Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Siseministeerium

Justiits- ja Digiministeeerium

Teie 23.03.2026 nr 9-2/1-2

Meie (kuupäev digiallkirjas) nr 13-1/838-1

Vastus pöördumisele

Austatud ministrid

Siseministeerium esitas 23. märtsi 2026. a kirjas oma seisukoha Tallinna Linnakantselei

pöördumisele1, milles tehti ettepanek näha edaspidiselt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi

KrMS) § 8 lõike 1 punktis 5 ette vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara

hoiustamine riigi ülesandena. Siseministeerium leiab, et kuna kohaliku omavalitsuse roll

nimetatud ülesande täitmisel on eelkõige praktilist laadi ning ei ole seotud kriminaalmenetluse

läbiviimisega, on omavalitsus sobiv järelevalveta vara hoiulevõtjana. Siseministeerium on

seisukohal, et kuna kohalik omavalitsus on isikule lähim avaliku võimu kandja, kes saab üldjuhul

kõige paremini seista oma elaniku huvide eest ka vara ja selle väärtuse säilitamisel, peaks ülesannet

jääma täitma kohalik omavalitsus. Küll aga möönab Siseministeerium, et KrMS § 8 lõike 1 punktis

5 sätestatud ülesanne vajab õigusselguse huvides täpsustamist, millisel viisil peab omavalitsus vara

hoiulevõtmise praktikas korraldama, kui vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta

vara ei ole võimalik tema nimetatud isiku hoiule anda.

KrMS § 8 lõike 1 punkti 5 kohaselt on uurimisasutus, prokuratuur ja kohus kohustatud andma

vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku

omavalitsuse hoiule. Kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu (594 SE)2 seletuskirjas ei selgitatud

vajadust anda ülesanne kohaliku omavalitsuse üksuste täita ega seda, miks ei peaks ülesannet

täitma pädevad riigiasutused. Nõustume Tallinna Linnakantselei kirjas tehtud järeldustega, et

tegemist on riikliku kohustusega ja riik peaks täitma selle kohustuse ise.

Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. a lahendis põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 3-4-1-8-093

selgitati, et kohaliku elu küsimused on lähtuvalt sisulisest kriteeriumist need küsimused, mis

võrsuvad kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega ole vormilise kriteeriumi kohaselt

haaratud või põhiseadusega antud mõne riigiorgani kompetentsi. Riigikohus osundas, et

seadusandjal on õigus muuta mõne kohaliku elu ülesande täitmine omavalitsusüksusele

kohustuslikuks (seadusest tulenev omavalitsusülesanne), kui see on enesekorraldusõigust

arvestades proportsionaalne abinõu põhiseadusega lubatud eesmärgi saavutamiseks. Nimetatud

Riigikohtu seisukohta silmas pidades on käesoleva aasta 1. juulist jõustuvas kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 uutes lõigetes 31 ja 41 sätestatud kohaliku elu küsimuste

ja omavalitsusüksuse täidetavate riiklike ülesannete piiritlemise reeglid. Kohaliku elu küsimuste

korraldamine on KOKS § 6 lõike 31 järgi selliste omavalitsusüksuse ülesannete täitmine, mis

tulenevad valla- või linnaelanike vajadustest või mille täitmist saab omavalitsusüksuselt

1 https://adr.siseministeerium.ee/sisemin/dokument/1206590. 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3cbbe022-95f6-32ec-be3c-9c4aa0001f34/kriminaalmenetluse-

seadustik/. 3 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-8-09. Vt lahendi punkte 53-56.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

mõistlikult eeldada, mis on kohalikku päritolu ja mida ei ole antud mõne riigiorgani pädevusse või

mille puhul esineb ka muid ülesande kohalikule olemusele viitavaid asjaolusid (eeskätt, kas

omavalitsusele on jäetud ülesande täitmisel laialdane enesekorraldusõigus). Seevastu

omavalitsusüksuse täidetavateks riiklikeks ülesanneteks loetakse KOKS § 6 lõike 41 järgi sellised

ülesanded, mille sisu ja täitmise kord tuleneb seadusest, nii et omavalitsusüksusel ei ole õigust

otsustada nende ülesannete täpsema sisu ja täitmise korra üle, mida ta kohustub täitma ka teiste

omavalitsusüksuste elanike huvides ning mille puhul ei esine selgeid ülesande kohalikule

olemusele viitavaid asjaolusid. Reeglina ei saa lugeda olemuselt omavalitsuslikuks ülesandeks ka

erakorralise iseloomuga ülesandeid, mida kohalikud omavalitsused ei täida igapäevaselt ja

järjepidevalt.4

KrMS § 8 lõike 1 punktis 5 ei ole ülesannet seotud kohaliku omavalitsuse üksuse

rahvastikuregistrijärgsete elanikega, mistõttu võib uurimisasutus, prokuratuur ja kohus anda

vahistatu järelevalveta vara hoiule ka sellisele kohalikule omavalitsusele, kelle elanik vahistatu ei

ole, kuid mille territooriumil vara asub. Samuti on tegemist kohaliku omavalitsuse poolt juhusliku

ja pigem harva täidetava ülesandega. Mõlemad asjaolud viitavad selgelt ülesande riiklikule

olemusele. Ka Tallinna linna praktika näitab, et säte ei ole mõeldud üksnes sama omavalitsuse

elaniku vara hoidmiseks, kuna Tallinna linnal tuli hoiustada samuti välismaalasest kahtlustatava

vallasvara, kes ei olnud Tallinna linna rahvastikuregistrijärgne elanik. Seega on seadusandja KrMS

sättega andnud kohalikule omavalitsusele täitmiseks riikliku kohustuse, millega seotud kulud tuleb

vastavalt põhiseaduse § 154 lõikele 2 katta täies mahus riigieelarvest.5

Traditsiooniliselt on riigi ülesandena käsitletud ka karistusvõimu teostamist. Kuivõrd vahistatud

kahtlustatava või süüdistatava vara hoiule võtmise ülesanne ei ole võrsunud kohalikust

kogukonnast ega ole seotud mõne kohalik elu küsimuse täitmisega, vaid kohalikud omavalitsused

aitavad vahistatu vara hoiulevõtmisega kaasa riigi tuumikülesandena läbiviidava

kriminaalmenetluse sujuvale korraldamisele, on ülesande näol tegemist selge riikliku huviga.

Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 4 lõike 3 järgi täidavad avalikke kohustusi üldjuhul

eelistatavalt kodanikule kõige lähemal seisvad haldusorganid (kohalikud omavalitsused).

Kohustuste määramine mõnele teisele haldusorganile peab olema õigustatud, võttes arvesse

ülesande ulatust ja iseloomu ning tõhususe ja säästlikkuse nõudeid. Kui riik tänasel päeval juba

peab riigiasutuste kaudu tagama KrMS § 125 lõikest 1 tulenevalt asitõendi hoidmise vastavas

hoidlas või muus kohas, siis võiks riik analoogselt tagada ka vahistatu järelevalveta vara hoiule

võtmise. Nagu ka Tallinna Linnakantselei oma pöördumises välja tõi, siis isegi Tallinna linnal

puudub taristu KrMS § 8 lõike 1 punktis 5 sätestatud hoiukohustuse täitmiseks. Võib eeldada, et

teistel kohalikel omavalitsustel on veelgi keerukam ülesannet vajadusel täita. On väga kaheldav,

kas selle ülesande sätestamine omavalitsuse pädevuses olevana tagab ülesande tõhusa ning

säästliku täitmise ning kas omavalitsusel on olemas vajalikud ametnikud ja hoiukohad. Kui riigil

on vastavas valdkonnas juba kompetentsid ja spetsialistid olemas, siis puudub mõistlik põhjendus

jätta ülesanne täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuste täidetava riikliku ülesandena.

Palume eeltoodust tulenevalt Justiits- ja Digiministeeriumi eestvedamisel tööd alustava KrMS-i

kohtueelse menetluse reformi juhtrühmas küsimust arutada ja näha ette KrMS § 8 lõike 1 punktis

5 sätestatud ülesande täitmiseks andmine pädevatele riigiasutustele.

Lugupidamisega

4 Täpsemalt saab kohalike omavalitsuste ülesannete piiritlemise kriteeriumite kohaldamise juhistega tutvuda kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (688 SE) seletuskirja lk 43-

47. Vt: https://www.riigikogu.ee/download/0242ef52-61e9-4768-9227-bcc19c2ff556. 5 2026.a 1. juulil jõustuva KOKS§ 6 lõike 5 järgi tuleb omavalitsusüksusele seadusega riikliku ülesande täita andmise

korral märkida seaduses, et tegemist on omavalitsusüksuse täidetava riikliku ülesandega ja katta riiklike ülesannetega

seotud kulud riigieelarvest.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Teadmiseks: Tallinna Linnakantselei

Olivia Taluste

58851453 [email protected]