Arvamused ja ettepanekud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu osas

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Teie: 25.02.2026 nr 13-1/712-1
[email protected] 20.03.2026 nr 13-1/712-4
Meie: 10.03.2026 nr 7-1/26-19-2

Arvamused ja ettepanekud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu osas

Üleriigiline planeering „Eesti 2050“ on riigi ruumilise arengu strateegiline raamistik, mis määrab Eesti ruumilise struktuuri, kasutuspõhimõtted ja arengusuunad aastani 2050. Planeeringu eesmärk on tagada tasakaalustatud, vastupidav ja kvaliteetne elukeskkond kogu riigis, kujundades ruumilise aluse riigi julgeolekule, majandusarengule, ökoloogilisele tasakaalule ja regionaalsele sidususele. Lahendus lähtub visioonist, mille kohaselt Eesti vastupidavust, kvaliteetset elukeskkonda ja piirkondade elujõulisust veavad tugevad eritasandilised keskused, mida toetavad ökoloogiliselt heas seisus looduskeskkond ja väärtustatud kultuuripärand.
Planeeringulahenduse keskne suund on pea- ja valglinnastumise pidurdamine ning tugevatel keskustel põhineva asustusmudeli kujundamine.
Arvamus: Eesmärk ei peaks olema üldine, vaid võtma arvesse Eesti eri piirkondade regionaalse arengu suundumust, ehk siis omama paindlikust tulenevalt asukohast ja situatsioonist. Valglinnastumise pidurdust või suunamismeetmeid on võimalik rakendada kohaliku tasandi planeeringutes. Keskuse tugevuse määrab seal pakutavate teenuste ja võimaluste hulk, viimane sõltub aga elanike või tarbijaskonna suurusest keskuses ja lähiümbruses.

Planeering määrab ruumipoliitika põhialustena kvaliteetse ruumi loomise, maahõive vähendamise, maa ja ruumi kooskasutuse ning mitmekesistamise ja tasakaalustatud tihendamise.
Arvamus: Ruumipoliitikas kahanemisega kohanemine ei peaks olema nii üheselt määratud. Ka kahaneva rahvaarvuga piirkondades või maakondades võib asustuse laiendamine osutuda siiski vajalikuks linnade või suuremate asulate ümbruses, kus on välja kujunenud ühistranspordi korraldus ja teede võrk. Kui piirkonnas soovitakse siiski positiivset muutust elanikkonnas, samas aga suunatakse elu- ning töökohtade teket üksnes väljakujunenud asustusega aladele ja nende lähipiirkonda, võib tekkida olukord, kus inimesed hakkavad elukoha või ettevõtluse asukoha valikul otsima teisi võimalusi, mis lõpuks ei taga kompaktsuse, teenuste läheduse ja hästi toimiva ühistranspordi võrgustiku põhimõtete realiseerumist. Ruumipoliitika kujundamise õigus peab jääma omavalitsustele nende poolt koostatavate planeeringute kaudu ning domineerima ei peaks üksnes senise maakasutuse range säilitamine ja seda eriti juhul, kui maaüksusel puuduvad otsesed kaitseväärtused.
Planeering annab läbivad planeerimispõhimõtted nii kasvamisega kui ka kahanemisega kohanemiseks, eristades ruumisuuniseid ja teenuste korraldust vastavalt asustuse tüüpidele.
Arvamus: Planeering on arengudokument mis kohanemise kõrval peab alati jätma võimalused positiivse stsenaariumi kujunemiseks ja olema paindlik lahendustele kohtades, kus tänasel hetkel täheldatakse kahanemist, nendeks kohtadeks on valdavalt hajaasustusega piirkonnad ja väikelinnad suurematest regionaalsetest linnadest eemal. Seega, mida enam hajaasustusega on tegemist, ehk puudub surve senise maakasutuse muutusele seda paindlikumad võimalused peab andma planeering ettevõtluse ja asustuse arenguks, piirkondlik taluvus määratakse kohaliku taseme otsuste või planeeringutega.
Riigi pikaajaline ruumiline planeerimine on osa Eesti julgeolekupoliitika elluviimisest. Selle kaudu tagatakse Eestile oluliste väärtuste kaitse, suveräänsus ja territooriumi terviklikkus. Samuti toetab ruumiline planeerimine kriisivalmidust ning turvalisust.
Arvamus: Riigikaitse osas on vaja kirjeldada Eesti eri osade roll ja ootused, sh milliseid tegevusi on vajalik planeerida Lääne- Eestis ja milliseid mujal. Selline jaotus annab sisendi tuleviku tegevusteks nii omavalitsustele kui ka elanikkonna- ja riigikaitsega seotud asutustele. Planeeringus oleks vajalik pöörata tähelepanu ka sellele, millises ulatuses elanike koondumine on julgeoleku risk ja millises ulatuses julgeoleku tagatis.
Planeeringuga määratakse ära asustustüübid ja asustuse rollijaotuse ja teenuste kättesaadavuse põhimõtted.
Arvamus: Planeeringu rakendamisel tuleb regiooniti tagada koostoimimise põhimõte. Kuna avalike teenuste säilimise määrab ära kasutajate hulk, vajavad väikelinnad hajaasustuses elavate elanike poolset tuge linnades pakutavate ja uute loodavate teenuste kasutamiseks ja säilimiseks. Kahanevates piirkondades tuleb tähelepanu pöörata ühistranspordi toimimisele ja teedevõrgu korrashoiule, niiviisi tagatakse väljakujunenud asustuse säilimine ja hoonestuse pidev kasutus, külad ei jää tühjaks.
Kuid eelnevalt on vajalik siiski ühiskondlikult kokku leppida, milliseid teenuseid säilitatakse inimese jaoks võimalikult kodulähedasena, milliseid maakonnakeskustes.
Planeering võib olla ühiskondlik kokkulepe, kuid sellisel juhul ei tohi see olla keskuste ja neis pakutavate teenuste määratlemisel segadust tekitav. Planeeringu eelnõus on välja toodud pealinn, regionaalsed ja piirkondlikud linnad, väikelinnad ja suuremad maalised keskused, keskusalad ning hajaasustusega maapiirkonnad. Kes ja millele tuginedes otsustavad eelpool nimetatud asustuse vormidele teenuste sisu andmise? Millest lähtuvalt moodustatakse regioon ja kuidas võetakse arvesse regiooni piire avalike asutuste teenuste korraldamisel? See kõik vajab eelnevalt enam lahtimõtestamist.
Planeeringus lähtutakse linnade ja asulate ruumilise arengu planeerimisel kvaliteetse ruumi põhimõttest. Eelisarendatakse linnade ja asulate keskusalasid ning hea transpordiühendusega piirkondi.
Arvamus: Seletuskirja 3.4 toodud mõte „suurem osa investeeringuid tuleb seetõttu suunata keskusaladele“ vajab täpsemat selgitust. Millist piirkonda loetakse keskusalaks? Kahanevad piirkonnad vajavad samuti investeeringuid, kuid investeeringu otsarve võib olla erinev. Näiteks üledimensioneeritud hoonete või tehnovõrkude asendamised, teenuste ümberkorraldamine jms. Eelnevalt on vajalik siiski ühiskondlikult kokku leppida, milliseid teenuseid säilitatakse inimese jaoks võimalikult kodulähedasena, milliseid maakonnakeskustes.
Majanduslik areng suunatakse ruumiliselt läbimõeldud asukohtadesse, kasutades ära olemasolevaid ettevõtlusalasid, taristut pruunalasid ning keskuste rollijaotust.
Arvamus: Majanduse arengut tuleb vaadata koos strateegilise taristu (teed, sadamad, elektriliinid, elektri tootmine, andmeside) planeerimisega. Vajalik on tagada ka regionaalne ettevõtluse areng ning seetõttu tuleb üleriigilisi tegevusi planeerides lähtuda regionaalsest või maakondlikust arenguvajadusest.
Liikuvuse korraldamisel on eesmärk tagada juurdepääs pealinnale ja regionaalsetele linnadele vähemalt ühe tunniga, toetudes muuhulgas raudteele kui asustuse selgroole. Ühendusi keskuste ja nende tagamaade vahel tugevdatakse, soosides säästvaid liikumisviise ja liikuvuskeskuste arengut.
Arvamus: Liikuvusvõimaluste olemasolu on hajaasustuses elanikkonna esmane vajadus. Planeeringus tuuakse välja, et teenustele ja töökohtadele ligipääsu tagavad paindlikud liikuvuslahendused, kuid valdavaks jääb auto kasutus. Kuid planeeringus on vajalik pöörata tähelepanu ka hajaasustuses elavatele sihtrühmadele nagu nt õpilastele, puudega inimestele ja eakatele, kes ei saa autot kasutada. Seetõttu on hajaasustuse ühistranspordivõrgu kujundamisel oluline arvesse võtta põhimõte, et valdavale enamusele inimestest oleks ühistranspordi peatus vähem kui poole tunni kõndimise kaugusel.
Lisa 2 Elluviimiskava
Planeeringut toetab elluviimise tegevuskava ja andmepõhine seire, mis võimaldab hinnata lahenduse asjakohasust ja planeeringu mõjude avaldumist ruumis.
Arvamus: Planeeringu elluviimiskavas on vaja ära näidata tegevuskava tegevuste elluviimise järjestus ja tegevuste vahelised seosed või eeldused, millisel juhul saab asuda planeeringu üht või teist eesmärki ellu viima. Teenuste koondamist maakonna keskusesse või suurematesse asulatesse ei tohiks alustada enne, kui on loodud teenustele ligipääs läbi toimiva ühistranspordi võrgu.
Palume meie ettepanekuid arvesse võtta ning meie tähelepanekutest tulenevalt planeeringu seletuskirja täpsustada nii, et selles oleks selgelt määratud tegevused ja nende järjekord tagamaks parim võimalik arengustsenaarium ruumi ja ressursi kasutuses kogu Eesti ulatuses.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Janno Randmaa
vallavanem