Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused

1

Justiits- ja digiministri määruse „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse

andmise tingimused“ seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise

tingimused“ (edaspidi meede) kavandatakse kehtestada „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“

erieesmärgi (a)(v) „Digitaalse ühenduvuse suurendamine“ meetme 21.1.5.1 „Ühenduvus“

sekkumise 21.1.5.12 „5G-taristu ja teenuste arendamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja

kasutamise tingimused.

Internetikasutajatel on probleeme kiire mobiilse interneti kättesaadavusega transpordikoridoridel,

kus mõningatel juhtudel puudub andmeside täielikult. Probleem on eksisteerinud juba aastast 20141

ja on enamjaolt tingitud asjaolust, et sidemastid asuvad kasutajatest liiga kaugel, mille tõttu

mobiilsidesignaal on nõrk või puudulik ja andmeedastuse kiirus seetõttu madal või olematu. Uute

sidetehnoloogiate turule tulekuga on probleem ainult süvenenud, kuna viienda põlvkonna

mobiilsidetehnoloogia (5G) vajab oluliselt tihedama asetusega sidemastitaristut kui varasemad

mobiilsidepõlvkonnad. Seda sellepärast, et 5G-ga kasutatakse kõrgemaid sagedusi, mis toovad

suuremad kiirused, aga väiksema leviulatuse.

Kuna transpordikoridorid läbivad ulatuslikult piirkondi, kus puudub tiheasustus, kulgedes läbi

metsade ja soode, siis puudub mobiilsideettevõtjatel huvi neis kohtades ka erainvesteeringute

tegemiseks ehk tegemist on turutõrkepiirkondadega. Turutõrkepiirkonnad ehk valged alad

käesoleva meetme raames on kohad, kus olemasolevat sidetaristut ja kättesaadavat sagedusressurssi

ning mobiilsidetehnoloogiat ära kasutades ei võimalda mobiilsidevõrk tipptunnitingimustes

allalaadimist kiirusega vähemalt 50 Mbit/s.

Meetme eesmärk on toetada lisa sidemastide rajamist valgetel aladel asuvatel peamistel maanteedel

ja raudteedel. Meetme tulemusel tagatakse kiire, vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirusega

5G-mobiilsideühendus transpordikoridoride valgetel aladel. Ühtlasi panustab toetusmeede

katkematu ühendusega 5G-transpordikoridoride valmidusse. Katkematud 5G-koridorid on seatud

eesmärgiks erinevates Eesti2,3 ning Euroopa Liidu strateegiates ja arengukavades4. Katkematu

sideühendusega transpordikoridorid teenivad muu hulgas riigi julgeoleku huve, soodustades

autonoomsete süsteemide kasutuselevõttu, näiteks ühendatud automatiseeritud mobiilsus (CAM),

multidomeeni operatsioonid (MDO, CJADC2), droonid, tehisaru, robootika jne. 5G-andmeside

võimaldab osutada mitmekülgseid teenuseid, mis eeldavad usaldusväärset reaalajalist andmeside.

Toetus on suunatud turutõrkepiirkondades 5G-taristu rajamise toetamiseks. Kuigi taotluste

esitamine ja aruandlus – mis on vabatahtlik, mitte kohustus – võivad ajutiselt suurendada ettevõtjate

1 Elronis puudub levi.

2 Digiühiskonna arengukava 2030.

3 Eesti lairiba plaan 2030.

4 Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil.

2

halduskoormust, on selle kasv lühiajaline ning halduskoormuse tasakaalustamise reeglit rakendada

ei ole vaja.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse nõunik

Kaidi Ristal (tel 5885115, e-post: [email protected]) koostöös Rahandusministeeriumi riigiabi

ja Riigi Tugiteenuste Keskuse ametnikega. Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk

([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise

ja kasutamise üldised tingimused“ (nn ühendmäärus) ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega.

Meetme eelarve on 9,37 miljonit eurot ja tulemusnäitaja sõnastus tugineb Vabariigi Valitsuse

11.12.2025 istungil (protokoll number 56, päevakorrapunkt 16) kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava 2021–2027“ muutmise ettepanekule (muudatus number 4), mille Euroopa

Komisjon kinnitas 25.02.2026.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 11 peatükist ja 36 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile

4. Toetuse taotlemine

5. Taotluse menetlemine

6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

7. Toetuse maksmise tingimused

8. Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ja kohustused

9. Hulgimüügitasandi juurdepääs toetusega rajatud taristule

10. Aurannete esitamine

11. Toetuse tagastamine

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu §-des 1–11 sätestatakse määruse reguleerimisala ja defineeritakse määruses kasutatud

olulisemad terminid. Samuti sätestatakse määruse eesmärgid ja rakendusasutused ning

rakendusüksuse ja riigiabi andmise alused käesoleva meetme raames.

Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatakse konkreetne meede, mille on Eesti Vabariik ja Euroopa Komisjon

kokku leppinud rakenduskavas.

Lõige 2 viitab riiklikule arengukavale („Eesti digiühiskond 2030“) ja selles seatud eesmärgile, mida

meede aitab saavutada (5G- ja 6G-baastaristu arendamine).

3

Lõige 4 kinnitab, et määruse alusel toetatavates projektides lähtutakse järgmistest määruse (EL)

2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest:

1) liikmesriigid ja komisjon tagavad fondide rakendamisel põhiõiguste austamise ja Euroopa

Liidu põhiõiguste harta järgimise;

2) liikmesriigid ja komisjon tagavad, et kogu programmide ettevalmistamise, rakendamise,

seire, aruandluse ja hindamise ajal võetakse arvesse ja edendatakse meeste ja naiste

võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist;

3) liikmesriigid ja komisjon võtavad asjakohased meetmed, et välistada programmide

ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal igasugune

diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude,

vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelkõige võetakse kogu programmide

ettevalmistamise ja rakendamise ajal arvesse puuetega inimeste juurdepääsu;

4) fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 11

sätestatud kestliku arengu edendamise eesmärgiga, võttes arvesse ÜRO kestliku arengu

eesmärke, Pariisi kokkulepet ja põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“;

5) fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse täielikus kooskõlas liidu keskkonnaalaste

õigusaktidega.

Lisaks viitab see lõige strateegia „Eesti 2035“5 aluspõhimõtetele ning seal sätestatud sihile „Eestis

on kõigi vajadusi arvestatav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Strateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõte on sõnastatud järgmiselt: „Sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele, õiglusele ja

õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid

ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Selle tagab loov, vastutustundlik ning avatust

ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning tagab mitmekesise,

ligipääsetava ja ajaga kaasas käiva elujõulise kultuuriruumi.“

Riigiabi

Paragrahvi 1 lõigetes 6 ja 7 käsitletakse riigiabi andmist.

Meetme raames antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja

artikli 106 lõike 2 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses.

Riigiabi andmisel lähtutakse komisjoni 16. detsembri 2025. aasta otsusest (EL) 2025/2630 Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid

teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes

ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/21/EL (ELT L 2025/2630, 19.12.2025).

Euroopa Liidu õiguse kohaselt on liikmesriikidel ulatuslik kaalutlusõigus määratleda, milliseid

teenuseid käsitatakse üldist majandushuvi pakkuvate teenustena. Käesoleva meetme puhul on riik

hinnanud, et katkematu mobiilsideühenduse tagamine peamistel transpordikoridoridel on avalikes

huvides vajalik teenus, mida turg ilma riigi sekkumiseta ei paku.

Üldise majandushuvi teenuse andmisel on oluline defineerida üldist majandushuvi pakkuva teenuse

sisu. Paragrahvis 2 defineeritakse üldist majandushuvi pakkuv teenus (edaspidi ÜMPT)

järgmiselt: transpordikoridoridel turutõrkepiirkondades mobiilsideteenuse osutamiseks vajaliku

taristu rajamine, haldamine ja käitamine, tagades neis piirkondades lõppkasutajale ülikiire

mobiilsideühenduse.

5

„Eesti 2035“ strateegia

4

See tähendab, et riigi soov on turutõrkepiirkondades saada kvaliteetne mobiilsideteenus. Valdkonna

esindajad on toonud välja, et neis piirkondades on puudu sidemastidest ning kogu kulu sidemasti ja

mobiilsideseadmete rajamiseks on liiga suur võrreldes saadava kasuga, mille tõttu huvi

erainvesteeringuteks neis piirkondades pole. Seega toetab riik kõnealuse toetusmeetmega

sidemastide ja nende teenindamiseks vajaliku passiivse taristu rajamist. Vastutasuks on toetuse

saajad kohustatud pakkuma kõigile sideettevõtjatele (sealhulgas 5G sagedusloa omanikele)

juurdepääsu õiglastel, mõistlikel, võrdsetel ja mittediskrimineerivatel juurdepääsu tingimustel.

Ühtlasi määrus ka kohustab toetuse saajat tagama, et rajatud sidemastis osutab määruses

minimaalselt nõutud mobiilsideteenust vähemalt üks 5G sagedusloa omanik. Mobiilsideteenuse

osutamisega tuleb alustada hiljemalt üheteistkümne kuu jooksul alates projekti abikõlblikkuse

perioodi lõpust. Pärast teenuse käivitamist tuleb mobiilsideteenust osutada vähemalt üheksa aastat.

Üheksa-aastane periood tuleneb sellest, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesande

maksimaalne kestus on kümme aastat. Seetõttu on teenuse osutamise kohustus määratud üheksaks

aastaks, et kogu ülesanne mahuks kümneaastase üldist majandushuvi pakkuva teenuse perioodi

sisse.

Määruses on nõutud, et mobiilsideteenust tuleb pakkuda järgmiselt.

1) Mobiilsideteenust peab pakkuma vähemalt üks 5G sagedusloa omanik, kes Eestis tegutseb.

Sellega tagatakse, et transpordikoridoride turutõrkepiirkondades on lõppkasutajatele

kättesaadav ülikiire mobiilsideteenus.

Riigi toel rajatav passiivne taristu on avatud kõigile mobiilsideettevõtjatele läbipaistvatel,

võrdsetel ja mitte-diskrimineerivatel tingimustel. See võimaldab teistel

mobiilsideettevõtjatel soovi korral paigaldada samale taristule oma seadmed ning pakkuda

seal mobiilsideteenust.

Toetusmeede edendab sotsiaalset kaasatust ja territoriaalset ühtekuuluvust, vähendades

digitaalset lõhet hästi teenindatud ja väheteenindatud piirkondade vahel. Meetme eesmärk

on tagada, et vähemalt 100 Mbit/s ja kiiremad mobiilsideühendused oleksid kättesaadavad

ka transpordikoridoride turutõrkepiirkondades, nagu see on juba laialdaselt kätte saadaval

riigi teistes osades.

Üldist majandushuvi pakkuva teenuse raames antav riigiabi loob eeldused mobiilside taristu

rajamiseks piirkondades, kuhu erasektor turutingimustel ei investeeriks. Meetme tulemusel

paraneb ühenduvus nii elanike kui ka transpordikoridoridel liikuvate kasutajate jaoks ning

tagatakse kaasaegsete sideteenuste kättesaadavus transpordikoridoride valgetes alades.

2) Teenust tuleb osutada minimaalselt üheksa aastat. See tuleneb komisjoni otsuse (EL)

2025/2630 artiklist 2, mis reguleerib, et otsus kehtib ÜMPT-le, mis on antud kuni kümneks

aastaks. Teenuse osutamise minimaalne kestus on üheksa aastat alates mobiilsideteenuse

käivitamisest. Nimetatud periood tuleneb asjaolust, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse

ülesande maksimaalne kestus on kümme aastat. Arvestades, et mobiilsideteenuse

käivitamiseks on ette nähtud kuni üheteistkümne kuu pikkune periood pärast taristu

valmimist, on teenuse osutamise kohustus määratud üheksale aastale, et kogu ÜMPT

ülesande täitmine mahuks kümneaastase perioodi sisse.

3) Teenus peab olema tagatud vähemalt 40 MHz ribalaiusega litsentseeritud sagedusel. Suurem

ribalaius võimaldab suuremaid andmemahtusid.

4) Teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes allalaadimise kiirust vähemalt 100 Mbit/s.

Andmesidekiirus 100 Mbit/s on Eesti normaalselt toimivates turutingimustega kohtades

enamjaolt kättesaadav.

5) Teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes üleslaadimist kiirusega vähemalt 5 Mbit/s.

5

6) Teenus peab võimaldama edasi-tagasi saatmist lühikese latentsusajaga, mis on väiksem kui

50 millisekundit IP-paketi kohta.

Abikõlbliku sihtpiirkonna kindlaksmääramine ja turutõrke tuvastamine

Lairibale antava riigiabi suuniste (edaspidi ka LRS) punktid 60–64 defineerivad turutõrke

mobiilsidevõrkude korral6. Suuniste punkt 60 ütleb, et turutõrked esinevad piirkondades, kus

puudub lõppkasutajate vajaduste rahuldamiseks piisav mobiilsidevõrk või seda pole tõenäoliselt

kavas asjakohasel ajavahemikul kasutusele võtta. Suuniste punktis 64 on toodud näited teenustest,

mida lõppkasutajad vajavad, muu hulgas sujuv võrgujuurdepääs ühendatud ja automatiseeritud

liikuvuse tagamiseks transporditeedel ning teatavat minimaalset kiirust ja läbilaskevõimet tagav

sidevõrk.

Suuniste punkt 70 ütleb, et igal juhul tuleb riigil turutõrke tuvastamiseks olukord kaardistada ja teha

avalik konsultatsioon.

Kaardistus ja avalik konsultatsioon

Kaardistades ja avalikku konsultatsiooni tehes võeti arvesse komisjoni lairibale antava riigiabi

suuniseid.

Kaardistati üheksa maanteed ja kolm raudteed. Maanteede nimekiri tuleneb majandus- ja

kommunikatsiooniministri 25.06.20157 määrusest nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“,

kus liigitatakse põhimaanteed, mida on Eestis 12. Kümme määruses loetletud põhimaanteed on

nimekirjas. Välja arvati Tallinna-Pärnu-Ikla maantee, kuna nimetatud koridoril on toetust

sidemastide rajamiseks saadud Euroopa Ühendamise Rahastu Digitaalfondist, ja Tallinna ringtee.

Nimekirjale lisati regionaalse tasakaalu saavutamiseks Heltermaa-Kärdla-Luidja koridor, mis on

Hiiumaa suurim maantee. Raudteedest kaardistati kolm koridori: Tallinn-Tapa, Tapa-Narva ja

Tapa-Tartu.

Määruse eelnõu kohaselt on abikõlblik piirkond ehk turutõrkepiirkond loetletud määruse lisas 1

ning see selgitati välja kaardistuse tulemusel. Määruse lisas 1 on koridori kilomeetripostide

vahemikud esitatud transpordikoridori põhiselt, kus ei ole tipptunnitingimustes võimalik tagada

allalaadimist kiirusega 50 Mbit/s.

Kaardistamiseks küsis Justiits- ja Digiministeerium koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametiga (edaspidi TTJA) mobiilsideettevõtjate nende mobiilsidevõrkude mudeleid, mis arvestaks

tipptunnitingimustes mobiilsideettevõtjatele kättesaadavaid ressursse, nagu olemasolevad

sidemastid, kättesaadav sagedusressurss ja tehnoloogia.

Tipptunnitingimus on võrgu eeldatav töötingimus tipptunnil ehk ajavahemikul päevas, mis kestab

enamasti ühe tunni ja millal võrk töötab tavaliselt täiskoormusel ehk mobiilsidevõrkude puhul on

nominaalne tugijaama koormus vähemalt 50% või suurem, kui tipptunnil on liiklus oluliselt suurem.

Kaardistamisel võtsid mobiilsideettevõtjad arvesse järgmisi tingimusi:

6 Lairibale antava riigiabi suunised

7 Riigiteede liigid.

6

● kõiki mobiilsideettevõtjatele juurdepääsetavaid sidemaste koridoril, mis asusid 5 km

raadiuses;

● tavaliselt kasutatavat sagedust ja mobiilside ettevõtjatele kättesaadavat tehnoloogiat;

● sekundaarse sünkroniseerimise referentssignaali vastuvõtuvõimsust (SS-RSRP) – 110 dBm;

● tugijaama koormust 50% ja rohkem;

● 100 x 100 m võrguruudud.

Kuna toetatakse ainult lisa sidemastide rajamist, siis tuli transpordikoridorist 5 km raadiuses

olemasolevatesse sidemastidesse projekteerida võimalikult parim kättesaadav ressurss tehnoloogia

ja sageduse põhjal, võttes arvesse võrgu koormust. Taoline mudel võimaldab näha, kuhu on lisa

sidemaste vaja, kui juba eksisteerivates ja mobiilsideettevõtjatele juurdepääsetavates mastides on

parim ressurss kasutusel. Mobiilsideettevõtjatel paluti mudeli põhjal esitada koridoril asukohad

100 x 100 m võrguruudu täpsusega, kus tipptunnitingimustes ei ole võimalik saavutada

allalaadimist kiirusega 50 Mbit/s.

Kaardistus läbis esimese avaliku konsultatsiooni, et selgitada välja, kas nimetatud piirkondades on

järgneva kolme aasta jooksul kavatsusi erainvesteeringuteks. Avalik konsultatsioon kestis 5.

märtsist kuni 10. aprillini 20258. Konsultatsiooni tagasiside tulemusel lühendati

sekkumispiirkonda järjekorranumbriga 91 Tapa-Tartu raudteel nimetusega „Linnusaare raba –

Vägeva“ kilomeetripostideni 360–362,8.

Seoses toetusmääruse vastuvõtmise viibimisega ning tulenevalt riigiabi reeglitest, mis nõuavad

taotlusvooru avamist hiljemalt ühe aasta jooksul pärast turuanalüüsi, viidi läbi täiendav avalik

konsultatsioon. Teine konsultatsiooniperiood kestis 23. veebruarist kuni 31. märtsini 20269, et

kontrollida esimese konsultatsiooni tulemsute kehtivust ja erainvesteeringute kavatsuste

ajakohasust. Nimetatud tähtaja jooksul Lisas 1 loetletud piirkondade osas erainvesteeringute

kavatsusi ei esitatud.

Konsultatsiooni käigus tehti ettepanek kontrollida täiendavalt transpordikoridore, mis asuvad kuni

50 km kaugusel Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisest riigipiirist, kus võib esineda

sageduste segamist. Ettepanekuga arvestati ning vastavad koridorilõigud täpsustati ja muudeti Lisas

1.

Samuti tehti ettepanek täiendada turutõrkepiirkondade loetelu kolme täiendava valge ala lõiguga:

Võibla (Vorbuse – Kärkna vaheline lõik) Tapa–Tartu raudteel, Jaakna (Risti – Palivere lõik)

Tallinn–Haapsalu maanteel ning Tüükri (Viru-Nigula – Aseri lõik) Tallinn–Narva maanteel.

Nimetatud ettepanekut käesolevas etapis ei arvestatud ning selle käsitlemine on kavandatud

järgmise kaardistuse ja avaliku konsultatsiooni raames.

Turutõrke olemasolu kinnitab ka avalikkuses korduvalt tõstatatud probleem mobiilside

kättesaadavusega transpordikoridoridel10;11. Meedias on kajastatud olukordi, kus rongis või

maanteel puudub mobiilsideühendus või internetiühendus. Sideettevõtjate esindajad on nendes

käsitlustes selgitanud, et sellistes piirkondades ei ole sidemastide rajamine turutingimustel

majanduslikult tasuv. See viitab olukorrale, kus teenuse olemasolu on avaliku huvi seisukohalt

vajalik, kuid turg üksi investeeringuid ei tee.

8 Avalik konsultatsioon.

9 5G arendamise toetamine peamistel transpordikoridoridel | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 10 Korralik internet rongis – see jääbki unistuseks. Küll on rongi kest liiga paks, küll asume liiga lähedal Venemaale -

Maaleht. 11 Elron paigaldab uuel aastal rongidesse 5G ruuterid | Eesti | ERR.

7

Paragrahvides 3–8 on defineeritud määruse olulisemad terminid: turutõrkepiirkond,

mobiilsidevõrk, lõppkasutaja, taristu, sidemast, transpordikoridor, mobiilsideteenus, sideettevõtja,

üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise akt.

Paragrahv 3 sätestab turutõrke piirkonna. Turutõrke piirkonnaks loetakse ala, kus olemasolevat

taristut, sagedusressurssi ja tehnoloogiat kasutades ei ole tipptunnitingimustes võimalik tagada

allalaadimiskiirust vähemalt 50 Mbit/s lõppkasutaja kohta ning kus sideettevõtjatel puudub

majanduslik huvi järgmise kolme aasta jooksul taristut omavahenditest rajada

Paragrahvi 4 lõige 2 defineerib termini „sidemast“, see on kõrgrajatisena käsitletav passiivne

sidetaristu, mis on mõeldud mobiil- ja raadioside aktiivseadmete, nagu antennide ja tugijaamade

paigaldamiseks ning käitamiseks ning mis vastab tootja ette nähtud mobiilsidemasti paigaldus- ja

ehitusnõuetele.

Oluline on aru saada, et sidemast on metallkonstruktsioon, mis peab võimaldama seadmete

paigaldamist, st sidetehnik peab saama sidemasti tippu minna, sinna raadio- ja/või

mobiilsideseadmeid paigaldada ning käia ka paigaldatud seadmeid hooldamas.

Paragrahvis 5 defineeritakse terminit „transpordikoridor“, mis on vähemalt neljakilomeetrine

terviklik lõik määruse lisas 1 loetletud koridoril olevast valgest alast.

Selle terminiga piiritletakse minimaalselt mobiilsideteenuse osutamise ala ühe rajatava sidemasti

kohta. Üks valge ala võib olla lühem või pikem kui 4 km, kuid ühe rajatava sidemasti teenindamisala

määruses nõutud mobiilsideteenusega (levialaga) saab olla 4 km või suurem. Et teada, kui suur on

lõplik määruses nõutud levi ulatus koridoril, teeb raadioplaneerimise tarkvaras vastavad mudelid

toetuse taotleja koos mobiilsideettevõtjaga.

Paragrahvis 7 defineeritakse termin „sideettevõtja“, kes on elektroonilise side ettevõtja

elektroonilise side seaduse (ESS) § 2 punkti 5 tähenduses.

ESSi § 2 punkt 5 sätestab: „Elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab

lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat

elektroonilise side teenust.“

Paragrahvis 8 defineeritakse termin „üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise

akt“, mis on rakendusüksuse tehtud taotluse rahuldamise otsus toetuse saajale, kus sätestatakse

komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artiklis 4 nimetatud tingimused.

Termini defineerimine aitab piiritleda komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artiklis 4 nõutava ÜMPT

ülesande andmise akti sisu ja viidata abikõlblikele kuludele ning on oluline ÜMPT seisukohast

õigusselguse loomisel.

Määruse eelnõu §-des 9–10 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid, tulemus- ja väljundnäitajad

ning rakendusasutus ja -üksus.

2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Eelnõu §-des 11–14 sätestatakse meetme raames toetatavad tegevused, abikõlblikud ja

abikõlbmatud kulud, abikõlblikkuse periood ja toetuse piirmäär.

8

Paragrahvi 11 lõige 1 sätestab, et toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad määruse

§-s 9 nimetatud väljund- ja tulemusnäitaja ning eesmärgi saavutamisse ning mille raames viiakse

ellu taristu rajamine, sh sidemasti juurde kuuluvate vajalike ühenduste, materjalide ja rajatistega.

Määruse väljundnäitaja on rajatud sidemastide arv ja tulemusnäitaja on 5G-leviga kaetud valged

alad transpordikoridoril (märkus - tulemusnäitaja sõnastus tugineb Vabariigi Valitsuse 11.12.2025

istungi protokollile number 56 (päevakorrapunkt 16), millega kinnitati ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava 2021–2027 muudatus nr 4, mille Euroopa Komisjon kinnitas 25.02.2026.

Paragrahvi 11 lõike 2 kohaselt toetatakse tegevust, mis on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta

oluliselt“.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 17 kohaselt kahjustab

majandustegevus oluliselt:

a) kliimamuutuste leevendamist, kui majandustegevus põhjustab olulist kasvuhoonegaaside

heidet;

b) kliimamuutustega kohanemist, kui majandustegevus põhjustab praeguse kliima ja eeldatava

tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või

varadele;

c) vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui majandustegevus kahjustab

i) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist

potentsiaali, või

ii) mereala head keskkonnaseisundit;

d) ringmajandust, mis hõlmab jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui

i) majandustegevus põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist

ebatõhusust materjalide kasutamisel või selliste loodusvarade nagu mittetaastuvate

energiaallikate, tooraine, vee ja pinnase otsesel või kaudsel kasutamisel, sealhulgas

toodete vastupidavuse, parandatavuse, uuendatavuse, korduskasutuse või

ringlussevõetavuse korral;

ii) majandustegevus suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist,

välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või

iii) jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada

keskkonda;

e) saastuse vältimist ja tõrjet, kui majandustegevus põhjustab õhku, vette ja pinnasesse juhitava

saasteheite olulist suurenemist võrreldes enne majandustegevusega alustamist valitsenud

olukorraga, või

f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui majandustegevus

i) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või

ii) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Paragrahvi 11 lõige 3 sätestab, et toetatakse taristuinvesteeringut, mille puhul on tagatud

kliimakindlus. Tingimus kehtib taristule, mille kavandatud eluiga on vähemalt viis aastat. Seega on

projekti puhul vaja esitada kliimamuutustele vastupanuvõime kontrollimise dokumentatsioon

vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) lisa 3 B-osale.

Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda eelpool nimetatud määruse juhendist ning

Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) veebilehel avaldatavast juhendist, mis selgitab ning

sisaldab Eesti kontekstis vajalikku teavet kliimakindluse hindamiseks. Projekt peab vastama

9

põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Nimetatud materjalid – põhimõte „ei kahjust oluliselt“ ja

kliimakindluse tagamise juhend – on RTK veebilehel12.

Paragrahvi 11 lõige 4 sätestab, et ei toetata elektroonilise sidevõrgu käitamise ja haldamise kulusid.

Samuti ei toetata taristu ehitamisega seotud investeeringute asendamist, mida toetuse saaja või

temaga juriidiliselt seotud sideettevõtja on juba oma kehtivates investeerimise kavatsustes lähima

kolme aasta jooksul omavahenditest planeerinud.

Seega, kui peaks ilmnema, et sekkumispiirkonnas on sidemasti rajamine olnud sideettevõtja

investeeringukavatsustes sees, näiteks konkreetse äriplaani ja investeeringuks vajalike vahendite

eraldamise kavatsusega, ei ole tegemist turutõrkepiirkonnaga ja sellest tulenevalt pole sellistes

piirkondades riigil alust turule sekkuda ja toetust anda.

Paragrahvi 11 lõige 5 sätestab, et toetust ei anta projektile, mille elluviimist on alustatud või mille

osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne toetuse taotluse esitamist. See tuleneb

riigiabi eeskirjadest. Näiteks ei tohi toetuse taotleja enne rakendusüksusele taotluse esitamist

kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumustega, sõlmida lepinguid või kokkuleppeid, teha ettemakset,

kasutada teenuseid, sõlmida üleandmise ja vastuvõtmise akte jms.

Sellesse põhimõttesse on toodud üks erand, mida ei loeta elluviimise alustamiseks. Selleks on

olukord, kus toetuse saaja on alustanud enne taotluse esitamist sidemastialuse maa hankimise või

kasutamisega seotud tegevusi. Seda selle tõttu, et maa hankimine ja teadmine, kuhu sidemast

rajatakse, on eeldus toetuse taotlemisele, et saada teada projekti kogumaksumus. Projekti

kogumaksumust on oluline teada, et mõista, kas projekt on majanduslikult jätkusuutlik, arvestades

varem määratletud maksimaalseid hulgimüügitasandi juurdepääsu hindu.

Maa ostmise erandid sätestab ka komisjoni üldise grupierandi määruse artikkel 2 (23)13 (Komisjoni

määrus (EL) nr 651/2014, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1)).

Selles punktis määratletakse tööde alustamine järgmiselt: „tööde alustamine“ — kas

investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida

seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on

varajasem. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist

või teostatavusuuringute teostamist. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde alustamine“ omandatud

ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke“.

Tsiteeritud määrus reguleerib muu hulgas lairibataristule (sh mobiilsidetaristule) antavat riigiabi,

mis lähtub lairibale antava riigiabi suunistest.

Järgnevalt on esitatud erinevad sidemasti rajamise hinnakomponendid, mida mõjutab

sidemastialuse maa asukoht ja mille tõttu on toetuse taotlejal oluline toetuse taotlemise eel teada

mastialuse maa asukohta.

● Sidemast (kõrgusega 60–100 m): 130 000 – 170 000 €. Kõrgemad sidemastid on

kallimad olenevalt ka sidemasti tüübist, mis omakorda oleneb sellest, kui suur on

sidemastialune maa. Aga hind sõltub ka sellest, kui kaugel koridorist seda

kõrgemat sidemasti on vaja või milline on maastik ja taimestik sidemastialuse maa

ümbruses.

12 https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded. 13

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02014R0651-20230701.

10

● Tagasiühenduse võrgu rajamine: 30 000–40 000 € kilomeetri kohta olenevalt

pinnasest.

● Elektrivõrguga liitumine: 11 000 € (400 m raadiuses) või 35 000 € (kui

liitumispunkt on kaugemale kui 400 m).

Paragrahvis 12 sätestatakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Meetme raames on

abikõlblikud need toetuse saaja kulud, mis on otseselt vajalikud abikõlblike tegevuste elluviimiseks

ja projekti eesmärkide saavutamiseks. Taristu rajamine hõlmab peamiselt sidemasti ja selle

käitamiseks vajaliku passiivse taristu projekteerimise ettevalmistamise (sealhulgas

projekteerimistööde ja projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde

tegemist ning geomeetrilist planeerimist) ja projekteerimise ning ehitamise ja järelevalve

kulukomponente.

Paragrahvi 12 lõikes 2 sätestatakse meetme raames abikõlblikud kulud. Lõike 2 punktis 2 on

abikõlblikuks kuluks nimetatud taristu rajamist koos sidemasti juurde kuuluvate materjalide ja

rajatistega. Näitlik, kuid mitte lõplik nimekiri taristu osadest on järgmine:

● sidemast koos vajalike lisadega (näiteks lennuohutustuled);

● valguskaabli ühenduse rajamine, sh mikrotorutehnoloogiat kasutades, ning sidemasti

ühendamine olemasoleva valguskaablivõrguga, selle tarbeks vajaduse korral

kaablikanalisatsiooni rajamine;

● elektrivõrgu rajamine ja sidemasti ühendamine olemasoleva elektrivõrguga, sh

elektrikilpide rajamine, selle tarbeks vajaduse korral kaablikanalisatsiooni rajamine;

● sidemasti teenindavate sidekonteinerite ost;

● sidemasti konteineri jahutus- ja/või kliimaseadmed;

● sidemasti konteineris paiknevad seadmekapid või -riiulid;

● sidekonteineri tulekustutussüsteem;

● sidekonteineri turvaseadmed (signalisatsioon jmt);

● sidemasti turvalisuse tagav piirdeaia rajamine, sh nii aia kui ka sidekonteineri lukusüsteem;

● sidemastile ligipääsuks juurdepääsutee rajamine;

● reservtoite generaator koos kütusemahutiga või muu reservtoitelahendus, näiteks akud.

Sealjuures on reservtoite generaator koos kütusemahutiga abikõlblik kulu ainult juhul, kui

see on kasutatav biodiisli baasil ja selles saab hoiustada ainult biodiislit. Ei toetata

reservtoite generaatoreid või kütusemahuteid, mis kasutavad fossiilseid kütuseid, näiteks

nafta, maagaas või kivisüsi.

Veel on abikõlblikud projekteerimistööde ja projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste

ja -geodeetiliste tööde tegemise kulud ning tegevusega piiritletav geomeetrilise planeerimise kulu.

Samuti on abikõlblikud kavandatavale ehitustööle ehitusseaduse alusel kehtestatud korras

omanikujärelevalve tagamise kulud, projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete

taaskasutamise, sh ringlusse võtmisega seotud kulud, ja ehitusprojektide auditeerimise kulud.

Abikõlblikud ei ole abikõlbmatute tegevustega seotud kulud. Samuti ei ole abikõlblikud maa ja

olemasoleva ehitise ostmise ja rentimise kulud, amortisatsioonikulud, esinduskulud ja kingitused

(sh suveniirid ja meened), kulud, mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahendite

toetustest hüvitatud, toetusest rajatud taristu haldamise ja käitamisega seotud kulud, mitterahalised

kulud, administratiivsed personali- ja üldkulud (välja arvatud ühendmääruse §-s 16 loetletud),

mööbli ja kontoritehnika soetamise kulud, ruumide rendi- ja üürikulud, projekti elluviimiseks uue

juriidilise isiku või tema struktuuri loomise ja toimimise kulud, liiklusvahendite soetamise,

rentimise või liisimise kulud ega muud abikõlblike tegevustega mitteseotud ning projekti

elluviimise seisukohalt põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

11

Paragrahvis 13 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Toetatavate kulude abikõlblikkuse periood

algab taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse perioodi

lõpptähtaeg on normaaltingimustes taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates 24 kuu jooksul.

Rakendusüksus võib mõjuval põhjusel projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada, kuid mitte

hilisemaks kui 31. detsember 2029. aastal. Mõjuvaks põhjuseks loetakse asjaolu, kui toetuse

taotlejal on projekti raames ilmnenud tõendatavaid ja taotleja tegevusest mittesõltuvaid ajalisi

viivitusi. Ajalisi viivitusi võivad näiteks põhjustada olukorrad, nagu sidemastialuse maa hankimine,

ehitusloa kooskõlastamine kohalikus omavalitsuses, projekti partneritest tulenevad ajalised

viivitused (nt sidemasti juurde paigaldatava elektrivõrgu valmiduse tagamine) jt olukorrad.

„Eesti lairiba plaani 2030“ koostamise ja selle tarbeks sisendi kogumise käigus ilmnes sidevõrkude

arendajatelt, et sidetaristu võrkude arendamisel on keeruline saada maakasutusõigust (eriti

sidemastialune maa) just nendele kinnistutele, millele on kõige optimaalsem võrk ehitada.

Alustuseks tuleb saada maakasutuse nõusolek ja kokkulepe maa omanikuga. Kuna sidemast on

keskkonnapilti muutev ehitis, siis see nõuab kohalikult omavalitsuselt kooskõlastust

(detailplaneeringute algatamist, muutmist ja kinnitamist), mis kõik võib tekitada ajalise viivituse.

Eelistatud oleks, et projekti ettevalmistuse aste antud aspektis on kõrge, kuid tuleb mõista, et

sidevõrguarendajad ei soovi võtta suuri finantsriske olukorras, kus toetuse saamine ei ole

garanteeritud ja garantii annab alles see, kui taotlus on menetletud ja toetuse saamise otsus

kinnitatud.

Paragrahvis 14 sätestatakse toetuse määr, mis on 70% projekti abikõlblikest kuludest.

Maksimaalne toetus projekti kohta on 300 000 eurot, mis on eeldatavasti ühe sidemastikomplekti

rajamiseks piisav kaasfinantseeringu suurus.

Meetme eesmärk on saada valgetesse aladesse mobiilside, aga vahend selle saamiseks on rajatav

sidemast, millele mittediskrimineerivaks ja avatud juurdepääsuks on määruses kehtestatud reeglid.

Meetme raames ei toetata 5G sagedusloa omaniku kulusid aktiivseadmetele mobiilsideteenuse

osutamise jaoks.

3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile

Eelnõu §-des 15–17 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile.

Paragrahvi 15 lõige 1 sätestab taotleja tegevusalade nõuded (EMTAK), mis on vajalikud taotluse

esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal.

Lõige 4 kohustab taotlejat teavitama rakendusüksust, kui ta on taotlenud toetust projekti üksikutele

tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi

vahenditest. See tingimus on sätestatud, et vältida kahekordse rahastuse riski.

Lõige 5 kohustab toetuse taotlejat andma teada oma taristust, kui ta seda sihtpiirkonnas omab või

kontrollib. Selline kohustus tuleb lairibavõrkude suuniste punktist 127 ja selle eesmärk on

suurendada konkureerivate pakkumiste arvu ja soodustada olemasoleva taristu efektiivset

kasutamist sidevõrkude ehitamiseks ja kulude vähendamiseks. Sellist taristut omavate taotlejate

esitatav teave peab sisaldama järgmisi andmeid:

- teave sellise passiivse taristu asukoha kohta, mida saab kasutada kaablite või seadmete

paigaldamiseks, või viide sellist teavet sisaldava andmebaasi kohta (näiteks Maa- ja

12

Ruumiameti Geoportaal, taotleja enda veebileht või taotleja hallatav andmebaas, millele on

võimalik anda kolmandate isikute juurdepääs);

- taristule juurdepääsu tingimused või viide nende väljastamise kohta;

- selle asutuse kontaktandmed, kellele juurdepääsu taotleja saab päringuid esitada.

Nimetatud teave esitatakse TTJA-le. See on oluline, sest TTJA saab taotlejate nõuetele vastavuse

hindamise ajal (koostöös rakendusüksusega) kasutada saadud teavet olemasoleva taristu efektiivse

kasutamise hindamiseks.

Paragrahvis 16 sätestatakse nõuded taotlusele. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse üldised nõuded. Lõikes

3 sätestatakse, millist infot ja dokumente taotlus peab sisaldama, ning need on järgmised.

1. Taotleja nimi.

2. Projekti nimi.

3. 5G sagedusloa omaniku ühe esindusõigusliku isiku kirjalik kinnitus, millega juriidiline isik

võtab kohustuse osutada määruse § 17 lõikes 4 sätestatud kvaliteedile vastavat

mobiilsideteenust ning katta teenuse osutamise ja seadmete käitamisega seotud kulud vähemalt

üheksa aastat alates mobiilsideteenuse käivitamisest toetuse abil rajatud sidemastis.

Nõutud on ühe 5G sagedusloa omaniku kirjalik kinnitus ühe esindusõigusliku isiku poolt. See

nõue tagab, et toetuse abil rajatav sidemast ei jää üksnes passiivseks taristuks, vaid et selles

käivitatakse ka mobiilsideteenus.

Selline lahendus võimaldab tagada mobiilsideteenuse olemasolu transpordikoridoride

turutõrkepiirkondades, kus turutingimustel investeeringuid ei tehta. Samal ajal on toetuse abil

rajatud passiivne taristu avatud kõigile sideettevõtjatele läbipaistvatel, võrdsetel ja mitte-

diskrimineerivatel tingimustel, mis võimaldab ka teistel mobiilsideettevõtjatel soovi korral

samas sidemastis teenust osutada. Seega tagab meede mobiilsideteenuse kättesaadavuse ning

loob kõigile mobiilsideettevõtjatele võimaluse teenuse pakkumiseks.

Toetuse taotlejal ja 5G sagedusloa omanikul (juhul kui nad juriidilise isikuna ei kattu) on

soovitatav enne toetuse taotlemist sõlmida kahe osapoole vaheline eelleping, mis sätestab

vastastikused õigused ja kohustused teenuste osutamiseks juhul, kui toetuse taotluse otsus on

positiivne. On oluline, et siin toodud soovituslik eelleping sätestaks, et leping kehtib ainult

juhul, kui toetust saadakse, et mitte minna vastuollu määruse § 11 lõikega 5 ja välistada olukord,

kus lepingut võidakse tõlgendada justkui osapoolte varasemat investeeringukavatsust või

tegevuste elluviimise alustamist.

Rakendusüksus võib toetuse menetlemisel arvestada ka muud liiki kohustuse võtmise kinnitust,

nagu garantiikiri, kinnituskiri vms, mille on 5G sagedusloa omaniku allkirjaõiguslik esindaja

allkirjastanud. Toetuse taotlejal on aga oluline mõista, et vastutus mobiilsideteenuse

osutamise tagamise eest langeb toetuse saajale kui ÜMPT teenuse osutajale.

Allkirjaõiguslik isik on juhatuse liige või juhatuse liikme volitatud isik.

4. Projekti seos toetusmeetme eesmärgi ja tegevustega.

Taotluses peab olema välja toodud seos toetusmeetme eesmärkidega (määruse § 9), milleks on

sidemasti rajamine, et tagada 5G-mobiilsideteenuse katvus valgete aladel transpordikoridoril,

ning meetme tegevustega.

5. Toetusmeetme väljundnäitaja – rajatud sidemastide arv.

6. Toetusmeetme tulemusnäitaja – transpordikoridori valgel alal saavutatav 5G katvus

kilomeetrites.

13

Vajalik, et hinnata § 22 lõike 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumi, et näha, kui pikal koridorilõigul

mobiilsideteenust osutama minnakse.

7. Lisas 1 loetletud transpordikoridori nimi, turutõrkepiirkonna nimetus, transpordikoridori tüüp,

kuhu taristu rajatakse, ning transpordikoridori valge ala kilomeetripostide vahemik, kuhu

mobiilsideteenuse katvus tagatakse.

Vajalik § 22 lõike 2 punktis 3 nimetatud kriteeriumi hindamiseks, et näha, kui pikk on valge ala,

mida kas lühendatakse või kaob see taristu rajamise tulemusel üldse. Samuti on see vajalik, et

pidada järge, millisesse piirkonda on veel toetust vaja anda ja millisesse mitte.

8. Rajatava sidemasti kõrgus.

Projektide hindamiskriteerium, täpsemalt hinnatakse § 22 lõike 2 punktis 2.

9. Taotleja varem rajatud sidemastide arv koos rajamist tõendava väljavõttega raamatupidamisest,

ostuarve(d) või müügiarve(d).

Vajalik info § 22 lõike 2 punkti 4 hindamiseks. Samalaadsete projektide all mõeldakse

sidemastide rajamist. Selle tõestamiseks esitab taotleja põhivarade väljavõtte, mis näitab, mitut

sidemasti taotleja omab, või ostu- või hankedokumendid varasemast sidemasti(de)

ostmisest/hankimisest, või müügiarved, mis näitavad, et taotleja on osutanud sidemasti rajamise

teenust. Kuna kümne ja enama sidemasti rajamine annavad kriteeriumi eest maksimaalsed

hindamispunktid, on tõendatavaid dokumente vaja maksimaalselt kümne taotluse kohta.

Et rakendusasutus saaks taotlust kiiremini menetleda, on nõutud, et ühe taotluse kohta on

andmed (tõendavad dokumendid) lisatud ühte faili (faili formaat on PDF või Docx).

10. Maakond, kuhu sidemast rajatakse.

Vajalik projektide hindamiseks § 22 lõike 2 punktis 5.

11. Projekti elluviimiseks vajalike abikõlblike kulude eelarve tegevuste kaupa koos kalkulatsiooni

ja põhjendusega.

Juhul, kui projekti viiakse ellu mitme hanke või ostumenetlusega, tuleb see taotluses lahti

kirjutada, et rakendusüksusel oleks ülevaade hangete või ostumenetluste arvust, mida viiakse

ellu taotluses toodud eesmärkide saavutamiseks.

12. Projekti algus- ja lõpukuupäev.

13. Projekti eeldatav tähtaeg rajatavale taristule kasutusloa saamiseks.

Palutakse infot, millal on planeeritud sidemasti, koos selle käitamiseks vajalike kaasnevate

rajatistega, valmimise tähtaeg – ehk millal saab sidemast kasutusloa ja seda on võimalik

kasutada.

14. Projekti eeldatav tähtaeg määruse § 17 lõike 4 kvaliteedinõuetele vastava mobiilsideteenuse

osutamise alustamiseks 5G sagedusloa omaniku poolt.

Tuleb märkida tähtaeg, millal vastava sagedusloa omanik määruses nõutud kvaliteediga

mobiilsideteenust rajatud sidemastis osutama hakkab.

15. Projekti elluviimiseks kavandatavad ostumenetlused ja nende sisu lühikirjeldus.

Juhul, kui projekti viiakse ellu mitme erineva hanke või ostuga, tuleb see taotluses lahti

kirjutada, ning selgitada, mis on nende sisu, et rakendusüksusel oleks ülevaade hangete ja ostude

arvust ja põhjuslikust seosest, mida viiakse ellu taotluses toodud eesmärkide saavutamiseks.

16. Taotleja kirjalik kinnitus ÜMPT ülesande täitmisega, sealhulgas taristu haldamise ja

mobiilsideteenuse kättesaadavuse tagamisega seotud kulude katmise suutlikkuse kohta kümne

aasta jooksul projekti lõppemisest.

Palutakse kinnitust, et projekti raames on 5G-mobiilsideteenuse kulude katmiseks teenuse

osutajal omavahendid olemas, kuna sellest meetmest ei hüvita aktiivseadmete ostu, käitamist

või ka hilisemaid võrgu (sh passiivse taristu) haldamisega seotud kulusid.

17. Kliimakindluse hinnang taristu investeeringute puhul, mille kavandatud eluiga on rohkem kui

viis aastat, vastavalt ühendmääruse lisa 3 B-osa kohaselt.

14

18. Kirjeldus, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud

horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse.

Toetusmeede panustab sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond“ mõõdikusse „elukeskkonnaga rahulolu“. Täpsema info sihi kohta leiab siit:

https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-

ja-sihid#Elukeskkond.

19. Kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas

nimetatudpõhiõigusi.

20. Kinnitus, et toetuse taotlemise põhjus ei ole § 11 lõike 4 punktis 2 nimetatud asjaolu.

Soovitakse kinnitust, et toetuse taotlemisega ei soovita asendada investeeringuid, mida kavatses

toetuse taotleja või temaga seotud juriidiline sideettevõtja järgneva kolme aasta jooksul

kehtivates investeeringukavatsustes juba teha. See on kinnitus § 11 lõike 4 punkti 2 nõude

täitmise kohta, mis on oluline lairibale antava riigiabi suuniste nõue dubleerivate investeeringute

vältimiseks.

21. Taotleja kinnitab rahaliste vahendite olemasolu projekti omafinantseerimiseks projekti nende

kulude ulatuses, mida toetusest ei kaeta.

Kinnitus, et 30% omafinantseering projekti edukaks elluviimiseks on toetuse taotlejal olemas

või kättesaadav toetuse positiivse otsuse korral.

22. Taotleja kinnitus, et enne toetuse taotlemist pole alustatud § 11 lõike 1 kohaste tegevuste

elluviimist, välja arvatud sidemastialuse maa otsimine või omandamine.

Taotleja kinnitab, et taristu rajamisega pole alustatud. Taristu rajamiseks ei loeta sidemastialuse

maa otsimist või omandamist. Viimase kohta on seletuskirjas lk-l 8 pikem selgitus, mis käsitleb

§ 11 lõiget 5.

23. Juhul kui taotleja suhtes kohaldub määruse § 30 lõikes 9 nimetatud olukord, kinnitab taotleja,

et § 30 lõikes 9 nimetatud meetmed on kasutusele võetud.

Oluline konkurentsiõiguse nõuete täitmiseks. Paragrahvi 30 lõikes 9 käsitletakse olukorda, kus

juhul kui toetuse saaja asutajate, nõukogu või juhatuse liikmete hulka kuulub mitu (rohkem kui

üks) 5G sagedusloa omanikku või konkurentsiõigusliku valitseva mõju kaudu seotud isikut,

tuleb toetuse saajal järgida antud lõikes nimetatud meetmeid konkurentsi kahjustava

horisontaalkoostöö ja -teabevahetuse ärahoidmiseks.

24. Tõend, et taotlejal on olemas sidemastialuse maa asukoht taotluses näidatud valge ala läheduses

omandiõiguse või kasutusõiguse alusel.

See on oluline selleks, et vältida olukorda, kus taotleja tuleb toetust taotlema heas usus, et saab

mastialuse maa asukoha sellesse kohta, mille põhjal taotlus kinnitada, aga hiljem esineb sellega

probleeme ja projekt jääb teostamata. Tõendina arvestatakse: a) kinnisturaamatu väljavõtet, kus

nähtub, et omanik on taotleja; b) katastri suhtes isikliku kasutusõiguse olemasolu; c) rendileping

kinnistu omanikuga, kus nähtub, et maa renditakse sidemasti paigaldamise jaoks. Valge ala

läheduses eeldab, et mastialune maa peab asuma maksimaalselt nelja kilomeetri raadiuses

valgest alast, kuhu projekti raames sidemast paigaldatakse. Ka see tuleb tõendis ära näidata.

25. Taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

Paragrahvi 16 lõikes 4 defineeritakse termin „5G sagedusloa omanik“.

5G sagedusloa omanik on sideettevõtja, kes osutab vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni

Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda

põlvkonna partnerlusprojekti (3rd Generation Partnership Project – 3GPP) versioonil 15

ribalaiusega 40 MHz litsentseeritud sagedusel mobiilsideteenust.

5G sagedusloa all mõeldakse 5G sagedusala jaoks Eesti riigi poolt määratud sagedusvahemikesse

TTJA väljastatud iseplaneeritavaid sageduslubasid sideettevõtjatele. Eestis on 5G sagedusloa

15

omanikud Telia Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Elisa Eesti AS, määruses nimetatud kui „5G

sagedusala omanik“.

Paragrahvi 17 lõikes 1 sätestatakse nõuded taristule, mida toetuse abil rajatakse. Punktis 1 on

toodud välja, et rajatav sidemast peab olema minimaalselt 60 meetri kõrgune. Kui sagedusloa

omanikud annavad kinnituse teenuse osutamiseks, mis on § 17 lõikes 4 nõutud, siis nad ka hindavad,

kas paigaldataval rajatisel (olenevalt asukohast) on võimalik määrusele vastavat teenust osutada.

Muudes punktides on toodud välja nõuded tagasiühenduse võrgule ja nõue, et taristu peab olema

tehnoloogiliselt sõltumatu.

Paragrahvi 17 lõige 4 sätestab tingimused mobiilsideteenusele, mida toetuse abil rajatud taristul

pakutakse. Punktis 1 kohaselt peab mobiilsideteenust osutama vähemalt üks 5G sagedusloa omanik.

Punkti kaks kohaselt tuleb mobiilsideteenust osutada vähemalt üheksa aastat ja see algab sellest,

kui teenus rajatud sidemastis käivitatakse, mis peab toimuma 11 kuu jooksul alates projekti

abikõlblikkuse perioodi lõpust.

Punktis kolm tuuakse välja, et teenust tuleb osutada vähemalt 3GPP standardi versioonil 15,

minimaalse ribalaiusega 40 MHz litsentseeritud sagedusel. Ehk nõue on, et sagedus, mida

kasutatakse, on saadud litsentsi kaudu ja teenust tuleb osutada minimaalselt 5G mitteiseseisvas

võrgus (5G non-standalone). 40 MHz ribalaiuse nõudega saavutatakse teenuse tarbijatele suurem

andmete läbilaskevõime ja võrgu maht, mis on oluline nt täielikult täitunud rongide või busside

puhul, kus üks tugijaam peab teenindama korraga palju reisijaid.

Tipptunnitingimustes ehk kui võrgu koormus on suur, peab teenus võimaldama vähemalt 100 Mbit/s

allalaadimise lõppkasutaja kohta ja 5 Mbit/s üleslaadimise lõppkasutaja kohta. Edasi-tagasi

saatmise latentsusaeg ei tohi olla pikem kui 50 millisekundit IP-paketi kohta.

Paragrahvi 17 lõikes 7 on sätestatud keskkonnanõuded ning põhimõtted, millele projekt (sh rajatav

taristu) vastama peab.

4. peatükk. Toetuse taotlemine

Eelnõu §-des 18–19 sätestatakse taotlusvooru avamise ja toetuse taotlemise kord.

Paragrahvis 18 sätestatakse taotlusvooru avamine. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusvoor on jooksev.

Jooksev taotlemine tähendab, et taotlusi võetakse vastu pidevalt alates vooru avamisest kuni

meetme eelarve täieliku ammendumiseni või vastuvõtmise peatamiseni. Jooksva taotlemise korral

vaadatakse taotlused läbi ja menetletakse esitamise järjekorras, tagades taotlejate võrdse

kohtlemise.

Lõike 2 kohaselt kinnitab rakendusasutus taotlusvooru eelarve ja ajakava.

Lõike 3 kohaselt avaldab rakendusüksus (Riigi Tugiteenuste Keskus) oma veebilehel teabe taotluste

vastuvõtmise alustamise, peatamise ja lõpetamise kohta ning samuti meetme rahastamise eelarve

jäägi kohta.

Lõikega 4 reguleeritakse taotluste vastuvõtmise peatamise hetke.

16

Paragrahvi 19 lõige 1 sätestab taotluse esitamise vormi. Toetuse taotleja esindusõiguslik isik peab

taotluse esitama digitaalselt allkirjastatuna, kasutades selleks e-toetuse keskkonda. See tagab

taotluste turvalise ja elektroonilise menetlemise. E-toetuse keskkond on struktuuritoetuse registri

iseteeninduse e-keskkond, mis on leitav SIIN.

Paragrahvi 19 lõige 2 käsitleb taotluse esitamise tähtaega ja erandit tehnilise tõrke korral. Taotlus

tuleb esitada § 18 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Jooksva taotlemise korral on need

võimalused piiratud näiteks siis, kui rakendusüksus sulgeb vooru eelarve ammendumise tõttu või

kui Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi eelarveperiood lõppeb. Kui e-toetuse keskkonnas esineb

tehniline tõrge, mis takistab taotluse tähtajaks esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtajaks

järgmine tööpäev pärast tõrke kõrvaldamist.

Lõige 3 sätestab, et § 19 lõikes 2 nimetatud taotlusvooru tähtajaks esitamata jäetud taotluste

esitamise tähtaega ei ennistata. See on normitehniline säte, mis välistab taotluste esitamise

tähtaegade pikendamise pärast tähtaja möödumist ja on vajalik taotlusvooru menetluskorra ranguse

tagamiseks.

5. peatükk. Taotluse menetlemine

Eelnõu §-des 20–25 sätestatakse taotluse menetlemise protsess (nõuetele vastavuse tuvastamine,

hindamine) ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kord.

Paragrahvis 20 sätestatakse taotluse menetlemine. Lõige 1 sätestab taotluse menetlemise kolm

põhietappi: nõuetele vastavuse tuvastamine, taotluse hindamine ja vastava otsuse tegemine.

Lõige 2 annab rakendusüksusele õiguse taotluse puuduste korral määrata taotlejale lisaandmete

või -selgituste esitamiseks tähtaja, mis on kuni kümme tööpäeva. See võimaldab kõrvaldada

puudused, mis ei ole sisulised ja mis ei mõjuta taotluse hindamist.

Lõige 3 sätestab taotluse menetlemise tähtaja. Menetlemise standardtähtaeg on kuni nelikümmend

viis tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates. Rakendusüksus võib menetlemise aega

põhjendatud juhtudel (nt vajadus kaasata rohkem eksperte või esitada täpsustavaid küsimusi)

pikendada kuni 15 tööpäeva võrra. See annab taotlejale selguse menetlusprotsessi kestuse kohta.

Paragrahvis 21 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine. Lõiked 1 ja 2

seovad taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamise otse määruse nõuetega: taotleja vastab

nõuetele, kui on täidetud §-s 15 sätestatud nõuded, ning taotlus vastab nõuetele, kui on täidetud

§-s 16 sätestatud nõuded.

Lõike 3 kohaselt on rakendusüksusel õigus kaasata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit

(TTJA) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisse ning hindamisprotsessi tervikuna.

TTJA kaasamine on oluline, kuna ametil on spetsiifiline pädevus ja turuülevaade elektroonilise side

valdkonnas, mis on vajalik taotluste sisuliseks ja tehniliseks hindamiseks.

Paragrahvis 22 sätestatakse taotluste hindamine ja valikumetoodika. Lõiked 1, 3, 4 ja 5 sätestavad

hindamisprotsessi üldised raamid. Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hindab rakendusüksus

määruse lisas 2 koostatud hindamiskriteeriumite põhjal. Hindamine toimub skaalal ühest viieni ning

taotluse positiivseks hinnanguks peab koondhinne olema vähemalt 2,0. Koondhinne arvutatakse

hindamiskriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisena.

17

Lõige 2 määrab viis hindamiskriteeriumit:

1. hindamiskriteerium: projekti kuluefektiivsus – 50%

See on kõige kaalukam kriteerium ja seotud lairibale antava riigiabi suunistega, et tagada ressursi

kõige efektiivsem kasutus. Kriteeriumiga hinnatakse projekti kulu ja saavutatava leviala pikkuse

suhet, eesmärgiga saavutada transpordikoridoril võimalikult suur 5G katvuse pikkus (km), samal

ajal kulu minimeerides. Mida madalam on projekti abikõlblik kulu kilomeetri kohta, seda kõrgema

punktisumma taotlus saab. Arvesse võetakse projekti passiivse taristu rajamise abikõlblikud kulud

nii omafinantseeringu kui ka riikliku finantseeringu puhul.

Kulud märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 11 alusel.

Kilomeetrid märgitakse taotlusesse § 16 lõike 3 punkti 6 alusel.

Mõõdik: kulu kilomeetri kohta

Valem: leviala ühikukulu = abikõlblike kulude summa / projektiga saavutatav 5G katvuse

kilomeetrite arv (km)

Skaala:

 Kulu ≤ 37 499 € = 5 punkti

 Kulu vahemikus 37 500 – 49 999 €/km = 4 punkti

 Kulu vahemikus 50 000 – 62 499 €/km = 3 punkti

 Kulu vahemikus 62 500 – 74 999 €/km = 2 punkti

 Kulu vahemikus ≥ 75 000 €/km = 1 punkt

2. hindamiskriteerium: projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – 20% Selle kriteeriumiga hinnatakse projekti panust meetme ja valdkondlike strateegiate (sh

digiühiskonna arengukava) pikaajalistesse eesmärkidesse, mida kõige paremini toetab rajatava

sidemasti kõrgus. Kriteeriumi järgi premeeritakse taotlejaid, kes rajavad kõrgemaid sidemaste.

Kõrgem sidemast on parim levi kvaliteeti, stabiilsust ja ulatust toetav näitaja, aidates ületada

maastikutakistusi ning tagades kaugema leviulatuse koridori käänulisel kulgemisel.

Kõrge sidemast on tehnoloogianeutraalne investeering, mis teenib mitut põlvkonda (5G, 6G jj),

tagades taristu pikaajalise tasuvuse, mis on kooskõlas digiühiskonna arengukava strateegiliste

taristuinvesteeringute eesmärkidega.

Sidemasti kõrgus märgitakse taotluse § 16 lõike 3 punkti 8 alusel.

Mõõdik: projektiga rajatava sidemasti kõrgus

Skaala:

 Kõrgus ≥ 90 m: 5 punkti

 Kõrgus 81–89 m: 4 punkti

 Kõrgus 71–80 m: 3 punkti

 Kõrgus 61–70 m: 2 punkti

 Kõrgus = 60 m: 1 punkti

3. hindamiskriteerium: projekti põhjendatus – 15%

Selle kriteeriumi eesmärk on hinnata projekti mõjusust ehk sekkumist piirkondadesse, kus

turutõrkepiirkond on pikim. Mida pikem on valge ala koridori peal, seda suurem on probleem ning

seda tuntavam on teenuse kättesaadavuse paranemine kasutaja jaoks. Sekkumine pikkadesse

18

valgetesse aladesse tagab, et varasemalt pika katkestusajaga lõik koridoril muutub toetuse tulemusel

lühemaks. Määruse lisas 1 on nimetatud transpordikoridorid koos turutõrkepiirkondadega. Mida

pikemasse turutõrkepiirkonda uus sidemast rajatakse, seda põhjendatum on projekt.

Turutõrkepiirkonnad märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 7 alusel.

Mõõdik: Turutõrkepiirkonna pikkus (km)

Skaala:

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on üle 8 km: 5 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 6–7,99 km: 4 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 3–5,99 km: 3 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 1–2,99 km: 2 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on < 0,99 km: 1 punkt

4. hindamiskriteerium: toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 5%

Hinnatakse taotleja varasemat kogemust sidemastide rajamisel. Kinnituse taotleja omavahendite

olemasolu kohta annab taotleja taotluse esitamise faasis, seega seda aspekti siin ei käsitleta. Eeldus

on, et suurem kogemus tagab ka taotleja vastutustundlikud finantsotsused, kuna kui projekt valmis

ei saa, on alus raha tagasi küsida.

Rajamise kogemust tõestatakse:

a) väljavõttega raamatupidamisest selle kohta, kui palju taotlejal sidemaste on;

b) ostuarve(d), kus on näidatud, et taotleja on hankinud sidemaste või sidemastide rajamist;

c) müügiarve(d), kus on näidatud, et taotleja on osutanud sidemastide rajamise teenust.

Põhjaliku tegevuskava esitamisel peab taotleja tegevuskavas järkjärgult välja tooma, kuidas projekt

ellu viiakse. Eelkõige peab tegevuskava sisaldama alltoodud teavet.

1. Planeerimine ja asukoha kinnitamine: täpne masti asukoha ja kõrguse määratlus (lähtudes

raadioside planeerimistarkvarast ja maastikust), sealhulgas geodeetiliste uuringute ja

juurdepääsuteede lahenduste esialgsed plaanid.

2. Juriidiline eeltöö: üksikasjalik plaan maakasutuse kokkulepete (servituudid või

rendilepingud) sõlmimiseks ja kooskõlastusteks naabrite/huvigruppidega.

3. Haldus- ja projekteerimisetapp: ajastatud kava ehitusloa taotlemiseks kohalikust

omavalitsusest ja ehitusprojekti koostamiseks (sh vundamendi ja elektriühenduste tehnilised

lahendused).

4. Ehitus ja paigaldus: fikseeritud etapid masti füüsiliseks rajamiseks, alates vundamendi

valamisest ja masti püstitamisest kuni tehnilise seadmekapi monteerimise ning

elektrivarustuse ja fiiberoptilise kaabli ühendamiseni.

5. Aeg ja vastutus: iga nimetatud etapi juures peab olema märgitud konkreetne ajaline

raamistik ja tegevuse elluviimise eest vastutav isik/osakond.

6. Lõpp-protokollid ja kasutuselevõtt: plaan ehitise vastuvõtuprotsessiks, sealhulgas nõutavate

vastuvõtukatsetuste ja mobiilsideettevõtjate levitestide tegemine, et tagada sidemasti

sihtotstarbeline kasutuselevõtt.

Mõõdik: sidemastide rajamise või haldamise kogemus

Skaala:

 Kogemus vähemalt 10 sidemastiga: 5 punkti

 Kogemus 6–9 sidemastiga: 4 punkti

 Kogemus 3–5 sidemastiga: 3 punkti

19

 Kogemus 1–2 sidemastiga: 2 punkti

 Varasem kogemus puudub: 1 punkt

5. hindamiskriteerium: projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete

ja sihtidega – 10%

Selle kriteeriumi eesmärk on mõõta projekti panust „Eesti 2035“ aluspõhimõtte „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ sihi mõõdikusse „elukeskkonnaga

rahulolu“. Meede juba panustab nimetatud mõõdiku kasvatamisse ainuüksi transpordikoridoridel

kvaliteetse mobiilsideteenuse kättesaadavuse parendamisega, mida hinnatakse punktides 1, 2 ja 3

(kõik on seotud puuduliku mobiilside katvuse vähendamisega transpordikoridoridel).

Hindamiskriteeriumi eesmärk on suurendada elukeskkonnaga rahulolu maakondades, kus

turupõhised sideinvesteeringud on eeldatavasti väiksemad. Statistikaameti andmete kohaselt on

Harju ja Tartu maakonna SKP elaniku kohta tunduvalt suurem kui Eesti keskmine, samal ajal on

see näitaja ülejäänud maakondades väiksem (vt tabel 1). Eelkõige väiksema SKPga maakondades

on ettevõtlust vähem ja elanikkonna paiknemine hõredam, mis tähendab sideettevõtjatele väiksemat

ärihuvi ja tulupotentsiaali sidemastide rajamiseks ilma toetuseta.

Joonis 1: SKP elaniku kohta maakonniti

Allikas: Statistikaamet, 2024

Kõrgemalt hinnatakse projekte, mis panustavad regionaalsesse tasakaalustatud arengusse, suunates

toetuse just neisse maakondadesse, kus turumajanduslik motivatsioon on väiksem, aidates sel viisil

parandada elukeskkonda ja vähendada regionaalseid erinevusi „Eesti 2035“ arengustrateegia

aluspõhimõtete kohaselt. Taotlejale annab lisapunkte, kui lisaks transpordikoridori katvusele

sihitaks sidemastide rajamist maakondadesse, kus SKP on väiksem kui 20 000 eurot elaniku kohta

(Statistikaamet, 2024). Maakonnad jaotati kahte skaalasse 2024. aasta andmete põhjal.

Maakond, kuhu sidemast rajatakse, märgitakse § 16 lõike 3 punkti 10 alusel.

Mõõdik: maakond, kuhu sidemast rajatakse

Skaala:

 Rajatav sidemast asub väljaspool Harju või Tartu maakonda: 5 punkti

 Rajatav sidemast asub Harju või Tartu maakonnas: 1 punkt

Näide hindamiskriteeriumite kalkulatsioonidest, kui toetust taotleb järgmiste näitajatega

projekt:

0 5 000

10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 35 000 40 000

20

● Projekti abikõlblike kulude summa: 250 000 eurot

● Kilomeetrite arv koridoril, kus saavutatakse määruses nõutud kvaliteediga

5G-mobiilsideteenus: 4 km

● Rajatava sidemasti kõrgus: 80 m

● Turutõrkepiirkonna kogupikkus: 3,5 km

● Varasemad sidemasti rajamise projektid: 2 tk

● Sidemast rajatakse maakonda: Harjumaa

Kalkulatsioonid kriteeriumite põhjal

Kriteerium Projekti näitaja Skaala vahemik Punktisumma

1. Kuluefektiivsus 250 000 € / 4 km 62 500 €/km 2 punkti

2. Sidemasti kõrgus 80 m 71–80 m 3 punkti

3.

Turutõrkepiirkonna

pikkus

3,5 km 3–5,99 km 3 punkti

4. Sidemastide

rajamise kogemus 2 tk 1–2 2 punkti

5. Maakond, kuhu

sidemast rajatakse Harjumaa

Suurima SKPga

maakond 1 punkt

Arvutame kaalutud keskmise punktisumma hindamiskriteeriumite osakaalude põhjal:

Kriteerium Osakaal (osa %) Punktisumma Kaalutud punktisumma

1. Kuluefektiivsus 50% 2 1

2. Masti kõrgus 20% 3 0,6

3. Põhjendatus 15% 3 0,45

4. Suutlikkus 5% 2 0,1

5. Regionaalne

kooskõla 10% 1 0,1

Kokku 100% 11 2,25

Projekti kaalutud keskmine on 2,25 punkti. Projekt ületab 2 punkti lävendi.

§ 22 Lõige 6 sätestab protseduuri, kui jooksvas taotlusvoorus tekib mitme taotleja vahel kattuvus

samas transpordikoridori valges alas. Ühe kilomeetri kohta antakse toetust ainult ühele taotlejale.

Kattuvuse korral eelistatakse parema koondhinde saanud projekti (pingerida või suurem

kuluefektiivsus) või varem rahuldamise otsuse saanud taotlust (jooksev taotlemine). Punkti 2

kohaselt moodustatakse kattuvuse eemaldamiseks pingerida ainult juhul, kui samale

kilomeetripostide vahemikule on esitatud mitu taotlust, mille suhtes ei ole veel tehtud taotluse

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust. Punkt 4 kohustab rakendusüksust andma hilisemale või

madalama koondhinde saanud taotlejale kümme tööpäeva aega taotluse muutmiseks ja kattuvate

kilomeetrite eemaldamiseks. Kui taotleja taotlust muuta ei soovi, tehakse rahuldamata jätmise otsus.

Paragrahvi 23 lõige 1 sätestab, et taotlusi rahuldatakse taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Kui

sama valge ala katmiseks on mitu taotlust, moodustatakse taotluste vahel pingerida vastavalt § 22

lõikes 6 sätestatud valikumetoodikale. Eelistatakse projekti, millel on parim koondhinne.

21

Kui kattuvust ei teki, rahuldatakse taotlused, mis on saanud vastavalt § 22 lõikele 5 koondhindena

positiivse hinnangu (vähemalt 2,0 punkti).

Paragrahv 23 lõige 2 on oluline, kuna käesolevas toetusmeetmes täidab RTK toetuse andmise

otsus ka üldise majandushuvi teenuse pakkumise kontekstis ülesannete andmise akti rolli.

Oluline on, et toetuse andmise otsus sisaldaks informatsiooni, mida peab sisaldama ülesannete

andmise akt; see on sätestatud määruse § 23 lõikes 2 järgmiselt:

1. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestus.

Üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu saab olla mobiilsideteenuse osutamiseks toetuse abil

rajatud taristu haldamine ja käitamine, tagades neis piirkondades kiire mobiilsideühenduse. Kestuse

märke all tuleb arvestada, et 5G sagedusloa omanikul on paindlikkus teenust osutama hakata 11

kuud peale projekti abikõlblikkuse lõppu (pärast sidemasti kasutusloa saamist) ja mobiilsideteenust

tuleb osutada üheksa aastat, samas sidemasti ja seda toetava taristu rendi ning hulgimüügitasandi

juurdepääsu teenust 10 aastat.

2. Viide komisjoni 16. detsembri 2025 aasta otsusele ja otsuse artikli 2 lõike 1 punktile a.

RTK viitab, et toetus on riigiabi komisjoni 16. detsembri 2025 aasta otsuse „Komisjoni otsus üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava

hüvitisena antava riigiabi suhtes“ artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes.

3. Valge ala nimetus ja kilomeetripostide vahemik, kus üldise majandushuvi teenust pakutakse.

See punkt täidab asjaomase territooriumi täpsustamise nõuet, kus toetuse saaja mobiilsideteenuse

osutamise tagama peab.

4. Hüvitise arvutamise, kontrolli ja läbivaatamise parameetrid.

Siin peaks olema viited, et abikõlblikke kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. Lisaks katavad

selle punkti põhimõtte ühendmääruse § 8 lõike 4 punktid 4, 5, 12 ja 13, mis juba ka sätestavad

toetuse finantsmahud, toetuse maksmise tingimused, finantskorrektsioonid jms. Viide komisjoni

otsuse (EL) 2025/2630 artiklile 6, mis kohustab sätestama mõistliku kasumi arvutamise metoodika.

Mõistlik kasumimäär vastavalt komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artiklile 6 lõikele 3 on kapitali

tasuvuse määr, mis ei ületa asjaomast intressimäära vahetustehingute intressimäära pluss 100

baaspunkti.

5. Asjakohasel juhul tulenevalt kliimakindluse tagamise hindamise tulemustest taristu

kliimakindluse tagamise tingimused ja kohanemismeetmed, kui need projektile kohalduvad.

Antud punkt ei ole seotud üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise aktiga, vaid

tuleneb kliimakindluse tagamise nõuetest.

Lisaks sellele viitab § 23 lõige 2 ühendmääruse § 8 lõikele 4, kus loetletakse taotluse otsuses

märgitav info. Järgnevalt esitatakse sellest loetelust punktid, mis on samuti vajalikud üldise

majandushuvi ülesannete andmise akti jaoks:

1) otsuse tegemise kuupäev;

2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) projekti kogusumma, eristades sellest abikõlblike kulude summa;

5) toetuse ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud abikõlblikest kuludest;

6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega;

10) toetuse saaja kohustused, sealhulgas teave kestuse nõude rakendumise kohta;

12) toetuse maksmise tingimused ja makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord;

22

13) toetuse maksmise peatamise, finantskorrektsiooni ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamise alused;

14) lõppsaajale toetuse andmiseks või tegevuste sihtrühmale teenuse osutamiseks § 41 lõikes 1

nimetatud asjakohased tingimused, kui projekt hõlmab toetuse andmist lõppsaajale;

15) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta, kui toetuse saajal on vaide esitamise õigus;

16) otsuse tegija andmed;

17) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muu teave.

Eelnõu § 24 sätestab taotluse rahuldamata jätmise korra. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus

ja taotleja ei vasta määruses sätestatud nõuetele, kui taotluse rahuldamine ei ole võimalik

taotlusvooru eelarvevahendite lõppemise tõttu ja kui taotleja on alutanud projekti elluviimist või

projekti, mille tegevuste elluviimiseks on võetud kohustusi enne toetuse taotluse esitamist.

Elluviimise puhul on erand sidemastialuse maa omandamine või maale muul viisil kasutamisõiguse

saamine.

Eelnõu § 25 lõige 1 näeb ette taotluse osalise rahuldamise võimaluse, kui taotluste rahastamiseks

ette nähtud eelarve on ammendumise tõttu piiratud. Lõige 2 sätestab, et taotluse osaline rahuldamine

on võimalik ainult taotleja nõusolekul. Kui rakendusüksus teeb taotlejale ettepaneku vähendada

toetuse summat või muuta projekti tegevusi ning taotleja selle ettepanekuga ei nõustu, teeb

rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. See tagab, et taotleja peab olema valmis

projektist osa tegevusi välja jätma, kui toetust ei ole võimalik täies mahus anda.

6. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Eelnõu §-des 26 ja 27 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse muutmist ning kehtetuks

tunnistamist.

Paragrahvis 26 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine. Lõige 1 sätestab, et otsuse

muutmisel lähtutakse ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustest ja korrast. Taotluse

muutmist võib taotleda toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel (nt projekti elluviimise tähtaja

pikendamine toetuse saajast mitteolenevatel põhjustel, nagu lubade viibimine) või selle võib

algatada rakendusüksus.

Lõige 2 annab rakendusüksusele õiguse otsuse muutmisest keelduda, kui muudatus on vastuolus

projekti sisu, eesmärkide, oodatavate tulemuste või määruses esitatud nõuetega. Oluline on punkt 2,

mis sätestab rakendusüksuse õiguse keelduda muudatustest, mis ei ole kooskõlas riigiabi

eeskirjadega (sh lairibale antava riigiabi suunised ja üldist majandushuvi pakkuvat teenust

reguleerivad sätted).

Paragrahvis 27 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse

vähendamine.

Lõige 1 sätestab taotluse rahuldamise otsuse osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise ja toetuse

tagasinõudmise alused. Peamised alused on ebaõigete andmete esitamine, pettus või õigusvastane

mõjutamine ning toetuse saaja soov toetuse kasutamisest loobuda.

Lõige 2 täiendab aluseid ning on oluline riigiabi kontekstis. Punkt 1 näeb ette kehtetuks tunnistamise

aluse, kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse §-des 30 (toetuse saaja kohustused) ja 32

(hulgimüügitasandile juurdepääs) sätestatud kohustusi. Kohustus on ka tagada kõigile

sideettevõtjatele avatud juurdepääs taristule, mis tuleneb lairibale antava riigiabi suunistest ja on

23

toetuse andmise üks alus. Punkt 2 annab rakendusüksusele õiguse tunnistada otsus kehtetuks, kui

ilmneb vastuolu riigiabi eeskirjadega. See tagab, et riigiabina antud hüvitis on igal ajahetkel

kooskõlas Euroopa Komisjoni otsustega (EL) 2025/2630.

7. peatükk. Toetuse maksmise tingimused

Eelnõu §-des 28 ja 29 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda rajatud taristu ning

mobiilsideteenuse osutamise kontrolliks.

Paragrahvis 28 käsitletakse toetuse maksmist. Lõike 1 kohaselt makstakse toetus välja tegelike

kulude alusel. Tegelike kulude alusel hüvitamine on oluline, et vältida üldist majandushuvi pakkuva

teenuse ja lairibale antava riigiabi suuniste kontekstis toetuse saajale ülemäärase hüvitise maksmist.

Lõige 2 sätestab, et toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning

määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja

korrast.

Ühendmääruse §-d 24–26

㤠24. Makse saamiseks dokumentide esitamine

(1) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab toetuse saaja rakendusüksusele e-

toetuse keskkonna kaudu.

(2) Rakendusüksus võib toetuse andmise tingimustes nimetatud juhul algatada makse, kui makse

tegemise aluseks olevad asjaolud on tuvastatavad andmekogust.

(3) Riigiasutus ei pea esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning kohaliku omavalitsuse

üksus ja tema asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude ja

maksete tasumist tõendavaid dokumente.

§ 25. Makse ja ettemakse menetlemine

(1) Paragrahvi 27 lõike 1 punkti 1 kohast makset ja ettemakse kasutamise aluseks olevaid

dokumente ja tõendeid menetletakse kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates ning

ettemakset kuni 15 kalendripäeva ettemakse taotluse saamisest arvates.

(2) Kui makse või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või

kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus pikendada lõikes 1

nimetatud tähtaegu puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra,

teavitades sellest toetuse saajat.

(3) Rakendusüksus kinnitab makse hiljemalt kolm tööpäeva enne ülekande tegemist. Nimetatud

kolm tööpäeva sisalduvad lõikes 1 nimetatud päevade arvus.

§ 26. Toetuse maksmise üldtingimused

(1) Toetust makstakse kuni 31. märtsini 2030. a.

(2) Toetuse maksmise aluseks on toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine.

(3) Makse tehakse vastavalt määratud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui

määratud toetuse summa.

(4) Kui toetus hõlmab riiklikku kaasfinantseeringut, tehakse makse vastavalt fondi vahendite ja

riikliku kaasfinantseeringu proportsioonidele.

(5) Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või täitmisest,

tehakse makse pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

(6) Lõppmakse tehakse pärast lõikes 2 nimetatud tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist.“

24

Paragrahvis 29 sätestatakse taristu valmiduse ja mobiilsideteenuse osutamise kontrollimise kord.

Paragrahv sätestab korra, et tagada riigiabi meetme eesmärgi täitmine, milleks on 5G sagedusloa

omaniku mobiilsideteenuse kättesaadavus valgetel aladel. See on avaliku teenindamise kohustuse

(ÜMPT) kontroll.

Lõige 1 annab rakendusüksusele õiguse kaasata kontrollimiseks TTJA, mis tagab tehnilise

kompetentsi mobiilsideteenuse kvaliteedi ja valmiduse hindamisel, sealjuures lähtudes kontrolli

teostamisel valdkonna heast tavast ja väljakujunenud kontrollipraktikast. Lõike 1 viide heale tavale

ja praktikale tähendab kontrollimisel BEREC-i (Body of European Regulators for Electronic

Communications) suuniste ja teiste rahvusvaheliselt tunnustatud sidevaldkonna standardite aluseks

võtmist või muid väljakujunenud valdkonna praktikaid.

Lõige 2 sätestab, et rakendusüksus kontrollib § 16 lõike 3 punktis 14 sätestatud tähtpäeva

saabumisel, kas §-s 17 esitatud nõuded on täidetud § 16 lõike 3 punktides 5 ja 6 lubatu järgi.

Kontrollitakse nii taristu (sidemasti) valmimist kui ka mobiilsideteenuse osutamise alustamist

(ÜMPT nõuete järgi).

Lõige 4 annab õiguse nõuda toetuse saajalt asjakohast dokumentatsiooni (nt 5G sagedusloa omaniku

raadiosidevõrgu planeerimistarkvara leviala simulatsioonid, rendilepingud) ja teha riskihindamise

tulemusena kohapealne kontroll, et veenduda sidevõrgu valmimises ja teenuse osutamises.

Kohapealne kontroll võib hõlmata kiirusmõõtmisi (üles- ja allalaadimine) ning viitaja ja ribalaiuse

tuvastamist, võttes arvesse tipptunnitingimusi ja muid raadioside leviala mõjutavaid faktoreid.

Lõike 5 kohaselt teavitab rakendusüksus toetuse saajat kontrollist vähemalt 15 tööpäeva ette,

seejuures edastatakse toetuse saajale ka ülevaade mõõtmisel kasutatavast tehnoloogiast,

metoodikast ja tulemuste tõlgendamise põhimõtetest. Selline lähenemine tagab, et toetuse saaja ja

5G sagedusloa omanik on kontrolli tingimustest teadlikud, mis hoiab ära võimalikud tehnilised

ebakõlad ning võimaldab toetuse saajal kontrolliks asjakohasel valmistuda.

Lõikes 6 täpsustatakse kohapealse kontrollimise ja tehniliste mõõtmiste korda. Selguse huvides on

sätestatud, et tehniliste mõõtmiste ja vajalike mõõteseadmete tagamise eest vastutab kontrollija

(rakendusüksus või TTJA). Jaotus tagab kontrolli sõltumatuse ja tulemuste usaldusväärsuse.

Lõiked 8, 9 ja 10 reguleerivad puuduste korral tegutsemist. Rakendusüksus fikseerib kontrollaktis

mittevastavused ja annab toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei

kõrvaldata, on rakendusüksusel õigus teha toetuse tagasinõudmise otsus vastavalt käesoleva

määruse § 35 alusel.

8. Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ja kohustused

Eelnõu §-d 30 ja 31 sätestavad toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused.

Paragrahvi 30 lõige 3 sätestab toetuse saaja kohustused hanke- või ostumenetluse korraldamiseks.

Kuna võimalikud toetuse saajad on eeldatavasti juriidilised isikud ning kui nende abikõlbliku kulu

maksumus taristu rajamisel ületab 20 000 eurot, on nad kohustatud ostumenetluses järgima

ühendmääruse § 11 lõiget 4, mille kohaselt:

„1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt;

2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt;

3) ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele;

25

4) väljavalitud pakkumuse esitanud pakkuja ja toetuse saaja ning nende osanik, aktsionär, liige või

juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või

nõukokku;

5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks eesmärgiga

vältida lõikes 3 nimetatud kohustust;

6) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus

kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga

läbirääkimisi.“

Lõige 4 koondab toetuse saaja erikohustused, mis on seotud lairibale antava riigiabi suuniste ja

üldist majandushuvi pakkuva teenuse täitmisega. Punkt 2 on seotud ÜMPT sisuga. Toetuse saaja

peab tagama, et hiljemalt 11 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu (taristu

valmimist) osutab sellel taristul mobiilsideteenust vähemalt üks 5G sagedusloa omanik.

Punkt 5 nõuab eraldi raamatupidamist toetusega rajatud taristu (kulude ja tulude) korral, sealhulgas

antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse jaoks. See on ÜMPT nõue,

et oleks võimalik kontrollida, kas taristut hallatakse kuludele orienteeritult ning ei ole tekkinud

ülemäärast hüvitist.

Punktid 7, 8 ja 9 puudutavad otseselt ülemäärase hüvitise (ÜMPT) vältimist. Toetuse saaja peab

teavitama ülemäärase hüvitise tekkimisest, esitama vastavad andmed järelaruandes ning ülemäärase

hüvitise korral selle tagasi maksma. Ülemäärane hüvitis tekib, kui toetuse saaja saab toetatava

tegevuse elluviimise tulemusel suuremat hüvitist, kui on lubatud komisjoni otsuses (EL) 2025/2630

artiklitega 5 ja 6.

Punkt 17 sätestab taotleja kohustused avalikustada rajatud sidevõrk. Selle protsessi tulemusel peaks

valminud taristu kaardid olema toodud välja taotleja kodulehel ja ehitisregistris. Tegemist on

avalikustamisest ja teavitamisest tuleneva nõudega.

Lõige 7 defineerib mõiste “ülemäärane hüvitis“ vastavalt komisjoni otsuse (EL) 2025/2630

artiklitele 5 ja 6 ning ühtlasi ütleb, et artikli 6 kohaselt on lubatud mõistlik kasum lõike 3 järgi, mille

kohaselt loetakse mõistlikuks kasumiks asjaomase perioodi (kümme aastat) vahetustehingute

intressimäära (swap rate), millele on lisatud 100 baaspunkti suurune preemia. Arvestuse aluseks

võetakse euro kümneaastase intressimäära vahetustehingu määr, mis on avalikustatud Euroopa

Komisjoni konkurentsipoliitika veebilehel: Swap rate proxies - Competition Policy - European

Commission.

Lõiked 9 ja 10 sätestavad erinõuded konkurentsi kahjustava horisontaalse koostöö vältimiseks.

Eelkõige puudutab see olukorda, kus toetuse saaja asutajate, nõukogu või juhatuse hulka kuulub

mitu 5G sagedusloa omanikku või nendega seotud isikut. Nõuete eesmärk on paika panna

organisatsioonilised meetmed ja kontrollimehhanismid, mis väldivad konkurentsiõiguslikult

tundliku äriteabe sattumist juhtorgani liikmete kätte, kes täidavad samu ülesandeid sideettevõtetes

(nt topeltjuhtimine). Rakendusüksusel on õigus nõuda selle olukorra tõendamiseks

dokumentatsiooni ja kaasata vajaduse korral Konkurentsiamet.

Paragrahvis 31 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. Lõike 2 punktid 1 ja 2 on

seotud LRSi ja ÜMPT järelevalvega. Rakendusüksus on kohustatud vähemalt iga viie aasta järel

kontrollima, et toetuse saajale ei oleks makstud ülemäärast hüvitist üldist majandushuvi pakkuva

teenuse osutamise eest. Ülemäärase hüvitise ilmnemise korral on rakendusüksusel kohustus nõuda

see tagasi.

26

Punkt 6 sätestab, et riigiabi andmise ja kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada vähemalt

kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast.

9. peatükk. Hulgimüügitasandi juurdepääs toetusega rajatud taristule

Eelnõu § 32 sätestab hulgimüügitasandi juurdepääsu tingimused rajatud taristule ja

mobiilsidevõrgule, täpsemalt toetuse saaja õigused ja kohustused seoses sidemasti antenni

paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujunduse ja juurdepääsu

tingimustega.

Lõige 1 sätestab mittediskrimineeriva ja kuludele orienteeritud hinnakujunduse põhimõtte, mis on

ÜMPT rakendamiseks esmatähtis. Punktid 2 ja 6 kehtestavad kümneaastase eelisjärjekorra

litsentseeritud 5G sagedusloa omanikele renditeenuse osutamisel. See annab esmase eelise neile

mobiilsideettevõtjatele, kelle tegevus vastab toetusmeetme eesmärgile, milleks on

mobiilsideteenuse kättesaadavuse parandamine transpordikoridoridel.

Eelisjärjekorra kehtestamise põhjuseks on asjaolu, et mobiilsideteenust lõppkasutajatele saavad

pakkuda üksnes 5G sagedusloa omanikud. Samuti võimaldab sidemasti kõrgem osa paigutada

mobiilsideantennid kõrgemale, mis parandab leviala ulatust ja kvaliteeti, kuna kõrgemalt levib

raadiosignaal kaugemale ning ületab paremini maastikutakistusi. Seetõttu on põhjendatud tagada

5G sagedusloa omanikele eelis sidemasti ülemise osa kasutamisel, et toetada meetme eesmärki

parandada mobiilsideteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti transpordikoridoridel.

Eelisjärjekord peab olema mittediskrimineeriv ning 5G sagedusloa omanikele tagatakse kindel osa

(üheksa meetrit sidemasti tipust). Pärast kümne aasta möödumist pakutakse teenuseid võrdsetel

tingimustel kõigile sideettevõtjatele.

Punkt 4 on oluline nõue, sätestades, et hinnakujundus peab arvestama taristu ehituse, haldamise ja

mõistliku kasumi kulusid, kusjuures kapitalilt arvestatud mõistlik kasumimäär ei tohi olla kõrgem

kui 5% ja peab olema arvestatud ainult erakapitali osalt (st toetuse summat arvesse ei võeta). See

piirang on kehtestatud ülemäärase hüvitise vältimiseks. Mõistlikku kasumit tohib riigiabi reeglite

kohaselt arvestada ainult toetuse saaja oma panuselt ehk erakapitalilt, mitte kogu projekti

maksumuselt, mis sisaldab toetust. Kasumi arvestamine toetuse osalt tähendaks ülemäärane

hüvitist, mis on komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artikli 5 põhjal keelatud.

Punkti 6 kohaselt võimaldatakse 5G sagedusloa omanikele kümneks aastaks eelisjärjekorras

juurdepääs sidemasti kõrgeimale kõrgusvahemikule, milleks on üheksa meetrit sidemasti tipust, mis

on seotud ÜMPT osutamisega.

Punkt 7 sätestab põhimõtted, mille alusel korraldatakse antennide paigutamine toetuse abil rajatud

sidemastides. Sätte eesmärk on tagada, et kõigil mobiilsideettevõtjatel oleks võrdne ja

proportsionaalne võimalus kasutada sidemasti positsioone mobiilsideteenuse osutamiseks,

arvestades samas punktis 6 sätestatud ajutist erisust 5G sagedusloa omanike kasuks.

Selle eesmärk on tagada, et ükski mobiilsideettevõtja ei kasutaks püsivalt sidemasti kõrgemaid

positsioone, vaid positsioonid jaotatakse toetuse saaja rajatud sidemastide lõikes kordamööda

selliselt, et kõigil mobiilsideettevõtjatel oleks toetuse abil rajatud taristu ulatuses sarnased ja

proportsionaalsed võimalused mobiilsideteenuse osutamiseks.

27

Lõige 2 täpsustab rotatsiooni põhimõtte rakendamist. Selle kohaselt peab mobiilsideettevõtja, kes

kasutab ühes sidemastis kõrgemat positsiooni, kasutama sama toetuse saaja rajatud teistes

sidemastides madalamaid positsioone, tagades seeläbi positsioonide võrdse ja proportsionaalse

jaotuse kogu toetuse abil rajatud taristu ulatuses.

Lisaks sätestab lõige 2, et lõike 1 punktis 6 nimetatud üheksa meetri kõrgusvahemiku osas

kohaldatakse rotatsiooni üksnes 5G sagedusloa omanike vahel kümneaastase eelisõiguse perioodi

jooksul. See tähendab, et ÜMPT raames rajatud taristu kasutuselevõtu järgselt jaotatakse sidemasti

kõrgeimad positsioonid (üheksa meetrit sidemasti tipust) 5G sagedusloa omanike vahel rotatsiooni

korras, vältides olukorda, kus üks ettevõtja kasutaks püsivalt kõige soodsamat positsiooni. Pärast

kümneaastase eelisõiguse perioodi lõppemist kohaldub rotatsiooni põhimõte ja võrdse kohtlemise

nõue täies ulatuses kõigile mobiilsideettevõtjatele, sealhulgas sidemasti kõrgemates positsioonides.

Lõikes 5 sätestatakse maksimaalsed hulgimüügitasandi juurdepääsu tooted ja hinnad.1. Sidemasti

antenni paigalduskoha hind arvutatakse järgmise valemiga: hind = üks euro x renditava pinna

kõrgus mastis. Hind saab olla maksimaalselt 100 €/m.

Näiteks, kui renditakse pinda sidemasti kõrgusvahemikus 78–80 meetrit (ehk pinnarent on 3 m

eest), kujuneb järgmine hind:

78 m x 1 € + 79 m x 1 € + 80 m x 1 € = 237 €.

Ühe meetri eest küsitav antenni paigalduskoha hind ei tohi olla kõrgem kui 100 €, mis tähendab, et

kui renditakse sidemastis 3 m pinda, saab maksimaalne rent selle eest olla 300 €. Selline

hinnastamise viis (hind sõltub kõrgusest) on Eesti sidemastide turul tavapärane praktika.

2. Hulgimüügitasandi võrguteenuse hind kiule 4,5 €/km.

Hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnastamise aluseks on võetud varasemate sarnaste riigiabi

meetmete (nt baasvõrgu toetusmeetmed) tulemusel kujunenud kiurendi turuhinnad.

Projekti finantsmudelit on vaadeldud terviklikuna: arvestades, et 70% rajamiskuludest kaetakse

riigiabi vahenditest, on toetuse saaja omafinantseeringu (30%) tasuvuslävi seatud peamiselt

sidemasti antenni paigalduskoha renditeenusele. Kuna kiurendi osakaal projekti kogutulus on

marginaalne, on selle hind hoitud madalal tasemel, et soodustada sideettevõtjate juurdepääsu,

tagades samal ajal tervikprojekti majandusliku jätkusuutlikkuse teiste teenuskomponentidega.

3. Sideseadmete konteineris aktiivseadmete hoiustamise hind 10 € / 1 U.

1U on üks püstikuühik, ingl rack unit. 1 U = 4,445 cm mõõdetuna kõrgusesse. Tegemist on

universaalse seadmekapi mõõtühikuga.

4. Elektri tarbimiskulu tegelike kulude järgi.

Hinnad kehtivad ühe kalendrikuu kohta ja neile lisandub käibemaks.

Lõiked 6 ja 7 reguleerivad hindade muutmist. Hinnad peavad kehtima vähemalt kolm aastat pärast

abikõlblikkuse perioodi lõppu ning hiljem võib neid tõsta ainult vastavalt tarbijahinnaindeksi

aastasele kasvule, kuid mitte üle 3% aastas. See annab sideettevõtjatele hinnastabiilsuse.

Lõiked 12, 13 ja 14 sätestavad mehhanismid, mis võimaldavad teistel sideettevõtjatel taotleda

juurdepääsu rändlusele tugijaama piires ja aktiivseadmete jagamisele (MORAN/MOCN), kui see

28

tehnoloogia muutub kättesaadavaks. See on LRS-i nõue taristu pikaajalise elujõulisuse ja

tehnoloogilise neutraalsuse tagamiseks.

Lõige 15 on LRS-i avatud juurdepääsu nõue: kui toetuse saaja pakub ka jaeteenuseid

(lõppkasutajatele), peab ta reserveerima vähemalt 50% toetusega rajatud passiivse taristu mahust

juurdepääsu taotlevatele sideettevõtjatele.

Lõige 16 nõuab, et kui toetuse saaja pakub ka jaeteenuseid, peab ta pidama eraldi

raamatupidamisarvestust jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste kohta.

Lõiked 17, 18 ja 19 kinnitavad, et kõik juurdepääsu, hinnakujunduse ja raamatupidamisarvestuse

kohustused kehtivad ka taristu omaniku, sideettevõtjavõi muu asjaosalise vahetumise korral. See on

lairibale antava riigiabi suuniste nõue, mis tagab kohustuste ülekantavuse kogu taristu eluea jooksul.

Eelnõu § 33 lõige 1 määrab, et hulgimüügitasandi juurdepääsu kohustusi kontrollib esimesed

kümme aastat rakendusüksus, kaasates vajaduse korral tehniliseks abiks TTJA, kelle abi on oluline,

kuna nemad on valdkonna spetsialistid ja reguleerivad hulgimüügitasandi sideteenuste hindu Eestis.

Lõige 2 sätestab järelevalve korra pärast kümneaastase ÜMPT-perioodi lõppu. Kuna pärast seda

ajavahemikku puudub rakendusüksusel alus toetuse tagasinõudmiseks, antakse järelevalve roll üle

TTJA-le. See on vajalik riigiabi reeglite täitmiseks, mille kohaselt peab toetatud taristu olema

avatud ja mittediskrimineeriv kogu selle kasuliku eluea jooksul, mis sidemastide puhul võib olla

kuni 30 aastat ja rohkemgi. TTJA lahendab sel perioodil tekkivaid juurdepääsuvaidlusi ja kontrollib

hinnastamistingimuste täitmist.

Lõige 3 annab TTJA-le õiguse kasutada kõiki talle antud pädevusi, sh teha ettekirjutusi. See tagab

riigile vajalikud hoovad juurdepääsu- ja hinnastamiskohustuse täitmise kontrollimiseks kuni taristu

lõpliku amortisatsioonini.

10. peatükk. Aruannete esitamine

Eelnõu § 34 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise korda, mis jaguneb

lõpparuandeks ja järelaruandeks.

Lõiked 1–5 käsitlevad projekti lõpparuannet, mis esitatakse projekti elluviimise kohta ja mis

sisaldab tulemus- ning väljundnäitajaid (§ 9 lõige 2). Aruannetes esitatud andmed on vajalikud

toetusmeetme mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks ning Euroopa Liidu näitajate saavutamiseks.

Lõiked 6–10 on olulised LRS-i ja ÜMPT täitmise seisukohalt, sätestades järelaruande esitamise

korra.

Lõige 6 sätestab kohustuse esitada järelaruanne regulaarselt iga viie aasta järel kokku kümne aastase

perioodi jooksul, et tagada järelevalve ÜMPT osutamise üle. Esmane järelaruanne esitatakse

üheteistkümne kuu möödumisel, et kontrollida mobiilside teenuse osutamist. Erandkorras peab

toetuse saaja esitama andmed rakendusüksuse päringule kümme tööpäeva jooksul, mis tagab, riigile

kontrolli uurimaks, et ei ole makstud ülemäärast hüvitist ja tuleneb ÜMPT otsusest – kuna

rakendusüksusel on kohustus anda Euroopa Komisjonile aru 20 päeva jooksul, on kümnepäevane

tähtaeg vajalik toetuse saajalt andmete kogumiseks, nende analüüsimiseks ja koondaruande

õigeaegseks koostamiseks.

29

Lõige 7 sätestab aruande sisu. Oluline on punkt 3, mis nõuab andmete esitamist, mis võimaldavad

rakendusüksusel kontrollida, et toetuse saajale ei ole makstud ülemäärast hüvitist, nagu on

sätestatud komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artiklis 5. See on peamine järelevalvemeede tagamaks,

et toetus on kulupõhine ja ei tekita turumoonutusi.

Lõige 10 annab rakendusüksusele õiguse algatada toetuse andmise otsuse muutmine (§ 35), kui

järelaruande puuduste tõttu ei ole võimalik tuvastada, kas toetuse saaja täidab määruses ettenähtud

korras üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannet ja ülemäärase hüvitise kontrolli.

11. peatükk. Toetuse ja ülemäärase hüvitise tagastamine

Eelnõu §-d 35 ja 36 sätestavad toetuse tagastamise ja mõistliku kasumimäära tagastamise korra ning

vaide menetluse läbiviimise tingimused.

Eelnõu § 35 sisaldab toetuse ja ülemäärase hüvitise tagasinõudmise sätteid.

Lõige 8 sätestab, et rakendusüksusel on toetuse tagasinõudmisel kaalutlusõigus juhul, kui toetuse

saaja ei täida määrusega pandud kohustusi. Näiteks võib selline olukord tekkida juhul, kui toetuse

abil on rajatud sidemast, kuid üheteist kuu jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu ei ole

toetuse saaja täitnud määruse § 17 lõikes 4 sätestatud kohustust ning rajatud sidemastis ei ole

käivitatud määruses sätestatud kvaliteedinõuetele vastavat mobiilsideteenust vähemalt ühe 5G

sagedusloa omaniku poolt.

Samuti võib tagasinõue olla põhjendatud juhul, kui toetuse saaja ei taga määruse kohast läbipaistvat,

võrdset ja mittediskrimineerivat juurdepääsu toetuse abil rajatud taristule.

Rakendusüksus võib sellistel juhtudel otsustada toetuse tagasinõude ulatuse üle, lähtudes rikkumise

olemusest ja ulatusest ning proportsionaalsuse põhimõttest

Proportsionaalsuse põhimõttest lähtumine tähendab, et rakendusüksus hindab, kui suur osa

kohustustest on täitmata jäetud ja kui suur on selle mõju toetuse eesmärkide saavutamisele. Selle

põhjal otsustatakse, millises mahus toimub toetuse tagasinõudmine. Rakendusüksus võib selleks

konsulteerida rakendusasutuse ja TTJA-ga.

Oluline on märkida, et meetme lisas 1 tärniga märgitud transpordikoridoridel esineb lõike, mis

asuvad 50 km raadiuses Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisest riigipiirist, millest

tingituna võib sideettevõtjatel neil koridoridel esineda probleeme 5G lairibateenuse osutamisel.

Nimetatud olukorras teavitab toetuse taotleja rakendusüksust ning TTJA-d probleemist. TTJA

hindab probleemi ja informeerib sellest rakendusüksust, kui ilmneb, et olukorrast tingituna ei ole

võimalik osal transpordikoridoril 5G lairibateenust määruses kehtestatud tingimustel osutada.

Nimetatud olukord ei saa olla alus projektile finantskorrektsioonide tegemiseks, kuna toetuse

taotleja ega sideettevõtja võimuses ei ole olukorda mõjutada.

Eelnõu § 36 sätestab, kuidas toimub vaide esitamine. Lõike 1 kohaselt lahendab vaide

rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille

lahendab rakendusasutus.

3. Määruse vastavus Eesti ja ELi õigusele

30

Määruse tugineb järgmistele õigusaktidele:

● Euroopa Komisjoni otsus (EL) 2025/2630 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike

2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele

avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse

kehtetuks otsus 2012/21/EL (ELT L, 2025/2630, 19.12.2025);

● Euroopa Komisjoni teatis „Suunised lairibavõrkude jaoks antava riigiabi kohta“ (2023/C

36/01), ELT C 36, 31.01.2023, lk 1;

● Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (nn ühendmäärus);

● Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seadus (RT I, 11.03.2022, 1).

Määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

● Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse

ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

● Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

4. Määruse mõjud

Strateegiad

Määrus mõjutab otseselt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(v) „Digitaalse ühenduvuse suurendamine“

meetme 21.1.5.1 „Ühenduvus“ sekkumise 21.1.5.12 „5G-taristu ja teenuste arendamise“ väljundi ja

tulemuse saavutamist.

Määrus panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse,

edendades horisontaalselt keskkonnahoiu ning tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtteid.

Projekti kooskõla „Eesti 2035“ strateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on üks hindamiskriteeriume

projektivalikul, samuti aitavad kooskõla tagada nõuded taotlejale ja projektile. Taotleja kohustus on

kirjeldada, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud horisontaalsetesse

põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse ning arvestada sellega rakendamisel.

Projektiaruannetes kirjeldab toetuse saaja „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

Rahastatavad tegevused aitavad kaasa strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele.

Kõik kavandatavad tegevused aitavad kaasa toetusmeetme eesmärkide saavutamisele, suurendades

kohaliku ja regionaalse tasandi võimekust kavandada piirkondlikku arengut, viia ellu maakonna

arengustrateegia ja kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärke ning korraldada kvaliteetselt

teenuste, elu- ja ettevõtluskeskkonna ning linnaruumi arengut.

31

Rahastatavad tegevused on kooskõlas ELi põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega

inimeste konventsiooni väärtustega.

Halduskoormus

Toetuse taotlemine ei ole kohustuslik, vaid vabatahtlik meede, mis on suunatud

turutõrkepiirkondades 5G-taristu rajamise toetamiseks. Seega on ettevõtjal vabadus otsustada, kas

meetmest saadav kasu kaalub üles vajalikud haldustoimingud.

Kuigi taotluste esitamine, aruandluse ja toetuse kasutamisega seotud dokumentatsiooninõuded

võivad ajutiselt suurendada toetust saavate ja toetusest mõjutatud mobiilsideettevõtjate

halduskoormust, on see koormuse kasv ajutine ja proportsionaalne toetuse eesmärgiga.

Halduskoormuse tase on hoitud minimaalsena, kuna seda on vaja toetuse sihipärase kasutamise

kontrollimiseks ja riigiabireeglite täitmise tõendamiseks. Seetõttu puudub vajadus rakendada

rohkem halduskoormuse tasakaalustamise reegleid, pealegi osalevad ettevõtjad meetmes omal

vabal tahtel ja eelduslikult ületab saadav kasu halduskulud.

Sihtrühmad

Määruse rakendamisega kaasneb mõju mitmele sihtrühmale.

Toetuse saajad on elektroonilise side taristu arendamise või sideteenuste osutamisega tegelevad

organisatsioonid.

Kaudsed kasusaajad on mobiilsideettevõtjad, kelle teenuste kvaliteeti võimaldab rajatav taristu

parandada ning laiendada teenuse kättesaadavust aladele, kus varem levi puudus.

Mobiilsideteenuse kvaliteedi paranemisest saavad kasu nii transpordikoridoridel liiklevad inimesed,

kes, kui ka ettevõtted, sealhulgas logistika-, turismi- ja ühistranspordisektor, kellele tagatakse

stabiilne ja kiire mobiilsideühendus. Selline ühenduvus on olulise tähtsusega nii igapäevaseks tööks

ja e-teenuste kasutamiseks kui ka ettevõtluse efektiivsuse suurendamiseks. Kui rajatava sidemasti

teeninduspiirkonda jääb elamuid või ettevõtteid, paraneb ka nende mobiilside kvaliteet.

Kaudselt on kasusaajad tehnoloogiaettevõtted, kellel on võimalus rajatavat sidevõrku kasutada

ühendatud ja automatiseeritud mobiilsuse (CAM) lahenduste, multidomeeni operatsioonide (MDO)

ning droonilahenduste arendamiseks ja rakendamiseks.

Mõju hinnanguline suurus

Mõju hinnangulist suurust on keeruline välja tuua, kuna meede puudutab nii maanteid, kus valdavalt

liiklevad auto ja ühistranspordiga reisijad, kui ka raudteid, kus liiklevad paljude reisijatega rongid.

Samuti on puutumus sidemasti levipiirkonda jäävate võimalike asustatud hoonetega (olenevalt

rajatava sidemasti asukohast).

Kitsendades võib proovida leida mõju hinnangulist suurust. Võttes hinnangu andmiseks ainult

maanteed ja eelduse, et põhimaanteedel on liiklussagedus konservatiivselt 6000 sõidukit päevas

(suuremate linnade vahel rohkem) ning teades, et olenevalt mastialuse maa asukohast on eelarve

rajada 40–50 sidemasti, mille minimaalne leviulatus saab määruse kohaselt olla 4 km, saame

koridoridele 160–200 km leviulatuse (minimaalselt). Oletades, et kõik sõidukid läbivad neid

konkreetseid kilomeetreid, kus on masti mõjuala, tuleb aastane sõidukilomeetrite arv järgmine:

6000 x 160 km x 365 päeva = 350 400 000 sõidukilomeetrit.

32

See tähendab, et aastas on keskmiselt 350,4 miljoni sõidukikilomeetri läbimisel tagatud kvaliteetne

5G-side. See number näitab meetme teenuse kogumahtu ja majanduslikku ulatust. Inimeste arvu

sõidukilomeetrite järgi on keeruline hinnata, kuid tõenäoliselt on see arv suurem, kuna maste

rajatakse ka raudteedele, kus liiklevad rongid, ja maanteedele, kus liiklevad ka bussid.

Riigivalitsemine

Riigiasutuste (nt hädaabi- ja julgeolekuasutused) puhul on mõjutatud kõik kriitilise

infrastruktuuriga seotud üksused, kes liiguvad nendel teedel ja vajavad kiiret andmesidet. Lisaks

saavad riigiasutused mobiilsideettevõtjatega kokkuleppel kasutada rajatavat sidevõrku ka oma

operatiivteenuste tarbeks. 5G eraldiseisva (stand alone – SA) võrgu arhitektuur võimaldab kasutada

eraldi võrgulõike (network slicing), et luua turvalised virtuaalsed kihid kriitilise kommunikatsiooni

tagamiseks. Kuna sidemastid rajatakse tehnoloogianeutraalsetena, on need tulevikus valmis 6G

kasutuselevõtuks. 6G uued võimalused, nagu integreeritud tajumine (sensing), muudavad taristu

sisuliselt hajutatud sensori-/radarivõrguks, mida julgeolekuasutused saavad kasutada

olukorrateadlikkuse parandamiseks ja riigikaitse eesmärkidel.

Võrdsed võimalused, võrdõiguslikkus, ligipääsetavus

Toetatavad tegevused ei avalda mõju soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja

ligipääsetavuse olukorrale.

Regionaalareng

Kvaliteetne sideühenduvus on tänapäeval oluline komponent hea elukeskkonna defineerimis,

samuti panustab see elanike elukeskkonnaga rahulolusse. Tagades transpordikoridori valgetes

alades kvaliteetse mobiilsideteenuse, laieneb mobiilsideteenuse kättesaadavus koridoril. Koridoril

liikuvatele elanikele on tagatud kvaliteetne andmeside ja näiteks rongiliiklejad ei pea enam rongis

arvutiga töötades muretsema, kas sideühendus katkeb ära või ei.

Meede loob eeldused uute kõrgtehnoloogiliste teeohutus- ja teehooldelahenduste (nt isejuhtivad

sõidukid, targad transpordisüsteemid) väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks, mis omakorda

panustab tänapäevase ja turvalisema elukeskkonna loomisse ja on samuti üks pikaajaline

regionaalarengu eesmärk.

Kiire andmeside trassiäärsetes piirkondades suurendab logistika ja tööstuse tootlikkust, mistõttu

eelduslikult lisandub nendesse piirkondadesse investeeringuid ja töökohti ning sedakaudu elavneb

piirkondade majandus. Lisaks aitab kvaliteetne andmesideühendus koos hea teetaristuga ühendada

maakondi omavahel ja suuremate linnadega, mis on kasulik nii ettevõtetele ja elanikele kui ka

turismile.

Meetme väljatöötamise ajal kehtivate hinnatasemete juures on eelarvest (9,37 miljonit eurot)

võimalik rajada u 40 sidemasti, mis määruse tingimustel toovad minimaalselt 160 kilomeetrile

5G-mobiilsideteenuse, sellele lisanduvad sagedusloa omanike enda investeeringud koridoridel.

Sidemaste rajatakse Eesti põhimaanteedele, mis läbivad 14 maakonda ja suuremat osa Eesti

omavalitsustest. Meetmest toetatavate sihtpiirkonna transpordikoridoride loetellu lisati ka maantee

nr 80: Heltermaa-Kärdla-Luidja, mis asub Hiiumaal ega ole riigi põhimaanteede nimekirjas.

Maantee nr 80 lisamise eesmärk on tagada võrdne võimalus kõikide maakondade põhilistel

transpordikoridoridel olevate valgete alade katmiseks.

Kliima ja keskkond

33

Tegemist on taristuprojektiga ning sellel on mõju keskkonnale ja kliimale. Eelnõukohases määruses

on selle aspektiga arvestatud. Toetuse taotleja peab järgima põhimõtet „ei kahjust oluliselt“ ning

hindama kliimakindlust vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ lisa 3 B-osale.

Taristu toetamise projektil on samas ka positiivsed väljundid. 5G-aktiivseadmed on

energiatõhusamad kui eelmiste põlvkondade seadmed. Samuti võimaldab 5G teenuseid, mille abil

vähendatakse CO₂-heidet (autokonvoid, lühemate teede valik, ummikute vältimine), panustades

seeläbi kliimamuutuste leevendamisse. Kliimamuutustega kohanemise aspektis tulevad 5G-ga

turule teenused, mille abil on võimalik kodanikele saata vahetuid ja kiireid teavitusi ilmastikuolude

kohta. Nt transpordikoridorides saab teeolude infot edastada vahetult ja otse sõidukitele (libeduse,

tugeva vihma- ja lumesaju kohta jne), teeinfot saab kuvada otse ja reaalajas infotahvlitele.

Keskkonnahoiu teemal avaldub meetme mõju eelkõige ressursitõhususes. 5G võimaldab kokku

hoida aega, raha ja tööjõudu. 5G võimaldab turule tulla teenustel, mis mõjutavad inimeste käitumist

(nt keskkonnasäästlikum liiklemine), mille tulemusel käituvad inimesed keskkonda hoidvamalt.

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). KeHJSi kohaselt ei ole mobiilsidetaristu rajamine

olulise keskkonnamõjuga tegevus, mis nõuaks kohustuslikku KMH-d. Seetõttu on taotleja

kohustuste hulgast välja jäetud KMH aruande või eelhinnangu esitamise nõue, kuna seda menetleb

tegevusloa (sh ehitusluba) andja.

Kuna sidemasti rajamisel tuleb kohalikust omavalitsusest (KOV) taotleda ehitusluba, on KOV

ehitusloa andjana otsustaja KMH vajalikkuse üle. Loamenetluse käigus vaatab KOV sidemasti

asukoha üle ja hindab võimalikke piiranguid (nt looduskaitsealad, kaitstavad loodusobjektid) ja

sealhulgas teeb ka KMH eelhinnangu Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224

(„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“) kohaselt, kui see on vajalik.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse raames Euroopa Regionaalarengu Fondist antava toetuse eelarve on 9 370 000 eurot,

millele lisandub taotleja omafinantseering (30%, s.t 4 157 714 eurot). Määruse rakendamisega ei

kaasne tulusid ega lisakulusid riigieelarvele. Määruse rakendamiseks (taotluste menetlemine,

toetuse andmise otsuste tegemine ja toetuse andmine ning vajaduse korral toetuse tagasinõudmine)

vajalikud tegevused teeb eelkõige rakendusüksus. Toetused aitavad kaasa Eesti lairibaplaani

eesmärkide täitmisele, milleks on lisaks ühenduvuse tagamisele ka ülikiire lairibavõrkude

arendamine, mis omakorda toetab Eesti digitaalseid eesmärke.

Märkus – määruse eelarve suurus tugineb Vabariigi Valitsuse 11.12.2025 istungi protokollile

number 56 (päevakorrapunkt 16), millega kinnitati ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2021–2027 muudatus number 4.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, s.t kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Määruse

jõustumine üldises korras tagab toetusmeetme kiire rakendamise ning võimalikult varajase toetuse

andmise alustamise.

34

7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile,

Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021–2027 seirekomisjonile

eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Lisaks esitatakse määrus arvamuse andmiseks Konkurentsiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile, Transpordiametile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule,

AS-ile Eesti Raudtee ja AS-ile Eesti Liinirongid.

35

Justiits- ja digiministri määruse

„Peamistel transpordikoridoridel

5G tagamise toetamise tingimused“ seletuskiri

Lisa 1

Meetme mõjud riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtetele ja sihtidele ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060artiklis 9 nimetatud horisontaalsetele

põhimõtetele

Rakenduskava DNSH-analüüsi järeldus oli, et 21.1.5.1 „Ühenduvus“ sekkumisel 21.1.5.12

„5G-taristu ja teenuste arendamine“ ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada ühtegi kuuest

keskkonnaeesmärgist.

Määruse alusel antava toetuse DNSH-analüüs on toodud järgmises tabelis:

Kas meede võib

potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgmisi

keskkonnaeesmärke

Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste

leevendamine

X Meede on pigem positiivse mõjuga kliimamuutuste

leevendamisele ega kahjusta eesmärki, kuna

5G-seadmed on keskkonnasäästlikumad ja tarbivad

vähem energiat kui varasem põlvkond.

Kliimamuutustega

kohanemine

X Meetme tulemusel ja eesmärkide täitmisel panustab

meede kliimamuutustega kohanemisse positiivselt

ega kahjusta eesmärki. Näiteks võimaldab 5G-levi

tagamine transpordikoridoridel edastada koridoris

liikuvatele sõidukitele ja inimestele teavet

erakorralistest teeoludest, mis võivad olla tingitud

kliimamuutustest.

Vee- ja mereressursside

säästev kasutamine ja

kaitse

X Meetmel ei ole selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, mistõttu pole sellele eeldatud

olulist negatiivset mõju.

Ringmajandus, sh

jäätmetekke vältimine ja

kaitse

X Meetme rakendamisega ei kaasne eeldatavasti

negatiivset mõju ringmajanduse eesmärkidele.

Reostuse vältimine ja

kontroll (õhk, vesi ja

maapind)

X Meede ei kahjusta hinnatavat keskkonnaeesmärki.

Pigem on meetmel positiivne mõju reostuse

vältimise tagamisele kaasaaitamisel. 5G

kasutuselevõtt näiteks isesõitvate autode puhul või

CAM teenustel soodustab heitgaaside vähemat teket,

mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele.

Bioloogilise

mitmekesisuse ja

ökosüsteemide kaitse ning

taastamine

X Meetmel puudub eeldatavasti otsene mõju

hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Sidemasti

rajamine nagu iga infrastruktuuri rajamine omab

keskkonnale üleüldiselt negatiivset mõju, kuid

taristu rajamisega kaasnevad positiivsed aspektid

kaaluvad negatiivse üle. Lisaks ei saa sidemaste

ehitada asukohtadesse, mis on kohalike

36

omavalitsuste või riiklike õigusaktide alusel kaitse

all tulenevalt liikide või ökosüsteemide kaitsest.

Kokkuvõtlikult, DNSH-d on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. Kooskõlas

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ tehtud DNSH-analüüs ei

tuvastanud, et meetme sekkumine põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Pigem

toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse.

Seega puudub vajadus rohkemate leevendusmeetmete kehtestamiseks.

Jrk

number

Maantee

number

Turutõrkepiirkonna

kilomeetripostide

vahemik

Turutõrkepiirkonna

pikkus (km) Turutõrkepiirkonna nimetus Koridori nimi Koridori tüüp

1 1 31 - 34 4 Kodasoo Tallinn - Narva* maantee

2 1 65 - 69 5 Läsna Tallinn - Narva* maantee

3 1 77 - 79 3 Liiguste Tallinn - Narva* maantee

4 1 83 - 85 3 Vanamõisa Tallinn - Narva* maantee

5 1 93 - 97 5 Põdruse Tallinn - Narva* maantee

6 1 103 - 106 4 Katku Tallinn - Narva* maantee

7 1 112 - 115 4 Pikaristi Tallinn - Narva* maantee

8 1 153 - 155 3 Kaasikaia Tallinn - Narva* maantee

9 1 169 - 171 3 Toila teerist Tallinn - Narva* maantee

10 1 180 - 182 3 Päite Tallinn - Narva* maantee

11 2 31 - 35 5 Kolu Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee

12 2 45 - 49 5 Punamäe Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee

13 2 53 - 56 4 Kukepala2 Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee

14 2 64 - 66 3 Võõbu Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee

15 2 78 - 79 2 Pikaküla Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee

16 2 86 - 93 8 Nurmsi Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee

17 2 98 - 102 5 Käsukonna Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee

18 2 107 - 110 4 Kiigevere Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee

19 2 129 - 134 6 Neanurme Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee

20 2 146 - 149 4 Altnurga Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee

21 2 164 - 168 5 Leetsi Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee

22 2 207 - 209 3 Sulaoja Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee

23 2 218 - 221 4 Sirvaste Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee

24 2 228 - 231 4 Peetrimõisa Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee

25 2 239 - 242 4 Vagula Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee

26 2 256 - 258 3 Räpo Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee

27 2 276 - 279 4 Viitka Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa* maantee

28 3 10 - 14 5 Jõetaguse Jõhvi - Tartu - Valga* maantee

29 3 38 - 42 5 Sälliku Jõhvi - Tartu - Valga* maantee

30 3 53 - 56 4 Raadna Jõhvi - Tartu - Valga* maantee

31 3 83 - 85 3 Ruskavere Jõhvi - Tartu - Valga* maantee

32 3 179 - 182 4 Aakre Jõhvi - Tartu - Valga* maantee

Justiits- ja digiministri määruse

"Peamistel transpordikoridoridel

5G tagamise toetuse andmise

tingimused"

Lisa 1

Turutõrkepiirkondade loetelu

33 3 188 - 190 3 Vaardi Jõhvi - Tartu - Valga* maantee

34 3 212 - 215 4 Paju Jõhvi - Tartu - Valga* maantee

35 5 14 - 20 7 Kuiaru Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee

36 5 31 - 34 4 Ünnaste Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee

37 5 39 - 41 3 Vaki Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee

38 5 56 - 59 4 Kurgja Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee

39 5 65 - 71 7 Laupa Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee

40 5 83 - 85 3 Kirna Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee

41 5 102 - 106 5 Tondisaare Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee

42 5 112 - 115 4 Kihme Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee

43 5 128 - 130 3 Märjandi Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee

44 5 136 - 139 4 Jootme Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee

45 5 151 - 154 4 Udriku Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee

46 5 162 - 170 9 Hulja Pärnu - Rakvere - Sõmeru maantee

47 6 6 - 8 3 Metsniku Valga - Uulu maantee

48 6 17 - 20 4 Puide Valga - Uulu maantee

49 6 35 - 39 5 Karjatnurme Valga - Uulu maantee

50 6 50 - 53 4 Ainja Valga - Uulu maantee

51 6 64 - 67 4 Atika Valga - Uulu maantee

52 6 84 - 87 4 Mustla Valga - Uulu maantee

53 6 118 - 120 3 Metsaääre Valga - Uulu maantee

54 9 3 - 6 4 Kabila Ääsmäe - Rohuküla maantee

55 9 11 - 14 4 LaitseRally Ääsmäe - Rohuküla maantee

56 9 21 - 23 3 Tabara Ääsmäe - Rohuküla maantee

57 10 3 - 8 6 Marimetsa Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee

58 10 38 - 40 3 Hälvati Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee

59 10 47 - 50 4 Nurme Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee

60 10 72 - 74 3 Hellamaa Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee

61 10 82 - 85 4 Nautse Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee

62 10 90 - 94 5 Reina Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee

63 10 96 - 102 7 Rahula Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee

64 10 107 - 114 8 Ratla Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee

65 10 120 - 123 4 Võrsna Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee

66 10 131 - 135 5 Reola-Tahula Risti - Kuivastu - Virtsu - Kuressaare maantee

67 80 18 - 20 3 Palade Heltermaa - Kärdla - Ludija maantee

68 92 9 - 11 3 Rõhu Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme* maantee

69 92 35 - 38 4 Verevi Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme* maantee

70 92 53 - 56 4 Loime Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme* maantee

71 92 66 - 64 3 Kuudeküla Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme* maantee

72 92 77 - 78 2 Pinska Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme* maantee

73 92 89 - 91 3 Punaküla Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme* maantee

74 92 99 - 107 9 Kahvena Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme* maantee

75 92 111 - 115 5 Jutuse Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme* maantee

76 n/a 130 - 130,8 0,8 Aruküla Tallinn - Tapa raudtee

77 n/a 136.5 - 137.6 0,1 Kihmla Tallinn - Tapa raudtee

78 n/a 147.1 - 155.8 8,7 Mustjõe Tallinn - Tapa raudtee

79 n/a 168.2 - 168.8 0,6 Patika Tallinn - Tapa raudtee

80 n/a 186.5 - 191.2 4,7 Imastu küla Tapa - Narva* raudtee

81 n/a 201 - 203 3 Kõrgemäe Tapa - Narva* raudtee

82 n/a 211 - 220 10 Sõmeru-Raudlepa Tapa - Narva* raudtee

83 n/a 226.5 - 230 3,5 Kabala soo Tapa - Narva* raudtee

84 n/a 238.5 - 240.2 1,7 Varinurme Tapa - Narva* raudtee

85 n/a 262 - 263 2 Sompa Tapa - Narva* raudtee

86 n/a 272.6 - 279.2 6,8 Kõrve Tapa - Narva* raudtee

87 n/a 293.3 - 298.3 5 Sinimäe Tapa - Narva* raudtee

88 n/a 300.2 - 303.9 3,7 Auvere Tapa - Narva* raudtee

89 n/a 320.2 - 328.1 7,9 Saiakopli Tapa - Tartu* raudtee

90 n/a 334.6 - 347.7 3,1 Kiltsi - Nõmme Tapa - Tartu* raudtee

91 n/a 357.3 - 362.8 5,5 Linnusaare raba - Vägeva Tapa - Tartu* raudtee

92 n/a 370.1 - 376.5 6,4 Kõola Tapa - Tartu* raudtee

93 n/a 368.7 - 389 20,3 Kassinurme Tapa - Tartu* raudtee

Maanteede nimekiri tuleneb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrusest "Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri" vastuvõetud 25.06.2015. Saadaval siin:

* Tärniga märgitud transpordikoridoridel esineb lõike, mis asuvad kuni 50 km kaugusel Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisest riigipiirist, mistõttu võib nendes

piirkondades esineda häireid 5G mobiilsideteenuse osutamisel sideettevõtjate poolt.

Sellisel juhul teavitab toetuse saaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA) esinenud probleemist. TTJA hindab olukorra mõju ning teavitab sellest rakendusüksust, kui

selgub, et nimetatud asjaolude tõttu ei ole võimalik osal transpordikoridoril tagada 5G mobiilsideteenust määruses sätestatud tingimustel.

Nimetatud asjaolusid ei käsitata toetuse saaja kohustuste rikkumisena ning need ei saa olla aluseks finantskorrektsioonide kohaldamiseks, kuna tegemist on toetuse saajast ja

sideettevõtjatest sõltumatute väliste teguritega.

https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003

Justiits- ja digiministri 09.04.2026 määrus nr 10

„Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise

tingimused“

Lisa 2

Hindamiskriteeriumid

1.1. Hindamiskriteerium: projekti kuluefektiivsus – 50%

See kriteerium on otseselt seotud lairibale antava riigiabi suunistega, et tagada ressursi kõige

efektiivsem kasutus. Kriteeriumi alusel hinnatakse projekti kulu ja saavutatava leviala pikkuse suhet,

eesmärgiga saavutada transpordikoridoril võimalikult suur 5G katvuse ulatus (km) võimalikult väikeste

kuludega. Mida madalam on projekti abikõlblik kulu kilomeetri kohta, seda kõrgema punktisumma taotlus

saab. Arvestuse aluseks on projekti passiivse taristu rajamise abikõlblik kulu, mis koosneb

omafinantseeringust ja toetuse summast.

Kulud märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 11 alusel.

Kilomeetrid märgitakse taotlusesse § 16 lõike 3 punkti 6 alusel.

Mõõdik: kulu kilomeetri kohta.

Valem: leviala ühikukulu = abikõlblike kulude summa / projektiga saavutatav 5G katvuse kilomeetrite

arv (km).

Skaala:

 Kulu ≤ 37 499 eurot = 5 punkti

 Kulu vahemikus 37 500 – 49 999 €/km = 4 punkti

 Kulu vahemikus 50 000 – 62 499 €/km = 3 punkti

 Kulu vahemikus 62 500 – 74 999 €/km = 2 punkti

 Kulu vahemikus ≥ 75 000 €/km = 1 punkt

1.2. Hindamiskriteerium: projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega ja meetme

eesmärkidega – 20%

Selle kriteeriumi põhjal hinnatakse projekti panust meetme ja valdkondlike strateegiate (sh

digiühiskonna arengukava) pikaajalistesse eesmärkidesse, mida kõige paremini toetab rajatava

sidemasti kõrgus. Kriteeriumi alusel saavad rohkem punkte taotlejaid, kes rajavad kõrgemaid

sidemaste. Kõrgem sidemast on kriitiline näitaja levi kvaliteedile, stabiilsusele ja ulatusele, aidates

ületada maastikutakistusi ning tagades kaugema leviulatuse koridori käänulisel kulgemisel.

Kõrge sidemast on tehnoloogianeutraalne investeering, mis teenib mitut põlvkonda (5G, 6G ja

edasised), tagades taristu pikaajalise tasuvuse, mis on kooskõlas digiühiskonna arengukava

strateegiliste taristuinvesteeringute eesmärkidega.

Sidemasti kõrgus märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 8 alusel.

Mõõdik: projektiga rajatava sidemasti kõrgus. Skaala:

 Kõrgus ≥ 90 m: 5 punkti

 Kõrgus 81–89 m: 4 punkti

 Kõrgus 71–80 m: 3 punkti

 Kõrgus 61–70 m: 2 punkti

 Kõrgus = 60 m: 1 punkt

1.3. Hindamiskriteerium: projekti põhjendatus – 15%

Selle kriteeriumi eesmärk on hinnata projekti mõjusust ehk panustamist piirkondadesse, kus

turutõrkepiirkond on pikim. Mida pikem on valge ala koridori peal, seda suurem on probleem ning seda

tuntavam on teenuse kättesaadavuse paranemine kasutaja jaoks. Panustamine pikkadesse valgetesse

aladesse tagab, et varasemalt pika katkestusajaga lõik koridoril muutub toetuse tulemusel lühemaks.

Määruse lisas 1 on nimetatud transpordikoridorid koos turutõrkepiirkondadega. Mida pikemasse

turutõrkepiirkonda uus sidemast rajatakse, seda põhjendatum on projekt.

Turutõrkepiirkonnad märgitakse taotluses §16 lõike 3 punkti 7 alusel.

Mõõdik: turutõrkepiirkonna pikkus (km). Skaala:

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on üle 8 km: 5 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 6–7,99 km: 4 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 3–5,99 km: 3 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 1–2,99 km: 2 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on ≤ 0,99 km: 1 punkt

1.4. Hindamiskriteerium: toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 5%

Hinnatakse taotleja varasemat kogemust sidemastide rajamisel. Kinnituse taotleja omavahendite olemasoluks annab taotleja taotluse esitamise faasis, seega seda aspekti siin ei käsitleta. Eeldus on, et suurem kogemus näitab taotleja suuremat vastutustunnet finantsvõimekuse osas, kuna projekti ebaõnnestumisel võidakse toetus tagasi küsida.

Rajamise kogemust tõestatakse:

a) väljavõttega raamatupidamisest selle kohta, kui palju taotlejal sidemaste on; b) ostuarve(d), kus on näidatud, et taotleja on hankinud sidemaste või sidemastide rajamist; c) müügiarve(d), kus on näidatud, et taotleja on osutanud sidemastide rajamise teenust.

Mõõdik: sidemastide rajamise või haldamise kogemus. Skaala:

 Kogemus vähemalt 10 sidemastiga: 5 punkti

 Kogemus 6–9 sidemastiga: 4 punkti

 Kogemus 3–5 sidemastiga: 3 punkti

 Kogemus 1–2 sidemastiga: 2 punkti

 Varasem kogemus puudub: 1 punkt

1.5. Hindamiskriteerium: projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega – 10%

Selle kriteeriumi eesmärk on mõõta projekti panust „Eesti 2035“ aluspõhimõtte „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ sihi mõõdikusse „elukeskkonnaga rahulolu“. Meede juba panustab nimetatud mõõdiku kasvatamisse ainuüksi transpordikoridoridel kvaliteetse mobiilsideteenuse

kättesaadavuse parendamisega, mida hinnatakse punktides 1, 2 ja 3 (kõik on seotud puuduliku mobiilside katvuse vähendamisega transpordikoridoridel).

Hindamiskriteeriumi eesmärk on suurendada elukeskkonnaga rahulolu maakondades, kus turupõhised

sideinvesteeringud on eeldatavasti väiksemad. Statistikaameti andmete kohaselt on Harju ja Tartu

maakonna SKP elaniku kohta tunduvalt suurem kui Eesti keskmine, samal ajal on see näitaja ülejäänud

maakondades väiksem (vt tabel 1). Eelkõige väiksema SKPga maakondades on ettevõtlust vähem ja

elanikkonna paiknemine hõredam, mis tähendab sideettevõtjatele väiksemat ärihuvi ja tulupotentsiaali

sidemastide rajamiseks ilma toetuseta.

Joonis 1: SKP elaniku kohta maakonniti

Allikas: Statistikaamet, 2024

Kõrgemalt hinnatakse projekte, mis panustavad regionaalsesse tasakaalustatud arengusse, suunates

toetuse just neisse maakondadesse, kus turumajanduslik motivatsioon on väiksem, aidates sel viisil

parandada elukeskkonda ja vähendada regionaalseid erinevusi „Eesti 2035“ arengustrateegia

aluspõhimõtete kohaselt. Taotlejale annab lisapunkte, kui lisaks transpordikoridori katvusele sihitaks

sidemastide rajamist maakondadesse, kus SKP on väiksem kui 20 000 eurot elaniku kohta

(Statistikaamet, 2024). Maakonnad jaotati kahte skaalasse 2024. aasta andmete põhjal.

Maakond, kuhu sidemast rajatakse, märgitakse § 16 lõike 3 punkti 10 alusel.

Mõõdik: maakond, kuhu sidemast rajatakse. Skaala:

 Rajatav sidemast asub väljaspool Harju või Tartu maakonda: 5 punkti

 Rajatav sidemast asub Harju või Tartu maakonnas: 1 punkt

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

MINISTRI MÄÄRUS

Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(v) „Digitaalse ühenduvuse suurendamine“ meetme 21.1.5.1 „Ühenduvus“ (edaspidi meede) sekkumise 21.1.5.12 „5G-taristu ja teenuste arendamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (2) Toetus on suunatud Vabariigi Valitsuse 23. detsembril 2021. aastal kinnitatud „Eesti digiühiskond 2030 arengukavas“ nimetatud alaeesmärgi „Ühenduvus“ 3. suuna „5G ja 6G baastaristu arendamine“ täitmisele. (3) 5G on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis põhineb vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda põlvkonna partnerlusprojekti (3rd Generation Partnership Project – 3GPP) versioonil 15. (4) Määruse alusel toetatav projekt arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+ ja teiste fondide kohta (ELT L 231, 30.06.2021), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustab Riigikogu 12. mai 2021. aasta otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eestis on kõigi vajadusi arvestatav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. (5) Lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmise näitajaga: elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus. (6) Toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 106 lõike 2 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses. (7) Riigiabi andmisel lähtutakse komisjoni 16. detsembri 2025. aasta otsusest (EL) 2025/2630 „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid

09.04.2026 nr 10

teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/21/EL“ (ELT L, 2025/2630, 19.12.2025). (8) Määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik piirkond on määruse §-s 3 lõikes 1 sätestatud turutõrke piirkond. (9) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60), artiklis 7 sätestatud juhtudel. § 2. Üldist majandushuvi pakkuv teenus Üldist majandushuvi pakkuv teenus (edaspidi ÜMPT) on transpordikoridoridel turutõrkepiirkondades mobiilsideteenuse osutamiseks vajaliku taristu rajamine, haldamine ja käitamine, tagades neis piirkondades lõppkasutajale ülikiire mobiilsideühenduse. § 3. Turutõrkepiirkond, mobiilsidevõrk ja lõppkasutaja (1) Turutõrkepiirkond ehk valge ala on piirkond, kus olemasolevat taristut, kättesaadavat sagedusressurssi ja mobiilsidetehnoloogiat kasutades ei võimalda mobiilsidevõrk tipptunnitingimustes allalaadimiskiirust vähemalt 50 Mbit/s lõppkasutaja kohta ja teadaolevalt puudub sideettevõtjatel majanduslik huvi järgmise kolme aasta jooksul taristut sinna rajada. Valged alad transpordikoridorides on toodud määruse lisas 1. (2) Mobiilsidevõrk on traadita side võrk, millega tagatakse lõppkasutajatele ühenduvus võrguga kaetud piirkonna kõigis kohtades, tuginedes ühele või mitmele rahvusvahelise mobiilsidetehnoloogia (International Mobile Telecommunications – IMT) standardile. (3) Lõppkasutaja on elektroonilise side seaduse § 2 punkti 27 tähenduses elektroonilise side teenuse kasutaja. § 4. Taristu ja sidemast (1) Taristu on elektroonilise sidevõrgu sidemastist ning sidemasti teenindava tagasiühendusvõrgu valguskaablist, elektrivõrgust, sidekonteinerist, juurdepääsuteest ja turvaaiast koosnev osa, mis võimaldab sideettevõtjatele pakkuda sidemasti antenni paigalduskohta ja hulgimüügitasandi võrguteenust. (2) Sidemast on kõrgrajatisena käsitletav passiivne sidetaristu, mis on mõeldud mobiil- ja raadioside aktiivseadmete, nagu antennid ja tugijaamad, paigaldamiseks ja käitamiseks ning mis vastab tootja ettenähtud mobiilsidemasti paigaldus- ja ehitusnõuetele. § 5. Transpordikoridor Transpordikoridor on vähemalt neljakilomeetrine terviklik lõik käesoleva määruse lisas 1 loetletud koridoril olevast valgest alast. § 6. Mobiilsideteenus Mobiilsideteenus on kokkulepitud tingimustel mobiilsidevõrgu kaudu osutatav teenus, milleks on andmesideteenus, isikutevaheline sideteenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises. § 7. Sideettevõtja Sideettevõtja on elektroonilise side ettevõtja elektroonilise side seaduse § 2 punkti 5 tähenduses. § 8. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise akt ÜMPT ülesannete andmise akt on Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuse saajale tehtud taotluse rahuldamise otsus, kus sätestatakse komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artikli 4 tingimused.

§ 9. Toetuse andmise eesmärk, tulemus- ja väljundnäitajad (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada transpordikoridoride valgetel aladel 5G- ja teiste mobiilsideteenuste osutamiseks vajaliku taristu ehitamist, et võimaldada lõppkasutajatel kasutada ülikiiret mobiilsideühendust. (2) Toetuse andmise väljundnäitaja on „Rajatud sidemastid“ ja tulemusnäitaja on „5G levialaga kaetud valged alad transpordikoridoridel“. (3) Toetuse tulemusena saavutatakse transpordikoridoride valgetel aladel 5G-mobiilsideteenus. (4) Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2026–2029 tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ digiühiskonna programmi meetme „Ühenduvus“ tegevuse „5G-taristu ja teenuste arendamine“ eesmärkide saavutamisse. § 10. Rakendusasutus ja -üksus (1) Rakendusasutus on Justiits- ja Digiministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 11. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad määruse §-s 9 nimetatud väljund- ja tulemusnäitaja ning eesmärgi saavutamisse ning mille raames viiakse ellu taristu rajamine, sealhulgas sidemasti juurde kuuluvate vajalike ühenduste, materjalide ja rajatistega. (2) Toetatakse tegevusi, mis vastavad asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning mille puhul kohaldatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13), artikli 17 tähenduses (edaspidi põhimõte „ei kahjusta oluliselt“). (3) Toetatakse taristuinvesteeringut, mille puhul on tagatud kliimakindlus. Tingimus kehtib taristule, mille kavandatud eluiga on vähemalt viis aastat. (4) Ei toetata järgmisi tegevusi: 1) rajatava elektroonilise sidevõrgu haldamise ja käitamisega seotud tegevused (jooksvad kulud); 2) taristu ehitamisega seotud investeeringute asendamine, mida toetuse saaja või temaga juriidiliselt seotud sideettevõtja on juba oma kehtivates investeerimiskavatsustes lähima kolme aasta jooksul omavahenditest planeerinud. (5) Toetust ei anta projektile, mille lõike 1 kohaste tegevuste elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne toetuse taotluse esitamist. Sidemastialuse maa sobilikkuse hindamist või selle kasutamisõiguse omandamist ei loeta projekti elluviimisega alustamiseks. § 12. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised § 11 lõike 1 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 9 lõike 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud §-s 14 sätestatud piirmäärade ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt: 1) kulud, mis on otseselt vajalikud ja otstarbekad projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks;

2) taristu rajamise kulud, sealhulgas sidemasti juurde kuuluvate vajalike ühenduste, materjalide ja rajatistega seotud kulud; 3) taristu projekteerimise, projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise ning tegevusega piiritletavate geodeetiliste tööde planeerimisega seotud kulud; 4) ehituse dokumenteerimise ja auditeerimise kulud; 5) omanikujärelevalve teenuse osutamisega seotud kulud; 6) taotleja projektijuhtimise töötasu ja puhkusetasu ühendmääruse §-s 16 kohaselt; 7) projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamise, sealhulgas ringlusse võtmisega seotud kulud. (3) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule on abikõlbmatud järgmised kulud: 1) üldkulud ühendmääruse § 21 lõikes 5 sätestatu kohaselt; 2) administreerimiskulud ühendmääruse § 21 lõikes 6 kohaselt; 3) projekti haldamiseks vajaliku mööbli ja kontoritehnika soetamise kulud; 4) projekti elluviimiseks uue organisatsiooni või organisatsioonilise struktuuri loomise ja toimimise kulud; 5) liiklusvahendite soetamise ja rentimise kulud; 6) infotehnoloogilise taristu regulaarse korrashoiuga seotud kulud; 7) taristualuse maa kasutamise või omandamisega seotud kulud; 8) mobiilsideteenuse osutamiseks vajalikud aktiivseadmed. § 13. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. Projekti abikõlblikkuse periood lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2029. aastal. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud, mida võib rakendusüksus pikendada mõjuval põhjendusel, kui projekti raames abikõlbliku taristu rajamisel on ilmnenud tõendatavaid ning toetuse taotleja tegevusest sõltumatuid ajalisi viivitusi. (3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. § 14. Toetuse osakaal ja piirmäär (1) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 70 protsenti. (2) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 300 000 eurot projekti kohta.

3. peatükk

Nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile § 15. Nõuded toetuse taotlejale (1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle põhitegevusala oli äriregistri andmetel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 sätestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi elektroonilise side teenused fikseeritud või traadita sidevõrgus ja satelliitsideteenused (EMTAK 2025 jagu K, rühm 611), muud elektroonilise side teenused (EMTAK 2025 jagu K, rühm 619) või elektri- ja sidevõrkude ehitus (EMTAK 2025 jagu F, klass 4222). (2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 nimetatule. (3) Taotleja on kohustatud lisaks ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatule täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele teabe, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (4) Kui taotleja taotleb projektile või projekti üksikutele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe rakendusüksusele.

(5) Kui taotleja omab või kontrollib abikõlblikus piirkonnas taristut, mida saab kasutada mobiilsidevõrgu rajamiseks, peab ta enne toetuse taotluse esitamist teavitama sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, esitades ametile taristu asukoha, trasside ja juurdepääsu andmise tingimuste kohta kogu asjakohase teabe, mis võimaldab ka teistel toetuse taotlemisest huvitatud isikutel seda taristut mobiilsidevõrgu rajamiseks kasutada. § 16. Nõuded taotlusele (1) Taotlus tuleb esitada määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt. (2) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 nõuetele. (3) Taotlus peab sisaldama järgmiseid dokumente ja andmeid: 1) taotleja nimi; 2) projekti nimi; 3) 5G sagedusloa omaniku ühe esindusõigusliku isiku kirjalik kinnitus, millega juriidiline isik võtab kohustuse osutada määruse § 17 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastavat mobiilsideteenust ning katta teenuse osutamise ja seadmete käitamisega seotud kulud vähemalt üheksa aastat alates mobiilsideteenuse käivitamisest toetuse abil rajatud sidemastis; 4) projekti seos toetusmeetme eesmärgi ja tegevustega; 5) toetusmeetme väljundnäitaja – rajatud sidemastide arv; 6) toetusmeetme tulemusnäitaja – transpordikoridori valgel alal saavutatav 5G katvus kilomeetrites; 7) lisas 1 loetletud transpordikoridori nimi, turutõrkepiirkonna nimetus, transpordikoridori tüüp, kuhu taristu rajatakse, ning transpordikoridori valge ala kilomeetripostide vahemik, kuhu mobiilsideteenuse katvus tagatakse; 8) rajatava sidemasti kõrgus; 9) taotleja varem rajatud sidemastide arv koos rajamist tõendava väljavõttega raamatupidamisest, ostuarve(d) või müügiarve(d); 10) maakond, kuhu sidemast rajatakse; 11) projekti elluviimiseks vajalik abikõlblike kulude eelarve tegevuste lõikes koos kalkulatsiooni ja põhjendusega; 12) projekti algus- ja lõpukuupäev; 13) projekti eeldatav tähtaeg rajatavale taristule kasutusloa saamiseks; 14) projekti eeldatav tähtaeg määruse § 17 lõike 4 kvaliteedinõuetele vastava mobiilsideteenuse osutamise alustamiseks 5G sagedusluba omaniku poolt; 15) projekti elluviimiseks kavandatavad ostumenetlused ja nende sisu lühikirjeldus; 16) taotleja kirjalik kinnitus ÜMPT ülesande täitmisega, sealhulgas taristu haldamise ja mobiilsideteenuse kättesaadavuse tagamisega seotud kulude katmise suutlikkuse kohta kümne aasta jooksul projekti lõppemisest; 17) kliimakindluse hinnang taristu investeeringute puhul, mille kavandatud eluiga on rohkem kui viis aastat, ühendmääruse lisa 3 B-osa kohaselt; 18) kirjeldus, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse; 19) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid; 20) kinnitus, et toetuse taotlemise põhjus ei ole § 11 lõike 4 punktis 2 nimetatud asjaolu; 21) taotleja kinnitab rahaliste vahendite olemasolu projekti omafinantseerimiseks projekti nende kulude ulatuses, mida toetusest ei kaeta; 22) taotleja kinnitus, et enne toetuse taotlemist pole alustatud § 11 lõike 1 kohaste tegevuste elluviimist, välja arvatud sidemastialuse maa otsimine või omandamine; 23) juhul kui taotleja suhtes kohaldub määruse § 30 lõikes 9 nimetatud olukord, kinnitab taotleja, et § 30 lõikes 9 nimetatud meetmed on kasutusele võetud; 24) tõend, et taotlejal on olemas sidemastialuse maa asukoht taotluses näidatud valge ala läheduses, omandiõiguse või kasutusõiguse alusel; 25) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. (4) 5G sagedusloa omanik on sideettevõtja, kes osutab vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda põlvkonna partnerlusprojekti (3rd Generation Partnership Project – 3GPP) versioonil 15 ribalaiusega 40 MHz litsentseeritud sagedusel mobiilsideteenust. § 17. Nõuded toetuse abil rajatud taristule ja mobiilsideteenusele

(1) Nõuded toetuse abil rajatavale taristule: 1) rajatav sidemast peab olema minimaalselt 60 meetri kõrgune; 2) rajatava tagasiühendusvõrgu passiivne taristu peab koosnema vähemalt nelja kanaliga mikrotorust ja 48 kiuga kiudoptilisest kaablist; 3) taristu rajamisel lähtutakse tehnilisest lahendusest, mis võimaldab olemasolevate taristute efektiivset kasutamist; 4) taristu peab olema tehnoloogiliselt sõltumatu, võimaldades pakkuda mobiilsideteenust, kasutades mis tahes Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidega ning Eesti Vabariigis kehtivate sagedusloa tingimustega kooskõlas olevat tehnoloogiat või tehnoloogiate kombinatsiooni. (2) Tagasiühendusevõrk on elektroonilise sidevõrgu osa, mis ühendab sidemasti ülekandevõrguga. Tagasiühenduse võrk ulatub sidemastile lähima jaotuspunktini, milles toimub tagasiühenduse võrgu ja ülekandevõrgu ühendamine. (3) Ülekandevõrk on elektroonilise sidevõrgu osa, mis ühendab tagasiühenduse võrgud. (4) Nõuded mobiilsideteenusele toetuse abil rajatud taristul: 1) mobiilsideteenuse peab tagama vähemalt üks 5G sagedusloa omanik; 2) teenuse osutamisega tuleb alustada hiljemalt üheteistkümne kuu jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust ning teenust tuleb osutada minimaalselt üheksa aastat alates teenuse osutamise kohustuse algusest; 3) teenust tuleb osutada vähemalt 3GPP standardi versioonil 15, minimaalse ribalaiusega 40 MHz litsentseeritud sagedusel; 4) teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes allalaadimiskiiruse vähemalt 100 Mbit/s teenuse lõppkasutaja kohta; 5) teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes üleslaadimiskiiruse vähemalt 5 Mbit/s teenuse lõppkasutaja kohta; 6) teenus peab võimaldama edasi-tagasi latentsusaega, mis on väiksem kui 50 millisekundit (ms) IP- paketi kohta. (5) Tipptund on võrgu eeldatav töötingimus ajavahemikul päevas, mis kestab enamasti ühe tunni ja millal võrk töötab tavaliselt täiskoormusel, ehk mobiilsidevõrkude puhul on nominaalne tugijaama koormus vähemalt 50 protsenti või suurem, kui tipptunnil on liiklus oluliselt suurem. (6) Tugijaama koormus tähendab keskmist protsenti tugijaama ressurssidest, mida lõppkasutajad kasutavad teatava teenuse puhul. (7) Toetuste abil rajatud projekt peab vastama järgmistele keskkonnanõuetele: 1) taristu ehitus- ja hooldustööde käigus tekkivad jäätmed peavad olema käideldavad kehtivate nõuete kohaselt; 2) taristu ehitus- ja hooldustööde käigus tekkivad jäätmed peavad võimaldama jäätmete ringlussevõttu võimalikult suures ulatuses; 3) uue taristu rajamisel välditakse kahju tekkimist elupaikadele ja liikidele ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud juhtudel lähtutakse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu või keskkonnamõju hindamise nõuetest; 4) taristu osaks olevad materjalid ja tooted ei sisalda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1), lisas XIV nimetatud autoriseerimisele kuuluvaid ohtlikke aineid ning vastavad lisas XVII nimetatud ohtlike ainete kasutuspiirangutele; 5) taristu osaks olevad elektri- ja elektroonikaseadmed vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/65/EL, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 01.07.2011, lk 88), toodud nõuetele; 6) olema vastupidav kliimamuutustele; 7) järgima põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

4. peatükk Toetuse taotlemine

§ 18. Taotlusvooru avamine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (4) Kui menetluses olevate taotlustega, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa saavutab toetuse rahastamise eelarve vaba jäägi, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. § 19. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotleja esindusõiguslik isik esitab digitaalselt allkirjastatuna taotluse e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele. (2) Taotlus esitatakse § 18 lõike 3 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline tõrge, mis takistab taotluse tähtajaks esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast tõrke kõrvaldamist. (3) Lõikes 2 nimetatud tähtajaks taotluse esitamata jätmise korral esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata.

5. peatükk Taotluse menetlemine

§ 20. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse tuvastamisest, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (2) Kui taotluses esineb puudusi, taotlust on vaja täiendada või esitada lisateavet, määrab rakendusüksus taotlejale kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 15 tööpäeva võrra. § 21. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 15 sätestatud nõuded. (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 16 sätestatud nõuded. (3) Rakendusüksus kaasab vajaduse korral taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamisse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti. § 22. Taotluste hindamine ja valikumetoodika (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab rakendusüksus. (2) Taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide ja osakaalude alusel: 1) projekti kuluefektiivsus – 50 protsenti, hinnatakse projekti kulu ja saavutatava leviala pikkuse suhet; 2) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – 20 protsenti, hinnatakse rajatava sidemasti kõrgust; 3) projekti põhjendatus – 15 protsenti, hinnatakse projekti panust digitaalse lõhe vähendamisse, sekkudes piirkondadesse, kus turutõrkepiirkond on pikim; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – viis protsenti, hinnatakse taotleja varasemat kogemust sidemastide rajamisel;

5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega – kümme protsenti, mille raames hinnatakse projekti panust regionaalsesse tasakaalustatud arengusse. (3) Hindamise alus on käesoleva määruse lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumid, mis määrab iga lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumi puhul täpse mõõdiku ja punktiskaala väärtused. (4) Taotlusi hinnatakse lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel skaalal ühest viieni. Taotluse koondhinne moodustub lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. (5) Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui koondhinne on vähemalt 2. (6) Transpordikoridori valge ala ühe kilomeetri kohta antakse toetust ainult ühele taotlejale. Kui määruse lisas 1 loetletud transpordikoridoride valgete alade ja taotluses märgitud kilomeetripostide vahemik eri taotlejate vahel kattub, rahuldatakse taotlused järgmiselt: 1) kui sama kilomeetripostide vahemiku kohta on varem tehtud taotluse rahuldamise otsus, teeb rakendusüksus hilisemale taotlejale ettepaneku taotluse muutmiseks kümne tööpäeva jooksul, et jätta taotlusest välja kattuvad kilomeetrid. Kui taotleja taotlust muuta ei soovi, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse; 2) kui samale kilomeetripostide vahemikule on esitatud mitu taotlust, mille suhtes ei ole veel tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, moodustatakse nende vahel pingerida § 22 lõikes 4 saadud koondhinde järgi; 3) kui punkti 2 kohaselt on moodustatud pingerida, rahuldatakse punkti 2 alusel moodustatud pingereas eespool olev taotlus. Kui taotlused on saanud pingereas võrdse koondhinde, eelistatakse taotlust, mis on § 22 lõike 2 punkti 1 alusel saanud kõrgema hinde; 4) kattuvuse korral võimaldab rakendusüksus pingereas tagapool taotlejale taotluse muutmist kümne tööpäeva jooksul, et jätta taotlusest välja kattuvad kilomeetrid. Kui taotleja taotlust muuta ei soovi, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. § 23. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele, rahuldatakse taotlused taotlusvooru eelarve ammendumiseni järgmiselt: 1) kui mitu taotlejat on esitanud taotluse sama transpordikoridori valge ala osa kohta, rahuldatakse taotlus § 22 lõike 6 alusel; 2) kui pingerida ei teki, kuna taotlejaid on üks, rahuldatakse taotlus, mis on saanud § 22 lõikes 5 nimetatud koondhindeks positiivse hinnangu. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule järgmist: 1) üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestus; 2) viide komisjoni otsusele (EL) 2025/2630 ja otsuse artikli 2 lõike 1 punktile a; 3) valge ala nimetus ja kilomeetripostide vahemik, kus üldise majandushuvi teenust pakutakse; 4) hüvitusmehhanism ning hüvitise arvutamise, kontrolli ja läbivaatamise parameetrid, sealhulgas mõistliku kasumi määra leidmise metoodika komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artikli 6 kohaselt; 5) ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord; 6) asjakohasel juhul kliimakindluse tagamise hindamise tulemuste põhjal taristu kliimakindluse tagamise tingimused ja kohanemismeetmed, kui need projektile kohalduvad. (3) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 24. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva määruse § 11 lõikes 5 nimetatud juhtudel ning juhul, kui taotlus on saanud § 22 lõikes 5 sätestatud lävendist vähem punkte. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 25. Taotluse osaline rahuldamine

(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve ammendumise tõttu. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 26. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 1 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest, kui: 1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi eeskirjadega; 3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega; 4) muudatust ei peeta põhjendatuks. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 21 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. Uute asjaolude ilmnemise korral on rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra. § 27. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse vähendamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) toetuse saaja on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas esitanud ebaõigeid andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist otsuses ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule võib rakendusüksus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse §-des 30 ja 32 sätestatud kohustusi; 2) kui ilmneb vastuolu riigiabi eeskirjadega. (3) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal saadud toetus osaliselt või täielikult tagastada.

7. peatükk Toetuse maksmise tingimused

§ 28. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel, järgides ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemist täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud kuludokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse sagedusega kuni üks kord kvartalis.

(5) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 80 tööpäeva. Rakendusüksus võib kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli ajal. § 29. Taristu valmiduse ja mobiilsideteenuse osutamise kontrollimine (1) Rakendusüksusel on õigus kaasata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taristu valmiduse ja mobiilsideteenuse osutamise kontrollimiseks, lähtudes kontrollimisel valdkonna heast tavast ja väljakujunenud kontrollipraktikast. (2) Rakendusüksusel on õigus kontrollida § 16 lõike 3 punktis 14 sätestatud tähtpäeva saabumisel, kas § 17 lõigetes 1 ja 4 sätestatud nõuded on täidetud ning saavutatud § 16 lõike 3 punktides 5 ja 6 nimetatud näitajad. (3) Kui toetuse andmise otsust on §-s 26 sätestatu alusel muudetud, lähtub rakendusüksus lõikes 2 nimetatud tähtpäeva asemel muudatuse otsuses sätestatud tähtpäevast. (4) Rakendusüksusel on lõikes 1 nimetatud kontrolli tegemiseks õigus nõuda toetuse saajalt dokumentatsiooni ja riskihindamise tulemusena projekti kohapeal kontrollida, veendumaks sidevõrgu valmimises ja ÜMPT teenuse osutamises määruses sätestatud tingimustel. (5) Kohapealse kontrolli korral teavitab rakendusüksus toetuse saajat kontrolli tegemise kohtadest ja ajakavast ning kontrolli läbiviimise metoodikast vähemalt 15 tööpäeva ette. (6) Kohapealne kontroll tehakse vajaduse korral koos toetuse saaja esindajaga. Tehnilised mõõtmised teostab rakendusüksus või TTJA, kes tagab kontrolliks vajalikud mõõteseadmed. (7) Rakendusüksus koostab esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta kontrollakti. (8) Lõikes 7 nimetatud aktis fikseerib rakendusüksus määruses sätestatud tingimustele mittevastavad nõuded ja muud selgunud mittevastavused, mille tõttu toetust ei maksta, ja annab toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (9) Puuduste kõrvaldamise järel kontrollib rakendusüksus mõistliku aja jooksul sidevõrgu valmidust uuesti. (10) Kui puuduseid ei kõrvaldata, on rakendusüksusel õigus teha toetuse tagasinõudmise otsus käesoleva määruse § 35 alusel.

8. peatükk Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ja kohustused

§ 30. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja täidab ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi ja tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu. (3) Toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud hanke läbi viima järgmiste nõuete kohaselt: 1) toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta korraldama ostumenetluse, lähtudes ühendmääruse § 11 lõigetest 4–10 ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest; 2) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on riigihanke rahvusvahelise piirmääraga võrdne või ületab seda, peab toetuse saaja seadma riigihanke alusdokumentides tingimuse, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. (4) Toetuse saaja on kohustatud lisaks ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 toodule:

1) tagama, et projekt viiakse ellu toetuse taotluse alusel, sealhulgas järgima taristu ehitamisel § 17 lõikes 1 loetletud nõudeid; 2) tagama, et hiljemalt 11 kuud pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu osutab vastavalt § 17 lõike 4 nõuetele mobiilsideteenust vähemalt üks 5G sagedusloa omanik; 3) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 4) taotlema rakendusüksuselt nõusolekut projekti muudatuste tegemiseks § 26 kohaselt; 5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetusega rajatud taristu ja selle sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ning hulgimüügitasandi võrguteenuse kulude ja tulude kohta; 6) esitama rakendusüksuse nõudmisel 15 tööpäeva jooksul andmed, mis võimaldavad rakendusüksusel kontrollida, et toetust on kasutatud vastavuses riigiabi reeglitega; 7) teavitama rakendusüksust ülemäärase hüvitise tekkimisest; 8) esitama andmed järelaruandes, mis võimaldab rakendusüksusel kontrollida, et toetust on makstud vastavuses komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artiklitega 5 ja 6; 9) maksma ülemäärase hüvitisena saadud hüvitise tagasi, kui ta on toetatava tegevuse elluviimise tulemusel saanud ülemäärast hüvitist; 10) maksma tagasi rakendusüksuse tagasinõutud toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks; 11) võimaldama audiitorile ja kontrolli tegevale isikule juurdepääsu kõikidele projektiga seotud andmetele ja dokumentidele; 12) teavitama rakendusüksust kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist; 13) informeerima rakendusüksust projekti elluviimist takistavatest olulistest asjaoludest ning kõikidest olulistest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest; 14) tagama projekti käigus soetatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise taristu kasuliku eluea jooksul; 15) säilitama projekti dokumentatsiooni kuni soetatud taristu kasuliku eluea lõpuni; 16) kandma taristu haldamise kulud; 17) muutma ehitatud taristu pärast rajamist avalikult kättesaadavaks; 18) täitma teavitamisega seotud kohustusi Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt; 19) järgima tegevuste elluviimisel keskkonnaalaseid õigusakte ja kliimakindluse nõudeid; 20) pakkuma käesoleva määruse § 32 kohaselt kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel sidemasti antenni paigalduskoha renditeenust ja hulgimüügitasandi võrguteenuse juurdepääsu; 21) tagama sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse juurdepääsu hinnakujunduse, mis võimaldab lairibaühenduse jaeteenuste pakkumist samamoodi nagu normaalse turukonkurentsiga piirkondades § 32 kohaselt; 22) tõendama, et sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse juurdepääsu eest küsitav hind on mõistlik, kuludele orienteeritud ja mittediskrimineeriv; 23) pakkuma sideettevõtjatele ja teistele huvitatud isikutele ammendavat ja mittediskrimineerivat juurdepääsu toetuse abil turutõrkepiirkondadesse rajatud passiivse sidevõrguga seotud ajakohasele teabele sellises vormingus, mis on laialdaselt kasutuses ning võimaldab juurdepääsu taotleval isikul saadud teavet masintöödelda; 24) esitama rakendusüksuse nõudmisel teavet üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestuse kohta järelaruannetes. (5) Hulgimüügitasandi võrguteenus on võrguteenuse pakkumine tagasiühenduse võrgu passiivses taristus, samuti võrguteenuse pakkumine toetuse taotleja ülekandevõrgu passiivses taristus, eesmärgiga osutada juurdepääsu toetuse abil rajatavale tagasiühenduse võrgu passiivsele taristule. (6) Passiivne taristu on aktiivsete komponentideta sidevõrk, mis koosneb füüsilisest taristust ja kaablitest, sealhulgas pimekiud ja vaskkaablid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.05.2014, lk 1) artikli 2 lõike 2 punktis 2. (7) Ülemäärane hüvitis on toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel saadav hüvitis, mis ei vasta komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artiklite 5 ja 6 nõuetele, lähtudes mõistliku kasumi määramisel otsuse artikli 6 lõikest 3.

(8) Taristu kasulik eluiga ehk olelusring tähendab taristu elemendi kasutamist alates selle kasutusele võtmisest kuni taristu elemendi lõpliku kõrvaldamiseni. Sõltumata toetuse saaja raamatupidamislikust amortisatsiooniperioodist, loetakse passiivse taristu minimaalseks kasulikuks elueaks üldjuhul kolmkümmend aastat, välja arvatud juhul, kui taristu hävib vääramatu jõu tõttu või selle edasine kasutamine on tehnilise ekspertiisi kohaselt ohtlik. (9) Kui toetuse saaja asutajate, nõukogu või juhatuse liikmete hulka kuulub mitu 5G sagedusloa omanikku või konkurentsiõigusliku valitseva mõju kaudu seotud isikut, on toetuse saajal kohustus rakendada asjakohaseid meetmeid konkurentsi kahjustava horisontaalse koostöö ja teabevahetuse ärahoidmiseks, sealhulgas organisatsiooni põhikirja ning juhtimis- ja kontrollorganite liikmeid silmas pidades. Toetuse saaja peab olema valmis tõendama, et: 1) toetuse saaja juhatuse ega nõukogu liikmed ei täida samal ajal sideettevõtjate juures ülesandeid, mis on otseselt seotud konkurentsiõiguslikult tundliku äriteabe töötlemisega või on kasutusele võetud organisatoorsed meetmed, mis võimaldavad vältida konkurentsiõiguslikult tundliku äriteabe sattumist juhtorgani liikmetele, kes täidavad samal ajal viidatud ülesandeid sideettevõtetes; 2) toetuse saaja organisatsioonis toimuv teabevahetus on piiratud ainult kavandatud legitiimse eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ning tingimuse täitmine on kontrollitav; 3) toetuse saaja juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes kehtib konfidentsiaalsuskohustus; 4) tõhusalt on välistatud, et sideettevõtjat esindav isik toetuse saaja juhatuses või nõukogus avaldaks oma tööandjale teavet, mis on saanud talle kättesaadavaks seoses ülesannete täitmisega toetuse saaja juures; 5) riigil on õigus määrata minimaalselt üks enda esindaja toetuse saaja nõukogusse. (10) Lõikes 9 nimetatud olukorra tõendamiseks on rakendusüksusel õigus nõuda toetuse saajalt vastavat dokumentatsiooni. Rakendusüksusel on õigus kaasata dokumentide kontrolliks Konkurentsiamet. § 31. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule on rakendusüksusel õigus: 1) kontrollida projekti elluviimist; 2) kontrollida projektiga seotud kulude kajastamist toetuse saaja raamatupidamises; 3) kontrollida toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas kontrollida projekti; 4) osaleda vaatlejana toetuse saaja projekti tegevuste elluviimist puudutavatel nõupidamistel ja koosolekutel; 5) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 6) teha muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktides ning määruses sätestatud toiminguid. (2) Rakendusüksus kohustub: 1) komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artikli 7 lõike 1 kohaselt vähemalt iga viie aasta järel ja ülesande andmise akti kehtivuse lõppemisel kontrollima, et ei oleks makstud ülemäärast hüvitist üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest; 2) ülemäärase hüvitamise ilmnemise korral nõudma ülemäärase hüvitise tagasimaksmist; 3) andma toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi; 4) esitama toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid rakendusasutusele; 5) teavitama rakendusasutust projektis tuvastatud rikkumistest; 6) säilitama riigiabi andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast.

9. peatükk Hulgimüügitasandi juurdepääs toetusega rajatud taristule

§ 32. Toetuse saaja õigused ja kohustused seoses sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujunduse ja juurdepääsu tingimustega (1) Toetuse saaja on kohustatud sätestama sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse tingimused ja hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujunduse viisil, mis on mittediskrimineeriv ja kuludele orienteeritud, järgides sealjuures põhimõtteid, et: 1) sidemasti antenni paigalduskoha renditeenus ja hulgimüügitasandi võrguteenus peavad tehniliselt võimaldama projekti raames turutõrkepiirkonnas mobiilsideteenuse pakkumist; 2) projekti raames pakutakse sidemasti antenni paigalduskoha renditeenust esimesed kümme aastat eelisjärjekorras võrdsetel tingimustel litsentseeritud 5G sagedusloa omanikele ja seejärel võrdsetel

tingimustel teistele sideettevõtjatele. Pärast kümne aasta möödumist pakutakse võrdsetel ja mittediskrimineerivatel tingimustel sidemasti antenni paigalduskoha renditeenust kõigile sideettevõtjatele kogu taristu olelusringi jooksul; 3) projekti raames pakutakse kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi võrguteenuse pakkumist kogu taristu olelusringi jooksul; 4) kuludele orienteeritud hinnakujundus lähtub taristu ehituse kuludest, taristu ja sellele juurdepääsu teenuste tõhusa haldamise kuludest ning selleks kasutatud kapitalilt arvestatud mõistlikust kasumist. Hinnakujundus peab tagama, et toetuse saaja poolt teenuse osutamisest saadav kogutulu ei ületaks teenuse osutamise netokulusid ja komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artikli 6 kohaselt arvutatud mõistlikku kasumit. Kasumit arvestatakse ainult toetuse saaja omafinantseeringult ehk erakapitalilt, arvestusbaasist arvatakse välja toetuse summa; 5) kuludele orienteeritud hinnakujundus peab tagama, et teenuse kulu ei sisaldaks selle teenuse osutamiseks mittevajalikke kulusid ja teenustele omistatakse ainult need kulud, mis on teenuse osutamiseks otstarbekad ja efektiivsed; 6) sidemasti antenni paigalduskohas võimaldatakse kümneks aastaks juurdepääs eelisjärjekorras 5G sagedusloa omanikele mittediskrimineerival viisil, sealjuures arvestades tulevikuvajadusi ja tagades 5G sagedusloa omanikele kõrguse üheksa meetrit sidemasti tipust; 7) toetuse saaja on kohustatud tagama, et toetuse abil rajatud sidemastides toimub antennide paigutamine ja positsioneerimine kõigi mobiilsideettevõtjate vahel võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõttel, arvestades käesoleva lõike punktis 6 sätestatud erisust. Antennide paigutamiseks eraldatakse sidemastides kõrgusvahemikud selliselt, et tagatud on erinevate mobiilsideettevõtjate vahel sama toetuse saaja ulatuses sarnased ja proportsionaalsed võimalused mobiilsideteenuse osutamiseks, kohaldades seejuures rotatsiooni põhimõtet. (2) Rotatsiooni põhimõte käesoleva määruse kontekstis tähendab, et mobiilsideettevõtja, kes kasutab ühes sidemastis kõrgemat positsiooni talle kättesaadavas kõrgusvahemikus, on kohustatud sama toetuse saaja rajatud teistes sidemastides kasutama madalamaid positsioone. Positsioonide jaotus peab olema kordamööda võrdne ja proportsionaalne toetuse saaja kogu toetuse abil rajatud taristu ulatuses. Lõike 1 punktis 6 sätestatud kõrgusvahemiku osas kohaldatakse rotatsiooni üksnes 5G sagedusloa omanike vahel samas punktis sätestatud ajavahemiku jooksul. (3) Toetuse saaja tagab kümne tööpäeva jooksul pärast taristu valmimist toetuse saaja määratud viisil taotluse esitanud sideettevõtjatele juurdepääsu toetuse abil rajatud passiivsele lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise. (4) Toetuse saaja tagab hulgimüügitasandi juurdepääsu ka sellistele taristu osadele, mida ei ole toetusest rahastatud, aga mida toetuse saaja kasutab, et võimaldada toetuse abiga rajatud taristule teenuse osutamist. (5) Toetuse abil rajatud taristul kehtivad järgmised maksimaalsed põhiteenuste hinnad ühes kalendrikuus ilma käibemaksuta: 1) sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse hind arvutatakse valemi „hind = üks euro korda renditava pinna kõrgus mastis“ järgi ning see saab olla maksimaalselt 100 eurot meetri kohta; 2) hulgimüügitasandi võrguteenuse hind kiule on 4,5 eurot ühe kilomeetri kohta; 3) sideseadmete konteineris aktiivseadmete hoiustamise hind on 10 eurot ühe püstikuühiku (U) kohta; 4) elektri tarbimise kulu tegelike kulude järgi. (6) Lõikes 5 sätestatud hinnad peavad kehtima vähemalt kolm aastat alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust. (7) Pärast lõikes 6 sätestatud ajavahemiku möödumist võib toetuse saaja tõsta hindu tarbijahinnaindeksi aastase kasvu alusel, kuid mitte rohkem kui kolm protsenti aastas. (8) Lisaks lõikes 5 sätestatud põhiteenustele tohib toetuse saaja pakkuda ka teisi ühekordseid lisateenuseid kulupõhise hinnaga. (9) Kui toetuse saaja on elektroonilise side seaduse § 45 alusel märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kellele on kehtestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel hulgimüügitasandi hinnad, kehtivad toetuse saajale maksimaalselt sätestatud hulgimüügitasandi hinnad järgmiselt: 1) toetuse abiga rajatud taristul kehtivad määruses sätestatud hinnad; 2) toetuse saaja omavahenditest rajatud taristul, mida kasutatakse teenuse osutamiseks tagasiühenduse võrku, kehtivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel reguleeritud

hinnad. Kui eespool nimetatud hindu ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsusega reguleeritud, peab hulgimüügitasandi hinnakujundus lähtuma käesoleva määrusega sätestatust. (10) Toetuse saaja rahuldab sideettevõtja esitatud taristule juurdepääsu taotluse ja võimaldab alustada selle kasutamist hiljemalt kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Taotlused rahuldatakse nende laekumise järjekorras. (11) Hulgimüügitasandi võrguteenuse juurdepääs passiivsele võrgutaristule, sealhulgas pimekiule, kaablikanalisatsioonile ja sidemasti antenni paigalduskoha renditeenusele, peab olema võimaldatud vastava võrgutaristu kasuliku eluea lõpuni. Juhul kui toetusega rajatud võrgutaristu uuendatakse või asendatakse enne selle kasuliku eluea lõppu, peab toetuse saaja jätkama taristule juurdepääsu võimaldamist kogu algse taristu puhul ettenähtud kasuliku eluea ajal. (12) Üheksa aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust on teistel Eestis registreeritud sideettevõtjatel õigus nõuda 5G sagedusloa omanikult juurdepääsu rändlusele toetuse abil rajatud tugijaama piires alates mobiilsideteenuse tegelikust käivitamisest määruse § 17 lõike 4 punkti 2 kohaselt, kui on tõendatud ja tagatud järgmised tingimused: 1) nimetatud juurdepääsuga tagab rändluse taotleja uudsed 5G-mobiilsideteenused, mida sellel ajahetkel teenust osutav 5G sagedusloa omanik mobiilsidevõrgus ei ole võimeline osutama; 2) lõikes 1 nimetatud teenuse pakkumisega seotud hüved lõppkasutajatele ületavad teenuse pakkumisega seotud kulud; 3) rändluse juurdepääsuga ei ohustata olemasoleva mobiilsidevõrgu turvalisust ning terviklikkust; 4) rändluse juurdepääsuga ei ohustata käesoleva määruse § 17 lõikes 4 loetletud kohustuste täitmist, mis on 5G sagedusloa omaniku poolt võetud. (13) Rändlus toetuse abil rajatud tugijaama piires käesoleva määruse kontekstis on tehniline ligipääs riikliku toetuse abil rajatud taristul olevale 5G sagedusloa omaniku raadiosidevõrgule, eesmärgiga osutada teenuseid juurdepääsu taotleva sideettevõtja klientidele. Selline ligipääs sisaldab: 1) antennisüsteeme ja nende teenindatavaid levialasid; 2) raadioüksuseid (RU/RRH) signaali vastuvõtmiseks ja edastamiseks; 3) alussagedusüksuseid (BBU/DU/CU) või nende funktsioone täitvaid seadmeid signaalitöötluseks. (14) Üheksa aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust on teistel sideettevõtjatel õigus esitada juurdepääsutaotlus võrgu aktiivseadmete kasutamiseks 5G-teenuste osutamiseks alates hetkest, kui 5G sagedusloa omanik on teenuse osutamist alustanud ning riigis on muutunud kättesaadavaks aktiivseadmete jagamise tehnoloogia, näiteks mitme operaatori raadiosidevõrk (MORAN) või mitme operaatori tuumikvõrk (MOCN). Nimetatud õigus kehtib järgmistel tingimustel: 1) juurdepääsu taotleja on tõendanud, et nimetatud juurdepääsuga tagab taotleja uudsed teenused, mida sellel ajahetkel teenust osutav 5G sagedusloa omanik sidevõrgus ei võimalda; 2) nimetatud teenuse pakkumisega seotud hüved lõppkasutajatele ületavad teenuse pakkumisega seotud kulud; 3) juurdepääsu võimaldamisega ei ohustata olemasoleva sidevõrgu turvalisust ja terviklikkust; 4) nimetatud juurdepääsu andmisega ei ohustata käesoleva määruse § 17 lõikes 4 loetletud kohustuste täitmist, mis on 5G sagedusloa omaniku võetud; 5) kulud juurdepääsu võimaldamisega on juurdepääsu taotleja kanda. (15) Kui toetuse saaja pakub peale hulgimüügitasandi sideteenuste ka lõppkasutajatele mõeldud jaeteenuseid, peavad juurdepääsu taotlevad sideettevõtjad saama kasutada vähemalt 50 protsenti toetusega rajatud passiivse taristu mahust. (16) Kui toetuse saaja pakub peale hulgimüügitasandi võrguteenuste ja sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ka lõppkasutajatele mõeldud jaeteenuseid, peab ta pidama jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste kohta eraldiseisvat raamatupidamisarvestust komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artikli 5 lõike 5 kohaselt ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud toetusega ehitatud taristu käitamisega. (17) Toetusega määratud juurdepääsu tagamise tingimused ja kohustused kehtivad ka taristu omaniku, operaatori või muu asjaosalise vahetumise korral. (18) Toetusega ehitatud taristul hulgimüügitasandi võrguteenusele ja sidemasti antenni paigalduskoha renditeenusele juurdepääsu ja hinnakujunduse kohustused ja tingimused kehtivad ka taristu omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral.

(19) Toetusega ehitatud taristule määratud eraldiseisvad raamatupidamisarvestuse hoidmise kohustused ja tingimused ning ülemäärase hüvitise tagasimakse kohustused kehtivad ka taristu omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral. § 33. Toetuse saaja hulgimüügitasandi juurdepääsu kohustuste täitmise kontroll ja järelevalve (1) Käesolevas peatükis toetuse saajale ja temaga toetuse taotlemise kaudu seotud 5G sagedusloa omanikule pandud kohustuste ja tingimuste täitmist kontrollib projekti abikõlblikkuse perioodi lõpus kümne aasta jooksul rakendusüksus, kes vajaduse korral kaasab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti. (2) Pärast kümne aasta möödumist projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest lahendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toetuse abil rajatud taristule hulgimüügitasandi juurdepääsuga seotud vaidlusi ning teostab järelevalvet käesolevas määruses sätestatud juurdepääsu- ja hinnastamistingimuste täitmise üle. (3) Lõike 2 ülesannete täitmisel on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus kasutada talle seadusega, sealhulgas elektroonilise side seadusega, antud pädevusi ja teha ettekirjutusi, et tagada juurdepääsu tingimuste täitmine taristu kasuliku eluea jooksul.

10. peatükk Aruannete esitamine

§ 34. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna kaudu projekti lõpparuande. (2) Projekti lõpparuandes kajastatakse: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi ja number ning toetuse saaja nimi; 2) projekti aruandeperiood; 3) käesoleva määruse § 9 lõikes 2 nimetatud tulemus- ja väljundnäitajad; 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele; 5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta. (3) Lõpparuandes kajastatakse lisaks lõikes 2 sätestatule toetuse saaja hinnang strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja aluspõhimõtete hoidmisele vastavalt taotluses lubatule. (4) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul pärast lõpparuande saamist, kas lõpparuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (5) Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemise korral annab rakendusüksus toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. (6) Toetuse saaja on kohustatud esitama rakendusüksusele projekti järelaruande alates projekti abikõlblikkuse lõppemisest järgmiste tähtaegadega: 1) 11 kuu möödumisel; 2) regulaarselt iga viie aasta tagant kümneaastase perioodi jooksul; 3) rakendusüksuse päringu nõude korral kümne kalendripäeva jooksul. (7) Projekti järelaruandes kajastatakse: 1) 5G sagedusloa omaniku raadiovõrgu planeerimistarkvaraga koostatud simulatsioon toetuse abil rajatud sidemasti kaudu tagatava leviala ja mobiilsideteenuse kvaliteedi kohta; 2) teave üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestuse kohta; 3) andmed, mis võimaldavad kontrollida, et toetuse saajale ei ole makstud ülemäärast hüvitist, nagu on sätestatud komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artiklites 5 ja 6. (8) Rakendusüksus kontrollib kümne tööpäeva jooksul pärast järelaruande saamist, kas järelaruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

(9) Kui järelaruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemise korral annab rakendusüksus toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. (10) Kui järelaruandes esinevaid puudusi ei kõrvaldata ning puudused on seotud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisega või järelaruande puuduste tõttu ei ole võimalik tuvastada, kas toetuse saaja täidab määruses ettenähtud korras üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannet, on rakendusüksusel õigus algatada toetuse tagasinõudmine §-s 35 sätestatu kohaselt.

11. peatükk Toetuse ja ülemäärase hüvitise tagastamine

§ 35. Toetuse ja ülemäärase hüvitise tagasinõudmine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. (2) Rakendusüksus nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui: 1) ilmnevad asjaolud, mille korral oleks jäetud taotlus rahuldamata; 2) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 3) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimusi; 4) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruannete menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil; 5) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. (3) Kui tuvastatakse ülemäärane hüvitis komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artikli 7 tähenduses, nõuab rakendusüksus toetuse saajalt kogu ülemäärase hüvitise tagastamist komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 artikli 7 lõike 4 alusel. (4) Rakendusüksus põhjendab toetuse või ülemäärase hüvitise tagasinõudmise määra toetuse või ülemäärase hüvitise tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses. Rakendusüksus arvestab toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel hea halduse tava põhimõtteid. (5) Lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- ja pankrotimenetlust reguleerivate sätete alusel. (6) Lõike 2 punktis 5 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse toetuse tagasinõudmise otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub toetuse tagasinõudmise otsus süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. (7) Ebaseadusliku riigiabi korral lähtutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust. (8) Toetuse või ülemäärase hüvitise tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) otsuse tegija nimi; 2) toetuse saaja nimi ja registrikood; 3) projekti nimi ja number; 4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus; 5) tagasinõutava toetuse või ülemäärase hüvitise summa; 6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev; 7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi; 8) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta. (9) Kui toetuse saaja täidab osaliselt määruses sätestatud ja talle pandud kohustusi, on rakendusüksusel kaalutlusõigus tagasinõutava toetuse suuruse kohta, rakendades proportsionaalsuse põhimõtet. (10) Kui toetuse saaja ei ole projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates üheteistkümne kuu jooksul taganud mobiilsideteenuse osutamist vastavalt § 17 lõike 4 nõuetele ning saavutanud taotluse

rahuldamise otsuses määratud katvuse ulatusest vähemalt 90 protsenti, rakendab rakendusüksus proportsionaalselt rikkumise ulatusele toetuse tagasinõudmist. (11) Kui toetuse saaja ei ole projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust alates üheteistkümne kuu jooksul taganud mobiilsideteenuse osutamist vastavalt määruse § 17 lõike 4 punktis 1 nõutule, rakendab rakendusüksus proportsionaalselt rikkumise ulatusele toetuse tagasinõudmise otsuse. Rakendusüksus arvestab toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel hea halduse tava põhimõtteid. (12) Toetuse saaja peab maksma toetuse või ülemäärase hüvitise tagasinõudmise otsuses nimetatud tagasimakstava toetuse või ülemäärase hüvitise tagasi § 35 lõike 8 punktis 6 sätestatud tähtpäevaks. (13) Kui toetus nõutakse tagasi täies ulatuses, tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. (14) Rakendusüksus edastab toetuse või ülemäärase hüvitise tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 36. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (2) Rakendusüksuse tehtud otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus. Kui rakendusüksuse otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusasutus, esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler

1

Justiits- ja digiministri määruse

„Peamistel transpordikoridoridel

5G tagamise toetuse andmise

tingimused“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Ettepanekutega arvestamise tabel

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamine/mittearvestamine ja põhjendus Rahandusministeerium

§ 11 lg 4 p 1: eelnõu kohaselt ei toetata „rajatava elektroonilise sidevõrgu

haldamisega seotud tegevusi“. § 2 kohaselt on üldist majandushuvi pakkuvaks

teenuseks vajaliku taristu rajamine, haldamine ja käitamine. Teeme ettepaneku

täiendada § 11 lg 4 punktis 1 teksti, lisades, et ka sidevõrgu käitamisega

seotud tegevusi määruse alusel ei toetata. Seletuskirjas (lk 8, teine lõik; lk 9

viimane lõik) on nii ka kirjas. Selline täiendus on kooskõlas ka § 11 lõikega 1,

mille kohaselt antakse toetust projektile, mille raames viiakse ellu taristu

rajamine.

Arvestatud.

§ 11 lõige 4 punkt 1 lisatud sõna „käitamisega“.

§ 11 lg 5: kirjas on, et toetust ei anta projektile, kui tegevustega on alustatud

enne toetuse taotluse esitamist. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 lõikes 7

viidatud komisjoni otsuses sellist nõuet (nn riigiabi ergutava mõju nõue) ei

ole, kuid meetmes võib muidugi sätestada karmimaid tingimusi kui on

komisjoni otsuses.

Teadmiseks võetud.

Nõue tuleneb Euroopa Komisjoni teatisest „Suunised lairibavõrkude jaoks

antava riigiabi kohta“ (2023/C 36/01), mille kohaselt peab riigiabil olema

ergutav mõju.

§ 16 lg 3 p 16: punkti 16 sõnastusest ei tule selgelt välja, kes peab andma

kinnituse projektiga saavutatava 5G osutamisega seotud kulude kandmise

kohta järgneva 10 aasta jooksul. Seletuskirjas (lk 13, p 16) on kirjutatud, et

omavahendid 5G-mobiilsideteenuse kulude katmiseks peavad olema teenuse

osutaja(te)l. Kui see nii on, siis oleks vajalik seda täpsustada ka eelnõus.

Arvestatud.

Täiendatud § 16 lõike punktide 3 ja 16 sõnastusi.

§ 31 lg 2 p 6: kirjas on, et rakendusüksus peab säilitama riigiabi andmisega

seotud dokumente vähemalt 10 aastat pärast projekti abikõlblikkuse lõppu.

Juhime tähelepanu, et vastavalt komisjoni otsuse artikkel 8 lõikele 3 on

Arvestatud.

Sätestati kohustus alates taotluse otsuse tegemise kuupäevast.

2

dokumentide säilitamiskohustus 10 aastat abi andmise (s.o abi andmise otsuse)

kuupäevast, kuid meetmes võib muidugi sätestada ka pikema perioodi.

Osast 3 (lk 29) tuleks kustuda (viimasena kirjas olev) viide komisjoni

20.11.2011 otsusele, kuna nimetatud otsus enam ei kehti.

Arvestatud.

Eelnõu § 22 lg 6 p 1: viimane sõna peaks olema „koondhindele“ (praegu on

„koonhindele“).

Arvestatud.

Eelnõu § 34 lg 10: teksti tuleks täpsustada, et see oleks kooskõlas eelnõu

muudes sätetes toodud teksti ja komisjoni otsusega, näiteks järgmiselt „Kui

järelaruandes esinevaid puudusi ei kõrvaldata ning puudused on seotud üldist

majandushuvi pakkuva teenuse osutamisega või järelaruande puudustest

tulenevalt ei ole võimalik tuvastada, kas toetuse saaja täidab määruses

ettenähtud korras üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannet, on

rakendusüksusel …“.

Arvestatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 9 paragrahvi pealkirjas nimetada ka väljund- ja tulemusnäitaja

Arvestatud.

§ 12 lg 2 p 4 ehitusprojekte ei auditeerita, kas on mõeldud ehitise auditit?

Arvestatud.

Parandatud sõnastus „ehitise“.

§ 14 lg 3 ei ole vajalik, see tuleneb juba ühendmääruse § 8 nõuetest

Arvestatud.

§ 15 lg 1 EMTAK-ile viidata: justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse

nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse

tegevusalade klassifikaator (EMTAK)

Arvestatud.

3

Eelnõu § 16 l3 p 3 - sätestatakse, et "kõigi Eesti 5G sagedusloa omanike

allkirjaõiguslike isikute kirjalikud kinnitused". Kas see tähendab: ühe ettevõtte

kõikide allkirjaõiguslike isikute kinnitused või iga sagedusloa omaniku ühe

allkirjaõigusliku isiku kinnitus on piisav? Palun täpsustada.

Arvestatud.

§ 16 lg 3 p 17 kaaluda palun ümber sõnastamist: kliimakindluse hinnang

taristu investeeringute puhul, mille kavandatud eluiga on rohkem kui viis

aastat, vastavalt ühendmääruse lisa 3 B-osale;

Arvestatud

§ 16 lg 3 p 23 § 30 lg 9 teist korda viidata, praegu on segane, mis lõikest 9 on

jutt

Arvestatud.

Täiendatud § 30-ga.

§ 16 lg 4 viidata projektile analoogselt §-ga 1 eesti keeles.

Arvestatud.

§ 17 lg 7 sobib pigem 1. peatüki mõistete juurde?

Teadmiseks võetud.

Kustutada eelnõu § 17 lg 8 p 6, kuna see dubleerib kliimakindlusega seotud

sätteid.

Teadmiseks võetud

§ 17 lõige 8 punkt 6 on Kliimaministeeriumi varasemalt antud sisend.

Liigutada Eelnõu § 17 lg 8 p 7 pigem toetuse saaja kohustuste alla.

Teadmiseks võetud

Süsteemsuse huvides on asjakohane hoida kõik keskkonna- ja

kliimanõuded ühes paragrahvis (§ 17 lg 8)

Soovitame lisada eelnõu §18 juurde sätte taotlusvooru avamiseks vooru

eelarve sätestamise kohta. Arvestatud

Nii eelnõus kui seletuskirjas §19 lg3: "Taotlusvooru tähtpäevaks", ettepanek

sõnastada "Taotlusvooru tähtajaks".

Arvestatud

Eelnõu § 22 lg 6 punkti 1 täiendada järgmiselt: moodustatakse menetluses

olevatest taotlustest pingerida vastavalt § 22 lõikes 4 saadud koondhindele.

Pingerida saab moodustada vaid siis, kui menetluses on samal ajal taotlused,

mis sisaldavad samu transpordikoridore. Tegemist on jooksva taotlusvooruga,

mistõttu esitatakse taotlusi erinevatel aegadel ja pingerida ei teki.

Arvestatud osalisel.

Ettepankus esitatud sõnastuses ei täiendatud. Mudueti § 22 lõike 6

puntkide järjestust ja punktis 1 öeldakse: „kui sama kilomeetripostide

vahemiku kohta on varem tehtud taotluse rahuldamise otsus, jäetakse

hilisem taotlus samas ulatuses rahuldamata ja pingerida ei moodustata“

4

Eelnõu § 22 lg 6 punkt 3 on üleliigne, kuivõrd olukorras, kus varem on samale

kilomeetripostide vahemikule antud toetust, kohaldame punkti 4 ehk palume

uuest (hiljem esitatud) taotlusest see välja võtta. Seega see punkt välja võtta.

Arvestatud osaliselt

§ 22 lõiget 6 on tervikuna ümber struktureeritud, et tagada selge

menetlusloogika jooksva taotlemise tingimustes (sh arvestades RTK

sisendit § 22 lõike 6 punkti 1 kohta).

Eelnõu § 24 - taotlus jäetakse rahuldamata ka siis, kui ta on saanud § 22 lg 5

seatud lävendist vähem punkte.

Arvestatud

Eelnõu § 29 lg 10 viide ühendmääruse § 35 ei ole õige. Kui soov on viidata

ühendmäärusele, siis on asjakohane § 34, mis sätestab finantskorrektsiooni

(tagasinõude) alused. Või kui on mõeldud siin viidata meetme määruse enda

§-le 35, siis tuleb ühendmäärus kustutada ja jätta vaid § 35. Palun kontrollida

ja teha vajalik muudatus.

Arvestatud

eelnõu § 31 lg 2 näeb ette vähemalt iga 5 aasta järel kontrolli, et ei oleks

makstud liigset hüvitist üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest;

seletuskiri räägib vähemalt iga 3 aasta järel.

Soovitus: valida üks sagedus (soovitavalt määruse § 31 lg 2 järgi 5 aastat, mis

on kooskõlas Komisjoni otsuse art 7 lg 1-ga) ning parandada seletuskiri. Kui

järgitakse 3 aastat, tuleb vastav muudatus teha ka määruses ja põhjendada

Arvestatud

§ 31 lg 2 p 6 – dokumentide säilitamise kohustus algab taotluse rahuldamise

otsusest (üldise majandushuvi Komisjoni otsus art 8 lg 3)

Arvestatud.

Sätestati kohustus alates taotluse otsuse tegemise kuupäevast.

Seletuskirja § 22 ja Lisas 2 Hindamiskriteeriumid on nimetatud "abikõlblike

kulude arv", ettepanek sõnastada abikõlblike kulude summa.

Arvestatud.

Seletuskirjas § 28 osas on välja toodud kogu ühendmääruse § 27. Palun see

eemaldada, kuivõrd kõik antud paragrahvi lõiked ei ole asjakohased: toetust

makstakse vaid tekkinud ja tasutud kulude alusel (ühendmääruse § 27 lg 1

punkti 1 alusel). Seega ei ole asjakohane viide ühendmääruse § 27 lg 1

punktile 2, lõikele 2 jne. Pigem tekitab segadust toetuse saajatele.

Arvestatud.

Seletuskirja lk 30 "Tegemist on sidetaristu rajamisega, mistõttu peab taotleja

analüüsima DNSH-põhimõtte järgimist taristu rajamisel vastavalt määruse §

17 lõike 7 punktile 7 ning vajaduse korral hindama kliimakindlust vastavalt §

Arvestatud

5

30 lõikes 4 sätestatule."

Ettepanek kustutada see lõik seletuskirjast. Lause on eksitav ja vigase viitega.

Lause võib jätta mulje, et taotleja peab koostama DNSH hinnangu, kuid seda

ei ole vaja. Kliimakindluse hindamise peab samas kindlasti tegema vastavalt §

16 lg 3 p 17, mitte vajadusel.

Riskihindamise tabelis on ekslik viide: Esineb paragrahvi eksitus: ühes kohas

on kirjas, et „Määruse § 12 lg 5 eesmärk on minimeerida Lairiba suuniste p

5.1.2 riski…“, kuid sama mõte on teisal õigesti seostatud § 11 lg 5-ga

(alustamise keeld/era-investeeringute asendamine).

Arvestatud

Regionaalministeerium

Seetõttu soovitame punkte omistada selliselt, et punktiskoor soosiks kõiki

maakondi väljaspool Harju- ja Tartumaad, kusjuures asjakohane on lisaks

kaaluda idapiiriäärsete alade eeliskohtlemist.

Arvestatud.

Punktiskaalat muudeti.

Palume ka täpsustada toetuse taotlemise ja hindamise protseduuri. Paragrahv

18 lõike 1 järgi toimub toetuse taotlemine jooksvalt. Sellega on vastuolus § 19

lõige 3, mis viitab taotlusvooru tähtpäevale.

Arvestatud.

Täpsustatud § 19 lg 3 sõnastust. Lisatud „Lõikes 2 nimetatud tähtpäevaks

esitamata…“

Paragrahv 23 lõike 6 punktis 1 viidatakse pingereale, mis moodustatakse

taotlusele antavate hinnete põhjal. Juhime tähelepanu, et jooksva taotlemise

puhul ei võrrelda taotlusi omavahel, vaid ainult hindelävendiga. Samuti

puudub jooksva taotlemise korral taotlusvooru tähtpäev ning taotlusi

menetletakse ja rahuldatakse laekumise järjekorras. Sama valge ala kilomeetri

kohta esitatud taotluse puhul on võimalik eelistada ainult varem taotluse

esitanut.

Teadmiseks võetud.

§ 23 lõike 6 punktis 1 viidatud pingerida on vajalik, et juhul kui jooksvas

taotluses esitatakse paralleelselt kaks taotlust sama valge ala lõigu kohta,

oleks selge menetluskäik, milline taotlus toetust saab.

Juhime ka tähelepanu, et lisas 1 on Tallinn-Tapa raudteeliin märgitud kui

transpordikoridor, millel esineb lõike, mis asuvad 50 km raadiuses Eesti

Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisest riigipiirist, millest tingituna

võib neis esineda probleeme 5G lairiba teenuse osutamisel sideettevõtjate

poolt. Tallinn-Tapa lõigul sellist olukorda ei eksisteeri, mistõttu pole põhjust

ka lisas toodud täiendavateks sammudeks.

Arvestatud

Eesti Info- ja Telekommunikatsiooni Liit

6

5G sagedusloa omaniku mõiste täpsustamine seletuskirjas

„5G sagedusloa all mõeldakse 5G sagedusala jaoks Eesti riigi poolt määratud

sagedusvahemikesse TTJA poolt väljastatud iseplaneeritavaid sageduslubasid

sideettevõtjatele, kelleks on Eestis Telia Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Elisa Eesti

AS, määruses nimetatud kui „5G sagedusala omanik“,

Arvestatud.

Teenuse kvaliteedinõuete kontrollimise/mõõtmise metoodika täpsustamine

seletuskirjas

Ettepanek: lisada seletuskirja eraldi alapeatükk „Teenusekvaliteedi hindamise

metoodika“, mis

sisaldab järgmist:

1) mõõtmiskohtasid ja profiiile, sh maastiku ja objektide mõju arvestamine;

2) tipptunnitingimuste ja koormusinfo lähteinfo;

3) latentsuse mõõtmine – millise referentssõlmeni, millist protokolli või

tehnilist standardit kasutades;

4) kiirusemõõtmine – kasutatav tehnoloogia kokkulepitud eelnevalt 5G

sagedusloa omanikega;

5) kordusmõõtmiste korraldus ja tingimused, tulemuste vaidlustamise kord.

Arvestatud osaliselt.

Lisatud määruse paragrahvi § 29 lõikesse 1 täiendus „….lähtudes kontrolli

teostamisel valdkonna heast tavast ja väljakujunenud kontrollipraktikast.“

Määruse seletuskirja on lisatud selgitus, et § 29 lõike 1 viide heale tavale ja

praktikale tähendab kontrolli teostamisel BEREC-i (Body of European

Regulators for Electronic Communications) suuniste ja teiste

rahvusvaheliselt tunnustatud sidevaldkonna standardite aluseks võtmist või

muid väljakujunenud valdkonna praktikaid.

Lõige 1 võimaldab rakendusüksusel kaasata TTJA kontrolli tegemisse.

Isegi kui TTJA-d ei kaasata, tuleb järgida valdkonna hea tava ja praktikat

kontrolli teostamisel. Täiendus viitega 'heale tavale ja praktikale' tugineb

muuhulgas BEREC-i (Body of European Regulators for Electronic

Communications) suunistele, mis reguleerivad lairibaühenduse kvaliteedi

(Quality of Service) mõõtmist. Kuna TTJA on BEREC-i liige ja osaleb

nende metoodikate väljatöötamisel, on tagatud, et kontrollmõõtmised

viiakse läbi vastavalt Euroopa parimatele praktikatele, mis arvestavad nii

tipptunni koormust kui ka statistilist usaldusväärsust.

Teenuse kvaliteedi mõõtmise üksikasjalik kirjeldamine seletuskirjas ei ole

otstarbekas, kuna mõõtmismetoodika peab olema piisavalt paindlik, et

arvestada konkreetse asukoha tehnilisi eripärasid ja välismõjusid- näiteks

mobiilside levi puhul tuleks ka defineerida ilmastikuolud (vihm mõjutab

mobiilside kvaliteeti), tipptunni tingimuste defineerimisel tuleks tipptunni

lähteinfo registreerida erinevalt iga 5G sagedusloa omaniku kohta, mis võib

erinevate koridoride lõikes veel omakorda erineda iga operaatori kohta.

Samuti aitab kontrolli paindlikus arvestada nende asukohtadega, mis

7

asuvad Eesti idapiirist vähem kui 50 km kaugusel, kus võib, aga ei pruugi,

olla teenuse osutamise häireid idanaabrist tulenevalt. Seetõttu on

praktilisem toetuda TTJA pädevusele igat olukorda individuaalselt hinnata.

Taristu valmiduse ja mobiilsideteenuse osas kontrolli läbiviimise täpsustamine

Seletuskirjas

Eelnõu § 29 reguleerib kohapealse kontrolli tegemist mõõtmistega. Teeme

ettepaneku lisada

eelnõu seletuskirja mõõtmiste kohta täiendava lause, et valitud mõõtja peab

olema

litsentseeritud, mõõtmiseks kasutatav tehnoloogia eelnevalt 5G sagedusloa

omanikega läbi

räägitud ja kooskõlastatud.

Arvestatud osaliselt.

Määruse § 29 lõiget 5 on täiendatud kohustusega teavitada toetuse saajat 15

tööpäeva ette ka kontrolli läbiviimise metoodikast ning lõiget 6 on

korrigeeritud, sätestades, et tehnilised mõõtmised teostab rakendusüksus

või TTJA, kes tagab ka nõuetekohased mõõteseadmed.

Kuna kontrolli teostab eelduslikult riiklik regulaator (TTJA), on tagatud

mõõtmiste tehniline sõltumatus ja usaldusväärsus ilma vajaduseta

metoodikat igakordselt täiendavalt kooskõlastada. Toetuse saajale tagatakse

kontrolliprotsessi läbipaistvus läbi varajase teavituse, mis sisaldab

ülevaadet kasutatavast tehnoloogiast ja tulemuste tõlgendamise

põhimõtetest, võimaldades seeläbi poolte vahelist tehnilist dialoogi ja

operatiivset kontrolli läbiviimist.

Toetuse saaja täpsustamine seletuskirjas

Toetuse saajad on elektroonilise side taristu arendamise või sideteenuste

osutamisega tegelevad organisatsioonid, kes taotlevad vastavat toetust ning

kelle taotlus rahuldatakse

Arvestatud.

Juurdepääsu rändlusele ja aktiivseadmete jagamise nõuete välja jätmine

Kaaluda eelnõu § 32 lõigete 12-14 eelnõust välja jätmist.

Ei arvestatud.

Juurdepääsu rändlusele ja aktiivseadmete jagamise nõuded (§ 32 lg 12–14)

tulenevad lairiba riigiabi suunistest ja on vajalikud taristu tehnoloogilise

neutraalsuse tagamiseks. Määrus sätestab nende nõuete rakendamiseks

eeltingimused, nt rändluse taotleja peab tõendama, et ta pakub uudseid 5G

teenuseid, mida olemasolev sagedusloa omanik ei suuda osutada ning

tagama, et juurdepääs ei ohusta võrgu turvalisust ega määruses sätestatud

kvaliteedikohustuste täitmist. Kuna nõuded rakenduvad vaid juhul, kui

passiivne juurdepääs ei ole eesmärgi saavutamiseks piisav ning teenuse

osutamine toimub turutingimustel, on tagatud tasakaal investeeringute

kaitse ja valgetel aladel konkurentsi soodustamise vahel.

8

Konkurentsiamet

Toetab eelnõu eesmärke ja § 30 lg 9 sätestatud meetmeid konkurentsi

kahjustava teabevahetuse ärahoidmiseks. Rõhutab tegeliku kontrolliprotsessi

olulisust.

Teadmiseks võetud.

Corle OÜ

Näeme Teie poolt kavandatavas meetmes keerukust ning ohte, mis tuleneb

sellest, et meetmes osalemine sõltub kolmest telekomi eraettevõttest. Nende

ettevõtete subjektiivsest seisukohast sõltub, kes saab meetmel osaleda, seega

sisuliselt antakse neile väga suur mõju, mis võib piirata riigile parima

lahenduse leidmist.

Taotlemise tingimusi leevendatud. Muudetud, et kolme 5G sagedusloa

omaniku asemel on vajalik ainult ühe 5G sagedusloa omaniku kinnitus

teenuse osutamiseks. Teistele mobiilside ettevõtjatele, sh 5G sagedusloa

omanikele, tuleb tagada hulgimüügi juurdepääs vastavalt määruses

sätestatud tingimustele.