Ettepanekud, arvamused ja küsimused üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu kohta

Saatja: Lahemaa Maaomanikud <[email protected]>

Saadetud: 10.04.2026 15:05

Adressaat: info - MKM <[email protected]>

Teema: Ettepanekud, arvamused ja küsimused üleriigilise planeeringu Eesti

2050 eelnõu kohta

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.Tere!

Edastame ettepanekud, arvamused ja küsimused üleriigilise planeeringu

Eesti 2050 eelnõu kohta (lisatud).

Lugupidamisega

Lahemaa Maaomanike Liidu juhatus

_____________________________________________________________________________ Lahemaa Maaomanike Liit Virve küla tel. 509 8522 LHV

reg.nr. 80616614 Kuusalu vald [email protected] EE897700771008486159

74814 Harju mk

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 10.04.2026 Ettepanekud, arvamused ja küsimused üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu kohta Saadame Lahemaa Maaomanike Liidu ettepanekud, arvamused ja küsimused üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu kohta. Ettepanekud, arvamused ja küsimused on esitatud järgmiselt: Lisa 1_ analüüs_planeeringu seletuskirja eelnõu kohta Lisa 2_ analüüs_Mõjude hindamise aruande eelnõu kohta Ettepanekud, arvamused ja küsimused on lisade tekstis sinise värviga. Tagasisidet palume e-posti aadressil [email protected] Lugupidamisega Lahemaa Maaomanike Liidu juhatus /allkirjastatud digitaalselt/

Planeeringu seletuskirja eelnõ u

1. Visioon Eesti 2050 ja ruumilise arengu eesmärgid

Visioon ei arvesta põhiseaduse aluspõhimõtet, et tuleb tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Ettepanek on selle aluspõhimõtte kajastamine visiooni sihtides.

2. Ruumipoliitika põhialused

Kasvamisega kohanemine

Eelnõust: „Kuhu ehitame ja arendame? Kompaktselt keskuste ja ühistranspordi lähedale, koondades elanikke ja ettevõtlust juba (eelnevalt) kasutuses olevatele aladele, vältides valglinnastumist ja hajuvat arengut.“

Planeeringuga soovitakse maaelu tasalülitada. Maaelu on aga otseselt seotud eesti rahvuse säilumisega. Palume arvestada üleriigilises planeeringus eesti rahvuse säilimise aluspõhimõtetega.

2.2 Maahõive hierarhia uute tehisalade vähendamiseks

Eelnõus ei eristata hõivet riigi- ja eramaade osas. Järelikult soovitakse eramaade kasutamist ja arendamist märkimisväärselt piirata. Kas üleriigilise planeeringuga soovitakse naasta plaanimajanduslike põhimõtete juurde? Palume see selgelt lahti kirjutada.

3. Planeerimispõhimõtted

3.1. Lai riigikaitse kui riigi ruumilise toimimise alustala

Eelnõust: „Hooned ja taristud on vastupidavad ning kasutatavad nii igapäeva- kui kriisiolukordades.“ Teeme ettepaneku lahti kirjutada, kuidas tagatakse hoonete ja taristu vastupidavus ja kasutatavus kriisiolukorras.

3.2 — Kliimamuutused ja -mõjud kui ruumiotsuste lähtekoht Eesti maakasutus ja ehitatud keskkond on kliimamuutustega kohanenud. Maa ja ehitatud keskkonna kasutamist suunatakse kliimaneutraalsuse suunas. Kliimakindluse alustalana väärtustatakse loodusalasid ja toimivaid ökosüsteeme, neid vajadusel taastades. Selle kaudu aitab üleriigiline planeering tervikuna kõigis ühiskonna- ja majandusvaldkondades vähendada maahõivelisi kliimamõjusid. Kliimamõjude vähendamine ja kliimamuutustega kohanemine on lähtekohad, millega arvestatakse läbivalt kõigi ruumilise arengu eesmärkide elluviimisel. Seetõttu on kliimamuutustega seonduv põimitud kõigi teemade planeerimispõhimõtetesse. Kliimaneutraalsust ei ole maailmas kunagi olnud ja ka ei tule kunagi. Palume selgitada, miks on see käesoleva planeeringu põhisuund aga mitte Eesti rahva säilimine ja muud EV Põhiseaduse aluspõhimõtted? 3.2.1 — Kliimamuutuste leevendamine Kliimamuutuste leevendamisel on eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada süsiniku sidumist asustuse arengu terviklahendustes järgmiste põhimõtete kaudu:

2. Kompaktne ja ligipääsetav ruum ning säästlik liikuvus: linnalist asustust arendatakse kompaktselt ning mitmeotstarbeliselt, eelisarendades ajaloolisi linnasüdameid ja hea ühistranspordiühendusega alasid; asumistruktuuri ja tänavavõrgu kavandamisel tuleb eelistada ühistransporti ning jalgsi- ja rattaliiklust. Maapiirkondades säilitab auto oma rolli, kuid võimalusel kasutatakse ka säästvaid liikumisviise.

3. Pruun- ja juba hõivatud alade eelistus. Täiendava maahõive vältimiseks rakendatakse maahõive hierarhiat: uued arendused ja tööstusalad suunatakse eelistatult pruunaladele või juba hõivatud maale; loodusliku maa tehisalaks muutmist välditakse või kompenseeritakse. Kes kompenseerib ja millisel määral?

4. Süsinikutasakaalu põhimõte ruumiotsustes: maakasutuse muutused ja asustuse ruumiline areng peavad olema kooskõlas süsinikubilansi tasakaalustamisega elukaare vaates; silmas tuleb pidada muldade ja ökosüsteemide kui süsinikuvarude kaitset ja taastamist. Kes seda teeb ja kuidas seda läbi viiakse, kes vastutab selle eest?

5. Energiatõhus asustuse areng: ruumiotsused peavad vähendama energiavajadust (nt lühemad vahemaad, energiatõhus hoonestus) ning soodustama kohapealse taastuvenergia tootmist ja salvestust, sealhulgas kogukondlikke lahendusi. Energiataristu rajamist tuleb eelistada tootmismaal, pruunaladel ja sidusalt senise taristuga, vähendamaks maastikumuutust ja keskkonnahäiringuid. Samas avab uus energiataristu iseäranis kahanevates piirkondades uusi ruumilise arengu perspektiive, toetab hajusama energiatootmisega nii majandusarengut kui ka energiajulgeolekut. Sama küsimus: Kes seda teeb ja kuidas seda läbi viiakse, kes vastutab selle eest?

6. Looduspõhised lahendused: sademevee, üleujutus- ja kuumariskide leevendamisel kasutatakse esmajärjekorras looduspõhiseid ja kombineeritud lahendusi; tähtsustatakse kõrghaljastust, vett läbilaskvaid katteid ja rohevõrgustiku sidusust. Kes kavandab rohevõrgustiku ja kuidas kavatsetakse kompenseerida eraomanikele nende maade kasutamine rohevõrgustikus? Kas arvestatakse kogukondade arvamusega?

7. Piirkondlik eristamine: kasvamisega kohanevates piirkondades tuleb süsinikumõju vähendada tihendamise ja mitmekesistamise, liikuvusvalikute ümberpööramise kestlikele liikumisviisidele ja elukaarepõhise planeerimisega; kahanemisega kohanevates piirkondades tuleb suurendada süsiniku sidumist ja varu hoidmist maakasutusprioriteetides (sh põllu- ja metsamaad, märgalad ning taristumaa), vältides killustavaid tehiskeskkonna arenguid. Planeeringu eesmärgiks tuleb seada kahanevate piirkondade viimine minimaalseks ja ära tuua selle saavutamise meetmed.

3.2.2 — Kliimamuutuste mõjudega kohanemine Järgitakse järgmisi planeerimispõhimõtteid: B. Veekogud ja veeäärsed piirkonnad

1. Tormid, üleujutused, kaldaerosioon: arendused paigutatakse riskidest lähtudes; järgitakse ehituskeeluvööndeid ning kavandatakse kliimakindel taristu ja vajaduspõhised kaitselahendused. Seda ei tohi otsustada ainult ametnikud, kaasata tuleb kohalik kogukond, mida tuleb siin ka välja öelda.

2. Suurvett arvestatakse asukoha- ja kasutustingimustes: üleujutus- ja erosioonirisk maandatakse planeeringulahendustega, järgides kehtivaid piiranguid (ehituskeelu- ja piiranguvööndit). Üleujutusalasid ei ole õige ja ei tohi siduda ehituskeeluvööndiga. Ehituskeeluvöönd peab järgima ajaloolist asustuse paiknemist ja olema põhjendatud ning eraomanikule vajaduse korral kompenseeritud.

3. Planeeringutes rakendatakse puhverala ja valgla käsitlust, tõstes vastupanuvõimet kogu mõjualal (mitte ainult antud planeeringualal). Puhverala käsitlus tuleb siit välja võtta, sest selle taha saab peita ebaõiglasi otsuseid eraomandi suhtes.

C. Kliimakindlad teenused 2. Kuumalained ja põuarisk: kavandatakse ennetus- ja ligipääsulahendused (nt puhver- ja

ennetusmaad, operatiivliiklus). See tuleb üksikasjalikult lahti kirjutada, et seda ei kasutataks pärast diskrimineerivalt eraomandi suhtes.

3.3 — Tugevatel keskustel põhinev asustus Eesti tasakaalus areng tugineb tugevatele keskustele. Nende mitmekesine areng aitab kaasa ka väikelinnade ja maapiirkondade edule. Pealinnastumise trendi pidurdamiseks põhineb

ruumiline areng kolmel regionaalsel linnal (Tartu, Pärnu, Ida-Viru linnastu) ja neid toetavatel piirkondlikel linnadel. Igal keskusel on oma roll teenuste ja töökohtade pakkumisel, et hoida elu kogu Eestis ning vältida maapiirkondade tühjenemist. Kasutusele võetakse maahõivehierarhia loodusliku maa hõivamise vähendamiseks, juurutatakse kohanduvat ja väärtuspõhist maa- ja ruumikasutust. Kirjutada tuleks: Eesti tasakaalus areng tugineb tugevatele keskustele ja elujõulisele hajaasustusele.

• Hajaasustusega maapiirkonnad – moodustavad väärtuslike maastike, traditsioonilise elukeskkonna ja ajaloolise asustusmustri terviku. Need piirkonnad täidavad olulist rolli toidujulgeolekus ja riigikaitses, samuti põllu- ja metsamajanduses, puhkemajanduses ning muus ettevõtluses. Liikumisvõimalused on mitmekesised (sh nõudepõhine transport), kus põhiteenused ja töökohad on mugava ühistranspordi ja/või autosõidu kaugusel. Oluline on digi- ja rohepöörde toetamine elujõulise põllumajandus- ja toidusektori heaks. Aga mis saab elujõulisest ja targast maainimesest, kes peab need väärtused tagama või tuuakse inimesed bussiga linnast?

3.4 — Elurikkad kompaktsed asulad Eesti elanikke ei tohi kõiki suunata asulatesse, säilitada tuleb ka elujõuline hajaasustus. Probleemiks on hajaasustuse hoonestuse müümine suvilateks – kuidas seda vältida ja tuua inimesed maale tagasi? Mõiste „kompaktse hoonestusega ala ja selle piirid“ ei tohi saada takistuseks kogu Eesti arengule. 3.5 — Mitmekesine ettevõtlus ruumiliselt läbimõeldud asukohtades Kuna inimressurss on Eestis vähene ja tööjõudu jääb üha vähemaks, siis peab selle punkti just seda aspekti arvestades ümber kirjutama. 3.6 — Rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud kvaliteetse elukeskkonna osana Tähtsustatakse looduse hüvesid pakkuvat rohevõrgustikku, mis tasakaalustab majandustegevust ja toetab elurikkust. Oluliseks peetakse Eesti kultuurilugu kandvaid väärtuslikke maastikke. Ära ei tohi unustada inimest ja eraomanikke. Ei tohi neist mingite abstraktsete ideedega üle sõita. Kogu alapunkt 3.6 tuleb üle vaadata. 3.6.1 — Rohevõrgustik

5. Rohevõrgustiku alad jagunevad tugialadeks ja koridorideks. Algse metoodika (Sepp ja Jagomägi, 2002) järgi määratleti ka neutraal- ehk nullalad, mille sees edaspidi tuli laiendada ja mille alusel modifitseerida tugialasid ja ribastruktuure. N-ö nullalad on paljudes piirkondades jäänud rohevõrgustiku osadeks, kuid sihitud tegevusi nende kvaliteedi tõstmiseks ei ole tehtud. Seetõttu tuleb järgmise tasandi riigiplaneeringutes kaaluda lisaks sidususe ja ökoloogilise seisundi parendamisele nende alade hõlmamise otstarbekust ja alternatiivseid kasutusviise.

Ära ei tohi unustada inimest ja eraomanikke, kes on ajalooliselt need maastikud vähem või rohkem kujundanud. Ei tohi neist mingite abstraktsete ideedega üldsuse huvides üle sõita. Kogukondadele peab jääma otsustusõigus. Kogu alapunkt 3.6 tuleb üle vaadata. 3.6.2 — Väärtuslikud maastikud

5. Osa väärtuslikke maastikke on pikemas perspektiivis rahvusmaastikud. Need on sümbolväärtusega, Eesti kultuurilugu ja identiteeti kõige paremini esindavad väärtuslikud maastikud. Rahvusmaastik on paik, kus on loetavad Eesti ajaloo erinevad tahud ning mis on lahutamatult seotud inimeste mälupiltide ja eneseteadvusega.

Ära ei tohi unustada inimest ja eraomanikke, kes on ajalooliselt need maastikud vähem või rohkem kujundanud. Ei tohi neist mingite abstraktsete ideedega üldsuse huvides üle sõita. Kogukondadele peab jääma otsustusõigus. Kogu alapunkt 3.6 tuleb üle vaadata.

3.7.1 Liikuvuse üldised põhimõtted

Planeeringu koostajad eeldavad keskustes ja nende läheduses liikumist jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga, maalilistes kohtades nõudluspõhise ühistranspordiga. Toimepiirkondade keskustes paiknevatesse töö- ja teenuskohtadesse peab olema võimalik tagamaalt jõuda kuni tunniajase ühistranspordisõiduga või erinevaid liikumisviise mugavalt kombineerides. Puudub analüüs, kuidas soovitakse seda visiooni ellu viia. Tegemist on unistusega, mitte reaalselt teostatava kavaga. Teeme ettepaneku liikuvuse põhimõtted esitada analüüsipõhiselt ja realistlikult, praegu nad seda ei ole. 3.7.2 Raudteed ja rööbastransport

Seletuskirjas on, et Rail Baltica kiire rongiühendus tagab Eesti ühendatuse Euroopaga. See on juba praegu selge, et Rail Baltica rongiühendust Euroopaga ei taga. Ettepanek on jääda reaalsuse piiridesse.

3.7.3 Rattaga ja jalgsi liikumine

Seletuskirjast võib lugeda, et Eestit katab rattateede võrgustik, mis tagab taskukohase ja tervisliku liikumisvõimaluse ja et pikemate distantside läbimiseks on rattasõit sujuvalt ühendatud ühistranspordiga. Seega näeb planeering ette jalgratastega liikumise ka sügisel ja talvel, peale selle aga ühistranspordi erakordselt laialdase arengu. Palume teavitada, millega planeeringu koostajad sellist arengut tõestavad? Kuidas hakkavad liikuma lapsed, pensionärid ja vanurid – palume see lahti kirjutada.

3.7.4 Maanteetransport

Maapiirkondades peetakse seletuskirja kohaselt oluliseks sõidujagamise toetamist, vähendatakse sõiduautode parkimisnorme, et kasutada ruumi tõhusamalt ja tagada eluasemete taskukohasus. Ettepanek on esitada siinkohal arvutused ja nende lähtealused. Soovime selgust, et planeeringu koostajad ei tegutse sõidujagamise erafirmade huvides.

3.8 Ruumisäästlik ja vastupidav tehniline taristu

Tehnilise taristu ruumiline areng põhineb tugevate keskuste asustusmudelil ja toetab keskuslinnade majandusliku konkurentsivõime kasvu. See tõdemus tõstatab veel kord küsimuse, miks riigiplaneering eirab maaelu? Palume selgitust. 3.8.2 Energeetika Energia tootmise ruumiline korraldus muutub…. asendub mitmekesise ja hajusama kliimaneutraalse energiatootmisega ja -salvestusega üle Eesti. Energia tootmine põhineb erinevatel allikatel. Sihiks on, et aastal 2040 kaetakse kogu Eestis tarbitav elektrienergia puhta elektrienergiaga, mille tootmiseks sobivad tuule- ja päikesepargid, biomassi kasutavad koostootmisjaamad, taastuvgaasi kasutavad elektrijaamad, tuumajaam. Juba praegu ei ole enam päikesepargid majanduslikult tasuvad ning rida tuuleparke on skandinaaviamaades pankrotistunud. Palume esitada analüüsi, millele selline arengusuund toetub ja kuidas vastab see energia hinnastamise ühiskondlikele ootustele. Ühtlasi palume esitada teaduslikud andmed globaalse kliima modelleerimise kohta, mis on aluseks kliimaneutraalsuse elluviimisele ja otstarbekuse analüüsi Eesti Vabariigi kontekstis. 3.8.4 Sidevõrgustik

Siht on tagada aastaks 2030 gigabiti-kiirusel põhinev lairibaühendus kõigile majapidamistele ja ettevõtetele. See on küll tervitatav, kuid kahjuks põhjendamata siht. Praeguseks baasvõrku enam ei rajata, kuidas sellistes tingimustes kavatsetakse lairibaühendusega kõikide majapidamisteni jõuda? Teeme ettepaneku sihi saavutamise võimalikkust põhjendada. 3.9 Tugev mere ja maismaa seos Rannikupiirkondades on tasakaalus elukohad ja loodusalad, väärtustatakse rannakultuuri. Arvestada maalistes rannikupiirkondades asustuse eripära,kontrollides asustuse arenguid, eelistades avaliku huvi ja kasutusega funktsioone maismaa-mere seostes, sadama- ja muu rannikutaristut, puhkeotstarbeid. Ettepanek on lahti kirjutada, millist rannakultuuri väärtustatakse. Endine rannakultuur on viimaste aastakümnete jooksul praktiliselt kaotatud. Ettepanek on lahti kirjutada, mida mõistetakse „tasakaalus elukohtade ja loodusalade“ all ja millele toetudes soovitakse eelistada avalikku huvi. Juba praegu sekkub riik eraomandisse rannikupiirkonnas ülemääraselt ja Põhiseaduse põhimõtete vastaselt. Kuidas on planeeritud kontrollida asustuse arenguid? Kas Eestile iseloomulik hajaasustus soovitakse kaotada? Toetada mereala planeeringus kavandatud meri-maismaa klastreid. Joonisel kujutatud klastrite jaotus tekitab kuvandi, et Eestis soovitakse arendada peamiselt turismi. Ettepanek: põhjendada, millisele sotsiaal-majanduslikule analüüsile toetudes on klastrid kavandatud. 4. Elluviimisega kaasnevad mõjud Ettepanek on mõistete osa täiendada ja parandada. Tekivad küsimused:

- Kas eelisarendatavate aladega soovitakse Eestis maaelu tasalülitada? - Miks tuuakse Eesti suurust arvestades esile illusoorne ennetusmaa mõiste? - Miks soovitakse rõhutada, et Eestit suunatakse kahanevate piirkondade poliitika poole? - Millist hoonet peetakse alakasutatuks ja kes seda otsustab? - Miks kasutatakse sisult samu mõisteid - puhvermaa ja ennetusmaa? - Mida taotletakse rahvusmaastiku määratlemisega, kas uusi piiranguid? - Mida tähendab praktikas maakasutuse intensiivistamine ja hoonestuse mõõdukas

tihendamine (st kes seda määratleb, kas ametnik)? - Kas uuringut taskukohase eluaseme kulude osas on võrreldud teiste Euroopa riikide

praktikaga? - Miks soovitakse eristada nn vahekasutust, mida see annab? - Kas väärtuslike maastike mõiste kasutamine annab riigile võimaluse elanikkonnale uute

piirangute kehtestamiseks? - Kes hakkab kõike seda ellu viima ja kes vastutab tulemuste eest ning võimaliku Eesti

rahvale tekitatava kahju eest?

Mõjude hindamise aruande eelnõu

Ekspertide ja tuumikmeeskonnas puuduvad ettevõtjad ja maaomanikud ning nende esindusorganisatsioonid, mis on oluline viga praeguses väga raskes Eesti majanduslikus ja demograafilises olulorras. Seda on näha ka planeeringu sisus – valdavad on “rohelised” teemad, mis taandarendavad Eesti majandust. Ettepanek on kaasata ettevõtjad ja maaomanikud üleriigilise planeeringu koostamisse.

1. Planeeringu ja mõjude hindamise koostamise protsess ja metoodiline lähenemine

1.1 Ülevaade planeeringu ja mõjude hindamise protsessist

Eskiislahendus ja ka planeeringu eelnõu üldistusaste kujunes suureks. Teemavaldkondade ruumilised sihid jäid pigem üldiseks, kuna valdkondade sisend jäi mitme teema puhul oodatust abstraktsemaks ja ruumilises vaates ebamääraseks. Seetõttu on lahenduse ja ka mõjude hindamise fookuses teemavaldkondade põhimõttelised ruumilised arengusuunad, mis on kokku sõlmitud visoonilahenduse 10 toimepiirkonnal põhineva asustuse arengumudeli vaates.

Jääb arusaaatuks miks valiti välja 10 toimepiirkonda, mitte 15? On ju Eestis 15 maakonda ja seega ka arendatavat tõmbekeskust. Palume selgitust!

1.2 Metoodiline lähenemine

Hindamine tugines eksperthinnangutel, mis kasutasid sisendina erinevaid asjakohaseid allikaid, sh alusuuringuid, teaduskirjandust, muu maailma kogemust, erinevaid valdkondlikke strateegiaid jne.

Põhitähelepanu on langenud erinevate teemade seiramisele. Oleksime oodanud eri regioonide sotsiaal-majanduslike uuringute teostamist ja nende baasil otsuste tegemist. Eestis ei ole tehtud sotsiaal-majanduslikku alusuuringut, millele toetudes üleriigilist planeeringut kavandada. Ettepanek on selline uuring teha, vastasel korral jääb üleriigiline planeering teoreetiliseks ja selle elluviimisel ilmnevad negatiivsed tagajärjed.

2. Strateegilise planeerimisdokumendi seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega

Analüüs tugines seevastu dokumentidele, millel on pikaajaline ja riikideülene mõju Eesti ruumilisele arengule – sealhulgas ÜRO säästva arengu eesmärkidele ja erinevatele Euroopa Liidu strateegiatele ja direktiividele. Vastavusanalüüs leidis, et üleriigiline planeering arvestab asjakohaste kõrgema tasandi strateegiliste dokumentidega, puudujääke (olulisi vastuolusid strateegiliste eesmärkidega) ei tuvastatud. Oleme arvamusel, et Eesti erineb oma loodusressursi, maavarade ja nende kasutamisvõimaluste ja inimressursi (väga suur sisserännanute osakaal) ja sündivuse poolest oluliselt teistest riikidest ja vastavalt sellele oleks tulnud kujundada ka suhtumine asjakohastesse kõrgema tasandi strateegilistesse dokumentidesse ja nendega arvestamine/mittearvestamine. Keegi ei saa ette kirjutada, kuidas me Eestis lähtuvalt meie Põhiseadusest asju korraldame ja milliseid otsuseid vastu võtame. Kindlasti tuleb selles valguses vähemalt üle vaadata tabelis toodud järgmised teemad:

1. VASAB „Läänemere piirkonna ruumilise arengu visioon 2040“ (VASAB Vision for the Baltic Sea Region 2040)

2. EL kliimaseadus & „Fit for 55“ pakett (European Climate Law, Fit for 55 Package)

3. Euroopa rohelepe (European Green Deal) 4. EL elurikkuse strateegia 2030 (EU Biodiversity Strategy for 2030) 5. Looduse taastamise määrus (EU Nature Restoration Regulation) 6. EL mullastrateegia 2030 (EU Soil Strategy for 2030) 7. Vee raamdirektiiv & Üleujutuste direktiiv (Water Framework Directive, Floods Directive) 8. ÜRO säästva arengu eesmärgid (SDG-d): 1,3,4, 6-15 (Sustainable Development Goals)

Lähtuma peab Eesti Vabariigi Põhiseaduse printsiibist, et eraomand on puutumatu ja kohalikul kogukonnal peab olema võimalus otsustada, mis toimub nende elu- ja looduskeskkonnas. Kogu planeering on kaldu “rohepöörde” suunas. Põhianalüüs ja tulevikustrateegia peavad tuginema sotsiaal-majanduslikule analüüsile ja eestlaste iibe suurendamise võimalustele. 3. Stsenaariumid 3.1 Käsitletud alternatiivsed arengustsenaariumid Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamisel tugineti põhjalikule asustuse arengustsenaariumite koonduuringule (2025): Regioonikeskuste stsenaariumid (B1,B2) keskendusid lisaks Tallinnale Tartu, Pärnu ja Ida- Virumaa suuremate keskuste tugevdamisele. Hajusas variandis (B1) püsis hoonestus laialivalguvana, samal ajal kui B2 nägi ette kompaktset arengumustrit. Väikekeskuste stsenaariumid (C1, C2) keskendusid väikelinnadest ja maakonnakeskustest koosnevale võrgustikule, mis pakuvad nii töökohti kui igapäevaseid teenuseid ja toimivad kohalikku elu sõlmpunktidena. Kompaktne C2 variant põhines olemasolevate keskuste tihendamisel, hajus C1 võimaldas reguleerimata ehitustegevust keskuste ümber ja ka kaugemal. Sisserände teel kasvavad stsenaariumid (D1, D2) lisasid mõõtme, kus riigi elanikkond suureneb kiiresti. D1 puhul toimub see uute elurajoonide laialipillutatud kujul, mis kasvatab kiiresti taristu- ja energiavajadust. D2 eeldas kasvukeskuste tugevdamist nii, et sisseränne oleks paremini kontrollitud ja ruumiliselt hallatav. Stsenaariumite võrdlus andis pildi sellest, kuidas erinevad ruumilised arengud võiksid mõjutada Eesti ruumilisi ressursse ja elukeskkonda. Kuigi igas stsenaariumis esineb tugevusi ja nõrkusi, ilmnes, et asustusmuster – kas hajus või kompaktsem – määraks mõju ulatuse enam kui konkreetne regionaalne rollijaotus. Ettepanek: arvestades maailmas ja naaberriikides toimuvat, on Eesti rahva jätkusuutliku arengu ja kestmajäämise mõttes kõige õigem, seda ka julgeoleku suhtes, targalt läbiviidav Väikekeskuste stsenaarium (C1). See tagab ellujäämise kindluse ja tagala, kui linnades peaks midagi katastroofilist (näiteks sõja korral) toimuma – elanikel on kuhu minna pakku. See on ka ajalooliselt Eestis väljakujunenud kõige jätkusuutlikum stsenaarium. Me ei saa nõustuda stsenaariumite võrdluses toodud argumentidega. 3.2. Planeeringus valitud stsenaariumi kujunemine ja põhjendused

Koonduuring näitas selgelt, et kuigi teatud stsenaariumid (eriti B2 ja C2) on keskkonna- ja ruumilise jätkusuutlikkuse seisukohalt väga tugevad, ei pruugi need olla realistlikud, arvestades Eesti senist arengutrajektoori, demograafilisi muutusi ja piirkondade tegelikku võimekust. Nende järgimine nõuaks liialt suurt ühiskondlikku jõupingutust. Seetõttu soovitasid uuringu koostajad kujundada regioonikeskuste ja tugevamate väikekeskuste kombineeritud arengumudeli (B ja C), rõhutades mõlema stsenaariumi puhul kompaktse ruumilise arengu eeliseid (vt Joonis 3). See lähenemine arvestab vajadust tasakaalustada pealinnastumist, kuid ei eelda reaalsuses planeeringu ajaskaalal teostamatut väiksemate maakonnakeskuste tõusu kaalukatesse rollidesse. B + C kombinatsioon võimaldab tugevdada Tartut, Pärnut ja Ida-Virumaad kui regionaalseid tugipunkte, samal ajal toetades väiksemate

maakonnakeskuste rolli. Selline mudel aitab vähendada pea- ja valglinnastumist, toetada regionaalset konkurentsivõimet ja hoida ruumikasutust säästlikuna. 2026.a alguses, visioonilahenduse arenedes eelnõuks, jõuti asustuse arengumudelis üldistatumale lahendusele. 10 vedurlinna toimepiirkonnal põhinev lähenemine asendati tugevate keskuste arengumudeliga. Eesti tasakaalus ruumiline areng põhineb planeeringu eelnõu järgi kolmel regionaalsel linnal (Ida-Viru linnastu, Pärnu, Tartu) ja pealinnal, mida toetavad piirkondlikud linnad. Samale tasandile on seatud kõik maakonnalinnad. Sellise muudatusega kaasnevad mõjud eelkõige sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Ettepanek: arvestades maailmas ja naaberriikides toimuvat, on Eesti rahva jätkusuutliku arengu ja kestmajäämise mõttes kõige õigem, seda ka julgeoleku suhtes, targalt läbiviidav Väikekeskuste stsenaarium (C1). See tagab ellujäämise kindluse ja tagala, kui linnades peaks midagi katastroofilist (näiteks sõja korral) toimuma – elanikel on kuhu minna pakku. See on ka ajalooliselt Eestis väljakujunenud kõige jätkusuutlikum stsenaarium. Me ei saa nõustuda stsenaariumite võrdluses toodud argumentidega. Eesti rahvast ei saa ja ei tohi koondada linnadesse põhjusel, et see on ametnike jaoks eesti rahva valitsemisel kõige lihtsam ning sotsiaalmajanduslikult (eriti taristu osas) kõige odavam stsenaarium. 4. Mõjude hinnang

Viimastel aastakümnetel on süvenenud tendents, kus nii õigusloomes kui planeeringutes käsitletakse loodust, kultuuripärandit, arhitektuuri, asustusstruktuuri jm inimesest lahutatult, sageli tõrjuvas kontekstis. Ettepanek on mõjude hinnangud esitada seostatult ja tasakaalustatult, arvestades Eesti rahvuskehandi edasikestmisega.

Ühtlasi teeme ettepaneku näidata üleriigilise planeeringu koostamisel ära, milline on koostajate vastutus, arvestades planeeringu tähtsust ning panust olulise arengudokumendi valmimisse.