EHR- Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare kinnistul üksikelamu ehitusloa taotlus, menetlus nr 540126

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

1 / 23

TÖÖ KOOSSEIS

1. TEHNILISED NÄITAJAD 3

1.1 ÜLDOSA 3

1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD 3

2. ÜLDOSA 4

3. ASENDIPLAANILINE OSA 4

4. ARHITEKTUURNE OSA 5

4.1 ÜLDLAHENDUS 5

4.2 SISEVIIMISTLUS 6

5. TULEOHUTUSOSA 6

6. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED 9

7. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS 12

7.1 KASUTUSIGA 13

7.2 VUNDAMENDID 13

7.3 ÜKSIKELAMU PÕRAND 13

7.4 ÜKSIKELAMU KATUSLAGI 13

7.5 ÜKSIKELAMU SEINAD 13

7.6 KOORMUSED 14

8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 15

8.1 VEEVARUSTUSE SISEVÕRGUD 15

8.2 KANALISATSIOONI SISEVÕRGUD 17

9. KÜTE JA VENTILATSIOON 18

10. ELEKTRIVARUSTUS 20

11. ENERGIATÕHUSUS 22

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

2 / 23

LISAD

1.Türi Vallavalitsuse poolt koostatud 2026.a projekteerimistingimused nr. 2611802/00447

JOONISED 1. ÜLDJOONISED AR-4-01 ASENDIPLAAN M1:500 2. ARHITEKTUURSED JOONISED AR-5-01 VUNDAMENDI PLAAN M1:50 AR-5-02 PÕHIKORRUSE PLAAN M1:50 AR-5-03 KATUSE PLAAN M1:50 AR-6-01 LÕIGE M1:50 AR-6-02 VAATED 1 ja 2 M1:50 AR-6-03 VAATED 3 ja 4 M1:50 AR-8-01 AKENDE SPETSIFIKATSIOON AR-0-01 MAHASÕIDU JOONIS

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

3 / 23

SELETUSKIRI

1. TEHNILISED NÄITAJAD

1.1 ÜLDOSA

Aadress: Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Krundi pind: 17223 m2 Katastriüksus: 37501:004:0201 Projekteerija: MiHo OÜ, registrikood: 11344754, reg. nr: EEP000998, Peterburi tee 2f, Tallinn, phone +372 56 642 338

1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD

Hoone kasutusala: 11101 Üksikelamu Hoone põhinäitajad:

1. Korruselisus 1 2. Tubade arv 3 3. Ehitisealune pind 83,99 m2 4. Eluruumide pind 59,0 m2 5. Suletud netopind 61,3 m2 6. Tehnoruumi pind 2,3 m2 7. Köetav pind 61,3 m2 8. Üldkasutatav ruum - 9. Elamu maht 308 m3 10. Tulepüsivusklass TP-3 11. Hoone kõrgus 5,0 m 12. Hoone ABS kõrgus 58,95 m 13. Hoone pikkus 11,4 m 14. Hoone laius 8,2 m

Hoone põhikonstruktsioonid: Vundament Lintvundament Kandekonstruktsioon Karkass Välissein Puitkarkass Katusekonstruktsioon Puitferm Katusekate Profiilplekk Välisviimistlus Seinad – voodrilaud; sokkel – krohv

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

4 / 23

2. ÜLDOSA

Käesolev projekt on arhitektuurne eelprojekt üksikelamu ehitusloa saamiseks. Projekteeritatav hoone asub Järva maakonnas, Türi vallas, Kändliku külas, Ollisaare kinnistul.

Projekteerimise aluseks on:

− Türi vallavalitsuse poolt koostatud 2026.a projekteerimistingimused

− Geodeetiline alusplaan

− Tellija poolt väljastatud lähteülesanne

Projekteeritav ehitis vastab - Ehitusseadustik - EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt” - Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.07.2020 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded“ (Vastu võetud 11.12.2018) - Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu

ja arvestamise alused“ (Vastu võetud 05.06.2015) - Majandus- ja taristuministri 12.07.2020 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“

(Vastu võetud 02.07.2015) - Majandus- ja taristusministri määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile” - Keskkonnaministri 30.05.2020 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (Vastu võetud 16.12.2016) - Eesti Standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ - Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele (16.02.2021

nr 6) Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest RYL2010, RYL2013, hoone tehnosüsteemide nõuetest RYL2002, maalritööde nõuetest RYL2012 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Teadmiseks omanikule 1.Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)) 2.Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba. 3.Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 115/ 04.09.2015 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded").“

3. ASENDIPLAANILINE OSA

Käsitletav kinnistu on suurusega 17223.0 m², maa sihtotstarve 100% maatulundusmaa.

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

5 / 23

Pinnareljeef on valdavalt tasane. Ehitisregistri andmetel paikneb Ollisaare kinnistul olemasolevad kuur (EHR.kood: 121391916) ja saun (ehr kood 121373979). Kinnistule projekteeritakse üksikelamu. Üksikelamu paigutamisel on arvestatud projekteerimistingimustes välja toodud hoonestusala ja hoone sobivust ilmakaarte suhtes. Projekteeritava eluhoone põhikorruse põranda kõrgus (±0.00) on 54.15. Kõrguse valikul on arvestatud krundi maapinna kõrguseid ja sõidutee kõrgust. Juurdepääs kinnistule on Rõusa-Käru teelt, kinnistu kagupoolselt küljelt. Liikluskorraldus ja parkimine on lahendatud vastavalt kehtivatele normidele. Projekteeritava

elamu tarbeks on ette nähtud kaks parkimiskohta kivisillutatud alal. Nii juurdesõidutee kui ka

maja küljel asuv parkimisala on kaetud sillutiskiviga.

Sademevett transpordimaale juhtida ei tohi.

Katendi servad viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga ning haljasala piir ühtlustatakse, tasandatakse niidukõlbulikuks. Peale ehitust planeeritakse hoonet ümbritsev maapind kerge kaldega hoonest eemale. Kinnistu on kõrghaljastatud, likvideerimisele lähevad puud, mis jäävad ehitustegevusele ette või

võivad saada kahjustada.

Prügikonteinerite asukoht (sh kinnine komposter) on planeeritud sissesõidutee äärde.

Mahasõit

Kinnistu (katastritunnus 37501:004:0201) asub riigitee nr 19244 Rõusa-Käru tee km 18,40-18,538

kaitsevööndis. Juurdepääs kavandatud riigitee km 18,437 olemasoleva ristumiskoha kaudu.

Olemasolev ristumiskoht on vajalik remontida, selleks kooritakse kasvupinnas ja rajatakse uus

kruusakiht. Mahasõidu remondil arvestada TÜÜP I joonist, mis on käesoleva projekti lisa.

Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada meetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

4. ARHITEKTUURNE OSA

4.1 ÜLDLAHENDUS

Projekteerimise eesmärk on püstitada uus üksikelamu, lähtudes väljastatud projekteerimistingimustest ja tellija soovidest. Projekteeritav üksikelamu on ühekorruseline hoone, mille välisviimistlusmaterjaliks on voodrilaud. Katusekatteks on tumehall profiilplekk. Plaanilahenduses on järgitud hoone kasutusotstarvet ja võimalikku ratsionaalsust, olles kooskõlas Tellija soovidega. Elamu 1. korrusele on projekteeritud kaks tuba, WC, tehnoruum, esik, elutuba/köök ja koridor. Lisaks eelpool kirjeldatule on arvestatud tuleohutuse, tervise- ja keskkonnaalaste kehtivate normidega. Elamu +-0.00 = 54.15. Hoone projekteeritav kasutusiga on 50.a.

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

6 / 23

4.2 SISEVIIMISTLUS

Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama:

Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Materjalid peavad olema ohutud ja vastama tootja poolt ette nähtud kasutusotstarbele. Viimistletud pinnad peavad vastama Maalritööde RYL2012 esitatud nõuetele ja heale ehitustavale. Juhinduda ka sisetööde RYL2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest (hoone sisetööd) ja toodete paigaldusjuhistest, üldistest tuletõrje- ja tervisekaitse nõuetest.

5. TULEOHUTUSOSA

Määratlused.

a. Hoone kuulub tulepüsivusklassi TP-3 (tuldkartvad hooned) b. Hoone tuleohutuse tagamise põhimõtted

Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest: - Tuleohutuse seadus

- Siseministri 01. märtsi 2021. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”

- Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” muutmine, vastu võetud 12.12.2022 nr 46.

- Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

- Eesti standard EVS 812-2:2014+AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid”

- Eesti standard EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus: Osa 3: Küttesüsteemid”

- Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

Projekti lahendus ja näitajad

a. Konstruktsioonide ja hoonete tulepüsivust iseloomustavad näitajad.

Hoone on I kasutusviis – eluhooned (üksikelamu).

Üksikelamu kõrguse haripunkt on h= 5,0 m. Hoone kandvad seinad on puitkarkass seinad, katus on ette nähtud puitfermidel ja katusekatteks on profiilplekk.

Katusekatted vastavad nõudele BROOF (t2).

Hoone siseseinte, põrandate ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tuleleviku klass D-s2, d2.

Välisseinte pinnakihi (välisseina välispind, õhutuspilu välispind ja õhutuspilu sisepind) süttivustundlikkuse klass üldiselt B-s1, d0, õhutuspilu sisepind B-s1, d0.

Välisseina soojustusmaterjal min. D, d0. Terrassi tuletundlikkuse nõue on Dfl-s1.

Kaablite tuletundlikkuse nõue on Dca-s2d2.

b. Eluhoone koosneb ühest tuletõkkesektsioonist.

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

7 / 23

c. Üldplaan. Juurdepääs kinnistule on ette nähtud Rõusa-Käru teelt. Päästemeeskonnale on tagatud ehitisele juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega, hoone neljast küljest.

d. Evakuatsioonilahendus.

Evakuatsioon toimub elamu esimesel korrusel asuvate välisuste ja akende kaudu ning ei põhjusta ohtu evakueeruvatele elamu kasutajatele.

e. Pääsud katusele.

Hoone katusele pääseb teisaldatava redeli (kohtkindel käigutee).

f. Kütteseadmete tuleohutus. Elamu on kavandatud õhk-vesi soojuspumba-ja kaminaküttele. Õhk-vesi soojuspumpade võimsus on 6kW. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22ºC. Kamin asub elutoas. Elutoas paikneva kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm koldeava ette ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul: vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Küttesüsteemi ja korstna temperatuuriklassid on T600.

Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on elamus õhk-vesi soojuspump, mis paikneb tehnoruumis.

Korsten: hoonesse on projekteeritud üks ühe lõõriga moodulkorsten, millele paigaldatakse vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse 250 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C. Suitsukorstnad ulatuvad katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o. min 0,8 m. Moodulkorstnate paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest. Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018.a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”

Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018. a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”

g. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus.

Elamusse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Ventilatsiooniseade paikneb tehnilises ruumis.

Köögikubu väljatõmbeks on projekteeritud ventilatsioonisüsteem V1. Köögis on üldventilatsioon projekteeritud õhujaoturitega ruumi lae alt ja kohtväljatõmme köögikubuga (süsteem V1) pliidi kohalt. Köögikubu väljatõmbetorustik juhitakse välisseina. Paigaldada ventilaator koos tagasilöögiklapi ja soojustatud mürasummutava läbiviiguga. Ventilaatori juhtimine toimub kubult astmeliselt. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning oleks tagatud tuleohutus.

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

8 / 23

raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille paksus peab vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide järele vajadus puudub.

Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt peab eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.

h. Autonoomne tulekahjusignalisatsioon ja tulekustutus.

Eluhoone kõikidesse tubadesse on ette nähtud paigaldada autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid ning vingugaasiandurid. Tuleohutuspaigaldis peab ehitisse paigaldatuna vastama sellele ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile, samuti peab see olema hooldatud ja kontrollitud. Kõik andurid sisaldavad tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks vajalikke komponente, kusjuures juhul, kui ehitise üldkasutatavatesse ruumidesse on paigaldatud rohkem kui üks andur, peavad ühe anduri tööle hakkamisel reageerima ka kõik teised samasse rühma ühendatud andurid.

- Andurid peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud;

- Anduri valikul tuleb lähtuda ruumist ning seal toimuvast tegevusest;

- Kasutades autonoomset andurit tuleb kontrollida patareisid ning neid vahetada;

- Andurit tuleb kontrollida ning puhastada.

i. Suitsutõrje. Suitsueemalduse eesmärk on hoida ruumid suitsuvabad evakuatsiooniks, toetada päästetööde teostamist, kaitsta seadmeid ja sisustust ning vähendada suitsu ja soojuse kahjustusi, temperatuuri mõju konstruktsioonidele. Suitsutõrje toimub avatavate uste ja akende kaudu, loomuliku tõmbega. Suitsutõrje käivitustase on 1 (käsitsi). j. Päästemeeskonna juurdepääs. Päästemeeskonnale ja -tehnikale on tagatud hoonele juurdepääs hoonete neljast küljest, vajaliku päästetehnikaga Rõusa-Käru teelt.

k. Tuletõrje veevarustussüsteemi lahendus.

Tulekustutusvesi saadakse tuletõrje veevõtukohast, millest lähim paikneb Aia tn 20 kinnistul, elamust 1,9 km kaugugusel (VVK 8028).

Veevõtukoht peab olema päästetehnikaga ligipääsetav ning astringes kasutatav.

Veevõtukoht peab vastama: Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” muutmine, vastu võetud 12.12.2022 nr 46.

Hoonele vajalik veehulk väliskustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul.

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

9 / 23

6. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED

Elamut varustatakse veega planeeritavast puurkaevust ja reoveed juhitakse projekteeritavasse kogumismahutisse. Hoone katuselt on projekteeritud välimine sademevee äravool. Katuselt juhitakse sademevesi äravoolulehtritesse, mis juhitakse oma kinnistu piires pinnasesse. Sademevee juhtimine/imbumine ühiskanalisatsiooni, transpordimaale ja naaberkinnistutele on keelatud. Elamu on kavandatud õhk-vesi ja kamina küttel.

Jäätmekäitlus Keskkonnaohtlikeks jäätmeteks kvalifitseeritavad jäätmed puuduvad. Hoones tekkivad jäätmed kogutakse eelsorteeritult spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna prügikonteineritesse, mis paigutatakse hoovi sissepääsu kõrvale. Konteinerite alla rajatakse kõvakate. Tekkivad jäätmed sorteeritakse ja kogutakse eraldi konteineritesse, ohtlike jäätmete jaoks on eraldi kast (patareid jms.). Kuivõrd kinnistul on märkimisväärne olemasolev haljastus, siis on soovituslik rajada aia ja haljastusjäätmete jaoks kompostimise võimalus. Toidujäätmete kompostimiseks sobiv lahendus on kinnine komposter. Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti. Prügi äravedu toimub kommunaalteenuste korras. Konteinerite tühjendamine on ette nähtud regulaarselt, litsentseeritud prügiveo firma ja tellija vahelise lepingu alusel. Konteinerite tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib prügikonteinerite ületäitumist ning ebameeldiva lõhna teket. Ehitusaegne jäätmekava: Jäätmekäitlus – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis.

Jäätme- kood

Jäätmeliik

Hinnanguline kogus

Ühik Hinnanguline kogus

Ühik

Tegevuse lühikirjeldus

17 01 01 Betoon ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 01 02 Tellised/ kiviplokid

~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 02 01 Puit ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

10 / 23

17 02 02 Klaas ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 04 07 Metalli- segud

~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

17 04 11 Kaablid ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

20 03 01 Prügi (sega- olmejäätme d)

~0,4 t ~1,1 m3 Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohalik omavalitse poolt

15 01 Pakendid (nt. puitalused, kile, paberkarto ng pakend, jms)

~0,3 t ~0,8 m3 Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale

08 01 12 Värvi- ja lakijäätmed

~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kürvaldamiseks

17 09 04 Ehitus- ja lammutusp raht

~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

11 / 23

omavale jäätmekäitlejale

17 06 04 Isolatsiooni materjalid

~0,1 t ~0,3 m3 Transportida jäätmekäitluspunkti

Kogused on orienteeruvad ning täpsustuvad ehituse käigus. Ehitusjäätmete käitlemise dokumendid säilitada vähemalt 2 aastat. Ehitustööde organiseerimine ja jäätmekäitlus Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ehitamise käigus tekkiva ehitusjäätme maht ei ületa 10 m³. Ehitusprahi jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Türi valla jäätmehoolduseeskirjast. Ehituse käigus tekkinud ehitusjäätmeid tuleb sorteerida ja koguda eraldi sildistatud konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, tuleb kõrvaldada läheduse põhimõtet järgides vastavat luba omavasse jäätmekäitluskohta või raudbetooni- ja betoondetailide, asfaldi, eelsorditud ehituskivide, telliste ja puidu puhul anda üle purustamiseks või muuks taaskasutamiseks vastavat luba omavale ettevõttele. Muudest ehitusjäätmetest sorteeritakse välja taaskastutatavad jäätmed (plast, papp), ülejäänud jäätmed utiliseeritakse. Väärtusetu ehitusprahi põletamine ja reostuslike jäätmete kasutamine täitena krundil on keelatud. Ehitustöödel tekkiva prahi eemaldamiseks kasutatakse prahitoru. Praht suunatakse konteinerisse, mis on pealt kaetud, et vältida tolmu levikut. Prügikonteiner eemaldatakse platsilt ja tühjendatakse vastavalt vajadusele. Tolmav konteiner peab olema transportimisel pealt kaetud. Ehitusmaterjal ladustatakse hoovialal. Ehitustööde teostamise käigus jälgida selleks ettenähtud tuleohutusabinõusid. Mullatööde mahtude bilanss Ehitustöödel suuremahulisi mullatöid ei tehta. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed. Samuti vajadusel väljakaevatav pinnas, mis on kasutatav omal kinnistul haljasala tagasitäiteks ning väljakaevatav kasvupinnas kasutatakse haljasala aluskihiks. Ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmekonteinerite olemasolust ja asukohast. Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma.

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

12 / 23

Konteinerid paigutada oma krundile. Juhul kui on vajalik paigaldada konteinereid linna maale või teistele kinnistustele tuleb selles eelnevalt kokku leppida vastavate kruntide valdajatega. - Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suuregabariidilised puidujäätmed peavad olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaselt (juhul, kui segavad liikumist objektil või asuvad linna maal). - Kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse. - Mustmetall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad detailid võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud igapäevaselt (juhul, kui segavad liikumist objektil või asuvad linna maal). - Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse. - Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi konteineritesse. - Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse. - Pinnasejäätmed laaditakse koheselt veokitele ning ladustatakse vastavatesse ladustamis- kohtadesse, kust neid saab edasi suunata täiteks jne. - Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Türi valla jäätmehoolduseeskirjast.

7. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS

Hoonete kandetarindite projekteerimisel kasutatakse Eestis kehtestatud normdokumente: 1. EVS-EN 1990:2002/A1 2006/AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 2. EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused 3. EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus 4. EVS-EN 1991-1-3:2006/A1:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus 5. EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus 6. EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus 7. EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele. 8. EVS-EN 1996-3:2006+ NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutus Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutused 9. EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks 10. EVS-EN 1997-1:2005 + A1:2013 + NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine.

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

13 / 23

Osa 1: Üldeeskirjad 11. EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine

7.1 KASUTUSIGA

Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute remontideta. Hoone kandekonstruktsioonid on kavandatud vastavalt Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 4. kategooriasse, projekteeritud kasutusiga 50. aastat.

7.2 VUNDAMENDID

Elamule on projekteeritud lintvundament. Elamu sokliosa soojustatakse vahtpolüsteroolplaatidega 100 mm. Terrassi ning varjualuse alla on projekteeritud postvundament.

7.3 ÜKSIKELAMU PÕRAND

PP-1 Põrandakate aluskattel 20 mm RB põrandaplaat + põrandakütte torustik 100mm Armatuurvõrk+vesipõrandaküte (Mahukahanemisvuugid vastavalt ruumide jaotusele) Ehituskile 2xEPS100 (vahel radoonikile) 200 mm Killustiku padi 500 mm Geotekstiil liivaalusel

7.4 ÜKSIKELAMU KATUSLAGI

KL-1 U-väärtus 0,08 W/(m2*K) Katusekate - profiilplekk Roovitus 50x100 mm Distantsliist 25x50 mm Hingav aluskate Puitfermid 50x200 mm Tuulesuunaja - tuuletõkkeplaat 12 mm

7.5 ÜKSIKELAMU SEINAD

VS-1 U-väärtus 0,13 W/(m2*K) Voodrilaud Õhkvahe/ vert. distantsliist 25 mm Tuuletõke Puitkarkass/soojustus 245 mm

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

14 / 23

Aurutõkkekile Karkass/soojustus 45 mm OSB plaat 12 mm Kipsplaat 12,5 mm Siseviimistlus SS-1 Siseviimistlus Kipsplaat Metallkarkass Kipsplaat Siseviimistlus

7.6 KOORMUSED

Koormuste varutegurid leitakse vastavalt EVS-EN 1991-1-1:2002 + AC:2009 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused standardis esitatud nõuetele. Vastavalt sellele üldiselt: - Kasuskoormused 2,0 - Omakaalukoormused 1,2

Kasuskoormused - Klass A – eluruumid qk = 2,0 kN/m2 - Põrand pinnasel qk=2,0 kN/m2

- Vahelagi qk=2,8 kN/m2 - Riputuskoormused lagedele qk= 0,40 kN/m2

- Rõdu/terrass qk=2,5 kN/m2 Omakaalukoormused Vastavalt konstruktsioonidele. Koormuste tähtsamad osavarutegurid Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG=1,20 Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) γQ=1,50

Lumekoormus Uustarindite lumekoormuse normsuurus maapinnal on määratud: EVS-EN 1991 1-3:2006 + A1:2016 + NA:2016 Eurokoodeks 1: „Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-3: Üldkoormused – Lumekoormus”

Katustele lumekoormuste arvutamisel tuleb aluseks võtta maapinna lumekoormuse normsuurus

sk= 1,5 kN/m2. Lumekoormuse normsuuruse arvutamisel tuleb täiendavalt arvesse võtta ka

katuste kalletest ja katuste kõrguste järskudest muutustest sõltuvaid lumekoormuse

kujutegureid.

Tavaolukord:

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

15 / 23

s = μ1· sk, kus

μ1 – lumekoormuse kujutegur (0,8)

sk – lumekoormuse normsuurus maapinnal, sk = 1,50 kN/m2

s = μ· sk = 0,8 x 1,50 = 1,20 kN/m2

Kõrgema hooneosaga külgneval varikatusel:

s = μ2· sk, kus

μ2 – kuhjunud lumekoormuse kujutegur (2,0)

sk – lumekoormuse normsuurus maapinnal, sk = 1,50 kN/m2

s = μ2· sk = 2,0 x 1,50 = 3,0 kN/m2

Tuulekoormus Uute konstruktsioonide puhul kasutatakse tuulekoormuse baasväärtuseks normi: EVS-EN 1991-1-4:2005 / A1:2010 + NA:2010 Eurokoodeks 1: „Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-4: Üldkoormused – Tuulekoormus“ Tuulekoormuste arvutamisel tuleb aluseks võtta Eesti territooriumi piires kehtestatud

tuulekiiruse keskmine baasväärtus, s.o vref = 21 m/s. Arvestada tuleb ehitiste paiknevust

maastikutüübil ja gabariite kooskõlas normidega EVS-EN 1991-1-4:2006.

Maastikutüüp – III (maa-asulad)

qref = 0,49 kN/m2

Ülekoormustegur on k= 1,5

- Konstruktiivsetele sõlmedele, mille lahendus ei selgu käesoleva projekti seletuskirjast või joonistelt, tuleb vajadusel koostada eraldi konstruktiivsed joonised

8. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda: - EVS 835:2022 „Hoone veevärk“ - EVS EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“ ja heast ehitustavast - EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“ - EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“ - EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ - RIL 77-2013, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - RT I, 30.12.2021, 20 jõustumise kuupäev 01.01.2022 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus“. Üksikelamu varustatakse veega perspektiivsest rajatavast puurkaevust ja reoveed kanaliseeritakse projekteeritavasse mahutisse (10 m3). Kinnistul kogutavad sajuveed immutatakse oma kinnistu piires pinnasesse. Kinnistul kogutavad sajuveed hajutatakse pinnasesse oma kinnistu piires. Puurkaevu rajamiseks tuleb koostada eraldi projekt ja taotleda ehitusluba.

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

16 / 23

Veevarustus Veevarustussüsteem peab olema ehitatud materjalidest ning osadest, mis vastavad joogiveega kokku puutuvate materjalide Eesti oludele vastavate tootestandardite kvaliteedinõuetele. Õigesti paigaldatuna on tagatud min 20 aastase elueaga süsteem. Torustik Kinnistule on projekteeritud PE PN10 De32mm veetoru minimaalse sügavusega 1.8 m toru peale. Torustiku ühendamisel ja jätkamisel kasutada elektrikeevisühendusi. Kinnistu sisetorustiku ühendus liitumispunktis teostada elektrikeevismuhvi abil. Veesisendustorustik hoone vundamendi alt läbimisel asetada kaitsetorusse. Kaitsetoru projekteeritakse 1 meeter vundamendist väljapoole ning hoone sees üle põranda pinna.. Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama standardile EVS-EN 12201. Minimaalne surveklass PN10. Kanalisatsioon Kinnistule paigaldatakse sertifitseeritud kogumismahuti. Olmekanalisatsioonitorustik ehitada muhvtorust nt. Pipelife PVC NAL (EN 1401) SN8 ø110 ning PP PRAGMA SN8, ø160. Kõikide torude rõngasjäikus peab olema SN8. Kui torustiku lae ning maapinna vahele jääb vähem kui 1,0 m tuleb kasutada torustikku rõngasjäikusega SN16. Projekteeritud kanalisatsioonitorustik, mille peale jääb pinnast vähem kui 1,2 m toru peale tuleb soojustada pinnasesse lubatud paigaldusega koormusttaluvate polüstüreenist soojustusplaatidega (nt. Styrofoam, h=100mm). Soojustusplaat peab olema niiskuskindel ning paigaldatud vastavalt tootja juhistele.

Sademevesi Hoone katuselt toimub sademevee ärajuhtimine välimiste vihmaveetorude kaudu. Vihmaveetorude läbimõõt on 100 mm. Sademeveed immutatakse pinnasesse oma kinnistu piires. Sademevee juhtimine ja valgumine kõrval asuvatele kinnistutele ja teemaa alale on keelatud. Ennustatav sademevee hulk on Q= 1,39 l/s. Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 20. a.

8.1 VEEVARUSTUSE SISEVÕRGUD

Kasutatav norm: - EVS 835:2022 Hoone veevärk Majandus-joogivee süsteem Majandus-joogiveega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Veevarustuse vooluhulgad Arvutuslikud külmavee hulgad: Projekteeritava Üksikelamu arvestuslik veetarbimine: 0,3 m3/d.

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

17 / 23

Torustikud ja armatuur Veega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Sulgemisarmatuur paigaldatakse selliselt, et oleks võimalik välja lülitada iga sanitaar- ja tehnoloogilist seadet eraldi. Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud, sulgemisarmatuurid, ühendusosad, tihendid jne. peavad omama vastavat sertifikaati või kasutusluba. Veetorustike paigaldamisel järgida torutootjate paigaldamisjuhiseid ja kõiki ohutusnõudeid. Külma- ja soojavee ringlustorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja isolatsiooni kattematerjalid peavad vastama süttimistundlikkus-tulelevimiskindluse klassile A2-s1,d0. Veevarustuse sisevõrgud paigaldatakse plastmass komposiittorudest Ø16-32mm (nt. FRÄNKISCHE alpex-duo XS) ja varustatakse sulgemis- ning reguleerimisarmatuuriga. Kõik torustikud tuleb isoleerida. Sisetorustikud peavad vastama PN6 tingimustele. Torustike ladustamine ja transportimine vastavalt torutootja nõuetele. Magistraaltorustiku külma- ja soojavee harutorustikud varustatakse kuulkraanidega. Jaotuskollektor varustada kuulkraanidega. Torustike ühenduskohtadesse san. seadmetega paigaldatakse sulgliitmikud. Veevarustussüsteemi alumistesse punktidesse paigaldada tühjendusventiil. Paigaldada tuleb vastavalt valmistaja juhistele. Soojavee süsteem Hoone soe vesi saadakse soojuspumbaga. Sooja veega varustatakse kõiki san. seadmeid, v.a klosetipotte ja pesumasinad.

8.2 KANALISATSIOONI SISEVÕRGUD

Kasutatav norm: - EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon Majandus-fekaalvee kanalisatsioon Majandus-fekaalvee kanalisatsiooni süsteemiga ühendatakse kõiki san. tehnilisi seadmeid. Kasutatavad torud on enamasti välise läbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitorud paigaldatakse põrandate alla ja ripplagede taga. Kanalisatsioonitrapid – kasutatakse ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsasti lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. San. seadmetena kasutatakse soovitavalt tuntud tootjate poolt valmistatud kaasaegseid seadmeid. Majandus-fekaalvee kanalisatsioon paigaldada vastavalt Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 nõuetele. Torustikud ja armatuur Sisemine torustik paigaldatakse varjatult põrandate alla ja ripplagede taga. Ripplagede taga paiknevad torud isoleeritakse müra vastu. Kasutada plasttorusid PP/PVC materjalist, S20.

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

18 / 23

Kasutatavad torud on enamasti välise läbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitrapid – kasutatakse ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba kaanega ning lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. San. seadmetena kasutatakse Eurostandardile vastavaid valamuid, potte jne. (täpsed margid on võimalik määrata sisearhitektuurse projektiga). Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. Kanalisatsioonipüstik varustada puhastusluukidega (0,8-1,0 m põrandapinnast). Tehnosüsteemide kavandatav kasutusiga on 20. a.

9. KÜTE JA VENTILATSIOON

Tehnosüsteemid on projekteeritud alljärgnevate Eesti Vabariigi Standarditele: - EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine - CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine - EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1: Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja akustikast. Moodul M1-6

Küte Elamu on kavandatud õhk-vesi soojuspumba-ja kaminaküttele. Õhk-vesi soojuspumpade (Soojuspump Bosch-Compress-CS7001i-LWM-8 või analoog) võimsus on 16kW. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste pideva viibimisega ruumides +22ºC. Kamin asub elutoas. Elutoas paikneva kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm koldeava ette ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul: vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Soojuspumba kütteperioodi soojustegur SCOP külmas kliimas vähemalt 3,6. Hoone küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil. Põrandakütte vesi on parameetritega 36,5 °C / 31,5 °C. Maksimaalseks põranda temperatuuriks on 27,0 °C. Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse termostaat- mootorklapi süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab põrandapinna temperatuuri optimaalsena (ruumi termostaatide paigalduskõrgus h= 1,5 m). Termostaadid paiknevad ruumide siseseintel, märgades ruumides termostaate ei kasutata. Põrandaküttetorustikena võib kasutada PEX 20x2,0 torustikke. Magistraaltorustikud monteeritakse AL-PEX komposiittorudest DE32 ja DE25. Kõik hargnemised on varustatud tasakaalustamis- ja sulgemisarmatuuriga. Küttesüsteemi ja korstna temperatuuriklassid on T600.

Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on elamus õhk-vesi soojuspump, mis paikneb tehnoruumis.

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

19 / 23

Korsten: hoonesse on projekteeritud üks ühe lõõriga korsten, millele paigaldatakse vastavalt nõuetele puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse 250 mm paksune kiht mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C. Suitsukorstnad ulatuvad katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o. min 0,8 m. Moodulkorstnate paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest paigaldusjuhenditest. Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018.a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”

Ventilatsioon

Elamusse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Ventilatsiooniseade rootorsoojustagastiga, soojustagastuse temperatuuri suharv 0,85, SFP 1,3 kW/(m3/s). Ventilatsiooniseade paikneb tehnoruumis.

Köögikubu väljatõmbeks on projekteeritud ventilatsioonisüsteem V1. Köögis on üldventilatsioon projekteeritud õhujaoturitega ruumi lae alt ja kohtväljatõmme köögikubuga (süsteem V1) pliidi kohalt. Köögikubu väljatõmbetorustik juhitakse välisseina. Paigaldada ventilaator koos tagasilöögiklapi ja soojustatud mürasummutava läbiviiguga. Ventilaatori juhtimine toimub kubult astmeliselt. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning oleks tagatud tuleohutus.

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille paksus peab vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide järele vajadus puudub.

Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt peab eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Õhuvahetus: - Elutuba ±0,5 l/s m² - Köök-söögituba -20 l/s; -8 l/s - Magamistuba ±0,7 l/s m²; 6 l/s in - WC -10 l/s ruum - Pesuruum -15 l/s ruum - Tehniline ruum -15 l/s ruum

- Kütte ja ventilatsiooniprojekt koostatakse vajadusel projekti järgmises staadiumis.

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

20 / 23

10. ELEKTRIVARUSTUS

Elamu elektrivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda:

Üksikelamu elektrivarustuse projekteerimisel on lähtutud:

EVS-HD 60364-7-711:2019 „Madalpingelised elektripaigaldised“

EVS-EN 50525-1:2011 „Juhtmed ja kaablid“

Seadme Ohutuse Seadus (vastu võetud 18.02.2015.a.) Ollisaare kinnistu olemasolev saun on liitunud elektrivõrguga juba enne käesoleva uusehitise projekteerimist. Projekteeritav uus elamu saab elektriühenduse sauna kaudu ning ühendatakse elektrivõrguga maakabli abil. Projekteeritava elamu maakaabelliiniga ühendus on ette nähtud tehnoruumi, kuhu paigaldatakse peajaotuskilp. Hoone elektrijaotus on lahendatud peajaotuskilbist väljuvate rühmaliinidega. Toiteliinidena kasutada vasksoontega, tuld mitte levitava polüvinüülkloriid isolatsiooniga kaableid. Kõik kasutatud elektriseadmed peavad omama Eesti Elektrikontrollikeskuse sertifikaati või tunnustatud märgist (CE, IEC, FI jne) tootel. Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20 aastat. Nõuded elektritöövõtjale Elektritöövõtja peab omama tööde teostamisõigust B-pädevuspiirkonnas (kuni 1000V nimipingega vahelduvvoolupaigaldis). Elektritöövõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris (MTR) elektritööde ettevõtjana, ta peab omama piisavalt pädevat personali tööde ohutuks ja õigeaegseks läbiviimiseks ja kontrolltoimingute korraldamiseks. Välitrassid Elektrivarustuse liitumispunktist kuni hooneni paigaldatakse maakaabel kaitsekõrisse Ø50 mm, sügavusele 0,7 m, sõelutud pinnasekihtide vahele. Kaabli alla ja peale paigaldada 0,1 m paksused ehitusliiva kihid. Kaabli paigaldamisel jälgida, et oleksid tagatud minimaalsed vahekaugused: kaablist hoone vundamendini 0,5 m, puutüveni 2 m. Teiste trasside ristumisel tagada puhas vahekaugus 0,3 m. Kaabli kohale pinnasesse paigaldada kogu pikkuses plastikust värviline hoiatuslint. Vundamendis tuleb teha mõned reservtorud võimalikele väljas asuvatele elektritarbijatele. Torude asukohad kooskõlastada Tellijaga. Paigaldatud kaablist esitatakse täpne teostusjoonis kasutusloa taotlemise etapis. Hoonesisene elektripaigaldis ning välisvalgustus lahendatakse vajadusel eraldi projektiga. Üksikelamu elektripaigaldis Elamu peajaotuskilp PJK projekteeritakse tehnoruumi. PJK valmistatakse TN-S maandussüsteemile, s.t neis on nii N-kui ka PE-latt. Tarbija elektrisüsteemi kaitseks paigaldatakse peajaotuskilpi liigpingepiirikud. Alates peajaotuskilbist kasutatakse elamus TN-S juhistiku süsteemi. Kilp tehakse kaitseastmega IP31. Avatud ukse korral kaitseaste on IP20. Keskuse

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

21 / 23

latistus ja aparatuur peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA. Väljuvate rühmaliinide kaitseaparatuuriks on kilpides 1-ja 3-faasilised kaitselülitid. Elektritarvitite toiteliinid jagatakse faaside vahel nii, et oleks tagatud faaside koormuste võrdsus. Kilbi toiteliini voolude mõõtmised teostatakse faaside kaupa maksimaalkoormuse ajal ja vajaduse korral (kui koormuste erinevus on üle 10%) tehakse kilbis ümberühendused koormuste ühtlustamiseks. Keskuste siseküljel peab olema keskuse skeem, kõigil aparaatidel peavad olema selgelt loetavad tähised. Hoone installatsioon teha peamiselt hoone konstruktsioonides peidetult. Horisontaalsed kaablid kulgevad lae peal või põrandate betoonivalus. Betoonpõrandates paigaldatakse kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse. Vaheseintes paigaldatakse kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse. Hoone kõik seadmed maandatakse projekteeritud maanduspaigaldise abil. Maandussüsteem tagab elektri- ja telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja katkestusteta töö. Elektrisüsteem on varustatud maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja mõnel juhul lisapotentsiaali-ühtlustussüsteemiga. Antud nõuded kehtivad nii elektripaigaldisele kui ka teisaldatavatele ja paiksetele seadmete, mis hoonesse paigaldatakse, olenemata sellest, kes need tarnib. Kaitse- ja neutraaljuhi ühendus teostatakse peakeskuses. Kõik elektriseadmete isoleerimata juhtivad osad maandatakse kaitsejuhiga (PE), mis paikneb kaablis. Elektritoite ühendussüsteemid Pistikupesade paigalduskõrgus on soovitavalt 0,2 m põrandast. Suure niiskusega ruumides peavad pistikupesad olema kaitseastmega mitte vähem kui IP44. Pistikupesade paigaldamisel vältida pistikupesade paigaldamist teine-teisel pool seina kohakuti, et vältida seinte helipidavuse vähenemist. Pistikupesade margid valib töövõtja koostöös Tellijaga. Pistikupesade valimisel valida maanduskontaktiga pinnapealseid ja süvistatud pistikupesasid. Maandused ja potentsiaaliühtlustused ning elektrilöögivastane kaitse Elektrilöögivastane kaitse vastavalt standardile EVS-HD 60364-4-41 Ehitiste Elektripaigaldised osa 4-4: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest jaguneb põhikaitseks, rikkekaitseks ja lisakaitseks. Elektriohutuse tagamiseks elamus kasutatakse järgmisi kaitseviise: - Elektrilöögivastane kaitse otsepuute eest (põhikaitse) tagatakse elektriseadmete kasutamisega, mille pingestatud osad on kaetud vähemalt põhiisolatsiooniga ja/või mille katete ja ümbriste kaitseaste on vähemalt IPXXB või IP2X. - Elektrilöögivastaseks kaudpuutekaitseks (rikkekaitseks) on rakendatud toite automaatsel kiirel väljalülitamisel põhinevat kaitseviisi (liinikaitselülitid), kaitsemaandust ja potentsiaaliühtlustust. Lubatud puutepinge paigaldises ei tohi ületada 50 V. - Lisakaitsevõttena rakendatakse rikkevoolu kaitselüliteid. Ventilatsiooniseadmete toiteahelasse tuleb paigaldada turvalüliti. Peakilbiruumi paigaldatakse peamaanduslatt ja ühendatakse kokku hoone maanduspaigalisega, milleks on maanduselektroodid. Potentsiaalide ühtlustamiseks ühendada elektriliselt kokku ühtseks tervikuks maanduskontuur ja hoone vundamendi armatuur. Maanduslatiga ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealtid metallkonstruktsioonid (vajadusel kaabliredelid, veemõõdusõlm,

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

22 / 23

juhtivad torud ja muud pingealtid juhtivad konstruktsioonid) isoleeritud vaskjuhtme (ka toitekaablite PE-soonte) abil. Kõik hoone metallkonstruktsioonid maandada. Elamu madalpinge- ja nõrkvoolupaigaldistel on ühine maandusseade. Maanduspaigaliseks on ette nähtud kasutada maanduselektroode ja vundamentmaandurit. Maandusjuhtide ühendused maanduskontuuriga peavad olema mehaaniliselt ja elektriliselt töökindlad ega tohi esile kutsuda kohalikku korrosiooni. Kasutada tuleb poltklamberliiteid. Maandusjuhtide ristlõiked valitakse vastavalt standarditele EVS-HD 60364-5-54 ja EVS-HD 60364- 4-44. Piksekaitse Vastavalt siseministri määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” vastu võetud 30.03.2017 ja standardile EVS-EN 62305 „Piksekaitse“ ei ole vaja hoonele piksekaitset projekteerida. Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20. aastat. - Elektri-, side- ja valvesignalisatsiooni projekt koostatakse vajadusel projekti järgmises staadiumis.

11. ENERGIATÕHUSUS

Hoone projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiatõhususe miinimumnõudeid:

● „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 11.12.18 nr 63 ● „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 05.06.15 nr 58 ● „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ 30.04.15 nr 36

Üldised nõuded välispiiretele Soojustuse määramisel on lähtutud hoonete energiatõhususe nõuetest, ruumide soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites. Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei ületa piirete soojajuhtivus väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)]. Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse kõrgema soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega. Energiaarvutustes on lähtutud järgmistest algväärtustest: välisseinte soojajuhtivus – 0,20 W(m2K) katuslagi soojajuhtivus – 0,08 W(m2K) põranda soojajuhtivus – 0,13 W(m2K) akende/uste soojajuhtivus – 0,8 W(m2K), akende g= 0,40 Joonkülmasillad: Projektis käsitletud sõlmede lahendused arvestavad Tallinna Tehnikaülikooli poolt koostatud - LIGINULLENERGIA ELUHOONED PIIRDETARINDITE LIITEKOHTADE JOONSOOJUSLÄBIVUSTE KATALOOG-i.

SELETUSKIRI Järva maakond, Türi vald, Kändliku küla, Ollisaare Üksikelamu eelprojekt

MiHo OÜ Töö nr. 05-26

09.03.2026

23 / 23

Vastavalt koostatud projektile joonsoojusläbivuse näitajad konstruktsioonides on järgmised:

Välissein-Põrand pinnasel - 0,3 W(m2K) Välissein-Katuslagi - 0,1 W(m2K) Välisuksed - 0,1 W(m2K) Aknad - 0,05 W(m2K)

Niiskuskonvektsiooniriskide vältimiseks tarindite kriitilised sõlmed (seina ja katuse ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) tehakse õhupidavaks. Vastavalt projektile elamu summaarne soojaerikadu ei ületa 1,0 W(m2K).

Üldised nõuded tehnosüsteemidele Üksikelamus on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonisüsteemi ventilaatori erivõimsus on 2,0 W/(l/s). Ventilatsiooni järelküte on veega. Õhulekkearvule vastavalt tuleb teostada pärast hoone valmimist õhulekketest.

Üldised nõuded hoonete energiavarustusel Hoone energiavarustus on energiatõhus. Üksikelamus on õhk-vesi soojuspump ja kamin.

Vastutav arhitekt: Kristina Sepp, Volitatud arhitekt tase 7

30,0

4,1

11,4

8,2

29,9

R 10 ,00

0 10,0

37501:004:0202 Ollisaare

37501:001:0075 Rehepõllu

37501:004:0020 Rehe

37501:004:0201 Ollisaare

37 50

1:0 04

:08 70

19 24

4 R õu

sa -K

äru te

e

W

S

N

E

TP

55 .80

55 .91

55 .82

55 .81

55 .88

55 .78

55 .77

55 .90

55 .82

55 .84

55 .84

55 .91

55 .75

55.97

55 .81

55 .93

55.86

55.87 55 .97

55.89 55

.83 55

.59

55.46

55 .39

55.20 55 .23

55.13

54 .66

54.72

54.92

54.58

54.57

54.36

54 .38

54.45

54.34

54 .89

54 .44

54.29

54.11

53.96

54.19

54.03

53.91

53.85

53.94 53.74

54.05

53 .88

53 .71

53 .74

53 .86

53 .52

53 .69

53.84 53.30

53.56

53 .46

53

.63

53 .67

53 .36

53.45 53.08

53.22

55.58

55.71

55.70

55.58

55.39 55

.39

55.29 55.15

54.64

54.40 54.55

H H

H

H

Vare

54.76

55.34

54 .13

54.01

53.87

54.97

55.03

55.17

54.55

53.93 53.81

53.24

53.40

53.13

53.11

53.14

52.99

53.63

53.44

55.86

55.70

55.37

55.5

55.0

55.0

54.5

54.053.5

54.0

54.5

55.5

pinn

x= 6520250

y= 565500

x= 6520200

y= 565550

orient.

A

ter ras

s

ÜKSIKELAMU JÄRVA MAAKOND, TÜRI VALD, KÄNDLIKU KÜLA

OLLISAARE

Kuupäev

Projekti staadium

Leht

MõõtkavaTöö nr.

Joonis

Vastutav arhitekt

Arhitekt

Objekt

Tallinn / Peterburi tee 2f +372 56 642 338 [email protected]

miho.ee

MiHo OÜ Arhitektuuribüroo Reg.kood 11344754 Reg.nr EEP000998

1:500

09.04.2026

Kristina Sepp

Kristina Sepp

05-26

Eelprojekt

KRUNDIPIIR

TINGMÄRGID

PROJEKT. PUITTERRASS

PROJEKT. PLAADISTATUD ALA (KIVIPARKETT)

PROJEKTEERITAV ÜKSIKELAMU

OL. OL. EL. MP. KAABEL

PROJEKT. PRÜGIKASTID (BETOONALUSEL)

K11 PROJEKT. KANALISATSIOONI TORUSTIK

V11 PROJEKT. VEETORUSTIK

PROJEKT. SISSEPÄÄS HOONESSE

PROJEKT. SISSEPÄÄS KRUNDILE

TEHNILISTE NÄITAJATE VÕRDLUSTABEL

MAX KÕRGUS 5,0 m 5,0 m

KORRUSELISUS 1 1

EHITISEALUNE PIND 110 m2 83,99 m2

EHITISTE ARV 1 (üksikelamu) 1

TULEPÜSIVUSKLASS TP3 TP3

PT-JÄRGNE PROJEKT

KRUNDI TEHNILISED ANDMED:

TUNNUS 37501:004:0201 LÄHIAADRESS Ollisaare ASUSTUSÜKSUS Kändliku küla OMAVALITSUS Türi vald MAAKOND Järva maakond SIHTOTSTARVE Maatulundusmaa 100% PINDALA 17223.0 m² TULEPÜSIVUSKLASS TP3

ÜKSIKELAMU TEHNILISED ANDMED:

EHITISEALUNE PIND 83,99 m2

NETOPIND 61,3 m2

BRUTOPIND 77,0 m2

KORRUSELISUS 1 TUBADE ARV 3 KÖETAV PIND 61,3 m2

ELURUUMIDE PIND 59,0 m2

TEHNORUUMIDE PIND 2,3 m2

HOONE MAHT 308 m3

HOONE ABS KÕRGUS 58,95 abs HOONE KÕRGUS 5,0 m HOONE PIKKUS 11,4 m HOONE LAIUS 8,2 m TULEPÜSIVUSKLASS TP3

AVALIK ULT

KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND

RANNA VÕI K ALD

A PIIR ANGUVÖÖND

OL.OL. KUURH

RANNA VÕI K ALD

A EHITUSKEELU VÖÖND

OL.OL. SAUNH

LIKVIDEERITAVAD PUUD

Perspektiivne PK (lahendatakse eraldi projektiga)

PROJEKT. KOGUMISMAHUTI (10m3)

K 1 1

V 1 1

PROJEKT.EL.MP.KAABELW11

W 1 1

W 1 1

ol.ol.53.85 proj.53.95

ol.ol.53.74 proj.53.95

ol.ol.53.94 proj.53.95

ol.ol.53.91 proj.53.95

1

2

3

4 5

6

7 8

Õhk-vesi soojuspumba

agregaat maapinnal OL.OL. VARJUALUNE

KILLUSTIKKATEGA ALA

MAHASÕIDU REMONDITAVA OSA PIIR (lähtuda TÜÜP I joonisest, vt LISAD)

ASENDIPLAAN

AR-4-01

+0.00=54.15

ÜKSIKELAMU KOORDINAADID L-EST 1 Y= 565 532 887 X= 6 520 234 020

2 Y= 565 538 143 X= 6 520 238 692

3 Y= 565 530 548 X= 6 520 247 236

4 Y= 565 525 292 X= 6 520 242 564

5 Y= 565 527 265 X= 6 520 240 344

6 Y= 565 526 369 X= 6 520 239 547

7 Y= 565 528 362 X= 6 520 237 304

8 Y= 565 529 259 X= 6 520 238 101