| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 8-3/408-1 |
| Registreeritud | 09.04.2026 |
| Sünkroonitud | 10.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Spordipoliitika kavandamine ja rakendamine |
| Sari | 8-3 Kirjavahetuse sporditöö korraldamise küsimustes |
| Toimik | 8-3/2026 Kirjavahetuse sporditöö korraldamise küsimustes |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tallinna Linnakantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Tallinna Linnakantselei |
| Vastutaja | Raido Mitt (KULTUURIMINISTEERIUM, Juhtkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
2
Vabaduse väljak 7
15199 Tallinn+372 661 9860, 14 410
[email protected]tallinn.ee
Kultuuriministeerium
09.04.2026 nr 1-12/361 - 1
Toetuskiri rahvusvahelise multifunktsionaalse suurhalli rajamiseks Tallinna
Austatud Kultuuriministeeriumi esindajad
Tallinna linn soovib kaasa rääkida Eesti Olümpiakomitee algatusele valmistada ette riiklikult tähtsa multifunktsionaalse halli rajamine. Tallinna seisukoht on, et kavandatav rahvusvaheline multifunktsionaalne suurhall tuleb rajada Tallinnasse kui Eesti peamisse rahvusvahelisse keskusesse.
Eesti vajab kaasaegset suurhalli, mis tooks siia rahvusvahelisi spordi ja kultuuri suursündmusi. Sellise objekti puhul ei ole asukoht kõrvalküsimus, vaid määrab otseselt selle kasutuse, mõju ja tasuvuse. Tallinna eelised on siin selged ja mitmetasandilised.
Rahvusvaheline ligipääs
Tallinn on ainus Eesti linn, kuhu pääseb mugavalt ja kiiresti nii õhu- kui mereteed pidi. Tallinna lennujaam teenindab igal aastal miljoneid reisijaid ning pakub otseühendusi paljude Euroopa linnadega. Lisaks toimib tihe laevaühendus Põhjamaadega.
Rahvusvaheliste sündmuste korraldajad arvestavad üha enam ka ajakuluga. Tallinnasse jõuab Euroopa suurematest keskustest mõne tunniga. Kui kohalejõudmine muutub keeruliseks või ajamahukaks, väheneb paratamatult ka huvi sündmust siin korraldada.
Transport
Asukoha valiku puhul on üks olulisemaid kriteeriume suure veovõimega transpordi olemasolu. Teiste riikide näidetel toimub arvestatava osa publiku transpordist rööbastranspordiga. Tallinnal on ainsa Eesti linnana olemas trammivõrgustik ja ka linnasiseste rongide liinid.
Majutus, teenused ja valmis ökosüsteem
Tallinnas on Eesti suurim majutusvõimekus ning välja kujunenud turismikeskkond. Siin on olemas hotellid, toitlustuse ja muude teenuste pakkujad, kes suudavad vastu võtta väga suure hulga külastajaid ka tippsündmuste ajal.
Oluline on ka see, et Tallinnas toimuvad juba täna rahvusvahelised konverentsid, festivalid ja spordivõistlused. Nende ümber on kujunenud professionaalne korraldusvõrgustik – kogenud meeskonnad, tehnilised teenusepakkujad ja toimivad koostöömudelid.
Sellist tervikut ei ole võimalik kiiresti mujale luua. Mujal tähendaks sama taseme saavutamine lisakulusid ja pikemat ajakulu.
Turg ja igapäevane kasutus
Suurhall peab töötama aasta ringi, mitte üksikute suursündmuste najal. Tallinn ja selle lähiümbrus koondavad suure osa Eesti elanikkonnast ja majandustegevusest. See loob eeldused tihedaks sündmuste kalendriks ja stabiilseks külastatavuseks.
Mida rohkem üritusi, seda paremini hoone end ära tasub ja seda väiksem on risk, et see jääb alakasutatuks.
Majanduslik mõju ja tegelik kulu
Rahvusvaheline kogemus näitab, et 10 000–15 000 istekohaga areen toob igal aastal märkimisväärse majandusliku kasu.
Otsene mõju jääb hinnanguliselt 20–40 miljoni euro vahele aastas. Koos kaudse mõjuga – turism, teenindus ja transport – võib kogumõju ulatuda 60–100 miljoni euroni aastas. Üks suurem rahvusvaheline sündmus võib tuua majandusse 5–15 miljonit eurot.
Tallinnas on realistlik neid tulemusi saavutada. Väiksema nõudlusega asukohas jääb mõju paratamatult väiksemaks.
Lisaks tuleb arvestada varjatud kuludega. Kui suurhall rajada piirkonda, kus puudub vajalik taristu, kaasnevad sellega täiendavad investeeringud majutusse, ühendustesse ja teenustesse. Need kulud ei pruugi esialgses eelarves kajastuda, kuid mõjutavad otseselt projekti tegelikku tasuvust.
Eesti positsioon ja kuvand
Suurhall ei ole ainult spordi- või kontserdipaik. See on osa sellest, kuidas Eesti end rahvusvaheliselt esitleb. Suured sündmused toovad siia külalisi, tähelepanu ja meediakajastust.
Kui soovime konkureerida rahvusvaheliste ürituste nimel, tuleb arvestada ka piirkondliku reaalsusega. Lähiriikides täidavad seda rolli pealinnad – Riia ja Helsingi –, kus sarnased areenid toimivad edukalt. Tallinn on ainus Eesti linn, mis suudab selles konkurentsis kaasa rääkida.
Teostatavus ja ajaraam
Tegemist on suure ja pika mõjuga investeeringuga. Seetõttu on oluline, et projekt liiguks kindlas tempos ja jõuaks ka tegelikult valmimiseni.
Tallinnal on olemas arenduskogemus, planeerimisvõimekus ja toimiv koostöö erasektoriga. Tallinna Linnaplaneerimise Amet on loonud eraldi üksuse, mis tegeleb linnale vajalike detailplaneeringute koostamisega. Selle kaudu on võimalik planeerimisprotsessi viia läbi kiiremas tempos. See loob eeldused, et projektiga saab edasi liikuda realistlikus ajaraamis ning vältida venimist ja ebakindlust.
Võimalik asukoht
Tallinna linn on multihalli rajamiseks analüüsinud mitmeid võimalikke asukohti ning hetkel paistab kõige sobivamana Ülemiste kaubajaama piirkond, kuhu on kavandatud tulevikus mitmekesised transpordiühendused ja terviklik linnaruumi areng. Vastav asukohaettepanek on valminud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti peaarhitekti büroos põhjaliku kaalumise tulemusena.
Kokkuvõtteks
Rahvusvahelise suurhalli rajamine on riikliku tähtsusega otsus. Selle mõju ulatub aastakümnetesse ning puudutab nii majandust, kultuuri kui ka Eesti nähtavust maailmas.
Tallinn pakub ainukesena Eestis terviklikku keskkonda, kus selline investeering saab realiseerida kogu oma potentsiaali.
Seetõttu peab Tallinna linn põhjendatuks, et suurhalli asukoha valikul käsitletakse Tallinna selge ja esmasena valikuna.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Monika Haukanõmm
abilinnapea
Koopia:Helen Veermäe, Eesti Olümpiakomitee
Ronne Sära
6404229 [email protected]