Sissejuhatus.
On rõõm tõdeda ja tutvuda hulga kvaliteetse ja tänapäevase eesti konteksti teadusuuringutega, mida see ÜRP siin koondab.
Seda ettepanekut tõukab tagant peamiselt kurbus, et ega see kvaliteetne töö ei tavatse lõpetada tolmu koguvana riiulis, vaid et see töö saaks maksimaalse rakenduse ja teadvustatavuse.
Ühtlasi soov märkida ära, et enne kui ÜRP_2050 ära kehtestatakse, et selle ÜRP kooste ajal on toimunud TAI töövahendi ilmumine, mida kui töövahendit tasuks läbi kaalutleda. See on veel uus ja naiivne (nagu AI arendaja Martin Ruubel hästi oma artiklis edastab), on ebatäpne kuid kindlasti mitte täiesti kasutu töövahend.
A. Soovitus autorite retsensioonide kaasamisele.
Mida teha ÜRP_2050 puhul võrreldes ÜRP_2030-ga teisiti, suurendamaks teadvustatavust?
Iga töögrupi liikmele, eri eriala esindajale, tasuks esitada valminud dokumendi osas lihtne kontrollküsimusik näitena, koguda vastused kokku ja lisada ÜRP lisana. Üks asi on kaasata avalikku arvamust, aga soovitan kaasata ka ÜRP-dega kõige lähemalt seotud olnud ekspertide asjatundlikku ja kokkuvõtvat arvamust ÜRP töö osana.
Isegi kui sellest kontrollküsimustikust miski ei jõua lõppversiooni, siis jääb see retsensiooniks tulevikus tagasivaates tehtavale analüüsile. See miski praktiline osa ÜRP_2030 dokumendi autorite kommentaaridest, mida mina näiteks ÜRP_2030 võrreldes ÜRP_2050 analüüsides puudust tundsin. Hea teoreetiline teos on alati teooria koos kommentaaridega, nii nagu olulisemate teoste olulisemad kordustrükid seda on. Kommentaarid katavad teose kirjutamise aja konteksti, teosega saavutatava tuleviku loodavat konteksti ning vaatleja tulevikus võrdleb neid kaht kontektsti tulevikus aset leidva oleviku tegeliku kontekstiga. Ainult nii on võimalik kontekstist õppida, selmet korrata ajalugu oma vigadega.
Soovitan laiendada kontrollküsimustiku liikmeid ka eelmise ÜRP_2030 töögrupist kaasatuna. Tagasivaatav konstruktiivne kriitika asjassepühendunud ekspertidelt peaks olema iga järgneva ÜRP lähtematerjal. Tõenäoliselt on see töögrupis ka tehtud, kuid see võiks olla koondatuna kokku algmaterjalideks või lõppretsensiooniks, mis aitaks tulevikus tagasivaatena edasi.
Näide kontrollküsimustikust:
1. ÜRP_2030 võrdlus, toonastelt töögrupi liikmete tagasisidena.
a. Mis jäi tookord ÜRP_2030 juures välja, mida nüüd arvate oleks siis pidanud lisama?
b. Mida ÜRP_2050 juures vältida, mis oma eesmärki ei täitnud ÜRP_2030 juures?
c. Mis prognoosid ÜRP_2030 juures tuua täna ÜRP_2050 jaoks eriliselt esile?
2. ÜRP_2050 analüüs, praeguste töögrupi liikmetelt tagasisideks.
a. Mis rõhuasetust tuleks täiendada, arvestades kogunenud uuringuid ja ÜRP versiooni?
b. Mida on vaja ÜRP_2050 puhul veel andmetena seirata, analüüsida?
c. Muud ettepanekud lõppversioonile.
See on puhtalt kollegiaalselt inspiratsioonina lisatud, iga töögrupi liige võiks iseenesestmõistetavalt oma ülesehituses seda oma nägemuses esitades analüüsida. Ja arvestades liikmete nõusolekuga kas seda teha.
Kuidas suurendada ÜRP_2050 dokumendi teadvustatavust?
Igal seadusel on omad rakendussätted. Parafraseerides seadusloomet, väidan, et kui planeering, eriti üldplaneering, oma sisult jääb üksnes olukorra konstanteerimise faasi, siis see planeering ei rakendu. Iga planeering, mis adresserib ära rakendusliku eesmärgi, olgu ükskõik kuivõrd kontekstivaba oma eesmärgi saavutatavusega, paneb mahuka olukorra ja seoste konstanteeriva analüüsi tööle. See rakenduslik eesmärk, mis on ehitatud konstanteeriva töö peale, ongi rakendussäte, suurusjärgu võrra tõenäolisem, et planeering muutub oluliselt teadvustatavalt rakenduslikuks.
Esitan järgmise nägemuse, ettepaneku B, ÜRP_2050 rakenduslikkuse suurendamiseks. See võiks omada ka lisafuktsiooni, mis läbi ÜRP_2050 kehtivuse aja, seda täiendaks, mõtestada võimaldaks.
B. Ettepanek ÜRP_2050 arendada edasi rakenduse portaali keskkonnaks.
Eestile on kombeks - üks ÜRP korraga : ) Planeeringute lähteülesande andmekorje simulaator – PLA vms.
ÜRP_2050 raames luua rakendus, kuhu on kokku koondatud MaRu poolt reaalajas kogutavad avalikud andmed omavalitsuse põhiselt. Mastaabid vastavalt eesmärgi sätetele, näiteks järgmiselt. Lähteülesande andmekogumina. Kui alustatakse maakonnaplaneeringuga, siis maakonna põhised. Kui üldplaneeringuga, siis omavalitsuse põhised. Kui detailplaneeringuga, siis asumi põhised.
Garri Raagma esitatud trendiuuringu soovitused peavad olema reaalajas ja ühest kohast tehtava väljavõttega tehtavad kogu ÜRP kehtivuse vältel. Andmepunkte või andme trende täiendades võimalikult laiahaardelise kogumina. Kus andmeid sisse/välja lülitades luua oma lähteülesande reaal-aja või võrdleva aja simulatsiooni väljavõte. Kas planeeringute lähteandmetena kontektsti andvana kuni omavalitsuse arengu- või poliitika kujundamise taustinfona.
Heas mõttes öeldes peaks olema ÜRP_2050 rakendatavus justkui makrodata äpp, üks ühendatud andmeanalüüsi keskkond, näiteks nagu seda on MaRu geoportaali rakendus kaardiandmete analüüsi rakendustena.
Äpp oma rakendusliku fookusega trendide simuleerimiseks ja seejärel analüüsimiseks. Kaardipõhiselt. Kaardi või tabelkujul väljavõtet võimaldavana. Äpp, mis ei dubleeri teiste andmebaaside andmeid, vaid teeb päringuid ja kuvab päringute kogumeid. Ilmselt teatud väljavalitud mallidena. Hendrikson DGE Andmepõhine seire ja mõõdikud on hea baas ja lähteülesanne äppi andmekorje IT ja TAI arhitektuurile.
Kui ideaalis keskenduda ÜRP’le kui andmepõhise seire, kaardile või tabelile projitseeritava võimekusega, äpi rakendusele, siis ei pea me tegema enam uut ÜRP’d iga poole põlvkonna pikkuse välba järel, vaid läbi äpi hakkame tegema andmete põhist planeerimist reaalajas. ÜRP oma tüübilt ei pea olema enam planeeringu kaust, mis aegub selle valmides, vaid saab olema andmeseire keskkond, mis aitab planeerida suures, keskmises või väikeses skaalas. Kasutame tehtud töid ja uuringuid ning prognoose kui näiteid ja lähteülesannet reaalajas töötava rakenduse loomiseks.
C. Ettepanek kaasata TAI töövahendid, asjakohaste ja läbikontrollitud promptide välja töötamine.
TAI prompt kui andmeseire töövahend.
Kui ühe andmekorjena saame kasutada saates nn PLA äpist päringuid avalikesse andmebaasidesse, tuleb ette mõeldes juba arvestada ka TAI töövahenditega. Näiteks ükski andmebaas ei võimalda analüüsida mõne asumi kuvandilist iseloomu või selle kuvandi tugevust/nõrkust. Aga AI prompt, õigesti üles ehitatuna ja läbi katsetatuna võib seda võimaldada. Pakkuda sotsiaalmeediat vm analüüsides protsentuaalse hinnangu kuvandilise määratluse iseloomule. Loomulikult tõenäosuslikuna, mitte täpse ja lõpliku tulemusega, aga tõenäosuslikuna on sarnaselt ka iga planeerimine urbanistikas ning geograafias. Oluline on hoida tulemuses TAI vesimärki, et eristada täppisandmed, tõenäosus-token andmetest.
D. Ettenek rakendatavuse osas luua keskkond võimaldades väljavõttena Omavalitsuse vaade.
Omavalitsuste olukorra ja arengu seireks toon näiteks ühe võimaliku meetodi.
Pöörates J.S.Jauhiaineni tagasivaatava kirjelduse asumi linnageograafilisest analüüsist teistpidi. Olevikku hindavaks ja tuleviku tõenäosust ettevaatavaks. Linnal/asumil on järgmised määratlused/andmeseired: Kuvandiline määratlus, majanduslik määratlus, poliitiline määratlus, sotsiaalne määratlus, kultuuriline määratlus ja füüsiline määratlus. Ütleme, et need määratlused saavad muuta prioriteetsust ja saavad luua kogumeid, paare-ühismääratlusi.
Näiteks Tartu linn on määratletav Tartu Ülikooli linna enda suuruse eelarve tõttu on võimalik Tartu linna iseloomustada ühendpaariga kultuurilis-majanduslik. Samas kui Viljandi linna on võimalik määratleda Pärimusmuusika kuvandi ja -Kolledži tõttu ühendpaariga sotsiaal-kultuuriline. Analüüsijatena saame oma hüpoteesi esitada, aga andmete tellimisega saame seda hüpoteesi kontrollida kas tabeli või kaardi kujul kujundades kokku vajalikke andmekogumeid.
1. Mis on asumi kuvandiline määratlus?
a. Kui pikk on asumi ajalugu ja mis on kuvandit kujutanud mõjuprotsessid olnud? Asumi lugu, aga koondatud ühte kohta, mille täistekst on loetav TAI prompti poolt aga ühtlasi on kuvatav omavalitsuse lehel kujundatuna.
b. Kas see kuvand on kasvav/kinnistuv või kahanev/nõrgenev?
c. Kas neid kuvandeid on mitu, igas 6 määratluses? Kas need konkureerivad või täiendavad üksteist?
d. Milliseid kuvandilisi paare, kogumeid need määratlused moodustavad, mis on nende iseloom?
e. TAI prompt, mis uurib asumi kuvandi positiivseid trende ja negatiivseid trende? Mida inimesed väljendavad, mis osakaalus need trendid väljendustes esinevad. Iga omavalitsus hakkab omama TAI Clawd bot’e kes töötlevad läbi 24/7 talle etteantud ülesandes talle kuvatud ligipääsuõigustes andmebaase. Read not write.
2. Asumi majanduslik määratlus:
a. Kui suur on ettevõtete ja asutuste osakaal asumis? Näita töötajate ja ametnike arvu, maksutulu, näita suhtena nii omavalitsuse tulubaasi kui ka eelarve kuvaga eraldi ning koos.
b. Kui suur on ettevõtete summaarne käibe ja kasumi osakaal omavalitsuse eelarve suhtes?
c. Kui suur on omavalitsuse kulu baas ettevõtete maksutulu sutes?
d. Taristu analüüsid ja võimalus neid kaardirakendusel kuvada. Kõik G.Raagmaa soovitustes esitatud kaardid, näiteks kaugtöö võimalused, Elektrilevi ja eluühikute vakantsus ja hõivatuse tihedus (v.a. üksik- ja paariselamute kuva asumi mastaabi kaardil, mis ei haaku andmete privaatsuskokkulepetega)
3. Asumi poliitiline määratlus:
a. Reaalajas andmeid kõrvutades perioodide ja reitingutega võimaldab analüüsida poliitikate edukust. Andmeseire ja -päringute koostöö Salga laadse vm reitinguagentuuri andmebaasiga.
b. Reaalajas mõõdetav ja kuvatav andmestik võimaldab kujundada täpseid ja teostatavaid majandus- vm. poliitikaid. Töövahendi ajaloo ja näidetele tuginedes prognooside tellimiseks aitab koostada nende tellimise lähteülesannet.
4. Asumi sotsiaalne määratlus:
a. Populatsiooni trendid ja nende seire.
b. Liikuvuse trendid ja nende seire, ühistranspordi liinide analüüsiks ja simulatsiooniks.
c. Liikuvuse sõlmpunktide planeerimine. Kavandades ühendterminale raudteepeatusi ja bussijaamu ühendades. Võimaldada külastajate voo analüüsi, kui mitu ühistranspordi külastajat mõnda peatust või peatuste sõlmpunkti läbib võrreldes ühistranspordi kohtade arvuga. Näiteks ühistranspordi kaardiga ühendada kasutajate ja täituvuse tärkandmeid, et reaalajas koostada väljavõtteid.
5. Asumi kultuuriline määratlus:
a. Kultuuriürituste seire. (Vajab veel täpsemalt mõtestamist, kuidas see seire korraldada)
b. TAI biheivioristliku geograafia prompt, mis uurib kultuuriürituste tagasisidet meediast, sotsiaalmeedias nö õnneindeks Bhutani moodi.
6. Asumi füüsiline määratlus:
a. Ennem tagasisidena, mis tuleb välja kõigest eelmistest, et luua andmeseire andmed faktiliseks fooniks vajadusele muuta administratiiv piire. Alusinfoks rahvaküsitlustele, mis muutuste läbiviimiseks iseenesestmõistetavalt on vaja. Kogukonna juhtimine arendamine andmete toel. Kas valdadel vahetada külasid või omavalitsuste liitumise analüüsi ja simulatsioonina kontrollida planeeritavaid otsuseid.
Need ei ole lõplikud, vaid alles algus. Neid tuleb kindlasti täiendada ja võimaldada kasutuses edasi arendada, muuta.
Taristute kasutustrendide uuringud.
E. Ettepanek raudtee taristule
1. Peatused ja jaamad koondada ühendjaamadeks.
ÜRP_2050 väljendab asjakohaselt, et Rail Baltica raudteepeatuste kujunevat ümbrust käsitleda laiemalt asumite planeerimisprotsesside ja poliitikate kujundamisel. Soovitan lisada, et eelistada ühendtranspordi sõlmi, kus raudtee jaamu ja bussijaamu on mõistlik ühendada nii, et ühe arendamine arendaks ka teist. Transpordi jaamade vahetusse lähedusse julgustada kaubanduse rajamist, sest kaubandusega käivad kaasas hulk esmatasandi teenuseid. Transpordi ja teenuste võrgustiku sõlmpunkte on pikas perspektiivis majanduslikult mõistlik üksteisega katta. Neid teenuseid on niisamuti mõistlik arendada kaubandusega koos ja samas asukohas.
2. Raudteekoridor Tartu-Põlva-Võru-Rõuge- Alūksne-Riia
Lõuna-Eesti olemasolev raudteevõrk vajab tugevdamist eeskätt reisirongiliikluse jaoks. Valga-Antsla-Võru-Koidula lõik ei pea olema üksnes kaubarongidele. Tuleks rõhutada, et on vaja tugevdada kogu Kagu-Eesti raudteekolmnurka: Tartu-Valga-Antsla-Võru-Koidula-Põlva-Tartu.
Omaette küsimus on piiriülene ühendus Lätiga nagu käsitlesin selles ERR artiklis. Vene piirilt ülesvõetavad liiprid võiksid aidata taastada Gulbene-Alūksne ja Valka–Valmiera suunalisi lõike, integreerituna meie raudteesüsteemiga. Kui mitte see ÜRP, siis kes muu peaks võtma eesmärgiks heanaaberliku raudteekoridori planeerimise koos Lätiga ning raudtee liikluse integreerituse eesmärgistamise ja ajagraafikule seadmise. Samuti tasuks ette valmistada võimalus, et tulevikus võiks Tartu suunal liikuda mitte üksnes Valga-Valka-Valmiera-Cēsise-Sigulda-Riia koridoris, vaid ka suunal Tartu-Põlva-Võru-Rõuge-Alūksne-Gulbene-Riia. Viimane ringsuund oleks julgeoleku vaates tõenäoliselt isegi kõige olulisem.
Kuskilt peab piiriülene koostöö poliitiliselt algama. Arvan, et ÜRP on selleks kõige õigem dokument, et määrata ära vajadus piiriülesele raudteekoridorile, mis ühendab ühtlasi Võru raudtee läbi Tartuga ning loob võimaluse ühendada Tartu läbi Alūksne Riiaga.
3. Tartu linnaregiooni rahvusvahelistamine, Tartu lennujaama ühendamine raudteevõrgustikku.
Tallinna lennujaama AS äriühing vajab juhtimisstruktuuri muutust.
Soovitan kaaluda Tartu rahvusvahelistumise protsessi tugevdamiseks lisada selleks taristu poliitiliste otsuste ellu kutsumisega. Tallinna Lennujaama AS ettevõtte struktuuri tuleb muuta nii, et Tallinna lennujaama arendamine ei pärsiks ega hoiaks tagasi teiste eesti lennujaamade arendamist. Olgugi et eelarveliselt ei vea praegu välja need lennujaamad iseseisva riigi äriühingutena, on siiski hädavajalik muuta ümber juhtimisstruktuur. Tallinna Lennujaama AS, Ülenurme Lennujaam jt peavad olema võrdsed tütarettevõtted ühe nn Eesti lennujaamad AS riigi äriühingu grupis.
Tallinna lennujaama AS hoiab oma praegusel kujul kõiki teisi eesti lennujaamu arengupeetuses. Kui on loodud kõik rahvusvahelised lennujaamad võrdselt autonoomse juhtimisega riigi tütarettevõtetena, see annab võimaluse uuel visioonil lennunduses lennujaamade juhtimistesse siseneda. Mitte jätkata ainult Tallinna keskse juhtimisega. Iga lennujaam peab omama oma visiooni vabadust ja oma osaeelarvet, mis saab vaadata tulevikku.
Taristupoliitilise otsuse väljatoomise vajalikkus on samuti üleriigilise planeeringu osa, sest see mõjutab otseselt regioonide arengut muu regionaalse stsenaariumi suunas edasi arenema kui ainult seda on isevoolne ja muu Eesti suhtes ebaõiglane „pealinnastuv Tallinn“. ÜRP peab andma selgemalt hinnangu stsenaariumidele, mida tuleb toetada ja mida mitte soosida.
Kokkuvõte:
Esitasin ühe soovituse ja järgnevad ettepanekud:
A. Soovitus autorite retsensioonide korjeks, nende mõtted ÜRP vaates.
B. Kasutada ÜRP uuringuid lähtematerjaliks ÜRP rakenduse portaaliks, ÜRP andmeseire keskkonna loomiseks.
C. Kaasata TAI töövahendid, kaalutleda läbi võimalused kus ja kuidas neid kasutada, välja arendada.
D. Laiendusena ettepanek B osas, rakenduslikult analüüsida läbi Omavalitsuse vaade ja kuvade mastaabid.
E. ÜRP lisada taristute kohta kaalutlusteemad
E1. Eelistada ühendtranspordi jaamu, eelistada raudteejaamu ja bussijaamu arendada ühendjaamadena.
E2. Lisada ja reserveerida raudteekoridor Tartu-Põlva-Võru-Rõuge- Alūksne-Riia ning reserveerida Tartu Ülenurme lennujaamale raudtee koridor ühendustega Tartu linnaregiooniga.
E3. Tallinna Lennujaam AS äriühingu juhtimisstruktuur tuleb riigi poolt taristupoliitiliselt ümber kujundada.
Esiteks et avada Tartu lennujaam Tartu linnaregiooni rahvusvahelistumise võimalusele.
Teiseks eesti lennujaamade läbi eesti lennunduse arendamine on monokultuursena visioonitu ja jätkusuutmatu. On nii kaudselt ÜRP_2030 kui ka Tartu maakonnaplaneeringus otseselt välja toodud, et lennunduses on vana ja tegemata jäetud ülesanne, kus Tartu linnaregiooni rahvusvahelistumine on endiselt Tallinna lennujaama pantvang.
Lugupidamisega,
Mattias Agabus, arhitekt-ekspert, EAL
09.04.2026