Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

JÄRVA MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2025. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Paide 2026

2

Sisukord

1 Aasta lühikokkuvõte ........................................................................................................... 3

2 Juhtimine ja personal .......................................................................................................... 5

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon ................................................................. 10

4 Kogude kujundamine ....................................................................................................... 15

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ........................................................................ 17

6 Raamatukogu turundus ..................................................................................................... 23

7 Eesmärgid tulevaks aastaks .............................................................................................. 24

3

1 Aasta lühikokkuvõte

1.1 Millised olid aruandeaasta tähtsündmused?

 Raamatuaasta

 Kirjanduse pidunädal Järva vallas

 Kohtumised kirjanike ja teiste huvitavate isikutega

 Kirjandustunnid täiskasvanutele Roosna-Allikul

 Suvelugemised lastele maakonnas

 Päinurme kogukonnamaja avamine

 Käru raamatukogu renoveerimine

 Türi valla raamatukogude ühinemine MIRKO teenusega

 Laupa raamatukogu 95. sünnipäev

 Roosna-Alliku raamatukoguhoidja pälvis presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi

Kõik need tegevused elavdasid kohalikku kultuurielu ja muutsid raamatukogud nähtavamaks..

1.2 Millised olid tegevused teema-aastatel?

 Raamatuaasta vaiba tikkimine

 Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi, Wittensteini Tegevusmuuseumi ja Järvamaa

Keskraamatukogu korraldatud bussiretked Kirjanduslik Järvamaa

 Lugejamängud, orienteerumised

 Tähestiku näitused

 Kohtumised kirjanikega

 Kirjandusklubid

 Raamatukoguhoidjate ja lugejate kirjanduslikud käigud Vargamäele

 Koidu V.G. Ferreira Järvamaa Keskraamatukogus salvestatud raamatututvustus veebis

Kestev tähelepanu raamatul pakkus eri põlvkondade inimestele koostegutsemise rõõmu ja

aktiivset osalemist raamatukogude poolt pakutavatel sündmustel.

1.3 Millised olid uued märkimisväärsed tegevused ja teenused?

 Koeru raamatukogu Mokalaat

 Tasuta raamatute laat Järva-Jaanis

 Hoiuraamatukogu aktsioon Türil

 Päinurme raamatukogu avamine

 Koostöö Hooldekodudega

 MIRKO Türil

 Öökoolid koostöös Türi valla raamatukogudega

Kõik see aitas kaasa lugejaskonna laiendamisele ja raamatukoguteenuse parendamisele.

1.4 Kas aruandeaastaks seatud eesmärgid täideti?

 Raamatuaastat tähistati

 Käru raamatukogu kaasajastati

 Päinurme raamatukogu avati

 Kolmes Järva valla raamatukogus viidi läbi inventuurid

4

 Järva-Jaani raamatukogule ei leitud parema asukohaga ruume ja nii tuli kolida alevi

serva. Aeg näitab, kuidas see raamatukoguteenusele mõjub.

 Viisu raamatukogu kolimise osas ei saadud külavanemaga kokkuleppele ja nii muutus

raamatukogu sisuliselt teeninduspunktiks.

 Türi ja Järva valla arengukavad jäid kinnitamata – see protsess jätkub uuel aastal.

 Tagastuskastid ei ole veel kõikjale jõudnud – põhjuseks eelkõige nende kallinemine.

1.5 Üle-eestilise rahulolu-uuringu rahuloluindeks

Järvamaa rahuloluindeks oli 9,78. Kasutajate hinnang oli positiivne - raamatukogudes

töötavad väga toredad inimesed ja on kõrgel tasemel teenindus. Rahulolematus oli pigem

sellega, mis sõltub kohaliku omavalitsuse rahastusest (ruumid, asukoht, väljaannete valik,

lahtiolekuajad jne.).

5

2 Juhtimine ja personal

Maakonn

a nimi

1.

Elanike

arv

2.1

Registrikoo

diga

raamatukog

ude arv

2.2

Keskraamat

ukogude arv

2.3

Haruraamat

ukogude arv

2.4

Rändraam

atukogude

arv

2.Kokku

(2.2+2.3+

2.4)

3.Teenind

uspunktid

e arv

2024 29621 3 3 20 1 24 1

2025 29272 3 3 20 1 24 1

2.1 Juhtimine

2.1.1 Muudatused raamatukoguvõrgus

Järvamaa 3-st omavalitsusest kõigis on moodustatud keskraamatukogu. Järva valla ja Türi

Raamatukogu raamatukoguvõrgus muutusi ei olnud. Paide linnas tuli vähendada Sargvere

raamatukogu lahtiolekuaega seoses koosseisu vähenemisega ja Viisu raamatukogu koosseisu

jäi vaid 0,2 täitmata ametikohta, kuna jätkuvalt ei suudetud raamatukogu kolida I korrusele.

Ühel päeval nädalas käib seal teenindamas Tarbja raamatukoguhoidja.

2.1.2 Rahvaraamatukogu nõukogu

Rahvaraamatukogu nõukogud on moodustatud igas omavalitsuses. Raamatukogu nõukogud

on toetavad, kuid kõigi probleemide lahendamiseks jääb sellest sageli väheks.

 Järvamaa Keskraamatukogu nõukogu arutas taas Viisu raamatukogu kolimist I

korrusele, lahenduse suhtes oldi üksmeelsed, kuid paraku probleem lahendust ei

leidnud.

 Järva Vallaraamatukogu nõukogu arutas eelarvet – tulemusena suudeti saada

raamatukoguhoidjatele väike palgatõus, kuid raamaturaha ei suurendatud.

 Türi raamatukogu nõukogu liikmed on aktiivsed raamatukogu kasutajad ja nii saab

mõnedki küsimused jooksvalt läbi arutada. Sel aastal suuri, lahendamist vajavaid

probleeme ei olnud.

2.1.3 Rahvaraamatukogu arengukava

 Järvamaa Keskraamatukogu arengukava on aastateks 2023-2027.

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4120/4202/3001/m1_lisa1.pdf#

 Paide linna arengukavas on raamatukogu tegevused kajastatud ja raamatukogu on selle

koostamisse kaasatud.

 Järva Vallaraamatukogul puudub kehtiv arengukava.

 Järva valla arengukava 2022-2030 ei kajasta raamatukogu arenguvajadusi.

 Türi Raamatukogul puudub kehtiv arengukava.

 Türi valla arengukavas on välja toodud vaid raamatukogu hetkeolukord (kaardistatud

teenused)

6

2.2 Eelarve

Tulud ja kulud Seisuga

31.12.24 €

Seisuga

31.12.25 €

Muutus %

Tulud kokku 900,718 941,854 +4,37

Kulud kokku* 900,718 941,854 +4,37

Tööjõukulu** 660,777 693,418 +4,71

Komplekteerimiskulu 151,68 136,086 -10,3

sh KOV-lt 91,674 81,007 -11,63

sh riigilt 60,006 55,079 -8,21

sh KuM-ilt 60,006 55,079 -8,21

Investeeringukulu*** 17,7 25,02 +29,25

sh KOV-ilt 7,7 14,86 +48,18

sh riigilt 10 10,16 +1,57

sh KuM-ilt 10 10,16 +1,57

Infotehnoloogiakulu 19,473 22,972 +15,24

Järva valla ja Türi raamatukogu töötajad said väikese palgatõusu. Paides suurenes vaid

alampalk.

Kahjuks vähenes nii riigitoetus kui ka Järva valla ja Paide linna raha komplekteerimiseks.

Vaid Türi vald kompenseeris riigitoetuse vähenemise.

Suurenesid kulutused infotehnoloogiale – eelkõige tarkvara uuendamise tõttu. Türil ja

Järvamaa Keskraamatukogus osteti ka mõned uued, kuigi kasutatud arvutid.

Investeeringukulu ei näita kõike, mis maakonnas tehti. Täies mahus kajastub summas vaid

Käru raamatukogu renoveerimine. Järva valla raamatukogu sai tabelisse märkida vaid uute

riiulite kulu Järva-Jaani raamatukogu uutesse ruumidesse, kuid ruumide remont oli osa kogu

majas teostatud tööde summast. Ka Järvamaa Keskraamatukogus tehtu oli vaid osa terve maja

investeeringutest.

2.2.1 Raamatukogude projektid

Projekti nimi Toetuse

allikas

Projekti

periood

Eraldatud

summa

Projekti

üldmaksumus

Staatus

(lõpetatud,

käimasolev

vms)

Raamatuaasta

kohtumiste

korraldamine

Järva valla

raamatukogudes

ja

haridusasutustes.

(3 taotlust)

Eesti

Kultuurkapital

Järvamaa

Ekspertgrupp

01.01.2025-

30.06. 2025

01.02.2025-

31.12. 2025

01.06.2025-

31.12. 2025

600

400

1010

1 005

541

1 145

Kõik

lõpetatud

Sõbrakuu

kohtumiste

korraldamine

Türi

Eesti

Kultuurkapital

Järvamaa

Ekspertgrupp

01.02.2025-

12.05.2025

250 590 Lõpetatud

7

raamatukogus

Emakeelepäevale

pühendatud

kirjanduslike

kohtumiste

korraldamine

Türi valla

raamatukogudes

Eesti

Kultuurkapital

Järvamaa

Ekspertgrupp

01.01.2025-

30.04.2025

320 854 Lõpetatud

Eesti raamat 500

lugemisürituste

raames

kohtumiste

korraldamine

Türi valla

raamatukogudes

Eesti

Kultuurkapital

Järvamaa

Ekspertgrupp

01.05.2025-

27.06.2025

600 1 040 Lõpetatud

Eesti raamatu

aastale

pühendatud

suvesündmuste

korraldamine

Türi

raamatukogus

Eesti

Kultuurkapital

Järvamaa

Ekspertgrupp

10.08.2025-

10.10.2025

600 1 117 Lõpetatud

Tähistame Eesti

raamatu aastat:

kirjandus-

sündmuste

korraldamine

lastele ja noortele

Türi

raamatukogus

Eesti

Kultuurkapital

Järvamaa

Ekspertgrupp

11.10.2025-

10.12.2025

400 620 Lõpetatud

Kirjanikega

kohtumiste

korraldamine

Türi

raamatukogudes

Eesti

Kultuurkapital

Järvamaa

Ekspertgrupp

21.10.2025-

10.12.2025

300 460 Lõpetatud

Türi

Raamatukogu

Käru

struktuuriüksuse

ruumide

renoveerimine

Kultuuri-

ministeerium

01.02.2025-

31.07.2025

10 164 20 328 Lõpetatud

Raamatukogu-

tundide

korraldamine

Järvamaa KRK-s

Eesti

Kultuurkapital

Järvamaa

Ekspertgrupp

01.02.2025-

28.02.2026

600 800 Lõpetatud

Koolitus

„Projektide

ettevalmistamine

ja kirjutamine

Järvamaa

Kultuuri-

ministeerium

03.03.2025-

312.12.2025

2 684 3 184 Lõpetatud

8

raamatukogu-

hoidjatele

Eelkõige hõlmavad projektid erinevate kirjandussündmuste korraldamist, mis pakuvad

meeleolukaid kohtumisi ja suurendavad raamatukogu nähtavast kogukonnas.

Hea meel on Käru raamatukogu renoveerimiseks saadud toetuse üle Kultuuriministeeriumi

kiirendist. Uuendatud raamatukogus on nüüd palju paremad tingimused erinevate ettevõtmiste

korraldamiseks. Heledatesse, kena mööbliga ruumidesse tuleb rõõmuga ka rohkem lapsi.

Kultuuriministeeriumilt saadud rahaga korraldatud koolitus andis raamatukoguhoidjatele

suurema enesekindluse projektide kirjutamiseks. Lisarahastuse toel saab korraldada rohkem

erinevaid sündmusi ja parandada raamatukoguteenuse kättesaadavust.

2.3 Personal

Töötajate arv Täidetud töökohtade

arv (FTE)

39 34,8

2.3.1 Olulisemad muudatused personali korralduses

Järva vallas töötajate arv vähenes ühe võrra, kuid koosseis ei muutunud. Ühes harukogus asus

tööle osalise koormusega töötaja ja kui teises raamatukogus vabanes teises harukogus samuti

osalise koormusega ametikoht, siis pakuti seda talle ja ta võttis selle vastu.

Türi raamatukogu personali koosseisus muutusi ei olnud.

Töö ümberkorraldamise tõttu koondati Järvamaa Keskraamatukogus üks osalise koormusega

ametikoht ja kahes harukogus vähenes töökoormus. Mõistlik oli ka korraldada töö nii, et

harukogu, kus on jätkuvalt ligipääsetavuse mured, teenindab lugejaid ühel päeval nädalas

teise harukogu töötaja.

2.3.2 Erialahariduse ja kutse omandamine

2025. aastal lõpetas RaRa juures kutseõppe 1 raamatukoguhoidja ja talle omistati ka

raamatukoguhoidja kutse tase 6.

Ühtegi raamatukoguhoidja ametikohale vastavate pädevustega töötajat aruandeaastal ülikoolis

kraadi ei omandanud.

2.3.3 Täienduskoolitused

Koolitusteema Raamatukogude

arv, kust koolitustel

osaleti

Juhtimine, sh projektijuhtimine 18

Digi- ja meediapädevused 5

Isikuandmete kaitse ja autoriõigused 1

Klienditeenindus 1

Kogude kujundamine ja haldamine 3

Koolituste ja ürituste korraldamine, sh koolitamine 0

Kultuur ja kirjandus 6

9

Ligipääsetavuse tagamine ning erivajadustega või puuetega

inimeste teenindus

0

Meeskonnatöö ja koostööoskused 6

Raamatukogutöö kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, sh

statistika ja uuringud

2

Teenuste pakkumine ja arendus 4

Terviseedendus, liikumisharrastus 2

Õppematerjalide kirjastuste infopäevad 3

Tehisintellekti kasutamine ja võimalused raamatukogu- ja

muuseumitöös

2

Kriisikoolitus 20

Õppereis Taani 1

Muud silmaringi arendavad koolitused 1

Enim osaleti kirjanduse, meeskonnatöö, lugejateeninduse ja digioskuste alastel koolitustel.

Kõik need on olulised kvaliteetse raamatukoguteenuse pakkumisel.

Maakonna raamatukogutöötajad osalesid ERÜ maaraamatukogude suveseminaril,

maaraamatukogude sektsiooni teabepäeval Tartus, lasteraamatukoguhoidjate päeval Viljandis,

algupärase lastekirjanduse päeval Tartus, õppematerjalide kirjastuste (Avita, Koolibri, Maurus)

infotundides. Külastati Jõgevamaa ja Võrumaa raamatukogusid ning Eesti Lastekirjanduse

Keskust.

Ühiskoolituse „Keeruline klient. Konflikti kiirabi“ korraldasid Türi, Põhja-Sakala ja Tori valla

raamatukogud.

Järvamaa raamatukoguhoidjad õppisid kevadel 2025 projektide koostamist ja kirjutamist.

Toimus 2 õppepäeva Paides, kodutööde esitlemine veebis ja Peetri raamatukogu külastus

(eelnevalt „kiirendi“ toel remonditud raamatukogu). Selle tulemusena valmis mitu

näidisprojekti väljamõeldud teemadel. Tutvuti erinevate rahastusvõimalustega (Leeder,

KULKA jne) ja nende tingimustega. Õpiti eelarve koostamist ja eesmärkide sõnastamist.

Koolitusel õpitule tuginedes kirjutas Oisu raamatukogu projekti „Sotsiaalselt kaasatud Oisu

kogukond“, mis oli suunatud eelkõige kohalikele elanikele vanuses 55+ ja sai ka rahastuse.

Septembris korraldas maakonnaraamatukogu koos Türi raamatukoguga kriisivalmiduse

koolituse ja ühise raamatuaasta vaiba tikkimise raamatukogude töötajatele.

2.3.4 Statistiline aruandlus ja tegevuse analüüsimine

Statistika ja töö analüüsiga tegeletakse maakonnaraamatukogus nii esitatava koondaruande

tarbeks kord aastas kui ka jooksvalt raamatukogutööalastele teabenõuetele vastamiseks.

Päringuid esitavad eelkõige omavalitsused ja Kultuuriministeerium, aga ka ajakirjandus. Et

küsimustele kiirelt vastata, peab erinevate statistiliste andmete kogumine ja analüüs olema

järjepidev. Aasta aruandluse ajal tuleb pidevalt kontrollida ja täpsustada esitatavaid andmeid.

10

3 Hoone ja ruum. Ligipääsetavus. Innovatsioon

3.1 Hoone ja ruum

Enamus Järvamaa raamatukogudest asuvad ühes majas teiste asutuste või ettevõtetega.

Majade haldamine sõltub omavalitsuse loodud korrast.

 Järva valla 10-st raamatukogust 4 on ühes majas koos kooliga, 2 lasteaiaga, 2

rahvamajaga, 1 teeninduskeskuse ja 1 kauplusega.

Remondivajadus (nii üldine sanitaarremont kui ka ehitupraagi parandamine) on 4-s

raamatukogus. Ventilatsiooniprobleem on 1-s raamatukogus. Soojuse (eelkõige

soojustuse) probleemid on 2-s raamatukogus.

Kõige suurem ruumipuudus on Koeru raamatukogus.

Samas on kõikjal raamatukoguhoidjad püüdnud muuta ruume võimalikult hubaseks ja

nii on üldmulje vaatamata probleemidele hea.

Järva-Jaani raamatukogu, mis seni asus Konsumi II korrusel (praegu oligi II korrus

nende ruumide ainus puudus) pidi aasta lõpul välja kolima, kuna kauplus soovis

laieneda. Pärast pikki arutelusid jõuti otsusele, et kolitakse Järva-Jaani koolimajja.

Paraku asub see alevi serval ja eakatele lugejatele on see pikk vahemaa. Uued ruumid

renoveeriti raamatukogule sobivaks detsembris. Telliti ka 21 uut riiulit, ülejäänud võeti

kaasa endistest ruumidest.

Peetri raamatukogu asub hoone I korrusel avatud fuajees, mis muudab ruumid kõigile

kasutajatele lihtsasti ligipääsetavaks. Ühest küljest on asukoht väga hea – fuajee on

alati kõigile avatud, sealt liigub läbi iga päev palju rahvast. Teisalt on aga probleemiks

kogu haldamine. Igaühel on võimalus võtta kaasa raamatuid ja ajakirju igal ajal, ka

ajal mil raamatukoguhoidjat pole ja ära viidavad eksemplarid jäävad kogus märkimata.

Sellega tekib olukordi, kus raamatukoguhoidjal ei ole täielikku ja õiget ülevaadet oma

kogust. Positiivse arenguna sai 2025. aastal raamatukogu enda kasutusse täiendava

ruumi arhiivi ja AIP-arvuti jaoks, mis parandab töötingimusi ning loob paremad

eeldused digiteenuste ja infotehnoloogiliste lahenduste lugejale pakkumiseks.

Päinurme raamatukogu kolis suvel uutesse ruumidesse (nüüd nimetatakse seda

kogukonnamajaks, kus on koos rahvamaja, noortekeskus, päevakeskus ja

raamatukogu). Raamatukogu põhifond on paigutatud saali ühte nurka umbes 3x5 m²

alale, rahvamaja ürituste ajal on võimalik raamatukogu eraldada lükandseinte abil.

Laste- ja noortefond on teisel korrusel noortekeskuse pinnal. Raamatukogus on uus

mööbel ja riiulid, ruum on kaasaegsem ja funktsionaalsem ning pakub külastajatele

mugavat ja kasutajasõbralikku keskkonda.

Raamatukogubuss Krõõt – kaubik Renault Master. Buss osteti 2021. aastal uuena ja

ehitati ümber raamatukogubussiks. Palju erinevaid külateid ja kohapeal tiksumist

kulutavad masinat korralikult, mistõttu kulub iga aasta ka raha üha rohkem, aga seda

väärtust, mida buss loob, ei saa rahas arvestada.

 Türi valla 7-st raamatukogust 1 asub omaette majas, 1 rendipinnal, 2 koos kooliga, 2

koos rahvamajaga ja 1 koos vallavalitsusega. Ruumipuudus kummitab kõikjal, vaid

Kabala raamatukogu ei saa selle üle kaevata.

Kabala raamatukogu ruumid vajaksid värskendust.

Türi raamatukogu vajab hädasti uusi aknaid ja jätkuvalt on probleemiks ventilatsioon.

Ventilatsiooniprobleem kimbutab ka Väätsa raamatukogu

11

2025. aastal renoveeriti lõpuks Käru raamatukogu. Pikka aega oli õhus teema, et

raamatukogu peaks rendipinnalt kolima staadionimajja, mis suure osa ajast tühjalt

seisab. Kuna kolimisest asja ei saanud ja raamatukogu ruumid ning riiulid olid

ülikehvas korras, siis taotleti KuM-lt raha ja uuendati nii raamatukogu ruume kui

sisustust. Nüüd on raamatukogu ilus, heledates toonides, avar ja funktsionaalse

mööbliga.

 Paide linna 5-st raamatukogust asuvad 2 koos kooliga, 1 koos lasteaia ja 2 koos

rahvamajaga.

Viisu raamatukogu, mis asub II korrusel ja kuhu viib lahtine trepp, mida mööda on

inimestel väga raske liikuda, on juba 2024. aasta algusest pakitud suures osas

kastidesse. Tookord oli lootus kolida I korrusele, kuid külavanema vastuseisu tõttu jäi

see ära ning probleem on senini lahendamata.

Sanitaarremonti vajavad nii Roosna-Alliku kui ka keskraamatukogu.

Jätkuvalt on probleemiks keskraamatukogu konverentsisaali ventilatsioon.

Majas, kus asub Järvamaa Keskraamatukogu koos Kunstikooli, Eakate Päevakeskuse

ja mitmete ühingutega, teostati remonti. Selle käigus vahetati välja maja välisuksed,

remonditi tagatrepp, lammutati fuajeest garderoob ja värviti fuajee. Uued uksed said

raamatukogu laenutusosakond ja pääs lifti. Raamatukogu treppidele pandi

liikumisanduritega valgustid.

3.2 Ligipääsetavus

3.2.1 Ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele

Kuidas on tagatud ligipääs raamatukogude ruumidele ja teenustele? Vastata iga külastuskoha

kohta

Ligipääsetavuse aspektid Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogu kodulehel on toodud vajalik info erivajadustega

inimestele pakutavate võimaluste ning ruumide kohta

1 jah / 2 ei

Raamatukogu kodulehel on info Pimedate raamatukogu ja selle

võimaluste kohta

1 jah / 2 ei

Raamatukokku on paigaldatud taktiilsed tähised 3

Raamatukogu pakub regulaarselt koduteenindust 13

Raamatukogusse pääseb mugavalt ilma kõrvalise abita ka ratastoolis,

piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastaja

10

Ratastoolis, piiratud liikumisvõimega või lapsevankriga külastajad

pääsevad ilma kõrvalise abita mugavalt kõikidesse raamatukogu

ruumidesse

8

Raamatukogus on nõutele vastav invatualett 3

Raamatukogu juures on invaparkimiskohad või invatranspordile on

muul viisil tagatud parkimisvõimalus

9

Kuuldeaparaadi kasutajal on raamatukogus võimalik kasutada

silmusvõimendit

0

Raamatukogu lahtiolekuajad arvestavad ühistranspordigraafikutega 9

Raamatukogu on avatud vähemalt ühel nädalavahetuse päeval 4

Muu (nimetada) 0

12

3.2.2 Koduteenindus

Koduteeninduse teenused Kordade

arv

Kasutajate

arv

Väljaannete laenutus 244 66

Kasutajakoolitus 0 0

Digipädevuste alane nõustamine 34 16

Muu (nimetada) 0 0

Koduteenindus on väga oluline just eakatele ja piiratud liikumisvõimega inimestele.

Alahinnata ei saa ka suhtlust raamatukoguhoidjaga, kes võib olla lugejale ainus

suhtluskaaslane mitme päeva vältel.

Samas ei näita tabel kogu koduteenindust, sest raamatukoguhoidjad on alati valmis viima

raamatuid koju ka nendele, kellele töö tõttu raamatukogu lahtiolekuajad ei sobi. Eriti kehtib

see kohtades, kus raamatukoguhoidjal on vaid osaline koormus ja kus seda tehakse sageli oma

tööajast sõltumatult.

Ka raamatukogubuss Krõõt käib nii mõnegi eaka värava taga, et lugemisvara kõigi soovijateni

jõuaks, kuid raamatukoguhoidja-bussijuht ei registreeri seda eraldi koduteenindusena.

3.2.3 Teenused teistele asutustele

Teenused teistele asutustele Kordade

arv

Osavõtjate

arv

Lasteaiad, koolid, rahvamajad, noortekeskused, hooldekodud

ja eakate päevakeskused

324 5 008

Pakutakse kohtumisi kirjanikega, raamatute tutvustust, erinevaid töötubasid ning koolitusi,

luule- ja muusikaõhtuid, vestlusringe jm. Kõik see aitab kaasa ajaveetmise võimaluste

laiendamisele mitte ainult lugejaskonnas, vaid terves kogukonnas. Hooldekodude elanikud on

väga tänulikud, et teenus neile koju kätte tuleb.

3.3 Innovatsioon

3.3.1 Raamatukogude pakutavad/kasutatavad innovaatilised/infotehnoloogilised

võimalused

Innovaatilised/infotehnoloogilised lahendused Mitmes

raamatukogus?

Raamatukogusüsteem URRAM 0

Raamatukogusüsteem RIKS 24

Raamatukogusüsteem Sierra 0

Raamatuid saab laenutada igal ajal laenutuskapi kaudu 0

Raamatuid saab tagastada igal ajal tagastuskasti, tagastusluugi või

laenutuskapi kaudu

15

Raamatukogus on iseteeninduslahendused (laenutusautomaadid) 2

Raamatukogu pakub avatud raamatukogu teenust (24/7) 0

13

Raamatukogu pakub kasutajatele kaugtöökohta /individuaaltööruumi 4

Raamatukogu pakub kasutajatele rühmatööruumi 7

Raamatukogu pakub kasutajatele konverentsitehnikat 3

Raamatukogu pakub kasutajatele vähemalt ühte kaamera ja

mikrofoniga arvutit (nt koosolekuteks)

3

Raamatukogus saab kasutada helistuudiot (nt muusika, taskuhäälingute

loomiseks)

0

Raamatukogus saab kasutada videostuudiot (nt videote, vlogide

loomiseks)

0

Raamatukogus on kasutusel RFID lahendus 0

Raamatukogus on vähemalt üks AIP arvuti 22

Raamatukogus saab kasutada WiFi ühendust 21

Raamatukogus saab kasutada printerit ja/või skännerit ja/või

koopiamasinat

24

Raamatukogus saab värviliselt printida 16

Muud teenused (nimetada) 0

3.3.2 Tähtsamad arendustegevused infotehnoloogia vallas

Erilist arendustegevust rahapuudusel ei toimu. Siiski vahetati mitmetes raamatukogudes

arvutid uuemate, kuid kasutatute vastu ja neisse paigaldati ka Windows 11 tarkvara.

Programm RIKS on endiselt väga paindlik ja kiire arendades seda jätkuvalt vastavalt

raamatukoguhoidjate vajadustele.

3.3.3 Iseteeninduslike teenuste kasutus

RIKSWEB võimaldab lugejatel laenutustähtaega pikendada ja raamatuid reserveerida.

Maakonna raamatukogude lugejad külastasid e-kataloogi kokku 3459 korda, mis on üle 750

korra enam. Pikendamiseks kasutati RIKSWEBi maakonnas 228 korda, enim Paides ja Türil.

Kuigi reserveerimise kohta statistikat ei ole tehtud, siis tundub, et seda kasutatakse

pikendamisest rohkem. Populaarne on kiirpikendamise võimalus. Seda kasutati ligi 3000

korda.

Järvamaa Keskraamatukogu laenutusautomaati RITA kasutati 68 korda. Seda on küll rohkem

kui eelmisel aastal, kuid see võimalus just populaarne ei ole.

Kuna Peetri raamatukogu fond asub avalikul pinnal, st sinna pääseb ka siis, kui

raamatukoguhoidja pole tööl (hoone lahtiolekuaegadel), siis on raamatukoguhoidja loonud

sinna selveteeninduse ehk seinal on leht, kuhu saab märkida võetud raamatud. Mõeldud on ka

RITA lahenduse peale.

3.3.4 Andmebaaside loomine ja teatmebibliograafilise töö korraldamine

Järvamaa Keskraamatukogus tegelevad teatmebibliograafilise tööga kõik

raamatukoguhoidjad, sest päringuid esitatakse palju ja sageli on need ka väga töömahukaid.

Pidevalt täiendatakse koduloolist kogu ja –andmebaasi. Kuna suhteliselt vähe on neid

raamatukogusid, kus tegeletakse kodulooliste materjalide kogumisega, siis reeglina

pöörduvadki huvilised eelkõige Järvamaa Keskraamatukokku.

14

Andmebaasi lisasime jooksvalt 653 koduloolist kirjet. Nii ostude kui annetustena lisandus

raamatufondi 25 uut koduloolise sisuga trükist. Märksõnastasime maakonda ja sellega seotud

iskuid erinevate väljaannete kirjetes.

15

4 Kogude kujundamine

4.1 Komplekteerimise põhimõtted

Direktori käskkirjaga kehtestatud komplekteerimise põhimõtted on kõigis Järvamaa

omavalitsuste raamatukogudes. Põhimõtted pole muutunud, seega puudub vajadus neid

uuendada.

2025. aastal hangiti Järvamaa raamatukogudesse keskraamatukogu kaudu kokku 7 442

eksemplari teavikuid. Sellest ostudena 6 353 eksemplari raamatuid summas 99 148 €. Lisaks

ka perioodikat.

Ostudest oli suurim osa ilukirjandusel – kokku 5 549 eksemplari, sellest 1 804 eksemplari

eesti autorite teoseid. Teistest valdkondadest osteti enim kirjandust liikidest 3, 7 ja 1.

Määruses ”Rahvaraamatukogude riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord” lisas

1 nimetatud kirjandust soetati kokku summas 21 585 € (1 466 eksemplari raamatuid ja 57

aastakäiku kultuuriperioodikat), mis moodustab riigitoetusest 39,2 %.

4.2 Kogude kasutatavus ja seosed lugejate sihtrühmadega

Ringlus maakonnas pole eriti suur, kuigi rohkem on hakatud tegelema raamatute

mahakandmisega. Kui 2024. aastal oli ringlus 0,67, siis 2025. aastal 0,64. Suurim on ringlus

Türi valla raamatukogudes (0,79) ja madalaim Paide linna raamatukogudes (0,49). Viimane

on seletatav sellega, et suurem osa Viisu raamatukogu fondist on endiselt kastidesse pakitud ja

Tarbja raamatukogu laenutuspunkt Annas on sisuliselt endine raamatukogu. Kuna Tarbja

raamatukoguhoidja teenindab lugejaid nüüd ka Viisus, siis fondide puhastamisega ei ole ta

jõudnud tegeleda.

Samas on Türil väga suur osakaal kohallaenutustel – 35,6 % laenutustest. Võrdluseks: Järva

valla raamatukogudes 2,3 % ja Järvamaa Keskraamatukogus koos harukogudega 9,8 %

Lugejate eelistuseks on jätkuvalt ilu-ja lastekirjandus, mida ka hangitakse enim – 85,3 %

hangetes ja 85,24 % laenutustest. Sealhulgas eesti autorite teoste laenutuste osakaal kõigist

laenutustest on 35,2 % ja ilukirjandusest 33,7 %. Teisele kohale jääb liik 3, seda eelkõige

erinevate reisiraamatute tõttu – 3,1 % hangetest ja 2,7 % laenutustest. Kolmandale kohale jääb

liik 7 – 3,1 % hangetest ja 2,5 % laenutustest – seda mõjutab kindlasti Paide Kunstikool,

millel on õppekohad ka Türil ja Aravetel. Samuti on õpilastel soovituslik lugeda elulugusid ja

nii eelistatakse sportlasi, muusikuid, näitlejaid.

Jätkuvalt on kõige rohkem lugejaid vanuses 7-18, neile järgnevad lugejad vanuses 35-46, kuid

enim laenutavad lugejad vanuses 63-78, lastest laenutavad enim 8-11-aastased. Sellest nähtub,

et suur mõju on olnud suvelugemistel. Muul ajal vajavad nooremad inimesed raamatukogu

soovitusliku ja õppekirjanduse laenutamiseks. Vanemad lugejad aga loevad eelkõige

meelelahutuseks.

4.3 Raamatukogu komplekteerimine (trükis, e-raamat, audioraamat): analüüs ja

hinnang

Kokku hangiti Järvamaa raamatukogudesse 8037 eksemplari uusi teavikuid, mida on 663

eksemplari vähem kui 2024. aastal. Maakonnas osteti elaniku kohta 0,22 raamatut.

Võrdluseks 2024. aastal oli see 0,26. Vähenemine oli eelkõige Järva vallas. Türi vallas jäi

16

samaks (0,25) ja Paide linnas oli vähenemine marginaalne (0,18-lt 0,17-le). Põhjuseks

komplekteerimisrahade vähenemine nii riigitoetuse kui ka omavalitsuse summade osas.

Kuna rahalised võimalused on piiratud, siis peavad raamatukogud väga täpselt kalkuleerima

mida osta ja mida mitte. Seetõttu ei hangita ka e-raamatuid, kuna neid on võimalik kasutada

erinevatel platvormidel ja reeglina eelistab lugeja seda teha oma isikliku seadmega.

Ka audioraamatuid ei osteta, kuna lugeja eelistab siiski paberraamatut.

Raamatuid ostetakse tavaliselt vaid ühes eksemplaris kui mõni eriti populaarne teos või kooli

soovituslik kirjandus välja arvata.

4.4 Perioodika komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Kokku lisandus maakonna raamatukogudesse 403 aastakäiku ajakirju ja 107 aastakäiku

ajalehti – kokku 510 aastakäiku, sellest ostudena 450 aastakäiku (2024. aastal ostudena 493

aastakäiku). Kogu kultuuriperioodika on maakonda tellitud – enim neist ajakirju Täheke ja

Hea Laps, täiskasvanutele aga Loomingu Raamatukogu ja ajakirja Teater.Muusika.Kino.

Perioodika kojulaenutuste osakaal on maakonnas veidi suurenenud (2024. a. 14,3 % ja 2025.

a. 15,3 %). Samas oli ka raamatukogu, kus perioodika laenutuste osakaal oli üle 75 % .

Kuigi väljaanete tellimisega kaasneb tihti ka digivõimalus, siis inimene, kes tuleb

raamatukokku, soovib siiski lugeda paberväljaannet. Paljud raamatukogud ei telli juurdepääsu

digiväljaannetele, sest see on ikkagi lisakulu.

4.5 Muude väljaannete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Auviseid ja elektroonilisi ressursse Järvamaa raamatukogudesse ei tellitud.

4.6 Esemete komplekteerimine: analüüs ja hinnang

Järvamaa raamatukogud ei komplekteeri esemeid.

4.7 Annetuste osakaal kogude juurdekasvust

Annetustena saadi kokku 1135 eksemplari teavikuid, mis moodustab 14 % kogude

juurdekasvust. Raamatuid sealhulgas 1075 eksemplari.

4.8 Inventuurid ja mahakandmised

Inventuurid toimusid kolmes Järva valla raamatukogus – Ahula, Albu ja Päinurme.

Fondide puhastamisega lagunenud ja vananenud kirjandusest tegeletakse pidevalt, kuna ikka

veel on seisvat raamatufondi ja ruumipuudus on sageli suur. Kokku kanti maha 15530

teavikut, mis on 4149 eksemplari rohkem kui 2024. aastal. Suuremad mahakandmised olid

Järva-Jaani ja Käru raamatukogudes seoses kolimise ja remonttöödega. Järvamaa

Keskraamatukogus kanti raamatuid maha ligi 1400 eksemplari rohkem kui 2024. aastal.

17

5 Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

5.1 Lugejaküsitlused

Lugejaküsitlusi ei olnud, kuna RaRa korraldab niigi üle-riigilist uuringut, siis pole mõistlik

inimesi erinevate küsitlustega koormata.

5.2 Üleriigilise rahulolu-uuringu tulemused

Kokku oli maakonnas 794 vastajat ja rahuloluindeksiks kujunes 9,78.

Uuring näitas, et raamatukogudes töötavad väga toredad inimesed ja on kõrgel tasemel

teenindus. Probleemidena toodi välja see, mis sõltub eelkõige kohaliku omavalitsuse

rahastusest (lahtiolekuajad seoses raamatukoguhoidjate osalise töökoormusega,

uudiskirjanduse ja perioodika ning raamatute eksemplaarsuse vähesus, raamatukogu asukoht,

ligipääsetavus, ruumipuudus, vananenud IT vahendid jne.).

5.3 Raamatukogu kasutamine ja teenused

5.3.1 Avalikule teabele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse elektroonilistele teenustele

juurdepääs

Päris uusi arvuteid ei ostetud, küll aga uuendati tarkvara. Järva vallas jätkusid mured

arvutipargiga (ei saanud kasutada ID-kaarti, ei levinud WiFi jne.), kuid 2026. aasta eelarvesse

on rahalised vahendid selleks ette nähtud.

Statistiliselt on arvutite kasutamine maakonnas kokku vähenenud eelkõige koos koolidega

asuvate raamatukogude laste arvutite kasutamise arvelt. Türil jäi täiskasvanute arvutikasutus

praktiliselt 2024. aasta tasemel. Järvamaa Keskraamatukogus aga tõusis (üle 60 kasutuskorra

rohkem).

Vähese arvutikasutuse põhjuseks võib olla ka see, et sageli printimiste ja pangatehingute

puhul kasutust ei registreerita, sest raamatukoguhoidja peab seda oma töö osaks, mis eraldi

äramärkimist ei vaja.

Kokku oli maakonnas 2025. aastal registreeritud arvutikasutusi 3125, neist 520 laste poolt.

5.3.2 Muudatused ja uuendused teeninduskorralduses ning teenustes, sh e-teenustes

Muudatused toimusid vaid Türil valla raamatukogudes – liituti MIRKO teenusega.

5.3.3 Lugejad

Lugejad 2024 Lugejad 2025 Muutus (+-)

8361 7842 -519

Lugejate arv on vähenenud. Põhjusteks elanike arvu vähenemine, kiire elutempo, koolide

ülemise astme sulgemine jne. Aga ka inimeste nägemisteravuse langus, mis ei võimalda enam

lugeda.

5.3.4 Külastused

18

Külastused

2024

Külastused

2025

Muutus

(+-)

145662 145672 +10

Võrreldes eelmise aastaga on külastuste arv jäänud praktiliselt samaks. Tegelikult on see hea

näitaja kui arvestada, et Oisus suleti postipunkt ja kooli ülemine aste, Tarbjal suleti kool, Viisu

raamatukogu oli lahti vaid ühel päeval nädalas. Seevastu Järva vallas ja Järvamaa

Keskraamatukogus tõusis külastuste arv tuntavalt. Kindlasti aitas Järva vallas tõusule kaasa

Päinurme raamatukogu avamine uutes ruumides. Järvamaa Keskraamatukogu Paides aga

hakati enam külastama just Tarbja kooli sulgemise ja Viisu raamatukogu vähese lahtiolekuaja

tõttu.

5.3.5 Laenutused

Laenutused

2024

Laenutused

2025

Muutus (+-)

249312 232235 -17077

Laenutuste arv statistiliselt on palju vähenenud, kuid üheks põhjuseks on see, et eelmisel aastal

ei arvestatud asutusesiseseid laenutusi ja osaliselt lisati need tavalaenutustele (näiteks Järva valla

raamatubussil puudub oma fond ja nii laenutab bussjuht palju raamatuid erinevatest harukogudest,

et pakkuda lugejatele suuremat valikut).

Laenutuste arv tõusis Türi vallas, kuid seal on selles suur osa kohallaentustel (35,6 % laenutustest,

võrdluseks – Järva vallas on see 2,3 % ja Paide linnas 9,8 %).

Oma osa on asjaolul, et saime osta vähem raamatuid kui 2024. aastal ja nii oli usinatel

lugejatel palju väiksem uudiskirjanduse valik. Samuti tuli populaarsete raamatute järjekorras

pikalt oodata.

5.3.6 MIRKO teenus

Üleriigilises MIRKO teenuses osalevad Järvamaa Keskraamatukogu ja Türi valla

raamatukogud.

Aruandeaastal oli laenutusi MIRKO vahendusel:

 Türi vald kokku 108, sellest 64 laenutust ja 44 pikendust

 KRK kokku 249, sellest 151 laenutust ja 98 pikendust. Võrreldes 2024.aastaga on

kasutamine vähenenud (2024.a. oli kokku 299, sellest laenutusi 194 ja pikendusi 105)

5.3.7 Ülevaade RVL teenusest

RVL-i kaudu telliti 1120 teavikut ja saadi tellimusi 1214. Arvud on praktiliselt

kahekordistunud. Peamiselt pöörduti sooviga ikka oma maakonna teiste kogude poole, aga

telliti ka teistest maakondadest (Tapa Vallaraamatukogu, Rakvere Raamatukogu, Kadrina

Valla Raamatukogu, Põltsamaa Raamatukogu, Tartu Linnaraamatukogu). Järvamaa

Keskraamatukogu tellis palju venekeelset kirjandust Türi raamatukogust, kuna meie fond on

end mitmete lugejate jaoks ammendanud ja uudiskirjandust lisandub vähe.

19

5.3.8 Infopäringud

Päringud

2024

Päringud

2025

Muutus (+-)

8528 7624 -904

Päringute arv on langenud, kuid selle taga võib ikkagi olla registreerimine. On

raamatukogusid kus pole registreeritud ühtki või on ainult üks. Samas ei saa arvata, et neis

päringuid olnud ei olnudki – kindlasti oli.

Jätkuvalt esitatakse enim päringuid rahvariiete, koduloo, käsitöö, aianduse ja kokanduse alalt.

Mõni näide ka teistel teemadel: sümbolid eesti rahvakunstis, raamatu pealkirjad luuletusteks,

briti-india kolooniad, win hofi meetod, lauanõude tehasemärgid, linttraktorid, ameerika

jalgpalli ja lipujalgpalli erinevused, Türi piirkonna vanemad eesnimed.

5.3.9 Virtuaalüritused, -koolitused ja -näitused

Virtuaalüritusi, -koolitusi ja -näitusi Järvamaa raamatukogudes ei korraldatud.

5.3.10 Tasulised teenused

Milliseid tasulisi teenuseid raamatukogud pakuvad?

☒ Printimine, paljundamine

☒ Ruumirent

☒ Üritused

☐ Materjalikulu (nt 3D-printimine, laserlõikur jne)

☒ Muu (lamineerimine):

5.4 Laste- ja noorteteenindus

Lug-d

2024

Lug-d

2025

Muutus

(+-)

Külast-

d 2024

Külast-

d 2025

Muutus

(+-)

Laenut

2024

Laenut

2025

Muutus

(+/-)

2584 2369 -215 51380 50548 -832 24333 22117 -2216

Kõik arvud on vähenenud. Kui koolis käivate laste hulk väheneb, siis väheneb ka

raamatukogu kasutus. Näiteks põhikool Oisus muutus 6-klassiliseks – õpilased lahkusid ja

muidugi ei käinud enam raamatukogus. Ka huvi raamatute lugemise vastu on väike,

konkureerides teiste ajaveetmise võimalustega, eriti nutitelefonidega. Raamatukogus

veedetakse küll aega, koolivaheaegadel lausa päevade kaupa, aga see ei tähenda, et sealt ka

lugemisvara kaasa laenutatakse.

Laste külastuste arv siiski tõusis Järva vallas, kus koolivõrk jäi endiseks.

20

5.4.1 Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimine

Komplekteerimisel jälgitakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse soovitusi, koolide

soovitusnimekirju, auhinnatuid raamatuid. Lastele mõeldud perioodikast on raamatukogudes

Täheke ja Hea laps.

Koos õpetajatega selgitatakse välja koolide soovid, mille põhjal võimalusel toimub

järelkomplekteerimine. Üha rohkem kasutatakse asutusesisest laenutust. Samas on

õppeasutuste ootused eksemplaarsuse osas sageli liiga suured. Oleme ju ikka

rahvaraamatukogud. Nagu üldiselt vähenes hangitud raamatute arv võrreldes eelmise aastaga,

nii vähenes ka laste- ja noortekirjanduse osa. Kui 2024. aastal moodustas laste- ja

noortekirjandus raamatuhangetest 24,7 %, siis 2025. aastal 23,2 %.

5.4.2 Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine, arendamine ja üritused

Laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamine saab alguse ennekõike kodust ja väga

varasest ajast. Raamatukogu saab kaasa aidata erinevate sündmustega: raamatukogu

tutvustavad õppekäigud, erinevad teema- ja tähtpäevatunnid nii lasteaia kui ka koolilastele,

kirjandusvõistlused, suvelugemised, omaloomingu võistlused (Järvamaa lapsed on agarad

Luuleprõmmist osa võtma), iga aastased ettelugemispäevad ja ettelugemisvõistlused.

Koolivaheaegadel toimuvad viktoriinid, ettelugemised, mängud ja meisterdamistunnid. Kuna

rahalise vahendid on piiratud, siis on au sees taaskasutus ja kila-kola kunsti tegemine.

Lugemisharjumuste kujundamisele aitab kaasa Lugemisisu programm, millest võttis

aruandeperioodil osa 13 rahvaraamatukogu ja Paide Hammerbecki Põhikooli raamatukogu

koostöös Paide lasteraamatukoguga. Kõigis kolmes maakonna raamatukogus toimuvad

suvelugemise programmid, millest osavõtnuid peetakse meeles erinevate sündmustega:

väljasõidud, kohtumised kirjanikega, ühised kommi- ja koogipeod.

Meeledejäävamad sündmused: Oisu ja Kabala raamatukogud osalesid Retla Kabala Kooli

raamatuaasta teemalises öökooli projektis, mis oli väga edukas ja meeldis lastele ja tegijatele

endile. Türi ja Kahala raamatukogude lastehommikud, kohtumised Türi Perepesa mudilastega,

„Luuleprõmmu“ maakondlik voor Paide lasteraamatukogus, Koigi raamatukogu

Võlulaekatunnid, kirjanduse pidunädala kohtumised valla koolides, kirjandusviktoriini

maakondlik eelvoor Paide lasteraamatukogus, Suvelugemise bingo Türi valla

raamatukogudes. Laupa kooli emakeelepäeva ilu- ja õigekirjavõistlus, Järvamaa

Keskraamatukogu lasteosakonnas eesti raamatuaasta ja raamatu ajaloo tutvustamine Paide

Hammerbecki Põhikooli lugemisisulistele, maakondlik ettelugemisvõistlus 4-tele klassidele

„Kullast kallim“. Maakonna raamatukogud osalesid ka Põhjamaade raamatunädalal. Toimus

Eesti Lastekirjanduse Keskuse kirjaniketuur Järva valla Aravete ja Koigi raamatukogus.

Järvamaa Keskraamatukogu lasteosakonna 2025. aasta edukamaks ettevõtmiseks oli

teemahommik Muumide jõuluootus, millega tähistasime Muumide 80 sünnipäeva ja lastega

kohtus Muumitroll isiklikult.

Laste lugemishuvi kirjanduse ja lugemise vastu suurendab vahetu kohtumine kirjanike ja

loojatega. 2025-ndal kohtusid Järvamaa noored lugejad kirjanikega: Anti Saar, Jaanus

Vaiksoo, Tiina Laanem, Kristina Ruder, Ilmar Tomusk, Kadri Hinrikus, Anu Kalm, Kristi

Piiper, Mika Keränen, Indrek Koff, Hugo Vaher, Wimberg, Andrus Kivirähk, Ene Sepp ja

Polina Tšerkassova.

21

Kõik tegevused olid suunatud laste lugemishuvi tõstmisele ja ärgitamisele ning vähemalt

vahetult peale sündmuste toimumist tõusis huvi raamatute ja raamatukogu vastu.

5.5 Raamatukogu kui kogukonnakeskus

Üritused/tegevused

2024

Üritused/tegevused

2025

Muutus (+-)

933 896 -37

Üritused/tegevused Arv

Info-, meedia- ja digipädevuste alane nõustamine ja juhendamine* 316

Kirjandusega seotud näitused ja väljapanekud 171

Kodulooga seotud sündmused ja väljapanekud 26

Kontserdid või muusikasündmused 6

Kunsti- või käsitöönäitused 42

Lugejamängud ja -võistlused 40

Lugejate kohtumised kirjanike ja kirjandustegelastega, muud

kirjandussündmused

187

Üldharivad loengud ja töötoad 101

Muud (naisteklubid, genealoogiaklubi, ilukirjavõistlus, tunnustusüritused

jne.)

126

Erinevate ettevõtmiste arv on vähenenud, samas jääb kindlasti mitmeid juhendamisi ja

nõustamisi kirja panemata – raamatukoguhoidjad kiirustavad tavaliselt kohe inimesi aitama ja

registreerimine läheb meelest.

Mitmed sündmused on loetletud juba aruande alguses, seoses tegevustega raamatuaastal.

Lisaks neile võib nimetada veel:

 Järva vallas toimus traditsiooniline Eesti Kirjanduse Pidunädal.

 Traditsioonilised sündmused on ka Käru raamatukogu „Laumängu laupäevak“, Türi

raamatukogu osalemine „Õunafestivalil“, Oisu raamatukogu korraldatud erinevad

tegevused „Oisukandipäeval“.

 „Talvelugemine“ Türi vallas

 Kirjandustunnid täiskasvanutele Roosna-Allikul

 „Raamatukogukohvik“ Koigis

 „Kulinaarne kirjandusõhtu“ põhjamaade raamatunädalal Albus

 Mitmed huvitavad näitused Järva valla raamatukogudes (Kunstikoolide näitused,

fotonäitus Vahemere orhideedest, teemantmaalid jne.)

 Erinevad töötoad (kunstiteraapia, lilleseade, taaskasutus jne.)

 Loengusarjad, arutelud kogukonna liikmetele

 Lugejatega käisid kohtumas ja ka raamatuid esitlemas (lisaks eelpool nimetatud

kohtumistele lastega) Epp Petrone, Kristiina Ehin, Andrus Ansip, Märt Treier, Annika

Laats, Gaute Kivistik, Jaanus Noormägi, Tarmo Selter, Kaarel Aluoja, Kristjan Prii ja

Tanel „Taniil“ Rütman Uhhuduuri seltskonnast, Birgit Itse, Jane Vain, Lea Jaanimaa,

22

Kersti Kivirüüt, Tarmo Tuule, Merike Kask, Ain Kütt, Stella Terna, Justin Petrone, Valdur

Mikita, Kati Saara Murutar, Kaja Liilia Fridolin.

Erinevad sündmused ja tegevused toovad inimesed kokku, tugevdavad kogukonnatunnet ja

ühtlasi tekitavad huvi ka raamatute vastu.

Lisamärkusena peab ütlema, et kui Türi ja Järva vallas on kohtumiste korraldajaks eelkõige

raamatukogud, siis Paides organiseerivad samalaadseid sündmusi veel ka Wittensteini

Tegevusmuuseum ja Wabakohvik.

5.5.1 Kasutajakoolitused

Koolitused

2024

Koolitused

2025

Muutus (+-)

262 120 -142

Koolituste arv väheneb. Põhjuseks nii see, et lühiajalisi juhendamisi ja nõustamisi ei arvestata

enam koolitusena (kuigi juba eelmise aasta aruandes oli vaja koolitused ja nõustamised

eraldada, kuid siis ei olnud veel võimalik statistiliselt täpset aruannet saada) kui ka see, et

rühmakoolitused lastele kajastuvad pigem ürituste all, sest kõrvuti koolitusega pakutakse alati

ka muid tegevusi.

Rühmakoolitustel õpilastele tutvustatakse raamatukogu ja õpetatakse RIKSWEBi kasutust.

Individuaalkoolituste teemad on laiemad - Wordi tekstitöötlus, referaadi vormistamine,

praktikaaruande koostamine jne. Eelkõige vajavad seda täiskasvanud õppijad.

Tagasisidet raamatukogud küsinud ei ole, kuid pärast koolitust on osalejad olnud väga

tänulikud.

5.5.2 Koostööpartnerid

Raamatukogude koostööpartneriteks on haridusasutused, külaseltsid, rahvamajad,

noortekeskused, eakate päevakeskused, muuseumid, aga ka erinevad huvialaringid, MTÜ-d ja

eraisikud ning muidugi kohalikud omavalitsused. Kõigi eraldi üleslugemine läheks raskeks.

Koostöös saab kulusid hajutada ja kaasata rohkem inimesi ka raamatukogude tegemistesse,

mis rikastavad kohalikku kultuurielu. Väikestes kohtades saabki tegutseda üksnes koostöös.

23

6 Raamatukogu turundus

6.1 Turunduskanalid

Millised olid aruandeaastal peamised kanalid raamatukoguteenuste tutvustamiseks? Valige

sobivad

☒ Raamatukogu koduleht

☒ KOV-i koduleht

☒ Sotsiaalmeedia (Facebook, Instagram)

☒ Raadio

☒ Televisioon

☒ Ajalehed, ajakirjad

☒ Välireklaam (plakatid)

☐ Muud (nimetada)

Tasulise reklaami tegemiseks puuduvad raamatukogudel rahalised vahendid. Erinevate

sündmuste kohta leiab infot raamatukogude kodulehtedelt, sotsiaalmeediast, maakondlike

ning omavalitsuste paber- ja veebiväljaannetest, infotahvlitelt jne. Aga kõige parem reklaam

levib ikkagi vahetul suhtlusel kogukonnaga – informatsioon suust-suhu ja silmast-silma.

Ülevabariigilised tutvustused Järvamaa raamatukogudest:

Järva valla raamatukogu direktor tutvustas raamatubussi Krõõt külalistele teiste maakondade

raamatukogudest.

Ajakirjas Säde ilmus artikkel Päinurme raamatukogust.

Roosna-Alliku raamatukoguhoidja pälvis presidendilt aumärgi ja nii teda kui raamatukogu

tutvustati Maalehes ja ajakirjas Naisteleht.

Türi raamatukogu külastas ERR, et filmida saatelõik „Ridade vahel”, mille külaliseks oli

Väätsal koolis käinud kirjanik Lilli Luuk.

Järvamaa Keskraamatukogu tutvustas oma tegemisi Võrumaa, Tartumaa, Saaremaa

raamatukoguhoidjatele ja ERÜ eksklubi liikmetele.

6.2 Väljaannete publitseerimine

Väljaandeid Järvamaa raamatukogud 2025. aastal ei publitseerinud. Artikleid nii

raamatukogude tegemistest kui ka raamatute tutvustusi on kirjutatud linna ja valla lehtedesse.

Ühtki eriti olulist nende hulgast on raske välja tuua – kõik need on raamatukogude

tutvustamise seisukohalt tähtsad.

24

7 Eesmärgid tulevaks aastaks

 Väärikalt lõpetada Eesti Raamatu Aasta

 Hankida ja paigaldada raamatukapid Türi, Roosna-Alliku ja Järvamaa

Keskraamatukogu juurde

 Jätkata inventuuridega maakonna raamatukogudes

 Kinnitada Türi ja Järva valla raamatukogu arengukavad

 Uuendada Järva valla raamatukogus kasutajatele mõeldud arvutiparki

 Korraldada erinevaid sündmusi koostöös kogukonnaga

 Jätkata lugemisisu programmiga

 Suurendada kutset omavate töötajate arvu