Arvamus ja ettepanekud üleriigilise planeeringu “Eesti 2050“ eelnõu kohta

PÕLVA VALLAVALITSUS

Maarja tn 2 tel 799 9470 Swedbank AS

63307 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673

Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank

EE021010402018689001

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie: 25.02.2026 nr 13-1/712-1

Meie: 09.04.2026 nr 7-6/26-487-3

Arvamus ja ettepanekud üleriigilise

planeeringu “Eesti 2050“ eelnõu kohta

Põlva Vallavalitsusel on hea meel tõdeda, et üleriigilise planeeringu koostamisel on arvestatud

mh ka Põlva Vallavalitsuse 04.12.2025 kirjas nr 7-6/25-2308-1 välja toodud seisukohtadega.

Tunnustame, et 10 vedurlinna toimepiirkonnal põhinev lähenemine asendati tugevate keskuste

arengumudeliga. Põlva on maakonnakeskusena tugev keskus, millel on õiglase riigipoolse

toetuse ja planeerimise korral võimalik säilitada enda oluline regionaalpoliitiline eesmärk.

Rõhutame jätkuvalt, et Tallinna mõju suurenemist ja sellega kaasnevat üle-eestilist regionaalset

ebavõrdsust on võimalik peatada üksnes teiste regionaalsete linnade jõulise riigipoolse

tugevdamisega ning maakonnakeskuste iseärasustest tulenevate paindlike arendustegevustega.

Koostöös kohaliku omavalitsuse ja piirkonna elanikega moodustuvad tugevad ja jätkusuutlikud

regioonid, mis esindaksid ja veaksid ühiselt eest vastava piirkonna huve, mis omakorda lähtuksid

riigi laiematest eesmärkidest. Maakonnakeskuste võrdsele tasemele asetamine annab kõigile

maakondadele võimaluse esile tuua omad eelised ning üheskoos riigiga tagada

regioonikeskustele tagamaa säilimise.

Põlva Vallavalitsus ei nõustu mõjuhinnangus tooduga: „See mudel põhineb 10 toimepiirkonna

keskustel kui majandusarengu vedurlinnadel, säilitab väiksemate keskuste rolli kohalikes

majanduses (nii töökohtade kui teenuste pakkujana) ning suunab kasvukeskusi ruumi- ja

ressursitõhusamalt toimima. Selline lähenemine võimaldab tasakaalustada pealinnastumise

mõju, säilitada regionaalseid eripärasid ja kasutada ruumiressursse säästlikult, ilma et Eesti

areng eeldaks ebarealistlikku strateegilist pööret.“ Arvuliselt toimepiirkondade määramine

tekitab segadust ja seab raamid võimalikele piirkonna arengutele.

Planeeringust üldiselt

Arvamus:

1. Planeeringu tekst on väga ebaühtlane. Konkreetselt, punkide kaupa sõnastatud

planeerimise põhimõtted vahelduvad arusaamatute lausekonstruktsioonide i , korduste

ii ja

üleriigilisele planeeringule ebakohase detailsusega iii

.

2. Samuti on planeeringu veebiraamatus orienteerumine raske, erinevat tüüpi menüüdes

(fikseeritud paneelis üks vaade, rippmenüü märkamatus kohas jne) orienteerumine ei ole

lihtne. Liialt palju on alajaotusi, nende alajaotusi ja siis veel kord alajaotusi, see

raskendab tekstist aru saamist, selle jälgimist ja viitamist.

3. Tihti kajastab tekst olemasolevat olukorda ja ei ole suunatud tulevikku või on

ebarealistlik iv

.

- 2 -

Ettepanek:

Üle vaadata planeeringu peatükk 3.4 Elurikkad kompaktsed asulad ja loobuda kogu peatükis

sellisest detailsusest. Üleriigiline planeering strateegilise dokumendina ei peaks sõnastama muru

niitmise viise või puhmaste ümber istutamist.

Lai riigikaitse kui ruumilise toimimise alustala

Ettepanek:

1. „6. Idapiiri väljaehitamisega ja selle valvamisega seotud tegevusteks on oluline luua

eritingimused, mis võimaldavad ehitada piiriribale piiri valvamiseks vajalikku taristut,

seiresüsteeme ning rajada nende toimimiseks vajalikke kommunikatsioone.“ Palume

planeeringus (või elluviimiskavas) täpsustada, kes ja milliseks ajaks loob eritingimused

piiriribale piiri valvamiseks vajalikku taristu ehitamiseks.

2. Peatükis 3.1 on sõnastatud: „Sõjaliste üksuste ning võimete tõhusa väljaõppega, sh suure

laskeulatusega relvade ja laskemoona kasutamisega, kaasneb suur maavajadus. /…/ Uue

suunana on suure maavajadusega ka drooniõppe harjutusväljade rajamise vajadus, sest

seal tuleb harjutada nii füüsilise kui ka elektroonilise segamise elemente, mida ei ole

võimalik läbi viia asustatud piirkondade kohal.“ Nagu planeeringus on sõnastatud, et

tegemist on suure ruumivajadusega, siis teeme ettepaneku üleriigilises planeeringus leida

need asukohad, mis on vajalikud näiteks nimetatud drooniõppe läbiviimiseks.

Tugevatel keskustel põhinev asustus

Arvamus:

1. Põlva Vallavalitsus ei nõustu mõjude hindamise aruande soovitusega „täpsustada

planeeringu seletuskirjas asustuse rollijaotust, mis tooks välja kümne toimepiirkonna

keskuse kui majanduse arenguveduri rolli. Eesmärk on tugevdada neid funktsioone, mida

väiksemates maakonnakeskustes paratamatult ei ole või on minimaalses määras (teadus-

arendustegevus, innovatsioon, tegevusaladelt mitmekesine ettevõtlus jne). Sel viisil

selgineb, et väiksematelt keskustelt "ei võeta midagi ära".“ Just väiksematelt keskustelt

„ära võtmiseni“ viib 10 toimepiirkonna keskuse mudel, sest on olema tuntav oht

väiksemate keskuste funktsioonide koondamises suurematesse. See omakorda toob kaasa

tagamaa nõrgenemise ja veelgi suurema pealinnastumise ohu. Senine, kehtivas

üleriigilises planeeringus olev, asustusmudel ei ole toiminud seepärast, et riik ise ei ole

sellest juhindunud vaid lasknud asustusel pealinna suunas omasoodu valguda.

2. Alapunktis 3.3.1 Tugevate keskuste Eesti asustusmudel seisab: „Piirkondlikud linnad –

pakuvad mitmekesiseid töökohti ja põhiteenuseid, suuremates maakonnakeskustes ka

kõrgema tasandi teenuseid (rakenduskõrgkoolid, teatrid, kontserdimajad) ja

operatiivteenuseid. Tagada tuleb head taktipõhised ühendused suuremate linnadega.

Fookuses on kohapealse arenguvõimekuse toetamine ettevõtlus- ja/või

innovatsioonikeskuste näol.„ Põlva Vallavalitsus näeb sellises sõnastuses varjatud ohtu,

et üleriigilise planeeringu koostamisel on vaid näiliselt loobutud 10 vedurlinna

kontseptsioonist ning maakonnakeskused jagatakse endiselt suuremateks ja

väiksemateks. Samale mõttele viitab ka joonisel 7 kujutatu: riigi tasandi valitsussektori

teenused on lisaks pealinnale üksnes regionaalsetes linnades ja et piirkondlikes linnadest

üksnes suuremates maakonnalinnades on kõrgema tasandi teenused.

3. Soovile, mitte loobuda 10 vedurlinna kontseptsioonist viitab ka peatüki 3.3.1 lõpus

toodud lause: „Eesti asustussüsteemi edasise planeerimise peamiseks fookuseks on

töörändel põhinevad toimepiirkonnad, mis ühendavad linnalised keskused oma

äärelinlike, väikelinlike ja maaliste tagamaadega.“ ja selle juures olev viide

alusuuringule.

4. Punktis 3.3.3.2 Pärandikeskne areng seisab: „Ehitatud pärandi väärtusi teadvustatakse

ruumiliste otsuste langetamisel: 4. hinnates ehitismälestiste mõjuvööndis (5 km

raadiuses) suuremahuliste (näiteks taastuvenergia) rajatiste kavandamisel kaasnevat

tervikmõju.“ Kas sellest saab järeldada, et kõikidele riikliku kaitse all olevatele ehitistele

määrab üleriigiline planeering 5 km suuruse raadiusega mõjuvööndi? Palume selgitada,

millele tuginedes on sellisele mõjuvööndi suuruseni jõutud ning kuidas kirikust või

- 3 -

mõisahoonest 5 km kaugusel asuv tootmiskompleks, riigikaitseline rajatis, tuule- või

päikesepark mõjutab pärandit ja selle säilimist.

5. Leiame, et riik peaks maakonna keskuste vahel just hajusalt jaotama riigi funktsioone,

kui neid just ei planeerita igasse keskusesse. See tähendab, et kui mitme maakonna

vajadusest on teenuse tagamine mõistlik koondada ühte keskusesse, siis teise funktsiooni

puhul sarnasel põhimõttel koondataks see teise piirkonna keskusesse. Planeerimisel

tuleks lähtuda põhimõttest, et suuremat piirkondliku mõju avalduvad riigi funktsioonid

planeeritakse just piirkonna mõistes sellesse maakonna keskusesse, mis arengu

seisukohalt vajab enim tuge. See tagaks põhimõtte, et riik selgelt suunab enda

funktsioonide planeerimisega regionaalpoliitikat nii, et soodustab keskuste arengute

mõttes ühtlasemat põhimõtet.

Ettepanek:

1. Tugevdada Tartu osatähtsust nimetades Tartu koos Tallinnaga rahvusvaheliseks linnaks.

Leiame, et üksnes tugev, heade (rahvusvaheliste) ühendustega ja tugeva majandusega

Tartu suudab jätkuvat pealinnastumist pidurdada.

2. Joonis 7 – näidata kõrgema taseme teenuseid kõikides maakonnalinnades ja näha ette

piirkonnalinnade head taktipõhised ühendused pealinna ja/või regionaalse linnaga, mitte

üksnes suuremate linnadega.

3. Joonis 8 – lisada skeemile linnu oma vahel ühendavate joonte tähendus. Samuti kujutada

võrdele tasemele asetatud linnu ühesuuruste punktidena. Hetkel puuduvad ühendused

Põlva ja Võru ning Tartu ja Võru vahel.

4. 3.3.2.1 Haridusvõrgustik „2. Õppes osalemise võimalused tagatakse ühistranspordiga.“

Õpilastransport on tavaliselt kohaliku omavalitsuse korraldatud teenus, mille eesmärk on

täita põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevat kohustust tagada õpilastele

kooliskäimise võimalus. Palume planeeringu koostajatel see punkt läbi mõelda, kui

teostatav see on ja millised mõjud sellega kaasnevad. Teadaolevalt on Haridus- ja

teadusministeerium soovitanud alates 25/26 õppeaastast alustada koolides õppetööga kell

9, samas kui enamikes töökohtades algab tööpäev kell 8. Juba nüüd on ühistranspordi

korralduses tekkinud probleeme, sest ühe kasutajagrupi järgi ühistransporti korraldades

jääb teine grupp ebasoodsasse olukorda. Tunniajaste vahedega ühistranspordi üleval

hoidmine hajaasustuses ei ole mõeldav.

5. Punktis 3.3.2.2 Tervishoiuvõrgustik seisab: „2. Kogu Eestis on hästi ligipääsetavad (ca

15 minutit ühistranspordiga, rattaga või jala) terviserajad ja vabaõhu spordi- ja

puhkealad.“ Teeme ettepaneku sõnastust korrigeerida, sest kogu Eesti hõlmab ka

hajaasustust kus terviseradade ja spordialade rajamine 15 minutilise teekonna kaugusele

ei ole otstarbekas ega ka reaalselt võimalik. Vabas õhus jalutamise, jooksmise ja

jalgrattasõidu võimalused on hajaasustuses tagatud, aga mitte selleks ette nähtud taristu

toel vaid ümbritsevatel teedel, metsatukkades, järvede ääres jne.

Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud

Arvamus:

1. Põlva Vallavalitsus toetab peatükis 3.6.1 Rohevõrgustik toodud lähenemist, et rohelise

võrgustiku puhul on oluline nii sidusus kui ökoloogiline kvaliteet, samuti on tähtis selle

roll asustuse suunamisel, mh linnaliste alade kompaktsuse tagamisel.

2. Põlva Vallavalitsus nõustub mõjude hinnangus tooduga: „Soovitused üleriigilise

planeeringu täpsustamiseks ja rakendamiseks: 5. Tuua planeeringu seletuskirjas selgelt

esile vajadus määratleda riiklikul tasandil olulised rohevõrgustiku elemendid, nende

eesmärgid ja säilimiseks vajalikud tingimused. Rohevõrgustiku alusuuring tõi esile, et

vastutus rohevõrgustiku toimimise eest on ebaselge ning killustunud kohalike

omavalitsuste tasandile. Planeeringu seletuskirjas/elluviimise kavas on soovitatav

täpsustada riigi ja kohaliku tasandi rollijaotus ning seada eesmärgiks määratleda nt

regionaalsete või piirkondlike teemaplaneeringute abil riiklikult olulised rohevõrgustiku

elemendid, mille toimimise tagamine on eeskätt riigi vastutus. Selline selgus looks aluse

ühtsemaks ruumiliseks käsitluseks ja vastutuse tegelikuks kandumiseks. Oluline on

määratleda, millised riigitasandi elemendid on kriitilise tähtsusega ja nö ülejäänud

võrgustiku selgrooks. Nende alade eesmärk ei tohiks olla vaid senise ökoloogilise

- 4 -

seisundi säilitamine, vaid võrgustiku toimimiseks hädavajaliku kvaliteedi tagamine, mis

eelduslikult tähendab esinduslikku ökoloogilist seisundit.“ Üleriigiline planeering ei tohi

taganeda kriitilise tähtsusega riigi tasandi rohevõrgustiku elementide defineerimisest ja

määramisest ega lükata vastutust võrgustiku toimimisest tundmatusse. Tegemist on

valdkonnaga, kus riigil peab olema selge vastutus ja see tuleb ka ruumiliselt määrata (nt

kaitsealad).

Ettepanek:

1. Määratleda riiklikul tasandil olulised rohevõrgustiku elemendid, nende eesmärgid ja

säilimiseks vajalikud tingimused ja esitada need joonisena. Oluline on, et üleriigiline

planeering määraks just riigi tasandil olulised elemendid, mitte ei kaardistaks

üldplaneeringutes täpsustatud rohevõrgustikku.

2. Määratleda peatükis 3.6.2 Väärtuslikud maastikud nimetatud rahvusmaastikud või siis

nende määramise kriteeriumid. Kehtivas üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seisab:

"Välja tuleb töötada Eesti rahvusmaastike määratlemise ja nende säilimist tagavad

tingimused. See eeldab kindlasti maavalitsuste varasemate vastavasisuliste nimistute,

kirjelduste ja tingimuste ülevaatamist." Ei ole aktsepteeritav, et rahvusmaastike

määratlemine lükatakse veelkord teadmata kaugusesse.

Asustuse arengut toetav kestlik liikumine

Arvamus:

1. Peatüki 3.7.2 Raudteed ja rööbastransport, p 1 sõnastab, et raudteepeatuste lähedased

asumid on eelisarendatud. Sellega pannakse asustuse suunamise surve kohalikele

omavalitsustele, jäetakse aga tähelepanuta, et raudteejaamade ja -peatuste arendamine ja

nende seisukord, ka juurdepääs ja ligipääsetavus on sama oluline kui raudteeühendus.

Ettepanek:

1. Täiendada peatükki 3.7.2 ja tuua välja, et keskused, kus täna on juba tagatud raudtee

ühendus Tartu või Tallinnaga on riigi ülesanne arendada välja korrektne raudteejaam. See

loob alles eeldused, et piirkond saab sellest tugevusest tulenevalt asuda piirkonda

eelisarendama.

2. Lisada peatükki 3.7.6 Õhuliiklus mõte, et aktiviseerida tuleb väiksemate lennuväljade

kasutust. Senised peamiselt hobieesmärgil kasutatud lennuväljad tuleb arendada

kommerts ja riigikaitselist droonindust võimaldavateks ja ka droonindusega seotud

hariduse omandamise kohtadeks (näiteks Põlva vallas paiknev Ridali lennuväli).

Tähelepanekud Lisa 1. Asulasiseste tüüpide tabel kohta

1. Näitaja tihedus kahanevas piirkonnas, asustuse tüüp äärelinn – uushoonestus vaid

ajalooliselt hoonestatud alal või olemasoleva tehnilise taristuga aladel. Ja asustuse

tüübis eeslinn/valglinn - uushoonestus vaid ajalooliselt hoonestatud alal (näiteks

taluhoonestuse asemel) või erandkorras. Arusaamatu ja rakendamatu tingimus. Saame

aru, et mõte on mitte lasta asustusel välja valguda kompaktselt asustatud alalt, aga kuidas

nimetada eeslinnaks ala, kus ongi ainult ajalooline taluhoonestus või kust päriselt välja

kujunenud eeslinnast leida seda ajaloolist taluhoonestust.

2. Näitaja eluaseme tüübid kahanevas piirkonnas, asustuse tüüp ajalooline linnasüda –

libatud ajalooliselt väljakujunenud eluasemetüübid. Vaja täpsustada, millisest ajahetkest

loetakse eluasemetüüpe ajalooliselt välja kujunenuks. Näiteks Võru linna südames on nii

18. sajandi lõpust ja 19. sajandist pärit vana madalat puithoonestust kui ka 1970ndatel

ehitatud massiivseid kortermaju. Või teise näitena Põlva, kus II Maailmasõja eelsest

linnasüdamest on alles üksikud hooned ja nõukogude ajal eluhooneid ajaloolisse

linnasüdamesse ei ehitatud, siis millistest eluasemetüüpidest tuleks juhinduda? Kui

eesmärk on linnade keskuste tihendamine, siis otstarbekas lubada ka ajaloolistest

eluasemetüüpidest teistsuguseid mahte ja tüüpe. Asustuse tüübile äärelinn lisada oma

lahter ja traditsioonilistele eluasemetüüpidele lisada ka mitmekesisuse nõue.

- 5 -

3. Näitaja rohevõrk/elurikkus, asustuse tüüp eeslinn/valglinn; väikelinn; asula – nimetatud,

et hea juurdepääs tuleb tagada suurematele rohevõrgustiku tugialadele hajaasustuses.

Millised on need suuremad tugialad ning kui ökoloogilise sidususe ja mitmekesisuse

hoidmine on oluline, siis miks peab olema tagatud nendele aladele juurdepääs?

4. Näitaja liikuvus, asustuse tüüp äärelinn; eeslinn/valglinn; väikelinn; asula – mis vahe on

mitmekesistel ja erinevatel liikuvusvõimalustel? Ettepanek sõnastus ühtlustada.

Loodame, et üleriigilise planeeringu koostajad arvestavad Põlva Vallavalitsuse ettepanekutega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rene Kintsiraud

abivallavanem

5627 5386, [email protected]

Tiia Zuppur

5347 1669, [email protected]

i Peatükis 3.3.3 Asustuse suunamise üldised põhimõtted, punktis 3.3.3.2 Pärandikeskne areng: „Ehitatud pärandi

väärtusi teadvustatakse ruumiliste otsuste langetamisel: 2. sidudes uusarendused mõtestatult ajalooliste hoonete ja

hoonestuselementide, tänavate, maastikuelementide ja paikkonna arhitektuurikeelega.

Peatükis 3.4.Elurikkad kompaktsed asulad, punkt 8. Elurikka linna kujundamisel: ei ole linnaloodus koondatud

ainult rohealadeks, parkideks ega muudeks massiivideks, vaid hargneb olukorrapõhiselt, ühtlase kvaliteetse

tihedusega erinevas skaalas linnastruktuuri osadesse (tänavad, väljakud, magistraalid jne). Eesmärgiks on saavutada

elurikka linnalooduse võrk, mis ulatub linnas kõikjale ning on tajutav igas skaalas.

ii Peatüki 3.3.2 Teenuste kättesaadavus, punktis 3.3.2.1 Haridusvõrgustik punkt 8: Avaliku raha eest rajatud koolide

ja lasteaedade liikumis- ja sporditaristu on avatud ja ligipääsetav inimestele ka õppetöövälisel ajal. Peatükis 3.3.2.2

Tervishoiuvõrgustik punkt 3.Terviseradade ja tervisespordikeskuste rajamisel arvestatakse elanikkonna

paiknemisega, et tagada võimalikult suur kasutajate hulk. Muuhulgas on ligipääsetav avaliku raha eest rajatud

koolide ja lasteaedade liikumis- ja sporditaristu.

iii

Peatükk 3.4 Elurikkad kompaktsed asulad punkti 8, alajaotuse b punkt (3): kui erinevatel põhjustel ei ole võimalik

kooslusi säilitada, püütakse neid siirdada (rohttaimi, puhmaid jms) ja ümber istutada (sh suuri puid ja põõsaid); või

siis sama punkti alajaotuses i. linnalooduse hoolduses seatakse eesmärgiks kasutada alternatiivseid meetodeid (nt

lammaste hooajaline karjatamine, müravaba niitmine jne).

iv Peatükk 3.8.4 Sidevõrgustik p 3 sõnastab vajaduse maakonna ja üldplaneeringutes ette näha sidetaristu asukohad.

Arvestades nimetatud planeeringute üldistusastet ei ole see mõeldav ega ka otstarbekas.

PÕLVA VALLAVALITSUS

Maarja tn 2 tel 799 9470 Swedbank AS

63307 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673

Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank

EE021010402018689001

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie: 25.02.2026 nr 13-1/712-1

Meie: 09.04.2026 nr 7-6/26-487-3

Arvamus ja ettepanekud üleriigilise

planeeringu “Eesti 2050“ eelnõu kohta

Põlva Vallavalitsusel on hea meel tõdeda, et üleriigilise planeeringu koostamisel on arvestatud

mh ka Põlva Vallavalitsuse 04.12.2025 kirjas nr 7-6/25-2308-1 välja toodud seisukohtadega.

Tunnustame, et 10 vedurlinna toimepiirkonnal põhinev lähenemine asendati tugevate keskuste

arengumudeliga. Põlva on maakonnakeskusena tugev keskus, millel on õiglase riigipoolse

toetuse ja planeerimise korral võimalik säilitada enda oluline regionaalpoliitiline eesmärk.

Rõhutame jätkuvalt, et Tallinna mõju suurenemist ja sellega kaasnevat üle-eestilist regionaalset

ebavõrdsust on võimalik peatada üksnes teiste regionaalsete linnade jõulise riigipoolse

tugevdamisega ning maakonnakeskuste iseärasustest tulenevate paindlike arendustegevustega.

Koostöös kohaliku omavalitsuse ja piirkonna elanikega moodustuvad tugevad ja jätkusuutlikud

regioonid, mis esindaksid ja veaksid ühiselt eest vastava piirkonna huve, mis omakorda lähtuksid

riigi laiematest eesmärkidest. Maakonnakeskuste võrdsele tasemele asetamine annab kõigile

maakondadele võimaluse esile tuua omad eelised ning üheskoos riigiga tagada

regioonikeskustele tagamaa säilimise.

Põlva Vallavalitsus ei nõustu mõjuhinnangus tooduga: „See mudel põhineb 10 toimepiirkonna

keskustel kui majandusarengu vedurlinnadel, säilitab väiksemate keskuste rolli kohalikes

majanduses (nii töökohtade kui teenuste pakkujana) ning suunab kasvukeskusi ruumi- ja

ressursitõhusamalt toimima. Selline lähenemine võimaldab tasakaalustada pealinnastumise

mõju, säilitada regionaalseid eripärasid ja kasutada ruumiressursse säästlikult, ilma et Eesti

areng eeldaks ebarealistlikku strateegilist pööret.“ Arvuliselt toimepiirkondade määramine

tekitab segadust ja seab raamid võimalikele piirkonna arengutele.

Planeeringust üldiselt

Arvamus:

1. Planeeringu tekst on väga ebaühtlane. Konkreetselt, punkide kaupa sõnastatud

planeerimise põhimõtted vahelduvad arusaamatute lausekonstruktsioonide i , korduste

ii ja

üleriigilisele planeeringule ebakohase detailsusega iii

.

2. Samuti on planeeringu veebiraamatus orienteerumine raske, erinevat tüüpi menüüdes

(fikseeritud paneelis üks vaade, rippmenüü märkamatus kohas jne) orienteerumine ei ole

lihtne. Liialt palju on alajaotusi, nende alajaotusi ja siis veel kord alajaotusi, see

raskendab tekstist aru saamist, selle jälgimist ja viitamist.

3. Tihti kajastab tekst olemasolevat olukorda ja ei ole suunatud tulevikku või on

ebarealistlik iv

.

- 2 -

Ettepanek:

Üle vaadata planeeringu peatükk 3.4 Elurikkad kompaktsed asulad ja loobuda kogu peatükis

sellisest detailsusest. Üleriigiline planeering strateegilise dokumendina ei peaks sõnastama muru

niitmise viise või puhmaste ümber istutamist.

Lai riigikaitse kui ruumilise toimimise alustala

Ettepanek:

1. „6. Idapiiri väljaehitamisega ja selle valvamisega seotud tegevusteks on oluline luua

eritingimused, mis võimaldavad ehitada piiriribale piiri valvamiseks vajalikku taristut,

seiresüsteeme ning rajada nende toimimiseks vajalikke kommunikatsioone.“ Palume

planeeringus (või elluviimiskavas) täpsustada, kes ja milliseks ajaks loob eritingimused

piiriribale piiri valvamiseks vajalikku taristu ehitamiseks.

2. Peatükis 3.1 on sõnastatud: „Sõjaliste üksuste ning võimete tõhusa väljaõppega, sh suure

laskeulatusega relvade ja laskemoona kasutamisega, kaasneb suur maavajadus. /…/ Uue

suunana on suure maavajadusega ka drooniõppe harjutusväljade rajamise vajadus, sest

seal tuleb harjutada nii füüsilise kui ka elektroonilise segamise elemente, mida ei ole

võimalik läbi viia asustatud piirkondade kohal.“ Nagu planeeringus on sõnastatud, et

tegemist on suure ruumivajadusega, siis teeme ettepaneku üleriigilises planeeringus leida

need asukohad, mis on vajalikud näiteks nimetatud drooniõppe läbiviimiseks.

Tugevatel keskustel põhinev asustus

Arvamus:

1. Põlva Vallavalitsus ei nõustu mõjude hindamise aruande soovitusega „täpsustada

planeeringu seletuskirjas asustuse rollijaotust, mis tooks välja kümne toimepiirkonna

keskuse kui majanduse arenguveduri rolli. Eesmärk on tugevdada neid funktsioone, mida

väiksemates maakonnakeskustes paratamatult ei ole või on minimaalses määras (teadus-

arendustegevus, innovatsioon, tegevusaladelt mitmekesine ettevõtlus jne). Sel viisil

selgineb, et väiksematelt keskustelt "ei võeta midagi ära".“ Just väiksematelt keskustelt

„ära võtmiseni“ viib 10 toimepiirkonna keskuse mudel, sest on olema tuntav oht

väiksemate keskuste funktsioonide koondamises suurematesse. See omakorda toob kaasa

tagamaa nõrgenemise ja veelgi suurema pealinnastumise ohu. Senine, kehtivas

üleriigilises planeeringus olev, asustusmudel ei ole toiminud seepärast, et riik ise ei ole

sellest juhindunud vaid lasknud asustusel pealinna suunas omasoodu valguda.

2. Alapunktis 3.3.1 Tugevate keskuste Eesti asustusmudel seisab: „Piirkondlikud linnad –

pakuvad mitmekesiseid töökohti ja põhiteenuseid, suuremates maakonnakeskustes ka

kõrgema tasandi teenuseid (rakenduskõrgkoolid, teatrid, kontserdimajad) ja

operatiivteenuseid. Tagada tuleb head taktipõhised ühendused suuremate linnadega.

Fookuses on kohapealse arenguvõimekuse toetamine ettevõtlus- ja/või

innovatsioonikeskuste näol.„ Põlva Vallavalitsus näeb sellises sõnastuses varjatud ohtu,

et üleriigilise planeeringu koostamisel on vaid näiliselt loobutud 10 vedurlinna

kontseptsioonist ning maakonnakeskused jagatakse endiselt suuremateks ja

väiksemateks. Samale mõttele viitab ka joonisel 7 kujutatu: riigi tasandi valitsussektori

teenused on lisaks pealinnale üksnes regionaalsetes linnades ja et piirkondlikes linnadest

üksnes suuremates maakonnalinnades on kõrgema tasandi teenused.

3. Soovile, mitte loobuda 10 vedurlinna kontseptsioonist viitab ka peatüki 3.3.1 lõpus

toodud lause: „Eesti asustussüsteemi edasise planeerimise peamiseks fookuseks on

töörändel põhinevad toimepiirkonnad, mis ühendavad linnalised keskused oma

äärelinlike, väikelinlike ja maaliste tagamaadega.“ ja selle juures olev viide

alusuuringule.

4. Punktis 3.3.3.2 Pärandikeskne areng seisab: „Ehitatud pärandi väärtusi teadvustatakse

ruumiliste otsuste langetamisel: 4. hinnates ehitismälestiste mõjuvööndis (5 km

raadiuses) suuremahuliste (näiteks taastuvenergia) rajatiste kavandamisel kaasnevat

tervikmõju.“ Kas sellest saab järeldada, et kõikidele riikliku kaitse all olevatele ehitistele

määrab üleriigiline planeering 5 km suuruse raadiusega mõjuvööndi? Palume selgitada,

millele tuginedes on sellisele mõjuvööndi suuruseni jõutud ning kuidas kirikust või

- 3 -

mõisahoonest 5 km kaugusel asuv tootmiskompleks, riigikaitseline rajatis, tuule- või

päikesepark mõjutab pärandit ja selle säilimist.

5. Leiame, et riik peaks maakonna keskuste vahel just hajusalt jaotama riigi funktsioone,

kui neid just ei planeerita igasse keskusesse. See tähendab, et kui mitme maakonna

vajadusest on teenuse tagamine mõistlik koondada ühte keskusesse, siis teise funktsiooni

puhul sarnasel põhimõttel koondataks see teise piirkonna keskusesse. Planeerimisel

tuleks lähtuda põhimõttest, et suuremat piirkondliku mõju avalduvad riigi funktsioonid

planeeritakse just piirkonna mõistes sellesse maakonna keskusesse, mis arengu

seisukohalt vajab enim tuge. See tagaks põhimõtte, et riik selgelt suunab enda

funktsioonide planeerimisega regionaalpoliitikat nii, et soodustab keskuste arengute

mõttes ühtlasemat põhimõtet.

Ettepanek:

1. Tugevdada Tartu osatähtsust nimetades Tartu koos Tallinnaga rahvusvaheliseks linnaks.

Leiame, et üksnes tugev, heade (rahvusvaheliste) ühendustega ja tugeva majandusega

Tartu suudab jätkuvat pealinnastumist pidurdada.

2. Joonis 7 – näidata kõrgema taseme teenuseid kõikides maakonnalinnades ja näha ette

piirkonnalinnade head taktipõhised ühendused pealinna ja/või regionaalse linnaga, mitte

üksnes suuremate linnadega.

3. Joonis 8 – lisada skeemile linnu oma vahel ühendavate joonte tähendus. Samuti kujutada

võrdele tasemele asetatud linnu ühesuuruste punktidena. Hetkel puuduvad ühendused

Põlva ja Võru ning Tartu ja Võru vahel.

4. 3.3.2.1 Haridusvõrgustik „2. Õppes osalemise võimalused tagatakse ühistranspordiga.“

Õpilastransport on tavaliselt kohaliku omavalitsuse korraldatud teenus, mille eesmärk on

täita põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevat kohustust tagada õpilastele

kooliskäimise võimalus. Palume planeeringu koostajatel see punkt läbi mõelda, kui

teostatav see on ja millised mõjud sellega kaasnevad. Teadaolevalt on Haridus- ja

teadusministeerium soovitanud alates 25/26 õppeaastast alustada koolides õppetööga kell

9, samas kui enamikes töökohtades algab tööpäev kell 8. Juba nüüd on ühistranspordi

korralduses tekkinud probleeme, sest ühe kasutajagrupi järgi ühistransporti korraldades

jääb teine grupp ebasoodsasse olukorda. Tunniajaste vahedega ühistranspordi üleval

hoidmine hajaasustuses ei ole mõeldav.

5. Punktis 3.3.2.2 Tervishoiuvõrgustik seisab: „2. Kogu Eestis on hästi ligipääsetavad (ca

15 minutit ühistranspordiga, rattaga või jala) terviserajad ja vabaõhu spordi- ja

puhkealad.“ Teeme ettepaneku sõnastust korrigeerida, sest kogu Eesti hõlmab ka

hajaasustust kus terviseradade ja spordialade rajamine 15 minutilise teekonna kaugusele

ei ole otstarbekas ega ka reaalselt võimalik. Vabas õhus jalutamise, jooksmise ja

jalgrattasõidu võimalused on hajaasustuses tagatud, aga mitte selleks ette nähtud taristu

toel vaid ümbritsevatel teedel, metsatukkades, järvede ääres jne.

Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud

Arvamus:

1. Põlva Vallavalitsus toetab peatükis 3.6.1 Rohevõrgustik toodud lähenemist, et rohelise

võrgustiku puhul on oluline nii sidusus kui ökoloogiline kvaliteet, samuti on tähtis selle

roll asustuse suunamisel, mh linnaliste alade kompaktsuse tagamisel.

2. Põlva Vallavalitsus nõustub mõjude hinnangus tooduga: „Soovitused üleriigilise

planeeringu täpsustamiseks ja rakendamiseks: 5. Tuua planeeringu seletuskirjas selgelt

esile vajadus määratleda riiklikul tasandil olulised rohevõrgustiku elemendid, nende

eesmärgid ja säilimiseks vajalikud tingimused. Rohevõrgustiku alusuuring tõi esile, et

vastutus rohevõrgustiku toimimise eest on ebaselge ning killustunud kohalike

omavalitsuste tasandile. Planeeringu seletuskirjas/elluviimise kavas on soovitatav

täpsustada riigi ja kohaliku tasandi rollijaotus ning seada eesmärgiks määratleda nt

regionaalsete või piirkondlike teemaplaneeringute abil riiklikult olulised rohevõrgustiku

elemendid, mille toimimise tagamine on eeskätt riigi vastutus. Selline selgus looks aluse

ühtsemaks ruumiliseks käsitluseks ja vastutuse tegelikuks kandumiseks. Oluline on

määratleda, millised riigitasandi elemendid on kriitilise tähtsusega ja nö ülejäänud

võrgustiku selgrooks. Nende alade eesmärk ei tohiks olla vaid senise ökoloogilise

- 4 -

seisundi säilitamine, vaid võrgustiku toimimiseks hädavajaliku kvaliteedi tagamine, mis

eelduslikult tähendab esinduslikku ökoloogilist seisundit.“ Üleriigiline planeering ei tohi

taganeda kriitilise tähtsusega riigi tasandi rohevõrgustiku elementide defineerimisest ja

määramisest ega lükata vastutust võrgustiku toimimisest tundmatusse. Tegemist on

valdkonnaga, kus riigil peab olema selge vastutus ja see tuleb ka ruumiliselt määrata (nt

kaitsealad).

Ettepanek:

1. Määratleda riiklikul tasandil olulised rohevõrgustiku elemendid, nende eesmärgid ja

säilimiseks vajalikud tingimused ja esitada need joonisena. Oluline on, et üleriigiline

planeering määraks just riigi tasandil olulised elemendid, mitte ei kaardistaks

üldplaneeringutes täpsustatud rohevõrgustikku.

2. Määratleda peatükis 3.6.2 Väärtuslikud maastikud nimetatud rahvusmaastikud või siis

nende määramise kriteeriumid. Kehtivas üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seisab:

"Välja tuleb töötada Eesti rahvusmaastike määratlemise ja nende säilimist tagavad

tingimused. See eeldab kindlasti maavalitsuste varasemate vastavasisuliste nimistute,

kirjelduste ja tingimuste ülevaatamist." Ei ole aktsepteeritav, et rahvusmaastike

määratlemine lükatakse veelkord teadmata kaugusesse.

Asustuse arengut toetav kestlik liikumine

Arvamus:

1. Peatüki 3.7.2 Raudteed ja rööbastransport, p 1 sõnastab, et raudteepeatuste lähedased

asumid on eelisarendatud. Sellega pannakse asustuse suunamise surve kohalikele

omavalitsustele, jäetakse aga tähelepanuta, et raudteejaamade ja -peatuste arendamine ja

nende seisukord, ka juurdepääs ja ligipääsetavus on sama oluline kui raudteeühendus.

Ettepanek:

1. Täiendada peatükki 3.7.2 ja tuua välja, et keskused, kus täna on juba tagatud raudtee

ühendus Tartu või Tallinnaga on riigi ülesanne arendada välja korrektne raudteejaam. See

loob alles eeldused, et piirkond saab sellest tugevusest tulenevalt asuda piirkonda

eelisarendama.

2. Lisada peatükki 3.7.6 Õhuliiklus mõte, et aktiviseerida tuleb väiksemate lennuväljade

kasutust. Senised peamiselt hobieesmärgil kasutatud lennuväljad tuleb arendada

kommerts ja riigikaitselist droonindust võimaldavateks ja ka droonindusega seotud

hariduse omandamise kohtadeks (näiteks Põlva vallas paiknev Ridali lennuväli).

Tähelepanekud Lisa 1. Asulasiseste tüüpide tabel kohta

1. Näitaja tihedus kahanevas piirkonnas, asustuse tüüp äärelinn – uushoonestus vaid

ajalooliselt hoonestatud alal või olemasoleva tehnilise taristuga aladel. Ja asustuse

tüübis eeslinn/valglinn - uushoonestus vaid ajalooliselt hoonestatud alal (näiteks

taluhoonestuse asemel) või erandkorras. Arusaamatu ja rakendamatu tingimus. Saame

aru, et mõte on mitte lasta asustusel välja valguda kompaktselt asustatud alalt, aga kuidas

nimetada eeslinnaks ala, kus ongi ainult ajalooline taluhoonestus või kust päriselt välja

kujunenud eeslinnast leida seda ajaloolist taluhoonestust.

2. Näitaja eluaseme tüübid kahanevas piirkonnas, asustuse tüüp ajalooline linnasüda –

libatud ajalooliselt väljakujunenud eluasemetüübid. Vaja täpsustada, millisest ajahetkest

loetakse eluasemetüüpe ajalooliselt välja kujunenuks. Näiteks Võru linna südames on nii

18. sajandi lõpust ja 19. sajandist pärit vana madalat puithoonestust kui ka 1970ndatel

ehitatud massiivseid kortermaju. Või teise näitena Põlva, kus II Maailmasõja eelsest

linnasüdamest on alles üksikud hooned ja nõukogude ajal eluhooneid ajaloolisse

linnasüdamesse ei ehitatud, siis millistest eluasemetüüpidest tuleks juhinduda? Kui

eesmärk on linnade keskuste tihendamine, siis otstarbekas lubada ka ajaloolistest

eluasemetüüpidest teistsuguseid mahte ja tüüpe. Asustuse tüübile äärelinn lisada oma

lahter ja traditsioonilistele eluasemetüüpidele lisada ka mitmekesisuse nõue.

- 5 -

3. Näitaja rohevõrk/elurikkus, asustuse tüüp eeslinn/valglinn; väikelinn; asula – nimetatud,

et hea juurdepääs tuleb tagada suurematele rohevõrgustiku tugialadele hajaasustuses.

Millised on need suuremad tugialad ning kui ökoloogilise sidususe ja mitmekesisuse

hoidmine on oluline, siis miks peab olema tagatud nendele aladele juurdepääs?

4. Näitaja liikuvus, asustuse tüüp äärelinn; eeslinn/valglinn; väikelinn; asula – mis vahe on

mitmekesistel ja erinevatel liikuvusvõimalustel? Ettepanek sõnastus ühtlustada.

Loodame, et üleriigilise planeeringu koostajad arvestavad Põlva Vallavalitsuse ettepanekutega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rene Kintsiraud

abivallavanem

5627 5386, [email protected]

Tiia Zuppur

5347 1669, [email protected]

i Peatükis 3.3.3 Asustuse suunamise üldised põhimõtted, punktis 3.3.3.2 Pärandikeskne areng: „Ehitatud pärandi

väärtusi teadvustatakse ruumiliste otsuste langetamisel: 2. sidudes uusarendused mõtestatult ajalooliste hoonete ja

hoonestuselementide, tänavate, maastikuelementide ja paikkonna arhitektuurikeelega.

Peatükis 3.4.Elurikkad kompaktsed asulad, punkt 8. Elurikka linna kujundamisel: ei ole linnaloodus koondatud

ainult rohealadeks, parkideks ega muudeks massiivideks, vaid hargneb olukorrapõhiselt, ühtlase kvaliteetse

tihedusega erinevas skaalas linnastruktuuri osadesse (tänavad, väljakud, magistraalid jne). Eesmärgiks on saavutada

elurikka linnalooduse võrk, mis ulatub linnas kõikjale ning on tajutav igas skaalas.

ii Peatüki 3.3.2 Teenuste kättesaadavus, punktis 3.3.2.1 Haridusvõrgustik punkt 8: Avaliku raha eest rajatud koolide

ja lasteaedade liikumis- ja sporditaristu on avatud ja ligipääsetav inimestele ka õppetöövälisel ajal. Peatükis 3.3.2.2

Tervishoiuvõrgustik punkt 3.Terviseradade ja tervisespordikeskuste rajamisel arvestatakse elanikkonna

paiknemisega, et tagada võimalikult suur kasutajate hulk. Muuhulgas on ligipääsetav avaliku raha eest rajatud

koolide ja lasteaedade liikumis- ja sporditaristu.

iii

Peatükk 3.4 Elurikkad kompaktsed asulad punkti 8, alajaotuse b punkt (3): kui erinevatel põhjustel ei ole võimalik

kooslusi säilitada, püütakse neid siirdada (rohttaimi, puhmaid jms) ja ümber istutada (sh suuri puid ja põõsaid); või

siis sama punkti alajaotuses i. linnalooduse hoolduses seatakse eesmärgiks kasutada alternatiivseid meetodeid (nt

lammaste hooajaline karjatamine, müravaba niitmine jne).

iv Peatükk 3.8.4 Sidevõrgustik p 3 sõnastab vajaduse maakonna ja üldplaneeringutes ette näha sidetaristu asukohad.

Arvestades nimetatud planeeringute üldistusastet ei ole see mõeldav ega ka otstarbekas.