Kiri

Töö nr: 2018063

Töö tellija: Setomaa Vallavalitsus

Pikk tn 12

Värska alevik

Setomaa vald

64001 Võru maakond

Objekti asukoht:

Võru maakond

Setomaa vald

Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ

Reg. nr. 10696600

Tähe 106, 50107 Tartu

Tel. 7 303 735; 50 78 277

e-post: [email protected]

www.ibun.ee

EEG000453 05.02.2018

EO10696600-0001 05.02.2003

EP10696600-0001 05.02.2003

EK10696600-0001 05.02.2003

MATER: MK, MU,

MO, MP 0019-00

03.11.2003

Muinsuskaitseameti

tegevusluba E518/2010

09.08.2010/

18.07.2011

VÄRSKA PROMENAAD

PÕHIPROJEKT

1. köide: Ehituslik osa

Juhataja

(vastutav spetsialist): Lauri Lokko

Peaprojekteerija: Urmas Nugin

Projekteerijad: Liis Alver

Alar Liin

TARTU, VEEBRUAR 2019

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 2

SISUKORD

KOONDANDMED ....................................................................................................................... 4 SELETUSKIRI ............................................................................................................................. 6 1. ÜLDOSA ................................................................................................................................ 6

1.1. Projekteerimise alus ......................................................................................................... 7 1.2. Lähtedokumendid ............................................................................................................. 7

1.3. Projektala asukoht ja suurus ............................................................................................. 7

2. OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................................................. 8 3. PROJEKTLAHENDUS ..................................................................................................... 14

3.1. Asendiplaani osa ............................................................................................................ 14 3.2. Piiriettepanek .................................................................................................................. 14

3.3. Kontseptsioon ................................................................................................................. 14

3.4. Promenaadi rajad ja katendid ......................................................................................... 15 3.4.1. Sõelmetega rada ................................................................................................. 15 3.4.2. Astmeline sõelmetega rada ................................................................................ 16 3.4.3. Murukiviga rada ................................................................................................. 16 3.4.4. Astmeline murukattega rada .............................................................................. 17 3.4.5. Laudtee. Tüüp 1 ................................................................................................. 17

3.4.6. Laudtee postidel. Tüüp 2.................................................................................... 18 3.4.7. Sillutatud rada. Erinevate rajatüüpide üleminekukohad. ................................... 18

3.5. Vaateplatvormid ............................................................................................................. 19 3.6. Praam .............................................................................................................................. 19 3.7. Kalda tänava juurdepääsutee .......................................................................................... 19

3.7.1. Juurdepääsutee ................................................................................................... 19

3.7.2. Tõkkepuu ........................................................................................................... 20 3.8. Allikad ............................................................................................................................ 20

3.8.1. Allikas nr 1 ......................................................................................................... 20

3.8.2. Allikas nr 2 ......................................................................................................... 21 3.9. Väikevormid ................................................................................................................... 21

3.9.1. Istepingid............................................................................................................ 21 3.9.2. Prügiurnid .......................................................................................................... 21 3.9.3. Infotahvlid, suunaviidad ja infoalused ............................................................... 21

3.10. Haljastus ......................................................................................................................... 22 3.11. Valgustus ........................................................................................................................ 23

4. EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE, KESKKONNAKAITSE JA HEAKORD .............. 23 4.1. Projekti realiseerimise etapid ......................................................................................... 23 4.2. Nõuded kasutavale ehitusmaterjalile .............................................................................. 24

4.3. Olemasoleva haljastuse kaitse ........................................................................................ 24 4.4. Ehitustööde teostamine .................................................................................................. 24

4.5. Keskkonnakaitselised abinõud ....................................................................................... 26

5. RAJATISTE HOOLDUSJUHEND ................................................................................... 26 6. PÕHILISTE EHITUSTÖÖDE MAHUD JA MATERJALIDE VAJADUS ................. 28

LISAD .......................................................................................................................................... 37 1. Arheoloogiline ja allveearheoloogiline eeluuring

2. Värska I asulakoha arheoloogiline eeluuring 3. Ehitusgeoloogiline uuring 4. Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused 5. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 6. Telia Eesti AS kooskõlastus

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 3

7. Maa-ameti 17.04.2019 kiri nr 6-3/19/6097-2 8. Muinsuskaitseameti 18.04.2019 kiri nr 5.1-17.6/214-1

9. Keskkonnaameti 26.04.2019 kiri nr 6-2/19/4981-2 10. Maanteeameti 30.04.2019 kiri nr 15-2/19/16066-2 11. Maa-ameti 09.05.2019 kiri nr 6-3/19/6097-4 12. Elektrilevi OÜ kooskõlastus 13. Maa-ameti 30.05.2019 kiri nr 6 3/19/6097 7

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 4

KOONDANDMED

PROJEKTI NIMETUS: Värska Promenaad. Põhiprojekt

PROJEKTI KOOSSEIS: 1. köide (käesolev): Ehituslik osa

2. köide: Tugevvoolupaigaldis. Domik OÜ töö nr 223 TELLIJA: Setomaa Vallavalitsus

Pikk tn 12, Värska alevik, Setomaa vald, 64001 Võru maakond

Tel. 7964733, e-post: [email protected]

Kontaktisik: vallavanem Raul Kudre

Tel. 5256695, e-post: [email protected] PROJEKTEERIJA: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ

Tähe 106, 51013 Tartu, tel. 7 303735

Kontaktisik: Urmas Nugin

Tel. 5078277, e-post: [email protected]

OBJEKTI ASUKOHT: Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Reformimata maa (EHAK kood 9672)

Kalda tn 6 (93401:003:0029)

Kalda tänav (93401:003:0109)

Allika tn 9a (93401:003:0057)

Allika tn 11 (93401:003:0013)

Silla tn 2a (93401:001:0727)

Silla tn 4 (93401:003:0039)

Silla tn 6 (93401:003:0130)

Promenaadi alguspunkti koordinaadid L-Est süsteemis:

X=6430136,08 Y=714644,81

Promenaadi lõpp-punkti koordinaadid L-Est süsteemis:

X=6429577,12 Y=714785,17

PROJEKTI EESMÄRK: Atraktiivse ja ohutu jalgtee rajamine Värska lahe kaldale

kohalikele elanikele ja külalistele

PROJEKTEERITUD

RAJATISTE ÜLDANDMED:

Allikas nr 1 voolusäng: l=25 m

Allikas nr 2 voolusäng: l=7 m

Gabioonsein: h=2 m, l=4,5 m

Kalda tänava juurdepääsutee: 65 m

Radade kogupikkus: 550 m

Vaateplatvormid (2 tk): 12,7 m2

Praami platvorm: 98 m2

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 5

JOONISED

NR Tähis Joonise nimetus Mõõtkava Formaat

1 AS-4-01 ASENDIPLAAN 1:500 A1

2 AR-6-01 LAUDTEE. Tüüp 1 1:50 A4

3 AR-6-02 LAUDTEE. Tüüp 2 1:50 A4

4 AR-6-03 VAATEPLATVORM 1:50 A3

5 AR-6-04 SÕELMETE JA SILLUTISKIVIGA

RAJAD

1:50 A3

6 AR-6-05 ASTMELINE RADA 1:50 297x1000

7 AR-6-06 ASTMELINE MURUKATTEGA

RADA

1:50 297x630

8 AR-6-07 ALLIKAS NR 1. GABIOONSEIN 1:50 297x840

9 AR-6-08 ALLIKAS NR 2 1:50 A4

10 AR-6-09 INFOTAHVLID. SUUNAVIIDAD 1:50 A3

11 AR-6-10 KALDA TN JUURDEPÄÄSUTEE

ELEMENDID

1:50 A3

12 AR-6-11 TÕKKEPUU 1:50 A4

13 AR-5-01 PRAAMI PLATVORM. Põhiplaan 1:100 A3

14 AR-5-02 PRAAMI PLATVORM. Talade plaan 1:100 A3

15 AR-6-12 PRAAMI PLATVORM. Lõiked 1:50 A3

16 AR-6-13 PRAAMI PLATVORM. Pink 1:50 A4

17 AR-9-01 PRAAMI PLATVORM. 3D vaated - A3

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 6

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

Projektiga on antud Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus asuva Värska lahe

kaldale kavandatava promenaadi kujunduslik ja tehniline lahendus.

Projekti eesmärgiks on heakorrastada Värska lahe paremkallas ning kujundada sinna

atraktiivne promenaad, et muuta kallasrada paremini läbitavaks ning tagada kasutajatele

mugav ja turvaline keskkond. Lisaks läbitavuse parandamisele, on arvestatud, et kujundatav

keskkond oleks ka visuaalselt nauditav. Projektiga antakse lahendus juurdepääsutee

rekonstrueerimiseks Kalda tänavalt, ca 65 m pikkuses lõigus (Kalda tn 2, Kalda tn 4 ja Pikk

tn 1a maaüksuste vaheline tänava osa) ning olemasolevate allikate lätete ning nende

väljavoolu sängide ümberkujundamiseks. Projektiga on hõlmatud ka Silla tn 4 maaüksuse

vahetus läheduses, Värska lahe kaldal, asuva amortiseerunud praam, millele on nähtud ette

anda uus kasutusotstarve ning projekteerida vaateplatvormiks. Lisaks antakse rajale

paigutatavate väikevormide lahendus – istepingid, prügikastid, infotahvlid ja suunaviidad.

Projekti raames lahendatakse promenaadi valgustus.

Projekteeritav rada saab alguse Kalda tn 6 maaüksuse läheduses paikneva allika juurest ning

kulgeb kuni varasemalt Allika tn 13 ja Allika tn 15 maaüksustele projekteeritud sadama maa-

alani. Rada jätkub teisel pool riigimaanteed nr 45 Tartu-Räpina-Värska tee ning lõpeb Silla tn

6 maaüksusel asuva supluskoha vahetus läheduses.

Olemasolev taristu puudub.

Projekteerimisel kasutati alusplaanina digitaalset topo-geodeetilist maa-ala plaani

täpsusastmega M 1:500 (koostaja Teegeodeesia OÜ, töö nr TG0918GEO, kuupäev

21.09.2018). Geodeetiline alusplaan on koostatud L-Est 97 koordinaatsüsteemis ning

kõrgused on antud EH2000 süsteemis.

Skeem 1. Värska promenaadi asukoht (tähistatud punasega, alusjoonis: Maa-ameti geoportaal)

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 7

1.1. Projekteerimise alus

Käesolev töö on koostatud Setomaa Vallavalitsuse tellimusel. Projektlahendus koostatakse

vastavalt maa-alal kehtivale detailplaneeringule.

Projektis ei ole tähistatud varasemalt detailplaneeringuga kavandatud rajatisi, mis ei ole

otseselt seotud promenaadiga (nt piirnevate kruntide piirdeaiad, väravad jms). Antud rajatiste

rajamine on võimalik vastavalt kehtivas detailplaneeringus toodud tingimustele.

1.2. Lähtedokumendid

Projekteerimisel on arvestatud järgmiste seadusandlike aktide ja juhenddokumentidega:

 Värska valla üldplaneering

 Veeseadus

 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus

 Looduskaitseseadus

 Ehitusseadustik

 Tuleohutuse seadus

 Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

 EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“

 Värska sadama detailplaneering (koostaja Corson OÜ, töö nr 29399, kehtestatud

18.07.2017 korraldusega nr 169)

 Värska sadama arheoloogiline eeluuring (Archaeology Team OÜ, 2017)

 Värska I asulakoha arheoloogiline eeluuring (uuringu teostaja OÜ Muinaslabor,

uuringute läbiviija Arheoloogiakeskus MTÜ, välitööd juuli-august 2018)

 Ehitusgeoloogiline uuring (koostaja OÜ Alus-geoloogia, töö nr 1832, detsember

2018)

 Elektri- ja valgustuspaigaldise projekteerimise normid ja lähtedokumendid on toodud

projekti 2. köites (Elektriprojekt Tugevvoolupaigaldis. Promenaadi valgustus, OÜ

Domik töö nr 223, 02.11.2018)

 Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused (Telia Eesti AS, nr 31564830,

11.02.2019)

 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused mitteelektriprojektile (nr 324775, 23.04.2019)

1.3. Projektala asukoht ja suurus

Projekteeritud Värska promenaad rajatakse Võru maakonnas Setomaa vallas Värska alevikus

asuvale reformimata riigimaale (EHAK kood: 9672), valla omandisse kuuluvatele Silla tn 2a

(kü tunnus 93401:001:0727) ja Kalda tänav (kü tunnus 93401:003:0109) maaüksustele ning

eraomandisse kuuluvatele Kalda tn 6 (kü tunnus 93401:003:0029), Allika tn 9a (kü tunnus

93401:003:0057), Allika tn 11 (kü tunnus 93401:003:0013), Silla tn 4 (kü tunnus

93401:003:0039) ja Silla tn 6 (kü tunnus 93401:003:0130) maaüksustele.

Projektala suurus on ca 0,74 ha.

Projekteeritud promenaadi asukoht on näidatud skeemil 1.

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 8

2. OLEMASOLEV OLUKORD

Kalda-alad, kuhu promenaad on projekteeritud, on riigimaanteest põhja poole jäävas osas

suuresti korrastamata ning halvasti läbitavad. Hooldatud on Kalda tänava ja püha allika

vaheline lõik, mida kasutatakse püha allika külastamiseks ning vee võtmiseks ning osaliselt

Allika tn 11 krundiga piirnev osa. Püha allika näol võib olla tegemist muistse ohvriallikaga,

kuid see ei ole muinsuskaitsealune objekt.

Ülejäänud ala on võsastunud ning liigniiske. Esineb mitut liiki kõrghaljastust, millest rajaga

kattuvad ning väärtusetud ja kahjustatud isendid likvideeritakse. Pikk tn 1b ja Allika tn 9b

kruntidega piirnevas lõigus on olemasolev maastik tugevalt reljeefne – maapinna kõrguste

erinevus on kuni 4 m – moodustades astanguid. Kaldal asuvad mitmed eraomandis

paadisillad/purded, millest paljud on tugevalt amortiseerunud. Need tuleb võimaluse korral

likvideerida või omanikel/kasutajatel korrastada või asendada uutega. Vastavad kokkulepped

tuleb saavutada projekti realiseerimisel, enne ehitustööde algust. Sillad ei tohi takistada

promenaadi rajamist ja kasutamist. Pikk tn 1b krundil asub kaldaga piirnevas osas metallist

paadikuur, mis säilib oma asukohas. Paadikuuri ette rajatav laudtee lõik on projekteeritud

lahtikäivana. Allika tn 11 maaüksusel asub isetekkeline prügikogumise ala, mis tuleb

likvideerida.

Riigimaanteest lõuna pool asuv projektala osa jääb enamuses eraomandisse kuuluvatele

kruntidele, mida on hooldatud (võsa likvideeritud, muru niidetud) ning mis on jalgsi läbitav.

Silla tn 4 kinnistuga piirnevas osas asub amortiseerunud praam, mis istub kohtkindlalt

veekogus. Silla tn 6 kinnistuga piirnevale kaldale on paigaldatud paadisild, mis säilib

olemasolevas asukohas. Antud kohta kasutatakse ka suplemiseks. Projektala lõunaservas,

Silla tn 6 krundil, asub amortiseerunud puitlippaed, mis tuleb likvideerida.

Kalda tänavalt tulev pinnaskattega juurdepääsutee on tugeva languga veekogu suunas.

Kehtivatest piirangutest ja kitsendustest ulatuvad projektalale Peipsi järve (registrikood

VEE2075600) 20 m laiune veekaitsevöönd, 50 m laiune ehituskeeluvöönd (tiheasustusala)

ning 200 m laiune piiranguvöönd. Kallasraja laius on 10 m (laevatav veekogu). Projektalale

jäävad kaks allikat, mida keskkonnaregistrisse kantud ei ole.

Projektala jääb kahele poole riigimaanteed nr 45 Tartu-Räpina-Värska, mille

ehitusseadustikust tulenev 30 m laiune tee kaitsevöönd ulatub projektalale. Kehtiva

üldplaneeringu kohaselt on tee kaitsevööndiks määratud 50 m.

Värska laht kuulub kaitstavate loodusobjektide hulka, moodustades Värska lahe hoiuala

(registrikood KLO2000174), mis on arvatud Värska loodusalana ka Natura 2000 alade hulka

(skeem 2). Hoiuala kaitse eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüübi – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse ning II lisas nimetatud

liikide – tiigilendlase (Myotis dasycneme), hariliku tõugja (Aspius aspius) ja hariliku vingerja

(Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse.

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 9

Skeem 2. Värska lahe hoiuala ja Natura 2000 Värska loodusala (tähistatud rohelise viirutusega; alusjoonis: Maa-

ameti geoportaal)

Olemasolevatest tehnovõrkudest asub Kalda tn 6 krundil veetoru, mis on allikast vee

võtmiseks. Nii veetoru kui ka allikale paigaldatud kaevurake kuuluvad likvideerimisele.

Kalda tänaval ning piki tänavat veekogu suunas, teisele poole lahte, kulgevad maa-alused

sidetrassid ja sidekanalisatsioon, mille kaitsevöönd on 1 m mõlemal pool sideehitist. Üle

Kalda tänava ristmiku kulgeb madalpinge õhuliin, mis jääb osaliselt projektalasse ning mille

kaitsevöönd on kummalegi poole õhuliini telge 2 m. Silla tn 2a krundil asub alajaam

’Värska1’ ning Värska-Saatse 10 kV õhuliin ja 0,4 kV maakaablid, mille kaitsevööndid on

alajaamal 2 m, keskpinge õhuliinil 10 m ning maakaablil 1 m kummalegi poole liini telge.

Keskpinge õhuliin kulgeb ka Silla tn 4 ja 6 kruntidel, üle olemasoleva praami.

Seoses kavandatava promenaadi ehitustöödega on koostatud kaks arheoloogilist eeluuringut.

2017. a teostas Archaeology Team OÜ (juuli-august 2017) arheoloogilise ja

allveearheoloogilise eeluuringu planeeritava Värska sadama aladel. 2018. a teostati seoses

kavandatava rannapromenaadi ehitustöödega Värska I asulakoha arheoloogiline eeluuring

(OÜ Muinaslabor, uuringute läbiviija Arheoloogiakeskus MTÜ, välitööd juuli-august 2018).

Uuringute eesmärgiks oli tuvastada alal, mis kattub kunagise asulakohaga (reg nr A27798),

võimalik kultuurkiht (sh veealune) ning otsida, tuvastada, lokaliseerida, dokumenteerida ning

hinnata kultuuri- ja muinsusväärtusega esemeid.

Eeluuringute tulemusi arvestades on alale sattunud kultuurikiht pigem juhuslikku laadi ja

pärineb lahe kõrgematelt kallastelt. Arheoloogiliselt tundlikum on sillast vahetult põhja poole

jääv ala, mille lähistelt veest leiti šlakki. Asendiplaanil on tähistatud 2018. a teostatud

uuringu surfid A1-A11, B3-B6 ja C1-C14. Uuringu käigus tuvastati kultuurikiht ja ilmnes

muinasaegseid leide, millest tulenevalt määrati uuringukohad, mille lähiümbrus vajavad

ehituse käigus arheoloogilist järelevalvet (A1, A2, B3, C1, C2, C4) või täiendavaid uuringuid

(A3, A9, B4, B6).

Kui kaevetööd hakkavad jõudma Allika tn 11 kinnistule, tuleb Muinsuskaitseametit sellest

aegsasti teavitada, kes dokumenteerib pinnasekihid, et teha kindlaks, kas šlakileiud võiksid

viidata lähedalasuvale sepikojale.

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 10

Pinnasetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ja arheoloogilise kultuurikihi

ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja

selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 30-33, 443) on leidja kohustatud

tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Projektalal on teostatud ehitusgeoloogiline uuring (koostaja OÜ Alus-geoloogia, töö nr 1832,

detsember 2018), et selgitada välja ehitusgeoloogilised tingimused projekteeritud radade

ehitamiseks. Uuringu tulemusest selgub, et ehitusgeoloogilised tingimused on suhteliselt

keerulised. Pindmised pinnasekihid on valdavalt väikese kandevõimega, ebastabiilsed ja

muutliku koostisega. Vahetult raja katendi alla jäävas osas on soovitatav rohke mulla- ja

mudasisaldusega täitepinnas, liivakihid ja nõlvasete välja kaevata, paigaldada isoleeriv

kangas ning täita tihendades tagasi ühtlase mineraalse materjaliga.

Teadaolevalt puudub projektala ulatuses rüsijää kaldaletuleku oht.

Illustreerimaks olemasolevat olukorda on alljärgnevalt toodud juulis 2018 kohapealse

vaatluse käigus jäädvustatud fotod (autor Urmas Nugin).

Foto 1. Vaade Kalda tänavale Värska lahe suunas

Foto 2. Vaade Kalda tänavale Värska lahe poolt

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 11

Foto 3. Vaade pühale allikale

Foto 4. Vaade püha allika ja Kalda tänava vahelisele alale (promenaadi alguspunkt).

Foto 5. Vaade projektalale (Pikk tn 1a kinnistuga piirnev osa)

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 12

Foto 6. Vaade projektalale (Pikk tn 1b paadikuuri juurest)

Foto 7. Vaade projektalale (Allika tn 9a kinnistuga piirnev lõik)

Foto 8. Vaade projektalale (Allika tn 11 kinnistuga piirnev lõik)

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 13

Foto 9. Vaade projektalale (Silla tn 2a kinnistu)

Foto 10. Vaade projektalale (Silla tn 4 kinnistu)

Foto 11. Vaade projektalale (sh Silla tn 4 kinnistul asuv praam)

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 14

Foto 12. Vaade projektalale (Silla tn 6 kinnistu, promenaad lõpp-punkt)

3. PROJEKTLAHENDUS

3.1. Asendiplaani osa

Projekteeritud promenaad saab alguse Kalda tn 6 maaüksusel asuva allika juurest, kulgeb piki

Värska lahe paremkallast reformimata maal ning üle Allika tn 9a ja Allika tn 11 kinnistute

kuni Silla tn 13 ja 15 kruntidele varasemalt projekteeritud sadamani ning jätkub teisel pool

riigimaanteed Silla tn 2a , Silla tn 4 ja Silla tn 6 maaüksustel. Silla tn 2 maaüksusele radasid

ei ole projekteeritud. Silla tn 2 kinnistuga piirnevas osas on võimalik erinevate rajaosade

vahel liikuda piki Silla tänavat.

Projekteeritud rajad kulgevad suures osas kalda veekaitsevööndis, 10 m laiusel kallasrajal.

Mõned rajaosad ulatuvad kallasrajalt ja veekaitsevööndist väljapoole, kuid jäävad kalda

ehituskeeluvööndisse. Tulenevalt maapinna tugevast reljeefsusest on rajad projekteeritud

kõrgemates kohtades maapinnale ning madalamates ja niiskemates kohtades tõstetuna

postidele.

Promenaadi radade üldine laius on 1,6 m ning erinevate rajalõikude kogupikkus on 550 m.

Projekteeritud promenaadi asukoht ning erinevate rajatüüpide ja –elementide asukohad on

toodud joonisel 1 (AS-4-01). Radade ehitamise käigus tuleb vajadusel erinevate rajatüüpide

asukohti ja üleminekukohti täpsustada, tulenevalt reaalsest looduslikust olukorrast.

3.2. Piiriettepanek

Projektiga tehakse ettepanek projektalasse jääva Kalda tänava, Kalda tn 4, Pikk tn 1a ja Pikk

tn 1b maaüksuste ja veepiiri vahelise reformimata maa munitsipaliseerimiseks ning 100%

üldkasutatava maa sihtotstarbega 2072 m2 krundi moodustamiseks. Piiriettepanek on näidatud

asendiplaanil. Antud ettepanekuga muudetakse kehtiva detailplaneeringuga planeeritud

krundijaotust (DP on realiseerimata).

3.3. Kontseptsioon

Projektlahenduse valiku kriteeriumid:

- Tehnilise lahenduse võimalikult väike keskkonnamõju;

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 15

- Raja asukoht jääb nn ametlikule kallasrajale, koormates võimalikult vähe erakrunte;

- Tulenevalt olemasolevast reljeefist on osa rajast projekteeritud vette;

- Tulenevalt asjaolust, et Silla tn 2 maaüksusest ei ole andnud nõusolekut raja

läbiviimiseks, on rada suunatud maanteesilla kõrvalt üles Silla tänavale ning Silla tn 4

kinnistult uuesti Värska lahe kaldale;

- Arvestades võimaliku suurveeaegse kõrgveepiiriga on promenaadi kõikide radade

minimaalseks kõrgusarvuks määratud 30.80 m abs.

Kaldaäärse promenaadi kujundamisel on kasutatud kahte peamist materjali – graniiti ja puitu.

Nende erinevaid vorme kombineerides on projekteeritud raja erinevad lõigud (laudteed,

sõelmete/killustikkattega rada, sillutiskiviga rada, murukiviga rada). Kogu raja ulatuses on

järgitud ühtset joont, millest tulenevalt on erinevates promenaadi lõikudes kasutatud

korduvalt sama tüüpi katendeid. Statsionaarsete vaateplatvormide ja praamiplatvormi

kujunduses on lähtutud postidel laudtee lahendusest. Olemasolevatele allikatele on

kujundatud looduslähedase ilmega voolusängid, mis on ääristatud maakividega.

Värska lahe kalda suurveeaegne üleujutustase sõltub otseselt Peipsi järve maksimaalsest

võimalikust veetasemest, mille mõõdetud maksimum on 31.75 m abs (mõõdetud 1924. a

Antud projektis on promenaadi rajatüüpide valikul ning asukohtade määramisel lähtutud

kõrgveepiirist 30.80 m abs (EH2000 kõrgussüsteemis). Kõikide rajatüüpide ehitamisel tuleb

arvestada, et radade tasapind ei jääks madalamale kui 30.80 m abs.

3.4. Promenaadi rajad ja katendid

Sõelmete/killustikkattega rajad on projekteeritud kõrgemale ja stabiilsema pinnasega

rajaosadele, murukiviga rada hooldatud erakruntidele, et rajatav rada oleks võimalikult

nähtamatu ning laudteed madalamatele ja vesisematele aladele.

Radade laius on 1,6 m.

3.4.1. Sõelmetega rada

Kõrgematele ja suhteliselt tasastele raja lõikudele on projekteeritud graniitkiviga

(100x100x200, murtud serv) ääristatud graniitsõelmetest (0...6 mm) või analoogse

fraktsiooniga purustatud kruusast kattega rada, mille alla paigaldatakse filterkangas.

Graniitkivist ääristuse fikseerimiseks tuleb rada piiritleda maapinda süvistatava

metalläärisega (190 mm, tumehall, www.gardenfix.ee). Raja kõrgus maapinnast kuni 50 mm.

Olemasoleva maapinna ebatasasuste ühtlustamiseks tuleb aluspinnast vajadusel täita, tõsta ja

koorida, et saavutada ühtlase kõrgusega rada. Raja täitmiseks ja tõstmiseks kasutada

jämedafraktsioonilist killustikku. Täitematerjal tuleb tihendada (tihendusaste 0,95). Ehitatud

raja üleminekualad olemasolevale pinnasele tuleb täita ja ühtlustada kasvupinnasega (peita

raja aluspõhjaks kasutatud killustikpadi) ning haljastada muru või muu konkreetsesse

keskkonda sobiva rohttaimega (nt valge ristik, vt ptk 3.9). Arvestades olemasoleva reljeefi ja

haljastusega tuleb rajada kergelt looklev rada ning käänukohtades vältida raja nurgelisust.

Tüüpristlõige ja fragment vt joonis 5 (AR-6-04).

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 16

Näide 1. Illustratiivsed vaated sõelmetega rajast ja astmelisest sõelmetega rajast

3.4.2. Astmeline sõelmetega rada

Silla tn 2a maaüksusele on tulenevalt maapinna suurest kaldest projekteeritud astangute ja

astmetega rada. Astmete esiserva on ette nähtud paigaldada graniidist äärekivid

(100x300x1000, murtud serv), mille nähtava serva kõrgus on ca 100...120 mm. Äärekivid

siduda maapinda betoonseguga. Astmelise raja kattematerjal on graniitsõelmed või

purustatud kruus (0...6 mm). Astmete pikikalle on 1...5%. Astangute ja astmete katend tuleb

korralikult tihendada. Rada ääristada graniitkividega (100x100x200, murtud serv) ning

fikseerida maapinda süvistatava metalläärisega (190 mm, tumehall, www.gardenfix.ee).

Astmelise raja üleminekukohad olemasolevale maapinnale tuleb tasandada, vajadusel täita

pinnasega ning haljastada muru või muu keskkonda sobiva rohttaimega (nt valge ristik, vt ptk

3.9).

Tüüpristlõige ja fragment vt joonis 6 (AR-6-05).

Astmelise sõelmetega raja ehitamise tingimuseks on Silla tn 2a maaüksusel asuva keskpinge

õhuliini asendamine sobival trassil maakaabelliiniga. Olemasoleva õhuliini kaitsevööndisse ei

ole rada lubatud rajada. Elektriliini ümberpaigutamiseks tuleb koostada eraldi elektriprojekt

ning esitada taotlus võrgu ümberehitamiseks, millega seotud kulud kannab taotleja.

3.4.3. Murukiviga rada

Rajalõigud, mis kulgevad üle hooldatud erakruntide, on kavandatud murukivikattega.

Tihendatud killustikust ja liivapadjast alusele laotakse graniitkividest (100x100x100) kate, ca

80 mm vahedega, vuugivahed täidetakse kasvupinnasega, tihendatakse ning külvatakse

muruseeme. Graniitkivid tuleb paigaldada maapinnaga samas tasapinnas. Rajaga piirnevad

olemasolevad murualad korrastatakse ja haljastatakse muruga, tekitades sujuvad üleminekud

projekteeritud rajale.

Tüüpristlõige ja fragment vt joonis 5 (AR-6-04).

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 17

Näide 2. Illustratiivsed vaated murukivikatendist ja astmelisest murukattega rajast

3.4.4. Astmeline murukattega rada

Silla 4 maaüksusel algab rada Silla tänavalt ning kulgeb veekogu kalda suunas nõlvast alla.

Tulenevalt maapinnast tugevast kallakust on antud rajalõigule projekteeritud astmeline rada.

Astmete esiserva on ette nähtud paigaldada graniidist äärekivid (100x300x1000), mille

nähtava serva kõrgus on ca 100...120 mm. Äärekivid siduda maapinda betoonseguga C12/16.

Astmelise raja kattematerjal on muruvaip. Võimaluse korral koorida olemasolev murukate

ning taaskasutada seda astmete katmiseks. Muruvaiba alune pinnas tuleb tihendada, kuid selle

pealmine kiht peab jääma võimalikult kobe, et muruvaibal oleks võimalik juurduda.

Astmelise raja üleminekukohad olemasolevale maapinnale tuleb tasandada, vajadusel täita

kasvupinnasega ning haljastada muruga.

Tüüpristlõige ja fragment vt joonis 7 (AR-6-06).

Allika tn 9a krundilt on kavandatud astmeline murukattega rada kuni projekteeritud

kaldaäärse rajani. Antud rajalõigu täpse konstruktiivse lahenduse projekteerimiseks tuleb

koostada vajadusel täiendav geodeetiline mõõdistus ning selle detailne projekteerimine ja

rajamine toimub Allika tn 9a krundi igakordse omaniku poolt.

3.4.5. Laudtee. Tüüp 1

Laudtee rajatakse kandetaladele, mis fikseeritakse 1,0 m pikkuste kruvivaiadega (laba

läbimõõt 150 mm). Kruvivaiade maksimaalne vahekaugus võib olla kuni 2,5 m. Kandetalade

jätkamine või käänakud teha kruvivaiade kohal või nendele võimalikult lähedal.

Kandetaladele kinnitatakse vintnaeltega kattelaudis (lauad 50x200 mm). Kattelaudadele jätta

2 cm vahed. Käänakutel tuleb kattelauad paigaldada sujuvalt kaarjalt, et kogu rada oleks

ühtlaselt looklev. Vt allpool toodud illustratiivset näidet 3.

Kogu puitmaterjal tuleb immutada ilmastikukindla puidukaitsevahendiga.

Tüüpristlõige ja fragment vt joonis 2 (AR-6-01).

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 18

Näide 3. Illustratiivsed vaated kruvivaiadel ja postidel laudteest

3.4.6. Laudtee postidel. Tüüp 2

Laudtee rajatakse tugipostidele, mis fikseeritakse nurkraudade (100x150x10) ja 1,5…3,0 m

pikkuste kruvivaiadega (laba läbimõõt 150 mm). Kasutatavate vaiade pikkus tuleb selgitada

välja ehituse käigus vastavalt laudtee asukohale ja pinnase geoloogiale. Tugipostide

maksimaalne vahekaugus võib olla kuni 2,2 m. Tugipostide vahele kinnitatakse poltide abil

prussist (75x150 mm) kandetalad, millele toetatakse laudtee – kandetaladele (75x150 mm)

kinnitatud kattelaudis (lauad 50x200). Kattelaudadele jätta 2 cm vahed. Postide alumise serva

kõrgus maa- ja veepinnast on ca 40…50 mm ning kattelaudisest üleulatuva osa kõrgus 200

mm. Postid tuleb osaliselt lõigata kattelaudise sisse. Kandetalade jätkamine või käänakud

teha kandepostide kohal. Postidel laudtee puhul võivad käänakud olla nurgelised, kuid vältida

tuleb väiksemaid kui 140o käänakuid.

Pikk tn 1b paadikuuri ees olev 3 m pikkune laudtee lõik on projekteeritud lahtivõetavana.

Antud laudtee osa tuleb ehitada tugevamatele kandeprussidele (100x150 mm). Talade

kinnituspoltide kohal olevad kattelauad tuleb kinnitada kruvidega ning talad poltidega, et

vajadusel oleks võimalik antud rajalõiku eemaldada.

Kogu puitmaterjal tuleb immutada ilmastikukindla puidukaitsevahendiga.

Tüüpristlõiked ja fragmendid vt joonis 3 (AR-6-02).

3.4.7. Sillutatud rada. Erinevate rajatüüpide üleminekukohad.

Erinevate rajatüüpide üleminekukohtadesse on projekteeritud graniitkiviga sillutatud

rajaosad. Tegemist on graniitkivist ääristusega (100x100x200) ning graniitkivist sillutisega

(100x100x100) rajalõik, mille alla paigaldatakse filterkangas. Rada fikseeritakse külgedelt

maapinda süvistatava metalläärisega (190 mm, tumehall, www.gardenfix.ee). Sillutatud

rajalõikude pikkused on erinevates rajaosades varieeruvad (vt joonis 1).

Tüüpristlõige ja fragment vt joonis 5 (AR-6-04).

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 19

3.5. Vaateplatvormid

Promenaadi põhjapoolsele osale on kavandatud kaks identset vaateplatvormi, mille asukohad

on tähistatud asendiplaanil. Vaateplatvormide kujundus järgib postidel laudtee põhimõtteid ja

materjalikasutust.

Platvorm rajatakse tugipostidele, mis fikseeritakse nurkraudade (100x150x10 mm) ja 3,0 m

pikkuste kruvivaiadega (laba läbimõõt 150 mm). Kruvivaiade pikkus tuleb ehitamise käigus

täpsustada, tulenevalt veekogu põhja sügavusest ja geoloogiast. Tugipostide vahele

kinnitatakse poltide abil prussist (75x150 mm) kandetalad, millele toetatakse platvorm –

kandetalad (75x150 mm) ning sellele kinnitatud kattelaudis (50x200 mm). Kattelaudadele

jätta 2 cm vahed. Postide alumise serva kõrgus maa- ja veepinnast on ca 40…50 mm. Postid

tuleb osaliselt lõigata kattelaudise sisse. Postide vahele paigaldatakse metallist nelikanttorud

(40x40x3) ning postide peale faasitud servaga äärelaud (50x200 mm). Nelikanttorud tuleb

viimistleda pulbervärviga anthracite grey (RAL 7016).

Tüüpristlõige ja fragment vt joonis 4 (AR-6-03).

3.6. Praam

Olemasolevale praamile on projekteeritud kahetasandiline vaateplatvorm, mis järgib

kujunduslahenduses ptk 3.4 kirjeldatud platvormide kujunduslikke põhimõtteid ja

materjalikasutust. Madalamat platvormitasandit on võimalik kasutada vette minemiseks ja

paatide kinnitamiseks. Praamile on kavandatud istepingid.

Praami projektlahendus (sh konstruktsioonid ja istepinkide lahendus) ning 3D vaated on

näidatud joonistel 13-17 (AR-5-01, AR-5-02, AR-6-12, AR-6-13, AR-9-01).

Praamile platvormi rajamise tingimuseks on praami kohal kulgeva keskpinge õhuliini viimine

maakaablisse. Olemasoleva õhuliini all ja kaitsevööndis asuvat praami ei ole lubatud

kasutada. Elektriliini ümberpaigutamiseks tuleb koostada eraldi elektriprojekt ning esitada

taotlus võrgu ümberehitamiseks, millega seotud kulud kannab taotleja.

3.7. Kalda tänava juurdepääsutee

3.7.1. Juurdepääsutee

Olemasolev juurdepääsutee Kalda tänavalt rajatavale Värska lahe äärsele promenaadile

toimub pinnaskattega põiktänava kaudu. Kalda tänavalt sellele tänavalõigule suundumiseks

on asfaltkattega mahasõidukoht. Vaadeldav tänavalõik on suhteliselt suure ebaühtlase

kaldega – keskmine kalle ca 10 %. Sajuvee voolamine toimub mööda teekatendit.

Vaadeldava tänavalõigu alla jääb Telia AS sidekaabel.

Käesoleva projektiga on ette nähtud rajada killustikkate vaadeldavale tänavalõigule alates

asfaltkattega mahasõidukohast kuni rajatava promenaadi sillutiskivi kattega lõiguni (vt joonis

AS-4-01). Killustikkatte minimaalseks paksuseks on 0,2 m ja see koosneb

jämedafraktsioonilisest (fr 32/63) killustikust mis on kiilutatud peenefraktsioonilise

killustikuga (fr 8/32). Killustikkatte kõrvale on ette nähtud rajada maakividest sajuveerenn,

millega kantav sajuvesi juhitakse plasttruubiga (DN 200) rajatava promenaadi alt läbi Värska

lahte.

Killustikkate (laius 2,6 m) on kavandatud rajada valdavalt olemasoleva teekatte peale ilma

oluliselt olemasolevat pikiprofiili muutmata; välja arvatud ülemise ja alumise otsa piirkonnas.

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 20

Vaadeldav tänavalõik saab olema põhiline ehitusaegne juurdepääsutee promenaadi rajamisel.

Ehitustööde ajal katta tee ajutise katendiga. Tee lõplik profileerimine ja sajuveerenni

kujundamine teha pärast põhiliste promenaadi rajamise tööde lõpetamist.

Vaadeldav juurdepääsutee ei ole mõeldud igapäevaseks kaldaala külastamiseks

liiklusvahenditega, vaid promenaadi ja kaldaäärsete paadisildade teenindamiseks ja

hoolduseks. Sellest tulenevalt on liiklus sellel teel tõkestatud tõkkepuuga.

3.7.2. Tõkkepuu

Tõkkepuu asukoha valikul on arvestatud maa-aluse sidekaabli asukohaga, mis kulgeb piki

Kalda tänavat. Tõkkepuu asukoht on näidatud asendiplaanil ning konstruktsioon vt joonis

AR-6-11. Tõkkepuu on käsitsi avatav/suletav. Tõkkepuu fikseerimiseks avatud/suletud

asendisse on ette nähtud fiksaatorvarras, mille kontrollimatut eemaldamist saab takistada

lukuga. Piirnevate kinnistute omanikele antakse võti, et võimaldada juurdepääs kruntidele.

3.8. Allikad

Projektalal asub kaks allikat – üks promenaadi alguses, Kalda tn 6 maaüksuse lähedal, ning

teine Allika tn 9a kinnistul.

3.8.1. Allikas nr 1

Olemasolev betoonplokk eemaldatakse ning pinnase ja allika väljavoolukoha toestamiseks

rajatakse gabioonplokkidest (murtud kivi) müüritis, millest allikavesi juhitakse torude abil

läbi ning suunatakse kosena voolusängi. Müüritise põhimõtteline lahendus on antud joonisel

8 (AR-6-07), mille täpse tehnilise lahenduse annab gabioonseina paigaldaja. Allika

väljakiildumise koht tuleb täpsustada ehituse käigus, kui betoonist plokk on eemaldatud ning

vastavalt sellele täita killustikuga ja vooderdada geomembraaniga gabioonseina tagune ala, et

suunata vesi torusse. Kaskaadi tekitamiseks kasutada ca 300 mm laiust koselaba. Soovituslik

mudel Silkflow 300 mm (kood 45205, www.tiigitehnika.ee).

Projekteeritud voolusäng ääristatakse maakividega ning kujundatakse astmeliseks.

Voolusängi põhi kaetakse tihendatud graniitsõelmetega (d=6…15 mm). Voolusängi lõiked on

toodud joonisel 8 (AR-6-07). Voolusängi suubumine Värska lahte kõrguste vahemikus 29,20

m abs kuni 29,70 m abs kindlustada maakividega (d=0,15…0,25 m) filterkangal.

Allika ümbrus tuleb heakorrastada – likvideerida võsa ning elujõuetud puud. Soodustada

loodusliku kaldataimestiku kasvamist.

Näide 4. Illustratiivsed vaated gabioonseinast, kosest ja allika voolusängist

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 21

3.8.2. Allikas nr 2

Allika tn 9a kinnistul asuva loodusliku allika olemasolu tuleb kindlaks teha ehitamise käigus

– eemaldada betoonrake ning tuvastada allika väljakiilumise koht. Kui allikas on reaalselt

olemas, tuleb sinna rajada maakividega vooderdatud voolusäng, mille põhi kaetakse

graniitsõelmetega. Voolusängi lahendus on näidatud joonisel 9 (AR-6-08).

Kui allika olemasolu ei suudeta tuvastada, tuleb betoonrõngas likvideerida ning olemasolev

süvend täita pinnasega ja ümbrus heakorrastada.

3.9. Väikevormid

3.9.1. Istepingid

Istepinkide valikul on lähtutud põhimõttest, et need oleksid võimalikult lihtsad ning

sulanduksid olemasolevasse ja projekteeritud keskkonda. Materjalide valik ja värvilahendus

lähtub projektis läbivast üldisest stiilist – puit ja metall. Istepingid tuleb korralikult

maapinnaga siduda – kinnitada betoonalusele.

Soovituslik mudel seljatoeta Block 90 2000 mm (2000x400x540), pinnakinnitusega, metallist

osad pulbervärvitud RAL 7016, puidust osad tumepruuni viimistlusega, ParkDisain OÜ

http://www.parkdisain.ee). Pinkide asukohad on tähistatud asendiplaanil (vt joonis 1).

Näide 5. Illustratiivsed vaated pingist ja prügikastist

3.9.2. Prügiurnid

Prügiurnide tegumood sobib pinkidega. Soovituslik mudel Prügikast LineaCestino Type2040

50L, 877x400x292, pulbervärvitud RAL 7016 (ParkDisain OÜ, http://www.parkdisain.ee).

Prügiurnide soovituslikud asukohad on näidatud asendiplaanil (vt joonis 1).

3.9.3. Infotahvlid, suunaviidad ja infoalused

Promenaadi alguspunkti, püha allika juurde, on kavandatud puidust infotahvel, kus on

võimalik kajastada piirkonna ajalugu ja muud olulist infot. Promenaadi äärde on võimalik

paigaldada suunaviidad, mis suunavad olulisematele objektidele ning infoalused, mis

tutvustavad Värska lahe elustikku, ajaloolisi kohti ja muid huviväärsusi. Infotahvli,

suunaviitade ja infoaluste kujunduslahendus on minimalistlik ning lähtub laudteede ja

vaateplatvormide kujundusest. Rajatised tuleb kinnitada betoonvundamendile.

Infotahvel rajatakse kahele tugipostile (150x150 mm), mille vahele paigaldatakse ülemisse

serva vahetala (150x150 mm). Tahvliosa ülemine ja alumine serv ääristatakse kahe lauaga

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 22

(150x45), mille vahele paigaldatakse õhemad lauad (150x28), millele omakorda on võimalik

paigaldada infoplakat. Laudade vahele vahesid mitte jätta.

Suunaviidad rajatakse tugipostile (150x150 mm), mille sisse süvistatakse lauad (150x28)

viitade tähistamiseks.

Infoalus rajatakse samuti tugipostile (150x150 mm), millele paigaldatakse kõrvuti 3 lauda

(150x28).

Konstruktsioonid ja vaated vt joonis 10 (AR-6-09).

Asendiplaanil on näidatud infotahvli, suunaviitade ja infoaluste soovituslikud asukohad, kuid

nende paigaldamise vajadus, arv ja asukohad tuleb täpsustada ehituse käigus.

3.10. Haljastus

Projektalasse jääv olemasolev kõrghaljastus on tähistatud asendiplaanil. Säilitamisele

kuuluvad kõik elujõulised isendid ning likvideerida tuleb väheväärtuslikud, ohtlikud ja

promenaadi rajamist takistavad isendid. Säilitatavad ja likvideeritavad puud on tähistatud

asendiplaanil. Vajadusel tuleb kärpida säilitatavate puude oksi, mis takistavad rajal liikumist.

Kogu projektalasse jääv väheväärtuslik võsa, mille säilitamise vajalikkus ei ole asendiplaanil

tähistatud, tuleb likvideerida. Silla tn 4 kinnistule planeeritud astmelist murukattega rada

ümbritsevat ilutaimede gruppi (kitseenelas) tuleb rajapoolsest osast kärpida, et avardada

antud rajakoridori. Pikk tn 1b kinnistul asuva paadikuuri ümbrus tuleb korrastada, kuid

võimalikult palju põõsastest jätta kasvama, et varjata visuaalselt mittesobivat objekti.

Säilitatav madalhaljastus on tähistatud asendiplaanil. Erakruntidel asuvate puude ja põõsaste

lõikus tuleb kooskõlastada maaomanikega.

Promenaadi radasid ümbritsev maapind tuleb ühtlustada, vajadusel täita kasvupinnasega ning

taastada radade rajamise eelne haljastus (Kalda tn 4 ja Pikk tn 1a maaüksustega piirnevas

osas ning Allika tn 11 ja Silla tn 4 kinnistul niidetav murukate). Rada ümbritsevad alad, mis

ei ole regulaarselt niidetavad ning kus ei kasva dekoratiivseid kaldataimi, tuleb rikastada

valge ristikuga. Sellised alad jäävad põhjapoolse allika ja selle juurdepääsutee ümbrusse,

Silla tn 2a krundile projekteeritud astmelise raja ning Silla tn 6 krundile projekteeritud raja

ümbrusesse (alad tähistatud asendiplaanil). Olemasolev pinnas tuleb kergelt äestada ning

külvata seemned.

Niisketes ja madalates kohtades, kuhu on kavandatud laudteed, tuleb samuti vajadusel

projekteeritud rajaga piirnevad alad ühtlustada, säilitades seejuures sobiliku kasvukeskkonna

olemasolevatele kaldataimedele. Promenaadiga piirnevatel aladel (ca 2 m kaugusel) on

vegetatsiooniperioodil keelatud dekoratiivsete kaldataimede (kõrrelised) niitmine, kuna

olemasolev taimestik on promenaadi oluliseks kujunduselemendiks (eriti postidel laudtee

ümbruses). Lisaks on kaldaala taimestik oluliseks puhvriks, et takistada toitainete sattumist

veekogusse.

Täiendava kõrg- ja madalhaljastuse rajamist käesoleva projektiga ette ei nähta.

Vajadusel tuleb korrastada ka projektalaga piirnevad alad, et kujundada ühtne ja hooldatud

keskkond.

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 23

3.11. Valgustus

Käesoleva projektiga on antud valgustuse olulisemad põhimõtted, millele on koostatud

elektriprojekt.

Valgustid on projekteeritud promenaadi põhjapoolse osa äärde. Kasutatud on kahte tüüpi

pollar-valgusteid. Kõrgemad valgustavad promenaadi (valguspostide vahemik 10 m) ning

madalamad (valguspostide vahemik 8 m) põhjapoolset allikat ning selle voolusängi.

Valgustid ei tohi puutüvedele asuda lähemal kui 2 m.

Projektis kasutatud valgustite mudelid on MENHIR 4052611 (h=620 mm) ja 4082611

(h=1050 mm), värvus anthracite grey (RAL 7016) (www.valgustus.eu).

Näide 6. Illustratiivsed vaated pollarvalgustitest

Paigaldatavad valgustid on LED lambiga maajalandiga pollarvalgustid:

- (LED 40,2W;3000K;IP68;IK08;H=1.05m)

- (LED 20,3W;3000K;IP68;IK08;H=0.62m)

Valgustite asukohad on näidatud asendiplaanil (joonis 1) ning tehniline lahendus on toodud

käesoleva projekti 2. köites – Tugevvoolupaigaldis. Promenaadi valgustus (OÜ Domik, töö nr

223).

4. EHITUSTÖÖDE TEOSTAMINE, KESKKONNAKAITSE JA

HEAKORD

4.1. Projekti realiseerimise etapid

Projekti realiseerimine on lubatud viia läbi etapiviisiliselt.

 I etapp: projektala põhjapoolne osa (alates Püha allikast kuni varem projekteeritud

sadamani)

 II etapp: projektala lõunapoolne osa (alates Silla tn 2a krundist kuni Silla tn 6

maaüksuseni). II etapi realiseerimine tervikuna on võimalik pärast keskpingeliini

ümbertõstmist ja maakaablisse paigaldamist. Enne elektriliini rekonstrueerimist on

võimalik rajada II etapi rajaosad, mis jäävad väljapoole elektriliini kaitsevööndit (vt

asendiplaan).

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 24

4.2. Nõuded kasutavale ehitusmaterjalile

 Metalldetailide (sh kinnitusdetailid, kruvivaiad, nelikanttorud, peenraäärised radade

fikseerimiseks) roostevabast terasest või korrosioonikaitse vastavalt keskkonna

saasteklaasile C3; Soovituslik korrosioonikitsemeetod on kuumtsinkimine.

 Puidu kvaliteediklass B, tugevusklass C22. Kasutatav puit peab olema tehases

sügavimmutatud keskkonnasõbralike puidukaitsevahenditega (Tanalith E või

analoog). Immutusklass A (EN 351 P8/HC4) või samaväärne.

 Graniidist ääre- ja sillutiskivid – Euroopa päritoluga kvaliteetne vastupidav kivi

 Geotekstiil täitepinnase ja aluspinnase eraldamiseks - mittekootud, nõeltöötlusega ja

termiliselt töödeldud. Kaal min 120 g/m², tõmbetugevus (EN10319) korral

minimaalselt 8 kN/m.

 Geomembraan – EPDM paksusega 1,0 mm

Veekeskkonnas kasutatavad kemikaalid peavad olema vee-elustikule ohutud (nt

puidukaitsevahendid, pulbervärvid).

4.3. Olemasoleva haljastuse kaitse

Kõrghaljastus, mis ei ole projektis märgitud likvideerimisele, kuulub säilitamisele.

Projekteeritud raja asukoha valikul on arvestatud, et oleks maksimaalselt tagatud elujõuliste

puude säilimine. Vajadusel on lubatud kärpida oksi.

Kalda veekaitsevööndis tuleb veeseaduse § 29 lg 4 p 2 alusel küsida kõrghaljastuse

likvideerimiseks Keskkonnaameti nõusolek (raie maht ja kohad).

Kui raja ehitamise käigus ilmneb oht puittaimestikule või kasutatakse transpordi- või

töövõtteid, mis võivad kahjustada säilitatavaid puid, tuleb puud eelnevalt tähistada ning tüved

ümbritseda kaitsevõrguga vms. Kui ilmneb võimalus, kus projekteeritud rajatis (raja profiil,

istepingi vundament vms) ei sobitu konkreetse asukoha olemasoleva puittaimestiku

juurestikuga (ehitise paigaldamisel selgub, et on oht suurel määral lõigata läbi puude

ankurjuured), on lubatud tellijaga kooskõlastatult minimaalselt muuta rajatise orientatsiooni

või asukohta.

Radade katendi paigaldamisel puujuurterikkas tsoonis tuleb silmas pidada, et puujuurte

läbilõikamine ei ole lubatud. Vajadusel korrigeerida katendi paksust ning teostada

paigaldatavale metalläärisele puujuurte asukohtades väljalõiked.

4.4. Ehitustööde teostamine

Käesolev projekt on koostatud eeldusel, et tööde teostajal on piisav varasem kogemus ja

oskused projektiga kavandatud tööde läbiviimiseks. Samuti on eeldatud, et ehitustööde

teostaja on orienteeritud kvaliteetse lõpptulemuse saavutamisele ning arvestab tööde

maksumuse arvutamisel parima võimaliku tehnoloogia ning materjalide kasutamisega.

Töövõtjal tuleb arvestada, et tegelikud tööde mahud ja materjalide vajadus võivad mingil

määral erineda projektis toodust ning sellega tuleb arvestada pakkumuse koostamisel. Enne

pakkumuse tegemist tuleb kindlasti objektiga kohapeal tutvuda.

Tööde tegemine on otstarbekas planeerida soojale perioodile; samaaegselt arvestades

järvevee taseme tõusust tingitud kõrgvee võimalusega ehitustööde ajal.

Ehitustöödeks peavad olema kõik vajalikud load ja kooskõlastused.

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 25

Veeseaduse § 8 lg 2 p 7 kohaselt tuleb tahkete ainete veekogusse uputamiseks või heitmiseks

(sh ehitise ankurdamine põhja vaiadega, postidega vms) taotleda vee erikasutusluba.

Elektriliinide ja –rajatiste kaitsevööndis tuleb enne ehitustöödega alustamist ning ehitustööde

käigus arvestada järgmiste võrguvaldaja nõudmistega:

 Töökohal peab olema Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt;

 Ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni normikohastest vahekaugustest;

 Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba;

 Õhuliinide all üle 4,5 m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata

keelatud;

 Tagada kaablitele ja alajaamale ööpäevaringne juurdepääs;

 Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping

projekteerimiseks ja tööde teostamiseks;

 Pidada kinni vahekaugustest maakaabli või õhuliinini vastavalt normidele;

 Kui nõutud tingimusi pole võimalik saavutada tuleb Elektrilevi OÜ esindajaga kokku

leppida kohapeal kaablite ümberpaigutamine ning selleks vajalike tööde mahud;

Projektalal asuva keskpinge õhuliini alla ja kaitsevööndisse jäävate rajatiste (astmeline rada

ja praamiplatvorm) ehitamiseks tuleb õhuliin paigutada ümber sobival trassil maakaablisse,

milleks tuleb koostada eraldi elektriprojekt ning esitada taotlus võrgu ümberehitamiseks,

millega seotud kulud kannab taotleja. Peale võrgu ümberehitamise projekti kooskõlastamist

kooskõlastada nimetatud alad täiendavalt. Järgida esindaja nõudeid. Silla tn 2a ja Silla tn 6

(Praam) õhuliini kaitsevööndis ehitus enne võrgu ümberehitamist rangelt KEELATUD ja

ELUOHTLIK.

Kõik ehitustööd peavad olema teostatud vastavuses:

 Eesti Vabariigi seaduste ja määrustega;

 Kohaliku omavalitsuse määrustega;

 Eesti Vabariigis kehtivate standarditega;

 hea ehitustavaga;

 omanikujärelevalve juhiste ja ettekirjutustega;

 käesoleva projektiga

Lubatud on kasutada alternatiivseid tellija eesmärke garanteerivaid tehnilisi lahendusi.

Ettepanekud projektlahenduse muutmise kohta arutatakse läbi tellija, projekteerija,

järelevalve ja ehitustööde teostaja vaheliste nõupidamiste käigus. Probleemsed

detaillahendused arutatakse läbi projekteerija, järelevalve ja ehitustööde teostaja vaheliste

nõupidamiste käigus. Vajadusel viiakse projekti sisse vastavad muudatused.

Enne tööde algust tuleb rajatava promenaadi alguspunkti ning kohaliku omavalitsuse

kodulehele panna üles informatsioon rajatise ehitustööde kohta. Enne ehitustööde algust on

ehitusettevõtja kohustatud tööde algusest teavitama tellijat, Keskkonnaametit,

Muinsuskaitseametit ning maaomanikke, kelle maaüksusi rada läbib või kelle maaüksustega

rada piirneb. Tööde teostamiseks on kohustuslik muinsuskaitseline järelevalve.

Ehitusseadustiku § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus riigitee kaitsevööndis

ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. § 72 lg 2 kohaselt on tee kaitsevööndi

kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldama nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või

liiklusele ohtliku rajatise, millest tulenevalt peavad ehitise ehitamisel olema tagatud

majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 26

„Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha

nähtavuskolmnurga kohta.

Promenaadi rajamiseks ajutisi ehitisi ei püstitata. Ehitusmaterjalide transport

väiksemõõtmeliste transpordi- ja hooldussõidukitega. Juurdepääs rajale on võimalik Kalda

tänava, Allika tn 11, 13 ja 15 kinnistute, Silla tänava ja Silla tn 4 ja 6 kinnistute kaudu.

Materjalide veol tuleb hoiduda mistahes kahjustustest ümbritsevale maastikule ja

olemasolevale taristule.

Kaevetööde korral maakaabelliini kaitsevööndis (nt Silla tn 2a kinnistul) tuleb täpsustada

kaablite asukohad. Kaevetööd kaabli kaitsevööndis teostada käsitsi. Vajadusel paigaldada

kaablid kaitsetorusse.

Külastajate viibimine rajal või rajaosal on ehitustööde perioodil keelatud.

Materjalide vedu, hoidmine ja ladustamine vallale ja eraomandisse kuuluvatel maadel tuleb

kooskõlastada kohaliku omavalitsuse ja maaomanikega. Pärast ehitustööde lõpetamist tuleb

ehitatud rajatiste ümbrus ning materjalide ladustamise kohad korrastada. Kõik tekkivad

olemasolevate rajatiste lammutamise ning ehitamise käigus tekkivad jäätmed (sh betoon,

puitmaterjal jms) tuleb koguda liigiti ja projektalalt ära vedada. Lähim asukoht

ehitusmaterjalide ja materjalide suuremahulisemaks hoidmiseks asub Allika tn 13, Silla tn 1

ja Silla tn 6 kinnistutel. Tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.

Vajadusel tuleb sõidukid enne riigiteele sõitmist puhastada. Ehitustööde tegemisel tuleb

töövõtjal järgida ohutustehnilisi nõudeid. Töödel tuleb rakendada töökaitsemeetmeid, millega

on tagatud inimeste turvalisus. Töökaitses tuleb juhinduda töötervishoiu ja tööohutuse

seadusest. Tagada tuleb ehituspaiga tuleohutus. Juurdepääsul objektile juhinduda üldistest

liiklusreeglitest.

4.5. Keskkonnakaitselised abinõud

Värska promenaadi rajamine ei ületa eeldatavasti tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjusta

keskkonnas pöördumatuid muutusi ega sea ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandit

või vara. Seega ei kaasne Värska promenaadi rajamisega oluline keskkonnamõju. Ehitustööde

teostamisel tuleb arvestada looduskaitseseaduse ja keskkonnakaitseliste piirangutega.

Vältida tuleb mistahes kahjusid projektala maastikule ja taimestikule. Ehitus- ja

hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiaid, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete vm keskkonnareostust tekitavate ainete sattumise pinnasesse. Töövõtja vastutab

kõikide ehitustegevuses tekitatud kahjustuste, sh ehitusplatsist väljaspool olevate eest.

Võimaliku maastikule ohtliku tegevuse ilmnemisel tuleb tegevus katkestada ning teavitada

Keskkonnaametit ning töö tellijat.

5. RAJATISTE HOOLDUSJUHEND

Käesolevas peatükis on antud üldised juhised projekteeritud rajatiste hoolduseks ja

ekspluatatsiooniliseks järelevalveks. Kavandatud kontroll- ja hooldustööde eesmärgiks on

külastajatele ohutu, mugava ning pikaajalise kasutuse tagamine.

Hooldus ja kontroll seisnevad alljärgnevates tegevustes:

 Rajatiste seisukorra regulaarne hindamine. Seisukorra visuaalset hindamist

teostada vähemalt kaks korda aastas, lisaks mõne ekstreemse ilmastikuolu (torm,

üleujutus vms) järgselt.

VÄRSKA PROMENAAD. PÕHIPROJEKT. TÖÖ NR 2018063

Võru maakond, Setomaa vald, Värska alevik

Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ veebruar 2019 27

 Kahjustunud konstruktsioonide võimalikult kiire parandamine või asendamine.

Külastajale ohtliku kahjustuse puhul tuleb parandustöö läbi viia esimesel võimalusel;

muul juhul mõistliku ajaperioodi jooksul alates kahjustuse avastamisest. Rajatiste

külastajale ohtlike kahjustuste korral tuleb infotahvlil esitada teave ohtlike

promenaadi elementide kohta ning vajadusel seada kahjustunud rajale mineku keeld.

 Lahti tulnud kinnitusdetailide eemaldamine ja uutega asendamine. Külastajale

ohtliku kahjustuse puhul esimesel võimalusel; muul juhul mõistliku ajaperioodi

jooksul alates vea avastamisest.

 Praami platvormi immutamine. Vähemalt iga viie aasta järel, vastavalt vajadusele

sagedamini.

POS TÖÖ NIMETUS / MATERJAL ÜHIK MAHT

I ETAPP

MAHT

II ETAPP

ÜHIKU

HIND

HIND

I ETAPP

HIND

II ETAPP MÄRKUSED

1 ETTEVALMISTUSTÖÖD 0 0

11

Ehitustööde ala, seadmete ja materjalide ladustamisala

ettevalmistamine, materjalide kohalevedu ja

ladustamine, ehitusplatside ala tähistamine.

Ehitustööde infotahvlite paigaldamine

töö 1 1 0 0

12 Projektala puhastamine jäätmetest ning nende

tarnimine jäätmejaama töö 1 1 0 0

Sh Allika tn 11 kinnistul asuv

prügiladustuskoht. Vajadusel pinnase

taastamine.

13 Olemasolevate rajatiste ja väikevormide lammutamine

ja utiliseerimine töö 1 1 0 0

Varjualune Silla tn 6 kinnistul, olemasoleva

paadisilla juures; Silla tn 6 kinnistul asuv

amortiseerunud puitaed; kaevurakked,

pinkide jäänukid, amortiseerunud

paadisillad jm tuvastamata objektid.

14 Projekteeritud rajatiste mahamärkimine töö 1 1 0 0 Vastavalt asendiplaanil toodud

koordinaatidele

15 Säilitatavate puude tähistamine ja kaitse töö 1 1 0 0 Vajadusel

16 Puude ja võsa likvideerimine töö 1 1 0 0 Likvideeritavad puud tähistatud joonisel 1

2 RADADE JA LAUDTEEDE RAJAMINE 0 0

21 SÕELMETEGA RADA (b=1,6 m) jm 106 47 0 0

graniidist sillutiskivi 100x100x200, murtud serv,

helehall jm 212 94 0 0 Kivi mõõt piki raja serva 100 mm

graniitsõelmed/purustatud kruus d=0…6 m 3 17 7 0 0

Antud materjali geomeetriline maht

(tihendatud kujul)

killustikalus m 3 25 11 0 0

Antud materjali geomeetriline maht

(tihendatud kujul)

6. PÕHILISTE EHITUSTÖÖDE MAHUD JA MATERJALIDE VAJADUS

metallääris h=190 t=3 jm 212 94 0 0

geotekstiil Typar SF37 või analoog m 2 191 85 0 0

täitepinnas m 3 10 4 0 0

Raja äärse maapinna ühtlustamiseks 0,5 m

ulatuses

murukate (külvamine) m 2 106 47 0 0 raja äärse pinnase taastamiseks

22 ASTMELINE SÕELMETEGA RADA (b=2,0 m) jm 64 0 0

graniidist äärekivi 80x300x1000, murtud serv,

helehall tk 62 0 0

graniidist sillutiskivi 100x100x200, murtud serv,

helehall jm 64 0 0 Kivi mõõt piki astme serva 100 mm

graniitsõelmed/purustatud kruus d=0…6 m 3 6 0 0

Antud materjali geomeetriline maht

(tihendatud kujul)

killustik d=16…32 m 3 8 0 0

Antud materjali geomeetriline maht

(tihendatud kujul)

metallääris h=190 t=3 jm 64 0 0

geotekstiil Typar SF37 või analoog m 2 70 0 0

betoon m 3 2 0 0 äärekivide ankurdamiseks

täitepinnas m 3 3 0 0

raja äärse maapinna ühtlustamiseks 0,5 m

ulatuses

murukate (külvamine) m 2 32 0 0 raja äärse pinnase taastamiseks

23 SILLUTATUD RADA (b=1,6 m) jm 45 9 0 0

graniidist sillutiskivi 100x100x100, murtud serv,

helehall m

2 73 11 0 0

graniidist sillutiskivi 100x100x200, murtud serv,

helehall jm 80 18 0 0 Kivi mõõt piki astme serva 100 mm

liiv m 3 3,5 0,5 0 0

Antud materjali geomeetriline maht

(tihendatud kujul)

killustik d=16…32 m 3 8,5 2,5 0 0

Antud materjali geomeetriline maht

(tihendatud kujul)

metallääris h=190 t=3 jm 80 18 0 0

geotekstiil Typar SF37 või analoog m 2 106 20 0 0

täitepinnas m 3 1,6 0,9 0 0

raja äärse maapinna ühtlustamiseks 0,5 m

ulatuses

murukate (külvamine) m 2 40 9 0 0 raja äärse pinnase taastamiseks

24 MURUKIVIGA RADA (b=1,6 m) jm 48 45 0 0

graniidist kivi 100x100x100, murtud serv, helehall m 2 28 27 0 0

liiv m 3 5 4 0 0

Antud materjali geomeetriline maht

(tihendatud kujul)

killustik d=16…32 m 3 12 11 0 0

Antud materjali geomeetriline maht

(tihendatud kujul)

geotekstiil Typar SF37 või analoog m 2 123 72 0 0

täitepinnas m 3 5,5 4,5 0 0

vuukide tätmiseks ja raja äärse maapinna

ühtlustamiseks 0,5 m ulatuses

murukate (külvamine) m 2 109 45 0 0

vuukide täitmiseks ja raja äärse pinnase

taastamiseks

25 MURUKIVIGA ASTMELINE RADA (b=1.6) jm 23 0 0

graniidist äärekivi 80x300x1000, murtud serv,

helehall tk 30 0 0

betoon m 3 1 0 0 äärekivide ankurdamiseks

täitepinnas m 3 5 0 0

vuukide tätmiseks ja raja äärse maapinna

ühtlustamiseks 0,5 m ulatuses

muruvaip m 2 36 0 0

võimaluse korral kooritud pinnase

taaskasutamine astmete tasandamiseks

murukate (külvamine) m 2 60 0 0

raja äärse pinnase taastamiseks 0,5 m

ulatuses

26 LAUDTEE. Tüüp 1 (b=1.6 m) jm 19 44 0 0

pruss 75x150 jm 59 136 0 0

laud 50x200 mm, l=1600 m 2 30 70 0 0

kruvivai d=60,3mm, l=1,0 m (laba 150 mm) tk 26 59 0 0

vintnael 50x100 mm tk 570 1330 0 0

keermelatt või polt d=16 mm tk 50 125 0 0

27 LAUDTEE POSTIDEL. Tüüp 2 (b=1.6 m) jm 145 0 0

pruss 150x150 jm 290 0 0

pruss 75x150 jm 680 0 0

pruss 100x150 mm jm 13 0 0 kasutada lahtivõetaval rajalõigul

laud 50x200 mm, l=1600 m 2 232 0 0

kruvivai d=60,3mm, l= max 3 m (laba 150 mm) tk 215 0 0 vaia pikkus täpsustada ehitustöödel

vastavalt laudtee asukohale ja geoloogiale

nurkraud 100x150x10 mm jm 126 0 0

vintnael 50x100 mm tk 4350 0 0

puidukruvi 6x100 mm tk 12 0 0 kasutada lahtivõetaval rajalõigul

keermelatt või polt d=16 mm tk 1300 0 0

3 KALDA TÄNAVA JUURDEPÄÄSUTEE

RAJAMINE 0 0

31 Katendi aluse profileerimine ja tihendamine,

eemaldatava pinnase äravedu ja ladestamine töö 1 0 0

32 Killustikatendi pagaldamne, tihendamine, kiilutamine töö 1 0 0

killustik d=32…64 mm kiilutatud killustikuga

d=8…32 mm m

3 45 0 0

eelkasvatatud muruvaip m 2 150 0 0

33 SAJUVEERENNI RAJAMINE töö 1 0 0

geotekstiil Typar SF37 või analoog m 2 105 0 0

maakivid d=0,15…0,3 m m 3 25 0 0

betoon C20/25 m 3 12 0 0

killustik d=16…32 mm m 3 1,8 0 0

plasttoru DN200 SN8 m 6 0 0

34 TÕKKEPUU tk 1 0 0

pruss 150x150 jm 2,5 0 0

pruss 75x150 jm 4,1 0 0

terasplaat 10x100x800 tk 3 0 0

keermelatt d=16 mm tk 9 0 0

ümarteras d=30 mm, L=450 mm tk 2 0 0 sh lukustusvarras

terastoru d=160 mm l=1500 mm tk 3 0 0

killustik d=16…32 m 3 0,23 0 0

Antud materjali geomeetriline maht

(tihendatud kujul)

betoon, C20/25 m 3 0,09 0 0

geotekstiil Typar SF37 või analoog m 2 2,3 0 0

4 VAATEPLATVORMIDE RAJAMINE 0 0

41 VAATEPLATVORM POSTIDEL (4.55x2,84 m) tk 2 0 0 NB! Materjali kulu vastab ühele

vaateplatvormile

pruss 150x150 jm 15 0 0

pruss 75x150 jm 40 0 0

laud 50x200 mm, l=1600 m 2 12 0 0

laud 50x200 mm (faasitud serv) jm 7,5 0 0

metallist nelikanttoru 40x40 jm 19 0 0 pulbervärvitud, RAL 7016

kruvivai d=60,3mm, l= max 3 m (laba 150 mm) tk 9 0 0

vaia pikkus täpsustada ehitustöödel

vastavalt platvormi asukohale ja

geoloogiale

nurkraud 100x150x10 mm tk 8,5 0 0

vintnael 50x100 mm tk 260 0 0

keermelatt või polt d=16 mm tk 60 0 0

42 PRAAMI PLATVORM (ülemine platvorm 1,4x18,26

m, alumine platvorm 1,2x18,26 m) tk 1 0 0

pruss 150x150, l=2440 jm 40 0 0

pruss 150x150, l=1600…1750 jm 35 0 0

pruss 75x200, l=1050 jm 35 0 0

pruss 75x200, l=4400 jm 215 0 0

pruss 75x200 jm 138 0 0

Immutatud pruss 50x150 jm 2 0 0

Immutatud pruss 100x100 jm 36 0 0

Immutatud pruss 100x150 jm 19 0 0

Immutatud laud 22x100 jm 19 0 0

laud 50x150 mm m 2 5 0 0

laud 50x200 mm m 2 109 0 0

laud 50x200 mm (faasitud serv) jm 48 0 0

metallist nelikanttoru 40x40 jm 46 0 0 pulbervärvitud, RAL 7016

vundamendiplokk (Keila betoon) 300x600x2000 mm tk 1 0 0

prussiking 176x182x2mm tk 30 0 0

nurkraud 140x140x90x2,5 mm tk 4 0 0

vintnael 50x100 mm tk 0 0

keermelatt või polt d=16 mm tk 168 0 0

ujumisredel (4-astmeline) laiusega 600 mm tk 2 0 0

paadikinnitusrõngad Ø12x265 mm tk 4 0 0

paadisilla esine süvendamine töö 1 0 0 vajadusel – tööde käigus selgitada paadisilla

esine sügavus)

praami stabiliseerimine töö 1 0 0

praami stabiilsus selgitada ehitustööde

käigus ning vajadusel lahendada stabiilsuse

küsimus tööprojekti käigus

42 PRAAMI PLATVORMI ISTEPINK tk 4 0 0 NB! Materjali kulu vastab ühele istepingile

laud 60x200 mm (peenhööveldatud) jm 6 0 0 sügavimmutatud

metallist nelikanttoru 60x40 jm 1,6 0 0 pulbervärvitud, RAL 7016

polt d=16 mm tk 21 0 0

5 ALLIKATE VOOLUSÄNGIDE RAJAMINE 0 0

51 ALLIKAS NR1. GABIOONSEIN tk 1 0 0

gabioonplokkidest sein m 3 8,6 0 0

toru d=150, roostevaba teras jm 0,9 0 0

toru d=150, perforeeritud, roostevaba teras jm 0,9 0 0

veekose laba 300 mm, Silkflow tk 1 0 0 mudel vt seletuskiri

killustik d=16…32 m 3 1,54 0 0

Antud materjali geomeetriline maht

(tihendatud kujul)

purustatud kruus d=4…10 m 3 0,15 0 0

Antud materjali geomeetriline maht

(tihendatud kujul)

betoon, armeeritud m 3 2 0 0

geotekstiil Typar SF37 või analoog m 2 12 0 0

geomembraan EPDM 1.0 mm m 2 3 0 0

täitepinnas m 3 7,2 0 0

52 ALLIKAS NR1. VOOLUSÄNG (b=2.0 m) jm 28 0 0 sh veealune osa

maakivid d=150…400 m 3 15 0 0

graniitsõelmed d=6…15, h=100 m 3 12 0 0

Antud materjali geomeetriline maht

(tihendatud kujul)

geotekstiil Typar SF37 või analoog m 2 55 0 0

53 ALLIKAS NR2 (b=2.0 m) jm 9 0 0 sh veealune osa

maakivid d=150…400 m 3 4,5 0 0

graniitsõelmed d=6…15, h=100 m 3 0,5 0 0

Antud materjali geomeetriline maht

(tihendatud kujul)

geotekstiil Typar SF37 või analoog m 2 16 0 0

6 VÄIKEVORMIDE PAIGALDAMINE 0 0

61 INFOTAHVEL tk 1 0 0 NB! Materjali kulu vastab ühele

infotahvlile

pruss 150x150 jm 5,4 0 0

laud 45x150x1800 tk 2 0 0

laud 28x150x1800 tk 8 0 0

terasplaat 10x100x800 tk 2 0 0

keermelatt või polt d=16 mm tk 22 0 0

terastoru d=160 mm l=1500 mm tk 2 0 0

killustik d=16…32 m 3 0,15 0 0

Antud materjali geomeetriline maht

(tihendatud kujul)

betoon m 3 0,06 0 0

geotekstiil Typar SF37 või analoog m 2 1,5 0 0

62 INFOALUS tk 2 1 0 0

NB! Materjali kulu vastab ühele

infoalusele. Infoaluste arv tuleb enne tööde

alustamist täpsustada

pruss 150x150x2000 tk 1 1 0 0

laud 28x150x700 tk 3 3 0 0

terasplaat 10x100x800 tk 1 1 0 0

keermelatt d=16 mm tk 3 3 0 0

vintnael 50x100 mm tk 12 12 0 0

terastoru d=160 mm l=1500 mm tk 1 1 0 0

killustik d=16…32 m 3 0,08 0,08 0 0

Antud materjali geomeetriline maht

(tihendatud kujul)

betoon m 3 0,03 0,03 0 0

geotekstiil Typar SF37 või analoog m 2 0,8 0,8 0 0

63 SUUNAVIIT tk 1 2 0 0

NB! Materjali kulu vastab ühele

suunaviidale. Suunaviitade arv tuleb enne

tööde alustamist täpsustada

pruss 150x150x2000 tk 1 1 0 0

laud 28x150x700 tk 3 3 0 0

terasplaat 10x100x800 tk 1 1 0 0

keermelatt d=16 mm tk 3 3 0 0

terastoru d=160 mm l=1500 mm tk 1 1 0 0

killustik d=16…32 m 3 0,08 0,08 0 0

Antud materjali geomeetriline maht

(tihendatud kujul)

betoon m 3 0,03 0,03 0 0

geotekstiil Typar SF37 või analoog m 2 0,8 0,8 0 0

64 ISTEPINK tk 4 1 0 0

istepink seljatoeta Block 90 tk 4 1 0 0 täpsemalt vt seletuskiri

betoonvundament pingi paigaldamiseks,

1800x640x300 tk 4 1 0 0

täpsustada vastavalt mudeli

spetsifikatsioonile

65 PRÜGIURN tk 4 3 0 0

prügiurn LineaCestino Type2040 tk 4 3 0 0 täpsemalt vt seletuskiri

betoonvundament urni paigaldamiseks, 600x300x600 tk 4 3 0 0 täpsustada vastavalt mudeli

spetsifikatsioonile

7 VALGUSTUSE RAJAMINE 0 0

71 PROJEKTEERITUD VALGUSTITE

PAIGALDAMINE töö 1 0 0

ehitustööde ja materjalide mahud vt OÜ

Domik töö nr 223

72 POLLARVALGUSTI h=620 tk 3 0 0

MENHIR 4052611 (h=620 mm) tk 3 0 0 täpsemalt vt seletuskiri

valgustiposti jaland tk 3 0 0

73 POLLARVALGUSTI h=1050 tk 32 0 0

MENHIR 4082611 (h=1050 mm) tk 32 0 0 täpsemalt vt seletuskiri

valgustiposti jaland tk 32 0 0

8 HALJASTUSE RAJAMINE 0 0

81 RADADE ÜMBRUSE KORRASTAMINE töö 1 1 0 0

pinnase tasandamine ja täitmine töö 1 1 0 0 Mahud täpsustada tööde teostamise

järgselt

muruseemne külvamine töö 1 1 0 0 Haljastatava ala suurus täpsustada tööde

teostamise järgselt

81 VALGE RISTIKU SEEMNE KÜLVAMINE töö 1 1 0 0

olemasoleva pinnase äestamine töö 1 1 0 0 ala suurus on tähistatud asendiplaanil

valge ristiku külvamine m 2 830 770 0 0

9 LÕPETUSTÖÖD 0 0

91 PROJEKTALAT EHITUSPRAHI KORISTAMINE töö 1 1 0 0

92 EHITUSTÖÖDE KÄIGUS KAHJUSTATUD

HALJASALADE TAASTAMINE töö 1 1 0 0

93 RAJATISTE AVALIKU KASUTUSE EELNE

KONTROLL töö 1 1 0 0

10 PLANEERITUD KULUD 0 0

11 ETTENÄGEMATUD KULUD 0 0 5% kogusummast

12 Kulud kokku ilma käibemaksuta 0 0

13 Käibemaks 20% 0 0

14 SUMMA KOKKU KÄIBEMAKSUGA 0 0

MÄRKUSED

1. Käesolev töömahtude loetelu ei vabasta pakkujat ehitusprojekti läbitöötamisest ja ei ole hilisemaks ehitustööde käigus tekkivate pretensioonide esitamise aluseks. Ehitustöövõtja

peab tabelis toodud mahud üle kontrollima vastavalt enda poolt valitud töömeetoditele ja tehnoloogiatele.

2. Pakkuja peab lähtuma projektis esitatud lõppeesmärgi saavutamisest ning kinni pidama materjali kvaliteedinõuetest.

3. Käesolevas projektis loetlemata ehitusmaterjalid ja ehitustööd tuleb pakkujal esitada pakkumise koostamise ajal lisatööde loeteluna ehk pakkuja peab arvestama kõikide

lisakulutuste või lisatöödega, mis on vajalikud projektis püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Hilisemaid Pakkujapoolseid pretensioone käsitletakse kui pakkujapoolset riski, mis ei ole

käesoleva projekti koostaja ega tellija kanda.

4. Enne materjalide paigaldustöid teostada koos tellijaga materjalide ülevaatus ja nõuetele vastavuse hindamine.

1. Käesolev töömahtude loetelu ei vabasta pakkujat ehitusprojekti läbitöötamisest ja ei ole hilisemaks ehitustööde käigus tekkivate pretensioonide esitamise aluseks. Ehitustöövõtja

peab tabelis toodud mahud üle kontrollima vastavalt enda poolt valitud töömeetoditele ja tehnoloogiatele.

2. Pakkuja peab lähtuma projektis esitatud lõppeesmärgi saavutamisest ning kinni pidama materjali kvaliteedinõuetest.

3. Käesolevas projektis loetlemata ehitusmaterjalid ja ehitustööd tuleb pakkujal esitada pakkumise koostamise ajal lisatööde loeteluna ehk pakkuja peab arvestama kõikide

lisakulutuste või lisatöödega, mis on vajalikud projektis püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Hilisemaid Pakkujapoolseid pretensioone käsitletakse kui pakkujapoolset riski, mis ei ole

käesoleva projekti koostaja ega tellija kanda.

4. Enne materjalide paigaldustöid teostada koos tellijaga materjalide ülevaatus ja nõuetele vastavuse hindamine.

X Y

1 6430136.08 714644.81

2 6430129.27 714638.42

3 6430091.32 714643.81

4 6430081.91 714643.56

5 6430047.3 714642.06

6 6430001.62 714655.99

7 6429997.92 714657.84

8 6429947.32 714680.43

9 6429943.55 714682.03

10 6429916.26 714693.04

11 6429905.84 714700.18

12 6429890.81 714710.53

13 6429877.5 714718.3

14 6429849.91 714736.1

15 6429784.98 714745.84

16 6429784.13 714741

17 6429785.16 714779.14

18 6429701.13 714776.73

19 6429701.49 714797.39

20 6429691.22 714748.25

21 6429645.02 714739.98

22 6429604.09 714749.65

23 6429577.12 714785.17

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Setomaa Vallavalitsus

[email protected]

Pikk tn 12

64001, Võru maakond, Setomaa

vald, Värska alevik

Teie 26.03.2026 menetlus nr 540971

Meie 09.04.2026 nr 7.1-2/26/5158-2

Värska promenaadi ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Võru maakonna Setomaa valla Värska

aleviku Värska promenaadi ehitusloa nr 2611271/02848 eelnõu (menetlus nr 540971, EHR kood

nr 221320999). Ehitusloa aluseks on „Värska promenaad. Põhiprojekt“ (projekteerija

INSENERIBÜROO URMAS NUGIN OÜ, töö nr 2018063), millega on antud Värska lahe kaldale

kavandatava promenaadi kujunduslik ja tehniline lahendus. Projekti eesmärgiks on heakorrastada

Värska lahe paremkallas ning kujundada sinna atraktiivne promenaad, et muuta kallasrada

paremini läbitavaks ning tagada kasutajatele mugav ja turvaline keskkond

Projektala jääb kahele poole riigiteed nr 45 Tartu-Räpina-Värska tee (katastritunnus

93401:001:0551), tee kaitsevööndis asuvad kinnistud 45 Tartu-Räpina-Värska tee T1

(katastritunnus 93401:001:0334, riigiomand) km 85,331-85,379, Allika tn 15 (katastritunnus

93401:003:0074) km 85,332-85,364 ja Silla tn 2a (katastritunnus 93401:001:0727) km 85,334-

85,378. Riigitee 2025 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 1053 autot ja teelõigul on

kiiruspiirang 50 km/h.

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ja 99 lg

3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame

ehitusloa kooskõlastamata.

1. Silla hooldustrepid on projekti asendiplaanil toodud esile eristuvalt ja oleksid nagu avaliku

tee osad, kuid seletuskirjas neid ei käsitleta.

Palume asendiplaanil korrigeerida silla hooldustrepid geodeetilise alusplaani kujundusse

(halli tooniga) või täpsustada lõunapoolse trepi kasutusele võtmist.

2. Me ei saa nõustuda silla põhjapoolse hooldustrepi kasutamisega, selle trepi juurde on

vajalik lisada märk „käigukeeld“.

Palume analüüsida, kas silla lõunapoolne hooldustrepp on sobilik kasutamiseks

jalakäijatele, sest tegemist on kitsa alla 1 meetri laiuse trepiga. Trepi avalikult kasutamisel

tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada ka trepi hooldusega, näiteks talvise hoolde käigus

tuleb seda lumest puhastada ja teha libedustõrjet. Transpordiamet ei tee antud trepil

talihooldust ega ole nõus ka tulevikus lisakohustusi võtma.

Palume seletuskirjas käsitleda silla hooldustreppide kasutamist ja trepi korrashoidu.

3. Seletuskirja ptk 4.4 Ehitustööde teostamine, viidatakse kehtetule majandus- ja

taristuministri määrusele „Tee projekteerimise normid“. Palume lähtuda kehtivast

2 (2)

keskkonnaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja

korrigeerida vastavalt seletuskirja.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. 2018063_PP_AA-3-01_seletuskiri

2. 2018063_PP_AS-4-01_asendiplaan

Mildred Liinat

58786958, [email protected]