Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Alutaguse Vallavalitsus

[email protected]

Teie 24.03.2026 nr 7-6/56-1

Meie 09.04.2026 nr 9.3-2/25/8781-3

Ettepanekud Kauksi ja Rannapungerja

külades asuva RMK puhke- ja

telkimisala detailplaneeringu

lähteseisukohtadele

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 81 alusel Kauksi ja

Rannapungerja külades asuva RMK puhke- ja telkimisala detailplaneeringu ettepanekute

tegemiseks. Detailplaneering on algatatud Alutaguse Vallavolikogu 25.09.2025 otsusega nr 254.

Planeeritav ala asub Alutaguse vallas Kauksi ja Rannapungerja külades ja hõlmab osaliselt

maatulundusmaa sihtotstarbega Iisaku metskond 45 (81501:005:0279), Ojataguse

(22401:001:0615), Iisaku metskond 193 (22401:001:0413), Rannapromenaadi

(22401:001:0616) ja ärimaa sihtotstarbega Iisaku metskond 40 (22401:004:0940)

katastriüksuseid. Ala suurus on ca 112 ha. Tegemist on Peipsi järve ranna puhkealana kasutuses

oleva riigimetsamaaga. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kauksi puhke- ja telkimisala

arendamine, sealhulgas erinevatele kasutajagruppidele looduses viibimise tervikliku kogemuse

võimaldamine, vähendades seejuures kasutuse negatiivset mõju keskkonnale.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks ja Peipsi järve ranna

ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning esitab detailplaneeringus arvestamiseks

alljärgneva:

1. Ala terviklahenduse väljatöötamisel vältida mürarikaste alade ja rajatiste (nt lõkke- ja

grillikohad) kavandamist elamute ning teiste müratundlike hoonete lähedusse.

2. Jäätmete ja komposti kogumiskohad kavandada elamutest eemale, et vältida

lõhnahäiringute teket.

3. Alutaguse vald paikneb kõrgendatud radooniriskiga piirkonnas ning kui alale

planeeritakse ühiskasutusega hooneid, siis tagada siseruumides radooniohutu keskkond.

Soovitatav on planeeritaval maa-alal teostada radoonitasemete mõõtmised ning järgida

EVS 840:2023 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ sätestatud nõudeid.

4. Kui planeeringuala veevarustus lahendatakse lokaalselt, siis puurkaevu rajamisel tuleb

arvestada taristuministri 24.03.2026 määruses nr 25 „Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu

ehitamise nõuded ja kord“ sätestatud nõudeid.

5. Ennetamaks elektripaigaldistest tulenevaid võimalikke ohte, tuleks vältida hoonete

planeerimist elektripaigaldiste kaitsevööndisse.

6. Kui planeeringualale planeeritakse supelranna ala ning soovitakse rajada supluskohta,

siis nõuded suplusveele ja supelrannale on sätestatud sotsiaalministri 03.10.2019

2(2)

määrusega nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“, seega tuleb supluskoha

asutamisel arvestada määruse nõuetega, sh:

 supluskoha asutamisel tuleb tagada, et supluskoht oleks suplejatele ohutu, lauge,

aukudeta, allikateta, veekeeristeta ning vaba mudast ja ujumist segavast taimestikust;

 planeeritava supluskoha veekogusse juhitakse heitvett, siis peab heitvee väljalase

olema supluskohast või supelrannast vähemalt 200 meetri kaugusel. Supluskoha

teenindamiseks ette nähtud ehitised ja rajatised ning nende sihipärane kasutamine ei

tohi halvendada suplusvee kvaliteeti – reovesi tuleb koguda ja suunata/viia

reoveepuhastusjaama/-kogumispunkti.

Pärast supluskoha rajamist soovitab amet alustada suplusvee kvaliteedi seiramist

suplushooajal määruse nr 63 kohaselt. Kui suplusvee kvaliteeti on neljal järjestikusel

aastal seiratud (vähemalt 16 veeproovi) ja see on saavutanud kvaliteediklassi „piisav

kvaliteet“, saab supluskoha valdaja esitada ametile taotluse ametliku supluskoha

asutamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisu Tamm

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

554 8431 [email protected]