschaft und Forschung (teadus- ja uurimistegevuse
ministeerium)
14. Bundesamt für Eich- und Vermessungswesen (föderaalne kalibreerimise ja mõõtmise büroo)
& /et 107
15. Österreichische Forschungs- und Prüfzentrum Arsenal Gesellschaft m.b.H (Austria uuringute
ja testikeskus Arsenal G.m.b.H.)
16. Bundesanstalt für Verkehr (föderaalne liiklusinstituut)
17. Bundesbeschaffung G.m.b.H (föderaalhanked, aktsiaselts)
18. Bundesrechenzentrum G.m.b.H (föderaalne andmetöötluskeskus, aktsiaselts)
19. Kõik muud keskvalitsusasutused, sealhulgas nende piirkondlikud ja kohalikud allüksused,
tingimusel et nad on mittetööstusliku ja mittetulundusliku iseloomuga
POOLA
1. Kancelaria Prezydenta RP (presidendi kantselei)
2. Kancelaria Sejmu RP (seimi kantselei)
3. Kancelaria Senatu RP (senati kantselei)
4. Kancelaria Prezesa Rady Ministrów (peaministri kantselei)
5. Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus)
& /et 108
6. Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus)
7. Trybunał Konstytucyjny (konstitutsioonikohus)
8. Najwyższa Izba Kontroli (kõrgeim kontrolliasutus)
9. Biuro Rzecznika Praw Obywatelskich (inimõiguste kaitsja büroo)
10. Biuro Rzecznika Praw Dziecka (lasteombudsmani büroo)
11. Biuro Ochrony Rządu (valitsuse kaitsebüroo)
12. Biuro Bezpieczeństwa Narodowego (riiklik julgeolekuamet)
13. Centralne Biuro Antykorupcyjne (korruptsioonivastase võitluse keskbüroo)
14. Ministerstwo Pracy i Polityki Społecznej (tööhõive- ja sotsiaalministeerium)
15. Ministerstwo Finansów (rahandusministeerium)
16. Ministerstwo Gospodarki (majandusministeerium)
17. Ministerstwo Rozwoju Regionalnego (regionaalarenguministeerium)
& /et 109
18. Ministerstwo Kultury i Dziedzictwa Narodowego (kultuuri- ja rahvusliku pärandi
ministeerium)
19. Ministerstwo Edukacji Narodowej (riiklik haridusministeerium)
20. Ministerstwo Obrony Narodowej (riigikaitseministeerium)
21. Ministerstwo Rolnictwa i Rozwoju Wsi (põllumajandus- ja maaelu arendamise ministeerium)
22. Ministerstwo Skarbu Państwa (riigivaraministeerium)
23. Ministerstwo Sprawiedliwości (justiitsministeerium)
24. Ministerstwo Transportu, Budownictwa i Gospodarki Morskiej (transpordi-, ehitus- ja
meremajandusministeerium)
25. Ministerstwo Nauki i Szkolnictwa Wyższego (teadus- ja kõrgharidusministeerium)
26. Ministerstwo Środowiska (keskkonnaministeerium)
27. Ministerstwo Spraw Wewnętrznych (siseministeerium)
28. Ministrestwo Administracji i Cyfryzacji (haldus- ja digitaliseerimisministeerium)
& /et 110
29. Ministerstwo Spraw Zagranicznych (välisministeerium)
30. Ministerstwo Zdrowia (tervishoiuministeerium)
31. Ministerstwo Sportu i Turystyki (spordi- ja turismiministeerium)
32. Urząd Patentowy Rzeczpospolitej Polskiej (Poola Vabariigi patendiamet)
33. Urząd Regulacji Energetyki (Poola energiasektorit reguleeriv asutus)
34. Urząd do Spraw Kombatantów i Osób Represjonowanych (sõjaveteranide ja
repressiooniohvrite amet)
35. Urząd Transportu Kolejowego (raudteetranspordiamet)
36. Urząd Dozoru Technicznego (tehnilise inspektsiooni amet)
37. Urząd Rejestracji Produktów Leczniczych, Wyrobów Medycznych i Produktów Biobójczych
(ravimite, meditsiiniseadmete ja biotsiidide registreerimise amet)
38. Urząd do Spraw Cudzoziemców (välismaalaste amet)
39. Urząd Zamówień Publicznych (riigihangete amet)
& /et 111
40. Urząd Ochrony Konkurencji i Konsumentów (konkurentsi- ja tarbijakaitseamet)
41. Urząd Lotnictwa Cywilnego (tsiviillennundusamet)
42. Urząd Komunikacji Elektronicznej (elektroonilise side amet)
43. Wyższy Urząd Górniczy (riiklik kaevandusamet)
44. Główny Urząd Miar (metroloogia keskamet)
45. Główny Urząd Geodezji i Kartografii (geodeesia ja kartograafia keskamet)
46. Główny Urząd Nadzoru Budowlanego (ehitusinspektsiooni keskamet)
47. Główny Urząd Statystyczny (statistikaamet)
48. Krajowa Rada Radiofonii i Telewizji (riiklik ringhäälingunõukogu)
49. Generalny Inspektor Ochrony Danych Osobowych (isikuandmete kaitse peainspektor)
50. Państwowa Komisja Wyborcza (riiklik valimiskomisjon)
& /et 112
51. Państwowa Inspekcja Pracy (riiklik tööinspektsioon)
52. Rządowe Centrum Legislacji (valitsuse õiguskeskus)
53. Narodowy Fundusz Zdrowia (riiklik tervisefond)
54. Polska Akademia Nauk (Poola teaduste akadeemia)
55. Polskie Centrum Akredytacji (Poola akrediteerimiskeskus)
56. Polskie Centrum Badań i Certyfikacji (Poola kontrolli- ja sertifitseerimiskeskus)
57. Polska Organizacja Turystyczna (Poola riiklik turismiamet)
58. Polski Komitet Normalizacyjny (Poola standardikomitee)
59. Zakład Ubezpieczeń Społecznych (sotsiaalkindlustusamet)
60. Komisja Nadzoru Finansowego (Poola finantsjärelevalveamet)
61. Naczelna Dyrekcja Archiwów Państwowych (riigiarhiivi keskamet)
& /et 113
62. Kasa Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego (põllumeeste sotsiaalkindlustusfond)
63. Generalna Dyrekcja Dróg Krajowych i Autostrad (riiklik kiir- ja maanteede peadirektoraat)
64. Główny Inspektorat Ochrony Roślin i Nasiennictwa (taime- ja seemnekaitse inspektsiooni
peainspektsioon)
65. Komenda Główna Państwowej Straży Pożarnej (riikliku tuletõrjeteenistuse peakomando)
66. Komenda Główna Policji (Poola politsei)
67. Komenda Główna Straży Granicznej (piirivalve peakomando)
68. Główny Inspektorat Jakości Handlowej Artykułów Rolno-Spożywczych (põllumajanduslike
toiduainete kaubandusliku kvaliteedi peainspektsioon)
69. Główny Inspektorat Ochrony Środowiska (keskkonnakaitse peainspektsioon)
70. Główny Inspektorat Transportu Drogowego (maanteetranspordi peainspektsioon)
& /et 114
71. Główny Inspektorat Farmaceutyczny (ravimiinspektsioon)
72. Główny Inspektorat Sanitarny (sanitaarinspektsioon)
73. Główny Inspektorat Weterynarii (veterinaarinspektsioon)
74. Agencja Bezpieczeństwa Wewnętrznego (sisejulgeolekuagentuur)
75. Agencja Wywiadu (välisluureagentuur)
76. Agencja Mienia Wojskowego (sõjaväevarade amet)
77. Wojskowa Agencja Mieszkaniowa (sõjaväekinnisvara amet)
78. Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa (põllumajanduse restruktureerimise ja
moderniseerimise amet)
79. Agencja Rynku Rolnego (põllumajandusturu amet)
80. Agencja Nieruchomości Rolnych (põllumajandusliku vara amet)
81. Państwowa Agencja Atomistyki (riiklik aatomienergiaamet)
& /et 115
82. Polska Agencja Żeglugi Powietrznej (Poola aeronavigatsiooniteenuste amet)
83. Państwowa Agencja Rozwiązywania Problemów Alkoholowych (riiklik alkoholiprobleemide
ennetamise amet)
84. Agencja Rezerw Materiałowych (materiaalsete varude amet)
85. Narodowy Bank Polski (Poola riigipank)
86. Narodowy Fundusz Ochrony Środowiska i Gospodarki Wodnej (keskkonnakaitse ja
veemajanduse riiklik fond)
87. Państwowy Fundusz Rehabilitacji Osób Niepełnosprawnych (puuetega inimeste
rehabiliteerimise riiklik fond)
88. Instytut Pamięci Narodowej – Komisja Ścigania Zbrodni Przeciwko Narodowi Polskiemu
(riiklik mäluinstituut – Poola rahva vastu sooritatud kuritegude uurimise komisjon)
89. Rada Ochrony Pamięci Walk i Męczeństwa (võitluse ja märterluse mälestuse kaitse komitee)
90. Służba Celna Rzeczypospolitej Polskiej (Poola Vabariigi tolliamet)
& /et 116
91. Państwowe Gospodarstwo Leśne „Lasy Państwowe“ (riiklik metsandusettevõte Lasy
Państwowe)
92. Polska Agencja Rozwoju Przedsiębiorczości (Poola ettevõtluse arendamise amet)
93. Samodzielne Publiczne Zakłady Opieki Zdrowotnej, jeśli ich organem założycielskim jest
minister, centralny organ administracji rządowej lub wojewoda (ministrite, keskvalitsuse või
vojevoodkondade loodud riiklikud autonoomsed tervishoiuasutused)
PORTUGAL
1. Presidência do Conselho de Ministros (ministrite nõukogu eesistuja)
2. Ministério das Finanças (rahandusministeerium)
3. Ministério da Defesa Nacional (kaitseministeerium)
4. Ministério dos Negócios Estrangeiros e das Comunidades Portuguesas (Portugali
kogukondade ja välisministeerium)
5. Ministério da Administração Interna (siseministeerium)
6. Ministério da Justiça (justiitsministeerium)
& /et 117
7. Ministério da Economia (majandusministeerium)
8. Ministério da Agricultura, Desenvolvimento Rural e Pescas (põllumajanduse, maaelu arengu
ja kalanduse ministeerium)
9. Ministério da Educação (haridusministeerium)
10. Ministério da Ciência e do Ensino Superior (teaduse ja kõrghariduse ministeerium)
11. Ministério da Cultura (kultuuriministeerium)
12. Ministério da Saúde (tervishoiuministeerium)
13. Ministério do Trabalho e da Solidariedade Social (töö- ja sotsiaalse solidaarsuse
ministeerium)
14. Ministério das Obras Públicas, Transportes e Habitação (riiklike ehitustööde, transpordi ja
elamumajanduse ministeerium)
15. Ministério das Cidades, Ordenamento do Território e Ambiente (linnade, maakorralduse ja
keskkonna ministeerium)
16. Ministério para a Qualificação e o Emprego (kutsekvalifikatsiooni ja tööhõive ministeerium)
& /et 118
17. Presidência da República (vabariigi president)
18. Tribunal Constitucional (konstitutsioonikohus)
19. Tribunal de Contas (riigikontroll)
20. Provedoria de Justiça (ombudsman)
RUMEENIA
1. Administrația Prezidențială (presidendi kantselei)
2. Senatul României (Rumeenia Senat)
3. Camera Deputaților (Rumeenia Saadikutekoda)
4. Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus)
5. Curtea Constituțională (konstitutsioonikohus)
6. Consiliul Legislativ (seadusandlik nõukogu)
7. Curtea de Conturi (riigikontroll)
& /et 119
8. Consiliul Superior al Magistraturii (kõrgem justiitsnõukogu)
9. Parchetul de pe lângă Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohtuga seotud
prokuratuur)
10. Secretariatul General al Guvernului (valitsuse peasekretariaat)
11. Cancelaria primului ministru (peaministri kantselei)
12. Ministerul Afacerilor Externe (välisministeerium)
13. Ministerul Economiei și Finanțelor (majandus- ja rahandusministeerium)
14. Ministerul Justiției (justiitsministeerium)
15. Ministerul Apărării (kaitseministeerium)
16. Ministerul Internelor și Reformei Administrative (sise- ja haldusreformi ministeerium)
17. Ministerul Muncii, Familiei și Egalității de Șanse (töö- ja võrdsete võimaluste ministeerium)
& /et 120
18. Ministerul pentru Întreprinderi Mici și Mijlocii, Comerț, Turism și Profesii Liberale (VKEde,
kaubanduse, turismi ja vabade elukutsete ministeerium)
19. Ministerul Agriculturii și Dezvoltării Rurale (põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium)
20. Ministerul Transporturilor (transpordiministeerium)
21. Ministerul Dezvoltării, Lucrărilor Publice și Locuinței (arengu, riiklike ehitustööde ja
elamumajanduse ministeerium)
22. Ministerul Educației Cercetării și Tineretului (hariduse, teaduse ja noorsooministeerium)
23. Ministerul Sănătății Publice (tervishoiuministeerium)
24. Ministerul Culturii și Cultelor (kultuuri- ja usuasjade ministeerium)
25. Ministerul Comunicațiilor și Tehnologiei Informaţiei (kommunikatsiooni- ja
infotehnoloogiaministeerium)
26. Ministerul Mediului și Dezvoltării Durabile (keskkonna ja jätkusuutliku arengu ministeerium)
& /et 121
27. Serviciul Român de Informații (Rumeenia luureteenistus)
28. Serviciul Român de Informați Externe (Rumeenia välisluureteenistus)
29. Serviciul de Protecție și Pază (kaitse- ja valveteenistus)
30. Serviciul de Telecomunicații Speciale (erisideteenistus)
31. Consiliul Național al Audiovizualului (riiklik audiovisuaalnõukogu)
32. Consiliul Concurenței – CC (konkurentsinõukogu)
33. Direcția Națională Anticorupție (riiklik korruptsioonivastane talitus)
34. Inspectoratul General de Poliție (politsei peainspektsioon)
35. Autoritatea Națională pentru Reglementarea și Monitorizarea Achizițiilor Publice
(riigihangete reguleerimise ja järelevalve amet)
36. Consiliul Național de Soluționare a Contestațiilor (vaidluste lahendamise riiklik nõukogu)
37. Autoritatea Națională de Reglementare pentru Serviciile Comunitare de Utilități Publice
(ANRSC) (kohalikke kommunaalteenuseid reguleeriv riiklik amet)
& /et 122
38. Autoritatea Națională Sanitară Veterinară și pentru Siguranța Alimentelor (riiklik sanitaar-
veterinaar- ja toiduohutusamet)
39. Autoritatea Națională pentru Protecția Consumatorilor (riiklik tarbijakaitseamet)
40. Autoritatea Navală Română (Rumeenia laevandusamet)
41. Autoritatea Feroviară Română (Rumeenia raudteeamet)
42. Autoritatea Rutieră Română (Rumeenia maanteeamet)
43. Autoritatea Națională pentru Protecția Drepturilor Copilului și Adopție (lapse õiguste ja
adopteerimise riiklik amet)
44. Autoritatea Națională pentru Persoanele cu Handicap (riiklik puuetega inimeste amet)
45. Autoritatea Națională pentru Tineret (riiklik noorsooamet)
46. Autoritatea Națională pentru Cercetare Stiințifică (riiklik teadusuuringute amet)
47. Autoritatea Națională pentru Comunicații (riiklik sideamet)
& /et 123
48. Autoritatea Națională pentru Serviciile Societății Informaționale (riiklik infoühiskonna
teenuste amet)
49. Autoritatea Electorala Permanentă (alaline valimisamet)
50. Agenția pentru Strategii Guvernamentale (valitsusstrateegia amet)
51. Agenția Națională a Medicamentului (riiklik ravimiamet)
52. Agenția Națională pentru Sport (riiklik spordiamet)
53. Agenția Națională pentru Ocuparea Forței de Muncă (riiklik tööhõiveamet)
54. Agenția Națională de Reglementare în Domeniul Energiei (riiklik elektrienergiat reguleeriv
amet)
55. Agenția Română pentru Conservarea Energiei (Rumeenia energia säästmise amet)
56. Agenția Națională pentru Resurse Minerale (riiklik maavarade amet)
57. Agenția Română pentru Investiții Străine (Rumeenia välisinvesteeringute amet)
58. Agenția Națională a Funcționarilor Publici (riiklik avalike teenistujate amet)
& /et 124
59. Agenția Națională de Administrare Fiscală (riiklik maksude haldamise amet)
60. Agenția de Compensare pentru Achiziții de Tehnică Specială (eritehnika hangete
kompenseerimise amet)
61. Agenția Națională Anti-doping (riiklik antidopingu amet)
62. Agenția Nucleară (aatomiamet)
63. Agenția Națională pentru Protecția Familiei (riiklik perekonna kaitse amet)
64. Agenția Națională pentru Egalitatea de Șanse între Bărbați și Femei (riiklik meeste ja naiste
vahelise võrdõiguslikkuse amet)
65. Agenția Națională pentru Protecția Mediului (riiklik keskkonnakaitse amet)
66. Agenția Națională Antidrog (riiklik uimastivastase võitluse amet)
SLOVEENIA
1. Predsednik Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi president)
2. Državni zbor (Sloveenia Riigikogu)
& /et 125
3. Državni svet (Sloveenia Riiginõukogu)
4. Varuh človekovih pravic (ombudsman)
5. Ustavno sodišče (konstitutsioonikohus)
6. Računsko sodišče (riigikontroll)
7. Državna revizijska komisja (riiklik revisjonikomisjon)
8. Slovenska akademija znanosti in umetnosti (Sloveenia teaduste- ja kunstiakadeemia)
9. Vladne službe (valitsuse talitused)
10. Ministrstvo za finance (rahandusministeerium)
11. Ministrstvo za notranje zadeve (siseministeerium)
12. Ministrstvo za zunanje zadeve (välisministeerium)
13. Ministrstvo za obrambo (kaitseministeerium)
14. Ministrstvo za pravosodje (justiitsministeerium)
& /et 126
15. Ministrstvo za gospodarstvo (majandusministeerium)
16. Ministrstvo za kmetijstvo, gozdarstvo in prehrano (põllumajandus-, metsandus- ja toiduainete
ministeerium)
17. Ministrstvo za promet (transpordiministeerium)
18. Ministrstvo za okolje, prostor in energijo (keskkonna-, ruumiplaneerimise ja
energeetikaministeerium)
19. Ministrstvo za delo, družino in socialne zadeve (töö-, perekonna- ja sotsiaalministeerium)
20. Ministrstvo za zdravje (tervishoiuministeerium)
21. Ministrstvo za visoko šolstvo, znanost in tehnogijo (kõrghariduse, teaduse ja tehnoloogia
ministeerium)
22. Ministrstvo za kulturo (kultuuriministeerium)
23. Ministerstvo za javno upravo (avaliku halduse ministeerium)
24. Vrhovno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia kõrgeim kohus)
& /et 127
25. Višja sodišča (kõrgemad kohtud)
26. Okrožna sodišča (ringkonnakohtud)
27. Okrajna sodišča (piirkondlikud kohtud)
28. Vrhovno tožilstvo Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi peaprokurör)
29. Okrožna državna tožilstva (ringkondade riigiprokurörid)
30. Družbeni pravobranilec Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi sotsiaaladvokaat)
31. Državno pravobranilstvo Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi riiklik advokaat)
32. Upravno sodišče Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi halduskohus)
33. Senat za prekrške Republike Slovenije (Sloveenia Vabariigi väiksemate õigusrikkumiste
kohus)
34. Višje delovno in socialno sodišče v Ljubljani (kõrgem töö- ja sotsiaalkohus)
35. Delovna sodišča (töökohtud)
36. Upravne enote (kohalikud haldusüksused)
& /et 128
SLOVAKKIA
Ministeeriumid ja muud keskvalitsusasutused, mida nimetatakse valitsuse tegevuse struktuuri ja
keskvalitsuse haldusasutusi käsitlevas seaduses nr 575/2001 (seadustekogu):
1. Ministerstvo hospodárstva Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi majandusministeerium)
2. Ministerstvo financií Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi rahandusministeerium)
3. Ministerstvo dopravy, výstavby a regionálneho rozvoja Slovenskej republiky (Slovaki
Vabariigi transpordi, ehituse ja piirkondliku arengu ministeerium)
4. Ministerstvo pôdohospodárstva a rozvoja vidieka Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi
põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium)
5. Ministerstvo vnútra Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi siseministeerium)
6. Ministerstvo obrany Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kaitseministeerium)
7. Ministerstvo spravodlivosti Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi justiitsministeerium)
& /et 129
8. Ministerstvo zahraničných vecí Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi välisministeerium)
9. Ministerstvo práce, sociálnych vecí a rodiny Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi töö-,
sotsiaal- ja perekonnaministeerium)
10. Ministerstvo životného prostredia Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi
keskkonnaministeerium)
11. Ministerstvo školstva, vedy, výskumu a športu Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi
haridus-, teadusuuringute- ja spordiministeerium)
12. Ministerstvo kultúry Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kultuuriministeerium)
13. Ministerstvo zdravotníctva Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi tervishoiuministeerium)
14. Úrad vlády Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi valitsuse kantselei)
15. Protimonopolný úrad Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi monopolivastane amet)
16. Štatistický úrad Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi statistikaamet)
& /et 130
17. Úrad geodézie, kartografie a katastra Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi maamõõtmise,
kartograafia ja katastri amet)
18. Úrad jadrového dozoru Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi tuumavaldkonda reguleeriv
asutus)
19. Úrad pre normalizáciu, metrológiu a skúšobníctvo Slovenskej republiky (Slovaki standardi-,
metroloogia- ja katseamet)
20. Úrad pre verejné obstarávanie (riigihangete amet)
21. Úrad priemyselného vlastníctva Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi tööstusomandi amet)
22. Správa štátnych hmotných rezerv Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi materiaalsete
varude amet))
23. Národný bezpečnostný úrad (riiklik julgeolekuamet)
24. Kancelária Prezidenta Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi presidendi kantselei)
25. Národná rada Slovenskej republiky (Slovakkia Rahvuskogu)
& /et 131
26. Ústavný súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi konstitutsioonikohus)
27. Najvyšší súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgeim kohus)
28. Generálna prokuratúra Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi peaprokuratuur)
29. Najvyšší kontrolný úrad Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgem riigikontroll)
30. Telekomunikačný úrad Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi telekommunikatsiooni amet)
31. Poštový úrad (postiamet)
32. Úrad na ochranu osobných údajov (isikuandmete kaitse amet)
33. Kancelária verejného ochrancu práv (ombudsmani büroo)
34. Úrad pre finančný trh (finantsturuamet)
SOOME
1. Oikeuskanslerinvirasto – Justitiekanslersämbetet (õiguskantsleri büroo)
& /et 132
2. Liikenne- ja Viestintäministeriö – Kommunikationsministeriet (transpordi- ja
kommunikatsiooniministeerium):
a) Viestintävirasto – Kommunikationsverket (Soome sideamet)
b) Ajoneuvohallintokeskus AKE – Fordonsförvaltningscentralen AKE (Soome
autoregistrikeskus)
c) Ilmailuhallinto – Luftfartsförvaltningen (Soome tsiviillennundusamet)
d) Ilmatieteen laitos – Meteorologiska institutet (Soome meteoroloogiainstituut)
e) Merenkulkulaitos – Sjöfartsverket (Soome veeteede amet)
f) Merentutkimuslaitos – Havsforskningsinstitutet (Soome mereuuringute instituut)
g) Ratahallintokeskus RHK – Banförvaltningscentralen RHK (raudteeamet)
h) Rautatievirasto – Järnvägsverket (Soome raudteeagentuur)
i) Tiehallinto – Vägförvaltningen (maanteeamet)
& /et 133
3. Maa- ja Metsätalousministeriö – Jord- Och Skogsbruksministeriet (põllumajandus- ja
metsandusministeerium):
a) Elintarviketurvallisuusvirasto – Livsmedelssäkerhetsverket (Soome toiduohutusamet)
b) Maanmittauslaitos – Lantmäteriverket (Soome riiklik maamõõtmisamet)
c) Maaseutuvirasto – Landsbygdsverket (maapiirkondade amet)
4. Oikeusministeriö – Justitieministeriet (justiitsministeerium):
a) Tietosuojavaltuutetun toimisto – Dataombudsmannens byrå (andmekaitse ombudsmani
büroo)
b) Tuomioistuimet – Domstolar (kohtud)
c) Korkein oikeus – Högsta domstolen (kõrgeim kohus)
d) Korkein hallinto-oikeus – Högsta förvaltningsdomstolen (kõrgeim halduskohus)
e) Hovioikeudet – hovrätter (apellatsioonikohtud)
& /et 134
f) Käräjäoikeudet – tingsrätter (ringkonnakohtud)
g) Hallinto-oikeudet – förvaltningsdomstolar (halduskohtud)
h) Markkinaoikeus – Marknadsdomstolen (kaubanduskohus)
i) Työtuomioistuin – Arbetsdomstolen (töökohus)
j) Vakuutusoikeus – Försäkringsdomstolen (kindlustuskohus)
k) Kuluttajariitalautakunta – Konsumenttvistenämnden (tarbijakaebuste komisjon)
l) Vankeinhoitolaitos – Fångvårdsväsendet (vanglateenistus)
m) HEUNI – Yhdistyneiden Kansakuntien yhteydessä toimiva Euroopan
kriminaalipolitiikan instituutti – HEUNI – Europeiska institutet för kriminalpolitik,
verksamt i anslutning till Förenta Nationerna (ÜRO juures tegutsev
kriminaalpreventsiooni ja kontrolli Euroopa instituut)
n) Konkurssiasiamiehen toimisto – Konkursombudsmannens byrå (pankrotiombudsmani
büroo)
o) Oikeushallinnon palvelukeskus – Justitieförvaltningens servicecentral (justiitshalduse
teenistus)
& /et 135
p) Oikeushallinnon tietotekniikkakeskus – Justitieförvaltningens datateknikcentral
(justiitshalduse IT-keskus)
q) Oikeuspoliittinen tutkimuslaitos (Optula) – Rättspolitiska forskningsinstitutet
(justiitspoliitika instituut)
r) Oikeusrekisterikeskus – Rättsregistercentralen (justiitsregistrite keskus)
s) Onnettomuustutkintakeskus – Centralen för undersökning av olyckor (õnnetusjuhtumite
uurimise komisjon)
t) Rikosseuraamusvirasto – Brottspåföljdsverket (kriminaalkaristusamet)
u) Rikosseuraamusalan koulutuskeskus – Brottspåföljdsområdets utbildningscentral
(vangla- ja kriminaalhooldusteenistuse koolituskeskus)
v) Rikoksentorjuntaneuvosto Rådet för brottsförebyggande (kriminaalpreventsiooni riiklik
nõukogu)
w) Saamelaiskäräjät – Sametinget (Saami parlament)
x) Valtakunnansyyttäjänvirasto – Riksåklagarämbetet (peaprokuratuur)
& /et 136
5. Opetusministeriö – Undervisningsministeriet (haridusministeerium):
a) Opetushallitus – Utbildningsstyrelsen (riiklik haridusamet)
b) Valtion elokuvatarkastamo – Statens filmgranskningsbyrå (Soome filmitsensuuri
nõukogu)
6. Puolustusministeriö – Försvarsministeriet (kaitseministeerium):
a) Puolustusvoimat – Försvarsmakten (Soome kaitsejõud)
7. Sisäasiainministeriö – Inrikesministeriet (siseministeerium):
a) Keskusrikospoliisi – Centralkriminalpolisen (keskkriminaalpolitsei)
b) Liikkuva poliisi – Rörliga polisen (riiklik liikluspolitsei)
c) Rajavartiolaitos – Gränsbevakningsväsendet (piirivalve)
d) Suojelupoliisi – Skyddspolisen (kaitsepolitsei)
e) Poliisiammattikorkeakoulu – Polisyrkeshögskolan (politseikolledž)
& /et 137
f) Poliisin tekniikkakeskus – Polisens teknikcentral (politsei tehnikakeskus)
g) Pelastusopisto – Räddningsverket (päästekolledž)
h) Hätäkeskuslaitos – Nödcentralsverket (päästekeskus)
i) Maahanmuuttovirasto – Migrationsverket (sisserändeamet)
j) Sisäasiainhallinnon palvelukeskus – Inrikesförvaltningens servicecentral
(sisehaldusteenistus)
k) Helsingin kihlakunnan poliisilaitos – Polisinrättningen i Helsingfors (Helsingi
politseiprefektuur)
l) Valtion turvapaikanhakijoiden vastaanottokeskukset – Statliga förläggningar för
asylsökande (varjupaigataotlejate vastuvõtukeskused)
8. Sosiaali- Ja Terveysministeriö – Social- Och Hälsovårdsministeriet (sotsiaal- ja
tervishoiuministeerium):
a) Työttömyysturvalautakunta – Besvärsnämnden för utkomstskyddsärenden
(töötuskindlustuse vaidluskomisjon)
& /et 138
b) Sosiaaliturvan muutoksenhakulautakunta – Besvärsnämnden för socialtrygghet
(apellatsioonikomisjon)
c) Lääkelaitos – Läkemedelsverket (riiklik ravimiamet)
d) Terveydenhuollon oikeusturvakeskus – Rättsskyddscentralen för hälsovården (riiklik
tervishoiu õiguskaitsekeskus)
e) Säteilyturvakeskus – Strålsäkerhetscentralen (Soome kiirguskaitsekeskus)
f) Kansanterveyslaitos – Folkhälsoinstitutet (riiklik rahvatervise keskus)
g) Lääkehoidon kehittämiskeskus ROHTO – Utvecklingscentralen för
läkemedelsbehandling (farmakoteraapia arenduskeskus ROHTO)
h) Sosiaali- ja terveydenhuollon tuotevalvontakeskus – Social- och hälsovårdens
produkttillsynscentral (sotsiaal- ja tervishoiu tootekontrolli keskus SSTV)
i) Sosiaali- ja terveysalan tutkimus- ja kehittämiskeskus Stakes – Forsknings- och
utvecklingscentralen för social- och hälsovården Stakes (tervishoiu ja
sotsiaalhoolekande teadus- ja arenduskeskus STAKES)
& /et 139
9. Työ- Ja Elinkeinoministeriö – Arbets- Och Näringsministeriet (töö- ja
majandusministeerium):
a) Kuluttajavirasto – Konsumentverket (Soome tarbijakaitseamet)
b) Kilpailuvirasto – Konkurrensverket (Soome konkurentsiamet)
c) Patentti- ja rekisterihallitus – Patent- och registerstyrelsen (patendi- ja registriamet)
d) Valtakunnansovittelijain toimisto – Riksförlikningsmännens byrå (riikliku lepitaja
kantselei)
e) Työneuvosto – Arbetsrådet (töönõukogu)
f) Energiamarkkinavirasto − Energimarknadsverket (energiaturu inspektsioon)
g) Geologian tutkimuskeskus – Geologiska forskningscentralen (geoloogia uurimiskeskus)
h) Huoltovarmuuskeskus – Försörjningsberedskapscentralen (riiklike tagavarade amet)
& /et 140
i) Kuluttajatutkimuskeskus – Konsumentforskningscentralen (riiklik tarbijauuringute
keskus)
j) Matkailun edistämiskeskus (MEK) – Centralen för turistfrämjande (Soome turismiamet)
k) Mittatekniikan keskus (MIKES) – Mätteknikcentralen (mõõtetehnikakeskus)
l) Tekes – teknologian ja innovaatioiden kehittämiskeskus − Tekes – utvecklingscentralen
för teknologi och innovationer (Soome tehnoloogia ja innovatsiooni
rahastamisagentuur)
m) Turvatekniikan keskus (TUKES) – Säkerhetsteknikcentralen (turvatehnikakeskus)
n) Valtion teknillinen tutkimuskeskus – VTT – Statens tekniska forskningscentral (Soome
tehniline uurimiskeskus VTT)
o) Syrjintälautakunta – Nationella diskrimineringsnämnden (diskrimineerimiskomisjon)
p) Vähemmistövaltuutetun toimisto – Minoritetsombudsmannens byrå (vähemuste
ombudsmani büroo)
& /et 141
10. Ulkoasiainministeriö – utrikesministeriet (välisministeerium)
11. Valtioneuvoston kanslia – statsrådets kansli (peaministri kantselei)
12. Valtiovarainministeriö – finansministeriet (rahandusministeerium):
a) Valtiokonttori – Statskontoret (riigikassa)
b) Verohallinto – Skatteförvaltningen (maksuamet)
c) Tullilaitos – Tullverket (tolliamet)
d) Tilastokeskus – Statistikcentralen (Soome statistikaamet)
e) Valtiontaloudellinen tutkimuskeskus – Statens ekonomiska forskiningscentral (valitsuse
majandusuuringute keskus)
f) Väestörekisterikeskus – Befolkningsregistercentralen (rahvastikuregistrikeskus)
13. Ympäristöministeriö – Miljöministeriet (keskkonnaministeerium):
a) Suomen ympäristökeskus – Finlands miljöcentral (Soome keskkonnainstituut)
14. Valtiontalouden Tarkastusvirasto – Statens Revisionsverk (riigikontroll)
& /et 142
ROOTSI
1. Akademien för de fria konsterna (kuninglik kaunite kunstide akadeemia)
2. Allmänna reklamationsnämnden (riiklik tarbijakaebuste komisjon)
3. Arbetsdomstolen (töövaidluskomisjon)
4. Arbetsförmedlingen (Rootsi tööhõiveamet)
5. Arbetsgivarverk, statens (riiklik riigiteenistujate amet)
6. Arbetslivsinstitutet (riiklik tööelu instituut)
7. Arbetsmiljöverket (Rootsi töökeskkonna amet)
8. Arvsfondsdelegationen (Rootsi pärandifondi komisjon)
9. Arkitekturmuseet (arhitektuurimuuseum)
10. Ljud och bildarkiv, statens (riiklik helisalvestiste ja filmiarhiiv)
11. Barnombudsmannen (laste ombudsmani büroo)
& /et 143
12. Beredning för utvärdering av medicinsk metodik, statens (Rootsi tervishoiutehnika hindamise
nõukogu)
13. Kungliga Biblioteket (kuninglik raamatukogu)
14. Biografbyrå, statens (riiklik filmitsensuuri nõukogu)
15. Biografiskt lexikon, svenskt (Rootsi biograafialeksikon)
16. Bokföringsnämnden (Rootsi raamatupidamisstandardite nõukogu)
17. Bolagsverket (Rootsi äriregister)
18. Bostadskreditnämnd, statens (BKN) (riiklik elamumajanduse krediidi tagamise amet)
19. Boverket (riiklik elamumajanduse amet)
20. Brottsförebyggande rådet (Rootsi kriminaalpreventsiooni nõukogu)
21. Brottsoffermyndigheten (kuriteoohvrite toetamise amet)
22. Centrala studiestödsnämnden (riiklik üliõpilaste tugikomitee)
& /et 144
23. Datainspektionen (andmekaitseinspektsioon)
24. Departementen (ministeeriumid (valitsuse struktuuriüksused))
25. Domstolsverket (riiklik kohtute amet)
26. Elsäkerhetsverket (riiklik elektriohutuse amet)
27. Energimarknadsinspektionen (Rootsi energiaturgude inspektsioon)
28. Exportkreditnämnden (ekspordikrediidi tagamise amet)
29. Finanspolitiska rådet (Rootsi eelarvepoliitika nõukogu)
30. Finansinspektionen (finantsinspektsioon)
31. Fiskeriverket (riiklik kalandusamet)
32. Folkhälsoinstitut, statens (riiklik rahvatervise instituut)
33. Forskningsrådet för miljö, areella näringar och samhällsbyggande, Formas (Rootsi
keskkonnauuringute nõukogu)
& /et 145
34. Fortifikationsverket (riiklik kaitserajatiste valitsus)
35. Medlingsinstitutet (riikliku lepitaja büroo)
36. Försvarets materielverk (kaitseväe varustuse valitsus)
37. Försvarets radioanstalt (kaitseväe raadiosideamet)
38. Försvarshistoriska museer, statens (Rootsi sõjaajaloo muuseumid)
39. Försvarshögskolan (riiklik kaitsekolledž)
40. Försvarsmakten (Rootsi kaitsejõud)
41. Försäkringskassan (sotsiaalkindlustusamet)
42. Geologiska undersökning, Sveriges (Rootsi geoloogiakeskus)
43. Geotekniska institut, statens (riiklik geotehnika instituut)
44. Glesbygdsverket (riiklik maaelu arengu agentuur)
& /et 146
45. Grafiska institutet och institutet för högre kommunikations- och reklamutbildning
(graafikainstituut ja meediakõrgkool)
46. Granskningsnämnden för Radio och TV (Rootsi ringhäälingu nõukogu)
47. Handelsflottans kultur- och fritidsråd (Rootsi kaubalaevastiku kultuuri- ja vaba aja teenistus)
48. Handikappombudsmannen (puuetega inimeste ombudsman)
49. Haverikommission, statens (õnnetuste uurimise komisjon)
50. Hovrätterna (6) (apellatsioonikohtud (6))
51. Hyres- och ärendenämnder (12) (piirkondlikud üüri- ja rendiasjade komisjonid (12))
52. Hälso- och sjukvårdens ansvarsnämnd (tervishoiutöötajate vastutuse nõukogu)
53. Högskoleverket (riiklik kõrgharidusamet)
54. Högsta domstolen (Rootsi kõrgeim kohus)
55. Institut för psykosocial miljömedicin, statens (riiklik psühhosotsiaalse meditsiini instituut)
& /et 147
56. Institut för tillväxtpolitiska studier (riiklik piirkondlike uuringute instituut)
57. Institutet för rymdfysik (Rootsi kosmosefüüsika instituut)
58. Internationella programkontoret för utbildningsområdet (rahvusvaheliste
koolitusprogrammide keskus)
59. Migrationsverket (Rootsi rändeamet)
60. Jordbruksverk, statens (Rootsi põllumajandusamet)
61. Justitiekanslern (õiguskantsleri büroo)
62. Jämställdhetsombudsmannen (võrdsete võimaluste ombudsman)
63. Kammarkollegiet (riiklik riigimaa ja vahendite erikohus)
64. Kammarrätterna (4) (haldusasjade apellatsioonikohtud (4))
65. Kemikalieinspektionen (riiklik kemikaalide inspektsioon)
66. Kommerskollegium (kaubandusnõukogu)
& /et 148
67. Verket för innovationssystem (VINNOVA) (Rootsi innovatsioonisüsteemide agentuur)
68. Konjunkturinstitutet (riiklik majandusuuringute instituut)
69. Konkurrensverket (Rootsi konkurentsiamet)
70. Konstfack (kunsttööstuskõrgkool)
71. Konsthögskolan (kunstikõrgkool)
72. Nationalmuseum (riiklik kunstimuuseum)
73. Konstnärsnämnden (kunstistipendiumide komitee)
74. Konstråd, statens (riiklik kunstikomisjon)
75. Konsumentverket (riiklik tarbijakaitseamet)
76. Kriminaltekniska laboratorium, statens (riiklik kohtumeditsiini labor)
77. Kriminalvården (vanglate ja kriminaalhoolduse amet)
78. Kriminalvårdsnämnden (vangistusest tingimisi vabastamise riiklik komisjon)
& /et 149
79. Kronofogdemyndigheten (Rootsi täitevamet)
80. Kulturråd, statens (riiklik kultuurinõukogu)
81. Kustbevakningen (Rootsi rannavalve)
82. Lantmäteriverket (riiklik maamõõtmisamet)
83. Livrustkammaren/Skoklosters slott/ Hallwylska museet (kuninglik relvapalat)
84. Livsmedelsverk, statens (riiklik toiduamet)
85. Lotteriinspektionen (riiklik hasartmängunõukogu)
86. Medical Products Agency (ravimiamet)
87. Länsrätterna (24) (läänikohtud (24))
88. Länsstyrelserna (24) (läänivalitsused (24))
89. Pensionsverk, statens (riigiametnike ja pensionite komisjon)
90. Marknadsdomstolen (kaubanduskohus)
& /et 150
91. Meteorologiska och hydrologiska institut, Sveriges (Rootsi meteoroloogia- ja
hüdroloogiainstituut)
92. Moderna museet (kaasaegse kunsti muuseum)
93. Musiksamlingar, statens (Rootsi riiklik muusikakogu)
94. Myndigheten för handikappolitisk samordning (Rootsi puuetega inimesi käsitleva strateegia
koordineerimise amet)
95. Myndigheten för nätverk och samarbete inom högre utbildning (Rootsi kõrghariduse
võrgustike ja koostöö amet)
96. Nämnden för statligt stöd till trossamfun (usukogukondadele antava riigitoetuse komisjon)
97. Naturhistoriska riksmuseet (loodusloomuuseum)
98. Naturvårdsverket (Rootsi keskkonnakaitse amet)
99. Nordiska Afrikainstitutet (Skandinaavia Aafrika uuringute instituut)
100. Nordiska högskolan för folkhälsovetenskap (Põhjala rahvatervise kool)
& /et 151
101. Notarienämnden (notarite kogu)
102. Myndigheten för internationella adoptionsfrågor (Rootsi riiklik rahvusvaheliste
adopteerimistega tegelev komisjon)
103. Verket för näringslivsutveckling (NUTEK) (Rootsi majanduse ja regionaalarengu amet)
104. Ombudsmannen mot etnisk diskriminering (etnilise diskrimineerimise ombudsman)
105. Patentbesvärsrätten (teise astme patendikohus)
106. Patent- och registreringsverket (patendi- ja registreerimisamet)
107. Personadressregisternämnd statens, SPAR-nämnden (Rootsi rahvastikuregister)
108. Polarforskningssekretariatet (Rootsi polaaruuringute amet)
109. Presstödsnämnden (pressitoetuste nõukogu)
110. Rådet för Europeiska socialfonden i Sverige (Euroopa Sotsiaalfondi nõukogu Rootsis)
& /et 152
111. Radio- och TV-verket (Rootsi raadio- ja televisiooniamet)
112. Regeringskansliet (valitsusasutused)
113. Regeringsrätten (Rootsi kõrgeim halduskohus)
114. Riksantikvarieämbetet (riiklik kultuuripärandi amet)
115. Riksarkivet (riigiarhiiv)
116. Riksbanken (Rootsi pank)
117. Riksdagsförvaltningen (parlamendi haldusbüroo)
118. Riksdagens ombudsmän (JO) (parlamendi ombudsmanid)
119. Riksdagens revisorer (parlamendi audiitorid)
120. Riksgäldskontoret (riigivõla amet)
121. Rikspolisstyrelsen (politseiamet)
& /et 153
122. Riksrevisionen (riigikontroll)
123. Riksutställningar, Stiftelsen (rändnäituste sihtasutus)
124. Rymdstyrelsen (riiklik kosmosenõukogu)
125. Forskningsrådet för arbetsliv och socialvetenskap (Rootsi tööelu ja sotsiaalteaduste nõukogu)
126. Räddningsverk, statens (riiklik päästeteenuste nõukogu)
127. Rättshjälpsmyndigheten (piirkondlik õigusabi amet)
128. Rättsmedicinalverket (riiklik kohtumeditsiiniamet)
129. Sameskolstyrelsen och sameskolor (saami (lapi) koolinõukogu ja saami (lapi) koolid)
130. Sjöfartsverket (riiklik veeteedeamet)
131. Maritima museer, statens (riiklikud meremuuseumid)
132. Säkerhets- och intregritetsskyddsnämnden (Rootsi julgeoleku ja terviklikkuse kaitse
komisjon)
& /et 154
133. Skatteverket (Rootsi maksuamet)
134. Skogsstyrelsen (riiklik metsandusnõukogu)
135. Skolverk, statens (riiklik haridusamet)
136. Smittskyddsinstitutet (Rootsi nakkushaiguste leviku tõkestamise instituut)
137. Socialstyrelsen (riiklik sotsiaalabiamet)
138. Sprängämnesinspektionen (riiklik lõhkeainete ja kergestisüttivate materjalide inspektsioon)
139. Statistiska centralbyrån (Rootsi statistikaamet)
140. Statskontoret (haldusarengu amet)
141. Strålsäkerhetsmyndigheten (Rootsi kiirguskaitse keskus)
142. Styrelsen för internationellt utvecklingssamarbete (SIDA) (Rootsi rahvusvahelise koostöö
arendamise nõukogu)
143. Styrelsen för psykologiskt försvar (riiklik psühholoogilise kaitse ja vastavushindamise
nõukogu)
& /et 155
144. Styrelsen för ackreditering och teknisk kontroll (Rootsi akrediteerimisnõukogu)
145. Svenska Institutet, stiftelsen (Rootsi instituut)
146. Talboks- och punktskriftsbiblioteket (audioraamatute ja Braille publikatsioonide
raamatukogu)
147. Tingsrätterna (97) (maa- ja linnakohtud (97))
148. Tjänsteförslagsnämnden för domstolsväsendet (kohtunike nimetamise komitee)
149. Totalförsvarets pliktverk (kaitsejõudude värbamisnõukogu)
150. Totalförsvarets forskningsinstitut (Rootsi kaitseuuringute keskus)
151. Tullverket (Rootsi tolliamet)
152. Turistdelegationen (Rootsi turismiamet)
153. Ungdomsstyrelsen (riiklik noorsooamet)
154. Universitet och högskolor (ülikoolid ja ülikoolide kolledžid)
155. Utlänningsnämnden (võõramaalaste apellatsioonikomisjon)
& /et 156
156. Utsädeskontroll, statens (riiklik seemnekontrolli ja sertifitseerimise instituut)
157. Vägverket (Rootsi riiklik maanteeamet)
158. Vatten- och avloppsnämnd, statens (riiklik veevarustuse ja kanalisatsiooni vahekohus)
159. Verket för högskoleservice (VHS) (riiklik kõrgharidusamet)
160. Verket för näringslivsutveckling (NUTEK) (Rootsi majanduse ja regionaalarengu amet)
161. Vetenskapsrådet (Rootsi teadusnõukogu)
162. Veterinärmedicinska anstalt, statens (riiklik veterinaariainstituut)
163. Väg- och transportforskningsinstitut, statens (Rootsi riiklik teede ja transpordi teadusinstituut)
164. Växtsortnämnd, statens (riiklik taimesortide nõukogu)
165. Åklagarmyndigheten (Rootsi prokuratuur)
166. Krisberedskapsmyndigheten (Rootsi päästeamet)
167. Överklagandenämnden för nämndemannauppdrag (Manna missiooni apellatsiooninõukogu)
& /et 157
A JAO SELGITAVAD MÄRKUSED
1. Loetletud Euroopa Liidu liikmesriikide avaliku sektori hankijad hõlmavad ka nende hankijate
allüksusi, tingimusel et need ei ole eraldi juriidilised isikud.
2. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna üksuste hanked on hõlmatud üksnes siis, kui tegemist on
D jaos loetletud mittesalajaste ja muude kui sõjalise otstarbega materjalidega.
B JAGU
KESKVALITSUSEST MADALAMA TASEME VALITSUSASUTUSED
1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui H jao üldmärkustest ei tulene teisiti,
kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ punktiga 2 hõlmatud hankeüksuste suhtes, kui tarnete
maksumus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid:
a) 200 000 eriarveldusühikut D jaos nimetatud kaupade ja E jaos nimetatud teenuste puhul ning
b) 5 000 000 eriarveldusühikut F jaos nimetatud ehitusteenuste puhul.
& /et 158
2. Käesoleva jaoga hõlmatud hankeüksusteks on kõik Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai
2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1059/20033 loodud ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse
(edaspidi „NUTS“) NUTS 1 ja NUTS 2 kategoorias loetletud haldusüksuste liikmesriikide
piirkondliku tasandi avaliku sektori hankijad.
B JAO SELGITAVAD MÄRKUSED
1. Euroopa Liit esitab Mehhikole pakkumise laiendada käesoleva jaoga hõlmatud hankeüksuste
ringi viivitamatult pärast seda, kui on saanud Mehhikolt pakkumise vastavalt 21-B lisa „Mehhiko
käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B jao selgitavate märkuste punktile 13.
2. Pärast punktis 1 osutatud pakkumiste vahetamist hindab artikli 1.10 „Lepingu III osa
allkomiteed ja muud organid“ punktiga j loodud riigihangete allkomitee vastastikku antud
turulepääsu samaväärsust ning kui poolte esindajad nimetatud allkomitees peavad pakutud
turulepääsu samaväärseks, valmistab allkomitee ühisnõukogu jaoks vastavalt artikli 21.19
„Riigihangete allkomitee“ lõikele b ette otsuse, millega nähakse ette käesoleva jao vajalikud
muudatused.
3. Ühisnõukogu võtab otsuse käesoleva jao muutmise kohta vastu kuue kuu jooksul tingimusel,
et kumbki lepinguosaline on viinud lõpule oma sisemenetlused.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1059/2003, millega
kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS).
& /et 159
C JAGU
MUUD ÜKSUSED
1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui käesoleva jao selgitavatest märkustest ja
H jao üldmärkustest ei tulene teisiti, kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ punktiga 2 hõlmatud
hankeüksuste suhtes, kui tarnete maksumus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid:
a) 400 000 eriarveldusühikut D jaos nimetatud kaupade ja E jaos nimetatud teenuste puhul ning
b) 5 000 000 eriarveldusühikut F jaos nimetatud ehitustööde puhul.
& /et 160
2. Käesolev jagu hõlmab kõiki hankeüksusi, kelle hanked on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiviga 2014/25/EL4 ja kes on selle direktiivi kohaselt avaliku sektori hankijad,
sealhulgas A ja B jaoga hõlmatud hankeüksused, või avalik-õiguslikud äriühingud,5 ning kelle
tegevusala on üks järgmistest tegevustest või nende kombinatsioon:
a) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärk on pakkuda elanikkonnale
joogivee tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust, või joogivee tarnimine
sellistesse võrkudesse;
b) niisuguste püsivõrkude pakkumine või käitamine, mille eesmärk on pakkuda elanikkonnale
elektrienergia tootmise, ülekande või jaotamisega seotud teenust, või elektrienergia tarnimine
sellistesse võrkudesse;
c) lennujaama- või muude terminaliteenuste osutamine lennuettevõtjatele;
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles
käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste
riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014,
lk 243). 5 Vastavalt direktiivile 2014/25/EL tähendab mõiste „avalik-õiguslik äriühing“ äriühingut,
millele avaliku sektori hankijad võivad omandiõiguse, rahalise osaluse või selle reguleerimise
eeskirjade alusel otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju. Eeldatakse, et avaliku sektori
hankijatel on ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui need hankijad otseselt või kaudselt:
a) omavad enamikku äriühingu märgitud kapitalist või
b) kontrollivad enamikku äriühingu käibelelastud aktsiatega määratud häältest või
c) võivad määrata üle poole äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest.
& /et 161
d) meresadama- või siseveesadamateenuste või muude terminaliteenuste osutamine mere- või
siseveetranspordi ettevõtjatele või
e) selliste võrkude pakkumine või käitamine,6 mis pakuvad elanikkonnale teenust linnarongi-,
automaatsüsteemide, trammi-, trollibussi-, bussi- või köisteetranspordi valdkonnas.
C JAO SELGITAVAD MÄRKUSED
1. 21. peatükk „Riigihanked“ ei hõlma lepinguid, mis sõlmitakse C jao punkti 2 alapunktides a–
e loetletud tegevuse teostamiseks, kui tegevus on asjaomasel turul avatud konkurentsile.
2. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata käesoleva jaoga hõlmatud hankeüksuste lepingute
suhtes, mis sõlmitakse:
a) vee ostuks ja energia tarnimiseks või energia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks;
b) muudel eesmärkidel kui C jao punkti 2 alapunktides a–e loetletud tegevuse jaoks või sellise
tegevuse jaoks väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvas riigis või
6 Veoteenuste puhul loetakse, et võrk on olemas siis, kui teenust osutatakse vastavalt Euroopa
Liidu liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud tingimustele, nagu näiteks teenindatavaid liine,
kasutatavat läbilaskevõimet või teenindussagedust käsitlevad tingimused.
& /et 162
c) kolmandatele isikutele edasimüümiseks või rentimiseks, tingimusel et hankeüksusel ei ole
selliste lepingute objekti müümiseks või rentimiseks eri- või ainuõigust ja teistel üksustel on
õigus seda müüa või rentida hankeüksusega samadel tingimustel.
3. Kui muu hankeüksus kui avaliku sektori hankija varustab avalikku teenust osutavaid võrke
joogivee või elektrienergiaga, ei loeta seda märkuse punkti 2 alapunktiga a või b hõlmatud
tegevuseks, kui:
a) asjaomase hankija joogivee või elektri tootmine toimub seetõttu, et selle tarbimine on vajalik
muu kui C jao punkti 2 alapunktides a–e nimetatud tegevuse teostamiseks, ning
b) üldkasutatava võrgu varustamine on seotud ainult hankija enda tarbimisega ja ei ole olnud
suurem kui 30 % hankija joogivee ja elektrienergia kogutoodangust, võttes arvesse kolme
eelneva aasta (k.a käesolev aasta) keskmist.
& /et 163
4. Tingimusel, et vähemalt 80 % sidusettevõtja eelneva kolme aasta keskmisest teenuste või
tarnete käibest on saadud selliste teenuste osutamisest või tarnete tegemisest temaga seotud
ettevõtjatele,7 ei kohaldata 21. peatükki „Riigihanked“ teenuseid või tarneid käsitlevate lepingute
suhtes:
a) mille hankeüksus sõlmib sidusettevõtjaga8 või
b) mille ühisettevõtja, mille mitu hankeüksust on loonud üksnes C jao punkti 2 alapunktides a–e
määratletud tegevuseks, sõlmib ettevõtjaga, mis on ühe asjaomase hankeüksuse
sidusettevõtja.
7 Kui sidusettevõtja loomise või tegevuse alustamise kuupäeva tõttu puudub teave viimase
kolme aasta käibe kohta, siis piisab sellest, kui ettevõtja näitab, eelkõige äriprognooside abil,
et käesolevas märkuses osutatud käive on usaldusväärne. 8 „Sidusettevõtja“ on mis tahes ettevõtja, kelle raamatupidamise aastaaruanne on
konsolideeritud hankeüksuse aastaaruannetega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta
finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse
kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ) nõuetele, või üksuste puhul,
kelle suhtes ei kohaldata nimetatud direktiivi, on sidusettevõtja mis tahes ettevõtja, kellele
hankeüksusel on otseselt või kaudselt valitsev mõju või kellel võib olla valitsev mõju
hankeüksusele või kellele võib koos hankeüksusega valitsevat mõju avaldada teine ettevõtja
tulenevalt omandist, rahalisest osalusest või ettevõtja tegevust reguleerivatest eeskirjadest.
& /et 164
5. Tingimusel et ühisettevõte on loodud kõnealuse tegevuse teostamiseks vähemalt kolme aasta
jooksul ja et ühisettevõtte asutamisdokumendis on sätestatud, et ühisettevõtte loonud hankeüksused
osalevad selles vähemalt samasuguse ajavahemiku jooksul, ei kohaldata 21. peatükki „Riigihanked“
lepingute suhtes,
a) mille ühisettevõtja, mille mitu hankeüksust on loonud üksnes C jao punkti 2 alapunktides a–e
määratletud tegevuseks, sõlmib ühe sellise hankijaga või
b) mille hankeüksus sõlmib sellise ühisettevõttega, kuhu ta kuulub.
D JAGU
KAUBAD
1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui H jao üldmärkustest ei tulene teisiti,
hõlmab 21. peatükk „Riigihanked“ kõigi A–C jaos nimetatud hankeüksuste hangitud kaupade
hankeid.
& /et 165
2. Belgia, Bulgaaria Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Horvaatia,
Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Ungari, Malta, Madalmaade,
Austria, Poola, Portugali, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Soome ja Rootsi kaitseministeeriumide
ja kaitse- või julgeolekuasutuste ostetavate kaupade osas hõlmab 21. peatükk „Riigihanked“
olenemata punktist 1 vaid allpool nimetatud kombineeritud nomenklatuuri gruppides kirjeldatud
kaupu:
Grupp 25: sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement
Grupp 26: maagid, räbu ja tuhk
Grupp 27: mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimise saadused; bituumenained;
mineraalvahad
välja arvatud:
ex 27.10: spetsiaalsed mootorikütused
Grupp 28: anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete
elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid
välja arvatud:
ex 2808: lõhkeained
& /et 166
ex 2813: lõhkeained
ex 2814: pisargaas
ex 2825: lõhkeained
ex 2829: lõhkeained
ex 2834: lõhkeained
ex 2844: mürgised tooted
ex 2845: mürgised tooted
ex 2847: lõhkeained
ex 2852: mürgised tooted
ex 2853: mürgised tooted
Grupp 29: orgaanilised kemikaalid,
välja arvatud:
ex 2904: lõhkeained
& /et 167
ex 2905: lõhkeained
ex 2908: lõhkeained
ex 2909: lõhkeained
ex 2912: lõhkeained
ex 2913: lõhkeained
ex 2914: mürgised tooted
ex 2915: mürgised tooted
ex 2916: mürgised tooted
ex 2920: mürgised tooted
ex 2921: mürgised tooted
ex 2922: mürgised tooted
ex 2933: lõhkeained
ex 2926: mürgised tooted
ex 2928: lõhkeained
& /et 168
Grupp 30: farmaatsiatooted
Grupp 31: väetised
Grupp 32: park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid;
värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint
Grupp 33: eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid
Grupp 34: seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad ja
vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad,
stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud
Grupp 35: Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid
Grupp 37: foto- ja kinokaubad
Grupp 38: mitmesugused keemiatooted
välja arvatud:
ex 3824: mürgised tooted
& /et 169
Grupp 39: plastid ja plasttooted
välja arvatud:
ex 3912: lõhkeained
Grupp 40: kautšuk ja kummitooted
välja arvatud:
ex 4011: kuulikindlad rehvid
Grupp 41: toornahad (v.a karusnahad) ja nahk
Grupp 42: nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted
loomasooltest (v.a jämesiidist)
Grupp 43: karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted
Grupp 44: puit ja puittooted; puusüsi
Grupp 45: kork ja korgist tooted
& /et 170
Grupp 46: õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised
Grupp 47: kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või
papijäätmed ja -jäägid
Grupp 48: paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted
Grupp 49: raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja
joonised
Grupp 65: peakatted ja nende osad
Grupp 66: vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende
osad
Grupp 67: töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest
Grupp 68: kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted
Grupp 69: keraamikatooted
Grupp 70: klaas ja klaastooted
& /et 171
Grupp 71: looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid,
väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid;
mündid
Grupp 73: raud- või terastooted
Grupp 74: vask ja vasktooted
Grupp 75: nikkel ja nikkeltooted
Grupp 76: alumiinium ja alumiiniumtooted
Grupp 77: magneesium ja berüllium ja neist valmistatud tooted
Grupp 78: plii ja pliitooted
Grupp 79: tsink ja tsinktooted
Grupp 80: tina ja tinatooted
Grupp 81: muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest
& /et 172
Grupp 82: mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist
osad
välja arvatud:
ex 8207: mitteväärismetallist tööriistad
ex 8209: tööriistad ja nende osad, mitteväärismetallist
Grupp 83: mitmesugused mitteväärismetallist tooted
Grupp 84: tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad
välja arvatud:
8407: mootorid
8408: mootorid
ex 8411: muud mootorid
ex 8412: muud mootorid
ex 8458: masinad
& /et 173
ex 8486: masinad
ex 8471: automaatsed andmetöötlusseadmed
ex 8473: rubriiki nr 8471 kuuluvate masinate osad
ex 8401: tuumareaktorid
Grupp 85: elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -
heli salvestamise ja taasesitamise seadmed, nende osad ja tarvikud
välja arvatud:
ex 8517: telekommunikatsiooniseadmed
ex 8525: saateaparatuur
ex 8527: saateaparatuur
& /et 174
Grupp 86: raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja
-tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised)
liikluskorraldusseadmed
välja arvatud:
ex 8601: elektrilised soomusvedurid
ex 8603: muud soomusvedurid
ex 8605: vagunid
ex 8604: remondivagunid
Grupp 87: sõidukid, v.a raudtee- ja trammiveerem, ning nende osad ja tarvikud
välja arvatud:
8710: tankid ja muud soomukid
8701: traktorid
ex 8702: sõjaväesõidukid
ex 8705: hooldeveokid
& /et 175
ex 8711: mootorrattad
ex 8716: järelkärud
Grupp 89: laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid
välja arvatud:
ex 8906: sõjalaevad
Grupp 90: optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -
aparatuur ja nende osad
välja arvatud:
ex 9005: binoklid
ex 9013: mitmesugused instrumendid, laserid
ex 9014: kaugusemõõtjad
ex 9028: elektrotehnilised ja elektroonika mõõteaparaadid
ex 9030: elektrotehnilised ja elektroonika mõõteaparaadid
& /et 176
ex 9031: elektrotehnilised ja elektroonika mõõteaparaadid
ex 9012: mikroskoobid
ex 9018: meditsiiniseadmed
ex 9019: mehhanoteraapilised seadmed
ex 9021: ortopeedilised abivahendid
ex 9022: röntgeniaparatuur
Grupp 91: kellad ja nende osad
Grupp 92: muusikariistad; nende osad ja tarvikud
Grupp 94: mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal
nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad
ehitised
välja arvatud:
ex 9401: õhusõidukite istmed
& /et 177
Grupp 95: nikerdus- või voolimismaterjalidest tooted
Grupp 96: mitmesugused tööstustooted
E JAGU
TEENUSED
Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui käesoleva jao selgitavatest märkustest ja H jao
üldmärkustest ei tulene teisiti, hõlmab 21. peatükk „Riigihanked“ A–C jaos nimetatud hankeüksuste
hankeid seoses järgmiste teenustega, mis on kindlaks määratud vastavalt Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni ajutisele ühtsele tooteklassifikatsioonile (CPC), mis on esitatud dokumendis
MTN.GNS/W/120:
Teenused CPC viitenumber
Hooldus- ja remonditeenused 6112, 6122, 633, 886
Maismaatransporditeenused, sealhulgas soomussõiduki- ja
kulleriteenused, välja arvatud postivedu
712 (välja arvatud 71235), 7512,
87304
Õhutransporditeenused: reisijate- ja lastiveoteenus, välja
arvatud postivedu
73 (välja arvatud 7321)
Postivedu maismaal (välja arvatud raudteel) ja õhutranspordiga 71235, 7321
Telekommunikatsiooniteenused 752
& /et 178
Teenused CPC viitenumber
Finantsteenused ex 81
a) Kindlustusteenused 812, 814
b) Pangandus- ja investeerimisteenused
Arvutiteenused ja nendega seotud teenused 84
Arvepidamis-, auditeerimis- ja raamatupidamisteenused 862
Turu-uuringute ja avaliku arvamuse küsitluste teenused 864
Juhtimisalase nõustamise teenused ja nendega seotud teenused 865, 866
Arhitektiteenused; inseneriteenused ja integreeritud
inseneriteenused, linnaplaneerimis- ja
maastikuarhitektuuriteenused; seonduvad teadusliku ja
tehnilise nõustamise teenused tehniliste katsete ja analüüsi
teenused
867
Reklaamiteenused 871
Hoonete koristamise ja kinnisvara haldamise teenused 874, 82201–82206
Tasulised ja lepingulised kirjastamis- ja trükiteenused 88442
Reovee- ja jäätmekäitlus, kanalisatsioon jms teenused 94
E JAO SELGITAVAD MÄRKUSED
1. Kui A–C jaos nimetatud hankeüksus hangib käesoleva jaoga hõlmatud teenuseid, on Mehhiko
teenuseosutaja jaoks tegemist hõlmatud hankega ainult niivõrd, kuivõrd Mehhiko on selle lisanud
21-B lisa „Mehhiko käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ E jao „Teenused“ kohaldamisalasse.
& /et 179
2. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata teenuste suhtes, mida üksused peavad hankima teiselt
üksuselt, kellel on ainuõigus vastavalt avaldatud õigus- või haldusnormidele.
3. Pangandus- ja investeerimisteenuste osas ei kohaldata 21. peatükki „Riigihanked“
fiskaalasutuse teenuste ja depooteenuste, reguleeritud finantsasutuste likvideerimise ja juhtimise
teenuste ning riigivõla, sealhulgas laenude, riigi võlakirjade, vekslite ja muude väärtpaberite müügi,
tagasiostu või levitamisega seotud teenuste hankimise või soetamise suhtes. Rootsis kantakse
valitsusasutuste maksed üle Rootsi postižiirokontode süsteemi (Postgiro) kaudu.
4. CPC viitenumbri 866 alla kuuluvate teenuste osas ei kohaldata 21. peatükki „Riigihanked“
vahekohtu- ja lepitamisteenuste suhtes.
F JAGU
EHITUSTEENUSED
1. Käesolevas lisas tähendab „ehitustööde leping“ lepingut, mis sõlmitakse eesmärgiga ehitada
mis tahes vahenditega hooneid ja tsiviilrajatisi CPC 51. alajao tähenduses.
& /et 180
2. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui H jao üldmärkustest ei tulene teisiti,
hõlmab 21. peatükk „Riigihanked“ kõiki CPC jaotises 51 loetletud ehitusteenuseid, mida A–C jaos
nimetatud hankeüksused hangivad.
G JAGU
EHITUSTÖÖDE KONTSESSIOONID
1. Käesolevas lisas tähendab „ehitustööde kontsessioon“ kirjalikku rahaliste huvidega seotud
lepingut, millega hankeüksused usaldavad tööde tegemise ühele või mitmele ettevõtjale ja mille
puhul tasu seisneb kas ainult õiguses ekspluateerida neid lepingu esemeks olevaid ehitisi või sellises
õiguses koos tasuga. Ehitustööde kontsessiooni sõlmimisega kaasneb nende ehitiste
ekspluateerimise riski, sealhulgas nõudluse ja/või pakkumise riski üleandmine ettevõtjatele. Tehtud
investeeringute või ehitise ekspluateerimisega kaasnevat kulude katmine ei tohiks olla tagatud.
2. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui käesoleva jao selgitavatest märkustest ja
H jao üldmärkustest ei tulene teisiti, kohaldatakse 21. peatüki „Riigihanked“ järgmisi sätteid ainult
A jaos loetletud hankeüksuste sõlmitud ehitustööde kontsessioonide suhtes:
a) artikkel 21.1 „Mõisted“;
& /et 181
b) artikkel 21.2 „Kohaldamisala“, välja arvatud lõiked 7 ja 8;
c) artikkel 21.3 „Julgeoleku- ja ülderandid“;
d) artikkel 21.4 „Üldpõhimõtted“, välja arvatud lõige 4;
e) artikkel 21.5 „Teave hankesüsteemi kohta“;
f) artikkel 21.6 „Teated“, välja arvatud lõike 2 punktid c ja e ning lõiked 4 ja 5;
g) artikkel 21.7 „Osalemistingimused“;
h) artikkel 21.9 „Tehnilised kirjeldused ja hankedokumendid“;
i) artikli 21.10 „Tähtajad“ lõige 1;
j) artikli 21.12 „Piiratud pakkumismenetlus“ lõike 1 punktid a–c; ning
k) artiklid 21.14 „Pakkumuste läbivaatamine ja lepingute sõlmimine“ kuni 21.19 „Riigihangete
allkomitee“.
& /et 182
G JAO SELGITAVAD MÄRKUSED
Käesoleva jaoga hõlmatud ehitustööde kontsessioonide suhtes kehtivad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2014/23/EL9 artiklites 11 ja 12 sätestatud erandid.
H JAGU
ÜLDMÄRKUSED JA ERANDID
1. 21. peatükk „Riigihanked“ ei hõlma järgmist:
a) põllumajandustoodete hanked, mille eesmärk on põllumajanduse toetusprogrammide ja
inimeste toitlustusprogrammide (näiteks toiduabi, sealhulgas kiire hädaabi) edendamine;
b) ringhäälinguorganisatsioonide hanked saatematerjali ostmiseks, arendamiseks, tootmiseks või
ühistootmiseks ja saateajaga seotud lepingud;
c) A ja B jaos nimetatud hankeüksuste hanked seoses tegevustega joogivee-, energeetika,
transpordi- ja postiteenuste valdkonnas, kui need ei ole hõlmatud C jaoga ja võttes arvesse
nende suhtes kohaldatavaid väärtuse künniseid;
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL
kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).
& /et 183
d) kaupade ja teenuste ostmine hõlmatud üksuse poolt oma osakondade või üksuste kaudu ning
e) ühe hõlmatud üksuse hange teiselt üksuselt, tingimusel et hõlmatud üksusel on selle üksuse
üle samasugune kontroll nagu oma osakondade üle.
2. Ahvenamaa suhtes kehtivad eritingimused, mis on ette nähtud Soome Euroopa Liiduga
ühinemise lepingu Ahvenamaad käsitleva protokolliga nr 2.
I JAGU
HANKETEAVE
A ÜLDISTE HANKEMEETMETE AVALDAMINE
Järgmises loetelus on esitatud elektroonilised ja paberväljaanded, milles Euroopa Liit ja selle
liikmesriigid avaldavad seadused, määrused, kohtuotsused, üldkohaldatavad haldusotsused,
lepingute tüüptingimused ja menetlused, millele on viidatud artiklis 21.5 „Teave hankesüsteemi
kohta“, seoses 21. peatükiga „Riigihanked“ hõlmatud riigihangetega.
& /et 184
1. EUROOPA LIIDU TASAND
Euroopa Liidu riigihangete süsteemi käsitlev teave:
a) http://simap.ted.europa.eu/index_en.html
b) Euroopa Liidu Teataja.
2. LIIKMESRIIGID
BELGIA
a) Seadused, kuninglikud määrused, ministrite määrused ja ministrite ringkirjad:
le Moniteur Belge
b) Kohtulahendid:
Pasicrisie
& /et 185
BULGAARIA
a) Seadused ja määrused:
Държавен вестник (Bulgaaria ametlik väljaanne)
b) Kohtuotsused:
http://www.sac.government.bg
c) Üldkohaldatavad haldusotsused ja kõik menetlused:
http://www.aop.bg
http://www.cpc.bg
TŠEHHI
a) Seadused ja määrused:
Tšehhi Vabariigi seaduste kogu
b) Konkurentsikaitse ameti otsused:
konkurentsikaitse ameti otsuste kogu
& /et 186
TAANI
a) Seadused ja määrused:
Lovtidende
b) Kohtuotsused:
Ugeskrift for Retsvaesen
c) Haldusotsused ja menetlused:
Ministerialtidende
d) Taani riigihangete vaidluskomisjoni otsused:
Kendelser fra Klagenævnet for Udbud
SAKSAMAA
a) Seadused ja määrused:
Bundesgesetzblatt
& /et 187
Bundesanzeiger
b) Kohtuotsused:
Entscheidungsammlungen des: Bundesverfassungsgerichts; Bundesgerichtshofs
Bundesverwaltungsgerichts, Bundesfinanzhofs sowie der Oberlandesgerichte
EESTI
a) Seadused, määrused ja üldised haldusotsused:
Riigi Teataja – http://www.riigiteataja.ee
b) Riigihankemenetlused:
https://riigihanked.riik.ee
IIRIMAA
a) Seadused ja määrused:
Iris Oifigiuil (Iiri valitsuse ametlik väljaanne)
& /et 188
KREEKA
Epishmh efhmerida eurwpaikwn koinothtwn (Kreeka valitsuse ametlik väljaanne)
HISPAANIA
a) Seadused ja määrused:
Boletin Oficial del Estado
b) Kohtuotsused:
ametlik väljaanne puudub
PRANTSUSMAA
a) Seadused ja määrused:
Journal Officiel de la République française
b) Kohtulahendid:
Recueil des arrêts du Conseil d'État
Revue des marchés publics
& /et 189
HORVAATIA
Narodne novine – http://www.nn.hr
ITAALIA
a) Seadused ja määrused:
Gazzetta Ufficiale
b) Kohtulahendid:
ametlik väljaanne puudub
KÜPROS
a) Seadused ja määrused:
Επίσημη Εφημερίδα της Δημοκρατίας (vabariigi ametlik väljaanne)
b) Kohtuotsused:
Αποφάσεις Ανωτάτου Δικαστηρίου 1999 – Τυπογραφείο της Δημοκρατίας (kõrgeima kohtu
otsused – riigi trükikoda)
& /et 190
LÄTI
a) Seadused ja määrused:
Latvijas vēstnesis (ametlik teataja)
LEEDU
a) Õigus- ja haldusnormid:
Teisės aktų registras (õigusaktide register)
b) Kohtuotsused, kohtulahendid:
Leedu ülemkohtu bülletään „Teismų praktika“
Leedu kõrgema halduskohtu bülletään „Administracinių teismų praktika“
LUKSEMBURG
a) Seadused ja määrused:
Mémorial
& /et 191
b) Kohtulahendid:
Pasicrisie
UNGARI
a) Seadused ja määrused:
Magyar Közlöny (Ungari Vabariigi Teataja)
b) Kohtulahendid:
Közbeszerzési Értesítő – a Közbeszerzések Tanácsa Hivatalos Lapja (riigihangete infoleht –
riigihangete nõukogu ametlik väljaanne)
MALTA
a) Seadused ja määrused:
Government Gazette
& /et 192
MADALMAAD
a) Seadused ja määrused:
Nederlandse Staatscourant või Staatsblad
b) Kohtulahendid:
ametlik väljaanne puudub
AUSTRIA
a) Seadused ja määrused:
Österreichisches Bundesgesetzblatt
Amtsblatt zur Wiener Zeitung
b) Kohtuotsused:
Entscheidungen des Verfassungsgerichtshofes, Verwaltungsgerichtshofes, Obersten
Gerichtshofes, der Oberlandesgerichte, des Bundesverwaltungsgerichtes und der
Landesverwaltungsgerichte – http://ris.bka.gv.at/Judikatur/
& /et 193
POOLA
a) Seadused ja määrused:
Dziennik Ustaw Rzeczypospolitej Polskiej (Poola Vabariigi ametlik väljaanne)
b) Kohtuotsused, kohtulahendid:
„Zamówienia publiczne w orzecznictwie. Wybrane orzeczenia zespołu arbitrów i Sądu
Okręgowego w Warszawie“ (vahekohtute ja Varssavi piirkonnakohtu lahendite kogumik)
PORTUGAL
a) Seadused ja määrused:
Diário da República Portuguesa 1a Série A e 2a série
b) Kohtuväljaanded:
Boletim do Ministério da Justiça
Colectânea de Acordos do Supremo Tribunal Administrativo
& /et 194
Colectânea de Jurisprudencia Das Relações
RUMEENIA
a) Seadused ja määrused:
Monitorul Oficial al României (Rumeenia ametlik väljaanne)
b) Kohtulahendid, üldkohaldatavad haldusotsused ja menetlused
http://www.anrmap.ro.
SLOVEENIA
a) Seadused ja määrused:
Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne
b) Kohtuotsused:
ametlik väljaanne puudub
& /et 195
SLOVAKKIA
a) Seadused ja määrused:
Zbierka zakonov (seaduste kogu)
b) Kohtuotsused:
ametlik väljaanne puudub
SOOME
Suomen Säädöskokoelma - Finlands Författningssamling (Soome seadustekogu)
ROOTSI
Svensk Författningssamling (Rootsi seadustekogu)
& /et 196
B. HANKETEADETE AVALDAMINE
I jao käesolevas osas on loetletud elektroonilised ja paberväljaanded, milles Euroopa Liit ja selle
liikmesriigid avaldavad vastavalt artiklile 21.5 „Teave hankesüsteemi kohta“ teated, mis on nõutud
artikliga 21.6 „Teated“, artikli 21.8 „Ettevõtjate kvalifitseerimine“ lõikega 7 ja artikli 21.15
„Hanketeabe läbipaistvus“ lõikega 2.
1. Euroopa LIIT JA SELLE LIIKMESRIIGID
Kõigi A, B ja C jaoga hõlmatud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide hankeüksuste hanketeated
avaldatakse Euroopa Liidu Teataja lisas ja selle elektroonilises versioonis TED (Tenders Electronic
Daily) http://ted.europa.eu, millele on juurdepääs ka portaalis
http://simap.ted.europa.eu/index_en.html.
2. TÄIENDAVAD VÄLJAANDED KONKREETSETES LIIKMESRIIKIDES
Lisaks punktis 1 osutatud elektroonilistele ja paberkandjatele avaldavad liikmesriigid hanketeateid
loetletud väljaannetes.
BELGIA
a) Le Bulletin des Adjudications
& /et 197
b) Muud erialaajakirjad
BULGAARIA
a) Държавен вестник (Bulgaaria ametlik väljaanne) http://dv.parliament.bg
b) Riigihangete register – http://www.aop.bg
IIRIMAA
Päevalehed: Irish Independent, Irish Times, Irish Press, Cork Examiner
KREEKA
Avaldamine päeva-, äri- ja piirkonnalehtedes ning erialastes väljaannetes
PRANTSUSMAA
Bulletin officiel des annonces des marchés publics
HORVAATIA
Elektronički oglasnik javne nabave Republike Hrvatske (Horvaatia Vabariigi riigihangete
elektrooniline register)
& /et 198
KÜPROS
a) Küprose Vabariigi ametlik väljaanne
b) Kohalikud päevalehed
LÄTI
Latvijas vēstnesis (ametlik teataja)
LEEDU
a) Centrinė viešųjų pirkimų informacinė sistema (riigihangete keskportaal)
b) Leedu Vabariigi ametliku väljaande („Valstybės žinios“) infolisa „Informaciniai pranešimai“
LUKSEMBURG
Päevalehed
& /et 199
UNGARI
Közbeszerzési Értesítő – a Közbeszerzések Tanácsa Hivatalos Lapja (riigihangete infoleht –
riigihangete nõukogu ametlik väljaanne)
MALTA
Government Gazette
AUSTRIA
Amtsblatt zur Wiener Zeitung
POOLA
Biuletyn Zamówieñ Publicznych (Riigihangete Bülletään)
RUMEENIA
a) Monitorul Oficial al României (Rumeenia ametlik väljaanne)
b) Riigihangete elektrooniline süsteem – http://www.e-licitatie.ro
& /et 200
SLOVEENIA
Portal javnih naročil – http://www.enarocanje.si/?podrocje=portal
SLOVAKKIA
Vestnik verejneho obstaravania (riigihangete teataja)
SOOME
Julkiset hankinnat Suomessa ja ETA-alueella, Virallisen lehden liite (riigihanked Soomes ja EMPs,
Soome ametliku väljaande lisa)
________________
& /et 1
21-B LISA
MEHHIKO KÄESOLEVA LEPINGUGA HÕLMATUD HANGE
A JAGU
KESKVALITSUSASUTUSED
1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui käesoleva jao selgitavatest märkustest ja
H. jao üldmärkustest ei tulene teisiti, kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ käesolevas jaos
loetletud Mehhiko hankeüksuste suhtes, kui tarnete maksumus on võrdne järgmiste künnistega või
ületab neid:
a) 79 507 USA dollarit D ja E jaos nimetatud kaupade ja teenuste puhul ning
b) 10 335 931 USA dollarit F ja G jaos nimetatud ehitustööde ja avaliku ja erasektori partnerluse
projektide puhul.
2. Punktis 1 sätestatud künnised kehtivad 2018. aasta kohta ning neid kohandatakse inflatsiooni
arvesse võtmiseks vastavalt H jao „Üldmärkused“ punktile 16.
& /et 2
ÜKSUSTE LOETELU
1. Secretaría de Agricultura, Ganadería, Desarrollo Rural, Pesca y Alimentación
(põllumajandus-, kariloomakasvatus-, maaelu arengu, kalandus- ja söödaministeerium),
sealhulgas:
a) Agencia de Servicios a la Comercialización y Desarrollo de Mercados Agropecuarios
(põllumajandusliku turustamise tugiteenused);
b) Comisión Nacional de Acuacultura y Pesca (vesiviljeluse ja kalanduse riiklik
komisjon);
c) Instituto Nacional de Investigaciones Forestales, Agrícolas y Pecuarias (metsanduse,
põllumajanduse ja karjakasvatuse riiklik teadusinstituut);
d) Instituto Nacional de Pesca (riiklik kalandusinstituut);
e) Servicio de Información y Estadistica Agroalimentaria y Pesquera
(põllumajandustoodete ja kalanduse teabe ja statistika talitus);
f) Servicio Nacional de Inspección y Certificación de Semillas (seemnekontrolli ja
seemnete sertifitseerimise riiklik talitus);
& /et 3
g) Servicio Nacional de Sanidad, Inocuidad y Calidad Agroalimentaria (tervishoiu,
ohutuse ja põllumajandustoodete kvaliteedi riiklik talitus) ning
h) Colegio Superior Agropecuario del Estado de Guerrero (Guerrero osariigi
põllumajandusülikool).
2. Secretaría de Comunicaciones y Transportes (kommunikatsiooni- ja transpordiministeerium),
sealhulgas:
a) Instituto Mexicano del Transporte (Mehhiko transpordiinstituut) ning
b) Servicios a la Navegación en el Espacio Aéreo Mexicano (Mehhiko õhuruumi
navigatsiooniteenused).
3. Secretaría de Cultura (kultuuriministeerium), sealhulgas:
a) Instituto Nacional de Antropología e Historia (riiklik antropoloogia- ja ajalooinstituut);
b) Instituto Nacional de Bellas Artes y Literatura (riiklik kunsti- ja kirjandusinstituut);
& /et 4
c) Instituto Nacional de Estudios Históricos de las Revoluciones de México (Mehhiko
revolutsioonide ajaloouuringute riiklik instituut);
d) Instituto Nacional del Derecho de Autor (autoriõiguste riiklik instituut) ning
e) Radio Educación (kultuuriraadio).
4. Secretaría de la Defensa Nacional (kaitseministeerium).
5. Secretaría de Desarrollo Agrario, Territorial y Urbano (põllumajandusliku, territoriaalise ja
linnaarengu ministeerium), sealhulgas:
a) Procuraduría Agraria (põllumajandusasjade prokuratuur) ning
b) Registro Agrario Nacional (riiklik põllumajandusregister).
6. Secretaría de Desarrollo Social (sotsiaalarengu ministeerium), sealhulgas:
a) Coordinación Nacional de PROSPERA (programmi PROSPERA riikliku
koordineerimise üksus);
b) Instituto Nacional de Desarrollo Social (sotsiaalse arengu riiklik instituut) ning
c) Instituto Nacional de la Economía Social (sotsiaalmajanduse riiklik instituut).
& /et 5
7. Secretaría de Economía (majandusministeerium), sealhulgas:
a) Comisión Federal de Mejora Regulatoria (õiguskeskkonna parendamise
föderaalkomisjon) ning
b) Instituto Nacional del Emprendedor (Riiklik ettevõtluse instituut).
8. Secretaría de Educación Pública (riikliku hariduse ministeerium), sealhulgas:
a) Administración Federal de Servicios Educativos en el Distrito Federal
(föderaalpiirkonna haridusteenuste föderaalne haldusasutus);
b) Comisión Nacional de Cultura Física y Deporte (riiklik kehakultuuri- ja
spordikomisjon);
c) Comisión de Apelación y Arbitraje del Deporte (spordikaebuste ja arbitraaži komisjon);
d) Instituto Politécnico Nacional (riiklik polütehniline instituut);
e) Universidad Pedagógica Nacional (riiklik pedagoogikaülikool);
& /et 6
f) Universidad Abierta y a Distancia de México (Mehhiko avatud ja kaugõpe);
g) Coordinación Nacional del Servicio Profesional Docente (kutselise õppe talituse riiklik
koordineerimisüksus);
h) Coordinación General @prende.mx (üldine koordineerimine @prende.mx) ning
i) Tecnológico Nacional de México (Mehhiko riiklik tehnoloogiainstituut).
9. Secretaría de Energía (energeetikaministeerium), sealhulgas:
a) Comisión Nacional de Seguridad Nuclear y Salvaguardias (tuumaohutuse ja
tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete riiklik komisjon) ning
b) Comisión Nacional para el Uso Eficiente de la Energía (energiasäästu riiklik komisjon).
10. Secretaría de la Función Pública (avaliku halduse ministeerium).
11. Secretaría de Gobernación (riigivalitsemise ministeerium), sealhulgas:
a) Archivo General de la Nación (riigi üldarhiiv);
& /et 7
b) Centro Nacional de Prevención de Desastres (riiklik katastroofide ennetamise keskus);
c) Centro de Producción de Programas Informativos y Especiales (teavitus- ja
eriprogrammide koostamise keskus);
d) Comisión Nacional para Prevenir y Erradicar la Violencia contra las Mujeres
(naistevastase vägivalla ennetamise ja likvideerimise riiklik komisjon);
e) Coordinación General de la Comisión Mexicana de Ayuda a Refugiados (põgenike
abistamisega tegeleva Mehhiko komisjon üldise koordineerimise üksus);
f) Coordinación para la Atención Integral de la Migración en la Frontera Sur
(Üldtähelepanu koordineerimine lõunapiiril toimuva rände suhtes);
g) Instituto Nacional de Migración (riiklik rändeinstituut);
h) Instituto Nacional para el Federalismo y el Desarrollo Municipal (föderalismi ja
munitsipaalarengu riiklik instituut);
i) Policía Federal (föderaalpolitsei);
j) Prevención y Readaptación Social (ennetus ja sotsiaalne taaskohanemine);
& /et 8
k) Secretariado Ejecutivo del Sistema Nacional de Seguridad Pública (avaliku julgeoleku
riikliku süsteemi täitevsekretariaat);
l) Secretaría General del Consejo Nacional de Población (riikliku rahvastikunõukogu
peasekretariaat);
m) Secretaría Técnica de la Comisión Calificadora de Publicaciones y Revistas Ilustradas
(illustreeritud perioodika ja väljaannete läbivaatamiskomisjoni tehniline sekretariaat)
ning
n) Secretaría Técnica del Consejo de Coordinación para la Implementación del Sistema de
Justicia Penal (kriminaalõiguse süsteemi rakendamise koordineerimisnõukogu tehniline
sekretariaat).
12. Secretaría de Hacienda y Crédito Público (rahanduse ja avaliku sektori krediidi ministeerium),
sealhulgas:
a) Comisión Nacional Bancaria y de Valores (riiklik pangandus- ja väärtpaberikomisjon);
b) Comisión Nacional de Seguros y Fianzas (riiklik kindlustus- ja tagatiskomisjon);
& /et 9
c) Comisión Nacional del Sistema de Ahorro para el Retiro (pensionifondide riiklik
komisjon);
d) Servicio de Administración y Enajenación Bienes (varade haldamise ja võõrandamise
amet);
e) Servicio de Administración Tributaria (maksuamet) ning
f) Instituto de Administración y Avalúos de Bienes Nacionales (riigivara haldamise ja
hindamise instituut).
13. Secretaría de Marina (mereministeerium).
14. Secretaría de Medio Ambiente y Recursos Naturales (keskkonna- ja loodusvarade
ministeerium), sealhulgas:
a) Instituto Mexicano de Tecnología del Agua (Mehhiko veetehnoloogia Instituut);
b) Comisión Nacional de Áreas Naturales Protegidas (looduskaitsealade riiklik komisjon);
c) Procuraduría Federal de Protección al Medio Ambiente (keskkonnakaitse
föderaalprokurör);
& /et 10
d) Comisión Nacional para el Conocimiento y Uso de la Biodiversidad (bioloogilise
mitmekesisuse alaste teadmiste ja bioloogilise mitmekesisuse kasutamise komisjon)
ning
e) Instituto Nacional de Ecología y Cambio Climático (ökoloogia ja kliimamuutuste riiklik
instituut).
15. Secretaría de Relaciones Exteriores (välisministeerium), sealhulgas:
a) Agencia Mexicana de Cooperación Internacional para el Desarrollo (rahvusvahelise
arengukoostöö Mehhiko agentuur);
b) Instituto de los Mexicanos en el Exterior (Mehhiko diasporaa instituut) ning
c) Instituto Matías Romero (Matías Romero instituut).
16. Secretaría de Salud (terviseministeerium), sealhulgas:
a) Administración del Patrimonio de la Beneficencia Pública (riikliku heategevusfondi
haldamise üksus);
b) Centro Nacional de Programas Preventivos y Control de Enfermedades (haiguste
kontrolli ja tõrje riiklik keskus);
& /et 11
c) Centro Nacional de Trasplantes (riiklik transplantaadikeskus);
d) Centro Nacional de la Transfusión Sanguínea (riiklik vereülekandekeskus);
e) Centro Nacional para la Prevención y Control del VIH/SIDA (HIV/AIDSi ennetamise ja
kontrolli riiklik keskus);
f) Centro Nacional para la Salud de la Infancia y la Adolescencia (laste ja noorte tervise
riiklik keskus);
g) Comisión Federal para la Protección contra Riesgos Sanitarios (terviseriskide eest
kaitsmise föderaalkomisjon);
h) Comisión Nacional de Arbitraje Médico (meditsiiniarbitraaži riiklik komisjon);
i) Instituto Nacional de Rehabilitación (riiklik taastusraviinstituut);
j) Laboratorios de Biológicos y Reactivos de México, S.A. de C.V. (Mehhiko bioloogiliste
ravimite ja reaktiivainete laborid);
k) Servicios de Atención Psiquiátrica (psühhiaatrilise ravi talitused);
& /et 12
l) Coordinación General de los Institutos Nacionales de Salud (riiklike terviseasutuste
üldise koordineerimise üksus);
m) Centro Nacional de Equidad de Género y Salud Reproductiva (soolise võrdõiguslikkuse
ja reproduktiivtervise riiklik keskus);
n) Centro Nacional de Excelencia Tecnológica en Salud (tervisetehnoloogia tippuuringute
riiklik keskus);
o) Centro Nacional para la Prevención y el Control de las Adicciones (sõltuvuste
ennetamise ja kontrolli riiklik keskus);
p) Comisión Nacional de Bioética (riiklik bioeetika komisjon) ning
q) Comisión Nacional de Protección Social en Salud (tervishoiualase sotsiaalkaitse riiklik
komisjon).
17. Secretaría del Trabajo y Previsión Social (töö- ja sotsiaalse heaolu ministeerium), sealhulgas:
a) Procuraduría Federal de la Defensa del Trabajo (tööküsimuste föderaalse õigusnõuniku
büroo);
b) Las Delegaciones Federales del Trabajo (tööküsimuste föderaalesindused) ning
& /et 13
c) Comité Nacional Mixto de Protección al Salario (palgakaitse riiklik ühiskomitee).
18. Secretaría de Turismo (turismiministeerium), sealhulgas:
a) Corporación de Servicios al Turista Ángeles Verdes (roheinglite turismiteenuste
korporatsioon) ning
b) Instituto de Competitividad Turística (turismialase konkurentsivõime instituut).
19. Procuraduría General de la República (vabariigi peaprokuratuur).
20. Centro de Ingeniería y Desarrollo Industrial (inseneeria- ja tööstusarengu keskus).
21. Comisión Nacional de Libros de Texto Gratuitos (tasuta õpikute riiklik komisjon).
22. Comisión Nacional de las Zonas Áridas (põuaste piirkondade riiklik komisjon).
23. Consejo Nacional de Fomento Educativo (hariduse arendamise riiklik nõukogu).
24. Comisión Reguladora de Energía (energeetika valdkonna reguleeriv komisjon).
& /et 14
A JAO SELGITAVAD MÄRKUSED
Käesolevas jaos loetletud üksuste nimetuste eestikeelne tõlge on esitatud üksnes viitamise eesmärgil
ja see ei kujuta endast ametlikku tõlget.
B JAGU
KESKVALITSUSEST MADALAMA TASEME VALITSUSASUTUSED
1. Kui käesoleva jao ja H jao „Üldmärkused“ selgitavatest märkustest ei tulene teisiti,
kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ Chihuahua, Ciudad de México, Colima, Durango, Estado
de México, Guanajuato, Jalisco, Morelose, Nuevo Leóni, Puebla, Querétaro, San Luis Potosí,
Veracruzi ja Zacatecase osariigi hankeüksuste suhtes:
a) 1. alamnimekirjas „Valitsusasutused“ loetletud keskvalitsusest madalama taseme
valitsusasutuste puhul, kui tarnete väärtus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid:
i) 178 100 USA dollarit D ja E jaos nimetatud kaupade ja teenuste puhul ning
ii) 10 333 931 USA dollarit F jaos nimetatud ehitusteenuste puhul ning
& /et 15
b) 2. alamnimekirjas „Muud üksused“ loetletud iga osariigi keskvalitsusest madalama taseme
üksuste puhul, kui tarnete väärtus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid:
i) 397 535 USA dollarit D ja E jaos nimetatud kaupade ja teenuste puhul ning
ii) 12 721 740 USA dollarit F jaos nimetatud ehitusteenuste puhul.
2. Punktis 1 sätestatud künniseid kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumise aastal ning neid
kohandatakse inflatsiooni arvesse võtmiseks vastavalt käesoleva jao selgitavate märkuste
punktile 14.
Keskvalitsuse tasemest madalama tasandi hankeüksused
I. CHIHUAHUA
1. alamnimekiri Valitsusasutused
1. Comisión Estatal para los Pueblos Indígenas;
2. Coordinación Ejecutiva de Gabinete;
3. Fiscalía General del Estado;
& /et 16
4. Secretaría de Comunicaciones y Obras Públicas;
5. Secretaría de Cultura;
6. Secretaría de Desarrollo Municipal;
7. Secretaría de Desarrollo Rural;
8. Secretaría de Desarrollo Social;
9. Secretaría de Desarrollo Urbano y Ecología;
10. Secretaría de Educación y Deporte;
11. Secretaría de Hacienda;
12. Secretaría de Innovación y Desarrollo Económico;
13. Secretaría de la Función Pública;
14. Secretaría de Salud;
15. Secretaría del Trabajo y Previsión Social ning
16. Secretaría General de Gobierno.
& /et 17
2. alamnimekiri Muud üksused
1. Administradora de Servicios Aeroportuarios de Chihuahua, S.A. de C.V.;
2. Colegio de Bachilleres del Estado de Chihuahua (COBACH);
3. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Chihuahua;
4. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Chihuahua;
5. Comisión Estatal de Vivienda, Suelo e Infraestructura de Chihuahua (COESVI);
6. Comisión Estatal para la Protección contra Riesgos Sanitarios;
7. Consejo Estatal de Población;
8. Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Chihuahua;
9. El Colegio de Chihuahua;
10. Escuela Normal Superior del Estado Profesor J. E. Medrano;
11. Fomento y Desarrollo Artesanal del Estado de Chihuahua;
& /et 18
12. Instituto Chihuahuense de Educación para los Adultos (ICHEA);
13. Instituto Chihuahuense de Infraestructura Física y Educativa;
14. Instituto Chihuahuense de la Juventud;
15. Instituto Chihuahuense de la Mujer;
16. Instituto Chihuahuense de Salud;
17. Instituto Chihuahuense del Deporte y Cultura Física;
18. Instituto de Apoyo al Desarrollo Tecnológico;
19. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Chihuahua;
20. Instituto de Innovación y Competitividad;
21. Instituto Tecnológico Superior de Nuevo Casas Grandes (ITSNCG);
22. Junta Central de Agua y Saneamiento;
23. Junta de Asistencia Social;
& /et 19
24. Pensiones Civiles del Estado de Chihuahua;
25. Promotora para el Desarrollo Económico de Chihuahua;
26. Régimen Estatal de Protección Social en Salud (Seguro Popular);
27. Servicios de Salud de Chihuahua;
28. Servicios Educativos del Estado de Chihuahua;
29. Subsistema de Preparatoria Abierta del Estado de Chihuahua;
30. Universidad Pedagógica Nacional;
31. Universidad Politécnica de Chihuahua (UPCH);
32. Universidad Tecnológica de Camargo;
33. Universidad Tecnológica de Chihuahua (UTCH);
34. Universidad Tecnológica de Chihuahua Sur;
35. Universidad Tecnológica de Ciudad Juárez;
& /et 20
36. Universidad Tecnológica de la Babícora;
37. Universidad Tecnológica de la Tarahumara;
38. Universidad Tecnológica de Paquimé;
39. Universidad Tecnológica de Parral ning
40. Universidad Tecnológica Paso del Norte.
II. CIUDAD DE MÉXICO
1. alamnimekiri Valitsusasutused
1. Consejería Jurídica y de Servicios Legales;
2. Secretaría de Administración y Finanzas;
3. Secretaría de Cultura;
4. Secretaría de Desarrollo Económico;
5. Secretaría de Desarrollo Urbano y Vivienda;
& /et 21
6. Secretaría de Educación, Ciencia, Tecnología e Innovación;
7. Secretaría de Gestión Integral de Riesgos y Protección Civil;
8. Secretaría de Gobierno;
9. Secretaría de Inclusión y Bienestar Social;
10. Secretaría de la Contraloría General;
11. Secretaría de las Mujeres;
12. Secretaría de Movilidad;
13. Secretaría de Obras y Servicios;
14. Secretaría de Pueblos y Barrios Originarios y Comunidades Indígenas Residentes;
15. Secretaría de Salud;
16. Secretaría de Trabajo y Fomento al Empleo;
17. Secretaría de Turismo ning
18. Secretaría del Medio Ambiente.
& /et 22
2. alamnimekiri Muud üksused
1. Agencia de Atención Animal;
2. Atención de Protección Sanitaria;
3. Agencia Digital de Innovación Pública;
4. Autoridad del Centro Histórico;
5. Caja de Previsión de la Policía Auxiliar de la Ciudad de México;
6. Caja de Previsión de la Policía Preventiva;
7. Caja de Previsión para Trabajadores a Lista de Raya de la Ciudad de México;
8. Consejo de Evaluación de Desarrollo Social de la Ciudad de México;
9. Consejo para Prevenir y Eliminar la Discriminación de la Ciudad de México;
10. Corporación Mexicana de Impresión, S.A. de C.V.;
11. Escuela de Administración Pública de la Ciudad de México;
& /et 23
12. Heroico Cuerpo de Bomberos de la Ciudad de México;
13. Instituto de Educación Media Superior;
14. Instituto de la Juventud de la Ciudad de México;
15. Instituto de Verificación Administrativa;
16. Instituto de Vivienda;
17. Instituto del Deporte de la Ciudad de México;
18. Instituto Local de la Infraestructura Física Educativa de la Ciudad de México;
19. Instituto para la Integración al Desarrollo de las Personas con Discapacidad de la Ciudad de
México;
20. Instituto para la Prevención de las Adicciones de la Ciudad de México;
21. Instituto para la Seguridad de las Construcciones de la Ciudad de México;
22. Metrobús;
& /et 24
23. Órgano Regulador del Transporte;
24. Planta Productora de Mezclas Asfálticas de la Ciudad de México;
25. Procuraduría Ambiental y del Ordenamiento Territorial de la Ciudad de México;
26. Procuraduría Social de la Ciudad de México;
27. Red de Transporte de Pasajeros de la Ciudad de México;
28. Servicios de Salud Pública de la Ciudad de México;
29. Sistema de Transporte Colectivo;
30. Servicios de Transportes Eléctricos;
31. Servicios Metropolitanos, S.A. de C.V.;
32. Sistema de Aguas de la Ciudad de México ning
33. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia de la Ciudad de México.
& /et 25
III. COLIMA
1. alamnimekiri Valitsusasutused
1. Procuraduría General de Justicia;
2. Secretaría de Administración y Gestión Pública;
3. Secretaría de Cultura;
4. Secretaría de Desarrollo Rural;
5. Secretaría de Desarrollo Social;
6. Secretaría de Educación;
7. Secretaría de Fomento Económico;
8. Secretaría de Infraestructura y Desarrollo Urbano;
9. Secretaría de la Juventud;
10. Secretaría de Movilidad;
& /et 26
11. Secretaría de Planeación y Finanzas;
12. Secretaría de Salud y Bienestar Social;
13. Secretaría de Seguridad Pública;
14. Secretaría de Turismo;
15. Secretaría del Trabajo y Previsión Social ning
16. Secretaría General de Gobierno.
2. alamnimekiri Muud üksused
1. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Colima;
2. Comisión Estatal del Agua de Colima;
3. Comisión Estatal para la Protección contra Riesgos Sanitarios;
4. Consejo de Participación Social del Estado de Colima;
5. Consejo Estatal contra las Adicciones (CECA);
& /et 27
6. Consejo Estatal de Ciencia y Tecnología de Colima;
7. Consejo Estatal para la Prevención y Atención a la Violencia Familiar;
8. Escuela de Talentos;
9. Instituto Colimense de la Charrería;
10. Instituto Colimense de la Infraestructura Física Educativa;
11. Instituto Colimense de las Mujeres;
12. Instituto Colimense de Radio y Televisión;
13. Instituto Colimense del Deporte;
14. Instituto Colimense para la Discapacidad;
15. Instituto Colimense para la Sociedad de la Información y el Conocimiento;
16. Instituto de Suelo Urbanización y Vivienda;
17. Instituto Estatal de Becas;
& /et 28
18. Instituto Estatal de Educación para Adultos;
19. Instituto para el Medio Ambiente y Desarrollo Sustentable del Estado de Colima;
20. Instituto para el Registro del Territorio del Estado de Colima;
21. Instituto para la Atención de los Adultos en Plenitud;
22. Instituto para la Competitividad del Estado de Colima;
23. Instituto Superior de Educación Normal del Estado de Colima;
24. Junta de Asistencia Privada del Estado de Colima;
25. Órgano de Gestión y Control del Patrimonio Inmobiliario del Estado de Colima;
26. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Colima;
27. Unidad Estatal de Protección Civil ning
28. Universidad Tecnológica de Manzanillo.
& /et 29
IV. DURANGO
1. alamnimekiri Valitsusasutused
1. Secretaría de Agricultura, Ganadería y Desarrollo Rural;
2. Secretaría de Bienestar Social;
3. Secretaría de Comunicaciones y Obras Públicas;
4. Secretaría de Contraloría;
5. Secretaría de Desarrollo Económico;
6. Secretaría de Educación;
7. Secretaría de Finanzas y de Administración;
8. Secretaría de Recursos Naturales y Medio Ambiente;
9. Secretaría de Salud;
10. Secretaría de Seguridad Pública;
& /et 30
11. Secretaría de Turismo;
12. Secretaría del Trabajo y Previsión Social;
13. Secretaría General de Gobierno ning
14. Fiscalía General del Estado.
2. alamnimekiri Muud üksused
1. Bebeleche, Museo Interactivo de Durango;
2. Benemérita y Centenaria Escuela Normal del Estado de Durango;
3. Colegio de Bachilleres del Estado de Durango;
4. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado;
5. Colegio Tecnológico de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Durango;
6. Consejo de Ciencia y Tecnología del Estado de Durango;
7. Centro Cultural y de Convenciones del Estado de Durango;
& /et 31
8. Comisión del Agua del Estado de Durango;
9. Comisión Ejecutiva Estatal de Atención a Víctimas;
10. Comisión Estatal de Suelo y Vivienda;
11. Ferias, Espectáculos y Paseos Turísticos de Durango;
12. Dirección de Pensiones del Estado de Durango;
13. Instituto Duranguense de Educación para Adultos;
14. Instituto Tecnológico Superior de la Región de los Llanos;
15. Instituto Tecnológico Superior de Lerdo;
16. Instituto Tecnológico Superior de Santa María del Oro;
17. Instituto Tecnológico Superior de Santiago Papasquiaro;
18. Instituto Estatal de Atención a Migrantes y su Familia;
19. Instituto Duranguense de la Juventud;
& /et 32
20. Instituto Estatal de las Mujeres;
21. Instituto para la Infraestructura Física Educativa del Estado de Durango;
22. Secretariado Ejecutivo del Consejo Estatal de Seguridad Pública;
23. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia;
24. Sistema Estatal de Telesecundaria;
25. Servicios de Salud de Durango;
26. Secretaría Ejecutiva del Sistema Local Anticorrupción;
27. Universidad Pedagógica de Durango;
28. Universidad Politécnica de Durango;
29. Universidad Politécnica de Gómez Palacio;
30. Universidad Politécnica de Cuencamé;
& /et 33
31. Universidad Tecnológica de Durango;
32. Universidad Tecnológica de la Laguna;
33. Universidad Tecnológica del Mezquital;
34. Universidad Tecnológica de Poanas;
35. Universidad Tecnológica de Rodeo ning
36. Universidad Tecnológica de Tamazula.
V. ESTADO DE MÉXICO
1. alamnimekiri Valitsusasutused
1. Secretaría de Comunicaciones;
2. Secretaría de Cultura;
3. Secretaría de Desarrollo Agropecuario;
4. Secretaría de Desarrollo Económico;
& /et 34
5. Secretaría de Desarrollo Urbano y Metropolitano;
6. Secretaría de Educación;
7. Secretaría de Finanzas;
8. Secretaría de Justicia y de Derechos Humanos del Estado de México;
9. Secretaría de la Contraloría;
10. Secretaría de Movilidad;
11. Secretaría de Obra Pública;
12. Secretaría de Salud;
13. Secretaría de Turismo;
14. Secretaría del Medio Ambiente;
15. Secretaría del Trabajo ning
16. Secretaría General de Gobierno.
& /et 35
2. alamnimekiri Muud üksused
1. Administradora Mexiquense del Aeropuerto Internacional de Toluca, S.A. de C.V.;
2. Colegio de Bachilleres del Estado de México;
3. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de México;
4. Comisión del Agua del Estado de México;
5. Centro de Control de Confianza del Estado de México;
6. Comisión Estatal de Parques Naturales y de la Fauna;
7. Comisión para la Protección contra Riesgos Sanitarios del Estado de México;
8. Comisión para el Desarrollo Turístico del Valle de Teotihuacán;
9. Hospital Regional de Alta Especialidad de Zumpango;
10. Comité de la Planeación para el Desarrollo del Estado de México;
11. Consejo Mexiquense de Ciencia y Tecnología;
& /et 36
12. Instituto de Formación Continua, Profesionalización e Investigación del Magisterio del
Estado;
13. Instituto de Capacitación y Adiestramiento para el Trabajo Industrial;
14. Instituto de Fomento Minero y Estudios Geológicos del Estado de México;
15. Instituto de Información e Investigación Geográfica, Estadística y Catastral del Estado de
México;
16. Instituto de Investigación y Capacitación Agropecuaria, Acuícola y Forestal del Estado de
México;
17. Instituto de Investigación y Fomento de las Artesanías del Estado de México;
18. Instituto de la Función Registral del Estado de México;
19. Instituto Hacendario del Estado de México;
20. Instituto Mexiquense del Emprendedor;
21. Junta de Caminos del Estado de México;
& /et 37
22. Procuraduría de Protección al Ambiente del Estado de México;
23. Procuraduría del Colono del Estado de México;
24. Protectora de Bosques del Estado de México;
25. Régimen Estatal de Protección Social en Salud;
26. Sistema de Autopistas, Aeropuertos, Servicios Conexos y Auxiliares del Estado de México;
27. Sistema de Radio y Televisión Mexiquense;
28. Sistema de Transporte Masivo y Teleférico del Estado de México;
29. Servicios Educativos Integrados al Estado de México;
30. Tecnológico de Estudios Superiores de Coacalco;
31. Tecnológico de Estudios Superiores de Ecatepec;
32. Universidad Tecnológica „Fidel Velázquez“;
33. Universidad Tecnológica de Nezahualcóyotl ning
& /et 38
34. Universidad Tecnológica de Tecámac.
VI. GUANAJUATO
1. alamnimekiri Valitsusasutused
1. Secretaría de Desarrollo Agroalimentario y Rural;
2. Secretaría de Desarrollo Económico Sustentable;
3. Secretaría de Desarrollo Social y Humano;
4. Secretaría de Finanzas, Inversión y Administración;
5. Secretaría de Infraestructura, Conectividad y Movilidad;
6. Secretaría de Medio Ambiente y Ordenamiento Territorial;
7. Secretaría de Educación de Guanajuato;
8. Secretaría de Innovación, Ciencia y Educación Superior ning
9. Secretaría de la Trasparencia y Rendición de Cuentas.
& /et 39
2. alamnimekiri Muud üksused
1. Instituto de Alfabetización y Educación Básica para Adultos;
2. Instituto de Financiamiento e Información para la Educación (EDUCAFIN);
3. Instituto Tecnológico Superior de Irapuato;
4. Museo Iconográfico del Quijote;
5. Universidad Politécnica Bicentenario;
6. Universidad Politécnica de Guanajuato;
7. Universidad Politécnica de Pénjamo;
8. Universidad Politécnica Juventino Rosas;
9. Colegio Nacional de Educación Profesional Técnica de Guanajuato (CONALEP);
10. Instituto de Infraestructura Física Educativa de Guanajuato;
11. Instituto Estatal de Capacitación;
& /et 40
12. Preparatoria Regional del Rincón;
13. Sistema Avanzado de Bachillerato y Educación Superior;
14. Universidad Tecnológica de León;
15. Universidad Tecnológica de Salamanca;
16. Universidad Tecnología de San Miguel de Allende;
17. Universidad Tecnológica del Norte de Guanajuato ning
18. Universidad Tecnológica del Suroeste de Guanajuato.
VII. JALISCO
1. alamnimekiri Valitsusasutused
1. Jefatura de Gabinete;
2. Coordinaciones Generales Estratégicas;
3. Unidad de Enlace Federal y Asuntos Internacionales;
& /et 41
4. Contraloría del Estado;
5. Consejería Jurídica del Poder Ejecutivo del Estado;
6. Fiscalía Estatal;
7. Procuraduría Social del Estado;
8. Secretaría de Administración;
9. Secretaría de Cultura;
10. Secretaría de Igualdad Sustantiva;
11. Secretaría de Desarrollo Económico;
12. Secretaría de Agricultura y Desarrollo Rural;
13. Secretaría de Educación;
14. Secretaría General de Gobierno;
15. Secretaria de Gestión Integral del Agua;
& /et 42
16. Secretaría de Infraestructura y Obra Pública;
17. Secretaría de Innovación, Ciencia y Tecnología;
18. Secretaría de Medio Ambiente y Desarrollo Territorial;
19. Secretaría de Transporte;
20. Secretaría de la Hacienda Pública;
21. Secretaría de Planeación y Participación Ciudadana;
22. Secretaría de Salud;
23. Secretaria de Seguridad;
24. Secretaria del Sistema de Asistencia Social;
25. Secretaría de Trabajo y Previsión Social ning
26. Secretaría de Turismo.
& /et 43
2. alamnimekiri Muud üksused
1. Agencia de Energía del Estado de Jalisco – AEEJ;
2. Agencia Estatal de Entretenimiento de Jalisco;
3. Agencia Integral de Regulación de Emisiones (AIRE);
4. Agencia para el Desarrollo de Industrias Creativas y Digitales del Estado de Jalisco;
5. Bosque La Primavera;
6. Centro de Coordinación, Comando, Control, Comunicaciones y Computo de Estado de
Jalisco – Escudo Urbano C5;
7. Centro de Justicia para las Mujeres del Estado de Jalisco;
8. Colegio de Bachilleres del Estado de Jalisco – COBAEJ;
9. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Jalisco – CONALEP;
10. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Jalisco – CECYTEJ;
& /et 44
11. Comisión de Arbitraje Médico del Estado de Jalisco – CAMEJAL;
12. Comisión Estatal del Agua de Jalisco – CEA;
13. Comisión Estatal Indígena – CEI;
14. Consejo Estatal de Ciencia y Tecnología – COECYTJAL;
15. Consejo Estatal de Promoción Económica – CEPE;
16. Consejo Estatal de Trasplantes de Órganos y Tejidos CETOT;
17. Consejo Estatal para el Fomento Deportivo – CODE;
18. Escuela de conservación y Restauración de Occidente – ECRO;
19. Fiscalía Especializada en el Combate a la Corrupción;
20. Hogar Cabañas;
21. Hospital Civil de Guadalajara (HCG);
22. Industria Jalisciense de Rehabilitación Social (INJALRESO);
& /et 45
23. Instituto Cultural Cabañas – ICC;
24. Instituto de Formación para el Trabajo del Estado de Jalisco – IDEFT;
25. Instituto de Información Estadística y Geográfica del Estado de Jalisco – IIEG;
26. Instituto de la Infraestructura Física Educativa del Estado de Jalisco (INFEJAL);
27. Instituto de Pensiones del Estado;
28. Instituto Estatal para la Educación de Jóvenes y Adultos – INEEJAD;
29. Instituto Jalisciense de Cancerología – IJC;
30. Instituto Jalisciense de Ciencias Forenses IJCF;
31. Instituto Jalisciense de la Vivienda – IJALVI;
32. Museos Exposiciones y Galerías de Jalisco;
33. Organismo Operador del Parque de la Solidaridad;
34. Parque Metropolitano de Guadalajara;
& /et 46
35. Procuraduría de Desarrollo Urbano;
36. Régimen Estatal de Protección Social en Salud de Jalisco – REPSS;
37. Secretaría Ejecutiva del Sistema Estatal Anticorrupción;
38. Secretaría Ejecutiva del Sistema Estatal Anticorrupción;
39. Servicios de Salud Jalisco – SSJ;
40. Servicios y Transportes – SyT;
41. Sistema de Servicios de Agua Potable, Drenaje y Alcantarillado de Puerto Vallarta, Jalisco –
SEAPAL;
42. Sistema de Tren Eléctrico Urbano – SITEUR;
43. Sistema Intermunicipal de los Servicios de Agua Potable y Alcantarillado – SIAPA;
44. Sistema Jalisciense de Radio y Televisión – SJRTV;
45. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia – DIF;
& /et 47
46. Unidad Estatal de Protección Civil y Bomberos Jalisco;
47. Comisión Estatal de Bioética e Investigación de Jalisco;
48. Comisión Estatal de Seguridad para el Manejo y uso de Plaguicidas, Fertilizantes y Sustancias
Tóxicas;
49. Comisión Interinstitucional de Enfermeras del Estado de Jalisco – CIEEJ;
50. Comisión Interinstitucional de Profesionalización del Sistema de Seguridad Pública;
51. Comisión Interinstitucional de Salud Bucodental;
52. Comisión Interinstitucional para la Formación de Recursos Humanos para la Salud;
53. Comité de Mejora Regulatoria del Estado de Jalisco (COMERJAL);
54. Comité Estatal de Prevención de Seguridad Civil;
55. Comité Estatal de Reservas Territoriales para el Desarrollo Urbano Industrial y
Regularización de la Tenencia de la Tierra;
56. Comité Estatal para la Desregulación y Promoción Económica – CEDESPE;
& /et 48
57. Comité Interinstitucional del Servicio Civil de Carrera del Sistema de Seguridad Pública –
CISCCSSP;
58. Consejo Agrario Estatal – CAE;
59. Consejo Consultivo Estatal de Vialidad Tránsito y Transporte;
60. Consejo Consultivo Turístico del Estado de Jalisco;
61. Consejo de la Zona Metropolitana de Guadalajara ning
62. Consejo Estatal para la Prevención y Atención a la Violencia Intrafamiliar – CEPAVI.
VIII. MORELOS
1. alamnimekiri Valitsusasutused
1. Comisión Estatal de Seguridad Pública;
2. Consejería Jurídica;
3. Fiscalía General del Estado de Morelos;
4. Secretaría de Administración;
5. Secretaría de Desarrollo Agropecuario;
6. Secretaría de Desarrollo Económico y del Trabajo;
7. Secretaría de Desarrollo Social;
8. Secretaría de Desarrollo Sustentable;
& /et 49
9. Secretaría de Educación;
10. Secretaría de Gobierno;
11. Secretaría de Hacienda;
12. Secretaría de la Contraloría;
13. Secretaría de Movilidad y Transporte;
14. Secretaría de Obras Públicas;
15. Secretaría de Salud ning
16. Secretaría de Turismo y Cultura.
2. alamnimekiri Muud üksused
1. Aeropuerto de Cuernavaca S.A. de C.V.;
2. Centro de Rehabilitación Integral „Xoxotla“;
3. Centro Morelense de las Artes del Estado de Morelos (CMA);
& /et 50
4. Colegio de Bachilleres del Estado de Morelos (COBAEM);
5. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Morelos (CONALEP-MORELOS);
6. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Morelos (CECYTE);
7. Comisión Ejecutiva de Atención y Reparación a Víctimas del Estado de Morelos;
8. Comisión Estatal de Arbitraje Médico del Estado de Morelos (COESAMOR);
9. Comisión Estatal de Mejora Regulatoria (CEMER);
10. Comisión Estatal de Reservas Territoriales (CERT);
11. Comisión Estatal del Agua (CEAGUA);
12. Consejo de Ciencia y Tecnología del Estado de Morelos (CCYTEM);
13. Coordinación Estatal de Protección Civil Morelos;
14. Hospital del Niño Morelense;
15. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Morelos (ICATMOR);
& /et 51
16. Instituto de Crédito para los Trabajadores al Servicio del Gobierno del Estado de Morelos
(ICTSGEM);
17. Instituto de la Defensoría Pública del Estado de Morelos;
18. Instituto de la Educación Básica del Estado de Morelos (IEBEM);
19. Instituto de la Mujer para el Estado de Morelos (IMM);
20. Instituto de Servicios Registrales y Catastrales del Estado de Morelos (ISRyC);
21. Instituto del Deporte y Cultura Física del Estado de Morelos (INDEM);
22. Instituto Estatal de Educación para Adultos (INEEA);
23. Instituto Estatal de Infraestructura Educativa (INEIEM);
24. Instituto Morelense de Radio y Televisión (IMRyT);
25. Instituto Morelense para el Financiamiento del Sector Productivo (IMOFI);
26. Instituto Proveteranos de la Revolución del Sur;
& /et 52
27. Operador de Carreteras de Cuota;
28. Servicios de Salud de Morelos;
29. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Morelos (DIF MORELOS);
30. Universidad Politécnica del Estado de Morelos (UPEMOR);
31. Universidad Tecnológica del Sur del Estado de Morelos (UTSEM) ning
32. Universidad Tecnológica Emiliano Zapata (UTEZ).
IX. NUEVO LEÓN
1. alamnimekiri Valitsusasutused
1. Contraloría y Transparencia Gubernamental;
2. Coordinación Ejecutiva de la Administración Pública del Estado;
3. Representación del Gobierno del Estado en la Ciudad de México;
4. Secretaría de Administración;
& /et 53
5. Secretaría de Desarrollo Agropecuario;
6. Secretaría de Desarrollo Social;
7. Secretaría de Desarrollo Sustentable;
8. Secretaría de Economía y Trabajo;
9. Secretaría de Educación;
10. Secretaría de Finanzas y Tesorería General del Estado;
11. Secretaría de Infraestructura;
12. Secretaría de Salud;
13. Secretaría de Seguridad Pública ning
14. Secretaría General de Gobierno.
2. alamnimekiri Muud üksused
1. Agencia para la Racionalización y Modernización del Sistema de Transporte Público de
Nuevo León;
& /et 54
2. Colegio de Educación Profesional Técnica de Nuevo León (CONALEP);
3. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Nuevo León;
4. Consejo Estatal de Rehabilitación Urbana, A.C. (CERU);
5. Consejo Estatal de Transporte y Vialidad;
6. Consejo Estatal para la Promoción de Valores y Cultura de la Legalidad;
7. Consejo para la Cultura y las Artes de Nuevo León;
8. Corporación de Desarrollo Turístico de Nuevo León;
9. Corporación para el Desarrollo Agropecuario de Nuevo León (CODEAGRO);
10. Corporación para el Desarrollo de la Zona Fronteriza de Nuevo León;
11. Fiscalía General de Justicia;
12. Instituto Constructor de Infraestructura Física Educativa y Deportiva de Nuevo León;
13. Instituto de Capacitación y Educación para el Trabajo del Estado de Nuevo León;
& /et 55
14. Instituto de Control Vehicular;
15. Instituto de Innovación y Transferencia de Tecnología de Nuevo León;
16. Instituto de Investigación, Innovación y Estudios de Posgrado para la Educación en el Estado
de Nuevo León;
17. Instituto de la Vivienda de Nuevo León;
18. Instituto de Seguridad y Servicios Sociales de los Trabajadores del Estado de Nuevo León;
19. Instituto Estatal de Cultura Física y Deporte;
20. Instituto Estatal de la Juventud;
21. Instituto Estatal de las Mujeres;
22. Instituto Estatal de Seguridad Pública;
23. Instituto Registral y Catastral del Estado de Nuevo León;
24. Operadora de Servicios Turísticos de Nuevo León;
25. Parque Fundidora;
& /et 56
26. Parques y Vida Silvestre de Nuevo León;
27. Promotora de Desarrollo Rural de Nuevo León;
28. Red Estatal de Autopistas de Nuevo León;
29. Régimen de Protección Social en Salud;
30. Servicios de Agua y Drenaje de Monterrey;
31. Servicios de Salud de Nuevo León;
32. Sistema de Caminos de Nuevo León;
33. Sistema de Transporte Colectivo;
34. Sistema Integral para el Manejo Ecológico y Procesamiento de Desechos;
35. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Nuevo León;
36. Unidad de Integración Educativa;
37. Universidad de Ciencias de la Seguridad;
& /et 57
38. Universidad Politécnica de Apodaca;
39. Universidad Politécnica de García;
40. Universidad Tecnológica de Cadereyta;
41. Universidad Tecnológica General Mariano Escobedo;
42. Universidad Tecnológica Linares ning
43. Universidad Tecnológica Santa Catarina.
X. PUEBLA
1. alamnimekiri Valitsusasutused
1. Secretaría de Desarrollo Social;
2. Procuraduría General de Justicia;
3. Secretaría de Bienestar;
4. Secretaría de Competitividad, Trabajo y Desarrollo Económico;
& /et 58
5. Secretaría de Cultura y Turismo;
6. Secretaría de Desarrollo Rural y Competitividad Agrícola;
7. Secretaría de Desarrollo Rural, Sustentabilidad y Ordenamiento Territorial;
8. Secretaría de Educación Pública;
9. Secretaría de Finanzas y Administración;
10. Secretaría de Infraestructura, Movilidad y Transportes;
11. Secretaría de la Contraloría;
12. Secretaría de Medio Ambiente y Ordenamiento Territorial;
13. Secretaría de Salud;
14. Secretaría de Seguridad Pública;
15. Secretaría de Servicios Legales y Defensoría Pública;
16. Secretaría del Trabajo y Competitividad ning
17. Secretaría General de Gobierno.
& /et 59
2. alamnimekiri Muud üksused
1. Banco Estatal de Tierra;
2. Carreteras de Cuota – Puebla;
3. Casa del Artesano del Estado de Puebla;
4. Centro de Conciliación Laboral del Estado de Puebla Comisión de Vivienda del Estado De
Puebla;
5. Ciudad Modelo;
6. Colegio de Bachilleres del Estado de Puebla;
7. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Puebla;
8. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Puebla;
9. Comisión Estatal de Agua y Saneamiento del Estado de Puebla;
10. Comisión Estatal de Mejora Regulatoria;
& /et 60
11. Comité Administrador Poblano para la Construcción de Espacios Educativos;
12. Comité de Planeación para El Desarrollo del Estado de Puebla;
13. Consejo de Ciencia y Tecnología del Estado de Puebla;
14. Consejo Estatal de Coordinación del Sistema Nacional de Seguridad Pública;
15. Convenciones y Parques;
16. Coordinación Estatal de Asuntos Internacionales y de Apoyo a Migrantes Poblanos;
17. Coordinación Estatal de Transparencia y Gobierno Abierto;
18. Coordinación General de Comunicación y Agenda Digital;
19. Corporación Auxiliar de Policía de Protección Ciudadana;
20. Ejecutivo del Estado;
21. Hospital para El Niño Poblano;
22. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Puebla;
& /et 61
23. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Puebla;
24. Instituto de Educación Digital del Estado de Puebla;
25. Instituto de Profesionalización del Magisterio Poblano;
26. Instituto de Seguridad y Servicios Sociales de Los Trabajadores al Servicio de los Poderes del
Estado de Puebla I.S.S.S.T.E.P.;
27. Instituto Estatal de Educación para Adultos;
28. Instituto Metropolitano de Planeación del Estado de Puebla;
29. Instituto Poblano de las Mujeres;
30. Instituto Registral y Catastral del Estado de Puebla;
31. Instituto Tecnológico Superior de Acatlán de Osorio;
32. Instituto Tecnológico Superior de Atlixco;
33. Instituto Tecnológico Superior de Ciudad Serdán;
& /et 62
34. Instituto Tecnológico Superior de Huauchinango;
35. Instituto Tecnológico Superior de la Sierra Negra de Ajalpan;
36. Instituto Tecnológico Superior de la Sierra Norte de Puebla;
37. Instituto Tecnológico Superior de Libres;
38. Instituto Tecnológico Superior de San Martín Texmelucan;
39. Instituto Tecnológico Superior de Tepeaca;
40. Instituto Tecnológico Superior de Tepexi de Rodríguez;
41. Instituto Tecnológico Superior de Teziutlán;
42. nstituto Tecnológico Superior de Tlatlauquitepec;
43. Instituto Tecnológico Superior de Venustiano Carranza;
44. Instituto Tecnológico Superior de Zacapoaxtla;
45. Museos Puebla;
& /et 63
46. Operadora Estatal de Aeropuertos Internacional de Puebla S.A. de C.V.;
47. Puebla Comunicaciones;
48. Red Urbana de Transporte Articulado;
49. Régimen Estatal de Protección Social en Salud;
50. Secretaría Ejecutiva del Sistema Estatal Anticorrupción;
51. Servicios de Salud del Estado de Puebla;
52. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Puebla;
53. Universidad Intercultural del Estado de Puebla;
54. Universidad Interserrana del Estado de Puebla-Ahuacatlán;
55. Universidad Interserrana del Estado de Puebla-Chilchotla;
56. Universidad Politécnica de Amozoc;
57. Universidad Politécnica de Puebla;
& /et 64
58. Universidad Politécnica Metropolitana de Puebla;
59. Universidad Tecnológica Bilingüe Internacional y Sustentable de Puebla;
60. Universidad Tecnológica de Huejotzingo;
61. Universidad Tecnológica de Izúcar de Matamoros;
62. Universidad Tecnológica de Oriental;
63. Universidad Tecnológica de Puebla;
64. Universidad Tecnológica de Tecamachalco;
65. Universidad Tecnológica de Tehuacán ning
66. Universidad Tecnológica de Xicotepec de Juárez.
XI. QUERÉTARO
1. alamnimekiri Valitsusasutused
1. Oficialía Mayor;
& /et 65
2. Procuraduría General de Justicia;
3. Secretaría de Desarrollo Agropecuario;
4. Secretaría de Desarrollo Social;
5. Secretaría de Desarrollo Sustentable;
6. Secretaría de Desarrollo Urbano y Obras Públicas;
7. Secretaría de Educación;
8. Secretaría de Gobierno;
9. Secretaría de Juventud;
10. Secretaría de la Contraloría;
11. Secretaría de Planeación y Finanzas;
12. Secretaría de Salud;
13. Secretaría de Seguridad Ciudadana;
& /et 66
14. Secretaría de Trabajo ning
15. Secretaría de Turismo.
2. alamnimekiri Muud üksused
1. Aeropuerto Intercontinental de Querétaro;
2. Casa Queretana de las Artesanías;
3. Centro de Evaluación y Control de Confianza del Estado de Querétaro;
4. Centro Estatal de Trasplantes de Querétaro;
5. Colegio de Bachilleres del Estado de Querétaro;
6. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de Querétaro;
7. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Querétaro;
8. Comisión Estatal de Aguas;
9. Comisión Estatal de Infraestructura de Querétaro;
& /et 67
10. Comisión Estatal del Sistema Penitenciario de Querétaro;
11. Comisión para el Fomento Económico de las Empresas del Sector Industrial Aeroespacial,
Comercial y de Servicios del Estado de Querétaro;
12. Consejo de Ciencia y Tecnología del Estado de Querétaro;
13. Instituto de Artes y Oficios de Querétaro;
14. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Querétaro;
15. Instituto de Formación Policial del Estado de Querétaro;
16. Instituto de Infraestructura Física Educativa del Estado de Querétaro;
17. Instituto de la Vivienda del Estado de Querétaro;
18. Instituto del Deporte y la Recreación del Estado de Querétaro;
19. Instituto Queretano de las Mujeres;
20. Instituto Queretano del Transporte;
& /et 68
21. Patronato de las Fiestas de Querétaro;
22. Procuraduría Estatal de Protección al Medio Ambiente y Desarrollo Urbano;
23. Régimen Estatal de Protección Social en Salud en el Estado de Querétaro;
24. Secretaría Ejecutiva del Sistema Estatal Anticorrupción;
25. Servicios de Salud del Estado de Querétaro;
26. Sistema Estatal de Comunicación Cultural y Educativa;
27. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Querétaro;
28. Unidad de Servicios para la Educación Básica en el Estado de Querétaro;
29. Universidad Aeronáutica en Querétaro;
30. Universidad Politécnica de Querétaro;
31. Universidad Politécnica de Santa Rosa Jáuregui;
& /et 69
32. Universidad Tecnológica de Corregidora;
33. Universidad Tecnológica de Querétaro ning
34. Universidad Tecnológica de San Juan del Río.
XII. SAN LUIS POTOSÍ
1. alamnimekiri Valitsusasutused
1. Contraloría General del Estado;
2. Oficialía Mayor;
3. Procuraduría General de Justicia;
4. Secretaría de Comunicaciones y Transportes;
5. Secretaría de Cultura;
6. Secretaría de Desarrollo Agropecuario y Recursos Hidráulicos;
7. Secretaría de Desarrollo Económico;
& /et 70
8. Secretaría de Desarrollo Social y Regional;
9. Secretaría de Desarrollo Urbano, Vivienda y Obras Públicas;
10. Secretaría de Ecología y Gestión Ambiental;
11. Secretaría de Educación;
12. Secretaría de Finanzas;
13. Secretaría de Turismo;
14. Secretaría del Trabajo y Previsión Social ning
15. Secretaría General de Gobierno.
2. alamnimekiri Muud üksused
1. Agencia Pro San Luis;
2. Archivo Histórico del Estado;
3. Casa Cuna Margarita Maza de Juárez;
& /et 71
4. Centro Cultural Real de Catorce;
5. Centro de Asistencia Social Rafael Nieto;
6. Centro de Asistencia Social Rosario Castellanos;
7. Centro de Convenciones de San Luis Potosí;
8. Centro de las Artes San Luis Potosí Centenario;
9. Centro de Producción Santa Rita S.A. de C.V.;
10. Centro Estatal de Cultura y Recreación Tangamanga „Profesor Carlos Jonguitud Barrios“;
11. Centro Estatal de Cultura y Recreación Tangamanga Ii;
12. Cineteca Alameda del Estado de San Luis Potosí;
13. Colegio de Bachilleres del Estado de San Luis Potosí;
14. Colegio de Educación Profesional Técnica del Estado de San Luis Potosí;
15. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de San Luis Potosí;
& /et 72
16. Comisión Ejecutiva Estatal de Atención a Víctimas del Estado de San Luis Potosí;
17. Comisión Estatal del Agua del Estado de San Luis Potosí;
18. Consejo Consultivo del Centro Histórico;
19. Consejo Estatal de Población;
20. Consejo Potosino de Ciencia y Tecnología;
21. Coordinación Estatal para el Fortalecimiento Institucional de los Municipios;
22. El Colegio de San Luis Potosí, A.C;
23. Hospital Central Dr. Ignacio Morones Prieto;
24. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de San Luis Potosí;
25. Instituto de Desarrollo Humano y Social de los Pueblos y Comunidades Indígenas del Estado;
26. Instituto de las Mujeres del Estado de San Luis Potosí;
27. Instituto de Televisión Pública de San Luis Potosí Xhsls Canal 9;
& /et 73
28. Instituto de Vivienda del Estado de San Luis Potosí;
29. Instituto Estatal de Ciegos;
30. Instituto Estatal de Educación para Adultos;
31. Instituto Estatal de Infraestructura Física Educativa;
32. Instituto Geriátrico Dr. Nicolás Aguilar;
33. Instituto Potosino de Bellas Artes;
34. Instituto Potosino de Cultura Física y Deporte;
35. Instituto Potosino de Investigación Científica y Tecnológica, A.C.;
36. Instituto Potosino de la Juventud;
37. Instituto Registral y Catastral del Estado de San Luis Potosí;
38. Instituto Tecnológico Superior de Ébano;
39. Instituto Tecnológico Superior de Rio Verde San Luis Potosí;
& /et 74
40. Instituto Tecnológico Superior de San Luis Potosí;
41. Instituto Tecnológico Superior de Tamazunchale;
42. Instituto Temazcalli Prevención y Rehabilitación;
43. Junta Estatal de Caminos;
44. Museo de Arte Contemporáneo de San Luis Potosí;
45. Museo del Ferrocarril;
46. Museo del Virreinato;
47. Museo Federico Silva „Escultura Contemporánea“;
48. Museo Francisco Cossío del Estado de San Luis Potosí;
49. Museo Laberinto de las Ciencias y las Artes;
50. Museo Nacional de la Máscara;
51. Patronato para la Organización, Difusión y Administración de la Feria Nacional Potosina;
& /et 75
52. Promotora del Estado de San Luis Potosí;
53. Régimen Estatal de Protección Social en Salud;
54. Servicios de Salud de San Luis Potosí;
55. Sistema Estatal para el Desarrollo Integral de la Familia;
56. Universidad Intercultural de San Luis Potosí;
57. Universidad Politécnica de San Luis Potosí;
58. Universidad Tecnológica de San Luis Potosí ning
59. Universidad Tecnológica Metropolitana de San Luis Potosí.
XIII. VERACRUZ
1. alamnimekiri Valitsusasutused
1. Contraloría General;
2. Coordinación General de Comunicación Social;
& /et 76
3. Procuraduría General de Justicia;
4. Secretaría de Desarrollo Agropecuario, Rural y Pesca;
5. Secretaría de Desarrollo Económico y Portuario;
6. Secretaría de Desarrollo Social;
7. Secretaría de Educación;
8. Secretaría de Finanzas y Planeación;
9. Secretaría de Gobierno;
10. Secretaría de Infraestructura y Obras Públicas;
11. Secretaría de Medio Ambiente;
12. Secretaría de Protección Civil;
13. Secretaría de Salud;
14. Secretaría de Seguridad Pública;
& /et 77
15. Secretaría de Trabajo, Previsión Social y Productividad ning
16. Secretaría de Turismo y Cultura.
2. alamnimekiri Muud üksused
1. Academia Veracruzana de las Lenguas Indígenas;
2. Colegio de Bachilleres del Estado de Veracruz;
3. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Veracruz;
4. Colegio de Veracruz;
5. Colegio Nacional de Educación Profesional Técnica del Estado de Veracruz;
6. Comisión de Arbitraje Médico del Estado de Veracruz;
7. Comisión del Agua del Estado de Veracruz;
8. Comisión Ejecutiva de Atención Integral a Víctimas del Delito;
9. Consejo Veracruzano de Investigación Científica y Desarrollo Tecnológico;
& /et 78
10. Instituto de Capacitación para el Trabajo del Estado de Veracruz;
11. Instituto de Espacios Educativos del Estado de Veracruz;
12. Instituto de Pensiones del Estado de Veracruz;
13. Instituto de Policía Auxiliar y Protección Patrimonial;
14. Instituto Tecnológico de Superior Acayucan;
15. Instituto Tecnológico Superior de Álamo Temapache;
16. Instituto Tecnológico Superior de Alvarado;
17. Instituto Tecnológico Superior de Chicontepec;
18. Instituto Tecnológico Superior de Coatzacoalcos;
19. Instituto Tecnológico Superior de Cosamaloapan;
20. Instituto Tecnológico Superior de Huatusco;
21. Instituto Tecnológico Superior de Jesús Carranza;
& /et 79
22. Instituto Tecnológico Superior de Juan Rodríguez Clara;
23. Instituto Tecnológico Superior de las Choapas;
24. Instituto Tecnológico Superior de Martínez de la Torre;
25. Instituto Tecnológico Superior de Misantla;
26. Instituto Tecnológico Superior de Naranjos;
27. Instituto Tecnológico Superior de Pánuco;
28. Instituto Tecnológico Superior de Perote;
29. Instituto Tecnológico Superior de Poza Rica;
30. Instituto Tecnológico Superior de San Andrés Tuxtla;
31. Instituto Tecnológico Superior de Tantoyuca;
32. Instituto Tecnológico Superior de Tierra Blanca;
33. Instituto Tecnológico Superior de Xalapa;
& /et 80
34. Instituto Tecnológico Superior de Zongolica;
35. Instituto Veracruzano de Desarrollo Municipal;
36. Instituto Veracruzano de Educación para los Adultos;
37. Instituto Veracruzano de la Cultura
38. Instituto Veracruzano de la Vivienda;
39. Instituto Veracruzano de las Mujeres;
40. Instituto Veracruzano del Deporte;
41. Procuraduría Estatal de Protección al Medio Ambiente;
42. Radiotelevisión de Veracruz;
43. Régimen Veracruzano de Protección Social en Salud;
44. Servicios de Salud de Veracruz;
45. Sistema para el Desarrollo Integral de la Familia del Estado de Veracruz;
& /et 81
46. Universidad Politécnica de Huatusco;
47. Universidad Tecnológica de Gutiérrez Zamora;
48. Universidad Tecnológica del Centro de Veracruz ning
49. Universidad Tecnológica del Sureste de Veracruz.
XIV. ZACATECAS
1. alamnimekiri Valitsusasutused
1. Coordinación Estatal de Planeación;
2. Coordinación General Jurídica;
3. Secretaría de Administración;
4. Secretaría de Desarrollo Social;
5. Secretaría de Desarrollo Urbano, Vivienda y Ordenamiento Territorial;
6. Secretaría de Economía;
& /et 82
7. Secretaría de Educación;
8. Secretaría de Finanzas;
9. Secretaría de la Función Pública;
10. Secretaría de las Mujeres;
11. Secretaría de Obras Públicas;
12. Secretaría de Salud;
13. Secretaría de Seguridad Pública;
14. Secretaría de Turismo;
15. Secretaría del Agua y Medio Ambiente;
16. Secretaría del Campo;
17. Secretaría del Zacatecano Migrante ning
18. Secretaría General de Gobierno.
& /et 83
2. alamnimekiri Muud üksused
1. Centro Estatal de Trasplantes de Órganos y Tejidos;
2. Colegio de Bachilleres del Estado de Zacatecas;
3. Colegio de Educación Profesional y Técnica de Zacatecas;
4. Colegio de Estudios Científicos y Tecnológicos del Estado de Zacatecas;
5. Consejo Estatal de Desarrollo Económico;
6. Consejo Zacatecano de Ciencia, Tecnología e Innovación;
7. Escuela de Conservación y Restauración de Zacatecas „Refugio Reyes“;
8. Instituto de Capacitación para el Trabajo;
9. Instituto de Cultura Física y el Deporte del Estado de Zacatecas;
10. Instituto de la Juventud del Estado de Zacatecas;
11. Instituto de Seguridad y Servicios Sociales para el Estado de Zacatecas;
& /et 84
12. Instituto de Selección y Capacitación del Estado;
13. Instituto para la Atención e Inclusión de las Personas con Discapacidad en el Estado de
Zacatecas;
14. Instituto Tecnológico Superior de Fresnillo;
15. Instituto Tecnológico Superior de Jerez;
16. Instituto Tecnológico Superior de Loreto;
17. Instituto Tecnológico Superior de Nochistlán;
18. Instituto Tecnológico Superior de Río Grande;
19. Instituto Tecnológico Superior de Sombrerete;
20. Instituto Tecnológico Superior de Tlaltenango;
21. Instituto Zacatecano de Construcción de Escuelas;
22. Instituto Zacatecano de Cultura „Ramón López Velarde“;
& /et 85
23. Instituto Zacatecano de Educación para Adultos;
24. Junta de Protección y Conservación de Monumentos y Zonas Típicas del Estado de Zacatecas;
25. Patronato Estatal de Promotores Voluntarios;
26. Régimen Estatal de Protección Social en Salud;
27. Servicios de Salud de Zacatecas;
28. Sistema Estatal para el Desarrollo Integral de la Familia;
29. Sistema Zacatecano de Radio y Televisión;
30. Universidad Politécnica de Zacatecas;
31. Universidad Politécnica del Sur de Zacatecas ning
32. Universidad Tecnológica de Zacatecas.
& /et 86
B JAO SELGITAVAD MÄRKUSED
Üldnormid
1. Leping hõlmab iga osariigi kõiki üksusi, mis on 1. alamnimekirjas „Valitsusasutused“
loetletud keskvalitsusest madalama taseme valitsusasutuste alluvuses, tingimusel et üksus ei
moodusta omaette juriidilist isikut.
2. Käesolevas jaos loetletud üksuste nimetuste tõlge on esitatud üksnes viitamise eesmärgil ja
see ei kujuta endast ametlikku tõlget.
Kohaldamisalast väljaarvamine
3. 21. peatüki „Riigihanked“ G jagu „Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid“ ei kohaldata B
jao „Keskvalitsusest madalama taseme üksused“ suhtes.
4. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata käesoleva jao „Keskvalitsusest madalama taseme
üksused“ kohaste kinnipidamissüsteemidega seotud kaupade, teenuste ja ehitusteenuste riigihangete
suhtes.
& /et 87
5. 21. peatükki „Riigihanked“ kohaldatakse kaupade, teenuste ja ehitusteenuste hangete suhtes,
olenemata riikliku rahastamise päritolust, järgmiste eranditega:
a) Ciudad de México puhul on kaupade ja teenuste hanked hõlmatud üksnes siis, kui need on
rahastatud föderaaleelarve kulude Ramo 33 kohastest rahalistest toetustest ja ette nähtud
eelarve koordineerimise seaduse V peatükiga (Capítulo V de la Ley de Coordinación Fiscal);
b) Estado de México puhul on kaupade, teenuste ja ehitusteenuste riigihanked hõlmatud üksnes
siis, kui need on rahastatud föderaaleelarve kulude Ramo 28 ja Ramo 33 rahalistest toetustest
ja ette nähtud eelarve koordineerimise seaduse V peatükiga (Capítulo V de la Ley de
Coordinación Fiscal), ning
c) Jalisco puhul on kaupade ja teenuste hanked hõlmatud üksnes siis, kui need on rahastatud
föderaaleelarve kulude Ramo 28 ja Ramo 33 kohastest rahalistest toetustest ja ette nähtud
eelarve koordineerimise seaduse V peatükiga (Capítulo V de la Ley de Coordinación Fiscal).
6. Durango puhul ei kohaldata 21. peatükki „Riigihanked“ hangete suhtes:
a) mis on seotud haridussektori ehitusteenustega;
b) mis on seotud sotsiaalprogrammidest tulenevate projektide ja meetmetega ning
c) mis on seotud koolivormidega.
& /et 88
7. Estado de México 1. alamnimekirjas „Valitsusasutused“ loetletud üksuste puhul on F jao
kohaste ehitusteenuste riigihangete suhtes kohaldatav künnis 12 721 740 USA dollarit.
8. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata Jalisco riigihangete suhtes kolme aasta jooksul pärast
käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeva.
9. 21. peatüki „Riigihanked“ sätteid, mis on seotud elektrooniliste vahendite kasutamisega, ei
kohaldata Veracruzi riigihangete suhtes nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu allkirjastamise
kuupäeva.
10. Zacatecase puhul:
a) hõlmab leping üksnes kaupu, mis kuuluvad föderaalse tarnete klassifikaatori gruppidesse FSC
10, FSC 12, FSC 14, FSC 63, FSC 66, FSC 68, FSC 71, FSC 70, FSC 74 ja FSC 9999;
b) hõlmab leping üksnes teenuseid, mis kuuluvad Ameerika Ühendriikide, Mehhiko
Ühendriikide ja Kanada vahelise lepingu (mis on kehtestatud 30. novembri 2018. aasta
protokolli (millega asendatakse Põhja-Ameerika vabakaubandusleping Ameerika
Ühendriikide, Mehhiko Ühendriikide ja Kanada vahelise lepinguga (edaspidi „USMCA“)) I
lisas) liites 13-D-1 „Ühine klassifitseerimissüsteem“ sätestatud ühise
klassifitseerimissüsteemi kategooriatesse D304, D316, D399, J015, J016, J017, L099 ja R019,
ning
& /et 89
c) suurema selguse huvides olgu märgitud, et F jaos „Ehitusteenused“ loetletud ehitusteenuseid
kohaldatakse Zacatecase osariigi hõlmatud üksuste hangete suhtes.
Parem vastastikune turulepääs
11. Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva lepingu allkirjastamist esitab Mehhiko Euroopa Liidule
pakkumise laiendada käesoleva jao kohaldamisala Aguascalientese ja Coahuila osariikide
hankeüksustele.
12. Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu allkirjastamist esitab Mehhiko Euroopa Liidule
pakkumise laiendada käesoleva jao kohaldamisala.
Pärast seda, kui lepinguosalised on vahetanud käesolevas punktis ja 21-A lisa „Euroopa Liidu
käesoleva lepinguga hõlmatud hange“ B jao „Keskvalitsusest madalama taseme üksused“
selgitavate märkuste punktis 1 osutatud turulepääsu parandamise pakkumised, valmistab artikli 1.10
„Lepingu III osa allkomiteed ja muud organid“ punkti j alusel loodud riigihangete allkomitee
vastavalt artikli 21.19 „Riigihangete allkomitee“ punktile b ühisnõukogu jaoks ette otsuse käesoleva
jao muutmiseks, kui lepinguosaliste esindajad selles allkomitees peavad pakutavat turulepääsu
samaväärseks.
& /et 90
13. Ühisnõukogu võtab otsuse käesoleva jao muutmise kohta vastavalt punktides 11 ja 12
osutatud pakkumistele vastu kuue kuu jooksul tingimusel, et kumbki lepinguosaline on viinud
lõpule oma sisemenetlused.
14. Käesolevas jaos USA dollarites väljendatud künniseid kohandatakse igal aastal, et võtta
arvesse Ameerika Ühendriikide inflatsioonimäära ning Ameerika Ühendriikide, Mehhiko
Ühendriikide ja Kanada vahelise lepingu (edaspidi „USMCA“) kohandusi, kasutades järgmist
valemit:
Künniste kohanduse arvutamisel võetakse arvesse järgmist:
a) Ameerika Ühendriikide inflatsioonimäära mõõdetakse USA tööhõivestatistika ameti
avaldatud valmistoodete tootjahinnaindeksi alusel ning
b) kohanduste arvutamisel lähtutakse kaheaastastest perioodidest, mis algavad 1. novembril, ja
need jõustuvad kaheaastase perioodi lõpule vahetult järgneva aasta 1. jaanuaril.
& /et 91
Mehhiko teatab Euroopa Liidule kohandatud künnised hiljemalt kohandamise jõustumise aastale
eelneva aasta 16. novembriks.
15. Mehhiko arvutab ja konverteerib künniste väärtuse Mehhiko peesodesse, kasutades Banco de
México (Mehhiko keskpank) ümberarvestuskurssi. Ümberarvestuskursiks on Mehhiko peeso
väärtus USA dollarites iga aasta 1. detsembril ja 1. juunil või neile järgneval esimesel tööpäeval. 1.
detsembri ümberarvestuskurssi kohaldatakse järgmise aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini ning 1.
juuni ümberarvestuskurssi kohaldatakse sama aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini.
Enne, kui Mehhiko hakkab Mehhiko peeso ümberarvestuskursi ja kindlaksmääratud künniseid
kohaldama, teeb ta need teatavaks Euroopa Liidule.
16. Künnistega seotud teave avaldatakse järgmisel veebisaidil: www.compranet.gob.mx.
& /et 92
C JAGU
MUUD ÜKSUSED
1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ning kui H jao üldmärkustest ei tulene teisiti,
kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ käesolevas jaos loetletud Mehhiko hankeüksuste suhtes,
kui tarnete maksumus on võrdne järgmiste künnistega või ületab neid:
a) 397 535 USA dollarit D ja E jaoga hõlmatud teenuste puhul ning
b) 12 721 740 USA dollarit F ja G jaoga hõlmatud ehitusteenuste ja avaliku ja erasektori
partnerlusprojektide puhul.
2. Punktis 1 sätestatud künnised kehtivad 2018. aasta kohta ning neid kohandatakse inflatsiooni
arvesse võtmiseks vastavalt H jao „Üldmärkused“ punktile 16.
MUUDE ÜKSUSTE LOETELU
1. Aeropuerto Internacional de la Ciudad de México, S.A. de C.V. (Ciudad de México
Rahvusvaheline Lennujaam).
2. Aeropuertos y Servicios Auxiliares (ASA) (Lennujaamad ja Tugiteenistused).
& /et 93
3. Caminos y Puentes Federales de Ingresos y Servicios Conexos (CAPUFE) (Föderaalne
Tasuliste Teede ja Sildade Teenistus ning sellega seotud teenistused).
4. Centro de Integración Juvenil, A.C. (Noorte Integratsioonikeskused).
5. Comisión Federal de Electricidad (CFE) (Föderaalne Elektrikomisjon), sealhulgas:
a) Comisión Federal de Electricidad (Coorporativo) (Föderaalne Elektrikomisjon –
Äriühingud);
b) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Distribución (Föderaalse Elektrikomisjoni
Tütarettevõte – Jaotus);
c) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Transmisión (Föderaalse Elektrikomisjoni
Tütarettevõte – Ülekanne);
d) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Generación I (Föderaalse Elektrikomisjoni
Tütarettevõte – Tootmine I);
e) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Generación II (Föderaalse Elektrikomisjoni
Tütarettevõte – Tootmine II);
& /et 94
f) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Generación III (Föderaalse Elektrikomisjoni
Tütarettevõte – Tootmine III);
g) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Generación IV (Föderaalse Elektrikomisjoni
Tütarettevõte – Tootmine IV);
h) Empresas Productiva subsidiaria CFE Generación V (Föderaalse Elektrikomisjoni
Tütarettevõte – Tootmine V);
i) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Generación VI (Föderaalse Elektrikomisjoni
Tütarettevõte – Tootmine VI) ning
j) Empresas Productiva Subsidiaria CFE Suministrador de Servicios Básicos (Föderaalse
Elektrikomisjoni Tütarettevõte - Põhiteenused).
6. Comisión Nacional del Agua (Riiklik Veekomisjon).
7. Comisión Nacional Forestal (Riiklik Metsanduskomisjon).
8. Comisión Nacional para el Desarrollo de los Pueblos Indigenas (Riiklik Põlisrahvaste Arengu
Komisjon).
9. Comisión para la Regularización de la Tenencia de la Tierra (Maaomandi Reguleerimise
Komisjon).
& /et 95
10. Consejo Nacional de Ciencia y Tecnología (CONACYT) (Riiklik Teadus- ja
Tehnoloogianõukogu).
11. Consejo de Promoción Turística de México, S.A. de C.V. (Mehiko Turismiamet).
12. Distribuidora Impulsora Comercial de Conasupo S.A. de C.V. (Diconsa) (Riiklik
Jaekaubanduse Elavdamise Kett – Diconsa).
13. Ferrocarril del Istmo de Tehuantepec, S.A. de C.V. (Itsmo de Tehuantepec’i Raudtee).
14. Grupo Aeroportuario de la Ciudad de México S.A. de C.V. (Ciudad de México Lennujaama
Grupp).
15. Instituto Mexicano de Cinematografía (Mehhiko Filmiinstituut).
16. Instituto Mexicano de la Juventud (Mehhiko Noorteinstituut).
17. Instituto Mexicano del Seguro Social (IMSS) (Mehhiko Sotsiaalkindlustusamet).
18. Instituto Nacional de la Infraestructura Física Educativa (Riiklik Hariduse Füüsilise Taristu
Instituut).
19. Instituto Nacional de las Mujeres (Riiklik Naiste Instituut).
& /et 96
20. Instituto Mexicano de la Propiedad Industrial (Mehhiko Tööstusomandi Instituut).
21. Instituto Nacional de las Personas Adultas Mayores (Riiklik Eakate Instituut).
22. Instituto de Seguridad y Servicios Sociales de los Trabajadores del Estado (ISSSTE)
(Riigiteenistujate Sotsiaalkindlustuse ja -Teenuste Instituut).
23. Instituto de Seguridad Social para las Fuerzas Armadas Mexicanas (Mehhiko Relvajõudude
Sotsiaalkindlustusinstituut).
24. Instituto Nacional para la Educación de los Adultos (Riiklik Täiskasvanuhariduse Instituut).
25. Leche Industrializada Conasupo S.A. de C.V. (Liconsa) – no incluye la compra de bienes
agrícolas adquiridos para programas de apoyo a la agricultura o bienes para la alimentación
humana (Conasupo Tööstuslik Piim, Liconsa – see ei hõlma põllumajandustoodete hankeid
põllumajanduse toetamise programmide ega inimeste jaoks ette nähtud toitlustusprogrammide
jaoks).
26. Lotería Nacional para la Asistencia Pública (Riiklik Abiloterii).
27. NOTIMEX S.A. de C.V.
& /et 97
28. Petróleos Mexicanos (PEMEX) – no incluye las compras de combustibles y gas (Mehhiko
Riiklik Naftaettevõte – ei hõlma kütuste ja gaasi hankeid):
a) PEMEX Corporativo (PEMEX – Grupp);
b) Pemex Exploración y Producción (PEMEX – Uurimine ja Tootmine);
c) Pemex Perforación y Servicios (PEMEX – Puurimine ja Teenused);
d) Pemex Transformación Industrial (PEMEX – Tööstuslik Töötlemine);
e) Pemex Logística (PEMEX – Logistika);
f) Pemex Perforación y Servicios (PEMEX – Tootmine ja Teenused);
g) Pemex Etileno (PEMEX – Etüleen) ning
h) PEMEX Fertilizantes (PEMEX – Väetised).
29. Instituto Mexicano del Petróleo (Mehhiko Naftainstituut).
30. Procuraduría Federal del Consumidor (Föderaalne Tarbijaprokuratuur).
& /et 98
31. Pronósticos para la Asistencia Pública (Riigiabi Prognostikaasutus).
32. Servicio Aeroportuario de la Ciudad de México, S.A. de C.V. (Ciudad de México
Lennujaama Teenistus).
33. Servicio Geológico Mexicano (Mehhiko Geoloogiateenistus).
34. Servicio Geológico Mexicano (Mehhiko Postiteenistus).
35. Sistema Nacional para el Desarrollo Integral de la Familia (DIF) – no incluye las compras de
bienes agrícolas adquiridos para programas de apoyo a la agricultura o bienes para la
alimentación humana (Riiklik Tervikliku Perearengu Süsteem – see ei hõlma
põllumajandustoodete hankeid põllumajanduse toetamise programmide ega inimeste jaoks
ette nähtud toitlustusprogrammide jaoks).
36. Talleres Gráficos de México (Mehhiko Riiklikud Trükikojad).
37. Financiera para el Bienestar (Heaolu rahastamine).
38. Consejo Nacional para Prevenir la Discriminación (Riiklik Diskrimineerimise Ennetamise
Nõukogu).
& /et 99
39. Autoridad Federal para el Desarrollo de las Zonas Económicas Especiales
(Erimajanduspiirkondade Arendamise Föderaalamet).
40. Comisión Nacional para la Protección y Defensa de los Usuarios de Servicios Financieros
(Riiklik Finantsteenuste Kasutajate Kaitse Komisjon).
41. Instituto para el Desarrollo Técnico de las Haciendas Públicas (Riigikassa Tehnilise Arengu
Instituut).
42. Centro Nacional para el Desarrollo y la Inclusión de las Personas con Discapacidad (Puuetega
Inimeste Arengu ja Kaasamise Riiklik Keskus).
43. Centro Nacional de Metrología (Riiklik Metroloogiakeskus).
44. Hospital Juárez de México (México Juáreze Haigla).
45. Hospital General Dr. Manuel Gea González (Dr Manuel Gea Gonzáleze nimeline Üldhaigla).
46. Hospital General de México Dr. Eduardo Liceaga (Dr Eduardo Liceaga nimeline México
Üldhaigla).
47. Hospital Infantil de México Federico Gómez (Federico Gómeze nimeline México
Lastehaigla).
& /et 100
48. Comité Nacional para el Desarrollo Sustentable de la Caña de Azúcar (Riiklik Suhkruroo
Kestliku Arengu Komitee).
49. Productora Nacional de Biológicos Veterinarios (Riiklik Bioloogliste Veterinaartoodete
Tootmise Ettevõte).
50. Organismo Promotor de Inversiones en Telecomunicaciones
(Telekommunikatsiooniinvesteeringute Edendamise Organisatsioon).
51. Comisión Nacional de los salarios mínimos (Riiklik Miinimumpalga Komisjon).
52. Comisión Nacional de Vivienda (Riiklik Eluasemekomisjon).
53. Centro Nacional del Control del Gas Natural (Riiklik Maagaasi Kontrollikeskus).
54. Centro Nacional de Control de Energía (Riiklik Energiakontrollikeskus).
55. Administración Portuaria Integral de Altamira, S.A de C.V. (Altamira Sadamahaldur).
56. Administración Portuaria Integral de Lázaro Cárdenas, S.A de C.V. (Lázaro Cárdenase
Sadamahalduse Ettevõte).
& /et 101
57. Administración Portuaria Integral de Manzanillo, S.A de C.V. (Manzanillo Sadamahalduse
Ettevõte).
58. Administración Portuaria Integral de Veracruz, S.A de C.V. (Veracruzi Sadamahalduse
Ettevõte).
59. Instituto Nacional de Lenguas Indígenas (Riiklik Põlisrahvaste Keelte Instituut).
60. Instituto Nacional de Ciencias Penales (Riiklik Karistusteaduste Instituut).
61. Comisión Nacional de los Derechos Humanos (Riiklik Inimõiguste Komisjon).
62. Instituto Nacional de Estadística y Geografía (Riiklik Statistika- ja Geograafiainstituut).
63. Comisión Federal de Competencia Económica (Föderaalne Majanduskonkurentsi Komisjon).
64. Instituto Federal de Telecomunicaciones (Föderaalne Telekommunikatsiooniinstituut).
C JAO SELGITAVAD MÄRKUSED
Käesolevas jaos loetletud üksuste nimetuste eestikeelne tõlge on esitatud üksnes viitamise eesmärgil
ja see ei kujuta endast ametlikku tõlget.
& /et 102
D JAGU
KAUBAD
1. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti või kui H jao üldmärkustest ei tulene teisiti,
hõlmab 21. peatükk „Riigihanked“ kõigi A–C jaos loetletud üksuste hankeid.
2. Olenemata punktist 1 hõlmab Secretaría de la Defensa Nacionali (Kaitseministeerium) ja
Secretaría de Marina (Mereväeministeerium) hangete puhul 21. peatükk „Riigihanked“ ainult
järgmisi kaupu, millele on antud föderaalse tarnete klassifikaatori kood (FSC-kood):
22. Raudteeseadmed
23. Maapinnal liikuvad sõidukid, mootorsõidukid, haagised ja jalgrattad (v.a bussid koodiga 2310
ning sõjaväeveokid ja -haagised koodidega 2320 ja 2330 ning roomikutega lahingu-, ründe- ja
taktikalised sõidukid koodiga 2350)
24. Traktorid
25. Sõidukite varuosad
& /et 103
26. Rehvid ja sisekummid
29. Mootori abiseadmed
30. Mehhaanilised jõuülekandeseadmed
32. Puutöömasinad ja -seadmed
34. Metallitöömasinad
35. Teenindus- ja kaubandusseadmed
36. Eritööstusmasinad
37. Põllumajandusmasinad ja -seadmed
38. Ehitus-, kaevandus-, kaeve- ja teehooldusseadmed
39. Materjalide käsitsemise seadmed
40. Köied, kaablid, ketid ja tarvikud
41. Külmutus-, kliima- ja tuulutusseadmed
& /et 104
42. Tuletõrje-, pääste- ja turvaseadmed ning keskkonnakaitseseadmed ja -materjalid
43. Pumbad ja kompressorid
44. Ahjud, aurumasinad ja kuivatusseadmed ja tuumareaktorid
45. Torutööde, kütte- ja kanalisatsiooniseadmed
46. Veepuhastus- ja reoveekäitlusseadmed
47. Torud, voolikud ja liitmikud
48. Klapid ja ventiilid
49. Hooldus- ja remondiseadmed
52. Mõõteriistad
53. Rauakaubad ja abrasiivid
54. Kokkupandavad konstruktsioonid ja tellingud
& /et 105
55. Puit, puitdetailid, vineer ja spoon
56. Ehitusmaterjalid
61. Elektritraat, toite- ja jaotusseadmed
62. Valgustid ja lambid
63. Häire-, signalisatsiooni- ja turvasüsteemid
65. Meditsiini-, hambaravi- ja veterinaarseadmed ning varustus
66. Instrumendid ja laboriseadmed
67. Fotograafiaseadmed
68. Kemikaalid ja keemiatooted
69. Koolitusvahendid ja -seadmed
70. Automaatsed andmetöötlusseadmed (sh püsivara), tarkvara, tarvikud ja tugiseadmed
& /et 106
71. Mööbel
72. Sisustus ja seadmed kasutamiseks kodumajapidamistes ja ettevõtetes
73. Toidu valmistamise ja serveerimise vahendid
74. Büroomasinad, tekstitöötlussüsteemid ja visuaalse salvestamise seadmed
75. Bürootarbed ja -seadmed
76. Raamatud, kaardid ja muud väljaanded (välja arvatud 7650: joonised ja kirjeldused)
77. Muusikariistad, fonograafid ja kodukasutuseks mõeldud raadiod
78. Vabaaja- ja spordivarustus
79. Puhastusseadmed ja -vahendid
80. Pintslid, värvid, tihendid ja kinnitid
81. Konteinerid, pakendid ja pakketarvikud
85. Tualett-tarbed
& /et 107
87. Põllumajanduslikud varud
88. Elusloomad
91. Kütus, määrded, õlid ja vahad
93. Mittemetallilised tehismaterjalid
94. Mittemetalliline tooraine
96. Maagid, mineraalid ja nende esmatooted (välja arvatud 9620: looduslikud ja sünteetilised
mineraalid)
99. Mitmesugused tooted
& /et 108
E JAGU
TEENUSED
21. peatükk „Riigihanked“ hõlmab peale ehitusteenuste kõikide selliste teenuste hankeid, mida
hangivad A–C jaos loetletud üksused, välja arvatud järgmised teenused, mis on kindlaks määratud
vastavalt USMCA liites 13-D-1 „Ühtse klassifitseerimissüsteemi teenused“ esitatud ühtsele
klassifitseerimissüsteemile:
A Teadus- ja arendustegevus
Kõik klassid
C Arhitekti- ja inseneriteenused
C130 Restaureerimine (ainult ajalooliste paikade ja hoonete säilitamiseks)
D Infotöötlus ja sellega seotud telekommunikatsiooniteenused
D304 Automatiseeritud andmetöötlusega telekommunikatsiooni- ja ülekandeteenused,
välja arvatud täiustatud või lisandväärtusega teenused, mis on määratletud kui
telekommunikatsiooniteenused, mille puhul kasutatakse arvutipõhiseid
andmetöötlussüsteeme, mis: a) puudutavad kasutaja edastatud teabe vormi, sisu,
koodi, protokolli või muid sarnase aspekte, b) annavad kliendile täiendavat,
erinevat või ümberstruktureeritud teavet või c) hõlmavad kasutaja interaktsiooni
salvestatud teabega. Selle määratluse kohaldamisel ei hõlma automatiseeritud
andmetöötlusega telekommunikatsiooni- ja ülekandeteenuste omandamine kõne-
ega andmeedastusteenuste seadmete omamist ega pakkumist.
D305 Automatiseeritud andmetöötlusega kaugtöötlus- ja osaajalise kasutamise teenused
D309 Teabe- ja andmeringhäälinguteenused või andmeleviteenused
D316 Telekommunikatsioonivõrkude haldamise teenused
& /et 109
D317 Automatiseeritud uudise-, andme- või muud teabeteenused
Andmete ostmine (raamatute, perioodikaväljaannete, ajalehtede jms elektroonilised
ekvivalendid)
D399 Muud automatiseeritud andmetöötlusega telekommunikatsiooniteenused (sh
andmete säilitamine lindil, CDdel jne)
F Loodusvaradega seotud teenused
F011 Pestitsiidide/insektitsiidide tugiteenused
G Tervishoiu- ja sotsiaalteenused
Kõik klassid
J Kaupade hooldus, remont, muutmine, ümberehitamine ja paigaldamine
Seadmed
J010 Relvastus
J011 Sõjaline tuumamaterjal
J012 Tulejuhtimisvarustus
J013 Laskemoon ja lõhkeained
J014 Juhitavad raketid
J015 Õhusõidukite ja nende konstruktsioonide komponendid
J016 Õhusõidukite komponendid ja tarvikud
J017 Õhkutõusmis-, maandumis- ja maapealse teeninduse seadmed
J018 Kosmosesõidukid
J019 Laevad, väikealused, praamid ja ujuvdokid
J020 Paadid ja laevaseadmed
J022 Raudteeseadmed
J023 Maismaasõidukid, mootorsõidukid, haagised ja mootorrattad
J024 Traktorid
J025 Mootorsõidukite osad
J998 Laevaremonditöökojad mittetuumalaevade jaoks
& /et 110
K Isikute kinnipidamise toimingud ja sellega seotud teenused (relvastatud valvurite
osutatavad professionaalsed teenused ainult kaitse, isikute julgeoleku, rajatiste
valve otstarbel)
K103 Kütuse- ja muud naftateenused – välja arvatud ladustamine
K105 Valveteenused (relvastatud valvurite poolt ainult kaitse otstarbel osutatavad
professionaalsed teenused isiklikes turva- ja järelevalverajatistes)
K109 Järelevalveteenused (relvastatud valvurite poolt ainult kaitse otstarbel osutatavad
professionaalsed teenused isiklikes turva- ja järelevalverajatistes)
K110 Tahkekütuse käitlemise teenused
L Finantsteenused ja nendega seotud teenused
Kõik klassid
R Kutse-, haldus- ja juhtimistugiteenused
R003 Õigusteenused
R004 Toodete ja muude kui haridusasutuste sertifitseerimis- ja akrediteerimisteenused
R012 Patendi- ja kaubamärgiteenused
R016 Isiklike teenuste lepingud
R101 Eksperttunnistaja (ainult õigusteenuste puhul)
R103 Kulleri- ja sõnumisaatmisteenused
R105 Posti- ja jaotusteenused (välja arvatud postkontoriteenused)
R106 Postkontoriteenused
R116 Kohtuprotokolliteenused
R200 Sõjaväelaste värbamine
S Kommunaalteenused
Kõik klassid
T Kommunikatsiooni-, fotograafia-, kartograafia-, trüki- ja avaldamisteenused
T000 Kommunikatsiooniuuringud
& /et 111
T001 Turu-uuringute ja avaliku arvamuse teenused (varem telefoni- ja
väliintervjuuteenused, sealhulgas fookustestid, omnibus- ja hoiaku-uuringud), v.a
koodiga CPC 86503 turundusjuhtimisalase nõustamise teenused.
T002 Kommunikatsiooniteenused (sh eksponeerimisteenused)
T004 Suhtekorraldusteenused (sh kirjutamisteenused, ürituste kavandamine ja juhtimine,
meediasuhted, raadio- ja teleanalüüs, pressiteenused)
T005 Kunsti- ja graafikateenused
T008 Filmitöötlusteenused
T009 Filmide/videote tootmise teenused
T010 Mikrofišiteenused
T013 Fotograafia üldteenused – staatiline pilt
T014 Trüki-/ köitmisteenused
T015 Paljundamisteenused
T017 Fotograafia üldteenused – liikuv pilt
T018 Audiovisuaalteenused
T099 Muud kommunikatsiooni-, fotograafia-, kartograafia-, trüki- ja
avaldamisteenused
U Haridus- ja koolitusteenused
U003 Reservide ettevalmistamine (sõjaväeline)
U010 Haridusasutuste sertifitseerimine ja akrediteerimine
V Transpordi-, reisi- ja kolimisteenused
Kõik klassid (v.a V503 Reisiagenditeenused)
W Patendikaitset, autoriõigust või muid omandiõigusi nõudvate seadmete rentimine ja
liisimine.
W058 Side-, tuvastamis- ja koherentse kiirguse seadmed
& /et 112
E JAO SELGITAVAD MÄRKUSED
1. Mehhiko teeb ühisnõukogule ettepaneku muuta käesolevat jagu, et ühtlustada hiljemalt viie
aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist NAFTA ühisel klassifitseerimissüsteemil
põhinevat klassifikatsiooni ÜRO ajutisel ühtsel tooteklassifikaatoril põhineva CPC-koodiga.
Ühisnõukogu võtab esitatud muudatusettepanekud vastu otsusega.
2. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata riiklike rajatiste käitamise suhtes kontsessioonide
alusel.
3. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata teenuste suhtes, mis on seotud Secretaría de la
Defensa Nacionali (Kaitseministeerium) ja Secretaría de Marina (Mereministeerium) soetatud
kaupadega, mida 21. peatükk „Riigihanked“ ei hõlma.
4. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et 21. peatükiga hõlmatud teenuste osutamise suhtes
kohaldatakse seoses teenuste piiriülese osutamisega 11. peatükki „Piiriülene teenustekaubandus“,
12. peatükki „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“ ja 18. peatükki
„Finantsteenused“.
& /et 113
F JAGU
EHITUSTEENUSED
Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti ja kui H jao „Üldmärkustest“ ei tulene teisiti,
kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“ kõigi ehitusteenuste suhtes, mida hangivad A–C jaos
loetletud üksused ja mis on määratletud ÜRO ajutise ühtse tooteklassifikaatori (CPC) 51. alajaos.
G JAGU
AVALIKU JA ERASEKTORI PARTNERLUSE PROJEKTID
1. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
„avaliku ja erasektori partnerluse projektid“ (edaspidi „avaliku ja erasektori partnerluse projektid“)
– projektid, millega osutatakse teenuseid avalikule sektorile, hulgimüüjatele, vahendajatele või
lõpptarbijatele ja mida rakendatakse avaliku sektori asutuse ja eraettevõtja vahelise pikaajalise
lepingulise suhte kaudu1 ning mille puhul taristu paneb täielikult või osaliselt välja eraettevõtja.
1 Suurema selguse huvides olgu öeldud, et kõigi avaliku ja erasektori partnerluse projektidega
kaasneb projektide eri etappides riskide jaotamine avaliku ja erasektori vahel.
& /et 114
2. A ja C jaos loetletud hankeüksuste sõlmitud avaliku ja erasektori partnerluse projektide suhtes
kohaldatakse 21. peatükki „Riigihanked“.
3. Punkti 2 kohaselt hõlmatud avaliku ja erasektori partnerluse projektide suhtes ei kohaldata
artikli 21.6 „Teated“ lõiget 4 ja artiklit 21.17 „Siseriiklik vaidlustusmenetlus“.
4. Avaliku ja erasektori partnerluse projektide omaalgatuslike ettepanekute hindamisel kohaldab
Mehhiko oma õigusakte ja kohtleb Euroopa Liidu ettevõtteid samamoodi nagu Mehhiko ettevõtteid.
G JAO SELGITAVAD MÄRKUSED
1. Avaliku ja erasektori partnerluse projekte võib kasutada tegevuste puhul, mille puhul
Mehhiko õigus lubab erasektori osalemist ja millega seotud teenuste osutamiseks on vaja saada
litsents, luba või kontsessioon.
2. Olenemata 21. peatükist „Riigihanked“ võivad A jaos loetletud üksused kooskõlas Mehhiko
õigusega nõuda, et võitnud pakkuja asutaks avaliku ja erasektori partnerluse projektide
väljatöötamiseks ja haldamiseks kohaliku üksuse.
3. Avaliku ja erasektori partnerluse projektide raames võivad hankeüksused kasutada piiratud
pakkumismenetlust vastavalt tingimustele, mis on sätestatud artiklis 21.12 „Piiratud
pakkumismenetlus“ ning õigusakti „Ley de Asociaciones Público Privadas“ (avaliku ja erasektori
ühenduste seadus) artiklis 64, nagu seda on muudetud 21. aprillil 2016 õigusaktiga „Decreto por el
que se reforman y derogan diversas disposiciones de la Ley de Asociaciones Público Privadas“
(dekreet, millega muudetakse ja tühistatakse avaliku ja erasektori ühenduste seaduse mitmeid
sätteid).
& /et 115
4. Euroopa Liidu ettevõtetel on Mehhikos vaidlustusmenetlustele samasugune juurdepääs nagu
Mehhiko ettevõtetel.
H JAGU
ÜLDMÄRKUSED
Ülderandid
1. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata hangete suhtes, mis tehakse:
a) riigi omandis olevates jaekauplustes kaubanduslikuks edasimüügiks;
b) kaupade ja teenuste ostmiseks hõlmatud üksuse poolt tema enda kontrollitavate üksuste
kaudu;
c) ühe hõlmatud üksuse poolt teiselt üksuselt, tingimusel et hõlmatud üksusel on teise üksuse üle
samasugune kontroll nagu enda kontrollitavate üksuste üle, või
d) vee ostuks ja energia tarnimiseks või energia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks.
2. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata kommunaalteenuste, sealhulgas
telekommunikatsiooni-, ülekande-, vee- ja energiateenuste suhtes.
& /et 116
3. 21. peatükki „Riigihanked“ ei kohaldata transporditeenuste, sealhulgas maismaatranspordi
(CPC 71); veetranspordi (CPC 72); õhutranspordi (CPC 73); tugi- ja abitranspordi (CPC 74); posti-
ja telekommunikatsiooniteenuste (CPC 75) ja tasu või lepingu alusel muude transpordivahendite
remonditeenuste suhtes (CPC 8868).
4. 21. peatükki „Riigihanked“ kohaldatakse ehita - käita - anna üle - tüüpi lepingute ja avaliku
sektori ehitustööde kontsessioonilepingute suhtes ainult juhul, kui need lepingud on hõlmatud G
jaoga „Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid“.
Hankelepingute vabastamine lepingu alt
5. Olenemata 21. peatükist „Riigihanked“ võib Mehhiko vabastada hankelepingud 21. peatükis
„Riigihanked“ sätestatud kohustustest järgmistel tingimustel:
a) vabastatud hankelepingute koguväärtus ei tohi ületada 2 328 000 000 USA dollarit Mehhiko
peeso ekvivalendina ühel kalendriaastal alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ning
kõigi hankeüksuste peale kokku, kaasa arvatud PEMEX ja CFE;
b) käesoleva punkti kohaselt ühel aastal vabastatavate ühe FSC klassi (või muu lepinguosaliste
vahel kokku lepitud klassifikatsioonisüsteemi rubriigi) alla kuuluvate hankelepingute
kogumaksumus ei tohi ületada 10 % nende lepingute kogumaksumusest, mida võib käesoleva
lõike alusel kõnealusel aastal vabastada;
& /et 117
c) ükski üksus, mille suhtes kohaldatakse alapunkti a, ei tohi ühelgi kalendriaastal vabastada
lepinguid maksumuses, mis on suurem kui 20 % nende lepingute kogumaksumusest, mida
võib kõnealusel aastal vabastada, ning
d) PEMEXi ja CFE poolt vabastatud lepingute kogumaksumus ei tohi ühelgi kalendriaastal
ületada 466 000 000 USA dollarit Mehhiko peeso ekvivalendina.
6. Alates käesoleva lepingu jõustumise aastale järgneva kalendriaasta jaanuarist kohandatakse
punktis 5 USA dollarites väljendatud summasid igal aastal kumulatiivse inflatsiooniga, võttes
aluseks USA SKP kaudse hinnadeflaatori või Majandusnõustajate Nõukogu poolt väljaandes
„Economic Indicators“ selle asemel avaldatava majandusnäitajate indeksi.
Dollarites väljendatud summad, mida on korrigeeritud kumulatiivse inflatsiooniga iga 2018. aastale
järgneva kalendriaasta jaanuari seisuga, on võrdsed algsete dollarites väljendatud summadega, mida
on korrutatud kõnesoleva aasta jaanuaris kehtiva USA SKP kaudse hinnadeflaatori või
Majandusnõustajate Nõukogu poolt väljaandes „Economic Indicators“ selle asemel avaldatava
majandusnäitajate indeksi ning 2018. aasta jaanuaris kehtinud USA SKP kaudse hinnadeflaatori või
Majandusnõustajate Nõukogu poolt väljaandes „Economic Indicators“ selle asemel avaldatud
majandusnäitajate indeksi suhtega, tingimusel et kõnealusel hinnadeflaatoril on sama baasaasta.
Saadud kohandatud summad dollarites ümardatakse lähima miljoni dollarini. Mehhiko teatab
Euroopa Liidule kohandatud summad dollarites hiljemalt kohandamise jõustumise aasta jaanuari
jooksul.
& /et 118
7. Kui Mehhiko ületab ühel aastal selliste lepingute kogumaksumuse, mille ta võib punkti 5
kohaselt vabastada, konsulteerib Mehhiko Euroopa Liiduga, et leppida kokku täiendavate
hankevõimaluste vormis hüvitises järgmiseks aastaks. Konsultatsioonid ei piira teise lepinguosalise
õigusi, mis tulenevad 31. peatükist „Vaidluste lahendamine“.
PEMEXi ja CFE kohaliku sisendi nõuded
8. Olenemata 21. peatükist „Riigihanked“ võivad PEMEX ja CFE kehtestada kohaliku sisendi
nõude, mis ei tohi ületada:
a) 40 % töömahukate kasutusvalmis või suurte integreeritud projektide puhul või
b) 20 % kapitalimahukate kasutusvalmis või suurte integreeritud projektide puhul.
9. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „kasutusvalmis või suur integreeritud projekt“ ehitus-
, tarne- või paigaldusprojekti, mida teostab peatöövõtja vastavalt üksuse sätestatud tingimustele,
mille kohaselt:
a) peatöövõtjal on õigus valida üldtöövõtjaid või alltöövõtjaid;
b) ei PEMEX ega CFE ei rahasta projekti;
& /et 119
c) kohustuste täitmata jätmisega seotud riskid kannab peatöövõtja ning
d) rajatist hakkab käitama üksus või kolmas osaleja üksusega sõlmitud hankelepingu alusel.
10. Kui Mehhiko rahvusvahelise lepingu või õigusnormi või poliitika kohase PEMEXi või CFE
otsusega lepingute maksumuse protsendimäära alandatakse, asendatakse kõnealused
protsendimäärad alaliselt. Käesoleva märkuse rakendamisel ei kohtle Mehhiko hankeüksused
Euroopa Liidu pakkujaid vähem soodsalt kui Mehhiko või mõne kolmanda riigi pakkujaid.
11. Mõiste „kohalik sisend“ hõlmab kulusid Mehhikos toodetud komponentidele,
alamkomponentidele ja toorainetele, sisaldades kulusid tööle või muudele seotud teenustele, nagu
müügijärgsed ja hooldusteenused, nagu on pakkumuses kindlaks määratud. Mõiste hõlmab ka kõiki
kulusid, mis on seotud toodete lõpliku koostamisega Mehhikos. Pakkujal on õigus määrata
hanketeates sätestatud võimaluste piires ise kindlaks, milline osa lepingu maksumusest täidetakse
Mehhikos loodud väärtusega.
12. Rahastamiskõlblikud kulud peavad võimaldama edukale pakkujale mõistlikku paindlikkust, et
sõlmida leping Mehhiko tarnijatega konkurentsivõimelistel tingimustel, mis hõlmavad sealjuures
hinda ja kvaliteeti. PEMEX ja CFE ei tohi lepinguid osadeks jagada nii, et see piirab pakkuja jaoks
rahastamiskõlblike kulude valikut.
& /et 120
13. Hankeüksused märgivad nii hanketeates kui ka lepingus kohaliku sisendi nõuded ja nendega
seotud tingimused selgelt ja objektiivselt ära.
14. Kümme aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist esitab Mehhiko artikli 1.10 „Lepingu
III osa allkomiteed ja muud organid“ lõike 1 punkti g alusel moodustatud riigihangete allkomiteele
aruande käesoleva punkti kohaldamise kohta.
15. Ühtegi 21. peatüki „Riigihanked“ sätet ei tõlgendata nii, et see nõuaks PEMEXilt
riskijagamise lepingute sõlmimist.
Künniste kohandamise valem
16. Käesoleva lisa A ja C jaos USA dollarites väljendatud künniseid kohandatakse igal
kalendriaastal inflatsiooniga vastavalt USMCA 13. peatüki „Riigihanked“ 13-A lisa „Mehhiko
loend“ G jao punktis 1 sätestatud piirmäärade kohandamise valemiga Ameerika Ühendriikide jaoks
kindlaksmääratud määrale.
Mehhiko teatab Euroopa Liidule Ameerika Ühendriikide poolt kindlaks määratud inflatsioonimäära
hiljemalt kohanduse jõustumisele eelneva aasta 18. novembriks.
& /et 121
17. Mehhiko arvutab ja konverteerib künniste väärtuse Mehhiko peesodesse, kasutades Banco de
México (Mehhiko keskpank) ümberarvestuskurssi. Ümberarvestuskursiks on Mehhiko peeso
väärtus USA dollarites iga aasta 1. detsembril ja 1. juunil või neile järgneval esimesel tööpäeval. 1.
detsembri ümberarvestuskurssi kohaldatakse järgmise aasta 1. jaanuarist kuni 30. juunini ning 1.
juuni ümberarvestuskurssi kohaldatakse sama aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini. Enne, kui
Mehhiko hakkab Mehhiko peeso ümberarvestuskursi ja kindlaksmääratud künniseid kohaldama,
teeb ta need teatavaks Euroopa Liidule.
18. Künnistega seotud teave avaldatakse järgmisel veebisaidil: www.compranet.gob.mx.
I JAGU
HANKETEAVE
Mehhiko avaldab hanketeavet järgmistel veebisaitidel:
A Üldiste hankemeetmete avaldamine
I. Keskvalitsus ja muud üksused
www.dof.gob.mx
& /et 122
II. Keskvalitsusest madalama taseme üksused ja muud üksused
Chihuahua
http://www.chihuahua.gob.mx/periodicooficial
Ciudad de México
https://www.consejeria.cdmx.gob.mx/gaceta-oficial
Colima
http://www.periodicooficial.col.gob.mx/p/indexperi.php
Durango
http://secretariageneral.durango.gob.mx/periodico-oficial/
Estado de México
https://legislacion.edomex.gob.mx/ve_periodico_oficial
& /et 123
Guanajuato
http://periodico.guanajuato.gob.mx/faces/publico/InicioPub.jsf?_adf.ctrl-state=10xvevwyq7_3
Jalisco
https://periodicooficial.jalisco.gob.mx/periodicos/periodico-oficial
Morelos
http://periodico.morelos.gob.mx/
Nuevo León
http://www.nl.gob.mx/aplicaciones/periodicooficialdelestado
Puebla
http://periodicooficial.puebla.gob.mx/
Querétaro
http://lasombradearteaga.segobqueretaro.gob.mx/
& /et 124
San Luis Potosí
http://apps.slp.gob.mx/po/ConsultaDocumentos.aspx
Veracruz
http://www.veracruz.gob.mx/gaceta-oficial/
Zacatecas
http://periodico.zacatecas.gob.mx/
B Hanketeadete avaldamine
I. Keskvalitsus ja muud üksused
a) www.compranet.gob.mx
b) www.pemex.com
c) www.cfe.gob.mx
& /et 125
II. Keskvalitsusest madalama taseme üksused ja muud üksused
Chihuahua
https://contrataciones.chihuahua.gob.mx/
Ciudad de México
https://www.tianguisdigital.cdmx.gob.mx/
Colima
https://proveedores.col.gob.mx/
Durango
https://comprasestatal.durango.gob.mx/
Estado de México
https://compramex.edomex.gob.mx/compramex/public/home.xhtml
& /et 126
Guanajuato
https://transparencia.guanajuato.gob.mx/transparencia/informacion_publica_licitaciones.php
Jalisco
https://encompras.jalisco.gob.mx/compras/encompras
Morelos
https://compras.morelos.gob.mx/
Nuevo León
http://secop.nl.gob.mx/
Puebla
http://licitaciones.puebla.gob.mx/
Querétaro
https://www.queretaro.gob.mx/OM/Adquisiciones/
& /et 127
San Luis Potosí
http://apps.slp.gob.mx/po/ConsultaDocumentos.aspx
Veracruz
http://www.veracruz.gob.mx/finanzas/transparencia-abrogada/transparencia-fiscal/licitaciones/
Zacatecas
http://funcionpublica.zacatecas.gob.mx/licitaciones.php
________________
& /et 1
22-A LISA
MEHHIKO NÕUETELE MITTEVASTAV TEGEVUS
SELGITAV MÄRKUS
1. Käesolevas lisas esitatud Mehhiko loetelus on vastavalt artiklile 22.4 „Nõuetele mittevastav
tegevus“ sätestatud riigi omanduses oleva ettevõtte ja määratud monopoli nõuetele mittevastav
tegevus, mille suhtes ei kohaldata artiklis 22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised
kaalutlused“ sätestatud kohustusi.
2. Loetelu iga kirje sisaldab järgmisi osi:
a) „asjaomane kohustus“ – artiklis 22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused“
sätestatud kohustus, mida vastavalt artiklile 22.4 „Nõuetele mittevastav tegevus“ ei kohaldata
punktis 3 loetletud riigi omanduses olevate ettevõtete ega määratud monopolide nõuetele
mittevastava tegevuse suhtes;
b) „üksus“ – riigi omanduses olev ettevõte või määratud monopol, mille kohta kanne on tehtud;
c) „nõuetele mittevastava tegevuse ulatus“ – riigi omanduses oleva ettevõtte või määratud
monopoli nõuetele mittevastava tegevuse kandes kirjeldatud ulatus, ning
& /et 2
d) „meetmed“ – õigusnormid ja muud meetmed, mille alusel riigi omanduses olev ettevõte või
määratud monopol viib ellu nõuetele mittevastavat tegevust, mille kohta kanne on tehtud.
Loetelu ei ole täielik ja on esitatud läbipaistvuse huvides.
MEHHIKO LOETELU
Asjaomased kohustused: Artikli 22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused“
lõike 1 punkt a
Üksus: Föderaalne Elektrikomisjon (Comisión Federal de Electricidad), selle
tütarettevõtjad ja sidusettevõtjad ning kõik uued, ümberkorraldatud
või õigusjärgsed ettevõtted ja üksused
Nõuetele mittevastava
tegevuse ulatus:
Üksus võib allpool loetletud meetmete kohaselt teha kaupade ja
teenuste ostmisel soodustusi Mehhiko ettevõtete kaupade ja teenuste
suhtes, kui ta teostab Mehhiko territooriumil oma õiguslike volituste
kohaseid tegevusi.
Kooskõlas õigusaktiga „Ley del Sector Eléctrico“ võib Mehhiko
üksuselt temaga sõlmitud lepingute ja talle antud lubadega nõuda
Mehhiko ettevõtete kaupade ja teenuste eelistamist, kui üksusel on
käsil muu hulgas elektrisektori tegevusega seotud avaliku teenuse
osutamiseks vajaliku taristu rahastamine, paigaldamine, hooldamine
või laiendamine.
Eespool kirjeldatud soodustused kaupade ja teenuste jaoks tehakse
kooskõlas lisa kandega I- MX-14 (Elekter).
Suurema selguse huvides olgu öeldud, et see kanne ei mõjuta artikli
22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused“ lõike 1
punktis b sätestatud kohustusi.
& /et 3
Meetmed: a) Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos (Mehhiko
Ühendriikide põhiseadus), artiklid 25, 27 ja 28.
b) Decreto por el que se reforman y adicionan diversas disposiciones de
la Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos, en
materia de energía, avaldatud ametlikus väljaandes 31. oktoobril
2024 (dekreet, millega parandatakse ja täiendatakse Mehhiko
Ühendriikide põhiseaduse erinevaid energeetikat käsitlevaid sätteid).
c) Ley de la Empresa Pública del Estado, Comisión Federal de
Electricidad (riigiettevõtte „Föderaalne elektrikomisjon“ seadus),
artiklid 1, 3, 8, 65 ja 81.
d) Ley del Sector Eléctrico (elektrisektori seadus), artiklid 1, 2, 4, 5, 8,
10, 12, 13, 29, 40, 44 to 48, 57,60, 61,108 ja 109.
e) Ley del Sector de Hidrocarburos (süsivesinike sektori seadus),
artiklid 95 ja 104.
f) Ley de Ingresos sobre Hidrocarburos (süsivesinikest saadud
sissetulekute seadus), artikkel 31.
g) Ley Reglamentaria del artículo 27 Constitucional en Materia
Nuclear (põhiseaduse artiklit 27 käsitlev reguleeriv seadus
tuumaenergia kohta), avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes
4. veebruaril 1985 ja viimati ajakohastatud 9. aprillil 2012,
artikli 15 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 49
h) õigusaktid alapunktides a–g osutatud meetmete rakendamiseks
Asjaomased kohustused: Artikli 22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused“
lõike 1 punkt a
Üksus: Petróleos Mexicanos, selle tütarettevõtjad ja sidusettevõtjad ning
kõik uued, ümberkorraldatud ja õigusjärgsed ettevõtted ja üksused
Nõuetele mittevastava
tegevuse ulatus:
Üksus võib allpool loetletud meetmete kohaselt teha kaupade ja
teenuste ostmisel soodustusi Mehhiko ettevõtete kaupade ja teenuste
suhtes, kui ta teostab Mehhiko territooriumil nafta ja muude
süsivesinike uuringuid ja tootmist.
Mehhiko võib üksuselt koos talle antavate õigustega ning uurimis- ja
tootmislepingutes ning üksusele antavates lubades nõuda, et üksus
eelistaks oma riigi ettevõtete kaupu ja siseturuteenuseid.
Uurimis- ja tootmistegevuse kodumaise sisendi keskmine maht on
vähemalt 35 %. Majandusministeerium kehtestab metoodika, mille
kohaselt mõõta süva- ja ülisüvamereprojektide puhul uurimis- ja
kaevandamismisülesannete ja -lepingute kodumaise sisendi mahtu ja
kontrollida kodumaise sisendi järgimist vastavalt kehtestatud
järgimiskavale.
& /et 4
Eespool kirjeldatud soodustused kaupade ja teenuste jaoks tehakse
kooskõlas lisa kandega I-MX-12 (Energeetika).
Suurema selguse huvides olgu öeldud, et see kanne ei mõjuta artikli
22.6 „Mittediskrimineeriv kohtlemine ja ärilised kaalutlused“ lõike 1
punktis b sätestatud kohustusi.
Energeetikaministeerium, kes tõendab, et see on riigi huvide
seisukohast süsivesinike tootmise ja tarnimise tagamiseks kõige
sobivam mehhanism, võib anda riigi omanduses olevale ettevõttele,
mille ainus eesmärk on süsivesinike uurimine ja kaevandamine, otse
õiguse nimetatud tegevusi arendada.
Meetmed: a) Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos (Mehhiko
Ühendriikide põhiseadus), artiklid 25, 27 ja 28.
b) Decreto por el que se reforman y adicionan diversas disposiciones de
la Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos, en
materia de energía, avaldatud ametlikus väljaandes 31. oktoobril
2024 (dekreet, millega parandatakse ja täiendatakse Mehhiko
Ühendriikide põhiseaduse erinevaid energeetikat käsitlevaid sätteid).
c) Ley del Sector de Hidrocarburos (süsivesinike sektori seadus),
artiklid 1, 3, 4, 10–14, 24, 26, 28, 30, 31, 44, 58, 69, 74,78,158
ja 161–1633.
d) Ley de Ingresos sobre Hidrocarburos (süsivesinikest saadud
sissetulekute seadus), avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes
11. augustil 2014 ja viimati uuendatud 24. detsembril 2018,
artikkel 31
e) Ley de la Empresa Pública del Estado, Petróleos Mexicanos
(riigiettevõtte „Petróleos Mexicanos“ seadus), artiklid 8, 10, 11,
16, 62, 65 ja 79
f) Reglamento de la Ley de Hidrocarburos (süsivesinike seadust
käsitlev määrus), avaldatud Mehhiko ametlikus väljaandes 31.
oktoobril 2014, artiklid 14 ja 36
& /et 5
g) Metodología para la Medición del Contenido Nacional en
Asignaciones y Contratos para la Exploración y extracción de
Hidrocarburos, así como para los permisos en la Industria de
Hidrocarburos, emitida por la Secretaría de Economía
(majandusministeeriumi välja antud metoodika süsivesinike
õigustes ning uurimise ja tootmise lepingutes nõutava
kodumaise sisendi mõõtmiseks ning süsivesinike tööstuse
lubade väljaandmiseks), avaldatud Mehhiko ametlikus
väljaandes 13. novembril 2014
h) Acuerdo por el que se establecen los valores para 2015 y 2025
de contenido nacional en las actividades de Exploración y
extracción de Hidrocarburos en aguas profundas y ultra
profundas, emitidos por la Secretaría de Economía (leping,
millega kehtestatakse 2015. ja 2025. aastaks süsivesinike
uurimise ja tootmise kodumaise sisendi määr süva- ja
ülisüvamereprojektide puhul), avaldatud Mehhiko ametlikus
väljaandes 29. märtsil 2016
g) õigusnormid alapunktides a–h osutatud meetmete
rakendamiseks
________________
& /et 1
25-A LISA
VASTUVÄITEMENETLUSE PÕHIELEMENDID
A JAGU
EUROOPA LIIDU
VASTUVÄITEMENETLUSE PÕHIELEMENDID
Kui Euroopa Liit viib läbi artiklis 25.33 osutatud vastuväitemenetluse, tagab ta järgmise.
1. Kõiki õigustatud huvi omavaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, välja arvatud Mehhikos asutatud
või seal elavaid isikuid, kutsutakse sellekohase teate avaldamisega üles esitama nõuetekohaselt
põhjendatud avaldust, et väljendada vastuseisu asjaomase geograafilise tähise kavandatavale
kaitsele. Teade peab sisaldama kaitstava geograafilise tähise nimetust (nimetusi) koos
transkriptsiooniga ladina tähestikus ja tootetüüpi.
2. Euroopa Komisjon peab vastuväited kätte saama hiljemalt kaks kuud pärast teate avaldamist.
& /et 2
3. Vastuväited on vastuvõetavad ainult siis, kui need saadakse kätte ülal nimetatud tähtaja
jooksul ja neist nähtub, et
a) nimetuse kavandatav kaitse oleks vastuolus taimesordi, sealhulgas viinamarjasordi, või
loomatõu nimega ning võib seetõttu eksitada tarbijat kauba tegeliku päritolu suhtes;
b) on olemas homonüümne nimetus, mis võib tekitada tarbijas eksiarvamuse, et kaup on pärit
muult territooriumilt;
c) nimetuse kavandatav kaitse võiks kaubamärgi mainet ja tuntust ning kasutamise kestust
arvesse võttes tarbijat kauba tegeliku olemuse suhtes eksitada;
d) nimetuse kavandatav kaitse ohustaks kaupa, mille nimetust või kaubamärk on täielikult või
osaliselt identne ja mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne teatise
avaldamist, või
e) vastuväite esitaja teabe kohaselt on nimetus, mille kaitsmist ja registreerimist kaalutakse,
üldnimetus.
4. Eespool osutatud vastuväitemenetluse elemente hinnatakse Euroopa Liidu territooriumist
lähtuvalt; intellektuaalomandi õiguste korral hinnatakse neid vaid territooriumil või
territooriumidel, kus need õigused on kaitstud.
& /et 3
B JAGU
MEHHIKO VASTUVÄITEMENETLUSE PÕHIELEMENDID
Kui Mehhiko viib läbi artiklis 25.33 osutatud vastuväitemenetluse, tagab ta järgmise.
Õigustatud huviga isikutel on kooskõlas Mehhiko seadustega õigus esitada vastuväiteid
geograafilise tähise kavandatavale kaitsele. Vastuväidete esitamise kriteeriumid avaldatakse
avalikus väljaandes ja need on järgmised:
1. nimetus on identne või segadust tekitaval määral sarnane („semejante en grado de confusion“)
sama või sarnase kauba kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega;
2. nimetus on identne või segadust tekitaval määral sarnane („semejante en grado de confusion“)
nimetusega, mille suhtes on eelnevalt esitatud heas usus taotlus, millega soovitakse seda sama
või sarnase kauba jaoks päritolunimetuse või geograafilise tähisena kaitsta;
3. nimetus on üldnimetus või seda kasutatakse Mehhiko territooriumil kauba puhul, mille jaoks
kaitset taotletakse, või sellest on saanud tava- või kaubanduskeeles kõnealuse kauba osa
tavapärane või üldine nimetus;
& /et 4
4. kõiki selle omadusi arvesse võttes kujutab nimetus endast kaitstud toote kirjeldust. Need
omadused hõlmavad kirjeldavaid või viitavaid sõnu, millega tavaliselt tähistatakse
kaubandustegevuse käigus kauba liiki, kvaliteeti, kvantiteeti, koostist, sihtkohta või väärtust;
5. nimetus on identne või segadust tekitaval määral sarnane („semejante en grado de confusion“)
registreeritud kaubamärgiga või Mehhikos registreeritud ärinimega, mida kasutatakse sama
või sarnase kauba puhul;
6. nimetus on identne või segadust tekitaval määral sarnane („semejante en grado de confusion“)
nimetusega, mille suhtes on eelnevalt esitatud heas usus taotlus kaubamärgi või ärinime
registreerimiseks;
7. nimetus on tõlge või transliteratsioon päritolunimetusest või geograafilisest tähisest, mida ei
saa kaitse alla võtta, ning
8. nimi on vastuolus taimesordi, sealhulgas veiniviinamarjasordi, või loomatõu nimega.
________________
& /et 1
25-B LISA
GEOGRAAFILISTE TÄHISTE LOETELU
A JAGU
EUROOPA LIIDU GEOGRAAFILISED TÄHISED
VASTAVALT ARTIKLI 25.32 PUNKTILE a
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Steirischer Kren Mädarõigas Austria
Steirisches Kürbiskernöl Muud toiduõlid Austria
Tiroler Almkäse; Tiroler Alpkäse Kõva lehmapiimajuust Austria
Tiroler Bergkäse Kõva lehmapiimajuust Austria
Tiroler Graukäse Kõva lehmapiimajuust Austria
Tiroler Speck Sealihasink Austria
Vorarlberger Alpkäse Juust Austria
Vorarlberger Bergkäse Kõva lehmapiimajuust Austria
Beurre d'Ardenne Või Belgia
Fromage de Herve Pehme lehmapiimajuust Belgia
Jambon d'Ardenne Sealihasink Belgia
Pâté Gaumais Muu kuumtöödeldud
liha
Belgia
Plate de Florenville Kartulid Belgia
Vin mousseux de qualité de
Wallonie
Vein Belgia
& /et 2
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Vin de pays des jardins de
Wallonie
Vein Belgia
Crémant de Wallonie Vein Belgia
Côtes de Sambre et Meuse Vein Belgia
Българско розово масло Bulgarsko rozovo
maslo
Eeterlik õli Bulgaaria
Дунавска равнина Dunavska ravnina Vein Bulgaaria
Тракийска низина Trakiĭska nizina Vein Bulgaaria
Γλυκό Τριαντάφυλλο Αγρού Glyko
Triantafyllo
Agrou
Kondiitritooted Küpros
Λουκούμι Γεροσκήπου Loukoumi
Geroskipou
Kondiitritooted Küpros
Κουμανδαρία Coumandaria Vein Küpros
Λεμεσός Lemesos Vein Küpros
Πάφος Pafos Vein Küpros
České pivo Õlu Tšehhi
Vabariik
Českobudějovické pivo1 Õlu Tšehhi
Vabariik
Žatecký chmel Linnased Tšehhi
Vabariik
1 Nimetus on kaitstud ainult originaalkeeles. Nimetuse kasutamine Mehhikos sõltub
geograafilise tähise kasutajate ja kaubamärgi omaniku vahelistest otsekokkulepetest.
& /et 3
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Bayerisches Bier Õlu Saksamaa
Bremer Bier Õlu Saksamaa
Dortmunder Bier Õlu Saksamaa
Hopfen aus der Hallertau Linnased Saksamaa
Kölsch2 Õlu Saksamaa
Kulmbacher Bier Õlu Saksamaa
Lübecker Marzipan Kondiitritooted Saksamaa
Münchener Bier3 Õlu Saksamaa
Nürnberger Bratwürste;
Nürnberger Rostbratwürste
Sealiha tooted (100 %) Saksamaa
Nürnberger Lebkuchen Küpsised (kreekerid
jms)
Saksamaa
2 Geograafilise tähise „Kölsch“ kaitse ei keela varasematel kasutajatel, kes on kasutanud
nimetust „tipo Kölsch“ või „estilo Kölsch“ heas usus ja püsivalt enne 21. aprilli 2018, seda
nimetust edasi kasutada, tingimusel et see on märgitud kaubamärgi nimest oluliselt
väiksemate, kuid siiski loetavate tähtedega viisil, mis võimaldab toote päritolu eksimatult
kindlaks teha. Alajao B.4 kohaselt on täitemenetluste puhul varasematel kasutajatel kohustus
tõendada, et nad on asjaomast nimetust käesoleva joonealuse märkuse kohaselt Mehhiko
territooriumil varem kasutanud. 3 Geograafilise tähise „Münchener Bier“ kaitse ei keela varasematel kasutajatel, kes on
kasutanud nimetust „tipo Munich“ või „estilo Munich“ heas usus ja püsivalt enne 21. aprilli
2018, seda nimetust edasi kasutada, tingimusel et see on märgitud kaubamärgi nimest oluliselt
väiksemate, kuid siiski loetavate tähtedega viisil, mis võimaldab toote päritolu eksimatult
kindlaks teha. Alajao B.4 kohaselt on täitemenetluste puhul varasematel kasutajatel kohustus
tõendada, et nad on asjaomast nimetust käesoleva joonealuse märkuse kohaselt Mehhiko
territooriumil varem kasutanud.
& /et 4
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Schwarzwälder Schinken4 Sealihasink Saksamaa
Tettnanger Hopfen Linnased Saksamaa
Baden Vein Saksamaa
Franken Vein Saksamaa
Mosel Vein Saksamaa
Pfalz Vein Saksamaa
Rheingau Vein Saksamaa
Rheinhessen Vein Saksamaa
Württemberg Vein Saksamaa
Danablu Lehmapiima
sinihallitusjuust
Taani
Esrom Kõva lehmapiimajuust Taani
Γραβιέρα Κρήτης Graviera Kritis Oliiviõli Kreeka
Ελιά Καλαμάτας Elia Kalamatas Lauaoliivid Kreeka
Καλαμάτα Kalamáta Oliiviõli Kreeka
Κασέρι Kasseri Poolkõva
lambapiimajuust või
lamba- ja
kitsepiimajuust
Kreeka
Κεφαλογραβιέρα Kefalograviera Kõva lambapiimajuust
või lamba- ja
kitsepiimajuust
Kreeka
4 Geograafilise tähise „Schwarzwälder Schinken“ kaitse ei takista nimetuse „selva negra“
kasutamist heas usus tingimusel, et seda kasutatakse üksnes keedetud singi puhul ja
tingimusel, et neid kaupu ei turustata viitega geograafilise tähise „Schwarzwälder Schinken“
tegelikule päritolule (kujutised, nimetused, pildid, lipud) ning tingimusel, et nimetus on
esitatud kaubamärgist oluliselt väiksemas kirjatüübis, mis on loetav, ja kauba päritolu suhtes
üheselt mõistetav.
& /et 5
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Κολυμβάρι Χανίων Κρήτης Kolymvari
Chanion Kritis
Oliiviõli Kreeka
ΚορινРιακύ Σταφίδα ροστίτσα Korinthiaki
Stafida Vostitsa
Rosinad Kreeka
Κρόκος Κοζάνης Krokos Kozanis Safran Kreeka
Λακωνία Lakonia Oliiviõli Kreeka
Λέσβος / Μυτιλήνη Lesvos / Mytilini Oliiviõli Kreeka
Λυγουριό Ασκληπιείου Lygourio
Asklipiiou
Oliiviõli Kreeka
Μανούρι Manouri Pehme vadak Kreeka
Μαστίχα Χίου Masticha Chiou Looduslikud
kummivaigud ja vaigud
Kreeka
Πεζά Ηρακλείου Κρήτης Peza Irakliou
Kritis
Oliiviõli Kreeka
Πράσινες Ελιές Χαλκιδικής Prasines Elies
Chalkidikis
Lauaoliivid Kreeka
Σητεία Λασιθίου Κρήτης Sitia Lasithiou
Kritis
Oliiviõli Kreeka
Φέτα5 Feta Valge lambapiimajuust
või lamba- ja
kitsepiimajuust
Kreeka
Χανιά Κρήτης Chania Kritis Oliiviõli Kreeka
Μαντινεία Mantineia Vein Kreeka
5 Geograafilise tähise „Φέτα (Feta)“ kaitse ei takista mis tahes isikutel, sealhulgas nende
õigusjärglastel ja õiguste omandajatel, jätkuvalt ja sarnasel viisil kasutada sõna „feta“ kuni
kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, tingimusel et nad on enne
käesoleva lepingu jõustumist seda geograafilist tähist pidevalt samade või sarnaste kaupade
puhul Mehhiko territooriumil kasutanud. Nende aastate jooksul peab sõnaga „feta“ kaasnema
loetav ja nähtav märge asjaomase kauba geograafilise päritolu kohta.
& /et 6
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Νεμέα Nemea Vein Kreeka
Ρετσίνα Αττικής Retsina Attikis Vein Kreeka
Σάμος Samos Vein Kreeka
Σαντορίνη Santorini Vein Kreeka
Aceite del Baix Ebre-Montsià;
Oli del Baix Ebre-Montsià
Oliiviõli Hispaania
Aceite del Bajo Aragón Oliiviõli Hispaania
Antequera Oliiviõli Hispaania
Azafrán de la Mancha Safran Hispaania
Baena Oliiviõli Hispaania
Cabrales Juust Hispaania
Cecina de León Muud soolatud
lihatooted
Hispaania
Cítricos Valencianos; Cítrics
Valencians6
Apelsinid, klementiinid,
sidrunid
Hispaania
Dehesa de Extremadura Sealihasink Hispaania
Estepa Oliiviõli Hispaania
Guijuelo Sealihasink Hispaania
Idiazabal Kõva lambapiimajuust Hispaania
Jabugo Sealihasink Hispaania
Jamón de Teruel / Paleta de
Teruel
Sealihasink Hispaania
Jijona Kondiitritooted Hispaania
6 Sõna „Valencia“ sisaldavaid sordinimesid võib jätkuvalt kasutada sarnaste kaupade
tähistamiseks, tingimusel et termin ei eksita tarbijat kauba olemuse või täpse päritolu suhtes.
& /et 7
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Les Garrigues Oliiviõli Hispaania
Los Pedroches Sealihasink Hispaania
Mahón-Menorca Kõva segupiimajuust Hispaania
Pimentón de la Vera Paprika Hispaania
Pimentón de Murcia Paprika Hispaania
Polvorones de Estepa Küpsised (kreekerid
jms)
Hispaania
Priego de Córdoba Oliiviõli Hispaania
Queso Manchego7 Kõva lambapiimajuust Hispaania
Queso Tetilla / Queixo Tetilla Juust Hispaania
Salchichón de Vic; Llonganissa
de Vic
Muud soolatud
lihatooted
Hispaania
Sierra de Cádiz Oliiviõli Hispaania
Sierra de Cazorla Oliiviõli Hispaania
Sierra de Segura Oliiviõli Hispaania
Sierra Mágina Oliiviõli Hispaania
Siurana Oliiviõli Hispaania
Sobrasada de Mallorca Muud soolatud
lihatooted
Hispaania
Ternera Gallega Veised Hispaania
Turrón de Alicante Kondiitritooted Hispaania
7 Kaitstud geograafilise tähise „Queso Manchego“ kasutamine Hispaanias Euroopa Liidu
tehnilise kirjelduse kohaselt lambapiimast valmistatud juustude puhul ei takista kasutamast
lehmapiimast valmistatud juustude puhul Mehhikos traditsiooniliselt kasutatavaid nimetusi
„manchego“ ja „queso manchego“, tingimusel et neid kaupu ei turustata Euroopa Liidus
kaitstud geograafilisele tähisele viitavate viidetega (kujutised, nimetused, pildid ja lipud) ning
nende päritolu ja koostis on kaitstud nimetusega toodete omast selgelt eristatud.
& /et 8
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Alicante8 Vein Hispaania
Bierzo Vein Hispaania
Calatayud Vein Hispaania
Campo de Borja Vein Hispaania
Cariñena Vein Hispaania
Castilla9 Vein Hispaania
Castilla y León Vein Hispaania
Cataluña Vein Hispaania
Cava10 Vein Hispaania
Cigales Vein Hispaania
Empordà Vein Hispaania
Jerez-Xérès-Sherry Vein Hispaania
Jumilla Vein Hispaania
La Mancha Vein Hispaania
Málaga Vein Hispaania
Manzanilla-Sanlúcar de
Barrameda
Vein Hispaania
Navarra Vein Hispaania
8 Väljendi „Alicante Bouschet“ kasutamise suhtes kohaldatakse artikli 25.40 lõikes 4 sätestatud
erandit. 9 Geograafilise tähise „Castilla“ kaitse ei piira ühegi isiku õigust kasutada või registreerida
Mehhikos kaubamärki, mis sisaldab seda nimetust, selle tõlget või transliteratsiooni,
tingimusel et see ei eksita avalikkust kauba geograafilise päritolu suhtes ega riku muul viisil
kaitstud geograafilist tähist. 10 Geograafilise tähise „Cava“ kaitse ei piira ühegi isiku õigust kasutada või registreerida
Mehhikos kaubamärki, mis sisaldab seda nimetust, selle tõlget või transliteratsiooni,
tingimusel et see ei eksita avalikkust kauba geograafilise päritolu suhtes ega riku muul viisil
kaitstud geograafilist tähist.
& /et 9
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Penedès Vein Hispaania
Priorat Vein Hispaania
Rías Baixas Vein Hispaania
Ribeiro Vein Hispaania
Ribera del Duero Vein Hispaania
Rioja Vein Hispaania
Rueda11 Vein Hispaania
Somontano Vein Hispaania
Toro12 Vein Hispaania
Utiel-Requena Vein Hispaania
Valdepeńas Vein Hispaania
Valencia Vein Hispaania
Yecla Vein Hispaania
Abondance Juust Prantsusmaa
Ail blanc de Lomagne Küüslauk Prantsusmaa
Ail de la Drôme Küüslauk Prantsusmaa
Ail rose de Lautrec Küüslauk Prantsusmaa
Beaufort Juust Prantsusmaa
Bleu d'Auvergne Lehmapiima
sinihallitusjuust
Prantsusmaa
Brie de Meaux Pehme lehmapiimajuust Prantsusmaa
11 Geograafilise tähise „Rueda“ kaitse ei piira ühegi isiku õigust kasutada või registreerida
Mehhikos kaubamärki, mis sisaldab seda nimetust, selle tõlget või transliteratsiooni,
tingimusel et see ei eksita avalikkust kauba geograafilise päritolu suhtes ega riku muul viisil
kaitstud geograafilist tähist. 12 Geograafilise tähise „Toro“ kaitse ei piira ühegi isiku õigust kasutada või registreerida
Mehhikos kaubamärki, mis sisaldab seda sõna, selle tõlget või transliteratsiooni, tingimusel et
see ei eksita avalikkust kauba geograafilise päritolu suhtes ega riku muul viisil kaitstud
geograafilist tähist.
& /et 10
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Camembert de Normandie Pehme lehmapiimajuust Prantsusmaa
Canard à foie gras du Sud-Ouest
(Chalosse, Gascogne, Gers,
Landes, Périgord, Quercy)
Muu kuumtöödeldud
liha ja toores maks
Prantsusmaa
Cantal / fourme de Cantal /
cantalet
Kõva lehmapiimajuust Prantsusmaa
Chabichou du Poitou Juust Prantsusmaa
Comté Kõva lehmapiimajuust Prantsusmaa
Crottin de Chavignol / Chavignol Juust Prantsusmaa
Emmental de Savoie Kõva lehmapiimajuust Prantsusmaa
Époisses Juust Prantsusmaa
Fourme d'Ambert Juust Prantsusmaa
Gruyère13 Kõva lehmapiimajuust Prantsusmaa
Huile d'olive de Haute-Provence Oliiviõli Prantsusmaa
Huile essentielle de lavande de
Haute-Provence / Essence de
lavande de Haute-Provence
Eeterlik õli Prantsusmaa
Huîtres Marennes Oléron Töötlemata molluskid Prantsusmaa
13 Geograafilise tähise „Morbier“ kaitse ei keela neil, kes on kasutanud seda nimetust heas usus
ja püsivalt viie aasta jooksul enne 21. aprilli 2018, seda nimetust edasi kasutamast, tingimusel
et kaupu ei turustata viidetega geograafilise tähise päritolule (kujutised, nimetused, pildid,
lipud) ning nimetus on märgitud kaubamärgi nimest oluliselt väiksemate, kuid siiski loetavate
tähtedega viisil, mis võimaldab toote päritolu eksimatult kindlaks teha. Alajao B.4 kohaselt on
täitemenetluste puhul varasematel kasutajatel kohustus tõendada, et nad on asjaomast
nimetust käesoleva joonealuse märkuse kohaselt Mehhiko territooriumil varem kasutanud.
Nimetus „Gruyère“ viitab Euroopa Liidu territooriumil kahele homonüümsele geograafilisele
tähisele, mis tähistavad vastavalt Šveitsi ja Prantsusmaa juustu. Euroopa Liit ei ole vastu
võimalikule taotlusele, millega kaitstakse kõnealust Šveitsi homonüümset geograafilist tähist
Mehhikos.
& /et 11
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Jambon de Bayonne Sealihasink Prantsusmaa
Lentille verte du Puy Läätsed Prantsusmaa
Maroilles / Marolles Juust Prantsusmaa
Morbier14 Juust Prantsusmaa
Munster; Munster-Géromé Pehme lehmapiimajuust Prantsusmaa
Neufchâtel Juust Prantsusmaa
Noix de Grenoble Kreeka pähklid Prantsusmaa
Piment d'Espelette; Piment
d'Espelette – Ezpeletako Biperra
Pipar Prantsusmaa
Pomme du Limousin Õunad Prantsusmaa
Pont-l'Évêque Juust Prantsusmaa
Pruneaux d'Agen; Pruneaux
d'Agen mi-cuits
Ploomid (kuivatatud või
kuumtöödeldud)
Prantsusmaa
Reblochon; Reblochon de Savoie Kõva lehmapiimajuust Prantsusmaa
Roquefort Lambapiima
sinihallitusjuust
Prantsusmaa
Saint-Nectaire Juust Prantsusmaa
Tomme de Savoie Juust Prantsusmaa
Volailles de Loué Kodulinnuliha Prantsusmaa
Alsace Vein Prantsusmaa
Anjou Vein Prantsusmaa
14 Geograafilise tähise „Morbier“ kaitse ei keela neil, kes on kasutanud seda nimetust heas usus
ja püsivalt viie aasta jooksul enne 21. aprilli 2018, seda nimetust edasi kasutamast, tingimusel
et kaupu ei turustata viidetega geograafilise tähise päritolule (kujutised, nimetused, pildid,
lipud) ning nimetus on märgitud kaubamärgi nimest oluliselt väiksemate, kuid siiski loetavate
tähtedega viisil, mis võimaldab toote päritolu eksimatult kindlaks teha. Alajao B.4 kohaselt on
täitemenetluste puhul varasematel kasutajatel kohustus tõendada, et nad on asjaomast
nimetust käesoleva joonealuse märkuse kohaselt Mehhiko territooriumil varem kasutanud.
& /et 12
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Beaujolais Vein Prantsusmaa
Bergerac Vein Prantsusmaa
Bordeaux Vein Prantsusmaa
Bourgogne Vein Prantsusmaa
Cahors Vein Prantsusmaa
Chablis Vein Prantsusmaa
Champagne Vein Prantsusmaa
Châteauneuf-du-Pape Vein Prantsusmaa
Cheverny Vein Prantsusmaa
Côtes de Blaye Vein Prantsusmaa
Côtes de Gascogne Vein Prantsusmaa
Côtes de Provence Vein Prantsusmaa
Côtes du Rhône Vein Prantsusmaa
Côtes du Roussillon Vein Prantsusmaa
Floc de Gascogne Vein Prantsusmaa
Graves Vein Prantsusmaa
Haut-Médoc Vein Prantsusmaa
Languedoc Vein Prantsusmaa
Mâcon Vein Prantsusmaa
Margaux Vein Prantsusmaa
Médoc Vein Prantsusmaa
Moulis / Moulis-en-Médoc Vein Prantsusmaa
Pauillac Vein Prantsusmaa
Pays d'Hérault Vein Prantsusmaa
& /et 13
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Pays d'Oc Vein Prantsusmaa
Pessac-Léognan Vein Prantsusmaa
Pomerol Vein Prantsusmaa
Pommard Vein Prantsusmaa
Premières Côtes de Bordeaux Vein Prantsusmaa
Romanée-Conti Vein Prantsusmaa
Saint-Emilion Vein Prantsusmaa
Saint-Estèphe Vein Prantsusmaa
Saint-Julien Vein Prantsusmaa
Sancerre Vein Prantsusmaa
Sauternes Vein Prantsusmaa
Touraine Vein Prantsusmaa
Val de Loire Vein Prantsusmaa
Ventoux Vein Prantsusmaa
Istarski pršut / Istrski pršut
Sealihasink
Horvaatia
Sloveenia
Baranjski kulen Sealihasink Horvaatia
Dalmatinski pršut Sealihasink Horvaatia
Drniški pršut Sealihasink Horvaatia
Krčki pršut Sealihasink Horvaatia
Dingač Vein Horvaatia
Szegedi szalámi; Szegedi
téliszalámi
Muud soolatud
lihatooted
Ungari
Tokaj / Tokaji Vein Ungari
& /et 14
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Aceto Balsamico di Modena Äädikas Itaalia
Aceto balsamico tradizionale di
Modena
Äädikas Itaalia
Aprutino Pescarese Oliiviõli Itaalia
Asiago Kõva lehmapiimajuust Itaalia
Bresaola della Valtellina Muud soolatud
lihatooted
Itaalia
Capocollo di Calabria Soolatud liha Itaalia
Coppa di Parma Soolatud liha Itaalia
Cotechino Modena Sealiha tooted (100 %) Itaalia
Culatello di Zibello Muud soolatud
lihatooted
Itaalia
Fontina Kõva lehmapiimajuust Itaalia
Gorgonzola Lehmapiima
sinihallitusjuust
Itaalia
Grana Padano15 Kõva lehmapiimajuust Itaalia
Mela Alto Adige; Südtiroler
Apfel
Õunad Itaalia
Mortadella Bologna16 Sealiha tooted (100 %) Itaalia
Mozzarella di Bufala Campana Pehme pühvlijuust Itaalia
Pancetta di Calabria Soolatud liha Itaalia
Parmigiano Reggiano17 Kõva lehmapiimajuust Itaalia
15 Mitmeosalise geograafilise tähise „Grana Padano“ nimeosa „Grana“ kaitset ei taotleta. 16 Geograafilise tähise „Mortadella Bologna“ kaitset taotletakse geograafilise liittähise, mitte
selle osade jaoks. 17 Geograafilise tähise „Parimigiano Reggiano“ kaitse ei keela neil, kes on kasutanud nimetust
„parmesano“ heas usus enne 21. aprilli 2018, seda nimetust edasi kasutamast, tingimusel et
kaupu ei turustata viidetega geograafilise tähise „Parmigiano Reggiano“ päritolule (kujutised,
nimetused, pildid, lipud) ning neid on võimalik päritolu poolest „Parmigiano Reggianost“
eksimatult eristada.
& /et 15
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Pecorino Romano18 Kõva lambapiimajuust Itaalia
Piadina Romagnola / Piada
Romagnola
Muu leib Itaalia
Pomodoro S. Marzano dell'Agro
Sarnese-Nocerino
Tomatid Itaalia
Prosciutto di Parma Sealihasink Itaalia
Prosciutto di San Daniele Sealihasink Itaalia
Prosciutto Toscano Sealihasink Itaalia
Provolone Valpadana Pehme lehmapiimajuust Itaalia
Riso del Delta del Po Riis Itaalia
Salamini italiani alla cacciatora Muud soolatud
lihatooted
Itaalia
Salsiccia di Calabria Soolatud liha Itaalia
Soppressata di Calabria Muud soolatud
lihatooted
Itaalia
Speck Alto Adige / Südtiroler
Markenspeck / Südtiroler Speck
Sealihasink Itaalia
Taleggio Pehme lehmapiimajuust Itaalia
Toscano Oliiviõli Itaalia
Zampone Modena Sealiha tooted (100 %) Itaalia
Alto Adige / Südtirol / Südtiroler
/ dell'Alto Adige
Vein Itaalia
Asti Vein Itaalia
Barbaresco Vein Itaalia
18 Mitmeosalise geograafilise tähise „Pecorino Romano“ nimeosa „Pecorino“ kaitset ei taotleta.
& /et 16
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Barbera d'Alba19 Vein Itaalia
Barbera d'Asti20 Vein Itaalia
Bardolino Vein Itaalia
Barolo Vein Itaalia
Brachetto d'Acqui / Acqui Vein Itaalia
Brunello di Montalcino Vein Itaalia
Chianti Vein Itaalia
Chianti Classico Vein Itaalia
Conegliano – Prosecco /
Conegliano Valdobbiadene –
Prosecco / Valdobbiadene –
Prosecco
Vein Itaalia
Dolcetto d'Alba21 Vein Itaalia
Emilia / dell'Emilia22 Vein Itaalia
Franciacorta Vein Itaalia
Lambrusco di Sorbara Vein Itaalia
Lambrusco Grasparossa di
Castelvetro
Vein Itaalia
Marca Trevigiana Vein Itaalia
Marsala Vein Itaalia
19 Väljendi „Barbera“ kasutamise suhtes kohaldatakse artikli 25.40 lõikes 4 sätestatud erandit. 20 Väljendi „Barbera“ kasutamise suhtes kohaldatakse artikli 25.40 lõikes 4 sätestatud erandit. 21 Väljendi „Dolcetto“ kasutamise suhtes kohaldatakse artikli 25.40 lõikes 4 sätestatud erandit. 22 Geograafilise tähise „Emilia“ kaitse ei piira ühegi isiku õigust kasutada või registreerida
Mehhikos kaubamärki, mis sisaldab seda sõna, selle tõlget või transliteratsiooni, tingimusel et
see ei eksita avalikkust kauba geograafilise päritolu suhtes ega riku muul viisil kaitstud
geograafilist tähist.
& /et 17
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Montepulciano d'Abruzzo23 Vein Itaalia
Oltrepò Pavese Vein Itaalia
Prosecco Vein Itaalia
Rubicone Vein Itaalia
Salento Vein Itaalia
Sicilia Vein Itaalia
Soave Vein Itaalia
Toscana / Toscano24 Vein Itaalia
Trento Vein Itaalia
Valpolicella Vein Itaalia
Veneto Vein Itaalia
Vernaccia di San Gimignano Vein Itaalia
Vino Nobile di Montepulciano Vein Itaalia
Edam Holland Kõva lehmapiimajuust Madalmaad
Gouda Holland Kõva lehmapiimajuust Madalmaad
Hollandse Geitenkaas Pehme lambapiimajuust Madalmaad
Azeite de Moura Oliiviõli Portugal
Azeite do Alentejo Interior Oliiviõli Portugal
23 Väljendi „Montepulciano“ kasutamise suhtes kohaldatakse artikli 25.40 lõikes 4 sätestatud
erandit. 24 Geograafilise tähise „Toscana/Toscano“ kaitse ei piira ühegi isiku õigust kasutada või
registreerida Mehhikos kaubamärki, mis sisaldab seda nimetust, selle tõlget või
transliteratsiooni, tingimusel et see ei eksita avalikkust kauba geograafilise päritolu suhtes ega
riku muul viisil kaitstud geograafilist tähist.
& /et 18
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Azeites da Beira Interior (Azeite
da Beira Alta, Azeite da Beira
Baixa)
Oliiviõli Portugal
Azeite de Tras-os-Montes Oliiviõli Portugal
Azeites do Norte Alentejano Oliiviõli Portugal
Azeites do Ribatejo Oliiviõli Portugal
Chouriça de Carne de Vinhais;
Linguiça de Vinhais
Muud soolatud
lihatooted
Portugal
Chouriço de Portalegre Muud soolatud
lihatooted
Portugal
Maçã de Alcobaça Õunad Portugal
Mel dos Açores Mesi Portugal
Ovos Moles de Aveiro Valikpagaritooted Portugal
Pêra Rocha do Oeste Pirnid Portugal
Presunto de Barrancos / Paleta de
Barrancos
Sealihasink Portugal
Queijo S. Jorge Kõva lehmapiimajuust Portugal
Queijo Serra da Estrela Kõva lambapiimajuust Portugal
Queijos da Beira Baixa (Queijo
de Castelo Branco, Queijo
Amarelo da Beira Baixa, Queijo
Picante da Beira Baixa)
Kõva lehmapiimajuust Portugal
Alentejano Vein Portugal
Alentejo Vein Portugal
Algarve Vein Portugal
Bairrada Vein Portugal
Dão Vein Portugal
Douro Vein Portugal
& /et 19
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Duriense Vein Portugal
Lisboa Vein Portugal
Oporto / Port / Port Wine / Porto /
Portvin / Portwein / Portwijn / vin
du Porto / vinho do Porto
Vein Portugal
Palmela Vein Portugal
Península de Setúbal Vein Portugal
Pico Vein Portugal
Tejo Vein Portugal
Trás-os-montes Vein Portugal
Vinho da Madeira / Madère / Vin
de Madère / Madera / Madeira
Wein / Madeira Wine / Vino di
Madera / Madeira Wijn / Madeira
Vein Portugal
Vinho Verde Vein Portugal
Magiun de prune Topoloveni Ploomid (kuivatatud või
kuumtöödeldud)
Rumeenia
Salam de Sibiu Muud soolatud
lihatooted
Rumeenia
Telemea de Ibănești Kõva lehmapiimajuust Rumeenia
Cotești Vein Rumeenia
Cotnari Vein Rumeenia
Dealu Mare Vein Rumeenia
Murfatlar Vein Rumeenia
Odobești Vein Rumeenia
Panciu Vein Rumeenia
Recaș Vein Rumeenia
Târnave Vein Rumeenia
& /et 20
Nimetus Transliteratsioon Tooteliik Päritolu
Kranjska klobasa Lihatooted Sloveenia
Kraška panceta Lihatooted Sloveenia
Kraški pršut Sealihasink Sloveenia
Kraški zašink Lihatooted Sloveenia
Slovenski med Mesi Sloveenia
Štajersko prekmursko bučno olje Kõrvitsaseemneõli Sloveenia
Vinohradnícka oblasť Tokaj Vein Slovakkia
& /et 21
B JAGU
MEHHIKO GEOGRAAFILISED TÄHISED
VASTAVALT ARTIKLI 25.32 PUNKTILE b
Nimetus Tooteliik Päritolukoht
Arroz del Estado de Morelos Riis Morelos, Mehhiko
Ate de Morelia, Región de Origen Värsked keedetud puuviljad
kallerdises
Michoacán de
Ocampo, Mehhiko
Banamich Banaanid Michoacán de
Ocampo, Mehhiko
Berries de Mexico Mustikad, maasikad,
vaarikad ja põldmarjad
Mehhiko
Cacao Grijalva Kakao Tabasco, Mehhiko
Café Chiapas Kohv Chiapas, Mehhiko
Café Veracruz Kohv Veracruz, Mehhiko
Cajeta de Celaya, Región de Origen Kitsepiimakaramell Guanajuato, Mehhiko
Chile Habanero de la Península de Yucatán Tšilli Campeche, Yucatán
y Quintana Roo,
Mexico
Chipotle Mexicano25 Tšilli Mehhiko
Fresana, Fresa Michoacán, Región de Origen Maasikas Michoacán de
Ocampo, Mehhiko
Jalapeño Mexicano26 Tšilli Mehhiko
Limón Michoacano, Región de Origen Laim Michoacán de
Ocampo, Mehhiko
25 Mitmeosalise geograafilise tähise „Chipotle Mexicano“ nimeosa „Chipotle“ kaitset ei taotleta. 26 Mitmeosalise geograafilise tähise „Jalapeño Mexicano“ nimeosa „Jalapeño“ kaitset ei taotleta.
& /et 22
Nimetus Tooteliik Päritolukoht
Mango Ataúlfo del Soconusco Chiapas Mango Chiapas, Mehhiko
Michin Forell Estado de Mexico;
Mehhiko
Michoacán, Mehhiko
Nopal Villa Valtierrilla, Región de Origen Kaktus Guanajuato, Mehhiko
Pan de Tingüindín, Región de Origen Leib või sai Michoacán de
Ocampo, Mehhiko
Pan de Tingüindín, Región de Origen Leib või sai Guanajuato, Mehhiko
Queso Cotija, Región de Origen Juust Jalisco, Mehhiko
Michoacán de
Ocampo, Mehhiko
Vainilla de Papantla Vanill Veracruz de la Llave,
Mehhiko
Puebla de Zaragoza,
Mehhiko
& /et 23
Liide 25-B-1
ÜKSIKSÕNAD
GEOGRAAFILISE LIITTÄHISE OSANA
1. 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“ A jaos esitatud Euroopa Liidu geograafiliste tähiste
loetelu puhul ei taotleta artikli 25.34 kohast kaitset järgmiste geograafiliste tähiste liitnimetuse
osaks olevate üksiknimetuste puhul:
„aceite“, „ail“, „ail blanc“, „ail rose“, „Almkäse“, „Alpkäse“, „Apfel“, „azafrán“, „azeite“,
„azeites“, „Bergkäse“, „beurre“, „Bier“, „biperra“, „bleu“, „Bratwürste“, „bresaola“, „brie“, „bučno
olje“, „camembert“, „canard à foie gras“, „capocollo“, „cecina“, „chmel“, „chouriça“, „chouriço“,
„cítricos“, „cítrics“, „coppa“, „cotechino“, „culatello“, „dehesa“, „edam“, „emmental“, „essence de
lavande“, „fromage“, „geitenkaas“, „gouda“, „Graukäse“, „Hopfen“, „huile d'olive“, „huile
essentielle de lavande“, „huîtres“, „jambon“, „jamón“, „klobasa“, „kren“, „kulen“, „Kürbiskernöl“,
„Lebkuchen“, „lentille verte“, „linguiça“, „llonganissa“, „maçã“, „magiun de prune“,
„Markenspeck“, „Marzipan“, „med“, „mel“, „mela“, „mozzarella“, „noix“, „oli“, „ovos moles“,
„paleta“, „pancetta“, „pâté“, „pêra“, „piada“, „piadina“, „piment“, „pimentón“, „pivo“, „plate“,
„polvorones“, „pomme“, „pomodoro“, „presunto“, „prosciutto“, „provolone“, „pršut“, „pruneaux“,
„queijo“, „queijo amarelo“, „queijo picante“, „queijos“, „queixo“, „queso“, „riso“,
„Rostbratwürste“, „salam“, „salamini“, „salchichón“, „salsiccia“, „Schinken“, „sierra“,
„sobrasada“, „soppressata“, „Speck“, „szalámi“, „telemea“, „téliszalámi“, „ternera“, „tomme“,
„turrón“, „volailles“, „zampone“, „zašink“, „γλυκό τριαντάφυλλο (glyko triantafyllo)“, „γραβιέρα
(graviera)“, „ελιά (elia)“, „κορινθιακή σταφίδα (korinthiaki stafida)“, „κρόκος (krokos)“,
„λουκούμι (loukoumi)“, „πράσινες ελιές (prasines elies)“ ja „розово масло (rozovo maslo)“.
& /et 24
2. 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“ B jaos esitatud Mehhiko geograafiliste tähiste loetelu
puhul ei taotleta artikli 25.34 kohast kaitset järgmiste geograafiliste tähiste liitnimetuse osaks
olevate üksiknimetuste puhul:
„café“, „mango“, „vainilla“, „chile“, „habanero“, „arroz“, „cacao“, „fresa“, „limón“, „queso“,
„pan“, „grande“, „ate“, „cajeta“, „nopal“ ja „berries“.
3. 25-B lisa „Geograafiliste tähiste loetelu“ B jaos esitatud Mehhiko geograafiliste tähiste loetelu
puhul ei taotleta artikli 25.34 kohast kaitset järgmiste üksiknimetuste puhul, mis on lisatud mõne
geograafilise tähise nimetusele:
„Región de Origen“.
________________
& /et 1
25-C LISA
MEHHIKO GEOGRAAFILISED TÄHISED
VASTAVALT ARTIKLI 25.31 LÕIKELE 2
Nimetus Tooteliik Päritolukoht
Alfareria de Tzintzuntzan Uricha
Región De Origen
Keraamika (käsitöö) Michoacán de Ocampo,
Mehhiko
Alfarería Dolorense Keraamika Guanajuato, Mehhiko
Alfarería Punteada de Capula Región
De Origen
Keraamika (käsitöö) Michoacán de Ocampo,
Mehhiko
Alfarería Tradicional de Capula
Región De Origen
Keraamika (käsitöö) Michoacán de Ocampo,
Mehhiko
Ámbar de Chiapas Käsitöö
Looduslik vaik
Chiapas, Mehhiko
Bordados de Santa Cruz Tzintzuntzan
Región de Origen
Tikandid Michoacán de Ocampo,
Mehhiko
Cantera de Morelia Región De Origen Kivim Michoacán de Ocampo,
Mehhiko
Catrinas de Barro De Capula Región
de Origen
Savikeraamika (käsitöö) Michoacán de Ocampo,
Mehhiko
Cobre Martillado De Santa Clara Del
Cobre Región De Origen
Vaskehistöö Michoacán de Ocampo,
Mehhiko
Esfera de Tlalpujahua Otjo Región De
Origen
Klaaskuulid (käsitöö) Michoacán de Ocampo,
Mehhiko
Guitarras de Paracho Región de
Origen
Käsitöö (kitarrid) Michoacán de Ocampo,
Mehhiko
& /et 2
Nimetus Tooteliik Päritolukoht
Juguete Artesanal de Michoacan
Sapichu Región de Origen
Käsitöö (mänguasjad) Michoacán de Ocampo,
Mehhiko
Laca Perfilada de Patzcuaro En Oro
23 Qts. Región De Origen
Käsitöö Michoacán de Ocampo,
Mehhiko
Mayolica de Dolores Hidalgo y
Guanajuato
Glasuurkeraamika Guanajuato, Mehhiko
Olinalá Käsitöö Guerrero, Mehhiko
Pasta de Caña de Maíz J'Atzingueni Käsitöö Michoacán de Ocampo,
Mehhiko
Piñas De Barro de San Jose De Gracia
Región de Origen
Käsitöö (savi) Michoacán de Ocampo,
Mehhiko
Sombreros San Pancho, pueblos del
Rincón
Kaabud/kübarad Guanajuato, Mehhiko
Talavera Käsitöö Puebla de Zaragoza,
Mehhiko
Tlaxcala, Mehhiko
________________
& /et 1
31-A LISA
TÖÖKORD
Mõisted
1. 31. peatükis „Vaidluste lahendamine“ ja käesolevas töökorras kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „haldustöötajad“ – vahekohtu liikme puhul tema juhtimise ja kontrolli all olevad isikud, välja
arvatud assistendid;
b) „nõustaja“ – isik, kelle lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses
vahekohtumenetlusega;
c) „assistent“ – isik, kes vahekohtu liikme ametisse nimetamise tingimuste kohaselt ning
vahekohtu liikme juhtimise ja kontrolli all viib läbi uurimisi või abistab seda vahekohtu liiget;
d) „tegevusjuhend“ – 31-B lisas sätestatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend;
e) „kaebuse esitanud lepinguosaline“ – lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist
vastavalt artiklile 31.6 „Vahekohtu moodustamine“;
& /et 2
f) „kättetoimetamise kuupäev“ –
i) lepinguosalise esitatud dokumendi puhul kuupäev, mil teine lepinguosaline dokumendi
kätte saab, ning
ii) vahekohtu esitatud dokumendi puhul kuupäev, mil vahekohus edastab lepinguosalistele
või valitsusvälistele üksustele elektroonilise dokumendi;
g) „päev“ – kalendripäev;
h) „ekspert“ – füüsiline isik või asutus, kes annab teavet, esitab arvamuse või annab tehnilist nõu
kooskõlas artikliga 31.23 „Teabe saamine“;
i) „vahekohus“ – artikli 31.6 „Vahekohtu moodustamine“ kohaselt moodustatud vahekohus;
j) „vahekohtu liige“ – vahekohtu koosseisu kuuluv isik;
k) „lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati“ – lepinguosaline, kes väidetavalt rikub lepingu
sätteid;
l) „puhkepäev“ – mis tahes aasta puhul, laupäev, pühapäev ja mis tahes muu päev, mille
lepinguosaline on ametlikult määranud puhkepäevaks;
& /et 3
m) „lepinguosalise esindaja“ – lepinguosalise ministeeriumi, valitsusasutuse või muu avalik-
õigusliku üksuse poolt ametisse nimetatud töötaja või isik, kes esindab lepinguosalist
vaidluste lahendamise menetluses, sealhulgas poole õigusnõustaja või muu nõustaja või
konsultant, keda lepinguosaline on volitanud vaidluse käigus enda nimel tegutsema1.
Teated
2. Iga teade, kirjalik esildis või muu dokument:
a) kui selle on koostanud vahekohus, saadetakse samal ajal mõlemale lepinguosalisele;
b) kui selle on koostanud lepinguosaline ja adresseerinud selle vahekohtule, saadetakse samal
ajal koopiana teisele lepinguosalisele ning
c) kui selle on koostanud lepinguosaline ja adresseerinud selle teisele lepinguosalisele,
saadetakse vajaduse korral samal ajal koopiana vahekohtule.
Töökorra punktis 2 osutatud teade edastatakse elektrooniliselt või asjakohasel juhul mõne muu
sidevahendi abil, mis tagab edastamise registreerimise. Kui ei ole tõendatud teisiti, loetakse selline
teade kättetoimetatuks selle saatmise kuupäeval.
1 Lepinguosaline ei nimeta esindajaks isikuid, kelle puhul on alust eeldada, et nad saavad
saadavast konfidentsiaalsest teabest kasu väljaspool 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“
kohaseid menetlusi.
& /et 4
3. Kõik teated adresseeritakse asutustele, mille lepinguosalised on määranud vastavalt artiklile
31.36 „Vaidluste lahendamise menetluse haldamine“.
4. Kõigi taotlustes, teadetes, kirjalikes esildistes ja muudes vahekohtumenetlusega seotud
dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles muudatused
on selgelt välja toodud. Väiksemate kirjavigade parandamine ei mõjuta menetluse ajakava.
5. Kui dokumendi kättetoimetamise kuupäev langeb puhkepäevale või mis tahes muule päevale,
mil lepinguosaliste poolt artikli 31.36 „Vaidluste lahendamise menetluse haldamine“ kohaselt
määratud asutused on ametlikult suletud, loetakse dokument kättetoimetatuks järgmisel tööpäeval.
Punktides 16 ja 17 osutatud korralduslikul kohtumisel esitab kumbki lepinguosaline nimekirja oma
puhkepäevadest, mis tahes muudest päevadest, mil tema asutused on ametlikult suletud, ja sellise
asutuse tavapärasest tööajast. Kumbki lepinguosaline ajakohastab kõnealust nimekirja
vahekohtumenetluse ajal.
Vahekohtu liikmete nimetamine
6. Artikli 31.7 „Vahekohtu koosseis“ lõigete 6 ja 7 kohaldamisel võivad vahekohtu koosseisu
ametisse nimetada järgmised isikud:
a) artikli 10.31 „Apellatsioonikohus“ lõikes 8 osutatud investeerimiskohtu süsteemi
apellatsioonikohtu esimees või
b) alalise vahekohtu peasekretär.
& /et 5
7. Artikli 31.7 „Vahekohtu koosseis“ lõigete 6 ja 7 kohase valiku tegemisel valib ametisse
nimetav asutus või ametiisik loosi teel vahekohtu liikme selle lepinguosalise alamnimekirjast, kelle
vastu kaebus esitati, nagu on osutatud artiklis 31.8 „Vahekohtu liikmete nimekirjad“, või vahekohtu
eesistuja eesistuja ülesandeid täitvate isikute alamnimekirjast, mis on vastu võetud artikli 31.8
„Vahekohtu liikmete nimekirjad“ lõike 1 punkti c alusel. Ametisse nimetav asutus või ametiisik
järgib kõiki tingimusi, milles lepinguosalised võivad kokku leppida.
a) Ametisse nimetav asutus või ametiisik teatab lepinguosalistele viivitamata loosi teel valimise
kuupäeva, kellaaja ja koha. Lepinguosalised osalevad loosi teel valimise juures.
b) Ilma et see piiraks töökorra punkti 7 alapunkti a kohaldamist, tehakse loosi teel valik artikli
31.7 „Vahekohtu koosseis“ lõikes 6 sätestatud ajavahemiku jooksul kohal viibiva
lepinguosalise või kohal viibivate lepinguosaliste juuresolekul.
8. Artikli 31.7 „Vahekohtu koosseis“ lõigete 4, 6 ja 7 kohaldamisel lähtutakse järgmistest
põhimõtetest, kui mõni artikli 31.8 „Vahekohtu liikmete nimekirjad“ lõikes 1 osutatud
alamnimekirjadest:
a) ei ole ühiskomitee poolt vastu võetud, valitakse vahekohtu liige, vahekohtu liikmed või
eesistuja nende isikute hulgast, kelle üks või mõlemad lepinguosalised on kõnealusesse
alamnimekirja määranud ja kelle nime teisele lepinguosalisele kirjalikult teada andnud, või
b) ei sisalda enam vähemalt viit isikut, valitakse vahekohtu liige, vahekohtu liikmed või
vahekohtu eesistuja nende isikute hulgast, kes on alamnimekirja jäänud.
& /et 6
9. Kohe pärast valiku tegemist teatab kaebuse esitanud lepinguosalise või lepinguosaliste ühiselt
määratud asutus kirjalikult igale isikule, kes on valitud vahekohtu liikmeks või vahekohtu
eesistujaks, tema valimisest ja edastab talle 31-B lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate
tegevusjuhendi koopia. Isik kinnitab lepinguosaliste määratud asutusele viie päeva jooksul pärast
kuupäeva, mil teda teavitati tema nimetamisest, et ta on valmis täitma vahekohtus liikme või
eesistuja ülesandeid, ning esitab 31-B lisa „Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“
punktide 6–9 „Avalikustamiskohustus“ kohase avalikustamisavalduse.
10. Kui kolm valitud vahekohtu liiget on kinnitanud, et neil on võimalik vahekohtu töös osaleda,
teavitab asjaomane määratud asutus viivitamata lepinguosalisi vahekohtu koosseisust.
Vahekohtu liikmete nimekirjad
11. Kumbki lepinguosaline teatab hiljemalt kahe kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist
teisele lepinguosalisele kirjalikult isikud, kelle ta määrab artikli 31.8 „Vahekohtu liikmete
nimekirjad“ lõikes 1 osutatud alamnimekirjadesse.
12. Kui ta leiab, et teise lepinguosalise poolt artikli 31.8 „Vahekohtu liikmete nimekirjad“ lõike 1
punktides a ja b osutatud alamnimekirja määratud isik ei vasta artiklis 31.9 „Vahekohtu liikmetele
esitatavad nõuded“ esitatud nõuetele, võib lepinguosaline esitada 30 päeva jooksul pärast punktis 11
osutatud teate saamist selle isiku suhtes vastuväite. 15 päeva jooksul pärast vastuväitest teatamist
arutavad lepinguosalised selle üle, kas isik vastab kõnealustele nõuetele. Lahkarvamuse korral
eemaldab lepinguosaline isiku, kelle vastu teine lepinguosaline on vastuväite esitanud,
alamnimekirjast ja määrab sinna uue isiku.
& /et 7
13. 30 päeva jooksul pärast punkti 11 kohase teate esitamist lepivad lepinguosalised kummagi
lepinguosalise määratud isikute põhjal kokku alamnimekirjas, mis sisaldab isikuid, kes hakkavad
täitma artikli 31.8 „Vahekohtu liikmete nimekirjad“ lõike 1 punktis c osutatud vahekohtu eesistuja
ülesandeid.
14. Lepinguosaline võib igal ajal otsustada oma alamnimekirja muuta ning sel juhul teavitab ta
teist lepinguosalist kirjalikult enda määratud isikutest. Sellisel juhul kohaldatakse mutatis mutandis
punktis 12 osutatud menetlust. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel muuta ka
alamnimekirja isikutest, kes hakkavad tegutsema eesistujana.
15. Ühiskomitee võtab vastu lepinguosaliste alamnimekirjade muudatused hiljemalt kuus kuud
pärast punktis 14 osutatud teate saamist.
Korralduslik kohtumine
16. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohtuvad nad vahekohtuga seitsme päeva jooksul
pärast vahekohtu moodustamist, et määrata kindlaks küsimused, mida lepinguosalised või
vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas:
a) menetluse ajakava, sealhulgas esildiste esitamise täpsed kuupäevad ja suulise istungi kuupäev;
b) vahekohtu liikmetele makstav tasu ja nende kulude hüvitamine, mis peavad olema kooskõlas
WTO normidega, ning
& /et 8
c) assistentidele makstav tasu. Ühegi vahekohtu liikme assistendi ega assistentide tasu
kogusumma ei tohi ületada 50 % asjaomase vahekohtu liikme tasust.
17. Vahekohtu liikmed ja lepinguosaliste esindajad võivad osaleda kohtumisel mis tahes
sidevahendi kaudu.
Kirjalikud esildised
18. Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma esmase kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva
pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, esitab oma
esialgse kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva jooksul pärast kaebuse esitanud lepinguosalise
kirjaliku esildise kättetoimetamise kuupäeva. Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma
ümberlükkava kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva jooksul pärast kaebuse esitanud lepinguosalise
esialgse kirjaliku esildise esitamiseks ette nähtud kuupäeva. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus
esitati, esitab soovi korral oma ümberlükkava kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva jooksul pärast
kaebuse esitanud lepinguosalise ümberlükkava kirjaliku esildise esitamiseks ette nähtud kuupäeva.
Vahekohtu töö
19. Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki selle istungeid. Vahekohus võib delegeerida eesistujale
volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid.
& /et 9
20. Kui 31. peatükis „Vaidluste lahendamine“ või käesolevas töökorras ei ole sätestatud teisiti,
võib vahekohus tegutseda mis tahes viisil.
21. Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtu liikmed, kuid vahekohtu liikmed
võivad lubada oma assistentidel nõupidamise juures viibida.
22. Mis tahes otsuse ja aruande koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei
tohi delegeerida.
23. Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole hõlmatud 31. peatüki „Vaidluste lahendamine“ ega
käesoleva lisaga, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist võtta kasutusele sobiva
menetluse, mis on kooskõlas kõnealuste sätetega.
24. Kui vahekohus peab vajalikuks menetluse tähtaegu – välja arvatud 31. peatükis „Vaidluste
lahendamine“ sätestatud tähtajad – muuta või teha muid menetluslikke või halduskohandusi, teatab
ta pärast lepinguosalistega konsulteerimist neile kirjalikult tähtaja muutmise või kohanduse põhjuse
ning vajaliku tähtaja või kohanduse.
Asendamine
25. Kui lepinguosaline leiab, et vahekohtu liige ei järgi 31-B lisas „Vahekohtu liikmete ja
vahendajate tegevusjuhend“ sätestatud tegevusjuhendit ja ta tuleks seetõttu asendada, teavitab
lepinguosaline teist lepinguosalist 15 päeva jooksul pärast seda, kui ta sai piisavalt tõendeid selle
kohta, et vahekohtu liige ei ole väidetavalt järginud 31-B lisa.
& /et 10
26. Lepinguosalised konsulteerivad omavahel 15 päeva jooksul pärast punktis 25 osutatud teate
saamist. Nad teavitavad vahekohtu liiget tema väidetavast rikkumisest ja võivad nõuda vahekohtu
liikmelt meetmete võtmist rikkumise parandamiseks. Kokkuleppe korral võivad nad vahekohtu
liikme ka tagasi kutsuda ja valida uue liikme kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 31.7
„Vahekohtu koosseis“.
27. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu liikme (välja arvatud eesistuja) asendamises
kokkuleppele, võib emb-kumb lepinguosaline taotleda, et sellest teavitataks vahekohtu eesistujat,
kes teeb lõpliku otsuse.
28. Kui vahekohtu eesistuja leiab, et punktis 27 osutatud vahekohtu liige ei ole järginud 31-B lisa
„Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“, eemaldatakse selline vahekohtu liige ja
valitakse artikli 31.7 „Vahekohtu koosseis“ kohaselt vahekohtule uus liige.
29. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu esimehe asendamise vajaduses kokkuleppele, võib
kumbki lepinguosaline taotleda, et küsimus antakse lahendamiseks ühele artikli 31.8 „Vahekohtu
liikmete nimekirjad“ lõike 1 punktis c osutatud alamnimekirjas alles olevatest isikutest. Ametisse
nimetav asutus või ametiisik valib selle isiku loosi teel. Valitud isiku otsus eesistuja
väljavahetamise vajalikkuse kohta on lõplik.
30. Kui punkti 29 kohaselt loosi teel valitud isik leiab, et vahekohtu eesistuja ei ole järginud 31-B
lisa „Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend“, valitakse artikli 31.7 „Vahekohtu
koosseis“ kohaselt vahekohtule uus eesistuja.
& /et 11
Istungid
31. Pärast lepinguosaliste ja teiste vahekohtu liikmetega konsulteerimist teatab vahekohtu
eesistuja lepinguosalistele istungi toimumise kuupäeva, kellaaja ja toimumiskoha. Istungi kuupäev
vastab tavaliselt kuupäevale, mis on kindlaks määratud punkti 16 kohaselt kindlaks määratud
ajakavas. Istungi toimumise kuupäeva, kellaaja ja koha teeb avalikult teatavaks lepinguosaline,
kelle juures istung toimub, välja arvatud juhul, kui istung on üldsusele suletud.
32. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimub istung Brüsselis juhul, kui kaebuse esitanud
lepinguosaline on Mehhiko, ja Mehhikos, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Euroopa Liit.
Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kannab istungi logistilised halduskulud.
33. Vahekohus võib kokku kutsuda lisaistungeid, kui lepinguosalised selles kokku lepivad.
34. Kõik vahekohtu liikmed peavad kõigi istungite ajal kohal viibima.
35. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, võivad istungitel osaleda järgmised isikud olenemata sellest,
kas istung on avalik või kinnine:
a) lepinguosalise esindajad;
b) nõustajad;
& /et 12
c) assistendid ja haldustöötajad;
d) vahekohtu tõlgid, tõlkijad ja protokollijad ning
e) eksperdid, kui neid on vaja, vastavalt artikli 31.23 „Teabe saamine“ lõikele 2.
36. Määratud asutus teeb vahekohtu ja lepinguosalistega konsulteerides asjakohased logistilised
korraldused ja kehtestab asjakohase korra tagamaks, et üldsuse osalemine ei häiri istungeid. Istungil
osaleda soovivatel üldsuse esindajatel, sealhulgas akrediteeritud ajakirjanikel ja valitsusväliste
üksuste esindajatel, võidakse paluda end enne istungit registreerida. Kui kohtade arv on piiratud,
jaotatakse need täidetud registreerimisvormide saabumise järjekorras. Üldsuse hulka kuuluvatel
isikutel ei ole lubatud istungit heli- ega videosalvestada.
37. Lepinguosaline, kes soovib istungil konfidentsiaalset teavet esitada või arutada, teatab sellest
eelnevalt vahekohtule ja määratud asutusele. Võimalust mööda esitab lepinguosaline teate vähemalt
10 päeva enne istungi esimest päeva.
38. Istungi kinnisel osal võivad kohal viibida ainult punktis 35 nimetatud isikud. Isikud, kes
näevad või kuulevad konfidentsiaalset teavet, ei tohi seda avalikustada ega lubada selle
avalikustamist ning kasutavad seda teavet üksnes vahekohtumenetluses.
& /et 13
39. Kumbki lepinguosaline esitab hiljemalt viis päeva enne istungi toimumise kuupäeva
vahekohtule ja teisele lepinguosalisele nimekirja isikute kohta, kes esitavad istungil suulisi väiteid
või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teiste esindajate ja nõustajate kohta, kes osalevad istungil.
40. Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud lepinguosalisele ja
lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, antakse võrdselt aega nii väidete kui ka vastuväidete
esitamiseks.
a) Väited
i) kaebuse esitanud lepinguosalise väited ning
ii) selle lepinguosalise väited, kelle vastu kaebus esitati.
b) Vastuväited
i) kaebuse esitanud lepinguosalise vastus ning
ii) selle lepinguosalise vasturepliik, kelle vastu kaebus esitati.
41. Vahekohus võib istungi jooksul esitada igal ajal mõlemale lepinguosalisele küsimusi.
Vahekohus jätab lepinguosalistele võimaluse teha kokkuvõtvaid avaldusi.
& /et 14
42. Vahekohus tagab, et iga istungi kohta koostatakse protokoll, mis edastatakse lepinguosalistele
võimalikult kiiresti pärast istungit. Lepinguosalised võivad protokolli kohta märkusi esitada ning
vahekohus võib neid märkusi arvesse võtta.
43. Kumbki lepinguosaline võib kümne päeva jooksul pärast istungi kuupäeva esitada istungil
tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi. Lepinguosaline võib viie päeva jooksul
pärast teise lepinguosalise esitatud täiendavat kirjalikku esildist esitada selle kohta kirjalikke
märkusi.
Kirjalikud küsimused
44. Vahekohus võib vahekohtu menetluse käigus esitada ühele või mõlemale poolele igal ajal
kirjalikke küsimusi. Ühele lepinguosalisele esitatud küsimus edastatakse koopiana teisele
lepinguosalisele.
45. Kumbki lepinguosaline saadab teisele lepinguosalisele koopia oma kirjalikust vastusest
vahekohtu küsimustele. Teisel lepinguosalisel on võimalus esitada viie päeva jooksul pärast
asjaomase lepinguosalise vastuse koopia kättesaamist selle kohta kirjalikke märkusi.
Dokumentide avalikustamine
46. Vastavalt punktidele 48 ja 49 ja kooskõlas konfidentsiaalse teabe kaitsega peetakse kinni
järgmisest:
a) lepinguosaline, kes esitab artikli 31.5 „Konsultatsioonid“ või artikli 31.6 „Vahekohtu
moodustamine“ kohase taotluse, avalikustab taotluse koopia hiljemalt 15 päeva jooksul pärast
taotluse esitamise kuupäeva ning
& /et 15
b) kumbki lepinguosaline teeb oma kirjalikud esildised, suuliste avalduste kirjalikud versioonid
ning kirjalikud vastused vahekohtu taotlustele ja küsimustele, kui see on asjakohane,
üldsusele kättesaadavaks võimalikult kiiresti pärast selliste dokumentide esitamist ja hiljemalt
lõpparuande esitamise kuupäeval.
47. Lepinguosaline ei või avalikustada lepinguosalistele artikli 31.13 „Vahearuanne“ kohaselt
esitatud vahearuande sisu ega vahearuande kohta tehtud märkuste sisu.
Konfidentsiaalsus
48. Kumbki lepinguosaline ja vahekohus käsitlevad lepinguosaliste poolt vahekohtule esitatud ja
konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui lepinguosaline esitab vahekohtule
kirjaliku esildise või suulise avalduse kirjaliku versiooni või vahekohtu taotlusele või küsimusele
kirjaliku vastuse, mis sisaldab konfidentsiaalset teavet, esitab ta 15 päeva jooksul pärast sellise
dokumendi esitamise kuupäeva ka mittekonfidentsiaalse versiooni, mida saab avalikustada.
49. Miski käesolevas töökorras ei keela lepinguosalisel avaldada üldsusele oma seisukohti sellises
ulatuses, et teise lepinguosalise esitatud teabele viidates ei avalda ta teise lepinguosalise poolt
konfidentsiaalseks tunnistatud teavet.
50. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib vahekohus kehtestada täiendavaid ajutisi
menetlusi, mida ta peab konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks vajalikuks.
& /et 16
Ühepoolsed kontaktid
51. Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega, kui teine lepinguosaline ei viibi
kohal.
52. Ükski vahekohtu liige ei aruta vaidluse eseme mis tahes aspekti ühe või mõlema
lepinguosalisega, kui teised vahekohtu liikmed ei viibi kohal.
Amicus curiae esildised
53. Kui lepinguosalised ei lepi viie päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva
kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu kirjalikke esildisi, mille lepinguosalise territooriumil
asuvad füüsilised või juriidilised isikud, kes on lepinguosaliste valitsustest sõltumatud, on esitanud
omal algatusel, tingimusel et
a) vahekohus saab need kätte kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva;
b) need on lühikesed ja mitte mingil juhul pikemad kui 15 lehekülge (trükitud kahekordse
reavahega), kaasa arvatud lisad;
c) need puudutavad otseselt vahekohtu käsitletavat faktilist või õiguslikku küsimust;
d) need sisaldavad esildise esitanud isiku kirjeldust, sh füüsilise isiku puhul tema kodakondsust
ja juriidilise isiku puhul tema asukohta, tegevuse laadi, õiguslikku seisundit, üldeesmärke ja
rahastamisallikaid;
& /et 17
e) nendes on märgitud, mis laadi huvi on asjaomasel isikul vahekohtumenetluse suhtes, ning
f) need on koostatud keeltes, mille lepinguosalised on valinud vastavalt töökorra punktidele 58
ja 59.
54. Esildised esitatakse lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Lepinguosalised võivad esitada
vahekohtule märkusi kümne päeva jooksul pärast esildise kättetoimetamist.
55. Vahekohus loetleb oma aruandes kõik esildised, mille ta on vastavalt punktile 53 saanud.
Vahekohus ei ole kohustatud oma aruandes käsitlema kõnealustes esildistes esitatud väiteid. Kui
aga vahekohus käsitleb sellistes esildistes tehtud väiteid oma aruandes, võtab ta arvesse ka kõiki
märkusi, mille lepinguosalised on esitanud vastavalt töökorra punktile 54.
Ekspertide arvamuse ja tehnilise nõu saamine
56. Kui lepinguosaline taotleb artikli 31.23 „Teabe saamine“ kohaselt, et vahekohus küsiks
ekspertide arvamust või tehnilist nõu, teatab ta sellisest taotlusest teisele lepinguosalisele. Kui
vahekohus küsib ekspertide arvamust või tehnilist nõu, teavitab ta sellest ka lepinguosalisi.
Hiljemalt 15 päeva pärast sellise teate saamist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega, et teha
kindlaks, kas arvamuse või tehnilise nõu küsimine ekspertidelt on põhjendatud, ning leppida kokku
arvamuse või tehnilise nõu taotlemise tingimustes, sealhulgas vajaduse korral ekspertides, kellelt
tuleks arvamust või tehnilist nõu küsida.
& /et 18
Kiireloomulised asjad
57. Artiklis 31.12 „Otsus kiireloomulisuse kohta“ osutatud kiireloomuliste juhtumite korral
kohandab vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist vajaduse korral töökorras nimetatud
tähtaegu. Vahekohus teavitab lepinguosalisi sellistest kohandustest.
Kirjalik ja suuline tõlge
58. Artiklis 31.5 „Konsultatsioonid“ osutatud konsultatsioonide jooksul ja hiljemalt käesoleva
töökorra punktis 16 osutatud kohtumise kuupäeval püüavad lepinguosalised leppida kokku
vahekohtu menetluse ühises töökeeles.
59. Kui lepinguosalised ei suuda ühises töökeeles kokku leppida, esitab kumbki lepinguosaline
oma kirjaliku esildise, suulise avalduse kirjaliku versiooni, kirjaliku vastuse vahekohtu taotlusele
või küsimusele ning mis tahes muu vahekohtumenetlusega seotud dokumendi oma valitud keeles.
Kumbki lepinguosaline esitab samal ajal tõlke teise lepinguosalise poolt valitud keeles, välja
arvatud siis, kui tema esildised on kirjutatud ühes WTO töökeeles. Lepinguosaline, kelle vastu
kaebus esitati, korraldab ütluste suulise tõlke lepinguosaliste valitud keeltesse.
60. Vahekohtu otsused ja aruanded esitatakse lepinguosaliste valitud keeles või keeltes. Kui
lepinguosalised ei ole ühises töökeeles kokku leppinud, esitatakse vahearuanne ja lõpparuanne ühes
WTO töökeeles.
& /et 19
61. Käesoleva töökorra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete õigsuse kohta võivad mõlemad
lepinguosalised märkusi esitada.
62. Kumbki lepinguosaline kannab oma kirjalike esildiste, suuliste avalduste kirjalike
versioonide, vahekohtu taotlustele või küsimustele antavate kirjalike vastuste ja muude
vahekohtumenetlusega seotud dokumentide tõlkimise kulud. Vahekohtu otsuste ja aruannete
tõlkimise kulud kannavad lepinguosalised võrdselt.
Tähtajad
63. Kui 31. peatükis „Vaidluste lahendamine“, käesolevas töökorras või vahekohtu otsustes
nõutakse teate esitamist või toimingu tegemist enne või pärast mõnd kuupäeva või sündmust, ei
arvata asjaomast kuupäeva või sündmuse toimumise päeva kõnealuse tähtaja sisse.
64. Kui tähtaega pikendatakse, sealhulgas juhul, kui tähtaega pikendatakse lepinguosalist
mõjutava vääramatu jõu tõttu, kohandatakse asjaomaseid tähtaegu vastavalt.
Muud menetlused
65. Käesolevas töökorras sätestatud tähtaegu kohandatakse vastavalt eritähtaegadele, mis on ette
nähtud vahekohtu otsuse või aruande vastuvõtmiseks artikli 31.16 „Täitmise mõistlik tähtaeg“,
artikli 31.17 „Täitmise kontroll“, artikli 31.18 „Ajutised õiguskaitsevahendid“ ja artikli 31.19
„Ajutiste õiguskaitsevahendite kasutamise järel võetud täitmismeetmete kontroll“ alusel.
________________
& /et 1
31-B LISA
VAHEKOHTU LIIKMETE JA VAHENDAJATE TEGEVUSJUHEND
Mõisted
1. 31. peatükis „Vaidluste lahendamine“ ja käesolevas tegevusjuhendis kasutatakse järgmisi
mõisteid:
a) „haldustöötajad“ – vahekohtu liikme puhul tema juhtimise ja kontrolli all olevad isikud, välja
arvatud assistendid;
b) „assistent“ – isik, kes vahekohtu liikme ametisse nimetamise tingimuste kohaselt ning
vahekohtu liikme juhtimise ja kontrolli all viib läbi uurimisi või abistab seda vahekohtu liiget;
c) „kandidaat“ – isik, kelle valimist vahekohtu liikmeks kaalutakse artikli 31.7 „Vahekohtu
koosseis“ alusel;
d) „vahendaja“ – isik, kes viib läbi vahendusmenetluse vastavalt artiklile 31.29
„Vahendusmenetluse eeskirjad“;
e) „vahekohtu liige“ – vahekohtu koosseisu kuuluv isik.
& /et 2
Üldpõhimõtted
2. Et tagada vaidluste lahendamise mehhanismi usaldusväärsus ja erapooletus, peab iga
kandidaat ja vahekohtu liige:
a) tutvuma käesoleva tegevusjuhendiga;
b) olema sõltumatu ja erapooletu;
c) vältima otsest ja kaudset huvide konflikti;
d) hoiduma ebasobivast või ebasobivana või erapoolikuna näivast käitumisest;
e) järgima vahekohtu menetluste konfidentsiaalsust;
f) järgima rangeid käitumisnorme ning
g) mitte laskma end mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest,
avalikust kuulsusest, lojaalsusest lepinguosalisele ega kriitikakartusest.
& /et 3
3. Et tagada vaidluste lahendamise mehhanismi usaldusväärsus ja erapooletus, ei tohi ükski
vahekohtu liige:
a) võtta kaudselt ega otseselt ühtegi kohustust ega võtta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada
või tunduda takistavat vahekohtu liikme ülesannete nõuetekohast täitmist;
b) kasutada oma ametiseisundit vahekohtus oma isiklike või erahuvide edendamiseks, vältides
tegevust, mis võib jätta mulje, et keegi teine on tema suhtes eriseisundis, mis võimaldab teda
mõjutada, ega
c) lasta varasematel ega praegustel rahalistel, ärilistel, erialastel, perekondlikel, isiklikel ega
sotsiaalsetel suhetel, huvidel ega küsimustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid.
4. Vahekohtu liige väldib selliste suhete sõlmimist ja rahaliste huvide tekkimist, mis võivad
mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või mis võivad anda alust ebasobiva käitumise või
erapoolikuse mulje tekkimisele.
Avalikustamiskohustus
5. Enne seda, kui artikli 31.7 „Vahekohtu koosseis“ kohaselt vahekohtu liikmeks valitud
kandidaat nõustub enda vahekohtu liikmeks nimetamisega, avalikustab ta kõik huvid, suhted ja
küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või mis võivad vahekohtu
menetluse ajal anda alust ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje tekkimisele. Sel eesmärgil
teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast oleneva, et kõik sellised huvid, suhted ja küsimused,
sealhulgas finants-, äri-, ametialased, perekondlikud, isiklikud ja sotsiaalsed huvid välja selgitada.
& /et 4
6. Kandidaat avalikustab vähemalt järgmised huvid, suhted ja küsimused:
a) finants- ja isiklikud huvid:
i) vahekohtumenetluse või selle tulemuse vastu ning
ii) haldusmenetluse, siseriikliku kohtu menetluse või muu rahvusvahelise vaidluste
lahendamise menetluse vastu, mis puudutab küsimusi, mille suhtes võidakse teha otsus
selle vahekohtu menetluses, mille kandidaat ta on;
b) oma tööandja, äripartneri, sidusettevõtja ja perekonnaliikme mis tahes finantshuvi:
i) vahekohtumenetluse või selle tulemuse vastu ning
ii) haldusmenetluse, siseriikliku kohtu menetluse või muu rahvusvahelise vaidluste
lahendamise menetluse vastu, mis puudutab küsimusi, mille suhtes võidakse teha otsus
selle vahekohtu menetluses, mille kandidaat ta on;
c) igasugune varasem ja praegune finants-, äriline, ametialane, perekondlik, isiklik ja sotsiaalne
suhe ja küsimus vahekohtu menetlusest huvitatud isikutega või nende nõuandjatega ja huvi
vahekohtu menetlusest huvitatud isikute või nende nõuandjate vastu ning selline suhe, huvi ja
küsimus, millesse on kaasatud kandidaadi tööandja, äripartner, sidusettevõtja või
perekonnaliige, ning
& /et 5
d) avaliku arvamuse mõjutamine või esindamine advokaadina või muul viisil küsimuses, mis on
vahekohtu menetluses vaidluse all või mis käsitleb samu kaupu, teenuseid või
investeeringuid.
7. Kui vahekohtu liige on ametisse määratud , teeb ta jätkuvalt mõistlikes piires kõik endast
sõltuva, et selgitada välja kõik punktis 5 viidatud huvid, suhted ja küsimused, ja avalikustab need.
Punkti 5 kohane avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab vahekohtu liikmelt kõigi
selliste huvide, suhete ja vaidluste avalikustamist, mis võivad tekkida menetluse mis tahes etapis.
8. Kandidaadid ja vahekohtu liikmed edastavad lepinguosalistele käesoleva tegevusjuhendi
tegelikku või võimalikku rikkumist puudutava teabe niipea, kui nad sellest teada saavad, et
lepinguosalised saaksid kõnealust teavet kaaluda.
9. Kõik teated adresseeritakse asutustele, mille lepinguosalised on määranud vastavalt artiklile
31.36 „Vaidluste lahendamise menetluse haldamine“.
Vahekohtu liikmete kohustused
10. Vahekohtu liikmeks nimetamisega nõustudes on vahekohtu liige valmis oma ülesandeid
täitma ja ta täidab neid põhjalikult, kiiresti, ausalt ja hoolikalt kogu menetluse jooksul.
11. Vahekohtu liige käsitleb üksnes neid küsimusi, mis vahekohtu menetluses tõstatatakse ja mis
on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet ühelegi muule isikule.
& /et 6
12. Eksperdid, assistendid ja haldustöötajad täidavad punktide 2–13 ja 16–18 kohaseid vahekohtu
liikmete kohustusi. Sellega seoses võtavad vahekohtu liikmed mõistlikes piirides kõik meetmed ja
astuvad kõik vajalikud sammud tagamaks, et nad on nendest kohustustest teadlikud ja täidavad
neid.
13. Vahekohtu liige ei astu menetlusega seoses ühepoolsetesse kontaktidesse.
Endiste vahekohtu liikmete kohustused
14. Kõik endised vahekohtu liikmed väldivad tegevust, mis võib tekitada mulje, et nad olid oma
ülesannete täitmisel erapoolikud või said vahekohtu otsusest kasu.
15. Endine vahekohtu liige täidab punktides 16–18 sätestatud kohustusi.
Konfidentsiaalsus
16. Vahekohtu liige ei avalikusta kunagi talle määratud menetlusega seotud või sellise menetluse
käigus saadud mitteavalikku teavet. Vahekohtu liige ei avalikusta ega kasuta mitte mingil juhul seda
teavet selleks, et saada isiklikku kasu, tuua kasu kellelegi teisele või kahjustada teiste isikute huve.
17. Vahekohtu liige ei avalikusta vahekohtu aruannet ega otsust ega nende osi enne selle
avaldamist kooskõlas 31. peatükiga „Vaidluste lahendamine“.
& /et 7
18. Vahekohtu liige ei avalda kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega ühegi vahekohtu liikme
seisukohtade kohta ega tee avaldusi talle määratud menetluse või menetletavate vaidlusküsimuste
kohta. Kui vahekohus teeb otsuse häälteenamusega, ei avalikusta vahekohtu liige, milline
vahekohtu liige või liikmed on seotud vahekohtu menetluses enamuse ja vähemuse arvamusega.
Kulud
19. Iga vahekohtu liige peab arvestust menetlusele kulunud aja ja oma kulude kohta ning esitab
nende kohta lõpparuande, samuti peab ta arvestust oma assistentide ja haldustöötajate tööaja ja
kulude kohta.
Vahendajad
20. Käesolev tegevusjuhend kehtib vahendajate suhtes mutatis mutandis.
________________
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 3.9.2025
COM(2025) 810 final
ANNEX 3 – PART 1/2
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS
ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide
vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu
Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
& /et 1
&
& /et 1
PÕHITEKST.
& /et 1
I LISA
KEHTIVAD MEETMED
SELGITAVAD MÄRKUSED
1. Käesolevas lisas sisalduvas lepinguosalise loetelus sätestatakse vastavalt artiklitele 10.12
„Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ ja 11.8 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“
kõnealuse lepinguosalise kehtivad meetmed, mis ei ole kooskõlas järgmistes sätetes kehtestatud
kohustustega:
a) 10.7 „Võrdne kohtlemine“, 11.6 „Võrdne kohtlemine“;
b) 10.8 „Enamsoodustusrežiim“, 11.7 „Enamsoodustusrežiim“;
c) 10.9 „Toimivusnõuded“;
d) 10.10 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“ või
e) 11.5 „Kohapealne esindatus“.
& /et 2
2. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „CMAP“ Mehhiko tegevusalade ja toodete klassifikaatori (Clasificación Mexicana de
Actividades y Productos) numbreid, mille riiklik statistika- ja geograafiainstituut (Instituto
Nacional de Estadística y Geografía) on esitanud Mehhiko tegevusalade ja toodete
klassifikaatoris (Clasificación Mexicana de Actividades y Productos), 1994;
b) „CPC“ ühtset tooteklassifikaatorit, mis on esitatud ÜRO statistikaameti väljaandes Statistical
Papers, Series M, nr 77, Provisional Central Product Classification, 1991 ning
c) „ISIC“ rahvusvahelist majandustegevusalade klassifikaatorit, mis on esitatud ÜRO
statistikaameti väljaandes Statistical Papers, Series M, nr 4, ISIC REV 3.1, 2002.
3. Lepinguosalise loetelu ei piira lepinguosaliste teenustekaubanduse üldlepingust tulenevaid
õigusi ja kohustusi.
4. Loetelu iga kirje sisaldab järgmisi osi:
a) „sektor“ tähendab üldist sektorit, kus kirje on tehtud;
b) „allsektor“ tähendab konkreetset sektorit, kus kirje on tehtud;
& /et 3
c) „tegevusala klassifikatsioon“ tähendab nõuetele mittevastava meetmega hõlmatud tegevust
vastavalt CMAP-le, CPC-le või ISICile, kui see on asjakohane;
d) „asjaomased kohustused“ täpsustab lõikes 1 osutatud kohustusi, mida vastavalt artiklitele
10.12 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ ja 11.8 „Nõuetele mittevastavad
meetmed ja erandid“ ei kohaldata kirjes loetletud meetmete suhtes;
e) „valitsemistasand“ näitab, millisel valitsemistasandil juhitakse asjaomaseid meetmeid;
f) „meetmed“ hõlmavad õigusakte või muid meetmeid, mille suhtes kirje tehakse, vastavalt
sellele, kuidas neid kirjelduses esitatakse; osas „meetmed“ kirjeldatud meede:
i) tähendab meedet nagu see on muudetuna, jätkatuna või uuendatuna käesoleva lepingu
jõustumise kuupäeval;
ii) hõlmab võimalikke allmeetmeid, mis on heaks kiidetud või mis kehtivad kõnealuse
meetme alusel või on sellega kooskõlas, ning
iii) Euroopa Liidu direktiivi puhul õigusakte või meetmeid, millega rakendatakse direktiivi
liikmesriikide tasandil, ning
& /et 4
g) „kirjelduses“ esitatakse kehtiva meetme nõuetele mittevastavad aspektid või kirjeldatakse
üldiselt ja mittesiduvalt meedet, mille kohta kirje tehakse.
5. Kirje tõlgendamisel võetakse arvesse selle kirje kõiki osi. Kirjet tõlgendatakse vastavalt
artiklitele, millele viidatakse kõnealuse kirje asjaomastes kohustustes.
6. Meetmete osa on ülimuslik kõigi teiste osade suhtes, kui meetmete osa ja teiste osade vaheline
lahknevus ei ole nii suur ja märkimisväärne, et oleks põhjendatud järeldada, et meetmete osa ei ole
ülimuslik; sellisel juhul on teised osad ülimuslikud vastavalt lahknevuse suurusele.
7. Euroopa Liidu tasandil säilitatud reservatsioon kehtib Euroopa Liidu ja liikmesriigi meetme
suhtes riiklikul tasandil, samuti valitsuse meetme suhtes liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui
liikmesriik on reservatsiooni kohaldamisalast välja jäetud.
8. Mehhiko või liikmesriigi riiklikul tasandil kehtestatud reservatsioon kehtib valitsuse meetme
suhtes kesk-, piirkondlikul või kohalikul tasandil kõnealuses riigis.
9. Artiklid 11.5 „Kohapealne esindatus“ ja 11.6 „Võrdne kohtlemine“ on eraldi artiklid ja sellise
meetme puhul, mis ei vasta ainult artiklile 11.5 „Kohapealne esindatus“, ei ole vaja artikli 11.6
„Võrdne kohtlemine“ alusel reservatsiooni võtta.
& /et 5
10. Kui lepinguosaline jätab kehtima meetme, mille kohaselt peab teenuseosutaja tema
territooriumil teenuse osutamiseks olema füüsiline isik, kodanik, alaline elanik või tema
territooriumi elanik või omama seal elu- või asukohta, peetakse selle meetme puhul vastavalt
lõikes 1 osutatud kohustusele seoses 11. peatükiga „Piiriülene teenustekaubandus“ tehtavat
reservatsiooni 10. peatükiga „Investeeringud“ seotud reservatsiooniks vastavalt lõikes 1 osutatud
kohustusele kõnealuse meetme ulatuses.
11. Lepinguosalise loetelu ei sisalda meetmeid, mis on seotud kvalifikatsiooninõuete ja
menetlustega, tehniliste standardite ning litsentsimisnõuete ja menetlustega, mis ei kujuta endast
võrdse kohtlemise piirangut artikli 10.7 „Võrdne kohtlemine“ või 11.6 „Võrdne kohtlemine“
tähenduses või turulepääsu piirangut artikli 10.6 „Turulepääs“ või 11.4 „Turulepääs“ tähenduses.
Neid meetmeid (nagu tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused,
kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatavad eksamid,
mille hulgas võivad olla keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi
teostada kaitsealadel või -piirkondades) kohaldatakse igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis
nimetatud.
12. Euroopa Liidu loetelus kasutatakse järgmisi lühendeid:
AT Austria
BE Belgia1
1 Reservatsioonide kohaldamisel Belgias hõlmab keskne valitsemistasand föderaalvalitsust ning
piirkondade ja kogukondade valitsusi, sest neil kõigil on võrdsed seadusandlikud volitused.
& /et 6
BG Bulgaaria
CY Küpros
CZ Tšehhi
DE Saksamaa
DK Taani
EE Eesti
EMP Euroopa Majanduspiirkond
EL Kreeka
ES Hispaania
EU Euroopa Liit, sealhulgas selle liikmesriigid
FI Soome2
FR Prantsusmaa
2 Reservatsioonide kohaldamisel Soomes tähendab piirkondlik valitsemistasand Ahvenamaad.
& /et 7
HR Horvaatia
HU Ungari
IE Iirimaa
IT Itaalia
LT Leedu
LU Luksemburg
LV Läti
MT Malta
NL Madalmaad
PL Poola
PT Portugal
RO Rumeenia
SE Rootsi
SI Sloveenia
SK Slovakkia
& /et 8
13. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et Euroopa Liidu puhul ei kaasne võrdse kohtlemise
kohustusega nõue laiendada Mehhiko füüsilistele isikutele ja ettevõtjatele kohtlemist, mida
liikmesriigis kohaldatakse teise liikmesriigi füüsiliste isikute ja ettevõtjate suhtes vastavalt Euroopa
Liidu toimimise lepingule või Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt võetud meetmetele, kaasa
arvatud nende rakendamisele liikmesriikides. Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt
võimaldatakse selline kohtlemine üksnes ettevõtjatele, kes on asutatud või korraldatud kooskõlas
liikmeriigi õigusnormidega ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine
tegevuskoht on Euroopa Liidus, sealhulgas sellistele Euroopa Liidus asutatud ettevõtjatele, kes on
Mehhiko füüsiliste isikute või ettevõtjate omanduses või kontrolli all.
14. Mehhiko loetelus kasutatakse järgmisi lühendeid:
a) „CFE“ – föderaalne elektrikomisjon (Comisión Federal de Electricidad);
b) „CNIE“ – riiklik välisinvesteeringute komisjon (Comisión Nacional de Inversiones
Extranjeras);
c) „CNE“ – riiklik energiakomisjon (Comisión Nacional de Energía);
d) „kontsessioon“ – isikule Mehhiko poolt antud luba selliste loodusvarade kasutamiseks või
teenuste osutamiseks, mille puhul Mehhiko kodanikele ja ettevõtjatele on antud välismaalaste
ees eesõigus;
& /et 9
e) „välismaalasi välistav klausel“ – selgelt väljendatud kokkulepe või pakt, mis moodustab
ettevõtja põhikirja lahutamatu osa ja milles on sätestatud, et ettevõtja ei luba välismaistel
investoritel ega välismaalaste osalust lubavatel ettevõtjatel olla otse ega kaudselt ettevõtja
partnerid ega aktsionärid;
f) „PEMEX“ – Petróleos Mexicanos;
g) „SAGARPA“ – Põllumajandus-, kariloomakasvatus-, maaelu arengu, kalandus- ja
söödaministeerium (Secretaría de Agricultura, Ganadería, Desarrollo Rural, Pesca, y
Alimentación);
h) „SCT“ – Kommunikatsiooni- ja transpordiministeerium (Secretaría de Comunicaciones y
Transportes);
i) „SE“ – Majandusministeerium (Secretaría de Economía) ning
j) „SENER“ – Energeetikaministeerium (Secretaría de Energía).
15. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et Mehhiko loetelus tähendavad mõisted „rahvas“ ja
„riik“ Mehhikot.
& /et 10
Liide I-A
KEHTIVATE MEETMETEGA SEOTUD RESERVATSIOONID
ELi LOETELU
Reservatsioonide loetelu
I-EU-1 – Kõik sektorid
I-EU-2 – Kutseteenused (kõik kutsealad, välja arvatud tervishoiuga seotud kutsealad)
I-EU-3 – Kutseteenused (tervishoiuga seotud kutsealad ja farmaatsiatoodete jaemüük)
I-EU-4 – Teadus- ja arendusteenused
I-EU-5 – Kinnisvarateenused
I-EU-6 – Äriteenused
I-EU-7 – Ehitusteenused
& /et 11
I-EU-8 – Turustusteenused
I-EU-9 – Haridusteenused
I-EU-10 – Keskkonnateenused
I-EU-11 – Tervishoiu- ja sotsiaalteenused
I-EU-12 – Turismi- ja reisiteenused
I-EU-13 – Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused
I-EU-14 – Transporditeenused ja transpordi abiteenused
I-EU-15 – Põllumajandus, kalandus ja tootmine
I-EU-16 – Energiaga seotud tegevus
& /et 12
I-EU-1 – Kõik sektorid
Sektor/allsektor: Kõik sektorid
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Enamsoodustusrežiim
Kohapealne esindatus
Toimivusnõuded
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)
& /et 13
Kirjeldus:
a) Ettevõtte liik
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
Euroopa Liit: Kohtlemist, mida kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt
ettevõtjatele, kes on loodud kooskõlas Euroopa Liidu või liikmeriigi õigusnormidega ja kelle
registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on Euroopa Liidus,
sealhulgas Mehhiko investorite poolt liikmesriikides asutatud ettevõtjatele, ei võimaldata
väljaspool Euroopa Liitu asutatud ettevõtjate filiaalidele ega agentuuridele.
Kohtlemine, mis tagatakse ettevõtjatele, mille on asutanud ELi või liikmesriigi õiguse
kohaselt Mehhiko investorid ja mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine
tegevuskoht on Euroopa Liidus, ei piira ühtegi 10. peatüki „Investeeringud“ kohast tingimust
või kohustust, mida võidi kohaldada selliste ettevõtjate suhtes ajal, mil need ELis asutati, ja
mille kohaldamist jätkatakse.
Meetmed: Euroopa Liidus: Euroopa Liidu toimimise leping
& /et 14
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
EL (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): Iga liikmesriik võib oma tervishoiu-,
sotsiaal- või haridusteenuseid (CPC 93, 92) pakkuvasse olemasolevasse riigiettevõttesse või
olemasolevasse valitsusasutusse paigutatud omakapitali või sellise ettevõtte või asutuse vara
müümisel või võõrandamisel kehtestada Mehhiko investoritele või nende investeeringutele
piirangud või keelu sellise omakapitali või vara omamisele ning sellise omakapitali ja vara
omanike suutlikkusele kontrollida ükskõik millist selle tulemusel asutatavat ettevõtet.
Liikmesriik võib sellise müügi või muu võõrandamisega seoses võtta või säilitada meetmeid,
mis on seotud kõrgema juhtkonna või juhatuse liikmete kodakondsusega.
Käesolevas reservatsioonis:
a) käsitatakse pärast käesoleva lepingu jõustumist säilitatud või vastu võetud meedet,
millega müügi või muu võõrandamise hetkel keelatakse omakapitali või vara omamine
või kehtestatakse sellele piirangud või kodakondsusnõuded, nagu on kirjeldatud
käesolevas reservatsioonis, kehtiva meetmena ning
b) „riigiettevõte“ on ettevõte, mida omab või kontrollib oma osaluse kaudu ükskõik milline
liikmesriik, sealhulgas ettevõte, mis on asutatud pärast käesoleva lepingu jõustumist
üksnes selleks, et müüa või võõrandada olemasolevasse riigiettevõttesse või
valitsusasutusse paigutatud omakapitali või sellise ettevõtte või asutuse vara.
& /et 15
Meetmed:
Vastavalt eespool esitatud kirjeldusele.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus:
AT: Filiaali käitamiseks peavad väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) pärit
äriühingud määrama ennast esindama vähemalt ühe isiku, kes elab Austrias. Austria
kaubandus- ja tööstusseadustiku (Gewerbeordnung) järgimise eest vastutavate juhtivtöötajate
(tegevdirektorid) elukoht peab olema Austrias.
Meetmed:
AT: Aktiengesetz, BGBL. Nr. 98/1965, § 254 (2);
GmbH-Gesetz, RGBL. Nr. 58/1906, § 107 (2) ning
Gewerbeordnung, BGBL. Nr. 194/1994, § 39 (2a).
EE: Välisriigi äriühing peab määrama filiaalile juhataja või juhatajad. Filiaali juhataja peab
olema teovõimeline füüsiline isik. Filiaali juhatajatest vähemalt ühe elukoht peab olema EMP
riigis või Šveitsi Konföderatsioonis.
& /et 16
Meetmed:
EE: äriseadustik, § 385.
FI: Vähemalt üks täis- või usaldusühingu partneritest peab omama elukohta EMP riigis või –
kui partner on juriidiline isik – asuma EMP riigis (filiaalid ei ole lubatud).
Registreerimisasutus võib teha erandeid.
Eraettevõtjana tegutsemiseks on nõutav elukoht EMP riigis.
Kui organisatsioon, mis on pärit mõnest EMPsse mittekuuluvast riigist, kavatseb tegeleda
äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on nõutav kauplemisluba.
Vähemalt üks juhatuse tava- ja asendusliikmetest ning tegevdirektor peavad elama EMP
riigis. Registreerimisasutus võib teha äriühingutele erandeid.
Meetmed:
FI: laki elinkeinon harjoittamisen oikeudesta (ettevõtlusega tegelemise õiguse seadus)
(122/1919), § 1;
& /et 17
osuuskuntalaki (ühistuseadus) (1488/2001);
osakeyhtiölaki (piiratud vastutusega äriühingu seadus) (624/2006) ning
laki luottolaitostoiminnasta (krediidiasutuste seadus) (121/2007).
SE: Välisriigi äriühing, kes ei ole asutanud Rootsis juriidilist isikut või kes tegeleb
ettevõtlusega kaubandusagendi vahendusel, teostab kommertstehinguid Rootsis registreeritud
filiaali kaudu, millel on sõltumatu juhatus ja eraldi raamatupidamine. Filiaali tegevdirektor ja
vajaduse korral asetegevdirektor peavad elama EMP riigis. Väljaspool EMPd elav füüsiline
isik, kes teeb Rootsis kommertstehinguid, peab ametisse määrama ja registreerima residendist
esindaja, kes vastutab äritegevuse eest Rootsis. Rootsis toimuva äritegevuse kohta peetakse
eraldi raamatupidamisarvestust. Pädev asutus võib üksikjuhtumitel teha filiaali- ja
elukohanõudest erandeid. Alla aasta kestvate ehitusprojektide puhul, mida teostab väljaspool
EMPd asuv äriühing või füüsiline isik, tehakse filiaali asutamise või residendist esindaja
määramise nõudest erand.
Rootsi piiratud vastutusega äriühingu võib asutada EMP riigis elav füüsiline isik, Rootsi
juriidiline isik või juriidiline isik, mis on asutatud EMP riigi õigusaktide alusel ja mille
registrijärgne asukoht, peakontor või peamine tegevuskoht asub EMP riigis. Asutajaks võib
olla partnerlus, ent vaid juhul, kui kõik piiramatu isikliku vastutusega omanikud elavad
EMPs. Väljaspool EMPd asuvad asutajad võivad taotleda luba pädevalt asutuselt.
& /et 18
Piiratud vastutusega äriühingute ning kooperatiivsete tulundusühingute puhul peab EMPs
elama vähemalt 50 % juhatusest, vähemalt 50 % juhatuse asendusliikmetest, tegevdirektor,
asetegevdirektor ning vähemalt üks äriühingu nimel allkirjaõigust omav isik, kui sellised
isikud on olemas. Pädev asutus võib kõnealuse tingimuse puhul teha erandeid. Kui ükski
äriühingu või ühistu esindajatest ei ela Rootsis, peab juhatus määrama ja registreerima Rootsis
elava isiku, kellel on volitused tegutseda äriühingu või ühistu nimel.
Vastavad tingimused kehtivad kõigi muud liiki juriidiliste isikute asutamise suhtes.
Meetmed:
SE: lag om utländska filialer m.m (välisfiliaalide seadus) (1992:160);
aktiebolagslag (äriühingute seadus) (2005:551);
majandusühistute seadus (1987:667) ning
Euroopa majandushuviühingute seadus (1994:1927).
SK: Välismaine füüsiline isik, kes kantakse äriregistrisse ettevõtja esindajana, peab esitama
Slovakkia elamisloa.
& /et 19
Meetmed:
SK: seadus nr 513/1991 äriseadustiku kohta (artikkel 21) ning
seadus nr 404/2011 välismaalaste elamise kohta (artiklid 22 ja 32).
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine
BG: Välisriikide juriidilised isikud, kes ei ole asutatud Euroopa Liidu liikmesriigi või EMP
liikmesriigi õigusaktide alusel, võivad tegeleda äritegevusega, kui nad on registreeritud
äriühinguna Bulgaaria äriregistris. Filiaalide asutamiseks on nõutav luba.
Välisriigi ettevõtete esinduskontorid tuleb registreerida Bulgaaria kaubandus- ja tööstuskojas.
Sellised kontorid ei tohi tegeleda majandustegevusega – neil on üksnes õigus reklaamida oma
omanikku ja tegutseda esindaja või agendina.
Meetmed:
BG: äriseadus, artikkel 17a ning
investeerimise elavdamise seadus, artikkel 24.
& /et 20
PL: Esinduse majandustegevus võib hõlmata üksnes välisriigi emaettevõtja reklaamimist ja
edendamist. Kõikides sektorites võivad väljastpoolt Euroopa Liitu pärit investorid tegeleda
majandustegevusega üksnes usaldusühingu, piiratud vastutusega kapitaliühingu, piiratud
vastutusega äriühingu ja kapitaliühingu vormis; kohalikud äriühingud võivad kasutada ka
mitteäriliste partnerlusettevõtjate vorme (täisühing ja piiramatu vastutusega äriühing).
Meetmed:
PL: 6. märtsi 2018. aasta seadus välisriigi ettevõtjate ja muude välisriigi isikute
majandustegevust Poola Vabariigi territooriumil käsitlevate eeskirjade kohta.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, toimivusnõuded:
BG: Asutatud ettevõtted võivad võtta kolmandate riikide kodanikke tööle ainult sellistele
ametikohtadele, mille puhul Bulgaaria kodakondsusnõue puudub. Selliste ettevõtete poolt
viimase 12 kuu jooksul töölevõetud kolmandate riikide kodanike koguarv ei tohi ületada 20
%(väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul 35 %) töölepingu alusel tööle võetud
Bulgaaria, muude liikmesriikide, EMP lepingu osalisriikide ja Šveitsi Konföderatsiooni
kodanike keskmisest arvust Samuti peab tööandja enne kolmandate riikide kodanike
töölevõtmist tööturutesti abil tõendama, et vastavale ametikohale sobivat Bulgaaria, Euroopa
Liidu, EMP või Šveitsi töötajat ei ole. Kolmandate riikide kodanikke ei saa tööle võtta
ametikohtadele, kus nõutakse Bulgaaria kodakondsust.
& /et 21
Kõrgelt kvalifitseeritud, hooaja- ja lähetatud töötajate, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate
ning teadlaste ja üliõpilaste puhul ei ole ühe ettevõtte heaks töötavate kolmandate riikide
kodanike arv piiratud. Nimetatud juhtudel ei nõuta tööturutesti.
Meetmed:
BG: tööjõurände ja tööjõu liikuvuse seadus.
b) Kinnisvara omandamine
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
AT (kohaldatakse piirkondlikul valitsemistasandil): Väljastpoolt ELi pärit füüsilised isikud ja
ettevõtjad peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks, rentimiseks või kasutusrendiks saama
loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder). Luba antakse üksnes juhul, kui kinnisvara
omandamine leitakse olevat avalikes huvides (silmas pidades eeskätt majandus-, sotsiaal- ja
kultuurihuve).
Meetmed:
AT: Burgenländisches Grundverkehrsgesetz, LGBL. No. 25/2007;
Kärntner Grundverkehrsgesetz, LGBL. No. 9/2004;
NÖ Grundverkehrsgesetz, LGBL. 6800;
& /et 22
OÖ Grundverkehrsgesetz, LGBL. No. 88/1994;
Salzburger Grundverkehrsgesetz, LGBL. No. 9/2002;
Steiermärkisches Grundverkehrsgesetz, LGBL. No. 134/1993;
Tiroler Grundverkehrsgesetz, LGBL. No. 61/1996;
Voralberger Grundverkehrsgesetz, LGBL. No. 42/2004 ning
Wiener Ausländergrundverkehrsgesetz, LGBL. No. 11/1998.
CY: Küproslased, Küprose päritolu isikud ja liikmesriikide kodanikud saavad omandada
Küprosel vara ilma piiranguteta. Ükski välismaalane ei saa omandada (välja arvatud surma
tõttu) kinnisvara ilma ministrite nõukogu loata. Kui välismaalase omandatav kinnisvara on
suurem kui krunt, mis on vajalik maja ehitamiseks või ametipinna rajamiseks, või ületab muul
moel kaht donumit (2676 ruutmeetrit), kohaldatakse ministrite nõukogu loa väljastamisel
tingimusi, piiranguid ja kriteeriume, mis on sätestatud ministrite nõukogu koostatud ja
esindajatekoja heakskiidetud määrustes. Välismaalane on iga isik, kes ei ole Küprose kodanik,
sh välismaalase kontrollitav äriühing. Mõiste ei hõlma Küprose päritolu välismaalasi ja
Küprose kodanike Küprose kodakondsuseta abikaasasid.
& /et 23
Meetmed:
CY: kinnisvara omandamise (välismaalased) seadus (109. peatükk), mida on muudetud 1969.
aasta seadusega nr 52, 1972. aasta seadusega nr 55, 1990. aasta seadusega nr 50, 2003. aasta
seadusega nr 54(I) ja 2011. aasta seadusega 161(I).
CZ: Põllumajandus- ja metsamaad saavad omandada välisriikide füüsilised isikud, kelle
alaline elukoht on Tšehhis, ja Tšehhi Vabariigis asutatud ettevõtjad. Riigi omandis oleva
põllumajandus- ja metsamaa suhtes kehtivad erieeskirjad. Riigile kuuluvat
põllumajandusmaad saavad omandada ainult Tšehhi kodanikud, omavalitsused ja avalik-
õiguslikud ülikoolid (koolitus- ja teadustegevuseks). Juriidilised isikud (sõltumata nende
vormist või asukohast) saavad riigile kuuluvat põllumajandusmaad omandada üksnes juhul,
kui neile juba kuuluv hoone on ehitatud sellisele maale või kui kõnealune maa on hädavajalik
neile juba kuuluva hoone kasutamiseks. Riigimetsamaid saavad osta ainult omavalitsused ja
avalik-õiguslikud ülikoolid.
Meetmed:
CZ: Seadus nr 95/1999 Coll. (põllumajandusmaa ja metsade riigi omandist muude üksuste
omandisse ülemineku tingimuste kohta) ning
seadus nr 503/2012 Coll. (riikliku maa-ameti kohta).
& /et 24
DK: Taani kinnisvara omandamise seaduse kohaselt peab füüsiline isik, kes ei ela Taanis või
kes ei ole varem elanud Taanis kokku viie aasta vältel, saama kinnisvara omandamiseks
justiitsministeeriumi loa. ELi ja EMP kodanikud, kes soovivad Taani elama asuda töötamise,
äritegevuse alustamise või teenuste osutamise eesmärgil, ei pea sel otstarbel kinnisvara
ostmiseks luba saama. Vaba aja veetmise eesmärgil (teine elukoht) kinnisvara omandamiseks
on vajalik luba, välja arvatud juhul, kui eraisikust ostja täidab kinnisvara omandamise
seaduses sätestatud elukohanõude. Keskkonna- ja toiduministeeriumi luba on nõutav, kui
väljaspool ELi (ja EMPd) asuvad füüsilised või juriidilised isikud soovivad omandada
põllumajanduslikku kinnisvara.
Meetmed:
DK: Taani kinnisvara omandamise seadus (konsolideeritud seadus nr 265 kinnisvara
omandamise kohta, 21 märts 2014);
korraldus omandamise kohta (18. septembri 1995. aasta korraldus nr 764) ning
põllumajandusettevõtete seadus (4. jaanuari 2017. aasta konsolideeritud seadus nr 27).
& /et 25
EL: välisriikide füüsilised või juriidilised isikud vajavad kaitseministri kaalutlusõigusel
põhinevat luba, et omandada piirialadel kinnisvara kas otse või osaledes Kreeka börsil
noteerimata ja asjaomases piirkonnas kinnisvara omava äriühingu aktsiakapitalis või
muudatuste kaudu sellise äriühingu aktsionäride seas.
Meetmed:
EL: seadus nr 1892/1990, mida on muudetud seaduse nr 3978/2011 artikliga 114, taotluse
huvides koos kaitseministeeriumi otsusega 110/3/330340/Σ.120/7-4-14.
HR: Välisriikide äriühingud tohivad omandada teenuste osutamiseks kinnisvara üksnes juhul,
kui nad on asutatud ja registreeritud Horvaatias juriidilise isikuna. Kinnisvara omandamiseks
teenuste osutamiseks filiaalide poolt on vaja justiitsministeeriumi heakskiitu. Välismaalased
ei saa omandada põllumajandusmaad.
Meetmed:
HR: Omandiõiguse ja teiste asjaõiguste seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr
91/96, nr 68/98, nr 137/99, nr 22/00, nr 73/00, nr 114/01, nr 79/06, nr 141/06, nr 146/08, nr
38/09, nr 153/09, nr 143/12 ja nr 152/14); põllumajandusmaa seadus (Horvaatia Vabariigi
ametlik väljaanne nr 152/08, nr 25/09, nr 153/09, nr 21/10, nr 31/11 ja nr 63/11), (Horvaatia
Vabariigi ametlik väljaanne nr 39/13, nr 48/15), artikkel 2;
omandiõiguse ja teiste asjaõiguste seadus, artiklid 354–358b ning
põllumajandusmaa seadus ja üldise haldusmenetluse seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik
väljaanne nr 47/09).
& /et 26
HU: mitteresidendid peavad saama kinnisvara omandamiseks loa haldusasutuselt, mis
vastutab asjaomase kinnisvara geograafilise asukoha eest.
Meetmed:
HU: valitsuse dekreet nr 251/2014 (X. 2) välismaalaste poolt kinnisvara, välja arvatud
põllumajanduslikel või metsanduslikel eesmärkidel kasutatava maa, omandamise kohta,
1993. aasta seadus nr LXXVIII (paragrahv 1/A).
MT: isikud, kes ole liikmesriigi kodanikud, ei saa omandada kinnisvara kaubanduslikel
eesmärkidel. Äriühingud, mille aktsiatest 25 % (või rohkem) kuulub isikutele väljastpoolt
ELi, peavad saama kinnisvara ostuks kaubanduslikel või ärilistel eesmärkidel pädevalt
asutuselt (rahandusministrilt) loa. Pädev asutus otsustab, kas kavandatav omandamine toob
Malta majandusele puhaskasu.
Meetmed:
MT: kinnisvaraseadus (omandamine mitteresidentide poolt), 246. peatükk, ning
ELi ühinemislepingu protokoll nr 6 lisaeluasemete omandamise kohta Maltal.
& /et 27
PL: välismaalased vajavad kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks luba. Luba
antakse siseministri haldusotsusega kaitseministri nõusolekul ning põllumajandusliku
kinnisvara puhul ka põllumajanduse ja maaelu arengu ministri nõusolekul.
Meetmed:
PL: 24. märtsi 1920. aasta seadus kinnisvara omandamise kohta välismaalaste poolt
(2016. aasta Poola ametlik väljaanne nr 1061, mida on muudetud).
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:
LV: Mehhiko kodanikul on lubatud omandada linnamaad Lätis või mõnes teises liikmesriigis
registreeritud äriühingu kaudu:
a) kui üle 50 % äriühingu omakapitalist kuulub liikmesriikide kodanikele, Läti valitsusele
ja/või omavalitsusele;
b) kui üle 50 % äriühingu omakapitalist kuulub selliste kolmandate riikide füüsilistele
isikutele ja äriühingutele, kellega Läti on sõlminud investeeringute edendamist ja
vastastikust kaitset käsitleva kahepoolse lepingu, mille Läti parlament on heaks kiitnud
enne 31. detsembrit 1996;
& /et 28
c) kui üle 50 % äriühingu omakapitalist kuulub selliste kolmandate riikide füüsilistele
isikutele ja äriühingutele, kellega Läti on sõlminud investeeringute edendamist ja
vastastikust kaitset käsitleva kahepoolse lepingu pärast 31. detsembrit 1996, kui
kõnealuses lepingus on kindlaks määratud Läti füüsiliste isikute ja äriühingute õigused
maa omandamisel asjaomases kolmandas riigis;
d) kui punktides a–c nimetatud isikutele kuulub kokku üle 50 % äriühingu omakapitalist
või
e) mis on riigile kuuluv piiratud vastutusega äriühing, kui talle kuuluvad äriühingu aktsiad
on noteeritud börsil.
Kui Mehhiko lubab Läti kodanikel ja ettevõtjatel osta oma territooriumil asuvates linnades
kinnisvara, lubab Läti Mehhiko kodanikel ja ettevõtjatel osta Läti linnades kinnisvara samadel
tingimustel kui Läti kodanikel.
Meetmed:
LV: Läti Vabariigi linnade maareformi seadus, artiklid 20 ja 21.
& /et 29
RO: välisriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ja juriidilised isikud (väljastpoolt Euroopa
Liitu ja EMPd) võivad omandada maa omandiõiguse rahvusvahelistes lepingutes
kindlaksmääratud tingimustel vastastikkuse põhimõtte alusel. Välisriikide kodanikud,
kodakondsuseta isikud ja juriidilised isikud ei tohi omandada maa omandiõigust soodsamatel
tingimustel kui tingimused, mida kohaldatakse liikmesriikide kodanike ja liikmesriigi õiguse
alusel asutatud juriidiliste isikute suhtes.
Meetmed:
RO: seadus nr 17/2014 teatavate meetmete kohta, millega reguleeritakse väljaspool linna
asuva põllumajandusmaa müümist ja ostmist, millega muudetakse seadust nr 268/2001 riigi-
ja eraomandis olevat põllumajandusmaad haldavate ettevõtete erastamise kohta ning selleks
erastamisagentuuri asutamise kohta, koos hilisemate muudatustega.
DE: kinnisvara omandamise suhtes võidakse kohaldada teatavaid vastastikkuse tingimusi.
Meetmed:
DE: tsiviilseadustikku sissejuhatav seadus (Einführungsgesetz zum Bürgerlichen
Gesetzbuche, EGBGB).
& /et 30
ES: selleks et teha välisinvesteeringuid tegevusse, mis on otseselt seotud ELi mittekuuluvate
riikide diplomaatiliste esinduste jaoks tehtavate kinnisvarainvesteeringutega, on vaja
Hispaania ministrite nõukogu haldusluba, välja arvatud juhul, kui on sõlmitud vastastikune
liberaliseerimisleping.
Meetmed:
ES: 23. aprilli 1999. aasta kuninglik dekreet nr 664/1999 välisinvesteeringute kohta.
& /et 31
I-EU-2 – Kutseteenused (kõik kutsealad, välja arvatud tervishoiuga seotud kutsealad)
Sektor/allsektor: kutseteenused – õigusteenused; patendivolinik, tööstusomandi volinik,
intellektuaalomandi volinik; arvepidamis- ja raamatupidamisteenused;
auditeerimisteenused, maksualase nõustamise teenused, arhitektuuri-
ja linnaplaneerimisteenused, inseneri- ja integreeritud
inseneriteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 861, 862, 863, 8671, 8672, 8673, 8674, 879 osa
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Enamsoodustusrežiim
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)
& /et 32
Kirjeldus:
a) Õigusteenused (CPC 861 osa)
Suurema selguse huvides ja kooskõlas selgitavate märkustega, eelkõige punktiga 10, võivad
advokatuuri registreerimise nõuded hõlmata nõuet omandada õigusteaduse diplom
vastuvõtvas riigis või selle ekvivalent või nõuet läbida koolitus litsentseeritud advokaadi
juures või nõuet omada tegevuskohta või postiaadressi advokatuuri jurisdiktsioonis. Juhul kui
need nõuded ei ole diskrimineerivad, siis neid ei loetleta.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine, kohapealne esindatus:
AT: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (ELi ja selle liikmesriigi) õigusega,
sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta
(kaubanduslik kohalolek). Üksnes EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni advokaadid võivad
õigusteenuseid pakkuda kaubandusliku kohaloleku kaudu. Välismaa advokaatide (kes peavad
olema saanud oma päritoluriigis täieliku erialase väljaõppe) osalus õigusbüroo aktsiakapitalis
ei tohi ületada 25 %; ülejäänud peavad olema täielikult kvalifitseeritud EMP riigi või Šveitsi
advokaadid ning üksnes viimatinimetatud võivad otsustavalt mõjutada õigusbüroo
otsustamisprotsessi.
& /et 33
Meetmed:
AT: Rechtsanwaltsordnung (advokatuuriseadus) – RAO, RGBl. Nr 96/1868, artiklid 1 ja 21c.
BE (ka seoses enamsoodustusrežiimiga): advokatuuri täisliikmeks saamiseks tuleb täita
elukohanõue ning advokatuuri täisliikmeks on vaja saada selleks, et osutada õigusteenuseid
seoses Belgia riigisisese õigusega, sealhulgas isikute esindamiseks kohtus. Advokatuuri
täisliikmeks saamiseks peab välisriigi advokaat olema elanud Belgias vähemalt kuus
(teatavatel tingimustel kolm) aastat alates registreerimistaotluse esitamisest. Vajalik on Belgia
välisministri väljastatud tõend, mille alusel võimaldatakse riigisisese õiguse või
rahvusvahelise konventsiooni kohaselt vastastikkust (vastastikkuse tingimus).
Meetmed:
BE: Belgia kohtuseadustik (artiklid 428–508); 24. augusti 1970. aasta kuninglik dekreet.
& /et 34
BG (ka seoses enamsoodustusrežiimiga): ELi ja ELi liikmesriigi õigusega seotud
õigusteenuseid, mille hulka kuulub isikute esindamine kohtus, võivad osutada üksnes ELi
liikmesriigi kodanikud või välisriigi kodanikud, kes on kvalifitseeritud advokaadid ja on
saanud diplomi, mis annab neile pädevuse töötada oma kutsealal ELi liikmesriigis.
Välisriikide advokaadid tuleb advokaadina tegutsemiseks heaks kiita advokatuuri kõrgeima
nõukogu otsusega ja registreerida välisriikide advokaatide ühtses registris. Kohtus
esindamisel peab välisriigi advokaadiga olema kaasas Bulgaaria advokaat. Vahendusteenuste
puhul on nõutav alaline elukoht. Bulgaarias võib äriühingute asutamise korral ja nende
tegutsemisel ning teenuste osutamisel võimaldada täielikku võrdset kohtlemist üksnes
äriühingutele, mis on asutatud riikides, kellega on sõlmitud või sõlmitakse kahepoolsed
vastastikuse õigusabi lepingud, ja selliste riikide kodanikele.
Meetmed:
BG: Advokaadiseadus, vahendusseadus ja notarite tegevust käsitlev seadus.
CY: õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või
Šveitsi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek). Küprosel võivad õigusbüroo
partneriteks, aktsionärideks või juhatuse liikmeteks olla üksnes advokatuuri kuuluvad
advokaadid.
& /et 35
Meetmed:
CY: advokaadiseadus (2. peatükk), mida on muudetud seadustega nr 42/1961, nr 20/1963,
nr 46/1970, nr 40/1975, nr 55/1978, nr 71/1981, nr 92/1983, nr 98/1984, nr 17/1985,
nr 52/1985, nr 9/1989, nr 175/1991, nr 212/1991, nr 9(I)/1993, nr 56(I)/1993, nr 83(I)/1994,
nr 76(I)/1995, nr 103(I)/1996, nr 79(I)/2000, nr 31(I)/2001, nr 41(I)/2002, nr 180(I)/2002,
nr 117(I)/2003, nr 130(I)/2003, nr 199(I)/2004, nr 264(I)/2004, nr 21(I)/2005, nr 65(I)/2005,
nr 124(I)/2005, nr 158(I)/2005, nr 175(I)/2006, nr 117(I)/2007, nr 103(I)/2008,
nr 109(I)/2008, nr 11(I)/2009, nr 130(I)/2009, nr 4(I)/2010, nr 65(I)/2010, nr 14(I)/2011,
nr 144(I)/2011, nr 116(I)/2012 ja nr 18(Ι)/2013.
CZ: Õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on nõutav advokatuuri
täisliikmeks olemine. Õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (ELi ja selle liikmesriigi)
õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja
elukohta Tšehhis.
Meetmed:
CZ: seadus nr 85/1996 Coll., õiguselukutsete seadus.
& /et 36
DE: advokatuuri võib vastu võtta üksnes EMP riikide ja Šveitsi kvalifitseeritud advokaate, kes
saavad sellega õiguse osutada õigusteenuseid seoses riigisisese õigusega. Kaubanduslik
kohalolek on nõutav selleks, et saada advokatuuri täisliikmeks. Pädev advokatuur võib teha
erandeid. Välisriigi advokaatidele (välja arvatud EMP riikide ja Šveitsi kvalifitseeritud
advokaadid) võidakse kehtestada piirangud siseriikliku õigusega seotud õigusteenuseid
osutava õigusbüroo aktsiate omamise suhtes. Välisriigi advokaadid võivad osutada
õigusteenuseid välisriigi õiguse alusel, kui nad tõendavad erialaste teadmiste olemasolu;
Saksamaal on õigusteenuste osutamiseks vajalik registreerimine.
Meetmed:
DE: Bundesrechtsanwaltsordnung (BRAO) (föderaalne advokatuurimäärus), § 59e, § 59f ja §
206; Gesetz über die Tätigkeit europäischer Rechtsanwälte in Deutschland (EuRAG); § 10
Rechtsdienstleistungsgesetz (RDG).
DK: ametinimetuse „advokat“ (advokaat) all õigusteenuste osutamise suhtes kohaldatakse
nõudeid. Kohtus saavad isikuid esindada peamiselt Taani tegevusluba omavad advokaadid.
Õigusbüroo aktsiaid võivad omada ainult Taani tegevusluba omavad advokaadid, kes
praktiseerivad aktiivselt asjaomases advokaadibüroos, selle emaettevõtjas või tütarettevõtjas,
õigusbüroo töötajad või muu Taanis registreeritud õigusbüroo. Peale selle peab 90 % Taani
õigusbüroo aktsiatest olema Taanis litsentsi omavate advokaatide, Euroopa Liidu liikmesriigis
kvalifitseeritud ja Taanis registreeritud advokaatide, kes praktiseerivad aktiivselt asjaomases
advokaadibüroos, selle emaettevõtjas või tütarettevõtjas, või Taanis registreeritud
õigusbüroode omanduses.
& /et 37
Meetmed:
DK: Lovbekendtgørelse nr. 1101, 22. september 2017 (22. septembri 2017. aasta
konsolideeritud määrus nr 1101 õigusemõistmise kohta).
EE: õigusteenuste osutamiseks seoses ELi ja liikmesriigi õigusega, kriminaalmenetluses
osalemiseks ja isikute esindamiseks Riigikohtus tuleb täita elukohanõue (kaubanduslik
kohalolek). Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.
Meetmed:
EE: advokatuuriseadus;
notariaadiseadus;
kohtutäituri seadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik; halduskohtumenetluse seadus;
kriminaalmenetluse seadustik ning
väärteomenetluse seadustik.
& /et 38
EL: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õigusega, sealhulgas
kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik
kohalolek).
Meetmed:
EL: uus advokaatide seadustik nr 4194/2013.
ES: õigusteenuste osutamiseks seoses ELi ja liikmesriigi õigusega, sealhulgas kohtus
esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust. Pädevad asutused võivad teha
kodakondsusega seotud erandeid.
Meetmed:
ES: Estatuto General de la Abogacía Española, aprobado por Real Decreto 658/2001, artikkel
13.1ª.
FR: advokatuuri täisliikmeks saamiseks tuleb täita elukoha- või tegevuskohanõue ning
advokatuuri täisliikmeks on vaja saada õigusteenuste osutamiseks seoses Prantsusmaa
riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks.
& /et 39
Meetmed:
FR: Loi du 31 décembre 1971, article 56;
Loi 90-1258 relative à l'exercice sous forme de société des professions libérales ning
Loi 90-1259 du 31 décembre 1990, Article 7.
FI: kutsenimetuse „advokaat“ (soome keeles „asianajaja“) kasutamiseks on nõutud EMP riigi
või Šveitsi kodakondsus ning advokatuuri liikmelisus. Õigusteenuseid, sealhulgas seoses
Soome riigisisese õigusega, võivad osutada ka isikud, kes ei ole advokatuuri liikmed.
Meetmed:
FI: laki asianajajista (advokaadiseadus) (496/1958), § 1 ja § 3, ning
oikeudenkäymiskaari (kohtumenetluse seadus) (4/1734).
HR: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õigusega, sealhulgas
kohtus esindamiseks, nõutakse ELi kodakondsust. Rahvusvahelist õigust hõlmavate
menetluste korral võivad pooli esindada vahekohtus ning ad hoc kohtus oma päritoluriigi
advokatuuri kuuluvad välisriigi advokaadid.
& /et 40
Meetmed:
HR: õiguselukutsete seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 9/94, nr 51/01,
nr 117/08, nr 75/09 ja nr 18/11).
HU: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õigusega, sealhulgas
kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik
kohalolek). Välisriigi advokaadid võivad anda õigusnõu päritoluriigi ja rahvusvahelise õiguse
kohta koostöös Ungari advokaadi või õigusbürooga.
Meetmed:
HU: 1998. aasta seadus nr XI advokaatide kohta.
LT (ka seoses enamsoodustusrežiimiga): õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (ELi ja
liikmesriigi) õigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi
kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek) ning advokatuuri täisliikmelisust.
Välisriikide advokaadid võivad tegutseda kohtus advokaadina üksnes vastavalt kahepoolsetele
lepingutele.
Meetmed:
LT: 18. märtsi 2004. aasta seadus nr IX-2066 Leedu Vabariigi advokatuuri kohta, viimati
muudetud 12. detsembril 2017 seadusega nr XIII-571.
& /et 41
LU: õigusteenuste osutamiseks seoses Luksemburgi riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus
esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik
kohalolek). Advokatuuri juhatus võib olla vastastikkuse põhimõtte alusel nõus loobuma
välisriigi kodaniku puhul kodakondsusnõudest.
Meetmed:
LU: Loi du 16 décembre 2011 modifiant la loi du 10 août 1991 sur la profession d'avocat.
LV (ka seoses enamsoodustusrežiimiga): õigusteenuste osutamiseks seoses Läti riigisisese
kriminaalõigusega, sealhulgas kohtus esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi
kodakondsust. Välisriikide advokaadid võivad tegutseda kohtus advokaadina üksnes vastavalt
kahepoolsetele vastastikuse õigusabi lepingutele. ELi ja välisriikide advokaatidele kehtivad
erinõuded. Näiteks on neil lubatud osaleda kriminaalmenetluses üksnes koos Läti
vandeadvokaatide kolleegiumi liikmeks oleva advokaadiga.
Meetmed:
kriminaalmenetluse seadus, § 79, Läti Vabariigi advokatuuriseadus, § 4.
& /et 42
MT: õigusteenuste osutamiseks seoses Malta riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus
esindamiseks, nõutakse EMP riigi või Šveitsi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik
kohalolek).
Meetmed:
MT: kohtukorraldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustik (12. peatükk).
NL: ametinimetust „advocate“ võivad kasutada üksnes Madalmaade registrisse kantud
kohalikul tasandil litsentseeritud advokaadid. Välisriigi (registreerimata) advokaadid peavad
ametinimetuse „advocate“ kasutamise asemel nimetama Madalmaades tegutsemise korral
oma koduriigi kutseorganisatsiooni.
Meetmed:
NL: Advocatenwet (advokaadiseadus).
PT (ka seoses enamsoodustusrežiimiga): Portugali õiguse praktiseerimiseks peab olema
täidetud elukohanõue (kaubanduslik kohalolek). Kohtutes esindamiseks peab olema
advokatuuri täieõiguslik liige. Portugalis õigusteaduskonna diplomi omandanud välisriigi
kodanikud võivad registreerida end Portugali advokatuuris (Ordem dos Advogados) samadel
tingimustel nagu Portugali kodanikud, kui nende asjaomane riik tagab Portugali kodanikele
samaväärse kohtlemise.
& /et 43
Muud välisriigi kodanikud, kellel on õigusteaduse diplom, mida tunnustab Portugali
õigusteaduskond, võivad end registreerida advokatuuri liikmetena, tingimusel et nad läbivad
nõutud koolituse ning lõpliku hindamise ja sooritavad vastuvõtueksami. Portugalis võivad
tegutseda üksnes õigusbürood, mille kõik aktsiad kuuluvad Portugali advokatuuri liikmetele.
Meetmed:
PT: seadus nr 15/2005, artiklid 203 ja 194;
Portugali advokatuuri põhikiri (Estatuto da Ordem dos Advogados) ja dekreet-seadus nr
229/2004, artiklid 5 ja 7–9;
dekreet-seadus nr 88/2003, artiklid 77 ja 102;
juristide liidu põhikiri (Estatuto da Câmara dos Solicitadores), mida on muudetud seadustega
nr 49/2004 ja nr 14/2006 ning dekreet-seadusega nr 226/2008;
seadus nr 78/2001, artiklid 31 ja 4;
perelepituse ja tööalase lepituse korraldus (määrus nr 282/2010);
seadus nr 21/2007 vahenduse kohta kriminaalasjades, artikkel 12;
& /et 44
Seadus nr 32/2004 pankrotihaldurite kohta (muudetud dekreet-seadusega nr 282/2007 ja
seadusega nr 34/2009), muu hulgas artiklid 3 ja 5 ning
dekreet-seadus nr 54/2004 (regime jurídico das sociedades de administradores de
insolvência), artikkel 1.
RO: välisriigi advokaat ei tohi koostada kohtutele ja muudele õigusasutustele suulisi ega
kirjalikke järeldusi, välja arvatud rahvusvahelise vahekohtumenetluse korral.
Meetmed:
RO: advokaadiseadus;
vahendusseadus ning
notareid ja notarite tegevust käsitlev seadus.
SI (ka seoses enamsoodustusrežiimiga): klientide esindamisel kohtus tasu eest kohaldatakse
Sloveenias kaubandusliku kohaloleku nõuet. Välisriigi jurist, kellel on õigus praktiseerida
välisriigis, võib osutada õigusteenuseid või praktiseerida advokaatide seaduse artiklis 34a
sätestatud tingimustel, juhul kui on täidetud tegeliku vastastikkuse nõue. Vastastikuse nõude
täitmist kontrollib justiitsministeerium.
& /et 45
Meetmed:
SI: zakon o odvetništvu (Neuradno prečiščeno besedilo-ZOdv-NPB2 Državnega Zbora RS z
dne 21.5.2009) (advokaadiseadus) (Sloveenia parlamendi mitteametlik konsolideeritud tekst,
21. mai 2009).
SE: Rootsi advokatuuri liiget tohivad palgata üksnes teised advokatuuri liikmed või
advokatuuri liikmete äriasju ajavad äriühingud. Advokatuuri liikme võib siiski palgata ka
advokaadiülesandeid täitev välisriigi äriühing, tingimusel et asjaomane äriühing asub ELi
liikmesriigis, EMP riigis või Šveitsis. Rootsi advokatuuri juhatuse erandit silmas pidades võib
Rootsi advokatuuri liige töötada ka õigusbüroos, mis ei asu ELis. Äriühingu või partnerluse
vormis tegutsevatel advokatuuri liikmetel ei tohi olla muud eesmärki ega äritegevust kui
advokaadielukutse praktiseerimine.
Koostöö teiste õigusbüroodega on lubatud, kuid koostööks välisriikide büroodega on vaja
advokatuuri juhatuse luba.
Advokatuuri liikmeks saamiseks ja tiitli „advokat“ kasutamiseks on nõutav elukoht EMP
riigis või Šveitsis. Rootsi advokatuuri juhatus võib teha erandeid. Rootsi riigisisese õiguse
praktiseerimiseks ei ole vastuvõtmine advokatuuri vajalik.
& /et 46
Meetmed:
SE: rättegångsbalk (kohtumenetluste seadustik) (1942:740) ja 29. augustil 2008 vastu võetud
Rootsi advokatuuri tegevusjuhend.
SK: õigusteenuste osutamiseks Slovakkias seoses riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus
esindamiseks, nõutakse EMP riigi kodakondsust ja elukohta (kaubanduslik kohalolek).
Kolmandate riikide advokaatide puhul on nõutav tegelik vastastikkus.
Meetmed:
SK: seadus nr 586/2003 advokatuuri kohta, artiklid 5 ja 12.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine, kohapealne esindatus
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
PL: välisriigi advokaadid võivad kuuluda üksnes registreeritud ühingusse, usaldusühingusse
või piiratud vastutusega kapitaliühingusse.
& /et 47
Meetmed:
PL: 5. juuli 2002. aasta seadus välisriikide advokaatide poolse õigusabi andmise kohta Poola
Vabariigis, artikkel 19.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
IE: õigusteenuste osutamiseks seoses Iirimaa riigisisese õigusega, sealhulgas kohtus
esindamiseks, tuleb täita elukohanõue (kaubanduslik kohalolek).
Meetmed:
IE: 1954.–2011. aasta õigusnõustajate seadused.
IT: õigusteenuste osutamiseks seoses riigisisese (ELi ja liikmesriigi) õigusega, sealhulgas
kohtus esindamiseks, tuleb täita elukohanõue (kaubanduslik kohalolek).
Meetmed:
IT: kuninglik dekreet nr 1578/1933, õiguselukutsete seaduse artikkel 17.
& /et 48
b) Patendivolinikud, tööstusomandi volinikud, intellektuaalomandi volinikud (CPC 879 osa,
861, 8613)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
BG, CY, EE ja LT: patendiameti teenuste osutamiseks peab olema EMP riigi või Šveitsi
kodakondsus.
DE: advokatuuri võib vastu võtta üksnes Saksamaa patendivolinikke, kes saavad sellega
õiguse osutada patendivoliniku teenuseid Saksamaal seoses riigisisese õigusega. Välisriigi
patendivolinikud võivad osutada õigusteenuseid välisriigi õiguse alusel, kui nad tõendavad
erialaste teadmiste olemasolu; Saksamaal on õigusteenuste osutamiseks vajalik
registreerimine. Välisriigi (välja arvatud EMP riigi ja Šveitsi) patendivolinikud ei tohi asutada
bürood koos riigisiseste patendivolinikega. Välisriigi (välja arvatud EMP riigi ja Šveitsi)
patendivolinikud võivad saada kaubandusliku kohaloleku üksnes Patentanwalts-GmbH või
Patentanwalt-AG vormis ning omandada üksnes vähemusaktsiad.
ES ja PT: tööstusomandi voliniku teenuste osutamiseks nõutakse EMP riigi kodakondsust.
& /et 49
IE: Ettevõtte asutamisel nõutakse õigusliku vormiga, et vähemalt üks äriühingu juhatajatest,
partneritest, juhtidest või töötajatest oleks Iirimaal registreeritud patendivoliniku või
intellektuaalomandi volinikuna. Teenuste osutamine piiriüleselt eeldab EMP riigi
kodakondsust ja kaubanduslikku kohalolekut, peamist tegevuskohta EMP riigis ja
kvalifikatsiooni EMP riigi õiguse alusel.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne
esindatus:
IE: ettevõtte asutamiseks peab vähemalt üks äriühingu juhatuse liikmetest, partneritest,
juhtidest või töötajatest olema Iirimaal registreeritud patendivolinikuna või
intellektuaalomandi volinikuna. Teenuste osutamine piiriüleselt eeldab EMP riigi
kodakondsust ja kaubanduslikku kohalolekut, peamist tegevuskohta EMP riigis ja
kvalifikatsiooni EMP riigi õiguse alusel.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
EE: patendivoliniku teenuste osutamiseks on nõutav alaline elukoht.
CY, FI ja HU: patendivoliniku teenuste osutamiseks on nõutav elukoht EMPs.
SI: registreeritud õiguste (patendid, kaubamärgid, disainilahenduse kaitse) omanikul/taotlejal
peab olema elukoht/tegevuskoht Sloveenias. Teise võimalusena on nõutav Sloveenias
registreeritud patendivolinik või kaubamärgi ja tööstusdisainilahenduse volinik peamiselt
menetlusega seotud teadete edastamiseks jms eesmärkidel.
& /et 50
Meetmed:
BG: intellektuaalomandi esindajate määruse artikkel 4.
CY: advokaadiseadus (2. peatükk), mida on muudetud seadustega nr 42/1961, nr 20/1963,
nr 46/1970, nr 40/1975, nr 55/1978, nr 71/1981, nr 92/1983, nr 98/1984, nr 17/1985,
nr 52/1985, nr 9/1989, nr 175/1991, nr 212/1991, nr 9(I)/1993, nr 56(I)/1993, nr 83(I)/1994,
nr 76(I)/1995, nr 103(I)/1996, nr 79(I)/2000, nr 31(I)/2001, nr 41(I)/2002, nr 180(I)/2002,
nr 117(I)/2003, nr 130(I)/2003, nr 199(I)/2004, nr 264(I)/2004, nr 21(I)/2005, nr 65(I)/2005,
nr 124(I)/2005, nr 158(I)/2005, nr 175(I)/2006, nr 117(I)/2007, nr 103(I)/2008,
nr 109(I)/2008, nr 11(I)/2009, nr 130(I)/2009, nr 4(I)/2010, nr 65(I)/2010, nr 14(I)/2011,
nr 144(I)/2011, nr 116(I)/2012 ja nr 18(Ι)/2013.
DE: Patentanwaltsordnung (PAO) (patendivolinike seadus), § 52e, § 52f, § 154a ja § 154b.
EE: patendivoliniku seadus, § 2, § 14.
ES: Ley 11/1986, de 20 de marzo, de Patentes de Invención y Modelos de utilidad, artiklid
155–157.
FI: tavaramerkkilaki (kaubamärgiseadus) (7/1964); laki auktorisoiduista
teollisoikeusasiamiehistä (tööstusomandi volinike seadus) (22/2014) ning
& /et 51
laki kasvinjalostajanoikeudesta (sordiaretajate seadus) (1279/2009) ning mallioikeuslaki
(disainilahenduste seadus) nr 221/1971.
HU: 1995. aasta seadus nr XXXII patendivolinike kohta.
IE: 1996. aasta kaubamärgiseaduse jaotised 85 ja 86, mida on muudetud;
Rule 51 of the Trade Marks Rules 1996, mida on muudetud;
1992. aasta patendiseaduse jaotised 106 ja 107, mida on muudetud, ning
patendivolinike registri eeskirjad S.I. 580, 2015.
LT: 10. oktoobri 2000. aasta seadus nr VIII-1981 kaubamärkide kohta;
7. novembri 2002. aasta seadus nr IX-1181 disainilahenduste kohta;
18. jaanuari 1994. aasta seadus nr I-372 patentide kohta; 16. juuni 1998. aasta seadus
pooljuhttoodete topoloogia suhtes kohaldatava õiguskaitse kohta ning
patendivolinike määrus, mis on heaks kiidetud Leedu Vabariigi valitsuse 20. mai 1992. aasta
määrusega nr 362 (viimati muudetud 8. novembri 2004. aasta määrusega nr 1410).
& /et 52
PT: dekreet-seadus nr 15/95, mida on muudetud seadusega nr 17/2010, Portaria 1200/2010,
artikkel 5, ja Portaria 239/2013, ning
seadus nr 9/2009.
SI: zakon o industrijski lastnini (tööstusomandi seadus), Uradni list RS, št. 51/06 – uradno
prečiščeno besedilo in 100/13 (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 51/06 – ametlik
konsolideeritud tekst ja nr 100/13).
c) Arvepidamis- ja raamatupidamisteenused (CPC 8621, välja arvatud auditeerimisteenused,
86213, 86219, 86220)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
FR: selleks et välisriigi teenuseosutaja saaks pakkuda arvepidamis- ja
raamatupidamisteenuseid, on vajalik majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsus, mis on
tehtud kokkuleppel välisministriga. (CPC 86213, 86219, 86220).
Meetmed:
FR: Ordonnance 45-2138 du 19 septembre 1945, Articles 3, 7, 7 ter, 7 quinquies, 27 ja 42a.
& /et 53
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine, kohapealne esindatus:
AT: asjaomase välisriigi õiguse alusel kvalifitseeritud välisriigi arvepidajate, raamatupidajate
kapitaliosalus ja hääleõigus Austria ettevõtjas ei tohi ületada 25 %. Teenuseosutajal peab
olema kontor või registreeritud asukoht EMP riigis (CPC 862).
Meetmed:
AT: Wirtschaftstreuhandberufsgesetz (avaliku sektori raamatupidaja ja audiitori elukutset
käsitlev seadus, BGBl. I Nr. 58/1999), § 12, § 65, § 67, § 68 (1) 4, ning
Bilanzbuchhaltungsgesetz (BibuG), BGBL. I Nr. 191/2013, § 7, 11, 28.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
IT: kutseregistrisse kandmiseks, mis on vajalik arvepidamis- ja raamatupidamisteenuste
pakkumiseks, peab olema täidetud elukohanõue või ettevõtte asukohanõue (CPC 86213,
86219, 86220).
Meetmed:
IT: seadusandlik dekreet nr 139/2005 ja seadus 248/2006.
& /et 54
SI: arvepidamis- ja raamatupidamisteenuste osutamiseks on nõutav tegevuskoht Euroopa
Liidus (CPC 86213, 86219, 86220).
Meetmed:
SI: auditeerimisseadus (ZRev-2), ametlik väljaanne RS nr 65/2008 (viimati muudetud
nr 63/13);
äriühingute seadus (ZGD-1), ametlik väljaanne RS nr 42/2006 (viimati muudetud kujul
nr 15/17) ning
siseturu teenuste seadus, Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 21/10.
d) Auditeerimisteenused (CPC 86211, 86212, välja arvatud arvepidamis- ja
raamatupidamisteenused)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim; ja piiriülese
teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:
Euroopa Liidus: Liikmesriigi pädevad asutused võivad vastastikkuse põhimõtte alusel
tunnustada Mehhiko või mis tahes kolmanda riigi kodanikust audiitori kvalifikatsiooni
samaväärsust, et lubada tal tegutseda Euroopa Liidus vannutatud audiitorina (CPC 8621).
& /et 55
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
ES: vannutatud audiitorid peavad olema liikmesriigi kodanikud. Reservatsiooni ei kohaldata
Hispaania reguleeritud turul noteeritud väljastpoolt ELi pärit äriühingute auditeerimisel.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine, kohapealne esindatus:
AT: asjaomase välisriigi õiguse alusel kvalifitseeritud välisriigi arvepidajate ja
raamatupidajate kapitaliosalus ja hääleõigus Austria ettevõtjas ei tohi ületada 25 %.
Teenuseosutajal peab olema kontor või registreeritud asukoht EMP riigis.
SI: Kolmanda riigi auditeeriv üksus võib omada aktsiaid või moodustada Sloveenia
audiitorühinguga partnerluse tingimusel, et selle riigi õiguse kohaselt, kus kolmanda riigi
auditeeriv üksus on asutatud, võivad Sloveenia audiitorühingud omada aktsiaid või
moodustada selles riigis auditeeriva üksusega partnerluse (vastastikkuse nõue). Vähemalt üks
Sloveenias asutatud audiitorühingu juhatuse liige peab olema Sloveenia alaline elanik.
SK: auditite tegemise loa võib anda Slovakkias üksnes ettevõttele, kus Slovakkia või ELi
liikmesriikide kodanike kapitaliosalus või hääleõigus on vähemalt 60 %.
& /et 56
Üksnes piiriülese teenustekaubanduse puhul – kõrgem juhtkond ja juhatus:
BE: Belgias peab tegevuskoht olema seal, kus toimub kutsealane tegevus ja kus tehakse
sellega seotud toiminguid ning säilitatakse sellega seotud dokumente ja kirjavahetust;
vähemalt üks ettevõtte administraator või juhataja peab olema audiitorina tunnustatud.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
DK: kohustusliku auditi tegemiseks peab audiitor olema Taanis tunnustatud. Heakskiit eeldab
elukohta kas Euroopa Liidu liikmesriigis või EMP riigis.
FI: Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest ja auditi teostamise kohustusega
äriühingute audiitoritest vähemalt üks peab elama EMP riigis. Audiitor peab olema kohalikul
tasandil litsentsitud audiitor või kohalikul tasandil litsentsitud audiitorühing.
HR: auditeerimisteenuseid võivad osutada üksnes juriidilised isikud, kes on asutatud
Horvaatias, või füüsilised isikud, kelle elukoht on Horvaatias.
IT: füüsiliste isikute auditeerimisteenuste osutamise suhtes kohaldatakse elukohanõuet.
& /et 57
LT: auditeerimisteenuste osutamiseks on nõutav tegevuskoht EMP riigis.
PL: Auditeerimisteenuste osutamiseks on nõutav tegevuskoht ELis.
SE: Majandusühistute ja teatavate muude ettevõtjate audiitorid, kes ei ole sertifitseeritud või
tunnustatud raamatupidajad, peavad elama EMP riigis, välja arvatud juhul, kui valitsus või
valitsuse määratud valitsusasutus otsustab konkreetse juhtumi puhul teisiti. Kohustuslikke
auditeid võivad teha üksnes Rootsis tunnustatud audiitorid ja Rootsis registreeritud
audiitorühingud. Nõutav on elukoht EMPs. Nimetusi „kinnitatud audiitor“ ja „volitatud
audiitor“ võivad kasutada ainult audiitorid, kes on Rootsis kinnitatud või volitatud.
SI: nõutav on kaubanduslik kohalolek.
Meetmed:
Euroopa Liit: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL
teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja
nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja
83/349/EMÜ, ning direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja
konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit.
AT: Wirtschaftstreuhandberufsgesetz (avaliku sektori raamatupidaja ja audiitori elukutset
käsitlev seadus, BGBl. I nr. 58/1999), § 12, § 65, § 67, § 68 (1) 4.
& /et 58
BE: 22. juuli 1953. aasta seadus, millega luuakse ettevõtete audiitorite instituut ja nähakse ette
riiklik järelevalve ettevõtete audiitori kutsealal töötamise üle (seadust on kooskõlastatud 30.
aprillil 2007).
DK: Revisorloven, 9. september 2016. aasta seadus nr 1167 (tunnustatud audiitorite ja
audiitorühingute kohta).
ES: Ley 22/2015, de 20 de julio, de Auditoría de Cuentas (uus auditeerimisseadus: seadus
nr 22/2015 auditeerimisteenuste kohta).
FI: Tilintarkastuslaki (auditeerimisseadus) (459/2007) ning
valdkondlikud õigusaktid, milles nõutakse kohalikul tasandil litsentsitud audiitorite
kasutamist.
HR: auditeerimisseadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 146/05, nr 139/08 ja nr
144/12), artikkel 3.
IT: seadusandlik dekreet nr 58/1998, artiklid 155, 158 ja 161;
Vabariigi Presidendi dekreet nr 99/1998 ning
seadusandlik dekreet nr 39/2010, artikkel 2.
LT: 15. juuni 1999. aasta seadus nr VIII-1227 auditeerimise kohta (muudetud 3. juuli
2008. aasta seadusega nr X-1676).
& /et 59
PL: 11. mai 2017. aasta seadus vannutatud audiitorite, audiitorühingute ja riigi järelevalve
kohta (Poola ametlik väljaanne nr 2017, punkt 1089).
SE: revisorslag (audiitorite seadus) (2001:883); revisionslag (auditeerimisseadus)
(1999:1079); aktiebolagslag (äriühingute seadus) (2005:551); Lag om ekonomiska föreningar
(majandusühistute seadus) -(1987:667) ning
muud õigusaktid, millega reguleeritakse tunnustatud audiitorite kasutamise nõudeid.
SI: auditeerimisseadus (ZRev-2), ametlik väljaanne RS nr 65/2008 (viimati muudetud
nr 63/13); ning
äriühingute seadus (ZGD-1), ametlik väljaanne RS nr 42/2006 (viimati muudetud kujul
nr 15/17).
SK: seadus nr 423/2015 kohustusliku auditi kohta.
e) Maksualase nõustamise teenused (CPC 863, välja arvatud maksualased õigusabi- ja
esindusteenused, mis on õigusabiteenused)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine, kohapealne esindatus:
AT: asjaomase välisriigi õiguse alusel kvalifitseeritud maksunõustajate kapitaliosalus ja
hääleõigus Austria ettevõtjas ei tohi ületada 25 %. Teenuseosutajal peab olema kontor või
registreeritud asukoht EMP riigis.
& /et 60
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
BG: maksunõustajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
HU: Ungari territooriumil viibiva füüsilise isiku korral peab olema täidetud EMP riigi
elukohanõue, et pakkuda maksualase nõustamise teenuseid.
IT: kohaldatakse elukohanõuet.
Meetmed:
AT: Wirtschaftstreuhandberufsgesetz (avaliku sektori raamatupidaja ja audiitori elukutset
käsitlev seadus, BGBl. I Nr. 58/1999), § 12, § 65, § 67, § 68 (1) 4,
BG: raamatupidamisseadus, sõltumatu finantsauditi seadus, füüsiliste isikute tulumaksu
seadus, ettevõtte tulumaksu seadus.
& /et 61
HU: 2003. aasta seadus nr XCII maksustamise eeskirjade kohta ning
rahandusministri dekreet nr 26/2008 maksualase nõustamise teenuste litsentsimise ja
registreerimise kohta.
IT: seadusandlik dekreet nr 139/2005 ja seadus 248/2006.
f) Arhitektuuri- ja linnaplaneerimisteenused, inseneri- ja integreeritud inseneriteenused (CPC
8671, 8672, 8673, 8674)
Üksnes investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul –
võrdne kohtlemine:
BG: välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas.
Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste korral peab olema täidetud EMP riigi
kodakondsusnõue (CPC 8674).
HR: Välisriigi arhitekti, inseneri või linnaplaneerija loodud disainlahenduse või projekti
vastavust Horvaatia õigusele peab kinnitama Horvaatias volitatud füüsiline või juriidiline isik
(CPC 8671, 8672, 8673, 8674).
& /et 62
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
BE: arhitektiteenuste osutamine hõlmab kontrolli tööde teostamise üle (CPC 8671, 8674).
Oma asukohariigis pädevaks tunnistatud välisriikide arhitektid, kes soovivad töötada oma
kutsealal ajutiselt Belgias, peavad saama arhitektide liidu nõukogult eelneva loa geograafilises
piirkonnas, kus nad kavatsevad tegutseda.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine, kohapealne esindatus:
CY: arhitektuuri- ja linnaplaneerimisteenuste, inseneri- ja integreeritud inseneriteenuste
suhtes kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet (CPC 8671, 8672, 8673, 8674).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
CZ: nõutav elukoht EMP riigis (CPC 8671, 8672, 8673, 8674).
IT: kutseala registreerimisel registris, mis on vajalik arhitekti- ja inseneriteenuste
osutamiseks, peab olema elukoht või kutsealane tegevuskoht / registreeritud aadress Itaalias
(CPC 8671, 8672, 8673, 8674).
& /et 63
HU: Ungari territooriumil viibiva füüsilise isiku puhul peab olema täidetud EMP riigi
elukohanõue, et pakkuda järgmisi teenuseid: arhitektuuriteenused, inseneriteenused
(kohaldatakse üksnes kõrgharidusega praktikantide suhtes), integreeritud inseneriteenused ja
maastikuarhitektiteenused (CPC 8671, 8672, 8673, 8674).
SK: kutseala registreerimisel kojas, mis on vajalik arhitektuuri- ja inseneriteenuste
osutamiseks, on peab olema elukoht EMP riigis (CPC 8671, 8672, 8673, 8674).
Meetmed:
BE: 20. veebruari 1939. aasta seadus arhitekti ametinimetuse kaitse kohta ning
26. juuni 1963. aasta seadus, millega loodi arhitektide liit; arhitektide liidu nõukogu
kehtestatud 16. detsembri 1983. aasta eetikanormid (heaks kiidetud 18. aprilli 1985. aasta
kuningliku dekreedi artikliga 1 (Moniteur belge, 8. mai 1985)).
BG: ruumilise arengu seadus;
ehitajate koja seadus ning
arhitektide ja inseneride kojad projekteerimisseaduses.
& /et 64
CY: seadus nr 41/1962;
seadus nr 224/1990 ning
seadus nr 29(i) 2001.
CZ: seadus nr 360/1992 Coll. ehituskonstruktsioonide valdkonnas töötavate volitatud
arhitektide ja volitatud inseneride ja tehnikute kutsealal tegutsemise kohta.
HR: seadus arhitekti- ja inseneritegevuse kohta füüsilise planeerimise ja ehituse valdkonnas
(Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 152/08, nr 49/11 ja nr 25/13) ning
12. detsembri 2013. aasta ruumilise planeerimise seadus (011-01/13-01/291).
HU: 1996. aasta seadus nr LVIII arhitektide ja inseneride kutsekodade kohta.
IT: kuninglik dekreet nr 2537/1925 arhitekti ja inseneri elukutse reguleerimise kohta;
seadus nr 1395/1923; Vabariigi Presidendi dekreet nr 328/2001.
SK: seadus nr 138/1992 arhitektide ja inseneride kohta, artiklid 3, 15, 15a, 17a ja 18a.
& /et 65
I-EU-3 – Kutseteenused (tervishoiuga seotud kutsealad ja farmaatsiatoodete jaemüük)
Sektor/allsektor: kutseteenused – meditsiini- (sealhulgas psühholoogi-) ja
hambaraviteenused; ämmaemanda-, meditsiiniõe-, füsioterapeudi- ja
parameedikuteenused; veterinaarteenused; ravimite ning meditsiini- ja
ortopeediakaupade jaemüük ning muud apteekriteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 9312, 93191, 932, 63211
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Enamsoodustusrežiim
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)
& /et 66
Kirjeldus:
a) Meditsiini-, hambaravi-, ämmaemanda-, meditsiiniõe-, füsioterapeudi- ja
parameedikuteenused (CPC 852, 9312, 93191)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine, kohapealne esindatus:
CY: meditsiiniteenuste (sh psühholoogid), hambaravi-, ämmaemanda-, meditsiiniõe-,
füsioterapeudi- ja parameedikuteenuste osutamise suhtes kohaldatakse Küprose kodakondsus-
ja elukohanõuet.
Meetmed:
CY: arstide registreerimise seadus (250. peatükk);
hambaarstide registreerimise seadus (249. peatükk);
seadus nr 75(I)/2013 – podoloogid;
seadus nr 33(I)/2008 – meditsiinifüüsika;
seadus nr 34(I)/2006 – töötervishoiu terapeudid;
& /et 67
seadus nr 9(I)/1996 – hambatehnikud;
seadus nr 68(I)/1995 – psühholoogid;
seadus nr 16(I)/1992;
seadus nr 23(I)/2011 – radioloogid/kiiritusraviarstid;
seadus nr 31(I)/1996 – dieedi-/toitumisnõustajad;
seadus nr 140/1989 – füsioterapeudid; ja seadus nr 214/1988 – meditsiiniõed.
DE (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): Seoses kutsealal registreerimisega
võidakse kehtestada geograafilised piirangud, mis kehtivad nii kodanikele kui ka
mittekodanikele. Meditsiini-, hambaravi- ja ämmaemandateenuste puhul võidakse kohaldada
tegevuskohanõudeid.
Arstid (sealhulgas psühholoogid, füsioterapeudid ja hambaarstid) peavad registreerima end
kohustusliku tervisekindlustusega hõlmatud teenuseid pakkuvate arstide või hambaarstide
piirkondlikes liitudes (kassenärztliche või kassenzahnärztliche Vereinigungen), kui nad
soovivad ravida haigekassa kindlustatud patsiente. Sellel registreerimisel võidakse kohaldada
kvantitatiivseid piiranguid, lähtudes arstide piirkondlikust jaotumisest. Hambaarstidele see
piirang ei kehti. Registreerimine on vajalik vaid riiklikus tervishoiusüsteemis tegutsevatele
arstidele. Kõnealuste teenuste osutamiseks nõutava õigusliku vormi suhtes võidakse
kohaldada mittediskrimineerivaid piiranguid.
& /et 68
Võidakse kohaldada tegevuskohanõudeid.
Telemeditsiiniteenuseid võib osutada üksnes seoses baasraviga, mille raames patsient kohtub
eelnevalt arstiga. Info- ja kommunikatsiooniteenuste pakkujate arv võib olla piiratud, et
tagada koostalitlus, ühilduvus ja vajalikud ohutusstandardid. Seda kohaldatakse
mittediskrimineerival viisil (CPC 9312, 93191).
Meetmed:
DE: Bundesärzteordnung (föderaalne arstiseadus);
Gesetz über die Ausübung der Zahnheilkunde;
Gesetz über die Berufe des Psychologischen Psychotherapeuten und des Kinder- und
Jugendlichenpsychotherapeuten (16. juuli 1998. aasta seadus psühhoteraapiateenuste
pakkumise kohta);
Gesetz über die berufsmäßige Ausübung der Heilkunde ohne Bestallung;
Gesetz über den Beruf der Hebamme und des Entbindungspflegers;
Gesetz über die Berufe in der Krankenpflege;
& /et 69
§ 7 Absatz 3 Musterberufsordnung fuer Aerzte (arsti kutse-eetika koodeks);
§ 95, § 99 et seq. Sozialgesetzbuch V (SGB V, sotsiaalkindlustusseadustiku V raamat)
(kohustuslik tervisekindlustus);
§ 1 Absatz 2 ja Absatz 5 Hebammengesetz (ämmaemandaseadus), § 291b Sozialgesetzbuch V
(SGB V, sotsiaalkindlustusseadustiku V raamat) e-tervishoiuteenuste osutajate kohta;
Heilberufekammergesetz des Landes Baden-Württemberg in der Fassung, 16.03.1995 (GBl.
BW 17.05.1995, lk 314);
Gesetz über die Berufsausübung, die Berufsvertretungen und die Berufsgerichtsbarkeit der
Ärzte, Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker s,wie der Psychologischen Psychotherapeuten und der
Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten (Heilberufe-Kammergesetz – HKaG) Bayern,
06.02.2002 (BAY GVBl 2002, lk 42);
Gesetz über die Kammern und die Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Apotheker,
Psychologischen Psychotherapeuten und Kinder- und Jugendpsychotherapeuten (Berliner
Kammergesetz), 04.09.1978 (Berliner GVBl. lk 1937, rev. lk 1980);
§ 31 Heilberufsgesetz Brandenburg (HeilBerG), 28.04.2003;
& /et 70
Bremisches Gesetz über die Berufsvertretung, die Berufsausübung, die Weiterbildung und die
Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte, Zahnärzte, Psychotherapeuten, Tierärzte und Apotheker
(Heilberufsgesetz – HeilBerG), 12.05.2005;
§ 29 Heilberufsgesetz (HeilBG NRW), 09.05.2000;
§ 20 Heilberufsgesetz (HeilBG Rheinland-Pfalz), 07.02.2003;
Gesetz über Berufsausübung, Berufsvertretungen und Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte,
Zahnärzte, Tierärzte, Apotheker sowie der Psychologischen Psychotherapeuten und der
Kinder und Jugendlichenpsychotherapeuten im Freistaat (Sächsisches
Heilberufekammergesetz – SächsHKaG), 24.05.1994 (SächsGVBl., lk 935);
Gesetz über die öffentliche Berufsvertretung, die Berufspflichten, die Weiterbildung und die
Berufsgerichtsbarkeit der Ärzte/ Ärztinnen, Zahnärzte / Zahnärztinnen, psychologischen
Psychotherapeuten/ Psychotherapeutinnen und Kinder- und Jugendlichenpsychotherapeuten/-
psychotherapeutinnen, Tierärzte/Tierärztinnen und Apotheker/Apothekerinnen im Saarland
(Saarländisches Heilberufekammergesetz – SHKG), 19.11.2007 ning
Thüringer Heilberufegesetz, 29. jaanuar 2002 (GVBl 2002, 125).
& /et 71
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:
IT: psühholoogiteenuste osutamisel kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet; välisriigi
spetsialistidel võidakse lubada töötada oma kutsealal vastastikkuse tingimusel (CPC 9312).
Meetmed:
IT: seadus nr 56/1989 psühholoogi elukutse kohta.
b) Veterinaarteenused (CPC 932)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim; ja piiriülese
teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:
AT: veterinaarteenuseid võivad osutada üksnes EMP riikide kodanikud. EMPsse
mittekuuluva riigi kodanike puhul loobutakse kodakondsusnõudest, kui EL on sõlminud
asjaomase EMPsse mittekuuluva riigiga kokkuleppe, millega nähakse veterinaarteenuste
valdkonnas ette võrdne kohtlemine investeerimisel ja piiriüleses kaubanduses.
ES: ametiühingu liikmeks astumine on vajalik kutsealal tegutsemiseks ja selle suhtes
kohaldatakse ELi kodakondsusnõuet, millest võib kahepoolse töölepingu alusel loobuda.
& /et 72
FR: veterinaarteenuste osutamiseks on vaja täita EMP riigi kodakondsusnõue, ent asjaomasest
tingimusest võib vastastikkuse põhimõtte rakendamisel loobuda.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine, kohapealne esindatus:
CY: veterinaarteenuste osutamise suhtes kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
EL: veterinaarteenuste osutamiseks peab olema EMP riigi või Šveitsi kodakondsus.
HU: veterinaarteenuste osutamiseks peab olema Ungari veterinaararstide koja liige, mille
suhtes kohaldatakse EMP riigi kodakondsusnõuet.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
HR: Horvaatias võivad veterinaaripraksise asutada üksnes ELi kodanikud.
PL: Poola territooriumil viibiv füüsiline isik peab olema veterinaarteenuste pakkumiseks ELi
kodanik. Välisriikide kodanikud võivad taotleda tegevusluba.
& /et 73
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
CZ: veterinaarteenuste osutamiseks on nõutav füüsiline kohalolek territooriumil.
HR: Horvaatias võivad piiriüleseid veterinaarteenuseid osutada üksnes liikmesriigis
veterinaartegevuse eesmärgil asutatud juriidilised ja füüsilised isikud.
IT ja PT: veterinaarteenuste osutamiseks peab olema täidetud elukohanõue.
SI: Sloveenias võivad piiriüleseid veterinaarteenuseid osutada üksnes liikmesriigis
veterinaartegevuse eesmärgil asutatud juriidilised ja füüsilised isikud.
SK: kutseala registreerimise suhtes kojas, mis on vajalik kutsealal töötamiseks, kohaldatakse
EMP riigi elukohanõuet.
Meetmed:
AT: Tierärztegesetz (veterinaarseadus), BGBl. Nr. 16/1975, §3 (2) (3).
CY: seadus nr 169/1990.
CZ: seadus nr 166/1999 Coll. (veterinaarseadus), § 58–63, 39; ning
seadus nr 381/1991 Coll. (Tšehhi Vabariigi veterinaarkirurgide koja kohta), § 4.
& /et 74
EL: presidendi dekreet nr 38/2010 ning
ministri otsus nr 165261/IA/2010 (valitsuse ametlik väljaanne 2157/B).
ES: Real Decreto 126/2013, de 22 de febrero, por el que se aprueban los Estatutos Generales
de la Organización Colegial Veterinaria Española, artiklid 62 ja 64.
FR: Code rural et de la pêche maritime Articles L241-1; L241-2; L241-2-1.
HR: veterinaarseadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 41/07 ja nr 55/11), artiklid 89
ja 106.
HU: 2012. aasta seadus nr CXXVII Ungari veterinaararstide koja ja veterinaarteenuste
osutamise kohta.
IT: seadusandlik dekreet C.P.S. nr 233/1946, artiklid 7–9, ning
Vabariigi Presidendi dekreet nr 221/1950, § 7.
PL: 21. detsembri 1990. aasta seadus veterinaarkirurgi elukutse ja veterinaarkirurgide kodade
kohta.
PT: dekreet-seadus nr 368/91 (veterinaararstide liidu põhikiri).
& /et 75
SI: pravilnik o priznavanju poklicnih kvalifikacij veterinarjev (veterinaararstide
kutsekvalifikatsioonide tunnustamise eeskirjad), Uradni list RS, št. (Sloveenia Vabariigi
ametlik väljaanne) nr 71/2008, nr 7/2011, nr 59/2014 ja nr 21/2016, siseturul osutatavate
teenuste seadus, Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 21/2010.
SK: seadus nr 442/2004 erasektori veterinaararstide kohta, artikkel 2.
c) Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük ning muud apteekriteenused (CPC
63211)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus:
AT: Apteegi pidamiseks on nõutav EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus.
Apteegi rentnikel ja apteegi haldamise eest vastutavatel isikutel peab olema EMP riigi või
Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
CY: ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüügi ning muude apteekriteenuste
(CPC 63211) osutamise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
& /et 76
DE: teiste riikide kodanikud või isikud, kes ei ole sooritanud Saksa apteekrieksamit, võivad
saada üksnes loa võtta üle apteek, mis on eelnevalt tegutsenud juba kolm aastat.
FR: apteegi pidamiseks on nõutav EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus.
Välisriikide apteekrite suhtes võidakse kohaldada igal aastal kehtestatavat kvooti.
EL: apteegi pidamiseks on nõutav ELi kodakondsus.
HU: apteegi pidamiseks on nõutav EMP kodakondsus.
LV: selleks et alustada iseseisvat tööd apteegis, peab välisriigi apteeker või apteekri assistent,
kes on saanud hariduse riigis, mis ei ole ELi liikmesriik või EMP riik, töötama vähemalt aasta
apteegis apteekri järelevalve all.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
BG: välisriikide kodanikelt nõutakse alalist elamisluba (vajalik on füüsiline kohalolek).
DE: selleks et saada apteekri tegevusluba või avada ravimite ja teatavate meditsiinikaupade
avalikkusele müümiseks apteek, peab olema täidetud elukohanõue.
& /et 77
Meetmed:
AT: Apothekengesetz (apteegiseadus), RGBl. Nr. 5/1907, mida on muudetud, §§ 3, 4, 12;
Arzneimittelgesetz (ravimiseadus), BGBl. Nr. 185/1983, mida on muudetud, §-d 57, 59, 59a,
Medizinproduktegesetz (meditsiinitoodete seadus), BGBl. Nr. 657/1996, mida on muudetud,
§ 99.
BG: inimmeditsiinis kasutatavate ravimite seadus, artiklid 146, 161, 195, 222 ja 228.
CY: farmaatsiatoodete ja mürgiste ainete seadus (254. peatükk).
DE: § 2 paragraph 2, § 11a Apothekengesetz (Saksamaa apteegiseadus);
§§ 43 paragraph. 1, 73 paragraph. 1 Nr. 1a, Arzneimittelgesetz (Saksamaa ravimiseadus) ning
§ 11 Abs. 2 und 3 Medizinproduktegesetz, Verordnung zur Regelung der Abgabe von
Medizinprodukten.
EE: ravimiseadus, RT I 2005, 2, 4; § 29 lõige 2 ning
tervishoiuteenuse korraldamise seadus, RT I 2001, 50, 284.
& /et 78
EL: seadus nr 5607/1932, mida on muudetud seadustega nr 1963/1991 ja nr 3918/2011.
ES: Ley 16/1997, de 25 de abril, de regulación de servicios de las oficinas de farmacia (25.
aprilli 1997. aasta seadus nr 16 apteegiteenuste reguleerimise kohta), artiklid 2, 3.1 ning Real
Decreto Legislativo 1/2015, de 24 de julio por el que se aprueba el Texto refundido de la Ley
de garantías y uso racional de los medicamentos y productos sanitarios (Ley 29/2006).
FR: Code de la santé publique, artiklid L4221-1, L4221-13, L5125-10;
Loi 90-1258 relative à l'exercice sous forme de société des professions libérales, modifiée par
les lois 2001-1168 du 12 décembre 2001 et 2008-776 du 4 août 2008 (seadus nr 90-1258, mis
käsitleb vabakutselisena tegutsemist äriühingu vormis), lois 2011-331 du 28 mars 2011 et
2015-990 du 6 août 2015.
HR: tervishoiuseadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 150/08, nr 71/10, nr 139/10,
nr 22/11, nr 84/11, nr 12/12, nr 70/12, nr 144/12).
HU: 2006. aasta seadus XCVIII ravimite ja meditsiiniliste abivahendite usaldusväärse ja
majanduslikult teostatava tarnimise üldsätete ning ravimite turustamise kohta.
IT: seadus nr 362/1991, artiklid 1, 4, 7 ja 9;
& /et 79
seadusandlik dekreet nr 233/1946, artiklid 7–9 ning
Vabariigi Presidendi dekreet nr 221/1950, § 3 ja § 7.
LU: Loi du 4 juillet 1973 concernant le régime de la pharmacie (annex a043), Règlement
grand-ducal du 27 mai 1997 relatif à l’octroi des concessions de pharmacie (annex a041);
ning
Règlement grand-ducal du 11 février 2002 modifiant le règlement grand-ducal du 27 mai
1997 relatif à l’octroi des concessions de pharmacie (annex a017).
LV: ravimiseadus, § 38.
MT: apteegi tegevusluba käsitlevad eeskirjad (LN279/07), mis on välja antud
meditsiiniseaduse alusel (458. peatükk).
PT: dekreet-seadus nr 307/2007, artiklid 9, 14 ja 15 ning
määrus nr 1430/2007.
SI: apteegiteenuste seadus (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 85/2016) ning
ravimiseadus (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 17/2014).
SK: seadus 362/2011 ravimite ja meditsiiniseadmete kohta, artikkel 6 ning
seadus nr 578/2004 tervishoiuteenuste pakkujate, meditsiinitöötajate ja kutseorganisatsioonide
kohta.
& /et 80
I-EU-4 – Teadus- ja arendusteenused
Sektor/allsektor: Teadus- ja arendusteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 851, 853
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)
& /et 81
Kirjeldus:
Euroopa Liit: Riigi rahastatavate teadus- ja arendusteenuste korral, mille jaoks eraldab Euroopa
Liidu tasandil rahalisi vahendeid Euroopa Liit, võib ainuõigusi või lube anda üksnes liikmesriikide
kodanikele ja Euroopa Liidu ettevõtjatele, kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või
peamine tegevuskoht asub Euroopa Liidus (CPC 851, 853).
Riigi rahastatavate teadus- ja arendusteenuste puhul, mille jaoks eraldab rahalisi vahendeid
liikmesriik, võib ainuõigusi või lube anda üksnes asjaomase liikmesriigi kodanikele ning asjaomase
liikmesriigi ettevõtjatele, kelle peakontor asub asjaomases liikmesriigis (CPC 851, 853).
Käesolev reservatsioon ei piira riigihanke välistamist poole poolt ega teenustega kauplemise
subsiidiume, millele on osutatud artikli 11.2 „Kohaldamisala“ lõikes 2 ja artikli 10.5
„Kohaldamisala“ lõikes 2.
Meetmed:
Euroopa Liit: kõik olemasolevad ja tulevased ELi teadusuuringute või innovatsiooni
raamprogrammid, sealhulgas Horisont 2020 raamprogrammi osalemiseeskirjad ning määrused, mis
on seotud ühiste tehnoloogiaalgatuste, artikli 185 kohaste otsuste ning Euroopa Innovatsiooni- ja
Tehnoloogiainstituudiga (EIT), samuti olemasolevad ja tulevased riiklikud, piirkondlikud või
kohalikud teadusprogrammid.
& /et 82
I-EU-5 – Kinnisvarateenused
Sektor/allsektor: Kinnisvarateenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 821, 822
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)
Kirjeldus:
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine, kohapealne esindatus:
CY: kinnisvarateenuste osutamisel kohaldatakse kodakondsus- ja elukohanõuet.
& /et 83
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
CZ: Tšehhi Vabariigis kohaldatakse füüsiliste isikute suhtes elukohanõuet ja juriidiliste isikute
suhtes tegevuskohanõuet, et saada kinnisvarateenuste osutamiseks vajalik litsents.
DK: Taani territooriumil viibiv füüsiline isik võib kasutada kinnisvarateenuste osutamisel
kinnisvaramaakleri ametinimetust üksnes juhul, kui ta on volitatud kinnisvaramaakler, kes on
kantud Taani kaubandus- ja ettevõtlusameti kinnisvaramaaklerite registrisse. Seaduses on
sätestatud, et taotluse esitaja peab olema Taani, ELi, EMP riigi või Šveitsi elanik.
Kinnisvara müügi seadust kohaldatakse üksnes kinnisvarateenuste osutamisel tarbijatele. Lisaks ei
kohaldata kinnisvara müügi seadust kinnisvara rentimise suhtes (CPC 822).
HR: kinnisvarateenuste osutamiseks on nõutav kaubanduslik kohalolek EMP riigis
PT: füüsiliste isikute suhtes kohaldatakse EMP riigi elukohanõuet. juriidilise isiku asukoht peab
olema EMP riigis.
& /et 84
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:
SI: kui Mehhiko lubab Sloveenia kodanikel ja ettevõtjatel pakkuda kinnisvaramaakleri teenuseid,
lubab Sloveenia Mehhiko kodanikel ja ettevõtjatel pakkuda samadel tingimustel kinnisvaramaakleri
teenuseid, kui on täidetud järgmised nõuded: isikul on õigus tegutseda kinnisvaramaaklerina
päritoluriigis, esitatud on tõend selle kohta, et isik on kriminaalkorras karistamata, ja isik on kantud
(Sloveenia) pädevas ministeeriumis kinnisvaramaaklerite registrisse.
Meetmed:
CY: kinnisvaraagentide seadus nr 71(1)/2010.
CZ: kauplemislubade seadus.
DK: Lov om formidling af fast ejendom m.v. lov. nr. 526 af 28.05.2014.
HR: kinnisvaramaakleri tegevuse seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 107/07 ja nr
144/12), artikkel 2.
PT: dekreet-seadus nr 211/2004 (artiklid 3 ja 25), muudetud ja uuesti avaldatud dekreet-seadusega
nr 69/2011.
SI: kinnisvarabüroode seadus.
& /et 85
I-EU-6 – Äriteenused
Sektor/allsektor: Äriteenused – ilma juhita sõidukite rentimise või kasutusrendi
teenused; juhtimisalase nõustamisega seotud teenused; tehniline
kontroll ja analüüs; seonduvad teadusliku ja tehnilise nõustamise
teenused; põllumajandusega seotud teenused; turvateenused; tööjõu
vahendamise teenused; kirjaliku ja suulise tõlke teenused; muud
äriteenused
Tegevusala klassifikatsioon: ISIC rev. 37, CPC 612 osa, 621 osa, 625 osa, 831, 85990 osa, 86602,
8675, 8676, 87201, 87202, 87203, 87204, 87205, 87206, 87209,
87901, 87902, 87909, 88, 893 osa
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Enamsoodustusrežiim
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)
& /et 86
Kirjeldus:
a) Ilma juhita sõidukite rentimise või kasutusrendi teenused (CPC 83103, CPC 831)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
SE: Rootsi lipu all sõitmiseks tuleb laeva välisosaluse puhul tõendada Rootsi domineerivat
tegevusmõju. Rootsi domineeriv mõju tähendab seda, et laeva käitamine toimub Rootsist.
Välislaeva puhul võidakse teha sellest eeskirjast erand, kui laeva on võtnud rendile või
kasutusrendile Rootsi juriidiline isik laevapereta prahtimise lepingu alusel. Erandi tegemiseks
tuleb laevapereta prahtimise leping, milles on sätestatud, et prahtija võtab täieliku vastutuse
rendi või kasutusrendi objektiks oleva laeva käitamise ja meeskonna eest, esitada Rootsi
veeteede ametile. Lepingu kehtivusaeg peaks olema vähemalt üks kuni kaks aastat (CPC
83103).
Meetmed:
SE: sjölagen (mereseadus) (1994:1009), 1. peatükk, § 1.
& /et 87
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
SE: ilma juhita autode ja teatavate maastikusõidukite (terrängmotorfordon) rendi ja
kasutusrendi teenuste osutajad peavad, juhul kui rendi- või liisinguperiood on lühem kui üks
aasta, määrama isiku, kes vastutab muu hulgas selle eest, et tegevus toimub kehtivate
eeskirjade ja õigusaktide kohaselt ning et järgitakse liiklusohutuse eeskirju. Vastutav isik peab
elama Rootsis (CPC 831).
Meetmed:
SE: Lag (1998: 424) om biluthyrning (autode rentimise ja kasutusrendi seadus).
b) Sõidukite rentimise või kasutusrendi teenused ja muud lennundusega seotud äriteenused
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim ja piiriülese
teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:
Euroopa Liit: õhusõiduki rentimisel või liisimisel ilma meeskonnata (kuivrent) kohaldatakse
ELi lennuettevõtja kasutatavate õhusõidukite suhtes kehtivaid registreerimisnõudeid.
Kuivrendilepingu korral, milles osaleb ELi lennuettevõtja, kohaldatakse ELi või siseriikliku
õiguse nõudeid lennundusohutuse kohta, nagu eelnev heakskiit ja muud tingimused, mida
kohaldatakse kolmandate riikide registreeritud õhusõidukite kasutamise suhtes. Õhusõiduki
registreerimiseks võib olla nõutav, et õhusõiduki omanik oleks kas kindlatele
kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele
vastav ettevõtja (CPC 83104).
& /et 88
Kui arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad, kes tegutsevad väljaspool ELi, ei
võimalda ELi lennuettevõtjatele ELis tagatud kohtlemisega võrdväärset
(mittediskrimineerivat) kohtlemist või kui lennuettevõtjad, kes tegutsevad väljaspool ELi, ei
võimalda ELi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele ELis tagatud kohtlemisega
võrdväärset kohtlemist, võib võtta meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi
teenuste osutajad ELis võimaldavad väljaspool ELi tegutsevatele lennuettevõtjatele või ELi
lennuettevõtjad võimaldavad väljaspool ELi tegutsevatele arvutipõhise ettetellimissüsteemi
teenuste osutajatele võrdväärset kohtlemist.
Meetmed:
Euroopa Liit: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ)
nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuesti
sõnastamine); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ)
nr 80/2009 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2299/89.
c) Tehniliste katsete ja analüüsi teenused (CPC 8676)
Investeeringu puhul – turulepääs, võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul
– turulepääs ja võrdne kohtlemine:
FR: bioloogide puhul on nõutav EMP riigi kodakondsus.
& /et 89
CY: keemiku- ja bioloogiteenuste osutamiseks on nõutav liikmesriigi kodakondsus.
Investeeringu puhul – enamsoodustusrežiim; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine, enamsoodustusrežiim, kohapealne esindatus:
IT: bioloogide, keemiaanalüütikute, agronoomide ja kutsealal periti agrari töötajate puhul on
nõutav elukoht ja kandmine kutseregistrisse. Kolmandate riikide kodanikud võidakse
registrisse kanda vastastikkuse tingimusel.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
BG: tehniliste katsete ja analüüsi teenuste piirüleseks osutamiseks peab olema tegevuskoht
Bulgaarias vastavalt Bulgaaria kaubandusseadusele ja ettevõte tuleb registreerida äriregistris.
Maanteesõidukite tehnoseisundi korrapäraseks kontrollimiseks peab isik olema registreeritud
vastavalt Bulgaaria äriseadusele või kasumit mittetaotlevate juriidiliste isikute seadusele või
olema registreeritud mõnes teises ELi liikmesriigis või EMP riigis.
Meetmed:
BG: toodete tehniliste nõuete seadus;
& /et 90
mõõtmisseadus,
nõuetelevastavust kontrollivate asutuste riikliku akrediteerimise seadus;
puhta välisõhu seadus ning
veeseadus, määrus N-32 maanteesõidukite tehnoseisundi korrapärase kontrollimise kohta.
CY: 1988. aasta keemikute registreerimise seadus (nr 157/1988), mida on muudetud
seadustega nr 24(I)/1992 ja nr 20(I)/2004, seadus nr 157/1988.
FR: Code de la Santé Publique, artiklid L6213-1 – L6213-6.
IT: bioloogid, keemiaanalüütikud: seadus nr 396/1967 bioloogi elukutse kohta;
kuninglik dekreet nr 842/1928 keemiaanalüütiku elukutse kohta.
c) Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused – vahekohtu- ja lepitusteenused (CPC 86602)
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
& /et 91
HU: vahendustegevuseks (vahekohtu- ja lepitusteenuste pakkumiseks) on nõutav
kohtusüsteemi eest vastutava ministri luba, mis seisneb registrisse kandmises ja mille võib
anda üksnes Ungaris elavatele füüsilistele isikutele või Ungaris asutatud juriidilistele
isikutele.
Meetmed:
HU: 2002. aasta seadus nr LV vahendamise kohta.
d) Seonduvad teadusliku ja tehnilise nõustamise teenused (CPC 8675)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine, enamsoodustusrežiim, kohapealne esindatus:
IT: Geoloogide registrisse kandmiseks, mis on vajalik mõõdistaja või geoloogina kaevanduste
uurimise ja käitamisega jms seotud teenuste pakkumiseks, on nõutav elukoht või
kutsetegevuse asukoht Itaalias. Kutsealal töötamiseks on nõutav liikmesriigi kodakondsus;
välisriikide kodanikke võidakse siiski kanda registrisse vastastikkuse tingimusel.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenuskaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine, kohapealne esindatus:
& /et 92
BG: juriidiline isik peab olema asutatud EMP riigis või Šveitsis ning füüsilisel isikul, kes teeb
maakoore liikumise uurimisel geodeesia, katastrimõõdistamise ja kartograafiaga seotud töid,
peab olema EMP riigi või Šveitsi kodakondsus.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
CY: asjaomaste teenuste osutamise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
FR: välisinvestoritel peab olema uurimis- ja geoloogilise luure teenuste osutamiseks eriluba.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
HR: põhilisi geoloogia-, geodeesia- ja kaevandamisalaseid nõustamisteenuseid ning nendega
seonduvaid keskkonnakaitsealaseid nõustamisteenuseid võib Horvaatia territooriumil osutada
üksnes koos kohalike juriidiliste isikutega või nende kaudu.
Meetmed:
BG: katastri ja omandiregistri seadus, geodeesia ja kartograafia seadus.
CY: seadus nr 224/1990.
& /et 93
FR: Loi 90-1258 relative à l’exercice sous forme de société des professions libérales,
modifiée par les lois 2001-1168 du 12 décembre 2001 et 2008-776 du 4 août 2008.
HR: määrus, mis käsitleb juriidilistele isikutele keskkonnakaitsealaseks kutsetegevuseks
heakskiidu andmisel kohaldatavaid nõudeid (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 57/10),
artiklid 32–35.
IT: geoloogid: seadus nr 112/1963, artiklid 2 ja 5; Vabariigi Presidendi dekreet nr 1403/1965,
artikkel 1.
e) Tehniliste katsete ja analüüsi teenused (CPC 8676)
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
IT: bioloogide ja keemiaanalüütikute puhul nõutakse alalist elukohta ja kandmist
kutseregistrisse.
BG: tehniliste katsete ja analüüsi teenuste piirüleseks osutamiseks peab olema tegevuskoht
Bulgaarias vastavalt Bulgaaria kaubandusseadusele ja ettevõte tuleb registreerida äriregistris.
Maanteesõidukite tehnoseisundi korrapäraseks kontrollimiseks peab isik olema registreeritud
vastavalt Bulgaaria äriseadusele või kasumit mittetaotlevate juriidiliste isikute seadusele või
olema registreeritud mõnes teises ELi liikmesriigis või EMP riigis.
PT: keemiaanalüütiku kutseala on reserveeritud füüsilistele isikutele.
& /et 94
Meetmed:
BG: toodete tehniliste nõuete seadus; mõõtmisseadus,
nõuetelevastavust kontrollivate asutuste riikliku akrediteerimise seadus;
puhta välisõhu seadus ning
veeseadus, määrus N-32 maanteesõidukite tehnoseisundi korrapärase kontrollimise kohta.
IT: seadus nr 3/1976 agronoomielukutse ja kutseala „periti agrari“ kohta; seadus nr 434/1968,
mida on muudetud seadusega nr 54/1991.
PT: dekreet-seadus nr 119/92;
seadus nr 47/2011; ning
dekreet-seadus nr 183/98.
& /et 95
f) Tööjõu vahendamise teenused (CPC 87201, 87202, 87203, 87204, 87205, 87206, 87209)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
BE (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): Flaami piirkond, Vallooni piirkond,
saksakeelne kogukond: väljaspool EMPd peakontorit omav äriühing peab tõendama, et ta
osutab oma päritoluriigis tööhõiveteenuseid (CPC 87202).
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
DE: selleks et saada luba tegutsemiseks ajutist tööjõudu rentiva asutusena, on nõutav
liikmesriigi kodakondsus või kaubanduslik kohalolek ELis (vastavalt asjaomase renditööd
käsitleva õigusakti (Arbeitnehmerüberlassungsgesetz) § 3 lõigetele 3 ja 5). Föderaalne töö- ja
sotsiaalministeerium võib välja anda määruse, mis käsitleb väljastpoolt ELi ja EMPd pärit
töötajate töölerakendamist ja värbamist kindlaksmääratud ametitesse, nagu tervishoiu ja
hooldusega seotud kutsealad (CPC 87201, 87202, 87203, 87204, 87205, 87206, 87209).
& /et 96
Meetmed:
BE: Flaami piirkond: Besluit van de Vlaamse Regering van 10 december 2010 tot uitvoering
van het decreet betreffende de private arbeidsbemiddeling.
Vallooni piirkond: Décret du 3 avril 2009 relatif à l'enregistrement ou à l'agrément des
agences de placement (3. aprilli 2009. aasta dekreet tööhõiveagentuuride registreerimise
kohta), artikkel 7; Arrêté du Gouvernement wallon du 10 décembre 2009 portant exécution du
décret du 3 avril 2009 relatif à l'enregistrement ou à l'agrément des agences de placement
(Vallooni valitsuse 10. detsembri 2009. aasta otsus, millega rakendatakse 3. aprilli 2009. aasta
dekreeti tööhõiveagentuuride registreerimise kohta), artikkel 4.
Saksakeelne kogukond: Dekret über die Zulassung der Leiharbeitsvermittler und die
Überwachung der privaten Arbeitsvermittler / Décret du 11 mai 2009 relatif à l'agrément des
agences de travail intérimaire et à la surveillance des agences de placement privées, art. 6.
DE: § 1 ja 3 Abs 5 Arbeitnehmerüberlassungsgesetz –AÜG § 292 SGB III§ artikkel 38
Beschäftigungsverordnung.
& /et 97
g) Turvateenused (CPC 87302, 87303, 87304, 87305, 87309)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
PT: spetsialistide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
IT: turvateenuste osutamiseks ja väärisesemete transpordiks on nõutav liikmesriigi
kodakondsus ja elukoht liikmesriigis.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus ja enamsoodustusrežiim:
DK: turvateenuse osutamise luba taotlevate üksikisikute ning turvateenuse osutamise luba
taotlevate juriidiliste isikute juhtide ja enamiku juhatuse liikmete suhtes kehtib elukohanõue.
Elukohanõuet ei kohaldata siiski juhtudel, mis on sätestatud rahvusvahelistes lepingutes või
justiitsministri määrustes.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
EE: turvateenuste osutamise ja turvatöötajate suhtes kohaldatakse elukohanõuet.
& /et 98
Meetmed:
DK: Lovbekendtgørelse 2016-01-11 No. 112 om vagtvirksomhed.
EE: turvaseadus § 21, § 43.
IT: seadus nr 773/1931 avaliku julgeoleku kohta (TULPS), artiklid 133–141 ning
kuninglik dekreet nr 635/1940, artikkel 257.
PT: seadus nr 34/2013 ning
määrus nr 273/2013.
h) Inkassoteenused, krediidiinfoteenused (CPC 87901, 87902)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
PT: inkassoteenuste ja krediidiinfoteenuste osutamiseks on nõutav liikmesriigi kodakondsus
(CPC 87901, 87902).
Meetmed:
PT: seadus nr 49/2004.
& /et 99
i) Kirjaliku ja suulise tõlke teenused (CPC 87905)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
CY: kohaldatakse kodakondsusnõuet.
EE: vandetõlk peab olema liikmesriigi kodanik.
HR: volitatud tõlkijate puhul on nõutav EMP riigi kodakondsus.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
BG: ametliku kirjaliku ja suulise tõlke teenuste osutamiseks on nõutav alaline elukoht.
FI: volitatud tõlkijatel peab olema elukoht EMP riigis.
Meetmed:
BG: dokumentide legaliseerimist, sertifitseerimist ja tõlkimist käsitlev määrus, artikkel 18.
CY: Küprose Vabariigi seaduste kohaselt sertifitseeritud tõlkimisteenuste kehtestamine,
registreerimine ja reguleerimine.
& /et 100
EE: vandetõlgi seadus, § 2 (3), § 16.
FI: laki auktorisoiduista kääntäjistä (volitatud tõlkijate seadus) (1231/2007), § 2 (1)).
HR: määrus alaliste kohtutõlkide kohta (Horvaatia ametlik väljaanne nr 88/2008), artikkel 2.
j) Muud äriteenused (CPC 612 osa, 621 osa, 625 osa, 893 osa, 85990 osa)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
CY: juuksuri-, kosmeetiku teenuste, maniküüri- ja pediküüriteenuste ning muude iluteenuste
osutamise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
Meetmed:
CY: seadus nr 28(i)/2003;
seadus nr 40(i)/1993;
seadus nr 40(i)/1993 ning
seadus nr 182(i) 2013.
& /et 101
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
CZ: loa saamiseks vabatahtliku avaliku enampakkumise teenuste osutamiseks peab äriühing
olema asutatud Tšehhis ja füüsilisel isikul peab olema elamisluba (CPC 612 osa, 621 osa, 625
osa, 85990 osa).
NL: proovimärgisega märgistamise teenuste pakkumiseks on nõutav kaubanduslik kohalolek
Madalmaades (CPC 893 osa).
Meetmed:
CZ: seadus nr 455/1991 Coll.;
kaubanduslitsentsi seadus ning
seadus nr 26/2000 Coll. avaliku enampakkumise kohta.
NL: Waarborgwet 1986.
& /et 102
I-EU-7 – Ehitusteenused
Sektor/allsektor: Ehitusteenused – ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 51
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)
Kirjeldus:
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
CY: kodakondsuse nõue.
Meede:
2001. aasta ehitus- ja tehniliste tööde töövõtjate registreerimise ja kontrollimise seadus
(29 (I) / 2001), artiklid 15 ja 52.
& /et 103
I-EU-8 – Turustusteenused
Sektor/allsektor: Turustusteenused – üldised, tubaka ja alkoholiga seotud
turustusteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 3546, 621 osa, 6222, 631, 632 osa
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Valitsemistasand: EL/liikmesriik (kui ei ole sätestatud teisiti)
Kirjeldus:
a) Ravimite turustamine (CPC 62117, 62251, 8929).
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
CY: ravimiesindajate osutatavate turustusteenuste puhul kehtib kodakondsusnõue (CPC
62117).
Meetmed:
CY: seadus nr 74(i) 202.
& /et 104
b) Tubaka turustamine (CPC 6222 osa, 62228, 6310 osa, 63108)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
AT: eelistatakse EMP riikide kodanikke (CPC 63108).
FR: tubakamüüjate (buraliste) suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 6222 osa, 6310
osa).
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
ES: asutamise suhtes kohaldatakse liikmesriigi kodakondsuse nõuet (CPC 63108).
Meetmed:
AT: 1996. aasta tubakamonopoli seadus, § 5 ja § 27.
ES: 27. septembri 2014. aasta seadus nr 14/2013.
FR: Code général des impôts, 2. lisa artikkel 568 ja artiklid 276–279.
& /et 105
c) Muud turustusteenused (CPC 3546)
Seoses piiriülese teenuskaubandusega – võrdne kohtlemine, kohapealne esindatus:
LT: pürotehnika turustamiseks on vaja luba. Loa võivad saada üksnes ELis asutatud
juriidilised isikud (CPC 3546).
Meetmed:
LT: 23. märtsi 2004. aasta seadus tsiviilotstarbelise pürotehnika ringluse järelevalve kohta nr
IX-2074).
& /et 106
I-EU-9 – Haridusteenused
Sektor/allsektor: Haridusteenused (eraõiguslikult rahastatud)
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 921, 922, 923, 924
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Enamsoodustusrežiim
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)
& /et 107
Kirjeldus:
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
FR: õpetamiseks erasektori rahastatavas haridusasutuses on nõutav liikmesriigi kodakondsus (CPC
921, CPC 922, CPC 923). Mehhiko kodanikud võivad saada siiski asjakohaselt pädevalt asutuselt
loa õpetada põhi-, kesk- ja kõrgastme haridusasutustes. Mehhiko kodanikud võivad saada
asjakohaselt pädevalt asutuselt loa ka põhi-, kesk- või kõrgastme haridusasutuste rajamiseks ja
juhtimiseks või haldamiseks. Sellise loa andmisel kohaldatakse kaalutlusõigust.
MT: teenuseosutajad, kes soovivad osutada erasektori rahastatavaid kõrgharidus- või
täiskasvanuharidusteenuseid, peavad saama haridus- ja tööhõiveministeeriumilt loa. Loa andmise
otsuse tegemisel võidakse kohaldada kaalutlusõigust (CPC 923, CPC 924).
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:
BG: välisosalusega Bulgaaria lasteaedu ja koole võib rajada selliste rahvusvaheliste lepingute
alusel, milles Bulgaaria osaleb. Välisriikide kõrgkoolid ei saa luua Bulgaaria territooriumil oma
filiaale. Välisriikide kõrgkoolid võivad avada Bulgaarias teaduskondi, osakondi, instituute ja
kolledžeid üksnes Bulgaaria kõrgkoolide struktuuri raames ja koostöös Bulgaaria kõrgkoolidega
(CPC 921, CPC 922).
& /et 108
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus:
EL: erasektori rahastatavate põhi- ja keskkoolide omanikud, enamik juhtkonna liikmetest ja
õpetajad peavad olema liikmesriikide kodanikud (CPC 921, CPC 922). Kõrgharidust võivad
pakkuda üksnes täiesti autonoomsed avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kõrgharidust võivad
pakkuda üksnes täiesti autonoomsed avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Seadusega nr 3696/2008
on liidu elanikel (füüsilistel või juriidilistel isikutel) siiski lubatud rajada eraõiguslikke kõrgkoole,
mis annavad välja tunnistusi, mida ei peeta samaväärseks akadeemiliste kraadidega (CPC 923).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
CZ ja SK: erasektori rahastatava kõrgkoolina tegutsemiseks riigi heakskiidu taotlemise korral on
nõutav tegevuskoht liikmesriigis. Seda reservatsiooni ei kohaldata keskharidusjärgse tehnilise ja
kutsehariduse teenuste suhtes (CPC 92310).
Meetmed:
BG: eelkooli ja koolihariduse seadus (täiendavad sätted, lõige 4) ning
kõrgharidusseadus (täiendavad sätted, lõige 4).
CZ: seadus nr 111/1998, Coll. (kõrgharidusseadus), § 39; ning
& /et 109
seadus nr 561/2004 Coll. (alus-, põhi-, kesk-, kolmanda taseme kutse- ja muu hariduse kohta
(haridusseadus)).
EL: seadused nr 682/1977, nr 284/1968, nr 2545/1940 ja presidendi määrus nr 211/1994, mida on
muudetud presidendi määrusega nr 394/1997; Kreeka põhiseadus, artikkel 16, lõige 5 ning seadus
nr 3549/2007.
FR: Code de l’éducation, artiklid L 444-5, L 914-4, L 441-8, L 731-8, L 731-1 kuni 8.
MT: 2012. aasta õiguslik teade nr 296.
SK: 21. veebruari 2002. aasta seadus nr 131 ülikoolide kohta.
& /et 110
I-EU-10 – Keskkonnateenused
Sektor/allsektor: Keskkonnateenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 940
Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus
Peatükk: CBTS
Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)
Kirjeldus:
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
SE: heitgaaside kontrollimise teenuste pakkumiseks saab akrediteerida üksnes Rootsis asutatud või
Rootsis peamist tegevuskohta omava ettevõtja (CPC 9404).
& /et 111
SK: kasutatud patareide ja akude, vanaõli, vanade autode ning elektri- ja elektroonikaseadmete
jäätmete töötlemiseks ja ringlussevõtuks on nõutav asutamine juriidilise isikuna Euroopa Liidu
liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigis (elukohanõue) (CPC 9402 osa).
Meetmed:
SE: sõidukite seadus (2002:574).
SK: seadus nr 79/2015 jäätmete kohta.
& /et 112
I-EU-11 – Tervishoiu- ja sotsiaalteenused
Sektor/allsektor: Tervishoiu- ja sotsiaalteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 931, 933
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Peatükk: Investeeringud
Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)
& /et 113
Kirjeldus:
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
FR: kui ELi investoritele on kättesaadavad muud õiguslikud vormid, siis välisriikide investoritel on
juurdepääs üksnes sellistele õiguslikele vormidele nagu SEL (société d'exercice liberal) ja SCP
(société civile professionnelle). Meditsiini-, hambaravi- ja ämmaemandateenuste osutamisel on
nõutav Prantsuse kodakondsus. Välismaalaste juurdepääs on siiski võimalik igal aastal
kehtestatavate kvootide piires. Meditsiini-, hambaravi- ja ämmaemandateenuseid ning
meditsiiniõeteenuseid saab osutada üksnes õiguslikku vormi SARL (anonyme, à responsabilité
limitée) või SCP (en commandite par actions) kasutades. Haigla- ja kiirabiteenuste, raviasutuste
teenuste (muud kui haiglateenused) ja sotsiaalteenuste puhul on juhtimisülesannete täitmiseks
vajalik luba. Loa andmisel võetakse arvesse kohalike juhtide kättesaadavust.
Meetmed:
FR: Loi 90-1258 relative à l’exercice sous forme de société des professions libérales, modifiée par
les lois 2001-1168 du 12 décembre 2001 et 2008-776 du 4 août 2008 et la loi 66-879 du 29
novembre 1966 (SCP); Code de la santé publique, artiklid L6122-1 ja L6122-2 (Ordonnance 2010-
177 du 23 février 2010).
& /et 114
I-EU-12 – Turismi- ja reisiteenused
Sektor/allsektor: turismi- ja reisiteenused – hotellid, restoranid ja toitlustus;
reisibüroode ja reisikorraldajate (sealhulgas reisijuhtide) teenused;
giiditeenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 641, 642, 643, 7471, 7472
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)
& /et 115
Kirjeldus:
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
BG: välisriigi päritolu juhatajate arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhatajate arvu juhul, kui
riiklik (riigi või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu omakapitalis on üle 50 %.
Giidide suhtes kohaldatakse EMP kodakondsusnõuet (CPC 641, 642, 643, 7471, 7472).
CY: Giiditeenuste ning reisibüroode ja reisikorraldajate teenuste osutamiseks on nõutav liikmesriigi
kodakondsus (CPC 7471, 7472).
EL: kolmandate riikide kodanikud peavad omandama diplomi Kreeka turismiministeeriumi
giidikoolist, et neil oleks õigus asjaomasel kutsealal tegutseda. Erandina eespool nimetatud sätetest
võib kolmandate riikide kodanikele anda ajutiselt kutsealal töötamise õiguse juhul, kui konkreetse
keele korral kinnitatakse giidi puudumist.
ES (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): Giiditeenuste pakkumise suhtes kohaldatakse
liikmesriigi kodakondsuse nõuet (CPC 7472).
& /et 116
HR: majapidamistes ja maapiirkondade kodumajapidamistes majutus- ja toitlustusteenuste
osutamisel kohaldatakse EMP riigi kodakondsuse nõuet (CPC 641, 642, 643, 7471, 7472).
HU: reisibüroo ja reisikorraldaja teenuste ning giiditeenuste piiriüleseks pakkumiseks on vaja
tegevusluba. Tegevusluba väljastatakse üksnes EMP riikide kodanikele ja juriidilistele isikutele,
kelle tegevuskoht on mõnes EMP riigis (CPC 7471, 7472).
IT (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): väljastpoolt ELi pärit giidid peavad saama
piirkonnalt professionaalse giidina tegutsemiseks eriloa. Liikmesriikide giididelt sellist luba ei
nõuta. Luba antakse giididele, kellel on piisav pädevus ja piisavad teadmised (CPC 7472).
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne
esindatus:
BG: Reiskorraldus- või reisibürooteenuseid võib osutada ELi liikmesriigis või EMP riigis asutatud
isik. Giiditeenuste, sealhulgas mägigiidide ja suusainstruktorite (CPC 7471, 7472) teenuste
osutamiseks, on nõutav EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsus ja elukoht.
Meetmed:
BG: Turismiseadus, artiklid 61, 113 ja 146.
& /et 117
CY: Turismi- ja reisibüroode ning giidide seadus 1995–2004 (nr 41(I)/1995–2004).
EL: presidendi dekreet nr 38/2010, ministri otsus nr 165261/IA/2010 (valitsuse ametlik väljaanne
2157/B), seaduse nr 4403/2016 artikkel 50.
ES: Andaluusia: Decreto 8/2015, de 20 de enero, Regulador de guías de turismo de Andalucía;
Aragón: Decreto 21/2015, de 24 de febrero, Reglamento de Guías de turismo de Aragón;
Kantaabria: Decreto 51/2001, de 24 de julio, Article 4, por el que se modifica el Decreto 32/1997,
de 25 de abril, por el que se aprueba el reglamento para el ejercicio de actividades turístico-
informativas privadas;
Castilla-León: Decreto 25/2000, de 10 de febrero, por el que se modifica el Decreto 101/1995, de
25 de mayo, por el que se regula la profesión de guía de turismo de la Comunidad Autónoma de
Castilla y León;
Castilla la Mancha: Decreto 86/2006, de 17 de julio, de Ordenación de las Profesiones Turísticas;
Kataloonia: Decreto Legislativo 3/2010, de 5 de octubre, para la adecuación de normas con rango
de ley a la Directiva 2006/123/CE, del Parlamento y del Consejo, de 12 de diciembre de 2006,
relativa a los servicios en el mercado interior, artikkel 88;
& /et 118
Madridi autonoomne piirkond: Decreto 84/2006, de 26 de octubre del Consejo de Gobierno, por el
que se modifica el Decreto 47/1996, de 28 de marzo;
Valencia autonoomne piirkond: Decreto 90/2010, de 21 de mayo, del Consell, por el que se
modifica el reglamento regulador de la profesión de guía de turismo en el ámbito territorial de la
Comunitat Valenciana, aprobado por el Decreto 62/1996, de 25 de marzo, del Consell;
Extremadura: Decreto 37/2015, de 17 de marzo;
Galicia: Decreto 42/2001, de 1 de febrero, de Refundición en materia de agencias de viajes, guías
de turismo y turismo activo;
Baleaarid: Decreto 136/2000, de 22 de septiembre, por el cual se modifica el Decreto 112/1996, de
21 de junio, por el que se regula la habilitación de guía turístico en las Islas Baleares;
Kanaari saared: Decreto 13/2010, de 11 de febrero, por el que se regula el acceso y ejercicio de la
profesión de guía de turismo en la Comunidad Autónoma de Canarias, artikkel 5;
La Rioja: Decreto 14/2001, de 4 de marzo, Reglamento de desarrollo de la Ley de Turismo de La
Rioja; Navarra: Decreto Foral 288/2004, de 23 de agosto, Reglamento para actividad de empresas
de turismo activo y cultural de Navarra;
& /et 119
Astuuria: Decreto 59/2007, de 24 de mayo, por el que se aprueba el Reglamento regulador de la
profesión de Guía de Turismo en el Principado de Asturias ning
Murcia autonoomne piirkond: Decreto No. 37/2011, de 8 de abril, por el que se modifican diversos
decretos en materia de turismo para su adaptación a la ley 11/1997, de 12 de diciembre, de turismo
de la Región de Murcia tras su modificación por la ley 12/2009, de 11 de diciembre, por la que se
modifican diversas leyes para su adaptación a la directiva 2006/123/CE, del Parlamento Europeo y
del Consejo de 12 de diciembre de 2006, relativa a los servicios en el mercado interior (los guías
podrían ser extranjeros si tienen homologación de las titulaciones requeridas).
HR: majutus- ja toitlustussektori seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 138/06,
nr 152/08, nr 43/09, nr 88/10 ja nr 50/12) ning
turismiteenuste osutamise seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 68/07 ja nr 88/10).
HU: 2005. aasta seadus nr CLXIV kaubanduse kohta ning
valitsuse dekreet nr 213/1996 (XII.23.) reisikorralduse ja reisibüroode tegevuse kohta.
IT: seadus nr 135/2001, artiklid 6 ja 7.5, ning seadus nr 40/2007 (seadusandlik dekreet nr 7/2007).
& /et 120
I-EU-13 – Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused
Sektor/allsektor: Meelelahutusteenused – muud sporditeenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 96419 osa
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)
& /et 121
Kirjeldus:
Muud sporditeenused (CPC 96419)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus; ja piiriülese
teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
AT (kohaldatakse piirkondlikul valitsemistasandil): Suusakoolide tegevust ja mäegiiditeenuseid
reguleerivad liidumaade seadused. Nende teenuste osutajalt võidakse nõuda EMP riigi
kodakondsust. Ettevõtetelt võidakse nõuda EMP riigi kodanikust tegevdirektori ametisse
nimetamist.
CY: Tantsukooli asutamise ja treenerite suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
Meetmed:
AT: Kärntner Schischulgesetz, LGBL. No. 53/97;
Kärntner Berg- und Schiführergesetz, LGBL. No. 25/98;
NÖ- Sportgesetz, LGBL. No. 5710; OÖ- Sportgesetz, LGBl. No. 93/1997;
& /et 122
Salzburger Schischul- und Snowboardschulgesetz, LGBL. No. 83/89;
Salzburger Bergführergesetz, LGBL. No. 76/81;
Steiermärkisches Schischulgesetz, LGBL. No. 58/97;
Steiermärkisches Berg- und Schiführergesetz, LGBL. No. 53/76;
Tiroler Schischulgesetz, LGBL. No. 15/95;
Tiroler Bergsportführergesetz, LGBL. No. 7/98;
Vorarlberger Schischulgesetz, LGBL. No. 55/02 §4 (2)a;
Vorarlberger Bergführergesetz, LGBL. No. 54/02 ning
Wien: Gesetz über die Unterweisung in Wintersportarten, LGBL. No. 37/02.
CY: Seadus 65(i)/1997; seadus 17(i)/1995.
& /et 123
I-EU-14 – Transporditeenused ja transpordi abiteenused
Sektor/allsektor: transporditeenused – kalapüük ja veetransport – muu kaubanduslik
tegevus, mida harrastatakse laevalt; veetransport ja veetranspordi
abiteenused; raudteetransport ja raudteetranspordi abiteenused;
maanteetransport ja maanteetranspordi abiteenused; lennutranspordi
abiteenused; kombineeritud transporditeenuste osutamine
Tegevusala klassifikatsioon: ISIC 0501, 0502; CPC 5122, 5133, 5223, 711, 712, 72, 741, 742, 743,
744, 745, 748, 749, 7461, 7469, 83103, 83104, 86751, 86754, 8730,
882
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Enamsoodustusrežiim
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)
& /et 124
Kirjeldus:
meretransport ja meretranspordi abiteenused. Kaubanduslik tegevus, mida harrastatakse laevalt
(ISIC 0501, 0502, CPC 5133, 5223, 721, 742 osa, 745, 74540, 74520, 74590, 882)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus; Piiriülese
teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
BG: Vedusid ja laevade mis tahes tegevust, mis on seotud vesiehituse ja veealuste tehniliste
töödega, maavarade ja muude anorgaaniliste ressursside geoloogilise luure ja kaevandamisega,
lootsimisega, punkerdamisega ning jäätmete, vee ja õli segude vastuvõtmise ning muu sellise
tegevusega Bulgaaria sisevetes ja territoriaalmerel, võivad teostada üksnes Bulgaaria või mõne teise
liikmesriigi lipu all sõitvad laevad.
Tugiteenuste osutamisel kohaldatakse kodakondsusnõuet. Laeva kapten ja peamehaanik peavad
olema ELi liikmesriigi, EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud. Vähemalt 25 %
ametikohtadest juhtimis- ja tegevustasandil ning vähemalt 25 % ametikohtadest tellimusi
vastuvõtval tasandil peab olema täidetud Bulgaaria kodanikega. Õigus osutada riikliku tähtsusega
Bulgaaria sadamates ja piirkondliku tähtsusega sadamates avaliku transpordi tugiteenuseid antakse
sadama omanikuga sõlmitava lepinguga (ISIC 0501, 0502, CPC 5133, 5223, 721, 74520, 74540,
74590, 882).
& /et 125
Meetmed:
BG: Kaubalaevandusseadustik;
Bulgaaria Vabariigi merevee, siseveeteede ja sadamate seadus;
määrus, mis käsitleb tingimusi ja korda Bulgaaria veoettevõtjate väljavalimiseks rahvusvaheliste
lepingute kohaseks reisijate- ja kaubaveoks ja määrus nr 3 mehitamata laevade teenindamise kohta.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
DK: Lootsiteenuse osutajad võivad osutada lootsiteenust Taanis üksnes siis, kui nende elukoht on
Euroopa Liidu või EMP riigis ning on registreeritud ja tunnustatud Taani ametiasutuses kooskõlas
Taani lootsiseadusega (74520).
Meetmed:
DK: Taani lootsiseadus, § 18.
& /et 126
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim; ja piiriülese teenustekaubanduse
puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:
DE (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): Laeva, mis ei kuulu liikmesriigi kodanikule,
võib kasutada muuks tegevuseks kui transpordi- ja abiteenuste osutamiseks Saksamaa föderaalvetes
üksnes eriloa alusel. Väljastpoolt ELi pärit laevadele võib teha erandeid üksnes juhul, kui ükski ELi
laev ei ole kättesaadav või kui ELi laevad on kättesaadavad väga ebasoodsatel tingimustel, või
rakendades vastastikkuse põhimõtet. Mehhiko lipu all sõitvatele laevadele võib teha erandeid
vastastikkuse põhimõtte alusel (Verordnung über die Küstenschifffahrt, § 2 lõige 3). Lootsitegevust
käsitlevate õigusaktidega hõlmatud tegevus on reguleeritud ja akrediteerimist võimaldatakse üksnes
EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele.
Käitajaga või ilma käitajata merelaevade rentimise või kasutusrendi korral ning ilma käitajata merel
mittesõitvate laevade rentimise või kasutusrendi korral võidakse piirata lepingute sõlmimist
välisriigi lipu all sõitvate laevade sooritatavaks kaubaveoks või selliste laevade prahtimist, sõltuvalt
Saksamaa või mõne teise liikmesriigi lipu all sõitvate laevade kättesaadavusest.
Tehinguid residentide ja mitteresidentide vahel võidakse majanduspiirkonnas piirata (veetransport,
veetranspordi tugiteenused, laevade rentimine, laevade kasutusrent ilma käitajata (CPC 721, 745,
83103, 86751, 86754, 8730)), kui need puudutavad järgmist:
i) majanduspiirkonnas registreerimata siseveelaevade rentimist;
& /et 127
ii) kaubavedu selliste siseveelaevadega või
iii) selliste siseveelaevade pakutavaid puksiirteenuseid.
Meetmed:
DE: §§ 1, 2 Flaggenrechtsgesetz (lipu kaitse seadus);
§ 2 Verordnung über die Küstenschifffahrt vom 05.07.2002;
§§ 1, 2 Binnenschifffahrtsaufgabengesetz (BinSchAufgG);
Verordnung über Befähigungszeugnisse in der Binnenschiffahrt (Binnenschifferpatentverordnung -
BinSchPatentV);
§ 9 Abs.2 No. 1 Seelotsgesetz vom 08.12.2010 (BGBl. I S. 1864);
§ 1 Nr. 9, 10, 11 ja 13 Seeaufgabengesetz (SeeAufgG) ning
See-Eigensicherungsverordnung vom 19.09.2005 (BGBl. I S. 2787), geändert durch Artikel 516
Verordnung vom 31.10.2006 (BGBl. I S. 2407).
FI: Meretranspordi tugiteenuseid Soome territoriaalvetes võivad pakkuda üksnes Soome, Euroopa
Liidu või Norra lipu all sõitvad laevastikud (CPC 745).
& /et 128
Meetmed:
FI: Merilaki (mereseadus) (674/1994) ning
Laki elinkeinon harjoittamisen oikeudesta (ettevõtlusega tegelemise õiguse seadus) (122/1919), s. 4.
Raudteetransport ja raudteetranspordi abiteenused (CPC 711, 743)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
BG: Raudteetransporditeenuseid ja raudteetranspordi tugiteenuseid võivad Bulgaarias osutada
üksnes liikmesriikide kodanikud. Tegevusloa reisijate või kauba vedamiseks raudteel väljastab
kauplejana registreeritud raudtee-ettevõtjatele transpordiminister (CPC 711, 743).
Meetmed:
BG: Raudteetranspordiseadus, artiklid 37 ja 48.
Maanteetransport ja maanteetranspordi abiteenused (CPC 712, 7121, 7122, 71222, 7123)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
& /et 129
AT: Reisijate- ja kaubaveo jaoks võib ainuõigusi või lube anda üksnes Euroopa Liidu liikmesriikide
kodanikele ja Euroopa Liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub Euroopa Liidus (CPC 712).
Meetmed:
AT: Güterbeförderungsgesetz (kaubaveoseadus), BGBl. Nr 593/1995; § 5;
Gelegenheitsverkehrsgesetz (juhuvedude seadus), BGBl. Nr 112/1996; § 6 ning
Kraftfahrliniengesetz (regulaarvedude seadus), BGBl. I Nr. 203/1999, kehtivas sõnastuses, §-d 7
ja 8.
CZ: Maanteetransporditeenuste osutamiseks on nõutav asutamine Tšehhi Vabariigis (mitte
filiaalid).
Meetmed:
CZ: Seadus nr 111/1994 Seadustekogu maanteetranspordi kohta.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim; ja piiriülese teenustekaubanduse
puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:
EL: Autoveoettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Kreekas väljastatud tegevusluba.
Tegevusload antakse mittediskrimineerivatel alustel, kohaldades vastastikkuse tingimust.
& /et 130
Meetmed:
EL: Autoveoettevõtjatele tegevusloa väljastamine: seadus nr 3887/2010 (Kreeka valitsuse ametlik
väljaanne A' 174), mida on muudetud seaduse nr 4038/2012 artikliga 5 (Kreeka valitsuse ametlik
väljaanne A' 14); määrus (EÜ) nr 1071/09 ja määrus (EÜ) nr 1072/09.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim; ja piiriülese teenustekaubanduse
puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim, kohapealne esindatus:
SE: Autoveoettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Rootsis väljastatud tegevusluba.
Taksoveoloa saamise ühe kriteeriumina peab äriühing olema määranud ametisse füüsilise isiku, kes
töötab veokorraldajana (de facto elukohanõue – vt asutamise liike käsitlev Rootsi reservatsioon).
Autoveoettevõtja litsentsi saamise kriteeriumide kohaselt peab äriühing olema asutatud Euroopa
Liidus, omama üksust Rootsis ning olema määranud veokorraldajaks füüsilise isiku, kes peab elama
Euroopa Liidus.
Ettevõtjad, kes osutavad kauba ja reisijate piiriülese maanteeveo teenuseid välismaal, vajavad selle
tegevuse jaoks luba selle riigi pädevalt asutuselt, kus nad on asutatud. Maanteevedusid käsitlevates
kahepoolsetes lepingutes võidakse kehtestada piiriülese kaubanduse jaoks lisanõuded. Sõidukite
puhul, mille suhtes kahepoolset lepingut ei kohaldada, on vaja ka Rootsi transpordiameti luba (CPC
712).
& /et 131
Meetmed:
SE: Yrkestrafiklag (kaubanduslike vedude seadus) (2012:210);
Lag om vägtrafikregister (maanteeliikluse registri seadus) (2001:558);
Yrkestrafikförordning (valitsuse määrus kaubanduslike vedude kohta) (2012:237);
Taxitrafiklag (taksovedude seadus) (2012:211) ning
Taxitrafikförordning (valitsuse määrus taksovedude kohta) (2012:238).
Lennutranspordi abiteenused (CPC 7461, 7469, 83104)
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim, kohapealne
esindatus:
Euroopa Liidus: Maapealse teeninduse puhul võidakse nõuda, et teenuseosutaja tegevuskoht asuks
ELi territooriumil. Maapealse teeninduse avatuse tase sõltub lennujaama suurusest.
Teenuseosutajate arv lennujaamades võib olla piiratud. Suurtes lennujaamades ei tohi
teenuseosutajaid olla alla kahe.
& /et 132
Meetmed:
Euroopa Liit: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008
ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta; Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 80/2009 toimimisjuhendi kohta arvutipõhiste
ettetellimissüsteemide puhul; nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv 1996/67/EÜ juurdepääsu
kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades.
BE (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): Maapealse teeninduse puhul on nõutav
vastastikkuse tingimuse kohaldamine.
Meetmed:
BE: Arrêté Royal du 6 novembre 2010 réglementant l'accès au marché de l'assistance en escale à
l'aéroport de Bruxelles-National (artikkel 18);
Besluit van de Vlaamse Regering betreffende de toegang tot de grondafhandelingsmarkt op de
Vlaamse regionale luchthavens (artikkel 14);
Arrêté du Gouvernement wallon réglementant l'accès au marché de l'assistance en escale aux
aéroports relevant de la Région wallonne (artikkel 14).
& /et 133
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine.
BE: Eralennuki (tsiviilotstarbelise), mis kuulub füüsilistele isikutele, kes ei ole ELi liikmesriigi või
EMP riigi kodanikud, võib registreerida üksnes juhul, kui asjaomaste isikute peamine või alaline
elukoht on olnud Belgias ilma katkestusteta vähemalt üks aasta. Eralennuki (tsiviilotstarbelise), mis
kuulub välisriikide juriidilistele isikutele, kes ei ole asutatud kooskõlas ELi liikmesriigi või EMP
riigi õigusega, võib registreerida üksnes juhul, kui asjaomaste juriidiliste isikute tegevuskoht,
agentuur või büroo on olnud Belgias ilma katkestusteta vähemalt üks aasta (õhusõidukite rentimine
CPC 83104).
Meetmed:
BE: Arrêté Royal du 15 mars 1954 réglementant la navigation aérienne.
PL: Lennujaama käitamisega seotud teenuste puhul võib välisosalus olla kuni 49 % (CPC 742 osa).
Meetmed:
PL: 3. juuli 2002. aasta Poola lennundusseadus, artiklid 174.2 ja 174.3.
Kõikide transpordiliikide tugiteenused (CPC 748 osa)
& /et 134
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
EL (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): Tollivormistusteenuseid võivad osutada
üksnes ELi elanikud.
Meetmed:
Euroopa Liit: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013,
millega kehtestatakse liidu tolliseadustik.
Kombineeritud transporditeenuste osutamine (CPC 711, 712, 7212, 7222, 741, 742, 743, 744, 745,
748, 749)
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
Euroopa Liit: välja arvatud FI: Liikmesriikidevaheliste kombineeritud vedude korral võivad veo
alg- või lõppetapi maanteevedu – mis moodustab kombineeritud veo lahutamatu osa ja võib, kuid ei
pruugi hõlmata piiri ületamist – teha üksnes ELi liikmesriigis asutatud veoettevõtjad, kes vastavad
tegevusalale lubamise ja liikmesriikidevahelise kaupade veo turule pääsemise tingimustele.
Kehtivad mis tahes konkreetset transpordiliiki mõjutavad piirangud.
& /et 135
Võib võtta vajalikke meetmeid, et tagada maanteesõidukite suhtes kohaldatavate, kombineeritud
vedudest tulenevate mootorsõidukimaksude vähendamine või hüvitamine.
Meetmed:
Euroopa Liit: nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 1992/106/EMÜ, millega kehtestatakse
ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel.
& /et 136
I-EU-15 – Põllumajandus, kalandus ja tootmine
Sektor/allsektor: põllumajandus, jahindus, metsandus; looma- ja põhjapõdrakasvatus,
kalapüük ja vesiviljelus; kirjastamine, trükkimine ja salvestiste
paljundamine
Tegevusala klassifikatsioon: ISIC 011, 012, 013, 014, 015, 1531, 050, 0501, 0502, 221, 222, 323,
324, CPC 882, 88442
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Enamsoodustusrežiim
Toimivusnõuded
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)
& /et 137
Kirjeldus:
a) Põllumajandus, jahindus ja metsandus (ISIC 011, 012, 013, 014, 015, 1531, CPC 881)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim; Piiriülese
teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim, kohapealne esindatus:
IT: Agronoomi ja periti agrari kutseala puhul nõutakse alalist elukohta ja kandmist
kutseregistrisse. Kolmandate riikide kodanikud kantakse registrisse vastastikkuse tingimusel.
Meetmed:
IT: Seadus nr 3/1976 agronoomielukutse ja kutseala „periti agrari“ kohta; Seadus
nr 434/1968, mida on muudetud seadusega nr 54/1991.
Investeeringu puhul – toimivusnõuded:
Euroopa Liit: Liikmesriikide määratud sekkumisasutused ostavad ELis koristatud teravilja.
Kolmandast riigist imporditud ja kolmandasse riiki reeksporditava riisi puhul eksporditoetust
ei anta. Hüvitist võivad taotleda üksnes ELi riisitootjad.
& /et 138
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
FI: Põhjapõtru võivad omada ja kasvatada üksnes põhjapõtrade karjatamise piirkonnas elavad
EMP riikide kodanikud. Võidakse anda ainuõigusi.
FR: Eelnev luba on nõutav, et saada põllumajandusühistu liikmeks või tegutseda selle
juhatajana (ISIC 11, 12, 13, 14, 15).
SE: Põhjapõdrakasvatusega võivad tegeleda ja põhjapõtru omada ainult saamid.
Meetmed:
Euroopa Liit: Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 2007/1234, millega
kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate
põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse määrus).
FI: poronhoitolaki (põhjapõtrade kasvatamise seadus) 848/1990, 1. peatükk, § 4, Soome
ühinemislepingu protokoll nr 3.
FR: Code rural et de la pêche maritime: käitisi käsitlev artikkel R331-1 ja
põllumajandusühistuid käsitlev artikkel L.529-2.
SE: põhjapõdrakasvatuse seadus (1971:437), § 1.
& /et 139
b) Tootmine – Kirjastamine, trükkimine ja salvestiste paljundamine (ISIC 221, 222, 323, 324,
CPC 88442)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul –
kohapealne esindatus:
DE (kohaldatakse ka piirkondlikul valitsemistasandil): Igas avalikult levitatavas või trükitavas
ajalehes, ajakirjas või perioodikaväljaandes peab olema selgelt nimetatud vastutav toimetaja
(asjaomase füüsilise isiku täielik nimi ja aadress). Võidakse nõuda, et vastutav toimetaja oleks
Saksamaa, ELi või EMP alaline elanik. Liidumaa siseminister võib lubada teha erandeid
(ISIC 223, 224).
SE: Füüsilised isikud, kes on Rootsis trükitavate ja avaldatavate perioodikaväljaannete
omanikud, peavad elama Rootsis või olema EMP riigi kodanikud. Nende
perioodikaväljaannete juriidilistest isikutest omanikud peavad olema asutatud EMPs. Rootsis
trükitavatel ja avaldatavatel perioodikaväljaannetel ning tehnilistel salvestistel peab olema
vastutav toimetaja, kelle elukoht on Rootsis.
& /et 140
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:
IT: Kui Mehhiko lubab Itaalia kodanikel ja ettevõtjatel tegeleda nimetatud tegevusega, lubab
Itaalia Mehhiko kodanikel ja ettevõtjatel tegeleda nimetatud tegevusega samadel tingimustel.
Kui Mehhiko lubab Itaalia investoritel omada Mehhiko kirjastusettevõttes üle 49 % kapitalist
ja hääleõigusest, lubab Itaalia Mehhiko investoritel omada samadel tingimustel üle 49 %
kapitalist ja hääleõigusest Itaalia kirjastusettevõttes (ISIC 221, 222, CPC 88442).
Investeeringu puhul – kõrgem juhtkond ja juhatus:
PL: Ajalehtede ja ajakirjade peatoimetaja suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet (ISIC 221,
222).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
LV: Meediaväljaandeid võivad luua ja neid kirjastada üksnes Lätis asutatud juriidilised isikud
ja Läti füüsilised isikud. Filiaalid ei ole lubatud.
& /et 141
Meetmed:
DE: § 10 Abs. 1 Nr. 4 Landesmediengesetz (LMG) Rheinland-Pfalz v. 4. Februar 2005,
GVBl. S. 23;
§ 9 Abs. 1 Nr. 1 Gesetz über die Presse Baden-Württemberg (LPG BW) v. 14 Jan. 1964, GBl.
S.11;
§ 9 Abs. 1 Nr. 1 Pressegesetz für das Land Nordrhein-Westfalen (Landespressegesetz NRW)
v. 24. Mai 1966 (GV. NRW. S. 340);
§ 8 Abs. 1 Gesetz über die Presse Schleswig-Holstein (PressG SH) vom 25.1.2012,
GVOBL. SH S. 266;
§ 7 Abs. 2 Landespressegesetz für das Land Mecklenburg-Vorpommern (LPrG M-V) v. 6
Juni 1993, GVOBl. M-V 1993, S. 541;
§ 8 Abs. 1 Nr. 1 Pressegesetz für das Land Sachsen-Anhalt in der Neufassung vom 2.5.2013
(GVBl. LSA S. 198);
§ 7 Abs. 2 Berliner Pressegesetz (BlnPrG) v. 15 Juni 1965, GVBl. S. 744;
& /et 142
§ 10 Abs. 1 Nr. 1 Brandenburgisches Landspressegesetz (BbgPG) v. 13. Mai 1993,
GVBl. I/93, S. 162;
§ 9 Abs. 1 Nr.1 Gesetz über die Presse Bremen (BrPrG), Brem. GBl. 1965, S. 63;
§ 7 Abs. 3 Nr. 1 Hessisches Pressegesetz (HPresseG) v. 12. Dezember 2004, GVBl. 2004 I S.
2;
§ 7 Abs. 2 i.V.m § 9 Abs.1 Ziffer 1 Thüringer Pressegesetz (TPG) v. 31. Juli 1991,
GVBl. 1991 S. 271;
§ 9 Abs. 1 Nr. 1Hamburgisches Pressegesetz v. 29. Januar 1965, HmbGVBl., S. 15;
§ 6 Abs. 2 Sächsisches Gesetz über die Presse (SächsPresseG) v. 3. April 1992, SächsGVBl.
S. 125;
§ 8 Abs. 2 Niedersächsisches Pressegesetz v. 22. März 1965, GVbl. S.9;
§ 9 Abs. 1 Nr. 1 Saarländisches Mediengesetz (SMG) vom 27. Februar 2002 (Amtsbl. S. 498)
ning
Art. 5 Abs. 2 Bayerisches Pressegesetz in der Fassung der Bekanntmachung v. 19. April 2000
(GVBl, S. 340).
& /et 143
IT: Seadus nr 416/1981, artikkel 1 (ja järgnenud muudatused).
LV: ajakirjandus- ja muu meedia seadus, § 8.
PL: 26. jaanuari 1984. aasta ajakirjandusseadus (Poola ametlik väljaanne nr 5, punkt 24 koos
hilisemate muudatustega).
SE: ajakirjandusvabaduse seadus (1949:105);
sõnavabaduse põhiseadus (1991:1469) ning
seadus, mis sisaldab ajakirjandusvabaduse seaduse ja sõnavabaduse põhiseaduse valdkonna
eeskirju (1991:1559).
& /et 144
I-EU-16 – Energiaga seotud tegevus
Sektor/allsektor: Energiaga seotud tegevusalad – mäetööstus; elektri, gaasi, auru ja
kuumavee tootmine, ülekanne ja jaotamine enda tarbeks; kütuste
torutransport; torude kaudu transporditavate kütuste hoiustamine ja
ladustamine; energiajaotusega seotud teenused
Tegevusala klassifikatsioon: ISIC 10, 11, 12, 13, 14, 40, CPC 5115, 63297, 713, 742 osa, 8675,
883, 887
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Valitsemistasand: Euroopa Liit / liikmesriik (kui ei ole teisiti sätestatud)
& /et 145
Kirjeldus:
a) Mäetööstus (ISIC 10, 11, 12, 13, 14, CPC 5115, 7131, 8675, 883)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:
CY: Ministrite nõukogu võib keelduda võimaldamast juurdepääsu süsivesinike geoloogilisele
luurele, uurimisele ja kasutamisele ettevõtjale, kes on Mehhiko või Mehhiko kodanike või
kolmanda riigi kodanike kontrolli all, ning keelata sellisele ettevõtjale kõnealuse tegevuse.
Ükski ettevõtja ei tohi pärast süsivesinike geoloogiliseks luureks, uurimiseks ja tootmiseks loa
saamist minna ilma ministrite nõukogu eelneva heakskiiduta Mehhiko või Mehhiko kodaniku
otsese või kaudse kontrolli alla. Ministrite nõukogu võib keelduda andmast süsivesinike
geoloogiliseks luureks, uurimiseks ja tootmiseks luba ettevõtjale, kes on Mehhiko või
kolmanda riigi või Mehhiko või kolmanda riigi kodaniku kontrolli all, kui Mehhiko või
kolmas riik ei taga Küprose või liikmesriikide ettevõtjatele juurdepääsul süsivesinike
geoloogilisele luurele, uurimisele ja kasutamisele ning sellise tegevuse teostamisel kohtlemist,
mis on võrreldav kohtlemisega, mille tagab Mehhiko või asjaomase kolmanda riigi
ettevõtjatele Küpros või liikmesriik (ISIC 1110).
& /et 146
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim; ja piiriülese
teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
SI: Maavarade uurimiseks ja kasutamiseks, sealhulgas reguleeritud kaevandusteenused,
kohaldatakse EMP riigi, Šveitsi Konföderatsiooni või Majanduskoostöö ja Arengu
Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi elukoha- või kodakondsusnõuet või kolmanda riigi
korral vastastikkuse tingimust. Vastastikkuse tingimuse järgimist kontrollib kaevandamise
eest vastutav ministeerium (ISIC 10, 11, 12, 13, 14, CPC 883, 8675).
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
NL: Erasektori äriühingud uurivad ja kasutavad Madalmaades süsivesinikke alati koos
majandusministri määratud avaliku sektori äriühinguga (aktsiaseltsiga). Kaevandamisseaduse
artiklites 81 ja 82 on sätestatud, et kõik määratud äriühingu aktsiad peavad kuuluma otseselt
või kaudselt Madalmaadele (ISIC Rev. 3.1 10, 3.1 11, 3.1 12, 3.1 13, 3.1 14).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
FI: Maavarade uurimise ja nende kasutamise loa võib anda füüsilisele isikule, kelle elukoht on
EMP riigis, või juriidilisele isikule, kes on asutatud EMP riigis. (ISIC Rev. 3.1 120,
CPC 5115, 883, 8675).
& /et 147
SK: Kaevandamise ning kaevandamise ja geoloogilise tegevusega seotud tegevuste puhul on
nõutav asutamine ELi või EMP liikmesriigis (mitte filiaalid). Slovaki Vabariigi seadusega
nr 44/1988 (loodusvarade kaitse ja kasutamise kohta) hõlmatud kaevandamis- ja
uurimistegevust reguleeritakse mittediskrimineerivalt, sealhulgas riikliku poliitika meetmete
kaudu, mille eesmärk on tagada loodusvarade ja keskkonna säilimine ja kaitse, näiteks
teatavate kaevandamistehnoloogiate lubamise või keelamisega. Suurema selguse huvides olgu
märgitud, et need meetmed hõlmavad järgmist: keeld kasutada tsüaniidi leostumise
tehnoloogiat mineraalide töötlemisel või rafineerimisel, nõue omada hüdrolõhkumise eriluba
nafta ja gaasi geoloogilisel luurel, uurimisel ja kaevandamisel ning nõue saada kohalikul
rahvahääletusel eelnev heakskiit seoses tuuma- või radioaktiivsete maavaradega. See ei
suurenda kehtiva meetme nõuetele mittevastavaid aspekte, mille suhtes reservatsioon tehakse
(ISIC 10, 11, 12, 13, 14, CPC 5115, 7131, 883 ja 8675).
Meetmed:
CY: 2007. aasta süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja kasutamise seadus (nr 4(I)/2007),
mida on muudetud 2013. aasta seadusega nr 126(I) ja 2014. aasta seadusega nr 29(I).
FI: Kaivoslaki (kaevandamisseadus) (621/2011) ning
Ydinenergialaki (tuumaenergia seadus) (990/1987).
NL: Mijnbouwwet (kaevandamisseadus).
& /et 148
SI: 2014. aasta kaevandamisseadus.
SK: Seadus nr 51/1988 kaevandamise, lõhkeainete ja kaevandamise riikliku reguleerimise
kohta;
Slovaki Vabariigi seadus nr 44/1988 loodusvarade kaitse ja kasutamise kohta ning
seadus nr 569/2007 geoloogilise tegevuse kohta.
Elekter (ISIC 40, 4010; CPC 62271, 887 (välja arvatud nõustamis- ja
konsultatsiooniteenused))
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus; ja piiriülese
teenuskaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, kohapealne esindatus:
AT (kohaldatakse üksnes piirkondlikul valitsemistasandil): elektrienergia ülekandmiseks ja
jaotamiseks antakse luba ainult neile EMP liikmesriikide kodanikele, kelle elukoht on EMPs.
Kui käitaja määrab tegevdirektori või rentniku, loobutakse elukohanõudest. Juriidiliste isikute
(ettevõtjate) ja partnerluste tegevuskoht peab olema EMP riigis. Nad peavad määrama
tegevdirektori või rentniku, kes on EMP riigi kodanikud ja kelle elukoht on EMPs. Pädev
asutus võib loobuda kodakondsus- ja elukohanõudest, kui võrgu käitamine leitakse olevat
avalikes huvides (ISIC 40, CPC 887).
& /et 149
Meetmed:
AT: Burgenländisches Elektrizitätswesengesetz 2006, LGBl. Nr. 59/2006, mida on muudetud;
Niederösterreichisches Elektrizitätswesengesetz, LGBl. Nr. 7800/2005, mida on muudetud;
Landesgesetz, mit dem das Oberösterreichische Elektrizitätswirtschafts- und -
organisationsgesetz 2006 erlassen wird (Oö. ElWOG 2006), LGBl. Nr. 1/2006, mida on
muudetud;
Salzburger Landeselektrizitätsgesetz 1999 (LEG), LGBl. Nr. 75/1999, mida on muudetud;
Gesetz vom 16. November 2011 über die Regelung des Elektrizitätswesens in Tirol (Tiroler
Elektrizitätsgesetz 2012 – TEG 2012), LGBl. Nr. 134/2011;
Gesetz über die Erzeugung, Übertragung und Verteilung von elektrischer Energie
(Vorarlberger Elektrizitätswirtschaftsgesetz), LGBl. Nr. 59/2003, mida on muudetud;
Gesetz über die Neuregelung der Elektrizitätswirtschaft (Wiener Elektrizitätswirtschaftsgesetz
2005 – WElWG 2005), LGBl. Nr. 46/2005;
Steiermärkisches Elektrizitätswirtschafts- und Organisationsgesetz (ELWOG), LGBl. Nr.
70/2005;
& /et 150
Kärntner Elektrizitätswirtschafts-und Organisationsgesetz (ELWOG), LGBl. Nr. 24/2006;
Rohrleitungsgesetz (torutranspordiseadus), BGBl. Nr. 411/1975, § 5(1) ja (2), §§ 5 (1) ja (3),
15, 16 ning
Gaswirtschaftsgesetz (gaasiseadus), BGBl. I No. 121/2000, muudetud 2011. aastal, artiklid 43
ja 44, artiklid 90 ja 93.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
BE: Nõutav tegevuskoht Euroopa Liidus (ISIC 4010, CPC 887).
CZ: Elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks, jaotamiseks, kauplemiseks ja muuks
elektriturukorraldaja tegevuseks, samuti soojuse tootmiseks ja jaotamiseks on vaja luba. Selle
loa võib anda üksnes Euroopa Liidu elamisloaga füüsilisele isikule või Euroopa Liidus
asutatud juriidilisele isikule. Seoses elektrienergia ja gaasi ülekandmise ning turuosaliste
litsentsidega kehtivad ainuõigused (ISIC 40, CPC 7131, 62279, 742, 887).
LT: Elektrienergia ülekandmise, jaotamise, avaliku tarnimise ja elektrikaubanduse
korraldamise litsentse võib välja anda ainult Leedu juriidilistele isikutele või välisriigi
juriidiliste isikute või muude organisatsioonide filiaalidele, mis on Leedus asutatud (ISIC
4010, CPC 62279, 887).
Reservatsiooni ei kohaldata nõustamis- ja konsultatsiooniteenuste suhtes, mis on seotud
elektri ülekandmise ja jaotamisega tasu eest või lepingu alusel.
& /et 151
PL: Energiaseaduse kohaselt on vaja luba järgmise tegevuse jaoks:
i) elektrienergia tootmine, välja arvatud elektrienergia tootmine, kasutades
elektrienergiaallikaid, mille koguvõimsus ei ületa 50 MW (muud kui taastuvad
energiaallikad); elektrienergia koostootmine, kasutades allikaid, mille koguvõimsus ei
ületa 5 MW (muud kui taastuvad energiaallikad);
ii) elektrienergia ülekandmine ja jaotamine; ning
iii) kauplemine elektrienergiaga, välja arvatud kauplemine elektrienergiaga, mille puhul
kasutatakse alla 1 kV pingega seadmeid, mis kuuluvad kliendile; ning elektrienergiaga
kauplemine kaubabörsidel maaklerfirmade poolt, kes 26. oktoobri 2000. aasta
kaubabörside seaduse alusel tegelevad börsidel maakleritegevusega.
Pädev asutus võib anda loa üksnes taotlejale, kes on registreerinud oma peamise tegevuskoha
või elukoha ELi liikmesriigi, EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni territooriumil (ISIC
4010, CPC 62279, 63297, CPC 887).
PT: Elektrienergia ülekandmine ja jaotamine toimub ainuõigusliku avaliku teenindamise
kontsessiooni alusel. Elektrienergiasektori kontsessioonid antakse ainult teatavatele
äriühingutele, mille peakontor asub Portugalis, kust toimub ka äriühingu tegelik juhtimine
(ISIC 4010, CPC 887).
& /et 152
SI: elektrienergia ja maagaasi tootmiseks, kauplemiseks, lõpptarbijatele tarnimiseks,
ülekandmiseks ja jaotamiseks on nõutav tegevuskoht Euroopa Liidus (ISIC 4010, 4020, CPC
7131, 887).
SK: Elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks, elektrienergia hulgi- ja
jaemüügiks ning energiajaotusega kaasnevateks seonduvateks teenusteks on vaja luba.
Nimetatud tegevuse jaoks võib anda loa üksnes füüsilisele isikule, kelle alaline elukoht on
Euroopa Liidus või EMP liikmesriigis, või juriidilisele isikule, kes on asutatud Euroopa
Liidus või EMP riigis (ISIC 4010, CPC 62279, 887).
SI: Elektrienergia ja maagaasi tootmiseks, kauplemiseks, lõpptarbijatele tarnimiseks,
ülekandmiseks ja jaotamiseks on nõutavtegevuskoht Euroopa Liidus (ISIC 4020, CPC 7131,
CPC 887).
Kütused, gaas, toornafta või naftatooted (ISIC 232, 4020; CPC 62271, 63297, 7131; CPC
742, 887, välja arvatud nõustamis- ja konsultatsiooniteenused)
& /et 153
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus; ja piiriülese
teenuskaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, kohapealne esindatus:
AT: Seoses gaasi transportimisega antakse luba üksnes neile EMP liikmesriikide kodanikele,
kelle elukoht on EMPs. Ettevõtjate ja partnerluste tegevuskoht peab olema EMP riigis. Võrgu
käitaja peab määrama tegevdirektori ja võrgu käitamise tehnilise kontrolli eest vastutava
tehnikadirektori, kes peavad olema EMP riigi kodanikud. Pädev asutus võib loobuda
kodakondsus- ja elukohanõudest, kui võrgu käitamine leitakse olevat avalikes huvides.
Muu kauba kui gaas ja vesi transportimisel kohaldatakse järgmist:
füüsiliste isikute korral antakse luba üksnes EMP kodanikele, kelle elukoht on Austrias ning
ettevõtjate ja partnerluste tegevuskoht peab olema Austrias. Kohaldatakse majandusvajaduste
või huvide testi. Piiriülesed torustikud ei tohi kahjustada Austria julgeolekuhuve ega Austria
neutraalse riigi staatust. Ettevõtjad ja partnerlused peavad määrama tegevdirektori, kes peab
olema EMP riigi kodanik. Pädev asutus võib loobuda kodakondsus- ja asukohanõudest, kui
torustiku käitamine leitakse olevat riigi majandushuvides (CPC 713).
& /et 154
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
BE: Gaasi mahtkaubana hoiustamise teenuste osutamiseks kehtivad nõuded seoses juriidiliste
isikute liikidega ja Belgialt ainuõigused saanud era- või avalik-õiguslike ettevõtjate
kohtlemisega. Gaasi mahtkaubana hoiustamise teenuste osutamiseks on nõutav tegevuskoht
Euroopa Liidus (CPC 742 osa).
Maagaasi tarnimiseks Belgia klientidele (kliendid on nii jaotusettevõtted kui ka tarbijad, kelle
üldine gaasitarbimine kõikidest tarneallikatest kokku on vähemalt miljon kuupmeetrit aastas)
on üldjuhul vajalik ministri välja antud individuaalne luba, välja arvatud juhul, kui tarnija on
jaotusettevõte, kes kasutab oma jaotusvõrku. Selle loa võib anda üksnes liikmesriigis asutatud
füüsilisele või juriidilisele isikule (ISIC 4020, CPC 7131).
Maagaasi ja muude kütuste torutranspordi jaoks on vaja luba. Loa võib anda üksnes
liikmesriigis asutatud füüsilisele või juriidilisele isikule (vastavalt 14. mai 2002. aasta
kuningliku dekreedi artiklile 3). Välismaa ettevõtetel, mida kontrollivad füüsilised isikud või
ettevõtjad kolmandast riigist, kust on pärit enam kui 5 % ELi nafta-, maagaasi- või
elektrienergiaimpordist, võidakse keelata omandada kontroll kõnealuse tegevuse üle.
& /et 155
Kui luba taotleb muu ettevõte kui filiaal või esindus, peab:
i) see ettevõte olema asutatud kooskõlas Belgia või mõne teise liikmesriigi õigusega või
sellise kolmanda riigi õigusega, mis on kohustunud säilitama õigusraamistiku, mis
sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/30/EÜ (mis
käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) kindlaks määratud ühistele nõuetele sarnaseid
nõudeid ning
ii) ettevõtte juhatuse asukoht, peamine tegevuskoht või peakontor asuma liikmesriigis või
sellises kolmandas riigis, mis on kohustunud säilitama õigusraamistiku, mis sisaldab
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/30/EÜ (maagaasi
siseturu ühiseeskirjade kohta) kindlaks määratud ühistele nõuetele sarnaseid nõudeid,
tingimusel et kõnealuses tegevuskohas või peakontoris toimuval tegevusel on asjaomase
riigi majandusega tegelik ja pidev seos (ISIC 4020, CPC 7131).
CZ: Gaasi tootmiseks, ülekandmiseks, jaotamiseks, ladustamiseks ja sellega kauplemiseks on
vaja luba. Selle loa võib anda üksnes Euroopa Liidu elamisloaga füüsilisele isikule või
Euroopa Liidus asutatud juriidilisele isikule. Seoses gaasi ülekandmise ning turuosaliste
litsentsidega kehtivad ainuõigused (ISIC 2320, 4020, CPC 7131, 63297, 742, 887).
& /et 156
Auru- ja soojaveevarustus (ISIC 4030, CPC 887).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
PL: Energiaseaduse kohaselt on vaja luba järgmise tegevuse jaoks:
i) auru ja kuuma vee tootmine, v.a järgmistel eesmärkidel: soojusenergia koostootmine,
kasutades allikaid, mille koguvõimsus ei ületa 5 MW (muud kui taastuvad
energiaallikad); soojuse tootmine, kasutades allikaid, mille koguvõimsus ei ületa 5 MW;
ii) soojuse ülekandmine või jaotamine v.a juhul, kui klientide tellitud võimsus ei ületa
5 MW ning
iii) kauplemine soojusega, kui kliendi tellitud võimsus ei ületa 5 MW.
Pädev asutus võib anda loa üksnes taotlejale, kes on registreerinud oma peamise tegevuskoha
või elukoha ELi liikmesriigi, EMP riigi või Šveitsi Konföderatsiooni territooriumil (ISIC
4030, CPC 887).
SK: Auru ja sooja vee tootmiseks ja jaotamiseks, auru ja sooja vee hulgi- ja jaemüügiks ning
energia jaotusega seotud teenuste osutamiseks on vaja luba. Nimetatud tegevuse jaoks võib
anda loa üksnes füüsilisele isikule, kelle alaline elukoht on Euroopa Liidus või EMP
liikmesriigis, või juriidilisele isikule, kes on asutatud Euroopa Liidus või EMP riigis (ISIC
4030, CPC 887).
& /et 157
Meetmed:
AT: Burgenländisches Elektrizitätswesengesetz 2006, LGBl. Nr. 59/2006, mida on muudetud;
Niederösterreichisches Elektrizitätswesengesetz, LGBl. Nr. 7800/2005, mida on muudetud;
Landesgesetz, mit dem das Oberösterreichische Elektrizitätswirtschafts- und -
organisationsgesetz 2006 erlassen wird (Oö. ElWOG 2006), LGBl. Nr. 1/2006, mida on
muudetud;
Salzburger Landeselektrizitätsgesetz 1999 (LEG), LGBl. Nr. 75/1999, mida on muudetud;
Gesetz vom 16. November 2011 über die Regelung des Elektrizitätswesens in Tirol (Tiroler
Elektrizitätsgesetz 2012 – TEG 2012), LGBl. Nr. 134/2011;
Gesetz über die Erzeugung, Übertragung und Verteilung von elektrischer Energie
(Vorarlberger Elektrizitätswirtschaftsgesetz), LGBl. Nr. 59/2003, mida on muudetud;
Gesetz über die Neuregelung der Elektrizitätswirtschaft (Wiener Elektrizitätswirtschaftsgesetz
2005 – WElWG 2005), LGBl. Nr. 46/2005;
Steiermärkisches Elektrizitätswirtschafts- und Organisationsgesetz (ELWOG), LGBl. Nr.
70/2005;
& /et 158
Kärntner Elektrizitätswirtschafts-und Organisationsgesetz (ELWOG), LGBl. Nr. 24/2006;
Rohrleitungsgesetz (torutranspordiseadus), BGBl. Nr. 411/1975, § 5(1) ja (2), §§ 5 (1) ja (3),
15, 16 ning
Gaswirtschaftsgesetz 2011 (gaasiseadus), BGBl. I Nr. 107/2011, artiklid 43 ja 44, artiklid 90
ja 93.
BE: Arrêté royal du 2 avril 2003 relatif aux autorisations de fourniture d'électricité par des
intermédiaires et aux règles de conduite applicables à ceux-ci ning
Arrêté royal du 12 juin 2001 relatif aux conditions générales de fourniture de gaz naturel et
aux conditions d'octroi des autorisations de fourniture de gaz naturel.
CZ: seadus nr 458/2000 Coll. ettevõtlustingimuste ja avaliku halduse kohta energiasektoris
(energiaseadus).
DK: Bekendtgørelse nr. 724 af 1. juli 2008 om indretning, etablering og drift af olietanke,
rørsystemer og pipelines (1. juuli 2008. aasta määrus nr 724 naftamahutite ja torujuhtmestike
korralduse, rajamise ja kasutamise kohta).
LT: Leedu Vabariigi 10. oktoobri 2000. aasta seadus nr VIII-1973 maagaasi kohta ning
& /et 159
Leedu Vabariigi 20. juuli 2000. aasta seadus nr VIII-1881 elektrienergia kohta.
MT: EneMalta seadus, 272. peatükk, ja EneMalta (varade, õiguste, vastutuse ja kohustuste
ülekandmine) seadus, 536. peatükk.
NL: Elektriciteitswet 1998; Gaswet.
PL: 10. aprilli 1997. aasta energiaseadus, artiklid 32 ja 33.
SI: Energetski zakon (energiaseadus), 2014, ametlik väljaanne RS, nr 17/2014; 2014. aasta
kaevandamisseadus.
& /et 160
Liide I-B-1
KEHTIVATE MEETMETEGA SEOTUD RESERVATSIOONID
MEHHIKO LOETELU
Kesktasandil kohaldatavad reservatsioonid
I-MX-1
Sektor: Kõik
Allsektor:
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
& /et 161
Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los
Estados Unidos Mexicanos), artikkel 27.
Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), II jaotis, I
ja II peatükk.
Määrus välisinvesteeringute seaduse ja riikliku välisinvesteeringute
registri kohta (Reglamento de la Ley de Inversión Extranjera y del
Registro Nacional de Inversiones Extranjeras), II jaotis, I ja II
peatükk.
Kirjeldus: Investeeringud
Välismaalased ja välismaised ettevõtjad ei või omandada maa
omandiõigust (dominio directo) maale ja veele 100 kilomeetri laiusel
alal riigi maismaapiiridest või 50 kilomeetri laiusel alal rannikust
(piirangutsoon).
Ilma välismaalaste osalust välistava klauslita Mehhiko ettevõtjad
võivad saada omandiõiguse (dominio directo) piirangutsoonis asuvale,
muuks kui elamumaaks kasutatavale kinnisvarale. Omandamisest
tuleb 60 tööpäeva jooksul teavitada välisministeeriumi (Secretaría de
Relaciones Exteriores; edaspidi „SRE“).
& /et 162
Ilma välismaalaste osalust välistava klauslita Mehhiko ettevõtjad ei
või saada omandiõigust (dominio directo) piirangutsoonis asuvale,
elamumaaks kasutatavale kinnisvarale.
Ilma välismaalaste osalust välistava klauslita Mehhiko ettevõtjad
võivad allpool kirjeldatud menetluse alusel omandada õiguse
piirangutsoonis asuva, elamumaaks kasutatava kinnisvara
kasutamiseks ja käsutamiseks. Seda menetlust kohaldatakse, kui
välismaalased või välismaised ettevõtjad soovivad omandada
piirangutsoonis asuva kinnisvara kasutamis- ja käsutamisõigust,
sõltumata selle kinnisvara kasutusotstarbest.
SRE luba on vaja krediidiasutustel, et omandada usaldushaldurina
õigused piirangutsoonis asuvale kinnisvarale, kui usaldushalduse
otstarve on võimaldada kõnealuse kinnisvara kasutamist ja käsutamist
ilma tegeliku omandiõiguseta, ning kui usaldushalduse kasusaajateks
on ilma välismaalaste osalust välistava klauslita Mehhiko ettevõtjad
või eespool osutatud välismaalased või välismaised ettevõtjad.
& /et 163
Piirangutsoonis asuva kinnisvara „kasutamine“ ja „käsutamine“
tähendab õigust seda kinnisvara kasutada ja käsutada, sh vastavalt
olukorrale saada kasu, tooteid ja üldiselt mistahes saagist tulutoovast
tegevusest ja kasutusest kolmandate isikute või usaldushaldurina
toimivate krediidiasutuste kaudu.
Käesolevas kirjes nimetatud usaldushalduse kestus on kuni 50 aastat,
mida võidakse huvitatud poole taotlusel pikendada.
SRE võib igal ajal kontrollida, kas on täidetud tingimused, mille alusel
käesolevas kirjes nimetatud load on antud, samuti seda, kas
eespoolnimetatud teave on esitatud, ja kas see on õige.
SRE teeb otsuse loa andmise üle, võttes arvesse majanduslikku ja
sotsiaalset kasu, mida riik võib sellest tegevusest saada.
Välismaalased ja välismaised ettevõtjad, kes soovivad omandada
kinnisvara väljaspool piirangutsooni, peavad esitama SRE-le eelnevalt
kinnituse, et nad nõustuvad lugema end eespoolnimetatud otstarbel
Mehhiko kodanikeks, ja loobuvad õigusest pöörduda kaitse saamiseks
seoses selle kinnisvaraga oma valitsuse poole.
& /et 164
I-MX-2
Sektor: Kõik
Allsektor:
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), VI jaotis,
III peatükk.
& /et 165
Kirjeldus: Investeeringud
CNIE võtab talle esitatud taotluste3 hindamisel arvesse järgmisi
kriteeriume:
a) mõju tööhõivele ja töötajate koolitus;
b) tehnoloogiline panus;
c) vastavus keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud
keskkonnanormidele ning
d) üldine panus Mehhiko tootmissüsteemi konkurentsivõime
tõstmisse.
Taotluse kohta otsuse tegemisel võib CNIE kehtestada üksnes selliseid
tingimusi, mis ei moonuta rahvusvahelist kaubandust, ja mis ei ole
keelatud artikliga 10.9 „Toimivusnõuded“.
3 Käesolevas loetelus nimetatud piiratud tegevustega seotud omandamise või investeeringute
tegemise taotlused.
& /et 166
I-MX-3
Sektor: Kõik
Allsektor:
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III
peatükk.
Vastavalt kirjelduses esitatule
& /et 167
Kirjeldus: Investeeringud
CNIE pooldav otsus on nõutav selleks, et Euroopa Liidu investorid
või nende investeeringud võiksid omada otseselt või kaudselt rohkem
kui 49 % osalust Mehhiko ettevõttes, ainult juhul, kui Mehhiko
ettevõtte varade koguväärtus ületab omandamistaotluse esitamise ajal
kehtivat künnist.
Mehhiko ettevõtte omandamise taotluse läbivaatamisel kohaldatav
künnis on CNIE määratud summa. Käesoleva lepingu jõustumise
päeval on künnis Mehhiko puhul ühele miljardile USA dollarile
vastav summa Mehhiko peesodes, mis on arvutatud 5. oktoobri 2015.
aasta ametliku vahetuskursi alusel.
Künnist kohandatakse igal aastal vastavalt Mehhiko sisemajanduse
koguprodukti nominaalsele kasvumäärale, mille avaldab riiklik
statistika ja geograafia instituut (Instituto Nacional de Estadística y
Geografía).
& /et 168
I-MX-4
Sektor: Kõik
Allsektor:
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Kõrgem juhtkond ja juhatus (artikkel 10.10)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los
Estados Unidos Mexicanos), artikkel 25.
Üldine ühistuseadus (Ley General de Sociedades Cooperativas), I ja II
jaotis, II peatükk.
Föderaalne tööseadus (Ley Federal del Trabajo), I jaotis.
Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III
peatükk.
& /et 169
Kirjeldus: Investeeringud
Mitte rohkem kui 10 % Mehhiko tootmisühistus osalevatest
füüsilistest isikutest ei tohi olla välismaalased.
Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid
kuni 10 % osalust Mehhiko tootmisühistus.
Ükski välismaalane ei tohi täita sellise ettevõtte üldisi
haldusfunktsioone ega juhiülesandeid.
Tootmisühistu on ettevõte, mille liikmed ühendavad nende isikliku
töö, olgu füüsilise või vaimse, kaupade või teenuste tootmiseks.
& /et 170
I-MX-5
Sektor: Kõik
Allsektor:
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Föderaalne mikrotööstuse ja käsitöönduse edendamise seadus (Ley
Federal para el Fomento de la Microindustria y la Actividad
Artesanal), I–IV peatükk.
& /et 171
Kirjeldus: Investeeringud
Mikrotööstusettevõtja litsentsi (cédula) võivad taotleda üksnes
Mehhiko kodanikud.
Mehhiko mikrotööstusettevõtjail ei tohi olla välismaalastest
partnereid.
Föderaalses mikrotööstuse ja käsitöönduse edendamise seaduses on
„mikrotööstusettevõtja“ määratletud kui kuni 15 töötaja moodustatud
ettevõtja, mis tegeleb kaupade töötlemisega, ja mille aastane
müügitulu ei ületa summat, mida majandusministeerium perioodiliselt
ajakohastab.
& /et 172
I-MX-6
Sektor: Põllumajandus, kariloomad, metsamajandus ja puidutööstus
Allsektor: Põllumajandus, kariloomad või metsamajandus
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 1111 – Põllumajandus
CMAP 1112 – Kariloomad ja jahindus (piiratud kariloomadega)
CMAP 1200 – Metsamajandus ja metsaraie
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los
Estados Unidos Mexicanos), artikkel 27.
Põllumajandusseadus (Ley Agraria), VI jaotis.
Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III
peatükk.
& /et 173
Kirjeldus: Investeeringud
Põllumajandus-, karjakasvatus- või metsamajandusmaad võivad
omada üksnes Mehhiko kodanikud või Mehhiko ettevõtjad. Need
ettevõtjad emiteerivad erilist liiki osakuid (T-osakud), mis esindavad
selle maa väärtust selle omandamise ajal.
Euroopa Liidu investoritele või nende investeeringutele võib kuuluda
vaid kuni 49 % T-osakutest.
& /et 174
I-MX-7
Sektor: Jaekaubandus
Allsektor: Toiduks mittekasutatavate toodete müük spetsialiseeritud
kaubandusettevõtetes
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 623087 – Tulirelvade, padrunite ja laskemoona jaemüük
CMAP 612024 – Mujal klassifitseerimata hulgikaubandus (piiratud
tulirelvade, padrunite ja laskemoonaga)
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III
peatükk.
& /et 175
Kirjeldus: Investeeringud
Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid
kuni 49 % osalust Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas
ettevõttes, mille tegevusalaks on lõhkeaine, tulirelvade, padrunite,
laskemoona ja ilutulestikuvahendite müük, v.a lõhkeaine omandamine
ja kasutamine tööstus- ja kaevandustegevuseks ning lõhkeainesegude
valmistamine nende tegevuste jaoks.
& /et 176
I-MX-8
Sektor: Teabevahetus
Allsektor: Ringhääling (raadio ja tasuta televisioon)4
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 720006 – Muud telekommunikatsiooniteenused (piiratud
satelliitsidega)
CMAP 720006 – Muud telekommunikatsiooniteenused (v.a
laiendatud või lisaväärtusega teenused)
CMAP 502003 – Telekommunikatsiooniseadmed
CMAP 720006 – Muud telekommunikatsiooniteenused (piiratud
edasimüüjatega)
CMAP 941104 – Raadioprogrammide eratootmine ja -edastamine
(piiratud heliliste (raadio) programmide tootmise ja edastamisega)
4 Suurema selguse huvides on audio-visuaalteenused jäetud artikli 10.5 „Kohaldamisala“ lõigu
2 punktiga c ja artikli 11.2 „Kohaldamisala“ lõigu 2 punktiga a välja peatükkide 10
„Investeeringud“ ja 11 „Piiriülene teenustekaubandus“ kohaldamisalast. Mehhiko lisab seoses
kõnealuse tegevusega rea meetmeid ainuüksi läbipaistvuse nimel.
& /et 177
CMAP 941105 – Televisiooniprogrammide tootmise, edastamise ja
taasedastamise erateenused (piiratud tasuta televisiooni programmide
edastamise ja taasedastamisega)
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)
Enamsoodustusrežiim (artikkel 10.8)
Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los
Estados Unidos Mexicanos), artiklid 28 ja 32 ning viies
üleminekusäte.
Föderaalne telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguseadus (Ley en
Materia de Telecomunicaciones y Radiodifusión), III jaotis, I, III ja
VII peatükk ning X jaotis, II peatükk.
Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de
Comunicación), I köide, III peatükk.
& /et 178
Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, II
ja III peatükk.
Määrus välisinvesteeringute seaduse ja riikliku välisinvesteeringute
registri kohta (Reglamento de la Ley de Inversión Extranjera y del
Registro Nacional de Inversiones Extranjeras), VI jaotis.
Üldised suunised föderaalse telekommunikatsiooni- ja
ringhäälinguseaduse IV jaotises osutatud kontsessioonide andmise
kohta (Lineamientos Generales para el otorgamiento de las
concesiones a que se refiere el Título Cuarto de la Ley en Materia de
Telecomunicaciones y Radiodifusión).
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Ainuõiguslikke ja raadiosagedusala kontsessioone antakse kooskõlas
nende otstarbega üksnes Mehhiko kodanikele või Mehhiko õiguse
alusel asutatud Mehhiko ettevõtjatele.
Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada
ringhäälinguteenuseid osutavates kontsessionäär-ettevõtetes kuni 49
% osalust. Seda välisinvesteeringu ülemmäära kohaldatakse
vastastikkuse alusel riigiga, kus seda investeeringut lõppkokkuvõttes
kontrolliv investor või kaupleja on asutatud.
& /et 179
Eelmise lõigu kohaldamisel on enne ainuõigusliku kontsessiooni
andmist ringhäälinguteenuste osutamiseks välisinvesteeringu osalusel
vaja CNIE pooldavat arvamust.
Ühtki kontsessiooni, sellega antud õigusi, sellega seotud rajatisi,
abiteenuseid, büroosid või tarvikuid ja sellega seotud omandit ei või
mingil tingimusel anda, koormata, pantida või usaldada, hüpoteekida
või anda tervikuna või osaliselt üle ühelegi välisriigile või välisriigi
valitsusele.
Kontsessioone põlisrahva sotsiaalseks kasutuseks antakse Mehhiko
põliselanikkonnale ja põliskogukondadele, et edendada, arendada ja
säilitada nende keeli, kultuuri, teadmisi, tavasid, identiteeti ja sisemist
elukorraldust ning kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega
võimaldada põlisrahvaste naistel saavutada eesmärgid, milleks
kontsessioon on antud.
Mehhiko tagab, et ringhääling edendab rahvusliku identiteedi väärtusi.
Ringhäälingu kontsessionäärid kasutavad ja stimuleerivad
rahvakunstiväärtusi ja Mehhiko kultuurinähtusi vastavalt oma
pakutava programmi omadustele. Suure osa igapäevasest programmist
täidavad Mehhiko kodanikud.
& /et 180
I-MX-9
Sektor: Teabevahetus
Allsektor: Telekommunikatsioon (k.a edasimüüjad ning piiratud leviga
televisiooni- ja raadioteenus)
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 720006 – Muud telekommunikatsiooniteenused
CMAP 720006 – Muud telekommunikatsiooniteenused (v.a
laiendatud või lisaväärtusega teenused)
CMAP 502003 – Telekommunikatsiooniseadmed
CMAP 720006 – Muud telekommunikatsiooniteenused (piiratud
edasimüüjatega)
CMAP 502004 – Muud eriseadmed
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)
Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
& /et 181
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los
Estados Unidos Mexicanos), artiklid 28 ja 32.
Föderaalne telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguseadus (Ley en
Materia de Telecomunicaciones y Radiodifusión), III jaotis, I, III ja
VII peatükk; IV jaotis, X peatükk ning V jaotis, I peatükk.
Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de
Comunicación).
Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, II
peatükk.
Määrus välisinvesteeringute seaduse ja riikliku välisinvesteeringute
registri kohta (Reglamento de la Ley de Inversión Extranjera y del
Registro Nacional de Inversiones Extranjeras), VI jaotis.
& /et 182
Üldised suunised föderaalse telekommunikatsiooni- ja
ringhäälinguseaduse IV jaotises osutatud kontsessioonide andmise
kohta (Lineamientos Generales para el otorgamiento de las
concesiones a que se refiere el Título Cuarto de la Ley en Materia de
Telecomunicaciones y Radiodifusión).
Üldised eeskirjad, millega määratakse kindlaks föderaalse
telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguseadusega kehtestatud
telekommunikatsiooni lubade andmise tingimused ja nõuded (Reglas
de carácter general que establecen los plazos y requisitos para el
otorgamiento de autorizaciones en material de telecomunicaciones
establecidas en la Ley en Materia de Telecomunicaciones y
Radiodifusión).
Üldised suunised raadiosagedusspektri liisimise lubamise kohta
(Lineamientos Generales sobre la Autorización de Arrendamiento del
Espectro Radioeléctrico).
Suunised registreerimislubade andmise kohta raadiosagedusalade
teiseseks kasutamiseks ja arendamiseks (Lineamientos para el
otorgamiento de la Constancia de Authorización, para el uso y
aprovechamiento de bandas de frecuencias del espectro radioeléctrico
para uso secundario).
& /et 183
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Ainuõiguslikke ja raadiosagedusala kontsessioone antakse kooskõlas
nende otstarbega üksnes Mehhiko kodanikele või Mehhiko õiguse
alusel asutatud Mehhiko ettevõtjatele.
Kontsessioone põlisrahva sotsiaalseks kasutuseks antakse Mehhiko
põliselanikkonnale ja põliskogukondadele, et edendada, arendada ja
säilitada nende keeli, kultuuri, teadmisi, tavasid, identiteeti ja sisemist
elukorraldust ning kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega
võimaldada põlisrahvaste naistel saavutada eesmärgid, milleks
kontsessioon on antud.
Kontsessioone põlisrahva sotsiaalseks kasutuseks antakse ainult
Mehhiko põliselanikkonnale ja põliskogukondadele, ilma igasuguste
välisinvesteeringuteta.
Ühtki kontsessiooni, sellega antud õigusi, sellega seotud rajatisi,
abiteenuseid büroosid või tarvikuid ja omandit ei või mingil
tingimusel anda, koormata, pantida või usaldada, hüpoteekida või
anda tervikuna või osaliselt üle ühelegi välisriigile või välisriigi
valitsusele.
& /et 184
Telekommunikatsiooniteenuste osutamise loa edasimüüjana (olemata
kontsessionäär) võivad saada üksnes Mehhiko kodanikud ja Mehhiko
õiguse alusel asutatud Mehhiko ettevõtjad.
Vastavalt üldistele suunistele raadiosagedusspektri liisimise lubamise
kohta peab mistahes ettevõtja, kes on huvitatud raadiosagedusala
liisimisest, omandama ainuõigusliku kontsessiooni kas kommerts- või
erakasutuseks.
Raadiosagedusala teisese kasutamise loa taotlejad peavad omama
juriidilist aadressi Méxicos.
& /et 185
I-MX-10
Sektor: Teabevahetus
Allsektor: Transport
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 7100 – Transport
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Sadamateseadus (Ley de Puertos), IV peatükk.
Raudteeteenust reguleeriv seadus (Ley Reglamentaria del Servicio
Ferroviario), II peatükk, III jaotis.
Tsiviillennundusseadus (Ley de Aviación Civil), III peatükk, III jaotis.
Lennujaamade seadus (Ley de Aeropuertos), IV peatükk.
& /et 186
Maanteede, sildade ja föderaalse maanteetranspordi seadus (Ley de
Caminos, Puentes y Autotransporte Federal), I jaotis, III peatükk.
Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de
Comunicación), I köide, III ja V peatükk.
Kirjeldus: Investeeringud
Ükski välisriik ega välisriigi valitsus ei või investeerida otse või
kaudselt Mehhiko transpordi ja muude üldiste sidevahenditega
tegelevatesse ettevõtetesse.
& /et 187
I-MX-11
Sektor: Transport
Allsektor: Maismaatransport ja veetransport
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 501421 – Mere- ja jõesadamate ehitamine
CMAP 501422 – Teedeehitus ja maismaatranspordiga seotud tööd
Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los
Estados Unidos Mexicanos), artikkel 32.
Maanteede, sildade ja föderaalse maanteetranspordi seadus (Ley de
Caminos, Puentes y Autotransporte Federal), I jaotis, III peatükk.
& /et 188
Sadamateseadus (Ley de Puertos), IV peatükk.
Navigatsiooni- ja merekaubandusseadus (Ley de Navegación y
Comercio Marítimos), I jaotis, II peatükk.
Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus
Mere- või jõesadamate ehitamiseks ja käitamiseks või ainult
käitamiseks on nõutav SCT antav kontsessioon.
SCT antav kontsessioon on nõutav ka föderaalsete maanteede ja
sildade ehitamiseks, käitamiseks, kasutamiseks, konserveerimiseks või
hooldamiseks.
Neid kontsessioone võivad saada üksnes Mehhiko kodanikud ja
Mehhiko ettevõtjad.
& /et 189
I-MX-12
Sektor: Energia
Allsektor: Nafta ja muude süsivesinike uurimine ja tootmine.
Süsivesinike, naftasaaduste ja naftakeemiasaaduste transport,
rikastamine, rafineerimine, töötlemine, ladustamine, jaotamine,
kokkusurumine, veeldamine, rõhu langetamine, taasgaasistamine,
müük üldsusele ja turustamine, samuti nende toodete ja teenuste
kasutajad.
Süsivesinike ja naftasaaduste eksport ja import.
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)
Toimivusnõuded (artikkel 10.9)
Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Valitsemistasand: Kesktasand
& /et 190
Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los
Estados Unidos Mexicanos), artiklid 25, 27 ja 28.
Dekreet, millega parandatakse ja täiendatakse Mehhiko Ühendriikide
põhiseaduse erinevaid energeetikat käsitlevaid sätteid (Decreto por el
que se reforman y adicionan diversas disposiciones de la Constitución
Política de los Estados Unidos Mexicanos, en materia de energía),
avaldatud ametlikus väljaandes 31. oktoobril 2024.
Süsivesinike sektori seadus (Ley del Sector de Hidrocarburos), artiklid
1, 4, 6, 10–14, 17, 22, 24, 25, 26, 27, 31, 37–44, 54, 55, 56, 58, 65, 69,
74, 76, 82, 95, 96, 110, 118, 151, 153, 158, 162 ja 163.
Väliskaubandusseadus (Ley de Comercio Exterior).
Riigiettevõtte „Petróleos Mexicanos“ seadus (Ley de la Empresa
Pública del Estado, Petróleos Mexicanos), artiklid 2, 8, 10, 11, 62, 65
ja 79.
Süsivesinike seadust käsitlev määrus (Reglamento de la Ley de
Hidrocarburos), artiklid 8, 9, 14, 16, 36, 37, 61, 92, 95, 96.
Määrus süsivesinike seaduse III jaotises osutatud tegevuse kohta
(Reglamento de las actividades a que se refiere el Título Tercero de la
Ley de Hidrocarburos), artikkel 51.
& /et 191
Metoodika omamaise sisu mõõtmiseks süsivesinike õigustes ning
uurimis- ja tootmislepingutes ning majandusministeeriumi poolt
süsivesiniketööstusele välja antud lubades (Metodología para la
Medición del Contenido Nacional en Asignaciones y Contratos para la
Exploración y Extracción de Hidrocarburos, así como para los
permisos en la Industria de Hidrocarburos, emitida por la Secretaría de
Economía).
Kokkulepe, millega määratakse kindlaks omamaise sisu väärtused
majandusministeeriumi lubatud süsivesinike uurimises ja
kaevandamises süva- ja ülisüvameres 2015. ja 2025. aastaks,
avaldatud ametlikus väljaandes 29. märtsil 2016 (Acuerdo por el que
se establecen los valores para 2015 y 2025 de contenido nacional en
las actividades de Exploración y Extracción de Hidrocarburos en
aguas profundas y ultra profundas, emitidos por la Secretaría de
Economía).
& /et 192
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Riigil on otsene, võõrandamatu ja aegumatu omandiõigus kõigile
süsivesinikele tema territooriumi, k.a mandrilava ja väljaspool
territoriaalmerd või sellega piirnev majandusvöönd, aluspinnases,
pinnasekihtides või maardlates, sõltumata nende füüsilisest seisundist.
Üksnes riik võib õiguste või lepingute kaudu uurida ja toota
süsivesinikke. Kõigis uurimis- ja tootmislepingutes on sätestatud, et
aluspinnases asuvad süsivesinikud kuuluvad riigile.
SENER võib anda PEMEXile süsivesinike uurimise ja tootmise
õigusi.
Selleks et sooritada ainult enda arenduste jaoks mõeldud õigustega
seotud toiminguid, täidab PEMEX vaid eraisikutega sõlmitud
teenuslepinguid. Segaarenduste jaoks mõeldud õigustega seotud
toiminguid täidab PEMEX eraõiguslike isikutega sõlmitud
segalepinguid, milles PEMEXi osalusprotsent on vähemalt 40 %.
& /et 193
SENER töötab välja asjakohase näidislepingu iga lepinguvaldkonna
jaoks, mille puhul kasutatakse pakkumismenetlust ja mis sõlmitakse
seaduse kohaselt, ning mille jaoks ta võib valida muu lepinguliigi,
nagu teenuselepingu, kasumi- või toodangujagamise lepingu või
litsentsi. Uurimis- ja tootmislepingute jaoks võib PEMEX moodustada
pakkumismenetluses osalemiseks liite või ühendusi, kuid ta ei tohi
sõlmida avaliku ja erasektori partnerlusi eraõiguslike isikutega.
SENER võib süsivesinike uurimis- ja tootmislepingutes näha ette
PEMEXi otsese osaluse. Kui on võimalus leida piiriülene lasund, näeb
SENER süsivesinike uurimis- ja tootmislepingutes ette PEMEXi
kohustusliku osalemise.
Pakkumismenetlust ei korraldata söekihtides sisalduva ja selles
tekkiva maagaasi oma tarbeks uurimise ja tootmise lepingute puhul,
mis võidakse sõlmida kaevanduskontsessiooni omanikega otse.
Riigi territooriumil toimuv süsivesinike uurimine ja tootmine õiguste
ning uurimis- ja tootmislepingute kaudu peab keskmiselt vastama
minimaalsele omamaise sisu osatähtsuse eesmärgile. Keskmise
omamaise sisu eesmärgis ei võeta arvesse süsivesinike uurimist ja
tootmist süva- ja ülisüvamereprojektide raames, millel on erinevad
omamaise sisu nõuded, mille on kehtestanud majandusministeerium
SENERi seisukoha alusel, võttes arvesse sellise tegevuse omadusi.
Eespool mainitud volitused peavad olema kooskõlas
majandusministeeriumi kehtestatud metoodikaga ning võtma arvesse,
et see ei mõjuta PEMEXi ega ühegi muu riikliku tootmisettevõtte ja
muude süsivesinike arendamise, uurimise ja tootmisega tegelevate
ettevõtete konkurentsipositsiooni.
& /et 194
& /et 195
Föderaalne täitevorgan kehtestab aladel, kus riik otsustab uurimis- ja
tootmistegevuse keelata, kaitsetsoonid, mis on erinevad
looduskaitsealadest, mille kohta ei saa anda õigusi ega sõlmida
lepinguid.
Mehhiko valitsus lisab õigustesse, uurimis- ja tootmislepingutesse
ning lubadesse tingimuse, et samade hindade, kvaliteedi ja tarneaja
korral tuleb eelistada osta omamaisid kaupu ja tellida teenuseid
omamaistelt teenuseosutajatelt, sh koolitada ja värvata tehnilised
töötajad ja juhtkond Mehhiko kodanike hulgast.
Pealiskaudseks uurimiseks ja kindlakstegemiseks on vaja SENER
väljastatavat luba, millega ei anta õigust süsivesinike uurimiseks ja
tootmiseks. Õigused omandanud või uurimis- ja tootmislepingu
sõlminud isik ei vaja õiguste või uurimis- ja tootmislepinguga kaetud
piirkonnas pealiskaudseks uurimiseks ja kindlakstegemiseks luba.
& /et 196
SENER või CNE töötavad välja näidisload vastavalt vajadusele
süsivesinike (sealhulgas maagaasi), nafta- või maagaasisaaduste
(sealhulgas bensiini ja diislikütuse) ja naftakeemiasaaduste transpordi,
rikastamise, rafineerimise, töötlemise, ladustamise, jaotamise,
kokkusurumise, veeldamise, rõhu langetamise, taasgaasistamise,
üldsusele müügi, turustamise, koostamise ja oma tarbeks
väljasaatmise integreeritud süsteemide juhtimise jaoks, võttes arvesse,
et loaomanikul peab olema Mehhiko õiguse alusel asutatud ettevõte
ning ta elukoht peab olema Mehhikos. Süsivesinike ja nafta- või
maagaasitoodete ekspordi ja impordi load antakse välja kooskõlas
väliskaubandusseadusega (Ley de Comercio Exterior), milles
nõutakse, et loaomanikul peab olema Mehhiko õiguse alusel asutatud
ettevõte ning ta elukoht peab olema Mehhikos.
& /et 197
I-MX-13
Sektor: Energia
Allsektor:
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 623090 Muude, mujal klassifitseerimata toodete ja kaupade
jaemüük (biokütus)
Asjaomased kohustused: Toimivusnõuded (artikkel 10.9)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Biokütuste seadus (Ley de Biocombustibles), artikkel 19.
Kirjeldus: Investeeringud
SE koostab metoodika, mille alusel mõõta kas otseselt biokütusena
kasutamiseks mõeldud või biokütuse tootmiseks mõeldud biomassi
omamaise sisu osakaalu, ning selle kontrollimise meetmed.
& /et 198
I-MX-14
Sektor: Energia
Allsektor: Elekter
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)
Toimivusnõuded (artikkel 10.9)
Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución
Política de los Estados Unidos Mexicanos), artiklid 25, 27 ja 28
Dekreet, millega parandatakse ja täiendatakse Mehhiko Ühendriikide
põhiseaduse erinevaid energeetikat käsitlevaid sätteid (Decreto por el
que se reforman y adicionan diversas disposiciones de la Constitución
Política de los Estados Unidos Mexicanos, en materia de energía),
avaldatud ametlikus väljaandes 31. oktoobril 2024.
& /et 199
Elektrisektori seadus (Ley del Sector Eléctrico), artiklid 1, 2, 4, 10,
12, 13, 39, 40, 44, 61, 108, 109, 132 ja 151.
Riigiettevõtte „Föderaalne elektrikomisjon“ seadus (Ley de la
Empresa Pública del Estado, Comisión Federal de Electricidad),
artiklid 8, 65 ja 81.
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Riikliku elektrisüsteemi kavandamine ja juhtimine vastavalt
põhiseaduse artiklitele 25, 27 ja 28 ning avaliku elektrienergia
ülekandmise ja jaotamise teenuste eest vastutab üksnes riik; nende
tegevuste jaoks kontsessioone ei anta.
Riigiettevõte võib sõlmida lepinguid eraisikutega muu hulgas elektri
ülekande ja jaotamise avaliku teenuse osutamiseks vajaliku taristu
paigaldamiseks, hooldamiseks ja laiendamiseks.
SE koostab metoodika, mille alusel mõõta elektrisektori omamaise
sisu osakaalu.
& /et 200
SENER võib pärast SE arvamuse saamist ette näha, et samade
tingimuste, kaasa arvatud hinnavõrdsuse, kvaliteedi ja tarnetähtaegade
korral eelistatakse riigiettevõtte taristuprojektide arendamisega seotud
lepingutes, segainvesteeringutes ning elektrisektori osalejate
lepingutes, mis tulenevad energia ja sellega seotud toodete jaotamise
mehhanismidest, omamaiste kaupade soetamist ja omamaiste teenuste
kasutamist, kaasa arvatud Mehhiko kodakondsusega isikute
koolitamist ja palkamist tehnilisel ja juhtimistasandil.
Kui erasektoril on lubatud osaleda elektritööstuse muudes tegevustes,
ei tohi selline tegevus mingil juhul olla ülimuslik sellise riigiettevõtte
tegevuse suhtes, kelle põhiolemus on täita sotsiaalset vastutust ning
tagada avaliku elektriteenuse jätkumine ja kättesaadavus.
Riigiettevõte peab säilitama vähemalt 54 % kalendriaasta jooksul
keskmiselt elektrivõrku suunatud energiast.
& /et 201
Erasektor võib osaleda elektrienergia tootmises segainvesteeringute
kavade kaudu, mille korral peab riigiettevõttel olema projektis
vähemalt 54 % suurune otsene või kaudne osalus.
Elektri põhivarustust võib pakkuda ainult riigiettevõte kõige
madalama võimaliku hinnaga.
Föderaalse elektrikomisjoni ja talle alluvate ettevõtete tegevuse puhul
peab direktorite nõukogu vastavalt föderaalse elektrikomisjoni
seadusele väljastama määrusi omandamise, liisimise, teenuselepingute
sõlmimise ja tööde läbiviimise kohta. Nõukogu võib muu hulgas
nõuda minimaalse omamaise sisu nõude täitmist vastavalt lepingu
iseloomule, tariifikorraldusele ja rahvusvahelistele lepingutele, millele
Mehhiko on alla kirjutanud.
Kõik elektrisektori seaduse alusel antavad load annab välja CNE.
Loaomanikud võivad olla füüsilised isikud või Mehhiko õiguse alusel
asutatud ettevõtted.
& /et 202
I-MX-15
Sektor: Energia
Allsektor: Süsivesinikud ja naftasaadused (kütuse ja määrdeainete tarnimine
lennukite, laevade ja raudteeseadmete jaoks)
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III
peatükk.
Kirjeldus: Investeeringud
Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada kuni
49 % osalust Mehhiko ettevõttes, mis tarnib kütust ja määrdeaineid
laevadele ja raudteeseadmetele ning lennukikütust lennukite
tankimiseks.
& /et 203
I-MX-16
Sektor: Trükkimine, toimetamine ja seotud tegevusalad
Allsektor: Ajalehtede kirjastamine
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 342001 – Ajalehtede, ajakirjade ja perioodikaväljaannete
kirjastamine (piiratud ajalehtedega)
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III
peatükk.
Vastavalt kirjelduses esitatule.
& /et 204
Kirjeldus: Investeeringud
Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid
kuni 49 % osalust Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas
ettevõttes, mille tegevusalaks on peamiselt Mehhiko lugejaskonnale
mõeldud ja Mehhiko territooriumil levitatavate päevalehtede
trükkimine või kirjastamine.
Käesoleva kirje tähenduses on päevalehed ajalehed, mida ei levitata
tasuta, ja mis ilmuvad seitsmel päeval nädalas.
& /et 205
I-MX-17
Sektor: Kauba tootmine
Allsektor: Lõhkeained, ilutulestikuvahendid, tulirelvad ja padrunid
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 352236 – Lõhkeaine ja ilutulestikuvahendite tootmine
CMAP 382208 – Tulirelvade ja padrunite tootmine
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III
peatükk.
& /et 206
Kirjeldus: Investeeringud
Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid
kuni 49 % osalust Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas
ettevõttes, mille tegevusalaks on lõhkeainete, tulirelvade, padrunite,
laskemoona ja ilutulestikuvahendite tootmine, v.a lõhkeainesegude
valmistamine tööstus- ja kaevandustegevuse jaoks.
& /et 207
I-MX-18
Sektor: Kalapüük
Allsektor: Kalapüügiga seotud teenused
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 1300 – Kalapüük
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)
Enamsoodustusrežiim (artikkel 11.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los
Estados Unidos Mexicanos), artikkel 32.
Üldine säästva kalapüügi ja vesiviljeluse seadus (Ley General de
Pesca y Acuacultura Sustentables), VI jaotis, IV peatükk ning VII
jaotis, II peatükk.
& /et 208
Navigatsiooni- ja merekaubandusseadus (Ley de Navegación y
Comercio Marítimos), I jaotis, I peatükk; II jaotis, IV peatükk ning III
jaotis, II peatükk.
Sadamateseadus (Ley de Puertos), I, IV ja VI peatükk.
Määrus kalapüügiseaduse kohta (Reglamento de la Ley de Pesca), II
jaotis, I ja II peatükk, VI jagu.
Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus
Kalandustegevuseks on vaja SAGARPA poolt vesiviljeluse ja
kalapüügi riikliku komisjoni (Comisión Nacional de Acuacultura y
Pesca) kaudu või SCT poolt tema pädevuse raames välja antud luba.
Teatava tegevuse jaoks, nagu kontsessioonitaotluse põhjendamiseks
vajalike kalandustöökohtade loomise ja statsionaarsete püügivahendite
paigaldamine föderaalvetesse, on vaja SAGARPA poolt välja antud
luba. Selliseid lube antakse välja eelistatavalt kohalike kogukondade
elanikele. Võrdsete asjaolude korral eelistatakse põliskogukondi.
& /et 209
Välismaise lipu all seilavatel laevadel on süvendusteenuste
osutamiseks vaja SCT väljastatud luba.
Selliste kalapüügiga seotud sadamateenuste osutamiseks, nagu
laadimine ja laevade varustamine, sideseadmete hooldus, elektritööd,
prügi või jäätmete kogumine ja reovee käitlemine, on vaja SCT
väljastatud luba. Selle loa võivad saada üksnes Mehhiko kodanikud ja
Mehhiko ettevõtjad.
& /et 210
I-MX-19
Sektor: Kalapüük
Allsektor: Kalapüük
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 130011 – Avamerekalapüük
CMAP 130012 – Rannapüük
CMAP 130013 – Mageveekalapüük
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Üldine säästva kalapüügi ja vesiviljeluse seadus (Ley General de
Pesca y Acuacultura Sustentables), VI jaotis, IV peatükk; VII jaotis, I
peatükk; XIII jaotis, ainus peatükk ning XIV jaotis, I, II ja III peatükk.
Navigatsiooni- ja merekaubandusseadus (Ley de Navegación y
Comercio Marítimos), II jaotis, I peatükk.
Föderaalne mereseadus (Ley Federal del Mar), I jaotis, I ja III
peatükk.
& /et 211
Riiklike vete seadus (Ley de Aguas Nacionales), I jaotis ja IV jaotis, I
peatükk.
Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III
peatükk.
Määrus kalapüügiseaduse kohta (Reglamento de la Ley de Pesca), I
jaotis, I peatükk; II jaotis, I, III–VI peatükk ning III jaotis, III ja IV
peatükk.
Kirjeldus: Investeeringud
Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid
kuni 49 % osalust Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas
ettevõttes, mille tegevusalaks on rannapüük, mageveekalapüük ja
kalapüük majandusvööndis, v.a vesiviljelus.
CNIE pooldav otsus on nõutav selleks, et Euroopa Liidu investorid
või nende investeeringud võiksid omada rohkem kui 49 % osalust
Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas ettevõttes, mis tegeleb
avamerekalapüügiga.
& /et 212
I-MX-20
Sektor: Haridusteenused
Allsektor: Erakoolid
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 921101 – Erasektori koolieelse hariduse teenused
CMAP 921102 – Erasektori esimese astme haridusteenused
CMAP 921103 – Erasektori teise astme haridusteenused
CMAP 921104 – Erasektori keskharidusteenused
CMAP 921105 – Erakõrgharidusteenused
CMAP 921106 – Eraharidusteenused, ms ühendavad koolieelse,
esimese astme, teise astme, keskkooli ja kõrghariduse tasemed
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
& /et 213
Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III
peatükk.
Kõrghariduse koordineerimise seadus (Ley para la Coordinación de la
Educación Superior), II peatükk.
Üldine haridusseadus (Ley General de Educación), III peatükk.
Kirjeldus: Investeeringud
CNIE pooldav otsus on nõutav selleks, et Euroopa Liidu investorid
või nende investeeringud võiksid omada rohkem kui 49 % osalust
Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas ettevõttes, mis osutab
koolieelse, esimese astme, teise astme, keskkooli ja kõrghariduse või
kombineeritud eraharidusteenuseid.
& /et 214
I-MX-21
Sektor: Kutse-, tehnilised ja eriteenused
Allsektor: Meditsiiniteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 9231 – Erasektori osutatavad meditsiini-, hambaravi- ja
veterinaarteenused (piiratud meditsiiniteenustega)
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Föderaalne tööseadus (Ley Federal del Trabajo), I peatükk.
Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus
Ainult Mehhiko territooriumil arstina litsentsitud Mehhiko kodanikud
võivad osutada ettevõttesiseseid meditsiiniteenuseid Mehhiko
ettevõtetes.
& /et 215
I-MX-22
Sektor: Kutse-, tehnilised ja eriteenused
Allsektor: Spetsialistid
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 951012 – Tolli ja tolliesindajate teenused
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Tolliseadus (Ley Aduanera), II jaotis, I ja III peatükk, ning VII jaotis,
I peatükk.
Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, II
peatükk.
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Tollimaakler võib olla vaid sünnipärane Mehhiko kodanik.
& /et 216
Importija või eksportija kaupade tollivormistusega seotud formaalsusi
võivad sooritada üksnes selle importija või eksportija vastuvõtja või
seadusliku esindajana (mandatarios) tegutsevad tollimaaklerid.
Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud ei tohi
tollimaakleri agentuuris otseselt ega kaudselt osaleda.
& /et 217
I-MX-23
Sektor: Kutse-, tehnilised ja eriteenused
Allsektor: Eriteenused (kaubanduse valdkonna notar)
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)
Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Föderaalne seadus kaubanduse valdkonna notarite kohta (Ley Federal
de Correduría Pública), artiklid 7, 8, 12 ja 15.
Määrus föderaalse seaduse juurde, mis käsitleb kaubanduse valdkonna
notareid (Reglamento de la Ley Federal de Correduría Pública), I ja II
peatükk, I ja II jagu.
Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, II
peatükk.
& /et 218
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Kaubanduse valdkonna notari (corredor público) litsentsi võib saada
vaid sünnipärane Mehhiko kodanik.
Kaubanduse valdkonna notar peab oma teenuseid osutama isiklikult ja
tal ei tohi kaubanduse valdkonna notari teenuste osutamiseks olla
ärisuhet ühegi teise isikuga.
Notarid asutavad büroo kohas, kus neil on luba tegutseda.
Selle litsentsi võivad saada üksnes Mehhiko kodanikud ja
välismaalaste osalust välistava klausliga Mehhiko ettevõtjad.
& /et 219
I-MX-24
Sektor: Kutse-, tehnilised ja eriteenused
Allsektor: Kutseteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 951002 – Õigusabiteenused (k.a välisõigusealane
konsulteerimine)
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)
Enamsoodustusrežiim (artiklid 10.8 ja 11.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Põhiseaduse 5. artikli kohane reguleeriv seadus, mis käsitleb
kutsealadel tegutsemist föderaalpiirkonnas (Ley Reglamentaria del
Artículo 5º Constitucional, relativo al Ejercicio de las Profesiones en
el Distrito Federal), III peatükk, III jagu ning V peatükk.
Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III
peatükk.
& /et 220
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
CNIE pooldav otsus on nõutav selleks, et Euroopa Liidu investorid
või nende investeeringud võiksid omada rohkem kui 49 % osalust
Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas ettevõttes, mis osutab
õigusabiteenuseid.
Asjaomase rahvusvahelise lepingu puudumisel toimub välismaalaste
kutsetegevus vastastikkuse alusel taotleja elukohas ja vastavuses
Mehhiko õigusega kehtestatud ülejäänud nõuetega.
Välja arvatud käesolevas kirjes sätestatud juhud, võivad Mehhiko
territooriumil asutatud advokaadibüroos osalust omada üksnes
Mehhikos litsentsitud õiguspraktikud.
Euroopa Liidus tegutsemise loaga õiguspraktikud tohivad moodustada
partnerluse Mehhikos litsentsitud õiguspraktikutega.
& /et 221
Euroopa Liidus tegutsemise loaga õiguspraktikute arv, kes toimivad
Mehhiko advokaadibüroos partnerina, ei tohi olla suurem kui samas
advokaadibüroos partnerina tegutsevate Mehhikos litsentsitud
õiguspraktikute arv. Euroopa Liidus tegutsemise loaga õiguspraktikud
tohivad tegutseda kutsealal ja nõustada Mehhiko õiguse alal, kui nad
vastavad Mehhikos õiguspraktikuna tegutsemise nõuetele.
Euroopa Liidus tegutsemise loaga ja Mehhikos tegutsemise loaga
õiguspraktikute partnerluse asutatud advokaadibüroo võib värvata
töötajateks Mehhikos litsentsitud õiguspraktikuid.
Suurema selguse huvides tuleb märkida, et käesolev kirje ei kehti
välis- ja rahvusvahelise õiguse alaste nõustamisteenuste osutamise
kohta seoses välis- ja rahvusvahelise õiguse, vahekohtu-, lepitus- ja
vahendusteenustega välismaiste õiguspraktikute poolt ajutiselt kohale
sõites või kasutades internetipõhist või
telekommunikatsioonitehnoloogiat.
& /et 222
I-MX-25
Sektor: Kutse-, tehnilised ja eriteenused
Allsektor: Kutseteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 9510 Kutse-, tehniliste ja eriteenuste osutamine (piiratud
kutseteenustega)
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)
Enamsoodustusrežiim (artikkel 11.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Põhiseaduse 5. artikli kohane reguleeriv seadus, mis käsitleb
kutsealadel tegutsemist Méxicos (Ley reglamentaria del Artículo 5º
Constitucional, relativo al Ejercicio de las Profesiones en la Ciudad de
México), III peatükk, III jagu ning V peatükk.
& /et 223
Määrus põhiseaduse 5. artikli kohase reguleeriva seaduse kohta, mis
käsitleb kutsealadel tegutsemist föderaalpiirkonnas (Reglamento de la
Ley Reglamentaria del Artículo 5º Constitucional, relativo al Ejercicio
de las Profesiones en el Distrito Federal), III peatükk.
Üldine elanikkonnaseadus (Ley General de Población), III peatükk.
Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus
Asjakohaste rahvusvaheliste lepingute kohaselt, millega Mehhiko on
liitunud, võivad välismaalased tegutseda Méxicos kutsealadel, mis on
loetletud põhiseaduse 5. artikli kohases reguleerivas seaduses, mis
käsitleb kutsealadel tegutsemist Méxicos.
Asjaomase rahvusvahelise lepingu puudumisel toimub välismaalaste
kutsetegevus vastastikkuse alusel taotleja elukohas ja vastavuses
Mehhiko õigusega kehtestatud ülejäänud nõuetega.
& /et 224
I-MX-26
Sektor: Usutalitused
Allsektor:
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 929001 – Usuorganisatsioonide teenused
Asjaomased kohustused: Kõrgem juhtkond ja juhatus (artikkel 10.10)
Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Usuühenduste ja usukommete seadus (Ley de Asociaciones Religiosas
y Culto Público), II jaotis, I ja II peatükk.
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Usuühenduste esindajad Mehhikos peavad olema Mehhiko kodanikud.
& /et 225
Usuühendused on usuühenduste ja usukommete seaduse kohaselt
asutatud ühendused.
Usuühendused peavad olema registreeritud siseministeeriumis
(Secretaría de Gobernación, SEGOB). Registreerimiseks peavad
usuühingud olema asutatud Mehhikos.
& /et 226
I-MX-27
Sektor: Põllumajandusteenused
Allsektor:
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 971010 – Põllumajandusteenuste osutamine
Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los
Estados Unidos Mexicanos), artikkel 32.
Föderaalne taimeterviseseadus (Ley Federal de Sanidad Vegetal), II
jaotis, IV peatükk.
Määrus Mehhiko Ühendriikide fütosanitaarseaduse kohta
(Reglamento de la Ley de Sanidad Fitopecuaria de los Estados Unidos
Mexicanos), VII peatükk.
& /et 227
Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus
Pestitsiidide pihustamiseks on vaja SAGARPA poolt välja antud
kontsessiooni.
Selle kontsessiooni võivad saada üksnes Mehhiko kodanikud ja
Mehhiko ettevõtjad.
& /et 228
I-MX-28
Sektor: Transport
Allsektor: Lennutransport
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 384205 – Õhusõidukite tootmine, kokkupanek ja remont
(piiratud õhusõidukite remondiga)
Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Tsiviillennundusseadus (Ley de Aviación Civil), III peatükk, II jaotis.
Tsiviillennunduse määrus (Reglamento de la Ley de Aviación Civil),
VII peatükk.
& /et 229
Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus
Õhusõidukite remondirajatiste ning personali õppe- ja
koolituskeskuste asutamiseks ja käitamiseks või käitamiseks ja
kasutamiseks on vaja SCT väljastatud luba.
Selle loa saamiseks peab huvitatud pool tõendama, et õhusõidukite
remondirajatised ning personali õppe- ja koolituskeskused asuvad
Mehhikos.
& /et 230
I-MX-29
Sektor: Transport
Allsektor: Lennutransport5
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 973302 – Lennujaamade ja kopteriväljakute haldusteenused
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los
Estados Unidos Mexicanos), artikkel 32.
Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de
Comunicación), I köide, I, II ja III peatükk.
Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III
peatükk.
5 Suurema selguse huvides on lennuteenused ja lennuteenuste asjaomased abiteenused jäetud
artikli 10.5 „Kohaldamisala“ lõigu 2 punktiga e ja artikli 11.2 „Kohaldamisala“ lõigu 2
punktiga g välja peatükkide 10 „Investeeringud“ ja 11 „Piiriülene teenustekaubandus“
kohaldamisalast. Mehhiko lisab seoses kõnealuse tegevusega rea meetmeid ainuüksi
läbipaistvuse nimel.
& /et 231
Tsiviillennundusseadus (Ley de Aviación Civil), I ja IV peatükk.
Lennujaamade seadus (Ley de Aeropuertos), III peatükk.
Määrus lennujaamade seaduse kohta (Reglamento de la Ley de
Aeropuertos), II jaotis, I, II ja III peatükk.
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Lennujaamade ja kopteriväljakute ehitamiseks ja käitamiseks või
ainult käitamiseks on nõutav SCT antav kontsessioon. Selle
kontsessiooni võivad saada üksnes Mehhiko ettevõtjad.
CNIE pooldav otsus on nõutav selleks, et Euroopa Liidu investorid
või nende investeeringud võiksid omada rohkem kui 49 % osalust
Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas ettevõttes, millel on luba
või kontsessioon avaliku lennuväljateenuse osutamiseks.
Otsustamisel eelistab CNIE riiklikku ja tehnoloogilist arengut ning
kaitseb riigi suveräänsust.
& /et 232
I-MX-30
Sektor: Transport
Allsektor: Lennutransport6
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 713001 – Regulaarlennud riigisiseselt registreeritud
õhusõidukitega
CMAP 713002 – Mitteregulaarlennud (Õhutaksod)
Lennundusalased eriteenused
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Kõrgem juhtkond ja juhatus (artikkel 10.10)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Tsiviillennundusseadus (Ley de Aviación Civil), IX ja X peatükk.
Määrus tsiviillennundusseaduse kohta (Reglamento de la Ley de
Aviación Civil), II jaotis, I peatükk.
6 Suurema selguse huvides on lennuteenused ja lennuteenuste asjaomased abiteenused jäetud
artikli 10.5 „Kohaldamisala“ lõigu 2 punktiga e ja artikli 11.2 „Kohaldamisala“ lõigu 2
punktiga g välja peatükkide 10 „Investeeringud“ ja 11 „Piiriülene teenustekaubandus“
kohaldamisalast. Mehhiko lisab seoses kõnealuse tegevusega rea meetmeid ainuüksi
läbipaistvuse nimel.
& /et 233
Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III
peatükk.
Vastavalt kirjelduses esitatule.
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid
kuni 49 % hääleõiguslikust osakapitalist Mehhikos asutatud või
asutada kavatsetavas ettevõttes, mis pakub siseriiklikke regulaar- ja
mitteregulaarlende, rahvusvahelisi mitteregulaarlende õhutakso kujul
või lennundusalaseid eriteenuseid. Juhatuse eesistuja ja vähemalt kaks
kolmandikku selle liikmetest ning kaks kolmandikku ettevõtte
juhtivtöötajatest peavad olema Mehhiko kodanikud.
Õhusõidukeid võivad Mehhikos registreerida üksnes Mehhiko
kodanikud ja Mehhiko ettevõtted, milles 51 % hääleõiguslikust
osakapitalist omavad või kontrollivad Mehhiko kodanikud, ning mille
juhatuse eesistuja ja vähemalt kaks kolmandikku juhtivtöötajatest on
Mehhiko kodanikud.
& /et 234
I-MX-31
Sektor: Transport
Allsektor: Lennundusalased eriteenused7
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de
Comunicación), I köide, III peatükk.
Tsiviillennundusseadus (Ley de Aviación Civil), I, II, IV ja IX
peatükk.
Vastavalt kirjelduses esitatule.
7 Suurema selguse huvides on lennuteenused ja lennuteenuste asjaomased abiteenused jäetud
artikli 10.5 „Kohaldamisala“ lõigu 2 punktiga e ja artikli 11.2 „Kohaldamisala“ lõigu 2
punktiga g välja peatükkide 10 „Investeeringud“ ja 11 „Piiriülene teenustekaubandus“
kohaldamisalast. Mehhiko lisab seoses kõnealuse tegevusega rea meetmeid ainuüksi
läbipaistvuse nimel.
& /et 235
Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus
Kõigi lennundusalaste eriteenuste osutamiseks Mehhiko territooriumil
on vaja SCT väljastatud luba. See luba võidakse anda üksnes juhul,
kui nimetatud teenuste osutamisest huvitatud isik elab Mehhiko
territooriumil.
& /et 236
I-MX-32
Sektor: Transport
Allsektor: Veetransport
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 973203 – Mere-, järve- ja jõesadamate haldamine
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Sadamateseadus (Ley de Puertos), IV ja V peatükk.
Määrus sadamate seaduse kohta (Reglamento de la Ley de Puertos), I
jaotis, I ja VI peatükk.
Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III
peatükk.
Kirjeldus: Investeeringud
Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid
kuni 49 % osalust Mehhiko ettevõttes, millel on volitus toimida
sadamate haldajana.
& /et 237
I-MX-33
Sektor: Transport
Allsektor: Veetransport
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 384201 – Laevade tootmine ja remont
Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los
Estados Unidos Mexicanos), artikkel 32.
Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de
Comunicación), I köide, I, II ja III peatükk.
Navigatsiooni- ja merekaubandusseadus (Ley de Navegación y
Comercio Marítimos), I jaotis, II peatükk.
Sadamateseadus (Ley de Puertos), IV peatükk.
& /et 238
Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus
Laevatehase ehitamiseks ja käitamiseks või ainult käitamiseks on
nõutav SCT antav kontsessioon. Selle kontsessiooni võivad saada
üksnes Mehhiko kodanikud ja Mehhiko ettevõtjad.
& /et 239
I-MX-34
Sektor: Transport
Allsektor: Veetransport
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 973201 – Laevade laadimis- ja lossimisteenused (sh dokkide
käitamine ja hooldus; laevade laadimine ja lossimine kalda ääres;
mereveoste käitlemine; maabumissildade käitamine ja hooldus;
laevade ja paatide puhastamine; stividoriteenused; kauba vedu laevade
ja veoautode, rongide, torujuhtmete ja kaide vahel; veeäärsete
terminalide töö)
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)
Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los
Estados Unidos Mexicanos), artikkel 32.
& /et 240
Navigatsiooni- ja merekaubandusseadus (Ley de Navegación y
Comercio Marítimos), I jaotis, II peatükk ning II jaotis, IV ja V
peatükk.
Sadamateseadus (Ley de Puertos), II, IV ja VI peatükk.
Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de
Comunicación), I köide, I, II ja III peatükk.
Määrus territoriaalmere, veeteede, randade, asjaomase föderaalse
rannikuala ja merelt võidetud maa kasutamise ja käsutamise kohta
(Reglamento para el Uso y Aprovechamiento del Mar Territorial, Vías
Navegables, Playas, Zona Federal Marítimo Terrestre y Terrenos
Ganados al Mar), II peatükk, II jagu.
Vastavalt kirjelduses esitatule.
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
CNIE pooldav otsus on nõutav selleks, et Euroopa Liidu investorid
või nende investeeringud võiksid omada rohkem kui 49 % osalust
Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas ettevõttes, mis osutab
siseveelaevadele selliseid sadamateenuseid nagu pukseerimine,
sildumine ja abilaevade teenused.
& /et 241
Mere- ja siseveesadamaterminalide, sh dokkide, kraanade ja seotud
rajatiste ehitamiseks ja käitamiseks või ainult käitamiseks on nõutav
SCT antav kontsessioon. Selle kontsessiooni võivad saada üksnes
Mehhiko kodanikud ja Mehhiko ettevõtjad.
Stividori- ja ladustamisteenuste osutamiseks on vaja SCT väljastatud
luba. Selle loa võivad saada üksnes Mehhiko kodanikud ja Mehhiko
ettevõtjad.
& /et 242
I-MX-35
Sektor: Transport
Allsektor: Veetransport
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 973203 – Mere- ja siseveesadamad (Järve- ja jõesadamate
haldamine)
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Navigatsiooni- ja merekaubandusseadus (Ley de Navegación y
Comercio Marítimos), III jaotis, III peatükk.
Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III
peatükk.
Sadamateseadus (Ley de Puertos), IV ja VI peatükk.
& /et 243
Kirjeldus: Investeeringud
Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid
kuni 49 % osakapitalist Mehhiko ettevõttes, mille tegevusalaks on
sadama lootsiteenuste osutamine siseveelaevadele.
& /et 244
I-MX-36
Sektor: Transport
Allsektor: Veetransport8
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 712011 – Rahvusvahelised meretransporditeenused
CMAP 712012 – Merekabotaažiteenused
CMAP 712013 – Rahvusvaheliste ja kabotaažilaevade
pukseerimisteenused
CMAP 712021 – Jõe- ja järvetransporditeenused
CMAP 712022 – Siseveesadamate teenused
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)
Enamsoodustusrežiim (artiklid 10.8 ja 11.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
8 Suurema selguse huvides on riigisisene merekabotaaž jäetud artikli 10.5 „Kohaldamisala“
lõigu 2 punktiga d ja artikli 11.2 „Kohaldamisala“ lõigu 2 punktiga b välja peatükkide 10
„Investeeringud“ ja 11 „Piiriülene teenustekaubandus“ kohaldamisalast. Mehhiko lisab seoses
kõnealuse tegevusega rea meetmeid ainuüksi läbipaistvuse nimel.
& /et 245
Meetmed: Navigatsiooni- ja merekaubandusseadus (Ley de Navegación y
Comercio Marítimos), III jaotis, I peatükk.
Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III
peatükk.
Föderaalne majanduskonkurentsi seadus (Ley Federal de Competencia
Económica), IV peatükk.
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Avamerelaevu käitada ja kasutada, sh osutada transpordi- ja
rahvusvahelisi pukseerimisteenuseid, võivad vastastikkuse alusel
kooskõlas rahvusvaheliste lepingutega kõigi riikide laevaomanikud ja
laevad.
& /et 246
Kabotaaži- ja siseveelaevade käitamine ja kasutamine on reserveeritud
Mehhiko laevaomanikele Mehhiko laevadega. Kui Mehhiko laevad ei
ole samade tehniliste tingimuste juures sobivad või kättesaadavad, või
kui see on vajalik avaliku huvi seisukohast, võib SCT anda Mehhiko
laevaomanikele välja ajutised navigatsiooniload välismaal
registreeritud laevade kasutamiseks järgmises eelistusjärjekorras:
a) Mehhiko laevaomanik laevapereta prahitud välismaal
registreeritud laevaga ning
b) Mehhiko laevaomanik muul viisil prahitud välismaal
registreeritud laevaga.
Sisevee- ja kabotaažilaevu turismikruiisideks, süvendamis- ja
ujuvmasinaid sadamate ehitamiseks, taastamiseks ja käitamiseks
võivad käitada ja kasutada Mehhiko või välismaised
laevandusettevõtjad, kasutades Mehhikos või välismaal registreeritud
laevu või ujuvmasinaid vastastikkuse alusel Euroopa Liidu või selle
liikmesriikidega, püüdes anda eelisõiguse Mehhiko ettevõtetele ja
järgides kohaldatavat õigust.
& /et 247
Toetudes riikliku monopolivastase komisjoni (Comisión Nacional
Antimonopolio) eelnevale arvamusele, võib SCT otsustada, et teatavat
kabotaaži võivad teostada üksnes täielikult või osaliselt Mehhiko
laevandusettevõtjad Mehhiko laevadega või maine kohaselt Mehhiko
laevadega, kui asjaomasel turul puuduvad tegeliku konkurentsi
tingimused, nagu on sätestatud föderaalses majanduskonkurentsi
seaduses (Ley Federal de Competencia Económica).
Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud võivad omada vaid
kuni 49 % osalust Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas
laevandusettevõttes või Mehhiko laevades, mille tegevusalaks on
laevade kommertskasutus sisevee- ja kabotaažinavigatsiooniks, v.a
turismikruiisid ning süvendite ja ujuvmasinate kasutamine sadamate
ehitamiseks, taastamiseks ja käitamiseks.
CNIE pooldav otsus on nõutav selleks, et Euroopa Liidu investorid
või nende investeeringud võiksid omada rohkem kui 49 % osalust
Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas ettevõttes, mis osutab
avamere-navigatsiooniteenuseid ja sadama pukseerimisteenuseid.
& /et 248
I-MX-37
Sektor: Transport
Allsektor: Energeetikaga mitteseotud torujuhtmed
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los
Estados Unidos Mexicanos), artikkel 32.
Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de
Comunicación), I köide, I, II ja III peatükk.
Riiklike vete seadus (Ley de Aguas Nacionales), I jaotis, II peatükk ja
IV jaotis, II peatükk.
& /et 249
Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus
Muude toodete kui energia või peamiste naftakeemiasaaduste
transpordiks mõeldud torujuhtmete ehitamiseks ja käitamiseks või
ainult käitamiseks on nõutav SCT antav kontsessioon.
Selle kontsessiooni võivad saada üksnes Mehhiko kodanikud ja
Mehhiko ettevõtjad.
& /et 250
I-MX-38
Sektor: Transport
Allsektor: Raudteetransporditeenused
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 711101 – Raudteetransporditeenused
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)
Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, III
peatükk.
Raudteeteenust reguleeriv seadus (Ley Reglamentaria del Servicio
Ferroviario), I ja II peatükk, III jaotis.
Määrus raudteeteenuse kohta (Reglamento del Servicio Ferroviario), I
jaotis, I, II ja III peatükk; II jaotis, I ja IV peatükk ning III jaotis, I
peatükk, I ja II jagu.
& /et 251
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
CNIE pooldav otsus on nõutav selleks, et Euroopa Liidu investorid
või nende investeeringud võiksid omada rohkem kui 49 % osalust
Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas ettevõttes, mis tegeleb
üldiseks ühendusteeks peetavate raudteede ehitamise, käitamise ja
kasutamise või avaliku raudteetransporditeenuse osutamisega.
Otsustamisel võtab CNIE arvesse vajadust eelistada riiklikku ja
tehnoloogilist arengut ning kaitsta riigi suveräänsust.
Raudteetransporditeenuste ehitamiseks, käitamiseks ja kasutamiseks
ning avaliku raudteetransporditeenuse osutamiseks on nõutav SCT
poolt välja antud kontsessioon. Selle kontsessiooni võivad saada
üksnes Mehhiko ettevõtjad.
Abiteenuste osutamiseks, sisenemis- ja väljumisrajatiste, ülesõitude ja
väikerajatiste ehitamiseks, reklaamide ja kuulutuste paigaldamiseks
liinikoridori ning raudteeliine ületavate sildade ehitamiseks ja
käitamiseks on vaja SCT väljastatud luba. Selle loa võivad saada
üksnes Mehhiko kodanikud ja Mehhiko ettevõtjad.
& /et 252
I-MX-39
Sektor: Transport
Allsektor: Maismaatransport
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 973101 – Reisibussiterminalide haldamisteenused ja
abiteenused (piiratud peamiste bussi- ja veokiterminalide ning bussi-
ja veokijaamadega)
Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)
Enamsoodustusrežiim (artikkel 11.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Maanteede, sildade ja föderaalse maanteetranspordi seadus (Ley de
Caminos, Puentes y Autotransporte Federal), I jaotis, III peatükk.
& /et 253
Määrus föderaalmaanteede liinikoridoride ka ümbritsevate alade
käsutamise kohta (Reglamento para el Aprovechamiento del Derecho
de Vía de las Carreteras Federales y Zonas Aledañas), II ja IV
peatükk.
Määrus föderaalse maanteetranspordi ja abiteenuste kohta
(Reglamento de Autotransporte Federal y Servicios Auxiliares), I
peatükk.
Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus
Bussi- või veokijaama või -terminali asutamiseks või käitamiseks on
vaja SCT väljastatud luba. Selle loa võivad saada üksnes Mehhiko
kodanikud ja Mehhiko ettevõtjad.
Loa saamiseks peab huvitatud pool tõendama, et ta asub Mehhikos.
& /et 254
I-MX-40
Sektor: Transport
Allsektor: Maismaatransport
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 973102 – Maanteede ja sildade haldamisteenused ja
abiteenused
Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los
Estados Unidos Mexicanos), artikkel 32.
Maanteede, sildade ja föderaalse maanteetranspordi seadus (Ley de
Caminos, Puentes y Autotransporte Federal), I jaotis, III peatükk.
& /et 255
Määrus föderaalse maanteetranspordi ja abiteenuste kohta
(Reglamento de Autotransporte Federal y Servicios Auxiliares), I ja V
peatükk.
Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus
Föderaalse maanteetranspordi abiteenuste osutamiseks on vaja SCT
väljastatud luba. Selle loa võivad saada üksnes Mehhiko kodanikud ja
Mehhiko ettevõtjad.
Suurema selguse huvides olgu märgitud, et abiteenused ei ole
föderaalse reisijate, turistide või kauba maanteeveo osa, aga need
täiendavad nende käitamist ja kasutust.
& /et 256
I-MX-41
Sektor: Transport
Allsektor: Maismaatransport
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 711201 – Ehitusmaterjalide transpordi teenused
CMAP 711202 – Kolimisteenused
CMAP 711203 – Muud spetsialiseeritud kaubaveoteenused
CMAP 711204 – Üldised kaubaveoteenused
CMAP 711311 – Pikamaa-reisibusside teenused
CMAP 711318 – Kooli- ja turismibusside teenused (piiratud turistide
veoteenustega)
CMAP 720002 – Kulleriteenused
& /et 257
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)
Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, II
peatükk.
Maanteede, sildade ja föderaalse maanteetranspordi seadus (Ley de
Caminos, Puentes y Autotransporte Federal), I jaotis, I ja III peatükk.
Määrus föderaalse maanteetranspordi ja abiteenuste kohta
(Reglamento de Autotransporte Federal y Servicios Auxiliares), I
peatükk.
Vastavalt kirjelduses esitatule.
& /et 258
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Euroopa Liidu investorid või nende investeeringud ei või omada
osalust Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas välismaalaste
osalust välistava klausliga ettevõttes, mis osutab sisemaiseid maantee-
kaubaveoteenuseid punktist punkti Mehhiko territooriumil, v.a
pakiposti- ja kulleriteenused.
Lasti, reisijate ja turistide maanteetransporditeenuste osutamiseks on
vaja SCT väljastatud luba.
Euroopa Liidu investor või tema investeering võib omada kuni 100 %
osalust Mehhikos asutatud või asutada kavatsetavas ettevõttes, mille
tegevusalaks on linnadevahelise bussiteenuse, turistide veoteenuse või
rahvusvahelise lasti maanteetransporditeenuse osutamine punktist
punkti Mehhiko territooriumil.
& /et 259
Maanteetransporditeenuseid sisemaise lasti vedamiseks punktist
punkti Mehhiko territooriumil võivad osutada üksnes Mehhiko
kodanikud ja välismaalaste osalust välistava klausliga Mehhiko
ettevõtjad, kasutades Mehhikos registreeritud seadmeid, mis on
Mehhikos toodetud või Mehhikosse seaduslikult imporditud, ning
Mehhiko kodanikest juhte.
Pakiposti- ja kulleriteenuste osutamiseks on vaja SCT väljastatud
luba. Neid teenuseid võivad osutada üksnes Mehhiko kodanikud ja
Mehhiko ettevõtjad.
& /et 260
I-MX-42
Sektor: Transport
Allsektor: Raudteetransporditeenused
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 711101 – Raudteetransporditeenused (piiratud raudteeveeremi
töötajatega)
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Föderaalne tööseadus (Ley Federal del Trabajo), VI jaotis, V peatükk
Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus
Raudteeveeremi töötajad peavad olema Mehhiko kodanikud.
& /et 261
I-MX-43
Sektor: Transport
Allsektor: Maismaatransport
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 711312 – Linna- ja linnalähiliinide reisibusside teenused
CMAP 711315 – Mootorsõidukitega taksoteenused
CMAP 711316 – Mootorsõidukitega kindla marsruudiga veoteenused
CMAP 711317 – Mootorsõidukitega veoteenused taksopeatustest
CMAP 711318 – Kooli- ja turismibusside teenused (piiratud
koolibussiteenustega)
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)
Valitsemistasand: Kesktasand
& /et 262
Meetmed: Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera), I jaotis, II
peatükk.
Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de
Comunicación), I köide, I ja II peatükk.
Maanteede, sildade ja föderaalse maanteetranspordi seadus (Ley de
Caminos, Puentes y Autotransporte Federal), I jaotis, III peatükk.
Määrus föderaalse maanteetranspordi ja abiteenuste kohta
(Reglamento de Autotransporte Federal y Servicios Auxiliares), I
peatükk.
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Kohalikke linnasiseseid ja linnalähedasi reisibussiteenuseid,
koolibussiteenuseid ning takso- ja muid ühistransporditeenuseid
võivad osutada üksnes Mehhiko kodanikud ja välismaalaste osalust
välistava klausliga Mehhiko ettevõtjad.
& /et 263
I-MX-44
Sektor: Teabevahetus
Allsektor: Meelelahutusteenused (Kino)9
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 941103 – Eraviisiline filmide näitamine
Asjaomased kohustused: Enamsoodustusrežiim (artiklid 10.8 ja 11.7)
Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)
Valitsemistasand: Kesktasand
Meetmed: Föderaalne kinematograafiaseadus (Ley Federal de Cinematografía),
III peatükk.
Määrus föderaalse kinematograafiaseaduse kohta (Reglamento de la
Ley Federal de Cinematografía), V peatükk.
9 Suurema selguse huvides on audio-visuaalteenused jäetud artikli 10.5 „Kohaldamisala“ lõigu
2 punktiga c ja artikli 11.2 „Kohaldamisala“ lõigu 2 punktiga a välja peatükkide 10
„Investeeringud“ ja 11 „Piiriülene teenustekaubandus“ kohaldamisalast. Mehhiko lisab seoses
kõnealuse tegevusega rea meetmeid ainuüksi läbipaistvuse nimel.
& /et 264
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Filminäitajad peavad reserveerima 10 % kogu ekraaniajast omamaiste
filmide näitamisele.
& /et 265
Liide I-B-2
KEHTIVATE MEETMETEGA SEOTUD RESERVATSIOONID
MEHHIKO LOETELU
Kesktasandist madalamal tasandil kohaldatavad reservatsioonid
Tahtlikult tühjaks jäetud
_________________
& /et 1
II LISA
TULEVASED MEETMED
SELGITAVAD MÄRKUSED
1. Käesolevas lisas sisalduvas lepinguosalise loetelus sätestatakse vastavalt artiklitele 10.12
„Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ ja 11.8 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“
konkreetsed sektorid, allsektorid või tegevus, mille suhtes kõnealune lepinguosaline võib jätta
kehtima või kehtestada uusi või piiravamaid meetmeid, mis ei ole kooskõlas järgmistes sätetes
kehtestatud kohustustega:
a) 10.7 „Võrdne kohtlemine“, 11.6 „Võrdne kohtlemine“;
b) 10.8 „Enamsoodustusrežiim“, 11.7 „Enamsoodustusrežiim“;
c) 10.9 „Toimivusnõuded“;
d) 10.10 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“ või
e) 11.5 „Kohapealne esindatus“.
& /et 2
2. Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „CMAP“ Mehhiko tegevusalade ja toodete klassifikaatori (Clasificación Mexicana de
Actividades y Productos) numbreid, mille riiklik statistika- ja geograafiainstituut (Instituto
Nacional de Estadística y Geografía) on esitanud Mehhiko tegevusalade ja toodete
klassifikaatoris (Clasificación Mexicana de Actividades y Productos), 1994;
b) „CPC“ ühtset tooteklassifikaatorit, mis on esitatud ÜRO statistikaameti väljaandes Statistical
Papers, Series M, nr 77, Provisional Central Product Classification, 1991 ning
c) „ISIC“ rahvusvahelist majandustegevusalade klassifikaatorit, mis on esitatud ÜRO
statistikaameti väljaandes Statistical Papers, Series M, nr 4, ISIC REV 3.1, 2002.
3. Lepinguosalise loetelu ei piira lepinguosaliste teenustekaubanduse üldlepingust tulenevaid
õigusi ja kohustusi.
4. Loetelu iga kirje sisaldab järgmisi osi:
a) „sektor“ tähendab üldist sektorit, kus kirje on tehtud;
& /et 3
b) „allsektor“ tähendab konkreetset sektorit, kus kirje on tehtud;
c) „tegevusala klassifikatsioon“ tähendab nõuetele mittevastava meetmega hõlmatud tegevust
vastavalt CMAP-le, CPC-le või ISICile, kui see on asjakohane;
d) „asjaomased kohustused“ täpsustab lõikes 1 osutatud kohustusi, mis vastavalt artiklitele 10.12
„Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ ja 11.8 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja
erandid“ ei kehti kirjes nimetatud sektorite, allsektorite või tegevuse kohta;
e) „kirjeldus“ sisaldab reservatsiooniga hõlmatud sektori, allsektori või tegevuse ulatust ning
f) „kehtivad meetmed“ on reservatsiooniga hõlmatud sektori, allsektori või tegevuse suhtes
kohaldatavate kehtivate meetmete mittetäielik loetelu läbipaistvuse eesmärgil.
5. „valitsemistasand“ Mehhiko loetelus näitab, millisel valitsemistasandil juhitakse asjaomaseid
meetmeid.
6. Kirje tõlgendamisel võetakse arvesse selle kirje kõiki osi. Kirjelduse osa on teiste osade
suhtes ülimuslik.
& /et 4
7. Euroopa Liidu tasandil kehtestatud reservatsioon kehtib Euroopa Liidu ja liikmesriigi meetme
suhtes riiklikul tasandil, samuti valitsuse meetme suhtes liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui
liikmesriik on reservatsiooni kohaldamisalast välja jäetud.
8. Mehhiko või liikmesriigi riiklikul tasandil kehtestatud reservatsioon kehtib valitsuse meetme
suhtes kesk-, piirkondlikul või kohalikul tasandil kõnealuses riigis.
9. Kui lepinguosaline jätab kehtima meetme, mille kohaselt peab teenuseosutaja tema
territooriumil teenuse osutamiseks olema füüsiline isik, kodanik, alaline elanik või tema
territooriumi elanik või omama seal elu- või asukohta, peetakse selle meetme puhul vastavalt
lõikes 1 osutatud kohustusele seoses 11. peatükiga „Piiriülene teenustekaubandus“ tehtavat
reservatsiooni 10. peatükiga „Investeeringud“ seotud reservatsiooniks vastavalt lõikes 1 osutatud
kohustusele kõnealuse meetme ulatuses.
10. Lepinguosalise loetelu ei sisalda meetmeid, mis on seotud kvalifikatsiooninõuete ja
menetlustega, tehniliste standardite ning litsentsimisnõuete ja menetlustega, mis ei kujuta endast
võrdse kohtlemise piirangut artikli 10.7 „Võrdne kohtlemine“ või 11.6 „Võrdne kohtlemine“
tähenduses või turulepääsu piirangut artikli 10.6 „Turulepääs“ või 11.4 „Turulepääs“ tähenduses.
Neid meetmeid (nagu tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused,
kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatavad eksamid,
mille hulgas võivad olla keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi
teostada kaitsealadel või -piirkondades) kohaldatakse igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis
nimetatud.
& /et 5
11. Alljärgnevas Euroopa Liidu loetelus kasutatakse järgmisi lühendeid:
AT Austria
BE Belgia1
BG Bulgaaria
CY Küpros
CZ Tšehhi
DE Saksamaa
DK Taani
EE Eesti
EMP Euroopa Majanduspiirkond
EL Kreeka
1 Reservatsioonide kohaldamisel Belgias hõlmab keskne valitsemistasand föderaalvalitsust ning
piirkondade ja kogukondade valitsusi, sest neil kõigil on võrdsed seadusandlikud volitused.
& /et 6
ES Hispaania
EU Euroopa Liit, sealhulgas selle liikmesriigid
FI Soome2
FR Prantsusmaa
HR Horvaatia
HU Ungari
IE Iirimaa
IT Itaalia
LT Leedu
LU Luksemburg
LV Läti
MT Malta
2 Reservatsioonide kohaldamisel Soomes tähendab piirkondlik valitsemistasand Ahvenamaad.
& /et 7
NL Madalmaad
OECD Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
PL Poola
PT Portugal
RO Rumeenia
SE Rootsi
SI Sloveenia
SK Slovakkia
& /et 8
12. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et Euroopa Liidu puhul ei kaasne võrdse kohtlemise
kohustusega nõue laiendada Mehhiko füüsilistele isikutele või ettevõtetele kohtlemist, mida
liikmesriigis kohaldatakse teise liikmesriigi füüsiliste isikute või ettevõtete suhtes vastavalt Euroopa
Liidu toimimise lepingule või Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt võetud meetmetele, kaasa
arvatud nende rakendamisele liikmesriikides. Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt
võimaldatakse selline võrdne kohtlemine üksnes ettevõtjatele, kes on moodustatud või
organiseeritud kooskõlas mõne liikmeriigi õigusnormidega ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse
asukoht või peamine tegevuskoht on Euroopa Liidus, sealhulgas nendele Euroopa Liidus asutatud
ettevõtjatele, kes on Mehhiko füüsiliste isikute või ettevõtjate omanduses või kontrolli all.
13. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et Mehhiko loetelus tähendavad mõisted „rahvas“ ja
„riik“ Mehhikot.
& /et 9
Liide II-A
TULEVASTE MEETMETEGA SEOTUD RESERVATSIOONID
ELi LOETELU
Reservatsioonide loetelu
II-EU-1 – kõik sektorid
II-EU-2 – Kutseteenused (kõik kutsealad, välja arvatud tervishoiuga seotud kutsealad)
II-EU-3 – Kutseteenused – Tervishoiuga seotud kutsealad ja farmaatsiatoodete jaemüük
II-EU-4 – Äriteenused – Teadus- ja arendusteenused
II-EU-5 – Äriteenused – Kinnisvarateenused
II-EU-6 – Äriteenused – Rendi- või kasutusrendi teenused
II-EU-7 – Äriteenused – Inkassoteenused, krediidiinfoteenused
& /et 10
II-EU-8 – Äriteenused – Tööjõu vahendamise teenused
II-EU-9 – Äriteenused – Turva- ja juurdlusteenused
II-EU-10 – Äriteenused – Muud äriteenused
II-EU-11 – Telekommunikatsiooniteenused
II-EU-12 – Ehitus
II-EU-13 – Turustusteenused
II-EU-14 – Haridusteenused
II-EU-15 – Tervishoiu- ja sotsiaalteenused
II-EU-16 – Turismi- ja reisiteenused
II-EU-17 – Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused
II-EU-18 – Transporditeenused ja transpordi abiteenused
II-EU-19 – Põllumajandus, kalandus ja vesi
II-EU-20 – Energiaga seotud tegevus
II-EU-21 – Muud mujal nimetamata teenused
& /et 11
II-EU-1 – Kõik sektorid
Sektor/Allsektor: Kõik sektorid
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Enamsoodustusrežiim
Toimivusnõuded
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
& /et 12
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
a) Kaubanduslik kohalolek
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
FI: piirangud, mis keelavad füüsilistel isikutel, kellel ei ole Ahvenamaa piirkondlikku
kodakondsust, ja juriidilistel isikutel omandada ja omada kinnisvara Ahvenamaal ilma
saarestiku pädevate asutuste loata. Kehtivad piirangud seoses asutamisõigusega ja
majandustegevusega tegelemise õigusega füüsilistele isikutele, kellel ei ole Ahvenamaa
piirkondlikku kodakondsust, ja ettevõtetele ilma saarestiku pädevate asutuste loata
Kehtivad meetmed:
FI: Ahvenanmaan maanhankintalaki (Ahvenamaa maaomandamisseadus) (3/1975), § 2; ja
Ahvenanmaan itsehallintolaki (Ahvenamaa autonoomia seadus) (1144/1991), § 11.
& /et 13
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, toimivusnõuded, kõrgem juhtkond ja juhatus:
FR: ettevõtlusvormid – vastavalt finants- ja rahandusseadustiku artiklitele L151-1 ja R153-1
tuleb Prantsusmaal finants- ja rahaseadustiku artiklis R153-2 loetletud sektorites
välisinvesteeringute tegemiseks saada eelnevalt majandusministeeriumi heakskiit.
Kehtivad meetmed:
FR: finants- ja rahaseadustik, artiklid L151-1, R153-1.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus:
FR: ettevõtlusvormid: välisosaluse piiramine hiljuti erastatud äriühingutes avalikkusele
pakutavate aktsiate hulgaga, mille Prantsusmaa valitsus määrab kindlaks iga juhtumi puhul
eraldi. Teatavates kaubandus-, tööstus- või käsitöövaldkondades on vaja asutamiseks eriluba,
kui tegevdirektoril ei ole alalist elamisluba.
& /et 14
Ainult investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
BG: Teatavate riigi või avaliku vara kasutamisega seotud majandustegevusalade puhul on
nõutav kontsessiooniseaduse alusel antud kontsessiooni olemasolu.
Äriühingud, mille kapitalist üle 50 % kuulub riigile või omavalitsusele, peavad saama
äriühingu põhivara võõrandamise tehingu sooritamiseks ja osaluse soetamist, rentimist,
ühistegevust, laenu, nõuete kindlustamist või käskvekslitest tulenevaid kohustusi käsitleva
lepingu sõlmimiseks loa erastamisagentuurilt või muult riiklikult või piirkondlikult asutuselt
(sõltuvalt sellest, kumb on pädev asutus). Reservatsiooni ei kohaldata mäetööstuse suhtes,
mille puhul kehtib liites I-A sätestatud reservatsioon I-A-16 (energeetikaga seotud
tegevusalad).
IT: Valitsus võib kasutada ettevõtete puhul, kes tegutsevad kaitse ja riikliku julgeoleku
valdkonnas, ning teatava energia-, transpordi- ja sidevaldkonna strateegilise tähtsusega
tegevuse puhul teatavaid erivolitusi. See puudutab kõiki juriidilisi isikuid, kes täidavad kaitse
ja riikliku julgeoleku valdkonnas strateegiliselt tähtsaks peetavaid ülesandeid, mitte üksnes
erastatud äriühinguid.
& /et 15
Oluliste kaitse ja riikliku julgeoleku huvide tõsise kahjustamise ohu esinemise korral on
valitsusel järgmised erivolitused:
a) kehtestada aktsiate ostmiseks eritingimused;
b) panna veto otsustele, mis on seotud selliste toimingutega, nagu üleminekud,
ühinemised, jagunemised ja tegevuse muutmine või
c) tühistada aktsiate omandamine, kui ostja püüab saavutada kapitalis osalust, mis võib
mõjutada kaitse ja riikliku julgeoleku huve.
Asjaomane äriühing peab teavitama peaministri kabinetti igast otsusest, toimingust või
tehingust (näiteks üleminek, ühinemine, jagunemine, tegevuse muutmine või tegevuse
lõpetamine), mis on seotud energia-, transpordi- ja sidevaldkonna strateegiliste varadega.
Eelkõige teatatakse sellest, kui vara omandab väljastpoolt ELi pärit füüsiline või juriidiline
isik, kes saab sellega äriühingu üle kontrolli.
Peaminister võib kasutada järgmisi erivolitusi:
a) panna veto otsustele, toimingutele ja tehingutele, mille puhul esineb erakorraline oht
kahjustada tõsiselt avalikke huve seoses võrkude ja varustuse kindluse ja toimimisega;
& /et 16
b) kehtestada avalike huvide kindlustamiseks eritingimused või
c) tühistada omandamine, kui peaks esinema erakorraline risk riigi olulistele huvidele.
Kriteeriumid, mille alusel hinnata tegelikku või erakorralist ohtu, ning erivolituste kasutamise
tingimused ja kord on sätestatud seaduses.
Kehtivad meetmed:
IT: seadus nr 56/2012 erivolituste kohta, mida kasutatakse kaitse ja riikliku julgeoleku,
energia, transpordi ja side valdkonnas tegutsevate äriühingute puhul; peaministri
30. novembri 2012. aasta dekreet DPCM 253, milles määratakse kindlaks strateegilise
tähtsusega tegevus kaitse ja riikliku julgeoleku valdkonnas.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim, toimivusnõuded, kõrgem
juhtkond ja juhatus:
LT: riikliku julgeoleku seisukohast strateegiliselt tähtsad ettevõtted seoses omandiõigusega
(selle kapitali osakaal, mis võib vastavalt riiklikele julgeolekuhuvidele kuuluda riigisisestele
või välisriigi eraisikutele seoses investeerimisega riikliku julgeoleku seisukohast
strateegiliselt tähtsatesse ettevõttesse, sektoritesse ja rajatistesse ning võimalike riiklike
investorite ja võimalike ettevõtjatest osalejate vastavuse kindlaksmääramise kord ja
kriteeriumid jne).
& /et 17
Kehtivad meetmed:
LT: 10. oktoobri 2002. aasta seadus nr IX-1132 (viimati muudetud 12. jaanuari 2018. aasta
seadusega nr XIII-992), mis käsitleb riikliku julgeoleku seisukohast strateegiliselt tähtsaid
ettevõtteid ja rajatisi ning muid Leedu Vabariigi julgeoleku tagamiseks olulisi ettevõtteid.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus:
SE: asutajate, kõrgema juhtkonna ja juhatuse suhtes kohaldatavad diskrimineerivad nõuded
uute õiguslike vormide inkorporeerimisel Rootsi õigusesse.
b) Kinnisvara omandamine
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus:
HU: Riigi varade omandamine.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
HU: põllumajandusmaa omandamine välisriikide juriidiliste isikute ja mitteresidendist
füüsiliste isikute poolt, sealhulgas seoses põllumaa omandamiseks loa väljastamisega.
& /et 18
Kehtivad meetmed:
HU: 2013. aasta seadus nr CXXII põllumajandus- ja metsamaade ringluse kohta (II peatükk
(§ 6–36) ja IV peatükk (§ 38–59));
2013. aasta seadus nr CCXII üleminekumeetmete ja teatavate sätete kohta, mis on seotud
2013. aasta seadusega nr CXXII põllumajandus- ja metsamaade ringluse kohta (IV peatükk (§
8–20)).
LV: põllumajandusmaa ostmine Mehhiko või kolmandate riikide kodanike poolt, sealhulgas
seoses põllumajandusmaa omandamiseks loa väljastamisega.
Kehtivad meetmed:
LV: maa erastamise seadus maapiirkondades, §-d 28, 29, 30.
SK: välisriigi äriühingud ja füüsilised isikud ei saa omandada põllumajandusmaad ja
metsamaad väljaspool omavalitsusele kuuluvat hoonestatud ala ning teatavat muud maad (nt
loodusvarad, järved, jõed ja avalikud teed).
Kehtivad meetmed:
SK: seadus nr 44/1988 loodusvarade kaitse ja kasutamise kohta;
seadus nr 229/1991 maa ja muude põllumajandusvalduste omandiõiguse reguleerimise kohta;
& /et 19
seadus nr 460/1992 Slovaki Vabariigi põhiseadus;
seadus nr 180/1995 teatavate meetmete kohta maa omandiõiguse korras;
seadus nr 202/1995 välisvaluuta kohta;
seadus nr 503/2003 maa omandiõiguse taastamise kohta;
seadus nr 326/2005 metsade kohta ning
seadus nr 140/2014 põllumajandusmaa omandiõiguse omandamise kohta.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
BG: välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei või omandada Bulgaarias maad (sh filiaali
kaudu). Välisosalusega Bulgaaria juriidilised isikud ei või omandada põllumajandusmaad.
Välisriigi juriidilised isikud ja alaliselt välismaal elavad välisriigi kodanikud võivad
omandada hooneid ja piiratud õigusi kinnisvara omandamiseks (õigus kasutada, õigus ehitada,
õigus püstitada pealisehitisi ja õigus kehtestada servituute). Välisriigi kodanikud, kelle alaline
elukoht on välismaal, välisriigi juriidilised isikud ning äriühingud, milles välisosalus tagab
häälteenamuse otsuste vastuvõtmisel või tagasilükkamisel, võivad saada kinnisvara
omandiõiguse ministrite nõukogu määratud piirkondades vastava loa alusel.
& /et 20
Kehtivad meetmed:
BG: Bulgaaria Vabariigi põhiseadus, artikkel 22;
põllumajandusmaa omamise ja kasutamise seadus, artikkel 3 ning
metsaseadus, artikkel 10.
EE: Füüsilised või juriidilised isikud väljastpoolt Euroopa Majanduspiirkonda (edaspidi
„EMP“) või OECDd võivad omandada põllumajandus- või metsamaad sisaldava kinnisasja
üksnes maavanema loaga ja alates 1. jaanuarist 2018 valla omavalitsuse loaga ning nad
peavad suutma seadusega ette nähtud viisil tõestada, et nad kavatsevad kasutada omandatavat
kinnisasja vastavalt selle sihtotstarbele tõhusalt, kestlikult ja eesmärgipäraselt.
Kehtivad meetmed:
EE: kinnisasja omandamise kitsendamise seadus, 2. ja 3. peatükk.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
& /et 21
LT: Mis tahes meetmed, mis on kooskõlas kohustustega, mille Euroopa Liit on võtnud ja mis
on Leedus teenuskaubanduse üldlepingu kaudu seoses maa omandamisega kohaldatavad.
Maatükkide omandamise menetlus, tingimused ja piirangud kehtestatakse põhiseaduse,
maaseaduse ja põllumajandusmaa omandamise seadusega. Kohalikel omavalitsustel ning
muudel OECD ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmete riiklikel üksustel,
kes tegelevad Leedus majandustegevusega, mis on kindlaks määratud põhiseadusega
kooskõlas Euroopa Liidu ja muude integratsiooni kriteeriumidega, mille täitmisega on Leedu
algust teinud, on lubatud omandada mittepõllumajanduslikku maad, mis on vajalik nende
otseseks tegevuseks vajalike hoonete ja rajatiste ehitamiseks ning kasutamiseks.
Kehtivad meetmed:
LT: Leedu Vabariigi põhiseadus;
20. juuni 1996. aasta konstitutsiooniline seadus nr I-1392 Leedu Vabariigi põhiseaduse
artikli 47 lõike 3 rakendamise kohta, viimati muudetud 20. märtsi 2003. aasta seadusega
nr IX-1381;
27. jaanuari 2004. aasta maaseadus nr IX-1983 ning
24. aprilli 2014. aasta seadus nr XII-854 põllumajandusmaa omandamise kohta.
& /et 22
c) Tunnustamine
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
Euroopa Liidus: Euroopa Liidu direktiive diplomite ja muude kutsekvalifikatsioonide
vastastikuse tunnustamise kohta kohaldatakse üksnes Euroopa Liidu kodanike suhtes. Õigus
osutada teenust seadusega reguleeritud erialal ühes liikmesriigis ei anna õigust osutada
kõnealust teenust teises liikmesriigis.
d) Enamsoodustusrežiim
Investeeringu puhul – enamsoodustusrežiim; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul –
enamsoodustusrežiim:
Euroopa Liidus: diferentseeritud kohtlemise võimaldamine vastavalt rahvusvahelistele
investeerimislepingutele või muudele käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval jõustunud või
allkirjastatud kaubanduslepingutele.
Euroopa Liidus: diferentseeritud kohtlemise võimaldamine riigile vastavalt kehtivatele või
tulevastele kahepoolsetele või mitmepoolsetele lepingutele, mille alusel:
a) luuakse teenuste ja investeeringute siseturg;
& /et 23
b) antakse asutamisõigus või
c) nõutakse õigusaktide ühtlustamist ühes või enamas majandussektoris.
Teenuste ja ettevõtluse siseturg on sisepiirideta ala, kus on tagatud teenuste, kapitali ja
inimeste vaba liikumine.
Asutamisõigus on kohustus kõrvaldada piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu
osaliste vahel lepingu jõustumise kuupäevaks põhimõtteliselt kõik asutamisõigust piiravad
tõkked. Asutamisõigus hõlmab piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osalisriikide
kodanike õigust asutada ja juhtida ettevõtteid samadel tingimustel kui need, mis on kodanike
jaoks sätestatud selle riigi õigusaktides, kus asutamine toimub.
Õigusaktide ühtlustamine tähendab
a) piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu ühe või enama osalise õigusaktide
ühtlustamist teis(t)e kõnealuse lepingu osalis(t)e õigusaktidega või
b) ühiste õigusaktide ülevõtmist piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osaliste
õigusesse.
& /et 24
Selline õigusaktide ühtlustamine peab toimuma ja loetakse toimunuks üksnes hetkel, mil see
jõustub piirkondliku majandusliku integratsiooni lepingu osalise või osaliste siseriiklikus
õiguses.
Kehtivad meetmed:
Euroopa Liit: Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) leping;
stabiliseerimislepingud;
ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelised kahepoolsed lepingud ning
põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud.
Euroopa Liidus: diferentseeritud kohtlemise võimaldamine seoses asutamisõigusega
kodanikele või ettevõtjatele vastavalt kehtivatele või tulevastele kahepoolsetele lepingutele
järgmiste liikmesriikide vahel: BE, DE, DK, EL, ES, FR, IE, IT, LU, NL, PT ja järgmiste
riikide või vürstiriikide vahel: Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik.
DK, FI ja SE: Taani ja Soome võetavad meetmed, millega püütakse edendada Põhjamaade
koostööd, nagu:
a) rahaline toetus teadus- ja arendusprojektidele (Põhjamaade Tööstusfond);
& /et 25
b) rahvusvaheliste projektide teostatavusuuringute rahastamine (Põhjamaade Projektifond),
ning
c) rahaline abi keskkonnatehnoloogiat kasutavatele äriühingutele3 (Põhjamaade
Keskkonnainvesteeringute Korporatsioon).
See reservatsioon ei piira lepinguosalise poolsete hangete või artikli 11.2 „Kohaldamisala“
lõikes 2 ja artikli 10.5 „Kohaldamisala“ lõikes 2 osutatud subsiidiumide välistamist.
PL: asutamist või teenuste piiriülest osutamist käsitlevaid soodustingimusi, mis võivad
hõlmata teatavate Poolas kohaldatavate reservatsioonide loendis esitatud piirangute kaotamist
või muutmist, võib laiendada kaubandus- ja laevasõidulepingutega.
PT: teatava tegevuse või teatavate kutsealade korral kodakondsusnõude kohaldamisest
loobumine selliste füüsiliste isikute suhtes, kes osutavad teenuseid riikides, mille ametlik keel
on portugali keel (Angola, Brasiilia, Cabo Verde, Guinea-Bissau, Mosambiik ning São Tomé
ja Príncipe).
3 Kohaldatakse Ida-Euroopa äriühingute suhtes, mis teevad koostööd ühe või mitme
Põhjamaade äriühinguga.
& /et 26
e) Relvad, laskemoon ja sõjavarustus
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim, toimivusnõuded, kõrgem
juhtkond ja juhatus, ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine,
enamsoodustusrežiim, kohapealne esindatus:
Euroopa Liidus: Relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine või nendega kauplemine.
Sõjavarustus piirdub toodetega, mis on ette nähtud ja mida valmistatakse üksnes sõjaliseks
kasutuseks seoses sõjapidamise või kaitsetegevusega.
& /et 27
II-EU-2 – Kutseteenused (kõik kutsealad, välja arvatud tervishoiuga seotud kutsealad)
Sektor/Allsektor: kutseteenused – õigusteenused: notarite ja kohtutäiturite teenused,
arvepidamis- ja raamatupidamisteenused; auditeerimisteenused,
maksualase nõustamise teenused, arhitektuuri- ja
linnaplaneerimisteenused, inseneri- ja integreeritud inseneriteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 861 osa, CPC 87902 osa, 862, 863, 8671, 8672, 8673, 8674,
CPC 879 osa
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
& /et 28
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
a) Õigusteenused
Euroopa Liit, välja arvatud Rootsi, jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid
seoses õigusalase nõustamise ning volitamise, dokumentatsiooni ja tõendamise teenustega,
mida osutavad avalikke ülesandeid täitvad õigusspetsialistid, näiteks notarid, huissiers de
justice või muud officiers publics et ministériels, ning teenustega, mida osutavad valitsuse
ametliku aktiga määratud kohtutäiturid (CPC 861 osa, 87902 osa).
Investeeringu puhul – enamsoodustusrežiim; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul –
enamsoodustusrežiim:
BG: Äriühingute asutamise ja äriühingute tegevuse korral ning teenuste osutamise korral võib
võimaldada täielikku võrdset kohtlemist üksnes äriühingutele, mis on asutatud riikides,
kellega on sõlmitud või sõlmitakse sooduskohtlemist käsitlevad lepingud, ja selliste riikide
kodanikele (CPC 861 osa).
LT: välisriikide advokaadid võivad tegutseda kohtus advokaadina üksnes vastavalt
kahepoolsetele lepingutele (CPC 861 osa).
& /et 29
b) Auditeerimisteenused (CPC 86211, 86212, välja arvatud arvepidamis- ja
raamatupidamisteenused)
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
BG: sõltumatu finantsauditi peab tegema registreeritud audiitor, kes on vannutatud audiitorite
instituudi liige. Kohaldades vastastikkuse põhimõtet, registreerib vannutatud audiitorite
instituut Mehhiko või kolmanda riigi auditeeriva üksuse, kui asjaomane riik esitab tõendid
selle kohta, et:
a) kolmveerand üksuse juhtorganite liikmetest ja üksuse nimel auditeid tegevad
registreeritud audiitorid vastavad nõuetele, mis on samaväärsed Bulgaaria audiitorite
suhtes kohaldatavate nõuetega, ja on läbinud edukalt asjaomase eksami;
b) auditeeriv üksus teeb sõltumatuid finantsauditeid kooskõlas sõltumatuse ja objektiivsuse
nõudega ning
c) auditeeriv üksus avaldab oma veebisaidil iga-aastase läbipaistvusaruande või täidab
muid samaväärseid avalikustamisnõudeid, kui ta auditeerib avaliku huvi üksuseid.
Kehtivad meetmed:
BG: sõltumatu finantsauditi seadus.
& /et 30
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus:
CZ: auditite tegemise loa võib anda Tšehhi Vabariigis üksnes ettevõttele, kus Tšehhi või
Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike kapitaliosalus või hääleõigus on vähemalt 60 %.
Kehtivad meetmed:
CZ: 14. aprilli 2009. aasta seadus nr 93/2009 seadustekogu audiitorite kohta.
c) Arhitektuuri- ja linnaplaneerimisteenused (CPC 8674)
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
HR: linnaplaneerimise teenuste piiriülene osutamine.
& /et 31
II-EU-3 – Kutseteenused – Tervishoiuga seotud kutsealad ja farmaatsiatoodete jaemüük
Sektor/Allsektor: Kutseteenused – tervishoiuga seotud kutsealased teenused ja ravimite
ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük, muud
apteekriteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 63211, 85201, 9312, 9319, 93121
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Toimivusnõuded
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
& /et 32
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
a) Meditsiini- ja hambaraviteenused; ämmaemandate, meditsiiniõdede, füsioterapeutide,
psühholoogide ja parameedikute teenused (CPC 63211, 85201, 9312, 9319, 932)
FI: tervishoiualaste kutseteenuste, sealhulgas meditsiini- ja hambaraviteenuste, ämmaemanda-
, füsioterapeudi- ja parameedikuteenuste ning psühholoogiteenuste osutamine, olenemata
sellest, kas asjaomaseid teenuseid rahastab riik või erasektor, välja arvatud
meditsiiniõeteenused (CPC 9312, 93191).
BG: tervishoiualaste kutseteenuste, sealhulgas meditsiini- ja hambaraviteenuste, meditsiiniõe-
, ämmaemanda-, füsioterapeudi- ja parameedikuteenuste ning psühholoogiteenuste osutamine
(CPC 9312, 9319 osa).
Kehtivad meetmed:
FI: laki yksityisestä terveydenhuollosta (seadus erasektori osutatavate tervishoiuteenuste
kohta) (152/1990).
BG: meditsiiniasutuste seadus, seadus meditsiiniõdede, ämmaemandate ja nendega seotud
meditsiinitöötajate kutseorganisatsiooni kohta.
& /et 33
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
CZ ja MT: kõikide tervishoiualaste kutseteenuste, sealhulgas arsti-, hambaarsti-,
ämmaemanda-, meditsiiniõe-, füsioterapeudi-, parameediku- ja psühholoogiteenuste ning
muude asjaomaste teenuste osutamine (CPC 9312, 9319 osa).
Kehtivad meetmed:
CZ: seadus nr 296/2008 seadustekogu inimmeditsiinis kasutatavate inimkudede ja rakkude
kvaliteedi ja ohutuse tagamise kohta;
seadus nr 378/2007 seadustekogu ravimite ja teatavate seonduvate seaduste muutmise kohta;
seadus nr 123/2000 seadustekogu meditsiiniseadmete kohta ning
seadus nr 285/2002 seadustekogu kudede ja elundite annetamise, eemaldamise ja siirdamise
ning teatavate seaduste muutmise kohta (siirdamisseadus).
& /et 34
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
Euroopa Liit, välja arvatud NL ja SE: kõikide tervishoiualaste kutseteenuste, sealhulgas arsti-,
hambaarsti-, ämmaemanda-, meditsiiniõe-, füsioterapeudi-, parameediku- ja
psühholoogiteenuste osutamiseks peab olema täidetud elukohanõue. Neid teenuseid võivad
pakkuda üksnes Euroopa Liidu territooriumil füüsiliselt kohal viibivad füüsilised isikud (CPC
9312, 93191 osa).
BE: meditsiini-, hambaravi- ja ämmaemandateenuste, meditsiiniõe-, füsioterapeudi-,
psühholoogi- ja parameedikuteenuste piiriülene osutamine.
b) Veterinaarteenused (CPC 932)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
BG: veterinaarmeditsiiniasutuse võib asutada füüsiline või juriidiline isik.
Veterinaarmeditsiini praktiseerimisel kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa
Majanduspiirkonna (edaspidi „EMP“) riigi kodakondsuse nõuet; välisriikide kodanikelt
nõutakse alalist elamisluba (vajalik on füüsiline kohalolek).
& /et 35
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
BE ja LV: Veterinaarteenuste piiriülene osutamine.
c) Ravimite ning meditsiini- ja ortopeediakaupade jaemüük, muud apteekriteenused (CPC
63211)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, toimivusnõuded, kõrgem juhtkond ja juhatus; ja
piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
FI: ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus; ja piiriülese
teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
SE: Ravimite jaemüük ja nende pakkumine üldsusele.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
Euroopa Liit, välja arvatud BE, BG, EE, ES, IE ja LT: ravimeid ja meditsiinikaupu saab posti
teel tellida üksnes EMP riikidest, seega on ravimite ja meditsiinikaupade üldsusele
jaemüügiks Euroopa Liidus vajalik tegevuskoht ükskõik millises neist riikidest.
& /et 36
BE: postimüük on lubatud üksnes üldsusele avatud apteekidele, seega on ravimite ja teatavate
kaupade üldsusele suunatud jaemüügiks nõutav tegevuskoht Belgias.
BG ja EE: Ravimite postimüük on keelatud.
IE, LT ja ES: Retseptiravimite postimüük on keelatud.
Kehtivad meetmed:
AT: Arzneimittelgesetz (ravimiseadus), BGBl. Nr. 185/1983, kehtivas sõnastuses, §-d 57, 59,
59a ning
Medizinproduktegesetz (meditsiinitoodete seadus), BGBl. Nr. 657/1996 (muudetud), § 99.
BE: arrêté royal du 21 janvier 2009 portant instructions pour les pharmaciens ning
arrêté royal du 10 novembre 1967 relatif à l'exercice des professions des soins de santé.
FI: lääkelaki (ravimiseadus) (395/1987).
SE: seadus ravimitega kauplemise kohta (2009:336);
määrus ravimitega kauplemise kohta (2009:659) ning
muud Rootsi Ravimiameti vastuvõetud eeskirjad (üksikasjad leiab väljaandest LVFS 2009:9).
& /et 37
II-EU-4 – Äriteenused – Teadus- ja arendusteenused
Sektor/Allsektor: Äriteenused – Teadus- ja arendusteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 851, 852, 853
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Peatükk: Piiriülene teenustekaubandus
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
RO: Teadus- ja arendusteenuste piiriülene osutamine.
Kehtivad meetmed:
RO: valitsuse määrus nr 6/2011;
haridus- ja teadusministri korraldus nr 3548/2006 ning
valitsuse otsus nr 134/2011.
& /et 38
II-EU-5 – Äriteenused – Kinnisvarateenused
Sektor/Allsektor: Äriteenused – Kinnisvarateenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 821, 822
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Peatükk: Piiriülene teenustekaubandus
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
CZ ja HU: Kinnisvarateenuste piiriülene osutamine.
& /et 39
II-EU-6 – Äriteenused – Rendi- või kasutusrendi teenused
Sektor/Allsektor: Äriteenused – ilma juhita rentimise või kasutusrendi teenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 832
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Peatükk: Piiriülene teenustekaubandus
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
BE ja FR: Operaatorita isiklike ja majapidamistarvetega seotud rendi- või kasutusrendi teenuste
piiriülene osutamine.
& /et 40
II-EU-7 – Äriteenused – Inkassoteenused, krediidiinfoteenused
Sektor/Allsektor: Äriteenused – inkassoteenused, krediidiinfoteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 87901, 87902
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Peatükk: Piiriülene teenustekaubandus
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
Euroopa Liit, välja arvatud ES, LV ja SE: Inkassoteenuste ja krediidiinfoteenuste osutamine.
& /et 41
II-EU-8 – Äriteenused – Tööjõu vahendamise teenused
Sektor/Allsektor: Äriteenused – tööjõu vahendamise teenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 87201, 87202, 87203, 87204, 87205, 87206, 87209
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
Välja arvatud HU ja SE: koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustöötajate, meditsiiniõdede ja
muu personali tööjõu vahendamise teenuste osutamine (CPC 87204, 87205, 87206, 87209).
& /et 42
Välja arvatud BE, HU ja SE: nõutakse asutamist ja keelatakse kontori abipersonali ja muude
töötajate vahendusteenuste piiriülene osutamine.
AT, BG, CY, CZ, EE, FI, MT, PL, PT, RO, SK ja SI: kontori abipersonali ja muude töötajate
vahendamise teenuste osutamine. LV ja LT: kontori abipersonali vahendamise teenuste osutamine.
DE ja IT: piiratakse tööjõu vahendamise teenuste osutajate arvu. FR: nende teenuste osutamisel
võib kehtida riigi monopol. DE: föderaalne töö- ja sotsiaalministeerium võib välja anda määruse,
mis käsitleb väljastpoolt Euroopa Liitu ja EMPd pärit töötajate vahendamist ja värbamist
kindlaksmääratud ametitesse (CPC 87202).
AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, LT, LV, MT, PL, PT, RO, SI ja SK: kontori abipersonali värbamise
teenuste osutamine. FR, IE, IT ja NL: nõutakse asutamist ja keelatakse kontori personali värbamise
teenuste piiriülene osutamine.
IT: kontoritöötajate värbamise teenuste osutajate arvu piirang. (87203)
BG, CY, CZ, DE, EE, FI, MT, LV, LT, PL, PT, RO, SK ja SI: juhtide valimise teenuste osutamine.
IE: nõutakse asutamist ja keelatakse juhtide valimise teenuste piiriülene osutamine (87201).
& /et 43
Kehtivad meetmed:
AT: Austria kaubandus- ja tööstusseadustiku (Gewerbeordnung) §-d 97 ja 135;
muudetuna föderaalses ametlikus väljaandes BGBl Nr. 194/1994;
ajutise töö seadus (Arbeitskräfteüberlassungsgesetz/AÜG) ning
muudetuna föderaalses ametlikus väljaandes BGBl Nr. 196/1988.
BG: tööalase konkurentsi edendamise seadus, artiklid 26, 27, 27a ja 28.
CY: eraõigusliku tööhõiveameti seadus nr 150(I)/2013, välja antud 6/12/2013 ning
eraõigusliku tööhõiveameti seadus nr 126(I)/2012.
CZ: tööhõive seadus (435/2004).
DE: tööhõivemäärus (Beschäftigungsverordnung) § 38 ning
sotsiaalkindlustusseadustiku III raamatu (Drittes Buch Sozialgesetzbuch, SGB III) § 292.
& /et 44
DK: 17. jaanuari 2014. aasta dekreet-seadus nr 73, §-d 8a–8f, täpsustatud 7. märtsi 2013. aasta
dekreedis nr 228 (meremeeste töölevõtmine) ning
2006. aasta töölubade seadus. S1(2) ja (3).
EL: seadus nr 4052/2012 (valitsuse ametlik väljaanne 41 A), mille mõningaid sätteid on muudetud
seadusega nr 4093/2012 (valitsuse ametlik väljaanne 222 A).
FI: laki julkisesta työvoima- ja yrityspalvelusta (avalike tööhõive- ja ettevõtteteenuste seadus)
(916/2012).
HR: tööhõive vahendamise ja töötusõiguse seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 80/08,
nr 121/10, nr 118/12 ja nr 153/13);
määrus tööhõivega seotud tegevuse täitmise kohta (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 8/14);
tööseadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 93/14), artiklid 44–47 ning
välismaalaste seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 130/11 ja nr 74/12) välismaalaste
töölevõtmiseks Horvaatias.
IE: 2006. aasta töölubade seadus. S1(2) ja (3).
IT: seadusandlik dekreet nr 276/2003, artiklid 4 ja 5.
& /et 45
LT: Leedu tööseadustik ning
Leedu Vabariigi 19. mai 2011. aasta seadus nr XI-1379 ajutiste tööhõiveagentuuride kohta, mida on
viimati muudetud 11. aprilli 2013. aasta seadusega nr XII-230.
LU: Loi du 18 janvier 2012 portant création de l'Agence pour le développement de l'emploi)
(18. jaanuari 2012. aasta seadus tööhõivearengu agentuuri (ADEM) loomise kohta).
MT: tööhõive- ja koolitusteenuste seadus (343. peatükk) (artiklid 23–25) ning tööhõivebüroode
määrused (S.L. 343.24).
PL: 20. aprilli 2004. aasta seaduse (tööhõive ja tööturuasutuste edendamise kohta) artikkel 18 (Dz.
U. 2015, punkt 149, mida on muudetud).
PT: 25. septembri dekreet-seadus nr 260/2009, mida on muudetud 12. veebruari seadusega
nr 5/2014 (töövahendusagentuuride teenustele juurdepääs ja nende osutamine).
RO: seadus nr 156/2000 välisriigis töötavate Rumeenia kodanike kaitse kohta, uuesti avaldatud;
valitsuse otsus nr 384/2001 seaduse nr 156/2000 kohaldamise eesmärgil metoodiliste normide
heakskiitmise kohta, koos hilisemate muudatustega;
& /et 46
valitsuse määrus nr 277/2002, mida on muudetud valitsuse määrustega nr 790/2004 ja 1122/2010;
seadus nr 53/2003 – tööseadustik, uuesti avaldatud, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega ning
valitsuse otsus nr 1256/2011 renditööagentuuri tegevuse tingimuste ja neile loa andmise korra
kohta.
SI: tööturu reguleerimise seadus (Sloveenia Vabariigi ametlikud väljaanded nr 80/2010, nr 21/2013,
nr 63/2013, 55/2017);
seadus tööhõive, füüsilisest isikust ettevõtja ja välismaalaste töötamise kohta – ZZSDT (Sloveenia
Vabariigi ametlik väljaanne nr 47/2015), ZZSDT-UPB2 (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr
1/2018).
SK: seadus nr 5/2004 tööhõiveteenuste kohta ja seadus nr 455/1991 kauplemislubade kohta.
& /et 47
II-EU-9 – Äriteenused – Turva- ja juurdlusteenused
Sektor/Allsektor: äriteenused – turva- ja juurdlusteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 87301, 87302, 87303, 87304, 87305, 87309
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Toimivusnõuded
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
& /et 48
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
a) Turvateenused (CPC 87302, 87303, 87304, 87305, 87309)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, toimivusnõuded, kõrgem juhtkond ja juhatus; ja
piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
BG, CY, CZ, EE, LT, LV, MT, PL, RO, SI ja SK: Turvateenuste osutamine.
DK, HR ja HU: teenuste osutamine järgmistes allsektorites: valveteenused (87305) Horvaatias
ja Ungaris, turvanõustamisteenused (87302) Horvaatias, lennujaama valveteenused (87305
osa) Taanis ja soomusautoteenused (87304) Ungaris.
BE, ES, FI, FR ja PT: välisriigi teenuseosutajal ei ole lubatud osutada piiriüleselt
turvateenuseid. Kodakondsusnõue kehtib spetsialiseerunud töötajate suhtes Portugalis,
eraturvafirma töötajate suhtes Hispaanias ning tegevjuhtide ja direktorite suhtes Prantsusmaal.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus; ja piiriülese
teenuskaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, kohapealne esindatus:
& /et 49
FI: turvateenuste osutamise loa võib anda üksnes Euroopa Majanduspiirkonnas (edaspidi
„EMP“) elavatele füüsilistele või EMPs asutatud juriidilistele isikutele.
BE: valve- ja turvateenuseid (87305) ning turvateenustega seotud nõustamis- ja
koolitusteenuseid (87302) pakkuvate äriühingute juhatuse liikmetel peab olema Euroopa
Liidu kodakondsus.
BE: valve- ja turvateenustega seotud nõustamisteenuseid pakkuvate äriühingute kõrgema
juhtkonna liikmed ja kõik esindajad peavad olema ELi liikmesriigi kodanikust residendid.
Kehtivad meetmed:
BE: loi réglementant la sécurité privée et particulière, 2 Octobre 2017
BG: eraturvateenuste seadus.
CZ: kauplemislubade seadus.
DK: lennundusjulgestuse määrus.
FI: laki yksityisistä turvallisuuspalveluista (eraturvateenuste seadus) 282/2002.
& /et 50
LT: 8. juuli 2004. aasta seadus nr IX-2327 isikute ja vara turvalisuse kohta (kavatsetakse
muuta).
LV: turvatöötajate tegevuse seadus (§ 6, § 7, § 14).
PL: 22. augusti 1997. aasta seadus isikute ja vara kaitsmise kohta (ametlik väljaanne, 2016,
nr 1432, kehtivas sõnastuses).
PT: seadus nr 34/2013 ja määrus nr 273/2013.
SI: zakon o zasebnem varovanju (eraturvateenuste seadus).
b) Juurdlusteenused (CPC 87301)
Euroopa Liit, välja arvatud AT ja SE: juurdlusteenuste osutamine.
& /et 51
II-EU-10 – Äriteenused – Muud äriteenused
Sektor/Allsektor: äriteenused – muud äriteenused (kirjaliku ja suulise tõlke teenused,
paljundusteenused, energiajaotusega seotud teenused ja tootmisega
seotud teenused)
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 87905, 87904, 884, 887
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Enamsoodustusrežiim
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
& /et 52
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
a) Kirjaliku ja suulise tõlke teenused (CPC 87905)
Üksnes piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
HR: ametlike dokumentide kirjaliku ja suulise tõlke teenuste piiriülene osutamine.
b) Energiajaotusega seotud teenused ja tootmisega seotud teenused (CPC 884 osa, 887, välja
arvatud nõustamis- ja konsultatsiooniteenused)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus; ja piiriülese
teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
HU: energiajaotusega seotud teenused ja tootmisega seotud teenuste piiriülene osutamine,
välja arvatud nende sektoritega seotud nõustamis- ja konsultatsiooniteenused.
& /et 53
c) Laevade, raudteetranspordivahendite ning lennukite ja nende osade hooldus ja remont (CPC
86764 osa, CPC 86769, 8868)
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
Euroopa Liidus, välja arvatud DE, EE ja HU: nõutakse liikmesriigi territooriumil asutamist
või füüsilist kohalolekut ning keelustatakse raudteetranspordivahendite hooldus- ja
remonditeenuste piiriülene osutamine väljastpoolt seda territooriumi.
Euroopa Liidus, välja arvatud CZ, EE, HU, LU ja SK: nõutakse liikmesriigi territooriumil
asutamist või füüsilist kohalolekut ning keelustatakse siseveelaevade hooldus- ja
remonditeenuste piiriülene osutamine väljastpoolt seda territooriumi.
Euroopa Liidus, välja arvatud EE, HU ja LV: nõutakse liikmesriigi territooriumil asutamist
või füüsilist kohalolekut ning keelustatakse merelaevade hooldus- ja remonditeenuste
piiriülene osutamine väljastpoolt seda territooriumi.
Euroopa Liidus, välja arvatud AT, EE, HU, LV ja PL: nõutakse liikmesriigi territooriumil
asutamist või füüsilist kohalolekut ning keelustatakse lennukite ja nende osade hooldus- ja
remonditeenuste piiriülene osutamine väljastpoolt seda territooriumi (CPC 86764 osa, CPC
86769, CPC 8868).
& /et 54
Euroopa Liidus: üksnes Euroopa Liidult loa saanud tunnustatud organisatsioonid võivad
teostada liikmesriikide nimel laevade kohustuslikke ülevaatusi ja kohustuslikku
sertifitseerimist. Võidakse kohaldada asutamisnõuet.
Kehtivad meetmed:
Euroopa Liit: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ)
nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste
eeskirjade ja standardite kohta.
d) Muud lennundusega seotud äriteenused
Investeeringute liberaliseerimise puhul – enamsoodustusrežiim; ja piiriülese
teenustekaubanduse puhul – enamsoodustusrežiim:
Euroopa Liit: diferentseeritud kohtlemise võimaldamine kolmandale riigile vastavalt
kehtivatele või tulevastele kahepoolsetele lepingutele, mis on seotud järgmiste teenustega:
i) lennutransporditeenuste müük ja turustamine;
ii) arvutipõhise ettetellimissüsteemi (CRS) teenused;
iii) õhusõidukite ning nende osade hooldus ja remont või
iv) õhusõidukite rentimine või kasutusrendile andmine ilma meeskonnata.
& /et 55
II-EU-11 – Telekommunikatsiooniteenused
Sektor/Allsektor: Telekommunikatsiooniteenused – satelliitlevi edastamise teenused
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
BE: satelliitlevi edastamise teenused.
& /et 56
II-EU-12 – Ehitus
Sektor/Allsektor: Ehitus – ehitusteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 51
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
LT: õigus koostada eriti tähtsate ehitustööde jaoks projekteerimisdokumendid antakse üksnes
Leedus registreeritud projekteerimisettevõttele või välisriigi projekteerimisettevõttele, mille on
heaks kiitnud Leedu valitsuselt selle tegevuse tarvis volituse saanud asutus. Õiguse täita ehituse
põhivaldkondades tehnilisi ülesandeid võib anda väljastpoolt Leedut pärit isikule, kelle on heaks
kiitnud Leedu valitsuse volitatud asutus.
& /et 57
II-EU-13 – Turustusteenused
Sektor/Allsektor: Turustusteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 62117, 62251, 8929, 62112 osa, 62226, 63107
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Toimivusnõuded
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
a) Ravimite turustamine
BG: Ravimite piiriülene hulgiturustamine (CPC 62251).
FI: Ravimite turustamine (CPC 62117, 62251).
& /et 58
Kehtivad meetmed:
BG: inimmeditsiinis kasutatavate ravimite seadus.
FI: lääkelaki (ravimiseadus) (395/1987).
b) Alkohoolsete jookide turustamine
FI: Alkohoolsete jookide turustamine (CPC 62112 osa, 62226, 63107, 8929).
Kehtivad meetmed:
FI: Alkoholilaki (alkoholiseadus) (1102/2017).
c) Muu turustamine (CPC 621 osa, CPC 62228, 62251, 62271, CPC 62272 osa, 62276, 63108,
CPC 6329 osa)
Üksnes piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
BG: keemiatoodete, väärismetallide ja -kivide, ravimite, meditsiiniotstarbeliste ainete, toodete
ja esemete, tubaka ja tubakatoodete ning alkohoolsete jookide hulgiturustamine.
& /et 59
Bulgaaria jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses kaubamaaklerite
osutatavate teenustega.
Kehtivad meetmed:
BG: inimmeditsiinis kasutatavate ravimite seadus;
veterinaartegevuse seadus;
seadus, millega keelustatakse keemiarelvad ning kehtestatakse kontroll mürgiste keemiliste
ainete ja nende lähteainete üle;
tubaka- ja tubakatoodete seadus ning
aktsiiside ja maksuladude seadus ning veini ja kangete alkohoolsete jookide seadus.
& /et 60
II-EU-14 – Haridusteenused
Sektor/Allsektor: Haridusteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 92
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Toimivusnõuded
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
Euroopa Liit: kõik haridusteenused, mida rahastab avalik sektor või mis saavad mis tahes vormis
riigiabi ja mida ei loeta seetõttu erasektori rahastatavateks teenusteks. Kui välisriigi teenuseosutajal
on lubatud pakkuda erasektori rahastatavaid haridusteenuseid, võidakse eraettevõtjatelt nõuda
haridussüsteemis osalemiseks mittediskrimineerivatel alustel antud kontsessiooni.
& /et 61
Euroopa Liit, välja arvatud CZ, NL, SE ja SK: esimese taseme, teise taseme, kõrg- või
täiskasvanuharidust mittehõlmavate eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste osutamine (CPC 929).
SE: haridusteenuse osutajad, kes on heaks kiidetud riiklike ametiasutuste poolt. Reservatsiooni
kohaldatakse erasektori rahastatavate haridusteenuse osutajate suhtes, kes saavad riigilt teatavat
toetust, nagu riigi poolt tunnustatud haridusteenuse osutajad, riigi järelevalve all olevad
haridusteenuste osutajad või õpingud, mis annavad õiguse õppetoetustele (CPC 92).
CY, FI, MT ja RO: erasektori rahastatavate esimese taseme, teise taseme ja
täiskasvanuharidusteenuste osutamine (CPC 921, 922, 924).
AT, BG, CY, FI, MT ja RO: erasektori rahastatavate kõrgharidusteenuste osutamine (CPC 923).
SK: kõik erasektori rahastatavate haridusteenuste, välja arvatud keskharidusjärgse tehnika- ja
kutsehariduse teenuste osutajad peavad olema Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi „EMP“) riigi
residendid. Võidakse kohaldada majandusvajaduste testi ning kohalikud omavalitsused võivad
piirata rajatavate koolide arvu (CPC 921, 922, 923, välja arvatud 92310, 924).
& /et 62
CZ ja SK: erasektori rahastatavaid haridusteenuseid osutava asutuse juhatuse liikmete enamik
peavad olema asjaomase riigi kodanikud (CPC 921, 922, 923 Slovakkia puhul, välja arvatud 92310,
924). SI: erasektori rahastatavaid algkoole võivad rajada üksnes Sloveenia füüsilised ja juriidilised
isikud. Teenuseosutaja peab registreerima oma tegevuskoha või asutama filiaali. Enamik erasektori
rahastatavaid kesk- või kõrgharidusteenuseid osutava asutuse juhatuse liikmetest peavad olema
Sloveenia kodanikud (CPC 922, 923).
BG, IT ja SI: piiratakse erasektori rahastatavate põhiharidusteenuste piiriülest osutamist (CPC 921).
BG ja IT: piiratakse erasektori rahastatavate keskharidusteenuste piiriülest osutamist (CPC 922).
AT: piiratakse erasektori rahastatavate täiskasvanuharidusteenuste piiriülest osutamist raadio- või
teleringhäälingu vahendusel (CPC 924).
Kehtivad meetmed:
BG: kõrgharidusseadus (lisasätted, lõige 4) ja kutseharidusseadus (artikkel 22).
FI: perusopetuslaki (põhiharidusseadus) (628/1998);
lukiolaki (gümnaasiumiseadus) (629/1998);
laki ammatillisesta koulutuksesta (kutseõppe seadus) (630/1998);
& /et 63
laki ammatillisesta aikuiskoulutuksesta (täiskasvanute kutseõppe seadus) (631/1998) ning
ammattikorkeakoululaki (kutsekõrgkoolide seadus) (351/2003), yliopistolaki (ülikooliseadus)
(558/2009).
IT: kuninglik dekreet 1592/1933 (keskharidusseadus);
seadus nr 243/1991 (riigi ajutine toetus eraülikoolidele);
CNVSU (Comitato nazionale per la valutazione del sistema universitario) resolutsioon nr 20/2003
ja Vabariigi Presidendi dekreet 25/1998.
SK: seadus nr 245/2008 hariduse kohta;
seadus nr 131/2002 ülikoolide kohta ning
seadus nr 596/2003 riigi haldustegevuse kohta hariduse ja koolide isehalduse valdkonnas.
& /et 64
II-EU-15 – Tervishoiu- ja sotsiaalteenused
Sektor/Allsektor: Tervishoiu- ja sotsiaalteenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 93, 931, välja arvatud 9312, 93191 osa, 9311, 93192, 93193,
93199
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Enamsoodustusrežiim
Toimivusnõuded
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
& /et 65
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
a) Tervishoiuteenused (CPC 93, 931, välja arvatud 9312, 93191 osa, 9311, 93192, 93193,
93199)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, toimivusnõuded, kõrgem juhtkond ja juhatus:
Euroopa Liit: kõikide selliste tervishoiuteenuste osutamine, mida rahastab avalik sektor või
mis saavad mis tahes vormis riigiabi ja mida ei loeta seetõttu erasektori rahastatavateks
teenusteks.
Euroopa Liit: kõik erasektori rahastatavad tervishoiuteenused, välja arvatud erasektori
rahastatavad haigla- ja kiirabiteenused ning muude raviasutuste kui haiglate teenused.
Erasektori teenusepakkujatelt võidakse nõuda erasektori rahastatavas tervishoiuvõrgus
osalemiseks mittediskrimineerivatel alustel antud kontsessiooni. Võidakse kohaldada
majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtjate arv ja neile avalduv
mõju, transporditaristu, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine ja uute töökohtade
loomine.
Reservatsioon ei kehti tervishoiualaste kutseteenuste osutamise suhtes, sealhulgas teenused,
mida pakuvad arstid, hambaarstid, ämmaemandad, meditsiiniõed, füsioterapeudid,
parameedikud ja psühholoogid, mis on hõlmatud muude reservatsioonidega (CPC 931, välja
arvatud 9312, 93191 osa).
& /et 66
AT, PL ja SI: erasektori rahastatavate kiirabiteenuste osutamine (CPC 93192).
BG, CY, CZ, FI, MT ja SK: erasektori rahastatavate haigla-, kiirabi- ja raviasutuste teenuste,
välja arvatud haiglateenused (CPC 9311, 93192, 93193).
BE: erasektori rahastatavate kiirabi- ja raviasutuste teenuste osutamine, välja arvatud
haiglateenused (CPC 93192, 93193).
FI: muude tervishoiuteenuste (CPC 93199) osutamine.
Kehtivad meetmed:
CZ: seadus nr 372/2011 Sb tervishoiuteenuste ja nende osutamise tingimuste kohta.
FI: laki yksityisestä terveydenhuollosta (seadus erasektori osutatavate tervishoiuteenuste
kohta) (152/1990).
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim, toimivusnõuded, kõrgem
juhtkond ja juhatus:
DE: Saksamaa sotsiaalkindlustussüsteemi raames võivad teenuseid pakkuda eri äriühingud
või üksused, millega kaasneb konkurents, ja seega ei ole asjaomaste teenuste puhul tegemist
„teenustega, mida osutatakse üksnes valitsuse ülesannete täitmisel“. Kahepoolse
kaubanduslepingu raames võimaldatakse soodsamat kohtlemist seoses tervishoiu- ja
sotsiaalteenuste osutamisega (CPC 93).
& /et 67
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine
FR: erasektori rahastatud laboratoorse analüüsi ja uuringuteenuste osutamine.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
DE: erasektori rahastatavate Saksamaa relvajõudude haiglate omandiõigus. Õigus riigistada
muud peamised erasektori rahastatavad haiglad (CPC 93110).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
FR: erasektori rahastatud laboratoorse analüüsi ja uuringuteenuste osutamine (CPC 9311 osa).
Kehtivad meetmed:
FR: Code de la Santé Publique, artiklid L6213-1 – L6213-6.
& /et 68
b) Tervishoiu- ja sotsiaalteenused, sealhulgas pensionikindlustus
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
Euroopa Liit, välja arvatud HU: teenuseosutajatelt nõutakse liikmesriigi territooriumil
asutamist või füüsilist kohalolekut ja piiratakse tervishoiu- ja sotsiaalteenuste piiriülest
osutamist väljastpoolt liikmesriikide territooriumi, samuti tegevust või teenuseid, mis
moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist. Reservatsioon ei kehti
tervishoiualaste kutseteenuste osutamise suhtes, sealhulgas teenused, mida pakuvad arstid,
hambaarstid, ämmaemandad, meditsiiniõed, füsioterapeudid, parameedikud ja psühholoogid,
mis on hõlmatud muude reservatsioonidega (CPC 931, välja arvatud 9312, 93191 osa).
HU: avaliku sektori rahastatavate haigla- ja kiirabiteenuste ning muude raviasutuste kui
haiglate teenuste piiriülene osutamine väljastpoolt riigi territooriumi (CPC 9311, 93192,
93193).
& /et 69
c) Sotsiaalteenused, sealhulgas pensionikindlustus
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus, toimivusnõuded:
Euroopa Liit: kõikide selliste sotsiaalteenuste osutamine, mida rahastab avalik sektor või mis
saavad mis tahes vormis riigiabi ja mida ei loeta seetõttu erasektori rahastatavateks
teenusteks, ning tegevus või teenused, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või
sotsiaalkindlustussüsteemist. Eraettevõtjatelt võidakse nõuda erasektori rahastatavas
sotsiaalvõrgus osalemiseks mittediskrimineerivatel alustel antud kontsessiooni. Võidakse
kohaldada majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtjate arv ja neile
avalduv mõju, transporditaristu, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine ja uute
töökohtade loomine.
CZ, FI, HU, MT, PL, RO, SK ja SI: erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste osutamine.
BE, CY, DE, DK, EL, ES, FR, IE, IT ja PT: erasektori rahastatavate sotsiaalteenuste, välja
arvatud sanatooriumide, puhkekodude ja vanadekodude teenuste osutamine.
DE: Saksamaa sotsiaalkindlustussüsteemis võivad teenuseid pakkuda eri äriühingud või
üksused, millega kaasneb konkurents, ja seega ei pruugi asjaomased teenused olla hõlmatud
määratlusega „teenused, mida osutatakse üksnes valitsuse ülesannete täitmisel“.
& /et 70
Kehtivad meetmed:
FI: laki yksityisistä sosiaalipalveluista (seadus erasektori osutatavate sotsiaalteenuste kohta)
(922/2011).
IE: 2004. aasta terviseseadus (S. 39) ning 1970. aasta terviseseadus (muudetud – S.61A).
IT: seadus nr 833/1978 riikliku tervishoiusüsteemi loomise kohta;
seadusandlik dekreet nr 502/1992 tervishoiuvaldkonna korralduse kohta ning
seadus nr 328/2000 sotsiaalteenuste reformi kohta.
& /et 71
II-EU-16 – Turismi- ja reisiteenused
Sektor/Allsektor: Giiditeenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 7472
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Enamsoodustusrežiim
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
FR: giiditeenuste osutamiseks oma territooriumil nõutakse liikmesriigi kodakondsust.
& /et 72
Investeeringu puhul – enamsoodustusrežiim; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul –
enamsoodustusrežiim:
LT: kui Mehhiko lubab Leedu kodanikel osutada giiditeenused, lubab Leedu Mehhiko kodanikel
osutada giiditeenuseid samadel tingimustel.
& /et 73
II-EU-17 – Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused
Sektor/Allsektor: Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 962, 963, 9619, 964
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Toimivusnõuded
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
& /et 74
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
a) Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused (CPC 963)
Euroopa Liit, välja arvatud AT ja investeerimise eesmärgil LT: Raamatukogude, arhiivide,
muuseumide ja muude kultuuriteenuste osutamine. AT ja LT: asutamiseks võidakse nõuda
luba või kontsessiooni.
b) Meelelahutusteenused, teatrite, ansamblite ja tsirkuste teenused (CPC 9619, 964, välja arvatud
96492)
Euroopa Liit, välja arvatud AT ja SE: meelelahutusteenuste (sealhulgas teatrite, ansamblite,
tsirkuste ja diskoteekide teenused) piiriülene osutamine. CY, CZ, FI, MT, PL, RO, SI ja SK:
seoses meelelahutusteenuste (sealhulgas teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide
teenused) osutamisega. BG: järgmiste meelelahutusteenuste osutamine: tsirkuste,
lõbustusparkide ja sarnaste meelelahutusasutuste teenused, tantsusaalide, diskoteekide ja
tantsuõpetajate teenused ning muud meelelahutusteenused. EE: muude meelelahutusteenuste
osutamine, välja arvatud kinode teenused. LT ja LV: kõikide meelelahutusteenuste osutamine,
välja arvatud kino käitamise teenused.
CY, CZ, LV, PL, RO ja SK: spordi- ja muude vabaajateenuste piiriülene osutamine.
& /et 75
c) Uudistevahendusteenused (CPC 962)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
FR: välisosalus olemasolevates, prantsuskeelseid väljaandeid kirjastavates äriühingutes ei tohi
olla suurem kui 20 % äriühingu kapitalist või hääleõigustest. Mehhiko meediaagentuuride
asutamisel kohaldatakse riigisisestes õigusnormides sätestatud tingimusi. Välisinvestorite
meediaagentuuride asutamise suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet.
Meetmed:
FR: loi n° 86-897 du 1 août 1986 portant réforme du régime juridique de la presse.
d) Hasartmängude ja kihlvedude korraldamise teenused (CPC 96492)
Euroopa Liit, välja arvatud MT: Hasartmänguteenuste osutamine, mis hõlmab rahalise
panusega õnnemänge, sealhulgas eeskätt loteriid, kraapimisloteriid, kasiinodes pakutavaid
hasartmänguteenuseid, mängusaale või litsentsitud ruume, kihlveoteenuseid, bingoteenuseid
ning heategevusorganisatsioonide või mittetulundusühingute pakutavaid või neile tulu toovaid
hasartmänguteenuseid.
Reservatsiooni ei kohaldata osavusmängude suhtes, mänguautomaatide suhtes, mis ei väljasta
auhindu või mis väljastavad auhindu üksnes tasuta mängude kujul, ja reklaammängude suhtes,
mille ainus eesmärk on elavdada kaupade või teenuste müüki.
& /et 76
II-EU-18 – Transporditeenused ja transpordi abiteenused
Sektor/Allsektor: Transporditeenused
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Enamsoodustusrežiim
Toimivusnõuded
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud, piiriülene teenustekaubandus
& /et 77
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
a) Meretransport – muu kaubanduslik tegevus, mida harrastatakse laevalt
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus, toimivusnõuded ja
piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
Euroopa Liit: laevapere kodakondsus.
Üksnes investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim, kõrgem juhtkond ja
juhatus:
Euroopa Liit, välja arvatud LV ja MT: laeva registreerimise ja asutamisriigi lipu all sõitva
laevastiku käitamise korral (kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse
merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud teenused; rahvusvaheline
reisijate- ja kaubavedu (CPC 721); reisijate- ja kaubavedu siseveeteedel (CPC 7221 ja 7222);
meretranspordi abiteenused).
& /et 78
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim ja piiriülese
teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim:
Euroopa Liit: fiiderteenuste ning neile kuuluvate või renditud konteinerite mittetulunduslikel
alustel ümberpaigutamise puhul Euroopa Liidu laevandusettevõtjate poolt, nende teenuste
selle osa puhul, mis ei kuulu riigisisese merekabotaaži erandi alla.
SK: teenuse osutamist võimaldava tegevusloa taotlemiseks peab välisinvestorite peamine
tegevuskoht asuma Slovakkias (CPC 722).
b) Meretranspordi abiteenused
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus; ja piiriülese
teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
Euroopa Liit: lootsi- ja sildumisteenuste osutamine. Suurema selguse huvides olgu märgitud,
et olenemata kriteeriumidest, mida võidakse kohaldada laevade registreerimise suhtes
liikmesriigis, jätab Euroopa Liit endale õiguse näha ette, et lootsi- ja sildumisteenuseid võivad
pakkuda üksnes liikmesriigi riiklikesse registritesse kantud laevad (CPC 7214, 7224).
Euroopa Liit, välja arvatud LT ja LV: puksiirteenuseid võivad osutada üksnes liikmesriigi lipu
all sõitvad laevad (CPC 7452).
& /et 79
LT: lootsi- ja sildumisteenuseid ning puksiirteenuseid võivad osutada üksnes Leedu
juriidilised isikud või Leedus filiaali omavad Euroopa Liidu liikmesriikide juriidilised isikud,
kellel on Leedu meresõiduohutuse ameti välja antud sertifikaat (CPC 7452).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – kohapealne esindatus:
LT: lootsi- ja sildumisteenuseid ning puksiirteenuseid võivad osutada üksnes Leedu
juriidilised isikud või Leedus filiaali omavad Euroopa Liidu liikmesriikide juriidilised isikud,
kellel on Leedu meresõiduohutuse ameti välja antud sertifikaat (CPC 7214).
c) Siseveetransport ja siseveetranspordi abiteenused
Investeeringute liberaliseerimise puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim, kõrgem
juhtkond ja juhatus, toimivusnõuded; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine, enamsoodustusrežiim:
Euroopa Liit: reisijate- ja kaubavedu siseveeteedel (CPC 722) ning siseveetranspordi
abiteenused.
Suurema selguse huvides tuleb märkida, et see reservatsioon hõlmab ka kabotaažiteenuste
osutamist siseveeteedel (CPC 722).
& /et 80
d) Raudteetransport ja raudteetranspordi abiteenused
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
Euroopa Liidus: reisijate ja kaupade raudteetransport (CPC 711).
LT: Raudteetranspordivahendite hooldus- ja remonditeenuste korral kehtib riigi monopol
(CPC 86764, 86769, 8868 osa).
FI: raudteetransporditeenuse piiriülene osutamine. Reisijateveoteenuste osutamiseks raudteel
kehtivad Helsingi piirkonnas kuni 2017. aastani ja mujal kuni 2019. aastani ainuõigused (mis
anti 100 % riigi omandis olnud ettevõtjale VR-Group Ltd), mida on võimalik uuendada (CPC
7111, 7112).
Kehtivad meetmed:
FI: rautatielaki (raudteeseadus) (304/2011).
e) Maanteetransport (reisijate- ja kaubaveoteenused, rahvusvahelised veoautotranspordi
teenused) ja maanteetranspordi abiteenused.
& /et 81
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus; ja piiriülese
teenuskaubanduse puhul – võrdne kohtlemine, kohapealne esindatus:
Euroopa Liit:
i) nõutakse asutamist ja piiratakse maanteetransporditeenuste piiriülest osutamist
(CPC 712);
ii) piiratakse kabotaažiteenuste pakkumist Euroopa Liidu liikmesriigis mõnes teises
liikmesriigis asutatud välisinvestori poolt (CPC 712).
iii) Euroopa Liidu taksoteenuste suhtes võidakse kohaldada majandusvajaduste testi,
millega piiratakse teenuseosutajate arvu. Põhikriteerium: kohaldatavates õigusaktides
ette nähtud kohalik nõudlus (CPC 71221).
Kehtivad meetmed:
Euroopa Liit: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ)
nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise
tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009
rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning
& /et 82
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1073/2009
rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
LV: Reisijate- ja kaubaveoteenuste osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal
registreeritud sõidukitele. Asutatud üksused peavad kasutama riigis registreeritud sõidukeid
(CPC 712).
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
BG: Reisijate- ja kaubaveo jaoks võib ainuõigusi või lube anda üksnes Euroopa Liidu
liikmesriikide kodanikele ja Euroopa Liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub
Euroopa Liidus. Nõutav on registreerimine juriidilise isikuna. Füüsilistel isikutel peab olema
liikmesriigi kodakondsus (CPC 712).
MT: avalik bussiveoteenus: kogu võrgu suhtes kohaldatakse kontsessiooni, mis hõlmab
avaliku teenindamise kohustust kanda hoolt teatavate ühiskonnarühmade (nagu õpilased ja
eakad) eest (CPC 712).
& /et 83
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
FI: maanteetransporditeenuste osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud
sõidukitele (CPC 712).
Kehtivad meetmed:
FI: laki liikenteen palveluista (transporditeenuste seadus) 320/2017 ning
ajoneuvolaki (sõidukite seadus) (1090/2002).
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
FR: kolmandate riikide investoritel ei ole lubatud osutada linnadevahelise bussiveo teenuseid
(CPC 712).
f) Kosmosetransport ja kosmoselaeva rentimine
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, toimivusnõuded, kõrgem juhtkond ja juhatus; ja
piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
Euroopa Liit: kosmosetransporditeenused ja kosmoselaevade rentimine (CPC 733, 734 osa).
& /et 84
g) Transpordiga seotud enamsoodustusrežiimi erandid
Investeeringu puhul – enamsoodustusrežiim; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul –
enamsoodustusrežiim:
transport (kabotaaž), välja arvatud meretransport
FI: teatavale riigile diferentseeritud kohtlemise võimaldamine vastavalt kehtivatele või
tulevastele kahepoolsetele lepingutele, mille alusel ei kohaldata vastastikkuse põhimõtet
rakendades konkreetse välisriigi lipu all registreeritud laevade või välisriigis registreeritud
sõidukite suhtes üldist keeldu osutada Soomes kabotaažiteenuseid (sealhulgas kombineeritud
vedu, maantee- ja raudteetransport) (CPC 711 osa, CPC 712 osa, CPC 722 osa).
Veetranspordi tugiteenused
BG: kui Mehhiko lubab Bulgaaria teenuseosutajatel pakkuda oma mere- ja jõesadamates
veoste käitlemise teenuseid ning hoiustamis- ja laoteenuseid, sealhulgas konteinerite ja
konteinerites sisalduva kaubaga seotud teenuseid, lubab Bulgaaria Mehhiko teenuseosutajatel
pakkuda oma mere- ja jõesadamates samadel tingimustel veoste käitlemise teenuseid ning
hoiustamis- ja laoteenuseid, sealhulgas konteinerite ja konteinerites sisalduva kaubaga seotud
teenuseid (CPC 741 osa, CPC 742 osa).
& /et 85
Laevade rentimine või kasutusrent
DE: välisriigi laevade prahtimisel Saksamaal elavate tarbijate poolt võidakse kohaldada
vastastikkuse tingimust (CPC 7213, 7223, 83103).
Maantee- ja raudteetransport
Euroopa Liit: teatavale riigile võimaldatakse diferentseeritud kohtlemist vastavalt Euroopa
Liidu või liikmesriikide ja kolmanda riigi vahel sõlmitud ning rahvusvahelist
maanteetransporti (sealhulgas kombineeritud vedu, maantee- ja raudteetransport) ja
reisijatevedu käsitlevatele kehtivatele või tulevastele kahepoolsetele lepingutele (CPC 7111,
7112, 7121, 7122, 7123). Sellise kohtlemisega võidakse:
a) reserveerida asjaomaste transporditeenuste osutamine poolte vahel või läbi poolte
territooriumi kummagi lepinguosalise riigis4 registreeritud sõidukitele või lubada sellist
teenust osutada vaid kõnealuste sõidukitega või
b) näha nende sõidukite puhul ette maksuvabastus.
4 Austria puhul hõlmab enamsoodustusrežiimi erandi liiklusõigustega seotud osa kõiki riike,
kellega on sõlmitud või võidakse tulevikus sõlmida maanteetransporti käsitlevad kahepoolsed
lepingud või muud maanteetranspordiga seotud kokkulepped.
& /et 86
Maanteetransport
BG: kehtivate või tulevaste lepingute alusel võetavad meetmed, millega reserveeritakse
asjaomaste transporditeenuste osutamine või piiratakse seda ning määratakse kindlaks
teenuste osutamise tingimused, sh transiidiload või soodusteemaksud, Bulgaaria territooriumil
või üle Bulgaaria piiri (CPC 7121, 7122, 7123).
HR: rahvusvahelist maanteetransporti käsitlevate kehtivate või tulevaste lepingute alusel
kohaldatavad meetmed, millega reserveeritakse transporditeenuste osutamine või piiratakse
seda ning määratakse kindlaks tegevustingimused, sh transiidiload või soodusteemaksud
seoses transporditeenustega, mida osutatakse Horvaatiasse, Horvaatias, läbi Horvaatia ja
Horvaatiast asjaomaste lepinguosaliste riikidesse (CPC 7121, 7122, 7123).
CZ: kehtivate või tulevaste lepingute alusel võetavad meetmed, millega reserveeritakse
transporditeenuste osutamine või piiratakse seda ning määratakse kindlaks tegevustingimused,
sh transiidiload või soodusteemaksud seoses transporditeenustega, mida osutatakse Tšehhisse,
Tšehhis, läbi Tšehhi ja Tšehhist asjaomaste lepinguosaliste riikidesse (CPC 7121, 7122,
7123).
LT: kahepoolsete lepingute alusel rakendatavad meetmed, millega nähakse ette
transporditeenuste tingimused ja määratakse kindlaks tegevustingimused, kaasa arvatud
kahepoolse transiidi ja muud transpordiload seoses transporditeenustega, mida osutatakse
Leedu territooriumile, läbi Leedu territooriumi ja Leedu territooriumilt teiste asjaomaste
lepinguosaliste territooriumidele, ning teemaksud ja -lõivud (CPC 7121, 7122, 7123).
& /et 87
SK: kehtivate või tulevaste lepingute alusel võetavad meetmed, millega reserveeritakse
transporditeenuste osutamine või piiratakse seda ning määratakse kindlaks tegevustingimused,
sh transiidiload või soodusteemaksud seoses transporditeenustega, mida osutatakse
Slovakkiasse, Slovakkias, läbi Slovakkia ja Slovakkiast asjaomaste lepinguosaliste riikidesse
(CPC 7121, 7122, 7123).
ES: Hispaanias võib keelduda kaubandusliku kohaloleku vormistamise loa andmisest
sellistele teenuseosutajatele, kelle päritoluriik ei võimalda Hispaania teenuseosutajatele
tõhusat turulepääsu (CPC 7123).
Kehtivad meetmed:
ES: ley 16/1987, de 30 de julio, de Ordenación de los Transportes Terrestres.
Raudteetransport
BG, CZ ja SK: kehtivad või tulevased lepingud, millega reguleeritakse liiklusõigusi ja
tegevustingimusi ning transporditeenuste osutamist Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia
territooriumil ning asjaomaste riikide vahel (CPC 7111, 7112).
Lennutransport – lennutranspordi abiteenused
Euroopa Liit: Diferentseeritud kohtlemise võimaldamine kolmandale riigile vastavalt
maapealse teenindamisega seotud kehtivatele või tulevastele kahepoolsetele lepingutele.
& /et 88
Maantee- ja raudteetransport
EE: teatavale riigile diferentseeritud kohtlemise võimaldamine rahvusvahelist
maanteetransporti (sh kombineeritud maantee- ja raudteetransport) käsitlevate kehtivate või
tulevaste kahepoolsete lepingute alusel, millega reserveeritakse transporditeenuste osutamine
Eestisse, Eestis, läbi Eesti ja Eestist asjaomaste lepinguosaliste riikidesse kummagi
lepinguosalise riigis registreeritud sõidukitele või lubatakse sellist teenust osutada vaid
kõnealuste sõidukitega ning nähakse ette nende sõidukite maksuvabastus (CPC 711 osa, 712
osa, 721 osa).
Kõik reisijate- ja kaubaveoteenused, välja arvatud mere- ja õhutransport
PL: kui Mehhiko lubab Poola reisijate- ja kaubaveoettevõtjatel osutada transporditeenuseid
Mehhiko territooriumile ja läbi Mehhiko territooriumi, lubab Poola Mehhiko reisijate- ja
kaubaveoettevõtjatel osutada samadel tingimustel transporditeenuseid Poola territooriumile ja
läbi Poola territooriumi.
& /et 89
II-EU-19 – Põllumajandus, kalandus ja vesi
Sektor/Allsektor: Põllumajandus, jahindus, metsandus; kalapüük, vesiviljelus,
kalapüügiga seotud teenused; vee kogumine, puhastamine ja
veevarustus.
Tegevusala klassifikatsioon: ISIC 011, 012, 013, 014, 015, CPC 8811, 8812, 8813 välja arvatud
nõustamis- ja konsultatsiooniteenused; ISIC 0501, 0502, CPC 882
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Enamsoodustusrežiim
Toimivusnõuded
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
& /et 90
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
a) Põllumajandus, jahindus, metsamajandus
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
HR: põllumajandus- ja jahindustegevus. HU: põllumajandustegevus (ISIC 011, 3.1 012, 3.1
013, 3.1 014, 3.1 015, CPC 8811, 8812, 8813, välja arvatud nõustamis- ja
konsultatsiooniteenused).
Kehtivad meetmed:
HR: põllumajandusmaa seadus (Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne nr 152/08, nr 25/09,
nr 153/09, nr 21/10, nr 39/11 ja nr 63/11), artikkel 2.
b) Kalapüük, vesiviljelus, kalapüügiga seotud teenused (ISIC Rev. 3.1 0501, 0502, CPC 882)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus, toimivusnõuded,
enamsoodustusrežiim ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine,
enamsoodustusrežiim:
& /et 91
Euroopa Liit: Eelkõige ühise kalanduspoliitika ja kolmanda riigiga sõlmitud
kalanduslepingute raames, mis on seotud juurdepääsuga liikmesriikide suveräänsete õiguste
või jurisdiktsiooni all olevate vete bioloogilistele ressurssidele ja püügipiirkondadele ning
nende ressursside ja püügipiirkondade kasutamisega, sealhulgas:
a) reguleeritakse Mehhiko või kolmanda riigi laevadele eraldatud alamkvoodi raames
püütud saagi lossimist ELi sadamates;
b) määratakse kindlaks ettevõtte minimaalne suurus, et säilitada nii väikesed kalalaevad
kui ka rannapüügilaevad; või
c) võimaldatakse Mehhikole või kolmandale riigile diferentseeritud kohtlemist vastavalt
kalandusega seotud kehtivatele või tulevastele kahepoolsetele kokkulepetele.
Tööndusliku kalapüügi luba, mis annab õiguse püüda kala liikmesriigi territoriaalvetes,
antakse üksnes liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele.
Liikmesriigi lipu all sõitva kalalaeva meeskonna liikmete kodakondsus.
Vesiviljelusrajatiste asutamine merel või siseveekogudel.
FR: isikutel, kes ei ole ELi kodanikud, ei saa olla osalust Prantsusmaale kuuluvas merealas
kala-/karplooma-/vetikakasvatuse eesmärgil.
& /et 92
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, enamsoodustusrežiim ja piiriülese
teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
BG: merede ja jõgede elusressursside püüki Bulgaaria sisemerealal ja territoriaalmeres peavad
sooritama Bulgaaria lipu all sõitvad laevad. Välisriigi laev ei tohi tegeleda Bulgaaria
majandusvööndis tööndusliku kalapüügiga, välja arvatud Bulgaaria ja lipuriigi vahelise
lepingu alusel. Bulgaaria majandusvööndi läbimisel ei tohi välisriigi kalalaevad hoida oma
püügivahendeid töörežiimil.
c) Vee kogumine, puhastamine ja veevarustus
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
Euroopa Liit: tegevuse jaoks, mis hõlmab teenuseid seoses kodumajapidamiste või
tööstuslike, kaubanduslike või muude kasutajate jaoks vee kogumise, puhastamise ja
varustusega, sealhulgas joogiveega varustamine ja veemajandus.
& /et 93
II-EU-20 – Energiaga seotud tegevus
Sektor/Allsektor: Energia tootmine ja sellega seotud teenused
Tegevusala klassifikatsioon: ISIC 10, 1110, 12, 120, 1200, 13, 14, 232, 233, 2330, 40, 401, 4010,
402, 4020, 4030 osa, CPC 613, 62271, 63297, 7131, 71310, 742,
7422, 88 osa, 887.
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Toimivusnõuded
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Kohapealne esindatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
& /et 94
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
a) Energiateenused – üldine (ISIC 10, 1110, 13, 14, 232, 40, 401, 402, 403 osa 41; CPC 613,
62271, 63297, 7131, 742, 7422, 887 (välja arvatud nõustamis- ja konsultatsiooniteenused))
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus, toimivusnõuded ja
piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
Euroopa Liit: kui liikmesriik lubab välisosalust gaasi või elektrienergia ülekandesüsteemis või
nafta või gaasi torutranspordisüsteemis seoses Mehhiko ettevõtetega, mida kontrollivad
füüsilised isikud või ettevõtted kolmandast riigist, kust on pärit enam kui 5 % Euroopa Liidu
nafta-, maagaasi- või elektrienergia impordist, et tagada Euroopa Liidu kui terviku või
konkreetse liikmesriigi energiavarustuse kindlus. Reservatsiooni ei kohaldata nõustamis- ja
konsultatsiooniteenuste suhtes, mida osutatakse energiajaotusega seotud teenustena.
Reservatsioon ei kehti Horvaatia, Ungari ja Leedu puhul (Leedu puhul üksnes CPC 7131
korral) seoses kütuste torutranspordiga, Lätis seoses energiajaotusega seotud teenustega ja
Sloveenias seoses gaasijaotusega seotud teenustega (ISIC 401, 402, CPC 7131, 887, välja
arvatud nõustamis- ja konsultatsiooniteenused).
& /et 95
CY: rafineeritud naftasaaduste tootmiseks, kui investorit kontrollib füüsiline või juriidiline
isik kolmandast riigist, kust on pärit enam kui 5 % Euroopa Liidu nafta- või
maagaasiimpordist, samuti seoses gaasi tootmisega, gaaskütuse enda tarbeks jaotamisega
magistraalvõrkude kaudu, elektrienergia tootmise, ülekandmise ja jaotamisega, kütuste
torutranspordiga, muude elektrienergia ja maagaasi jaotamisega seotud teenustega kui
nõustamis- ja konsultatsiooniteenused, elektrienergia hulgimüügiteenustega ning
mootorikütuste, elektrienergia ja muu gaasi kui balloonigaasi jaemüügiteenustega.
Elektrienergiaga seotud teenuste osutamisel (ISIC rev 3.1 232, 4010, 4020, CPC 613, 62271,
63297, 7131, ja 887, välja arvatud nõustamis- ja konsultatsiooniteenused) kohaldatakse
kodakondsus- ja elukohanõuet.
FI: energia ning auru ja kuuma vee ülekandevõrgud ning jaotusvõrgud ja -süsteemid.
monopolide või ainuõiguste vormis kvantitatiivsed piirangud maagaasi importimisele ning
auru ja kuuma vee tootmisele ja jaotamisele. Praegu kehtivad loomulikud monopolid ja
ainuõigused (ISIC 40, CPC 7131, 887, välja arvatud nõustamis- ja konsultatsiooniteenused).
FR: elektrienergia ja gaasi ülekandesüsteemid ning nafta ja gaasi torutransport (CPC 7131).
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus; ja piiriülese
teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
BE: energiajaotuse teenused ja energiajaotusega seotud teenused (CPC 887, välja arvatud
konsultatsiooniteenused).
& /et 96
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
BE: energia ülekandmise teenuste osutamise puhul juriidiliste isikute liigid ja Belgialt
ainuõigused saanud era- või avalik-õiguslike ettevõtjate kohtlemine. Nõutav asutamine
Euroopa Liidus (ISIC 4010, CPC 71310).
BG: energiajaotusega seotud teenused (CPC 88 osa).
PT: elektrienergia tootmine, ülekandmine ja jaotamine, gaasi tootmine, kütuste torutransport,
elektrienergia hulgimüügi teenused, elektrienergia ja muu gaasi kui balloonigaasi jaemüügi
teenused ning elektrienergia ja maagaasi jaotusega seotud teenused. Elektrienergia- ja
gaasisektori kontsessioonid antakse üksnes teatavatele äriühingutele, mille peakontor asub
Portugalis, kust toimub ka äriühingu tegelik juhtimine (ISIC 232, 4010, 4020, CPC 7131,
7422, 887, välja arvatud nõustamis- ja konsultatsiooniteenused).
SK: elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks, gaasi tootmiseks ja gaaskütuste
jaotamiseks, auru ja kuuma vee tootmiseks ja jaotamiseks, kütuste torutranspordiks,
elektrienergia, auru ja kuuma vee jae- ja hulgimüügiks ning energiajaotusega seotud teenuste
osutamiseks, sealhulgas energiatõhususe, energiasäästu ja energiaauditi valdkonna teenused,
on vaja luba. Kohaldatakse majandusvajaduste testi. Taotluse võib tagasi lükata üksnes juhul,
kui turg on küllastunud. Nimetatud tegevuse jaoks võib anda loa üksnes füüsilisele isikule,
kelle alaline elukoht on ELi liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi „EMP“)
riigis, või juriidilisele isikule, kes on asutatud ELis või EMPs.
& /et 97
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
BE: kui arvata välja metallimaakide kaevandamine ning muu mäetööstus, siis võidakse
välisriigi ettevõtetel, mida kontrollivad füüsilised isikud või ettevõtjad kolmandast riigist, kust
on pärit enam kui 5 % Euroopa Liidu nafta-, maagaasi- või elektrienergiaimpordist, keelata
omandada kontroll kõnealuse tegevuse üle. Nõutav on registreerimine juriidilise isikuna
(mitte filiaalina) (ISIC 10, 1110, 13, 14, 232, 4010 osa, 4020 osa, 4030 osa).
Kehtivad meetmed:
Euroopa Liit: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/72/EÜ, mis
käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
2003/54/EÜ ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb
maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ.
BG: energiaseadus.
CY: elektriturgu reguleeriv 2003. aasta seadus;
& /et 98
määrus 2003. aasta elektrituruseaduse nr 122(I)/2003 kohta, mida on muudetud seadustega
nr 239(I)/2004, nr 143(I)/2005, nr 173(I)/2006, nr 92(I)/2008, nr 211(I)/2012, nr 206(I)/2015
ja nr 18(I)/2017;
gaasiturgu reguleerivad 2004.–2007. aasta seadused;
naftaseadus (torujuhtmed), Küprose Vabariigi põhiseadus, 273. peatükk;
naftaseadus L.64(I)/1975 ning
nafta ja kütuse tehnilist kirjeldust käsitlevad 2003.–2009. aasta seadused.
FI: maakaasumarkkinalaki (maagaasituru seadus) (508/2000)
maakaasumarkkinalaki (maagaasituru seadus) (587/2017) ning
sähkömarkkinalaki (elektrituru seadus) (386/1995).
FR: energiaseadustik (L111-5, L111-53).
PT: maagaas: 26. oktoobri 2012. aasta dekreet-seadused nr 230 ja nr 231;
& /et 99
elekter: 8. oktoobri 2012. aasta dekreet-seadused nr 215-A ja nr 215-B ning
toornafta ja naftasaadused: 15. veebruari 2006. aasta dekreet-seadus nr 31.
SK: seadus nr 51/1988 kaevandamise, lõhkeainete ja kaevandamise riikliku reguleerimise
kohta;
seadus nr 569/2007 geoloogilise tegevuse kohta.
seadus nr 251/2012 energia kohta ning
seadus nr 657/2004 soojusenergia kohta.
b) Elekter (ISIC rev.3.1 40, 401; CPC 62271, 887 (välja arvatud nõustamis- ja
konsultatsiooniteenused))
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus, toimivusnõuded ja
piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
FI: elektrienergia import. Seoses elektrienergia piiriülese kaubanduse, hulgimüügi ja
jaemüügiga. FR: elektrienergia ülekande- või jaotussüsteeme võivad omada ja käitada üksnes
äriühingud, mille kapital kuulub 100 % Prantsuse riigile, mõnele teisele avaliku sektori
organisatsioonile või ettevõttele Electricité de France (EDF).
& /et 100
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
BG: elektrienergia ja soojuse tootmiseks.
PT: Elektrienergia ülekandmine ja jaotamine toimub ainuõigusliku avaliku teenindamise
kontsessiooni alusel.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
BE: Et saada individuaalne luba elektrienergia tootmiseks võimsusega 25 MW, on vajalik
tegevuskoht Euroopa Liidus või mõnes teises riigis, kus kehtib Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 19. detsembri 1996. aasta direktiiviga 96/92/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu
ühiseeskirju) jõustatud korraga sarnane kord ning kus äriühingul on asjaomase riigi
majandusega tegelik ja pidev seos.
Elektrienergia tootmiseks Belgia avamereterritooriumil on vaja kontsessiooni ja ühisettevõtet
liikmesriigi äriühinguga või äriühinguga välisriigist, kus kehtib direktiivis 2003/54/EÜ
sätestatud korraga sarnane kord, eriti seoses loa andmise ja valiku tegemise tingimustega.
Peale selle peaks äriühingu juhatuse asukoht või peakontor olema liikmesriigis või eespool
nimetatud kriteeriumidele vastavas riigis, kui äriühingul on asjaomase riigi majandusega
tegelik ja pidev seos.
& /et 101
Et ehitada elektriliine, mis seovad avameretootmise Elia põhivõrguga, on vaja luba ja äriühing
peab vastama eespool kirjeldatud tingimustele (v.a ühisettevõtte tingimus).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
BE: vahendaja, kellel on Belgias kliendid, kes on ühendatud riiklikusse võrku või otseliiniga,
mille nimipinge on üle 70,000 voldi, vajab elektrienergia tarnimiseks luba. Sellise loa võib
anda üksnes EMPs asutatud füüsilisele või juriidilisele isikule.
Kehtivad meetmed:
BE: arrêté royal du 11 octobre 2000 fixant les critères et la procédure d'octroi des
autorisations individuelles préalables à la construction de lignes directes;
arrêté royal du 20 décembre 2000 relatif aux conditions et à la procédure d'octroi des
concessions domaniales pour la construction et l'exploitation d'installations de production
d'électricité à partir de l'eau, des courants ou des vents, dans les espaces marins sur lesquels la
Belgique peut exercer sa juridiction conformément au droit international de la mer;
& /et 102
arrêté royal du 12 mars 2002 relatif aux modalités de pose de câbles d'énergie électrique qui
pénètrent dans la mer territoriale ou dans le territoire national ou qui sont installés ou utilisés
dans le cadre de l'exploration du plateau continental, de l'exploitation des ressources
minérales et autres ressources non vivantes ou de l'exploitation d'îles artificielles,
d'installations ou d'ouvrages relevant de la juridiction belge;
arrêté royal du 2 avril 2003 relatif aux autorisations de fourniture d'électricité par des
intermédiaires et aux règles de conduite applicables à ceux-ci ning
arrêté royal du 12 juin 2001 relatif aux conditions générales de fourniture de gaz naturel et
aux conditions d'octroi des autorisations de fourniture de gaz naturel.
FI: maakaasumarkkinalaki (maagaasituru seadus) (508/2000)
maakaasumarkkinalaki (maagaasituru seadus) (587/2017) ning
sähkömarkkinalaki (elektrituru seadus) 588/2013.
FR: energiaseadustik (L111-5, L111-53).
PT: elekter: 8. oktoobri 2012. aasta dekreet-seadused nr 215-A ja nr 215-B.
& /et 103
c) Kütused, gaas, toornafta või naftasaadused (ISIC 232, 40, 402; CPC 613, 62271, 63297, 7131,
71310, 742, 7422, 88 osa, 887, välja arvatud nõustamis- ja konsultatsiooniteenused)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus, toimivusnõuded ja
piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
FI: energiajulgeoleku huvides hoitakse ära välisriikide isikute või ettevõtete poolne kontrolli
või omandiõiguse omandamine veeldatud maagaasi terminalide üle (sealhulgas need terminali
osad, mida kasutatakse veeldatud maagaasi hoiustamiseks või taasgaasistamiseks).
FR: riigi energiajulgeoleku huvides võivad gaasi ülekande- või jaotussüsteeme omada ja
käitada üksnes äriühingud, mille kapital kuulub 100 % Prantsuse riigile, mõnele teisele
avaliku sektori organisatsioonile või ettevõttele ENGIE.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
BE: gaasi mahtkaubana hoiustamise teenuste osutamiseks seoses juriidiliste isikute liikidega
ja Belgialt ainuõigused saanud era- või avalik-õiguslike ettevõtjate kohtlemisega. Gaasi
mahtkaubana hoiustamise teenuste osutamiseks on nõutav tegevuskoht Euroopa Liidus (CPC
742 osa).
& /et 104
BG: seoses nafta ja maagaasi torutranspordi, hoiustamise ja ladustamisega, sealhulgas
transiitülekandega (CPC 71310, CPC 742 osa).
PT: seoses toru kaudu transporditavate kütuste (maagaasi) hoiustamise ja ladustamise teenuste
piiriülese osutamisega. Samuti kontsessioonid, mis on seotud maagaasi ülekandmise,
jaotamise ja maa-aluse hoiustamisega ning veeldatud maagaasi vastuvõtmise, hoiustamise ja
taasgaasistamise terminalidega, antakse avalike pakkumismenetluste tulemusel
kontsessioonilepingute alusel (CPC 7131, CPC 7422).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
BE: Maagaasi ja muude kütuste torutranspordi jaoks on vaja luba. Loa võib anda üksnes
liikmesriigis asutatud füüsilisele või juriidilisele isikule (vastavalt 14. mai 2002. aasta
kuningliku dekreedi artiklile 3).
Loa taotlemisel peab:
a) äriühing olema asutatud kooskõlas Belgia või mõne teise liikmesriigi õigusega või
sellise kolmanda riigi õigusega, mis on kohustunud säilitama õigusraamistiku, mis
sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/30/EÜ
(maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta) kindlaks määratud ühistele nõuetele sarnaseid
nõudeid ning
& /et 105
b) äriühingu juhatuse asukoht, peamine tegevuskoht või peakontor asuma liikmesriigis või
sellises kolmandas riigis, mis on kohustunud säilitama õigusraamistiku, mis sisaldab
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/30/EÜ (maagaasi
siseturu ühiseeskirjade kohta) kindlaks määratud ühistele nõuetele sarnaseid nõudeid,
tingimusel et kõnealuses tegevuskohas või peakontoris toimuval tegevusel on asjaomase
riigi majandusega tegelik ja pidev seos (CPC 7131).
Maagaasi tarnimiseks Belgia klientidele (kliendid on nii jaotusettevõtted kui ka tarbijad, kelle
üldine gaasitarbimine kõikidest tarneallikatest kokku on vähemalt miljon kuupmeetrit aastas)
on üldjuhul vajalik ministri välja antud individuaalne luba, välja arvatud juhul, kui tarnija on
jaotusettevõte, kes kasutab oma jaotusvõrku. Sellise loa võib anda üksnes liikmesriigis
asutatud füüsilisele või juriidilisele isikule.
CY: toru kaudu transporditavate kütuste hoiu- ja laoteenuste piiriüleseks osutamiseks ning
kütteõli ja balloonigaasi jaemüügiks, välja arvatud postimüük (CPC 613, CPC 62271, CPC
63297, CPC 7131, CPC 742).
Kehtivad meetmed:
BE: arrêté royal du 14 mai 2002 relatif à l'autorisation de transport de produits gazeux et
autres par canalisations ning
& /et 106
loi du 12 avril 1965 relative au transport de produits gazeux et autres par canalisations
(artikkel 8.2).
BG: energiaseadus.
CY: elektriturgu reguleeriv 2003. aasta seadus;
seadus nr 122(I)/2003, mida on muudetud seadustega nr 239(I)/2004, nr 143(I)/2005,
nr 173(I)/2006, nr 92(I)/2008, nr 211(I)/2012, nr 206(I)/2015 ja nr 18(I)/2017;
gaasiturgu reguleerivad 2004.–2007. aasta seadused;
naftaseadus (torujuhtmed), Küprose Vabariigi põhiseadus, 273. peatükk;
naftaseadus L.64(I)/1975 ning
nafta ja kütuse tehnilist kirjeldust käsitlevad 2003.–2009. aasta seadused.
FI: maakaasumarkkinalaki (maagaasituru seadus) (508/2000) ning
maakaasumarkkinalaki (maagaasituru seadus) (587/2017).
FR: energiaseadustik (L111-5, L111-53).
& /et 107
PT: maagaas: 26. oktoobri 2012. aasta dekreet-seadused nr 230 ja nr 231;
elekter: 8. oktoobri 2012. aasta dekreet-seadused nr 215-A ja nr 215-B ning
toornafta ja naftasaadused: 15. veebruari 2006. aasta dekreet-seadus nr 31.
d) Tuumaenergia (ISIC rev 3.1 12, 3.1 23, 120, 1200, 233, 2330, 40, 4010 osa, CPC 887)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus; ja piiriülese
teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
DE: tuumamaterjali tootmise, töötlemise ja transportimise ning tuumaenergiapõhise elektri
tootmise või jaotamise puhul.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
AT ja FI: tuumamaterjali tootmise, töötlemise, jaotamise ja transportimise ning
tuumaenergiapõhise elektri tootmise ja jaotamise puhul.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus, toimivusnõuded:
& /et 108
HU ja SE: tuumkütuse töötlemiseks ja tuumaenergiapõhise elektrienergia tootmiseks.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine; ja piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne
kohtlemine:
BE: tuumamaterjali tootmise, töötlemise ja transportimise ning tuumaenergiapõhise elektri
tootmise või jaotamise puhul.
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus:
BG: lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalide või nende algmaterjalide töötlemise, samuti
nendega kauplemise, tuumajaamade seadmete ja süsteemide hooldamise ja parandamise,
selliste materjalide ning nende töötlemisel tekkinud prügi ja jäätmete transportimise,
ioniseeriva kiirguse kasutamise ning kõigi muude teenuste osutamise korral, mis on seotud
tuumaenergia kasutamisega rahumeelsetel eesmärkidel (sealhulgas inseneri- ja
nõustamisteenused, tarkvarateenused).
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine:
FR: need tegevused peavad olemas kooskõlas Euratomi lepingust tulenevate kohustustega.
& /et 109
Kehtivad meetmed:
AT: Bundesverfassungsgesetz für ein atomfreies Österreich (konstitutsiooniline seadus
tuumavaba Austria kohta), BGBl. I Nr. 149/1999.
BG: tuumaenergia ohutu kasutamise seadus.
FI: Ydinenergialaki (tuumaenergia seadus) (990/1987).
HU: 1996. aasta seadus nr CXVI tuumaenergia kohta ning
valitsuse dekreet nr 72/2000 tuumaenergia kohta.
SE: Rootsi keskkonnaseadustik (1998:808) ning
seadus tuumatehnoloogiaalase tegevuse kohta (1984:3).
& /et 110
II-EU-21 – Muud mujal nimetamata teenused
Sektor/Allsektor: Muud mujal nimetamata teenused
Tegevusala klassifikatsioon: CPC 9703, CPC 612 osa, CPC 621 osa, CPC 625 osa, 85990 osa
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine
Enamsoodustusrežiim
Toimivusnõuded
Kõrgem juhtkond ja juhatus
Peatükk: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
& /et 111
Kirjeldus:
Euroopa Liit jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses järgmisega:
a) Matuse-, kremeerimis- ja surnutalitamisteenused (CPC 9703)
Investeeringu puhul – võrdne kohtlemine, kõrgem juhtkond ja juhatus; ja piiriülese
teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
DE: kalmistut võib hallata üksnes avalik-õiguslik juriidiline isik. Kalmistute rajamine ja
haldamine ning matustega seotud teenused on riiklikud teenused.
CY ja SI: matuse-, kremeerimis- ja surnutalitamisteenused.
SE: kremeerimis- ja matuseteenused kuuluvad Rootsi kiriku või kohaliku ametiasutuse
monopoli alla.
b) Muud äritegevusega seotud teenused
Piiriülese teenustekaubanduse puhul – võrdne kohtlemine:
LT: riigiettevõttel Infostruktura on ainuõigus osutada järgmisi teenuseid: andmeedastus
turvaliste riiklike ülekandevõrkude kaudu, „ gov.lt“ lõpuga internetiaadresside eraldamine ja
elektrooniliste kassaaparaatide sertifitseerimine.
& /et 112
Kehtivad meetmed:
LT: valitsuse 28. mai 2002. aasta otsus nr 756 ministeeriumide, valitsusasutuste ja
maavanemate asutatud ja neile määratud riigiettevõtete ja -asutuste pakutavate monopoolsete
kaupade ja teenuste hindade ja tariifide kehtestamise standardmenetluse heakskiitmise kohta.
& /et 113
Liide II-B
TULEVASTE MEETMETEGA SEOTUD RESERVATSIOONID
MEHHIKO LOETELU
Kesktasandil kohaldatavad reservatsioonid
II-MX-1
Sektor: Kõik
Allsektor:
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)
Valitsemistasand: Kesktasand
Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus
Mehhiko jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima mis tahes meetmeid, mis piiravad kesk-,
piirkondliku või kohaliku valitsemistasandi emiteeritud võlakirjade, lühiajaliste riigikassa
võlakirjade või muude võlaväärtpaberite omandamist, ostmist või muid tehinguid nendega.
Kehtivad meetmed:
& /et 114
II-MX-2
Sektor: Kõik
Allsektor:
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Kõrgem juhtkond ja juhatus (artikkel 10.10)
Valitsemistasand: Kesktasand
Kirjeldus: Investeeringud
Mehhiko jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid, millega nõutakse, et enamus
investeeringuga hõlmatud Euroopa Liidu ettevõtte direktorite nõukogu või mis tahes selle komitee
liikmetest oleks kindla kodakondsusega või Mehhiko territooriumi resident tingimusel, et see nõue
ei kahjusta oluliselt investori võimet oma investeeringut kontrollida.
Kehtivad meetmed:
& /et 115
II-MX-3
Sektor: Energia
Allsektor: Nafta ja muud süsivesinikud
Elekter
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)
Toimivusnõuded (artikkel 10.9)
Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Kõrgem juhtkond ja juhatus (artikkel 10.10)
Valitsemistasand: Kesktasand
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
& /et 116
Mehhiko jätab endale õiguse võtta seoses tegevusega, millele on viidatud liite I-B-1
reservatsioonides I-MX-14 ja I-MX-15, vastu meetmeid, et rakendada dekreeti, millega jõustatakse
riigiettevõtte „Föderaalne elektrikomisjon“ seadus; riigiettevõtte „Petróleos Mexicanos“ seadus;
elektrisektori seadus: süsivesinike sektori seadus; energiasüsteemi planeerimise ja überkujundamise
seadus; biokütuste seadus; geotermaalenergia seadus ja riikliku energiakomisjoni seadus; millega
muudetakse Mehhiko stabiliseerimisele ja arengule suunatud toornafta fondi seaduse mitut sätet
ning millega muudetakse Mehhiko stabiliseerimisele ja arengule suunatud toornafta fondi seaduse
mitut sätet, lisatakse sellesse sätteid ja kujundatakse neid ümber; geotermaalenergia seadus ja
riikliku energiakomisjoni seadus; Mehhiko stabiliseerimisele ja arengule suunatud toornafta fondi
seaduse mitut sätet muudetakse ning föderaalse avaliku halduse alusseaduse mitut sätet muudetakse,
sätteid lisatakse ja tunnistatakse kehtetuks; tekst ametlikus väljaandes avaldatud 18. märtsil 2025.
Kui sellised meetmed vastu võetakse, loetakse need olemasolevateks nõuetele mittevastavateks
meetmeteks, mis on loetletud I lisas, ja mida käsitletakse artikli 10.12 „Nõuetele mittevastavad
meetmed ja erandid“ lõigetes 1 ja 3. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et iga sellise
rakendusmeetme nõuetele mittevastavad aspektid piirduvad dekreediga lubatuga ja käesoleva
reservatsiooni alusel vastu võetud rakendusmeetmetega lubatuga.
Mehhiko lubab erainvesteeringuid nafta ja muude süsivesinike uurimisse ja tootmisse ning
elektrienergia ülekandmise ja jaotamise avalikku teenusesse üksnes lepingupõhiste kokkulepete
alusel.
Kui Mehhiko õigust muudetakse nii, et lubatakse erainvesteeringud muul kui teises lõigus esitatud
viisil, või lubatakse teises lõigus esitatud tegevusaladel tegutseva ettevõtte varasid või osalust müüa,
jätab Mehhiko endale õiguse kehtestada sellele investeeringule piiranguid.
& /et 117
Kõik kooskõlas kolmanda lõiguga kehtestatud piirangud loetakse olemasolevateks nõuetele
mittevastavateks meetmeteks, mis on loetletud I lisas, ja mida käsitletakse artikli 10.12 „Nõuetele
mittevastavad meetmed ja erandid“ lõigetes 1 ja 3.
Suurema selguse huvides kinnitab Mehhiko Mehhiko Ühendriikide põhiseaduse (Constitución
Política de los Estados Unidos Mexicanos) artiklites 25, 27 ja 28 nimetatud põhimõtet, et nafta ja
muude süsivesinike uurimise ja tootmise, riikliku elektrisüsteemi kavandamise ja juhtimise ning
avaliku elektrienergia ülekandmise ja jaotamise teenuse puhul kehtib riigi monopol.
Kehtivad meetmed:
Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos),
artiklid 25, 27 ja 28.
Riigiettevõtte „Föderaalne elektrikomisjon“ seadus (Ley de la Empresa Pública del Estado,
Comisión Federal de Electricidad).
Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera).
Süsivesinike sektori seadus (Ley del Sector Hidrocarburos).
Riigiettevõtte „Petróleos Mexicanos“ seadus (Ley de la Empresa Pública del Estado, Petróleos
Mexicanos).
Elektrisektori seadus (Ley del Sector Eléctrico).
Energiasüsteemi planeerimise ja ümberkujundamise seadus (Ley de Planeación y Transición
Energética).
& /et 118
II-MX-4
Sektor: Meelelahutusteenused
Allsektor: Meelelahutus- ja vabaajateenused
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 949104 Muud erasektori pakutavad meelelahutus- ja
vabaajateenused (piiratud hasartmängude ja kihlvedude korraldamise
teenustega)
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)
Enamsoodustusrežiim (artiklid 10.8 ja 11.7)
Kõrgem juhtkond ja juhatus (artikkel 10.10)
Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Valitsemistasand: Kesktasand
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Mehhiko jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima meetmeid seoses hasartmängu- ja
kihlveoteenuste osutamise või nendesse investeerimisega.
Kehtivad meetmed:
& /et 119
II-MX-5
Sektor: Vähemustega seotud küsimused
Allsektor:
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)
Valitsemistasand: Kesktasand
Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus
Mehhiko jätab endale õiguse võtta või jätta kehtima meetmeid, millega antakse õigusi või
eelisõigusi sotsiaalselt või majanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele.
Kehtivad meetmed:
Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos),
artikkel 4.
& /et 120
II-MX-6
Sektor: Sotsiaalteenused
Allsektor:
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artiklid 10.7 ja 11.6)
Enamsoodustusrežiim (artiklid 10.8 ja 11.7)
Toimivusnõuded (artikkel 10.9)
Kõrgem juhtkond ja juhatus (artikkel 10.10)
Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Valitsemistasand: Kesktasand
& /et 121
Kirjeldus: Investeeringud ja piiriülene teenustekaubandus
Mehhiko jätab endale õiguse võtta või jätta kehtima mis tahes meetmeid, mis on seotud riikliku
õiguskaitse ja kinnipidamisasutuste teenuste osutamisega ning järgmiste teenuste osutamisega
niivõrd, kuivõrd need on avalik-õiguslikel eesmärkidel kehtestatud või rakendatavad
sotsiaalteenused: sissetulekute kaitse või kindlustus, sotsiaalkaitse või sotsiaalkindlustus,
sotsiaalhoolekanne, avalik-õiguslik haridus ja koolitus, tervishoid ja lastehoid.
Kehtivad meetmed:
Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos),
artiklid 4, 17, 18, 25, 26, 28 ja 123.
& /et 122
II-MX-7
Sektor: Transport
Allsektor: Spetsialistid
Tegevusala klassifikatsioon: CMAP 951023 Muud kutse-, tehnilised ja eriteenused (piiratud
laevakaptenite, õhusõidukipilootide, laeva masinistide, laeva
mehaanikute, lennujaamade administraatorite (comandantes de
aeródromos), sadamakaptenite, sadamalootside, Mehhiko lipu all
sõitvate laevade või õhusõidukite meeskonnaga)
Asjaomased kohustused: Kohapealne esindatus (artikkel 11.5)
Võrdne kohtlemine (artikkel 11.6)
Enamsoodustusrežiim (artikkel 11.7)
Valitsemistasand: Kesktasand
& /et 123
Kirjeldus: Piiriülene teenustekaubandus
Mehhiko jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima mis tahes meetmeid seoses
spetsialistidega. Vaid sünnipärased Mehhiko kodanikud võivad olla:
kaptenid, piloodid, masinistid, mehaanikud ja Mehhiko lipu all sõitvate laevade või õhusõidukite
meeskonnaliikmed ning
sadamalootsid, sadamakaptenid ja lennujaamade administraatorid.
Kehtivad meetmed:
Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos),
artikkel 32.
& /et 124
II-MX-8
Sektor: Kõik
Allsektor: Telegraaf, raadiotelegraaf ja postiteenused
Kupüüride (rahatähtede) emiteerimine ja müntide vermimine
Mere- ja siseveesadamate kontrollimine, inspekteerimine ja seire
Lennujaamade ja kopteriväljakute kontrollimine, inspekteerimine ja
seire
Tuumaenergia, k.a radioaktiivsete materjalide uurimine, kasutamine ja
nendest kasu saamine
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Enamsoodustusrežiim (artikkel 10.8)
Toimivusnõuded (artikkel 10.9)
Kõrgem juhtkond ja juhatus (artikkel 10.10)
& /et 125
Valitsemistasand: Kesktasand
Kirjeldus: Investeeringud
Allpool loetletud tegevusalade puhul kehtib riigi monopol ning erakapitali investeeringud on
Mehhiko õigusega keelatud. Kui Mehhiko lubab teenuslepingute, kontsessioonide,
laenukokkulepete või mis tahes muude lepingupõhiste kokkulepetega erakapitali investeeringuid
neis tegevusalades osalemiseks, ei või seda osalust tõlgendada nende tegevusalade reservatsiooni
mõjutavana.
Kui Mehhiko õigust muudetakse nii, et lubatakse erakapitali investeeringud allpool loetletud
tegevusaladesse, võib Mehhiko kehtestada piirangud välisinvesteeringute osalusele ning neid
piiranguid loetakse olemasolevateks nõuetele mittevastavateks meetmeteks, mis on loetletud I lisas,
ja mida käsitletakse artikli 10.12 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ lõigetes 1 ja 3.
Samuti võib Mehhiko kehtestada allpool loetletud tegevusaladel tegutseva ettevõtte varade või
osaluse müügi korral piirangud välisinvesteeringute osalusele ning neid piiranguid loetakse
olemasolevateks nõuetele mittevastavateks meetmeteks, mis on loetletud I lisas, ja mida käsitletakse
artikli 10.12 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ lõigetes 1 ja 3.
a) Telegraaf, raadiotelegraaf ja postiteenused;
b) kupüüride (rahatähtede) emiteerimine ja müntide vermimine;
& /et 126
c) mere- ja siseveesadamate kontrollimine, inspekteerimine ja seire;
d) lennujaamade ja kopteriväljakute kontrollimine, inspekteerimine ja seire ning
e) tuumaenergia5.
Kehtivad meetmed:
Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos),
artiklid 25 ja 28.
Mehhiko keskpanga seadus (Ley del Banco de México).
Mehhiko müntimiskoja seadus (Ley de la Casa de Moneda de México).
Mehhiko Ühendriikide rahandusseadus (Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos).
Navigatsiooni- ja merekaubandusseadus (Ley de Navegación y Comercio Marítimos).
Sadamateseadus (Ley de Puertos).
5 Käesolevas kirje tähenduses hõlmab tuumaenergia radioaktiivsete materjalide uurimist,
kasutamist ja nendest kasu saamist.
& /et 127
Lennujaamade seadus (Ley de Aeropuertos).
Föderaalne telekommunikatsiooni- ja ringhäälinguseadus (Ley en Materia de Telecomunicaciones y
Radiodifusión).
Dekreet, millega luuakse Mehhiko õhuruumis navigatsiooniteenuste osutamise detsentraliseeritud
asutus (hispaaniakeelne akronüüm SENEAM) (Decreto que crea el Organismo Desconcentrado de
Servicios a la Navegación en el Espacio Aéreo Mexicano, SENEAM).
Üldiste sidevahendite seadus (Ley de Vías Generales de Comunicación).
Mehhiko postiteenuste seadus (Ley del Servicio Postal Mexicano), I jaotis, III peatükk.
Välisinvesteeringute seadus (Ley de Inversión Extranjera).
& /et 128
II-MX-9
Sektor: Kaevandamine
Allsektor: Liitiumiga seotud tegevusalad
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Võrdne kohtlemine (artikkel 10.7)
Toimivusnõuded (artikkel 10.9)
Kõrgem juhtkond ja juhatus (artikkel 10.10)
Valitsemistasand: Kesktasand
Kirjeldus: Investeeringud
Liitiumiga seotud tegevusalade, selahulgas liitiumi uurimise ja kasutamise puhul kehtib riigi
monopol ning erakapitali investeeringud on Mehhiko õigusega keelatud. Kui Mehhiko lubab
teenuslepingute, kontsessioonide, laenukokkulepete või mis tahes muude lepingupõhiste
kokkulepetega erakapitali investeeringuid neis tegevusalades osalemiseks, ei või seda osalust
tõlgendada riigi monopoli mõjutavana nendel tegevusaladel.
& /et 129
Kui Mehhiko õigust muudetakse nii, et lubatakse erakapitali investeeringud liitiumiga seotud
tegevusaladesse, võib Mehhiko kehtestada piirangud välisinvesteeringute osalusele ning neid
piiranguid loetakse olemasolevateks nõuetele mittevastavateks meetmeteks, mis on loetletud I lisas,
ja mida käsitletakse artikli 10.12 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ lõigetes 1 ja 3.
Samuti võib Mehhiko kehtestada liitiumiga seotud tegevusaladel tegutseva ettevõtte varade või
osaluse müügi korral piirangud välisinvesteeringute osalusele ning neid piiranguid loetakse
olemasolevateks nõuetele mittevastavateks meetmeteks, mis on loetletud I lisas, ja mida käsitletakse
artikli 10.12 „Nõuetele mittevastavad meetmed ja erandid“ lõigetes 1 ja 3.
Kehtivad meetmed:
Mehhiko Ühendriikide põhiseadus (Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos),
artiklid 27 ja 28.
Kaevandamise seadus (Ley de Minería).
& /et 130
II-MX-10
Sektor: Kõik
Allsektor:
Tegevusala klassifikatsioon:
Asjaomased kohustused: Enamsoodustusrežiim (artikkel 10.8)
Valitsemistasand: Kesktasand
Kirjeldus: Investeeringud
Mehhiko jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima mis tahes meetmeid, millega
võimaldatakse riikide erinevat kohtlemist kõigi selliste kahepoolsete või rahvusvaheliste lepingute
alusel, mis kehtisid enne käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva. Seda reservatsiooni ei kohaldata
nende meetmete suhtes, millega võimaldatakse erinevat kohtlemist seoses järgmisega:
a) energiakaupade uurimine, tootmine ja valmistamine, samuti gaasi ja elektrienergia jaotamine
ja ülekandmine ning energiakaupade turustamine, sealhulgas hulgi- ja jaemüük, ning
b) liitiumiga seotud tegevusalad, sealhulgas liitiumi uurimine ja kasutamine.
& /et 131
Mehhiko jätab endale õiguse võtta vastu või jätta kehtima mis tahes meetmeid, millega
võimaldatakse riikide erinevat kohtlemist kõigi selliste rahvusvaheliste lepingute alusel, mis
kehtivad või mis sõlmitakse pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva ja milles käsitletakse:
a) lennundust,
b) kalandust või
c) merendusküsimusi, sh merepäästet.
________________
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 3.9.2025
COM(2025) 810 final
ANNEX 3 – PART 2/2
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS
ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Mehhiko Ühendriikide
vahelise poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse lepingu
Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
& /et 1
III LISA
TURULEPÄÄSUGA SEOTUD KOHUSTUSED
SELGITAVAD MÄRKUSED
1. Käesoleva lisa ühe lepinguosalise loendis on sätestatud turulepääsuga seotud kohustused,
mille see lepinguosaline võtab vastavalt artiklile 10.6 „Turulepääs“ või 11.4 „Turulepääs“.
2. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab:
a) „CMAP“ Mehhiko tegevusalade ja toodete klassifikaatori (Clasificación Mexicana de
Actividades y Productos) numbreid, mille riiklik statistika- ja geograafiainstituut (Instituto
Nacional de Estadística y Geografía) on esitanud Mehhiko tegevusalade ja toodete
klassifikaatoris (Clasificación Mexicana de Actividades y Productos), 1994;
b) „CPC“ ühtset tooteklassifikaatorit, mis on esitatud ÜRO statistikaameti väljaandes Statistical
Papers, Series M, nr 77, Provisional Central Product Classification, 1991 ning
& /et 2
c) „ISIC“ rahvusvahelist majandustegevusalade klassifikaatorit, mis on esitatud ÜRO
statistikaameti väljaandes Statistical Papers, Series M, nr 4, ISIC REV 3.1, 2002.
3. Lõikes 1 osutatud turulepääsuga seotud kohustuste alla ei kuulu käesoleva lepinguga
hõlmatud ja loendis nimetamata sektorite või allsektorite majandustegevus.
4. Lepinguosalise loend ei piira lepinguosaliste teenustekaubanduse üldlepingust tulenevaid
õigusi ja kohustusi.
5. Loendi iga kirje sisaldab järgmisi osi:
a) „sektor“ tähendab üldist sektorit, kus kirje on tehtud;
b) „allsektor“ tähendab konkreetset sektorit või tegevust, milles võetakse kohustusi vastavalt
CMAP-le, CPC-le või ISICile;
c) „turulepääsu piirangutega“ määratletakse kohaldatavad piirangud, sealhulgas võimalus
säilitada olemasolevad meetmed, kui need on kindlaks määratud, või kui turulepääs on
piiranguteta, võtta vastu uusi või piiravamaid meetmeid, mis ei vasta artiklis 10.6
„Turulepääs“ või artiklis 11.4 „Turulepääs“ sätestatud kohustustele.
& /et 3
6. Kirje tõlgendamisel võetakse arvesse selle kirje kõiki osi.
7. Euroopa Liidu tasandil võetud kohustus kehtib Euroopa Liidu ja liikmesriigi meetme suhtes
riiklikul tasandil, samuti valitsuse meetme suhtes liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui liikmesriik
on kohustuse kohaldamisalast välja jäetud.
8. Mehhiko või liikmesriigi riiklikul tasandil võetud kohustus kehtib valitsuse meetme suhtes
kesk-, piirkondlikul või kohalikul tasandil kõnealuses riigis.
9. Käesolev lisa sisaldab üksnes turulepääsu piiranguid, mis ei ole diskrimineerivad.
10. Suurema selguse huvides olgu märgitud, et järgmised meetmed ei kujuta endast turulepääsu
piiranguid artiklite 10.6 „Turulepääs“ ja 11.4 „Turulepääs“ tähenduses, tingimusel et need ei ole
diskrimineerivad:
a) meetmed, mis nõuavad taristu omandiõiguse eraldamist selle taristu kaudu pakutavate
kaupade või osutatavate teenuste omandiõigusest, et tagada aus konkurents, näiteks
energeetika, transpordi ja telekommunikatsiooni valdkonnas;
b) meetmed, mis piiravad ausa konkurentsi tagamiseks omandiõiguse koondumist;
& /et 4
c) meetmed, mille eesmärk on tagada loodusvarade ja keskkonna kaitse ja säilitamine,
sealhulgas antavate kontsessioonide kättesaadavuse, arvu ja ulatuse piirang ning
moratooriumi või keelu kehtestamine;
d) meetmed, mis piiravad tehniliste või füüsiliste piirangute tõttu antud lubade arvu, näiteks
telekommunikatsiooni spektrid ja sagedused või
e) meetmed, millega nõutakse, et teatud protsentuaalsel osal ettevõtja aktsionäridest, omanikest,
partneritest või direktoritest oleks teatud kutsealane kvalifikatsioon või nad tegutseksid teatud
kutsealal, nagu advokaadid või raamatupidajad.
11. Alljärgnevas Euroopa Liidu loendis kasutatakse järgmisi lühendeid:
AT Austria
BE Belgia1
BG Bulgaaria
CY Küpros
CZ Tšehhi
1 Reservatsioonide kohaldamisel Belgias hõlmab keskne valitsemistasand föderaalvalitsust ning
piirkondade ja kogukondade valitsusi, sest neil kõigil on võrdsed seadusandlikud volitused.
& /et 5
DE Saksamaa
DK Taani
EE Eesti
EMP Euroopa Majanduspiirkond
EL Kreeka
ES Hispaania
EU Euroopa Liit, sealhulgas selle liikmesriigid
FI Soome2
FR Prantsusmaa
HR Horvaatia
HU Ungari
2 Reservatsioonide kohaldamisel Soomes tähendab piirkondlik valitsemistasand Ahvenamaad.
& /et 6
IE Iirimaa
IT Itaalia
LT Leedu
LU Luksemburg
LV Läti
MT Malta
NL Madalmaad
PL Poola
PT Portugal
RO Rumeenia
SE Rootsi
& /et 7
SI Sloveenia
SK Slovakkia
12. Mehhiko loendis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „1)“ – teenuse osutamine Euroopa Liidu territooriumilt Mehhiko territooriumile;
b) „2)“ – teenuse osutamine Euroopa Liidu territooriumil Euroopa Liidu isiku poolt Mehhiko
isikule;
c) „3)“ – teenuse osutamine Mehhiko territooriumil Euroopa Liidu investori poolt või käesoleva
lepinguga hõlmatud investeering;
d) „4)“ – teenuse osutamine Euroopa Liidu füüsilise isiku poolt Mehhiko territooriumil.
& /et 8
Liide III-A
TURULEPÄÄSUGA SEOTUD KOHUSTUSED
EUROOPA LIIDU LOEND
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EU-1 – kõik sektorid
Kaubanduslik kohalolek Investeeringu puhul:
Euroopa Liidus: Iga liikmesriik võib oma tervishoiu-, sotsiaal- või
haridusteenuseid (CPC 93, 92) pakkuvasse olemasolevasse
riigiettevõttesse või olemasolevasse valitsusasutusse paigutatud
omakapitali või sellise ettevõtte või asutuse vara müümisel või
võõrandamisel kehtestada Mehhiko investoritele või nende
investeeringutele piirangud või keelu sellise omakapitali või vara
omamisele ning sellise omakapitali ja vara omanike suutlikkusele
kontrollida ükskõik millist selle tulemusel asutatavat ettevõtet. Seoses
kõnealuse müügi või muu võõrandamisega võib iga liikmesriik võtta
vastu või säilitada meetmeid, millega piiratakse tarnijate arvu.
Investeeringu puhul:
Euroopa Liidus: Riiklikul või kohalikul tasandil kommunaalteenusteks
loetavate teenuste korral võib kasutada riiklikke monopole või anda
eraettevõtjatele teenuse pakkumise ainuõigused.
& /et 9
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Kommunaalteenused esinevad sellistes sektorites nagu seonduvad
teadusliku ja tehnilise nõustamise teenused, sotsiaal- ja
humanitaarteadustega seotud teadus- ja arendusteenused, tehniliste
katsete ja analüüsi teenused, keskkonnateenused, tervishoiuteenused,
transporditeenused ja kõikide transpordiliikide abiteenused. Nende
teenuste osutamise ainuõigused antakse sageli eraettevõtjatele, näiteks
ettevõtjatele, kellel on ametiasutuste kontsessioonid, sõltuvalt
konkreetsetest teeninduskohustustest. Arvestades, et
kommunaalteenuseid osutatakse sageli ka piirkondlikul tasandil, ei ole
üksikasjalik ja ammendav valdkonnaspetsiifiline loend otstarbekas.
Seda reservatsiooni ei kohaldata telekommunikatsioonisektori ning
arvutiteenuste ning nendega seotud teenuste suhtes.
BG: Teatavate riigi või avaliku vara kasutamisega seotud
majandustegevusalade puhul on nõutav kontsessiooniseaduse alusel
antud kontsessiooni olemasolu. Äriühingud, mille kapitalist üle 50 %
kuulub riigile või omavalitsusele, peavad saama äriühingu põhivara
võõrandamise tehingu sooritamiseks ja osaluse soetamist, rentimist,
ühistegevust, laenu, nõuete kindlustamist või käskvekslitest tulenevaid
kohustusi käsitleva lepingu sõlmimiseks loa erastamisagentuurilt või
muult riiklikult või piirkondlikult asutuselt (sõltuvalt sellest, kumb on
pädev asutus). Reservatsiooni ei kohaldata mäetööstuse suhtes, mille
puhul kehtib eraldi reservatsioon.
HU: Kaubanduslik kohalolek peab olema piiratud vastutusega
äriühingu, aktsiaseltsi või esinduse näol. Esmane sisenemine turule
filiaalina ei ole lubatud, välja arvatud finantsteenuste puhul.
IT: Aktsiapakkide omandamiseks ettevõtetes, mis tegutsevad kaitse ja
riigi julgeoleku valdkonnas, ning strateegiliste varade omandamiseks
transporditeenuste, telekommunikatsiooni ja energia valdkonnas
võidakse nõuda ministrite nõukogu eesistuja heakskiitu.
& /et 10
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
IT: Riik võib kasutada ettevõtete puhul, kes tegutsevad kaitse ja riikliku
julgeoleku valdkonnas, ning teatava energia-, transpordi- ja
sidevaldkonna strateegilise tähtsusega tegevuse puhul teatavaid
erivolitusi. See puudutab kõiki juriidilisi isikuid, kes täidavad kaitse ja
riikliku julgeoleku valdkonnas strateegiliselt tähtsaks peetavaid
ülesandeid, mitte üksnes erastatud äriühinguid.
Oluliste kaitse ja riikliku julgeoleku huvide tõsise kahjustamise ohu
esinemise korral on valitsusel erivolitused:
a) kehtestada aktsiate ostmiseks eritingimused;
b) panna veto otsustele, mis on seotud selliste toimingutega nagu
üleminekud, ühinemised, jagunemised ja tegevuse muutmine, või
c) tühistada aktsiate omandamine, kui ostja püüab saavutada
kapitalis osalust, mis võib mõjutada kaitse ja riikliku julgeoleku
huve.
Asjaomane äriühing peab teavitama peaministri kabinetti igast otsusest,
aktist ja tehingust (üleminek, ühinemine, jagunemine, tegevuse
muutmine, tegevuse lõpetamine), mis on seotud energia-, transpordi- ja
sidevaldkonna strateegiliste varadega. Eelkõige teatatakse sellest, kui
vara omandab väljastpoolt ELi pärit füüsiline või juriidiline isik, kes
saab sellega äriühingu üle kontrolli.
Peaminister võib kasutada erivolitusi, et:
a) panna veto otsustele, toimingutele ja tehingutele, mille puhul
esineb erakorraline oht kahjustada tõsiselt avalikke huve seoses
võrkude ja varustuse kindluse ja toimimisega;
b) kehtestada avalike huvide kindlustamiseks eritingimused või
c) tühistada omandamine, kui peaks esinema erakorraline risk riigi
olulistele huvidele.
& /et 11
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Kriteeriumid, mille alusel hinnata tegelikku või erakorralist märgatava
kahju ohtu, ning erivolituste kasutamise tingimused ja kord on
sätestatud seaduses.
LT: Valitsus võib läbi vaadata ja kehtestada piiranguid investeeringutele
riikliku julgeoleku seisukohast strateegilise tähtsusega ettevõtetesse
seoses omandiõigusega (kapitaliosa, mis võib kooskõlas riigi
julgeolekuhuvidega kuuluda eraisikutele või välismaalastele);
investeeringutele riikliku julgeoleku seisukohast strateegilise tähtsusega
ettevõtetesse, sektoritesse ja rajatistesse ning menetlusi ja kriteeriume,
mille alusel tehakse kindlaks, kas potentsiaalsed riiklikud investorid ja
võimalikud ettevõtjatest osalised vastavad nõuetele.
Kinnisvara omandamine Investeeringu puhul:
HU: Piiranguteta riigi varade omandamise korral.
DK: Põllumajandusmaa omandamist eraisikute või juriidiliste isikute
poolt reguleerib Taani seadus põllumajandusliku kinnisvara kohta,
millega on kehtestatud põllumajandusliku kinnisvara omandamisel
piirangud kõikidele isikutele, nii taanlastele kui ka välismaalastele.
Seega peavad kõik põllumajanduskinnistut omandada soovivad
füüsilised või juriidilised isikud vastama nimetatud seaduses sätestatud
nõuetele.
Relvad, laskemoon ja
sõjavarustus
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liidus: Piiranguteta relvade, laskemoona ja sõjavarustuse
tootmise või nendega kauplemise korral. Sõjavarustus piirdub
toodetega, mis on ette nähtud ja mida valmistatakse üksnes sõjaliseks
kasutuseks seoses sõjapidamise või kaitsetegevusega.
& /et 12
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EU-2 – Kutseteenused
(kõik kutsealad, välja
arvatud tervishoiuga seotud
kutsealad)
Õigusteenused (CPC 861
osa), k.a
patendivolinikuteenused3.
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liit: Peale SE piiranguteta seoses õigusalase nõustamise ning
volitamise, dokumentatsiooni ja tõendamise teenustega, mida osutavad
avalikke ülesandeid täitvad õigusspetsialistid, näiteks notarid, huissiers
de justice või muud officiers publics et ministériels, ning teenustega,
mida osutavad valitsuse ametliku aktiga määratud kohtutäiturid (CPC
861 osa, 87902 osa).
CZ: õigusteenuste osutamiseks, sealhulgas kohtutes esindamiseks, on
nõutav advokatuuri täisliikmeks olemine. Tšehhi advokatuuri vastu
võetud välisriikide advokaatidel on õigus osutada õigusteenuseid seoses
selle riigi õigusega, kus nad said õigusteenuste osutamise õiguse, ja
rahvusvahelise õigusega.
DK: Ametinimetuse „advokat“ (advokaat) all õigusteenuste osutamise
suhtes kohaldatakse nõudeid4.
FR: Kassatsioonikohtus (Cour de Cassation) ja riiginõukogus (Conseil
d'Etat) esindamise suhtes kohaldatakse kvoote.
HU: Välisriigi advokaadid võivad anda õigusnõu päritoluriigi ja
rahvusvahelise õiguse kohta koostöös Ungari advokaadi või
advokaadibürooga. Kaubanduslik kohalolek peab toimuma
partnerlusena Ungari advokaadi (ügyvéd) või õigusbürooga (ügyvédi
iroda).
3 Suurema selguse huvides ja kooskõlas selgitavate märkustega võivad advokatuuri
registreerimise nõuded hõlmata nõuet omandada õigusteaduse diplom vastuvõtvas riigis või
selle ekvivalent või nõuet läbida koolitus litsentseeritud advokaadi juures või nõuet omada
tegevuskohta või postiaadressi advokatuuri jurisdiktsioonis. Juhul kui need nõuded ei ole
diskrimineerivad, siis neid ei loetleta. 4 Vt I lisa.
& /et 13
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Investeeringu puhul:
AT: Piiranguteta asutamise korral, et praktiseerida rahvusvahelist
avalikku õigust ja päritoluriigi õigust; rahvusvahelise avaliku õiguse ja
päritoluriigi õigusega seotud õigusteenuseid lubatakse osutada üksnes
piiriüleselt.
BG, CY, CZ, DE, DK, EL, EE, ES, FR, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL,
PT, RO ja SK: Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi
nõudeid.
BG: Õigusbüroo nimi võib sisaldada üksnes registreeritud partnerite
nimesid.
FR: Advokaadibüroos, mis osutab teenuseid Prantsusmaa või liidu
õiguse alusel, võidakse osaluse ja hääleõiguse suhtes kohaldada
koguselisi piiranguid, mis on seotud partnerite kutsetegevusega.
LT: Mõni õiguslik vorm võib olla mittediskrimineerivatel alustel ette
nähtud üksnes advokatuuri liikmetele.
SI: Sloveenia advokatuuri määratud advokaatide kaubanduslik
kohalolek saab toimuda üksnes ühe osanikuga äriühingu, piiratud
vastutusega õigusbüroo (partnerluse) või piiramatu vastutusega
õigusbüroo (partnerluse) vormis. Advokaadibüroo tegevus piirdub
õiguse praktiseerimisega. Advokaadibüroo partneriteks võivad olla
üksnes advokaadid.
SE: Vaid advokatuuri liige võib otseselt või kaudselt või äriühingu
kaudu töötada advokaadi kutsealal, omada äriühingu aktsiaid või olla
partner. Vaid advokatuuri liige võib olla äriühingu või partnerluse
juhatuse liige või asendusliige, asetegevdirektor, allkirjaõigusega isik
või sekretär.
Arvepidamis- ja
raamatupidamisteenused
(CPC 8621, välja arvatud
auditeerimisteenused,
86213, 86219, 86220)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
CY: Juurdepääs on üksnes füüsilistel isikutel. Nõutava loa väljastamisel
kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteerium: tööhõive olukord
allsektoris. On lubatud füüsiliste isikute moodustatud kutseliidud
(partnerlused).
& /et 14
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Investeeringu puhul:
FR: Osutamiseks saab kasutada üksnes selliseid õiguslikke vorme, nagu
SEL (société d'exercice liberal) (anonyme, à responsabilité limitée või
en commandite par actions), AGC (association de gestion et
comptabilité) või SCP (société civile professionnelle) (CPC 86213,
86219, 86220).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
HU: Piiranguteta arvepidamise ja raamatupidamisega seotud piiriülese
tegevuse korral.
IT: Piiranguteta arvepidamis- ja raamatupidamisteenustega seotud
piiriülese tegevuse korral (CPC 86213, 86219, 86220).
SI: Piiranguteta arvepidamis- ja raamatupidamisteenustega seotud
piiriülese tegevuse korral (CPC 86213, 86219, 86220).
Auditeerimisteenused (CPC
86211 ja 86212, välja
arvatud
arvepidamisteenused)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
CY: Juurdepääs on üksnes füüsilistel isikutel. Nõutava loa väljastamisel
kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteerium: tööhõive olukord
allsektoris. On lubatud füüsiliste isikute moodustatud kutseliidud
(partnerlused).
Investeeringu puhul:
BE: Nõutav tegevuskoht Belgias, kus toimub kutsealane tegevus ja kus
säilitatakse sellega seotud akte, dokumente ja kirjavahetust. Vähemalt
üks ettevõtte haldur või juht peab olema tunnustatud audiitor.
BG: Kohaldatakse mittediskrimineerivaid õigusliku vormi nõudeid.
CZ: Auditite tegemise loa võib anda Tšehhi Vabariigis üksnes
ettevõttele, kus Tšehhi või ELi liikmesriikide kodanike kapitaliosalus
või hääleõigus on vähemalt 60 %.
& /et 15
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
DE: Audiitorühingud (Wirtschaftsprüfungsgesellschaften) võivad olla
üksnes sellises õiguslikus vormis, mis on vastuvõetav Euroopa Liidus ja
EMPs. Täisühinguid ja usaldusühinguid võib tunnustada
audiitorühingutena, kui nad on kantud oma usaldusel põhineva tegevuse
alusel äriregistrisse kaubandusliku partnerlusena,
Wirtshaftsprüferordnung’i (WPO) artikkel 27.
Wirtshaftsprüferordnung’i (WPO) artikli 134 kohaselt registreeritud
kolmandast riigist pärit audiitor, kelle peakontor asub väljaspool
Euroopa Liitu, võib siiski teha raamatupidamise aastaaruannete
kohustuslikku auditit või koostada äriühingu konsolideeritud
finantsaruandeid, kui tema vabalt võõrandatavate väärtpaberitega
kaubeldakse reguleeritud turul.
DK: Hääleõigus tunnustatud audiitorühingutes ja audiitorühingutes, mis
ei ole tunnustatud vastavalt määrusele, millega rakendatakse nõukogu
10. aprilli 1984. aasta kaheksandat direktiivi 84/253/EMÜ, ei tohi
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi
2006/43/EÜ (mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja
konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit) põhjal ületada 10 %
hääleõigusest.
FI: Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest ja auditi
teostamise kohustusega äriühingute audiitoritest vähemalt üks peab
elama EMP riigis. Audiitor peab olema kohalikul tasandil litsentsitud
audiitor või kohalikul tasandil litsentsitud audiitorühing.
FR: Kohustuslike auditite teostamisel: teenuseid võib osutada mis tahes
õiguslikku vormi kasutades, välja arvatud SNC (société en nom
collectif) ja SCS (société en commandite simple).
PL: Kohaldatakse õigusliku vormi nõudeid.
SK: Auditite tegemise loa võib anda Slovakkias üksnes ettevõttele, kus
Slovakkia või ELi liikmesriikide kodanike kapitaliosalus või hääleõigus
on vähemalt 60 %.
& /et 16
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
DE: Wirtshaftsprüferordnung’i (WPO) artikli 134 kohaselt
registreeritud kolmandast riigist pärit audiitor, kelle peakontor asub
väljaspool liitu, võib teha raamatupidamise aastaaruannete
kohustuslikku auditit või koostada äriühingu konsolideeritud
finantsaruandeid, kui tema vabalt võõrandatavate väärtpaberitega
kaubeldakse reguleeritud turul.
HU ja PT: Piiranguteta auditeerimisteenuste piiriülese osutamise korral.
Maksualased teenused (CPC
863, välja arvatud
maksualased õigusabi- ja
esindusteenused, mis on
õigusteenused)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
CY: Juurdepääs on üksnes füüsilistel isikutel. Nõutava loa väljastamisel
kohaldatakse majandusvajaduste testi. Põhikriteerium: tööhõive olukord
allsektoris. On lubatud füüsiliste isikute moodustatud kutseliidud
(partnerlused).
PL: Kohaldatakse õigusliku vormi nõudeid.
Investeeringu puhul:
FR: Osutamiseks saab kasutada üksnes selliseid õiguslikke vorme, nagu
SEL (société d'exercice liberal) (anonyme, à responsabilité limitée või
en commandite par actions) või SCP (société civile professionnelle).
Arhitektuuri- ja
linnaplaneerimisteenused,
inseneri- ja integreeritud
inseneriteenused (CPC
8671, 8672, 8673, 8674)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
BG: Riikliku või piirkondliku tähtsusega arhitektuuri- ja
inseneriprojektide korral peavad välisriigi investorid tegutsema koostöös
kohalike investoritega või nende alltöövõtjatena (CPC 8671, 8672,
8673).
& /et 17
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Investeeringu puhul:
FR: Arhitekt võib osutada Prantsusmaal arhitektiteenuseid, kasutades
(mittediskrimineerivatel alustel) üht järgmistest õiguslikest vormidest):
SA (société anonyme) ja SARL (société à responsabilité limitée), EURL
(entreprise unipersonnelle à responsabilité limitée), SCP (société en
commandite par actions), SCOP (société coopérative et participative),
SELARL (société d'exercice libéral à responsabilité limitée), SELAFA
(société d'exercice libéral à forme anonyme), SELAS (société d'exercice
libéral) või SAS (société par actions simplifiée), või üksikisikuna või
arhitektibüroo partnerina (CPC 8671).
Üksnes piiriülese teenustekaubanduse puhul:
HR: Piiranguteta linnaplaneerimisteenuste piiriülese osutamise korral.
Välisriigi arhitekti, inseneri või linnaplaneerija loodud disainlahenduse
või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab kinnitama Horvaatias
volitatud füüsiline või juriidiline isik (CPC 8671, 8672, 8673, 8674).
& /et 18
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EU-3 – Kutseteenused –
Tervishoiuga seotud
kutsealad ja
farmaatsiatoodete jaemüük
Meditsiini- ja
hambaraviteenused;
ämmaemandate,
meditsiiniõdede,
füsioterapeutide,
psühholoogide ja
parameedikute teenused
(CPC 85201, 9312, 9319)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
CZ ja MT: Piiranguteta kõikide tervishoiualaste kutseteenuste,
sealhulgas arsti-, hambaarsti-, ämmaemanda-, meditsiiniõe-,
füsioterapeudi-, parameediku- ja psühholoogiteenuste ning muude
asjaomaste teenuste osutamise korral (CPC 9312, 9319 osa).
FI: Piiranguteta tervishoiualaste kutseteenuste, sealhulgas meditsiini- ja
hambaraviteenuste, ämmaemanda-, füsioterapeudi- ja
parameedikuteenuste ning psühholoogiteenuste osutamise korral,
olenemata sellest, kas asjaomaseid teenuseid rahastab riik või erasektor,
välja arvatud meditsiiniõdede teenused. (CPC 9312, 93191)
BG: Piiranguteta tervishoiualaste kutseteenuste, sealhulgas meditsiini-
ja hambaraviteenuste, meditsiiniõe-, ämmaemanda-, füsioterapeudi- ja
parameedikuteenuste ning psühholoogiteenuste osutamise korral.
(CPC 9312, 9319 osa)
DE: Seoses kutsealal registreerimisega võidakse kehtestada
geograafilised piirangud, mis kehtivad nii kodanikele kui ka
mittekodanikele.
Arstidelt (sealhulgas psühholoogid, psühhoterapeudid ja hambaarstid)
nõutakse enda registreerimist kohustusliku tervisekindlustusega
hõlmatud teenuseid pakkuvate arstide või hambaarstide piirkondlikes
liitudes (kassenärztliche või kassenzahnärztliche Vereinigungen), kui
nad soovivad ravida haigekassa kindlustatud patsiente. Sellel
registreerimisel võidakse kohaldada kvantitatiivseid piiranguid, lähtudes
arstide piirkondlikust jaotumisest. Kõnealust piirangut ei kohaldata
hambaarstide suhtes. Registreerimine on vajalik vaid riiklikus
tervishoiusüsteemis tegutsevatele arstidele.
Meditsiini-, hambaravi- ja ämmaemandateenuseid võivad osutada
üksnes füüsilised isikud.
Telemeditsiiniteenuseid võib osutada üksnes seoses baasraviga, mille
raames patsient kohtub eelnevalt arstiga. Info- ja
kommunikatsiooniteenuste pakkujate arv võib olla piiratud, et tagada
koostalitlus, ühilduvus ja vajalikud ohutusstandardid (CPC 9312,
93191).
& /et 19
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Investeeringu puhul:
AT: Arstide koostöö ambulatoorse tervishoiu eesmärgil ehk nn
grupipraksis saab toimuda üksnes järgmistes õiguslikes vormides:
Offene Gesellschaft (OG) või Gesellschaft mit beschränkter Haftung
(GmbH). Üksnes arstid võivad teha koostööd sellise grupipraksise
alusel. Neil peab olema õigus sõltumatule meditsiinilisele tegevusele,
nad peavad olema registreeritud Austria Meditsiinikojas ja tegutsema
aktiivselt meditsiinilisel kutsealal. Muud füüsilised või juriidilised
isikud ei tohi grupipraksises osaleda ega saada osa selle tulust või
kasumist (CPC 9312 osa).
DE: Kõnealuste teenuste osutamiseks nõutava õigusliku vormi suhtes
võidakse kohaldada piiranguid (SGB V § 95).
Veterinaarteenused
(CPC 932)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
DE: Telemeditsiiniteenuseid võib osutada üksnes seoses baasraviga,
mille raames patsient kohtub eelnevalt veterinaariga.
DE, DK, ES, LV, NL ja SK: Veterinaarteenuseid võivad osutada üksnes
füüsilised isikud.
IE: Veterinaarteenuseid võivad osutada üksnes füüsilised isikud või
partnerlused.
HU: Loa andmisel kohaldatakse majandusvajaduste testi.
Põhikriteerium: sektoris valitsevad tööturutingimused.
& /et 20
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Investeeringu puhul:
BG: Veterinaarmeditsiiniasutuse võib asutada füüsiline või juriidiline
isik.
FR: Veterinaarteenuseid osutavate äriühingute puhul lubatud õiguslikud
vormid on üksnes SEP (société en participation), SCP (société civile
professionnelle) ja SEL (société d'exercice liberal).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
BE ja LV: Piiranguteta veterinaarteenuste piiriülese osutamise korral.
Ravimite ning meditsiini- ja
ortopeediakaupade
jaemüük, muud
apteekriteenused (CPC
63211)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
BG, EE ja ES: Ravimite postimüük on keelatud.
EE: Internetist tellitud ravimite tarnimine posti teel või kiirkullerteenuse
kaudu on keelatud.
DE, DK, EL, ES ja LU: Ravimite ja teatavate meditsiinikaupade
jaemüügiga võivad tegeleda üksnes füüsilised isikud.
EL: Ravimite ja teatavate meditsiinikaupade jaemüügiga võivad
tegeleda üksnes apteekri tegevusloaga isikud ja selliste isikute asutatud
äriühingud.
FI: Piiranguteta ravimite jaemüügi korral.
IT: Apteeki saavad pidada registrisse kantud füüsilised isikud ning
juriidilised isikud partnerlusettevõttena, mille iga partner on
registreeritud apteeker.
SE: Piiranguteta ravimite jaemüügi ja nende pakkumise korral
üldsusele.
& /et 21
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Investeeringu puhul:
Euroopa Liidus, välja arvatud EL, IE, LT, LU ja NL:
Mittediskrimineerivalt nende teenuseosutajate arvu piiramiseks, kellel
on õigus pakkuda konkreetses piirkonnas konkreetset teenust, et vältida
ülepakkumist piiratud nõudlusega piirkondades. Selleks võidakse
kohaldada majandusvajaduste testi, mille raames võetakse arvesse
selliseid tegureid nagu olemasolevate ettevõtjate arv ja neile avalduv
mõju, transporditaristu, rahvastiku tihedus või geograafiline
paiknemine.
AT: Ravimeid ja teatavaid meditsiinikaupu võib üldsusele müüa üksnes
apteegi kaudu.
BG: Apteekide juhatajad peavad olema kvalifitseeritud apteekrid ja
võivad töötada juhatajana üksnes selles apteegis, milles nad ise
töötavad. Kehtestatud on kvoot, millega reguleeritakse ühele isikule
kuuluvate apteekide arvu.
BG ja EE: Ravimeid ja teatavaid meditsiinikaupu võib üldsusele müüa
üksnes apteegi kaudu.
DE: Ühe isiku kohta võib olla üks apteek ja kuni kolm haruapteeki.
ES: Iga apteeker võib taotleda vaid ühe litsentsi.
FR: Apteegi avamiseks peab olema saadud luba ja kaubanduslik
kohalolek, sealhulgas ravimite kaugmüük üldsusele infoühiskonna
teenuste kaudu, peab toimuma ühes järgmistest õiguslikest vormidest,
mis on siseriikliku õiguse kohaselt mittediskrimineerival alusel lubatud:
SEL (société d'exercice liberal) (anonyme, à responsabilité limitée või
en commandite par actions), SNC (société en noms collectifs), või
SARL (société à responsabilité limitée).
MT: Ühegi isiku nimel ei tohi olla linnas või külas üle ühe tegevusloa
(apteegi tegevusluba käsitlevate eeskirjade (LN 279/07) 5. eeskirja
punkt 1), välja arvatud juhul, kui asjaomases linnas või külas ei ole
rohkem taotlusi (apteegi tegevusluba käsitlevate eeskirjade (LN 279/07)
5. eeskirja punkt 2).
& /et 22
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
PT: Äriühingutes, kus kapitali esindavad aktsiad, peavad aktsiad olema
nimiväärtusega. Ükski isik ei tohi omada, käitada või hallata otseselt või
kaudselt samal ajal rohkem kui nelja apteeki.
SI: Sloveenia apteekide võrgustik koosneb avalik-õiguslikest
farmaatsiaasutustest, mis kuuluvad omavalitsustele või kontsessiooni
alusel erafarmatseutidele (enamusosanik peab olema ametilt apteeker).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
BG ja ES: Ravimite postimüük on keelatud.
CZ: Postimüük on võimalik ainult liikmesriikidest.
IE, LT ja SI: Retseptiravimite postimüük on keelatud.
& /et 23
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EU-4 – Äriteenused –
Teadus- ja arendusteenused
(CPC 851, 852, 853)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liidus: Riigi rahastatavate teadus- ja arendusteenuste korral,
mille jaoks eraldab Euroopa Liidu tasandil rahalisi vahendeid Euroopa
Liit, võib ainuõigusi või lube anda üksnes liikmesriikide kodanikele ja
Euroopa Liidu ettevõtjatele, kelle registrijärgne asukoht, juhatuse
asukoht või peamine tegevuskoht asub Euroopa Liidus (CPC 851, 853).
Riigi rahastatavate teadus- ja arendusteenuste puhul, mille jaoks eraldab
rahalisi vahendeid liikmesriik, võib ainuõigusi või lube anda üksnes
asjaomase liikmesriigi kodanikele ning asjaomase liikmesriigi
ettevõtjatele, kelle peakontor asub asjaomases liikmesriigis (CPC 851,
853).
See reservatsioon ei piira artiklis 10.5 „Kohaldamisala“ ja artiklis 11.2
„Kohaldamisala“ osutatud teenuste osutamise või nende teenustega
kauplemise subsiidiumide välistamist lepinguosalise poolt5.
Üksnes piiriülese teenustekaubanduse puhul:
RO: Piiranguteta teadus- ja arendusteenuste piiriülese osutamise korral.
5 Asjakohased meetmed hõlmavad kõiki olemasolevaid ja tulevasi ELi teadusuuringute ja
innovatsiooni raamprogramme, sealhulgas programmi „Horisont 2020“ osalemiseeskirju (mis
on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr
1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont
2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad) ning määrusi, mis käsitlevad
ühiseid tehnoloogiaalgatusi, artikli 185 kohaseid otsuseid ning Euroopa Innovatsiooni- ja
Tehnoloogiainstituuti (EIT), samuti olemasolevaid ja tulevasi riiklikke, piirkondlikke või
kohalikke teadusprogramme.
& /et 24
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EU-5 – Äriteenused –
Kinnisvarateenused
(CPC 821, 822)
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
CZ ja HU: Piiranguteta kinnisvarateenuste piiriülese osutamise korral.
& /et 25
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EU-6 – Äriteenused –
Rendi- või kasutusrendi
teenused
a) Ilma juhita sõidukite
rendi- või
kasutusrendi teenused
(CPC 831)
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
SE: Ilma juhita autode ja teatavate maastikusõidukite
(terrängmotorfordon) rendi ja kasutusrendi teenuste osutajad peavad,
juhul kui rendi- või liisinguperiood on lühem kui üks aasta, määrama
isiku, kes vastutab muu hulgas selle eest, et tegevus toimub kehtivate
eeskirjade ja õigusaktide kohaselt ning et järgitakse liiklusohutuse
eeskirju. Vastutav isik peab olema Rootsi resident.
b) Operaatorita isiklike
ja
majapidamistarvetega
seotud rendi- või
kasutusrendi teenused
(CPC 832)
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
BE ja FR: Piiranguteta operaatorita isiklike ja majapidamistarvetega
seotud rendi- või kasutusrendi teenuste piiriülese osutamise korral.
& /et 26
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EU-7 – Äriteenused
a) Arvutiteenused ja
nendega seotud
teenused (CPC 84)6
Puuduvad
b) Turu-uuringute ja
avaliku arvamuse
küsitluste teenused
(CPC 864)
Puuduvad
c) Juhtimisalase
nõustamise teenused
(CPC 865) ja
juhtimisalase
nõustamisega seotud
teenused (CPC 866)
Puuduvad
d) Seonduvad teadusliku
ja tehnilise
nõustamise teenused
(CPC 8675)
Investeeringu puhul:
FR: Mõõdistamisele juurdepääsu võimaldavad õiguslikud vormid on
üksnes SEL (société d'exercice liberal) (anonyme, à responsabilité
limitée või en commandite par actions), SCP (société civile
professionnelle), SA (société anonyme) ja SARL (société à
responsabilité limitée). Välisinvestoritel peab olema uurimis- ja
geoloogilise luure teenuste osutamiseks eriluba.
e) Tehniliste katsete ja
analüüsi teenused
(CPC 8676)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
BG: Õhu ja vee koostise ja puhtuse kontrollimist ja analüüsimist võib
teha üksnes Bulgaaria keskkonna- ja veeministeerium või selle ametid
kooskõlas Bulgaaria Teaduste Akadeemiaga.
FR ja PT: Bioloogi kutseala on reserveeritud füüsilistele isikutele.
6 Euroopa Liit toetab kokkulepet arvutiteenuste ulatuse kohta – CPC 84.
& /et 27
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
f) Reklaamiteenused
(CPC 871)
Puuduvad
g) Tööjõu vahendamise
teenused (CPC 87201,
87202, 87203, 87204,
87205, 87206, 87209)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liidus, välja arvatud HU ja SE: Piiranguteta koduabiliste,
muude kaubandus- ja tööstustöötajate, meditsiiniõdede ja muu personali
vahendamise teenuste osutamise korral (CPC 87204, 87205, 87206,
87209).
AT, BG, CY, CZ, EE, FI, MT, PL, PT, RO, SK ja SI: Piiranguteta
kontori abipersonali ja muude töötajate vahendamise teenuste osutamise
korral (CPC 87202).
LV ja LT: Piiranguteta kontori abipersonali vahendamise teenuste
osutamise korral (CPC 87202).
DE ja IT: Tööjõu vahendamise teenuste osutajate arvu piirangud.
FR: Tööjõu vahendamise teenuste osutamisel võib kehtida riigi
monopol.
DE: Föderaalne töö- ja sotsiaalministeerium võib välja anda määruse,
millega kehtestatakse piirangud väljastpoolt Euroopa Liitu ja EMPd
pärit töötajate vahendamisele ja värbamisele kindlaksmääratud
ametitesse (CPC 87202).
AT, BG, CY, CZ, DE, FI, EE, MT, LV, LT, PL, PT, RO, SK ja SI:
Piiranguteta kontori abipersonali värbamisteenuste osutamise korral
(87203).
IT: Kontoritöötajate värbamisteenuste osutajate arvu piirangud (87203).
BG, CY, CZ, DE, EE, FI, MT, LV, LT, PL, PT, RO, SK ja SI:
Piiranguteta tegevjuhtide otsingu teenuste osutamise korral (87201).
& /et 28
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Investeeringu puhul:
BE: Vallooni piirkonnas peab tööjõu vahendamise teenuseid osutama
konkreetset liiki juriidiline isik, mis on tavaliselt asutatud äriühinguna
kas Belgia õiguse või liikmesriigi õiguse alusel või mida see riik
reguleerib, olenemata selle õiguslikust vormist (régulièrement
constituée sous la forme d'une personne morale ayant une forme
commerciale, soit au sens du droit belge, soit en vertu du droit d'un Etat
membre ou régie par celui-ci, quelle que soit sa forme juridique) (CPC
87202).
ES: Tegevjuhtide otsingu teenuse osutajate arvu ja tööjõu vahendamise
teenuste piirangud (CPC 87201, 87202).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liidus, välja arvatud BE, HU ja SE: Piiranguteta kontori
abipersonali ja muude töötajate vahendamise teenuste piiriülese
osutamise korral (CPC 87202).
FR, IE, IT ja NL: Piiranguteta kontoritöötajate vahendamise teenuste
piiriülese osutamise korral (CPC 87203).
IE: Piiranguteta tegevjuhtide otsingu teenuste piiriülese osutamise korral
(CPC 87201).
h) Turvateenused (CPC
87302, 87303, 87304,
87305, 87309)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
BG, CY, CZ, EE, LT, LV, MT, PL, RO, SI ja SK: Piiranguteta
turvateenuste osutamise korral.
DK, HR ja HU: Piiranguteta järgmiste teenuste allsektorite osutamise
korral: valveteenused (CPC 87305) Horvaatias ja Ungaris,
turvanõustamisteenused (CPC 87302) Horvaatias, lennujaama
valveteenused (CPC 87305 osa) Taanis ja soomusautoteenused (CPC
87304) Ungaris.
& /et 29
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Investeeringu puhul:
DK: Turvateenuse osutamise luba taotlevate füüsiliste isikute ning
turvateenuse osutamise luba taotlevate juriidiliste isikute juhtide ja
enamiku juhatuse liikmete suhtes kehtib elukohanõue. Elukohanõuet ei
kohaldata siiski juhtudel, mis on sätestatud rahvusvahelistes lepingutes
või justiitsministri määrustes.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
BE, ES, FI, FR ja PT: Piiranguteta turvateenuste piiriülese osutamise
korral.
i) Juurdlusteenused
(CPC 87301)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liidus, välja arvatud AT ja SE: Piiranguteta
LT ja PT: Juurdlusteenuste korral kehtib riigi monopol.
j) Hoonete puhastamise
teenused (CPC 874)
Puuduvad
k) Fotograafiateenused
(CPC 875)
Puuduvad
l) Pakendamisteenused
(CPC 876)
Puuduvad
m) Krediidiinfoteenused,
inkassoteenused (CPC
87901, 87902)
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liidus, välja arvatud ES, LV ja SE: Piiranguteta
inkassoteenuste ja krediidiinfoteenuste osutamise korral.
o)
Telefonivastami
steenused (CPC
87903)
Puuduvad
& /et 30
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
p) Paljundusteenused
(CPC 87904)
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
HU: Piiranguteta paljundusteenuste piiriülese osutamise korral.
q) Kirjaliku ja suulise
tõlke teenused (CPC
87905)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
BG: Tõlkebüroode ametlike tõlgete jaoks on vaja lepingut
välisministeeriumiga.
CY: Tõlkijate registrisse kandmine on vajalik ametlike tõlke- ja
sertifitseerimisteenuste osutamiseks.
HU: Ametlikke tõlkeid, tõlgete ametlikke kinnitusi ja ametlike
dokumentide võõrkeelseid kinnitatud koopiaid võib pakkuda üksnes
Ungari Tõlke- ja Tõestamisamet (OFFI).
PL: Üksnes füüsilised isikud võivad olla vandetõlkijad.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
HR: Piiranguteta ametlike dokumentide kirjaliku ja suulise tõlke
teenuste piiriülese osutamise korral.
r) Postitusnimekirjade
koostamine ja
postitusteenused (CPC
87906)
Puuduvad
s) Tellimustoodete
kujundamise teenused
(CPC 87907)
Puuduvad
t) Mujal liigitamata
muud äriteenused
(CPC 87909)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
SE: Ehitusühistu majanduskava peab kinnitama kaks isikut. Need isikud
peavad olema saanud EMP ametiasutuste tunnustuse.
& /et 31
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
SE: Pandimajad tuleb rajada piiratud vastutusega äriühingu või
filiaalina.
u) Metallitoodete,
masinate ja seadmete
remondi teenused
(CPC 886, välja
arvatud 8868)
Puuduvad
v) Laevade,
raudteetranspordivahe
ndite ning lennukite ja
nende osade hooldus
ja remont (CPC 86764
osa, 86769, 8868)
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liidus, välja arvatud DE, EE ja HU: Piiranguteta
transpordivahendite hooldus- ja remonditeenuste piiriülese osutamise
korral väljastpoolt riigi territooriumi.
Euroopa Liidus, välja arvatud CZ, EE, HU, LU ja SK: Piiranguteta
siseveelaevade hooldus- ja remonditeenuste piiriülese osutamise korral
väljastpoolt riigi territooriumi.
Euroopa Liidus, välja arvatud EE, HU ja LV: Piiranguteta merelaevade
hooldus- ja remonditeenuste piiriülese osutamise korral väljastpoolt riigi
territooriumi.
Euroopa Liidus, välja arvatud AT, EE, HU, LV ja PL: Piiranguteta
lennukite ja nende osade hooldus- ja remonditeenuste piiriülese
osutamise korral väljastpoolt riigi territooriumi (CPC 86764 osa, 86769,
8868).
Euroopa Liidus: Üksnes Euroopa Liidus volitatud tunnustatud
organisatsioonid võivad teostada liikmesriikide nimel laevade
kohustuslikke ülevaatusi ja kohustuslikku sertifitseerimist. Võidakse
kohaldada asutamisnõuet.
o) Muud äriteenused
(CPC 88493, 893 osa,
ISIC 37)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
NL: Väärismetallesemete proovimärgisega märgistamise ainuõigus on
praegu antud Madalmaade kahele avalik-õiguslikule monopolile
(CPC 893 osa).
CZ: Heakskiidetud pakendiettevõtja võib pakkuda üksnes pakendite
tagasivõtmise ja taaskasutamisega seotud teenuseid ning peab olema
aktsiaseltsina asutatud juriidiline isik (CPC 88493, ISIC 37).
& /et 32
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EU-8 – Sideteenused
a) Posti- ja
kulleriteenused (CPC
71235 osa, CPC
73210 osa, 751 osa)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liit: Kooskõlas siseriiklike õigusaktidega võidakse piirata
postkastide paigutamist avalikult kasutatavatele teedele, postmarkide
väljaandmist ja kohtu- või haldusmenetluse käigus kasutatava tähitud
posti teenuse osutamist. Nende teenuste jaoks, mille puhul kehtib
universaalteenuse osutamise kohustus, võib kehtestada
litsentsimissüsteemi. Litsentsid võivad tuua kaasa konkreetse
universaalteenuse osutamise kohustused või rahalise panuse
kompensatsioonifondi.
b) Telekommunikatsioon
(CPC 752, 753, 754)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
BE: Piiranguteta satelliitlevi edastamise teenuste korral.
& /et 33
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EL-9 – Ehitus
(CPC 511, 512, 513, 514,
515, 516, 517 ja 518)
Puuduvad
& /et 34
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EU-10 –
Turustusteenused
a) Turustusteenused
(CPC 3546, 631, 632,
välja arvatud 63211,
63297, 62276, 621
osa)
Investeeringu puhul:
PT: Teatavate jaemüügiettevõtete ja kaubanduskeskuste rajamisel kehtib
spetsiaalne lubade andmise süsteem. See seostub kaubanduskeskustega,
mille renditav brutopind on võrdne või suurem kui 8 000 m2, ning
jaemüügiettevõtetega, mille müügipind on võrdne või suurem kui 2 000
m2, kui need asuvad väljaspool kaubanduskeskusi. Põhikriteeriumid:
kaubanduslike pakkumiste mitmekesistamine, tarbijale pakutavate
teenuste hindamine, tööhõive kvaliteet ja ettevõtja sotsiaalne vastutus,
lõimumine linnakeskkonda ning panus ökotõhususse (CPC 631, 632,
välja arvatud 63211, 63297).
b) Ravimite turustamine
(CPC 62117, 62251,
8929).
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
FI: Piiranguteta ravimite turustamise korral (CPC 62117, 62251, 8929).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
BG: Piiranguteta ravimite piiriülese hulgiturustamise korral (CPC
62251).
b) Alkohoolsete jookide
turustamine (CPC
62112 osa, 62226,
63107, 8929).
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
FI: Piiranguteta alkohoolsete jookide turustamise korral (CPC 62112
osa, 62226, 63107, 8929).
SE: Alkohoolsete jookide, veini ja õlle (välja arvatud alkoholivaba õlu)
jaemüük on Systembolaget AB riigi monopol. Alkohoolsed joogid on
joogid, mille alkoholisisaldus on üle 2,25 mahuprotsendi. Õlle puhul on
alkoholisisalduse piir 3,5 mahuprotsenti (CPC 631 osa).
& /et 35
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
c) Tubaka turustamine
(CPC 6222 osa,
62228, 6310 osa,
63108)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
AT: Tubakamüüjana tegutsemise luba saavad taotleda üksnes füüsilised
isikud (CPC 63108).
ES: Üksnes füüsilised isikud võivad tegutseda tubakamüüjatena. Iga
tubakamüüja võib taotleda vaid ühe litsentsi (CPC 63108). Tubaka
jaemüük on riigi monopol.
FR: Tubaka hulgi- ja jaemüük on riigi monopol (CPC 6222 osa, 6310
osa).
IT: Tubaka turustamiseks ja müümiseks on vaja litsentsi. Luba antakse
avaliku menetluse kaudu. Lubade väljastamisel kohaldatakse
majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: rahvastiku tihedus ja
olemasolevate müügikohtade paiknemise tihedus (CPC 6222 osa, 6310
osa).
d) Tahke-, vedel- ja
gaaskütuste ning
nendega seotud
toodete turustamine ja
jaemüük (CPC 613,
62271, 63297)
Investeeringu puhul:
CY: Piiranguteta mootorikütuse, elektri ja muu gaasi kui balloonigaasi
jaemüügiteenuste korral, kui investorit kontrollib sellise kolmanda riigi
füüsiline või juriidiline isik, mille arvele langeb üle 5 % ELi nafta- ja
maagaasiimpordist.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
CY: Piiranguteta kütteõli ja balloonigaasi piiriülese jaemüügi korral,
välja arvatud postimüügi teel.
e) Muu turustamine
(CPC 621 osa, 62228,
62251, CPC 62272
osa, 62276, 63108,
CPC 6329 osa)
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
BG: Piiranguteta kaubamaaklerite teenuste piiriülese osutamise,
keemiatoodete, väärismetallide ja -kivide, ravimite,
meditsiiniotstarbeliste ainete, toodete ja esemete; tubaka, tubakatoodete
ja alkohoolsete jookide hulgimüügi korral.
& /et 36
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EU-11 –
Haridusteenused
(CPC 92)
(Üksnes erasektori
rahastatavad teenused)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liit: Kui välisriigi teenuseosutajal on lubatud pakkuda
erasektori rahastatavaid haridusteenuseid, võidakse eraettevõtjatelt
nõuda haridussüsteemis osalemiseks mittediskrimineerivatel alustel
antud kontsessiooni.
Euroopa Liidus: Piiranguteta muude haridusteenuste korral (CPC 929).
SE: Piiranguteta haridusteenuste osutajate korral, kes on heaks kiidetud
riiklike ametiasutuste poolt. Nimetatud reservatsiooni kohaldatakse
erasektori rahastatavate haridusteenuste osutajate suhtes, kes saavad
riigilt teatavat toetust, nagu riigi poolt tunnustatud haridusteenuste
osutajad, riigi järelevalve all olevad haridusteenuste osutajad või
õpingud, mis annavad õiguse õppetoetustele (CPC 92).
CY, FI, MT ja RO: Piiranguteta erasektori rahastatavate põhi-, kesk- ja
täiskasvanuharidusteenuste osutamise korral (CPC 921, 922, 924).
AT, BG, CY, FI, MT ja RO: Piiranguteta erasektori rahastatavate
kõrgharidusteenuste osutamise korral (CPC 923).
& /et 37
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
AT: Erasektori rahastatavate kõrgharidusteenuste pakkumiseks
rakendusteaduste valdkonnas on vaja pädeva asutuse –
rakenduskõrgkoolide nõukogu (Fachhochschulrat) – luba. Investor, kes
soovib pakkuda rakendusteaduste alast õppeprogrammi, peab tegelema
eeskätt nende programmide pakkumisega ning peab esitama kavandatud
õppeprogrammi heakskiitmiseks vajaduste hinnangu ja turu-uuringu.
Pädev ministeerium keeldub heakskiitmisest, kui leitakse, et programm
ei sobi kokku riigi haridushuvidega. Eraülikooli rajaja vajab pädeva
asutuse (Austria akrediteerimisnõukogu) luba. Pädev ministeerium võib
heakskiitmisest keelduda, kui akrediteerimisnõukogu otsus ei sobi
kokku riigi haridushuvidega (CPC 923).
MT: Teenuseosutajad, kes soovivad osutada erasektori rahastatavaid
kõrgharidus- või täiskasvanuharidusteenuseid, peavad saama haridus- ja
tööhõiveministeeriumilt loa. Loa andmise otsuse tegemisel võidakse
kohaldada kaalutlusõigust (CPC 923, CPC 924).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
BG: Erasektori rahastatavaid põhi- ja keskharidusteenuseid võivad
osutada üksnes vastava loa saanud Bulgaaria ettevõtjad, kelle puhul on
nõutav kaubanduslik kohalolek.
BG, IT ja SI: Piiranguteta erasektori rahastatavate põhiharidusteenuste
piiriülese osutamise korral (CPC 921).
BG ja IT: Piiranguteta erasektori rahastatavate keskharidusteenuste
piiriülese osutamise korral (CPC 922).
AT: Piiranguteta erasektori rahastatavate täiskasvanuharidusteenuste
piiriülese osutamise korral raadio- või teleringhäälingu vahendusel
(CPC 924).
& /et 38
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Investeeringu puhul:
ES ja IT: Et avada erasektori rahastatav ülikool, mis annab tunnustatud
diplomeid või kraade, on vaja luba. Kohaldatakse majandusvajaduste
testi. Põhikriteeriumid: rahvastiku tihedus ja olemasolevate kõrgkoolide
paiknemise tihedus. ES: Menetlus hõlmab parlamendiga
konsulteerimist.
SK: Kõigi erasektori rahastatavate haridusteenuste (välja arvatud
keskharidusjärgse tehnilise ja kutsehariduse teenused) osutajate suhtes
võib kohaldada majandusvajaduste testi ning kohalikud omavalitsused
võivad piirata loodavate koolide arvu (CPC 921, 922, 923, välja arvatud
92310, 924).
EL: Kõrgharidust võivad pakkuda üksnes täiesti autonoomsed avalik-
õiguslikud juriidilised isikud.
& /et 39
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EU-12 –
Keskkonnateenused (CPC
9401, 9402, 9403, 9406)
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
DE: Piiranguteta jäätmekäitlusteenuste osutamise korral, välja arvatud
nõustamisteenused, ning mulla kaitse ja saastatud mulla harimisega
seotud teenuste osutamise korral, välja arvatud nõustamisteenused.
& /et 40
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EU-13 – Tervishoiu- ja
sotsiaalteenused
(Üksnes erasektori
rahastatavad teenused)
Tervishoiuteenused –
haigla- ja kiirabiteenused,
raviasutuste teenused (CPC
93, 931, välja arvatud 9312,
93191 osa, 9311, 93192,
93193, 93199)
Investeeringute ja piiriüleste teenuste puhul:
Euroopa Liidus: Eraettevõtjatelt võidakse nõuda erasektori rahastatavas
tervishoiuvõrgus osalemiseks mittediskrimineerivatel alustel antud
kontsessiooni. Võidakse kohaldada majandusvajaduste testi.
Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtjate arv ja neile avalduv mõju,
transporditaristu, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine ja uute
töökohtade loomine.
AT, SI ja PL: Piiranguteta erasektori rahastatavate kiirabiteenuste
osutamise korral (CPC 93192).
BG, CY, CZ, FI, MT ja SK: Piiranguteta erasektori rahastatavate haigla-
, kiirabi- ja raviasutuste teenuste, välja arvatud haiglateenuste osutamise
korral (CPC 9311, 93192, 93193).
BE: Piiranguteta erasektori rahastatavate kiirabi- ja raviasutuste
teenuste, välja arvatud haiglateenused, osutamise korral (CPC 93192,
93193).
FI: Piiranguteta erasektori rahastatavate muude tervishoiuteenuste
osutamise korral (CPC 93199).
DE: Piiranguteta sotsiaalkindlustusteenuste osutamise korral Saksamaa
sotsiaalkindlustussüsteemi raames, kus teenuseid pakuvad eri
äriühingud või üksused, millega kaasneb konkurents, ja seega ei ole
asjaomaste teenuste puhul tegemist teenustega, mida osutatakse üksnes
valitsuse ülesannete täitmisel.
& /et 41
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
DE: Pääste- ja kiirabiteenuste osutamist korraldavad ja reguleerivad
liidumaad. Enamik liidumaid delegeerib päästeteenuste alase pädevuse
omavalitsustele. Omavalitsustel on lubatud eelistada kasumit
mittetaotlevaid ettevõtjaid. Kiirabiteenuste osutamiseks on vajalik
kavandamine, luba ja akrediteerimine. Telemeditsiiniteenuseid võib
osutada üksnes seoses baasraviga, mille raames patsient kohtub
eelnevalt arstiga. Info- ja kommunikatsiooniteenuste pakkujate arv võib
olla piiratud, et tagada koostalitlus, ühilduvus ja vajalikud
ohutusstandardid.
SI: Järgmiste teenuste kohta kehtib riigi monopol: vere ja
verepreparaatide tarnimine, inimelundite eemaldamine ja säilitamine
siirdamise eesmärgil; sotsiaalmeditsiini-, hügieeni-, epidemioloogilised
ja tervishoiu-/ökoloogilised teenused, patoanatoomilised teenused,
biomeditsiiniliselt toetatav soojätkamine (CPC 931).
Investeeringu puhul:
DE: Piiranguteta erasektori rahastatavate Saksamaa relvajõudude
haiglate omandiõiguse korral.
DE: Piiranguteta muude seoses oluliste erasektori rahastatavate haiglate
natsionaliseerimisega. (CPC 93110)
FR: Kui ELi investoritele on kättesaadavad muud õiguslikud vormid,
siis kolmandate riikide investoritel on juurdepääs üksnes sellistele
õiguslikele vormidele nagu SELAS (société d'exercice liberal) ja SCP
(société civile professionnelle). Meditsiini-, hambaravi- ja
ämmaemandateenuseid ning õeteenuseid saab osutada üksnes õiguslikku
vormi SEL (société d'exercice liberal) (anonyme, à responsabilité
limitée või en commandite par actions) või SCP kasutades. Haigla- ja
kiirabiteenuste, raviasutuste teenuste (muud kui haiglateenused) ja
sotsiaalteenuste puhul on juhtimisülesannete täitmiseks vajalik luba. Loa
andmisel võetakse arvesse kohalike juhtide kättesaadavust.
& /et 42
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
FR: Piiranguteta erasektori rahastatavate laborianalüüsi- ja katseteenuste
piiriülese osutamise korral (CPC 9311 osa).
Tervishoiu- ja
sotsiaalteenused, sealhulgas
pensionikindlustus
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liidus, välja arvatud HU: Piiranguteta tervishoiuteenuste
piiriülese osutamise korral väljastpoolt riigi territooriumi,
sotsiaalteenuste piiriülese osutamise korral väljastpoolt riigi
territooriumi, samuti tegevuste või teenuste korral, mis moodustavad osa
riiklikust pensionikavast või riiklikust sotsiaalkindlustussüsteemist.
Reservatsioon ei kehti tervishoiualaste kutseteenuste osutamise suhtes,
sealhulgas teenused, mida pakuvad arstid, hambaarstid, ämmaemandad,
meditsiiniõed, füsioterapeudid, parameedikud ja psühholoogid, mis on
hõlmatud muude reservatsioonidega (CPC 931, välja arvatud 9312,
93191 osa).
HU: Piiranguteta avaliku sektori rahastatavate haigla- ja kiirabiteenuste
ning muude raviasutuste kui haiglate teenuste piiriülene osutamise
korral väljastpoolt riigi territooriumi (CPC 9311, 93192, 93193).
Sotsiaalteenused, sealhulgas
pensionikindlustus
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liidus: Piiranguteta tegevuse või teenuste korral, mis
moodustavad riikliku pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemi osa.
Eraettevõtjatelt võidakse nõuda erasektori rahastatavas sotsiaalvõrgus
osalemiseks mittediskrimineerivatel alustel antud kontsessiooni.
Võidakse kohaldada majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid:
olemasolevate ettevõtjate arv ja neile avalduv mõju, transporditaristu,
rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine ja uute töökohtade
loomine.
CZ, FI, HU, MT, PL, RO, SK ja SI: Piiranguteta erasektori rahastatavate
sotsiaalteenuste osutamise korral.
& /et 43
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
BE, CY, DE, DK, EL, ES, FR, IE, IT ja PT: Piiranguteta erasektori
rahastatavate sotsiaalteenuste, välja arvatud sanatooriumide,
puhkekodude ja vanadekodude teenuste osutamise korral.
DE: Piiranguteta Saksamaa sotsiaalkindlustussüsteemi korral, kus
teenuseid võivad pakkuda eri äriühingud või üksused, millega kaasneb
konkurents, ja seega ei pruugi asjaomased teenused olla hõlmatud
määratlusega teenused, mida osutatakse üksnes valitsuse ülesannete
täitmisel.
Üksnes investeeringu puhul:
HR: Mõne sotsiaalhoolekandeasutuse loomine võib sõltuda konkreetse
geograafilise piirkonna vajadustest tingitud piirangutest (CPC 9311,
93192, 93193, 933).
& /et 44
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EU-14 – Turismi- ja
reisiteenused
Investeeringu puhul:
BG: Nõutav on asutamine (filiaalid ei ole lubatud) (CPC 7471, 7472).
& /et 45
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EU-15 – Meelelahutus-,
kultuuri- ja sporditeenused
a) Raamatukogu-,
arhiivi-, muuseumi- ja
muud
kultuuriteenused
(CPC 963)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liit, välja arvatud AT ja investeerimise eesmärgil LT:
Piiranguteta raamatukogu-, arhiivi-, muuseumi- ja muude
kultuuriteenuste osutamise korral. AT ja LT: Asutamiseks võidakse
nõuda luba või kontsessiooni.
b)
Meelelahutustee
nused, teatrite,
ansamblite ja tsirkuste
teenused (CPC 9619,
964, välja arvatud
96492)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
CY, CZ, FI, MT, PL, RO, SI ja SK: Piiranguteta meelelahutusteenuste,
sealhulgas teatrite, ansamblite, tsirkuste ja diskoteekide teenuste
osutamise korral.
BG: Piiranguteta järgmiste meelelahutusteenuste osutamise korral:
tsirkuste, lõbustusparkide ja sarnaste meelelahutusasutuste teenused,
tantsusaalide, diskoteekide ja tantsuõpetajate teenused ning muud
meelelahutusteenused.
EE: Piiranguteta muude meelelahutusteenuste osutamise korral, välja
arvatud kinode teenused.
LT ja LV: Piiranguteta kõikide meelelahutusteenuste osutamise korral,
välja arvatud kino käitamise teenused.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liidus, välja arvatud AT ja SE: Piiranguteta
meelelahutusteenuste, sealhulgas teatrite, ansamblite, tsirkuste ja
diskoteekide teenuste piiriülese osutamise korral.
c)
Uudistevahendu
steenused (CPC 962)
Puuduvad
& /et 46
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
d) Hasartmängude ja
kihlvedude
korraldamise teenused
(CPC 96492)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liidus, välja arvatud MT: Piiranguteta hasartmänguteenuste
osutamise korral, mis hõlmab rahalise panusega õnnemänge, sealhulgas
eeskätt loteriid, kraapimisloteriid, kasiinodes, mängusaalides või
litsentsitud ruumides pakutavaid hasartmänguteenuseid, ning
heategevusorganisatsioonide või mittetulundusühingute pakutavaid või
neile tulu toovaid kihlveo-, bingo- ja hasartmänguteenuseid.
Reservatsiooni ei kohaldata osavusmängude suhtes, mänguautomaatide
suhtes, mis ei väljasta auhindu või mis väljastavad auhindu üksnes
tasuta mängude kujul, ja reklaammängude suhtes, mille ainus eesmärk
on elavdada käesoleva erandiga hõlmamata kaupade või teenuste müüki.
& /et 47
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EU-16 –
Transporditeenused ja
transpordi abiteenused
a) Meretransport
i) Rahvusvaheline
reisijatevedu
(CPC 7211,
välja arvatud
riigisisene
kabotaaž)
ii) Rahvusvaheline
kaubavedu
(CPC 7212,
välja arvatud
riigisisene
kabotaaž)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liit, välja arvatud LV ja MT: Piiranguteta laeva
registreerimisel ja asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamise
korral (kogu kaubanduslik merendustegevus, millega tegeletakse
merelaevalt, sealhulgas kalandus, vesiviljelus ja kalandusega seotud
teenused; rahvusvaheline reisijate- ja kaubavedu (CPC 721); ning
meretranspordi abiteenused).
MT: Kehtivad ainuõigused Maltalt Itaalia kaudu Mandri-Euroopaga
sisse seatud mereühenduse suhtes (CPC 7213, 7214, 742 osa, 745, 749
osa).
BG: Mehitamata laevadele tohib Bulgaaria sadamates ja Doonau jõel
teenuseid osutada üksnes Bulgaaria ettevõtja kaudu (nõutav on
asutamine juriidilise isikuna). Teenuseosutajate arv sadamates võib olla
piiratud sõltuvalt sadama objektiivsest läbilaskevõimest, mille määrab
kindlaks transpordi-, infotehnoloogia- ja sideministeeriumi moodustatud
ekspertide komisjon. (ISIC 0501, 0502, CPC 5133, 5223, 721, 722,
74520, 74540, 74590, 882).
Õigus osutada riikliku tähtsusega Bulgaaria sadamates avaliku
transpordi tugiteenuseid antakse kontsessioonilepinguga. Piirkondliku
tähtsusega sadamates antakse kõnealune õigus sadamaomanikuga
sõlmitava lepinguga (CPC 74520, 74540 ja 74590).
b) Meretranspordi ja
siseveetranspordi
abiteenused
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liit: Piiranguteta lootsi- ja sildumisteenuste osutamise korral.
Euroopa Liit, välja arvatud LT ja LV: Piiranguteta puksiirteenuste
osutamise korral (CPC 7452).
BE: Veoste käitlemise teenuseid võivad osutada üksnes kuningliku
dekreediga kindlaks määratud akrediteeritud töötajad, kellel on õigus
töötada sadamaaladel (CPC 741).
& /et 48
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Investeeringu puhul:
EL: Sadamaaladel veoste käitlemise teenuste osutamisel kehtib riigi
monopol (CPC 745).
LT: Lootsi- ja sildumisteenuseid ning puksiirteenuseid võivad osutada
üksnes Leedu juriidilised isikud või Leedus filiaali omavad Euroopa
Liidu liikmesriikide juriidilised isikud, kellel on Leedu
meresõiduohutuse ameti välja antud sertifikaat (CPC 7452).
c) Raudteetransport ja
raudteetranspordi
abiteenused
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liidus: Piiranguteta reisijate ja kaupade raudteetranspordi
korral (CPC 711).
LT: Raudteetranspordivahendite hooldus- ja remonditeenuste korral
kehtib riigi monopol (CPC 86764, 86769, 8868 osa).
SE: Raudteetranspordivahendite hooldus- ja remonditeenuste suhtes
kohaldatakse majandusvajaduste testi, kui investor kavatseb rajada oma
terminali taristurajatised. Põhikriteeriumid: ruumi- ja võimsuspiirangud
(CPC 86764, 86769, 8868 osa).
d) Maanteetransport
(reisijate- ja
kaubaveoteenused,
rahvusvahelised
veoautoveoteenused)
ja maanteetranspordi
abiteenused.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liidus: Piiranguteta maanteetranspordi korral (reisijate- ja
kaubaveoteenused, rahvusvaheliste veoautovedude teenused).
Investeeringu puhul:
Euroopa Liidus: Piiranguteta teises liikmesriigis asutatud
välisinvestorite kabotaaži korral liikmesriigi piires (CPC 712).
Euroopa Liidus: Euroopa Liidu taksoteenuste suhtes võidakse kohaldada
majandusvajaduste testi, millega piiratakse teenuseosutajate arvu.
Põhikriteerium: kohaldatavates õigusaktides ette nähtud kohalik nõudlus
(CPC 71221).
& /et 49
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
AT: Reisijate- ja kaubaveo jaoks võib ainuõigusi või lube anda üksnes
Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja Euroopa Liidu juriidilistele
isikutele, kelle peakontor asub Euroopa Liidus (CPC 712).
BE: Seaduses võidakse kindlaks määrata taksoveolubade maksimaalne
arv (CPC 71221).
BG: Reisijate- ja kaubaveo jaoks võib ainuõigusi või lube anda üksnes
Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ja Euroopa Liidu juriidilistele
isikutele, kelle peakontor asub Euroopa Liidus. Nõutav on asutamine
(CPC 712).
ES: Reisijateveo puhul kohaldatakse CPC 7122 all osutatavate teenuste
suhtes majandusvajaduste testi. Põhikriteerium: kohalik nõudlus.
Linnadevahelise bussiveo teenuste suhtes kohaldatakse
majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtjate arv
ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine,
mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomine.
FR: Kolmandate riikide investoritel ei ole lubatud osutada
linnadevahelise bussiveo teenuseid (CPC 712).
IE: Linnadevahelise bussiveo teenuste suhtes kohaldatakse
majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtjate arv
ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine,
mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomine (CPC 7121, 7122).
IT: Limusiiniteenuste suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi.
Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtjate arv ja neile avalduv mõju,
rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine, mõju liiklustingimustele
ja uute töökohtade loomine.
Linnadevahelise bussiveo teenuste suhtes kohaldatakse
majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtjate arv
ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine,
mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomine.
Kaubaveoteenuste suhtes kohaldatakse majandusvajaduste testi.
Põhikriteeriumid: kohalik nõudlus (CPC 712).
& /et 50
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
LV: Reisijate- ja kaubaveoteenuste osutamiseks on vaja luba, mida ei
anta välismaal registreeritud sõidukitele. Asutatud üksused peavad
kasutama riigis registreeritud sõidukeid (CPC 712).
MT: Avalikud bussiveoteenused: kogu võrgu suhtes kohaldatakse
kontsessiooni, mis hõlmab avaliku teenindamise kohustust kanda hoolt
teatavate ühiskonnarühmade (nagu õpilased ja eakad) eest (CPC 712).
MT: Taksod: veolubade arvu suhtes kohaldatakse piiranguid.
Karozzini (hobuvankrid): veolubade arvu suhtes kohaldatakse piiranguid
(CPC 712).
PT: Reisijateveo valdkonnas kohaldatakse limusiiniteenuste osutamisel
majandusvajaduste testi. Põhikriteeriumid: olemasolevate ettevõtjate arv
ja neile avalduv mõju, rahvastiku tihedus, geograafiline paiknemine,
mõju liiklustingimustele ja uute töökohtade loomine (CPC 712).
SK: Kaubaveo puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi.
Põhikriteerium: kohalik nõudlus (CPC 712).
SE: Maanteetranspordivahendite hooldus- ja remonditeenuste suhtes
kohaldatakse majandusvajaduste testi, kui investor kavatseb rajada oma
terminali taristurajatised. Põhikriteeriumid: ruumi- ja võimsuspiirangud
(CPC 86764, 86769, 8867 osa).
SE: Autoveoettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Rootsis
väljastatud tegevusluba.
& /et 51
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Litsentse väljastatakse mittediskrimineerivatel tingimustel, välja arvatud
maanteeveo ja reisijaveoga tegelevad ettevõtjad võivad üldiselt kasutada
ainult riiklikus autoregistris registreeritud sõidukeid. Kui sõiduk on
registreeritud välismaal, kuulub füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle
peamine elu- või tegevuskoht on välismaal, ja tuuakse Rootsi ajutiselt,
võib seda Rootsis ajutiselt kasutada.
Ettevõtjad, kes osutavad kauba ja reisijate piiriülese maanteeveo
teenuseid välismaal, vajavad selle tegevuse jaoks luba selle riigi
pädevalt asutuselt, kus nad on asutatud. Maanteevedusid käsitlevates
kahepoolsetes lepingutes võidakse kehtestada piiriülese kaubanduse
jaoks lisanõuded. Sõidukite puhul, mille suhtes kahepoolset lepingut ei
kohaldada, on vaja ka Rootsi transpordiameti tegevusluba (CPC 712).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
BG: Piiranguteta maanteetranspordi abiteenuste piiriülese osutamise
korral (CPC 744).
e) Lennutranspordi
abiteenused (CPC
7461, 7469, 83104)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liidus: Maapealse teeninduse puhul võidakse nõuda, et
teenuseosutaja tegevuskoht asuks ELi territooriumil. Maapealse
teeninduse avatuse tase sõltub lennujaama suurusest. Teenuseosutajate
arv lennujaamades võib olla piiratud. Suurtes lennujaamades ei tohi
teenuseosutajaid olla alla kahe.
Investeeringu puhul:
PL: Külmutatud või jahutatud kaupade hoiustamise teenuste ning
vedelike või gaaside mahtkaubana hoiustamise teenuste puhul sõltub
konkreetsete teenuseliikide osutamise võimalus lennujaama suurusest.
Teenuseosutajate arvu lennujaamas võidakse piirata ruumipuuduse tõttu
ning mitte vähem kui kahe teenuseosutajani muudel põhjustel (CPC 742
osa).
& /et 52
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
f) Kosmosetransport ja
kosmoselaeva
rentimine
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liit: Piiranguteta kosmosetransporditeenuste ja
kosmoselaevade rentimise korral (CPC 733, 734 osa).
g) Kombineeritud
transporditeenuste
osutamine
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liidus, välja arvatud FI: Liikmesriikidevaheliste kombineeritud
vedude korral võivad veo alg- või lõppetapi maanteevedu – mis
moodustab kombineeritud veo lahutamatu osa ja võib, kuid ei pruugi
hõlmata piiri ületamist – teha üksnes ELi liikmesriigis asutatud
veoettevõtjad, kes vastavad tegevusalale lubamise ja
liikmesriikidevahelise kaupade veo turule pääsemise tingimustele.
Kehtivad mis tahes konkreetset transpordiliiki mõjutavad piirangud.
Võidakse võtta vajalikke meetmeid, et tagada maanteesõidukite suhtes
kohaldatavate kombineeritud vedudest tulenevate
mootorsõidukimaksude vähendamine või hüvitamine (CPC 711, 712,
7212, 7222, 741, 742, 743, 744, 745, 748, 749).
& /et 53
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EL-17 – Põllumajandus,
kalandus, vesi, tootmine
a) Põllumajandus,
jahindus, metsandus
ning põllumajanduse,
jahinduse ja
metsandusega seotud
teenused (ISIC 01, 02,
CPC 881)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
HR: Piiranguteta põllumajandusliku ja jahindustegevuse korral.
HU: Piiranguteta põllumajandusliku tegevuse korral (ISIC 011, 012,
013, 014, 015, CPC 8811, 8812, 8813, välja arvatud nõustamis- ja
konsultatsiooniteenused).
PT: Agronoomi kutseala on reserveeritud füüsilistele isikutele (CPC
881).
Investeeringu puhul:
FI: Ainuõigusi võib anda põhjapõdraomanikele ja põhjapõtrade
kasvatajatele (ISIC 014).
FR: Kolmandate riikide investorid vajavad põllumajandusettevõtte või -
ühistu loomiseks luba. Eelnev luba on nõutav, et saada
põllumajandusühistu liikmeks või tegutseda selle juhatajana (ISIC 011,
012, 013, 014, 015).
SE: Põhjapõdrakasvatusega võivad tegeleda ainult saamid (ISIC 014).
b) Kalapüük,
vesiviljelus,
kalandusega seotud
teenused (ISIC 05,
CPC 882)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liidus: Eelkõige ühise kalanduspoliitika ja kolmanda riigiga
sõlmitud kalanduslepingute raames – juurdepääs liikmesriikide
suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevate vete bioloogilistele
ressurssidele ja püügipiirkondadele ning nende ressursside ja
püügipiirkondade kasutamine, muu hulgas:
a) reguleeritakse Mehhiko või kolmanda riigi laevadele eraldatud
alamkvoodi raames püütud saagi lossimist ELi sadamates;
b) määratakse kindlaks ettevõtte minimaalne suurus, et säilitada nii
väikesed kalalaevad kui ka rannapüügilaevad; või
c) võimaldatakse Mehhikole või kolmandale riigile diferentseeritud
kohtlemist vastavalt kalandusega seotud kehtivatele või
tulevastele kahepoolsetele lepingutele.
& /et 54
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
c) Vee kogumine,
puhastamine ja
veevarustus (ISIC 41)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
Euroopa Liidus: Piiranguteta tegevuse korral, mis hõlmab teenuseid
seoses kodumajapidamiste või tööstuslike, kaubanduslike või muude
kasutajate jaoks vee kogumise, puhastamise ja varustusega, sealhulgas
joogiveega varustamine ja veemajandus.
d) Toiduainete ja jookide
tootmine (ISIC 15)
Investeeringu puhul:
IE: Välisriigi residentidelt nõutakse jahutootmise alustamiseks luba
(ISIC 1531).
e) Tootmine (ISIC 16,
17, 18, 19, 20, 21)
Puuduvad
f) Kirjastamine,
trükkimine ja
salvestiste
paljundamine (ISIC
22, CPC 88442)
Investeeringu puhul:
LV: Meediaväljaandeid võivad luua ja neid kirjastada üksnes Lätis
asutatud juriidilised isikud ja Läti füüsilised isikud. Filiaalid ei ole
lubatud.
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
DE: Igas avalikult levitatavas või trükitavas ajalehes, ajakirjas või
perioodikaväljaandes peab olema selgelt nimetatud vastutav toimetaja
(asjaomase füüsilise isiku täielik nimi ja aadress). Võidakse nõuda, et
vastutav toimetaja oleks Saksamaa, ELi või EMP alaline elanik.
Liidumaa siseminister võib lubada teha erandeid (ISIC 22).
SE: Füüsilised isikud, kes on Rootsis trükitavate ja avaldatavate
perioodikaväljaannete omanikud, peavad elama Rootsis või olema EMP
riigi kodanikud. Juriidilistest isikutest perioodikaväljaannete omanikud
peavad olema asutatud EMPs. Rootsis trükitud ja avaldatud
perioodikaväljaannetel ning tehnilistel salvestistel peab olema vastutav
toimetaja, kes elab Rootsis.
g) Tootmine (ISIC 23,
24, 25, 26, 27, 28, 29,
30 ,31, 32, 33, 34, 35,
36, 37)
Puuduvad
& /et 55
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EL-18 – Energiaga
seotud tegevus
a) Mäetööstus (ISIC 10,
11, 12, 13, 14,
CPC 5115, 7131,
8675, 883)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
IT: Riigile kuuluvates kaevandustes kehtivad uurimise ja kaevandamise
erieeskirjad. Enne kaevanduse mis tahes kasutuselevõttu on vaja
uurimisluba (permesso di ricerca, Article 4 of Regio Decreto 29 luglio
1927, n. 1443/1927, „Norme di carattere legislativo per disciplinare la
ricerca e la coltivazione delle miniere nel Regno“) (kuninglik dekreet nr
1443/1927). Selles tähtajalises loas määratakse täpselt kindlaks uuritava
maa-ala piirid. Sama maa-ala jaoks võib anda uurimisloa mitmele eri
isikule või ettevõtjale (tegemist ei ole ilmtingimata ainuloaga).
Maavarade kultiveerimiseks ja kasutamiseks on vaja piirkondliku
ametiasutuse luba (concessione, kuningliku dekreedi nr 1443/1927
artikkel 14 ja seadusandliku dekreedi nr 112/1998 artikkel 34) (ISIC 10,
11, 12, 13, 14, CPC 8675, 883).
FI: Maavarade uurimiseks ja kasutamiseks peab olema luba, mille annab
tuumamaterjali kaevandamisel valitsus. Valitsuselt tuleb saada
kaevandamispiirkonna jaoks väljaostmisluba. Loa võib anda füüsilisele
isikule, kelle elukoht on EMP riigis, või juriidilisele isikule, kes on
asutatud EMP riigis. Võidakse kohaldada majandusvajaduste testi (ISIC
12, CPC 5115, 883, 8675).
IE: Iirimaal tegutsevate uurimis- ja kaevandamisettevõtete tegevuskoht
peab olema Iirimaal. Maavarade uurimisel kehtib nõue, et ettevõtjad (nii
Iirimaalt kui ka välisriikidest) kasutaksid tööde tegemisel kas agendi või
Iirimaal elava uurimistööde juhataja teenuseid. Kaevandamise kohta
kehtib nõue, et isik, kelle suhtes kohaldatakse riiklikku kasutusrenti või
kellel on kaevandamisluba, oleks Iirimaal asutatud äriühing. Sellise
äriühingu omandiõiguse suhtes piiranguid ei ole (ISIC 10, 13, 14, CPC
883).
& /et 56
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Investeeringu puhul:
BE: Maavarade ja muude eluta ressursside uurimise suhtes
territoriaalvetes ja mandrilaval ning nende kasutamise suhtes
kohaldatakse kontsessioone. Kontsessionääril peab olema
kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Belgias (ISIC 14).
Välismaa ettevõtetel, mida kontrollivad füüsilised isikud või ettevõtjad
kolmandast riigist, kust on pärit enam kui 5 % ELi nafta-, maagaasi- või
elektrienergiaimpordist, võidakse keelata omandada kontroll kõnealuse
tegevuse üle. Nõutav on asutamine (filiaalid ei ole lubatud) (ISIC 10,
1110, 13, 14).
BG: Teatava majandustegevuse puhul, mis on seotud riigi või avaliku
vara kasutamisega, kohaldatakse kontsessiooniseaduse või muude
kontsessioone käsitlevate õigusaktide alusel antud kontsessioone.
Maapõuevarade geoloogiliseks luureks või uurimiseks Bulgaaria
territooriumil, mandrilaval ja Mustas meres asuvas eksklusiivses
majandusvööndis on vaja luba; maapõuevarade kaevandamise ja
kasutamise suhtes kohaldatakse maapõuevarade seaduse alusel antud
kontsessiooni.
Äriühingutel, mis on registreeritud maksusoodustusi pakkuvates
jurisdiktsioonides (st offshore-piirkondades) või on nendega seotud, on
keelatud osaleda otseselt või kaudselt avalikes menetlustes, mille raames
antakse lube või kontsessioone loodusvarade, sh uraani- ja
tooriumimaagi geoloogiliseks luureks, uurimiseks või kaevandamiseks,
ning tegutseda olemasoleva loa või kontsessiooni alusel, kuivõrd see
tegevus on välistatud, nagu ka võimalus registreerida uurimise tulemusel
tehtud geoloogiline või kaubanduslikult kasutatav maardla avastus.
& /et 57
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Äriühingud, mille kapitalist üle 50 % kuulub liikmesriigile või
omavalitsusele, ei saa sooritada ühtki tehingut äriühingu põhivara
võõrandamiseks ega sõlmida ühtki lepingut osaluse soetamise,
rentimise, ühistegevuse, laenu, nõuete kindlustamise või käskvekslitest
tulenevate kohustuste kohta, kui erastamisagentuur või omavalitsuse
volikogu (sõltuvalt sellest, kumb on pädev asutus) ei ole andnud selleks
luba. Ilma et see piiraks Bulgaaria rahvuskogu 18. jaanuari 2012. aasta
otsuse artikli 8.4 lõigete 1 ja 2 kohaldamist, on keelatud igasugune
hüdrolõhkumise tehnoloogia kasutamine nafta ja gaasi geoloogiliseks
luureks, uurimiseks või ammutamiseks. Keelatud on kildagaasi uurimine
ja ammutamine (ISIC 10, 11, 12, 13, 14).
Uraanimaagi kaevandamine on ministrite nõukogu 20. augusti 1992.
aasta dekreediga nr 163 keelatud.
Tooriumimaagi kaevandamisel kohaldatakse üldist kaevandamisega
seotud kontsessioonide korda. Et saada kontsessioon tooriumimaagi
kaevandamiseks, peab Mehhiko ettevõtja olema asutatud kooskõlas
äriseadusega ja olema registreeritud äriregistris. Otsus lubada
kaevandada tooriumimaaki tehakse mittediskrimineerivalt iga
konkreetse juhtumi puhul eraldi. Maksusoodustusi pakkuvates
jurisdiktsioonides (st offshore-piirkondades) registreeritud või nendega
seotud äriühingutele kehtestatud keeld osaleda otseselt või kaudselt
avalikes menetlustes, mille raames antakse kontsessioone loodusvarade
kaevandamiseks, hõlmab uraani- ja tooriumimaaki (ISIC 12).
& /et 58
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
CY: Ministrite nõukogu võib energiajulgeoleku huvides keelduda
võimaldamast juurdepääsu süsivesinike geoloogilisele luurele,
uurimisele ja kasutamisele ettevõtjale, kes on Mehhiko või Mehhiko
kodanike kontrolli all, ning keelata sellisele ettevõtjale kõnealuse
tegevuse. Ükski ettevõtja ei tohi pärast süsivesinike geoloogiliseks
luureks, uurimiseks ja tootmiseks loa saamist minna ilma ministrite
nõukogu eelneva heakskiiduta Mehhiko või Mehhiko kodaniku otsese
või kaudse kontrolli alla. Ministrite nõukogu võib keelduda andmast
süsivesinike geoloogiliseks luureks, uurimiseks ja tootmiseks luba
ettevõtjale, kes on Mehhiko või kolmanda riigi või Mehhiko või
kolmanda riigi kodaniku kontrolli all, kui Mehhiko või kolmas riik ei
taga Küprose või liikmesriikide ettevõtjatele juurdepääsul süsivesinike
geoloogilisele luurele, uurimisele ja kasutamisele ning sellise tegevuse
teostamisel kohtlemist, mis on võrreldav kohtlemisega, mille tagab
Mehhiko või asjaomase kolmanda riigi ettevõtjatele Küpros või
liikmesriik (ISIC 1110).
SK: Kaevandamiseks ning kaevandamisega seotud ja geoloogiliseks
tegevuseks on nõutav asutamine ELi või EMP liikmesriigis (filiaalid ei
ole lubatud) (ISIC 10, 11, 12, 13, 14, CPC 5115, 7131, 883 ja 8675).
b) Elekter (ISIC 40,
4010; CPC 62279,
887 (välja arvatud
nõustamis- ja
konsultatsiooniteenus
ed))
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
AT ja BG: Piiranguteta elektrienergia tootmise, energiajaotusteenuste ja
energiajaotusega seotud teenuste korral (ISIC 4010, CPC 887, välja
arvatud nõustamis- ja konsultatsiooniteenused).
BE: Piiranguteta energiajaotuse teenuste ja energiajaotusega seotud
teenuste korral (CPC 887).
CY: Piiranguteta elektrienergia tootmise, ülekandmise ja jaotamise,
elektrienergia jaotamisega seotud teenuste puhul, välja arvatud
nõustamis- ja konsultatsiooniteenused, elektrienergia
hulgimüügiteenused ja elektrienergia jaemüügi teenused, kui investorit
kontrollib sellise kolmanda riigi füüsiline või juriidiline isik, kelle arvele
langeb üle 5 % ELi nafta- ja maagaasiimpordist (ISIC 4010, CPC 62279
ja 887).
& /et 59
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
CZ: Elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks, jaotamiseks, sellega
kauplemiseks ja muuks elektriturukorraldaja tegevuseks, samuti soojuse
tootmiseks ja jaotamiseks on vaja luba. Seoses elektrienergia ja gaasi
ülekandmise ning turuosaliste litsentsidega kehtivad ainuõigused (ISIC
40, CPC 7131, 62279, 742, 887).
FI: Piiranguteta elektrienergia impordi korral. Piiranguteta elektrienergia
hulgi- ja jaemüügiga seotud piiriülese kaubanduse korral. Piiranguteta
elektri ülekande- ja jaotusvõrkude ja -süsteemide puhul (ISIC 4010,
CPC 62279, 887, välja arvatud nõustamis- ja konsultatsiooniteenused).
FR: Piiranguteta elektri ülekandmise ja jaotamise korral (ISIC 4010,
CPC 887).
PL: Energiaseaduse kohaselt on vaja luba järgmise tegevuse jaoks:
i) elektrienergia tootmine, välja arvatud elektrienergia tootmine,
kasutades elektrienergiaallikaid, mille koguvõimsus ei ületa
50 MW (peale taastuvate energiaallikate); elektrienergia
koostootmine, kasutades allikaid, mille koguvõimsus ei ületa
5 MW (peale taastuvate energiaallikate);
ii) elektrienergia ülekandmine ja jaotamine;
iii) kauplemine elektrienergiaga, välja arvatud kauplemine
elektrienergiaga, mille puhul kasutatakse alla 1 kV pingega
seadmeid, mis kuuluvad kliendile; ning elektrienergiaga
kauplemine kaubabörsidel maaklerfirmade poolt, kes 26. oktoobri
2000. aasta kaubabörside seaduse alusel tegelevad börsidel
maakleritegevusega.
Pädev asutus võib anda loa üksnes taotlejale, kes on registreerinud oma
peamise tegevuskoha või elukoha ELi liikmesriigi, EMP riigi või Šveitsi
Konföderatsiooni territooriumil (ISIC 4010, CPC 62279, 63297, CPC
887).
& /et 60
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
PT: Elektrienergia ülekandmine ja jaotamine toimub ainuõigusliku
avaliku teenindamise kontsessiooni alusel. Elektrienergiasektori
kontsessioonid antakse ainult teatavatele äriühingutele, mille peakontor
asub Portugalis, kust toimub ka äriühingu tegelik juhtimine (ISIC 4010,
CPC 887).
SK: Elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks,
elektrienergia hulgi- ja jaemüügiks ning energiajaotusega kaasnevateks
seonduvateks teenusteks on vaja luba. Kohaldatakse majandusvajaduste
testi. Taotluse võib tagasi lükata üksnes juhul, kui turg on küllastunud
(ISIC rev 3.1 4010, CPC 62279, 887).
Investeeringu puhul:
BE: Kehtivad piirangud juriidiliste isikute liikide ja Belgialt ainuõigused
saanud era- või avalik-õiguslike ettevõtjate kohtlemisega seotud
piirangud. Välismaa ettevõtetel, mida kontrollivad füüsilised isikud või
ettevõtjad kolmandast riigist, kust on pärit enam kui 5 % ELi nafta-,
maagaasi- või elektrienergiaimpordist, võidakse keelata omandada
kontroll kõnealuse tegevuse üle.
Et saada individuaalne luba elektrienergia tootmiseks võimsusega 25
MW, on vajalik tegevuskoht Euroopa Liidus või mõnes teises riigis, kus
kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiviga
2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) jõustatud
korraga sarnane kord ning kus äriühingul on asjaomase riigi
majandusega tõhus ja pidev seos.
Elektrienergia tootmiseks Belgia avamereterritooriumil on vaja
kontsessiooni ja ühisettevõtet liikmesriigi äriühinguga või äriühinguga
välisriigist, kus kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009.
aasta direktiivis 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu
ühiseeskirju) sätestatud korraga sarnane kord, eriti seoses loa andmise ja
valiku tegemise tingimustega. Peale selle peab äriühingu juhatuse
asukoht või peakontor olema liikmesriigis või eespool nimetatud
kriteeriumidele vastavas riigis, kui äriühingul on asjaomase riigi
majandusega tõhus ja pidev seos.
& /et 61
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Et ehitada elektriliine, mis seovad avameretootmise Elia põhivõrguga,
on vaja luba ja äriühing peab vastama eespool kirjeldatud tingimustele,
välja arvatud ühisettevõtte tingimus (ISIC 4010).
FR: Piiranguteta elektritootmise korral (ISIC 4010).
MT: Ettevõttel Enemalta plc on elektrienergia tootmise monopol (ISIC
4010; CPC 887).
NL: Elektrivõrgu omandiõigus kuulub üksnes Madalmaade valitsusele
(põhivõrgud) ja teistele avaliku sektori asutustele (jaotusvõrgud) (ISIC
4010, CPC 887).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
PT: Piiranguteta elektrienergia hulgimüügiteenuste, elektrienergia
jaemüügiteenuste ja elektrienergia jaotamisega seotud teenuste piiriülese
osutamise korral. (CPC 62279, 887, välja arvatud nõustamis- ja
konsultatsiooniteenused).
c) Kütused, gaas,
toornafta või
naftatooted (ISIC 232,
4020; CPC 62271,
63297, 713; CPC 742,
887, välja arvatud
nõustamis- ja
konsultatsiooniteenus
ed)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
AT: Piiranguteta gaasi ja kaupade, välja arvatud gaasi ja vee transpordi
korral (CPC 713).
BE: Gaasi mahtkaubana hoiustamise teenuste osutamiseks kehtivad
nõuded seoses juriidiliste isikute liikidega ja Belgialt ainuõigused
saanud era- või avalik-õiguslike ettevõtjate kohtlemisega. Gaasi
mahtkaubana hoiustamise teenuste osutamiseks on nõutav tegevuskoht
Euroopa Liidus (CPC 742 osa).
Maagaasi tarnimiseks Belgia klientidele (kliendid on nii
jaotusettevõtted kui ka tarbijad, kelle üldine gaasitarbimine kõikidest
tarneallikatest kokku on vähemalt miljon kuupmeetrit aastas) on
üldjuhul vajalik ministri välja antud individuaalne luba, välja arvatud
juhul, kui tarnija on jaotusettevõte, kes kasutab oma jaotusvõrku. Selle
loa võib anda üksnes liikmesriigis asutatud füüsilisele või juriidilisele
isikule (ISIC 4020, CPC 7131).
& /et 62
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Maagaasi ja muude kütuste torutranspordi jaoks on vaja luba. Loa võib
anda üksnes liikmesriigis asutatud füüsilisele või juriidilisele isikule
(vastavalt 14. mai 2002. aasta kuningliku dekreedi artiklile 3). Välismaa
ettevõtetel, mida kontrollivad füüsilised isikud või ettevõtjad
kolmandast riigist, kust on pärit enam kui 5 % ELi nafta-, maagaasi- või
elektrienergiaimpordist, võidakse keelata omandada kontroll kõnealuse
tegevuse üle.
Loa taotlemisel peab:
a) äriühing olema asutatud kooskõlas Belgia või mõne teise
liikmesriigi õigusega või sellise kolmanda riigi õigusega, mis on
kohustunud säilitama õigusraamistiku, mis sisaldab Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivis
2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)
kindlaks määratud ühistele nõuetele sarnaseid nõudeid ning
b) äriühingu juhatuse asukoht, peamine tegevuskoht või peakontor
asuma liikmesriigis või sellises kolmandas riigis, mis on
kohustunud säilitama õigusraamistiku, mis sisaldab direktiivis
2009/73/EÜ kindlaks määratud ühistele nõuetele sarnaseid
nõudeid, tingimusel et kõnealuses tegevuskohas või peakontoris
toimuval tegevusel on asjaomase riigi majandusega tõhus ja pidev
seos (ISIC 4020, CPC 7131).
BG: Piiranguteta nafta ja maagaasi torutranspordi, hoiustamise ja
ladustamise, sealhulgas transiidi ja ülekande korral (ISIC 4020, CPC
7131, CPC 742 osa).
CY: Piiranguteta gaasi tootmise, gaaskütuse enda tarbeks jaotamise,
kütuste torutranspordi, muude maagaasi jaotamisega seotud teenuste kui
nõustamis- ja konsultatsiooniteenused, ja muu gaasi kui balloonigaasi
jaemüügiteenuste osutamise korral, kui investorit kontrollib sellise
kolmanda riigi füüsiline või juriidiline isik, mille arvele langeb üle 5 %
ELi nafta- või maagaasiimpordist (ISIC 4020, CPC 62271, 63297, 7131
ja 887).
& /et 63
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
CZ: Piiranguteta gaasi tootmise, ülekandmise, jaotamise, hoiustamise ja
kauplemise korral (ISIC 2320, 4020, CPC 7131, 63297, 742, 887).
DK: Omanik või kasutaja, kes kavatseb rajada toornafta või rafineeritud
nafta ja naftatoodete ning maagaasi transportimiseks torujuhtme, peab
saama enne tööde alustamist kohalikult omavalitsuselt loa.
Väljastatavate lubade arv võib olla piiratud (CPC 7131).
FI: Piiranguteta energiajulgeoleku huvides välisriikide isikute või
ettevõtete poolne kontrolli või omandiõiguse omandamise korral
veeldatud maagaasi terminalide üle (sealhulgas need terminali osad,
mida kasutatakse veeldatud maagaasi hoiustamiseks või
taasgaasistamiseks) (ISIC 4020, CPC 742).
FI: Piiranguteta gaasi ülekande- ja jaotusvõrkude ja -süsteemide puhul.
Maagaasi importimisele on kehtestatud koguselised piirangud
monopolide või ainuõiguste kujul (ISIC 4020, CPC 887, välja arvatud
nõustamis- ja konsultatsiooniteenused).
FR: Riigi energiajulgeoleku huvides võivad gaasi ülekande- või
jaotussüsteeme omada ja käitada üksnes äriühingud, mille kapital
kuulub 100 % Prantsuse riigile, mõnele teisele avaliku sektori
organisatsioonile või ettevõttele ENGIE (ISIC 4020, CPC 887).
HU: Torutransporditeenuste osutamiseks on nõutav asutamine.
Teenuseid võib osutada riigi või kohaliku omavalitsusega sõlmitud
kontsessioonilepingu alusel. Kõnealuse teenuse osutamine on
reguleeritud kontsessiooniõigusega (CPC 7131).
NL: Gaasitoruvõrgu omandiõigus kuulub üksnes valitsusele
(põhivõrgud) ja teistele avaliku sektori asutustele (jaotusvõrgud) (ISIC
4020, CPC 7131).
PL: Energiaseaduse kohaselt on vaja luba järgmise tegevuse jaoks:
i) kütuste või energia tootmine, välja arvatud tahke- või gaaskütuste
tootmine;
& /et 64
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
ii) gaaskütuse ladustamine ladustamisrajatistes, maagaasi
veeldamine ja veeldatud maagaasi taasgaasistamine maagaasi
veeldusjaamades ning vedelkütuse ladustamine, välja arvatud
vedelkütuse kohalik ladustamine rajatistes, mille võimsus on
väiksem kui 1 MJ/s, ja vedelkütuse ladustamine jaemüügis;
iii) kütuste ülekanne või jaotamine, välja arvatud gaaskütuste
jaotamine võrkudes võimsusega alla 1 MJ/s;
iv) kauplemine kütustega, välja arvatud tahkekütustega; kauplemine
gaaskütusega, kui aastakäive ei ületa 100 000 eurot; kauplemine
vedelgaasiga, kui aastakäive ei ületa 10 000 eurot; ning
kauplemine gaaskütustega kaubabörsidel maaklerfirmade poolt,
kes 26. oktoobri 2000. aasta kaubabörside seaduse alusel
tegelevad börsidel maakleritegevusega. Käibepiirangud ei kehti
gaaskütuse või vedelkütuse hulgimüügi ega balloonigaasi
jaemüügi korral.
Pädev asutus võib anda loa üksnes taotlejale, kes on registreerinud oma
peamise tegevuskoha või elukoha ELi liikmesriigi, EMP riigi või
Šveitsi Konföderatsiooni territooriumil (ISIC 4020, CPC 63297, 74220,
CPC 887).
PT: Kontsessioonid, mis on seotud maagaasi ülekandmise, jaotamise ja
maa-aluse hoiustamisega ning veeldatud maagaasi vastuvõtmise,
hoiustamise ja taasgaasistamise terminalidega, antakse avalike
pakkumismenetluste tulemusel kontsessioonilepingute alusel. Need
kontsessioonid antakse ainult piiratud vastutusega äriühingutele, kelle
peakorter ja tegelik juhtimine on Portugalis (ISIC 4020, CPC 7131,
7422, 887, välja arvatud nõustamis- ja konsultatsiooniteenused).
& /et 65
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
SK: Gaasi tootmiseks ja gaaskütuste jaotamiseks ning kütuste
torutranspordiks on vaja luba. Kohaldatakse majandusvajaduste testi.
Taotluse võib tagasi lükata üksnes juhul, kui turg on küllastunud.
Nimetatud tegevuse jaoks võib anda loa üksnes füüsilisele isikule, kelle
alaline elukoht on Euroopa Liidus või EMP liikmesriigis, või
juriidilisele isikule, kes on asutatud Euroopa Liidus või EMP riigis
(ISIC 4020, CPC 62271, 63297, 7131 742 ja 887).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
CY: Piiranguteta toru kaudu transporditavate kütuste hoiustamise ja
ladustamise teenuste piiriülese osutamise korral (CPC 7131, 742).
LT: Kütuste ülekandmiseks ja jaotamiseks on nõutav asutamine.
Litsentse võib välja anda ainult Leedu juriidilistele isikutele või
välisriigi juriidiliste isikute või muude organisatsioonide
(tütarettevõtjad) filiaalidele, mis on Leedus asutatud (ISIC 4020, CPC
7131).
Reservatsiooni ei kohaldata nõustamisteenuste suhtes, mis on seotud
kütuste ülekandmise ja jaotamisega tasu eest või lepingu alusel.
PT: Piiranguteta gaasi tootmise, kütuste torutranspordi, kütuste
hoiustamis- ja ladustamisteenuste, muu gaasi kui balloonigaasi
jaemüügiteenuste ning maagaasi jaotamisega seotud teenuste piiriülese
osutamise korral.
d) Tuumaenergia (ISIC
12, 2330, 4010 osa,
CPC 887)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
AT, BE ja DE: Piiranguteta tuumamaterjali tootmise, töötlemise ja
transportimise ning tuumaenergiapõhise elektri tootmise või jaotamise
korral.
FI: Piiranguteta tuumamaterjali töötlemise, jaotamise ja transportimise
ning tuumaenergiapõhise elektri tootmise või jaotamise korral.
& /et 66
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
Investeeringu puhul:
BG: Piiranguteta lõhustuvate ja ühinevate tuumamaterjalide või nende
algmaterjalide töötlemise, samuti nendega kauplemise, tuumajaamade
seadmete ja süsteemide hooldamise ja parandamise, selliste materjalide
ning nende töötlemisel tekkinud prügi ja jäätmete transportimise,
ioniseeriva kiirguse kasutamise ning kõigi muude teenuste osutamise
korral, mis on seotud tuumaenergia kasutamisega rahumeelsetel
eesmärkidel (sealhulgas inseneri- ja nõustamisteenused,
tarkvarateenused jne).
FR: Need tegevused peavad olemas kooskõlas Euratomi ja Mehhiko
vahelistest lepingutest tulenevate kohustustega.
HU ja SE: Piiranguteta tuumkütuse töötlemise ja tuumaenergial
põhineva elektritootmise korral (ISIC 2330, 4010 osa).
e) Auru- ja
soojaveevarustus
(ISIC 4030, CPC
62271, 887)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
BG: Piiranguteta soojusenergia tootmise ja jaotamise korral (ISIC 4030,
CPC 887).
Pädev asutus võib anda loa üksnes taotlejale, kes on registreerinud oma
peamise tegevuskoha või elukoha ELi liikmesriigi, EMP riigi või
Šveitsi Konföderatsiooni territooriumil (ISIC 4030, CPC 887).
SK: Auru ja sooja vee tootmiseks ja jaotamiseks, auru ja sooja vee
hulgi- ja jaemüügiks ning energia jaotusega seotud teenuste
osutamiseks on vaja luba. Kohaldatakse majandusvajaduste testi.
Taotluse võib tagasi lükata üksnes juhul, kui turg on küllastunud (ISIC
4030, CPC 887).
Investeeringu puhul:
FI: Auru ja kuuma vee tootmisele ja jaotamisele on kehtestatud
koguselised piirangud monopolide või ainuõiguste kujul (ISIC 40, CPC
7131).
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
FI: Piiranguteta auru ja sooja vee ülekande- ja jaotusvõrkude ja -
süsteemide puhul (ISIC 4030, CPC 7131, välja arvatud nõustamis- ja
konsultatsiooniteenused).
& /et 67
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
III-EU-19 – Muud mujal
nimetamata teenused
a) Matuse-,
kremeerimis- ja
surnutalitamisteenuse
d (CPC 9703)
Investeeringute ja piiriülese teenustekaubanduse puhul:
DE, FI, PT, SE ja SI: Piiranguteta matuse-, kremeerimis- ja
surnutalitamisteenuste osutamise korral.
b) Muud äriteenused
(CPC 612 osa,
CPC 621 osa,
CPC 625 osa, 85990
osa)
Piiriülese teenustekaubanduse puhul:
CZ: Piiranguteta oksjoniteenuste osutamise korral (CPC 612 osa,
CPC 621 osa, CPC 625 osa, 85990 osa).
LT: Piiranguteta andmete edastamise korral turvaliste riiklike
ülekandevõrkude kaudu ning „gov.lt“ lõpuga internetiaadresside
eraldamise ja elektrooniliste kassaaparaatide sertifitseerimise korral.
FI: Piiranguteta digitaalse tuvastamise teenuste piiriülese osutamise
korral.
& /et 68
Liide III-B-1
TURULEPÄÄSUGA SEOTUD KOHUSTUSED
MEHHIKO LOEND
Kesktasandil kohaldatavad reservatsioonid
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
1. ÄRITEENUSED
1.A. Kutseteenused7
a) Õigusteenused (CPC 861) 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
b) Majandusarvestus-, auditeerimis- ja
raamatupidamisteenused (CPC 862)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
d) Arhitektuurialased konsultatsioonid ja
tehnilised uuringud (CPC 8671)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
7 Kutsealal tegutsemiseks Mehhikos on vajalik haridusministeeriumi (Secretaría de Educación
Pública) poolt tunnustatud või kinnitatud kraad ning kutsetunnistus. Inseneride, arhitektide ja
arstide jaoks kehtivad erinõuded.
& /et 69
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
e) Insenertehnilised konsultatsioonid ja
teenused (CPC 8672)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
f) Integreeritud inseneriteenused (CPC
8673)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
g) Linnaplaneerimis- ja
maastikukujundusteenused (CPC 8674)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
h) Seonduvad teadusliku ja tehnilise
nõustamise teenused (CPC 8675)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
i) Meditsiini- ja hambaraviteenused (CPC
9312)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
k) Muu
- Usuorganisatsioonide teenused (CPC 95910)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 70
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
1.B. Arvutiteenused ja nendega seotud
teenused
a) Arvutite riistvara paigaldamisega seotud
nõustamisteenused (CPC 841)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
b) Tarkvara rakendusteenused (CPC 842) 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
c) Andmetöötlusteenused (CPC 843) 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
d) Andmebaasiteenused (CPC 844) 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
e) Muud (CPC 845 ja 849). 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 71
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
1.C. Teadus- ja arendusteenused (CPC 85) (v.a
teadusuuringute ja tehnoloogia
arenduskeskused)
- Uurimis- ja arendusteenused projekteerimise
ja tehnoloogia vallas
(CPC 85103)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Sotsiaal- ja humanitaarteadustega seotud
teadus- ja arendusteenused (CPC 852)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
1.D. Kinnisvarateenused
a) Oma või renditud varaga seotud
kinnisvarateenused (CPC 821) (v.a oma
varaga seotud kinnisvarateenused)
1) Piiranguteta
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
b) Kinnisvarateenused vahendustasu eest
või lepingu alusel (CPC 822)
1) Piiranguteta
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 72
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
1.E. Liisimine või rentimine, ilma juhita
a) Laevade liisimine või rentimine, ilma
juhita (CPC 83103)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
b) Lennukite liisimine või rentimine, ilma
juhita (CPC 83104)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
c) Muude transpordivahendite liisimine või
rentimine, ilma juhita (üksnes
erasõidukid) (CPC 83101)
1) Piiranguteta
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Mereveo vahendite liisimine või rentimine,
ilma juhita
1) Piiranguteta
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 73
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
d) Muude masinate ja seadmete liisimine
või rentimine, ilma juhita
- Põllumajandus- ja kalandusmasinate ning -
seadmete renditeenused (CPC 83106)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Elektrooniliste andmetöötlusseadmete
renditeenused (CPC 83108)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Kontoriseadmete ja -mööbli renditeenused
(CPC 83108)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Muude eespool nimetamata masinate,
seadmete ja mööbli renditeenused (CPC 83109)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Tööstusmasinate ja -seadmete renditeenused
(CPC 83109)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 74
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
e) Muu
- Muude tarbe- ja majapidamiskaupade
liisimine või rentimine (CPC 83209)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Televiisorite, heliseadmete, videosalvestite ja
muusikariistade renditeenused (CPC 83201)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Professionaalsete fotoseadmete ja projektorite
renditeenused (CPC 83209)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
1.F. Muud äriteenused
a) Reklaamiteenused (CPC 871) (v.a
ringhäälinguteenused ning piirangutega
raadio- ja televisiooniteenused)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
b) Turu-uuringuteenused (CPC 8640) 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
c) Juhtimisalase nõustamise teenused (CPC
8650)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 75
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
d) Haldustoimingud ja
sissenõudmisteenused (CPC 8660)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
e) Tehniliste katsete ja analüüsi teenused
(CPC 8676)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
f) Põllumajanduse, jahinduse ja
metsandusega seotud teenused
- Põllumajandusega seotud teenused (CPC
8811) (ainult põllumajandusega seotud
kutseteenused)
1) ja 2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a punktis 1.A osutatud juhtudel
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Loomakasvatusega seotud teenused (CPC
8812) (ainult loomakasvatusega seotud
kutseteenused)
1) ja 2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a punktis 1.A osutatud juhtudel
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Metsanduse ja raiega seotud tegevusalad
(CPC 8814)
1) ja 2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a punktis 1.A osutatud juhtudel
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 76
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
g) Kalastamisega seotud teenused (CPC
882)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
k) Tööjõu vahendamise ja värbamise
teenused (CPC 8720)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
l) Kaitse- ja valveteenused (CPC 8730) 1) Piiranguteta
2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a igale konkreetsele
transpordiliigile kehtestatud nõuded.
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
n) Seadmete (v.a merelaevad, õhusõidukid
ja muud transpordivahendid) hooldus ja
remont
- Tööstuslike masinate ja seadmete hooldus ja
remont (CPC 8862)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 77
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
- Erialaste tehniliste seadmete ja instrumentide
hooldus ja remont (CPC 8866)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Metallitoodete, masinate ja seadmete remondi
teenused (CPC 886)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Üldkasutatavate masinate ja seadmete remont
ja hooldus, mis ei kuulu ühegi konkreetse
tegevuse alla (CPC 886)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
o) Hoonete puhastamise teenused (CPC
8740)
1) ja 3) Puuduvad
2) Piiranguteta*
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
p) Fotograafiateenused
- Foto- ja filmitöötlusteenused (CPC 87505 ja
87506)
1) ja 3) Puuduvad
2) Piiranguteta*
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 78
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
r) Tasuline või lepinguline trükkimine ja
kirjastamine (CPC 88442) (ainult
raamatute jms kirjastamine); Trükkimine
ja köitmine, v.a ainult Mehhiko
territooriumil ringlusse lastav
ajalehetrükk; ning toimetuse ja
trükkimise abi- jm tööstusharud, v.a
selliste trükitüüpide tootmine, mis
kuuluvad kategooriasse 3811 „raud- ja
mitteraudmetallosade valamine ja
vormimine“
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
s) Konverentsiteenused (CPC 87909***) 1) Piiranguteta*
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
t) Muu
- Krediidiinfoteenused (CPC 87901) 1) Piiranguteta
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Tellimustoodete kujundamise teenused (CPC
87907)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 79
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
- Tööstusdisainiteenused (CPC 86725) 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Koopia- jms teenused (CPC 87904) 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Kirjaliku ja suulise tõlke teenused (CPC
87905)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Pesukogumisteenused (CPC 97011) 1) Piiranguteta*
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
2. SIDETEENUSED
2.B. Kulleriteenused
- Kulleriteenused (CPC 7512)
1) Piiranguteta
2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a igale konkreetsele
transpordiliigile kehtestatud nõuded.
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 80
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
2.C. Telekommunikatsiooniteenused
(Telekommunikatsiooniteenused, mida
osutatakse punktides a, b, c, f, g ja o nimetatud
vahendite abil üldkasutatava rajatistepõhise
(traadipõhise ja raadioelektroonilise)
telekommunikatsioonivõrgu kaudu)
1) Rahvusvaheline liiklus võib toimuda ainult
sellise füüsilise või juriidilise isiku
rahvusvaheliste sadamate kaudu, kellel on
reguleeriva asutuse antud luba paigaldada,
käitada või kasutada Mehhiko territooriumil
asuvat üldkasutatavat
telekommunikatsioonivõrku, millel on luba
osutada rahvusvahelisi kaugteenuseid.
2) Puuduvad
3) Telekommunikatsiooni reguleeriv komisjon
(Comisión Reguladora de Telecomunicaciones)
(edaspidi „CRT“), reserveerib kogukondlikele
FM-raadiojaamadele 10 % FM-sagedusalast,
mis ulatub 88 MHz-st 108 MHz-ni. See
protsendimäär antakse kontsessioonina
nimetatud sagedusala ülemise osa kohta.
CRT eraldab 700 MHz sagedusalast 90 MHz
otse jagatud hulgimüügivõrgu käitamiseks ja
kasutamiseks kaubandusliku kontsessiooni
alusel.
Rahvusvahelise kaugside teenuste edasimüüjad
võivad sõlmida telekommunikatsiooniteenuste
osutamise lepingu üksnes volitatud
kontsessionääriga.
Telekommunikatsioonisektoris ülekaalukaks
tunnistatud majandustegevuses osaleja või
kontsessionäärid, kes kuuluvad sellesse
majandusgruppi, kuhu asjaomane ülekaalukas
osaleja kuulub, ei tohi otseselt ega kaudselt olla
osaline üheski edasimüüjas.
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 81
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
a) Telefoniteenused (CPC 75211, 75212) 1) Nagu osutatud punktis 2.C.1).
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
b) Pakettkommuteeritud andmesideteenused
(CPC 7523**)
1) Nagu osutatud punktis 2.C.1).
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
c) Ahelkommuteeritud andmesideteenused
(CPC 7523**)
1) Nagu osutatud punktis 2.C.1).
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
f) Faksiteenused (CPC 7521** ja 529**) 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
g) Renditud erapüsiliinide teenused (CPC
7522** ja 7523**)
1) Nagu osutatud punktis 2.C.1). Renditud
erapüsiliinide edasimüük eravõrkudesse ei ole
Mehhikos lubatud.
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 82
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
o) Muu
- Kaugotsinguteenused (CPC 75291) 1) Nagu osutatud punktis 2.C.1).
2) Puuduvad
3) Nagu osutatud punktis 2.C.3).
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Mobiiltelefoniteenused (75213**) 1) Nagu osutatud punktis 2.C.1).
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Edasimüüjad8 1) Nagu osutatud punktis 2.C.1).
2) Puuduvad
3) Puuduvad, välja arvatud edasimüüjate
asutamise ja tegevuse suhtes kohaldatavad
eeskirjad. CRT ei väljasta edasimüüja
asutamiseks lubasid enne, kui on välja antud
vastavad õigusnormid.
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
8 Ettevõtted, kellel ei ole ülekandevahendeid ja kes osutavad kolmandatele isikutele
telekommunikatsiooniteenuseid, kasutades üldkasutatava võrgu kontsessionäärilt renditud
võimsust.
& /et 83
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
- Lisaväärtusteenused (teenused, mis kasutavad
üldkasutatavat telekommunikatsioonivõrku ja
mõjutavad kasutaja edastatava teabe formaati,
sisu, koodi, protokolli, salvestamisviisi või
muid sarnaseid aspekte ning mis annavad
kasutajatele erinevat ja ümberstruktureeritud
lisateavet või mis võimaldavad kasutaja
interaktsiooni salvestatud teabega)9
1) Lisaväärtusteenuste osutamiseks on nõutav
registreerimine CRT juures.
Välismaalt pärit lisaväärtusteenuseid võib
Mehhiko territooriumil kasutada ja osutada
üksnes üldkasutatava
telekommunikatsioonivõrgu kontsessionääri
taristu või rajatiste kaudu.
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Raadio- ja televisioonisaadete edastamise
teenused (CPC 7524)
1) ja 2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a punktis 2.C.3) osutatud
juhtudel
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
9 Lisaväärtusteenused ei hõlma teenuseid, mille loomisel, osutamisel või kasutamisel
kasutatakse teenuseosutajale kuuluvat ülekandetaristut, välja arvatud juhul, kui
teenuseosutajal on asjakohane litsents või luba üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu
rajamiseks, käitamiseks või kasutamiseks. Need ei hõlma selliseid lisaväärtusteenuseid, mille
osutamine nõuab litsentside ja lubade saamist, sealhulgas piiranguteta järgmisi teenuseid:
telefonside, olenemata kohaliku teenuse osutamiseks kasutatud tehnoloogiast (VoIP);
kaugtelefoniside; renditud erapüsiliinide, mobiilside, mobiilse või paikse raadioside,
kaabeltelevisiooni ja tasulise televisiooni lihtne edasimüük mikrolaine- ja satelliidisignaalide
abil; kaugotsinguteenused; veoteenused; era- või mereraadioside, nt piirangutega raadioside;
andmete edastamine; videokonverentsid ja sõidukite raadiolokatsioon.
& /et 84
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
3. EHITUSTEENUSED JA NENDEGA
SEOTUD INSENERITEENUSED
3.A. Üldehitus
- Elamud
(CPC 5121 ja 5122)
1) ja 4) Piiranguteta
2) Piiranguteta*
3) Puuduvad
- Mitteeluhooned
(CPC 5124, 5127 ja 5128)
1) ja 4) Piiranguteta
2) Piiranguteta*
3) Puuduvad
3.B. Üldehitus tsiviilehitusele
- Linnaarenduse ehitused (CPC 5131 ja 5135) 1) Piiranguteta
2) Piiranguteta*
3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Tööstushoonete ehitus (CPC 52121) (v.a
elektrijaamad ning nafta ja naftatoodete
torustiku rajatised)
1) Piiranguteta
2) Piiranguteta*
3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 85
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
- Muud ehitustööd (v.a ehitustööd merel ja
jõgedel, maantee- ja transporditööd ning
rööbasteede ehitus) (CPC 52269)
1) Piiranguteta
2) Piiranguteta*
3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
3.C. Ehitiste viimistlustööd
- Hoonete elektri-, torustiku- ja
äravooluseadmed (v.a
telekommunikatsiooniseadmed ja muud
eriseadmed) (CPC 5161–5164)
1) Piiranguteta
2) Piiranguteta*
3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
3.D. Muu
- Eritööd, sealhulgas pinnase teisaldamine,
vundamendid, maa-alune kaevamine, veealused
tööd, signalisatsiooni- ja kaitserajatised,
lammutamine, joogivee- või
veepuhastusjaamade ehitus (v.a nafta-, gaasi- ja
veekaevude rajamine) (CPC 511 ja 515)
1) Piiranguteta
2) Piiranguteta*
3) Puuduvad, v.a see, et lennuradade
visuaalsete ja elektrooniliste abivahenditega
seotud teenuste osutamiseks on vaja luba side-
ja transpordiministeeriumilt (Secretaría de
Comunicaciones y Transportes).
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 86
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
4. TURUSTUSTEENUSED
4.A. Kaubandusvahendusteenused (CPC 621)
(k.a müügiagendid, kes ei kuulu ühegi
konkreetse asutuse palgatöötajate hulka)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
4.B. Hulgimüügiteenused
- Toiduks mittekasutatavate toodete, sealhulgas
loomasööda hulgimüük (CPC 622) (v.a
naftapõhised kütused, kivisüsi, tulirelvad,
padrunid ja laskemoon)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
Komisjonimüügiagentide teenused
(CPC 62113-62118)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete
hulgimüügi teenused (CPC 6222)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Hulgikaubandusteenused (CPC 622) 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 87
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
4.C. Jaemüügiteenused
- Toiduainete, jookide ja tubaka jaemüük
spetsialiseeritud asutustes (CPC 6310)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Toiduainete jaemüük supermarketites,
iseteeninduskauplustes ja kauplustes (CPC
6310)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Toiduks mittekasutatavate toodete jaemüük
kaubamajades ja kauplustes (CPC 632)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Mootorsõidukite, sealhulgas rehvide ja
varuosade jaemüük (CPC 61112)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Toiduks mittekasutatavate toodete jaemüük
spetsialiseeritud asutustes (CPC 6329) (v.a
veeldatud küttegaasi, puusöe, kivisöe ja muude
mittenaftapõhiste kütuste, parafiini, kütuse ja
traktorite aurustuspõleti õli (TVO), bensiini ja
diislikütuse, tulirelvade, padrunite ja
laskemoona jaemüük)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 88
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
- Toiduks mittekasutatavate toodete jaemüük
spetsialiseeritud asutustes (ainult bensiin ja
diislikütus) (CPC 6329)
1), 2) ja 3) Puuduvad, v.a I ja II lisas osutatud
juhtudel
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
4.D. Frantsiisiteenused 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
5. ERAHARIDUSTEENUSED
5.A. Esimese taseme hariduse teenused (CPC
921)
1) ja 2) Puuduvad
3) Puuduvad, kuid nõutav on eelnev luba
haridusministeeriumilt (Secretaría de
Educación Pública, „SEP“) või pädevalt
piirkondlikult omavalitsuselt.
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
5.B. Keskharidusteenused (CPC 922) 1) ja 2) Puuduvad
3) Puuduvad, kuid nõutav on eelnev luba
haridusministeeriumilt või pädevalt
piirkondlikult omavalitsuselt
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
5.C. Kõrgharidusteenused (CPC 923) 1) ja 2) Puuduvad
3) Puuduvad, kuid nõutav on eelnev luba
haridusministeeriumilt või pädevalt
piirkondlikult omavalitsuselt
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
5.D. Muud haridusteenused:
& /et 89
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
- Keeleõpe, eriharidus ja ärikoolitus (CPC
9290)
1) ja 2) Puuduvad
3) Puuduvad, kuid nõutav on eelnev luba
haridusministeeriumilt või pädevalt
piirkondlikult omavalitsuselt
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
6. KESKKONNATEENUSED10
6.A. Reoveeteenused (CPC 9401) 1) Piiranguteta
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
6.B. Täiendavad keskkonnateenused
- Jäätmekäitlusteenused (CPC 9402) 1) Piiranguteta
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Välisõhu ja kliima kaitse (CPC 9404) 1) Piiranguteta
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
10 Sektori iga allsektori eristustaset tõlgendatakse kooskõlas Mehhiko õigusraamistikuga ning
see ei pruugi täpselt vastata CPC klassifikatsioonile.
& /et 90
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
- Müravähendamisteenused (CPC 9405) 1) Piiranguteta
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Loodus- ja maastikukaitseteenused (CPC
9406)
1) Piiranguteta
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Muud keskkonnakaitseteenused (CPC 9409)
(ainult keskkonnamõju hindamine ja
keskkonnakaitseteenustega seotud
nõustamisteenused)
1) Piiranguteta
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
6.C. Kanalisatsiooniteenused (CPC 94030) 1) Piiranguteta
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 91
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
8. TERVISHOIU- JA SOTSIAALTEENUSED
8.A. Erahaiglateenused (CPC 9311) 1) Piiranguteta*
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
8.B. Muud tervishoiuteenused
- Kliiniliste laborite erateenused
meditsiiniliseks diagnoosiks (CPC 93199)
1) Piiranguteta
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Muud erateenused raviks (CPC 93191) 1) Piiranguteta
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Hambaproteeside laboriteenused
(CPC 93123)
1) Piiranguteta
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 92
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
9. TURISMI- JA REISITEENUSED
9.A. Hotelli- ja restoraniteenused
- Hotelliteenused (CPC 6411) 1), 2) ja 3) Puuduvad, v.a nõue omada riikliku
asutuse või piirkondliku või kohaliku
omavalitsuse luba kõnealuseks tegevuseks
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Motelliteenused (CPC 6412) 1) Piiranguteta*
2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a nõue omada riikliku asutuse
või piirkondliku või kohaliku omavalitsuse
luba kõnealuseks tegevuseks
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Majutus külalismajades ja möbleeritud
eluruumides (CPC 64192 ja 64193)
1) Piiranguteta*
2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a nõue omada riikliku asutuse
või piirkondliku või kohaliku omavalitsuse
luba kõnealuseks tegevuseks
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 93
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
- Noortehotellid ja ajutised kämpingurajatised
(CPC 64194)
1) Piiranguteta*
2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a nõue omada riikliku asutuse
või piirkondliku või kohaliku omavalitsuse
luba kõnealuseks tegevuseks
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Kämpingurajatised autoelamutele
(haagiseparklad) (CPC 64195)
1) Piiranguteta*
2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a nõue omada riikliku asutuse
või piirkondliku või kohaliku omavalitsuse
luba kõnealuseks tegevuseks
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Restoraniteenused (CPC 642) 1), 2) ja 3) Puuduvad, v.a nõue omada riikliku
asutuse või piirkondliku või kohaliku
omavalitsuse luba kõnealuseks tegevuseks
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 94
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
- Kabareed ja ööklubid (CPC 6432) 1) Piiranguteta*
2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a nõue omada riikliku asutuse
või piirkondliku või kohaliku omavalitsuse
luba kõnealuseks tegevuseks
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Sööklad, baarid ja tavernid (CPC 6431) 1) Piiranguteta*
2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a nõue omada riikliku asutuse
või piirkondliku või kohaliku omavalitsuse
luba kõnealuseks tegevuseks
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
9.B. Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused
(CPC 7471)
1) ja 2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a nõue omada riikliku asutuse
või piirkondliku või kohaliku omavalitsuse
luba kõnealuseks tegevuseks
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 95
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
9.C. Giiditeenused (CPC 7472) 1) Piiranguteta*
2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a nõue omada riikliku asutuse
või piirkondliku või kohaliku omavalitsuse
luba kõnealuseks tegevuseks
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
9.D. Muu
- Spaateenused (CPC 97029) (ainult
erateenused ühiskondlikes, puhke- ja
spordikeskustes, spordiklubides, võimlates,
spaades, ujumisbasseinides, spordiväljakutel,
piljardi- ja keeglisaalides, ratsaklubides või
jalgrattaklubides) (välja arvatud paatide
rentimine)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Toitlustusteenused, toitlustamine
välitingimustes (CPC 6423) (v.a teenused
õhusõidukites ja lennujaamades)
1) Piiranguteta*
2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a nõue omada riikliku asutuse
või piirkondliku või kohaliku omavalitsuse
luba kõnealuseks tegevuseks
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 96
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
- Baariteenused koos meelelahutusega (ainult
hotellid ja muud majutuskohad)
1) Piiranguteta*
2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a nõue omada riikliku asutuse
või piirkondliku või kohaliku omavalitsuse
luba kõnealuseks tegevuseks
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Jookide serveerimine ilma meelelahutuseta
(CPC 6431) (v.a hotellides, muudes
majutuskohtades ja muudes
transpordivahendites)
1) Piiranguteta*
2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a nõue omada riikliku asutuse
või piirkondliku või kohaliku omavalitsuse
luba kõnealuseks tegevuseks
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
10. MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA
SPORDITEENUSED (v.a
audiovisuaalteenused)
10.A. Meelelahutusteenused (CPC 9619) (sh
teatri-, ansambli- ja tsirkuseteenused)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 97
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
10.B. Uudistevahendusteenused (CPC 962) 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
10.C. Raamatukogu-, arhiivi-, muuseumi- ja
muud kultuuriteenused (CPC 963)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
10.D. Spordi- ja muud puhketeenused (CPC
964)
- Spordiürituste korraldamise teenused
(CPC 96412)
1) Piiranguteta*
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Spordirajatiste haldamise teenused
(CPC 96413)
1) Piiranguteta*
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Muud sporditeenused
(CPC 96419) (ainult spordi- ja
sportmängukoolide osutatavad teenused)
1) Piiranguteta*
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 98
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
- Spordiürituste edendamise teenused (CPC
96411)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
11. TRANSPORDITEENUSED
11.A. Meretransporditeenused
- Rahvusvahelised veod (kauba- ja
reisijatevedu) (CPC 7211 ja 7212), v.a
kabotaaž
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Veetranspordi tugiteenused (CPC 745) (sh
dokkide käitamine ja hooldus; laevade
laadimine ja lossimine kalda ääres; mereveoste
käitlemine; maabumissildade käitamine ja
hooldus; laevade ja paatide puhastamine;
stividoriteenused; kauba vedu laevade ja
veoautode, rongide, torujuhtmete ja kaide
vahel; veeäärsete terminalide töö)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Veetranspordi tugiteenused (CPC 745) (ainult
mere-, järve- ja jõesadamate haldus)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Mereveoste käitlemise teenused 1) Piiranguteta*
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 99
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
- Hoiu- ja ladustamisteenused (CPC 742) (v.a
üldised tollilaod)
1) Piiranguteta*
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Konteinerjaama- ja depooteenused 1) Piiranguteta*
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Mereagentuuriteenused 1) Piiranguteta*
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Mereveoste ekspedeerimise teenused 1) Piiranguteta*
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Laevade hooldus- ja remonditeenused 1) Piiranguteta*
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 100
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
11.C. Õhutransporditeenused
e) Õhutranspordi abiteenused
- Lennujaamade ja kopteriväljakute
haldusteenused
1) Piiranguteta
2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a lennujaama käitamiseks
vajalik kommunikatsiooni- ja
transpordiministeeriumi (Secretaría de
Comunicaciones y Transportes) kontsessioon
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
11.E. Raudteetranspordi teenused
c) Pukseerimisteenused (CPC 7113) 1) Piiranguteta*
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
e) Raudteetranspordi abiteenused (CPC
743)
1) Piiranguteta*
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 101
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
11.F. Maanteetranspordi teenused
d) Maanteetranspordivahendite hooldus ja
remont
- Mootorsõidukite hooldus- ja remonditeenused
(CPC 6112 ja 8867)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Muud maanteetranspordi tugiteenused (CPC
74490) (ainult bussi- ja veoautoterminalid ning
bussi- ja veoautojaamad)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
e) Maanteetranspordi tugiteenused (CPC
744) (ainult teede ja sildade haldamine ja
abiteenused)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
11.G. Torutransport
b) Muude kaupade transport (CPC 7139),
ainult muud kui energiajuhtmed
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
11.H. Kõikide transpordiliikide abiteenused
- Kaalumisteenused transpordiks (CPC 7490) 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Õhutranspordi abiteenused 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
11.I. Muud transporditeenused
- Trammitransport (CPC 71211) 1) Piiranguteta
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 102
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
- Metrootransport (CPC 71211) 1) Piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste
osas osutatud juhtudel
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
Juhiga kaubanduslike veokite rentimine (CPC
7124)
1) Piiranguteta, v.a horisontaalsete kohustuste
osas osutatud juhtudel
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
12. MUUD TEENUSED
- Jalatsite ja nahktoodete parandusteenused
(CPC 63301)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Elektriliste kodumasinate remonditeenused
(CPC 63302)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 103
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
- Kellade ja juveeltoodete remonditeenused
(CPC 63303)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Peakatete parandamine ja puhastamine (CPC
63304)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Jalgrataste parandamise teenused (CPC
63309)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Lukksepateenused (CPC 63309) 1) ja 2) Puuduvad
3) Puuduvad, v.a see, et kõnealuste teenuste
lubamise eest vastutavad piirkondlikud ja
kohalikud pädevad asutused.
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
13. PÕLLUMAJANDUS, KIRJASTAMINE,
TOOTMINE
- Põllumajandus, jahindus, metsandus ning
põllumajanduse, jahinduse ja metsandusega
seotud teenused (ISIC rev. 3.1. – 01, 02;
CPC 881)
1) Piiranguteta*
2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 104
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
- Tootmine (ISIC rev. 3.1. – 15–21) 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Kirjastamine, trükkimine ja salvestiste
paljundamine (ISIC rev 3.1. – 2212; CMAP
342001)
1) Piiranguteta
2) Piiranguteta*
3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Tootmine (ISIC rev. 3.1. – 24–28). 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Tootmine (ISIC rev. 3.1. – 24–28, 30–37). 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Kivi- ja pruunsöe kaevandamine; turba
tootmine (ISIC rev. 3.1. – 10)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Metallimaakide kaevandamine (ISIC rev. 3.1.
– 13)
1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
& /et 105
Sektor või allsektor Turulepääsu piirangud
- Muu mäetööstus (ISIC rev. 3.1. – 14) 1), 2) ja 3) Puuduvad
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
14. ENERGEETIKA
- Nafta ja muude süsivesinike uurimine ja
tootmine
- Süsivesinike, naftasaaduste ja
naftakeemiatoodete transport, töötlemine,
rafineerimine, ladustamine, jaotamine,
tihendamine, veeldamine, dekompressioon,
taasgaasistamine, müük ja turustamine
üldsusele ning nende toodete ja teenuste
kasutajatele.
1), 2) ja 3) Puuduvad, v.a I ja II lisas osutatud
juhtudel
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
- Elekter 1), 2) ja 3) Puuduvad, v.a I ja II lisas osutatud
juhtudel
4) Piiranguteta, v.a 12. peatükis „Füüsiliste
isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“
osutatud juhtudel
* Piiranguteta tehnilise teostamatuse tõttu. ** Kindlaksmääratud teenus moodustab vaid osa vastava CPC koodiga hõlmatud tegevuste
koguarvust. *** Kindlaksmääratud teenus on osa üldisemast CPC koodist, mis on lisatud loendi teise kohta.
& /et 106
Liide III-B-2
TURULEPÄÄSUGA SEOTUD KOHUSTUSED
MEHHIKO LOEND
Keskvalitsusest madalamal tasandil kohaldatavad piirangud
Tahtlikult tühjaks jäetud
________________
& /et 1
IV LISA
INVESTEERIMISE EESMÄRGIL ÄRIVISIIDIL OLEVAD ISIKUD, ETTEVÕTJASISESELT
ÜLEVIIDUD ISIKUD, INVESTORID JA LÜHIAJALISEL ÄRIVISIIDIL OLEVAD ISIKUD
SELGITAVAD MÄRKUSED
1. Lepinguosalise loetelus käesolevas lisas on sätestatud kohustused, mida ta võtab vastavalt
artiklile 12.4 „Investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad
ja investorid“ ja artiklile 12.5 „Lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud“.
2. Artikli 12.4 „Investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud, ettevõtjasiseselt üleviidud
töötajad ja investorid“ lõigetes 3 ja 4 ning artiklis 12.5 „Lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud“
sätestatud kohustusi ei kohaldata nõuetele mittevastavate meetmete suhtes, mis on loetletud
lepinguosalise loetelus käesolevas lisas, mittevastavuse ulatuses.
3. Lepinguosalise loetelus käesolevas lisas loetletud meedet võib säilitada, viivitamata uuendada
või muuta, tingimusel et muudatus ei vähenda meetme vastavust kohustustele, mis on sätestatud
vahetult enne muudatust kehtinud artikli 12.4 „Investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud,
ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad ja investorid“ lõigetes 3 ja 4 ning artiklis 12.5 „Lühiajalisel
ärivisiidil olevad isikud“1.
1 Käesolevat lõiget ei kohaldata Ühendkuningriigi mittevastavate meetmete suhtes.
& /et 2
4. Investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevate isikute, ettevõtjasiseselt üleviidud isikute,
investorite ja lühiajalisel ärivisiidil olevate isikutega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende
ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on sekkuda tööturu osapoolte vahelistesse vaidlustesse või
läbirääkimistesse või nende tulemusi muul viisil mõjutada.
5. Niivõrd, kuivõrd 12. peatüki „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“ kohaseid
kohustusi ei võeta, kohaldatakse endiselt kõiki muid lepinguosaliste õigusaktides kehtestatud ajutise
riiki sisenemise ja seal viibimisega seotud nõudeid, sealhulgas neid, mis käsitlevad riigis viibimise
kestust.
6. Olenemata 12. peatüki „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“ sätetest
kohaldatakse jätkuvalt lepinguosaliste õigusaktides ja määrustes kehtestatud tööhõive- ja
sotsiaalkindlustusmeetmetega seotud nõudeid, sealhulgas miinimumpalka ja palgaalaseid
kollektiivlepinguid käsitlevaid õigusnorme.
7. Lepinguosalise loetelu ei sisalda meetmeid, mis on seotud kvalifikatsiooninõuete ja
menetlustega, tehniliste standardite ning litsentsimisnõuete ja menetlustega, mis ei kujuta endast
võrdse kohtlemise piirangut artikli 10.7 „Võrdne kohtlemine“ või 11.6 „Võrdne kohtlemine“
tähenduses või turulepääsu piirangut artikli 10.6 „Turulepääs“ või 11.4 „Turulepääs“ tähenduses.
Neid meetmeid (nagu tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused,
kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatavad eksamid,
mille hulgas võivad olla keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi
teostada kaitsealadel või -piirkondades) kohaldatakse igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis
nimetatud.
& /et 3
8. Alljärgnevas Euroopa Liidu loetelus kasutatakse järgmisi lühendeid:
AT Austria
BE Belgia2
BG Bulgaaria
CY Küpros
CZ Tšehhi
DE Saksamaa
DK Taani
EE Eesti
EL Kreeka
ES Hispaania
2 Reservatsioonide kohaldamisel Belgias hõlmab keskne valitsemistasand föderaalvalitsust ning
piirkondade ja kogukondade valitsusi, sest neil kõigil on võrdsed seadusandlikud volitused.
& /et 4
EU Euroopa Liit, sealhulgas selle liikmesriigid
FI Soome3
FR Prantsusmaa
HR Horvaatia
HU Ungari
IE Iirimaa
IT Itaalia
LT Leedu
LU Luksemburg
LV Läti
MT Malta
NL Madalmaad
3 Reservatsioonide kohaldamisel Soomes tähendab piirkondlik valitsemistasand Ahvenamaad.
& /et 5
PL Poola
PT Portugal
RO Rumeenia
SE Rootsi
SI Sloveenia
SK Slovakkia
9. Suurema selguse huvides lepitakse kokku, et Euroopa Liidu puhul ei kaasne võrdse
kohtlemise kohustusega nõue laiendada Mehhiko füüsilistele isikutele või ettevõtjatele kohtlemist,
mida liikmesriigis kohaldatakse teise liikmesriigi füüsiliste isikute või ettevõtjate suhtes vastavalt
Euroopa Liidu toimimise lepingule (edaspidi „ELi toimimise leping“) või selle lepingu kohaselt
võetud meetmetele, kaasa arvatud nende rakendamisele liikmesriikides. Euroopa Liidu toimimise
lepingu kohaselt võimaldatakse selline võrdne kohtlemine üksnes ettevõtjatele, kes on moodustatud
või organiseeritud kooskõlas mõne liikmeriigi õigusnormidega ja kelle registrijärgne asukoht,
juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on Euroopa Liidus, sealhulgas nendele Euroopa Liidus
asutatud ettevõtjatele, kes on Mehhiko füüsiliste isikute või ettevõtjate omanduses või kontrolli all.
& /et 6
Liide IV-A
INVESTEERIMISE EESMÄRGIL ÄRIVISIIDIL OLEVAD ISIKUD,
ETTEVÕTJASISESELT ÜLEVIIDUD ISIKUD JA LÜHIAJALISEL ÄRIVISIIDIL OLEVAD
ISIKUD
ELi LOETELU
1. Investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud
IV-EU-1
Kõik sektorid
AT ja CZ: investeerimise eesmärgil ärivisiidil oleva isiku tööandja peab
olema ettevõte, mis ei ole mittetulundusühendus.
SK: investeerimise eesmärgil ärivisiidil oleva isiku tööandja peab olema
ettevõte, mis ei ole mittetulundusühendus. Vajalik on tööluba ja
majandusvajaduste test.
CY: lubatav riigis viibimise kestus on kuni 90 päeva iga 12kuulise
ajavahemiku jooksul. Ärivisiidil oleva isiku tööandja peab olema ettevõte,
mis ei ole mittetulundusühendus.
& /et 7
2. Ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad
IV-EU-2
Kõik sektorid
Euroopa Liidus: ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad peavad olema töötanud
ühe lepinguosalise ettevõttes või olnud lepinguosalise ettevõtte partnerid
vähemalt ühe aasta. Ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja loa taotlemise ajal
peavad nad elama väljaspool ELi territooriumi.
Euroopa Liidus: erialateadmiste hindamisel võetakse arvesse isiku teadmisi
ettevõttest , seda, kas tal on kõrge kvalifikatsioon, sealhulgas piisav
asjakohane töökogemus teatavat laadi töös või tegevuses, mis eeldab
tehnilisi eriteadmisi, ning tema kuuluvust akrediteeritud kutseala töötajate
hulka.
Euroopa Liidus: praktikandile makstakse üleviimise ajal tasu.
AT, CZ, SK: ettevõtjasiseselt üleviidud isiku tööandja peab olema ettevõtja,
mis ei ole mittetulundusühendus.
CY: Küprose ettevõttesse tööle võetavate välisriikide füüsiliste isikute
osakaal ei tohi ületada 10 % asjaomasesse Küprose ettevõttesse aasta jooksul
tööle võetavate ELi kodanike keskmisest arvust. Väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtete välismaiste töötajate arvu suhtes selles kategoorias
võidakse kohaldada autoriseerimisnõuet.
FI: juhtivtöötaja tööandja peab olema ettevõte, mis ei ole
mittetulundusühendus.
HU: füüsilisi isikuid, kes on olnud ettevõttes partneriks, ei saa
ettevõtjasiseselt üle viia.
LT: lubatav viibimise kestus on: kolm aastat.
& /et 8
3. Lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud
IV-EU-3
Kõik alljärgnevad
tegevused
Euroopa Liidus: lubatav riigis viibimise kestus on kuni 90 päeva iga
kuuekuulise ajavahemiku jooksul.
CY, DK, HR: juhul kui lühiajalisel ärivisiidil olev isik osutab vastavalt
Tšehhi, Taani või Horvaatia territooriumil teenust, on vajalik tööluba ja
majandusvajaduste test.
LV: lepingulise tegevuse teostamiseks on vajalik tööluba.
MT: vajalik tööluba. Majandusvajaduste testi ei tehta.
SK: et osutada SK territooriumil teenust kauem kui seitse päeva kuus või 30
päeva kalendriaastas, on vajalik tööluba ja majandusvajaduste test.
IV-EU-4
Äriteenuste
müügiesindajad
AT ja CY: tegevuse puhul, mis kestab kauem kui seitse päeva kuus või 30
päeva kalendriaastas, on vajalik tööluba ja majandusvajaduste test.
FI: füüsilised isikud peavad pakkuma teenuseid teise lepinguosalise
territooriumil asuva ettevõtte töötajana.
& /et 9
IV-EU-5
Paigaldajad ja
hooldajad
AT: vajalik on tööluba ja majandusvajaduste test. Majandusvajaduste testi
nõudest loobutakse füüsiliste isikute puhul, kes koolitavad töötajaid seoses
teenuste osutamisega ja omavad erialaseid teadmisi.
BE: töötamiseks kauem kui kaheksa päeva on nõutav tööluba.
Ehitussektoris on tööluba alati nõutav.
CZ: tegevuse puhul, mis kestab kauem kui seitse päeva kuus või 30 päeva
kalendriaastas, on vajalik tööluba.
DE: paigaldajad ja hooldajad on tarniva lepinguosalise juriidilise isiku
töötajad.
DK: paigaldajad ja hooldajad peaksid olema palgalised töötajad äriühingus,
kes imporditavat toodet tarnib. Kui nad töötavad teises ettevõttes, peab
toodet tarniv ettevõtja olema sõlminud selle ettevõtjaga lepingu toote
paigaldamise kohta. Paigaldajate ja hooldajate kategooria ei hõlma
üldehitus- ja ehitustöid või nendega seotud töid.
EE: paigaldajad ja hooldajad peavad olema kaupa tarniva või teenust
osutava juriidilise isiku juures töötanud vähemalt ühe aasta vältel vahetult
enne sisenemistaotluse esitamise kuupäeva ning neil peab olema vähemalt
kolmeaastane asjakohane erialane töökogemus, mis on saadud pärast
täisealiseks saamist.
& /et 10
ES: paigaldajad ja hooldajad peavad olema kaupa tarniva või teenust
osutava juriidilise isiku või kontserni tütarettevõtja juures töötanud
vähemalt kolm kuud vahetult enne sisenemistaotluse esitamise kuupäeva
ning neil peab vajaduse korral olema vähemalt kolmeaastane asjakohane
erialane töökogemus, mis on saadud pärast täisealiseks saamist. Käesoleva
lepinguga ette nähtud paigaldajate ja hooldajate juurdepääs sisaldab üksnes
lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada
kutsenimetust. Teenuslepinguga hõlmatud isikute arv ei tohi olla suurem,
kui on lepingu täitmiseks vajalik arv, mis võib olla sätestatud riiklike
õigusaktide, määruste või muude õiguslike nõuetega.
FI: olenevalt tegevusest võidakse nõuda elamisluba.
NL: vajalik on tööluba ja majandusvajaduste test.
SE: vajalik on tööluba, välja arvatud i) isikute puhul, kes osalevad
koolitamisel, katsetamisel või tarnete ettevalmistamises või lõpuleviimises
või sarnases tegevuses äritehingu raames, ning ii) montööride ja tehniliste
instruktorite puhul, kes tegelevad seoses õnnetusega seadmete
kiireloomulise paigaldamise või remondiga, mis kestab kuni kaks kuud.
Majandusvajaduste testi ei tehta.
SI: teenuste osutamiseks kauem kui 14 päeva on vaja ühtset elamisluba ja
tööluba.
& /et 11
Liide IV-B
INVESTEERIMISE EESMÄRGIL ÄRIVISIIDIL OLEVAD ISIKUD, ETTEVÕTJASISESELT
ÜLEVIIDUD ISIKUD, INVESTORID JA LÜHIAJALISEL ÄRIVISIIDIL OLEVAD ISIKUD
MEHHIKO LOETELU
Investeerimise eesmärgil ärivisiidil olevad isikud ja lühiajalisel ärivisiidil olevad isikud
1. Käesolevas kategoorias kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „äritegevus“ – selline õiguspärane äriline tegevus, mis on mõeldud ja mida kasutatakse turul
kasumi saamiseks. See ei hõlma võimalust saada tööd, ajutist või alalist elukohta, palka või
mis tahes tasu Mehhiko territooriumil asuvast tööjõuallikast.
b) „ettevõtja“ – Euroopa Liidu kodanik, kes siseneb Mehhiko territooriumile ilma ajutise või
alalise elamisloa saamise eesmärgita ja selleks et:
i) ärilisel eesmärgil kaubelda kaupadega või osutada teenuseid;
& /et 12
ii) luua, arendada või juhtida väliskapitali investeeringuid;
iii) sõlmida ärikontakte ning pidada läbirääkimisi kaupade ja teenuste müümiseks või
sarnase tegevuse eesmärgil;
iv) osutada eriteenuseid tehnosiiret, patente ja kaubamärke, kaubandus- või
tööstusseadmeid või masinaid või mis tahes muud lepinguosalise territooriumil asutatud
ettevõtte tootmisprotsessi käsitlevas lepingus eelnevalt kokku lepitud või käsitletud
paigaldamiseks, remondiks, hoolduseks, järelevalveks või töötajate koolitamiseks
garantiilepingu, -müügi või -teenuse kehtivuse ajal;
v) osaleda Mehhikos seaduslikult asutatud ettevõtte juhatuse kohtumistel või koosolekutel
või
vi) pakkuda kaupu või teenuseid, nõustada kliente, võtta vastu tellimusi, pidada
läbirääkimisi lepingute üle ning teha esitlusi või osaleda kongressidel, messidel,
kokkutulekutel vm.
2. Üksnes asjaolu, et Mehhiko lubab 12. peatüki „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel
eesmärgil“ alusel juriidilise isiku ajutist riiki sisenemist, ei tohi tõlgendada nii, et see vabastab
kõnealuse juriidilise isiku kohaldatavate litsentsi- või muude nõuete täitmisest, sealhulgas
kohustuslikud tegevusjuhendid tegutsemaks kutsealal või osalemaks muul viisil äritegevuses.
& /et 13
3. Reservatsioonide loetelu
Sektor või allsektor Tingimused ja piirangud
(sh riigis viibimise kestus)
Kõik sektorid Ajutiseks sisenemiseks lubab Mehhiko riigis
viibida kuni 180 päeva.
& /et 14
Ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad
1. Käesolevas kategoorias kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „juhtimistegevus“ – korralduslik tegevus, mille puhul isikul on järgmised kohustused:
i) ettevõtte või selle osa juhtimine või selles olulise funktsiooni täitmine;
ii) ettevõtte tegevuspõhimõtete kinnitamine ja eesmärkide seadmine või
iii) aruandlus ettevõtte peadirektorile, juhatusele või aktsionäridele ja nende järelevalve alla
kuulumine;
b) „juhtimistegevus“ – organisatoorne tegevus, mille raames on isikul järgmised kohustused:
i) ettevõtte juhtimine või selles olulise ülesande täitmine;
ii) järelevalve ja kontroll teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate
töö üle;
& /et 15
iii) ülesannete täitmine organisatsiooni hierarhia kõrgemal tasandil või
iv) ülesande igapäevase täitmisega seotud tegevus vastavalt asjaomase isiku volitustele;
c) „spetsialiseeritud tegevus“ – tegevus, mis eeldab eriteadmisi ettevõtja toodetest või teenustest
ja nende kasutamisest rahvusvahelistel turgudel või kõrgetasemelisi eksperditeadmisi
ettevõtja protsessidest ja menetlustest.
2. Reservatsioonide loetelu
Sektor või allsektor Tingimused ja piirangud
(sh riigis viibimise kestus)
Kõik sektorid Ajutiseks sisenemiseks annab Mehhiko
üheaastase viibimisaja, mida võib pikendada
kolm korda ühe aasta võrra.
Mehhiko lubab Euroopa Liidu ettevõtjasiseselt
üleviidud töötajate abikaasadel ajutiselt riiki
siseneda ja seal viibida. Mehhiko annab Euroopa
Liidu ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate
abikaasadele tööloa Mehhiko õiguse kohaselt
tehtud eelneva tööpakkumise alusel.
& /et 16
Investorid
Reservatsioonide loetelu
Sektor või allsektorid Tingimused ja piirangud
(sh riigis viibimise kestus)
Kõik sektorid Ajutiseks sisenemiseks annab Mehhiko
üheaastase viibimisaja, mida võib pikendada
kolm korda ühe aasta võrra.
Mehhiko lubab Euroopa Liidu investorite
abikaasadel ajutiselt riiki siseneda ja seal
viibida. Mehhiko annab Euroopa Liidu
investorite abikaasadele tööloa Mehhiko õiguse
kohaselt tehtud eelneva tööpakkumise alusel.
_________________
& /et 1
V LISA
LEPINGULISED TEENUSEOSUTAJAD JA SÕLTUMATUD SPETSIALISTID
SELGITAVAD MÄRKUSED
1. Käesoleva lisa ühe lepinguosalise loetelus on sätestatud turulepääsuga seotud kohustused,
mille see lepinguosaline võtab vastavalt artiklile 12.6 „Lepingulised teenuseosutajad“ või 12.7
„Sõltumatud spetsialistid“.
2. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „CPC“ ühtset tooteklassifikaatorit, mis on esitatud
ÜRO statistikaameti väljaandes Statistical Papers, Series M, nr 77, Provisional Central Product
Classification, 1991.
3. Lepinguosalise loetelu koosneb järgmistest osadest:
a) esimene veerg, kus on märgitud sektor või allsektor, kus on võetud kohustused lepinguliste
teenuseosutajate või sõltumatute spetsialistide suhtes; ning
b) teine veerg, kus kirjeldatakse kohaldatavaid piiranguid. „Piiranguteta“ tähendab kohustuste
puudumist.
& /et 2
4. Lepinguosalised ei võta lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seoses
kohustusi majandustegevuse sektorites, mida ei ole käesolevas lisas esitatud.
5. Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud kohustusi ei kohaldata
siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on sekkuda tööturu osapoolte vahelistesse
vaidlustesse või läbirääkimistesse või nende tulemusi muul viisil mõjutada.
6. Niivõrd, kuivõrd 12. peatüki „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“ kohaseid
kohustusi ei võeta, kohaldatakse endiselt kõiki muid lepinguosaliste õigusaktides kehtestatud ajutise
riiki sisenemise ja seal viibimisega seotud nõudeid, sealhulgas neid, mis käsitlevad riigis viibimise
kestust.
7. Olenemata 12. peatüki „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil“ sätetest
kohaldatakse jätkuvalt lepinguosaliste õigusaktides ja määrustes kehtestatud tööhõive- ja
sotsiaalkindlustusmeetmetega seotud nõudeid, sealhulgas miinimumpalka ja palgaalaseid
kollektiivlepinguid käsitlevaid õigusnorme.
8. Lepinguosalise loetelu ei sisalda meetmeid, mis on seotud kvalifikatsiooninõuete ja
menetlustega, tehniliste standardite ning litsentsimisnõuete ja menetlustega, mis ei kujuta endast
võrdse kohtlemise piirangut artikli 10.7 „Võrdne kohtlemine“ või 11.6 „Võrdne kohtlemine“
tähenduses või turulepääsu piirangut artikli 10.6 „Turulepääs“ või 11.4 „Turulepääs“ tähenduses.
Neid meetmeid (nagu tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused,
kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatavad eksamid,
mille hulgas võivad olla keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi
teostada kaitsealadel või -piirkondades) kohaldatakse igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis
nimetatud.
& /et 3
9. Nendes sektorites, kus Euroopa Liit kohaldab majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumiks
turuolukorra hindamine selles liikmesriigis või piirkonnas, kus teenust osutatakse (kaasa arvatud
olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas).
10. Alljärgnevas Euroopa Liidu loetelus kasutatakse järgmisi lühendeid:
AT Austria
BE Belgia1
BG Bulgaaria
Lepinguliste teenuste osutajad: Lepingulised teenuseosutajad
CY Küpros
CZ Tšehhi
DE Saksamaa
1 Reservatsioonide kohaldamisel Belgias hõlmab keskne valitsemistasand föderaalvalitsust ning
piirkondade ja kogukondade valitsusi, sest neil kõigil on võrdsed seadusandlikud volitused.
& /et 4
DK Taani
EE Eesti
EMP Euroopa Majanduspiirkond
EL Kreeka
ES Hispaania
EU Euroopa Liit, sealhulgas selle liikmesriigid
FI Soome2
FR Prantsusmaa
HR Horvaatia
HU Ungari
IE Iirimaa
IP Sõltumatud spetsialistid
2 Reservatsioonide kohaldamisel Soomes tähendab piirkondlik valitsemistasand Ahvenamaad.
& /et 5
IT Itaalia
LT Leedu
LU Luksemburg
LV Läti
MT Malta
NL Madalmaad
PL Poola
PT Portugal
RO Rumeenia
SE Rootsi
& /et 6
SI Sloveenia
SK Slovakkia
11. Suurema selguse huvides lepitakse kokku, et Euroopa Liidu puhul ei kaasne võrdse
kohtlemise kohustusega nõue laiendada Mehhiko füüsilistele isikutele või ettevõtjatele kohtlemist,
mida liikmesriigis kohaldatakse teise liikmesriigi füüsiliste isikute või ettevõtjate suhtes vastavalt
Euroopa Liidu toimimise lepingule (edaspidi „ELi toimimise leping“) või selle lepingu kohaselt
võetud meetmetele, kaasa arvatud nende rakendamisele liikmesriikides. Euroopa Liidu toimimise
lepingu kohaselt võimaldatakse selline võrdne kohtlemine üksnes ettevõtjatele, kes on moodustatud
või organiseeritud kooskõlas mõne liikmeriigi õigusnormidega ja kelle registrijärgne asukoht,
juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on Euroopa Liidus, sealhulgas nendele Euroopa Liidus
asutatud ettevõtjatele, kes on Mehhiko füüsiliste isikute või ettevõtjate omanduses või kontrolli all.
& /et 7
Liide V-A
LEPINGULISED TEENUSEOSUTAJAD JA SÕLTUMATUD SPETSIALISTID
ELi LOETELU
Lepinguliste teenuste osutajad:
1. Vastavalt punktis 2 nimetatud tingimustele ja punktis 9 esitatud reservatsioonide loetelule
võtab EL kohustusi artikli 12.6 „Lepingulised teenuseosutajad“ kohaselt seoses selle kategooriaga
järgmistes sektorites või allsektorites:
a) õigusteenused3;
b) arvepidamis- ja raamatupidamisteenused;
c) maksualase nõustamise teenused;
d) arhitektiteenused ning linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused;
e) inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused;
3 Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse samuti õigusteenuseid käsitlevat reservatsiooni, mida
liikmesriik on nimetanud I või II lisas seoses riigisisese õigusega reservatsioonina, mis
hõlmab ELi ja liikmesriikide õigust.
& /et 8
f) arvutiteenused ja nendega seotud teenused;
g) teadus- ja arendusteenused;
h) reklaamiteenused;
i) juhtimisalase nõustamise teenused;
j) juhtimisalase nõustamisega seotud teenused;
k) tehniliste katsete ja analüüsi teenused;
l) seonduvad teadusliku ja tehnilise nõustamise teenused;
m) seadmete hooldus ja remont, eelkõige müügi- või rentimisjärgse teenindamise lepingu alusel;
n) tõlketeenused;
o) ehitusteenused;
p) ehitusuuringuteenused;
& /et 9
q) kõrgharidusteenused;
r) keskkonnateenused; ning
s) reisibüroo- ja reisikorraldaja teenused.
2. Lepinguline teenuseosutaja peab täitma järgmised tingimused:
a) füüsilised isikud peavad tegelema teenuse osutamisega ajutiselt, olles ettevõtja teenistuses,
kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;
b) ELi sisenevad füüsilised isikud peavad olema pakkunud neid teenuseid asjaomaseid teenuseid
pakkuva ettevõtte töötajana vähemalt ELi sisenemise taotluse esitamisele vahetult eelnenud
aasta vältel; Lisaks peab füüsilistel isikutel olema ELi sisenemise taotluse esitamise kuupäeva
seisuga vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus4 lepinguga hõlmatud sektoris;
c) ELi sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:
i) kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis tõendab samaväärsel tasemel teadmisi5; ning
4 Omandatud pärast täisealiseks saamist. 5 Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selles liikmesriigis, kus teenust
pakutakse, võib see liikmesriik hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud
kõrgharidusega samaväärne.
& /et 10
ii) kutsekvalifikatsioon teataval tegevusalal tegutsemiseks, kui see on nõutav selle
liikmesriigi õiguse kohaselt, kus teenust osutatakse;
d) füüsilised isikud ei tohi saada ELi territooriumil teenuste osutamise eest muud tasu kui see
töötasu, mida maksab ettevõte füüsilisele isikule; ning
e) teenuslepinguga hõlmatud isikute arv ei tohi olla suurem, kui on lepingu täitmiseks vajalik
arv, mis võib olla kindlaks määratud selle liikmesriigi õigusaktidega, kelle territooriumil
teenust osutatakse.
3. Artikliga 12.6 „Lepingulised teenuseosutajad“ ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes
lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle liikmesriigi kutsenimetust,
kus teenust osutatakse.
4. Lepinguliste teenuseosutajate lubatav viibimisaeg on kokku kuni 12 kuud (ELi ja selle
liikmesriikide äranägemisel võib seda aega pikendada) iga 24kuulise ajavahemiku või lepingu
kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem.
& /et 11
Sõltumatud spetsialistid
5. Vastavalt punktis 6 nimetatud tingimustele ja punktis 9 esitatud reservatsioonide loetelule
võtab EL kohustusi artikli 12.7 „Sõltumatud spetsialistid“ kohaselt seoses selle kategooriaga
järgmistes sektorites või allsektorites:
a) õigusteenused6;
b) arhitektiteenused ning linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused;
c) inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused;
d) arvutiteenused ja nendega seotud teenused;
e) juhtimisalase nõustamise teenused;
h) juhtimisalase nõustamisega seotud teenused; ning
i) tõlketeenused.
6 Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse õigusteenuseid käsitlevat reservatsiooni, mida liikmesriik
on kirjeldanud I või II lisas seoses riigisisese õigusega reservatsioonina, mis hõlmab ELi ja
liikmesriigi õigust.
& /et 12
6. Sõltumatu spetsialist peab täitma järgmised tingimused:
a) füüsilised isikud peavad osutama teenust ajutiselt, olles Mehhiko territooriumil registreeritud
füüsilisest isikust ettevõtjatena, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks;
b) ELi territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema ELi territooriumile sisenemise
taotluse esitamise kuupäeva seisuga vähemalt kuueaastane erialane töökogemus lepinguga
hõlmatud sektoris;
c) ELi sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:
i) kõrgharidus või kvalifikatsioon, mis tõendab samaväärsel tasemel teadmisi7; ning
ii) kutsekvalifikatsioon teataval tegevusalal tegutsemiseks, kui see on nõutav selle
liikmesriigi õiguse kohaselt, kus teenust osutatakse.
7. Artikliga 12.7 „Sõltumatud spetsialistid“ ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga
hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle liikmesriigi kutsenimetust, kus teenust
osutatakse.
7 Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selles liikmesriigis, kus teenust
pakutakse, võib see liikmesriik hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud
kõrgharidusega samaväärne.
& /et 13
8. Sõltumatute spetsialistide lubatav viibimisaeg on kokku kuni 12 kuud (ELi ja selle
liikmesriikide äranägemisel võib seda aega pikendada) iga 24kuulise ajavahemiku või lepingu
kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem.
9. Reservatsioonide loetelu
Sektor või allsektor Reservatsioonide kirjeldus
V-EU-1
EL – kõik sektorid
Viibimise kestus
AT: lepingulised teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid võivad
viibida riigis kokku kuni kuus kuud 12kuulise ajavahemiku või lepingu
kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem.
CY: lepingulised teenuseosutajad ja sõltumatud spetsialistid võivad
viibida riigis kuni kuus kuud (seda aega võib üks kord kuni kuue kuu
võrra pikendada) või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest,
kumb on lühem.
BE, CZ, LT, MT JA PT: lepingulised teenuseosutajad ja sõltumatud
spetsialistid võivad viibida riigis järjest kuni 12 kuud või lepingu
kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem.
V-EU-2
Õigusabiteenused, mis on
seotud rahvusvahelise
avaliku õiguse ja välisriigi
õigusega
(CPC 861 osa)
Lepingulised teenuseosutajad:
BG, CZ, DK, FI, HU, LT, LV, MT, RO, SI, SK: majandusvajaduste
test.
Sõltumatud spetsialistid:
BE, BG, CZ, DK, EL, ES, FI, HU, IT, LT, MT, RO, SI, SK:
majandusvajaduste testid.
& /et 14
Sektor või allsektor Reservatsioonide kirjeldus
V-EU-3
Arvepidamis- ja
raamatupidamisteenused
(CPC 86212, v.a
auditeerimisteenused,
CPC 86213, CPC 86219
ja CPC 86220)
Lepingulised teenuseosutajad:
BG, CZ, CY, DK, EL, FI, FR, HU, LT, LV, MT, RO, SK:
majandusvajaduste test.
V-EU-4
Maksualased teenused
(CPC 863)8
Lepingulised teenuseosutajad:
BG, CY, CZ, DK, EL, FI, HU, LT, LV, MT, RO, SK:
majandusvajaduste test.
PT: piiranguteta.
V-EU-5
arhitektiteenused ning
linnaplaneerimis- ja
maastikuarhitektiteenused;
(CPC 8671 ja 8674)
Lepingulised teenuseosutajad:
AT (üksnes planeerimisteenused): majandusvajaduste test.
BG, CZ, DE, HU, LT, LV, RO, SK: majandusvajaduste test.
DK: majandusvajaduste test, v.a juhul, kui lepinguline teenuseosutaja
viibib riigis kuni kolm kuud.
FI: füüsiline isik peab tõendama, et tal on osutatava teenusega seotud
eriteadmised.
Sõltumatud spetsialistid:
AT (üksnes planeerimisteenused): majandusvajaduste test.
BE, BG, CZ, DK, ES, HU, IT, LT, RO, SK: majandusvajaduste test.
FI: füüsiline isik peab tõendama, et tal on osutatava teenusega seotud
eriteadmised.
8 Ei hõlma maksualaseid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud õigusabiteenuste all
seoses rahvusvahelise avaliku õiguse ja päritoluriigi õigusega.
& /et 15
Sektor või allsektor Reservatsioonide kirjeldus
V-EU-6
Inseneriteenused ning
integreeritud
inseneriteenused
(CPC 8672 ja 8673)
Lepingulised teenuseosutajad:
AT (üksnes planeerimisteenused): majandusvajaduste test.
BG, CZ, DE, LT, LV, RO, SK: majandusvajaduste test.
DK: majandusvajaduste test, v.a juhul, kui lepinguline teenuseosutaja
viibib riigis kuni kolm kuud.
FI: füüsiline isik peab tõendama, et tal on osutatava teenusega seotud
eriteadmised.
HU: majandusvajaduste test.
Sõltumatud spetsialistid:
AT (üksnes planeerimisteenused): majandusvajaduste test.
BE, BG, CZ, DK, ES, IT, LT, RO, SK: majandusvajaduste test.
FI: füüsiline isik peab tõendama, et tal on osutatava teenusega seotud
eriteadmised.
HU: majandusvajaduste test.
V-EU-7
Arvutiteenused ja nendega
seotud teenused
(CPC 84)
Lepingulised teenuseosutajad:
AT, BG, CZ, CY, HU, LT, RO, SK: majandusvajaduste test.
DK: majandusvajaduste test, v.a juhul, kui lepinguline teenuseosutaja
viibib riigis kuni kolm kuud.
FI: füüsiline isik peab tõendama, et tal on osutatava teenusega seotud
eriteadmised.
Sõltumatud spetsialistid:
AT, BE, BG, CZ, CY, DK, ES, HU, IT, LT, RO, SK:
majandusvajaduste test.
FI: füüsiline isik peab tõendama, et tal on osutatava teenusega seotud
eriteadmised.
HR: piiranguteta.
& /et 16
Sektor või allsektor Reservatsioonide kirjeldus
V-EU-8
Teadus- ja
arendusteenused
(CPC 851, 852, v.a
psühholoogiteenused,9 ja
853)
Lepingulised teenuseosutajad:
Euroopa Liit, välja arvatud NL, SE: nõutav on volitatud
teadusasutusega sõlmitud vastuvõtuleping10.
CZ, DK, SK: majandusvajaduste test.
V-EU-9
Reklaamiteenused
(CPC 871)
Lepingulised teenuseosutajad:
AT, BG, CY, CZ, DK, EL, FI, HU, LT, LV, MT, RO, SK:
majandusvajaduste test.
V-EU-10
Juhtimisalase nõustamise
teenused
(CPC 865)
Lepingulised teenuseosutajad:
AT, BG, CZ, CY, HU, LT, RO, SK: majandusvajaduste test.
DK: majandusvajaduste test, v.a juhul, kui lepinguline teenuseosutaja
viibib riigis kuni kolm kuud.
Sõltumatud spetsialistid:
AT, BE, BG, CZ, DK, ES, HR, HU, IT, LT, RO, SK:
majandusvajaduste test.
V-EU-11
Juhtimisalase
nõustamisega seotud
teenused
(CPC 866)
Lepingulised teenuseosutajad:
AT, BG, CY, CZ, LT, RO, SK: majandusvajaduste test.
DK: majandusvajaduste test, v.a juhul, kui lepinguline teenuseosutaja
viibib riigis kuni kolm kuud.
HU: majandusvajaduste test, v.a vahekohtu- ja lepitusteenuste (CPC
86602) osutamisel, mille puhul: piiranguteta.
9 CPC 85201 osa, mis on esitatud meditsiini- ja hambaraviteenuste all. 10 Kõigi liikmesriikide, v.a DK puhul peavad teadusasutuse tunnustamine ja vastuvõtuleping
vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiivile (EL) 2016/801
kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse,
õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja au pair'ina töötamise
eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (ELT L 132, 21.5.2016, lk 21).
& /et 17
Sektor või allsektor Reservatsioonide kirjeldus
V-EU-12
Tehniliste katsete ja
analüüsi teenused
(CPC 8676)
Lepingulised teenuseosutajad:
AT, BG, CZ, CY, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK:
majandusvajaduste test.
DK: majandusvajaduste test, v.a juhul, kui lepinguline teenuseosutaja
viibib riigis kuni kolm kuud.
V-EU-13
Nendega seotud
teadusliku ja tehnilise
nõustamise teenused
(CPC 8675)
Lepingulised teenuseosutajad:
AT, CZ, CY, DE, DK, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK:
majandusvajaduste test.
BG: piiranguteta.
DE (riiklikult määratud mõõdistajad): piiranguteta.
FR: (omandiõiguse seadmise ja maaõigusega seotud mõõdistamisel):
piiranguteta.
V-EU-14
metalltoodete, (muude kui
kontori-) masinate,
(muude kui
transpordivahendite ja
kontori-) seadmete ning
personaal- ja
majapidamistarvete
hooldus ja remont11
müügi- või rentimisjärgse
teenindamise lepingu
alusel
(CPC 633, 7545, 8861,
8862, 8864, 8865 ja 8866)
Lepingulised teenuseosutajad:
AT, BG, CZ, CY, DE, DK, HU, IE, LT, RO, SK: majandusvajaduste
test.
FI: piiranguteta, v.a seoses müügi- või rentimisjärgse lepinguga, mille
puhul riigis viibimise kestus on maksimaalselt kuus kuud.
Majapidamistarvete hoolduse ja remondi puhul (CPC 633):
majandusvajaduste test.
11 Kontorimasinate ja -seadmete, sh arvutite hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) on
liigitatud arvutiteenuste alla.
& /et 18
Sektor või allsektor Reservatsioonide kirjeldus
V-EU-15
Tõlketeenused
(CPC 87905, v.a ametlik
või kinnitatud tõlge)
Lepingulised teenuseosutajad:
AT, BG, CZ, DK, FI, HU, IE, LT, LV, RO, SK: majandusvajaduste
test.
Sõltumatud spetsialistid:
AT, BE, BG, CZ, DK, EL, ES, FI, HU, IE, IT, LT, RO, SK:
majandusvajaduste test.
HR: piiranguteta.
V-EU-16
Ehitusteenused ja nendega
seotud inseneriteenused
(CPC 511, 512, 513, 514,
515, 516, 517 ja 518.
BG: CPC 512, 5131,
5132, 5135, 514, 5161,
5162, 51641, 51643,
51644, 5165 ja 517)
Lepingulised teenuseosutajad:
Euroopa Liit: piiranguteta, v.a BE, CZ, DK, ES, FR, NL ja SE.
CZ: majandusvajaduste test.
FR: piiranguteta, v.a tehnikute puhul, kui: tööluba antakse
ajavahemikuks, mis ei ületa kuus kuud. Vajalik on vastavus
majandusvajaduste testile.
V-EU-17
Ehitusuuringud
(CPC 5111)
Lepingulised teenuseosutajad:
AT, BG, CZ, CY, FI, HU, LT, LV, RO, SK: majandusvajaduste test.
DK: majandusvajaduste test, v.a juhul, kui riigis viibitakse kuni kolm
kuud.
V-EU-18
Kõrgharidusteenused
(CPC 923)
Lepingulised teenuseosutajad:
Euroopa Liit, välja arvatud LU, SE: piiranguteta.
LU: piiranguteta, v.a ülikoolide professorid, kelle puhul puuduvad.
SE: (riigi rahastatavate ja erasektori rahastatavate haridusteenuste
osutajad, kes saavad riigilt teatavat toetust): piiranguteta.
& /et 19
Sektor või allsektor Reservatsioonide kirjeldus
V-EU-19
Keskkonnateenused
(CPC 9401, 9402, 9403,
9404, 94060 osa, 9405,
9406 osa ja 9409)
Lepingulised teenuseosutajad:
AT, BG, CZ, CY, DE, DK, EL, HU, LT, LV, RO, SK:
majandusvajaduste test.
V-EU-20
Reisibüroode ja
reisikorraldajate
(CPC 7471, sh
reisijuhid12) teenused
Lepingulised teenuseosutajad:
BE, IE: piiranguteta, v.a reisijuhid, kelle puhul puuduvad.
BG, EL, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK: majandusvajaduste test.
DK: majandusvajaduste test, v.a juhul, kui riigis viibitakse kuni kolm
kuud.
12 Teenuseosutajad, kelle ülesanne on saata vähemalt 10 inimesest koosnevat reisirühma,
tegutsemata sealjuures konkreetsetes paikades giidina.
& /et 20
Liide V-B
LEPINGULISED TEENUSEOSUTAJAD JA SÕLTUMATUD SPETSIALISTID
MEHHIKO LOETELU
Lepingulised teenuseosutajad
1. See kategooria hõlmab ka spetsialiste ja tehnikuid.
2. Käesolevas kategoorias kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „spetsialist“ on füüsiline isik, kes tegeleb erialase tegevusega, mis eeldab järgmist:
i) rakendab erialateadmisi teoorias ja praktikas ning
ii) omab töö alustamisel ülikoolikraadi;
b) „tehnik“ on spetsialist, kes:
i) rakendab erialateadmisi teoorias ja praktikas ning
& /et 21
ii) omab töö alustamisel tehnikakõrgkooli kraadi.
3. Reservatsioonide loetelu
Sektor või allsektor Tingimused ja piirangud
(sh riigis viibimise kestus)
Kõik sektorid 1. Ajutiseks sisenemiseks annab Mehhiko
üheaastase viibimisaja, mida võib pikendada
kolm korda ühe aasta võrra.
2. Mehhiko annab kutselise äritegevusega
tegeleda soovivale ettevõtjale või tehnikule
töölepingu alusel ajutise sisenemise loa ja seda
tõendavad dokumendid, tingimusel et esitatakse:
a) dokumendid, mis tõendavad ettevõtja
sellekohast tegevust ja kirjeldavad riiki
sisenemise eesmärki ning
b) dokumendid, mis tõendavad, et ettevõtja
vastab minimaalsetele akadeemilistele
nõuetele või omab alternatiivseid
akadeemilisi kraade või tunnistusi.
3. Suurema selguse huvides ei tähenda
spetsialisti või tehniku ajutine sisenemine
akadeemiliste kraadide või tunnistuste
tunnustamist ega kutsepraktika litsentside
andmist.
4. See kategooria sõltub tasustatud
tööpakkumisest Mehhikos.
& /et 22
Sektor või allsektor Tingimused ja piirangud
(sh riigis viibimise kestus)
5. Järgmised kutse- või tegevusalad võivad
ajutiselt kuuluda tehniku kutsekategooriasse:
a) disain ja reklaam;
b) arhitektuur ja sisekujundus;
c) arvepidamine ja juhtimine;
d) turism ja toitlustus;
e) süsteemid ja andmetöötlus;
f) inseneritöö;
g) tervishoid (sh tehniline õendus, farmaatsia
ja füsioteraapia);
h) ehitus;
i) elekter ja side;
j) tööstustootmine ning
k) masinate ja seadmete hooldus ja remont
(sh igat liiki sõidukite, laevade ja
õhusõidukite hooldus ja remont),
tingimusel et tehnik ei kuulu Mehhiko lipu
all või Mehhiko kaubandusettevõtja
logoga sõitva laeva või õhusõiduki
meeskonda.
Mehhiko lubab Euroopa Liidu lepinguliste
teenuseosutajate, spetsialistide ja tehnikute
abikaasadel ajutiselt riiki siseneda ja seal
viibida. Mehhiko annab Euroopa Liidu
lepinguliste teenuseosutajate, spetsialistide ja
tehnikute abikaasadele tööloa Mehhiko õiguse
kohaselt tehtud eelneva tööpakkumise alusel.
________________
& /et 1
VI LISA
FINANTSTEENUSED
SELGITAVAD MÄRKUSED
1. Käesolevas lisas sisalduvas lepinguosalise loetelus sätestatakse:
a) A jaos vastavalt artikli 18.12 „Reservatsioonid ja nõuetele mittevastavad meetmed“ lõikele 1
kõnealuse lepinguosalise olemasolevad meetmed, mis ei vasta järgmistes sätetes sätestatud
kohustustele:
i) 18.3 (Võrdne kohtlemine);
ii) 18.4 (Enamsoodustusrežiim);
iii) 18.5 (Turulepääs);
iv) 18.6 (Kõrgem juhtkond ja juhatus); või
v) 18.7 (Finantsteenuste piiriülene kaubandus); ning
& /et 2
b) B jaos vastavalt artikli 18.12 „Reservatsioonid ja nõuetele mittevastavad meetmed“ lõikele 2
konkreetsed sektorid, allsektorid või tegevused, mille suhtes kõnealune lepinguosaline võib
säilitada või võtta uusi või rangemaid meetmeid, mis ei vasta järgmistes sätetes sätestatud
kohustustele:
i) 18.3 (Võrdne kohtlemine);
ii) 18.4 (Enamsoodustusrežiim);
iii) 18.5 (Turulepääs);
iv) 18.6 (Kõrgem juhtkond ja juhatus); või
v) 18.7 (Finantsteenuste piiriülene kaubandus).
2. Lepinguosalise loetelu ei piira lepinguosaliste teenustekaubanduse üldlepingust tulenevaid
õigusi ja kohustusi.
3. Lepinguosalise loetelu A jao iga kirje sisaldab järgmisi osi:
a) „sektor“ tähendab üldist sektorit, kus kirje on tehtud;
& /et 3
b) „allsektor“ tähendab konkreetset sektorit, kus kirje on tehtud;
c) „asjaomane kohustus“ tähendab lõike 1 punktis a osutatud kohustust, mida artikli 18.12
„Reservatsioonid ja nõuetele mittevastavad meetmed“ lõike 1 kohaselt ei kohaldata
kõnealuses kirjes loetletud meetmete suhtes;
d) „valitsemistasand“ näitab, millisel valitsemistasandil juhitakse asjaomaseid meetmeid;
e) „meetmed“ – õigusaktid, määrused või muud meetmed, mille kohta kirje tehakse. Osas
„meetmed“ kirjeldatud meede:
i) tähendab meedet nagu see on muudetuna, jätkatuna või uuendatuna käesoleva lepingu
jõustumise kuupäeval;
ii) hõlmab võimalikke allmeetmeid, mis on heaks kiidetud või mis kehtivad kõnealuse
meetme alusel või on sellega kooskõlas, ning
iii) hõlmab Euroopa Liidu direktiivide puhul õigusakte, määrusi või muid meetmeid,
millega rakendatakse asjaomast direktiivi liikmesriikide tasandil; ning
f) „Kirjelduses“ esitatakse kehtiva meetme nõuetele mittevastavad aspektid või kirjeldatakse
üldiselt ja mittesiduvalt meedet, mille kohta kirje tehakse.
& /et 4
4. A jao kirje tõlgendamisel võetakse arvesse selle kirje kõiki osi. Meetmete osa on teiste osade
suhtes ülimuslik.
5. Loetelu B jao iga kirje sisaldab järgmisi osi:
a) „sektor“ tähendab üldist sektorit, kus kirje on tehtud;
b) „allsektor“ tähendab konkreetset sektorit, kus kirje on tehtud;
c) „asjaomane kohustus“ tähendab lõike 1 punktis b osutatud kohustust, mida artikli 18.12
„Reservatsioonid ja nõuetele mittevastavad meetmed“ lõike 2 kohaselt ei kohaldata
kõnealuses kirjes loetletud sektorite, allsektorite ega tegevuste suhtes;
d) „valitsemistasand“ näitab, millisel valitsemistasandil juhitakse asjaomaseid meetmeid;
e) „kirjeldus“ sisaldab reservatsiooniga hõlmatud sektori, allsektori või tegevuse ulatust ning
f) „kehtivad meetmed“ on reservatsiooniga hõlmatud sektori, allsektori või tegevuse suhtes
kohaldatavate kehtivate meetmete mittetäielik loetelu läbipaistvuse eesmärgil.
& /et 5
6. B jao kirje tõlgendamisel võetakse arvesse selle kirje kõiki osi. Kirjelduse osa on teiste osade
suhtes ülimuslik.
7. Reservatsiooni loetlemine A või B jaos ei tähenda, et seda ei saaks muul viisil põhjendada kui
meedet, mis võetakse või mida säilitatakse ettevaatuskaalutlustel artikli 18.13 kohaselt
„Usaldatavusnõuetega seotud erand“.
8. Euroopa Liidu tasandil kehtestatud reservatsioon kehtib Euroopa Liidu ja liikmesriigi meetme
suhtes riiklikul tasandil, samuti valitsuse meetme suhtes liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui
liikmesriik on reservatsiooni kohaldamisalast välja jäetud.
9. Mehhiko või liikmesriigi riiklikul tasandil kehtestatud reservatsioon kehtib valitsuse meetme
suhtes kesk-, piirkondlikul või kohalikul tasandil kõnealuses riigis.
10. Suurema selguse huvides ei pea artikli 18.18 „Riigisisesed õigusnormid ja läbipaistvus“
kohaselt vastu võetud või säilitatud meedet, mis vastab artiklites 18.3 „Võrdne kohtlemine“, 18.4
„Enamsoodustusrežiim“, 18.5 „Turulepääs“, 18.6 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“ või 18.7
„Piiriülene finantsteenuste kaubandus“ sätestatud kohustustele, lepinguosalise loetellu kandma.
11. Suurema selguse huvides ei kujuta „piirang väliskapitali osalusele, väljendatuna kas
välisaktsiaosaluse maksimaalse protsendimäärana või üksiku välisinvesteeringu või
kokkuarvestatud välisinvesteeringute kogusummana“ piirangut artikli 18.5 „Turulepääs“
tähenduses.
& /et 6
12. Alljärgnevas Euroopa Liidu loetelus kasutatakse järgmisi lühendeid:
AT Austria
BE Belgia1
BG Bulgaaria
CY Küpros
CZ Tšehhi
DE Saksamaa
DK Taani
EE Eesti
EL Kreeka
ES Hispaania
1 Reservatsioonide kohaldamisel Belgias hõlmab keskne valitsemistasand föderaalvalitsust ning
piirkondade ja kogukondade valitsusi, sest neil kõigil on võrdsed seadusandlikud volitused.
& /et 7
EU Euroopa Liit, sealhulgas selle liikmesriigid
FI Soome2
FR Prantsusmaa
HR Horvaatia
HU Ungari
IE Iirimaa
IT Itaalia
LT Leedu
LU Luksemburg
LV Läti
MT Malta
NL Madalmaad
2 Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide reservatsioonide kohaldamisel tähendab piirkondlik
valitsemistasand Soomes Ahvenamaad.
& /et 8
PL Poola
PT Portugal
RO Rumeenia
SE Rootsi
SI Sloveenia
SK Slovakkia
13. Suurema selguse huvides lepitakse kokku, et Euroopa Liidu puhul ei kaasne võrdse
kohtlemise kohustusega nõue laiendada Mehhiko füüsilistele isikutele või ettevõtjatele kohtlemist,
mida liikmesriigis kohaldatakse teise liikmesriigi füüsiliste isikute või ettevõtjate suhtes vastavalt
Euroopa Liidu toimimise lepingule (edaspidi „ELi toimimise leping“) või selle lepingu kohaselt
võetud meetmetele, kaasa arvatud nende rakendamisele liikmesriikides. Euroopa Liidu toimimise
lepingu kohaselt võimaldatakse selline võrdne kohtlemine üksnes ettevõtjatele, kes on moodustatud
või organiseeritud kooskõlas mõne liikmeriigi õigusnormidega ja kelle registrijärgne asukoht,
juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on Euroopa Liidus, sealhulgas nendele Euroopa Liidus
asutatud ettevõtjatele, kes on Mehhiko füüsiliste isikute või ettevõtjate omanduses või kontrolli all.
14. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et Mehhiko loetelus tähendavad mõisted „rahvas“ ja
„riik“ Mehhikot.
& /et 9
Liide VI-A
RESERVATSIOONID FINANTSTEENUSTE KOHTA
ELi LOETELU
(kohaldatakse kõikides liikmesriikides, kui ei ole märgitud teisiti)
A JAGU
VI-EU-A-1
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kindlustus
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
artikkel 18.6 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“
artikkel 18.7 „Finantsteenuste piiriülene kaubandus“
& /et 10
Valitsemistasand: EL või liikmesriik (kui ei ole sätestatud teisiti)
Kirjeldus:
BG: pensionikindlustuse pakkuja peab olema aktsiaselts (mitte filiaal), millele on antud
sotsiaalkindlustusseadustiku alusel tegevusluba ja mis on registreeritud äriseaduse või mõne teise
liikmesriigi õigusaktide alusel.
Pensionikindlustusettevõtjate arendajad ja aktsionärid võivad olla mitteresidendist füüsilised isikud,
kes on registreeritud oma liikmesriigi õiguse alusel sotsiaal- või kommertskindlustusandja või muu
finantsasutusena, kui nad esitavad Bulgaaria Riigipanga tunnustatud esmaklassilise välispanga
soovituse. Mitteresidendist füüsilised isikud ei saa olla pensionikindlustusettevõtjate arendajad ja
aktsionärid.
Täiendavate vabatahtlike pensionifondide tulu ja sarnane tulu, mis on otseselt seotud vabatahtliku
pensionikindlustusega, mida pakuvad isikud, kes on registreeritud mõne teise liikmesriigi
õigusaktide alusel ja kes võivad pakkuda kooskõlas asjaomaste õigusaktidega vabatahtlikku
pensionikindlustust, ei ole maksustatav äriühingu tulumaksu seaduses kehtestatud korras.
Haldusnõukogu esimehe, juhatuse esimehe, tegevdirektori ja juhataja alaline elukoht peab olema
Bulgaarias või tal peab olema Bulgaaria pikaajaline elamisluba.
Meetmed:
BG: sotsiaalkindlustusseadustik, artiklid 120a kuni 162, 209–253 ja 260–310.
& /et 11
VI-EU-A-2
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kindlustus
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
artikkel 18.6 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“
Valitsemistasand: EL või liikmesriik (kui ei ole sätestatud teisiti)
Kirjeldus:
AT: et saada tegevusluba filiaali avamiseks, peab välisriigi kindlustusandjal olema oma kodumaal
õiguslik vorm, mis vastab aktsiaseltsile või vastastikusele kindlustusseltsile või on nendega
võrreldav.
Filiaali juhatus peab koosnema vähemalt kahest füüsilisest isikust, kelle elukoht on Austrias.
BG: enne kindlustust pakkuva filiaali või esinduse asutamist peab välisriigi kindlustusandjal või
edasikindlustusandjal olema luba pakkuda oma päritoluriigis samu kindlustusliike, mida ta soovib
pakkuda Bulgaarias.
& /et 12
(Edasi)kindlustusandja juht- ja järelevalveorgani liikmete ning (edasi)kindlustusandjat juhtima või
esindama volitatud isikute suhtes kohaldatakse elukohanõuet.
Meetmed:
AT: kindlustusjärelevalve seadus (Versicherungsaufsichtsgesetz, VAG), §5 (1) 3.
BG: kindlustusseadustik, artiklid 12, 56–63, 65, 66 ja artikli 80 lõige 4.
& /et 13
VI-EU-A-3
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kindlustus
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
Valitsemistasand: EL või liikmesriik (kui ei ole sätestatud teisiti)
Kirjeldus:
ES: et välisriigi kindlustaja saaks asutada Hispaanias filiaali või esinduse teatavat liiki kindluse
pakkumiseks, peab tal olema olnud oma päritoluriigis samade kindlustusliikidega tegelemise luba
vähemalt viis aastat.
PT: filiaali või büroo asutamiseks peavad välisriikide kindlustusandjad tõendama, et neil on
vähemalt viie aasta pikkune tegutsemiskogemus.
PT, ES ja BG: otseste filiaalide avamine ei ole lubatud kindlustusvahenduse eesmärgil, mis on
reserveeritud vastavalt liikmesriigi õigusele loodud äriühingutele.
& /et 14
SE: kindlustusvahendusettevõtted, mis ei ole asutatud ELis, võib luua üksnes filiaali kaudu.
Meetmed:
BG: kindlustusseadustik, artiklid 12, 56–63, 65, 66 ja artikli 80 lõige 4.
ES: Reglamento de Ordenación, Supervisión y Solvencia de Entidades Aseguradoras y
Reaseguradoras (RD 1060/2015), artikkel 36.
PT: dekreet-seaduse 94-B/98 artikkel 7 ja I peatüki VI jagu, dekreet-seaduse 144/2006 artikli 34
lõiked 6 ja 7 ning artikkel 7.
& /et 15
VI-EU-A-4
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kindlustus
Asjaomased kohustused: artikkel 18.7 „Finantsteenuste piiriülene kaubandus“
Valitsemistasand: EL või liikmesriik (kui ei ole sätestatud teisiti)
Kirjeldus:
DE ja LT: otseste kindlustusteenuste osutamine nende kindlustusandjate poolt, mis ei ole asutatud
ELis, eeldab filiaali loomist ja loa saamist.
Meetmed
DE: kindlustusjärelevalve seadus (Versicherungsaufsichtsgesetz, VAG), §§67–69, kõigi
kindlustusteenuste puhul, kus rakendatakse Solventsus II; koos Luftverkehrs-Zulassungs-Ordnung
(LuftVZO) § 105 üksnes kohustusliku õhutranspordi vastutuskindlustuse puhul.
LT: 18. septembri 2003. aasta kindlustusseadus nr IX-1737, viimati muudetud 15. detsembril 2016;
ja seadus nr XIII-98.
& /et 16
VI-EU-A-5
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kindlustus
Asjaomased kohustused: artikkel 18.5 „Turulepääs“
Valitsemistasand: EL või liikmesriik (kui ei ole sätestatud teisiti)
Kirjeldus:
EL: asutamisõigus ei hõlma esinduskontorite loomist ega muud kindlustusandja alalist kohalolekut,
v.a juhul, kui sellised kontorid asutatakse agentuuride, filiaalide või peakontoritena.
PL: kindlustusvahendajad peavad olema kohalikud juriidilised isikud (mitte filiaalid).
Meetmed:
EL: määrus 400/1970.
PL: 22. mai 2003. aasta seadus kindlustustegevuse kohta; ning
22. mai 2003. aasta seadus kindlustusvahenduse kohta (2003. aasta Poola ametlik väljaanne nr 124,
punkt 1154), artiklid 16 ja 31.
& /et 17
VI-EU-A-6
Sektor: finantsteenused
Allsektor: pangandus- ja muud finantsteenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.5 „Turulepääs“
artikkel 18.7 „Finantsteenuste piiriülene kaubandus“
Valitsemistasand: EL või liikmesriik (kui ei ole sätestatud teisiti)
Kirjeldus:
IT: selleks, et saada luba väärtpaberiarveldussüsteemi haldamiseks või väärtpaberite
keskdepositooriumi teenuste osutamiseks Itaalias, peab äriühing olema asutatud Itaalias (filiaalid ei
ole lubatud).
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate puhul, mis ei ole vabalt võõrandatavatesse
väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ja ELi õigusaktide kohaselt ühtlustatud ettevõtjad
(edaspidi „eurofondid“), peab usaldusisik või depositoorium olema asutatud juriidilise isikuna
Itaalias või olema asutatud juriidilise isikuna mõnes teises liikmesriigis ja omama Itaalias filiaali.
& /et 18
ELi õigusaktidega ühtlustamata investeerimisfondide valitsejad peavad samuti olema asutatud
Itaalias (filiaalid ei ole lubatud).
Pensionifondide vara võivad hallata üksnes pangad, kindlustusandjad, investeerimisühingud ja ELi
õigusnormide kohaselt ühtlustatud eurofondide valitsejad, mille seaduslik peakontor on ELis, ning
Itaalias asutatud eurofondid.
Rändmüügiteenuse osutamiseks peavad vahendajad kasutama volitatud finantsteenuste osutajaid,
kelle elukoht on liikmesriigi territooriumil.
Väljastpoolt ELi pärit vahendajate esinduskontorid ei tohi tegeleda tegevusega, mille eesmärk on
pakkuda investeerimisteenuseid, sealhulgas kauplemisega oma arvel või klientide nimel,
väärtpaberite paigutamise ja väärtpaberite emissiooni tagamisega (nõutav on filiaal).
Meetmed:
IT: seadusandlik dekreet nr 58/1998, artiklid 1, 19, 28, 30–33, 38, 69 ja 80;
Itaalia Panga ja Consobi 22. veebruari 1998. aasta ühismäärus, artiklid 3 ja 41;
Itaalia Panga 25. jaanuari 2005. aasta määrus, V osa VII peatüki II jagu;
Consobi 29. oktoobri 2007. aasta määrus nr 16190, artiklid 17–21, 78–81 ja 91–111; ning
arvestades järgmist:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 909/2014, mis käsitleb
väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume, artikli 69
lõige 4.
& /et 19
VI-EU-A-7
Sektor: finantsteenused
Allsektor: pangandus- ja muud finantsteenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
Valitsemistasand: EL või liikmesriik (kui ei ole sätestatud teisiti)
Kirjeldus:
BG: finantsasutuse peamine tegevuskoht peab olema Bulgaaria territooriumil.
HU: investeerimisfonde haldavate väljastpoolt EMPd pärit äriühingute filiaalid ei tohi osaleda ELi
investeerimisfondide haldamises ega pakkuda erapensionifondidele varahaldusteenuseid.
Meetmed:
BG: krediidiasutuste seadus, artikkel 3a;
sotsiaalkindlustusseadustik, artikkel 121e; ning
& /et 20
rahaseadus, artikkel 3.
HU: 2013. aasta seadus nr CCXXXVII krediidiasutuste ja finantsettevõtete kohta ning
2001. aasta seadus nr CXX kapitalituru kohta.
& /et 21
VI-EU-A-8
Sektor: finantsteenused
Allsektor: pangandus- ja muud finantsteenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.6 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“
Valitsemistasand: EL või liikmesriik (kui ei ole sätestatud teisiti)
Kirjeldus:
BG: panka peavad juhtima ja esindama ühiselt vähemalt kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt üks
peab valdama vabalt bulgaaria keelt. Panka juhtivad ja esindavad füüsilised isikud on kohustatud
viibima isiklikult aadressil, kust panka juhitakse.
HU: krediidiasutuste juhatusse peab kuuluma vähemalt kaks liiget, kes välisvaluutat käsitlevate
eeskirjade alusel on tunnistatud Ungari residendiks ja kes on elanud Ungaris alaliselt vähemalt ühe
aasta.
SE: hoiupanga asutaja peab olema EMPs elav füüsiline isik.
& /et 22
Meetmed:
BG: krediidiasutuste seadus, artikkel 10;
sotsiaalkindlustusseadustik, artikkel 121e; ning
rahaseadus, artikkel 3.
HU: 2013. aasta seadus nr CCXXXVII krediidiasutuste ja finantsettevõtete kohta ning
2001. aasta seadus nr CXX kapitalituru kohta.
SE: hoiupangaseadus (Sparbankslagen) (1987:619), 2 peatükk, § 1, teine lõik.
& /et 23
VI-EU-A-9
Sektor: finantsteenused
Allsektor: pangandus- ja muud finantsteenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
Valitsemistasand: EL või liikmesriik (kui ei ole sätestatud teisiti)
Kirjeldus:
PT: pensionifonde võivad hallata ainult Portugalis sel otstarbel asutatud spetsialiseerunud
äriühingud ja Portugalis asutatud kindlustusandjad, kellel on luba tegutseda elukindlustuse
valdkonnas, või üksused, kellel on luba hallata pensionifonde teistes liikmesriikides. ELi
mittekuuluvate riikide otseste filiaalide avamine ei ole lubatud.
RO: turukorraldajad on juriidilised isikud, kes on asutatud piiratud vastutusega äriühinguna
kooskõlas äriühinguõigusega. Mitmepoolseid kauplemissüsteeme võib hallata eespool kirjeldatud
tingimustel asutatud süsteemi korraldaja või riiklikult väärtpaberikomisjonilt (Comisia Nationala a
Valorilor Mobiliare, CNVM) loa saanud investeerimisühing.
& /et 24
SI: pensioniskeemi võib pakkuda usaldusfondi vormis asutatud pensionifond, mis ei ole juriidiline
isik ja mida seetõttu haldab kindlustusandja, pank või pensionifonde haldav ettevõte. Lisaks võivad
pensioniskeemi pakkuda ka liikmesriigi õigusnormide kohaselt asutatud pensioniskeemi pakkujad.
Meetmed:
PT: dekreet-seadus 12/2006, mida on muudetud dekreet-seadusega 180/2007;
dekreet-seadus 357-A/2007 ning
määrus 7/2007-R, mida on muudetud määrustega 2/2008-R, 19/2008-R ja 8/2009.
RO: seadus nr 297/2004 kapitaliturgude kohta; CNVM (Comisia Nationala a Valorilor Mobiliare)
määrus nr 2/2006 reguleeritud turgude ja mitmepoolsete kauplemissüsteemide kohta
SI: pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 102/15).
& /et 25
VI-EU-A-10
Sektor: finantsteenused
Allsektor: pangandus- ja muud finantsteenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.7 „Finantsteenuste piiriülene kaubandus“
Valitsemistasand: EL või liikmesriik (kui ei ole sätestatud teisiti)
Kirjeldus:
HU: väljastpoolt EMPd pärit äriühingud võivad pakkuda finantsteenuseid või osaleda
finantsteenustega seotud tegevuses üksnes oma Ungari filiaali kaudu.
Meetmed:
HU: 2013. aasta seadus nr CCXXXVII krediidiasutuste ja finantsettevõtete kohta ning
2001. aasta seadus nr CXX kapitalituru kohta.
& /et 26
B JAGU
VI-EU-B-1
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kõik
Asjaomased kohustused: artikkel 18.6 „Turulepääs“
Kirjeldus:
ELil on õigus nõuda mittediskrimineerivatel alustel, et finantsasutuse (välja arvatud filiaali)
asutamisel liikmesriigis tuleb kasutada konkreetset õiguslikku vormi.
& /et 27
VI-EU-B-2
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kindlustus ja kindlustusega seotud teenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
artikkel 18.5 „Turulepääs“
artikkel 18.6 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“
artikkel 18.7 „Finantsteenuste piiriülene kaubandus“
Kirjeldus:
FI: kindlustusmaakleriteenuste osutamise tingimuseks on alaline tegevuskoht Euroopa Liidus.
Otsekindlustuse (sh kaaskindlustuse) teenuseid võivad pakkuda üksnes kindlustusandjad, kelle
peakontor asub ELis või kellel on Soomes filiaal.
& /et 28
vähemalt pooled kohustusliku pensionikindlustuse teenuseid osutava kindlustusandja juhatuse ja
järelevalvenõukogu liikmetest ning kõnealuse kindlustusandja tegevdirektor peavad elama EMP
riigis, välja arvatud juhul, kui pädevad asutused on teinud erandi. Välisriigi kindlustusandjatel ei ole
võimalik saada Soomes filiaalina tegevusluba, et osutada kohustusliku pensionikindlustuse
teenuseid. Vähemalt ühe audiitori alaline elukoht peab olema EMP riigis.
Teiste kindlustusandjate puhul peab vähemalt üks juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetest ning
tegevdirektor elama EMP riigis. Vähemalt ühe audiitori alaline elukoht peab olema EMP riigis.
Mehhiko kindlustusandja peamaakleri elukoht peab olema Soomes, välja arvatud juhul, kui
kindlustusandja peakontor asub ELis.
Meetmed:
Väliskindlustusseltside seadus (Laki ulkomaisista vakuutusyhtiöistä) (398/1995);
Kindlustusettevõtjate seadus (Vakuutusyhtiölaki) (521/2008);
Kindlustusvahenduse seadus (Laki vakuutusedustuksesta) (570/2005);
Kindlustustoodete turustamise seadus (Laki vakuutusten tarjoamisesta) (234/2018); ning
Pensionikindlustusühingute seadus (Laki työeläkevakuutusyhtiöistä) (354/1997).
& /et 29
VI-EU-B-3
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kindlustus ja kindlustusega seotud teenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
artikkel 18.5 „Turulepääs“
artikkel 18.7 „Finantsteenuste piiriülene kaubandus“
Kirjeldus:
DE: kui välisriigi kindlustusandja on asutanud Saksamaal filiaali, võib ta sõlmida Saksamaal
rahvusvahelise transpordi kindlustuslepinguid ainult Saksamaal asutatud filiaali kaudu.
ES: töötamiseks aktuaari kutsealal peab olema täidetud elukohanõue või olema kaheaastane
töökogemus.
HU: kindlustusandjad, kes ei ole asutatud ELis, võivad osutada Ungari territooriumil
otsekindlustusteenuseid üksnes Ungaris registreeritud filiaali kaudu.
& /et 30
SK: välisriigi kodanikud võivad asutada kindlustusseltsi aktsiaseltsina või tegeleda Slovakkias
kindlustustegevusega oma filiaalide kaudu, mille registrijärgne asukoht on Slovakkias. Mõlemal
juhul on loa saamiseks vajalik järelevalveasutuse hinnang.
Lennu- ja meretranspordikindlustuse lepinguid, mis hõlmavad õhusõidukit/laeva ja vastutust,
võivad sõlmida üksnes ELis asutatud kindlustusseltsid või väljaspool ELi asutatud
kindlustusseltside filiaalid, millele on Slovaki Vabariigis antud tegevusluba.
Meetmed:
DE: Luftverkehrsgesetz (LuftVG), § 43 lõige 2, ning
Luftverkehrszulassungsordnung (LuftVZO), § 105 lõige 1.
HU: 2003. aasta seadus nr LX.
SK: seadus nr 39/2015 kindlustuse kohta.
& /et 31
VI-EU-B-4
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kindlustus ja kindlustusega seotud teenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.7 „Finantsteenuste piiriülene kaubandus“
Kirjeldus:
HU: kindlustusandjad, kes ei ole asutatud ELis, võivad osutada Ungari territooriumil
otsekindlustusteenuseid üksnes Ungaris registreeritud filiaali kaudu.
Meetmed:
HU: 2003. aasta seadus nr LX.
& /et 32
VI-EU-B-5
Sektor: finantsteenused
Allsektor: pangandus- ja muud finantsteenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
artikkel 18.5 „Turulepääs“
artikkel 18.7 „Finantsteenuste piiriülene kaubandus“
Kirjeldus:
EL jätab endale õiguse võtta või säilitada meetmeid, millega nõutakse, et investeerimisfondide
varasid tohivad hoiustada ainult ettevõtted, mille registrijärgne asukoht on ELis.
Lepinguliste fondide, sealhulgas usaldusfondide ja – kui see on riigi õiguse alusel lubatud –
investeerimisettevõtete juhtimiseks tuleb asutada eraldi fondivalitseja, kelle peakontor ja
registrijärgne asukoht on samas liikmesriigis.
& /et 33
Meetmed:
Euroopa Liit: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt
võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid)
käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, mida on muudetud õigusaktidega
2010/78/EL, 2011/61/EL, 2013/14/EL ja 2014/91/EL; ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiviga 2011/61/EL alternatiivsete
investeerimisfondide valitsejate kohta, mida on muudetud direktiiviga 2013/14/EL.
& /et 34
VI-EU-B-6
Sektor: finantsteenused
Allsektor: pangandus- ja muud finantsteenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.5 „Turulepääs“
artikkel 18.7 „Finantsteenuste piiriülene kaubandus“
Kirjeldus:
EE: hoiuste vastuvõtmiseks on nõutav finantsinspektsiooni luba ja registreerimine aktsiaseltsi,
tütarettevõtja või filiaalina vastavalt Eesti õigusele.
SK: investeerimisteenuseid võivad Slovakkias osutada ainult haldusettevõtjad, mis on õigusliku
vormi poolest aktsiaseltsid, millel on seadusega ette nähtud omakapital (filiaalid ei ole lubatud).
Meetmed:
EE: krediidiasutuste seadus, §21 ja §206.
SK: seadus nr 566/2001 väärtpaberite ja investeerimisteenuste kohta ning seadus nr 483/2001
pankade kohta.
& /et 35
VI-EU-B-7
Sektor: finantsteenused
Allsektor: pangandus- ja muud finantsteenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
artikkel 18.5 „Turulepääs“
Kirjeldus:
IT: finantskonsultantide (consulenti finanziari) teenuste suhtes võib võtta meetmeid.
Meetmed:
IT: Consobi 29. oktoobri 2007. aasta määrus nr 16190 vahendajate kohta, artiklid 91–111.
& /et 36
VI-EU-B-8
Sektor: finantsteenused
Allsektor: pangandus- ja muud finantsteenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
artikkel 18.6 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“
artikkel 18.7 „Finantsteenuste piiriülene kaubandus“
Kirjeldus:
FI: pangateenuste osutajate puhul peab vähemalt ühe asutaja, juhatuse liikme, järelevalvenõukogu
liikme, tegevdirektori ning krediidiasutuse allkirjaõigusega füüsilise isiku alaline elukoht olema
EMP riigis. Vähemalt ühe audiitori alaline elukoht peab olema EMP riigis. Makseteenuste
osutamiseks võidakse nõuda alalist või peamist elukohta Soomes.
Meetmed:
FI: seadus kommertspankade ja muude piiratud vastutusega äriühinguna toimivate krediidiasutuste
kohta (Laki liikepankeista ja muista osakeyhtiömuotoisista luottolaitoksista) (1501/2001);
& /et 37
hoiupangaseadus (Säästöpankkilaki) (1502/2001);
ühistupankade ja muude ühistupangana tegutsevate krediidiasutuste seadus (Laki osuuspankeista ja
muista osuuskuntamuotoisista luottolaitoksista) (1504/2001);
hüpoteegiühingute seadus (Laki hypoteekkiyhdistyksistä) (936/1978);
makseasutuste seadus (Maksulaitoslaki) (297/2010);
seadus välisriikide makseasutuste tegevuse kohta Soomes (Laki ulkomaisen maksulaitoksen
toiminnasta Suomessa) (298/2010) ning
krediidiasutuste seadus (Laki luottolaitostoiminnasta) (121/2007).
& /et 38
Liide VI-B
RESERVATSIOONID FINANTSTEENUSTE KOHTA
MEHHIKO LOETELU
A JAGU
VI-MX-A-1
Sektor: finantsteenused
Allsektor: pangandus- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
Valitsemistasand: kesktasand
Meetmed: Krediidiühistute seadus (Ley de Uniones de Crédito), artikkel 21.
Üldine õigusakt krediidiorganisatsioonide ja abitegevuste kohta (Ley
General de Organizaciones y Actividades Auxiliares del Crédito),
artikkel 87-D.
& /et 39
Kirjeldus:
Isiku otsene või kaudne osalus krediidiühistu või krediidiühistuga seotud reguleeritud
mitmeotstarbelise finantsettevõtja aktsiakapitalis ei tohi ületada 15 %, välja arvatud juhul, kui
riiklik pangandus- ja väärtpaberikomisjon (Comisión Nacional Bancaria y de Valores, CNBV) on
selleks loa andnud.
Ilma et see piiraks eelmise lõike kohaldamist, võib välisriigi isik, sealhulgas välisriigi ettevõtja, kes
ei ole juriidiline isik, osaleda krediidiühistu või krediidiühistuga seotud reguleeritud
mitmeotstarbelise finantsüksuse aktsiakapitalis kuni 15 % ulatuses, tingimusel et krediidiühistu
vastavad aktsiad omandab Mehhiko ettevõtja, milles sellel välisriigi isikul on osalus.
& /et 40
VI-MX-A-2
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kõik teenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
artikkel 18.5 „Turulepääs“
Valitsemistasand: kesktasand
Meetmed: Finantskontsernide reguleerimise seadus (Ley para Regular las
Agrupaciones Financieras), artiklid 67, 68, 70, 72, 74 ja 76.
Krediidiasutuste seadus (Ley de Instituciones de Crédito), artiklid
45-A, 45-B, 45-C, 45-E, 45-G ja 45-I.
Väärtpaberituru seadus (Ley del Mercado de Valores), artiklid 2, 160,
161, 163, 165 ja 167.
& /et 41
Kindlustus- ja garantiiasutuste seadus (Ley de Instituciones de Seguros
y de Fianzas), artiklid 2, 74, 75, 77, 78, 79 ja 81.
Üldine õigusakt krediidiorganisatsioonide ja abitegevuste kohta (Ley
General de Organizaciones y Actividades Auxiliares del Crédito),
artiklid 45 Bis 1, 45 Bis 2, 45 Bis 3, 45 Bis 5, 45 Bis 7 ja 45 Bis 9.
Investeerimisfondide seadus (Ley de Fondos de Inversión), artiklid 62,
63, 64, 66, 68 ja 70.
Pensionisäästude süsteemide seadus (Ley de los Sistemas de Ahorro
para el Retiro), artikkel 21.
Välisriigi finantsasutuse filiaalide asutamise eeskirjad (Reglas para el
establecimiento de Filiales de Instituciones Financieras del Exterior),
esimene, kaheksas ja üheksas eeskiri.
& /et 42
Kirjeldus:
Liikmesriigi finantsasutus võib investeerida finantskontserni valdusettevõtja, kommertspanga,
väärtpaberifirma, garantiiasutuse, kindlustusasutuse, välisvaluutaettevõtte, tollilao,
investeerimisfondide valitseja, investeerimisfondide aktsiaid jaotava äriühingu või pensionifondide
valitseja kapitali, kui see on asutatud välisriigi finantsasutuse Mehhiko tütarettevõtjana (filiaalina),
tingimusel et kõnealune liikmesriigi finantsasutus vastab järgmistele tingimustele:
a) osutab otseselt või kaudselt kõnealuse liikmesriigi territooriumil ja kohaldatava õiguse alusel
sama liiki finantsteenust, mida asjaomasel tütarettevõtjal on lubatud osutada Mehhikos;
b) on asutatud kõnealuses liikmesriigis ja selle õiguse alusel, tingimusel et liikmesriik jääb
käesoleva lepingu osaliseks, ning
c) hangib Mehhiko riigi pädevatelt finantsasutustelt eelneva loa ja täidab asjaomastes
õigusaktides sätestatud nõudeid.
Liikmesriigi finantsasutusele peab kuuluma vähemalt 51 % tütarettevõtja kapitalist.
& /et 43
VI-MX-A-3
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kõik teenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.5 „Turulepääs“
Valitsemistasand: kesktasand
Meetmed: Finantskontsernide reguleerimise seadus (Ley para Regular las
Agrupaciones Financieras), artikkel 67.
Krediidiasutuste seadus (Ley de Instituciones de Crédito), artikkel 45-
A.
Väärtpaberituru seadus (Ley del Mercado de Valores), artikkel 2.
Kindlustus- ja garantiiasutuste seadus (Ley de Instituciones de Seguros
y de Fianzas), artikkel 2.
Üldine õigusakt krediidiorganisatsioonide ja abitegevuste kohta (Ley
General de Organizaciones y Actividades Auxiliares del Crédito),
artikkel 45 Bis 1.
& /et 44
Investeerimisfondide seadus (Ley de Fondos de Inversión), artikkel
62.
Pensionisäästude süsteemide seadus (Ley de los Sistemas de Ahorro
para el Retiro), artikkel 21.
Välisriigi finantsasutuse filiaalide asutamise eeskirjad (Reglas para el
establecimiento de Filiales de Instituciones Financieras del Exterior),
esimene eeskiri.
Kirjeldus:
Liikmesriigi finantsasutustel, nagu ka teistel välisriikide finantsasutustel, ei ole lubatud asutada
filiaale Mehhiko territooriumil3.
3 Suurema selguse huvides ei loeta seda sõnastust kõrvalekaldumiseks Mehhiko seisukohast
muudes tema sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes.
& /et 45
VI-MX-A-4
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kõik teenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
artikkel 18.5 „Turulepääs“
Valitsemistasand: kesktasand
Meetmed: Finantskontsernide reguleerimise seadus (Ley para Regular las
Agrupaciones Financieras), artikkel 24.
Krediidiasutuste seadus (Ley de Instituciones de Crédito), artikkel 13.
Väärtpaberituru seadus (Ley del Mercado de Valores), artiklid 117 ja
237.
Seadus, millega reguleeritakse krediidiinfoühinguid (Ley para
Regular las Sociedades de Información Crediticia), artikkel 8.
& /et 46
Kindlustus- ja garantiiasutuste seadus (Ley de Instituciones de Seguros
y de Fianzas), artikkel 50.
Pensionisäästude süsteemide seadus (Ley de los Sistemas de Ahorro
para el Retiro), artikkel 21.
Üldine õigusakt krediidiorganisatsioonide ja abitegevuste kohta (Ley
General de Organizaciones y Actividades Auxiliares del Crédito),
artiklid 8 ja 87-D.
Investeerimisfondide seadus (Ley de Fondos de Inversión), artikkel
37.
Krediidiühistute seadus (Ley de Uniones de Crédito), artikkel 21.
& /et 47
Kirjeldus:
Välisriikide valitsused ei tohi otseselt ega kaudselt osaleda finantskontsernide valdusettevõtjate,
kommertspankade, väärtpaberifirmade, börside, krediidiinfoühingute, garantiiasutuste,
kindlustusseltside, pensionifondide valitsejate, välisvaluutaettevõtete, krediidi abiorganisatsioonide,
tolliladude, investeerimisfonde haldavate äriühingute, investeerimisfondide aktsiaid jaotavate
äriühingute, investeerimisfondide aktsiate väärtuse hindamise äriühingute, krediidiühistute ja
krediidiasutustega seotud reguleeritud mitmeotstarbeliste finantsüksuste kapitalis, välja arvatud:
a) kui osalus on ajutine ettevaatusabinõu, näiteks rahaline toetus või abi;
sellises olukorras olevad finantsasutused peavad esitama pädevale finantsjärelevalveasutusele
olukorra tõendamiseks asjakohase teabe ja dokumendid;
b) kui selline osalus tähendab, et välisriigi valitsus võtab üle kontrolli4 nende finantsasutuste üle
ja seda teostatakse ametlike ettevõtjate, näiteks riiklike investeerimisfondide ja riiklike
arengupankade kaudu, tingimusel et pädev finantsjärelevalveasutus on eelnevalt
kaalutlusõiguse alusel andnud loa ning on veendunud, et nimetatud ettevõtjad suudavad
tõendada, et:
i) nad ei täida ühtegi valitsemisfunktsiooni ning
4 Mõistet „kontroll“ tuleb mõista nii, nagu see on määratletud käesolevas meetmes osutatud
õigusaktides.
& /et 48
ii) nende juhatused on asjaomasest välisriigi valitsusest sõltumatud või
c) kui osalus on kaudne ega tähenda finantsasutuste kontrolli.
& /et 49
VI-MX-A-5
Sektor:
Allsektor: finantsteenused
kõik teenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.6 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“
Valitsemistasand: kesktasand
Meetmed: Krediidiasutuste seadus (Ley de Instituciones de Crédito), artiklid 23,
24, 45-K ja 45-L.
Väärtpaberituru seadus (Ley del Mercado de Valores), artiklid 124,
128, 131 ja 168.
Finantskontsernide reguleerimise seadus (Ley para Regular las
Agrupaciones Financieras), artiklid 35, 60 ja 77.
Rahvahoiuste ja -krediidi seadus (Ley de Ahorro y Crédito Popular),
artiklid 21, 23 ja 46 Bis.
& /et 50
Krediidiühistute seadus (Ley de Uniones de Crédito), artikkel 26.
Üldine õigusakt krediidiorganisatsioonide ja abitegevuste kohta (Ley
General de Organizaciones y Actividades Auxiliares del Crédito),
artiklid 8, 8 Bis 1, 8 Bis 3, 45 Bis 11, 45 Bis 12, 45 Bis 13 ja 87-D.
Hoiu- ja laenuühistute tegevust reguleeriv seadus (Ley para Regular
las Actividades de las Sociedades Cooperativas de Ahorro y
Préstamo), artikkel 5.
Ühistute üldseadus (Ley General de Sociedades Cooperativas),
artikkel 7.
Kindlustus- ja garantiiasutuste seadus (Ley de Instituciones de Seguros
y de Fianzas), artiklid 56, 58, 60 ja 82.
Investeerimisfondide seadus (Ley de Fondos de Inversión), artikkel
73.
Pensionisäästude süsteemide seadus (Ley de los Sistemas de Ahorro
para el Retiro), artiklid 50 ja 66a.
& /et 51
Välisriigi finantsasutuse filiaalide asutamise eeskirjad (Reglas para el
establecimiento de Filiales de Instituciones Financieras del Exterior),
kümnes eeskiri.
Kaardimaksete kliiringukodade suhtes kohaldatavad eeskirjad (Reglas
Aplicables a las Cámaras de Compensación para Pagos con
Tarjetas), teine eeskiri.
Üldised eeskirjad, mida kohaldatakse rahvahoiuse ja -krediidiasutuste,
integratsiooniasutuste, kohalike finantsasutuste ja maapiirkondade
finantsintegratsiooni asutuste suhtes, millele on osutatud rahvahoiuste
ja -krediidi seaduses (Disposiciones de carácter general aplicables a
las entidades de ahorro y crédito popular, organismos de integración,
sociedades financieras comunitarias y organismos de integración
financiera rural, a que se refiere la Ley de Ahorro y Crédito Popular),
artiklid 335 ja 336.
& /et 52
Kirjeldus:
Enamik kommertspankade, väärtpaberifirmade, finantskontsernide valdusettevõtjate,
rahvapangandusettevõtjate, kogukondlike finantsettevõtjate ja maapiirkondade finantsintegratsiooni
organisatsioonide, krediidiühistute, tolliladude, krediidiasutusega seotud reguleeritud
mitmeotstarbeliste finantsüksuste, välisvaluutaettevõtete, garantiiasutuste, kindlustusseltside,
pensionifondide valitsejate, investeerimisfonde juhtivate tütarettevõtjate, investeerimisfondide
aktsiaid jaotavate tütarettevõtjate ning kaardimaksete kliiringukodade juhatuse liikmetest peavad
olema Mehhiko kodanikud või elama Mehhiko territooriumil.
Hoiu- ja laenuühistute juhid peavad olema Mehhiko kodanikud.
& /et 53
VI-MX-A-6
Sektor: finantsteenused
Allsektor: pangandus- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
artikkel 18.5 „Turulepääs“
Valitsemistasand: kesktasand
Meetmed: Väärtpaberituru seadus (Ley del Mercado de Valores), artikkel 167.
Kirjeldus:
Kui liikmesriigi finantsasutuse tütarettevõttena (filiaalina) asutatud väärtpaberifirma omandab
Mehhiko väärtpaberifirma aktsiaid, mida ei tohi olla vähem kui 51 % tema aktsiakapitalist, peab see
tütarettevõtja ühinema väärtpaberifirmaga.
& /et 54
VI-MX-A-7
Sektor: finantsteenused
Allsektor: pangandus- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)
Asjaomased kohustused:
Valitsemistasand: artikkel 18.5 „Turulepääs“
kesktasand
Meetmed: Pensionisäästude süsteemide seadus (Ley de los Sistemas de Ahorro
para el Retiro), artikkel 26.
Kirjeldus:
Pensionifondide valitsejad ei tohi omada rohkem kui 20 % pensionisäästude süsteemi turust5.
Riiklik pensionisäästude süsteemi komisjon (Comisión Nacional del Sistema de Ahorro para el
Retiro, „CONSAR“) võib lubada piirmäära üle 20 %, tingimusel et see ei kahjusta töötajate huve.
5 Mõiste „turg“ viitab individuaalsete pensionikontode kogusummale.
& /et 55
VI-MX-A-8
Sektor: finantsteenused
Allsektor: pangandus- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)
Asjaomased kohustused: artikkel 18.5 „Turulepääs“
Valitsemistasand: kesktasand
Meetmed: Väärtpaberituru seadus (Ley del Mercado de Valores), artikkel 234.
Kirjeldus:
Börsi ülesehitus sõltub kontsessioonist, mille föderaalvalitsus on eelnevalt kaalutlusõiguse alusel
andnud. Kontsessiooni andmise otsus sõltub turu arenguga seotud kaalutlustest.
& /et 56
VI-MX-A-9
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kindlustus ja kindlustusega seotud teenused
Asjaomased kohustused:
Valitsemistasand: artikkel 18.7 „Finantsteenuste piiriülene kaubandus“
kesktasand
Meetmed: Kindlustus- ja garantiiasutuste seadus (Ley de Instituciones de Seguros
y de Fianzas), artiklid 20–24.
Kirjeldus:
Ükski isik ei tohi sõlmida välisriigi üksustega kindlustuslepinguid, mis on seotud järgmisega:
a) mere- või õhusõidukikered ja mis tahes sõidukid mere- ja transporditööstusele omaste riskide
jaoks, tingimusel et need sõidukikered ja sõidukid on Mehhikos registreeritud või kuuluvad
Mehhikos elavatele isikutele;
& /et 57
b) krediit, eluasemekrediit, garantii ja finantstagatis6, kui kindlustatud isiku suhtes kohaldatakse
Mehhiko õigust;
c) tsiviilvastutus, mis tuleneb sündmustest, mis võivad aset leida Mehhiko territooriumil; või
d) muud riskid, mis võivad esineda Mehhiko territooriumil, välja arvatud kindlustus, mis on
sõlmitud väljaspool Mehhikot seoses kaupadega, mida veetakse Mehhiko territooriumilt välja
või vastupidi, ning kindlustus, mille väljaspool Mehhikot elavad isikud on sõlminud iseendale
või sõidukitele, et katta riske nende ajutisel sisenemisel Mehhiko territooriumile.
Suurema selguse huvides tuleb märkida, et ükski isik ei sõlmi liikmesriigi üksustega
kindlustuslepinguid isikutele, kes asuvad kindlustuslepingu täitmise ajal Mehhiko territooriumil, kui
see isik on füüsiline isik, või kes elavad Mehhikos, kui kindlustuslepingu on sõlminud ettevõtja7.
Erandina eespool nimetatud keeldudest võib riiklik kindlustus- ja garantiikomisjon (Comisión
Nacional de Seguros y Fianzas) anda isikule loa sõlmida mis tahes eespool kirjeldatud
kindlustusleping, tingimusel et isik tõendab, et ükski Mehhikos tegevusluba omav kindlustusasutus
ei suuda või ei pea sobivaks sõlmida talle pakutud kindlustustehingut.
6 Finantstagatise kindlustamise keeldu ei kohaldata, kui kindlustuse esemeks olevate
väärtpaberite või dokumentidega osaletakse üksnes välisturgudel. 7 Suurema selguse huvides ei loeta seda sõnastust kõrvalekaldumiseks Mehhiko seisukohast
muudes tema sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes.
& /et 58
VI-MX-A-10
Sektor: finantsteenused
Allsektor: pangandus- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)
Asjaomased kohustused: artikkel 18.7 „Finantsteenuste piiriülene kaubandus“
Valitsemistasand: kesktasand
Meetmed: Kindlustus- ja garantiiasutuste seadus (Ley de Instituciones de Seguros
y de Fianzas), artiklid 34 ja 35.
Kirjeldus:
Ükski isik ei tohi sõlmida välisriigi üksustega garantiilepinguid, et tagada Mehhiko territooriumil
kohustusi täitvate füüsiliste isikute ja ettevõtjate tegevus, välja arvatud võlakirjade uuesti
emiteerimisel või juhul, kui need garantiid antakse Mehhiko garantiiasutustele edasigarantii
vormis.8
Erandina eespool nimetatud keeldudest võib riiklik kindlustus- ja garantiikomisjon (Comisión
Nacional de Seguros y Fianzas) anda isikule loa sõlmida mis tahes eespool kirjeldatud
garantiileping, tingimusel et ükski Mehhikos tegevusluba omav finantsasutus ei suuda või ei pea
sobivaks sõlmida talle pakutud garantiitehingut, ja kontrollib eelnevalt nimetatud asjaolude
paikapidavust.
8 Suurema selguse huvides ei loeta seda sõnastust kõrvalekaldumiseks Mehhiko seisukohast
muudes tema sõlmitud rahvusvahelistes lepingutes.
& /et 59
VI-MX-A-11
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kõik
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
artikkel 18.5 „Turulepääs“
Valitsemistasand: kesktasand
Meetmed: Kindlustus- ja garantiiasutuste seadus (Ley de Instituciones de Seguros
y de Fianzas), artikkel 337.
Kindlustusagentide määrus (Reglamento de Agentes de Seguros y de
Fianzas), artikkel 12.
Edasikindlustusmaakleritele tegevuslubade andmise ja nende tegevuse
eeskirjad (Reglas para la autorización y operación de intermediarios
de reaseguros), neljas eeskiri.
& /et 60
Kirjeldus:
Välisriikide valitsused või välisriikide ametlikud üksused ei osale otseselt ega kaudselt
vastastikustes kindlustusseltsides, kindlustus- ja garantiiasutuste kapitalis ega
edasikindlustusmaaklerite kapitalis.
Välismaised finantsüksused ei tohi osaleda kindlustus- või garantiiasutuste kapitalis ega
vastastikustes kindlustusseltsides.
Välisriikide füüsiliste isikute või ettevõtjate rühmad, olenemata nende vormist, ei tohi otseselt ega
kaudselt osaleda vastastikustes kindlustusseltsides. Suurema selguse huvides võivad välisriikide
füüsilised isikud osaleda vastastikustes kindlustusseltsides, tingimusel et nad teevad seda
individuaalselt ja mitte osana grupist või üksusest.
& /et 61
VI-MX-A-12
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kindlustus
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
artikkel 18.5 „Turulepääs“
Valitsemistasand kesktasand
Meetmed: Põllumajandus- ja maaelukindlustusfondide seadus (Ley de Fondos de
Aseguramiento Agropecuario y Rural), artikkel 26.
Kirjeldus:
Põllumajandus- ja maaelukindlustusfondides (Fondos de Aseguramiento Agropecuario y Rural)
võivad osaleda ainult Mehhiko kodanikud või Mehhiko ettevõtted, kus on välismaalaste välistamise
klausel.
& /et 62
B JAGU
VI-MX-B-1
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kõik teenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.5 „Turulepääs“
artikkel 18.6 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“
artikkel 18.7 „Finantsteenuste piiriülene kaubandus“
Valitsemistasand: kesktasand
Kirjeldus:
Mehhiko võib oma olemasolevasse riigiettevõttesse või olemasolevasse valitsusasutusse paigutatud
omakapitali või sellise ettevõtte või asutuse vara müümisel või võõrandamisel keelata või piirata
sellise omakapitali või vara omandiõigusi ning sellise omakapitali või vara omanike võimet
kontrollida selle tulemusel asutatud ettevõtjat Mehhiko, liikmesriigi või kolmanda riigi investorite
või nende investeeringute poolt.
& /et 63
Lisaks võib Mehhiko kehtestada piiranguid nende investeeringutega seotud teenuste osutamisele.
Seoses kõnealuse müügi või muu võõrandamisega võib Mehhiko võtta vastu või säilitada
meetmeid, mis on seotud juhatuse liikmena kõrgema juhtkonna ametikohtadele nimetatud füüsiliste
isikute kodakondsusega.
Käesolevas reservatsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „kehtiv meede“ on meede, mis kehtib või võetakse vastu pärast käesoleva lepingu
jõustumiskuupäeva, ja millega müügi või muu võõrandamisega seoses keelatakse või
piiratakse omakapitaliosaluste või varade omandiõigust või kehtestatakse käesolevas
reservatsioonis kirjeldatud kodakondsusnõue ning
b) „riigiettevõte“ on ettevõte, mida omab või kontrollib oma osaluse kaudu Mehhiko, sealhulgas
ettevõte, mis on asutatud pärast käesoleva lepingu jõustumist üksnes selleks, et müüa või
võõrandada olemasolevasse riigiettevõttesse või valitsusasutusse paigutatud omakapitali või
sellise ettevõtte või asutuse vara.
& /et 64
VI-MX-B-2
Sektor: finantsteenused
Allsektor: pangandus- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus)
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
Valitsemistasand: kesktasand
Kirjeldus:
Mehhiko jätab endale õiguse võtta või säilitada meetmeid, millega antakse eeliseid, sealhulgas
ainuõigusi arengupankadele, detsentraliseeritud üksustele või avaliku sektori majandusarengu
fondidele, mis olid olemas käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, samuti mis tahes uuele,
reorganiseeritud või ülevõetud arengupangale, detsentraliseeritud üksusele või avaliku sektori
majandusarengu fondile, millel on sarnased arengupanganduse ülesanded ja eesmärgid.
Arengupanganduse institutsioonide hulka kuuluvad:
a) Riiklik finantsasutus, S.N.C. (Nacional Financiera, S.N.C.);
b) Riiklik ehitustööde ja -teenuste pank, S.N.C. (Banco Nacional de Obras y Servicios Públicos,
S.N.C.);
& /et 65
c) Riiklik väliskaubanduspank, S.N.C. (Banco Nacional del Comercio Exterior, S.N.C.);
d) Föderaalne hüpoteegiühing, S.N.C. (Sociedad Hipotecaria Federal, S.N.C.);
e) Sotsiaalhoolekandepank, S.N.C (Banco del Bienestar, S.N.C.);
f) Riiklik armee, õhuväe ja mereväe pank, S.N.C. (Banca Nacional del Ejército, Fuerza Aérea y
Armada, S.N.C.); või
g) nende õigusjärglased.
& /et 66
VI-MX-B-3
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kõik teenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.3 „Võrdne kohtlemine“
Valitsemistasand: kesktasand
Kirjeldus:
Mehhiko jätab endale õiguse võtta või säilitada meetmeid, millega antakse eeliseid, sealhulgas
ainuõigusi riiklikele kindlustusasutustele, riiklikele garantiiasutustele, riiklikele pensionifondidele
või krediidiga tegelevatele riiklikele abiorganisatsioonidele, mis olid olemas käesoleva lepingu
jõustumise kuupäeval, samuti igale uuele, reorganiseeritud või ülevõetud riiklikule
kindlustusasutusele, riiklikule garantiiasutusele, riiklikule pensionifondile või krediidiga tegelevale
riiklikule abiorganisatsioonile, millel on sarnased avaliku poliitika ülesanded ja eesmärgid.
& /et 67
VI-MX-B-4
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kõik teenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.5 „Turulepääs“
artikkel 18.6 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“
Valitsemistasand: kesktasand
Kirjeldus:
Selleks, et reguleerida üksust finantsasutusena, jätab Mehhiko endale õiguse võtta või säilitada
meetmeid seoses finantsteenustega, mida osutatakse artiklis 10.1 „Mõisted“ määratletud ja
käesoleva lepinguga hõlmatud investeeringuga, mis ei ole käesoleva lepinguga hõlmatud
investeering artikli 18.1 „Mõisted“ määratluse kohasesse finantsasutusse.
& /et 68
VI-MX-B-5
Sektor: finantsteenused
Allsektor: kõik teenused
Asjaomased kohustused: artikkel 18.5 „Turulepääs“
Valitsemistasand: kesktasand
Kirjeldus:
Mehhiko jätab endale õiguse piirata või nõuda, et liikmesriigi finantsasutus peab olema teatavat liiki
õiguslikus vormis, et osutada finantsteenust mittediskrimineerival viisil.
________________
& /et 1
VII LISA
SEISUKOHT UUTE TEENUSTE KOHTA, MIDA EI OLE LIIGITATUD ÜRO 1991. AASTA
ÜHTSES TOOTEKLASSIFIKAATORIS (CPC)
1. Artikleid 10.6 „Turulepääs“, 10.7 „Võrdne kohtlemine“, 10.8 „Enamsoodustusrežiim“, 10.9
„Toimivusnõuded“, 10.10 „Kõrgem juhtkond ja juhatus“, 11.4 „Turulepääs“, 11.5 „Kohapealne
esindatus“, 11.6 „Võrdne kohtlemine“ ja 11.7 „Enamsoodustusrežiim“ ning 13. peatükki
„Riigisisesed õigusnormid“ ei kohaldata meetme suhtes, mis on seotud uue teenusega, mida ei saa
klassifitseerida Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni statistikaameti väljaandes Statistical Papers,
Series M, nr 77, Provisional Central Product Classification, 1991 (edaspidi „CPC“).
2. Võimaluste piires teavitab lepinguosaline teist lepinguosalist, enne kui ta võtab vastu lõikes 1
osutatud uue teenusega seotud meetme, mis ei ole kooskõlas artiklitega 10.6 „Turulepääs“, 10.7
„Võrdne kohtlemine“, 10.8 „Enamsoodustusrežiim“, 10.9 „Toimivusnõuded“, 10.10 „Kõrgem
juhtkond ja juhatus“, 11.4 „Turulepääs“, 11.5 „Kohapealne esindatus“, 11.6 „Võrdne kohtlemine“,
11.7 „Enamsoodustusrežiim“ või 13. peatükiga „Riigisisesed õigusnormid“.
3. Lepinguosalise taotluse korral alustavad lepinguosalised läbirääkimisi, et lisada uus teenus
käesoleva lepingu kohaldamisalasse.
4. Suurema selguse huvides tuleb märkida, et lõiget 1 ei kohaldata olemasoleva teenuse suhtes,
mida on võimalik CPCs liigitada, kuid mida ei olnud varem võimalik osutada, kuna see ei olnud
tehniliselt teostatav.
________________
& /et 1
EUROOPA LIIDU JA MEHHIKO
POLIITILISE, MAJANDUSLIKU JA KOOSTÖÖALASE STRATEEGILISE PARTNERLUSE
LEPINGU RAAMES TEHTUD
ÜHISDEKLARATSIOON
KAUBANDUSE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOHTA
Lepinguosalised,
TULETADES MEELDE oma ühiseid väärtusi ning tugevaid kultuurilisi, poliitilisi, majandus- ja
koostöösidemeid, mis neid ühendavad,
TULETADES MEELDE oma kindlat tahet moderniseerida 2000. aastal sõlmitud ELi ja Mehhiko
vaheline majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlev leping („üldleping“) ja
see asendada, et kajastada uut poliitilist ja majanduslikku reaalsust,
KINNITADES VEEL KORD oma kindlat tahet tugevdada koostööd ühist huvi pakkuvates
kahepoolsetes, piirkondlikes ja üleilmsetes küsimustes,
OLLES VEENDUNUD, et ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt
Mehhiko Ühendriikide vaheline poliitilise, majandusliku ja koostööalase strateegilise partnerluse
leping („ajakohastatud üldleping“) ning Euroopa Liidu ja Mehhiko Ühendriikide vaheline
kaubanduse vaheleping on mõlemale lepinguosalisele kasulikud ja tugevdavad veelgi nendevahelisi
sidemeid,
VÄLJENDAVAD oma ühist kavatsust teha koostööd ajakohastatud üldlepingu III osa
kestlikkusaspektide rakendamisel, juhindudes kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse asjus
järgmistes punktides väljendatud kaalutlustest.
& /et 2
1. Lepinguosalised tunnistavad, et kaasav kaubanduspoliitika aitab edendada naiste majanduslikku
võimestamist ja soolist võrdõiguslikkust kooskõlas ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030
eesmärgiga nr 5 ning kooskõlas 2017. aasta detsembris Buenos Aireses toimunud WTO ministrite
konverentsil vastu võetud kaubanduse ja naiste majandusliku võimestamise ühisdeklaratsiooni
eesmärkidega. Lepinguosalised hindavad naiste suurt panust majanduskasvu nende osalusega
majandustegevuses, sealhulgas rahvusvahelises kaubanduses. Lepinguosalised kohustuvad
rakendama ajakohastatud üldlepingu III osa sätteid viisil, mis soodustab ja suurendab soolist
võrdõiguslikkust.
2. Lepinguosalised püüavad süvendada oma kaubandussuhteid ja koostööd kooskõlas oma
rahvusvaheliste kohustustega viisil, mis tagab naistele ja meestele tegelikult võrdsed võimalused ja
võrdse kohtlemise ajakohastatud üldlepingu III osa sätete kohaldamisel, sealhulgas tööhõive ja
elukutse küsimustes.
3. Kumbki lepinguosaline täidab tõhusalt oma kohustusi, mis tulenevad soolist võrdõiguslikkust ja
naiste õigusi käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, mille osaline ta on, sealhulgas kohustusi,
mis tulenevad ÜRO Peaassamblee poolt 18. detsembril 1979 vastu võetud konventsioonist naiste
diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, pidades eelkõige silmas neid sätteid, mis on
seotud naiste diskrimineerimise likvideerimisega majanduselus ja tööhõive valdkonnas. Sellega
seoses kordavad lepinguosalised kohustusi, mis nad on endale võtnud ajakohastatud üldlepingu III
osa artikli 26.3 („Mitmepoolsed tööstandardid ja töösuhteid käsitlevad lepingud“) alusel, sealhulgas
kohustusi, mis on seotud soolist võrdõiguslikkust käsitlevate ILO konventsioonide tõhusa
rakendamisega ning töö saamisel ja kutsealale pääsemisel diskrimineerimise kaotamisega.
4. Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et tema asjakohases õiguses ja poliitikas nähakse ette
naiste ja meeste võrdsed õigused, kohtlemine ja võimalused ning edendatakse neid. Kumbki
lepinguosaline püüab selliseid õigusakte ja poliitikat täiustada, ilma et see piiraks kummagi
lepinguosalise õigust kehtestada ise naiste ja meeste võrdsete võimaluste kaitse ulatus ja tase. See
õigus ja poliitika peavad olema kooskõlas kummagi lepinguosalise kohustustega järgida käesolevas
ühisdeklaratsioonis osutatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja lepinguid.
5. Lepinguosalised tegutsevad vastavalt vajadusele kahepoolselt, piirkondlikult ja rahvusvahelistel
& /et 3
foorumitel selle nimel, et tugevdada oma koostööd soolise võrdõiguslikkuse poliitika ja sellega
seotud meetmete kaubandusaspektide valdkonnas, sealhulgas muude meetmetega, mille eesmärk on
parandada naiste, kaasa arvatud töötajate, ärinaiste ja ettevõtjate suutlikkust ja tingimusi, kasutada
ajakohastatud üldlepingu III osaga loodavaid võimalusi ja neist kasu saada. Selline koostöö võib
muu hulgas hõlmata teabe ja parimate tavade vahetamist soo järgi rühmitatud andmete kogumise ja
kaubanduspoliitika soolise analüüsi vallas.
6. Lepinguosalised on ühel meelel, et on oluline jälgida ja hinnata oma riiklikke menetlusi järgides
ajakohastatud üldlepingu III osa rakendamise mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste võrdsetele
võimalustele kaubanduse valdkonnas.
7. Kui lepinguosaliste vahel tekib lahkarvamusi seoses käesoleva ühisdeklaratsiooni tõlgendamise
või kohaldamisega, kasutavad lepinguosalised ainult ajakohastatud üldlepingu III osa
artiklites 26.17 ja 26.18 nimetatud vaidluste lahendamise menetlusi , mutatis mutandis.
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|