Vastus pöördumisele

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Ivari Rannama Teie 20.03.2026 nr 13-1/712-4

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected] Meie 09.04.2026 nr 1-7/235-3

Üleriigilise planeeringu “Eesti 2050“ eelnõu

avalik väljapanek

Edastame Teile Kultuuriministeeriumi ettepanekud valdkondade põhiselt. Täiendus- või

muudatusettepanekud on märgistatud allakriipsutusega.

Kultuuriväärtuste valdkond ÜRPi koostades oleme juhtinud tähelepanu, et ruumiotsuste tegemisel tuleb arvestada ka mõju

kultuuripärandile. Kuna pärand on niivõrd horisontaalne teema, otsustati seda mitte siduda ühegi

eesmärgiga, vaid lisada see visiooni: Eesti vastupidavust, kvaliteetset elukeskkonda ja piirkondade

elujõulisust veavad tugevad eritasandilised keskused, mida toetavad ökoloogiliselt heas seisus

looduskeskkond ja väärtustatud kultuuripärand

ÜRPi eesmärkide elluviimises ja tegevussuundade kokku leppimises aga lähtutakse ruumilise

arengu eesmärkidest, seega on vajalik ka sinna pärandimõju sisse tuua, et planeeringu elluviimise

tegevustes oleks pärand samuti selgesõnaliselt hõlmatud ning sellele oleks võimalik

alamtegevustes ka viidata.

Ettepanek täiendada ÜRP-i ruumilise arengu eesmärki 3 või 4 selliselt, et selgelt oleks hõlmatud

ka kultuuripärandiga arvestamine:

3. Tugevate keskuste Eesti sätestab, et pealinnastumise trendi pidurdamiseks peab Eesti

ruumiline areng põhinema tugevatel eritasandilistel keskustel, mille mitmekesine

pärandit väärtustav areng aitab kaasa ka väikelinnade ja maapiirkondade edule.

Või

4. Elu- ja pärandirikkad kompaktsed linnad ja asulad soosib asulate tihendamist,

pärandikeskset arengut ning kasutusaktiivsuse ja elurikkuse suurendamist, vältides

uute alade hajumist looduslikele aladele.

Järgnevalt on tehtud ettepanekud ja täiendused lähtuvalt eesmärgist tuua asjakohastes punktides

esile seosed kultuuripärandiga.

Ettepanek täiendada/muuta:

3.1 Lai riigikaitse kui riigi ruumilise toimimise alustala

Punkt 4 – Kogukondade elujõulisust toetab kesksuskeskuste võrgustik ja tugev side kohaliku

pärandiga.

3.2.2 2 Kliimamuutuste mõjudega kohanemine.

Punkt 1 – Linnalistel aladel eelistatakse olemasolevate hoonete taaskasutamist.

3.3.2.1 Haridusvõrgustik

Punkt 4 – Gümnaasiumite ja kutsehariduskeskuste ruumilise arengu suunamisel lähtutakse nii

rahvastiku olukorrast kui piirkonna iseloomust. Haridusvõrgustikus muudatuste tegemisel

arvestatakse laiemat mõju piirkonna arengule ja identiteedile.

Punkt 7 – Kahanemisega kohanevates piirkondades paiknevad haridusasutused keskustes,

ajaloolistes hoonetes või eelisarendatavatel aladel.

3.4 Elu- ja pärandirikkad kompaktsed asulad

Punkt 2 – Eriliselt väärtustatakse ajaloolisi linnasüdameid ja sealseid kultuuriväärtuslikke hooneid.

3.5.1 Ettevõtluse arendamine

Punkti 5 – Ressursina tuleb käsitleda lisaks maavaradele, põhjaveeressursile ja muudele

looduskeskkonnast tulenevatele võimalustele ka kultuuripärandit, sealhulgas kohalikku

ehituspärandit, traditsioonilisi oskusi, paikkondlikke töövõtteid ning kultuuriloolist eripära. Need

väärtused võivad olla aluseks piirkonnale iseloomulike toodete, teenuste ja ettevõtlusmudelite

kujundamisel. Samuti kohapealseid kõrg- ja kutseõppeasutusi ja rakenduskõrgkoole, mis on

innovatsiooni tugisüsteemiks, aidates oluliselt täpsemalt profileerida töötajate oskusi.

3.3.3.2 Pärandikeskne areng

Kultuuripärandit Ehitatud pärandi väärtusi teadvustatakse ruumiliste otsuste langetamisel:

Selgitus: pärandikesksus hõlmab laiemalt ka teisi objekte (nt pärandkultuuriobjektid,

maaehituspärand, arheoloogiatundlikud alad, looduslikud pühapaigad, militaarobjektid) ning

pärandiga tuleb arvestada laiemalt ka linnalisest või kompaktsest asustusest väljaspool (nt

transpordi- või energiataristu kavandamisel).

1. Riigi tasandi tegevussuunad

 Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtete, RKAS-i omanikuootuste (ja strateegia) täiendamine,

et rõhutada kultuuriväärtuslike hoonete kasutuses hoidmist ja kvaliteetset kaasajastamist.

 Riigi kinnisvaraportfellis olevate kultuuriväärtuslike hoonete kasutuses hoidmine ja

kasutuselevõtt, kultuuriväärtusliku hoonestuse kasutamise eelistamine uusehituse asemel.

 Kultuuriväärtusliku hoonestuse ja maastike säilitamise ja kasutamise mõju hindamise

metoodika väljatöötamine (majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju).

 MaRu võimestamine, et suudaks kompetentsikeskusena pakkuda omavalitsustele tuge

kvaliteetse ja pärandikeskse ruumi arendamisel ja kohaliku pärandi väärtustamisel.

 Riiklike ja kohalike investeeringutoetuste andmisel kultuuriväärtusliku hoonestuse

eelisarendamine ja neisse suunatud investeeringute laiema mõju arvestamine –

kohatunnetuse ja kogukonna tugevdamine, sellega kaasnev konkurentsieelis ja

julgeolekugarantii.

 Maksu- ja finantsstiimulite kujundamine kultuuripärandi korrastamiseks ja

kasutuselevõtuks (nt maksusoodustused, käibemaksuerisused, riiklik tagatisfond soodsa

intressiga renoveerimislaenudele, hoonete renoveerimise ja energiatõhususe tõstmise

toetusmeede). Arheoloogiapärandi ja looduslike pühapaikade omanikele suunatud

maksustiimulite kujundamine (maksusoodustused, sh maamaks; hüvitised olukordades,

kus pärand ei võimalda saada maaomandist eeldatavat tulu – metsamajandamise ja muud

maakasutuse piirangud).

 Kultuuriväärtuslike hoonete ja maastike (arheoloogiamälestiste rikkad alad) sidumine

rohepöörde ja ringmajanduse eesmärkidega (olemasoleva hoonestuse kasutamine kui

ressursisääst; arheoloogiamälestiste alade integreerimine elurikkuse ja rohealade

printsiibiga). Rahastamisvõimaluste sidumine kliimaeesmärkide, energiatõhususe ja

ringmajanduse põhimõtetega.

 Riiklikud renoveerimise kontaktpunktid, mis hõlmavad ka kultuuriväärtuslikele hoonetele

suunatud kompetentsi (nõustamine, koolitused ja praktikumid, toetuse taotlemise tugi

hoonefondi energiatõhususe parandamiseks).

2. Omavalitsuste tasandi tegevussuunad

 Omavalitsustele suunatud pärandikeskse arengu ja kvaliteetse ruumiloome koolitus

 Kultuuriväärtusliku hoonestuse eelisarendamine ajaloolistes linnakeskustes.

Kultuuriväärtusliku hoonestuse rolli rõhutamine piirkondliku identiteedi ja elukeskkonna

atraktiivsuse kujundamisel strateegiadokumentides.

 Kohaliku omavalitsuse kinnisvaraportfellis olevate kultuuriväärtuslike hoonete kasutuses

hoidmine ja kasutuselevõtt, kultuuriväärtusliku hoonestuse kasutamise eelistamine

uusehituse asemel.

 Avaliku sektori funktsioonide (teenuskeskused, kogukonnakeskused, haridus- ja

kultuuritegevus) suunamine kultuuriväärtuslikesse hoonetesse.

 Kvaliteetse avaliku ruumi algatused muinsuskaitse- ja miljööväärtuslikel aladel, mis

tõstavad külgneva kinnisvara väärtust ja motiveerivad eraomanikke oma kinnisvara

korrashoidu investeerima

 Kohaliku kultuuriväärtuse ruumivõrgustiku kordategemine, elus hoidmine ja tugevdamine:

raamatukogud, rahva-/kultuurimajad, kohalikud muuseumid kui kogukonnakeskused,

kerksuskeskused kriisiolukorras.

 Linnalisest või kompaktsest asustusest väljaspool planeerimistegevusel selgete põhimõtete

loomine, mis arvestaksid arheoloogiatundlike alade, looduslike pühapaikade ja

pärandkultuuriobjektide säilimisega, nende integreerimine rohealade, loodusturismi,

puhkealade planeerimisse.

3. Mitme tasandi koostöö tegevussuunad:

 Kahanevate linnade kohanemise ja funktsionaalse arengu töörühmade loomine, mis

tegelevad linna erisusi arvestavalt selle edukaks toimimiseks vajalike teenuste

kaardistamisega ja nende elluviimiseks vajalike võimaluste loomisega. Hõlmab

riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja elanike esindajad.

 Koostöömudelite arendamine riigi, omavalitsuste, eraomanike ja kogukondade vahel

kultuuripärandi säilitamiseks ja kasutamiseks (nt kogukonna kaasamise programm

kohalike elanike ja ettevõtjate pärandihoiu kompetentsi kasvatamiseks ja eraraha

kaasamise süsteemi loomiseks, et hõlbustada erasektori panustamist kogukondlikkesse ja

pärandiga seotud projektidesse)

 Pärandihariduse strateegia koostamine kohalikust ja riiklikust kultuuripärandist

mitmekülgsemate ja süvendatud teadmiste integreerimiseks formaal- ja

mitteformaalharidusse ning elukestvasse õppesse.

 Tehisaru ja andmeanalüütika lahenduste välja töötamine pärandi seisundi hindamiseks (sh

seisundi muutuste monitoorimine), prioriseerimisel ja menetluste tõhustamisel;

menetlusprotsesside kiirendamine läbi standardiseerimise, automatiseerimise ja parema

kasutajakogemuse; erinevaid riiklikke süsteeme integreerivate e-teenuste arendamine, mis

tõhustavad suhtlust riigi, omavalitsuste ja omanike vahel

 Miljööväärtuslike alade, arheoloogiatundlike alade, looduslike pühapaikade ja

üksikobjektide andmete koondamine üldplaneeringutest ühtsesse infosüsteemi/ kaardile ja

ehitisregistrisse.

 Kultuuripärandi hoidmisega seotud oskuste ja töökohtade arendamine (nt

restaureerimisoskused, traditsioonilised ehitusvõtted, materjalitootmine).

 Kohaliku ettevõtluse (nt turism, loomeettevõtlus, käsitöö, teenused) arendamine

mälestistes, muinsuskaitse- ja miljööväärtuslikel aladel.

Kultuurilise mitmekesisuse valdkond Järgnevalt on tehtud ettepanekud ja täiendused lähtuvalt eesmärgist tuua asjakohastes punktides

esile seosed kultuurilise mitmekesisusega:

Ettepanek täiendada/muuta:

3.1 Lai riigikaitse kui riigi ruumilise toimimise alustala

Punkt 1 – Väärtuste kaitseks tuleb tagada ühiskondlik sidusus ja tasakaalustada regionaalset

ebavõrdsust tugevatel keskustel põhineva asustusstruktuuriga (vt ptk 3.3). Vältida tuleb sotsiaal-

majanduslikku, rahvuselist ja ruumilist segregatsiooni. Ruumiplaneerimisel tuleb toetada eri

elanike rühmade lõimumist ühises elukeskkonnas, vältida haavatavate rühmade koondumist

üksikutesse asumitesse ning tagada eri piirkondades võrdsem ligipääs elamutele, teenustele,

avalikule ruumile ja ühistranspordile.

Selgitus: Segregatsioon ei takista ainult inimestevahelisi kontakte, vaid muudab ka eri teenused

piirkonniti ebaühtlaselt kättesaadavaks, samuti suurendab radikaliseerumise ohtu. Euroopa

Komisjon soovitab lahendada seda komplekselt, sidudes omavahel füüsilise keskkonna, sotsiaalse

heaolu ja majanduse. Nii OECD kui ka Põhjamaade käsitlused rõhutavad, et parimad tulemused

sünnivad siis, kui ruumilised lahendused ja inimkesksed meetmed käivad käsikäes. Segregatsiooni

ennetamiseks tuleb ruumilised ja sotsiaalsed meetmed siduda ühtseks tervikuks. See tähendab

mitmekesise valikuga elamufondi (sh sotsiaalkortereid), kvaliteetset avalikku ruumi ja häid

ühendusi keskustega, aga ka piirkondade käekäigu pidevat jälgimist sotsiaal-majanduslike

näitajate abil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merilin Piipuu

kantsler

Melissa Anson 5781 7220

[email protected]