Siseministeeriumi tagasiside üleriigilise planeeringu “Eesti 2050“ eelnõule

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Anna Semjonova

Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeerium

Teie: 25.02.2026 nr 13-1/712-1

Meie: 10.04.2026 nr 13-4/35-3

Siseministeeriumi tagasiside üleriigilise

planeeringu “Eesti 2050“ eelnõule

Lühikokkuvõtte esimesed lõigud kirjeldavad pigem arusaadavalt ja õigete terminitega

eesmärki: „Planeeringu eesmärk on tagada tasakaalustatud, vastupidav ja kvaliteetne

elukeskkond kogu riigis, kujundades ruumilise aluse riigi julgeolekule, majandusarengule,

ökoloogilisele tasakaalule ja regionaalsele sidususele.“ Küll aga elanikkonnakaitse ise ja selle

põhikomponendid (varjumine, evakuatsioon, ohuteavitus) ei ole nimetatud, mistõttu puudub

nende rakendatavus planeerimispraktikas. Kirjapandud visioon viitab tugevatele

eritasandilistele keskustele. Visioon Eesti 2050 ütleb järgmist: „Eesti vastupidavust,

kvaliteetset elukeskkonda ja piirkondade elujõulisust veavad tugevad eritasandilised keskused,

mida toetavad ökoloogiliselt heas seisus looduskeskkond ja väärtustatud kultuuripärand.“

Praegusel kujul ei saa seda (ilma selge täpsustuseta/viiteta) pidada piisavaks elanikkonnakaitse

ja päästevõimekuse vaatest. Ei ole selge, kas see hõlmab elanikkonnakaitset ja/või

kriisivalmidust (praktiliselt dokumendis käsitlemata). Laiendatav seos – nt ka p.3.3, kus

keskuste rolli saab siduda kriisiteenuste, valmisoleku ja toimepidevusega, samuti p.3.8, kus

viidatakse, et „taristu on kasutatav ka kriisiolukordades“. Juhime tähelepanu, et selleks peab

olema taristu ka kriiside jaoks arendatud ning tegelikult kriisikindel ja kasutatav.

Ruumipoliitika põhialuste peatükki on ettepanek lisada laiendus, mis tagab ka selgust –

„Ruumiline areng peab tagama turvalise ja kriisikindla elukeskkonna, arvestades eriilmeliste

riskidega (julgeoleku-, kliima- ja tehnoloogilised riskid) ning toetama elanikkonna iseseisvat

toimetulekut kriisiolukordades.“ Planeering käsitleb praeguses sõnastuses küll elukvaliteeti ja

kestlikkust, kuid vähem riskipõhist ruumiplaneerimist (all hazard approach), mis on laiapindse

riigikaitse keskne põhimõte. Seos on laiendatav all-hazard põhimõttega p.3.2 käsitluses.

Palume lühikokkuvõttes kui dokumendis läbivalt „Lai riigikaitse“ asemel kasutada

katusterminit „Julgeoleku, sh lai riigikaitse“ või „julgeoleku, sh laia riigikaitse tagamine“,

vastavalt kontekstile. „Riigikaitse“ (sh „lai riigikaitse“) terminit on kohane kasutada üksnes

sõjalise kaitse ja selleks valmistumise kontekstis. Aluseks on Eesti julgeolekupoliitika alused

(JPA), mis on riigi julgeoleku raamdokumendiga ja valdkondlike arengu- ja tegevuskavade

koostamise suuniseks. Julgeolek on riigi ja ühiskonna seisund, milles on tagatud riigi püsimine

ja toimimine vastavalt Põhiseadusele. Riigikaitse (sh lai riigikaitse) on üks mitmest

valdkonnast, mis seda seisundit tagab. Riigikaitse on seejuures suunatud heidutusele ja

valmistumisele sõjalise kallaletungi tõrjumiseks. „Riigikaitse“ ei maanda valdavat osa

julgeolekuohtudest, mis riiki, ühiskonda ning põhiseaduslikku korda ohustavad (nt pikaajalisest

sisserändest tulenevad ohud, radikaliseerumine ja vägivaldne äärmuslus, vaenulike riikide

eriteenistuste luure- ja mõjutustegevus, sabotaaž; korruptsiooni levik ühiskonnas; riigipiiri

2 (4)

puutumatust ohustav mittesõjaline vaenulik tegevus; ohud majandusjulgeolekule jms). Enamik

neist ohtudest on mittesõjalised, paljud neist on varjatud iseloomuga ning nende ebapiisaval

maandamisel realiseeruvad ja avalduvad need ühiskonnas pikema aja jooksul. Riigi julgeolek

tagatakse julgeolekupoliitika järjepideva elluviimise kaudu erinevates tegevusvaldkondades,

mitte üksnes riigikaitse kaudu. Julgeoleku tagamisel on oluline järjepidev haavatavuste

vähendamine ning vaenuliku tegevuse tuvastamise ja tõrjumise võime nii rahu-, kriisi- kui

sõjaolukorras.

Teine oluline termin on „turvalisus“ (riigi ülesannete kontekstis „siseturvalisus“). Turvalisus

toetab riigi julgeolekut aga on oma sisult siiski erinev. Turvalisus/siseturvalisus on ühiskonna

seisund, milles on tagatud inimeste elu ja vara ning õiguste kaitse. Turvalisuse tagamisel

räägime ÜRP-is operatiivteenistuste ülesannete tõhusast täitmisest, ohutust keskkonna

kujundamisest, ennetustegevusest ja reageerimisest ohtudele ja süütegudele, mis ülalnimetatud

seisundit ohustavad (eelkõige politsei, päästeteenistuse ja kiirabi tegevus; laiemalt ka kogu

õigussüsteemi tõhus toimimine riigis). Seotud eelkõige elanikkonna ohutuse ja turvatunde

tagamise, mitte otseselt riigi püsimise ja toimimise (põhiseadusliku korra) tagamisega. Sobilik

on kasutada termineid ka kõrvuti – „Julgeolek ja turvalisus“.

Ettepanek on lk 13 lisada selguse huvides täiendusena lause „Samuti toetab ruumiline

planeerimine kriisivalmidust ning turvalisust.“ järele lisada „Ruumilise planeerimise kaudu

tuleb luua eeldused elanikkonna kaitseks erinevate ohtude korral, sh tagada toimiv

varjumisvõrgustik ning kriisiteenuste ulatuslik kättesaadavus. See tähendab, et planeerimisel

tuleb arvestada elanikkonnakaitse vajadustega, sh varjumiskohtade kättesaadavuse,

evakuatsiooniteede toimivuse ning kriisitaristu paiknemisega.“ Praegune käsitlus keskendub

riigi ja taristu kaitsele, kuid elanikkond kui kaitstav sihtrühm peaks samuti selgelt välja

joonistuma. Laiendatav seos ka p.3.3 ning p.3.8, kus need põhimõtted on väljendatavad läbi

ruumilahenduse põhimõtete.

Lisaks tähelepanekud muudatusteks:

1. p.3.1 Lai riigikaitse kui riigi ruumilise toimimise alustala pealkirjas kasutada „lai

riigikaitse“ asemel „julgeolekuvajadustega arvestamine“.

2. p.1 lisada: „….rahvuselist segregatsiooni; samuti kinnisomandi koondumist

mittedemokraatlike kolmandate riikide kodanike, ettevõtete või üksikute omanike kätte.

Eriti oluline on sellise ohu maandamine riigi kriitilise taristu läheduses ja teistes

strateegilistes piirkondades."

3. p.2 kasutada: „Julgeolekut ja turvalisust toetab läbimõeldud…“

4. p.3.1.6 on trükiviga, lauses „Idapiiri väljaehitamisega ja selle valvamisega seotud

tegevusteks on oluline luua eritingimused, mis võimaldavad ehitada piiriribale 2 piiri

valvamiseks vajalikku taristut, seiresüsteeme ning rajada nende toimimiseks vajalikke

kommunikatsioone.“ peab nr 2 olema märgitud ülaviitena.

5. Väärtuste kaitseks tuleb tagada ühiskondlik sidusus ja tasakaalustada regionaalset

ebavõrdsust tugevatel keskustel põhineva asustusstruktuuriga (p.3.3). Vältida tuleb

sotsiaal-majanduslikku ja rahvuselist segregatsiooni. Ettepanek lisada: „Tugevate

keskuste arendamisel tuleb valmistuda ka nende kriisivalmiduseks, sealhulgas arvestada

päästevõimekusega, tervishoiuteenuste kättesaadavusega ning muu hädavajalikuga

elanike turvalisuseks ja kaitseks.“

6. Riigikaitse laia käsituse tagab läbimõeldud keskuste võrgule toetuv asustuse areng

(p.3.3.1), energeetiline sõltumatus (p.3.8.2), kohapealne toidutootmine (p.3.4 ja 3.6.3)

ja tugev identiteeditunnetus (p.3.3.3.2). Ettepanek lisada: „Lisaks tuleb tagada

varjumisvõrgustiku olemasolu, avalike teede kasutamine nii evakuatsiooniks kui ka

muuks kriisilogistikaks. Elanikkonnakaitse on osa laiast riigikaitsest.“ Seos vt p.3.4 ja

3.8.1.

3 (4)

7. Hoonete ja taristu ruumilise planeerimise lähtekohad on kasutatavus nii igapäeva- kui

suurenenud julgeolekuohuga olukordades ning vastupidavus. Kliimamõjudega kaasnev

(p.3.2) annab kriisivalmiduse saavutamiseks täiendavad suunised. Ettepanek lisada:

„Planeerimisel tuleb muu hulgas arvestada hoonete kasutatavusega elanikkonnakaitse

eesmärgil, sh varjumiskohtadena ning evakuatsiooni- ja kogunemiskohtadena.“

8. Kogukondade elujõulisust toetab kerksuskeskuste võrgustik. Ettepanek lisada:

„Kerksuskeskuste võrgustik peab olema piisav ning tagama elanikkonnale

kriisiolukorras vajaliku minimaalse esmase toe, info ja teenused.“

9. Maastik, selle liigestus ja maakasutus loovad ruumilised lähtetingimused riigipiiri

valvamiseks ja riigikaitseks. Läbimõeldud ruumilise planeerimise kaudu vähendatakse

Eesti haavatavusi nii sõjaliste kui mittesõjaliste julgeolekuohtude suhtes. Rohevõrgustik

ja väärtuslikud maastikud (p.3.6) moodustavad strateegilise ja taktikalise aluse

riigikaitseks, seda sidusalt riigikaitsemaaga. Ettepanek lisada: „Samaaegselt tuleb

tagada, et maastikuline ja ruumiline planeerimine toetab elanikkonna liikumist, sh

evakuatsiooni ning ei tekita liikumistakistusi kriisiolukordades.“

Teeme ettepaneku lisada üldtäiendusena p.6-13 lõppu: „Planeeringulahendustes tuleb vältida

kriitiliste elanikkonnakaitse võimete koondumist üksikutesse asukohtadesse. Tagatud peab

olema nende hajutatus, et vähendada riske elule, tervisele ja varale.“ See haakub otseselt

riigikaitse põhimõtetega kriitilise taristu paiknemise kohta. Lisaks on hetkel on ka

vastupanuvõime käsitlus liigselt kliimakeskne, kuigi strateegiline raamistik ÜRP2050-s läbi

laia riigikaitse eeldab laiemat käsitlust. Ettepanek laiendada vastupanuvõime käsitlust, sidudes

see julgeoleku, elanikkonnakaitse ja kriisideks valmistumisega ning viidata läbivalt ka teistele

peatükkidele, kus need peavad realiseeruma konkreetseteks ruumilisteks lahendusteks.

Täiendavalt lisame, et kogu planeeringu vaates tuleb siseturvalisuse võrgustiku ja

siseturvalisuse teenuste planeerimisel arvestada ning planeerimisse kaasata valdkondlikud

eksperdid. Näiteks elanikkonnakaitse ja päästevaldkonna eksperdid, et tagada ruumilahenduste

toimivus kriisiolukordades, sealhulgas ohuteavituse, evakuatsiooni ja varjumise korraldamisel.

Kriisis muutuvad need teenused põhiteenusteks, kuid planeeringus neid ei käsitleta.

Lisaks toome välja, et ÜRP2050 planeerimispõhimõtete all on eraldi punktid kaitseotstarbeliste

harjutusväljakute kohta (p.9-11) ning samuti on eraldi punkt kaitsetööstuse arendamiseks

vajalike alade kohta (p.12). Samal ajal on EL suunamas liikmesriikidele vahendeid ka "civil

security industry" (nn tsiviiljulgeoleku sektor) toetamiseks. Nt EL Konkurentsivõime tõstmise

fondi määruse EN kohaselt saab EK toetust suunata ka civil security industry sektorile

järgmistes valdkondades:

a. direktiivi 2022/2557 mõistes ETOdele jt kriitilise tähtsusega

„majandusüksustele“, keda ähvardavad julgeolekuohud;

b. elanikonnakaitse, ennetus ja reageerimisvõime edendamiseks;

c. kriitilise ja kahetise kasutuse taristu julgeolekuks, turvalisuseks ning kriitilise

tähtsusega majandusüksuste toimimiseks;

d. piirikaitseks ning mere- ja tollijulgeolekuks;

e. kuritegevuse ennetamiseks ja selle vastaseks võitluseks, eriti raskete kuritegude,

terrorismi, vägivaldse ekstremismi, organiseeritud kuritegevuse ja cyber-

enabled kuritegevuse valdkonnas;

f. tsiviiljulgeoleku sektori lõppkasutajate sh julgeolekupraktikute võimekuse

tõstmine.

Samuti sätestab sama määruse EN „eritegevused civil security industry poliitika toetamiseks“:

a. kriitilise ja kahetise kasutusega taristu, aga ka kriitilise tähtsusega

majandusüksuste füüsilise, küber- ja hübriidohtude vastane julgeolek ja kerksus;

4 (4)

b. tehnoloogiad, võimekused ja lahendused, sealhulgas meetmed, mis parandavad

turvatehnoloogiate standardimist, sertifitseerimist ja koostalitlusvõimet, ning

mis on asjakohased raske ja organiseeritud kuritegevuse, sealhulgas

küberkuritegude, samuti vägivallaekstremismi ja terrorismi ennetamisel ja

nende vastases võitluses;

c. tehnoloogiad, võimekused ja lahendused kaupade ja isikute kontrolliks piiridel,

piiride ning logistikasõlmede kaitseks, merendusjulgeolekuks ja -seireks ning

tollijulgeoleku tagamiseks;

d. tsiviilvalmidus ning ennetus- ja reageerimisvõimekus julgeolekuohtude vastu,

olgu need looduslikku või inimtekkelist päritolu, juhuslikud või tahtlikud;

e. toetustegevused asjakohase liidu õigusaktide ja poliitika väljatöötamiseks,

rakendamiseks, jälgimiseks ja jõustamiseks.

Seega teeme ettepaneku laiendada punkte, mis käsitlevad kaitsetööstuse vajadusi, ka nn

tsiviiljulgeolekusektorile (või Eesti õigusaktides nimetatud analoogsele sektorile).

Lisaks juhime ka tähelepanu, et ruumi planeerimine peaks kohe arvestama kaasaegseid

sidelahendusi, mis võtavad arvesse järgmiste kümnendite tehnoloogilisi lahendusi

(satelliitside, kvanttehnoloogiad, autonoomsed sõidukid jne). Laiema visioonina vaatleme sidet

kui ühtset baastaristu komponenti koos elektri, gaasi, transpordi jne valdkondadega. Tehniline

taristu peab olema arvestanud ka uute tehnoloogiliste lahenduste ja nendest tuleneva kasvava

energiavajadusega (näiteks andmekeskused). Küberturvalisuse osas on punktis 3.8.1 välja

toodud, et tõstetakse taristu kliima- ja kriisikindlust, kaitset küberrünnakute ja füüsiliste häirete

vastu nii merel kui maismaa.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Siigur

osakonnajuhataja

Kairi Kööts

[email protected]