Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Täitemenetluse seadustiku

muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamine

Austatud proua Pakosta

Rahandusministeerium kooskõlastab täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) muudatused

1.1. Menetluse lõpetamine võlgniku surma korral (TMS § 16 lõiked 3 ja 4) Eelnõu kohaselt on sissenõudjal õigus teatada soovist menetlus lõpetada, ilma et seda

käsitletaks tavapärase avaldusena kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lõike 2 tähenduses.

Toetame seletuskirjas väljendatud põhimõtet, et sellisel juhul ei peaks sissenõudja kandma

menetluse alustamise ega põhitasu kulusid.

Selguse ja õiguskindluse huvides peame vajalikuks täiendada KTS § 41 lõiget 2 erisusega:

„Erandiks on sissenõudja poolt täitemenetluse lõpetamise soovi edastamine TMS § 16 lõike

3 alusel, mil sissenõudjalt menetluse alustamise tasu ja menetluse põhitasu tasumist ei

nõuta.“ Ainult seletuskirjas toodud märkus ei pruugi olla piisav ühtse rakendamispraktika

tagamiseks.

1.2. Täitekulude jaotus täitedokumendi tühistamise korral (TMS § 42) Eelnõuga kavandatav TMS § 42 muudatus sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt jäävad

täitedokumendi tühistamise korral täitekulud sissenõudja kanda ning võlgnikule tekib

tagasinõudeõigus juba tasutud kulude osas. Kuigi muudatuse eesmärk – kaitsta võlgnikku

olukorras, kus täitmise alus osutub tagantjärele ebaõigeks – on asjakohane, on sätte praegune

sõnastus liialt laiaulatuslik ja tekitab ebaõiglasi tagajärgi avalik-õiguslike nõuete

sissenõudmisel.

Juhime tähelepanu, et täitedokumendi tühistamine ei pruugi alati tähendada, et sissenõudja on

algatanud täitemenetluse alusetult. Praktikas (eelkõige sunniraha rakendamisel, nt KRAS-i

või MKS-i alusel) tühistatakse täitedokument sageli põhjusel, et võlgnik täidab oma

Teie 10.03.2026 nr 8-1/1813-1,

JDM/26-0309/-1K

Meie 09.04.2026 nr 1.1-11/1130-2

2

põhikohustuse alles pärast sundtäitmise algatamist (nt ilmub arstlikku kontrolli või esitab

nõutud deklaratsiooni). Sellisel juhul:

a. sissenõudjal oli täitmise algatamise hetkel kehtiv nõue ja võlgnik oli viivituses;

b. täitekulude tekkimise tingis võlgniku varasem tegevusetus, mitte sissenõudja viga või

täitedokumendi algne defekt.

Sätte praegusel kujul rakendamine paneks sissenõudja olukorda, kus ta peab hüvitama

täitekulud ka siis, kui sundtäitmine oli vajalik ja õigustatud survestusmeede. See ei ole

kooskõlas menetlusökonoomika ega õigluse põhimõttega, kuna soodustab võlgniku

passiivsust kuni viimase hetkeni, jättes kulud riigi kanda.

Teeme ettepaneku täiendada TMS § 42 regulatsiooni selliselt, et kulude sissenõudja kanda

jäämise kohustus ei kohalduks juhtudel, kui täitedokumendi tühistamise aluseks on võlgniku

poolt oma kohustuse hilisem täitmine pärast täitemenetluse algatamist.

Võimalik täiendus sätte sõnastusse: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata,

kui täitedokument tühistatakse põhjusel, et võlgnik on pärast täitemenetluse algatamist

täitnud kohustuse, mille täitmise tagamiseks täitedokument (nt sunniraha) oli väljastatud.“

Eeltoodud täpsustus tagab, et sissenõudja vastutab kulude eest vaid siis, kui täitedokument oli

algusest peale vigane või alusetu, kuid ei karista sissenõudjat võlgniku poolt varem täitmata

jäetud kohustuste sundtäitmisele pööramise eest.

Seejuures juhime tähelepanu, et kuigi eelnõu seletuskirja lisas esitatud märkuste tabelis on

märgitud, et Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõule eelnenud täitemenetluse

seadustiku ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse märkusteta,

esitasime me siiski oma 29. jaanuari 2024. a kirjas nr 1.1-11/7601-2 märkuse/tähelepaneku,

mis vajab eriti täitekulude kontekstis lahendamist. Meie kirjas toodud märkus on järgmine:

„Seoses täitemenetluse seadustiku muutmise kavatsusega juhime aga tähelepanu probleemile,

millega Rahandusministeerium on mitmetel kordadel kokku puutunud. Nimelt hüvitatakse

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 2 lõike 1 kohaselt kriminaalmenetluses

ja väärteomenetluses menetleja tekitatud kahju riigi poolt Rahandusministeeriumi kaudu.

Rahandusministeerium ise ei ole vastavates menetlustes menetlusosaline.

Täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punktide 3, 4 ja 10 kohaselt on jõustunud kohtuotsus ja

-määrus ning uurimisasutuse või prokuratuuri määrus menetluskulude hüvitamiseks

täitedokument. Samas ei ole uurimisasutustel, prokuratuuril ega kohtul seadusest tulenevalt

kohustust vastavaid lahendeid Rahandusministeeriumile edastada, mistõttu on nende täitmine

enamasti seotud sellega, kas õigustatud isik ise pöördub Rahandusministeeriumi poole või

mitte. Rahandusministeerium on saanud mitmel korral kohtutäiturilt täitmisteate võlgnevuse

sissenõudmiseks, kuid eelnevalt ei ole nõude aluseks olev dokument Rahandusministeeriumi

hüvitise väljamaksmiseks jõudnudki. Leiame, et täitemenetluse algatamise võimalus

olukorras, kus täitedokumendiks olev otsus või määrus ei ole Rahandusministeeriumisse

jõudnud, ei ole õigustatud.“.

1.3. Sundtäitmisega ühinemine (TMS § 149 lõiked 5 ja 6) Kavandatav muudatus võimaldab mitmel kohtutäituril nõuda tasu ühe kinnisasja müügist

saadud tulemist.

3

 Juhime tähelepanu, et kui sundtäitmisega ühinenud kohtutäitureid on palju, väheneb

sissenõudjatele jaotatav summa märgatavalt. See võib kahjustada põhinõuete

rahuldamise määra. Soovitame analüüsida täituritasude kumuleerumise mõju

sissenõudjate huvidele.

2. Kohtutäituri seaduse muudatused

2.1. Menetluse põhitasu nõude rahuldamisel välisriigis (KTS § 32 lõige5) Eelnõu sätestab kohtutäituri õiguse saada põhitasu ka siis, kui nõue rahuldatakse kohtutäituri

vahenduseta.

 Olukorras, kus sissenõudmine toimub paralleelselt välisriigis ametiabi korras, võtab

välisriigi täitur oma tasu. Kui ka Eesti kohtutäitur nõuab samal ajal täit tasu välisriigi

täituri tehtud töö eest, tekib võlgnikul ebaõiglane topelt tasude maksmise kohustus.

Teeme ettepaneku sätestada piirang, et välisriigis sissenõutud summa pealt Eesti

kohtutäituri tasu arvestamist piirataks või välistataks.

3. Pankrotiseaduse (PankrS) muudatused

3.1. Täitekulude eelistamine väljamaksete järjekorras (PankrS § 146 lõike 1 punkt 5) Eelnõu seab enne pankrotti sissenõutavaks muutunud täitekulud (v.a põhitasu) eelisjärjekorda,

tasudes need enne võlausaldajate nõudeid.

 MTA hinnangul muudab see oluliselt ja põhjendamatult pankrotivara jaotamise

dünaamikat. Kohtutäiturite kulude eelistamine riivab võlausaldajate võrdse

kohtlemise põhimõtet. Samuti jääb selgusetuks täitekulude saatus pärast

pankrotimenetluse lõppu – kas nende sissenõudmine jätkub üldises korras ja kas neist

on võimalik vabaneda kohustustest vabastamise menetluses? Seletuskiri peaks

sisaldama põhjalikumat analüüsi sellise eelistamise vajalikkuse kohta. Kohtutäitur

nagu ka kõik teised võlausaldajad peavad oma kulusid ning riske hindama ning

perspektiivitud täiteasju ei pea menetlema ning tekitama täitekulu. Ilmestamaks

igapäevast olukorda kus ühe füüsilise isiku pankrotimenetluses võib olla palju

erinevaid täitureid, samuti võib ühele täiturile olla edastatud mitu erinevat haldusakti

täitmiseks. Seega toimub põhjendamatu võlausaldaja (kohtutäitur) eelistamine ja

täitetasude kumuleerimine samas asjas, mis kuuluks väljamaksmisele enne teisi

võlausaldajaid sh riiki.

3.2. Kohtutäituri abi tegutsemine haldurina (PankrS § 1934) Toetame haldurite ringi laiendamist, kuid osutame potentsiaalsetele riskidele:

 Kohtutäituri abid on teenistussuhtes kohtutäituriga, võib tekkida huvide konflikt

menetlustes, kus üheks võlausaldajaks on abi tööandjaks olev kohtutäitur.

 Pankrotimenetlus eeldab sageli keerukat kohtuvaidlustes osalemist. Kui abid ei ole

piisavalt kogenud ja peavad teenust sisse ostma, võib see hüppeliselt kasvatada

menetluskulusid võlausaldajate arvelt.

 Vajalik on selgus, kas halduri tasu määratakse abi tööandjaks olevale büroole või abile

isiklikult, ning kas sellega kaasneb kohustus luua eraldiseisev büroo.

Palume arvestada ülaltoodud märkustega, et tagada täitemenetluse ja maksejõuetusmenetluse

tasakaalustatud ning selge regulatsioon, mis ei kahjustaks ebamõistlikult sissenõudjate huve

ega rikuks võlausaldajate võrdsuse põhimõtet.

4

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Virge Aasa 5885 1493

[email protected]

Artur Lundalin 5885 1321

[email protected]