Seisukoha andmine Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Pärnu - Kabli“ KMH aruandele

Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]

Teie: 19.03.2026 nr 16-6/25-04777-038 Meie: 09.04.2026 nr 13-3/26-560

Seisukoha andmine Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Pärnu - Kabli“ ehitusprojekti

KMH aruandele

Esitasite 19.03.2026 kirjaga nr 16-6/25-04777-038 Eesti Geoloogiateenistusele seisukoha

andmiseks Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Pärnu - Kabli“ ehitusprojekti KMH aruande

(edaspidi aruanne). Aruandes hõlmatud ala on „Pärnu - Kabli“ lõik pikkusega ~45 km, mis

algab põhjaosas Pärnu linna ja Häädemeeste valla piirilt vahetult peale Pärnu maastikukaitseala,

jõuab peale Reiu jõe ületust tagasi Pärnu linna territooriumile, kust edasi suundub lõuna poole

Saarde valda. Saarde vallas kulgeb trass Reiu jõe ja Luitemaa looduskaitseala vahelt edasi

lõunasse läbi metsamassiivide ning jõuab tagasi Häädemeeste valla territooriumile.

KeHJS § 16 lõike 4¹ ja § 21 lõike 1 alusel esitavad otsustaja ja asjaomased asutused KMH

aruande kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukohad KMH aruande avaliku

väljapaneku jooksul. Dokumentide läbivaatamisel annavad otsustaja ja asjaomased asutused

hinnangu aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta ning kontrollivad eksperdirühma koosseisu

piisavust.

Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele

maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute

kooskõlastamiseks“ on Eesti Geoloogiateenistusele antud volitus kooskõlastada planeeringuid,

kui planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 14 lõike 2 alusel, võib lubada maapõue seisundit ja

kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus:

1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda;

2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva

iseloomuga või

3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas

tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille

jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses

taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega.

Trassilõik ja selle nihutusruum ei läbi ühtki registris arvel olevat maardlat. Raudteetrassi

rajamisega ei kaasne otsest mõju maavarade kaevandamisväärsena säilimisele ning see ei

halvenda juurdepääsu maavaradele. Mõju maavaradele tuleneb seega eelkõige ressursitarbest.

2 (2)

Trassi piirkonnas on eelprojekti koostamiseks läbi viidud ehitusgeoloogiline uuring.

Väärtusprojekti (value engineering) koostamise käigus on viidud läbi täiendav uuring.

Rail Balticu ehitamiseks on ehitusmaavara vaja täitematerjalina raudtee ja hooldusteede

ehitamiseks, raudteega ristuvate teede ümberehitamiseks ning ökoduktide muldkehade

rajamiseks. Summaarselt vajatakse antud trassilõigu ehitamiseks ca 7 487 727 m³ materjali. RB

rajatiste ehitamiseks vajalikud ehitusmaavarad (liiv, kruus, dolokivi/lubjakivi) hangib

ehitusettevõtja keskkonnaluba omavatest karjääridest või teisese ehitusmaterjali korral

vastavaid lube omavatelt tarnijatelt vastavalt ehitusprojektis ette nähtud kvaliteedinõuetele.

Kõrgema kvaliteediga materjali on vaja tuua Eestist väljastpoolt.

Hinnangulised piirkonnas saadaval olevad kohalike maavarade mahud katavad raudteelõigu

vajadused. Arvestades ehitusliiva, täiteliiva, -kruusa ja -dolokivi varustuskindluse kriitilisust

Pärnumaal leiab KMH aruanne, et vaja on teha geoloogilisi uuringuid täiendava varu arvele

võtmiseks ning avada uusi karjääre. Rail Balticu teenindusala varustuskindlust võib tervikuna

tõsta ka, kui tugevdada teeninduspiirkonna äärealade varustuskindlust. Selleks sobivad näiteks

mahajäetud karjäärid piirnevates maakondades (sh Järva, Lääne, Viljandi ja Lääne-Viru

maakonnas). Samuti on kaalutud aherainekillustiku kasutamist vahekihi alusena kui materjal

segatakse kvartsliivaga, tagamaks parema veejuhtivuse ja külmakerkekindluse.

Aherainekillustiku kasutamisega ei vähendata väljamata jäetud maavarade arvelt olemasolevat

piirkondlikku ehitusmaavarade varustuskindlust ning see täidab ka mitmeid riiklikke eesmärke.

KMH aruandes on analüüsitud vajaminevat materjalikogust projekti elluviimiseks, tuvastatud

võimalikud kitsaskohad ning pakutud lahendusi. Aruandes võrreldud RB projekti lahenduse

alternatiivid on oma mõjus maavaradele samaväärsed.

Kuivõrd trassilõik ei läbi ühtki registris arvel olevat maardlat esineb Krundi liivamaardlal

(registrikaart nr 961) ja sellel asuval Krundi liivakarjääri (loa nr L.MK/333548; loa omaja OÜ

Eesti Killustik; luba kehtib kuni 12.09.2029) mäeeraldisel ja selle teenindusmaal kattuvus

„Eritasandilise ristumise maavajadusega“. Maardlaga kattuval alal on juurdepääsutee rajamine

võimalik vaid tingimusel, et vastaval alal on maavara ammendunud või selleks on saadud loa

omaja nõusolek. EGT viitas sellele ka oma 01.07.2025 vastuses nr 13-3/25-1061 KMH

programmile.

Juhul kui järgitakse varasemalt välja toodud tingimusi, puuduvad Eesti Geoloogiateenistusel

täiendavad ettepanekud KMH aruande kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Nurme

Maavarade registri osakonna juhataja

Mihkel Annusver

Maavarade registri osakonna spetsialist

5331 7112 [email protected]