Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaruum.ee

Registrikood 70003098

Planeerimisseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse (strateegiliste investeeringute

ekspressrada) eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Austatud minister

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas 01.04.2026 kirjaga nr 2-2/1209-1 Maa- ja

Ruumiametile (MaRu) kooskõlastamiseks planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu, seletuskirja ja

rakendusaktide kavandid.

Esitame eelnõu, seletuskirja ja rakendusaktide kohta järgmised märkused ning ettepanekud.

1. Punkti 5 kohaselt täiendatakse paragrahvi 27 (Riigi eriplaneering ja selle koostamise korraldaja) lõigetega 31 ja 32, millega sätestatakse strateegiliselt olulise ehitise ja investeeringu põhitunnused

seaduse tasandil, kuid selle sisu on suures osas avatud ja sisustatud Vabariigi Valitsuse määruse

tasandil. Eelnõu paragrahvi 27 lõiked 3¹–3² annavad Vabariigi Valitsusele väga laia volituse kehtestada investeeringu kriteeriumid, sh vähima mahu, projektivaldkonnad , taotleja registrijärgse asukoha

piirangud ning hindamise korra, samas kui määruse kavandis on need sisulised tingimused juba

detailselt välja toodud (määruse § 2, § 5 ja § 6).

MaRu on seisukohal, et strateegiliselt olulise ehitise põhitunnused ja ekspressraja kohaldamise

põhikriteeriumid on mõistlik sätestada lühidalt ja selgelt ka seaduses.

2. Punkti 7 kohaselt täiendatakse seadust paragrahviga 27², mis võimaldab loobuda asukoha eelvaliku menetlusest ja kehtestada riigi eriplaneeringu (REP) detailse lahenduse alusel. Samuti on sätestatud

avalikustamise ja kaasamise põhimõtted, sh et detailse lahenduse koostamise menetluses avaldatakse teated vaid planeeringu koostamise korraldaja veebilehel ning PlanS § 44 lõikes 2 nimetatud asutusi ja

isikuid teavitatakse kirjalikult.

Kuigi seaduse muudatuse eesmärk on tagada strateegiliselt olulise ehitise menetluse efektiivne ja kiire

läbiviimine ning seetõttu on leitud, et selliste menetluste puhul on põhjendatud loobuda

populaarkaebuste esitamise võimalusest, ei ole MaRu hinnangul põhjendatud kitsendada avalikkuse võimalust planeeringu menetluses osaleda ja ettepanekuid esitada. Kui kaheetapilise REP-i

koostamisel toimub avalikkuse kaasamine läbi avalikustamise ja avaliku arutelu korraldamise, siis

Erkki Keldo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]

Teie 01.04.2026 nr 2-2/1209-1

Meie 09.04.2026 nr 1-10/26/4662-2

2

kavandatavas regulatsioonis avatud menetlust senisel kujul ja mahus ette ei nähta, kuigi tegemist võib olla suurt avalikku huvi omava objektiga, millega võib kaasneda ka negatiivseid mõjusid, mille osas

võib eeldada piirkonna elanike laiemat huvi. Ka projekteerimistingimuste menetluses

(ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg 1) on avalik menetlus ette nähtud EhS §-i 27 kohaldamisel. Seetõttu leiame, et kuna avalikes huvides vaidlustamise võimalust enam ette ei nähta, siis tuleks eelnõu

paragrahvi 27² kohases menetluses tugevamalt tagada isikute võimalikult varajane kaasamine, sh kohalike omavalitsuste ning puudutatud isikute ja asjaomaste asutuste sisuline kaasamine. Samuti

näeme vajadust korraldada vähemalt üks avalik väljapanek ja avalik arutelu ning korduv

avalikustamine juhul, kui lahendus oluliselt muutub. Avaliku menetluse läbiviimine selliste objektide kavandamisel oleks kooskõlas ka hea planeerimistavaga.

3. Paragrahvi 27² lõikes 5 sätestatakse, et riigi eriplaneeringu detailse lahendusena kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt ühe aasta möödumisel taotluse esitamisest arvates, kui

taotlus vastab PlanS § 3 lõike 6 punkti 21 alusel kehtestatud määruse kohase menetluse kiirkorras

läbiviimise taotluse nõuetele.

Leiame, et see tähtaeg on väga lühike eriti juhul, kui läbi viiakse keskkonnamõju strateegiline

hindamine (KSH). Samuti oleme seisukohal, et paragrahvi 27² kohase REP-i menetluse puhul ei ole otstarbekas haldusjärelevalve läbiviimine selle menetluse tähtaegade täitmise osas ning MaRu ei peaks

selle menetlusliigi puhul haldusjärelevalvet tegema.

4. Paragrahv 27² võimaldab REP-i kehtestada detailse lahenduse alusel eelvalikuta, kuid seadusest ei nähtu piisavalt selgelt, kuidas toimub alternatiivsete asukohtade kaalumine või muude mõistlikke

lahenduste leidmine. Samas jääb muudetava paragrahvi 30 loogika endiselt seotuks sobivaima asukoha

leidmisega.

MaRu teeb ettepaneku lisada paragrahvi 27² juurde tingimus, et eelvalikuta menetluses tuleb detailse

lahenduse ja KSH/KMH raames hinnata alternatiivide puhul vähemalt mõistlikke asukohti (kui neid on) mahu- või tehnoloogiaalternatiive ja nullalternatiivi ning analüüsida valitud lahenduse

põhjendatust võrreldes muude realistlike võimalustega.

5. Eelnõu kohaselt tehakse muudatused ka ehitusseadustikus (EhS) ning seadustikku täiendatakse 131.

peatükiga „Strateegiliselt oluline ehitis“ ning sätestatakse PT andmise alused s trateegiliselt olulise

ehitise püstitamiseks detailplaneeringu või selle koostamise kohustuse puudumisel (§ 121 2) ning riigi eriplaneeringu detailse lahenduse või detailplaneeringu olemasolul (§ 1213). Sätetes on toodud

mitmeid erisusi, mis võimaldavad strateegiliselt olulise ehitise rajamiseks anda PT-sid enamatel ja

suuremaid kõrvalekaldeid lubavatel alustel kui näeb ette kehtiv EhS-i PT andmise üldregulatsioon.

Sellega seoses palume täpsustada, millise planeeringuga vastuolu on paragrahvi 121 2 lõikes 3 mõeldud, kas vastuolu maakonnaplaneeringu või üldplaneeringuga ning selgitada paragrahvi 1212 lõikes 4 ja

paragrahvi 1213 lõike 5 punktis 1 toodud äri-, tootmis-, riigikaitsemaa juhtotstarbega sarnase maa

olemust. Samuti palume täpsustada ORME asukohaga seonduvaid tingimusi, millega strateegiliselt olulise ehitise REP võib vastuollu minna. Samuti palume selgitada, kas ORME puhul on eelnõus

mõeldud kehtivat ORME planeeringut (KOV EP) või olukorda, kus üldplaneeringus ei ole ORME

määratud või see on määratud teise asukohta või teise objekti tarbeks, mille kav andamiseks tuleb praegu koostada KOV EP. ORME puhul on nõutav vähemalt detailplaneering ja PT-de andmist saab

MaRu hinnangul kaaluda kui planeeringus on määratud juhtotstarve (äri-, tootmis-, riigikaitsemaa või sarnase juhtotstarbega maa) PT andmist võimaldab.

Ühtlasi märgime, et eelnõust ei selgu, kas siin on mõeldud ka võimalust kavandada ORME-t PT-ga või DP-ga juba sellel aastal, kui KOV EP instrument on PlanS-is veel olemas. Kuna seadus jõustub

üldises korras, võib juhtuda, et KOV EP regulatsioon on käesolevate muudatuste kehtima hakkamisel

veel endiselt kehtiv.

6. Eelnõu paragrahvi 1213 lõike 5 punkti 3 kohaselt nähakse ette võimalus täpsustada

projekteerimistingimustega asjakohasel juhul planeeringus sätestatud müra-, vibratsiooni-, saasteriski-

3

ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete muutmiseks. Eelnõust ei selgu, milles seisneb nende tingimuste võimalik täpsustamine. Neid tingimusi ei tohiks kindlasti PT-

ga leevendada selliselt, et negatiivsed häiringud suurenevad. Lahendus peab olema kooskõlas vastavate

õigusaktide ja normidega.

7. MaRu hinnangul sisaldab kavandatav PT andmise eriregulatsioon põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva üldise PT andmise reeglistiku ja põhimõtetega eelkõige võimaluses kehtivaid planeeringuid

sisuliselt ja olemuslikult muuta. See seab taotlejad ebavõrdsesse olukorda ning sellega võib kaasneda

olukord, kus keskkonda vähem mõjutava ehitise rajamiseks tuleb läbida o luliselt aeganõudvam detailplaneeringu menetlus samas kui strateegiliselt olulist ehitist võimaldatakse edaspidi püstitada nö

kiirendatud korras. Leiame, et PT-de andmine strateegiliselt olulise ehitise tarbeks peab olema

võimalik olukorras, kus planeeringuid olemuslikult ei muudeta. Seetõttu teeme ettepaneku täpsustada paragrahve 1212 ja 1213 nii, et PT-ga võib teha üksnes selliseid muudatusi, mis ei muuda üld- ega

detailplaneeringu põhilahendust, maa-ala ruumilise arengu põhisuundi ning mis on vajalikud projekti

tehniliseks täpsustamiseks või toimimise tagamiseks.

8. Eelnõu järgi on kontaktpunktil keskne roll taotluse kontrollimisel, hindamiskomisjoni kokkukutsumisel, eksperdikomisjoni töö juhtimisel ja menetluste koordineerimisel. Samas ei ole

piisavalt selge, kus lõpeb koordineeriv roll ja kus algab sisuline mõju üksikutele otsustele. Teeme

ettepaneku eelnõus sätestada, et ühtne kontaktpunkt koordineerib menetlusi, kogub infot ja korraldab komisjonide tööd, kuid ei asenda pädeva asutuse kaalutlusõigust ega kooskõlastusõigust.

9. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu paragrahvi 6 kohane hindamiskomisjoni ja paragrahvis 8 nimetatud eksperdikomisjoni koosseis ei näe sõnaselgelt ette riigiarhitekti või muud sõltumatut

ruumilise kvaliteedi eksperti. Hindamiskomisjoni koosseis on praegu valdkondlike asekantslerite, kontaktpunkti ja ELVL-i esindaja põhine. Palume kaaluda riigiarhitekti kaasamist strateegiliselt

oluliste investeeringute hindamiskomisjoni või vähemalt eksperdikomisjoni koosseisu. Arvestades, et

komisjonid teevad otsuseid, millel on lisaks majanduslikule ja julgeolekulisele mõõtmele ka oluline ruumiline ja avaliku ruumi kvaliteeti mõjutav mõju, peaks komisjonide töös olema tagatud ka

sõltumatu ruumilise kvaliteedi ja arhitektuurivaate esindatus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Bamberg

juhataja

Õigusosakond

Ivika Maavere 509 9196 [email protected] Eva-Maria Aitsam 509 1929 [email protected] Ele Kutti 5770 5901 [email protected]