Tere

Väga positiivne on, et pöörate tähelepanu joogivee kvaliteedile ja selle kättesaadavusele – see on üks olulisemaid keskkonna- ja terviseteemasid.

Eestis on joogivee tarbimiseks põhimõtteliselt kaks peamist võimalust: ühisveevärgi vesi ja eraveevärkidest (nt kaevudest) saadav vesi. Statistikaameti andmetel elas 2026. aasta alguses Eestis 1 362 954 inimest, kellest 1 175 946 ehk 86,2% said joogivett ühisveevärgi kaudu. Eesti ühisveevärgid kasutavad joogiveeallikana peamiselt põhjavett – seda tarbib ligikaudu 684 311 inimest (umbes 58% püsitarbijatest). Pinnaveest pärinevat joogivett kasutab 491 635 inimest (umbes 42%). Pinnavett töödeldakse joogiveeks peamiselt kahes piirkonnas: Tallinnas saadakse suurem osa veest Ülemiste järvest (koos lähipiirkondadega kokku 438 009 tarbijat) ning Narvas kasutatakse Narva jõe vett (53 626 tarbijat). 2025.aastal kasutas 99,43% ühisveevärgi tarbijatest vett, mille puhul ei tuvastatud mikrobioloogiliste, keemiliste ega indikaatornäitajate mittevastavusi (v.a radioloogilised näitajad). Radioloogilisi näitajaid ei ole seni käsitletud mittevastavusena, kuna riskihinnangute põhjal on nende mõju Eesti elanike tervisele üldiselt väike.

Esinenud mittevastavused on olnud enamasti ajutised. Näiteks on üksikjuhtumeid olnud seoses Kambja vallaga. Aeg-ajalt võib esineda coli-laadsete bakterite näitaja ületamisi, kuid tavaliselt tehakse kordusanalüüs ning tulemused on seejärel normis. Üldiselt võib öelda, et ühisveevärkide vee kvaliteet Eestis on hea.

Ühisveevärgi puhul vastutab joogivee kvaliteedi eest vee-ettevõte. Kui vesi ei vasta looduslikult nõuetele, rakendatakse sobivaid veetöötlusmeetodeid. Vee koostis sõltub suuresti kasutatavast põhjaveekihist. Saasteainete päritolu võib olla nii looduslik kui ka inimtekkeline. Näiteks võivad Kambriumi–Vendi põhjaveekihid seguneda soolasemate kihtidega, mille tulemusel tõuseb kloriidide sisaldus. Inimtegevusest tulenevalt võivad põhjavee kvaliteeti mõjutada intensiivne veevõtt, põlevkivi kaevandamine ja põllumajandus, mis võivad suurendada näiteks kloriidide, sulfaatide ja ammooniumi sisaldust.

Täpsemad andmed põhjaveekogumite ja seire tulemuste kohta on leitavad siit:
https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2025-09/2024_P%C3%B5hjaveekogumite%20ja%20nitraaditundliku%20ala%20p%C3%B5hjavee%20seire%20aruanne.pdf

Levinumad veetöötlusmeetodid on filtreerimine, pöördosmoos ja desinfitseerimine. Kuigi töödeldud ühisveevärgivee puhul suuri piirkondlikke erinevusi ei tohiks olla, võib vee looduslik koostis siiski piirkonniti mõnevõrra varieeruda.

Viimase 25 aasta jooksul on Eestis palju uuritud joogivee koostist ning üheks olulisemaks terviseriskiga seotud näitajaks on osutunud fluoriid. Kõrgenenud fluoriidisisaldusega joogivesi (üle 1,5 mg/L) esineb peamiselt Lääne- ja Kesk-Eestis, eriti piirkondades, kus kasutatakse Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekihti https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC2672351/. Sageli esineb koos fluoriidiga ka kõrgenenud boorisisaldus. Tänaseks on vee-ettevõtted nendesse piirkondadesse palju investeerinud ning ühisveevärkide vesi vastab üldjuhul nõuetele.

Lisaks esineb mitmel pool Eestis rauarikast vett. Põhja-Eestis kasutatakse laialdaselt Kambriumi–Vendi põhjaveekihti, kus võib esineda ka kõrgendatud looduslik radionukliidide sisaldus https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21149943/ .

Mõned piirkondlikud probleemid on seotud põlevkivi kaevandamisega Ida-Virumaal, kus see tegevus mõjutab põhjavee kvaliteeti. Andmeid võib leida eespool mainitud põhjavee aruandest.

Oluline on ka see, et joogiveekäitleja vastutab vee kvaliteedi eest kuni kinnistu liitumispunktini. Sealt edasi vastutab vee kvaliteedi eest kinnistu omanik. Seetõttu on oluline hooldada torustikku ja vajadusel süsteemi loputada, eriti juhul, kui vett ei ole pikemat aega kasutatud (nt koolihooned pärast suvevaheaega). On esinenud juhtumeid, kus liitumispunktini vastab vesi nõuetele, kuid kraanist võetud proovides on tuvastatud mikroorganisme – enamasti on see seotud kinnistu sisese veevärgiga (nt legionella või plii).

Umbes 13,8% Eesti elanikest kasutab joogiveeks eraveevärke. Nende vee kvaliteet sõltub samuti kasutatavast veekihist. Mõne aasta eest tehtud uuringus, kus analüüsiti ligikaudu 1000 kaevu, selgus, et enam kui pooltel juhtudel ei vastanud joogivesi nõuetele https://fond.egt.ee/fond/egf/9496 . Kõigile kehtestatud kvaliteedinõuetele vastas vaid 29% uuritud kaevudest. Peamised probleemid olid mikrobioloogiline saastus ning liiga kõrge raua või mangaani sisaldus.

Erakaevude puhul on samuti oluline, millisest veekihist vett ammutatakse, sellest sõltuvad võimalikud riskid ja sobivad veetöötlusmeetodid.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti ühisveevärkide joogivesi on üldiselt väga hea kvaliteediga ja pideva kontrolli all. Suuremad riskid on seotud eraveevärkidega, kus vastutus lasub vee kasutajal endal.

Leena Albreht

nõunik

keskkonnatervise osakond

+372 523 4995

[email protected]

Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.

Tere

Keskkonnaamet soovitas Teie poole pöörduda sooviga saada paremat ülevaadet Eesti joogivee kvaliteedi piirkondlikest eripäradest.

Meie jaoks on oluline panustada sellesse, et inimestel oleks ligipääs puhtale ja kvaliteetsele joogiveele. Saku Läte tegevus on suunatud joogivee kättesaadavuse tagamisele ning seetõttu soovime oma otsustes lähtuda võimalikult hästi ka piirkondlikest vajadustest.

Selleks soovime paremini mõista, millistes piirkondades võib esineda joogivees näiteks kõrgemat rauasisaldust, eripärast maitset või muid omadusi, mis võivad mõjutada vee tarbimiskogemust ja -harjumusi.

Selline teadmine aitaks meil hinnata, kus võib olla suurem vajadus täiendavate lahenduste või tähelepanu järele, et toetada inimeste igapäevast ligipääsu kvaliteetsele joogiveele.

Oleksime väga tänulikud, kui saaksite jagada:

• * üldist ülevaadet joogivee kvaliteedi piirkondlikest erinevustest Eestis;
• * kaarti või visuaalset materjali, mis kajastab näiteks rauasisalduse või muude näitajate levikut;
• * viiteid avalikele andmeallikatele või uuringutele, millele saaksime toetuda.
• *  

Kui vastav info on juba avalikult kättesaadav, oleksime tänulikud ka suunamise eest sobivatele allikatele.

Tänan Teid ette aja ja abi eest.

Tere!

Palun pöörduge antud küsimustega Terviseameti poole, kes tegeleb joogivee kvaliteedi küsimustega.

Lugupidamisega

Tere

Tutvusin teie artikliga „Kuidas joogivesi puhtana hoida?“ ja sellega seonduvalt pöördun Teie poole sooviga saada paremat ülevaadet Eesti joogivee kvaliteedi piirkondlikest eripäradest.

Meie jaoks on oluline panustada sellesse, et inimestel oleks ligipääs puhtale ja kvaliteetsele joogiveele. Saku Läte tegevus on suunatud joogivee kättesaadavuse tagamisele ning seetõttu soovime oma otsustes lähtuda võimalikult hästi ka piirkondlikest vajadustest.

Selleks soovime paremini mõista, millistes piirkondades võib esineda joogivees näiteks kõrgemat rauasisaldust, eripärast maitset või muid omadusi, mis võivad mõjutada vee tarbimiskogemust ja -harjumusi.

Selline teadmine aitaks meil hinnata, kus võib olla suurem vajadus täiendavate lahenduste või tähelepanu järele, et toetada inimeste igapäevast ligipääsu kvaliteetsele joogiveele.

Oleksime väga tänulikud, kui saaksite jagada:

• * üldist ülevaadet joogivee kvaliteedi piirkondlikest erinevustest Eestis;
• * kaarti või visuaalset materjali, mis kajastab näiteks rauasisalduse või muude näitajate levikut;
• * viiteid avalikele andmeallikatele või uuringutele, millele saaksime toetuda.
• *  

Kui vastav info on juba avalikult kättesaadav, oleksime tänulikud ka suunamise eest sobivatele allikatele.

Tänan Teid ette aja ja abi eest.

Tervitustega

Merilin Tofert
Klienditeeninduse arendusjuht
Tel: +372 52 88 739
E-post: [email protected]